Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu! Alustame kolmapäevast istungit. Kui kellelgi on soovi üle anda eelnõusid või arupärimisi, siis palun anda märku kõnede all. Maris Lauri, palun!

Maris Lauri

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Reformierakonna fraktsiooni liikmete nimel annan üle arupärimise sotsiaalkaitseminister Kaia Ivale. See puudutab probleeme või õieti kriisi sotsiaalkindlustuses, kus rehabilitatsiooniks mõeldud raha sai otsa juba paari nädalaga. Sellises olukorras on mitmed inimesed jäänud ilma toetusest ja võimalusest oma terviseseisundit parandada, st tegelikult hakkab nende tervis halvenema. Minister on erinevates olukordades andnud ajakirjanduses vastuseid, kuid need vastused ei ole meie arvates piisavad ega adekvaatsed. Viited sellele, et võtame ühest või teisest kohast ja küll me näeme, et ehk sealt kuskilt saab midagi, ei ole rahuldavad, sest ei ole konkreetsust. Osutame ka sellele, et Euroopa Liidu vahendeid ei saa kasutada püsikulutusteks. Seetõttu soovime teada, miks ei arvestatud eelarvet planeerides eelmise aasta kogemusi ja tegelikku vajadust. Kust need täiendavad vahendid siis leitakse ja kas üldse leitakse? Millal need kättesaadavaks tehakse? Millised on järgmiseks aastaks planeeritavad kulud ja kustkohast neile kate võetakse? Küsime ka, kes selle kõige eest vastutab ja kuidas sai selline möödapanek üldse tekkida. Tänan!

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu, palun vaiksemalt! Eerik-Niiles Kross, palun!

Eerik-Niiles Kross

Hea juhataja! Head kolleegid! Reformierakonna seitse liiget esitavad arupärimise kaitseminister Margus Tsahknale. See puudutab äsja Helsingis loodud Euroopa hübriidohtude kompetentsikeskust. Nimelt kirjutati sel nädalal alla selle asutamislepingule ning asutajad on Soome, Rootsi, Suurbritannia, Läti, Leedu, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ameerika Ühendriigid. Kõik on meie lähedased sõbrad ja loomulikud liitlased. On äärmiselt tähelepanuväärne, et Eesti selles nimekirjas puudub. Hübriidohud on need, millest me oma julgeoleku kaitsmisel pidevalt räägime ja mida me rõhutame. Nüüd on Soome otsustanud tulla ühte punti NATO riikidega. Meie huvides on just nimelt Soome ja Rootsi kaasamine NATO-sse võimalikult suurel määral. Nii et meie küsimus on, miks Eesti ei liitunud Soomes loodud Euroopa hübriidohtudevastase keskusega. Kuidas sobib selline passiivsus kokku valitsuse väljakuulutatud tugeva julgeolekupoliitika ja initsiatiivikusega? Me palume kommenteerida ka väidet, et selline Eesti kõrvalejäämine asetab meid paratamatult ühte gruppi nende Ida-Euroopa riikidega, kes ilmtingimata ei jaga meie arusaamu julgeolekust. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Marianne Mikko, palun!

Marianne Mikko

Austatud Riigikogu! Täna 100 aastat tagasi sai Eesti naine valimisõiguse. See juhtus Venemaal toimunud veebruarirevolutsiooni tagajärjel, ent sellele eelnes Peterburis naisõiguslaste korraldatud 40 000 osavõtjaga meeleavaldus ja Tallinnas tuhandete inimestega kõnekoosolek. Niisiis saime valimisõiguse 1917. aastal. Ajutise valitsuse deklaratsioonis rõhutati, et kindlustatakse kõigi kodanike vabadus ja võrdõiguslikkus ning õigus võtta osa kohaliku omavalitsuse organite valimistest.
Kuid tulgem tänasesse päeva. Taasiseseisvusaja 25 aasta vältel on siin Riigikogu saalis ikka ja jälle olnud ainult üks viiendik naisi. Põhjamaades, nagu me teame, on neid kindlasti üle kolmandiku, Rootsis on mehed-naised pooleks. Kui me soovime, et Riigikogu esindaks tänapäeva Eesti ühiskonda tões ja vaimus ehk et oleksime 21. sajandi väärilised, siis tuleb teha triibuline tiigrihüpe. Sestap esitamegi siin ja praegu seaduseelnõu, mille mõte on anda valijaile võimalus valida võrdselt nais- ja meeskandidaatide vahel, sest mehed ja naised paiknevad valimisnimekirjades vaheldumisi. Suur tänu!

Esimees Eiki Nestor

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen vastu võtnud ühe eelnõu ja kaks arupärimist ja me menetleme neid kodu- ja töökorra seaduse alusel edasi.
Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Täiskogus on kohal 90 Riigikogu liiget, puudub 11.


1. 14:09 Kohaliku demokraatia toetamise seaduse eelnõu (388 SE) esimese lugemise jätkamine

Esimees Eiki Nestor

Me jätkame sealt, kus töö eile pooleli jäi. Me jätkame Vabaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku demokraatia toetamise seaduse eelnõu 388 esimest lugemist. Palun kõnepulti algatajatepoolse ettekandja Jüri Adamsi! Üks hetk, Jüri. Kas ma võin paluda, et kõik, kes tahavad omavahel juttu rääkida, teeksid seda, mida nad teevad, mõnevõrra kiiremini? Aitäh! Arutelu katkes hetkel, kus eelnõu algataja vastas Riigikogu liikmete küsimustele. Kas tänaseks on küsijad ümber mõelnud? Aitäh, Jüri Adams! Rohkem küsimusi ei ole.

Jüri Adams

Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Põhiseaduskomisjoni nimel teeb ettekande Helmut Hallemaa. Palun!

Helmut Hallemaa

Austatud esimees! Head kolleegid! Ma esitan põhiseaduskomisjoni seisukoha ja kokkuvõtte seaduseelnõu nr 388, kohaliku demokraatia toetamise seaduse eelnõu kohta. Nii komisjonil kui ka minul on kahetised seisukohad ja tegelikult me olime kahevahel. Eilne arutelu saalis, mis kestis üsna pretsedenditult kaua, näitas sedagi, et see teema köidab. Teisest küljest aga mitmed asjad, küsimused ja nende vastused näitasid, et selle seaduseelnõuga on juriidilise keele mõttes ja ka normitehniliselt teatud probleeme.
Komisjonis oli eelnõu arutusel 21. märtsil. Vabaerakond esitas seaduseelnõu 8. veebruaril ja valitsus andis sellele 9. märtsil seisukoha, mis eelnõu ei toetanud. Komisjoni istungil osalesid – ma nimetan need inimesed ära, et ma ei peaks hiljem hakkama konsensuslike otsuste puhul nimesid ette lugema – Jüri Adams, Anneli Ott, Arto Aas, Helmut Hallemaa, Ivari Padar, Jaak Madison, Kalle Laanet, Mart Nutt ja Peeter Ernits. Komisjoni tööd juhtis komisjoni esimees Ken-Marti Vaher, puudus Lauri Luik. Kohal olid nõunik-sekretariaadijuhataja Erle Enneveer ja nõunik Karin Tuulik. Kutsutute poolelt kandis komisjonis eelnõu ette esitajate nimel Külliki Kübarsepp, eile saalis Jüri Adams. Valitsust esindas komisjonis Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Mariko Jõeorg-Jurtšenko.
Komisjonis oli nii nagu saaliski päris ulatuslik arutelu, mis läks laiemaks kui seaduseelnõu ise. Arutelul võtsid sõna Jaak Madison, Helmut Hallemaa, Mart Nutt, Anneli Ott ja Arto Aas ning rohketele küsimustele vastas Külliki Kübarsepp. Nagu öeldud, ma ise toetasin komisjonis ja toetan endiselt kohalikku arengut, kohalikku elu. Toetan ka kohalikku demokraatiat, kuigi nagu eilegi selgus, vajab see loom defineerimist ja seda võibki mitut moodi defineerida. Kindlasti on aga kõik kohalikku elu toetavad meetmed ja sammud, nii riigi kui ka kohalike omavalitsustega koostöös astutavad sammud olulised.
Valitsuse hinnangul on seaduseelnõu – ma toon hiljem valitsuse seisukoha ära ka pikemalt – normitehniliste probleemidega. Tegelikult on see seaduseelnõu vastuolus päris mitme seadusega ega lahenda ise neid vastuolusid. Muudatusi seadusesse ei tehta kindlasti erakonnaseadusega ega riigieelarve seadusega. Hea kolleeg Külliki Kübarsepp ütles ka komisjonis, et tegemist on poliitilise küsimusega, poliitilise dokumendiga. Seda näitas tegelikult ka eilne arutelu.
Eilses arutelus jäi märkimata üks asi, mida peaks ehk rohkem rõhutama. Nimelt see, et Riigikogu valimistel saavad erakonnaseaduse alusel riigieelarvest eraldisi praegu ka need erakonnad, kes ei ole Riigikogus: kui ületatakse 2% künnis ehk hääled jäävad 2–3% vahele, siis saadakse 30 000 eurot, 3–4% vahel saadakse 60 000 ning 4–5% vahel 100 000 eurot. Uus seaduseelnõu, mis on mõeldud algatajate hinnangul võrdsustama või võrdsemaks tegema võimalusi, näeb ette piirangud. Eelnõu kohaselt laieneb uus institutsioon ehk kohaliku demokraatia toetusmeede ainult volikogusse valituks osutunud nimekirjadele. Tegelikult on seal veel üks piirang, mis sisuliselt on 50 häält. Administreerimisest ehk tehnilisest lahendusest tulenevalt nähakse ette 100 euro piir ja nn häälehinnaks pakutakse kahte eurot. Arvutades tähendab see 50 häält. Kui Tallinnas on 50 häält vähe, siis mitmel pool mujal Eestis on 50 häält päris palju, neid inimesi on üle Eesti omavalitsustes sadu. Nii et selles mõttes arutatava eelnõuga võrdsust ei ole ega tule. Sellele juhtis tähelepanu ka Jaak Madison, kes ütles, et seaduseelnõu ei kohtle kandidaate, ei kohtle nimekirju võrdselt. Komisjonis leiti sedasama, mis ka eile saalis välja tuli – see on nn Ansipi ja Savisaare kaasus, kes võivad eri kohtades saada ja ongi saanud hästi palju hääli ja saavad sellega hästi suure toetuse osaliseks.
Ma ise tõstatasin komisjonis küsimuse – see küsimus on mul siiani –, et erakonnaseaduse alusel saavad erakonnad praegu ühtemoodi opereerida ja tegutseda ning saavad ka ühtemoodi toetust. Kõnealuse seaduseelnõu kohaselt tekib samale juriidilisele üksusele teistsugune, teisest seadusest tulenev õigusnorm, mille järgi nn kohalikud üksused erakondades, mis ei ole otseselt defineeritud, peaksid juhul, kui see eelnõu muutub seaduseks, saama võrdselt valimisnimekirjadega kohaliku demokraatia toetust. See küsimus tuleb kindlasti lahendada, sest üks juriidiline üksus ei saa tegutseda kahe seaduse alusel, eriti mitte saada rahalisi ressursse.
Mainitud nn kaasuste küsimuse tõi Arto Aas komisjoni arutelus ka laiemalt päevakorrale. Tegelikult saavad mitmed suuremad, juba pikemalt võimul olnud erakonnad ja ka valimisliidud tänu sellele, et neil on suurem häälte baas, ka rohkem toetusi. Selle tõttu võib eesmärk laiendada valimisnimekirjade võimalusi hoopis kitseneda. Erakondadel, kellel on võimalus ka kandideerida, tekib huvi minna kohapeale ja saada sealt veel teine ressursivõimalus. 
Toon lõpuks ära ka valitsuse seisukoha, mis, nagu öeldud, seaduseelnõu ei toeta. Ühe põhjusena toodi välja see, et eelnõu teksti järgi tuleks vähendada erakondade rahastust. Tegelikult aga ei saa seda teise seaduse kaudu teha, vaid ette oleks tulnud võtta seadus, mille kaudu praegu rahastamine käib – erakonnaseadus. Rahandusministeerium juhtis tähelepanu konkreetselt kahele asjaolule. Vastuolu riigieelarve seadusega seisneb selles, et eelarve seaduse kohaselt anname erakonnaseaduse alusel erakondade tegevuseks raha ja nüüd siis kavatsetakse teise seaduse alusel sama raha, mis on eraldatud üheks otstarbeks, eraldada teiseks otstarbeks. 2013. aastaga võrreldes oli see raha hinnanguliselt 1,25 miljonit.
Kindlasti on üks probleemidering see, millele Jaak Madison komisjonis tähelepanu juhtis: suhteliselt väikese toetuse puhul on suhteliselt suur, ebaproportsionaalselt suur administreerimise vajadus. On selge, et olgu summa väike või suur, riigi eraldatud raha kasutamist tuleb kindlasti korralikult kontrollida ja Rahandusministeeriumi väitel tuleks see ette näha sama meetme rahastuse arvel.
Komisjon tegi lõpuks ka protseduurilised otsused. Kõigepealt otsustati konsensuslikult võtta eelnõu eilse istungi päevakorda, teha ettepanek eelnõu tagasi lükata (poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 1 ja erapooletuks jäid 3 liiget) ning määrata ettekandjaks teie ees seisja. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused komisjonipoolsele ettekandjale. Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav ettekandja, aitäh teie tehtud ülevaate eest! Te kõnelesite teemaks olnud normitehnilistest probleemidest ja muudest etteheidetest eelnõule. Aga ma ei saanud teie jutust päris täpselt aru, kas eelnõu algatajate idee, et erakondade kõrval võiks kuidagi toetada ka kohalikke valimisliite, üldse arutamist leidis ja kas komisjoni liikmed väljendasid selles suhtes mingeid seisukohti.

Helmut Hallemaa

Aitäh küsimuse eest! Jäi vist tõesti mainimata, et sellel teemal peatus komisjoni liige Mart Nutt, kes tõi välja selle, et valimisliidud võivad olla väga erineva püsivusega. Eile ma esitasin sellelsamal teemal ka siin küsimuse. Mulle endale jääb suhteliselt arusaamatuks valimistoetuse või selle kohaliku demokraatia tegevustoetuse õiguste säilimine ja liikumine pärast seda, kui valimisliidud laiali lähevad või inimesed sealt  edasi liiguvad. Sisuliselt on see sel juhul ju nagu ühele inimesele mõeldud toetus. Mina arvan, et valimisliitude teema vajab hoopis tõsisemat arutelu ja seda ei saa käsitleda selle seaduse raames. Jah, üle Eesti on palju valimisliite. Aga arutatava eelnõu kontekstis – see sai ka komisjonis välja toodud – on palju suurem probleem ka mu enda jaoks see, et erakond on üks juriidiline üksus, mis on registreeritud, moodustatud ja tegutseb ühe seaduse alusel, ja nüüd antakse toetuse taotlemise õigus kohalikule üksusele, mis on tegelikult erakondade sees väga erinevad. Selgelt on ka lahti mõtestamata, mida see kohalik üksus siis tähendab. Siin on ju omavalitsused täiesti erinevad. Kui mõelda ühe omavalitsuse piires, siis on ju mitmed üksused ühe omavalitsuse sees veel hoopis suuremad kui kohalikud üksused. Nii et küsimus on vist § 3 lõigetes 2 ja 3, kus see liikumine on, ma ütleksin, väga poliitiliselt sõnastatud. Tegelikult vajaks see hoopis selgemat juriidilist sõnastust.

Esimees Eiki Nestor

Inara Luigas, palun!

Inara Luigas

Aitäh! Austatud ettekandja! Kas komisjonis oli juttu ka sellest, et kui valimisliidule, sellele kohalikule üksusele antakse see summa ja näiteks kaks enim hääli saanud inimest arvavad, et see raha kuulub justkui neile? Kui nad siis avastavad, et nad on ikkagi mingisuguse erakondliku kuuluvusega, ja valivad erakonda suundumise tee, kas siis raha liigub koos nendega või jääb raha sellele valimisliidule?

Helmut Hallemaa

Aitäh küsimuse eest! Ega ma ei oska vastata. Ma arvan, et see on üks tõsine probleemide ring. See toodi komisjonis välja ja ka eilsetest küsimustest tuli päris ilusti välja see teema, et inimesed, kes on erakondade liikmed, ka Riigikogu liikmed – nimetamata konkreetselt ühtegi erakonda ega ühtegi persooni –, kes kandideerivad valimisliitudes, on niikuinii mitmes rollis. Ühe päeva ehk sellest kellaajast selle kellaajani on nad erakonnapoliitikud ja sellest kellaajast selle kellaajani on nad siis valimisliidu inimesed. Ka Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon on juhtinud juba tähelepanu, et sellised probleemid võivad nende valimiste kontekstis tekkida.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh, Helmut Hallemaa! Komisjonipoolsele ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun! Kolm minutit lisaaega.

