Austatud Riigikogu, tere hommikust! Head töönädala algust! Kellel on soovi üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Andres Herkel, palun!

Austatud härra esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Austatud peaminister! Meil on Vabaerakonna kuue liikme nimel esitada arupärimise vormis üks habemega küsimus rahandusminister Sven Sesterile. See on seotud raske kütteõli aktsiisiga. Probleemi olemuse on minister ise üsna selgelt kokku võtnud ühele meie varasemale küsimusele vastates. Nimelt, turumoonutusi tekitab asjaolu, et aktsiisiga maksustamisel on raske kütteõli energiasisaldust arvestades umbes üheksa korda madalamalt maksustatud kui kerge kütteõli. Me oleme seda nii kirjaliku küsimuse kui ka arupärimise vormis varemgi rahandusministrilt küsinud. Siis oli küll tegemist teise Vabariigi Valitsusega, mitte praegusega. Aga Sven Sester on meile lubanud, et Rahandusministeerium valmistab ette sellised seadusmuudatused, mis aitaksid ära hoida nii turumoonutusi kui ka maksupettusi. Ja neid pidi valitsuskabinet tema sõnul arutama juba eelmise aasta lõpus. Siis aga valitsus vahetus ja me ei ole selle probleemi edasisest lahendamisest mitte midagi kuulnud. Seetõttu esitame taas arupärimise raske kütteõli aktsiisi kohta. Aitäh!

Igor Gräzin, palun!

Austatud esimees ja head kolleegid! Esitan arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Jaapanis on üks konkreetne teivasjaam, kus läbisõitev rong peatub kaks korda päevas: hommikul, et peale võtta üks tüdruk, kes läheb kooli viiulitundi, ja õhtul, et ta koolist tulles maha lasta. Üldiselt on tehtud otsus tulevikus kogu see raudteeliin sulgeda. Mida on aga kompanii otsustanud? Hoida lahti see raudteeliin kuni selle ajani, millal tüdrukuke lõpetab kooli.
Olen kolm aastat pidanud don Quijote võitlust ennast kinni betoneerinud firmaga Elron, kes riiklikku ülbust demonstreerides keeldub tegemast kahte eksperssrongipeatust. Motiiv: reisijaid on vähe, nõudlus pole see. Ja nagu teatas Elroni juhatus möödunud aasta novembris Tartu linnavolinikele, ei huvita ei riiki ega Elronit liiklus Kesk- ja Lõuna-Eestis. Argumentideks on manipuleeritavad numbrid, reisijate arv, reisijateveo koefitsient, agregaatnõudlus, alternatiivsete bussiliinide olemasolu. Ühesõnaga küsimused, mille üle otsustamisel Elronil puudub nii kompetents, tahe kui ka võimekus. Elroni jaoks ei ole reisijad reisijad – on nõudlus, kontingent, koefitsiendid. Elroni loogika järgi tuleb välja, et nendes kohtades, kus Eestis elavad maa- ja provintsiinimesed, need, kes hoiavad elus Eesti kultuuri, keelt ja iseseisvust, pole teenusasutusel vaja teenust pakkuda. Elroni loogika järgi ei ole niimoodi, et peatus, kus on sada reisijat, on sama tähtis kui peatus, kus on ainult üks reisija. Nad on unustanud, et sada reisijat ja üks reisija on riigi seisukohalt võrdsed. Lisan, et Elron on ka hakanud vastu maaelukomisjonile ja majanduskomisjonile. Mul on seitse küsimust, aga põhiküsimus on: majandusminister, mis siis jääb, kas kinniroostetanud Elron või viiuliga tüdruk Tabivere raudteejaama platvormil?

Aitäh! Vabariigi Valitsuse esindajana Heili Tõnisson, palun!

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kümme seaduseelnõu. Esimeseks, Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Teiseks, ühtset patendikohut käsitleva lepingu ja ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. Kolmandaks, kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse (Euroopa uurimismääruse direktiivi ülevõtmine) eelnõu. Nende kolme seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister Urmas Reinsalu. Neljandaks, keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõu. Viiendaks, looduskaitseseaduse muutmise seaduse (Nagoya protokolli rakendamine) eelnõu. Nende kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Marko Pomerants. Kuuendaks, loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust maaeluminister Tarmo Tamm. Seitsmendaks, Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna rahvusvahelise sihtasutuse asutamislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust välisminister Sven Mikser. Kaheksandaks, kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. Üheksandaks, Eurocontroli lennuliikluse ohutuse alast koostööd käsitlevate protokollide ratifitseerimise seaduse eelnõu. Kümnendaks, Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. Kahe viimase seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust majandus- ja taristuminister Kadri Simson. Aitäh!

Olen juhatuse nimel vastu võtnud kümme seaduseelnõu ja kaks arupärimist. Tegeleme nendega edasi kodu- ja töökorra seaduse järgi. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 92 Riigikogu liiget, puudub 9.
Austatud Riigikogu, palun tähelepanu! Riigikogu juhatus on vanematekogu koosoleku otsuse peale teinud ettepaneku muuta Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 48 alusel Riigikogu 13. töönädala ajagraafikut ja teha infotund täna kella 13–14. Selle heakskiitmine käib tavapärases korras, nii nagu me ajagraafikut oleme ka varem muutnud. Näiteks võib tuua tööaja pikendamise. Aivar Kokk, protseduuriline küsimus!

Ma küsin kolmapäevase päeva kohta.

Kõigepealt lahendame ära teisipäeva ja siis räägime kolmapäevast.
Austatud Riigikogu, seda Riigikogu juhatuse ettepanekut on meil vaja hääletada. Panen hääletusele juhatuse ettepaneku muuta töönädala ajagraafikut ja teha infotund täna kella 13–14. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 82 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid 3. Ettepanek leidis toetust, tööajagraafik on muudetud. Tuletan meelde, et erakorraliselt saab seekord infotunni küsimusi registreerida täna kella 11-ni.
Järgmisena päevakorra kinnitamine. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Tavaline kord on meil olnud selline, et kolmandad lugemised on alati kõigepealt ära ja siis kõik muu. Miks on kolmapäeval teistmoodi?

Kolmapäeval on teistmoodi seoses sellega, et kõigepealt soovivad aruandega esineda Eesti Panga president ja Finantsinspektsiooni juhatuse esimees. Mart Nutt, palun!

Aitäh, härra juhataja! Kahtlemata on inimeste soov püha, aga meil on oma traditsioonid, mida me oleme siiamaani järginud. Kolmandad lugemised on siiski olnud kõige esimesed. Minu arvates on see täiesti põhjendamatu, kui me anname kellegi soovidele järele ja loobume oma traditsioonidest.

Austatud Riigikogu! Kuna keegi ei ole veel ühtegi ettepanekut teinud, siiamaani on küsimusi esitatud, siis ma vastan küsimustele. See on seotud sellega, et paljud meil traditsiooniliselt kolmapäeval esinevad ettekandjad esinevad seekord neljapäeval. Seetõttu palus Riigikogu juhatus Eesti Panga presidenti ja Finantsinspektsiooni juhatuse esimeest esineda meie ees kolmapäeval. See on olnud Riigikogu juhatuse palve, kuna tavapärased kolmapäevased esinejad tulevad neljapäeval. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Mul on ettepanek, kuidas see olukord lahendada nii, et Eesti Panga president saab tulla kolmapäeval ette kandma ja meie saaksime jääda oma tavapärase aastatega väljakujunenud traditsioonilise menetluskorra juurde. Teen ettepaneku kolmapäeval kolmandaks ja neljandaks päevakorrapunktiks plaanitud kolmandad lugemised tõsta kolmapäeval esimeseks ja teiseks ning esimene ja teine nihkuks kolmandaks ja neljandaks. Nii oleks võimalik saavutada kõiki rahuldav tulemus.

Kas kellelgi on selle ettepaneku vastu midagi? Ei ole. Igor Gräzin, palun!

Meil on ainult viis nädalat aega jäänud ja meil tekib siin igasuguseid huvitavaid küsimusi. Minu küsimus ei ole seotud ei tänase ega homsega, aga on väga selgelt protseduuriline. Teades juhatuse töövõimet, ma siis hoiatan aegsasti ette. Küsimus on nimelt selles, et vastavalt meie kodukorrale on Riigikogu liikmetel keelatud esitada ettekannete ajal videomaterjale. Ma ei tea, mis on keelu põhjus, aga ühesõnaga on niimoodi, et videomaterjale tohib kasutada ainult olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu puhul. Kas te oleksite võimelised viie nädala jooksul selle otsuse üle vaatama, sest see vajadus tekib?

See ettepanek ei puudutanud päevakorda, aga kui Igor Gräzinil on selline palve, siis juhatus võib seda veel kord arutada. Me oleme seda mitu korda varem arutanud. Hanno Pevkur, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Me oleme korduvalt otsinud ka Riigikogu esimehega koos võimalust ühe olulise tähtsusega riikliku küsimuse aruteluks. Üks põhjus, miks me ei saanud seda plaanida 4. maiks, oli see, et sel päeval pidi olema Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni aruanne. Nüüd on need toodud kolmapäevaks. Kogu selle segaduse juures ma saan aru, et see on juhatuse ettepanek, mis meil praegu laual on. Nii et siis jääme selle ettepaneku juurde, kuulame Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni esindaja ära ja siis tulevad kolmandad lugemised. Kui see on juhatuse ja esimehe ettepanek, siis ei ole põhjust seda muutma hakata.

Selge. Helir-Valdor Seederi ettepanek ei leidnud toetust. Samas, meil on ka ettepanek kultuurikomisjonilt. Kultuurikomisjon on teinud ettepaneku nihutada viies päevakorrapunkt kolmapäeval selle päeva viimaseks päevakorrapunktiks. Austatud Riigikogu, selle muudatusega, et kolmapäevases päevakorras on viies päevakorrapunkt punkt nr 8 ning punktid nr 6, nr 7 ja nr 8 nihkuvad edasi, panen ... Ei saa veel panna seda hääletusele, kuna Helir-Valdor Seederil on midagi lisada.

Austatud juhataja! Ma sain kolleeg Pevkuri ettepanekust aru, et nad ei ole ühegi muudatusega nõus ja lähtuvad juhatuse ettepanekust. See oli selgelt väljendatud tahe, järelikult me ei saa mingisuguseid muid muudatusi ka lubada.

Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra esimees! Ma pean ütlema, et Helir-Valdor Seederi märkuses on iva sees. (Naer.) Ja ma ei saanud ka aru, miks rahvusringhäälingu nõukogu liikmete punkt peaks liikuma päevakorra viimaseks. Las ta olla seal, kus ta on.

Selge. Kuna Seederi märkusel on iva sees, siis päevakorras ühtegi muudatust ei ole. Panen juhatuse ettevalmistatud kujul 13. töönädala päevakorra hääletusele. Palun võtta seisukoht ... Laine Randjärv, palun!

Ma tahaks täpsustada. Kuidas ikkagi pannakse hääletusele, kas selle kultuurikomisjoni muudatusega või ilma? Te ütlesite, et pärast neid kõiki sõnavahetusi, mis siin toimunud on, te jääte selle juurde, mis oli alguses. Kuidas siis nüüd täpselt on?

Täpselt nii ongi. Kuna ettepanekule, mille tegi Helir-Valdor Seeder, oli vastu Hanno Pevkur, ja ettepanekule, mille tegi kultuurikomisjon, olid vastu Seeder ja Herkel, siis hääletusele läheb päevakord nii, nagu ta teie ees on. Kas nüüd on kõik selge?
Austatud Riigikogu, panen hääletusele 13. töönädala päevakorra. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt on 78 Riigikogu liiget, vastu 6, erapooletuid 6. Päevakord on kinnitatud.

