Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XII Riigikogu, VIII Istungjärk, täiskogu korraline istung
Kolmapäev, 19.11.2014, 14:00

Toimetatud

14:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu! Seoses Riigikogu liikme Reno Laidre tagasiastumisega asub Riigikogu liikmeks asendusliige Kalmer Lain. Tal tuleb nüüd anda ametivanne. Palun!


1. 14:02 Riigikogu liikme Kalmer Laini ametivanne

Kalmer Lain

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XII koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Aplaus.)


14:03 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor

Nüüd võib üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Annan sotsiaalkomisjoni nimel üle ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle algatamise eesmärk on tagada apteegiteenuse kättesaadavus väiksema nõudlusega piirkondades, teisisõnu maapiirkondades, kus üldapteeki ega selle struktuuriüksust ei ole ning lähima apteegi tegutsemiskoht jääb kohalikest elanikest kaugele. Eelnõu kohaselt kohustatakse väiksema nõudlusega piirkonnas apteegiteenust osutama sellist üldapteegiteenuse osutamise tegevusloaga ettevõtjat, kes on Eesti suurematesse linnadesse asutanud vähemalt kümme apteeki ja kelle tegutsemine on kõige tulusam. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Andre Sepp, palun!

Andre Sepp

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Väliskomisjon algatab Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu. Väliskomisjon toetas oma 18. novembri istungil Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepanekut nimetada Mati Raidma asemele delegatsiooni liikmeks Jürgen Ligi. Komisjoni ettepanek Riigikogu juhatusele on määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ja see on 28. november kell 16.

Esimees Eiki Nestor

Head kolleegid, miks te täna nii elevil olete? Valimised on alles märtsis! Liisa-Ly Pakosta, palun!

Liisa-Ly Pakosta

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel on mul üle anda tulumaksuseaduse § 26 muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu esitamine on põhjustatud sellest, et me ühel toredal hetkel siin Riigikogus muutsime võrdseks lastehoiu ja lasteaia. Kultuurikomisjonis olid kõik erakonnad ühel meelel, et ka tasumine nende kahe teenuse eest, mis on võrdseks muudetud, peaks toimuma ühtemoodi. Täpselt samal arvamusel olid ka Sotsiaalministeerium ja Rahandusministeerium. Ometi selgus pärast hääletust, et tulumaksuseaduse § 26 muutmine ei läinud läbi. Loodame seda eelnõu menetlusse andes – oleme seda kultuurikomisjonis toimunud aruteludest tulenevalt ka täiendanud –, et see leiab niisama üksmeelse toetuse, nagu arutelude ajal kultuurikomisjonis ning nagu oli väljendatud Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi seisukohtades. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Marko Mihkelson, palun!

Marko Mihkelson

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Eesti tuleviku seisukohalt on äärmiselt oluline, et kõigil neil otsustel, mida Vabariigi Valitsus ja Riigikogu teevad meie julgeoleku ja majanduse edendamise nimel, oleks võimalikult lai toetus ja pärast nende otsuste tegemist oleks võimalikult vähe küsimusi. Sellised küsimused on tekkinud aga nüüd, pärast selle nädala alguses sõlmitud nn gaasilepinguid Eesti ja Soome vahel. Infotunnis ei vastanud peaminister kõigile küsimustele, mis me sel teemal esitasime. Seetõttu lubage mul Urmas Reinsalu, Juhan Partsi, Priit Sibula ja enda nimel esitada peaministrile arupärimine veeldatud maagaasi terminali rajamise kohta Soome. Nagu me teame, on mitmed eksperdid ja ka Euroopa Komisjoni analüüsid rõhutanud, et regionaalse LNG-terminali parim asukoht kõigi kulunäitajate poolest ja ka julgeolekukontekstis võiks olla Eesti. Aga nüüd on Eesti peaminister oma otsusega teinud mingil määral kingituse Soomele ja loobunud Eesti julgeolekut tegelikult väga oluliselt tugevdavast investeeringust. Seetõttu on meil viis küsimust, mille kohta me tahaksime selgust, ja me esitame need peaministrile arupärimise vormis. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Olen juhatuse nimel vastu võtnud kolm eelnõu ja ühe arupärimise. Nende menetlusse võtmine ja edastamine toimub kodu- ja töökorra seaduses sätestatud korras. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 82 Riigikogu liiget, puudub 19.


2. 14:09 Lastekaitseseaduse eelnõu (677 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Alustame tööd tänase päevakorra punktidega. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse eelnõu 677 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Mailis Reps, palun, Keskerakonna fraktsiooni nimel!

Mailis Reps

Kaheksa minutit, palun!

Esimees Eiki Nestor

Palun ka lisaaega anda! Oota, palun, Mailis, las nad rahunevad!

Mailis Reps

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Oleme jõudnud lastekaitseseaduse lõpphääletusele eelneva sõnavõttude vooru juurde. Edastan mõned küsimused, mis Keskerakonna fraktsioonil tekkinud on.
Oleme olukorras, kus meie kõrval elab kahjuks palju lapsi, kelle igapäevane toimetulek on keeruline ning kes vajavad kõrvalist sekkumist ja abi, olgu selle põhjuseks kas vaesus või vanemlikust hoolest ilmajäämine. Laste olukorra parandamiseks on kindlasti tarvis senisest enam arendada riigi ja kohaliku omavalitsuse koostööd, ainuüksi kas või selleks, et tagada lastekaitsetöötaja olemasolu igas kohalikus omavalitsuses. Praegu on lastekaitsetöö jaoks võetud eraldi spetsialist tööle vaid 38%-s omavalitsustest. Ülejäänud kohalikes omavalitsustes teevad lastekaitsetööd sotsiaaltöötajad, kellel on peale lastekaitse ka palju muid ülesandeid, mistõttu hädas olevate laste märkamine võib kannatada ja sekkumine võib hilineda.
Eesti Keskerakonna fraktsioon peab loomulikult oluliseks ÜRO lapse õiguste konventsiooniga kooskõlas oleva ja lapse huve esikohale seadva lastekaitseseaduse valmimist. Kahjuks aga on uue lastekaitseseaduse eelnõu tekitanud ühiskonnas väga palju küsimusi ning täna, kui me oleme arutelu lõppfaasis, on endiselt mitmed probleemid lahendamata.
Kõigepealt on ühiskonnas tekkinud mure – see on võib-olla kõige olulisem küsimus –, et vaesus võib olla põhjus, miks laps perekonnast lahutatakse. Miks on ühiskonnas selline mure tekkinud? Põhjus on hirm, et me järgime Skandinaavia eeskuju. Sotsiaalmeedia on täis näiteid juhtumite kohta Rootsis ja Norras, ka Soomes, kus igal aastal tuhanded lapsed eraldatakse perekonnast, kusjuures väga tihti on põhjuseks ainuüksi pere rahalised probleemid. Seetõttu on meil vaja anda kindlustunne, et me räägime uues seaduses pigem abimeetmetest, kus riik ja kohalik omavalitsus peavad sekkuma, ning vaesus ei tohi ega saa olla põhjuseks, miks pere lahutatakse.
Peale selle on lastekaitseseaduse eelnõu menetluse ajal lastekaitsetöötajad toonud välja hulga probleeme, mis nende igapäevatöös ette tulevad, mida aga see seaduseelnõu ei lahenda. Nimetan neist kolme.
Kõigepealt kõige olulisem – teavitus. Lastekaitsetöötajad on väga mures, et nad ei saa piisavalt kiiresti infot hädaohus oleva lapse kohta. Teavituskohustust ei ole perearstidel, ka mitte koolidel või teistel lasteasutustel, näiteks kas või huvikoolidel, kes pidevalt lapsega kokku puutuvad ning võiksid lapse probleeme märgata ja võib-olla ka märkavad.
Teiseks, ligipääs lapsele. Isegi kui lastekaitsjad saavad infot hädaohus oleva lapse kohta, siis lapse perekonnal puudub ikkagi kohustus teha lastekaitsega koostööd, see kohustus sellest seadusest välja ei tule. Lastekaitsjad on mures. Ainuüksi nn ukse avamise probleemi on ühiskonnas üsna palju arutatud. Võib juhtuda, et hädaohus oleva lapse olukorda arutab meedia, eriti sotsiaalmeedia, ning avalikus ruumis on pere kohta põhimõtteliselt juba kõik otsused tehtud, aga lastekaitsjatel on väga vähe võimalusi reaalselt sekkuda või last abistada. Sellest tulenevalt tegid lastekaitsjad komisjonile ettepaneku, mis kahjuks kas ajanappuse või soovimatuse tõttu jäi sisuliselt arutamata. Milliseid mõjutamise võimalusi on nad pakkunud? Nad on soovinud, et lapsetoetused, eriti vanemahüvitis, oleksid seotud koostööga lastekaitsjate ja eestkosteasutustega. Elu on näidanud, et väga tihti on just praegu suurenevad lapsetoetused, aga eriti vanemahüvitis see vahend, mille abil lõpuks see pere, kes ei ole olnud väga koostööaldis, hakkab üsna üllataval kombel kiiresti koostööd tegema. Need on äärmuslikud juhud. Neid ei ole ühiskonnas õnneks väga palju, aga just nendele väga kurbadele juhtumitele tuginedes ja selleks, et püüda neid edaspidi ära hoida, me seda seaduseelnõu ju menetlemegi.
Veel on oluline märkida haldusmenetluse sissetoomist, mida ma teisel lugemisel Keskerakonna fraktsiooni ja enda nimel rääkides ka välja tõin. Lastekaitsjad on murelikult välja toonud esialgses eelnõus olnud 48 tundi ja hilisema 72 tundi, mille jooksul peavad nad hädaohus oleva lapse puhul saama kohtult otsuse, kas on hädavajadus laps perest eraldada või mitte. Lastekaitsjate reaktsioon on olnud ühene: kindlasti ei tohi tekkida olukorda, kus kas menetlustoimingute või kohtu reageerimiskiiruse puudulikkuse tõttu tuleb laps äärmuslikust hädavajadusest hoolimata enne, kui on leitud lahendus, perekonda tagasi saata.
Need on vaid mõned probleemid, mida selle eelnõu menetlemise käigus on esile toodud. Aga lõpetuseks võib olla sobiv pöörata tähelepanu sellele, mis on hirmu külvanud. Küsimusi tekitab kogu lähenemine lastekaitsele ja lapse õigustele. Selle täna tõenäoliselt vastuvõetava seaduse valguses antakse ühiskonnale justkui signaal, et lapsed seisavad perest kuidagi eraldi. Nii nagu komisjoni ettekandja meile teisel lugemisel ütles, pere mõiste toodi seadusesse sisse deklaratiivselt. See on sõnum, mida kõige valulisemalt on kommenteeritud, seda aspekti ei tohi alahinnata. Lapsed, eriti väikesed lapsed, vajavad pere tuge, nad vajavad loomulikult ka isiklikku kaitset, aga kogu kontseptsiooni ei saa üles ehitada selle peale, et lapsed vajavad kaitset oma vanemate eest. Me räägime siiski pigem lapse õigusest olla koos perega. Pere peab saama tuge väga palju aega enne seda, kui oleks vaja äärmuslikke meetmeid võtta.
Kokkuvõtet tehes võib öelda, et kuna väga palju küsimusi on õhus, siis Keskerakonna fraktsioon ei toeta selle eelnõu seadusena vastuvõtmist. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Heljo Pikhof, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel! Kokku kaheksa minutit.

Heljo Pikhof

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Mida lähemale valimistele, seda enam tekib olukordi, kus eelnõu, mida esimesel lugemisel on igati kiidetud, ei kõlba teisel lugemisel enam kuskile. Nüüd on siis järg lastekaitseseaduse käes. Meile maalitakse värvikas pilt sellest, kuidas kuri ametnik kisub nutvat last armastava kodu rüpest väevõimuga välja. Kui aga pildil on nuttev laps, siis pole vaja ei süvenemist ega argumente, emotsioonid on nagunii laes.
Läheme ajas tagasi. Esimene vaatus: 18. juuni ja valimisteni on enam kui pool aastat. Esimese lugemise lõppedes tänab Margus Tsahkna Isamaa ja Res Publica Liidu nimel nii eelnõu koostajaid kui ka ministreid hea töö eest. Ta nimetab uut lastekaitseseadust suisa reformiks ja avaldab heameelt, et eelnõu on osapooltega väga põhjalikult läbi arutatud, nendega on kooskõlastatud ka rakendusosa. Tsiteerin Margus Tsahknat: "Te kindlasti arvate, et ma tulen siia halva ja kurja sõnumiga. Aga vastupidi. Ma arvan, et lastekaitseseaduse eelnõu, mis meie ees täna on, võiks olla hea näide selle kohta, kuidas seaduseelnõu tuleks koostada. Sellega on tehtud ära väga suur töö. See töö on olnud väga metoodiline ja hõlmanud väga paljusid inimesi." Seejärel tõstab ta esile eelnõu häid külgi ja juhib tähelepanu mõnele väiksemale probleemile, avaldades samas lootust: "Aga need on sellised väikesed asjad, millega, ma tõesti loodan, tegeldakse edasi peale lastekaitseseaduse vastuvõtmist, kui seda seadust rakendama hakatakse." Margus Tsahkna lisab: "Ma arvan, et meil Riigikogu saalis jääb üle see seadus ainult vastu võtta. Kui me hakkame menetlema järgmiste aastate riigieelarveid, siis peaksime meeles pidama, et me oleme sellise hea seaduse vastu võtnud, ning vaatama ja kontrollima, et selle rakendamine oleks ka rahaliselt tagatud. See võiks olla erakondadeülene teema. Ma arvan, et siin mingit poliitilist kemplust ei tule. Ma soovin kõigile jõudu ja südikust selle seaduse rakendamisel. IRL toetab seda seadust." Pean nentima, et Margus Tsahkna tegi ainukese IRL-i liikmena lastekaitseseaduse eelnõu kohta muudatusettepaneku. See käsitles hädaohus oleva lapse ajutist perekonnast eemaldamist. Komisjon seda muudatusettepanekut ka arvestas.
Teine vaatus: 5. november. Esimesest lugemisest on möödunud peaaegu viis kuud ja valimised on ukse ees. Eelnõu on saalis teisel lugemisel. Paljud IRL-i liikmed on eelnõu suhtes ülikriitilised ja avaldavad oma arvamust kõnepuldist. Tsiteerin Priit Sibulat: "Esiteks loob eelnõu arusaama, justkui tuleks lapsi kaitsta nende vanemate eest. Luuakse nägemus vastandlikust suhtest laste ja vanemate vahel ning siis kujundatakse regulatsioon, millega tagada riigi abi nõrgemale poolele ehk lapsele. Eelnõu kannab eneses sotsialistlikku mentaliteeti, mille kohaselt riik üha enam sekkub vanemate õigusesse kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Vanemad taandatakse positsiooni, kus nende loomulikku õigust oma lapsi kasvatada ja nende eest hoolitseda hakatakse käsitlema riigi antud privileegina." Jne, jne. Kaia Iva teeb fraktsiooni nimel kokkuvõtte: "Eelnõusse kirjapandu on pikk samm õiges suunas, kuid eelnõus puuduvad üldisemad sätted lastekaitse kohta. Vaatluse alt on väljas lapsed, kelle elu või tervis pole ohus. Lapse heaolu olulise aluspõhimõttena pole sätestatud õigust kasvada perekonnas. Selleks et need puudused kõrvaldada, teeme ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Kuna eesmärk on seadus jõustada 2016. aastast, siis ei ole ka ajasurvet ja ilmselt oleks võimalik suur osa selgitusi eelnõu seletuskirjas ära tuua. See oleks kiireim ja tõhusaim viis edaspidist venitamist ära hoida, sest oleks kahetsusväärne, kui seaduse tõlgendused hakkaksid selguma vaevarikka, ajakuluka ja perekondi traumeeriva kohtupraktika kaudu." Olgu märgitud, et teiseks lugemiseks täiendas komisjon eelnõu sellise lausega: "Lapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaks on perekond."
Keskerakond tegi eelnõu kohta neli muudatusettepanekut. Ka nende fraktsiooni nimel esinenu tõi teisel lugemisel välja punkte, mida oleks pidanud teistmoodi reguleerima, aga kahjuks kuulsime enamikust neist alles saalis. Näiteks sellest, et mitmeid paragrahve ei ole võimalik lisatõlgenduste ja selgitusteta rakendada. Tekib küsimus, millised need paragrahvid on. Väideti, et lastekaitsetöötajad on väga murelikud § 1 rõhuasetuse pärast just haldusmenetluse seadusega seoses jne. Selle 72 tunni kohta, mis siin väga palju on kõlanud, võin öelda, et Keskerakond tegi muudatusettepaneku, mis nägi siin ette 96 tundi, ja mina seda komisjonis toetasin.
Nüüd räägin seadusest. Pärast lastekaitseseaduse jõustumist perekonna ja eraelu kaitse mitte ei vähene, vaid, vastupidi, suureneb. Mil moel? Nimelt reguleerib lapse perekonnast eraldamist praegu 2010. aasta juulist kehtiv perekonnaseadus. See tõsiasi kipub meie oponentidel meelsasti kahe silma vahele jääma. Nii selle seaduse kui ka tulevase lastekaitseseaduse järgi saab last perekonnast eraldada ainult juhul, kui lapse elu või tervis on hädaohus, kui vanem on ohu põhjustanud ja keeldub lapsele abi andmast. Lastekaitseseadus ei reguleeri lapse perekonnast eraldamist, seda reguleerib 2010. aasta juulis jõustunud perekonnaseadus. Selle § 134 sätestab, et lapse perekonnast eraldamise aluseks saab olla see, kui lapsevanem kuritarvitab hooldusõigust. Perekonnaseadus ütleb, et hooldusõiguse kuritarvitamine on lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma ning see ohustab lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu. Lapse heaolu ohustamist hindab kohus kogumis ja kontrollib, kas kohalik omavalitsus on rakendanud lapse ja pere toetamiseks muid abinõusid. Nii et meil on kõik juba seadusega reguleeritud. Seega, pelgalt perekonna majanduslik toimetulek, väike sissetulek või materiaalne puudus ei saa olla eraldiseisvalt lapse perekonnast eraldamise põhjus. Kohtule peab olema tõendatud, et vanem ohustab lapse heaolu.
Nüüd räägin seadusest natuke lähemalt. Praegune, 1993. aastast pärit lastekaitseseadus koosneb peaasjalikult loosungitest, jättes samas korraldamata või korralikult kokku sõlmimata asjaomaste institutsioonide rolli. Et lapsi võimalikult hästi kaitsta, peab uus seadus olema konkreetne. Viimaks ometi on reguleeritud valitsuse, Sotsiaalministeeriumi, maavalitsuste, kohalike omavalitsuste ja Sotsiaalkindlustusameti ülesanded. Väga oluline on, et selle eelnõuga sätestatakse ka kohustus, et hädaohus olevast lapsest peavad teatama kõik isikud, kellel on teavet lapse abivajaduse kohta, ning reguleeritakse olukorda, kus laps vajab abi või on hädaohus. Sotsiaaldemokraadid toetavad seda eelnõu. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Priit Sibulal on õigus vastulause esitada.

Priit Sibul

Aitäh! Ma tahtsin proua Pikhofi tänada, sest minu seisukohad olid esitatud adekvaatselt. Lihtsalt täienduseks ütlen, et oma 5. novembri kõnes kasutasin ma ka Varro Vooglaiu teksti, mis tekitas veidi hämmingut. Kuigi ma pole selle eelnõu toetuseks mitte kunagi mitte midagi öelnud ja olen kogu aeg arvanud, et see tõesti vähendab vanemate rolli ja kasvatab ametnike oma, pean ütlema, et IRL-is on lubatud ümber mõelda. Mõned meist vahetasid isegi parteid. Selles ei ole midagi imelikku, et inimesed aeg-ajalt ümber mõtlevad, aga mina ei ole seda teinud.

Esimees Eiki Nestor

Liisa-Ly Pakosta, palun, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel! Kaheksa minutit.

Liisa-Ly Pakosta

Mul on täna siin hea lihtne rääkida, kuna Heljo Pikhof rääkis enamiku IRL-i seisukohtadest juba ära. Kahju, et sotsiaaldemokraatide omadest nii vähe juttu oli. Ma tunnustan ka Mailis Repsi, kes samuti rääkis oma kõnes tervest hulgast Isamaa ja Res Publica Liidu programmilistest seisukohtadest. Mis on mul sellele kõigele siis lisada?
Ma olen täiesti nõus sellega, et kui me loeme selle eelnõu iga üksikut paragrahvi, siis näevad need päris head välja. On võimalik väga lihtsalt tõendada sedagi, et juba enne selle eelnõu üleüldse Riigikokku jõudmist juhtis IRL tähelepanu, et need ilusasti kõlavad paragrahvid vajavad pikka ja põhjalikku selgitust, et nii lastekaitsetöötajad kui ka perekonnad suudaksid neid pisutki ühesemalt tõlgendada. Me oleme seda vajadust rõhutanud enne eelnõu siia majja jõudmist ja kogu selle aja jooksul, mil lastekaitseseadus Riigikogus menetluses olnud on. Võib-olla tõesti tuleb meil järele mõelda, kas Riigikogu liikmed või fraktsioonid võiksid tulevikus esitada parandusettepanekuid ka eelnõude seletuskirjade kohta.
Ma tunnistan, et üks väheseid asju, mis ma olen lapsi kasvatades omandanud, on teadmine, et peaaegu alati on õigus vanaemadel. Eriti siis, kui jutt käib lastest, peaksid vanaemad palju sagedamini sõna saama. Mulle läks väga korda see, mida hiljuti ütles Mare Rossmann – jah, seesama õpetaja, kes 17. juunil 1988 ütles lauluväljakul, et saagu meid palju ja mingu meil kõigil hästi –, et on kaks asja, mille pärast ta praegu oma südant valutab. Need on lapsed, kes ei saa iseenda heaks midagi teha, ja haridus. Nendes kahes lauses on Eesti riigi mõte, püsimise garantii ja kestmise alus.
Lastekaitseseadust on Eestile loomulikult väga vaja, see on väga vajalik seadus. Kahjuks ei saa me aga sellele seadusele läheneda nii, nagu tegid sotsiaaldemokraadid. Meenub lugu memmekesest, kes on pannud kuulutusse kirja, et ta võtab üürilise ilma koduloomadeta, aga üürnik tuleb kohale koos mao, koera ja kassiga ning ütleb: "Jätame need kolm tükki siin arutamata, räägime ainult sellest, et mina olen üürnik." Mare Rossmann pani juba aastal 2010, kui uut lastekaitseseadust hakati ette valmistama, kirja järgmise dialoogi: "Kuulsin hiljuti ostukeskuses poisikeseohtu noormeeste kahekõnet. "Tead, krt, sai kolm päeva joodud ja pidu pandud. Läksin koju, ilge pohmakas. Vanamees kukkus esinema. Vaatasin nutitelefoni ja ei viitsinud kuulata. Siis tõstis ta käe ja tahtis vist kolaka anda. Ütlesin vaid, et lõpeta ära või kutsun võmmid välja. Lasi käe alla ja oligi kuss." Teine teadis, et "tulemas on selline seadus, et lapsevanem, kes oma last karistab, pannakse plate peale". "Lahe värk," arvas esimene." Kogenud õpetaja kutsus seepeale üles asjadele inimlikult lähenema. Loomulikult tuletas ta meelde, et ühtegi last lüüa ei tohi, ent tõi esile, kui stressis ja hädas on paljud lastevanemad.
Eile saime lugeda UNICEF-i ülevaadet rikaste riikide lastest aastatel 2008–2012. Peaaegu kõikides rikastes riikides on majanduslanguse järel peamised kaotajad olnud lastega pered, Eestis paraku veel eriti. Eestis on vaid paari aasta jooksul lisandunud 11 000 vaesuses elavat last. See on häirekell, et midagi väga olulist liigub väga vales suunas. Lapsi on sealjuures vähem, drastiliselt on vähenenud perekonna esimeste laste sünd. Inimesed tunnevad ennast ebakindlalt. Selle ebakindluse näide on isegi ainus seni ilmunud lastekaitseseaduse tutvustus ajakirjas Pere ja Kodu, mis algab nii, et õhus on vanemlikku segadust, kuna uue lastekaitseseaduse eelnõu keelab laste füüsilise karistamise kõrval ka kõik teod, mis võivad last emotsionaalselt või vaimselt kahjustada. Sellest artiklist leiame esimest korda spetsialistide selgitusi selle kohta, mida tähendab lapse emotsionaalne või vaimne kahjustamine.
Toon mõne näite. Näiteks ütleb spetsialist, et lapse vaimseks kahjustamiseks võib pidada ka lapse ületeenindamist või poputamist. Poputavad vanemad ei märka enda ega lapse tegelikke vajadusi ning lapsele on väga koormav olla vanema elu mõte. Kui vanem oma vajaduste eest ei seisa ja lapse eest kõik ära teeb, ei õpi laps teiste inimestega arvestama. Ta ei saa ka iseseisvuda, sest tal on vanemaid pidevalt vaja, nagu on vanematel vaja teda. Selline oli spetsialisti arvamus. Raske öelda, mida peaksid selle peale tegema lastevanemad Eesti Vabariigi perekondades. Selles ajakirjas on ka teise spetsialisti õpetussõnad lastevanematele. Tema ütleb, et vahel on kokkuleppe jaoks lapsega vaja piiride ületamine lapsega turvalisel moel läbi mängida, näiteks lasta tal kuuma suppi näpuga katsuda. Ma arvan, et spetsialistil on õigus seda nõuannet anda, aga mina seda ühelgi lapsevanemal teha ei soovitaks.
See, et meil on hulk ilusaid lauseid ühes seaduseelnõus, mille paljude paragrahvide kohta, nagu ma olen kuulnud, tuleb siit saalist vähemalt 101 erinevat tõlgendust ja mille kohta seletuskirjas pole mitte ühtegi sõna, mitte ühtegi näidet, mitte ühtegi kirjeldust, ei saa olla seadusloome idee aastal 2014 Eesti Vabariigi Riigikogus.
See, et lastekaitseseaduse eelnõu tekitab nii palju stressi ja nii erinevaid tõlgendusi isegi eri kohtuastmetes, nagu me oleme näinud paragrahvi põhjal, mis pole veel jõustunud – see on see lapse hooletussejätmise teema –, ei anna alust nimetada seda seadust tervikuna heaks seaduseks. Loomulikult on selles seaduses väga palju häid asju. Me oleme neid mitu korda üles lugenud. Ent põhiküsimused – täiendavad selgitused, mida mõista näiteks lapse hirmutamise, hooletussejätmise ja talle materiaalsete võimaluste tagamise all jne – on kõik vastuseta. Jah, loomulikult, Heljo, me ei võta seadust vastu ainuüksi sellest lähtudes, et majanduslik heaolu ei saa olla ainus argument lapse vanematelt äravõtmisel. Aga kui sellele lisandub regulaarne lapse hooletussejätmine, näiteks sellel ajal, kui lapsevanem tööl käib? Kas siis on alus juba olemas? Keegi ei oska vastata. Vanaemad teavad, et paljusid asju tuleks lahendada nii, et probleem oleks inimlikult ja kenasti lahendatud. Kõik need inimlikud ja kenad selgitused oleksid pidanud olema seaduseelnõu seletuskirjas, nii nagu see on Põhjamaade seaduste puhul, kust suur osa paragrahve on maha kirjutatud. Me peame ju lastekaitset ometi sedavõrd oluliseks, et meil ei ole kahju selle eesmärke ja mõtet inimestele selgitada. Mul on väga kahju, et hoolimata korduvatest üleskutsetest see tegemata jäi. Pidades lastekaitset Eestis ülioluliseks, ei saa Isamaa ja Res Publica Liit seda eelnõu toetada. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor

Laine Randjärv, palun, Reformierakonna fraktsiooni nimel! Kolm minutit lisaaega.

Laine Randjärv

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mul on erakordselt hea meel eelkõneleja sõnade üle, et vanaemade juttu tuleb kuulata, sest nendel on alati õigus kõiges, mis puudutab lapsi. Seetõttu on mul just vanaemana väga hea meel tutvustada Reformierakonna fraktsiooni seisukohti.
Riigikogu menetluses olev lastekaitseseaduse eelnõu on endaga kahjuks kaasa toonud rahutuid küsimusi, mis võivad tuleneda eelkõige eelnõu teksti mittemõistmisest, aga mõnel juhul ka teadlikult tehtud pahatahtlikust propagandast. Leian, et selguse huvides tuleb jagada mõningaid selgitusi, peale nende, mida siin saalis eelkõnelejad on juba ohtralt andnud. Ma arvan, et kordamine on tarkuse ema.
Eelnõu väljatöötamine ning läbirääkimised laste ja peredega tegelevate ühingutega on olnud põhjalikud, olenemata sellest, mida siin püütakse väita. Seeläbi on eelnõu saanud ka väga palju sisukamaks, võrreldes sellega, missugusena ta siia saali esialgu tuli.
Seaduseelnõu üle peetavas debatis on eelnõu vastased tõstnud negatiivsena esiplaanile põhiliselt kaks väidet: taunitakse lastekaitsetöötaja õiguste suurendamist ning hirmutatakse sellega, justkui võimaldaks uus eelnõu lastekaitsetöötajal lapse perest kergel käel ära võtta. Lastekaitsetöötaja otsustusõiguse laiendamine on tegelikult kindlasti positiivne, sest õiguste laiendamise juurde käivad ka ranged pädevusnõuded ja väljaõppekohustus. Sotsiaalkomisjon on lisanud eelnõusse ka näiteks Lapse Huvikaitse Koja võrgustiku tehtud ettepaneku, mis kohustab kohalikku omavalitsust moodustama vajaduse korral nõuandva organina valla- või linnavalitsuse juurde laste ja perede komisjoni, et otsust lapse saatuse üle ei teeks vaid üks ametnik.
Teise kriitikat pälvinud sätte kohta on oluline esile tuua, et last saab perekonnast eraldada ainult sel juhul, kui lapse elu või tervis on hädaohus, kui see hädaoht on vanema põhjustatud ja kui vanem keeldub lapsele abi osutamast. Ainult sel ja mitte mingil muul juhul saab hädaohus oleva lapse eraldada talle häda tekitanud perest ja ka siis vaid ajutiselt, kuni 72 tunniks. Nii et kõik hirmud, et laps võetakse perelt lihtsalt ära, on täiesti alusetud. Kui süveneda olemasolevatesse seadussätetesse, siis tuleb tunnistada, et kehtiva seaduse kohaselt on last perest isegi lihtsam ära võtta. Lastega tegelevad organisatsioonid on märkinud, et pigem eraldatakse laps ohu korral perest kas liiga hilja või ei tehta seda üldse. Kindlasti ei tohi last kergel käel perest ära võtta, kuid õigeaegne tegutsemine võib tagada tema turvalisuse ja koguni elu. Rõhutan veel kord, et normaalsest ja turvalisest elukeskkonnast ei hakka mitte keegi last ära võtma.
Eelnõus pööratakse rohkem tähelepanu ka lastega seotud probleemide ennetamisele. Eesti UNICEF on toonitanud, et ka seaduses tuleb suurendada vanemate ja pere vastutust laste turvalisuse eest. Seda on muudatuste käigus ka tehtud. Lastekaitseseaduse peamine eesmärk on kaitsta kõigi laste õigusi, olenemata sellest, kas nad elavad koos oma vanematega, eestkostjaga, hooldusperes või asenduskodus.
Mida siis uus lastekaitseseadus muudab? Ütlen punktide kaupa, et oleks lihtne aru saada. Esiteks, seadus sätestab lapse heaolu ja õiguste tagamise põhimõtted, mis on kohustuslikud valdkondadeüleselt ning kõigile riigi, kohaliku omavalitsuse ja muudele asutustele. Muu hulgas on sätestatud koostöö, ennetus- ja teavitustegevus, lapsevanema ja last kasvatava isiku vastutus, aga ka perekonna tähtsus lapse arengu ja kasvu keskkonnana. Teiseks, seadus reguleerib esmakordselt lastekaitse korralduse, sh Vabariigi Valitsuse, Sotsiaalministeeriumi, maavalitsuse, kohaliku omavalitsuse ja Sotsiaalkindlustusameti ülesanded. Kolmandaks, seadus kehtestab nõuded lastekaitsetöötajale ja tema kvalifikatsioonile ning lastega töötamise piirangud. Neljandaks, seadus määrab kindlaks lapse kohtlemise põhimõtted, milleks muu hulgas on lapse huvidest lähtumine ja tema väärkohtlemise keeld. Viiendaks, seadus reguleerib olukorda, kus laps vajab abi, kui ohus on tema heaolu, kahtlustatakse väärkohtlemist, hooletussejätmist või midagi muud sellist või on laps hädaohus ja ohus on tema elu või tervis. Kuuendaks, seadus sisaldab perekonnast eraldatud lapse kaitse sätteid ja lasteasutuste kohustusi. Seitsmendaks, seadus kirjeldab riikliku ja haldusjärelevalve tegemist.
Lastekaitseseaduse jõustumise korral perekonna ja eraelu kaitse paraneb, mitte ei halvene, nagu paljudel juhtudel on püütud väita. Reformierakond toetab eelnõu seadusena vastuvõtmist ja kutsub kõiki selle eelnõu poolt hääletama. Tänan tähelepanu eest!

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu 677 lõpphääletusele. Seaduseelnõu saab seaduseks ainult juhul, kui selle poolt on Riigikogu koosseisu häälteenamus. Seetõttu teeme, palun, kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 83 Riigikogu liiget, puudub 18.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse eelnõu 677. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 677 seadusena vastuvõtmise poolt oli 54 Riigikogu liiget ja vastu 24, erapooletuks ei jäänud keegi. Lastekaitseseadus on vastu võetud. (Vahelehüüe.) Vabandust, 1 Riigikogu liige jäi erapooletuks! Ma olin tähelepanematu ja eksisin. Poolt oli 54 Riigikogu liiget ja vastu 24 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. Lastekaitseseadus on vastu võetud.


3. 14:45 Töövõimetoetuse seaduse eelnõu (678 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud töövõimetoetuse seaduse eelnõu 678 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Marika Tuus-Laul, palun, Keskerakonna fraktsiooni nimel! Kokku kaheksa minutit.

Marika Tuus-Laul

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma alustan tsitaadiga: "Kui kujutada toimuvat pildina, siis näen sellel sõitmas suurt piduriteta teerulli, mida püüavad paljakäsi peatada riigivõimuga teist meelt olijad. Riigivõim on küll suuremeelselt käiku aeglustanud ja kutsunud teisitimõtlejaid asjade üle arutlema, kuid ainuüksi mõtegi, et teerulli võiks keegi peatada, tundub olevat välistatud." Nii arutleb töövõimereformi teemal Tartu Ülikooli sotsiaaltöö magistrant Asko Uri.
Tõepoolest, reformi eesmärk on ju üllas: aidata erivajadusega ja puudega inimesed tööle, anda nendele abivahendid, võib-olla arvuti, isegi koolitust, mida vaja on, ja tugiisik ning unistatakse, et kõike seda saaks ühe ukse kaudu – töötukassast. Mis saab selle vastu olla? Kuid me ei näe, et selleks oleks vajalikke samme astutud.
Esiteks, kui töökohtade loomine jääb endiselt erasektori ülesandeks, aga mingeid täiendavaid motivatsioonipakette ega maksusoodustusi ei tehta, siis jääb üle vaid küsida, et kui tööandjad pole siiani puudega inimesi palgata tahtnud või pole neil tasunud neid inimesi tööle võtta, miks peaksid nad seda nüüd tegema. Üksnes lubadus hea tahte leppes, et soodustuste pakett valmib aastaks 2016, ei anna meile mitte mingisugust kindlust, et me selliste puudustega seadust täna siin toetada võiksime. Oleme vist kümneid kordi küsinud, kust need töökohad tulevad. Enamasti on ju vaja osaajaga töökohti. Vastust pole me saanud. Ikka öeldakse, et erasektor loob. Näiteks teame, et maal ei ole ju töökohti. Mehed on Soome põgenenud, külasse on jäänud vaid eakad inimesed, lapsed ja emad, mõned töötud ja heitunud, pudeliusku inimesed. Buss sõidab sealt läbi kord päevas. Reaalsus on selline. Aga ainuüksi jutt sotsiaalsetest töökohtadest puudega inimeste jaoks paneb koalitsiooni õhku ahmima.
Teiseks, kui mitte mingisuguseid olulisi muudatusi puudega inimeste toetamisel ei tehta, on reform läbi kukkunud. Kui inimene ei saa kodust välja, kui ta ei saa ennast isegi riidesse panna, kui ta ei pääse töökohta ning kui omavalitsustel puuduvad tugi- ja abiteenused ning riik annab selleks raha vaid minimaalselt, siis see reform ei õnnestu. Palju lubatud 50 miljonit eurot viie aasta peale on ju tõesti tilk merre. Ühel meie ees oleval seadusel on kõlav pealkiri  "Sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus", kuid sotsiaal-, tugi- ja abiteenustest siin sisuliselt ei räägita, see olgu omavalitsuste asi. Sotsiaaltransport, tugiisik, isiklik abistaja, koduteenus, hooldus väljaspool kodu jne – nendeta ei saa puudega inimene sugugi hakkama isegi sel juhul, kui tööandja ta tööle võtaks. Kuid neid teenuseid napib. Küsingi, millisest reformist me siis üldse räägime. Kõige juurde lubatakse tagasi tulla kunagi kauges tulevikus. Aga see on poolik seadus, me ei saa seda ju toetada.
Laual olev seadus räägib küll rehabilitatsioonist kui riigi pakutavast teenusest, väidetakse, et see teenus läheb paremaks ja selle maht suureneb, kuid ma ütlen veel kord, et kui aastal 2016 saab rehabilitatsiooni vaid 509 inimest, siis mis reformist me räägime. Kui viie aastaga tahetakse 15 000 inimest tööle võtta – Euroopa on osutanud isegi suuremale arvule –, siis pool tuhat rehabilitatsiooniteenust aastas on olematu suurus ja nendestki teenustest on ju vaid natuke üle poole tööalased. Samas, vaid 0,4% rehabilitatsiooniteenustest osutatakse juba töötavatele inimestele, st neid nagu ei oleks üldsegi vaja ravida. See on ju üsna ebaõiglane. Tähendab, me panustame minimaalselt teenustesse, tööandjatele soodustusi ei tee ja kulutame põhiosa reformiks ettenähtud meeletutest summadest töötukassa uue süsteemi ülesehitamisse ja käivitamisse, loome 500 uut töökohta ning põhiosa rahast läheb administreerimisele.
Paratamatult tekib küsimus, miks pannakse nii palju raha reformi ühele osale ja teistele osadele antakse niivõrd vähe. Vastus koorub välja siit. 100 000 inimest tuleb n-ö üle vaadata ja uus hinnang anda. Selge see, et riik tahab töövõimetuspensionide kaotamisega kokku hoida. On ilmne, et eesmärk on uue hindamise abil osa inimesi terveks tunnistada ja töövõimeliseks nimetada. Nii selekteeritakse osa inimesi sellest süsteemist välja ja neist saavad tavalised töötud. Siis saab riik öelda, et pensionäride hulk vähenes. Puudega inimene kaotab aga töövõimetuspensioni, mis oli talle kuni viieks aastaks kindel sissetulek, ja see asendatakse palju ebakindlama toetusega, mis sõltub otseselt töötukassa juhtumikorraldaja suvast või tujust.
Tundub, et kogu see suhtekorralduskampaania "Erivajadusega ja terviserikkega inimesed tööle!" ongi mõeldud selle reformi varjatud eesmärkide täitmiseks. Kahjuks näeme meie seda sellisena. Eestis on puudega inimeste tööhõive väga suur, 100 000 puudega inimesest töötab 40 000. Me oleme Euroopas teistele riikidele lausa eeskujuks. Nii et nende tööle aitamine ei saa olla reformi tegelik põhjus.
Aga sellist poolikut ja mõjuanalüüsideta reformikava, mis muudab enam kui kümnendiku Eesti inimeste elu ja saatust, sarnanedes rohkem eksperimendiga, Keskerakond kindlasti toetada ei saa. Me leiame, et see reform kulutab euromiljoneid haldusaparaadi ebamõistlikuks paisutamiseks ning jätab puudega inimesed toetustest ja teenustest ilma. See muudab erivajadusega inimeste elu lähiajal veelgi raskemaks, kui see praegu on. Need seadused, ma ütleksin nii, jäävad Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide hingele, kardan küll, et veel väga paljudeks aastateks, sest need vead hakkavad ilmnema alles paari aasta pärast. Nii see kui ka järgmisena arutatav seaduseelnõu kuuluvad sisuliselt kokku ja Eesti Keskerakonna fraktsioon hääletab nende vastu. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Jüri Jaanson, palun, Reformierakonna fraktsiooni nimel! Kokku kaheksa minutit.

Jüri Jaanson

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma loodan, et täna jõuame töövõimereformi käivitamise rakenduslikku alguspunkti ja võtame vastu esimesed reformi elluviimiseks vajalikud seadused. See on oluline samm edasi meie riigi sotsiaal- ja tööelus, mis võimaldab palju paremini tööturul osaleda inimestel, kes vajavad seal konkurentsivõimeliseks kaasalöömiseks toetust ja abi.
Eelmisel nädalal toimunud teise lugemise lõpuks oli selge, et reformi kahe esimese seaduseelnõu sisuliste arutelude etapp sai läbi. Jäänud on põhimõttelised vastasseisud, mis taanduvad pigem maailmavaatelistele arusaamadele kui objektiivsele hinnangule, kuidas peaksime erivajadusega ja vähenenud töövõimega inimeste tugisüsteemide reformimise ellu viima ja sellega edasi minema.
Oleme punktis, kus ei maksa enam argumendid, vaid usk, kas reform esitatud kujul käivitub. Ent ühisosana saab välja tuua, et suur osa sihtgrupist, vähenenud töövõimega inimestest, tunnetab reformi vajalikkust ja selle elluviimise vältimatust. Arusaama, et töövõimereform on möödapääsmatu, kinnitavad sõltumatud uuringud ja reformi osapoolte seisukohad. Nende kõigiga on reformi kavandades tutvutud ja suure osaga ka arvestatud. Erivajadusega ja vähenenud töövõimega inimeste ühiskonda ja tööhõivesse kaasamiseks on meil eeloleval seitsmel aastal kasutada suur summa – 354 miljonit eurot nii Eesti riigi kui ka Euroopa Sotsiaalfondi kapitali. See tähendab, et meil on Euroopa Liidu toel võimalik ellu viia äärmiselt vajalik ja vältimatu reform, milleks peaksime niikuinii vahendeid leidma.
Soovin tänada kõiki osapooli, sh Sotsiaalministeeriumi, Eesti Puuetega Inimeste Koda ja selle allorganisatsioone, samuti kõigi teiste sihtgruppide esindajaid, töötukassat ning sotsiaalkomisjoni ametnikke suure töö eest, mis töövõimereformi seaduseelnõusid ette valmistades tehtud on. Eraldi soovin tänu väljendada opositsioonile kriitilise meele ja asiste muudatusettepanekute eest, millest mitmed on leidnud väljundi seaduseelnõudes.
Head kolleegid! Toon veel kord välja mõned olulised alustalad ja põhimõtted, millele töövõimereform toetub. Oluliselt paraneb vähenenud töövõimega inimestele abi osutamine töö leidmisel ja töökoha säilitamisel. Keskendutakse igale juhtumile eraldi, kehtib individuaalse lähenemise printsiip. Puuduva töövõimega inimestele tagatakse suurem sissetulek. Vähenenud töövõimega inimestele pakutakse terviklikku paketti. Töövõime hindamine, toetuse maksmine ja teenuste pakkumine toimub kõik ühes asutuses – Eesti Töötukassas. Meetmed on omavahel seostatud ja eesmärgistatud. Riigi vaatenurgast luuakse kõikidele tööealistele inimestele sissetuleku kaitse ja teenuseid hakatakse pakkuma sarnastel alustel. Tööealiste inimeste sotsiaalne kaitse viiakse välja pensionisüsteemist. See on muuseas märgilise tähendusega ja aitab kaasa suhtumise muutumisele.
Töövõimereform toetub koostööle tööandjatega ja nende nõustamisele. Peale selle annab lõpphääletusele tulev sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu nendele inimestele olulist sotsiaalset tuge nii igapäevaelus kui ka tööelus toimetulekuks. Luuakse uusi teenuseid vähenenud töövõimega inimestele, sh on kaitstud töö ja tööalane rehabilitatsioon. Abivahendite saamise, sotsiaalse rehabilitatsiooni ja erihoolekande teenuste korraldus muutub paremaks.
Kokkuvõtteks. Töövõimereform purustab eelarvamusi. See muudab vähenenud töövõimega inimeste võimalused tööturul ja ühiskonda kaasamisel märkimisväärselt laiahaardelisemaks ning sarnasemaks erivajaduseta ühiskonnaliikmete omadega. Ent see ei tähenda, et siit ei tule edasi minna. Ees ootab suur töö töövõime vähenemise preventsiooniga ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustuse süsteemi loomisega, et nii tööandja kui ka töövõtja oleksid kaasatud tööga seotud õnnetuste ja kutsehaiguste vähenemisse ja vältimisse.
Austatud kolleegid! Ma lõpetan veidi isiklikuma lähenemisega. Möödunud nädalal esitati seaduseelnõude teisel lugemisel mulle küsimus isikliku toimetuleku kohta. Kirjeldasin siis oma toimetulekut siin, Riigikogus. Rääkisin, et kasutan raadiosaatja abi, siin puldis olles transkribeerimisteenust, ka teisi kuulmisabivahendeid. Tänu Riigikogu Kantselei lahkele toele on minul kõik need võimalused olemas, aga paljudel paraku ei ole. Meie kohus, ma kordan, meie kohus on tagada sarnased võimalused kõigile, kellel neid vaja on. Reformierakond kutsub teid kõiki üles neid võimalusi looma ja täna kahe töövõimereformi seaduseelnõu poolt hääletama! Ma tänan tähelepanu eest!

Esimees Eiki Nestor

Heljo Pikhof, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Heljo Pikhof

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Eestis on praegu ümmarguselt 100 000 töövõimetuspensionäri. Kas see tähendab, et iga kümnes tööealine inimene on meil raske terviserikkega, mis ei lase tal kohe sugugi mitte tööd teha? Aus vastus on ei, ei tähenda. Mõelgem kas või seesuguse seaduspära peale, et kui kasvab tööpuudus, kasvab ka töövõimetuspensionäride arv. Neis maakondades aga, kus tööd on raske leida – Põlvas, Ida-Virus, Jõgeval –, on ka töövõimetuspensionäride suhtarv suurem, sest praegune puudega inimeste toetamise süsteem on küll parasjagu süsteemitu, ravikindlustuse tagab aga ometi, näpuotsaga toetust niisamuti. Lõviosa vähenenud töövõimega inimestest tahaks ühiskonnaelus kaasa rääkida ja ise leivakõrvast lauale teenida. Just nende tööle aitamine ongi töövõimereformi eesmärk. Nii ühes kui ka teises valdkonnas kimbutab meid juba praegu tööjõupuudus. Homsele päevale mõeldes räägime üha kõvema häälega võõrtööliste sissetoomise vajadusest. Ometi on meil hulk oma inimesi, kes töövõimereformi toel saaksid ja tahaksid kas või osaajaga tööd teha. Ühesõnaga, töövõimereformi on vaja praegustele töövõimetuspensionäridele, tööandjatele ja ka ühiskonnale tervikuna. Ühiskond tervikuna saabki sellest aru.
Riigikogu sotsiaalkomisjon on kevadest saadik enam kui paarikümnel istungil kuulanud erivajadusega inimeste kodade, liitude ja seltside arvamusi. Me oleme neid analüüsinud ja püüdnud parimal moel arvestada neid ja ka mitme teadusuuringu seisukohti. Sotsiaalministeeriumist tulnud ja algul üsna konarlikud eelnõud on tänaseks tundmatuseni muutunud.
Räägin mõnest muudatusest lähemalt. Esiteks, nagu te teate, just selleks, et oleks aega kaaluda poolt- ja vastuväiteid, sai seaduste jõustumine edasi lükatud. Puuet hakatakse uutmoodi hindama järk-järgult. 2016. aasta esimesest poolest hakatakse niimoodi hindama uusi taotlejaid, sama aasta juulist aga neid töövõimetuspensionäre (praeguse sõnapruugi järgi), kellel jõuab kätte aeg, et nendele määratud töövõimekaoprotsent üle vaadataks. Neile pannakse kirja kas osaline või puuduv töövõime. Nõnda muudkui edasi. Mõnel praegusel töövõimetuspensionäril jõuab töövõime hindamine kätte alles pärast 2020. aastat.
Seegi on teile hästi teada, et tõsteti sissetulekupiiri, millest alates hakatakse osalise töövõimega töötaja toetust vähendama. Algselt kavandatud 641-eurose kuusissetuleku asemel hakatakse toetust osaliselt vähendama alates 960-eurosest palgast. Osalise töövõimega inimesele lõpetatakse toetuse maksmine alates 1300-eurosest palgast, puuduva töövõimega inimese puhul aga alles 1600-eurose palga puhul. Elu on näidanud, et nõnda palju suudab teenida vaid marginaalne osa erivajadusega inimestest. Eelnõusse on sisse saanud ka töövõime hindamisega kaasnevate lisakulude hüvitamine, kui töötukassa peab erandkorras vajalikuks saata klient ekspertarsti juurde. Jutt on näiteks eritranspordist, isiklikust abistajast, viipekeele tõlgist jne. Inimesel säilib praegune töövõimetuspension, kui see on suurem uuest töövõimetoetusest.
Ka ei karistata kedagi ülepeakaela, nagu töövõimereformi käredamad kritiseerijad on ette heitnud, sest nn aktiivsusnõuete täitmiseks saab töötukassaga suhelda ka telefoni teel või elektrooniliselt. Kõik see toimub ikka juhtumipõhiselt ja on õigustatud näiteks siis, kui inimene elab kaugel maapiirkonnas või ei pääse puude tõttu kuigi kergesti liikuma. Seaduseelnõu uue redaktsiooni järgi ei saa töötukassa töövõimetoetuse maksmist ühelgi juhul peatada enne, kui pole välja selgitatud, mis on põhjus, miks pole kontakti hoitud. Puuetega inimeste koja ettepanekul pikendas sotsiaalkomisjon kolmest kuust poole aastani perioodi, mille jooksul peab töövõime hindamist taotlev inimene enne taotluse esitamist arsti vastuvõtul käima. Tulevikus võib töövõimet hinnata ka haiguslehel viibimise ajal. Kõigist parandustest ei jõua ja pole ka mõtet siinkohal rääkida.
Palun kolm minutit juurde!

Aseesimees Jüri Ratas

Kolm minutit lisaaega.

Heljo Pikhof

Reform olla poolik, heidetakse ette. Tegelikkus on aga see, et kahe seadusega ei saa teps mitte muuta sotsiaal- ja regionaalpoliitikat ning tervishoiu- ja haridussüsteemi takkapihta. Jah, nii mõndagi on kinni piiriülestes seadustes ja rakendusaktides. Jah, ka neid on vaja ajapikku muuta. See aga ei anna alust lasta tuulde ligi kolmeaastase tiheda ühistöö tulemusi ja Euroopa Sotsiaalfondi miljoneid, mida saaksime erivajadusega inimeste ühiskonnaellu tagasitoomiseks kasutada.
Head Riigikogu liikmed! Eile sõlmiti Sotsiaalministeeriumis hea tahte koostöökokkulepe. Leppele kirjutasid teiste hulgas alla tervise- ja tööminister ning sotsiaalkaitseminister. Seega, üksnes Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Reformierakond on võtnud vastutuse, et ka järgmises Riigikogu koosseisus toetatakse erivajadusega inimesi ja võetakse neid kuulda. Ainult sedasi jõuavad praegu puudu jäävad teenused homme-ülehomme abivajajateni. Mul on üks hea näide Ida-Virumaalt, sealse töötukassa tegevuse kohta. Sel aastal on 300-st erivajadusega inimesest, kes on töötukassas arvel, juba 60 tööd saanud. Töövõimereform Ida-Virumaal toimub. Tahan Marikale öelda, et see ei ole kurb, kui mõni inimene, kes on praegu tunnistatud töövõimetuspensionäriks või puudega inimeseks, saab terveks. Minu meelest on see õnn ja ma arvan, et neil endal on selle üle ka väga hea meel. Kui siit edasi minna, siis tahan öelda, et meie fraktsiooni liikmeid veenis töövõimereformi kahe eelnõu poolt hääletama olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu siinsamas saalis 6. novembril. Ma tänan teid!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Margus Tsahkna!

Margus Tsahkna

Lugupeetud juhataja, palun lisaaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Kaheksa minutit.