Mihhail Stalnuhhin

Lugupeetud härra esimees! Lugupeetud kolleegid, ennekõike Vabaerakonna fraktsioon! Mul on hea meel, et saan alustada otsesest komplimendist teile, sest seda seadust saab lugeda nagu ilukirjanduslikku teost. Mul oli selline tunne, nagu loeks Campanella "Päikeselinna" või Thomas More'i "Utoopiat" või seda Sokratese juttu, kus ta räägib, kuidas Platon kujutas endale ette ideaalset riiki. See pidi olema selline, kus kõik on võrdsed ja igal kodanikul on kaks orja, selline vapustav riik. Mulle väga meeldib selle eelnõu pealkiri "Kohaliku demokraatia toetamise seadus". See on sama salapärane nagu mõiste "kohalik demokraatia". Ma toon sellise näite, et kui mina tuleksina välja seadusega, mille nimi oleks "Õigluse toetamise seadus", siis see paneks mõtlema, mis seadus see on, et tegelikult on see ju karistusseadustik. Nii et me peame olema teile tänulikud, et te näitate meile eeskuju, kuidas sellistesse asjadesse võib fantaasiaga suhtuda.
On ka selliseid väga lahtisi asju, mis jätavad tõesti demokraatia sinnasamma, kus meil on õigus otsustada – ja mis on siis demokraatia kui mitte õigus otsustada. Paragrahvi 3 lõike 1 punktid 2 ja 3: valimisliidul, mille kandidaatide nimekiri on saanud vähemalt ühe koha kohaliku omavalitsuse volikogus, on õigus taotleda ja saada tegevustoetust. Lahtiseks jääb küsimus, et kui see valimisliidust valitud isik astub mõne konkureeriva nimekirja fraktsiooni, kas valimisliit hakkab siis endiselt seda raha saama. See on suurepärane. Edasi: erakonna kohalikul üksusel, mille kandidaatide nimekiri on saanud vähemalt ühe koha kohaliku omavalitsuse volikogus. On saanud, mitte et on selles fraktsioonis ja esindab vastavat erakonda. Mul oli Narvas selline kaasus, kus ma aitasin Reformierakonnal valimisi korraldada ja üks inimene saigi volikogusse, aga momentaanselt peale seda läks üle Keskerakonna nimekirja. Niisugust kaasust see asi siin ei kirjelda. Sama paragrahvi lõikes 3 on öeldud, et toetuse andmise ja selle suuruse küsimused otsustatakse nendel juhtudel eraldi seaduse alusel. See on üks väga uudne ja ilus asi, ei nimetata mitte seadust, millega seda tehakse, ei öelda, et vastava ministri määrusega jne, vaid on eraldi seadus. Kahjuks on eraldi seadus meie juriidilisest sõnavarast esialgu puudu, aga tõenäoliselt tuleb see lisada.
Vaatame kas või § 4 lõiget 1, kus on väga huvitav asi. Tegevustoetust on lubatud kasutada vaid – jätke meelde see sõna "vaid" – kohaliku omavalitsuse volikogu saadikute ja saadikurühmade poliitikatööks sama kohaliku omavalitsuse üksuse elanikega. Ja poliitikatööks on artiklite tegemine, nende avaldamine jne. Kui nüüd inimene kirjutab sellise artikli ja selle loeb juhuslikult, pahatahtlikult läbi keegi kõrvalvallast, siis kirjutaja rikub reegleid, sest artiklit ei lugenud mitte ainult selle valla elanikud, kellele peaksid olema suunatud kõik need poliitilised pingutused, vaid keegi teine luges ka. Kuna see on teie sõnastatud reeglite rikkumine, siis võib talt selle raha tagasi võtta. Vastavalt sellele seadusele teisi informeerida ei saa. Siin tekib muidugi vajadus laiendada seda teksti, et kuidas see tehniliselt on võimalik, aga ma arvan, et seda on võimalik teha.
Lõige 2: tegevustoetuse institutsiooni üheks lähtepunktiks on ... Tavaliselt, kui öeldakse A, siis öeldakse ka B. Ma lugesin lõike hoolega lõpuni ja tahaksin teada, kus on teised seisukohad – teisi ma ei leidnud. Kahjuks pean nentima, et see on miinus. Aga on ka plusse, sest Vabaerakond toetab rahvatarkust, et kui ei tohi, aga väga tahaks, siis tohib ikkagi. Sama paragrahvi lõige 3 ütleb, et tegevustoetust ei ole lubatud kasutada muudel eesmärkidel jne, ja siis tuleb seitse juhtumit, millal ei tohi kasutada. Aga sama paragrahvi lõige 4 ütleb, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonil on õigus lubada üksikuid konkreetseid erandeid käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–7 loetletud  keelust. See tähendab, et ei tohi, aga kui tahad, siis tohib ikka, kui lubatakse.
Paragrahv 5: tegevustoetuse aastase suuruse kindlakstegemiseks arvestatakse iga hääle kohta kaks eurot. Kui ma osalen valimistel ja satun volikokku, siis ma saan iseenda hääle eest kaks eurot ja seda võib tõlgendada iseendalt hääle ostmisena. Ma tean kindlalt, et ma ostan, ja ma kindlalt tean, et saan selle eest seda toredat raha. Teine lugu, konkreetne situatsioon. Vallavolikokku valitakse 17 inimest. Noh, on 5000 elanikku, 4000 valijat, 2000 tuleb valimistele ja valitakse 16 inimest, kellest igaüks saab 49 häält. Nende toetuse aastane summa on alla 100 euro, st neile toetust ei maksta, need ei saa midagi. Üks inimene saab aga 1216 häält ehk 2432 eurot. Selliseid näiteid on meil eri kohtades tohutult. Demokraatlik, mulle isiklikult meeldib, midagi kahtlast seal on, aga pole midagi.
Paragrahv 6: inimene peab midagi nõuetekohaselt taotlema. Küsimus on, kus need nõuded on, mis kohas need nõuded on? Paragrahv 7 püstitab jälle selle küsimuse, et kui erakonna liige lahkub erakonnast, kas talle jääb siis ikka sama volitatud isik, kes hakkab seda raha vormistama, või teeb seda keegi teine.
Kolleegid, eelnõu äratab fantaasiat ja toetaks heameelega, aga kahjuks peab nentima, et niiviisi me kohalikku demokraatiat ei toeta. Ja viimaks, puhtisikuliselt: Jüri Adams ütles, et mina olevat kunagi IX Riigikogus soovitanud tal puu otsast alla tulla. Ma olen väga heatahtlik inimene, kui ma soovitasin Jüri Adamsil puu otsast alla tulla, siis see tähendab, et siin kasvas puu ja sina, Jüri, istusid seal kuskil oksal. Muud võimalust ma ei näe, kuidas ma oleksin saanud sellist asja välja öelda. Kontrolli, palun, stenogrammist! Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, palun!

Heljo Pikhof

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Mul on väga hea meel, et kolleeg Stalnuhhin tõi selle eelnõu puudused juba suuresti välja. Ma kordaksin üle mõne asja, mis eriti teravalt silma hakkas. Kui võtta ette komisjoni protokoll, siis eelnõu algatajate poolne ettekandja komisjonis on öelnud, et valimisliidud toimivad kehtiva seaduse kohaselt seltsingulepingu alusel ning neil puudub juriidiline vastutus. Tegevustoetuse rakendamise korral on oluline, et ka valimisliidud saavutaksid juriidilise isiku staatuse. Ja kui nüüd rääkida sellest toetusest, siis tegelikult on tegu topelttoetusega. Erakonnad saavad nii riigieelarvest kui ka kohalikust kassast n-ö tegevustoetust, kui nad kohalikel valimistel kandideerivad, ja samamoodi oleks siis nüüd ka valimisliitudega. Kui üks erakond räägib, et tehakse kohaliku demokraatia toetamise seadus, siis ma võin julgelt öelda, et tegelikult on see kohaliku demokraatia piiramise seadus.
Eelnõu algatajate esindaja on komisjonis veel öelnud, et eelnõu koostajad eeldavad, et valimisliidud saavutavad erakondlike nimekirjadega võrdse juriidilise staatuse ning see suurendab ka vastutust. Tekib küsimus, kas valimisliidud kohalikul tasandil praegu millegi eest ei vastutagi. See on tegelikult, ma arvan, demokraatia põhitõdede rikkumine, kui me ütleme, et meil ei või enam valimisliite olla, kõik peavad olema juriidilised isikud jne. Ja seda ainult selle pärast, et saada need kaks eurot ühe inimese kohta.
Kui siit veel edasi minna, siis juhul, kui need valimisliidud peaksid olema juriidilised isikud, me astume julge sammu edasi kommunaalparteide loomisel. Seltsingud peavad igal juhul jääma, inimestel on vaba võimalus kas valimisliidu töös osaleda või mitte, kas valimisliidu nimekirjas kandideerida või mitte. Ja mis puudutab rahastamisküsimust, siis praegu ju pangad teatavasti seltsingutele raha ei anna. Minul tekib küsimus, kelle arvele see raha kantakse, kui tegu on valimisliiduga. Ütleme, et esinumber saab 3000 häält, temal on siis õigus 6000 eurole. Ta toob sisse veel terve rea inimesi, kes on saanud väiksema arvu hääli, ja nad lepivad omavahel näiteks viiekesi kokku, et see raha kantakse enim hääli saanud inimese arvele. Aga see inimene, kes on enim hääli saanud, võib mõne aja pärast üldse volikogust ära minna. Tekib küsimus, kas Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon hakkab siis seda raha taga ajama. Samuti, kui need inimesed, kes on valimisnimekirjas kandideerinud ja valituks osutunud, ei suuda omavahel kokku leppida, kelle arvele see raha siis kantakse? Kas siis on jällegi Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon see, kes hakkab n-ö vahekohtunikuks?
Selliseid küsimusi on terve rida. Esiteks, ma kordan üle, valimisliidud peaksid olema ka juriidilised isikud, muidu neil polegi vastutust, nagu eelnõu ettekandja komisjonis ütles ja nagu tuleb välja ka eelnõu seletuskirjast. Ja teiseks, kelle arvele see raha ikkagi kantakse ja mis see annab kohalikul tasandil inimeste õiguste kaitsmisele juurde? Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Palun, Küllike Kübarsepp, Vabaerakonna fraktsiooni nimel! Kolm minutit lisaaega, maksimaalses ulatuses.

Külliki Kübarsepp

Hea esimees! Hea Riigikogu! Meie, Riigikogu roll on luua tingimusi oma rahva eneseteostamiseks. Meie roll ei ole kellegi eest reaalset elu elada, meie roll on võimalusi luua. Meie siin saalis ei tohi jagada eksitavat infot, mida eelkõneleja esitas. Meie õigus on kasutada võib-olla humoorikat lähenemisviisi, mida esindas siin puldis esimene kõnepidaja.
Vabaerakonna fraktsiooni esitatud kohaliku demokraatia toetamise seaduse eelnõu loob uue riikliku iseseisva toetusmeetme, mis on kohaliku omavalitsuse tasandil edukate nimekirjade poliitika tegemise toetus. Tegemist ei ole iseseisva ega mingi alaneva kuluhüvitise liigiga. Kohaliku demokraatia tegevustoetus annab võimaluse enamatel inimestel poliitikas osaleda, olgu selleks valimisliidud, keskkontoritest sõltumatumad erakondlikud nimekirjad või isegi edukad üksikkandidaadid. See on demokraatliku ühiskonna loomulik protsess. Eesti Vabariigi, peagi 100-aastase seadusandja roll ei saa ega tohi olla demokraatlike võimaluste eesukse sulgemine. See pole kindlasti vabale ja avatud riigile kohane. Demokraatlikus ühiskonnas peab valimistel osalejaid võrdselt kohtlema ja neil peavad olema võrdsed võimalused. Kehtiva seaduse alusel ning praktilise elukogemuse taustal julgen öelda, et kohalikul tasandil ei ole valimisliidud ja üksikkandidaadid võrdsed erakondade nimekirjadega. Rahastamissüsteemiga on põlistatud vaid erakondlik poliitiline elukorraldus.
Vabaerakonna filosoofia on, et kohalik elukorraldus peab lähtuma kohalikest vajadustest ja võimalustest, vähem tuleb teha parteipoliitikat. Ja seda suudavad pädevamalt teha just need, kes iga päev kodukohas toimetavad. On arusaamatu, miks kohaliku poliitika tegemist riiklikult ei toetata, vaid hoopis orjastatakse parlamendipoliitika kaudu. Erakondliku omavalitsuspoliitika rahaline toetus sõltub keskkontorite otsusest ja juhtpoliitikute heldusest. Valimisliite ala- ja naeruvääristatakse neile toetust mitte jagades ning aktiviste hoopis sundparteistades. Tegemist on ilmselgelt ühiskonna kastistamisega, kus ühed on võrdsemad kui teised. Edukaid nimekirju ja kandidaate tuleb kohelda ühetaoliselt, andes oma poliitika väljatöötamiseks ning teadvustamiseks tegevustoetust.
Meie eelnõu eesmärk ei ole poliitilise toiduahela juurutamine ega kasvatamine. Meie eesmärk pole ka anda vahendeid valimiskampaania võlgade katteks, mis hajutab poliitilist vastutust. Meie eesmärk on soodustada otsest ja vahetut poliitilist tegevust. Vabaerakonna eelnõu annab peale valimisliitude iseseisvuse ka erakondade kohalikele nimekirjadele. Siin saalis viibijad ei taha seda tunnistada, kuid erakondade keskkontorite mõju kohalikele rakukestele tuleb vähendada.
Head erakondade juhtpoliitikud! See on ju positiivne mõju. Iseseisvus ja rahaline sõltumatus loob eelduse langetada otsuseid oma kogukonna huvides. Kogukond tänapäeva mõistes on minu inimesed minu elukohas, olgu selleks küla, asum, vald või linn. Usun vägagi, et erakondlike kohalike nimekirjade iseseisvus ning ka rahaline sõltumatus keskkontorist kasvatab erakondadesse enam vastutavaid ja ise mõtlevaid inimesi. Väikeriik, nagu me oleme, vajab just ise hakkama saavaid ja sõltuvusahelatest vabu inimesi. On täiesti loomulik, et kui me loome enamatele poliitikast huvitatud inimestele rohkem võimalusi poliitikas kaasa rääkida, siis teeme seda meie endi arvel. Me kasutame kohaliku demokraatia toetamiseks 5,4 miljonit eurot, mis praegu tuleb erakondade kassadesse lähtuvalt parlamendivalimiste tulemustest. Räägime esialgu 1,25 miljonist eurost, mis kuue parlamendierakonna vahel jagades pole teab mis suur summa.
Kõikidele poliitilistele erakondadele on kasulik, kui Eesti ühiskonnas oleks enam ja enam neid inimesi, kes saaksid aru, mis loom see poliitika on. Poliitika pole ju see, et lihtsalt hakkan tegema ja ongi nii. See on midagi enamat, see on töö, see on suhtlus, see on vastutus. Sellepärast pakubki meie eelnõu tegevustoetust kohalikule tasandile.
Vabaerakonna fraktsioon kutsub kõiki rahvasaadikuid mõtlema ja ennast lahti siduma tüüpilisest erakondade rahastamise süsteemist. See on ajale jalgu jäänud. Ühiskondlikud mudelid on muutunud ja muutuvad veelgi. Rohkem otsitakse koostööd, rohkem otsitakse usaldust ja kokkuhoidlikkust. Rohkem vajatakse aktiivseid, ettevõtlikke ja vastutustundlikke inimesi, seda eriti pärast haldusreformi, kus räpakalt tehtud otsused tekitavad kõhedustunnet. Näiteks seesama teema, mida Vabaerakond on siin saalis ja mitmes komisjonis käsitlenud – külade enesemääramise küsimus. Valitsuskoalitsioon tunnistab probleemi, kuid lahendust ei taha otsida. Aga meie ju pakume lahendusi! Meil on Riigikogus vähemalt üks fraktsioon, kes töötab lahenduste otsimise nimel. Meie eelnõu pakub konkurentsitingimuste võrdsustamist kohaliku omavalitsuse poliitikas osalejate vahel.
Jah, Vabaerakonna lahendus kohaliku demokraatia toetuseks erakondade praeguse rahasumma arvel nõuab samasugust eelarvestamise põhimõtet, mida järgivad kõik muud kodanikuühendused, kuid see ongi meie eesmärk. See on demokraatliku riigikorralduse tugevdamine selle toel, et poliitikas osalejate võimalused on võrdsed ja ühetaolised. Praegune õigusruum seda ei taga.
Head rahvasaadikud! Kutsun teid kõiki vabanema pseudohirmust valimisliitlaste ja oma kohalike erakonnakaaslaste ees. Nad ei tule teilt selle eelnõu jõustumisel võimu ära võtma. Praeguse võimu saate kaotada vaid ise oma tegevusetuse tagajärjel. Kutsun teid toetama Vabaerakonna fraktsiooni esitatud kohaliku demokraatia toetamise seaduse eelnõu! Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Rohkem läbirääkimise soovi ei ole, lõpetan läbirääkimised. Mis on siis põhiseaduskomisjoni ettepanek? Põhiseaduskomisjoni ettepanek on eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda ettepanekut on vaja hääletada.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele põhiseaduskomisjoni ettepaneku eelnõu 388 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Põhiseaduskomisjoni ettepaneku poolt on 56 Riigikogu liiget, vastu 8, erapooletuid on 1. Põhiseaduskomisjoni ettepanek leidis toetust ja eelnõu 388 langeb menetlusest välja.


2. 14:47 Töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (356 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 356 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kalvi Kõva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, palun!