Alustame! Päevakorra järgi on kõigepealt Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse ""Eesti julgeolekupoliitika alused" heakskiitmine" eelnõu 395 esimene lugemine. Algatajate ettekandja peaminister Jüri Ratas, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Mul on suur au ja hea meel seista täna teie ees, et tutvustada uuendatud "Eesti julgeolekupoliitika aluseid", mis Vabariigi Valitsus kiitis heaks tänavu 16. veebruaril. Kui austatud Riigikogu nõustub Vabariigi Valitsuse hinnanguga ning otsustab julgeolekupoliitika strateegilise raamdokumendi heaks kiita, siis asendab see varasema, alates 12. maist 2010 kehtiva dokumendi "Eesti julgeolekupoliitika alused".
Täna kõne all olev dokument on Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisest alates neljas. Esimest korda koostati Eesti julgeolekut, selle olukorda, poliitika eesmärke, eesseisvaid väljakutseid, riske ja ohte ning nende vastu rakendatavaid meetmeid kirjeldav dokument aastal 2001. Tollast olukorda ja tollaseid eesmärke mõjutas tugevalt liikumine Euroopa Liidu ja NATO liikmesuse poole. Pärast nende organisatsioonidega liitumist ja kaasnenud suuri muudatusi Eesti rahvusvahelises seisundis ning julgeolekukorralduses uuendati julgeolekupoliitika aluseid 2004. aastal. Seejärel, 2010. aastal võeti vastu tänini kehtivad julgeolekupoliitika alused, mis arvestasid vahepeal Euroopa Liidu ja NATO liikmena omandatud kogemusi ja oskusi ning ka 2008. aasta Gruusia sõja järel julgeolekukeskkonnas toimunud muudatusi.
President Lennart Meri on öelnud, et julgeolek on kallis kaup. Julgeoleku puudumine on veel kallim kaup. Ehkki julgeolekupoliitika alused ei ole ressursse planeeriv dokument, on erandina kinnitatud meie valmisolek eraldada sõjaliseks kaitseks vähemalt 2% SKT-st. Sellele lisanduvad Eesti kui liitlaste üksusi vastuvõtva riigi kulud ning riigikaitseinvesteeringute programmi kulud. Julgeolekupoliitika koostamise protsessi juhtis Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon ning esmakordselt koordineeris julgeolekupoliitika alustesse panustajate tööd Riigikantselei. See näitab ka üht keskset muutust meie julgeolekupoliitilises mõtlemises. Julgeolek ei ole kitsalt soomukid, vorm ja saapad. Meie heaolu garanteerib palju avaram käsitus.
Julgeolekupoliitika on kõigi valitsusliikmete ja riigiasutuste ülesanne. Seetõttu kaasati dokumendi koostamisse kõik ministeeriumid. Kooskõlastusringis oli aga võimalus panustada igal Eesti inimesel, näiteks osalusveebi kaudu. Lisaks konsulteeriti 2016. aasta veebruaris ja septembris ning 2017. aasta aprillis Riigikogu riigikaitse- ja väliskomisjoniga. Nagu ma märkisin, andis Vabariigi Valitsus julgeolekupoliitika alustele heakskiidu 16. veebruaril, kuid töö selle kallal algas palju varem. Esimesi samme uuendamiseks tehti juba 2015. aasta sügisel. Seega on teie ette toodud peaaegu poolteiseaastase töö vili.
Kirjeldasin protsessi põhjalikult, sest see tõestab Eestis juurdunud olulist traditsiooni. Vaatamata lahkarvamustele muudel teemadel, on Eesti riigi julgeolekut ja kaitset puudutavates põhiküsimustes valitsenud erakonnaülene konsensus. Eesti valitsused on olnud julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel järjepidevad. Ma tänan ja tunnustan eelmise Vabariigi Valitsuse liikmeid ning peaminister Taavi Rõivast, kelle isiklik pühendumus ja tähelepanu võimaldas praegusel valitsusel seni tehtud töö sümboolse teatepulgana üle võtta ning viimistleda see täna teie ees olevaks visiooniks ja aluspõhimõteteks. Niisama kindlalt nagu Eesti Vabariigi 99. aastapäeva kontserdil Estonia kontserdisaalis tantsiti Arvo Pärdi "Ukuaru valsi" saatel, liugleb ka Eesti tulevikus oma julgeolekupoliitilistes valikutes edasi juba kindlaks kujunenud sammudel. Tulenevalt julgeolekukeskkonna iseärasusest peavad meie sammud ulatuma nii füüsilisse kui ka kübermaailma. See tegevus peab muutuma laiahaardeliseks ja elukutselisemaks. Osa peavad võtma noored ja vanad ning tegelikult kogu ühiskond.
Head rahvasaadikud! Mis on Eesti julgeolekupoliitika eesmärk ja selle strateegia sisu? Eesti riigi oluline kaitsekilp on meie põhiseadus. Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on tagada meie põhiseaduse väärtused ja aluspõhimõtted. Peame üheskoos siin saalis, Stenbocki majas, aga ka Leisi alevis ja Narva linnas kindlustama Eesti riigi iseseisvust ja sõltumatust, rahva ja riigi kestmist, territoriaalset terviklikkust, põhiseaduslikku korda ja elanikkonna turvalisust. Selle eesmärgi täitmisel peame arvestama, et tänapäeva julgeolekukeskkonda mõjutavad tankid ja lennukid, aga ka küberruum, veoautod, elektrikatkestused, nälg ja veepuudus. Seega, meie julgeolekukeskkonda võivad õõnestada väga erinevad, kuid omavahel põimunud tegurid. Seesugustele riskidele vastupanu ehitamine nõuab meie kõigi panust ja pühendumist, koostööd kogu ühiskonnas, mille sidusus on julgeoleku oluline alus. Mulle ei meeldi kõneleda ega mõelda sõjast, aga riik peab valmis olema ka kõige negatiivsemateks ja vähetõenäolisemateks olukordadeks. Eesti kaitseb end igal juhul ja kui tahes ülekaaluka vastase vastu.
Veelgi enam, tugevdamaks alistamatuse sõnumit, rõhutab dokument, et kui riik kaotab ajutiselt kontrolli osa territooriumi üle, siis osutavad Eesti kodanikud sellel alal vastasele organiseeritud vastupanu. Eesti liikmesus Euroopa Liidus ja NATO-s kahtlemata tugevdab meie julgeolekut, seda rõhutab ka kõnealune dokument. Mõlemad organisatsioonid loodi teise maailmasõja varemetel meie kontinendil rahu saavutamiseks ja hoidmiseks. Nende kujunemisloole tagasi mõeldes võiksime tajuda ajalooliste otsuste kaalu. Euroopa Liit ja NATO on oma ülesannet tänaseni hiilgavalt täitnud. Juba 13 aastat on Eesti olnud osaline rahvusvahelises koostöös, mida teevad need rahu ja ühiskondade heaolu sümboliseerivad ühendused. Me oleme saanud mõlema organisatsiooni kaudu nii praktilist kui ka poliitilist toetust oma julgeolekupoliitika eesmärkide täitmiseks ja heaolu kasvatamiseks. Mõelgem kas või meie ettevõtjate ees avanenud hiigelsuurele turule, liikumisvabadusele või eurole, samuti NATO-liitlastele Tapal ja Ämaris, mis on igaühele nähtav pingutus meie toetamiseks.
Eesti tulevik ja turvalisus vajab iga kätepaari. Uute julgeolekupoliitika aluste vaim toetub tugevale kodanikuaktiivsusele ja -ühiskonnale. Nii nagu kaitseliitlased, abipolitseinikud ja priitahtlikud pritsimehed tugevdavad meie turvalisust, aitavad sellele kaasa ka "Eesti Vabariik 100" eestvedajad ja isamaa juubeli tähistamisel osalejad. Niisamuti kasvatavad meie enesekindlust, tugevust ja tuntust maailmas Anett Kontaveiti edukas esinemine ning Arvo Pärdi loomingu ettekanded maailmakuulsates kontserdihallides.
Meie heaolu ja julgeoleku vundament ei sünni mitte siin saalis, Stenbocki majas või ministeeriumides. See saab alguse perekonnast, turvalisest kodukandist. Selleks on oluline innustada ja toetada eestvedajaid ja aktiivseid kodanikke. Sageli jõuab just nende kaudu parim teave eri piirkondade, nendes elavate perede ning kogukondade eripäradest ja vajadustest nii kohalike omavalitsusteni kui ka valitsuseni. Meie julgeolek on kindlam omavahel tihedalt seotud ühiskonnas. See on märkav, hooliv ja aktiivsete liikmete ühiskond. Meie eluviis toetub aasta-aastalt enam IKT teenustele. Seetõttu ütleb julgeolekupoliitika alusdokument esmakordselt, et küberruum riigikaitses on niisama tähtis kui maa, õhk ja meri.
Auväärt Riigikogu liikmed! Eesti ei ole üksik saar, mida mujal toimuv ei mõjuta. Näeme iga päev, kuidas agressioon Ida-Ukrainas, Krimmi anneksioon, kasvav rändesurve ning terroriaktid Euroopas mõjutavad riikide välis- ja julgeolekupoliitilisi otsuseid. On mõistetav, et need sündmused panevad ka Eesti inimesi muretsema. Olles vaba ja avatud ühiskond, peame ka meie arvestama ohuga, et vaenulikud, sageli pseudoreligioossed ideoloogiad siin kandepinda leiavad. Ka koolilastega kohtumiste ajal küsitakse – ma usun, et nagu minult nii ka kõigilt teilt – üsna sageli Eesti turvalisuse ja kaitstuse kohta. Nii nagu maailm ei seisa paigal, liigub edasi ka Eesti ning muutuvad meie ohuhinnangud ja suunavalikud.
Milline siis on meie julgeolekukeskkonna kirjeldus? Täna veel jõus olevas 2010. aasta julgeolekupoliitika aluste dokumendis on hinnatud, et julgeolekuolukord Läänemere regioonis on stabiilne. Muutusena tuleb nentida, et üleilmse julgeolekukeskkonna ärevus ulatub ka Eestini. Eesti julgeolekut mõjutavad eelkõige üleatlandilise julgeolekusüsteemi elujõulisus, meie lähiregiooni riikide omavahelised suhted ning seda otseselt mõjutav Venemaa kasvanud sõjaline aktiivsus ja agressiivsus. Neid olusid silmas pidades hinnatakse sõjalise surve ja sõjaliste vahendite kasutamise tõenäosust meie regioonis varasemast suuremaks. Analüüsi järgi kasvab see risk juhul, kui NATO kollektiivne heidutus pole mingil põhjusel usutav. Siinkohal juhin aga tähelepanu meie välisluure hinnangule, mille järgi on oht, et Venemaa ründab otseselt NATO riike, 2017. aastal väike.
Sõjalised ohud on aga vaid üks osa tähelepanu väärivast. Esile on kerkinud muid riske ja ohte, mis ei tunne riigipiire ning mille allikad võivad olla raskesti tuvastatavad. Lisaks on suurenenud võimalus, et sümbioosis sõjaliste vahenditega kasutatakse samade eesmärkide saavutamiseks mittesõjalisi tööriistu ja meetodeid. Riskide hulgas tuleb pöörata tähelepanu ka sotsiaal-demograafilistele faktoritele. Nii sisemiselt kui ka rahvusvaheliselt võivad Eesti julgeolekut mõjutada ebaühtlane regionaalne areng, halvasti kohanenud ühiskonnarühmad ning ühiskonna lõhenemine. Muret tekitab, et nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka üle maailma on viimastel aastatel pandud surve alla erinevaid ühiskondi ja välisruume seni koos hoidnud lõimed. Polariseerumine suurendab riski, et muudele raskustele keskendudes võib mõni elutähtis julgeolekuoht jääda õigel ajal märkamata. Kaugema mõjuga risk on Eesti rahvastiku vananemine ja elanike arvu vähenemine, millele peaks juba täna mõtlema ka läbi julgeolekuprisma.
Auväärt rahvasaadikud! Julgeolekupoliitika 2017. aastal näeb ette, et edukaks toimimiseks kirjeldatud keskkonnas tuleb teha pingutusi kokku 21 arengusuunas, mis on jaotatud üheksa alapeatüki vahel. N-ö silotornide vähendamiseks on julgeolekupoliitika alustes 2017. aastal loobutud ametkonnakesksest jaotusest ning püütud pigem keskenduda valdkondlikele vajadustele, mis võivad nõuda ka eri ametkondade sünkroniseeritud pingutusi.
Peatun põgusalt neil üheksal valdkonnal. Diplomaatia alapeatükkides käsitletakse Eesti tegevust rahvusvahelisel areenil, meie usku rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja huvi, et NATO ning Euroopa Liit oleksid oma tegevuses ühtsed ja elujõulised. Samuti rõhutatakse, kui olulised on kahepoolsed suhted Ameerika Ühendriikidega, samuti koostöö Põhjamaade ning Läti ja Leeduga. Tähelepanu pööratakse suhetele Venemaaga ja nende arendamise väljavaadetele. Naaberriigina oleme kahtlemata huvitatud demokraatia ja õigusriigi arengust Venemaal ning säilitame võimaluse dialoogiks. Kuid meie idanaabri viimasel kümnendil hoogustunud agressiivne käitumine tingib vajaduse olla Euroopa Liidus ja NATO-s ühtsed, muu hulgas sanktsioonide küsimuses, kuni on kadunud nende kehtestamise algpõhjused.
Sõjalise kaitse suund toob esile tegurid, millele toetudes Eesti korraldab oma kaitse ning millest lähtudes ehitab riik üles riigikaitsesüsteemi ja kaitseväe. Selgitatakse iseseisvat kaitsevõimet, kollektiivkaitset ja riigikaitset laiemas mõttes, sh meetmeid, mida tuleb asjaomaste probleemide tõhusaks lahendamiseks rakendada.
Turvalise ja põhiseadusliku korrakaitse kohta sedastatakse, et turvalisuse tagatiseks on ohutu keskkond, selle suurim proovikivi aga ohtude kasvav mitmekesisus ja riigipiiriülesus. Põhiseadusliku korra tagamisel on ääremiselt oluline riikide institutsioonide riskikindlus ning järjepidevus turvalisust puudutavate küsimuste lahendamisel. Konfliktiennetuse ja kriisiohje alapeatükis väljendatakse riigi valmisolekut panustada Eesti ning kogu Euroopa ja maailma julgeolekusse rahvusvahelistel kriisioperatsioonidel osalemise kaudu nii sõjaliste kui ka tsiviilvõimetega. Samuti rõhutatakse arenguabi, humanitaaroperatsioonide ja abikäepoliitika tähtsust.
Majandusjulgeoleku alapeatükis vaadeldakse majanduskeskkonnast tulenevaid riske. Selle hulgas pööratakse konkreetsemat tähelepanu energiajulgeolekule, transporditaristu planeerimisele ja julgeoleku eri aspektidele. Küberjulgeoleku alapeatükis tuuakse esile põhimõte, et küberjulgeolekut korraldatakse ühetaoliselt ja samade struktuursete lahendustega nii rahu ajal kui ka sõjaolukorras. Elukeskkonna kindluse alapeatükis vaadeldakse elukeskkonda kui inimeste turvatunde komponenti ning kirjeldatakse abinõusid, millega seda paremaks ja kindlamaks muuta, vähendades ühtlasi üksikisikute haavatavust ning kasvatades inimeste valmidust panustada riigi arengusse.
Head Riigikogu liikmed! Teie ees on dokument, mis kasutab ka uudissõna "kerksus". See on ühiskonna võime negatiivsetele mõjudele ja muutustele vastu panna ning suutlikkus nendest kiiresti taastuda. Seda käsitleb ühiskonna kerksuse ja sidususe alapeatükk. Ühiskonna kerksust on kõige lihtsam saavutada ühtses ja ühiseid väärtusi järgivas ühiskonnas, mistõttu muutuvad oluliseks kaasavad, hoolivad ja sallivad ühiskondlikud hoiakud ning mitmekesisuse väärtustamine. Kaugemat tulevikku käsitlev peatükk toob esile suundumused, mille otsesed mõjud võivad praeguste ohtude kõrval üles kerkida pikema aja, isegi 20–30 aasta pärast, kuid mille neutraliseerimiseks valmistumine eeldab aegsat teadlikkust ja kaugelevaatavaid ettevalmistusi.
Kokku võttes, me elame äreval ajal. Hoolimata julgeolekupoliitilistest tõmbetuultest ja ehmatustest on Eestil aga seni hästi läinud. Ka praegu kehtivat 2010. aasta julgeolekupoliitikat silmas pidades oleme ise ning koos sõpradega suutnud teha mitmeid Eesti julgeolekut oluliselt tugevdavaid samme. Ma tänan!

Esimese küsimuse peaministrile esitab Andres Herkel.

Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister! Peaministril on keskne roll ka laiapindse riigikaitse korraldamisel ja seetõttu ma küsin haldusreformi ja elanikkonnakaitsega seonduvalt: kas kogukondlik turvalisus ja vastupanuvõime erinevateks kriisideks on kogukonna enda, kohaliku omavalitsuse või keskvõimu ülesanne? Kui tegemist on jagatud vastutusega, siis kus jookseb rollide ja vastutuse piir? Miks ma seda küsin? Minu meelest haldusreformi kontekstis on see küsimus meil suuresti läbi rääkimata, asi pole piisavalt selge. Ja millised on eri valitsuserakondade seisukohad?

Aitäh selle tõsise küsimuse eest! Tegelikult on julgeolekupoliitika aluste dokumendi põhilisi lähenemisi seisukoht, et tuleb ühiskonda ja ka valitsust vaadata tervikuna. See põhimõte oli ka minu kõnes välja toodud. Me ei korralda riigielu ministeeriumide või nn silotornidena, me korraldame seda valdkonnaüleselt. Mis puutub kohalikesse omavalitsustesse, siis kohalikud omavalitsused on ääretult oluline komponent riigi laiapõhjalises kaitses. Te nimetasite oma küsimuses kogukondi. Mõni pingirida teist tagapool on minu arvates hea näide vabatahtlikust merepäästest. Kogu selline lähenemine tervikpildina on uus suund julgeolekupoliitika aluste eelnõus.
Kui te küsite, kuidas jagunevad ülesanded riigi ja kohalike omavalitsuste vahel, siis koostööd tehakse pidevalt. Ning seda eesmärgil, et valdkondi, mis jäävad nende kahe joone vahele, oleks võimalikult vähe. Kui meil on mingi kriis – ma ei tea, alates joogiveekriisist ja lõpetades kõige rängemaga, sõjalise kriisiga –, kuidas siis üks või teine institutsioon peab käituma? Kindlasti me ei saa seda tänast dokumenti vaadates mõelda, et see puudutab ainult kas Kaitseministeeriumi, Välisministeeriumi, Siseministeeriumi või Riigikantseleid. Ei, see ei ole nii! Tänu haldusreformile kohalike omavalitsuste võimekus, suutlikkus kaasa rääkida julgeolekupoliitika aluste teemal ja ühiskonnale terviklikumalt läheneda kindlasti kasvab. Nende võimekus kasvab. Nende personali kvaliteet paraneb, nad suudavad paremaid ohustsenaariume kavandada ja kõigeks valmis olla. See on väga tähtis. Olles ise olnud tööl ühes omavalitsuses, tean ma, kui oluline on kriisihetkedel omavalitsuse väga aktiivne tegevus. Näiteks Tallinna linnas on üsna sagedased üleujutused, ka tekib talvel pealinnas keerulisi liiklusolukordi.

Taavi Rõivas.

