18:37 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis" eelnõu (743 OE) teine lugemine

Marianne Mikko: Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu esitas Vabariigi Valitsus tänavu 5. novembril. Esimene lugemine lõpetati 21. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 3. detsembriks kella 17.15-ks ei esitatud ühtegi ettepanekut. Küll aga tegi riigikaitsekomisjon eelnõu punktis 1 keeleto... Loe lähemalt

18:42 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis" eelnõu (746 OE) teine lugemine

Marianne Mikko: Austatud Riigikogu istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu esitas Vabariigi Valitsus 5. novembril. Esimene lugemine toimus 21. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, milleks oli 3. detsember kell 17.15, ei esitatud ühtegi ettepanekut. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lu... Loe lähemalt

Marianne Mikko: Tänan erakordselt hea küsimuse eest, aga komisjonis seda ei arutatud ning komisjoni ettekandjana ei ole ma volitatud isiklikku arvamust avaldama. Loe lähemalt

Marianne Mikko: Ühel hetkel ühed lahkuvad missioonilt ja teised võivad missioonile minna, seetõttu number suureneb. See on alati nii olnud. Loe lähemalt

Marianne Mikko: Suur tänu! Seda küsimust see eelnõu ei puuduta. Loe lähemalt

Marianne Mikko: See on kuni 10+10 ja kui tuleb vahetus, siis on ka kuni 10+10. Loe lähemalt

10:04 Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel

Marianne Mikko: Austatud Riigikogu liikmed! Euroopa Liit on ühe suure muutuse lävel. Esmakordselt soovib üks riik liidust välja astuda. See protsess puudutab kõige otsesemal moel ka Eestit. On ju Ühendkuningriik oma liberaalse turumajandusega, innovatsioonisõbraliku riigina ning arenenud digiühiskonnana üks riike,... Loe lähemalt

Marianne Mikko: Kaks korda järjest ei saa sama volinikukohta üks liikmesriik nõuda. Seega oleks aeg mõelda ka sellele ning jõuda aegsasti erakondade vahel konsensusele, millise volinikukoha poole me püüdleme, mis on meie riigi huvid, mida me õigupoolest tahame Euroopa Komisjonis teha.
Ja lõpetuseks mõni sõna k... Loe lähemalt

17:03 Riigikogu avalduse "Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks seoses Kertši väinas toimunud agressiooniga" eelnõu (766 AE) esimene lugemine

Marianne Mikko: Lugupeetud Riigikogu esimees! Armsad kolleegid! Nädal tagasi toimunud agressioon Aasovi merel on lakmuspaber mitte ainult rahvusvahelise õiguse, Euroopa Liidu või NATO jaoks, aga ka meie endi jaoks. Suurriik, kellega oleme jaganud ühist saatust Nõukogude Liidus, vajab meie moraalset tuge. Kertši väi... Loe lähemalt

Marianne Mikko: ... pärineb lääne allikatest ja on inglise keeles. Ma andsin Volodõmõr Arievile teada, et me arutame täna parlamendis avaldust Ukraina toetuseks ja tahame seda vastu võtta. Ta oli juba ette väga-väga tänulik.
Seega, sotsiaaldemokraadid toetavad üksmeelselt Riigikogu avaldust "Ukraina suverääns... Loe lähemalt

11:07 Välisministri poliitiline avaldus Eesti välispoliitika järjepidevuse kohta

Marianne Mikko: Suur tänu! Härra välisminister, palun teie kui valitsusliikme selget kinnitust emakeeles, et Eesti ei poolda massiimmigratsiooni ja et ÜRO rändelepe, vastupidi hirmutamisele, tegeleb rände kontrolli alla võtmisega maailmas. Loe lähemalt

22:47 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismismissioonil Afganistanis" eelnõu (743 OE) esimene lugemine

Marianne Mikko: Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Arutluse all olev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab kuni 46-l Eesti Kaitseväe tegevväelasel jätkata järgmisel aastal panustamist NATO väljaõppe- ja nõustamismissiooni Resolute Support Mission (RSM). Tegemist on väljaõppe-, nõustamis- ja toetamisülesannetega... Loe lähemalt