Kalvi Kõva

Hea Riigikogu esimees! Head ametikaaslased! On kaks põhjust, miks ma selle seaduseelnõu kolmanda lugemise läbirääkimistel ajal Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel siia pulti tulin, ja need on järgmised. Kui me võtame siin saalis vastu seadusi, siis on kindlasti üks eesmärk muuta nende seaduste tulemusena midagi paindlikumaks, paremaks, et meie inimeste elu muutuks paremuse suunas. Aga kõike seda tehes peame silmas pidama, et me ei rikuks nende seaduste menetlemisel reegleid, tavasid, kokkulepitud põhimõtteid. Selle seaduse menetlemisel me peaaegu oleksime rikkunud ühte kokkulepitud tava. Head sõbrad, töölepingu seadust ei tohiks me mitte kunagi muuta ilma selleta, et tööturu osapooled poleks enne omavahel kokku leppinud, vaielnud ja kokku leppinud ning toonud siis kokkuleppe tulemuse siia meie kätte. Meie ülesanne oleks siis see nende kokkulepitud muudatus seaduseks vormida. Mul on hea meel, et õiguskomisjon ei lasknud n-ö meie tööturu osapooli oma uksest sisse lobirühmana, st lobisedes mitte kokku lepitud teemat seadusesse sisse tuua. Nii et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel õiguskomisjonile selle eest suur tänu!
Teine põhjus siia kõnelema tulla on võib-olla natukene isiklikum. Ma arvan, et me kõik oleme kunagi käinud noorest peast tööl ja teeninud oma esimese palga. Minul oli see töö võib-olla peedipõllul, peete kõblates, mõnel teisel võib-olla karjas käies jne. Aga me kõik mäletame, kui magus oli see esimene palk, kui magus oli see jäätis või kui ihaldusväärne oli see jalgratas, mille me oma esimese palga eest ostsime. Ma tean, et tänapäeval on meie noored muutunud küll rohkem nutiinimesteks, aga tahe suvel, vaheajal tööd teha ja oma esimene palk teenida, saada aru mitte ainult selle raha väärtusest, vaid võib-olla ka ennast tõestada, on nendelgi noortel ütlemata suur. Ja selle peale mõeldes on ju meil kõigil tulnud mõte, et äkki oleme siin Eestimaal olnud nagu veel pühamad kui Euroopa Liit tervikuna, et meie seadused on äkki veel jäigemad kui Euroopa Liidus. Seepärast on mul hea meel, et oleme nüüd astumas suurt sammu muutmaks noorte töötamisvõimalusi paindlikumaks. Seda ei ole tarvis mitte ainult meie tööandjatele, vaid ka meie noortele. Nii et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon toetab seda seaduseelnõu ja kutsub ka kõiki teid seda tegema. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Rohkem läbirääkimise soove ei ole. Asume lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 356. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 356 vastuvõtmise poolt oli 79 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid oli 1. Töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus on vastu võetud.


3. 14:52 Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (361 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 361 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Aivar Kokk Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel, palun!

Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma tahan lihtsalt öelda paar sõna selle väga olulise eelnõu kohta. Kui te mäletate, siis esimesel lugemisel ma alustasin sõnadega, et tark ei torma. Nagu mu eelkõneleja siin ütles, me täidame vahel Euroopa Liidu direktiive saksa täpsusega, mõtlemata, mis on selle tulemus. Selle eelnõu puhul me saame vist Eestis esimest korda öelda, et kui kõik ülejäänud Euroopa riigid on selle direktiivi vastu võtnud ja suvekütused on biolisandiga diislile üle läinud, siis meie lükkame selle ülemineku ühe aasta edasi ja teeme nii, nagu direktiiv nõuab – aastaks 2020 on need nõuded täidetud. Selleks aastaks aga jätame kõikidele autosõitjatele, kütusetarbijatele võimaluse iga liitri pealt veel kokku hoida. See on küll väike raha, mõned sendid, aga kokku võttes on see aastas nii ettevõtjatele kui ka peredele päris suur raha. Ma loodan, et kõik Riigikogu liikmed toetavad seda eelnõu koos parandusega konsensuslikult, nii nagu seda tegi majanduskomisjongi. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Rohkem kõnesoove ei ole. Majanduskomisjoni ettepanek on panna eelnõu lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 361. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 361 vastuvõtmise poolt on 74 Riigikogu liiget, vastu 7, erapooletuid ei ole. Vedelkütuse seaduse muutmise seadus on vastu võetud.


4. 14:55 Noorsootöö seaduse, erakooliseaduse ja huvikooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (341 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Vabariigi Valitsuse algatatud noorsootöö seaduse, erikooliseaduse ja huvikooli seaduse muutmise seaduse eelnõu 341 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Toomas Jürgenstein Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, palun! Palun vabandust, austatud Riigikogu liikmed! Juhataja oli poolpime. Tegemist on noosootöö seaduse, erakooliseaduse ja huvikooli seaduse muutmise seadusega. Üks täht läks valesti.  Palun, Toomas Jürgenstein!

Toomas Jürgenstein

Hea eesistuja, kes sa heatahtlikult röövisid 20 sekundit minu aega! Head kolleegid! Tõsi on, et meie ees olev eelnõu on mulle natuke südame külge kasvanud. Julgen seda öelda ka oma fraktsiooni teiste sotsiaaldemokraatide kohta. Mulle tundub, et siin saalis on veel teisigi selle seaduse fänne. Mõistan ka neid, kes on mõõdukad kahtlejad. Veel kord meeldetuletuseks: kui kõik läheb nii, nagu on plaanitud, siis tänavu septembrist tuleb huviharidusse ja huvitegevusse täiendavalt ligi kuus miljonit eurot ja järgmisel täisaastal  peaaegu 15 miljonit.
Püüan veel kord esile tuua, miks see eelnõu on ikkagi nii oluline. Esiteks, mulle tundub, et selle eelnõuga me loome eeldused noore inimese terviklikuks hariduseks. Kui me vaatame näiteks õpilase päeva, siis hariduse poolelt on seni domineerinud selgelt kodu ja kool. Tavaliselt õhtupoolikuti harrastatav huviharidus on jäänud pisut tagaplaanile. Kui meenutada, siis mulle tundub, et peaaegu igaüks on kokku puutunud ka huvihariduse ja koolihariduse teatava vastandamisega. Näiteks niisugune lause, mis võib õpilasele tulla nii kodu kui ka kooli poolt: "Arvutiringi ega trenni sa enne ei lähe, kui koolis on hinded kombes." Ma usun, et niisugust lauset on meist päris paljud kuulnud. Õnneks siiski selliseid vastandusi väga palju pole. Loodan, et kui huviharidus muutub pisut süsteemsemaks ja lapsi hakatakse paremini juhendama – milleks see eelnõu eeldused loob –, siis kasvavad ka need vastandused üle pigem koostööks.
Teiseks peatuksin hetkeks mõistetel – kas huviharidus või huvitegevus. Vaikimisi need nagu eeldaksid, et kooliharidus pole eriti huvitav või siis on seal vähemalt teatud valdkondi, mis on igavapoolsed. Haridusmaastikul päris mitu aastakümmet uidanud inimesena julgen kinnitada, et igavad on õpilasele sageli need teemad, millest ta aru ei saa. Vähemalt minu kogemus ütleb ka seda, et kui üks asi on selgeks saanud ja tekitab huvi, siis see võib tekitada huvi mõne teisegi, seni pisut hämarama teema vastu. Ühesõnaga, loodan, et huvihariduse huvi ja uudishimu kanduvad edasi ka kooli.
Kolmandaks mainiksin egalitaarset haridust. Üldiselt ollakse üsna ühte meelt, et Eesti, aga ka näiteks Soome haridusedu üks võti on selles, et meie koolide tasemete vahed ei ole väga suured. Samas on õhus mõningaid ärevuse märke. Olen ise olnud pikalt õpetaja ühes väga heas gümnaasiumis ja mulle näis, et sellesse kooli sissesaanute hulgas jäi maalt tulnud õpilaste protsent aasta-aastalt väiksemaks. Tean väga hästi, et siin on ka muid põhjuseid, näiteks riigigümnaasiumid ...
Palun kolm minutit lisaaega!

Aseesimees Enn Eesmaa

Kolm ja pool minutit lisaaega.

Toomas Jürgenstein

Näiteks needsamad riigigümnaasiumid, mis lubavad lastel saada väga head haridust ka oma kodukandis. Aga ikkagi, tugev regionaalne mõõde huvihariduses võiks siin ka maalapsi pisut toetada ja enam konkurentsivõimeliseks teha. Toon nostalgilise näite oma noorusajast. Mu kireks oli linnuvaatlus. Kodu oli maal, jooksin mööda metsi ja põlde, põues Kumari legendaarne 1953. aastal ilmunud "Eesti lindude välimääraja". Siis tuli niisugune linnulaager, mida juhendas Peeter Ernits, keda ma hetkel küll siin saalis ei näe. Ma avastasin, et linnapoisid olid minust kaugel ees. Nad olid saanud süsteemset juhendamist, mis minul puudus. Niisiis, tugev regionaalne mõõde.
Viimasena mainiksin eelnõus sisalduvat julgusemomenti. Hariduses peab edasiminekuks vahel mõõdukalt ja põhjendatult riskima. Ka selles eelnõus on olemas riskimoment – keegi meist ei tea täpselt tulevikku, me ei tea, kui edukalt kodu, kooli ja huvihariduse sümbioos toimima hakkab. Aga on ka tõsiasi, et hariduse paigalseis kiiresti muutuvas maailmas on igale riigile õudusunenägu.
Lõpetuseks tahan tänada Kultuuriministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi, kes on pannud sellesse eelnõusse tükikese oma hinge. Olen uhke kultuurikomisjoni üle. Mulle tundub, et me leidsime üles mõned nüansid ja suutsime seda eelnõu veel paremaks timmida. Sotsiaaldemokraadid loomulikult toetavad selle vajaliku eelnõu vastuvõtmist. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Märt Sults Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Märt Sults

Auväärt aseesimees! Kallid kolleegid! Üle hulga aja tõsine, asine eelnõu. Keskerakond toetab ka kindla peale. Koolipapana annaksin aga ühe väikese vihje. Huvihariduse toetus ning selle eraldamise kirjeldused ja maatriksid peaksid olema hästi täpselt lahti kirjutatud. Sinna, kus on vedur, tuleb suunata vahendeid. Sinna, kus vedurit ei ole, tuleb see vedur leida ja suunata jälle vahendeid. Nii et mitte ühtegi õpilast ei tohi jätta niisama, sest üks kaotatud laps on Eestile ka liiga palju. Soovitan hääletada ja kutsun üles hääletama selle eelnõu poolt. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Reformierakonna fraktsiooni nimel Laine Randjärv, palun! Kaheksa minutit.

Laine Randjärv

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kui minu armas kolleeg kultuurikomisjonist ütles, et see eelnõu on tema südame külge kasvanud, siis teda parafraseerides tahaksin ma öelda, et see eelnõu on Eesti Reformierakonna südamest välja kasvanud ja saanud tõepoolest selliseks, et kasvab külge ka teistele kolleegidele, teistele inimestele mitte ainult siin poliitikatandril, vaid kindlasti üle kogu Eesti.
Siin on heietatud isiklikke mälestusi. Võib-olla selgituseks ka minu poolt mõned arvud, mis annavad aimu sellest elukogemusest, mis mul on olnud huvitegevuse ja huvihariduse valdkonnas. Alates 1983. aastast olen olnud selles valdkonnas tööl juhendajana ja õpetajana eri koolides ja ringides. Alates 2007. aastast olen Reformierakonna poolt juhtinud ja loonud eelnõu, mida vanasti nimetati ringiraha eelnõuks. Palju on ette heidetud, miks seda ei võetud vastu 2008.–2009. aastal, kui eelnõu siin esimesi lugemisi läbis. Üks põhjus oli kindlasti masuaeg, mida ei ole tarvis ehk üle korrata. Kõik mäletavad niigi, et raha juurdesaamise asemel pidi siis seda kahjuks kärpima. Teine asi oli aga see, et me ei saanud väga hästi kokku lepitud rakendussätetes ehk selles, kuidas täpselt see raha jõuab parimal moel nendeni, kes seda vajavad.
Ma pean ütlema, et praeguses eelnõus on eraldi välja toodud fakt, et kohalikud omavalitsused, kes saavad lisaraha, ei tohi kultuurivaldkonnas omaenda vahendeid vähendada. See on eriti oluline seetõttu, et kahjuks olen ma juba kuulnud Eesti kõige suuremast omavalitsusest niisugust negatiivset tagasisidet. Kui nende käest küsiti, kas üks või teine huvikool võiks nüüd saada selle meetme alt lisavahendeid, siis vastuseks kõlas, et ei ole kohustatud andma, et me paneme selle raha oma eelarvesse lihtsalt kultuurirea peale. Selle eelnõu väljatöötamise ja idee juures väga pikka aega olnuna tahan siinkohal veel kord toonitada järgmist. Esiteks, kohalikud omavalitsused ei tohi vähendada oma olemasolevaid vahendeid, sest riiklik meede on see, mis annab lisa selle jaoks, et suurendada huvihariduses ja huvitegevuses osalevate laste hulka. Teiseks on oluline, et mõeldakse regionaalse mõõtme peale. Kolmandaks on kindlasti oluline, et huvikoolid on selles seaduseelnõus eraldi välja toodud ja on kindlasti abistamiskõlblikud selle meetme alt. Lihtsalt stenogrammi ja protokolli huvides ütlen selle siinkohal uuesti välja.
Reformierakond toetab seda eelnõu, on olnud oma ministritega isegi selle eelnõu ettevalmistamise ja tegemise juures ning peab kindlasti oluliseks liikumist sinnapoole, et regionaalse meetme toetuse protsent oleks edaspidi suurem. Praeguse muudatusettepanekuga sai proportsiooniks 50 : 50 ehk siis mitmekesisus ja regionaalsus. Me ei olnud kultuurikomisjonis selle vastu, me hääletasime selle muudatusettepaneku poolt konsensuslikult, sest selgitus oli, et üleminekuperioodil, mis praegu, aastal 2017 on seotud haldusreformiga, omavalitsuste liitmisega, tuleb arvestada, et me peame selle rakendussätte või meetme edaspidi ehk üle vaatama. Kui see toimib sellisena, ega siis terveid hambaid parandada pole vaja, aga kui näiteks kaugematele regioonidele peaks olema tarvis rohkem stiimulit, siis peaks need protsendid üle vaatama.
Siin on räägitud tõesti mitmesuguste ringide ja huvitegevuse, vaba aja veetmise tähtsusest, mis on oluline. Kindlasti tuleb rõhutada, et kohalikud omavalitsused toetavad praegu laste huvitegevust väga olulisel määral, üle Eesti on see toetus kohalikes omavalitsustes suurusjärgus 150 miljonit eurot. Me teeksime neile liiga, kui  ütleksime, et see 15 miljonit, mis tuleb praeguse seaduseelnõuga juurde, on mingisugune kardinaalne muudatus või paradigma muutus. Kindlasti mitte. Aga see on lisaraha, mis võimaldab tulla huviringidesse, huvikoolidesse nendel lastel, kes erinevatel põhjustel, olgu nad pärit lasterikastest peredest või elavad kaugel keskustest, kus need huviringid tegutsevad, pole siiani saanud nendest osa võtta. Ehk siis riiklik kultuuripoliitika abistab selle meetme kaudu neid, kes seda abi vajavad. Ma usun, et see on väga hästi kooskõlas liberaalse maailmavaatega. Reformierakonna eesmärk on alati toetada abivajajaid, neid, kes ennast ise aidata ei suuda. Toetades huvitegevust, kasvatame tegelikult peale loominguliste inimeste selliseid kodanikke, kes täiskasvanuks saades võib-olla ei ole küll ise loojad, sest mitte kõik ei lähe loomingulise töö peale, aga kes suudavad nautida seda, mida loovad loomeinimesed ja kes on valmis selle eest kontserdi- ja teatripiletite näol või omaenda vaba aja veetmise mõttes ka raha välja käima. Huvitegevus ei ole mitte ainult noorte privileeg, huvitegevusest võtavad osa inimesed elukestvalt, olgu siis memmede rahvatantsurühmas, puhkpilliorkestris või koorides, kes seisavad laval. Praegune aasta on laulu- ja tantsupeo aasta, meil tuleb noorte laulu- ja tantsupidu ning käesolev aasta on noorte kultuuriaastaks kuulutatud. Mul on selle valdkonna esindajana tõepoolest erakordselt hea meel, et see eelnõu saab siin Riigikogu saalis vastu võetud. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Enn Eesmaa

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni nimel Krista Aru, palun!

Krista Aru

Härra juhataja! Head rahvaesindajad! Vabaerakonna fraktsioon toetab loomulikult seda seaduseelnõu, kuid tahan siin rõhutada paari momenti. See on alles esimene samm. Kogu huvitegevuse ja huvihariduse toetamine on seni olnud kohalike omavalitsuste vastutada ja ka rahaliselt katta. Me peame olema kohalikele omavalitsustele väga tänulikud, et nad on seda tööd nii hästi teinud. See, et riik ulatab nüüd väikese abikäe, näitab eelkõige, et riik väärtustab ka seda tööd, mis senini on tehtud.
Kuid rääkides täna sellest seaduseelnõust, peame mõtlema haridusele tervikuna, mitte ainult tõstma pidevalt esile ühte või teist poolt. Haridus on terviklik protsess. Kui me toome siia juurde uusi tegevusi ja uusi mõisteid, uusi valdkondasid, siis peame selle taustal ikkagi kogu aeg küsima, milline on see haridus, mida vajab homne ja ülehomne päev. Ei ole vaja ainult uusi mõisteid, nagu loovõpetus või loovõppimine, vaid võib-olla on vaja küsida hoopis sedapidi, kas me huvitegevuse ja huvihariduse kaudu saame liikuda jõudsamalt edasi teadmistepõhise Eesti suunas.
Eestil ei ole parimat vahendit ega väärtuslikemat aaret kui meie haritud rahvas. Kogu huvihariduse kontekstis muutub kõige olulisemaks nende õpetajate töö tasustamine. See 15 miljonit, mille riik lisab, peab olema ka tunnustus õpetajatele, kes on mitmesuguste nimetuste all, ringijuhtidena või koorijuhtidena tegelnud huviharidusega kogu selle mitmekesisuses. Vabaerakonna fraktsioon loodab, et see esimene samm ei jää viimaseks, vaid riik liigub üha paremas tempos ja üha julgemalt edasi huvihariduse ja huvitegevuse ajakohastamise, kõigile kättesaadavaks tegemise ning kvaliteedi parandamise suunas. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Austatud kolleegid, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 341 lõpphääletus. Seda me poole minuti pärast ka teeme.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud noorsootöö seaduse, erakooliseaduse ja huvikooli seaduse muutmise seaduse eelnõu 341. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
(Aplaus.) Eelnõu poolt hääletas 79 rahvasaadikut, vastuhääletajaid ega erapooletuid ei olnud. Seaduseelnõu 341 on seadusena vastu võetud.


