Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu seitsmenda töönädala kolmapäevast istungit. Head kolleegid, nüüd on aeg üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kõigepealt ma palun kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Austatud proua esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esiteks, elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Ja teiseks, veeseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab nimetatud seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan 16 Riigikogu liikme nimel üle arupärimise riigikontrolör Mihkel Oviirile. See puudutab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed raha kasutamise otstarbekust. Teatavasti on MISA riigi loodud sihtasutus, mille eesmärk on edendada Eesti ühiskonnas integratsiooni. Selle ülesande teostamiseks viiakse läbi mitmesuguseid konkursse. Eelmisel aastal korraldas  MISA projektikonkursi, mille eesmärk oli toetada lõimumist edendavaid meediaprojekte. Sellised ettevõtmised peaksid arusaadavalt pakkuma leevendust nn erinevate infoväljade probleemile ja integratsioonile kaasa aitama. Eelmise aasta lõpus kuulutas MISA välja nimetatud konkursi võitjad, kokku toetati 12 organisatsiooni enam kui 541 000 euroga. Teiste seas sai ligi 77 000 eurot toetust projekt, mis nägi ette venekeelsete lühifilmide sarja "Tuntud ja tundmatu Eestimaa" tootmise ja näitamise telekanalil TV3+. Filmid pidid tutvustama Eesti venekeelsele auditooriumile Eesti traditsioone. Silma torkab asjaolu, et rohkem kui pooltes valminud filmides on traditsioonide tutvustajaks eranditult Reformierakonda kuuluvad poliitikud. Nimekirjadest leiame selliseid pealkirju nagu "Poliitik Mati Raidma ja tule taltsutamine", "Andrei Korobeinikuga elektroonilisest Eestist", "Kristiina Ojuland maal, maa all ja merel", "Keskkonnaministriga loodusest ja ilu olemusest". Lisaks leiame ka kohalikku omavalitsusse kuuluvaid Reformierakonna poliitikuid nende filmide peategelastena. Meil on riigikontrolörile sellega seoses neli küsimust. Mainin ära ka selle, et 2011. aastast on MISA juhatuse esimees endine Riigikogu liige Tatjana Muravjova ja nõukogu esimees Riigikogu aseesimees Laine Randjärv. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Jaanus Tamkivi.

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel esitan menetlusse seaduseelnõu nime all "Töölepingu seaduse § 177 punkti 8 muutmise seadus". Eelnõuga soovitakse muuta töölepingu seaduse rakendussätet, mis muudab tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatud töötutoetuse päevamäära alampiiri. Iga-aastase töötutoetuse täpse päevamäära kehtestab Riigikogu riigieelarve seadusega. Praegu Riigikogu menetluses oleva 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõu on koostatud arvestusega, et töötutoetuse päevamäär on vähemalt 50% töötasu alammäärast ehk 145 eurot kuus. Eelnõu on tingitud vajadusest leida katteallikas 3,5 miljonile eurole, mida ei ole Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule esitatud 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõus ette nähtud, mis aga on vajalik leida, et tõsta riigieelarvest finantseeritavate kiirabi- ja muude tervishoiutöötajate töötasu, nagu 2012. aasta oktoobris tervishoiutöötajate streigi tulemusel kokku lepiti. Töötutoetuse päevamäär 2012. aastal on 2,11 eurot, päevamäära 31-kordne korrutis on 65,4 eurot, mis moodustab 22,6% kuutasu alammäärast. Eelnõuga tehtava muudatuse tõttu tõuseks töötutoetuse päevamäära alammäär praeguselt 22,6%-lt 35%-ni töötasu alammäärast. 2013. aasta riigieelarve seadusega saaks töötutoetuse päevamääraks kehtestada 3,27 eurot ehk 101,5 eurot kuus. Aitäh!

Aitäh! Olen juhatuse nimel vastu võtnud kolm seaduseelnõu ja ühe arupärimise. Kui seaduseelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, otsustab juhatus nende menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul. Ja kui arupärimine vastab sellele seadusele, siis edastan selle otsekohe adressaatidele.
Head kolleegid! Nüüd annan edasi järgmised teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse s.a 5. novembril algatatud täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – õiguskomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 5. novembril algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – keskkonnakomisjon; kolmandaks, Vabariigi Valitsuse s.a 5. novembril algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – rahanduskomisjon; neljandaks, Vabariigi Valitsuse s.a 5. novembril esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos" eelnõu, juhtivkomisjon – riigikaitsekomisjon; viiendaks, Vabariigi Valitsuse s.a 5. novembril esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanis" eelnõu, juhtivkomisjon – riigikaitsekomisjon; kuuendaks, Vabariigi Valitsuse s.a 5. novembril esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu, juhtivkomisjon – riigikaitsekomisjon; seitsmendaks, Vabariigi Valitsuse s.a 5. novembril esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus" eelnõu, juhtivkomisjon – riigikaitsekomisjon; kaheksandaks, Vabariigi Valitsuse s.a 5. novembril esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu piraatlusevastase operatsiooni Atalanta koosseisus" eelnõu, juhtivkomisjon – riigikaitsekomisjon; üheksandaks, Vabariigi Valitsuse s.a 5. novembril esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ja Euroopa Liidu rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös" eelnõu, juhtivkomisjon – riigikaitsekomisjon.
Head kolleegid, palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 88 Riigikogu liiget, puudub 13.

Kolleegid, alustame tänase päevakorra punktide arutelu. Eile jäi meil läbi viimata Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Deniss Boroditši, Lembit Kaljuvee, Kalle Laaneti, Inara Luigase ja Rainer Vakra algatatud sotsiaalhoolekande seaduse § 22² täiendamise seaduse eelnõu 245 esimese lugemise hääletus. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 245 esimesel lugemisel tagasi lükata. Valmistume hääletamiseks.
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 245 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastu oli 40, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Eelnõu 245 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 267 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Me võime minna lõpphääletuse juurde.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 267. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 80 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu 266 teist lugemist. Ma palun ettekandeks kõnepulti õiguskomisjoni liikme kolleeg Valdo Randpere!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu 266 koguni kahel komisjoni istungil. Esimene istung toimus 8. oktoobril, sellest võtsid osa Kalle Laanet, Andres Anvelt, Igor Gräzin, Kalle Jents, Marika Tuus-Laul, Neeme Suur, Peeter Võsa, Siim Kabrits, Valdo Randpere, Linnar Liivamägi, Raini Laide ja veel mõned inimesed Justiitsministeeriumist. Komisjon vaatas üle esitatud muudatusettepanekud. Neid oli üks ja selle oli teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Komisjon otsustas selle muudatusettepaneku jätta arvestamata. Komisjon nentis osaliselt ka selle muudatusettepaneku ja tekkinud diskussiooni taustal, et tegelikult ei ole niivõrd probleeme seadustiku ja selle konkreetse võlaõigusseaduse paragrahviga, kuivõrd sellega, et paljud inimesed, kes tarbijakrediiti võtavad, ei suuda sellest seadusest õigesti aru saada ja selle tõttu ei suuda ka oma õigusi pädevalt kaitsta. Otsustasime paluda Justiitsministeeriumil kirjutada just selle seaduseelnõu juurde korralik ja põhjalik seletuskiri, mis aitaks vältida kahetimõistmisi ka praktikas.
Selle seletuskirja läbivaatamiseks ja sellele hinnangu andmiseks kogunes komisjon teist korda 18. oktoobril. Sellest istungist võtsid osa Kalle Jents, Marika Tuus-Laul, Siim Kabrits, Valdo Randpere ja Linnar Liivamägi. Me vaatasime selles seletuskirjas tehtud muudatused läbi ning tegime mõned menetluslikud otsused. Tegime otsuse saata see seaduseelnõu täiskogu istungi päevakorda tänaseks kuupäevaks, 7. novembriks, tegime ettepaneku teine lugemine lõpetada – selle poolt oli 4, vastu 1, erapooletuid ei olnud – ja saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lõpetatakse, 14. novembril 2012. aastal. Samuti hääletas poolt 4, vastu 1, erapooletuid ei olnud.

Suur tänu! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Hea esineja, võib-olla te tutvustate, mis olid need põhjused, et Keskerakonna väga head ettepanekut ei arvestatud?

Selle väga hea võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu muutmiseks tegi Keskerakond, nagu te ütlesite, väga hea ettepaneku. See väga hea muudatus aga oleks kogu selle seaduse muutmise eelnõu mõttetuks muutnud. Lühidalt öeldes tekkis diskussioon tegelikult sellest, et muudetakse natuke termineid. See on suures osas tehniline küsimus, kas kasutada vaheldumisi mõisteid "osamakse" ja "tagasimakse" või ühtlustada kogu seadust nii, et kasutada edaspidi mõistet "tagasimakse". Teie ettepanek soovitas seda muudatust mitte teha ja lasta asjal olla, nagu see on, st et kohati on "tagasimakse" ja kohati "osamakse". Aga just selline mõistete paljus on suures osas praktikas probleeme tekitanud ja kahjuks peab nentima, et komisjoni istungil tuli välja, et inimeste teadmatust on mõned finantsasutused ära kasutanud. Selle probleemi vältimiseks tulevikus ongi meie arvates kasulik, kui seaduseelnõus kasutatakse läbivalt ühesuguseid termineid ja lisaks, nagu öeldud, on koostatud üks väga põhjalik, lihtsalt arusaadav ja üheselt mõistetav seletuskiri eelnõu juurde. Aitäh!

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Valdo Randpere! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Nagu öeldud, muudatusettepanekuid on esitatud üks, see on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Mailis Reps!

Lugupeetud Riigikogu juhataja, Keskerakonna fraktsioon soovib, et seda väga head ettepanekut hääletataks.

Suurima heameelega! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku, mis on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 16 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Seaduseelnõu 266 teine lugemine on lõppenud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 248 teine lugemine. Kutsun ettekandeks kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme kolleeg Helmen Küti!

Lugupeetud proua juhataja! Austatud kolleegid! Vabariigi Valitsuse s.a 11. juunil algatatud pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 248 oli Riigikogu suures saalis esimesel lugemisel tänavu 19. septembril, kui esimene lugemine lõpetati. Sotsiaalkomisjoni ettepanekul määras Riigikogu esimees muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. oktoobri kell 18. Riigikogu fraktsioonid ja liikmed eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Sotsiaalkomisjon arutas nimetatud seaduseelnõu oma kahel istungil, mis toimusid 22. oktoobril ja 5. novembril. Istungitel osalesid ning seletusi andsid Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist Liidia Soontak, Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Rene Lauk ja Sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht Kristiina Rääk.
Komisjon tegi Sotsiaalministeeriumi ettepanekute alusel ja arutelude käigus eelnõu kohta 22 muudatusettepanekut. Nendest ettepanekud nr 1, 2, 8, 9 ja 21 on keelelised ja täpsustava iseloomuga – täpsustatakse mõisteid ja sõnastust. Muudatus nr 3 toob aga enesega kaasa põhimõttelise muudatuse võrreldes algatatud eelnõuga. Selle kohaselt on eelnõuga reguleeritud üleminek töövõimetuspensionilt ennetähtaegsele vanaduspensionile, kui isik on juba varem saanud ennetähtaegset vanaduspensioni. Eelnõuga soovitati sätestada, et sellise inimese ennetähtaegse vanaduspensioni suurus arvestatakse pärast töövõimetuspensioni maksmise lõppu uuesti ja selle suurus sõltub ennetähtaegsel pensionil oldud ajast. Planeeritud muudatus võinuks aga tekitada olukordi, kus ennetähtaegselt vanaduspensionilt töövõimetuspensionile üle läinud isiku töövõimetuspensioni maksmine lõpeb enne vanaduspensioni ea saabumist ning seejärel oleks võimalik isikul esitada avaldus ennetähtaegse pensioni määramiseks kohe või, kui ta tööle asub, seda mitte esitada, sest kui ta töötab vanaduspensioni eani, siis ennetähtaegset pensioni ei maksa. Sellest tulenevalt pöördus sotsiaalkomisjon arvamuse saamiseks Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna poole. Saadud arvamuse kohaselt on eelnõus välja pakutud regulatsioon sätestatud võrdsuspõhimõtte riivega.
5. novembri istungil arutati seda teemat väga põhjalikult. Selle punkti osas toimus ka hääletus. Tulemusega poolt 4, vastu 2, erapooletuid 1 jäädi pooldama Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna arvamust. Rohkem punkte selle teema korral komisjon ei hääletanud.
Muudatusettepanekutega 4–7, 10–16, 17–20 ja 22 muudetakse reguleerivaid sätteid. Näiteks kaob ära kohustus moodustada vaideid lahendavaid komisjone. Kõik vaided, millega pöördutakse Sotsiaalkindlustusameti poole, lahendab seal mõni teine töötaja või mujalt kutsutud ekspert, mitte otsuse langetanud isik. Võimalus kaasata eksperte on tähtis. Seni kuulusid vaideid lahendavatesse komisjonidesse näiteks puuetega inimeste organisatsioonide esindajad. Kui komisjone enam ei moodustata, siis peab olema võimalik siiski eksperte appi kutsuda. Kui kõne all on erivajadustega inimesed, siis peaksid ka nemad saama sõna sekka öelda.
Muudatusettepanekuga nr 17 tunnistatakse kehtetuks riikliku matusetoetuse seaduse § 7 lõike 1 punkt 2 ehk kaotatakse selles seaduses olev vastuolu rahvastikuregistri seaduse ja perekonnaseisutoimingute seadusega. See puudutab matusetoetuse jaoks vajalike tõendite esitamist juhul, kui surm on registreeritud Eestis, ja juhul, kui surm on registreeritud väljaspool Eestit. Sellise regulatsiooni järele vajadus puudub. Matusetoetust saab vastavalt riikliku matusetoetuse seaduse §-le 4 nõuda kohalik omavalitsus, kui tema korraldab matused ja kannab kulud.
Komisjon võttis oma 5. novembri istungil vastu järgmised otsused: teha ettepanek esitada seaduseelnõu 248 Riigikogu täiskogu istungil teisele lugemisele täna ja teine lugemine lõpetada. Need otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Helmen Kütt! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Seaduseelnõu kohta on 22 muudatusettepanekut, alustame nende läbivaatamist. Ettepanek nr 1 on juhtivkomisjoni esitatud, seda on arvestatud täielikult. Ettepanekud nr 2 ja 3 on juhtivkomisjonilt, neidki on arvestatud täielikult. Ka ettepanekud nr 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21 ja 22 on juhtivkomisjonilt ning neid on arvestatud täielikult.
Seaduseelnõu 248 teine lugemine on lõppenud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu 257 teist lugemist. Ettekandeks palun kõnepulti sotsiaalkomisjoni aseesimehe kolleeg Yana Toomi!

Lugupeetud proua eesistuja! Austatud kolleegid! Tegemist on eelnõuga, mis täna siin istungisaalis kannab pealkirja "Liiklusseaduse, rahvatervise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seadus". Menetlusse tuli eelnõu 257 küll teise pealkirjaga, see oli siis "Ravimiseaduse muutmise seadus". Eelnõu esimene lugemine oli 19. septembril 2012 ja komisjon arutas seda oma istungitel 16. ja 22. oktoobril ning 5. novembril. Nendel istungitel osalesid Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad. Komisjon tegi Sotsiaalministeeriumi ettepanekute alusel ja arutelu käigus eelnõu muutmiseks neli ettepanekut.
Esimene muudatusettepanek panebki ette muuta seaduse pealkirja ja nimetada see ravimiseaduse asemel liiklusseaduse, rahvatervise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduseks, kuna normitehniliselt pole tegemist mitte ühe, vaid koguni kolme seaduse muutmisega.
Teine ettepanek puudutab liiklusseaduse rakendussätte muutmist. Nimelt näeb eelnõu ette, et perearst või liiklusmeditsiini komisjon peab edastama juhtimisõiguse taotleja tervisetõendi andmed Maanteeametile reaalajas terviseinfo süsteemi kaudu. Selle sätte jõustumist tahab liiklusmeditsiinikomisjon ühe kalendriaasta võrra edasi lükata, sest varem see pole tehniliselt igal pool teostatav.
Muudatusettepanek nr 3 puudutab seda, et tahetakse muuta andmete edastamise põhimõtet ja anda tervishoiuteenuse osutajale võimalus valida, kas andmeid andmekogusse edastatakse digitaalselt terviseinfo süsteemi vahendusel või digitaalselt muu andmevahetuskanali vahendusel või paberkandjal.
Neljas muudatusettepanek puudutab liiklusseaduse rakendussätet: selle muudatus peaks jõustuma 19. jaanuaril 2013. Kõiki muudatusettepanekuid toetas komisjon konsensusega. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Yana Toom! Palun, kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, me ei ava läbirääkimisi. Vaatame muudatusettepanekud läbi, neid on neli. Kõik ettepanekud on juhtivkomisjoni esitatud ja neid on arvestatud täielikult.
Seaduseelnõu 257 teine lugemine on lõppenud.

Alustame Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu 242 esimest lugemist. Palun ettekandeks kõnepulti Riigikogu liikme Urve Palo!

Tere päevast, lugupeetud proua eesistuja! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraadid on sellesisulise seaduseelnõuga teie ees olnud aastate jooksul vaata et oma kümmekond korda. Minul on õnn eelnõu tutvustada teist korda, aga seda väga lühikese aja jooksul. Viimati rääkisime sel teemal tänavu mais ja siis jäi diskussioonist siin mulje, et tegu on siiski päris heade mõtetega ja et pärast mõningaid muudatusi, mis eelnõu veelgi paremaks teeksid, võiks see ka saali paremal ehk koalitsiooni poolel toetust leida. Ma olen olnud Riigikogus üsna vähe aega, mul on veel säilinud piisavalt palju naiivsust uskuda, et teie soov see seaduseelnõu heal moel kaasaegsena vastu võtta on tõesti olemas. Nii et ma tegin muudatusi nendes punktides, mis kevadel kriitikat leidsid, ja esitasin mai lõpus eelnõu uuesti. Loodan väga, et meest ja naist sõnast, härga sarvest – või kuidas seda öeldaksegi.
Kui see seaduseelnõu vastu võtta ja ellu rakendada, mis siis juhtuks? Selle tulemusena muutuksid kalendriaastas tööandja poolt oma töötajate tervisesse, tervise edendamisse, spordiharrastustesse tehtud investeeringud 400 euro ulatuses – kordan veel: kalendriaastas! – maksuvabaks ehk siis erisoodustusmaksuvabaks.
Paljud teist on töötanud erasektoris ja küllap olete kogenud, kui raske on läbida see kadalipp, kui ettevõte peab taotlema erisoodustusmaksuvabastust oma töötajate tervisekontrolliks. See süsteem on väga keeruline ja ettevõtetel on tõesti väga raske tõestada, et korras süda, kops ja neer on töötegemiseks vajalikud. Ma olen kindel, et paljud firmad võimaldaksid omal kulul töötajatele põhjaliku tervisekontrolli, kui riik selle erisoodustusmaksust vabastaks. Teame ju, et terve inimene on ettevõttele suur väärtus ja lõppkokkuvõttes on haiguse ärahoidmine ning õigel ajal ravi alustamine kordades odavam nii firmale ja töötajale endale kui ka kogu ühiskonnale. Paraku inimene ise ei kipu oma tervist kontrollima. Alati tundub, et on midagi tähtsamat teha ja ka midagi tähtsamat, milleks raha kasutada. Kui tööandjatel oleks võimalus investeerida oma töötajate tervisekontrolli maksuvabalt, siis kindlasti seda kasutataks rohkem.
Sama lugu on spordiga. Praegu läheb alluvate treeningsaali arvete tasumine tööandjale ligi 70% rohkem maksma, kui on arvel näidatud summa. Selle raha võiks ju täies ulatuses kasutada inimese tervise huvides. Ma olen veendunud, et kui ettevõtted saaksid maksuvabalt töötajate sportimist toetada, teeks lõppkokkuvõttes sporti palju enam inimesi. Ma olen eriti mures nende pärast, kelle palk on väike. Me teame ju, et enam kui pool töötajatest Eestis saab riigi keskmisest väiksemat palka ja nendel inimestel läheb kogu sissetulek oma laste haridusele, transpordile, kodu ja pere ülalpidamisele. Tervisesportimisest ja üldse liikumisharrastusest peab suur osa neist loobuma. Näete ju tänastki ilma väljas – sellise ilmaga ei kipu sugugi metsa vahele jooksma, see võib hoopis tervisele halvasti mõjuda. Siia alla kuuluvad ka võimalused vaktsineerida gripi või puugihammustuse vastu, samuti hambaravi.
Praegu on olukord selline, et tööandja võib küll erisoodustusmaksuvabalt ja piiramatult investeerida oma ettevõttes masinatesse ja seadmetesse, aga kui soovitakse eraldada raha inimeste, töötajate hüvanguks, siis lajatab riik kohe täiega maksud otsa. Aga praegu on 21. sajand ja kuskil on küll tehtud loogikaviga – me ju teame, et lõppkokkuvõttes ettevõttele ja ka majandusele tervikuna annavad konkurentsieelise terved inimesed.
Kui rääkida veel sportimisest, siis uuringutega on kindlaks tehtud, et praegu tegeleb Eestis regulaarselt, 2–3 korda nädalas sportimisega ainult 21% inimesi. Ja paraku pooled Eesti täiskasvanud elanikest on kas lihtsalt ülekaalulised või lausa rasvunud. Me võime ju öelda, et see kõik on inimese enda teha ja tervis on inimese enda kätes jne. See on ühest küljest õige. Aga teisest küljest, alati annab midagi ka teistel teha. Kui tööandja, kui riik ei suuna inimest oma tervist hoidma ja tugevdama, siis see ei ole mõistlik.
Millised võimalused on riigil mõjutada positiivselt inimeste ja ka ettevõtjate käitumist? Kõige suuremad võimalused on teha seda just maksusüsteemi kaudu. Neid hoobasid ei ole palju. Jah, Tervise Arengu Instituut teeb aeg-ajalt kampaaniaid ja räägib sellest, mis on muidugi samuti oluline. Aga tõsine mõju oleks ka sellel, kui riik näitaks maksusüsteemi kaudu, et see on oluline valdkond ja riik soosib sellesse investeerimist igati.
Toonitan siin, et see ei tähenda seda, et need 400 eurot aastas ehk 33 eurot kuus töötaja kohta oleks raha, mille riik annab ettevõtjatele, et nood investeeriksid inimestesse. See ei ole nii! Selle raha peab ettevõtja ise leidma, ise investeerima, see on ettevõtja raha. Aga ettevõtja teeks seda meelsamini, kui ta ei peaks selle summa pealt lisamaksu maksma.
Lõpetuseks tahan kutsuda kõiki üles toetama seda seaduseelnõu. Tänan kogu südamest rahanduskomisjoni, kus see teema oli arutelul! Tänan rahanduskomisjoni esimeest Sven Sesterit koalitsiooni poolt ja ka selle eelnõu komisjonipoolset menetlejat Erki Noolt toetuse eest! Siin võib küll öelda: meest sõnast, härga sarvest! Ma väga loodan, et me oleme täna selle eelnõu arutelu jätkamise poolt ega lükka seda traditsiooniliselt tagasi. Siis see ei kao ka kuhugi põhjatusse komisjoni lauasahtlisse, vaid jääb nähtavale kohale laua peale. Kindlasti teete ka häid ettepanekuid, kuidas seda eelnõu veel paremaks teha – alati saab midagi paremaks teha. Julgen öelda, et meie – nii mina ise kui ka teised sotsiaaldemokraadid – oleme väga paindlikud ja ootame teie ettepanekuid, kuidas seaduseelnõu veel paremaks muuta. Head mõtted on kõik teretulnud! Tähtis on ikkagi eesmärk, et ettevõtjad saaksid ükskord ometi teatud summa oma töötajate tervise edendamisse maksuvabalt investeerida. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Urve Palo! Läheme küsimuste juurde. Palun, kolleeg Jüri Jaanson!

Austatud juhataja! Austatud ettekandja! Kahtlemata on see eelnõu sporti ja üldse tervisliku liikumise harrastust toetav ja propageeriv. Aga ma esitan täpsustavalt sellised küsimused. Kõigepealt § 48 muutmise kohta, mida täiendatakse lõikega 10. Selle punktis 1 räägitakse meditsiiniliste abivahendite soetamisest. Ma tahan teada, milliseid abivahendeid on silmas peetud. Ja teiseks, sellesama lõike punktis kaks on kirjas formuleering "spordirajatise kasutamisega seonduvate rendikulude katmine, sealhulgas spordiklubide liikmetasud ja spordirajatiste pääsmed". Kas need on teie arvates ainsad võimalused tervisesporti teha või on muid võimalusi ka?

Aitäh küsimuste eest! Alustan esimesest. Nimetatud lõike esimene punkt räägib tõesti tervishoiuteenuste eest tasumisest, sh meditsiiniliste abivahendite soetamisest. Mis asi on üldse tervishoiuteenus? See on tervishoiuteenuste korraldamise seaduses kenasti ära seletatud. Seal on kirjas niiviisi: "Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiuteenuste loetelu kehtestab sotsiaalminister." Nii et seda me ei pea ise hakkama leiutama. Sama on ka meditsiiniliste abivahenditega – see on ikka määratud, seda ei saa kindlasti otsustada ettevõtte juht, kas mingi vahend on meditsiiniline abivahend või mitte. See on väga selgelt reglementeeritud.
Nüüd teine küsimus: kas selle lõike punktis 2, kus räägitakse spordirajatiste rendikulude katmisest ja pääsmetest ning liikmetasudest, on tegu lõpliku loeteluga? Kas elus on midagi lõplikku? Alati saab kõike täiendada ja paremaks teha, see siin on praegu üks sõnastuse variant. Selle all on mõeldud seda, et ettevõtja teeb näiteks otsuse maksta kinni rent, kui tema töötajad näiteks korra-kaks nädalas ujumas või korvpalli mängimas käivad või mis iganes see ühine meeskondlik tegevus võiks olla. Aga ettevõtja võib teha ka väga demokraatliku otsuse ja lasta igal inimesel ise valida, kas ta esitab ujula- või jõusaalipääsme või hoopis käib mingil muul treeningul. Erinevaid treeninguid on hästi palju ja inimestel on ka väga erinevad soovid. Selles mõttes mina isiklikult pooldan, et ettevõtjal oleks võimalik valida, kas ta toetab renditasuga või osa pääsmeid kinni makstes. Kui on häid ettepanekuid, mida siia lisada, kui midagi väga olulist on puudu, siis ma arvan, et pärast esimest lugemist on meil aega uusi ettepanekuid arutada.

Palun, kolleeg Aivar Sõerd!

Austatud ettekandja! Mul on siin kiri aastast 2009, mis on Rahandusministeeriumi arvamusavaldus eelnõu 478 kohta. Tõesti, selle sisuga eelnõusid, nagu tänane on, on menetletud kümneid kordi. Tookord oli tegemist Keskerakonna algatatud eelnõuga. Selle arvamusavalduse on allkirjastanud minister Ivari Padar. Ta ütles järgmist: "Tervise edendamise mõiste on tulumaksuseaduse jaoks sobimatu." Ta väitis, et eelarve laekumised vähenevad ja et palga kasvule avalduva kaudse mõju tõttu on väga raske hinnata selle kulu suurust. Ja kolmandaks: valitsusliit ei näe ette mingeid uusi maksusoodustusi, ka erisoodustuste kehtestamist, sest need ei ole põhjendatud. Ma küsin: kas praegu, kui Riigikogu surve täiendavate maksuerisuste võimaldamiseks on kasvanud, ei omanda need Ivari Padari targad sõnad erilist tähtsust? Tahaks neid rõhutada just teie eelnõu puhul.

Nüüd ma peaksin klassikuid tsiteerima, ja nimelt praegust rahandusministrit Jürgen Ligi, kes sellise küsimuse peale vastaks, et ei saanud küsimusest aru. Mida te täpselt küsisite?

Jätkame küsimusi. Palun, kolleeg Kalev Lillo!

Hea ettekandja! Ma tahan küsida, miks te selle eelnõuga pärsite osa inimeste soovi tegelda tervisespordiga. Te nimelt tahate hüvitada teatud kulusid, mis on seotud rajatiste rendi kulude katmisega, samas need, kes võiksid vabalt minna metsa alla jooksma, on sellest kõrvale jäetud. Te annategi signaali, et ärge minge metsa, vaid minge kuhugi mujale. Jutt sellest, et teinekord on ilm kehv vms – ilm on alati, nagu ta on, võib-olla lihtsalt ei osata spordiriideid valida.

Hea küsija, kindlasti ei taheta kedagi kõrvale jätta. Nagu ma ütlesin, tegu ei ole kohustusega ei ettevõtja ega inimese jaoks. See on kõigest võimaluse loomine ja suuna näitamine, et tervise edendamine on oluline valdkond, millele riik soovib tähelepanu pöörata. Aga kui inimene tõesti armastab metsajooksu, olenemata ilmast, siis ma arvan, et temal võivad näiteks hambad aeg-ajalt parandamist vajada. Tema siis kasutab seda soodustust hambaarsti juurde minekuks.

Palun, kolleeg Meelis Mälberg!

Hea kolleeg, ma jätkan Kalev Lillo küsimust. Oletame, et see eelnõu saab ükskord seaduseks. Olen varem pikka aega ka ise ettevõtjana tegutsenud. Minul kui ettevõtjal tekiks küll päris hulgaliselt küsimusi. Tahaksin olla ühelt poolt seaduskuulekas, aga teiselt poolt seadusega antud võimalusi maksimaalselt ära kasutada. Meie ettevõtjad on leidlikud. Lõin Google'isse sisse sellise sõna nagu tervisesport. Esimene asi, mis avanes, oli ühe spaa reklaam. Lugedes seadust, tundub igati seaduslik olevat rentida spaa saunakompleks ja minna sinna kogu kollektiiviga tervist kosutama. Üks hilisem Google'i artikkel aga ütleb, et tervisesport on liikumisharrastus, mille eesmärk on säilitada või parandada tervislikku seisundit ja et tervisespordiks on erinevaid võimalusi: kepikõnd, jooksmine, jalgrattasõit, rulluisutamine ja ujumine. Seda eelnõu lugedes jääb mulje, et neid kulusid hüvitada nagu ei saa. Kuidas teie defineerite sõna "tervisesport"? Ilma igasuguse irooniata.

Aga ma ei ole siia seaduseelnõusse sisse kirjutanud sellist sõna nagu tervisesport. Sellepärast ei olegi, et seda on väga raske defineerida. Siin on väga konkreetselt räägitud tervishoiuteenuste eest tasumisest. Millised on tervishoiuteenused, see on kirjas tervishoiuteenuste korraldamise seaduses. Veel on juttu spordirajatiste kasutamisega seonduvate rendikulude katmisest, sh spordiklubide liikmetasudest ja spordirajatiste pääsmetest. Siin ei ole juttu tervisespordiga seotud otsestest kuludest. Aga mina ettevõtjana ütleksin, et kui inimesed toovad mulle mingeid tšekke, siis näiteks 33 eurot kuus on summa, mille ulatuses ettevõte on valmis tasuma töötajate terviseedendusega seotud kulud. Minu kui ettevõtja huvi pole mingeid rumalusi kinni maksta. See on ju minu kulu ikkagi – see on küll investeering inimesesse, aga ettevõtte jaoks kulu. Minu huvi on, et inimene tõesti selle raha eest oma tervist edendaks ja oleks terve, mitte lihtsalt saunas ei käiks. Arvan, et elus ei olegi võimalik kõike lõpuni reguleerida. Me peame uskuma ettevõtjate ja ettevõtete juhtide tervesse mõistusesse.

Palun, kolleeg Jüri Jaanson, teine küsimus!

Selle jutu kommentaariks ütlen, et tervisespordil on tegelikult väga lihtne ja selge definitsioon. Aga kui me nüüd räägime tervisespordist ja spordist üldse, siis mida selle seaduseelnõuga lõpuks mõeldud on? Sport laiemas mõttes hõlmab ka ekstreemseid spordialasid, mis tegelikult on väga vigastusohtlikud. Mismoodi see riigile või tööandjale kasulik oleks, on omaette küsimus. Te tõite välja palju kaudseid põhjuseid, miks seda eelnõu toetada. Üks neist oli rasvumise vastu võitlemine. Aga ma nüüd küsin: kas teie arvates võitlus rasvumise vastu on pigem söömisharjumuste muutmise või spordi teema?

Teie kommentaari peale vastan, et tõesti, erisoodustuseks ei loeta töötajate tervisepordikulude hüvitamist. Aga seda täpsustatakse allpool punktides 1 ja 2. Mis puutub ekstreemsporti, siis ma ütlen nii nagu eelmisele küsijale: tööandjal ei ole kohustust näiteks 33 eurot kuus kinni maksta. Tema huvi on, et kui ta selle raha maksab, siis inimese tervis tõenäoliselt läheb paremaks või püsib korras. Kui tööandja maksab kinni ekstreemspordi tegemise, siis peab ta tõesti arvestama, et see võib vigastuse kaasa tuua. Õnnetusi võib muidugi juhtuda igal pool, ka tänaval kõndides, aga minu arvates, kui tegu on tõesti ekstreemspordialaga, siis üks mõistlik ettevõtja seda arvet kinni ei maksaks.
Aga mida te küsisitegi? Mul läks see teine pool meelest. Rasvumise kohta, jah? Rasvumise teema loomulikult on ka meditsiiniteema. Ma ei ole arst, et selle kohta vastata, aga üldjuhul aitab rasvumise vastu kombinatsioon tervislikust toitumisest ja tervislikust eluviisist üldse. See eeldab ka sportimist. Aga ma ei hakka kindlasti praegu loengut pidama, kuidas rasvumise vastu võidelda.

Palun, kolleeg Aivar Sõerd, teine küsimus!

Austatud ettekandja! Ma katsun uuesti küsida, vahest seekord on arusaadav. Kunagine minister Ivari Padar ütleb oma arvamuskirjas analoogse eelnõu kohta, et mõiste "tervise edendamine" on oma liigse laialivalguvuse tõttu tulumaksuseaduse seisukohalt sobimatu. Teiseks, sellise muudatuse tagajärjel vähenevad riigieelarve laekumised ja palga kasvule avalduvat kaudset mõju on raske prognoosida. Kolmandaks, üleüldse ei ole otstarbekas uusi maksusoodustusi, maksuerisusi kehtestada. Mina olen absoluutselt nõus nende Ivari Padari tarkade mõtetega. Kui teie ei ole nendega nõus, siis öelge, palun, milles Ivari Padar eksib?

Mina ei pea õigeks endiste rahandusministrite seisukohti kommenteerida. Teie olete kunagi rahandusminister olnud ja teil on õigus täna olla erineval seisukohal – see on teie demokraatlik õigus. Mis puutub saamata jäänud tulusse, siis see on hinnanguliselt alla 1 miljoni euro aastas. Need ei ole väga suured summad, millest me räägime. Nagu teada, iga euro või kroon või mis tahes muu rahaühik, mis on pandud inimese tervise edendamisse, toob WHO andmetel tagasi kolm ühikut sedasama raha. Kaugemas perspektiivis on see igal juhul hea investeering. Vahest arvatakse, et tööandjad nüüd vähendavad oma töötajate palku umbes 33 eurot kuus. Seda küll ei usu, et töötajad sellega nõus on, et palku vähendatakse. Nii et see võiks olla ikkagi lisavõimaluse loomine. Mina seda, et paljud tööandjad lähevad sellega kaasa, mitte ei karda, vaid ma väga loodan seda. See ongi ju eesmärk, et võimalikult palju oleks ettevõtjaid, kes iga töötaja tervise edendamisse oleks valmis maksma 33 eurot kuus. Loomulikult on nende huvi jälgida, et seda 33 eurot sihipäraselt kasutataks, ja seda mitmel põhjusel. Esiteks on vaja teada, kas lisakulu on läinud õigesse kohta, inimese tervise hoidmiseks, ja teiseks, maksuamet ju kontrollib hiljem ettevõtte aruandeid ja ka neid tšekke. Usutavasti maksupettusega enamik ettevõtteid tegelda ei soovi.

