11:03 Tulumaksuseaduse § 48 täiendamise seaduse eelnõu (2 SE) esimene lugemine

Jüri Jaanson: Austatud ettekandja! Austatud eesistuja! Iga meede, mis spordi heaks rakendatakse, on muidugi tänuväärt, kaasa arvatud see seaduseelnõu. Ma olen täiesti nõus, et tervislikku eluviisi, sh pidevat liikumist harrastav inimene on parema töövõimega kui teised. Aga ma küsin pigem selle kohta, et seesama s... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh! Ma küsin veel täpsustavalt selle kohta, et siin on välja pakutud, et erisoodustuseks ei loeta harrastus- ja tervisespordiürituste osalustasu maksmist töötaja eest. Kas see ei või soodustada treenimata, ettevalmistamata töötajate minemist rahvaspordiüritustele, mis võib tähendada ka riski nend... Loe lähemalt

10:07 Riigikogu otsuse "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse" eelnõu (13 OE) esimene lugemine

Jüri Jaanson: Austatud eesistuja! Hea ettekandja! Minu teada määratakse Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse esindaja ametikoha järgi. Sellega seoses selline küsimus: kas rahanduskomisjon arutas ka, et kui täiskogu ei kinnita otsust määrata Põhjamaade Investeerimispanga kontrollnõukogu liikmeks rahand... Loe lähemalt

15:54 Riigikogu otsuse "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" eelnõu (828 OE) esimene lugemine

Jüri Jaanson: Austatud eesistuja! Hea minister! On tõepoolest väga oluline ja vastutustundlik, et spordipoliitika ees seisvad teemad on koondatud visioonideks ning toodud riiklikule tasemele ja ka siia Riigikogu saali. Aga kes siis võtab vastutuse nende visioonide elluviimise eest? Milline institutsioon hakkab te... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Ma tulen tagasi nende visioonikandjate ja vastutajate juurde. Nimetasite kolm institutsiooni, kes vastutust jagaksid, aga teadupärast ei ole jagatud vastutus just kõige parem vastutus. Ma siiski oleksin lootnud saada vastust küsimusele, kas see, et me spordipoliitika dokumendi toome siia saali, tähe... Loe lähemalt

14:45 Töövõimetoetuse seaduse eelnõu (678 SE) kolmas lugemine

Jüri Jaanson: Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma loodan, et täna jõuame töövõimereformi käivitamise rakenduslikku alguspunkti ja võtame vastu esimesed reformi elluviimiseks vajalikud seadused. See on oluline samm edasi meie riigi sotsiaal- ja tööelus, mis võimaldab palju paremini tööturul osaleda inime... Loe lähemalt

14:45 Sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (693 SE) teine lugemine