5. 15:17 Riigihangete seaduse eelnõu (204 SE) teine lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa

Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse eelnõu 204 teine lugemine. Ettekandjaks on majanduskomisjoni liige Deniss Boroditš.

Deniss Boroditš

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsus algatas riigihangete seaduse eelnõu eelmise aasta 4. aprillil. Ja kui te mäletate, siis esimene lugemine Riigikogu täiskogus toimus samamoodi eelmisel aastal, 18. mail, ning esimene lugemine lõpetati. Jällegi meeldetuletuseks teile, millest see seaduseelnõu räägib. Selle seaduseelnõu peamine eesmärk on võtta üle kolm Euroopa Liidu direktiivi: klassikaline direktiiv, võrgustikudirektiiv ja kontsessioonidirektiiv. Need kaasajastavad ja muudavad paindlikumaks riigihangete korralduse ning ühtlasi vähendavad nii hankijate kui ka pakkujate aja- ja rahakulu.
Majanduskomisjon arutas seaduseelnõu 204 oma istungil 2016. aasta 7., 8. ja 21. novembril, 6. ja 13. detsembril ning k.a 23. märtsil ja 10. aprillil. Istungitel vaadati läbi komisjonile kaalumiseks esitatud muudatusettepanekud ning langetati menetluslikud otsused eelnõu kohta. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli 10. juuni 2016 kell 16, esitasid muudatusettepanekuid Eesti Vabaerakonna fraktsioon, Keskerakonna fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ning Riigikogu liige Deniss Boroditš. Samuti esitas täpsustusi Rahandusministeerium oma kirjas.
Mõned muudatusettepanekud võeti menetluse käigus tagasi, ülejäänute puhul kujundas komisjon oma seisukoha. Menetluse käigus pöördusid komisjoni poole ettepanekute ja arvamustega mitmed huvigrupid. Neid oli väga palju, kümneid. Nende arvamustega on võimalik tutvuda koduleheküljel, kellel huvi on, ma ei hakka seda kõike praegu ette lugema. Komisjon moodustas ka töörühma muudatusettepanekute menetlemiseks ja huvirühmadega kohtumisteks. Toimus kümneid töörühma koosolekuid, kohtuti kümnete ja kümnete asjast huvitatud osapooltega. Pärast tegi töörühm oma ettepanekud majanduskomisjonile, kes siis juba hääletades võttis vastu ka seisukohad.
Ma toon teie ette mõned olulised muudatusettepanekud või muudatused võrreldes esimese lugemisega. Esimene päris kardinaalne ettepanek, mis tuli Vabaerakonnalt, oli kaotada lihthange. Töörühm kohtus huvigruppidega ja leidis – ja tegi ka vastava ettepaneku majanduskomisjonile –, et see ei ole kõige mõistlikum ettepanek. Seega see ei leidnud majanduskomisjonis toetust. Aga kompromissina tehti töörühma arutelu tulemusel ettepanek riigihangete piirmäärade muutmiseks (see on nimekirjas muudatusettepanek nr 9). Selle kohaselt võiks tõsta lihthanke piirmäära võrreldes eelnõuga 10 000 euro võrra. Kui eelnõus oli 20 000, siis ettepanek on tõsta see 30 000-ni. Samuti otsustasime huvirühmadega kohtumise tulemusel langetada ehitustööde riigisisest piirmäära lausa poole võrra. Kui eelnõus oli 300 000 eurot, siis töörühma ettepanek oli pärast ettevõtetega kohtumist langetada see 150 000 peale. Asjade ja teenuste riigisiseseid piirmäärasid ning ehitustööde lihthanke piirmäärasid ei muudetud eelnõuga võrreldes, need on endiselt 60 000 euro tasemel. Ja kui rahvusvaheline piirmäär asjade ja teenuste puhul on 135 000, siis ehitustööde puhul on see 5 225 000 eurot. Miks me need muudatused tegime? Nagu ma ütlesin, et tagada riigihankemaastikul mõistlik tasakaal riigihanke menetluses osalevate isikute ja asutuste haldus- ja töökoormuse ning riigihangete üldpõhimõtete, eriti võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja kontrollitavuse vahel. Lihtsalt tuletan meelde, et lihthanke menetlusest alates on hankijal kohustus see informatsioon registris avaldada: ettevõtted näevad, et ühes või teises valdkonnas toimub mingisugune hange, ehk neil on võimalik esitada pakkumisi. Seda läbipaistvam see menetlus siis on.
Samuti leiti töörühmas, et tuleb muuta sotsiaal- ja eriteenustele sätestatud määrasid. Kui eelnõus oli ainult rahvusvaheline piirmäär, siis töörühmas otsustati sisse seada ka riigisisesed piirmäärad. Nagu ma ütlesin, rahvusvaheline piirmäär on 750 000 eurot, kusjuures sotsiaal- ja eriteenustele kokku, aga me leidsime, et see ei ole mõistlik. Ja vähemalt 60 000-eurose maksumusega sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingute puhul esitab hankija eelnõu kohaselt pärast hankelepingu sõlmimist hankelepingu sõlmimise teate. Ehk siis põhimõtteliselt, tõsi küll, kui hanke maksumus on üle 60 000, tuleb sellest registrile teada anda, aga siin on oluline see "aga" – pärast seda, kui leping on sõlmitud. Nii et väga paljudel ettevõtetel ei oleks võimalik sellest hankest teada saadagi. Sellepärast me otsustasime töörühmas tõmmata seda piiri allapoole ning sotsiaal- ja eriteenused lahku lüüa. Eriteenused meditsiini valdkonnas on näiteks turvateenistus ja toitlustus. Kujutage ette, milline see turvateenistuse maht peaks olema, kui see eelnõu kohaselt läheks n-ö hankesse alates 750 000 eurost. Ma arvan, et neid hankeid ei ole palju, nii et me tõmbasime selle piiri 60 000 euro peale. Eelnõu eesmärk ongi toetada väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid ehk see annab nendele võimaluse konkureerida ka selles valdkonnas. Miks see veel oluline on? Kui me seda piirmäära ei langetaks, ei muudaks praeguses olukorras, siis jääks 80% kõikidest võimalikest tellimustest välja, mis aga ei oleks kõige mõistlikum läbipaistvuse ja konkurentsi argumente silmas pidades. Nii et just läbipaistvuse ja ettevõtetele vajaliku turulepääsu tagamine on olulised argumendid, miks majanduskomisjon selle otsuse tegi.
Järgmine huvitav ja oluline plokk oli sisetehingu keeld või lubatavus korraldatud jäätmeveos. Juhtivkomisjonile esitas muudatusettepaneku – kui tahate järge pidada, siis see on nr 62 – Keskerakonna fraktsioon. Ettepaneku sisu on kaotada sisetehingu sõlmimise keeld korraldatud jäätmeveos. Mida see tähendaks? Keelu ärakaotamine tähendaks seda, et kohalik omavalitsus saaks hankeväliselt sõlmida kas enda äriühinguga, enda allasutusega või muu asutusega lepingu ilma konkursita. Sellele vaidles kõvasti vastu Eesti Jäätmekäitlejate Liit, kes leidis, et korraldatud jäätmeveo teenust osutab kohalik omavalitsus. Nad arvasid, et see võiks olla mõistlik siis, kui jäätmeseaduses sätestataks kõik jäätmeveo teenustasuga seotud küsimused: teenustasu kehtestamise eesmärk, tasu suurus või selle arvutamise kord, teenustasu tasumise kohustusega isikud, teenustasu tasumise tähtpäev või periood. Ehk jäätmekäitlejate liit ütles, et riigihangete seadust ei ole mõistlik ilma jäätmeseaduseta muuta, kuna me ei tea, mis alustel võiksid omavalitsused hakata neid teenustasusid kehtestama. Siin on võimalik korruptsioonioht väga suur. Juhtivkomisjon diskuteeris põhjalikult selle punkti üle ja ei toetanud siselepingu sõlmimise piirangu kaotamist korraldatud jäätmeveos.
Üks väga oluline ettepanek võrreldes eelnõu ja senise praktikaga oli seotud õigusabikulude hüvitamisega. Nagu te teate, on olemas ka kohustuslik kohtueelne menetlus ehk vaidlustusmenetlus. Selle kohta tegid ettepanekuid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit ja teised huvirühmad. Vaidlustusmenetluses hüvitatakse lisaks tasutud riigilõivule, tõlkekuludele ja ekspertiisitasule ka lepingulise esindaja kulud ja seda tõendatud ulatuses põhimõttel "kaotaja maksab". Me kõik teame kohtumenetluse näitel, et kaotaja maksab ka vastaspoole esindaja kulud. Kohtueelses vaidlustusmenetluses riigihangete puhul seda printsiipi seni ei ole olnud, igaüks on oma esindaja kulud ise maksnud. Nüüd muudame selle menetluse sarnaseks kohtuinstantsis toimuvaga, aga me saame aru, et see eeldab eelarvete muutmist või mingisugust sätestamist. Nii et me anname piisavalt pika jõustumistähtaja, milleks on 1. jaanuar 2019.
Veel üks ettepanek tuli Rektorite Nõukogult, Eesti Kaubandus-Tööstuskojalt ja Eesti Tööandjate Keskliidult – tuua riigihangete seadusse uus mõiste, nimelt eelotsuse instituut. Ettepaneku tegijad viitasid asjaolule, et Euroopa Liidu struktuurifondide rakendusüksuste praktika on sageli väga ebaühtlane. Esialgu antakse hankijale teatud asjaolude esinemisel nõu, mida hankija tihtipeale ka järgib, ent hiljem esitatakse siiski rahaline tagasinõue. Ettepaneku esitajate arvates võiks probleemi lahendada siduv eelotsus, mille teeb näiteks Rahandusministeerium kui riigihangete riikliku järelevalve teostaja ning struktuuritoetuste kontekstis auditeeriv ja korraldav asutus, kellel on pädevus anda siduvaid juhiseid nii toetuse saajatele kui ka rakendusüksustele. Eelnõu algataja ehk Rahandusministeerium möönis seaduse erinevast tõlgendamisest tuleneva probleemi olemasolu, kuid leidis, et seda probleemi ei saa lahendada riigihangete seadusega pakutud moel, kuivõrd selline eelotsus ei oleks siduv vaidlustuskomisjonile, kohtutele ega struktuuritoetuste kasutamise kontrolli osakonnale. Majanduskomisjon asus ka samale seisukohale, sest Rahandusministeeriumi argumendid tundusid veenvad.
Järgmine plokk oli ravi rahastamise lepingute allutamine riigihangete regulatsioonile. Siin laekus ka ettepanekuid eri institutsioonidelt, samuti minult ettepanek nr 63 – allutada mõned, näiteks haigekassa sõlmitavad ravi rahastamise lepingud riigihangete menetlusele või kehtestada vastavates õigusaktides, näiteks ravikindlustuse seaduses, selliste lepingute sõlmimise kord. Näiteid võib tuua kas viljatusravi, õendusravi või taastusravi valdkonnast. Milles on probleem? Praeguse praktika kohaselt sõlmib haigekassa kehtiva õiguse alusel rahastamise lepingud eelisjärjekorras haiglavõrgu arengukavasse kantud haiglatega ning ravijuhud, mida nood täita ei suuda, jaotatakse teiste tervishoiuteenuste osutajate vahel. Haiglavõrgu arengukava haiglate eelistamine tuleneb ravikindlustuse seaduses toodud poliitilisest suunast ja haigekassa praktikast. Samas, eratervishoiuteenuse osutajad soovivad, et neil oleks võimalik konkureerida ravi rahastamise lepingutele võrdväärselt haiglavõrgu arengukava haiglatega. Samuti leiavad nad, et selle tagaks ka see, kui haigekassa peaks ravi rahastamise lepingud sõlmima riigihangete seadusest tulenevat regulatsiooni järgides.
Me kõik teame, et parim variant oleks muidugi patsiendi vaba liikumine, aga nii kaua, kuni seda meie süsteemi sisse viidud ei ole, on konkurents minu meelest kõige suurem läbipaistvuse kriteerium. Samamoodi leidsid töögrupi nõupidamisel raviteenuse pakkujad, et haigekassa jagab piiratud avalikku ressurssi väga läbipaistmatult, konkurents on puudulik ning puuduvad ka arusaadavad objektiivsed valikukriteeriumid. Ei ole väga selge, kuidas toimub rahaliste vahendite jagamine sama teenust pakkuvate asutuste vahel. Sotsiaalministeerium ja haigekassa siin muidugi probleemi ei näinud. Rahandusministeerium arvas, et isegi kui see allutada riigihangete regulatsioonile, on ikkagi oht, et neid lepinguid hakataks sõlmima sisetehinguna ja ka see ei pruugi olla patsiendile parem lahendus. Siiski möönis ka seaduse algataja, et läbipaistvus võiks olla parem.
Kuna tegemist oli sisult sotsiaalkomisjoni teemaga, otsustasime küsida, mida eksperdid ja meie kolleegid sotsiaalkomisjonist arvavad. Kuigi sotsiaalkomisjon ei toetanud seda ettepanekut, asusid nad seisukohale, et haiglate ravi rahastamise lepingute planeerimisel tuleks arvesse võtta ka väikehaiglaid ja erahaiglaid. Samuti tuleks kindlasti täpsustada ravi rahastamise lepingute sõlmimise tingimusi ja korda ning muuta need läbipaistvamaks. Haiglavõrgu arengukava haiglaid ja arengukavaväliseid haiglaid ei kohelda ravi rahastamise lepingute sõlmimisel võrdselt. Selles osas on vaja haiglavõrgu arengukava täiendada või ei peaks haiglate sinna kuulumine looma erisusi ravi rahastamise lepingute sõlmimisel. Meie komisjon seda ettepanekut ei toetanud.
Järgmise olulisema muudatusettepaneku sisu oli pakkumuste avalikustamine versus ärisaladus ja konfidentsiaalsus. Selles küsimuses oli väga erinevaid seisukohti. Näiteks Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepanek, mis küll võeti pärast tagasi, et kõik pakkumused tuleb täielikult avalikustada juba alates nende avamisest. Kohtumisel ettevõtete huvirühmadega selgus, et ettevõtted seda varianti siiski ei toetanud ja leidsid, et pakkumused peaks avalikustama üksnes riigihankes osalejatele. Ja kui rääkida, mida konkreetselt peaks avalikustama, siis see võiks olla pakkumuste maksumus, osamaksumused ja muud pakkumust iseloomustavad numbrilised näitajad, et nii läbipaistvust juurde tekitada. Kaubandus-tööstuskoda leidis, et lisaks sellele võiksid olla avalikud hankega üle antava asja omadused. Eelkõige infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liiduga edasi konsulteerimisel aga leidsime, et näiteks teenuste ja loovlahendustega seotud asjade ostul ei tohiks just nende omadusi avalikustada. Arvestades seda kõike, otsustas komisjon, et ärisaladuse määratleb ettevõtja ise selle mööndusega, et hindamiskriteeriumitele vastavaid numbrilisi näitajaid ärisaladuseks pidada ei saa. Ülejäänud osas peab ta aga analoogselt konkurentsiseaduses sätestatuga põhjendama, miks see on tema ärisaladus. Kes tahab pikemalt lugeda, siis tegu on muudatusettepanekuga nr 18.
Järgmine suurem teema oli põhjendamatult madala maksumusega pakkumused. Huvigrupid esitasid ettepaneku võimaldada lükata pakkumus tagasi, kui pakkuja keskmine palk või tasutud tööjõumaksud hälbivad teatud määral sektori keskmisest. Töögrupi arutelu tulemusel esitati juhtivkomisjonile kaalumiseks ettepanek, millega täpsustatakse põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste väljaselgitamise regulatsiooni. Seda ka tehti. Mõte on selles, et hankija peab pakkumust, mille ta kavatseb edukaks tunnistada, võrdlema maksumuselt järgmise pakkumusega. Kui pakkumuse maksumus on järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumusest üle 10% madalam või vastavaks tunnistatud pakkumuste keskmisest maksumusest üle 20% madalam, kohustub hankija pakkujalt § 115 lõike 1 alusel selgitust nõudma. Ja siis peab see pakkuja tõendama, et tema tõesti maksab oma töötajatele vähemalt 70% ulatuses sektori keskmist palka. Samuti ... 

