Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu neljanda töönädala kolmapäevast istungit. Head kolleegid, nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel annan üle reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu käsitleb tarbijakrediidi reklaamituru ehk, nagu me oleme harjunud rahvakeeli nimetama, kiirlaenu reklaamituru korrastamist. Me soovime keelustada finantsteenuse väli-, tele- ja raadioreklaami, selleks et välistada olukorda, kus suur hulk tarbijaid võib sattuda oma teadmatuse, kogenematuse või lihtsalt hetkeemotsiooni ajel tehtud otsuse tõttu makseraskustesse ja isegi laenuorjusesse. Me teame, et inimesi, kes on kiirlaenu võtnud, aga ei suuda seda tagasi maksta, on umbes 50 000. Meie eelnõu järgi oleks finantsteenuse reklaam lubatud ainult laenuteenuse pakkuja asukohas, selle teenuse vahendaja asukohas või teenuse pakkuja veebilehel. Lisaks toome sisse Euroopa Komisjoni märkuste alusel tehtud muudatused. Euroopa Komisjon on andnud teada, et Eesti vastu algatatakse ametlik rikkumismenetlus. Leiame, et kui me Riigikogus kunagi jõudsime kokkuleppele kasiinoreklaami ja tubakatoodete reklaami keelustamises, osaliselt ka alkoholireklaami piirangutes, siis ohtlike kiirlaenude tele-, raadio- ja välireklaami võiksime samuti keelustada. Teleintervjuudest oleme näinud, et selle idee poolehoidjaid on ka koalitsiooni liikmete seas. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe seaduseelnõu. Kui see vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, otsustab juhatus selle menetlemise kolme tööpäeva jooksul.
Nüüd, kolleegid, on mul teile mõned teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse 10. veebruaril algatatud maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon. Teiseks, Vabariigi Valitsuse 10. veebruaril algatatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on kultuurikomisjon. Kolmandaks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 11. veebruaril algatatud teeseaduse § 22² täiendamise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on majanduskomisjon.
Kolleegid, palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 87 Riigikogu liiget ja puudub 14.

Läheme edasi. Eile jäi meil pooleli Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahutagamismissioonil Kesk-Aafrika Vabariigis" eelnõu 583 esimene lugemine. Kuid kuna Inara Luigasel tekkis protseduuriline küsimus, siis enne seda, kui ma kutsun kõnepulti kolleeg Kadri Simsoni, head kolleegid, püüan ma rahulikult rääkida, kuidas me eile seda küsimust juhatuses arutasime. Tunnistan üles, et 11 aasta jooksul oli see minul esimene kord sellist küsimust arutada. Nii et aitäh, kolleeg Inara Luigas, et sa osutasid niisugusele huvitavale rikkumisele!
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 98 lõike 1 kohaselt võib juhtivkomisjon eelnõu algataja või esitaja nõusolekul esitada eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Seda võimalust ongi riigikaitsekomisjon kasutanud. Kooskõlas Riigikogu menetlustavadega on riigikaitsekomisjon esitanud otsuse eelnõu 583 muudetud teksti juurde ka oma seletuskirja. Seletuskirjas on teave eelnõu menetluse käigu kohta ja eelnõu muudetud kujul esitamise põhjendused. Riigikaitsekomisjoni esitatud seletuskirja punktis 3 sisalduv sõna "rakendusaktid" ei ole asjakohane. Veel kord tänu Inarale! Rakendusaktidest on asjakohane rääkida seaduseelnõude seletuskirjades, et anda ülevaade, milliseid valitsuse või ministri määrusi seaduse alusel anda tohib. Otsuse eelnõu 583 puhul ei saa rakendusaktidest juttu olla, sest otsuse alusel määrusi ei anta. Ka valitsuse esitatud otsuse eelnõu n-ö algses seletuskirjas rakendusakte mainitud ei ole. Riigikaitsekomisjon on paraku võtnud seletuskirja koostamisel eeskujuks seaduseelnõu juurde koostatud seletuskirja struktuuri ja koos sellega on automaatselt kasutanud ka terminit "rakendusaktid". Sellele ebakõlale tähelepanu juhtimine on õigustatud.
Ma veel kordan: suur tänu kolleeg Inara Luigasele! Võib-olla on meil ka enne niisuguseid imelikke asju juhtunud, aga tema oli esimene, kes sellele tähelepanu juhtis. Samas ei ole see selline asjaolu, mis takistaks eelnõu arutelu ja otsuse tegemist, kas eelnõu esimene lugemine lõpetada või mitte. Aitäh teile!
Palun kõnepulti kolleeg Kadri Simsoni! Kes seal veel on? Palun, kolleeg Inara Luigas! Esitage ainult protseduuriline küsimus, sest ma rohkem ei oska midagi rääkida sellest, mille pärast siin protseduuri rikkumine toimus. Ma tunnistan üles, et rikkumine oli, aga mitte juhataja süül. Palun, kolleeg Inara Luigas!

Aitäh pika selgituse eest, aga see mind ei rahulda. Kuna Vabariigi Valitsus esitas seaduseelnõu riigikaitsekomisjonile ja riigikaitsekomisjon ...

Ta ei esitanud riigikaitsekomisjonile, vaid Riigikogule.

Riigikogule, vabandust! Riigikaitsekomisjon tegi muudatused ja esitas otsuse eelnõu muudetud kujul Riigikogu saali. Kui seda otsuse eelnõu hakati siin saalis lugema, siis ei olnud Riigikogu liikmed materjale kätte saanud. Täiesti võimatu oli aru saada, millist otsuse eelnõu menetleti, kas ainult riigikaitsekomisjoni esitatut või ka Vabariigi Valitsuse esitatut. Vabariigi Valitsuse eelnõus sisalduvad andmed on vastuolus nende paragrahvidega, mis on riigikaitsekomisjoni eelnõus. Sellest tulenevalt tekib küsimus, kas rakendussätted kuuluvad selle otsuse juurde või mitte. (Juhataja annab kella.)

Oot-oot, Inara, ma ei luba sul ikka nii palju rääkida! Üks minut võib rääkida.

Aga seaduse järgi ...

Ei saa. Nii, järgmine küsimus. Inara, ma püüan vastata. Asi on selles, et Vabariigi Valitsuse otsus oli saadaval internetis ja paberil samuti. Teiseks, kui te palusite, siis tehti lisaeksemplare juurde. Palun, Inara Luigas!

Mul on protseduuriline küsimus. Kui ma esimest korda palusin Riigikogu aseesimehel võtta aeg maha ja olukorda täpsustada, siis aeg jooksis, aga materjale ei olnud. Miks Riigikogu juhatus ei täitnud temale kodukorraseadusega pandud kohustusi?

Asi oli selles, et esimesele lugemisele toodud eelnõu oli juba saalis ja eelnõu algne tekst toodi veel juurde. Mul on väga raske teile vastata, sest mina ei juhatanud eile Riigikogu istungit. Me vaatasime minu meelest need asjad läbi. Ma arvan, et me võime edasi minna. Palun, Inara Luigas!

Palun vabandust, aga ma juhin veel ühele asjale tähelepanu! Nimelt, see otsuse eelnõu peab tuginema ÜRO Julgeolekunõukogu teatud deklaratsioonidele ja Euroopa Liidu Nõukogu otsustele. Aga kui seda otsuse eelnõu siin saalis menetleti, siis puudus üks väga oluline dokument – Euroopa Liidu Nõukogu otsus. Kas te enne hääletust võtaksite vaheaja, et me saaksime tutvuda ...

Hea Inara! Saage aru, et mina ei saa praegu hakata sisuliselt arutama, mis selles otsuse eelnõus on. Üks moment, kas ma võin seletada? Kui me lõpetame esimese lugemise, siis on teil võimalik riigikaitsekomisjonis arutelul osaleda ja neid asju küsida. See ei ole protseduuriline küsimus, palun saage aru! Protseduuriline küsimus oli see, mille te enne esitasite rakendusaktide kohta. Teil oli selles jumala õigus ja see oli protseduuriline küsimus. Aga öelda, mida teeb ÜRO või Euroopa Liit, selleks, ausalt öeldes, mul võimu ei ole. Palun, Inara!

Aitäh! Ma palun vabandust, aga selles kogu asja point ongi. Kui meil ei ole Euroopa Liidu Nõukogu otsust, mis on selle meie otsuse alus, siis ei ole kellelgi ju informatsiooni, mille põhjal selliselt üles ehitatud Riigikogu otsuse eelnõu üldse vastu võetakse. Nõukogu otsus puudus eelmisel korral ja see puudub ka täna siin saalis. Kas te võtaksite vaheaja ja annaksite meile materjali, mida on iga Riigikogu liige kohustatud lugema, enne kui ta otsuse teeb?

Kas ma võin uuesti selle teema juurde tagasi tulla? Te küsite minu käest seda nii, nagu see oleks protseduuriline küsimus. Aga see ei ole protseduuriline küsimus. Ma palun, saage ometi aru, mis on protseduuriline küsimus ja mis on sisuline küsimus! Ma ütlesin teile, et kindlasti on riigikaitsekomisjon valmis teiega kõigist nendest asjadest rääkima. Juhataja ei saa öelda, kas ÜRO on selleks mandaadi andnud või ei. Riigikaitsekomisjonis on teil esimese ja teise lugemise vahel võimalik need vastused saada. Aga kui me vaatame, mis on protseduuriline küsimus, siis protseduuriline küsimus see ei ole. Me võime lõpmatuseni vaielda. Kui ma ka võtan vaheaja, ega ma siis ei saa teile seda dokumenti ju ÜRO-st siia tuua. (Naer.) Või pean ma ÜRO-sse minema? Hea kolleeg, saage aru, ma pakun teile võimalust sisulist küsimust väga tõsiselt arutada. See on minu meelest väga tõsine küsimus ja teil on õigus seda arutada, aga ei ole vaja praegu rääkida, et see on protseduuriline küsimus. See ei ole protseduuriline küsimus. Riigikogu istungi juhataja neid küsimusi lahendada ei saa. Ma saan aru, et see on teil juba viies küsimus. Palun!

Aitäh! Austatud Ene Ergma! Me täna hommikul rääkisime sel teemal. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonis oli riigikaitsekomisjoni esimees, kes ütles, et tal on olemas need materjalid, millega peaksid tutvuma kõik Riigikogu liikmed. Euroopa Liidu Nõukogu otsus on alusdokument, mille alusel Riigikogu saab üldse sellist otsuse eelnõu koostada. Mul on palve, jagage need materjalid ka Riigikogu liikmetele. See on teie kohustus. Kodukorras on ette nähtud, et Riigikogu juhatus peab andma Riigikogu liikmetele materjale eelnõude kohta.

Vabandust! Juhatus ei tegele sellega, et vaataks ja kontrolliks, mida iga komisjon teeb. Siis me peaksime ainult sellega tegelemagi. Kui härra Raidma ütles, et need dokumendid on olemas, siis meil on võimalik esimese ja teise lugemise vahel nendega tutvuda. Aga, head kolleegid, läheme edasi. Ma palun, et küsimused, mida te esitate, oleksid protseduurilised küsimused! See ei olnud protseduuriline küsimus. Palun, Inara Luigas!

Aitäh! Austatud Ene Ergma! Mul on protseduuriline küsimus. Kui me räägime rahvusvahelistest sõjalistest operatsioonidest, siis rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduses on ära märgitud, millised on need rakendusaktid, mis tuleb vastu võtta peale seda, kui Riigikogu võtab otsuse vastu. Miks neid rakendusakte ei ole otsuse eelnõuga seotud? Millise seaduse alusel ei ole te neid sellele otsuse eelnõule lisanud?

Hea kolleeg Inara Luigas! Riigikogu juhatus ei lisa mingisuguseid rakendusakte. Seda teeb valitsus või praegusel juhul oleks seda võinud teha riigikaitsekomisjon. Aga selle arutamine toimub komisjonis, see ei ole protseduuriküsimus. Tulen jälle selle juurde, et see ei ole protseduuriline küsimus. Palun, Eiki Nestor!

Mul on protseduuriline küsimus. Kui komisjon langetas otsuse tuua eelnõu täiskogu ette, siis olid ka meil kehtivate seaduste järgi vajalikud otsused Euroopa tasemel veel tegemata. Kas komisjon rikkus kodukorda, kui ta langetas oma otsuse varem, kui ta oleks saanud seda teha või see oleks põhjendatud olnud, ning pani Riigikogu täiskogu sellega fakti ette? Ma jätan puudutamata küsimuse, kas Vabariigi Valitsusel oli sünnis see eelnõu nii kiiresti siia saata.

Hea kolleeg Eiki Nestor! See ei ole muidugi protseduuriline küsimus. Komisjon tegi ettepaneku võtta see eelnõu arutelule ja meie ju usaldame komisjone. Vabandust, aga me ei tegele sellega, et vaatame, mis seal eelnõus kirjas on ja kas kõik on ikka olemas. Me usaldame komisjoni. See, kas komisjoni teguviis oli õigustatud või ei, ei ole protseduuriline küsimus. Vabandage, see ei ole küsimus, mida lahendab juhatus. Palun, Eiki!

Mul on ka teine protseduuriline küsimus. Arvestades, et selle otsuse tagajärjed võivad tegelikult olla väga tõsised ja me ei tohi siin mitte mingil juhul protseduurireegleid rikkuda, on võib-olla olukorra lahendamiseks parem, kui valitsus võtab eelnõu menetlusest tagasi, mis on neile loomulikult ebameeldiv, ja esitab uuesti siis, kui nad soovivad. Riigikogu võib selle eelnõu esimesel lugemisel ka tagasi lükata, mis oleks valitsusele veelgi ebameeldivam. See on protseduuriline küsimus.

Jah, see on protseduuriline küsimus. Nagu ma olen öelnud, me võime selle otsuse tagasi lükata, kui me hakkame seda eelnõu hääletama. Palun, kolleeg Kaia Iva!

Aitäh! Mul on kaheosaline küsimus, millele ma soovin vastust. Esiteks, kas ma saan õigesti aru, et Riigikogu juhatus ei saa kontrollida seda, milliseid lisadokumente Riigikogu liikmed eelnõude ettevalmistamisel ja enda targaks tegemisel loevad ja mida nad ei loe, kas nad loevad neid internetis või paberilt ja kas nad saavad neid dokumente komisjoni aruteludelt või kuskilt mujalt? See oli küsimuse esimene pool. Teine pool on aga selline. Kas te olete päri sellega, et kõiki parandusi, mida on vaja selles eelnõus teha, on võimalik teha esimese ja teise lugemise vahel, neid on võimalik teha komisjoni arutelu käigus ja jõuda lõpuks lõppotsuseni, mis on aus, ilus ja ilma vigadeta?

Hea kolleeg Kaia Iva! Ma juba ütlesin, et oli jumala õige, et kolleeg Inara Luigas osutas sellele näpukale (vabandust, et ma sellist sõna kasutan). See ebatäpsus tuli kindlasti parandada, aga seda on võimalik teha esimese ja teise lugemise vahel. Muidugi, Riigikogu juhatus ei tegele sellega, et kontrollida, mida Riigikogu liikmed tahavad teada ühest või teisest seaduseelnõust, aga me teame, et kui parlamendiliikmed on teemast huvitatud, siis võivad nad isegi sel juhul, kui nad ei ole komisjoni liikmed, minna selle komisjoni istungitele ja aruteludel osaleda. Ma arvan, et siin võib iga Riigikogu liige kaastööd teha. Nüüd annan ma võimaluse esitada veel kolm protseduurilist küsimust, aga siis me läheme edasi. Minu arusaam sellest, mis on protseduuriline küsimus, erineb natuke just kolleeg Inara Luigase omast. Ma ütlen veel üks kord, et kui teile tundub, et see otsuse eelnõu on halb, siis on alati võimalik vastu hääletada ja eelnõu tagasi lükata. Palun, kolleeg Inara Luigas!

Austatud Ene Ergma! Kui kogu seda asja kokku võtta, siis on tegelikult ikkagi päris hale vaadata, mis siia Riigikogu saali on toodud: kaks täielikku praakeelnõu, millest Riigikogu liige peab läbi närima. Seletuskirjas on öeldud, et Riigikogu saab otsuse teha õigusliku aluse olemasolu korral. Eile ei olnud meil võimalik Euroopa Liidu Nõukogu otsusega tutvuda, hoolimata sellest, et me seda küsisime. Järelikult, kui me läheme otsuse eelnõu menetlemisega edasi, siis on see poolik töö. Kas te saate aru, et ühel parlamentaarse vabariigi parlamendil ei ole väärikas nii käituda?

Asi on selles, et me võime sellega edasi minna esimese ja teise lugemise vahel. Siis me lahendame kõik need küsimused ära. Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu esimees! Ma olen tundnud ühte spiikrit, kes oleks juba 20 minutit tagasi öelnud, et meie kodu- ja töökorra seaduses ei ole sellist asja nagu protseduuriline küsimus üldse olemas.

Miks ei ole?

Kui oleks aega, siis ma loeksin teile ette Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 74 "Protestid ja küsimused istungi läbiviimise korra kohta". Seal on kindlalt paika pandud, kuidas kogu see asi toimub. Mõnikord läheb see vaidlus tõesti pikaks, aga täna see kõik küll põhjendatud ei ole. Ma ei saa aru, mis toimub. Miks te seda üldse lubate?

Hea kolleeg Mihhail Stalnuhhin! Eks ma pean ikka mõningaid asju lubama, et inimesed natuke maha rahuneksid. Selles on teil jumala õigus, et need ei ole protseduurilised küsimused. Ma luban veel ühe küsimuse, kui see on protseduuriline küsimus, Lauri Vahtre. Kui ei ole, siis ma olen nõus Mihhail Stalnuhhiniga. Ei ole. Selge.
Hea kolleeg Inara Luigas, me jätkame nüüd tööd oma päevakorra punktidega. Ma palun kõnepulti kolleeg Kadri Simsoni Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud kolleegid! Hea Riigikogu esimees! Ma olen nõus sellega, et Riigikogu ei peaks otsust, kas saata oma kaitseväelased välismissioonile, vastu võtma sellisel viisil, et kui minister on siin kõnetoolis ja vastab küsimustele, siis on saalis vaid mõni neist rahvasaadikutest, kes kavatsevad eelnõu poolt hääletada ehk võtta endale vastutuse Eesti kaitseväelaste missioonil olemise eest. Seda otsust ei tohiks vastu võtta ka nii, et seletuskiri, mis selle otsuse eelnõu juurde käib, on tõeline käkk.
Aga teisest küljest on see protseduur, mille alusel Euroopa Liit ja liikmesriigid oma kaitseväelasi Kesk-Aafrikasse saadavad, iga päev pidevas muutumises. Tegelikult ei olnud riigikaitsekomisjonil varem võimalik lisadagi materjalide hulka neid dokumente, mis said valmis alles sellel nädalal. Nii et tõenäoliselt peame leppima sellega, et esimese ja teise lugemise vahel tuleb erinevaid otsuseid ja tuleb juurde ka mitmeid riike, kes ühel või teisel viisil Kesk-Aafrika Vabariigi kriisi lahendamises kaasa löövad.
Eelkõige peaksime seda otsust tehes mõtlema Eesti huvidele ja sellele, millistele tingimustele peab vastama välismissioon, kuhu Eesti kaitseväelased saadetakse. Ma arvan, et esimene tingimus, mis peab olema täidetud, on see, et ohus peab olema Eesti riiklik julgeolek. Eile kuulsime kaitseministrilt, et me tema arvates siis, kui saadame 55 Eesti kaitseväelast Kesk-Aafrika Vabariiki, kaitseme Eesti huvisid. Mina seda nii selgelt ei arva. Kindlasti ei taga see, et 55 meie kaitseväelast lähevad Vähi pöörijoonest kaugele lõuna poole, seda, et edaspidi on meil telefoniõigus ja me saame võimaliku kriisi ajal helistada ühele või teisele Euroopa suurriigi juhile ja kutsuda selle riigi vägesid niisama kiiresti siia. Pigem ei ole meie Kesk-Aafrika Vabariiki minek seotud riiklike julgeolekuohtude minimeerimisega.
Teine tingimus, mis peab välismissiooni puhul olema täidetud, on see, et meil peab olema selge eesmärk, mille need 55 kaitseväelast nelja kuu jooksul Kesk-Aafrika Vabariigis saavutavad. Eile ütles Reinsalu, et meie eesmärk on anda Aafrika Liidu juhitavale missioonile üle stabiilne julgeolekukeskkond. Kas me tõesti tõsiselt arvame, et need 55 kaitseväelast saavad nelja kuu pärast lahkuda, andes Kesk-Aafrika Vabariigis, mille territoorium on niisama suur kui Prantsusmaal, üle stabiilse julgeolekukeskkonna? Pigem ei.
Kolmandaks peame meie, otsustajad, selgelt ja läbipaistvalt hindama võimalikke riske ja kulusid. Selle missiooni kulud on 2,7 miljonit eurot. See summa on märksa suurem, kui senimaani on välismissioonidele kulutatud. Rusikareegel on olnud see, et üks missioonil olev sõdur maksab aastas miljon krooni. See Aafrikasse minek on mitu korda kallim. Ka sealsed riskid on meile täiesti tundmatud: võimalikud haigused ja ohud meeste vaimule. Lõhkekehad ei kujuta seal endast võib-olla mitte nii suurt ohtu, samuti ei ole seal suurt ohtu kohata hästi relvastatud ja meie vastu suunatud vägesid.
Neljas tingimus, millele missioon peab vastama, on see, et meie inimesed peavad missioonile minekut toetama. Kas me saame väita, et, jah, Eesti maksumaksjad mõistavad, miks me saadame oma kaitseväelased Kesk-Aafrika Vabariiki? Ma ei ole selles nii kindel.
Viies tingimus on kindlasti see, et enne kui me saadame oma kaitseväelased välismissioonile, peab sellele olemas olema selge rahvusvaheline tugi. Kesk-Aafrika Vabariigi missiooniga on olukord selles mõttes muidugi väga palju parem, kui olid omal ajal lood otsusega saata Eesti väed Iraaki. Praegu on olemas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon. Ka Euroopa Liidu välisministrid tegid just äsja, sel nädalal, otsuse, et luuakse EUFOR RCA, mis koosneb 500 kaitseväelasest. Samuti on Kesk-Aafrika Vabariigi ajutine president esitanud abipalve.
Palun kolm minutit lisaaega!

Kolm minutit, palun!

Aga mis puudub? Hoolimata kõigest sellest on väga suured ja olulised NATO ja Euroopa Liidu liikmesriigid teatanud, et nemad oma mehi Aafrika pinnale ei saada. Oma jalaväe saatmise Kesk-Aafrika Vabariiki on välistanud Saksamaa ja Suurbritannia. Kuigi minister rääkis eile Itaaliast, ei ole mina mingitest Riigikogu liikmele kättesaadavatest andmetest aru saanud, et Itaalia oma mehi sinna saadaks. Nii et me oleme ka selles küsimuses jälle pühamad kui paavst ise. Mitmed meist sõjalise jõu poolest palju võimekamad riigid on otsustanud kõrvale jääda või panustada kaudselt. Tuleb silmas pidada, et endine emamaa Prantsusmaa suudaks seda probleemi lahendada ilmselt vägagi palju jõulisemalt kui praeguse 1600 kaitseväelasega. Sellele on tähelepanu juhtinud ka ÜRO peasekretär Ban Ki-moon, kes on palunud Prantsusmaal oma panust suurendada. See võiks meilegi olla mõtlemiskoht.
Ma enne rääkisin, et kui me saadame oma mehed tundmatule maale, siis on ka sealsed ohud meile tundmatud. Minister jäi väga ebamääraseks selles suhtes, milline on Eesti kaitseväelaste õigus sekkuda. Me oleme näinud uudistest, et prantslased, kes praegu täidavad neidsamu ülesandeid, mida Eesti kaitseväelased tõenäoliselt täitma hakkavad, ei saa sekkuda kohalike inimeste omavahelisse arveteklaarimisse. Prantsuse sõdurid on saanud teha hoiatuslaske, aga ei ole saanud ära hoida kohalike inimeste mõrvu. Selline olukord võib kaasa tuua selle, et nelja kuu pärast jõuab Eestisse tagasi päris mitu murtud vaimu.
Lõpetuseks. See missioon meil nelja kuu pärast ei lõpe. Nagu on öelnud mitmed eksperdid, kui minnakse ühte riiki rahu ja stabiilsust tagama, siis jäädakse selle riigi eest vastutama senimaani, kuni see eesmärk on saavutatud. Kui me seda nelja kuuga ei tee, siis me vastutame selle riigi eest edasi. Ilmselt mitte nii suurel määral nagu omaaegne emamaa Prantsusmaa, aga kui me oleme kord sinna läinud, siis ei ole välja tulla enam nii kerge.
Kõiki neid argumente peaks põhjalikult kaaluma, enne kui hääletatakse kas poolt või vastu. Ma tunnistan, et on olemas nii poolt- kui ka vastuargumente. Minu arvates on vastuargumente enam kui pooltargumente. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kadri Simson! Palun kõnepulti kolleeg Lauri Vahtre Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Me arutame täna tõepoolest rasket küsimust. Ma nõustun eelkõnelejaga päris mitmes punktis, kaasa arvatud selles, et meie otsuse ühe- või teistsugusele lahendile on nii poolt- kui ka vastuväiteid. Minu kõrvu on vastuväidetest ulatunud näiteks sellised, et tegemist on lihtsalt ülearu ohtliku ja koleda kohaga, kus võib minna suurteks tapatalguteks. On väidetud, tõsi küll, pigem netikommentaariumides, et meie poisse saadetakse sinna aafriklasi tapma. Kõige rohkem on kuulda olnud vastuväidet, et sellel, kas meie sinna oma 55 meest saadame või ei, ei ole tegelikult tähtsust ja sellest ei sõltu Kesk-Aafrika Vabariigi stabiilsus.
Vaatame nüüd neid vastuväiteid lähemalt. Esimene vastuväide on õige kentsakas. Me ei räägiks missioonist sellisesse riiki, kus ei ole ohtlik. Me ei aruta siin küsimust, kas saata oma sõjalist missiooni näiteks Rootsi, kuigi tõenäoliselt ei ole hirmu, et sealt tuleks tagasi mitu murtud vaimu. Nii et sel kombel arutleda nagu ei saa.
Teiseks, loomulikult ei kavatse keegi minna aafriklasi tapma, vaid ikka tapmist ära hoidma. Me kõneleme riskist ja sellest, et hiljem tuleb võib-olla vastutada iseenda ja teiste inimeste ees oma otsuse pärast, juhul kui see tekitab meie poistele kahju. Aga on olemas ka teistpidine võimalus: me peame vastutama selle eest, kui me kaitseväelasi sinna appi ei saada ning muudame ennast seega kaudseks kaassüüdlaseks võib-olla tuhandete tapetute ja vägistatute eest, keda me oleksime võinud aidata.
Lõpuks see, et meie missioonil ei ole tegelikku mõju. See võib olla kõige sügavmõttelisem vastuargument. Ma mõtlesin selle üle põhjalikult järele. Mulle meenus Hiina muinasjutt 20 vanamehest, kes said turul kokku ja kellele väga meeldis omavahel juttu ajada. Nad otsustasid nädala pärast uuesti kokku tulla ja igaüks pidi siis teekannutäie viina kaasa võtma. Edasi keskendus muinasjutt ühele vanamehele, kelle nimi oli, ütleme, Lin Bin. Ta läks koju ja mõtles, et, oot-oot, kui 20 kannu viina valatakse kõik ühte potti kokku, siis ei ole ju aru saada, kui tema on kannu veega täitnud, vahet pole. Ta võttiski viina asemel vett. Said vanamehed kokku, valasid kõik 20 kannutäit ühte potti ja hakkasid koos jooma. Selgus, et see oligi puhas vesi, mida nad jõid. See, mida meile siin soovitatakse, on tegelikult riiklikul tasemel rehepaplus: ah, mis me sinna oma nina topime, ega meie kohalolek nagunii midagi ei muuda! Meie kohalolek on täpselt see Lin Bini kannutäis viina. Sellest üksinda tõepoolest midagi suurt ei olene. Aga kui meie niimoodi mõtleme, kui kõik niimoodi mõtlevad või kui meie riik omandab harjumuse niimoodi mõelda, siis tasutakse meile samaga. See on juba aga tõsisem küsimus.
Nii et me täna ei otsusta (see otsus ei ole küll mitte lõplik, aga siiski põhimõtteline) mitte seda küsimust, kas me tahame Kesk-Aafrika Vabariiki minna. Muidugi ei taha, kõik oleksid õnnelikud, kui sellist olukorda seal ei oleks. Küsimus on selles, kas me peame või peaksime seda tegema. Eelkõneleja lõpetas sellega, et kui me läheme appi, siis me jäämegi vastutama selle eest, mis sellest riigist hiljem saab. Mina ütlen, et vabandage väga, aga kui me ei lähe appi, siis me jääme samavõrd või veelgi enam vastutama selle eest, mis sellest riigist saab. Otsus on südametunnistuse küsimus. Ma tänan!