Margus Tsahkna

Head Riigikogu liikmed! Head inimesed, kes seda istungit jälgivad ja keda on väga palju! Ma ütlen alustuseks välja selle mõtte, mis siin saalis kõlama jääb. Õigemini, see mõte jääb kõlama siit saalist väljaspool, nende inimeste meeltes, kes väga hoolikalt jälgivad, mida Riigikogu täna töövõimetoetuse seaduse eelnõuga teeb. Need on just needsamad erivajadusega inimesed, puudega inimesed. Kui siin puldis võetakse suhu sõna "teerull", siis tavaliselt teeb seda opositsioon, kes räägib, et koalitsioon sõidab opositsioonist teerulliga üle. See eelnõu peaks olema selline, mis ei sõltu erakondade maailmavaatelistest seisukohtadest. Ma olen kindel, et kõik siin Riigikogu saalis esindatud erakonnad tegelikult tahavad seista puudega inimeste huvide eest. Küll aga on puudega inimesed korduvalt selle eelnõu vastu protestinud. Nad on korraldanud vähemalt kolm meeleavaldust ja kogunud 3500 allkirja petitsioonile, mis ka Riigikogule üle anti. Toimunud menetlus on jätnud neile väga selge tunde ja arusaama, et neist on teerulliga üle sõitnud just nimelt koalitsioon. Ma ei ole selle üle üldse rõõmus, kuigi olen praegu opositsioonis. Tegelikult, ükspuha, milliseks see hääletus siin kujuneb, jääb nendele inimestele selle teerulliga ülesõitmise koha pealt just nimelt selline tunne, et seda tegi Eesti Vabariigi seadusandja, Eesti Vabariigi Riigikogu.
15. oktoobril ütles Eiki Nestor ajalehes Postimees sellised sõnad: "Sellele reformile on vaja saada nende inimeste toetus, kelle jaoks seda tehakse, kelle olukorda tahetakse paremaks muuta. Kui nemad seda toetama ei hakka ja vaatavad juba ette selle peale vildakalt ja kaasa ei tule, siis see reform läbi ei lähe." Täna on meil võimalus Eiki sõnade järgi käituda, et tal tõepoolest oleks õigus täheldada, et juhul kui puudega inimesed töövõimereformi ei toeta, siis see läbi ei lähe. Aga kui ma kuulasin siin eespool olnud seisukohavõtte, siis tekkis mul tunne, et hääled saadakse kokku.
Ma tuletan meelde, et ükski erakond siin saalis ega ka puudega inimesed ei ole vaidlustanud töövõimereformi eesmärki, mille ma siin veel üle kordan: see on erivajadusega ja puudega inimeste tööturule aitamine, arvestades nende võimeid. Needsamad inimesed tahavad ju aktiivselt ühiskonnaelus osaleda, aga puudu on just nimelt võimalustest, et nad saaksid täita töövõimereformi eesmärki. Me räägime konkreetsetest, nende endi esitatud ettepanekutest, et nad saaksid kodust välja, reaalselt liikuma, et nad saaksid aktiivselt osaleda tööturul, taotleda töökohta ja tööl käia. Meie oleme siin saalis ja nad ka ise on korduvalt toonud näiteid konkreetsete probleemide kohta, mida see töövõimereform ei lahenda. Sellepärast jääb avanenud ajalooline võimalus, et olemas on nii poliitiline tahe need asjad korda teha kui ka Euroopa 350 miljonit eurot, minu arvates kasutamata.
Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel on öelnud avalikult välja oma seisukoha. Ta on inimene, kes juhib organisatsiooni, mis peab selle töövõimereformi reaalselt ellu rakendama. Ta on öelnud, et kui ei ole sotsiaalteenuseid, mis aitaksid inimese kodust välja, on reformi edukus küsitav. Uskuge mind, Meelis Paavel teab, millest ta räägib, sest tema peab hakkama seda töövõimereformi reaalselt rakendama nende inimeste heaks, kellele see on mõeldud. Ühelt poolt soovib valitsus ju nendele inimestele head, sest töövõimereformi käigus on plaanis luua vähemalt 15 000 töökohta just nimelt erivajadusega inimestele, kuigi tööandjad ise on kahelnud selle eesmärgi elluviimise võimalikkuses. Aga toome piltliku kujundi. Töökohad asuvad ühel pool jõge, aga need inimesed, kelle jaoks tahetakse neid töökohti luua, asuvad teisel pool jõge. Töövõimereformiga sunnitakse puudega inimesi seda jõge ületama, kuid silda üle jõe ei ole ehitatud. Laias laastus sunnitakse neid inimesi minema jõkke, ilma et neile antaks abikäsi sealt välja pääseda.
Seepärast pöördungi ma eelkõige selle saali minu poolt vaadatuna vasaku tiiva poole, sotsiaaldemokraatide poole, kes te ka ise olete olnud avalikult kriitilised selle eelnõu suhtes. Mõelge veel korraks enne hääletust, kas ikka on vaja anda puudega inimestele sõnum, et neist sõidetakse teerulliga üle ja nende igapäevaseid probleeme tegelikult ei taheta lahendada. IRL-i fraktsioon on lõpphääletusel selle eelnõu vastu. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 678 lõpphääletuse ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, kuna eelnõu nõuab Riigikogu koosseisu hääleenamust, teeme enne eelnõu 678 lõpphääletust kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 87 Riigikogu liiget, puudub 14.
Panen lõpphääletusele eelnõu 678. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 55 ja vastu 32 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Vabariigi Valitsuse algatatud töövõimetoetuse seaduse eelnõu 678 on seadusena vastu võetud. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


4. 15:16 Sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (693 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume kolmanda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 693 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Margus Tsahkna!

Margus Tsahkna

Lugupeetud juhataja! Hea Riigikogu! Ma siit kõnepuldist alles lahkusin, aga tulin siia tagasi sellepärast, et nüüd on kõne all eelnõu, mis on otseselt seotud töövõimetoetuse seaduse eelnõuga, mis just siin saalis seadusena vastu võeti. Sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ongi eelnõu, millega tuleks kehtestada teenused, mida puudega inimesed on palunud Riigikogul üle riigi kehtestada. See on just nimelt see eelnõu, mis peaks võimaldama reaalselt täita töövõimereformiga seatud eesmärke. Aga see eelnõu seda kahjuks ei tee. See jutt, mida on rääkinud valitsuskoalitsioon ja mida on rääkinud ministrid, et kunagi tulevikus need lahendused tulevad, aga lihtsalt ei saa kõiki seadusi korraga vastu võtta, ei ole tõsiselt võetav. Puudega inimesed on teinud oma ettepanekud.
Üks konkreetne teema on üle riigi sotsiaalhoolekandeteenuste standardite kehtestamine, et omavalitsuste kaudu oleksid kõikides Eesti paikades tagatud teenused, mida puudega inimesed vajavad, et täita töövõimereformi eesmärke. See eelnõu neid kahjuks ei kehtesta. Eelnõuga muudetakse tõepoolest paremaks abivahendite eraldamise süsteem ja rehabilitatsioonisüsteem ning siin on veel muidki selliseid detaile, aga et te aru saaksite, siis kordan, et see eelnõu on töövõimereformi töölehakkamise eeldus. Kahjuks ei loo konkreetne eelnõu, mida me siin hääletama hakkame, töövõimereformile seda eeldust. IRL-i fraktsiooni nimel ütlen, et me ei toeta seda eelnõu, ja ma loodan, et ka enamus sellest saalist seda ei toeta. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Ma palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Heljo Pikhofi! Kaheksa minutit.

Heljo Pikhof

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Nagu öeldud, on meie huvides luua olukord, kus võimalikult paljud inimesed leiaksid võimetekohast rakendust. Seda enam, et puuduva või osalise töövõimega inimesi (ma pruugin praegu uusi mõisteid) on meil 100 000 ning töövõimetuspensionäride arv (ma pruugin praegu vana mõistet) on pidevalt ja kiiresti kasvanud. Kolmandik praegustest töövõimetuspensionäridest töötab, kaks kolmandikku aga mitte. Neist ümmarguselt 40 000 teeksid meeleldi tööd, nad tahaksid teenida viisakat palka ja osaleda ühiskonnaelus, kui oleks vaid võimalust. Tegu ei ole mitte üksnes elatustaseme, vaid ka inimväärikuse küsimusega.
Sedamööda, kuidas süveneb tööjõupuudus, kasvab ka tööandjate huvi võtta vähenenud töövõimega inimesi tööle. Takistuseks võivad siin saada kulutused, mis tuleb teha, et erivajadusega inimene tööjärjele aidata, või ka potentsiaalse töötaja napid oskused. Tööandjad aga, kes on seni söandanud puudega töötajaid palgata, tunnustavad väga nende motiveeritust ja lojaalsust. Töövõimereformi ongi alustatud selleks, et komplekssete ja paindlike meetmete toel aidata tööle võimalikult palju soovijaid. Võidavad kõik – vähenenud töövõimega töönõudlejad, tööandjad ja ka riigi majandus tervikuna. Kõige suuremaks väärtuseks võib pidada mõttelaadi muutust. See ei toimu mõistagi üleöö, ometi ei räägi me enam töövõimetusest, vaid -võimest. Kuuluvad ju praeguste töövõimetuspensionäride sekka nii liigesehaigusega keskealised naised kui ka igas eas intellektipuudega inimesed. Kaldteede ehitamine ei aita ühtesid ega teisi, kuigi vähenenud töövõimega inimest kiputakse kujutama pigem ratastoolis. Nii palju kui on inimesi, on ka vajadusi. Igaühega individuaalselt, tema tahtmiste, suutlikkuse ja barjääridega hakkabki tegelema töötukassa, kes aitab inimesel leida sobivat tööd ja pakub ümberõpet, abivahendeid ning muud tööle asumiseks vajalikku. Töötukassa kanda jääb ühtlasi tööandjate nõustamine ja abistamine vähenenud töövõimega inimese tööle rakendamisel.
Kõigist parandustest ei jõua ja pole ka mõtet siinkohal rääkida, mõnda olulist mainin siiski. Võetakse suund üheuksepoliitikale, mis on olnud puudega inimestele ülioluline. Teisisõnu, kui inimene läheb sisse töötukassa uksest, saab ta ühekorraga esitada taotluse töövõime hindamiseks ja puude määramiseks ning töövõimetoetuse ja puudetoetuse saamiseks. Vajaduse korral saab ta abivahendi ning suunamise rehabilitatsiooniteenuse saamiseks. Ette on nähtud ka transpordi- ja tugiisikuteenus neile, kes muidu tööle ei saa. Tugiisikuteenust on võimalik saada esimesel aastal 1000 tunni ulatuses. Üks uks tähendab ka seda, et tööealine osalise töövõimega inimene saab kõik töö leidmiseks või tööl püsimiseks vajalikud teenused – olgu selleks nõustamine, tööalane rehabilitatsioon või töökoha kohandamine – töötukassast, Sotsiaalkindlustusamet pakub aga tuge neile inimestele, kellel töövõime puudub.
Mis puutub rehabilitatsiooniplaanide tegemisse, siis praegusele korrale on õigusega ette heidetud riigi raha tuulutamist. Tööalase rehabilitatsiooni saamiseks ei ole enam vaja kõigepealt minna plaani koostama. Rehabilitatsioonivajadust nagu kõigi teistegi tööturuteenuste vajadust hindab väljaõppe saanud töötukassa juhtumikorraldaja. Koostöös kliendiga lepitakse kokku rehabilitatsiooniteenuste saamine või -programmis osalemine. Tervist taastavate teenuste maht ja valik peaksid märgatavalt suurenema ning mõistagi tuleb lähtuda inimesest ja tema vajadusest. Osalise töövõimega inimesed, kes hakkavad töötukassa kaudu rehabilitatsiooniteenust saama, võivad edaspidi saada töövõimet toetavaid, tervist paremaks tegevaid teenuseid praeguse 483 euro asemel kuni 1500 euro eest aastas. Neid saavad nii tööd otsivad kui ka tööl käivad inimesed. Sotsiaaldemokraatide pealekäimisel tagatakse rehabilitatsiooniteenused ka neile vähenenud töövõimega inimestele, kes aktiivsusnõudeid ei täida. Kaotatud on õppurite vanusepiir. Algselt kavandati õppimist aktiivsusnõude puhul arvestada vaid kuni 31. eluaastani. Töötukassal on kavas hakata maksma Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest töölesõidutoetust, kui erivajadusega töötaja ei saa kasutada ühistransporti. On oluline, et töötukassa teeb aktiivselt koostööd kohalike omavalitsustega ning leiab nendega koostöös lahendused sotsiaalteenuste osutamiseks. Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest plaanitakse toetada kohalike omavalitsuste teenuste arendamist ja kättesaadavust. Nimelt on omavalitsustele ette nähtud kopsakas rahasüst, et toetada teenuste osutamist erivajadusega inimestele.
Ärme jätame osalise töövõimega inimesi tööotsingul omapead võitlema! Ma kordan seda, mida ma ütlesin eelmise seaduseelnõu arutelul fraktsiooni nimel rääkides: paljusid meie fraktsiooni liikmeid veenis töövõimereformi kahe eelnõu poolt hääletama olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu siin saalis 6. novembril. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun veel fraktsioonide esindajate kõnesoove! Neid ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 693 lõpphääletuse ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, kuna eelnõu 693 ei nõua koosseisu häälteenamust, siis me enne hääletamist kohaloleku kontrolli ei tee. Seega panen lõpphääletusele eelnõu 693. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 52 ja vastu 32 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduste ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 693 on seadusena vastu võetud. Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


5. 15:27 Riikliku matusetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (726 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume neljanda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku matusetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 726 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Soovivad. Avan läbirääkimised. Suur au on paluda Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Marika Tuus-Laul. Kas kaheksa minutit?

Marika Tuus-Laul

Ei no vaatame.
Austatud juhataja! Head kolleegid! Tahan siiski mõne sõna enne selle seaduse vastuvõtmist Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel öelda. Keskerakonna fraktsioon toetab seda eelnõu, kuid me arvame, et sellega astutakse siiski väga lühikene samm, liiga lühikene samm. Seletuskirjas on täiesti eksitavalt öeldud, et tegemist on riikliku matusetoetuse maksmise taastamisega, mis on sisult sarnane enne 1. juulit 2009 kehtinud riikliku matusetoetuse seaduses sätestatuga. See on vale. Sarnasusega pole siin küll tegemist, see on täiesti vale, sest siis maksti matusetoetust kõigile, kelle perekonda oli lähedase lahkumise õnnetus tabanud ja kes esitasid avalduse. See oli universaalne toetus, faktist tulenev toetus, nagu ka näiteks sünnitoetus. Nüüd aga hakatakse maksma matusetoetust vaid neile, kes on saanud aastas vähemalt korra toimetulekutoetust. Siin on ikkagi väga oluline erinevus. Selle seaduse alusel on matusetoetuse saajate võimalik arv alla 1% kõigist Eesti elanikest, veidi üle 1000 inimese. Mõjutatud sihtrühm on väike, öeldakse ka seletuskirjas.
Nii et see, mis me praegu siin teeme, aitab siiski väga väheseid inimesi. Ilmselt loodetakse, et inimesed, kes selle teemaga kokku ei puutu, kuulevad sellest kuskilt ja arvavad, et ahah, valitsus toob matusetoetuse tagasi. Tegelikult ei tule see toetus tagasi. Kui praegune valitsus saab matusetoetusest aru nii, et ainult toimetulekutoetuse saajad on vaesed ja vajavad seda toetust, siis mõelgem ikka, kui palju tegelikult on Eestis vaeseid inimesi, kes ei saa toimetulekutoetust ega saaks ju ka matusetoetust. Me teame kõik, et suhtelises vaesuses elab umbes 18,7% inimestest ehk 278 000 inimest ja absoluutses vaesuses ligi 100 000 inimest, aga paljud vaesed ei saa toimetulekutoetust. Kui sellist peret tabab õnnetus ja matused on majas, siis ollaksegi probleemi ees, kust see raha võetakse. Matused on ju väga kallid ja ega eakad enam n-ö kirsturaha ka ei korja. Nendel ei ole see lihtsalt võimalik, sest pensionid on väikesed, midagi kõrvale panna ei ole ja kunagised säästud on ka rahareformi tõttu ju kadunud.
Nii et ausalt öeldes on natukene piinlik sel teemal rääkida, aga ma arvan, et veelgi piinlikum peaks olema sellel võimuliidul, kes kirsturaha viis aastat tagasi ära kaotas. Ma tahan teile veel kord meenutada, et aastal 1993, kui Eesti riik oli väga-väga vaene, võeti vastu matusetoetuse määramise ja maksmise kord. Eesti riik sai siis seda toetust maksta. Toon teile näite, et aastal 1993 oli riigieelarve 262 miljonit eurot ehk 4,1 miljardit krooni. Nüüd, kui meie aastaeelarve on 8,4 miljardit eurot, anname matusetoetuse tagasi vaid alla 1%-le inimestest ja oleme veel uhked ka selle üle. Loomulikult oleks viimane aeg võtta vähemaks ka matuseteenuste ja -tarvete käibemaksu, mille me masu ajal tõstsime 5%-lt 18%-le ja siis 20%-le. Matused on kallid ja kõik teenused, mis sellega on seotud, on väga-väga kallid. Ma arvan, et valitsusel oleks aeg loobuda inimeste õnnetuste, inimeste surmade pealt teenimisest. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Etti Kagarovi! Palun end valmis panna teiste fraktsioonide esindajatel, kui neil soovi on!

Etti Kagarov

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kuigi oleme surelikud, tundub surm meile kauge ja ootamatuna ning lähedase inimese lahkumine ebaõiglasena. Inimesed tunnevad ennast surmaga seotud olukorras abituna. Riikliku matusetoetuse maksmine füüsilistele isikutele lõpetati 2009. aastal majanduskriisist tuleneva riigieelarveliste vahendite kokkuhoiu tõttu. Kohalikele omavalitsustele jätkati toetuse maksmist tundmatu või omasteta surnu matmisega seotud kulude kompenseerimiseks. Käesoleva eelnõu eesmärk ongi toetada majanduslikult vähekindlustatud isikuid sellega, et taastatakse riikliku matusetoetuse maksmine. Siiski ei hakata seda maksma kõigile, vaid üksnes nendele, kes kuuluvad toimetulekutoetust saanud perekonda sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses. See omakorda tähendab, et nad on saanud aasta jooksul vähemalt ühe korra toimetulekutoetust. Selle lahenduse positiivne külg on asjaolu, et toetust on võimalik maksta matuse korraldajale enne matuse toimumist. 250 eurot ei ole suur summa, kuid see katab matuseteenuseid osutavate ettevõtete hindu arvestades matuse korraldamise minimaalsed kulud. Kuigi ma olen nõus eelkõnelejaga, et eelnõu puudutab arvestuslikult ja protsentuaalselt väheseid inimesi, on ta suureks abiks just vähekindlustatud ja puudust kannatavatele inimestele ning aitab neid inimesi raskel hetkel.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon toetab selle eelnõu seadusena vastuvõtmist. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Marko Pomerantsi!

Marko Pomerants

Hea eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Abiks ikka! IRL toetab selle eelnõu seadusena vastuvõtmist. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Kas on veel kõnesoove? Ei ole, sulgen läbirääkimised. Võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 726. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 70 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku matusetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 726 on seadusena vastu võetud. Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


6. 15:36 Riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (727 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume viienda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 727 kolmas lugemine. Fraktsioonide esindajad, kas soovite läbirääkimisi pidada? Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Etti Kagarovi!

Etti Kagarov

Hea istungi juhataja! Head riigikogulased! Eestimaa lastekodudes elab üle 1000 lapse. See on vaieldamatult liiga suur arv meie väikeses riigis. Lapse parima arengu tagamiseks on alati olnud esmatähtis perekond ja ta ka jääb selleks. Samas peab perekond olema lapsele turvaline, teda toetav ja püsiv. Ilma perekonna toetuseta on palju keerulisem luua lapsele keskkonda, mis aitaks tal kasvada elus hästi toime tulevaks inimeseks. Vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsed vajavad enamat kui normaalseid materiaalseid tingimusi. Laps vajab eakohase arengu jaoks vahetut ja püsivat vanemlikku suhet vastutustundliku isikuga. See on kõige olulisem sotsiaalne suhe varases lapseeas. Isegi siis, kui muu keskkond on toetav, tekitab kiindumussuhte puudumine lapsele stressi, mõjutades tema tervist ja psüühilist arengut. Kui lapsel on varases lapseeas olnud raskusi lähisuhte loomisega, väljendub see hiljem meeleolu kõikumises, käitumisoskuse ja sotsiaalse suhtlemise oskuse häiretes. Samuti esinevad puudujäägid sobivas ealises käitumises ning täiskasvanute ja eakatega suheldes.
45 euro võrra kerkiv toetus on väga oluline abi neile pühendunud hooldusperedele, kes jagavad lastele armastust, toetust ja juhatust, pakkudes neile positiivseid väljavaateid tulevikuks. Riik maksab seda toetust ligi 2000 lapsele. Kui arvestada, et uuest aastast suureneb ka universaalne lapsetoetus 45 euroni, siis kokku hakkab pere saama 285 eurot lapse kohta. Ka asenduskodud kindlustavad lapsele hoole ja armastuse, aga peres kasvamine annab paremaid tulemusi, sest seal on võimalik lapsele rohkem tähelepanu pöörata. Tänan veel kord sotsiaalkaitseminister Helmen Kütti, kes suutis leida valitsuskabinetis hooldusperede jaoks toetust! Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu! Kas on veel soove kõnelda? Ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 727 lõpphääletuse ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 727. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
70 Riigikogu liiget on poolt, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 727 on vastu võetud. Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


7. 15:41 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu (745 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume kuuenda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu 745 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Mul on suur au paluda Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja, maaelukomisjoni esimees Kalvi Kõva!

Kalvi Kõva

Hea Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Olgu öeldud, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu on eeskätt ju see eelnõu, mis näeb ette rakendusakti maaelu arengukava toetuste ja otsetoetuste rakendamiseks tulevasel finantsperioodil. Me rakendame järgmisel perioodil kahe samba peale kokku 992 miljonit eurot maaelu arengukava vahendeid ja 1,009 miljardit eurot otsetoetuste vahendeid. Olgu öeldud, et mõni päev tagasi lisas Euroopa Komisjon otsetoetuste summale veel 6,9 miljonit eurot meie piimatootjate jaoks, eeskätt seoses majandussanktsioonidega, mille tõttu on piimatootjad praegu raskes seisus.
Me teame, et kui otsetoetused vajavad meil veel Euroopa Liidu kontekstis keskmisele järeleaitamist, siis maaelutoetusi saame perioodi jooksul põllumajandusmaa hektari kohta tublisti üle Euroopa Liidu keskmise. Kui Euroopa Liidu keskmine on umbes 570 eurot maaelu arengukava toetusi hektari kohta, siis Eesti saab 839 eurot põllumajandusmaa hektari kohta. Olgu öeldud, et kui otsetoetused peaksid tagama meie põllumajandustootjatele stabiilse sissetuleku, siis maaelu arengukava toetuste kaudu tagame sektori pikaajalise konkurentsivõime. Võtmeküsimus on see, kuidas anda põllumajandussektorile tõuge, mille tulemusel väheneks sõltuvus toetustest, ning kuidas saada suurem osa sissetulekust just turult. Sellesse valdkonda saabki panustada maaelu arengukava abil. Olgu öeldud, et praeguse koalitsiooni ajal on tõstetud otsetoetuste sambast ehk esimesest sambast märkimisväärne hulk vahendeid teise sambasse, soodustamaks seda, et põllumajandustootjad ei sõltuks nii palju toetustest, vaid saavutaksid suurema konkurentsivõime.
Mõni sõna ka nendest kahest sambast. Otsetoetuste puhul toon välja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna arvates tähtsamad märksõnad. Meie arvates on oluline, et maal oleks töökohti ning iga talu ja suits annaks ühe töökoha. On rõõm öelda, et me järgmisel perioodil suurendame ammlehma kasvatamise toetust kõigil neil, kellel on kuni 25 ammlehma või lehmmullikat. Samuti suureneb piimalehma kasvatamise toetus nendel ebasoodsamates tingimustes olevatel piimatootjatel, kellel on karjas vähem kui 100 piimalehma, kuid ka nendel, kellel on üle 100 lehma, aga kes asuvad saartel, kus ei ole lähedal piimatööstust. Samuti suureneb ute- ja kitsekasvatamise toetus kõigil neil, kellel on vähemalt 10–100 looma karjas. Ka on suur rõõm selle üle, et tulevasel perioodil pööratakse palju tähelepanu alustavatele põllumajandustootjatele ehk noortele, kes on kuni 40-aastased. Nad võivad saada kuni 25% suuremat ÜPT määra ühe hektari kohta.
Nüüd veel maaelu arengukavast. Arvan, et maaettevõtlus ja kohalik algatus on just see põhiküsimus, kuidas kohalikke ressursse senisest oskuslikumalt ära kasutada töökohtade loomiseks ja elukeskkonna parendamiseks. Ma arvan, et järgmisel perioodil see 992 miljonit eurot, mis maaelu arengukava abil rakendub, just neid võimalusi pakub. Suur aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Nii. Protseduuriline küsimus, palun, Jürgen Ligi!

Jürgen Ligi

Aitäh! Mul on, jah, protseduuriline küsimus. Vähemalt juba kolmas eelnõu järjest on selline, mille on esitanud valitsus ja mille esitaja olen olnud ka mina. Kas vahepeal on kodukord muutunud, et iga kord, kui sõna võetakse, tuleb oma parteid tänada? Kas see on mingi kodukorra nõue, et kui valitsus on esitanud eelnõu, siis kõnepidaja peab oma parteid tänama?

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Otseselt sellist nõuet küll ei ole, aga see ei ole ka keelatud, järelikult on lubatud. Juhan Parts, palun, protseduuriline küsimus!

Juhan Parts

Aitäh! Ma tahan lihtsalt noort kolleegi härra Ligi koolitada: meil on kujunemas tava, et tuleb tänada Reformierakonda. (Naer.)

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Teeme nii, head ametikaaslased, et läheme nüüd kindlalt istungiga edasi. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Helir-Valdor Seederi!

Helir-Valdor Seeder

Austatud kolleegid! Mul ei olnud plaani võtta Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel sõna, kuna Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon toetab selle eelnõu seadusena vastuvõtmist. Aga eelkõneleja sõnavõtt innustas ka mind sõna võtma, et täpsustada mõningaid väiteid ja siit puldist öeldud arve. Otsetoetusi on Euroopa Komisjoni otsusega piimandussektori kriisi tõttu enam kui 6 miljoni võrra suurendatud, mis on positiivne samm. Samas on valitsuskoalitsioon otsustanud uue perioodi jooksul, aastatel 2014–2020, otsetoetustest 70 miljonit eurot ära võtta ja kanda üle maaelu arengukava rahastamisse. Nii et praegune valitsuskoalitsioon võtab otsetoetustest ära 70 miljonit eurot ja Euroopa Komisjon otsustab 6,9 miljonit eurot juurde panna. Olgu see selguse huvides kõigile välja öeldud.
Maaelu arengukava kohta, mida siin toodi esile kui ühte suuremat sellist arengukava, rahastatuna ühe hektari kohta, tahan öelda, et selline mõõtühik – maaelu arengukava rahastamine hektari kohta – on väga kummaline ja ma julgen öelda, et naeruväärne. Kes teab maaelu arengukava sisu, see teab, et seal on Leader-tegevused, millest enamik ei ole üldse seotud põllumajanduse, põllumajandusmaa, maaharimise ega loomapidamisega. Maaelu mitmekesistamise meetmed on mõeldud mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele. Eelmisel perioodil läks 50% kogu sellest rahast turismile. On kummaline mõõta turismitalude investeeringuid näiteks rahaeraldisega hektari kohta ja on kahetsusväärne, et neid mõõtühikuid sellisel kujul esitatakse. Mina ei oska siit küll muud välja lugeda kui avalikkuse eksitamist.
Edasi, maaelu kaasrahastamine on peaaegu minimaalsel tasemel, välja arvatud mõned meetmed. Mina ei tea, kas veel mõnes Euroopa Liidu riigis maaelu arengukava nii vähesel määral oma riigi eelarvest kaasrahastatakse kui Eesti riigis. Aga igal juhul on kaasrahastus väiksem kui meie lähinaabritel, kes on meie kõige suuremad ja vahetumad konkurendid siseturul. Seda on tunduvalt vähem kui Soomes ja Rootsis ning ka vähem kui Lätis ja Leedus.
Selline on olukord maaelu arengukava ja otsetoetuste rahastamisega, mis täna menetletava seaduseelnõu seadusena vastuvõtmise järel avatakse. Üks märkus veel. Me võtame selle seaduseelnõu vastu selleks, et avada nii otsetoetuste kui ka maaelu arengukava rahastamine Eesti riigi vastutusel ja riisikol. Nii mõnedki meetmed võivad hiljem osutuda Euroopa õigusega vastuolus olevaks, sest läbirääkimised käivad ja Eesti Vabariigi maaelu arengukava ei ole veel saanud Euroopa Komisjoni heakskiitu. Nii et kui tekib olukord, kus Euroopa Komisjon hiljem leiab, et Eestis juba rakendatud üks või teine meede on vastuolus Euroopa Liidu õigusega, ja kui on tegemist keelatud riigiabiga, siis tuleb meil loomulikult ka sanktsioonidega arvestada ning see võib endaga kaasa tuua nõudeid Eesti riigile. See oli see sõnum, mis jäi eelkõneleja ettekandest välja. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Tarmo Tamme!

Tarmo Tamm

Juhataja! Head kolleegid! Ka minul nagu kolleeg Seederilgi ei olnud plaani siia ette tulla. Aga kuulsin nüüd seda juttu, justkui Euroopa Liidust saadud 6,9 miljonit eurot lisaraha päästaksid ära Eesti põllumehe ja Eesti piimandusturu. Sõbrad, samasuguse raha said ka leedulased ja lätlased. See ebavõrdsus, mis valitseb meie ning Leedu ja Läti vahel, jääb endiselt kehtima. Ma võin sulle, hea kolleeg Kalvi, öelda, et sellel aastal toetas Läti täiendavalt oma põllumehi circa 50 miljoni euroga. Järgmisel aastal on neil koalitsioonilepingusse kirjutatud selleks 32 miljonit eurot. Me oleme ühel turul, aga Eesti riigil ei ole sellel aastal selle jaoks raha eraldatud, ka järgmise aasta eelarves ei ole selle jaoks raha eraldatud. Kuidas Eesti põllumees peaks ühisel Euroopa põllumajandusturul konkureerima, kui konkurentsitingimused on täiesti erinevad? Ei ole mõtet rääkida Euroopa Liidu rahast, sest Euroopa Liidu keskmisega võrreldes me saame toetusi nagunii vähem. Kui mina oleksin sotsiaaldemokraat, siis ma küll häbeneksin, sest sotsiaaldemokraadid pole valitsuses mitte mingisugust toetust saanud ei oma ministrile ega Eesti põllumehele. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 745 lõpphääletuse ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 745. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 67 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu 745 on seadusena vastu võetud. Kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


8. 15:55 Kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu (744 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume seitsmenda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu 744 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Ei soovi, läbirääkimisi ei avata. Võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 744. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Kõik hääletanud 67 Riigikogu liiget olid poolt, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Vabariigi Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu 744 on seadusena vastu võetud. Seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


9. 15:56 Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (728 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume kaheksanda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse ... Lauri Luik, palun! Ma sain aru, et teil on protseduuriline küsimus. Üks hetk! Me oleme kaheksanda päevakorrapunkti juures. See on Vabariigi Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 728 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Lauri Luige!

Lauri Luik

Hea juhataja! Head kolleegid! Seaduseelnõu eesmärk on aidata vajaduspõhiselt neid tudengeid, kellel on oma leibkonna vahenditega ülikoolis õpingute ajal raske toime tulla. Vajaduspõhiste õppetoetuste süsteem põhineb üliõpilase majanduslikul vajadusel ja puudutab vaid neid üliõpilasi, kelle perekonna majanduslik olukord ei võimalda neil ligipääsu kõrgharidusele. Vajaduspõhise õppetoetuse väljatöötamisest alates oleme rõhutanud, et toetuse eesmärk on toetada ja soodustada just püsivalt väiksema sissetulekuga peredest pärit noorte kõrghariduse omandamist. Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel võetakse praegu aluseks perekonna eelmise kalendriaasta maksuandmed. Seadusmuudatusega loodav vajaduspõhine eritoetuse fond on aga mõeldud üliõpilastele, kelle sissetulek registriandmete järgi ületas vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise ajal sissetuleku kehtestatud ülempiiri, kuid kelle majanduslik olukord on ootamatult halvenenud. 135-eurost eritoetust on võimalik taotleda kord semestri jooksul. Kavandatavasse vajaduspõhise eritoetuse fondi esitatavaid taotlusi hakkavad menetlema ülikoolid, sest neil on kõige rohkem teavet ja neil on võimalik küsida üliõpilastelt lisadokumente.
Oluline on mainida, et nagu vajaduspõhist õppetoetust ei arvestata ka üliõpilase vajaduspõhist eritoetust toimetulekutoetuse määramisel sissetuleku hulka. Seadusmuudatuse tulemusel saavad vajaduspõhist õppetoetust taotleda kõik täiskoormusega õppivad tudengid, kes on õppekava täitnud senise 100% asemel vähemalt 75% ulatuses. Paindlikuma lähenemise oleme valinud seetõttu, et uuringute kohaselt on üliõpilastel raskusi õppetoetuse saamise aluseks oleva 100%-lise õppekava täitmisega. Vajaduspõhise õppetoetuse peamine eesmärk on arvestada õppuri sotsiaal-majanduslikku olukorda, mistõttu nõuame küll ka edaspidi täiskoormusega õppimist, kuid oleme otsustanud muuta õppemahu nõuet paindlikumaks, langetades seda 100%-lt 75%-le.
Meie soov on tagada tublidele õppuritele võimalused omandada kõrgharidus nii, et majanduslik olukord ei oleks takistuseks. Seda eesmärki see eelnõu ka täidab. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Liisa-Ly Pakosta!

Liisa-Ly Pakosta

Head inimesed! Üks suuremaid ja pikaajalisema mõjuga otsuseid, mis me selles saalis selle koosseisu jooksul oleme vastu võtnud, puudutab tasuta kõrgharidust. Eesti läks nagu ka Põhjamaad üle tasuta kõrgharidusele ühel väga lihtsal põhjusel: me vajame kvaliteetset kõrgharidust, sõltumata perede majanduslikust toimetulekust. Vajaduspõhiste õppetoetuste süsteem on üks osa tasuta kõrghariduse paketist, et toetada seda eesmärki – kvaliteetne kõrgharidus, sõltumata perekondade sissetulekust. See eelnõu, mis täna on jõudnud kolmandale lugemisele, täpsustab üksikuid detaile vajaduspõhiste õppetoetuste kehtestamise järel. See, et selles süsteemis on kohendamist vaja, oli teada juba õppetoetuste seaduse vastuvõtmise hetkel, sest esmakordselt Eesti Vabariigi ajaloos oli tegemist süsteemse lähenemisega vajaduspõhistele õppetoetustele.
Kolleeg Lauri Luik rääkis olulisemad asjad ära. Ma ühe paranduse endale siiski luban. Nimelt on ülikoolid ka senimaani maksnud eritoetusi hädas olevatele tudengitele. See õigus neid toetusi ise määrata on ülikoolidel olnud. Eelnõu pisut täpsustab seda korda ja asetab omavahel paremasse suhtesse vajaduspõhised õppetoetused ja vajaduspõhised eritoetused. Paremasse suhtesse küll, olgem ausad, riigieelarve poolt vaadatuna, mitte ilmtingimata tudengi poolt vaadatuna. Jah, see eelnõu muudab paindlikumaks ka vajaduspõhiste õppetoetuste taotlemise ja viib tegelikkuses väljakujunenud olukorra seadusesse, see puudutab seda 75% nõuet. Senimaani oli sel puhul ülikoolidel õigus seda nõuet rakendada, mida ülikoolid ka palju kasutasid. Nüüd on see toodud seaduseelnõusse.
See on hea eelnõu ja ma kutsun kõiki üles selle poolt hääletama. Ka Isamaa ja Res Publica Liit toetab seda eelnõu. Ent siiski ei saa opositsiooni nimel jätta mainimata ühte murekohta, mida eelkõneleja arusaadavatel põhjustel ei nimetanud. Ma vaatan murelikult, kui vähe ja kui väikese mõjuga eelnõusid on minister Ossinovski juhitavast Haridus- ja Teadusministeeriumist Riigikogu saali tulnud. Ka see eelnõu, mis käsitleb tegelikult ainult paari tehnilist punkti, tehti kultuurikomisjonis suures osas ümber. Ma tunnistan, et tervitasin vaimustunult Ossinovski asumist haridusministri kohale, tehes seda avalikult internetis. Ma lootsin, et uus äge minister teeb neid asju, mida ühiskond on senimaani oodanud, aga mida mitmel põhjusel pole tehtud. Tunnistan, et see on olnud täielik pettumus. Vaadates tänast kuupäeva ja seda aega, mis on valimisteni jäänud, ei ole mul optimismiks erilist põhjust. Loomulikult hääletagem selle eelnõu poolt. Aga kui see jääb nüüd minister Ossinovski võimete laeks, siis on seda küll väga vähe. Aitäh teile!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Mart Meri!

Mart Meri

Head kolleegid! Rõõm on tõdeda, et Eesti õppetoetussüsteem muutub paindlikumaks, sotsiaalsemaks ja täidab seeläbi paremini oma peamist ülesannet – kergendada ülikoolis õppimist ka neil noortel, kellel see majandusliku kitsikuse tõttu võiks muidu takistatud olla. Kehtiv õppetoetuste süsteem, mille Riigikogu umbes kaks aastat tagasi, 2012. aasta detsembris vastu võttis, oli varasemast olukorrast kahtlemata pikk samm edasi, aga see süsteem osutus ka paraku masinlikuks, tekitades tõrkeid just nimelt õiguse ja õigluse piirimail. Puhas masinlik süsteem võib olla küll mugav tootmisliini operaatorile, aga kui seda rakendada inimeste suhtes, tekivad varem või hiljem tõrked. Need tekivad just seal, kus justkui on õigus, mis aga ei rakendu ja õiglus jääb saavutamata, sest automaat kõrvalekaldeid ei tunnista, olgu ta nii innovatiivne kui tahes.
Kaks aastat tagasi saime üliõpilaskondade liidult asjakohaseid soovitusi, hoiatusi ja ettepanekuid, aga parlamendi enamuse tollaseid seisukohti need ei kõigutanud. Nüüd on hea meel tunnistada, et kõik see, mida ka meie opositsioonis olles rääkisime, saab teoks. Eelnõuga on süsteem juurde saamas rohkem inimlikku mõõdet. See ei tähenda midagi muud, kui et erandlikes olukordades vajaduspõhise toetuse taotluste menetlemisel aitab lahendust leida inimlik kaalutlusvõime, mitte masinlik kalkuleerimine.
Eelnõu teisel lugemisel arvas üks lugupeetav kolleeg millegipärast, et need on suhteliselt tühised korrektsioonid. Mina sellega päri ei ole. Vaatame arvestusi. Kehtiva süsteemi jätkudes saaks järgmisel aastal vajaduspõhist õppetoetust umbes 3000 tudengit. Kui seame siinse eelnõuga sisse eritoetuse, lisanduks toetusesaajate hulka semestris 500 tudengit. See tähendab ju võimaluste märkimisväärset kasvu. Teise olulise muudatusega, nõutava õppemahu vähendamisega, lisanduks järgmisel aastal hinnanguliselt 700 toetusetaotlejat. Aastaks 2018 oleks tudengeid, kellel eelnõu abil avaneks õigustatud ligipääs toetusele, hinnanguliselt juba 2500. Arvestus näitab, et eelnõu suurendab toetusesaajate hulka aastaks 2018 rohkem kui kolmandiku võrra.
See on arukas, õiglane ja paljude tublide noorte ülikooliõpinguid toetav eelnõu, millele sotsiaaldemokraadid rõõmuga oma poolthääle annavad. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 728 lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 728. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 70 Riigikogu liiget, 1 on vastu ja erapooletuks ei jäänud keegi. Vabariigi Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 728 on seadusena vastu võetud. Kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


10. 16:09 Sotsiaalmaksuseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (729 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Üheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 729 kolmas lugemine. Näete, kui ilusasti läheb – 728 ja 729. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Ei soovi, läbirääkimisi ei avata. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 729. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 73 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 729 on seadusena vastu võetud. Üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


11. 16:10 2015. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (730 SE) teine lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, oleme jõudnud kümnenda päevakorrapunkti juurde. Algab eelnõu 730, Vabariigi Valitsuse algatatud 2015. aasta riigieelarve seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Rannar Vassiljevi!

Rannar Vassiljev

Head kolleegid! Austatud istungi juhataja! Annan lühikese ülevaate sellest, mis on vahepeal toimunud selle seaduseelnõu menetlemisel, mida tähistavad järjekorranumber 730 ja tähed SE, ehk 2015. aasta riigieelarve seaduse eelnõu menetlemisel, võrreldes selle ajaga, kui seda eelnõu arutati esimesel lugemisel, mis toimus täiskogus mäletatavasti 22. oktoobril. Tookord määrati muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. november kell 17.15. Saabunud muudatusettepanekutest teen ma lühikese ülevaate oma ettekande teises pooles.
Komisjon arutas riigieelarve seaduse eelnõu 3., 4., 10., 11. ja 13. novembril. Nüüdseks on riigieelarve seaduse eelnõu menetlemise käigus kuulatud ära kõik ministrid. Teoreetiliselt oli ka nendel Riigikogu liikmetel, kes rahanduskomisjoni ei kuulu, aga kes teema vastu huvi tunnevad ja kelle enda põhikomisjoni graafik oleks võimaldanud meie istungitel osaleda, võimalus ministritele küsimusi esitada. Tunnistan, et selliseid Riigikogu liikmeid ei olnud. Nii et peale rahanduskomisjoni liikmete ei ole keegi teine Riigikogu liikmetest meie komisjoni istungitel osalenud.
Suurema osa ministrite esinemisest komisjonis andsin ülevaate eelnõu esimesel lugemisel, kuna nad olid selleks ajaks juba rahanduskomisjoni ees käinud. Esimesele lugemisele järgnenud aja jooksul on meie ees käinud kolm ministrit: majandus- ja taristuminister Urve Palo, tervise- ja tööminister Urmas Kruuse ning väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling. Majandus- ja taristuminister oli meie ees 3. novembril. Sel istungil arutati mitmeid valdkonna teemasid, pikemalt peatuti raudtee rahastamisel. Jutuks tuli ka Estonian Airi olukord, samuti räägiti olukorrast praamiliikluses ja infrastruktuuriprojektidest, sh teede rahastamisest. Kui meie komisjonis oli Urmas Kruuse, siis olid põhilised teemad toimetulekutoetused, töötuskindlustusmakse vähenemine, aga ka vähiennetus, arstide palgakokkulepped ja perearstikeskuste tulevik seoses Euroopa Liidu vahenditega. Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sullinguga räägiti KredExi ja EAS-i toetustest. Lisaks tagastamatule abile oli kõne all finantsinstrumentide tekkimine järgmisel finantsperioodil ja nende kasutamine, aga ka näiteks teadus- ja arenduskeskuste rahastamine ning Eesti osalemine Expol.
Peale ministrite on kõnealuse teemavaldkonna arutamiseks meiega kohtunud ka Eesti Panga asepresident Madis Müller, nimelt 3. novembril. 13. novembril oli meil kohtumine kohalike omavalitsuste liitude esindajatega. Arutelu all oli põhiliselt kaks teemat: kohalike omavalitsuste tulubaas ja erimärgistatud kütuse kaotamisega seotud kompensatsioonimehhanismide väljatöötamine. 11. novembril sai rahanduskomisjon ülevaate riigi reservide hetkeseisust.
Nüüd räägin põgusalt muudatusettepanekutest. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 5. novembriks, esitasid Riigikogu liikmed ja fraktsioonid eelnõu kohta kokku 23 muudatusettepanekut. Muudatusettepanekute selgitused on toodud muudatusettepanekute loetelus, kus on kirjas, mida eelnõu esitajad ühe või teise muudatusettepaneku all on silmas pidanud. Rahanduskomisjon ise koostas ühe ettepaneku, mis nägi peamiselt ette tehnilisi muudatusi mitme ministeeriumi valitsemisala sees, täpsustati ka tekstiparagrahve. Komisjoni muudatusettepanek on koostatud ministeeriumidest saadud lisainfo alusel ning konkreetsed selgitused on muudatusettepanekute loetelus lisatud iga muudatuse alapunkti juurde.
Suurem osa neist muudatustest, nagu ma mainisin, on tehnilised, paljud on seotud ministeeriumide palgakulude viimisega õigele reale. Kipub nii olema, et täpne palgatõus selgub alles viimastel valitsuse istungitel ja osa ministeeriume, kus need palgatõususummad on eri eelarveridadel, ei pruugi suuta õiget arvu eelarve esitamise ajaks õige rea peale tõsta. See on olnud tavapärane praktika, mis leidis ka sel aastal kinnitust. Üks võib-olla olulisem ja sisulisem muudatusettepanek, mis komisjoni muudatusettepanekute hulgas oli, on riigipiiri jaoks lisavahendite suunamine, seda raha on kokku peaaegu 2 miljonit eurot.
Räägin lühidalt fraktsioonidelt ja Riigikogu liikmetelt laekunud muudatusettepanekutest. Nagu ma mainisin, on need kõigile kättesaadavad ja samamoodi on kättesaadavad nende põhjendused. Kahjuks ükski neist ettepanekutest komisjoni enamuse toetust ei leidnud. Üldiselt olid põhjused katteallikates. Katteallikaks oli pakutud Vabariigi Valitsuse reservi. Sealt on aga Rahandusministeeriumi väitel plaanitud teha kulutusi, mis muudavad selle pildi natuke erinevaks sellest, mis esimesel pilgul tundub. Sealt on ette nähtud teha tagasimakseid Euroopa Liidule, rahastada IT-agentuuri RKAS-i kaudu, ka näiteks rahastada Siseministeeriumile tõstukautode soetamist ning talvise navigatsiooni kulutusi. Seetõttu reaalne reserv, mis jääks n-ö ettenägematuteks kuludeks, on märkimisväärselt väiksem kui riigieelarves reservi rea peal esitatud summa.
Samuti oli katteallikana ette nähtud, et võiks ära jätta tulumaksu määra langetamise. Teatavasti langeb 2015. aastast tulumaksu määr 21%-lt 20%-le. Otsus ise tehti juba palju aega tagasi, 2011. aastal, aga see jõustub järgmisel aastal. Üks põhjendus, miks selle ärajätmise suhtes kriitiline oldi, on see, et reaalselt on tulumaksu määra alanemiseni jäänud vähem kui kaks kuud, nii et tõenäoliselt ei oleks ajaperspektiiv väga mõistlik, selleks et tulumaks uuesti 21%-le tõsta. Kuigi, mis siin salata, komisjonis toodi meile ajaloost näiteid, kui maksumäärasid on tõstetud veel kiiremini, tegelikult lausa eelarveaasta keskel.
Nüüd komisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud. Rahanduskomisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada (selle poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 1 ja erapooletuks ei jäänud keegi). Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks tegi rahanduskomisjon ettepaneku määrata 27. november kell 17.15. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Teile on tublisti küsimusi. Lähemegi küsimuste juurde. Kalev Kallo, palun!

Kalev Kallo

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab teie ettekande eelviimast lõiku, nimelt seda, et alates järgmisest aastast alaneb tulumaks 1% ja eelarvest jääb siis puudu ligi 70 miljonit eurot. Kas see eelarvest n-ö väljaminev 70 miljonit eurot ei ole kuidagi mõjutanud eelarvepositsiooni, kõik valdkonnad on saanud eelarves piisavalt raha ja sellest 70 miljonist eurost võibki vabalt loobuda? Või oleks siiski selle 70 miljoni euro eelarvesse jätmine olnud mõistlikum, et väga olulisi valdkondi finantseerida?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Tulumaksu määra langetamine eelarvepositsiooni kahtlemata mõjutab, suurusjärk on siin tõesti 70 miljonit eurot ja isegi natukene miljoneid peale. Selles mõttes on tal mõju kahtlemata olemas. Kas selle rahaga oleks saanud midagi muud teha? Teoreetiliselt jah, oleks saanud. Ma ei tea, kas hea kolleeg küsis minu isiklikku arvamust või mitte, aga ma võin selle siin siiski avaldada. Ma ise leian, et selle 75 miljoni euroga mingi muu asja tegemine võiks olla tunduvalt põhjendatum. Jääme samasse valdkonda ja vaatame tööjõumakse. Sel teemal on viimasel ajal päris palju diskussiooni olnud. Kui me võrdleme ennast teiste Euroopa Liidu riikidega, siis näeme, et tegelikult on tööjõumaksud meil kõrged just madalapalgalistel. Maksukiil, millega mõõdetakse maksumäära suhet kogu tööjõukulusse, on meil keskmise palga puhul alla Euroopa keskmise. Aga näiteks kahe kolmandikuga keskmisest palgast oleme juba üle Euroopa keskmise, eespool kui Soome, Taani ja paljud teised riigid.
Kui me jääme praegu tööjõumaksude juurde, siis mulle isiklikult tundub sümpaatsem suurendada näiteks tulumaksuvaba miinimumi, mis selles eelarves ka 10 euro võrra suurenes, aga selle 70 ja natuke rohkema miljoni euro eest oleks saanud seda päris tublisti lisaks suurendada. Kuid see on koalitsioonilepingu hind. Tuleb ka tunnistada, et kõne all ei ole sellel aastal vastu võetud seadus. Mäletatavasti otsustas eelmine koalitsioon sellesama koosseisu alguses ehk 2011. aasta kevadel muu hulgas 2015. aastal tulumaksu määra langetada. See koalitsioon, mis sellel kevadel ilmavalgust nägi, seda toona tehtud otsust ümber ei teinud.

Aseesimees Jüri Ratas

Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Palun aita neid inimesi, keda seda debatti jälgides huvitab erahariduse olukord! Kust me võiksime leida 6,3 miljonit eurot, mis järgmisel aastal tuleb nii või teisiti erakoolidele leida? Kas see raha tuleb kohaliku omavalitsuse kaudu, mis, nagu Riigikohus ütles, tuleb kohalikule omavalitsusele kompenseerida, või on see rida riigieelarves haridusministeeriumi osas, mille alusel Haridus- ja Teadusministeerium toetab eraharidust otselepingutega? Kindlasti on neid, kes murelikult vaatavad, et kui seda 6,3 miljonit eurot järgmisel aastal ei ole, siis on kannataja kogu struktuuris laps, sest erakoolid on teinud oma plaanid enne Riigikohtu otsust. Kust me võiksime selle rea leida ja mida komisjon on siin otsustanud?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Komisjonis see teema arutlusel ei ole olnud, aga tõenäoliselt teise ja kolmanda lugemise vahelisel ajal me sellega tegeleme. Teema on kahtlemata aktuaalne. Võib eeldada, et kohustused tuleb täita, kuigi ma saan aru, et täpset summat veel vähemalt kohtuotsuse kujul Tallinna kohta ei ole tulnud. Aga põhimõttelise otsuse on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium teinud. See tähendab, et vähemalt 6 miljonit eurot järgmisel aastal tõesti lisaks leida tuleb. Tõe huvides tuleb siin öelda, et sellele võivad lisanduda kohtuotsustest tulenevad riigieelarve kulud, mis tähendab varasemalt n-ö saamata jäänud tulu kompenseerimist. Nii et jah, see teema üles kerkib. Olin täna sel teemal ühenduses haridus- ja teadusministriga. Koostöös Rahandusministeeriumiga on haridusministeerium saanud valmis ettepaneku, millega nad meie poole pöörduvad. Loodetavasti on võimalik see probleem lähinädalatel ära lahendada.

Aseesimees Jüri Ratas

Juhan Parts, palun!

Juhan Parts

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Esimese ja teise lugemise vahel tuli väga põhimõtteline uus informatsioon. Euroopa Komisjon sõltumatu hindajana ütleb, et valitsus on bluffinud eelarvepositsiooniga 300 miljoni euro ulatuses. Valitsus on seda kommenteerinud nii, et Euroopa Komisjon eksib. Arvestades, et peale valitsuse vaid Euroopa Komisjon võib-olla saabki olla tõsine eelarvepositsiooni hindaja, on see minu arust niivõrd tõsine vahe, et löögi all on tegelikult kogu riigirahanduse usaldusväärsus. Kas esimese ja teise lugemise vahepeal, kui see informatsioon tuli, sai komisjon selgust, mis on ikkagi niivõrd suure erinevuse põhjus? Ma tean, et räägiti SKT lõhedest jne. Me peame vajalikuks enne, kui me eelarvega edasi läheme, kaotada see valestimõistmine või need erinevused.