Aseesimees Enn Eesmaa

Austatud ettekandja, kui te vajate lisaaega, siis kodu- ja töökorra seaduse § 67 seda pärast meievahelist läbirääkimist võimaldab. Palun!

Deniss Boroditš

Kas ma pean lõpetama?

Aseesimees Enn Eesmaa

Te võite kasutada lisaaega.

Deniss Boroditš

Läbirääkimised?

Aseesimees Enn Eesmaa

Läbirääkimisi ei olnud tarvis, sest teie kehakeel oli väga ilmekas. (Naer saalis.)

Deniss Boroditš

Ma ei saanud aru, kas ma saan jätkata. Kas on võimalik võtta lisaaega või ei ole?

Aseesimees Enn Eesmaa

Teil on võimalik küsida, kui palju te soovite.

Deniss Boroditš

No ma ei tea, viis minutit.

Aseesimees Enn Eesmaa

Viis minutit lisaaega. Palun!

Deniss Boroditš

Nagu ma ütlesin, pakkuja peab tõendama, et ta maksab oma töötajatele vähemalt 70% ulatuses sektori keskmist palka. Vastavate tõendite väljastamisega hakkab tegelema Eesti Maksu- ja Tolliamet. Komisjon pidas seda ettepanekut mõistlikuks ja asus seda toetama.
Järgmine ettepanek puudutas kohustusliku olelusringi kulude metoodika kasutamist tarkvara hankel. See ettepanek tuli Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidult. Nende arvates on kulude hindamine oluline ka tarkvara arenduse teenuste puhul. Ettepaneku esitaja leidis, et hankija peab olema suuteline hindama hangitava asja või teenuse kvaliteeti pikemas perspektiivis ning ka tarkvara arenduse vajadust ja selle võimalikku maksumust. Piltlikult öeldes tähendab see seda, et kuigi mingi programmi hind võib olla sama või erineda, võetakse hindamisel aluseks ikka kogu perioodi ja kõikvõimalikke arendustegevusi ehk summeeritakse kõik kulud kokku ja siis vaadatakse, milline pakkumine on summeerituna kõige parem.
Järgmine ettepanek puudutas alltöövõtjatele maksmata jätmise vältimise regulatsiooni. Ka siin oli väga erinevaid ettepanekuid, alates sellest, mille tegi Isamaa ja Res Publica Liit – sätestada otse maksmise võimalus alltöövõtjatele. Piltlikult öeldes esitaks peatöövõtja nimekirja kõikide oma alltöövõtjate kohta ja ei oleks mitte nii, et hankija maksab peatöövõtjale ja tema maksab alltöövõtjatele, vaid võimalik oleks maksta ka otse alltöövõtjatele. Komisjon seda kõige paremaks lahenduseks ei pidanud ega toetanud seda. Küll aga esitati töögrupi arutelu tulemusel komisjonile kaalumiseks ettepanek, mis on nimekirjas nr 44 ja millega lisatakse täiendavad sätted alltöövõtjate kontrollimise ja nendele tasu maksmise lisatagatiste kohta. See puudutab ehitustöölepinguid, muude asjade kohta need ei kehti.
Muudatuse järgi on hankelepingu täitmisel osalenud alltöövõtjal õigus saada hankijalt teavet, kas ja kui palju on hankija tasunud pakkujale selle alltöövõtja teostatud tööde eest. Selline teave annab alltöövõtjale võimaluse kaaluda, millist õiguskaitsevahendit pahatahtliku peatöövõtja vastu kasutusele võtta. Need asjad on tehtud selle mõttega, et ei ole harvad juhtumid, kui peatöövõtja jätab alltöövõtjatele teostatud tööde eest maksmata, ja need sätted lubavad olukorda natuke parandada. Kuna see ettepanek tuli meile viimasel hetkel, ei jõudnud me kaasata piisaval hulgal huvigruppe, aga nende sätete jõustumiseks me näeme ette ka pikema aja, st need jõustuks 1. jaanuaril 2019.

Aseesimees Enn Eesmaa

Austatud ettekandja, kuna meie alustamata läbirääkimised võtsid siiski pisut rohkem aega, kas te soovite veel lisaaega.

Deniss Boroditš

Veel kolm minutit.

Aseesimees Enn Eesmaa

Kolm minutit lisaaega. Palun!

Deniss Boroditš

Mõned organisatsioonid on meile ka teada andnud – kaubandus-tööstuskoda, RKAS, Maanteeamet ja RMK –, et regulatsioon on liiga toores, see ei ole võib-olla kõige mõistlikum. Argumendid on just sellised, et nii antakse hankijale õigusemõistja roll, mis suurendab tema halduskoormust ja nõuab lisaressursse, kuna hankija peab hindama, kas peatöövõtja käitus tõesti korrektselt oma alltöövõtja suhtes või mitte. Seda ohtu hinnates arvasid need organisatsioonid, et see ettepanek ei ole võib-olla kõige mõistlikum. Samas võttis komisjon ka siin seisukoha ja otsustas muudatusettepanekut toetada. Kokku oli 64 muudatusettepanekut, ma rääkisin teile mõningatest.
Komisjon tegi lõpus ka menetluslikud otsused: esitada eelnõu 204 täiskogule teiseks lugemiseks s.a 12. aprilliks ehk tänaseks ettepanekuga teine lugemine lõpetada ja juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, viia eelnõu kolmas lugemine läbi 3. mail ja panna see lõpphääletusele. Lühidalt kõik. Aitäh! Küsimused on teretulnud.

Aseesimees Enn Eesmaa

Esimese küsimuse esitab teile Arto Aas.

Arto Aas

Aitäh! Hea ettekandja! See on suur ja keeruline töö – riigihanked puudutavad miljardeid eurosid iga aasta. Esiteks, mul on hea meel, et komisjon ei toetanud Keskerakonna selliseid kahtlaselt lõhnavaid ettepanekuid prügimajanduse osas. Küll aga ma olen väga üllatunud ettepanekust nr 44, mis puudutab seda, et kõikide allhankijate üle peab riik hakkama kontrolli teostama, neid kvalifitseerima, dokumente nõudma. Hiljem tekib võimalus või risk, et nendega hakatakse vaidlema maksete üle – see on metsik. Kas komisjoni liikmed saavad aru, et suurtel ehitushangetel on sadu allhankijaid, kellega riik peaks hakkama siis tsiviilsuhteid looma, vaidlema ja kontrollima? Ja see, et ettepanek on läbi arutamata, ei vabanda kuidagi seda, et see jõustub alles aastal 2019. See on rumal ettepanek. Idee võib olla üllas, aga selle tehniline teostus on absurdne. Milline oli see arutluskäik komisjonis?

Deniss Boroditš

Aitäh! Tõepoolest, riigihangete kaudu liiguvad väga suured summad, mitmed miljardid aastas. Võib-olla ma väljendasin ennast valesti – komisjonis arutati küll seda muudatusettepanekut. Nagu ma ütlesin, kõik algas ideest. Ja idee on tõepoolest hea: kuidas kaitsta alltöövõtjaid pahatahtlike peatöövõtjate eest. Üks variant, millega tuli välja, kui mälu mind ei peta, Justiitsministeerium, oli kasutada sellist lahendust. Komisjonis olid erinevad arvamused, nii et meil tekkis ka debatt. Aga lõpuks ikkagi võetakse muudatusettepaneku osas seisukoht ja seisukoht oli selline, et enamus ikkagi soovis seda muudatusettepanekut toetada.

Aseesimees Enn Eesmaa

Andres Herkel.

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Te ütlesite, et Vabaerakonna ettepanek kaotada lihthange, mida toetas ka Rektorite Nõukogu, ei olnud mõistlik ja sellepärast lükati see tagasi. Teate, kui kriteeriumiks oleks mõistlikkus, siis ma arvan, et Vabaerakonna ettepanekud läheksid siin saalis enamasti läbi. See ei ole päris põhjendus. Samas te ütlesite, et lihthanke piirmäära siiski tõsteti 20 000 eurolt 30 000-le. Äkki te avate ka siin rohkem neid argumente ja arutelu käiku, miks just niisugune tulemus?

Deniss Boroditš

Okei, võib-olla ma väljendasin ennast valesti. Me kohtusime töörühmas väga erinevate huvirühmadega. Nende huvirühmade, kes tahtsid olla kaasatud, esindajad leidsid, et sellisel viisil Vabaerakonna ettepaneku toetamine ei ole mõistlik. Küll aga, nagu ma ütlesin, tehti kompromissettepanek tõsta lihthanke määr 20 000-lt 30 000-le. Miks mõned leidsid, et see ei ole kõige parem lahendus? Just sellepärast, et selle seaduse eesmärk on tagada maksimaalne läbipaistvus ning anda väike- ja keskmistele ettevõtetele võimalus osaleda ja saada infot võimalike hangete kohta. Miks lihthange on hea? See tähendab, et vastavast summast alates peab hankija avaldama informatsiooni hankeregistris ehk ettevõtjad saavad teavet, kui mingit teenust või asja hangitakse. Kui me kaotaks lihthanke määra, siis oleks see informatsioon ettevõtetele avalik ja kättesaadav alates 60 000 eurost. Kuni selle summani seadus põhimõtteliselt nõuab, et peab olema hankimise kord, aga see ei välista seda, et selle tõttu väiksemate hangete läbipaistvus kaob.

Aseesimees Enn Eesmaa

Austatud kolleegid! Läbirääkimised tulevad pärast küsimuste vooru. Kuulame tähelepanelikult küsijaid ja vastajat, siis on tõenäoliselt ka läbirääkimised asjalikumad. Palun, Krista Aru!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Olles korduvalt olnud hankija positsioonil, tekitab minus väga palju arusaamatust, miks eeldatakse hankijalt sellist pädevust, et ta hakkab sekkuma või ütlema, kas peatöövõtja ja alltöövõtja vahel sõlmitud lepingud on õiglased või ebaõiglased. Ma küsin ka, mida on ikkagi mõeldud selle sättega, et hankija peab pakkumust, mille ta kavatseb edukaks tunnistada, veel ette võrdlema ja põhjendama, st võrdlema selle maksumust järgmise pakkumuse maksumusega. Kas see ei tõsta jällegi halduskoormust, ei suurenda just hankija halduskoormust ja bürokraatiat?

Deniss Boroditš

Eks nii ja naa. Kuidas võrrelda? Kui pakkumused ära esitatakse, siis esimene tase on nende avamine. Ehk siis on põhimõtteliselt näha, millises hinnavahemikus on need pakkumused esitatud. Kui need tõesti väga erinevad, siis on ka praegu olemas võimalus kaalutlusõigust kasutada. Aga ma ütlen ausalt, praktika on näidanud, et seda ei julgeta kasutada, kuna ei ole ette kirjutatud täpseid kriteeriume, kuidas ametnik peab käituma. Selline oli tagasiside, millest tulenes ettepanek selline muudatus sisse viia. Nagu ma ütlesin, kuna tegu on täitsa uute ettepanekutega, on nende rakendamine seadusega ette nähtud natuke hiljem.

Aseesimees Enn Eesmaa

Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt

Tänan, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! 18. jaanuaril, nii nagu majanduskomisjoni kodulehelt näha on, esitasid mitmed organisatsioonid, nagu MTÜ Ligipääsetavuse Foorum, MTÜ Glint, MTÜ Eesti Nägemispuuetega Inimeste Keskliit, MTÜ Kakora, oma kümnepunktilise mure. Ja nad jäid ootama seda, et nad kutsutakse huvigruppidega kohtumistele. Tegemist on tõepoolest erivajadustega inimesi puudutavate probleemidega, mida peaks võib-olla ka riigihangetega kuidagi reguleerima. Me oleme ju näinud väga kurbi tulemusi, kus riigihanke võitja töö tulemus ei vasta sellele, mida ootavad erivajadustega inimesed. Teinekord kulutatakse hiljem palju rohkem raha selle kordategemisele. Kas te oskate öelda, miks neid siia ei kutsutud ja miks neile ei ole ka vastatud? Tänaseni valitseb ebaselgus ja siit eelnõust ka välja ei loe, kas nende ettepanekuid on kuulda võetud.

Deniss Boroditš

Aitäh! Ma proovin nüüd mälu värskendada. Üldiselt me ei ole mitte ühtegi ettepanekut, mitte ühtegi seisukohta pannud kuskile sahtli sisse ega ära peitnud. Kui mälu mind ei peta, siis minu meelest saadeti need ettepanekud ja murekohad edasi vastavatesse ministeeriumidesse, et uurida, kuidas nende asjadega lood on. Ja minu teada – aga seda võib muidugi dokumendist kontrollida – tuli ka vastus, et enamjaolt need murekohad kas on juba lahendatud või ollakse sellega lõppfaasis. Me võime seda pärast eraldi vaadata, aga minu teada ei ole olnud sellist olukorda, et mingit huvigruppi eirati.

Aseesimees Enn Eesmaa

Arto Aas.

Arto Aas

Aitäh! Ma pöördun tagasi selle 44. muudatusettepaneku juurde, mis puudutab allhankijaid. Te väitsite ja ka komisjoni esimees on öelnud, et see käib ainult ehituse kohta. Mina loen siit seletuskirjast välja, et see puudutab kõiki alltöövõtjaid, sh ahelas allpool olevaid, samuti asjade või teenuste hankimist. Ja see siis tähendab, et riigihanke puhul tuleb hankijal alati kontrollida, kas hankelepingu täitmises osalevate alltöövõtjate kohustusliku kõrvaldamise alused ikka puuduvad. Selle kohta tuleb esitada tõendid jne. Samuti tekib siis allhankijatel või nende allhankijatel õigus hakata riigile vastuvõtuaktide puhul otsenõudeid esitama. Kas on ikkagi hinnatud, kas meie riigiaparaat, meie hankijad, meie infosüsteemid on selliseks ülesandeks valmis? Kas selleks on raha, kas selleks on inimesi, kas selleks on vahendeid, et võtta kogu peatöövõtjate töö enda õlgadele, hakata seda dubleerima?

Deniss Boroditš

Aitäh! Rahandusministeerium eelnõu algatajana möönis, et niivõrd põhimõtteline muudatus vajab vastavate normide väljatöötamist, kuna seesama kohustuslik alltöövõtjate kontrollimine ja maksete peatamine alltöövõtja põhjendatud nõudel ei ole läbinud kooskõlastusringi. Samamoodi me ei tea, mis küsimused võivad veel välja tulla, ja seetõttu me nende ettepanekul pikendasime jõustumise aega. Aga kui küsida, milline oli tagasiside, siis nagu ma ütlesin: see, mis laekus organisatsioonidelt, oli negatiivne. Öeldi, et see tuli liiga ruttu, see võib tõesti tuua juurde bürokraatiat, tõsta protsessi kulusid. Aga nagu ma ütlesin, nii nagu komisjonis ikka muudatusettepanekute puhul on – kui ei ole konsensust, siis need hääletatakse läbi. Ja hääletamistulemuse alusel otsustas komisjon seda muudatusettepanekut toetada, kuigi, nagu protokollist näha on, toetus ei olnud ühehäälne.

Aseesimees Enn Eesmaa

Urmas Kruuse.

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Väga auväärt ettekandja! Hea kolleegi eelmise küsimuse põhjal tundub, et selle punkti arutelu on olnud üsna lühikene. Inimestele, kes on näiteks töötanud kohalikus omavalitsuses ja kujutavad ette, mismoodi see hanke korraldamine käib, tundub, et päris eluga ei ole sellel mingit pistmist. Aga hoopis põhimõttelisem küsimus on see, et peatöövõtjad justkui tahaksid vastutusest vabaneda, kui teatud kohustused peaksid tõepoolest minema näiteks kohalikule omavalitsusele. Kas teile ei tundu, et selle punkti arutelu on olnud täiesti ebapiisav ja see on siia väga kiirustades lisatud? Või peaks selle punkti tegelikult siit välja võtma ja arutelusid jätkama, sest informatsioon on olnud hästi pinnapealne?

Deniss Boroditš

Mina olen siin majanduskomisjoni esindaja rollis, kuigi jah, ma olen liige, mul on ka oma arvamus. Kust see muudatus alguse sai? Alguse sai see tõesti sellest, kui me töörühmas hakkasime vaatama neid praktilisi probleeme, mis on eeskätt ehitussektoris, ja eriti juhtusid, kus peatöövõtja jätab väga tihti allatöövõtjatele maksmata. Tahtsime proovida seda küsimust reguleerida. Sellega olid kõik päri, et komisjon peaks siinkohal seaduseelnõu algatajaga koos töötama. Ja tõesti, paljud nentisid, et eesmärk on hea ja üllas, aga ei olnud head ideed, kuidas seda seadusse kirjutada. Siis tuli Rahandusministeerium (minu teada koos Justiitsministeeriumiga) välja sellise lahendusega, nagu te praegusest muudatusettepanekust lugeda saate, ja lõpuks, nagu ma ütlesin, on vaja iga ettepaneku osas seisukoht võtta ja seda tehtigi. Jah, kõikidele komisjoni liikmetele see lahendus ei meeldinud ja nad seda ei toetanud. Ma arvan muidugi, et kui oleks rohkem aega antud, oleks selle võib-olla veel paremaks teha saanud, aga seaduseelnõude menetlemine ei saa igavene ka olla, nii et see otsus tuli langetada. Aga komisjonis tehti kompromiss: kuna me tõesti ei tea, kuidas see lahendus praktikas töötama hakkab, mis kulusid see endaga kaasa toob, mida see tähendab menetluslikus plaanis, siis on hea asi see, et me suutsime vähemalt selle jõustumise lükata 2019. aastale, et vajadusel mingid korrektiivid sisse viia.

