Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, austatud peaminister ja valitsusliikmed! Alustame tänast infotundi.
Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 38 Riigikogu liiget, puudub 63. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning kultuuriminister Urve Tiidus.
Head kolleegid, meil on täna viis registreeritud küsimust, aga sellegipoolest anname võimaluse ka kohapealt kaks küsimust esitada, ja kui jääb aega üle, siis on võimalik veel küsida.

Alustame. Palun, kolleeg Kadri Simson, küsimus peaminister Andrus Ansipile!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Tänased küsijad on natuke keerulises seisus, sest te olete teatanud ametist tagasiastumisest. Veelgi enam, ilmselt tahetakse rohkem kuulda hoopis teie arvamust mantlipärija osas kui suuri strateegilisi vaateid. Sellele vaatamata küsin ma teie erakonna juhatuse istungi kohta, mis toimus 21. veebruaril. Ma ei küsi Siim Kallase isiku kohta, vaid küsin selle kohta, mida avalikkusele edastas peasekretär, kes ütles, et koosolekul oli arutusel majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi küsimus, kuna Estonian Airi ähvardab pankrot. Eesti riigi lennufirma on ka meie jaoks tõsine murekoht, sest firma ei ole alates aastast 2005 teeninud kasumit ja suure tõenäosusega lõppes ka viimane majandusaasta kahjumiga. Milline on teile teadaolevalt Juhan Partsi haldusalas oleva Estonian Airi olukord ja kui tõenäoline on firma pankrot?

Aitäh! Estonian Airi praegune olukord on hulga stabiilsem, kui see oli mõned aastad tagasi. Aga kõigile, nii opositsioonipoliitikutele kui ka koalitsioonipoliitikutele, on ju teada fakt, et Estonian Airi on tehtud väga arvestatavaid rahasüste. 2010. aastal investeeris riik Estonian Airi 17,8 miljonit eurot, 2011. aastal 30 miljonit eurot. Lisaks sellele oleme otsustanud anda Estonian Airile 37 miljonit eurot laenu, millest praeguseks on välja makstud 24,9 miljonit. Niisiis on koos aktsiakapitali laiendamise rahaga antud Estonian Airile juba praegu enam kui 70 miljoni euro ulatuses rahalist abi. See on väga suur summa. Estonian Air on suutnud oma restruktureerimisplaani suuresti täita, aga majandustulemused, niipalju kui me kõik teame, ei ole sugugi rõõmustavad. Olukord on kaunis tõsine. Samas kaalub Euroopa Komisjon praegu põhjalikult, kas riigi täiendav aktsiakapitalisüst ja Estonian Airile antud laen on kooskõlas riigiabi reeglitega või mitte. Milleni see Euroopa Komisjoni kaalumine viib, on meile paraku teadmata. Aga nagu ma juba ütlesin, praegune seis on märksa stabiilsem, kui see oli veel kolm aastat tagasi.

Palun, kolleeg Kadri Simson, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Estonian Airi kahjum oli 2011. aastal 17,3 miljonit eurot ja üle-eelmisel, 2012. aastal koos ühekordsete kulutustega 49,2 miljonit eurot. Eelmisel nädalal valitsuses kinnitatud riigi äriühingute 2012. aasta koondaruandest selgub, et Estonian Air oli ainus riigiettevõte, mille tegevus hinnati mitterahuldavaks. Prognooside kohaselt jõuab ettevõte kasumisse ülejärgmisel aastal. Kes peaks vastutama Tero Taskila tehtud avantüüride eest, mis viisid ettevõtte sellisesse miinusesse?

Aitäh! Jah, nii see on. Ka mina peaministrina ei prognoosi Estonian Airile selleks aastaks kasumit ega arva, et Estonian Air oli kasumis möödunud aastal. Möödunud aasta majandustulemused ei ole praeguseks veel avalikustatud, kuid ilmselt ei ole meil põhjust oodata kasumlikkust, teades jooksvaid uudiseid Estonian Airi kohta. Samas tuleb tunnistada, et päris mitu Euroopa Liidu lennundusettevõtet, mis ei tegutse just Euroopa Liidu südamikus, on kahjumis. Mõneti võib öelda, et lennundusettevõtte kahjum on isegi objektiivsete põhjustega seletatav. Küll olen ma aga hea küsijaga nõus selles osas, mis puudutab Tero Taskila juhtimisel läbi viidud Estonian Airi ekspansiivseid laienemisplaane. Nagu me teame, kukkusid need täielikult läbi. Tänaste teadmiste juures võib ju nii nimetada, nagu teie ütlesite, et tegemist oli avantüüriga, aga toonaste teadmiste juures see nii väga selge ei olnud. Ettevõte oli kahjumis, oli vaja mingeid uusi lahendusi, uut lähenemist selleks, et ettevõte muutuks kasumlikuks. Paraku tuleb tunnistada, et investeeritud sai enam kui miljard krooni, kuid kasumisse pole ettevõte jõudnud.

Palun, kolleeg Kadri Simson, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Teie juhitav erakond peab neil päevil koalitsiooniläbirääkimisi. Kõnelejad on öelnud, et on võimalik samal ajal alandada makse ja tõsta toetusi. Ainsaks katteallikaks, mis seni välja on käidud, on riigiettevõtete erastamise plaan. Mis te arvate, millised ettevõtted siis peaksid nende lubaduste katteallikaks maha müüdud või börsile viidud saama? Aitäh!