Rannar Vassiljev

Aitäh! Tegelikult ei tulnud see üllatusena nendele komisjoni liikmetele, kes olid riigieelarve seletuskirjaga tutvunud. Kuna see temaatika on üleval olnud, otsisin ma õige lehekülje küsimuse ajal välja. Riigieelarve seletuskirja leheküljel 15 on seda teemat kenasti kajastatud. Nii et see teema ei ole Eestis uus, see ei ole uus isegi selles mõttes, et see ei ole käesoleva aasta teema. Selle teema ajalugu ulatub aastatesse 2009 ja 2010 ehk n-ö kõikuvatesse aastatesse. Põhjus on selles, et komisjon hindab erinevalt meie SKT lõhet, mis lihtsustatult tähendab potentsiaalse SKT ja reaalse SKT vahet ning mis on oluline komponent struktuurse tasakaalu arvestamisel. Eesti kohta ütlen lihtsalt info, et seda korrigeeritakse ja koefitsient, mille korral seda lõhet tasandatakse, on 0,44. See on üks oluline põhjus.
Kui sellesse teemasse natuke sügavamale minna, siis vahe peitub ennekõike hinnangus meie tööturu olukorrale. Nimelt väidab Euroopa Komisjon lihtsustatult öeldes seda, et meie praegune tööhõive, sh tööpuudus, ongi meie potentsiaalse SKT-ga n-ö vastavuses. Nii väidetakse ennekõike seetõttu, et palgatõus on Eestis viimastel aastatel olnud suhteliselt kiire. Meie väide, õigemini Rahandusministeeriumi väide – tegelikult ka Eesti Panga väide ning IMF ja OECD on samuti meiega nõus – on see, et nii lihtsustatult asja vaadata ei ole korrektne, sest meie palgatõusu veab väliskeskkond. Ennekõike on siin põhjuseks meie põhjanaabrid. Sealt tuleb see n-ö majanduslik arvutuslik vahe, mis puudutab SKT-d ja sellest tulenevalt ka seda, millises tsüklis me täpselt oleme.
Aga teema on iseenesest vana. Rahandusministeeriumi hinnangu järgi on eelarve 0,8%-ga struktuurses ülejäägis, Euroopa Komisjoni hinnangul puudujäägis. Kui võtta aluseks Euroopa Komisjoni hinnang, siis oli 2013. aastal puudujääk veelgi suurem. Ma ütlen nüüd peast komisjonis väljatoodud numbri, mis minu meelest oli selle hinnangu järgi –1,1. Eks see ole tõlgenduse küsimus. Euroopa Komisjon ei ole meie poole pöördunud, et oma positsiooni kuidagi korrigeerida. Ka liikumine toimub meie mõistes ülejäägi suurendamise, Euroopa Komisjoni kontekstis aga puudujäägi vähendamise suunas. Nii et iseenesest mingit uudist ja suurt dramaatikat sellest kõigest tegelikult põhjust tekitada ei ole.
Lisaks veel markeerin, et ka vahe, lisaks sellele SKT lõhele, puudutab ühekordse mõjuga kulusid. Nimelt, teatavasti me kompenseerime pensionisambasse tehtud maksed neile, kes jätkasid maksmist ka siis, kui riik oma maksed pensioni teise sambasse peatas. Huvitav on see, et kui me need maksed peatasime, siis seda peeti n-ö ühekordseks meetmeks ehk seda ei arvestatud, aga nüüd, kui me oleme selle makse taastanud, ei peeta seda enam ühekordseks meetmeks. Veel kord: varem peeti seda ühekordseks leevenduseks ja see ei läinud struktuurse tasakaalu arvestusse, aga nüüd läheb. Siin on meil ka selge vaidluskoht Euroopa Komisjoniga. Neid teemasid saab komisjoniga arutada ja nende üle vaielda, aga ei ole ühtegi märget selle kohta, et me peaksime korrektiive tegema. Ma arvan, et 300 miljonit eurot sealt välja arvutada teoreetiliselt saab, aga sisuline põhjus on hoopis mujal.

Aseesimees Jüri Ratas

Sven Sester, palun!

Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma jätkan samal teemal, mille kohta küsis eelmine küsija. See olukord meenutab mulle natukene õpilast, kes tuleb matemaatikaeksamilt ja ütleb õhtul kodus, et tal on tunne, et ta sai nelja. Järgmisel päeval ütleb õpetaja, et ei, ta sai ikka kahe. Ja siis nad hakkavad vaidlema, kas ta sai nelja või kahe, aga lõpuks jääb õpetaja kaks kehtima. Tulen nüüd eelarve juurde tagasi. Vaadates Eesti eelarvenõukogu märkusi, mis on kirjas seletuskirja samal 15. leheküljel, näeme nõukogu muret selle pärast, et on suur risk, et Eesti valitsus on oma positsiooni struktuurses eelarves üle hinnanud. Mind huvitab pigem see, kus võetakse aluseks Eesti indikatsioone ja kus Euroopa Komisjoni indikatsioone. Miks Euroopa Komisjon peaks üldse tegema mingi rehnungi, analüüsi ja saama mingi lõpptulemuse, kui me lõpuks nendime, et sel ei ole mingit tähtsust, sest meil on ikka õigus?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Sellel, et Euroopa Komisjonil on oma metoodika ja seda ka rakendatakse, on väga selge põhjus. Ma arvan, et see on väga mõistlik. Kui kõik riigid omapäi neid arvutusi teeksid, siis, ma kardan, võiks ilustamist olla üsna palju. Ma ei hakka praegu ütlema, millistes piirkondades võiks seda rohkem eeldada, aga kindlasti võiks pilt Euroopa Liidus olla üsna kirju. Iseenesest on kahtlemata vajalik, et Euroopa Komisjon oma hinnangu annab. See, et meil on Euroopa Komisjoni omast erinev arvamus, ei puuduta ainult eelarvet või struktuurset tasakaalu. Meil on päris palju kohti, kus me vaidleme nüansside üle. Ma arvan, et see on täiesti normaalne protsess.
Mina, kes ma ei ole eelarvepositsioonide arvutuste autor, võiksin Riigikogu liikmena olla rahanduskomisjoni metoodika suhtes üsna kriitiline, juhul kui keegi teine seda ei toetaks. Aga me vaatasime kõiki institutsioone, kes sellele positsioonile on hinnangu andnud, õigemini on nad hinnangu andnud ennekõike just SKT lõhele. Euroopa Komisjon, IMF ja OECD on minu meelest piisavalt respekteeritavad institutsioonid ning Euroopa Komisjon on nendest ainus, kes seda niipidi tõlgendab. Ma ei näe probleemi selles, kui hinnang struktuursele tasakaalule on erinev. Ma usun, et mingil hetkel muutub majandustsükkel iseenesest selliseks, et see aastaist 2009 ja 2010 üleval olnud teema leiab lõpuks oma loomuliku lahenduse ja hinnangud sellele eelarvetsüklile ühtlustuvad. Nii et ma väga suurt probleemi siin ei näe. Tegelikult ei näe probleemi ka Euroopa Komisjon, sest ta ei ole teinud meile ühtegi märkust selle kohta, et me peaksime oma positsiooni kuidagi korrigeerima hakkama.

Aseesimees Jüri Ratas

Vladimir Velman, palun!

Vladimir Velman

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Oma kõnes te ütlesite, et kahjuks need muudatusettepanekud, mis tulid opositsioonilt, ei leidnud toetust, kuna katteallikad ei sobinud. Siin saalis on kombeks, et vanem vend ehk koalitsioon näitab kohe nooremale vennale koha kätte. Kas te oleksite nii hea ja tooksite kas või ühe näite, mis oleks see katteallikas, mis rahanduskomisjonile sobiks ja mida ta aktsepteeriks?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Mul on selles mõttes keeruline vastata, et ma peaksin vastama rahanduskomisjoni nimel, mis tähendab, et väga mitme inimese eest. Kuna me ei ole seda sellisel kujul arutanud ja veel vähem hääletanud, siis ma seda teha ei saa. Minu isiklik hinnang, mida ma siin ka väljendasin, on see, et minu arvates võiks, juhul kui sellest pikemalt ette teatada, tulumaksu määra 21%-lt 20%-le langetamisest loobumine olla iseenesest mõistlik katteallikas. Ma üldse ei varja seda, kuna see on täiesti avalik informatsioon, et ka sotsiaaldemokraadid on varem seda mõtet toetanud. Küll ei ole olnud meil võimalik seda varem katteallikana kasutada, kuna n-ö reaalne kulu tekib 2015. aastal, aga me oleme seda teemat siin saalis tõstatanud. Ma arvan, et tulumaksu määra veel edasi, 20%-lt allapoole langetada ei ole kindlasti mõistlik viis tööjõumakse alandada, sest ma arvan, et see ei ole Eesti põhiline probleem. Eriti arvestades seda, mis Euroopas laiemalt toimub, sest meie oma ühtlase tulumaksu määraga kindlasti oleme suurt sissetulekut tulumaksu mõttes vähem maksustavate riikide hulgas.

Aseesimees Jüri Ratas

Urbo Vaarmann, palun!

Urbo Vaarmann

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui ma vaatan seda muudatusettepanekute nimekirja, mis siin on, siis näen, et paljude muudatuste põhjuseks on pandud tehnilised muudatused, täpsustused, vea parandamine vms. Kas sellest võib järeldada, et valitsus jäi riigieelarve koostamisel hätta, Riigikogule esitatud dokumendid on poolikud ning neid ei ole esimesel ringil korralikult läbi töötatud?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Ma päris sellist hinnangut ei annaks. Riigikogule ja eriti rahanduskomisjonile loomulikult meeldiks, kui tehnilisi muudatusi ei tuleks või nende arv ei oleks näiteks 50, vaid neid oleks mõned üksikud. Kindlasti see kõik mingil määral annab ka hinnangut tööle, aga ma ei ütleks, et valitsus päris hätta jäi, sest tegelikult on eelarve üsna põhjalik dokument ja seesuguseid täpsustusi kipub ikka tulema. Üks põhjus on see, et vaidlusi selle üle, kui palju täpselt ühe või teise valdkonna palgafond suureneb, peetakse kuni viimaste valitsuse istungiteni. Ministeeriumidel on päris keeruline seda palgatõusu täpselt välja arvutada, sõltuvalt sellest, kus rea peal need eelistatud töötajad – on need siis õpetajad, kultuuritöötajad, päästetöötajad või politseinikud – kirjas on. Seda võib olla üsna keeruline kiirkorras teha. Nii et neid täpsustusi kipub tulema. Loomulikult meeldiks rahanduskomisjonile, kui neid parandusi oleks võimalikult vähe.

Aseesimees Jüri Ratas

Viktor Vassiljev, palun!

Viktor Vassiljev

Aitäh, härra Riigikogu esimees!

Aseesimees Jüri Ratas

Tervitame teda kindlasti.

Viktor Vassiljev

Aseesimees, jah, muidugi. Aga nagu ma juba eelmine kord ütlesin, tulevik on ju helge. Mul on selline küsimus. Riigieelarvega on konsolideeritud ka haigekassa ja töötukassa reservid. Seda tehti paar aastat tagasi ja suure pahandusega. Kui neid reserve seal ei oleks, kui suur auk siis praegu riigieelarves haigutaks?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Iseenesest see, et neid reserve haldab riigikassa, ei muuda eelarveauku tegelikult suuremaks ega väiksemaks, sest sõltumata sellest, kuidas nende varadega täpselt ringi käiakse või, õigemini, kes seda ringikäimist koordineerib, oleksid nad igal juhul valitsussektori n-ö tasakaalus sees ja arvestust nad ei suurendaks ega vähendaks. Kui ma nüüd peast ütlen, siis minu mälu järgi oli vist positiivne mõju töötukassale ja haigekassale kokku 29 miljonit eurot. Haigekassa eelarve peaks olema tasakaalus ja töötukassa oma kerges ülejäägis, kui ma praegu peast öeldes ei eksi. Teisisõnu, see mõju ei ole tegelikult väga suur, varasematel aastatel on see olnud suurem. Üks põhjus, miks mõju on vähenenud, on ka töötuskindlustusmakse langetamine 2,4%-le. Ma arvan, et see on üsna mõistlik muudatus, mille kevadine koalitsioon tegi. Töötuskindlustusmakse võiks oma loomult olla vastavuses töötukassa kulutustega, eeldusel, et sinna on piisavalt palju reserve kogutud, selleks et kriisiaastad üle elada, nagu praegu reaalne olukord on. Ma arvan, et see võiks ka edaspidi nii olla. Seda makset nimetataksegi töötuskindlustusmakseks, mitte näiteks täiendavaks tulumaksuks või sotsiaalmaksuks, just sellepärast, et see maksemäär sõltub töötukassa prognoositavatest kuludest ning seda ei otsusta mitte ainult valitsus ja Riigikogu, vaid ka tööandjad ja töövõtjad koos valitsusega. See positiivne mõju on oluliselt väiksem kui varasematel aastatel ja suurt pilti see ei mõjuta.

Aseesimees Jüri Ratas

Mihhail Korb, palun!

Mihhail Korb

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud eestkõneleja! Mul on küsimus, millele ma juba olen kuulnud eelmise finantsministri vastust, aga tahan ka teie arvamust teada. Küsimus puudutab eelarve koostamise vormi ehk seda, kuidas on eelarve kokku pandud, kuidas on read omavahel kokku liidetud, milline on seletuskiri ja muud asjad. Pean tunnistama, et aastaid tagasi oli eelarvet jälgida ja lugeda palju lihtsam. Iga kodanik, kes tegi eelarve lahti, sai oma küsimusele vastuse. Praegune eelarve vorm on ülimalt keeruline. Eelmine minister väitis, et eelarve ei ole belletristika, seda peab oskama lugeda. Aga mida teie selle kohta arvate?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Sõltumata sellest, kuidas seda täpselt vormistatakse, me päris selleni tõenäoliselt ei jõua, et kõikidel inimestel, kes eelarve lahti teevad, on võimekus selle materjaliga tutvuda. Võib-olla tutvuma ollakse võimelised, aga kõigest arusaamine jääb tõenäoliselt igal juhul mingil määral komplitseerituks, ükskõik, kuidas eelarvet täpselt teha. Siin on olnud väga palju juttu sellest, et riigieelarve ja selle täitmise aruande võrreldavaks tegemisega on edasi liigutud, need on nüüd paremini jälgitavad. Minu teada on Rahandusministeerium avatud ettepanekutele, kuidas riigieelarvet ja ka aruannet paremaks teha. See sõltub natuke ka sellest, millises vormis eelarvetega inimesed on harjunud, sest eri valdkondades ja institutsioonides kipuvad eelarved üsna erinevad olema.
Kui mina 2011. aastal siia tulin, siis eelarve vorm ja eelarvele lähenemine siin kindlasti erinesid sellest, mida ma olin Rakveres viis aastat näinud. Eks see selline harjumuse asi ole. See on natuke tunnetuslik, kui hästi jälgitav või mittejälgitav eelarve on. Aga ma arvan, et kõik ettepanekud, mis seda parandavad, on igal juhul teretulnud. Küll on mul endal tekkinud eelarveid menetledes tunne, et võib-olla võiks seletuskirjas, vähemalt selle elektroonilises vormis, olla rohkem viiteid kasutatud materjalidele. Mõned siin on, aga ma arvan, et siit annaks küll tublisti edasi minna. See eelarve koostamist n-ö tabeli formaadis põhimõtteliselt ka väga palju ei muuda, aga ma arvan, et lihtsustaks võib-olla ennekõike nendest küsimustest arusaamist, mis kipuvad aastast aastasse korduma. Võib-olla annaks seletuskirja tulevikus lihvida. See võib praegu tõesti olla liiga paberformaadi järgi koostatud, tänapäeval saaks elektrooniliselt seda loetavamaks teha.

Aseesimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, Riigikogu aseesimees! Lugupeetud komisjoni esimees! Kuidas saab ikka võimalik olla, et sotsiaaldemokraatidele kuulub rahanduskomisjoni esimehe, maaelukomisjoni esimehe ja põllumajandusministri koht, aga põllumeest pole te mitte ühegi euroga toetanud? Te pole leidnud top-up´i jaoks mitte ühtegi eurot, kuigi need toetused aitaksid meie põllumehel turukonkurentsis kuidagi hakkama saada. Ma ei tea, kas te olete mingi analüüsi teinud või olete üldse tuttavad olukorraga, millega see kõik võib järgmise aasta kevadel lõppeda. Aga minu meelest on kuritegelik rääkida, et selle jaoks ei ole raha, et raha nagu puuduks. Eile lugesin ma uudist, et Estonian Airile leiti lisaks 12 miljonit eurot. Pigem on küsimus tahtes. Miks te ei taha põllumehi toetada?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Ma hakkan pihta tagantpoolt, Estonian Airist. Riigieelarve kontekstis on need n-ö erinevad kulutused. Kahjuks on nii, et üks on finantseerimistehing, mis eelarve tasakaalu arvestusse kirja ei lähe. Teine on tavaline kulutus. Selliste kulutuste hulka kuuluvad näiteks investeeringud, nagu teede rahastamine, ja kas või koolimajade ehitamine – neid arvestatakse ka riigieelarve tasakaalu puhul. Riigieelarve kontekstis, riigirahanduse kontekstis ei ole võimalik võtta Estonian Airile minevast rahast 12 miljonit eurot ja anda põllumeestele, kuigi erasektoris võiks see täiesti reaalne olla. Kohalikes omavalitsustes see ka tegelikult võimalik ei oleks, sest üks on, nagu ma mainisin, finantseerimistehing, kus sisuliselt vahetatakse raha aktsiakapitaliks, ja teisel puhul on tegu lihtsalt kulutusega.
Aga mis puudutab seda temaatikat üldisemalt, siis pean kurvastusega ütlema, et kui mu mälu mind ei peta, ei ole ka Keskerakond oma muudatusettepanekutes selleks raha leidnud. Või eksin ma praegu? (Vahelehüüe.) Ma tean, et IRL-il kindlasti selline muudatusettepanek oli. Ma palun vabandust, kui Keskerakonnal ka selline muudatusettepanek oli. Aga üldiselt jah, top-up kadus ära 2014. aasta eelarves ja 2015. aastal seda tõesti taastatud ei ole. Palun veel kord vabandust, kui mul teie ettepanek kahe silma vahele jäi! Ma tean, et üks muudatusettepanek selle kohta tõesti tehti.

Aseesimees Jüri Ratas

Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Mõni aeg tagasi saime teada, et kaitseminister kirjutas alla tankitõrjesüsteemi ostu lepingule. Ütleme ausalt, et see pole mitte väike raha. Aga mulle näib, et ükski Riigikogu komisjon pole seda lepingut arutanud. Kui ma eksin, siis ma palun vabandust. Aga võid sa öelda, kui suur on järgmise aasta eelarves see summa, mille eest Kaitseministeerium võib osta sõjaväevarustust või relvi?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Konkreetsete investeeringute summat ma ei mäleta. Kokku on kaitsekulutused SKT-st 2,05%, mis on 418 miljonit eurot, kui ma ei eksi. NATO kontekstis tehakse meil järgmisel aastal kaitsekulutusi üle 400 miljoni euro eest. See on kõige suurem summa, mis on ajaloos olnud, ja ka kõige suurem protsent SKT-st. Miks on see oluline just NATO kontekstis? Teistes riikides ei pruugi eelarve kaitsekulutused vastata NATO standardile, aga meil on nad üksüheses vastavuses. Nii et selline summa kokku tuleb ja sealt tehakse nii investeeringuid kui kaetakse ka muid tegevuskulusid, mis on kaitsekulutustega seotud. Peast ei julge ma investeeringute summat öelda, võiksin seda eelarvest otsida, aga tõenäoliselt võtab see üsna kaua aega. Kuidas see täpselt jaguneb, on ennekõike ministeeriumi otsustada. Otseselt me seda teemat arutanud ei ole.

Aseesimees Jüri Ratas

Priit Sibul, palun!

Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Austatud rahanduskomisjoni juht! Täna hommikul kuulsin ERR-i uudistes teid rõõmutsemas, et on leitud ja eraldatud lisavahendeid piiri kordategemiseks. Kui ma õigesti mäletan, siis vahepeal meedias väideti, et eelmine siseminister eelarve koostamise ajal selle ettepaneku tegi, kuid millegipärast rahandusminister, kes on teie praegune ja meie endine koalitsioonipartner, ei pidanud vajalikuks seda toetada. Mis põhjusel seda nüüd viimasel hetkel tehakse? Teiseks, te viitasite, et seda tehakse miljoni euro mahus politsei reservide ja looduskaitseliste maade mittetagasiostmise arvel. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor rääkis eelmisel nädalal, kui keeruline nende seis on. Millistest vahenditest politseiamet need summad leiab?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Mis puudutab seda, kas eelmine siseminister valitsuse istungitel sellise ettepaneku tegi või mitte, siis kuna mul ei olnud võimalust neil istungitel osaleda, ei oska ma seda väidet kommenteerida. Küll nägin endise rahandusministri nägu, kes selle peale üsna kriitilist emotsiooni väljendas. Ma ei oska öelda, kas see väide vastab tõele või mitte. Mina saan rääkida sellest, mis lõpuks eelarvesse jõudis. See, mida me täna teeme, tuleb tunnistada, on varem tegemata jäänud töö kompenseerimine. Mis siin salata, tõenäoliselt oleks võinud neid vahendeid juba varem leida. Aga tõesti, lisavahendid nüüd leitakse. Miljon eurot tuleb looduskaitseliste maade tagasiostmise vähendamisest. Eelarves oli selleks ette nähtud 5 miljonit ja nüüd jääb järele 4 miljonit eurot. Teine peaaegu miljon eurot ehk üle 900 000 euro tuleb mitte politsei, vaid, korrektne oleks öelda, Siseministeeriumi haldusalast, kusjuures mitte reservidest, sest ükski haldusala endale sellisel kujul reserve koguda riigieelarve mõttes ei saa. Kõik reservid on ühtsed riigireservid.

Aseesimees Jüri Ratas

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Te jätsite oma ettekandes millegipärast käsitlemata minu muudatusettepanekud ja nende katteallika. Ma palun neid kommenteerida! Katteallikaks oli erakondadele eraldatav raha. Need ettepanekud ei leidnud komisjonis toetust häältega 0 : 0. Kas te oskate tagantjärele seletada, mis komisjoni liikmetega juhtus? Kuidas te kommenteerite oletust, et fraktsioonidel keelati neid muudatusettepanekuid üldse hääletada? Milline on teie isiklik seisukoht rahanduskomisjoni esimehena? Ärge palun öelge, et teil isiklik seisukoht puudub!

Rannar Vassiljev

Aitäh! Mida ma saan kindlasti öelda, on see, et kõikidel fraktsioonidel ei keelatud sellel hääletusel osaleda, sest olles neist ühe ehk Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige, pean tunnistama, et meie fraktsioonis seda teemat ei arutatud. Nii et see, kuidas komisjoni liikmed hääletasid, pidi vähemalt meie fraktsiooni liikmete puhul olema spontaanne. Millegipärast tundus mulle istungil viibinuna, et ka teiste fraktsioonide liikmete puhul kippus see pigem sedamoodi olema. Ju siis ei peetud paslikuks või vajalikuks ei poolt ega vastu hääletada.
Mis puudutab erakondadele eraldatavat raha, siis see on minu mäletamist mööda umbes seitse aastat olnud täpselt ühesugune, seda ei ole suurendatud ega siiani ka vähendatud. Ju siis komisjoni enamus leidis, et selle vähendamine ei ole piisavalt põhjendatud. Osa ettepanekute kohta sellest rahast midagi muud finantseerida tekkis ka küsimusi. Näiteks olid Kaitseliidule tegelikult päris suured summad juba täiendavalt riigieelarves eraldatud. Nii et tekkis küsimus, kas see oleks ikka mõistlik koht, kuhu lisaraha panna. Aga mis siin salata, kindlasti oli ka neid kohti, mille puhul oleks põhjus iseenesest olnud, ütleme, leitavam või oleks olnud rohkem võimalik põhjust leida kui näiteks Kaitseliidu puhul. Kuid nii see hääletus läks. Huvi pärast vaatasin järele, kuna mul oli meeles, et sellist hääletustulemust on ka varem olnud. Tõepoolest, kui ma õigesti mäletan, oli kevadel selline hääletus, kus samuti ei olnud ei poolt- ega vastuhääli. See hääletus toimus Eesti Kultuurkapitali seaduse arutelul.

Aseesimees Jüri Ratas

Kaia Iva, palun!

Kaia Iva

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Sa tõid selle eelnõu kohta välja palju positiivset, aga tähelepanuta on jäänud üks oluline asi. Nimelt võiks seda eelnõu nimetada ka petmise eelnõuks. Juba mõnda aega tagasi võttis Riigikogu vastu seaduse, millega oli emadele ette nähtud lisapension, vanemapensioni lisa nimelt. Praegune riigieelarve fikseerib, et keskmiselt perelt, kes oleks pidanud järgmisel aastal saama 120 eurot lisapensioni, võetakse see ära. Kuidas sa kommenteerid sellist reeturlikku käitumist? 2012. aastal, kui see seadus vastu võeti, planeeriti ju see raha ka riigi eelarvestrateegiasse, suve hakul seda seadust muudeti ja valitsus pani käe pensionäride taskusse. Kuidas see sulle meeldib?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Tegelikult seda teemat kevadel arutati. Kui ma nüüd eksin, siis ma palun vabandust, aga minu meelest võeti see seadus vastu vist isegi 2011. aastal, jõustus ta küll 2012. aastal. Aga see ei ole selle teema puhul tõenäoliselt kõige olulisem. Ma võin öelda, et mind üllatas, kui IRL-i fraktsioonist ei tulnud ettepanekut, et selle lisapensioni jõustumine tuua tagasi aastasse 2015. Ju siis kõik fraktsioonid nentisid, et eelarve ei võimalda leida katteallikat, mälu järgi ütlen, rohkem kui 20 miljonile eurole aastas. 20 miljoni euro kandis see summa igatahes oli. Tundub, et lisapensioni jõustamine 2015. aastal käib meile selles seisus, nagu me rahaliselt oleme, üle jõu.

Aseesimees Jüri Ratas

Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Austatud ettekandja! Meil on teatavasti eelarve struktuurse tasakaalu hindamisel olnud Euroopa Komisjoniga eriarvamusi. Te olete olnud pikka aega rahanduskomisjoni liige ja ilmselt mäletate, et see eriarvamus on olnud juba aastaid, ka siis, kui teie eelkäija oli IRL-i fraktsioonist. Kusjuures see meie ja Euroopa Komisjoni arvamuste lahknevus on kogu aeg olnud ühesuunaline. Mis siis sellel aastal struktuurse tasakaalu hindamisega lahti on? Kas Euroopa Komisjon on meie eelarvekavas leidnud mingisuguseid sisulisi probleeme või asju, mis meil tuleks ümber teha? Ega ta ometi meie eelarvekava tagasi ei saada?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Ei, tagasi ta ei saada. Midagi uut lahti ei ole. Siin ees kipub ajataju ära kaduma. Ma seetõttu ei oska täpselt öelda, aga paar-kolmkümmend minutit tagasi ma peatusin sellel teemal pikemalt. Ma üritan siis seekord natuke lühemalt teha. Küsimus on SKT lõhes ja ennekõike hinnangus meie tööturu seisule, kas meie tööhõive, sh tööpuudus, on vastavuses meie potentsiaalse SKT-ga või mitte. See on ennekõike see küsimus olnud. Lisaks on ka ühekordsed meetmed – kas pensioni teise sambasse lisatav raha on ühekordne meede või mitte – laias laastus selle debati sisu olnud. Jah, teema on vana, juba 2009. ja 2010. aastal hakati seda erinevalt tõlgendama. Varem ei olnud struktuurne tasakaal, mis küll näitajana on oluline, euroala riikidele eelarve kontekstis kohustuslik, nüüd on see kohustuslikuks muutunud. Euroopa Komisjon ei ole meile teinud mingit ettekirjutust selle kohta, et me midagi muutma peaksime, veel vähem on ta selle eelarve tagasi lükanud. Nii et midagi hullu lahti ei ole, midagi uut siin ka ei ole. Nagu ma mainisin, ma usun, et tõenäoliselt lahendab see majandustsükkel lõpuks selle vaidluse ise ära. Praegu ei ole selle korrigeerimist üht- ega teistpidi kuskiltpoolt nõutud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! 2009. aastal pügas Vabariigi Valitsus kohalike omavalitsuste eelarveid, kusjuures tollal sai lubatud, et niipea kui kriis lõpeb, see tulubaas taastatakse. Nüüd on kaks varianti: kas kriis jätkub ja majandus on langustrendis või 2009. aastal lihtsalt peteti kõiki Eesti omavalitsusi. Ma olen aastaid vaadanud, kuidas sotsiaaldemokraadid rahanduskomisjonis on toetanud kohalike omavalitsuste liitude püüdlusi see tulubaas taastada, aga nüüd äkki te olete välja tulnud eelarvega, mis jätkab sama poliitikat, mis on olnud eelmistel aastatel. Kuidas see klapib?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Ütleme nii, et see kärbe oli omavalitsustele tol aastal väga valus. Mäletan seda ise väga hästi. Vastutasin tollal Rakvere linna eelarve eest ja see ei olnud üldse meeldiv uudis, eriti eelarveaasta keskel. Kindlasti on selle tulubaasi taastamine oluline teema, aga mulle tundub, et suurem probleem on praegu tasandusfondiga, mis on küll suurenenud, aga umbes 72 miljonist eurost ainult 75 miljoni euroni. Ma loodan, et ma miljonitega ei eksinud, 75–76 miljonit peaks see sellel aastal olema. Seal me tegelikult tõusu üldse ei näe. Isegi kui see protsent on tõusnud, on korrektne öelda, et see on tõusnud kodualuse maa maksu vähendamise kompenseerimiseks, mitte täiendavalt.
Tegelikult see nominaalne raha hulk, mis tulumaksu määraga kaasneb, on ikkagi märkimisväärselt suurenenud. Praegu peaks seal olema 830–860 miljonit eurot, mis peaks omavalitsustele prognoosi järgi laekuma. Seal on see tõus olnud, aga tasandusfondis pole sisulist tõusu olnud. Tuleb tunnistada, et järgmise aasta eelarvesse see teema sisse ei mahtunud. Kindlasti on see üks asi nendest, mida meil, sotsidel, selles koalitsioonis ühe aastaga teha ei ole õnnestunud, kohalike omavalitsuste tulubaas on selles reas üks esimesi teemasid. Kahjuks on neid probleeme veel, mida kõike ühe aastaga lahendada ei jõudnud. Ma usun, et võimalus korrigeerida tulevikus tuleb.
Ma arvan, et omavalitsuste tulubaasi korrigeerimine toimub reaalselt siis, kui nende funktsioone hakatakse üle vaatama ja me hakkame otsustama, kuidas meil omavalitsuslik tasand tulevikus üldse eksisteerima peaks. See on see, äraleierdatult öeldes, haldusterritoriaalne reform. Juhul, kui see veel aega võtab, siis tõenäoliselt mingisuguseid korrektiive omavalitsuste tulubaasis teha tuleb. Minu isiklik hinnang on see, et ma pigem alustaksin tasandusfondi suurendamisest, mitte kohalikule omavalitsusele füüsilise isiku tuludest mineva määra tõstmisest, sest tasandusfond aitab ennekõike just neid omavalitsusi, kes on rohkem hädas ja kelle olukord on keerulisem.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kalev Kallo, teine küsimus!

Kalev Kallo

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja, kõigepealt tänan sisuka ja põhjaliku vastuse eest minu esimesele küsimusele! Tõenäoliselt on selle n-ö eelarvest välja viidud raha tulemiks see, mida ma näen siit seletuskirjast, et EAS-ile on eraldatud veidi üle 10 miljoni euro ehk üle 13% vähem, hoolimata EAS-i küllaltki tähtsast tegevusest Eesti ettevõtete konkurentsivõime suurendamisel välisturgudel jne. Kas selles eelarves ei ole ettevõtlust enam eriliselt tähtsaks peetud, et selle toetamist vähendatakse? Kas selle tagajärjeks ei või olla meie majanduskasvu veelgi selgem aeglustumine?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Mis puudutab EAS-i, siis järgmise finantsperspektiivi mõttes on seda mõistlik vaadata n-ö komplekssemalt ja osaliselt koos KredExiga, sest mõned meetmed, näiteks finantsinstrumendid, millega soodustatakse laenugarantiid, ja fondifondi loomise finantseerimine, mis peaks samamoodi finantseerima kasvuettevõtteid, on liigutatud KredExi alla. Nii et EAS üksi ei anna väga head pilti. Järgmisel aastal väheneb küll välisabiraha, aga riigi enda panus tegelikult ei vähene. Riik ise ei ole küll otsustanud midagi vähendada. Pigem on küsimus välisvahendite rakendamises järgmisel aastal. Eks EAS-ile nagu ka teistele rakendusasutustele tähendab see, et 2014.–2020. aasta periood on alles algusjärgus, tegelikult seda, et osa meetmete puhul, mis rakenduvad 2015. aastal, kas või näiteks esimeses kvartalis, ei pruugita 2015. aastal ka hoolimata parimast tahtmisest väljamakseteni jõuda. Seega on see vähenemine järgmisel aastal osaliselt sellest tingitud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev!

Eldar Efendijev

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Kui vaadata muudatusettepanekute loetelu ja neid tabeleid, mille on esitanud Vabariigi Valitsus ja ministeeriumid, siis torkab silma selline asi. Peaaegu kõik read, mis olid eelnõus seotud ekspertide kasutamise kuludega, on järsku nullistatud. Ekspertidele ei ole raha ette nähtud. Kas tõesti Vabariigi Valitsus ja ministeeriumid ei vaja rohkem ekspertide abi, et seda ei ole üldse ette nähtud? Mispärast selline kummaline muudatus esimese ja teise lugemise vahel tekkis?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Kindlasti on ekspertide kaasamine ministeeriumidele ka edaspidi oluline. Pigem ei ole küsimus mitte niivõrd muudatuse sisus kui vormis. Lihtsalt on korrigeeritud neid eelarveridu, kust neid kulutusi tehakse. Ma usun, et eksperte kaasatakse endiselt. Ühtegi sellist otsust, et eksperte enam ei kaasata, kuskil langetatud küll ei ole ja ükski ministeerium ei ole seda välja toonud. Nii et ma ei saa kinnitada seda, et ministeeriumid ekspertiise nüüd kuidagi vähem hindaksid.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Ene Ergma!

Ene Ergma

Suur tänu! Hea kolleeg! Te olete ilmselt väga põhjalikult tutvunud 2015. aasta eelarve projektiga. Minu küsimus on küllalt lihtne. Kas te oskate sellest eelarvest leida mingi osa, isegi mitte eriti suure, mis on mõeldud tulevaste strateegiliste eesmärkide elluviimiseks, mis võiksid aidata elavdada Eesti majandust?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Kindlasti on siin päris palju tulevikku vaatavaid nüansse, need varieeruvad eri valdkondade vahel. On teadus- ja arendustegevus, mis saab siit oma osa. Kindlasti aga ei jõua mõne asja rakendamine jälle ajalises mõttes just Euroopa Liidu raha kontekstis järgmisel aastal päris sellele tasemele, mis tal järgmistel aastatel keskpikas perspektiivis on. Aga selles suunas liigutakse. Ennekõike ongi EAS ja KredEx selleks ellu kutsutud, et ettevõtluse arendusega tegeleda. Kaudselt on ka tervishoid ja haridus kaugemas perspektiivis majandusele kasvueeldusi loovad valdkonnad. Neid osi siin eelarves kahtlemata jagub. Üksikult neid välja tooma hakates ma tõenäoliselt teeksin liiga paljudele neile, mis jääksid nimetamata.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Sven Sester, teine küsimus!

Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma kuulasin eelmise küsimuse vastust. Asi pole mitte selles, et ei tohiks mitte kellelegi liiga teha, vaid vastupidi, tegelikult peakski ühe, kaks või kolm asja välja tooma. Paraku probleem ongi selles, et ei ole midagi välja tuua, suurt pilti ja narratiivi teil tegelikult ei ole. Tahan ka ühe varasema teema ära asjatada, kuigi kahjuks Aivar Sõerdi hetkel saalis ei ole. Aja jooksul ongi muutunud see, et me oleme vahepeal võtnud baasseaduse vastu ja seal iseenda jaoks kindlaks määranud struktuurse tasakaalu punkti, mida meil varasematel aastatel ei olnud. Aga ma tulen selle juurde, mille kohta Kaia Iva küsis, nimelt vanemapensioni juurde. Me just menetlesime Keskerakonna eelnõu, mis nägi ette tõsta tulumaks 20%-lt 21% peale. Ma kindlasti sellega nõus ei oleks, aga valitsus ütles, et see on vastuolus õigusliku ootuse printsiibiga. Minu küsimus teile selle eelarve menetlemisel on järgmine. Kas teie saate aru, mis hetkel on vastuolu õigusliku ootusega ja mis hetkel mitte? Vanemapensioni puhul näiteks seda vastuolu ei olnud.

Rannar Vassiljev

Aitäh! Mis puudutab seda suure narratiivi teemat, siis kahtlemata, kui me ütleksime – seda narratiivi võib ju kuidas iganes sõnastada –, et meie prioriteet on sotsiaalvaldkond või tervishoiuvaldkond, siis seda võiks kas väita või mitte, aga reaalsus on see, et kui ühe aastaga üritada ühte valdkonda väga prioriteetseks teha, siis paratamatult tähendaks see seda, et kelleltki võetakse midagi ära. Nii et see peaks olema väga selge eesmärgiga otsus. Siiani ei ole üheski eelarves sedasi käitutud, et ühe aastaga oleks märkimisväärselt muudetud ühe või teise tegevusvaldkonna osakaalu SKT-s. Küll aga teeb mulle heameelt just mainitud sotsiaalvaldkond ja tervishoiuvaldkond, sest nende osakaal SKT-s kasvab. Miks see oluline on? Kui me jälle üritame ennast Euroopa Liidu konteksti panna, siis need on valdkonnad, mida me oma eelarvest teistega võrreldes selgelt alarahastame. Muudes valdkondades on asi enam-vähem tasakaalus, ka näiteks hariduses, mis ei tähenda, et sinna rohkem panustama ei peaks, aga sotsiaalvaldkond ja tervishoid on selgelt Euroopa Liidu keskmisest allpool. Nende valdkondade osakaal SKT-s selle eelarvega suureneb.
Vahepeal on tõesti baasseadus vastu võetud ja see sätestab meile reeglid, lähtuvalt meie lähenemisest SKT-le, mis, nagu ma mainisin, on sama mis IMF-il, OECD-l ja Eesti Pangal. Me oleme sellest tulenevalt selle riigieelarve esitanud. Nagu ma mainisin, see tasakaalunõue ei kehti mitte ainult Eesti kohta, vaid tegelikult kõigi euroala riikide kohta. See on üks põhjus, miks me seaduses olime lubatust mõnevõrra karmimad, ehk me nõudsime päris tasakaalu. Me tegime seda ennekõike seetõttu, et struktuurne tasakaal võib jätta ruumi n-ö majanduslikule arvutusele. Me soovisime seda probleemi tulevikus võimalikult vähendada.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Siret Kotka!

Siret Kotka

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma tulen tagasi Eesti põllumajanduse juurde. Loodan, et te olete kuulnud, et Eesti põllumajanduses on kriis ja sellest põllumehed ka räägivad. Keskerakond tegi muudatusettepaneku toetada põllumehi 23 miljoni euroga. Miks sotsiaaldemokraadid koos oma põllumajandusministriga ei toeta põllumehi ega ole suutnud leida põllumeestele lisatoetust, nii nagu seda teevad meie naaberriigid?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Jah, põllumajandussektoris on keerulised ajad. Täna on siin juba mainitud, et piimandussektorile on kindlasti abiks see 7 miljonit eurot lisaraha, mis  Euroopa Liit meile eraldab just ida poole eksportimise piirangutega kaasneva kriisi leevendamiseks. Aga mis puudutab põllumeeste n-ö lisatoetusi, siis pean nentima, et see katteallikas, mida Keskerakond pakkus, tunduks tõenäoliselt eriti mõistlik, kui etteteatamise aeg olnuks pikem. Mulle isiklikult tundub see põhimõtteliselt mõistlik, aga ütlen veel kord, et see on mulle ja sotsiaaldemokraatidele koalitsiooni minemise või seal püsimise hind, kui see muidugi on päris õige sõna. Aga eeldada, et selles koalitsioonilepingus oleks võimalik öelda, et me tõstame järgmisel aastal tulumaksuvaba määra, mida see muudatus ju tegelikult tähendaks, siis kuna see seadus on vastu võetud, ei ole kahjuks selle koalitsiooni ideoloogia tõttu võimalik. Kuid ma ei tee saladust, et minu arvates ei ole tulumaksu määra langetamine kõige mõistlikum viis seda 75 miljonit eurot reaalselt kasutada.
Nüüd mulle meenus ka see, mis mul eelmisele küsimusele vastates, Sven Sesterile vastates, meelest ära läks. Mul oli meeles ainult see, et küsimuses oli kolm punkti, aga ma suutsin vastates ainult kaks meelde tuletada. Nüüd tuli ka kolmas meelde, see, mis käsitles õigustatud ootust. Kindlasti on õigustatud ootuse korral vahe selles, kui pikk see periood on. Kas pool aastat on mõistlik periood? Ma arvan, et see võiks enam-vähem mõistlik olla. Nii on ka maksumuudatuste puhul. Kui me räägime maksutõusudest, siis sealgi võiks see enam-vähem mõistlik periood olla. Samas, teatud valdkondades, mis tähendavad põhimõttelisi ümberkorraldusi, võiks muudatustest etteteatamise aeg olla pikem. Kui me räägime aga alla kahe kuu pikkusest etteteatamise ajast, siis see on kindlasti liiga lühike. Eks see õigustatud ootuse küsimus ole tunnetuslik ja vaidluste puhul on lahendus kindlasti juriidiline.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Me arutasime rahanduskomisjonis päris mitmel istungil muudatusettepanekuid. Ma võin öelda, et kui Rahandusministeerium oli mõne ettepaneku vastu olnud, siis ka komisjoni enamus, mille moodustasid reformierakondlased ja sotsid, selle muudatusettepaneku maha hääletasid. Seejuures oli Rahandusministeeriumi esindaja selline kena ametnik, kes püüdis ikka kõigi muudatusettepanekute kohta leida ka mingi sisulise põhjenduse, mille pärast tuleks selle vastu olla, et mitte tuua ainsa põhjusena välja, et ettepaneku tegija on vale. Ma küsin Keskerakonna muudatusettepaneku kohta, millega me soovisime kehtestada maakonnaliinidel tasuta sõidu. Nimelt, eelmisel aastal teeniti maakonnaliinidel piletitulu 11,8 miljonit eurot. Me tegime ettepaneku leida järgmisel aastal 13 miljonit eurot, millega saaks katta ka tõenäoliselt suureneva reisijate arvu, kui sõit maakonnaliinidel oleks tasuta. Palun püüdke edasi anda ametniku selgitust, miks seda teha ei saa!

Rannar Vassiljev

Aitäh! Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis ka selle muudatusettepaneku katteallikaks oli ette nähtud tulumaksu langetamine. Kindlasti oli vastu olemise üks põhjus katteallikas. Teiseks toodi komisjonis välja, et kindlasti muudaks see, kui maakonnaliinidel saaks tasuta sõita, pilti ka natukene laiemalt, sest maakonnapiire ületavatel liinidel piletihind säiliks. Selliseid bussiliine ei doteerita, rongiliine doteeritakse, aga mõlemal juhul tuleb seal maksta pileti eest. Kindlasti muutuks pilt palju segasemaks. Kas see on põhjus, miks maakonnaliinidelt dotatsiooni suurendamise teel pileteid ära kaotada ei saa? Ma arvan, et tehniliselt mitte, aga mulle isiklikult tunduks suuremat pilti arvestav lahendus sümpaatsem. Osaliselt viitas sellele ka Rahandusministeeriumi ametnik rahanduskomisjoni istungil.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Stenogrammi huvides täpsustan, kas katteallikas on tulumaksu langetamine või tõstmine.

Rannar Vassiljev

Katteallikas on tulumaksu määra ...

Aseesimees Laine Randjärv

Aa, tulumaksu määra, mitte tulumaksu.

Rannar Vassiljev

... langetamise ärajätmine. Tulumaks tõuseb siis, kui tulumaksu määr on kõrge.

Aseesimees Laine Randjärv

Okei, ma lihtsalt täpsustasin, sest minu meelest oli siin praegu ettekandjal ...

Rannar Vassiljev

Võimalik. Aitäh täpsustuse eest!

Aseesimees Laine Randjärv

... sõnavääratus. Lauri Laasi, palun!

Lauri Laasi

Aitäh, proua juhataja! Austatud komisjoni esimees! Järgmisel aastal kavatseb riik suurendada dividenditulusid 11,6%, st kokku 58,24 miljoni euroni. Kas sa oskad selgitada, millised ettevõtted need siis on, kust sellist dividendilaekumist oodatakse, ja kas see on ettevõtetele nende jätkusuutlikkuse seisukohast ikka jõukohane?

Rannar Vassiljev

Jah, jõukohane see kindlasti on. Selles mõttes, et dividendi, mida ei eksisteeri, ei saa välja võtta või, õigemini, seda, mida ei teki, välja võtta ei saa. See pilt, millistest ettevõtetest dividendi saadakse, on, võib öelda, üsna kirju. Suurema osa annavad siin Tallinna Sadam ja AS Elering, üks 30 miljonit, teine 20 miljonit eurot, aga ka näiteks Lennuliiklusteeninduse AS – 4,2 miljonit eurot. Lennuliiklusteeninduse AS-i dividend on tegelikult samas mahus mis varem. Tallinna Sadamast võetakse vähem dividendi, kui on varasematel aastatel võetud, ja näiteks Eesti Energiast, kust eelmisel aastal dividendi võeti, järgmisel aastal dividendi võtta plaanis ei ole. Põhiline vahe tuleb just AS-ist Elering võetava 20 miljoni euro tõttu.
Dividendiga on üldiselt nii, et selleks, et see n-ö superdividendiks ei muutuks, seda vaadataks kui ühekordset tulu, ei tohi ta ületada eelmise kolme aasta keskmist dividendi. Lisaks on ka piirang, mis on seotud SKT mahuga. Juhul, kui nii tehakse, siis eelarve tasakaalu see enam parandama ei hakka, vaid muutub n-ö ühekordseks tehinguks ja läheb tasakaaluarvestusest välja. Praeguse seisuga on dividendide jaotamise plaan riigiettevõtete puhul igati nende põhimõtetega kooskõlas ja seal probleeme ei ole. Suurenemine ei ole väga märgatav. Kui me meenutame näiteks aastat 2013, siis võeti peaaegu 130 miljonit eurot või vähemalt sellises suurusjärgus dividende välja. See oli sisuliselt natuke üle kahe korra rohkem kui järgmisel aastal plaanitud. Nii et suur dividendide maksmise aasta oli tegelikult aasta 2013, kui selle maht oli järgmiste aastatega võrreldes, võiks isegi öelda, mõnes mõttes ebaproportsionaalselt suur. Aga siis andis ka Eesti Energia oma panuse, mida sel ja järgmisel aastal ei ole.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Viktor Vassiljev, teine küsimus!

Viktor Vassiljev

Aitäh, proua juhataja! Hea rahanduskomisjoni esimees! Ma tulen tagasi nominaalse ja struktuurse puudujäägi juurde, on see siis 100 või 300 miljonit eurot. Ilmselt me siin kokkuleppele ei jõua, sest koalitsioonile meeldiks rohkem nominaalne, opositsioonile rohkem struktuurne puudujääk. Suurem arv ja hea lajatada, eks ole. Vaielda ei ole mõtet. Aga kuidas see küsimus ei tulnud välja rahanduskomisjonis, vaid selle tõi esile hoopiski Euroopa Komisjon? Kas siis rahanduskomisjoni spetsialistid ei käi asjast üle või need suurepärased spetsialistid, kes eelarve kokku panid, ei teadnud seda? Kas nad olid rumalad või teadsid, aga vaikisid ja teile ei rääkinud? Või teadiski ainult Euroopa ja see eelarve pandi kokku Brüsselis? Kuidas sellega on? Miks rahanduskomisjon seda ei avastanud?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Rahanduskomisjon oli sellest väga hästi teadlik. Tegelikult olid ka need, kes eelarvet koostasid, sellest teadlikud ja märkisid selle teema ära eelarve eelnõu seletuskirjas leheküljel 15. Seal on see temaatika kajastatud. Nagu ma mainisin, selle ajalugu ulatub aastatesse 2009 ja 2010. Tööturule annavad hinnangu Rahandusministeerium ja Euroopa Komisjon, nii et midagi uut selles ei ole. Rahandusministeerium on sellest küsimusest teadlik olnud juba aastaid. Struktuurset tasakaalu on ka varem pidevalt mõõdetud. Lõpliku hinnangu saab anda tagantjärele, sest milline see eelarvetsükkel on, seda võib prognoosida, aga täpselt saab selle teada minevikku vaadates.
Kuid miks see teema sel aastal ikkagi aktuaalsem on? Võib-olla seetõttu, et me eelmisel aastal, tegelikult isegi sellel aastal, võtsime vastu eelarve baasseaduse, mis jõustub 2015. aastast ja kuhu struktuurse tasakaalu nõue või mõõde on sisse kirjutatud. See on euroala riikide vahel kokku lepitud, et struktuurse tasakaalu nõude alusel rakenduksid riikidele veel lisanõuded, mis kehtivad nominaalse eelarvepositsiooni korral. Sellepärast on see sel aastal rohkem tähelepanu pälvinud. Aga teema on tegelikult vana ja Rahandusministeerium on sellest teadlik olnud. Ka varasematel, isegi mitte eelarvega seotud rahanduskomisjoni koosolekutel on seda teemat käsitletud ja see temaatika on ära märgitud ka eelarve eelnõu seletuskirjas.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Helir-Valdor Seeder!

Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud ettekandja! Valitsuskoalitsioon on otsustanud ära kaotada väikeelamutes ja munitsipaalhoonetes kasutatava erimärgistatud kütuse aktsiisisoodustuse, mis arvestuslikult tõstab toasooja hinda 38%. Eelnõu algataja ehk valitsuse esindaja, rahandusminister, on siinsamas saalis väitnud, et eelarves on ette nähtud teatud vahendid teistele kütteallikatele üleminemiseks. Rahanduskomisjonis aga selgus, et majandusminister Urve Palo ei tea, et elamumajandus kuulub tema ülesannete hulka, ega osanud selle raha kohta mitte midagi öelda, väites, et see on minister Sullingu rida. Minister Sulling ütles, et tema rida see ei ole, tema ei tea sellest midagi, see on minister Palo rida. Komisjoni arutelul selgus, et see raha võib olla hoopis Keskkonnaministeeriumi hallata. Kas te oskate öelda, kui suur summa järgmise aasta eelarves selleks on ette nähtud, kas see on üldse planeeritud ja millise ministeeriumi hallata see on? Millal see selgeks saab? Kunas see raha õigesse kohta liigub?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Kas just päris täpselt selline, aga enam-vähem niisugune temaatika tõesti rahanduskomisjonis kõne all oli ja seda raha sai rahanduskomisjonis eelarvest otsitud küll. Kuhu me siis lõpuks jõudsime? Jõudsime selleni, et väikeelamute toetusmehhanismi on plaanitud rahastada CO2 kvoodi müügist ning selle meetme väljatöötamise eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koos KredExiga. See meede peaks avatama 2014. aasta novembris ehk käesoleva kuu jooksul peaks see, mis puudutab väikeelamuid, selle info järgi, mida rahanduskomisjonis jagati, allkirjad saama. Seal on kokku 5 miljonit eurot, millest järgmisel aastal peaks rakendust leidma 3 miljonit.
Korterelamute energiatõhususe edendamise vahendid tulevad Euroopa Liidu struktuurivahenditest ja ka see meede peaks selle aasta lõpuks avatud saama. Seal on kokku 102 miljonit eurot, kuid kõik see ei rakendu järgmisel aastal kindlasti sellises mahus. Lisaks on avaliku sektori hoonete energiatõhususe edendamise jaoks perioodiks 2015–2018 planeeritud kokku 50 miljonit eurot. Ka seda on plaanitud finantseerida Euroopa Liidu sisese CO2 kvoodiga kauplemise tulust. Järgmisel aastal oleks sealt eeldatavasti võimalik eraldada 3 miljonit eurot toetusi. Viimase osa kohta peaks meetme määrus olema koostatud lähikuudel. See tekitab natukene küsimusi selle raha kasutuselevõtu aja kohta järgmise aasta jooksul. Seda me rahanduskomisjonis ka käsitlesime.
Me käsitlesime kõiki kolme teemat eraldi. Kohal olid kohalike omavalitsuste esindajad, kes küsimusi esitasid ja mõtteid avaldasid. Üldises plaanis jõuti selleni, et väikeelamute temaatikaga on asjad korras, teistega seotud küsimusi on, tõele au andes, veel õhus. Loodetavasti saavad need siin lähinädalatel, selle aasta sees lahenduse.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Mihhail Korb, teine küsimus!