Aseesimees Enn Eesmaa

Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma küsin põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kohta. Senine riigihangete seadus on mõnikord sundinud praktikas võitjaks valima kõige madalama hinnaga pakkumuse, kuigi seadus iseenesest räägib majanduslikult mõistlikust hinnast jne. Kas uus seadus välistab selle, et võitjaks valitakse põhjendamatult madala maksumusega pakkumus, ja ka võimaliku olukorra, kus see hange hiljem kallineb?

Deniss Boroditš

Mis on selle sätte eesmärk? Eesmärk on välistada igasugune turu solkimine. Seda just nende ettevõtete puhul, kes ei maksa makse ja jätavad midagi alltöövõtjatele maksmata ning kes sellepärast teevadki sellise pakkumise, mis ei ole turuolukorras adekvaatne. Aga see ei tähenda, et ilmtingimata peab kõige odavama pakkumuse tagasi lükkama. Nagu ma ütlesin, siin on konkreetsed kriteeriumid. Kui esimene pakkumine erineb väga olulisel määral teisest ja kolmandast pakkumisest, siis peab hankija küsima kõige madalama pakkumuse esitajalt tõendi, et ta tasub oma makse ja lähtub 70% ulatuses sektori palkadest. Kui pakkuja suudab seda tõendada, esitades maksuameti tõendi, siis probleemi ei ole: selle pakkumusega võib edasi minna ja lepingu sõlmida. Kui ta seda tõendada ei suuda või näiteks maksuamet esitab tõendi, et see pakkuja maksab palka turu keskmisest oluliselt vähem, siis on see piisav ja tugev alus selleks, et see pakkumine kõrvaldada. Selle meetme üks eesmärk on võidelda ka ümbrikupalkadega. Kui ehitussektoris on keskmine palk praegustel andmetel umbes 750 eurot ja ettevõte tuleb jutuga, et tema maksab oma töötajale 300 eurot palka, siis on selge, et ükski ehitaja 300 euro eest tööle ei lähe. Järelikult ei maksta makse ega ametlikke palkasid ja on olemas piisav alus seda pakkujat tõrjuda.

Aseesimees Enn Eesmaa

Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt

Tänan, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Teil on kindlasti väga hea mälu ja ma usun, et Aivar Kokk värskendas seda mälu veel enne teie ettekannet. Eile esitasin ma sama küsimuse temale ja ju ta teile ka selle info edasi andis, et küllap ma küsin sedasama ka teie käest. Aga küsimus jääb ikkagi õhku. Nimelt selle tõttu, et erivajadustega inimesi kohtumisele ei kutsutud ja ministeeriumile anti arutada, kas nende ettepanekud on juba seadusse sisse viidud või ei. Millal siis nemad vastuse saavad? Kas see läheb neile kirjalikult? Nad oleksid tegelikult soovinud võrdselt teiste suurte ettevõtjate, ärimeeste ja kõikide muude organisatsioonidega osaleda. Nad jäeti siiski täiesti kõrvale, väidan ma. 18. jaanuaril esitati ettepanekud või vähemalt murekohad ja oleks olnud võimalik nendega kohtuda küll ja neid arutada. Kuidas nad siis nüüd vastuse saavad? Kas komisjon saadab neile vastuse? Kas ministeerium saadab neile vastuse? Nad on tänaseni teadmatuses.

Deniss Boroditš

Aitäh! Seda ma võin teile lubada, et ma kindlasti räägin majanduskomisjoni esimehe Aivar Kokaga, sest meil on kombeks küll, et iga pöördumine, iga ettepanek saab ka vastuse. Igal juhul saab see korda.

Aseesimees Enn Eesmaa

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud komisjonipoolne ettekandja! Ma tulen ka uuesti tagasi alltöövõtjate küsimuse juurde, sest selle vastu on tõesti protestinud ka suured ettevõtlusorganisatsioonid. Kas ja kuivõrd tõsiselt komisjon arutas just neid ettevõtlusorganisatsioonide, kas või Riigimetsa Majandamise Keskuse või Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi tehtud etteheiteid ja kaalus ettepanekut jätta see regulatsioon praegu ikkagi seadusest välja? See on toores, see halvab protsessi ja me keegi ei tea, kuidas see rakendub.

Deniss Boroditš

Aitäh! Nagu te ise seletuskirjast näete, on väga paljud organisatsioonid meie poole pöördunud just negatiivse hoiakuga ja esitanud ka vastavaid seisukohti. Need kõik on komisjoni liikmetele teada ja ega need ilmaasjata ole siin seletuskirjas üles loetud. See ei ole mingi salainfo. Kas saab öelda, et menetlusaeg on olnud piisav? Ma arvan, et alati saab paremini. Kindlasti oleks mõistlik need ettevõtjad või seisukoha esitajad ka kohale kutsuda ja koos seda teemat arutada. Aga nagu ma ütlesin, praegu on olukord selline, nagu seaduseelnõus kirjas on.

Aseesimees Enn Eesmaa

Urmas Kruuse.

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mulle on siin kõrvu jäänud selline mõte, et teatud institutsioonidest tahetakse täiendavalt maksuametit teha. Kui räägitakse ühe ettevõtte keskmisest palgast, mis jääb justkui alla turu keskmise piiri, siis sellega peaks tegelema näiteks kohalik omavalitsus. Kas ei oleks loogilisem see, et maksuametil oleks informatsioon nendest ettevõtetest, kes siis üleriiklikult kas peale märgukirja või mida iganes elimineeritakse võimalusest riigihangetel osaleda? Kas uus koalitsioon ja valitsus plaanivad bürokraatiapaketti sõna otseses mõttes laiendada? See tööhulk, mis juurde tuleb, rääkimata põhimõttelistest küsimustest, on ikkagi hullumeelselt suur.

Deniss Boroditš

Jah, see on hea ettepanek. Ma arvan, et sellest võiks maksuametiga eraldi rääkida. Aga tõesti, komisjonile pole sellist ettepanekut laekunud ja me ei ole saanud oma seisukohta välja kujundada. Küll aga see praktika, kus võrreldakse paremusjärjestuses esimese, teise ja kolmanda koha saanud pakkumusi omavahel, ei ole unikaalne. Maailmas, ka Euroopas on riike, kus seda tehakse, ja meie lähinaabritel Soomes on ka midagi sarnast. Ega meie ministeeriumi esindajad ka jalgratast ei leiutanud, kui nad pakkusid vastava regulatsiooni, kuidas võiks põhjendamatult madalate pakkumustega võidelda ja võistelda. Läbirääkimisi on peetud ka Maksu- ja Tolliametiga, kuidas seda kõige paremini teha. Muidugi oleks õige, kui meil oleks maksuameti süsteem selline, et kohe, kui kuskil sektoris on väga madal palk, siis need ettevõtted likvideeritakse vms, aga minu teada tegeleb maksuamet pistelise kontrolliga. Ja kui ta tõesti avastab, et ühe või teise ettevõtte puhul on kahtlus, et seal makstakse vähem makse või palgad on liiga väiksed, siis sellega tegeldakse küll. Ma ei tea, kas tal oleks mõistlik selle kõigega korraga tegeleda, aga miks mitte seda tulevikus maksuametiga arutada.

Aseesimees Enn Eesmaa

Lugupeetud ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised kõigile soovijaile. Arto Aas, palun!

Arto Aas

Austatud Riigikogu! Mina ise ministrina selle riigihangete seaduse parlamendi ette tõin. Tegemist on väga olulise dokumendiga ja kindlasti tuleb see seadus vastu võtta. Euroopa direktiivid juba kehtivad ja meil ei tohiks tekkida sellist ajalist vaakumit, kus direktiivid ja riigisisene õigus on konfliktis. Iseenesest on ju seda eelnõu siin Riigikogus menetletud päris pikka aega. Seda kurvem ma olen, et ma näen muudatusettepanekuid, mis on selle juurde tekkinud viimasel hetkel ja on läbi mõtlemata.
Ma tulen uuesti allhankijate juurde – muudatusettepanek nr 44. Kas komisjoni liikmed ja kõik parlamendiliikmed saavad ikka aru, kuidas riigihankeid Eestis korraldatakse, kui palju neid on ja kui keerulised need on? Me teeme miljardite eurode eest hankeid. Igal aastal on kümneid suuri, sadu miljoneid maksvaid ehitushankeid. Toimuvad konkursid ja hangete tingimused on hästi keerulised. Neid mahukaid dokumente ei ole väikeettevõtjad peaaegu võimelised läbi hammustama. Nüüd me tahame selle elu veel keerulisemaks teha. Suure hanke puhul – kujutage ette, et te hakkate Linnahalli renoveerima –, sel hetkel, kui konkurss toimub, peab peatöövõtja esitama kõikide allhankijate nimed, kontaktid. Neid võib olla sadu.
Tänapäeval on suured ettevõtted ju põhimõtteliselt projektiettevõtted. Suurtes ehitusfirmades, kes võidavad hankeid, võib töötada ainult 20–30 inimest, sest sisulise töö objektil teevad ära allhankijad. Allhankijaid on iga suurema objekti puhul sadu. Tänapäeval on ühemehefirmad, näiteks elektrikud. Kujuta nüüd ette, et sa ehitad suurt objekti aasta-kaks: kui palju vahetub mehi, kui palju muutub allhankijaid objektil. Sa pead siis iga mehe puhul uuesti tulema, paber näpus, riigiametniku juurde, RKAS-i või ma ei kujutagi ette, kuhu. Äkki pead Tallinna linna viima paberi, et mul elektrik vahetus: ta ei saanud sel päeval tulla, tuli teine mees. Ja siis hakatakse kontrollima, kas see mees vastab tingimustele, kas ta täidab neid kvalifikatsiooninõudeid või mis iganes nõudeid, mis on seadustes või hangetes kirjas. See on metsik bürokraatia.
Me ei usalda peatöövõtjaid, et nad saavad ise sellega hakkama ja otsivad kõige optimaalsemaid võimalusi. Veel hullem, me hakkame sekkuma mitme osapoole omavahelisse vaidlusse. Rahaliselt on see veel kõige suurem risk: mida see võib tähendada hangete maksumuse ja läbiviimise aja mõttes, kui allhankija läheb tülli oma peatöövõtjaga või tekib mingi vaidlus? Ja uskuge mind, ehitiste puhul me kõik teame, et neid vaidlusi on sadu. Tõenäoliselt on suurte objektide puhul tuhandeid vaidlusi: kas parkett sai sirgelt maha, kas ukselingid kriiksuvad, kas betoonitööd on kvaliteetselt tehtud, kas pistik on õiges kohas ning mis selle eest makstakse ja millal makstakse. Seal on tõenäoliselt tuhandeid vaidlusi ja nüüd me anname kergekäeliselt võimaluse igal allhankijal või tema allhankijal tulla riigi juurde – ma ei tea, kuhu jällegi, kas Endla tänavale Rahandusministeeriumisse – ja öelda, et kuulge, mul on tüli peatöövõtjaga, ärge makske talle raha välja, makske ise mulle või tulge meile seda tüli lahendama. Mida siis riigiametnik Peeter, Jüri või Malle teeb, läheb sinna objektile seda tüli lahendama või? Kuidas peaks reaalsuses välja nägema nende kahe eraõigusliku subjekti omavaheliste suhte- ja rahatülide lahendamine? Me võtame selle riigi kaela. Selliseid nüansse ja tülisid on sadu, tõenäoliselt tuhandeid, kus riik peab hakkama võtma mingi vahemehe rolli – ma ei kujuta seda looduses ette. Kuidas me saame selliseid muudatusi sisse viia?
Jah, ma möönan, loomulikult on turul solkijaid. On peatöövõtjaid, kes käituvad ebaõiglaselt, ja nendega on peetud pikki lahinguid. Igasugused Faciod jms tüübid toimetavad, aga õnneks üha vähem. Probleem eksisteerib. Me rääkisime seda ka valitsuses ja justiitsminister pidi välja pakkuma oma lahendused, juhendid jm võimalused. Aga seda ei saa niimoodi seadusse sisse visata. Ja kui ei ole toimunud kaasamist, ei ole toimunud arutelu nende ettevõtjate ja firmadega, kes tegutsevad sellel turul, siis ärme paneme seda praegu seadusse sisse. Kaalume need asjad läbi, vaidleme uuesti läbi, võtame aja maha, mõtleme, mida me saame teha ja teeme selle seadusmuudatuse hiljem. Siin ei ole ju poliitilist, parteidevahelist eriarvamust. Ärme teeme nii, et võtame muudatuse vastu, lükkame jõustumistähtaja edasi ja hiljem siis vaatame, kas tuli välja või ei tulnud. Niimoodi ei tehta ju õigust! Kui on kaasamata ...

Aseesimees Enn Eesmaa

Vabandust, kas soovite lisaaega? Palun, kolm minutit juurde!

Arto Aas

... läbi rääkimata, siis jätame selle praegu kõrvale. Võtame seaduse vastu ja arutame selle muudatuse konkreetses valdkonnas uuesti läbi: kas niimoodi saab teha ja mida see tähendab alltöövõtjate, peatöövõtjate ja lõpuks ka riigi jaoks. Ma pakun, et halvemal juhul võib see teha protsessi palju kallimaks, tohutult bürokraatlikumaks, palju aeglasemaks. Me hakkame võib-olla kümme aastat mingit objekti üle andma, vaidlema rahade ja selle üle, kas pistik oli õiges kohas või ei olnud ja kes on süüdi.
Sõbrad! Muudatusettepanekul nr 44 on hea eesmärk. Ka mina tahan, et kui riik midagi hangib, siis kõik osapooled täidavad oma kohustusi. Aga me ei saa täna võtta kõiki neid probleeme niimoodi kergekäeliselt riigi õlgadele, see ei ole tõsiselt võetav. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Erki Savisaar. Palun, kolm minutit lisaaega!

Erki Savisaar

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Üldjoontes saan öelda, et riigihangete seaduse arutelu möödus konstruktiivselt, kuid kõigele vaatamata jäid mõned teemad lahendamata ning nende juurde tuleb tulevikus kindlasti tagasi tulla. Üks selline teema on omavalitsuste õigus kasutada nn in-house- ehk sisetehinguid prügiveos. Teistes valdkondades võib in-house-tehinguid kasutada, kuid prügiveos on mingil põhjusel tehtud erand. Juhin tähelepanu sellele, et prügivedu on ainukene kohalikule omavalitsusele pandud kohustus, mille täitmise õigus on in-house-lepingutega omavalitsuselt ära võetud. Mainin kohe ära, et järgnevalt on kasutatud mitmeid lõike Tartu Ülikooli õigusteaduskonna Euroopa Liidu õiguse ja riigihankeõiguse õppejõudude Carri Ginteri ja Kadri Härgineni artiklist "Sisetehingute reegel riigihankeõiguses. Jäätmeveo ja -käitlemise näide", mis ilmus eelmise aasta esimeses Juridica numbris.
Riigihankeõiguse eesmärk ei ole sundida hankijat ostma hanke korras teenust, mille osutamise võimekus on tal endal olemas. In-house-erand kujunes Euroopa Kohtu praktikas välja just selliste olukordade lahendamiseks, kus hankijal on vajalik võimekus olemas. See paikneb küll hankijast juriidiliselt eraldiseisvas üksuses, kuid see de iure eraldus on sisulises mõttes ehk de facto näilik. Samast kontseptsioonist lähtuvalt on Euroopa Kohus üles ehitanud ka kriteeriumid, rõhutades, et see eraldiseisev üksus peab sisuliselt olema juhitud samamoodi, justkui oleks tegemist hankija osakonnaga. Olemuslikult ei saa sellisel juhul tekkida hankeolukorda, kuivõrd siseüksust kasutades puudub hankijal faktiliselt teine lepingupool. Otsetõlge "majasisese üksuse erand" on keeleliselt mõnevõrra konarlik. Võib-olla samal põhjusel väldib ka Saksa Bundesgerichtshof oma otsustes tõlget ja tugineb just ingliskeelsele terminile in-house. Nii riigihangete seaduse sätete korrastamisel 2011. aastal kui ka nüüd, uues riigihangete seaduse eelnõus numbriga 204 on kasutatud terminit "sisetehing". Peab ütlema, et see sõnavalik on ebaõnnestunud ning võib-olla just seetõttu ei õnnestunud komisjonis sel teemal kokkuleppele jõuda. Sisetehingu termini kasutamise vastu räägib eelkõige selle tavatähendus finantsõiguses. Näiteks Finantsinspektsiooni kodulehelt võib lugeda, et nende turujärelevalve divisjon menetleb turu kuritarvitusi, sh sisetehingu ja turumanipulatsiooni kahtlusi. Tavakeeles viitabki termin "sisetehing" pigem finantsmaailmas levinud rikkumistele, mille ingliskeelseks vasteks on insider dealing. See on hoopis teist sorti tehing.
Praegu kehtivas seaduses sisalduv ebaõnnestunud konnotatsioon viitab sellele, justkui oleks in-house-tehing midagi erandlikku ja taunimisväärset võrreldes tavapärase riigihankega. Sellest tulenevalt on ka mõned kohtunikud leidnud, justkui oleks sisetehingu puhul tegemist millegi vaat et ebaseaduslikuga. Euroopa Kohtu in-house-tehinguid selgitav praktika on eelkõige loodud, tagamaks normaalset olukorda ja vältimaks ebamõistlikku tulemust, kus hankijal oleks olemasolevate omavahendite kasutamine õiguslikult takistatud. Sisetehingu termini kasutamine on aga viinud risti vastupidise tulemuseni, kus sätte eesmärgina tajutakse in-house-tehingu vältimist. Seega annaks in-house-reegli mõtte eesti keeles kõige selgemini edasi ehk termin "majasisese üksuse reegel" või sakslaste eeskujul "in-house-reegel".
Olemuslikult on in-house-reegel Euroopa Liidu õigusest tulenev reegel, mille tõlgendamise ja õigusliku sisustamise monopol on Euroopa Kohtul. Ajal, mil Euroopa Kohus esimest korda in-house-reegli oma praktikas sisustas, ei olnud seda Euroopa Liidu riigihankeõiguses selge sõnaga mainitud. Euroopa Kohus on rõhutanud, et Euroopa Liidu õiguse hankelepingu mõistetest tulenevalt on hankijatel lubatud in-house-reeglile tugineda ka kontsessioonisuhete puhul. Samuti on väljendatud selgelt ja ühemõtteliselt, et riigihankeõiguse eesmärk ei ole suurendada erasektori tuluosa avaliku sektori pakutavate teenuste arvel. Samuti on Riigikohus rõhutanud, et riigihanke direktiivid 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ ei laiene in-house-tehingutele. Seda seisukohta toetab ka teiste liikmesriikide kohtute praktika, aga Eesti praktika kipub libisema teises suunas.
Saksa Liidu Ülemkohus on samuti selgitanud in-house-kontseptsiooni õiguslikku tähendust. Kohus on leidnud, et kui teenust osutab või kaupu müüb hankijale selline üksus, mis sarnaneb hankija osakonnaga, on tegemist olukorraga, kus hankija ei ostagi teenust sisse, vaid osutab seda ise. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on Euroopa Liidu riigihankeõiguse põhieesmärk teenuste vaba liikumine ning avatud ja aus konkurents kõikides liikmesriikides. Riigihangete seaduse § 1 kohaselt on riigihangete seaduse eesmärgiks tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Niisiis ei ole olemuslikult riigihankeõiguse eesmärgiks sundida hankijaid ostma kaupu ja teenuseid turult olukorras, kus nad on võimelised kauba valmistama või teenuseid osutama ise, n-ö majasiseselt.
Lihtne on mõista ja nõustuda sellega, et riigihankeõiguse eesmärk ei ole sundida hankijat tellima keevitustöid olukorras, kus tal endal on keevitaja palgal, või ostma raamatupidamise teenust, kui tal on raamatupidaja olemas. Algselt Euroopa Kohtu lahenditega ja hiljem direktiividega on sama loogikat edasi arendatud ja selgitatud, et sarnaselt eelneva olukorraga ei teki hankeolukorda ka juhtudel, kus vajalikud vahendid on olemas hankijast juriidiliselt eraldiseisval allüksusel. In-house-tehinguid lubava regulatsiooni vajalikkust on rõhutanud Keskkonnaministeerium, Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit, algselt ka Eesti Jäätmekäitlejate Liit, kuid kahjuks see komisjonis praegu toetust ei leidnud. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Kolmas läbirääkija on Krista Aru. Palun!

