10:05

Eesti Panga 2025. aasta aruanne

Liina Kersna:

Aitäh, hea juhataja! Austatud Eesti Panga president! Mina ka väga tänan teid tehtud töö eest ja eelkõige selle eest, et te olete ühiskonnas üldiselt rahanduse ja majanduse keerukaid teemasid selgitanud nii arusaadavas keeles. Sellel on väga suur väärtus. Aitäh teile selle eest! 

Te tõi... Loe lähemalt

16:22

Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (843 SE) teine lugemine

Liina Kersna:

Suur tänu, austatud juhataja! Palun vabandust viivituse eest! Olin kohvikus arutamas Estonia juurdeehitise toetusrühmaga Estonia juurdeehitise teemal. 

Aga nüüd siis eelnõust. Me räägime kultuurikomisjoni algatatud kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõust, mis on teisel lugem... Loe lähemalt

20:26

Kõrgharidusseaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (849 SE) esimene lugemine

Liina Kersna:

Suur tänu! Kõrgharidusseaduses on tõesti kirjas, et magistriõpe võib kesta üks kuni kaks aastat ja olla mahult 60–120 ainepunkti. Üheaastaste magistriõppekavade eeldus ei ole varasem magistrikraad. Mina elasin teadmises, et selle üheaastase magistrikraadi eeldus on varasem magistrikraad. Sest näi... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Suur tänu, hea kolleeg istungi juhataja! Tõesti, kultuurikomisjon arutas seda eelnõu 7. aprillil. Komisjonist võtsid osa komisjoni liikmed Vadim Belobrovtsev, Signe Kivi, Reili Rand, kes oli Madis Kallase asendusliige, Margit Sutrop ja Kadri Tali, puudusid Helle-Moonika Helme ja Tõnis Lukas. Koha... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Kiri Eesti Üliõpilaskondade Liidust jõudis meieni pärast esimese lugemise ettevalmistamist komisjonis, aga me valmistume teiseks lugemiseks, kindlasti kaasame üliõpilasi, kindlasti kaasame kõiki osapooli, sealhulgas ülikoole. Nii et üliõpilaste muresid me arutame tõenäoliselt siis mai istu... Loe lähemalt

19:09

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (819 SE) esimene lugemine

Liina Kersna:

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kultuurikomisjoni esimehena ütlen, et me siiski tegime otsuse selle eelnõu puhul esimene lugemine lõpetada. Ma ei saa aru, kust tuleb see suur viha Reformierakonna vastu antud eelnõu menetlemisel. Aga mulle jäi kõrvu see, et te tõstsite kuidagi es... Loe lähemalt

12:03

Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (843 SE) esimene lugemine

Liina Kersna:

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma olen tõesti kultuurikomisjoni esindajana teie ees eelnõuga, millega loome õigusselgust, et õpetajate karjäärimudeli regulatsioon, mis puudutab kutseõppeasutuste õpetajaid, oleks seaduses üheselt mõistetav. Me arutasime seda teemat kultuurik... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Tegelikult oli suure saali seisukoht, et see muudetud õpetajate karjäärimudel puudutab ka kutseõppeasutuste õpetajaid. Me rääkisime sellel teemal, aga kui seadus oli vastu võetud, siis juriidilise analüüsi tulemusel me nägime, et kui üldiselt kutseõppeasutusi puudutavate seaduste puhul viidati ed... Loe lähemalt

13:58 Istungi rakendamine

Liina Kersna:

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan kultuurikomisjoni nimel üle kutseõppeasutuse seaduse muudatusettepanekud, [mis on tehtud] õigusselguse huvides. Nagu te mäletate, me menetlesime pikalt ja põhjalikult põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja teiste seaduste muudatusi, selleks et viia el... Loe lähemalt

10:01

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti inimarengu aruanne 2026. Haridus ühiskonna peeglis" arutelu

Liina Kersna:

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimarengu aruande koostajad! On suur rõõm, et seekordne inimarengu aruanne on just nimelt hariduse teemal. "Haridus ühiskonna peeglis" on samuti väga ootuspärane pealkiri, sest haridus, selle kvaliteet, kättesaadavus mõjutavad otseselt ühiskonna to... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh küsimuse eest! Iseenesest see inimarengu aruande raport pakub erinevaid visioone, kuhu meie haridus erinevatel tingimustel võiks jõuda. Aga ma küll ei arva seda, et me peaksime ootama, et erinevate valdkondade teadlased teeksid meie eest töö ära. Meie töö on analüüsida antud informatsiooni,... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Ma arvan, et me tõesti peaksime seda tegema ja võib-olla peaksime ka ise olema nõudlikumad ministeeriumide suhtes, et kui nad meile väiteid esitavad, siis [peaksid] nende taga oleksid tõesti viited, millele need tuginevad. Haridusvaldkond on selles mõttes keeruline valdkond, et kõik arvava... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Hariduslik ebavõrdsus sünnib meil klassiruumis. Selles aruandes ei ole välja toodud seda, et hariduslik ebavõrdsus oleks meil kuidagi regiooniti nähtav. Hariduslik ebavõrdsus sünnib [klassiruumis]: kas meil on klassi ees kvalifitseeritud õpetaja või ei ole? Hea matemaatikaõpetaja võib olla... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Esiteks olgu hästi selge, et minu hinnangul need reformid, mis on ette võetud, on olulised reformid. Neid peabki tegema, see on täitsa selge. Kui need reformid on ühel hetkel rakendunud, siis muudavad need kindlasti meie haridussüsteemi tugevamaks. Küsimus on selles, kuidas neid reforme te... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh küsimuse eest! Tegelikult meil on ka selliseid uuringuid, mis annavad ette võimalikud suunad, kuidas mingit muutust ellu viia. Aga tõesti, nii nagu ma ka oma sõnavõtus ütlesin, tihtipeale tellitakse uuring siis, kui on juba otsused vastu võetud, [mida muuta], ja [alles] siis me uurime seda,... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Te tõite välja, et viiendik Eesti noortest on pannud toime õigusrikkumisi, ja tõite välja ka seda, et just teismeliste seas on huvihariduses osalemine madal. Siinse aruande selles peatükis ei ole erinevalt teistest peatükkidest toodud võrdlust muu... Loe lähemalt

17:53

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (758 SE) esimene lugemine

Liina Kersna:

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahvusringhäälingu lammutamise ja erastamise eelnõu menetlemine siin Riigikogu suures saalis aastal 2026 on kurb, piinlik ja minu arvates ka ohtlik ajalooline sündmus. Tõsi, rahvusringhäälingu erastamisest on poliitilisel tasandil räägitud ka varem, viim... Loe lähemalt

14:09

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine, õpetajate karjäärimudel ning isikuandmete töötlemine tehisintellekti rakenduse kasutamisel) eelnõu (653 SE) kolmas lugemine

Liina Kersna:

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tõesti, meie ees on eelnõu, mida parlament on arutanud sügisest saati, ja nüüd, viimasel istunginädalal me jõuame lõpphääletuseni. Tegemist on eelnõuga, millel on väga oluline mõju meie haridussüsteemile.

Esiteks, selle eelnõu vastuvõtmisega lõpeb ... Loe lähemalt

11:45

Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine) eelnõu (754 SE) esimene lugemine

Liina Kersna:

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tõesti, rõõm on anda ülevaade kultuurikomisjoni arutelust antud eelnõu üle. See toimus 1. detsembril. Kultuurikomisjoni istungist võtsid osa liikmed Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Signe Kivi, Margit Sutrop ja Kadri Tali asendusliikmena Too... Loe lähemalt

17:23

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine, õpetajate karjäärimudel ning isikuandmete töötlemine tehisintellekti rakenduse kasutamisel) eelnõu (653 SE) teine lugemine

Liina Kersna:

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Suur rõõm on üle pika aja olla teie ees seaduseelnõuga, mis on olnud kolm kuud kultuurikomisjonis menetluses, nimelt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga. Nime me muutsime ära seetõttu, et selle ... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh küsimuse eest! Esiteks, ma tahan öelda, et me kiitsime äsja heaks järgmise aasta riigieelarve ja selles eelarves me tõstsime õpetajate palga diferentseerimisfondi 20%-lt 22%-le. Just nimelt valitsuse tasandil on kokku lepitud, et diferentseerimisfond tõuseb 2027. aastal 23%-le ja 2028. aast... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Nagu ma ütlesin, me kehtestame selle eelnõuga, mis on teie ees, ainult väga üldised raamid õpetajate karjäärimudelile. Aga Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatakse õpetajate karjääriastmed, palgakoefitsiendid ja ka tingimused, kuidas nendele astmetele saada. See ei ole seaduse tasandi k... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Mul on väga hea meel, et te selle küsimuse just niimoodi sõnastasite. See ei vasta tõele, et nendele õpetajatele, kes jäävad välja sellest alustava õpetaja karjääriastmest ja erandist, hakatakse maksma riiklikku miinimumi. Ei hakata neile nii vähe maksma! Neid inimesi on koolile vaja ja ne... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Ühelt poolt võib ju öelda, et jääb sarnasele tasemele, kuna me täna juba teame, et koolijuhid õpetajate palku diferentseerivad. Teisalt, Vabariigi Valitsuse määruse kavandi põhjal ja haridusleppele tuginedes me ei saa öelda, et koolijuhtide autonoomiat suurendatakse, sest tegelikult öeldak... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Suur tänu selle küsimuse eest! Esiteks, osal nendest õpetajatest, kellelt me ootame, et nad vähemalt kolme aastaga kutseni jõuaksid, on juba magistrikraad. Neid on üle tuhande. Nad õpetavad koolis, neil on vaja koostada portfoolio ja taotleda õpetajakutset. Ülikoolidele nemad koormust tõenäolisel... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Ei, ma tõesti ei usu seda. Esiteks, see ongi koolijuhi otsustada. Ja see on väga oluline vabadus, mis me koolijuhile anname, et ta saab palga suhtes läbi rääkida. Ma olen täiesti kindel, et koolijuht, kes vajab õpetajat, ei paku talle riiklikku miinimumpalka. Ja teisalt olen täiesti kindel... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Suur tänu küsimuse eest! Meil on kokku lepitud, et õpetaja kvalifikatsioon on magistrikraad ja õpetajakutse. Nii on kokku lepitud. Aga see ei tähenda seda, et näiteks tööõpetuse õpetajana ei võiks töötada ka madalama haridustasemega õpetaja, ainult talle ei kehti needsamad reeglid mis kvalifikats... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Nende õpetajate puhul, kes ka meie muudatuste kohaselt jäävad alustava õpetaja astmelt välja – ehk põhi- ja keskharidusega ning bakalaureusekraadi või rakenduskõrgharidust omavad õpetajad –, rakendub tavapärane töölepingu seadus. See rakendub ka kõigi teiste puhul. Meil on tõesti osa ameti... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Olen ka sellist mõtet kuulnud. Aga sellest kõlab jälle usaldamatus koolijuhtide suhtes. Ma olen täiesti veendunud selles, et üks hea haridussüsteem põhineb usaldusel, haridusvaldkonna eri osapoolte omavahelisel usaldusel. Kui õpetaja töökohustused ei muutu – koolijuhil on tegelikult õigus ... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Ma alustan lõpust. Ma ei ole kindel, kas need treenerid kvalifitseeruvad õpetajaks. Õpetaja kvalifikatsioonil on kindlad kriteeriumid. Aga seda me saame täpsustada. 

Teiseks, tõesti, haridusministeerium kinnitas meile, et praegu makstakse, nagu selgub olemasolevaid andmeid vaada... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Suur tänu! Ma olen tööalaselt Triin Noorkõivuga kokku puutunud juba pea kümme aastat. Ja ma tõesti imetlen, kui järjepidevalt ta on seisnud alustavate õpetajate eest. Ta on väga palju rääkinud sellest, et me peame looma koolides tingimused selleks, et alustavad õpetajad nii kiiresti läbi ei põlek... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Selle, milline hakkab olema õpetajate karjäärimudel, kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. Seaduses me seda ei kehtesta, seadus jätab avarad raamid, aga Vabariigi Valitsus on oma määruse kavandi koostanud haridusleppes kokkulepitu põhjal, see põhineb haridusleppes kokkulepitul. Tol h... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Te panete mind keerulisse olukorda, sest tõesti, sellel teemal me kultuurikomisjonis väga pikalt arutlesime ja püüdsime leida lahendusi. Kultuurikomisjonis tõesti – ma usun, et kolleegid, kes siin saalis on, nõustuvad – me kõik mõistsime, et see ei ole mõistlik. Aga miks seda tehti? S... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Suur tänu küsimuse eest! Ma usun, et me räägimegi väga veendunult nendest asjadest, millesse me usume. Ja mina päriselt ka usun seda, et koolijuhtidele antav vabadus rääkida läbi bakalaureusekraadi omavate õpetajatega, keskharidust [omavate] õpetajatega ja ka põhiharidust [omavate] õpetajatega ne... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Suur tänu! Väga hea küsimus. Ma kasutan võimalust – ettekandes jäi aega väga väheks –, et tutvustada ka koolijuhtide atesteerimise poolt. Igal aastal peab koolipidaja pidama arenguvestluse koolijuhiga. Me teame statistikast, et väga väheste koolijuhtidega peetakse regulaarselt arenguvestlusi. Iga... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Ma tõesti ei ole kuulnud, et Haridus- ja Teadusministeerium, haridustöötajate liit, koolijuhtide ühendus või erakoolide liit oleks kuidagi väljendanud soovi oma allkirju tagasi võtta. Ei, nad ei ole seda teinud, nad on jätkuvalt selle lepingu taga. Loomulikult on valitsusel õigus kehtestad... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! See on väga hea küsimus. Kindlasti on nii, et kool või kohalik omavalitsus on teinud oma õpetajatega kollektiivlepingu, mis tagab selle miinimumi, siis loomulikult on kõigile õpetajatele see miinimum tagatud, sest nagu ma ütlesin, riik oma rahastuses muudatusi ei tee.

Liina Kersna:

Aitäh! Te ei olnud enne saalis, aga me natukene arutlesime sellel teemal. Tõesti, ühelt poolt valitsuse määrusega mingil määral piiratakse koolijuhtide vabadust palga diferentseerimisel. Aga tuleb rõhutada, et need miinimumid on tõesti miinimumid. Riik ütleb, et vanemõpetajale tuleb maksta koefit... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Ühtepidi on mul hea meel, et haridusvaldkonnas hakkab toimuma midagi turumajanduse põhimõttel ja õpetajad liiguvad sinna, kus neile makstakse rohkem palka. Üldiselt on olnud nii, et õpetajad saavad igal pool ühtset palka, aga kui on nii, et kusagil makstakse rohkem ja õpetaja saab endale s... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et see on suuresti teadlikkuse küsimus – teatakse, et sellised võimalused on olemas. Ma tõesti usun, et haridusvaldkonnas üksteise usaldamine ja kokkulepeteni jõudmine on määrava tähtsusega. Kui kogukond lepib kokku õpetajate kollektiivlepingus, siis see on nende ko... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh küsimuse eest! Esiteks, raha tuleb haridusvaldkonda ja õpetajate palgasummadele juurde. Selles riigieelarves, mille me just heaks kiitsime, on 60 miljonit eurot õpetajate palga tõusuks. Ehk õpetaja miinimumpalk tõuseb järgmisel aastal 1820 eurolt 1970 eurole. Lisaks sellele kasvab diferents... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Sellesama viidatud kutseharidusreformi üks eesmärk on see, et üldharidusaineid tuleks kutsekoolidesse rohkem, et need noored, kes valivad rakendusliku keskhariduse, lisaks kutseoskustele saaksid kenasti kätte üldhariduse. Praegused õppekavad on valdavalt sellised, et üldharidusaineid on se... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh, väga hea küsimus! Esiteks, koolijuhil on kindlasti õigus leppida selle väga andeka muusikuga palgas kokku. Ja koolijuhil on õigus sellele õpetajale maksta kõrgemat palka, kui on õpetaja riiklik miinimum. See on läbirääkimiste küsimus. Inimest tööle võttes peab koolijuht alati hindama tööta... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Ma arvan, et meie koolisüsteemi jääb alati mingi osa kvalifikatsioonita õpetajaid. Ja ma ei arva, et see oleks väga halb, sest kvalifikatsioonita õpetajad on osa järelkasvust. Väga halb on see, kui me neile tähelepanu ei pööra ja me nad läbi põletame, sest neil ei ole oskusi, et mitmekesises klas... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Head kolleegid! Haridusvaldkonnas on tõesti vähe neid teemasid, kus kõik on ühel meelel. Aga see, et meie õpetajad vajavad professionaalset arengut toetavat karjäärimudelit, on üks vähestest teemadest, kus tõesti üldiselt ollakse ühel meelel, et jah, õpetajate karjäärimudelit on vaja. ... Loe lähemalt

Liina Kersna:

See palgaastmestik võiks muidugi olla seotud otseselt kutsestandardiga, nii et nendele õpetajatele, kes on läbinud vanemõpetaja kutse taotlemise protsessi, oleks tagatud kõrgem miinimum, ja neile, kes on läbinud meisterõpetaja oma, veel kõrgem miinimum. 

Head kolleegid! Ma olen täiesti... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Suur tänu! Ma tahan tõesti üle öelda, et kindlasti ei rääkinud ma totaalsest usaldamatusest, vaid selle seaduseelnõu protsessis tekkinud usaldamatuse foonist haridusvaldkonna eri osapoolte vahel ja kutsusin üles leidma ühist osa. Eelnõus, mida me menetleme, on kindlasti ühisosa piisavalt selleks,... Loe lähemalt

10:03 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Tuleviku Eesti: sündimus, väärtused ja perede toimetulek" arutelu

Liina Kersna:

Suur tänu! Mul on väga hea meel, et ma jõudsin küsida. Aitäh selle väga huvitava ettekande ja ka küsimustele vastamise eest! Te ütlesite õigesti, et lapsed sünnivad siis, kui on soov lapsi saada. Me teame, et väga paljud pered, kes tahavad lapsi saada, neid loomulikul teel ei saa. Ma kiiresti ots... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja, suur tänu, võiks isegi öelda, täitsa vapustava ettekande eest! Mina ei olnud teadlik, et poiste ja tüdrukute väärtuslõhe on nii suur. See on hirmutav, sest see näitab, et tavapärane perekonna mõju lapse väärtuste kujunemisele on tõenäoliselt vähenenud. Ne... Loe lähemalt

15:16

2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) teine lugemine

Liina Kersna:

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Kasutan Riigikogu liikme õigust siit puldist rääkida rahvaga, nii nagu endine hea kolleeg Eiki Nestor Riigikogu esimehena meile ikka meelde tuletas, kasutades seda õigust vabaduse kaudu ja mõistes, et selle vabadusega käib kaasas ka vastutus. 

10:15

2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine

Liina Kersna:

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Tõesti, haridusvaldkonna eelarve järgmisel aastal kasvab, mis minu hinnangul on väga oluline. Samas, 23. septembril andis Haridus- ja Teadusministeerium teada, et eelarverevisjoni tulemusel vähendatakse järgmisel aastal eestikeelsele haridusele ülemineku ee... Loe lähemalt

19:50

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (620 SE) esimene lugemine

Liina Kersna:

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Hea meel on tutvustada teile küll väga põgusat arutelu kultuurikomisjonis antud eelnõu teemal. See arutelu toimus 3. juunil ja sellel osalesid kõik kultuurikomisjoni liikmed, välja arvatud Helle-Moonika Helme. Haridus‑ ja Teadusministeeriumi poolt olid ... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Sellist arutelu meil kultuurikomisjonis ei olnud, see arutelu oli tõesti väga põgus. Aga põhimõtteliselt koolilõuna toetus ei ole kunagi olnud mõeldud nii, et see on ainult riigipoolne toetus ja sellest toetusest peakski saama koolilõuna lastele pakutud. See on olnud alati mõeldud kolmepoo... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Te teate väga hästi, et tõesti riigieelarve koostamine on prioriteetide küsimus ja sinna jõuavad asjad, mis hetkel tunduvad riigi vaates olulisemad. Te ütlesite oma ettekandes või küsimustele vastates väga õigesti, et selle eelnõu rakendamise kulu on 30 miljonit eurot. 30 miljonit eurot ha... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Ma tõesti ei öelnud, et ma pooleteise aasta jooksul, kui ma olin haridusminister, käisin [nii paljudes] koolides. Aga kujutage ette, et ma olen kümme aastat töötanud Riigikogus ja need kümme aastat tegelenud haridusvaldkonnaga. Kümne aasta jooksul olen ma käinud vähemalt 300 erinevas kooli... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Ma olen väga nõus, et koolitoit peab olema tervislik ja soe toit. See eristab meid väga paljudest teistest riikidest, et meie haridussüsteem nii alushariduses kui ka üldhariduses pakub õpilastele kvaliteetset, head sooja toitu. 

Seda me küll komisjonis ei arutanud, aga kui te lu... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Ma saan aru, et teie näete lahendusena seda, et kui riik tõstab omapoolset toetust, siis see toit ei lähe prügikasti. Ma julgen selles kahelda – võib-olla natukene, aga siiski julgen kahelda. Ja teiseks tahan öelda, et ma olen täiesti kindel, et kui Reformierakond on Tallinnas võimul, siis... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Tuleb tunnistada, et me seda teemat komisjonis ei arutanud. Komisjoni arutelu oli väga põgus. Aga ma siiski hea meelega kommenteerin. 

Esiteks, riigil on koolidele [ette nähtud] toetus, kui nad kasutavad koolitoidus mahetooraineid. See on olnud väga positiivse mõjuga toetus. Näi... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Suur tänu! On küll palju oodata, et ma Keskerakonnale hakkaksin nõu andma. Teil on tarku päid oma ridades piisavalt palju, et ise loomingulisi lahendusi leida. Aga tuletan meelde, et EKREIKE valitsus, kus teil oli kanda haridusministri portfell, ei tõstnud õpetajate palka üldse. Null eurot tõstet... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Jah, jäi kommentaari vormi. Aitäh teile!

10:05 Õiguskantsleri ülevaade õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja muude õiguskantslerile seadusega pandud ülesannete täitmisest

Liina Kersna:

Aitäh, hea juhataja! Austatud õiguskantsler! Esiteks, ma kinnitan, et tõesti, ka teaduslikult on tõestatud, et mitte mingisugust põhjust ei ole esimesse klassi lapsi selekteerida. Ma väga loodan, et meie ühiskond on juba piisavalt palju arenenud, et ka seaduse tasandil sinnani jõuda ja nendes väh... Loe lähemalt

14:34

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine ja õpetajate karjäärimudel) eelnõu (653 SE) esimene lugemine

Liina Kersna:

Suur tänu, hea juhataja! Austatud minister! Õpetajate karjäärimudel sai justkui kokku lepitud haridusleppega. Me teame, et haridusleppele andsid oma allkirja väga vähesed kohalikud omavalitsused, aga haridusleppe nimel tegid tööd mitmed spetsialistidest koosnenud töörühmad. Teil oli ka õpetajate ... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Suur tänu! Minu meelest on väga sümpaatne see, mis te Urve Tiiduse küsimusele vastates ütlesite: alustava õpetaja tööajast 25% peab jääma enesearendamiseks ja tal peab olema mentor. Aga teatavasti on ilma kvalifikatsioonita õpetajate kutsekindlus oluliselt [väiksem] kui kvalifikatsiooniga õpetaja... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Tõesti, kultuurikomisjon arutas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatust 3. juunil. Meil olid komisjoni kutsutud haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, ministri nõunikud Daniel Kõiv ja Olga Bogdanova, üldhariduspoliitika osakonna juht Ül... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh, hea juhataja! Austatud kolleegid! Mul on väga hea meel, et meil on võimalus arutada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse üle ning et meil on võimalus teha parlamendis eelnõu veel paremaks, kui see juba on. 

Meil on tõesti praegu selline olukord, kus riigikoolides 80% ja kohaliku oma... Loe lähemalt

10:42

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu (554 SE) kolmas lugemine

Liina Kersna:

Head kolleegid! Teadus‑ ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus on küll selline seadus, mis näitab ja kinnitab meie parlamentaarse riigi suurepärast seadusloomeprotsessi. Seda seadust on täitevvõim väga pikalt ette valmistanud mitme haridus‑ ja teadusministri ametiperioodi jooksul... Loe lähemalt

10:04 Riigikohtu esimehe ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta

Liina Kersna:

Hea istungi juhataja! Austatud Riigikohtu esimees! Esiteks, me arutasime õiguskomisjoni esimehega, et sügisel võtame koos kultuurikomisjoniga ühisistungil õigushariduse teema ette ja uurime, mille taga see integreeritud õppekava rakendamine seisab. 

Aga ma tahan küsida tehisaru rakenda... Loe lähemalt

10:09 Haridus- ja teadusministri 2025. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

Liina Kersna:

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma küsin täiskasvanuhariduse kohta. Me rõõmustame, et enam kui 23% täiskasvanutest osaleb täiendõppes ja me oleme olnud kasvutrendis. Eesmärk on [jõuda] 25%-ni. Me oleme teinud nüüd otsused, et korduv õppimine muutub nii kutsehariduses kui ka kõrgha... Loe lähemalt

Liina Kersna: Palun ka kolm minuti lisaaega. Loe lähemalt

Liina Kersna:

Head kolleegid! Keskendun oma sõnavõtus kahele Eesti haridusvaldkonna arengukava eesmärgile, mis mõlemad seostuvad Eesti tulevikuga tehisaruajastul. 

Esiteks, arengukava seab eesmärgiks nüüdisajastada õpiprotsessi ja õppesisu, pöörates senisest enam tähelepanu elukestvaks õppeks vajali... Loe lähemalt

17:05

Riigikogu otsuse "Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu (643 OE) esimene lugemine

Liina Kersna:

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Suur rõõm on olla teie ees Riigikogu otsuse eelnõuga, et määrata rahvusringhäälingu nõukogusse kaks uut valdkondlikult tunnustatud eksperti. 

Riigikogu kultuurikomisjon otsustas oma 6. mai istungil esitada Riigikogu otsuse eelnõu Eesti R... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh selle väga põhjendatud küsimuse eest! Ma arvan, et selle küsimuse me võiksime ka iseendale esitada. Nii nagu ma oma ettekandes viitasin, kõigi parlamendis olevate fraktsioonide esindajad on rahvusringhäälingu nõukogus olemas. Meie ise oleme saanud valida endi seast need nõukogu liikmed ja m... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Meil oli nii-öelda pimehääletus, oli salajane hääletus, ja hääli [andes] valiti Raul Rebane ja Paavo Nõgene.

Liina Kersna:

Aitäh küsimuse eest! Jah, me arutasime seda, et tõesti rahvusringhäälingu nõukogu on väga maskuliinne. Aga see on meie endi kätes. Meie oleme iga fraktsiooni poolt esitanud sinna ka oma kandidaadid ja me ise oleme esitanud kõik need mehed. Ma veel kord kutsun üles mõtlema, kas meil oleks võimalus... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh küsimuse eest! Mina valisin 13 kandidaadi seast väga kindlal meelel kaks inimest, kelle puhul ma olen veendunud, et nad on väga head eksperdid. Oleks kultuurikomisjonil olnud võimalus valida neli eksperti, siis kindlasti oleks nende hulka jõudnud ka mõni naine. Ma väga loodan, et need naise... Loe lähemalt

Liina Kersna: Ei tööta mikrofon.  Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh! Komisjonis toimus hääletus ja kuna me valisime kahte eksperti, siis iga komisjoni liige sai 13 kandidaadi seast valida kaks kandidaati. Häälte [kokkulugemisel] osutusid valituks need kaks kandidaati, kelle me praegu siia esitame.

Liina Kersna:

Kas muidu ei saaks või?

Liina Kersna:

Aitäh! Ma teie järeldusega ei nõustu, aga eeldusega, et juhtorganites, kus on nii mehi kui ka naisi, tehakse tasakaalukamaid, paremaid otsuseid, ma olen nõus. Aga selle järeldusega ma ei nõustu.

Liina Kersna:

Aitäh! Nagu ma ütlesin, see on meie teha, kui palju selles nõukogus on Riigikogu fraktsioonide esindajate seas naisi. Hetkel ei ole see ka minu teha.

Liina Kersna:

Ma saan aru, et see oli kommentaar. Aga ma, vastupidi, just rõhutasin, et kõik nad olid eksperdid, nad kvalifitseerusid. Kui me oleksime saanud rohkem esindajaid valida, siis tõenäoliselt oleks selles valikus olnud ka naisi. Aga täna oli meil võimalik välja vahetada kaks eksperti ja hääletuse tul... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Aitäh, härra Epler, hea kolleeg! Ma väga loodan, et sellele eelnõule tuleb ka teie poolthääl, sest tegemist on väga tugevate ekspertidega. Praegu me räägime rahvusringhäälingu nõukogust, me ei räägi eraettevõtte nõukogust. Praegu on küsimus rahvusringhäälingu nõukogus, mille määramisel on omad re... Loe lähemalt

13:58 Istungi rakendamine

Liina Kersna:

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on suur rõõm anda kultuurikomisjoni nimel üle Riigikogu otsuse eelnõu. Mai lõpus saavad läbi kahe rahvusringhäälingu nõukogu asjatundjast liikme lepingud ja seetõttu oli vaja [nõukokku] valida kaks uut rahvusringhäälingu [tegevus]valdkonna tun... Loe lähemalt

10:03

Kultuuriministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (sealhulgas "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" elluviimisest)

Liina Kersna:

Suur tänu! Tahan küsida keelepoliitika teemal. Vabariigi Valitsuse seadus ütleb, et keelepoliitika kujundamise eest vastutab Haridus‑ ja Teadusministeerium. Samal ajal korraldavad lausa kuus ministeeriumi moel või teisel täiskasvanute keeleõpet. Kõige suurem roll on selles kindlasti Kultuuriminis... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Sõna "kultuur" tähendab oma algses tähenduses hoolt kandma, hoolitsema. See on väga täpne sõnastus, sest meie kultuuri ja keele hoidmine ning arendamine ei ole midagi iseenesestmõistetavat. See nõuab pidevat hoolt. Selleks, et meie keel ja kul... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Meie keele elujõulisus sõltub hetkel just kõige enam uue tehnoloogiaga kohanemisest, uue enda omaks tegemisest. Meil on põhiseaduslik kohustus kanda hoolt, et tehisaru räägiks väga head eesti keelt. Hetkel on meie keelekorpuses 4 miljardit sõna, meie eesmärk on jõuda 15 miljardi sõnani.... Loe lähemalt

10:01

Justiits- ja digiministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

Liina Kersna:

Hea istungi juhataja! Austatud minister! Meil on tõesti põhiseadusest tulenev kohustus hoolitseda selle eest, et tehisaru hakkaks rääkima väga head eesti keelt. Te ütlesite oma kõnes, et juba lähiajal on plaanis eesti keele korpust kahekordistada ja tulevikus jõuda 15 miljardi sõnani. Ma küsin, m... Loe lähemalt

10:01

Peaministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (sh ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ja valitsuse poliitikast selles valdkonnas)

Liina Kersna:

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Te ütlesite oma kõnes, et valitsuse siht on kõrgema lisandväärtusega majandus. Me teame numbritest, et nendes riikides, kus on teadus- ja innovatsioonimahukas majandus, on protsentuaalselt rohkem doktorikraadiga inimesi. Te tõite näiteks Taani, kus neid ... Loe lähemalt

15:04

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu (554 SE) esimene lugemine

Liina Kersna:

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Ma kõigepealt ütlen kolleeg Jaak Valgele, et meie ettevõtted siiski panustavad teadus- ja arendustegevusse rekordiliselt, rohkem kui riik kokku, ja see on kasvav trend. Aga minu küsimus. Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik on tõstatanud ettepaneku, et teadus... Loe lähemalt

Liina Kersna:

Suur tänu! Mul on tõesti väga hea meel, et ministeerium analüüsib, kuidas teaduse ja kõrghariduse rahastust omavahel paremini siduda. Kindlasti võivad ülikoolidel olla erinevad seisukohad ja riik peab vaatama, mis oleks siis riigi või süsteemi seisukohalt kõige parem. Ülikoolide finantsautonoomia... Loe lähemalt