22:59 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis" eelnõu (746 OE) esimene lugemine

Marianne Mikko: Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Arutluse all olev eelnõu käsitleb kahte missiooni. Eelnõu punkti 1 kohaselt pikendatakse kuni kümne Eesti kaitseväelase kasutamise tähtaega Malis Euroopa Liidu väljaõppemissioonil (European Union Training Mission in Mali). Eesti panustab 2019. aastal selle... Loe lähemalt

Marianne Mikko: Jah, kogemused on loomulikult hädavajalikud. Aga selle koha pealt, kuhu te, härra Ernits, jõuda püüate, te natuke kiirustate. Kolleeg Madis Milling tuleb varsti ja räägib teid huvitavast Mali missioonist, mis on prantslaste egiidi all. Ma olen täiesti veendunud, et see veerand miljonit eurot läheb... Loe lähemalt

11:00 Soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (683 SE) esimene lugemine

Marianne Mikko: Suur tänu! Aitäh, minister, selle suurepärase ettekande eest! Ma arvan, et seadus peaks üldiselt olema universaalne. Sellest seadusest – see on tegelikult Heidy Purga küsimuse jätk – on välja jäetud erasektor. Väga paljude noorte ja naistega, ka vanemate inimestega kohtudes on tekkinud küsimus, miks... Loe lähemalt

Marianne Mikko: Suur tänu! Tunni eest ütles paavst Franciscus, et Eesti on liikunud edasi hiiglase sammudega. Mis puudutab soolist võrdõiguslikkust, siis ei saa seda küll kuidagi kinnitada. Näiteks seesama palgalõheteema, mida me arutame. Islandil on võrdse palga seadus, teisisõnu, võrdse töö eest palga maksmine on... Loe lähemalt

Marianne Mikko: ... palkade avalikuks tegemine võiks olla see, mis annab hea, käegakatsutava tulemuse hoopis kiiremini kui võib-olla Tööinspektsioonile järelevalveõiguse andmine. Mida te sellest arvate? Loe lähemalt

Marianne Mikko: Lugupeetud Riigikogu esimees! Auväärsed kolleegid! Kui sotsiaaldemokraadid seitse aastat tagasi plakatitega "Ei palgalõhele!" tänavatele tulid, erinesid Eesti naiste ja meeste palgad enam kui 30%. Täna on see erinevus Eurostati järgi 25,3% ja Eesti Statistikaameti järgi 20,9%. Nii ehk teisiti on nai... Loe lähemalt

11:22 Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (618 SE) esimene lugemine

Marianne Mikko: Aitäh! Mina kuulun sellesse leeri, kes toetab meie ees kõnelevat Krista Aru selle riigipüha mõttes. Ma arvan, et see on sügavalt sümboolne ja ilus ettepanek, nagu oleks ka tähenduslik, kui just meie selle vastu võtaksime. Aga ma küsin seda, kas teile on teada, kuhu kuulub Eesti Euroopa Liidu liikmes... Loe lähemalt

14:28 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis" eelnõu (608 OE) teine lugemine

Marianne Mikko: Suur tänu! Minu küsimus ettekandjale on: kas meie valitsusel on sõlmitud Mali valitsusega vägede staatuse leping SOFA, mis tagab meie kaitseväelaste õigusliku kaitse? Loe lähemalt

10:01 Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kuidas eakana hakkama saada – hoolduskindlustuse loomine?" arutelu

Marianne Mikko: Suur aitäh! Aitäh väga põhjaliku ettekande eest! Mul on väga lihtne küsimus. Mis te arvate, millal saab eakate mõttes teoks see unistus, mida soovivad kolm Balti riiki, et me ei räägiks enam Põhjalast ja Balti riikidest, vaid räägiksime NB8-st ehk Põhjala ja Balti riikidest, nii et poleks vahet, kas... Loe lähemalt