Aitäh! Nagu te teate, mina ei ole osalenud konsultatsioonidel, mis võiksid kunagi eelduslikult viia läbirääkimisteni valitsuse moodustamiseks. Minul on olnud võimalus juhtida konsultatsioone, koalitsiooniläbirääkimisi üheksa aasta jooksul ja ma ei pea kuidagimoodi võimalikuks jätkata uute valitsuste formeerimist ka kümnendaks või üheteistkümnendaks aastaks. Seetõttu olen mina ennast teadlikult distantseerinud kõikidest seni peetud konsultatsioonidest. Õige on minu meelest anda võimalus nendele inimestele iseseisvalt oma otsused langetada, kes on valmis võtma valitsusvastutust. Õige pole ametist lahkuval isikul jagada suuniseid võimaliku valitsuse moodustamiseks. Ma ei pea seda teie väidetud võimalust katta jooksvaid kulutusi riigiettevõtete erastamisest laekuvatest vahenditest kuidagi võimalikuks, sest ettevõtete erastamine eelarve mõttes on ju puhas finantseerimistehing ja selle arvel ei ole võimalik katta jooksvaid kulutusi. See mõjutab oluliselt eelarve tasakaalu ja negatiivses suunas. See pole minu hinnangul võimalik. Aga ma ei ole võimeline kinnitama seda, kas taoline meediakäsitlus, mida teie praegu vahendasite, on ka kunagi mingite konsultatsioonide käigus arutelu teemaks olnud. Aitäh!

Palun kaks kohapealt registreeritud küsimust! Alustame kolleeg Marika Tuus-Laulist.

Suur tänu! Austatud härra peaminister! Seoses Estonian Airiga küsin Tartu lennuvälja kohta. Inimestele ei meeldi mitte üks põrm, et Tartu lennuväljal on rahvusvaheliste lendude osa jäänud minimaalseks. Mida te ütlete Tartumaa rahvale, miks see nii on ja millal olukord paraneb? Kas te peate seda normaalseks, et Tartu, Tartumaa ja selle ümbruse rahvas on lennuliiklusest ära lõigatud? Meil on Tartumaa inimesed rõdul ja tahavad teada.

Aitäh! Ei nad ole lennuliiklusest ära lõigatud. Maailmas valitseb lennunduses üldiselt kolme tunni autosõidu reegel: kui lennuväljale on võimalik pääseda kolme tunniga, siis sellesse raadiusesse uut suurt lennuvälja, rahvusvahelist lennuvälja üldjuhul ei teki. Selliseid näiteid me võime Euroopast küll ja küll leida. Näiteks Strasbourgis on välja ehitatud suurepärane lennuväli, kus oleks võimalik teenindada väga paljusid reisijaid ja lennukeid, aga paraku, kui te hakkate minema Tallinnast Strasbourgi, siis te lendate Frankfurti ja Frankfurdist viib teid edasi Lufthansa buss, lennuk Strasbourgi ei lenda. Miks ta ei lenda? Ikka sellesama kolme tunni reegli pärast. Buss on konkurentsivõimelisem kui lennuk. Lennundus on suuresti "mahubisnis", mahuettevõtlus, mida suurem on lennuvälja teenindusmaht, seda odavam on ühe reisija või lennuki teenindamine. Ma ei pea väga võimalikuks, et Eestimaal saaks tulevikuski olema mitu konkurentsivõimelist rahvusvahelist lennuvälja. Sellisteks feeder-lendudeks, nagu Tartu lennuvälja praegu kasutatakse, kasutatakse teda ilmselt ka kaugemas tulevikus, aga seda, et Tartust läheksid otselennud Euroopa suurematesse linnadesse, ei pea ma kuidagimoodi võimalikuks, arvestades Eesti rahva arvu ning Tartu ja Lõuna-Eesti rahva arvu.

Viimane kohapeal registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Kõigepealt lühike kommentaar. Te vastasite kolleegile, justkui oleks meedia riigiettevõtete müügi plaani välja mõelnud. Selle ettepaneku käis välja Reformierakonna endine peaministrikandidaat Siim Kallas, seda ei ole meedia välja mõelnud.
Estonian Airi kohta te ütlesite, et majandustulemused pole endiselt rõõmustavad ja et üsna kindlasti peavad nende küsimustega tegelema ka järgmise valitsuse liikmed, sh peaminister. Kuna nüüd on üks võimalik Reformierakonna peaministrikandidaat Siim Kallas ära langenud, siis ma küsingi: kes on see järgmine reformierakondlane, kes peab läbirääkimiste laua taha istuma ja arutama ka Estonian Airi küsimusi?

Aitäh! Teie küsimus pole kuidagi seotud Estonian Airiga, aga te saate sellele vastuse tänase päeva jooksul. Reformierakonna juhatus koguneb täna kell kolm, et sellele küsimusele vastus anda.

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Helmen Kütilt haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole. Palun!

Tänan, proua eesistuja! Lugupeetud haridus- ja teadusminister! Eestimaal on antud kurtidele lastele kooliharidust alates aastast 1866. Praegu on üks riigikool ehk Tartu Hiie Kool ja Tallinna Heleni Kool, mis on munitsipaalkool, kes teevad seda tööd väga hästi ja võimaldavad nendel lastel haridust saada (Tartu Hiie Koolis kuni 9. klassi lõpuni ja Tallinna Heleni Koolis kuni 12. klassi lõpuni). Muidugi on ka mõned ametikoolid, minu kodumaakonnas näiteks Vana-Võidu kutsekeskkool, kus teatud erialal on võimalus viipekeeletõlgi teenust saada. Millisena te näete võimalust edaspidi seda haridust saada? 26. veebruaril oli "Aktuaalses kaameras" uudis, et Heleni kooli ähvardab kas sulgemine või vähemalt ei saa 2014/2015. õppeaastal gümnaasiumiklassi avada.