Suur tänu, kolleeg Lauri Vahtre! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Kuna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt on tulnud ettepanek eelnõu 583 esimesel lugemisel tagasi lükata, siis ... Vabandust, kolleeg Jevgeni Ossinovski! Minu teada Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon juba esines. Protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh! Te oleksite võinud lause lõpetada. Mul on protseduuriline küsimus. Siin oli segadus seletuskirjadega. Selles seletuskirjas, mis on praegu meile esitatud, eelnõu 583 esimeseks lugemiseks esitatud seletuskirjas, on sellest missioonist väga vähe räägitud, küll aga on viidatud Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse 583 seletuskirjale, mis on palju põhjalikum. Missuguses ulatuses kehtib see esialgne seletuskiri, mille valitsus esitas? Seda on vaja teada selleks, et me teaksime, kuidas hääletada.

Tänase arutelu aluseks on see seletuskiri, mille on esitanud riigikaitsekomisjon Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse juurde. Me peame läbi hääletama Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni soovi lükata eelnõu 583 tagasi.
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku lükata esimesel lugemisel tagasi eelnõu 583. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 25 ja vastu 52 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Määran eelnõu 583 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 17. veebruari kell 10.30. Eelnõu 583 esimene lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 542 esimene lugemine. Palun kõnepulti Riigikogu liikme Mailis Repsi!

Lugupeetud Riigikogu esinaine! Head kolleegid, Riigikogu liikmed! Me pidime seda eelnõu menetlema eile. Neile, kellel on vahepeal tingimata vaja istungisaalist ära minna, tuletan lihtsalt meelde, et kolmapäevase päevakorra punktide arutelu juurde me varsti jõuame.
Hetkel arutame aga riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 542. Tegemist on eelnõu esimese lugemisega. Seega tutvustan teile eelnõu eesmärke ja sisu.
Eestis kehtivate peretoetuste eesmärk (see on lausa seaduses välja toodud) on osaliselt hüvitada peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutusi. Eesti vanemahüvitis ja sünnitoetused on mõeldud väikelapsele, lapse kasvades väheneb riigi toetus perele drastiliselt. Mitmedki lastevanemad on selle rohkem kui kümne aasta jooksul, mil vanemahüvitis on kehtinud, saanud üllatuse osaliseks, sest vanemahüvitist on praeguses mõistes olnud võimalik saada mitme tuhande euro väärtuses, aga pärast selle maksmise lõppemist saadakse lapsetoetust vaid 19 eurot, kui see summa eurodesse ümber arvutada.
Kehtiv universaalne lapsetoetus on ammu ajale jalgu jäänud, esimese lapse toetust tõsteti viimati kümme aastat tagasi. Lihtsalt meeldetuletuseks ütlen, et selle kümne aasta jooksul on tarbijahinnaindeks kasvanud 50,7%, sh toiduainete hinnad 61,6% ja eluasemekulud on suurenenud 2,1 korda ehk enam kui kaks korda. Käesoleva aasta alguses Statistikaameti avaldatud laste heaolu teemalistest artiklikogumikest selgub, et 2011. aastal elas 17% Eesti lastest suhtelises vaesuses ja 9,5% ehk peaaegu 10% absoluutses vaesuses.
Möödunud aasta kolmandas kvartalis oli Eestis pere esimesi lapsi 157 725, teisi lapsi 69 298 ning kolmandaid ja enamaid lapsi vaid 16 373. Valitsuse senine poliitika on parandanud eeskätt just pere kolmanda lapse ja järgmiste laste olukorda. Nagu te juba aru saite, moodustavad need lapsed kõikidest lastest aga vaid 6,7% ehk kogu lapsetoetuste tõstmise arutelu ja kogu see poliitika on puudutanud vaid alla 7% lastest. Vaesus mõjutab lubamatult suure hulga laste igapäevast toimetulekut.
Üle-eelmisel aastal algatasid koalitsioonierakonnad uue peretoetuse liigi – vajaduspõhise peretoetuse. Kahjuks on selgunud, et kuna see on nii väike, siis ei täida see oma eesmärki. 9,59 euro suurune toetus ei aita tõepoolest enamikul vaesuses elavatel perekondadel paremini hakkama saada. Selle toetuse kehtestamisega suurenes kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate töökoormus ja vastutus toetuste administreerimise eest. Paljud pered on sellest toetusest loobunud.
Keskerakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on toetada lastega perede toimetulekut. Lisaks on seaduseelnõu eesmärk aidata kaasa sündimuse suurenemisele Eestis. Suurim takistus laste saamisel on just nimelt pere mure majandusliku toimetuleku ehk homse päeva pärast. Võitlus pikaaegse negatiivse iibe vastu peab aga olema meie riigi selge prioriteet. Mida riik teha saab? Eelkõige saab riik alustada sellest, mida me praegu pakume: tuleb kindlustada suuremad lapsetoetused ja nii tagada perede heaolu.
Meie eelnõu näeb ette kolmeetapilist lapsetoetuste tõusu. Me oleme lähtunud praegusest üsnagi tagasihoidlikust majandusolukorrast ning näinud just seetõttu koalitsioonile ette täiesti arusaadava, mõistliku ning meie majanduskeskkonnas kättesaadava süsteemi. Esiteks, 2015. aasta 1. jaanuaril tõuseb meie plaani kohaselt pere teise lapse kohta makstav lapsetoetus kuuekordse lapsetoetuse määrani ehk praeguselt 19 eurolt ja 18 sendilt 57 eurole ja 54 sendile. Selle muudatuse mõju 2015. aasta eelarvele on 31,9 miljonit eurot. Teiseks, 2016. aasta 1. jaanuaril peaks pere esimese lapse kohta makstav lapsetoetus tõusma neljakordse lapsetoetuse määrani ehk praeguselt 19,18 eurolt 38,36 eurole. Selle muudatuse mõju riigieelarvele on sarnane – 36,3 miljonit eurot. Kolmandaks, 2017. aasta 1. jaanuaril peaks pere esimese lapse kohta makstav lapsetoetus tõusma kuuekordse lapsetoetuse määrani, mis on 57,54 eurot. Selle muudatuse mõju riigieelarvele – meenutan, 2017. aasta eelarvele – on 36,3 miljonit eurot. Seadusmuudatus suurendab riigieelarve kulusid, kuid neid kulusid on võimalik arvestada etapiviisiliselt 2015., 2016. ja 2017. aasta riigieelarve koostamisel. Loomulikult on meil kõigil lootus, et näeme majanduskasvu tõttu suurenenud riigieelarve tulusid ning küsimus on siinkohal vaid prioriteetides. Kuid kui vaadata üldisi juhtivaid valdkondlikke dokumente, siis on selge, et miski ei saa olla olulisem kui meie tulevik ja lapsed.
Head kolleegid, sellise etapiviisilise lapsetoetuse kohta ei saa keegi öelda, et seda kehtestada ei ole võimalik, see ei arvesta majanduskasvu või reaalset olukorda. Kauges perspektiivis on see hädavajalik, sest kindlasti ei taha me 2017. aasta riigieelarve vastuvõtmisel tunnistada, et lapsetoetus on endiselt 19 eurot. Loodan südamest, et meil kõigil jätkub soovi ja tahet eelnõu konstruktiivseks aruteluks, sest Eesti perede ja laste hea käekäik peaks olema ju meie kõigi südameasi.
Lubage lõpetuseks viidata tutvustatava eelnõu 542, riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu arutelule Vabariigi Valitsuses. Kindlasti saab ka sotsiaalkomisjoni ettekandja sellest rääkida. Vabariigi Valitsus on saatnud sotsiaalkomisjonile üsna mitu huvitavat põhjendust, miks valitsus on ettevaatlik lapsetoetuste etapiviisilise tõusuga. Sotsiaalministeerium on otsustanud, et tehakse alushariduse ja lapsehoiuteenuste mõjude analüüs. Selle eesmärk on uurida riiklike peretoetuste, elatisabi ja laste eest saadava täiendava tulumaksuvabastuse, vanemahüvitise ning alushariduse ja lapsehoiuteenuse mõju laste ja lastega leibkondade vaesusele. Nimelt on Sotsiaalministeerium, hoolimata sellest, et esimese ja teise lapse toetus on ju lausa kümme aastat olnud muutmata, otsustanud, et 2014. aasta jooksul katsub ministeerium ühe analüüsi valmis saada. Siis tehakse ka otsus, kas ja millisel määral peaks lapsetoetusi Eesti Vabariigis tõstma ja kas neid üldse sellisel kujul vaja on. Ma loodan siiralt, et Vabariigi Valitsuse põhjendusi eelnõu tagasilükkamiseks ei võeta tõsiselt ja enamik Riigikogu liikmetest saab aru, et 19 euro piisavust ei ole vaja uurida. Loodan, et teile on selge, et see ei ole piisav lapsetoetus, mis aitaks, nagu ma ütlesin, seadusest tulenevalt osaliselt hüvitada lapse hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutusi. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mailis Reps! Teile on küsimusi. Kolleeg Priit Toobal.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea fraktsioonikaaslane! Lapsetoetuste küsimus on kindlasti mõnevõrra laiem kui üksnes see eelnõu, mille meie fraktsioon on menetlusse andnud. Sa ütlesid ka need arvud, kui paljud lapsed elavad vaesuses ja süvavaesuses. Teame ju, et olukord on nii hull, et paljudes peredes on lapsed lausa näljas ja kannatavad tühja kõhtu. Me oleme teinud ettepanekuid seda küsimust komplekssemalt lahendada. Näiteks oleme soovinud, et tasuta toitu saaksid lapsed gümnaasiumi lõpuni ja ka lasteaia viimases ehk kooliks ettevalmistavas osas. Selle kompleksse lahenduse alla kuuluvad ka ringiraha ja suvelaagrid. Alati on valitsuse seisukoht olnud, et nad töötavad välja kompleksse lahenduse. Kas sinu arvates see eelnõu lahendab need küsimused ära või peame edaspidigi tegelema tasuta koolitoidu, suvelaagrite, ringiraha küsimusega jne?

Aitäh, hea küsija! Ma usun, et enamik Riigikogu liikmeid ja ka avalikkus, saades järjekordselt kinnitust nendele väga tõsiselt võetavatele arvudele laste suhtelise ja absoluutse vaesuse kohta, küsivad, mida siis teha. Me oleme 20 aastat vabad olnud. Me oleme praegu veel ametis oleva peaministri sõnul statistika poolest absoluutselt kõigile eeskujuks. Kogu Euroopa käib meie jälgedes, sest me oleme väga paljudes asjades üliandekad. Siiski tekib inimestel küsimusi. Ma usun, et kui Eestis oleks kolm last näljas, siis ka seda oleks liiga palju, kindlasti oleks ka 3000 absoluutses vaesuses elavat last liiga palju, aga kui meil on 30 000 absoluutses vaesuses elavat last, siis seda on absurdselt palju. Siin ei ole küsimus enam selles, et kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja ei märka või mõni meede, näiteks lapsetoetus, ei jõua abivajaja kätte. Siin on küsimus selles, et puudub riiklik poliitika ja tahtmine teemaga tegelda. Mida siis absoluutses vaesuses elavate laste juures tuleb märgata? Need on lapsed, kes ei saa piisavalt süüa ja kelle elukeskkond ei ole normaalne. Selle talvel jooksul on toodud fakte, et meil ei ole mitte kümnete ega sadade, vaid tuhandete laste kasvukeskkond külm, niiske, rõske ja tervisele väga ohtlik. Mis on need meetmed? Loomulikult ei ole lapsetoetus ainus meede, siin on väga palju muid abinõusid, aga lapsetoetus on üks oluline meede. Kui me tahame jälle Euroopat eeskujuks võtta, siis peame meeles pidama, et Euroopas peetakse lapsetoetust väga oluliseks. Meil ei ole mõtet ennast lohutada sellega, et Lätis on laste vaesuse näitaja veel kehvem, või otsida Ida-Euroopast veel mõni riik, kus ka päris mitu tuhat last elab vaesuses. Meil tuleb vaadata neid riike, kes on meile sotsiaalpoliitikas, hariduspoliitikas ja väga paljudes muudes valdkondades eeskujuks, kelle järgi me joondume, aga ka kelle vigadest me õpime ja kelle vigu püüame kindlasti vältida. Nendes riikides pakuvad toetused üsnagi tugevaid sotsiaalseid garantiisid. Põhjus on väga selge: seal püütakse vältida olukorda, kus lapse sündides kukub pere allapoole vaesuspiiri. Eestis on see kahjuks tõsiasi. Loomulikult tuleb siia lisada meie tahtmatus tegelda üksikvanemateemaga. Meil ei ole astutud ühtegi sammu selles suunas, et riik võtaks elatise maksmise enda peale. Meil ei ole astutud ühtegi sammu, et tugevdada laste tervishoiugarantiisid, et tekiks midagi sellist, nagu omal ajal oli pediaatrite süsteem. Perearstide süsteem ei garanteeri iga lapse tervisekontrolli. Meil ei ole olnud tahtmist tõsiselt võetavalt tegelda laste toitlustamisega. Jah, tõepoolest, meil on tasuta koolitoit, aga tasuta toitu ei pakuta lasteaias ega gümnaasiumis. Samuti tuleb tagada võimalused laste toitlustamiseks suvekuudel. Nii et siin on väga palju küsimusi. Absoluutsest vaesusest järgmine aste on üldine vaesus. Selle puhul lähevad arvud veel suuremaks ning sinna juurde tulevad huvihariduse ja laste üldise arendamise küsimused ning muud aspektid.

Palun, kolleeg Heljo Pikhof!

Aitäh! Austatud ettekandja! Sa ütlesid, et ega sotsiaaltöötaja ei jõua iga vaesuses elava lapse juurde. Aga isegi kui ta jõuab, siis see vajaduspõhine toetus on nagu naljanumber. Seda kasutab ju ainult iga kümnes. Sa ütlesid siin arve, kui paljud lapsed elavad vaesuses. Kui 30 000-st vaesuses elavast lapsest kasutab seda toetust 3000, siis on seda liiga vähe. Mis sa arvad, mis on need põhjused, miks lapsevanem seda 9 eurot lapse kohta küsima ei lähe?

Aitäh, hea küsija! Õnneks ei ole meil enam vaja toetuda ainult ühe või teise inimese arvamusele, sest ajakirjandus on teinud küsitlusi – uuringuid riik kahjuks küll teinud ei ole –, miks on vajaduspõhine lapsetoetus nii visalt rakendunud. Esiteks, selle suurus on 9 eurot. Mida peab pere selle saamiseks aga tegema? Kõigepealt tuleb minna sotsiaaltöötaja juurde, kusjuures ühistranspordiühendus väljaspool keskusi on üldjuhul väga kehv. Sinna tuleb minna koos dokumentidega ja tõestada, et ollakse piisavalt vaene selleks, et vajaduspõhist toetust saada. Absoluutses vaesuses elavad pered on tihti apaatsed, nad on käega löönud ja arvavad, et niikuinii keegi neile appi ei tule. Kui tegemist ei ole toetusega, mis aitab tõepoolest seda last ja perekonda iga kuu toetada, vaid selle saamiseks peab esitama mingi taotluse, siis väga paljud pered loobuvad sellest. Teiseks, ka ajakirjanduses on räägitud, et on peresid, kes elavad üsna selgelt vaesuses, aga kelle sissetulek ületab mõne euroga seda piiri, mis on kehtestatud toetuse saamiseks, ja kes seetõttu seda toetust ei saa. Selline info liigub praegu väga kiiresti ja peletab omakorda toetuse vajajaid eemale. Riik ei ole teinud küllalt pingutusi, et inimestele süsteemi selgitada ja kuidagi seda protsessi lihtsustada. Kolmandaks, seda peetakse, ütleme, riigi suhtumise märgiks, kui pärast kogu tohutut reklaami ja jutukampaaniat tõstetakse toetust ainult 9 eurot.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Mailis Reps! Palun ettekandeks kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme Heljo Pikhofi!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Nii nagu eelkõneleja juba ütles, on Eesti Keskerakonna fraktsioon esitanud Riigikogu menetlusse riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse järk-järgult tõsta pere esimesele ja teisele lapsele makstavat universaalset lapsetoetust, mis on praegu 19,18 eurot kuus. Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Siin on ära toodud kuupäevad, millal siis lapsetoetus tõuseb.
Räägin teile nüüd komisjonis toimunud arutelust. Algatajate nimel tutvustas komisjonis eelnõu Yana Toom. Ta ütles algatuseks, et tegelikult tuli mõte eelnõu esitada siis, kui me istusime sotsiaaldemokraatide algatusel saalis ja arutasime pikalt lapsetoetuse probleeme. Eelnõu kujutab endast Keskerakonna kompromissi. Ta rõhutas, et probleem vajab ju lahendamist ja Keskerakonna eelnõu kohaselt tahetakse tõsta lapsetoetusi järk-järgult. Ta rõhutas ka seda, et vaid 7% lastest elab peres, kus on kolm või enam last. Nende laste toetus on küll tõusnud, kuid ühe ja kahe lapsega pered on jäetud vaeslapse ossa.
Komisjonis esitati küsimusi Sotsiaalministeeriumi ametnikule. Ta ütles, et toetab igati seda, et esimese ja teise lapse toetus tõuseks, aga samas heitis ette, miks ei ole toodud ära, kust see raha tuleb. Valitsuse esindaja selgitas, et nad peavad planeerima selle raha eelarvesse. Ta lubas, et rohelise raamatu analüüsi tulemusel valmistavad nad ette tervikkomplekti, kus on ette nähtud ka toetavad teenused. Teenused ja toetused peaksid käima käsikäes, nii et kui vanemad peale vanemahüvitise maksmise lõppu tööle lähevad, siis ei jääks nad ainult seda pisikest lapsehooldustasu saama. Nagu eelkõneleja juba ütles, rõhutas valitsuse esindaja lahenduse komplekssust ja protsessi pikaajalisust. Ta ütles, et ei piisa sellest, kui tõstetakse vaid ühte toetust. Kui tõstetakse ühte toetust, siis tuleb vaadata selle mõju näiteks toimetulekutoetusele. Ta ütles, et valitsus ei taha, et mingi teise toetuse tõstmise tõttu jääksid inimesed toimetulekutoetusest ilma.
Yana Toom tundis huvi, kas vahepealsed muudatused, mida toetas ka Sotsiaalministeerium ja mis puudutasid näiteks vajaduspõhist toetust, ei tuginenudki mingitele uuringutele. Vastuseks saime, et vajaduspõhine toetus on selline teema, ta on selline toimetulekutoetuse ... See lause jäi lõpetamata.
Seejärel tuli küsimus koalitsiooni liikmelt. Ta ütles, et me kõik oleme ju kursis, et vajaduspõhise peretoetuse rakendamine käivitus kohalikes omavalitsustes hästi vaevaliselt, ka põhjuseid me teame. Kui seda rohelist raamatut hakatakse varsti esitama, siis peaksid analüüsid olema kohalike omavalitsuste põhjal tehtud. Ta tundis huvi, kas valitsus on teinud mingeid järeldusi olemasoleva süsteemi muutmise kohta, kas on vaja tõsta vajaduspõhiste toetuste tasandit või teha taotluste esitamine inimestele kuidagi lihtsamaks, et see süsteem ikkagi täielikult käivituks. Kordan, et see oli küsimus koalitsiooni liikmelt. Siia lisati veel, et kümnendik prognoositud sihtgrupist on seda toetust taotlenud ja kui ainult kümnendik on seda teinud, siis see toetus vist ikkagi kõige paremini rakendunud ei ole. Vastuseks ütles valitsuse esindaja sama, mis on kirjas valitsuse seisukohas, et ka vajaduspõhised toetused on analüüsis läbi mängitud ja erinevate stsenaariumide alusel, näiteks nii, et kõik, kes saavad toimetulekutoetust, saaksid automaatselt ka seda toetust, või nii, et jääda leibkondade sissetulekuid kaaluma jne.
Seepeale tundis Yana Toom huvi, et kui sotsiaaldemokraadid teevad valmis eelnõu, siis see valitsusele ei sobi, kui keskerakondlased teevad valmis eelnõu, siis see ei sobi, ja argument on alati see, et valitsus töötab selle teema kallal. Ta küsis ka, kas meie eelnõusid võetakse selles töös ettepanekutena ja kas need arutatakse läbi. Valitsuse esindajalt saime vastuseks, et kogu eelnõu, mitte konkreetselt ainult need summad, on analüüsis läbi mängitud. Nad on vaadanud, kui palju on peredes esimesi, teisi ja kolmandaid lapsi. Ta ütles ka seda, et toetuste määrad on tõesti ajast ja arust. Yana Toom selgitas oma küsimust ja lisas, et teatud seltskond istub koos ja arutab neid asju, aga samas ei kaasata opositsioonierakondi, kes on teinud selle teema kohta ettepanekuid. Vastuseks saime, et analüüsi ei tee poliitikud, vaid erapooletu Praxis. Niimoodi meie arutelu lõppes.
Komisjoni koosoleku lõpus tehti otsused. Me võtsime vastu otsused, et teeme esiteks ettepaneku saata eelnõu täiskogu päevakorda 11. veebruariks ja teiseks ettepaneku eelnõu tagasi lükata (selle poolt oli 5 komisjoni liiget, vastu 4, erapooletuks ei jäänud keegi). Ettekandjaks määrati Heljo Pikhof. Juhul kui esimene lugemine täiskogu saalis lõpetatakse, on meil ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 26. veebruar kell 17.15. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Teile on küsimusi. Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Hea kolleeg! Seda vajaduspõhist toetust on hakatud kutsuma vaesuspõhiseks ja eks see nii olegi. Aga valitsus ei toeta kõne all olevat eelnõu ja märgib, et Sotsiaalministeeriumis koostatakse peredele mõeldud toetuste analüüsi, mille eesmärk on uurida riiklike peretoetuste mõju laste ja lastega perekondade vaesusele. Kas siit võib järeldada, et seni on ministeeriumi tasandil puudunud igasugune analüüs peretoetuste mõju kohta laste vaesusele? Mis sa arvad? Sa oled ju ka selle teemaga tegelnud.

Aitäh! Kõigepealt vajaduspõhisest peretoetusest. Sa ütlesid, et see on vaesuspõhine peretoetus, aga seda võiks veel nimetada riigieelarvepõhiseks peretoetuseks või riigieelarve võimaluste põhiseks peretoetuseks. Komisjonis on aegade jooksul olnud juttu sellest, kust tuli see 9 eurot, milliseid lapse vajadusi peaks see rahuldama, miks see summa nii väike on ja kas on tehtud mingeid uuringuid, mis näitavad, et see summa peaks olema just 9 eurot. Kui rääkida uuringutest laiemalt, siis loomulikult on neid tehtud, aga meile tundub, et siin on pigem kasutusel venitamistaktika. Me võiksime vaadata Põhjamaade poole. Seal tehakse kõik selleks, et lastega pered ei vajuks vaesusesse, seal on suured lapsetoetused ja muud teenused, millest on ka täna siin juttu olnud, st kättesaadavad on lastehoiuteenus ja lasteaiakohad, koolis on terve hulk tasuta teenuseid jne. Kui rääkida lõunapoolsemate Euroopa riikide kogemustest, siis me näeme, kuhu on viinud välja vajaduspõhine lapsetoetus: sündide arv seal järjest kahaneb. Arvan, et üks põhjus, miks meil sünnib peredesse järjest vähem ka juba esimesi lapsi, on see, et riik lastega peredest piisavalt ei hooli.

Ester Tuiksoo, palun!