Krista Aru

Härra juhataja! Austatud rahvaesindajad! Töötasin küllalt pikki aastaid vaese riigiasutuse juhina ja siis oli paratamatult üks minu ülesandeid teha ka riigihankeid, tegelda kogu selle dokumentatsiooniga, alates lähteülesandest ning lõpetades eduka pakkumise väljakuulutamise ja lepingu sõlmimisega. Pean ütlema, et ega kehtiv riigihangete seadus head tööd ega hea pakkumise saamist mitte kuidagi ei takistanud. Loomulikult on hankija kõige suurem huvi alati leida soodsaima hinna ja parima kvaliteediga pakkumine.
See, mis selle seaduseelnõu puhul kõige rohkem segab ja isegi ehmatavalt mõjub, on just nimelt need viimasel hetkel lisatud sätted, alates muudatusettepanekust nr 44. See jätab rusuva tunde kogu sellest seaduseelnõust, et riik järjekordselt ei usalda ettevõtjaid, asutusi, kes tahavad parimat tööd teha, vaid kergitab kahtluse, et kindlasti tahavad kõik kedagi petta. Põhiline suhtumine peaks riigihangete seaduse puhul olema ju see, mis on ilusasti sõnastatud. Aga kõik need viimasel hetkel sissetoodud muudatused näitavad seda, et kahtlustame juba ette, kahtlustame kõiki, ja selline kahtlustav õhkkond ei ole see, mis viib riiki tervikuna edasi. Kõik need sotsialismi tunnused, mis igast küljest sisse ronivad, ei kõlba ühele iseseisvale väärikale riigile. Kahjuks kehtib see ka viimasel hetkel riigihangete seaduse eelnõusse sissetoodud muudatuste kohta. Suured ettevõtted pole juba praegu enam rahul valitseva ettevõtluskeskkonnaga. Miks me teeme seda siin veel halvemaks? Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Urmas Kruuse.

Urmas Kruuse

Auväärt istungi juhataja! Auväärt kolleegid! Kui Erki ei oleks sõna võtnud, siis ma oleks suhtunud sellesse kõigesse isegi leebemalt, aga praegu mulle tundub, et see meenutab mingit Sarapuu koomiksit. Miks? Miks ma nii kriitiline olen? Väga mitmel põhjusel. Kui me toome põhipõhjenduseks selle, et meil ei ole vaja ausalt ja läbipaistvalt hankida, kui meil endal on võimekus olemas, siis see tähendab seda, et omavalitsused vajavadki oma poode, oma tehaseid ja igasuguseid muid asju. Sellega seda tegelikult õigustada saabki. Minu arust on see ebamõistlik ja ebavajalik. Kohalik omavalitsus ei peaks selliste teenustega tegelema.
Minu arust täiesti hullumeelne plaan on aga tõepoolest see, mis puudutab sekkumist peatöövõtja ja allhankijate omavahelistesse suhetesse. Minu arvates on see juriidiliselt ja sisuliselt täiesti läbi kaalumata. Samas ma mõistan menetlejate soovi kaitsta neid väikeseid allhankijaid, kes jäävad selles protsessis aeg-ajalt rahast ilma. Aga selline muudatus, nagu siin täna välja on käidud, on täiesti vastuvõetamatu ja päriselus ka rakendamatu. Sellisel kombel ei saa lahendusi leida. See tähendab tegelikult seda, et kui me isegi tahaksime peatöövõtjat pigistada, et ta oleks korrektne – kusjuures me ei tea seda, kas allhankija on olnud korrektne peatöövõtja suhtes –, siis oleks meil selle kõige väljaselgitamine täiesti utoopiline. Selle tõttu ei saaks seda regulatsiooni sisse viia. Nii et ma väga loodan, et menetlus siin saalis jätkub selliselt, et tulevad mõistlikud lahendid ka nendes punktides, mis on viimasel hetkel ette pandud. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Aivar Kokk.

Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mul ei olnud küll plaanis täna sõna võtta, aga kuulates siin mõningate meeste lugusid ja prouade kõnesid, hakkas mul kurb – nad ei tea ikka ehitussektorist tegelikult mitte midagi. Kui mõni omavalitsusjuht või väikse riigiasutuse juht on teinud ühe riigihanke läbi, siis on see tore asi. Aga enamikul juhtudel on tõesti ehituses peatöövõtja 10–20 juristiga firma ja töö teevad ära alltöövõtjad ehk väikese ja keskmise suurusega ettevõtted. Ja viimased arved jäävad tihti maksmata ja pankrotti lähevad just need väikeettevõtjad. See muudatusettepanek nr 44 ei ole sugugi mitte viimasel hetkel tulnud. See on ausalt öeldes suurettevõtjatelt tulnud ettepanek, sest nad ei suutnud enam turul konkureerida. Mõned suurettevõtjad teevadki niimoodi, et maksavad esimese poole alltöövõtjale ära, teist poolt ei kavatse mitte kunagi maksta, ja võidavadki pakkumise. Nad ei vastuta mitte millegi eest ja ka tellija ei vastuta mitte millegi eest. Selle muudatusettepanekuga ei reguleerita peatöövõtja puhul praktiliselt mitte midagi. See reguleerib seda, et tellija vastutab selle eest, kas objektil tööd teinud ettevõtja ka raha kätte saab, ehk sellel ettevõtjal, kes seal alltöövõtjana tööd teeb, on võimalus pöörduda tellija poole, kui ta ei ole raha kätte saanud.
Kui siin vahepeal räägitakse, et raha on kuskile ära kadunud, siis küsida saab ju ainult seda raha, mille kohta on peatöövõtja tellijale arve või akti esitanud. Kui töö on vastu võetud ja tellija on selle raha peatöövõtjale maksnud, aga peatöövõtja ei ole edasi alltöövõtjale maksnud, siis tekib see küsimus. Te räägite seda, et igavene jama, kui alltöövõtjad peavad olema tellija juures registreeritud. Sõbrad, mitu inimest on siin peale minu veel ehitusfirma omanikud? Kaks. Kas te ei tea seda, et kogu aeg oli selline kord, et kõik alltöövõtjad pidid olema tellijaga kooskõlastatud? Lihtsalt ühel hetkel, teatud valitsuse võimu ajal lükati need asjad kõrvale. See on ju loomulik, et tellija ka vastutab. Jah, väga hea on olla omavalitsusjuht, linnapea, kui sa ei vastuta mitte millegi eest: sain objekti kätte, tegin lepingu, peatöövõtja ehitas valmis, pani kasumi taskusse. Mis siis, et su kõrval, kas Tartu külje all või Elvas, läks mõni ettevõtja pankrotti, sest tema oma raha kätte ei saanud.
Ma võin tuua hea näite oma piirkonnast. Jõgeva linn, kus võimul olite teie, kes te siin praegu kriitikat teete – Facio Ehitus, lasteaia ehituse poole pealt seisma jäämine. Kes kannatas? Kellel raha otsa sai? Millised ettevõtjad lõpetasid oma ettevõtlustegevuse? Kõik need olid alltöövõtjad. Te ei ole seda paragrahvi rahulikult läbi lugenud. Lugege see paragrahv rahulikult läbi. Seal on väga selgelt kirjutatud, millal keegi võib kellegi poole pöörduda ja kas tellijal on ka kohustusi. Jah, see on suur mure, et tellijale tekib kohustus. Aga igal tellijal on praegu kohustus oma objektile ehitusjärelevalve panna. Ehitusjärelevalve abil peab jälgima, et kõik asjad on korrektselt tehtud. See ongi kohustus, mitte see, et me loobime riigi raha siia või sinna.
Ma ei taha täna tuua näiteid viimastest hangetest. Olgu see haigekassa kisamine, et raha ei ole. Ja kui ma küsiks viimaste haiglaseadmete hangete kohta, siis ma võiks tuua konkreetseid näiteid, kus miljonilise seadme asemel on hangitud 2,5-miljoniline seade, ja sellest pole midagi. Või kaitsetööstus või Kaitsevägi, kuhu me paneme protsente, miljoneid juurde ja kus viimased hanked ongi sellisena kokku kirjutatud, et tulebki kõige kallim asi ära osta. Rohkem kontrolli tuleb panna tellija peale, vaadata ja kontrollida. See on selle parandusettepaneku eesmärk. Ma veel kord rõhutan, et selle parandusettepaneku puhul on suured ehitusettevõtted ise tulnud oma 70%-ga, mitte keegi teine seda ei pakkunud. Nad tahavad, et enam ei solgitaks Eestis hanketurgu, vaid võidaks need, kes ausalt maksavad makse ja ka palka oma töötajatele. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Sulgen läbirääkimised käesoleva eelnõu sätete aruteluks. Vaatame nüüd üheskoos läbi seaduseelnõu 204 kohta tehtud muudatusettepanekud, neid on 64. Esimesed muudatusettepanekud on teinud majanduskomisjon, juhtivkomisjon otsustas arvestada täielikult: esimene, teine, kolmas ja neljas. Viienda muudatusettepaneku on teinud Eesti Vabaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus: jätta arvestamata. Ettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2.  Kuues muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Nii on ka seitsmenda, kaheksanda, üheksanda, kümnenda ja üheteistkümnendaga. 12. muudatusettepaneku on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Maris Lauri, palun!

Maris Lauri

Reformierakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aseesimees Enn Eesmaa

Valmistume hääletuseks. Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 12, mille on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Juhtivkomisjoni otsus oli arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 53 ja vastu oli 24 rahvasaadikut, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek leidis poolehoidu.
Jätkame. 13. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Nii on ka 14. muudatusettepanekuga. Samuti on 15., 16., 17., 18., 19., 20., 21., 22., 23., 24., 25., 26., 27., 28., 29., 30., 31., 32., 33., 34., 35., 36., 37., 38. ja 39. ettepanek majanduskomisjoni esitatud, juhtivkomisjon otsus: arvestada täielikult. Nii on ka 40. ja 41. ettepanekuga. 42. muudatusettepaneku on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada sisuliselt. Läheme edasi. 43. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Nii on ka 44. ettepanekuga. Maris Lauri, palun!

Maris Lauri

Reformierakonna fraktsiooni nimel palun panna see muudatusettepanek hääletusele!

Aseesimees Enn Eesmaa

Ma täpsustan, mis numbriga muudatusettepanek. (Hääl saalist.) 44. ettepanek. Teeme seda. Austatud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 44, mille on teinud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 52 ja vastu oli 25 rahvasaadikut, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek leidis toetust.
Heimar Lenk, kas teil on protseduuriline küsimus?

Heimar Lenk

Ei. (Naer saalis.) Ei ole, ei ole.

Aseesimees Enn Eesmaa

Kui ei, siis me läheme edasi. 45. muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon ja juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Nii on ka 46., 47., 48., 49., 50., 51., 52., 53., 54., 55. ja 56. muudatusettepanekuga, samuti 57., 58., 59., 60. ja 61. ettepanekuga. 62. muudatusettepaneku esitas Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus: jätta arvestamata. 63. muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu liige Deniss Boroditš, juhtivkomisjoni otsus: jätta arvestamata. 64. muudatusettepanek ... Maris Lauri, palun!

Maris Lauri

Vabandan, aga Reformierakonna fraktsiooni nimel palun 63. muudatusettepanekut siiski hääletada!

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun! Austatud kolleegid, panen hääletusele 63. muudatusettepaneku, mille on teinud Riigikogu liige Deniss Boroditš, juhtivkomisjoni otsus: jätta arvestamata. Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 24 ja vastu oli 53 rahvasaadikut, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Ja 64. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult.
Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 204 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


6. 16:43 Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (384 SE) teine lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa

Järgmine päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 384 teine lugemine. Ettekandjaks palun kõnetooli õiguskomisjoni liikme Urve Tiiduse!

Urve Tiidus

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamine teiseks lugemiseks toimus õiguskomisjonis 4. aprillil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 29. märtsil, saabus kaks eelnõu täiendamise ettepanekut. Need esitas Notarite Koda. Arutelul osalesid eelnõu algataja esindajatena Justiitsministeeriumi inimesed, samuti Notarite Koja esimees Tarvo Puri.
Notarite Koja esimees selgitas, et need ettepanekud on tehtud õigusselguse huvides ja puudutavad Eesti elanikuga abielluvaid ja Eestisse kolivaid välismaalasi, just neid, kes soovivad, et neile kohalduks Eesti perekonnaseadus. Notarite Koja juhi sõnul ei ole alati olnud võimalik seda soovi abieluvararegistrisse kanda, et see oleks kõigile nähtav, sest registrikannete tegemisel tõlgendavad kohtunikuabid seadust erinevalt. Sellest ka ettepanek kanda abieluvararegistrisse andmed Eesti õiguse kohaldamise kohta abikaasade varalistele õigustele. Arutelu käigus täpsustati komisjonis, miks seda õigusselgust vaja on. Ka seni on olnud võimalik valida, millise riigi õigust abikaasade varalistele õigustele kohaldatakse, kuid probleem on selle abieluvararegistris nähtavaks tegemine. Oli ka küsimus statistika kohta, et kui paljusid abielupaare see seadusmuudatus võiks puudutada või rõõmsamaks teha. Saime teada, et täpset statistikat ei ole, kuid kindlasti on päris palju Eestisse kolivaid soomlasi ja inimesi teistest Skandinaavia riikidest, keda see puudutab.
Nii otsustati istungil teha kokku kolm muudatusettepanekut. Esimese ettepanekuga tekib abikaasadel võimalus oma andmed varaliste õiguste kohta registris nähtavaks teha ning teada anda, et teatud ajast kohaldub nende suhtes Eesti õigus. See ongi selle muudatuse eesmärk. Teise muudatusettepanekuga täiendatakse perekonnaseadust samuti, nagu ma varem ütlesin, õigusselguse huvides. See tähendab, et juhul, kui abikaasad ei ole varaliste õiguste suhtes Eesti õiguse kohaldamise kokkuleppega veel valinud varasuhte liiki, siis kohaldatakse varaühisuse kohta sätestatut. Ja kolmas muudatusettepanek on tehniline ja puudutab paragrahvide numbreid. Kõiki ettepanekuid toetas komisjon konsensuslikult sõnadega "arvestada täielikult".
Juhtivkomisjon tegi ka menetluslikud otsused. Õiguskomisjon otsustas esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda tänaseks, 12. aprilliks ja ühtlasi teha ettepaneku teine lugemine lõpetada, ning juhul kui teine lugemine lõpetatakse, saata eelnõu kolmandale lugemisele 19. aprilliks ja viia siis läbi lõpphääletus. Tänan teid kuulamast!