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma ei küsi selle dokumendi kohta. Nagu te õigesti ütlesite, on see juba eelmise valitsuse ajal koostatud ja selle on kokku pannud vaieldamatult Eesti parimad eksperdid, keda ma soovin siinkohal väga tänada. Võime siin vaielda ja arutada, kas teie juhitava valitsuse mõned sammud, nagu näiteks kõhklev suhtumine rahvusvahelisse koostöösse hübriidmeetodite kasutamise vastu võitlemisel või e-valimiste usaldusväärsuse küsimärgi alla seadmine on selle dokumendiga vastuolus või mitte, aga ma ei küsi täna selle kohta. Ma küsin hoopis eksistentsiaalsema küsimuse. Siin ei ole expressis verbis kirjas, aga minu jaoks on ilmne, et kõige eksistentsiaalsem oht Eestile tuleneb Putini režiimist. Kas te olete selle määratlusega nõus ja millisena te näete selles valguses koostöölepet Keskerakonna ja Ühtse Venemaa vahel?

Aitäh, auväärt Riigikogu aseesimees! Te olete kindlasti väga oskuslik poliitik: kõigepealt teete pika sissejuhatuse, siis toote välja erinevad teemad, mis nagu üldse olulised pole ja te käsitlete neid nii muuseas, ning viimaks küsite oma küsimuse. Kui Riigikogu lubab, siis ma kindlasti vastan teie osutustele. Ma mitte ainult ei öelnud, et need alused on kirja pannud eelmine valitsus, vaid ma lausa tänasin eelmise valitsuse liikmeid, kõiki neid inimesi, kes seda on teinud, sh peaminister Taavi Rõivast. Kindlasti te olete siia väga palju panustanud. Ma arvan, et see ongi Eesti poliitikas ühelt poolt väga erakordne ja teiselt poolt väga positiivne, et kui jutt on julgeolekupoliitikast, kaitsepoliitikast või välispoliitikast, siis nendes valdkondades on kõik valitsused hoidnud ühte suunda. Me ei ole seda suunda muutnud.
Te ütlesite, et praeguse valitsuse teatud sammud võib kahtluse alla panna. Aga ma olen rõhutanud, et kui me räägime rahalises mõttes, siis käsitleb julgeolekupoliitika aluste dokument ainult 2% SKT-st. Kõik muu, mis on seotud asjaomase rahastusega, tuleb riigikaitse arengukavast 2017–2026, mille arutelusid on korduvalt peetud ka riigikaitsekomisjonis. Üks praeguse valitsuse prioriteete on olnud riigikaitse, tugevam panustamine sellesse. See ei ole nii olnud ainult sõnades, see on olnud ka reaalne panustamine strateegilistesse investeeringutesse. Järgmisel kolmel aastal – 2018, 2019 ja 2020 – on see lisamaht 60 miljonit eurot.
Te nimetasite hübriidmeetodeid. Ma ei tea, kas te mõtlesite seda või mitte, aga ilmselt te mõtlesite hübriidohukeskust ja Eesti võimalikku liitumist sellega. Küsimus ei ole Eesti mitteliitumises hübriidohukeskusega. Kokku 16 riiki on läbi arutanud, missuguseks see hübriidohukeskus Soomes võiks kujuneda, ja ka Eesti on seal laua taga olnud. 16 riiki on leppinud kokku ühes: kõik, kes sellel aastal hübriidohukeskusega liituvad, on selle keskuse loojad, ja Eesti on nende hulgas. See on riigi eelarvestrateegias kirjas ja see on ka valitsuse viimase kabinetinõupidamise otsus, et me liitume hübriidohukeskusega.
Veel olete juttu teinud e-valitsemisest Jah, ma olen sellega täiesti päri, et e-valitsemine peab muutuma turvalisemaks, e-valitsemine peab olema selgem. Aga ma ei ole mitte kordagi ei opositsioonis olles ega valitsuses olles öelnud, et Jüri Ratas ei poolda e-valimisi. Mis puutub Putini režiimi ja seda, kas suhtumine sellesse on piisavalt selgelt välja toodud või mitte, siis see on välja toodud leheküljel 2. Ma seda tsiteerisin. See on lehekülje viimane lõik ja mul ei ole raske seda lauset ette lugeda: "Eesti kaitseb end igal juhul ja kui tahes ülekaaluka vastase vastu." Kas ida poolt ähvardab meid kõige tõenäolisem sõjaline oht? Loomulikult ähvardab! Samas ma ütlesin ka seda väga selgelt, et meie välisluure andmetel on see oht 2017. aastal väike. Minu ülesanne peaministrina ei ole külvata Riigikogus või Eesti ühiskonnas sõjahüsteeriat. Minu ülesanne on, kui see oht ilmneb, kohe informeerida sellest ühiskonda. Aga täna ei ole seda ohtu.

Hanno Pevkur.

Aitäh! Austatud peaminister! Selle dokumendi tegemist on loomulikult pikalt ette valmistatud. Sinna on panustanud väga paljud eksperdid ja nad väärivad kindlasti tunnustust. Küll arvasin ma selle dokumendi koostamise ajal siseministrina ja arvan ka praegu seda lugedes, et kohati me oleme jäänud üldsõnaliseks ja ebatäpseks. Kas või lause, et peaeesmärgi saavutamiseks tuleb säilitada ÜRO põhikirjal põhinev maailmakord. Eestil on seda suhteliselt raske tagada. Aga teie käest, hea peaminister, ma küsin seda, mismoodi riigi turvalisust ja julgeolekut käsitlevad eri dokumendid teie arvates omavahelises seoses on. Meil on olemas julgeolekupoliitika alused, mida me täna arutame, on olemas siseturvalisuse arengukava, on olemas riigikaitse arengukava, kriminaalpoliitika arengusuunad jne. Kuidas teie arvates need omavahel haakuvad ja kas edaspidi hakatakse neid muutma, kuna selles dokumendis, mida me täna arutame, on öeldud, et see dokument on aluseks kõikidele teistele turvalisust ja julgeolekut käsitlevatele dokumentidele?

Kui küsija lubab, siis teen ühe kõrvalmärkuse, et eelmine küsija ei saaks öelda, et ma hiilisin vastusest kõrvale. Lihtsalt Taavi Rõivasel oli nii mitu küsimust. Te nimetasite ka Keskerakonna ja Ühtse Venemaa poolt alla kirjutatud protokolli. Ma selgitan siin vist 560. korda, et see protokoll ei tööta. Selle raames ei toimu mingit tegevust ja Eesti julgeolekupoliitika alused ei ole kuidagi sellest mõjutatud. Selle protokolli sõlmimine 13 või 14 aastat tagasi ei muuda minu sõnu vähem kindlaks.
Aga nüüd ma vastan heale küsijale Hanno Pevkurile. Ta viitas kõigepealt dokumendi üldsõnalisusele. Ei, ma ei arva, et julgeolekupoliitika alused on üldsõnalised. Julgeolekupoliitika alused peaks olema kõige põhimõttelisem dokument, millega peavad kooskõlas olema teised selle valdkonna poliitikat kujundavad dokumendid. Nagu ma eelmisele küsijale vastasin, riigikaitse arengukava 2017–2026 täpsusaste on teine, see on täpsem. Käies nädalapäevad tagasi riigikaitsekomisjoni ees, ütlesin ma valitsuse esindajana, et valitsus on loomulikult nõus riigikaitse arengukava arutama nii, kuidas Riigikogu täiskogu seda soovib. Samas on teada, et kui see arengukava peaks siia täiskogusse tulema, siis seda täies mahus arutada julgeolekupoliitilistel kaalutlustel ei saa.
Te küsisite eri arengukavade kohta, kuidas need on sidustatud julgeolekupoliitika alustega. Ma arvan, kui Riigikogu annab julgeolekupoliitika aluste dokumendile heakskiidu, siis kindlasti tuleb ka arengukavasid kohandama hakata. Üks kõige paremaid vorme valitsuse tasandil selleks koostööks on Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon, kust kindlasti peaksid kõik selle valdkonna nn allpool asetsevad arengudokumendid läbi käima. Veel on hästi oluline koostöö ka riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoniga.
Te mainisite ka maailmakorra hoidmist, ma ei saanudki aru, kas iroonilises võtmes või mitte. Aga igal juhul on Eesti alates taasiseseisvumisest ja ka enne seda kindel olnud, et me tahame sellist maailmakorda, mis on demokraatlik, me tahame sellist maailmakorda, kus valitseb rahu, kus pole kohta sõdadel. Ma arvan, et me oleme seda suunda väga tugevalt hoidnud. Iga kord, kui ma riigikaitse või välispoliitiliste teemadega tegelen, siis ma täiesti siiralt mõtlen, et nende meeste ja naiste ees, kes kunagi otsustasid, et kõige õigem suund on Eesti tugev seotus Euroopa Liiduga,  NATO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, tuleb müts maha võtta. Ma arvan, et see mõtteviis on jätkunud kõikides valitsustes, kõikides Riigikogu koosseisudes kuni praeguse XIII koosseisuni välja. Minu arvates ka teie isiklikult olete sinna väga suure panuse andnud.

Igor Gräzin!

Hea peaminister! Mulle jättis väga sügava mulje see võrdlus, et me ajame oma kaitsepoliitikat "Ukuaru valsi" stiilis. See oli väga kaunis. Mina aga küsin vorošilovlaste marsi stiilis. Nii palju kui mina sõjaväes olen olnud, meil oli niisugune kord, et meil käsutati: "Parem pool! Täägid külge! Sööklasse sammu marss!" Sellepärast ma küsin väga lihtsalt. On olemas kokkulepe Ühtse Venemaaga. Kokkulepe ei tööta – ka seda sa oled 560 korda öelnud. No ei tööta! Juriidilise korrektsuse huvides ja muide, ka venelaste suhtes aususe huvides tuleks leping siis ära lõpetada. Tuleks ka partneri suhtes aus olla. Kas on nii? Kui on, siis miks te seda ei tee?

Auväärt Riigikogu liige! Teil on loomulikult õigus valitsusliikmele öelda, kuidas mingi erakond peaks käituma. Ma tänan selle eest! Ütleme, et teie kodus on kõik korras ja te lähete siis naabrimehele ka appi. Ega see ei ole halb. See ei ole tõesti mitte halb! Eks Eestis on aastasadu kehtinud põhimõte, et naabrit peab aitama. Andres ja Pearu mõnikord ka aitasid teineteist. See on muidugi väga sümpaatne. Arvestades ka meie välispoliitiliselt ühtset perekonda ALDE-t, on ju täiesti arusaadav, et teie oma elukogemusega suudate kõike palju avarama pilguga haarata.
Aga nali naljaks. Kui rääkida tõsiselt, siis ma ei tea, kas te mind kuulasite või ei kuulanud. Igaks juhuks kordan meie suhtumist Eesti ja Venemaa suhetesse, mitte kahe erakonna vahelistesse suhetesse. Meie arvamus on järgmine. Me arvame seda, et tuleb pöörata tähelepanu ka suhetele Venemaaga ja nende arendamise väljavaadetele. Naaberriigina oleme kahtlemata huvitatud demokraatia ja õigusriigi arengust Venemaal ning säilitame võimaluse dialoogiks. Kuid meie idanaabri viimasel kümnendil hoogustunud agressiivne käitumine tingib vajaduse olla Euroopa Liidus ja NATO-s ühtsed, muu hulgas sanktsioonide küsimuses, kuni on kadunud nende kehtestamise algpõhjused.
Nüüd see "Ukuaru valsi" näide. Ma arvan, et see ei ole üldse mitte halb võrdlus. Kindlasti olete julgeolekupoliitika aluste dokumendi väga põhjalikult läbi lugenud. See on umbes 21 lehekülge ja seletuskiri 5 lehekülge paks. Üldine põhimõte on ju see, et meie julgeolek on kõige kindlam siis, kui ühiskonna sees on polariseeritus võimalikult väike, kui ühiskonna sidusus on võimalikult suur, kui ühiskonnas, tunnetatakse, et Eesti riik on kohal, olemas ja alati kättesaadav, pakkudes kõige paremas mõttes küünarnukitunnet kõigis meie 15 maakonnas. See on tõesti julgeolekupoliitika dokumendi aluspõhimõtteid. Kui te tahate lugeda, kui palju meil on tanke, püsse ja laskemoona, siis minu teada kõigil riigikaitsekomisjoni liikmetel ka see võimalus on. See on seotud projekti raames riigikaitse arengukavaga kuni aastani 2026.

Palun, Külliki Kübarsepp!

Aitäh, hea aseesimees! Hea peaminister! Tõesti, peaministrilt oodatakse väga aktiivset tegutsemist nii riigireformi kui ka elanikkonnakaitse küsimuste lahendamisel. Paar nädalat tagasi arutas Vabaerakonna fraktsioon poolteist tundi neid teemasid elanikkonnakaitse rakkerühmaga. Ma saan aru, et valitsuses kestis selleteemaline arutelu kõigest 15 minutit. Minu jaoks tuli sellest arutelust välja kaks probleemi. Haldusreformi raames ei ole ikka veel alustatud arutelu kohaliku omavalitsuse ülesannete üle. Me ei tea, kes on elanikkonnakaitse valdkonnas maksja. Kust tuleb see raha, kuidas info liigub – need asjad on läbi arutamata. Millal peaminister avab selle peatüki? Teine teema on riigikaitseõpetus. Noortele on kindlasti vaja laiapindsemat riigikaitseõpetust, kui meil praegu on.

Aitäh teile selle küsimuse eest! Kõigepealt, te rääkisite Vabariigi Valitsuse istungist, kus seda teemat arutati vähe minuteid. Valitsuse töökorralduse poole pealt nii palju, et see, kas valitsuse istungil pööratakse ühele või teisele punktile tähelepanu x arv sekundeid või x arv minuteid, ei näita mitte ühestki otsast seda, kui oluline on arutatav teema. Selleks, et mõni küsimus üldse Vabariigi Valitsuse istungile jõuaks, on vaja väga laiapõhjalist konsensust ja kaasamist. Nagu ma ütlesin, täna arutatavasse dokumenti ei panustanud ainult ministeeriumid, kõigil Eesti inimestel oli võimalik osalusveebi kaudu oma arvamus öelda. Enne Vabariigi Valitsuse istungit on teemat arutatud ka kabinetinõupidamistel jm.
Mis puutub elanikkonnakaitsesse, siin ma oskan nii palju öelda, et tööle on pandud rakkerühm, kes peab oma ettepanekud esitama selle aasta novembrikuus ja kindlasti ta seda ka teeb. Elanikkonnakaitse on kindlasti laiapõhjaline ettevõtmine, see ei ole ühe või teise või kolmanda institutsiooni küsimus. See on valdkondadeülene ülesanne.
Riigireformi kohta ma oma meelest vastasin teie fraktsioonikaaslasele härra Herkelile. Mida riigireform ikkagi annab? Kindlasti annab see palju-palju suurema võimekuse ka ükskõik missugustes kriisiolukordades palju operatiivsemalt, palju kindlamalt tegutseda. See annab võimaluse igakülgseks valmisolekuks. Ei ole mingi saladus, et praegu väga paljudes väikestes omavalitsustes see valmisolek puudub, isegi korralikke ohuhinnanguid pole. Suurtes omavalitsustes aga on selle teemaga väga tublisti tegeldud. Nii et igal juhul peetakse riigireformi või haldusreformi elluviimisel silmas ka elanikkonnakaitse ja julgeolekupoliitika küsimusi.

Martin Helme.

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Hea peaminister! Te siin enne mainisite, et võitlete selle eest, et oleks rahu ega oleks sõda. No ma ei tea küll ühtegi riiki ega poliitikut, kes võitleks sõja eest. Isegi Põhja-Korea võitleb rahu eest, nii et kivi ei jää kivi peale, kuni Ameerikast jääb järele ainult seenekujuline pilv. Aga hea küll, retoorika retoorikaks. Te mainisite ka oma sissejuhatavas sõnavõtus, et selle dokumendi kandev idee on sallivus, avatus ja mitmekesisuse väärtustamine. No mina ei tea, minu meelest vanasti oli niimoodi, et ühtsuses peitus jõud. Mitmekesisus minu meelest õõnestab seda. Kui me räägime ühiskonna tugevusest, siis ühiskond peaks olema võimalikult ühtne, mitte võimalikult killustatud. Kas teie meelest ei ole meie julgeolekupoliitikas selliste moodsate perverssete ja poliitkorrektsete prioriteetide üleliigne rõhutamine ohtlik?