Jüri Jaanson: Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 16. juunil ja selle esimene lugemine lõpetati 17. septembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 3. oktoober. Mu... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt täpsustuseks nii palju, et see teerulliga sõitmine juba toimus, olin ka ise seal kohal. Aga miks me asjadest erinevalt aru saame? Tõenäoliselt selline see poliitika juba on. Kui me vaatame üle-eelmisel nädalal meile esitatud pöördumisi, millega taotletakse reformi eda... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Ma arvan, et see küsimus ei ole päris teemakohane. Aga taustaks ütlen nii palju, et ma olen alati imetlenud Mihhail Stalnuhhini eesti keele valdamist ja üldse sõna valdamise oskust. See on suurepärane olnud. Aga need küsimused on tegelikult suunatud just tehnilise poole esindajatele või siis keeleto... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Tegelikult on niiviisi, et kõik sõltub sellest, kas inimene peale kõiki neid aastakümneid tahab tööturule naasta. Kui ta endas selle soovi leiab, kas siis lähedaste või iseenda sisemise jõu toel, siis töövõimereformi ülesanne ongi motiveerida teda nii olemasolevate kui ka täiendavate tööturumeetmete... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Need standardid on tõesti olnud diskussiooni objektiks. Samas juhin tähelepanu sellele, et standardite kehtestamisel peaksid nende alused just puuetega ja erivajadustega inimeste organisatsioonid ise välja pakkuma. Standardid saavad ju lähtuda sellest, millega nad praegu rahul ei ole. Kui kohalikud ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: See küsimus on esitatud erapoolikult. Ma väidan ka seda, et too sõnum, et 50 miljonit eurot ei kata puuetega inimeste vajadusi, ei ole pädev. Me hetkel lihtsalt ei tea, kui suured need vajadused on. Seda me saame teada alles siis, kui on aasta jooksul toimunud töövõime hindamised. Alles siis saame h... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Erandjuhud ongi sellepärast erandjuhud, et me ei suuda täpselt välja tuua, millised need võiksid olla. Taustaks ütlen, et erivajadustega või tervisekahjustusega inimesi puudutava seadusandliku regulatsiooni väljatöötamisel tuleb alati arvestada võimalusega, et ikka tekib mõni s... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Kõigepealt sellest rahva enamuse tahtest. Mina ei tea, kas enamus- või esindusdemokraatia tingimustes on võimalik rääkida enamuse tahte eiramisest. Ma arvan, et see ei ole ka tänane vaidlusküsimus. Kindlasti peaks küsija täpsustama, keda ta mõistab enamuse all. Kui me räägime pöördumise esitajatest,... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Ma ei ole mõelnud, et nad peaksid need standardid kindlasti ise lõpuni välja töötama. Ma kordan veel: ma eeldan, et kui erivajadusega inimesed või nende organisatsioonid ei ole mingi konkreetse teenuse pakkumisega rahul, siis nad võiksid selle kohta mingi alusstandardi koostada. Ma lähtun aga eelkõi... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Tänan küsimuse eest! Ma kõigepealt täpsustan, et ma ei rääkinud 500 uuest töökohast. Ma rääkisin sellest, et sotsiaalkomisjon tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku n-ö hea tahte korras võtta lähema kuue aasta jooksul või perioodil 2015–2020 n-ö eelisjärjekorras, ma ei tahaks seda sõna kasutada, aga... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Lisaks olemasolevale sotsiaalmaksu erisusele ehk siis sotsiaalmaksu miinimumi tasumisele või kompenseerimisele riigi poolt, pluss töökoha kohandamise kuni sajaprotsendilisele hüvitamisele pakutakse uue tööturuteenuste ja -toetuste seaduse eelnõuga muidki tööturuteenuseid. Need o... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitüma! Ma väidan, et valitsuse sõnu on siin meelevaldselt tõlgendatud. Nendel, kes on praegused töövõimetuspensionärid, toetused ei vähene. Töövõimetoetuse seaduses, millele sotsiaalhoolekande seadus ning tööturuteenuste ja -toetuste seadus on tugiseadusteks, on olemas üleminekusätted, mis määravad... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Jah, sellele on mõeldud ja tehtud üsna täpsed arvestused. Meil on siin muudatusettepanekutes ka arvestused sees. Muudatusettepaneku nr 3 punkti 1 kommentaaris on näiteks kirjas, et sotsiaalhoolekande seaduse alusel osutati 2013. aastal rehabilitatsiooniteenust 16 725 inimesele, ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Ma kommenteerin seda, lähtudes teie enda küsimusepüstitusest. Te püstitasite tähtsa küsimuse – omastehooldajate ja töökohtade küsimuse. Tegelikult on töövõimereformil tervikuna ka palju muid olulisi aspekte, millega seotud küsimustele ei suuda täpset vastust praegu keegi anda. M... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh, austatud küsija! Tõepoolest, see on hea küsimus. Sotsiaalkomisjon ei ole seda kunagi arutanud, aga see väärib tähelepanu. Usun, et seda sätet peaks arutama, kuigi mina eeldan, et ka eelvangistusse pannakse inimene põhjusega – ikkagi mingisugune väga reaalne põhjus peab olema. Inimene ehk hoi... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh! Jah, näen küll. Järgmise kuue aasta jooksul on plaanitud töölesõidu transporditoetuseks päris suur osa sellest 50 miljonist, mis tuleb Euroopa Sotsiaalfondist ja läheb kohalikele omavalitsustele tugiteenuste rakendamiseks. Ja seda mitte ainult Tallinnas, vaid üle Eesti. Kui palju konkreetselt... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, liikumispuudega inimesed on üks suurimaid sihtrühmi, kellele töötukassa teenused mõeldud on. Aga praegu te esitasite sellise küsimuse, millele on väga raske selget ja konkreetset vastust anda, sest me ei tea, kui paljud nendest inimestest pöörduvad töötukassasse, et ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Jah, võib küll, on lühike vastus. Uue süsteemi järgi abivahendi ostmine või muretsemine on n-ö pearahapõhine. See raha liigub inimesega kaasas. Inimene ise valib koha, kust ta ostab omale abivahendi, aga paika pandud piirmäära alusel. Kõik, mis on üle selle, maksab inimene ise ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Vastan jällegi, et küsimus lähtub valest eeldusest. Tegelikult on tööandjate esindajad olnud reformi arendamisse aktiivselt kaasatud. Ja tööandjate esindajad on selgelt välja öelnud, et neid huvitab reformi elluviimine ja nad pooldavad seda, sest see on ka nende huvides. Ka tööa... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Ma väidan, et mõlemat töövõimereformi seaduseelnõu, s.o siis käesolevat ja järgmisena arutusele tulevat töövõimetoetuste seaduse eelnõu 678, on mitmel moel, nii meedias kui ka kohtumistel väga palju selgitatud. Seda on teinud nii sotsiaalkomisjon kui ka valitsuse ja Sotsiaalmin... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Jah, see on paratamatu tõsiasi, et meie majandus on oma arengus sealmaal, et tõepoolest 90% meie ettevõtetest on väikeettevõtted. Nii ta on. Aga ma arvan, et reformi ellu viies ei saa kindlasti selle taha pugeda. On olemas väga häid näiteid ka väikeettevõtetest, kus on tööle võetud erivajaduse või o... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Ma räägin veel kord üle. Õues ma kindlasti ei rääkinud 500 inimesest rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks. Ma rääkisin 1000 inimesest, kes võetakse tööle avalikku sektorisse. Põhimõtteliselt ma saan aru, millest jutt on. Jutt on üle Eesti töötukassa osakondadest ja tööle võetavatest juhtumikorraldaj... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt ütlen, et ma ei ole täielikult nõus sellega, et tööandjate suhtumine on väga halb. On positiivseid näiteid ja üldjoontes tööandjad saavad aru, kui nendega asjast rääkida. Nad pooldavad reformi. Pigem on eelarvamused ühiskonnas üldse või kogukonnas. Probleem on tege... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Tänan küsimuse eest! Jah, tõepoolest, töövõimereformi nurgakivi on töövõime hindamine. Veel on selle nurgakivid juhtumipõhine korraldus, samuti aktiivsusnõuded. Aga see selleks. Mis puutub hindamismetoodikasse, siis see on tegelikult olemas. Novembri lõpus algab selle tegelik piloteerimine. Piloteer... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Jah, teie eeldus on õige, ma käisin seal. Kui me räägime sõnumist, siis see kandis protestisõnumit. Ma olen siin juba piisavalt sellest rääkinud. Alati on olemas väike sihtgrupp, kellele miski asi ei meeldi, kes vaatamata sellele, et nendega on kohtutud ja asju selgitatud, kelle... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Tänan, Erki! Ma loodan, et sinu tänuavaldus jõuab ka endise sotsiaalministrini. Aga töövõimereformi statistika on vägagi paigas. Tõepoolest, statistika on selles mõttes kurb, et väga palju on inimesi, kellel puudub tööharjumus, kuna nad on väga pikka aega tööturult eemal olnud. Kuskil aga on punkt, ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh, Kadri Simson, küsimuse eest! Minu meelest oli küsimuse rõhk natukene mujal. Küsimuse rõhk oli sellel, kas abivahendeid saab osta välismaalt. Ja mina ei näe selleks tegelikult mingit takistust. Jah, need tehnilised piirangud on tõesti olemas ja loomulikult peab riik müügikohaga nõus olema. Pär... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuste eest! Siin kõlas päris mitu küsimust, kuigi esitada võib ühe. Okei, vahet pole. Jah, rehabilitatsiooni järjekorra pikkuse üle oli meil tõepoolest suur diskussioon, aga ma ei lähtuks siin mitte sellest, mida otsustas või mida teeb Reformierakond. Ma lähtun ikka sellest, mida otsusta... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Tuleme tagasi terviku juurde. Me ei saa taandada kogu töövõimereformi ainult abivahenditele. Kui me räägime abivahenditest eraldi, siis tõepoolest, järjekord on järjekord, on see üks või kaks aastat. Ma rõhutan veel kord: mina järjekordi ei taha. Ma olen ise olnud selles olukorr... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Ma ei ole kuskil väljendanud veendumust, et nende seisukoht on vale. Ma olen öelnud seda, et nende inimestega on suheldud, on räägitud. Sellist asja, et nende seisukoht on vale, pole ma, kordan veel kord, kuskil öelnud. Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! See teave on olemas. Ma ei tea, miks seda konkreetselt ülevaates välja ei toodud. Samas ma ei näe ka otsest põhjust, miks kuskil avaliku teenuse aruandes peab olema eraldi rõhutatud kui palju erivajadusega või osalise tervisekahjustusega inimesi tööl on. Tööl teevad kõik inime... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Hea kolleeg Viktor! Minu meelest ei maksa vägisi kinni hakata sõnast "väike". Kindlasti on rahulolematuid osa sellest sihtgrupist, aga seda ma küll ei arva, et vastasseis on iga seaduseelnõu korral. Me oleme siin hääletamisel küllalt näinud, et on palju seaduseelnõusid, mis võetakse vastu täielikus... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Ma natuke parandan teid. Ma ei rääkinud sellest, et metoodikat alles töötatakse välja. Ma rääkisin, et hindamismetoodika on olemas, aga seda hakatakse novembri lõpus katsetama, et seda siis lihvida ja likvideerida väikesed vead hiljemalt reformi käivitamise ajaks. Sellest ma rää... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh, hea küsija! Ma loodan väga, et kolmas maakond, mis sulle meeldib, on Pärnumaa. Aga kui me räägime töökohtadest, siis ma väidan, et me läheneme asjale natuke lihtsustatult. Küsimus on ikkagi sellessamas, millest eelnevalt jutt oli. Jutt oli aastakümneid kestnud suhtumisest osalise töövõimega ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh hea küsimuse eest! Mismoodi on seotud minu perfektne sooritus eelmises elus, nagu te väljendusite, reformiosaliste rahuloluga? Minu eelmise elu perfektsed sooritused ei meeldinud mu konkurentidele mitte kuidagi, nii et kõik osapooled päris kindlasti rahul ei olnud. Lihtsustatult võttes võiks ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh hea küsimuse eest! Ei, ma ei ole sellega nõus. Tõepoolest, kogu töövõimereformi maksumus on hinnanguliselt 354 miljonit eurot. Tegelikult võiks ju rääkida sellest – oleneb, kustpoolt me läheneme –, et tegelikud kulud on 304 miljonit, aga täiendavalt lisandub veel 50 miljonit eurot Euroopa Sots... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Jah, me oleme selle probleemistikuga, nende haridusvajadustega tegelenud, aga seda eelkõige kutsehariduse raames. Kui tavaline noor inimene läheb põhikoolist edasi kutsekooli õppima, siis enamasti on nii, et kui ta lõpetab kutsekooli, siis ta hakkab vaatama, kuhu ta tööle läheb.... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Kui me räägime konkreetselt sellest eelnõust, siis see on toeks töövõimetoetuse seaduse eelnõule, mis tuleb siin järgmisena arutlusele. Põhiliselt on kolm asja, mida see eelnõu muudab. Esiteks abivahendite ühtlane haldus, teiseks rehabilitatsiooniteenuse korraldus. Rehabilitatsi... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Ma kõigepealt täpsustan, et see 12 miljonit ei ole mõeldud toetuseks mitte ainult pimedatele, vaid ka kõigile teistele, kes vajavad transporti ega ole võimelised ühissõidukit ega ka oma autot kasutama. Mis puutub küsimuse sisusse, siis midagi konkreetset mul pakkuda ei ole. Aga ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et meil ei tohiks tekkidagi mõtet, et me jääme mingite takistuste taha pidama. Kui elu ongi tekitanud sellise kahetsusväärse juhtumi, siis edaspidi ei tohiks neid mingil juhul tolereerida. Seegi on paljus töövõimereformi teema – eelarvamuste murdmine ja kõige laiemas m... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Üks põhilisi muudatusi peab silmas senise süsteemi suurimat miinust. Aasta-aastalt on räägitud, et praegune süsteem eraldab rehabilitatsiooniks keskmiselt 483 eurot inimese kohta. Kord on selline, et enne inimese rehabilitatsioonile saatmist tuleb koostada konkreetne plaan, mism... Loe lähemalt