Mihhail Korb

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus on üksikisiku tulumaksu määra alandamise kohta. Väga lihtne rehkendus: kui mediaanpalk on 700 eurot, siis inimene võidab sellest alandamisest 5 eurot, kui palk on 3000 eurot, siis inimene võidab 30 eurot. See ei ole väga sotsiaaldemokraatlik lähenemine asjale. Kuidas teie sotsiaaldemokraadina selle määra alandamise poolt hääletasite? Kas see ei tundu teile natukene ebaõiglane?

Rannar Vassiljev

Ma üritasin teie arvutusi jälgida ja pean ütlema, et täpselt nii see ei ole. Tuleb arvestada tulumaksuvaba määraga ja ka sellega, et töötuskindlustusmakse ja pensioni teine sammas (neil, kellel see on) lähevad tulumaksu määraga maksustatavast summast mahaarvamisele, kuna neid tulumaksuga ei maksustata. Aga põhimõte on, jah, loomulikult see, et mida rohkem inimene teenib, seda suurem abi talle sellest protsendi langetusest on. Sotsiaaldemokraadina saan öelda, et meie ei ole kuidagi selle poolt hääletada saanud, ka mitte sel aastal koalitsiooni liikmetena, kuna see muudatus on pärit aastast 2011. Teoreetiliselt oleks võimalik maksumäära tõsta. Nagu ma olen siit puldist mitu korda maininud, minule isiklikult ei tundu see maksumäära langetamine selles mõttes sümpaatne, et sellel on oma alternatiivkulu. Selle väärtus on umbes 75 miljonit eurot ning sellele rahale suudaksin ma küll välja mõelda enda meelest sümpaatsemaid rakendusi.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Aivar Kokk!

Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Täna infotunnis ütles minister Urmas Kruuse, et tema põhiülesanne on olnud siiamaani pahede maksustamine. Mina ütlesin selle peale, et pahe maksustamine on siis ka erimärgistatud kütuse aktsiisi 40%-line tõus. Kui ma vaatan järgmise aasta riigieelarvet, siis ma ei leia kuskilt seda rida, kus on ette nähtud toetus neile tuhandetele inimestele, kes on pandud raskesse olukorda ja kes peavad järgmise aasta maist hakkama küttekatlaid välja vahetama. Öeldakse, et nad võivad saada umbes 40% toetust, aga tegelikkuses ei ole inimestel kuskilt saada katet hinnatõusule ja ehituskuludele. Paljud neist on üksikud inimesed ja pensionärid. Kas sa tõesti toetad seda aktsiisitõusu?

Rannar Vassiljev

Otsus erimärgistatud kütuse madalam aktsiisimäär kaotada sai meil, jah, kevadel vastu võetud. Ma just hetk tagasi lugesin ette meetmeid, mille abil on seda võimalik kompenseerida. Laias laastus jagunesid need kolmeks. Eramajade meetmeid finantseeritakse CO2 kvoodi müügi tuludest, suurusjärk on 3 miljonit eurot järgmisel aastal ja kokku on selleks 5 miljonit eurot. Lisaks on järgmisel perioodil ette nähtud 108 miljonit eurot korterelamute jaoks ja seda meedet finantseeritakse Euroopa Liidu struktuurivahenditest. Avalikus sektoris on võimalik leida vahendeid isegi mitte hoonete jaoks, vaid nende jaoks, kes seda kütust kasutavad, samuti CO2 kvoodi müügi tuludest. Ka nende suurus on järgmisel aastal 3 miljonit eurot. Mis puudutab esimest meedet, siis ettevalmistusprotsess on kenasti kulgenud. Viimase informatsiooni kohaselt peaksid dokumendid selle kuu jooksul allkirjad saama ja meede avanema selle aasta lõpus. Korterelamute meetme ettevalmistamine on ka lõppjärgus, st seegi meede peaks sel aastal avanema. Aga viimase meetmega jõutakse selleni loodetavasti 2015. aasta alguses. Seal on ettevalmistamise tempo kõige kesisem olnud. Seda nentisime rahanduskomisjoni koosolekul koos kohalike omavalitsustega.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Urbo Vaarmann, teine küsimus!

Urbo Vaarmann

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Täna on siin juba paaril korral räägitud põllumajandustoetustest, samas ei leitud ka transpordile raha juurde. Kas te komisjonis arutasite, mis maainimestest saab? Kuidas teie kui komisjoni esimees seda näete? Mis sõnum teil maainimestele on? Me lõikame neil ära viimase võimaluse tööd teha ja samas oleme jätnud nad sisuliselt ilma võimaluseta ühissõidukeid kasutada, oleme viinud maapiirkondadest ära arstid, apteegid ja suuremad ettevõtted. Mida nad tegema peaksid?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Tegelikult ühistransporditoetust keegi ju ei vähenda, nii et siin midagi rohkem ära ei lõigata. Küsimus on selles, kas see transport on tasuta või mitte. Mulle tundub, et kuigi hind on paljudele inimestele kindlasti oluline, tuleb vaadata ka seda, millele hea küsija just viitas, nimelt liinivõrgu vastavust inimeste vajadustele. Seda peab regulaarselt üle vaatama. Teemasid oli küsimuses palju, ma mõne markeerin lühidalt ära. Arstiabi temaatika oli meil rahanduskomisjonis tervise- ja tööministriga arutelu all. Me peatusime ka sellel, et järgmisel finantsperioodil finantseeritakse perearstikeskuste loomist, mis võib olukorda natuke parandada. Jah, vastab tõele, et perearstikeskusi igasse valda teha ei ole ei mõttekas ega tegelikult ka võimalik, sest perearstide kliendibaas on üsna väikseks jäänud. Aga ka maakonnakeskustele, kus rahvaarv on viimase kümne aasta jooksul vähenenud, on see kindlasti lisaabi.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus!

Tarmo Tamm

Aitäh, proua juhataja! Hea komisjoni esimees! Riigieelarve on poliitiliste prioriteetide küsimus. Üks põhiline prioriteet minu arvates ja ma usun, et ka sotside arvates, on see, et tulumaksuprotsent oleks jäetud alandamata. Te väitsite, et see oli enne ära otsustatud. Tõele au andes, minu meelest sotsid selle poolt ei hääletanud, aga teil oli võimalik hääletada Keskerakonna eelnõu poolt, et endine tulumaksuprotsent taastada. Nii et see oli poliitiliste valikute küsimus ja teie valisite teise, selle kehvema poole. Sellepärast on tasuta koolitoit jäänud poolikuks, nagu eile võisime lugeda, st isegi põhikoolis ei ole lastele tasuta koolitoit tagatud. Põllumeeste toetus, piiri kordategemine, politseinike ja piirivalvurite palk, toetus KOV-idele ja teederaha – tegelikult oleks see 70 miljonit eurot selle ära katnud. Miks te meie eelnõu ei toetanud?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Ma ei saa nõustuda, et eelarve prioriteet oleks kas tulumaksu määra langetamine või langetamata jätmine. Kindlasti võib mõne erakonna arvates see langetamine olla prioriteet, sotside arvates mitte. Kindlasti ei ole prioriteet ka selle langetamata jätmine. Meie prioriteedid on olnud lapsetoetused ja tasuta koolitoit, mida hakatakse järgmistel aastatel pakkuma ka gümnaasiumiastmes. Seda on siin saalis minu mälu järgi ka Keskerakond alati toetanud. Nii et need on kindlasti ühed meie prioriteedid. Küllap leiab neid eelarvest veel mitmeid teisigi. Aga ma saan sellele küsimusele vastata, et nii kurioosne kui see rahanduslikus mõttes ka ei ole, on lapsetoetuste 45 euro peale tõstmine poliitilises mõttes põhjus, miks meil tuleb leppida sellega, et see otsus, mis 2011. aastal tulumaksu määra kohta tehti, kehtima jääb ehk miks seda muuta ei saa. Rahanduslikus mõttes, nagu ma mainisin, ei kõla see loogiliselt, poliitilises mõttes aga kõlab.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Priit Sibul, teine küsimus!

Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Austatud komisjoni juht! Nii meediaväljaandeid lugedes kui ka täna teie vastuseid kuulates on mulle jäänud arusaamatuks, kui tõsiselt te põllumajandusvaldkonda suhtute. Osalt jääb mulje, et te tajute probleemi teravust. Ka minister rääkis siin eile, et kui hästi läheb ja komisjon selle ametlikult kinnitab, siis saavad Eesti piimatootjad 6,9 miljonit eurot juurde. Aga ometi ei ole võimalik aru saada, mida minister on teinud sellist, mis meist sõltub, ehk selleks, et eelarvevahendeid põllumajandussektorisse juurde saada. Euroopa on tõesti aru saanud, et Venemaa sanktsioonid meie piimandusvaldkonda mõjutavad. Aga tundub, et koalitsioon ja põllumajandusminister ei mõtle päris samamoodi. Kas te oskate kommenteerida? Kuidas te komisjonis seda teemat käsitlesite ja mida minister teie teada on teinud?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Mis puudutab põllumeestele lisatoetuste maksmist riigieelarvest, siis tõe huvides tuleb mainida, et neid toetusi ei maksta ka sellel aastal, ehk otsus neid mitte maksta sündis eelmises valitsuses. See kriitika aga kipub osaliselt tulema just IRL-i fraktsioonist, mis väga riigimehelik ei tundu. Aga riigi lisatoetuste maksmine peale otsetoetuste, mis Euroopa Liidust tulevad, on kindlasti järgmiste aastate teema. Selles eelarves lisatoetusi ei ole. Selline see olukord praegu on. Kindlasti see iseenesest kiita ei ole, eriti arvestades seda, milline on Eesti põllumehele makstav toetus hektari kohta, võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikide keskmiste toetustega.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Valeri Korb, teine küsimus!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Mõni nädal tagasi oli meie fraktsioonis külas Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor. Tal oli tõsine mure, kuidas saavutada, et politseitöötaja miinimumpalk oleks 900 eurot. Kui ma sain õigesti aru sellest, millest ta rääkis, siis selleks, et see unistus ellu viia, oleks vaja ainult 4,5 miljonit eurot. Kui me selle eelarve eelnõu heaks kiidame, kas siis politseitöötaja miinimumpalk on 900 eurot või jääbki see peadirektori unistuseks?

Rannar Vassiljev

Aitäh! See, milline miinimumpalk hakkab selles valdkonnas olema, sõltub kindlasti Siseministeeriumist ja konkreetselt ka ameti enda otsustest. Sinna on vahendeid eelmise aastaga võrreldes juurde lisatud. Ka politsei oli see valdkond, mida palgatõusu kontekstis n-ö eriliselt koheldi ehk nende palgatõusuks eraldatava raha hulk oli eelmise aastaga võrreldes suurem kui teistes valdkondades. Kas ühe aastaga on selline palgatõus võimalik? Tõenäoliselt eeldab see struktuuri ülevaatamist, mida, ma olen kuulnud, Politsei- ja Piirivalveamet ka teeb. Lisavahendeid on selle eelarvega Siseministeeriumi haldusalasse palga tõstmiseks eraldatud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, kolleeg Jüri Ratas!

Jüri Ratas

Suur tänu, austatud Riigikogu aseesimees! Austatud rahanduskomisjoni esimees, kõigepealt tahan teid tänada väga sisuliste ja asiste vastuste eest! Ma küsin natukene laiema küsimuse ja mõistan, kui seda komisjonis ei arutatud. Kas järgmise aasta eelarvet menetledes oli arutelu all ka, ütleme, mure eelarve struktuuri jätkusuutlikkuse pärast või hinnang sellele? Kas küsimusi tekitas see, et me näeme, kuidas sellise eelarve ja maksestruktuuriga edasimineku korral on teenuseid, mida avalik sektor peaks pakkuma, aga mida me ei suuda tulevikus enam endise kvaliteediga pakkuda? Kas oli selliseid arutelusid või ei olnud?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Otseselt sellise nurga alt teemat ei püstitatud, ministeeriumide ja eri valdkondade puhul see teema aga aruteludest kindlasti läbi jooksis. Üritan seda kuidagi üldistada. Kindlasti on mingid valdkonnad, kus võib tulevikus probleeme näha. Need ei ole uued probleemid, need on aruteludest läbi käinud. Ennekõike on räägitud kuludest, mis on ühelt poolt seotud tuludega, aga ühel või teisel kujul ka seaduses fikseeritud. Osa põhjusi on suhteliselt paratamatud, ennekõike demograafiline areng ja sellest kaugemas perspektiivis tulenev surve nii pensionidele kui ka tervishoiutemaatikale. Iga valitsus, kui ta n-ö lühikeses perspektiivis eelarvet või eelarvestrateegiat koostab, peab seda vaatama natuke pikemat või keskpikka perspektiivi arvestades.
Mingisugune debatt nendes asjades on kindlasti ees ootamas, tegelikult on see juba pikemat aega käimas. See, et  meid sünnib vähe ja me elame kauem, paratamatult teatud otsuseid nõuab. Ravimid lähevad kallimaks, aga ka paremaks, eluiga pikeneb. Mäletatavasti kippus pensioniiga kunagi olema samal tasemel, kus oli keskmine eluiga. Siis tuli periood, kui keskmine eluiga pikenes, pensionivanus tuli aga allapoole. Nüüd on tekkinud olukord, kus paljudes riikides pensionide jätkusuutlikkuse tagamiseks ühe meetmena pensioniiga korrigeeritakse. Mulle tundub, et see on kahjuks või õnneks paratamatu.
Aga mis eelarve konteksti puudutab, siis ka struktuurse tasakaalu mõttes on aruteludest läbi käinud, et kas või pensioni teise samba põhjus on demograafilises olukorras. Selle põlvkonna pensioni, keda esindavad nii mõnedki siin saalis, kaasa arvatud mina, kes ma siin püsti seisan, tulevikus tööturul osalev seltskond tõenäoliselt katta ei suuda. Nii et eks neid meetmeid ole mitmeid, üks on kogumispension ja teine on pensioniea muutmine. Aga ka pensionäride tööhõives osalemise soodustamine on üks meede, mida eri riikides kasutatakse. Ma arvan, et seda oleks vaja Eestiski rohkem soodustada.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus!

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Vestlustest kohalike omavalitsusliitude liikmetega olen ma aru saanud, et nad on väga sügavalt pettunud teis, sotsiaaldemokraatides. Nad mäletavad teie 2011. aasta lubadust taastada kohalike omavalitsuste tulumaksubaas. See, et te selles eelarves seda lubadust ei täitnud, on neile muidugi suur pettumus. Küsimus on mul aga teise teema kohta. Te olete aastaid toetanud seda, et kütuseaktsiisist laekuvat osa, mis läheb kohalikele omavalitsustele teeremondiks, suurendataks. Kas selle eelarvega ei olnud võimalik ka seda probleemi lahendada? Kas te üldse tõstatasite selle küsimuse?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Mõlemat teemat on tõstatatud. Loodetavasti järgmised aastad kaotavad selle pettumuse, juhul kui see eksisteerib. Mina kuulun nende Riigikogu liikmete hulka, kes kohaliku omavalitsuse problemaatikat oma lähiminevikust üsna hästi mäletavad ja tunnetavad. Omavalitsuste temaatika on nii minule kui ka kõigile sotsiaaldemokraatidele kindlasti oluline ja teeraha ühe teemana sealhulgas. Teeraha osakaal tõepoolest protsendina suureneb, aga arvuliselt jääb see samaks. Kohalikele omavalitsustele mineva teeraha osakaal järgmistel aastatel ei vähene, aga pean tunnistama, et see ka ei kasva. Koalitsiooni minnes, ütlen ausalt, olid lapsed meil suurem prioriteet kui kohalikud omavalitsused. Loodetavasti saame järgmises koalitsioonis, kus meil on võimalik neli aastat olla, ära lahendada ka need probleemid, mille lahendamist seekord ei finantseeritud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Andrus Saare!

Andrus Saare

Aitäh, proua juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Ma lähen teede teemal edasi. Mul on siin ees teie koalitsioonileping. Selle maaelu, põllumajanduse ja regionaalpoliitika punkti all on kirjas: "Tõstmaks Eestile olulise metsatööstuse konkurentsivõimet vähendame suurtel trassidel metsaveokite täismassi piirangut." Teadupärast nõuab selle punkti elluviimine lisaraha, selle kohta on uuringud tehtud ja summad teada. 2015. aastal seesama teeraha tegelikult väheneb. Kas neid kahte asja kokku viies tuleb tunnistada, et koalitsioonilepingu selle punktiga on blufitud ja seda ressurssi tegelikult 2015. aasta eelarves ei ole?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Raha ei ole nendelt teedelt, mis on massipiirangu tõttu probleemsed, kärbitud. Küsimust, kas seda punkti on võimalik senise baasi pealt ellu viia, peab hindama ja ennekõike koostöös Maanteeametiga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tõenäoliselt praegu tegeleb sellega, kas seda punkti on võimalik täita või mitte. Ma tean, et see on majanduskomisjonis ka varasematel aastatel kõne all olnud. Kindlasti osa Eesti teid massipiirangu tõstmisele praegu vastu ei pea. Mingisugune põhimõtteline otsus selle kohta teha tuleb. Kas see õnnestub ära teha nii, et need teed saavad vajaliku ressursi 2015. või 2016. aastal, see debatt seisab meil, ma arvan, veel ees.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev, teine küsimus!

Eldar Efendijev

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Ma jätkan küsimust, mille esitas teile Mailis Reps. See küsimus oli esimeste seas ning käsitles erakoolide rahastamist ja seda summat, mis praegu nagu maa ja taeva vahel ripub. Ma ei leidnud teie vastusest konkreetsust. Aga iseenesest on see ju päris suur summa ja selle kohta oleks vaja vastust saada. Ma tahan täpsustada, millal see otsus võiks tulla. Mis suunas seda otsust praegu ette valmistatakse ja kuidas riik selle suure summaga hakkama saab?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Üritan konkreetselt vastata. Sisu jääb samaks mis eelmisel korral, ma mainisin kõik need teemad ära. Tõesti, võib eeldada, et 2015. aastal tuleb lisaks leida 6 miljonit eurot. Lisaks sellele võib juhtuda, et tulevad kohtuotsused selle tulu kohta, mis kohalikel omavalitsustel varem saamata jäi. Ma olen haridusministriga sel teemal vestelnud. Haridusministeeriumi ja Rahandusministeeriumi koostöös jõuab rahanduskomisjoni lauale ettepanek, mis pakub probleemile lahendust. See on siin siis hiljemalt kolmandaks lugemiseks. Iseenesest on lahendus stsenaariumina olemas. Kuna see rahanduskomisjoni veel otseselt jõudnud ei ole, siis ma ei hakka ette ruttama, aga stsenaarium, kuidas probleemi lahendada, on olemas. Nii et meie laudadel on kolmandaks lugemiseks selle kohta rahanduskomisjoni muudatusettepanek.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Marko Pomerants!

Marko Pomerants

Aitüma! Hea rahanduskomisjoni esimees! Oled küsimustele vastates korduvalt rõhutanud, et oled hea omavalitsuste asjatundja ja sinu süda põksub nende suunas. Siin on mitmel korral räägitud aga ka tasuta koolitoidust, mis nüüd tänu koalitsioonile kusagilt tekib. Kindlasti oled sa kursis, et Rakveres tähendab gümnasistidele tasuta koolitoidu pakkumine omavalitsusele umbes 35 000 eurot lisakulu. Kuidas oleks juriidiliselt täpne käsitleda seda, mida te tegelikult eelarves silmas peate? Kas see on tasuta koolitoit või omavalitsuste kohustus seda pakkuda või osa tasuta koolitoidu pakkumisest? Mis asi see tegelikult on? 

Rannar Vassiljev

Aitäh! Tegelikult on põhikoolitoiduga täpselt sama asi täpselt samasuguses määras juba aastaid toimunud. Korrektne on öelda, et tasuta koolitoitu pakub riik koostöös omavalitsustega. Kui on mõni omavalitsus, kes katteallikat ei leia, siis täpselt samamoodi nagu põhikooli puhul peab ta gümnaasiumis leidma muu lahenduse. Ma ei julge kindlalt öelda, aga minu teada on Eestis omavalitsusi, kes seda vahet ei kompenseeri, vaid see on jäänud lapsevanema kanda. Kui sellised omavalitsused eksisteerivad, siis peaks neid olema mõni üksik. Ehk seesama põhimõte kehtib edasi. Korrektne on tõesti öelda, et tasuta koolitoit on gümnaasiumis nagu ka põhikoolis järgmisest aastast suuremalt jaolt riigi ja osaliselt kohalike omavalitsuste finantseeritud.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Peeter Laurson!

Peeter Laurson

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kevadel vastuvõetud seaduse tõttu, millega kaotati võimalus kasutada ahjukütteks erimärgistatud kütust, tõuseb järgmisel aastal kütteõli kasutajatel toasooja hind 40%. Seaduse vastuvõtmise eel lubas valitsus kütteõli kasutavate kollete väljavahetamist suurel määral toetada. 2015. aasta riigieelarve menetlemise käigus on selle osa käsitlemine olnud aga väga segane ning ministrid ei suuda anda mõistlikke vastuseid, kus eelarvereal see raha asub. Viimasel selleteemalisel kohtumisel Rahandusministeeriumi esindajaga selgus, et tegelikult kompenseeritakse küttekollete väljavahetamist ainult 15%. Milline on teie arvamus, kas Riigikogu sai erimärgistatud kütuse kaotamist sätestanud eelnõu hääletamisel valeandmeid kompenseerimise ulatuse kohta? Mida peavad järgmisel aastal tegema need tuhat majapidamist, kes satuvad raskesse olukorda?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Seda teemat on siin täna vähemalt kahel korral käsitletud. Kuna rahvasaadikud viibivad ruumis ebaregulaarselt, siis räägin lühidalt selle teema uuesti üle. Kõigepealt räägin eelarvest raha otsimisest. Tõepoolest on rahanduskomisjoni istungil selgeks saanud, kust kohast on seda planeeritud kompenseerida. Selle finantseerimine jaguneb kolmeks: kahte osa finantseeritakse CO2 kvoodi müügist ja ühte Euroopa Liidu struktuurivahenditest. Kolmeks jaguneb see ennekõike selle põhimõtte järgi, kust kellelgi on võimalik raha taotleda. Väikeelamutel on võimalik taotleda raha CO2 kvoodi müügist saadavatest tuludest, mida on järgmisel aastal 3 miljonit eurot ja kokku 5 miljonit eurot. Me nentisime koos kohalike omavalitsustega, et laias laastus siin probleeme ei ole, vajadus peaks olema suhteliselt kenasti meetmega vastavuses. Meede peaks avanema järgmises kuus ja komisjonis antud info kohaselt peaks see allkirjad saama novembrikuus.
Korterelamutel on finantseerimisallikaks Euroopa Liidu struktuurivahendid. Ka see protsess on jõudnud suhteliselt heasse faasi, seegi meede peaks sel aastal avatama. Seal on küsimus pigem selles, kui täpselt meede kompenseerimisega kokku läheb. Tegelikult on vaja ka energiaauditit jne. Siin olid kohalikud omavalitsused vähem optimistlikud. Avaliku sektori investeeringute võimaliku osalise kompenseerimise jaoks tuleb raha CO2 kvoodi müügist. Probleem on selles, et selle meetme ettevalmistamise tempo on olnud kõige kesisem ja meede peaks avatama alles 2015. aasta alguses. Seal tunduvad probleemid kõige tõsisemad olevat.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Lauri Laasi, teine küsimus!

Lauri Laasi

Aitäh, proua juhataja! Austatud komisjoni esimees! Valitsusliikmed on andnud palju erinevaid ja vastuolulisi selgitusi teede rahastamise kohta. Oskad sa öelda, kuidas teede rahastamisega siis lood on, kas see suureneb või väheneb? Kui väheneb, siis kui palju?

Rannar Vassiljev

Mis puudutab kohalikke omavalitsusi, siis teede rahastamine ei vähene. Rahastamine on aga sõltuvuses ka sellest, kui kiiresti on võimalik välisabi rakendada. Võib eeldada, et 2015. aastal ei ole välisabi kaasamise maht nii suur, kui see on varem olnud. Ennekõike seetõttu on olnud ka võimalik vähendada plaanitavat omafinantseeringut. Nii et korrektne on öelda, et kohalike teede raha ei vähene ja riigi puhul on küsimus välisabis, selles, milliseks see summa rakendamise mõttes täpselt kujuneb.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Toomas Tõniste! Puudub. Läheme edasi. Palun, Aivar Kokk, teine küsimus! Puudub. Helir-Valdor Seeder, teine küsimus, palun!

Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mina olen juhuslikult kohal. Austatud ettekandja! Te olete pidevalt öelnud, et teie isiklik seisukoht on teistsugune, kui kajastub valitsuse esitatud eelarves, et teie oleksite leidnud ka teisi, paremaid katteallikaid, kusjuures mitte n-ö tühistes, vaid päris olulistes küsimustes, nagu põllumajandusvaldkonna rahastamine, tulumaksuprotsendi alandamine ja mitmed teised väga põhimõttelised küsimused. Kas te olete ikka õiges erakonnas? Kuidas teil õnnestub nii ennastohverdavalt seda eelarvet rahanduskomisjoni esimehena menetleda? Jagage seda kogemust!

Rannar Vassiljev

Aitäh! See, nagu ma oleksin seda pidevalt rääkinud, on kindlasti liialdus. Ma mainisin seda ühe valdkonna puhul. Ma ei ole saladust teinud, et see on tulumaksu määra langetamine 21%-lt 20%-le, mille tõttu riigieelarve tulupoolele jääb laekumata füüsilise ja juriidilise isiku tulumaksu circa 70–75 miljonit eurot, pigem isegi 75 miljonit eurot. Sellele rahale suudaksin mina leida endale sümpaatsema rakenduse. See on seotud ka nende katteallikatega, mida on näiteks põllumajanduse lisatoetustele ette näinud Keskerakond oma muudatusettepanekutes. Sealt see käsitlus on tekkinud. Ma olen öelnud, et minu isiklik arvamus on teistsugune, siis, kui jutt on käinud tulumaksu määra langetamisest. Aga toonitan veel, et selle otsuse tegi eelmine valitsuskoalitsioon, IRL-i ja Reformierakonna koalitsioon aastal 2011. Selle otsuse realiseerumine lihtsalt toimub 2015. aastal ja see puudutab järgmise aasta eelarvet. Nii et selle eelarve menetlemisel ei ole minul, kes ma olen alates kevadest koalitsiooni kuulunud, olnud kohustust, vajadust ega põhjust seda muudatust hääletada.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul!

Marika Tuus-Laul

Suur tänu! Hea esineja! Tund aega tagasi tuli uudis, et peaminister Taavi Rõivas on koguni kolm korda kasutanud Politsei- ja Piirivalveameti helikopterit enda sõitudeks. Kui ta sõitis Jõhvi politsei aastaballile, kulus 871 eurot, teine sõit läks maksma ligi 500 eurot jne. Need on väga suured väljaminekud. Me teame, et Politsei- ja Piirivalveameti eelarve on väga-väga pingeline: palgad ei tõuse, politseinikke jääb pidevalt vähemaks jne. Kas te olete planeerinud järsku järgmiseks aastaks selle jaoks mingi uue eelarverea või läheb see raha ka järgmisel aastal PPA summadest maha? Sellest oleks küll väga kahju.

Rannar Vassiljev

Aitäh! Pean tunnistama, et ma ei ole sellesse temaatikasse väga süvitsi läinud. Aga ma eeldan, et kui Politsei- ja Piirivalveameti kopterit on kasutatud, siis on selle eest vastavalt kulutustele tasutud. Ma eeldan, et see raha ei ole läinud maha Politsei- ja Piirivalveameti eelarve mõnelt realt, vaid seda on ikkagi finantseerinud need, kes on seda teenust kasutanud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Aivar Sõerd, teine küsimus!

Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Austatud ettekandja! Rahanduskomisjonile laekus eelarve kohta muudatusettepanek, mis nägi ette kärpida ministeeriumide majandamiskulusid 5%. Kõlab ju väga toredasti, kui me liigse raha ära võtaksime. Mis nad seal ikka kulutavad, eriti aasta lõpul! Me natuke käsitlesime seda teemat rahanduskomisjonis. Kas te selgitaksite ka siin saalis, mida see praktikas tähendab ja mida valitsuse esindaja arvas sellest, kui ministeeriumide ja kaudselt ka allasutuste majandamiskulusid selliselt kärpida?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Selge see, nagu hea küsija korrektselt mainis, et iseenesest tundub ju vahva, kui me võtame igalt poolt 5% ära ja kokku saab päris kenakese summa. Aga muudatusettepaneku esitaja, kelleks oli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, ei märkinud ära, mis seetõttu reaalselt tegemata jääb. Nende asutuste hulgas, kust raha ära võtta plaaniti, olid peale kõikide ministeeriumide ka näiteks Eesti Loodusmuuseum, prokuratuur, Muinsuskaitseamet, raamatukogud, Maanteeamet jt. Teisisõnu, nagu ka Rahandusministeeriumi ametnik oma kommentaaris välja tõi, tegelikult võib see tähendada kultuuri, siseturvalisuse ja hariduse valdkonnas palgakulude vähendamist või mingite tegevuste ärajätmist.
Varem ei ole mul olnud võimalust siin kommentaare jagada. Nii-öelda menetluslikus mõttes pean sellel aastal tunnistama, et Keskerakonna muudatusettepanekud olid rahanduslikult võttes igapidi korrektsemad kui IRL-i omad. Ma tean, et IRL-i kuuluv endine komisjoni esimees on varasematel aastatel tihti kritiseerinud just Keskerakonna muudatusettepanekuid ja möönnud, et sotsiaaldemokraatide omad on olnud rahanduslikus mõttes palju korrektsemad. Mis siin salata, selleks on kindlasti ka põhjust olnud. Aga seekord ma ütlen ausalt, et eelarve menetluse kontekstis on ka katteallikate tõsiselt võetavuse mõttes Keskerakonna muudatusettepanekud sel aastal palju paremad.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Marko Pomerants, teine küsimus!

Marko Pomerants

Aitüma! Kõigepealt pean ütlema kolleeg Marika Tuusile, et mina olin Jõhvis politseipeol, aga peaministrit seal ei olnud. Põhjus oli väga lihtne: helikopter ei saanud halva ilma tõttu maanduda. Nii et teinekord on hoopis autosõit ajavõit. Aga hea ettekandja! Kuna sul on segamini n-ö komisjoni ettekanne ja sinu enda isiklikud seisukohad, kuidas sa poliitikat teeksid, siis ma küsingi, kas ka järgmine kord, kui Reformierakond tuleb lagedale ideega tulumaksu veel mõne protsendi vähendada, oled sa hea eesmärgi nimel valmis käituma ebaloogiliselt, et näiteks kohalike omavalitsuste tulubaas suuremaks muutuks.

Rannar Vassiljev

Aitäh! Ma mainisin seda ka varem, et mina isiklikult ei toeta tulumaksu määra edasist langetamist. Aga nagu ma olen täna mitu korda öelnud, et mis puudutab selle määra langetamist 21%-lt 20%-le, siis seda otsust ei ole mul koalitsiooni liikmena olnud kunagi võimalik hääletada, sest selle otsuse langetasid IRL ja Reformierakond aastal 2011. Praegu selle muutmine tähendaks tulumaksu määra tõstmist. Tulumaksu määra edasine langetamine ja selle tõstmine on sisu mõttes erinevad otsused. Aga mina isiklikult ei toeta tulumaksu määra edasist langetamist ja võin öelda, et sama meelt on ka minu erakonna- ja fraktsioonikaaslased.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Enne kui küsimustega edasi läheme, on Helir-Valdor Seederil protseduuriline küsimus, kui ma õigesti aru saan. Palun!

Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus. Ettekandja väitis, et IRL-i esitatud muudatusettepanekud ei ole korrektsed. Ma saan aru, et me ei saa neid hääletada, sest mittekorrektselt esitatud muudatusettepanekuid Riigikogu ei hääleta. Pean aga kahetsusega nentima, et rahanduskomisjoni istungil komisjoni esimees seda arvamust ei väljendanud ja me hääletasime neid ettepanekuid. Nii et need on siiski kõik korrektsed ja vastavad minu arvates seadusele. Nüüd on mul küsimus juhatajale. Kas see, mida komisjoni esimees praegu väitis, et tegemist on ebakorrektsete ettepanekutega ja need hääletamisele ei lähe, vastab tõele või mitte? Või andis ta lihtsalt hinnangu, et need ettepanekud, mis talle ei meeldi, ei ole korrektsed? Kui asi on nii, siis on siin küll suur vastuolu heade tavade ja Riigikogu kodukorraga, sest komisjoni esimees ei peaks ettepanekute korrektsuse kohta avaldama arvamust selle põhjal, kas need talle meeldivad või ei.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Küsimus oli istungi juhatajale. Ma ei oska öelda, mida täpselt ettekandja mõtles, sest ma ei ole hiromant ega loe tema mõtteid. Kui ma seda teha suudaksin, siis ma võib-olla töötaksin kuskil mujal. Aga kuna need ettepanekud on komisjon siia toonud ja kui teie panete nad kas IRL-i fraktsiooni või kellegi teise nimel siin saalis hääletusele, siis neid kindlasti ka hääletatakse. Muid kommentaare saab ettekandja anda järgmiste küsimuste sisse põimitud vastustena. Nii et läheme edasi. Peeter Laurson, teine küsimus, palun!

Peeter Laurson

Et saada selgust, esitan ma sellesama küsimuse, mille esitas Helir-Valdor Seeder. Kas IRL-i muudatusettepanekuid saab saalis hääletada või ei? Millega on põhjendatud teie väide, et IRL-i ettepanekud ei ole korrektsed?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Hea küsija raiskas nüüd oma küsimuse ära, sest ma oleksin nagunii sellele küsimusele vastanud. Siin tuleb kindlasti täpsustada ja seda on võimalik kõigil rahvasaadikutel pärast stenogrammi põhjal teha. Ma ei ole väitnud, et need muudatusettepanekud on ebakorrektsed kodu- ja töökorra või riigieelarve baasseaduse mõttes. Ma väitsin seda, et nii rahanduslikus kui ka eelarvepoliitilises mõttes on Keskerakonna muudatusettepanekud korrektsemad. Seda nad tõesti on, sest kui me räägime katteallikast, siis ei ole IRL-i ettepanekute puhul täpselt selge, mis tegemata jääb. See ei ole ainult minu isiklik hinnang, vaid sellega nõustus ka rahanduskomisjoni istungil viibinud Rahandusministeeriumi ametnik. Puhttehnilises mõttes on neid ettepanekuid kindlasti võimalik hääletada, ebakorrektsus ei ole siin korrektne, ütleme nii. Miks ma väidan, et Keskerakonna muudatusettepanekud on korrektsemad? Kõnealuse IRL-i muudatusettepaneku puhul ei selgu, mis siis ministeeriumidel tegemata jääb. Aga puhttehnilises mõttes on kõiki neid ettepanekuid võimalik hääletada ja kindlasti nad hääletusele ka lähevad.
Rahanduskomisjoni praktikas on ka varasematel aastatel olnud küsimusi, kas ühe või teise muudatusettepaneku loogika on päris selline, nagu see peaks olema. Mäletatavasti tegi eelmisel aastal üks fraktsioon ettepaneku eraldada Maksu- ja Tolliametile teatud summa, et vähendada eelarveauku, mis oli mitu korda suurem. Ka siis tekkis komisjonis küsimus – küll IRL-i kuuluva esimehe juhtimisel –, kas seda peaks hääletama või mitte. Senine praktika, mida minu arvates peaks jätkama, on olnud selline, et kui muudatusettepanek on vormiliselt korrektselt esitatud, siis seda siin saalis ka hääletatakse. Kahtlemata, kui IRL soovib oma muudatusettepanekuid hääletusele panna, siis Riigikogu täissaal neid kindlasti ka hääletab. Ma kordan, et ma ei nimetanud neid muudatusettepanekuid ebakorrektseks, vaid Keskerakonna muudatusettepanekud on minu ja Rahandusministeeriumi hinnangul – mitte sisu, vaid just selle poolest, millised on katteallikad – nii eelarvelises kui ka rahanduspoliitilises mõttes lihtsalt korrektsemad.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Andrus Saare, teine küsimus!

Andrus Saare

Aitäh, proua juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Ma jätkan korrektsuse teemal. Kui kolleeg Lauri Laasi küsis teie käest, kas kohalike teede hoiule eraldatav raha väheneb või mitte, siis te vastasite, et ei vähene. Ma vaatan tabelist, et see ikkagi väheneb – summa suurus on ligemale 60 000 eurot ehk, täpsemalt öeldes, 58 500 eurot, vähenemine on 0,2%. Kui olla korrektne, kas see ei ole vähenemine?

Rannar Vassiljev

Aitäh! See kindlasti selgub sellest tabelist, mul seda ees ei ole. Ma tean, et kõnealune summa peaks olema 28 miljonit eurot. Ma komakohta ei julge peast öelda, sest kõik numbrid, mida ritta seades tekivad arvud, millest see eelarve koosneb, päris täpselt mul peas ei ole. Aga ma võin öelda küll, et kohalike omavalitsuste teedele mineva raha suurusjärk ei vähene ja see summa peaks minu mälu järgi olema 28 miljonit eurot.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Mul on pikk opositsioonis olemise kogemus ja seetõttu on mul kõige paremini selged kaks sõna: "ema" ja "katteallikad". "Ema" järel on "katteallikad" järgmine sõna, mis on mulle niimoodi ajusse taotud, et ma võin seda lausa unes sonida. Teie eelarve katteallikates on väga arvestatav osa riigiettevõtete dividendidel. Eelkõige näiteks Eesti Energia majandusnäitajad on viimastel aegadel halvenenud selle pärast, et õlihinnad on väga madalad. Eesti Energia minu meelest teatas hiljuti, et 20 miljoni euro suurust dividendi nad maksta ei suuda, kuigi see oli planeeritud. Kas teil on olemas mingi varuplaan, mis on rahanduskomisjonist läbi käinud, et mis saab siis, kui katteallikad ei laeku?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Minu teada ei ole Eesti Energiast plaanitud 2015. aastal dividendi võtta. 20 miljonit eurot dividendi on plaanitud võtta Eleringist. Plaanitud dividendide maht on suhteliselt sarnane sellel aastal võetuga, välja arvatud need mainitud Eleringi 20 miljonit eurot. Ülejäänud dividendid peaksid olema needsamad mis eelmisel aastal või, õigemini, sel aastal planeeritud. Mäletatavasti oli eelmine aasta väga dividendirohke aasta, see maht oli lausa üle kahe korra suurem, kui on sel ja järgmisel aastal. Praegu küll ei ole tulnud riigiettevõtetelt vihjet, nagu plaanitud dividendid oleksid põhjendamatult suured ja nende maksmine käiks üle jõu. Ma mainisin enne ka seda, kui palju dividende üldse võimalik võtta on. Lühidalt kordan üle, et piirang, et dividendid ei läheks eelarve struktuuriarvestusest välja ega hakkaks parandama struktuurset ega isegi mitte nominaalset tasakaalu, on kolme viimase aasta keskmine dividendide võtmise maht. Lisaks on ka SKT-ga seotud piirang. Nii et seda mahtu väga palju paisutada ei saa. Järgmisel aastal on suurusjärk selline nagu sel aastal ja palju väiksem kui eelmisel aastal.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul, teine küsimus!

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Hea esineja! Minu küsimus puudutab rahanduskomisjoni ühte suurt kobarmuudatusettepanekut, millega täpsustatakse 2014.–2020. aasta maaelu arengukava meetmete rahastamist. Selles on öeldud, et tuleb täita Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktide uusi nõudeid. Kas te võite täpsustada, milliste uute nõuetega tegemist on?

Rannar Vassiljev

Nagu ka seletuskirjas öeldud on, lisandub uuel programmiperioodil mitu uut meedet ning meetmete nõuded muutuvad olulisel määral, võrreldes praeguse perioodiga. Sellest tulenevalt on prognoositavad kulud suuremad, kui varem eeldati. Samuti suurenevad infotehnoloogiakulud, kuna olemasolevad süsteemid tuleb viia vastavusse määruste nõuetega ning lisaks arendada välja uued tehnoloogiasüsteemid.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, kolleeg Jüri Ratas, teine küsimus!

Jüri Ratas

Tänan, austatud Riigikogu aseesimees! Austatud rahanduskomisjoni esimees! Kuulan ja vaatan teid ning mõtlen, et see on tegelikult päris võimas tunne, et te olete nüüd esimest korda siin selles positsioonis, eelarvet kaitsmas. Lipp on ka saalis ja kõik on pidulik. Komisjoni eelmine esimees on kindlasti jätnud endast suured jäljed ja te olete väga hästi tema jälgedesse astunud. Ma soovin teid teist korda tunnustada! Võiks muidugi küsida, missugune on olnud parim küsimus, mis teile nende mitme tunni jooksul esitatud on. Kui te tahate, vastake ka sellele. Aga sisuliselt küsin ma seda, et kui te vaatate teisele lugemisele esitatud muudatusettepanekuid, siis mil määral on järgmise aasta eelarve pühendatud spordile ja spordi toetamisele. Mida positiivset te välja tooksite?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Pean ütlema, et ma ei ole meie jalanumbreid võrrelnud, aga ma eeldan, et numbrist tulenevalt on komisjoni eelmise esimehe jäljed suuremad kui minu tekitatavad. Selle pärast võib eelmine esimees küll kade olla, et kui tema siin komisjoni esimehena eelarvet kaitsmas käis, siis lippu saalis ei olnud. Selles mõttes on praegu uhke tunne siin ees seista.
Mis puudutab parimat küsimust, siis mulle tundub, et parim küsimus oli see, mis just hetk tagasi kõlas, ehk viimase küsija enda küsimus. Kui peaks hakkama auhindu jagama, siis  teadmata, mida järgmised küsimused välja toovad, arvan ma, et see oleks üks tõsine pretendent sellele tiitlile. Isegi kui ta ei võida, siis mulle tundub, et esikolmikusse võiks ta jõuda küll, arvestades, et kolm küsimust on veel jäänud. Nii et ühte tuleb veel edestada, vähemalt kui selle tabloo põhjal otsustada.
Tegelikult on laiemas plaanis, kogu meie riigi ülesehituse loogikas, arvestatav osa spordi ja kultuuri toetamisel ka kohalike omavalitsuste kanda. Kui vaadata kohalike omavalitsuste endi eelarveid, siis seal on kõige suurem osa hariduskuludel ja järgmisena kipuvad tavaliselt tulema, sõltuvalt küll omavalitsusest, igasugused kultuuri- ja sporditoetuste finantseerimise kulud. Kindlasti on omavalitsustel oluline roll spordi finantseerimisel, aga kahtlemata on ka riigil mitmesuguseid finantseerimismeetmeid. Järgmisel aastal muutub eelarve mõttes kõige rohkem noortetreenerite toetamine, mis on sel aastal ka kõige rohkem kõneainet põhjustanud. Ei ole väga suur saladus, et nii mõnigi noortetreener ei ole seni saanud oma töö eest tasu töölepingu seaduse alusel, vaid muul moel. Muudatuse kompenseerimiseks on eelarvest vahendid eraldatud. Näiteks mitmele MTÜ-le, aga ka omavalitsusele, kus nagu minu kodukohas on olemas spordikoolid, on see lisatulu, mis laekub eelarvesse, sest palgad või töö eest makstud tasu on ka varem töölepingu seaduse alusel palgana välja makstud, nii et see juurdetulev summa on lisaboonus. Ma arvan, et see on eelarves kõige suurem muudatus spordi ja kultuuri valdkonnas, võrreldes selle aasta eelarvega.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Margus Tsahkna!

Margus Tsahkna

Aitäh väga hea vastuse eest! Ma tahan ka teid kiita, sest te olete väga sisulisi vastuseid andnud. Minu küsimus on ka sisuline. Ma kõigepealt tahan kiita sotsiaaldemokraate, kes on võtnud teadmiseks, et iga neljas laps Eestis elab üksinda last kasvatava vanema leibkonnas. Sotsiaaldemokraadid esitasid sellel teemal Riigikogusse eelnõu, mille te küll tagasi võtsite, aga nüüd on sama sisuga eelnõu uuesti Riigikogus menetluses ja sotsiaaldemokraadid on avalikult teatanud, et nad toetavad seda. Sama on öelnud Keskerakond. Reformierakond on öelnud, et nad elatisfondi loomise eelnõu ei toeta. See eelnõu nõuab 51 häält ja sisuliselt on need hääled siin saalis juba koos. IRL tegi riigieelarve kohta ühe mitte väga suure, aga sisulise muudatusettepaneku, et Vabariigi Valitsusele oleksid ette nähtud vahendid selle elatisfondi väljatöötamiseks ja rakendamiseks. Miks rahanduskomisjon seda ei toetanud?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Jah, vastab tõele, et selline muudatusettepanek IRL-ilt meie komisjoni laekus ja see seal menetlust leidis. Ei ole saladus, et sotsiaaldemokraadid on elatisfondi loomise vastu sümpaatiat väljendanud, aga rahanduskomisjonis see ettepanek enamuse toetust tõesti ei leidnud. Üks põhjus, mis välja toodi, oli see, et pakutud katteallikaks oli reservfond, mistõttu see oleks oma loomult n-ö ühekordne toetus. Mõistlik oleks aga leida regulaarne finantseerimisallikas. Ma ei tea, kas see kõikide nende arvates, kes seda muudatusettepanekut ei toetanud, oli ainuke põhjus, miks nad seda ei toetanud, aga sellise teema Rahandusministeerium välja tõi ja seda komisjonis arutati.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Ene Ergma, teine küsimus!

Ene Ergma

Suur tänu! Hea komisjoni esimees! Ma ei hakka rääkima sellest, kes kõige toredamaid küsimusi esitab. Aga mul on natuke imelik tunne, sest Reformierakond on rääkinud ja nüüd räägite ka teie, et kõik patud, mis siin riigis on tehtud, on teinud IRL. Olgu, ma olen nõus. Võtame kõik patud enda peale. Tõesti, seda pattu me tegime, et võtsime vastu seaduse, millega langetati tulumaks 21%-lt 20%-le. Aga kui teie erakond on nii printsipiaalne ja te möödunud aastal võitlesite väga tõsiselt isegi astmelise tulumaksu poolt, siis miks te seda seadust ei muutnud või püüdnud muuta?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Mis puudutab konkreetselt praegu muudatusettepanekuna menetletavat soovi tulumaksu määra tõsta, siis ma arvan, et üldiselt ei ole alla kahe kuu pikkuse etteteatamisega maksumuudatus korrektne, isegi sõltumata sellest, kas selle muudatuse sisu meeldib või mitte. Aga küsimusele, miks me ei ole seda muutnud, olen ma korra siin vastanud ja vastan uuesti. Nagu ma ütlesin, see tundub ebaloogiline rahanduslikus mõttes, aga väga loogiline poliitilises mõttes. Üks põhjus, miks me ei ole ära muutnud tulumaksu määra langetamist, on see, et meil oleks võimalik lapsetoetusi tõsta. Selline see vastus täpselt olla saabki: lapsetoetuste tõstmine 45 eurole, mida varsti juba 11 aastat tõstetud ei olnud, on kindlasti olnud meie prioriteet. Poliitikas, eriti nendes parlamentaarsetes süsteemides, kus on proportsionaalne valimissüsteem, kipub nii olema, et üks partei üksinda valitsust moodustada ei saa, seega on kompromissid paratamatud. Niisiis saabki öelda, et tegu on kompromissiga.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Aivar Riisalu, teine küsimus!

Aivar Riisalu

Aitäh, hea eesistuja! Nüüd tuleb tänase õhtu parim küsimus, kui võtta aluseks eelmise vastuse viimaseid sõnu, kui räägiti kompromissidest. Lähed oravaga maadlema, saad karvaseks, kukud puu otsast alla ja neid karvu pärast maha pesta on päris-päris keeruline. Seda on ajalugu korduvalt näidanud, et oravaga maadelda ei ole mõtet. Nüüd ma küsingi, milline oli sinu kui rahanduskomisjoni esimehe ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, keda sa siin esindad, kõige raskem hetk riigieelarve eelnõu menetlemisel. Mis hetkel te pidite kõige rohkem iseendaga vastuollu minema ja tundsite, et enam ei suuda, kuna oravakarvad kippusid hingamist lämmatama?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Mis siin salata, suurem osa sellest eelarvest lepiti kokku kevadel. Tavaliselt, kui ühe koalitsiooni tegutsemise aeg ei lõpe enne nelja aastat, on eelarvevaidlused valitsuspartnerite vahel ning ka parlamendi tasandil augustis ja septembris palju intensiivsemad kui seekord, sest need kokkulepped tekkisid meil laias laastus juba kevadel. Aga eks neid keerulisi kohti ole palju. Üks probleem oli rahalise katte leidmine. Ma ei oska küll välja tuua ühtegi konkreetset kohta, kus oleksin mina või oleksid teised sotsiaaldemokraadid tundnud, et oravakarvad hingamist takistavad ja neid kuidagi kurgust välja ei saa. Mina seda väga ei tunneta. Nagu ma ütlesin, kompromissid on kompromissid ja neid teha tuli, aga lõppkokkuvõttes mulle isiklikult tundub, et suures pildis sai sellest päris hea eelarve.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kadri Simson, teine küsimus!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees, ma kõigepealt tänan teid mõne aja eest öeldud lahkete sõnade eest, et Keskerakonna muudatusettepanekud olid korrektsed! Aga ka teie olete olnud mõnda aeg opositsioonis. Rahanduskomisjoniga on selline lugu, et ükskõik milliseid muudatusettepanekuid opositsioon teeb, katteallikas ikka ei sobi. Kui katteallikas on reserv, siis see ei sobi, kui see on mõni maksumuudatus, siis ka see ei sobi. Eelmisel aastal tegime ühe muudatusettepaneku isegi sellise katteallikaga, et jätta presidendilossi ümber tara ehitamata. Toona oli teine koalitsioon, aga ka see katteallikas ei sobinud, kuigi tara ongi jäänud ehitamata. Andke siis opositsioonile nõu, milline katteallikas võiks sobida.

Rannar Vassiljev

Aitäh! See, milline katteallikas sobib, sõltub kindlasti sellest, millised erakonnad konkreetselt koalitsioonis ja opositsioonis on. Ma arvan, et ideoloogilises mõttes ei oleks väga keeruline leida katteallikaid, mille suhtes valitseks meie ja Keskerakonna vahel üksmeel. Need raamid paneb lähenemine sotsiaal-majanduslikule mõõtmele ja ka maksupoliitilistele küsimustele. Nagu ma olen juba mitu korda öelnud, tulumaksu määra langetamine ei ole võib-olla kõige mõistlikum viis raha kulutada. Ma saan aru, et sellest arusaamast ongi inspireeritud ka Keskerakonna muudatusettepanekud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Siret Kotka, teine küsimus!

Siret Kotka

Austatud juhataja! Hea ettekandja! Te oma eelmises vastuses mulle viitasite, et põllumehed ei saa riigilt lisatoetust, kuna te ei osanud seda koalitsioonilepingus ette näha. Võib-olla on teil õigus. Kuid alates augustist on põllumajanduses kriisiolukord ja seda valdkonda tuleks vaadata teistmoodi. Kas te ei leia, et te oleksite võinud valitsuses selle küsimuse väga teravalt üles tõsta ja ikkagi leida põllumeestele 23 miljonit eurot lisaks? Miks te seda ei teinud?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Ma ei ole kindlasti öelnud, et me koalitsiooniläbirääkimisi pidades ei osanud ette näha, et see teema õhus on. See teema on õhus juba sellest aastast, kui samuti tegelikult lisatoetusi ei maksta. Nii et me oleme selle teemaga päris hästi kursis. Mis puudutab seda 23 miljonit eurot, siis reaalsus on see, et selles raamistikus, millega me tulupoolel opereerisime, ei suutnud me katteallikat leida. Põhimõtteliselt olid meie prioriteet nr 1, võib nii öelda küll, lapsetoetused, koolitoit ja muud lastega seonduvad teemad. Siin on välja toodud regionaalpoliitilist aspekti, näiteks kohalike omavalitsuste toetamist, mis on aktuaalne probleem ja vajab lähiaastatel lahendamist. Ma arvan, et põllumajandustoetuste teema on täpselt samamoodi õhus. Aga selle eelarve raamistikus, nagu meil praegu on, ei leidnud me kuidagi 23 miljonit eurot, et seda kulutust katta.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Margus Tsahkna, teine küsimus!

Margus Tsahkna

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma tulen tagasi muudatusettepaneku nr 16 juurde, mis käsitleb elatisfondi loomiseks vajalike seaduste ettevalmistamist ja rakendamist. See näeb ette suurendada Sotsiaalministeeriumi tööjõu- ja majandamiskulusid ning tegelikult ka teavitamiskulusid. Te ütlesite, et katteallikas on vale, kuigi ettepaneku sisu on õige. Ainult ühekordse kulu jaoks saaks kasutada valitsuse reservi, aga tegu ongi ühekordse kuluga. Ma usun, et kui sotsid ja Keskerakond jäävad oma sõnade juurde, siis me võtame võib-olla veel sellel aastal selle otsuse vastu ja paneme Vabariigi Valitsusele ülesande eelnõu ette valmistada. Oleks hädavajalik, et see raha oleks siis ette nähtud, just nimelt ühekordse kuluna järgmisel aastal. Mul on nagu küsimuse moodi palve. Enne, kui me hakkame muudatusettepanekuid hääletama, kas te arutaksite seda, et äkki tuleks see muudatus ikkagi eelarves ära teha?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Me kindlasti arutame, kas see on ühekordne kulu või mitte. Eeldus, et see oleks ühekordne, on see, et riigil õnnestub kõik need nõuded sisse nõuda neilt vanematelt, kes elatisraha maksta ei taha ja kelle mittemaksmise kompenseerimiseks sealt fondist väljamakseid tegema hakatakse. Ma arvan, et päris ühekordseks kulutuseks see tõenäoliselt ei jää, kuigi ma loodan, et juhul, kui see fond luuakse, on võimalik sisse nõuda suurem osa neist kuludest, mis selle fondi väljamaksetena tekivad. Aga ma kardan, et täiesti nii see tulevikus olema ei hakka, mingisugused nõuded jäävad tõenäoliselt ka siis, kui riik neid sisse nõuab, elatisrahavõlglastel ikkagi täitmata.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Mailis Reps, teine küsimus!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Koolitoidu jaoks eraldatava summa väiksusest on olnud siin saalis ja üldse eelarvet menetledes juba juttu. Aga kuidas teie komisjoni poole pealt vaadates kommenteerite eilset uudist? Üks omavalitsus lõi ju pretsedendi, öeldes, et kui see summa ei ole piisav, siis teda ei huvita, et riik annab selle sihtotstarbeliselt igale lapsele, vaid juhul, kui lapsevanem juurde ei maksa, omavalitsus seda raha lihtsalt sellele lapsele ei eralda. Sellega pandi fakti ette nii meid siin Riigikogus kui ka üldsust, et tegelikult sellist asja nagu soe koolitoit riigi eraldisena peaaegu ei eksisteeri. Kas selles valguses on oodata, et teise lugemise järel hakatakse komisjoni tasandil või jutuajamistes ministeeriumiga koolitoidu küsimusele veidi teisiti lähenema?

Rannar Vassiljev

Aitäh! See ei ole pretsedent. Minu teada on ka varem juhtunud, et kõik omavalitsused ei ole leidnud vahendeid põhikoolis puudujääva osa kompenseerimiseks. Korrektne ongi öelda, et tasuta koolitoitu pakutakse nii põhikoolis, mis minu meelest on väga mõistlik, kui ka gümnaasiumis, mis rakendub järgmisest aastast, riigi ja omavalitsuste koostöös. Suuremat osa sellest finantseerib riik, aga teatud osa ka omavalitsus. Otseselt keegi seaduse mõttes kohalikele omavalitsustele seda kohustust ei pane. Ma loodan küll, et kõik omavalitsused selle raha leiavad ja on võimalik tasuta koolitoitu pakkuda ka gümnaasiumis, nagu see on siiani toimunud põhikoolis.

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Nüüd on kõik selge. Me asume läbirääkimiste juurde. Esimesena tuleb kõnetooli Mihhail Stalnuhhin. Palun, kaheksa minutit!

Mihhail Stalnuhhin

Austatud proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Aastal 1996 leidis aset üks üsna kummaline lugu. Narva Keelekeskusest, kus ma siis töötasin ja kus meil oli väga hea, sõbralik kollektiiv, käis tollel aastal läbi mitme erakonna esindajaid ja arvestades meie keskuse populaarsust, tahtsid nad kindlasti kedagi meist saada oma erakonda. Ma mäletan neid kohtumisi. Esindatud olid Eestimaa Ühendatud Rahvapartei, Reformierakond, praegused sotsid (tollal Mõõdukad) ja Keskerakond. Ma olen palju kordi elus kahetsenud, et ma üldse poliitikasse läksin, aga täna ma tunnen rõõmu. Tookord aga me istusime kollektiiviga koos, et teha lõplik valik, ja nii naljakas kui see ka pole, me otsustasime, kuhu me minu saadame – mis erakonna ridadesse. Siis meile sobisid kõige rohkem Keskerakond ja Mõõdukad. Neil olid üsna lähedased vaated ja ma ei tea, võib-olla mõjutas lõplikku otsust ka see, et Edgar Savisaar ja Küllo Arjakas käisid ise kohal. Igatahes me otsustasime Keskerakonna kasuks. Ja täna ma tunnen väga suurt rõõmu, et ma ei ole sots.
Selle eelarve eelnõu arutelu käigus tõstatusid üsna paljud maailmavaatelised küsimused. Ja üks neist – siin ma vaidlen vastu meie istungi juhatajale, kes ütles, et nüüd on küsimustele vastused saadud –, põhimõtteline küsimus on õhku jäänud. Mis maksab südametunnistus? Mis maksavad poliitilised vaated ja mis maksab see valitsuskoalitsioon? Kui palju on üldse võimalik oma põhimõtteid müüa?
Nüüd asjast lähemalt. Ma arvan, et Eesti algab kõige väiksemast omavalitsusest. Ta ei alga Stenbocki majast. Ta algab väikesest omavalitsusest ja Stenbocki majas ta lõpeb. Aga reegel on see, et kui tulevad rasked ajad, siis survestatakse ikkagi meie omavalitsusi. Nii juhtus see ka 2009. aastal, mil võeti vastu otsus kohalike omavalitsuste eelarvesse laekuva üksikisiku tulumaksu osa kärpida. Kohalike omavalitsuste eelarve tulude ühtlustamise vahendeid ka kärbiti ning vähendati eraldisi omavalitsuste eelarvetesse teehoiu, hariduse, laste päevahoiu, kultuurielu ja muude vajaduste katteks. Ja tookord öeldi selgelt, et see on ajutine kärbe – niipea kui taastub hea majandusseis, hakatakse jälle rohkem raha maksma. Kohalikud omavalitsused on elanud kõik need aastad, uskudes, et neid ei peteta, et see osakaal taastatakse. Mina olen juhtinud Narva Linnavolikogu kaheksa ja pool aastat ning seda kärbet, mis tehti 2009. aastal, ma näen selgelt nii, et riik laenas meie omavalitsuselt selle raha. Ei tohtinuks seda vähendada, aga hea küll, oli kriisiolukord. Andke nüüd tagasi! Te ütlesite, et kui endine olukord taastub, siis annate.
Möödunud aastatel on seda raha kohalikele omavalitsustele antud kõvasti vähem. Alates 2009. aasta muudatusest on seda vähem 210 miljoni eurot, sh 35,5 miljonit eurot järgmisel, 2015. aastal. See tähendab, et iga vald, iga linn on kaotanud enda jaoks tohutu summa. Näiteks Narva on ilma jäänud 10–11 miljonist eurost. See on tohutu raha. Meile räägitakse, et seda puudujääki kompenseeritakse kuidagi teiste vahendite kaudu. Komisjoni esimees ütles siin, et seda koalitsiooni luues olid lapsed suurem prioriteet kui muud eesmärgid. Lapsed elavad kohalikes omavalitsustes. Andke meile meie tulubaas tagasi, küll me ise hoolitseme laste eest! See õnnestub meil palju paremini kui teil siin Toompeal.
Möödunud aastate jooksul on kohalike omavalitsuste ülesannete täitmiseks riiklikest maksudest ja muudest riigieelarve eraldistest laekunud vahendeid 6,6% enam kui kriisieelsel 2008. aastal. Tundub, et on nagu ilus pilt. Aga riik on sama ajaga suurendanud oma sissetulekuid samade allikate loomiseks, kust eraldatakse raha omavalitsustele, peaaegu 33% – see on viis korda enam kui 6,6%. See tähendab, et omavalitsust koos kõigi tema probleemidega nagu poleks kellelegi vaja. Kolleegid, kas te tõesti arvate, et inimesed seda ei näe ega saa sellest aru? Omavalitsustelt võetakse raha ära selleks, et jaotada seda bürokraatidele mingite eesmärkide saavutamiseks, millest inimesed lihtsalt ei saa aru. Raisatakse aega sellistele absoluutselt mõttetutele asjadele nagu kooseluseadus ja lastekaitseseadus. Töövõimereformi alustatakse siis, kui kohalikel omavalitsustel on juba ammu näpud põhjas.
Nii et tegelikult on mul väga kurb meel. Kuigi meil on muidugi sotsidega lähedased vaated – ja see tähendab, et me oleme nendega suuremad rivaalid kui IRL-i või Reformierakonnaga –, olen ma alati lootnud, et sotsidel siiski jätkub iseloomu oma põhimõtted ellu viia. Täna me näeme, kui palju maksab võim ja kui palju makstakse selle eest, et olla võimul, olla ministeeriumides ja ametites. See maksab täpselt nii palju, kui palju maksavad Eesti omavalitsused ja nende elanikud, kes võimu nimel maha müüakse. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Mihhail Korb! Kolm minutit lisaks.

Mihhail Korb

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tänan mulle antud võimaluse eest siin kõnepuldis sõna võtta! Kui rääkida järgmise aasta eelarvest, siis tahan kõigepealt avaldada nördimust eelarve ülesehituse üle. Ma ei saa kuidagi nõustuda endise ministri Jürgen Ligi arvamusega, et eelarve pole belletristika ning see peabki arusaamatu olema. Eelarve ülesehitus peab olema lihtne ja loogiline, nii et igal kodanikul oleks võimalik sellest aru saada. Ka riigikontrolör on viidanud, et aasta aasta järel tehakse riigieelarve nii arusaamatu, et pole võimalik mõista, mille peale raha kulub. Ajal, mil ma õppisin ülikoolis, tundsin huvi riigieelarvet puudutavate materjalide vastu ja pean tunnistama, et need olid väga hästi vormistatud, kõik oli arusaadav ja selge. Täna meie laual olevast järgmise aasta eelarvest on keeruline midagi aru saada. Ja mis veel olulisem: võimalus midagi üles leida üldse puudub. Iga huvi pakkuvat kohta on vaja tükk aega otsida.
Aga tegelikult tahtsin ma rohkem rääkida teistest asjadest. Riigi puhul me väga tihti räägime kaht tüüpi juhtimisest: poliitilisest juhtimisest ja riigimehelikust juhtimisest. Riiki võib juhtida ka kui poliitik, kes lähtub ainult lühiajalistest eesmärkidest ja populismist. Riigimehelik käitumine lähtub aga pikaajalistest eesmärkidest. Kui me vaatame järgmise aasta eelarvet, siis sealt leiame mitmeid märke, mis viitavad poliitilisele juhtimisele. Tulumaksu määra alandamine on poliitiline eesmärk, mitte riigimehelik samm. Populismi nimel loobutakse tuludest, millest on lihtne loobuda, aga mida on raske hiljem taastada. Tagajärg on, et riik läheb õhemaks, rääkimata sellest, et jõukamad võidavad tulumaksu määra vähendamisest rohkem kui vaesem elanikkond. Toon siinkohal näite. Kui inimene saab mediaanpalka 753 eurot kuus, siis tema võidab tulumaksu määra vähendamisest enam kui 5 eurot. Kui inimene teenib palka 3000 eurot, on tema võit rohkem kui 27 eurot. Vahe on mitmekordne. Tulumaksu määra alandamise tõttu saamata jäävast 70 miljonist rääkides kõneleme maksmata toetustest, väljaehitamata teedest ja hääbuvast maaelust.
Sellesama eelarvega taastame matusetoetuse, kuid seda hakkavad saama vaid sotsiaalabi vajavad inimesed. Me pakume pensionäridele hambaravivõimalust, aga ainult 19 euro eest. Ma küsin, millist hambaravi saab 19 euro eest pakkuda. See on ju naeruväärne! Rääkimata puudulikest tööhõiveprogrammidest ja majanduse suuremast stimuleerimisest, millest ei saa kõnealuse eelarve puhul juttugi olla. Või võtame omavalitsuste kohustuste suurendamise. Valitsuse esindajad teatavad valimatult, milliseid kohustusi peavad omavalitsused enda kanda võtma, raha nende kohustuste täitmiseks aga ei anta või ei anta piisavalt. Kogu areng jääb populismi taha pidama. Maksu on lihtne alandada, aga tuleks mõelda riigi kui terviku peale. Riik ei tohi muutuda väga õhukeseks. Kui me alandame tulumaksu, mis saab siis edasi? Kas järgmise sammuna me näeme pärast 1. märtsi, et riik on taas sunnitud käibemaksu tõstma?
Siin saalis küsis üks minu kolleeg, mis on selle eelarve prioriteedid ja millised eesmärgid eelarve seab. Kas me selle eelarve valguses saame öelda, mida me teeme selleks, et majanduskasvu suurendada? Kas eelarve räägib sellest, kuidas majandus saab paremini toimida? Endine rahandusminister ei vaevunud sellele küsimusele isegi vastama. Mina aga kahtlustan, et valitsus ei teagi, mis on meie prioriteedid. Aastast aastasse on eelarvest suure osa moodustanud Euroopa Liidu fondidest saadav raha. Juba praegu tuleb aga küsida, mis saab siis, kui meil Euroopa Liidu raha enam kasutada pole. Praegu tiirleb elu selle ümber, millal Euroopa Liidu fondid taas avanevad. Mis saab aga siis, kui seda raha enam käepärast ei ole? Keegi sellest ei räägi. Valmistutakse järgmisteks valimisteks, kuid kaugemas perspektiivis ei taheta mõelda. Keegi ei räägi sihtidest, räägitakse poliitikast, aga eelarve on reaalne poliitika mõjutamise mehhanism. Mina leian, et tegemist on eelkõige valimiseelse eelarvega. Me näeme puhtalt lühiajalisi eesmärke ja populismi. Kuhu jääb aga riigimehelik mõtlemine? Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Ma palun kõnetooli Vladimir Velmani!

Vladimir Velman

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Eldar Efendijev, Kalev Kallo, Valeri Korb ja Mihhail Korb – rohkem meid siin saalis praegu ei ole. Kuu aega tagasi alustas nüüdseks juba eelmine rahandusminister siinsamas puldis 2015. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 730 tutvustamist järgmiselt: "Ümbritsev majanduskeskkond nõuab Eestilt alati tähelepanelikkust ja valmidust olla paindlik. Väikest avatud majandust mõjutavad probleemid Euroopas ja naaberriikides rohkem ning meie majapidamine peab olema eriti heas korras, et muutliku keskkonna mõjusid tasakaalustada." Kuna olen veendunud keskerakondlane, siis meeldib tasakaalu idee mulle väga. Samas aga ei saa ma nõustuda sellega, et tulude ja kulude tasakaal peab olema saavutatud iga hinnaga. Näiteks kui piirile on nii vähe raha eraldatud, siis sellega võib ju eelarvet näiliselt tasakaalus hoida, aga probleem iseenesest on suur ja sinna tuleb raha leida.
Muudatusettepanek nr 17, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, näeb ette lisarahastuse riigieelarvest Politsei- ja Piirivalveametile personalikulude katteks. Praeguse politseireformi eesmärk on tõsta palkasid seniselt 750 eurolt vähemalt 900 euroni. Selle saavutamiseks kaotatakse töökohti ning suurendatakse n-ö sisemiste ressursside arvel allesjäänute töötasu. Reaalsuses kannatab teenus ja suureneva töökoormusega saavad ühtlasi löögi allesjäänud töötajad. Muudatusettepaneku katteallikaks on tulumaksu määra säilitamine järgmisel aastal 21% tasemel. Nagu me kuulsime rahanduskomisjoni esimehe ettekandest, on ta nõus, et tulumaksu määra säilitamine oleks ehk õige samm selleks, et riigieelarve rahaga saaks rohkem asju ära teha.
Mina ise arvan, et meie niisugune suhtumine Eesti piiri tuleneb ka sellest, et sisuliselt pole Eesti piiri olemas. Meil on olemas kontrolljoon ja ega praegusel ajal enam neid, kes valvavad seda n-ö piiri, eriti polegi. See amet pole enam nii popp nagu varem, munder pole enam nii ahvatlev ja inimesed seda rasket tööd eriti teha ei taha. Aga see on ikkagi meie riigi tähtis ülesanne ja kui me selles küsimuses edasi ei jõua, siis jääb Eesti piir lähiajal mitte ainult auklikuks, vaid ka lihtsalt valvamata. Ma väga loodan, et seni, kuni meil veel aega on, me suudame piirivalve rahastamise kuidagimoodi paremini lahendada. Ma kutsun kõiki üles toetama Keskerakonna muudatusettepanekut nr 17, et piirivalveamet saaks raha juurde! Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Stenogrammi huvides täpsustan, et ka juhataja oli sel hetkel saalis, kui te siin viibivaid kolleege ette lugesite. Aga läheme edasi. Palun järgmisena kõnetooli Eldar Efendijevi!

Eldar Efendijev

Lugupeetud saali jäänud kolleegid ja proua juhataja Laine Randjärv! Võib-olla näib kummaline, et mõned eelrääkijad puudutasid ka neid teemasid, mida mina kavatsen kajastada. Kokkulepet meie vahel ei olnud, see lihtsalt näitab, kui oluline teema on.
Meie ees on tuleva aasta riigieelarve eelnõu ja see on teisel lugemisel. Paljud küsimused ja valdkonnad tekitavad muret. Peatun ainult mõnedel, mis rohkem silma torkavad. Elame aastas 2014 ja selle eelarve eelnõuga on tehtud ka samm aastasse 2015. Valitsus on juba mitu aastat rääkinud, kui edukalt Eesti tuli välja kriisiajast, ja püüab oma väiteid tõestada mitmesuguste arvudega. Nüüd oleks loogiline üle vaadata otsused, mis said kriisiajal tehtud, eriti need, mis puudutavad omavalitsuste olukorda, sest omavalitsuste tulubaasi on riik tunduvalt vähendanud. Oleks õiglane taastada omavalitsuste tulubaas kriisieelsel tasemel, aga seda pole tehtud ei eelmiste eelarvete koostamisel ega ka tuleva aasta eelarves.
Toon välja mõned probleemsed valdkonnad. Esiteks, kohalike teede korrashoid. Kõikidele on arusaadav, et kohalikel omavalitsustel ei ole piisavalt raha, et seda valdkonda täiesti korras hoida. Eriti raske on seis siis, kui kohalikud teed on rahvusvahelise tähtsusega, sest teede kasutamine üleriigilisteks ja rahvusvahelisteks vedudeks tähendab lisakoormust ja teede kiiremat amortiseerumist. Kohalikud omavalitsused peavad esmajärjekorras just need teed korras hoidma, aga see saab teoks teiste kohalike teede arvel. Kui kaua veel peavad kohalikud teed niisuguses olukorras vastu? Lõpmatuseni selline situatsioon kesta ei saa, sest teed lihtsalt lagunevad.
Teine küsimus. Riik kinnitas programmi "Igale lapsele lasteaiakoht!", et koos omavalitsustega tekkinud probleemid lahendada. Mõne aja pärast programm külmutati. Omavalitsuste lootused vajusid minevikku, aga probleemid jäid ju püsima. Nüüd võeti seadusega vastu otsus lisada kohalikele omavalitsustele kohustus katta ka lastehoiuga  kaasnevate teenuste kulud. Riik järjekordselt taandas ennast probleemide lahendamisest ja jättis ülesande kohaliku omavalitsuse õlgadele. Kas riigi programm on külmutatud ja kui on, siis kui kauaks, või on see programm juba lõpetatud, kinni pandud ja rohkem seda ei eksisteeri? Kas sellega on ka riigi kohustused lõppenud, kuigi nende täitmist ei suudetudki alustada?
Kolmandaks puudutan veel lasteaia teemat, seekord seoses eesti keele õpetamisega. Minister rõhutas korduvalt, et see on oluline, aga otsust, et see leiaks riigi toetust, me olemegi jäänud ootama. Mida teha? Retoorika ei tähenda valmidust tegutseda.
Neljandaks, mitu aastat järjest on Keskerakonna fraktsioon teinud ettepaneku seadustada tasuta koolitoit gümnaasiumiastme lastele. Iga kord hääletasid teised fraktsioonid Keskerakonna fraktsiooni ettepanekud välja. Nüüd on see viimaks seadustatud, aga tehes vaid pool sammu: riik maksab kinni 0,78 eurot lapse kohta.
Ma palun lisaaega!

Esimees Eiki Nestor

Palun!

Eldar Efendijev

Aitäh! On rõhutatud, et lapsele on toit tasuta. Seega ülejäänud vajaliku summa peab katma omavalitsus oma piiratud vahenditest. Mis see vajalik summa on, algatajad ei tea. Meie ettepanek suurendada baastoetust ühe euroni ei leidnud toetust.
Viiendaks juhin tähelepanu erakoolide rahastamise probleemidele. Riigikohus tegi omapoolse otsuse, kes peab erakoole rahastama, ja sellega nähti ette, et ka riik peab mingi summa eraldama. Aga kuidas, mis mahus ja millal, on siiani küsimärgi all. Eelarve eelnõus see ka ei kajastu. On see õige, et kulud on ette teada, aga eelarves need ei ole kajastatud?
Komisjoni esimees ütles oma sõnavõtus, et muudatused tulevad enne seda, kui me jõuame kolmanda lugemiseni. Jääme ootama. Murelikuks teeb ka politseitöötajate palkade küsimus. Lisaraha selle jaoks ei ole ette nähtud. Seega võib arvata, et palgatõus saab tulla ainult koosseisu vähendamise hinnaga. Kas see vastab meie julgeolekueesmärkidele, et nii jõuliselt viiakse läbi koondamisi piirivalve- ja politseivaldkonnas? Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Sven Sester, palun! Kolm minutit lisaaega.

Sven Sester

Head kolleegid! Kahju, et teid on siin saalis tunduvalt vähem kui istungi internetis jälgijaid, aga ma saan aru, et eelarvemenetlusest on tunduvalt olulisemaid teemasid, mida arutada. Paar päeva tagasi avaldasin Postimehes mõned mõtted, mida tahan siin IRL-i fraktsiooni esindajana teiega jagada.
Teate, lahja supp on söödav, kuid ei paku erilist maitseelamust. Hea supi saamiseks tuleb sellesse lisada veidike pipart ja soola ning mõni tükk lihagi kuluks ära. Samasugused on lood ka järgmise aasta riigieelarvega. Ühelt poolt tuleb valitsust tunnustada selle eest, et suuri lollusi eelarves ei ole, kuid samas ei leia sealt ka Eesti jaoks olulisi otsuseid. Tulemuseks on lahjavõitu lurr.
Suures plaanis on eelarve peamine probleem, lähtudes peaminister Taavi Rõivase sõnadest, suure narratiivi puudumine. Eelarvel puudub kaugeleulatuv eesmärk ja plaan. Raha jagatakse natuke ühele sihtrühmale, natuke teisele, kuid tuntavat kasu ei saa keegi. Teisalt ei paku eelarve lahendusi mitmele olulisele küsimusele. Vajalikud tegeliku mõjuga otsused, mis toetaksid majanduskasvu, vähendaksid tööjõu maksukoormust, aitaksid luua uusi töökohti ning parandaksid reaalselt inimeste toimetulekut, on jäetud järgmise valitsuse otsustada. Eestile tähendab see aga ühte kaotatud aastat.
Tõsist muret tekitab see, et eelarvega süveneb valitsuse võlgu elamine. Olukorras, kus eelarve maht kasvab järgmisel aastal 7% ehk pool miljardit eurot – jah, te kuulsite õigesti, 500 miljonit eurot on järgmisel aastal riigieelarve mahu kasv –, on ikkagi suudetud riigieelarve 100 miljoni euro võrra miinusesse lasta. Eriti murelikuks teeb mind selles kontekstis Euroopa Komisjoni värske hinnang, mille järgi kujuneb valitsussektori struktuurseks eelarve puudujäägiks kahel järgmisel aastal 0,7% SKT-st. Pange tähele, me ei räägi enam ainult nominaalsest, vaid juba ka struktuursest eelarve defitsiidist!
Erinevused Euroopa Liidu ja Eesti prognooside vahel tulenevad nii SKT lõhe erinevast hindamisest kui ka sellest, millised meetmed võetakse arvesse ühekordsete teguritena. Samas öeldakse 2015. aasta riigieelarve eelnõu seletuskirja leheküljel 15, et eelarvepoliitika hindamisel ja soovituste andmisel lähtutakse Euroopa Komisjoni prognoosidest. Ka me ise kevadel vastu võetud uue riigieelarve baasseadusega sätestasime selle, et riigieelarve peab olema struktuurses tasakaalus või ülejäägis. Lugedes eilset Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna ülevaadet riigieelarve kohta, selgub, et ka eksperdid on jõudnud muret tekitava tõdemuseni. Eesti Panga juures tegutseva eelarvenõukogu arvutuste järgi on aastatel 2014 ja 2015 suur risk, et Eesti valitsus on struktuurse eelarve ülejäägi tegelikust suuremaks hinnanud. See on viisakalt öeldud. Ma arvan, et igaüks oskab ridade vahelt lugeda.
Head kolleegid! Täna mängime mingit imelikku mängu, mille reegleid võib painutada, tõlgendada ja muuta. Need on selged ohumärgid. Seetõttu tegi IRL-i fraktsioon riigieelarve eelnõu menetluses ettepaneku vähendada valitsemiskulusid 10 miljoni euro võrra, et parandada riigieelarve tasakaalu ja muuta riigi juhtimine efektiivsemaks. Lubasime juba eelarve eelnõu esimesel lugemisel, et me ei jäta tähelepanuta Eesti riigipiiri tugevdamist. Valitsus on eelarve projektis riigipiiri jaoks eraldanud 0,9 miljonit eurot, mis on arvestades praegust julgeolekuolukorda selgelt liiga vähe. IRL-i muudatusettepaneku kohaselt suunataks täiendavad neli miljonit eurot piiri tugevdamiseks. Eesti piir Venemaaga on Euroopa Liidu välispiir ja selle väljaehitamine peaks olema lähiaastatel üks meie riigi prioriteete ja selle poole tuleb liikuda kiiresti. Küsimus ei ole üksnes Eston Kohvri juhtumis, vaid eelkõige selles, kas meie idapiir peab. Ma pean silmas nii piiriülese salakaubaveo kui ka inimkaubanduse tõkestamist.
Meie suurima kuluga muudatusettepanek on 15 miljoni euro eraldamine põllumeestele riiklikuks üleminekutoetuseks. Kui vaadata eelarvele valdkonniti peale, siis ühed suurimad kaotajad on tuleval aastal põllumehed, kelle toetus lihtsalt järsult kinni keerati. Venemaa tõttu ebakindlas turusituatsioonis olevate põllumeeste konkurentsivõimele oleks tugev löök, kui nad jääksid ilma nendest toetustest, mida makstakse ka meie lähiriikides. Me oleme viimastel nädalatel Riigikogu koridorides mõne koalitsioonipoliitikuga rääkinud ja küsinud, miks on põllumehed sellisesse olukorda pandud. Vastuseks on kõlanud, et noh, te saate ju aru küll, Reformierakond soovib nii. Ütlen ausalt: ei saa aru! Põllumajandusministri portfell on sotside käes ja palun kaitske oma positsiooni mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes!
Tegime ka ettepaneku investeerida teadus- ja arendustegevusse ligi kaks miljonit eurot. Kui me soovime tagada teadusasutuste stabiilse arengu Eesti sotsiaal-majandusliku arengu seisukohast olulistes teadussuundades, siis see on vähim, mis tuleks juurde anda. Lisaks tegi IRL ettepaneku eraldada ressurss üksikvanema elatisabi fondi loomiseks vajalike seaduste ettevalmistamiseks ja rakendamiseks. Eestis kasvab iga neljas laps vaid ühe vanemaga peres ning paljudel juhtudel ei saa nad kätte seda elatusraha, mida peaks lahus elav vanem maksma. Sellised lapsed on majanduslikult kõige keerulisemas olukorras olevad ühiskonnaliikmed, mistõttu nende arenguvõimalused on piiratud ja nad moodustavad märkimisväärse osa allpool vaesuspiiri elavatest lastest. Ka sellesisulise Riigikogu otsuse eelnõu on IRL parlamendi menetlusse esitanud.
Soovime ka intensiivistada haldusreformi elluviimist. Haldusreformi möödapääsmatusele juhtis viimati järjekordselt tähelepanu riigikontrolör Riigikontrolli aastaaruannet tutvustades. Enamik erakondi toetab seda, tööandjate organisatsioonid toetavad, ühiskond toetab, aga Reformierakond ei toeta. Ja nii on olnud juba aastaid. Ausalt öeldes on piinlik. Meil võiks olla tunduvalt vähem omavalitsusi, tunduvalt vähem avaliku sektori palgasaajaid ning tunduvalt tugevamad kohalikud tõmbekeskused. Meie ettepaneku kohaselt on ette nähtud raha haldusreformiks vajalike seaduste ettevalmistamiseks ja rakendamiseks.
Kokku võttes on suurim probleem selles, et Eesti seisab oma arengus paigal. Riigi paigalseisu tajumine on üldine. Alles viitas sellele riigikontrolör, seda tunnetatakse erasektoris, seda näeme ka võrdluses lõunanaabrite Läti ja Leeduga. Meie praeguse arengutaseme juures ei ole 1–2% suurune majanduskasv see, millega jõuaksime järele naaberriikidele teisel pool Läänemerd.
Eestil peab olema oma lugu ja oma eesmärk. Raha lihtne ümberjagamine ja toetuste pidev suurendamine ei saa olla Eesti edulooks. Keegi teine meie eest seda suppi, mida me siin täna keedame, ära ei söö, isegi kui see supp on lahja. Et seda tummisemaks muuta, teeme ettepaneku riigieelarve eelnõu teine lugemine katkestada. Võtame korraks aja maha, et mitte kaotada veel üht Eestile olulist aastat! Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor

Valeri Korb, palun! Annan teile ka lisaaega.

Valeri Korb

Lugupeetud kolleegid! Huvitav, kui me vaatame ajalugu, siis näeme, et kui me räägime riigieelarvest, siis rohkem arutame seda, mida peab tegema selleks, et riik püsiks. Samas oleme täiesti unustanud, et peale riigi eksisteerib meil 215 kohalikku omavalitsust. Ma nõustun kolleeg Mihhail Stalnuhhiniga, kes rääkis pikalt sellest, mis tänasel päeval kohalikele omavalitsustele muret teeb. Siin saalis aasta aasta järel riigieelarvet arutades oleme ikka pööranud tähelepanu kohaliku omavalitsuse tulubaasile. Ma meenutan teile seda, et Euroopa kohaliku omavalitsuse harta näeb ette kindlustada kohalikele omavalitsustele seadustega pandud ülesannete täitmiseks vajalik tulubaas. See garanteeriks kohalikuks arenguks vajalikud investeeringud ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu. Kahjuks leian, et ka 2015. aasta riigieelarves ei ole ette nähtud vahendeid, et kindlustada kohalike omavalitsuste finantsautonoomia, partnerluse arendamine ja omavalitsuste suurem koostöö. Kohaliku omavalitsuse tulumaksuosa on 2014. aastal 11,6% ja ka 2015. aastaks on kavandatud sama tase ehk 11,6%. Koalitsioonilepinguga on ette nähtud kasv 12%, tasandusfond aga suureneb üldse vaid 10 500 euro võrra.
Peame konstateerima, et valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimistel 2015. aasta riigieelarve üle jäid lõpp-protokolli sisse lahkhelid 28 miljoni euro ulatuses. Need puudutavad tasandusfondi ja kohalikele omavalitsustele laekuvate üksikisiku tulumaksu summade eraldamist. Siin pole enam millestki rääkida. Üldse ei ole arvestatud, et loodusvarade ressursimaksu saavate omavalitsuste tulubaas väheneb, seda eriti Ida-Virumaal. Nii tekib suur vajadus saada tasandusfondi toetust. Arvestada tuleks asjaolu, et 2014. aastal elekter kallines ja see on tinginud ka teenuste hinna tõusu 9,5%. Ka palgatõusu võimaldav kohaliku omavalitsuse tulubaas peab seepärast suurenema tunduvalt rohkem, kui kavandatud.
Minu lemmikteemad ongi kohalik omavalitsus ja muidugi Kohtla-Järve. Kui me tahame Kohtla-Järve Linnavalitsuse hallatavate asutuste kõikide töötajate palka tõsta vähemalt 9%, siis läheb meil vaja 1,2 miljonit lisaeurot personalikulude katteks. Tulumaks linnas kasvab Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt 6%. Samas kasvasid tulumaksust saadavad summad 2014. aastal vaid 4,2% ja 2015. aastaks on kavandatud 4%. See tähendab, et Kohtla-Järve linna eelarves jääb vajaduste katmiseks puudu 900 000 eurot. Pole katet mõnede elektrikulude ja soojamajanduse kulude suurenemisele, rääkimata arendamiseks vajalikest vahenditest.
Aasta-aastalt on saastetasude laekumised kohalikele omavalitsustele vähenenud ja selle kompenseerimiseks ei ole riigieelarve eelnõus raha ette nähtud. Omavalitsuste liidud märgivad, et 2015. aasta riigieelarves kahaneb kohalike teede hoiu toetus 0,8%. Peame ebaõiglaseks olukorda, kus kohalikud teed moodustavad 40% Eesti teedest, kuid riiklikust teederahast läheb nende hoiuks vaid 10%. Tegelikult on rahavajadus topelt nii suur ja 2013. aasta summaga võrreldes on rohkem vaja 29 260 000 eurot.
Võib konstateerida, et riigieelarves jääb segaseks kohalike omavalitsuste hariduskulude rahastamine. Pole teada, mille arvel kavandatakse pedagoogide töötasu kasvu ja kuidas hakkab liikuma lasteaedade koolituskulude raha. 2015. aasta tasuta koolilõunatest on palju räägitud, aga samas me kõik leiame, et 0,78 eurot toiduraha päeva kohta ei võimalda seda teenust osutada. Rääkisime 1 eurost, aga tegelikult väidavad kohaliku omavalitsuse esindajad, et vaja on 1,3 eurot ühe lõuna kohta. Endiselt on eelarvest välja jäänud toetused koolitranspordi rahastamiseks ja investeeringud kohalike omavalitsuste kultuuri- ja spordiobjektide jaoks.
Viimasena tahan rääkida sellest, et ülimalt halb näeb välja olukord, kus suur osa riiklikke programme on vaeslapse osas, samas kui 2013. aastal jättis valitsus kasutamata Riigikontrolli andmetel 547 miljonit eurot. Oleks väga hea, kui me tuleval aastal ei peaks konstateerima, et paljud tänavuseks ette nähtud summad on kasutamata, programmid pole täidetud. Siin on, mille peale mõelda, ja mitte ainult Rahandusministeeriumil, vaid ka Riigikogul. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Urbo Vaarmann, palun!

Urbo Vaarmann

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mind ajendas täna siia kõnepulti tulema eelkõige nördimus valitsuse tegevusetuse üle. 18. sajandi lõpus laskis vürst Grigori Potjomkin Vene keisrinna Katariina II ringreisi ajaks püstitada külade makette, et jätta mulje, nagu oleks piirkondades tihe asustatus ja valitseks üldine heaolu. Selline Potjomkini küla ehitus käib ka meil hoogsalt, lihtsalt tegelased on teised. Katariina II asemel on Euroopa Liit ning vürsti asemel peaminister ja tema erakond. Fassaadina näitame värvilisi sokke ja ülikonda kandvat meest, kes sammub kindlalt mööda lennuvälja, millelt sõidavad üle uhked hävitajad. Aga tegelikult pole hävitajad meie omad, lennuväli on ehitatud välisraha eest ja mees, kes seal justkui kindlalt astub, vist ei tea, kuhu ta suunda hoiab, kuhu tahab lõpuks jõuda.
Tsiteerin siinkohal Riigikogu saalis kuulsaks saanud lauset: "Mis on sellel pildil valesti?" Pildil nagu polegi midagi valesti. Kuid mis on selle pildi taga? Mis on reaalsus, kui reklaamitootjad on oma kaamerad kotti pannud, autosse tõstnud ja ära sõitnud? Tekib vaikus. Reaalsus ei kajastu isegi täna arutatavas järgmise aasta eelarves, reaalsust näeb siis, kui vaadata natukene Tallinnast ja Tallinna ümbrusest kaugemale. Laulusalm ütleb, et seal on kõrgete hindadega keldripoed ja noored emad, kuid tegelikkuses pole seal enam kumbagi, isegi mitte neid poode ega noori emasid. Pigem on seal eluunistuseks kasutatud BMW ja jaanipäeval saab keegi tavaliselt lõuga, kui peol liiga hoogu on mindud. See on Eesti maaelu reaalsus.
Maaelu tuleviku seisukohast on kaks olulist teemat: üks on põllumajandus ja teine on transport. Kahjuks ei lahenda järgmise aasta riigieelarve kumbagi küsimust. Euroopa Liit on põllumajanduspoliitika reforme ellu viies Eestile ja teistele nn uutele Euroopa Liidu riikidele  ette näinud võimaluse riigieelarvest põllumehi kuni 2020. aastani lisarahaga toetada. Seda selleks, et kompenseerida tõsiasja, et meie põllumeestele makstavad otsetoetused on võrreldes nn vanade liikmesriikide tootjate omadega ühed väikseimad. Nii soovitakse ära hoida toetuste märkimisväärne vähenemine. Võrdsete konkurentsitingimuste seisukohalt on oluline seegi, et Läti ja Leedu on teatanud oma põllumeeste täiendavast toetamisest. Kahjuks meie riik seda ei plaani. Eestil oleks võimalik toetada oma põllumehi järgmisel aastal 20 miljoni euroga, paraku me seda eraldist järgmise aasta riigieelarve eelnõus ei näe. Kannatajaks on otseselt Eesti põllumehed ja kaudselt kogu maaelu.
Teine oluline probleem, mis tuleks maal lahendada, on transport. Maal tööd ei ole, sest töökohad on kolinud linnadesse. Inimestel on nüüd kaks võimalust: kas kolida linna elama või käia maalt tööle. Paraku muutub viimane iga päevaga järjest raskemaks. Kui valdav osa sissetulekust kulub inimestel tööl käimiseks, siis on tõepoolest väga raske motiveerida neid tööl käima. Seetõttu pean väga oluliseks tasuta ühistranspordi laiendamist ning Eesti inimestele tasuta bussisõidu pakkumist maakonnaliinidel. Maapiirkondades on transpordiühendus keskustega väga tähtis ja see peab olema kõigile kättesaadav. Kahjuks nii ei ole. Kogu summa, mis selle peale võiks minna, on 21,7 miljonit eurot, aga seda ühistranspordi toetuseks ette ei nähta. Meie muudatusettepanek on, et selle toetusega asendataks praegune maakonnaliinide piletitulu, mis võimaldaks pakkuda Eesti maaliinidel inimestele tasuta bussisõitu.
Mul on kahju, et Eesti läheb kindlalt edasi suunas, mille puhul süveneb iga päevaga arvamus, et see suund ei ole õige. Kallid koalitsioonisaadikud, keda küll saalis ei ole! Vaadake mõnikord üle õla, et teha kindlaks, kas teie tee on õige, mitte vaid, et NATO hävitajad ikka reklaami kaadrisse ära mahuksid! Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Härra juhataja! Head kolleegid! Riigieelarve seadus on üks aasta tähtsaimaid seadusi. Kahjuks opositsiooni rolliks jääb siin vaid kritiseerida ja ettepanekuid teha, aga nagunii keegi meiega ei arvesta. Kõigepealt ma räägin eelarve positiivsest poolest, mis ka meile rõõmu teeb. Ilmselt tulenevalt lähenevatest valimistest on eelarve koostamisel arvesse võetud kauaaegseid Keskerakonna ettepanekuid ja soove, mille üle me oleme saanud varem ainult diskuteerida. Meil on hea meel, et eelarvesse on lõpuks jõudnud lapsetoetuste kasv, gümnaasiumiõpilaste koolilõuna osaline tasumine ning matusetoetuse osaline taastamine. Selle üle võib ainult hea meel olla.
Samas mitte kuidagi ei saa nõustuda nende inimestega, kes räägivad meie riigi korras rahandusest ja tasakaalus riigieelarvest. Minu mäletamist mööda ei ole ühelgi aastal olnud riigieelarve nominaalses tasakaalus ja kahjuks ka järgmine aasta saab olema selline, kus see tasakaal jääb saavutamata. Rohkem kui 100 miljoni euro ulatuses jääb kulutusi katmata. Samas võib väita, et me elame järgmiste perioodide arvel. Kas riigieelarve on struktuurses tasakaalus, seda on minul väga raske öelda, aga igal juhul tasub olla väga ettevaatlik. Minu meelest tuleks Euroopa Komisjoni märkusi tingimata arvestada. See on ju otseselt näha, et riigieelarve käriseb igast otsast ja raha paljudeks väga vajalikeks asjadeks ei leita.
Minu suurimaid muresid on see, et meie valitsus ja koalitsioon on jätnud põllumehed järgmisel aastal ilma rahast, mida Euroopa Liit maksta lubaks. Valitsuse jaoks ei ole see prioriteet, olgugi et me võiksime järgmisel aastal toetada oma põllumeest 23 miljoni euroga. Tuletan meelde, et ka sellel aastal pole valitsus Eesti põllumeest toetanud. Ma kuulasin siin IRL-i esinejat, kes heitis valitsusele ette, et ta põllumeest ei toeta, aga IRL kuulus ju alles äsja koalitsiooni ja sellest erakonnast oli ka eelmine põllumajandusminister. Nende ajal võeti ju selle aasta eelarve vastu. Nii et ma ei saa aru, kes keda asjata tõrvab ja kes kellele midagi asjata ette heidab.
Ma olen ka selle pärast kurb, et sotsiaaldemokraadid, kellele kuuluvad sellised väärikad ametid ja positsioonid nagu rahanduskomisjoni esimehe, maaelukomisjoni esimehe ning põllumajandusministri koht, ei ole suutnud põllumeeste huvisid mitte kuidagi kaitsta. Mulle meeldivad ausad ja avameelsed poliitikud. Mulle meeldis rahanduskomisjoni esimehe väljaütlemine, et see oligi kompromiss: kui sotsid lepivad sellega, et Reformierakond saab tulumaksu 1% võrra vähendada, siis nemad saavad vastutasuks lapsetoetuste suurendamise. Arvan aga, et see kompromissettepanek oli isegi võib-olla laiem: loobuge põllumeeste toetamisest, lubage teede raha kütuseaktsiisi laekumisest lahti siduda, ja siis me valitseme sõbralikult koos kuni kevadeni. Mind teebki murelikuks, et teede rahastamine seoti lahti kütuseaktsiisi laekumisest. Tagajärg on teedele mineva raha oluline vähenemine ja aastal 2015 jääb väga palju hädavajalikke teetöid tegemata. See on sisuliselt majanduslik rumalus, sest kui õigel ajal jäetakse teehoiukava täitmata, siis tulevikus tuleb teede remondiks arvestada tunduvalt suuremate summadega. 2016. ja 2017. aastaks mõeldud 17 miljonit eurot liigutati 2015. aastasse.
Ma palun lisaaega!

Esimees Eiki Nestor

Palun, lisaaeg kolm minutit!

Tarmo Tamm

See näitab veel kord, kui pingeline on rahaline seis. Teehoiuraha lahtisidumine aktsiisist annab valitsusele veel ühe täiendava võimaluse, sest sellest rahast annab üht-teist veel kuhugi mujale liigutada.
Väga kahju, et koolilõunatoetuse suurendamist 1 euroni ei ole endiselt heaks kiidetud, kuigi, mis seal salata, paljudele kohalikele omavalitsustele käib puudu jääva osa katmine üle jõu. Eilsetes uudistes jäi kõlama, et osas koolides lapsed ei saa isegi põhikoolis tasuta koolilõunat kätte. Aga samal ajal leiti väga lihtsalt Estonian Airile täiendavalt 12 miljonit eurot. Mis selle summa eraldamise põhjus on? Ilmselt vajadus, et osa inimesi saaks väga mugavalt Tallinna ja Brüsseli vahet edaspidigi lennata. Teades, et see lennufirma on juba pikka aega miinuses olnud ja miinus järjest kasvab, võib väita, et see on puhas maksumaksja raha põletamine.
Lõpuks tahan öelda seda, et tulumaksu vähendamine protsendi võrra on suur viga. Kui seda ei tehtaks, siis tolle 70 miljoni euro eest saaks Eesti riigis väga palju vajalikku korda saata, kas või piiri korda teha, mitte ainult võsast puhastada. Saaks piirirajatised korralikult välja ehitada ja öelda, et meie idapiir, mis on ka Schengeni ala piir, peab. Politsei- ja Piirivalveameti palku saaks tõsta, ilma et peaks koosseise koondama. Saaks nii põhikooli kui ka gümnaasiumi õpilastele tõesti tasuta lõunat pakkuda. Põllumeeste toetusest juba oli juttu, ka teehoiuks saaks summasid juurde anda, et me ei peaks tulevikus sinna rohkem raha panustama. Igal juhul on mul raske sellist eelnõu toetada ja mina hääletan selle vastu. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Jüri Ratas, palun!

Jüri Ratas

Austatud Riigikogu esimees! Head ametikaaslased! 2015. aasta riigieelarve arvudest on meil juba palju räägitud. On räägitud pikalt ja põhjalikult sellest, kas eelarve on nominaalses või struktuurses tasakaalus või igas mõttes miinuses. Igasugused arutelud tulevad enamasti kasuks, kuid ma julgen ennustada, et konsensuseni me praegusel juhul ei jõua. Seda enam, et lõplik tõde selgub alles järgmise aasta jooksul, kui on selge, kui palju tulu planeeritud tulu asemel reaalselt laekub. See teatavasti sõltub nii Euroopa Liidu kui ka Eesti heitlikust majanduskasvust. Anname üheskoos endast parima, et kasv tuleks eeldatust suurem, kuid samal ajal peame kindlasti valmis olema ka mustemateks stsenaariumideks.
Tegelikult ei soovi ma täna siin kõnepuldis arvudel kuigi pikalt peatuda, sest neist märksa tähtsam on eelarve sisu. Positiivse poole pealt saan välja tuua mõningaid vajalikke muudatusi. Näiteks peretoetuste kasv, tulumaksuvaba miinimumi sümboolne suurenemine ning samm, mille eest Keskerakond pole mitte ainult seisnud, vaid mille nimel on ta ka tegutsenud – koolilõuna on koolides tasuta ja see laieneb järgmisel aastal ka gümnaasiumiastmele. Keskmine vanaduspension on küll piinlikult väike, kuid vastavalt pensioniindeksile see siiski suureneb. Head uudised paraku sellega piirduvad.
Kõige suurem murekoht järgmise aasta eelarves on minu jaoks karm tõsiasi, et valitsuskoalitsioon jätab jõusse kriisiajal tehtud kärped kohalike omavalitsuste tulubaasis. Sel moel kiirendab valitsus Eesti maapiirkondade ääremaastumist ja vähendab inimeste igapäevast turvatunnet. Samuti ei pea ma õigeks, nagu ka eelkõneleja ütles, tulumaksu määra langetamist 20%-ni, sest see süvendab Eesti inimeste majanduslikku ebavõrdsust ega suurenda märkimisväärselt kellegi heaolu. Samal ajal jätkub siseturvalisuse valdkonna alarahastamine ning lahendamata jääb nii lasteaiaõpetajate kui ka õpetaja abide töötasu küsimus. Ei maksa öelda, et see on ainult kohalike omavalitsuste pärusmaa, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi peab siin ka riik appi tulema.
Tegematajätmiste kurba loetelu võiks pikalt jätkata, kuid võtan oma sõnumi lühidalt kokku. Tuleva aasta riigieelarvel on kahjuks miinuseid selgelt rohkem kui plusse. Kõige suurem puudus on minu hinnangul aga see, et kirja on jäänud panemata riigieelarve selged eesmärgid ja selge visioon. Mis on need põhiprobleemid, mida soovitakse järgmisel aastal lahendada või vähemalt leevendada? Milline on Eesti riik 2015. aasta lõpuks? Kuhu soovime jõuda viie aastaga ning mida saavutada järgmisel kümnendil? Mil määral aitab järgmise aasta eelarve suurendada sündimust ning vähendada inimeste väljarännet? Kuidas pöörata Eesti rahvaarv taas tõusule? Kahjuks pole ma kuulnud ühelegi nendest küsimustest selget vastust ning tundub, et põhiteemasid ei ole isegi lauale pandud. Kas ettevõtja Indrek Neiveltil oli õigus, kui ta märkis, et Eestit on viimased kümme aastat juhtinud raamatupidajad? Kardan, et tema ütluses on märksa rohkem tõde, kui meile meeldib tunnistada. Olen kindlalt veendunud, et ainult raamatupidamisega ei suuda me vastu astuda ühelegi Eesti väljakutsele.
President Toomas Hendrik Ilves kutsus meid vabariigi 95. aastapäeval peetud kõnes üles kodumaad tema 100. aastapäevaks korda tegema. Märkamatult on pea kaks aastat möödas, Eesti Vabariigi 100. aastapäev jõuab kätte 2018. aasta veebruaris. Kui kaugele me oleme jõudnud Eesti kordategemisega? Mil määral aitab 2015. aasta riigieelarve meid selle eesmärgi täitmisel?
Palun minut lisaaega!

Esimees Eiki Nestor

Üks minut lisaaega.

Jüri Ratas

Kas oleme üleüldse õigel teel? Me ei saa oma riigi arenguga rahule jääda, kuni Eesti rahvaarv kahaneb ning igal aastal lahkub tuhandeid inimesi välismaale paremat elu otsima. Me ei tohiks kunagi leppida siseturvalisuse vähenemisega ega tegevusetult pealt vaadata maapiirkondade ääremaastumist. Paraku tundub mulle, et just seda me teeme.
Eesti riigieelarve, iga seadus ja iga otsus peavad suurendama iga inimese heaolu ning tagama Eesti riigi ja rahva püsimise. Väga sageli räägime seaduseelnõude puhul nende mõjust eelarvele, aga märksa harvemini, kui üldse, räägime nende mõjust inimeste heaolule. Kahjuks ei ole ma veendunud, et 2015. aasta riigieelarve viib Eesti elu edasi. Paigalseis aga on teatavasti tagasiminek ning seda ei saa me endale lubada. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Mailis Reps, palun! Kaheksa minutit koos lisaajaga.