Aitäh! Ma ei saa kindlasti kõikide nende märkustega nõus olla. Ma alustan Põhja-Koreast. Mina küll ei ole kindel, et nende põhieesmärk on seista rahu eest, nagu te väitsite. Ausõna, ma ei ole selles kindel. Võib-olla on teil Riigikogu liikmena võimalus saada täpsemat infot, mis selles riigis toimub, ja te teate seda, aga nende andmete põhjal, mis minul on, mina seda küll kinnitada ei julge.
Nüüd loosungist, et ühtsuses peitub jõud. Te ütlesite, et ühiskond peaks olema võimalikult sidus ja võimalikult suure ühisosaga. Ma tulen aga tagasi ühe Riigikogu liikme küsimuse juurde, millega seoses ma nimetasin Arvo Pärdi nime. Meie maailmakuulsast heliloojast on Eesti ajakirjanduses palju räägitud. Ta on maailmakodanik, kes on suutnud eri generatsioone ühendada ja samas Eesti maailmakaardile viia. Jah, ma arvan, et see on teinud Eesti tugevamaks. Ma arvan, et see on teinud Eesti paremini kaitstavaks. Julgeolekupoliitika aluseid tutvustades ma märkisin, et meie kaitsekilp on meie põhiseadus. Põhiseaduses on öeldud, et eri inimeste poliitilisi ja muid vaateid ei tohi rünnata. Kedagi ei tohi eirata. Ma arvan, et Eesti põhiseaduse tegijad on suutnud neid asju palju pikemas perspektiivis vaadata, kui meie seni oleme suutnud.

Mart Helme.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Teie sallivusvaru on kadestamisväärne. See paistab muu hulgas välja sellest, kui sallivalt te suhtute oma erakonnakaaslase Yana Toomi soolodesse, väljaütlemistesse ka eesti rahva aadressil, tema visiitidesse Süüriasse jne. See on kadestamisväärne sallivus. Mul kahjuks nii suurt sallivust ei ole. Aga nüüd minu küsimus. 1992. aastal tuli Venemaal välja doktriin, mida me tunneme kui lähivälismaa ehk Karaganovi doktriini. See sedastas, et üks Venemaa peamisi eesmärke on säilitada venekeelne diasporaa endistes liiduvabariikides. Kas te ei arva, et meie arutelu käesoleva dokumendi üle on paljuski mõttetu, sest teie juhitav valitsus teeb kõik endast oleneva, et segregatsioon keelelisel alusel Eestis säiliks ja venekeelne diasporaa Vene imperialismi instrumendina Eestis ei kaoks?

Aitäh teile selle küsimuse eest! Kõigepealt pean märkima, et seda poliitikut, keda te mainisite, julgeolekupoliitika aluste dokumendis ei nimetata. Te räägite venekeelsest infoväljast. Minu arvates on tõesti oluline, et me ei raja oma julgeolekupoliitikat ainult sellele, et need 70–75% Eesti elanikest, kelle kodune keel ja emakeel on maailma kõige ilusam keel eesti keel, peavad saama selles keeles lugeda. Julgeolekupoliitika aluste üldpõhimõte on see, et ühiskond on tervik, mis on omavahel seotud. Eestis on päris palju inimesi, kes räägivad oma kodus vene keelt. Ma arvan, et Eesti valitsuse kohus on teha kõik selleks, et see keeleruum, see infoväli, kus nad midagi loevad ja kuulevad, kajastaks võimalikult identselt seda, mida auväärt Riigikogu otsustab või mida Vabariigi Valitsus otsustab. Seal ei tohiks olla mingi meediaväljaande meelevaldset tõlgendust, oma nägemust. Ma arvan, et seesama julgeolekupoliitika aluste dokument, kui see teie tahtel saab heaks kiidetud, peaks igal juhul olema kättesaadav kõigile Eesti elanikele, sh venekeelsetele elanikele.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Te kasutate sageli oma esinemistes sõnapaari "vananev Eesti". 60+ vanuserühma esindajana tajun ma selles õige pisut negatiivsevõitu suhtumist küpsesse ikka. Samas vaatavad edumeelsed riigid, kes on samasuguses olukorras, juba mõnda aega eluea pikenemist kui suurt potentsiaali ühiskonnas. See oli lüüriline sissejuhatus. Aga nüüd tuleb küsimus. Julgeolekupoliitika alustes nähakse ühe võimaliku kasvava julgeolekuriskina ka Eesti rahvastiku vananemist, seda just muu maailma demograafiliste arengute taustal. Kuidas meie riik hakkama saab, kui Eesti muutub rahvarohketest maadest pärit immigrantide sihtpunktiks? Arvestada tuleb ka seda, et üks ÜRO prognoose ütleb, et sajandi keskpaigani maailma rahvastik kasvab intensiivselt.

Aitäh! Nüüd te panite küll lauale väga filosoofilise ja väga tõsise küsimuse. Aga see on väga hea, et tänases keskustelus ka selline aspekt sisse tuleb. Ma olin korraks väga kohkunud, kui te viitasite, et ma kasutan sageli sõnapaari "vananev Eesti". Aga kui ma seda olen kasutanud, siis mitte mingil juhul negatiivse varjundiga. Vastupidi, ma olen alati rõhutanud nii eravestlustes kui ka avalikes esinemistes, et elukogemus on üks väga väärt asi, ja see tuleb just aastatega. Selles, et meie tervena elatud eluaastate arv kasvab, et Eesti inimeste eluiga pikeneb, ei ole grammigi negatiivsust. See on positiivne, see on tegelikult miski, mida me ju kõik oma hinges väga soovime. Me loodame, et Eesti rahvaarv ei vähene, et meie positiivne iive on iga-aastane reaalsus, mitte et me räägiks, et 20 aastat tagasi midagi sellist juhtus. Sinnapoole tuleb igal juhul suund võtta.
Viitasite oma küsimuses ka sisserändeteemale. Mulle tundus, et te püüdsite seda rõhutada. Ei ole mingi saladus, et eri fraktsioonid siin saalis näevad seda problemaatikat täiesti erinevalt. Sellest teemast on saanud samasugune poliitilise vaidluse objekt nagu eestlaste ja venekeelsete inimeste probleemistik. Mulle tundub, see teema on aastaid olnud dogma, sellest ei tohi nagu üldse rääkida. See on umbes sama nagu jutt, et maksupoliitikat ei tohi muuta. Õnneks on see dogma nüüd murtud.
Kogu sisserändeteema haakub ju väga tugevasti üldise pagulaspoliitikaga, mida Euroopa Liidu Ülemkogu tihti arutab. Ja see vajabki tõsist läbiarutamist. Ma arvan, et meie erakonnad võiksid oma arusaamad selgelt välja öelda. Riigikogu valimisteni on piisavalt aega. Kõik see ei puuduta ju ainult küsimust, kas me laseme mujalt inimesi Eestisse või mitte. Ettevõtlussektor väga ootab kolmandatest riikidest töökäsi. Nii et see teema on väga laiapindne. Kas see on seotud ka julgeolekupoliitika alustega? Ma arvan küll, et igal juhul on seotud. Nii et diskussioonid nendes küsimustes võiksid meil laual olla, need on väga tervitatavad.

Henn Põlluaas.

Aitäh, eesistuja! Lugupeetud minister! Te juhtisite eraldi tähelepanu dokumendis kasutatavale uuele koledale sõnale "kerksus", mis peaks tähendama ühiskonna võimet negatiivsetele nähtustele ja ohtudele vastu panna. Tegemist on 2014. aastal Kaitseministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi sõnavõistluse ajal leiutatud uue sõnaga, mis peaks olema vaste ingliskeelsele resilience'ile, mis tähendab elastsust. See sõna on vist ka õigekeelsussõnaraamatus olemas elastsuse tähenduses. Kas te peate õigeks riiklikku poliitikat sätestavates dokumentides selliseid sõnalisi kukerpalle, mis lõpptulemusena ainult hägustavad asja sisu? Kui me räägime elastsusest ja ühiskonna vastupanuvõimest, siis võiksime nii ka öelda. See sõna tekitas ka komisjonides negatiivset vastukaja.

Ma loodan, et seda dokumenti käsitledes ei ole kõige rohkem vaieldud selle sõna üle. Aga on tõsi, et eks seda ole ka aruteludes küsitud, miks selline sõna siin sees on. Andke mulle andeks, aga minu arvates on see dokument keeleliselt väga hästi toimetatud. Siia saali ei ole toodud toorest dokumenti. Kerksuse mõiste on lahti seletatud, seda tegin ka mina oma ettekandes ja teie ise seletasite seda samuti. Ju siis on leitud, et parim vaste eesti keeles on sõna "kerksus". See kindlasti ei pane seda dokumenti uperpallitama, nagu te ütlete. Kindlasti saadakse sellest sõnast aru, selle nimel on ju tööd tehtud, et leida selline lühike vaste. Ma arvan, et sellega võiks edasi minna, ma toetan seda igal juhul.

Monika Haukanõmm, palun!

Tänan, härra juhataja! Hea peaminister! Ma jätkan elanikkonna kaitsmise teemal. Elanikkonna kaitsmise eesmärk on kaitsta inimesi ükskõik millise kriisi puhul. Siiani on seda kavandatud kriisireguleerimise kaudu. Pole ju oluline, kas tegemist on sõjalise või tsiviilkriisiga, igal juhul süsteem peab toimima. Vaadates seda dokumenti, mis meie ees on, tundub mulle, et elanikkonna kaitsmisest on suhteliselt kergelt üle libisetud, justkui ei tahetaks sellest väga rääkida. Ja pole ka selgelt ära toodud – ei siin ega üheski teises kohas –, kes on see juhtasutus. Kas elanikkonnakaitse on põhiolemuselt omavalitsuse ülesanne või riigi ülesanne? Minu küsimus ongi: kas elanikkonna kaitsmine on teie arvates riigikaitseline ülesanne ja kes ikkagi selle eest vastutab?

Ma arvan, et mõlemad vastutavad – nii riik kui ka kohalik omavalitsus. Ma ütlesin ju teie pinginaabrile vastates, et sellest ei ole kindlasti üle libisetud. Vastupidi, on moodustatud rakkerühm, kes peab selle aasta sügisel oma tööst aru andma. Ma ütlesin, et elanikkonna kaitsmine on väga tugevasti seotud kohalike omavalitsustega. Tõin näiteks ka vabatahtlike panuse. Aga oma roll on kindlasti ka riigil. Me peaksimegi mõtlema laiemalt. Vahest tahame liiga sageli mõne funktsiooni taha seada ainult ühte instantsi. Nagu ma ütlesin, julgeolekupoliitika aluste dokument ei ole sel moel üles ehitatud. Vastupidi, tegu on valitsuse terviklähenemisega, mille puhul on silmas peetud eri osapooli.
Kahjuks on eelmine küsija saalist lahkunud. Tahtsin talle öelda, et minu teada sõna "kerksus" ei ole mitte tulnud Kaitseministeeriumist või Riigikantseleist. Minu teada on see juba mõni aeg tagasi välja pakutud Eesti Keele Instituudi ja Kaitseministeeriumi koostöös. Mina ei sea küll Eesti Keele Instituuti kuidagi kahtluse alla ega ütle, et on halb vaste leitud.

Jürgen Ligi.

Aitäh! Härra peaminister! See dokument vist tõesti ei tegele Yana Toomiga, kuid kaudselt on see side üsna selge. Aga selles dokumendis pole ju üldse tegemist ka Arvo Pärdiga, kellele te siiski aega pühendasite. Samas on see dokument seotud selle lepinguga, mille kohta te ütlete, et see ei toimi. Julgeoleku seisukohalt tähendab säärane leping uinunud agenti. Te ei vastanud küsimusele, miks te seda ei lõpeta. Praegu kõik teie kahemõttelised sammud klapivad kontekstiga, et see leping siiski töötab. Te alustasite üleskutsetega Venemaast mitte rääkida ning Euroopa positsioonidest rääkides kirjutasite Venemaa välja, Süüria kontekstis vähemalt. Ning meie riigi aastapäeva üritusi alustati Venemaal. Miks te siiski ei taha neid kahtlusi kummutada ja öelda, et küsimus ei ole töötamises või mittetöötamises. Küsimus on selles, kas leping lõpetada või mitte lõpetada.

Auväärt Jürgen Ligi! Ma väga tänan teid selle küsimuse eest, mille te esitasite täpselt 1 minuti ja 16 sekundiga, nii nagu Riigikogus vist kombeks on. Mida see dokument kindlasti sisaldab? Ma arvan, et see dokument sisaldab põhimõtet, et ühiskonnas peaks olema vähem vihkamist ja rohkem märkamist. Me peaksime püüdma vihkamist vähendada ja rohkem seada eesmärgiks koostööd, ühiskonna sidusust ja terviklikkust, mis on olnud ju ka teie väga auväärse poliitilise karjääri põhivundament. Mis puutub isikutesse, keda ma nimetan, siis see on kõnepidaja õigus neile viidata, kui sidusus on olemas. Ning kui üks koostööprotokoll ei tööta, siis ta ei tööta. Seda pole nagu olemas. Mul ei olegi sellel teemal midagi rohkem lisada.
Te küsisite, miks Eesti 100. aastapäeva juubeliüritused said alguse Venemaal Peterburis. Aga sellepärast, et ajalugu on nii meie saatust kujundanud. 100 aastat tagasi marssis Petrogradis 40 000 eestlast, kes kõik soovisid ainult ühte: et Eesti saaks lähemal ajal iseseisvaks Eesti riigiks. See oli üks iseseisvuse alustalasid. Ma läksin sinna Jaani kirikusse, härra Ligi, südames väga soe tunne. Ja nädalapäevad hiljem osalesin matkal Eestimaal, et piltlikult kustutada kahe kubermangu piir. Ma usun, et seda tegite ka teie ja olite oma rahvaga koos. Küllap teie teate minust pareminigi kõiki Eesti 100. aastapäeva üritusi, kogu seda programmi. Selle koostamist alustati vähemalt viis aastat tagasi, sellega on tegelenud mitu valitsust. On tõsi, et selle programmi raames korraldatavad üritused viivad meid küll Peterburi, küll Riiga, küll Soome, Ameerika Ühendriikidesse ja Brüsselisse. Oma inimeste üle tuleb uhke olla ja neid eri riikides toetada. Venemaa teemat te mainisite oma küsimuses mitmel korral. Oma arvates ma andsin päris konkreetsed ja ammendavad selgitused, kuidas suhtutakse julgeolekupoliitika alustes Eesti kaitsmisse, seda ka Venemaad silmas pidades. Ma andsin oma kõnes väga selge hinnangu ka sellele, mida Venemaa on viimase kümne aasta jooksul teinud, olgu Krimmis, Ida-Ukrainas või Gruusias.

Palun, Krista Aru!

Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister! Te juba puudutasite ammust aega enne teist maailmasõda, kui Eesti Vabariigi päris iseseisvus alguse sai. Tollel perioodil, Eesti esimesel iseseisvusajal, olid ka olemas julgeolekugarantiisid rõhutavad dokumendid. Põhitees oli, et Eesti iseseisvuse kõige kindlam garantii on oma riiki armastav ja austav inimene, kes tegutseb kodanikuna peale põhitöö ka näiteks seltsides. Kas neis uuendatud julgeolekupoliitika alustes on ka koht sellisel inimesel, kes on täis vastutustunnet ja armastab oma riiki?