10:37 Olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu

Marianne Mikko: Suur tänu! 13 aastat tagasi pani Eesti lauale soovi, et tahaks olla ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaline liige aastatel 2020 ja 2021. Milline on sinu suhtumine, välisminister Sven Mikser, sellesse? Mil määral on see eesmärk teostatav ja mida peaks veel lisaks tegema presidendi loodud ÜRO Julgeolekunõ... Loe lähemalt

14:39 Eesti Vabariigi ja Jaapani vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (549 SE) teine lugemine

Marianne Mikko: See oli eksitus, näpp läks lihtsalt pihta. Loe lähemalt

17:56 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis" eelnõu (546 OE) teine lugemine

Marianne Mikko: Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Arutuse all olev eelnõu käsitleb kahte missiooni. Eelnõu punkti 1 kohaselt pikendatakse Eesti Kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali. Eelnõu punkti 2 kohaselt pikendatakse Eesti Kaitseväe kuni... Loe lähemalt

18:01 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis" eelnõu (543 OE) teine lugemine

Marianne Mikko: Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu esitas Vabariigi Valitsus k.a 6. novembril. Esimene lugemine lõpetati k.a 21. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, k.a 5. detsembriks kella 17.15-ks ei laekunud eelnõu kohta mitte ühtegi muudatusettepanekut. Kaitseväe tegevväelased jä... Loe lähemalt

Marianne Mikko: Riigikaitsekomisjoni esindajana siin teie ees seistes ma ei väljenda oma isiklikku arvamust. Ja seda küsimust sellisel kujul me ka riigikaitsekomisjonis ei arutanud. Loe lähemalt

10:27 Alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu (381 SE) teine lugemine

Marianne Mikko: Suur tänu! Ma kuulsin siin, nagu oleks Rootsi televisioonis üldiselt palju alkoholireklaame – see ei vasta loomulikult tõele. Tõele vastab aga see, et laupäeviti kell üks pannakse seal alkokauplused kinni ja need on nädalavahetusel suletud: sa ei saa alkoholi osta. Aga ma tahan küsida ka. Jaanus Mar... Loe lähemalt

10:01 Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel

Marianne Mikko: Suur tänu, eesistuja! Tänan peaminister Ratast väga hea ettekande ja imetlusväärse eesistumise eest! Üle Euroopa on tuttavad poliitikud väljendanud mulle oma siirast vaimustust Eesti üle. Nii et teile, valitsusele ja ka meile kõikidele on Euroopast tulnud üks suur kiitus. Aga ma tulen ka sellesama G... Loe lähemalt

Marianne Mikko: Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Euroopat pole Eestis olnud kunagi nii palju kui peatselt lõppeval aastal. Eesti võttis Euroopa Liidu eesistumise üle varem, kui me kavandasime. Järelemõtlemise aega, kas asume Ühendkuningriigi asemel Euroopat vedama või mitte, oli meil vaid nädalajagu... Loe lähemalt

13:27 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis" eelnõu (546 OE) esimene lugemine

Marianne Mikko: Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Arutuse all olev eelnõu käsitleb kahte missiooni, nagu kuulsime ministri jutust. Eelnõu punkti 1 kohaselt pikendatakse Eesti Kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil European Union Training Mission in Ma... Loe lähemalt

13:33 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis" eelnõu (543 OE) esimene lugemine

Marianne Mikko: Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Arutuse all olev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab kuni kuuel Eesti Kaitseväe tegevväelasel jätkata järgmisel aastal panustamist NATO väljaõppe- ja nõustamismissioonil Resolute Support Mission ehk RSM. Tegemist on, nagu ka minister ütles, väljaõppe-, nõusta... Loe lähemalt

10:32 Riigikogu avalduse "Iraagi Kurdistani iseseisvusreferendumi puhul" eelnõu (516 AE) esimene lugemine