Mailis Reps

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Täna me arutame jälle riigieelarvet, mida me teeme igal aastal. Pööran siinkohal tähelepanu kahele teemale, mis on viimasel ajal eriti aktuaalsed olnud. Kõigepealt loomulikult koolitoit. Meediaruumi vaadates torkab silma, et koolitoidu üle arutledes on tekkinud uus diskussioon. Nimelt, kui me enam kui kolm aastat oleme rääkinud, et hinnatõus on koolides ära nullinud tasuta toitlustuse perspektiivi ja et pea poole koolitoidu maksumusest peavad tasuma omavalitsused, siis jäi arutelu enamjaolt sellele tasemele, et me peame veel analüüsima, kui palju koolitoit ikkagi maksab, ning sellest tulenevalt tegema järeldused. Täna on meil hea meel tõdeda, et tasuta koolitoitu hakkab saama ka gümnaasiumiastmes. Samas peame nentima, et suuremate toiduportsjonite vajadus gümnaasiumis sunnib meid arvutama, mida tegelikult 78 sendi eest saab. Kindlasti tuleks arvestada vähemalt selle summaga, mille kohalikud omavalitsused on välja toonud: koolitoit maksab tegelikult keskmiselt umbes poolteist eurot.
Eile õhtul aga nägime uudistest, et üks vald on loonud pretsedendi, andes teada, et kui lapsevanem ei maksa 78 sendile 57 senti juurde, siis tema laps koolitoitu ei saa. Nii lihtne nende tõlgendus Saku vallas ongi. See on ohtlik pretsedent, sest riik eraldab – või tegelikult eraldame maksumaksjatena meie kõik – iga lapse kohta 78 senti sihtotstarbeliselt ja mitte kuidagi ei saa öelda, et kui lapsevanem ei saa või ei soovi sellele veidi vähem kui poolt rahast juurde maksta, siis tema lapsel ei ole koolisööklasse asja.
Esimene samm on see, et me peame kiiresti läbi mõtlema kõik võimalused, et koolitoit oleks tõepoolest tasuta, et me vähemalt toidukulud kataksime. Kohalike omavalitsuste hinnangul maksab üks portsjon koos toitlustajate palkadega pooleteise euro ringis, aga kui võtta ainult toiduainekulud, siis minimaalselt ühe euro. Aga teiselt poolt peame kindlasti analüüsima ka võimalusi, kuidas me siiski tagame, et seesama piskugi iga lapseni jõuaks. Vahest tekib enam ja enam selliseid omavalitsusi, kes ütlevad, et kui riik neile raha juurde ei anna või kui lapsevanem osa lõunatoidu maksumusest ei kata, siis laps süüa ei saa. Meie eesmärk jõuda iga lapseni jääb sellisel juhul saavutamata.
Teine teema, mis on samuti viimastel päevadel väga palju kõneainet pakkunud, on Riigikohtu otsus erahariduse rahastamise kohta. Nimelt, mõne aasta eest lisati põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse muudatusettepanekuna paljudele ootamatult kohalike omavalitsuste kohustus maksta ka nn karbiraha ehk katta erakooli hoonega või selle rendiga seonduvaid kulusid. See algatas üsna tõsise vaidluse ka kohtuinstantsides. Nimelt leidis osa kohalikest omavalitsustest, et see ei ole õigustatud, kuna kohalikul omavalitsusel on väga vähe võimalust rääkida kaasa eraharidusega seotud koolituslubade väljaandmisel, nende koolide juhtimisel või järelevalve tegemisel. Nüüdseks on ka Riigikohus öelnud, et selline põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse kirjutatud kohustus on põhiseadusvastane. See säte tuleb üle vaadata, sest sellisel kujul ei ole võimalik seda rakendada.
Nüüd seisame dilemma ees. Me arutame 2015. aasta eelarvet. Minimaalselt peaks olema järgmise aasta kuludesse juurde arvestatud 6,3 miljonit, aga nagu ka komisjonipoolne ettekandja täna rõhutas, tegelikud kulud on üle 13 miljoni. Sinna juurde ei ole arvestatud neid võimalikke kulusid, mis tuleb tagantjärele kohalikele omavalitsustele kompenseerida, nagu ka Riigikohus väga selgelt mõista andis. Kõige halvem kogu selle probleemi lahendamise seisukohast on kindlasti see, kui me ei tee mitte midagi. Kui me jõuame 2015. aasta eelarve eelnõu kolmanda lugemiseni ja erahariduse vajadused pole seal ei haridus- ega rahandusvaldkonna reservide real kajastatud, siis tekib meil kummaline olukord. Kohalikule omavalitsusele sellisel kujul kohustusi panna ei saa, sest säte on kuulutatud põhiseadusvastaseks. Samal ajal uut meedet välja ei ole mõeldud ja kannatajaks on needsamad lapsed, kes oma vanemate valikul eraharidust omandavad, arvestades, et neil on võimalik saada lisarahastust.
Kindlasti ei tohi haridussüsteemis tekkida olukord, kus me oleme mitme aasta jooksul – küll suurte vaidlustega, aga siiski – andnud erakoolidele sõnumi, et nad on Eesti haridusmaastikul väga teretulnud, aga samas jätame erakoolid ja neis õppivad lapsed tegelikult vihma kätte. Meil on võimalus siin Riigikogus olukorda kiiresti parandada. See võimalus on meil täna veel olemas, enne kui järgmise aasta eelarve vastu võetakse. Samuti on võimalik põhikooli- ja gümnaasiumiseadust kiiresti muuta ja täiendada.
Kindlasti on vaja enne eelarve eelnõu kolmandat lugemist veel arutada koolitoidu küsimust ja siiski leida selleks lisaraha, et selliseid pretsedente, kus lapsed tegelikult tasuta koolitoitu kätte ei saa, ei tekiks. Täname loomulikult siinkohal neid kohalikke omavalitsusi, kes on vajaliku raha suutnud välja käia.
Mis puutub aga eraharidusse, siis peame kindlasti suutma tagada, et erakoolis õppivad lapsed ja eraharidus üldse raha puudumise tõttu kannatajaks ei jääks. Suur osa erakoolidest tegeleb ju nende aspektidega hariduses, millega tavaline munitsipaal- või riigiharidus ei tegele või tegeleb teisel moel. Meil on erahariduses väga palju erivajadustega laste koole, väga väikseid alternatiivpedagoogilise lähenemisega koole, tundeelu häiretega lastele suunatud klasse jne. Need lapsed ei tohiks mingil juhul kannatajaks jääda.
Nende kahe ettepanekuga ma siinkohal piirdun. Loomulikult ei saa haridusküsimusi lahates üle ega ümber õpetajate teemadest, ei lasteaia teemadest, aga kuna kaheksa minutit on väga lühike aeg, siis piirdun nende kahe kõige aktuaalsema teemaga. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Kalev Kallo, palun!

Kalev Kallo

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Järjekordselt arutame selle aasta kõige tähtsamat seaduseelnõu ehk 2015. aasta riigieelarve eelnõu. Just riigieelarve on see, mis otseselt mõjutab seda, kuidas paraneb või vahest üldse ei parane meie inimeste elujärg järgmisel aastal. Just eelarve on see, mis annab tõuke meie majanduse arengule järgmisel aastal või jätab selle jätkuvasse seisakusse, mis on ju sisuliselt taandareng. Just eelarve on see, mis võib parandada meie riigi konkurentsivõimet või siis jällegi mõjutada seda negatiivselt.
Oleme siin saalis ja ka väljaspool seda kuulnud sotsiaaldemokraatide ennast ülistavaid kiidulaule lastetoetuste mitmekordsest suurendamisest. Keskerakonna poolt aastaid taotletud soe lõunatoit jõuab vähemalt näiliselt järgmistel aastatel ka gümnaasiumiõpilasteni. Miks ma ütlesin, et näiliselt? Aga sellepärast, et valitsuskoalitsioon käitus nagu alati: formaalselt tegi otsuse ära, unustamata end seejuures taevani kiita, aga raha nähti eelarves ette umbes nii palju, nagu tuleks hiiri toita. Selleks, et lapsed söönuks saavad, peavad kohalikud omavalitsused oma niigi õhukeseks jäänud rahakotist lisa maksma. Seda osa kokku võttes aga tuleb objektiivseks jäädes tõdeda, et osal elanikegruppidel aitab see eelarve järgmisel aastal veidi paremini toime tulla.
Järgnevalt püüan leida ridu, mis aitavad elavdada majandust ja annavad tõuke majandusliku aktiivsuse kasvule. Siin tuleb aga nii mitmeski küsimuses pettuda. Igal aastal oleme siin saalis arutanud arengufondi tegevust. Oleme nentinud arengufondi tehtavat tänuväärset tööd nii majanduse arengu seire kui riskikapitali paigutuste osas. On olnud kõneks, et Riigikogu kui arengufondi asutaja peaks rohkem kasutama fondis peituvat potentsiaali oma komisjonide igapäevatöös. Jätan praegu kõrvale väärtoimetamised eelviimase arengufondi juhi töös – see oli ju võrdlemisi lühike periood. Arengufondi ajalugu on palju pikem. Me nagu tahaks arengufondilt rohkem saada, aga asutuse eelarvet järjest kärbime. Hämmastusega näen, et arengufondi niigi kehvakest finantseerimist vähendatakse järgmisel aastal järjekordselt ja seekord tervelt 16,6%. Selgelt on võetud suund arengufondi väljasuretamisele ehk teisisõnu, kui seda eelarve projekti vaadata, siis jääb mulje, et majanduse areng kaugemas perspektiivis meie valitsuskoalitsiooni lihtsalt ei huvita.
Järgmine näide. Eelarve seletuskirjas näeme väga toredaid ridu.
Palun kolm minutit juurde!

Esimees Eiki Nestor

Lisaaeg kolm minutit.

Kalev Kallo

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on üks Euroopa Liidu struktuurifondide rakendusinstitutsioone Eestis, olles peamine ettevõtjale suunatud toetus- ja arendusprogrammide pakkuja. EAS tegutseb aktiivselt viies valdkonnas: Eesti ettevõtete konkurentsivõime suurendamine välisturgudel, välismaiste otseinvesteeringute kaasamine, turismiekspordi ja siseturismi arendamine, tehnoloogiaalaste ja innovaatiliste toodete ning teenuste väljatöötamine, Eesti ettevõtete ja ettevõtluskeskkonna arendamine, samuti üldine ettevõtlusteadlikkuse tõstmine. Väga ilusa paatosega kirja pandud üllad eesmärgid, eks ole ju. Vaatame nüüd arve, kuidas valitsus neid eesmärke tõlgendanud on. Näeme, et EAS-ile eraldatavad summad vähenevad 2015. aastal võrreldes käesoleva aastaga tervelt 10,8 miljoni euro võrra ehk 13,56%.
Tulles tagasi sissejuhatuses öeldu juurde, võib selle kahe näite põhjal – neid on eelarveprojektis veelgi, kõigil ei ole võimalik ajapuudusel peatuda – järeldada, et riik on valinud järgmisel aastal majanduse seisaku või isegi taandarengu. See viib ühe tõsise järelduseni: tegemist on ilustatud ja vastutustundetu valimisaasta eelarvega. Toredad sotsiaalse kallakuga lisatoetused ei ole majanduse stagnatsiooni tingimustes paraku jätkusuutlikud ja on mõeldudki lühiajalistena, sest kaugemas perspektiivis puudub neil rahaline kate, kui majandus neid ei toeta.
Ühel asjal tahan kindlasti veel peatuda. Nimelt on eelarveprojekti tulude poolel ette nähtud võtta AS-ist Elering välja 20 miljonit eurot dividende. Alates 2009. aastast on põhivõrgutasusid elektrienergia müügil suurendatud 42%. Elektrienergia transport tarbijani on Eestis tõenäoliselt Euroopa Liidu kõige kallim, tervelt 10,8 eurot megavatt-tunni kohta. Võrdluseks: Soomes on see 7 ja Rootsis 2 eurot, Saksamaal 1 euro megavatt-tunni kohta. Põhivõrgutasude pideva suurendamise põhjenduseks toodi vajadus finantseerida EstLink 1, EstLink 2 ja avariijaama ehitust Kiisale. Kõlas lubadus, et kui need suured investeeringud tehtud saab, siis võrgutasude tariifid alanevad. Teame, et kõik need eelloetletud objektid on valmis ehitatud ja vist jääbki raha üle, et selle saab dividendidena välja võtta. Eleringist on tehtud eelarveaukude täitmise pump. See on üks suurimaid sigadusi tarbijate suhtes, sest põhivõrgu valdaja Elering ei tooda ise mitte midagi. Ta kraabib selle raha kokku võrgutasudena, mida me kõik maksame, selle asemel et võrgutasusid vähendada, kui investeeringuteks enam raha vaja ei ole. Kui me lisame elektri hinnale ja Euroopa suurimatele ülekandetasudele veel elektriaktsiisi, mis on meil neli ja pool korda kõrgem Euroopa Liidus nõutust, siis mõistame, miks meie rohkesti energiat tarbivad ettevõtted muutuvad üha konkurentsivõimetumaks.
Kokkuvõtteks võib öelda, et see eelarve pärsib majanduse arengut ja selle konkurentsivõimet. Prognoosides pakutud väike majanduskasv järgmisel aastal jääb lihtsalt prognoosiks, tegelikkuseks see tõenäoliselt ei saa. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Lauri Laasi.

Lauri Laasi

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Täna me arutame järgmise aasta riigieelarvega seonduvaid küsimusi, püüame nagu ikka mõista, mis on peidetud eelarve ridade vahele ja millised read üldse on omavahel võrreldavad. Nii nagu mitu rahvasaadikut on juba öelnud, eelarve seletuskiri on ebapiisav ja segane ning nõuda, et me teeksime selle põhjal siin saalis põhjapanevaid järeldusi, on pehmelt öeldes ebaadekvaatne. Eelarve puhul on aga kõige rohkem kahju sellest, et pole aru saada, kuhu see meid edasi viib ja kas üldse viib. Nii nagu majandus tammub paigal, ei ole suurt arengut ette näha ka riigieelarves. Kõige enam vaatavad sealt vastu lähenevad valimised, mille puhul ei saa rääkida just väga kaugest perspektiivist. Osaliselt on ellu viidud isegi Keskerakonna ettepanekuid, mida parasjagu võimul olnud erakonnad alguses on ikka laitnud. Hiljem on neid ideid aga välja käidud kui endi omi. Seetõttu on eelarves kindlasti olulisi punkte, mis Keskerakonna fraktsioon mõningate mööndustega heaks kiidab. Olgu näiteks toodud koolitoidutoetus gümnaasiumiõpilastele, lapsetoetuse kasv ja osaliselt kehtestatav matusetoetus.
Kõige arusaamatumaks on eelarve puhul jäänud see, miks väheneb tulumaksu määr olukorras, kus riik otsib meeleheitlikult tulusid. Pean siinkohal silmas bürokraatlikku 1000-euroste arvete deklareerimist, firmaautode käibemaksu tagastuse vähendamist, kütteõli aktsiisisoodustuse kaotamist jne. Ma saan aru, et tulumaksu määra vähendamise näol on tegemist igiammuse Reformierakonna lubadusega, kuid ajad on muutunud. Kurb on tõdeda, et erakond ei ole aru saanud, et tulumaksu alandamine ei pruugi enam kõige arukam samm olla. Tulumaksu määra alandamisega jääb riigikassasse järgmisel aastal laekumata 70 miljonit eurot. Kui see summa esmapilgul midagi ei ütle, siis toon näiteks, et toetused puuetega inimestele ja nende hooldajatele moodustavad järgmise aasta eelarvest ligi 65 miljonit eurot. Kui me räägime aga puuetega inimesi puudutavast tööhõivereformist, mis koos kõigi oma puudustega äsja siin saalis heaks kiideti, siis näeme, et tegelikult on võimalus see reform korralikult ellu viia käest lastud.
Keskerakonna fraktsiooni hinnangul tuleks loobuda tulumaksu määra alandamisest ja sellise ettepaneku me oleme järgmise aasta eelarvet silmas pidades ka teinud. Me leiame, et tulumaksu alandamine on praeguses majanduslikus seisakus mõttetu samm ja see takistab riigi arengut. 70 miljonist eurost jätkuks nii mõnegi kitsaskoha likvideerimiseks ja täpselt sama suure summa ulatuses oleme teinud ka muudatusettepanekuid. Neist peamised on tasuta ühistranspordi pakkumine üle Eesti, koolitoidutoetuse kasv, põllumeeste lisatoetuse kehtestamine ja kohalike teede rahastuse suurendamine. Me oleme olukorras, kus Reformierakonna juhtimisest võib saada takistus riigi arengule. Ka tuleva aasta eelarve ei veena meid sugugi vastupidises. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Siret Kotka, palun!

Siret Kotka

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti põllumehed ootavad Riigikogult, et me toetaksime neid riigieelarve kaudu Euroopa Liidu lubatud täies mahus. Meie põllumeeste toetused peavad olema samaväärsed teiste riikide omadega, ainult siis suudame konkureerida Euroopa Liidu turul. Põllumehed on selgelt öelnud: selleks, et Eesti põllumajandus oleks elujõuline, oleks neid vaja toetada 23 miljoni euroga. Laual olev riigieelarve aga seda ette ei näe. Samas on teised Balti riigid lubanud oma põllumehi üleminekutoetustega aidata. Kui meie valitsus kavatseb sellist põllumajanduspoliitikat jätkata, siis Eesti põllumees ei suuda konkureerida isegi Läti ja Leedu turul, rääkimata jõukamatest Euroopa Liidu riikidest. Eesti valitsus võiks õppida Läti ja Leedu valitsuselt, kuidas kaitsta oma põllumehi kui Eesti toidu tootjaid.
Head sõbrad! Eesti põllumajandus on kriisis ning valitsusparteidel, Reformierakonnal ja sotsiaaldemokraatidel, oleks aeg seda endale tunnistada. Kriis sündis poliitiliste mängude tõttu ja selle tagajärjel on tugeva hoobi saanud just meie piimamajandussektor. Piima hind on langenud juba nii madalale, et farmid tulevad vaevu ots otsaga kokku. Usun, et keegi meist ei soovi, et korduks rohkem kui kümne aasta tagune olukord, kus Vene kriisi tõttu olid põllumehed sunnitud ligi 30 000 lüpsilehma lihtsalt tapamajja viima. Augustikuus jõudis Eestisse ka Aafrika seakatk. Seakasvatajad kirjeldavad oma olukorda kui pidevat sütel elamist – neil tuleb teha kõikvõimalik, et katk ei jõuaks nende farmidesse.
Seda, et Reformierakonnale ei lähe Eesti põllumehed ja rahva toidulaud korda, andis selgelt mõista juba eelmine peaminister. Ning praegune valitsusjuht ei ole põllumajandussektorisse uut energiat toonud. Pigem jätkab ta oma eelkäija põllumajandust teistest sektoritest vähem tähtsaks pidavat poliitikat. On hämmastav Rõivase valitsuse esindajate suust kuulda, et põllumehi on võimalik toetada ainult lastetoetuste arvel. Selline vastandamine on väga ebaeetiline. Kuid veel kurvem on see, et põllumajandusminister Ivari Padar ei suuda või ei taha põllumeeste eest seista. Ta nõustus sellega, et Eesti põllumehi 2015. aasta riigieelarvest võimaliku 23 miljoni euroga ei toetata. Laual olev riigieelarve on selgelt Reformierakonna nägu, mille tagant paistavad välja imepisikesed sotsiaaldemokraatide kõrvad. Eemalt võib isegi mulje jääda, et Reformierakond juhib üksi valitsust, sotse sealt ei paista.
Keskerakond kindlasti ei poolda valitsuse põllumajanduspoliitikat, mis seab meie põllumehed Euroopa Liidu turul konkurentidega võrreldes märksa halvemasse positsiooni. Eesti põllumees väärib, et riik toetaks neid 23 miljoni euro suuruse lisatoetusega. Tehkem seda! Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Loodan, et eelnev kõne ei läinud laua alla, vaid jäi laua peale. Heimar Lenk, palun!

Heimar Lenk

Aitäh kõneõiguse eest! Head kolleegid! Seisan siin kõnepuldis, vaatan seda saali ja mõtlen, kas tõesti see on Eesti parlament – selle riigi parlament, mille eest me seisime Balti ketis, mille telemaja me kaitsesime ja mille tunnustamist me käisime Moskvas välisriikide saatkondadelt lunimas. Tundub, et see ei ole õige parlament. Riik oleks nagu alles, aga Riigikogu on võõras. Ajakirjanikuna nägin ma taasiseseisvunud riigi alguses ehk 1990. aastail siin majas tuliseid debatte – ikka selle nimel, et Eestit paremaks teha.
Aga mida me näeme täna? Ärge pange pahaks, aga me näeme väsinud, ükskõiksusest räsitud saali, kus polegi enam inimesi. Ma ei heida seda rahvasaadikutele ette, et nad istuvad oma toas ja kuulavad ühe kõrvaga, mis siin toimub. Ma saan sellest aru. Siia saali ei ole mõtet tulla, sest siin ei toimu juba ammu mitte kui midagi. Vaid valitsusele ehk Reformierakonnale – see on ju üks ja seesama – tähtis hääletus toob inimesed saali. Parlamenti polegi enam Eestile tarvis, riigieelarve või mõne muu atribuudi võib viia otse valitsusesse ja kindlustada sel moel oravate võimul püsimise.
Ma ei hakka täna arutatava eelarve konkreetseid arve ette lugema, nendest on palju räägitud. Aga, kallis rahvas, 70-sendine koolilõuna on tõesti häbiasi! Meie puhvet on praegu lahti, minge vaadake, mida te saate sealt 70 sendi eest! Te ei saa isegi kausikest putru. Võib-olla antakse seda ilma rahata, kui lähed sinna, näpus 70 senti. Aga kui Eesti Keskerakond teeb ettepaneku õpilastele mitte veel head, vaid ütleme, natukegi paremat üheeurost pajukit pakkuda, siis hääletatakse see muudatusettepanek maha. Piinlik on! 
Milleks me, kolleegid, oma aega raiskame ja ettepanekuid teeme, kui ükski opositsiooni ettepanek jälle läbi ei lähe? Mina ise arvasin, et seekord võib-olla õnnestub. Nüüd on ju koalitsioonis ka punase lille kandjad sotsiaaldemokraadid, ja nemad peaksid ju noori kaitsma. Kuid võta näpust! Ka nemad seda ei tee, olgugi et nad siis, kui istusid siinsamas opositsioonis, tegid kõva häält, et Riigikogu tööd segab valitsuse teerull, mis kõigest üle sõidab. Aga nüüd istuvad sotsid ise teerulli peal. Vahest vaid tualettruumis julgeb mõni sots kolleegidele tasakesi tunnistada, et nad peavad kõike tegema nii, nagu Taavi Rõivase valitsus tahab ja nõuab. Aga Rõivas ise on veel noor mees, ta ei teagi täpselt, mida ta tahab. Talle pakub rõõmu helikopteriga lennata ja sõjalennuväljal ennast NATO lennukite taustal pildistada lasta. Oravaid ei huvita juba ammu Eesti rahva saatus ega heaolu. Põllumehed, lapsed ja pensionärid neile korda ei lähe. Oravaid huvitab vaid võimul püsimine ka pärast 1. märtsi järgmisel aastal. Valimisvõit saadakse muidugi elektroonilise hääletamisega kätte – sõjaohu kuulutamisega ja rahva hirmutamisega tehakse see ära, toeks punased sotsid. Nii on Reformierakond oma võidus kindel ja seepärast polegi neid täna siin saalis.
Aga minu kõne kiskus tõsiseks ja kurvaks. Tegelikult ma ei taha selline olla. Ma tahan rõõmsam olla. Ja mul ongi teile ka üks hea uudis öelda. See on tõepoolest hea uudis, mis puudutab kõiki siin saalis, sest kõik me osaleme valimisrallil – kes juba võtab sellest osa, kes alles hakkab seda tegema. Mul on teile tõeliselt hea uudis. See riputati mõni aeg tagasi Postimehe veebilehele üles. Mida ma sealt loen? Meie peaminister, võimukas noor mees, teatab kõigile rõõmuga – ma loen selle teksti ette –, et kõik parteid saaksid teha oma valimisklipi Ämari lennuväljal, kui see neid huvitaks ja kui nad seda tahaks. Nii et, kolleegid, kõigile edu! Te võite minna Ämari lennuväljale, sest Taavi Rõivas lubas seda täna avalikult meie ühe suurima ajalehe e-väljaandes. Nii et kõik võitlema võidu eest, toetama Reformierakonda Ämari sõjalennuväljal! See on sõnum, mille meile saatis peaminister riigieelarve eelnõu teise lugemise päeval. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Viktor Vassiljev, palun!

Viktor Vassiljev

Hea Riigikogu esimees, ma palun kolm lisaminutit!

Esimees Eiki Nestor

Palun, kolm lisaminutit Viktor Vassiljevile!

Viktor Vassiljev

Head kolleegid ja kõik, kes kunagi ajaloolistest ürikutest tänast stenogrammi loevad! Jah, nagu kolleeg Heimar ütles, Riigikogus on asju, mis rahvast huvitavad, ja on neid asju, mis ei huvita. Kui meil oli arutelul kooseluseaduse eelnõu, siis olid tribüünid rahvast täis – rõdul kuulati hoolega. Täna me arutame sellist tähtsat küsimust nagu järgmise aasta eelarve, saal aga on pooltühi ja ei ole mitte kedagi kiibitsemas. Aga mis siis ikka.
Eelarve on eelarve – igal riigil peab eelarve olema, millegi alusel tuleb ju tegutseda. Kuidas see eelarve kokku pandi, tont seda teab. Meile pole isegi selge, kas ta on tasakaalus või puudujäägis. Siin räägitakse nominaalsest puudujäägist ja struktuursest puudujäägist – nominaalne on 100 miljonit, struktuurne on 300 miljonit. Kas puudujäägi suurusest oli rahanduskomisjon teadlik või ei olnud teadlik, ei saanudki selgeks. Igal juhul Eesti rahvale tegi selle asja teatavaks hoopiski Euroopa Komisjon. Tekib küsimus, kas Eesti spetsialistid, kes panid eelarve kokku, ei teadnud seda või teadsid ja vaikisid, või rahanduskomisjon teadis ja vaikis või ongi see eelarve hoopis Brüsselis kokku pandud. Nemad teavad täpsemini, kuidas meie eelarvega lood on. Kes seda teab, kuidas tegelikult oli.
Täiesti selgelt on näha aga püüd kujutada kõike äärmiselt positiivselt. Meie majanduskasv on 1% ja see on suurepärane, see on väga hea. Sama tendents on ka väga paljudel teistel elualadel. Meditsiinis näiteks olid kunagi inimeste haiguslood, kuhu pandi kirja, kui haige inimene on, mis diagnoosid on talle pandud ja mis ravi ta vajab. Nüüd on meil hoopiski terviselood. Justkui on nii, et mida vanem inimene ja mida rohkem haigusi, seda tervem ta on. Töövõime- või töövõimetusreform – täpselt sama lugu. Kui enne olid meil inimesed, kellel oli töövõime puudus, töövõime langus või mingisugune puue, siis nüüd on hoopis teistpidi nende seisundit hinnatud. Kui enne oli inimesel üks jalg puudu ja see oli väga paha, siis nüüd on tal üks jalg alles ja see on suurepärane.
Niimoodi me katsume ennast igatepidi kiita. Pakume välja igasuguseid loosungeid, kuidas edasi minna, ja ikka kõigile kõva häälega teada anda, kui edukad, kui head me oleme. See on suurepärane loosung, et tahame jõuda viie rikkaima Euroopa riigi hulka – peaaegu oleks eksinud ja öelnud, et viie viimase riigi hulka. See on tunduvalt parem loosung kui omaaegne, et 1961. aastal saabub kommunism. Toona oli konkreetne tähtaeg antud ja see on väga ohtlik. Aga meie liigume viie rikkaima hulka. Kui võimule tuli meie uus valitsus eesotsas Taavi Rõivasega, siis ma ei häbenenud ja esitasin talle sama küsimuse, mida korduvalt kuulis ka peaminister Ansip: kas see loosung ikka kehtib? "Jah," ütles Taavi Rõivas. "Muidugi! Ikka viie rikkaima hulka!" Ja sinna me siis marsime. Teate, see asi näeb kangesti välja nagu Hiina tsirkuse number, kus üks hiinlane kõnnib köie peal ja tema kukil on viis hiinlast ning viimase pealael on keev teekann. Ja kõik see rahvas vaatab ja plaksutab.
Enam-vähem samasugune näeb välja ka meie eelarve. Seda koostades on tegelikult arvestatud sellega, et meil kooritakse maksusid maksude pealt. Mis toimub näiteks tervishoius? Meie maksurahast peetakse üleval haiglaid, kes maksavad kinni oma karbikulusid, kommunaalkulusid, ehitust, remonti. Kütust on vaja osta, elektrit ka – kõige pealt nad maksavad aktsiisi ja käibemaksu. Nii et maksud maksude pealt. Nüüd, kui tõstetakse kütuseaktsiisi, siis meie kodukulud kasvavad järgmise aasta maikuust 38%. Jällegi maksud maksude pealt, sest inimesed tasuvad kodukulusid pärast seda, kui nad on oma riigimaksud ära maksnud. See asi näeb välja nagu Hiina tsirkus ja tsirkus ta ongi!
Meie inimesi peetakse jõukaks. Meil on majad, autod, mobiiltelefone on meil kaks korda rohkem kui Eestis elanikke, aga see kõik on ju võlgu ostetud. Kui need võlad arvesse võtta, siis ringleb tohutu rahahulk inimeste käes, aga see on miinusmärgiga. Tegelikult on see pluss või miinus muidugi raamatupidajale väga tähtis. See on väga hea – summad liidetakse kokku, rahamass muudkui ringleb ja ringleb, ainult et kas keegi sellest kõhtu täis saab? Ja kogu sellest rahamassist, mida eelarves keerutatakse ja mille kohta me keegi väga täpselt ei tea, mis seal toimub, eraldatakse siis laste söögiraha igaühele 78 senti päevas.
Mul muuseas tekkis sama kaval mõte nagu kolleeg Heimar Lengil, et läheks meie kohvikusse või sööklasse ja küsiks seal töötavate naisterahvaste käest, mis ma saan 78 sendi eest. Aga teate, mul hakkas lihtsalt piinlik. Mul on meie sööklapersonaliga head suhted ja ma ei hakka nendele lolli nalja tegema. Erinevalt Riigikogu liikmetest on nad  tõsised inimesed ja teevad oma palgaraha eest head tööd, mis ma neid ikka mõnitan. Aga küsimus on muidugi huvitav, kust see 78 senti võetud on. Mina eeldaksin, et toitumisspetsialistid on kokku pannud näidismenüü, välja arvutanud kalorsuse, valgud, rasvad, süsivesikud, näpuotsaga vitamiine, ja siis arvutatakse, kui palju see maksab. Aga kindla peale tehti niimoodi, et keegi tark raamatupidaja leidis mingi summa, jagas selle laste peale ära ja palun väga, 78 senti – võtke, sööge, olge õnnelikud! Nii nagu Kristus mäe otsas jagas rahvale kaks kala ja viis leiba – kõik said söönuks ja õnnelikuks. No paraku Eesti rahvas millegipärast ei näe välja täissöönud ja õnnelik. Õnnetu näeb välja! Kord üks, kord teine sihtrühm tuleb siia Riigikogu ette oma muret kurtma, aga ega sellest suurt abi ei ole. Ja tsirkus muudkui kestab.
Teate, see on vana tõde, et rahvas vajab tsirkust ja leiba. Kui leiba ei ole, andke rahvale tsirkust, äkki siis unustab leiba küsida. Eks see praegu nii näebki välja, et köis on üles tõmmatud ja Taavi Rõivas tantsib sellel, kogu valitsus üksteise järel tema kukil ja viimasel teekannu asemel eelarve pealael. Ega rahvas ei usu, et nad niimoodi lõpuni suudavad minna, kõik tsirkuses jälgivad, millal kogu see kupatus alla kukub. Aga kukub ta või ei kuku, asi pole mitte selles. Keskerakond ei taha tsirkust. Keskerakond ei taha seda tsirkust kaasa teha ega vaadata ka mitte. Me tahaksime, et rahval oleks tsirkuse asemel leiba – seda tõelist leiba, millest oleks kõht täis nii lastel kui vanakestel, emadel-isadel, kogu Eesti rahval, kõigil inimestel – ja et elu oleks inimväärne. Et elu oleks selline, nagu me tahtsime Balti ketis seistes. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Kõigepealt, ma ei näe dramaatilist probleemi üksnes selles, mis Euroopa Komisjon ütleb riigieelarve struktuurse tasakaalu kohta. Minu meelest probleemid on sügavamad ja eriti selgelt tõi neid nädal aega tagasi siin esile riigikontrolör Alar Karis, rõhutades, et riigi rahanduse tasakaal on kiiduväärne ja hea, aga see iseenesest ei taga meile veel seda, et Eesti riik on korras, et riigi haldus on korras ning meie areng on jätkusuutlik. See ei ole seda juba kas või sellepärast, et meie omavalitsuste tulude kasv on märksa aeglasem kui keskvalitsuse tulude kasv. Samal ajal tuleb omavalitsustele kohustusi järjest juurde. Kuidas neid täita, selles ei ole selgust. Selgust ei ole ka omavalitsusreformi ega riigireformi puhul.
Paar ääremärkust veel, enne kui ma lähen oma põhiteema juurde. Ma pean möönma, et ma väga harva olen siit saalist lahkunud, olles Keskerakonnaga nõus, aga mis puutub tulumaksu järjepidevasse alandamisse kui Reformierakonna maksupoliitilisse kinnisideesse, siis see ilmselt on hakanud Eesti arengut takistama. Märksa mõistlikum olnuks tõsta tulumaksuvaba miinimumi määra ja tagada sellega suurem solidaarsus ja ühtlasem tulude jaotamine. Ühiskonnas on lõhe läinud liiga suureks. Selle koha peal pean ka endale tuhka pähe raputama, et olen olnud nende otsuste langetamise juures, mis ei ole kuigi targad olnud.
Teine märkus, mis kordub siin aastast aastasse, on see, et meie riigieelarve esitus on krüptiline, seda on raske lugeda. Iga kord tuleb see mingisugusel kombel esile, tänagi on seda mõned kolleegid maininud ja ka esimesel lugemisel mainiti. Jah, aasta-aastalt riigieelarve eelnõu uurides me Riigikogu liikmetena ehk õpime sealt leidma seda, mis meid huvitab. Aga riigieelarve peaks olema avalik dokument laiale avalikkusele ja sellisena ta peaks olema märksa lihtsamini mõistetav. Ent räägi, kaua räägid, mitte midagi ei muutu.
Nüüd aga põhilise juurde, millest ma kõneleda tahtsin, ja see on loomulikult minu muudatusettepanekud, kokku viis tükki, mis kõik kuulsusrikkalt lõppesid hääletustega 0 : 0 rahanduskomisjonis. Tähtsam kui otstarve, oli siis tegu piirivalve, põllumajanduse, omavalitsuste hariduskulude või osalt ka lihtsalt eelarve tasakaalupositsiooni parandamisega, oli katteallikas. Kahju ausalt öeldes, et need ettepanekud saali ei tule. Arvestades seda segadust, mis rahanduskomisjonis oli, ma arvan, et need läheksid ehk siin saalis Herkeli häälega 1 : 0 läbi. Aga iseenesest see tulemus 0 : 0 on ühtpidi naeruväärne, aga teisalt päris hea tulemus, sellepärast et enne seda, kui inimesed hakkavad mingis küsimuses ümber mõtlema, ongi mingisugune segaduste periood ja siis võetakse ehk teatud aja järel omaks uus vaade.
Ma loodan, et rahanduskomisjonis aitas seda segadust – ja tulevikku vaadates loodetavasti konstruktiivset segadust – tekitada üks uuring, mille ma analüüsiosakonnal suve hakul palusin teha. See on parteide rahastamise kohta riigieelarvest Euroopa Liidu riikides. Need andmed on raskesti kättesaadavad, uuringu tegemine võttis päris kaua aega ja see ei ole kaugeltki täiuslik. Aga meil on olemas 18 riigi andmed, osa riikide kohta info puudub. Muuseas, on veel mõned üksikud riigid Euroopa Liidus, kus erakondi riigieelarvest üldse ei rahastata. Andmed 18 riigi kohta kõnelevad üldjoontes sellest, et sellist rahastamise süsteemi, nagu Eestis on, esineb väga harva ja ammugi ei maksta otsetoetusi nii suures mahus.
Ma palun lisaaega!

Esimees Eiki Nestor

Palun, kolm minutit lisaaega!

Andres Herkel

Minu meelest on koostatud väga näitlik tabel, kus on kirjas riigieelarveliste toetuste osakaal võrreldes SKT-ga.  Tehtud on lihtne arvestus, kui palju 100 000 SKT euro kohta konkreetses riigis riigieelarvest erakondadele eraldatakse. Tõsi, need andmed on 2010. aasta seisuga. Värskemad andmed ilmselt muudaksid ühte-teist, aga kindlasti mitte proportsioone. Mida me sellest tabelist näeme? Eesti on esimesel positsioonil 42 euroga 100 000 SKT euro kohta, järgmine riik on Leedu, kes jääb meist maha kaks ja pool korda, isegi rohkem: summa on 15,8 eurot. Kolmandal-neljandal kohal on Poola ja Austria 14,9 euroga. See on täiesti karjuv disproportsioon. Rääkimata sellest, et tavaliselt on summadel, mida erakonnad riigieelarvest saavad, mingisugused sihtotstarbed. Aga ma ei hakka sellel teemal pikemalt peatuma, kuigi oleks paslik esile tuua võib-olla veel suurusjärke, mis näitavad, et palju suurema rahvaarvuga riigid eraldavad oma erakondadele väiksemaid summasid kui Eesti oma eelarvest. Usun, et Riigikogu liikmetel on põhjust selle uurimusega tutvuda. Seda uuringut on põhjust edasi arendada, kas või kollektiivse pöördumise kontekstis, mis peaks lähemal ajal põhiseaduskomisjonis arutlusele tulema. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd

Austatud esimees! Head allesjäänud kuulajad! On selge, et ühe aasta eelarvega ei saa lahendada kõiki riigi ees seisvaid probleeme, aga järgmise aasta eelarve kavas on olemas selged prioriteedid. Need on inimeste heaolu kasv, kindlustunde suurendamine, julgeoleku ja kaitsevõime tugevdamine. Tahan siinkohal veel kord rõhutada, et eelarvekava on koostatud konservatiivselt. Olgu selle kinnituseks ka see, et Eesti Panga juures tegutseva eelarvenõukogu soovitused on täidetud. Ma arvan, et praeguses globaalses majanduskeskkonnas ei ole palju neid riike, kus on võimalik tõsta pensione ning suurendada lastega perede toetusi ja riigilt palka saavate inimeste sissetulekuid. Ja samal ajal on meil võimalik vähendada tööjõumaksude kulu, langetada tulumaksu ja töötuskindlustusmakse määra ning tõuseb maksuvaba miinimum, inimestele jääb rohkem raha kätte.
Eelnenud aruteludes kõlas etteheide, et eelarvel pole justkui suuri eesmärke, puudub vaade tulevikku jne. Rahanduskomisjoni esimees rõhutas sellele vastates investeeringuid teaduse arenduseks, EAS-i ja KredExi meetmeid, investeeringuid tervishoidu ja haridusse. Kõik need investeeringud loovad kasvupotentsiaali. See on loomulikult õige, aga ma lisan siia juurde ühe väga olulise aspekti. Majanduskeskkond paraneb juba ka tänu sellele, et järgmisel aastal muutub maksutulude struktuur – tööjõumaksude osakaal väheneb. Tööjõumaksude alandamise suunas liikudes on võimalik majanduskeskkonda parandada ja seda suunda tuleb hoida ka edaspidi. Kindlasti on praegune eelarvekava samm edasi selles suunas.
Loomulikult on ettevõtluskeskkonnale, ettevõtjatele tähtis ühelt poolt majanduskeskkonna stabiilsus, majandus- ja maksupoliitika ettearvatavus, aga teiselt poolt ka üldine maksukoormus, mis jääb ju püsima 32,7% tasemel võrreldes SKT-ga. Tähelepanuta ei saa muidugi jätta seda, et praegune globaalne julgeolekukeskkond nõuab panustamist nii välis- kui ka sisejulgeolekusse. Et toime tulla sisemiste ja väliste riskidega, panustab eelarvekava enesestmõistetavalt nii kaitsevõimesse kui ka sisejulgeolekusse, lisaks sellealastele investeeringutele kasvavad ka meie turvalisuse eest seisjate palgad.
On kindlasti tervitatav, et Riigikogu teeb valitsuse esitatud eelarvekavas sisulisi muudatusi, et see parem saaks. Samas, vaadates opositsiooni esitatud muudatusettepanekuid, tekib nagu varasematelgi aastatel kohe küsimus, kust tuleb raha nende ettepanekute katteks. Toon ühe näite, kus välja pakutavate muudatuste katteallika leidmiseks ja ka eelarvepositsiooni parandamiseks on tehtud ettepanek vähendada valitsuse reservfondi peaaegu poole võrra.
Palun lisaaega!

Esimees Eiki Nestor

Kõneleja palub lisaaega. Palun, lisaaeg kolm minutit!

Aivar Sõerd

Aga tuleb arvestada, et reservfondis peab olema raha ettearvamatuteks juhtudeks ja selles on lihtsalt tehnilistel põhjustel ka Päästeameti summad, nii et sealt ei ole kuidagi võimalik võtta kümmet miljonit, nagu ühes parandusettepanekus pakuti. Samuti pean eksitavaks ettepanekuid kärpida ministeeriumide ja muude valitsusasutuste majandamiskulusid 5%. Oleks muidugi tore näidata, et me kärbime ministeeriumide kulusid, piirame aastalõpu kulutusi, aga kas või näiteks Maanteeameti puhul oleks see tähendanud 3,5 miljoni euro teehoiuraha äravõtmist. Rääkimata sellest, et paljudel ministeeriumidel oleks ära jäänud IT-arendused, järelevalveks vajalik raha, aga ka uuringuteks ja palgatõusuks vajalikud summad. Ei saa kuidagi põhjendatuks pidada ka juba 2011. aastal vastu võetud tulumaksuseaduse muutmist sel moel, et tõsta tulumaksu määra 1% võrra, nagu opositsiooni muudatusettepanekutes pakuti. Seda, et majanduskeskkonda halvendavalt maksukoormust, sh tööjõumaksude koormust suurendatakse, ei saanud rahanduskomisjon kuidagi toetada. Tänan tähelepanu eest!

Esimees Eiki Nestor

Kaia Iva, palun!

Kaia Iva

Austatud juhataja! Head kolleegid! Täna arutusel olev riigieelarve seadus, mis korraldab 2015. aasta elu, on selle koostajatelt endilt kõlavaid ja kiitvaid nimetusi saanud. Jah, kindlasti on selles üht-teist positiivset, kuid ära ei tohi unustada, et see on ka sõnamurdlikkuse eelarve. Nimelt oleks pidanud just selles eelarves olema lisaraha emapensioni jaoks, aga ei ole. Seega fikseerib see eelarve taasiseseisvunud Eestis ainulaadse olukorra, kus vähendatakse varem seadusega väljalubatud pensioni. Me ju võtsime 2012. aastal Riigikogus vastu seaduse, millega väärtustasime senisest enam laste kasvatamise tööd ning nägime ette lisapensioni pere ühele vanemale, sõltumata sellest, millal laps on sündinud. Seni valitses meil kummaline olukord, kus lisapensioni arvestati vaid okupatsiooni ajal sündinud laste eest. Vastu võetud seaduse alusel hakkasid 2013. aasta jaanuarist arvesse minema kõik lapsed ning praegused pensionärid saavad iga lapse eest kahe staažiaasta väärtuses lisapensioni, st umbes 10 eurot kuus lapse kohta. Üldjuhul sai otsustatud, et seda lisapensioni saab ema, kuna just tema on laste kasvatamise tõttu olnud mõnda aega palgatööst eemal ning saab seepärast ka väiksemat pensioni. Kuid lisapensioni võib määrata ka isale ning igal juhul tuleks pensionilisa ümber vormistada isa nimele siis, kui ema on maisest elust lahkunud.
Kehtivasse seadusesse sai kirja ka see, et alates 2015. aastast lisandub iga lapse kohta veel ühe staažiaasta vääringus lisapensioni. See lubadus, mis tuleval aastal puudutaks 226 000 pensionäri, anti juba 2012. aastal ning mõistagi arvestasime toona selleks kuluva raha sisse ka riigi eelarvestrateegiasse. Nüüd aga oleme olukorra ees, kus reformierakondlased ja sotsiaaldemokraadid otsustasid lapsevanematele pensionilisa maksmise kolm aastat edasi lükata ja nõnda väljalubatud pensione vähendada. See tähendab, et keskmiselt perelt, kes on üles kasvatanud kaks last, võtab valitsusliit ära 120 eurot aastas. Selle kolme edasilükkamise perioodi aasta puhul tähendab see keskmiselt 360 eurot perelt ära võetud raha. Koalitsiooni esindajad on märkinud, et summa pole ju suur ning selle äravõtmine ei mõjuta oluliselt pensionäride hakkamasaamist. No kuulge! Kas selle nn väikese raha pärast tasub siis pensionäre petta ja riigi antud sõna murda?! On tähelepanuväärne, et pensionide vähendamisest suutsime hoiduda ka kõige hullema majanduskriisi tingimustes. Kuid just nüüd, kui suurem kriis on möödas ja palgad tasapisi tõusevad, on praegune valitsusliit otsustanud pensionäre petta ning võtta neile lubatud pensionidest ära kolme aastaga kokku 86 miljonit eurot.
Tuletan meelde, et seda sammu – inimeste petmist – pidasid sotsid ja Reformierakond Eesti riigi jaoks nii oluliseks, lausa valitsuse ees seisvaks peaküsimuseks, et sidusid suve hakul vanemapensioni edasilükkamise seaduseelnõu valitsuse usaldushääletusega. Eriti torkab silma, et valitsus palus end usaldada selleks, et neil oleks võimalik pensionäre petta. Ma ei pea võimalikuks toetada riigieelarvet, millega lõplikult fikseeritakse riigi reeturlikkus rohkem kui 260 000 pensionäri suhtes, kellelt see lisaraha ära võeti. See on lugupidamatu suhtumine meie vanemate tehtud kõige tähtsamasse töösse – laste kasvatamisse. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Margus Tsahkna, palun!

Margus Tsahkna

Suur tänu! Palun lisaaega!

Esimees Eiki Nestor

Palun, lisaaega kolm minutit!

Margus Tsahkna

Head rahvasaadikud! Ma tean, et enamik teist jälgib seda arutelu oma kabinetis telerit vaadates, ja sellepärast ei olegi nii halb praegu tühjale saalile rääkida. Mina tahan kõneleda ühest konkreetsest teemast, mis puudutab riigieelarvet. Nimelt on Isamaa ja Res Publica Liit teinud muudatusettepaneku nr 16, mille järgi me soovime eraldada 300 000 eurot üksikvanema elatisfondi loomiseks vajalike õigusaktide koostamiseks ja rakendamiseks. Selle summa võrra suurendataks Sotsiaalministeeriumi tööjõu- ja majandamiskulusid. Ühtlasi oleks selle 300 000 euro eest võimalik valmistada ette lisaks seadusele ka rakendusosa ja tagada vajalik teavitus, et see elatisfond ellu kutsutaks. Ma ei tulnud siia kõnepulti teie aega raiskama, aga võiksite oma raske töö kõrvalt korraks enne muudatusettepanekute hääletamist süveneda sellesse, mida ma räägin.
Nimelt, rahanduskomisjoni esimees kaitses siin päris pikalt järgmise aasta eelarvet. Paraku sai ta valesti aru, milles on eelnimetatud ettepaneku sisu. Rahanduskomisjoni esimees sai aru, et selle 300 000 euro eest tahetaksegi see fond järgmisel aastal käivitada, aga IRL-i ettepaneku sisu on see, et me oleme andnud Riigikogu menetlusse eelnõu, millega tehakse Vabariigi Valitsusele ülesandeks järgmise aasta jooksul välja töötada seda fondi puudutavad õigusaktid ja see fond tööle rakendada 2016. aasta 1. jaanuarist.
Samasisulise eelnõu andis siin üle ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, kuid  pärast uude koalitsiooni minekut otsustasid nad arvatavasti koalitsioonipartneri survel selle tagasi võtta. Peale seda, kui IRL-i fraktsioon esitas uuesti samasisulise eelnõu, teatasid nii sotsiaaldemokraadid kui ka Keskerakond, et nad toetavad seda eelnõu. See tähendab seda, et Riigikogu juba loodetavasti enne jõule, aga võib-olla uue aasta alguses arutab seda eelnõu. Tegu on ühte otsust puudutava ühe lugemise eelnõuga ning see võetakse siin vastu, kui kõik erakonnad jäävad oma seisukohtade juurde. Sellest tulenevalt tekiks valitsusel kohustus järgmisel aastal elatisrahafondi eelnõu välja töötada ja see fond rakendada 1. jaanuarist 2016.
Rahanduskomisjoni esimees pidas silmas, et need kulud ei saa olla ühekordsed. Me ei saavat ette näha, nagu IRL-i muudatusettepanek ette näeb, valitsuse reservi vähendamist 300 000 euro võrra. Reserve ei saa selleks kulutada, kuna neid saab kulutada ühekordsete kulude katteks. Hea rahanduskomisjoni esimees! IRL-i muudatusettepaneku sisu on see, et tehtaks ühekordne riigieelarve eraldis selleks, et valitsus saaks Riigikogu otsuse alusel koostada elatisrahafondi eelnõu ja valmistada ette selle, et see rakenduks 2016. aasta 1. jaanuaril. 2016. aasta eelarve arutelul tuleva aasta sügisel aga peame nägema ette asjaomased summad vastavalt sellele, kuidas valitsus on plaaninud elatisrahafondi igapäevase tegevuse. Siis tuleb leida katteallikas, mis ei ole ühekordne, vaid pidev, tagades fondi toimimise.
Miks elatisrahafondi vaja on? Me oleme sellest aru saanud kõik, kes me siin saalis viibime – võib-olla välja arvatud Reformierakond. Nimelt, iga neljas laps Eestis elab koos üksikvanemaga. See selgus rahvaküsitluse käigus. Praeguseks on elatisraha nõuete summa juba üle 10 miljoni euro – just nii palju on konkreetsetele lastele võlgu need vanemad, kes ei maksa elatisraha. Ja meie kohustus ühiskonna esindajatena on tagada nendele lastele igakuise elatisraha väljamakse. Teistpidi võtaks too fond üle need rahanõuded, mis on teisele vanemale määratud, ning nõuaks need summad riigi sunni- ja motivatsioonimeetodeid kasutades sisse.
Sellepärast ma pöördun teie poole väga konkreetse palvega, enne kui me asume muudatusettepanekuid hääletama. Rahanduskomisjon muudatusettepanekut nr 16 ei toetanud. Rahanduskomisjoni esimehe suust kuulsime ka argumenti – nimelt, tegu olevat katteallika probleemiga, kuna valitsuse reservfondist saaks katta ainult ühekordseid kulusid. Aga kuna rahanduskomisjonis saadi valesti aru, et elatisrahafondi ettevalmistamiseks mõeldud summa on pidev, iga-aastane, siis sellepärast seda ei toetatud. Tegelikult on rahanduskomisjoni esimehel õigus: valitsuse reservist me saame eraldada raha ühekordseteks kuludeks. Aga see konkreetne ettepanek, mille IRL-i fraktsioon on esitanud ning mida sõnades on toetanud ka sotsiaaldemokraadid ja Keskerakonna fraktsioon, näebki ette ühekordset kulutust. Ja kui te, kallid Riigikogu liikmed, seda muudatusettepanekut hääletate, siis palun ärge reageerige automaatselt sõnadele, et IRL-i fraktsioon on teinud selle ettepaneku! Ärge vajutage kohe kas punast või rohelist nuppu, vaid mõelge süvenenult enne 16. muudatusettepaneku hääletamist jutule, mida ma praegu rääkisin. Me tegelikult saame anda ka rahalise katte sellele otsusele, mille me suure tõenäosusega, kui te kõik oma lubadusi täidate, siin saalis veel sellel aastal vastu võtame.
See oligi minu kõne mõte. Ma loodan, et see jõudis läbi telekanali teie kabinettidesse, kus te kõik viibite ja kuulate, mida siin arutatakse. Ma tuletan veel kord meelde, et ma rääkisin muudatusettepanekust nr 16, mis käsitleb elatisrahafondi puudutavate õigusaktide väljatöötamiseks ja nende rakendamiseks mõeldud summat, mis makstaks ühekordselt valitsuse reservist. Nagu te aru saate, kogu riigieelarve mahu juures on 300 000 eurot väga väike summa. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Toomas Tõniste, palun!

Toomas Tõniste

Härra juhataja! Head kolleegid! Palun kolm lisaminutit!

Esimees Eiki Nestor

Palun, lisaaeg kolm minutit!