Kolleeg Aivar Kokk, palun!

Hea ettekandja! Kõigepealt tahan öelda, et see on väga hea eelnõu – ei ole midagi halba, kui töötajatele tervisespordi tasu osaliselt kinni makstakse. Aga siin tekib kaks küsimust. See toimub rõhutatult ettevõtja kaudu ja vahest võib tekkida probleem, et ettevõtja rendib aga saale ja ujulaid, aga tema 40 töötajast käib seal vaid kaks ja raha läheb nagu issanda karja. Äkki võiks läheneda teistpidi: meil igaühel on 33 eurot taskus iga kuu ja me teeme kulutusi, võtame tšekid ja hoiame alles ning kui me tulumaksu deklareerime, siis saame oma tulumaksu tagasi. Nii me võidame kaks asja: sotsiaalmaksu ei jää kuskilt üles ja tulumaksu saame lihtsalt tagasi.

See on üks võimalus. Mis puutub sellesse, et on ujula ja vaid kaks inimest käib seal, siis kuna ettevõtja peab selle eest maksma, siis ta tõenäoliselt lõpetab selle varem või hiljem ära. Miks ta peab maksma ujula eest, mis on mõeldud näiteks 40 töötajale, kahe inimese huvides? See läheb talle liiga kulukaks ega ole otstarbekas. Ettevõtja, uskuge mind, oskab oma rahaga ümber käia küll.
Mis puutub sellesse teise ettepanekusse, et inimene teeb selle kulu ära, hiljem deklareerib ja saab tulumaksu tagasi, siis näiteks Soomes kasutatakse sellist võimalust – vähemalt kasutati ja minu teada kasutatakse ka praegu –, et kui inimesed renoveerivad oma maju, siis nad saavad teatud summa ulatuses aastas tagasi tulumaksu, kui maja soojapidavust on suurendatud. See on üks võimalus, aga siin on üks aga. See on tõsiasi, et inimene peab ikkagi kõigepealt selle 33 eurot iga kuu välja käima. Ta peab selle enda jaoks teadvustama, et tervis on tähtis ja ma käin selle raha välja. Aastas teeb see 400 eurot ja kunagi, aasta pärast, ma saan selle summa tagasi. Mõne jaoks võib see töötada ja see on kindlasti parem kui mitte midagi. Aga enamik võib siiski mõelda, et mul on seda 33 eurot kohe praegu vaja. Ma ostan süüa, maksan elektri eest – mida iganes. Kardan, et sel põhjusel see lahendus ei täidaks oma eesmärki.

Palun, kolleeg Kalev Lillo, teine küsimus!

Hea ettekandja! Käesoleva eelnõuga te soovite kehtestada täiendava tulumaksuvaba tulu ja kehtestada selle alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Seletuskirjas te ütlete väga ilusasti, et see toob riigieelarvele kaasa laekumata tulu summas 1,4 miljonit sotsiaalmaksu ja tulumaksu peaaegu 0,9 miljonit, kokku 2,3 miljonit. Võib-olla on see teie jaoks väike number, aga kuidas seda ikkagi katta?

Aitäh! Hea küsija! Kõigepealt, see summa, mis te nimetasite – kokku 2,3 miljonit –, tähendab kokku võetult kõiki neid summasid – näiteks kindlustusmaksed, mis tehakse mitte ainult tervise vallas, vaid ka muud inimeste heaks tehtavad kulud –, mida erisoodustusmaksuga maksustatakse. Sinna alla käivad näiteks ettevõtjate ärilõunad, esinduskulud, sinna alla käivad firmapeod jne. Võib arvata, et ega ettevõtjad ärilõunaid või firmapidusid tegemata ei jäta, see osa jääb ikka. Kui palju sellest 2,3 miljonist on tõesti tervise edendamisega seotud erisoodustusmaksu osa, seda summat ei oskagi öelda. Aga ma ise olen ka ettevõtjana töötades spordikulusid tasunud ja olen sellest teiste ettevõtjatega rääkinud. Hinnanguliselt võib öelda, et igal juhul on spordikulude osa tublisti alla poole, suurem osa on esinduskulud. Sellest tulenevalt me räägime ikkagi saamata jäävast tulust alla miljoni euro. Ma ei taha teid pahandada, aga mul on suur kiusatus öelda, et selle alla miljoni euro me ikka leiame, nii palju nutti on teil kindlasti. Ma olen kuulnud, et varsti maksate riigieelarvesse natuke juurde planeerimata tulu, seega küll me selle vähem kui miljon eurot kamba peale leiame.

Palun, kolleeg Tõnis Kõiv!

Lugupeetud ettekandja! Kahjuks pean alustama sellega, et minu arvates on see halb eelnõu – ei ole hea eelnõu. Ei ole hea eelnõu sellepärast, et pakutud plaani järgi väheneksid tulud nii tervishoius kui ka pensionikassas ja sellest tulenevalt ka vastavad võimalused. Samas suureneksid jõukamate inimeste võimalused oma ettevõttest maksuvabalt raha välja võtta. Teie eelmises vastuses toodud näited on kõik tegelikult väga head. See, mis täna moodustab poole, saab soodustuse ju veel suuremakski. Rääkimata sellest, et töötervishoiu võimalused on juba soodsalt olemas, ilma erisoodustusmaksuta. Minu arvates oleks sotsiaalselt väga vastutustundlik, et töötaja ise otsustaks, millist tervisesporti ta teeb ja kas üldse midagi teeb. Ja kui ta otsustab sporti teha, siis ta teeks seda selle raha eest, mis talle palgana makstakse. Mis teil selle vastu on?

Hea küsija! Te vist ei olnud saalis, kui ma kõnet pidasin. Ma siis kordan oma mõtteid sellel teemal. Vaadake, asi on selles, et enamiku inimeste sissetulek Eestis on üsna pisike, enamik saab alla Eesti keskmise palga. Elu on läinud kallimaks. On täiesti arusaadav, et kui inimesel on otsustada, kas näiteks 33 eurot läheb tema tervise edendamisse või ta katab selle rahaga lapse haridusega seotud kulusid või kodukulusid või ostab toitu, siis otsus kiputakse tegema viimaste kasuks ja oma tervis jäetakse tagaplaanile. Riigil on võimalik suunata inimesi rohkem oma tervise eest seisma, aga neid võimalusi ei ole sugugi palju. Sellest, et kõik saavad tasuta käia spordiklubis ja ujulas, nii nagu oli Nõukogude ajal, ei maksa unistadagi. See maksab ikka väga palju. Just maksupoliitika kaudu saab riik positiivselt inimest mõjutada.
Veel kord: tegu on ettevõtjatele võimaluse andmisega, kindlasti mitte kohustuse panekuga. Paraku on selge ka see, et kõik ettevõtjad sellega kohe kaasa ei lähe, sest see tekitab neile lisakulusid. Aga kui üks ettevõtja läheb kaasa ja räägib teisele, võib-olla järgmine aasta lisandub veel üks – see ongi eesmärk, et võimalikult paljud hakkaksid oma töötajate tervise hoidmisele rohkem tähelepanu pöörama.

Valdo Randpere, palun!

Lugupeetud Urve! Mina olen saalis algusest peale, aga ma siiski ei saanud kõigest aru. Kalev Lillo küsis oma esimese küsimuse. Ta küsis, miks sa tahad selle eelnõuga tervisesporti diskrimineerida. Selle eelnõu alusel saab rentida hooneid ja muid spordirajatisi, aga inimene, kes tahab väljas joosta, ei saa mingeid soodustusi, talle pigem öeldakse, et mine tuppa lõuga tõmbama. Kalevile sa ütlesid, et see inimene võib minna hambaarsti juurde. Mina ei saa aru, mis seosed siin on. Äkki sa arendad seda mõtet? Teil võib-olla Kaleviga on mingi selline kokkulepitud mõistukõne, mina igatahes ei saanud aru. Ma palun selgitust!

Hea küsija, mulle tundub, et Kaleviga me küll üksteist mõistsime. Eks me näeme ka üksteist rohkem, suhtleme ju ühes komisjonis iga päev. Mis puutub küsitud seosesse, siis vaadake, me ei räägi ju piiramatus hulgas tervise edendamiseks tehtud kulutuste kompenseerimisest. Me ei räägi nii, nagu me räägime kulutusest masinatele ja seadmetele. Me räägime 400 eurost aastas ehk 33 eurost kuus. Me räägime sellest, et inimestel on võimalus valida. Kõigepealt on ettevõtjal võimalik valida, kas ta läheb sellega kaasa või ei lähe. Tegu on ju lisakuluga. Ütleme, et ettevõtja otsustab, et see on hea võimalus rohkem töötajate tervist edendada – ma teen seda, eraldan inimese kohta 400 eurot aastas. Inimene, kes on väga tubli kuskil siseruumides sportija, saab seda raha oma tervise hüvanguks kasutada.
Samas annab seaduseelnõu palju rohkem võimalusi. Ma tõin näiteks võimaluse selle summa ulatuses endale hambaravi lubada – tööandja maksab selle summa kinni. Või lasen teha puugisüsti, mis on ka päris kallis. Kui see on seni tegemata, siis inimene mõtleb, et ma teen selle nüüd ära. Võimalusi, kuidas oma tervist hoida, on palju. Võtame sotsiaalministri määruse, kus on kirjas, millised on tervishoiuteenused – sealt leiame ka kindlasti asju, mis inimese tervist edendaksid ja mis talle sobiksid. Või kui inimesega juhtub õnnetus ja talle on vaja taastusravi, mida riik maksab kinni väga lühikest aega. Ka see läheb sinna alla. Mina ütleksin, et see seaduseelnõu ei ahenda inimeste võimalusi, vaid vastupidi, loob neid päris palju juurde, kuna tänu ettevõtja panusele on võimalik oma tervisesse rohkem investeerida.

Heljo Pikhof, palun!

Austatud ettekandja! Ma ei ole nõus sellega, mida teine saalipool siin räägib, et metsa all jooksjaid diskrimineeritakse. Vastupidi, keegi ei küsi sinu käest metsajooksu eest raha, aga kui sa lähed jõusaali või mujale saalitrenni, siis raha reeglina küsitakse. Samuti ei ole ma nõus Tõnis Kõivuga, kes küsib, mismoodi eelnõus pakutu tervist edendab, mismoodi see aitab raha kokku hoida. Tegelikult aitab see kokku hoida haigekassa raha, kui me oma hambad õigel ajal ära parandame, jne. Minu küsimus ongi: mis sa arvad, kas tulevikus on sellest kasu nii ettevõtjatele kui ka töötajatele?

Ma olen selles veendunud! On selge, et kui inimene panustab oma tervisesse, ükskõik kas tervisesporti tehes, hambaid korras hoides või ravimassaaži teha lastes, kui arst selle ette näeb, siis on see kokkuhoid selle inimese enda jaoks – haige olla on väga kallis –, aga ka tema lähedastele ja kogu ühiskonnale. Kui minust ei ole täisväärtuslikku töötajat, siis ma panustan ühiskonda vähem, maksan makse vähem. Ja vähe sellest, riik peab osa minu ravikulutusi kinni maksma. Meil on ju solidaarne süsteem: kui ma jään haigeks, makstakse mu ravi kinni. Nii et kõik, mida riik saab ennetuseks ette võtta, selleks teha, et inimesed on tervemad ja neil on ka tervena elatud aastaid rohkem, seda tuleb ka teha. Me teame, et Eesti suur probleem on tegelikult see, et meie inimestel on tervena elatud eluaastaid võrreldes Euroopa Liidu keskmisega suhteliselt vähe. Meie inimesed hakkavad suhteliselt varakult kurtma, et nad on haiged – see näitaja on pisut üle 50 eluaasta.

Rannar Vassiljev, palun!

Mul on ka küsimus diskrimineerimise kohta. Ma lugesin selle eelnõu läbi, aga ma seda sealt ei leidnud. Äkki sa oskad mind aidata: kus on eelnõus kirjas tervisejooksjate kulude kasv? Kas see on ridade vahele varjatult kirjutatud või on see kuskil must valgel kirjas? Mina seda ei leidnud.

Ma arvan, et sa oled päris hea lugeja, sul on isegi prillid ees, nii et võib-olla oskad pareminigi lugeda kui mina. Aga mina mäletan peast ka, et sellist diskrimineerivat punkti siin kirjas tõesti ei ole.

Meelis Mälberg, palun!

Hea kolleeg, jätkame diskussiooni! Sellest väljas sportimisest nii palju, et väljas sportimise teeb kalliks eelkõige varustus. Varustus näiteks uisutamiseks ja rattasõiduks ei ole üldse odav ning ma arvan, et pigem läheb väljas sportimine kallimaks kui saalipileti ostmine. Aga see selleks. Me mõlemad oleme olnud ettevõtjad ja saame aru, et millekski tehtav kulu tuleb kuskilt mujalt kokku hoida. Kas sa arvad, et tööandjal on mõistlik selleks, et tervisekulud kinni maksta, seda teha palga arvel? Ma juba eeldan, et sa ütled, et ei ole, et raha tuleb leida kuskilt mujalt. Aga kust kohast ettevõtja võiks selle võtta? Millele ta võiks vähem kulutada, et neid tasusid kinni maksta?

Seda probleemi võib ka vaadata teistmoodi. Ettevõtjana ma mäletan, et me tasusime tõepoolest 300 krooni ulatuses – see oli üle viie aasta tagasi – inimese kohta tervise edendamisega seotud kulusid. Mina tegin seda ikka kindla eesmärgiga. Loomulikult ei tahtnud ma lihtsalt niisama ettevõtte raha kulutada, vaid töötajate kulusid kokku hoida. Sest kui inimesed tegelevad tervisespordiga, siis nad on eeldatavalt tervemad. Ja see tähendab ka seda, et ma ei pea palkama ajutist tööjõudu, kui oma inimene on haigestunud. Sellepärast sai omal ajal kinni makstud ka gripivaktsiin kogu selle erisoodustusmaksuga – lihtsalt selleks, et hoida ära hiljem palju suuremaid kulusid. Praeguse seaduse järgi peab tööandja töötaja haiguse korral päris pikka aega tema ravikindlustuse, sinise lehe kulud katma. Nii et igal juhul peaks ettevõtjal olema huvi teha kõik selleks, et inimesed ei haigestuks.
Sa võid selle peale öelda, et aga tehku siis, tehku selle erisoodustusmaksuga. Osa teebki. Aga jälle jõuan ma sinna, et kõik ei mõtle veel nii, nagu minu arvates tark oleks. Ettevõtjate mõttelaadi tuleb suunata. Riigil on neid hoobasid vähe ja üks neist on maksupoliitika. Kui selline hoob on olemas, siis ettevõtjad on nutikad. Nad hakkavad mõtlema, et hea küll, see on mulle küll esialgu lisakulu, aga samal ajal ei ole ta vähemalt topeltmaksustatud. Võib-olla tõesti prooviks, teeks selle ära. Kui nad näevad hiljem, et sellel on alluvate tervisele positiivne mõju, siis enam ei tekigi küsimust, kas jätkata või mitte.

Tõnis Kõiv, palun!

Lugupeetud ettekandja! Eelmise küsimuse vastuse järel saaks öelda, et me mingis asjas oleme peaaegu ühel meelel: selles, et Eestis makstavad palgad on väiksevõitu ja neid peaks kasvatama. Aga mina saan niimoodi aru, et praegune erisoodustusmaksu põhimõte tuginebki sellele, et ettevõtjal oleks huvi töötajatele palgatõusu asemel pakkuda, et äkki sa tahaksid hoopis puugi- või gripivaktsiini või hoopis mõnda pääset kuskile. Maksunduslikult teeb see tööandjale sama välja. Kui me selle nüüd ära võtame, siis tegelikult on soodustatud mitte palga tõstmine, mille puhul töötaja saab ise otsustada, mida ta selle rahaga teeb, vaid hoopis mingite teenuste kaudu palgatõusu simuleerimine. Mina pean seda põhimõtteliselt valeks suunaks. Töötajatel tuleb palka tõsta, mitte asendust pakkuda. Kas oled nõus?

Ma saan aru, et selle küsimuse taga peitub kahtlus, et tööandjad mitte ei tõsta 33 euro võrra palka, kuigi sektori vastavad palgad seda nõuaksid, vaid ütlevad, et nüüd teeme sulle selle raha eest hoopis puugisüsti. Ma saan aru, et selle küsimuse pidi ka ära küsima – see mõte võib mõnel ettevõtjal tekkida. Aga kui rahulikult järele mõelda, siis on selge, et töötaja jaoks on tema palganumber väga tähtis ja ta võrdleb seda sektori teiste töötajate palkadega. Sinna juurde ei arvestata muid ettevõtte pakutavaid soodustusi, palk on ikkagi palk. Sellepärast pole kuigi tõenäoline, et töötaja on nõus palgatõusu asemel puugisüsti saama. Midagi ei saa elus välistada, aga see on väga vähe tõenäoline.
Teine asi on see, et ettevõtja ikkagi maksab palka vastavalt sektori ja kogu tööturu olukorrale. Ta maksab rohkem ka siis, kui teised ettevõtted rohkem maksavad – muidu tema töötajad lähevad ära. Ta ei saa seda muul moel hakata kompenseerima. See kompensatsioonimehhanism, et tööandja maksab osalt spordikulu kinni, on hoopis teine pool. Aga sellega on samuti nii, et kui ühes kohas seda makstakse ja sõbrad omavahel sellest saunas räägivad, siis töötaja, kellele ei maksta, võib oma tööandjale läbirääkimiste või arenguvestluse käigus öelda, et vaadake, naaberfirmas makstakse lisaks palgale kinni ka mingi osa spordiga seotud kulusid, mis teie sellest arvate. Aga see on ju positiivne, selles ei ole midagi halba.

Rannar Vassiljev, palun!

Mis viga oleks Eestis ettevõtlusega tegeleda, kui Eesti tööturg oleks selline, et inimeste palga tõstmist oleks võimalik puugisüstiga asendada. Aga siin tekkis küsimus, kust kohast ettevõtja tervisekuludeks raha võtab – kas see tuleks tööjõukulude arvel või kuskilt mujalt ja mismoodi see lõpuks riigikassas maksudena väljendub. Sa tõid hea näite selle kohta, kuidas on võimalik inimestesse investeerides teisi kulusid kokku hoida. Kuidas sulle tundub, kas siis, kui tänu sellisele investeeringule inimeste tervis paraneb, võib ettevõte sellest ka tulu saada ja palku tõsta? Kas tänu sellele võib ettevõttes kasvada käive ja lõpuks ka tulu, mille pealt makse makstakse?

Sinu küsimuses oli vastus sees. Loomulikult, kui inimesed on terved, siis nad on produktiivsed. Me teame ise, kui raske on tööd teha, kui sa tunned end haiglaselt. Sa lähed tööle, oled poolhaige ja ehk nakatad ka teisi, sa ei ole produktiivne. Tunnen end praegu ka natukene kehvasti oma nohuse ninaga. Tööandja seisukohalt on aga halb seegi, kui inimene üldse tööle ei tule ja kedagi pole ka asemele võtta. Loomulikult, terved inimesed on produktiivsemad ja ka ühiskonnale toodavad nad lõppkokkuvõttes suuremat lisandväärtust.

Marianne Mikko, palun!

Kui rääkida suurest pildist, siis Eesti suur mure on Eesti mehe keskmine eluiga, mis on kümme aastat lühem kui meie naistel. Mu küsimus on: kas on alust loota, et see seaduseelnõu aitab pikendada meie meestegi eluiga? Teame, et Eesti mehed üldiselt ei julge või lihtsalt ei taha arsti juurde minna.

Aitäh väga hea küsimuse eest! Jah, see on väga oluline tähelepanek. Kui tööandja võtab vastu otsuse, et iga kahe aasta tagant suunatakse kõik töötajad tervisekontrolli, näiteks Medicoverisse, siis kõik töötajad sinna ka lähevad. Ma tean omast käest erasektori aegadest, et meie tegime seda paariaastase intervalliga ja ei olnud kahjuks harvad juhud, kui mõnel kolleegil avastati mingi haigus. Aga just tänu tervisekontrollile said nad õigel ajal haigusele jaole ja ravi alustada. Kas need inimesed oleks tervisekontrolli ka ilma ettevõtja positiivse surveta ette võtnud? Raske öelda, aga paljud seda ei tee. Sellel abinõul on väga suur mõju. Mis puutub eraldi meestesse, siis mehi käib statistiliselt rohkem tööl kui naisi. Meeste tööhõive on suurem, naised on paljud lastega kodus. Kui mehi töö juures sportima suunatakse, siis igal juhul mõjub see nende tervisele ja ka elueale positiivselt.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Erki Noole!

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud vähesed spordihuvilised, kes te saali olete jäänud! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 242 oma istungil, mis toimus 16. oktoobril. Komisjoni istungil tutvustas eelnõu selle algataja Urve Palo. Arutlus oli meeleolukas ja ka emotsionaalne, arutati väga erinevaid teemasid. Üks enim arutlust pälvinud küsimusi oli, milline mõju oleks sellel seadusel eelarvele, maksulaekumistele ja isikute maksukäitumisele – kas hakataks suuremat palka maksma või neid kulutusi muul moel kompenseerima. Arutluse all olid loomulikult töötajate võrdsed võimalused, mille kohta siin ka küsiti: et miks diskrimineeritakse nagu neid spordiharrastajaid, kellele meeldib käia metsas jooksmas või jalgrattaga sõitmas. Luban endale humoorika vahemärkuse seoses eilse uudisega, et Tallinna linn tõstab spordibaasidega seotud tasusid. Äkki sätitakse ka tervisespordiradadele kassaaparaadid ette? Saad tasuta ühissõidukiga kohale sõita ja seal metsaraja alguses mingi tasukese maksta. Oleks seegi ebavõrdsus likvideeritud. Aga loomulikult on eelnõu eesmärk, nagu eelkõneleja rääkis, innustada tööandjaid panustama töötajate tervise hoidmisse.
Rahandusministeeriumi esindaja, kelleks oli Lemmi Oro, tõi välja ka mõningad eelnõu puudused, näiteks, et selle maksu administreerimine oleks väga keerukas. Probleemi näeb maksuamet ka selles, et tervisespordi mõiste on sisustamata, näiteks peaks maksuametnik hakkama otsustama, mis on tervisesport ja mis mitte. Arutasime seda teemat nii natuke emotsionaalsemalt ja ka vähem emotsionaalselt, näiteks, kas mõned jooga eriliigid mahuvad tervisespordi mõiste alla või mitte. Kõne all oli ka tervishoiuteenuse defineerimine. Lähtutakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduses defineeritud mõistest. Rahandusministeeriumi esindaja andis ka edasi Vabariigi Valitsuse 28. juuni istungi otsuse, et Vabariigi Valitsus ei toeta eelnõu.
Lisaksin veel nii palju, et arutlusel oli ka see, et me peaksime selle teemaga väga tõsiselt edasi minema. Meie spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühma Riigikogus kuulub 32 liiget, aktiivseid nendest on viis või kuus. Loodan, et need 32 inimest näitavad üles rohkem huvi, kui me seda eelnõu tulevastel kordadel arutama hakkame.
Lõpetuseks annan teada rahanduskomisjoni otsuse. Hääletamistulemus: 6 inimest poolt, vastu 0, erapooletuid 2. Otsustati teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute tähtajaks määrata 20. november 2012 kell 18. See otsus oli konsensuslik. Aitäh!

Hea ettekandja, teile on vähemalt üks küsimus. Kadri Simson, palun!

Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Analoogne eelnõu, mille oli algatanud Keskerakonna fraktsioon, läbis esimese lugemise maikuus pool aastat tagasi. Kas te oskate öelda, millal seda eelmist eelnõu, mis pool aastat on kusagil settinud, edasi arutatakse?

Seda teemat me sel korral ei arutanud. Eelkõneleja Urve Palo mainis siin rahanduskomisjoni esimehe töölaua väga sügavaid sahtleid. Ma loodan, et need ei ole väga sügavad. Kahjuks ma ei oska teile praegu öelda, kui sügavad need on. Aga minu siiras soov on küll, et me läheksime selle eelnõuga edasi ning paralleelselt võtaks ka Keskerakonna eelnõu arutlusele ja teeks seda paremaks.

Heljo Pikhof, palun!

Austatud ettekandja! Ma arvan, et teil on olnud piisavalt aega see teema liikumisharrastust toetavas parlamendirühmas üles võtta. Miks te seda teinud ei ole – need viis, kes te seal koos käite? Mis teemad need on, mida te arutate? Midagi ei ole seni siia suurde Riigikogu saali jõudnud. Mis on see põhjus, et te ei ole seda teemat seal arutanud?

Viimati me arutasime treenerite tasustamise süsteemi juurutamist. Ja analoogse teema me oleme vähemalt kolmel korral jutuks võtnud. Nagu te olete aru saanud ka täna saalis kõlanud küsimustest, on poolt- ja vastuargumente. Ma arvan isiklikult, et selle teemaga peaks edasi minema, see on ühiskonnale vajalik eelnõu. Aga eks meile meeldibki lahendada teatud probleeme ühiskonnas mitte tervikuna. Näiteks laste hambaravi me kompenseerime täielikult, ka siis, kui tegu on erapraksises töötavate hambaarstidega, teatud valdkondades me aga ei taha probleemidele süvendatult läheneda. Olen uurinud sporditegemise seisukohalt maksustamise süsteeme eri riikides. Minu arvates vääriks kaalumist ühe väga hea Rootsi kogemuse rakendamine. Rootsis saab iga elanik aastas oma tulude deklareerimisel tuludest maha kanda 1500 Rootsi krooni spordiga seotud kulutusi. Eelnõu puhul on viidatud, et Maksu- ja Tolliamet näeb suurt probleemi asjaomase administreerimise keerukuses, selle lahenduse puhul oleks Maksu- ja Tolliametil väga lihtne seda ettepanekut ellu viia.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Jüri Jaansoni!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma tahan teie tähelepanu juhtida sellele, et sportimine on tegelikult inimese vaba valik. Sporti võib teha, aga sporti ei pea tegema. Spordi aluseks on ikkagi piiritu eneseteostuse tahe ja tervisliku eluviisi väärtustamine, soov teha midagi oma füüsilise seisundi parandamiseks. Teha saab seda mitmel moel ja olenemata ilmast ning paljustki muust. Mul on siin kaasas laupäevane Pärnu Postimees, kus Pärnu aeroobikatreener Jaana Junson selgitab, kuidas võib sporti teha ka kodus. Piltidel näeme, et käes on tal veepudelid ja harjavars. Harjutustega saab ennast suurepäraselt vormi ajada, rääkimata sellest, et tänavatel saab kõndida ja metsa all joosta. Iseenesest ei ole see mingi probleem.
Aga see ei olnud põhiline, millest ma rääkida tahtsin. Ma tahan tegelikult rääkida sellest, kuidas me kasutame seda erisoodustusmaksust vabastamise instrumenti ja kas seda on õige kasutada alati. See on arutluse koht. Kas seda on alati õige kasutada, kui meil on palju valikuvõimalusi? Juhin tähelepanu tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktile 8, mis räägib puudega inimestele antud abivahendite tulumaksust vabastamisest. Nüüd on teemaks rohkem see, et need abivahendid on tööandja omad, tööandja ostab need, aga abivahendid on iseenesest inimesele sama isiklikud asjad nagu aluspesu. See abivahend on tööandja oma ja kui tööandja peale tööpäeva lõppu ütleb, et see on vaja lauale panna, siis pole midagi teha. Samas on tööandja seisukoht ka arusaadav, sest kui näiteks kuulmisabivahendiga pärast tööd välja minna ja unustada ära, et see sul on, siis võid hajameelsusest sellega ujuma või duši alla minna. Järgmine päev tööandja avastab, et ta on kahju kandnud.
Nii et põhimõtteliselt ma kutsun üles kasutama erisoodustusmaksust vabastamist pigem olukorras, kus muid valikuid ei ole. Arvan, et selle üle võiks küll sügavamalt mõelda. Aitäh tähelepanu eest!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Ma tulin selleks siia, et ilmselt on eelnõust natuke valesti aru saadud, ja ka ajaloolise tõe huvides. Kui kellelgi on soovi eelnõu täiendada sätetega, mis räägivad sellest sportimisest, mida tehakse oma tervise huvides metsa all, siis eelnõu autorid sellele mingil moel vastu ei ole. Eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, tehke oma ettepanekud, arutame need läbi ja kui loodetavasti saab ka Rahandusministeeriumiga need asjad kooskõlastatud, siis meie arvates on kõik suurepärane. Pigem on sellised sätted välja jäänud seetõttu, et varem on olnud sellele tugev vastasseis.
Teiseks kinnitan eelkõnelejale, et meditsiinilised abivahendid, mis on sotsiaalministri määrusega määratletud, ei ole eelnõu mõtte kohaselt kindlasti mitte tööandja omad, vaid tööandja poolt kinni makstud. Aga ajaloolise tõe huvides pean ütlema, et see, et niisugune küsimus siin tekkis, on loomulik. Vahest oli inimene varasemas elus väga tubli raamatupidaja, aga poliitikuna on tema teadmised väga nõrgad või olematud. Seetõttu sellised küsimused tekivad.
Ivari Padar kirjutas omal ajal hinnangu selle eelnõu kohta, olles koalitsioonivalitsuse minister. Selles valitsuses oli kolm osapoolt: sotsiaaldemokraadid, Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond. Kui läbirääkimisi peeti, siis sotsiaaldemokraadid tegid ettepaneku selliselt tulumaksuseadust muuta. Isamaa ja Res Publica Liit toetas seda, aga vastu oli Reformierakond, kes teatas, et sellise sättega nad ei nõustu. Nende vastuseisu põhiargument on olnud kogu aeg üks: arusaam, et sellisel moel makstaks palka. Mina seda arusaama ei jaga. Vaadake, kui vanemad annavad lapsele kodus süüa ja keedavad makarone, siis sinna kõrvale pannakse kas lihapallid või viiner. Ketse sinna kõrvale panna ei saa, sest lapsed neid lihtsalt ei söö. Ka täna siin tekkinud küsimus, kas võiks palgatõusu asendada kord nädalas puugisüstiga, on täpselt sama naeruväärne.
Reformierakond on olnud kogu aeg sellele vastu. Ivari Padar on mees, kes peab kokkulepetest kinni. Hiljem juhtus sellel koalitsioonil niisugune lugu, et tekkis kurb hetk, kus oli vaja riigi kulutusi kokku hoida. Seejuures oli mure selle pärast, kuidas meie haiglad saavad tööd teha – kas arstid ja õed saavad seal tööd teha, kas ravijärjekorrad mitte liiga pikaks ei veni. Siis üks selle valitsuse minister, ka Reformierakonnast, ja üks Riigikogu sotsiaaldemokraadist liige istusid maha Eesti tööandjate ja töötajate ühingutega. Leiti, et üks lahendus oleks haiguspäevade katmine palga maksmise jätkamisega. Selle selge kohustuse panek tähendas ka tööandja selget huvi, et inimesed oleksid tervemad. Vastukaaluks lubati neile ka seda, et tööandja kulutused töötajate tervisele ei käiks erisoodustusmaksu alla. Seda kokkulepet ei ole täidetud. Ivari Padar on härrasmees, tema täitis neid kokkuleppeid, mis olid sõlmitud paberil, ja ka neid kokkuleppeid, mis olid sõlmitud suusõnaliselt. Kõikide seniste rahandusministrite kohta ei saa ma seda öelda. Mõned on käitunud ja käituvad siiamaani täieliku matsina.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 242 esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 20. novembri kell 18.
Esimene lugemine on lõppenud ja kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Heljo Pikhofi!