Marianne Mikko: Aitäh! Mul on üks küsimus härra Herkelile seoses sellega, et me võtame selliseid välispoliitilisi avaldusi Riigikogus vastu küllalt harva. Ma kujutan ette, et seepärast on õigustatud küsimus, miks just siin ja just praegu, 24. oktoobril 2017, on oluline heaks kiita selline Kurdistani puudutav avaldu... Loe lähemalt

10:02 Kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (461 SE) esimene lugemine

Marianne Mikko: Suur tänu! Härra Helme! Eesti on enam kui inimpõlve olnud Euroopa Nõukogu liikmesriik. See tähendab, et Eestile kui nõukogu liikmesriigile on Euroopa inimõiguste konventsioon seesama mis kristlasele piibel. Üks inimõiguste nurgakive on põhiõigused. Mind väga huvitab, kuidas teie saate aastal 2017 ar... Loe lähemalt

Marianne Mikko: Aitäh! Härra Helme, ma tulen oma eelmise küsimuse juurde tagasi. Ma küsisin põhiõiguste kohta, aga teie rääkisite vastuses valimiskampaaniast ja sellest, kuidas te kohtusite ühe lesbiga. Ma tõukun sellest, mida te siis talle ütlesite. Te ütlesite uhkelt, et te soovitasite tal abielluda mehega. (Mart... Loe lähemalt

10:04 Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Ida-Virumaa tulevikuperspektiivid" arutelu

Marianne Mikko: Suur tänu! Lugupeetud Lembit Kaljuvee! Mul on erakordselt suur rõõm näha siin teid kui endist kolleegi ja ka kui Ida-Virumaa pärast südant valutavat meest. Aga rääkigem naistest. Minu hingel on kõikide nende kohtumiste tulemusena Ida-Virumaa venelannad, kes on üsna täbaras seisukorras, kui me räägi... Loe lähemalt

Marianne Mikko: Suur tänu! Riigihalduse minister Jaak Aab! Mind huvitab Ida-Virumaa inimõiguste aspektist. Nimelt, majanduslik sõltumatus on inimõigus. Ida-Virumaa naiste palgad on kehvemapoolsed. Mida teie kui ministri meelest saab riik teha, et soolist palgalõhet Ida-Virumaal vähendada? Teine küsimus: mida te arv... Loe lähemalt

14:11 Naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (475 SE) teine lugemine

Marianne Mikko: Lugupeetud spiiker! Head kolleegid! Täna oleme ratifitseerimas Istanbuli konventsiooni. See on rahvusvaheline raamdokument, mille eesmärk on lõpetada naistevastane vägivald. Ma olen seda meelt, et see on võib-olla selle aasta üks tähtsamaid riiklikke tegusid, mis me siin saalis teeme. Tõepoolest, ko... Loe lähemalt

10:27 Karistusseadustiku § 178 muutmise seaduse eelnõu (422 SE) esimene lugemine

Marianne Mikko: Suur tänu! Meie diskussioon on siin kohati väga harali läinud. Mina pean tunnistama, et ma liitusin selle seaduseelnõu algatajatega just seetõttu, et minu arusaamist mööda on siin tegemist olukorraga, kus on sõnavabadus ja loomevabadus versus tsensuur ja karistamine. Oudekki Loone, palun ki... Loe lähemalt

Marianne Mikko: Suur tänu! Siin saalis on palju kõlanud mõte teksti kirjutamise vabadusest ja sellest, kuidas me kõik neid vabalt loodud tekste loeme. Mu küsimus teile on selline: kas iga loodud tekst tähendab a priori ka seda, et see on kohustuslikus korras meile kõikidele lugeda? Kuidas teie seda suhet t... Loe lähemalt

10:44 Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (424 SE) esimene lugemine

Marianne Mikko: Lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Riigikogu üheksa meest ja viis naist, kokku 14 rahvasaadikut soovivad muuta valimisseadust, kohustades parteisid esitama sooliselt tasakaalustatud valimisnimekirjad. Meie soovi kohaselt peaksid valimisnimekirjades mehed ja naised paiknema vahe... Loe lähemalt