Ma näen temal väga olulist kohta. Ma ütlesin ju oma kõneski, et kõige alus on Eesti perekond. Eesti julgeolekupoliitika ei saa alguse aadressilt Lossi plats 1a. See ei saa alguse auväärt Riigikogust ega ka mitte Stenbocki majast või kohalikest omavalitsustest. See saab alguse perekonnast. Kirjutan teie tõsistele sõnadele igal juhul alla. See ongi meie kõige kindlam garantii, et Eesti inimene tunneb siin ennast hästi, sest ühiskond on vähe polariseeritud, ühiskond näeb ennast tervikuna, ka valitsus ja avalik sektor näeb ennast osana tervikust. Jah, teie mõttekäik on väga õige, ma toetan seda.

Raivo Põldaru.

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Kasutan võimalust veidikene eelmise küsimuse teemat laiendada. Riik on tugev, kui siin elavad tugevad inimesed, aga võib-olla hoopis tugevad kodanikud. Mainisite oma ettekandes, et kui Eesti riigist osa peaks hõivatama, siis võitlevad kodanikud osutavad vastupanu. Aga meil on ka terve hulk mittekodanikke. Võib-olla valgustate meid, kuidas arendatakse uue dokumendi kohaselt tööd nendega? Me soovime ju rohkem ustavaid kodanikke. Ja üks kõrvalküsimus ka. Meil on mittekodanikest NATO võitlejad. Kas nad lihtsalt on siin kohapeal või nad vajaduse korral tõepoolest ka sekkuvad? Kui sekkuvad, siis kuidas?

Alustan küsimuse esimesest poolest. Mina arvan, et Eestis elavad inimesed, Eesti kodanikud eri rahvustest, kes moodustavad Eesti rahva, on valmis seisma meie riigi iseseisvuse eest, on valmis meie riiki kaitsma. Ma tõesti arvan, et need inimesed on kõik meie inimesed. Teie küsimuse alatoon oli säärane, et ilmselt pidasite silmas Eestis elavaid mittekodanikke, nn halli passiga inimesi. Te ju mäletate seda neli kuud tagasi Eesti ühiskonnas peetud diskussiooni. Ma avaldasin arvamust, et rohkem kui kaks aastat on aega Riigikogu valimisteni ja sellel teemal jõuab ühe väga tõsise debati ära pidada, nii et keegi ei saaks öelda, et me teeme seda poolteist, kaks või kolm kuud enne Riigikogu valimisi. See on Riigikogu, seadusandliku kogu, otsustamise küsimus. See probleem on siiani õhus. Minu mäletamist mööda nentisid seda kõik fraktsioonid, välja arvatud üks fraktsioon, kes oli kahevahel, kas see on probleem või mitte. Mina arvan, et need inimesed, kes siin töötavad, kes on siin kodu loonud, kes maksavad makse, kelle lapsed käivad siin koolis või lasteaias, on kõik meie inimesed. Igal juhul ma usun, et nad kaitsevad Eesti riiki. Me näeme seda ju ka ajateenistuses. Seal on päris palju noormehi, kelle kodune keel on vene keel, aga nad käivad ajateenistuses.
Nii et ma kindlasti ei lahterda Eestis elavaid inimesi meie inimesteks ja kellegi teise inimesteks. Riigi ülesanne ongi garanteerida, et ühiskond oleks võimalikult sidus. Sellised sammud nagu näiteks ETV+ asutamine on olnud õiged sammud. Kas me oleme saavutanud oma eesmärgi? Igal juhul oleme teel oma eesmärgi poole ja nii oleme kogenud kindlasti rohkem positiivset kui negatiivset. Ka rahvusringhäälingu Raadio 4 on väga hea näide sellest, kuidas venekeelne programm kajastab adekvaatselt seda, mida otsustab Riigikogu või valitsus või ükskõik kes.
Te küsisite, miks NATO sõdurid NATO liikmesriikides siin-seal kohal on. NATO peamine eesmärk on rahu tagamine, see, et üheski NATO liikmesriigis ei käivituks sõjategevus. Kui aga heidutus ei tööta, siis loomulikult NATO seisab selle eest, et mitte ühtki ruutsentimeetrit maad võõrvõim üheltki NATO riigilt ära ei võta. See on aluspõhimõte.

Taavi Rõivas, teine küsimus!

Aitäh! Ma ei ole päris nõus hinnanguga, et Venemaalt lähtuv oht on väike. Jah, võib-olla otsene konventsionaalne sõjaline oht küll. See on ka loogiline, sest Eesti on NATO liige. Aga mitte ainult Eestis, vaid tegelikult kogu Euroopas on otseselt tunda Venemaa kasutatavaid hübriidmeetodeid. Seda ei maksa peaministril mingil juhul unustada. Teiseks ei ole ma nõus sellega, et Eesti iseseisvuse läte on Venemaal. Ei ole! Eesti iseseisvuse läte on Eestis, me ei ole iseseisvad Venemaa armust. Aga ma näen ikka teatud topeltstandardit. Ühel pool on see hästi kirjutatud kõne, teisel pool Toomi, Repsi, Karilaiu ja teiste väljaütlemised ning ikka veel jõus olev lepe. Siin saalis te ütlesite eesti keeles, et see lepe on tühine. Miks te ei siis julge seda tühistada? Mis teid takistab?

Aitäh! No ma ei tea, mis me siis teeme. Eesti riigis on sellised institutsioonid nagu Teabeamet, Kaitsepolitseiamet ning Politsei- ja Piirivalveamet. Need spetsialistid annavad päris sageli ja usinasti valitsuse liikmete kohta hinnanguid. Küsimus on selles, kas me arvame, et need hinnangud on õiged, või arvame, et need ei ole õiged. Kas me usaldame neid spetsialiste või ei usalda? Mina usaldan.
See, et on küberohud, muidugi vastab tõele. Loomulikult on! Samas ma ütlesin enne vastates, et peaminister ei tohi ühiskonda hüsteeriat külvata, kui sellel ei ole mingit alust. Praegu ei ole selleks alust ja seda ma kindlasti ei tee. Ma arvan, et enamik Eesti elanikke tahab saada tõest infot, ja seda peab peaminister andma. Aga ei ole õige külvata sõjaohu hüsteeriat, kui selleks hüsteeriaks ei ole alust. See ei ole õige ka meie majanduskeskkonna, meie ettevõtluse seisukohast. See ei mõju hästi investeeringutele siin riigis – ei meie oma tegutsevatele ettevõtetele, kes tahavad siin investeerida, ega välisinvesteerijatele.
Kõne kirjutajatele ma aga annan tunnustussõnad edasi. On jah hea kõne! Mina olen ka üks selle kirjutajaid, muide. Aga on väga palju teisigi peale minu.
Ma ei tea, mis me teeme selle Peterburiga. Kas te tahate öelda, et need 40 000 inimest seal ei olnud eestlased? Ja mis Venemaa armust te räägite? Mingi Venemaa arm ei puutu asjasse. Tegemist oli rahumarsiga, kus 40 000 eestlast andis teada, et me soovime saada iseseisvaks. Mina tõlgendan seda nii. Kui teie arvate, et need kümned tuhanded eestlased toonases Petrogradis niisama kõndisid seal tänaval, siis ma arvan, et te eksite. Ma ei saa üldse aru, miks tõstatada selliseid pseudoprobleeme, kui me võiksime koos olla uhked selle üle, mis seal aastal 1917 juhtus. Ma arvan, et juhtus midagi, mille üle meie generatsioon, hea Taavi Rõivas, on väga õnnelik. Me elame nüüd iseseisvas Eesti Vabariigis ja ei sina ega ka mina ole päris sõjategevust näinud.

Austatud Riigikogu! Kuulutan välja istungi juhataja viie minuti pikkuse vaheaja, selleks et Riigikogu juhatus saaks lõplikult kokku leppida ja paika panna infotunni küsimuste järjekorra. Kui te mäletate tänase tööpäeva alguses räägitut, siis kell 13 algab infotund. Selleks on tarvis lõplikud otsused teha. Me jätkame tööd kell 11.36.
V a h e a e g

Jätkame istungit. Jäime pooleli enne Jürgen Ligi teise küsimuse esitamist. Palun, härra peaminister, kõnepulti! Jürgen Ligi, teine küsimus.

Aitäh! Härra peaminister, oma umbes neljaminutises vastuses te jõudsite ette heita minu küsimuse pikkust, mis läks natuke üle minuti, iseloomustada mind, kiita oma vastuste selgust ja rääkida Peterburist. Aga küsimus jäi vastamata. Peterburi jutuga seoses ma märgin, et palun unustage ära, et Eestimaa häll on Venemaal ja et sellel rongkäigul nõuti Eesti iseseisvust. Ei, seal nõuti ainult autonoomiat. Jätke see meelde! Ning proovige siiski väga selgelt, nagu teile meeldib öelda, vastata küsimusele, miks te lasete neid kahemõttelisi olukordi niimoodi tõlgendada? Leping Ühtse Venemaaga on jõus, miks te seda ei lõpeta? Seda on teilt küsitud juba vist kolm korda, aga te ei vasta ei sellele ega küsimustele, mis on puudutanud Süüria ja Venemaa suhteid ning teie varasemaid avaldusi. Te ei lükka ju niimoodi neid kahtlusi ümber. Miks te sedasi teete?

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, muidugi nõuti seal autonoomiat, aga minu arvates see oligi esimene iseseisvuse läte. Siin pole mingisuguseid kahemõttelisi tõlgendusi, tõlgendused on kõik ühemõttelised. Kui te viitate Keskerakonnale, siis tõlgendused on siin ainult ühesugused: see on erakond, kes on kasvanud välja Rahvarindest, erakond, kes on Eesti maastikul tegutsenud kõik taasiseseisvuse aastad, erakond, kes seisab Eesti julgeoleku eest, Eesti iseseisvuse eest. Nii lihtne see ongi. Ei mingit kahemõttelisust!

Andres Ammas.

Aitäh, lugupeetav eesistuja! Lugupeetav peaminister! Ühiskonna kerksuse suurendamisel on kahtlemata märkimisväärne roll koolil, sh riigikaitseõpetusel. Sellest ei ole kõnealuses dokumendis juttu, vähemalt mina küll midagi selle kohta ei leidnud. Aga rääkige palun oma valitsuse sellekohastest plaanidest! Millisena te riigikaitseõpetuse rolli näete – on see ettevalmistus ajateenistuse läbimiseks, on see ettevalmistus hästi hakkama saamiseks laiapindse riigikaitse korral, kõikvõimalike kriiside puhul või veel midagi? Ja kas riigikaitseõpetus peaks olema kohustuslik kõigile õpilastele või mitte?

Aitäh! Te küsisite, kas on veel midagi muud. Ma arvan, et see midagi muud on tegelikult riigikaitseõpetuse aluspõhimõte: see on isamaa-armastus. See on Eesti-armastus. Aga üldiselt on see ettevalmistus ajateenistuseks. See annab minu meelest hea aluse sellele, et Eesti noored lähevad ajateenistusse. Kui me tuleme korraks selle valdkonna teise dokumendi juurde, mis on riigikaitse arengukava, siis üks eesmärk on, et ajateenistusse minevate noorte arv kasvab lähitulevikus 3200-lt ajateenijalt 4000-ni. Nii et riigikaitseõpetus koolides on väga tähtis. "Eesti julgeolekupoliitika alused" detailideni eri valdkondi ei puuduta, sh ka mitte haridusvaldkonda. See ei tähenda aga seda, et me riigikaitseõpetusele koolides vastu oleme. Ka riigikaitseõpetust tuleb edasi arendada veel laiapindsemalt. Ma igal juhul näen siin väga positiivset suunda. Minu meelest me ei pea tähelepanu pöörama ainult võimsatele masinatele ja laskemoonale, nn metallile. Tähtis on ka see, mille kohta te küsisite – ettevalmistus tubliks kodanikuks kasvamisele, mis tugineb patriotismile, kodumaa-armastusele.

Ain Lutsepp.

Aitäh, härra eesistuja! Austatud peaminister! Julgeolekupoliitika alused ja arengusuunad on hästi koostatud dokument, mis on hea alus julgeolekualaste arengukavade rakendamiseks. On kaks valdkonda, milles peaks olema rohkem erakondadeülest koostööd. Need oleksid minu arvates haridus ja julgeolekupoliitika. Millised on siin valitsuse seisukohad? Ning millised on teie seisukohad tsiviilteenistuse osas, mis teemana alles hiljaaegu üles kerkis?

Aitäh! Ma kõigepealt tänan selle kiituse eest! Te saate kas üle oma vasaku või parema õla pöörata ja öelda aitäh ka sellele härrale, kes teie taga istub, Taavi Rõivasele, kes on ka sinna palju panustanud. On jah hea dokument ning tore on kuulda, kui ka auväärt Riigikogu liikmed nii arvavad. Üldiselt ma ei julge väita, et haridus on selline poliitikaülene või erakondadeülene valdkond olnud. Mulle tundub, et hariduspoliitika üle on erakonnad väga kõvasti vaielnud. Samas on õige, nagu te ütlesite, et julgeolekupoliitikas selliseid vaidlusi olnud ei ole. Ja minu meelest on see tervitatav.  Ma lisaksin siia tegelikult ka välispoliitika, kus me oleme 25 aasta jooksul ühte jalga käinud.
Ma tõin riigikaitsekomisjonis isiklikust elust ühe näite, mida ma olen hinges kandnud. Usun, et on paslik see ka siin ära märkida. Minul oli võimalus siia auväärsesse kogusse ametisse tulla 2007. aastal. Nii nagu iga koosseisu töö alguses, hakati ka siis valima alatiste komisjonide esimehi. Toona said nii riigikaitsekomisjoni esimeheks kui aseesimeheks inimesed, kes olid esmakordselt Riigikogu liikmed. Enne neid valimisi ütles toonane riigikaitsekomisjoni liige Trivimi Velliste neile, et te peate arvestama sellega, et siin komisjonis me ei hääleta, siin komisjonis me teeme poliitikaüleseid otsuseid. Ma arvan, et see põhimõte on väga õige. See kuidagi mind toona väga puudutas, sest riigikaitsekomisjoni aseesimeheks sai minu pinginaaber, kes rääkis sellest väga emotsionaalselt.
Ma arvangi, et julgeolekupoliitikas ja välispoliitikas meil suuri vaidlusi ei ole. Mõned küll tahavad ühe või teise nurga alt lähenedes suurt vastandumist leida, aga mida ei ole, seda ei ole. Mis me siin ikka selliseid mõttekilde viskame – neil tegelikult ei ole ju mingit mõtet ka sellesama dokumendi seisukohalt. Meie eesmärk on, et Eesti ühiskond oleks solidaarne, et siin oleks vähem vihkamist ja rohkem ühisosa. Hariduspoliitikas näiteks sellist ühtset lähenemist paraku ei ole.
Te küsisite ka tsiviilpoole kohta. Ma ütlen veel kord, kui mina seda eelnõu esimest korda lugesin, siis tekkis ka mul tohutult palju detailseid küsimusi. Detailid aga ei ole selle dokumendi eesmärk kunagi olnud. Eesmärk on olnud kõige paremas mõttes üldpõhimõtted paika panna.

Henn Põlluaas.

Aitäh! Tänavu sai täis kümme aastat pronksiööst ja 9. mail lähevad siinsed venelased tähistama Nõukogude Liidu võitu Saksamaa üle. Eestlastele tähendab see pronkssõdur hoopistükkis vägistajat, okupanti, rüüstajat ja küüditajat. Muu Euroopa tähistab sõja lõppu tegelikult päev varem. 9. mai tähistajate seas on ka needsamad inimesed, kes kümme aastat tagasi kaks päeva Tallinna kesklinna rüüstasid ja põletasid ja lõhkusid, tehes seda kõike hüüete "Rossija! Rossija!" saatel. Nad kannavad siiamaani Georgi linte. Kas Eesti peaminister või mõned muud ministrid lähevad ka pronksokupandile 9. mail pärga viima?