17:30 Töövõimetoetuse seaduse eelnõu (678 SE) teine lugemine

Jüri Jaanson: Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Töövõimetoetuse seaduse eelnõu 678 algatas Vabariigi Valitsus 2. juunil s.a ja esimene lugemine lõpetati 18. juunil. Tookord määrati muudatusettepanekute esitamise tähtpäevaks 11. august. Tähtaja jooksul esitati 16 muudatusettepanekut, neist kaheksa esitas... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, osalise töövõimega inimese tööle jõudmisel on üks olulisi aspekte see, et tal oleks võimalus kasutada kas ühissõidukit, oma sõidukit, tööandja sõidukit või saaks ta kasutada mingit muud võimalust. Omavalitsuste tugiteenuste võimekuse jaoks on reformi rahastamisel ett... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Tänan küsimuse eest! Nii praeguse töövõimetuspensionide süsteemi kui ka tulevikus rakendatava töövõimereformi mõjuanalüüse ja situatsioonianalüüse on tehtud mitmeid. Nagu ma siin välja tõin, ühe põhilise mõjuanalüüsi tegi Praxis, neid on tellinud ka Sotsiaalministeerium. Need olid töövõimetoetuse s... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Töötukassa aktiivseteks tööturuteenusteks, mis meil eelarves on planeeritud, on kokku mõeldud 142 miljonit eurot, sh on kõikvõimalike ümberõppevõimaluste rakendamine ning kui inimene seda soovib, siis ka tema kutseoskuse tänapäevastamine ja kõik sellega seotu. Praegu on selleks ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Tänan küsimuse eest! Igasuguste uuringute korral on väga oluline ka see, kuidas me neid tõlgendame. Kui teie tõlgendate uuringu tulemusi selliselt, et reform suurendab inimeste vaesust ja seetõttu suurenevad tervisehädad, siis mina vaidlen sellele vastu. Töövõimereform kindlasti ei suurenda inimeste... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Aga pean tunnistan, et ma ei saanud väga täpselt küsimuse sisust aru. Perearsti juures võib käia nii palju, kui vajadust ja soovi on. Töövõime hindamisel on nõue, et oleks perearsti või eriarsti juures käidud kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise avalduse sisseandmist. Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Ma kõigepealt täpsustan, et reformi enda kogukulu on 304 miljonit eurot, millele lisandub 50 miljonit eurot Euroopa Sotsiaalfondi rahast just tööle jõudmise tugiteenuste jaoks. Selles summas on omakorda sees ka n-ö kohustuslik kaasrahastus. Nii et Euroopast saadav raha on tegelikult väiksem. Mis pu... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt täpsustan, et sotsiaalhoolekandeteenuseid osutatakse ühiskonnas lähimuspõhimõttel. Eelkõige osutab neid kohalik omavalitsus, seda tehakse seal, kus abivajaja või osalise töövõimega inimene elab. Lisanduvad tugiteenused või sotsiaalhoolekandeteenused töövõimereformi mõ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Tänan küsimuse eest! Transport on erijuhtum, transpordikorraldusest me juba rääkisime. Aga peamine põhjus, miks konkreetne punkt arvestamata jäeti, on kirjas lauses, et lisaks hüvitab töötukassa töötamisega seotud lisakulud. Nende lisakulude hüvitamist on inimesel tegelikult võimalik taotleda puuete... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Nagu ma tean, on kohalike omavalitsuste reformimise teema teile väga hingelähedane. Me oleme vist kõik ühte meelt, et see reform peaks mingil kujul toimuma. Küsimus on lähenemisviisis. Liiga paljud väikesed kohalikud omavalitsused ei ole võimelised endale seatud ja neile põhisea... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Ma enne selgitasin, millised on töövõime hindamise sammud, mis osalise töövõimega või tervisekahjustusega inimesel tuleb läbi teha, et tema töövõimet töötukassas hinnataks. Nende hulgas on ka käik tervishoiuteenuse osutaja juurde, sest esimese sammuna tuleb algandmed võtta perea... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh, hea küsija! Ma ei saanud täpselt aru küsimuse mõttest. Kas te pidasite silmas, et puudega või erivajadusega inimesi koolitatakse tööturu jaoks või töötukassa juhtumikorraldajaks? Ma ei saanud aru, kumba te mõtlesite. Aga ma eeldan, et te pidasite silmas avatud tööturgu. Kas puudega inimesi su... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest, aga ma sellest aru küll ei saanud. Kas omastehooldajatelt võetakse nende igakuine hooldustoetus ära? Päris kindlasti mitte. Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Küsimus oli kaheosaline. Kõigepealt, kui meil ei oleks Euroopa raha, kas me siis teeksime seda reformi? Ma väidan, et teeksime jah, sest me oleme varem või hiljem nurka surutud. Me saame kõik aru, et töövõimetuspensionide süsteem on juba praegu riigile ülemäära kulukas, samas ei... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, me rääkisime ligi 500-st spetsialiseeritud juhtumikorraldajast, kes tööle võetakse. Millistele kvalifikatsiooninõuetele nad vastama peavad, see on paika pandud. Tegemist peab olema kõrgharidusega sotsiaaltöötajatega. Iga juhtumiga tegeleb kuni kolm spetsialiseeritud ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, see risk on alati olemas, aga ma arvan, et sellele küsimusele peaks tegelikult vastama töötukassa esindaja. Mina tahan kindlasti lisada, et seda olukorda peaksid aitama vältida osalise töövõimega inimestele mõeldud täiendavad tööturumeetmed pluss töövõimereformi põhi... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Töövõimereformi eeldus ei ole tingimata see, et hakatakse erasektoris töökohti looma. Elu läheb edasi ikka nii, nagu see ka senini on läinud. Kui millegi loomisest rääkida, siis need on pigem kaitstud töökohad, mis luuakse just ühele konkreetsele, osalise või puuduva töövõimega ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Hea küsija, ma tänan huvi tundmast minu tagasihoidliku isiku vastu! Kui rääkida mu enda isiklikust kogemusest, kas või siinsamas Riigikogus töötamisest, siis tõepoolest on mulle ääretult olulised need abivahendid, mis aitavad mul kuulda ja kõneldust aru saada. Üks abivahend on seesama ekraan, mis o... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Mis puutub konkreetselt teie küsimusse, siis mina näen siin kõrval ikka ainult ühte kena naisterahvast, kes teksti sisestab, mitte kolme. Teie eeldus on, et töövõimereform võrdub puudega inimesele sisuliselt töötuna arvele võtmisega. Kindlasti ei võrdu, see on vale väide. Töövõi... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Te esitasite mulle küsimuse, kui suur peaks olema nende 500 töötaja keskmine palk. See palk kujuneb turul ja selle eeldatava suuruse saaks teile kindlasti öelda töötukassa. See ei ole meie tänane teema. Aga mis puutub sellesse, kui mitu puudega inimest nende töö tulemusena tööd ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Samal teemal peatusin ma eelmise seaduseelnõu kohta küsimustele vastamisel. See ei ole niivõrd uuringute teema, kuivõrd statistika teema. Töötukassa ja Sotsiaalministeeriumi statistikud on selle põhjalikult läbi töötanud. Üldjoontes on situatsioon selline, et Eestis on kuni 100 ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Lühike ja lihtne vastus on, et seda ei arutatud. Aga sellel, miks Vabariigi Presidendi ametihüve seadust muudeti, on väga lihtne tehniline põhjus. Praegu on seal räägitud töövõimetuspensionist, nimelt, kui Vabariigi Presidendil tuvastatakse töövõimetus, siis määratakse tema tööv... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Me räägime tegelikult veidi vähem kui 500 inimesest, aga selle küsimuse õige adressaat on tegelikult töötukassa, kes on teinud arvutusi, kuidas nad lisakoormusega toime tuleksid. Nemad on arvanud, et nad peaksid tööle võtma vist 480 uut inimest. Mul ei ole siin materjali selle k... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt täpsustan, et kui tööturule tulevad erivajadusega ja osalise töövõimega inimesed, siis see tööhõive langusega kindlasti seotud ei ole. Ma ei tea, kust on võetud see spekulatsioon, et 40 000 inimest suudavad tulla tööturule. 40 000 kelle hulgast? Mida siin on mõeldud? ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Ma ei rääkinud sellest. Ma rääkisin sellest, et praegu on Eestis statistika järgi umbes 100 000 tööhõiveeas ehk vanuses 15–64 aastat olevat töövõimetuspensionäri ja nendest 40 000 on tööga hõivatud ehk töötavad kuskil. Seda ma rääkisin. Kõik ülejäänu oli hoopis muu arvutus. Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et selles osas me küll eriarvamusele ei jää, kas riik saab töökohti luua või ei saa. Kindlasti saab, kui ta soovib. Eriarvamusele jääme pigem küsimuses, kas ta peaks seda tegema kunstlikul viisil ja looma töökohti töökohtade loomise enda pärast või peaksid töökohad ole... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Mul on hea meel, et te minu sõnu usute. Aga siis peaksite uskuma ka seda, et ma ei kiida reformi, selles mõttes, et ma ei haibi seda. Kindlasti kaitsen ma seda reformi, aga rõhutan veel kord, et tegemist on uudse asjaga, me teeme ainulaadset asja ja me kõik soovime teha seda õnn... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh, hea küsija! Mul ei ole eriti mõtet sellele küsimusele vastata, sest küsimuses endas oli eeldus sees. See eeldus on see, et puudega või erivajadusega inimesed jäävad igal juhul kaotajaks. Mida ma siin ikka vastan? Teie seisukoht tundub olevat raudkindel. Te olete nii otsustanud ja nii jääb, ni... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Ma pean seda väga ebaõnnestunud võrdluseks. Võrrelda vangi erivajadusega inimesega! Kas te üldse mõtlete ka? Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, mitmesugused uuringud ja analüüsid on näidanud, et üle kogu maailma on tuvastatud üsna konkreetne ja otsene seos töövõimetuse kasvu ja vaesuse või, ütleme, tööpuuduse kasvu vahel. Siin on mitmeid asjaolusid, kaasa arvatud see, et töövõime hindamise süsteemid ei ole i... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Ma olen tegelikult veendunud, mitte enam-vähem veendunud, vaid päris veendunud, et töövõimereform õnnestub. Me oleme selle nimel palju tööd teinud ja kui võimalus antakse, teeme edasi ka. Kui me pensionidest räägime, siis minu arvates on ääretult oluline see, et pensionid on ja ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Ma ei tea, kust see 270 eurot pärit on, aga hindamise kohta on siin materjal olemas. Praeguse töövõimereformi kulude kalkulatsiooni järgi on töövõime dokumendipõhise hindamise puhul arvutatud kuluks 51,3 eurot ja visiidipõhise hindamise puhul 94,03 eurot. Taustaks veel nii palju... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Küsimuses oli sees eeldus, et ettevõtted, kes tegelevad tervishoiuga, ei tea ekspertiisist midagi. Ma ei oska sellisel juhul muud öelda, kui et ma väga loodan, et töötukassa hakkab täiendavaks ekspertiisiks saatma inimesi vajaduspõhiselt ikka nende tervishoiuteenuse osutajate ju... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Kõige lihtsam vastus on see, et ma tean, milline on erivajadusega inimeste elu praegu, ning ma usun, et see reform muudab erivajadusega ja osalise töövõimega inimeste elu tulevikus hoopis avaramaks ja paremaks. Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Mida ma arvan? Eelmise seaduseelnõu arutelul oli sellest natuke juttu. Aga ma kordan seda, et töövõimereformi üks lähtepunkte on paindlikkus. Tegelikult peaks iga osalise töövõimega inimene saama sellise tugiteenuse, mis on vajalik konkreetselt temale. See tähendab tugiteenust... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Ma olen kindlalt seisukohal, jagades Riigikontrolli arvamust, et ka siis, kui eurorahastuse võimalust ei oleks, tuleks meil see reform ellu viia ja me leiaksime need vahendid nii või teisiti. Küsimus ongi selles, kas me peaksime nüüd, enne seda, kui aastal 2020 eurorahastus lõpe... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Ma ei saanud küsimusest täpselt aru. Kui tööandja võtab tööle vangi, siis ta tema eest makse ei maksa. Missuguseid makse on silmas peetud? Teiseks, kas ma pean õigeks selliseid erivajadusega inimestele laienevaid maksusoodustusi? Ma ei tea, kellele need laienevad. Kui me räägime... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, otsus maksmise peatamise kohta võetakse vastu, nagu meile on selgitatud, kahetasandiliselt. Esiteks, juhtumikorraldaja fikseerib faktid. Teiseks, juhtumikorraldaja peab kindlasti jõudma arusaamale, miks on nii juhtunud, miks need põhjused on ilmnenud. Kui ei ole mõj... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Viimaste tundide jooksul oleme saanud jälle aktiivselt arutada töövõimereformi alustalasid: kuidas sellele reformile läheneda, miks läheneda ja kas üldse seda teha, kas oleks õige see katkestada või mida siis sellega teha. On esile toodud mitmeid probleeme ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: ... edasiliikumine on vajalik. Ma kutsun teid kõiki üles mõtlema sellele, et see on pigem positiivne muutus ja see aitab inimesi rohkem kaasata. Aitäh teile! Loe lähemalt

10:01 Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Töövõimereformist ja puuetega inimeste olukorrast" arutelu

Jüri Jaanson: Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma soovin tänada selle olulise tähtsusega riikliku küsimuse algatajaid, samuti soovin tänada põhiettekandjaid. Mul on veidi kahju sellest, et põhiettekannete hulka ei mahtunud erapooletu eksperdi, Riigikontrolli esindaja ratsionaalne seisukoht. Aga tema ettekanne... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Ma juhin natuke tähelepanu statistikale, mis kogu aeg muutub, kuna töövõimetute arv aasta keskmisena ju pidevalt muutub. Aga siiski, aastal 2012 oli meil 34 300 püsiva töövõimekaoga inimest, kes olid hõivatud. Aasta hiljem oli neid juba üle 40 000. Samas suurenes ka mitteaktiivsete arv. Kokkuvõtet ... Loe lähemalt

14:03 Sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (693 SE) esimese lugemise jätkamine

Jüri Jaanson: Austatud istungi juhataja! Austatud sotsiaalkaitseminister! Head kolleegid! Sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 693 arutas sotsiaalkomisjon kokku neljal istungil. Esimesel istungil, mis oli 17. juunil s.a, kuulasime ära Sotsi... Loe lähemalt

13:07 Õiguskantsleri ettepanek ravimiseaduse § 116 lõigete 1–6 põhiseadusega kooskõlla viimiseks (nr 28)

Jüri Jaanson: Aitäh ettekande eest! Te mainisite oma ettekandes, et Riigikohus lükkas otsuse täitmise edasi kuueks kuuks, kuna selle otsuse päevapealt elluviimine põhjustaks ka põhiseadusvastase olukorra. Lisaks lükkas Riigikogu selle otsuse täitmise edasi või kehtestas ajutise korra veel aastaks. Aga kas teie hi... Loe lähemalt

23:28 Töövõimetoetuse seaduse eelnõu (678 SE) esimene lugemine

Jüri Jaanson: Austatud juhataja! Austatud minister! Head kolleegid on huvi tundnud uue töövõimetoetuse seaduse vastu ja samuti töövõimereformi vastu tervikuna. Aga mina küsin hoopis seda, kas praegune sotsiaalsüsteem võimaldab püsiva töövõimetusega inimesel saada aktiivset ja süsteemset toetust, selleks et leida ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Siin saalis on paaril korral kostnud sõnavõttudest arusaam, et see töövõimereform võib olla natukene kiirustades kokku klopsitud ja Riigikokku toodud. Kas te kirjeldaksite reformi ettevalmistamise protsessi Sotsiaalministeeriumis? Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Austatud juhataja! Head kolleegid! Uus päev on käes ja aeg on asuda sotsiaalkomisjoni tegemisi tutvustama. Sotsiaalkomisjon arutas töövõimetoetuse seadust viiel korralisel istungil ja lisaks veel ühel erakorralisel istungil. Nendest viiest korralisest istungist kaks istungit olid avalikud, ülejään... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Head kolleegid! Töövõimereformi on kildhaaval ehitatud juba pikka aega, alates 2010. aastast. Loomulikult ei ole kogu see süsteem praeguseks valmis. Meil on täna arutlusel selle reformi tuumikosa, töövõimetoetuse seaduse eelnõu, mis keerab täiesti teistpidi kogu praeguse töövõimetussüsteemi. Töövõim... Loe lähemalt

17:30 Vaba mikrofon

Jüri Jaanson: Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Homme alustab Riigikogu töövõimereformi arutamist, täpsemalt selle esimese, nn tuumikosa ehk töövõimetoetuse seaduse eelnõu läbitöötamist. Selle eelnõuga seoses on välja käidud väga palju probleeme, ka selliseid, mis tegelikult ei puutu homme arutatavasse seadu... Loe lähemalt

10:07 Riiklike peretoetuste seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (11 SE) teine lugemine

Jüri Jaanson: Austatud juhataja! Hea ettekandja! Eelnõu tutvustades rääkisite, et sellel eelnõul pole katteallikaid, samuti rääkisite poliitilisest tahtest katteallikate leidmisel. Rääkisite, et hoolimata sellest, kas raha leitakse, on eelnõu menetlemise katkestamine vastutustundetu. Aga oma sissejuhatavas jutus ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Hea ettekandja! Teil on praegu ilus pateetiline jutt küll, aga ma tulen tagasi selle juurde, kuidas reformierakondlased hääletasid sotsiaalkomisjonis ja miks nad nii hääletasid. Teiseks huvitab mind, mis siis ikkagi on vastutustundlik seadusloome. Igal väga vajalikul seaduseelnõul peaks olema ju fi... Loe lähemalt

13:23 Treenerite sotsiaalsed garantiid

Jüri Jaanson: Aitäh! Mind huvitab viimasel ajal avalikkuse ees olnud spordivaldkonna stipendiumide küsimus. Siinsamas Riigikogus toimus veebruari lõpus rahandus- ja kultuurikomisjoni ühisistung, kus osapooled arutasid stipendiumi maksmise põhimõtteid laiemalt. Sellega seoses tuli välja, et kõige põletavam proble... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Ma nii väga ei täpsustaks, pigem küsin natukene teisiti. Seoses sellesama stipendiumiprobleemiga on tõusetunud ka stipendiumi definitsiooni täpsustamise küsimus. Kas Kultuuriministeeriumil on plaanis selles suunas töötada või on juba töötatud, et täpsustada stipendiumi definitsiooni? Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Ma tunnen huvi veel kohtunikele makstavate stipendiumide küsimuse lahendamise vastu. Meil on väga palju spordivõistlusi ja nende kohtunike tasustamisel kasutatakse ka stipendiume. Kas Kultuuriministeeriumil on plaanis sellega samuti mingit moodi tegelda? Loe lähemalt

14:40 Riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (542 SE) esimene lugemine

Jüri Jaanson: Aitäh! Jah, sündimuse probleemiga tuleb aktiivselt tegelda, olen sellega täiesti päri. Aga teie eelnõuga kaasnevad lähiaastate jooksul paraku suured väljaminekud riigieelarvest. Kas olete pidanud vajalikuks seda eelnõu ka rahanduskomisjoniga kooskõlastada või nende arvamust küsida? Loe lähemalt

11:31 Avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (512 SE) esimene lugemine

Jüri Jaanson: Aitäh, austatud juhataja! Selle seaduseelnõu eesmärk on likvideerida selline näiline olukord, kus maavanem võiks asuda enda järelevalvatavale ametikohale. Milles peaks avalduma sellise üheaastase pausi tegemise efekt? Miks see paus peab olema üks aasta, miks ei võiks olla näiteks kolm kuud, valimist... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Eelnõu sisu on maavanemate kandideerimise vältimine. Minule teadaolevalt olete olnud oma pika poliitilise karjääri jooksul nii asemaavanem kui ka linnapea ning saate seda eelnõu oma isikliku kogemuse järgi hinnata. Siit küsimus: kas teie isiklikust kogemuse... Loe lähemalt

11:02 Kultuuriminister Rein Langile umbusalduse avaldamise arutelu

Jüri Jaanson: Aitäh! Hea minister! Loomeliidud on minu arust üks kõige kandvamaid jõudusid kultuurielus. Andrus Kivirähk ütles eilses Õhtulehes järgmist: "Kui moraalse puudega inimene on positsioonil, kus ta saab teha kandvaid otsuseid ning inimesi ametikohtadele määrata, siis võib ta juba ühiskonnale ohtlikuks ... Loe lähemalt

17:04 2014. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (490 SE) teise lugemise jätkamine

Jüri Jaanson: Soovin härra Nestorile oma kohalolekust teada anda! (Aplaus.) Loe lähemalt

14:14 Riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (435 SE) esimene lugemine

Jüri Jaanson: Tõepoolest, sotsiaalkomisjoni istungitel esitatakse teatud intervalli tagant korduvaid toetuste ettepanekuid, olgu tegu koolitoetuse, matusetoetuse või terve inimese elukaare ulatuses mingite toetustega. Autotoetus on veel puudu. Aga ma soovin üht asja täpsustada. Me räägime siin 28-eurosest toetus... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh esimese küsimuse vastuse eest! Aga ma siiski juhin tähelepanu, et mu küsimuse mõte oli pigem see, millistest ratsionaalsetest asjaoludest lähtuvalt konkreetne summa kirja pandi. Kui me räägime, et kogukulud lapse kooliminekul on ca 100 eurot, siis miks komisjonile esitati eelnõu, kus ... Loe lähemalt

15:31 Arupärimine puudega inimestele mõeldud teenuste kättesaadavuse kohta (nr 262)

Jüri Jaanson: Ma käsitlen teemat natuke laiemalt. Meid on varsti ees ootamas töövõimetuse määramise reform, mis erivajadusega inimeste tööhõivet loodetavasti tugevalt parandab. Sellega seoses tunnen ma huvi, kas see reform ja rehabilitatsiooni efektiivsus võiksid teie arvates olla otseses seoses. Rehabilitatsioon... Loe lähemalt

10:06 Olulise tähtsusega riikliku küsimusena erivajadusega inimeste tööturule kaasamise arutelu

Jüri Jaanson: Aitäh! Tänan ka omalt poolt väga hea ja ülevaatliku ettekande eest! Minu küsimus on töötukassa vaatevinklist. Millised on töötukassa enda ressursid ja võimekus, et aidata erivajadusega inimestel tööd otsida? Kas teil on ka spetsialistid, kes tegelevad ainult erivajadusega tööotsijatega, või käib see... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh! Suur tänu ettekande eest! Ma arvan, et MTÜ Abikäsi ja isiklikult teie tegevus on meie ühiskonnas väga tänuväärne ja vajalik. Veel arvan ma, et erivajadusega inimeste tööhõive on avatud mõtlemise ja eelarvamusteta lähenemise teema. Näiteks, kui Iisraelis on militaarlennuväe teenistuses täi... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Austatud juhataja! Head kolleegid! Reformierakonna fraktsioon peab vajalikuks ettevõtjate seas ja ühiskonnas tervikuna eelarvamusi ümber lükata ja kaotada sotsiaalne tõrjutus erivajadusega inimeste tööhõive küsimustes. Leiame, et laiemalt vaadates on positiivsed hoiakud erivajadusega inimeste töö... Loe lähemalt

14:31 Tulumaksuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (242 SE) esimene lugemine

Jüri Jaanson: Austatud juhataja! Austatud ettekandja! Kahtlemata on see eelnõu sporti ja üldse tervisliku liikumise harrastust toetav ja propageeriv. Aga ma esitan täpsustavalt sellised küsimused. Kõigepealt § 48 muutmise kohta, mida täiendatakse lõikega 10. Selle punktis 1 räägitakse meditsiiniliste abivahendite... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Selle jutu kommentaariks ütlen, et tervisespordil on tegelikult väga lihtne ja selge definitsioon. Aga kui me nüüd räägime tervisespordist ja spordist üldse, siis mida selle seaduseelnõuga lõpuks mõeldud on? Sport laiemas mõttes hõlmab ka ekstreemseid spordialasid, mis tegelikult on väga vigastusoht... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Hea juhataja! Head kolleegid! Ma tahan teie tähelepanu juhtida sellele, et sportimine on tegelikult inimese vaba valik. Sporti võib teha, aga sporti ei pea tegema. Spordi aluseks on ikkagi piiritu eneseteostuse tahe ja tervisliku eluviisi väärtustamine, soov teha midagi oma füüsilise seisundi parand... Loe lähemalt

10:09 Aruanne Eesti Arengufondi tegevusest 2011. ja 2012. aastal ning arengufondi uue strateegia tutvustamine

Jüri Jaanson: Mind väga huvitab teie seisukoht, kas Eestis on ettevõtlusele praegu seadusandliku poole pealt mingeid takistusi. Loe lähemalt

10:06 Lepingu Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Iirimaa, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Rumeenia, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu liikmesriikide) ning Horvaatia Vabariigi vahel Horvaatia Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga ratifitseerimise seaduse eelnõu (221 SE) esimene lugemine

Jüri Jaanson: Aitäh! Hea minister! Kas Horvaatia on liitumiskõnelustel omale eesmärgiks seadnud ka eurotsooniga liitumise ja kui on, siis millal see võiks juhtuda? Loe lähemalt

11:50 Tulumaksuseaduse § 48 muutmise seaduse eelnõu (184 SE) esimene lugemine

Jüri Jaanson: Aitäh! Teie lähenemine on väga mõistlik, aga seos spordiga jääb natuke häguseks. Tervise ja tööviljakuse alus on teadupärast ikkagi aktiivne ja tervislik eluviis. Aga kui spordist rääkida, siis spordiga sina peal olevate inimeste sportimisharjumused on erinevad. Sportida saab nii jõusaalis, pallimän... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Ma rõhutasin eelmises küsimuses just seda, et igast spordiüritusest osavõtmine on seotud ajakuluga ja igaüks ei taha seda teha, kuid sellest hoolimata võib sellel inimesel olla tervislik eluviis. Aga nüüd natuke asja teisest küljest. Tervisesport ja aktiivne füüsiline liikumine on tervise huvides vä... Loe lähemalt

10:04 Riigikogu otsuse "Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse nimetamine" eelnõu (211 OE) esimene lugemine

Jüri Jaanson: Aitäh, austatud eesistuja! Austatud kõneleja! Kas komisjoni istungil oli ka jutuks, mis tööülesanded võiksid õiguskantsleri asetäitja tegevusvaldkonda kuuluda? Loe lähemalt

10:02 Riigikogu juhatuse valimine

Jüri Jaanson: Täpsustuseks küsin, kuidas liisuheitmine käib. Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Ei. Loe lähemalt