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Sotsiaaldemokraatide esindajana olen teist korda teie ees, et tutvustada meie programmilist seisukohta: lapsetoetused tuleb kolmekordistada. Sotsiaaldemokraadid on korduvalt esitanud Riigikogu menetlusse ettepaneku kolmekordistada üleüldisi lapsetoetusi, nii et need oleksid 57,54 eurot kuus. Seni oleme aga rääkinud kurtidele kõrvadele. Laste jaoks ei olevat riigil raha. Aga kelle või mille jaoks riik siis üldse on kui mitte inimeste jaoks?
Sotsiaaldemokraatide esimene sellesisuline eelnõu on jäänud kalevi alla kauemaks kui aastaks, ehkki meie fraktsiooni kuuluvad Riigikogu liikmed on sotsiaalkomisjonis vähemalt kuus korda taotlenud selle päevakorda võtmist.
Eelnõu algatajad usuvad, et ajal, mil Eesti Vabariik on valmis panustama Euroopa rahanduse stabiilsuse huvides 150 miljonit eurot, on Riigikogul kohustus leida võimalus panustada ka rahvastiku arengusse senisest tõhusama perepoliitika abil. Eesti perede parem toimetulek on arengu huvides tähtsam kui mis tahes fiskaalpoliitiline otsus.
Austatud ametikaaslased! Kunagi sotsiaaldemokraatide eestvedamisel loodud Eesti peretoetuste süsteem on universaalne. See lähtub arusaamast, et iga laps on väärtuslik ning iga lapse kasvatamise ja koolitamisega on seotud kulud. See süsteem vähendab ebavõrdsust ning hoiab ära laste sildistamise. On ju peretoetuste eesmärk tagada kõigile lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Kõik lapsed on võrdväärsed ja neil on õigus võrdsele kohtlemisele. Oma olemuselt on universaalne peretoetuste süsteem ennetav ja tõhusaim viis vaesuse vähendamiseks, aidates kaasa lastega perede kindlustunde kasvule.
Euroopas tehtud uuringud ja ka Põhjamaade kogemused näitavad, et lapsi sünnib rohkem ja laste vaesust on vähem neis riikides, kus on universaalsed peretoetused ning lisaks pakutakse teenuseid, mis toetavad vanemate tööturul osalemist. Põhjamaades tehakse kõik, et lastega pered ei langeks vaesusesse ega peaks minema riigi abi kerjama. Kuhu peamiselt vajaduspõhiste lapsetoetuste põhimõte välja võib viia, näitavad kujukalt Kreeka ja teiste Lõuna-Euroopa riikide kogemused. Nüüdseks on sündimus seal drastiliselt vähenenud, ulatudes napilt üle ühe lapse fertiilses eas naise kohta. Ometi on tegemist ortodoksse ja katoliikliku kultuuriruumiga, kus lapse sünnile naljalt kätt ette ei panda ja kus veel paar inimpõlve tagasi kodud lausa kihasid lastest. Kui perel on riigilt abi loota alles siis, kui vaesus juba majas, jäetakse lapsed pigem sünnitamata.
Sama suundumus on meilgi. Noorrahvas annab endale järjest selgemini aru, et lapsed suurendavad vaesusriski, samas kui elutud asjad kõnelevad heaolust. Eks ole potentsiaalsetele lastevanematelegi teada, et absoluutses vaesuses või vaesusriskis elab meil üle 63 000 lapse ehk tervelt 18% kõigist alla 18-aastastest lastest ja noortest.
Sündimuskordaja oli Eestis mullu 1,52. Taastetaseme hoidmiseks peaks see aga olema vähemalt 2,1. Iive jätkab langust ja seda hoolimata tõsiasjast, et parimas sünnituseas naisi on meil umbes 200 000. See näitaja on praegu tipus. Mõne aasta pärast hakkab see arv aga vääramatult vähenema, kahanedes paarikümne aastaga 70 000 naise võrra.
Ehkki vanemad tahaksid kahte-kolme last, sünnib perre keskmiselt 1,52 last. Uuring "Sündimust mõjutavad tegurid Eestis 2008" näitab, et inimeste tegelikku käitumist saaksid soovidele järele aidata eelkõige riigi tuntav materiaalne toetus, lastehoiu kättesaadavus ning teadmine, et ka töö kaotanud või üksikvanem suudab lapsed üles kasvatada ning neile täisväärtusliku lapsepõlve ja hea hariduse tagada. Seega, kui me jätkame sisutühjade loosungitega vehkimist ega võta aega viitmata perepoliitikaga midagi ette, võime hakata oma rahvale kohe hingekella lööma.
Head Riigikogu liikmed, oleme ausad! Praegu on Eesti kõige põletavam mure see, et perre jäävad sündimata isegi esimesed lapsed. Kui vaadata rahvastikuteadlaste tehtud graafikuid, siis esiklaste sündimuskõver on kolme viimase aastaga sattunud vaat et vabalangusesse. Seegi räägib karjuvast vajadusest tõsta kohe ja korralikult universaalseid lapsetoetusi. Kui perre ei sünni esimest last, ei sünni ka teist ja esimese ropsuga kolmandat last ju ei sünnita (muidugi on siin üks erand: kui esiklapsed juhtuvad olema kolmikud).
Eesti perepoliitikat on rahvusvaheliselt kirjeldatud kui sünnile suunatud perepoliitikat. See tähendab, et perepoliitilised meetmed on valdavalt orienteeritud lapse sünnile ja väikelapseeale. Kuna aga pereelu ei alga ega lõpe lapse sünniga, vaid kestab kogu inimese eluea, on senisest enam vaja tähelepanu pöörata ka hilisematele kasvuaastatele. Lapse sünd ja esimesed elukuud või -aastad võivad olla küll kindlustatud, kuid kui lapse kasvades ja täiskasvanuks saades puuduvad tal võimalused haridust omandada, huvihariduses osaleda ja tervishoiuteenuseid kasutada, vanemad aga ei saa tööturul osaleda ega pere majanduslikku toimetulekut tagada, siis puudub riigi poliitikal, mis peaks toetama perede elukvaliteeti ja rahvastiku jätkusuutlikkust, pikaajaline perspektiiv ja positiivne mõju.
Nagu ma juba ütlesin, Eesti perepoliitika on seni keskendunud sündide toetamisele ja laste kasvatamine täisealiseks on jäänud vajaliku tähelepanuta. Vanemahüvitisele kulub rohkem raha kui teistele peretoetustele ühtekokku. Lapsetoetuseks, mida makstakse lapse täisealiseks saamiseni, eraldab riik aastas 98 miljonit eurot, aga vanemahüvitisele, mida makstakse kõigest poolteist aastat, kulub üle 174 miljoni euro. Usk, nagu piisaks perede toetamiseks poolteist aastat kestvast riigi toest, on naiivne.
Universaalset lapsetoetust on peaminister võrrelnud raha külvamisega lennukilt. Pole siis imestada, et 19 eurot lapse kohta kuus on külmutatud juba 2004. aastast peale, ehkki sestsaadik on seegi pisku kaotanud poole oma ostujõust. Kui me ajas tagasi vaatame, siis mida sai tollel ajal osta 300 krooni eest? Seda oli päris palju. Kui küsime endalt, mida saab nüüd lapsele 19 euro eest osta, siis ma arvan, et te kõik olete nõus, et seda on väga vähe. Pole siis imestada, et valitsus on sihiks seadnud nn vajaduspõhise lasteabi. Lapsetoetuste reformiks luulendatud skeemi võib laias laastus kokku võtta järgmiselt. Kõigepealt laseme lastega perel vaesusesse vajuda, et ta seejärel käiks, müts pihus, omavalitsuses, et üha uuesti tõendada oma pere viletsust. Siis on tulevast suvest alates lootust, et esimesele ja teisele lapsele antakse riigi kukrust kümmekond eurot lisaraha kuus.
Peale Lõuna-Euroopa vajaduspõhise, kuid põhjakõrbenud perepoliitika, mis meie juhtpoliitikutele tundub aina südamelähedasem olevat, on meil valida ka teine tee – Põhjamaade tee. Euroopas tehtud uuringud ja Põhjamaade kogemused kõnelevad sellest, et sündimus on suhteliselt suur ja laste vaesust on vähe just neis riikides, kus kõigile ühtviisi makstakse tuntavaid peretoetusi ning riik teeb omalt poolt, mis suudab, et pakkuda lastele vajalikke teenuseid: lasteaed, tasuta huvi- ja kooliharidus, koolitransport jne. Kõik see aitab ühitada vanemate töö- ja pereelu.
Kui vaadata protsente SKT-st, mis kuluvad ühes või teises riigis lastele, siis meil moodustavad lastele ja peredele mõeldud toetused ligi 0,7% SKT-st, koos ebaefektiivse vanemahüvitisega on see näitaja suurem – 1,7%. Lastele tarvilikke teenuseid napib Eestis nii linnas kui ka maal. Soomes ja Rootsis on seevastu peretoetustele eraldatav raha palju suurem, Taanis on see koguni 3,8% riigi SKT-st.
Lõpetuseks tahan öelda, et eelnõuga soovivad sotsiaaldemokraadid muuta riiklike peretoetuste seaduse § 5 lõiget 3. Kehtiva seaduse kohaselt makstakse praegu lapsetoetust pere esimese ja teise lapse kohta kahekordses lapsetoetuse määras, kolmanda ja iga järgmise lapse kohta kuuekordses lapsetoetuse määras. Eelnõuga ühtlustatakse lapsetoetuse määrad ja kehtestatakse kõikidele lastele lapsetoetuse suuruseks kuuekordne lapsetoetuse määr. Eelnõu seadusena vastuvõtmise korral paraneb 166 000 pere majanduslik toimetulek. Sotsiaaldemokraatide eelnõu seaduseks saamise korral võidab kahelapseline pere aastas enam kui 900 eurot. Sotsiaaldemokraadid arvavad, et see on meie riigile täiesti jõukohane. Kui Riigikogu selles kokkuleppele jõuab, kui me viimaks aru saame, et rahva ja riigi tulevik sõltub järeltulevast põlvest, siis ma arvan, et ka kõik siin saalis viibivad Riigikogu liikmed sotsiaaldemokraatide eelnõu toetavad. Aitäh!

Aitäh, austatud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas sotsiaalkomisjonil on olemas selline uuring, kui paljud vanemad peale seda, kui nad on vanemapalga kätte saanud, Eestist lahkuvad?

Aitäh! Kahjuks seda uuringut ei ole tehtud, aga väga paljud lastevanemad lähevad Eestist ära siis, kui vanemapalk või üks või teine soodustus on kätte saadud. Nad lähevad ja jäävadki, sest naaberriikides laps üles kasvatada on hoopis teine tera. Nad tunnetavad väga selgelt, et kõik lapsed on seal oodatud, ka Eesti lapsed on Soomes ja Rootsis oodatud. Vanematel on kindlustunne, et nad saavad lastele korraliku hariduse anda ja lapsed inimväärselt üles kasvatada.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Hiljuti sain ma kerge šoki, kui avastasin, et Eurostat ennustab, et aastatel 2010–2030 väheneb nende inimeste arv, kes on vanuses 15–34 aastat, 106 000 võrra. See on muidugi katastroof. Seesama toimub ka teistes vanusegruppides. Mis te arvate, kas ilma väljumiseta sellest depressiivsest meeleolust, milles me praegu oleme ja milles on terve Eesti, ja ainult toetustega, ainult rahaga me suudame seda olukorda parandada?

Aitäh! Kindlasti ei suuda me seda parandada ainult rahaga, aga ükspuha milline meede lastega perede olukorra parandamiseks on selge signaal, et lapsed on siia riiki oodatud. Kui ma rääkisin universaalsetest lapsetoetustest, siis see tähendab ka seda, et kõik lapsed on meil võrdsed ja laste sildistamist ei toimu. Aga loomulikult on neid meetmeid, kuidas inimesi Eestis kinni hoida, mitmeid ja mitmeid. Eelkõige on selleks ikkagi inimväärne elukeskkond ja teadmine, et riik hoolib oma inimestest.

Yana Toom, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Hea algataja esindaja! See on juba teine sellesisuline eelnõu, mille te olete sisse andnud. Esimene on peaaegu aasta kalevi all olnud ja on esimese lugemise läbinud. Paistab, et ka see eelnõu läbib esimese lugemise. Aga kui optimistlik te olete selle edasise saatuse suhtes?

Sotsiaaldemokraadid ei kaota kunagi lootust. Eks me esitame seda eelnõu nii kaua, kuni see ükskord seaduseks saab. Kui see ei juhtu enne, siis kindlasti siis, kui meie valitsusse saame. Ega me seda tempu tegemata ei jäta. Tegelikult näeb sotsiaaldemokraatide eelnõu ju ette enam kui 160 000 pere olukorra paranemise, ma pean silmas just laste olukorra paranemist nendes peredes. Me ei nimeta seda reformiks. Aga Reformierakonna ja IRL-i eelnõu, mis toob sotsiaaltoetused riiklike peretoetuste seadusesse, nimetatakse reformiks.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma olen mitmelt kolleegilt Riigikogus ja konkreetselt ka rahandusministrilt kuulnud seda retoorikat, et see oleks nagu solvav, kui inimene teenib nii palju nagu minister ja äkki tal suurendatakse lapsetoetust (oletame, et tal on lapsed). Et ära kaotada see argumentatsioon, kas ei võiks panna eelnõusse sisse piirangu, et see seadus ei kehti Riigikogu liikmete ja valitsusliikmete kohta? Siis oleks üks solvang vähem ja üks vastuargument ka vähem.

Aitäh! See on väga hea küsimus. Ega keegi seda raha kellelegi tegelikult ei paku. Seesama minister või Riigikogu liige on kirjutanud avalduse, et saada lapsetoetust, vanemahüvitist ja muid peretoetusi. Need valitsusliikmed, kes sellist juttu ajavad, valetavad. Nad võivad sellest toetusest iga kell loobuda. Aga piinlik neil seda raha vastu võtta küll ei ole. See ei vasta tõele.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Valitsuse seisukoht on selline, et toetused peaksid olema vajaduspõhised. Kas komisjonis on olnud arutelu selle üle, et vanemapalk võiks olla vajaduspõhine?

Väga hea küsimus. Me ei ole seda arutanud. Aga kui sa oled enne laste sündi korralikult palka saanud, siis on sul laste kasvatamisel rahavajadus palju väiksem kui nendel, kellel võib-olla pole enne üldse sissetulekut olnud, kes on otse koolipingist tulnud, peavad elu alustama jne. Kahjuks pole seda arutatud. Muidugi, sotsiaaldemokraadid on teinud ettepaneku, et vanemahüvitise lagi allapoole tuua. Aga raha tuleks jätta ikkagi lastega peredele, võiks kas või üksikvanema lapse toetust tõsta.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Olen teiega täiesti ühte meelt, et lapsetoetus, mis on 19 eurot ja seda juba aastast 2004, ei kata kindlasti neid vajadusi, mis lapse kasvatamisel tekivad. Aga viimasel poolaastal oleme kuulnud, kuidas nii peaminister kui ka teised kõrged reformierakondlased räägivad Reformierakonna reformist või kavast, mis näeb ette, et lapsetoetusi mitmekordistatakse. Sellega püütakse peresid justkui maha rahustada. Võib-olla annate hinnangu ka sellele reformile või kavale, kas see lahendab probleemi või ei.

Kõigepealt ütlen, et iga sent, mis lastega peredele juurde antakse, on tänuväärne, aga see kava ei lahenda probleeme. Ma toon ühe näite. On ju Reformierakond ja IRL välja käinud, et kui kahe lapsega pere sissetulek on alla 588 euro, siis on tal õigus saada vajaduspõhist lapsetoetust. Aga kui sealsamas majas elab vanaema või ämm, ükspuha kuidas me teda nimetame, siis läheb ka vanaema pension arvesse. Kui vanaema pension sinna juurde liita, siis selle pere lapsed vajaduspõhist lapsetoetust ei saa. Minu küsimus ongi, kas siis ämm peab oma pensionist selle kümme eurot kinni maksma. Tegelikult on see kummaline. Me oleme komisjonis seda arutanud ja on tulnud veel kummalisi asju välja. Näiteks, kui mees ja naine elavad koos, mõlemal on eelmisest kooselust kaks last ja peres on nüüd kokku neli last, siis ainult kaks last selles peres saavad vajaduspõhist lapsetoetust ja teised kaks last ei saa. Selles eelnõus on väga palju auke. Ma väga loodan, et need augud parandatakse ja riiklike peretoetuste seadusest võetakse välja mõiste "vajaduspõhine lapsetoetus", sest seda teemat reguleerib ju tegelikult sotsiaalhoolekande seadus. See üks lause riiklike peretoetuste seadusest peaks olema viidud sotsiaalhoolekande seadusesse, kuna vajaduspõhise lapsetoetuse saamist reguleerib sotsiaalhoolekande seadus.

Austatud ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni aseesimehe Yana Toomi!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas seda eelnõu. Ma lühidalt tutvustan teile selle arutelu sisu. Sotsiaaldemokraatide ettepanek on tõsta kõikide laste lapsetoetust, mitte nii, nagu näeb ette vajaduspõhise lapsetoetuse eelnõu, mille kohta ettekandja siin ka küsimustele vastas.
Algataja sõnul on uuringute järgi peredel soov, et lapsi oleks kaks-kolm, aga elu näitab, et on tegureid, mis segavad seda unistust täide viimast. Kuigi sotsiaaldemokraadid eelnõu algatajana ei arva, et lapsetoetuse kuuekordne tõus lahendab kõik probleemid, sest oleks vaja ka lisameetmeid, on see algatajate arvates üks väga tõhus meede. Ega komisjonis keegi sellele otseselt vastu ka ei vaielnud. Arutasime seda, et meil oli samasisuline eelnõu arutlusel juba aasta tagasi, nüüd on aga arutluse all see eelnõu. Arutasime, kas on võimalik neid kahte eelnõu menetluse jooksul ühendada. Algataja arvas, et see on küll võimalik, kuigi teise eelnõu seletuskiri on veidi täiendatud, aga kui arutelu läheb edasi, siis on võimalik neid eelnõusid ühendada. Arutasime tükk aega protseduurilisi asju, seda, kuidas on üldse võimalik, et ühte eelnõu antakse menetlusse kaks korda. Selgus, et see pole üldse keelatud. Arutasime ka seda, et n-ö halbade nähtuste kokkusattumise korral võib juhtuda nii, et üks eelnõu jääb Riigikogu järgmise koosseisu arutada. Me lootsime, et praegu seda ei juhtu. Kuna tuli jutuks ka vajaduspõhine lapsetoetus, siis esitati Sotsiaalministeeriumi esindajale küsimus, kas on analüüsitud, kuidas saab ühele vaesele perele abiks olla see lubatud vajaduspõhine toetus, mis on 9 eurot 59 senti esimese lapse kohta. Vastus oli, et seda analüüsitud ei ole. Enamgi veel, Sotsiaalministeeriumi esindaja nentis, et Haapsalus on uuritud raskesti toimetulevaid peresid ja see uuring on näidanud, et tegelikult vajavad need lapsed pigem uusi teenuseid kui raha. Kuigi jah, olime seda meelt, et iga sent on lastele kasulik.
Eelnõu oli sisukas, selle vastu keegi ei vaielnud. Konsensusega otsustasime, et see eelnõu peab tulema siia saali arutelule 6. novembril. Komisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada (ka see otsus oli konsensuslik). Komisjoni ettekandjaks määrati mind ehk Yana Toomi ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on kümme päeva, nagu tavalises korras ette nähtud. Aitäh!

Hea ettekandja, teile on vähemalt üks küsimus. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Sageli on nii, et valitsus ei toeta opositsiooni algatatud eelnõu sel põhjusel, et midagi sarnast tehakse ka ise. Me teame, et valitsus on loosungina välja lubanud lapsetoetuste reformi. Kas te saate võrrelda täna arutatavat eelnõu sellega, mida valitsus lubab lapsetoetuste osas teha? Näiteks võtame ühe tavalise Eesti pere, kus on kaks last. Mis seda peret ootaks ees sotsiaaldemokraatide eelnõu seadusena vastuvõtmise korral ja mis ootab teda ees valitsuse ettenähtud reformi puhul?

Ma tänan! Üritan olla arvudega võimalikult täpne. Ma usun, et ma ei eksi palju. Valitsuse pakutud eelnõu näeb ette, et vajaduspõhist lapsetoetust hakkavad saama pered, kes elavad suhtelises vaesuses. Suhtelise vaesuse piir Eestis on 280 eurot esimese pereliikme kohta, pool sellest summast ehk 140 eurot iga järgmise pereliikme kohta, kes on vanem kui 14 aastat, ja kolmandik sellest summast ehk 84 eurot iga pereliikme kohta, kes on noorem kui 14 aastat. See tähendab seda, millest rääkis ka Heljo Pikhof, et peres, kus on kaks täiskasvanut ja kaks last, peab sissetulek olema alla 588 euro, et neid saaks pidada suhtelises vaesuses elajateks. See pere peaks valitsuse eelnõu kohaselt 1. juulist 2013 saama lisaraha 9 eurot 59 senti esimese lapse eest ja 19 eurot 18 senti teise lapse eest ehk kokku natuke alla 30 euro. Võtame selle eelnõu, millest me praegu räägime, ja teeme arvutused. Praegu saab iga laps 19 eurot, eelnõu järgi hakkab saama 57 eurot. See tähendab, et rahaline võit on märkimisväärne ja tunduvalt suurem, kui näeb ette valitsuse eelnõu. See on esimene asi, n-ö rahaline pool. Teine pool on see, et vajaduspõhine lapsetoetus (sellel toetusel on minu arvates vale nimi – ja mitte ainult minu arvates – sel lihtsal põhjusel, et kui me räägime leibkonnast, kes elab suhtelises vaesuses, siis me peaksime rääkima ka vajaduspõhisest toetusest lastega peredele, mitte lastele) on laste selge sildistamine, kusjuures vanemad peavad käima kord kvartalis Sotsiaalkindlustusametis ja tõestama, et nende sissetulek on nii väike. Enamgi veel, kui näiteks vanemad on lahutatud ja ema ei nõua kohtu kaudu lapse isalt elatist, siis ei saa ta ka vajaduspõhist toetust taotleda. See tähendab sisuliselt seda, et kui isalt polegi midagi võtta, ta on näiteks töötu, siis peab ema tahes-tahtmata minema oma laste isaga kohtusaalis tülli selle nimel, et saada 9 eurot 59 senti.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Kui ma õigesti aru sain, siis valitsus ei ole selle eelnõu vastu ja kui me täna selle lugemise lõpetame, siis läheb see eelnõu teisele lugemisele, kusjuures kümme päeva on aega muudatusettepanekute esitamise jaoks. Mis te arvate, kuidas see eelnõu meie eelnõuga koos arenema hakkab?

Ma pean kordama sõnu, mida ütles eelmine ettekandja, ja ütlen, et ka Keskerakond ei kaota kunagi lootust, et asjad arenevad ikka õiges suunas. Demograafiline olukord Eestis ei ole väga roosiline ja kõigile on selge, et meie lapsed ja lastega pered väärivad korralikku sissetulekut. Ainuke asi, mis selle eelnõu puhul mind natuke häirib, on see, et siin ei ole sees, et suuremat toetust võiks mitte lugeda sissetulekuks toimetulekutoetuse määramisel. Aga see on juba järgmine samm.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu esindaja Kaia Iva!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Seaduseelnõu 261 ja selles sisalduv muudatusettepanek on oma sisult kahtlemata sümpaatsed. Aga mulle on jäänud mulje, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond toimetab viimasel ajal nii suure hoolega ja tal on nii palju suuri algatusi, et ta on jätnud tähelepanuta selle, et täpselt sama eelnõu ja sama parandusettepaneku on nad juba varem üle andnud ja see on praegu Riigikogu menetluses. Täna saalis ma küll kuulsin, et nad ilmselt ka ise märkasid, et see eelnõu on juba menetluses ja nad sellest eelnõust 11 siin kõnelesid. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon on seisukohal, et kahte identset ning sama algataja sisseantud ja menetletavat eelnõu Riigikogu saalis ei ole kohane paralleelselt menetleda. Mul on edaspidiseks Riigikogu juhatusele ettepanek vaadata koos komisjonide juhtidega seda kodukorra kohta, mis räägib eelnõude algatamisest ja menetlemisest. Ainult sel põhjusel, et täpselt sama eelnõu on juba menetluses, ja sellepärast, et me sellise kummalise tegevusega ei peaks siin saalis tegelema, palub Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon lükata esimesel lugemisel tagasi seaduseelnõu 261, kuna identne eelnõu 11 on samade algatajate esitatuna juba menetluses. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Heljo Pikhofi!

Austatud Riigikogu liikmed! Mul on üks vastuväide Kaia Ivale. Meil on olemas Riigikogu juhatus, kes lähtub meie kodukorrast. Kodukord näeb ette, et nii on võimalik eelnõusid esitada. Sotsiaaldemokraadid on rääkinud Riigikogu sotsiaalkomisjonis kurtidele kõrvadele. Tuletan meelde, et teie erakonna liige on sotsiaalkomisjoni esimees. Me oleme kuus korda üritanud eelnõu 11 päevakorda panna, aga mitte keegi ei ole sellest välja teinud. Samas on erakordselt oluline, et see eelnõu jõustuks seadusena just praegu, sest nagu ma enne ütlesin, see, et esimese ja teise lapse toetused on külmutatud juba aastast 2004, on täiesti lubamatu. 19 eurot lapse kohta ei täida seda eesmärki, mida riiklike peretoetuste seadus ette näeb. Tegelikult on seaduses ju selgelt öeldud, et lastega peredele hüvitatakse osaliselt laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutused. Aga 19 eurot on tõesti hästi-hästi väike raha. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Samas on Riigikogu istungi juhataja laual Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni kiri, kus palutakse seaduseelnõu 261 tagasi lükata. Põhjenduseks on toodud, et identne seaduseelnõu 11 on samade algatajate esitatuna juba menetluses. Alla on kirjutanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees. Kas teie ettepanek puudutab esimest lugemist? Siin ei ole seda kirjas. Selge. Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepaneku eelnõu 261 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 45 ja vastu 31 Riigikogu liiget. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu 261 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.
Seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse, töölepingu seaduse ja vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Yana Toomi!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Ma tutvustan teile ühte eelnõu, mis soovib muuta riiklike peretoetuste seadust, töölepingu seadust ja vanemahüvitise seadust. Eelnõu eesmärk on parandada kolmikuid kasvatavate perede olukorda, võimaldades kolmikute ja suurema arvu mitmike korral vanemahüvitist, lapsehoolduspuhkust ja lapsehooldustasu mõlemale vanemale ning tõstes ühekordset sünnitoetust kolmikute ja suurema arvu mitmike sünni korral 10 000 euroni.
Kolmikute sünd on Eestis erakordne sündmus, mida tuleb ette vaid mõnel korral aastas, isegi mitte igal aastal. Lisaks kolmekordsele rõõmule toob kolmikute sünd perele kaasa väga suured majanduslikud väljaminekud. Kolmikute kasvatamisega kaasnevad kolmekordsed kulutused nii söögile, riietele kui ka laste huvi- ja sporditegevusele ning seda kõike samal ajal.
Erinevalt teistest Euroopa riikidest puudub Eestis igasugune riigi toetus kolmikutele. Mitmike sünni puhuks ei ole loodud erimeetmeid, vaid kõiki peresid, kus kasvab palju lapsi, püütakse riiklikult toetada rohkem kui ühe lapsega peresid. Seetõttu on aga tekkinud olukord, kus kolmikute perede toetamine on jäetud omavalitsuste hooleks, kelle võimekus ja rahalised vahendid on väga erinevad. Kolmikuid kasvatavate perekondade vajadusest riigi suurema toetuse järele kõneleb fakt, et kohalikud omavalitsused on kolmikutega peresid vastavalt oma võimalustele siiani pidevalt toetanud. Seda on teinud viimastel aastatel Narva, Rõngu vald Tartumaal ja ka pealinn Tallinn. Kolmikuid kasvatavad perekonnad on esitanud Riigikogule oma ettepanekud, kuidas parandada nende perede olukorda ning toetada seeläbi laste täisväärtuslikku arengut kuni nende täisealiseks saamiseni.
Eelnevast tulenevalt teeb Keskerakonna fraktsioon ettepaneku täiendada riiklike peretoetuste seadust uue lõikega, mis võimaldaks maksta lapsehooldustasu täiendavalt mõlemale kolmikute ja enamate mitmike vanemale kuni laste kolmeaastaseks saamiseni. Samuti soovime kolmikute ja enamate mitmike sünni korral suurendada sünnitoetust 10 000 euroni. Kehtiva seaduse alusel makstakse mitmike vanematele sünnitoetust 320 eurot iga sündinud lapse kohta. See toetus on aga ajast ja arust. Ka 960 euro suurune sünnitoetus ei kata kolmikute sünniga kaasnevaid kolmekordseid kulusid.
Erinevalt Eestist, kus kolmikute peredele pakutav toetus sõltub inimeste vastutulelikkusest, on näiteks Lätis juba kümmekond aastat makstud kolmikute peredele toetust valitsuse reservfondist. Aastal 2008 oli toetuse suurus 6000 latti ehk natuke rohkem kui 8500 eurot. Eestis on lisaks kohalike omavalitsuste makstavatele toetustele mitmed ettevõtted teinud kolmikutele soodustusi, et võimaldada ka suurperede lastel kogeda põnevaid elamusi. Kuid seda kõike ei reguleeri seadus.
Teine muudatus, millega me siia saali tulime, puudutab töölepingu seadust. Muudatus eeldab, et mõlemal vanemal oleks õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni laste kolmeaastaseks saamiseni. Kehtivate õigusaktide alusel on ka mitmike sünni puhul ainult ühel vanemal võimalus jääda lapsehoolduspuhkusele ning saada vanemahüvitist. Kuid kolme imiku eest korraga hoolitsemine on väga pingeline ning nõuab väga suuri ajaressursse. Ühele inimesele käib see vahel ka üle jõu. Kolmikute vanemad leiavad, et praegune vanemahüvitisesüsteem hoiab kokku kõige suuremate abivajajate pealt, sest peredes, kus tuleb kasvatada kolme väikelast korraga, võimaldatakse vaid ühel vanemal saada vanemahüvitist, kuid kolme järjestikust last kasvataval vanemal on võimalus kolmel korral lapsehoolduspuhkusele jääda.
Eelnõu on kritiseeritud selle eest, et kahe vanema pikaajalisel eemalviibimisel tööturult on pere jaoks negatiivsed tagajärjed, kuna mõlema vanema konkurentsivõime ja positsioon tööturul võivad halveneda. Siiski tuleb rõhutada, et lapsehoolduspuhkust võib juba praegu kasutada kas korraga või osade kaupa. Seetõttu ei ole eelnõu jõustumise korral üheselt kindel, et mõlemad vanemad jäävad tööturult kolmeks aastaks eemale. Eelnõuga võimaldatakse vanematel korraga lapsehoolduspuhkusele minna, mis aitab mitmikke kasvataval perel pingelisel perioodil üksteisele toeks olla.
Samuti on negatiivsena välja toodud, et kolmikute vanematele eelise andmine tekitaks ebavõrdse olukorra võrreldes nende vanematega, kellel on alla kolmeaastased lapsed, kes ei ole mitmikud. Aga praegu on eelisseisus siiski hoopis vanemad, kelle väikelapsed ei ole mitmikud, sest nendel on vanemahüvitise saamise aeg pikem. See on olnud ka nende valik. Kolmikute sündi pole aga võimalik planeerida.
Viimase kahekümne aasta jooksul on Eestis sündinud keskmiselt kolm ning viimase kümne aasta jooksul neli komplekti – ma palun vabandust väljenduse eest, ma lihtsalt ei tea, kuidas neid nimetada – kolmikuid aastas. Kui aastad 2007 ja 2008 olid Eestis viimase 60 aasta kõige kolmikuterohkemad, siis aastal 2011 sündisid viied kolmikud. Need arvud on siin selleks, et anda mõista, et muudatusettepanekuga kaasnev rahaline kulu ei ole väga suur. Meie rehkenduse järgi, kui oletame, et aastas sünnivad neljad kolmikud, on seaduse jõustumise korral maksimaalne kulu riigieelarvele 212 607 eurot. Rehkendused põhinevad maksimaalsel vanemahüvitise määral, tegelikult võib juhtuda, et see kulu on planeeritust palju väiksem. Seaduse jõustumise ajaks on planeeritud 1. jaanuar 2013.
Kokkuvõtvalt öeldes võimaldab eelnõu parandada kolmikuid kasvatavate perekondade majanduslikku olukorda, toetada seeläbi laste täisväärtuslikku arengut ja suurendada perede kindlustunnet. Ma palun seda eelnõu toetada! Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Maret Maripuu!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse, töölepingu seaduse ja vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu 270 oma 23. oktoobri istungil. Komisjoni koosolekust võtsid lisaks komisjoni liikmetele ja ametnikele osa Sotsiaalministeeriumi töösuhete poliitika juht Seili Suder ja ministri nõunik Anni Tooma. Algatajate nimel tutvustas eelnõu Yana Toom. Lubage mul tutvustada komisjonis toimunud arutelu.
Vabariigi Valitsuse seisukohta tutvustas Seili Suder. Vabariigi Valitsus ei toeta pakutud eelnõu järgmistel põhjustel. Lapsehoolduspuhkuse andmist reguleerib nõukogu direktiiv 96/34/EÜ, mis on Eesti õigusesse üle võetud töölepingu seadusega. Direktiivi klausli 2.1 järgi tuleb liikmesriigil võimaldada lapsehoolduspuhkust kasutada vähemalt kolm kuud. Direktiiv ei näe ette lapsehoolduspuhkuse andmist, lähtuvalt laste arvust. Lapsehoolduspuhkuse jooksul hoolitsetakse mitmike eest samal ajal, mitte erineval ajal. Eesti õigus arvestab sellega, et vanem kasvatab ühel ajal sündinud lapsi korraga. Puudub vajadus kehtestada õigust mitmele lapsehoolduspuhkusele ühel ajal sündinud laste arvu alusel.
Eeltoodud seisukohta toetab ka Euroopa Kohtu lahend C-149/10, kus kohus leidis, et direktiivi ei või tõlgendada nii, et kaksikute sünniga tekib õigus saada sündinud laste arvule vastavat lapsehoolduspuhkust. Sotsiaalministeeriumi esindaja rõhutas, et vanemahüvitise maksmine ei ole seotud laste arvuga. Vanemahüvitist makstakse ühekordselt ka sel juhul, kui vanemal on samal ajal õigus saada vanemahüvitist mitme järjestikku sündinud lapse kohta. Arvestades, et ühes peres saab lapsehoolduspuhkust mitme järjestikku sündinud lapse eest kasutada samal ajal üks vanem, ei ole võimalik, et vanemahüvitist saavad ühel ja samal ajal ema ja isa eri laste eest. Seetõttu ei toeta Vabariigi Valitsus vanemahüvitise samal ajal maksmist mõlemale vanemale ka kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral.
Eelnõu algataja tõi välja, et pakutud muudatused parandavad lastevanemate positsiooni tööturul. Vabariigi Valitsuse esindaja sellega ei nõustunud ja näeb pigem seda, et lastevanemate konkurentsivõime võib halveneda. Praegu on lastevanematel võimalik puhkusel oleku aega vahetada ja paindlikkus on olemas. Sotsiaalministeeriumi esindaja meenutas komisjoni liikmetele, et uuest aastast taastub tasuline isapuhkus, mille pikkus on kümme tööpäeva.
Algatajatelt küsiti, miks sünnitoetuse suurus kolmikute sünni korral on 10 000 eurot. Võrreldes näiteks toetusega kaksikute sünni puhul, mis kahe lapse kohta on 640 eurot, on 10 000 euro suurune toetus ebaproportsionaalne. Algatajate esindaja põhjendas seda sellega, et see oli summa, mida kolmikute vanemad oma kirjas küsisid. Komisjonis juhiti tähelepanu ka sellele, et praegu on menetluses eelnõu, mis tõstab toetuse kolmikute sünni puhul 3000 euroni.
Komisjonis tekkis küsimus, kuidas ikkagi kolme lapsega hakkama saada. Ministeeriumi esindajad nõustusid, et mitmikega pered võivad vajada rohkem tuge, selleks et vähendada vanemate hoolduskoormust ja parandada pere toimetulekut, mistõttu on oluline roll peret toetavatel meetmetel. Peredele mõeldud toetusi ja teenuseid on oluline vaadelda terviklikult, seetõttu koostab Sotsiaalministeerium peretoetuste ja -teenuste kontseptsiooni, kus analüüsitakse mitmikega perede hoolduskoormust ja pakutakse võimalikke toetavaid meetmeid. Ministeeriumi esindaja andmetel on ka kolmikute vanemate esindajad töösse kaasatud.
Komisjonis tunti huvi, kuidas on need puhkused reguleeritud teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Ministeeriumi esindaja vastas, et praegu saab lapsevanem Eestis kodus olla kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Pikem pole see aeg üheski teises Euroopa riigis, enamikus riikides on see aeg lühem. Ühendkuningriigis ja Prantsusmaal on see aeg kuudes. Kolm aastat saab kodus olla Soomes ja Poolas, kusjuures Soomes on see kolm aastat jagatud pikema perioodi peale, kuid seda saab kasutada siiski üks vanem korraga. Ühtlasi rõhutasid ministeeriumi esindajad, et mitmike sünni puhul on peredele tavaliselt pakutud mitmesuguseid teenuseid.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et komisjon leidis, et teema on oluline, sellega tuleb edasi tegelda ja otsida paremaid lahendusi. Esitatud eelnõu kohta tegi komisjon järgmised otsused: saata eelnõu esimesele lugemisele ja teha täiskogule ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Selle poolt oli 5 ja vastu 3 komisjoni liiget. Aitäh!

Aitäh! Teile on küsimusi. Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te tutvustasite praegu Vabariigi Valitsuse seisukohta ja seal kõlas viide eurodirektiivile. Lähtuvalt sellest selgus, et valitsus seda eelnõu ei toeta. Kas see direktiiv on imperatiivne, kas ta põhimõtteliselt keelab euroliidu riikidel toetada mingil oma moel kolmikute kasvatamist või jätab ta siiski otsustamise iga riigi kätte?

Aitäh! Positiivne diskrimineerimine on lubatud.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Mul on selline kahepoolne küsimus. Te ütlesite, et valitsus töötab välja oma kava selles suunas. Tahan täpsustada, mis tähtaja ta selle kava väljatöötamiseks endale võttis. Teiseks, te ütlesite, et on paremaid lahendusi. Kas te oskate kas või paari sõnaga öelda, millised need paremad lahendused on?

Aitäh! Ma usun, et nende paremate lahenduste kohta pakub alternatiive ministeeriumis koostamisel olev teenuste analüüs. Eelkõige on eksperdid soovitanud sellistel juhtudel pakkuda teenuseid, mitte otseselt rahalisi toetusi.

Mihhail Stalnuhhin.

Aitäh! Selliseid sõnaühendeid nagu "kuum lumi" või "positiivne diskrimineerimine" nimetatakse vist oksüümoronideks, teineteist välistavateks sõnadeks, ja see väljend ei ütle mitte midagi. Ma esitasin teile väga konkreetse küsimuse: kas see direktiiv keelab meil midagi teha kolmikute ja nende vanemate heaks?

Aitäh! See direktiiv ei ütle kolmikute vanemate kohta otseselt midagi. Direktiivi tõlgendatakse nii, et kaksikute sünniga ei teki õigust saada sündinud laste arvule vastavat lapsehoolduspuhkust. Lapsehoolduspuhkust ei anta laste arvu järgi, vaid see puhkus on paika pandud. Kui on otsustatud, et puhkuse pikkus on kolm, neli või viis kuud, siis on ema või isa sellise puhkuse ka saanud. See ei sõltu laste arvust. Eesti on puhkuse andmisel olnud väga lahke. Meil saab lapsega kodus olla kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 270 tuleks esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 270 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 44 ja vastu 25 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse, töölepingu seaduse ja vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu 270 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.
Kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume üheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2011. aastal ning riigi 2011. aasta majandusaasta koondaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus. Head ametikaaslased, enne kui me läheme selle päevakorrapunkti menetlemise juurde, lubage teile lühidalt tutvustada menetlemise korda, mis tuleneb Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 155. Kõigepealt on riigikontrolör Mihkel Oviiri ettekanne, mis kestab kuni 30 minutit. Peale seda on küsimused. Riigikogu liige võib ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel on läbirääkimised. Sõna võivad võtta üksnes fraktsioonide esindajad.
Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikontrolör Mihkel Oviiri!