Marianne Mikko: Härra Stalnuhhin, me oleme praegu silmitsi väga huvitava fenomeniga. Teie teate Eestis ühte täielikku meesteküla, mina sellist ei tea. Loe lähemalt

Marianne Mikko: Aitäh! Prantsusmaal on viimased 15 aastat kehtinud nn pariteetsusseadus. Selle järgi peavad parteid esitama valimisnimekirjad, milles mehi ja naisi on võrdselt ja nad on vaheldumisi. Kui partei patustab selle vastu, siis teda ootavad rahalised sanktsioonid ehk riigi antav toetus on sellevõrra väikse... Loe lähemalt

Marianne Mikko: Ma pareeriks teie küsimust nii: aga kui ei olegi mehi? Meie seaduseelnõu kohta avaldas arvamust ka Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakond. Nende üks mõte oli, et mis saab siis, kui ühe või teise soo esindajaid ei jätku, et vaheldumisi esitada. Pakuti välja, et sellisel juhul tulevad edasi ... Loe lähemalt

Marianne Mikko: Aitäh, Külliki Kübarsepp, te esitasite väga asjakohase ja õige küsimuse! Aga vastus on väga lihtne. Poliitika muutub õiglasemaks ja inimlikumaks siis, kui ta ei ole ühe või teise soo poole kaldu. Seda on märgata ka väiksemates gruppides ja organisatsioonides – kui juba üks kolmandik on naisi, siis k... Loe lähemalt

Marianne Mikko: Aitäh! Kui vaadata praegu meeste ja naiste osakaalu eri fraktsioonides, siis meie fraktsiooni 15 liikme seas on 9 meest ja 6 naist, naiste protsent on 40. Siin on üks fraktsioon, mille puhul võib öelda, et naisi on 0%. Ühtekokku ei ole seis praegu oluliselt muutunud, võrreldes sellega, mis see oli 9... Loe lähemalt

Marianne Mikko: See oli üks tore küsimus, millega te panite mind kimbatusse. Ma arvan, kui meeste hulgas on sedavõrd suur tahe panna õlg alla sellisele seaduseelnõule, siis see on hea märk. Uskuge, siin seda tahet on! Kui te arvate, et mingit muudatust algatatakse nii, et kõik on aritmeetiliselt timmitud, siis te e... Loe lähemalt

Marianne Mikko: Ma arvan, et see võib olla probleem saja aasta pärast. Meil on praegu aasta 2017 ja seetõttu ma selles probleemi ei näe. Tõsi on see, et kvootide puhul peetakse ikkagi silmas õiglusprintsiipi. Seega sobitub küsimus pigem 22. sajandi Eestisse. Loe lähemalt

Marianne Mikko: Aitäh! Nagu ma oma ettekandes märkisin, see kõik algas neil juba 70-ndatel, s.o kaks inimpõlve tagasi. Põhiseaduskomisjonis jagati selle seaduseelnõuga seoses komisjoni liikmetele ja ka minule üks paber selle kohta, kui paljudes riikides on see kvoot olemas ja kui paljudes puudub. Skandinaavia maade... Loe lähemalt

Marianne Mikko: Oli kaks küsimust. Teise küsimuse kohta ütlen väga otsekoheselt: see oli nii segane, et ma ei saanud sellest aru. Esimesele küsimusele vastan, et mul ei ole meestele midagi ette heita. Küll aga püüan ma väita, et meie naised vääriksid kohta siin saalis. Kui te nüüd loogiliselt mõtlete, et eestlaste... Loe lähemalt

Marianne Mikko: Lugupeetud Jürgen Ligi! Mul on hea meel teile teatada, kes on üle Euroopa suurimad naiste eest seisjad. Need on liberaalid. Nii Hollandis kui ka Rootsis on nad seisnud ka kvootide eest. Mis puudutab teie tööd Viljandimaal, siis seda ma ei oska hinnata. Ma ei tea, mida te seal oma naistele rääkisite ... Loe lähemalt

Marianne Mikko: Erakordselt hea küsimus! Empaatiat, üksteise kuulamist ja ärakuulamist. Ma juba märkisin osalusdemokraatiat. Kui naised tulevad oma kogemusega, siis on osalusdemokraatial võimalik siin laiapindselt juurduda. Õigus on ka Külliki Kübarsepal, et naisi iseloomustab praktiline meel. Seda jääb siin alatas... Loe lähemalt

Marianne Mikko: Aitäh, Helmut Hallemaa! Mis ma oskan öelda? Selle seaduse vastuvõtmisega, kui me selleni ühel päeval jõuame, me ei mõjuta kohalikke valimisi aastal 2017 – nagu me teame, valimisseaduse muudatused peavad olema jõustunud aasta enne valimisi –, küll aga võib-olla järgmisi valimisi. Mis puudutab 2019. a... Loe lähemalt

Marianne Mikko: Aitäh, Peeter Ernits! Ka see küsimus esitati juba põhiseaduskomisjonis, nii et see ei ole mulle uudis. Vastuseks ütlen, et kuigi naised ja mehed on eestlased ja venelased, kristlased ja mittekristlased, on nad ikkagi naised ja mehed. Seetõttu on kõige universaalsem jaotus soo järgi. See ongi lihtne ... Loe lähemalt

Marianne Mikko: Aitäh, Jaak Madison! Esimesele küsimusele on vastus lihtne: keegi meist pole perfektne. Teisele küsimusele te oleksite saanud vastuse, kui te põhiseaduskomisjoni liikmena oleksite osalenud komisjoni istungil, kus me seda küsimust arutasime seoses ühe paberiga, millel oli tabel selle kohta, millistes... Loe lähemalt

Marianne Mikko: See on väga huvitav küsimus. Meil ei ole loodud naiste parteisid. Maailmas on olnud väheseid algatusi, aga nende tulemus, kui me räägime parlamenti pääsemisest, sh ka Rootsis, ei ole olnud märkimisväärne. Üldiselt kaitseb seesama eelnõu valimisnimekirjades ka mehi. Me ei räägi siin ei naiste ega mee... Loe lähemalt

Marianne Mikko: Suur tänu! Ma saan teie mõttest ja murest aru ning kiidan Vabaerakonna soolist koosseisu. Aplodeerin ja olen vaimustuses. Ent siiski, kui me võrdleme, siis teil on naisi 37%, meil, sotsiaaldemokraatidel, 40%. Ma väidan, et kui meie seadusmuudatus osutub edukaks, siis need naised, kes tunnetavad, et ... Loe lähemalt

Marianne Mikko: Aitäh! Ma arvan, et erinevad rahvusvahelised organisatsioonid on küllalt vaimukad ja autoriteetsed – mitte autoritaarsed, vaid autoriteetsed –, nad rõhutavad, et kui riigid tahavad muutuda demokraatlikumaks, siis nad annavad naistele otsustamistasandil võimaluse. Te näete, et see triibuline nimekiri... Loe lähemalt

Marianne Mikko: Külliki Kübarsepp, ma ütlesin teie eelmist küsimust parafraseerides, et te rääkisite naise praktilisest meelest. Ma mainisin praktilist meelt. Selle võib pärast stenogrammist üle vaadata. Loe lähemalt

Marianne Mikko: Peeter Ernits, ma saan teie mõttest suurepäraselt aru. Küsimus on lihtsalt selles, kas me tahame loota evolutsiooni peale, jõudmaks selleni, et mehi ja naisi on siin pooleks ja nad võrdselt esindavad ühiskonda. Selle saali meeste ja naiste suhet arvestades kestab see umbes 60 aastat. Kas me oleme nõ... Loe lähemalt

Marianne Mikko: Aitäh! Kuna tegemist on demagoogilise küsimusega, siis ma ei suuda sellele vastata. Kallutatusest ma pole rääkinud. Ma olen rääkinud sellest, kas esindatus on piisav, arvestades, et meil on ühiskonnas 53% naisi ja 47% mehi. Loe lähemalt