Toomas Tõniste

Soovin ka omalt poolt öelda mõned mõtted riigieelarve eelnõu kohta, mida võiks nimetada "Tahan kõigile meeldida 2015. aasta Riigikogu valimistel" eelnõuks. Kahjuks puudub sellel eelarvel kaugemale ulatuv eesmärk. Raha jagatakse natuke siia, natuke sinna, aga ei pakuta olulisi lahendusi, mis toetaksid majanduskasvu, vähendaksid tuntavalt tööjõu maksukoormust, aitaksid luua uusi töökohti ning parandada ka reaalselt inimeste toimetulekut. Minule teeb muret, et pärast seda, kui IRL on ebasportlikult valitsusest opositsiooni välja mängitud, on süvenenud valitsuse võlgu elamine. Kuigi eelarve maht kasvab järgmine aasta 7% ehk poole miljardi euro võrra, on ikkagi suudetud riigieelarve 100 miljoni euroga miinusesse lasta. Euroopa Komisjoni värske hinnangu järgi kujuneb valitsussektori struktuurseks eelarve puudujäägiks kahel järgmisel aastal 0,7% SKT-st. Ei lohuta mind ka koalitsiooni tipp-poliitikute väited, et Euroopa Komisjonis ei osata arvutada, meil siin on aga tublid arvemehed. Kevadel vastu võetud uue riigieelarve baasseadusega me ju kehtestasime, et riigieelarve peab olema struktuurselt tasakaalus või ülejäägis. Mitmed eksperdid on jõudnud tõdemuseni, et aastate 2014–2015 struktuurne eelarve ülejääk on Eesti Valitsuses tegelikkusest suuremaks hinnatud. Seetõttu tegi IRL ettepaneku vähendada eelarves valitsemiskulusid 10 miljoni euro võrra, et aidata riigieelarve tasakaalu parandada ja muuta riigi juhtimine efektiivsemaks.
On kurb, et aastaid valitsust juhtinud erakond on Eesti arengu piduriks muutunud. Võib-olla kõige parem näide on haldusreform. Aastaid tagasi hirmutati inimesi, et kui haldusreform ellu viiakse, jooksevad külad tühjaks. Nüüd on aastaid mööda läinud, haldusreformi pole toimunud, aga külad on ikka tühjaks jäänud. Lõpuks ometi on üldsus ning ka enamik valitsuse ja Riigikogu liikmeid, samuti enamik erakondi aru saanud, et haldusreform on möödapääsmatu. Pole mõtet raha suure leegiga põletada. Kurb on, et need kümned miljonid eurod oleks saanud suunata neile, kes seda väga vajavad – õpetajad, politseinikud jne.
Siin kiidetakse, et tööjõumaksude osakaal väheneb, samas ei taheta tunnistada, et kaudsed kulud kasvavad. See 1% tulumaksu alandamist on tegelikult IRL-i ja Reformierakonna koalitsiooni töö tulemus ja varem seadusesse hääletatud. Aga kas see ikka toob juurde töökohti, mida loodetakse ja oodatakse? Kui me tahame, et töökohti tõesti juurde tuleks, siis peame üle vaatama sotsiaalmaksu määra ja seda tõsiselt langetama. Ka tuleks vähendada madalapalgaliste inimeste maksukoormust. See aitaks tegelikult töökohti juurde luua.
Ma ei saa puudutamata jätta sporti. Reformierakond, kes on aastaid Kultuuriministeeriumi juhtinud, on spordi täiesti unarusse jätnud. Kui kaua on räägitud treenerite töö alaväärtustamisest, aga alles nüüd jõuti nii kaugele, et järgmise aasta eelarves nähakse neile ette pisuke toetus. Aitäh, et vähemalt see sinna lõpuks suudeti sisse panna! Loodan väga, et see on esimene samm. Treenerid, kes teevad sama tänuväärset tööd kui meie õpetajad, peaksid saama korralikult tasustatud. Aastaid on paigal tammunud ka riigieelarvest eraldatavad sporditoetused spordialaliitudele. Selle piskuga peavad aastast aastasse toime tulema andekad noorsportlased, peavad tulema tipptulemused ja olümpiamedalid.
Ma loodan, et uued valimised toovad võimule jõud, kes tahavad, julgevad ja oskavad teha otsuseid, mis aitavad Eestil edasi minna. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Ene Ergma, palun!

Ene Ergma

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Täna ma küsisin rahanduskomisjoni esimehe käest, kas 2015. aasta riigieelarves on midagi, mis toetab riigi strateegilisi eesmärke, pidades silmas kaugemaid sihte ja majandusarengut. Nii nagu esimesel lugemisel ei andnud eksminister mu analoogsele küsimusele vastust, ei saanud ma seda täna justkui ka rahanduskomisjoni esimehe käest. 
Head kolleegid! Poliitikas olemise ajal olen alati püüdnud leida paralleele ühiskonna ja looduses eksisteerivate seaduste vahel. Mispärast? Tuletame meelde, et ka meie oleme üks imetajate liik ja kuulume kindlasti loodusesse. Selline paralleelide tõmbamine ei ole kuigi originaalne. Kogu maailma ajakirjandusest võite leida väga huvitavaid artikleid ja monograafiaid, kus sellist lähenemist kasutatakse väga laialt, ja seda kasutavad isegi sotsiaalteadlased. Tunnistan, et teie ja Eesti meedia silmis pole selline lähenemine kuigi lennukas, aga sellegipoolest võtan endale nahaalselt julguse tuua veel ühe paralleeli.
19. sajandi väljapaistev matemaatik Emden on kunagi öelnud, et looduse suures vabrikus mängib entroopia direktori rolli, kes määrab protsesside kulgemise suuna, energia jäävuse seadus aga on raamatupidaja, kes hoiab sissetulekuid ja väljaminekuid tasakaalus. Kui ma esimest korda seda Emdeni mõttekildu lugesin, siis tundus see mulle pea vastuvõtmatu, kuna füüsikuna olen alati tundnud harrast austust energia jäävuse seaduse vastu, aga sellises tähenduses pannakse ta pea et raamatupidaja rolli. Kuid mõeldes tõsiselt ja pikalt selle üle, mida ütles kuulus matemaatik, olen jõudnud temaga ühele lainele. Selleks, et toimuks areng, on vaja direktoreid-visionääre, kes määraksid protsesside kulgemise suuna. Sissetulekute ja väljaminekute tasakaal on vajalik, kuid vaja on mõelda ka arengusuundadele.
Samasugust pilti näeme ka oma väikeses Eesti ühiskonnas, kuna me oleme klammerdunud sissetulekute ja väljaminekute tasakaalu külge. Ja kui seda tasakaalu reaalselt ei ole, siis kasutame sõnu "nominaalne" ja "struktuurne" tasakaal. Alati leiab selgituse, kus kohas mingi tasakaal on. Kuid minu küsimus, millele ma ei oska ise vastata, on, kuidas tagada meie ühiskonnas areng. See on minu meelest kõige tähtsam küsimus. Kes võtaks meie väikeses ühiskonnas enda peale entroopia rolli? See on küsimuste küsimus, kuid arvan, et see on tõeliselt kõige tähtsam, kuna see määrab tulevikus riigi arengu. Raamatupidajad võivad olla, nemad tulevad ja lähevad, aga kuhu riik areneb, on väga oluline. Suur tänu!

Esimees Eiki Nestor

Aivar Riisalu, palun!

Aivar Riisalu

Hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Seitse ja pool aastat Riigikogus on mul seljataga. Tänavu saan mina eelarvet hääletades käituda kui tõeliselt vaba mees, kellel on taskus küll parteipilet, aga kelle nime taha ei ole kirjutatud partei nime. Tegelikult on eelarve menetlus olnud kõikide nende pikkade aastate jooksul minu poliitikukarjääris üks kõige murettekitavamaid asju. Tundub, et eelarve menetlemise käigus kõik tipp-poliitikud justkui kaotavad pea. Probleem on väga lihtne. Inimesed, kes on harjunud iga päev ettevõtluses majandama või elavad suhteliselt ausat ja normaalset elu Eesti ühiskonnas, saavad väga selgesti aru, et raha ei ole kunagi nii palju, et seda jätkuks kõigeks vajalikuks. Veel vähem jätkub raha, nii palju kui vaja, Eesti riigil. Seda lihtsal põhjusel, et meie oma väikeste andamikorvikestega ju seda raha kokku tassime ja meie majandus jääb järjest ahtamaks.
Miks ma puudutasin seda natukene nagu arust ära minemist? Probleem on selles, et ma olen opositsioonis eri positsioonides olles kogu aeg endalt küsinud, et kui ma võiksin ise otsustada, kas ma saaksin midagi teha täiesti teistmoodi. Aus vastus on, et ega tegelikult ei saa. Sellel lihtsal põhjusel, et sellest, kas ma istun selles reas või teises reas, ressursside suurus ei olene. Nii tuleb tunnistada, et sotsiaaldemokraatide valitsusse minek murdis minu tagasihoidliku poliitikukarjääri juures ühe paisu maha küll. Reformierakondlased käitusid kui kaljukivi Isamaa ja Res Publica Liidu suhtes, surudes neile peale oma räigeid dogmaatilisi tõdesid ja püüdes neilt võtta võimaluse sisuliselt koalitsioonis oma tegelikku jõudu näidata. Selle nimel, et nendest lahti saada, anti sotsidele korraks võimalus. Aga, kallid sotsid, see võimalus anti teile ainult korraks! Teist võimalust teil enam ei ole. Selle tõttu julgen ma täna väita, et Eesti riigieelarve seisukohalt hea tulemus võiks saabuda hetkel, kui ühel aastal juhtub selline ime, et riigieelarve menetluses istutakse ilma opositsiooni ja koalitsiooni jagunemata tuppa maha ja proovitakse milleski kokku leppida.
Ma palun kolm minutit lisaaega, mul hakkas mõte nii hästi jooksma!

Esimees Eiki Nestor

Palun, kolm minutit lisaaega!

Aivar Riisalu

Vaadake, meil ei ole mõtet üksteist süüdistada, eriti mitte eelarve menetlemisel. Me ju teame, et ressurss on piiratud. Tegelikult on tõepoolest aeg küps hakata mõtlema selle peale, mis saab meie majandusest ja kuidas tagada eelarve jätkusuutlikkus. 2015. aasta eelarve pandi kevadel tõesti suhteliselt lühikeste koalitsiooniläbirääkimiste käigus üsna valutult paika ja seal olid ka esimesed alged näoga inimese poole vaatamisest, mida ju Isamaa ja Res Publica Liit ka selgelt pooldab. Isamaa ja Res Publica Liit jagab ka neid väärtusi, et valimistele vastu minnes muutuda teatud mõttes paremaks erakonnaks, seda just paremtsentrismi kaldudes ja ka vaesemaid inimesi kõnetades.
Me oleme praegu olukorras, kus me võtame selle eelarve vastu. Me lähme valimistsüklisse, aga tegelikult käib meie ümber sõda. Ja sõja puhul on selline halb lugu, et see sunnib riike hüppama ühest olukorrast teise kiiremini ja ebameeldivamal moel, kui me seda tahame. Teatavasti sõja ajal kaotavad kõik lepingud kehtivuse, seda nimetatakse force majeure olukorraks. Aga kui sõda tahetakse ära hoida, siis mõjub see majandusele tugevasti. Ja otsene mõju on sel ka korvikesele, millega eelarveraha kokku tassitakse. Ja selle tõttu julgesin ka mina täna menetluse käigus küsida, aga mis juhtub siis, kui ...
2009. aasta kriisi ajal oli selge, et see kõik läheb mööda, kui me mõistlikult tegutseme. Ja siis me ka mõistlikult tegutsesime. Aga praegune olukord on selline, et sanktsioonid, mis ju ka kriisile viitavad, mõjutavad majandust väga hullul määral. Neid ei ole meil võimalik reguleerida sellel lihtsal põhjusel, et nende reguleerimine on Euroopa Liidu kollektiivne otsus. Eesti majandus oma potentsiaaliga paraku tegijate hulka ei kuulu ja seega me oleme teatud mõttes kaasajooksjad. Mul tekib küll hirm, mis saab edasi.
Ma teadlikult ei ründa seda praegust eelarvet, sest ega väga palju paremat ei olnudki võimalik teha. Ilmselt mitte keegi ei oleks paremat teinud. Aga veel kord, ma unistan sellest, et nüüd algab intensiivne mõtlemine selle üle, mis saab edasi. Näiteks üks probleem, mis ka eelarvega haakub, on meie põllumeeste vaeslapse rolli jätmine selles eelarves. See on selles mõttes rumalus, et isegi kõige sügavama kriisi korral, kui me oleme oma maaelu säilitanud, oleme teadnud, et Eesti rahvas saab hakkama. Me suudame oma maad kaitsta ning suudame sellel maal normaalselt toitudes ja oma majandusele toetudes suhteliselt hästi ära elada. Suured vääratused mujal maailmas meid eriti  mõjutada ei saa.
Me kõik peaksime endale aru andma, et aeg on küps sügavamaks aruteluks. Isamaa ja Res Publica Liit, kes esimesena madalapalgaliste inimeste maksuvabastusega välja tuli, näitas sellega minu jaoks, kes ma olen tolle erakonnaga alles äsja liitunud, positiivses mõttes niisugust palet, mida ma neist üldse oodata ei osanud. Küllap tegelikult kõik poliitilised jõud saavad sisimas aru, et aeg muutusteks on käes, samas ei saa nad aru, et muutused sünnivad kõige lihtsamini kokkulepete abil. Kas mul on veel aega?

Aseesimees Jüri Ratas

Jah.

Aivar Riisalu

Näete, Riigikogu aseesimees sekkub poliitikasse, sest ta ei saa aru, et mul on õigus rääkida seda, mida ma tahan, eriti teisel lugemisel. Aga, head kolleegid, ma ütlen teile veel kord, et 2015. aasta eelarve käekäik ei ole ilmselt hea. See, mille peale ta on üles ehitatud, ei saa reaalsuseks. Sinna on kõva defitsiit sisse kirjutatud. Aga ma loodan, et need debatid, mis seoses valimistega maha peetakse, päästavad Eesti. Elagu Eesti!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Stenogrammi huvides: ma tänan selle hea kõne eest, aga tahan selgitada, et ma ei sekkunud, vaid vastupidi, tahtsin oma head ametikaaslast, kellel on elukogemus suurem kui minul, aidata ja öelda, et lõppsõnadeks on veel aega 37 sekundit. Ent palun nüüd Riigikogu kõnetooli Marko Pomerantsi!

Marko Pomerants

Hea eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ma teen teile teene ja jätan lisaaja võtmata. Sellest eelarvest ei ole väga palju rääkida. Ma mõistan, et kogu selles menetluses puudub kirg. Ajakirjanikud on ammu koduste toimetuste juurde läinud. Eelarve menetlemise alguspäevadel kinnitas rahandusminister Jürgen Ligi, et tema küll sellist eelarvet poleks teinud, ja täna rääkis ka rahanduskomisjoni esimees Rannar Vassiljev, et temagi poleks vaba voli korral niisugust eelarvet teinud. Keegi ei taha sellist eelarvet, aga näed, säärane ta on.
Viimastel päevadel on üks klassik saanud rohkem tähelepanu kui viimasel kümnel aastal kokku ja ma hakkasin hästi mõistma, miks Eesti põllumehed ei saa sellest eelarvest toetust. Põhjus on väga lihtne. Vaadake, kui Mäe Andres ja Oru Pearu mingit toetust ei saanud ning põllutööd tehti ära oma naiste ja laste abiga kuni surnuks töötamiseni välja, miks peaks siis tänasel päeval teistmoodi olema?
Poliitik peab kodus olema ka sotsiaalmeedias. Ma just äsja leidsin vahva postituse ühelt proualt Kohila lähistelt. Tema oli Bingo lotoga võitnud 6.90. Ta oli õnnelik ja ma arvan, et kui lotoga 6.90 saad, siis see ongi õnn. Selle eelarvega on samamoodi. Igaüks saab oma 6.90, mõni 7.30 ka, aga paraku elukvaliteet sellest ei muutu. Selle eelarvega ei saa kaasa minna. Aitüma!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Priit Sibula!

Priit Sibul

Aitäh! Ma võtan lisaaega ka.

Aseesimees Jüri Ratas

Palun, kaheksa minutit!

Priit Sibul

Tänahommikustest rahvusringhäälingu uudistest kuulsin, et korraldatakse Baltimaade animafilmide festival, kus kõne all on ka teemad, millest muidu on raske rääkida. Muu hulgas nimetati aborte. Loomulikult võib see teema mõjuda isiklikult – paljud ju mäletavad aega, kui aborti peeti üheks pereplaneerimise poliitika meetmeks. Sellest räägitakse ka Riigikogu hoone koridorides ja kabinettides. Alles eile käsitles seda sotsiaalkomisjon, kuna menetluses on eelnõu, mille alusel ei ole alaealistel tulevikus enam tarvis vanema nõusolekut abordi tegemiseks. Nädala eest küsis üks teie seast, kallid kolleegid, minult rõõmsal ilmel: "Sibul, kuidas sul abordistatistikaga läheb?" Ma ütlesin nädala eest ja ütlen ka täna, et ma ei tee abordistatistikat ega mingit muud statistikat. Aga mul on selles küsimuses konkreetne seisukoht. Ma soovin ideaalis sellist Eestit, kus sündimata inimesi ei tapetaks, ning püüan anda endast maksimumi, et seda ei tehtaks. Minu hinnangul ei tohiks aborte kinni maksta haigekassa vahenditest, sest tegemist ei ole raviga. On mõistetamatu, miks on see haigekassa rahastatavate teenuste nimekirjas.
Mul on oma seisukoht ka riigieelarve eelnõu osas. See on dokument, mida on keeruline, kui mitte öelda, et võimatu lugeda. Lisaks on see valimiseelne eelarve, millega püütakse meeldida ja raha jagada kõigile. Minu hinnangul ongi üks suuri riigi ees seisvaid probleeme see, et prioriteedid pole paigas. Me ei julge öelda, et see või teine valdkond on meile teistest olulisem. Ja prioriteete ei ole ka valdkondade- või ministeeriumidesiseselt. Meie baas on paigas ja me jaotame raha lihtsalt laiali. Vaja on aga selget sihti, prioriteete ning vastavalt sellele ka rahastust.
Eelmise valitsuse tähtis eesmärk oli õpetajate töötasu kiire kasv. Liiguti edasi aeglaselt, aga see teema oli siiski pidevalt päevakorral. Nüüd ei kuule enamat kui erandkorras lauale võetud probleeme, mis enamikule ammu teada, aga mille koalitsioon näib olevat viimasel minutil avastanud ning püüab neile nüüd lahendust pakkuda. Tõsi küll, siiski mitte kõigele. Näiteks erakoolide rahastamise temaatika ripub kahe tooli vahel, laiutatakse käsi ja kinnitatakse, et lahendused tulevad. Erakoolid ei teeni Eestis mitte omanikele tulu, vaid rikastavad haridusmaastikku ning see on meie kõigi mure, et valitseks konkurents ja pedagoogika mitmekesisus. Kui see kaob, kaotame kõik.
Koalitsioon ja rahanduskomisjoni esimees räägivad entusiastlikult, et eraldame riigipiiri jaoks täiendavalt 2 miljonit eurot, seda Siseministeeriumi sisemiste vahendite ja looduskaitseliste maaüksuste riigile välja ostmata jätmise arvel. Juba eelmine siseminister tegi eelarve koostamisel ettepaneku leida raha riigipiiri tarvis, aga siis ei peetud seda vajalikuks. Minule ei meeldi, kui julgeolekuga tegeletakse siis, kui on käes juba viimane minut. Selliselt on aga Reformierakond järjepidevalt suhtunud kaitsepoliitikasse, kui on tehtud ettepanekuid minna üle palgaarmeele. Nüüd peetakse oluliseks stabiilsust ning minnakse koguni nõnda kaugele, et äsja erakonnaga liitunud kindral mitte ainult ei toeta kohustuslikku kaitseväeteenistust, vaid soovib sundkorras ka kõik naised sinna saata. Sõbrad, võtke hetk aega ning mõelge läbi, mida te teha tahate! Siis on võimalik aru saada, kui tõsiselt teid nendes küsimustes üldse võtta saab.
Teine teema, millel tahan pikemalt peatuda, on põllumajandus. Ma olen ju ikkagi maaelukomisjoni liige. Me tegime IRL-iga ühe ettepaneku, mida ei peetud vajalikuks arvestada. Põllumajandusminister räägib, et Venemaa sanktsioonid on meie piimasektorit tugevalt mõjutanud ning ta on kõvasti tööd teinud, et probleemidele leevendust leida. Eile õhtul sai selgeks, et Euroopa Liit kavandab Venemaa sanktsioonide mõjude pehmendamiseks toetuste paketti Baltimaade piimatootjatele mahus veidi enam kui 28 miljonit eurot, millest Eesti osaks plaanitakse 6,9 miljonit. See saab teoks loomulikult juhul, kui tuleb ka ametlik kinnitus. Märksa suuremat toetust aga võiksime maksta oma riigi abina ehk top-up´idena, ent selleks instrumendiks ei leidnud valitsev koalitsioon sentigi. Juhin tähelepanu, et möödunud aastal ei olnud sellist olukorda, ei olnud Venemaa sanktsioone. Seega ei ole mõtet rääkida, et neid toetusi ei olnud ka 2014. aasta eelarves. Ja ka meist, IRL-ist, võib olla parem. On ilmselge, et praegune olukord muudab konkurentsiolukorda sellel turul, kuna meie piimatootjaid lööb asjade seis kõige valusamalt ning Eesti on jäämas ainsaks riigiks, kes sisulist tuge sektorile ei paku.
Kolmas teema, millel tahan peatuda, on tööhõivereform. See on ikka päris õnnetu tase, kuidas me suudame valdkondi ümber korraldada. Omal ajal püüti töötuse probleemi lahendada sellega, et mingi hulk inimesi tembeldati töövõimetuteks ning nad hakkasid saama toetusi ja hiljem pensioni. Puuetega inimesed jäid aga tähelepanuta ning nende probleemid jäävad lahendamata ka heakskiidetud reformi käigus. Loomulikult on seni kehtinud süsteem meie maksumaksjatele üle jõu käinud. On väga kurb, et puuetega inimeste probleemid jäävad püsima ning ka uus süsteem käib maksumaksjale endiselt üle jõu. Tehakse justkui suurt asja, aga võitjaid ei näi olevat.
Nõnda on see kogu 2015. aasta eelarvega. Lubatakse paljudele, ootused on suured, aga võitjaid ei näi olevat. Mul on ettepanek, et koalitsioon võiks teiste positiivsete asjade hulgas nimetada ka seda, et Eesti rahvas võib nüüd selle eelarve eelnõu järgi rohkem seksida. Põhimõtteliselt ei ole selle kohta eelnõus midagi öeldud, järelikult ei ole see keelatud. Võib-olla sobib see neile veel üheks pooltargumendiks. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Peeter Võsa!

Peeter Võsa

Austatud eesistuja! Kallid kolleegid! Ma katsun teha nii lühidalt kui võimalik. 2015. aasta eelarve viib meid edasi sellel teel, mida mööda me oleme sammunud võib-olla viimased 20, aga kindlasti viimased 10 aastat. Seda eelarvet vaadates on selge, et maaelu sureb tasapisi välja ja elu koondub Eestis kolme kõige suuremasse linna. Kui nii jätkub, siis saabub minu arvates üllatava kiirusega aeg, kui siin Riigikogu saalis on võimalik peale eesti keele rääkida ka mõnes muus keeles, kas inglise või vene keeles. Sinnapoole selline poliitika on meid juhtinud ja see kahjuks jätkub. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Enn Eesmaa!

Enn Eesmaa

Oma sõnavõtus lähtun Keskerakonna muudatusettepanekust nr 11, millega püüame parandada ühistranspordi kasutamise võimalusi Tallinnast ja Tartust kaugele jäävateski kohtades, kus inimesed elavad. Eesti Vabariigi transpordi arengukava andmeil kasvas aastatel 2006–2012 maakondade bussiliinide dotatsioon 75%. Ülemöödunud aastal oli maaliinide dotatsioon 21,7 miljonit eurot. Muudatusettepanekuga, mille esitasime, kaetaks maakonna bussiliinide piletitulu ja see võimaldaks pakkuda Eesti inimestele tasuta bussisõitu maakonnaliinidel. Muudatusettepaneku elluviimiseks vajaliku 13 miljoni euro katteallikaks sobib meie meelest tulumaksu määra jätmine ka tuleval aastal tänavusele tasemele ehk 21%-le.
Kuidas meie ettepanek sündis? Printsiip üksikult üldisele on pedagoogikas väga olulisel kohal, kui räägitakse õppematerjali omandamisest. Poliitikas saab üldisi põhimõtteid välja töötades ja seades kasutada kohapeal inimestega suheldes üles kerkinud mõtteid ja soove. Olen parlamendivalimiste ja ka Lääne-Saare valla valimiste eel kohtunud nii hiidlaste kui ka saarlastega, tutvustanud oma ja Keskerakonna seisukohti ning saanud neilt peale väärtusliku vastukaja ka värskeid mõtteid, mida me kindlasti arvestame erakonna valimisprogrammi koostades.
Inimestele teeb muret praegune bussiliikluse korraldus. Kui saarlane Hiiumaale jõuab, on tal kõvasti tegemist, et bussiga Kärdlassegi saada. Nigel on saarte elanike bussiühendus regioonikeskuse Pärnu ja mõne teisegi olulise linnaga. Seetõttu esitas Keskerakonna fraktsioon tuleva aasta riigieelarve muutmiseks ettepaneku teha bussiliiklus maakonnaliinidel üle riigi sõitjatele priiks. Arvame, et nii toimides annaksime kindla panuse maaelu arengusse. Tasuta maakonnaliinid teeksid kergemaks töö otsimise ja tööl käimise maakonna piires. Raha sellekohaseks muudatuseks oleks piisavalt, kui järgmisel aastal jäetaks ära tulumaksu määra 1% võrra langetamine. Riigieelarve kosuks niiviisi ligi 70 miljoni euro võrra. See tagaks muide ka Rohuküla–Haapsalu–Tallinna raudteeliini taasavamise aastal 2017. Selle raudteeliini avamist toetava otsuse võttis Keskerakonna juhatus vastu juba septembris.
Üheks näiteks sobib hästi ka Keskerakonna soov ja lubadus tagada kohalikele elanikele tasuta praamisõit kodusaarelt mandrile ja tagasi. Kohtumistel on selgunud, et saarte elanikud ootavad ka saartevahelise praamiliikluse sobivamat korraldust. Probleeme on sealgi, koguni mitu. Praamid võiksid rahva arvates Hiiu- ja Saaremaa vahet sõita mitte üle päeva, vaid iga päev. Paljudel hõlbustaks see töölesõitu ja kojutulekut.
Pooldame selgemaid regionaalpoliitilisi meetmeid. Praamiliikluse parandamine suurendab piirkonna konkurentsivõimet ja tõstab inimeste elatustaset. Tuleva aasta eelarve pole nende rahva soovidega küllaldases harmoonias. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Peeter Laursoni!

Peeter Laurson

Aitäh! Palun lisaaega kolm minutit!

Aseesimees Jüri Ratas

Palun, kaheksa minutit!

Peeter Laurson

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Täna siin teisel lugemisel oleva 2015. aasta riigieelarve on valitsus ette valmistanud lünklikult ja ülepeakaela. Eelkõnelejad on siin erinevatele puudustele korduvalt tähelepanu juhtinud – eesmärgi puudumine, raha kaootiline laialisummimine, valitsuse süvenev võlgu elamine, suurenev nominaalne ja struktuurne puudujääk.
Eelkõnelejate loetletud puudustest ma täpsemalt rääkima ei hakka. Räägin hoopis sellest, et kahjuks pole olnud võimalik esimese ja teise lugemise vahel toimunud eelarve valdkondade tutvustamisel ministritelt olulistele küsimustele sisulisi vastuseid saada. Mitu nn arutelu on meenutanud Potjomkini küla, kus ilutseva fassaadi taga on tegelikult olnud sisutühjus. Toon ühe näite, mis stiilis vastuseid on valitsus andnud. Teatavasti menetleti tänavu kevadel eelnõu, mille vastuvõtmise tagajärjel kaotati ära erimärgistatud kütus. Järgmise aasta sügisest alates on kütteõliga kütmine ligi 40% kallim kui praegu. Eelnõu menetlemise ajal lubas valitsus, et majapidamised, kus kasutatakse kütmiseks kütteõli, saavad küttekolde ümbervahetamiseks riigilt kompensatsiooni ning aktsiisiga maksustamist keegi taluma ei pea. Kui riigieelarve eelnõu saali esimesele lugemisele tuli, sai rahandusministrilt selle kohta küsitud. Ta kinnitas, et kompenseerimiseks ettenähtud raha on eelarves olemas, see on KredExi real, aga täpsemalt oskab seletada majandusminister. Kui majandusminister tuli rahanduskomisjoni, uurisime temaltki seda. Minister vastas, et see ei ole tema pärusmaa – KredEx kuulub väliskaubandusministri pärusmaale.
Kui väliskaubandusminister rahanduskomisjoni jõudis, oli talle suur üllatus, et tema peaks KredExi eelarvereal olevast katelde ümberehitamise rahast midagi teadma. Ta  arvas, et see on ikkagi majandusministri pärusmaa ning selle kohta tuleks küsida majandusministrilt. Komisjoni ruumi nurgas istus üks Rahandusministeeriumi ametnik ja tema arvas, et võib-olla tulevad need summad CO2 kvootide müügist. Järgmiseks komisjoni koosolekuks, kus jälle majandusminister osales, oli ta juba endale selgeks teinud, et tõepoolest võiks selle raha saada CO2 kvootide müügist. Ka pakkus ta, et Keskkonnainvesteeringute Keskuse raha on seal mängus, aga milliselt eelarverealt see võetakse, ei osanud mitte keegi öelda siis ega oska ka täna. Ometi on eelarve paks klade, kus võiks olla kõik tähtis täpselt üles tähendatud.
Viimasel rahanduskomisjoni koosolekul, kus oli kohal ka Rahandusministeeriumi esindaja, püüti sedagi teemat lahata. Rahandusministeeriumi esindaja seletas, et toetusmehhanism tugineb tõesti CO2 kvootide müügist Keskkonnainvesteeringute Keskusele laekuvale rahale, aga toetuse saamiseks peab kõigepealt tegema majale soojusauditi, siis maja soojustama ja pärast seda hüvitab riik ainult 15% kolde ehitamise kuludest. Ja seda ka ainult siis, kui minnakse üle pelletiküttele.
Eelnõu teist lugemist on selle pingpongi mängimise taustal selgelt liiga vara lõpetada. Head kolleegid, võtame aja maha ja laseme valitsusel riigieelarve endale korralikult selgeks teha! Pole mõtet kiirustada sellise eelarvega, kus hulk küsimusi on õhus. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Liisa-Ly Pakosta!

Liisa-Ly Pakosta

Head kolleegid! Riigieelarve eelnõul on kaks viga. Üks nendest vigadest on pisike ja teine suur. Seda pisikest viga eelkõneleja Peeter Laurson juba kirjeldas. Tõepoolest, e-Eestilt ootan ka mina seda, et eelarve oleks arusaadav vähemalt nendele ametnikele, kes seda Riigikogu komisjonides tutvustamas käivad. Ma ei hakka teie aega kulutama, et kirjeldada naljakaid stseene kultuurikomisjonis, aga kui ikka riigieelarves on ühel leheküljel kirjas, et koolimaja hakatakse ehitama, teisel leheküljel, et seda ei ehitata, ja kolmandal, et seda hakatakse projekteerima, siis on tõesti midagi valesti. Rääkimata sellest, et enamikule küsimustele, mis komisjonis tekkisid, ametnikud vastust ei teadnud ja need tuli hiljem meil endal otsida sellest väga keerulise sisuga paksust kladest. Ma loodan, et järgmiseks aastaks on selle pisikese vea kõrvaldamisel astutud suur samm edasi ja vähemalt need inimesed, kes eelarvet tutvustavad, saavad sellest aru.
Nüüd aga suurest veast. Suur viga seisneb selles, et tuleva aasta eelarve ei ole perenaiselik. Riigieelarve tasakaalu probleemist on eelkõnelejad juba pikemalt rääkinud, mina pean perenaiseliku eelarve all silmas seda, et mõeldakse korraga nii tuludele kui ka kuludele. Peatun riigieelarve tasakaalust rääkides lühidalt ainult mõnel kohal, kus muudatused eelarves teeks üldolukorda paremaks.
Me ei saa lähtuda riigieelarvet analüüsides ainult sellest, et mõnel real on kirjas üks kulunumber ja teisel real tulunumber. Me peame kulu- ja tulunumbreid alati koos vaatama. Toon teile näite lihtsamas keeles: kui mees tuleb koju ja ütleb, et on kogu raha maha joonud, ja naine ütleb selle peale, et ära muretse, see raha ei ole ju kadunud, vaid kõrtsmiku kätte läinud – osa sellest sai ka riik aktsiisina, millest paraku midagi tuleb ehk kulutada selle mehe tervise turgutamiseks –, siis sellest saab iga perenaine aru. Kahjuks see ülilihtne loogika ei kajastu eelarve ridades.
Toon mõned näited. Elatisrahafond, mille loomiseks Isamaa ja Res Publica Liit ettepaneku tegi, on sisuliselt selline eelarverida, mis miinuspoolele ei lähegi kirja, plusspoolele aga üsna mitme koha peal. See tähendab reaalset rahalist kasu, kui lapsevanemad ei ole sunnitud omavahel kohut käima ja kaklema. Ka tähendab see tervemaid lapsi, väiksemaid tervishoiukulutusi ning pisemaid tugiteenuste kulutusi koolides. See suurendab lapsevanemate vastutust ja toob rohkem raha peredesse, kus last või lapsi on sunnitud kasvatama ema või isa üksi. Kõigel sellel on kokkuvõttes positiivne mõju riigieelarvele ja selle tasakaalule.
Teadus- ja arendusraha näide on juba nii ära kulutatud, et selle kordamine suurt midagi juurde ei anna, siiski viitan, et otsene seos palkade ja töökohtade ning teadus- ja arendusraha vahel on tõestatud. Paljulubatud toetusi koolide tugiteenuste osutamiseks kahjuks eelarvest ei leia mitte. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rahastamise paragrahvi muudatused pidid haridusministri lubaduse kohaselt kultuurikomisjoni tulema juba tükk aega tagasi, aga kahjuks ei ole kellegi silm neid veel näinud. Isegi suundasid, kuhu võiks tugiteenustega põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses jõuda, ei ole meie laual olemaski.
Nii Isamaa ja Res Publica Liidu liikmena kui ka Riigikogu muinsuskaitse ühenduse esimehena markeerin veel ühte summa poolest suhteliselt tühist kohta, ent samasugust loogikaviga. Kultuuriministeeriumi eelarveread on muidu kenasti plussis või püsivad samal tasemel kui tänavu, aga kahel real summad vähenevad: üks on eraomanikele mõeldud muinsuskaitsetoetuste rida ja teine Muinsuskaitseameti eelarverida.
Ma palun ühe minuti juurde!

Aseesimees Jüri Ratas

Palun, üks minut juurde!

Liisa-Ly Pakosta

On täiesti mõistetamatu, miks me oleme nominaalsummades läinud buumieelsest tasemest allapoole. Mõtlen taset, mis oli tükk aega enne buumi, 1990. aastate esimesel poolel. Ja ma ei pea silmas proportsioone, vaid nominaalsummasid.
Üks remark veel perenaiseliku riigieelarve käsitluse juurde. See puudutab ühe eelkõneleja mainitud abortide teemat. Ka mina olen seda meelt, et paaniline ühiskondlik hirm sünnituse ees – oh, mis sinust nüüd saab, ei mingit karjääri, kui sa lapse saad! – on täiesti ebanormaalne. Ent abortide kõrvaldamine tasuta osutatavate tervishoiuteenuste seast ei ole odavam, vaid kallim lahendus. Ka poleks see kuigi eetiline lahendus. Meil tuleks saavutada olukord, kus elujaatava suhtumisega inimesed saaksid selle nii tähtsa otsuse langetamisel oma elujaatusele tuge. Samas ei tohi kellelgi tekkida sundi jumal teab kelle poole pöörduda. Aitäh tähelepanu eest!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Helir-Valdor Seederi! Viis pluss kolm minutit ehk kokku kaheksa minutit.

Helir-Valdor Seeder

Austatud kolleegid! Õiglane ja eesmärgipärane raha jagamine on kindlasti väga keeruline, eriti kui sellega soovitakse saavutada jätkusuutlik areng eri valdkondades üle kogu riigi. See eeldab tarka rahanduspoliitikat ja tasakaalutunnetust, mis aga ei tähenda, et ühes eelarves ei peaks olema prioriteetsed valdkonnad, mis tulenevalt ümbritseva maailma ja ühiskonna enda arengust võivad mõne aja pärast muutuda ning ilmselt peavadki muutuma. Kahjuks 2015. aasta riigieelarve, mille valitsus on meile esitanud, nendele nõuetele ei vasta. Ma ei hakka siin rääkima üle jõu elamisest, Euroopa Komisjonist ega sellest, kas kõik planeeritud kulud on tuludega kaetud. See vaidlus meid ilmselt selgema tulemuseni ei aita. Küll aga tahan keskenduda peamiselt teemale "Põllumajandus, toidutootmine, maaelu", millest ka mitu eelkõnelejat on juba rääkinud.
Viljakas põllumaa, puhas vesi ja mets on Eesti riigi rikkus, mille väärindamisega me loome lisandväärtust, tänu millele me oleme konkurentsivõimelised Euroopa ja maailma turul. Me oleme selles viimase kümmekonna aasta jooksul väga suurt edu saavutanud. Kui Eestis veidi maapõue uurida, siis me ei leia sealt mitte naftat, vaid ajalugu, ja see ajalugu räägib põlvkondade jooksul üles haritud, viljakaks muudetud põllumaast. Meie teadlaste tõuaretus- ja sordiaretustegevus on kestnud aastakümneid. Viimase kümne aasta jooksul on Eestis põllumajandusmaa pindala kasvanud kiirusega 10 000 hektarit aastas. Meie söötis põllud on jälle üles haritud. Me oleme jõudnud oma piimakarja tasemelt Euroopa viie parima liikmesriigi piirimaile. On ääretult rumal see kümmekonna aasta töö, mis toetub ka Eesti põllumeeste, talupidajate varasematele kogemustele, praeguses kriisiolukorras tühja lasta. Aga just nii on otsesõnu ennast väljendanud koalitsioonipoliitikud, sh nii põllumajandusminister kui ka rahanduskomisjoni esimees, kes seda täna kordas, öeldes, et põllumajandus on ohverdatud koalitsiooni mineku nimel. Ja sellest on ääretult kahju, sest koalitsioonid tulevad ja lähevad, püsivad aasta-kaks, aga põllumajanduse taastamine võtab aastakümneid. Söötis põldu ja hävitatud karja taastatakse aastakümneid. See ei ole saapavabriku taasavamine. Kõik see on seda kummalisem, et põllumajandus toetub kohalikule ressursile ja on endiselt üks kõige rahvuslikumaid majandusharusid Eestis. Seetõttu on mul ääretult kahju, et koalitsioon on põllumehele, toidutööstusele ja maaelule täiesti selja keeranud.
Toon mõned ilmestavad faktid, et jutt ei jääks loosunglikuks ja üldsõnaliseks. Üleminekutoetust Eesti riigi eelarvest ei maksta. Me oleme Balti regioonis ainus ja võib-olla kogu Euroopa Liidu riikide hulgas ainus, kellel selline õigus on ja kes seda õigust ei kasuta. Jutt, et eelmisel aastal selle toetuse peale niisugusel kujul suurt ei mõeldud, ei ole adekvaatne. Eelmisel aastal ei olnud niisugust olukorda maailmaturul, ei olnud rakendatud poliitilistest otsustest tulenevaid sanktsioone ja nende tõttu kaotatud turgu, Eestisse ei olnud jõudnud seakatk ja polnud paljusid muid probleeme, mis kumuleerudes on selles sektoris kriisi tekitanud. Ja me oleme ainukene Euroopa Liidu riik, kes oma eelarvest ei eralda selle kriisi leevendamiseks mitte ühtegi senti ega rakenda mitte ühtegi erimeedet! Vastupidi, peale selle, et me üleminekutoetusi ei maksa, me ei maksa ka seakasvatuse eritoetust. Me vähendame kogu perioodi peale 70 miljoni euro võrra Euroopa Liidu otsetoetusi. Me vähendame võrreldes selle aasta eelarvega põllumajanduslike rakendusuuringute rahastamist ligikaudu 40%. Regionaalvaldkonna rahastamine kahaneb järgmisel aastal võrreldes tänavusega umbes 15%. Maaelu arengukava kaasrahastamisel oleme Euroopa Liidu riikide hulgas kõige tagasihoidlikumad.
Tõenäoliselt on järgmise aasta eelarve viimase kümne aasta jooksul ainus eelarve, kus liikumisele Kodukant ei eraldata ühtegi senti raha. Vähemalt teise lugemise järel peame tõdema, et see eelarves niimoodi on. Enamgi veel, lisaks sellele, mida eelarves ei ole, tekitab muret ka see, mis põllumajanduse, maaelu ja toidutootmise seisukohalt vaadates selles eelarves on. Nimelt, selles eelarves maksustatakse füüsiliste isikute põllumajandustoetused esmakordselt taasiseseisvunud Eesti ajaloos 20%-lise tulumaksuga ehk see tähendab seda, et toetused vähenevad 20%. Nii asetatakse füüsilised isikud, keda on toetuse saajate hulgas kõige rohkem, kehvemasse seisu kui äriühingud ja FIE-d. Tulumaksuga maksustatakse ka saamata jäänud tulu hüvitised. Ma kordan veel kord: tulumaksuga maksustatakse saamata jäänud tulu hüvitised, samamoodi 20%-ga.
See eelarve on tõepoolest kõige põllumehe- ja maaeluvaenulikum eelarve sel sajandil. Ja mul on ääretult kahju, et sellise eelarve kokkupanemisel on osalenud sotsiaaldemokraadid, kes varem on väga palju rääkinud vajadusest maaelu, põllumajandust ja toidutootmist arendada. Mind ei üllata, et ükskõikne on Reformierakond, kellega me oleme pikka aega koalitsioonis olnud. Üks koalitsiooni mõranemise põhjus oli kindlasti see, et me ei suutnud leida üksmeelt põllumajanduse ja maaelu rahastamise küsimustes. Aga sotsiaaldemokraadid – nii nagu, kordan veel kord, rahanduskomisjoni esimees täna siin ütles – hülgasid Eesti põllumajanduse ja maaelu arengu sihid koalitsiooni mineku nimel. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Kadri Simsoni! Kaheksa minutit.

Kadri Simson

Lugupeetud kolleegid! Hea istungi juhataja! Ma olen tähelepanelikult tänaseid kõnesid kuulanud, paljude eelkõnelejatega võib nõustuda. Päris mitmes kõnes kõlas kriitika, et tuleva aasta eelarves ei ole suurt sihti ja Eesti elu ei viida edasi. Aga mida me siis ootasime? Kevadel sai loodud vahevalitsus, kes pikendas valimiskampaania aastapikkuseks, kellel aga samas kindlasti ei olnud mandaati langetada tähtsaid otsuseid. Vahevalitsus on meile esitanud valimisaasta eelarve ja nii mitmeski punktis, mida selles eelarves kritiseerida saab, on tegemist lihtsalt püüdega hilinenult valimislubadusi täita.
See on päris mitmes aasta, kui riigieelarve tuuakse Riigikogu ette sellises seisus, kus kulusid on rohkem kui tulusid. Üks suur küsimärk ongi, kas järgmine aasta võib olla see aasta, kui Reformierakond viib oma mitu aastat tagasi antud lubaduse ellu, kõrvaldades Eesti riigieelarvest üle 70 miljoni euro maksutulu. Tuletan meelde, et juba 2007. aasta koalitsioonileppes lubati, et aastaks 2011 on Eestis tulumaksu määr 18%, aga siis saadi aru, et kuskilt peab eelarvesse tulema ka tulu selle jaoks, et riigile pandud ülesandeid täita, ja juba seadustatud tulumaksu alandamine lükati edasi. Tuleval aastal 1% võrra tulumaksu lõpuks alandatakse ja see võtab eelarvest ära päris suure summa.
Peale selle, et kulusid on rohkem kui tulusid, on eelarves jäänud täitmata päris mitmed ülesanded. Neist üks on lubadus tõsta politseinike ja päästjate palkasid. Kui me vaatame eelarvet, mis on teiseks lugemiseks esitatud täpsemini lahtikirjutatult, siis lubatud 4,5% suurust palgafondi kasvu me piirivalve ja Päästeameti eelarves ei näe. Üks Keskerakonna muudatusettepanek ongi anda sellesse valdkonda palgatõusuks vajalik raha, et politseinike palk ei peaks tõusma kolleegide koondamise hinnaga.
Teine selge rahapuudusest tulenev probleem on maksude tõstmine. Me mäletame kõik, et suvel tehti teoks päris mitu maksutõusu. Üks neist toob inimestele, kes kütavad oma kodu kerge kütteõliga, järgmisel aastal kaasa toasooja hinna tõusu 38%. Juba aimates, et meie ettepanek eelarve muutmiseks ei leia mõistmist, algatas Keskerakonna fraktsioon 3. novembril seaduseelnõu, mille sisu on järgmisel aastal kerge kütteõli aktsiisi tõstmine ära jätta. See aktsiis ei mõjuta ju ainult koduomanikke, vaid ka kortermajades elavaid inimesi ja omavalitsusi. Paljud lasteaiad kasutavad seda kütust. Üldistatuna on järgmiseks aastaks planeeritud ainuüksi üks miljon lisatulu omavalitsustele kaela langevast maksutõusust. Ka see muudatusettepanek ei leidnud Riigikogu rahanduskomisjonis toetust, kuigi rahanduskomisjonis käis kohal ka majandusministeeriumi ja Rahandusministeeriumi inimesi, samuti Maksu- ja Tolliameti spetsialist, kes kõik tunnistasid, et selles seaduses on väga palju küsitavusi. Üks küsimärk on see, et suvel vastu võetud seadus näeb ette, et kõik, kes on oma katelde jaoks kerget kütteõli varunud, peavad 1. mail mahutid tühjaks pumpama ja müüma ei tea kellele selle kütuse, mis sealt mahutist välja tuleb. See seadus on praak.
Ma julgen öelda, et Reformierakonna fraktsiooni liige Tarmo Mänd imestas kõva häälega, et kes küll sellise rumaluse vastu võtnud on. Sellise rumaluse poolt hääletasid suvel sotsid ja reformierakondlased. Nüüd on küsimus, kuidas see rumalus parandada. Täna tuleb eelarvega seoses hääletusele meie muudatusettepanek, et seda tulu ei arvestataks riigieelarvesse, sest sellisena seda laekuma ei hakka.
Tõsi, eelarves on ka kiiduväärt asju. Me kindlasti toetame seda, et lastetoetused saavad järgmisel aastal tõstetud. Oleme sellest pikalt rääkinud. Ka meie ideed, et tasuta koolitoit jõuaks kõigi õpilasteni 1. klassist kuni gümnaasiumi lõpuni, on järgmise aasta eelarves arvestatud. Samas on ilmunud mitmeid artikleid, kust on näha, et 78 eurosenti toidukorra eest ei ole kindlasti summa, mille eest kõik omavalitsused suudavad lastele tasuta koolilõunat pakkuda. Kohe tuleb hääletusele Keskerakonna ettepanek suurendada koolitoidutoetust 1 euroni portsjoni kohta. See annaks leevendust eelkõige nendele omavalitsustele, kes praegu maksavad juurde märkimisväärse summa, et nende lapsed saaksid tasuta koolilõunat. Aga kohtades, kus linna- või vallavalitsus koolitoidu pakkumiseks lisaraha ei maksa, annaks see lastele võimaluse ikkagi tasuta süüa.
Rahanduskomisjonis käis ka arutelu selle üle, kas on võimalik kehtestada maal tasuta bussisõit. Praegu on olukord selline, et kaks kolmandikku maakonnaliinide käigus hoidmiseks kuluvast rahast saadakse dotatsioonidena. Üle Eesti oleks vaja kõigest 13 miljonit eurot, et maakonnaliinid saaks teha piletivabaks. See annaks maal elavatele inimestele lisavõimaluse leida tööd – võib-olla mitte nii kõrgepalgalist tööd kui linnades, aga see-eest oma kodukoha lähedalt – ja saada liikuma ilma lisakulutusteta. Kogu vajalik summa on riigi mastaabis suhteliselt mõõdukas. Kui me tahame tuua paralleeli, siis see summa on sama suur, kui läks Tallinna linnale maksma tasuta ühistranspordi kasutuselevõtt. Kui on poliitiline tahe, siis Eesti riik kindlasti saab seda endale lubada. Annaksime sellega esimese selge märgi, et ääremaastumisele on võimalik piir panna. Ka annaksime signaali, et maal elamist ei karistata, et maal elamine ei ole kallim kui linnas elamine.
Siit jõuan veel ühe olulise muudatusettepaneku juurde. Meie ettepanek on, et Eesti riik toetaks sarnaselt oma lõunanaabritega põllumehi lubatud määras. Me teame kõik, et Eesti põllumajandustoetused on nagunii väiksemad kui Euroopa Liidus keskmiselt, lisaks jätame kasutamata võimaluse maksta omapoolseid toetusi. Ka see muudatusettepanek tuleb täna hääletusele ja ma palun sellele teiste fraktsioonide toetust.
Lõpetuseks tahan öelda, et on väga veider, kui mitte ükski opositsiooni pakutud katteallikas mitte kunagi ei kõlba, olgu selleks reserv, olgu selleks maksumuudatused, olgu selleks mõne objekti mujale suunamine. Selleks, et aru saada, kui halb selline käitumine on, tuleb ilmselt igal erakonnal aeg-ajalt opositsioonis olla. IRL saab selle eelnõu menetlemisel aru, kuidas niisugune suhtumine mõjub. Soovin Reformierakonnale jõudu järgmiseks aastaks, kui teie selles situatsioonis olete! Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 730 muudatusettepanekute läbivaatamist.
Esimene muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. Teine muudatusettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Kaia Iva, palun! Kas ma ütlesin midagi valesti?

Kaia Iva

Mul ei ole praegu mitte protseduuriline küsimus.

Aseesimees Jüri Ratas

Selge. Vabandust! Jah, ma kuulan teid.

Kaia Iva

Ma palun IRL-i nimel muudatusettepanekut nr 2 hääletada!

Aseesimees Jüri Ratas

Selge. Teeme nii! Aitäh teile selle ettepaneku eest! Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen hääletusele teise muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 15 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Kaia Iva, palun!

Kaia Iva

Nüüd on mul küll protseduuriline küsimus, austatud juhataja. On ilmnenud, et eelnõu trükivariante ei ole saalis ja inimestel on väga raske muudatusettepanekute loetelu jälgida.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea küsija, kas teil ei ole trükivarianti? Palun mikrofon Kaia Ivale! Härra Riisalu, palun minge oma kohale tagasi! (Naer saalis.)

Kaia Iva

Minul isiklikult on trükivariant, aga minu kui fraktsiooni aseesimehe poole pöörduti murega ja seda küsiti minu käest. Minul teist ära anda kahjuks ei ole.

Aseesimees Jüri Ratas

Selge. Ma olen selle palve edastanud ja lubati, et kohe tuuakse juurde. Kadri Simson, palun! Kas teil ka ei ole seda trükivarianti? (Naer saalis.)

Kadri Simson

Mina palun hääletada kolmandat muudatusettepanekut, mis käsitleb koolitoidutoetuse suurendamist ühe euroni – ütlen seda nende jaoks, kes ei ole seda saanud oma materjalidest lugeda.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Me alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada! (Juhataja helistab kella.)
Hääletustulemused
Poolt hääletas 18 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 4 on esitanud Riigikogu liige Andres Herkel, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. See ettepanek ei kuulu vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele hääletamisele.
Muudatusettepaneku nr 5 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Palun viiendat muudatusettepanekut hääletada! See puudutab kohalike teede hoiuks eraldatavaid summasid.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 18 Riigikogu liiget, vastu 45, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 6 on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Kaia Iva, palun!

Kaia Iva

Seekord ei ole protseduuriline küsimus, vaid palun Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel seda ettepanekut hääletada. Muudatusettepanek nr 6 räägib teaduse baasrahastamisest.

Aseesimees Jüri Ratas

Teeme selle ettepaneku hääletamise ära. Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 6, mille on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 7 on esitanud Andres Herkel, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. See ettepanek ei kuulu vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele hääletamisele.
Muudatusettepaneku nr 8 on esitanud Liisa-Ly Pakosta, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Liisa-Ly Pakosta, palun!

Liisa-Ly Pakosta

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aseesimees Jüri Ratas

Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8, mille on esitanud Liisa-Ly Pakosta. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 15 rahvasaadikut, vastu 48, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 9 on esitanud Liisa-Ly Pakosta, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Liisa-Ly Pakosta, palun!

Liisa-Ly Pakosta

Suur tänu! Ma palun ka seda ettepanekut hääletada!

Aseesimees Jüri Ratas

Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 9, mille on esitanud Liisa-Ly Pakosta. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 15 Riigikogu liiget, vastu 47, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 10 on esitanud Liisa-Ly Pakosta, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Liisa-Ly Pakosta, palun!

Liisa-Ly Pakosta

Suur aitäh! Ma palun seda ettepanekut hääletada!

Aseesimees Jüri Ratas

Panen hääletusele kümnenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Liisa-Ly Pakosta. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 15 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud  toetust.
Muudatusettepaneku nr 11 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Ma palun hääletada 11. muudatusettepanekut, mis puudutab tasuta transporti maakonnaliinidel.

Aseesimees Jüri Ratas

Panen hääletusele 11. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu 46 ja 1 oli erapooletu. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 12 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

See 12. muudatusettepanek puudutab Eesti põllumeeste top-up'e. Ma palun seda hääletada!

Aseesimees Jüri Ratas

Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele 12. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt  hääletas 19 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid oli 1. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 13 on esitanud Andres Herkel, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Seda ettepanekut ei tule meie kodu- ja töökorra seaduse järgi hääletada.
Muudatusettepaneku nr 14 on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Kaia Iva, palun!