Aitäh! Ka mina nägin seda uudist ja see tuli täiesti ebameeldiva üllatusena. Kahetsusväärselt ei ole Tallinna linn Haridus- ja Teadusministeeriumi sellel teemal informeerinud. Ma usun, et see otsus ei ole kaugeltki mitte lõplik. See saaks niimoodi olla ainult siis, kui gümnaasiumiastmes ei oleks reaalset vajadust selle õppe järele, aga meile teadaolevalt sellise olukorraga me silmitsi ei ole. Teisest küljest on kuulmispuudega õpilaste võimalused haridust saada Eestis olnud üsna head. Te viitasite siin juba Tallinna Heleni Koolile ja Tartu Hiie Koolile, lisaks neile on veel Narva Paju Kool. Viimastel aastatel on laste arv nendes õppeasutustes kahanenud, kusjuures see on kahanenud kiiremini kui laste arv tervikuna. Sellel on kaks olulist põhjust. Esiteks on järjest enam neid kuulmispuudega lapsi, kes õpivad tavakoolis, kasutades tavakoolis tugiteenuseid ja õppetöös kohaldatavaid erisusi, aga peale selle on oluliselt arenenud ka implanteerimise võimalused. Seetõttu on kuulmispuudega lastel paljudel juhtudel lihtsam nii tavakoolis õppida kui ka üldse hariduselus osaleda. Niisiis usun, et meil ei ole põhjust mingiteks erakorralisteks sammudeks, tagamaks kuulmispuudega lastele haridust, ja loodan, et olukord Tallinna Heleni Koolis leiab ka mõistliku lahenduse.

Palun, kolleeg Helmen Kütt, esimene täpsustav küsimus!

Tänan! Ma pean oma küsimuse vist selgemini sõnastama. See puudutab tegelikult põhimõtet. Tallinnas tehakse seda tööd väga hästi ja see, et koolil on ka gümnaasiumiosa, on suurepärane. Kas ei oleks mõeldav, et gümnaasiumiosa oleks ka nn riiklikus koolis, st gümnaasiumihariduse saamine oleks analoogselt Tallinna Heleni kooliga riigi vastutusel?

Põhimõtteliselt võib seda loomulikult kaaluda, nii nagu me oleme rääkinud riigigümnaasiumide loomisest, ja kindlasti võib kaaluda ka kuulmispuuetega lastele riigigümnaasiumis eraldi tingimuste loomist. Seda ei saa põhimõtteliselt välistada, aga seda tuleb otsustada läbirääkimiste teel, nii nagu me oleme rajanud riigigümnaasiume teistes maakondades või kohalikes omavalitsustes. Nii et päris kindlasti on see arutelu teema, ja kui see tõstatatakse, siis tuleb seda arutada.

Palun, kolleeg Helmen Kütt, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Viimane küsimus puudutab kurtide võimalusi õppida ülikoolis. Teadupärast rahastavad ülikoolid seda õppimist praegu Archimedese Sihtasutuse ja projektide kaudu. Kuid suheldes kurtide üliõpilastega, olen kuulnud nende muret, et see raha ei võimalda kõikidest loengutest osa saada. Tõepoolest, osa loenguid on võimalik visuaalselt ja muud moodi jälgida. Kas on loota, et suureneb ka see raha, mis puudutab ülikoolis õppimise võimaluste tagamist?

Aitäh! See on nüüd terviklikum küsimus, mis puudutab ülikoolide rahastamist üldse. Me oleme loobunud ülikoolide rahastamisest kulupõhiselt iga konkreetse funktsiooni jaoks. Tegemist on tervikliku rahastamisega ja ülikool peab oma autonoomia piires ise suutma tagada õppimistingimused kõikidele erivajadustega üliõpilastele. Tõsi, on riiklikke toetusprogramme, sh ka see, millele te viitasite, aga see ei puuduta mitte ainult kuulmispuudega üliõpilasi, vaid ka paljusid teisi ja mitte ainult hariduslike erivajadustega lapsi. Põhimõte on siiski üsna ühtne: ülikool saab tervikliku summa, mis ei ole ridadeks lahti kirjutatud, ja selle raha eest tuleb korraldada õppetöö niimoodi, et kõik haridusliku erivajadusega üliõpilased saaksid võrdsetel alustel haridust omandada.

Nüüd kohapeal registreeritud küsimused. Alustab kolleeg Heljo Pikhof.

Aitäh! Austatud minister! Kas on üldse kaardistatud, kus elavad kurdid lapsed, vaegkuuljad jne? Kui rääkida konkreetselt Tartust ja Lõuna-Eestist, siis seal puudub kurtidel ja vaegkuuljatest lastel tegelikult võimalus õppida erikoolis – ma mõtlen gümnaasiumiastet. Loomulikult on võimalik panna need lapsed tavakooli, aga kas kõikides koolides on ikka olemas viipekeeletõlk, liiati kui klassis on üks selline laps? Mis te arvate, kas gümnaasiumiosa ei peaks olema ka Tartus kui Lõuna-Eesti keskuses, et ümbruskonna lapsed saaksid sinna õppima minna ega peaks Tallinna gümnaasiumisse minema?