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Mul on au olla Riigikontrolli aastaraportiga teie ees viimast ehk kümnendat korda ja öelda sellele mõned sõnad saateks, et suunata teid vaatama mitte minevikku, vaid tulevikku. Järgmisel aastal on teie ees juba uus riigikontrolör, kelle kandidaadi Vabariigi President peatselt esitab ja kellele ma palun parlamendilt lahket ja laiapõhjalist toetust.
Selle kümne aasta jooksul on meie riigil olnud paremaid ja halvemaid aegu. Kriis lõi meid valusalt. Kui võtame aga näiteks kas või aasta 2011, siis läks Eestil palju paremini, kui valitsus oli lootnud. Meie majandus kasvas Euroopa Liidu riikidest kõige kiiremini, tervelt 8,3%. Ekspordikasv ületas valitsuse prognoose kolm korda ja oodatust kiiremini vähenes tööpuudus. See on suur edu.
Kuid rohkete ilusate arvude ja saavutuste kõrval peaksime küsima, kas meie ühiskond on sidusam ja osavõtlikum, kas Eesti inimesed on õnnelikumad kui näiteks kümme aastat tagasi. Ma ei kahtle, et meil on kindlasti varuks uuringuid ja statistikat, mis ei jäta vastust lahtiseks. Jah, meie praegusel elul pole kokkuvõttes suurt viga midagi. Suur osa maailmast elab palju kehvemini, ka mitmed Euroopa riigid. Samas pole meil põhjust end lõdvaks lasta, eriti kui vaadata, milliste probleemidega tuleb Eesti riigil juba lähikümnendil jõudu katsuda.
Rahandusministeerium usub, et vähemasti järgmised neli aastat kasvab meie majandus ligikaudu 3,5% aastas. Konkurentsivõime kavas "Eesti 2020" on arvatud, et rohkemat ei maksa meil loota enne uut aastakümmet, kui siiski. See ei ole sugugi väike kasv. Paljud riigid oleksid sellise kasvu üle õnnelikud.
Kui meie majandus selliselt kasvab – kui kasvab –, siis ületavad aastatel 2012–2015 riigikassa kulud tulusid kokku ikka ligikaudu miljardi euro võrra. See raha tuleb leida reservidest või võtta võlgu. Miks? Kas me oleme kergekäeliselt tõstnud riigitöötajate palku? Ei. Kas oleme laristanud? Ei midagi sellist. Kui, siis vahest Euroopa Liidu teistelt maksumaksjatelt saadud raha.
Milles siis asi? Lugu on selles, et nn fikseeritud kulud, põhiliselt sotsiaal- ja tervishoiukulud, mille kasv on paika pandud seadustega, söövad ära enamiku riigi tulude kasvust. Kui ajavahemikul 2006–2010 suurenesid riigieelarve tulud 29%, siis fikseeritud kulud kasvasid sama ajaga koguni 62%. Juba viie aasta pärast kulub pool riigieelarvest sotsiaalkuludeks.
Piltlikult öeldes on Eesti riik seadustega võetud kohustuste täitmisest võhmal ja riigi arengu toetamiseks raha napib. See on ka üks põhjus, miks rahandusminister on juba aastaid olnud sunnitud ütlema, et uuteks tegevusteks tuleb raha leida selle summa sees, mis igale ministeeriumile viimastel aastatel antud on.
Kui riigi tulud kasvavad ka lähitulevikus paar protsenti aastas, saavad praeguste kavade kohaselt sellest kasvust lisaraha sotsiaal- ja tervishoiuvaldkond ning riigikaitse. Ülejäänud valdkonnad peavad lootma Euroopa Liidu fondide rahale. Kui palju neis fondides Euroopa majanduskriisi tingimustes raha hakkab olema, selle kohta on eelarvestused olemas, kuid ei ole teada, milliseks kujuneb tegelik olukord. Eile näiteks ütles põllumajandusminister otse välja, et kui eurotoetused põllumajanduses peaksid lähiaastatel ajutiselt vähenema, tuleks seda kompenseerida riigieelarvest – hariduse, sotsiaalhoolekande ja kultuuri rahastamise arvel.
Euroraha on väga oluline tugi meie investeeringuprojektides, kuid eurorahaga ei saa me lahendada n-ö riigi püsikulude probleemi. Riiki ei saa pidada projektipõhiselt. Me kõik teame seda ja oleme teadnud juba aastaid.
Eelmisel nädalalgi oli valitsuskabinetis arutelu, kus rahandusminister andis lühiülevaate riigi sotsiaal-majanduslikust olukorrast. Samuti käsitles minister seda, kuidas on üldjoontes kavas kasutada Euroopa Liidu raha, mida Eesti loodab uuel rahastamisperioodil saada. See ülevaade kajastab minu arvates adekvaatselt ja ausalt peamisi lahendamist vajavaid probleeme. Loodan, et need valitsuse arutelud viivad mõistlike otsusteni.
Eesti senine üldine praktika näitab paraku, et vajalikke otsuseid ei kiputa õigel ajal tegema. Mida lähemale valimistele, seda vähem reformivalmidust on. Aga mida aasta edasi, seda raskem on vajalikke otsuseid teha ja seda raskemini pööratavasse olukorda me jõuame.
Head kuulajad! Mõni nädal tagasi avaldas Riigikontroll aruande pealkirjaga "Vabariigi Valitsuse tegevus oma töö mõjude hindamisel ja tulemustest aruandmisel". Selles uurisime, kas valitsus teab, millised probleemid takistavad Eesti riigi arengut, kuidas valitsus neid probleeme lahendab ehk otsuseid langetab ja mil viisil oma tegevuse tulemustest maksumaksjatele aru annab.
Ma võin teile kinnitada, et valitsus on Eesti arengutakistustest teadlik. Nende kõrvaldamiseks on koostatud ligemale sada arengukava. Eesmärke ei jõudnud ma kokku lugeda, aga küllap on neid tuhatkond. Arengukavadesse on valitsused kirja pannud, mida tuleks ühiskonnas muuta. Neid soove on palju ja kohati käivad need ehk üksteisele vastu, aga enamasti on nende eesmärk inimeste elujärje parandamine.
Aga arengukavad on kõigest paber. Probleemide teadmine ei maksa midagi, kui ei järgne tegusid. Vaja on valitsemisalade reaalset koostööd, prioriteetide seadmist, kulude julget kaalumist ja vajaduse korral ümbermängimist, sest arengukavad peavad olema elavad, mitte surnud dokumendid.
Kas me võime näiteks rahuliku südamega öelda, et meil nii otsuseid langetataksegi? Kindlasti mitte. Ütlen seda, tuginedes meie auditite materjalidele ja ka enda viimase 20 aasta kogemustele ministeeriumi kantslerina ja riigikontrolörina. Raha jagamisel eesmärkide saavutamisest või saavutamata jätmisest ei räägita.
Viiest ministeeriumist, keda auditi käigus vaatlesime, leidsid neli, et sisulises mõttes eelarveläbirääkimisi ei toimu. Audit näitas ka, et tegevuskavad ning aruanded koostatakse paljuski seetõttu, et nii on lihtsalt ette nähtud. Riigieelarve pannakse kokku matemaatilise valemi abil, mitte prioriteete ja eesmärke kaaludes ning analüüsile toetudes.
Muide, sama printsiibi järgi käisid kriisi ajal ka kärped – ikka joonlauaga, hoolega jälgides, et ega koalitsioonipartneri ministeeriumil äkki vähem ja enda partei ministeeriumil rohkem raha ei tule ära anda. Sellist joonlauasüsteemi on kritiseerinud ka praegune rahandusminister ise.
Head saalisviibijad! Kui te võtate lahti 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirja, siis mina küll ei tea, kuidas te sealt välja loete, milliste eesmärkide saavutamiseks te valitsusele raha annate.
Toon näite. Järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõus on majandusministrile nn finantseerimistehinguteks kavandatud üle 200 miljoni euro ehk üle kolme miljardi krooni. See on peaaegu niisama suur raha, kui oli kogu Eesti riigieelarve aastal 1993. See on ometi riigi suurim investeering, aga ei Riigikogu liige ega teised Eesti kodanikud ei saa eelarvest teada, kellele see raha läheb ja kuidas seda maksumaksja hüvanguks kasutatakse. Riigieelarve seletuskirja asemel tuleb lugeda ajalehest, et see 200 miljonit eurot läheb Eesti Energiale. Aga mida ettevõte selle rahaga teeb? Miks peab riik omanikuna selle raha sinna ikkagi panema? Miks on vaja just 200 miljonit, miks mitte 350 või 99 miljonit? Tänavu saavad nad samal moel 150 miljonit eurot. Nende tehingute puhul tuleb silmas pidada, et neid peetakse finantseerimistehinguteks ning riigieelarve tasakaaluarvestuses neid kulude hulka ei arvata.
Tuleva aasta riigieelarvet menetledes püüdke palun saada valitsuselt vastust nendele küsimustele, mida esitaks igaüks, kes on huvitatud oma raha heaperemehelikust kasutamisest. Need küsimused on: mida me tahame saavutada, mida me selle eesmärgi saavutamiseks teeme ja, lõpuks, kui palju see maksab? Valitsuse tööd eelarve kallal saategi hinnata selle põhjal, kas need kolm küsimust saavad vastuse. Kui saavad, tuleks valitsusele järgmisel aastal esitada uued küsimused: kas te saavutasite eesmärgi, kas tegite, mida kavatsesite, ja kas see maksis nii palju, kui arvasite? Praegu jäävad need küsimused paraku õhku rippuma, kuigi just sellisel moel peaks valitsus aru andma.
Head kuulajad! On üsna kurb rääkida aastaid haiglareformist, haridusreformist jne ning samal ajal näha, et reforme pigem välditakse, pakkudes nende asemel asendustegevusi. Nii püütakse hoida seda, mida reformidest hoidujad nimetavad stabiilsuseks. Oluline on aga tajuda piiri, kus stabiilsus läheb üle stagnatsiooniks. Siiski, teie lahkel loal esitan paar tähelepanekut reformide teemal.
Haridusest. Lahendamist vajab ülesanne, kuidas leida ja tagada hariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse tasakaal. Eesti üldharidussüsteemil on kolm suurt ja omavahel seotud ülesannet: koolivõrgu kohandamine, õpetajate oskused ja motivatsioon ning uute õppekavade rakendamine. Koolivõrgu korrastamine on paratamatu, et riik suudaks tulevikus anda haridust, millega on võimalik laias ilmas konkureerida, ning et ta suudaks õpetajatele väärilist palka maksta.
Ma rõhutan, et siin peavad riik ja kohalikud omavalitsused tegema koostööd, mitte konkureerima. Aga see koostöö on jätkuvalt punnseisus. Kuigi Riigikohus on Vabariigi Valitsusele teinud ülesandeks korrastada omavalitsuste rahastussüsteemi selliselt, et see tugineks avalike ülesannete selgele jaotusele riiklikeks ja omavalitsuslikeks, on selle täitmine siiani varjusurmas.
Töötusest ja tööjõupuudusest. Uuring näitab, et 98% meie ettevõtjatest kurdavad, et nad ei leia kergesti Eestist sobilike oskuste ja teadmistega töötajaid. Tervelt kolmandikul Eesti tööjõust pole sisuliselt mingit eriala ega kutset.
Paljud inimesed ei ole suutnud aastaid tööd leida. 2010. aasta märtsis, kui registreeritud töötuid oli 95 000, oli neist üle kahe aasta töötu olnud 11 000. 2012. aasta septembris oli registreeritud töötute arv vähenenud 37 000-ni, kuid pikaajalisi töötuid on praegugi üle 10 000. Jah, osa neist võib-olla ei suudagi enam tööturule naasta, kuid pikaajaline töötus ja struktuurne tööpuudus vajavad erilist tähelepanu, kuna neid on aja möödudes järjest keerukam ja kulukam vähendada.
Tervishoiust. Eesti tervishoiusüsteemi kohta öeldakse, et see on efektiivne. Jah. Aga selle efektiivsuse hind on aasta-aastalt pikenenud ravijärjekorrad ja arstide kasvanud töökoormus. Mida kauem peab inimene ravi ootama, seda suurema tõenäosusega tuleb tal kasutada erakorralist abi. Just see meie graafikutelt vastu vaatabki. Erakorraliste patsientide arv on viimase kahe aastaga suurenenud ligikaudu 40 000 inimese võrra, kiirabi väljakutsete arv 20 000 võrra. 2008. aastal oli ravikindlustuseta inimesi 38 000, eelmise aasta seisuga aga juba kaks korda rohkem – 73 000.
Kolm asja, mis tervishoius kindlasti teie tähelepanu vajavad, on haiglavõrgu reformi lõpuleviimine, perearstiabisüsteemi ülevaatamine ning järelevalve tervishoiuteenuste ja ravimituru üle. Haiglavõrgu korrastamise kava oli olemas juba 12 aastat tagasi. Seejärel tehti poliitsurve tõttu uus, kohitsetud kava. Arstide streigi ajal oli taas juttu haiglavõrgu korrastamisest, et ehk nüüd ... Aga kas te tõesti usute, et enne eelseisvaid kohalikke valimisi midagi ka reaalselt ära tehakse?
Need on vaid üksikud probleemid, millest teie käes olev Riigikontrolli iga-aastane ülevaade räägib. Minu sõnum teile on, et hoolimata kriisi teraviku seekordsest leevenemisest on Eesti ühiskonna arengu teel suured karid. Palun pöörake neile tähelepanu enne, kui sellele juhivad teie tähelepanu inimesed tänaval ja valitsushoonete ees!
Riigikontroll on aastaid probleemidele tähelepanu juhtinud ja juhib ka edaspidi. Meie nõuannete ja käsitlustega võib nõustuda või mitte, kuid energia peaks minema probleemide lahendamisele, mitte katsetele kasutada ühte või teist hinnangut kellegi ründamiseks.
Head Riigikogu liikmed! Eesti majandust hakkab järjest enam vaevama töökäte puudus. Valitsus on prognoosinud, et aastal 2020 on Eestis ligikaudu 65 000 tööealist inimest vähem kui praegu. See on juba seitsme aasta pärast. Aastal 2030 on 107 000 töökätt vähem, pensioniealisi aga seevastu rohkem. Mida see tähendab riigi tuludele ja kuludele? Mida see tähendab riigi võimekusele? Kuidas suurendada riigi tulusid? Millist Eestit jõuame pidada? Mul on väga hea meel, et just sel teemal – millist Eestit jõuame pidada – on kahe nädala pärast Vabariigi Presidendi mõttekoja kärajad.
Muide, demograafilistest muutustest tulenevat töökäte probleemi süvendavad ka meie ühiskonna sügavad ajaloolised kompleksid, mis takistavad Eestil end maailmale avamast. Jah, füüsiliselt oleme avatumad kui kunagi varem, vaimselt ja mõttelaadi poolest aga tunnetan ma kahjuks ühiskonnas üha rohkem piiratust, kitsarinnalisust ja suletust. Kui majandusminister hiljuti võõrtööjõust rääkides irooniliselt hüüatas, kas peaminister peaks siis piiri peal uutele tulijatele lilleõie kinkima, siis ma kujundlikult öeldes arvan, et jah. Välisspetsialistide olemasolust sõltub ettevõtete areng, väliskapitali juurdevool ning Eesti rahvusvahelistumine.
Aga mis siin rääkida suhtumisest maailma muudesse rahvastesse, kui Vabariigi President oli programmi "Talendid koju" kokkuvõtete tegemisel sunnitud nentima, et negatiivsed hoiakud ja sallimatus pärsivad isegi meie oma inimeste tagasitulekut rohkem kui sissetuleku vähenemine või ükskõik milline bürokraatlik takistus. Kuulatagu ometi ettevõtjaid, kes on ammu mõistnud, et globaalne ajude ja oskuste jaht on ette kaotatud, kui me istume oma suletuse kompleksides ja teiste tõrjumise tigeduses. Raha, tööd, kõrgemat pensioni ja toetusi aga nõuavad inimesed küll. Kust see raha tulema peaks? Kas maksuametist või võtame kapist, nagu uuemal ajal kombeks? Tuleks ometi mõista, et me oleme nii rikkad, kui palju on meis ettevõtlikkust ja kui jõukad on meie ettevõtjad, kes toovad riigikassasse raha. Seega peaks lisaks valitsusele ja Riigikogule iga inimene aitama edumeelselt ja ratsionaalselt arendada Eesti majanduslikku jõudu ja ühiskonda.
Austatud Riigikogu liikmed! Eestist on saanud maailmaga lõimunud riik. Me oleme Euroopa Liidus, NATO-s, OECD-s ja mujal. Samuti elavad meie inimesed keskmiselt kauem kui kümne aasta eest. Nad teenivad oma töö eest kaks korda rohkem raha kui kümme aastat tagasi. Riigieelarve, millest rahastatakse riigi pakutavaid teenuseid, on lausa kolmekordistunud.
Ometi ei mäleta ma varasemast sedavõrd suurt rahulolematust oma riigi valitsemisega kui praegu. Millega seda seletada? Miks pole rahul õpetajad, kellest paljuski sõltub meie laste läbilöögivõime? Miks valisid streigi oma nõudmiste edastamiseks arstid, kes iga päev pikendavad kellegi elu või aitavad kedagi elule tagasi? Miks on kurvad ja pettunud päästjad ja politseinikud, kelle ülesanne on hoida Eesti meie jaoks turvaline? Kas mitte sellepärast, et kui nad ise end sel kombel meelde ei tuletaks, poleks neid otsustajate jaoks tihtipeale nagu olemaski või kui oleks, siis ei võetaks neid mitte kui inimesi, vaid kui statistilist keskmist mõnes Exceli tabelis või PowerPointi presentatsioonis. Statistikaga on aga see häda, et see on anonüümne. Tegeliku eluga on sel tihti vähe ühist. Riigi moodustavad siiski inimesed, mitte statistilised keskmised või kohad kuskil indeksites. Riigi moodustavad ka need inimesed, kelle mured pole tõusvate joonte ja kasvavate tulpade taustal väiksemaks muutunud.
Tulen tagasi küsimuse juurde, kas ühiskond on praegu osavõtlikum ja õnnelikum. On tõesti nii, et paljusid pingeid maandavad ka su sõbrad ja lähedased, hooliv ja salliv ühiskond ning see, kui riigijuhid on väärikad, usaldusväärsed, avatud meelega ja osavõtlikud. Osavõtlik suhtumine läheb inimestele tihtipeale rohkem korda kui otsene raha.
Head Riigikogu liikmed! Me ei tea, kui kaua võime loota Euroopa Liidu abirahale või mida Euroopa võlakriis meile kaasa toob. Me peame kiirustama oma riigi edasiehitamise ja ümberehitamisega ning reformide elluviimisega. Teie siin saalis olete rahva valitud ja seatud otsuseid tegema, mitte neid järjest edasi lükkama. Küsimus pole ju enam selles, kas valitsus suudab oma ametiaja jooksul meie riigi n-ö korda teha. Küsimus on selles, kuidas valitsus suudab riiki ja ühiskonda ette valmistada raskete probleemide lahendamiseks tulevikus.
Arvan, et meil on vaja mõtlemise muudatust selles, kuidas otsuseid langetatakse. Mis tahes uusi ideid tuleb analüüsida ja nende üle otsustades lähtuda kõigekülgsest ratsionaalsest mõjuanalüüsist ja oma võimalustest. Pole oluline, kas idee ja lahenduse pakuvad veendunud sotsid, liberaalid, tsentristid, konservatiivid, rohelised või sinised. Pole oluline, kas mingi mõtte pakub koalitsioon või opositsioon. Kui lahendus viib eesmärgile, siis tuleb see teoks teha. Suhtumine, et seda või teist asja ei kavatse me isegi arutada, sest see on vastuolus aastaid pähe taotud parteilise dogma või ülespuhutud loosungiga, ei vii edasi. Mõtlemist on siin nii koalitsioonil kui ka opositsioonil.
Väga pikaajaline võimulolek annab kogemusi ja teadmisi, kätkeb aga stagneerumise ja arrogantseks muutumise ohtu ning võib tekitada ka asendamatuse kompleksi. Valitsusvastutusest pikaaegne eemalolek või suisa selle kogemuse puudumine vähendab aga võimekust olla valitsusele võrdväärne ja vastutustundlik partner, kes ei aja lihtsalt kiusu ega pane oma asjatundmatusega piinlikkust tundma.
Head kuulajad! Ma tean, et ma ei rääkinud täna midagi uut, mida te varem poleks teadnud. Ka meie ülevaates kirjas olev on teile kõik ammu teada. Tegelikult on teada ka paljud lahendused. Kuid riigi tuleviku nimel on vaja teha otsuseid.
Haldusreformist ma täna ei rääkinudki. Ilmselt pole mõtet ka, sest kuigi regionaalminister on alustanud uut katset ja ootab osapooltelt ülehomseks tagasisidet, on tee peal seesama reha mis kogu aeg. Aga mis teha. Valikute koht on jätkuvalt see, kas riik soovib saada tugevat partnerit või ajab enamik Eestist läbi omavalitsustega, kellel on vaid kiigeplatsivõimekus. Aga ka see on valik.
Kui ma mõtlesin, mis on see, mida ma riigikontrolöriks oldud kümnest aastast kaasa võtan, siis see on arusaam, et aastatega oleme Eesti riigi hooned, maa ja raha enam-vähem korralikult arvele võtnud ja õiglasesse väärtusesse hinnanud. Kuid kõige kallim vara ootab praegugi meie mõttelises bilansis õiglasesse väärtusesse hindamist, arvelevõtmist ja mõistlikku kasutamist. See on meie inimvara. Aitäh koostöö eest möödunud kümnel aastal!

Suur tänu, härra riigikontrolör! Me asume küsimuste-vastuste juurde. Palun, Urve Palo!

Aitäh, proua eesistuja! Lugupeetud riigikontrolör, suur aitäh sisuka ettekande eest! Te toote oma aruandes muu hulgas välja, et valitsus pole ministeeriume piisavalt suunanud sisulisele koostööle. Ma mäletan, et kui ma ise noore ministrina andsin viis aastat tagasi Juku-Kalle Raidile raadiointervjuu, siis küsis ta minu käest, mis on kõige suurem vahe erasektoris ja riigisektoris töötamisel. Ma vastasin, et minu arvates see, et ministeeriumid ei tee piisavalt koostööd, vaid pigem konkureerivad omavahel. Me teame, et ettevõttes vastutab tippjuht selle eest, et osakonnad koostööd teeksid. Teie kirjeldate sama probleemi viis aastat hiljem. Meil on praegu sama peaminister, kes oli viis aastat tagasi. Minu küsimus on see: kes teie arvates eelkõige vastutab Eesti riigis selle eest, et ministeeriumid rohkem koostööd teeksid?

Lühike vastus on, et teie vastutate. Me räägime väga keerulisest situatsioonist. Ma tõin selle nn joonlauanäite. Kui me hakkasime rääkima võimalikust palgatõusust järgmisel aastal, siis oli jutt, et määrame kindlaks mingisuguse prioriteedi. Võib-olla tuleks ühel, teisel või kolmandal töötajal, kes on eriti raskes olukorras, tõsta palka, ütleme, 10%. Võib-olla on sellised inimesed päästjad, võib-olla õpetajad või arstid, võib olla veel keegi muu. Aga mis lõpuks sai? Lõpuks määrati ikkagi 4% ja natuke peale. See on seesama probleem, mida ma olen kogu aeg näinud. Ükski minister ei taha oma ministeeriumi tagasi minna nii, et talle hakataks näpuga näitama, et miks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sai nii palju, aga Sotsiaalministeerium nii palju ei saa või miks Kultuuriministeerium sai vähem. See on minu arvates niisugune probleem, millele ma ei leia lahendust teisiti kui ainult poliitilise kultuuri abil. Tuleb suuta kokku leppida ja üle saada oma n-ö erakondlikust piiratusest.

Suur tänu! Palun, Tõnis Kõiv!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud riigikontrolör! Kõigepealt tänan hea kõne eest ja ka nende aastate jooksul tehtud töö eest! Minu küsimus on võib-olla natuke ootamatu, kuid ma ei kahtle teie võimekuses sellele vastata. Täna hommikupoolikul toimus energeetikafoorum, kus arutati LNG terminali rajamist Eestisse. Viimane küsija seal oli Riigikontrolli esindaja, kes pani oma küsimusega kahtluse alla, milleks meile üldse gaasituru liberaliseerimine ja LNG terminal, sest Gazpromi müüdav gaas on ju odavam. Ehk üheainsa küsimusega pani Riigikontrolli esindaja kahtluse alla vajaduse tagada konkurents gaasiturul ja Eesti kui energiasaare muu Euroopa Liiduga ühendamise vajalikkuse ehk Eesti energeetilise julgeoleku, eelistades naaberriigi riigivõimu instrumendina kasutatavat monopoli, sest see on odavam. Teie olete Riigikontrolli juht. Mis on teie seisukoht selles küsimuses?

Ma tänan teid selle küsimuse eest! Kogu meie majandusloogika põhineb vabal konkurentsil. See on selge. Kui konkurentsi ei ole, siis see majandusmudel ei toimi. Seda esiteks. Teiseks, vaatame ennast kliendi aspektist. Millise elektripaketi ma samade tingimuste korral valin? Kahtlemata selle paketi, mis on kõige odavam. Kui me räägime gaasiturust, siis siin on täpselt samamoodi. Inimene valib lõppkokkuvõttes selle paketi, mis tuleb talle odavamalt kätte. Ma olen seda meelt, et Eestisse võiks gaasipakkujaid küll juurde tuua, mida rohkem neid on, seda parem. Aga kui üks nende hulgas on odavam, siis ei ole ma väga veendunud, et suur osa inimestest läheks selle peale, ükskõik mis kaalutlustest lähtudes, et valiks endale kallima pakkuja ka gaasi puhul, tulgu see gaas siis Venemaalt või Araabiast. Eks see ole samamoodi kui elektriga. Kui me valime elektripaketti, siis me ei tea ju, kust see elekter tegelikult pärit on. Me teame, et Euroopa Liit impordib elektrit Venemaalt. See on kõigile teada. Me teame, et on sõlmitud eelleping Kaliningradi rajatava tuumaelektrijaama ning Soome ja Rootsi vahel. Kui me teeme valmis uued Estlinki kaablid, siis millise päritoluga energia sealt tuleb, seda me ei tea. Ma ei tea, kes seda küsis, aga uskuge, ma ei hakka oma ametkonnas uurima, kes esitas niisuguse õudse küsimuse, mis tulenes arusaamast, et inimesed tahavad odavamat elektrit või gaasi saada. Meie majas ei ole nõiajahti. Meie majas võib inimene avalikult arvamust avaldada ja võib ka küsimusi esitada. Minu kindel veendumus on see, et ei ole lolle küsimusi, aga tihti on lollid vastused.

Suur tänu! Palun, Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud riigikontrolör! Suur tänu teile ettekande eest, mis oli sisukas nagu alati! Kuna te teatasite, et esinete selles rollis Riigikogus viimast korda, siis on mul teile küsimus: millise soovituse annate Riigikogule ja uuele inimesele, kes edaspidi hakkab teie asemel siin ettekandeid tegema, kuidas saavutada paremat koostööd, et ettepanekuid, mis teie ettekannetest tulenevad, ka ellu viidaks?

Parem koostöö on meie ühiskonnas ja riigis paratamatus. Minu arvates on üks kõige olulisemaid probleeme see, millest ma paari lausega ka rääkisin: kus on piir stabiilsuse ja stagnatsiooni vahel? Ma võin tuua ühe väga ilmeka näite. Umbes kümme aastat tagasi kirjutati Nokiast (mitte Eesti Nokiast, vaid sellest päris Nokiast), et see organisatsioon on tugev oma stabiilsuse tõttu. Aga mis me temast nüüd räägime? Stabiilsus kasvas üle stagnatsiooniks. Ma ei tea, kui paljudel teist on veel Nokia mobiiltelefon, mis kümme aastat tagasi oli au ja uhkuse küsimus. See on probleem nr 1. Teine asi on poliitiline kultuur, see, kuidas inimesed inimlikul tasandil suhtlevad. Ammu-ammu oli üks presidendi vastuvõtt. Seal oli tore vaadata, kuidas inimesed grupeerusid parteilisel printsiibil: ühe erakonna, teise erakonna ja kolmanda erakonna inimesed. Vaatame vanu demokraatiaid. Väga palju kirjeldatakse näiteks Inglise parlamenti, kus inimesed parlamendisaalis võitlevad vihaselt tõe ja õiguse eest, aga pärast lähevad koos sünnipäevale, käivad koos pubis õlut joomas jne. Lugupeetud Ester Tuiksoo, millal teie viimati käisite näiteks Taavi Rõivase sünnipäeval? Head inimlikud kontaktid on tähtsad.

Aitäh! Palun, Arto Aas!

Aitäh! Suur tänu tehtud töö ning huvitava ettekande eest! Üks koht jäi pisut arusaamatuks. Te heitsite ette, et valitsus kasutab liiga palju statistikat, arvandmeid ja indekseid, et reaalne elu olevat midagi muud. Peaaegu igas Riigikontrolli auditis on hulk statistikat, arvandmeid, võrdlusi. Kas siis järgmine kord peaks Riigikontrolli töötajad koju tagasi saatma ja neile ütlema, et rääkigu meile luule- või mingis muus keeles sellest, kuidas asjad tegelikult on?

Ma tänan küsimuse eest! Ma pole kunagi öelnud, et valitsus kasutab liiga palju arvandmeid ja statistikat. Aga ma tahan öelda, et statistikat ja arvandmeid võib väga erinevalt tõlgendada. Võin tuua palju näiteid selle kohta, kui teatud arvandmeid ongi täiesti erinevalt tõlgendatud. Selles on praegu minu arvates kogu küsimus. Arvandmete tõlgendamisel tuleb olla tähelepanelik ja vaadata ka seda, mis tihti arvude taga on. Kui me näiteks oleme positiivses mõttes teatud parameetrite järgi maailmas esimese kümne või kahekümne hulgas, siis me võtame a priori, et see on absoluutne tõde. Aga kui kuskil öeldakse, et me soolise võrdõiguslikkuse poolest oleme Uganda tasemel, 60. kohal, siis tullakse välja väitega, et see statistika ikka ei peegelda midagi, ühte komponenti ei ole seal arvestatud, teist komponenti on seal üle hinnatud jne. Ma ütlen veel kord: statistikal on mitu tähendust.

Aitäh! Palun, Jaan Õunapuu!

Aitäh! Austatud riigikontrolör! Suur tänu teile väga sisuka ja mõtlemapaneva ülevaate eest! Sellised on teie ettekanded alati olnud. Minu küsimus tuleb omavalitsuste valdkonnast. Te olete siin aastaid öelnud, et omavalitsuste reform on möödapääsmatu. Sellel korral tõite sisse ka riigireformi temaatika. Aga tegelikult huvitab mind teie arvamus Riigikohtu üldkogu 2010. aasta märtsis tehtud otsuse kohta. Te olete ka oma ülevaates välja toonud, et liidud on esitanud oma seisukohad, kuidas protsessiga edasi minna, ja need ka valitsusele esitanud, aga koostööni pole tegelikult jõutud. Teada on seegi, et Eesti on ühinenud Euroopa kohaliku omavalitsuse hartaga, mille üks postulaat on, et omavalitsustel peab olema piisavalt raha. Kas Eesti riik täidab praegu kohalike omavalitsuste ees oma kohustusi?

Ma tänan! Siin oli mitu küsimust korraga. Kõigepealt haldusreformist. Minu käsitlust mööda ei ole see mõeldav ilma riigireformita. Aga see selleks. Haldusreform on paratamatu. Ma pean ütlema, et on väga palju valdkondi, kus ma olen läbi kukkunud. Üks läbikukkumine on see, et ma umbes viis aastat tagasi seadsin eesmärgiks, et kui ma selle ameti maha panen, siis on Eestis haldusreform tehtud. Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakond on tootnud väga palju materjale, mis näitab, et nii edasi minna ei saa. Ei ole võimalik seda asja nii edasi ajada. Kunagi oli postulaat, et hea küll, me teeme reformid ära, aga siis maapiirkond jookseb inimestest tühjaks. Huvitav, kui midagi pole ära tehtud, kas siis inimesed jooksevad linnast maale tagasi või? Ma näen, et kümned tuhanded inimesed lahkuvad maalt, tulevad linna jne. Mul on tekkinud üks mõte: kas üldse on vaja praegu haldusreformi teha, mis me sellega enam võidame? Maa on rahvast tühjaks jooksnud, inimestel tööd ei ole. See tendents jätkub. Kui me nüüd reformi ära teeksime, siis oleks väga lihtne öelda, et risti omavalitsusliku juhtimise hauale panigi seesama reform. Seda kardan ma praegu kõige rohkem. See on täpselt seesama, kui arst lõikab haige lahti ja ütleb siis, et operatsiooniks on juba liiga hilja, õige aeg on möödas. Ma kardan, et see õige aeg on ka praegu möödas. Riigikohtu otsus on minu arvates väga hea ja õige. Me võime kindlaks määrata need funktsioonid, mida omavalitsus peab täitma, jne. Aga minu küsimus on praegu pigem see: kes seda maal tegema hakkab? On muidugi erinevaid omavalitsusi. Ma ei räägi Tallinnast, ma ei räägi Tartust. Aga meil ei ole ainult Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva jne, omavalitsusi on natukene rohkem. Seal ei aita ka raha enam mitte midagi. Aga see on juba selline lahkuva riigikontrolöri arvamus.

Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud riigikontrolör! Sellel aastal on Riigikontroll tegelnud ka töötuse probleemiga ja leidnud, et töötus ei vähene iseenesest. Aga samas on nenditud seda, et pärast töötukassa loomist ja Sotsiaalministeeriumi haldusalas tegutsenud Tööturuameti ülesannete panemist töötukassale on riik töötuse probleemi lahendamisel jätnud end kõrvaltvaataja rolli, see nagu polekski ühegi ministeeriumi küsimus. Riigikontroll on tähele pannud, et on välja käidud mitmeid lahendusi, aga neid pole kuulda võetud ja pole tehtud regionaalset jaotust arvessevõtvat konkreetset kava, mille eesmärk oleks ära hoida pikaajalist töötust või tuua pikaajalised töötud tööturule tagasi. Kes selle kava tegema peaks? Kas Riigikogu, Vabariigi Valitsus, konkreetsemalt näiteks Sotsiaalministeerium, või keegi neljas?

Kui me vaatasime töötuse küsimusi, siis mind ehmatas kõige rohkem see: 98% ettevõtjatest ütlevad, et nad oleksid kohe valmis toodangut suurendama, on olemas turg, oleksid olemas tellimused, on vaja ainult, et nad saaksid kuskilt kvalifitseeritud tööjõudu. 98% ettevõtjatest! Mõelge selle peale. Vaadake neid arve, mis näitavad, milline on tegelikkus. Mis on juhtunud? Üks asi on pikaajaline töötus. Aga teine probleem, mis mind häirib, on see, et meil on nii palju kvalifitseerimata inimesi, kellel puudub igasugune eriharidus, kes buumi ajal läksid labidat liigutama või kuhugi ehitusele Gyproci plaate seina panema jne. See on minu arvates esimene probleem. Töötus on paljuski hariduse küsimus. Inimesed, kellel puudub erialane kompetentsus, ei leiagi tööd. Me võime nendest rääkida ükskõik mida. Kes vastutab töötuse eest? Töötuse eest vastutavad riigikontrolör, Riigikogu, valitsus, Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium. Me kõik vastutame selle probleemi eest, sest me istume tegelikult püssirohutünni otsas. Sinna tuleb lisada meie võõraviha, et, jumala eest, keegi üle piiri siia ei tuleks. Vaadake arve, mõelge, mis saab meist viie, kümne või viieteistkümne aasta pärast. Miks ma nii mures olen? Ma tahan ka lõpuks pensioni saada!

Aitäh! Palun, Rait Maruste!