Marianne Mikko: Aitäh, Barbi Pilvre! Jah, loomulikult pole need määratud kohad, millele Peeter Ernits viitas, tavaks Euroopas. See, mida Euroopa – põhiliselt Euroopa Liit ja Euroopa Nõukogu – soovib, on see, et valijale antaks võimalus valida võrdselt meeste ja naiste vahel, mitte et kedagi määratakse. Euroopa Liit... Loe lähemalt

Marianne Mikko: Hea küsimus! Vastus on lihtne. Kui see eelnõu läheb teisele ja ka kolmandale lugemisele – ma väga loodan, et me seda teeme –, siis selle käigus on kõikidel meie rahvasaadikutel võimalus anda oma panus ja esitada seaduseelnõu muutmiseks ettepanekuid. Nii et ma tervitan seda. Teritame pliiatsi ja teem... Loe lähemalt

Marianne Mikko: Ma juba vastasin sellele küsimusele, teie küsimus on analoogne Peeter Ernitsa küsimusega. Nii et stenogrammist võib lugeda, mida ma vastasin Peeter Ernitsale, sest vastus on sama. Loe lähemalt

Marianne Mikko: Esiteks, mis iganes meil täna siin ka ei juhtu hääletuse tulemusena, me ei mõjuta 2017. aasta kohalike valimiste valimisnimekirju, sest selleks ajaks on see seadus lihtsalt liiga vähe aega kehtinud. Nii-öelda järelemõtlemise aeg on neli aastat. Ma tuletan meelde, et see on parteide ja valimisliitud... Loe lähemalt

Marianne Mikko: Ei ole. Loe lähemalt

Marianne Mikko: Sama küsimuse esitas ka Barbi Pilvre ja ma võin üle korrata. Me hakkame üksteist rohkem kuulama. Me paneme rohkem tähele ja toome sisse empaatiat, kõige laiemas mõttes. See agressiivsuse tase, mis praegu valitseb, alatasa ka meie saalis, peletab naisi eemale, see peletab eemale ka noori, kes mõtleva... Loe lähemalt

Marianne Mikko: Ma võtan teie sõnumi kaasa. Tingimata ma leian aja härra spiikriga kohtuda ja me arutame seda asja tõsiselt. Loe lähemalt

Marianne Mikko: Ma julgen väita, et see, mida Marju Lauristin ütles, on jumala tõsi. Kui me vaatame Eesti naist, siis tema kõige keerulisem aeg on siis, kui ta on jäänud pensionile. Need on päris karmid aastad, sest palgalõhe viib ja on juba viinud ka pensionilõheni. Nii et tõepoolest, naistel ei ole lihtne selles ... Loe lähemalt

Marianne Mikko: Hea küsimus! Aga debatid on ju siin. (Osutab saali poole.) Juhatamine on kellegi sisse- ja väljajuhatamine. Nii et selles mõttes juhatamisel väga suurt vahet ei ole. Loe lähemalt

Marianne Mikko: Aitäh! Kuna küsimus heidab naistele varju, eriti Rootsi naistele, siis ma sellele ei vasta. On olnud väga palju muid juhtumeid, nii Rootsis kui ka mujal, mille puhul on peategelaseks olnud meessoost inimene. Loe lähemalt

Marianne Mikko: Ma arvan, et mitte väga suur. Kui, siis ainult meeste kasuks. Loe lähemalt

Marianne Mikko: Teate, härra Stalnuhhin, kui me selle seadusmuudatuse ellu viime ja valimisnimekirjades hakkavad olema mehed ja naised vaheldumisi, siis – võin seda lahke ja rahuliku südamega öelda – ma ei pruugi järgmistel valimistel kandideerida. Kui see on selle hind. Loe lähemalt

Marianne Mikko: Positiivne diskrimineerimine on üks meede, mida demokraatiad tunnustavad. See on punkt 1. Punkt 2 ... Mis see esimene küsimus sul oligi? (Randpere kommenteerib saalist.) Armas härra Randpere! (Lööb käsi kokku.) Kui te oleksite olnud algusest peale saalis, siis te oleksite kuulnud, et ma viitasin mõ... Loe lähemalt