Aitäh! Kuulmispuudega lapsi on Eestis statistiliselt 0,05–0,1% kõigist õpilastest, aastast aastasse see protsent natuke kõigub. Kui nad jagunevad ühtlaselt üle Eesti, siis on ju üsna arusaadav, et neid ei ole mitte ainult Tartus ja Tallinnas, vaid ka näiteks Pärnus ja Saaremaal. Missugune on mõistlik vajadus ja kus need tingimused luua, seda ei saa otsustada mitte üldiselt, vaid lähtudes konkreetsest olukorrast ja käsitledes igat juhtumit vastavalt vajadusele. Nende õpilaste üldarv jääb alla saja. Seetõttu ma ei usu, et oleks mõistlik luua igas maakonnakeskuses tingimused selliseks õppeks, mille järele puudub praktiline vajadus. Ma ei tea, et see oleks siiamaani olnud probleemiks hariduse kättesaadavuse mõttes, vähemasti mitte niisuguseks üldprobleemiks, mida peab lahendama ministeeriumis, rääkimata seaduse tasemest.

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud haridus- ja teadusminister! Minul on küll kurb kuulata, et te ei ole siiamaani veel kuulnud, et vaegkuuljate ja kurtide laste gümnaasiumiharidus on väga tõsine probleem. See on tõsine probleem just sellepärast, et tegu on tõepoolest üksikjuhtumitega, aga praegu on need rahastatud üldise gümnaasiumihariduse tasemel. See tähendab, et neile, kes tulevad kooli kaugemalt, ei ole võimalik täisulatuses rahastada õpilaskodukohta. Praegu rahastatakse seda kas projektipõhiselt, omavalitsuse heatahtlikkuse põhiselt või siis lapsevanema toetusel. See olukord vajaks kindlasti läbivaatamist. Päris mitu aastat tagasi alustatigi ministeeriumi ja linna vahel läbirääkimisi, mis ei ole aga kuhugi jõudnud. Meil oli kahe komisjoniga kohtumine, kus see teema paluti uuesti riigi tasandil üles võtta. Kas te olete sellest infost teadlik?

Loomulikult olen ma informatsioonist teadlik ja samamoodi olen ma teadlik Tallinna linna mitmesugustest katsetest, nii seaduslikest kui ka ebaseaduslikest, oma kohustustest kõrvale hiilida. Selles küsimuses on kahetsusväärne vastasseis. Siiamaani on Tallinna linn kõik need kohtuvaidlused kaotanud. Ma loodan, et lähiajal hakatakse siiski konstruktiivselt suhtuma ka niisugustesse probleemidesse, mida me siin puudutasime, st vaegkuuljate gümnaasiumiharidusega seotud probleemidesse.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Jüri Jaansonilt kultuuriminister Urve Tiidusele. Palun!

Aitäh! Mind huvitab viimasel ajal avalikkuse ees olnud spordivaldkonna stipendiumide küsimus. Siinsamas Riigikogus toimus veebruari lõpus rahandus- ja kultuurikomisjoni ühisistung, kus osapooled arutasid stipendiumi maksmise põhimõtteid laiemalt. Sellega seoses tuli välja, et kõige põletavam probleem on muidugi noortetreeneritele sotsiaalsete garantiide tagamine. Sellel istungil lubas Kultuuriministeerium tegelda aktiivselt sellele probleemile lahenduse otsimisega. Kui kaugel see protsess praegu on?

Tere päevast kõigile! Suur tänu selle küsimuse eest! Protsess on edasi liikunud. Rahandusministeerium menetleb praegu tulumaksuseaduse muutmise eelnõu ning üks osa tehtavatest muudatustest puudutab ka spordivaldkonna mittetulundusühenduste õigusi ja kohustusi treenerite töö tasustamisel. Kuna stipendiumi mõiste on seni seadustes puudunud, siis on praktiline elu toonud esile vajaduse stipendiumi maksmise tingimused selgemaks teha. Treenerite töö tasustamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et töö eest tasu ja selline tasu, millega noortetreeneritele on garanteeritud ka sotsiaalsed tagatised, sh pensionikindlustus ja tervisekindlustus. On olemas info, et kooskõlastusele jõuab see eelnõu aprillikuus. Kuid asjal on ka teine ehk rahaline pool. Nagu varasemast teada ja nagu on ka Vabariigi Valitsuse kabinetiistungil otsustatud, nähakse ette lisavahendid noortetreeneritele töö tasustamiseks, n-ö kompensatsioonimehhanismid, et sotsiaalsed garantiid oleksid kindlasti tagatud. Selleks on kavandatud rahalise toetuse mehhanism, antud sisendid riigieelarvesse, aga loomulikult lõpliku kinnituse saab see riigi eelarvestrateegias.

Palun, kolleeg Jüri Jaanson, esimene täpsustav küsimus!

Ma nii väga ei täpsustaks, pigem küsin natukene teisiti. Seoses sellesama stipendiumiprobleemiga on tõusetunud ka stipendiumi definitsiooni täpsustamise küsimus. Kas Kultuuriministeeriumil on plaanis selles suunas töötada või on juba töötatud, et täpsustada stipendiumi definitsiooni?

Sellega tegeldakse tulumaksuseaduse muutmise eelnõus.

Palun, kolleeg Jüri Jaanson, teine täpsustav küsimus!