Ei lähe. Mina lähen Euroopa päeva pidulikule tähistamisele Kadrioru kunstimuuseumisse, pärast seda olen pereringis ja tähistan oma isa sünnipäeva, nii nagu ikka olen seda 9. mail tähistanud. Aga mis puutub sündmustesse, mis leidsid aset kümme aastat tagasi ja mis kindlasti olid väga negatiivsed sündmused, siis Eesti eri institutsioonid, eri ametkonnad näitasid siis üles väga otsustavat käitumist. Ühiskonnana me tulime sellest välja. Seesama julgeolekupoliitika aluste dokument kinnitab, et Eesti ühiskond peab olema sidusam, ei maksa üritada teha polariseerimiskatseid. Seda me tegelikult olemegi õppinud nendest sündmustest, mis olid kümme aastat tagasi.

Palun, Keit Pentus-Rosimannus!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Et mitte tekitada segadust, küsin ilma sissejuhatuseta lihtsalt küsimuse. Miks teie juhitav partei, Eesti praeguse peaministri partei Keskerakond ei tühista koostööprotokolli Putini parteiga Ühtne Venemaa?

Sest sellekohast toimivat koostööprotokolli pole lihtsalt olemas. Mida me siin tühistame?

Marko Šorin!

Aitäh, istungi juhataja! Austatud peaminister! Mul on tõsiselt hea meel, et te olete kindlalt kaitsnud meie riigi ajalugu ja tähtsustanud sammu, mis on aidanud meil jõuda oma riigini. Mina küll ei häbene Eesti ajalugu, isegi siis, kui see on seotud kaasmaalaste tegevusega Vene impeeriumi pealinnas. Siin saalis on hakatud selle sammu tähtsuses kahtlema ja paraku toimub see meie õpilaste silmade all. Praegu neid küll siin rõdul ei ole, aga tihti on nad seal olnud. Kas teile ei tundu, et selline ajaloo häbenemine kahjustab Eesti riigi mainet teiste riikide silmis hoopis rohkem kui teie visiit Peterburi?

Me oleme üldiselt suutnud Eesti riigis ühte joont hoida ja see joon on olnud see, et me ei ole oma riigi mingeid siseprobleeme ja pseudoteemasid hakanud klaarima välispoliitiliste kanalite, välismeedia kaudu. Ma ei tea, kas need hinnangud vastavad tõele või mitte, aga on arvatud, et eelmise aasta novembrikuu viimasel kümnel päeval siiski selline laviin jõudu kogus. Ma väga loodan, et see ei vasta tõele. Siin saalis ei ole ühtegi erakonda, kes tahab meie usaldusväärsust väljaspool Eestit kahjustada ja meie head nime liitlaste silmis Euroopa Liidus ja NATO-s kahjustada. Ma tõesti usun, et see nii on.
Aga selline okas kahjuks hetkel hinges siiski on. Ühel hetkel eelmise aasta novembri lõpupoole see laviin lahti pääses. Aga pigem on see väga erakordne, keegi ei arvanud, et selline asi võiks juhtuda. Ma siiski arvan, et meie maine kahjustamist ei soovi mitte ükski erakond ega ükski poliitik siin Riigikogus. Ma väga loodan, et see nii on.
Ma arvan, et me ei pea oma ajalugu häbenema. Vastupidi, nagu ma oma generatsiooni kuuluvale Riigikogu liikmele vastasin, me peame olema õnnelikud. Mina ei tea, mis tunne on, kui peab end näiteks Saaremaal kadakate vahel peitma, et mitte lennukipommiga pihta saada. Aga minu vanemad on sellest jutustanud küll. Sellest ei olegi nii palju aega möödas.

Krista Aru, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister! Te rääkisite oma kõnes väga kenasti lugupeetud Arvo Pärdist ja "Ukuaru valsist", aga kui ma seda dokumenti loen, siis ma ei näe sõnu "kultuur" või "kultuuri hoidmine" või "kultuuriteadlikkus" ei peamiste tegevussuundade loetelus ega ka laiemas ühiskonda hoidvas mõttes. Kas teie meelest ei peaks Eesti üldise kultuuritaseme hoidmine ja tõstmine olema üks väga kindlaid julgeolekugarantiisid tervele ühiskonnale?

Aitäh, proua Krista Aru! Oi, ja kuidas veel peaks! Aga vaadake sissejuhatusele järgnevat punkti. Kohe esimene lõik võtab väga selgelt kokku, et Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, rahva ja riigi kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja elanikkonna turvalisus. See kõik on ju meie kultuur, see on kõik kultuuri osa. Põhiseaduslik kord näeb ette, et me peame kõik tegema selleks, et kaitsta oma inimesi, kaitsta oma keelt, kaitsta oma kultuuri. Nii et see on kindlasti siin sees. Ei ole kultuurist kuidagi mööda mindud.

Palun, Keit Pentus Rosimannus!

Aitäh! Hea peaminister! Me kõik oleme viimaste kuude jooksul olnud tunnistajaks sellisele üsna pretsedenditule arengule, kus osa peaministri partei juhtivpoliitikute ning riigi ametliku välis- ja julgeolekupoliitika liin mitte lihtsalt et ei kattu, vaid on kohati täiesti erinev. See on paraku ka otseses vastuolus nende julgeolekupoliitika alustega, mida te täna meile siin presenteerite. Meie ees on dokument, mida me kohe asume heaks kiitma. Selle on ette valmistanud kindlasti väga professionaalsed diplomaadid ja julgeolekupoliitika eksperdid ning see on väga hea dokument. Aga ükski selline dokument tegelikult ei saa lahendada olukorda, kus peaministri partei ja juhtpoliitikud õõnestavad oma väljaütlemiste ja sõitudega diktaatorite juurde Eesti usaldusväärsust. Kuidas te lahendate selle olukorra, kus osa teie partei juhtpoliitikute aetav välispoliitika ja julgeolekupoliitika on vastuolus riigi ametliku välis- ja julgeolekupoliitikaga, nii et sellest võib kujuneda omaette oht?

Keskerakonnas ei ole kindlasti kohta mitte ühelegi inimesele, kes on vastu Eesti iseseisvusele, kes on vastu sellele, et meie riik kestab edasi, kes on vastu sellele, et Pika Hermanni tornis lehviks sinimustvalge lipp. Nendel ei ole selles erakonnas tõesti kohta. See on konkreetne ja väga lihtne vastus teile.

Kalle Palling.

Aitäh! Austatud peaminister! Mind ajendas küsima Keit Pentus-Rosimannuse eelmine küsimus, mille peale te selge sõnaga ütlesite, et protokolli, mis ei tööta, tegelikult ei ole, seega polegi midagi tühistada. Seevastu teie valitsuskabineti liige Mailis Reps ütles alles hiljuti Eesti Rahvusringhäälingus, et te ei julge koostöölepingut Ühtse Venemaaga tühistada. Ma küsingi: kas te olete valmis seda, mida te umbes kümme minutit tagasi siin Riigikogu kõnetoolis ütlesite – ma toonitan, et see on ikkagi väga oluline koht –, ütlema ka Keskerakonna fraktsiooni ja oma valitsuskabineti liikmetele? Ja kas kinnitaksite seda ka venekeelses meediaruumis? Me oleme kogenud, et eesti- ja venekeelses meediaruumis on Keskerakonna poliitikute sõnumid kahjuks erinevad.

Aitäh teile, hea küsija, selle olulise küsimuse eest! Minu meelest on see päris muljet avaldav, kuidas te tõmbate paralleeli julgeolekupoliitika aluste ja Mailis Repsi vahel. Jah, mõnes mõttes on siin julgeolekupoliitiline seos olemas: tubli eesti naine on loonud suure pere ja on nii kindlasti hea eeskuju. Aga ma saan aru, mida te küsisite. Ma usun, härra Palling, et te olete väga aktiivne venekeelse meedia jälgija. Kindlasti te loete erinevaid ajalehti, mis siin Eestis ilmuvad, näiteks ka MK-Estonijat, ning kuulate Raadio 4 ja jälgite aktiivselt ETV+ tegemisi. Tooge üks näide, et ma olen vastanud sellele küsimusele venekeelses meedias teistmoodi! Ma olen igal pool vastanud samamoodi kui eestikeelses meedias. Sellega ma olen päri, et see siin on kõige auväärsem kõnetool. Nii ongi! Aga jah, teil on kindlasti hea ülevaade venekeelsest meediast. Kui kuskil on see küsimus jäänud vastamata, siis andke mulle teada ja kindlasti saab selle asja ära lahendada.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Oma esinemise alguses te tunnustasite tõsiselt eelmist valitsust ja peaministrit. Ma usun, et see ei olnud paljasõnaline kiitus. Kui kunagi – kes teab, millal täpselt – on siin puldis järgmine peaminister, siis mis võiksid olla need kaks asja, mille eest ta teid ja teie valitsust julgeolekupoliitika alustest rääkides tunnustab? Mis on teie panus?

Aitäh! Ei, see ei olnud suusoojaks, see oli südamest öeldud. Punkt kaks, te nagu palusite mul anda hinnang endale ja oma valitsusele. Ma ei tee seda. Seda minu lastetuba ei luba. Aga ma loodan, et kui Riigikogu uus, XIV koosseis oma töö alguses julgeolekupoliitika aluseid arutab – ma arvan, et see oleks mõistlik – või kui julgeolekuhinnang kardinaalselt muutub, siis saab uus peaminister siin täiskogu ees esinedes tugineda kõige olulisemale, mis siit täna kaasa võtta on. Ka mina võtan siit kindlasti kaasa teadmise, et me saame Eesti ühiskonda kaitsta, kui me hoiame ja arendame seda edasi, toetudes võimalikult suurele konsensusele, võimalikult suurele sidususele. Selle võtan ma siit kaasa.

Kalle Palling.

Austatud peaminister, hea Jüri! Ärge saage valesti aru! See eelmine küsimus ei olnud etteheide personaalselt teile, et teie olete kuskil midagi valesti öelnud. See oli küsimus Mailis Repsi väljaütlemise kohta ja teie kui Keskerakonna esimehe vastuse kohta, mille te 15 minutit tagasi siit puldist ütlesite. Te räägite, et julgeolek ja välispoliitika on ühtne ja poliitikaülene ning ka teie pinginaaber oli selle üle väga õnnelik kümme aastat tagasi. See ongi kõik väga õige. Aga ometi me kuuleme siitsamast peaministri partei, valitsuse juhtpartei ridadest erinevaid seisukohti – olgu need Yana Toomi väljaütlemised julgeoleku ja välispoliitika kohta või muud seisukohavõtud, mida on olnud ridamisi. Ärge võtke seda kuidagi isiklikult! Aga kui peaminister oleksite teie ja Keskerakonna esimees oleks Yana Toom, siis kindlasti me neid küsimusi teilt ei küsiks. Lihtsalt teil kui Keskerakonna esimehel on mõnevõrra laiem vastutus.

Kui Riigikogu aseesimees lubab sellele vastata, siis ma kindlasti kommenteerin seda mõttekäiku.

Mina vastu ei ole.

Aitäh teile! Ma tulen siis selle vastuse juurde tagasi. Keskerakonnal ja tema eelkäijal Rahvarindel on minu arvates olnud väga suur roll selles, et Eesti on taas iseseisev. Niisama suur roll on Eesti Kongressil, Eesti Komiteel, muinsuskaitse seltsil ja roheliste liikumisel. Aga kõige suurema panuse on andnud Eesti inimesed. Härra Palling, ma arvan, et säärane vastandamine Eesti ühiskonnas ei anna midagi, see ei too teile ühtki protsendipügalat tunnustust juurde ega võta kelleltki teiselt ühtki ära. Tegelikult te kindlasti nii ei mõtlegi. Ma ei saa muidugi teie eest rääkida, aga loodan väga, et oleme mõlemad veendunud, et siin saalis ei ole mitte ühtegi fraktsiooni, kes tahaks midagi muud kui tugevat iseseisvat Eesti riiki.

Kristen Michal, palun!

Aitäh, hea esimees! Austatud peaminister! Kuulasin seda vahepealset debatti ajaloost ja meenusid mõned tsitaadid, mille kohta ma küsida tahan. Veidi enam kui kümme aastat tagasi, vahetult enne seda, kui eskaleerusid sündmused Tallinna kesklinnas pronkssõduri ümber, oli linnapea Jüri Ratas. Jüri Ratas ütles "Aktuaalsele kaamerale": "Ma ütleks nii, et personaalselt mind pronkssõdur ei sega Tallinna linnas." Kas teie seisukoht on muutunud?

Hea küsija, ma arvan, et te olete ajaloos pealiskaudselt tuhninud. Siis, kui kümne aasta tagused sündmused meie pealinnas eskaleerusid, oli persoon, kelle kohta te küsisite, nimelt Jüri Ratas, Riigikogu liige.

Inara Luigas, palun!

Aitäh! Austatud peaminister, aitäh kõne eest! Minu küsimus on järgmine. Siin on täna palju räägitud sellest uinunud lepingust. Aga üks asi on uinunud leping, teine asi on tegusad inimesed. Eelmisel aastal käis Venemaal Peterburis suur delegatsioon, kus olid näitlejad, kirjanikud, poliitikud, äriettevõtete juhid jne. Eesmärk oli otsida kontakte ja püüda luua head läbisaamist Venemaaga. Ka meie Setumaal pole mitte maganud. Meil on olemas Setomaa Valdade Liit, meil on Petseri linnas oma Setu Maja, kus toimuvad seminarid, õppepäevad venelastele jne. Toimub tihe koostöö Petseri administratsiooniga, Pihkvas on olnud väga edukas koostöö etnogastronoomia alal jne. Minu küsimus: mis on siin maailmas tähtsam, kas uinunud protokoll, mingi paber, või tegusad inimesed? Ja milliseid soovitusi te annaksite meile ja kõikidele teistele inimestele, kes soovivad, et suhtlus lähiriigi inimestega oleks parem?

Kõige olulisem ongi tegusad inimesed. Minul peaministrina ei ole loomulikult mingisugust õigust oma ülemusele soovitusi jagada. Riigikogu on peaministrile ja kogu valitsusele volituste andja. Ma arvan, et te viitasite tuhandele eestlasele Peterburis. Minu meelest oli selle ettevõtmise juures eriti positiivne, et see ei kasvanud välja ühestki ministeeriumist, see ei kasvanud välja mitte ühestki omavalitsusest, see tekkis tegelikult eraalgatuslikult. Nagu te ütlesite, sinna läks suur hulk kultuuritegelasi ja ettevõtjaid. Kas nad kõik toimisid valesti? Tänases diskussioonis on ju jäänud mulje, et Peterburi minek on alati negatiivne otsus. Aga need inimesed teadsid samamoodi Eestis ajaloolisi seoseid Peterburiga, teadsid seda kultuurilist seost. Kindlasti sümboliseerib seda seost hiljaaegu renoveeritud Peterburi Jaani kirik. Ma arvan, et selline ettevõtmine oli väga õige samm. Peaministrina ei ütle ma kindlasti mitte, et need inimesed läksid sinna Eestimaad maha müüma. Ma arvan, et nende ettevõtjate, nende aktiivsete Eesti riigi kodanike siiras eesmärk on toetada meie riiki, toetada meie kultuuri, toetada meie inimesi.

Kristen Michal, palun!

Aitäh, hea esimees! Austatud peaminister! Ma oma küsimuses viitasin ajale kümme ja pisut enam aastat tagasi. See uudis on tegelikult ajast, kui sündmused alles hakkasid eskaleeruma, aga juba arutati punalippude lehvitamist Tallinna kesklinnas. Tollane tsitaat kuulub Tallinna linnapeale Jüri Ratasele, kes ütles, et teda personaalselt pronkssõdur Tallinna linnas ei sega. Minu küsimus ongi, kas teie seisukoht on muutunud.