Tänan väga, härra juhataja! Hea kolleeg Heljo! Sa oled pikka aega tegelnud üldse sotsiaalkomisjoni ja sh lapsetoetuste teemaga. Ma küsin üldisemalt. Kas teil on komisjonis olnud juttu praeguse teema arutelu juures või ka varem, et kui pärast seda 435 päeva, mille vältel makstakse vanemahüvitist, ei olda nõus märkimisväärselt suurendama lapsetoetust, kas siis riik on tulevikus, lähitulevikus eelkõige, valmis näiteks suurendama koolilõuna kompenseerimist? Või on riik valmis võtma mingid muud kulud enda kanda, näiteks hakata maksma ranitsatoetust, mida kunagi ka riigieelarvest rahastati? Kas midagi sellist on arutatud?

Kui eelnõusid on esitatud, siis on neid teemasid arutatud küll. Praegu ongi tekkinud kummaline olukord. Ma ei tea, kui paljud teist on lugenud professor Lauri Leppiku artiklit, mis ilmus eelmisel aastal. Ta kirjutas seal väga selgelt, et universaalsed toetused peaksid olema riigi teema ja vajaduspõhised kohaliku omavalitsuse oma. Aga meil hakkab järjest enam vastupidi kujunema. On terve hulk linnu, kes maksavad vapralt ranitsatoetust kooli alguse puhul, on ka selliseid valdu. On terve hulk linnu ja valdu, kes maksavad esimesse klassi minejatele toetust. Ma võin tuua näite Tartust, kus lepiti kokku, et s.a 1. septembrist hakatakse maksma kooli alguse stardiraha ehk ranitsatoetust 50 eurot igale lapsele ja järgmise aasta 1. septembrist makstakse seda 1.–3. klassi minejatele ehk minnakse selle toetusega järk-järgult edasi. Tegelikult peaksid need olema riigi meetmed. Aga kui riik seda ei tee, siis hakkavad selliste teemadega tegelema kohalikud omavalitsused. Kui koolitoidu juurde tagasi tulla, siis loomulikult on see summa, mida riik panustab laste koolilõuna kompenseerimisse, ajale jalgu jäänud. Toiduainete hinnad on meil ju kiiresti kasvanud, aga millegipärast arvatakse, et lõuna hind on ikka üks ja seesama, või loodetakse, et portsud lähevad väiksemaks. Ei saagi sellest suhtumisest aru.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Me teame kõik, et pere esimese lapse toetus tõusis viimati kümme aastat tagasi. Kui me aga räägime pere teisest lapsest, siis nende laste toetus tõusis veelgi rohkem aega tagasi. Kas komisjonis arutati seda, miks nii on juhtunud, kas selline oli poliitiline tahe või on põhjuseks olnud rahapuudus?

Kas ma sain õigesti aru, et te küsisite, miks ei taheta praegu lapsetoetust tõsta? Pere teise lapse toetus tõusis viimati 2002. ja esimese lapse toetus 2004. aastal. Kõik ei põhjenda ju komisjonis, miks nad otsustavad üht- või teistpidi. Aga eks meil ole erinevaid arusaamu lapsetoetuste kohta üldse. On inimesi, kes toetavad vajaduspõhiseid toetusi ja tahavadki minna rohkem neile üle. On neid, kes ei pea oluliseks universaalsete lapsetoetuste tõstmist, ma pean silmas toetust pere esimesele ja teisele lapsele. Alati saab pugeda selle taha, et meil on olemas laste ja perede arengukava aastani 2020, meil on juba olemas rohelised raamatud ja neid tuleb veel lisaks. Väidetakse, et kui need kõik on läbi töötatud ja sinna kõik kirja pandud, küll me siis hakkame vaatama, mis me teeme.

Lauri Laasi, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Kui pere otsustab, kas saada lapsi, siis üks olulisemaid kartusi on see, et suurem pere ei saa majanduslikult hakkama. Kas komisjonis oli ka jutuks, millised võiksid veel olla riigi meetmed, et seda hirmu leevendada? Kui komisjonis seda ei arutatud, millest oleks muidugi väga kahju, siis ma kuulaksin teie kui progressiivse mõttelaadiga inimese ideid sellel teemal.

Aitäh sulle! Ma alustan sellest, mis on need põhjused, miks inimesed, kes uuringute ja küsitluste järgi otsustades soovivad perre keskmiselt kahte-kolme last, seda head mõtet tihti teoks ei tee. Ühe põhjusena tuuakse materiaalne olukord, st see, et riik toetab vähe. Selle põhjuse tõi 2008. aasta uuringus välja 50% vanematest. Teiseks ei olda kindlad, kas nad saavad lapsele lapsehoiu- või lasteaiakoha. Kolmas põhjus on hirm, et ei suudeta lapsele tagada täisväärtuslikku lapsepõlve ega anda talle korralikku haridust. See, mis on need põhjused, miks lapsi sünnib vähe, miks meie demograafiline olukord on selline ja mida annab ära teha, vajab loomulikult komisjonis laiemalt arutamist. Võib-olla pärast seda arutelu tuleb juurde komisjoni liikmeid, kes hakkavad universaalse lapsetoetuse tõusu toetama.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Nagu arvata võis, ei leidnud Keskerakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu sotsiaalkomisjonis heakskiitu. Nüüd hakatakse seda teemat uurima ja analüüsima. Kas komisjon otsis ka mingisuguseid alternatiivseid lahendusi, kuidas laste olukorda parandada ja lapsetoetust tõsta, või hakataksegi ainult analüüse tegema?

Nagu ma enne ütlesin, me esitasime valitsuse esindajale küsimuse, kas lapsetoetus ei ole liiga väike, ja ta vastas, et on küll. Praegu ei oska ma rohkemat öelda.

Yana Toom, palun!

Ma tänan, härra eesistuja! Hea komisjoni ettekandja! Ma olen küll selle komisjoni aseesimees, aga ma ei mäleta, mitut rohelist raamatut mitmes valdkonnas on meile lubatud nende kolme aasta jooksul, kui me sinuga oleme koos sotsiaalkomisjonis istunud. Võib-olla sina mäletad ja oskad mind aidata.

Aitäh! Kui mul oleksid meeles kõik need eelnõud, mis me oleme esitanud, siis ma oskaksin seda sulle täpselt öelda. Alati, kui me esitame eelnõu, mis puudutab lapsi, öeldakse meile, et on olemas arengukava aastani 2020 ning tulevad ka rohelised raamatud ja üks roheline raamat on kohe-kohe valmis saamas. Tuleb üles lugeda eelnõud ja siis on teada, kui mitu korda on meile seda lubadust antud.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Ma tahan täpsustada, et mitte eksida. Millised olid ikkagi põhjused ja argumentatsioon, miks seda eelnõu ei hakatud menetlema? See on küsimuse üks pool. Teine pool on see. Te rääkisite, et praegu on ministeeriumi käes analüüs, uuring. Mis sellest edasi saab? Kas nad kavatsevad sellega edasi tegelda sel aastal või millal? Või on sellega nii, nagu Yanagi ütles, et võib olla kolm raamatut, aga võib olla ka kümme?

Tegelikult võib öelda, et laste ja perede arengukava on tõesti väga hästi koostatud, sellega on kõik komisjoni liikmed nõus. Kui need suunad, mis seal on kirja pandud, ka teoks saaksid, siis oleks Eesti lastel palju kergem elu. Ma loen ette, mida on Vabariigi Valitsus öelnud Keskerakonna eelnõu 542 kohta. Ma ei loe ette kogu arvamust, vaid selle lõpuosa: "Vabariigi Valitsus ei toeta seadusemuudatust, kuna käesoleval ajal on koostamisel peredele mõeldud toetuste ning alushariduse ja lapsehoiuteenuse mõjude analüüs, mille eesmärgiks on uurida riiklike peretoetuste, elatisabi, laste eest saadava täiendava tulumaksuvabastuse, vanemahüvitise ning alushariduse ja lapsehoiuteenuse mõju laste ja lastega leibkondade vaesusele. Lisaks valmib 2014. aastal peretoetuste skeemi põhjalik analüüs ning koostatakse kontseptsioon lastega peredele suunatud toetuste ja teenuste kohta. Kuni olulised protsessid (uuring ja roheline raamat) on pooleli, ei ole peretoetuste süsteemis muudatuste tegemine otstarbekas. Ühtlasi märgime, et eelpool nimetatud seaduseelnõu elluviimisega kaasnevad märkimisväärsed riigieelarve kulud, kuid sellele, mille arvelt need ressursid leitakse, pole seletuskirjas viidatud."

Jüri Jaanson, palun!

Aitäh! Jah, sündimuse probleemiga tuleb aktiivselt tegelda, olen sellega täiesti päri. Aga teie eelnõuga kaasnevad lähiaastate jooksul paraku suured väljaminekud riigieelarvest. Kas olete pidanud vajalikuks seda eelnõu ka rahanduskomisjoniga kooskõlastada või nende arvamust küsida?

Aitäh! Me oleme ju, Jüri, ühes komisjonis. Sa oleksid võinud komisjonis selle ettepaneku teha. See on Keskerakonna eelnõu, see ei ole sotsiaaldemokraatide eelnõu. Me oleksime väga heal meelel arutanud riigi võimalusi, kuidas ühe või teise toetuse tõstmiseks või teenuse arendamiseks täpsemalt raha leida. Sa oleksid võinud komisjonis selle ettepaneku teha. Teinekord palun tee seda!

Hea ettekandja, ma tänan teid ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Mailis Repsi!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lubage mul teile meelde tuletada, mida me arutame. Me arutame täna väga olulist teemat. Nimelt, mitte miski ei ole meie riigi ja rahva tulevikule olulisem kui see, et sünniksid tublid ja toredad inimesed ning meil oleks võimalik Eestimaal rääkida sellest, et meil on olemas tugevad pered ja tugev tulevik. Samal ajal on meil juba mitu aastat olnud väga kurvastav negatiivne iive. Seda hoolimata sellest, et paaril aastal on meil veel palju sünnitusealisi naisi. Alates 2016. aastast jõuavad sünnitusikka aga need tulevased emad, kes on sündinud siis, kui Eestis oli sündimus palju väiksem. Nii et me räägime olukorrast, kus homme on juba hilja. Kui me meenutame neid pikki debatte, mida siin peeti nii varastel hommikutundidel kui ka hilistel öötundidel, siis peamine põhjendus 2014. aasta eelarvet menetledes, miks lapsetoetusi tõsta on võimatu, oli see, et 2014. aastal ei ole selleks riigieelarves vahendeid. Tulles vastu koalitsiooni murele on Keskerakonna fraktsioon teile pakkunud mudeli, mis võimaldab kulud jagada kolme aasta peale: 2015., 2016. ja 2017. aastale. Sealjuures ei ületa mitte ühegi aasta kulutused enam kui poolt sellest summast, mis te 2015. aastal ette näete näiteks ainuüksi tulumaksu langetamisega, mille te olete otsustanud esimeseks prioriteediks seada. Seega on järgmisel kolmel eelarveaastal võimalik lapsetoetuste tõusuks vahendeid leida, kui seda vaid soovitakse. Kohe järgneval hääletusel on küsimus vaid selles, kas te seda tahate. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Heljo Pikhofi!

Austatud istungi juhataja! Head ametikaaslased! Sotsiaaldemokraadid toetavad iga eelnõu, mille eesmärk on tõsta universaalseid lapsetoetusi, nii ka täna arutlusel olevat Keskerakonna eelnõu. Sotsiaaldemokraatide saadikurühm on Riigikogu praeguse koosseisu jooksul esitanud neljal korral lapsetoetuste kolmekordistamise eelnõu ning teinud igal aastal selliseid muudatusettepanekuid ka riigieelarve kohta. Paraku on valitsusliit kõigist meie ettepanekutest teerulliga üle sõitnud. Sotsiaaldemokraatide eelnõu, mille valitsuserakonnad on riiulile pannud, näeb ette tõsta pere esimesele ja teisele lapsele makstavat toetust 19,18 eurolt 57,54 eurole. Sotsiaaldemokraadid on seisukohal, et lapsetoetuste kolmekordistamine on lausa karjuvalt hädavajalik olukorras, kus viimastel aastatel on Eestis vähenenud nii laste kui ka sündide arv ja tuhanded meie lapsed elavad kitsikuses. On ju universaalsete lapsetoetuste tõstmine tõhus abinõu, mis aitab kaasa sündimuse suurenemisele ja toetab kõigi laste täisväärtuslikku arengut. Meenutagem, et 1. jaanuaril täitus kümme aastat päevast, mil viimati tõusis pere esimesele lapsele makstav toetus. Teise lapse toetus tõusis veelgi varem ehk aastal 2002. Tekib küsimus, mida sai 19 euro eest aastal 2004 ja mida saab selle raha eest nüüd.
Võib öelda, et 19 euro suurusest lapsetoetusest on saanud Eesti riigi suurim häbiplekk. On häbiväärne, et valitsuserakonnad on aastate jooksul järjekindlalt sellest teravast probleemist mööda vaadanud. Leiame nii nagu ka Keskerakond, et on viimane aeg see ränk viga heastada.
Laste tegeliku toetamise vajaduse teeb veelgi päevakajalisemaks see, et vajaduspõhiste peretoetuste nn reform, mis pidi vähendama vaesuses elavate laste arvu, on sisuliselt läbi kukkunud. Kavandatud enam kui 30 000 pere asemel on seda toetust ehk 9,59 eurot lapse kohta makstud ümmarguselt 3200 perele kuus.
Oleme veendunud, et lapsetoetuse tõus ei ole jäänud ära mitte raha, vaid valitsuse tahte puudumise tõttu. Nagu juba ütlesin, on lapsetoetus püsinud napil 19 eurol juba kümme aastat. Sama aja jooksul on Eesti riigieelarve maht kasvanud 2,5 korda. 2004. aastal oli eelarve maht kolm miljardit eurot, 2014. aastal on see juba ligi kaheksa miljardit eurot. 57,54 euro suurune lapsetoetus on riigile kindlasti jõukohane.
Lõpetuseks. Sotsiaaldemokraadid jätkavad võitlust lapsetoetuse suurendamise eest. Meie eesmärk on astuda reaalseid samme laste vaesuse vähendamiseks ja Eesti kurbade rahvastikunäitajate parandamiseks. Jätkame tööd selle nimel, et luua meie ideid elluviiv valitsus juba 2015. aastal, kui see enne ei õnnestu. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 542 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle hääletuse ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 542 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 45 Riigikogu liiget ja vastu 34, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek leidis toetust.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 542 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume kolmanda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 468 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Head ametikaaslased, tulenevalt sellest, et eelnõu 468 nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust, teeme enne lõpphääletust kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 77 Riigikogu liiget, puudub 24.
Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 468. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 69 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole.
Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 468 on seadusena vastu võetud. Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume neljanda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmise seaduse eelnõu 444 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 444. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 76 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole.
Vabariigi Valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmise seaduse eelnõu 444 on seadusena vastu võetud. Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume viienda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse ""Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020" heakskiitmine" eelnõu 553 teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaasi!

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Selle eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 2. detsembril m.a. Eelnõu esimene lugemine toimus täiskogus s.a 15. jaanuaril. 29. jaanuariks 2014, kui oli muudatusettepanekute esitamise tähtaeg, ei esitatud ühtegi muudatusettepanekut. Kultuurikomisjon valmistas eelnõu teiseks lugemiseks ette kahel korral: 30. jaanuaril ja 10. veebruaril. 30. jaanuari istungil otsustas komisjon teha eelnõu kohta ühe muudatusettepaneku, millest allpool paari sõnaga räägin, ning 10. veebruaril kiitis komisjon heaks teise lugemise menetlusdokumendid.
Nagu ma ütlesin, kultuurikomisjon tegi ühe muudatusettepaneku. Me sõnastame kindlas kõneviisis, et mitte Riigikogu ei tee Vabariigi Valitsusele ettepanekut esitada kultuuripoliitika põhialuste elluviimise kohta ettekanne, vaid Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule ettekande kultuuripoliitika põhialuste elluviimise kohta, ning sõnastame ka täpsemalt, millal Vabariigi Valitsus selle ettekande esitab. Nimelt, kultuurikomisjoni ettepaneku järgi toimub see alates 2015. aastast Riigikogu täiskogu kevadistungjärgu jooksul. Kultuurikomisjon leidis, et on õige teha seda kevadistungjärgul, sest siis on põhialuste n-ö monitoorimise ja ettekande ettevalmistamise protsessi käigus võimalik välja sõeluda ettepanekud järgmise aasta riigieelarve kohta ning see on sobiv aeg riigieelarve ettepanekute vormistamiseks. See ettekanne toimub alates 2015. aastast.
Kultuurikomisjon otsustas esitada eelnõu 553 teiseks lugemiseks parlamendi täiskogu päevakorda 12. veebruaril ning teha ettepaneku panna eelnõu pärast teise lugemise lõpetamist lõpphääletusele. Komisjoni otsused tehti konsensuslikult. Tänan!

Aitäh, hea ettekandja! Teile on küsimusi. Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud komisjoni esimees! Te ütlesite, et selle otsuse eelnõu kohta ei laekunud ühtegi parandusettepanekut. Protseduuri järgi on neid parandusettepanekuid ka üsna keeruline teha, sest neid saab teha üksnes nn otsustava osa kohta, parlamendil ei ole õigust teha ettepanekuid põhialuste enda kohta. Kas te peate seda protseduuri õigeks? Mis te arvate, kui parlamendil oleks olnud õigus teha ettepanekuid ka põhialuste kohta, kas neid oleks võinud siis laekuda?

Aitäh! Kordamine on tarkuse ema, härra Toobal. Ma kordan umbes seitsmendat korda, et Vabariigi Valitsus ja kultuuriminister Rein Lang kaasasid Riigikogu kultuurikomisjoni selle otsuse ja ka kultuuripoliitika põhialuste ettevalmistamisse. Me esitasime põhialuste kohta kultuurikomisjoni ettepanekud, kusjuures konsensuslikult. Need ettepanekud läksid Kultuuriministeeriumi kaudu Vabariigi Valitsusse ja neid kõiki arvestati kultuuripoliitika põhialuste lõppteksti väljatöötamisel. Veel enne, kui sina võib-olla asjast teada said, olid need juba selles dokumendis kajastatud. Aga loomulikult oleks parem, kui täiskogu saaks nii põhimõttelise otsuse, nagu seda on kultuuripoliitika põhialused, ettevalmistamisel rohkem kaasa rääkida.

Ester Tuiksoo, palun!

Tänan väga, härra juhataja! Hea kolleeg, kultuurikomisjoni esimees! Kas kultuuripoliitika arutelu käigus komisjonis oli juttu traditsioonilise Eesti toidu teema lisamisest kultuuripoliitika põhialustesse või kas üldse oli toiduga seonduv kõne all?

Tänan väga! Kindlasti on toidukultuur väga oluline osa meie kultuurist ja mentaliteedist. (Sumin.)

Hea ettekandja, ma palun vabandust! Austatud ametikaaslased, saalis on väga suur lärm, seda kostab igast pingireast. Palun austame ettekandjat ja neid, kes soovivad kuulata!

Konkreetselt toidukultuuri teema meil üleval ei olnud, küll aga rääkisime väga põhjalikult kultuuripärandist, selle säilitamisest, elujõulisusest ja edasikandmisest. Dokumendi esimeste sätete kohta tegi komisjon sõnastust parandava ettepaneku, et kultuuripärandi säilitamine, selle elujõulisus ja just edasikandmine oleks selgemalt välja toodud. Ma olen kindel, et väga paljud komisjoni liikmed pidasid muu hulgas silmas toidukultuuri ja meie rahvuskööki. Mina isiklikult vähemalt küll.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Mart Meri!

Head kolleegid! Niisiis, täna toimub kultuuripoliitika põhialuste heakskiitmise lõpphääletus. Olen siin teie ees kahetises rollis: oma saadikurühma volitatud esindajana ja põhialuste koostamise juhtrühma liikmena.
Saadikurühma esindajana on mul hea meel kinnitada, et sotsiaaldemokraadid annavad kultuuripoliitika põhisuundadele oma poolthääle. Oluline on meeles pidada, et see dokument ei kao meie vaateväljalt strateegiadokumentide tolmusesse hoidlasse, vaid tuletab ennast vähemalt kord aastas meelde, kui parasjagu ametis olev kultuuriminister esitab meile aruande Eesti kultuuripoliitika olukorrast. Kui täna peaks tõesti juhtuma nii, et põhisuunad leiavad parlamendi üksmeelse toetuse, mida ma loodan, siis see veel ei tähenda, et ministri tulevasi aruandeid hakkab tingimata saatma üksmeelne kiidukoor. Selles mõttes jääb täna vastuvõetav dokument aktuaalseks ja elavaks tekstiks, töövahendiks kultuuripoliitika kujundamisel kõige laiemas mõttes, andes kõigile osapooltele võimaluse olla aktiivne.
Üks siht on selle dokumendiga juba saavutatud: põhialuste koostamine sundis kultuurivaldkondade esindajaid end kokku võtma ja läbi mõtlema, mis on nende valdkonnale kõige olulisem. Kuidas see õnnestus, sõltus iga valdkonna valmidusest ühiselt asju arutada ja oskusest see kõige olulisem arusaadaval moel sõnastada. Dokumendi mõningane ebaühtlus peegeldab meie hetkeolukorda ning kultuurivaldkondade erinevat võimekust oma rolli ja asendi kindlaksmääramisel Eesti kultuurimaastikul.
Oleks väär tõlgendada kultuuripoliitika põhialuseid ühe ministeeriumi haldusala tegevuskavana. Põhialuste koostamise käigus õnnestus Kultuuriministeeriumi toel teha uurimus "Eesti riigi kultuuripoliitika põhimõisted ja suundumused", mis on teadaolevalt seni kõige ulatuslikum kultuuriuurimus Eestis üldse. Selle peamine järeldus oli, et kultuuripõllul tegutsejad, olgu nad siis loojad või loomingust osasaajad, tajuvad kultuuri avaramalt n-ö ametlikust tavaarusaamast, mille järgi kultuur on eestlaste tehtav ja riiklikult toetatav professionaalne kunst. Uurimus näitas, et tegelikult tajutakse kultuuri laiemalt, ilma kutseliste, territoriaalsete või rahvuslike kitsendusteta ja koos igameheõigusliku ligipääsuga kultuurile. See tähendab, et Eesti ühiskond tajub loomingut ja sellest osasaamist klassikalise kultuuridemokraatliku lähenemise vaatepunktist.
Seda järeldust on oluline meeles pidada näiteks rahvaraamatukogude rolli arendamisel ja nende võrgustiku hoidmisel, seda mõistagi keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste koostööna, aga ka näiteks loovusõppe arendamisel haridussüsteemis juba koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Needki näited viitavad sellele, et kultuuripoliitika põhialuste käsitamine ühe ministeeriumi haldusala dokumendina oleks väär ja ahendaks dokumendi tegelikku mõjukust.
Juhtrühma liikmena ütlen, et püüdsime kohe alguses kaasata juhtrühma lisaks rahaministeeriumile – see oli kohustuslik – ka teiste ministeeriumide esindajaid. Veenda õnnestus üksnes haridusministeeriumi, kelle töötajast oli juhtrühmas ka palju kasu. Tulemata jäi Sotsiaalministeeriumi esindaja, esindamata jäi ka regionaalne tasand.
Ministeeriumide erimeelsuste tõttu kadus dokumendi koostamise lõppjärgus sealt näiteks riigiarhitekti mõiste. Üldine poliitiline kokkulepe oli justkui olemas, aga takistuseks sai otsustamatus määrata, mis ministeeriumi haldusalasse ... (Sumin. Juhataja annab kella.)
Palun natuke aega juurde!

Ma lihtsalt proovisin kaasa aidata, et teie kõne oleks saalis paremini kuulda, sest siin on liiga suur lärm. Ma palun vabandust, et segasin! Kolm minutit lisaaega saate ka juurde.

Üldine poliitiline kokkulepe riigiarhitekti mõiste sissetoomiseks oli enam-vähem olemas, aga takistuseks sai otsustamatus määrata, mis ministeeriumi haldusalasse tuleks riigiarhitekti institutsioon tekitada.
Ma soovitan lugeda ka põhialuste seletuskirja, kus leidub vihjeid ja viiteid nii mõnelegi sellisele probleemile, mida põhitekstis lahendada ei õnnestunud.
Lõpetuseks. Tänan endist kultuuriministrit Rein Langi, kes söandas asja ette võtta ja andis juhtrühmale suhteliselt palju vabadust. Jah, mõistagi, dokumendi koostamise lõppjärgus välkus Reinu, ikkagi poliitilise ministri punane pliiats, aga vähemalt tagantjärele tundub, et rahaministeeriumi tsensor oli märksa karmim, sest peaaegu iga jõulisema tegusõna prepareeris ta tekstist välja. Sellest hoolimata on kultuuripoliitika põhialused hea töövahend, seda eeldusel, et kõik osapooled on valmis seda kasutama mõtestatud töö tegemiseks. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Liisa-Ly Pakosta!

Head kolleegid! Veel kord tänan endist kultuuriministrit Rein Langi ja samuti Mart Meri, kelle panus kultuurikomisjoni töösse oli märkimisväärne ja kelle kõne iga sõnaga ma täiesti nõustun!
Minu poole on seoses kultuuripoliitika põhialuste dokumendiga viimasel ajal pöördutud peamiselt kolme murega ja ma kasutan seda pulti siin, et neid muresid avalikult selgitada. Esimene mure on inimestel see, miks meie kõige kallimat kultuurivara, eesti keelt ja selle arendamist, niivõrd tähtsas dokumendis ei kajastata. Põhjus on väga lihtne. Nimelt on meil olemas riiklik eesti keele arengukava aastateks 2011–2017, mis on kehtiv dokument. Eesti keele strateegiline arendamine sai alguse juba 1998. aastal. 2000. aastal asutati Eesti keelenõukogu ja esimene arengukava, mis kiideti heaks 2004. aastal, kehtis 2010. aastani. Kehtiva eesti keele arengukava vaatab Eesti keelenõukogu üle vähemalt iga kahe aasta järel. Tõenäoliselt ei piisa sellest, et Eesti keelenõukogu iga kahe aasta järel selle üle vaatab, selleks, et eesti keele areng pälviks laiemat tähelepanu. Kindlasti oleks mõistlik, kui Riigikogu kultuurikomisjon lähiajal tutvuks sellega, milliseid probleeme seoses arengukavaga on ilmnenud ja kas Riigikogul on võimalik või vajalik eesti keele arengule kaasa aidata. Kuna meie töövahend siin on sõna, nii kirjas kui ka kõnes, siis kõige parem, mida me teha saame, on muidugi see, et igaüks ise ilusat eesti keelt hoiaks ja arendaks.
Teised mured puudutavad rahva- või rahvuskultuuri kajastatust või õigemini selle vähest kajastatust selles dokumendis. Täpsemalt öeldes on tekitanud muret, miks ei ole konkreetseid objekte, asutusi või üritusi kultuuripoliitika põhialustes esile toodud. Neid ei ole esile toodud sel põhjusel, et iga peatüki kohta tehakse Kultuuriministeeriumis või teistes ametiasutustes rakenduskava. Nendest kavadest peaks täpselt selguma lähiaastate konkreetne tegevus ja selle eelarve. Mul ongi valdkondade esindajatele üleskutse hoida silm peal rakenduskavade valmimisel ja vajaduse korral sellesse panustada. See täiendus, mille Riigikogu kultuurikomisjon üksmeelselt tegi, et kevadistungjärgul vaadatakse kultuuripoliitika põhialuste täitmine üle ja kuulatakse neid küsimusi siin suures saalis, hõlmab kindlasti ka seda, et me tutvume rakenduskavadega ja kuulame ära osapoolte mured, mis võivad olla tekkinud nende kavade koostamisel või täitmisel.
Seega on loodud õigusselge, avalik ja kõigile hästi ligipääsetav instrument selleks, et iga inimene saaks kultuuripoliitikale ja selle tegemisele kaasa aidata. Rahva- või rahvuskultuuri puudutab see samamoodi, kuna selle edendamiseks on plaanis eraldi rakenduskavad. Ma loodan, et tänu kogu sellele tööle, mis on tehtud, muutub kultuurialane arutelu Riigikogu saalis ja kultuurikomisjonis palju tihedamaks, sisukamaks ja detailsemaks, kui see siiamaani on olnud. Veel kord tänan kõiki, kes on sellesse dokumenti panustanud! Loodame aktiivset koostööd järgnevatel aastatel! Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Lauri Vahtre!

Härra juhataja! Austatud ametikaaslased! Kultuurist kõnelda on kahtlemata palju meeldivam kui võimalikust missioonist Kesk-Aafrika Vabariiki. Sest kes ei armastaks kultuuri? Kõik armastavad kultuuri. Aga kes armastab poliitikat? See on juba raskem küsimus. Poliitikat armastavad vähesed. Nüüd on meil siin koos kultuur ja poliitika. Üldiselt ju öeldakse, et mida vähem poliitikat, seda parem on kultuuril. Aga kui puudub kultuuripoliitika, siis on kultuuriinimesed esimesed, kes tulevad, panevad käed puusa ja küsivad, miks meil puudub kultuuripoliitika. Nii et ilmselt on see siis ikkagi vajalik. Ühtlasi näeme siin, kuidas sõnal "poliitika" on kaks selget tähendust. See, mida ei taheta, on erakonnapoliitika, ja see, mida tahetakse, on poliitika selle õiges tähenduses. See on riigi, rahva ja ühiskonna asjade ajamine nii hästi, kui need ajajad seda teha suudavad.
Miks peaks kultuuripoliitika kui selline üleüldse paberina, dokumendina vajalik olema? Aga eks ikka sellepärast, et oleks, mille kallal iriseda, et oleks mingisugune alus, mingisugune noodijoonestik või koordinaatteljestik, millele toimuvat saaks asetada ja kas või tuvastada, kas graafiku suund on üles- või allapoole või kuidaspidi seda graafikut üldse joonistama peaks. Tõsi, nagu siin ka eespool välja tuli, mitmel põhjusel on valminud tekst, kultuuripoliitika põhialuste enda tekst, küllaltki teravusteta, kui leebelt öelda. Mina lugesin ta läbi ja mõtlesin, et see on nagu üks suur angerjas, mul ei ole mitte kuskilt õieti kinni võtta, ta lipsab mul peost. Tõsi, ma pisut liialdan. Seal oli ka karedamaid kohti, mida lugedes mu süda rõõmustas, nähes, et nüüd tõepoolest öeldi midagi. Näiteks öeldi filmikunsti kohta, et filme peaks tehtama nii palju, et säiliks Eesti oma filmikoolkond. See eesmärk on mulle igati mõistetav ja ma pean väga kiiduväärseks, kui me endale sellise eesmärgi seame. Teises kohas öeldakse selgelt, milline on meie kultuuripoliitiline hoiak Eesti vähemusrahvuste suhtes. Nüüd on seda tõepoolest võimalik ellu viia ja vastuargumendina välja tuua, kui jälle esitatakse täiesti jaburaid ja alatuid, laimavaid süüdistusi Eesti riigi ja rahva hoiakute kohta, nagu ühes eilses ajalehes, kus väideti, et siin vähemusrahvustest ei hoolitavat. Nii see kahtlemata ei ole, nagu seal väideti.
Tõin ainult mõne näite, neid võiks tuua veel. Aga me peame aru saama, et kultuur – me muidugi kõik saame sellest aru, aga peame seda ikka endale ja teistele meelde tuletama – on palju-palju-palju laiem. Kultuuri on selles dokumendiski küllalt laialt käsitletud, aga tegelikult on see veel laiem. Iga rahva kultuur on nagu üks tohutu ookeaniaurik, mis sõidab võrdlemisi aeglaselt ja muudab suunda väga aeglaselt. Jumal hoidku muidugi selle eest, aga kui ta uppuma hakkab, siis isegi seda teeb ta võrdlemisi aeglaselt. Kultuur on suhtlus. Kultuur on suhtlus ühel ajal elavate inimeste vahel, s.o horisontaalne suhtlus, ja kultuur on suhtlus põlvkondade vahel, s.o vertikaalne suhtlus. Sellest järeldub, et näiteks parim keelepoliitika on positiivne iive.
Ma palun kolm minutit lisaaega!

Kolm minutit.

Ka parim kunstipoliitika on positiivne iive ja parim hariduspoliitika on positiivne iive. See on minu ceterum censeo, ma ei saa midagi parata, et ma sellega ka sellel arutelul välja tulen. Ma tahan sellega ainult öelda, et see paber, mis on küll vajalik, ja kultuuripoliitika, mis on küll vajalik, on siiski sekundaarsed, võrreldes meie enda eksistentsi kui sellisega. Aga see dokument seda kahjuks või õnneks ei reguleeri ega üritagi reguleerida.
Kokku võttes tuleb öelda, et see dokument ei tee kahju ja see on juba väga suur saavutus. Küll aga oleks ilmselt väga kahjulik ja rumal, kui me ta mingil seletamatul põhjusel tagasi lükkaksime. Nii et võetagu ta siis vastu, ütlen mina. Aga pidagem alati siiski meeles poliitika ja kultuuri vahekorra filosoofiat. See, kui kunsti- ja kultuuriinimesed küsivad, miks riik ei sekku, tähendab, et olukord on halb, aga kui kunsti- ja kultuuriinimesed küsivad, miks riik sekkub, siis on olukord veel palju halvem. Nii et püüdkem pidada piiri. Ma tänan!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Rein Langi!

Lugupeetud juhataja! Kõigepealt, sõber Lauri, angerjas on üks pagana hea kala! Aga mind ajendas sõna võtma isiklik vajadus kiita kultuurikomisjoni ning väga tänada teda konstruktiivse töö ja suhtumise eest valitsuse initsiatiivi! Riigikogu eelmine koosseis võttis oma viimasel istungil vastu õiguspoliitika arengusuunad, mille vastuvõtmise heaks oli toonane justiitsminister töötanud neli aastat. Alles Riigikogu viimasel istungil õnnestus need arengusuunad heaks kiita. See, et kultuuripoliitika põhialuste, ma loodan, heakskiitmiseni jõutakse aasta enne Riigikogu volituste lõppu, näitab seda, et kultuurikomisjon on teinud oma tööd väga hästi. Nii et tänan veel üks kord!
Ma tänan kultuurikomisjoni ka selle eest, et minu initsiatiiv muuta muuseumiseadust läks nii, nagu ta läks. See tähendab, et need asjad arutati kultuurikomisjonis läbi ja edaspidine oli tegelikult õigusliku vormistamise küsimus.
Aga et see sõnavõtt ei muutuks tühjaks sõnakõlksuks, ütlen ma, et kui me peaksime kultuuripoliitika põhialused heaks kiitma, siis võiks kultuurikomisjon arutleda selle üle, kas Eesti vajab ka kultuuri riikliku rahastamise seadust, riigieelarvelise rahastamise seadust. Meil on olemas seadus ettevõtluse toetamise riikliku tagamise kohta, aga meil ei ole kultuuri riikliku toetamise seadust. Seda on põhjendatud sellega, et meil on olemas kultuurkapital ja Eesti Kultuurkapitali seadus. Aga me oleme jõudnud Eestis nii kaugele, et meie riigi rikkus võimaldab kultuuri toetada lisaks kultuurkapitalile ka Kultuuriministeeriumi eelarvest. Selle ümber tekib pidevalt kirgi ja pidevalt sõimeldakse. See reflekteerus natuke ka selles debatis, mis käis kultuuripoliitika põhialuste ümber. Väga paljud inimesed ütlesid, et see dokument ei ole mitte midagi väärt, sest selles ei ole must valgel kirjas, kui palju nemad aastal 2020 raha saavad. Nii et mul on kultuurikomisjonile ja selle esimehele ettepanek kõige lähemal ajal arutleda selle üle, kas niisugust seadust oleks Eestis vaja. Ma juba tean, et Kultuuriministeerium on valmis selle eelnõu kirjutama. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Head ametikaaslased, asume eelnõu 553 muudatusettepanekuid läbi vaatama. On laekunud üks muudatusettepanek, selle on esitanud juhtivkomisjon. Oleme muudatusettepaneku läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 553 teisel lugemisel peaks toimuma eelnõu lõpphääletus. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 553. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole.
Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse ""Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020" heakskiitmine" eelnõu 553 on otsusena vastu võetud. Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume kuuenda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu 462 teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Siim Kabritsa!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu õiguskomisjon valmistas korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu 462 teist lugemist ette kuuel istungil: 9., 16. ja 17. detsembril m.a, 21. ja 27. jaanuaril s.a ning 10. veebruaril s.a. Lisaks eelnõu koostajatele kaasasime arutellu kõik arutelus osaleda soovinud isikud. Kohale olid kutsutud justiitsministri nõunik Madis Timpson, Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus ja nõunik Vaike Murumets, Justiitsministeeriumi praktikant Gregor Raudvere, Eesti Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm, Swedbanki jurist Annemari Õunpuu, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi, Eesti Keskerakonna fraktsiooni nõunik Kätlin Joala ning mittetulundusühingu KETA esindajad. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks esitasid eelnõu kohta muudatusettepanekuid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Keskerakonna fraktsioon, samuti Eesti Pangaliit, Eesti Korteriühistute Liit ja MTÜ KETA. Pöördumisi tuli ka kodanikelt. Mitmed isikud olid probleemidest rääkinud Liisa-Ly Pakostaga ja esitanud talle eelnõu regulatsioone puudutavaid küsimusi. Ta edastas kõik need õiguskomisjonile ja pidas õigeks, et algatamist väärivad ettepanekud oleksid vormistatud juhtivkomisjoni ettepanekutena.
Komisjon otsustas 27. jaanuari istungil arvestada täielikult ühte Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni muudatusettepanekut (loetelus nr 9) ning laekunud pöördumiste pinnalt algatada kuus muudatusettepanekut (loetelus nr 2, 6, 7, 17, 18 ja 19). Räägin paari sõnaga nendest muudatusettepanekutest, mis pälvisid komisjoni toetuse.
Muudatusettepanek nr 2. Õiguskomisjon algatas MTÜ KETA ettepanekul eelnõu § 10 lõike 2 punkti 3 sõnastuse muutmise. Täiendatud sõnastus võimaldab loodud uue korteriomandi võõrandamisest saadavat tulu jaotada ka korteriomanike vahel lähtuvalt igaühe korteriomandi osa suurusest, mitte kasutada seda üksnes korteriomandi kaasomandi osa korrashoiuks või parendamiseks, nagu algselt oli ette nähtud. Muudatus tagab normi kooskõla ka põhiseaduse §-s 32 sätestatud igaühe omandipõhiõigusega. Rahvakeeles öeldes tähendab see, et kui korteriühistu otsustab võõrandada katusekorteri, siis tema enda otsustada on, kuidas saadav tulu jaotatakse ja seda kasutatakse.
Muudatusettepanek nr 6. Õiguskomisjon algatas eelnõu § 23 lõikes 2 toodud tähtaegade muudatuse, mille eesmärk on, et korteriühistu korduvat üldkoosolekut ei saa kokku kutsuda enne esmase üldkoosoleku toimumist ja ka mitte liialt kaua pärast seda, kui eelmine üldkoosolek osutus otsustusvõimetuks. See muudatus reguleerib täiendava üldkoosoleku kokkukutsumise korda, nähes ette, et see võib toimuda otsustusvõimetuks osutunud koosoleku toimumisest arvates kümne päeva jooksul, ent mitte varem kui kahe päeva pärast.
Muudatusettepanek nr 7. Õiguskomisjon algatas Riigikogu liikme Liisa-Ly Pakosta initsiatiivil eelnõu § 29 lõikes 3 sätestatud tähtaja muutmise, mis näeb esialgse 30-päevase tähtaja asemel ette, et korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Esialgu kavandatud tähtaeg oli ebamõistlikult lühike, kuna pelgalt nõude aluseks olevate dokumentide vormistamise ja kättesaadavaks muutmise aeg on kaks nädalat. Tegemist on juhatuse otsuste kehtetuks tunnistamisega, nende vaidlustamisega.
Muudatusettepanek nr 9. Kui korteriühistul on olemas põhikiri, siis kahtlemata peab korteriomandite eseme valitsemisel lisaks seadusele ja ühistest huvidest kantud kokkulepetele juhinduma ka korteriühistu põhikirja sätetest. Komisjon arvestas ettepanekut täielikult. Alati peab lähtuma põhikirjast, kui see on olemas ja vastu võetud.
Muudatusettepanek nr 17. Õiguskomisjon algatab selle muudatuse Justiitsministeeriumi ettepanekul. Eelnõu § 51 uus sõnastus väljendab selgemalt, et mitte kõik korteriühistud pole majandusaasta aruande kohustuslased. Eelnõu § 50 lõike 2 kohaselt võib korteriühistu, kus on kuni kümme korteriomandit ja puudub juhatus, pidada kassapõhist raamatupidamist. Sellisel juhul ei ole raamatupidamise seadusest tulenevalt vaja koostada majandusaasta aruannet ega saa olla ka kohustust esitada aruannet registrile. Seega kehtib nendes kortermajades, kus on alla kümne korteri ja juhatust ei ole, väike erand.
Muudatusettepanek nr 18. Õiguskomisjon täiendab eelnõu eelmisest muudatusettepanekust tulenevalt ka raamatupidamise seaduse muudatusega, mille eesmärk on luua selgem seos eelnõu ja raamatupidamise seaduse vahel, sest kõigi muude isikute raamatupidamise erisused on sätestatud raamatupidamise seaduses endas. Peamine erinevus on eelnõu § 50 lõige 2, mis võimaldab kuni kümne korteriomandiga ja ilma juhatuseta korteriühistul pidada kassapõhist raamatupidamist. Raamatupidamise seaduse kohaselt peetakse raamatupidamist tekkepõhiselt ning ainsa erandina on seni saanud kassapõhist raamatupidamist pidada füüsilisest isikust ettevõtjad. Ühtlasi puudub nendel korteriühistutel majandusaasta aruande koostamise kohustus.
Viimane muudatusettepanek, mis leidis komisjoni toetuse, on muudatusettepanek nr 19. Tegemist on eelnõu jõustumise sätete tehnilise täpsustamisega. Tulenevalt muudatusettepanekust nr 18 muutus osaliselt eelnõu paragrahvide numeratsioon, mistõttu on vaja korrigeerida ka jõustumissätet.
Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud olid järgmised. Õiguskomisjon otsustas saata eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 12. veebruari istungiks ja teha ettepaneku teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis on meil ettepanek saata eelnõu kolmandale lugemisele 19. veebruariks ja me teeme ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele. Kõik need otsused tehti konsensuslikult. Aitäh!

Aitäh! Austatud ettekandja, teile on küsimusi. Jaak Allik, palun!

Lugupeetud ettekandja! Teatavasti on praegu umbes pooltes majades korteriühistud ja pooltes on see teine vorm, korteriomanike ühendus või mis see oli. Algusest peale on olnud mõningane segadus seoses sellega, et selle seaduse alusel muutuvad need kõik aastaks 2018 korteriühistuteks. Seaduses on öeldud, et korteriühistu luuakse kaasomanike vahel sõlmitud eriomandi loomise kokkuleppega või kinnisasja omaniku jagamisavaldusega. See kokkulepe vajab kõigi korteriomanike nõusolekut, kui aga seda ei ole või kui nad ei taha ühistut luua, siis ilmselt toimub see jagamisavalduse alusel, tähendab, korteriomanikud saavad sunniviisiliselt korteriühistu liikmeks. Kas te võite seletada, kuidas see protseduur hakkab toimuma sel juhul, kui omanikud kokku ei tule ja juhatust ei vali, ühesõnaga, kui nad ei taha olla ühistu liikmed? Seda küsitakse tavaliselt esimesena, kui sellest seadusest rääkida. Kas te suudate seda mehhanismi veel kord seletada?

Aitäh hea küsimuse eest! Õiguskomisjonis pälvis see teema väga palju küsimusi, kuna need probleemid on keerulised. Me küsisime selle kohta eelnõu autorite käest. Nemad arvasid, et mingi osa korteriühistuid jääb selleks ajaks, kui see seadus täiel määral jõustub, 2018. aasta 1. jaanuariks, vabatahtlikult loomata. Aga riigil on plaanis nendes kortermajades, kus ei ole korteriühistut vabatahtlikult asutatud, see asutada.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te olete oma komisjonis seda võib-olla arutanud ja kindlasti teie, valmistades ette komisjoni ettekannet, olete analüüsinud, eriti arvestades tulevasi kohustuslikke korteriühistuid, mida teha olukorras, kus korteriühistus on ainult üks-kaks korterit, kus inimesed elavad, ülejäänud korteritel on omanikud, kes ei suuda oma kinnisvara maha müüa ja tegelikult selle kinnisvara omanikud olla ei taha. Mida selles olukorras peaks tegema korteriühistu, riik või omanik ise?

Aitäh hea küsimuse eest! See teema tõusis ka komisjonis üles ja me arutasime, mida sellistel juhtudel on võimalik teha. Seaduseelnõu võimaldab vabatahtlikult korterist loobuda. Küsimus on selles, et loobuda saab kohaliku omavalitsuse kasuks, kes peab need probleemid lahendama. Aga eri majades on erinevad probleemid. Väga paljudes majades on probleem, et kui kahes korteris elatakse ja väga paljud korterid on tühjad, sest inimesed on kas Soome või Rootsi kolinud, siis kuidas nõuda, et täidetaks nõudeid, mis tagavad kinnisasja säilimise, kuidas on neid võimalik täita ja kui neid ei täideta, mis siis teha. Komisjonis leidsid Justiitsministeeriumi esindajad, kes on eelnõu autorid, et on võimalik korterist loobuda ja kohalik omavalitsus saab need probleemid lahendada.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Te tutvustasite neid ettepanekuid, mis leidsid komisjoni toetuse. Aga üks ettepanek, mille tegi Keskerakonna fraktsioon ja mida komisjon ei toetanud, puudutab korteriühistute vaidekomisjoni. Meie idee oli luua töövaidluskomisjoni analoog. Korteriühistutes tekkivad probleemid ei peaks jõudma kõigepealt kohtusse, vaid võiks olla kohtueelne instants, kes neid küsimusi aitaks lahendada. Probleeme on palju ja kui need kõik kohtusse jõuaksid, siis oleks see kohtule päris suur koormus nii aja kui ka finantside mõttes. Üks argument, miks te seda ettepanekut komisjonis ei toetanud, oli see, justkui töövaidluskomisjon ei töötaks korralikult ja vähemalt pooled töövaidluskomisjoni lahendused kaevataks edasi kohtusse. See ei vasta tõele, tegelikult ainult 5% nendest küsimustest, mis töövaidluskomisjonis lahenduse leiavad, jõuavad kohtusse. Mis on tegelik põhjus, miks te ei toetanud Keskerakonna ettepanekut luua korteriühistute vaidekomisjon?

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti ei väidetud komisjonis, et töövaidluskomisjon ei tööta. Oli juttu sellest, et väga paljud juhtumid, mis on töövaidluskomisjonis saanud lõppotsuse, kaevatakse edasi. See on see probleem. Pigem tekitas diskussiooni see, kas see, kui me sellise alternatiivse komisjoni moodustaksime, lahendaks probleemid. Põhjus, miks õiguskomisjon jättis selle ettepaneku arvestamata, oli see, et sellise muudatuse saaks teha ainult siis, kui nimetatud vaidekomisjoni tegevust reguleeriv seadus oleks olemas või kui selle tekst oleks osa muudatusettepanekust. Teatavasti ei leidnud Riigikogus toetust ettepanek kohustada valitsust sellist eelnõu välja töötama. See oli peamine põhjus, miks seda ettepanekut seekord ei toetatud.

Andrus Saare, palun!

Aitäh, austatud asejuhataja! Lugupeetud ettekandja! Seaduseelnõu kohaselt on ühistu põhikirja kehtestamine vabatahtlik. Kas komisjon arutas ka võimalust, et see oleks kohustuslik, ja kui arutas, siis mis olid argumendid?

Aitäh küsimuse eest! Esitati mitu muudatusettepanekut, mis nägid ette, et korteriühistu põhikirja võiks teha kohustuslikuks. Miks on praegu jäetud seaduseelnõusse põhikirja kohta sõnad "võib olla"? Põhjus on see, et eelnõu reguleerib nii paarismajas tegutseva korteriühistu kui ka saja või enama korteriga kortermajas tegutseva korteriühistu tegevust, aga on väga keeruline muuta põhikiri kohustuslikuks väikestes paarismajades. See oli põhjus, miks jäeti korteriühistu enda valida, kas tahetakse, et ühistul oleks põhikiri. See vabatahtlikkuse aspekt jäeti siia sisse.

Margus Hanson, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Kas komisjon arutas ka korteriühistute liidu ettepanekut korterites nõutud miinimumtemperatuuri kehtestamiseks?

Aitäh! See küsimus oli arutelul ja ka selline ettepanek meile tuli. Aga me leidsime, et seadusega on väga keeruline fikseerida, mis peaks olema miinimum- või maksimumtemperatuur. Leidsime, et seaduses peaks olema sätestatud, et korteriomanikul tuleb tagada, et korter säiliks. Tihti on kortermajades erinevad tingimused, mõnel majal on paksemad siseseinad, temperatuur võib olla madalam. Selleks, et tagada, et omand säiliks, on eri kohtades vaja kehtestada erinevad nõuded. Seda seadusega täpselt fikseerida on väga keeruline. Seetõttu ei pälvinud see muudatusettepanek komisjoni toetust.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Ma jätkan kolleeg Andrus Saare algatatud teemal, ka mind huvitab korteriühistu põhikiri. Ma näen, et komisjon on toetanud muudatusettepanekut nr 9, mis ütleb, et korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Kuidas te seda tõlgendate selles valguses, et korteriühistul põhikirja olema ei peagi?

Aitäh! Kui muudatusettepaneku teksti lugeda, siis selgub, et selle eesmärk on, et kui korteriühistul on põhikiri olemas, siis tuleb seda järgida. See on sisedokument ja seda peaks järgima. Kui korteriühistul põhikirja ei ole, siis järgib korteriühistu seadust ja ühistest huvidest kantud kokkuleppeid. Seda tähendab see muudatus. Kui põhikiri on olemas, siis tuleb seda järgida.

Urbo Vaarmann, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Kas on teada, kui palju on hinnanguliselt selliseid kortermaju, kus on tühjad korterid, mis kuuluvad kas eraisikutele või riigile? Kui palju nende ülalpidamine võiks maksma minna? Kui me soojanormi ei kehtesta, siis võib ju ka kohtusse minna, sest mõistlik temperatuur on ebamäärane mõiste, selle mõistlikkuse võib ka kohtusse anda ja kohtus võib väga ebamõistlikke nõudeid esitada. Pool Eestit on ju tegelikult tühi.

Tänan küsimuse eest! Sellist statistikat riik teinud ei ole. Kindlasti on see väga suur probleem eriti maal, väljapoole maakonnakeskusi jäävates väikeasulates, kus on kortermajad. See on, ma arvan, lähiaastatel ees seisev ülesanne, kuidas tühjenevates külades lahendada tekkivad probleemid, kui üks kortermaja on poolenisti tühi ja ka teine on poolenisti tühi. Siin tuleb leida mõistlikud lahendused. Võib näiteks lahendada nii, et mõlema maja elanikud koguda kokku ja kütta ühte maja, kus need inimesed siis elama hakkavad. Inimeste probleemid peavad saama lahenduse. See töö seisab ees ja see on väga aktuaalne küsimus.

Jaak Allik, palun!

Lugupeetud ettekandja! Te kahjuks ei vastanud mu esimesele küsimusele. Mind huvitab, kuidas see jõuga ehk riigi või munitsipaalvõimu tekitatud ühistu toimima hakkab. Kuidas sinna tekib kas juhatus või valitseja, kui elanikud lihtsalt ei tule kokku? Palun vastake sellele küsimusele! Aga teine küsimus on mul ka. Riigikogus on moodustatud korteriühistute toetusrühm, mida juhib kolleeg Hanson ja mille aseesimees on kolleeg Boroditš. Kas see toetusrühm oli ka kaasatud selle eelnõu arutamisse, kas ta tegi ettepanekuid ja kas nendega arvestati? Kuidas sellega on?