Ma tunnen huvi veel kohtunikele makstavate stipendiumide küsimuse lahendamise vastu. Meil on väga palju spordivõistlusi ja nende kohtunike tasustamisel kasutatakse ka stipendiume. Kas Kultuuriministeeriumil on plaanis sellega samuti mingit moodi tegelda?

Mul on hea meel lisada eelmisele vastusele info, et me liigume edasi samm-sammult. Kohtunike tasustamise teema puhul on ministeeriumi ajagraafik selline, et ettepanekud valitsuskabinetile tehakse oktoobrikuuks. Kõike korraga ei jõua ja me oleme prioriteetseks seadnud 5.–7. kategooria noortetreenerid, kes otseselt tegelevad meie noorte sportliku kasvatuse ja tervisearenguga.

Kaks kohapeal registreeritud küsimust. Alustab Tarmo Tamm.

Aitäh! Lugupeetud minister! Omal ajal valitses põhimõte, et spordikoolid tuleb kaotada, sest see on nõukogude aja pärand. Ometi on maailmas palju riike, kus tänapäevalgi spordikoolid tegutsevad, ja tegutsevad väga edukalt. Ka Eestis on omavalitsusi, kus spordikoole ei ole ära kaotatud, näiteks Põlva linn, Viljandi linn, Võru linn. Minu teada Tartu vald taastas spordikooli ja teatavasti plaanib Tallinn samuti sellel aastal spordikooli taastada. See annab võimaluse treeneritel ennast kindlalt tunda ja saada sotsiaalsed täisgarantiid. Kas spordikoolide kaotamine oli suur viga?

Suur tänu selle küsimuse eest! Isiklikult ma ei arva, et see oli suur viga, aga ma saan aru, et teie küsimus on ajendatud noortetreenerite sotsiaalsete garantiide teemast. Rõhutan, et nende muudatustega, millest ma esimeses vastuses Jüri Jaansoni küsimusele rääkisin, ei tehta vahet, kas noortetreenerid töötavad spordiklubis või spordikoolis. Te mainisite õigesti linnu, kus spordikoolid on säilinud. Kuressaarlasena ütlen ma, et ka Kuressaares on spordikool alles, niisugune oli kohaliku omavalitsuse otsus. Teatavasti saab kohalik omavalitsus teha erinevaid valikuid. Aga kui anda hinnang sellele, siis on väga palju tugevaid spordiklubisid ning on väga tublisid spordikoole. Ma arvan, et vormiline osa on ainult üks pool asjast, sisulise töö teevad tegelikult ära ju treenerid. Kohaliku omavalitsuse hea toega saab noortele mitmesuguses vormis sportimisvõimalusi luua, suunata noori paremate saavutuste poole ja, mis kõige tähtsam, hea tervise poole.

Palun, kolleeg Jaak Allik!

Lugupeetud proua minister! Te ütlesite oma vastuses õigesti, et selle probleemi lahendamine vajab lisaraha, ning avaldasite lootust, et see lahendatakse eelarvestrateegia vastuvõtmisel. Ma mäletan, et komisjonide ühisistungil oli juttu vist 3,5 miljonist eurost. Kas te võite täpsustada, kas see 3,5 miljonit on mõeldud käesolevaks aastaks, st see leitakse täiendavatest vahenditest, või on see mõeldud panna järgmise aasta eelarvesse? Kui nüüd tulumaksuseaduse muudatus jõustub, siis ta jõustub ilmselt sel aastal. Ka maksuameti tegevus spordiklubide suhtes ju jätkub. Kui mõeldud on järgmise aasta eelarvet, siis tekib auk sisse ja asi vajab kiiret lahendamist. Kuidas te seda kommenteerite?

Suur tänu selle küsimuse eest! Rahanduskomisjoni ja kultuurikomisjoni ühisistungil oli jutuks ka kompensatsioonimehhanism ja see summa on tõesti 3,5 miljonit, selline on meie ministeeriumi ja spordiinimeste arvutuste tulemus. Riigi eelarvestrateegia puudutab ikkagi järgmist aastat. Ma arvan, et sel üleminekuajal, kuni tulumaksuseaduse muudatus hakkab kehtima ja kompensatsioonimehhanism rakendub, ükski treener tegevust ei lõpeta ja lapsed saavad edasi treenida. Saadakse aru, et kui üks asi tahab parandamist, siis see võtab natukene aega. Niisiis loodan, et järgmise aasta algusest on kõik asjad korras.

Suur tänu, proua minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Läheme järgmise küsimuse juurde. Palun, kolleeg Mailis Reps, küsimus haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Meie vestlus on küll veidi teisest rakursist, aga on siiski väga oluline. Eelmisel neljapäeval oli Vabariigi Valitsuses kinnitamisel tasandus- ja toetusfondi määrus, mille järgi kohalikud omavalitsused saavad hariduskulude toetuseks 206 miljonit eurot. Enamik sellest, üle 166 miljoni euro on mõeldud munitsipaalkoolide õpetajate palgatoetuseks. Eelmisest infotunnist tulenevalt oli meil ka kirjavahetus härra Jürgen Ligiga, kes ütles, et kogu see määrus on välja töötatud Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekul. Siinkohal ongi mul küsimus. Miks gümnaasiumiastme õpetajate palgafond keskmiselt, erinevaid arve vaadates, väheneb alates 4%-st kuni 38%-ni?