Tänan! Austatud riigikontrolör! Ka mina tahan tänada pikaaegse teenistuse eest ja nende poliitiliste suuniste eest, mis te meile täna andsite! Aga te tõstsite oma tänase esitluse algfaasis esile, et soovite Riigikogult laiapõhjalist toetust oma mantlipärijale, kelle nime Vabariigi President peab meile varsti esitama. Asja selline esitus jättis mulje, vähemalt mulle, et teile on teada, kes teie mantlipärija on. Kas ka meie võiksime seda teada saada?

Uue riigikontrolöri kandidaadi esitab parlamendile kinnitamiseks Eesti Vabariigi president.

Aitäh! Palun, Jüri Ratas!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Austatud riigikontrolör! Tänan teid väga sisuka ja tõhusa koostöö eest! Minu meelest on teie juhitud Riigikontrolli ettekandeid ühelt poolt alati huvitav kuulata ja teiselt poolt pakub see peeglisse vaatamist nii Riigikogule kui ka valitsusele. Te tulite siin mõni aeg tagasi välja sellega, et riigieelarve kokkupanemisel ei arvestata piisavalt arengukavade, prioriteetide ja tegevuskavadega. Mis nõu te annate? Kes selle auditi peaks ära tegema, et need tegevuskavad, mis ei toimi, ära lõpetataks? Milline instants see peaks olema? Kas see on Riigikogu või valitsuse tasand? Kes peaks need arengukavad läbi vaatama ja neid eelarves arvestama?

Aitäh küsimuse eest! Meil on tõesti arengukavu väga palju. Kui me vaatame objektiivset olukorda, siis üks põhjus siin on ka Euroopa Liit. Et saada Euroopa Liidust finantseeringuid, oli vaja esitada Euroopa Liidule teatud valdkondade arengukavad. Seetõttu hakkas see probleem hästi vohama. Ma ütlen veel korra, et iseenesest on arengukava vaja kõikides süsteemides, kui see arengukava on dokument, mille järgi ka finantseeritakse. Arengukava on dokument, mida tuleb perioodiliselt üle vaadata. Me räägime ju siiamaani, et elektri tootmises vanad arengukavad ei toimi, aga uusi arengukavu ei ole, kusjuures me teeme siin otsuseid, mis mõjutavad meid aastakümneid. Kes seda peaks tegema? Mina siit puldist võin öelda, et ikka Riigikogu on meie riigi peremees. See, kellele te selle ülesande annate, kas valitsusele või kellelegi teisele, on teie tark otsus.

Aitäh! Palun, Rein Randver!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud riigikontrolör! Ka mina tänan teid, et te läbi aastate olete puudustele tähelepanu juhtinud ja olete andnud hinnanguid mitme eluvaldkonna kohta. Üks teie väide on, et kohalike omavalitsuste seis on praegu selline, nagu see on, tulenevalt riigi nõrgast toest. Asja teine pool on see, et ka omavalitsuste koostöö on nõrk. Mina väidan, et omavalitsuste koostöö on praegu projektipõhine ja sealt võiks edasi minna. Kuidas te hindate omavalitsusliite maakonna tasandil? Millist tulevikku te näete omavalitsusliitudele kas seoses seadusandliku regulatsiooni või mingite muude võimalustega?

Ma tänan! Mis puutub omavalitsusliitudesse, siis tuleb tunnistada, et ma loen ühest skandaalist teise järel: küll lahkutakse omavalitsusliidust mürtsuga, küll kärtsuga, küll deklareeritakse, et nad seda 10 000 või 20 000 eurot ei vaja või ei vääri, saavad ise paremini toime jne. Mul on raske öelda, mis on omavalitsusliitude puhul tervikuna põhiline probleem, miks nad ei suuda koostööd teha. Võib-olla pole ülesanded väga selgelt paika pandud, võib-olla on poliitilisi erimeelsusi. Aga omavalitsusliidud on tegelikult vabatahtlikud ühendused, kus puudub kohustav õiguslik baas. Kunagi oli mõte, et omavalitsusliitudele võiks panna need ülesanded, mida praegu täidavad maavalitsused, võiks minna üle teistsugusele omavalitsuste süsteemile. Mul on teile praegu väga raske vastust öelda. Mina, jälgides neid protsesse, näen siin vastuolusid ja mittemõistmist. Ma näen äärmiselt vähe ühisosa, millega omavalitsusliidud oleksid tegelnud ja tulemuslikult tegelnud.

Aitäh! Palun, Aare Heinvee!

Aitäh! Lugupeetud riigikontrolör! Te olete oma kõnedes ikka pööranud tähelepanu koostööle või selle puudumisele. Koostöö on kõrgem suhtlemistasand ja selle elluviimiseks on kõige parem näidata eeskuju. Missugust nõu te annaksite Riigikogule riigireformi taustal, mida te ka nimetasite? Kas Riigikogu võiks riigireformi nimel mingit eeskuju näidata?

Siin saab vastus olla ainult väga lühike: loomulikult. Kõik inimesed ju jälgivad Riigikogus toimuvat, Riigikogu liikmete suhtlemist, seda, kuidas nad inimestega käituvad, millist informatsiooni nad inimestele annavad, kuidas nad annavad avalikkusele informatsiooni oma kolleegide kohta. See kõik on minu arvates ääretult tähtis ja tähendusrikas. Eks me kõik peame alustama enese sisse vaatamisest.

Aitäh! Palun, Ene Ergma!

Suur tänu! Hea riigikontrolör! Aitäh ettekande eest ja suur tänu peaaegu kümme aastat kestnud koostöö eest! Küsimus on mul selline. Ettekanne oli küll päris tumedates toonides, ka väljas on näha, et toonid on tumedad. Aga kas sa võid meile kõigile öelda, kas see kümme aastat on olnud ainult tumedad toonid? Sa oled riigikontrolörina näinud ju pikka arengut. Kas on midagi ka paremaks läinud või on olukord kogu aeg ainult kukkunud ja kukkunud? Aga kuhu ta kukkuda sai, ega ta ju kõrgelt ei saanudki alustada.

Ma tänan! Vaadake, riigikontrolöri amet ei ole eriti tänuväärne. Põhimõtteliselt on meid kutsutud ja seatud ju selleks, et me hindaksime riske, nende põhjal analüüsiksime ja siis juhiksime tähelepanu probleemidele, mis meie arvates lahendada tuleb. See on meie põhiline funktsioon. Kui palju siis valitsusliit või mõni erakond iseennast ikka kritiseerima hakkab, et nad on niisugused või teistsugused! See on üks funktsioon. Ma vahepeal mõtlesin ka selle peale, et ma väga mustas meeleolus siit puldist ei lahkuks. Pean ütlema, et ma olen käinud aja jooksul väga paljudes riikides, mis on meie endised saatusekaaslased. Ma olen käinud Lätis, Leedus, Venemaal, Ukrainas, mitte kaua aega tagasi Gruusias jm. Pean teile täiesti ausalt ütlema, et me oleme tegelikult väga hästi hakkama saanud. Kui me võrdleme enda majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist olukorda olukorraga kõikides nendes riikides, siis peab ütlema, et me võime uhkust tunda. Aga mulle kõige vähem meeldib see demagoogiaklass, et kui me hakkame rääkima arstide või õpetajate palgast, siis me ütleme: aga Soomes või Rootsis on see palk nii või nii kõrge. Meil ei ole võimalik ennast nendega võrrelda. See on ideaalpilt. Süsteemid on täiesti erinevalt arenenud, aga nüüd me hakkame neid järsku võrdlema, öeldes, aga Soomes saab arst nii või nii palju palka. Lõppude lõpuks, kuhu siis Soome arstid on kadunud? Mõelge selle peale, miks neil arste ei ole. See jutt ei puutu praegu küll otseselt teemasse, aga see puudutab tervishoidu nii- või naapidi. Maailma üks parimaid tervishoiusüsteeme on Iisraelis. Seal on arstide palgad väga head. Aga Iisraeli kutsuti hiljuti tööle 200 arsti Ida-Euroopast, sest nende parimad arstid on tõmmanud ära USA, kes suudab arstidele veelgi rohkem maksta. See ei ole nii lihtne, et tõstame palka ja siis arstid jäävad siia. Nad liiguvad sinna, kus on paremad tingimused. Ma mõtlesin, et ma jätan selle lause kõige lõpuks, aga kuna proua Ergma on nii väärikas inimene, siis ma ütlen juba nüüd, et Eesti on endaga väga hästi toime tulnud riik.

Suur tänu! Me läheme järgmise küsimuse juurde. Valeri Korb, palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra riigikontrolör! Tahan teada teie arvamust. Kuidas te hindate nende kahe venna suhet: ühelt poolt riik, teiselt poolt kohalikud omavalitsused?

Aitäh küsimuse eest! Ma hindan seda suhet nagu viletsat abielu. Ollakse koos, aga eriti teineteist ei armastata.

Aitäh! Palun, Tõnis Lukas!

Austatud juhataja! Lugupeetud riigikontrolör, ma tänan pika koostöö eest! Me oleme Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid jõudsasti kasutanud mitmes valdkonnas. Ma pean silmas just investeeringuid. Kas te oskate öelda, kas nende seas on mõni valdkond, kus Euroopa Liidu vahenditest tehtud investeeringute puhul ei oleks konkreetsete objektide tegelikke vajadusi silmas pidades olnud üleinvesteerimist ja raha raiskamist?

Ma tänan! Hakkame siis peale. Pean ütlema, et minu arvates on väga paljud Eesti ehitised ülearu pompoossed. Tuleks mõelda sellele, et neid tuleb ka ülal pidada. Ma ei ole selle valdkonna spetsialist, aga kui ma sõidan Tallinnast Narva poole ja jõuan Haljala ristmikule, siis ei saa ma aru, miks peab seal olema hiigelsuur ristmik koos ümbersõiduga. Ma olen seda teed tihti sõitnud. Seal aitaks võib-olla ühest korralikust valgusfoorist ja asi oleks korras. Ma ei tea vastust, ma ei ole selle ala spetsialist. Kuid me olime väga uhked selle üle, et me suutsime raha väga kiiresti ära kasutada. Me olime üks Euroopa Liidu parimaid selle raha kasutamisel. Aga praegu hakkavad väga paljud tagantjärele vaatama, et osa neist ehitistest on liiga pompoossed. Lisaks tuleb mõelda sellele, et neid kõiki on vaja üleval pidada. Ehitised nõuavad paljude aastate jooksul oma ülalpidamiseks kulutusi. See on minu arvates probleem. Kui Euroopa Liitu tervikuna auditeeriti, siis selgus, et seal on umbes viis miljardit eurot ebaotstarbekalt kasutatud. Meie osa on seal marginaalne, kuid kui ma loen sellest, mis toimus EAS-is, siis tundub, et me oleme olnud liiga uhked oma korrektsuse üle, arvates, et meil ei saa olla neid probleeme, mis on näiteks teistes riikides. Ah need teised riigid, need Kreeka, Hispaania ja Portugal, nendel võib seda juhtuda, aga meil ei või! Tuleb välja, et võib küll.

Palun, Kalle Jents!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ka mina tänan teid hea ettekande ja kümneaastase töö eest! Kuulasin väga tähelepanelikult teie ettekannet. Raske on mitte nõustuda selle põhilise murega, mis sellest ettekandest mulle kõrvu jäi, et ehkki majandus kasvab, kasvavad meie soovid ja ootused kiiremini, elanikkond vananeb, kulud suurenevad ja raha ei jätku. Mõned soovitused või ideed te oma ettekandes andsite. Raske on mitte nõustuda ühega neist. Tõepoolest on meil tööjõupuudus ja võib-olla me peaksime julgemalt tooma spetsialiste ja ajusid väljast sisse. Te rääkisite kulude poole peal ka tegemata reformidest või vähemalt mitte liiga jõuliselt tehtud haridusreformist. Aga äkki on teil veel mõni idee nende kümne aasta jooksul hinge peale jäänud, mida te ei jõudnud välja öelda, olgu siis tulude või kulude poole pealt? Kuhu võiks edasi liikuda?

Teate, minu hinge peale on selle kümne aastaga kogunenud väga palju. Aga arvestades, et minu ajalimiit siin on äärmiselt piiratud, ei hakka ma praegu seda kõike analüüsima. See võiks olla kas või riigieelarve kontrolli erikomisjonis eraldi arutelu teema. Osa nendest otsustest on vaieldamatult poliitilised, osa on aga niisugused, mida ei saa ega tohi edasi lükata. Siin on täpselt samuti prioriteedid. Kõige tähtsam on ära teha see, mille kohta me teame, et see ära teha tuleks. Võtame jällegi selle õnnetu haiglareformi. Me oleme viimase 15 aasta jooksul korduvalt selle juurde tagasi tulnud: tuleb teha, tuleb teha, tuleb teha. Kui me vaatame hariduskulusid, siis mulle väga meeldib, et minister Aaviksoo seda protsessi alustas. Kui me aga hakkame selle protsessi sisse vaatama, siis selgub, et seal on punnseis. Kui me hakkame seda küsimust natukenegi vaatama, mis siis välja tuleb? Näiteks on Viljandis euroraha eest renoveeritud üks kool ja on renoveeritud teine kool. Me saaksime ühte nendest majadest panna riigigümnaasiumi, me ehitame sinna aga hoopis uue kooli. Me ehitame kõikidesse maakonnakeskustesse uued koolid. See on tüüpiline punnseis! Me kulutame selleks miljoneid ja miljoneid eurosid, mida võiks põhimõtteliselt kulutada õpetajate palgaks. Ega kahe paralleelse koolisüsteemi ülesehitamine ja ülalpidamine ei ole ju lihtne. Meil on munitsipaalgümnaasiumid ja meil on riigigümnaasiumid, mõlemad vajavad eraldi haldussuutlikkust. See on keeruline. Need asjad tuleb ükshaaval läbi võtta. Aga kui on punnseis, siis on küsimus, kes selle punni eest ära lükkab.

Aitäh! Palun, Helmen Kütt!

Tänan, proua juhataja! Austatud riigikontrolör! Suur tänu tänase ettekande, aga ka eelnevalt välja toodud väga õigete ja julgete, kriitiliste, tihti ka enesekriitiliste seisukohtade eest! Te tõite tänases ettekandes välja (ilma võrdluseta teiste riikidega), et meil on enam kui 10 000 pikaajalist töötut ja 73 000 haigekassas kindlustamata inimest. Kuidas teile selles valguses tundub koalitsiooni mõte vähendada 2015. aastal veel 1% tulumaksu ja kahandada koos sellega riigi tulusid?

Ma tänan selle küsimuse eest! Alles ütles teie kolleeg Rait Maruste, kes praegu on saalist lahkunud, et ta kuulas nagu minu poliitilisi suuniseid. Pean kõigepealt ütlema, et ma olen kõigest hoolimata poliitikakauge inimene. Minust ei saaks kunagi poliitikut, minu enda arvates on see välistatud. Mis puudutab maksukoormust, siis nagu paljudes muudeski asjades on siin kaks poolt. Kui maksukoormuse vähendamine toob kaasa investeeringuid ja võib sedakaudu kaasa tuua uusi töökohti, siis on see hea. Kui ta ei too seda endaga kaasa, siis järelikult võivad probleemid veelgi süveneda. Selles on kogu probleem. Ei ole ühtegi reeglit või ravimit, mis oleks ainuke hea või ainuke halb. Täpselt samamoodi on ka maksukoormusega.

Suur tänu! Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra Oviir! Mul on üks sügavalt isiklik küsimus teile kui inimesele, kes on kümme aastat jälginud, kuidas Riigikogus elu käib. Ma olen teiega nõus, et probleemide lahendamiseks on meil vaja sõnavahetust ja konstruktiivset debatti. Mul on selline tunne, et 14 aastat tagasi ja mõni aasta peale seda – see oli siis, kui mina esimest korda siin olin – oli see debatt olemas. Olukord hakkas muutuma siis, kui riigikogulastel keelati olla kohalikes volikogudes. Siis lõppes seotus valijaga, kohaliku omavalitsuse elanikuga, ja prioriteediks sai ühe või teise erakonnapealiku arvamus. Milline on teie suhtumine, võib-olla tuleks tagasi tulla selle olukorra juurde, kus me saame olla nii kohalikus omavalitsuses kui ka Riigikogus? Võib-olla see parandaks asja?

Mihhail Stalnuhhin, teie aeg on täis!

Ma pean ütlema, et mul on mõnegi asja kohta oma arvamus. Näiteks, riigi äriühingute nõukogud. Sealt viiksin ma poliitikud välja ja mehitaksin need ainult spetsialistidega. Aga see on omaette teema. Mis puudutab Riigikogu liikmete osalemist volikogudes, siis niipalju kui minul kogemust ja kõrvaltvaataja pilku on, see mind ei häiri. Mind see ei häiri, aga ma tõesti ei mäleta, mis olid need argumendid, miks see säte seadusesse sisse pandi. See ei ole minu arvates kunagi väga oluline küsimus. Ma ei ole arvanud, et selle kaudu suudetaks väga palju mõjutada. Küsimus on selles, kas inimene suudab teha tööd mõlemas instantsis. Nagu me teame, paljudes maailma riikides kuulub inimene ühel ajal parlamenti ning linna- või vallavolikogusse. Mina isiklikult siin probleemi ei näe, aga mulle ei tule praegu meelde need argumendid, miks see säte seadusesse sisse viidi ja see võimalus ära keelati.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Hea riigikontrolör, tänan teid sisuka ettekande ja tehtud töö eest! Te tõite välja mõtlemapanevad faktid ja arvud. Näiteks, meie oma maksumaksja raha eest tehtavad valitsemisala investeeringud riigieelarves vähenevad 2014. aasta 427 miljonist eurost 152 miljoni euroni 2016. aastal, sündide arv väheneb ning kokkuhoiust hoolimata reservid vähenevad ja võlad kasvavad. Millisena näete Eesti riiki kümne aasta pärast?

Pean ütlema, et ma ei ole kunagi olnud Eesti riigi suhtes pessimist, aga ka mitte ülearu suur optimist. Et tasakaalu säilitada, peab nägema, ütlen veel korra, natuke laiemat pilti. Kui vaadata meie saatusekaaslasi teistes endise NSVL-i osades, siis on näha, et me oleme endaga väga hästi toime tulnud. Kui võrrelda ennast jälle teise poolega, Soome ja Rootsiga, siis on näha, et kergeid aegu ei tule. See on ka kõigile selge. Minu küsimused on järgmised. Kuidas me suudame püsida rahvusvahelises konkurentsis? Kuidas me suudame toota kaupu, mida me suudame kallilt müüa? Sealt tuleb lõpuks meile raha. Kust me leiame intellektuaalset potentsiaali? Ei ole mõeldav kõike separaatselt teha. Te ju teate, et väga paljudes valdkondades noolitakse meilt spetsialiste ära. Aga ma ütlen veel korra: minu arvamus on, et meie ainuke tee ja võimalus on hästi avatud ühiskond. Kui hea spetsialist on valmis tulema Eestisse ja siin tööle asuma, siis ütlen mina talle alati tere tulemast, ükskõik kust ta tuleb.

Aitäh! Palun, Mailis Reps!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Väga lugupeetud ettekandja, härra riigikontrolör! Kõigepealt tahan tänada väga hea ettekande eest ja kümneaastase koostöö eest Riigikoguga ning kindlasti ka kümneaastase koostöö eest Riigikoguga Justiitsministeeriumi kantslerina! Ajal, kui te olite nendel juhtivatel positsioonidel, andsite Eesti riigi arengusse olulise panuse. Ma loodan, et te teete oma ettepanekuid ka edaspidi. Aga minu küsimus on järgmine. Vaatame ja analüüsime teie hinnangut kohaliku omavalitsuse reformile. Te ütlesite, et võib-olla on juba hilja. Kas koolivõrgu reformimise või mittereformimise puhul ei või tekkida sama küsimus? Lapsed on kõik kuhugi koondunud ja kogu selle aruteluga võime olla juba hiljaks jäänud.

Lugupeetud Mailis Reps, niipalju kui ma tean, oled ka sina lapsevanem. Mida me oma lastele tahame? Siin on kaks asja. Kas me tahame, et ta saaks kvaliteetse hariduse, mis annab võimaluse elus läbi lüüa ükskõik kus kohas, või tahame, et ta saaks kevadel kellahelinat kuuldes vutt-vutt üle märja muru lähedal asuvast kodust kooli joosta? See on tegelikult laias laastus see meie valik. Me püüame küll leida igasuguseid vahevariante. Ma ei usu, et me vähenevat rahvastikku arvestades suudaksime ülal pidada n-ö maksimaalselt kodulähedast koolivõrku. Ma olen nõus, et esimesel, teisel ja kolmandal aastal võiksid lapsed õppida kodu lähedal. Aga ma veel korra ütlen, et meil on kaks võimalust, minu arvates, eksliku inimese arvates: kas me räägime kvaliteetsest haridusest või kodulähedusest. Neid on minu arvates praegu äärmiselt raske ühitada, väga erinevatel põhjustel, mida siin kõiki välja tuua oleks väga raske. Minu arvates ongi küsimus selles.

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud riigikontrolör, aitäh teile kõige eest! Ütlesite, et Eesti riik on endaga väga hästi hakkama saanud. Ometi teinekord tundub, et Eesti riik soovib Euroopale näida palju paremana, kui ta tegelikult on. Me oleme viimasel ajal riigieelarvest teinud eraldisi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi tagatistena, ka ESM-i oleme sissemakseid teinud. Need ei ole väikesed summad, need on suured summad, kümnetes miljonites eurodes. Kui ma küsin teilt, kui kaua siis niiviisi võib, siis te ütlete kindlasti, et see on meie, Riigikogu asi. Ometi on siin Riigikogus tänagi kõlanud, et meil on palju töötuid ja meil on ka palju ravikindlustuseta inimesi. Ütlete ehk lõpetuseks meile kolm isalikku soovitust.

See, et me tahame Euroopas paremad välja näha, kui me tegelikult oleme, on inimlik. Mina tahan ka näha välja parem, ilusam ja targem, kui ma tegelikult olen. Selle eest ei saa ju kedagi hukka mõista. Kõik need võitlused ESM-i ümber on ju tegelikult küsimus Euroopa Liidust. Mulle läheb alati hinge, kui ma kas või energeetikajulgeoleku teemal loen, et me ei tea, mis Euroopa Liidust saab, euro kukub, Euroopa Liit kukub ja siis me elame kõik jälle peeruvalgusel. Meil peab olema midagi kindlat, mille me üles ehitame. Me ütleme, et Euroopa Liit on see kindel kants, kuhu me tahame kuuluda ja kuhu me peame oma panuse andma. Loomulikult on see panus meile raske, ma olen sellega nõus. Loomulikult tekitab see viha, et näe, jälle antakse raha kreeklastele jne. Aga ega ka kreeklaste elu ei ole kerge, uskuge mind. Minu mõte ja soov on, et me peame oma visadusega edasi töötama. Seda esiteks. Teiseks peaksime püüdma puhtalt inimlikul tasandil suhteid parandada. Minul ei ole ühegi erakonna vastu mitte midagi. Me peame suutma ratsionaalselt probleeme arutada, et eesmärk oleks üks. Aga need on niisugused üldised soovitused ja reeglid, mida te kõik teate palju paremini kui mina.

Väga suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole, härra riigikontrolör. Võtame 30 sekundit aega, et me saaksime teid tänada. (Aplaus.)

Suur aitäh teile!

Head kolleegid, jätkame istungit. Nüüd on aeg läbirääkimisteks. Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Proua juhataja! Lugupeetud härra riigikontrolör! Kolleegid! Üks tubli Eesti mees ütles kunagi, et vaid vaba mõttevahetus ja tõele näkku vaatamine aitab Eestit edasi. Mina kirjutaksin momentaanselt nendele sõnadele alla. See on ka minu veendumus. Ma arvan, et väga paljud siin saalis olijad teeksid sedasama. Aga esimene allkiri oleks siiski teine, see oleks Mihkel Oviiri allkiri, sest need on meie riigikontrolöri sõnad. Kui te märgata suutsite, siis tänagi rääkis ta sellest, et meil on vaja rohkem debatti, on vaja vähem pabereid, arve ja statistikat, aga rohkem arutelu, fakte ja konkreetselt elu arvesse võtmist. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel tänan teid koostöö eest! Väga kahju on, et te tegite otsuse mitte enam kandideerida.
Minnes lühikese ülevaate juurde, mis puudutab tänast ettekannet ja seda aruannet, mis meile esitati, tuletan teile meelde, et aasta tagasi analoogsel istungil esitas üks kolleeg siin saalis küsimuse. See oli viimane küsimus, mida riigikontrolörile sai esitada. Annan küsimuse sisu edasi. Te olite rääkinud, et paljud otsused võetakse vastu sellepärast, et tahetakse kellelegi meeldida, kas mingile valijate grupile, mingile ettevõtjate grupile või kellelegi teisele. See inimene küsis härra Oviiri käest, kellele tema tahab meeldida. Riigikontrolör vastas, et tema ei taha mitte kellelegi meeldida ega pea seda ka vajalikuks.
See aruanne, mis järjekordselt meie ees on, on täpses vastavuses selle mõttega. Järjekordselt kõlas kõnes lause riigieelarve kohta. Mina toetan seda mõtet, et riigieelarve on täiesti läbipaistmatu. Olen teile seda juba rääkinud, et kümme aastat ja enam tagasi nägi riigieelarve välja nii, et suvaline keskharidusega inimene võttis selle kätte ja sai aru, kuhu, mis eesmärkidel ja kui palju raha läheb. Praegu on olukord selline, et isegi kui kõige kvalifitseeritum raamatupidaja võtab kätte selle projekti, mis meile laiali jagatakse, siis ei saa ta mitte tuhkagi aru. Nii et progress jääb progressiks, aga eelarve koostamine läheb üha udusemaks.
Järjekordselt on meile pakutud mõtisklemiseks probleem, et suuruselt teine hinnatõus Euroopa Liidus nullis eestlaste palgakasvu ning just hinnakasv oli see, mis turgutas maksutulusid. Me teame neid valupunkte, aga kordamine on väga kasulik asi. Kokkuhoiust hoolimata riigi reservid vähenevad ja võlad kasvavad, haridussüsteem ootab muutusi, tervishoiuteenuste kättesaadavus väheneb ja ravimite kättesaadavust saaks parandada, aga seda ei toimu. Töötutest oli meil täna üsna pikalt juttu. Riik pole otsustanud, kust saab Eesti elektrit kaugemas perspektiivis jne.
Oma kõne viimastel sekunditel tahan tulla tagasi selle juurde, millest alustasin, ja veel kord öelda: lugupeetud kolleegid, meil on vaja arendada dialoogi! See lõpmatu sõda siin Riigikogu saalis lõpeb sellega, et kaotavad kõik. Kakluses võitjaid ei ole, ütlen seda teile nagu poksija. Mingiks hetkeks tundub, et te olete võitnud, aga ka see on kaotus, kui te saavutasite võidu rusikaga. Aitäh!

Aitäh! Palun, Urve Tiidus!

Lugupeetud riigikontrolör Mihkel Oviir! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Suur tänu riigikontrolör Mihkel Oviirile ja tema töökale meeskonnale eelmise aasta kokkuvõtte eest riigi vara kasutamise ja säilimise kohta ning majandusaasta koondaruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta! Maailm pole olnud täiuslik ega muutu selliseks kunagi. Riigikontrolli aastakokkuvõtted on oma olemuselt abivahendid, et riik oma järgmiste aastate majandus- ja finantstegevuses saaks liikuda sammukese ideaalile lähemale.
Konstruktiivne kriitilisus on Riigikontrolli kokkuvõtete pärisosa, sellepärast lugesin seekord aruannet selle mõttega, kas leidub ka mõni hea sõna. Jah, leidub. Aruandes öeldakse, et 2011. aasta oli Eesti majandusele oodatust parem ja majanduskasvu mootoriks kujunes eksport. Eks me muidugi teame seda. Aga rääkides prognooside ja tegelikkuse suhtest, toob Riigikontroll näiteks, et Rahandusministeerium prognoosis eelmisel aastal kaupade ja teenuste ekspordi kasvuks 9%, tegelikult oli suurenemine 24,9%. Kuid selle aruande järgi pole Riigikontroll sugugi rahul, et ekspordi sisu mõistmiseks ja toetamiseks on meil liiga vähe Eesti ekspordi andmeid, sest Statistikaamet lähtub andmete kogumisel rahvusvahelistest nõuetest. Olen Euroopa Liidu statistikat koguvast Eurostatist teada saanud, et ka statistika kogumine areneb pidevalt suurema läbipaistvuse, parema mõistetavuse ja riikidevahelise võrreldavuse suunas. Nagu öeldi Eurostatis: kui andmete mõõtmine pole täpne, on keeruline ka prognoose teha ja eelarveid kavandada.
Teine hea näide on, et viimastel aastatel on hästi edenenud meie teadlaste töö ja kõrgetasemeliste teaduspublikatsioonide avaldamine. Riigikontroll märgib siiski, et tuleb suuremat tähelepanu pöörata sellele, kuidas teadlaste tööst saaks reaalset kasu teadmistepõhine majandus, mis on ju üks konkurentsivõime kasvatamise eeltingimusi. Küllap on siinkohal huvitav rõhutada ühte aruandest pärit arvu: ühe aastakümnega on teadus- ja arendustegevuse rahastamine kasvanud 46 miljonist eurost 232 miljoni euroni.
Võiks veel mõne hea näitega jätkata, aga tahan pikemalt puudutada ühte kriitika alla sattunud teemat, riigi strateegiadokumente, mida Riigikontrolli sõnul on vastu võetud palju, üle saja. Riigikontrolli arvates on arengukavade süsteemi loomiseks kulutatud ametnike tööaeg maha visatud. Riigikontroll ei heida otseselt ette mitte arengudokumentide suurt arvu, vaid seda, et neid dokumente justkui ei kasutata tegelikult riigi juhtimisel, eelarvete koostamisel ja ressursside planeerimisel. Kohalike omavalitsuste praktikud võivad oma kogemustest väita, et arengukavu ja seal sõnastatud eesmärke eelarvete koostamisel siiski silmas peetakse. Olen täiesti kindel, et seda tehakse ka riigis. Tõsi, hea arengukava ei ole muidugi dogmaatiline dokument, millest jäigalt kinni pidades on võimalik saavutada senisest tohutult paremaid tulemusi. Kõik praktikud on siin enamasti eri meelt. Me mäletame, kui avarad ja unistusterikkad arengukavad koostati ajal, mil algas praegune seitsmeaastane Euroopa Liidu rahastamisperiood. Oli näha pragmaatilist arengukavade paindlikkust välisressursside kaasamiseks. Mulle meeldis väga, et härra Oviir rõhutas, et arengukava on tegelikult elav dokument, mis peab kaasas käima muutuvate aegadega. Eks ta nii olegi. Poleks justkui vaja korrata, et strateegiakavade koostamine on analüüsi ja sünteesi protsess, mille jooksul ametnikud ja avalikkus saavad prioriteetide määramisel kaasa rääkida, jõuda ühistele arusaamadele olukorras, kus ressursse on vähem kui soove. Nii on see paraku peaaegu alati. Võib-olla ainult mõnes väga rikkas naftariigis on olukord vastupidine, et ressursse on rohkem kui unistusi.
Tegelikult on väga hea, et Riigikontroll arengukavade küsimust kriitiliselt puudutab ja veel parem on, et kuuldavasti kavandatakse ka kõigi nende strateegiadokumentide ülevaadet. Mina usun konstruktiivsesse ja elu edasi viivasse kriitikasse. Seda tööd on Riigikontroll hästi teinud. Riigikontroll oli, on ja jääb. Ma kuulsin täna siin saalis mitmel korral, et tänati härra Oviiri kümneaastase töö eest. Ma tean, et te jätkate veel oma ametis ja soovin teile selleks jõudu! Soovin, et teil ka siis, kui te ükskord oma kabineti ukse kinni panete ja ametnikud uue juhi hoolde jätate, jätkuks teravat silma ja kriitilist meelt heade soovituste andmisel Eesti elu edendamiseks. Suur tänu!

Suur tänu! Kõnesoove rohkem ei ole. Sulgen läbirääkimised. Päevakorrapunkt on ammendatud. Suur tänu kõigile, kes arutluses osalesid! Veel kord suur aitäh riigikontrolör Mihkel Oviirile!

Me läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2011. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Esitlen teile riigi 2011. aasta majandusaasta koondaruannet. Selle kohta kuulsite äsja ka Riigikontrolli hinnangut.
Vaadakem kõigepealt tervikpilti. Eestile oli 2011. aasta eelkõige kinnitus konservatiivse majanduspoliitika vajalikkuse kohta. Otsene tunnustus tehtud raskete otsuste eest oli Eesti liitumine euroalaga 1. jaanuarist. Hoolimata maailmamajanduses kestvast ebakindlusest saavutas Eesti mullu valitsussektori ülejäägi 1,1% SKT-st. Valitsussektori võlakoormus oli endiselt madal – 6,1% SKT-st. Eesti majanduskasv oli 8,3% ehk kõige kiirem Euroopa Liidus. Tööhõive kasvas ja töötus vähenes kiiresti. Aasta teises pooles hakkas üle pika aja kasvama ka reaalpalk. Maksude hea laekumise üks põhjusi oli eurole üleminekuga kaasnenud positiivne mõju Eesti majandusele. Euro andis investoritele kindlustunde, välisinvesteeringud suurendasid tööhõivet ja kasvatasid ekspordi mahtu.
Riigi majandusaasta koondaruanne on koostatud kõigi avaliku sektori üksuste aruandluse alusel. See koosneb tegevusaruandest ja riigi raamatupidamise aruandest ning sisaldab finantsinfot kohalike omavalitsuste ja valitsussektori ning avaliku sektori kohta tervikuna. Riigieelarve tulusid laekus 2011. aastal 5,9 miljardit eurot, seda on 279 miljonit eurot enam kui 2010. aastal. Kulutusi tehti aastaga 6,2 miljardit eurot ehk 99,5% plaanitust, seda on 567 miljonit eurot rohkem kui eelneval aastal. Suurimad kulud olid sotsiaaltoetused – 2,48 miljardit eurot. Kulud kasvasid eelmise aastaga võrreldes 10%. Selle põhjused olid peamiselt heitmekvootide vahendite väljamaksed, kohustusliku kogumispensioni maksete osaline taastamine ning välisvahendite parem kasutamine. Rahandusministeeriumi hinnangul on raamatupidamine riigis heal järjel ja varasemaga võrreldes kindlasti paranenud. Seda kinnitab fakt, et Riigikontroll kinnitas raamatupidamise aruande õigsust ja oluliste majandustehingute vastavust riigieelarve seadustele.
Nüüd lähemalt aruande kohta esitatud hinnangutest. Riigikontroll on aruannet põhjalikult analüüsinud ning teinud tänuväärseid ettepanekuid tulevikuks. Oleme ühel meelel, et riigi majandusaasta aruanne sisaldab riigi tegevuse tulemuste kohta olulist infot ning selle sisukust ja tähtsust tuleb väärtustada. Oleme tänavu pööranud rohkem tähelepanu tasakaalustatud ülevaate andmisele valitsusasutuste tulemuste ja eelarve tegemisel antud lubaduste kooskõlale. See tähendab, et aruande lugeja leiab nüüd täidetud eesmärkide kõrval ka need kohad, kus hoolimata riigieelarvest eraldatud vahenditest jäi mõni tegevus pooleli või seatud siht saavutamata. Nõustume Riigikontrolliga, et saavutuste ja eriti puudujääkide analüüs peab olema sisuline. Paraku tõid mitmed asutused (teiste hulgas ka Riigikontroll ise) eesmärkide täitmata jätmise põhjuseks raha vähesuse, mitte niivõrd sisulised probleemid. Siin pole midagi parata, kõigil tuleks oma sihte täpsemini seada, vastavalt võimalustele. Eelarve koostamisel tuleb olla realistlik ja anda lubadusi, mida suudetakse Riigikogu eraldatud vahenditega täita. Riigikogu saab selleks kindlasti anda oma panuse, küsides uue eelarve menetlemisel selgitusi nendelt, kellel eesmärgid saavutamata jäid. Olgu öeldud, et valitsusasutuste seatud eesmärgid ja sihttasemed 2011. aastal siiski valdavalt täideti või oldi soovitule lähedal.
Riigikontrolli soovitusi võrdleme ka Rahandusministeeriumi plaanidega riigi finantsjuhtimise reformimisel. Selle eesmärk on parandada finantsplaneerimise kvaliteeti ning suurendada finantsaruannete kasutamise võimalusi riigis. Reformiga kaasnevad mitmed muudatused eelarvestamisel ja raamatupidamisel, millest osa rakendub juba 2013. aastal. Kavas on mõistete, reeglite ja arvestuspõhimõtete ühtlustamine eelarvestamisel ja raamatupidamisel.
Esitasime ka 2013. aasta riigieelarve seaduse uuel kujul, et eri aastate eelarveid saaks paremini võrrelda ning kõrvutada eelarve täitmise aruandega. Eelarvele on nüüd lisatud valdkondlik vaade. Finantsjuhtimise korraldamiseks võetakse riigiasutustes järk-järgult kasutusele ühtlustatud arvestusobjektid ja nende alusel standardiseeritud majandustarkvara. Valmistame ette riigi uut finantsjuhtimise seadust. Sellega luuakse eelarveraamistik, mis aitab tagada valitsussektori eelarvepositsiooni nõuete täitmise. Valmistume riigiasutustes tekkepõhise eelarve koostamiseks ja limiitide seadmiseks, et alates 2016. aastast oleks võimalik seada riigieelarves lisaks kassapõhistele piirmääradele ka tekkepõhised piirmäärad.
Austatud Riigikogu! Riigi arendamine toimub järk-järgult, et tulemus oleks läbikaalutud ja sisukas. Kogu majandusaasta kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti konservatiivne majanduspoliitika on hoidnud meid stabiilsena, hoolimata ümbritseva maailma ebakindlusest. Usun, et see suund tagab riigi tasakaalustatud arengu ka tulevikus. Tänan tähelepanu eest!