Aitäh küsimuse eest! Ma vastan kõigepealt teisele küsimusele. Margus Hanson osales aktiivselt õiguskomisjoni töös, ta võttis teatud istungitest osa ning andis oma mõtetega seaduseelnõule sisu ja kaalu juurde. Sellest oli väga palju kasu. Mis puudutab esimest küsimust, kuidas riik korteriühistuid loob ja kuidas see reaalelus tööle hakkab, siis selles eelnõus on tehtud ettepanek, et igale kortermajale, kes juhatust ei vali või kus juhatust ei teki, määratakse valitseja. See on isik, kes hakkab igapäevaelus selle korteriühistu probleeme lahendama. Kas see on juriidiline või füüsiline isik, on korteriühistu otsustada. Kindlasti oleks riigil hea näha, kui igas majas tekiks aktiivne korteriühistu, millel oleks aktiivne juhatus, aga arvestama peab, et meil ei ole omanikuühiskond päris lõpuni välja arenenud. Teatud kohtades ühistud ilmselt tööle ei hakka, aga seaduseelnõu autorid on ette näinud, et valitseja määramise abil võiksid need probleemid lahenduse saada.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Hea kolleeg! Selle seaduseelnõu paljud paragrahvid arvestavad eelkõige neid piirkondi, kus korteriturg on rohkem arenenud, Tallinn, Pärnu, võib-olla ka Tartu. Aga me teame, et pooles Eestis sellist turgu ei eksisteeri. Me teame ka, kui väikesed sissetulekud korteriühistutel on. Aga seadus nõuab audiitorkontrolli, nõuab, et kuue kuu jooksul oleksid aruanded registrile esitatud. Mis juhtub siis, kui see töö ei ole kuue kuu jooksul ära tehtud ja registrile ei esitata neid andmeid, mida seadus nõuab?

Aitäh! Audiitorkontrolli kohta komisjonile ühtegi muudatusettepanekut ei tulnud. Mis puudutab selle seaduseelnõu sisupoolt ja seda, miks see eelnõu üldse esitati, siis tuleb kõigepealt öelda, et praegu reguleerib seda valdkonda põhiliselt kolm seadust. Selleks et tekiks suurem õigusselgus korteriühistute ja -ühisuste osas, on selle valdkonna seadused kodifitseeritud ja üheks koondatud. Kindlasti on see väga ambitsioonikas eesmärk – lahendada selle valdkonna probleemid ära ühes seaduses. Tuleb ju arvestada, et see seadus peab käsitlema paarismaju, aga samuti suuri korterelamuid, kus võib olla sada korterit, korterelamuid, mis asuvad Kohtla-Järvel, Abja-Paluojas või Mõisakülas, aga ka Tallinnas või Pärnus, kusjuures korterite turuväärtus võib erineda kümneid, isegi sadu kordi. Probleemid on väga erinevad ja väga keeruline on leida ühisosa. Selle tõttu on seaduseelnõuga püütud luua raamistik, mis võiks anda korteriühistutele esialgse võimaluse edasi minna ja oma probleemidele lahendus saada.

Helmen Kütt, palun!

Tänan, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Kindlasti oli eelnõu ettevalmistamisse kaasatud ka korteriühistute liit. Kas neil oli selliseid ettepanekuid, mis jäid arvestamata? Komisjoni tööst te otsest ülevaadet ei andnud. Järsku võite välja tuua mõne põhimõttelise ettepaneku, mis nad esitasid ja mille arvestamiseks te komisjonis ei leidnud kas vajadust või võimalust?

Aitäh küsimuse eest! Korteriühistute liidust oli Urmas Mardi aktiivselt eelnõu arutelu juures. Varem on liit mitu aastat püüdnud Justiitsministeeriumiga leida kompromissi, milline see eelnõu võiks välja näha. Seda eelnõu on väga pikalt ette valmistatud ja komisjon on saanud erinevaid ettepanekuid. Korteriühistute liidu peamine ettepanek oli põhikirja kohta, selle kohta, kas korteriühistu põhikiri peaks olema kohustuslik. Probleem oli eelkõige paarismajades. Kuigi alguses komisjon arvas, et suurtes kortermajades võiks põhikiri olla kohustuslik, aga kuna tegemist on seaduseelnõuga, mis reguleerib nii paariselamuid kui ka kortermaju, kus on sada korterit, leiti, et mõistlik on jätta see vabatahtlikuks.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Ma saan aru, et hinnanguliselt kasvab korteriühistute arv kaks korda. Eeldada võib, et need majad, kus praegu korteriühistut ei ole, on probleemsemad. Komisjon otsustas mitte toetada Keskerakonna ideed vaidekomisjoni kohta. Millised on nende majade võimalused lahendada probleeme väljaspool korteriühistut? Mis võimalused selle seaduse kohaselt selleks jäävad?

Aitäh küsimuse eest! Kõige parem võimalus alati on omavahel kokku leppida. Oleme Justiitsministeeriumi palunud, kui see seaduseelnõu jõustub, selgitus- ja koolitustööd teha, et inimestele seletada, mis asjad mis probleeme võivad tekitada. Eelkõige on siin infopuudus, on mitmed seadused ja erinevad tõlgendused. Koolitusteema on tegelikult a ja o. Koolitustega tuleks inimesi aidata, et saaks probleeme lahendada. Aga me loodame koolituse ja nõustamisega aidata olemasolevaid ja loodavaid korteriühistuid ning nii kaotada väga palju probleeme.

Urbo Vaarmann, palun!

Aitäh! Ma tulen vaidekomisjoni juurde tagasi. Selle loomist te momendil ei toeta, te leiate, et see ei ole õige. Aga oletame, et mina olen korteriomanik, minu korteriühistu tahab võtta laenu ja mina olen sellele vastu. Kui kaua see protsess aega võtab, et ma saan selle asja kohtusse anda, ja kui palju on lootust, et ma üldse saan midagi teha? Äkki sa tood need tähtajad välja ja ütled, et tegelikult vist ei saagi midagi teha.

Aitäh! Komisjonis otseselt sellist muudatusettepanekut ei olnud, vaidekomisjonist räägiti küll. Isiklikult toetan ma küll eelkõige lepitusmenetlust või lepituskomisjoni, et nõustamisega korteriühistuid rohkem aidata ja jõuda nii probleemide lahendamiseni. Praegu on meil tihti nii, et võtame seaduse vastu ja paneme inimesed omavahel vaidlema. Küsimus on aga selles, mis saab peale vaidluse lõppu. Kui üks pool saab õiguse, siis teine pool tihti tahab ikkagi näidata, et just temal on õigus, ja seda vaidlust ei suudetagi ära vaielda. See on pigem see probleem. Eelkõige oleks vaja lepitust. Tuleks leida lahendus, kuidas maju soojustada ja neid probleeme lahendada. Kui mingi otsus vastu võetakse, siis see laen, mis on võetud maja soojustamiseks, peab minema õigesse kohta, et maja saaks korda ja probleemid lahenduse.

Margus Hanson, palun!

Aitäh! Ma tulen seaduse jõustumise tähtaja juurde. Seaduses on kirjas, et käesolev seadus jõustub 2018. aasta 1. jaanuaril. Selleni on tervenisti kolm täiseelarveaastat aega. Kui minister sügisel seda eelnõu esimesel lugemisel meile tutvustas, avaldas ta arvamust, et kui eelnõu menetlemine Riigikogus läheb suhteliselt kiiresti, siis on võib-olla võimalik jõustumistähtaega ettepoole tuua. Nüüd on menetlemine üsna kiiresti ka läinud. Seetõttu ongi mul küsimus, kas komisjonis arutati jõustumise ettepoole toomist ja mis asjaoludel jäädi selle tähtaja juurde.

Suur tänu hea küsimuse eest! See küsimus kerkis ka õiguskomisjonis üles. Küsisime justiitsministri käest, miks on selline pikk jõustumistähtaeg ette nähtud. Minister vastas, et põhipõhjus on selles, et üks osa seaduseelnõust käsitleb korteriühistute elektroonilist registrit, mille loomine võtab aega ja nõuab eelarvevahendeid. Praegu ei ole neid vahendeid ette nähtud, need on ette nähtud aastaks 2018. Loodame, et kui see seaduseelnõu seadusena vastu võetakse, siis nähakse need vahendid varem ette, korteriühistute registri loomine toimub kiiremini ja see tähtaeg nihkub oluliselt ettepoole. Võib-olla ka tähtaega muudetakse ja tuuakse see ettepoole. Ma ei välista, et nende kolme aasta jooksul võib veel muudatusettepanekuid tulla, kuna õhus on nii palju probleeme, mida kõiki see seaduseelnõu kindlasti ära ei lahenda. Näiteks on väga palju probleeme kortermajades, mille alumistel korrustel on äripinnad. Praegu oleme keskendunud ainult üldistele asjadele, et leida kompromissi suuremate probleemide lahendamiseks.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Te vastasite kolleeg Jaak Alliku küsimusele, et nendele korteriühistutele, kus juhatust ei valita, nimetatakse valitseja. Kas ma saan õigesti aru, et selle valitseja määraja või nimetaja on kohalik omavalitsus? Kas kohalik omavalitsus on selle ülesandega nõus olnud ehk kas te olete pidanud läbirääkimisi linnade liidu ja maaomavalitsuste liiduga? Kui sellega tegelemine toob kohalikele omavalitsustele kaasa lisakohustusi, kas siis riik tagab, nii nagu põhiseadus nõuab, kohalikele omavalitsustele selleks ka ressursid?

Aitäh küsimuse eest! Tegelikult on eesmärk ikkagi see, et korteriühistu määraks endale valitseja. See kohustus on pandud korteriühistu üldkoosolekule.

Hea ettekandja, ma tänan teid ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove on, avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Yana Toomi!

Härra eesistuja! Austatud kolleegid! Ma ei hakka siin pikalt rääkima sellest, kui hea see seadus on. Tõepoolest, selles seaduses on häid asju ja ta lahendab nii mõnegi probleemi. Kuid selles on ka puudujääke, millega ei saa kuidagi rahul olla.
Esimene puudujääk Keskerakonna fraktsiooni silmis on see, et ei ole arvestatud meie ettepanekut moodustada korteriühistute vaidekomisjon. Austatud komisjoni ettekandja rääkis, et piisab lepitusmenetlusest. See ei vasta tõele, sest selleks, et kedagi lepitada, on teatavasti vaja konflikti mõlema osapoole nõusolekut. Kui mõlemad osapooled on nõus, siis konflikti aga sisuliselt ei ole. Nii et korteriühistute puhul lepitusmenetlus paraku ei tööta. See üldse väga hästi ei tööta, ausalt öeldes, aga korteriühistute puhul kohe üldse mitte.
Me kõik teame, et korteriühistud on päris suur konflikti allikas. Konflikte on igasuguseid. Ma mäletan seda oma ajakirjanikuaegadest. Igas ajalehetoimetuses on üks ajakirjanik, kes hommikust õhtuni tegeleb korteriühistute probleemidega. Ühistutest tuleb väga palju kaebusi, küll naabrite omavaheliste konfliktide kohta, küll üldkoosoleku reeglite rikkumise kohta, küll laenuvõtmise kohta või mille kohta tahes. Inimeste ainuke võimalus kaitsta oma õigusi on pöörduda kohtusse, mis esiteks ei ole odav ja teiseks nõuab väga palju aega. Isegi kui sa saavutad kohtus võidu, siis rong on juba läinud, laenud on majal peal ja otsus vastu võetud. Enamgi veel, kui sa tuled kohtuotsusega võidukalt üldkoosolekule, siis pole sugugi välistatud, et järgmisel päeval kutsutakse kokku järgmine üldkoosolek, mis sisuliselt tühistab selle kohtuotsuse ära. Teine aspekt on see, et need kohtuvaidlused koormavad meie kohtusüsteemi, mis on niigi väga aeglane. Kui me arutasime seda probleemi meie fraktsioonis härra Pikamäega, siis ka tema oli selle poolt, et selline vaidekomisjon tuleks moodustada. On väga kahju, et valitsus ja komisjon seda ettepanekut ei toetanud. Meile toodi vastuargumendiks see, et töövaidluskomisjon ei tule sisuliselt oma ülesannetega toime. Väideti ka, et töövaidluskomisjoni otsuseid väga tihti vaidlustatakse kohtus. See ei vasta tõele. Tegelikult tuleb töövaidluskomisjon oma tööga suurepäraselt toime ja vaidlustatakse keskeltläbi vaid 5% selle otsustest. Uskuge mind, esimese astme kohtud on väga õnnelikud selle üle, et töövaidluskomisjon eksisteerib. Siin võib vabalt paralleeli tõmmata.
Teine asi, millele tahan selle eelnõu puhul tähelepanu juhtida, on see, et me tekitame sunniviisil juurde tuhandeid korteriühistuid, kusjuures just nendes majades, kus tänini pole korterühistut moodustatud. Seda pole tehtud seetõttu, et inimesed ei ole suutnud omavahel kokkuleppele jõuda. Selge on see, et see tekitab omajagu konflikte, mis jällegi suurendab survet esimese astme kohtutele.
Järgmine aspekt, millest tasub rääkida, on see, et Eestis ei ole mitte ainult suured linnad, nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu, vaid ka kõikvõimalikud endised kolhoosid ja sovhoosid, kus on päris palju kortermaju. Me oleme kõik näinud maju, kus on 20 korterit, aga ainult ühes korteris elab mingisugune eidekene. Tema siis hakkab moodustama korteriühistut iseendaga ja tervet maja haldama. Me veeretame tema kaela sisuliselt kogu selle majapidamise, selle asemel, et osutada talle mingisugust abi.
Ma vaatan, et mu aeg hakkab otsa saama. Pikemalt ma ei räägi. Seoses ülaltooduga teeb Keskerakonna fraktsioon ettepaneku korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu 462 teine lugemine katkestada. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Margus Hansoni!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Selle üle on tõsiselt hea meel, et kaua ettevalmistatud, osapooltega korduvalt läbivaieldud ja mitmel kooskõlastusringil olnud seaduseelnõu on Riigikogus küllalt tempokalt edasi liikunud ning jõudnud teisele lugemisele siia saali. Parandusettepanekute arutamine ja vaagimine õiguskomisjonis on olnud põhjalik. Tõenäoliselt on valitsuse ettevalmistatud eelnõu saanud veelgi paremaks ning korteriomanike ja korteriühistute tegutsemisnormid ja tegevuspiirid, aga samuti õigused, kohustused ja vastutus on täpsemalt ning eri huvipooli arvestavamalt seaduspügalasse vormitud.
Peatun seetõttu vaid ühel muudatusettepanekul, mille esitas Eesti Korteriühistute Liit. See käsitleb eluruumide sisetemperatuuri miinimumnõuet. See küsimus on praegu eelnõus lahendatud nii, et tuleb tagada kaasomandi eseme säilimine ning teiste eriomandite esemete kasutamine nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta.
Sellele küsimusele saab läheneda väga mitmest aspektist, näiteks majakarbi kahjustamise, naaberkorterite küttearvete ning miks mitte ka keskkonna ja energiasäästu aspektist, aga võib-olla veel mõnest teisestki küljest. Ehk tulekski siin erinevalt läheneda eluruumina kasutatavale korteriomandile ja mitteeluruumina kasutatavale korteriomandile, näiteks garaažile.
Mõistagi ei tohi kütmata külm eluruum põhjustada veetorude külmumist või muu ühisvara riknemist ühistumajas, aga selle vältimiseks ei ole vaja naaberkorteris nõuda pidevalt 18-kraadist toasooja, piisab ka vähemast, näiteks 5 kraadist. Samas on selge, et külma korterit kütavad naabrid ja nende küttearved on selle võrra suuremad. Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste uuringu kohaselt algab näiteks paneelmajas soojaülekanne läbi betoonseina juba tubade temperatuuride paarikraadise erinevuse korral. Sooja tarbimise praeguste arvestuspõhimõtete tõttu on seepärast õiglane nõuda eluruumides teatud temperatuuri hoidmist. Nimelt tuleks hoida sellist temperatuuri, mis on võimalikult lähedal keskmisele temperatuurile. Täiesti kütmata, paneelmaja keskel asuvas korteris ei lange ju ka kõige karmima ilma puhul toatemperatuur alla nulli, võib-olla isegi mitte alla kümne kraadi, järelikult kütavad seda korterit naabrid.
Kui aga muuta keskküttega ühistumajades küttekulu arvestamise põhimõtted ruutmeetripõhisest temperatuuripõhiseks, siis polekski temperatuurinõuet vaja kehtestada. Temperatuuripõhise arvestuspõhimõtte kohaselt mõõdetakse küttekulu iga eluruumi kohta eraldi ja selle eluruumi termomeetri näidu põhjal, mitte aga selle järgi, kui palju sooja radiaatorist eraldub, nagu üldiselt uute arvestussüsteemide puhul. Sellisel juhul ei teki korteriomanikul mingit probleemi ka sellest, kui soojus tema toast külma naaberkorteri kütmiseks läheb, sest tema maksab ju ikkagi selle järgi, milline temperatuur talle tema oma korteris mugav on, olgu see siis 20 või 25 kraadi. Sellise mõõtmissüsteemi sisseseadmine peaks keskkonnasäästlikult mõtlevaid korteriomanikke stimuleerima energiat kokku hoidma, ühistuid peaks aga soojakulude õiglase jaotamise eesmärgil panema mõtlema uue mõõtesüsteemi hankimisele, mis aitab küttekulusid kokku hoida. Seejuures võidab terve ühiskond, sest energiasääst on ju ilmne.
Küll aga tahaksin arutleda selle üle, kuidas seaduses tagada, et ahjuküttega korterites kompenseeritaks naabritele tühjalt ja külmalt seisva korteriga kaasnevad, nn ülemäärased kulutused. Aga sellest tõenäoliselt edaspidi. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Head ametikaaslased, alustame eelnõu 462 muudatusettepanekute läbivaatamist. On laekunud 19 muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Aitäh, juhataja! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 26 ja vastu 30 Riigikogu liiget, 1 jäi erapooletuks. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 2 on esitanud juhtivkomisjon. Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõike 2 alusel ei kuulu ettepanek hääletamisele. Muudatusettepaneku nr 4 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 25 ja vastu 33 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud  keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 5 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et see ettepanek tuleks jätta arvestamata. Muudatusettepaneku nr 6 on esitanud juhtivkomisjon. Muudatusettepaneku nr 7 on esitanud juhtivkomisjon. Muudatusettepaneku nr 8 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et see ettepanek tuleks jätta arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 23 ja vastu 33 Riigikogu liiget, 1 jäi erapooletuks. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 9 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et seda ettepanekut tuleks täielikult arvestada. Muudatusettepaneku nr 10 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et see ettepanek tuleks jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 10. Eiki Nestor, palun!

Palun muudatusettepanekut nr 10 hääletada!

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 10, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 20 Riigikogu liiget ja vastu 36, erapooletuks ei jäänud keegi. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 11 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et see ettepanek tuleks jätta arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun ka seda muudatusettepanekut hääletada!

Tänan! Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 11, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 25 ja vastu 33 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 12 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et see ettepanek tuleks jätta arvestamata. Meie kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõike 2 kohaselt ei kuulu see ettepanek hääletamisele. Muudatusettepaneku nr 13 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et see ettepanek tuleks jätta arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele 13. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 27 ja vastu 34 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 14 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et see ettepanek tuleks jätta arvestamata. Meie kodu- ja töökorra seaduse kohaselt ei kuulu see ettepanek hääletamisele. Muudatusettepaneku nr 15 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et see ettepanek tuleks jätta arvestamata. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Palun 15. muudatusettepanekut hääletada!

Tänan! Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele 15. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 30 ja vastu 32 Riigikogu liiget, 2 jäid erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 16 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Palun 16. muudatusettepanekut hääletada!

Tänan! Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele 16. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 29 ja vastu 34 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 17 on esitanud juhtivkomisjon. Muudatusettepaneku nr 18 on esitanud juhtivkomisjon. Muudatusettepaneku nr 19 on esitanud juhtivkomisjon. Muudatusettepanekuid rohkem ei ole.
Head ametikaaslased! Riigikogu juhatusele on teinud ettepaneku Eesti Keskerakonna fraktsioon. Eesti Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu 462 teine lugemine katkestada. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Tulenevalt meie kodukorrast peame Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut hääletama. Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu 462 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 31 ja vastu 36 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine lõpetada. Eelnõu 462 teine lugemine on lõpetatud ja kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume seitsmenda päevakorrapunkti juurde. Jätkame Vabariigi Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu 424 teist lugemist. Ma palun Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni aseesimehe Kalle Laaneti!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ajaloo huvides mainin ära, et selle seaduseelnõu ehk rakendusseaduse ettevalmistamist alustati Justiitsministeeriumis mitu-mitu aastat tagasi, aastanumber oli siis 2007. Nüüd on juba aasta 2014. See näitab, kui palju võib ühe seaduseelnõu ettevalmistamine aega võtta, rääkimata sellest, kui palju see paradigma muutus aega võtab ja mida endaga kaasa toob.
Õiguskomisjon valmistas eelnõu teise lugemise jätkamist ette kolmel istungil: 13. jaanuaril, 20. jaanuaril ja 10. veebruaril. 10. veebruaril osalesid istungil Kalle Laanet, Andres Anvelt, Igor Gräzin, Jüri Morozov, Kalle Jents, Marika Tuus-Laul, Peeter Võsa, Siim Kabrits ja Margus Hanson, kes oli Valdo Randpere asendusliige ja lahkus kell 11.40, ning komisjoni ametnikud Linnar Liivamägi ja Raini Laide. Kohale oli kutsutud ka Hanno Pevkur. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei laekunud ühtegi muudatusettepanekut, aga Justiitsministeeriumist ja Siseministeeriumist tuli õiguskomisjoni teatud hulk ettepanekuid. Pidasime arutelusid ning pärast Riigikogu alatiste komisjonide ametnike tehnilist kooskõlastamist tehti teatud vigade parandust. Õiguskomisjon algatas pärast seda kokku 14 muudatusettepanekut.
Räägin teile põgusalt olulisematest muudatusettepanekutest. Üks tulisemaid diskussiooni kohti oli see, millal võib korrakaitseorgan viia joobeseisundis täisealise isiku tema elu- või ööbimiskohta või kainenema politsei arestimajja või arestikambrisse. Seaduseelnõus oli varem ettepanek, et see võib toimuda vahetu olulise ohu tõrjumise puhul. Õiguskomisjonis peetud tõsiste diskussioonide käigus otsustati jätta "vahetu" välja, sest "vahetu oht" tähendab olukorda, kus korrarikkumine juba leiab aset või on suur tõenäosus, et see kohe-kohe pihta hakkab. Me arvasime, et juhul, kui me jätame selle sõna "vahetu" sisse, annab see korrakaitseorganile võimaluse teatud hetkel, kui saabub informatsioon näiteks telefonile 110 või 112, reageerimata jätta.
Muudatusettepanekud nr 3, 4, 10 ja 14 on omavahel seotud ning teenivad lastekaitse tõhustamise eesmärke. Praegu näeb seadus ette, et kui laps on ohus, siis on eelkõige korrakaitseorganil kohustus reageerida ja pöörduda sotsiaaltalituse töötaja poole, et see võtaks lapse kuni ohu möödumiseni oma valve alla. Kuid me teame, et öösel või nädalavahetustel on ääretult keeruline sotsiaaltalituse töötajaga ühendust saada. Seadusmuudatuse eesmärk on anda korrakaitseorganile kohustus reageerida ja viia laps ohutusse kohta. Samas jääb loomulikult alles kohustus pöörduda sotsiaaltöötaja poole, et see asuks oma ülesandeid täitma. Eriti oluline on seadusega reguleerimine siis, kui me räägime lapse toimetamisest perest eemale. See on seotud olulise põhiõiguste riivega ja seda on kindlasti tark reguleerida seaduse tasemel.
Viienda muudatusettepaneku eesmärk on anda kohalikule omavalitsusele õigus määratleda kohad, kus alkoholi tarbimine loetakse nende kohtade kasutamise eesmärgist tulenevalt sobimatuks. See annab võimaluse seadust paindlikumalt rakendada. Õiguskomisjon oli ühiselt seisukohal, et see on oluline.
Kuues muudatusettepanek on seotud suuresti kaubandusettevõtetega. Alkoholiseaduse §-d 68 ja 69 keelavad joobnud olekus isikule alkoholi müüa. Väljend "joobnud olek" on alati küsimusi tekitanud, ei ole selge, kuidas müüja suudab kindlaks teha, kas isik on joobnud või mitte. Otsustati võtta kasutusele termin "joobeseisundile viitavate tunnustega".
Üheksas muudatusettepanek tuleneb Põllumajandusministeeriumi ettepanekust, et politsei kui korrakaitseorgan oleks loomakaitseseaduse mõttes riikliku järelevalve tegija. Kuid komisjoni seisukoht oli, et kui on tegemist õigusrikkumisega, näiteks looma väärkohtlemisega, siis igal juhul sekkub korrakaitseorgan viivitamatult. Seega ei ole põhjust teha seaduses muudatust, mille järgi oleks politsei loomakaitseseaduse mõttes riikliku järelevalve tegija.
11. muudatusettepanek käsitleb reklaamiseaduse § 29 muutmist. See puudutab tarbijakrediididirektiivi ülevõtmist. Komisjonis tekkis küsimus, miks see peab selle eelnõu raames arutlusel olema. Kuid kuna Euroopa Komisjon on juba rikkumismenetluse algatanud ja selle eelnõuga muudetakse ka reklaamiseadust, siis oli tark see säte siia seadusesse muudatusettepaneku abil sisse võtta.
Muudatusettepanekud nr 12 ja 13 käsitlevad riikliku järelevalve küsimusi ja just nimelt seaduse kehtima hakkamist.
Mida siis komisjon otsustas? Õiguskomisjon otsustas kõiki neid muudatusettepanekuid täielikult arvestada. Eelnõu 424 menetluslike otsuste puhul otsustati jääda õiguskomisjoni 27. jaanuari istungil tehtud otsuste juurde ning saata eelnõu teisele lugemisele täiskogu päevakorda kolmapäevaks, 12. veebruariks, ettepanekuga eelnõu teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis on meie ettepanek teha eelnõu kolmas lugemine kolmapäeval, 19. veebruaril. Meie ettepanek on panna eelnõu siis lõpphääletusele. Need otsused tehti konsensuslikult. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kalle Laanet! Asume küsimuste juurde. Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Seaduses on tehtud üle 150 paranduse. Võib öelda, et see on väike revolutsioon selles sfääris. Kas sa ei leia, et 1. juulini, seaduse jõustumise ajani jäävast kolmest-neljast kuust jääb väheks? Kõik, kes peaksid seda seadust täitma ja ellu viima, ei saa võib-olla hästi aru, mis siia on kirjutatud, ja nii võivad tekkida väiksed äpardused.

