Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 17. töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun kõnepulti eelnõu või arupärimise üleandmiseks kolleeg Deniss Boroditši!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Annan Riigikogu demokraatide ühenduse kõigi viie liikme ja Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel üle sotsiaalhoolekande seaduse § 22² täiendamise seaduse eelnõu. Eelnõu koostamise tingis vajadus soodustada ühistute võimalusi elamute soojustamiseks ja üldse renoveerimiseks juhtudel, kui osa ühistu liikmeid on toimetulekuraskustes, ning vähendada tulevikus kulutusi toimetulekutoetuste maksmiseks. Sotsiaalhoolekande seaduse täiendamise eesmärk on võimaldada toimetulekutoetuse saajal arvestada eluruumi alaliste kulude hulka ka kulutused, mis on seotud elamu renoveerimiseks võetud kohustustega. Kehtiva seaduse kohaselt korteriühistu liikmed selliseid kohustusi eluruumikulude hulka arvestada ei saa. Eluruumi väljaüürimisel on aga eluruumi omanikul võimalik võetud kohustuste katmiseks tehtavad kulud kajastada eluruumi üüri hinnas ning siis loeb kehtiv seadus sellised kulud toimetulekutoetuse määramisel eluruumi alaliste kulude hulka kuuluvaks, kuigi sama paragrahvi lõige 5 sätestab, et eluruumi alaliste kulude põhjendatud piirmäära kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu ning seda samadel alustel nii üürnikel kui ka omanikel. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Kajar Lember!

Mul on 15 sotsiaaldemokraadi nimel üle anda arupärimine regionaalminister Siim Valmar Kiislerile. Arupärimise küsimused puudutavad sedasama maa maksust vabastamist ja selle kompenseerimist, millest äsja infotunnis rahandusminister rääkis. Ühelt poolt on see nagu koalitsiooni kompromiss jne, aga teisalt on meil tõsine mure, et valitsuse väljapakutav kompenseerimissüsteem tekitab väga paljudes omavalitsustes eelarveaugu. Me palumegi regionaalministril vastata küsimustele, millega valitsus kavatseb tekkiva vahe kompenseerida ja kuidas omavalitsused peaksid selles seisus hakkama saama. Aitäh!

Suur tänu! Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja ühe arupärimise. Kui seaduseelnõu vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus selle menetlemise kolme tööpäeva jooksul. Kui arupärimine vastab samale seadusele, siis edastan selle otsekohe adressaadile.
Nüüd annan edasi teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: esiteks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 4. juunil algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – rahanduskomisjon; teiseks, Riigikogu majanduskomisjoni s.a 5. juunil algatatud elektroonilise side seaduse § 90 täiendamise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – majanduskomisjon; kolmandaks, Riigikogu keskkonnakomisjoni s.a 5. juunil esitatud Riigikogu otsuse "Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" eelnõu, juhtivkomisjon – keskkonnakomisjon.
Riigikogu juhatus on määranud Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 223 teise lugemise arutelu aluseks olevate dokumentide esitamise tähtajaks s.a 6. juuni kell 18.
Olen edastanud Riigikogu liikmete arupärimise peaminister Andrus Ansipile.
Head kolleegid, palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 88 rahvasaadikut, puudub 13.
Head kolleegid, palun tähelepanu! Täpsustame päevakorda. Tänase 15. päevakorrapunkti juures, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu 220 teine lugemine, teeb rahanduskomisjoni nimel ettekande rahanduskomisjoni esimees Sven Sester. Läheme nüüd tänase küllaltki mahuka päevakorra juurde.

Esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 206 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Valdo Randpere Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Ma tahtsin öelda paar sõna selle seaduseelnõu kohta, mida me siin kolmandal lugemisel nüüd käsitleme ja mis puudutab riigilõivu. Lühidalt öeldes võiks öelda, et riigilõivude alandamine tõhustab kohtumenetluse läbiviimist ning lihtsustab kohtutoimingute lõivustamise süsteemi. Natukene pikemalt asja lahti seletades oli kõnesoleva eelnõu väljatöötamise ajendiks ühelt poolt vajadus alandada meie Euroopa riikide hulgas silmatorkavalt kõrgeid riigilõive ja muuta kohtutoimingute lõivustamise süsteem lihtsamaks, teisalt soov tõhustada tsiviilkohtumenetlust. Riigilõivuseaduse muutmiseks on analüüsitud kehtivaid tsiviilkohtumenetluse riigilõive võrdluses teiste riikide omadega ja arvestatud Riigikohtu õigusteabe osakonna 2011. aasta analüüsis "Kõrge riigilõiv kui õigusemõistmisele juurdepääsu takistus" esitatud ettepanekuid.
Riigilõivuseaduse muudatuste eesmärk on korrigeerida kehtivaid riigilõivu määrasid, lihtsustada riigilõivude arvestamise süsteemi ja soodustada menetlusosalistele mõeldud avaliku e-toimiku infosüsteemi kasutamist. Eelnõu eesmärk on samuti viia Eesti hagihinnast sõltuvate riigilõivude tasu võrdlusaluste riikide keskmisele lähedale. Nimetatud eesmärgid haakuvad menetlusökonoomia printsiipidega, kuna uute riigilõivu määrade kehtestamisega saavutatakse eeldatavalt nii kohtusse pöörduja kui kohtu ressursside kokkuhoid. Menetlusökonoomilistel kaalutlustel on põhjendatud ka riigilõivude arvestamise lihtsustamine, eelkõige vähendades riigilõivude arvestamise astmeid ning ühtlustades sarnase suurusjärgu kohtumenetluse riigilõive. Kuigi eelnõu eesmärk on alandada riigilõive eeskätt suuremaid kulusid nõudvates asjades, mille puhul kohtusse pöördumist takistav riive on tugevam, on korrigeeritud ja lihtsustatud ka madalama määraga riigilõive.
Eelnõu sisaldab lisaks riigilõivuseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatustele ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse, halduskohtumenetluse seadustiku, kohtute seaduse ja kohtutäituri seaduse muudatusi, mis peamiselt seonduvad eelnimetatud muudatustega. Kohtutäituri seaduses tehakse kaks riikliku järelevalve pädevust täpsustavat muudatust. Kohtute seadust täiendatakse õiguskantsleri 5. märtsil 2012. aastal esitatud ettepaneku tõttu regulatsiooniga, mille alusel on võimalik üksikotsusega kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõsta.
Eelnõu menetlemisel on tõusetunud ja võib ka edaspidi tõusetuda küsimus, kas tegemist on kobareelnõuga, kuna eelnõuga soovitakse muuta kokku kuut seadust. Kõnealune eelnõu ei ole aga kobareelnõu selle sõna negatiivses tähenduses, ja seda järgmistel põhjustel. Riigilõivuseaduse § 4 lõikes 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt tuleb riigilõivu määrad kehtestada lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest. Tsiviilkohtumenetluse riigilõivud on siiamaani kehtestatud lähtuvalt tsiviilkohtumenetlusega kaasnevatest kuludest ning seega on nende puhul järgitud riigilõivude kulupõhimõtet. Eelnõu eesmärk ei ole loobuda kulupõhimõttest, vaid muuta kohtumenetlus odavamaks nii kohtusse pöörduja kui ka riigi jaoks ning samas säilitada mõistlikus ulatuses riigilõivude kulupõhisus, vaatamata riigilõivude alandamisele. Viidatud eelnõu ainsat eesmärki ei ole võimalik saavutada, tegemata korraga muudatusi mitmes seaduses. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Valdo Randpere! Palun kõnepulti kolleeg Marika Tuus-Lauli Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Head kolleegid! Mul ei olnud plaani siia esinema tulla, aga kui ma kuulsin eelkõnelejat ütlevat, et meie kohtusse pöördumise riigilõivud on silmatorkavalt kõrged – ja loomulikult need seda ka on –, siis tekkis mul soov meelde tuletada, kuidas need sellisteks said. See oli nimelt eelmine koalitsioon, kes siin saalis võttis vastu otsuse riigilõive lausa kordades tõsta. Teatud toimingute puhul said need isegi 14 korda kõrgemaks kui näiteks Rootsis ja 6 korda kõrgemaks kui Venemaal ja paljudes teisteski riikides on need madalamad. Rein Lang oli see mees, kes selle eelnõuga siia saali tuli ja ütles, et inimesed ei pea saama oma madalaid tundeid kohtus käimisega rahuldada.
Ega lõive nüüd nii väga jumala armust ning soovist valijale ja üldse inimesele vastu tulla ka ei madaldata. Ikkagi õiguskantsler Indrek Teder oli see, kes viitas tõsiasjale, et Eesti kõrged lõivud on põhiseadusega vastuolus. Muide, alles üleeile, kui õiguskantsler oli meil komisjonis, küsisin ma temalt, kas teda nüüd pakutavad madalamad lõivud rahuldavad, ja ta ütles, et selle küsimusega tuleb veel edasi tegeleda.
Meie juhtisime kõrgetele lõivudele tähelepanu juba eelmises Riigikogu koosseisus ja ka päris selle koosseisu töö algul, kui esitasime 2011. aastal eelnõu nr 10. Muide, selle esimene lugemine tol korral ka lõpetati, aga nagu siin kahjuks ikka juhtub, pandi see siis seisma ja nii ta seisab sahtlis praegugi.
Samas me esitasime mitu parandusettepanekut ja ühte neist on ka osaliselt arvestatud. Nii et olgugi et koalitsioon teeb seda nüüd justkui omal algatusel, on meil siiski hea meel, et riigilõivud langevad. Ja kuigi me arvame, et need võiksid olla veelgi madalamad, sest ka praegu jääb kohtus käimine ikka jõukamate inimeste privileegiks, me toetame seda eelnõu ja anname oma heakskiiduhääle. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marika Tuus-Laul! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Ja läheme nüüd lõpphääletuse juurde. Lugupeetud kolleegid, kuna selle eelnõu vastuvõtmiseks seadusena on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 82 rahvasaadikut, puudub 19.
Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 206. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 83 Riigikogu liiget, vastu või erapooletu ei olnud keegi. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Järgmine punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 175 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised ning kutsun kõnepulti kolleeg Marko Pomerantsi Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana.

Tere päevast, lugupeetud eesistuja ja head kolleegid! Mul oli plaanis kõneleda ka eelmise eelnõu arutelul, aga kolleeg Marika Tuus-Lauli esinemine oli nii sütitav, et hääletustulemus oli ette teada. Ma olin kindel, et ta suudab teid veenda. Aitäh eelmise eelnõu lõpptulemuse eest!
Aga nüüd eelnõust 175. Ilmselt said mitmed Riigikogu liikmed eile ajakirjanik Peeter Ernitsa kirja, kus ta palub vastust viiele küsimusele. Jutt käib sellest, et 17. veebruaril 2011 hääletasid eelmise koosseisu rahvasaadikud üksmeelselt eelnõu 286 poolt. Mõne aja pärast selgus, et selle eelnõuga on probleeme. Ja täna me asume siis hääletama eelnõu 175. Ning nüüd tulevad Ernitsa küsimused, miks ikkagi selle eelmise seaduseelnõu vastuvõtmine nurja läks. Et teil kõigil oleks asi selge ja kindlus eelnõu 175 suhtes suur, ma natuke selgitan.
17. veebruaril 2011 võttis Riigikogu vastu kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse, mille jõustumise ajaks nähti ette 2012. aasta 1. jaanuar. 17. mail 2011 esitas õiguskantsler Riigikogule ettepaneku nr 12. See oli ettepanek Nestori kõnepruugis roosal paberil ehk siis ametlik ettepanek, mis puudutas probleemide olemasolu jälitustoimingutest teavitamisel ja selle kontrollil. Õiguskantsler leidis, et kehtiva kriminaalmenetluse seadustiku ja jälitustegevuse seaduse ning 1. jaanuaril 2012 jõustuva kriminaalmenetluse seadustiku sätted on vastuolus põhiseadusega, kuna seadused ei näinud ette tõhusat ja süsteemset järelevalvet jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise üle ning võimaldasid teavitamise edasilükkamise tõttu jätta isiku jälitustoimingust üldse teavitamata. Riigikogu oli õiguskantsleriga nõus: 72 oli ettepaneku poolt, vastu ei vaielnud keegi ja seetõttu otsustati seda seadust muuta. Nii et kronoloogiliselt loogilises järjekorras oleme jõudnud eelnõuni 175.
Ja mis veel oluline: vahepeal moodustati Justiitsministeeriumis töörühm, kes analüüsis jälitustegevuse regulatsiooni laiemalt. Selle töö tulemusel valmis eelnõu, mille üks eesmärk oli viia Riigikogus 17. veebruaril 2011 seadusena vastu võetud eelnõu põhiseadusega kooskõlla. Ja kui küsida, kelle prohmakas see oli, siis vastus on väga lihtne: kokkuvõttes ei saanud jõustada uut seadust enne, kui jälitustoimingust teavitamise säte selles põhiseadusega kooskõlla viidi. Teisalt moodustati nimetatud komisjon, kelle ettepanekutest tulenevalt vajas jälitustegevuse regulatsioon lisamuudatusi, mis arvestaksid probleemidega praktikas ja tagaksid paremini isikute põhiõiguste kaitse. Selline evolutsiooniline ja loogiline protsess on meil seljataga.
Nüüd küsimus, kas me ei arva, et eelnõu 175 tuleks hakata omakorda ümber tegema. Vastus sellele on, et seda ei saa ju mingisuguses üksikküsimuses välistada, aga kogu see põhjalik eeltöö peaks garanteerima, et suuri muudatusi ette ei tohiks tulla, küsimusi saab olla ainult üksikutes detailides. Aga meil on ka pikk jõustumistähtaeg ette nähtud, nii et loodame kõige paremat.
Püüan nüüd hästi lihtsalt maakeeli selgitada, mis on põhilised muudatused. Esiteks, teavitamine. Täpsustatakse jälitustoimingust teavitamata jätmise ja jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamata jätmise aluseid. See oligi see õiguskantsleri jutt. Teiseks, on konkreetne kuritegude loetelu, mille puhul on jälitustoimingud võimalikud. Ei ole nii, et mis tahes karistusseadustikus kirjas oleva kuriteo puhul lähevad kohe automaatselt jälitustoimingud lahti. Palun kolm minutit juurde!

Kolm minutit, palun!

Mis puutub nn kapo komisjoni, siis koostöös selle komisjoniga jõudsime järeldusele, et tuleks luua jälitustoimingute infosüsteem. See on ka seaduses kajastatud, et riigil peab olema ülevaade jälitustoimingute mahust ja nende iseloomust. Ja veel üks oluline muudatus on see, et sideettevõtetele tehtavad omanikupäringud ja kõneeristused pole enam jälitustoimingud.
Ernits muretseb veel selle üle, et viimasel ajal on palju räägitud sellest, et eriteenistused kuulavad inimesi kontrollimatult pealt. Kas see vastab tõele ja kas nüüd lõpphääletusele mineva seaduseelnõu vastuvõtmisega läheb olukord kuidagi paremaks? Ausalt öeldes, küsimuse esimene pool ei väärigi mingisugust kommentaari. Aga olen ikka kinnitanud, et massilist pealtkuulamist ei tehta kolmel põhjusel. See ei ole seaduslik, esiteks. Teiseks, selleks puudub vajadus. Ja kolmas põhjus: selleks pole ressurssi – ei raha ega inimesi. Mis ei tähenda seda, et Eestis üldse inimesi pealt ei kuulata. Ja mida suurem tutvusringkond, seda suurem võimalus selleks on. Kindlasti olukord muutub paremaks, sest isikute põhiõigusi riivavateks jälitustoiminguteks, sh pealtkuulamiseks annab alati loa kohus.
Seega, head kolleegid, Isamaa ja Res Publica Liidu nimel kutsun teid üles eelnõu 175 lõpphääletusel toetama! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marko Pomerants! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Läheme nüüd lõpphääletuse juurde. Head kolleegid, ka see eelnõu vajab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 78 rahvasaadikut, puudub 23.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 175. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 73 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid oli 1. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse eelnõu 192 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun kõnepulti kolleeg Tarmo Tamme Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud proua juhataja! Head kolleegid! On hea meel, et korruptsioonivastase seaduse eelnõu 192 on jõudnud täiskogu saali kolmandale lugemisele. Samal ajal on Keskerakonna fraktsioon selle eelnõu pärast teatud muret tundnud. Vaatamata arvukatele parandustele on eelnõusse sisse jäänud üks suur probleem, nimelt sõna "mõju" kasutamine. Teie laudadel olevas eelnõus on sõna "mõju" puhul tegemist umbmäärase mõistega ning jääb segaseks, mida selle all mõistetakse. Kust kohast jookseb mõju ja mõjuvõimu piir? Kes on õige inimene või õige asutus seda hindama?
Meie kolleeg Mihhail Stalnuhhin pidas siin samuti hiljaaegu kõne ja rääkis teile omavalitsusjuhtidest, keda see seadus võib-olla kõige enam puudutab. Tema kinnitusel omavalitsusjuhid näevad eelnõus veel probleeme. Näiteks punkt, mis räägib sellest, et ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. Mis asi on korruptsioonioht? Kas see on oht, mis tuleneb ametiisiku sugulastest, või oht, mis tuleneb tema isikut puudutavatest muudest asjaoludest? Minu meelest ei sätesta seaduseelnõu sugugi hästi, mis täpselt see korruptsioonioht on. On oht, et omavalitsusjuhid kardavad teatud juhtudel otsuseid teha. On selge, et ei või sõlmida lepinguid lähisugulastega ega eelistada mingi isikliku hüve saamise eest üht ettevõtet teistele. Seega sõna "oht" võib olla sama ebamäärane kui sõna "mõju". Seda on väga raske õigesti hinnata.
Keskerakond juhtis oma muudatusettepanekus sellele kitsaskohale tähelepanu, kuid lõpptekstis see ei kajastu. Aga kui need mõned mõisted jäävad mitmeti tõlgendavateks, siis võib seadus tekitada palju segadust. Segadust nii neile, kes seda täidavad, kui ka neile, kes seda kontrollivad. Samas Keskerakonna fraktsioon tunnustab selle eelnõu läbi töötanud komisjoni ja kõiki teisi inimesi, kes sellega tegelesid, ning me ei hääleta selle vastu. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Tarmo Tamm! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Läheme lõpphääletuse juurde. Head kolleegid, ka see eelnõu vajab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust ja palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 74 rahvasaadikut, puudub 27.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse eelnõu 192. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 68 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 158 kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 158. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 81 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 162 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 162. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 80 Riigikogu liiget, vastu või erapooletu ei olnud keegi. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Järgmine punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teise seaduste muutmise seaduse eelnõu 139 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Arto Aas Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Head kolleegid! Elektrituruseaduse muutmise eelnõu on äärmiselt oluline eelnõu. Tõenäoliselt on tegemist ühe kõige tähtsama eelnõuga, mis Riigikogu selle istungjärgu ajal vastu võtab. Selle seadusega viime lõpule elektrituru täieliku avamise ja loome eeldused reaalse, turumajandusliku ja vaba konkurentsi tekkimiseks. Veelgi enam, sügavam integreeritus Põhja-Euroopa turgudega suurendab märksa meie energiajulgeolekut.
Me mäletame veel hästi 1990. aastate alguses läbi viidud liberaalsete majandusreformide valulikkust. Üleminek plaanimajanduselt turumajandusele oli küll algul raske, aga kõik need otsused on end aja jooksul õigustanud ning ka majanduslikult kuhjaga ära tasunud. Täielikult reguleeritud turg ja monopoolses seisundis ettevõtted on põhjendatult alles jäänud vaid nendes vähestes majandussektorites, kus kasutatakse piiratud ressursse kõrgendatud avalikes huvides. Seega võib öelda, et energiasektori avamine turureeglitele ja vabale konkurentsile on omamoodi ühe pika üleminekuperioodi lõppvaatus, mille tõeliselt positiivsed tulemused avalduvad alles aastate pärast.
Ma tahan tänada kõiki neid kümneid organisatsioone, ettevõtteid ja ametnikke, kes seaduseelnõu väljatöötamises väga pühendunult ja aktiivselt kaasa lõid, eriti aga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigikogu majanduskomisjoni tublisid ametnikke! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Arto Aas! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Aivar Riisalu Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ühest küljest tahaks ju kolleeg Arto Aasaga nõus olla ja öelda, et elektrituru avamine on tõepoolest normaalses ühiskonnas normaalne protsess. Teisest küljest jääb õhku küsimus: kas me ikka elame praegu normaalses ühiskonnas, kus kõik ühiskonnaliikmed ühetaoliselt ja võrdselt saavad nautida hüvesid, mis inimlikuks ja kvaliteetseks eluoluks vaja on? Viimasel ajal on pressis üsna palju räägitud sellest, et ligi kaks kolmandikku Eestimaa elanikest ei tea, mida tähendab elektrituru avamine. Teavitustöö elanikkonna hulgas on jäänud suhteliselt tagasihoidlikuks, kui mitte öelda ebapiisavaks, ning rahva jaoks saabub üleminek vabale turule väga äkki.
Pessimistlikumad analüütikud on väitnud, et elektrienergia võib Eestis hakata teatud lühikestel perioodidel maksma isegi mõnevõrra rohkem kui meie põhjanaabrite juures, kes teatavasti tagavad oma energiavarustust üsna suurel määral ise, kasutades selleks eelkõige tuumaenergiat.
Meile meeldib võrrelda ennast Põhjala riikidega. Minul on aga tekkinud küsimus, et kui meil kütuse hinnad on enam-vähem samad kui põhjanaabrite juures, kui meil elektri hinnad on enam-vähem samad kui põhjanaabrite juures, siis kas meie elatustase on ka nagu põhjanaabritel? Ma näen siin väga suurt ohtu, et keskmiste ja väikeste ettevõtete konkurentsivõimega ja mis seal salata, ka paljude heade Eestimaa inimeste suutlikkusega tasuda oma elektriarveid võib vabale turule üleminekul tekkida päris arvestatavaid probleeme. Selle tõttu ma ei ole kuigi optimistlik ja arvan, et Eesti oleks võinud elektrituru avamist natuke rohkem analüüsida. Võib-olla oleks olnud arukas ka ise elektritootmise potentsiaali omades kaubelda Euroopa Liidust välja natukene mõistlikumaid tingimusi, mis oleks aidanud meil Eesti majandust ja inimeste eluolu üles ehitada natukene kauem ning siis, juba küpsena, väärikana väärikate seas, minna vabale turule üle. Nüüdseks on see rong läinud.
Head inimesed, Keskerakonna fraktsioon seda eelnõu sellisel kujul toetada ei saa, sest me leiame, et poliitiliste jõudude põhieesmärk on võidelda kodanikkonna jätkusuutlikkuse eest. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Aivar Riisalu! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 139. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 54 Riigikogu saadikut, vastu oli 27, erapooletuid 2. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 203 kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 203. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 84 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu 195 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu 195. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 84 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu 166 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun kõnepulti kolleeg Kalev Kallo Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Vääramatu kindlusega liigub eelnõu 166 ehk  maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu seaduseks saamise suunas. Valitsuskoalitsiooni soomusmasina kindlat liikumisrütmi ei suuda takistada mitte ükski kõrvalmõjur või tegur. Tähelepanuta on jäetud Eesti riigi tähtsa põhiseadusliku institutsiooni Riigikontrolli piisavalt tõsised tähelepanujuhtimised, et eelnõu ettevalmistavas osas on puudujääke. Näiteks ei ole tehtud Eesti-põhiseid uuringuid, mis näitaksid valitud lahenduse mõju energiajulgeoleku, gaasiga varustuse kindluse ja konkurentsi suurenemisele. Riigikontroll on selgelt välja toonud just need seaduseelnõu põhjendatuse seisukohast  kõige tähtsamad analüüsid. Tõeline paradoks on aga see, et just nende kõlavate põhjendustega – mõtlen vajadust suurendada energiajulgeolekut, gaasivarustuskindlust ja konkurentsi – on eelnõu autorid oma näputööd põhjendanud. Loogika ütleb, et kuna ühtegi nendest loomulikult iga tarbija jaoks piisavalt tähtsat põhjendust pole üldse uuritud, siis on need lihtsalt sulepeast välja imetud, et tarbija pahviks lüüa. Sellised pühad põhjendused peaksid ju igaüht veenma. Tõde on aga see, et üheski neist põhjendustest ei saa kindel olla. Riigikontroll on väitnud, et tugineti küll Euroopa Komisjoni materjalidele, aga jäeti hindamata nende asjakohasus Eestis.
Teiseks jäetakse täiesti tähelepanuta võimalik põhiseaduse riive. Oma vastuses Riigikogu liikme Eiki Nestori kirjalikule küsimusele jätab küll õiguskantsler temale omase ettevaatlikkusega selgelt välja ütlemata, et eelnõu on põhiseadusvastane, aga on pannud kirja selged viited sellele. Õiguskantsler kirjutab, et "eelnõuga kavandatava omandilise eraldamise nõudega riivatakse ulatuslikult tänase ülekandevõrgu omaniku (AS Eesti Gaas) põhiseaduslikku omandiõigust (PS § 32). Kuigi omandipõhiõiguse ulatuslik riive ei tähenda automaatselt omandipõhiõiguse rikkumist, tekib intensiivse riive korral siiski kõrgendatud oht omandipõhiõiguse rikkumiseks." Kindlasti ei vähenda seda ohtu ka algataja poolt kõva häälega kiidetud nn sundvõõrandamise paragrahvi väljajätmine eelnõust, sest vaatamata selle sätte väljajätmisele nõuab eelnõu endiselt omandilist eraldamist ja näeb ette see tagada põhitekstis sisalduva sunniraha ning tegevuslubade kehtivuse lõpetamise abil.  
Kolmandaks, aga oma tähtsuselt tarbija seisukohalt kindlasti esimeseks, sest eeltoodud põhjendused huvitavad tarbijat vahest vähem, on nelja või viie aasta pärast gaasitarbijat ees ootav ränk hinnatõus. Väga suure tõenäosusega jõuame siis, kui täna vastuvõetav seadus ka ellu viiakse, nelja-viie aasta pärast täpselt samasse olukorda gaasiturul, kus me oleme praegu elektriturul. Võrgutasud ja igasugused valitsuse pealepandud maksud ja kümnised hakkavad olema kaks korda suuremad kui tasu gaasi enda eest.
Keskerakond sellist järjekordset hinnakaristust tarbijale kindlasti ei soovi ning seetõttu Eesti Keskerakonna fraktsioon selle avantüüriga kaasa ei lähe ja hääletab ettepandud seaduseelnõu vastu. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kallo! Kalle Palling Reformierakonna fraktsiooni esindajana, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt ütlen siin kuldsed sõnad, et tegemist on väga hea eelnõuga. Gaasiturg on vaja avada konkurentsile, sest vaid konkurents tagab gaasi õiglase hinna. Vaid nii saavad Eesti tarbijad osa soodsatest gaasihindadest maailmaturul. Vaid konkurents annab energiasektori investeeringuteks õigeid signaale. Ja siin pean ma silmas ka võimalikku kodumaist biogaasi tootmist tulevikus.
Gaasituru avanemine ei juhtu iseenesest ega üleöö. Juba alates 2007. aastast on meil de iure gaasiturg avatud, aga areng puudub. Nüüd selle seaduse vastuvõtmisega me astume järgmise sammu ja avame gaasituru de facto. Loomulikult, nagu ma siin teisel lugemisel juba  kõnelesin, selle seaduse vastuvõtmisega ei saa gaasiturg veel valmis. See on esimene samm ulatuslikust tegevuspaketist, et luua Eesti gaasiturg ning panna alus Baltikumi ja Soome ühtse gaasituru tekkimisele.
Gaasil on tulevikus väga suur roll Euroopa kliimaeesmärkide täitumisel ja see on järjekordne näide, et me ajame õiget asja. Uued gaasiühendused, LNG terminal, Leedu–Poola toru, Baltic Connector on vaid üksikud näited, mille eelduseks täna vastuvõetav seadus on. Pluss uued gaasitarnijad – mitte ükski tarnija ei soovi tulla Eesti turule ning tulevikus Baltikumi ja Soome ühisele turule, kui meil üks tarnija kontrollib gaasivõrku. See ei ole vabaturumajandus ja ükski ettevõte sellega riskida ei soovi.
Kordan veel kord üle kõige olulisema. Maagaasiseadus annab AS-ile Eesti Gaas mõistliku tähtaja, mille jooksul tuleb tal võrk müüa iseenda vabalt valitud tingimustel iseenda valitud ostjale. Ainuke kriteerium, mille seab maagaasiseadus, on, et uus omanik ei tohi tegeleda gaasi tootmise ega müügiga.
Siin saalis on mitmel korral väidetud, et omandi eraldamine toob kaasa võrgutasude hüppelise suurenemise. Kinnitan Reformierakonna fraktsiooni esindajana, et võrgutasude suurus sõltub võrku tehtavatest investeeringutest, mitte võrgu omaniku isikust. Väidetakse ka, et elektrituru või õigemini Eleringi eraldamine Eesti Energia kontsernist tõi kaasa hüppelise võrgutasude kasvu. Jah, see on tõsi, kuid selle võrgutasude kasvu tõid kaasa investeeringud, mis Elering on teinud Eesti energiajulgeoleku parandamiseks. Need on avariielektrijaam ja Estlink 2, tulevikus Eesti–Läti ühenduste parandamine ja muud võrgutugevdused. Need on kõik selleks, et me oleksime paremini integreeritud oma naabermaadega ning meie energiajulgeolek ja varustuskindlus oleks tagatud.
Ma möönan, et me anname selle seadusega kogu kõnealuse protsessi läbiviimiseks laialdased volitused Konkurentsiametile. Konkurentsiametil on äärmiselt suur roll selles, et Eesti Gaas saaks aastaks 2015 oma vara eest õiglase hinna. Nagu ma olen siin puldis varemgi öelnud, seaduses on raamid, millest lähtudes peab Eesti Gaasi vara hindama. Toonitan veel kord: Konkurentsiamet peab neid raame järgima ja tagama, et Eesti Gaas saaks oma vara eest õiglase hinna, kui müüb selle uuele omanikule. Aitäh!

Suur tänu! Palun, kolleeg Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Räägin hästi lühidalt. Võrrelnud sisuliselt kõiki nelja võimalust, mis Eestil selles vallas on, leiab ka meie fraktsioon, et iseseisev võrk on eesmärgina, mille poole pürgida, nendest variantidest Eesti jaoks kõige mõistlikum. Kahjuks ei ole me kindlad, et need sammud, millega me sinnapoole astume, on mõistlikud. Praegu ei ole kindlust, et see eesmärk üldse saavutatakse. Soovitud tähtajad võivad kuskile teadmatusse lükkuda ja kogu eesmärk saavutamata jääda. Sellest me lähtume ka eelnõu lõpphääletusel.

Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu 166. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastu oli 28, erapooletuid oli 5. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 188 kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 188. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 83 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuid 0. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 213 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Soovivad. Alustame kolleeg Margus Tsahknast, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajast.

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Niinimetatud vanemapensioni eelnõu on jõudnud siin Riigikogus kolmandale lugemisele. Tegu on märgilise poliitilise otsusega, millega väärtustatakse laste kasvatamist ning suurendatakse last kasvatanud vanema pensionivara. Väike sündimus ei põhjusta muret mitte ainult Eestis, vaid see on probleemiks terves Euroopas. Eesti on Euroopas tuntud oma eeskujuliku eelarve- ja rahapoliitika poolest. Ajal, kui vanad Euroopa riigid vanguvad probleemide all, millega meie juba mõni aasta tagasi hakkama saime, julgeb Eesti astuda samme ka sisuliste probleemide lahendamiseks. Rahvaloenduse tulemused on karmid. Meie rahvastik on kümne aasta jooksul vähenenud 5,5%. Eakate arv kasvab ja laste osakaal rahvastikus kahaneb. Seepärast on iga meede, mis väärtustab laste kasvatamist, rahva püsimise seisukohalt väga oluline.
Laste kasvatamise väärtustamise üle on mõelnud paljud Euroopa riigid, kuid tegudeni on jõudnud vähesed. Kuigi Eesti viimaste aastate sündimusnäitajad on paranenud, on mure meie rahva vähenemise pärast ikkagi väga suur. Hädavajalik on välja töötada konkreetsed pikaajalised meetmed, mis ei vaata tulevikku üks, kaks või viis aastat ette, vaid märksa kaugemale. Euroopas on mitmed teadlased pakkunud välja laste arvu sidumise pensioni suurusega, et mõjutada muu hulgas ka sündimuskäitumist positiivses suunas. Eestis rakendatava vanemapensioni näol on tegemist pensionilisaga, mida sarnasel kujul pole üheski teises Euroopa Liidu liikmesriigis kehtestatud. Seega on Eestil võimalus olla teerajaja kogu Euroopas. Rahvastiku juurdekasv peab olema Eesti riigi kõige tähtsam prioriteet, ja seda mitte ainult sündimuse edendamisel, vaid ka laste üleskasvatamise mõttes. Eri uuringud on näidanud, et lastevanemate pensionivara on väiksem kui nendel, kellel erinevatel põhjustel lapsi ei ole. Laste kasvatamine nõuab nii aega, raha kui ka tihti loobumist mitmesugustest karjäärivõimalustest.
Täna siin saalis otsustamisel oleva vanemapensioni kehtestamise tulemusel hakkavad enne 2013. aastat sündinud lapse vanemad täiendavat pensionilisa saama ühe lapse korral praeguste arvutuste järgi 184,4 eurot, kahe lapse puhul 369,6 eurot ning kolme lapse puhul juba 554 eurot aastas. Iga lapse lisandumisel arvestatakse vanemale täiendav pension. Kui laps on sündinud pärast 1. jaanuari 2013, makstakse vanemale kolme aasta jooksul teise pensionisambasse arvutuslikult 1134 eurot, mis praeguste prognooside järgi peaks olema võrdse või isegi suurema tootlusega kui esimese samba pensioni väljamaksed.
Vanemapension tähendab märkimisväärset laste arvuga seotud pensionilisa. Näiteks kahe lapse vanem hakkab aastas ühe kuu pensioni lisaks saama ehk saab 13 pensioni aastas. Üks vanemapensioni peamisi eesmärke on muuta elukeskkond enam sündimust soosivaks. On paratamatu, et üks lapsevanem jääb peale lapse sündimist mingiks ajaks tööst kõrvale ning see vähendab tema tulevase pensioni suurust. Vanemapension aitab last kasvataval vanemal ära hoida tulevikus pensionilanguse, mis on tingitud tööalase tulu mittesaamisest lapse kasvatamise perioodil. See aitab ära hoida ka vaesusriski sattumise ohtu, eriti just paljulapseliste perede puhul. Vanemapensioni on võimalik saada ühel vanemal, nii emal kui isal. Kumb seda saama hakkab, tuleb omavahel kokku leppida. Kui on kasvatatud mitut last, võib vanemapensioni ka omavahel jagada: ema saab ühe lapse eest ja isa teise eest. Oluline on teada, et vanemapensioni hakkavad saama ka praegused pensionärid, kes on lapsi kasvatanud. Mitmike vanemad saavad seda pensioni mitme lapse kasvatamise eest. Just nimelt sellise küsimuse esitasid mitmike vanemad sotsiaalkomisjonile: kas iga lapse eest arvestatakse vanemapensioni? Vastus on jah. Näiteks kolmikute vanemad hakkavad saama kolmekordset vanemapensioni. Palun lisaaega!

Kolm minutit, palun!

Oluline on teada, et vanemapensioniks kuluv raha ei tule teiste pensionäride arvel. Seda ei võeta mitte üheltki pensionilt mitte ühegi sendi näol ära, vaid riik paneb oma eelarvest raha  juurde. Vanemapension lisab olemasolevale pensionisüsteemile 44 miljonit eurot aastas, seda alates 2017. aastast, kui vanemapensioni süsteem on täiel jõul rakendunud.
Ei ole kahtlustki, et laste kasvatamine on rõõmu kõrval ka töö, ja äärmiselt vastutusrikas töö. Vanemapensioni kehtestamisega väärtustame senisest enam laste üleskasvatamist, samuti loome kindlama aluse Eesti rahva püsimiseks.
Ma tahan tänada kõiki Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi ametnikke, samuti Riigikogu komisjonide ametnikke ja ka kolleege siin Riigikogus, kes on andnud oma panuse selle keerulise, kuid õilsat eesmärki teeniva eelnõu väljatöötamiseks. Tahan samuti tänada meie partnereid: Eesti Lasterikaste Perede Liitu, Eesti Pensionäride Ühenduste Liitu, mitmike vanemaid ja Eesti Noorteühenduste Liitu, kes on eelnõu väljatöötamisel osalenud ja selle eelnõu sisu heaks kiitnud.
Lõpetuseks ma tahan tänada ka kõiki erakondi, kes on siin parlamendis esindatud. Osa erakondi on seda eelnõu mõõdukalt ka kritiseerinud, kuid mul on tunne, et üldiselt vanemapensioni rakendamist toetatakse. See on märk, et Eesti rahva püsimajäämise küsimus on erakondadeülene, ja see annab lootust tulevikus teistegi rahva juurdekasvu toetavate poliitiliste otsuste langetamiseks. Suur tänu teile! Loodan väga, et vanemapensioni rakendamise eelnõu saab täna siin saalis kolmandal lugemisel suure toetuse. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Marika Tuus-Lauli!

Igaks juhuks palun paar lisaminutit!

Palun, kolm minutit lisaaega!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsioon leiab, et vanemapensioni idee iseenesest, kui see oleks põhjalikult läbi mõeldud ja ka reaalselt teostatav, oleks igati õilis. Tänane eelnõu põhjalikult läbimõeldud kindlasti ei ole. Me arvame, et sellega on kiirustatud, nagu leiab ka vanemapensioni suurimaid spetsialiste Eestis, kindlustusseltside liidu juhatuse esimees Mart Jesse. Tuletan meelde tema seisukohta. Ta on sotsiaalministrile öelnud, et see on ülimalt kallis meede, et meie pensionikindlustussüsteem on praegu ja ka tulevikus miinuses ning pealegi ei mõjuta see tema meelest sündimuskäitumist. Eelmisel korral ma ütlesin, et pensionikindlustuse eelarve on meil miinuses: umbes 2% SKT-st. Pensionikassa on peaaegu 200 miljoni euroga defitsiidis, laekuvast sotsiaalmaksust pole pensionideks jätkunud juba mitu aastat ja pensionifondi reserv, kuhu meie omal ajal valitsuses olles raha järjest juurde panime, on ammu ära kulutatud. Juba aastaid on pensionideks raha juurde võetud eelarve muudest vahenditest.
SEB-i eilse prognoosi kohaselt läheks selleks, et praegused noored, kes lähevad pensionile umbes 30 aasta pärast, tulevikus elamisväärset pensioni saaks, lisaraha vaja 18 miljardi euro ringis. Samas on viimase kümne aastaga pensionisammastesse kogutud umbes miljard eurot. Niisuguses tempos jätkates saaksime 30 aastaga kogutud üksnes 12 miljardit eurot ja sellest loomulikult ei piisa. Inimesed loodavad riiklikule pensionile ja ootused on ääretult kõrged, samas ei võimalda aastatega vähenev tööl käivate inimeste arv tulevikus korralikke pensione tagada. Soovitatakse, et inimesed peaksid ise endale pensioniraha kolmandasse sambasse koguma, aga see ei ole korralikult käivitunud. Teame, et pensionisüsteem ei ole jätkusuutlik, samas pole paremkoalitsioonid teinud midagi, et seda muuta. On tehtud vaid kosmeetilisi muudatusi.
Me küsime siinkohal: kust kohast võtta veel vanemapensionideks raha? Üht populistlikku eelnõu paberile panna on lihtne ja sellega hääli koguda samuti, aga selleks, et seda ellu viia, puudub raha. Samas tuleb pensioniealisi inimesi pidevalt juurde, mis on iseenesest väga tore – inimeste eluiga kasvab –, lapsi aga sünnib vähe. Teame kõik, et Eesti on kõige kiiremini vananeva rahvastikuga riik Euroopas. Praegu on meil 65-aastaseid ja vanemaid umbes 17%, aastal 2050 aga juba ligi kolmandik.
Vanemapensioniga kaasneks hüppeline kulude kasv. Järgmisel aastal läheks selleks vaja 2,8 miljonit eurot, aastal 2017 aga juba 44 miljonit ja seda raha meil ei ole. Meie meelest on taas tegemist õhku täis poliitilise eelnõuga, mille tegemisse pole kaasatud tippspetsialiste, teadlasi, finantsasjatundjaid, sotsiaalpoliitikuid. Tegemist on samasuguse populistliku lubadusega, nagu oli IRL-i loosung võtta kodukulud kindlalt kontrolli alla ja neid lausa vähendada. Teame, et eluasemekulud on suurenenud vägagi drastiliselt ja moodustavad kogu hindade tõusust veidi üle 40%. Ka elektri hinna pretsedenditu tõus ootab meid ees – täna hääletasid koalitsioonisaadikud siin selle poolt. Näiteid on teisigi, kas või tasuta kõrgharidus, lubadus vee hinda langetada ning 13. vanaduspension.
Kõnealune lubadus on samast kategooriast. Kas väljavaade hakata neljakümne aasta pärast saama veidi suuremat pensioni – ja see on tegelikult küsimärgi all – paneb kedagi praegu sünnitama? Ka rahandusminister Jürgen Ligi on tõdenud, et ilmselt ei pane. Sünnitama paneks sotsiaalne kindlus kohe praegu: lasteaiakohad, suuremad lastetoetused, tasuta koolitoidu laiendamine, huviringide raha, suurem palk, parem töö ja tunnetatav riigi toetus. Ka Euroopa Komisjon tõi eelmisel nädalal välja, et meie ülimalt kulukas vanemapensionide süsteem halvab toetusi. Näiteks 2011. aastal võttis see 1,1% SKT-st, mis on nii kestuselt kui ka summade poolest üks Euroopa kõige heldemaid, samas võtab see ära umbes 63% peretoetusteks minevatest kuludest. Neid proportsioone tuleks muuta.
Täna, kui me ei tea, millised on selle seadusmuudatuse finantseerimise allikad, ei saa me kahjuks eelnõu poolt hääletada. See on väga toores eelnõu ja kummitempli kombel rohelist nuppu vajutada ei ole mõtet. Meil on praegu eelkõige vaja lastega peresid toetada. Aitäh!

Aitäh! Kutsun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja. Heljo Pikhof, palun! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Möödunud nädalal avalikuks tehtud rahvaloenduse tulemused näitavad kurvastavat pilti. Eesti rahvastik on kümnendiga vähenenud 5,5%. Väikeriigi jaoks on püsielanike arvu kahanemine kümne aastaga 75 816 inimese võrra korvamatu kahju. Sestap tundub küüniline mõne juhtpoliitiku jutt sellest, et elanikkonna vähenemine oli kardetust väiksem.
Rahvaarvu taandarengu peamisi põhjusi on kaks: väike sündimus ja suur väljaränne. Muidugi on sellel taustal rõõm kuulda valitsuspoliitikute sõnu vajalikest põhimõttelistest muudatustest poliitilistes otsustes, et demograafilist olukorda parandada, ning sellest, et eraldi tuleb pöörata tähelepanu laste ja perede poliitikale. On tervitatav ka ettepanek arutada rahvaloenduse tulemusi olulise tähtsusega riikliku küsimusena parlamendi täiskogu istungil.
Kas sõnadele järgnevad viimaks ometi ka teod? Asi taandub ju alati valikutele. Seni on jäänud kui hüüdjaks hääleks kõrbes sotsiaaldemokraatide korduvad ettepanekud suurendada riigi toetust lastele ja peredele. Kui poolteist aastat vanemapalka välja arvata, on praegune riigi tugi lastega peredele pelgalt marginaalne. Väga paljud lapsed jäävad sündimata, kui riik ei panusta lapse kasvatamist toetava keskkonna loomisse, kui vanematel puudub kindlustunne, kuidas ja kas üldse suudavad nad oma lapsed üles kasvatada.
Lastetoetused pole suurenenud juba üheksa aastat järjest, sisuliselt need muudkui kahanevad. Kui vanemahüvitis välja jätta, moodustasid lastetoetused 2000. aastal 1,4% ja mullu vaid 0,7% SKT-st. Riigi programm "Igale lapsele lasteaiakoht!" on varjusurmas, vanemahüvitise reeglid on endiselt jäigad ega soosi töö- ja pereelu ühitamist.
IRL-i mõte, et vanemapensionide süsteemi korrastamine on suurepärane meede eestlaste väljasuremise ärahoidmiseks, on leebelt öeldes narr. Kas te kujutate ette, et üks noor naine mõtleb vanemapensioni peale, kui ta 25- või 30-aastaselt oma lapse ilmale kannab? Ja mis veel oluline: meie naised on hakanud vanemas eas sünnitama. Ema keskmine vanus lapse sünnitamisel oli mullu 29,5 aastat ja see võib tähendada ohtu, et teised-kolmandad lapsed jäävad sündimata.
Vanemapension ei ole otsustav tõuge laste arvu suurenemiseks, paremal juhul on see lohutusauhind või 13. palk laste kasvatamise ennastsalgava töö eest millalgi eluõhtul, peaaegu 40 aastat pärast laste sündi, kui jumal vanemale nõnda palju elupäevi kingib.
Iseenesest oleks ju vanemapensionide taaskehtestamine-korrastamine igati tänuväärt samm, mingigi märk lastevanemate töö tunnustamisest ühiskonna poolt. Kui vanemad hakkavad saama suuremat pensioni, siluks see pisutki ühiskonnas praegu valitsevat ebaõiglust. Kui ainult täna eeldatavasti heakskiidetav seaduseelnõu uut ebaõiglust kaasa ei tooks. Nimelt on pensioni esimene sammas, kust praegu pensionile vanemalisa makstakse, puhtal kujul solidaarne süsteem. Kas hakkab ema või isa pensionilisa saama, see otsustatakse sisuliselt ajal, kui vanemad tegelikult pensionile jäävad. Kui näiteks pereisa on kaasast märksa vanem ja jääb seega naisest varem vanaduspensionile, võib tema laste kasvatamise eest pensionilisa saada. Hiljem on tal õigus soovi korral loobuda oma lisapensionist naise kasuks, mitme lapse puhul aga saab pensionilisa omavahel ära jagada. Ühe vanema surma korral on teisel õigus saada kogu lapse kasvatamise eest ettenähtud pensionilisa.
Paraku umbes ühel juhul sajast ei suudeta omavahel kokku leppida, kes vanematest laste kasvatamise eest lisaraha väärib, ja siis langetab otsuse kohus. Põhimõtteliselt võib aga olla kindel, et vanem, kes pensionilisa saab, on tõesti oma last või lapsi vähemalt kaheksa aastat kasvatanud. Nõnda on see nende vanemate puhul, kelle lapsed on sündinud enne 1991. aastat, ning nende vanemate jaoks, kelle lapsed on sündinud pärast 1991. aasta 1. jaanuari, lahendab seaduseelnõu selle samuti mõistlikul moel.
Ent nende vanemate jaoks, kelle lapsed sünnivad pärast 1. jaanuari 2013, on välja mõeldud üpriski isevärki ja ebaõiglane kord. Nõndanimetatud vanemapensioni seadus näeb ette maksta emma-kumma vanema kogumispensioni kontole täiendavat raha lapse esimese kolme eluaasta jooksul. See võib kaasa tuua olukorra, kus vanemapensioni hakkab saama vanem, kes last tegelikult kasvatanud ei olegi. Kogumispension on inimeste isiklik vara ja vanemapensioni makseid ei saa hiljem sealt kätte ei ussi- ega püssirohuga, kohtuga ka mitte. Seega võib pensionilisa hakata saama nn gastroleeriv vanem, kes oma pere ja ehk teisegi pere juurest on ammuilma lahkunud ega ole oma lapsi kuigivõrd näinud, hooldamisest-õpetamisest rääkimata.
Mis veelgi hullem: see vanem, kes lapse pikkade aastate jooksul täisealiseks kasvatab, jääb pensionilisast lihtviisiliselt ilma, sest tema kogumispensioni kontole pole lapse eest lapse kolmanda eluaastani punast sentigi kantud. Nendel naistel, kelle elumerele kadunud kaasad ei taha oma vanemakohustusi täita ja hiilivad kõrvale lapse elatisraha maksmisest, on meie ühiskonnas niigi raske. Vanemapensioni seaduse eelnõu aga peidab endas uusi riske ja uut ülekohut.
Sotsiaaldemokraatide nõue on kohelda võrdselt kõiki lapsevanemaid. Seepärast tegime  ettepaneku muuta seaduseelnõu nii, et pensionilisa makstaks esimesest sambast ehk solidaarsest süsteemist kõigile lastevanematele, kellel on õigus lisa-aastatele. Ja lapsi kasvatanud vanemal peab olema vähemalt kaheksa aastat laste kasvatamise staaži. Sotsiaaldemokraatide väärt ettepanekuid koalitsioonipartnerid kahjuks ei arvestanud.
Kõigi uurimuste kinnitusel ei ole vanemapension võluvits, mis paneks naised soovitud kahte-kolme last sünnitama. Oma inimesi tuleb väärtustada, oma lapsi tuleb toetada – ainult see aitab rahvast koos hoida ja riigil püsida. Tänapäeva Eestit iseloomustab lausa feodaalühiskonnale omane kihistumine: meil elab veidi rohkem kui 63 000 last ja noorukit vaesuses. Lapsetoetus on ainult 19 eurot kuus.
Lõpetuseks tahan öelda, et pikaaegse Riigikogu staažiga sotsiaaldemokraat Eiki Nestor ennustab juba praegu, et aastal 2019 on erakondadel uus valimislubadus, mida kõik üksteise võidu enne valimisi promovad. On aga väga oluline, et Eesti riik õpiks omi inimesi pisutki väärtustama. Potentsiaalsed lapsevanemad peaksid tunnetama, et iga laps on meie riigis oodatud ja teretulnud, siis nad ei lähe ära võõrsile. Aitäh!

Aitäh! Loomulikult on sõnavõtus nimetatul vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele õigus kohapealt repliigiks kuni kaks minutit. Palun, Eiki Nestor!

Aitäh! Kuna minu nime nimetati, siis ma kasutan seda õigust. Pöördun kõigi nende poole, kes kandideerivad Riigikokku aastal 2019. Te võite oma esimese valimislubaduse juba kirja panna, sest selleks ajaks on selgunud, et mõni vanem koos oma kasvanud kogumispensionikontoga on loobunud oma lapse kasvatamisest. Ja kui te kandideerite Riigikokku, siis võite julgelt lubada, et teete selle seaduse ringi.

Aitäh! Läheme edasi. Ma kutsun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja. Maret Maripuu, palun! Kaheksa minutit.

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Iga nupulevajutus siin saalis on oluline ja mõjutab inimeste elu riigis. Samas on mõni otsus tähtsam kui teine. Me räägime ja kuuleme, et poliitika koosneb meetmetest, mida on igapäevases elus ehk raske aduda, aga mis annavad kindlasti positiivseid tulemusi kaugemas perspektiivis. Täna räägime ühest sellisest meetmest – vanemapensionist.
Hiljuti avaldatud rahvaloenduse tulemused kinnitavad, et kuigi meie demograafiline olukord on halvenenud kardetust vähem, pole see ikkagi nii hea, kui me tahaksime. Kuidas me asjaomaseid arve ka ei analüüsiks, statistikat ei vaataks, fakt jääb faktiks: meid jääb aiva vähemaks. Põhjusi on kindlasti enam kui üks. Peame otsima võimalusi ja tegema otsuseid, mis meid kahaneva iibega riigi staatusest välja aitaksid. Ühte-teist oleme teinud ja täna astume järgmise sammu. Selleks, et elada tasemel, mida meie läbi ja lõhki kodanlik vaimulaad õigeks ja kohaseks peab, tuleb kõvasti tööd teha. Laste sünd tähendas veel mõne kümnendi eest keskmisele Eesti perele tunduvat sissetulekute vähenemist. Sellise olukorra tähtsaim kompensatsioon on meie kehtestatud vanemahüvitis, mille eesmärk on tagada vanemale sissetulek ka ajal, kui ta lapsega kodus on. Vanemahüvitis ei ole sotsiaaltoetus. Vanemahüvitis on kompensatsioon saamata jäänud töötasu ulatuses vastavalt enne lapse saamist makstud sotsiaalmaksule. Uuringud kinnitavad, et see meede toimib hästi. Vanemahüvitise kehtestamise järel on sünde olnud kordades rohkem.
Meie ülesanne on teha selliseid otsuseid, et rahvastiku kahanemine pöörduks püsivale kasvule. Olemegi nüüd vanemahüvitist edasi arendanud, uueks meetmeks on vanemapension, mis täna Riigikogus loodetavasti heakskiidu saab. See tagab inimesele, kes on pühendanud suurema osa oma elust laste kasvatamisele, sissetuleku lisa pensionieas. Me keegi ei usu, et see uuendus kasvatab kohe hüppeliselt sündimust, kuid kindlasti on see samm õiges suunas. Esiteks lisab see kindlustunnet, et perede ja laste probleemid on riigile endiselt tähtsad. Teiseks saavutame suurema õigluse sellega, et võrdsustame laste kasvatamise puhtmajanduslikus mõttes mis tahes teise ühiskonnale vajaliku ja ühiskonnas tunnustatud tööga. Sellel tunnustusel on selge rahaline väljund. Kolmandaks hakkame tasapisi kujundama majanduslikult sõltumatut ja paremini kindlustatud vanaemade ja vanaisade põlvkonda, millesse ka kõige nooremad ühiskonnaliikmed hakkavad kuuluma rutemini, kui nad ehk arvata oskavad.
Aga kuidas me oma riiki ka ei usuks ja riigi peale vastutust ka ei paneks, riik ei ole kunagi see, kes lapsele enne magamaminekut unejuttu loeb, väikemehele puukoorest paadi voolimist või pisipreilile võilillepärja punumist õpetab. Armastus armastuseks, aga nagu ütles Prantsuse kirjanik Franςoise Sagan, raha olemasolu ei tee laste armastamist ja kasvatamist sugugi mitte halvemaks. Raha, antud juhul vanemapension, pole armastuse asemel, aga kui seda veidi rohkem on, siis on see armastusele igati toeks. Ning just armastusel püsivad meie pered ja püsib meie riik – kaks kõige tähtsamat asja, mis meile antud.
Nii et me oleme vanemapensioniga igal juhul peredele ja riigile ühe olulise toe seadnud. Reformierakond peab perepoliitikat majandus- ja kaitsepoliitika kõrval üheks kõige tähtsamaks meie riigi poliitikaks või tegelikult isegi kõige tähtsamaks. Toetame vanemapensioni kehtestavat seaduseelnõu ja oleme veendunud, et juba õige varsti arutame ja kinnitame siin saalis uusi samme Eesti perede toetuseks. Tänan!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 213 lõpphääletuse ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 213. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 58, vastu ei ole keegi ja 3 erapooletut on Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 213 seadusena vastu võetud. Tänase 11. päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Liigume edasi 12. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Nõusoleku andmine Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis" eelnõu 230 teine lugemine. Palun kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Käesolevaga annan ülevaate Riigikogu otsuse "Nõusoleku andmine Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis" eelnõu arutelust teise lugemise kontekstis. Eelnõu eesmärk on anda nõusolek Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis 175 miljoni euro ulatuses ja volitada Eesti Panka kvoodi suurendamiseks vajalikke toiminguid tegema.
Rahanduskomisjon käsitles eelnõu oma 29. mai ja 4. juuni istungil. Tähtajaks eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei laekunud. Komisjon langetas järgmised otsused: teha ettepanek võtta eelnõu päevakorda kolmapäeval, 6. juunil ehk siis täna, teine lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele. Kõik otsused langetati konsensusega. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Tarmo Leinatamm, palun!

Hea ettekandja! Ma küsin ikka üle: kas sellega tuleb ka riigieelarvele lisakoormus või ei tule? 

Tegemist on Eesti Panga kvoodi suurendamisega ja see otseselt riigieelarvet ei mõjuta.

Tarmo Leinatamm, palun teine küsimus!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas Eesti Panga eelarve ei ole Eesti Vabariigi riigieelarve osa?

Tegemist on eelarveväliste vahenditega, need ei ole otseselt eelarve sees. Eesti Panga võimalikke finantsinvesteeringuid ei võeta Eesti riigi eelarves finantstehingutena arvesse.

Hea ettekandja, aitäh! Teile rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu 230 muutmiseks ettepanekuid laekunud ei ole ja juhtivkomisjoni ettepanek on teisel lugemisel viia läbi ka lõpphääletus. Head ametikaaslased, alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele otsuse eelnõu 230. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 55 rahvasaadikut, vastu 1, erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Nõusoleku andmine Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis" eelnõu 230 on otsusena vastu võetud. Tänase 12. päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Liigume edasi 13. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu 231 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri!

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tegemist on Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu teise lugemisega. Esimesel lugemisel sai tutvustatud ka eelnõu eesmärke. Kordan siinkohal üle: tegemist on eesmärgiga kiita heaks Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja muudatused, millega reformitakse IMF-i juhtimise raamistikku, et muuta IMF-i juhtimine paindlikumaks ja suurendada otsustusprotsessi legitiimsust. Sellega seoses peetakse vajalikuks täpsustada direktorite nõukogu suurust ja struktuuri.
Rahanduskomisjon arutas eelnõu oma 29. mai ja 4. juuni istungil. Tähtajaks muudatusettepanekuid ei laekunud. Rahanduskomisjon langetas järgmised otsused: teha ettepanek võtta eelnõu kolmapäeval, 6. juunil täiskogu istungi päevakorda, teine lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele. Kõik otsused olid järjekordselt konsensuslikud. Aitäh!

Hea ametikaaslane, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu 231 muutmiseks ettepanekuid laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia eelnõu teise lugemise ajal läbi ka lõpphääletus. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde?
Panen lõpphääletusele seaduseelnõu 231. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 57 parlamendiliiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu on seadusena vastu võetud. Tänase 13. päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Liigume 14. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Väino Linde!

Head kolleegid! Lugupeetud istungi juhataja! Üldiselt ei ole kombeks alustada siin Riigikogu puldis esinemist mõne elava isiku tsiteerimisega, liiati veel siis, kui see isik on poliitiline persoon. Aga seda eelnõu menetledes tuli mulle meelde üks kirjatükk, mida meie kunagine välisminister ja tänane riigipea on alustanud niimoodi: "Raha võivad teenida paljud, riiki saavad teenida vähesed." See ütlus võikski olla uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu moto.
Aga nüüd eelnõu juurde. Tuletame meelde, et avaliku teenistuse seaduse eelnõu eesmärk on ju eelkõige ajakohastada avaliku teenistuse õiguslik regulatsioon ja lahendada need probleemid, mis on tekkinud alates 1996. aastast, mil rakendus praegune avaliku teenistuse seadus. Eelnõu menetlemise käiku võib samuti meelde tuletada. Esimene lugemine toimus 4. aprillil. Muudatusettepanekuid ootasime 25. aprilliks s.a. Suured tänud kõigile, kes selles protsessis osalesid: Riigikogu fraktsioonidele, Riigikogu riigikaitsekomisjonile ja majanduskomisjonile ning ühiskondlikele organisatsioonidele! Väga asjalik oli eelnõu algataja esindajana ka Justiitsministeerium.
Tabelis on 180 muudatusettepanekut. Osa neist algatas põhiseaduskomisjon ise, arvestades huvigruppide seisukohti ja tähelepanekuid. Mul on hea meel (ma arvan, et väljendan kogu komisjoni seisukohta), et Vabariigi Valitsuse esindajad olid selle eelnõu menetlemisel äärmiselt koostööaltid ja kompromissivalmid. Usun, et sellest tulenevalt saidki selle eelnõu teravad nurgad maha lihvitud. Olen päris kindel, et väga paljud probleemid, mis olid näiteks seotud kohalike omavalitsuste privaatautonoomiaga, millele juhtisid tähelepanu Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit ja ka meie kolleegid Keskerakonna fraktsioonist, said selles eelnõus lahenduse. Selle eelnõu puhul ei kasutatud ka, nagu vahel poliitiliselt öeldakse, teerullitaktikat. Kui me vaatame muudatusettepanekute tabelit, siis näeme, et arvestatud ei ole mitte ainult valitsuse või koalitsiooni ettepanekuid, vaid arvesse on võetud ka väga palju opositsiooni seisukohti ja ettepanekuid, nii Keskerakonna fraktsiooni esindajate kui ka sotsiaaldemokraatide omi. Ka seda, mis eelmise nädala kolmapäeval siin Riigikogu saalis juhtus, võiks käsitleda kui teatud reveranssi opositsioonile. Nii et suur tänu, hea kolleeg Eiki Nestor, terava silma eest eelnõu lisadokumentide ülevaatamisel formaaljuriidilisest aspektist! Ka seda on vahel väga vaja teha.
Teist lugemist ette valmistades arutas põhiseaduskomisjon eelnõu kokku neljal istungil. Me tegime seda põhjalikult ja mitte kabinetivaikuses, vaid kutsusime kohale kõikide nende organisatsioonide ja fraktsioonide esindajad, kes olid komisjonile mingeid muudatusettepanekuid esitanud. Eelmise kolmapäeva ja tänase päeva vahel toimus ka veel kaks istungit.
Sisulised istungid toimusid pärast eelnõu esimest lugemist 10. aprillil, 7. mail, 15. mail ja 28. mail. Juba 15. mail tegi komisjon otsuse, et kui eelnõu jõuab Riigikogu saali teisele lugemisele, siis on komisjoni soov eelnõu teine lugemine lõpetada. On ette heidetud (mitte küll Riigikogu saalis, aga hiljaaegu ühel kohtumisel ametnikega), miks ei ole nii paljude muudatuste puhul ette nähtud ka eelnõu teise lugemise katkestamise võimalust komisjoni seisukohast lähtudes. Ma möönan, et selline võimalus oleks võinud olla. Seda on mõnikord ka kasutatud, kui on olnud väga palju muudatusettepanekuid. Teistpidi võttes on selle eelnõu sisulise küljega väga pikalt tegeldud ja eelnõu põhiküsimused – ametniku mõiste määratluse muudatus, ametniku palgakomponentide määratluse muudatus, ametnike ametihüvede muudatused ja selle kõigega seonduv ajafaktor, mis on teatud juhtudel neli kuni viis aastat – on eelnõu algtekstiga võrreldes samaks jäänud. Seetõttu otsustas komisjon eelnõu menetlemisega mitte viivitada, vaid viia see, eeldusel, et täna teine lugemine lõpetatakse, tuleval kolmapäeval kolmandale lugemisele.
Aga mida komisjon arvas? Arvas seda, et vaja on hoopis peaaegu kogu teksti jõustumise aega pikendada. Seda me ka tegime, et ametnikel oleks aega võtta vastu otsuseid, Rahandusministeeriumil oleks aega töötada lõplikult välja seadusest allpool seisvad õigusaktid ja omavalitsustel oleks omakorda aega välja töötada oma õigusakte selle kohta, kuidas uut avaliku teenistuse seadust rakendada. Nii et kui jõustumise tähtajaks oli esialgu plaanitud 1. jaanuar 2013, siis siin tabelis ja eelnõus on nüüd 1. aprill 2013.
Üldise jutu kokkuvõtteks möönan veel, et kõike seda, mis siin kirjas on, ei ole kerge rakendada. Pole ka välistatud, et ühe või teise eelnõu printsiibi kohta on endiselt erinevaid seisukohti. Kui see nii on, siis võib juhtuda, et üks või teine asjasse puutuv isik pöördub kas või Riigikohtu poole, et saada ametlik seisukoht, kas seaduse üks või teine säte vastab põhiseadusele. Me oleme vaielnud näiteks õiguspärase ootuse aspekti üle.
Aga üldiselt on komisjoni arvates kõik see loomulik asjade käik. Juba aastasadu tagasi elanud suur Machiavelli ütles umbes nii, et riigile ei ole midagi enesetapjalikumat kui mingite reformide läbiviimine. Uus avaliku teenistuse seadus avaliku teenistuse osas seda kahtlemata tähendab. Kui hästi või halvasti see kõik on õnnestunud, eks seda näitab aeg. Näiteks, senine avaliku teenistuse seadus väärtustas stabiilset teenistussuhet ja ametnike pikaajalist pühendumist avalikule teenistusele. Teistpidi võttes võis ametnik pikemat pensionistaaži soovides endale kas või n-ö juured alla kasvatada. Selle eelnõu printsiip on teine, seoses just nende hüvede kaotamisega. Kuidas see kõik avaliku teenuse kvaliteedile ja kättesaadavusele riigis mõjub, seda peab kindlasti näitama aeg. Üks on selge: eelnõu on koostatud siiski parema äratundmise vaimus ja see on likvideerinud väga paljud praeguse avaliku teenistuse seaduse probleemid ja puudused. Aga nendest me rääkisime juba eelnõu esimese lugemise ajal.
Põhiseaduskomisjon on arvamusel, et Rahandusministeerium, kes on avaliku teenistuse seaduse eelnõu järgi kõige selle rakendamise eest vastutav institutsioon, peab tagama ametnike ja töötajate mõistete ühtse tõlgendamise. Ta peab seda tegema koosseisude kooskõlastamise protseduuri kaudu, kas välja andes juhendmaterjale või koostades mingi käsiraamatu.
Räägin natuke ka selle eelnõu olulisematest küsimustest. Ametiühingute ja meie heade kolleegide sotsiaaldemokraatide murelapsed olid selle eelnõu menetlemise käigus kindlasti streigiõigusega seonduvad küsimused. Komisjon on seisukohal, et avaliku teenistuse reformiga nähakse streigiõiguse aspektist isikutele ette tunduvalt soodsam regulatsioon, võrreldes kehtiva olukorraga. Praegu on kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud, et streigid on keelatud kõigis valitsusasutustes ja omavalitsustes. Avaliku teenistuse seaduse eelnõuga laiendatakse tunduvalt streigiõigusega isikute ringi, sest kui eelnõu rakendub seadusena, siis ei ole avalikus teenistuses ametis ainult ametnikud, vaid seal on ka töölepingu alusel töötavad töötajad ja nende puhul streigikeeld ei kehti. Tuleb meeles pidada, et streigiõigus ei ole piiramatu õigus, selle kasutamisele saab seadusega ette näha kitsendusi ja piiranguid. Jah, muidugi, rahvusvahelise õigusega ei ole kooskõlas kogu avaliku teenistuse streigipiirang, kuid põhjendatud on streigipiirangute seadmine olenevalt sellest, mis funktsiooni isikud avalikus teenistuses täidavad. Kuna seaduseelnõu kohaselt on ametnike ringi kitsendatud ja ametniku mõistet on defineeritud avaliku võimu teostamise kaudu, siis me olemegi seisukohal, et seetõttu on streigiõiguse piirang kehtiva olukorraga võrreldes märksa leebem ja kooskõlas ka rahvusvahelise õigusega.
Veel peaks natukene rääkima põhiseaduslikkusega seotud printsiipidest või põhiseaduskohasest õiguspärase ootuse või õiguskindluse printsiibist. Siin on viidatud ametnike hüvedega seonduvatele küsimustele. Võtame lisapuhkusepäevad. Ametnikel on praeguse avaliku teenistuse seaduse järgi teatud tingimustel õigus teenida välja kuni kümme kalendripäeva lisapuhkust. Uus avaliku teenistuse seadus seda ette ei näe. Ka seaduse jõustumise hetkeks väljateenitud puhkusepäevad aeguvad nelja aasta jooksul. Seetõttu võib õigusega väita, et sellest tulenevalt on ametnike õiguslik seisund teatud määral halvenenud. Kuid komisjon usub, et see on siiski kooskõlas õiguspärase ootuse põhimõttega. Me võtsime siin abiks Riigikohtu lahendid. Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas. Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik. Aga samas ei tähenda õiguspärase ootuse põhimõte seda, et isikute õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine oleks üldse lubamatu. Õiguspärase ootuse printsiip ei nõua kehtiva seaduse regulatsiooninormide otsekui kivisse tahumist, vaid seadusandja võib õigussuhteid vastavalt muutunud oludele ümber kujundada. Seetõttu võib mõnede ühiskonnaliikmete olukord paratamatult halveneda. Aga otsuse tegemine, milliseid reforme läbi viia ja kas mingeid ühiskonnagruppe reformidega eelistada või mitte, ongi seadusandja pädevuses. See on ka ühes Riigikohtu lahendis must valgel kirjas. Demokraatia põhimõttest tulenevalt ei saa keegi anda lubadust, et seadus jääb muutumatul kujul igavesti kehtima. Seda peame arvestama ka teiste eelnõude menetlemisel. Tulevaste seadusandjate jäik sidumine nende eelkäijate varem tehtud valikutega oleks vastuolus demokraatia põhimõttega. Aga oluline on see, et õiguse adressaadile oleks antud piisav aeg muudatustega harjumiseks ja tutvumiseks ning nendest arusaamiseks. Meie arvates on selle eelnõuga päris täpselt neid mõtteid arvesse võetud, alates sellest, et seaduse kehtima hakkamise tähtaeg on üheksa kuud pärast seda, kui Riigikogu on selle vastu võtnud. Nagu ma ütlesin, neli-viis aastat saab kasutada kogunenud lisapuhkusepäevi ja ka pensionistaaži on võimalik juurde arvestada. Ametnikelt ei võeta kohe ära õigusi, mille nad on välja teeninud. Ametnikele on antud võimalus, et eelnõu jõustumise ajaks juba väljateenitud lisapuhkusepäevi on võimalik teatud aja jooksul kasutada. Meie seisukohast on oluline, et õiguspärast ootust uute lisapuhkusepäevade tekkimiseks ei saa ametnikul olla, sest ta ei ole neid oma tööga veel välja teeninud. Ka sellele seisukohale saime tuge ühest Riigikohtu lahendist, mis käsitles küll õppelaenu ning selle tagasimaksmist ja kõike sellega seonduvat, aga Riigikohus oli seal niisuguse põhimõtte välja toonud.
Räägin pisut puhkusega seotud eranditest, mida on kehtestatud ka eriseaduste alusel. Siin on säte selle kohta, et julgeolekuasutuste ametnikele võib põhjendatud juhul anda kuni kümme päeva tasulist lisapuhkust. Komisjon pidas seda sätet väga oluliseks. Eelnõu esialgses tekstis oli see sõnastatud mõnevõrra teisiti. Oli lihtsalt märgitud, et lisapuhkust võib anda tööülesannete eeskujuliku täitmise eest, ainult siis, kui ametnik väga korralikult töötab. Kuid me leidsime, et võib olla ka olukordi, kus selleks, et ametnik saaks korralikult tööd jätkata, on talle teatud tingimustel tarvis lisapuhkust anda.
Omaette probleem olid kohtute ja prokuratuuri töötajate puhkused. Riigikohtu kohtunike puhkus on praegu 56, esimese ja teise astme kohtute kohtunike puhkus 49 kalendripäeva. Prokuratuuriseaduse kohaselt on prokuröri abide puhkus 42 ja prokuröride puhkus 49 kalendripäeva. Seaduse kohaselt on niiviisi, et selline võimalus säilib kaks aastat ja üleminekuperiood on kokku neli aastat, kasutamata puhkust saab kasutada veel kaks aastat. Miks see mõnevõrra erineb ametnike üldregulatsioonist? Sellepärast, et kohtunike ja prokuröride puhul ei ole siin tegemist lisapuhkusega, vaid seaduses ongi ette nähtud pikem põhipuhkus. Meile tuli Eesti Akadeemiliselt Õigusteaduse Seltsilt põhjalik kiri, kus paluti jätta kohtunike puhkuste regulatsioon selliseks, nagu see praegu on, mitte hakata kohtunike puhkust edaspidi avaliku teenistuse seaduse kaudu vähendama. Komisjon arutas seda päris pikalt, kuid me seda seisukohta ei toetanud. Samas jätsime pisikese uksepilukese siiski avatuks. Me möönsime, et Justiitsministeeriumi juhtimisel on jällegi kavas kohtuhaldusreform. Ma olen mõnda sellist ka juba aastate eest näinud, aga nüüd on kohtuhaldusreform taas kavas. Ei ole välistatud, et selle käigus tullakse nende küsimuste juurde tagasi.
Antakse võimalus teenida veel viis aastat pensionistaaži. Nagu ma ütlesin, puhkuste puhul tehakse see otsus hoopis kiiremini ära. Siin on argument see, et pensionisüsteemi reformidel on ulatuslikumad ja pikemaajalised mõjud ning seetõttu peab ka üleminekuperiood pikem olema. Me arvasime, et pensioniga seonduvaid otsuseid teevad isikud ju tunduvalt pikema aja peale kui puhkusega seonduvaid otsuseid.
Komisjonis oli arutlusel veel üks selline küsimus, mida tasub teada. Praegu on kollektiivse töötüli lahendamise seaduses ette nähtud vaidluste lahendamise mehhanism ametiasutustes, kus kehtib streigikeeld. Ametnikele kehtib seaduse mõttes streigikeeld. Seda ei plaani keegi muuta. Kui tekivad vaidlused, siis need lahendatakse kas läbirääkimiste teel, riikliku lepitaja juures või kohtus. Töötajate usaldusisiku seadus ja ametiühingute seadus laienevad ka avalikule teenistusele. Siin ei tehta kehtiva avaliku teenistuse seadusega võrreldes mingeid muudatusi.
Erinevaid seisukohti on veel. Põhjalikumalt saab neist rääkida võib-olla siis, kui tuleme muudatusettepanekute juurde. Aga nagu ma ütlesin, meie seisukoht on, et täna tuleks eelnõu teine lugemine lõpetada ja viia eelnõu tuleval nädalal kolmandale lugemisele. Aitäh!

Aitäh! Head ametikaaslased! Kas teil on ettekandjale küsimusi? On. Eiki Nestor, palun!

Komisjoni enda tehtud ettepanekutest on vist kõige tähelepanuväärsem see, et streigiõiguse puhul mindi Vabariigi Valitsuse kontseptsioonist lahku. Streikimine on ametnikel keelatud, teistel kõigil lubatud. Komisjon tegi ettepaneku, mis on ka läbi läinud, et Päästeametis see põhimõte ei kehti. Päästjate puhul jääb vägisi selline tunne, et odavama tööjõu palkamise huvides muudetakse osa inimesi töölepingu alusel töötavateks töötajateks, aga muudest huvidest lähtudes on neil streikimine ikka täiesti keelatud. Kuidas komisjon selle peale tuli ja miks ta eemaldus sellest üldisest reeglist, mille valitsus oli esitanud?

Aitäh! Pidasime vajalikuks jätta see säte siia eelnõusse just nimelt sellisel kujul, nagu sa välja tõid. Ma arvan, et see on kõige õigem lähenemine, arvestades olukorda, kus päästeametnikud töötavad, ja kõike seda, mille eest nad peavad vastutama või hea seisma.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Eelnõusse on kirjutatud, et seadus jõustub 2013. aasta 1. aprillil, aga neli paragrahvi jõustuvad üldises korras. Mida see tegelikult tähendab? Kas on oodata kiiret riigiametnike koondamise lainet? Just need paragrahvid, mis kergendavad koondamist, mis lühendavad koondamisest etteteatamise aega ja muudavad hüvitise maksmist, on nende üldises korras jõustuvate paragrahvide hulgas.

Aitäh, hea küsija! Sa oled olnud eelnõu väljatöötamise juures peaaegu niisama kaua kui minagi, sa tead selle eelnõu esialgset teksti. Ma olen päris veendunud, et koondamislainet see seadus kaasa tuua ei saa ega tohi. Ei ole nii, et oodatakse ainult kuupäeva kukkumist. Küll aga pidas valitsus eelnõu algatajana otstarbekaks asuda paari sätet kohe muutma, lähtudes sellest, et nende sätete puhul ei saaks tekkida vaidlust õiguspärase ootuse või sellega seonduvate küsimuste üle. Eesmärk oli, nagu me varem rääkisime, viia avaliku teenistuse seaduse sätted paljuski kooskõlla kehtiva töölepingu seadusega, muuta need vähemalt võrreldavaks.

Kalev Kotkas, palun!

Tänan, härra eesistuja! Austet ettekandja! Eelnõu § 61 lõige 4 sätestab, et kui majanduslangus on läbi ja ametiasutuse palgafondi suurendatakse, tuleb ametiasutusel leida võimalus põhipalga taastamiseks. Millest selline pretsedenditult uimane sõnastus, mis midagi ei reguleeri ega millekski ei kohusta? Miks siin ei võiks olla kirjas, et põhipalk tuleb taastada?

Aitäh! Komisjon on selle sõnastusega tegelikult väga rahul. Nagu sa näed, see on eelnõu tekstis ka alla kriipsutatud, mis tähendab, et see on uus säte, mis on lisandunud eelnõu esialgsele tekstile. Kui Justiitsministeerium esialgu meile oma teksti esitas, siis oli seal märgitud, et ametiasutusel tuleb võimalust põhipalga taastamiseks otsida. Põhiseaduskomisjon muutis selle konkreetsemaks ja nüüd tuleb võimalus põhipalga taastamiseks leida. Need olukorrad võivad olla väga erinevad. Ametiasutuse palgafondi võidakse suurendada mitte ainult selleks, et juba ametisolevaid isikuid suurema palgaga õnnistada, vaid võib olla vaja teenistujate arvu suurendada ning võivad olla mingid muud põhjused. Siin ongi just selline sõnastus, et tuleb leida võimalus põhipalk taastada. Me ei saa seadussättesse päris üheselt seda kirja panna, sest olukorrad on erinevad.

Andres Anvelt, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Paragrahv 59 käsitleb kurikuulsat ametnike streigikeeldu. Selle lõige 2 on teiseks lugemiseks lisatud muudatus. Kas sa natuke mõtestaksid lahti sõna "häirivad"? Ma küsin seda sellepärast, et ametiasutuse puhul on oluline, kas saab ülesandeid täita või ei saa. See oleks väga selge sõnastus. Sõna "häirivad" jääb maa ja taeva vahele. Võib tekkida olukord, kus riigiametnikud tahaksid riiki mingites küsimustes positiivselt survestada, aga ei julge seda teha, kuna sõna "häirivad" sisu on jäänud lahti mõtestamata.

Lisasime selle lõike eelnõu teksti, arvestades, et kui kollektiivses surveaktsioonis osalevad vähemalt pooled ametiasutuse ametnikud, siis peab see olema läbi viidud nii, et see ei takista ametiasutuse ülesannete täitmist. Me leidsime, et avaliku teenuse osutamise vajadus on märksa laiem ja tähtsam kui vajadus surveaktsiooni eesmärk saavutada. Eks siin ole kaalutluse koht. Surveaktsiooni kavandades tulebki ametnikel alati otsida õige koht ja aeg oma nõudmiste esitamiseks, et saada soovitud resultaat.

Tõnu Juul, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mulle jäi segaseks see õiguspärase ootuse mõiste. Võta näpust, täna midagi on, aga homme ei ole. Kuidas sellest ikkagi aru saada? Siis ju õiguspärast ootust üldse ei eksisteeri, kui see on niimoodi, nagu teie sõnastasite.

Kindlasti on. Kindlasti ei tohi riik käituda sõnamurdlikult, nagu ma ütlesin. Aga ei saa olla ka niiviisi, et üks või teine säte on, piltlikult öeldes, kivisse raiutud. Kui riik otsustab mingit olukorda muuta, siis selleks peavad olema piisavad põhjused ja tuleb ette näha küllaldaselt aega. On olemas väga erinevaid olukordi, millal ja mis tingimustel see printsiip rakendub, millal on riigi käitumine sellega kooskõlas. Seda on päris korralikult lahti kirjutanud Riigikohus oma otsuses, aga ma aja kokkuhoiu mõttes ei hakanud seda kõike täpsemalt selgitama. Niimoodi see on. Ma võin sulle neid materjale pärast täpsemalt näidata.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Hea esineja! Avalikus teenistuses töötavad inimesed kaotavad oma sotsiaalsed tagatised, neile jääb vaid pisut pikem puhkus. Kaob teenistusstaažist tulenev pikem puhkus ja kaovad väga paljud muud asjad. Samas aga säilib nendel inimestel ikkagi streigikeeld. Ma ei pea silmas neid, kes hakkavad töölepingu alusel töötama. Kas see asi ei tundu pisut kreenis olevat? Tagatised võetakse ära, aga midagi nõuda ka ei tohi.

Aitäh! Eelnõu menetlemise käigus olen olnud seotud päris mitme avaliku esinemisega. Ametnikud on ühe või teise sätte pärast mures olnud, aga streigikeeld ei ole nüüd küll Eesti inimestele nii väga muret valmistanud. Komisjon lähtus sellest, et võrreldes olemasoleva olukorraga, nagu ma ütlesin, läheb olukord paremaks. Kuna ametnikku määratletakse nüüd avaliku funktsiooni teostamise kaudu, siis meil ei olnud teist teed ja võimalust kui kohaldada ametnikele siiski streigikeeldu täies ulatuses. Kuid ma möönan, et komisjonis olid selle üle pikemad arutelud, oli erinevaid seisukohti. Ei ole välistatud, et me ka täna siin muudatusettepanekuid käsitledes saame oma seisukohta avaldada.

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Minu sügav mure on seotud sellega, et avaliku teenistuse seaduse alla läheb enamik julgeolekustruktuuride töötajaid, kes justkui ei peaks streikima. Minu küsimus puudutab Kaitseliitu. Kas komisjonis oli seaduseelnõu menetlemisel juttu sellest, et näiteks Kaitseliidus on trend, et kaadrikaitseväelaste asemele tekivad ametnikud? Kujutage nüüd endale ette seda, kui Eestil on raske aeg ja oleks vaja relvi välja anda, aga Kaitseliidu relvur ei ole tööle tulnud, sest tal on parajasti soov streikida. Avaliku teenistuse seaduse alla ta ei käi, ta on tööl töölepingu alusel ja streikimisõigus on tal täiesti olemas. Miks näiteks Kaitseliidu töötajad jäid välja avaliku teenistuse seadusega hõlmatud töötajate hulgast? See on väga kurb juhtum.

Aitäh, hea küsija! Avaliku teenistuse seaduse kaudu me saame ametniku mõiste määratluse. Kaitseliit kui organisatsioon ei ole selles mõttes ju riigistruktuur. Me ei saanud ka parima tahtmise juures selle eelnõu kaudu kaitseliitlasi määratleda kui riigiametnikke.

Jaanus Tamkivi, palun!

Tänan, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Sa oma sissejuhatavas sõnavõtus ütlesid, et selle seaduse rakendamisel võib tulevikus ette tulla teatud raskusi. Komisjonis oli kindlasti arutlusel, millised raskused võivad siis tulevikus tekkida.

Aitäh, hea küsija ja pinginaaber! Komisjonis oli see üks osa arutelust ja me tõesti kulutasime sellele aega. Eesti Linnade Liidu esindajana oli kohal Tallinna linnasekretär ja ka linnade liidu teised esindajad. Nende seisukoht oli, et kui väljateenitud hüvede, näiteks lisapuhkusepäevade puhul seada kas või mingi tähtaeg (seaduseelnõus on märgitud neli aastat), siis ei pruugi see olla kooskõlas põhiseaduse sätetega. Siin võivad olla erinevad seisukohad. Seetõttu ma ka väitsin, et vaidlused võivad tekkida eelnõu nende osade üle, mis käsitlevad ametnike ametihüvede vähendamist või kaotamist ja sellekohaseid tähtaegu. Avalikel esinemistel on mulle mitu korda lubatud, et pöördutakse kohtusse. Ma arvasin, et on õige see täna siin teile, head otsustajad, kes me siin oleme, välja öelda. Aga komisjon arvestas seda kõike. Me üritasime, nagu ma ütlesin, eelnõu teravad nurgad siiski n-ö maha lihvida, et seadus oleks sobilik ja aitaks kaasa avaliku teenistuse reformile selle sõna kõige paremas tähenduses.

Eiki Nestor, palun!

Austatud ettekandja! Ole hea, võta lahti § 61 lõiked 3 ja 4. Ma küsin sinult nüüd täiesti teadlikult natuke keerukama küsimuse. Ma ei hakka tarka juttu rääkima, küsin praktilise küsimuse. Ühe ametiasutuse eelarve koosneb mitmest osast, mille seas on ka palgafond. Lõike 3 alusel võib palku vähendada, kui ametiasutuse eelarve väheneb. Aga midagi otsima ja võib-olla ka leidma peab lõike 4 alusel ainult siis, kui palgafond suureneb. See aga on ainult üks osa ametiasutuse eelarvest. Kuidas sa seda kommenteerid?

Me komisjonis arvasime, et selline lähenemine on igal juhul õige ja aitab kaasa avaliku teenuse kättesaadavusele. Kui sellist vähendamist ette ei nähta, siis võib juhtuda, et ühel hommikul ei olegi avalik teenus kättesaadav, kuna riik on selleks ette nähtud raha lihtsalt ära kulutanud.

Kajar Lember, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Pikalt on räägitud ka omavalitsuste temaatikast. Üks grupp inimesi, kes uue avaliku teenistuse seaduse järgi enam ametnikkonna hulka ei kuulu, on omavalitsusliitude töötajad. Kuidas sa seda põhjendad?

Jah, oli arutlusel küsimus, miks selle eelnõu kohaselt ei käsitleta omavalitsuste büroode töötajaid enam ametnikena. Põhjus on ikka seesama, mida ma heale kolleegile Aivarile juba ütlesin. Nende funktsioonid ja nende tegevuse määratlus ei ühti enam ametniku mõistega selle eelnõu mõttes. Nad ei ole selles mõttes avalikus teenistuses. Nende tegevus toimub vabatahtlikult loodud organisatsioonis. Ametniku määratlusest lähtudes tuleb silmas pidada, et nad ei teosta ega kindlusta riigivõimu.

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eiki Nestori!

Austatud juhataja, palun ka lisaaega!

Palun, kaheksa minutit!

Kas rohkem ei saa?

Kindlasti sooviksin anda teile rohkem aega, kuid  kodu- ja töökorra seadusest tulevad piirangud.

Kahju! Head kolleegid! Ma püüan, kuigi kodukorraseadus seda ei nõua, rääkida oma juttu paragrahvide järjekorras, mitte tähtsuse järjekorras. Kõigepealt tahan tänada komisjoni muudatusettepanekute arvesse võtmise eest! Peale täpsustuste ja täienduste, mis seaduse teksti paremaks teevad, oleme eriti tänulikud kahe asja eest. Esiteks see põhi- ja lisapalga jaotus, 80% ja 20%. Lisapalga arvestamisel jääb nüüd välja see töö, mida avaliku teenistuse ametnikud hakkavad tulevikus tegema ekstra, on see siis ületunnitöö või mõni muu – seda sinna sisse ei võeta ja see ei lähe nende piirangute alla. Teiseks oleme tänulikud kas või selle eest, et seadusest on kadunud üks  koht, mille puhul oleks võinud tekkida koomiline olukord: kui ühe riigiasutuse osakonnajuhataja abiellub oma alluvaga ja jätab asutuse juhi pulma kutsumata, siis oleksid nad mõlemad pidanud maksma kuue kuu palga riigile, sest nad ei teatanud sellest, et nende perekonnaelus on toimunud muutused. Seda rumalust nüüd enam seaduses ei ole. Aitäh komisjonile ja aitäh ka ministrile, kes sellest ruttu aru sai!
Loomulikult püüan ma teid nüüd ärgitada hääletama nende muudatuste poolt, millest kahjuks aru ei saadud. Muudatusi oli väga keerukas teha, sest seaduses on jätkuvalt kõige keerukam koht see, kes on ametnik ja kes ei ole, kes teostab avalikku võimu ja kes ei teosta. Kui riigiasutustes, mine tea, saadakse selle vahetegemisega võib-olla isegi hakkama, siis omavalitsustes, eriti väiksemates, kus inimene teeb praegu nii üht kui teist, ei tea keegi, kes ta selle seaduse loogika järgi on.
Järgmine täiesti vale lähenemine on seotud töölepingu sõlmimisega nende inimestega, kes enam ametnikud ei ole ja kelle kohta hakkab kehtima töölepingu seadus. Meie kindel ettepanek on jätta välja säte, mis lubab valitsusel sätestada mis iganes muid tingimusi töölepingutes, mida nende inimestega sõlmima hakatakse. On töölepingu seadus, pooltel on õigused ja on kohustused, selle seaduse järgi nad elavad. Valitsus ei saa ega tohigi siin minu meelest enam midagi otsustada.
Minu meelest kõige rumalam punkt on seotud palga vähendamisega § 61 kohaselt. Palka vähendatakse, kui asutuse eelarve väheneb, suurendatakse või õigemini hakatakse otsima selleks võimalusi, kas neid siis leitakse või ei leita, kui palgafond suureneb. See on asja üks pool. Aga ma juhin teie tähelepanu, et valdavalt on need inimesed ju ilma lepinguõiguseta, ilma kokkuleppeõiguseta. Töölepingu seadus näeb näiteks ka ette olukorra, kus palka võib vähendada, kui ettevõttel läheb halvasti. See kõik on seal aga ajutine, seda ei saagi teistmoodi võtta. Avaliku teenistuse seaduse eelnõu, mille järgi ametnikel pole sisuliselt õigust mitte millegi üle kaubelda, teeb selle aga tähtajatuks. Kohustus leida tähendab võib-olla kohustust otsida, otsitakse aastaid, aga mitte midagi ei leita ja ongi kõik. Ka palgafond võib suureneda, aga ikka ei leita võimalust. See on põhimõtteliselt avalikelt teenistujatelt, kellele seadus peaks andma töölepinguliste töötajatega võrreldes suuremad garantiid, hoopis väga suure õiguse ära lõiganud.
Streigist. Meie ettepanek on lihtne: jätame streigiparagrahvi kollektiivse töötüli lahendamise seaduse paragrahviks – me oleme välja pakkunud ka lahenduse, kuidas seda võiks seal kirjeldada – ja avaliku teenistuse seaduses sellest ei räägi. Ja mis on kõige koledam, isegi see kontseptsioon, mis on mõnevõrra parem kui praegune olukord, kus streikimine on asutuste kaupa kas keelatud või lubatud, muutub. Ehk siis ametnikud ei tohi, aga töölepingulised võivad streikida, aga Päästeamet millegipärast on selline koht, kus see vana põhimõte jääb kehtima. Me rikume rahvusvahelist tööõigust, me rikume lihtsaid põhimõtteid ehk tekitame olukorra, kus tingituna ilmselt mingite garantiide äralõikamise soovist või mõnest muust asjast, näiteks odavuse huvides, surutakse inimesi töölepingu alla, aga streigiõigust ka ei anta. Ma kordan veel kord: ärge ehmatage, et päästjatel on õigus streikida. See ei tähenda, et kui maja põleb, siis nad seda ei kustuta. Need on hoopis teised põhimõtted – streigiõigus, inimese turvalisus tervist kahjustavatel elualadel on omaette regulatsiooniga. Ka kehtiv kollektiivlepingu seadus annab õiguse kehtestada kindlad nõuded, mida streikijad peavad arvestama. Ei maksa siin sõrmega vehkida, tehke endale streigiõigus selgeks ja ma võin teha tasuta kursused kõigile Päästeameti juhtidele, nii praegustele, järgmistele kui ka endistele.
Pensionist. Siin on olnud palju juttu õigustatud ootustest, ja väga õigustatult. Miks ma sellest räägin? Vaadake, avalike teenistujate põhiline mure selle seaduse puhul on seotud nii puhkuse kui pensioniga. Meie Riigikohus on tõesti teinud otsuseid õigustatud ootuse küsimuses. Ta on öelnud – ma natuke täpsustan komisjoni ettekandja öeldut –, et õigustatud ootuste puhul tuleb arvestada kolme aspekti: muudatused peavad olema küllaldaselt põhjendatud, inimesed peavad saama neist küllalt vara teada, et nad suudaksid oma käitumist muuta, ja kolmandaks peab olema läbi kaalutud, kas seda kaduvat hüve, n-ö kaduvat hüve ei ole võimalik millegagi asendada või asju teistmoodi korraldada. Mis puudutab neid inimesi, kelle puhkus jääb 35-päevaseks, st läheb lühemaks – seadus muuseas ei keela ametiasutuse juhtidel kompenseerida neile pikka staaži näiteks mingi lisatasuga –, ja kes lähevad seetõttu kohtusse, siis ma arvan, et suure tõenäosusega nad ei võida. See on puhkus, see on üks iga-aastane suurus, on ta siis viis nädalat või pikem. Hoopis teine asi on sellise põhiõigusega, mille nimi on pension. Vaat siin on see lahendus, et ainult järgmised viis aastat võib veel koguda staaži pensionilisa jaoks, selgelt õigustatud ootuste vastane. Kui praegune miinimum on kümme aastat, siis kujutage ette inimest, kellel on neli aastat staaži. Ta on läinud riigitööle, teades, et tal on võimalik neid tööaastaid koguda.
Mis on aga kõige inetum asi: kuidas saab nii, et seadus jõustub ühel kuupäeval, aga koondamishüvitised, need võtaks ikka kohe ära? See on matslus, sõbrad! See ei ole seadusloome.

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Priit Toobali!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Olen üsna kindel, et paljudel meist on mõni pereliige, tuttav või sõber, kes töötab ametnikuna kas siis riigiasutuses või mõnes kohalikus omavalitsuses. Suurt osa seesuguseid riigi heaks tööd tegevaid inimesi ootavad peatselt ees muudatused. Seesama seaduseelnõu, mida me menetleme, paneb paika, kes on edaspidi ametnikud, kes mitte, ning hakkab reguleerima avalike teenistujate töötingimusi, vastutust ja õigusi. Kehtiv avaliku teenistuse seadus, mis ametnike teenistussuhteid reguleerib, jõustus 1996. aastal, s.o juba tervelt 16 aastat tagasi. Selle aja jooksul on Eesti ühiskond palju arenenud ning teinud läbi märgatavaid muutusi ja tõenäoliselt just seepärast leiavad nii Riigikogu koalitsioon kui ka opositsioon ühiselt, et avaliku teenistuse korraldust on vaja muuta. Kuidas on vaja muuta, selles on seisukohad pisut erinevad, aga põhimõtet kui sellist, et uut avaliku teenistuse seadust on vaja, jagavad kõik parlamendierakonnad.
Üheksakümnendate keskpaigas ATS-i vastu võttes keskenduti just sellele, et pakkuda erasektoriga konkureerimiseks avalikus sektoris piisavalt soodsaid töötingimusi. Toona veel küllaltki noore Eesti Vabariigi ülesanne oli ka lojaalse ja kompetentse ametnikkonna kasvatamine. Seaduse muutmise järele on mitmel korral vajadust tuntud ja sellega ka tegeldud, kuid kõik senised katsed on liiva jooksnud. Seekord Riigikogu liikmete töölaudadel olev eelnõu on aga varasematest märksa paremini läbi töötatud ning paljus on tehtud koostööd ka koalitsiooni, opositsiooni ning erialaliitude ja huvigruppide vahel. Siiski on eelnõus veel küsitavusi ning loodan, et teise ja kolmanda lugemise vahepeal teeb ministeerium koos komisjoniga täpsustusi.
Peamine probleem on see, et ametniku mõiste pole selgelt, üheselt mõistetavalt lahti kirjutatud. Jääb ebaselgeks, keda seadus reguleerima hakkab, kes jääb ametnikuks ning kes hakkab tulevikus töölepingu alusel töötama. Siinkohal tahan toetada Tallinna linnasekretäri ettepanekut, et vähemalt kohalikele omavalitsustele on paremaks orienteerumiseks vaja lahti kirjutada täpsed ametikohad, millel hakkavad töötama ametnikud, ja seda vähemasti seletuskirja tasemel, kui seda seadusesse kirjutada ei taheta. Liiga suur voli on tulevikus ka asutuse juhil selles, keda ta ametnikuks nimetab või keda töölepinguga tööle vormistab. Võime seadusse kirjutada väga palju soodustusi või neid sealt sama palju välja jätta või kärpida, aga sellest pole kasu, kui me ei teagi, kelle suhtes seadus rakendub ehk kes on tulevikus ametnikud. Esmalt tuleks see selgeks vaielda ning seaduse loojad ja rakendajad peaksid sellest ühtemoodi aru saama. Samuti tuleks Keskerakonna hinnangul linnadele ja valdadele kompenseerida seaduse rakendamisega kaasnevad kulud. Ei tohi käituda nii, et koalitsioon võtab seaduse vastu ning kulud leidku kohalik omavalitsus oma vahenditest, mida niigi on kärbitud.
Vaidlusi koalitsiooniga tekitas ka koondamishüvitistega seonduv. Tegime ettepaneku suurendada ametniku koondamishüvitist ühelt kuupalgalt kolme kuupalgani ning kantslerite ja maavanemate puhul langetada see poole aasta palgalt ühe kuu palgani. Ei tohiks olla nii, et lihtne ja tubli riigiametnik saab koondamishüvitist ühe kuu eest, aga kõrged riigiametnikud lausa kuue kuu eest. Meie ettepanek olid võrdsustada koondamishüvitised kolmele kuule.
Üht või teist küsimust arutades on seaduse algataja vastanud, et uus ATS viiakse sünkrooni hiljuti vastuvõetud töölepingu seadusega. Iseenesest juba see väide tekitab meis muret. Kui arvestada töölepingu seaduse olemust, kus töötajal on oluliselt vähem õigusi, siis ei saa uuel tööd korraldaval seadusel lasta samasse äärde kalduda. Mul on hea meel, et laudadel olev ATS-i eelnõu on natukenegi töötegija sõbralikum kui töölepingu seadus. Olgu selleks siis pikem puhkus või koondamiskaitse rasedale ja väikelast kasvatavale ametnikule.
Palun kolm minutit lisaaega!

Palun, kolm minutit juurde!

Üsna tuliseid vaidlusi tekitas streigiõiguse küsimus, mida oli aru saada nii komisjoni ettekandja sõnadest kui ka Eiki Nestori öeldust. Keskerakonna fraktsioon on seisukohal, et ametnike streigikeeld on põhjendatud. Streigiõigus on küll oluline inimese õigus, kuid seda võib teatud alusel piirata ning kahtlemata on selleks aluseks avalik kord ja ühiskondlik turvalisus. Avalik teenistus on samuti suunatud avaliku korra ja ühiskondliku teenuse tagamisele. Ka kehtiva ATS-i järgi on ametnikel streigikeeld. Menetluses oleva eelnõuga suureneb streigiõiguslike arv, sest ametnike arv, kellele keeld kehtima jääb, väheneb.
Kiita tuleb eelnõuga kehtestatavat palgakorraldust, mis muutub senisest oluliselt selgemaks ja avalikumaks. Samuti kaitstakse lapseootel ja väikelastega ametnikke ning pakutakse euroopaliku ja töötajat arendava rotatsiooni võimalusi.
Konstruktiivse koostöö käigus komisjonis ja ka väljaspool komisjoni kirjutati eelnõusse sisse mitmed Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekud. Paljus puudutavad need kohalikke omavalitsusi ning linnapea ja vallavanema määratlemist eelnõus. Samuti kirjutati Keskerakonna fraktsiooni ettepanekul täpsemalt lahti ametnike streigiõiguse ja surveavaldustega seonduv. Lisaks tegime ettepaneku lükata edasi seaduse jõustumine ning ka selle ettepanekuga tulid koalitsioon ja ülejäänud komisjoniliikmed kaasa.
2009. aastal Riigikogu XI koosseisus ei läinud ATS-i eelnõu menetlemine just kuigi ladusalt. Eriti kaaluka hinnangu andis tehnikaülikooli professor Tiina Randma-Liiv oma eksperdiarvamuses, kus ta rõhutas, et uus ATS nõrgestab Eesti avaliku teenistuse konkurentsivõimet tööturul, kuna nähakse ette mitme hüve ja sotsiaalse garantii kadumist. Toona jäigi arutelu pooleli ja seadus vastu võtmata. Mulle tundub, et praegu menetluses oleval eelnõul on suurem potentsiaal seaduseks saada.
Veel tahan öelda, et ATS-i eelnõu menetluse protsess jättis mulle kui noorele Riigikogu liikmele väga hea mulje, sest arutelu komisjoni istungitel, mis kestsid lausa mitmeid tunde, oli tõesti sisuline, osapooli kaasav ja ettepanekuid arvestav. Selle eest suur tänu komisjoni juhile ja seaduse algatajale! Aga selle kõrval on veel mitmeid küsimusi, millele me tähelepanu juhtisime ja mida ma nii hea poole pealt kui laituse poole pealt esile tõin. Üks küsimus, millele ka Eiki Nestor viitas, on palga ühepoolne vähendamine. Algselt oli see üsna lakooniliselt sõnastatud. Muudatusettepanekute kaudu, mida tegid nii Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon kui ka meie fraktsioon, sai see lahti kirjutatud, aga me oleme jätkuvalt seisukohal, et kui ametnikul vähendatakse palka, olgu see ükskõik missugustes tingimustes, peab vähenema kas töökoormus või siis lühenema tööaeg. Lihtsalt öelda, et riigil läheb halvasti, ministeeriumi eelarve või kohaliku omavalitsuse eelarve on vähenenud ja selle protsendi võrra vähendame ka ametniku palka, ei ole ametniku suhtes kindlasti aus. Ma arvan, et ka see on küsimus, mida Keskerakonna fraktsioon tahab koalitsiooni osapooltega veel läbi arutada. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Marika Tuus-Lauli! Kaheksa minutit.

Austatud härra juhataja! Head kolleegid! Avaliku teenistuse seadust on püütud ümber teha juba 12 aastat. Sellega alustas 2001. aastal justiitsminister Märt Rask. Seaduseelnõu saadeti tol korral ka Riigikokku, kuid siis see kadus jäljetult. 2004. aastal proovis justiitsminister Ken-Marti Vaher sama teha, sai seaduseelnõu valmis ja tutvustas seda ajakirjanikele, misjärel sellest rohkem enam ei räägitud ja eelnõu kadus. Edasi võttis 2008. aastal asja ette Rein Lang. Vahepeal, muide, oli vastu võetud ka töötajavaenulik töölepingu seadus ja selle taustal oli ATS-i väga raske selgitada. Vastuolud tekkisid ilmselt oma koduerakonnas ja eelnõu oli ka liiga radikaalne.
Nüüd on siis uus etapp ja uued inimesed parlamendis, probleeme väga palju justkui polegi tekkinud ja ilmselt võetakse eelnõu seadusena vastu. Erinevalt paljudest ei ole mina isiklikult selle eelnõu suhtes nii sinisilmne. 1996. aastal, kui avaliku teenistuse seadus tehti, saadi aru, et ametnikud on need, kes teostavad meie põhiseaduslikke õigusi, ja avalikku teenistusse on vaja kõige paremaid inimesi, kellel on teadmisi, pädevust ja oskusi, haridust ja kes on ka riigile lojaalsed. Seda oli vaja sellepärast, et just nemad mõjutavad meie elu palju rohkem kui võib-olla äriühingud või kes iganes. Vastu anti ka mõningad sotsiaalsed tagatised, mida me täna nimetame hüvedeks. Ma toon mõned näited: lisaks pikemale puhkusele ka teenistusstaažist tulenev lisapuhkus, puhkusetoetus kuni ühe kuupalga ulatuses, suuremad koondamishüvitised ja veidi suurem pension. Seega tol korral neid inimesi väärtustati. Samas võeti nendelt ära streigiõigus ja sellist totaalset streigiõiguse äravõtmist ma õigeks ei pea.
Mis on aga nüüd? Riik enam, mulle tundub, neid inimesi nii oluliseks ei pea, sest ametnikes kindlust tekitavad sotsiaalsed tagatised kaovad, samas jääb streigipiirang kõikidele teenistujatele edasi. Riik arvestab ainult oma huvisid ja teadlikult püütakse jätta mulje, et riigiametnikud on justkui mingi kõrgepalgaline privilegeeritud seltskond, kes elab teiste arvel. Minu meelest on see küll totaalne vale. Siin saalis on meil palju omavalitsustegelasi, vallajuhte, maavanemaid – te ju teate, mis olukord tegelikult kohtadel on. Aastaid aetud kärpepoliitika on vallad poolsurnuks kägistanud, töötajate palgad, kellel neid alandati, on masuaegsed. Endiselt peavad ametnikud olema ka kõige suuremateski valdades mõnda aega palgata puhkusel ja endiselt koondatakse ametnikke. Need inimesed on praegu alamakstud ja alamotiveeritud.
Kui me nüüd kaotame need vähesedki sotsiaalsed garantiid, samas jätame aga edasi täieliku streigipiirangu, siis on minu meelest tegemist järjekordse ülekohtuga oma rahva vastu. Meil kõigil on hästi meeles, kuidas töölepingu seadusega uskumatult kärbiti töötajate õigusi, ja nüüd tehakse enam-vähem sedasama avalike teenistujatega. Kui ametnikud jäävad ikkagi streigikeelu alla, siis see tähendab, et nendel inimestel on ära lõigatud võimalus seista oma õiguste eest. Ka ILO näeb sellises totaalses streigipiirangus probleemi. Streigipiirang võiks jääda minu meelest vaid otseselt riigivõimu teostavatele inimestele, ja seegi vaid võimaluse, mitte keeluna.
Ma ei mõista, mis ohtu kujutab endast üks, ütleme, heas mõttes kontoriroti tüüpi ametnik. Miks pole tal õigust seista oma palga ja tööõiguste eest? Kas tõesti see ametnikunääpsuke seal arvuti taga kujutab mingit ohtu meie julgeolekule? Pole mõtet ka toonitada, et streigipiirangutega inimeste arv väheneb  – see on eksitav info. Need inimesed hakkavad ju tööle töölepingu alusel ja nende õiguslikke ootusi on ikkagi kõige rohkem petetud.
Läinudreedeses Postimehes kirjutasid Tartu Ülikooli professor Raul Eamets ja Tallinna Tehnikaülikooli professor Rainer Kattel. Nad ütlevad: "Erasektoris tegutsevatel inimestel on sageli arusaam, et suurus on tähtis ja et Eestis on avalik sektor liiga suur, ametnikke liiga palju. See on liiga mehaaniline lähenemine. Riigi tegutsemist pelgalt kuluefektiivsusega mõõta ei ole ainult lühinägelik, vaid ka hukatuslik." Ja jätkavad: "Üksikuid numbreid fetišeerides jõuame ruttu selleni, et omariiklus on suhteliselt mõttetu lõbu. Avaliku sektori toimimise mõõdupuu on esmalt ikkagi see, mis on meie eesmärgid ja kas riik neid täidab. Soomes on avaliku sektori osa väga suur, millegipärast tahavad siiski meie inimesed sinna tööle minna, mitte vastupidi."
Kuid täiesti lubamatu on see, nagu ka eelkõnelejad on öelnud, et seadus annab võimaluse töötaja palka ühepoolselt vähendada ja endist palka ei pea taastama isegi siis, kui vähendamise põhjused on kadunud. Selline säte tehti siis 21-aastases Eesti Vabariigis – uskumatu! See ei ole minu meelest mitte avaliku teenistuse korrastamine, vaid see on ikkagi tüüpiline kärpimiseelnõu, millega inimeste õiguslik ootus on jalge alla tallatud. See tähendab, et lepingutingimusi on ühepoolselt rikutud, sest neid tingimusi, mis olid lepingus, millega inimene tööle võeti, enam ei ole.
Pole midagi imestada, et riik, kus Reformierakonna ja IRL-i juhtimisel ja heakskiidul võetakse järjekindlalt vastu tööinimesi ahistavaid seadusi, jookseb inimestest tühjaks. Inimesed ei saa enam oma riiki uskuda. Laulva revolutsiooni ja beebibuumi ajal oli inimestel lootus ja usk. Pärast seda oleme kaotanud üle veerandi miljoni elaniku, ja seda paljude selliste seaduste pärast, millest üks siin täna meie ees on. Täna me kärbime, vähendame ametnike arvu ja nendega seotud kulutusi. Pikas perspektiivis võiksid aga praegused suuremad kulud tuua tulevikus hoopis suuremaid tulusid.
Eelkõneleja, komisjoni ettekandja ütles, et riiki saavad teenida vaid vähesed. Mina arvan, et selle seadusega me vähendame riiki ennast. See on minu seisukoht. Aitäh! 

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Ja alustame eelnõu 193 muudatusettepanekute läbivaatamist. Neid on üsna tublisti.
Esimene muudatusettepanek on Mati Raidmalt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Kolmas muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 19, vastu 51, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Neljanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Viienda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde?
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 18, vastu 49, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Üheksanda muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde?
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 9, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 15, vastu 50, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Kümnenda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada sisuliselt. 11. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 12. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 13. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 14. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 14, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 14, vastu 49, erapooletuid 1. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
15. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 16. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 17. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistust.
Panen hääletusele 17. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 15, vastu 50, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
18. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 19. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 20. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 21. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 22. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 23. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon,  juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. 24. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. Eiki Nestor.

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele 24. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 32 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
25. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 26. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 27. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 28. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada sisuliselt. 29. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 30. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 31. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 32. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 33. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada sisuliselt. 34. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 35. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 36. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 36, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 31, vastu 49. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
37. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 38. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Teeme nii. Panen hääletusele 38. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 14, vastu 47 ja 1 erapooletu. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
39. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 40. on juhtivkomisjonilt. 41. on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada sisuliselt. 42. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele 42. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 15, vastu 49, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
43. muudatusettepaneku on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada sisuliselt. 44. on juhtivkomisjonilt. 45. on juhtivkomisjonilt. 46. on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht peale arutelu on arvestada täielikult. 47. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 48. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 48, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 31, vastu 49. Ettepanek ei leidnud toetust.
49. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 50. on juhtivkomisjonilt. 51. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Tänan selle ettepaneku eest! Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele 51. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 15, vastu 49, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
52. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 53. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 54. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Tänan! Panen hääletusele 54. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 32, vastu 46, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
55. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada osaliselt. 56. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 57. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Head ametikaaslased, panen hääletusele 57. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Selle muudatusettepaneku poolt on 32 Riigikogu liiget, vastu 49. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
58. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada osaliselt. 59. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 60. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. Kadri Simson, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Panen hääletusele 60. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 18 Riigikogu liiget, vastu 62, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
61. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Panen hääletusele 61. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 14, vastu 67, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
62. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 63. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 64. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 65. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja toetada!

Aitäh! Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele 65. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 32, vastu 49. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
66. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 67. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 68. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 69. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada sisuliselt. 70. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 71. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Panen hääletusele 71. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 14, vastu  48, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
72. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 73. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 74. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh ettepaneku eest, teeme seda! Panen hääletusele 74. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 30, vastu 47, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
75. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt. 76. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 76, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 29, vastu 48, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
77. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 78. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele 78. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 12, vastu 48. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
79. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. 80. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 81. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 81, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 12, vastu 48, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
82. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada sisuliselt. 83. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 84. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 85. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. 86. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 86. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
86. muudatusettepaneku hääletamise tulemused on järgmised: 27 poolt, 48 vastu. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
87. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 88. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Tänan! Ma panen hääletusele muudatusettepaneku nr 88, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 26, vastu 47. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
89. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 90. on esitanud juhtivkomisjon. 91. on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Meil on läinud koostöö teiega siiamaani päris hästi ja püüame ka selle hääletuse läbi viia.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 91. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 12, vastu 48. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
92. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 93. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt,  juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. 94. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. 95. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon seisukoht on mitte arvestada. 96. muudatusettepaneku on esitanud põhiseaduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 97. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 98. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Panen hääletusele 98. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 13, vastu 48, erapooletuid 1. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
99. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Muudatusettepanek nr 100 on juhtivkomisjonilt. 101. muudatusettepanek on  juhtivkomisjonilt. 102. on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. 103. on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. 104. on juhtivkomisjonilt. 105. on juhtivkomisjonilt. 106. on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. Eiki Nestor, palun!

Palun ka seda muudatusettepanekut hääletada ja toetada!

Aitäh! Panen hääletusele 106. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 27, vastu 48. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
107. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 107. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 28, vastu 47. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanekud 108–123 on kõik esitanud juhtivkomisjon. Eiki Nestor, palun!

Hea juhataja, kust sa tead, et ma ei tahtnud 120. muudatusettepanekut hääletada?

Ma ei ole sinna jõudnudki, ma olen 108. muudatusettepaneku juures. Muudatusettepanekud 108, 109, 110, 111, 112, 113, 114, 115, 116, 117, 118, 119, 120, 121. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Ma ei taha 120. muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Head ametikaaslased, ma tänan selle viisakuse eest, aga te ei pea ütlema, kui te ei soovi muudatusettepanekut hääletada. Kui te soovite hääletada, siis öelge.
Läheme edasi. 121., 122., 123. ja 124. muudatusettepaneku on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Vaat seda muudatusettepanekut ma soovin kindlasti hääletada ja palun ka toetada!

Aitäh! Paneme hääletusele muudatusettepaneku nr 124, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 12, vastu 48. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
125. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 126. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 127. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 128. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 129. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 130. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 131. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 132. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, arvestatud sisuliselt. 133. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 134. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 135. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, arvestatud täielikult. 136. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, arvestatud täielikult. 137. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 138. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 139. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 140. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 141. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 142. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 143. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 144. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. Eiki Nestor, palun!

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada!

Ma tänan teid! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 144, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 12, vastu 48. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
145. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun 145. muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh, teeme seda! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 145, mille on esitanud põhiseaduskomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 50, vastu 12. Muudatusettepanek leidis toetust.
146. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 146, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 12, vastu 48, erapooletuid 1. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
147. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 147, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 27, vastu 48. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
148. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada sisuliselt. 149. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 150. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 151. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 152. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 153. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 154. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 155. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 156. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Muudatusettepanekud 157–177 on kõik esitanud juhtivkomisjon. Muudatusettepanek 157, 158, 159, 160, 161, 162, 163, 164, 165, 166, 167, 168, 169, 170, 171, 172, 173, 174, 175, 176, 177. Muudatusettepaneku 178 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada osaliselt. 179. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 180. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada.
Head ametikaaslased, ma tänan teid koostöö eest! Me oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Riigikogu juhatusele on laekunud avaldus, mille tekst on järgmine: "Teeme ettepaneku eelnõu 193 SE teine lugemine katkestada." Alla on kirjutanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Eiki Nestor. Alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 193 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 12, vastu 48, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Teine lugemine on lõpetatud ja 14. päevakorrapunkt käsitletud.

Head kolleegid, asume 15. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu 220 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsus algatas s.a 30. aprilli istungil väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis kannab numbrit 220. Selle esimese ja teise lugemise vahel, 28. mail toimus rahanduskomisjoni istung. Eelnõu täpsustab väärtpaberite prospekti koostamise ja avalikustamise korda ning vähendab väärtpaberi emitentide ja vahendajate halduskoormust prospektide koostamisel. Lisaks suurendatakse investorite kaitset prospektides esitatava teabe täpsema määratlemise kaudu.
Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei laekunud ja komisjon võttis vastu alljärgnevad menetluslikud otsused. Esimene oli see, et saata eelnõu teiseks lugemiseks täiskogu päevakorda s.a 6. juunil. Teine oli ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ja kolmas ettepanek oli saata eelnõu kolmandaks lugemiseks täiskogu päevakorda s.a 7. juunil, kui 6. juunil otsustatakse teine lugemine lõpetada. Kõik otsused tehti konsensusega. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei ole laekunud. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on 16., rahanduskomisjoni algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 228 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas vedelkütuse seaduse eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamiseks kahel istungil – esimest korda 29. mail ja teist korda 4. juunil. Teiseks lugemiseks eelnõu kohta parandusettepanekuid ei laekunud. Rahanduskomisjon oli palunud eelnõu kohta arvamust ka põhiseaduskomisjonilt ja majanduskomisjonilt ning 29. mai istungil nende komisjonide arvamusi ka käsitleti. Sellest arutelust võtsid osa veel Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla ja sama osakonna peaspetsialist Lauri Lelumees. Vahepeal oli laekunud ka Vabariigi Valitsuse seisukoht, mis oli eelnõu toetav.
Rahanduskomisjon tegi ise eelnõu teiseks lugemiseks ühe parandusettepaneku, mille sisu on sätestada üheselt mõistetavalt, et rikkumiste korduvuse arvestust peetakse isiku ja tema juhtimis- ja kontrolliorganite liikmete peale kokku ehk tagatist on võimalik vähendada üksnes neil isikutel, kes ise ja kelle juhtkond kokku on usaldusväärse taustaga ja kelle puhul ei esine võimalikke maksude maksmata jätmise riskiga seonduvaid asjaolusid. Rahanduskomisjon käsitles oma parandusettepanekut 4. juuni istungil ja sellest istungist võttis osa Rahandusministeeriumi peaspetsialist Lauri Lelumees.
Arutelude tulemusena tegi rahanduskomisjon oma otsuses kõigepealt ettepaneku võtta eelnõu täiskogu 6. juuni ehk tänase istungi päevakorda. Teine ettepanek oli eelnõu teine lugemine lõpetada. Kolmandaks, juhul kui teine lugemine lõpetatakse, teha eelnõu kolmas lugemine homme, 7. juunil. Niipalju veel informatsiooniks, et kõik komisjoni ettepanekud olid konsensuslikud. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Palun ettekandjal täpsustada rahanduskomisjoni tehnilist muudatusettepanekut, mis oli täielikult arvestatud!

Paragrahvi 4² lõike 5 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: "2) isik ja tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmed kokku ei ole viimase kolme aasta jooksul toime pannud mitut maksuseaduste, tollieeskirjade ega käesoleva seaduse rikkumist ning isiku ega tema juhtimis- ega kontrollorgani liikme suhtes ei ole alustatud maksuseaduste, tollieeskirjade ega käesoleva seaduse rikkumise süüteomenetlust."

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Muudatusettepanekutest oli siis see rahanduskomisjoni tehtud tehniline ettepanek, mida juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine, 17. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 205 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Reet Roosi!

Lugupeetud ettekandja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 205 istungil, mis toimus 28. mail 2012. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei esitatud, küll aga tegi komisjon eelnõu teksti normitehnilise muudatuse. Samuti on tehtud üks keeleline parandus. Komisjon otsustas konsensuslikult saata eelnõu täiskogu päevakorda teisele lugemisele tänaseks ja tegi ettepaneku lugemine lõpetada. Aitäh!

Palun, kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Reet Roos! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Muudatusettepanekuid käesoleva eelnõu kohta ei laekunud. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine, 18. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 50² muutmise seaduse eelnõu 198 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Reet Roosi!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas 29. mail ka tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 50² muutmise seaduse eelnõu. Muudatusettepanekuid ei esitatud, küll aga tegi komisjon tekstis jällegi normitehnilisi ja keelelisi muudatusi. Komisjon otsustas saata eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda tänaseks ja otsustas konsensuslikult teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis on ettepanek esitada eelnõu kolmandale lugemisele 13. juunil ja eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Muudatusettepanekuid käesoleva eelnõu kohta ei ole esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 198 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

19. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud halduskoostöö seaduse ja spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 200 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaasi!

Proua juhataja! Austatud kolleegid! Kultuurikomisjon arutas käesolevat eelnõu, halduskoostöö seaduse ja spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 200 teise lugemise ettevalmistamiseks 29. mai istungil. Eelnõu esimene lugemine toimus meil suures saalis 16. mail. Muudatusettepanekute tähtaeg oli komisjoni otsuse kohaselt 25. mai. Selleks kuupäevaks meile ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud ning sellest johtuvalt otsustas kultuurikomisjon 29. mai istungil esitada halduskoostöö seaduse ja spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu teisele lugemisele täiskogu päevakorda 6. juuniks ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis on komisjoni ettepanek teha kolmas lugemine 13. juunil ja eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Muudatusettepanekuid ei ole käesoleva eelnõu kohta laekunud. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Seaduseelnõu 200 teine lugemine on lõpetatud.

Tänane 20. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu 224 teine lugemine. Ma palun kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme kolleeg Helmen Küti!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu 224 enne teisele lugemisele esitamist käesoleva aasta 29. mai istungil. Istungil osalesid Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna juhataja kohusetäitja Dagmar Rüütel, Sotsiaalministeeriumi õigusala juhi kohusetäitja Helen Tralla ja Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapfer. Tuletan meelde, et selle seaduseelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusruumi üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid ja tugevdada selle kaudu inimtervishoius kasutatavate ravimite ohutuse järelevalve süsteemi, kaitsta paremini rahva tervist, tagada siseturu nõuetekohane toimimine ning lihtsustada praegusi eeskirju ja menetlusi.
Pärast eelnõu esimest lugemist Riigikogu liikmed, fraktsioonid ja teised komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud ja sotsiaalkomisjon neid arutada ei saanud, kuid komisjonile saatis kirja MTÜ Ravimitootjate Liit, kes tegi ettepaneku muuta ravimiseaduse § 85 lõike 5 esimest lauset. Nimelt puudutab see ettepanek raviminäidiste pakendit. Komisjoni istungil tutvustas Ravimitootjate Liidu ettepanekut Riho Tapfer. Ettepanek on seotud sellega, et ravimeid registreeritakse tsentraalselt, pakendeid, mida registreeritakse, on väiksemaid ja suuremaid ning eri riikides kasutatakse riigile kõige otstarbekama ja hinnalt kõige sobivama suurusega pakendeid. See tähendab aga seda, et kehtiv seadus võimaldab kasutada Euroopas registreeritud kõige väiksemaid pakendeid, mis võib seada Eesti tootjad fakti ette, et Eestis sellist pakendit lihtsalt ei ole ja seda näidist Eestis kasutada ei saa. Kuna näidiste kasutamine on reguleeritud seadusega ja ravimitootjate eetikakoodeksiga, siis võib selline piirang tekitada olukorra, kus retseptiravimite kasutamise korral näidiseid enam ei saa. Ettepaneku esitaja eesmärk ongi viia arutatavasse seaduseelnõusse sisse termin "väikseim turul olev pakend". Selle tulemusel on võimalik saada rohkem raviminäidiseid, mis võib-olla pakendi tõttu muidu ravimi ostjateni ei jõuaks. Komisjon leidis, et sügisel tuleks selle teemaga edasi tegelda. Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna juhataja Dagmar Rüütel ütles, et direktiiviga sätestatud näidiste jagamisel on miinimum- ja maksimumnõuded ning direktiivi kohaselt on liikmesriikidel õigus piirata näidiste jagamise nõudeid. Seega Sotsiaalministeerium nimetatud ettepanekule vastu ei ole ja arvab, et sügisel võiks selle menetlemise juurde tagasi tulla.
Lõpetuseks. Sotsiaalkomisjon tegi järgmised menetluslikud otsused: teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta nimetatud eelnõu Riigikogu täiskogu tänase, 6. juuni päevakorda teisele lugemisele, eelnõu teine lugemine lõpetada ja kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis esitada eelnõu kolmandale lugemisele 13. juunil ettepanekuga eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Helmen Kütt! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei laekunud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Meie tänane viimane, 21. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 204 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Andrei Korobeiniku!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Täna on meil teisel lugemisel Vabariigi Valitsuse algatatud seaduseelnõu 204, mis on tuntud ka kui serveriseadus. Eelnõu eesmärk on tagada tähtsate pangateenuste toimepidevus olukorras, kus välisriigis asuvad infosüsteemid ei toimi või side välisriikidega on katkenud. Selleks peavad Eestis opereerivad suuremad pangad hoidma enda varuservereid Eestis.
Eelnõu arutelu toimus põhiseaduskomisjonis 14. ja 29. mai istungil. Esimesel arutelul osalesid ka külalised Nordea Pangast, Eesti Pangaliidust ning Siseministeeriumist, teisel istungil olid komisjonis külalised Eesti Pangast. Ühtegi muudatusettepanekut eelnõu kohta tähtajaks ei laekunud, küll otsustas aga põhiseaduskomisjon ise esitada kolm muudatusettepanekut, mida loomulikult on täielikult arvestatud. Kõige tähtsam muudatus puudutas seaduse rakendamist, uueks tähtajaks sai 2014. aasta 1. jaanuar. Eesmärk on anda pankadele rohkem aega oma tegevuse seaduse nõuetega kooskõlla viimiseks. Põhiseaduskomisjoni konsensuslik ettepanek oli saata eelnõu teiseks lugemiseks täiskogu päevakorda 6. juunil ja teine lugemine lõpetada.

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur aitäh, Andrei Korobeinik! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita.
Vaatame läbi muudatusettepanekud. Muudatusettepanek nr 1 on põhiseaduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 2 on põhiseaduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 3 on põhiseaduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek oli teine lugemine lõpetada. Seaduseelnõu 204 teine lugemine on lõpetatud.
Head kolleegid, sellega oleme tänase päevakorra läbinud. Suur tänu kõikidele! Kohtumiseni homme!

Istungi lõpp kell 17.27.