Kõigepealt, kogu kohalikele omavalitsustele mõeldud palgafondi kasv läheb valdavalt selleks, et kõrvaldada aastate jooksul tekitatud ebakoht, kus väiksematele omavalitsustele on õpetaja kohta vahel eraldatud vähem raha kui suurematele linnadele. Edasi, määrus sätestab tõepoolest, et põhikooliõpetajate ja gümnaasiumiõpetajate palgafondid tuleb hoida eraldi, välja arvatud nendes olukordades, kus kohalik omavalitsus on teinud koolivõrgu korrastamise otsuse, mille tulemusel on võimalik gümnaasiumiaste järk-järgult sulgeda, kuna selle ülalpidamine ei ole ei kvaliteedist ega ka efektiivsusest lähtudes otstarbekas. Seega on loodud võimalused ka gümnaasiumiõpetajate rahastamiseks ettenähtud tasemel, 800 eurot + 20% ehk 960 eurot kuus iga täiskohaga töötava õpetaja kohta. Efektiivselt tegutsevad gümnaasiumid Tartus ja Tallinnas saavad õpetaja kohta oluliselt üle 1100 euro kuus, mis minu arvates on üsna hea, arvestades õpetajate keskmist palka.

Palun, kolleeg Mailis Reps, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Kindlasti võime selle retoorikaga jätkata, aga kui vaadata seda kolmeleheküljelist tabelit, siis sealt paistavad silma väga suured langused just teie nimetatud väikestes omavalitsustes. Loomulikult on suurus ka suhteline, olgu see siis Karksi, Kanepi või Kallaste, võttes K-tähe alt, või Lääne-Nigula või Loksa või Lihula – see on suhteline, kas nad on suured või väiksed, aga tõenäoliselt on nad Eesti mastaabis ikkagi suhteliselt väiksed kohad. Kui seal ei ole veel tehtud otsust gümnaasiumiaste sulgeda, seal on gümnaasiumid, mis on lahti ka järgmisel aastal, ja rahalised vahendid vähenevad 14%, 16%, 12% ja 17%, kuidas on siis reaalselt võimalik nendes gümnaasiumides edasi korralikku haridust anda?

Nendes gümnaasiumides on kooli pidaja kohustatud andma niisugust haridust, nagu on riiklike standarditega ette nähtud. Vahendid selleks on kooli pidajal olemas, kooli pidajad tegutsevad vastavalt nendele võimalustele, mis on loodud nii riikliku toetusega kui ka kohaliku omavalitsuse oma eelarvega. Aga loomulikult, kui gümnaasiumiastmes jääb igasse klassi juba alla kümne õpilase, siis on need materiaalsed vahendid, mis kohalik omavalitsus ehk kooli pidaja peab omalt poolt juurde panema, nii suured, et tõepoolest tuleks kaaluda niisuguse gümnaasiumiastme otstarbekust.

Palun, kolleeg Mailis Reps, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Kui me läheme teie jutuga kaasa, siis põhimõtteliselt annab riik väga selge suuna, et väiksemad gümnaasiumid, kus on alla 28 õpilase klassi kohta, võiksid teha need koolikorralduslikud otsused ja gümnaasiumiastme sulgeda. Sellest tulenevalt on võetud ka suund arendada ja eelisarendada riigigümnaasiume. Kas te olete näinud ette piisavalt vahendeid, et iga riigigümnaasiumi juures oleksid ka õpilaskodud ja makstaks õppetoetusi? Seda on vaja, et nende väiksemate kohtade noortel inimestel oleks tõepoolest võimalik, nii nagu see on kutsekoolide puhul, oma perekondlikule taustale vaatamata minna õppima keskusesse?

Loomulikult. Me jälgime pidevalt riigigümnaasiumides õppivate õpilaste toimetulekut ka selles mõttes, kuidas nad kooli saavad. Koostöös maavalitsustega korraldatakse ümber transporti. Õpilaskodude ülalpidamine on üldistatud kogu keskkooliastme peale, see hõlmab nii kutseõppeasutusi kui ka gümnaasiumiastet. See on iseenesestmõistetav ja loomulikult me tegeleme sellega. Ei ole ühtegi põhjust arvata, et ligipääs kvaliteetsele gümnaasiumiharidusele oleks seoses riigigümnaasiumide loomisega vähenenud. Pigem näitavad kõik märgid nendes maakondades, kus riigigümnaasiumid on loodud, et ligipääs kvaliteetsele gümnaasiumiharidusele on oluliselt paranenud.

Palun, kolleeg Helmen Kütt, kohapeal registreeritud küsimus!

Tänan, proua eesistuja! Austatud minister! Minu küsimus puudutab kõrgharidust, aga tulevikku vaadates on see ka väga oluline. Praegu on kõrgkoolides nn arvete kirjutamise aeg, st olenevalt punktide olemasolust, õigemini nende puudumise tõttu väljastatakse üliõpilastele, kellel on nõutust vähem punkte, arved. Kas ministeerium on teinud mingit statistikat ja analüüse, kui palju üliõpilasi on need arved saanud ja milline on see summa? Kui palju üliõpilasi on eksmati võtnud? Millal võiks loota analüüsi, mida see tasuta kõrgharidus on kaasa toonud?

Analüüs tasuta kõrghariduse kohta algas kohe, kui see süsteem rakendus. Päris selge on see, et tasuta õppekohti tuli juurde üle 4000. See on üsna suur arv. Nii et sõltumata sellest, kui palju õppekulude osaliseks kompenseerimiseks arveid välja kirjutatakse, on kõrghariduse omandamine läinud Eesti leibkondadele mitu korda odavamaks. Suures plaanis ei ole kahtlustki, et tasuta kõrghariduse nime all tuntuks saanud kõrgharidusreform on parandanud leibkondade ligipääsu kõrgharidusele.
Nüüd teie kaks küsimust. Selle kohta, kui palju on arveid välja kirjutatud, mitu protsenti üliõpilastest on arve saanud ja kui suur summa see on, saab esimesi järeldusi teha umbes paari kuu pärast. Praegu on tõepoolest, nagu te ütlesite, arvete väljakirjutamise aeg. Kui arved on välja kirjutatud, siis saab neid ka analüüsima hakata. Esialgsed tulemused näitavad, et see puudutab suhteliselt väikest hulka üliõpilasi. Varasemaga võrreldes on üliõpilased, kui nii võib öelda, ka rohkem pingutanud, pööranud rohkem tähelepanu õppekava läbimisele ja seega on ülikoolide üldine efektiivsus kasvanud. Aga nii see väide, et efektiivsus on kasvanud, kui ka väide, et ta on oluliselt vähenenud, saavad kvantitatiivse sisu lähema paari kuu jooksul.

Palun, kolleeg Jaak Allik!

Lugupeetud minister! Viimasel kohtumisel meie fraktsiooniga, kui ma õigesti mäletan, te väitsite, et juunikuuks esitab haridusministeerium koolivõrgu arengukava Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks. Kas ma saan õigesti aru, et see tähtaeg on seotud Euroopa Liidu toetusfondide raha kasutamisega neile haridusobjektidele, kuhu Eestil on kavas seda raha kulutada? Kas see arengukava peab andma garantii ainult neile objektidele, mida me tahame finantseerida Euroopa rahaga, pidades neid jätkusuutlikeks, või peab ta andma detailse pildi kogu koolivõrgu jätkusuutlikkusest?

Aitäh! See uuring, mille me oleme tellinud jätku-uuringuna Praxise käest – esimene uuring valmis teatavasti 2005. aastal –, see koolivõrgu analüüs peaks andma tervikliku pildi koolivõrgu arengust ja seda siis ka ajalises perspektiivis, sest nagu juba öeldud, eelmine uuring oli aastal 2005. Selle uuringu põhjal on kindlasti võimalik teha üldisemaid järeldusi, mitte piirduda ainult investeeringukavaga. Küll aga on tõepoolest see jaanipäeva tähtaeg seotud Euroopa struktuurifondide raha kasutuselevõtuga. Me tahame vältida olukorda, mis paraku ei olnud täiel määral välditud eelmisel finantsperioodil, et riiklikud, sh struktuurifondidest kaasrahastatud investeeringud, oleksid jätkusuutlikud ka 10, 20 ja 30 aasta pärast. Kindlasti ei saa sellele küsimusele läheneda niimoodi, et alles jäävad ainult need koolid, mida toetatakse struktuurifondide vahenditest. Kindlasti on allesjäävaid koole palju rohkem. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et munitsipaalkooli sulgemise otsuse saab langetada ikka kooli pidaja ise, riiklikult sekkuda ei ole kavas. Ma ei ole kuulnud ka Riigikogu saalist ettepanekuid, et keskvõim või keskvalitsus peaks hakkama otsustama, kas kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvaid koole pidada või mitte. Küll aga saab riik juhtida koolivõrgu kujunemist investeeringuotsuste ja rahastamismudeli kaudu, mida me oleme ka sihikindlalt teinud.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan ka selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Aivar Sõerdilt peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Aitäh, austatud esimees! Austatud peaminister! Sellel nädalal lõpeb iga-aastane Rahvusvahelise Valuutafondi missioon Eestisse. Ma tean, et teie olete selle delegatsiooni liikmetega kohtunud ja ka Riigikogu rahanduskomisjon kohtus nendega eile. Millised on valitsuse järeldused kohtumisest valuutafondi delegatsiooniga? Milline on fondi hinnang meie majandusele ja meie aetud poliitikatele? Arvestades praegust kogu Euroopa majanduskeskkonna heitlikkust, on valuutafondi hinnangud erakordselt olulised.

Aitäh! Põhijäreldus on ilmselt meie mõlema jaoks üks ja sama: Eesti riik peab jätkama konservatiivset eelarvepoliitikat. Võlgu elamine ei ole mitte kuidagi aktsepteeritav meie enda põhimõtetest lähtuvalt ja seda ei aktsepteeriks ka Rahvusvaheline Valuutafond. Konsultatsioonid Rahvusvahelise Valuutafondiga on Eesti jaoks alati olnud väga kasulikud. Selline kõrvaltvaataja pilk, kõrvaltvaataja analüüs aitab paremini mõista protsesse Eesti riigis ning tänu IMF-i soovitustele oleme suutnud langetada riigisiseselt häid ja õigeid otsuseid. Põhisoovitus on jätkata samal kursil. IMF on püstitanud mitmeid küsimusi, mis on seotud Eesti tööjõuturuga ja majanduskasvuga. Ilmselt peame nende teemadega ise põhjalikult edasi tegelema. Nad ei ole oma lõplikke seisukohti ja järeldusi praegu veel esitanud, kuid konsultatsioonide käigus on küsitud, miks Eestis on suhteliselt suur tööpuudus. Meie tööpuudus on küll märgatavalt madalam kui Euroopa Liidus keskmiselt, kuid on endiselt siiski üksjagu suur. Küsimus on, mida me saaksime teha paremini, et tööpuudust vähendada, sest selline suur tööpuudus ei sobi kokku muude indikaatoritega. Ehk kui otsida ühest lahendust, siis lahendus peaks olema elukestvas õppes osalejate arvu märgatav suurenemine.

Palun, kolleeg Aivar Sõerd, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh selle ülevaate eest! Tavaliselt käsitletakse konsultatsioonidel valuutafondiga ka liikmesriigi poliitikaid, kavandatavaid otsuseid või juba tehtud otsuseid. Tavaliselt on tähelepanu all sellised sammud, mis kas suurendavad eelarvetulusid või vähendavad eelarvekulusid. Kas te peatusite nendel läbirääkimistel ka sellisel aktuaalsel teemal nagu lastetoetused, sellel, kas need võiksid olla universaalsed või vajaduspõhised?

Aitäh! Kuna teema oli eile aktuaalne ja kohtumine toimus ka eile, siis muidugi me käsitlesime seda teemat. Rahvusvahelise Valuutafondi lähenemine on eelkõige seotud efektiivsusega. Rahvusvaheline Valuutafond soovib, et maksumaksjate raha kasutataks ühiskonna probleemide lahendamisel efektiivselt. Seetõttu olemuslikult eelistavad nad muidugi vajaduspõhiste toetuste maksmist ja mitte niivõrd universaaltoetusi. Samas on see siiski iga riigi enda otsustada, missuguseid toetusviise eelistada. Põhiliselt on küsimus ikka selles, kuidas leida optimaalne tasakaal universaaltoetuste ja vajaduspõhiste toetuste vahel. Eestis tasakaal praktiliselt puudub. Meil on valitsevalt universaaltoetused ja vajaduspõhiste toetuste, peretoetuste osatähtsus on teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes väga pisikene. Kuid kindlasti ei sobi ka Rahvusvahelisele Valuutafondile niisugune bravuurne lähenemine, et kui on poliitiline tahe, küllap siis raha leitakse. Kõik langetatavad otsused peavad olema vastutustundlikud. Vastutustundlikud on otsused siis, kui kulutused on kaetud ka reaalsete rahaliste vahenditega.

Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Nagu me täna võisime lugeda, on Eesti riik varajases majanduslanguse faasis. Teatavasti on selle aasta riigieelarve koostamisel arvestatud majanduskasvuks 3,6%. Kui jälgida kõrvalt uue koalitsiooni läbirääkimisi, siis seal tulevad lauale järjest uued soovid. Minu jaoks on küsimus, kas uus koalitsioon ei pea esimese sammuna hakkama selle aasta riigieelarvet ringi tegema. Mis teie arvate?

Aitäh! Praegusel hetkel ei ole mulle teada, missugune see uus koalitsioon on või on see vana koalitsioon. Mina soovin kindlasti seda, et ka tulevased valitsused jätkaksid senini Eestile edu toonud konservatiivset eelarvepoliitikat. Eesti jaoks on ülioluline hoida riigi rahandus heas korras. Mis faasis see majandus meil parasjagu on, selle üle me võiksime diskuteerida. Meil on kaks naabrit, kelle tööstustoodangu maht oli jaanuarikuus väga suures languses. Samas on meil kolmas ekspordipartner, kes asetseb ekspordimahu poolest nendest kahest naabrist eespool, kellel möödunud aasta neljandas kvartalis oli tubli 3%-line majanduskasv. Nii et ega see naabruse mõju nii väga ühemõtteline ka ei ole. Tõsi, lisaks nimetatud kahele naabrile, Lätile ja Soomele, kus tööstustoodangu kasv on olnud languses, on ka kolmas riik, kus majanduskasvuga ei ole lood kõige paremad – see on Venemaa. Missugused need arengud saavad olema ja missugune saab olema nende mõju Eestile, on praegu küllalt raske prognoosida. Kuid mina vaatan Eesti majanduse tulevikule siiski lootusrikkalt ja pean Eesti majanduse potentsiaali praegu kõrgeks. Ma eeldan, et nii nagu prognoosib ka Rahvusvaheline Valuutafond, on selle aasta majanduskasv vähemalt 2,5% ja järgmisel aastal võiks see protsendipunkti jagu veelgi kasvada.

Kolleeg Helmen Kütt, palun viimane kohapeal registreeritud küsimus!

Tänan! Lugupeetud peaminister! Eestis on registreeritud töötus viis kuud kasvanud. Kas nendel läbirääkimistel oli lisaks elukestvale õppele ning täiendus- ja ümberõppele juttu ka noortegarantiidest, mida Sotsiaalministeerium teadupärast praegu välja töötab ja ilmselt uuel aastal osaliselt juba ka rakendab?

Aitäh! Ei, selliseid detailseid teemasid me Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsiooniga kõneldes ei käsitlenud. Aga loomulikult mõistab Rahvusvaheline Valuutafond suurepäraselt ka tööturu sesoonsust. See, et üldjuhul tööpuudus neljandas ja esimeses kvartalis suureneb ning teises kvartalis ja kolmandas kvartalis järsult väheneb, on Eestile olnud omane juba viimased 20 aastat. Nii et sesoonsete trendide põhjal ei maksaks küll üritada siin teha järeldusi üldiste suundumuste kohta.

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Head kolleegid, meil jääb paar minutit aega, nii et palun, kasutage nobedaid näppe! Keegi ei soovigi kõnelda. Siis ma võin öelda, et infotund on lõppenud. Suur tänu, kolleegid, küsimuste esitamise eest! Suur tänu, valitsusliikmed, küsimustele vastamise eest! Infotund on lõppenud.