Marianne Mikko: Härra Vassiljev, meie siinolemise mõte, tõesti, on seadusi luua ja esindada rahvast. Ja see rahva esindamine on sama oluline. Tõepoolest võiks tellida uurimuse, mis vaataks meie 25 aasta pikkust seadusloomet feministlikust või, ütleme, soolisest aspektist lähtuvalt, kuidas kõikide meeste ja naiste õ... Loe lähemalt

Marianne Mikko: Kuni hääletamiseni ei ole ju veel miski otsustatud. Nii et ma ei ole seda meelt, et püssi põõsasse visata ja võitlusväljalt lahkuda. Küll aga olen nõus, et see siin on võitlus. Ma saan meestest aru. Kui ikka on harjutud poliitikas üldiselt nägema mehi, siis on keeruline enda asemel mõnda naist näha.... Loe lähemalt

Marianne Mikko: Ma tänan mehi, kes on öelnud, kuidas nad naisi armastavad. Armastus on väga tähtis. Ma pigem arvan, et siin saalis me oleme kolleegid, austame üksteist. Armastusega võib tegelda mujal. Ei ole väga meeldiv tunda end siin naisena – pean silmas just naiselikkust, mida te võib-olla olete tahtnud rõhutad... Loe lähemalt

Marianne Mikko: Kuna ma sellele küsimusele vastasin siis, kui Peeter Ernits seda küsis, siis see on vastatud küsimus. Loe lähemalt

10:09 Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti inimarengu aruanne 2016/2017" arutelu

Marianne Mikko: Suur tänu! Mul on kolm küsimust. Esimese asjana oleksin tahtnud teie eelkõnelejale esitada küsimuse, miks inimarengu aruandest on välja jäänud üks oluline asi, mis on seotud rändega – need on kliimapõgenikud või kliimapagulased. See analüüs oleks olnud väga relevantne, sellest ma tundsin puudust. Ag... Loe lähemalt

14:05 Loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (392 SE) esimene lugemine

Marianne Mikko: Suur tänu! Aitäh ettekandjale selle põhjaliku küsimustele vastamise eest! Te olete seisnud tund aega meie ees ja kuulnud üht-teist, sh nii 19. kui ka 20. sajandi mentaliteedist kantud küsimusi. Minu küsimus konkreetselt on Hollandi kohta. Holland on sunnitud keelustama karusloomafarmid 1. jaanuaril ... Loe lähemalt

10:18 Riigikogu otsuse ""Eesti julgeolekupoliitika alused" heakskiitmine" eelnõu (395 OE) esimene lugemine

Marianne Mikko: Hea istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! On üsna selge, et säärane raamdokument on vajalik. Ka vajab selline elutähtis poliitikapaber muutunud julgeolekuolukorra tõttu ülevaatamist ja seda me täna olemegi teinud. Sotsiaaldemokraadid toovad välja mõned olulisemad märksõnad julgeolekupoliitika alus... Loe lähemalt

Marianne Mikko: Viimaseks on mul väga hea meel tõdeda, et Eesti julgeolekupoliitika alused on kirjutatud heas eesti keeles. On oluline, et meie dokument peab tähtsaks ilusat emakeelt. Eesti inimesed peavad aru saama, mida üks või teine poliitikapaber kodaniku jaoks tähendab, nad peavad sellest täpselt aru saama. Ja... Loe lähemalt

14:00 Istungi rakendamine

Marianne Mikko: Austatud Riigikogu! Täna 100 aastat tagasi sai Eesti naine valimisõiguse. See juhtus Venemaal toimunud veebruarirevolutsiooni tagajärjel, ent sellele eelnes Peterburis naisõiguslaste korraldatud 40 000 osavõtjaga meeleavaldus ja Tallinnas tuhandete inimestega kõnekoosolek. Niisiis saime valimisõigus... Loe lähemalt