Aseesimees Enn Eesmaa

Austatud ettekandja, teile küsimusi ei ole. Kui saalil on soovi alustada läbirääkimisi, siis selleks on praegu õige aeg. Seda soovi ei ole. Nagu kuulsite, on seaduseelnõule esitatud kolm muudatusettepanekut. Kõik on õiguskomisjonilt ja juhtivkomisjon on neid kõiki täielikult arvestanud: nii esimest, teist kui ka kolmandat. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 384 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


7. 16:47 Planeerimisseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (411 SE) teine lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa

Seitsmes päevakorrapunkt: majanduskomisjoni algatatud planeerimisseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu 411 teine lugemine. Palun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Erki Savisaare!

Erki Savisaar

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eelnõu algatas Riigikogu majanduskomisjon 23. märtsil. Esimene lugemine toimus siin 4. aprillil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 6. aprilliks kella 10-ks Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega teistelt komisjonidelt muudatusettepanekuid ei laekunud. Vabariigi Valitsuselt laekus juhtivkomisjonile eelnõu toetav seisukoht. Komisjonile olid eelnõuga seonduvalt edastanud oma arvamuse Riigikontroll, varasema planeerimis- ja ehitusõiguse töögrupi juht ja Jõelähtme Vallavalitsus.
Majanduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist 10. aprillil. Osales ka Rahandusministeeriumi esindaja. Komisjon otsustas teha eelnõu kohta kaks muudatusettepanekut, millest ühe esitas majanduskomisjonile Rahandusministeerium. Muudatustega viiakse eelnõu pealkiri paremasse kooskõlla senise praktika ja normitehniliste eeskirjadega. Kehtivas planeerimisseaduses puudub üheselt mõistetav alus planeeringu koostamise, tellimise ja rahastamise kohta, mistõttu riigi eriplaneeringu algatamise otsustamine ei ole võimalik enne õiguslikku selgust rahastamise osas. Ainus takistus riigi eriplaneeringu algatamise tähtaegsel otsustamisel Vabariigi Valitsuses on küsimus planeeringu rahastamisest. See lahendatakse kõnealuse eelnõuga ning seetõttu on vajalik planeerimisseaduse muudatuse jõustamine kiiremini kui üldises korras.
Arutelu käigus tekkisid mõned küsimused. Siim Kiisler palus kommenteerida Riigikontrolli märgukirja eelnõu kohta. Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Anni Konsap selgitas, et Riigikontrolli kirjaga juhiti tähelepanu asjaolule, nagu võidaks rahastamise üleandmisega anda üle ka otsustamine ja planeeringute sisuline juhtimine. Nõunik kinnitas, et selle eelnõuga sisulist juhtimist ega otsustusprotsessi üle ei anta. Pigem aitab seaduseelnõu kaasa planeerimisega seotud ülesannete konkreetsemale jaotamisele riigi ja omavalitsuse vahel.
Kristen Michalit huvitas, kas Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium on eelnõu suhtes eriarvamusel, viidates Justiitsministeeriumi ametniku Sandra Mikli koostatud arvamusele eelnõu kohta. Sandra Mikli oli planeerimisseaduse kodifitseerimise töörühma juht. Anni Konsap selgitas, et Sandra Mikli kiri ei väljenda Justiitsministeeriumi seisukohta, vaid tema kui ametniku ja eksperdi isiklikku seisukohta ja seda pigem planeerimisseaduse rakendamise poolt silmas pidades. Käesoleva eelnõu puhul on tegemist planeeringute rahastamise küsimusega ja kehtiva praktika seadustamisega, mis täpsustab kohalike omavalitsuste planeerimistegevust, eelkõige detailplaneeringute rahastamist ja nende läbipaistvust.
Deniss Boroditš küsis, kas ei ole ohtu, et tekivad probleemid finantseerimislepingute võimalike rikkumistega. Anni Konsapi vastuse kohaselt kuuluvad need probleemid lepinguõiguse valdkonda. Ta informeeris, et sügisel on Rahandusministeeriumil plaanis algatada planeerimisseaduse muutmise eelnõu eesmärgiga kõrvaldada planeerimisseaduse praktikas rakendamisel üles kerkinud vead.
Majanduskomisjon otsustas esitada eelnõu teisele lugemisele Riigikogu täiskogu päevakorda 12. aprilliks ja teha ettepaneku teine lugemine lõpetada. Samuti otsustas komisjon, et juhul, kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, tuleks lõpphääletus viia läbi 19. aprillil. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Lugupeetud ettekandja, teile küsimusi ei ole. Soovi korral avan läbirääkimised. Seda soovi ei ole. Vaatame siis veel üheskoos läbi muudatusettepanekud, mis on tehtud seaduseelnõu 411 kohta. Neid on kaks, mõlemad majanduskomisjonilt. Juhtivkomisjoni otsus on mõlemat arvestada täielikult, nii esimest kui ka teist muudatusettepanekut. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 411 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


8. 16:53 Töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu (407 SE) esimene lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa

Ja tänane viimane päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu 407 esimene lugemine. Ettekandjaks palun tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski!

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Mul on hea meel teile esitleda seaduseelnõu, millega muudetakse töövaidluskomisjonis töövaidluste menetlemise regulatsiooni, uuendades seadusandlust. Kehtiv individuaalse töövaidluse lahendamise seadus kehtib aastast 1996. Tegemist on ühe vanima tervikliku õigusaktiga Eestis ja selle mitmed punktid on praktikas rakendamisel toonud kaasa nii segadust kui ka paindumatust võrreldes reaalse eluga. Ja sellest tulenevalt oleme teie ette tulnud uue terviktekstiga. Töövaidluskomisjon on Tööinspektsiooni juures asuv kohtuväline töövaidlusi lahendav organ. Meil on ametis kaheksa töövaidluskomisjoni juhatajat, kes lahendavad töövaidlusi neljas linnas: Jõhvis, Pärnus, Tartus ja Tallinnas. Komisjonid tegelevad aastas ligikaudu 2500 töövaidlusega, samal ajal kui kohtusse läheb edasi umbes 400. See tähendab seda, et enamik Eesti Vabariigi töövaidlusi on võimalik lahendada kohtuväliselt töövaidluskomisjonide abil, millega vähendatakse ka kohtute töökoormust. See on kindlasti üks positiivseid aspekte, et sealne menetlus on olnud lihtne, kiire ja tõhus. Uue seadusega tahaksime neid väärtusi hoida ja tegelikult töövaidluskomisjone praegusest isegi veelgi tõhusamaks muuta.
Olulisematest muudatustest võrreldes kehtiva õigusega. Esiteks, eelnõu näeb lisaks tavapärasele töövaidlusküsimuste lahendamisele töövaidluskomisjoni istungitel võimalustena ette ka kirjaliku menetluse, lepitusmenetluse ja kompromissi. Need on mõisted, mis Eesti kohtumenetluses juba mõnda aega kehtivad, aga töövaidluskomisjoniga seotud seadused lubavad praegu küsimusi lahendada ainult istungi formaadis. See loomulikult esiteks pidurdab menetlust ajalises mõttes, sest komisjon peab kogunema, ja teiseks välistab ka mitu alternatiivset menetlusvormi, eeskätt siis lepitusmenetluse ja kompromissi, kus pooled võiksid ise kokkuleppele jõuda ja asi laheneks oluliselt kiiremini. 2014. ja 2015. aastal olid 90% töövaidluskomisjonile esitatud nõuetest rahalised nõuded, s.o töötasu, puhkusetasu, hüvitised. Seal tavaliselt keerulist ega põhimõttelist vaidlust ei ole, vähemasti komisjoni vaatest lähtuvalt. Neid küsimusi on võimalik tihti lahendada ka kirjalikult ja see annab komisjonile võimaluse pühendada rohkem aega õiguslikult keerulisematele vaidlustele.
Teise olulise muudatusena kaotab eelnõu nõuete rahalise piirmäära. Kehtiva õiguse kohaselt saab töövaidluskomisjoni pöörduda vaid kuni 10 000 euro suuruste nõuetega, suuremate nõuetega saab isik pöörduda ainult kohtusse. 20 aasta jooksul ei ole praktikas kinnitust leidnud arusaam või arvamus, et rahaliselt suuremad nõuded oleksid kuidagi sisuliselt keerukamad. Näiteks, kui nõutakse välja palka ehk töötaja leiab, et tööandja on talle jätnud ebaõiglaselt välja maksmata mingi osa palgast või muust hüvitisest, ja selle nõude summa on suurem kui 10 000 eurot, siis nõude keerukus sellest ei muutu. Asi on iseenesest ikkagi sama lihtne. Nii et selle piirmäära allesjätmist me ei ole otstarbekaks pidanud ja oleme selle siis eelnõust välja võtnud.
Laiendame ka töövaidluskomisjonide pädevust. Kehtiva õiguse kohaselt lahendatakse töövaidluskomisjonis vaid töölepingu seaduse alusel tekkinud vaidlusi, aga loomulikult tulenevad töötaja ja tööandja õigused, kohustused ja sellest põhjustatud vaidlused ka paljudest teistest seadustest. Näiteks on töösuhetest tulenev nõue ka varalise ja mittevaralise kahju hüvitamine saamata jäänud koondamishüvitise tõttu, kui tööandja on jätnud töötukassale vastavasisulise taotluse esitamata. See ei ole töölepingu seaduses, see on ühes teises seaduses, aga põhimõtteliselt puudutab ikka neidsamu hüvitise nõudeid töötaja ja tööandja vahel. Eelnõu kohaselt on siis võimalik ka teiste seaduste alusel tekkinud nõuetega pöörduda. Kollektiivlepingu täitmisest tulenevate vaidluste korral võimaldatakse ka kollektiivset pöördumist töövaidluskomisjoni. Kehtiva õiguse alusel saab praegu töövaidluskomisjoni pöörduda vaid individuaalselt. See tähendab seda, et kui praktikas pöörduvad näiteks kümme töötajat ühise tööandja pärast töövaidluskomisjoni, peavad nad esitama kümme avaldust ja töövaidluskomisjon peab siis lahendama iga asja eraldi, kuigi asja sisu on põhimõtteliselt kõigi kümne töötaja puhul üks.
Jääb kehtima see piirang, mille kohaselt töövaidluskomisjon ei lahenda tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse, kehavigastuse või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise vaidlusi. Need on väga keerukad ja aega nõudvad, mistõttu nad töövaidluskomisjoni tõhusa, kiire ja efektiivse menetluse loogikaga kokku ei lähe ja jäävad siis kohtute menetleda. Lisaks muudele muudatustele, mis reguleerivad menetlust, tõstab eelnõu ka töövaidluskomisjoni juhatajatele kehtivaid nõudeid ja töötasu ning muudab ka nende teenistussuhte iseloomu. Kehtiva õiguse kohaselt peab töövaidluskomisjoni juhataja vastama üldistele ametnikele ettenähtud nõuetele ning omama kõrgemat juriidilist haridust. Juhataja määratakse ametisse tähtajatult ja tema ametipalga kohta üldist regulatsiooni ei ole. Eelnõu kohaselt tahaksime neid nõudeid karmistada. Kuna sisuliselt on tegemist kohtuvälise menetlejaga, siis soovime, et selles ametis töötaksid pädevad tippjuristid. Olemasolevate palkade ja süsteemi puhul on see kindlasti pärsitud.
Eelnõu kohaselt saab edaspidi juhatajaks nimetada isiku, kes on omandanud õiguses vähemalt magistrikraadi, tunneb tööõigust, töövaidluse menetluse läbiviimist. Nähakse ette ka täiendavad piirangud, näiteks ei tohi juhatajaks nimetada isikut, kes on kohtuniku, notari või kohtutäituri ametikohalt tagandatud. Tulenevalt nõuete karmistamisest sätestatakse töövaidluskomisjoni juhataja ametipalk seaduses ja meie ettepaneku järgi saab see olema 90–100% riikliku lepitaja ametipalgast. Ja see tähendab neile umbes kahekordset palgatõusu, ligi 3000 euroni. Töövaidluste lahendamise kvaliteedi ja juhatajate kvalifikatsiooni tagamiseks hakatakse eelnõu kohaselt ka töövaidluskomisjoni juhatajaid kord kolme aasta jooksul atesteerima, et nad tõepoolest oma töös kõrgeimatele nõuetele vastaksid. Aitäh!

Aseesimees Taavi Rõivas

Aitäh! Ettekandjale on ka küsimusi. Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Paragrahv 16 räägib menetluskulude kandmisest ja ütleb seda, et pooled kannavad oma menetluskulud ise. Kui üks pooltest on erivajadusega inimene, näiteks kurt, ja vajab selleks, et osaleda töövaidluskomisjoni istungil, viipekeele tõlki, siis teadupärast on viipekeelse õigustõlke tunnihind 43 eurot. Ja kui me mõtleme, et osalise töövõimega inimese kuine toetus on 192 eurot, siis ilmselgelt tekitab see olukorra, kus teenus jääb võib-olla saamata. Kas te peate seda mõistlikuks? Muidugi on alati võimalik pöörduda kohaliku omavalitsuse poole ja oodata, et kohalik omavalitsus selle eest tasub, aga nagu me teame, siis tegelikult enamikus omavalitsustes seda teenust ei pakuta.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Tõepoolest, eelnõus selline säte on, et mõlemad pooled tasuvad oma menetluskulud ise. Loogika on siinkohal ka selles, et tegemist on n-ö regulatsiooni mõttes lihtsa ja inimesele vähekuluka menetlusega, kus ei ole vaja palgata endale juristi jne. See on selle loogika olnud. Aga see aspekt, millele te viitate, on kindlasti väärt arutelu sotsiaalkomisjonis.

Aseesimees Taavi Rõivas

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh ettekandjale! Kaasettekandeks komisjoni nimel on kõnetooli palutud sotsiaalkomisjoni liige Maris Lauri.

Maris Lauri

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu oma 4. aprilli istungil. Kõigepealt tutvustas eelnõu tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Kuna minister tegi eelnevalt põhjaliku tutvustuse, siis ma sellel siin pikemalt ei peatuks. Istungil osales ka Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Monika Koks.
Komisjoni liikmetel oli ministrile ja ministeeriumi ametnikule kuus küsimust ja järgnevalt ma neid ka lühidalt refereerin. Esiteks paluti selgitada, miks on otsustatud pikendada töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamise tähtaega 30 kalendripäevalt 45 päevale. Vastuseks selgitati, et pikendamise põhjuseks on töövaidluskomisjonide tegelik toimimine. Kuna Eestis on neli töövaidluskomisjoni, siis on väga keeruline ja kulukas korraldada töövaidluskomisjonide väljasõiduistungeid eri maakondadesse. Lisaks võeti siin arvesse ka seda, et on olemas alternatiivsed menetlusvõimalused, eelkõige loodav kirjaliku menetluse võimalus. See tähendab seda, et menetluse aeg võib tegelikult keskmiselt hoopis lüheneda, mitte pikeneda.
Teiseks küsiti töövaidluskomisjoni kaasistujate valimise ja nendele esitatavate nõuete kohta. Vastuses märgiti, et jätkatakse senist praktikat. Erinevus on see, et töövaidluskomisjoni juhatajale antakse võimalus uuendada nimekirja sagedamini. Praegu on see võimalik üks kord aastas. Kolmas küsimus puudutas kirjaliku menetluse piirsummat, mis on 6400 eurot. Vastuses öeldi, et see kehtestati analoogselt tsiviilkohtumenetluse seadustikuga, eristamata seejuures põhi- ja kõrvalnõuet, arvestatakse ainult nõude kogusummat. Sellise piiri olemasolu peeti vajalikuks, kuna kirjalikke nõudeid menetleb töövaidluskomisjoni juhataja ainuisikuliselt.
Neljanda küsimusega sooviti teada saada, millised olid eelnõu koostamise käigus kõige suuremad vastuolud huvigruppidega ja kus oli kõige keerulisem ühisosa leida. Selgus, et kõige suuremaid vaidlusi põhjustas küsimus töövaidluskomisjoni juhatajate teenistusstaatuse pikkusest – kas nad peaksid olema ametisse nimetatud tähtajatult või tähtajaliselt. Veel küsiti töövaidluskomisjoni juhataja põhipalga sidumise kohta riikliku lepitaja ametipalgaga, s.o eelnõus 90–100%. See otsus tuleneb regionaalsetest eripäradest ja erinevatest koormustest. Kuues küsimus puudutas istungi kinniseks kuulutamist. Vastuses öeldi, et kinniseks kuulutatakse 10–15 istungit aastas, mis on seotud peamiselt diskrimineerimise, tervislike põhjuste või ärisaladustega. Eelnõuga võimaldatakse istungi kinniseks kuulutamist, kuid vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetele.
Seejärel tegi komisjon menetluslikud otsused, mis kõik langetati konsensuslikult. Ja need olid: esiteks, võtta eelnõu täiskogu päevakorda 12. aprilliks, teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, kolmandaks, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva ehk 27. aprill kell 17.15 ja määrata komisjonipoolseks ettekandjaks Maris Lauri. Tänan!

Aseesimees Taavi Rõivas

Aitäh! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Ei soovi. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 407 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 407 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 27. aprilli kell 17.15.
Austatud Riigikogu, meie tänane istung on lõppenud. Aitäh kõigile!

Istungi lõpp kell 17.08.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee