10:02 Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu (251 OE) esimene lugemine

Andrei Korobeinik: Aitäh! Hea ettekandja! Ma sain aru, et keelekategooriate osas te eelnõu algatajaga komisjonis ühist keelt ei leidnud. Aga kui valitsuse esindaja tunnistab, et pool abipolitseinike koosseisust on puudu, milline on siis reaalne lahendus? Mida tema arvates tuleks kolme aastaga teha, et saavutada see ee... Loe lähemalt

10:39 Õiguskantsleri ettepanek üldapteegi tegevusloa väljaandmise ja muutmise piirangu kohta (nr 20)

Andrei Korobeinik: Aitäh! Austatud õiguskantsler! Teie ettepaneku tekst viitab asjaolule, et asutamispiirang vähendab maa-apteekide arvu. Samas leiavad nii Euroopa Liidu regulaatorid kui ka kohalikud apteegid ise, et maa-apteekide arv vähenes asutamispiirangu kehtestamisest hoolimata ja asutamispiirang on vähenemist h... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Austatud kolleeg! Ei saa muidugi kahelda selles, et asutamispiirang piirab ettevõtlusvabadust, kuna tegemist on ju piiranguga. Kuid selle eesmärk oli üllas, muu hulgas plaaniti selle piirangu abil tagada igaühe põhiseaduslik õigus tervise kaitsele, mida te ka oma ettekandes puudutasite. Kui... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Küsimustele vastates mainis õiguskantsler, et asutamispiirang tuleb kaotada kohe. Lisaks avaldas ta teatud skeptitsismi mõne sammu, näiteks jae- ja hulgimüügi eraldamise suhtes. Kas ka sotsiaalkomisjon leidis, et alustada tuleks just piirangu kaotamisest ja järgmised sammud on tulevikuteema? Loe lähemalt

14:08 Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (186 SE) teine lugemine

Andrei Korobeinik: Austatud kolleegid! Selle seaduseelnõu näol on tegemist kompromissiga erinevate poliitiliste vektorite ja ka meie soovide ning tehniliste võimaluste vahel. Valimised on üks tähtsamaid demokraatia instrumente ja iga demokraatliku riigi huvides on valimisaktiivsust suurendada. Mida rohkem inimesi vali... Loe lähemalt

15:07 Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (263 SE) esimene lugemine

Andrei Korobeinik: Aitäh! Palun, kas on võimalik täpsustada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta. Teiste Euroopa riikide ja Ameerika Ühendriikide näited tõestavad, et tegelikult toob tasuta juurdepääs andmetele hoopis riigieelarvesse raha juurde. Tänu sellele õnnestub erasektoril luua rakendusi, mida ... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu 263 oma korralisel istungil 17. septembril 2012. aastal. Eelnõu arutamisel osalesid külalistena eelnõu algatajad ehk Vabariigi Valitsuse esindajad, nimelt justiitsminister Kristen Michal ja sama ministeeriumi avaliku õiguse talit... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Paljudes teistes riikides on see tasuta, mõnes ei ole. Tõepoolest, mainitud Euroopa Parlamendi direktiiv võimaldab ka raha küsida. See seaduseelnõu on kahtlemata samm õiges suunas sellepärast, et tänu sellele tekib juurdepääs andmetele, mida praegu ei saa ka raha eest kätte. Aga see, kas raha võtmin... Loe lähemalt

14:06 Õiguskantsleri ettepanek toetusstreikidest etteteatamise kohta (nr 18)

Andrei Korobeinik: Austatud õiguskantsler! Milline võiks teie arvates olla mõistlik etteteatamistähtaeg toetusstreigi puhul? Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Hea ettekandja! Üks küsimus, mille ma esitasin ka komisjoni istungil, jäi paraku vastamata. Ühe teise seaduseelnõu menetlemise käigus sain ma teada, et elutähtsate teenuste osutamine on reguleeritud hädaolukorra seadusega. Veel sain aga teada, et seal on kirjas ainult valdkonnad, mitte teenusepakkuj... Loe lähemalt

10:09 Aruanne Eesti Arengufondi tegevusest 2011. ja 2012. aastal ning arengufondi uue strateegia tutvustamine

Andrei Korobeinik: Aitäh! Praeguses olukorras läheb suurem osa start-up'ide loodud lisandväärtusest välismaale. Eestis ei suuda need firmad raha teha ja kolivad investori juurde Ameerikasse või Inglismaale, sinna luuakse töökohad ja seal makstakse maksud, millest on kahju. Arengufond teeb tänuväärset tööd Loe lähemalt

10:05 Õiguskantsleri ettepanek eestikeelse hariduse piisava kättesaadavuse kohta (nr 16)

Andrei Korobeinik: Austatud õiguskantsler! Ma saan aru, et teie ettepanek puudutab erakoole, mille asutajaks on kohalik omavalitsus. Kui erakool on puhtalt eraõiguslik asutus, siis saab ta ise otsustada, mis keeles ta õpetab. Kas teie arvates teie ettepanek lahendab teie püstitatud probleemi täielikult või mitte? Kas ... Loe lähemalt

17:24 Hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (204 SE) teine lugemine

Andrei Korobeinik: Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Täna on meil teisel lugemisel Vabariigi Valitsuse algatatud seaduseelnõu 204, mis on tuntud ka kui serveriseadus. Eelnõu eesmärk on tagada tähtsate pangateenuste toimepidevus olukorras, kus välisriigis asuvad infosüsteemid ei toimi või side välisriik... Loe lähemalt

10:06 Kodakondsuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (164 SE) teise lugemise jätkamine

Andrei Korobeinik: Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ka täna ma räägin teile seaduseelnõust 164, mille algataja on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. 29. mail katkes selle eelnõu teine lugemine algataja initsiatiivil. Ühe päeva jooksul sai esitada uusi muudatusettepanekuid. Neid laekus viis tükki ja jub... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Tänan küsimuse eest! Ma olen nii aru saanud, et kui inimesele antakse kodakondsus, siis ta saab riigi kodanikuks. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Ma tänan küsimuse eest! Konkreetselt teie kohta ma ei oska vastata, aga selle seaduse kontekstis saab inimene kodakondsuse tagasi selle tagastamise päeval ehk siis mitte tagantjärele. See on nii sätestatud sellepärast, nagu ma aru sain, et vastasel juhul võib isikul probleeme tekkida. Vahepeal ta o... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Tänan küsimuse eest! Kui keegi saab kodakondsuse kõnealusel põhjusel tagasi, siis need lapsed jäävad Eesti kodanikuks. Loe lähemalt

11:18 Kodakondsuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (164 SE) teine lugemine

Andrei Korobeinik: Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Räägin teile lühidalt, mis on seaduseelnõuga 164 esimese ja teise lugemise vahel juhtunud. Tuletan meelde, et tegemist on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud eelnõuga, mille eesmärk on taastada Eesti kodakondsus isikutele, kes on sell... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Tänan küsimuse eest! Komisjonis oli arutlusel ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni muudatusettepanek, mille järgi oleks isikul kolm aastat mõtlemisaega, et ta saaks valida, kas ta tahab jätkata mõne muu riigi, mitte Eesti kodanikuna või tahab Eesti kodakondsust tagasi saada. Komisjon arutas... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Tänan küsimuse eest! Tõepoolest, see küsimus võttis komisjonis kõige rohkem aega. Põhjus, miks otsustati riigile kaalutlusõigus jätta, on selles, et võib näiteks juhtuda, et inimesega ei saa ühendust. Kodakondsusest jäi ta ilma näiteks viis aastat tagasi, kolis Lõuna-Ameerikasse ja elab seal, ning... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Tänan küsimuse eest! Võib juhtuda, et dokument sisaldab valeandmeid ka siis, kui inimene ei ole sellest teadlik. Näiteks, ta toob mingisuguse tõendi välisriigi registrist, kus on juba valeandmed sees. Sellisel juhul inimene ühelt poolt küll ei ole süüdi, kuid teiselt poolt võib juhtuda, et ei ole i... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Ma tänan teid! Päris selle nurga alt ei olnud see komisjonis arutluse all. Samas tuletan meelde, et seaduseelnõu räägib ikkagi kodakondsuse taastamisest, mitte niivõrd selle äravõtmise lisavõimalustest. Ehk seadus räägib sellest, kuidas saab kodakondsuse inimesele tagasi anda. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Tänan küsimuse eest! Bürokraatliku efektiivsuse ja inimeste õiguste võrdlemisega me komisjonis kahjuks ei tegelnud. Samas nõustun ma teie probleemi kirjeldusega. Tõepoolest võib juhtuda, et dokumendis on valed andmed selle tõttu, et need sattusid sinna otse registrist, need andmed on ka registris va... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Tänan küsimuse eest! Komisjonis seda tegelikult mainiti. Mina ise tegin ettepaneku, et võiks ju lihtsalt inimese käest küsida. See ei sobinud ei algatajale ega ka valitsuse esindajale. Mis puudutab elamislubade temaatikat, siis sellega tegeles teine komisjon. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Ma tänan küsimuse eest! See oli rohkem isiklik küsimus, nagu ma aru sain. Komisjoni seisukoht selles asjas ei ole mulle teada. Minu isiklik seisukoht on see, et üldjuhul peab seadus tõepoolest kaitsma nõrgemat, aga mõnikord seda teha ei saa. Näiteks, kui seesama kodanik, kes on riigiga võrreldes k... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Tänan küsimuse eest! Ma kahjuks ei oska öelda, kas selle konkreetse sättega oli ka varasemalt probleeme. Mis puudutab õiguskantsleri ettepanekut, siis ma sain aru, et sellest kogu see protsess tõepoolest alguse sai. Samas pakuti komisjonis lõpuks sellist täislahendust ehk vaadati üle praeguse sõnast... Loe lähemalt

10:56 Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, rahvahääletuse seaduse, Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (186 SE) esimene lugemine

Andrei Korobeinik: Lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mul on küsimus häälte kontrollimise ehk verifitseerimise kohta. Tegemist on kahtlemata väga põneva lahendusega. Mind aga huvitab intsidendi käsitlemise protseduur, mis võib sellega seotud olla. Toon ühe lihtsa näite. Eeldame, et valija avastab oma e-... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Lugupeetud ettekandja! Ma jäin mõtlema hääle tühistamise peale. Kui valimiskomisjon ei saa kontrollida, kas valija räägib tõtt või mitte, kas siis see kontrollkood tõepoolest ei annagi tulemust? Valija võib lihtsalt selle kõik välja olla mõelnud. Kas see tähendab, et valija avalduse alusel võib tema... Loe lähemalt

10:07 Kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (165 SE) esimene lugemine

Andrei Korobeinik: Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu 165 oma korralisel istungil 13. märtsil aastal 2012. Eelnõu arutamisel osales külalisena eelnõu algataja esindaja Yana Toom Keskerakonna fraktsioonist ning Vabariigi Valitsuse esindajatena osalesid Siseministeeriumi ning Politsei... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Tänan küsimuse eest! Komisjon arutas seda. Arutelu oli hästi pikk. Üritati välja selgitada, millised olid siin seadusandja kavatsused. Vabariigi Valitsuse esindaja arvas, et eesmärk oli kehtestada sünniaastapiirang ehk need, kes on sündinud peale 1930. aastat, peavad eksami sooritama eesti keeles. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Ka see teema oli komisjonis arutlusel. Peamine probleem on selles, et nendes viies keeles eksami sooritamise võimalus on kallis. See eeldab seda, et igas kohas, kus eksamit saab sooritada, peaks see olema võimalik ka näiteks itaalia keeles. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Minu mäletamist mööda toimus see arutelu teie kohalolekul, arutelu lõpus midagi uut esile ei kerkinud. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Tänan küsimuse eest! Päris sellise vaatenurga all seda teemat komisjonis ei käsitletud, aga ma vastan teie küsimusele. Minu isiklik arvamus on, et see vahe on umbes üks aasta. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Sellest oli juttu. Ka Vabariigi Valitsuse esindaja väitis, et kui seal oleks kirjas näiteks ainult vene keel, siis oleksid kulud teistsugused. Kuna kirjas oli see, mis seal kirjas oli, ehk viis keelt, siis me pikemalt seda teemat ei arutanud. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Kahjuks seda arvu komisjonis ei kõlanud. Seaduseelnõu koostaja arvas, et seadus lisakulusid ei tekita. Selles oligi see põhimõtteline vastuolu. Valitsuse esindaja arvas, et lisakulud kaasnevad seetõttu, et eksamit saab sooritada nendes viies keeles. Konkreetset maksumust ta välja ei pakkunud. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh küsimuse eest! Mina isiklikult selles kahtlen, aga komisjonis ei olnud sellest pikemalt juttu. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Tänan! Ka see teema ei olnud komisjonis arutlusel. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Tänan! Neid põhjuseid oli mitu. Esiteks, needsamad kulud, millest siin varem juttu oli. Teiseks, arutelu lõpus küsiti, kas oleks mõeldav esitada eelnõu osadena, et parandusettepanekud oleksid eraldi. Eelnõu algataja vastas, et ta kaalub seda, aga nagu me näeme, seda ei tehtud. Nii et kui vähemalt ü... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Näiteks see osa, mis puudutab õiguskantsleri ettepaneku elluviimist ja kattub seaduseelnõuga 164, ilmselt leiaks toetust, kuna eelnõu 164 leidis komisjonis toetust. Loe lähemalt

12:18 Kodakondsuse seaduse § 32 muutmise seaduse eelnõu (164 SE) esimene lugemine

Andrei Korobeinik: Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu 164 oma korralisel istungil 13. märtsil aastal 2012. Eelnõu arutamisel osalesid külalisena eelnõu algataja esindajana Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ning Vabariigi Valitsuse esindajatena Si... Loe lähemalt

10:46 Kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (68 SE) esimene lugemine

Andrei Korobeinik: Austatud ettekandja! Vastustest sain ma aru, et selle seaduse sihtgrupp on 1500 last ja meil on umbes 150 ametnikku, kes on valmis neile igapidi nõu andma, mis teeb n-ö kümme klienti ühe ametniku kohta, ja on ette nähtud mitu aastat, selleks et kliendiga tegelda. Samas me saame aru, et see süsteem ... Loe lähemalt

11:25 Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (32 SE) esimene lugemine

Andrei Korobeinik: Aitäh! Hea ettekandja! Kas te oskate lühidalt seletada, milline võiks olla selle elektroonilise järelevalve tehniline teostus? Kas kuskil maailmas on seda juba tehtud? Kas see eeldab seda, et mõlemad pooled kannavad mingisugust seadet? Palun lihtsalt lühidat kommentaari. Loe lähemalt

11:01 Riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (3 SE) esimene lugemine

Andrei Korobeinik: Lugupeetud ettekandja! Teie toodud näited puudutasid firmasid, kes tegutsevad Eesti turul ja kelle turuosa on päris suur – näiteks Eesti Energia ja Elering. Kuid teadaolevalt on Eestis ka firmad, kes tegutsevad globaalsel turul, nagu näiteks Estonian Air. Nende elu on niigi üsna keeruline. Kas te ei... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Mul on üks täpsustav küsimus. Oletame, et mõni kahjumis olev riigifirma teeb oma juhiga pikaajalise lepingu ja pakub talle tulemustasu sõltuvalt firma tulemustest ning firma jõuab kasumisse ja selle juhi palk tänu sellele tõuseb. Kas see seadus reguleerib tagasiulatuvalt ka sellist olukorda või sell... Loe lähemalt

14:01 Riigikogu liikmete ametivanne

Andrei Korobeinik: Austatud Riigikogu! Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XII koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Aplaus.) Loe lähemalt