Pronkssõdur on siiamaani Tallinna linnas, ainult teises kohas. Punalippude lehvitamine segab mind väga. Neid lippe siin linnas ega siin riigis kindlasti lehvitada ei tohi. Rohkem kui kümme aastat tagasi, kui mina kohtusin toonase Politseiameti Põhja prefektuuri juhtidega, oli see teema väga tugevalt fookuses. See oli fookuses alates 2006. aasta lõpust, mil hakati valmistuma 2007. aasta maikuuks. Tallinna Linnavalitsus, mina kaasa arvatud, püüdis päris usinasti leida rahumeelset lahendust olukorrale. Nagu ma juba ütlesin, ma tunnustan kindlasti Eesti politseid ja kõiki muid asjaomaseid institutsioone tookordse otsustavuse eest.

Rohkem peaministrile küsimusi ei ole. Aitäh! Riigikaitsekomisjoni ettekandja on komisjoni esimees Hannes Hanso. Palun!

Lugupeetud kolleegid! Austatud juhataja! Nüüd on kaks tundi arutatud julgeolekupoliitika aluseid. Mina räägin teile sellest, mis komisjonis selle teema arutelu käigus juhtunud on. Arutluse all oleva eelnõu lisaks olev dokument "Eesti julgeolekupoliitika alused" määrab Eesti huvisid ning rahvusvahelise ja riigisisese julgeolekukeskkonna riske arvesse võttes kindlaks julgeolekupoliitika eesmärgid, põhimõtted ja tegevussuunad. Ilmselt on paslik rõhutada, et tegemist on raamdokumendiga, mis on valdkondlike arengu- ja tegevuskavade koostamise suuniseks. Võib-olla tuleb rõhutada ka seda, et tegu ei ole pelgalt riigikaitse arengukavaga, millena julgeolekuteemat käsitlevaid dokumente sagedasti käsitatakse. Väljakujunenud tava järgi on nii, et enne julgeolekupoliitika aluste või nende muudatuste heakskiitmist Vabariigi Valitsuses arutatakse julgeolekupoliitika aluste tööprojekti nii riigikaitse- kui ka väliskomisjoniga. Seetõttu peatun lühidalt perioodil, mis eelnes selle dokumendi Riigikogu menetlusse esitamisele.
Riigikaitsekomisjon ja väliskomisjon arutasid oma ühisistungitel julgeolekupoliitika aluste töövariante juba eelmise aasta 22. veebruaril ehk siis tublisti üle aasta tagasi, ja hiljem 19. septembril. Nendel istungitel osalesid Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo juht Kristjan Prikk ning julgeolekupoliitika aluste dokumendi koostamise töörühma juht Margus Kolga. Möödunud aasta 27. septembril saatis riigikaitsekomisjon Margus Kolgale aluste tööversiooni kohta oma kirjalikud ettepanekud. Väliskomisjon saatis enda kirjalikud ettepanekud mullu 4. oktoobril. Enamik riigikaitsekomisjoni ettepanekuid on julgeolekupoliitika alustes ka kajastamist leidnud.
Pärast julgeolekupoliitika aluste dokumendi Riigikogu menetlusse esitamist toimus k.a 18. aprillil riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni ühisistung. Istungil osalesid ka peaminister Jüri Ratas, Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo direktor Kristjan Prikk ning kõnealuse dokumendi projekti koostanud töörühma juht Margus Kolga.
Riigikaitsekomisjon otsustas 18. aprilli istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 2. mai istungi päevakorda. Riigikaitsekomisjoni nimel ettekandjaks määrati Hannes Hanso. Ühtlasi otsustas komisjon – taas, rõhutan, konsensusega – teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute tähtajaks on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse järgi kümme tööpäeva ehk siis praegusel juhul 16. mai kell 17.15. Ja veel üks nüanss. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 99 ja selle rakendamise tava kohaselt saab muudatusettepanekuid esitada vaid Riigikogu otsuse eelnõu teksti kohta, mitte sellele lisatud Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud "Eesti julgeolekupoliitika aluste" täistekstile. Eelkõige seetõttu olidki riigikaitsekomisjon ja väliskomisjon kaasatud aluste teksti väljatöötamisse juba nende loomise faasis ehk siis kaugelt enne selle teksti valitsuses heakskiitmist. Tänan kõiki tähelepanu eest!

Küsimused ettekandjale. Külliki Kübarsepp, palun!

Aitäh, hea esimees! Hea riigikaitsekomisjoni esindaja! Ma loodan, et te arutasite komisjonis ka sisulisi küsimusi. Mind huvitab eelkõige, mida arvas komisjon sellest, milline peaks olema peaministri ja ka Riigikogu roll elanikkonnakaitse rakendamisel.

Kõik mõlema komisjoni liikmed said küsimusi esitada nii palju, kui nad soovisid. Nagu ma ütlesin, kõnealune dokument sai mõlema komisjoni konsensusliku heakskiidu. Mis puudutab elanikkonnakaitset, siis küsimus oli pigem, kuidas tõlgendada seda laiapindset dokumenti eri valdkondade tegevuste kavandamisel. Komisjoni liikmetele antud vastused rahuldasid neid – dokument esitati ju konsensusega. On selge, et dokument ei käsitle sugugi ainult sõjalise riigikaitse teemasid, vaid laiemalt ka elanikkonda kui sellist. Kaasatud peavad olema kõik riigiasutused ja loomulikult ka omavalitsused. Me peame kasutama oma riigi ressursse võimalikult ühtselt, et ei tekiks silotornistumist. Eraldi elanikkonnakaitse teemat kui sellist minu mäletamist mööda keegi ei tõstatanud, aga kõigil oli loomulikult see võimalus.

Oudekki Loone, palun!

Aitäh! Ma esitan küsimuse, mis puudutab komisjoni arutelu. Valitsus seab selles dokumendis Eesti riigikaitse eesmärgiks Eesti iseseisvuse, sõltumatuse, territoriaalse terviklikkuse ja elanikkonna turvalisuse kindlustamise ning ütleb, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleb säilitada rahvusvahelisel õigusel põhinev maailmakord ja tagada demokraatial põhineva väärtusruumi üleilmne mõju. Kas komisjonis arutati, et võib-olla see on mõnevõrra liiga ambitsioonikas alaeesmärk?

Aitäh! Minu meelest tõstatas hea küsija ise küsimuse, kas dokumendis ei peaks olema märgitud see, et Eesti soovib ka Venemaad näha demokraatliku riigina. Nagu peaminister vastas, tõepoolest, Venemaalt lähtub meile väga selgelt kõige suurem julgeolekuoht ja demokraatlikud arengud Venemaal on väga oodatud.

Ain Lutsepp, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud komisjoni esimees! Võib-olla seletaks selguse huvides mõne asja lahti. Uuena tuleb kasutusele lai riigikaitse käsitlus. Enam ei ole tegu laiapindse riigikaitse kontseptsiooniga. Ja teine küsimus on sõna "kerksus" kohta. Ehk seletate selguse huvides need kaks asja veel kord ära.

Laiapõhjalise riigikaitse teema on juba vähemalt neli või viis aastat arutusel olnud. Kuidas me riigikaitset kui sellist käsitleme: kas see on see, kui palju meil on suurtükke või püsse või mürske, või on see ühiskonna vastupanuvõime teema, mille puhul me ei käsitle eraldi sõjaväge ja politseijõude, meie meditsiinisüsteemi ja omavalitsusi ja kõike muud sellist. Meie riik on väike. Ressursse napib praegu ja napib ka edaspidi, eriti võrreldes suurte riikidega. Aga midagi me siiski suudame investeerida ka oma sõjalisse riigikaitsesse. On iseenesestmõistetav, et me peame käsitlema oma riiki ja selle toimimist nii kriisi ajal, rahu ajal kui ka sõja ajal ühe tugeva tervikuna, kus iga olemasolev ressurss saab võimalikult mõistlikult riigi kaitsmiseks ära kasutatud. Sealt see termin.
Ausalt öeldes on väga mõistlik, et me oleme sellise lähenemise kasuks otsustanud. Samas ma olen täiesti kindel, et see dokument on elav dokument. Seda peab periooditi üle vaatama ja meil ongi peaministriga kokkulepe, et seda arutatakse millalgi uuesti. See on elav dokument, mis peab ajaga kaasas käima. Kui ma õigesti mäletan, siis see on neljas selleteemaline dokument – ma võin numbriga eksida, aga midagi sellist see on. Mõne aasta pärast tuleme selle dokumendi juurde tagasi, sest julgeolekukeskkond võib muutuda. Loomulikult võib muutuda ka sõnavara, mida me kasutame, aga põhiparameetrid me oleme kindlaks määranud. Ma arvan, et nii heale küsijale kui ka kõigile teistele on see laiapõhjaline riigikaitse käsitus tavapäraseks muutunud.
Nüüd sellest meeleolukast sõnast. Väga hea, et me 21-leheküljelist dokumenti käsitledes tuleme nii palju kordi tagasi ühe sõna juurde. See sõna on "kerksus". Ma olen ka ise selle sõna üle mõtisklenud. Ma arvan, et keel, mida me kasutame, peab ajaga kaasas käima, ja see, et me võtame kasutusse uusi sõnu, on ju igati normaalne. See ei ole mingisugune kellegi pastakast väljaimetud sõna, vaid on suisa mitme komisjoni ja väga paljude tarkade inimeste koostöös tekkinud. Selliseid sõnu tuleb nii riigikaitse valdkonnas kui ka kõikvõimalikes muudes valdkondades alati juurde. Meil on ju tavakasutuses kümneid sõnu, mis teadjad inimesed on välja mõeldud. Küll me selle kerksusega ka viimaks ära harjume. Eelkõneleja rääkis ka elastsusest. Sõna "elastsus" sai korduvalt peaministri vastamise ajal kas küsijate või vastaja poolt nimetatud. Tegelikult tähendab see, ma tsiteerin, "ühiskonna võimet kiiresti taastuda negatiivsete ilmingute mõjust, taastada oma tugevus, toonus ja edukus." See ongi lahtiseletatult ühiskonna kerksus. Ma olen komisjoni inimestega nalja visanud, et kui kellelgi hakkab teatud sünnipäevade arv täis saama, siis võiks talle kaardi peale kirjutada: "Palju õnne ja kerksust tulevikuks!"

Johannes Kert, palun!

Palju tänu selle sõna eest! Aga julgeolekupoliitika põhialuseid ja julgeolekustrateegiaid on 1990. aastate keskpaigast peale juba üksjagu kordi siin saalis käsitletud. Kord me nimetame sama asja totaalkaitseks, kord laiapindseks riigikaitseks. Mind ei huvita mitte niivõrd võimalus selles dokumendis mingeid parandusi teha, kuivõrd see, et me peaksime hakkama nendest asjadest kokkuvõtteid tegema. Vastasel korral me ei tea, miks me ikkagi ei jõua sihile. Me peame need asjad enda jaoks selgeks mõtlema.

Ma saan aru, et tegu oli arvamusega. Ma hea meelega kommenteerin ...

Tegu oli küsimusega.

Kui seda pidada küsimuseks, siis ma vastan sellele. Ma olen küsijaga täiesti nõus. Periooditi peaks selliste tekstide ülevaateid tegema ja on kokkuleppe koht, mis formaadis ja kus see tutvustamine peaks käima, kas Riigikogu suures saalis või komisjonides, mis selle valdkonnaga tegelevad, ehk siis riigikaitsekomisjonis ja väliskomisjonis. Neid ülevaateid peaks tegema. Ka komisjonis oli see teema arutelul ning selgus, et juba möödunud sügisel oli väliskomisjon teinud ettepaneku – võin isegi öelda, mis kuupäeval, see oli 19. septembril –, et peaminister peaks andma Riigikogule ülevaate julgeolekupoliitika aluste elluviimisest kaks korda koosseisu jooksul ehk siis kord kahe aasta jooksul. Pidi jääma vaid otsustada, mis formaadis. Ma sain aru, et peaminister oli lahkesti nõus tulema seda teemat arutama meile sobival ajal ning sobivas formaadis ja kohas. Jääb üle ainult nõustuda, et me peame rutiinselt nende teemadega tegelema ja neid asju üle vaatama. Nagu ma ütlesin ka oma sõnavõtus, tegu on elava dokumendiga. Julgeolek ei ole kunagi lõplikult tagatud ja meil on kohustus vastavalt muutuvatele aegadele nende teemadega pidevalt tegeleda.

Aitäh! Rohkem komisjoni ettekandjale küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Tegu on esimese lugemisega, sõna võtavad fraktsioonid. Ants Laaneots Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Me hakkasime täna arutama tähtsat dokumenti, mis on aluseks Eesti julgeoleku, riigikaitse ja elanikkonna turvalisuse tagamise ülesannete, arengusuundade ja mahtude määramisele tulevikus. Dokument on üldine juhis, millele tuginevad muud erineva tasandi õigusaktid, mis tulevad valitsusest, ministeeriumidest, Kaitseväest ja Kaitseliidust, samuti kohalikest omavalitsustest. Peab ütlema, et dokumendi kallal on ära tehtud põhjalik töö. Me arutasime seda riigikaitsekomisjonis, oli palju küsimusi ja ettepanekuid. Tutvustan neid küsimusi ja märkusi ka siin Riigikogu saalis, et edasise menetluse käigus üht-teist muuta. Eesmärk on, et valmiks võimalikult kvaliteetne dokument.
Juhin teie tähelepanu mõningatele tähelepanekutele. Juhindudes 2010. aastal heaks kiidetud julgeolekupoliitika alustest, kinnitas Vabariigi Valitsus samal aastal nn laiapõhjalise riigikaitse strateegia. See määratleb riigikaitse kuus peamist tegevussuunda, millest on juhindutud viimased enam kui kuus aastat kõikidel tasanditel. Need on järgmised: sõjaline riigikaitse, rahvusvaheline tegevus, tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele, sisejulgeoleku tagamine, ühiskonna elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamine ja psühholoogiline kaitse. Kui nüüd vaadata seda eelnõu ja vaadata riigikaitse strateegiat, siis torkab silma, et esimese kahe puhul – ma mõtlen sõjalist riigikaitset ja rahvusvahelist tegevust – on täna arutatavas eelnõus kõik enam-vähem rahuldav, välja arvatud see, et üks punkt on pühendatud sõjalisele kaitsele, teistele elementidele laiapõhjalises kaitses pole eraldi mingit tähelepanu pööratud.
Toon näiteid sisejulgeoleku tagamisest. Minu arust on sisepoliitilise olukorra hinnang puudulik. Võimalikud julgeolekuriskid pole hinnatud, määratlemata on ülesanded tegutsemiseks kriisiolukorras. Tsiviil- ehk kodanikukaitset pole eelnõus mainitudki, rääkimata sellest, kuidas seda ette valmistada, et elanike ohutus oleks tagatud. Edasi, tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele. Kajastamata on praegused väga suured ülesanded, näiteks riigi ja riigikaitse mobilisatsiooni läbiviimine. Projektis pole üldse mainitud, kuidasmoodi peaks edasi minema – kas või asjaomaste õigusaktide tasandil.
Võtame ühiskonna elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamise. Midagi ei ole öeldud selle kohta, et varuks peab olema kogu riiki kattev ajutine energiasüsteem. Sellest on palju räägitud, kuid julgeolekupoliitika alused seda ette ei näe. Õhus ripub küsimus elektrisüsteemi lahtihaakimisest Venemaa Föderatsiooni elektrisüsteemist. Midagi ei ole öeldud kriisiolukorraks strateegiliste varude loomise kohta tervele riigile – ma ei räägi kaitsejõududest või jõustruktuuridest tervikuna. Kui me vaatame psühholoogilist kaitset, siis kuskil ei näe sellist sõnapaari nagu "kaitsetahte kasvatamine". Aga vaja seda loomulikult on. Ei ole mainitud ka, kui tähtis on võitlus hübriidsõjaga, mis on praegustes oludes eriti aktuaalne. Ma ei hakka siin kõiki puudusi loetlema, aga palun eelnõu edasises menetluses kolleegidel sekkuda. Katsume teha selle dokumendi võimalikult täiuslikuks! Suur tänu!

Tiit Terik Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Peaminister! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel on mul hea meel tänada peaministrit esitatud ülevaate eest ning tunnustada nii valitsust, Riigikantseleid kui ka eri ametkondi selle dokumendi koostamise eest! Komplimente on siin saalis kõlanud nii sisu eest kui ka selle eest, et keeleliselt on tegu hea dokumendiga.
Julgeolekupoliitika alused on raamdokument, mis annab aluse valdkondlike arengu- ja tegevuskavade koostamiseks. Sellest saab alguse kogu Eesti julgeolekupoliitika – poliitika, mille kõige laiem eesmärk on meie inimeste turvatunne homse ees ja seda mitte ainult sõjalises, vaid ka majanduslikus, sotsiaalses ja looduskeskkonna mõttes. Turvalisust loovad kaitseväelased, päästjad, politseinikud, kuid nende kõrval ka arstid, diplomaadid, sotsiaaltöötajad, ettevõtjad ning kodanikuühendused. Võib öelda, et turvalisust loob kogu ühiskond. Ja ühiskonna soov on, et iga tema liige tunneks ennast kaitstuna. Kodanik, kes tunneb, et riik kaitseb tema õigusi ja vabadusi, on ka ise valmis riigi eest seisma.
Eesti käsitab oma julgeolekut rahvusvahelise julgeoleku osana. Jah, tuleb tunnistada, et julgeolekukeskkond kogu maailmas on kahtlemata kõikuma löönud. Seega ei ole õige Eesti julgeoleku plaane tehes silmas pidada vaid oma riigi piire. Siia kõrvale tuleb paigutada ka muu maailm, kuna ülemaailmsel tasandil toimuv mõjutab oluliselt ka piirkondlikul tasandil toimuvat. Me ei saa oma julgeolekupilti maalides mahutada selle servadele pelgalt vaid oma lähinaabreid, peame ette võtma suurema lõuendi ja arvestama ka tuhandete kilomeetrite kaugusel toimuvat. Ma toon näiteks kas või põgenike saabumise Euroopasse, esmapilgul kohaliku tähtsusega poliitilised sündmused mõnes Euroopa riigis või kui soovite kaugemale vaadata, siis kas või Põhja-Korea, kelle sammud sunnivad tegevusse ka teisi riike. Need näited on vaid üks osa meie turvalisuse valemis, millega me kõik peame arvestama.
Aastate eest oli meie fookuses püüd saada NATO ja Euroopa Liidu liikmeks. Täna, olles nende kahe organisatsiooni liige, võime tõdeda, et meie julgeolekuohte ennetavad ja kriisidele paindlikult reageerivad tegevused on seotud eeskätt nende rahvusvaheliste ühendustega. Selleks et julgeolek oleks tagatud nii täna, homme kui ka aastate pärast, on meie kõigi otsestes huvides nende organisatsioonide tugevus, sisemine solidaarsus ja vastastikune koostöö. Kuid mitte kõigis küsimustes ei saa me loota liitlassuhetele ja heade partneritega koostööle. Näiteks oma demograafilist kõverat, ühiskonna sidusust ja üksikisiku toimetulekut saame toetada ikkagi oma riigisisese poliitikaga.
Praeguse dokumendi olulisi suundi on ka käsitleda laiemalt julgeolekuperspektiive. Riigi julgeoleku ja jätkusuutlikkuse tagamine 20 ja 30 aasta perspektiivis eeldab teadlikku ja kaugele vaatavat poliitikat. Siinkohal on ülemaailmsete mõjutajate kõrval kriitilise tähtsusega meie omad suundumused, olgu tegu rahvaarvu vähenemise või rahvastiku vananemisega. Rahvastiku vähenemise arutelu on meie kõigi rõõmuks taas päevakorral ka siin majas.
Eelnõu keskne põhimõte on avar julgeolekukäsitus. Avar just seetõttu, et tänapäeva maailmas ei ole võimalik lõpuni prognoosida, milliste ohtudega me silmitsi võime seista. Nagu ka seletuskirjas tabavalt on välja toodud, võib oht peituda muuski kui diplomaatias või klassikalises sõjalises jõus.
Palun kaks minutit juurde!

Kolm minutit lisaaega, palun!

Tehnikal, eriti infotehnoloogial on meie igapäevases elus üha suurem roll. Võib täie kindlusega öelda, et kübertemaatika puudutab kõiki eluvaldkondi. Meie digitaalne elustiil vajab seega samamoodi kaitset, nii nagu meie julgeolek maismaaterritooriumil, meie territoriaalvetes ja õhuruumis. Just küberruumi ohtudega peame tulevikus oluliselt rohkem arvestama.
Mõni sõna ka sõjalisest riigikaitsest. Peame oluliseks, et Eesti panustab ka edaspidi vähemalt 2% SKP-st kaitsekuludesse. See on põhimõte, millest peame kindlasti kinni pidama, olenemata ajast või olukorrast. Mis puutub välismissioonidesse, siis peame olema valmis andma rahvusvahelistel operatsioonidel ka oma panuse, kui soovime, et liitlased ulataksid raskel hetk meile abikäe.
Head kolleegid! Me vajame Eesti julgeolekupoliitikat omariikluse ja selle järjepidevuse hoidmiseks, et ennetada ja tõkestada ohte ning vajaduse korral kiiresti ja paindlikult neile vastu astuda. Eesti riigi ja rahva julgeolek on meie kõikide ühine vastutus. Soovin selleks meile kõikidele tarkust ja rahulikku meelt! Aitäh!

Vabaerakonna fraktsiooni nimel Artur Talvik, palun!

Hea esimees! Head kolleegid! Vabaerakonnal on hea meel Eesti julgeolekupoliitika aluste dokumendi üle, sest see kajastab väga palju seda mõttelaadi ja neid ettepanekuid, mida Vabaerakondki oma lühikese aja jooksul siin suures saalis olles on teinud. Me oleme kogu aeg öelnud, et me ei saa julgeolekupoliitikat käsitleda lihtsalt jõuministeeriumide ja Välisministeeriumi vaatevinklist. Me peame käsitlema julgeolekut ühiskonnas tervikuna, minnes viimse detailini regionaalpoliitikasse, maaellu, põllumajandusse – kõigesse. Me oleme sellest väga palju rääkinud. Täna arutatav dokument on meiega samal lainepikkusel ja meil on väga hea meel selle üle.
Samas teeb väga murelikuks dissonants selle dokumendi ja reaalse elu vahel. Kui me räägime ise hakkama saavast kodanikust ja vastutust kandvast kodanikust, siis valitsuse tegevused viivad sinnapoole, et ühiskonnas õpetatakse aina rohkem abitust. Nõndanimetatud õpetatud abituse sündroom on hakanud ühiskonnas levima. Nii ei võiks julgeolekupoliitika aluste dokumendis olla rahul valitsuse tegevusega, kui aina rohkem püütakse ühiskonda igal viimasel kui sammul reguleerida. Käskude-keeldude ühiskonnas selline dokument ei toimi. Kui inimestele on selgeks tehtud, et te olete kindlates kätes, sest valitsus hoolitseb teie eest, siis inimesed pöörduvad kiirabi poole ka nohu ravimiseks. Sel juhul on baaslähenemises midagi valesti.
Võib-olla on veider rääkida julgeolekupoliitika aluste puhul n-ö õnneindeksist või õnneuuringust, mis hiljuti ka ajakirjanduses avalikustati. Selles õnneuuringus on Eesti 66. kohal. Tegelikult ütleb see uuring meile selgelt, millega me ennekõike tegelema peaksime. See räägib sellest, et Eesti ühiskond ei ole piisavalt sidus. Ja tegelikult me ei pea selle teadasaamiseks mingit uuringut tegema. Vaatame mis tahes teemat, mis aktuaalselt üles kerkib, näiteks Rail Balticut. Näeme, et Eesti ühiskond on polariseerunud. Või küsimus metsa olukorrast – jälle, Eesti ühiskond on polariseerunud. Ja valitsus ei otsi mitte kompromissi ja head lahendust, et ühiskond ei polariseeruks, vaid tegutseb aina rohkem nii, et ühiskond veel hullemini polariseerub. Sidusus meie ühiskonnas puudub ja seda näitab ka õnneindeksi uuring.
Kindlasti on väga oluline usaldus oma valitsuse vastu. Julgeolekupoliitika alused kajastavad ka seda, et kui riigi juhtimises on palju korruptsiooni, siis see on julgeolekupoliitiliselt väga tõsine oht, mille vastu peab võitlema. Ma kutsuks valitsust ja ennekõike peaministri parteid üles võitlema näiteks korruptsiooniga Tallinnas, mis on väga tõsine teema.
Ma palun igaks juhuks lisaaega!

Kolm minutit lisaaega igaks juhuks.

Õnneuuringus on ka märgitud, kui palju inimeste sõna nende arvates ühiskonnas maksab. See on üks asi, mida on jõuliselt praegusele juhtimisele ette heidetud, et inimesi ei võeta kuulda. See on aga kindlasti määrav tegur, kui me püüdleme ise hakkama saava ühiskonna poole, kui me loodame heategevusele ja sellele, et inimesed ise on valmis vabatahtlikult panustama turvalisusesse ja mitte ainult turvalisusesse, vaid laiemalt vabatahtlikusse tegevusse. Eestis on selles pingereas 66. kohal. Seega asjad on niimoodi, et tööd on väga palju.
Me väga loodame, et see paber ei jää ainult paberina kuskile riiulisse tolmuma, vaid et astutakse ka praktilisi samme, et elanikkonnakaitse rakkerühma ettepanekuid hakatakse ellu viima. Me loodame, et koolides hakatakse õpetama mitte ainult riigikaitset sõjalises mõttes, vaid riigikaitse laia käsitust viimsete detailideni välja, ja et kui käib riigikaitse laia käsituse arutelu, siis sinna kaasatakse ka teisi valdkondi. Miks ei võiks näiteks ka maaelukomisjon osaleda aruteludel, kus riigi julgeoleku alusdokumente arutatakse?
Nii et igal juhul meie seisame selle eest ja hoiame silma peal, et sellele dokumendile järgneksid konkreetsed praktilised ja kogu ühiskonda hõlmavad sammud. Aitäh!

Marianne Mikko Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.

Hea istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! On üsna selge, et säärane raamdokument on vajalik. Ka vajab selline elutähtis poliitikapaber muutunud julgeolekuolukorra tõttu ülevaatamist ja seda me täna olemegi teinud. Sotsiaaldemokraadid toovad välja mõned olulisemad märksõnad julgeolekupoliitika alustes.
Eesti lähtub riigikaitse laiast käsitusest, mis koondab sõjalised ja mittesõjalised võimed, tegevused ja ressursid nii avalikus, era- kui ka kolmandas sektoris. Julgeolekupoliitika alustes on selge sõnaga öeldud, et riigikaitse kestvaks ja tõhusaks toimimiseks arendab Eesti kuut riigikaitse tegevussuunda: sõjaline kaitse, tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele, rahvusvaheline tegevus, sisejulgeolek ja siseturvalisus, riigi ja ühiskonna toimepidevuse kindlustamine ning psühholoogiline kaitse. Eesti sõjaline kaitse põhineb esmasel iseseisval kaitsel ja NATO kollektiivkaitsel. Eesti julgeoleku tagatis on liikmesus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis. On väga tähelepanuväärne, et Eestist sai kõigepealt NATO liikmesriik ning alles kuu ja mõni päev hiljem aastal 2004 Euroopa Liidu liikmesriik. NATO kollektiivkaitse kindlustab Eestile usutava heidutuse ja sõjalise kaitse. Eesti julgeolekut tugevdab kuulumine Euroopa Liidu poliitilisse, õiguslikku ja majanduslikku ühisruumi, mis põhineb liikmesriikide usaldusel, koostööl ja ühistel väärtustel. Euroopa Liit on seda ühtsem ja tugevam, mida rohkem liikmesriikidel on üksmeelt. Euroopa Liidu tihedam lõimumine välis- ja julgeolekupoliitikas annab parema kaitse julgeolekuohtude vastu. Seesmiselt lõimunum Euroopa Liit on võimekam ja mõjukam ka oma välistegevuses. Euroopa Liidu ühine välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitika koostoimes kõigi Euroopa Liidu muude tegevusvaldkondadega on oluline tegur ka Eesti julgeolekueesmärkide saavutamisel. Euroopa ja üleatlandiliste huvide tulemuslikumal kaitsmisel on väga vajalik Euroopa Liidu ja NATO poliitiline dialoog ja tihedam koostöö, oma tegevuse vastastikune koordineerimine. Eesti jätkab Euroopa Liidu ja NATO koostöö võimaluste edendamist, sh strateegilise kommunikatsiooni valdkonnas. Nii on kirjas julgeolekupoliitika alustes.
Mis puutub Venemaasse, siis Moskva viimasel kümnendil hoogustunud agressiivse käitumise tõttu töötab Eesti selle nimel, et Euroopa Liit ja NATO oleksid oma Venemaa-poliitikas üksmeelsed ja järjekindlad. Eesti toetab piirangute jõusse jätmist, kuni nende kehtestamise põhjused on kõrvaldatud. Naaberriigina toetab Eesti Venemaaga vajalikul määral praktilist koostööd ja säilitab võimaluse dialoogiks. Eesti huvides oleks demokraatia ja õigusriigi areng Venemaal.
Tooksime välja veel ühe teema – see on küberruum. Küberruum on muutnud inimestevahelisi suhteid ja suhtlemist ning sellest on kujunenud üleilmse inimarengu, aga ka poliitilise võitluse ja sõjapidamise osa. Tegelikkust moonutava infovälja mõju on toonud kaasa pingeid rahvusvahelistes suhetes, teatud rühmade radikaliseerumist ja ühiskonna sidususe kahjustumist. Informatsiooniga manipuleerimist ja valeteabe levitamist, seda ka riigi tasandil, kasutatakse laialdaselt konfliktide eskaleerimiseks. Küberruumi kuritarvitamine suureneb. Küberjulgeolek ja digitaalsed teenused on valdkonnad, milles Eesti on rahvusvaheliselt saavutanud usaldusväärsuse. Kogu selle valdkonna arengut suudab Eesti üleilmsel tasandil mõjutada. Kinnitan peaministri sõnu: küberruumi kaitse on sama tähtis nagu maa, õhu ja mere kaitse.
Eesti kaitsekulutuste osakaal 2% SKT-st on parim asitõend, et Eesti suhtub oma julgeolekusse täie tõsidusega. Enamgi veel, Eesti on eeskujuks NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikidele.
Palun ühe minuti juurde!

Üks minut lisaaega.

Viimaseks on mul väga hea meel tõdeda, et Eesti julgeolekupoliitika alused on kirjutatud heas eesti keeles. On oluline, et meie dokument peab tähtsaks ilusat emakeelt. Eesti inimesed peavad aru saama, mida üks või teine poliitikapaber kodaniku jaoks tähendab, nad peavad sellest täpselt aru saama. Ja see dokument on kirjutatud ilusas, üheselt mõistetavas keeles. Sotsiaaldemokraadid toetavad "Eesti julgeolekupoliitika aluseid 2017". Tänan tähelepanu eest!

Austatud Riigikogu! Austatud Mart Helme, mul on väga kahju, aga te saate sõna homme, täna kahjuks mitte. Kell 13 algab infotund ja tehniline teenistus on palunud 15 minutit selleks, et see masin siin ümber seadistada. Me jätkame eelnõu 395 lugemist homme.
Juhataja vaheaeg kuni kella 13-ni.

Istungi lõpp kell 12.47.