Aitäh selle küsimuse eest! Eks ka minul tekkis komisjonis ausalt öeldes selline kerge kahtlus ja kõhklus. Ma esitasin selle küsimuse Justiitsministeeriumi esindajatele. Aga ma tean, et Justiitsministeeriumis ja Siseministeeriumis on kokku pandud väike rühmakene, kes hakkab juhtima nende uute seaduste, nii korrakaitseseaduse kui ka selle rakendamise seaduse lahtiseletamist nendele ametkondadele, kes nende seadustega hakkavad kokku puutuma. Ausalt öeldes olen ma teinud Sisekaitseakadeemiale pakkumise (see ei ole vist väga tavapärane), et ma olen nõus minema sealsetele õpetajatele lahti seletama neid diskussioone, mis on siin parlamendis toimunud, ja otsuste tagamaid, et oleks lihtsam aru saada, mis oli seadusandja mõte ühe või teise seadussätte kirjutamisel.

Palun, kolleeg Helmen Kütt!

Tänan, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Kahtlemata on §-s 1 tehtud muudatus, mis puudutab lastekaitseteemat, äärmiselt oluline ja vajalik. Samas on võimalused ja tingimused üle Eesti täiesti erinevad. Koostöö politseiga on näiteks minu kodulinnas Viljandis suurepärane. Aga mõtleme nädalavahetustele väikeses vallas või asulas, kus puuduvad turvakodud, laste varjupaigad jms. Kui reaalne on, et üle Eesti seda nõuet suudetakse täita ja on, kuhu seda last paigutada? Omavalitsuste lastekaitsetöötajad abistavad heal meelel, aga neil peab olema koht, kuhu last paigutada. Kui reaalne on, et see ettepanek ka tegelikult ellu viiakse?

Aitäh selle küsimuse ja kommentaari eest! Ma ei oska täna vastata, kui reaalne see on. Eks praktika peab seda näitama. Kuid kindlasti teenib see muudatusettepanek just nimelt seda eesmärki, et laps ei jääks ohuolukorda, et ta kindlasti toodaks sellest olukorrast välja ja ta saaks nii kaua, kuni see on hädavajalik, viibida korrakaitsjate valve all. See on selle muudatusettepaneku eesmärk. Ma küll väga loodan, et ka teistes maakondades on hea korrakaitseorganite, turvakodude, mittetulundusühingute ja kohaliku omavalitsuse koostöö ja need probleemid saavad lahendatud.

Palun, kolleeg Peeter Võsa!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Kui seadus võetakse vastu, aga alles siis peab hakkama seda kõike mõtestama, lahti seletama, õpetama, jne, kas see seadus on siis ka kvaliteetne? See ongi minu küsimus.

Ausalt öeldes on selle seaduse väga paljud sätted ja mõtted juba üle viidud politsei ja piirivalve seadusesse. Sellesse seadusesse, mis hakkas 2010. aastal kehtima, on väga palju sätteid üle viidud. Alati on oht, et üks või teine isik tõlgendab seadust oma suvast tulenevalt. Aga eks meie kõigi ülesanne ole seda seadust seletada õpetajatele ja õpetajatel on vaja seletada seda töötajatele. See on meie ühine ülesanne, ma arvan nii.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Kalle Laanet! Avan läbirääkimised ja kutsun kõnepulti kolleeg Marika Tuus-Lauli.

Istungi juhataja! Head kolleegid! Tulin siia, et rääkida ühest parandusettepanekust, mis puudutab tarbijakrediidi reklaami ja kaudselt kiirlaenuturu reguleerimist ning millega muudetakse hoopis reklaamiseadust. Loomulikult tekib küsimus, mis on sellel tegemist korrakaitseseadusega. Õigustatult küsite, sellepärast et ei olegi. Lisaks sellele, et korrakaitseseaduse eelnõu kohta, mis ministeeriumist eelmisel suvel komisjoni jõudis ja eelmisel nädalal jälle päevakorrast välja võeti, on tehtud kokku 152 parandusettepanekut, on siin tegemist omal moel järjekordse kobareelnõuga, kus me parandame teiste seaduste vigu, võib öelda, et teadlikult tehtud vigu. Nimelt menetlesime aasta eest õiguskomisjonis Euroopa Liidu vastutustundliku laenamise direktiivi, mis puudutab muu hulgas tarbijakrediidi reklaami. Me võtsime selle direktiivi üle nii, et Eesti kehtestas tarbijakrediidi reklaamile ehk kiirlaenude reklaamile hoopis lõdvemad nõuded, kui Euroopa direktiiv meilt nõudis. Me oleme trotsinud tarbijaid kaitsvate reklaaminõuete täitmist. Teame, et paljud Eesti inimesed on end kiirlaenude võtmisega lõhki laenanud. Tuhandetesse ulatuvad röövellikud protsendid, mida laenuandja kliendilt võtab, on viinud paljud pered laenuorjusesse. Kuna me ei võtnud seda direktiivi nõuetekohaselt üle ja lubasime endale hoopis liberaalsemat käsitlust, siis algatas Euroopa Komisjon hiljuti Eesti vastu ametliku rikkumismenetluse.
Kehtivas reklaamiseaduses on kirjas, et igas reklaamis, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijakrediiti või vahendada selliseid lepinguid, tuleb ära näidata krediidi kulukuse määr tüüpilise näite kujul. Euroopa Komisjon on asunud seisukohale, et seaduse selline sõnastus on liiga üldine ning on vastuolus Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga. Eestilt nõutakse, et edaspidi sisaldaksid reklaamid tarbija jaoks väga konkreetset infot, et laenuvõtjal oleks kergem orienteeruda. Peab olema ära toodud täpne intressimäär, kasutusse võetava krediidisumma ülempiir, krediidi kulukuse määr, lepingu kestus, teenuse konkreetne hind nii kohe tasudes kui ka järelmaksu puhul ja veel palju muudki ning seda tüüpilise näite kujul.
Seega, praegu on finantslaenude reklaamile kehtestatud minimaalsed nõuded ja selle muudatusega neid karmistatakse, mis on muidugi väga hea, kuid kahju, et seda varem ei tehtud. Nüüd on Justiitsministeeriumil tuli takus. Selleks et vältida või pehmendada rikkumismenetlusega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi, tuleb kiirkorras riigisisest õigust muuta. Asjaga on sedavõrd kiire, et minister Pevkur palus neid muudatusi menetleda juba mõne menetluses oleva eelnõu raames, mitte eraldi seaduseelnõuga. Olukord tuleb tuttav ette. Mäletan, kui palju sai nendel teemadel suvel komisjonis vaieldud. Keskerakonna fraktsioon tegi ka oma parandusettepanekud, mis läbi ei läinud, aga nüüd tehakse kiirkorras vigade parandust, st me parandame teadlikult tehtud praaki ja seda hoopis teise eelnõu raamides, seekord küll mitte soolise võrdõiguslikkuse seaduses, vaid korrakaitseseaduse kontekstis. Aitäh!

Suur tänu! Palun, kolleeg Peeter Võsa!

Lugupeetud eesistuja! Austatud kolleegid! Me oleme seda korrakaitseseaduse eelnõu keerutanud ringi nagu leiget suppi, ühtepidi ja teistpidi. Ma ei oska öelda, kas praegune tulemus nüüd ikka nii hea on. Kui tõmmata selline paralleel, et paadimeistri head tööd tunned sellest, et ta esimese korraga paneb kokku paadi, mis vett peab, siis kas me võime seadusloomesse samamoodi suhtuda? Me oleme kõvasti vaeva näinud, aga ei saanud seadust esimesel korral vettpidavaks, ei saanud ka teisel korral vettpidavaks. Kuulge, natuke räägib enda eest ikka ka see, et esitati peaaegu paarsada muudatusettepanekut ja praegu on neist lauale jäänud 141. (E. Ergma vahelehüüe: Mis 141? 14 ju!) Seda ei saa mitte kuidagi kvaliteetseks tööks nimetada. Ma saan aru küll, et kiirustati. Aga kas siis peab niimoodi kiirustama? Kas peab kvaliteedi ohvriks tooma? Võiks natuke usinamalt kaasata spetsialiste, siis saaks võib-olla väheke kergema vaevaga kokku ühe korralikult toimiva seaduse, mis ka vett peab.
Ma arvan, et spetsialistide puudus on siin peamine põhjus. Kui ministeeriumid ja ametkonnad mehitatakse kas parteibroileritega või lihtsalt võimuparteile lojaalsete isikutega ja muid isikuomadusi peetakse väheoluliseks, siis umbes samasugust soga me hakkame siin edaspidigi arutama. See on põhjus, miks see seadus nii nigel on: pidev kiirustamine, spetsialiste pole kaasatud. Kui me võtame selle seaduse vastu ja peame hakkama käima inimesi õpetamas, peame eri seadustest otsima, kuidas seletada lahti ühte seadust, mis peaks olema enam-vähem kõigile lugejatele üheselt arusaadav ja mõistetav, siis, andke andeks, on asi kvaliteedist igal juhul kaugel. Aitäh!

Kolleeg Kalle Laanet.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma tulin siia rääkima sellest kiirustamisest. Ma enne saali ukse taga härra Langiga vesteldes tuletasin meelde, millal üldse alustati korrakaitseseaduse ehk selle teema põhilise seaduse arutamist. Minu allikad ütlesid, et see oli aastal 1997, ja Rein ütles, et see oli aastal 2003. Kui me ükspuha kumba varianti vaatame või vaatame rakendusseadust, millega tegelemist alustati 2007. aastal, siis kiirustamisest väga juttu ei saa olla. Loomulikult, ühiskond areneb, tekivad uued probleemid, mida on ka parandada vaja, see on kõik õige. Aga paradigma muutusel, mille tingib korrakaitseseadus ja selle rakendamise seadus Eesti korrakaitses, peab ühel heal päeval joon all olema, et saaks rakendajatele selgeks teha vähemalt selle asja, mis on kaante vahele saanud. Ma küll loodan, et me oleme edukad ja Eesti on tulevikus veelgi turvalisem. Aitäh!

Suur tänu, Kalle Laanet! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Läheme muudatusettepanekute juurde. Seaduseelnõu kohta on esitatud 14 muudatusettepanekut, vaatame need järjekorras läbi. Esimene muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, täielikult arvestatud. Teine ja kolmas muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, täielikult arvestatud. Neljas, viies, kuues ja seitsmes muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, täielikult arvestatud. Kaheksas, üheksas ja kümnes muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, täielikult arvestatud. 11., 12., 13. ja 14. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud ja täielikult arvestatud.
Head kolleegid! Me oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Eelnõu 424 teine lugemine on lõpetatud.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Jätkub Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse eelnõu 513 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma annan teile ülevaate riigieelarve seaduse eelnõu 513 teise lugemise jätkamisega seonduvast informatsioonist.
Uue riigieelarve seaduse eelnõu andis Vabariigi Valitsus Riigikogule üle 21. oktoobril 2013. aastal ja jõustumise ajaks oli sel hetkel sätestatud 1. jaanuar 2014.
Eelnõu sellisel kujul esitamise tingisid järgmised põhjused. 2011. aasta detsembris jõustunud Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2011/85/EL on seadnud liikmesriikidele kohustuse määrata kindlaks valitsussektori ühtsete reeglite rakendumine, et tagada valitsussektori eelarvedistsipliini. Direktiivi järelmeetmes, nn fiskaallepingus, sätestatakse valitsussektorile eelarve tasakaalu reegel ja automaatne korrigeerimismehhanism, mis käivitub automaatselt, kui kaldutakse kõrvale Euroopa Liidu õigusest tulenevatest kriteeriumidest ehk keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või selle saavutamisele suunatud kohandamiskavast. Lepingu kohaselt tuleb eelarve tasakaalu reeglid fikseerida eelistatavalt riigi põhiseaduses või seaduses, mille alusel võetakse vastu iga-aastaseid eelarveid. Direktiivi ülevõtmiseks riigisisesesse õigusesse on vaja muuta kehtivat riigieelarve seadust, kuna eelmine riigieelarve seadus võeti vastu aastal 1999, põhjalikumalt muudeti seda viimati aastal 2003 ning seetõttu on regulatsioon aegunud ja eelarvestamise arenduste elluviimise võimalused piiratud. Seoses sellega koostati uus riigieelarve seaduse ehk nn baasseaduse eelnõu, et valdkonda terviklikult ja ajale vastavalt reguleerida ning riigi finantsjuhtimist korraldada.
Korraks peatun seaduse eesmärkidel. Nimelt on eesmärk kehtestada eelarvereeglid, arvestades valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni tasakaalunõuet, seada kohaliku omavalitsuse üksusele erakorraline laenupiirang tulenevalt valitsussektori eelarvepositsioonile Euroopa Liidu seatud piiridest ning arendada majandusprognoosi ja rahandusprognoosi regulatsioone. Riigi eelarvestrateegia koostamisel nähakse ette kululagede kinnitamine, täpsustatakse eelarvestrateegia sisunõudeid ja rahastamiskava, korraldatakse strateegilist juhtimist ning luuakse eeldused tegevuspõhise eelarve kasutusele võtmiseks. Eesmärk on ka täiendada ja ühtlustada rahavoo juhtimise regulatsiooni, koondada riigi lühiajaliste ja pikaajaliste võlakohustuste piirmäärasid ning ajakohastada kassareservi ja stabiliseerimisreservi regulatsioone.
Edastan teile info eelneva menetluse kohta Riigikogus. Eelnõu esimene lugemine toimus 6. novembril. Selle järel laekus 34 muudatusettepanekut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, samuti tulid arvamused Riigikontrollilt, Eesti Tööandjate Keskliidult, põhiseaduskomisjonilt ja Euroopa Keskpangalt ning ettepanekud Rahandusministeeriumilt. Nende põhjal tehti eelnõus mitmeid muudatusi, millest olulisemad puudutasid strateegiliste arengudokumentide regulatsioone (muu hulgas lisati põhiseaduslike institutsioonide kohta erand valitsemisala arengukava koostamisel), riigi eelarvestrateegia esitamist Riigikogule viivituseta pärast kinnitamist Vabariigi Valitsuses, põhiseaduslike institutsioonide iseseisvat otsust tegevuspõhise eelarve kasutusele võtmiseks, stabiliseerimisreservi allikate täiendamist riigi konsolideerimata rahavoolise ülejäägiga ning tasandusfondi ja toetusfondi aluseks olevate arvnäitajate väärtuste määramist riigieelarvega.
Eelnõu teine lugemine toimus siin saalis 15. jaanuaril 2014. Rahanduskomisjon otsustas teise lugemise katkestada, et arutada eelnõuga seonduvaid probleeme edasi ja koostada uusi muudatusettepanekuid. Rahanduskomisjon valmistas eelnõu teise lugemise jätkamist ette 28. ja 30. jaanuaril ning lisaks veel 10. ja 11. veebruaril.
Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 23. jaanuariks, laekus Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ja komisjonidelt kokku 29 muudatusettepanekut, sh Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt 22, Riigikogu liikmelt Andres Herkelilt 4 ning Riigikogu liikmetelt Neeme Suurelt ja Rannar Vassiljevilt 3. Rahanduskomisjonile laekus eelnõu kohta pärast teise lugemise katkestamist täiendav arvamus põhiseaduskomisjonilt, sh kohaliku omavalitsuse üksusi puudutavate sätete põhiseaduspärasuse kohta, kiri põhiseaduskomisjonilt avalik-õiguslike juriidiliste isikute eelarve menetlust puudutavatest probleemidest, kultuurikomisjoni arvamus eelnõu § 84 kohta ning Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna arvamus eelnõu kohta.
Lähtuvalt laekunud muudatusettepanekutest, arvamustest ja kirjadest ning enne teist lugemist komisjonis arutlusel olnud probleemidest koostas rahanduskomisjon eelnõu teise lugemise jätkamiseks 38 muudatusettepanekut. Ettepanekute selgitused on toodud muudatusettepanekute loetelus. Eelnõus on pärast teist lugemist tehtud ka keelelisi ja tehnilisi muudatusi. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanekud suures osas kattusid ettepanekutega, mis nad olid esitanud eelnõu teiseks lugemiseks.
Kui vaadata kõiki 29 esitatud muudatusettepanekut, siis võib nentida, et rahanduskomisjon arvestas kahte neist täielikult ja viit sisuliselt või osaliselt. Ülejäänud muudatusettepanekud jättis komisjon arvestamata põhjustel, millest olulisemad on järgmised.
Muudatusettepanek nr 5. Tasakaalureegel kujutab endast valitsuse ja teiste valitsussektori institutsioonide tegevuse olulist piirangut. Ettepaneku arvestamisel tekiks seaduses konkreetse arvulise nõude asemel ebamäärane konstruktsioon: vajaduse korral piiratakse teiste institutsioonide tegevust, lähtudes mitte seaduse konkreetsest nõudest, vaid eelarvestrateegias valitsuse seatud eesmärgist.
Muudatusettepanek nr 6. Keskvalitsuse juriidilisel isikul ei ole oma keskpika perioodi eelarve-eesmärki. Ettepanek eeldaks igale asutusele eelarvepositsiooni eesmärgi seadmist, mis oleks mõttetult keeruline.
Muudatusettepanek nr 7. Eelnõuga nähakse ette, et seadusega või seaduse alusel tuleb keskvalitsuse juriidilistele isikutele kehtestada netovõlakoormuse ja finantsplaani esitamise nõuded. Paragrahvi 2 lõike 2 kohaselt ei ole sotsiaalkindlustusfondid keskvalitsuse juriidilised isikud. Haigekassa ja töötukassa kuuluvad sotsiaalkindlustusfondide hulka ja neile ei laiene netovõlakoormuse ja finantsplaani esitamise nõuded. Isikute kuulumist või mittekuulumist ühte või teise gruppi ei määra kindlaks käesolev eelnõu, vaid § 2 lõikes 1 viidatud määruse kohaselt Statistikaamet. Eelnõu § 5 lõigetest 2 ja 3, §-st 9 ning §-st 10 tulenevalt tuleb reeglite keskvalitsuse juriidilistele isikutele kohaldamiseks sätestada need reeglid vastava isiku tegevust reguleerivas seaduses. Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa tegevust reguleerivad nende kohta käivad seadused, kuhu nimetatud reegleid sisse ei viida.
Muudatusettepanek nr 8. Ettepaneku sõnastus ei muuda protsessi, otsuse teeb Vabariigi Valitsus, analüüsi esitab rahandusminister.
Muudatusettepanek nr 9. Kompenseerimismehhanismi leevendamine toob kaasa defitsiidi kompenseerimise perioodi liigse pikenemise. Aastaseks kompensatsiooninõudeks on eelnõus võetud seesama 0,5% SKT-st, mille võrra eelarvepositsiooni parandamist aastas nõuab stabiilsuse ja kasvu pakt riigilt siis, kui see ei ole veel oma keskpika perioodi eelarve-eesmärki saavutanud.
Muudatusettepanek nr 13. Rahalised otsused on koondatud riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessi, kus tasakaalustatakse arengukavades esitatud vajadused ja riigi tulude võimalused. Otsustamine üksikute arengukavade kaupa ei tagaks, et kõik kuluotsused tehakse samal ajal. Samaaegne otsustamine võimaldab kulualternatiive võrrelda. Arengukavad on pikema perspektiiviga kui riigi eelarvestrateegia. Neljast aastast pikemad rahastamismahud on küsitavad. Eelnõus on sätestatud arengukava maksumuse prognoos kogu arengukava kehtimise ajaks. Lisaks tuleb samal ajal esitada rakendusplaan esimeseks neljaks aastaks kooskõlas kehtiva riigieelarve seaduse võimalustega.
Muudatusettepanek nr 14. Valitsemisalade arengukavad on Vabariigi Valitsuse enesekorralduse küsimus. Rahalised kulutused on ka praegu toodud valitsemisala arengukava finantsplaanis ehk riigi eelarvestrateegia taotluses.
Muudatusettepanek nr 16. Ettepanek teeks kõigi valdkondade arengukavade kinnitajaks Vabariigi Valitsuse asemel Riigikogu, mis ei ole kooskõlas võimude lahususe põhimõttega. Valdkondade arengukavad käsitlevad poliitikate elluviimist, mis on Vabariigi Valitsuse pädevuses. Rahanduskomisjoni ettepanekuga sätestatakse, et Riigikogu ülesanne on strateegilise arengudokumendina koostada ja vastu võtta poliitika põhialused. Poliitika põhialused on arengudokument, milles määratakse kindlaks poliitikavaldkonna visioon, üleriigiline eesmärk ja prioriteetsed arengusuunad.
Muudatusettepanek nr 19. Arengukavade täitmise aruannete arutelu Riigikogus ei välista ka praegune regulatsioon. Riigi tegevuse kohta esitatakse ülevaade riigi majandusaasta aruannetes, mis katavad kogu riigi tegevuse, sh arengukavades sisalduva.
Muudatusettepanek nr 20. Valitsemisalade arengukavad on ministrite tööinstrumendid ja neid viiakse ellu tegevuskavade abil. Tegevuskava tervikuna kinnitab Vabariigi Valitsus.
Muudatusettepanekud nr 21 ja 22. Kehtiv regulatsioon, et seda valdavalt reguleerib ühe määrusega Vabariigi Valitsus, on piisav.
Muudatusettepanek nr 26. Riigieelarve peab põhiseaduse § 115 kohaselt sisaldama kõiki riigi kogutavaid tulusid, olenemata sellest, kas need antakse edasi või mitte. Tulumaksuseadus ja maamaksuseadus kasutavad väljendit "laekub kohaliku omavalitsuse üksusele", mis tähendab, et kohalik omavalitsus on raha lõppsaaja. See ei välista, et need maksud on riigieelarves toodud edasiantavate maksudena.
Muudatusettepanek nr 47. Stabiliseerimisreservi ümberkujundamine toimub eesmärgiga kasutada seda kriisiolukordade rahastamiseks, sest riigil ei pruugi kriisiolukorras olla võimalik kiiresti ja sobivas mahus võlakohustusi võtta. Riigi kõik olulised investeeringud tuleb kajastada riigieelarves ning nende finantseerimine tagatakse riigieelarve vahenditest, sh vajaduse korral laenu võttes.
Muudatusettepanekud nr 50, 63 ja 64. Kuupäev on valitud selliselt, et suvises majandusprognoosis ehk eelarveprotsessis oleks võimalik haigekassa ettepanekuga arvestada. Mitteametlikult esitatakse suvise majandusprognoosi tulemused haigekassale augusti alguses, mis jätab haigekassa nõukogule piisava ajavaru esitada oma ettepanek eelarvepositsiooni kohta.
Rahanduskomisjon esitas koostöös Rahandusministeeriumiga eelnõu teise lugemise jätkamisele mitmeid muudatusi. Olulisemad neist on järgmised. Eesti Panga juurde luuakse eraldi nõuandekoguna eelarvenõukogu, et mitte panna eelarvenõukogu ülesandeid Eesti Pangale. Muudatus tuleneb Euroopa Keskpanga arvamusest eelnõu kohta.
Strateegilise arengudokumendi liigina sätestatakse ka poliitika põhialused. Tegemist on Riigikogu tasandi arengudokumendiga, mis on oma olemuselt kõige pikaajalisem, riiklikke väärtusi kandev, pikaajalise vaatega ja terviklik arengudokument, mis kirjeldab riigi arenguvisiooni prioriteetsetes valdkondades ning mille vastuvõtmise ainuõigus on Riigikogul.
Sätestatakse, et põhiseaduslikud institutsioonid ei ole kohustatud koostama strateegilisi arengudokumente. Lisatakse säte, et riigieelarve seaduses ei saa esitada muu seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise sätteid. Tagatakse, et tasandusfondi jaotamise aluseks olevate arvnäitajate väärtused määratakse riigieelarvega. Kohaliku omavalitsuse üksuste rahastamise stabiilsuse suurendamiseks kehtestatakse kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduses tasandusfondi valem. See põhimõte jõustub 2017. aastal. Sätestatakse, et kõik kohalike omavalitsuste riiklike ülesannete kulud peavad olema funktsioonipõhiselt eristatud Riigikogus vastuvõetud riigieelarves.
Põhiseaduslike institutsioonide sõltumatuse tagamiseks tuuakse eelnõusse sisse erand, mille kohaselt on nad ministeeriumidega sarnaselt kululae 50%-ga seotud vaid juhul, kui Riigikogu ei ole riigieelarvega teisiti määranud. Sätestatakse, et häirete või piirangute korral riigieelarvest väljamaksete tegemisel peavad olema tagatud väljamaksed põhiseaduslikele institutsioonidele. Taastatakse rahandusministri võimalus ajutiselt piirata väljamaksete tegemist, kui riigieelarve tulud laekuvad kavandatust väiksemas mahus. Muudetakse finantskontrollisüsteemi regulatsiooni, jättes iga asutuse juhile õiguse otsustada, milliste konkreetsete meetmete abil finantskontrollisüsteem üles ehitada.
Sellest eelnõust jäetakse välja § 84 punktid 7–12. Need on sätted, millega suurendatakse Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosseisu ühe liikme võrra, kelle nimetab kultuuriminister ja kes peab eelnõu kohaselt olema kultuurivaldkonna rahastamise asjatundja. Eelnõus pole nõukogu koosseisu muudatustega kaasnenud sisulisi mõjusid välja toodud ega analüüsitud.
Eelnõusse viiakse sisse mitmed kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muudatused, mis korrastavad finantsreeglite süsteemi.
Sätestatakse, et Riigikogule esitatav riigieelarve eelnõu peab vastama avaldatud seadustele ja enne riigieelarve esitamist Vabariigi Valitsuses Riigikogus algatatud eelnõudele. Sätestatakse, et riigieelarve eelnõu kohta esitatud muudatusettepanek peab sisaldama kõiki muudatustega kaasnevate riigieelarve eelnõu muudatuste täpseid sõnastusi ja omavahel seotud muudatused riigieelarve eelnõu tuludes, kuludes, investeeringutes või finantseerimistehingutes esitatakse ühe muudatusettepanekuna.
Täpsustatakse töötuskindlustuse seaduse muudatusi töötuskindlustusmakse määrade muutmise osas.
Komisjoni ülejäänud muudatused täpsustavad sõnastust ja viiteid, ühtlustavad ning loovad õigusselgust, samuti on tehtud muudatusi eelnõu struktuuris ja normitehnilisi muudatusi.
Nüüd annan lühidalt informatsiooni komisjonile laekunud arvamuste kohta. Põhiseaduskomisjonilt tuli täiendav arvamus strateegilise planeerimise süsteemi regulatsiooni kohta riigieelarve seaduse eelnõu teise lugemise tekstis. Ta tõi oma arvamuses välja vajaduse näha eelnõus ette kõik strateegiliste dokumentide tasandid, mis tagaks tervikliku pildi Riigikogu ja valitsuse rollist strateegilisel planeerimisel. Kõik järgneva tasandi strateegilised dokumendid peaksid lähtuma eelneva tasandi dokumentides sätestatust ning lisaks tuleks eelnõus sätestada poliitika põhialuste heakskiitmine, mis peaks kuuluma Riigikogu pädevusse. Nende väljatöötamine võib jääda Vabariigi Valitsuse ülesandeks. Nagu ma mainisin, need muudatused me eelnõus ka tegime.
Lisaks tuli põhiseaduskomisjonilt kiri eelnõu sätete vastavuse kohta põhiseadusele kohaliku omavalitsuse üksuste põhiseaduslike tagatiste arvestamise aspektist lähtuvalt. Põhiseaduskomisjoni kiri käsitles avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid riigieelarve eelnõu menetluses. Sellest eelnõust põhiseaduskomisjoni arvamuse kohaselt ei selgu, millised on ministri õigused ministeeriumi valitsemisala eelarve kujundamiseks ning avalik-õiguslike juriidiliste isikute eelarvete täitmise kontrollimiseks. Põhiseaduskomisjon teeb ettepaneku, et eelnõu edasisel menetlemisel võiks kaaluda võimalusi, kuidas täpsustada ministri õigusi avalik-õiguslike juriidiliste isikute rahastamise vajaduse üle peetavatel läbirääkimistel ja eelarve täitmise kontrollimisel või kuidas muuta juriidiliste isikute eelarve täitmise korda muul viisil ja selliselt, et eelarveläbirääkimiste käigus oleks tagatud nende konkreetsete rahavajaduste sisuline kaalumine. Need muudatusettepanekud leidsid rahanduskomisjonis heakskiidu.
Ka kultuurikomisjon saatis oma arvamuse, nagu ma enne mainisin. Ta tegi ettepaneku jätta eelnõust välja § 84 punktid 7–12, mis suurendaksid Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosseisu ühe liikme võrra, kelle nimetaks kultuuriminister ja kes peaks eelnõu kohaselt olema kultuurivaldkonna asjatundja. Selle muudatuse me ka tegime.
Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond esitas arvamuse §-de 17 ja 18 põhiseaduspärasuse kohta, mida me olime palunud, ja nende kooskõla kohta Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega. See informatsioon on ära toodud seletuskirjas. Võtan õigus- ja analüüsiosakonna arvamuse kokku lausega, et §-d 17 ja 18 ei riku Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse põhiseaduslikku pädevust, vaid peavad kinni põhiseadusest tulenevatest raamidest.
Nüüd lisainfo komisjonis kõne all olnud teemade kohta. Põhiküsimusi ma muudatusettepanekutest rääkides juba puudutasin. Lisaks oli kõne all valdkondade arengukavade arutelu Riigikogus. Riigieelarve seaduse kohaselt esitab Vabariigi Valitsus enne kinnitamist arengukava Riigikogule arutamiseks. Arengukava arutelu Riigikogus reguleerib Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 156, mis näeb ette protseduuri, kuidas toimub arutelu ja esitatakse Riigikogu seisukohad Vabariigi Valitsusele. Kui Riigikogu soovib oma seisukohti arengukava kohta lisaks juhtivkomisjoni hinnangule ja teiste poliitiliste jõudude esindajate arvamusele kirjalikult fikseerida, on tal see Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 154 kohaselt võimalik, kui ta võtab vastu otsuse ja esitab valitsusele oma ettepaneku.
Komisjonis oli meil juttu ka riigi eelarvestrateegia kululagedest. Riigi eelarvestrateegia esitab Vabariigi Valitsus pärast kinnitamist viivitamata Riigikogule. Praegu seda baasseaduses sätestatud ei ole, see on täiesti uus meede, mis baasseadusesse juurde tuleb. Eelarve kasutamise aruande sisukuse teema oli ka komisjonis kõne all. Riigikogu-poolse järelevalve tagamiseks on Riigikontroll soovitanud riigieelarve seadusega kehtestada täpsed nõuded valitsuse esitatavale tegevusaruandele ja lisada olulised aruande struktuuri puudutavad nõuded seadusesse. Siin toimub koostöö Rahandusministeeriumiga. Nende selgituse kohaselt on riigieelarve täitmise aruande vorm kinnitatud riigi raamatupidamise üldeeskirja lisaga nr 7 "Raamatupidamise aastaaruande vorm" ja riigieelarve täitmise aruande koostamise kohta on olemas ka juhend, mis on avaldatud Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehel.
Lõpuks võttis juhtivkomisjon vastu otsused ja ettepanekud. Rahanduskomisjon teeb ettepaneku võtta eelnõu teise lugemise jätkamiseks täiskogu päevakorda 12. veebruaril ehk täna (see otsus oli konsensuslik). Komisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada (poolt oli 6 ja vastu 4 komisjoni liiget, erapooletuks ei jäänud keegi). Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Sven Sester! Asume küsimuste juurde. Palun, kolleeg Kalev Kotkas!

Tänan, proua eesistuja! Austet ettekandja! Nagu ma juba varem kahe eelnõu menetlemisel olen tähelepanu juhtinud, on see eelnõu kirjutatud mingis kummalises rahandusametnike slängis, mitte eesti keeles. Kuna te komisjonis sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekuid väga tõsiselt ei võta, siis ma palun sul kolmandat korda mulle lahti seletada eelnõu § 5 lõige 2, mis väidab, et eelarveaasta põhitegevuse tulude ja kulude vahe peab olema tasakaalus või ülejäägis. Minu arusaama järgi saavad tasakaalus olla tulud ja kulud, aga tulude ja kulude vahe on üks absoluutväärtus. Millega see asi peab tasakaalus olema? Tasakaal on suhteline mõiste. Palun seleta lahti!

Aitäh! Ma alustan küsimuse esimesest poolest. Te väitsite, et me niikuinii ei võta sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekuid arvesse. Teil on valeinformatsioon, see nii ei ole, pigem on vastupidi. Sotsiaaldemokraate tuleb väga kiita osalemise eest selle eelnõu menetlemise protsessis ja seda ma siit Riigikogu kõnepuldist ka teen. Te olete väga aktiivselt selle eelnõu menetlemise protsessist osa võtnud, olete teinud hulgaliselt muudatusettepanekuid, millest mitmed on sisuliselt, osaliselt või ka täielikult arvestamist leidnud. Nii et teie esimene väide oli oma olemuselt vale. Aga nüüd eelnõu juurde. Te nentisite eelnõu § 5 lõike 2 kohta, et ei saa täpselt aru, mida tähendab tasakaalus ja ülekaalus olemine. Mina jälle saan sellest aru. Kuidas teile seletada, et kaks pluss kaks on neli? Uskuge mind, on neli. Võin teile öelda nii, et kui te võtate tulud ja kulud, siis ühte teisest lahutades saate mingi arvu. Tasakaal tähendab seda, et see arv ei ole negatiivne. Ülejääk tähendab seda, et arv on positiivne. Tasakaal tähendab seda, et tulemus peab olema vähemalt nullis.

Palun, kolleeg Priit Toobal!

Aitäh! Lugupeetud komisjoni esimees! Põhiseaduse § 154 ütleb, et kohalikud omavalitsused on oma tegevuses iseseisvad ja autonoomsed. Ka kohaliku omavalitsuse eelarve koostatakse autonoomselt ja kohalikul omavalitsusel on õigus otsustada, kuidas seda koostada, sh ta otsustab ise laenuvõtmise. Kuidas sa hindad seda, et tegelikult on mitmeks aastaks kehtestatud kohalikele omavalitsustele laenuvõtmise piirang? Minu arvates on see põhiseaduse tuntav riive või on see piirang lausa põhiseadusega vastuolus. Ka tulevane uus baasseadus näeb ette, et rahandusministril on õigus laenuvõtmise piirang kehtestada, kui olukord on keeruline. Kas sina näed siin vastuolu põhiseadusega, põhiseaduse riivet või mitte kumbagi neist?

Aitäh! Ma saan tugineda professionaalide aruteludele. Kohalikud omavalitsused on pöördunud Riigikogu põhiseaduskomisjoni poole, et teada saada, kas teatavates baasseaduse punktides on tegemist põhiseaduse riivega. Põhiseaduskomisjon, kuhu vaieldamatult peaksid kuuluma Riigikogu parimad eksperdid, on öelnud, et riivet ei ole. Selline on vastus teie küsimusele. Mis puudutab seda, kas finantsautonoomiat vähendatakse või kitsendatakse, siis tuletan meelde aega, kui kohalike omavalitsuste raha hakkas käima riigieelarve kaudu. Sisuliselt võttis Rahandusministeerium ehk riigi keskvalitsus endale eelarve menetlusega sellise rolli (ta oli tegelikult varemgi selles rollis), et ta oli selle, kes makse tegi, ja kohaliku omavalitsuse, kes makse sai, vahendaja. Siis räägiti ka sellel teemal, kas tekib võimalus, et riik peab näiteks raha kinni ja finantsautonoomia väheneb selles mõttes, et seda raha kasutada ei saa. Need hirmud põhimõtteliselt siis kaotati. Ma veel kord kinnitan teile teadaoleva informatsiooni baasil, et praegu nenditakse, et ei ole riivet ja ei või öelda, et baasseadus läheb põhiseadusega vastuollu.

Palun, kolleeg Kalev Kotkas, teine küsimus!

Tänan, proua eesistuja! Austet ettekandja! Ma palun, et sa võtaksid lahti eelnõu § 5 lõike 2! Räägime siis stiilis "kaks pluss kaks on neli", nagu sa pakkusid. Minu arusaama järgi on eelarve tasakaalus siis, kui tulud on näiteks kümme ühikut ja kulud on kümme ühikut. Kui tulud on kümme ühikut ja kulud on kaheksa ühikut, siis tulem on kaks ühikut. Ma küsingi, millega need kaks ühikut siis tasakaalus saavad olla.

Aitäh teile! Kui tulud on kümme ühikut ja kulud on kaheksa ühikut, siis on tulem kaks ühikut, järelikult on tegemist ülejäägis oleva eelarvega. Ma ei oskagi rohkem öelda. Ma püüdsin teile oma sõnadega selgitada, kuidas mina saan aru mõistetest "tasakaal" ja "ülejääk". Ma võin veel korra rääkida. Tasakaalus eelarve puhul, ma saan nii aru, on tulud ja kulud tasakaalus. Ülejäägi puhul, ma saan nii aru, ületavad tulud kulusid. Kui te leiate, et üks või teine nendest mõistetest ei tähenda seda, mida ma ütlesin, või koguni leiate, et tegelikult ei peaks olema seaduses selliselt reguleeritud, eelarve võiks olla näiteks puudujäägis või võiks kõne alla tulla mingi kolmas variant, siis on teil olnud võimalik teha muudatusettepanekuid. Mina aga tõesti leian, et siin ei ole probleemi.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Aitäh! Lugupeetud komisjoni esimees! Mind huvitab, kas ei peaks kuidagi fikseerima, kui suur võib olla Vabariigi Valitsuse reservfond. Reservfondist võib Vabariigi Valitsus teha peaaegu kõiki kulutusi: investeeringuid, finantseerimistehinguid jms. Sisuliselt tekitatakse paralleeleelarve, mida Riigikogu ei kontrolli. Kas ei peaks kuidagi fikseerima, kui suur reservfond võib olla?

Aitäh! See on arutelu teema. Meil on mitmeid reserve: valitsuse reserv, riigireserv jm. Kas nende suurus fikseerida, see on arutelu teema. Kui te minu arvamust küsite, siis mina lage ei seaks. Tuletagem meelde aastaid, kui me olime sügavas kriisis ja riigireserv aitas meid. Kui me oleksime olnud fikseerinud mingi lae ja see lagi oleks kätte jõudnud, siis oleksid meil olnud kindlasti suuremad probleemid. See on poliitilise tahte küsimus. Valitsev koalitsioon on öelnud, et kui peaks tekkima olukord, kus tulud ületavad kulusid, siis lisaeelarvet ei tehta, vaid raha suunatakse reservi. Võib aga muidugi teha lisaeelarve ja ülelaekunud raha ära kulutada. Kui te küsite minu isiklikku arvamust, siis mina arvan, et mingit lage ei peaks sätestama.

Palun, kolleeg Aivar Sõerd!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Riigieelarve seadus toob sisse uue mõiste – struktuurne eelarvetasakaal. See tasakaal, eriti majanduse tsüklilise komponendi arvutamine, aga põhineb hinnangutel. Struktuurse tasakaalu nõudega peab arvestama ka Riigikogu, kui ta teeb parandusi valitsuse esitatud eelarve eelnõus. Kuidas ikkagi see regulatsioon rakendub näiteks olukorras, kus Riigikogu hindab, et tegemist on ühekordse, erakorralise kuluga, mida võib katta ühekordse tuluga, aga valitsusel või Rahandusministeeriumil on teistsugune hinnang? Millest me lähtume sellises olukorras, kus Riigikogu hinnang struktuursetele arvestustele erineb valitsuse omast?

Aitäh! See teema oli, hea küsija, nagu sa tead, meil mitmel koosolekul kõne all. Seda ei arutanud mitte ainult poliitikud omavahel, nendel aruteludel osalesid ka Rahandusministeeriumi ametnikud. Meil oli kõne all kaks teemat. Esiteks see, mille kohta sa küsisid, teiseks see, millise tegeliku struktuurse positsiooni me peaksime aluseks võtma. Ka see küsimus oli kõne all, kuna struktuursed positsioonid, mida on pakkunud riik ehk Rahandusministeerium ja mis on tulnud Euroopast, on viimase aasta kohta erinevad. Me reguleerisime selle ära ja panime ka baasseadusesse kirja, et sellisel juhul võetakse alati aluseks riigi rahandusprognoos. Teiseks küsisid sa, kuidas saab muudatusettepaneku tegija arvestada, kas tegemist on struktuurset tasakaalu muutva positsiooniga või mitte. Nendest aruteludest, mis rahanduskomisjonis toimusid, jäi mulle küll mulje, et rahanduskomisjoni liikmete finantskirjaoskus peaks olema selline, mis võimaldab aru saada, kas tegemist on struktuurset tasakaalu muutva ettepanekuga. Kindlasti, kui tekib olukord, et me mingil põhjusel täpselt ei saa aru, kas see ettepanek võib tasakaalu rikkuda või mitte, siis me saame seda küsida. Ma arvan, et see ei ole häbiasi.

Palun, kolleeg Priit Toobal, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt kommentaar minu eelmise küsimuse vastusele. Vähemalt kohaliku omavalitsuse finantsautonoomia küsimuses jäin mina põhiseaduskomisjonis komisjoni seisukohaga võrreldes eriarvamusele. Aga minu teine küsimus puudutab avalik-õiguslikke isikuid, konkreetsemalt Eesti Rahvusringhäälingu eelarve kujunemist, kuna ma ringhäälingu nõukogu liikmena tunnen muret rahvusringhäälingu hea käekäigu pärast. Siin on väga palju olnud juttu ringhäälingu nõukogu ja eelarve teemal. Palun aita mind järje peale! Kui see eelnõu saab seaduseks, siis kuidas Eesti Rahvusringhäälingu eelarve läbirääkimised tulevikus toimuma hakkavad?

Aitäh! Nagu te teate ja nagu ma ka siit kõnepuldist olen öelnud, on üks lähenemine, mis oli lisaklauslina sätestatud, ehk võimalik lisaliige, nüüd eelnõust välja võetud. Baasseaduses on eelarve menetlemise protsessi toodud sisse üks oluline nüanss. See puudutab valdkonna eest vastutavat ministrit, teie näite puhul kultuuriministrit. Kui varem oli tal võimalus teha eelarve täitmise n-ö järelkontrolli, siis nüüd tekib tal võimalus hinnata eelarvet juba eelnevalt. Enne talle seda õigust otseselt seaduses antud ei olnud, mis tekitaski huvitava võimuvaakumi või menetlusvaakumi. Nüüd tuuakse sisse hindamiskriteerium ehk valdkonnaministril on võimalik eelarvet hinnata. Protsess peaks olema selline, et juhatus valmistab eelarve ette ja kaitseb seda nõukogus (praegusel juhul rahvusringhäälingu nõukogus). Nõukogu omakorda suhtleb valdkonnaministriga konsultatsiooni tasandil ja lõpuks kaitseb minister seda eelarvet Vabariigi Valitsuses. Selline peaks olema struktuur selle arusaama järgi, mis on leidnud kinnitust baasseaduses. Ma loodan, et ma ei eksi.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm, teine küsimus!

Lugupeetud komisjoni esimees! Kas eelnõu tagab, et tulevikus ei planeerita riigieelarvesse tulusid, mis pole saanud seaduse jõudu, nagu on juhtunud näiteks selle aasta eelarvega?

Aitäh teile! Ka see teema oli mitmel rahanduskomisjoni koosolekul aktuaalne. Praeguse baasseaduse sõnastus ei reguleeri riigieelarve kontekstis seda, mis hetkel võiksid võimalikud maksuseaduste eelnõud Riigikogu menetlusse tulla. Me fikseerisime olukorra, laual oli mitmeid variante. Me fikseerisime, et riigieelarve seaduse eelnõu peab üleandmise hetkel vastama nendele seadustele, mis on selleks päevaks vastu võetud, ja nendele seaduseelnõudele, mis on selleks päevaks menetlusse antud. Peale riigieelarve seaduse eelnõu menetlusse andmist ei ole võimalik enam anda menetlusse ühtegi eelnõu, millega muudetakse riigieelarve võimalikke tulusid ja kulusid. Vabariigi Valitsuselt ei võeta võimalust anda ka peale septembri lõppu menetlusse maksumuudatusi ettenägevaid eelnõusid, aga ta ei saa nende muudatustega arvestada juba arutatavas riigieelarves.

Palun, kolleeg Neeme Suur!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Mina ja kolleeg Rannar Vassiljev tegime ettepaneku, et kohalike omavalitsuste toetusfond oleks riigieelarves koondatud ühele reale, selleks et oleks võimalik selle suurust jälgida ja riigi eelarvestrateegiat rakendada. See ettepanek ei läinud läbi. Selle tagajärjel on nüüd niimoodi, et toetusfond jaguneb eri eelarveridade vahel ja seda ei ole võimalik ühe arvuna jälgida. Mis argumentidega see ettepanek tagasi lükati? Kas komisjon tõesti arvas, et riigieelarve parem loetavus on kuidagi kahjulik?

Ma tõin oma ettekandes välja, mis olid ühe või teise muudatusettepaneku arvestamata jätmise põhjused. Teie ettepanekul oli üks huvitav nüanss, mida te võib-olla ise ei tea, kuna te sel hetkel, kui teie muudatusettepanekuid komisjonis hääletati, ei olnud kohal. See oli väga huvitav muudatusettepanek. Te olite andnud seaduses võimaluse teha kas nii- või naapidi – ju see oli jäänud apsakana sisse – ja kuna te ise ka täpselt ei teadnud, kumba pidi võiks teha, siis te panite sinna kaldkriipsu vahele. Selles mõttes oli seda ettepanekut väga huvitav menetleda. Me ei saanud seda arvestada, kuna seadusandjal ei ole võimalik anda ühiskonnale signaali, et tehke kas nii- või teistpidi.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua eesistuja! Austatud rahanduskomisjoni esimees! Ma jätkan Priit Toobali esitatud küsimust. Riigieelarve baasseaduses on ette nähtud, et eelarveläbirääkimisi Rahandusministeeriumiga peab minister, aga Eesti Rahvusringhäälingu seadus ütleb, et eelarveläbirääkimisi peab nõukogu. Kumb siis on ülimuslik või kummast variandist peaks lähtuma?

Baasseaduses on eraldi punkt selle kohta, et ministriga peab eelarveläbirääkimisi nõukogu ja minister peab eelarveläbirääkimisi juba Vabariigi Valitsuses.

Palun, kolleeg Neeme Suur, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Te tõite välja muudatusettepaneku esitajate põhimõttelise vea, et me oleme jätnud ettepanekusse murrujoonega eraldatuna kaks sõna – "terviklikuna/ühtsena" – ega ole nende vahel ise valikut teinud, vaid oleme mõelnud, et äkki komisjon valib parema sõna välja. Need on tegelikult kaks sünonüümi. Kas see ongi sisuline puudus, millele te just äsja siin vihjasite, mille pärast see ettepanek toetust ei leidnud?

Aitäh! Mitte ainult rahanduskomisjon, vaid ka kõik muud komisjonid saavad võtta aluseks ainult selle muudatusettepaneku teksti, mis on esitatud. Me ei saa meelevaldselt muudatusettepanekust mingeid sõnu välja võtta. Rahanduskomisjon võib alati teha oma ettepanekuid, aga me ei saa öelda, et võtame ühe sõna välja ja kiidame teie muudatusettepaneku heaks. Me saame hääletada ikka ainult seda, mida teie olete meile laua peale pannud. Rahanduskomisjon võib muidugi teha täiendavaid muudatusettepanekuid oma nime all, võttes aluseks mingid teie tekstid. Ma tahan teid kiita, sest, nagu ma ka varem ütlesin, väga mitmed muudatusettepanekud tulid sotsiaaldemokraatidelt ja väga mitmed neist leidsid sisulist või osalist toetust. Suur tänu ka meie korüfeele Eiki Nestorile, kes pakkus komisjonis nauditavat debatti! Eelnõu menetluse käigus sai baasseadus palju täpsemaks. Aitäh teile!

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Sven Sester! Kas kolleegid soovivad läbirääkimisi pidada? Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma palun ka lisaaega!

Kaheksa minutit.

Kõigepealt aitäh kolleeg Sesterile heade sõnade eest, aga ka selle eest, et komisjonis toimus selle eelnõu tõsine arutelu! Valitsuse esialgne plaan oli see niimoodi vurriga siit läbi lasta, aga komisjon sai aru, et nii seda asja teha ei tohi. Tõesti, meie arutelud on olnud sisulisemad, me ei ole suutnud niivõrd palju tähelepanu pöörata sõnastusele. Seetõttu on siin eelnõus ka need kohad, millele kolleeg Kotkas tähelepanu juhtis. Vaadake, ma olen nii vana inimene, et ma mäletan, et kui 1960. aastate lõpul tekkis psühhedeelne rokkmuusika ja underground, siis ansamblid püüdsid leida endale hästi absurdse nime, et tähelepanu saada. Nüüd on see stiil uuesti moes. Selle eelnõu tekstist võiks pakkuda sellist absurdset ansamblinime nagu Tasakaalus Vahe. Sellist asja on keeruline ette kujutada, aga rokkbändile sobib see nimi hästi.
Kui nüüd eelnõu juurde minna, siis seal on hulk kohti, mis ei ole nii olulised, aga on väga sisulised. Toon paar näidet. Näiteks, kui stabiliseerimisreserv loodi, siis selle põhiülesanne oli rahastada pikaajalisi, ühiskonnale kasu toovaid projekte. Juurde lisati, et seda raha võib kasutada ka majanduskriisi korral. Nüüd jääb pikaajaliste projektide rahastamise võimalus üldse siit välja ja ma arvan, et see on viga. Kas me seda võimalust kasutame või mitte, see on üks asi. Aga seadus peaks selle võimaluse andma. Või teine näide, kus eelnõu sõnastus ei ole mitte kõige parem. Kui eelarveaasta jooksul selgub, et eelarve prognoos ei vasta tegelikkusele ja olukord on halvem, siis meie ettepaneku alusel peaks valitsus otsustama, kas tehakse midagi või ei tehta, kuna eelarve on valitsuse dokument. Selle sõnastuse järgi siin informeerib rahandusminister valitsust ja vajaduse korral teeb ettepaneku midagi teha. Mõni rahandusminister võib leida, et see ei ole vajalik. Tegelikult peaks olema siiski valitsuse otsustada, kas midagi teha.
Need on selle eelnõu nüansid, aga nüüd ma räägin südamelt ära kõige tähtsama. Eelmisel korral, kui siin toimus teine lugemine, püüdsin ma Riigikogu veenda selles, et pikaajaliste arengukavade seis on nigel ja ka selle eelnõuga ei ole midagi paremaks muudetud. Oluline on seaduseelnõu muuta nii, et valdkondade arengukavad ning ka ministeeriumide arengukavad ja programmid oleksid elavad dokumendid. Praegu on eelnõusse tulnud sisse ainult üks muudatus, mille suutis komisjonile edukalt selgeks teha Riigikontroll. Nüüd on arengukavadele lisandunud poliitika põhisuunad, mille võtab vastu Riigikogu. Tõesti, poliitika põhisuundade algatamise õigus on jäänud ka Riigikogule, aga iseenesest ei erine nende menetlemise kord palju sellest, kuidas neid pikaajalisi dokumente praegu arutatakse. Ühte me arutasime ka täna. Riigikogu saab arutada, vaielda ja noogutada, aga parandada mitte midagi ei saa. See on põhimõtteliselt vale lähenemine. Meie ettepanekute sisu on lühidalt öeldes järgmine. Kui seda nõuab seadus või kui nii otsustab valitsus, siis kuuluvad valdkondade arengukavad kinnitamisele Riigikogus, kusjuures sellisel moel, et esitatakse otsuse eelnõu, komisjon arutab seda ja toimub otsuse eelnõu esimene lugemine suures saalis ning hiljem on valitsusel menetluse ajal õigus arengukava muuta. Komisjon saab arengukava parandada tegelikult koostöös valitsusega ja teisel lugemisel kiidab Riigikogu selle dokumendi heaks. Kõigi nende arengukavade kohustuslik osa on finantsplaan. Igal aastal esitatakse aruanne Riigikogule ja ka muudetakse seni tehtud kavu, kui seda peetakse vajalikuks. Seda teeb kas valitsus ise või tehakse seda Riigikogus aruandmise käigus. Ainult nii saame nendest dokumentidest töötavad dokumendid. Pikaajaliste kavade tegemine on mõistlik ja õige, aga mitte sellisel kujul, et me teeme näo, nagu need oleksid olemas, Riigikogu arutab ilusaid arengukavasid, mille väljatöötamiseks on kulutatud palju aega ja raha, sinna on kirja pandud palju mõtteid, need inimesed, kes neid koostasid, on ise kindlasti rahul, minister on rahul ja ka tema avalike suhete osakond on rahul, sest nad said teha ühe pressikonverentsi või paar huvitavat uudist. Ja ongi kõik. Kui pressikonverentsid on läbi, siis jäävad need arengukavad kuskile riiulisse ja paari aasta pärast ei mäleta enam keegi, et sellised üldse olemas on.
Mul on natukene ka kahju. Sõiduautode sisendkäibemaksu mahaarvamine ajas ühiskonna pöördesse. See on küll ka tähtis küsimus, aga see eelnõu, mis on selle Riigikogu koosseisu minu arvates siiamaani kõige tähtsam dokument, mida me üldse oleme arutanud, ei ole äratanud avalikkuses mingit huvi. Seda hoolimata sellest, et see seadus käsitleb seda, kuidas sellised sõiduautode sisendkäibemaksu mahaarvamisega tegelevad seaduseelnõud sündida saavad või ei saa ja kas neid saab üldse selliselt koostada. Ju ta siis on, ma ei tea, liiga keeruline.
Lõpuks tahan ühineda kolleeg Aivar Sõerdiga. Me oleme püüdnud komisjonis struktuurse ja nominaalse tasakaalu teemat tõstatada. Ma kardan, et selle seaduse sellisel kujul vastuvõtmise korral hakatakse vaidlema põhiliselt selle üle, kas struktuurse tasakaalu nõuded on täidetud või mitte, aga mitte eelarve enda üle. Selleks et seadus saaks veelgi paremaks, austatud juhatus, teeb meie fraktsioon ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, peale muudatusettepanekute hääletamist loomulikult, siis, kui see kodukorra järgi võimalik on.

Suur tänu! Palun, kolleeg Aivar Sõerd!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Minu ettepanek on küll selle eelnõu menetlemist mitte katkestada ja see seadusena vastu võtta, sest tegemist on ikkagi päris tähtsa asjaga.
Euroopa Liit on kriisist väljudes rakendanud senisest tuntavalt rangemaid eelarvereegleid ja tegevuskavu, et tagada majanduse usaldusväärsus ja jätkusuutlikkus. Sellega koos on vaja suurendada ka euroala stabiilsust ja muuta teda tugevamaks. Nüüd on Euroopa Liidul olemas need regulatsioonid, millega tagatakse euroala riikide eelarvete koordineerimine. See on väga tähtis etapp usaldusväärsema rahanduse suunas liikumisel, mis aitab ära hoida tulevasi kriise.
Ilmselgelt on liikmesriikide prioriteet praegu kokkulepitud regulatsioone riigisisestes seadustes rakendada. Ma rõhutan, et meil on sellega päris kiireks läinud. Põhiline aspekt, millele siin tuleks tähelepanu pöörata, on see, et me võtame riigisisesesse õigusesse üle kokkulepitud eelarve tasakaalu ja automaatse korrigeerimismehhanismi reegli, mis on paljudel liikmesriikidel juba oma seadustesse lisatud. Põhimõte, et me kehtestame seadusega nõude koostada riigieelarve selliselt, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon oleks vähemalt tasakaalus, on tähtis meile riigisiseselt, aga ka Euroopa Liidu kui terviku konteksti arvestades. Muidugi on väga tähtis, et kui liikmesriik tasakaalureeglist märkimisväärselt kõrvale kaldub (ka meie puhul kehtib see põhimõte edaspidi, kui me selle seaduse vastu võtame), tuleb võtta eelarvepositsiooni parandavaid meetmeid, kuni struktuurne eelarve tasakaal on saavutatud.
Uudne on struktuurse tasakaalu põhimõtte rakendamine praktikas. Ma küsisin selle kohta komisjoni esimehelt. Tegemist on uue mõistega. Ma arvan, et Riigikogul on kaunis keeruline struktuurse tasakaalu hindamise metoodikat mõista ja sellest aru saada. Ühekordsetest meetmetest saame päris hästi aru. Näiteks see, kas dividend, mille me võtame riigile kuuluvast äriühingust, on tavapärane või tavapärasest suurem, on igaühele mõistetav. Aga see, kuidas arvutada majandustsükli mõju ...
Kolm minutit, palun!

Kolm minutit.

... on päris keeruline, ma võin teile öelda. Pealegi võivad hinnangud päris suuresti erineda. Ma palusin Euroopa Komisjonilt põhjendusi, miks nad hindasid näiteks tänavust eelarvepositsiooni tervelt 0,7 protsendipunkti võrra teistmoodi kui Rahandusministeerium. Tõesti, komisjon hindas erinevalt majandustsükli mõju, aga ta hindas erinevalt ka ühekordsete meetmete mõju. Kui näiteks Rahandusministeeriumi hinnangul on Eesti SKT sel aastal allpool potentsiaalset taset, siis komisjoni hinnangul on see ülalpool potentsiaalset taset. See tähendab põhimõttelist hinnangute erinevust. Sellepärast juhtisin ma ka oma küsimuses tähelepanu sellele, et kui me hakkame seda põhimõtet praktikas rakendama, eriti parandusettepanekuid esitades, siis võivad erinevad hinnangud tekitada probleeme. Minu arusaam on see, et Euroopa reeglitesse tervikuna tuuakse struktuurse tasakaalu kõrval sisse ka nominaalse tasakaalu mõiste. Objektiivsuse huvides ei näe ma küll võimalust, et nominaalse tasakaalu põhimõtet ei arvestata. See on ilmselt ikkagi vajalik, selleks et liikmesriikide eelarvetele objektiivset hinnangut anda.
Aga muidugi teen ma ettepaneku seda eelnõu toetada. Meil on sellega tõesti päris kiire. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Aivar Sõerd! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised ja läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Nagu öeldud, on eelnõu kohta tehtud 67 muudatusettepanekut. Vaatame need läbi. Esimene ettepanek on juhtivkomisjonilt, teine on juhtivkomisjonilt, kolmas on juhtivkomisjonilt, st need kõik on täielikult arvestatud. Neljas ettepanek on juhtivkomisjonilt. Viienda ettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Kuues ettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Seitsmenda ettepaneku on esitanud juhtiv..., sotsiaalkomisjon, ... erakond, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Ma ei saanud küll aru, kes selle ettepaneku esitas, aga palun seda ikkagi hääletada!

Ma parandasin, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, mul läks keel natukene sõlme. See on seitsmes muudatusettepanek. Läheme hääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mida juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 20 Riigikogu liiget ja vastu 36, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Palun! Kolleegid, kas me võime hääletada? Tundub, et keegi vastu ei ole.
Head kolleegid, panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 19 ja vastu 36 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Üheksanda muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Hea meelega. Panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on otsustanud, et see ettepanek tuleks jätta arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 19 ja vastu 35 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
10. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 11. muudatusettepaneku on esitanud kolleeg Andres Herkel, juhtivkomisjon on seda ettepanekut sisuliselt arvestanud. 12. muudatusettepaneku on samuti esitanud kolleeg Andres Herkel, juhtivkomisjon on seda ettepanekut sisuliselt arvestanud. 13. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda muudatusettepanekut arvestanud. 14. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. 15. muudatusettepanek on kolleeg Andres Herkelilt, juhtivkomisjon on seda ettepanekut osaliselt arvestanud. 16. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 16. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mida juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 20 ja vastu 35 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 17 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Palun! Kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 17, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 19 ja vastu 35 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 18 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Palun! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 18, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 19 ja vastu 35 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 19 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Palun! Nii! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 19, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 18 ja vastu 34 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 20 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Muudatusettepanek nr 21 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Muudatusettepanek nr 22 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Muudatusettepanek nr 23 on juhtivkomisjonilt, st on täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 24 on juhtivkomisjonilt, täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 25 on juhtivkomisjonilt, täielikult arvestatud. Muudatusettepaneku nr 26 on esitanud kolleegid Neeme Suur ja Rannar Vassiljev, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Muudatusettepanek nr 27 on juhtivkomisjonilt, täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 28 on juhtivkomisjonilt, täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 29 on juhtivkomisjonilt, täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 30 on juhtivkomisjonilt, täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 31 on täielikult arvestatud, juhtivkomisjon on selle esitanud. Muudatusettepaneku nr 32 on esitanud juhtivkomisjon, täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 33 on juhtivkomisjonilt, täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 34 on kolleegidelt Neeme Suurelt ja Rannar Vassiljevilt, on jäetud arvestamata. Muudatusettepanek nr 35 on juhtivkomisjonilt, täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 36 on juhtivkomisjonilt, täielikult arvestatud. Muudatusettepaneku nr 37 on esitanud juhtivkomisjon, täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 38 on juhtivkomisjonilt, täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 39 on juhtivkomisjonilt, täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 40 on juhtivkomisjonilt, täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 41 on juhtivkomisjonilt, täielikult arvestatud. Muudatusettepaneku nr 42 on esitanud kolleegid Neeme Suur ja Rannar Vassiljev, juhtivkomisjon on seda ettepanekut täielikult arvestanud. Muudatusettepaneku nr 43 on esitanud juhtivkomisjon, täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 44 on juhtivkomisjonilt, täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 45 on juhtivkomisjonilt, täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 46 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, see ettepanek on sisuliselt arvestatud. Muudatusettepanek nr 47 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, see ettepanek on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Palun seda ettepanekut hääletada!

Palun! Hea Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 47, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mida juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 19 ja vastu 34 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 48 on esitanud juhtivkomisjon, täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 49 on juhtivkomisjonilt. Muudatusettepaneku nr 50 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, see ettepanek on jäetud arvestamata. Muudatusettepaneku nr 51 on esitanud juhtivkomisjon. Muudatusettepaneku nr 52 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on seda ettepanekut osaliselt arvestanud. Muudatusettepaneku nr 53 on esitanud kolleeg Andres Herkel, juhtivkomisjon on seda ettepanekut täielikult arvestanud. Muudatusettepanek nr 54 on juhtivkomisjonilt, täielikult arvestatud. Muudatusettepaneku nr 55 on esitanud juhtivkomisjon, täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 56 on juhtivkomisjonilt, täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 57 on juhtivkomisjonilt, täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 58 on juhtivkomisjonilt, täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 59 on juhtivkomisjonilt, täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 60 on juhtivkomisjonilt, täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 61 on juhtivkomisjonilt, täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 62 on juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 63 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, see ettepanek on arvestamata jäetud. Muudatusettepanek nr 64 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, see ettepanek on arvestamata jäetud. Muudatusettepanek nr 65 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, see ettepanek on arvestamata jäetud. Muudatusettepanek nr 66 on juhtivkomisjonilt, täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 67 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, see ettepanek on arvestamata jäetud.
Head kolleegid, me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on saatnud meile toreda palve. Nad teevad ettepaneku eelnõu 513 teine lugemine katkestada. Meil tuleb see ettepanek läbi hääletada.
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 513 teine lugemine katkestada. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 19 ja vastu 34 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Seaduseelnõu 513 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud raudteeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 482 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnepulti majanduskomisjoni liikme Lembit Kaljuvee!

Proua esimees! Head kolleegid! Ma räägin nüüd seaduseelnõust 482, sellest, mis selle eelnõu esimese ja teise lugemise vahel komisjonis toimus. Nagu me mäletame, algatas Vabariigi Valitsus selle eelnõu m.a 16. septembril. Esimene lugemine toimus 22. oktoobril. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 6. novembril ja ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud. Koostöös eelnõu algatajate esindajatega valmistati ette kokku 33 ettepanekut eelnõu teksti muutmiseks. Teiseks lugemiseks esitatud tekst on ka keeletoimetatud. 6. novembril m.a ja 30. jaanuaril s.a pöördusid komisjoni poole ettepanekute ning märkustega advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous ja Edelaraudtee Infrastruktuuri AS. Majanduskomisjoni töörühmas kohtuti eelnõu muudatusettepanekute ettevalmistamise käigus mitmel korral eelnõu algataja esindajatega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ning Tehnilise Järelevalve Ameti spetsialistidega. Majanduskomisjon külastas Eesti suurimat raudteeinfrastruktuuri ettevõtjat AS Eesti Raudtee. Mina juhtivkomisjoni esindajana kohtusin mitme suurema raudteeveo valdkonna ettevõtja esindajaga, nende hulgas oli infrastruktuuriettevõtete, veofirmade ja ka kaubafirmade juhte ja omanikke.
Majanduskomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele saatmist kahel korral. Esimest korda 23. jaanuaril, kui vaadati läbi 32 muudatusettepanekut, millest valdav osa oli tehnilise ja korrastava sisuga. Ma ei hakka neid ükshaaval lahkama. Ma olen raudteega päris palju kokku puutunud, aga pean ütlema, et ma ei saakski neid nii väga lihtsalt seletada, sest siin on niisuguseid juriidilisi termineid, mis valmistavad mulle teatud hetkedel raskusi. Vaadates, kui palju inimesi on saalis ja kui paljud nendest raudteeasjadega kursis on, tundub mulle, et ei ole mõtet meie aega raisata. Kõik need ettepanekud on kirjas ning ka nende arutelu ja järeldused on paberi peal olemas. Selle on meie nõunikud siin välja toonud, aga selle paberipaki siin koos läbivaatamine ei anna minu arvates midagi sellele eelnõule juurde.
Komisjoni istungil, kui me neid ettepanekuid läbi vaatasime, olid kohal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi spetsialistid. Lisaks sellele käsitles komisjon advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous vanempartneri vandeadvokaat Jüri Raidla kirjas sisalduvaid ettepanekuid. Seda tehti nii töörühmas kui ka komisjoni istungil. Advokaat vahendas oma kliendi ettepanekuid raudteeseaduse mõne sätte muutmise kohta, mis võimaldanuks vedajatele parema juurdepääsu raudteeveole üle Eesti-Vene piiri. Samuti nägid need ettepanekud ette nõuete leevendamist kolmandate riikide vedurimootorite lubamisel Eesti territooriumile. Ma rääkisin, et need muudatusettepanekud, mida me esimese ja teise lugemise vahel vaatasime, olid tehnilise ja korrastava sisuga. Need ettepanekud, mis tulid väljastpoolt Riigikogu, võiks aga põhimõtteliselt jagada kaheks või isegi kaheks ja pooleks. Esiteks, Jüri Raidla ettepanek piiri, just Vene piiri ületamise kohta. Teiseks, ettepanek leevendada Eesti territooriumil vedurimootorite tehnilisi nõudeid. Ma rääkisin aga kahest ja poolest. Nimelt, eelmisel nädalal tegi Edelaraudtee ettepaneku, mis sisuliselt puudutas raudtee infrastruktuuri kasutamise hinna määramist. Praegu määrab selle hinna Tehnilise Järelevalve Amet. Edelaraudtee ettepanek oli, et Tehnilise Järelevalve Amet seda ei teeks. Komisjon arutas ettepanekut nii töörühmas kui ka oma istungil. Meie jäime seisukohtade juurde, mida selle eelnõu piiris on pakkunud algataja ja komisjon ise.
Me kuulasime ära Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajate seisukohad. Ka nemad olid seda meelt, et nende muudatustega selle eelnõu raamides kaasa minna ei saa. Aga samal ajal olime kõik arvamusel, et järgmine kord, kui raudteeseadust arutatakse, tuleme ilmselt nende sisuliste asjade juurde tagasi.
Juhtivkomisjon otsustas teha ettepaneku teine lugemine lõpetada. Ettepanek hääletati läbi ja kõik olid konsensuslikult selle poolt. Teine ettepanek oli saata eelnõu siis, kui teine lugemine lõpetatakse, kolmandale lugemisele, 13. veebruaril. Ka see otsus tehti konsensuse alusel. Kolmas otsus oli teha ettepanek panna eelnõu lõpphääletusele. See oli samuti konsensuslik otsus. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Lembit Kaljuvee! Küsimus on kolleeg Ester Tuiksool!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud kolleeg, komisjoni ettekandja! Kas te selle eelnõu arutelu käigus arutasite ka toetusõigusliku maa teemat? Kui raudtee tarvis ostetakse maad ja see maa on toetusõiguslik põllumajandusmaa, mis siis sellest saab ja kas selle kohta andis arvamuse ka Põllumajandusministeerium?

Aitäh, hea küsija! Kahjuks pean tõdema, et me seda teemat komisjonis ei arutanud. Ma ei julge praegu seda juriidiliselt siit puldist kommenteerida.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Seoses Rail Balticu projekti arendamisega kehtestatakse kitsam raudteekaitsevöönd: 50 meetri asemel on see 30 meetrit. Millest see tuleneb? Kas sellest, et riik peaks nende maade eest tulevikus vähem raha välja käima?

Esimesel lugemisel oli sellel teemal siin saalis juttu. Aga meeldetuletuseks ütlen, et need arvud tulenevad Euroopa raudtee tehnilistest nõuetest. See ei ole seotud sellega, et me tahaksime kuskil hakata kokku hoidma ja nägime ilusa Rail Balticu puhul head võimalust.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Lembit Kaljuvee! Kas kolleegid soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. On esitatud 33 muudatusettepanekut. Hakkame otsast peale. Esimese, teise, kolmanda, neljanda ja viienda ettepaneku on esitanud majanduskomisjon, neid ettepanekuid on täielikult arvestatud. Kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas ja kümnes ettepanek on majanduskomisjonilt ja täielikult arvestatud. 11., 12., 13. ja 14. ettepanek on majanduskomisjonilt ja täielikult arvestatud. 15., 16., 17., 18., 19., 20. ja 21. ettepanek on majanduskomisjonilt ja täielikult arvestatud. 22., 23., 24., 25. ja 26. ettepanek on majanduskomisjonilt ja täielikult arvestatud. 27., 28., 29., 30. ja 31. ettepanek on majanduskomisjonilt ja täielikult arvestatud. 32. ja 33. ettepanek on majanduskomisjonilt ja täielikult arvestatud. Lugupeetud kolleegid, me vaatasime läbi kõik muudatusettepanekud.
Seaduseelnõu 482 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 557 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnepulti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Valitsus esitab elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõu algatamise põhjus on see, et Euroopa Komisjon algatas eelmise aasta aprillis kohtuvaidluse Eesti Vabariigi vastu. Komisjon on palunud kohtul tuvastada, kas Eesti Vabariik on täies mahus üle võtnud elektriturudirektiivist tulenevad sätted. Eesti Vabariik Euroopa Komisjoni seisukohtadega ei nõustu, kuid praktilistest kaalutlustest lähtuvalt ja selguse huvides oleme koostanud selle seaduseelnõu, et täpsustada elektrituruseaduse sõnastust, et langeksid ära kõikvõimalikud vaidlused ja kahtlused, kas see direktiiv on Eestis üle võetud või mitte. Lisaks oleme eelnõusse lisanud sätted, mis puudutavad Euroopa Liidu otsekohalduvat määrust energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta ning komisjoni teavitamist energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektidest. Kuna kõik need muudatused on tehnilist või juriidilist laadi, st neil ei ole otsest praktilist mõju elektrituru toimimisele, siis ma ei hakka aja kokkuhoiu mõttes seletuskirja ette lugema. See on kõigile huvilistele kättesaadav ja eeldan, et Riigikogu liikmed on sellega tutvunud.
Mis puudutab eelnõuga seotud kulutusi, siis me oleme kavandanud Konkurentsiametile 70 000 eurot lisaülesannete täitmiseks. See puudutab registri loomist andmete edastamiseks Euroopa Komisjonile tulenevalt infrastruktuuri investeerimisprojektidest. Samas tuleb märkida, et nimetatud registri loomiseks vajalikud alusandmed on Euroopa Komisjonil kehtestamata. Me arvame, et need kehtestatakse selle aasta lõpuks, siis on võimalik täpsemalt hinnata Konkurentsiameti ülesannete mahtu.
Eelnõu on planeeritud seadusena jõustuma üldises korras. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks kõnepulti majanduskomisjoni liikme Toomas Tõniste!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu 27. jaanuaril. Komisjoni istungile olid kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning ministeeriumi energeetika osakonna ekspert Viive Šavel ja õigusosakonna peaspetsialist Hindrek Allvee. Nad esitasid ülevaate eelnõu eesmärkidest ja sisust ning vastasid küsimustele. Arutelu ajal tõstatus ühe teemana jaotusvõrgu ettevõtja eraldamine tootjast. Saime teada, et Euroopa elektri siseturu toimimise põhimõtetes otseselt kõigi jaotusvõrgu ettevõtjate eraldamise nõuet ei ole. Seega on see, kas kõik jaotusvõrgu ettevõtjad peaksid olema omandiliselt tootjatest ja müüjatest eraldatud, riigisisene küsimus. Direktiiv nõuab jaotusvõrgu ettevõtja juriidilist eraldamist tootmisest ja müügist, kui tal on üle 100 000 kliendi. Jaotusvõrgu ettevõtja omandilise eraldamise nõuet pole ning juriidiline eraldamine on piisav. Komisjon otsustas saata eelnõu täiskogu päevakorda 12. veebruariks. Meie ettepanek on esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 27. veebruar kell 17. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Toomas Tõniste! Ka teile ei ole küsimusi. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 557 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 27. veebruari kell 17.
Eelnõu 557 esimene lugemine on lõpetatud.

Meie viimane päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu 556 esimene lugemine. Ettekandeks palun veel kord kõnepulti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Austatud Riigikogu juhataja! Austatud arvukas kuulajaskond! Valitsus esitab maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Me algatasime selle eelnõu samal põhjusel nagu just äsja arutatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu. Nimelt on Euroopa Komisjon esitanud Euroopa Kohtule Eesti vastu hagi, mis käsitleb gaasiturudirektiivi täielikku ülevõtmist. Selleks et tarbetut kohtuvaidlust vältida, esitame seaduseelnõu, mille sõnastus väga täpselt järgib direktiivi sõnastust. Lisaks oleme direktiivist tulenevalt eelnõusse lisanud mõne otseselt gaasiturgu puudutava muudatuse, mis on tehnilist laadi. Näiteks, kui seni oli süsteemihalduril kohustus esitada kümneaastane arengukava Konkurentsiametile kooskõlastamiseks, siis eelnõu näeb ette, et see kava esitatakse teadmiseks. Samuti täpsustatakse eelnõus ühikuid, mis peavad olema märgitud gaasitarbija lõpparvele. Eelnõu esitab viis uut mõistet: hoidlatevõrgu haldur, veeldatud gaasi terminali haldur, kaitsetu tarbija, vertikaalselt integreeritud ettevõtja ja jaotusvõrguettevõtja. Eelnõuga täiendatakse hoidlatevõrgu halduri ja veeldatud gaasi terminali halduri tegevuse regulatsiooni ja antakse Konkurentsiametile lisaõigusi, et saaks tagatud gaasituru efektiivne toimimine. See ongi kõik kõige olulisem selle eelnõu kohta.

Suur tänu, lugupeetud minister! Küsimusi ei ole. Mul on tunne, et ma pean võtma kolm minutit juhataja vaheaega. Jätkame kell 18.57.
V a h e a e g

Juhataja vaheaeg on läbi. Palun ettekandeks kõnepulti majanduskomisjoni liikme Arto Aasa!

Austatud kolleegid! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu neljapäeval, 30. jaanuaril 2014. Lisaks komisjoni liikmetele olid päevakorrapunkti arutelule kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning ministeeriumi energeetika osakonna juhataja Timo Tatar, ekspert Rein Vaks ja õigusosakonna peaspetsialist Ulla Saar. Eelnõu 556 sisust minister ülevaate juba andis, mina räägin nüüd mõne sõna sellest, millest komisjonis juttu oli.
Ministri käest küsiti, kui kaugele on jõudnud põhivõrgu lahutamine tarnijast. Vastati, et Eesti Gaas on teinud oma struktuuris olulisi muudatusi. Väidetavalt on tehtud kõik ettevalmistused, et põhivõrk saaks tarnijast eraldatud. Seega võib väita, et Eesti Gaas on seadust korrektselt täitnud, hoolimata kõikidest probleemidest, mis selle seaduse vastuvõtmisega seoses toona esile kerkisid. Kõne all on veel üks küsimus, mis puudutab Venemaa ja Läti vahelise torujuhtme väikest osa, mis asub Eesti territooriumil. Selle probleemi lahendamisega väidetavalt tegeldakse. Küll aga ütles minister, et tal puudub täpne info, kuidas on praegu seis aktsiate müümisega. See etapp peab olema läbi 1. jaanuariks 2015 ja loodetavasti kõik laabub.
Teiseks küsiti ministeeriumi esindajatelt, kas Elering on gaasipõhivõrgu potentsiaalne huviline. Vastati, et ei ole. Ei ole tehtud ühtegi siduvat ametlikku otsust, et riik peaks sinna investeerima. Küll aga tuletati meelde, et uuele aktsionärile peab heakskiidu andma nii Konkurentsiamet kui ka Siseministeerium, mis peaks tagama, et uus omanik, kes tahes ta on, on sõltumatu praegustest tarnijatest.
Lühidalt on see eelnõu kohta kõik. Enamik tehtud muudatusi tuleneb otseselt direktiivist. Siin ei ole olnud väga palju võimalusi läbi rääkida turuosalistega ega nendega, kes on muudatusettepanekuid esitanud, sest Euroopa Komisjon soovib, et direktiiv võetaks üle väga täpselt.
Lõpetuseks räägin komisjoni otsustest. Esiteks tegime ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 12. veebruaril 2014, teiseks on meil ettepanek esimene lugemine lõpetada ja kolmandaks teeme ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 19. veebruar kell 17. Kõik otsused langetati konsensuslikult. Aitäh!

Suur tänu! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 556 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 19. veebruari kell 17.
Eelnõu 556 esimene lugemine on lõpetatud ja istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 19.01.