Väga suur tänu! Head kolleegid, kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole, kõik on selge.

Aga debatt?

Väga suur tänu, rahandusminister Jürgen Ligi! Praeguseks on kõik. Ma kutsun kaasettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma annan teile ülevaate informatsioonist, mis seondub otsuse eelnõu 265, Riigikogu otsuse "Riigi 2011. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu esimese lugemisega. Komisjon arutas eelnõu 11. septembril ja 8. oktoobril. Algataja esindajana tutvustasid eelnõu rahandusminister Jürgen Ligi ja riigi pearaamatupidaja Juta Maar. 8. oktoobril osales komisjoni istungil riigikontrolör Mihkel Oviir, kes esitas ülevaate riigi 2011. aasta majandusaasta koondaruande kohta koostatud Riigikontrolli kontrolliaruandest ning info riigi vara kasutamise ja säilimise kohta.
Kordan üle eelnõu eesmärgi: raamatupidamise seaduse § 37 lõige 3 sätestab riigi majandusaasta aruande esitamise, eesmärgiga võimaldada Riigikogu-poolse kontrollifunktsiooni teostamist valitsuse suhtes, anda valitsusele võimalus selgitada tegevust aruandeaastal ning esitada Riigikogule vajalik informatsioon uute eelarveliste otsuste tegemiseks.
2011. aasta majandusaasta koondaruanne koosneb järgmistest osadest: tegevusaruanne, riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruanne, täiendav informatsioon kohalike omavalitsuste kohta ning täiendav informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli aruanne.
Nüüd räägin mõningatest teemadest, mis komisjonis kõne all olid. Oli teemaks prognoos ja tegelikkus ehk tegelik tulemus. Sel aastal oodati kasvu 3,6%. Minister ütles siit kõnepuldist 8,3%, kui ma ei eksi. Vaatasin, et seletuskirjas ja ka komisjonis oli juttu 7,6%-st majanduskasvust reaalelus, mis on igal juhul üle kahe korra kõrgem, kui oodati. Valitsussektori ülejääk on 1% SKT-st, keskvalitsus on tasakaalus, sotsiaalkindlustusfondid on ülejäägis 0,9% ja kohalikud omavalitsused 0,1% SKT-st. Tuleb nentida, et ülejäägi saavutamisele aitas kaasa heitmekvootide müügist saadud tulu.
Vaadati üle ka tulude ja kulude kasv. Tulud kasvasid 430 miljonit eurot, kulud 437 miljonit eurot. Võib öelda, et tulud ja kulud olid proportsioonis. Tunti huvi kõige rohkem laekunud tulude kasutamise kohta. Küsiti, et kui aasta jooksul laekub täiendavalt tulusid, siis kuidas neid käsitletakse. Siin tuleb tulud jagada kahte liiki. Kui tulu laekub rohkem, siis praegu on võetud selline seisukoht, et lisaeelarveid ei tehta ja tulu jääb reservi. Kui aga tulu laekub majandustegevusest, siis riigiasutustel on võimalik seda kasutada ilma eraldi lisaeelarvet tegemata.
Teemaks oli reservide vähenemine, millest ka siin juttu on olnud. 2008. aastast on riigi finantsseis halvenenud ja reservid vähenenud. Juttu oli võimalikest finantseerimistest ja likviidsusest. Komisjonis anti teada, et riik on sõlminud EIB-ga laenulepingu 550 miljoni euro kasutamiseks, et vajaduse korral hoida oma likviidsuspuhvrit.
Kõne all oli ka RMK riigitulundusasutusena. Tunti huvi, millised on siin arengud. Saime informatsiooni, et RMK-l on eriline staatus. Eurostat ei luba seda raha valitsussektori tulu hulka arvata, kuna tegemist on äritegevusest tulu saamisega.
Riigikontrolör tutvustas koondaruande kohta tehtud kontrolliaruannet. See jutt on täna siit saalist läbi käinud, aga kordan üle mõned märksõnad, mis komisjonis kõne all olid. Statistika, Euroopa Liidu õigus ja raamatupidamine on seonduvalt kriisiga teravdatud tähelepanu all. Eesmärk on karmistada reegleid ja tegelda teemadega rohkem, et aluspõhimõtted ei oleks paigast ära ja oleks võimalikult vähe erandeid ja ebavõrdsust. Eestis on kogu raamatupidamise korraldus ministeeriumides, allasutustes ja kohalikes omavalitsustes palju paranenud. Riigikontrolöri hinnang koondaruandele on, et aruanne on olulises osas õige, tehingud on sooritatud õigusaktide kohaselt, sh 2011. aasta riigieelarve seaduse ja riigieelarve baasseaduse kohaselt. Üldiselt on Eestis tase hea. Euroopa Liidu mastaabis on tehtud korralik ja positiivne töö. Käib raamatupidamise tsentraliseerimise reform.
Toodi välja ka probleeme. Esiteks, vahe planeerimise ja eesmärkide täitmise vahel. Seal oli n-ö alapunkt, et majanduskulusid tehakse investeeringute ridade peal ja vastupidi. Kõne all oli ka ministeeriumi siseauditifunktsiooni äravõtmine. Rahandusministeerium on pannud rõhku kvaliteedisüsteemide väljatöötamisele. Küsimus oli ka arengukavade täitmise kohta, nende arvestamise kohta eelarve koostamisel. Nenditi (ka Riigikontroll tegi seda), et siin esineb erinevusi ega ole kooskõla ressursside jaotamisega. Riigikontrollil on valmimas arengukavade audit. Tunti huvi riigi investeeringute otstarbekuse vastu. Siin Riigikontroll nentis, et investeerimist ei auditeerita, piiranguid kontrollitakse, kuid mõjusust ja tulusust ei ole hinnatud.
Komisjon langetas järgmised otsused: võtta eelnõu esimene lugemine päevakorda kolmapäeval, 7. novembril s.a, esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 12. november kell 18. Kõik otsused tehti konsensusega. Aitäh!

Suur tänu! Palun, kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 265 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 12. novembri kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud.
Päevakorrapunkt on ammendatud.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud 2012. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun taas ettekandeks kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! 2012. aasta eelarve muudatustega täpsustatakse ministeeriumide jooksva aasta kulusid. Eelarve tulude ja kulude kogumaht ei muutu, seega ei ole tegemist lisaeelarvega. Maksutulude prognoositust parem laekumine vähendab sellel aastal oodatavat valitsussektori eelarve puudujääki, samuti parandab eelarvepositsiooni kohalike omavalitsuste defitsiidi vähenemine. Rahandusministeeriumi viimase prognoosi järgi on valitsussektori oodatav puudujääk 1,2% SKT-st.
Nüüd ülevaade olulisematest muudatustest. Kokku esitasid põhiseaduslikud institutsioonid ja ministeeriumid 66 muudatusettepanekut. Valdavalt on need tehnilist laadi ja seotud eesmärgiga viia kulud kooskõlla majandusliku sisuga. Suurem muudatus on teine kapitali sissemakse Euroopa stabiilsusmehhanismi. Riigikogu 2. oktoobril tehtud otsuse kohaselt suunatakse reservist 29,5 miljonit eurot osaluse soetamiseks ESM-is. Tegemist on finantseerimistehinguga, mis eelarvepositsiooni ei mõjuta. Tegevuskulude maht väheneb 7,5 miljonit eurot. Kokkuhoid on saavutatud töökorralduslike muudatustega, administreerimis- ja hoolduskulude optimeerimisega. Investeeringud suurenevad 7,8 miljonit eurot, millest suur osa suunatakse riigimaanteede remondi koondprojekti investeeringuteks. Korrigeeritakse sotsiaaltoetuste ja sisejulgeoleku kulusid. Nagu ka eelmisel aastal ei kajastu seadusmuudatustes ühtegi uut ülekantavat kulu. Nii väldime järgmise aasta pingelisele eelarvele lisakoormuse tekitamist. Kindlasti ei tohi see aga käesoleval aastal kaasa tuua ebamõistlikke kulusid ehk aastalõpu kulurallisid. Tänan!

Väga suur tänu! Palun, kas ettekandjale on küsimusi? Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Valitsussektori eelarvepositsioonist nähtub, et Rahandusministeeriumi 2012. aasta suvise majandusprognoosi kohaselt kujuneb 2012. aastal valitsussektori puudujäägiks 1,2% SKT-st. Peamine puudujäägi põhjustaja on keskvalitsusele kuuluv riiklik pensionikindlustus, mille kulud ületavad tulusid (2% SKT-st). Kui suure summa võrra on pensionikindlustus rahaliselt defitsiidis? Kas te oskate öelda orienteerivat summa suurust?

2,2% SKT-st on umbes 350 miljonit eurot, kui ma peast arvutades ei eksi. Siin ei ole mõistagi mingit uudist. See, et me palgamaksudega kogu pensionivajaduse katame, ei ole ilmselt ka mõistlik. Palgamaksud on meil juba suhteliselt kõrged.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra rahandusminister! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan ülevaate seaduseelnõust, mis kannab numbrit 298. Tegemist on 2012. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu esimese lugemisega. Rahanduskomisjon arutas eelnõu oma s.a 23. oktoobri ja 6. novembri istungil. Eelnõu tutvustas algatajate esindaja rahandusminister Jürgen Ligi.
Kahe lausega räägin eelnõust endast. Tõesti, riigieelarve seaduse kohaselt võib Vabariigi Valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Arvestades, et riigieelarve on koostatud eelneva aasta sügisel, on otstarbekas riigiasutuste seatud eesmärkide saavutamiseks algatada riigieelarve muutmine, kohandumaks muutunud oludega.
Küsimusi ja arutatavaid teemasid komisjonis väga palju ei olnud, aga paar teemat markeerin ma ära. Komisjonis räägiti sellest, et suurim muudatus on ESM-iga seonduv finantseerimistehing, mis on suurusjärgus 29,5 miljonit eurot. Kõne all oli sisejulgeoleku vahendite suurendamine. Rahanduskomisjon soovib infot kulude kohta, mis on kaetud riigisaladusega. Kahe lugemise vahel toimub selleteemaline eraldi istung. Komisjonis räägiti eelnõu menetlemise kiirusest. Kiire tempo tuleneb vajadusest veel selle ehk 2012. aasta jooksul neid vahendeid kasutada. Eelnõu menetlus toimub analoogselt riigieelarve menetlusega. Eelnõu on kavandatud seadusena vastu võtta 5. detsembril.
Komisjon langetas järgmised otsused: võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda 7. novembril (otsus tehti konsensusega), esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata 12. november kell 18 (poolt oli 6 ja vastu 3 komisjoni liiget, erapooletuks jäi 2). Tänan!

Palun, kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Suur tänu, Sven Sester!
Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 298 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2012. aasta 12. novembri kell 18.
Esimene lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse ja kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Valitsus teeb ettepaneku pikendada Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse kehtivust ja lükata edasi kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse jõustumine. Ametipalk külmutatakse selle ettepaneku järgi viiendat aastat järjest järgmistel kõrgematel riigiteenijatel: valitsusliikmetel, riigikontrolöril, õiguskantsleril, riigisekretäril, abiministritel, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikul ning kohtunikel. Kuni 2009. aastani kehtis Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadus, mille kohaselt olid kõrgemate riigiteenijate ametipalgad seotud Eesti keskmise palgaga kindla koefitsiendi abil. 2009. aastal kehtestati majanduskriisi tagajärjel Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seadus, mis jättis jõusse küll Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse koefitsiendid, kuid lähtearvuks võeti eelmise aasta keskmise kuupalga asemel 2007. aasta keskmise palga ning 0,92 korrutis. Selle tulemusena kärbiti vastava seadusega reguleeritud kõrgemate riigiteenijate palku keskmiselt 8%.
Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse kehtivust on viimasel kolmel aastal pikendatud ja kõrgemate riigiteenijate palgad pole sellel ajal muutunud. Nende keskmine brutopalk oli 2011. aastal 2009. aastaga võrreldes reaalhindades 8% madalam. Eesti keskmine brutopalk oli sama perioodi võrdluses 1% madalam. Selle tagajärjel oli näiteks ministritel, kelle ametipalga ja Eesti keskmise brutopalga suhe oli 2008. aastal Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse kohaselt 5,5 Eesti keskmist palka, see suhe 2011. aastaks langenud 4,4-le Eesti keskmisele palgale ja 2012. aastal langes see hinnanguliselt 4,2-le Eesti keskmisele palgale.
2009. aasta lõpus võeti vastu kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus, et reguleerida kõikide kõrgemate riigiteenijate ametipalgad ühes seaduses ning siduda need lahti Eesti keskmisest. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus nägi ette, et kõrgemat palgamäära indekseeritakse igal aastal. Seadus jõustus ainult Riigikogu liikmete suhtes, kes ei saa mõistetavatel põhjustel oma palka muuta. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse jõustumine tooks sellele sihtgrupile kaasa keskmiselt 21% palgakasvu ja riigieelarvele 3,3 miljonit eurot lisakulusid. Valitsus ei pea sellist palgatõusu vastuvõetavaks ning 2013. aasta eelarves pole sellega arvestatud. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega reguleeritud ametikohtade esindajate ametipalk püsib eelnõu seadusena vastuvõtmise korral 2009. aasta tasemel, mis on 2007. aasta Eesti keskmise palga, 0,92 ning vastaval ametikohal ettenähtud koefitsiendi korrutis. Tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Suur tänu, rahandusminister Jürgen Ligi! Kaasettekandeks palun kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Peep Aru!

Lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Me arutasime Vabariigi Valitsuse ettepanekut põhiseaduskomisjoni 22. oktoobri istungil. Kokkuvõtlikult öeldes nõustusime selle ettepanekuga, kuid siia saali tuleme eelnõu tekstiga, mida on esialgse variandiga võrreldes muudetud. Seda peamiselt kahel põhjusel.
Esiteks, teksti on lisandunud osa, mis tuleb vastu Vabariigi Presidendi soovile, et ka tema palk ei tõuseks. Presidendilt on põhiseaduskomisjonile laekunud selle kohta kiri.
Teiseks viisime Rahandusministeeriumi kirja põhjal sisse mõned tehnilised täpsustused, mis olid eelnõu koostamise käigus kahe silma vahele jäänud. Nii et eelnõu on nüüd, esimeseks lugemiseks muudetud kujul esitatuna, täpsem.
Me arutlesime asja üle koos Lia Liini ja Cerlin Pestiga, kes on mõlemad Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõuniku kohusetäitjad, just nimelt sellest aspektist, et, nagu minister ütles, juba viies kord need palgad külmutatakse ning käärid tegelikkuse ja selle vahel, milline oleks võinud kunagi otsustatu põhjal olla praegu kõrgemate riigiametnike palk, on suured. Kui me peaksime otsustama külmutamise lõpetada, siis toimub ühel aastal väga suur palgatõus. Põhiseaduskomisjon möönis, et selle probleemiga tuleb hakata tegelema ja seda tuleb kindlasti teha järgmise aasta esimesel poolaastal, mitte oodata seda hetke, kui valitsus saadab siia 2014. aasta eelarve projekti ja esitab võib-olla jälle sellise soovi.
Ma ei hakka üle jutustama ministri ettekande sisu, küll aga ütlen, et me tegime komisjonis konsensusega järgmised otsused: saata eelnõu muudetud kujul täna suurde saali, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. november s.a. Aitäh!

Aitäh! Palun, Arto Aas, teie küsimus!

Aitäh! Kas te võite natuke lähemalt valgustada arutelu komisjonis? Tõepoolest, külmutamine aastast aastasse on ühest küljest arusaadav, eriti muude väga suurte palganõudmiste taustal, mis Eesti riigis on. Aga kui seda otsust kogu aeg edasi lükata, siis ühel hetkel me jõuame ju välja absurdini ja riigi kõrgemate ametnike palgad ei vasta mingilgi määral mõistlikule tasemele. Kuidas sellest surnud ringist peaks välja saama? Parlament on kunagi oma tahet väljendanud, lahenduseni jõuti väga pikkade debattidega, aga tegelikult seda ei rakendata.

Jah, ega meil ei olnud kohe esimeseks lugemiseks võtta varnast ka lahendusi, nagu ma möönsin. Komisjonis räägiti, et me peame selle küsimusega tegelema ilmselt järgmise aasta esimesel poolaastal ja leidma üheskoos lahenduse. Tõepoolest, olukord on keeruline, sest kui jõustada see seadus ka kõrgemate riigiteenijate osas, siis tähendab see momendi seisuga ilmselt 37%-list palgakasvu. Mis mulje jätab see teiste erialade inimestele? Nagu me teame, riigieelarves räägitakse võimalusest kergitada järgmisel aastal palku 4,4%. Sealt see küsimus tekib. Ministergi tõi siin selle võrdluse välja, aga ma võin üle korrata, et kui kehtis Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadus, siis oli näiteks ministri palk 5,5 Eesti keskmist palka. Kui vaadata järgmise aasta eelarvet ja prognoose, siis selgub, et see suhe läheb nüüd 4,2 peale. See tekitab loomulikult probleeme kõrgetasemeliste ametnike palkamisel, kas või näiteks sellepärast, et kantsleri palk on otseselt seotud ministri palgaga. Sealt edasi tulevad ju veel teised kõrged ametnikud, näiteks ametite juhid. Igal juhul on see kõik proportsioonidest välja läinud. Täna valmis lahendusi ei ole, kuid ükskord peab need leidma.

Aitäh! Palun, Kalev Kallo!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Populism on muidugi hea asi, aga teatud hetkel jõuab asi ikkagi absurdini. Võib-olla peaks siis kaaluma, kuidas ministeeriumide allasutuste või ametite pealike palka kuidagi pidurdada? Nüüd tundub küll, et varsti tekib ministril tahtmine RMK juhiks minna, sest ta võidaks palgas paar korda. Ega see ikka päris mõistlik ei ole. Ei saa ju ministri vastutust võrrelda mingi ameti juhi vastutusega. Sellega me kuidagi devalveerime ministrite ja kõrgete riigiametnike vastutust, näitame, et nad ei vääri oma palka jne. See tuleks küll võimalikult kiiresti ära lõpetada. Või mis te arvate?

Jah, nii ma ütlesin, et see disproportsioon ja sellega seotud probleemid on tõesti täiesti olemas. Selle eelnõu raames meil lahendusi ei ole, aga need tuleb kindlasti leida.

Aitäh! Palun, Taavi Rõivas!

Aitäh! Mul on samad küsimused nagu kolleeg Kalev Kallol. Eks alati ole ühiskondlikku ootust, et ministrid või parlamendiliikmed teeksid oma tööd võimalikult väikese palga eest, võib-olla üldse tasuta. Samas puudutab see seadus ka neid kõrgemaid riigiteenijaid, kelle palgaküsimus ei peaks olema sedavõrd politiseeritud. Ma pean siin silmas kohtunikke ja kantslereid. Mulle tundub, et proportsioonid on ka nende väga oluliste ametimeeste puhul läinud pisut paigast ära. Kas te komisjonis arutasite valitsuse ettepaneku alternatiive, näiteks et võiks olukorda järk-järgult muuta või seda, et palgad võiksid taastuda proportsionaalselt üldise palgataseme kasvuga?

Ei, me neid alternatiive ei arutanud. Aga tegemist on esimese lugemisega ja kindlasti on võimalik teha, nagu alati, eelnõu kohta muudatusettepanekuid. Me komisjonis huviga ootame, millised ettepanekud tulevad, siis saab neid arutada. Küll küsisime sellel päeval natuke põhjalikumalt ühe teise küsimuse tõttu komisjonis viibinud justiitsministri käest selgitust just nimelt kohtunike palkade kohta. Selgitus oli selline, et käsitletava eelnõu raames jäävad need palgad külmutatuks, küll aga on võimalik aasta jooksul kohtunike palgad üle vaadata ja siis uuesti tulla Riigikokku nende muutmiseks. Kohtunikel muutuvad päris palju ka töötingimused seoses sellega, et avaliku teenistuse seadus pärast järgmise aasta esimest kvartalit muutub ja osa soodustusi kaob ära. Kui ministeeriumi ja kohtunike koostöös leitakse sobiv lahendus, siis oleks ilmselt otstarbekas kohtunike palka järgmisel aastal natuke reguleerida.

Suur tänu! Palun, Taavi Rõivas, teine küsimus!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma mõistan täielikult valitsust ja kõiki ministreid, miks nad sellise ettepaneku tegid, sest on väga vähe teemasid, mille arutamine on veel ebameeldivam kui omaenese palga teema. Meie, parlamendiliikmed, kelle sissetulekut see eelnõu põhiseaduse kohaselt puudutada ei saa, oleme sellest painest vabad. Kas ma sain õigesti aru, et põhiseaduskomisjonis on olemas valmisolek seda teemat ka sisuliselt arutada ja meil on põhimõtteliselt olemas valik mitte olla selles küsimuses valitsuse kummitempel?

Jah, loomulikult on parlament oma otsustustes vaba, aga eks Riigikogugi piiravad teatud asjad. Kindlasti piirab Riigikogu esitatud eelarve eelnõu. Me teame ju väga täpselt, millised on meie võimalused seal toodud tasakaalu muuta. Kui me teeme mingeid otsuseid, siis peame kindlasti leidma ka katteallikad. See on asja üks pool. Aga ma siiski arvan, et see teema vajab põhjalikumat arutelu. Nagu ma ütlesin, põhiseaduskomisjon on valmis sellega järgmisel aastal alustama. Mis puutub sellistesse üldistesse arusaamadesse, siis ega põhiseadusega antud kaitsegi meid painetest ei vabasta, sest kogu ühiskonda vaadates tekitab see ju probleeme.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Aitäh, Peep Aru! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 279 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2012. aasta 8. novembri kell 18.
Eelnõu esimene lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse!

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Teile on esitatud valitsuse ettevalmistatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, mis käsitleb ohtlike ainete kasutamise piiramist elektri- ja elektroonikaseadmetes. Direktiivi eesmärk on kaasa aidata inimeste tervise ja keskkonna kaitsele, elektroonikaromude keskkonnaohutule taaskasutamisele ja kõrvaldamisele, samamoodi jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutuse suurenemisele. Nii Eesti kui ka teised Euroopa Liidu riigid peavad selle direktiivi üle võtma järgmise aasta 2. jaanuariks.
Enamik konkreetses direktiivis sisalduvaid nõudeid on Eesti seadustes juba olemas, aga vajavad mõningast täpsustamist ja konkretiseerimist. Eelnõuga täpsustatakse kõigi turuahela osapoolte – valmistaja, importija, volitatud isik ja turustaja – kohustusi ning õigusi. Täpsustatakse, kuidas ja kes peab tõendama direktiivi nõuetele vastavust. Kui praegu saavad valmistaja, importija ja turustaja ise valida, kuidas nad seda teevad, siis alates järgmise aasta 2. jaanuarist see enam võimalik ei ole. Direktiivi nõuetele vastavuse tõendamine seotakse CE-märgisega ja Euroopa Liidu vastavusdeklaratsiooni tegemise kohustusega. Taas kord tuleb öelda, et enamik elektri- ja elektroonikaseadmeid kannavad seda märgist juba praegu, sest selle kasutamise nõue tuleneb Eesti-siseselt muudest õigusaktidest. Aga tulevikus peavad nii valmistajad kui ka importijad lisama vastavusdeklaratsiooni mõne rea konkreetse direktiivi nõuetele vastavuse kohta.
Mis puudutab liigiti kogumist, siis seda puudutab eelkõige eelnõu § 26⁸, mis sätestab tootjale kohustuse teavitada kasutajat lähimatest kogumispunktidest ja kohustuse korraldada ka üleriigilisi teabekampaaniaid. Viimaste peamine sisu on üleskutse ja informatsioon probleemtoodete kasutajatele. Probleemtoodetest tekkinud jäätmeid tuleb koguda teistest jäätmetest lahus, neid tuleb koguda liigiti ja neid ei tohi visata segaolmejäätmete hulka.
Eelnõu kohaselt laienevad 2019. aasta 22. juulist need nõuded kõikidele seadmetele, mida pole eraldi väljaarvamise loetelus mainitud. Praegune reguleerimisala säilib kuni 2014. aastani, siis lisanduvad meditsiiniseadmed ning seire- ja kontrollseadmed. 2016. aastal lisanduvad meditsiinilise diagnostika seadmed ning 2017. aastal tööstuslikud seire- ja kontrollseadmed. Kehtetuks tunnistatakse turustajale pandud kohustus täita tootja kohustusi, kui tootja on probleemtooteregistris registreerimata. Euroopa Komisjon on leidnud, et see on vastuolus direktiivi nõuetega. Eelnõus sõnastatakse uuesti § 26⁸, millele ma juba viitasin ning millega sätestatakse tootjate kohustus teavitada probleemtoodete kasutajaid ja korraldada teabekampaaniaid. Ka on meil ettepanek tõsta Vabariigi Valitsuse määrusest seadusesse nende isikute loetelu, kes ei ole kohustatud korraldama üleriigilisi teabekampaaniaid. Täpsustatakse keskkonnaministrile antavat volitusnormi teabe esitamise ja teabekampaaniate sisu nõuete kehtestamise osas. Eelnõu kohaselt antakse tarbijakaitsele kohtuvälise menetleja õigused, et kontrollida teabe esitamist ja teabekampaaniate korraldamist. Praegu on neil küll õigus kontrollida, aga puudub õigus rikkumise ehk väärteo tuvastamise korral asi lõpuni menetleda ning menetlus tuleb üle anda Keskkonnainspektsioonile. Aga et asjad kiiremini laheneksid, on otstarbekas Tarbijakaitseameti õigusi siin laiendada.
Eelnõu kohaselt võib alates 2. jaanuarist 2013 turule lasta pliid sisaldavaid akusid ja patareisid, kuna uus direktiiv seda enam ei keela. Lisaks defineerib, muudab ja täpsustab eelnõu mitmeid mõisteid, muu hulgas, nagu te eelnõu lugedes märkate, ka turule laskmise, mootorsõiduki osa tootja ja rehvide mõistet seaduse kontekstis.
Eelnõuga tehakse muudatusi kaevandustööstusjäätmete käsitlemise direktiivi lõplikuks ülevõtmiseks Eesti õigusesse. Need muudatused on puhtvormilised ja täpsustavat laadi ega muuda kaevandustööstusjäätmete käsitlemisega seotud põhimõtteid.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eelnõu vastuvõtmine aitab kaasa jäätmete liigiti kogumisele ja taaskasutuse suurenemisele, mistõttu palun seda eelnõu toetada! Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Suur tänu, keskkonnaminister! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Jaanus Tamkivi!

Hea istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu keskkonnakomisjon arutas seda seaduseelnõu oma istungil esmaspäeval, 22. oktoobril. Kohal olid komisjoni liikmed ja Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Malle Piirsoo, kes selgitas meile, et jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu on eelkõige vaja selleks, et tuua meie seadusesse üle direktiivi nõuded. Direktiivi ülevõtmisega pannakse täpselt paika elektri- ja elektroonikaseadmete valmistaja, importija ja turustaja ülesanded valmistajast kuni lõppkasutajani ulatuvas ahelas ning veel mõned muudki asjad.
Kes ministri sõnavõttu kuulas – ta tegi väga põhjaliku ülevaate –, nendel oli võimalik sellest seaduseelnõust täpsem ülevaade saada. Ma ei hakka kõike üle kordama ja räägin sellest, mis toimus keskkonnakomisjonis. Keskkonnakomisjoni aruteludes kerkis üles küsimus, et kui me kavandame jäätmeseaduse muutmist, mis saab siis kõigist muudest küsimustest, mis lähiminevikus on üles kerkinud seoses jäätmekäitluse valdkonnaga ja selleteemalise diskussiooniga. Komisjon jäi aruteludes sellele seisukohale, mida toetas ka ministeeriumi esindaja, et seda seaduseelnõu, mis käsitleb direktiivi nõuete sissetoomist Eesti seadusesse, peaks menetlema tempokalt. Muud diskussioonid, mis käsitlevad korraldatud jäätmevedu, ja põhimõttelised otsused, kas samal kursil jätkata või mitte, kujutavad endast pikemat teemat ja nende käsitlemisega tegeleb komisjon lähitulevikus edasi. Nii et komisjoni ühine seisukoht oli selle seaduseelnõuga tempokalt edasi minna.
Oli üks küsimus selle kohta, kuidas hakkab olema reguleeritud seaduseelnõus nõutud teavituskampaaniate korraldamine. Vastus oli, et keskkonnaministrile antakse selles seaduses volitus anda määrus, millega pannakse paika teavituskampaaniate sisu ja vorm. Ehk seda, mis teavituskampaaniate käigus toimub ja kuidas see peaks toimuma, otsustatakse edaspidi ministri määrusega.
Pärast seda läks komisjon menetluslike otsuste juurde. Otsustati teha Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu 293 esimene lugemine lõpetada (otsus tehti konsensusega). Järgmine otsus oli teha Riigikogu juhatusele ettepanek määrata eelnõu 293 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 21. november s.a kell 16. Tänan tähelepanu eest!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Suur tänu, Jaanus Tamkivi! Kas on soovi läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 293 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 21. novembri 2012. aastal kell 16.
Eelnõu esimene lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 211/2011 "Kodanikualgatuse kohta" rakendamise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli justiitsminister Kristen Michali!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Tegemist on taas ühe hea eelnõuga. Ma alustan ajaloost. Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõike 4 alusel on Euroopa Liidu õigusesse lisandunud kodanikualgatuse institutsioon. 16. veebruaril 2011 võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 211/2011 "Kodanikualgatuse kohta". Euroopa Liidu lepinguga on tugevdatud liidu kodanikuühiskonda ja tõhustatud liidu demokraatlikku toimimist, nähes selleks muu hulgas ette, et igal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias Euroopa kodanikualgatuse kaudu. Kodanikualgatuse määruse kohaselt on Euroopa Liidu liikmesriigid kohustatud tagama oma riigis kodanikualgatuse läbiviimiseks vajalike ülesannete täitmise. Euroopa Liidu regulatsioon eeldab, et riigisiseselt määratakse asutus, kes suudab tuvastada allakirjutanud isiku seotust Eestiga ja kontrollida veebipõhiste süsteemide vastavust rakendusmäärusest tulenevatele tehnilistele nõuetele.
Nüüd jõuangi eelnõu eesmärgi juurde. Eelnõu eesmärk on riigisiseselt üheselt kindlaks määrata valitsusasutused, kes täidavad kodanikualgatuse määrusest tulenevaid kohustusi, ning ühtlasi määrata selleks otstarbeks ka menetluslikud alused. Eelnõu kohaselt tuvastatakse kodanikualgatusele allakirjutanud isikuid rahvastikuregistri andmete põhjal. Toetusavalduste kontrollimist ja tõendamist korraldavaks asutuseks määratakse Siseministeerium. Veebipõhise toetusavalduste kogumise süsteemi vastavust tõendavaks pädevaks asutuseks määratakse Andmekaitse Inspektsioon, kes teeb seejuures koostööd Riigi Infosüsteemide Ametiga veebipõhise toetusavalduste kogumise süsteemile esitatavate turvanõuete kontrollimisel. Ülejäänud kohustused Euroopa Liidu kodanikualgatuse korraldamisel on mõeldud kodanikualgatuse korraldajatele ning need on juba kindlaks määratud kodanikualgatuse määruses.
See ongi lühidalt kõik. Vabariigi Valitsuse esindajana toetan kindlasti esimese lugemise lõpetamist. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kas ministrile on küsimusi? Palun, Taavi Rõivas!

Aitäh! Austatud minister! See kodanikualgatus koos oma miljoni allkirjaga on taas kord selline asi, mis mujal Euroopas võib tunduda mõistliku ja vajalikuna. Kuid kas seda võib praktikas vaja minna ka Eesti-suuruses riigis, kus põhimõtteliselt igaühel on võimalik oma valitud rahvasaadikule otse mobiiltelefonile helistada ja sedakaudu ükskõik mis eelnõu algatamise ettepanekut või midagi säärast teha, kus kodanikuühiskonnal on vaba ligipääs näiteks Riigikogu konverentsisaali aruteludele? On see taas kord selline asi, mille mujal Euroopas võib kasutusele võtta, aga meie elu see kuigipalju ei mõjuta?

Aitäh! Selline võimalus on loodud. Ei saa ju välistada, et ühel hetkel see kuidagi ka Eestisse puutub. Siin on teatavad miinimumnõuded. Eestis peaks vist kokku saama umbes 4500 allkirja, et me võiksime sellises algatuses osalised olla. Küll olen teiega täiesti nõus, et Eestis, julgen öelda, on juurdepääs otsustajatele, rahvasaadikutele ja kõigile otsustusprotsessidele ikkagi erakordselt hea. Kodanikuliikumiste võime osaleda aruteludes või rahvasaadikutele kirju saata ja nendega ühendust võtta on ju üldiselt väga hea. Meil ei ole keegi kaugemal kui ühe meiliaadressi otsimise taga. Nii et raske öelda. Ma arvan, et see võib-olla puudutab rohkem Euroopa Liitu tervikuna. Sellised algatused võivad tulla. Eks me aja jooksul vaatame. Aga peamine on ilmselt see, et selleks oleksid olemas võimalus ja tehnilised regulatsioonid.

Suur tänu! Palun, Jevgeni Ossinovski!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! See konkreetne algatus on osa sellest paketist, mille abil Euroopa Liit püüab tegelda nn demokraatia kriisiga. Võib-olla Eesti kontekstis see konkreetne ettepanek ei olegi nii aktuaalne, arvestades meie riigi väiksust. Aga arvestades, et ka meil on siin viimasel ajal teataval määral näha demokraatia kriisi, kas Justiitsministeerium on analüüsinud, et võib-olla oleks selleks, et seda tüüpi formaat Eestis korralikult töötaks, mõistlik meil sisse viia oma süsteem, kus oleks vaja vähem kui miljon allkirja, selleks et midagi algatada?

Aitäh! Ma mõistan, et küsija tegi tegelikult reklaami ka sellele ideele, et riigis tuleks korraldada kulukad erakorralised valimised, kas või seeläbi, et lasta põhja riigieelarve ja jätta ära palgatõusud. Eks see sõltub natukene ka küsija vaatenurgast ja soovist siin saalis reklaami teha, mis on tõepoolest tasuta. Mina arvan, et Eestis ei ole vaja nii palju allkirju koguda, et rahvasaadikutele ligi pääseda. Vähemalt parempoolsetele rahvasaadikutele, ma julgen küll öelda, pääseb väga kergesti ligi ja nendega saab ühendust. Ma loodan, et ka sotsiaaldemokraadid selle nimel pingutavad ja mõistavad, et selleks, et nendega suhelda, ei ole vaja kampaaniat korraldada.

Palun, Taavi Rõivas, teine küsimus!

Aitäh! Minu teine küsimus puudutab teemat, mida me oleme omavahel Euroopa Liidu asjade komisjonis korduvalt arutanud, aga kuna ELAK-i teemad ei jõua alati laiema avalikkuse ette, siis küsin seda ka siin saalis. Nimelt puudutab see küsimus kitsaskohta, mis on seotud elektroonilise identifitseerimisega Euroopa Liidus tervikuna. Kas Eesti võiks olla eeskujuks enamikule teistele Euroopa Liidu riikidele selle süsteemiga, mis meil on juba 1999. aastast toiminud ja on viimasel ajal ka väga aktiivselt kasutusel, ehk elektroonilise identifitseerimise, digiallkirjastamisega? Kas meil on usku ja lootust, et midagi sarnast võiks lähiaastatel toimida ka üleeuroopalisena, nii et me saaksime asju ajada ilma keeruliste tehniliste lahendusteta?

Aitäh! See sõltub sellest, kuhu me keerulisuse piiri tõmbame. Aga üldiselt on ju teistes riikides ka sarnaseid lahendusi. Ärivaldkonnas toimuvat oleme siinsamas saalis arutanud. Hiljuti kukkus siin läbi, kui ma õigesti mäletan, üks eelnõu, kuna opositsioon ei toetanud mugavamatele e-lahendustele üleminemist. Nendes riikides, kus digiallkirjastamise võimalus on olemas, on täpselt samasugused võimalused andmevahetuseks teiste riikidega. Julgen arvata, et Eesti on kindlasti eeskujuks. Seda ei maksa häbeneda, vastupidi. Eesti on väga palju ka rääkinud toimivatest lahendustest. Kui ma hiljuti kolleegidele teistest riikidest kirjeldasin, millised on meie järgmised eesmärgid ja mis küsimused meie ees mitme registri kasutamise valdkonnas seisavad, siis tunti selle vastu suurt huvi. Ma arvan, et Eesti on siin väga positiivne näide. Usun, et osalt ka võib-olla riigi väiksuse tõttu on meil reformid olnud kiiremad, lahendused on kvaliteetsemad ning ka juurdepääs üksteisele on parem ja tagasiside vahetum. Ma arvan, et eeskujuks olemine on kindlasti jätkuv trend.

Aitäh! Palun, Jevgeni Ossinovski, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud minister, te saite minu esimesest küsimusest valesti aru. Kindlasti ei reklaaminud ma erakorraliste valimiste ideed. Aga mis puudutab reklaami siin saalis, siis ma arvan, et teil ei tasu üle hinnata seda, kui paljud inimesed teid siin praegu jälgivad. Minu küsimus puudutas seda, millest avalikkuses väga tõsiselt räägitakse, et kui meie riigijuhid kas parlamendis või valitsuses ei vasta teatud ootustele ja teatud väärtustele, siis puudub inimestel igasugune võimalus riigivankrit õigele teele seada. Sellepärast oli mul küsimus, kas Justiitsministeerium ei pea siiski mõistlikuks seadustada mingisugust rahvaalgatuslikku asja, et inimestel oleks võimalik teha oma ettepanekuid, mis oleksid legaalselt siduvad.

Aitäh! Võib-olla sain ma teist valesti aru, ju te siis ei reklaaminud erakorraliste valimiste ideed palgatõusude ärajätmise abil. Küllap oli see minu viga. Aga ma ei alahindaks seda, kui palju inimesi jälgib seadusandlikku tegevust Riigikogus. Toimub otseülekanne ja kindlasti on huvilisi, kes seda vaatavad. Kui te küsite, millal inimestel see arvamuse avaldamise võimalus on, siis meil toimuvad perioodiliselt valimised ja seal antakse hinnang poliitilistele jõududele, mõnda neist soovitakse toetada, mõnda mitte. See on ammu seadustatud ja minu hinnangul väga selgelt toimiv süsteem. Teisi mehhanisme ei maksa alahinnata. Võimalus teha ettepanekuid toimib minu hinnangul Eestis märksa kiiremini kui mujal. Me võime loomulikult luua igasuguseid formaliseeritud protseduure. Ma ei tõtta hukka mõistma ühtegi ideed, mis teil selle kohta on, kui teil muidugi on mingi idee. Pange see lauale, arutame. Aga mina julgen öelda, et praegu toimub otsustajatega mitteformaalselt või ka formaalselt suhtlemine Eestis kiirelt ja vahetult. See ei ole kindlasti probleem. Kui on erinevad maailmanägemised ja Eesti meeldiks teistsugusena, siis selleks on olemas poliitiline debatt ja poliitika tegemine ning selleks ongi olemas valimised.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Aitäh, justiitsminister! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Andrei Korobeiniku!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu 276 oma korralisel istungil 22. oktoobril 2012. Eelnõu arutamisel osalesid põhiseaduskomisjoni liikmed ning külalistena justiitsminister Kristen Michal ja sama ministeeriumi ametnikud. Eelnõu on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 211/2011 Eesti õigusruumi ülevõtmiseks. Määrus reguleerib kodanikualgatuste korda, täpsemalt, internetis nende algatuste jaoks allkirjade kogumist. Peaküsimus on nimelt see, kuidas saaks internetis tuvastada isikut, kes konkreetse allkirja on andnud. Eestile pole see väga keeruline ülesanne, kuna meil on olemas ID-kaart. Kuid komisjonis saime teada, et teistele riikidele see variant eriti ei sobi, kuna enamikus neist ID-kaarti ei kasutata ja see kontseptsioon tundub neile võõras. Küll aga saab Eesti seda rakendada enda kodanike allkirjade verifitseerimiseks, kuid sellisel juhul peaks selle arenduse Eesti ise kinni maksma.
Kodanikualgatuse käivitamiseks tuleb koguda miljon allkirja seitsmes riigis. Siis võetakse juhuvalim allkirjadest, mida kontrollib Siseministeerium rahvastikuregistri põhjal. Peamine probleem ongi internetis kogutud allkirjade kogumine ja kontroll. Eelnõu räägib sellest, mis nõuetele peaks selline veebikeskkond vastama.
Komisjon puudutas ka Riigi Infosüsteemide Ameti ettepanekut nende kulude katmiseks, mis võivad tekkida süsteemi turvaauditi korraldamisel. See nõue on rakendusmääruses olemas, kuid ei ole teada, kas ja millal tuleb audit korraldada, kuna veebikeskkonda veel ei ole. Amet tegi ettepaneku kompenseerida need kulud vajaduse korral Vabariigi Valitsuse reservist. Justiitsminister arvas, et ettepanek kõlab loogiliselt.
Lõpetuseks mainin, et komisjon otsustas määrata eelnõu ettekandjaks mind ja panna eelnõu Riigikogu täiskogu 7. novembri istungi päevakorda. Parandusettepanekute esitamiseks on aega kümme tööpäeva, neid saab esitada kuni 21. novembrini. Komisjon teeb ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Kõik otsused tehti konsensusega. Aitäh!

Palun, kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Andrei Korobeinik! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 276 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 21. novembri 2012. aastal kell 18.
Seaduseelnõu esimene lugemine on lõpetatud.

Tänane viimane päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Kõnetooli tuleb majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Palun!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Valitsus esitab teile meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on tänapäevastada tasusüsteemi, mille põhjal arvutatakse Eesti sadamatesse sõitvate laevade veeteetasu. Muudatuse vajadus on tingitud peamiselt sellest, et 1995. aastal kehtestatud ja 2004. aastal korrigeeritud tariifide alusel laevadelt kogutavad tuletorni- ja navigatsioonitasu ei kata aastaringse navigatsiooniohutuse tagamisega seotud kulusid. Oleme jõudnud olukorda, kus tuletorni- ja navigatsioonitasust laekub aastas riigile circa 9,8 miljonit eurot, tegelikud kulutused navigatsiooniohutuse tagamiseks olid 2011. aastal aga suurusjärgus 18 miljonit eurot. Oluline on rõhutada, et samas suurusjärgus on kulud ka järgmistel aastatel. Nende kulude hulka ei ole samuti arvestatud laevasõiduohutust tagavaid õlitõrjevõimekuse investeeringuid ning õlitõrjelaevade jooksvaid kulusid. Näiteks toon, et järgmisest aastast peame täies mahus mehitama õlitõrjelaeva Kindral Kurvits, mille aastane jooksvate kulude maht on 10 miljonit Eesti krooni ehk 650 000 eurot. Tavalisel talvel moodustavad jäämurdmisega seotud kulud ligikaudu kolmandiku kogu ohutu navigatsiooni tagamise eelarvest. 2010/11. aasta talvel kulus Eesti vetes jäämurdetöödeks 5,8 miljonit eurot. Samas suurusjärgus olid kulud ka 2011/12. aasta talvel.
Teine oluline aspekt on vajadus tänapäevastada tasude arvutamise süsteemi ja muuta see ülesehituselt sarnaseks naaberriikides, ennekõike Põhjamaades Soomes ja Rootsis kasutatavaga. Eelnõu näeb ette laeva kogumahutavusühiku hinnal (inglise keeles gross tonnage, GT) põhineva tasude arvutamise süsteemi. Sellise süsteemi kasutamine on merendussektoris üldlevinud, seda kasutavad sadamad, kaasa arvatud Eesti omad, ja rahvusvahelised laevaregistrid oma tasude määramiseks.
Märgin, et seadusmuudatuse aluseks on merendusega seotud huvigruppidega koostöös väljatöötatud ning Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud ja Riigikogus arutatud dokument "Eesti merenduspoliitika 2011–2020", mille meede 1.1 näeb ette kehtiva tariifipoliitika ülevaatamise.
Kindlasti on eelnõu tekitanud mitmeid küsimusi ja eelnõu edasisel menetlemisel tuleb jätkata dialoogi turuosalistega. Tervikuna aga on eelnõu tarvilik ja põhjendatud, see lähtub navigatsiooniohutuse tagamisel üsna endastmõistetavast printsiibist, et tarbija maksab. Uus tasude skeem on selle põhimõtte kohaselt üles ehitatud ning veeteetasuna kogutavad summad vastavad reaalsetele kulutustele, mida riik teeb aastaringse ohutu navigatsiooni tagamiseks.
Eelnõu muudab praegused tuletorni- ja navigatsioonitasu ühtseks veeteetasuks. Kahe tasu kokkuliitmisega lihtsustatakse kehtivat süsteemi ja vähendatakse tasude arvutamisega seotud halduskoormust. Tasu arvutamise mudel põhineb laeva kogumahutavusühikul. Baashinnaks võetakse 35 eurosenti laeva kogumahutavusühiku kohta. Merematkelaevad ehk rahvapäraselt öeldes nn kruiisilaevad saavad soodustust ja maksavad 20 eurosenti ehk 57% baashinnast. Samasugune suhe on ka praeguses seaduses. Kuna merematkelaevad on üldjuhul ilma tugevdatud jääklassita ja käivad Eesti sadamates suvel, pole neil ka jäämurdeteenuse kasutamise vajadust.
Seaduseelnõu kehtestab piirmäära, millest suuremat veeteetasu laev maksma ei pea. Selle eesmärk on vältida olukordi, kus väga suurte laevade makstav veeteetasu läheks ülikõrgeks. Naftatankeritel on selleks piiriks 40 000 eurot. Piirmäär põhineb sellel, et tankerite tekitatav keskkonnarisk on suurem. Võrdluseks: Soomes on tankeri makstava veeteetasu piirmäär 107 750 eurot, mis on peaaegu kolm korda suurem meie määratust.
Kalendriaasta jooksul mitu korda Eesti sadamatesse tulevatele laevadele tehakse samuti soodustusi. Näiteks maksustatakse kaubalaeva puhul kalendriaasta jooksul 15 külastust, mitte rohkem. Sellega soodustatakse huvi regulaarliinide tekke vastu. Reisilaevade puhul on soodustus seotud 60 külastuse nõudega.
Jääklassiga laevadele kehtestatakse madalamad hinnad. Kõige tugevama jääklassiga laeva kogumahutavusühiku hind on 28 eurosenti ehk 80% algsest baashinnast. Jääklassiga laevad vajavad tunduvalt vähem jäämurdja abi kui jääklassita laevad. Seega, riigi kulud nende laevade liikumisega seotud talvise navigatsiooni tagamiseks on väiksemad. Samas ei ole välistatud, et nendelgi võib tekkida jäämurdeteenuse vajadus.
Sadamatesse, mida jäämurdjatega ei teenindata, suunduvad laevad saavad 30% madalama tasumäära, kuna jäämurdekulud moodustavad ligikaudu kolmandiku aastaringse navigatsiooni tagamise kuludest.
Nagu juba mainitud, moodustab jäämurdmisega seotud kulu suure osa navigatsiooni ohutusele kuluvast üldsummast. Samas on jäämurdmine seotud meresõiduohutusega ning sellel on otsene mõju Eesti majandusele. Seetõttu on jäämurdmine hädaolukorra seadusega kuulutatud elutähtsaks teenuseks. Eesti jäämurdmise arengukavas on tõdetud, et jäämurdmise ressursi piiratus vähendab Eesti sadamate ja transiidikanalite atraktiivsust, ettevõtjatele võivad tekkida lisakulud trahvide näol ja see võib soodustada kaupade liikumist naaberriikide sadamatesse. Lahendust sellele probleemile on otsitud aastaid. Eelnõu tagab jäämurdmisele rahastuse, mis lisab kauba- ja laevaomanikele kindlust, et Eesti sadamates toimib aastaringne navigatsioon ning seega on meie kaubakäive piisav ja sadamad rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Paraku eeldab see teenus ka merendussektori suuremat rahalist panust.
Lõpetuseks juhin tähelepanu, et eelnõu on seotud menetluses oleva 2013. aasta riigieelarvega. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Austatud minister, teile on tublisti küsimusi. Vladimir Velman, palun!

Tänan, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Tallinna Sadama puistematerjalide terminal, mis töötleb kaks miljonit tonni väetisi aastas, on oma kirjas selgelt mõista andnud, et uute tasude kehtestamise korral läheb see kaup Ust-Luga, Peterburi, Murmanski, Kotka, Riia ja Klaipeda sadamasse. Mis saab sel juhul teie arvates Tallinna Sadama ja Eesti Raudtee majandustulemustest?

Aitäh! Ma kindlasti ei jaga seda arvamust, et kaup läheb selle muudatuse tõttu teistesse sadamatesse. Me oleme väga põhjalikult analüüsinud tariifi mõju Eestit läbiva transiidiahela konkurentsivõimele. Vaatame kaupa, mida läbi Eesti veetakse punktist A punkti B. Me teame, et punkt A võib olla Eestile natuke lähemal, aga ka Eestist kaugemal, samamoodi võib punkt B olla Rotterdami sadam või mõni sadam veel kaugemal. Transpordikulud, mis tekivad Eestis, moodustavad 3% kõigist transpordikuludest, mis tekivad kauba vedamisel punktist A punkti B. Sellest 3%-st väga väikese osa moodustavad kõne all olevad tasud. Teisisõnu: kui me midagi väidame konkurentsivõime kohta, siis peame vaatama konkurentsivõimet tervikuna. Nagu ma ütlesin oma ettekandes, proportsioonid sadamasse sõitvate laevade jaoks on ... (Kellahelin.)
Kas aeg on lõppenud?

Ei. Saalis on liiga suur lärm, mis segab nii teid kui ka kuulajaid.

Aitäh! Proportsioonid on selgelt riigi pakutavate teenuste kasuks. Ma arvan, et transpordisektori konkurentsivõime ja transpordikoridori usaldusväärsuse küsimus on tegelikult seotud ohutute veeteedega ja kvaliteetsete teenustega. See on selle muudatuse otsene eesmärk. Jah, see tasu suureneb. Kuid olles isiklikult vestelnud enamiku sadamaomanikega, keda see puudutab, julgen öelda, et kui seda kindlust ei oleks, ei julgeks me teie ette sellise ettepanekuga tulla. See võib tähendada (ja see on väga mõistlik praktika), et selle muudatuse tulemusena sadamad, sh riigile kuuluv Tallinna Sadam, peavad olema valmis konkurentsisituatsioonile reageerima. Ma tean ka, et Tallinna Sadam ja mõned teised sadamad peavad seda kindlasti silmas. Kuid tulemus, mida me selle eelnõuga saavutame, on usaldusväärne pikaajaline rahastus, selleks et kõik teenused oleksid Eesti riigis heal tasemel tagatud.

Kalev Lillo, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Eelnõu seletuskiri ütleb, et ühekordse külastuse puhul on tariifide tõus kahe- kuni kuuekordne, kohati on see tegelikult aga kaheksakordne. Kui praegune lagi on 4600 euro juures, siis uus lagi on 40 000 euro juures. Aga ma tahtsin küsida hoopis seda: kas te olete kindel või suudate anda meile mingi kindluse, et selline tariifitõus ei peleta laevu meie sadamatest eemale, et meie konkurentsivõime merendussektoris ei halvene ja me oodatava kasu asemel ei saa hoopis kahju? Kui laevad siit mööda sõidavad, siis ei saa me ju üldse mitte midagi.

Ma arvan, et meie merendussektori, aga ka laiemalt transiidikoridori konkurentsivõimet see eelnõu hoopis tugevdab. Jah, üleminek võib alati olla keeruline, aga üsna kiiresti peaks see eelnõu andma meie transpordikoridorile oluliselt kvaliteeti juurde. Me kaotame 20 aastat lahendamata probleemi. Olles vaadanud põhjalikult nii Tallinna Sadama kui ka mitme teise sadama võetavate tasude struktuuri ja lihtsat võrdlust teiste sadamate tasudega, ma arvan, et meie ettevõtetel on piisavalt ruumi vajaduse korral – ma rõhutan, et vajaduse korral – reageerida, selleks et transpordikoridori konkurentsivõime ei halveneks.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Kehtiva seaduse järgi tasuvad tugevdatud jääklassiga (1A super) laevad navigatsioonitasu 50% tasumäärast. Eelnõus, millest on praegu jutt, on ette nähtud veeteetasu 28 eurosenti ühiku kohta. Ilma jääklassita laevaga võrreldes on see 80%. Kas teile ei tundu, et see on ebaõiglane? Tugevdatud jääklassiga laev peaaegu ei kasuta jäälõhkujateenuseid ja aitab hoopis jääteed lahti hoida.

Ma arvan, et siin eelnõus on kohti, kus võib ebaõigluse või tasakaalupunkti teemat arutada. Samamoodi on esitatud küsimusi mõne reisilaeva regulaarsuskoefitsiendi kohta. On küsitud, kas me peaksime tegema mingeid soodustusi Euroopa Liidu lipu all sõitvatele laevadele. On küsitud erinevaid asju. Samuti seda, kuidas me tegelikult suudame õiglaselt teistest eristada laevu, kes otseselt jäämurdeteenust vajavad, ja sadamaid, kes jäämurdeteenust ei kasuta. Võib arutada mitmesuguseid ettepanekuid, kui need on õiglased sellele sektorile tervikuna. Ma just viitasin Põhjamaade mudelile. Veeteede haldamisel ja erinevate teenuste korraldamisel on solidaarsus oluline. Väga keeruline on leida lõplikku õiglust, nii et iga laev, kasutades midagi, saaks otseste kuludega seotud hinnalipiku. Ma arvan, et sellist õiglust on väga raske saavutada.

Jaan Õunapuu, palun!

Aitäh! Austatud minister! Teadaolevalt jõustuvad 2015. aastast Lääne- ja Põhjamerel sõitvatele laevadele karmimad nõuded laevakütuse väävlisisalduse kohta. See suurendab veokulusid sõltuvalt kauba liigist eri hinnangutel kuni poole võrra. Näiteks kallineb Soome hinnangul nende riigi eksport ja import circa 800 miljoni euro võrra. Üks kaalutav abinõu kulude tõusu leevendamiseks on navigatsiooniga seotud tasude kaotamine. Selle eelnõu seadusena vastuvõtmise puhul käitume meie aga risti vastupidi. Kuidas veeteetasu tõus mõjutab selles kontekstis Eesti meretransporti tulevikus?

Aitäh! Arvestades seda suurusjärku, mida te nimetasite Soome näitel, 800 miljonit eurot, tuleb öelda, et veeteetasu tervikuna moodustab pisku sellest n-ö käibest, mis seondub transpordiga Läänemerel. Eesti puhul moodustab see erilise pisku. Väide, et Soome kavatseb navigatsioonitasudest loobuda, tuleb mulle täieliku üllatusena. Ma ei usu seda. See on selline informatsioon, mida ma kuulen esimest korda. Need on erinevad asjad. Me võime öelda, et selle eelnõu puhul, nii nagu ka väävlisisalduse nõuete karmistamise puhul, on tegelikult küsimuse all Läänemere keskkonnaohutus ja ohutus laiemalt. Seda eelnõu ei tee me mitte millegi muu jaoks kui selle jaoks, et oleks tagatud korralik navigatsiooniteenus, et me saaksime vastutada laevasõiduohutuse eest ning oleksid tagatud jäämurdeteenus ja õlitõrjevõimekus. Need on väga suured asjad. Nende puhul jääme praegu oma partnerriikide ees tihtipeale piinlikku olukorda. Ei ole mingisugust võimalust rahastada seda muudest eelarvetuludest. Kui on selliseid ettepanekuid, siis mina majandusministrina oleksin esimene, kes neid ettepanekuid kuulaks ega pakuks teile seda eelnõu. Aga ma tean (ma olen seda uurinud oma eelkäijate käest), miks ei ole neid mitmeid funktsioone suudetud realiseerida. See on 20 aastat niimoodi kestnud, et ei ole suudetud leida rahastamiskanalit. Mul on palju informatiivset materjali, me oleme jaganud seda ka majanduskomisjonile, mis aitab mõista olulist erinevust Põhjamaade ja meie riigi vahel selles osas, kuidas oma veeteesid aktsepteeritaval tasemel (ma ei ütlekski, et kõrgel tasemel) hallata. See eelnõu teeb sellel teel väikse sammu.

Enn Eesmaa, palun!

Suur aitäh! Austatud minister! Minu küsimus käsitleb sama teemat, mille kohta küsis Kalev Lillo, kuid ma küsin teise kandi pealt. Reisilaevade külastuspäevade arvuna oli sinu ettekandes toodud 60. Miks on see arv sedavõrd suur? Praegu on see ju vähemalt poole võrra väiksem. Kas siin ei ole neidsamu riske, mille kohta Lillo küsis?

Jällegi seesama asi, et iga arvu võib kahtluse alla seada. Aga me oleme analüüsinud sellist suhtelist mõistet nagu regulaarsus. Me oleme huvitatud, et nii kaubalaevade kui ka reisilaevade puhul oleks teatud regulaarsus tagatud. Regulaarsusel on kindlasti teatud seos ohutusega ja võib-olla väiksemate kuludega navigatsiooniteenuste puhul. Arvestades intensiivset reisilaevaliiklust Läänemerel, on reisilaeva puhul 60 külastust – me räägime regulaarliinidest, me ei räägi n-ö kruiisilaevadest – minu arvates minimaalne regulaarsuse tase, pidades silmas ka sesoonsust ja reiside tihedust. Minu teada ületavad kõik regulaarseid liine pakkuvad laevad, kes Eesti sadamatesse sõidavad, selle regulaarsuse. See peaks olema niimoodi.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Muidugi võib rääkida üldiselt ja see võib olla eelnõu esitades ka õige, aga siiski puudutab eelnõu mõnda asja väga konkreetselt. Mul on üks konkreetne näide. Näiteks maksab Tallinki mootorlaev Baltic Queen, mille jääklass on 1A super, sel aastal tuletornitasu 459 788 eurot. Kui me võtame selle eelnõu seadusena vastu sel aastal, siis tuleval aastal maksab seesama mootorlaev tasu juba 821 772 eurot. Tõus on 78,7%. Siit küsimus: kas see on pankrotti ajamine või mis areng see on?

Aitäh! Arvestades regulaarsuse muutust, toimub Tallinki puhul oluline tasu vähenemine Tallinna–Helsingi liinil sõitvatel laevadel, kasv on Tallinna–Stockholmi liinil sõitvatel laevadel. Seda esiteks. Kommentaarina ütlen, et praeguse süsteemi kõige suurem puudus ongi see, et seda väikest navigatsioonitasu me kogume reisilaevadelt. Enamik sellest tasust – julgen öelda, et võib-olla 60% – tulebki reisi- ja kruiisilaevadelt. See on täiesti põhjendamata. Kui me arutame siin kaubalaevade ja suurte naftatankerite tasu, siis see teenus, mida me pakume, on neile ülimalt odav ja selle kasv, võrreldes jällegi kogu transiidiahela kuludega, on imeväike. Kõik oleneb sellest, mis protsendi me aluseks võtame. Teiseks, ma arvan, et kindlasti võiks Tallinna–Stockholmi liinil sõitvate reisilaevade küsimust esimese ja teise lugemise vahel arutada. Kuid ma juhtisin tähelepanu sadamatasude ja üldse sadamate kui äriühingute reageerimisvõimele turusituatsioonis. Ma tean, et tarbijahinnaindeksi tõusu puhul on sadamatasude iga-aastane tõstmine täiesti tavaline praktika. Ma seda ka üldse ei kritiseeri. Kui Tallinna Sadam järgmisel aastal teeks samasuguse tõstmise, siis Tallinki jaoks tähendaks see väike, tarbijahinnaindeksi põhjal tehtav sadamatasu korrigeerimine tunduvalt suuremat summat, ma arvan, et kolm, aga võib-olla kolm ja pool korda suuremat kui kogu võimalik veeteetasu kasv, mis tuleneb sellest eelnõust.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Ka minu küsimus puudutab selle võimaliku muudatuse mõjusid. Miks on seaduseelnõu koostamisel lähtutud vaid otseste kulude matemaatilisest arvutamisest, jättes minu arvates hoopis tähelepanuta kõige olulisema? Ka seletuskirjas on see kõige olulisem jäetud mainimata. See puudutab sadamate konkurentsivõime vähenemist ning seetõttu vähenevat kaubavoogu ja teenuste mahtu ning sellega seonduvalt ka väiksemaid maksulaekumisi riigieelarvesse. Kas te oskate öelda suurusjärku, mis need mõjud võiksid olla ja miks neid seletuskirjas ära pole toodud? Seletuskirjas on mõjuna ära toodud üksnes see, et väheneb Veeteede Ameti halduskoormus, sest kahe maksu asemel peavad nad arvutama ühte. See ei ole minu arvates väga oluline mõju selle eelnõu puhul. Minu nimetatud küsimused on märksa olulisemad.

Aitäh! Nagu ma ütlesin, meie sadamate, sh meie transpordikoridori konkurentsipositsioon ei ole mingi staatiline nähtus. Palju hullemat mõju meie sadamate konkurentsivõimele avaldaks see, kui ühel natuke külmemal talvel Eesti transpordikoridor toimimast lakkaks. Tuletage meelde seda, kui mõni nädal tagasi üks suur naftatanker sõitis Aegna lähedal madalikule. Õnneks lõppes see õnnetus õnnelikult. See mõju on palju hullem, võrreldes nende summadega ja arvestades kogu sektori vajadust oma konkurentsipositsiooni säilitada.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Te kinnitate kõigis oma vastustes, et transpordikoridorile mingit ohtu ei ole. Aga eelnõust ja seletuskirjast ei leia kusagilt, et oleks põhjalikult analüüsitud nende järskude tõusude mõju kaubavoogudele ja võimalust, et kauba- ja laevaomanikud leiavad endale teised sadamad, mis on odavamad. Sellised järsud tõusud eeldavad, et kõigepealt uuritakse mõjusid kaubavoogudele sadamas ja seda, mis võib sellest tulenevalt juhtuda raudteel. Miks ei ole ühtegi põhjalikku analüüsi ja miks see eelnõu on tehtud n-ö ülepeakaela?

Aitäh! Ma tuletan meelde, härra Kallo, et juba siis, kui me arutasime väga erinevate ringkondade esindajatega merenduspoliitikat, sai neid analüüse tehtud. Kriitika, et analüüse on vähe ega ole arvestatud seda, mis teie arvates on selgelt nähtav, on alati õige. Ma olen püüdnud teile selgitada, et see analüüs, mis me oleme teinud, ja selle eelnõu võimalik positiivne mõju on suurem kui negatiivne mõju, mida teie praegu rõhutate. Jah, see võib tähendada korrigeerivaid otsuseid, kuid minu arust me peame nägema üldist avalikku huvi selle vastu, mida me selle eelnõuga saavutame. See on kõige olulisem. Ma mõistan seda sektorit, ma suhtlen nende inimestega võrdlemisi tihti paljudes küsimustes. Kujutage ette, kui ühel külmal talveööl helistab operaator, kes teil on aidanud neid küsimusi ette valmistada, ja selgub, et iseseisval Eesti Vabariigil pole jäämurdevõimekust. Pole! Mida see tähendab meie transpordikoridorile ja selle usaldusväärsusele? See on hoopis midagi muud kui see, mida me praegu pakume selle probleemi lahenduseks.

Aadu Must, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Ma saan eelnõu seletuskirjast aru nii, et praegune tasusüsteem on natuke paigast ära. Riiklikud tasud, mille hulka kuulub lisaks tuletorni- ja navigatsioonitasule veel lootsitasu, moodustavad väikese osa, aga sadamatasu moodustab ebaproportsionaalselt suure osa. Lahenduseks pakute riikliku tasu tõstmist, mis võib muuta meie sadamate terviktasu palju suuremaks kui naabritel. Äsja te ütlesite diskussiooni käigus nii toredasti, et tuleb pöörata tähelepanu sadamate valmisolekule konkurentsisituatsioonis operatiivselt reageerida. Kas see võib tähendada seda, et annate AS-i Tallinna Sadam üldkoosolekuna korralduse ülikõrgeid sadamatasusid alla lasta, kui asjad käest ära lähevad, sest on vaja proportsioonid paika saada ja sealjuures konkurentsivõime säilitada?

Aitäh! See sissejuhatav märkus oli teil minu meelest suurepäraselt õige. Jah, see proportsioon on võrreldes Soome ja Rootsiga täiesti teistsugune. Ma ei leidnud praegu seda oma paberitest üles ja ma ei saa öelda täpset arvu selle kohta, milline on Soome lahe äärsete sadamate võrdlus. Aga kui meie riiklik veeteetasu (kasutame seda uut väljendit, mitte tuletorni-, navigatsiooni- ja jäämurdetasu) on kogu sadama külastamise tasust 5%, siis Soomes on riikliku tasu osa 60%. Selline on see proportsioon. Ma usun, et oleme kõik käinud Soomes ja näinud seal väljaarendatud teenust. Kuid me ei paku välja proportsioonide muutmist. Me teeme minimaalse muudatuse, et lahendada paar olulist küsimust meie mereteede teenindamisel. Aga nüüd läks mul juba küsimus meelest ära. Andke andeks! Ma siiski vastan. Me oleme Tallinna Sadama juhtkonnaga seda arutanud ja sadama juhtkond on selles küsimuses väga kooperatiivne. Te võiksite minu käest küsida, millest me oleme seni rahastanud minimaalselt vajalikku jäämurdevõimekust. Me oleme seda teinud Tallinna Sadama dividendist. Aga teenust kasutavad ju kõik sadamad, kes seda vajavad: Sillamäe, Kunda, sõltuvalt jääoludest ka muud sadamad. See on Tallinna Sadama suhtes ebaõiglane. Kui me selle kohustuse jagame ühtlasemalt, siis saab ka Tallinna Sadam teiste sadamate seas võrdsemalt konkureerida. Tallinna Sadamal on kindlasti võimalusi vajaduse korral paindlikult reageerida, et hoida oma konkurentsipositsiooni.

Yana Toom, palun!

Ma tänan, härra eesistuja! Austatud minister! On teada, et nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kui ka Riigikogu majanduskomisjoni poole on pöördunud paarkümmend logistikaettevõtet, kes on väljendanud muret seoses sellega, et sellest tariifide järsust tõusust teatati nii lühikest aega ette. Võib-olla oleks mõttekas teatada sellest vähemalt aasta enne tõusu ehk panna need uued tariifid kehtima alates 1. jaanuarist 2014. Mida te sellest arvate?

See on tõsine märkus, kui me vaatame juriidilist poolt. Sisulise poole pealt rääkides võib öelda, et kui minna ajaloos tagasi, siis tasude korrigeerimist Põhjamaade tasude suunas on pidevalt arutatud. On olemas kontseptuaalseid dokumente 2005. ja 2006. aastast (ma viitan siin merenduspoliitikale). Me oleme seda merendussektoriga arutanud selle aasta kevadest. Muide, väga paljusid sektori märkusi majandusministeeriumi esialgse eelnõu kohta on arvestatud ja on tehtud korrektiive. Nagu ma ütlesin, kindlasti peaks see dialoog jätkuma ka esimese ja teise lugemise vahel. Kuid seaduse jõustamist 1. jaanuarist 2014 ei pea ma siiski heaks ettepanekuks.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, hea juhataja! Härra minister! Sügavat muret ootamatu ja mõistusevastaselt järsu veeteetasu tõusu pärast on avaldanud sellised kruiisilaevafirmad nagu Holland America Line ja Cruise Baltic ning samuti Euroopa kruiisinõukogu. Uute tasude kehtestamise korral kaalutakse Tallinnast kui külastuskohast loobumist. Kuidas te sellel juhul näete ette täiendava kümne miljoni euro saamist? Kas tõstate jälle tasusid?

Oleme olnud kruiisilaevaoperaatoritega tihedas kontaktis. See ähvardus, et nad loobuvad Tallinnast, ei saa kuidagi vastata tegelikkusele. Ma arvan, et ka kruiisilaevade puhul on laual ettepanekud, mis arvestavad võimalikke mõjusid. Ma viitasin sadamatasu inflatsioonikoefitsiendile ja muudele asjadele, mida kruiisilaevafirmad nii või teisiti ette arvestavad ja mida on võimalik tegelikult kohendada. Kruiisilaevaoperaatorid on pakkunud teatud korrektsioone seoses regulaarsustasu ja mõne muu asjaga. Ma arvan, et siin on kindlasti võimalik saavutada neid rahuldav lahendus.

Kalev Lillo, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma jätkan kolleeg Yana Toomi küsimuse tuules. Kui me nüüd seda eelnõu menetleme suhteliselt heas tempos ning võib-olla jõulude ajal see seadus ka välja kuulutatakse ja kohe uuest aastast kehtima hakkab, kas me siis ei tee ettevõtjatele liiga ja kuidas on see kooskõlas hea seadusloome tavaga?

Aitäh! See oli tõsiselt arutelu all ka valitsuskabineti eelarvearutelude käigus. Ma arvan, et me peame arvestama selle eelnõu seost riigieelarvega. Kui see saal leiab tulude kohta sobivaid ettepanekuid, loomulikult koostöös valitsuse vastutavate ministritega, siis kindlasti oleks kolmekuuline edasilükkamine tõsiselt kaalumist väärt. Sellisel juhul, ma arvan, on see õigustatud ootuse teema kindlasti adekvaatselt adresseeritud.

Kalev Kotkas, palun!

Tänan, härra eesistuja! Austatud minister! Kas ja kui suures ulatuses plaanitav veeteetasu suurendab või mõjutab Eesti saartega ühendust pidavate parvlaevade reisi omahinda?

Aitäh! Mitte kindlasti selles suunas, et parvlaevaühendus halveneks. Parvlaevaühendus peaks paranema. See on ju meie üks ettepanekuid. Kasutan nüüd lihtsalt võimalust. Ma ei ole saanud teie küsimustele vastata selles osas, et meie soov ei ole ikkagi ju eelarveauke täita, vaid lisaks ...
(Väljastpoolt Riigikogu saali kostab paugutamist.)

Austatud minister ja head ametikaaslased! Säilitame rahu ja läheme edasi. (Naer.)

See käib ka teie kohta, lugupeetud eesistuja! Me loodame ikkagi tegelikult nii Hiiumaa kui ka Saaremaa puhul parvlaevagraafikut tihendada. See on pidev teema. Selles mõttes see asi kindlasti halvenema ei peaks.

Jaan Õunapuu, palun!

Aitäh! Austatud minister! Teie vastusest jäi mulle kõrva, et otsus on tehtud ning jäälõhkujat saab soetada ainult riigieelarve abil. Kuid majanduskomisjon käis mõni kuu tagasi BLRT Grupis ja seal seletati meile väga üheselt, et kolm-neli aastat tagasi oli laual nende pakkumine ehitada ja soetada jäälõhkuja. Nad püüdsid teha seda multifunktsionaalselt, st suvel oleks võinud seda laeva kasutada kuskil põhjalaiuskraadidel. Nende arvutuste järgi oleks see laev ennast kolme-nelja aastaga ära tasunud. Aga tegelikult puudutab küsimus seda, et kui me ehitame valmis selle uue jäälõhkuja, mis läheb väidetavalt maksma umbes 100 miljonit eurot, ja 50-aastane Tarmo jääb seisma, siis kas sellest ühest uuest jäälõhkujast meile tulevikus piisab?

Aitäh! Mis puudutab neid kulusid, millele ma viitasin, siis me oleme nendest kuludest maha arvestanud ka investeeringud. Me räägime üldiselt, et veeteetasu peaks katma jooksvad kulud, mis on seotud veeteede haldamise ja navigatsiooniteenuste pakkumisega, investeeringutest me isegi mitte ei unista. Nende kulude hulka kuulub ka jäämurdevõimekuse olemasolu. Te olete kindlasti näinud uudistest, et Veeteede Ametil õnnestus üle pika aja sõlmida pikaajaline leping jäämurdevõimekuse saavutamiseks Soome lahel. Selle kümneaastase lepingu eeldus on jäämurdevõimekuse raha, mida 2013. aasta riigieelarve ette näeb. Õige on aga see, et sellest pikaajalisest lepingust ja Tarmost meile kaugemas perspektiivis siiski ei piisa. Ma arvan, et me vajame Soome lahe jaoks ka teist jäämurdjat. Selle eelnõu üks põhjusi on ju see, et tuleks just nimelt saavutada pikaajaline leping. Ei tohiks olla nii, nagu seni on olnud, et jäälõhkuja Tarmo kõrvale me sõltuvalt turuolukorrast kas oleme midagi saanud või mitte, kusjuures hinnad on mõnikord olnud väga kõrged. Me oleme seda kulu sisuliselt katnud Tallinna Sadama dividendist, mis ei ole korrektne, olgem ausad. Aga me oleme seda teinud selleks, et meie merendussektor saaks öösel rahulikult magada. Ka talvel, eriti külmal talvel.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Oma vastustes olete korduvalt öelnud, et Tallinna Sadama dividendi kasutada ei ole korrektne. Ainult et dividend tuleb tänu sellele, et laevad liiguvad ja navigatsioon on tagatud. Erasadamatest tulevad riigile maksud ja kaubad liiguvad, inimesed saavad tööd ja jälle tulevad maksud. Nii et tegelikult tänu sellele, et navigatsioon toimib, on riigi tulu tunduvalt suurem kui see õnnetu 10 miljonit navigatsioonitasu, mida te püüate igal juhul täiendavalt saada. Navigatsioonitasu kataks ära jäämurdmise kulud ja kogu muu tulu oleks puhastulu, mis ei ole minu arvates ka päris õiglane. Miks te ei arva, et tänu navigatsioonile on riigi majanduselu palju aktiivsem? Erasadamatest tuleb ju maksutulu. See ei ole päris õige, et Tallinna Sadama dividendi ei ole õige kasutada. Kindlasti on õige kasutada.

Aitäh! Ma ei arva, muide, niimoodi, nagu teie praegu arvasite, et ma arvan. Ma küll ei arva, et meie transpordisektori majanduslik edu võiks jääda ainult sektori sisse. Me peame rahastama ka muid avalikke kohustusi, nagu iga muu ettevõtte puhul. Ma ei ole sellist arvamust väljendanud, nagu te väitsite. Küll aga pange tähele, et veeteetasu ei ole veeteede korraldamise heas praktikas mitte maks, vaid ikkagi tasu, mis seotakse teatud määral nende majandussubjektidega, kes seda teenust kõige rohkem tarbivad. Minu arvates ei ole korrektne vaadata ainult Tallinna Sadama dividendi poole ja arvata, et nemad peaksid seda avalikku teenust rahastama. Meil on sadamaid palju. Kui meil oleks üks sadam, siis võiksime endale lubada ka mõne meie lõunanaabri praktikat, kus tegelikult sadam osutabki väga suures osas riiklikku navigatsiooniteenust. Meie reaalne olukord on teistsugune. Sadamad on äriliselt korraldatud ja me peame neid võrdselt kohtlema.

Aadu Must, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetav minister! Me kõik teame, teie haldusala on hästi suur ja lai, lisaks veeteedele kuulub sinna muu transport, sh raudteed jne. Kas menetletav seaduseelnõu mõjutab ka raudteetransporti? Ma mõtlen just seda, et Eesti Raudtee veomaht on vähenenud, kui ajakirjandust uskuda, siis umbes veerandini tema võimsusest. Väidetakse, et kui veomaht edaspidigi väheneb, siis võib Eesti Raudtee sattuda rahaliste probleemide ette. Ega menetletava seaduseelnõu tagajärjel äkki nii ei juhtu, et riik saab veeteetasu tõstmisest küll lisatulu, aga kaubamahud siiski vähenevad ja sellega võib kaasneda hoopis suurem tulu vähenemine raudteel? Või olen ma liiga pessimistlik?

Ma arvan, et te olete liiga pessimistlik. Kui ma jätkan teie mõttekäiku, siis võin öelda, et kui Eesti Raudteel ei oleks mitte ühtegi kilogrammi kaupa, oleks ta loomulikult majanduslikes raskustes. Aga me teeme selle sammu selleks, et parandada meie transpordikoridori pikaajalist jätkusuutlikkust ja suurendada tema usaldusväärsust. Me vaatame, et kui kaup liigub raudtee ja sadama kaudu, siis kogu transpordiahel oleks laias plaanis konkurentsivõimeline. Ma eelnevalt rääkisin, kui suure osa kogu transpordiahela kuludest see tasu moodustab. Teisisõnu, ega seda tasu ei maksa ju sadamad ega operaatorid, tasu maksavad need, kelle kaup laevadel on. Neil on siin loomulikult valiku koht. Kui me vaatame transpordisektori praegust konkurentsivõimet, paljalt arve, siis tekib küsimus, miks liigub nii palju kaupa läbi Soome, kus transpordikulu tonni kohta on märksa suurem. Sellepärast, et teenused on seal head, usaldusväärsed ja kindlad. See on ka teatud mõttes valik, kuidas me ennast sellel turul klassifitseerime. See ei ole kindlasti kerge, sest me peame rohkem rõhuma oma teenuste usaldusväärsusele, kvaliteedile, läbipaistvusele, heale keskkonnale, mitte lihtsalt tasuta saadud avalikele teenustele. See viimane ei ole väga jätkusuutlik, ma arvan nii.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud majandusminister! Te ütlesite mitmele eelnevale küsimusele vastates, et see otsus tuleb teha kärmelt, sest sealt saadava tuluga on järgmise aasta eelarves juba arvestatud. Mitu küsimust on puudutanud Tallinna Sadama dividendi. Minu küsimus puudutab järgmise aasta eelarvet. Nimelt, teie kolleeg, rahandusminister Jürgen Ligi keeldus riigieelarve esimesel lugemisel ütlemast, kui palju järgmisel aastal Tallinna Sadamast dividendi välja võetakse. Kas teie ütleksite meile seda? Seda enam, et te panete siin südamele, et selle otsuse võib üle vaadata, juhul kui kuskilt mujalt kate leitakse. Kui palju järgmisel aastal Tallinna Sadamast dividendi välja võetakse?

Kindlasti ütlen, aga erinevate dividendide prognoosid ettevõtete kaupa peaksid teil kui rahanduskomisjoni liikmel kindlasti olemas olema. Kui teil neid ei ole, siis ma hoolitsen selle eest, et te need saaksite. Ma ei taha peast arve öelda, kuna mu peas on sadu ja tuhandeid arve, ma võin lihtsalt eksida ja see vale arv võib lendu minna. Nagu ikka, me prognoosime dividende lähtuvalt ettevõtete majandustulemuste prognoosist ja arvestades ettevõtete investeerimisvajadust. Selles mõttes on Tallinna Sadama dividendiprognoos kindlasti võrdlemisi reaalne, arvestades, mis praegu selles sektoris toimub. Aga täpsem arv tuleb töö korras.

Yana Toom, palun!

Ma tänan, härra eesistuja! Austatud minister! Ma palun vabandust, et ma pean oma küsimust kordama, aga enne ma vastust ei saanud. Minu küsimust jätkas kolleeg Lillo, aga ka siis ma vastust nagu ei kuulnud. Ma küsisin selle kohta, kas äkki on kõrgemad tasud võimalik kehtestada aasta võrra hiljem. Te vastasite, et küsimus on igati õigustatud, ka juriidiliselt õigustatud, te olete seda arutanud, aga ei pea seda siiski mõistlikuks. Aga miks te ei pea seda mõistlikuks, see jäi nagu vastamata. Ma küsingi: miks te ei pea seda mõistlikuks?

Aitäh! Teie küsisite, kas võiks selle eelnõu seadusena jõustada 1. jaanuarist 2014, aga Kalev Lillo küsis, kas selle eelnõu võiks jõustada pakutud 1. jaanuarist mõni kuu hiljem, kusjuures põhjendus oli just seotud võimalike õiguslike riskidega. Võimalikke õiguslikke riske tuleb kindlasti veel korra käsitleda. Kui need riskid on tõsised, siis ma arvan, et tuleb leida lahendused, et neid riske ei eksisteeriks. Muidu me toodaksime praaki. See oli mu vastus.

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma usun, et te saate ise ka aru, et hästi palju küsimusi täna on põhjustatud sellest, et seadusandja seisukohalt on raske vastu võtta seda printsiipi, et tuleb teha hästi kiiresti ja äkki nii suur hinnatõus. Ma kutsungi teid inimesena üles eelkõige võtma ettevõtja positsiooni, sest ettevõtjad ju loodavad teie kui majandusministri peale. See tasu ei ole küll otsene riigimaks, aga see on riigi kehtestatud koormis. Kas te ei karda, et selliste tõusudega me ei pane ettevõtjate jaoks kahtluse alla riigi usaldusväärsust? Seda tehakse nagu teie kätega, kes te olete tegelikult olnud väga mõistlik minister. Järsku oleks mõistlik olnud seda teha paari-kolme aasta jooksul, jupikaupa või kuidagi teistmoodi? Mitmesaja protsendi suurused hinnatõusud on ju ikka päris räiged.

Aitäh selle komplimendi eest! Tõesti, ma ei esitaks iial seda eelnõu, kui see ei oleks meie majanduskeskkonnale kasulik. Aga ta on seda. Ma suurima heameelega otsiksin lahendusi, kuidas seda teha, nagu te ütlete, ajatatult. Mind teeb natuke kindlamaks võib-olla see, et ma olen rääkinud väga tõsiste tegijatega selles sektoris. Nad mõistavad, et me peame vaatama proportsioone. Protsente kasutades peame vaatama, millest need protsendid on arvutatud ja mida see sektor tegelikult vastu saab. Kui sektor saab vastu selle, et Soome lahel on jäämurdevõimekus usaldusväärselt korraldatud, siis ma arvan, et see on sellele sektorile väga suur asi. Seda on mulle öelnud mitmed väga olulistes sadamates tegutsevad inimesed. Kui me leiame mingisuguseid pehmemaid lahendusi kahe lugemise vahel, siis ma kindlasti tervitan neid.

Kalev Kotkas, palun!

Tänan, härra eesistuja! Austatud minister! Ma ei saanud oma esimesele küsimusele konkreetset vastust. Palun proovime uuesti! Kui eelnõu seletuskiri ütleb, et regulaarreise tegevate laevade puhul hinnatõus puudub või ei ole märkimisväärne, siis kummasse kategooriasse kuuluvad meie saartega ühendust pidavad parvlaevad? Kas hinnatõus puudub või ei ole märkimisväärne?

Te küsisite esimeses küsimuses, mis mõju on ühendusele saartega. Sellel eelnõul ei ole sellele mõju selles mõttes, et pilet peaks kallinema. Pileti kallinemise põhjustena viitasin ma muudele asjaoludele.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, hea juhataja! Härra minister! Merendussektor ja merelaevandussektor toovad meile turiste ja selle kaudu ka riigieelarvesse raha. Lennunduse puhul on riik nõus kahjumit kandma, aga merelaevanduse puhul mitte. Ma küsin: miks neid nii erinevalt käsitletakse?

Aitäh! Me ei ole lennunduses nõus kahjumit kandma. Ei ole! See, et tuleb kahjum, võib olla lihtsalt hetkeseisund erinevate asjaolude tõttu, aga kindlasti ei ole me ka lennunduses nõus kahjumit kandma.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Lätis ja Leedus on praegu navigatsioonitasud Eesti tasudega võrreldes väiksemad. Samal ajal olete seletuskirjas välja toonud, et hinnaerinevus juba praeguste hindade puhul on märkimisväärne, aga samas olete kriitiliselt väitnud, et see on tulnud navigatsioonimärkide vähesuse tõttu ehk turvalisuse arvel. Kas meie sadamate tubli töö navigatsiooniohutuse tagamisel kajastub ka riigi saadavas tulus, võrrelduna Läti ja Leeduga?

Sellele spetsiifilisele nüansile ei ole meil kohe analüüsi vastu panna, et saaks näidata, milline osa on siin sadamate tublil tööl navigatsioonimärkide panemisel ning milline on võrdlus Läti ja Leedu sadamate tööga. Kui me vaatame navigatsiooniteenuste mahtu, siis ma arvan, et siin on oluline vaadata meie mereterritooriumi, mis on ligi neli korda suurem kui näiteks Lätil. Sellel on paratamatult mõju nii laevajuhtimisele, veeteede mõõdistamisele, hüdrograafiatöödele, füüsiliste meremärkide paigaldamisele jne. Jah, need kulud on erinevad. Lisaks tuleb Läti ja Leedu puhul arvestada teatud määral spetsiifikat nende sadamate struktuuris. Jäämurdeteenus, mida Läti ja Leedu sadamad vajavad vähe, sest see ei ole neil nii aktuaalne, arvestades nende asukohta, on sadamate vastutada, õigupoolest sadama vastutada. Seal on sama olukord, mis oli meil 1990. aastatel, kui meil oli suures plaanis tegemist ühe sadamaga, vähemalt juriidiliselt võttes.

Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Vastastikuse mõistmise suurendamiseks oleks ilmselt tarvilik teha küsimust veelgi lühemaks: kas sellel eelnõul puudub mõju parvlaevaühendusele saartega?

Kindlasti on ka sellel mõju, loomulikult. Aga me peame veel kord vaatama neid tasumäärasid. Juhin tähelepanu, et enamik laevu, kes saari teenindavad, on jääklassiga laevad. Kui te küsite täpselt omahinda, siis me peaksime veel korra täpselt üle vaatama kogumahutavusühiku hinna selle uue tabeli järgi. Aga see tasu on Saaremaad ja Hiiumaad teenindavatel laevadel palju madalam, arvestades just nende jääklassi ja seda, nagu ma siin rääkisin, et ka sadamatel, mida ei teenindata jäämurdeteenusega, on see tasu tunduvalt väiksem. Need koefitsiendid on päris märkimisväärsed. Ei Kuivastu, Virtsu, Rohuküla ega Heltermaa sadamat ju jäämurdeteenusega ei teenindata.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma jätkan lähiriikide teemadel. Kui me vaatame Läti ja Leedu navigatsioonitasusid, siis need on juba enne seda hinnatõusu ja uut hinnakirja madalamad. Kui me toome siia juurde ka lähisadamad Venemaal, siis selgub, et me oleme üsna kehvas konkurentsiolukorras ehk meil polegi siin väga palju konkurentsi pakkuda. Kas te ei karda, et selle eelnõu tõttu tekib meie logistikaklastril üsna suur oht konkurentsist välja langeda?

Aitäh! Te juhite sellele tegelikult õigesti tähelepanu. Kui me vaatame erinevaid kaubagruppe ja laevu, mis kasutavad meie sadamaid, siis näeme, et ka olemasolevad sadamakülastustasud on summaarselt märkimisväärselt kõrgemad kui teie viidatud riikide sadamates. Eksperdid ütlevad, et meie sadamaid ja transporditeenuseid kasutatakse hoopis muudel põhjustel kui suhteliselt marginaalne kokkuhoid kõigist transpordikuludest, kui kaup saadetakse sihtpunktist A, olgu selleks siis Kasahstan või mingi muu koht, sihtpunkti B. See protsent on lihtsalt niivõrd väike. Kui me vaatame seda ühte kulu, siis näeme, et kogu selles transpordilahenduses on see tegelikult üsna väike. Nagu ma ütlesin, 3% on tegelikult see transpordikulu, mis Eestis keskmiselt tekib, mõnel puhul võib öelda ka 4%. Kõik need andmed ei ole ju ka avalikud, paljud andmed on ärisaladused. Me räägime tegelikult sellisest protsendist. Selle protsendi võrdlemine ei pruugi mitte midagi anda. Kui me võtame aluseks selle, et kaup liigub ainuüksi selle tariifi suurusest lähtudes, siis peaksid Tallinna ja Sillamäe sadam olema kaupadest täiesti tühjad. Aga nii see ei ole. Meie kaubaveomahu vähenemisel on hoopis muud põhjused. Aga see on teine teema. On hoopis muud põhjused sellel, miks üks või teine kaubagrupp väheneb, miks kivisüsi liigub rohkem Riia kaudu, miks administratiivselt suunatakse rohkem kaupa Leningradi oblasti sadamatesse jne. Siin on hoopis teised põhjused. Tariifi osa on seal suhteliselt väike. Samas mõistan ma sellega seotud ettevõtete muret. Kellele meeldib rohkem maksta? Mitte kellelegi. Aga me ütleme täie vastutustundega, et me peame lahendama põhimõttelised teenusega seotud probleemid.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud majandusminister! Minu küsimus puudutab ajalugu. Nimelt liitus Eesti 20 aastat tagasi väga paljude konventsioonidega. 1992. aastal liitusime ka rahvusvahelise konventsiooniga merereostuse vältimiseks laevadelt ja võtsime endale teatavaid kohustusi. Väidetavalt see otsus siin võetud kohustusi arvesse ei võta, sest enam ei arvestata tasu arvutamisel kahepõhjaliste tankerite vähendatud üldmahutavust. Kuidas selliseid otsuseid välja käies vaadatakse aja jooksul võetud rahvusvahelisi kohustusi? Kas te panite seda tähele ja miks see tähtis ei olnud?

Millegipärast ootasin ma seda küsimust. Vaatasin juba, et küsimused lõpevad ära, aga seda küsimust ei ole tulnud. Vaadake, vahetegemine ühepõhjalistel ja kahepõhjalistel tankeritel ei ole enam väga aktuaalne, olukord Läänemerel on muutunud lihtsalt teiseks. Selle tegelik mõju ei ole enam nii oluline, kui sellest konventsioonist tulenevalt põhjendati. Selle tõttu ei näe me ka põhjust siin vahet teha.

Austatud minister, ma tänan teid ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Tõnis Paltsi!

Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon arutas seda seaduseelnõu 25. oktoobril. Kohal olid minister Juhan Parts, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Eero Pärgmäe, ministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja Tarmo Ots ning Veeteede Ameti peadirektor Andrus Maide. Minister esitas tavapäraselt hea ettekande hea eelnõu eesmärkide ja sisu kohta, andis lisaselgitusi ning vastas komisjoni liikmete küsimustele. Eero Pärgmäe selgitas, et eelnõu jõustamine 1. jaanuaril võib olla raskesti teostatav ning võiks arutada seda, et uus jõustumisaeg oleks 1. aprill 2013. Majanduskomisjoni liige Kaja Kallas väljendas sama muret, mis on korduvalt täna siin saalis kõne all olnud, et hinnatõus on liiga järsk ja paljud huvigrupid on väljendanud oma huvi, et hinnatõus võiks olla algul väiksem, isegi ainult 15%. Ta ütles ka seda, et sektor ei ole tegelikult tasude tõusmise vastu, pigem on probleemiks liiga järsk hinnatõus. Eero Pärgmäe tõi mitmeid näiteid, võrreldes analoogseid tasusid Soomes ja Eestis, millest võis järeldada, et analoogsed tasud Soomes on kohati isegi mitu korda kõrgemad.
Peale seda oli arutelu, kus aktiivselt küsimusi esitati. Eriti aktiivselt esitas küsimusi majanduskomisjoni liige Kalev Kallo. Ta andis ka hinnanguid. Tema hinnangul ei ole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teinud küllalt häid mõjuanalüüse ega esitanud konkreetseid mõjuarvutusi. Sellele vastas minister, et jäämurde- ja õlitõrjevõimekus on ülioluline ja ei ole mõistlik neid suurenevaid kulusid edaspidi katta riigieelarvest. Tarmo Ots väitis, et kruiisilaevadele on tehtud väga suuri soodustusi ning hinnatõus neile olulist mõju ei avalda.
Teiseks arutati jäämurdetööde kvaliteedi tagamise ning sadamate teenindamisega seonduvat. Arto Aas palus protokolli sisse viia, et tal on Tallink Grupi aktsiaid.
Edasi mindi menetluslike küsimuste juurde. Edasiseks menetlemiseks esitati kaks ettepanekut. Mina tegin ettepaneku saata valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 7. novembril ettepanekuga eelnõu esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 14. november kell 17. Kalev Kallo tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanekud pandi laekumise järjekorras hääletusele ning toetust leidis minu ettepanek. Otsustati saata Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 283 Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 7. novembril (poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 2, erapooletuks ei jäänud keegi). Teiseks otsustati teha täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada (poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 2, erapooletuks ei jäänud keegi). Kolmandaks otsustati määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 14. november kell 17 (poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 2, erapooletuks ei jäänud keegi). Aitäh teile!

Aitäh, hea ettekandja! Teile on küsimusi. Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Mu küsimus võib-olla natuke väljub sinu rollist komisjoni ettekandjana. Aga sa vist mäletad seda, kui 1990. aastatel võeti vastu mõned otsused riigi tasemel ja transiidisuunad muutusid. Eesti kaotas umbes miljard dollarit ja meie põhjanaaber võitis sellest. Ma kardan, et näiteks aasta pärast võivad transiidisuunad jälle muutuda. Näiteks on Ust-Luga sadam juba praegu palju parem kui Eesti sadamad. Kuidas te hindate tulevikku?

Seda küsimust sellisel kujul ei arutatud. Kui aga mõne sõnaga korrata eelkõneleja peamisi mõtteid, siis eks see kõik ole üks kompromissi koht. Kasutaja tasub teenuse eest. Teenus läheb paremaks eelkõige jäälõhkumise osas. Väga raske on hinnata, kas see lisatasu on negatiivse mõjuga. Nagu te kuulsite, eelkõneleja tõestas veenvalt, et see on positiivse mõjuga.

Helmen Kütt, palun!

Tänan, härra eesistuja! Austatud komisjoni ettekandja! Kas komisjonis arutati, kuidas veeteetasu mõjutab saartega ühendust pidavate parvlaevade reisi omahinda? Kui te ütlete, et seda ei arutatud, siis targa inimesena, olles ise saarlane, oskate järsku arvata, kuidas see võiks seda mõjutada?

Seda ei arutatud. Ma arvan, et sisuliselt see ei mõjuta, sest kõik, mis on seotud parvlaevaliikluse tulude ja kulude vahega, tasub teatavasti niikuinii riik.

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Majanduskomisjonis on ettevõtja Tõnis Palts, ettevõtja Toomas Tõniste, suurt rahvusvahelist ettevõtet juhtinud sotsiaaldemokraadist komisjoni liige jne. Ma ei räägi rahast. Kümme aastat ei ole me neid tasusid tõstnud ning nüüd me ärkame ja tuleme välja sellise räige hinnatõusuga. Ma ei räägi summadest, vaid põhimõtetest. Kuidas teie, ettevõtja taustaga majanduskomisjoni liikmed, suudate leppida sellega, et riik tekitab umbusku majanduskliima vastu? Selliste otsuste tõttu see umbusk ju tekib. Küsimus ei ole rahas, küsimus on põhimõttes. Kuidas ettevõtja Tõnis Palts parlamendi liikmena on korraga poolt vahetanud?

Tsiteerides eelkõnelnud klassikut: miks teie mõtlete nii, et mina mõtlen nii? (Naer.)

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Jaan Õunapuu!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu! Austatud minister! Eelnõu menetlemise käik on väga halb näide kaasamise kohta. Komisjonile ja majandusministeeriumile saabus üle 20 pöördumise, mis tõid välja väga sügavaid ja põhimõttelisi probleeme. Nagu minister oma sõnavõtu lõpus ütles, järgmise aasta eelarvesse on planeeritud teatud miljonid eurod ja selleks, et neid miljoneid eelarvesse koguda saaks, korraldatakse eelnõu kiirendatud korras menetlemine siin Riigikogu saalis. Mõni nädal tagasi tuli seitse suurettevõtjat välja avaldusega majanduskomisjonile, rahanduskomisjonile ja minister Partsile, kus nad väga teravas toonis, tuues näiteks just kõnealust eelnõu, kritiseerisid seda, kuidas Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet ja ettevõtluskeskkonda on kahjustatud. Ma arvan, et saalisolijad ei saa jätta seda pöördumist tähelepanuta, seda enam, et need inimesed teavad, millest nad räägivad.
Kauba omaniku jaoks on transpordikoridoride valikul peamine kriteerium transpordikulu, mistõttu igasugune kulude kasv, eriti siis, kui sellest varakult ette ei teatata ja see kasv on vajadustega põhjendamata, halvendab sadamate konkurentsipositsiooni ning tasu muutmisega saavutatav mõju võib olla soovitule vastupidine.
Täna tuletati meelde merenduspoliitikat. Peab ütlema, et veeteetasu kehtestamine on vastuolus alles äsja kinnitatud merenduspoliitika arengukavaga, mis sätestab eesmärgina sadamaid läbivate kaubavoogude suurenemise ja sellega seotud tulude kasvu ning näeb ette meetmed nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Uue veeteetasu kehtestamine soodustab nimetatud eesmärkidele pigem vastupidise tulemuse saavutamist.
On fakt, et tänapäeva üliterava konkurentsi tingimustes on rahvusvaheliste transiiditeenuste turg pakkumistest küllastunud ning seega ülimalt tundlik. Igal detailil, eriti aga hinnakujundusel on väga suur mõju. Kauba omanikud valivad alati oma kauba transportimiseks neile kõige kasulikuma tee. Seetõttu peab iga sadam ning terminal kogu aeg tõestama, milles peitub tema teenuste kasutamise eelis ning mispoolest võib ta kauba omanikule kasulik olla. Sellest lähtudes ei ole ühe või teise tasu või maksu suur ning peale kõige muu veel ootamatu tõus kuidagi õigustatud.
Veel mõni tähelepanek. Laevandustasude ükskõik missugune muudatus peab olema publitseeritud vähemalt – ma kordan: vähemalt – üks aasta varem. Olukord, kus meil on täna laual eelnõu, mis peaks kehtestama uued tasud 1. jaanuarist 2013, läheb sellega täiesti üheselt vastuollu. Mul on hea meel, et saalisolijad sellele ka oma küsimustega tähelepanu juhtisid. Ega see hea õigusloome tavaga kokku ikka ei lähe küll!
Kuna just praegu toimuvad terminalide läbirääkimised kaupade omanikega järgmiste aastate kaubavoogude kindlustamise üle, siis otsus tasu hüppeliselt muuta tähendab Eesti transpordisektori jaoks väga tugevat majanduslikku tagasilööki.
Ma palun mõne minuti juurde!

Kolm minutit juurde.

Enne ükskõik mis otsust laevandustasude muutmise kohta tuleb teha põhjalik ja kõikehõlmav analüüs alternatiivsete lahenduste leidmiseks, mis võimaldades saavutada eesmärke, ei sea ohtu Eesti ühe kõige edukama ja jätkusuutlikuma sektori arengut.
Enne otsuste tegemist peavad olema analüüsitud ka jäämurdetööde korraldamisega seotud strateegilised küsimused. Kas jäämurdja osta või rentida ja kui rentida, siis mis ajaks? Kes on ostja või rentija ja kuidas oleks optimaalne jäämurdeteenust osutada? Nagu ma enne oma küsimuses viitasin, tegi BLRT Grupp mõni aasta tagasi oma pakkumise. Seda pakkumist, ma saan nii aru, pole vastu võetud. Võib-olla on see üks võimalus, mille peale majandusministeerium võiks edaspidi mõelda.
Julgen öelda, et ka tänane arutelu ei andnud piisavat kindlust, et me teeme siin saalis selle seaduseelnõu seadusena vastuvõtmisega õiget asja. Julgen öelda sedagi, et ministri vastused mind küll ei veennud.
Kõike seda kokku võttes saab teha ühese ettepaneku: kuna eelnõu tekitab tõsist kahju Eesti investeerimiskliimale ja ettevõtluskeskkonnale, teeb Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitüma!

Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Kalev Kallo!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Eelnõu 283 on ere ja kahjuks viimasel ajal üha sagenev näide valitsuse tegutsemise kohta majanduskeskkonna mõjutamisel või muutmisel, mida saab võrrelda ainult hullunud elevandi toimetamisega portselanipoes. Pisikesele meresõidutasude struktuuri muudatusele, mis tähendab seni eraldi kogutud tuletorni- ja navigatsioonitasu asendamist ühe tasuga ehk veeteetasuga, on sellesse eelnõusse lisatud tohutu tasu kasv. Mõne laevagrupi puhul on tasu tõus kuni kuuekordne. Nagu valitsusel juba tavaks saanud, kehtestatakse tasu väga lühikese etteteatamisajaga ja turuosalistega konsulteerimata. Eelnõu menetlemine lõpetatakse teerulli abil heal juhul novembri lõpuks ja kehtima hakkavad uued tasud alates 1. jaanuarist 2013. Kuuekordne tasude tõus võetakse seadusena vastu üks kuu enne seaduse kehtima hakkamist.
Väljendamaks oma arusaamatust ja protesti Eesti valitsuse kavandatava sammu vastu on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigikogu majanduskomisjoni poole pöördunud ligi 20 logistikaklastris tegutsevat firmat ja nende katusorganisatsiooni. Nende hulgas on Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Sadamate Liit, Euroopa kruiisinõukogu Brüsselis, sellised Eesti majanduse lipulaevad nagu AS Tallink Grupp, BLRT Grupp, AS Tallinna Sadam jt. Oma tõsist muret on väljendanud kruiisifirmad Holland America Line Seattle'ist USA-st, Cruise Baltic Kopenhaagenist ja paljud teised operaatorid. Kõik on väljendanud nördimust selliste tõusude kehtestamise pärast nii lühikese etteteatamisajaga. Järgmise aasta lepingud on juba sõlmitud ja eelarved kinnitatud, lisatasusid ei ole kuidagi enam võimalik klientidele lepinguväliselt peale panna. Tehakse ettepanek, et tasude kehtestamise äärmise vajaduse korral võiks need kehtestada alates 1. jaanuarist 2014, siis oleks võimalik neid lepingute sõlmimisel arvestada ja ka sadamate valikul sellest lähtuda. Mitu firmat on viidanud võimalusele asendada Eesti sadamad sadamatega Soomes, Lätis, Leedus, Rootsis jm. Üheselt taunitakse kehtivas seaduses Euroopa Liidu liikmesriikide laevadele antud 25%-lise soodustuse ärakaotamist, mis näitab selgelt kummardust mugavuslippude suunas.
Valitsus loodab järsust tasu tõstmisest saada täiendavalt kuni 10 miljonit eurot väidetavalt kasvanud jäämurdekulude katteks. Siin on valitsus toiminud nagu silmaklappidega hobune, kes näeb ainult kujutletavat 10 miljonit, aga ei näe mõju majandusele tervikuna, ei saa aru, et sellise hullu tasu tõttu väheneb mõne aastaga järsult laevade arv, kes meie sadamatesse tulevad, ja iga-aastasest kümnemiljonilisest tulust võib edaspidi ainult mälestusi kirjutada. Kaovad kaubavood ja see tingib omakorda seda, et 40 miljonist eurost dividendist, mis AS-ist Tallinna Sadam võetakse välja 2013. aasta eelarve tulupoole katteks, võib mõne aasta pärast ka ainult unistada. Nüüdseks on Eesti Raudtee kaubaveod vähenenud juba 12 rongipaarini ööpäevas. Tuletan meelde, et kunagi oli see maht 40 paari. Kui veomaht langeb alla kümne rongipaari ööpäevas, satub probleemidesse juba ka Eesti Raudtee.
Eelnõu koostades ei ole ühtegi sellist mõjuanalüüsi tehtud. Koalitsiooni poolel on pidevalt olnud lugupeetud Riigikogu liikmeid, kellel on alati olnud sügav mure analüüside puudumise pärast opositsiooni eelnõude juures. Kus te nüüd olete, tekib küsimus. Mõelge selle eelnõu mõju üle ja vaadake selle seletuskirja.
Eelnõu arutelul majanduskomisjoni istungil, mis toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, kinnitas minister minu repliigile vastates, et kruiisilaevafirmadega on kõik läbi räägitud ja nad on rahul.
Palun lisaaega!

Kolm minutit lisaaega.

Täna kuulsime seda kinnitust ka siin vastustes. Vaadanud küsivalt ametnike poole, sai minister neilt kinnituse, et kõik on korras. Ei mäleta ega tahagi mäletada selle ametniku nime, kes lihtsalt valetas. See tuleb selgelt välja kruiisilaevafirmade pöördumistest, mille järgi tuleb kõigile see tõus üllatusena ja rahulolust pole lõhnagi. Ajapuuduse tõttu ei saa neid siin tsiteerida. Võin tuua ühe näite. Merematkelaev Costa Pacifica, 114 288 GT-d, käis sellel perioodil Tallinna sadamas kolm korda. Tuletorni- ja navigatsioonitasusid maksis ta kokku 7418 eurot 25 senti. Sama graafiku alusel siin käies oleks tal järgmisel aastal eelnõu kohaselt vaja maksta veeteetasu 30 000 eurot ehk tõus oleks 400%. Tõin selle näite just merematkelaeva kohta, kuna minister kinnitas, et nende laevadega probleeme pole. Samad probleemid on ka ro-ro-laevaliinide ja puistekaupade puhul. Mineraalväetisi käideldakse Muuga sadamas kaks miljonit tonni aastas. Terminali juhatuse esimees eeldab oma kirjas, et see kaup läheb pärast uute tasude kehtestamist Ust-Luga, Peterburi, Kotka, Murmanski, Riia ja Klaipeda sadamasse. Kõike seda oleks tulnud eelnevalt põhjalikult analüüsida, mida kahjuks tehtud ei ole.
Eesti Keskerakonna fraktsioon ei soovi Eesti majanduskeskkonna järsus halvendamises osaleda ning teeb ettepaneku eelnõu esimest lugemist mitte lõpetada ja eelnõu menetlusest välja hääletada. Ma loodan, et kõik Riigikogu merenduse toetusrühma liikmed ühinevad meie ettepanekuga, sest muidu ei toeta nad mitte merendust, vaid hoopis midagi muud. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Samas on tulnud kahelt fraktsioonilt ettepanek eelnõu 283 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 283 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 21 Riigikogu liiget, vastu 40, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 283 esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 283 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 14. novembri kell 17. Esimene lugemine on lõpetatud ja 15. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.
Head ametikaaslased, tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 20.28.