Kaia Iva

Mina palun seda ettepanekut, mis räägib põllumeeste toetusest ja millel on kenad katteallikad, kindlasti siin saalis hääletada!

Aseesimees Jüri Ratas

Panen hääletusele 14. muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu 46, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 15 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Kaia Iva, palun!

Kaia Iva

Mul on 16. parandusettepaneku kohta protseduuriline küsimus.

Aseesimees Jüri Ratas

Ma palun väga vabandust, aga hetkel oleme 15. muudatusettepaneku juures.

Kaia Iva

Siis on natukene aega, aga ma küsin järgmise punkti juures. Kas sobib nii?

Aseesimees Jüri Ratas

Minule sobib, kui te lubate, et võtame 15. muudatusettepaneku enne ette ja siis asume 16. ettepaneku juurde.

Kaia Iva

Jah, tundub loogiline.

Aseesimees Jüri Ratas

Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Keskerakonna fraktsiooni ettepanek nr 15 näeb ette kütuseaktsiisi tõstmine ära jätta. Ma palun seda hääletada!

Aseesimees Jüri Ratas

Panen hääletusele 15. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 18 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 16 on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Ma palun vaikust! Kaia Iva, protseduuriline küsimus, palun!

Kaia Iva

Küll on hea, et me nüüd jõudsime 16. parandusettepaneku juurde. Mul on tõesti protseduuriline küsimus. Austatud juhataja, ma usun, et te läbirääkimiste raames kõlanud kõnesid jälgides kuulsite, et rahanduskomisjoni esimehel, selle riigieelarve juhtivmenetlejal, oli selle parandusettepaneku osas eksiarvamus. Ta nimelt rääkis, et siin on tegemist püsikuluga ja sellepärast ei olnud võimalik seda parandusettepanekut arvestada. Aga siin selgitati ja see on ka seletuskirjas öeldud, et tegemist oleks ühekordse sissemaksega, mida on vaja, et luua elatisfondi asutamiseks vajalik seadustik. Kas austatud juhataja tõe ja õiguse nimel ei tahaks võtta juhataja vaheaega, et komisjonil oleks võimalik koguneda, oma eksitusest kenasti aru saada ja mõista, et tegemist ei ole püsikuluga, ning siis arukas otsus teha? Nagu aru oli saada, nad oleks tahtnud seda väga arvestada. Kas on selline võimalus? Aitäh, juhataja!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ei pea seda protseduuriliseks küsimuseks. Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof

Hea, et te ei pidanud seda protseduuriliseks küsimuseks. (Naer saalis.)

Aseesimees Jüri Ratas

Ma tänan! Rannar Vassiljev, palun!

Rannar Vassiljev

Aitäh! Mu nime küll ei mainitud, aga minu isikut küll. Riigikogus peale minu rahanduskomisjoni  ...

Aseesimees Jüri Ratas

Praegusel juhul teil vasturepliigi õigust pole. See õigus on läbirääkimiste käigus. Või on teil protseduuriline küsimus?

Rannar Vassiljev

Ei ole protseduuriline. Aga ma lihtsalt soovitan stenogrammist üle lugeda minu vastus selleteemalisele küsimusele.

Aseesimees Jüri Ratas

Ka see ei olnud protseduuriline küsimus. Kaia Iva, palun! Kas tahate ettepaneku hääletusele panna?

Kaia Iva

Mina ei soovi enam protseduurilist küsimust esitada. Mul on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel ettepanek seda muudatusettepanekut hääletada. Ja kuna juhatajal ei ole kavas vaheaega võtta, siis ma palun ka kümme minutit vaheaega, et rahanduskomisjonil oleks võimalik koguneda, asja arutada ning teha õige ja aus otsus.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Ma käisin vaatamas eelnõude sahtleid. Eelnõu 730 on seal ilusasti olemas, palun võtke, kellel ei ole. Ma tänan neid muudatusettepanekute hääletamisele panijaid, kes aitasid saalile selgitada, mis muudatusettepanekuga tegemist on! Nüüd on eelnõu paberil olemas ja seda selgitust enam vaja ei ole. Helir-Valdor Seeder, palun!

Helir-Valdor Seeder

Austatud Riigikogu aseesimees, kas teile on teada, kas rahanduskomisjon kogunes vahepeal või mitte? Minule kui rahanduskomisjoni liikmele ei ole kutset laekunud.

Aseesimees Jüri Ratas

See oleneb sellest, kas rahanduskomisjoni esimees kutsus komisjoni kokku või mitte. Kui ma jalutasin vaheajal ringi, siis ma nägin, et üsna paljud rahanduskomisjoni liikmed pidasid tõsist keskustelu täiskogu istungisaali ukse taga. Ma eeldan, et seal toimus arutelu riigi rahanduse teemadel. Rannar Vassiljev, palun!

Rannar Vassiljev

Lihtsalt selgituseks, et rahanduskomisjon ei kogunenud. Aga osa Riigikogu liikmeid, kes kuuluvad ka rahanduskomisjoni, tõesti arutasid kõnealust teemat, ent vähemalt rahanduskomisjoni esimees jõudis veendumusele, et ta ei eksinud. Siin on tõesti kirjas, et raha on vaja elatisfondi rakendamiseks.

Aseesimees Jüri Ratas

Näete! Palun, Helir-Valdor Seeder!

Helir-Valdor Seeder

Nii nagu me oleme tollest ettepanekust erinevalt aru saanud, saime nüüd erinevalt aru ka sellest, kas rahanduskomisjoni istung toimus või mitte. Arutelu ju tõepoolest toimus ja mina saan asjast nii aru, et see oli rahanduskomisjoni kogunemine, kuhu mind ei olnud kutsutud.

Aseesimees Jüri Ratas

Ma palun vaikust! Aitäh teile! Kindlasti tulevikus, kui toimuvad ametlikud istungid, hoolitseb juhatus selle eest, et kõik liikmed kutsutakse kohale. See oli õige tähelepanu juhtimine, kuid praegu ei toimunud ametlikku koosolekut ega istungit. Aga me oleme 16. muudatusettepaneku juures.
Head ametikaaslased, panen hääletusele 16. muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 15 Riigikogu liiget, vastu 46, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 17 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Lugupeetud juhataja, te ütlesite, et materjalid on laiali jagatud. Aga ma vaatan siin Reformierakonna fraktsiooni – ei ole neid kolleeg Männil, Juulil, Jentsil ega Pallingul. Mitte kellelgi ei ole laual materjale ja nad ei tea, mida nad hääletavad. Ma eeldan, et nad hääletavad lihtsalt kõigele vastu.

Aseesimees Jüri Ratas

Vabandust, kas soovite hääletada?

Kadri Simson

Vabandust, kolleeg Juul on lahkunud, saalis on Peep Aru.

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud Riigikogu, ma palun, säilitame tõsiduse! Kui te soovite ettepanekuid hääletusele panna, siis öelge seda. Öelge, et ma soovin panna hääletusele 17. muudatusettepaneku, ja juhataja saab sellest väga hästi aru. Peep Aru, palun!

Peep Aru

Ma tahan lihtsalt öelda sellise väga väikese märkuse, et kuigi minu näol on tegemist suhteliselt vana inimesega, on mul peaga kõik korras ja mulle jääb midagi meelde ka. Ma ei pea kõike paberilt lugema.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Sven Sester, palun!

Sven Sester

Hilisel õhtutunnil tahaks ikkagi teada, kes on lahkunud ja kes on tulnud.

Aseesimees Jüri Ratas

Mida?

Sven Sester

Kes on lahkunud ja kes on tulnud?

Aseesimees Jüri Ratas

Need, kes on lahkunud, on lahkunud, ja need, kes on tulnud, on tulnud.
Panen hääletusele 17. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 16 Riigikogu liiget, vastu 46 ja 1 on erapooletu. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 17 on nüüd läbi võetud. (Naer saalis.)
Muudatusettepaneku nr 18 on esitanud Andres Herkel, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. See ettepanek ei kuulu hääletamisele.
Muudatusettepaneku nr 19 on esitanud Andres Herkel, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Ka see ettepanek ei kuulu hääletamisele.
Muudatusettepaneku nr 20 on esitanud Liisa-Ly Pakosta, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Liisa-Ly Pakosta, palun!

Liisa-Ly Pakosta

Suur aitäh! Mina palun selle ettepaneku puhul küll inimestel poolt hääletada, sest tegemist oleks eluohtliku olukorra likvideerimisega Viitna ümbersõidul.

Aseesimees Jüri Ratas

Panen hääletusele 20. muudatusettepaneku, mille on esitanud Liisa-Ly Pakosta. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 15 Riigikogu liiget, vastu 45, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 21 on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjon seisukoht: jätta arvestamata. Kaia Iva, palun!

Kaia Iva

Minul on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel ettepanek muudatusettepanekut nr 21 hääletada, sellepärast et kindlasti oleks riigieelarvesse vaja lisaraha haldusreformi ettevalmistamise aktide jaoks.

Aseesimees Jüri Ratas

Ma saan aru ka lühemast palvest, sest nüüd on eelnõu paberil olemas.
Panen hääletusele 21. muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 16 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 22 on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Kaia Iva, palun!

Kaia Iva

Austatud juhataja ja head kolleegid! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada, kuna ma arvan, nii nagu ka kogu IRL, et riigipiir vajab head kaitset.

Aseesimees Jüri Ratas

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 22, mille on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 15 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 23 on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Kaia Iva, palun!

Kaia Iva

Me oleme juba üsna kaugele jõudnud, käes on eelviimane muudatusettepanek. Mul on ettepanek ka seda ettepanekut hääletada, sest Päästeliit vajab lisaraha.

Aseesimees Jüri Ratas

Panen hääletusele 23. muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 14 Riigikogu liiget, vastu 46 ja erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 24 on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Kaia Iva, palun!

Kaia Iva

Viimane muudatusettepanek on kindlasti kõigile väga oluline, kuna selle sisu on külaliikumisele Kodukant lisaraha andmine. Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aseesimees Jüri Ratas

Panen hääletusele 24. muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 29 Riigikogu liiget, vastu 41, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Head ametikaaslased, oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleb lõpetada. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon on teinud ettepaneku katkestada 2015. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 730 teine lugemine, alla on kirjutanud fraktsiooni aseesimees.
Panen hääletusele Isamaa ja Res Publica Liidu ettepaneku eelnõu 730 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 15 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Eelnõu teine lugemine on lõppenud. Määran eelnõu 730 muudatusettepanekute esitamise tähtpäevaks s.a 27. novembri kell 17.15. Kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.


12. 22:25 Audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (613 SE) teine lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu 613 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni aseesimehe Toomas Tõniste!

Toomas Tõniste

Hea juhataja! Head kolleegid! Kokku laekus selle eelnõu kohta kaheksa ettepanekut algataja esindajalt. Oma ettepanekuid ja arvamusi esitas veel Audiitorkogu ning ühe ettepaneku tegi vandeaudiitor Tiiu Toots. Majanduskomisjon arutas eelnõu s.a 3. ja 10. novembri istungil.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma palun vabandust! Austatud ametikaaslased, ma palun vaikust! Me tahame oma istungiga edasi minna, aga saalis on lärm. Ma väga palun saalis vaikust! Aitäh teile! Palun jätkake, hea ettekandja!

Toomas Tõniste

Komisjoni 3. novembri istungile olid kutsutud eelnõu algataja esindajad, Rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Märten Ross ning ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Kurmet Ojamaa ja Audiitorkogu president Märt-Martin Arengu. Märten Ross teavitas komisjoni liikmeid sellest, et Rahandusministeerium on teadlik audiitortegevuse järelevalvega seonduvatest probleemidest, millele Audiitorkogu oma kirjas oli tähelepanu pööranud. Käesoleva eelnõu raames ei ole ministeeriumi hinnangul siiski võimalik teha väga põhimõttelisi ümberkorraldusi, need vajavad pikemat kaalumist ja ettevalmistamist. Samas on kehtivat seadust muutmata võimalik teha mõningaid vajalikke ümberkorraldusi, näiteks nimetatakse juba 2015. aasta märtsis uus järelevalvenõukogu koosseis.
Pikem arutelu tekkis seoses Audiitorkogu ettepanekuga, mille järgi võiks vandeaudiitorilt nõutava erialase enesetäiendamise hulka arvata ka iseõppe. Eelnõu algataja seda ettepanekut ei toetanud. Mõlemad olid oma seisukohti komisjonile kirjalikult selgitanud ja komisjonis see ettepanek siiski toetust ei leidnud. Kõik eelnõu teiseks lugemiseks esitatud kümme muudatusettepanekut on juhtivkomisjoni ettepanekud, mis leidsid komisjonis arvestamist muudatusettepanekute selgitustes toodud põhjenduste alusel.
Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused olid järgmised: suunata eelnõu 613 täiskogu päevakorda teiseks lugemiseks 19. novembril 2014, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, saata eelnõu kolmandale lugemisele 3. detsembriks 2014 ettepanekuga viia läbi lõpphääletus. Kõik otsused tehti konsensusega.

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita.
Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Eelnõu 613 kohta on laekunud kümme muudatusettepanekut, kõik on juhtivkomisjonilt. Esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas ja kümnes ettepanek. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Eelnõu teine lugemine on lõpetatud ja 11. päevakorrapunkt käsitletud.


13. 22:29 Kunstiteoste tellimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (735 SE) teine lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi 12. päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud kunstiteoste tellimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 735 teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Paul-Eerik Rummo!

Paul-Eerik Rummo

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! Kõnealune eelnõu, kunstiteoste tellimise seaduse muutmise seaduse eelnõu oli esimesel lugemisel siin saalis 15. oktoobril. Tehti otsus, et 29. oktoobriks peaksid huvilised esitama muudatusettepanekud. Kultuurikomisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamist 11. ja 17. novembril. Esimese asjana tegime kindlaks, et ühtegi muudatusettepanekut ei olnud laekunud. Komisjon pühendus oma töös sellele, et täpsustada mõne selle eelnõu sätte sõnastust. Koostati üheksa muudatusettepanekut, mis on kas normitehnilised või seda laadi, et lihtsalt täpsustatakse sõnastust ja muudetakse asjad selgelt ühemõtteliseks. Niisiis proovisime töötada selles suunas, et seadus oleks ühemõtteline ja hästi mõistetav. Nagu juba ütlesin, on tegemist üheksa muudatusettepanekuga. Kõik need on ette valmistanud komisjon ja muidugi on need siis ka komisjonis heaks kiidetud.
Komisjon tegi menetluslikud otsused: panna eelnõu tänaseks päevaks suure saali päevakorda ning teha Riigikogule ettepanek teine lugemine lõpetada. Tänan!

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Juhtivkomisjon on esitanud eelnõu 735 kohta üheksa muudatusettepanekut. Esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas ja üheksas muudatusettepanek. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud.
Eelnõu 735 teine lugemine on lõpetatud ja 12. päevakorrapunkt käsitletud.


14. 22:31 Biotsiidiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (754 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi 13. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud biotsiidiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 754 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli tervise- ja tööminister Urmas Kruuse!

Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse

Auväärt istungi juhataja! Väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on hea meel esitleda teile biotsiidiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille Riigikogu on võtnud menetlusse 20. oktoobril. Biotsiidiseaduse ja riigilõivuseaduse muudatuste eesmärk on tagada Euroopa Liidu biotsiidimääruse rakendamine. Selleks viiakse kehtiv biotsiidiseadus vastavusse biotsiidimäärusega.
Biotsiidid on vajalikud inimeste ja loomade tervisele kahjulike ning looduslikke või valmistatud tooteid kahjustavate organismide hävitamiseks või tõrjeks, eelkõige keemilisel või bioloogilisel teel. Oma olemuslike omaduste tõttu võivad biotsiidid ohustada aga ka inimesi, loomi ja keskkonda. Seepärast on oluline, et biotsiidide kasutamisega kaasnevad riskid oleksid ohjatud. Biotsiide tohib kättesaadavaks teha ja kasutada üksnes pärast seda, kui on kindlaks tehtud nende olemuslikud omadused, hinnatud nende kasutamisega kaasnevat riski inimesele ja keskkonnale, nende toime efektiivsust sihtorganismile ning töötatud välja juhised nende võimalikult ohutuks kasutamiseks. Nimetatute kirjeldamiseks koostavad tootjad biotsiidi ja selle toimeaine kohta nõuetekohase dokumentatsiooni ehk toimiku. Nii toimeaine kui biotsiidi kohta koostatud toimiku õigsust ja asjakohasust hindavad Euroopa Liidu või liikmesriikide pädevad asutused. Kui biotsiidi toimeaine on Euroopa Liidu tasemel heaks kiidetud, saab koostada toimiku biotsiidi kohta, mis sisaldab seda toimeainet. Kui biotsiidi toimik on tunnistatud nõuetele vastavaks, antakse biotsiidi kättesaadavaks tegemiseks ja kasutamiseks biotsiidimäärusekohane luba kas Euroopa Liidu või liikmesriigi tasemel.
Kuni 2013. aasta 1. septembrini reguleerisid biotsiidide turustamist ja kasutamist biotsiididirektiiv ning mitmed komisjoni rakendusmäärused. Kahjuks ei rakendunud biotsiididirektiiv oodatud kujul. 2008. aastal selgus, et olulist osa direktiivi sätetest polnud liikmesriikides veel rakendama hakatud. Paljud sätted olid ebaselged ja ebaühtlaselt kohaldatud ning see tekitas praktikas mõnes olukorras suurt koormust. Olukorra parandamiseks töötati Euroopa Liidus välja uus otsekohalduv õigusakt, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ehk biotsiidimäärus. Biotsiidimäärus jõustus juunis 2012 ning seda kohaldatakse alates 1. septembrist 2013.
Uue otsekohalduva õigusakti jõustumisega tekkis vajadus korrastada riigisisest õigusruumi. Seoses ühtsete Euroopa Liidu nõuete rakendamisega puudub vajadus riigisiseste dubleerivate regulatsioonide järele. Samas on vaja biotsiidimääruse kohaldamiseks kehtestada asjakohased rakendusmeetmed ja tagada riiklik järelevalve määruse nõuete täitmise üle. Eelnõuga tunnistataksegi kehtetuks suur osa biotsiidiseaduse sätetest, jättes üleminekuajaks kehtima need, mille kohaselt on juba välja antud registreerimistunnistusi või turustuslube või antakse välja uusi registreerimistunnistusi. Registreerimistunnistusi antakse välja üleminekuperioodil, s.t sel ajal, kui biotsiidi toimeaine ei ole veel Euroopa Liidu tasemel heaks kiidetud, mistõttu ei saa biotsiidi kohta koostada nõuetekohast toimikut ning iga riik lubab biotsiidi turule oma nõuete kohaselt. Eestis peaks selleks taotlema registreerimistunnistust. Samuti täpsustatakse termineid, viies need vastavusse määruses kasutatutega.
Eelnõuga tehtud muudatused võib jagada kahte ossa. Esiteks, biotsiidimääruse rakendamiseks nimetatakse määruses sätestatud menetlustoimingute läbiviimiseks pädev asutus, mis on Terviseamet. Kehtestatakse tasud ja lõivud Terviseametis tehtavate biotsiidimäärusekohaste menetlustoimingute eest. Täpsustatakse järelevalvet biotsiidiseaduse ja biotsiidimäärusega kehtestatud nõuete täitmise üle. Teiseks tehakse muudatusettepanekud, mis otseselt ei tulene biotsiidimääruse rakendamisest. Biotsiididest tulenevate võimalike tervise- ja keskkonnariskide vähendamiseks on vaja edendada biotsiidide säästvat kasutamist. Eelnõus on täpsustatud nõudeid biotsiidi ohutuks kasutamiseks, seda just kutsealaseks kasutamiseks ettenähtud biotsiidide kättesaadavaks tegemise ja kasutamise puhul. Nii tohib kutsealaseks kasutamiseks ettenähtud biotsiide kättesaadavaks teha ainult hulgikaubanduses ja kaupleja peab esitama majandustegevusteate. Sätestatakse, kes on kutseline kasutaja ja millised on talle esitatavad nõuded. Oluline on teadmiste ja oskuste olemasolu, mida on võimalik saada mitmesuguste koolituste kaudu. Loomulikult esitatakse ka nõuded koolitusele, mille õppekava aluseks võetakse kahjuritõrjuja kutsestandardid. Täpsustatakse, kellelt nõutakse kahjuritõrjuja viienda taseme kutsekvalifikatsiooni – see on kutseline kahjuritõrjeteenuse osutaja.
Väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Tegemist on eelnõuga, mis aitab kaitsta inimese tervist. Palun teil see seadus vastu võtta!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Teile on vähemalt üks küsimus. Väino Linde, palun!

Väino Linde

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja, tänan põhjaliku ettekande eest! Küsin aga hoopis selle muudatuse kohta, mis käsitleb riigilõivusid. Nimelt on seal tehtud teatud muudatused, võrreldes varem kehtinud suurustega. Mis põhjusel?

Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse

Aitäh! Kui me vaatame seni väljaantud lube, siis mõnel juhul on tootja suhelnud otse ekspertidega, kelle kaudu neid toimikuid tehti. See tähendab, et on makstud ka eksperditasu. Nüüd, kui nimetatakse pädev asutus, Terviseamet, on riigilõivudesse arvestatud minimaalsed otsekulud, et vajalikud toimingud läbi viia. See tähendab seda, et kõik toimingud tehakse Terviseameti kaudu, kes on pädev asutus Eesti riigis.

Aseesimees Jüri Ratas

Viktor Vassiljev, palun!

Viktor Vassiljev

Aitäh, härra Riigikogu juhataja asetäitja, Riigikogu aseesimees! Nüüd sai vist õigesti. Härra minister! Küsimus on selline: kas teie poole on pöördunud need ettevõtjad, kes tegelevad kahjurite tõrjega, putukatõrjega? Nemad kasutavad biotsiide ja väidavad, et uue seadusega muutuvad biotsiidid kallimaks ja nad peavad oma teenuste hinda tõstma. Kas selliseid pöördumisi on olnud ja kas nende inimestega, ettevõtjatega on nõu peetud?

Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse

Aitäh! Minule ei ole sellist kirja laekunud. Küll olen ma korduvalt kooskõlastanud selle seaduse muutmist ja nende muudatuste sisseviimist keemialiiduga. Kindlasti ei saa kõik see, mis on seotud inimese tervise- ja keskkonnariskiga, alati olla nii odav, kui me seda ette kujutame. Fakt on see, et teatud muutusi seaduse muutmine põhjustab. Enamik Eesti ettevõtjaid toodab küll desinfitseerimisvahendeid, kus biotsiidide osakaal ei ole suur, aga ma ei saa teile väita, et üldse mingit majanduslikku mõju ei ole. Tegelikult on ka esitatud lisamaterjalides viidatud, et teatud majanduslik mõju on olemas, aga kui me vaatame Eesti majandust tervikuna, siis jääb see alla 1%.

Aseesimees Jüri Ratas

Tõnis Kõiv, palun!

Tõnis Kõiv

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Selle toreda eelnõu lisamaterjalide hulgas on ka lisa nr 3, tabel, mis näitab riigilõivude ja tasude suurust. Nende tegevuste puhul, mida riigilõivuga tasustatakse, on määratud algtasu ja maksimaalne tasu, mis mõnel juhul kordades erinevad. Siin on teoreetiline risk, et ettevõtja jaoks, kes neid toiminguid tegema hakkab, liigub tasu pigem maksimaalse suunas, mitte ei jää pidama optimaalsele tasemele, sest mitmel juhul sõltub ju tasu maksmine tehtud kulutustest ja kulutusi võib igatpidi juhtida.

Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse

Austatud Riigikogu liige! Tegelikult on see vahemik niisugune kahel väga olulisel põhjusel. Lähtutud on just ettevõtte võimalike kulutuste piiramisest ehk vahemik iseenesest määrab ära võimaliku maksimumi. Teine oluline komponent, mida Eesti riik on selle muudatusega ette näinud, on võimalus teha tagasimakse, kui kulud osutuvad väiksemaks. See on väga tähtis asi. Tunnitasu ja kogu seda tegevust jälgitakse väga tähelepanelikult. Ainuke asi on, et eksperdid, kes seda teevad, ei asu Eestis ja nende puhul on üldiselt lähtutud rahvusvahelisest tunnihinnast.  See on see teema, mis sunnib ka meid neid asju kontrolli all hoidma. Eesti riik on üks väheseid, kes on just lähtuvalt ettevõtja huvidest tasu tagasimaksmist ette näinud.

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun nüüd ettekandeks Riigikogu kõnetooli  keskkonnakomisjoni liikme Jaanus Tamkivi!

Jaanus Tamkivi

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Riigikogu keskkonnakomisjon arutas seaduseelnõu ühel oma järjekordsel istungil, see toimus esmaspäeval, 10. novembril. Spetsialistide esindajatena olid kohale kutsutud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Leelo Männik ja Terviseameti kemikaaliohutuse osakonna peaspetsialist Riina Lahne. Oli elav arutelu, asjatundjatele esitati hulgaliselt küsimusi ja need said ka ilusasti vastatud.
Pärast seda  läks komisjon otsustava osa juurde. Otsustati järgmist: teha ettepanek võtta eelnõu 754 täiskogu päevakorda tänasel kuupäeval, eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks 3. detsember s.a. Kõik need otsused langetati konsensusega. Sellega oligi komisjonis teema arutelu lõpetatud. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Väino Linde, palun!

Väino Linde

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui vaadata eelnõu veidi filosoofilisema poole pealt, näiteks kahjurputukate ja muude kahjurite koha pealt, kuidas see eelnõu siis nende tegevusse suhtub? Kas olukord läheb paremaks või mitte?

Jaanus Tamkivi

Aitäh selle küsimuse eest! Pean siinkohal kurbusega tunnistama, et nende elu läheb veel palju kibedamaks, kui see seni on olnud.

Aseesimees Jüri Ratas

Peep Aru, palun!

Peep Aru

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kindlasti on tegemist väga olulise eelnõuga. Aga et saaks täpsemalt teada selle olulisuse suuruse, siis ma küsin, millistest biotsiidikogustest üldse Eestimaal jutt käib, et oleks hoomatav, kui palju me sellise ohtliku asjaga kokku puutume.

Jaanus Tamkivi

Aitäh! Nende koguste nimetamisega ma jään natuke kimpu, aga tahan rõhutada, et tegemist on väga ohtlike ainetega. Seetõttu on igati teretulnud, et selles valdkonnas regulatsioone karmistatakse ja mängureegleid täpsustatakse. Mida väiksemate kogustega me tulevikus hakkama saame, seda parem. Need mürgid on ette nähtud tõrjumaks kahjureid, aga kui nad satuvad laiemalt loodusesse või ringlusesse, siis nad loomulikult kahjustavad kõiki organisme, kaasa arvatud inimesi endid. Nii et tegemist on väga olulise seaduseelnõuga.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Nüüd on loomulikult fraktsioonide esindajatel võimalus alustada läbirääkimisi nendes küsimustes, mida te puudutasite. Palun, fraktsioonide esindajad! Veel kord, head fraktsioonide esindajad, nüüd on teie kord. Kõnesoove ei ole. Selge, siis läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 754 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 3. detsembri kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja 13. päevakorrapunkt käsitletud.


15. 22:46 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis" eelnõu (759 OE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Läheme edasi 14. päevakorrapunkti juurde ja alustame Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis" eelnõu 759 esimest lugemist. Mul on suur au tervitada Riigikogu kõnetoolis kaitseminister Sven Mikserit. Palun!

Kaitseminister Sven Mikser

Austatud juhataja! Mul on loomulikult suur au selle eelnõuga siin teie ees seista. Ja mul on hea meel, et te olete sel kaunil sügisesel õhtupoolikul ka otsustanud nii arvukalt sellel arutelul osaleda.
Otsuse eelnõu 759 käsitleb Eesti Kaitseväe kasutamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis. Nagu üldiselt teada, lõpeb sellel aastal NATO seni suurim väljaspool oma territooriumi toimunud ühisoperatsioon, mis on tuntud lühendi ISAF all ja kus ka Eesti on aastate jooksul osalenud. Vastavalt eelmise aasta lõpul antud mandaadile osales Eesti seal selle aasta maikuuni kuni 170 kaitseväelasega.
Seoses selle operatsiooni lõppemisega plaanib NATO Afganistani jätkuoperatsiooni nimega Resolute Support Mission (RSM). See on missioon, mis saab olema märksa väiksem ja olemuselt ISAF-ist tunduvalt erinev. RSM keskendub Afganistani julgeolekujõudude arendamisele ja nende tegevuse toetamisele. Selle operatsiooni kestuseks on esialgu plaanitud kaks aastat – loomulikult on see esialgne plaan – ja missiooni suurus on kuni 12 000 kaitseväelast. Tõsi, see arv võib jääda ka mõnevõrra väiksemaks.
Eesti on pidanud NATO juhitavatel operatsioonidel osalemist prioriteetseks ja seega oleme võtnud oma eesmärgiks panustada ka loodavasse missiooni RSM. Me palume Riigikogult mandaati kuni 25 kaitseväelase osaluseks sellel operatsioonil. Kavas on panustada Afganistani põhjaregiooni staabiohvitseride ja demineerimisvõimekusega, kokku kuni kümne inimesega. Lisaks küsib Vabariigi Valitsus mandaati kuni 15 erioperatsioonide üksuse tegevväelase osalemiseks, kes jätkaksid juba ISAF-i ajal alguse saanud koostegutsemist Ameerika Ühendriikide erivägedega.
Siiani on lahtine, kas koostöö USA-ga erioperatsioonide valdkonnas jätkub Afganistanis või mujal, ja seetõttu ei ole ka teada, kas me seda mandaati järgmisel aastal täies ulatuses realiseerime. Aga ma loodan, et Riigikogu peab Eesti osalemist Afganistani jätkumissioonil vajalikuks ja toetab mandaadi andmist kuni 25 tegevväelasele järgmise aasta algusest kuni järgmise aasta lõpuni, misjärel tuleme loomulikult vajaduse korral teie ette taas palvega seda missiooni pikendada. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Marianne Mikko!

Marianne Mikko

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! NATO juhitud operatsioon ISAF, kuhu Eesti panustas 11 aastat, lõpeb, nagu minister ütles, 31. detsembril s.a. Afganistani turvaliseks muutmine on jätkuvalt üks NATO prioriteete, mistõttu 1. jaanuarist 2015 jätkab NATO Afganistanis ISAF-i jätkumissiooniga Resolute Support Mission. NATO väljaõppe- ja nõustamismissiooni Resolute Support Mission eesmärk on Afganistani julgeolekujõudude, ministeeriumide ja teiste institutsioonide väljaõpe ning nõustamine. Vastupidiselt ISAF-ile ei hõlma uus operatsioon  NATO-poolset lahingutegevust.
Kõnealuse Riigikogu otsuse eelnõu kohaselt jätkab ka Eesti NATO uuel missioonil oma liitlaskohustuste täitmist ning panustab 2015. aastal Afganistani missioonil Resolute Support Mission kuni 25 tegevväelasega. Missiooni õiguslikuks aluseks on NATO ja Afganistani vahel sõlmitud vägede staatuse kokkulepe SOFA, kus määratakse kindlaks tingimused, mille alusel NATO Afganistanis edaspidi tegutseb. Seal on kirjas ka tegevused, mida NATO Resolute Support Mission'i raames ellu viib.
Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist 11. novembri istungil, kus osales ka kaitseminister Sven Mikser. 4. novembril toimus Kaitseväe peastaabis riigikaitsekomisjoni väljasõiduistung, kus saime ülevaate Eesti Kaitseväe osalusega rahvusvahelistel missioonidel toimuvast, sh olukorrast Afganistanis.
Riigikaitsekomisjon otsustas 11. novembri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada arutuse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 19. novembri istungi päevakorda. Riigikaitsekomisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja. Peale selle otsustas riigikaitsekomisjon taas konsensusega teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ning teha Riigikogu esimehele ettepaneku määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtpäevaks s.a 2. detsember kell üks päeval. Tänan!

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleb lõpetada. Määran eelnõu 759 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 2. detsembri kell 13. Esimene lugemine on lõpetatud ja 14. päevakorrapunkt käsitletud.


16. 22:52 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ja Euroopa Liidu rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös" eelnõu (760 OE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi 15. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ja Euroopa Liidu rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös" eelnõu 760 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli  kaitseminister Sven Mikseri!

Kaitseminister Sven Mikser

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Otsuse eelnõu 760 käsitleb Kaitseväe kasutamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk siis NATO ja Euroopa Liidu rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös. Nagu teada, puhkevad kriisid, ka sellised kriisid, mis vajavad rahvusvahelise kogukonna reageerimist, tänapäeval kiiresti ja ootamatult. Tihtipeale on ka NATO või Euroopa Liit sunnitud osalema nende kriiside reguleerimises. Vastavalt Eesti Vabariigi rahvusvahelise sõjalise koostöö seadusele nõuab meie kaitseväelaste kasutamine sellistel operatsioonidel Riigikogu mandaati, kriisi puhkedes on aga rahvusvahelised organisatsioonid sunnitud pädevad staabiohvitserid kiiresti tulevasse missioonipiirkonda lähetama. Ja selleks, et ka Eesti oleks võimeline kiiresti ja paindlikult osalema nende missioonide planeerimises algfaasist peale, küsime n-ö ennetavat mandaati kuni viiele kaitseväelasele. Siis on meil olemas paindlik võimalus Eesti staabiohvitserid vajaduse korral kohe missioonipiirkonda lähetada.
Sellist protseduuri kasutasime ka 2013. aastal, kui Euroopa Liit käivitas kriisireguleerimise operatsiooni Malis, ja see otsus õigustas ennast igati. Meenutan teile, et vastavalt rahvusvahelise sõjalise koostöö seadusele on sellise ennetava mandaadi olemasolul kaitseministril võimalik anda kooskõlastatult välisministriga korraldus tegevväelaste lähetamiseks. Sellest korraldusest informeeritakse viivitamatult ka Vabariigi Presidenti, Riigikogu juhatust ja parlamendi riigikaitsekomisjoni esimeest. Loomulikult ei saa me välistada, et sellise lähetuse vajadus järgmise aasta jooksul ka tekib. Nii et palun parlamendil seda otsust toetada!

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni aseesimehe Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu

Hea eesistuja! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist s.a 11. novembri istungil. Istungil osales eelnõu esitaja esindajana kaitseminister Sven Mikser. Rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse § 8 lõike 11 alusel määrab Riigikogu oma otsusega igaks aastaks Eesti kaitseväelaste piirarvu, kes võivad osaleda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk lühidalt NATO ja Euroopa Liidu juhitava uue operatsiooni alustamisel operatiivpiirkonnas asuva rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös. Riigikogu annab sellise mandaadi ainult uutel operatsioonidel osalemiseks ning see ei kehti käimasolevate operatsioonide kohta. Piirarvu määrava Riigikogu otsuse eelnõu esitab Riigikogule Vabariigi Valitsus ning kaitseväelaste piirarv määratakse Riigikogu otsuse alusel iga kalendriaasta kohta. Arutuse all oleva eelnõu kohaselt on 2015. aasta piirarvuks nii nagu käesoleval aastalgi kuni viis kaitseväelast. Vajadus sellise otsuse järele tuleneb muutunud julgeolekuolukorrast, kus tuleb teha kiireid otsuseid.
Riigikaitsekomisjon on seisukohal, et NATO ja Euroopa Liidu uutesse sõjalistesse operatsioonidesse panustamine on Eesti riigi prioriteet ning tuleneb otseselt Eesti NATO ja Euroopa Liidu liikmesusest. Lisaks osaleb Eesti ka nende organisatsioonide juhitavate uute operatsioonide alustamise otsuste langetamisel. Käesoleva aasta 4. novembril toimus Kaitseväe peastaabis riigikaitsekomisjoni väljasõiduistung, kus komisjon sai Kaitseväe vanemohvitseridelt ülevaate Eesti Kaitseväe osalusega rahvusvaheliste missioonide piirkondades toimuvast ning Kaitseväe valmisolekust panustada vajaduse korral NATO ja Euroopa Liidu sõjalise peakorteri töösse.
Riigikaitsekomisjon otsustas s.a 11. novembri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada arutuse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu s.a 19. novembri istungi päevakorda ja teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Komisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja. Lisaks otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha ettepaneku määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 2. detsember kell 13. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonid soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 760 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 2. detsembri kell 13. Esimene lugemine on lõpetatud ja 15. päevakorrapunkt käsitletud.


17. 22:58 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisus" eelnõu (761 OE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi 16. päevakorrapunkti juurde, mis on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisus" eelnõu 761 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks kaitseminister Sven Mikseri!

Kaitseminister Sven Mikser

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Otsuse eelnõu 761 käsitleb Kaitseväe kasutamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisus. Lahingugrupid on Euroopa Liidu kiirreageerimisvõimelised mitmerahvuselised pataljoni taktikalise grupi mahus üksused. Eesti osaleb Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupis koos Norra, Soome, Rootsi, Läti, Leedu ja Iirimaaga. Lahingugruppide kontseptsiooni järgi on lahingugrupid 15-päevases valmisolekus, millest viis päeva on broneeritud lähetamise otsustamiseks ja kümme päeva missioonipiirkonda siirdumiseks. Kontseptsiooni kohaselt peavad lahingugrupid olema võimelised missioonil viibima kuni 120 päeva. Põhjala lahingugrupi valmidusaeg on järgmise aasta esimene pool. Aga kuna vähemalt teoreetiliselt eksisteerib võimalus, et lahingugrupp otsustatakse aktiveerida ja lähetada operatsioonile selle valmidusperioodi lõpus, siis on põhjendatud ka aastase mandaadi küsimine Riigikogult.
Eesti on Põhjala lahingugrupis olnud reageerimisvalmiduses ka aastatel 2008 ja 2011. Me hindame seda kontseptsiooni väga kõrgelt ja oleme väga tänulikud Rootsile, kes on Põhjala lahingugrupi juhtriik, ning oleme ka toetanud põhimõtet, et Euroopa Liit peaks olema valmis lahingugruppe reaalselt kasutama nendes kriisireguleerimise operatsioonides, mis vastavad lahingugruppide kontseptsiooni mõttele ja kirjeldusele. Loodan Riigikogult toetust sellele mandaadile.

Aseesimees Laine Randjärv

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, kaitseminister Sven Mikser! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Kaia Iva!

Kaia Iva

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas seda eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist s.a 11. novembri istungil. Istungil osales eelnõu esitaja esindajana kaitseminister Sven Mikser. Euroopa Liidu lahingugruppide kontseptsioon kiideti heaks 2004. aasta juunis. Varem on Riigikogu andnud mandaadi Eesti Kaitseväe osalemiseks Põhjala lahingugrupis 2008. ja 2011. aastaks. Eelnõu kohaselt saab Põhjala lahingugruppi kasutada ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis. Põhjala lahingugrupp on 15-päevases valmisolekus olev umbes 1500 kaitseväelasest koosnev Euroopa Liidu reageerimisüksus.
Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti jaoks oluline olla tegev ka Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel. Lahingugruppi kuuluvad Eesti tegevväelased asuvad valmisolekuperioodil valdavalt Eestis. Lahingugrupi kasutamise otsustab Euroopa Liidu Nõukogu konsensuse alusel, mis tähendab, et seda saab kasutada vaid Eesti nõusolekul. Riigikaitsekomisjon külastas s.a 4. novembri väljasõiduistungi raames Kaitseväe peastaapi, kus komisjon sai Kaitseväe esindajatelt ülevaate Eesti kaitseväelaste osalusega rahvusvaheliste missioonide piirkondades toimuvast, sh Kaitseväe ettevalmistusest, osalemaks Põhjala lahingugrupi koosseisus.
Riigikaitsekomisjon otsustas s.a 11. novembri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada arutuse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu s.a 19. novembri istungi päevakorda ja teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine ka lõpetada. Ettekandjaks määrati siinkõneleja. Lisaks otsustas komisjon konsensusega teha ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. detsember kell 13 s.a. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur aitäh, Kaia Iva! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 761 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 2. detsembri kell 13.


18. 23:03 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis" eelnõu (762 OE) esimene lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Päevakorrapunkt nr 17 on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis" eelnõu 762 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli kaitseminister Sven Mikseri!

Kaitseminister Sven Mikser

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Otsuse eelnõu 762 puudutab Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamist Malis, kus Eesti osaleb koguni kahel operatsioonil: üks on Euroopa Liidu väljaõppemissioon ja teine on ÜRO juhitav rahutagamismissioon MINUSMA. Eesti on ka praegu mõlemal missioonil osaline.
Kui rääkida Euroopa Liidu väljaõppemissioonist EUTM Mali, siis seal kehtib praegu mandaat kuni kümnele tegevväelasele ja Eesti osaleb väljaõppemeeskonnas staabiohvitseridega. Samas mahus mandaati küsime ka järgmiseks aastaks. MINUSMA operatsioonil on Eesti osaluseks seni olnud üks staabiohvitser ning üks tegevväelane Hollandi juhitavas rahvusvahelises luure sihtüksuses. 2015. aastal soovime mandaati kuni kümnele kaitseväelasele, et lähetada sinna veel viis tegevväelast ning säilitada vajalik varu ja paindlikkus juhuks, kui peaks olema näiteks vaja kaitseväelasi roteerida. Palun ka sellele missioonimandaadile Riigikogu toetust!

Aseesimees Laine Randjärv

Kas ministrile on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu ettekande eest! Kaasettekandeks palun kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Innar Mäesalu!

Innar Mäesalu

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Käesoleva Riigikogu otsuse eelnõu kohaselt pikendatakse Kaitseväe kasutamist Malis läbiviidaval kahel sõjalisel operatsioonil – Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil MINUSMA. Eesti on mõlemasse missiooni panustanud alates 2013. aasta suvest. Euroopa Liit alustas väljaõppemissiooni Malis 2013. aasta alguses. Missioonil osalemise õiguslikeks alusteks on ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon ja Mali Vabariigi presidendi palve Euroopa Liidule. Missiooni eesmärk on anda Mali relvajõududele sõjalist ja väljaõppealast nõu, et nad oleksid võimelised paremini kaitsma Mali territoriaalset terviklikkust ning vähendama organiseeritud kuritegevust ja terrorismiohtu riigis. Eesti jaoks on oluline panustada Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisse ning 2015. aastal osaleb Euroopa Liidu väljaõppemissioonil kuni kümme Eesti tegevväelast. Sama suur on Eesti osalus ka käesoleval aastal.
ÜRO rahuvalvemissioon MINUSMA loodi 2013. aasta kevadel ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga. Selle missiooni eesmärk on Mali stabiliseerimine ja riigivõimu taastamine kogu riigis, tsiviilisikute ja ÜRO esindajate kaitse, inimõiguste kaitse ja humanitaarabi andmise toetamine. 2014. aastaks andis Riigikogu mandaadi kahele tegevväelasele MINUSMA missioonil osalemiseks. Eelnõu kohaselt osaleb 2015. aastal missioonil kuni kümme tegevväelast. Lisaks staabiohvitseridele panustatakse 2015. aastal ka luurerühmaga.
Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist 11. novembri istungil. Istungil osales ka kaitseminister Sven Mikser. 4. novembril toimus Kaitseväe peastaabis riigikaitsekomisjoni väljasõiduistung, kus komisjon sai Kaitseväe esindajatelt ülevaate Eesti Kaitseväe osalusega rahvusvaheliste missioonide piirkondades toimuvast, sh olukorrast Malis.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma 11. novembri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada arutuse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 2014. aasta 19. novembri istungi päevakorda. Riigikaitsekomisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja. Lisaks otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepaneku arutuse all oleva eelnõu esimene lugemine lõpetada ning teha Riigikogu esimehele ettepaneku määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 2. detsember kell 13. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Kas ettekandjale on küsimusi? Ühtegi küsimust ei ole. Aitäh, Innar Mäesalu! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 762 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 2. detsembri kell 13.


19. 23:09 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus" eelnõu (763 OE) esimene lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus" eelnõu 763 esimene lugemine. Palun kõnetooli kaitseminister Sven Mikseri!

Kaitseminister Sven Mikser

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Otsuse eelnõu 763 käsitleb Kaitseväe kasutamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus. NATO reageerimisjõud loodi NATO 2002. aasta Praha ajaloolise tippkohtumise otsuse põhjal. Tegemist on sama tippkohtumisega, kus ka Eesti sai kutse astuda NATO liikmeks. NATO reageerimisjõud on kõrgvalmiduses üksus, mis peab suutma läbi viia sõjalisi operatsioone kõikjal maailmas ning ühtlasi tagama NATO kiirreageerimisvõime hoidmise ja säilitamise.
2015. aastal soovib Eesti panustada NRF-i ühe miinijahtijaga ja kuni 40 tegevväelasest koosneva laevameeskonnaga, samuti kuni viie staabiohvitseriga. Ühtekokku palume järgmiseks aastaks mandaati kuni 45 tegevväelasele. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma palun kaasettekandeks kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Lauri Laasi!

Lauri Laasi

Proua juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Lähemalt arutuse all oleva eelnõu üldpõhimõtetest. Eesti osalemine NATO reageerimisjõududes tuleneb NATO liikmesusest. NRF-i panustavad kõik NATO liikmesriigid, välja arvatud Island, kellel pole oma kaitseväge. NRF-i reageerimisjõud on olulisim vahend ka NATO kollektiivse enesekaitse operatsioonide kiirel käivitamisel, kui seda peaks vaja olema. Seega on NRF-is osalemine seotud ka Eesti julgeolekuga. NATO reageerimisüksusi võidakse kasutada NATO lepingu alusel läbiviidavas kollektiivse enesekaitse operatsioonis vastavalt ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatule. NRF-i kasutamise otsustab NATO nõukogu ühehäälselt, mis tähendab, et NRF-i kasutamine saab toimuda ainult Eesti nõusolekul.
Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist oma s.a 11. novembri istungil. Sellel istungil osales eelnõu esitaja esindajana kaitseminister Sven Mikser. Riigikaitsekomisjon külastas ka s.a 4. novembril väljasõiduistungi raames Kaitseväe peastaapi, kus komisjon sai Kaitseväe esindajatelt ülevaate Eesti kaitseväelaste osalusega rahvusvaheliste missioonide piirkondades toimuvast, sh Eesti miinijahtija, selle isikkoosseisu ning staabiohvitseride ja allohvitseride ettevalmistusest osalemaks NATO reageerimisjõudude koosseisus.
Riigikaitsekomisjon otsustas s.a 11. novembri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada arutuse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu s.a 19. novembri istungi päevakorda ja teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Ettekandjaks määrati siinkõneleja. Lisaks otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha ettepaneku määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 2. detsember kell 13. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Lauri Laasi! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 763 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 2. detsembri kell 13.


20. 23:13 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu (764 OE) esimene lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Meie tänane 19. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu 764 esimene lugemine. Enne ministrile sõna andmist on mul edasi öelda riigikaitsekomisjoni otsus, et selles päevakorrapunktis teeb Jürgen Ligi asemel kaasettekande Aivar Riisalu. See on 19. novembril toimunud riigikaitsekomisjoni koosoleku otsus. Nüüd siis eelnõu esimene lugemine. Ettekandja on kaitseminister Sven Mikser.

Kaitseminister Sven Mikser

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Otsuse eelnõu 764 käsitleb Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias. See missioon on tuntud UNTSO-na, mis on lühend United Nations Truce Supervision Organization'ist. Tegemist on ÜRO vanima sinikiivrite missiooniga, mis sai alguse juba 1948. aastal. Eesti osaleb ka tänavu sellel missioonil ja mäletatavasti käis valitsus käesoleval aastal Riigikogu ees, paludes suurendada meie mandaati kolmelt kaitseväelaselt kuuele, kuna kolm staabiohvitseri kohta olid juba tegevväelastega täidetud ja Eestil avanes võimalus panustada ka ühe kõrgema ohvitseriga. Seetõttu palusime aasta keskel suurendada piirarvu kuuele, et tagada väike paindlikkus. Täna palume siis pikendada Riigikogu mandaati sellel operatsioonil kuni kuue tegevväelase kasutamiseks järgmise aasta jooksul. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, kaitseminister! Kaasettekandeks palun kõnetooli riigikaitsekomisjoni aseesimehe Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu

Hea eesistuja! Head kolleegid! Hea minister! Tõepoolest, see eelnõu käsitleb ühte Eesti vanimat ja pikema ajalooga positiivset missiooni. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist oma s.a 11. novembri istungil. Istungil osales eelnõu esitaja esindajana kaitseminister Sven Mikser. Eelnõuga on seotud ka riigikaitsekomisjoni 4. novembri väljasõiduistung Kaitseväe peastaabis, kus komisjoni liikmed said Kaitseväe esindajatelt ülevaate Eesti kaitseväelaste osalusega rahvusvahelistel missioonidel toimuvast. Missiooni aluseks on ÜRO Julgeolekunõukogu 1948. aasta resolutsioon nr 50 ning Eesti kaitseväelased osalevad sellel vaatlejate ja staabiohvitseridena aastast 1997. Tegemist on puhtakujulise ÜRO sinikiivrite vaatlusmissiooniga. ÜRO liikmesriigina aitab Eesti kaasa rahu saavutamisele kriisipiirkondades.
Riigikaitsekomisjon otsustas s.a 11. novembri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada arutusel olev eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu s.a 19. novembri istungi päevakorda ja teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Lisaks, tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 99 lõikele 1, otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogu esimehele ettepaneku määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 2. detsember kell 13. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh, Aivar Riisalu! Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 764 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtpäevaks s.a 2. detsembri kell 13.


21. 23:18 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos" eelnõu (765 OE) esimene lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Meie tänane viimane, 20. päevakorrapunkt kõlab nii: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos" eelnõu 765 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli kaitseminister Sven Mikseri!

Kaitseminister Sven Mikser

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Viimane missiooni eelnõu kannab numbrit 765 ja selle sisu on Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos. NATO on rahu tagamisel Kosovos olnud aktiivne aastast 1999, kui alustati operatsiooni, mis on tuntud lühendi KFOR (Kosovo Force) all, et lõpetada Kosovos etniline puhastus ning luua stabiilsust ja tagada rahu. Eesti on osalenud sellel operatsioonil juba 1999. aastast ja kümmekond aastat tagasi oli see meie jaoks kõige suurem rahvusvaheline operatsioon, kus me osalesime. Sealtpeale on meie panus järk-järgult kahanenud, aga NATO tegevus vaenutegevuse taaspuhkemise ärahoidmiseks Kosovos on jätkuvalt vajalik. Praegu osaleb Kosovo operatsioonil ca 30 riiki kokku umbes 5000 inimesega. Eesti praegune panus on kuni kolm kaitseväelast ja ka järgmiseks aastaks küsib valitsus Riigikogult mandaati kuni kolme tegevväelase kasutamiseks Kosovo operatsioonil. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Kas ministrile on küsimusi? Küsimusi ei ole. Palun kaasettekandeks kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme kolleeg Ene Ergma!

Ene Ergma

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Kõnealuse otsuse eelnõu kohaselt jätkab Eesti 2015. aastal panustamist KFOR-i, NATO juhitavasse rahutagamismissiooni Kosovos, mille aluseks on ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon nr 1244 1999. aasta juunist. Eesti panus on kuni kolm tegevväelast, kelle teenistuskoht on KFOR-i peakorteris Prištinas. KFOR-i missioonile panustades täidab Eesti NATO liikmesusest tulenevaid liitlaskohustusi. Kosovo stabiilsus mõjutab oluliselt nii Lääne-Balkani kui ka kogu Euroopa julgeolekut ning rahvusvaheliste jõudude, sh Eesti eesmärk on toetada Kosovo valitsust julgeoleku ja stabiilsuse tagamisel riigis.
Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist s.a 11. novembri istungil, kus osales ka kaitseminister Sven Mikser. Selle aasta 4. novembril toimus ka riigikaitsekomisjoni väljasõiduistung Kaitseväe peastaabis, kus komisjon sai Kaitseväe esindajatelt ülevaate Eesti kaitseväelaste osalusega rahvusvaheliste missioonide piirkondades toimuvast, sh olukorrast Kosovos.
Riigikaitsekomisjon otsustas s.a 11. novembri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada arutuse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 2014. aasta 19. novembri istungi päevakorda. Riigikaitsekomisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja. Lisaks otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepaneku arutuse all oleva eelnõu esimene lugemine lõpetada ja teha Riigikogu esimehele ettepaneku määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtpäevaks s.a 2. detsember kell 13. Ma tänan teid!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas on kõnesoove? Kõnesoove taas ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 765 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 765 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 2. detsembri kell 13.
Head kolleegid, meie tänane päevakord on ammendatud ja me saame istungi ka tänase kuupäeva sees lõpetada. Soovin kõikidele kaunist õhtu jätku! Kohtumiseni homme! Kõike kaunist ja head ööd!

Istungi lõpp kell 23.23.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee