Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu teisipäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohalolijaks jõudis registreeruda 59 Riigikogu liiget, puudub 42. 

On aeg eelnõude ja arupärimiste üleandmiseks. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Täna soovin Keskerakonna fraktsiooni nimel üle anda Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele kauplusevarguste tõkestamise kohta" eelnõu. 

Tegemist on väga suure probleemiga. Minu teada on jaekaupmehed pöördunud selle teemaga nii valitsuse, ministrite kui ka fraktsioonide poole. Varguste arv on suurenenud, kordusvarguste arv samuti. Tuleb tunnistada, et küllap kaupmehed selle raha meilt tagasi küsivad: eks see peegeldub ka hindades, mida me kaubalettidel näeme. Selleks, et olukorda parandada, on vaja [teha] teatud muudatusi seadusandluses ja sellest see otsuse eelnõu räägibki. 

Ma väga tõsiselt pöördun teie poole, et te [mõistaksite], et tegemist on probleemiga. Jaekaubandusettevõtjad on väga suure probleemi ees ning meie [võimuses] on see asi ära lahendada. Nii et jõudu meile! Aitäh!

Head kolleegid, olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu ühe otsuse eelnõu. Saame minna tänase päevakorra juurde. 

Päevakorra esimene punkt on Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine" eelnõu 938 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, kultuurikomisjoni esimehe Liina Kersna.

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Tõesti, kultuurikomisjon esitas Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine" eelnõu. Selle eelnõuga me nimetame rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks EKRE fraktsiooni liikme Evelin Poolametsa. Kuna Varro Vooglaid lahkus EKRE fraktsioonist, siis see tähendab, et automaatselt katkesid ka tema volitused rahvusringhäälingu nõukogu liikmena. Seetõttu on meil vaja esitada uus rahvusringhäälingu nõukogu liige ja selleks on Evelin Poolamets. 

Me arutasime seda otsuse eelnõu esmaspäeval, 1. juunil ja tegime üheskoos otsuse esitada eelnõu täiskogu päevakorda. Tol hetkel arvasime, et eelnõu võiks olla päevakorras 10. juunil, aga koostöös juhatusega jõudis see päevakorda päev varem ehk 9. juunil. See oli konsensuslik otsus. Tehti ka otsus määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind, Liina Kersnat. Ka see oli konsensuslik otsus. Lisaks sellele tegime otsuse viia läbi lõpphääletus, nagu selliste otsuste puhul [tavaks]. Aitäh!

Aitäh! Teile on mõned küsimused. Alustab Urmas Reinsalu. Palun! 

Aitäh! Proua Kersna, võib-olla vaatleks laiemalt rahvusringhäälinguga seotud küsimusi. Meil seisab homme ees rahvusringhäälingu poliitilise ülevõtmise katse, mille nii-öelda täidesaatjaks või elluviijaks teid on määratud. Leedus toimus võimuliidu [algatusel] analoogiline katse, mis [tõi kaasa] väga tõsised meeleavaldused ja protestid. Muu hulgas suurendati Leedus ringhäälingunõukogu koosseisu eesmärgiga [tugevdada] poliitilist kontrolli. Euroopa meediavabaduse ja ajakirjanike organisatsioonid, sealhulgas ERR, on oma protestikirjades [heitnud ette] seda, et Leedu ringhäälinguga ei tehtud koostööd ega arutatud muudatusi läbi. Mis põhjusel kavandatakse kultuurikomisjonis teie juhtimisel niisugust ülevõtmiskatset vahetult enne valimisi?

Leedu parlament võttis seadused vastu valdava enamusega ning arutelu tekitas Leedus rahvusringhäälingu rahastamise süsteem, mitte nõukogu [koosseis]. 

Ma saan aru, et Isamaa Erakonnale on see väga sobilik, et rahvusringhäälingu nõukogus on poliitikute ülekaal, aga Euroopa meediavabaduse määrus seda ei [toeta]. Sellega ei nõustu ka Riigikontroll[, kes juhtis sellele tähelepanu] juba aastal 2016. On oluline, et rahvusringhäälingu juhtimine oleks võimalikult sõltumatu. Seetõttu oleme teinud ettepaneku lisada rahvusringhäälingu nõukogusse kolm eksperti, et seal oleks ekspertide ülekaal. See, et te nimetate Riigikogu poolt ametisse nimetatavaid eksperte poliitiliseks, on äärmiselt – kuidas ma ütlen? – mitteriigimehelik, sest just nemad tagavad rahvusringhäälingu poliitilise sõltumatuse. See on meie teha, et need eksperdid oleksid tõepoolest valdkondlikud eksperdid.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Ei jõua ekspertide nii-öelda ekspertsusest rääkida, aga siin on tõsised probleemid. Küsimus on järgmine. Vahepeal olid siin kolleegid sotsiaaldemokraadid mures, et nõukogu koosneb ainult meestest. Kas te püüdsite nüüd sotside plaani ennetada, määrates nõukogusse naisterahva, Evelin Poolametsa?

See on iga fraktsiooni otsustada, kelle nad rahvusringhäälingu nõukogusse nimetavad. EKRE fraktsiooni otsus oli nimetada sinna Evelin Poolamets.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma mõtlesin küsida sama asja kohta. Nüüd, kui EKRE fraktsioon on näidanud teile head eeskuju, läkitades oma esindajana rahvusringhäälingu nõukogusse naisterahva, [küsin] esiteks: kas te olete neid tänanud selle eest, et teie ja sotside pikk igatsus selle järele, et seal oleksid ka naisterahvad, saab lõpuks täidetud? Ja teiseks, kas te kaalute ka ise sellest eeskuju võtta ja ka oma esindaja naisterahva vastu välja vahetada? Võib-olla arutate seda asja isegi Eesti 200 ja sotsidega. Nüüd, mil EKRE on näidanud eeskuju, võite jääda piinlikku olukorda: teie, kes te olete rääkinud, kui oluline see on, et nõukogus oleks ka naisterahvaid, hoiate seal oma esindajatena ainult meesterahvaid.

Aitäh! Ma loodan, et meil tekib võimalus lisada rahvusringhäälingu nõukogusse vähemalt kolm eksperti. Ma usun, et kindlasti on nende seas ka tugevaid naisi.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Me alustame ja vaatame, kuidas läheb. Jah, ma annan juurde, kui on vajadus.

Ma palun kolm minutit lisaaega.

Alustage, ma kohe annan.

Lugupeetav rahvaesindus! Ei olnud veenev proua Kersna seletus selle kohta, nagu oleks neid eksperte vaja vahetult enne valimisi grupiviisiliselt rahvusringhäälingu nõukogusse paigutada seetõttu, et vähendada poliitilist mõjutust. Euroopa meediavabaduse akt – noh, nimetame seda nii, meediavabaduse akt või määrus – näeb tõepoolest ette avalik-õiguslike ringhäälingute rahastamise sõltumatuse tagamise, kuid huvitaval kombel on need sätted jäänud kuhugi panni alla. 

Milline on asja etümoloogia? Lugupeetav parlament, ma valgustan teid. Juba eelmise aasta lõpul [tuli] Kultuuriministeeriumist seaduseelnõu, mis nägi ette avalik-õigusliku meedia rahastamise reeglid, ja poliitilise initsiatiivi korras olid sinna niinimetatud Brežnevi pakikesena juurde pandud ka ringhäälingunõukogu muutmise [sätted]. Ei julgenud peaminister seda eelnõu esitada. Pool aastat marineeriti ja siis [otsustati teha] tiibmanööver, milleks kasutatakse sotsiaaldemokraatide esitatud eelnõu.

Hea kolleeg, ma juhin teie tähelepanu sellele, et antud juhul ei ole meil tegemist selle eelnõuga, millest te räägite. Palun jääda selle eelnõu juurde, mis on täna päevakorras. Homme on see eelnõu, siis on teil võimalus ...

Me ei ole vastu praegusele otsuse eelnõule ehk ringhäälingunõukogu liikme nimetamisele kehtivate reeglite alusel, kuid me peame vaatama seda otsust kontekstis. (Naer saalis.) Ma kontekstualiseerin seda. Nii et ärge mul siin suud kinni toppige, sõbrad! Meil on vähemasti õigus teie sigadustele siin parlamendisaalis tähelepanu juhtida ja seda õigust te meilt ära ei võta. 

Nüüd, selles olukorras – kontekstualiseerides praegu seda ringhäälingunõukogu ülevõtmise katset – on nii-öelda platvormiks võetud sotsiaaldemokraatide eelnõu. Mis on see hinnalipik, mille eest on sotsiaaldemokraadid [valmis] selle aktsiooniga kaasa minema ja oma eelnõu tagasi ei võta – see on arutelukoht. Väidetavalt on tegelikkuses need niinimetatud ekspertide kohad juba ära jagatud. Siin on olnud juttu sellest, et ka sotsiaaldemokraatide seast võiks üks nõukogu liige sinna selle [ekspertide] grupiga [lisanduda]. 

Minu sõnum on ühemõtteline. Vaatame Leedu kaasust. Leedus andis võimuliit tegelikult järele ja taandus osaliselt oma initsiatiivist. Kuid fakt on see, et täpselt samamoodi – naljakal kombel just kolme [liikme] võrra – suurendati Leedu avalik-õigusliku ringhäälingu koosseisu 12-lt 15-ni, ja seda just nimelt jutuga ekspertide kaasamisest.

Hea kolleeg, ma juhin teist korda teie tähelepanu sellele, et te ei räägi selle eelnõu esemest. Istungi juhatajal on kohustus sekkuda, kui ei räägita eelnõust. Ma ei hakka teid pidurdama, saate lõpuni rääkida, aga ärge pahandage, kui ma ei anna teile kolme lisaminutit, mida te soovisite. Palun jätkake!

No see on 30 aasta jooksul pretsedent, et [üritatakse] suud kinni panna, eks ole, sõbrad. Aga fakt on see, et selline avalik-õigusliku meedia ülevõtmise katse enne valimisi, mille tulemusena saab üks partei, Reformierakond, ringhäälingunõukogus absoluutse enamuse, on täiesti aktsepteerimatu. See, et mitmes Ida-Euroopa riigis on sellist praktikat [kasutatud], ei ole vabandus, lugupeetavad parlamendiliikmed. 

Isamaa sõnum on [järgmine]. Kehtivaid reegleid tuleb enesestmõistetavalt täita, ka selle otsuse puhul, kuid on täiesti vastuvõtmatu viia vaid loetud kuud enne valimisi läbi niisugune ülevõtmisaktsioon ilma sisulise dialoogita opositsiooni ja koalitsiooni vahel. Vaatame ja tutvume praegu parlamendis nende protestidega, mille rahvusvahelised ajakirjanike organisatsioonid, Euroopa meediavabaduse keskus ja teised, muu hulgas ka Eesti Rahvusringhääling, on Leedu eelnõu kohta esitanud. Meie sõnum on ühemõtteline: niisugused ülevõtmiskatsed ohustavad meediavabadust ja annavad [ühiskonnale] täiesti vale signaali, ja teiseks, niisuguseid asju ei saa teha ilma sisulise dialoogita avalik-õigusliku ringhäälinguga. Sisulist dialoogi ei ole nende aktsioonide puhul tegelikult aset leidnud. 

Nii et minu sõnum on järgmine: selle otsuse poolt on kehtivate reeglite alusel enesestmõistetav hääletada, see täidab seadusest tulenevaid protseduure. Kuid viia siin niisuguse lühikese aja jooksul tiibmanöövrina läbi aktsioone, olukorras, kus eelnõu [lugemist] ei plaanita sisuliste muudatuste tegemiseks isegi katkestada ... 

Aitäh teile!

Ma võtan kolm minutit lisaaega.

Aitäh, hea kolleeg! Mul ei ole põhjust teile lisaaega anda. Ma võin teile tutvustada Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 72, mis ütleb, et kui sõnavõtja kaldub päevakorraküsimusest kõrvale, nõuab istungi juhataja, et pöördutaks tagasi päevakorraküsimuse juurde. Te olete 90% ajast rääkinud päevakorraväliselt. On lugupidamatu teiste kolleegide suhtes mitte rääkida selle eelnõu esemest. Kui igaüks hakkaks käituma sarnaselt, et suvalise eelnõu ajal räägib suvalisel teemal, siis sellisel juhul, ma arvan, läheks see kord väga käest ära. Nii et aitäh, Urmas Reinsalu! Ma väga vabandan.

Aga ma tahaksin siiski, härra Kivimägi, rääkida nüüd kolme minuti jooksul sellest, mis puudutab konkreetse otsuse eelnõu rakendamist. Ma paluksin selleks kolm minutit lisaaega.

Ei, aitäh! Te ei kasutanud seda aega sihipäraselt ja see pole kohane.

Aga, härra Kivimägi, kuidas te teate, mida ma räägin järgneva kolme minuti jooksul?

Ma tõepoolest ei tea seda. Aitäh teile!

Ma rääkisin rahvusringhäälingu komplekteerimisest nii selles kui ka tegelikult kavandatavas kontekstis. See oli täielikult sellesse eelnõusse ja rahvusringhäälingu seaduse täitmisse puutuv sõnavõtt. Ma ei rääkinud mingist muust teemast.

Aitäh teile, hea kolleeg! Antud juhul oli eelnõu siiski väga konkreetne: konkreetse liikme nimetamine. See teema, millest te räägite, on arutelul homme ja teil on võimalik seal nendel teemadel väga pikalt rääkida. 

Aga miks see teile nii ebamugav on? 

Hea kolleeg, see ei ole ebamugav. 

Nüüd see kolm minutit … 

Hea kolleeg, see on lugupidamatu meie kolleegide suhtes. Kui igaüks läheb pulti ja räägib mis tahes teemal – no kaua me seda talume? Me ei talu seda, hea kolleeg Urmas, ja sellepärast ma ei taha seda pretsedenti luua. Ma väga vabandan, aga homme on see koht, kus sellest rääkida. Aitäh sulle, Urmas! 

Kaua me seda talume? Väga õige küsimus. Kuni 2027. aasta märtsini. Aitäh teile!

Aitäh, Urmas! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Lauri Läänemets, palun! (Hääl saalist: "Lauril võid kohe mikrofoni kinni panna.")

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ametikaaslased! Lugupeetud istungi juhataja, ma teatan teile, et ma ei kavatse rääkida sellest eelnõust. Te panite end ise – vabandust! – kehva olukorda. Kuna debatt on alanud ja debatile tuleb vastata ning meil on käimas läbirääkimised, siis ma vaatasin …

Hea kolleeg Lauri Läänemets, loomulikult ei saa ma teid lõputult pidurdada, aga teen esimese märkuse: ma eeldan, et te räägite selle eelnõu esemest. Palun jätkata!

Lugupeetud istungi juhataja! Kuna on läbirääkimised, siis läbirääkimised eeldavad – ja minu arvates Riigikogu kodu- ja töökord eeldab –, et mul on võimalik läbirääkimiste käigus vastata ja oma argumente esitada. Te ei saa seda mulle keelata. Selles mõttes olen ma täna nagu Urmas Reinsalu poolt, võib-olla see nagu ei olnud … (Naer saalis.) See oli nagu ülekohtune, mis puudutab seda istungit siin … 

Õnneks leidsite teineteist. 

Jah. Aga lugupeetavad, nüüd ma räägin sellest, milles ma Urmas Reinsaluga nõus ei ole. Tulles ERR-i nõukogu ja naiste esindatuse juurde – me räägime praegu juhtumisi sellest, et ERR-i nõukokku määratakse üks naine –, tahaksin avaldada hämmeldust, et sotsiaaldemokraatide eelnõule, millest siin enne juttu tuli, ja naisliikme esitamisele natukene teises kontekstis ollakse nii kõvasti vastu. Ollakse nii kõvasti vastu, et hakatakse rääkima [politiseerimisest]. Et mitte toetada [põhimõtet], et ERR-i nõukogus oleks vähemalt üks naine või mingitel juhtudel vähemalt üks mees, tuuakse ettekäändeks mingisugused opositsioonierakonna diilid koalitsiooniga, mida ei ole olnud.

Ma kinnitan – ja võin Urmas Reinsalule otse silma vaadata –, et sellist asja pole olnud. Ma tean, et Isamaale ei meeldi see, et esinduskogudes oleksid esindatud naised ja mehed või et nad [suisa] võrdselt oleksid esindatud. (Saalis väljendatakse rahulolematust.) Te olete välja mõelnud skeemi, väites, et ERR-i püütakse politiseerida, just selle pärast, et suruda maha naiste esindatust ERR-i nõukogus. Ja nüüd me peame seda siin kuulama, mis ei ole minu arvates normaalne lähenemine. 

Sotsiaaldemokraadid ei ole teinud selles eelnõus, millest lugupeetud Reinsalu kõneles, ettepanekut, et naisi ja mehi peaks olema ERR-i nõukogus pooleks. Meil on väga lihtne soov: et ERR-i nõukogus oleks vähemalt üks naine või vähemalt üks mees ehk mõlemad sood oleksid esindatud. Tõepoolest, kui me selle eelnõu esitasime, olid seal [ainult] mehed – ka sotsiaaldemokraatide esindaja oli mees. Aga me räägime põhimõttest, me räägime printsiibist. Me ei saa jääda lootma hetkeolukorrale, sest me teame – nagu me EKRE esindaja puhul näeme –, et [Riigikogu liikmed] võivad fraktsioonist lahkuda ja siis tuleb hakata inimesi vahetama. Selles mõttes asjad muutuvad. 

Ma tahtsin lihtsalt öelda, et ei ole ilus, härra Reinsalu, tulla Isamaa [esindajana siia pulti] ja väljendada selliseid ekrelikke seisukohti. Te olete tavaliselt püüdnud Isamaad, kes on [oma vaadetelt üha enam] EKRE-le lähenenud, [tagasi hoida]. Teie olete – ja ma kiidan teid – ainukene ere tähekene seal Isamaas, kes hoiab seda kõike peidus, mis seal on. Aga täna te libastusite. Täna te libastusite, kui hakkasite kattevarjuks rääkima sellest, nagu tahetaks ERR-i nõukogu politiseerida. 

Ma mäletan aegu, mil sotsiaaldemokraadid olid opositsioonis ja Isamaa koalitsioonis – siis ei olnud teil probleemi sinna eksperte määrata ning te ei nimetanud neid politiseerituteks. Teile väga sobis see, et Urmas Reinsalu valitsuse liikmena kiitis heaks, kui koalitsioon sinna eksperte määras. Nii on see siiamaani olnud ja loogiliselt võttes võiks see ka tulevikus samamoodi jätkuda. 

Minu üleskutse on, et ärme politiseerime seda. Ärme räägime sellest ja ärme isegi paneme selliseid mõtteid pähe. Ma loodan, et kui läheb nende ekspertide valimiseks, siis seda kõike ei juhtu. Aga ma ei saa nõustuda sellega, et kui me [teeme ettepaneku], et rahvusringhäälingu nõukogus võiks olla ka mõni naine, siis selle peale öeldakse, et see on politiseerimine ja ERR-i kallutamine. Ei ole! Sotsiaaldemokraadid on selle eelnõu esitanud. See on sotsiaaldemokraatide jaoks oluline teema ja me läheme selle eelnõuga lõpuni. Ma kutsun üles ka teid seda toetama. 

Kui teile ei meeldi see, mida koalitsioon sinna paneb, siis on teie ülesanne see maha hääletada, kui see on võimalik, või [püüda neid ümber] veenda. Kahjuks ei ole ka meil, sotsiaaldemokraadidel, selles parlamendis enamust, ka meie ei saa seda teha, aga oma eelnõust või oma põhimõtetest ja printsiipidest me ei loobu. See, et naised peavad olema ERR-i nõukogus esindatud, on meie jaoks oluline. Aitäh!

Aitäh teile! Sõnavõtt kohapealt EKRE fraktsiooni nimel. Martin Helme, palun!

Aitäh! Ma tahaksin lihtsalt juhtida tähelepanu sellele, et me hääletame praegu EKRE fraktsiooni esindaja nimetamist ERR-i nõukogusse. Need kõned, mida [pidasid] siin kolleegid Läänemets ja Reinsalu, puudutavad homset 18. päevakorrapunkti. Loomulikult on ökonoomne täna kell 10 need kõned ära pidada, mitte oodata homset aega enne südaööd, kui kuulajaid enam pole. Ja siis saab Läänemets ka öelda: tehke meie tegude järgi, mitte meie sõnade järgi. Nimetage Raimond Kaljulaidi asemele sinna mõni naisterahvas, kui tahate, või nimetage Raimond Kaljulaid naiseks, nagu tänapäeval kombeks on, ja saategi oma soolise tasakaalu. Aga praegu me hääletame EKRE fraktsiooni esindaja nimetamist. Ma kutsun üles hääletama selle [poolt]. Samuti kutsun üles istungi juhatajat lõpetama läbirääkimised, sest ilmselgelt ei räägita siin asjast.

Ma väga tänan teid, hea kolleeg, toetuse ja väga olulise sisulise tähelepaneku eest! Sõnavõtt Keskerakonna fraktsiooni nimel kohapealt. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Ma teen lühidalt. Olen vist kõigist senistest kõnelejatest ainus, kes on nii kultuurikomisjoni liige kui ka ERR-i nõukogu liige, seega saan rääkida natuke [lähemalt], kuidas asjad tegelikult käivad. 

Lauri Läänemetsa esinemine oli loomulikult demagoogia meistriklass, sellepärast et kultuurikomisjonis ei olnud keegi selle vastu, et nõukogus oleks vähemalt üks naine või üks mees. Aga nüüd ollakse sellele [eelnõule] vastu, sest enne teist [lugemist] pandi sinna juurde punktid, mis seda teemat absoluutselt ei puuduta. [Nimelt] lisandub sinna suuremal hulgal mingeid eksperte. Kuidas neid eksperte valitakse? Täpselt samamoodi: valib kultuurikomisjon, kus on koalitsioonil enamus, ja kinnitab suur saal, kus on samuti koalitsioonil enamus. 

Me saame ju enam-vähem aru, kuhu see [tüürib]. Selles mõttes pole siin mingit pistmist naiste ega meestega seal nõukogus. Loomulikult on väga hea meel praegu selle üle, et sinna lisandub üks naine, aga teda ei [esita] mitte Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, vaid EKRE fraktsioon. Selles mõttes ei puuduta küsimus praegu seda, kas selles nõukogus on mehi ja naisi ja kui palju neid seal on, vaid seda, et esialgsest eelnõust on saanud hoopis [midagi muud]. Sotsiaaldemokraadid kahjuks millegipärast toetavad seda, kuigi see mõte, millega nad välja tulid, on menetluse käigus muutunud põhimõtteliselt teisejärguliseks. Aitäh!

Aitäh, hea kolleeg! Tuletan meelde, et kui olla mikrofonile väga lähedal, siis heli katkeb. Tegemist on tehnilise [eripäraga], mistõttu on palve hoida natukene rohkem distantsi, et heli vahepeal ei katkeks. Vastusõnavõtt Isamaa fraktsiooni nimel. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Ma juhin tähelepanu sellele, et lisaks sisulisele kohatusele – sellele, et Reformierakonna katse rahvusringhäälingu nõukogu üle võtta on aktsepteerimatu Euroopa avalik-õigusliku meediakultuuri tähenduses – on täiesti aktsepteerimatu ka see, et seda tahetakse teha põhiseadusvastasel protseduurilisel moel. Kui eelnõusse tehakse sisulisi muudatusettepanekuid, siis eelnõu lugemine katkestatakse, mitte ei lõpetata teist lugemist. Kui ma eile Riigikogu esimehelt selle kohta küsisin, siis ta vastas, et see, kas me täidame eelnõude menetlemisel head tava või mitte, selgub homse päeva jooksul. See ei olnud nii-öelda promising, nagu ameeriklased ütlevad. 

Härra Läänemetsa sõnavõtt oli loomulikult silmakirjalikkuse tippklass. Jutt ei olnud meeste ja naiste tasakaalustatuses nõukogus, vaid reformierakondlaste ülekaalu tekitamises – olgu need reformierakondlased mehed või olgu nad naised, [jutt on] Reformierakonna poliitilise mandaadi alusel nimetatud isikutest. 

Ma juhin tähelepanu sellele, et viimase 30 aasta jooksul on ringhäälingunõukogu puudutavaid [seaduse]muudatusi suures plaanis vastu võetud opositsiooni ja koalitsiooni dialoogis. Praeguses olukorras niisugust arusaama ei eksisteeri. Ma kutsun valitsuskoalitsiooni – vaadates silma Reformierakonnale – üles sellest etüüdist või avantüürist loobuma. Selline sõltumatute institutsioonide ülevõtmise katse, kus üks partei saab oma erikaalu tõttu [otsustava] nimetamisvõimu ja nõukogus absoluutse enamuse, on 30-aastase praktika juures pretsedenditu iseloomuga. See, et erinevad poliitilised jõud tasakaalustavad üksteise vastandlikke positsioone – see tasakaalupunkt lõhutakse praegu ära. Selles ju probleem ongi, ja siin ei ole mõtet hämada …

Aitäh teile!

… justkui ei puutuks tänane nõukogu [liikme] nimetamine selle suurema probleemi puhul asjasse. Räägime asjast!

Sulgen läbirääkimised. Head kolleegid, vabandan kõigi ees, kes eeldasid, et me räägime selle päevakorrapunkti juures eelnõu esemest. Me läksime sellest päris palju mööda, aga vahel peame seda taluma. Väikese humoorika repliigina ütlen, et kui me juhatuses selle töönädala päevakorda arutasime, siis [otsustasime] tõsta mõned lihtsamad lõpphääletused kolmapäevalt teisipäeva peale. Me tegime väga õige valiku. 

Head kolleegid, selle eelnõu kohta ei saanud muudatusettepanekuid esitada. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 938 lõpphääletus ja kaheminutilise saalikutsungi järel me seda teemegi. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine" eelnõu 938. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 73 Riigikogu liiget, vastu oli 0 ja erapooletuid 0. Eelnõu 938 on otsusena vastu võetud.

Head kolleegid, Eesti Reformierakonna fraktsioonilt on laekunud ettepanek pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Et Riigikogu liikmed saaksid oma tööaega planeerida, teemegi siinkohal istungi pikendamise hääletuse ära. Kaheminutiline saalikutsung, palun! 

Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada 9. juuni 2026. aasta istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastu oli 10, erapooletuid 0. Tänane istung on pikendatud kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. 

Saame minna teise päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 862 teine lugemine. Palun ettekandeks hea kolleegi, majanduskomisjoni liikme Kristina Šmigun-Vähi.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 26. märtsil käesoleval aastal. 

Lühidalt eelnõust, hästi lihtsate sõnadega. Kui näiteks internetiteenust pakkuv ettevõte tegutseb Euroopa Liidus, peab tal siin olema ametlik esindaja, kelle kaudu saavad politsei ja kohus kriminaalasjade uurimisel ettevõttega suhelda. 

Eelnõu esimene lugemine toimus 21. aprillil käesoleval aastal. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 6. maiks kella 17.15-ks Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt ega fraktsioonidelt muudatusettepanekuid ei laekunud. Samuti ei laekunud arvamusi huvirühmadelt. 

Käesoleva aasta 1. juuni majanduskomisjoni istungil valmistati eelnõu ette teisele lugemisele [saatmiseks]. Kuivõrd eelnõu kohta muudatusettepanekuid ega arvamusi ei laekunud, tehti komisjonis järgmised menetluslikud otsused. Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 9. juunil käesoleval aastal ja teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 17. juunil käesoleval aastal ja viia läbi lõpphääletus. Kõik need otsused olid konsensuslikud. Aitäh teile!

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 862 teine lugemine lõpetada. Eelnõu 862 teine lugemine on lõpetatud. 

Oleme jõudnud kolmanda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 881 teine lugemine. Ettekandeks on juba jõudnud Riigikogu kõnetooli hea kolleeg, maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Väga auväärsed kolleegid! Tõepoolest, 1. juuni istungil arutas maaelukomisjon eelnõu teisele lugemisele saatmist. Võib-olla ühe lausega meeldetuletuseks: tegemist on alkoholiregistri tegevuse lõpetamisega, kuna see on kaotanud oma asjakohasuse. [Selle kaotamine] ei ole seotud ühegi Euroopa [Liidu õigusaktiga]. 

Kuna peale esimest lugemist ei tulnud muudatusettepanekuid üheltki asjaosaliselt, tegi komisjon järgmised menetluslikud otsused. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 9. juunil ehk täna, see oli konsensuslik otsus, ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 17. juunil käesoleval aastal. Ka see otsus tehti konsensuslikult. Aitäh!

Aitäh! Teile on vähemalt üks küsimus. Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma tunnen huvi, kas selle eelnõu arutelul komisjonis – kuigi see pole sellega otseselt seotud – tekkis komisjoni liikmetel küsimusi ka Vabariigi Valitsuse ja Sotsiaalministeeriumi alkoholipoliitika kohta? Milline on [riigi] pikem plaan või suund alkoholipoliitikas? Me näeme, et siin tuleb mitmeid-mitmeid eelnõusid, mis senist praktikat muudavad.

Aitäh, austatud Riigikogu liige! Seda arutelu all ei olnud. Põhiliselt [keskenduti] sellele, milline on alkoholi käitlemise nii-öelda juriidiline ja ettevõtluslik sisu. See tähendab, et küsimustes pöörati tähelepanu sellele, kas niinimetatud laboratoorne kontroll alkoholi turule tulekul selle kvaliteedi üle säilib, ja selles osas saime sõna otseses mõttes kindluse. Nii et see oli kõige olulisem [küsimus]. 

Aga tõepoolest, bürokraatiat jääb sõna otseses mõttes vähemaks. Maksu- ja Tolliametil on plaanis teha teist tüüpi register, mis asendab nende toimingutes senise alkoholiregistri. Nii et ka nendel ei ole seda sellisel kujul vaja.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Te jõudsite lõpuks selleni, mille kohta ma tahtsin küsida. Ma saan aru, et Maksu- ja Tolliametile on see register seni siiski vajalik olnud. Te ütlete, et bürokraatia väheneb. Aga teisalt tuleb Maksu- ja Tolliametil teha mingisugune muu register ja hakata seda täitma mingisugusel muul moel ehk summa summarum võib [koormus] jääda samaks. Kuidas need arutelud teil [kulgesid] ja milline on Maksu- ja Tolliameti plaan? Millised on nende kulud, millise registri nad teevad ja kuidas nad seda registrit täitma hakkavad? Kas bürokraatia laiemas pildis Maksu- ja Tolliameti puhul üldse väheneb?

Jah, kindlasti see väheneb, sest register loodi 1994. aastal eesmärgiga koguda ja hallata infot Eesti turul oleva alkoholi kohta. Praegu on küsimus selles, et alkoholi üle teevad järelevalvet mitmed institutsioonid. Kvaliteedi ja terviseohutuse mõttes on neist kõige olulisem Põllumajandus- ja Toiduamet, kes jätkab seda tööd ka edaspidi – kuid mitte iga toote puhul, vaid pisteliselt. Euroopa üldise toiduohutuse kohaselt on vastutus tootjal – see on üldreegel. Põllumajandus- ja Toiduametil tuleb teha niinimetatud pistelist või riskipõhist [kontrolli]. 

Alkoholi kvaliteedile saab hinnangu anda üksnes akrediteeritud laboris. Eestis on selleks praegu LABRIS, aga ettevõtjal on võimalik kasutada ka teisi akrediteeritud laboreid, mille vahel ta võib ise valida. See tagab, et toode, mis turule tuleb, on tervisele ohutu.

Teile on veel üks küsimus. Andre Hanimägi, palun!

Aitäh! Hea ettekandja, te vastasite väga põhjalikult ohutuse kohta, aga minu küsimus oli eelkõige Maksu- ja Tolliameti kohta, millise registri ja mis raha eest nad peavad tegema ja millist tööd nad hakkavad edaspidi tegema, kui see register kaob. Te ütlesite, et bürokraatia väheneb, aga kas see väheneb ka Maksu- ja Tolliameti puhul? Või peavad nemad hakkama mingit lisatööd tegema, võib-olla ka ametnikke juurde palkama? 

Aitäh! Eesti Maksu- ja Tolliameti infosüsteemi MAIS arendustööd on tegelikult juba otsustatud ja selleks on eelarves isegi raha eraldatud: 200 000 eurot. Aga see ei ole seotud ainult alkoholiregistriga, vaid registriga, mida Maksu- ja Tolliamet kasutab ja mille üks osa on nõndanimetatud alkoholiregistri osa. Nii et seetõttu ei ole ka Maksu- ja Tolliametil seda vaja. [Süsteemide] lahtiühendamine on juba ära planeeritud. 

Aitäh teile! Rohkem teile küsimusi pole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Ka selle eelnõu kohta pole muudatusettepanekuid esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 881 teine lugemine lõpetada. Eelnõu 881 teine lugemine on lõpetatud ja kolmanda päevakorrapunkti menetlemine samuti. 

Oleme jõudnud neljanda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 892 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt energeetika- ja keskkonnaministri Andres Suti.

Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tutvustan teile Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõu peamine eesmärk on muuta Eesti elektriturg tarbijale soodsamaks, kindlamaks ja paremini toimivamaks. Selleks teeme muudatusi kolmes suunas: esiteks tugevdame energiajulgeolekut, teiseks parandame tarbijate kaitset ja valikuvõimalusi ning kolmandaks muudame elektrituru toimimise ausamaks ja paindlikumaks. 

Eelnõuga võtame üle ka Euroopa Liidu elektrituru disaini direktiivi ning rakendame REMIT-määrust, mis puudutab energia hulgimüügituru läbipaistvust ja järelevalvet. Samas ei ole tegemist ainult tehnilise ülevõtmisega. Muudatustel on praktiline mõju nii tarbijatele, ettevõtetele kui ka kogu energiasüsteemile. 

Esiteks tugevdame energiajulgeolekut. Langetame elutähtsa teenuse osutaja piiri elektritootjate puhul 200 megavatilt 90 megavatile. Kuna meie elektrisüsteem on muutunud hajutatumaks, võivad ka väiksemad tootmisüksused, näiteks tuulepargid või akupargid, olla süsteemi toimimise mõttes kriitilise tähtsusega. Seetõttu peavad ka neile kehtima selged toimepidevuse ja küberkaitse nõuded. 

Teiseks suurendame tarbijate võimalusi. Üks praktiline muudatus puudutab näiteks energia jagamist kortermajades. Kui korterelamul on oma päikesepaneelid, saab edaspidi majas toodetud elektrit korterite vahel lihtsamalt jagada. See aitab vähendada võrgust ostetava elektri kogust ja seeläbi ka inimeste elektrikulutusi. Samal ajal säilib korteriomanikul õigus valida endale sobiv elektrimüüja. 

Tarbija kaitsmiseks kehtestame ka põhimõtte, et füüsilisest isikust tarbijat ei tohi kohtuvälise vaidluse ajal elektrivõrgust lahti ühendada. Kui inimene on arve vaidlustanud, ei tohi elektri väljalülitamist kasutada survevahendina enne vaidluse lahendamist. 

Lisaks paneme elektrimüüjatele kohustuse koostada ja rakendada riski maandamise strateegiaid, sest energiakriis näitas, et müüjate puudulik riskijuhtimine tabab lõpuks valusalt tarbijat. Kui müüja pakub fikseeritud hinnaga paketti, peab tal olema ka piisav [suutlikkus] seda hinda lepingu kehtivuse jooksul tagada. 

Ja kolmandaks muudame elektrivõrguga liitumise paindlikumaks. Eestis on piirkondi, kus võrk on juba praegu tugevalt koormatud. Eelnõuga loome võimaluse paindlikeks ühendusteks. See tähendab, et uus liituja saab võrguga liituda varem, kuid peab arvestama, et võrgu kriitilise koormuse ajal võib tema kasutuses olevat võimsust ajutiselt piirata. See aitab tuua uusi taastuvenergia projekte kiiremini turule, ilma et peaks ootama aastaid kestvaid võrgutugevdusi. Samal ajal säilib võrgu töökindlus. Liitumiste puhul anname fikseeritud tasuga liitujatele rohkem paindlikkust tootmistehnoloogia muutmiseks ning täpsustame aluseid, millal saab alakasutustasu rakendamist edasi lükata, kui projekti viivitus ei sõltu arendajast. 

Ja neljandaks tugevdame elektrituru järelevalvet. Aus turg vajab tõhusaid reegleid ja piisavalt heidutavaid karistusi, seetõttu tõstame trahvimäärasid hulgiturul manipuleerimise eest. Tulevikus võivad trahvid ulatuda kuni 400 000 euroni või 15%-ni ettevõtte aastakäibest. Eesmärk ei ole karistada karistamise pärast, vaid [tagada], et turuga manipuleerimine ei tasuks ära ning tarbijatel ja ausatel turuosalistel [säiliks] elektrituru vastu usaldus. 

Eelnõus on ka mitmeid väiksemaid, kuid praktilisi muudatusi. Lihtsustame üldteenuste korraldust, vähendame elektri- ja gaasiettevõtjate halduskoormust, täpsustame elektrilepingu ühepoolse lõpetamise õigust ning lihtsustame taastuvenergia tootmise asjaajamist Euroopa Komisjoniga. 

Kokkuvõttes aitab see eelnõu muuta Eesti elektrituru kriisikindlamaks, läbipaistvamaks ja tarbijasõbralikumaks. Mõistagi ei lahenda me selle eelnõuga kõiki elektrituru probleeme, kuid astume mitu vajalikku sammu selleks, et elektrisüsteem töötaks paremini, uued tootmisvõimsused jõuaksid kiiremini turule ning tarbijad oleksid paremini kaitstud. Loodan konstruktiivseid arutelusid ja palun teil eelnõu toetada. Aitäh!

Suur tänu teile! Teile on mõned küsimused. Alustab Rain Epler. Palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Alustame siis konstruktiivset arutelu. Mul on kaks küsimust. Esiteks, kas paindlikud liitumised puudutavad nii tarbijaid kui ka tootjaid? [Näiteks] kui keegi rajab tehase, siis öeldakse talle, et [elektrit] saad siis, kui Elektrilevil [võimsust] jagub, või puudutab see ainult elektritootjaid? Ja teiseks, kas sa päris tõsiselt usud ise ka, et kui sa teed sellise paindliku liitumise võimaluse, siis taastuvenergeetika arendajad [riskivad] teha investeeringuid [olukorras], kus vahel neid lastakse [võrku] ja vahel ei lasta ning nad ise seda ei kontrolli?

Aitäh! Eks seda peab iga tootja ja tarbija ise hindama, kas paindlik liitumine on tema jaoks sobiv. Kui näiteks tootmisettevõtte tarbimismaht on suhteliselt ühtlane, siis ei ole see, ma arvan, optimaalne lahendus. Teistsuguste tarbijate jaoks, kes saavad vajaduse korral oma koormust [vähendada] või [kasutada] mingeid teisi lahendusi, on see aga parem [variant], kui jääda ootama võrgu tugevdamist ehk [eitavat vastust]. Nii et see loob võimaluse, aga kindlasti ei lahenda see kõigi probleeme.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud minister! Eelnõu on iseenesest päris hea, kuid selles on paar vasturääkivust. Ühest küljest on paindlikud liitumised minu arvates väga hea asi. See annab soovijatele võimaluse [energiatootmist] arendada ja elektrit kas või enda tarbeks kasutada, ja vahel seda ka võrku lasta. 

Kuid teisest küljest on alakasutustasu [endiselt] sees. Alakasutustasu puhul on nii, et kui sa toodad, aga teatud protsendi ulatuses [elektrienergiat] võrku ei lase, siis sa saad trahvi. Need kaks asja on minu arvates vastuolulised. Paindlikel liitujatel ongi võimalus [toodetud energiat] võrku lasta sel ajal, kui teised, kes on ka liitunud, seda ei tee. Kui näiteks võrk täitub paindlike liitujate toodetud elektrienergiast, siis ei peaks alakasutustasu [nõudma] nendelt, kes seda ei tee ja [oma elektri] ise ära kasutavad. Mida sina sellest arvad?

See on huvitav konstruktsioon. Tõenäoliselt võib taolisi olukordi tekkida. Alakasutustasu algne mõte on olnud selles, et võrku asjatult ei broneeritaks, ja ma usun, et see põhimõte peab jääma. Küsimust, kas alakasutustasu peaks maksma ka siis, kui seal on tõesti juures paindlik liituja ja kahe peale kokku saab võrk täis, on võimalik komisjonis esimese ja teise lugemise vahel arutada ning vajaduse korral [eelnõu] täiendada.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! No eelnõuga on, nagu te selgitasite, ette nähtud trahvimäärade tõstmine – kuni 400 000 euroni –, et [tõkestada] elektrituru manipulatsioone. Minu küsimus seondub esiteks sellega, et kas elektrituru manipulatsioonidega ei ole võimalik teenida palju rohkem kasu kui 400 000 eurot. Kas need määrad on sellisel kujul üldse piisavad? 

Teiseks ja mis on võib-olla veelgi olulisem: mis kasu on trahvimäärade tõstmisest, kui võimalike elektrituru manipulatsioonide suhtes ei algatata menetlusi ega tuvastata süüdlasi? Vaadates elektriturul toimuvat ja neid absurdseid hinnahüppeid, mis siin aeg-ajalt on tekkinud, on väga paljudel inimestel ilmselt tekkinud küsimus, kas meil ei esine siin turumanipulatsioone. Ometi ei meenu mulle, et oleks algatatud mingeid menetlusi, ja päris kindlasti ei meenu mulle, et oleks tuvastatud ühtki manipulatsiooni. Kuidas te seda kommenteerite: kas neid manipulatsioone ei eksisteeri, on neid väga raske tuvastada või on järelevalves mingid probleemid?

Aitäh! Trahve suurendatakse kuni 15%-ni [aasta]käibest. See on päris märkimisväärse heidutava mõjuga. Uurimisi on alustatud. Ma ei ole teadlik, et nendega oleks lõpule jõutud. Nagu iga sellise finantsturu manipulatsiooni puhul, ei ole tõendamine kindlasti kõige lihtsam ülesanne. Kuna me elame õigusriigis, peab manipulatsioon olema tõendatud, et trahvi määramine oleks [üldse] võimalik. Suurem trahvimäär, ma arvan, aitab kindlasti [rikkumisi] heidutada. [Samas] on oluline ka järelevalvet teostavate järelevalveasutuste võimekus. Need [toimivad] ju sageli kolme Balti riigi [üleselt] või isegi laiemalt ja meie puhul on [selleks asutuseks] Konkurentsiamet.

Rain Epler, teine küsimus, palun! 

Aitäh! No kõigepealt sissejuhatuseks ütlen, et kolleeg Maastik peab asjasse ilmselt rohkem süvenema. Talle tundus, et paindlikkus on sellel, kes võrguga liitub. Paindlikkus on ikka võrguettevõtja poolel. See, kes [võrguga] liitub, ei tea, kas ta siis, kui on vaja midagi võrku lasta, saab seda teha või sealt võtta. 

Aga mu küsimus on järgmine. Sa ütlesid oma tutvustavas kõnes, et teeme odavamaks. Samas ma vaatan, et seoses selle paindlikkusega tuleb kulusid juurde, muu hulgas infosüsteemide [arendamiseks] ja võrgu juhtimiseks, Konkurentsiametisse tuleb neli töötajat juurde, püsikulu bürokraatiamasina kasvamisel ja nii edasi. Kõik need kulud tuleb ju lõpuks tagasi [teenida] elektrivõrguga seotud tasudelt või maksutõusude kaudu. See on muidugi Reformierakonnal juba harjumuspäraseks muutunud, et makse pidevalt tõstetakse. Kust see odavamaks tegemine siis tuleb, kui tegelikult tehakse süsteemi keerukamaks ja kallimaks?

Aitäh! Üks väga konkreetne näide, kus elektrikulu tarbijatele odavamaks läheb, on korterelamud või korteriühistud. Seni sai [kohapeal] toodetud [elektrit] korterite tarbeks kasutada vaid juhul, kui ühistu nimel oli [sõlmitud] liitumis[leping] elektrimüüjaga. Nüüd aga saab oma toodetud elektrit jagada [otse] kõigi ühistu liikmete vahel, mis hoiab kokku võrgutasudelt. See on kindlasti üks komponent. 

Teine [teema], mis natuke haakub eelmise küsimusega, puudutab Konkurentsiameti järelevalvevõimekuse tugevdamist. Kui turg toimib paremini ning manipulatsioone on vähem või pole üldse, siis on hinnad madalamad ja … (Saalist öeldakse midagi.) No lihtsam ka, just. (Keegi küsib midagi.) No ikka läheb, ma arvan. Ka seeläbi muutub üldine hinnatase madalamaks.

Varro Vooglaid, palun! 

Suur tänu! Ma jätkaksin mingis mõttes sealt, kus me eelmise küsimusega pooleli jäime. Minule teadaolevalt pole vähemalt viimase viie aasta jooksul tuvastatud mitte ühtegi elektrituru manipulatsiooni ei Eestis ega Baltikumis laiemalt. Parandage mind, kui ma eksin. 

Kui ma ei eksi, siis kas see viitab teie hinnangul sellele, et selliseid manipulatsioone ei eksisteeri, või viitab see sellele, et järelevalvemehhanism on siiski puudulik, järelevalve teostamise suutlikkus on puudulik ja tarvis oleks teha enamat kui see, et suurendada trahvimäärasid? Suurtest trahvimääradest pole niikuinii kasu, kui manipulatsioone ei suudeta reaalselt tuvastada. [Trahvimääraks] võib panna kas või neli miljardit, aga kui meil kedagi vahele võtta ei õnnestu, pole mingit tähtsust, kui suur see määr on.

Aitäh! Konkurentsiamet on menetlusi algatanud, aga need on kohtus vaidlustatud. Eks kohus ongi see lõplik instants, kus selgub, kas manipulatsioon oli õiguslikult tõendatav või mitte. Ka see, et Konkurentsiamet sai töökohti juurde, aitab järelevalvevõimekust tõsta. Aga oma varasema erialase kogemuse põhjal võin öelda, et ka finantsturgude puhul on manipulatsioonide tõestamine ülikeeruline ja neid vaidlustatakse väga sageli. Eks me peame tegema mõlemat: [kehtestama] heidutavad trahvimäärad ja [suurendama] järelevalvevõimekust neid menetlusi läbi viia. [Samuti on oluline] kohtute teadlikkus selles valdkonnas, et nad suudaksid neid konkreetseid kaasusi hinnata. 

Mart Maastik, teine küsimus, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud minister! Ma [jätkan] kolleegi [alustatud teemaga võimalike] mahhinatsioonide kohta. Kui palju on elektriturul – just börsil – viimasel aastal selliseid pettusi olnud? Kas neid on ka tuvastatud ja kui palju neist võib olla [jõudnud] kohtusse?

Aitäh! Ma jään praegu täpse [arvu] võlgu, aga nagu ma eelmisele küsimusele vastates [mainisin], on Konkurentsiamet neid menetlusi algatanud ja otsused on vaidlustatud. Kui sobib, siis saan kirjalikult [täpsustada], mitu menetlust [hetkel] käigus on.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Kokkuvõtte arutelust juhtivkomisjonis teeb majanduskomisjoni liige Mario Kadastik. Palun!

Aitäh! Enne kui ma alustan, ütlen, et niipalju kui mina tean – minu arust meil majanduskomisjonis ka näidati seda –, on kuskil alla kümne, viis kuni seitse menetlust, mille Konkurentsiamet on algatanud. Vähemasti see võimalik intsident, mis leidis eelmisel aastal aset Läti sagedusturul ja kus tehti ülikõrgeid hindu, on siiamaani uurimise all. Aga see on mitme riigi koostöö küsimus, mistõttu see ongi keerukas. 

Dünaamilisest liitumisest ma räägin komisjoni [arutelu tutvustamise juures ka], aga see on mõeldud ikkagi niimoodi, et kui näiteks Saaremaal on kohti, kus tootja ei saa praegu üldse liituda, sest suvisel päikeselisel ajal läheks võrk umbe, siis dünaamilise liitumise korral oleks see võimalik: [tootmine] oleks lihtsalt mingil osal aastast, ühel kuul keset päeva ajaliselt piiratud. See on seesama [probleem, mida] Elektrilevi üritas kunagi [lahendada], hankides sinna akut. See oli lihtsalt näiteks, miks see on hea. 

Aga majanduskomisjon arutas antud eelnõu oma 18. mai istungil, kus minister seda ka tutvustas. Arutelu keskendus paarile teemale. Esimene neist oli ETO-de piirmäära alandamine 200 megavatilt 90-le, küsiti selle mõju kohta. [Vastuseks] selgitati, et tegu on peamiselt regulatsioonide [ühtlustamisega]. Otsene mõju, mis puudutab peamiselt kriitilise taristu ja küberkaitse aspekte, sõltub väga palju sellest, millised riskiplaanid on nendel ettevõtjatel juba olemas. See võib omada mingit mõju, aga ei pruugi. Kui riskiplaanid ja muud asjad puuduvad, [kaasneb] sellega loomulikult lisakulu. 

Teine suur teema oli tehnoloogianeutraalsus ja liitumisõigus. Uuriti, miks võimaldatakse nüüd fikseeritud lahenduste korral ehk fikseeritud [tasuga] liitujatel tehnoloogiat muuta. Põhjus on selles, et fikseeritud liitumise korral ei sõltu liitumistasu loamenetlusest ega muudest aspektidest, mistõttu on lubatud ka tehnoloogia muutmine. Olemasolevate vanade liitumismehhanismide puhul ei ole see igas suunas lubatud, küll aga on lubatud näiteks juhitava võimsuse lisamine – selline [võimalus loodi] juba eelmisel aastal. Päikese[tehnoloogialt] tuule[tehnoloogiale] vahetamise võimalust veel ei ole. Ka turu[osaliste seas] puudub konsensus, kas see peaks olema lubatud või mitte, kuna seal [nähti] potentsiaalseid spekulatsiooni[kohti] – liitumised saadi odavalt kätte, aga tegelik eesmärk oli midagi muud. 

Arutati ka paindlike liitumiste temaatikat. Selgitati, et [eelnõuga] võimaldatakse luua [võrguettevõtjatele] täiendavad stiimulid paindlikkusteenuste [kasutamiseks], sealhulgas salvestusseadmete kasutamiseks. Kui mõne alajaama piirkonnas tekib piisavalt palju salvestus[mahtu], kas või inimeste kodustes salvestites, ja nad on nõus seda mingisugusel hetkel võrguettevõtjale teenusena pakkuma, võimaldab see piirkonda tootmisvõimsust lisada, ilma et alajaamasid või ühendusi peaks oluliselt ümber tegema. Sellisel juhul saaksid näiteks akud päeva tippusid leevendada ja selle võrra on võimalik piirkonna võrku rohkem tootmis[võimsust] lubada. Oli ka küsimus, kuidas need tehnoloogilistes aspektides praktikas tööle hakkavad – selle peab välja pakkuma võrguettevõtja.

Arutelus [käsitleti] ka tarbijate elektrivõrgust väljalülitamise küsimust. Praegu [esineb] tihti olukordi, kus vaidlusmenetluse ajal lülitatakse tarbija võrgust välja. Selle seadusega [luuakse] kaitse: seni, kuni vaidlusmenetlus kas Konkurentsiameti või TTJA-ga käib, ei saa tarbijat võrgust välja lülitada. See [muudatus on tehtud] tarbija kaitseks.

[Küsiti ka, milliseid täiendavaid volitusi] Konkurentsiamet [juurde saab], et teostada järelevalvet elektri hulgimüügiturul. Tegemist on REMIT-[määrusest tulenevate] tegevustega, [mis on suunatud] peamiselt turumanipulatsioonide avastamisele. 

Alakasutustasu kohta tekkis samuti küsimusi. Nimelt loob eelnõu kaalutlus[õiguse] võimaluse. Kui liitumise väljaehitamisel [ilmnevad] näiteks geoloogilised [asjaolud], mille tõttu [töö] venib, siis ei rakendata alakoormustasu, kui [liitumise väljaehitamine venib] arendajast sõltumatutel põhjustel. Selle võrra nihkub see lihtsalt edasi. 

Oli ka küsimus üldteenuse [pakkumisest] tootjatele. Praegu on üldteenus ainult tarbija poolel, tegelikult võiks see olla ka tootja poolel. See võib-olla suurendaks konkurentsi ja tooks ka marginaale allapoole. Kuna tootja poole peal üldteenust ei eksisteeri, on seal praegu võimalik küsida palju kõrgemaid marginaale. 

Samuti oli küsimus tootmisseadmete alakoormustasu kohta, mille puhul interpreteeritakse seadust praegu veidi küsitavalt. Näiteks, kui sul on 20-kilovatine inverter, aga müügivõimsus on 13 kilovatti, siis praeguse interpretatsiooni kohaselt sa alakoormustasust vabastust ei saa, sest tootmisseade on suurem kui 15 kilovatti. (Saalist küsitakse midagi.) Ei, see, kellel on selline seade. See peaks käima liitumisvõimsuse, mitte tootmisseadme järgi, aga neid aspekte saab siin menetluse käigus veel täiendada. 

Oli ka küsimus saldeerimise kohta. See sai kunagi [seadusesse lisatud], et teatud tingimustel on võimalik saldeeerida. Kuna üks nendest tingimustest ei ole siiani rakendunud, on võib-olla vaja seadust täiendada. 

Majanduskomisjon otsustas määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, teha ettepaneku võtta [eelnõu täiskogu] päevakorda 9. juunil ja esimene lugemine lõpetada. Kõik otsused võeti vastu konsensuslikult. Aitäh! 

Suur tänu teile sisuka ja tõhusa ettekande eest! Teile on küsimus. Andres Metsoja, palun! 

Aitäh, austatud Toomas Kivimägi! Austatud ettekandja! Tõesti, see eelnõu [püüab] luua paindlikkust elektrituru kontekstis ja korteriühistute puhul tuuakse sisse otselepingute temaatika: võib müüa maja sees ka teistele tarbijatele ja tekib justkui lokaalne võrk. Samas ei [hõlma] see eelnõu näiteks tehinguid sama alajaama piires madalpingevõrgus ühe tootja ehk ühe majapidamise ja teise majapidamise vahel. Mis on selle [põhjus]? Me tahame ju luua paindlikkust. Me teame, et tarbijad on ühe alajaama taga ning nimivõimsus on olemas, et selles võrgus elektrit liigutada. Hetkel eelnõu sellist lähenemist ei [luba]. Miks? Kas sellest on olnud juttu?

Aitäh! Konkreetselt sellest küsimusest komisjonis juttu ei olnud, aga seal on suur vahe: kortermaja piires on tegemist kortermaja enda elektrivõrguga, mis füüsiliselt kuulub sellele kortermajale. Kui sa tahad [sama asja teha] alajaama piires, siis tuleb sul kasutada juba võrguettevõtja infrastruktuuri, mida on vaja ülal pidada, hooldada ja arendada. Isegi kui see on alajaama piires, on see ikkagi võrguettevõtja võrk. Otselepinguid saab üldjuhul teha ikkagi eraldi liini peal. Kui see kõik toimub kortermaja liitumispunkti taga, siis see ongi nagu eraldi liini peal. Aga kui sa [teed] seda sama alajaama piiresse jäävate majade vahel, siis ei ole see otseselt otseleping ega otsemüük. 

Andres Metsoja, teine küsimus, palun!

Aitäh! Ma vaatasin, et EVEA on sellise ettepaneku kooskõlastamise faasis teinud. Ministeeriumi [selgitus on], et see on teadmiseks võetud ja seda plaanitakse lahendada mingisuguses järgmises etapis ehk elektrituru direktiivi ülevõtmise teises etapis. Ilmselt on see teema siiski praegu laual ja seda võiks teha, aga see eeldab mingite täiendavate regulatsioonide läbivaatamist. 

Äkki püüate komisjonis menetluse käigus selgusele jõuda: kui me loome võimaluse majasisese võrgu puhul otselepinguid [sõlmida], siis kas [ei võiks seda võimaldada ka] hajaasustuses alajaama piires? Me teame, et seal on võrguprobleemid ja tihtilugu ei saagi võrku [elektrienergiat] müüa, sest võrgud lähevad umbe. See muudab investeeringud ebamõistlikuks. Äkki oleks see üks võimalikest lahendustest?

Aitäh! Selle kohta on lihtne soovitus: tehke muudatusettepanek, siis on meil seda komisjonis hea arutada. 

Aitäh teile! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel hea kolleeg Mart Maastik, palun!

Suur tänu, hea kolleeg Toomas! Austatud Riigikogu liikmed ja inimesed, kes te meid vaatate! Viimasel ajal on neid elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõusid olnud nii palju, et olgem ausad, komisjonis ei saa tihtipeale enam ise ka aru, millest me parasjagu räägime. Õnneks ma praegu tean väga hästi, mida see eelnõu käsitleb, ja ma pean ütlema, et see on üks väheseid selle valitsuse [algatatud] eelnõusid, kus ma olen enam-vähem kõigega päri. 

Mulle väga meeldib see paindlik lähenemine ehk liitumiste paindlikumaks tegemine. Kuigi kolleeg Rain Epler ütles, et ma ei saanud sellest [eelnõust] hästi aru, siis ilmselt ma ikkagi sain, Rain. Küsimus ei ole selles, et lubada turule rohkem tuule- ja päikese[energia] tootjaid. Mina vaatan seda pigem teisest seisukohast. 

Kui ma tahan näiteks Saaremaal – sa elavnesid siin, kui Saaremaast juttu tuli – paigaldada oma lauda juurde päikesepaneele või mida iganes, mida võrk muidu ei lubaks, siis selline paindlik süsteem annab mulle selleks võimaluse. Ma võin sinna paigaldada ka akud või mida iganes, aga mul on vähemasti võimalik see laut sinna ehitada. Muidu ei saaks ma üldse midagi teha, mingit tootmist [rajada]. Tegelikult annab selline paindlikkus ettevõtjale võimaluse elektrivõrguga mingitel tingimustel liituda, enne ta seda [teha] ei saanud. Minu arvates on see hea. Aga sa võid jääda teistsugusele arvamusele. 

Mis puudutab alakasutustasu, siis selle kohta ma siin ministri käest juba küsisin ja ta lubas seda uurida. Võib-olla tulebki seda ka majanduskomisjonis arutada. Aga jah, kui meil on paindlikud liitujad, kes täidavad selle puudujääva osa, mille eest teine samas piirkonnas tootev ja [võrguga] liitunud ettevõtja peaks alakasutustasu maksma, kuna ta ei ole võrku [piisavalt] energiat andnud, siis tegelikult võiks ju selle alakasutustasu sealt maha võtta. Ma loodan, et me [suudame] seda komisjonis sama paindlikult käsitleda ja selle [punkti] siia lisada. 

Tehnoloogianeutraalsus on iseenesest hea. Ma mäletan, et sel teemal oli ettevõtjatega siin juba paar aastat tagasi ühiseid istumisi. Elu käib meil päris kiiresti. Kui alguses oli meeletu päikesepaneelide buum, siis nüüd on aru saadud, et päikesepaneelid ei tasu enam ära, sest turg on neid täis. Kui kõik eeltööd ja liitumised on juba tehtud, siis võiks tõesti lubada uutel [arendajatel] tehnoloogiat paindlikult muuta, kui on näha, et turule on tulnud midagi paremat. 

See võiks tähendada ka seda, et ka tuuleparkide aeg hakkab [otsa] saama – selles mõttes, et seda niinimetatud taastuvenergiat on meil kuhjaga, meil on vaja hoopis juhitavaid võimsusi. Seesama seadus võiks võimaldada ka sellist muutust, et praeguse valitsuse nii-öelda unelmate – kuidas seda nimetatakse? – taastuvenergia asemel tegeleksime [hoopis] mingi reaalse energia tootmisega. See oleks tulevikku [silmas pidades] väga hea.

Nii et kokkuvõttes võib seda seadust isegi toetada. Kui saame siia veel mõned väikesed muudatused sisse viia, siis võib öelda, et on päris asjalik töö tehtud. Aitäh!

Suur tänu teile ettekande eest! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 892 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 25. juuni kell 16. Oleme neljanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. 

Oleme heas tempos jõudnud viienda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu 928 esimene lugemine. Palun taas kord Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, energeetika- ja keskkonnaministri Andres Suti.

Aitäh, hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Täna teise teemana tutvustan teile kliimakindla majanduse seadust. 

Üleminek puhtale majandusele on üha selgemalt konkurentsivõime ja julgeoleku küsimus. Eesti ei saa olla päriselt vaba, kui meie energia tuleb riikidest, kelle väärtused ei ühti meie omadega. See tähendab sõltuvust, hinnakõikumisi, julgeolekuriske. Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse konkurentsivõime peab tuginema innovaatilistele ja puhastele tehnoloogiatele. Kolmandatest riikidest [pärineva] fossiilkütuse sõltuvusest vabanemine panebki sellele aluse. 

Konkurentsivõime, puhas majandus ja energia ning ühiskonna vastupidavus kliimamuutustele moodustavad tänases maailmas ühe lahutamatu terviku. Globaalne areng liigub selgelt ühes suunas: elektrifitseerimine ja puhta energia lahenduste kasutuselevõtt hoogustub ning kasutusele võetavad tehnoloogilised lahendused muutuvad üha soodsamaks. Nii on taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamine juba odavam kui vana fossiilkütusel töötava jaama käigushoidmine. 

Aga ma põikan korra ajas tagasi. Juba veebruaris 1995 võttis Riigikogu vastu säästva arengu seaduse, mis oli veel kompaktsem kui täna teie ees olev kliimakindla majanduse seaduse eelnõu. See oli samas üks esimesi omataolisi maailmas, Euroopast rääkimata. Peaminister Tarand oli endine keskkonnaminister ja pidas seda vajalikuks, vaatamata seaduse suhtelisele üldisusele. 

Küll aga andis see seadus suuna, kuhu riik peaks arenema, ning avardas ühiskondlikku debatti. Vaid paar aastat pärast iseseisvuse taastamist pandi paika raamistik, et majandus ei areneks looduse arvel. See tugines 1992. aastal Rio [de Janeiros vastu võetud] "Agenda 21" põhimõtetele – ÜRO mittekohustuslikule tegevuskavale keskkonna säästmiseks. 

Kas just säästva arengu seadus Eesti trajektoori radikaalselt muutis? Vaevalt, aga laias pildis oleme oma valikutega 1990-ndatel ju rahul. Ja pole kahtlustki, et praegu suhtume me oma keskkonda, puhtasse õhku ja säästlikku käitumisse oluliselt nõudlikumalt kui 1990-ndate alguses. Kliimamuutused on reaalsus, millega peame kohanema. Kliimamuutustega seotud riskide alahindamine ja eiramine oleks väga kõrge hinnaga nii meile kui ka tulevastele põlvedele.

Seepärast suunabki kliimakindla majanduse seadus inimesi, ettevõtteid ja riiki mõtlema ja tegutsema kliima- ja keskkonnasäästlikus raamistikus, kusjuures ilma selleta, et kõik asjad oleksid jõuliselt ja üksikasjalikult ette kirjutatud. 

See seaduseelnõu loob raamid, et vähendada riigi sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest ning suurendada ühiskonna ja majanduse vastupanuvõimet kliimamuutustele, tugevdades riigi strateegilist iseseisvust ja luues eeldused keskkonnahoidliku ja konkurentsivõimelise majanduse arenguks ning inimeste heaolu kasvuks. Investeeringud puhtasse tehnoloogiasse on tänapäeval ratsionaalne, majanduslik valik, mitte ideoloogiline kapriis. 

Riigi eeskuju on oluline. Seepärast ei tee riik alates 2030. aastast uusi investeeringuid fossiilkütustesse, nendega seotud tehnoloogiasse ja taristusse, välja arvatud juhtudel kui energiasüsteemi toimepidevuse, julgeoleku ja elutähtsate teenuste tagamiseks puuduvad turukõlbulikud, mõistlikud ja töökindlad alternatiivid. 

Ma ei ole jurist, aga minu hinnangul on ühiskonnal tekkinud õigusruumi suhtes kaks vastandlikku ootust. Ühest küljest on väga valdav hinnang, et meie elu on üle reguleeritud. Teisalt soovime aga, et seadused kirjeldaksid kõike väga detailselt. 

Mõlemat korraga tõesti ei saa. Aga elus peab natukene ka improvisatsioonile ruumi jätma. Arutelu selle üle, kuidas vähemate ressurssidega ja vähem saastades ühiskonda jõukamaks teha, on hea arutelu. 

Muu hulgas seepärast, et mitte koormata ühiskonda üle seadustes sätestatud keeruliste ja formaalsete, täpset täitmist nõudvate reeglitega, mis päris kindlasti ajale jalgu jäävad, olemegi koostanud seaduseelnõuga koos teekaardid. Teekaardid ja nende koostamiseks tehtud põhjalikud analüüsid annavad meile ühtlasi kindluse, et seadusega seatav kasvuhoonegaaside heite vähendamise trajektoor ja konkurentsivõime tõstmise eesmärgid on meile jõukohased ning et meetmed ja tegevuskava eesmärkide täitmiseks ning mõõdikud meetmete edukuse hindamiseks on asjakohased. 

Praeguseks on koostatud viis kliimakindla majanduse teekaarti, mis on juba leitavad Kliimaministeeriumi kodulehelt. Teekaardid [hõlmavad järgmisi valdkondi:] puhas tööstus, põllumajandus, turbakasutus, transport ja liikuvus ning metsandus ja puidutooted. Lisaks on juba varasemast valmis energiamajanduse arengukava aastani 2035, mis on teekaardiks energeetikavaldkonnas. Aga see loetelu ei ole lõplik ning seda täiendatakse vastavalt vajadusele. 

Muide, ka säästva arengu seadus kehtib endiselt veidi muudetud kujul. Ukraina võttis oma kliimaseaduse vastu 2024. aastal, kaks ja pool aastat pärast täiemahulise sõja algust. 

Head Riigikogu liikmed! Me ei vaidle ju selle üle, et vesi peab olema puhas. Sama loomulik peaks olema puhas õhk. Hästi toimiv ühistransport, madala või nullheitega autod, vähem tossavaid korstnaid energeetikas ja tööstuses tähendavad paremat tervist, vähem haigusi ja meeldivamat elukeskkonda nii linnas kui ka maal. 

Me ei vaidle ka selle üle, et hästi soojustatud majades on küttearved väiksemad ja toad soojemad. Seepärast tulebki investeerida hoonete renoveerimisse. See on praktiline viis vähendada inimeste kulusid, parandada elukvaliteeti ja teha kodud ilmastikukindlamaks. 

Me ei vaidle ka selle üle, et elektri hind peab olema taskukohane ning elektriliinid vastu pidama ka keerulise ilmaga. Seepärast tuleb investeerida taastuvenergiasse, salvestusse ja võrgu töökindlusse. Kohalik puhas energia vähendab hinnasurvet, tugevdab energiajulgeolekut, kuna [vähendab] fossiil[kütuste] importi, ning jätab seeläbi rohkem raha Eestisse ja Euroopasse. 

Kui sõjas olev Ukraina leiab jõudu mõelda ka keskkonnale ja kliimale, ei ole meilgi põhjust öelda, et Eesti jaoks on see teema liiga raske või teisejärguline. Ja kui Eesti suutis juba 1990-ndatel aru saada, et majandus ei saa kasvada looduse arvel, ei peaks me seda teadmist 30 aastat hiljem oluliselt jõukamas Eestis uuesti avastama hakkama. 

Lugupeetud kuulajad! Inimesed tahavad jätkuvalt, et elu läheks paremaks, et majanduskasvust saaksid osa kõik inimesed ja et majanduskasv ei tuleks looduse arvel. 

Õnneks on see võimalik, ja õnneks me hoolime. Jüri Ratase teine valitsus – koosseisus Eesti Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Isamaa – otsustas juba 2019. aastal toetada kliimaneutraalsuse saavutamist aastaks 2050. 

Nüüd on vaja seatud eesmärk tegudeks vormistada. Palun teil kliimakindla majanduse seaduse eelnõu toetada. Aitäh!

Aitäh teile! Teile on küsimusi. Alustab Andre Hanimägi. Palun!

Hea aseesimees! Hea ettekandja! Ei saa salata, et tööd on tehtud kõvasti. Ainuüksi seletuskiri on piisavalt paks. Ma vaatan, et neid inimesi, kes on selle eelnõuga tegelenud, on väga suur hulk. Neid inimesi tuleb kindlasti tunnustada. Ühel hetkel loodi lausa eraldi ministeerium – kas just selle eelnõu jaoks, aga vähemasti selle põhimõtte jaoks. Nii et tööd on tehtud. 

Aga minu küsimus on järgmine. Kas teile tundub, et see töö on läinud asja ette? Tihtipeale on ikkagi nii, et vähemalt mingi osa huvigruppe ütleb, et jah, eelnõu on hea. Mulle tundub, et antud eelnõu puhul on olnud päris palju kriitikat, nii tööstuselt kui ka keskkonnakaitsjatelt. Päris rahul ei tundu olevat keegi. 

Kuidas sa seda kommenteerid? Ma saan aru, et alati ei saagi kõik rahul olla, aga mulle tundub, et keegi ei ole rahul, kuigi tööd on tehtud väga palju. Milleks seda eelnõu sinu hinnangul ikkagi vaja on ja kes võiksid sellega päriselt rahul olla – need, kes täna millegipärast rahul ei ole?

Tunnustust väärib tõepoolest suur hulk inimesi, sest selle seaduseelnõu ettevalmistamisse on pandud väga palju teadmisi, väga palju analüüse, ja seepärast on ka minul siit Riigikogu kõnetoolist kindel tunne öelda, et see trajektoor, mida me ette paneme, on meile igati jõukohane.  

On tõsi, et selle seaduseelnõu või õigemini selle seaduse erinevate eelnõude üle on olnud üsna palju arutelu. Ühelt poolt on soovitud, et see oleks võimalikult detailne, siis aga jälle, et see võiks olla üldisem. Ma arvan, et see, millega me praegu siin Riigikogus oleme, ongi mõistlik raamseadus – [sarnased seadused] on ka mitmes teises riigis.  

Mis puudutab toetust, siis näiteks puhta tööstuse teekaardi juurde [sõlmisime] ühiste kavatsuste kokkuleppe, mille osalised on muu hulgas kaubandus-tööstuskoda, merendusklaster ja mitmed kriitiliste toormete valdkonna ettevõtted. See koostöölepe on avatud liitumiseks kõigile [huvilistele].  

Usun, et [valitud] suuna [õigsuses] ei tohiks meil kellelgi olla küsimust. Kindlasti on oluline ka riigi [võetud] kohustus [lõpetada] fossiilkütustesse investeerimine aastaks 2030 – nende klauslitega, mis ma siin ette lugesin.  

Nii et pigem olgu see töö põhjalik ja korralik, kui et teeme midagi kiirustades. Mitu aastat on seda tööd tehtud ja ma arvan, et see, mis täna siin otsustamiseks on, on piisavalt hea kvaliteediga, et seda toetada. 

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud minister! No vaadates meie majanduse üldist olukorda Eestis, on viimased aastad olnud üks häda ja viletsus. Kindlasti on meie majanduse [kehvas] käekäigus [suur] süü ka praegusel valitsusel ja selle juhtimisel. Nii nagu ei ole olemas kuulikindlat majandust – mida te olete ka tõestanud –, ei ole tegelikult olemas ka kliimakindlat majandust. 

Võtame kas või selle, et me teame, et me elame teatud kliimavööndis ja enam-vähem [suudame] ennustada, mida ilm teeb, aga kui te väidate, et te [suudate] põllumajanduse teha nii kliimakindlaks, et teate täpselt, mis järgmisel või ülejärgmisel aastal toimub, siis te ilmselt blufite. Seega on juba selle paksu seaduseelnõu – mis paberil on, ma ei tea, kahe sentimeetri paksune – pealkiri ebaõnnestunud. Minu küsimus on: kas te tõesti ise ka usute, et see seadus meil midagi paremaks teeb? [Ma mõtlen] majanduses.

Aitäh! Mina ise usun sellesse ja ma ei ole kindlasti üksi. See [veendumus] ei põhine lihtsalt usul, vaid sellel analüütikal ja taustatööl, mis on tehtud. 

Mainisite põllumajandust ja selle kliimakindlust. Ma arvan, et põllumajandus ongi üks väga hea näide. Jah, kliimat põllumajandus muuta ei saa, aga fakt on see, et põllumajandus[sektor] on pidanud muutunud kliimaga kohanema. Seda on öelnud mitmed teraviljakasvatajad ja paljud teised põllumajandusettevõtjad. Ma arvan, et see puudutab põhimõtteliselt igat valdkonda ja sektorit. 

Kui siin oli juttu sellest, kuidas meie majandusel läheb, siis tegelikult on sel aastal läinud väga hästi. Esimese kvartali majanduskasv oli võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga 2,4%. Kui kasutada kasvu näitamiseks Ameerika lähenemisviisi ehk võrdlust eelmise kvartaliga ja see annualiseerida, siis kasvas Eesti majandus 4,5%. 

Kindlasti toetavad seda investeeringud puhtasse tehnoloogiasse. Väga olulisel kohal on näiteks kriitiliste toormete ümber kujunev klaster koos Neo magnetitehase ja Silmeti haruldaste muldmetallide töötlemise võimekusega, samuti merendusklaster, aga põhimõtteliselt iga tootmis‑ ja tööstusettevõte. Samamoodi energeetika, kuhu on endiselt vaja päris palju investeerida. Puhta energia tootmisviisid on investeeringutena lihtsalt konkurentsivõimelisemad kui fossiilsed. 

Ma arvan, et selle seadusega me kinnistame ja raamime teekonna, mida oleme juba pikka aega käinud ning käime ka edaspidi. [Seda teekonda] toetas valitsuses olles ka Isamaa, kui kinnitas kliimaneutraalsuse eesmärgi aastaks 2050.

Züleyxa Izmailova, palun! 

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Teie jutt on muidugi ilus, aga see seadus ei käi sellega tegelikult kokku. 

Aga räägime nendest teekaartidest, millel puudub igasugune seaduslik jõud, sest meie seadustes pole midagi sellist ette nähtud. 2023. aasta õlitehase lahendis rõhutas Riigikohus, et Riigikogu peab seadma majandussektoritele kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid just seaduse tasandil. Kõlab päris loogiliselt, kas pole? 

Kuidas näeb valitsus ette loastamist, kui eesmärgid pole sektoritele seaduslikult siduvad? Kas olete arvestanud pikkade ja kallite kohtuprotsessidega tööstuse esindajatega, kuna valitsusel puuduvad juriidilised põhjendused neid lube mitte väljastada?

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et minu kõne ja seaduseelnõu tekst sobisid igati kokku. 

Nagu ma ütlesin, on meil väga erinevad ootused. Ühelt poolt me ei soovi, et kõike ette kirjutataks, kuid teiselt poolt [ootame] igas küsimuses täielikku õiguskindlust. Neid kahte asja korraga ei ole võimalik saavutada. Elu meie ümber muutub sellises tempos, et mis iganes detaili me siia seadusesse ka kirja ei paneks, seda tuleb õige pea uuesti muuta, sest kellelgi ei ole ju kristallkuuli. 

Kas Riigikohtul või kohtutel on võimalik hinnata erinevaid loa[menetlusi] ka selle seaduse järgi? Vastus sellele küsimusele on jah, sest me oleme seadnud majandusülesed eesmärgid. [Heite vähendamise] trajektoor on olemas, me teame, palju on mingis sektoris heitmeid, ja investeeringuid saab hinnata ka sellest lähtudes. Kui palju neid vaidlusi tuleb? Ma julgen arvata, et neid tuleb ülivähe. Samuti julgen arvata, et fossiil[kütustesse] investeeritakse tulevikus marginaalselt, kui üldse. Olemasolevate [seadmete] käimashoidmine on teine asi.

Varro Vooglaid, palun! 

Suur tänu! No mina pean küll teiega nõustuma, et seadus ja ettekanne sobisid omavahel väga hästi kokku: kumbki ei suuda veenda selle projekti vajalikkuses. Ma lugesin selle seaduse läbi ja soovitan ka teistel seda teha. Seadus ei ole pikk, napilt kuus lehekülge, kuid pean tunnistama, et tegemist on kuidagi kummalise tekstiga. Ma ei oska selles isegi näha seadust. 

Olles elus päris palju erinevaid seadusi lugenud, meenutab see tekst pigem mingisugust arengukava, visioonidokumenti või midagi muud sellist, sest pole aru saada, mida ja kuidas täpselt reguleeritakse: milliseid kohustusi kellelegi kehtestatakse, kuidas kontrollitakse nende kohustuste järgimist, millised on sanktsioonid nende kohustuste rikkumise eest, kes peab neid sanktsioone rakendama. Mitte midagi sellist ei ole. 

Kas teile ei tundu, et sellega luuakse palju rohkem probleeme kui lahendatakse? Täiesti kindlalt pannakse sellega alus paljudele kohtuasjadele, mis selguse puudumise tõttu hakkavad reaalselt takistama majanduse arengut.

Aitäh, hea küsija! Siin me oleme lihtsalt erineval arvamusel, ja ma arvan, et erinevad arvamused rikastavad igat arutelu. 

Investori vaatest annab see seadus kindlasti selguse. See annab selge trajektoori ja annab ka riigile [selge suuna], kuidas erinevate toetusmeetmete ja programmide abil majanduse arengut suunata. Samuti on see seadus kooskõlas seisukohaga, mida oleme Euroopas esindanud ja esindame jätkuvalt: mõistlik on seada üks majandusülene siht, mitte minna sektoripõhiseks, sest muutused võivad mõjutada eri sektoreid täiesti erineva nurga alt. Minu meelest ei anna see kellelegi midagi juurde, kui sinna üks või teine detail sisse kirjutada. Ma arvan, et probleem tekiks sel juhul, kui me ütleksime, et see trajektoor, mille me siin sätestame, on läbi arvutamata.  

Kui te küsite, kuidas me teame, et summa [kujuneb] just selliseks, nagu selle trajektoori puhul on [prognoositud], siis vastus sellele on, et kõik on sektorite kaupa põhjalikult läbi rehkendatud. Meil on seal sees ka varu. Me kindlasti ei ahista kuidagi majandust. [Vastu]pidi, me soodustame igati puhtal tehnoloogial põhineva majanduse arengut, mis on keskkonnasõbralikum ning aitab seeläbi hoida ka Eesti elukeskkonda puhtama ja paremana. 

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Auväärt minister! Ma tahaksin teada sinu avanemise lugu. Enne oli Kliimaministeerium, aga pärast seda, kui sina ministriks said, enam mitte. Algul sa ütlesid, et kliimaseadust kui sellist ei tule. Nüüd äkki oled meelt muutnud ja tulnud [meie ette] seadusega, mis ei ole eriti seaduse moodi – mingi haiku, millel on mingisugune hulk teekaardikesi sabas. Kirjelda oma avanemise lugu või seda, kuidas su silmad avanesid. Algul oli [seisukoht], et sellist jama ei ole vaja, aga nüüd [leitakse], et ikka on vaja. Kulutatud on ropult raha. Iga lehekülg – mis ta maksab siin? – kusagil 70 000 eurot või rohkem. Kirjelda seda teekonda, kuidas su silmad avanesid!

Aitäh, hea küsija! Hea meelega kirjeldan. Alustan algusest. Ma arvan, et see oli "Aktuaalse kaamera" uudistesaates, kui ma ütlesin, et kliimaseadust – ja nüüd ma rõhutan, joonin alla – sellisel kujul ei tule. Seda, et see tuleb lühem ja kompaktsem, ütlesin ma enda arvates juba esimeses intervjuus. Lühidusest ja kompaktsusest ongi lõpuks saanud päris lühike ja kompaktne versioon. Aga see lühike versioon on saanud võimalikuks tänu sellele, et meil oli alustuseks pikk ja põhjalik [versioon], seejärel sihuke vahepealne variant ja lõpuks sihuke lühike ja kompaktne [tekst]. Ka debatt Euroopas on ju selle aja jooksul arenenud.  

Kliimaministeerium on endiselt alles. Kliimaministeeriumis on lihtsalt kaks ministrit, üks neist olen mina – minu [vastutus]valdkonda [kuuluvad] energeetika ja keskkond – ja teine on Kuldar Leis, kes [vastutab] transpordivaldkonna eest. Nii et ka ministeerium on alles. Ma arvan, et me ei ole seda paati kuidagi ümber pööranud ega suunda muutnud. Pigem oleme selle natuke enam kui aastaga jõudnud ühe mõistliku lahenduseni, nii nagu omaaegne säästva arengu seadus seda oli.

Hanah Lahe, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma täiendan teie vastust kolleeg Vooglaiule selle kohta, mis puudutab neid sanktsioone, eesmärkide täitmist, sektorite kohustusi ja nii edasi. Võib-olla saate seda siis omakorda täiendada. 

Seaduses on kogu see seire ja aruandluse kord väga täpselt määratletud. Me hakkame igal aastal oma edusamme või [nende puudumist] hindama – täna me teeme seda kaheaastase viitega – ning minister saab tegevusi kohandada vastavalt sellele, kas me oleme eesmärkidele lähemale jõudnud või mitte. 

Aga mis puudutab sanktsioone, siis minu teada – te võite mind parandada – tulevad need Euroopa Liidust, kus on kokku lepitud rohemääruses. Ja sellest tulenevalt ongi ette nähtud sanktsioonid, kui me mingis sektoris eesmärki ei täida. Aga siseriiklikult minu teada ükski Euroopa Liidu liikmesriik selliseid asju ei rakenda ja seda oleks ka üsna raske teha. 

Aga ma tahtsin küsida teilt hoopis selle kohta, et te olete pikka aega olnud minister …

Aitäh, Hanah!  

2016 ja 2019 on märgilised aastad, mil lepiti kokku Pariisi kliimaleppes ja Euroopa Liidu rohemääruses. Kõikidel nendel kordadel on olnud valitsuses kas EKRE, Isamaa või Keskerakond. Täna on nad sellele seadusele vastu. Oskate te öelda, miks?

Aitäh! Kõigepealt tänan selle selgituse eest, mis puudutas kliimaaruandlust või kliimaaruannet, mida ministeerium peab igal aastal koostama. See on hea tööriist, mille abil hinnata, kuidas me edasi liigume ja kus on vaja järeleaitamist. Rääkisime komisjonis, et juhtimisraamistikku on mõistlik tugevdada, et ka Riigikogu roll oleks selle aruande hindamisel kaalukam. Usun, et need ettepanekud saab seaduseelnõusse esimese ja teise lugemise vahel ilusti [sisse viia], et meil kõigil tekiks ühine vaade ja terviklik pilt. 

Mis puudutab seda, millised erakonnad on toetanud kliimapoliitikat ja valitud suunda, siis siin saan vaid nõustuda. Jah, nii Isamaa, Keskerakond kui ka EKRE on valitsuses olles sellesuunalisi strateegilisi otsuseid toetanud. Ma loodan, et nad toetavad ka seda eelnõu siin saalis. 

Tiit Maran, palun!

Aitäh! Kui nüüd võrrelda eelmist seaduseelnõu ja praegust, siis peab ütlema, et kui eelmises oli sisu, mille üle vaielda, siis praeguses on meil olemas vaid karkass, mida [tuleb alles sisuga täitma] hakata. See tähendab sisuliselt seda, et te olete andnud väga suure vastutuse ministeeriumi asemel Riigikogule – aitäh teile selle eest! – ja arvate, et saame selle kõigega hakkama, omamata ametnikke. Aga proovime hakkama saada. See selleks. 

Aga mu küsimus puudutab kahte asja. Esiteks on huvitav see, et [kliima]nõukoda on seaduses suhteliselt illustratiivse tähendusega. Te ei ole pidanud vajalikuks isegi seda, et [kaasata kliima]nõukoja [töösse] teadlasi, vaid peate vajalikuks [kaasata] ainult ametnikke ja huvigruppe. [Tekib küsimus], et kui te teadust [ei kaasa], siis kuidas te [mõtlete] toimetada. 

Ja teine asi. Kui me vaatame rahvusvahelisi nõudeid, siis näeme, et Pariisi leppes võetud kohustusi me sellega ei täida, ning ka Euroopa Liidu 2040. aasta eesmärki on [muudetud] 2% võrra lahjemaks. Seletage, kuidas seda lahendatakse.

Aitäh! No selle üle, kui detailne peaks seadus olema, võime pikalt debateerida. Mulle tundub, et antud valdkonnas või teemal on lühike ja konkreetne raamseadus kõige mõistlikum lahendus – nii nagu seda on tehtud mitmes teises Euroopa riigis. 

Mis puudutab kliimanõukoja rolli ja teaduse rolli, siis teadlaste osalemine kliimanõukogus on kindlasti oluline ning [see on ka plaanis]. Nagu ma juba eelnevale küsimusele vastates [mainisin], on kogu juhtimisraamistik üks kohti, mida Riigikogu saab esimese ja teise lugemise vahel rohkem lahti kirjutada ja sisustada. Toetan kindlasti selle raamistiku tugevdamist.

Rain Epler, palun! 

Aitäh! Andres, sa rääkisid enne rõõmsal meelel majanduskasvust. Mina kipun pigem nõustuma nende inimestega, kes ütlevad, et see [kasv] on natuke fiktiivne, sest SKT arvestusse läheb sisse ka hindade tõus, inflatsioon, elu kallinemine. Lisaks, kui me vaatame riigieelarve seisu, siis ka defitsiidi kasv, võla kasv ja riigi kulutuste kasv läheb sinna sisse. [Seega] ei tohiks reaalmajanduse kasvu numbrid nii optimistlikud olla. Saad sa rahandus- ja majanduseksperdina siia nüüd oma vaate anda?

Aitäh! Hea meelega annan. Need kaks numbrit, mis ma ütlesin – 2,4 ja 4,5 –, ongi reaalnäitajad. (Rain Epler ütleb midagi.) Jah, inflatsiooniga kohandatud. See on huvitav, kuidas meil majanduse suuna või arengu üle arutelu toimub. Kui püütakse näidata, et midagi liigub paremuse poole, siis [vaieldakse vastu], et nii ei saa olla, see on võlts või [tuleneb] inflatsioonist. 

Kui vaatame nominaalset [kasvu], mis [sisaldab ka] inflatsiooni – nendessamades eurodes, mis kehtivad Saksamaal või Soomes või Hispaanias või Portugalis –, siis näeme, et aastatel 2015–2025 ehk kümne aastaga on Eesti majanduse maht kahekordistunud. Ja mitte nii, et esimesel viiel aastal oli tohutu tõus ja viimasel viiel aastal mitte midagi, vaid kasv on olnud üsna ühetaoline ja tugev. Eks meil on selle mõõtmisel ja hindamisel olnud siin erinevaid väljakutseid. Aga jah, need kaks numbrit, mis ma tõin, olid mõlemad reaalnäitajad.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma pean ütlema, et teie vastus minu eelmisele küsimusele mind kuigivõrd ei veennud. Vaevalt et see teid üllatab, aga nii see tõesti oli. Aga ma küsin selle jätkuks. Kui ma loen kas või seaduse esimest paragrahvi, mis kannab pealkirja "Seaduse reguleerimisala ja eesmärk", siis ma ei saa aru, milline selle reguleerimisala näiteks isikulises mõõtmes on. Kas see seadus kehtestab kohustused avalikule võimule, see tähendab riigile ja kohalikule omavalitsusele, või kehtestab ta kohustusi ka ettevõtjatele ja ettevõtetele või ka füüsilistele isikutele? Seda siit tegelikult ei ilmne. Minu esimene küsimus ongi: kellele see siis ikkagi suunatud on?

Ja teine, sellega seonduv küsimus: kas te selgitaksite meile, mille poolest erineb selle regulatsiooni vastuvõtmine seadusena sellest, kui see võetaks vastu lihtsalt arengukavana? Ma saan aru, et üks võimalik vastus on see, et seadus kehtestab ikkagi kohustused, mis on jõustatavad. Aga kui seadus ei näe kohustuste rikkumise eest ette mitte mingisugust sanktsiooni, on see ju tegelikult illusoorne. Ehk siis: milles see erinevus arengukavaga võrreldes ikkagi seisneb?

Aitäh! Mulle tundub, et me oleme siin eri arvamusel, aga nagu ma enne ütlesin, erinevad arvamused rikastavad arutelu, ja ma arvan, et see on igati sobiv. 

See seadus annab raamid ja suuna ennekõike riigile, sealhulgas näiteks § 3, mis ütleb, mida riik ei tee – see on selge kohustus. Seadus ütleb, et [koostatakse] ka valdkondlikud teekaardid koostöös ettevõtlusorganisatsioonide ja teadlastega. Ka nende teekaartide kaudu me ju suuname arengut. Kas me peame selliste strateegiliste ja suunavate seaduste puhul tingimata ette nägema sanktsioonid – see on minu hinnangul palju filosoofilisem küsimus. Ma ei ole selles kindel.

Kui te küsite, mille poolest erineb see seadus arengukavast, siis seadus on igal juhul – vähemalt minu kui mittejuristi silmis – kaalukam dokument kui arengukava. Võtame näiteks energiamajanduse arengukava, mis ju samuti oli Riigikogus arutusel, kuid mille kinnitas lõpuks valitsus. Nii et kindlasti ei ole see seadus [ülearune ega loodud] tühjale kohale.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Noh, taas selline väga piinlik lugu: praeguse peaministri jaoks eluliselt kõige olulisema seaduseelnõu esitlemine ja huvilisi [saab kokku lugeda] ühe, võib-olla ka kahe käe näppudel. Samas ütlevad kaubandus-tööstuskoda, VKG, toiduliit – ei hakka [kõiki] neid seltskondi nimetama –, et ei maksa joosta rongi ees, ei tohi menetleda kiirendatud korras, ei tohi sellega edasi minna. Kas sa ei karda, et selle seadusega sa paned Eesti tööstuse õlgadele korraliku palgi ning vähendad oma roheinnukuse ja teekaartidega tegelikult Eesti konkurentsivõimet?

Aitäh! Ei karda. Arvan tegelikult vastupidi: tuleviku konkurentsivõime määravad investeeringud puhtasse tehnoloogiasse. Viitasite kaubandus-tööstuskojale. Kaubandus-tööstuskoda on üks ettevõtlusorganisatsioone, kes on allkirjastanud puhta tööstuse teekaardi juures oleva ühiste kavatsuste kokkuleppe. Seega toetab kaubandus-tööstuskoda seda lähenemist väga selgelt, nagu mitmed teised ettevõtted. Kas kõik ettevõtted ja ettevõtlusorganisatsioonid toetavad seda? Ei toeta. Aga ettevõtlusorganisatsioonid ei toetagi kõiki asju ühetaoliselt. Nii et selles mõttes on minu arvates päris hästi. 

Näiteks eelmise punkti ehk elektrituruseaduse juures olid turuosalised samuti erineval arvamusel selles, mis puudutas algse liitumistaotluse puhul valitud tehnoloogia muutmise paindlikkust. Nii et ettevõtjatel on erinevad huvid ja organisatsioonidel on erinevad huvid, aga see seadus annab väga selgelt raamistiku, mis paneb aluse Eesti konkurentsivõimele tulevikus.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Minu süda tuksub ikka kohalikele omavalitsustele. Nii või teisiti olen ma ju väga kaua olnud seotud kohaliku omavalitsuse poliitika väljatöötamisega. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõus on [sätestatud] kohustus, et omavalitsustel peab olema energia- ja kliimakava. Jah, paljudel omavalitsustel on see olemas, ka Jõelähtme vallal, kus mina volikogus olen. 

Tihtipeale on need kavad olnud seni veidi deklaratiivsed. Kava olemasolu on vajalik, et saada teatud meetmetest toetust, see annab lisapunkte. Samas on Kliimaministeeriumis tehtud analüüs olemasolevate energia- ja kliimakavade kohta. Millised on soovitused, et need kavad ei jääks deklaratiivseteks? Millised meetmed [tagavad], et need energia- ja kliimakavad ka tegelikult toimima hakkaksid? Kas omavalitsus peab nende praktiliste tegevustega ise hakkama saama või saab riik neid siinkohal [aidata]? 

Aitäh! Kui mind mälu nüüd ei peta, siis tõepoolest 68 omavalitsusel 78-st on need kavad olemas. Ministeerium kindlasti aitab ja nõustab [omavalitsusi] nende kavade [koostamisel] ja erinevate tegevuste [elluviimisel]. Aga [omavalitsuste] vajadused on ju erinevad: näiteks Tallinna ja mõne väiksema omavalitsuse väljakutsed on ju väga erinevad ning ka võimekus on erinev. On [loodud] erinevaid toetusmeetmeid näiteks hoonete energiaefektiivsuse tõstmiseks, ühistranspordi[sektoris] on päris palju toetatud vähese heitega või nullheitega sõidukite kasutuselevõttu. Just seepärast ongi see üldine raamistik vajalik riigi toetavate poliitikate kujundamiseks. Nii et kindlasti me toetame, ja mitte ainult sõnades, vaid ka rahaliselt.

Urmas Reinsalu, palun!

Hea minister! On öeldud, et seaduse väljatöötamise vahetud kulud on suurusjärgus pool miljonit eurot. Mis puudutab ressursipõhist majandamist, siis ettevõtlussektori kuludena on välja toodud – turbasektor on siin rääkinud 150 miljonist eurost, teised sektorid oma [summadest] – ligikaudu miljard eurot. Minu küsimus on järgmine. Selle aktsiooniga – kolm aastat segadust, tõmblemist, tohuvabohu – on see miljardi euro suurune arve edasi lükatud, jäänud õhku [rippuma ning] Eesti majandusesse investeerimata. Kellele see arve selles segaduses esitada? 

Ja teiseks, miks te selle aktsiooniga edasi liigute? Kas te tõesti arvate, et kui teil õnnestubki see rohkem keskkomitee poliitilist juhtnööri meenutav dokument enamushäältega läbi suruda, siis see jääb pärast 2027. aasta kevadet Eesti õiguskorras kehtima? Ma arvan, et see tühistatakse. Andres, mis mõte on sellel tuuletallamisel …

Aitäh!

… ning segaduse ja kaose tekitamisel majanduskeskkonnas?

Aitäh, hea küsija! Nagu ma juba varem siin teistele küsimustele vastates ja ka oma kõnes mainisin, on Isamaa olnud valitsuses kõigi oluliste kliimapoliitiliste otsuste langetamise ajal ja neid toetanud. Ma loodan, et Isamaal jätkub sihikindlust ja järjekindlust seda ka praegu toetada. 

Te viitasite, et seaduse tegemisele on kulunud umbes pool miljonit eurot. Jah, ju see suurusjärk sinnakanti võib olla, aga ma oleksin palju rohkem mures siis, kui seda ettevalmistust ei oleks tehtud. See, et pea kolm aastat on väga põhjalikult analüüsitud, tehtud mõjuanalüüse, erinevaid uuringuid, annabki meile kindluse väita, et valitud trajektoor on meile jõukohane ja mõistlik. Kui keegi räägib mingist müstilisest arvest, siis ütlen ausalt, et mina ei tea, kuidas see on kokku pandud. Ma hea meelega vaataksin nendele arveridadele otsa.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kunagi oli plaan, et võiks teha kliimaseaduse. Nüüd on juba pikemat [aega] olnud selle nimi kliimakindla majanduse seadus. Kui seda eelnõu vaadata ja lugeda, siis võib öelda, et tegu on pigem kliimaseaduse algega ning kliimakindlast majandusest on siin vähe juttu. 

Mul on aga küsimus, mida on ka eelkõnelejad [juba korduvalt tõstatanud]: millised raamid see ikkagi majanduse vaatest annab? Võtame kas või esimese eesmärgi: vähendada Eesti sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest. Miks on vaja sellist seadust just sellisel kujul, kui see tegelikult majandusele [oodatud] raame ei anna? Me teame, et nende raamide paikapanemine ongi väga raske ülesanne, kuid just seda on sellelt seaduselt oodatud.

Aitäh! Ma siiski arvan, et see seadus annab suuna. See ei ole ju ainuke seadus, mis reguleerib ettevõtete tegevust Eestis. On hulk valdkondlikke seadusi, kus nõuded on palju detailsemalt kirjas. Ja üldse olen ma isiklikult seda meelt, et võib-olla me ei peaks kõiki asju detailideni seadustesse panema. Sellepärast ongi teekaardid väga mõistlikud tööriistad. Oluline on ju see, et oleme kokku leppinud ja saame ühtemoodi aru, millises suunas me liigume – ja seda see seadus kindlasti [pakub]. Teekaardid aitavad [mõista], kuidas me praktikas sinna jõuame ja milliseid investeeringuid on selleks vaja teha. Ma ei tea, mulle tundub, et sedapidi ongi see mõistlik. 

Kas kliima ja majandus või kliima ja keskkond on omavahel seotud ja kui palju nad seotud on? Ma ütleks, et nad on ikkagi üksüheselt seotud. Ettevõtlus ju mõjutab oma tegevusega nii kliimat kui ka keskkonda. Ja [vastu]pidi, ükskõik mis valdkonnast me räägime – alustades põllumajandusest, aga ka muud valdkonnad –, on selge, et looduskeskkond ja kliimamuutused mõjutavad ju ka neid praktikaid, mida on võimalik ühes või teises valdkonnas kasutada. Jah, ma ei näe siin vastuolu.

Urmas Reinsalu, teine küsimus, palun!

Te ütlesite, et te ei tea, kui palju investeeringuid on ära peletatud või õhku jäänud. Rääkige ettevõtlussektoriga! Mina olen seda teinud. Ma arvan, et kui see ükskord nii kaugele jõuab, et see seadus tühistatakse, siis tuleb teha audit ja küsida ka nendelt vastutajatelt, kes niisuguseid aktsioone läbi viivad, mis nende peas toimus. See süüdimatus omandab praegu juba kõikehõlmavat tähendust. Aga seal taga on inimesed, töökohad, majanduskeskkond. See, mida me siin praegu korraldame, ei ole mingi eksperimentaalteater. 

Minu küsimus on järgmine. Kui me seda varem arutasime – ma ametnikega rääkisin [ja küsisin neilt] "Fit for 55" paketi täitmise kuluanalüüside kohta, kui suurt koormust see tähendab ühiskonnale –, siis [mööndi], et jah, niisugust tervikut ei ole, kõik on tehtud erineva metoodikaga, aga tuleb kliimakindla majanduse seadus ja seal on kirjas, kui palju selle "Fit for 55" paketi täies mahus realiseerimine maksab. Ma võtsin selle nüüd ette ja seal polnud mitte midagi: neli lehekülge seletuskirjas, kui graafid ka juurde panna. Öelge nüüd valitsuse esindajana, kui palju maksab selle kliimakindla majanduse seaduse eesmärkide realiseerimine valitsussektorile ja kui palju see maksab erasektorile, kui me "Fit for 55" koormuse konsolideerime.

Aitäh, hea küsija! Ma keeran selle küsimuse teistpidi. Ma arvan, et õigem oleks küsida, kui palju maksab see, kui me neid investeeringuid ei tee. See on see [tegelik] küsimus. See, et me loeme ridu kokku, kui palju on kulunud ühele või teisele analüüsile, on kindlasti samuti vajalik tegevus. 

Seda, et sektorid on valmis investeerima ja kaasa tulema, näitas seesama puhta tööstuse teekaardi juurde [sõlmitud] ühiste kavatsuste kokkulepe, millele on alla kirjutanud kaubandus-tööstuskoda, merendusklaster, Neo magnetitehas, Silmet ja paljud teised ettevõtted. See näitab, et ettevõtetel on valmisolek edasi liikuda. Tulevikuedu sõltub tegelikult klastri võimekusest. Ma arvan, et ka turbasektor peab selleks, et olla edukas, investeerima innovatsiooni ja suuremasse kohalikku väärindamisse. Keegi ei ole ju selle seadusega turbasektorit kinni pannud. Nii et õige küsimus, mida küsida, on see, mis saab meie majandusest ja Eesti ühiskonna arengust siis, kui me neid investeeringuid ei teeks. 

Sama [kehtib] energeetikas. Kui energiamajanduse arengukava puhul [küsitakse], mis see kõik maksab, [siis unustatakse ära], et see ei ole mitte kulu, vaid investeering tootmisse, salvestusse ja nii edasi. [Seega], keerame selle küsimuse õigetpidi ja siis me saame ka paremad vastused.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Kaasuv teema, mis puudutab kindlasti ka kliimakindla majanduse seaduse eelnõu, on heitkogustega kauplemise süsteem ehk ETS1, nagu seda lühendatakse. Komisjonil on plaanis tulla suvel välja mingi ettepanekuga, kuid keegi ei tea täpselt, milline see välja näeb. Kas te oskate öelda – olete ju nendel läbirääkimistel tõenäoliselt nõukogu [tasandil] osalenud –, milline on Eesti sisend? Kas me [esitame] mingeid konkreetseid ettepanekuid? Kas praegust julgeolekuolukorda arvestades taotleme ka erandeid mõnele valdkonnale? Näiteks võib tuua [põlevkivi]õlitööstuse, mis toodab kõrvalproduktina ka elektrit. Kas Eestil on läbirääkimistel olnud selle kohta konkreetseid ettepanekuid või me [pigem] ootame, mis sealt tuleb?

Aitäh! Me kindlasti ei jää ootama. Me oleme juba liitunud mitme algatusega. Meie põhisõnum on hästi lihtne: peame oluliseks, et heitmekaubanduse ühikute hind oleks stabiilne ja paremini ettenähtav kui seni. 

Küsimuse teine pool puudutas põlevkiviõlitööstust ja tasuta [saaste]kvootide jagamist või õigemini tasuta kvootidega jätkamist. Tasuta kvootidega jätkamist me kindlasti toetame. On erinevaid põhjusi, sealhulgas sõda Iraanis ja geopoliitilised muutused laiemalt, miks on mõistlik senised kokkulepped üle vaadata. Kui ma ei eksi, siis täpset ettepanekut näeme juuli alguses, aga vestlusi on peetud ja neid tuleb veel. 

Madis Kallas, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Teie portfellis on energeetika- ja keskkonna[valdkond]. Keskkonna osa kaitsete hästi ja usun, et sel [alal] on teil ka majas piisav kompetents olemas. Minu küsimus puudutab aga teie head kolleegi valitsuses – majandusministrit. 

Kuidas teine ministeerium ja teine minister seda seadust tõlgendasid, just ettevõtjate vaatest? Te olete praegu andnud väga palju vastuseid ettevõtjate kohta, aga kuidas Erkki Keldo ja tema juhitav ministeerium seda teemat nägid? Kas nad said piisavalt selgust selles, mida ja kuidas ettevõtjad tulevikus teha saavad, või oli seal ka kriitikat?

Aitäh! Erkki Keldoga oleme ka selle seaduse puhul teinud igati head koostööd. Näiteks seesama puhta tööstuse teekaart ongi suures osas sisustatud Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi abiga. Ka puhta tööstuse alasel ühiste kavatsuste kokkuleppel on Erkki Keldo allkiri olemas. Nii et minu jaoks on riik – ka nendes valitsuse küsimustes – alati üks.

Tiit Maran, palun!

Aitäh! Te ütlesite enne nii ilusasti, et kliima mõjutab praktiliselt kogu majandust. Sellele on võimatu vastu vaielda. Ma isegi laiendaksin seda või [õigemini], ma pean laiendama: pole ühtegi inimest ega elukeskkonna aspekti, mida kliimamuutus ei mõjutaks. Selles valguses jääb natukene arusaamatuks, miks on seaduses nii-öelda kohanemise poolt käsitletud pehmelt öeldes marginaalselt, nagu ei olekski üldse oluline, mis saab meie inimestest ja elukeskkonnast, kui kliima hakkab soojenema. 

Minu küsimus on aga järgmine. Te ütlesite, et see mõjutab kogu majandust, mis tähendab, et majandussektoritel peavad olema konkreetsed eesmärgid. Praegu neid seaduses pole, need on vaid teekaartides. Te võite küll rääkida nii-öelda puhta majanduse kokkuleppest nende ettevõtjate ja ühendustega, kes sellest osa võtta tahavad. Aga mida te teete nendega, kes ei taha [osa võtta], kui teil ei ole juriidilist alust loastmisel "ei" öelda? 

Aitäh! Juriidiline alus loastamisel "ei" öelda on olemas, kui [mõjude] hindamise tulemusel [satub] kahtluse alla, kas me suudame täita seaduses sätestatud [heitkoguste vähendamise] trajektoori. Selles mõttes on õiguslik alus olemas. 

Te ütlesite, et kohanemisega ei ole selles eelnõus väga palju tegeldud. Tegelikult ütleb § 13 "Teekaardid" lõige 2: "Koostatakse kliimamuutustega kohanemise teekaart, milles seatakse kliimamuutustega kohanemise eesmärgid, meetmed ja tegevuskava eesmärkide täitmiseks ning mõõdikud meetmete edukuse hindamiseks." Kohanemine on kindlasti väga oluline, ilma selleta me hakkama ei saa. 

Te küsisite ettevõtete kohta, kes pole liitunud ühe või teise teekaardiga. Ettevõtted on puhtasse tehnoloogiasse investeerinud juba praegu ja investeerivad ka [tulevikus], sest nagu ma oma kõnes ütlesin, see on lihtsalt ratsionaalne, majanduslik valik, millel pole mingisugust ideoloogilist mõõdet. 

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Väga austatud ettekandja! Minu jaoks on seaduse puhul väga oluline selgus, et see annaks selguse. Praegu räägitakse väga palju teekaartidest – sellest, et need lahendavad millalgi [olukorra] ära, aga sellesse ma ei usu. Mulle tundub, et puudu on otsustusjulgusest, ja sellest lähtuvalt küsingi. Kas valitsusel on kliimaseaduse koostamisel olnud ka selline sisend või suund, et anda kohalikele energiakandjatele – võib-olla ka fossiilsetele, eriti kui neid protsessi käigus väärindatakse – mingiks perioodiks eelis? See oleks majanduslikult mõistlik ja [võimaldaks] meil ka ühiskonnana rahuliku ja mõistliku tempoga õiges suunas liikuda.

Aitäh! Energiamajanduse arengukava [põhineb valemil] 5 + 1 + 1. Need teekaardid on kõik Kliimaministeeriumi kodulehel juba olemas. Teekaart on kindlasti elav dokument: kui elu teeb korrektuure, saab teekaarti täiendada ja muuta. Ma arvan, et see on parem viis, kuidas selliseid strateegilisi teemasid väga kiirelt muutuvas maailmas käsitleda. Seega – nagu ma ka eelnevalt vastasin – ma siin konflikti ei näe. Pigem saab teekaart samamoodi kindlustunnet luua. 

Kas seadus on piisavalt detailne ja kas me peaksime kohalikke fossiilkütuseid kuidagi eelistama? Ka praegu ei ütle see seadus ega trajektoor, et näiteks põlevkivist elektrit või õli enam toota ei tohiks. Kui see vastab keskkonnanõuetele või kui aastaks 2050 leitakse kliimaneutraalne viis, kuidas põlevkivist midagi toota, siis tohib seda teha. Aga nagu ma oma kõnes ütlesin, juba praegu on investeeringud puhtasse tehnoloogiasse või, ütleme, vähemasti energiatootmises uutesse võimsustesse odavamad kui olemasoleva fossiilkütusel põhineva jaama käimashoidmine. Nii et lihtsalt majanduslik kaalutlus on see, mis selle valiku määrab, aga ühtegi sektorit me selle seadusega homme kinni ei pane. 

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Seadus on tõesti vaid tühi kest. Te rõhutate teekaartide tähtsust ja ma printsiibis olen teiega nõus, me ei peagi kõike seaduse tasandil detailideni reguleerima ning sellised kokkulepped ja teekaardipõhine lähenemine võiksid olla mõistlikud. Samas ENMAK kui väga oluline teekaart seda rolli [ei täida]. Te ütlesite, et teekaardid näitavad, kuidas me eesmärkideni jõuame ja milliseid investeeringuid on vaja teha. ENMAK ei sea eesmärke, ei tee strateegilisi valikuid, et ütle, milliseid investeeringuid on vaja teha. 

Teie teekaartide reklaami peale siit puldist võtsin ka ülejäänud [teekaardid] lahti. Alustasin metsandusest ja seal on asi veel hullem: ainsad numbrid teekaardis on põhimõtteliselt leheküljenumbrid. Lisaks sellele, et seadus on tühi, ei paku ka teekaardid seda raamistikku, mille [vajadust] on rõhutanud [näiteks] õiguskantsler, ega kindlust, mida ettevõtjad vajavad. Milles siis tegelikult mure on? Kas te ei julge või ei oska otsustada? Miks me ei suuda oma ettevõtetele seda kindlust luua?

Aitäh! Kui me ei julgeks otsustada, siis ma ei oleks praegu siin. Selles mõttes on lihtsalt kätte jõudnud ühe pika protsessi viimane ring. 

Seadus ei ole tühi, seadus annab raamid ja trajektoori. See on kõik mõõdetav. Summa ei sõltu liidetavate järjekorrast, kuid sõltub sellest, mitu liidetavat on. Need liidetavad on kõik olemas, läbi rehkendatud ja annavad tulemuse, mille põhjal saame üsna kindlalt väita, et valitud trajektoor – kliimaneutraalsus aastaks 2050 vahe-eesmärkidega aastatel 2030, 2035 ja 2040 – on jõukohane ja täidetav, loodusele kasulik, ettevõtlust toetav ning majanduse konkurentsivõimet tõstev. 

Nüüd, ma ei ole nõus [väitega], et ENMAK ei ütle midagi. ENMAK-is on tegelikult kõik kirjas: millised investeeringud ja millises mahus [on vaja teha]. Kuna selle ümber on siin olnud veidike segadust, siis [selgitan] praegust olukorda energeetikas. 

Eelmisel aastal me importisime 40% tarbitud elektrist. 68% toodetud elektrist [pärines] taastuvatest allikatest, [mille hulka on arvestatud ka] biomass. Selleks, et vähendada sõltuvust imporditavatest [kütustest], on välja kuulutatud maismaatuuleenergia vähempakkumine [mahus] kuni 2 teravatt-tundi [aastas] ja selle tähtaeg on august. [Ootame] pakkumised ära ja vaatame neile otsa. Kui tulemuseks on 2 teravatt-tundi, väheneb meie impordisõltuvus 15–20%-ni. See on igati mõistlik ja ratsionaalne [samm], mis on kooskõlas ka TalTechi uuringuga. [Selle järgi aitab] taastuvenergia osakaalu [suurendamine] 70%-ni või natuke üle selle tarbija lõpphinda vähendada. Seda esiteks. See on hädavajalik investeering ja tarvis [ellu viia]. See on töös. 

Teiseks, juhitavad võimsused. Kui meil on peamiselt taastuvatel energiaallikatel põhinev elektritootmine – mis enne tuumajaama tulekut kindlasti nii ka jääb –, siis on selge, et meil on vaja ka juhitavaid võimsusi. 236 megavatti on juba hangitud, millest 186 [megavatti moodustavad] gaasijaamad, [mis valmivad aastatel] 2028 ja 2029. Elering [plaanib] juba järgmist hanget kuni 900 megavati [hankimiseks]. Turukonsultatsiooni [faas] on läbi ja Elering läheb hankega edasi. See on teine kohustuslik element, [mis on vajalik] selleks, et [hoida] süsteem püsti, lõigata hinnatippe ja [suuta süsteem] vajaduse korral ka nullist taaskäivitada. 

Kõik, mis puudutab meretuuleparke, tuumajaama ja, ütleme, ka pikaajalist vesisalvestit, on puhtalt majanduse täiendava kasvupotentsiaali projektid. Neid ei ole meil vaja mitte selle pärast, et oma elektri[tarbimist] katta, vaid neid on mõistlik – kui rahastamistingimustes [suudetakse] kokku leppida – teha selleks, et meelitada siia investeeringuid ja [tagada] energiasõltumatus. 

Nii et plaan on olemas. Teekaardid ei ole kindlasti sisutühjad ja seadus annab raamid.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud minister! Te ise ju tegelikult kinnitasite minu väidet. ENMAK-i koostamise pikas protsessis osalejad lugesid Eleringi 900-megavatisest gaasijaamade turukonsultatsioonist ajalehest. See ei tulenenud ENMAK-ist, ei olnud ootuspärane ega turuosalistega läbi räägitud. 

Lisaks sellele, et me peaksime heite vähendamise eesmärgid ja teekonna kõigi osapoolte jaoks realistlikult lahti kirjutama, on veel ka kohanemise pool. Kliimamuutustega kohanemise pool on algusest peale olnud väga pealiskaudne ja napp. Ka praegu arutlusel olevast eelnõu versioonist ei [selgu], mida me teeme olukorras, kus kliima soojenemist ei saa enam ära hoida ning [sellest tingitud] keskkonna- ja tervisemõjud jõuavad Eestisse. Neid vastuseid ei leia ka teekaartidest. Kuidas me selle kohanemispoolega tõenduspõhise ja kokkulepitud lahenduseni jõuame?

Aitäh! Kohanemise teekaart saab valmis järgmisel aastal, ettevalmistused juba käivad, kaasamiskoosolekud tulevad sügisel. Kogu see seire ehk iga-aastane kliimaaruanne näitabki ju tegelikult, kas me liigume õiges suunas ja õiges tempos või on vaja kuskilt midagi järele aidata. Arvan, et hoogu maha võtta ei ole põhjust, sest hoog tuleb altpoolt – ettevõtetelt, kes näevad potentsiaali ja laienevad.  

Nüüd sellest sinu toodud juhitavate võimsuste näitest, et turuosalised lugesid sellest avalikust konsultatsioonist [ajalehest]. ENMAK-is on see kirjas – minu meelest oli see kümne- või ikkagi viieaastane periood. Ühesõnaga, juhitavate võimsuste hanke rahaline väärtus on seal tabelis olemas ja igaüks, kes vähegi viitsib vaeva näha, saab aru, et see klapib kokku. Seda esiteks.  

Teiseks, meil on 1036 megavatti [juhitavat] võimsust, mis [baseerub] põlevkivi[elektrijaamadel] ja on jõudnud oma kasutusaja lõppu, need tuleb asendada. Mina ei saa istuda Suur-Ameerika tornis ja öelda, et hakkame selle teemaga tegelema [alles] aastal 2030. Minu soov oli, et me liiguksime kiiremini. Turukonsultatsioon on toimunud. Millisel kujul see hange lõpuks tuleb, otsustab Elering, aga fakt on see, et meil on vaja hajutatud taaskäivitamise võimekust, ja see on see, millega me tegeleme. Seega, energeetikas asjad ei seisa, asjad liiguvad või juhtuvad.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Ma loen siit seletuskirjast välja, et selle kliimakindla majanduse seadusega sekkutakse tegelikult ka pangandusse. Kui seni oli pangandus vaba ehk laene anti ja teenindati vastavalt sellele, mis päris majandusele hoogu andis, siis nüüd näeme, et ka pankadele seatakse piirid, kellele ja milleks nad üldse tohivad raha anda. Väidetavalt tugevdab see nende positsiooni rahvusvahelistel turgudel.  

No rahvusvaheline turg liigub praegu Euroopa Komisjoni energeetikaeesmärkidega täiesti vastupidises suunas. Suur osa maailmast ei tegele enam rohepoliitikaga, vaid riikide ja rahvaste ellujäämisega, mille üks osa on odav energeetika. Tekib küsimus, kas me [üldse tegutseme] enam vabaturumajanduses või oleme [jõudnud] mingisugusesse plaani- ja käsumajandusse – seda kuni selleni välja, et selle seaduse alusel ei saa ka pangad enam turul vabalt toimetada …

Teie aeg!

… vaid peavad järgima mingisugust ideoloogilist poliitikat.

Aitäh, hea küsija! Pangandus on väga reguleeritud valdkond ja kõnealuse seaduseelnõuga selle [üldine] regulatsioon kuidagi ei muutu. Aga tõsi on see, et rahvusvahelised pangandusregulatsioonid [kohustavad] panku laenuotsuste tegemisel hindama ka kliimamuutustega seotud riske, olgu tegu üleujutustega, põllumajanduses erinevate harimisviiside kasutamise või [põllu]kultuuride [kasvatamisega]. See kõik ei ole [tulnud] ootamatult, vaid [kehtib] juba aastaid, ning ma ei näe, et see [olukord] muutuks. Nii et jah, puhas tehnoloogia on ka pankade [silmis] kindlasti eelistatum [valik, mida] rahastada.  

Kui te väidate, et kogu maailm liigub puhta energeetika asemel teises suunas, siis mina ei tea, millel teie väide põhineb. Aga ma tean seda, et kui me [vaatame] suuremaid panku ja investeerimisfonde, siis eelistatult rahastavad nad just puhta tehnoloogia ja taastuvenergia lahendusi. Fossiilset [energiat] rahastavad vaid üksikud. Selles mõttes räägib statistika teie väidetele vastu. [Võtame] näiteks rohevõlakirjad, mida on maailmas suurusjärgus 7 triljonit ja millest 42% on [noteeritud] Luksemburgi börsil. 

Nii et see kõik kinnitab vaid üht: maailm liigub vääramatult puhtama tehnoloogia ja puhtama majanduse suunas, ja seda mitte ideoloogilistel, vaid ratsionaalsetel ja majanduslikel põhjustel. 

Helle-Moonika Helme, teine küsimus, palun!

See, mida te kirjeldasite, on võib-olla hetkeolukord. Mingid protsessid on ju liikumises – teie ehk ei nõustu, kuid mina ütlen, et need on ideoloogilised. Need protsessid käivitati siin juba, ma ei tea, aastakümneid tagasi, ent ajale [peavad vastu] ikkagi vaid need, mis tuginevad päriselt füüsika- ja loodusseadustele – kõikidele seadustele, mis on maailma siiani püsti hoidnud. See kõik kukub vaieldamatult kokku. 

See kliimakindla majanduse seaduse eelnõu paneb Eesti olukorda, kus me oleme ise loonud endale kunstlikud tõkked, [mis takistavad] meil muu maailmaga kaasa liikumast [suunas], kuhu maailm praegu juba [teel] on. Ja mis puutub kliimamuutustega kohanemisse, siis …

Teie aeg!  

No ma ei tea, päikese aktiivsusega peamegi kohanema, aga kas just seaduse …

Aitäh, Helle-Moonika Helme!

Aitäh! Kui me oleme erineval arvamusel, siis nii on, ja ma aktsepteerin erinevaid arvamusi. 

Lihtsalt ühe repliigi lisan. Kui me räägime kohalikust toormest, siis millegipärast ei räägi me tuulest ja päikesest, aga tuul ja päike on täpselt samamoodi kohalik toore, mis ei sõltu kuidagi sellest, kas Hormuzi väin on kinni või lahti. 

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Minemata nüüd selle eelnõu sisusse, sest oleme ausad, ega seda sisu siin väga palju ei ole, nagu te isegi teate, [küsin teilt]: kuidas te valdkonna ministrina seda protsessi hindate? Meil on sellest räägitud juba pea neli aastat: esialgu kliimaseadusest, siis sellest, et võib-olla seda ikkagi ei ole vaja, seejärel, et on ikkagi vaja, ja [nüüd] kliimakindla majanduse seadusest. Alguses oli [kavas] neidsamu eesmärke sellesse ikkagi väga laiaulatuslikult hõlmata. Osalesin ka ise nendes töörühmades veel 2023. aastal. 

Tegelikkuses on olnud tohutult palju segadust ja meelemuutlikkust: kas tuleb seadus või ei tule, kas tuleb täpne ja detailne või tuleb ainult raamistik. Siin me nüüd siis oleme. Ühest küljest võib loomulikult öelda, et parem pool muna või veerand muna või munakoor kui tühi kest, aga teisest küljest on natuke piinlik ka. Kuidas sina seda näed? Kas see lõppjaam, kuhu me nüüd jõudnud oleme, tundub sulle endale väärikas, rahuldav ja piisav – seda nii kliima kui ka majanduse seisukohast vaadates? 

Aitäh! Ma arvan, et see, millega me oleme siia jõudnud, on piisav. Alati saab täiuslikkuseni lihvida, aga see ei vii meid lõpp[kokkuvõttes] edasi, nii et kuskile tuleb [piir] tõmmata. Kui ma tunneksin, et see ei ole piisav või et siin on liiga palju küsimärke, siis ma selle eelnõuga siin teie ees ei oleks. 

Mina usun, et see [eelnõu] annab raamid ja suuna. See tugevdab meie energiajulgeolekut ja julgeolekut laiemalt ning loob puhtama elukeskkonna nii praegustele kui ka tulevastele põlvedele. [Tegemist] on progressiivse eelnõuga, mida loodetavasti saavad toetada ka sotsiaaldemokraadid.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Enne kui me edasi läheme, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Riina Sikkut, palun!

Lugupeetud esimees! Tahtsin küsida, mida näeb kodu- ja töökorra seadus ette nii-öelda ridade vahele kirjutatu väljaselgitamiseks. Minister vastas minu küsimusele, et vaatamata sellele, et energiamajanduse arengukavas pole neid asju otseselt kirjas, tuleks seda lugeda teatud viisil ja siis on need seal justkui olemas. Kuna meie tajume, et kliimakindla majanduse seadus on justkui tühi, siis jääb mulle sellest vastusest mulje, et ridade vahele on midagi kirja pandud. Kuidas saavad Riigikogu liikmed enne hääletamist kindlaks teha, mida valitsus on ridade vahele kirjutanud?

Aitäh! No antud juhul on teil eelnõu tekst olemas ja te saate lugeda, mis seal kirjas on. See on eelnõu esimene lugemine ja selle kohta saab enne teist lugemist teha muudatusettepanekuid. Seejärel toimub teine lugemine ja muudatusettepanekute hääletus, misjärel jõuame kolmanda lugemiseni – seda juhul, kui eelnõu ei ole vahepeal tagasi lükatud või [selle menetlemist] katkestatud. Neid võimalusi on väga palju. Teil endal on Riigikogu liikmena võimalik selles protsessis aktiivselt kaasa lüüa. Nii et kui te tahate ridade vahelt lugeda – protseduurid, kuidas me peame edasi liikuma ka konkreetse eelnõu menetlemisel, on väga selgelt kirjas. Selleks ju Riigikogu koos ongi, et arutada kõiki võimalikke lahendusi, kuidas seda seadust paremaks teha.

Head kolleegid! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Hanah Lahe, kes annab ülevaate keskkonnakomisjonis toimunud arutelust. Palun!

Suur tänu, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Kui tohib, siis alustuseks ridade vahelt lugemise kohta. Ma soovitan kõigil Riigikogu liikmetel, kes on sellest seaduseelnõust väga huvitatud – ja mulle tundub, et neid on palju –, lugeda eelnõu seletuskirja. Seal on päris palju vastuseid nendele küsimustele, mis on täna siin debati käigus kõlanud.

Aga ma tutvustan teile keskkonnakomisjonis toimunud arutelu, mis oli samuti väga huvitav, nagu tänane debatt siin saalis. Istung toimus 1. juunil sel aastal. Puudus üks liige, Rain Epler. Kohale olid kutsutud minister Andres Sutt, Kliimaministeeriumist kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas ja nõunik Maris Arro, ministri nõunikud Emma Kruusmäe ja Mattias Tammet ning Kliimaministeeriumi ekspert Mart Kiis. Kohal oli ka komisjoni praktikant Liisa Varul. 

Istungi avas minister, kes tutvustas kliimakindla majanduse seaduse eelnõu. Ta selgitas, et eelnõu loob Eestile selge raamistiku, kuidas liikuda puhtama, vastupidavama ja konkurentsivõimelisema majanduse poole, ning tutvustas eelnõu põhieesmärki: siduda kliimapoliitika energiajulgeoleku, majandusarengu ja inimeste heaoluga. Eelnõu pikaajaline siht on jõuda kliimaneutraalsuseni. 

Küsimusi oli erinevaid. Koondan mõned peamiselt kõlanud teemad kokku. Näiteks küsiti ministrilt fossiilkütuste [kasutamisest] väljumise kohta, kas see eesmärk on täidetav ja kas me loobume fossiilkütustega seotud investeeringutest juba täna või siis, kui seadus on vastu võetud. Minister selgitas, et see ei vasta tõele ja selliseid otsuseid ei saa teha üleöö. 2030. aasta, mis on märgitud ka seadusesse, peaks olema [ülemineku kavandamisel] mõistlik tasakaalupunkt. 

Palju küsiti sektorite eesmärkide puudumise ja nii-öelda paindlikkuse kohta. Mõned komisjoni liikmed leidsid, et [eelnõu] sisu jääb ebaselgeks. Tunti muret, kas teekaardid ikka viivad meid eesmärkideni ja kuidas täpselt need seda teevad, kui neil pole seaduslikku alust. Minister vastas, et trajektoor on kokku lepitud koos ettevõtjate ja huvigruppidega ning kliimaeesmärkide seadmisel oleme olnud pigem konservatiivsed, mis tähendab, et ilmselt edeneme kiiremini. [Ta rõhutas] kliimaaruannete ja raporteerimise olulisust, mille põhjal saame oma tegevusi aastate lõikes kohandada. 

Teemaks tulid ka keskkonnaload, nagu siingi saalis. Kliimaministeeriumi [esindajad selgitasid], et eelnõu annab piisava aluse [teatud juhtudel keskkonnaloa andmisest keelduda], kuid igasuguse loastamise puhul tuleb tõepoolest kaaluda riske ja nii-öelda võite. 

Mitu komisjoni liiget tõstatasid kliimanõukoja teema. Tehti ettepanek täiendada eelnõu selliselt, et kliimanõukoda oleks sõltumatu, koosneks teadlastest ning tal oleks oma eelarve. Nõukoja tööd [sooviti] muuta natuke konkreetsemaks, et tal oleks [selge] nõuandev roll ehk tegemist oleks sõltumatu kehaga, mis jälgiks kogu kliimaeesmärkide täitmise protsessi. 

Küsiti ka negatiivse tagasiside ja seaduse koostamise protsessi kohta. Ma pikemalt sellel punktil ei peatuks. Minister vastas sellele minu arvates üsna selgelt, et ühe seadusega ei ole võimalik kõike lahendada: ei saa luua korraga detailset seadust ja jätta samal ajal [piisavalt] paindlikkust ja vabadust. Praegu on tegu hea kompromissiga. 

Üks komisjoni liige küsis, kas ei oleks mõistlik enne ära oodata Euroopa Liidu [otsused] kvoodikaubanduse tuleviku kohta, [et oleks selge], mis ikkagi saama hakkab: milliseid tingimusi muudetakse ja milliseid mitte. Minister selgitas, et juba eelmisel aastal leppisid kõik liikmesriigid kokku 2040. aasta kliimaeesmärkides ning ETS ehk kogu heitmekaubanduse süsteem jääb alles. Seda [võidakse küll] reformida, aga üldiselt ei tohiks see meie kliimaseadust [mõjutada]. 

Teemaks tuli ka transpordisektor. Minister selgitas, milliseid kütuseid on riigil tulevikus plaanis kasutada. [Samuti peatuti] tehnoloogia arengul: millises [suunas] ja kui suures ulatuses [see toimub]. Komisjonis leiti, et paraku [kaasneb] tehnoloogia arenguga palju määramatust, mistõttu eelnõu seda osa ei kata, küll aga on seadust võimalik aastate jooksul täiendada. 

Küsiti veel selle kohta, kuidas näeb välja edasine kaasamine ja koostöö huvigruppidega. Seaduses ei ole seda praegu väga selgelt [sõnastatud]. See kriitika võeti ministeeriumisse kaasa ning selgitati, et uute ettepanekutega tehakse juba tööd. 

Tundub, et olen suuremad teemad läbi käinud. Komisjon tegi järgmised otsused. Esiteks, võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks, 9. juuniks, seda toetas 5 komisjoni liiget, vastu oli 3 ja erapooletuid oli 1. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, seda toetas 5 liiget, vastu oli 3 ja erapooletuid oli 1. Ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, seda toetas samuti 5 liiget, vastu oli 3 ja erapooletuid 1. 

Vabandust! Kaks ettepanekut veel. Eelviimaseks, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 9. juuli kell 17, seda toetas samamoodi 5 liiget, vastu oli 3 ja erapooletuid 1. Ja viimaseks, küsida eelnõu kohta arvamust ka majanduskomisjonilt, tähtaeg oleks 18. september 2026, hääled jagunesid samamoodi: poolt oli 5 liiget, vastu 3 ja erapooletuid 1. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Rain Epler, palun!

Aitäh, härra esimees! Hea ettekandja! Kaks küsimust. Esimene on nagu formaalsem ja teine sisulisem. Sa tõid nii kenasti esile, et mina puudusin. Kas sa tooksid nimeliselt esile ka selle, kes üldse selle kliimanõukoja loomise ja rahastamise küsimuse [esitas]? See on see formaalsem küsimus. 

Aga sisulisem küsimus on järgmine. Eelnõus öeldakse, et otsused peavad sündima teaduspõhiselt. Me teame, et senise kliimapoliitika viljelemise [taustal] on hakatud neid teadlasi, kes on jõudnud peavoolust erinevale arvamusele, natukene nagu ahistama. Nüüd on aga IPCC ise öelnud, et kõige rängemad stsenaariumid ei põhine tegelikult kvaliteetsel teadusel, ja lisaks on [nenditud], et kokkuvõtetes poliitikakujundajatele on võib-olla liiga palju hirmu külvatud ja see [dokument] pole olnud päris adekvaatne. Kuidas me teame, et see, mida meile kvaliteetse teadusena esitletakse, seda ka tegelikult on? Millised kontrollimehhanismid hakkavad seal siis olema? Sellised kaks küsimust.

Aitäh nende küsimuste eest! Tõin tõesti välja selle, et te ei olnud komisjoni istungil kohal. Teil oli selleks kindlasti hea põhjus, aga kahjuks on olnud päris palju olulisi komisjoni istungeid, kust te olete puudunud. See [peegeldub] tihti ka saali debatis. Kui te oleksite komisjonis kohal, saaksite oma küsimustele vastused palju varem. Aga kliimanõukoja küsimuse tõstatasid Tiit Maran ja siinkõneleja. Võib-olla keegi veel, aga meie olime nendes küsimustes kõige põhimõttelisemad. 

Mis puudutab teaduspõhisust, siis eelnõu seletuskirjas on see põhimõte väga hästi lahti seletatud. Ma olen nõus, et teaduslikud järeldused võivad ajas muutuda. Samuti olen nõus sellega, mida IPCC on oma viimastes soovitustes öelnud, et – kuidas ma seda siis sõnastan? – liigne katastrofeerimine meid eesmärgile lähemale ei vii. Aga samal ajal on ikkagi oluline meeles pidada, et kliimakriis on kohal. Kliimamuutused on juba kohal ning me peame nendega kohanema, mitte ainult neid leevendama. Selles osas [valitseb] ikkagi teaduslik konsensus ning midagi ei ole muutunud. Ja see 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk on sätestatud teadlaste soovituste ja järelduste põhjal. Nii et kurss on ikkagi õige ja midagi põhimõttelist muutunud ei ole. Seega soovitan teil seda eelnõu toetada.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! Ma saan aru, et sa [kajastad] eeskätt komisjoni arutelu, aga mu küsimused on natuke laiemad, kuigi haakuvad osaliselt komisjoni aruteluga. Ma loodan, et sa saad neile vastata. Kuna küsimusi on ainult üks, siis ma pikin sellesse kaks teemat, kui lubad. 

Esiteks, milline on sinu ja võib-olla ka komisjoni hoiak selle suhtes, et suurendada Riigikogu jõuõlga? See puudutab nii nende teekaartide võimalikku kinnitamist, eesmärkide kinnitamist kui ka kliimanõukoja moodustamist ning selle sõltumatuse tagamist, et ei tekiks olukorda, kus mis tahes valitsus paneb paika endale sobiva nõukoja, mis ütleb, et kõik on väga hästi, kuigi tegelikult võib-olla ei ole. Et oleks ka kriitiline vaade. 

Teine küsimus sarnaneb sellega, mida ma küsisin auväärt ministrilt. Kuivõrd rahul sina oled selle protsessi tulemusega? Ma ei julge öelda, et see on lõpptulemus, seda näitab elu, aga selle faasiga, kuhu me nüüdseks jõudnud oleme? Kas läks nii, nagu minema pidi, või oleks saanud paremini?

Aitäh nende küsimuste eest! Alustan siis esimesest. Ma ei saa kindlasti kõneleda terve komisjoni nimel, kuid toetus eelnõu siia saali toomiseks oli ülekaalukas: seda toetas 5 inimest, vastu oli 3 ja erapooletuid 1. Nii see erapooletu kui ka üks vastu hääletanutest olid teie erakonnast. Ma ei tahaks siinkohal omapoolseid järeldusi teha – usun, et nendel inimestel oli hea põhjus, miks nad selliselt otsustasid. Ma loodan, et nad põhjendavad siin saalis oma seisukohti ja lõpuks ikkagi toetavad seda eelnõu. 

Aga mis puudutab Riigikogu rolli, siis näiteks Rootsi on teinud niimoodi, et kliimaseadus on neil seotud riigieelarvega, mis esitatakse parlamendile – minu [teada sarnaselt meiega] – igal sügisel. See võiks olla üks variant, kuidas parlamentaarset järelevalvet tõhusamaks teha. Olen sellise ettepaneku ministeeriumile juba ka teinud ja loodan, et koostöös ministeeriumi ja keskkonnakomisjoni ametnikega jõuame juriidiliselt hea lahenduseni. 

Jah, üks pool on eelarvega sidumine, mida loodetavasti on võimalik teha. Teine pool puudutab aruandlust ja seiret. Kui hakkame saama iga-aastaseid kliimaaruandeid – mis seni on toimunud pigem kasvuhoonegaaside inventuurina iga kahe aasta tagant –, saab valdkonna eest vastutav minister teha ettepanekuid, kuidas tööd riigis [tõhustada], et me nende eesmärkideni [ka tegelikult] jõuaksime. Kui see seadus vastu võetakse, on alates järgmisest aastast kõikidel ministeeriumidel kohustus [lähtuda] oma programmides sellest, mida kliimaseadus sätestab. 

Nii et ma ütleksin, et kontroll on olemas, kuid seda tuleks teha veidi [tõhusamaks]. See kliimaaruanne, mida ma juba korra mainisin, esitatakse igal aastal ka Riigikogule, kuid pean tunnistama, et ka mulle on selle menetluslik pool jäänud praegu veidi segaseks. Tõstatasin ka komisjonis [küsimuse], et tuleks täpsustada, milles Riigikogu roll seisneb: kas tegu on mingisuguse poliitilise aruteluga või tutvustamisega komisjonides, kes peaksid seda aruannet kuidagi toetama või kommenteerima. Nõustun kriitikaga, et see on jäänud natukene ebaselgeks, aga juhtivmenetlejana ma tegelen sellega, et [asjasse selgust tuua]. 

Teine küsimus oli teil seaduse koostamise protsessi kohta, nagu ma aru saan. (Saalist täpsustatakse.) Lõpptulemuse kohta ka. Ma ütleksin nii, et poliitika on üsna heitlik. Isegi julgeolekuküsimustes, mis on Eesti jaoks põhimõttelise [tähtsusega küsimus], on erakondade sees erinevaid arvamusi, kord arvatakse üht, siis teist. Kliimapoliitika [ei ole siinkohal mingi erand]. Minister selgitas siin juba varem – kuidas üks kolleeg ütleski? – enda avanemise protsessi ja kõike, mis vahepeal poliitikas on juhtunud. 

Ma võtaksin selle kokku niimoodi: tegemist on hea raamseadusega, milles on konkreetsed eesmärgid, väga tugev seire ja aruandluse pool, [selged] põhimõtted. Meil on lõpuks ometi seaduse tasandil kirjas kliimaeesmärgid ja kogu kliimapoliitikaga seonduv. Praegu meil seaduse tasandil seda [üldse] ei ole. See on tegelikult kummaline, sest me oleme ratifitseerinud Pariisi kliimaleppe, me osaleme Euroopa Liidu roheleppes, aga oma seadustes me sellele üldse ei viita. [Peagi] saab see olukord lahenduse. Ma arvan, et me oleme suutnud [saavutada] ka hea kompromissi eri sektorite ja huvigruppide vahel. 

Selle seaduse puhul on muidugi oluline [märkida], et see on saanud palju kriitikat. Samas tuleb see kriitika valdavalt ettevõtjatelt, kes ei ole ehk saanud seaduses oma ärihuve realiseerida – mida riik ei peakski minu arvates ühegi seadusega tegema. 

Ma olen nõus ka keskkonnakaitsjate kriitikaga, et seadus võiks olla ambitsioonikam. Aga vaatame natuke laiemat pilti: Eesti läheb juba sel kuul Brüsselisse seisukohaga, kus soovime koos kümmekonna [teise] riigiga kliimaeesmärkide saavutamiseks suuremat paindlikkust. Ma arvan, et ka Euroopa Komisjon [mõistab], et eesmärkide saavutamine nõuab palju tööd ning see protsess võiks olla natukene lihtsam ja [sisaldada] vähem bürokraatiat. 

Nii et ühelt poolt, jah, on palju kriitikat, aga teiselt poolt oleme minu arvates jõudnud hea kompromissini. Fakt on see, et eelnõu on täna siin parlamendis ja meil komisjonis, kus saame seda paremaks [muuta] ning iga liige saab esitada muudatusettepanekuid. [Kokkuvõttes] ütleksin, et ma olen olukorraga üsna rahul. 

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Kliimanoored, keda te olete justkui lubanud esindada, heidavad ette, et eelnõus seatud heit[koguste] vähendamise eesmärgid eiravad täielikult kliimakriisi tõsidust ja on nõrgemad kui Eesti praegused eesmärgid. Näiteks lubab eelnõu 2035. aastaks ligi veerandi võrra suuremat heidet kui strateegia "Eesti 2035". 

Keskkonnaühendused leiavad aga, et teekaardid ei anna riigi kliimapoliitika suhtes mingit kindlust, vaid üksnes suurendavad bürokraatiat ja vähendavad selgust. Eelnõu seletuskirja kohaselt pole teekaartidel õiguslikku siduvust. Ka minister on rõhutanud, et teekaardid on paindlikud ja neid saab muuta. Lisaks on probleemne see, et sektoripõhiste eesmärkide kustutamise tõttu läheb eelnõu vastuollu Riigikohtu 2023. aastal langetatud otsusega õlitehase kohtuasjas.  

Eestil on kliimaseadust väga vaja, et saada selgust, kuidas riik kliimakriisi leevendab. Ometi on see eelnõu kliimaseadus ainult nime poolest ja vajalikke muutusi kaasa ei too.  

Kliimanoored ütlevadki, et nad on ääretult pettunud, et kolm aastat seaduseloomet, pikki kaasamiskoosolekuid ja kirjavahetust on [viinud] tulemuseni …

Teie aeg!

… kus me oleme tagasi esimesel ruudul. Mida on teil noortele lohutuseks öelda?

Aitäh selle küsimuse eest! Minu teada on nii Noorte Keskkonnanõukogu – see on Kliimaministeeriumi all tegutsev noorteorganisatsioon – kui ka Fridays For Future Eesti esindajad, samuti Eesti noorte kliimadelegaat kutsutud komisjoni kohtumistele, kus nad saavad oma seisukohti väljendada. On väga tänuväärne, et ka teie täna siin seda teete. Nagu ma eelmises vastuses mainisin, olen kriitikaga osaliselt nõus, aga seadusandja roll ongi teha kompromisse. Kui kogu Euroopa Liit liigub praegu paindlikuma lähenemise poole, siis minu arvates peaks ka Eesti oma seadusi selle järgi kohandama. 

Aga kaks olulist asja veel. Esiteks, te olete ise keskkonnakomisjoni liige ja teil on võimalik seda seadust parandada, esitades muudatusettepanekuid. Ja teiseks, kui vaadata kas või meie naabreid, Soomet ja Rootsit, kes võtsid oma seadused vastu juba eelmisel kümnendil, [siis nende kogemus näitab, et] seadust saab ajas paremaks muuta. See seadus ei lahenda kõiki Eestis esile kerkivaid probleeme aastani 2050 ära, see on alles teekonna algus.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Minu küsimus on selle kohta, et kas komisjonis arutati või käsitleti teemat, mis puudutab kohalikke omavalitsusi. Seaduseelnõus on kohalike omavalitsuste rolli käsitletud tegelikult väga pinnapealselt. [Küsimus seisneb] kohalike omavalitsuste niigi napis võimekuses – pean silmas just rahalist võimekust – riigi ülesannete täitmisel. Kuidas on neil [üldse] võimalik täita neid kliimakavasid, mida neilt kohapeal [nõutakse]? Kas sellest oli komisjonis juttu? Kas Eesti Linnade ja Valdade Liit on selle kohta oma arvamuse andnud? Oleksin tänulik, kui te seda [teemat] avaksite.

Aitäh selle küsimuse eest! Kohalike omavalitsuste kliimakavasid me komisjonis arutasime. Komisjoni liikmed tundsid sarnaselt teiega muret, millised need uued kohustused ikkagi on ning kas kohalike omavalitsuste vajaduste ja võimalustega ikka arvestatakse. Saime ministrilt ammendava vastuse, et jah, nendega arvestatakse. 

Nagu minister siin kõnepuldis juba ütles, on 78 omavalitsusest 68‑l kliima- ja energiakava juba olemas. Seega ei sea me selle seadusega otseselt mingit uut kohustust. Näiteks Tallinnal ja Tartul on väga ambitsioonikad kavad juba olemas. Need omavalitsused, kellel seda kava veel ei ole, ei pea jalgratast leiutama, vaid nad saavad küsida nõu oma kolleegidelt mõnes teises omavalitsuses, samuti [pakub neile tuge] riik. 

Teie erakonnakaaslane Jaak Aab tundis samuti selle teema vastu huvi ja minister andis talle üsna ammendava vastuse, kuid komisjonis me seda [teemat] nii põhjalikult ei arutanud. 

Linnade ja valdade liidu seisukoha osas jään ma praegu vastuse võlgu, aga võin selle teile saata. See ei olnud meil nii konkreetselt arutelu all.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Tiit Maran, ma kahjuks ei saa teile kolmandat küsimust anda, mõlemale ettekandjale saab esitada kokku kaks küsimust, seetõttu ma kolmandat ei saa anda. 

Järgnevalt avan läbirääkimised. Palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel siia Riigikogu kõnetooli kõnelema kolleeg Rain Epleri. Palun!

Aitäh, härra esimees! Kõigepealt mõned üldisemad, tausta ja konteksti puudutavad asjad. Esimesena võib-olla sellest – nagu inglise keeles öeldakse, if you're explaining, you're losing –, et seadus on loosunglik ja lühike, mõne lehekülje pikkune, aga seletama peab päris pikalt. Tavaliselt ei ole selliste asjade puhul tegu hea ja kvaliteetse asjaga. 

Nüüd fossiil[kütustest]. Kordan üle, et Euroopa sõltub väga suurel määral fossiilsetest kütustest, mis moodustavad umbes kolmveerandi Euroopa energiatarbimisest. Ise suudetakse sellest vajadusest katta 12–13%. Euroopa on seega tõsises sõltuvuses, aga ta ei ole sõltuvuses mitte selle pärast, et Euroopas fossiilseid [kütuseid] ei oleks – võtame näiteks kas või Eesti ja põlevkivi –, vaid ta on sellest sõltuvuses vale poliitika tõttu. 

Rahvusvahelisest Energiaagentuurist. Eelkõnelejad rääkisid siin palju sellest, kuidas maailm liigub fossiil[kütustest] vabanemise suunas. Ka Rahvusvaheline Energiaagentuur rääkis pikalt sellest – ma ei tea, kas ideoloogilise surve tõttu või selle tõttu, et seal olid tööl inimesed, kes asjast aru ei saanud –, kuidas maailmas minnakse üle juhuenergeetikale. Nüüd on nad oma arvamust korrigeerinud ja ütlevad, et nõudlus fossiil[kütuste] järele jätkab maailmas kasvamist kindlasti kuni aastani 2050 ja ilmselt ka pärast seda. 

Aga meie kliimakindla majanduse seaduse esimene sisupeatükk – kui jätta kõrvale algus ehk kaks esimest paragrahvi, kus on kirjas seaduse reguleerimisala, eesmärk ja terminid – algab §-ga 3, mille pealkiri on "Fossiilkütustega seotud uute investeeringute vältimine". Nii et siin võetakse näiteks Eesti põlevkivi suhtes ikkagi väga selgelt vaenulik seisukoht. Samal ajal tahab Elering paradoksaalsel kombel katta Eesti gaasijaamadega. See on ka selline huvitav lähenemine Eesti energiapoliitikas.

Kui me vaatame maailma laiemalt ja ka Eestit, siis näeme, et peamine kriitika kliimapoliitika suhtes – ja seda kriitikat on [esitatud] juba aastaid – [seisneb süüdistuses], et tegemist on püüdlusega liikuda kliimahüsteeria ja sellest tuleneva poliitika abil kontrolliühiskonna ning totalitarismi suunas: vähendada parlamentide rolli, tappa demokraatlikku protsessi, arutelusid ja tegelikku kaasamist. 

Ja kui me vaatame eelnõu § 13 "Teekaardid" – nendest teekaartidest oli siin täna juba juttu –, siis näeme, et selle raamseadusega tahetaksegi parlament otsustusprotsessist välja lülitada. Ministeerium võib võtta kätte ja teha teekaardi. Huvitav on see, et sotside poolelt nähti ohtu selles, et äkki teeb ministeerium sotside vaatest või rohevaatest [kehva] teekaardi. Mina näen ohtu selles, et kui see seadus peaks tõesti jõustuma, siis on parlament väga suurte raamotsuste tegemisest välja lülitatud. Ministeeriumi tasandil saab siis rööpaid seada ja raamistiku paika panna täpselt nii, nagu parajasti isu tuleb. See ei ole demokraatliku protsessi mõttes hea lahendus. 

Ja siis see teaduspõhisus. Kus see paragrahv meil siin oli? (Lehitseb pabereid.) Ei leia praegu üles. Siin on eraldi paragrahv – üsna lühike ja deklaratiivne –, mis ütleb, et otsused peavad tuginema teadusele. Küsisin ka eelkõnelejalt, et kuna IPCC ise on enda senist teadust kõvasti korrigeerinud, siis millised on meie kontrollid ja mehhanismid, et me saaksime õigel ajal aru, et meile teadusena esitletav [info] ei vasta tõele. 

Teine asi on ekspertide [usaldamine]. Ma olin ise kliimaseaduse algatamise diskussioonide juures, kui loodi töögrupid ning sinna kaasati eksperte ja asjatundjaid. Üks ekspert küsis seal ministeeriumi ametniku käest, et mis saab siis, kui töögrupp jõuab teaduspõhise ekspertarvamuseni, aga see ei lähe kokku ministeeriumi plaaniga. Pean ütlema, et ametnik oli erakordselt aus ja ütles: "Siis me teeme ikka nii, nagu plaan oli, mitte nii, nagu eksperdid töögrupis soovitasid." Nii et kui see eelnõu peaks seaduseks saama, on see väga ohtlik. 

Sellega seoses annan üle [eelnõu] tagasilükkamise ettepaneku, kuid oma kõnet ma veel jätkan.

Ma korra küsin, kas paneme lisaaega juurde. 

No paneme minutikese. 

Minut lisaaega juurde.

Aga mul on tunne, et sellest eelnõust vist seadust ei saa. See on siis optimistlik noot siia kõne lõppu. Mulle tundub, et need Reformierakonna vanad rebased, kelle hulka ma loen ka ettekande teinud ministrit, on ikkagi otsustanud, et vaatamata sellele, et Hanah ja tema toetajad on valel teel, on sealt siiski mõned hääled [võtta]. Ja valimised ju lähenevad. 

Nüüd on siis tehtud selline liigutus, [millega jäetakse mulje,] justkui pakutaks Hanahile ja tema toetajatele kliimaseadust. Kui ma vaatan muudatusettepanekute tähtaega – ja mõtlen sellele, et võib-olla on Hanahile jäänud mulje, et septembris minnakse selle asjaga rõõmsalt edasi –, siis mina loodan siiralt, et Hanah peab pettuma. Ja ma loodan, et see pettumus viib selleni, et suur osa tema toetajatest, kes juba praegu mulle Eestis ringi liikudes toetust avaldavad, saavad ka valimiskastide juures aru, et mõistlik on toetada mõistlikku poliitikat, ja me saame ilma selle kliimaseaduseta edasi minna. Aitäh!

Aitäh! Nii, kolleeg Urmas Reinsalu jõuab täpselt õigel hetkel siia saali. Palun sul siis kohe ühe soojaga ka Riigikogu kõnetooli [asuda], et pidada kõne Isamaa fraktsiooni nimel. (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Lugupeetud rahvaesindus! Eksperimendid on läinud meie majandusele juba liiga kalliks maksma. Millest algas tõmbleva valitsuse agenda selle kliimaseaduse väljatöötamisel? Ideoloogilisest obsessioonist energeetikas ja rohepöörde agenda seadmisest prioriteediks. See oli ju kliimaminister – mäletate, meil oli kliimaminister – Kristen Michali keskne eesmärk. Tema ütles, et kliimaseadusest saab meie aja uus põhiseadus. Oli ju nii? Selle valdkonna põhiseadus. Ja selleks loodi uus ministeerium, Kliimaministeerium, mis pidi rohepöörde agendale allutama nii energeetika kui ka kogu ressursikeskkonnaga opereerimise. Mõlemad aktsioonid on täies mahus läbi kukkunud. 

Me kõnelesime siin härra ministriga ja ma küsisin talt, kui palju on maksma läinud investeeringute ärajäämine ning selle kolmeaastase aktsiooniga tekitatud segadus – minister ei suutnud sellele vastata. Küsimus ei ole [üksnes] 500 000 euros, mis [kulus] selle seaduse väljatöötamisele kolmeaastase aktsiooni käigus. Ainuüksi turbaliit hindab [kahju suuruseks] 150 miljonit eurot – üks sektor. Kui vaatame suurusjärke ressursipõhises majanduses [laiemalt, siis räägime] vähemalt miljardist eurost. Näete, kui lihtne see on: kolm aastat tõmblemist ja miljard eurot väiksem majandusmaht. 

Isamaa ei toeta seda aktsiooni. Ühiskonna surve ja ettevõtlusorganisatsioonide kriitika all on sellest seadusest nagu papagoist sulgi rida paragrahve välja kistud. See on aga pelgalt ühiskonna surve tulemus. See tähendab seda, et kui see seadus nende käe all, kes praegu selle advokaatideks on, vastu võetakse ja nad saavad 2027. aasta kevadel uuesti mandaadi, siis [naasevad] ka need paragrahvid, mis selle surve tõttu taktikaliselt kõrvale jäeti. 

See seadus on ideoloogiline dokument, mis loob õiguslik-poliitilise pinnase kohtuvaidlusteks ning ettevõtluskeskkonna väljavaadete ja investeerimiskindluse habrastamiseks. [Kujuneb] omaette kahekorruseline õiguskeskkond. Pange tähele, juba praegu viitab valitsus energeetika- ja majandusotsustes kliimaseadusele, mida pole veel olemaski. Nüüd tekib seadus oma eesmärkide, teekaartide ja hindamistega ja see omandabki uue – mitte seadusandja poolt vastuvõetuna, aga sisustatuna – tagasipeegelduse õiguskeskkonnas. Tekib täielik tohuvabohu, mida on mõistlik vältida. 

Isamaa sõnum on ühemõtteline: valitsus, võtke see kliimaseadus täna tagasi! Härra Sutil on võimalus tulla parlamendi kõnetooli. Linna peal on juba jutud, et härra Michal otsib uut energeetika- ja keskkonnaministrit. Ma ei saa aru, miks peaministril on praegu selline obsessioon[, millest] viimase õlekõrrena [kinni haarata]. Järgmine samm taganemislahingutes oleks ju see, et Reformierakond hakkab talle endale asendajat otsima – sellises olukorras tuleb asuda ohverdama lähemaid kaaslasi. Ma näen, et härra Sutt naerab selle peale mõistvalt ja saab aru, millele viitan. Võtke tagasi see asi, sest see etüüd on meie majanduse konkurentsivõimele juba [niigi] kalliks maksma läinud! Meie sõnum on selge: kui teil on siiski jultumust suruda see aktsioon ilma ühiskonna toetuseta siin parlamendisaalis läbi loetud kuud enne valimisi, siis Isamaa vaatest kuulub see pärast 2027. aasta valimisi täies mahus tühistamisele. See tuleb lugeda eksperimendiks, mis on ebaõnnestunud. 

Teiseks, täpselt samamoodi peame opereerima ka niinimetatud Kliimaministeeriumiga. Ka see eksperiment on osutunud läbikukkunuks. Kliimaministeerium asutusena tuleb paraku sulgeda. Siin ei ole enam alternatiivi, see on objektiivse ekspertiisi pinnalt tehtud järeldus. 

Nende hinnangute taustal, mis on siin kõlanud, pole minister Sutt suutnud vastata ka [küsimusele], kui palju selle "Fit for 55" paketi täitmine meie majandusele või valitsussektorile tegelikult maksma läheb. Valitsuse esindajad lubasid [need andmed esitada] kliimaseaduse seletuskirjas, sest kõigi nende "Fit for 55" õigusaktide puhul, mida on rohkem kui 15, on mõjuanalüüsid tehtud väga erineval üldistustasemel. Vaatame selle eelnõu seletuskirja – [need andmed] puuduvad. Neli lehekülge üldist juttu – kui võtta arvesse ka mõned graafid, mis on sinna juurde pandud – ja viitamised juba 10–15 aastat tagasi koostatud dokumentidele. See ei ole tõsiseltvõetav. 

Ka selle teksti analüütiline alus on puudulik, ja seda mitte juhuslikult, vaid tahtlikult. Seda, kui suur on nende aktsioonide läbisurumise tegelik [arve] majandusele või valitsussektorile praeguses rahanduslikus olukorras, ei julgeta enam deklareerida, vaid väidetakse, et tegu pole mitte kulude, vaid investeeringutega.

Järgmine element on loomulikult meie oma kodumaise tahke kütuse ressursi likvideerimine, efektiivne likvideerimine, mida valitsus soovib tegelikult saavutada tiibmanöövritega juba enne oma ametiaja lõppu. See 900-megavatine gaasi[elektrijaamade] hange, mida plaanitakse novembrikuus algatada, teenib ju sama huvi: et põlevkivienergeetika jääks isegi energeetilise reservina reservvõimsuse tasu arvestusest välja ja kuuluks samamoodi 2030. aastaks lõpetamisele – nii nagu on selle seaduse intensioon ehk kavatsus. 

Valitsusel puudub [selge] energiapoliitiline käsitlus, selle asemel tegeletakse niisuguste ideoloogiliste mängudega. Aga kelle arvelt mängitakse? Meie ühiskonna ja majanduse taastumise arvelt. Ma arvan, et on aeg selgelt, rahulikult ja naeratades öelda, et nende eksperimentide aeg on läbi. Me peame alates 2027. aasta märtsist asuma üheskoos taastama ühiskonna usaldust, [pöörama] majanduse taas tõusule, looma energeetikas selguse ja lõpetama selle ebakindlust [külvava] viraalse agenda, mis on saatnud praeguse Reformierakonna valitsuse poliitikat. Lõpp eksperimentidele! Me peame naasma normaalse juhtimise ja normaalse majanduskäsitluse juurde – ei rohkem ega vähem. 

Nende sõnadega annan üle Isamaa Erakonna ettepaneku, mille sisu, hea Andres Sutt, on ühemõtteline: stopp eksperimentidele! Kliimaseadus kuulub täna siin saalis hääletamisele. Isamaa paneb ette hääletada see parlamendi menetlusest välja, samamoodi nagu ei kooskõlastanud seda seadust 2025. aasta sügisel – ja ma juhin tähelepanu – konsensuslikult …

Teie aeg!

… Eesti Tööandjate Keskliit, kõik 40 liikmesorganisatsiooni, kes Eestile rahvatulu loovad. Aitäh!

Aitäh! Palun Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel siia Riigikogu kõnetooli kõnelema kolleeg Tiit Marani. Palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh, auväärt juhataja! Head kolleegid saalis! Eelnevates kõnedes kõlanud sõnade peale ütleksin, et me peame tegelema mõistlike asjadega, aga me peame tegelema mõistlike asjadega ilma kogu situatsiooni demagoogiaga täielikult hämustamata. 

Me arutame siin kliimakindla majanduse seaduse eelnõu, mida on juba kaua oodatud. Tegelikult on aga meie ees tekst, mis ei vasta sellele ootusele ei oma sisu, selguse ega ka tegelikult siduvuse poolest. Probleem ei ole ju selles, nagu poleks kliimapoliitikat vaja – nagu eelnevatest kõnedest võis kõlama jääda. Vastupidi, meil on seda kliimapoliitikat väga tarvis. Me vajame selgust, etteaimatavust ja usaldusväärset raamistikku, mis annaks inimestele, ettevõtjatele ja kohalikele omavalitsustele arusaama, kuhu me riigi, inimeste, kogukonna ja tööstusena liigume ning millistel tingimustel. Tahame seda või mitte, aga see saab olema väga raske. Paraku aga praegune eelnõu seda rolli ei täida. 

Kõigepealt natukene ka protsessist, sest see on olnud ikkagi ääretult kummastav. Kliimaseaduse loomist alustati ju 2023. aastal, milleks loodi isegi uus ministeerium. Korraldati ääretult mahukas ja tegelikult üsna šõurikas kaasamisprotsess, tehti analüüse, anti lubadusi ning 2024. aastal valmiski esimene eelnõu. Loomulikult ei olnud see probleemideta, aga seal oli olemas sisu – vaieldav, aga siiski olemasolev. Edasi saabus pikk segadus. Küll öeldi, et seadus tuleb, siis jälle, et ei tule, siis jälle, et tuleb. Kuni 2025. aasta sügisel jõudis see valitsuskabinetti ja lõpuks, 2026. aasta mais ehk eelmisel kuul andis valitsus sellele põhimõttelise heakskiidu. Ja nüüd me siin seda arutame. 

Kui vaadata seda protsessi, siis tegelikult ei jää muljet, et see on olnud sisuline – [pigem] sarnaneb see kaosega. Veelgi tõsisem on see, mis on selle eelnõu sees. Selle suurim puudus on kindlasti see, et tegemist on üsna sisutühja raamseadusega. Antakse üldised eesmärgid, kuid need hoovad, mis aitaksid eesmärkideni jõuda, jäävad seaduseelnõust välja. 

Eriti ilmneb see sektorite eesmärkide puhul. Valdkondlikud heite vähendamise sihid ei ole enam seaduse tasandil siduvalt kirjas, vaid need on viidud teekaartidesse. Jaa, teekaardid võivad loomulikult olla väga head abivahendid, kuid need ei asenda seadust. Kui kohustust ei ole seaduses, siis polegi kohustust. Siin on väga põhimõtteline vastuolu. Seda on rõhutanud ka Riigikohus ja sellest on siin juba juttu olnud, ma ei hakka seda üle kordama. Aga praegusel kujul on tulemuseks ebamäärasus, vaidlused ja vastutuse hajumine. 

Teine suur probleem on loomulikult ajastatus ja ambitsiooni puudumine. Põhirõhk pannakse vahe-eesmärkidele aastateks 2030, 2035 ja 2040. Jah, praeguseks on 2030. aasta eesmärgid tegelikult täidetud, sest võrdlusaasta 1990 oli meile erakordselt soodne suure [süsiniku]heite tõttu pärast nõukaaega. Aga paraku lähiaastateks ei plaani me midagi, vaid laseme niisama minna. Selline lähenemine ei [taga] mõistlikku koormuse jaotust praeguses keerulises kliimaolukorras. See lükkab keerulised otsused kuhugi tulevikku: järgmistele valitsustele, järgmisse [parlamendi]koosseisu ja järgmiste maksumaksjate kanda. See ei ole vastutustundlik poliitika. 

Kolmas probleem puudutab ettevõtjaid ja investeerimiskeskkonda. Valitsus ütleb, et eelnõu annab majandusele kindluse, aga tegelik pilt on vastupidine. Seadus ei ütle sektoritele piisavalt selgelt, mida neilt oodatakse: kui palju peab [süsiniku]heide vähenema, mis tähtajaks ja milliste vahenditega. See ei tekita kindlust, vaid ainult segadust. Seda on tegelikult väljendanud ka tööandjad ise. 

Neljas probleem puudutab kohalikke omavalitsusi ja [seaduse] rakendamist. Pole selge, kuidas [tagada], et need kavad, mis vastu võetakse, oleksid sisulised ega jääks lihtsalt deklaratiivseks. 

Viies on seotud kliimanõukoja ja juhtimismudeliga. Nõukoja roll, pädevus ja tegelik mõju on lahtised. Olulised küsimused jäetakse hilisemate määruste ja korralduste tasandile, mis ei loo ausalt öelda usaldust. Sellises raamistikus jääb selgusetuks, kes vastutab, kes hindab tulemusi ning kes kannab poliitilist vastutust, kui eesmärgid jäävad täitmata. Veelgi enam, praeguses versioonis ei peeta vajalikuks kaasata kliimanõukoja töösse isegi teadlasi. Ilma teaduse, sisulise teaduseta, jääme blogosfääris ringi liikuvate [arvamuste] ja [era]huvide [meele]valda, [selle asemel et tugineda oma tegevustes teaduspõhisele] juhtimisele. 

Kuuendaks [tekitavad küsimusi] ka seaduse eesmärgid, sest need ei vasta Pariisi kliimaleppele ja viimases versioonis tegelikult isegi mitte Euroopa Liidu 2040. aastaks seatud [kliima]eesmärkidele. 

Seega on meie ees seadus, mille kohta võib öelda järgmist. See on liiga nõrk, et täita kliimaseaduse eesmärki, aga piisavalt ebamäärane, et vältida õiguslikku ja majanduslikku segadust. Tegemist ei ole tugeva kliimaseaduse ega ka hea majandusseadusega. Aga selline toorik on meile siia Riigikokku menetleda antud, lootuses, ehk õnnestub sellest midagi head [vormida]. Erinevalt teistest kritiseerijatest leiame, et vajame ääretult kiiresti väga head seadust, just nimelt korralikku seadust. Praegusel kujul see [eelnõu] aga probleeme ei lahenda.

Praegu on olukord on selline, et me peame hakkama siin Riigikogus tööd tegema, et [luua] toimiv, sidus ja õiguslikult usaldusväärne lahendus. See on märkimisväärne samm, kuid loodetavasti saame sellega hakkama. Loomulikult tahaks kangesti teha tagasilükkamise ettepaneku, aga olgu, me ei tee seda ega lähe kaasa ka juba tehtud ettepanekutega. Vaatame, mis siin majas saama hakkab. Katkestamise ettepaneku saab teha ka teise lugemise ajal, kui on näha, et sellest seadusest asja ei saa. Aitäh! 

Aitäh! Palun Reformierakonna fraktsiooni nimel siia Riigikogu kõnetooli kõnelema kolleeg Yoko Alenderi.

Austatud esimees! Head Riigikogu liikmed! Mõned sõnad ka Reformierakonna poolt. See, millega me täna siin nii-öelda ühe vahefinišina tegeleme, on tegelikult olnud Eesti suund juba iseseisvumise [taastamisest] alates. Eesti on kogu aeg liikunud puhtama ja efektiivsema majanduse poole ning üha enam [kandnud] hoolt selle eest, et oleksime sõltumatud. Aga nüüd kliimapoliitikast natuke täpsemalt ja lühemast ajaraamist. 

Kõik erakonnad on andnud oma panuse kliimapoliitikasse. 2019. aastal tegi jõulise alguse Jüri Ratase juhitud EKREIKE valitsus, kes kehtestas kliimaneutraalsuse eesmärgi aastaks 2050 ning [sõlmis] Euroopas need kokkulepped. Seejärel asuti koostama strateegiat "Eesti 2035", kus see [eesmärk] ka Riigikogu poolt fikseeriti. Vahepeal tuli võimule Kaja Kallase valitsus, kes selle strateegia heaks kiitis – see tähendab, et tõi Riigikogu ette ja Riigikogu kiitis selle heaks. Nii et [protsessi] on olnud kaasatud nii valitsuse tasand kui ka Riigikogu. 

Kui rääkida rahva mandaadist, siis 2023. aasta Riigikogu valimistel oli kliimaseaduse koostamine nelja erakonna programmis: Reformierakonnal, Eesti 200-l, sotsiaaldemokraatidel ja Keskerakonnal. Need erakonnad said ligi 70% häältest. Ehk kui nii võtta, siis on valdava enamuse toetus kliimaseaduse raamistikule ka [rahva] mandaadina olemas. 

Nüüd oleme siis tõepoolest jõudnud peale aastaid [kestnud] läbirääkimisi vahefinišini, kus me paneme paika, millise tempoga me liigume ja kuidas me kliimaneutraalsuseni jõuame. Ka kliimapoliitika põhialustes on Riigikogu 2021. aastal selle eesmärgi oma dokumendina kinnitanud. Aga nüüd, minnes läbirääkimistele Euroopa Liidus – kuna meie jaoks on põhiline majandusruum Euroopa ja kogu Euroopa jaoks on see tõsine julgeolekuküsimus, et me ei sõltuks võõrriikide fossiilkütustest, millest tulenevad ka need ETS-süsteemid ja kõik [muud] meetmed, mis aitavad meil üle minna puhtale majandusele –, on kindlasti eeliseks, kui meil on olemas ka oma seadus, mis just nimelt sellisel paindlikul moel sektorite vahel – ent teades, mida me teeme, kuidas me teeme ja millal me teeme – fikseerib selle kõik ka seaduse tasandil. 

Kriitikud on täna siin korduvalt kahtluse alla seadnud, kas need arutelud on olnud mõttekad. Ma arvan, et need arutelud on olnud ülimalt vajalikud. Ja kui päris aus olla, siis võib-olla isegi vajalikumad ja praktilisemad kui lõpuks see, kas seadus on või ei ole, sest reaalsust muudavad siiski teod. Nende aastate jooksul on kõik osapooled, olgu need ettevõtjad, kohalikud omavalitsused, MTÜ-d või riigisektori esindajad, iga arutelu ajal läbi mõelnud, millise kiirusega, milliste vahenditega ja milliste lahendustega me suudame tagada Eesti sõltumatuse ning minna üle puhtale majandusele. Ja see on minu arvates ülimalt väärtuslik. (Urmas Reinsalu kommenteerib kohapealt.) Aitäh, Urmas! Sinu sõnavõtt on juba tehtud.

Aitäh, Urmas Reinsalu! Te olete oma kõne siin juba pidanud. Ma tõesti ei saa seda vahelehõikamist lubada. Täiesti siiralt! See ei ole lihtsalt viisakas ega korrektne. Ma ei saagi aru, miks te seda teete. Yoko Alender, palun jätkake! (Urmas Reinsalu ütleb midagi.) See ei ole debatt, Urmas Reinsalu, see on lihtsalt vahelehõikamine ja see ei lähe ka stenogrammi kirja. See on lihtsalt ebaviisakas. Yoko Alender, palun!

Aitäh! Ma palun lisaaega ka.

Ma annan teile kolm minutit lisaaega. Palun!

Aitäh! Ma tahakski siit edasi minna selle protsessi juurde. Olles saanud ka ise erinevates rollides kaasa lüüa, tahan öelda mõned tänusõnad kindlasti Kaja Kallasele, kes oli valitsusjuht ajal, kui kliimapoliitika põhialused koostati ja Riigikogu selle sammu vastu võttis, samuti Kliimaministeeriumi loomise ajal. Samamoodi [tahan tänada] esimest kliimaministrit Kristen Michalit, kelle ajal viidi läbi suur osa nendest aruteludest, ning loomulikult kogu Kliimaministeeriumi tiimi ja kõik teisi, kes on nendes aruteludes osalenud. 

Eraldi tahan tänada neid opositsiooniliikmeid, kes on jäänud nendes aruteludes sisupõhiseks. Nagu täna näha, saab seda mitmetahulist teemat väga edukalt ära kasutada hirmutamiseks, vastandamiseks ja meie tülli ajamiseks. Minu eriline tänu [kuulub] opositsiooniliikmetele, kes on tõepoolest [keskendunud] sisule. Lisaks [tänan] loomulikult ka praegust ministrit, kes tõi väga hästi välja majanduse aspektid, rääkides väga realistlikult, ning avas Eesti majanduse [praegust] suunda, millele see seadus annab veelgi enam kindlust. 

Paar põhimõtet, mida tahan selle seaduse puhul eraldi välja tuua. Kõigepealt, teaduspõhisuse põhimõte on ülioluline. Kui me saame keskkonnakomisjonis teadusnõukoja koosseisu, sõltumatust ja teaduspõhisust veelgi täpsustada, siis kindlasti me seda teeme. 

Ringmajanduse põhimõte on võib-olla üks kõige suuremaid muutusi. Energeetikas on puhta ja odava elektri turg juba niivõrd käivitunud, et vaatamata sellele, et erinevates kohtades üle maailma püütakse ideoloogiliselt tagasi tuua kallimat, saastavat ja tossavat [energiat], areneb tegelikkuses enam puhas energeetika. Aga ringmajanduses peame tõesti läbi tegema mõtteviisi muutuse lineaarsest ringseks – see protsess [nõuab] meie kõigi panust. 

Viimaseks, kestliku ruumi põhimõte, mis on mulle arhitektina muidugi eriti südamelähedane. Ma arvan, et Eesti elukeskkond kui üks maailma omapärasemaid ja imelisemaid väärib tõepoolest seda, et me arendaksime oma ruumi ja elukeskkonna kvaliteeti targalt. 

Lõpuks tänan eraldi meie Riigikogu kõige nooremat liiget, kes on seisnud väsimatult selle eest, et tulevase põlvkonna jaoks eriti oluline seadus saaks vastu võetud. Ma arvan, et me peame ka ise edaspidi igas oma teos seda vastutust [kandma], sest seaduse elluviimine on võimalik vaid meie kõigi [ühiste] tegude kaudu. Aitäh! Toetage seda eelnõu!

Aitäh! Järgnevalt Peeter Ernits. Ma saan aru, et teil on volitus Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtmiseks. Palun Riigikogu kõnetoolist!

Hea juhataja! Härra minister! Kolleegid! Oli vist 2021. aasta, kui arutasime VKG juhi härra Asmanniga, et peaks mingi kliimaseaduse tegema. Viis aastat on möödas. Me rääkisime hiljuti VKG juhtidega samal teemal. Lühidalt öeldes on järeldus selline, et see praegune nii-öelda dokument, mida on raske nimetada seaduseks, ei päästa meid globaalsest soojenemisest. Ja teine asi, see raskendab meie majanduse niigi rasket olukorda ja [vähendab] konkurentsivõimet. 

Lühidalt öeldes: see dokument ei kõlba, selle koht on prügikastis. Aga ma ei taha kuidagi naeruvääristada neid, kes muretsevad keskkonna, globaalse soojenemise ja kõige selle pärast. Reaalsus on see, et väga paljusid, eriti noorema põlvkonna inimesi, vaevab nii-öelda ökoärevus: kuivame surnuks, mis maailmaga juhtub ja kõik muu taoline. Loomulikult viskavad teatud poliitilised jõud sellele hagu alla, ning inimene karjaloomana lähebki sageli oma iidolitega kaasa. 

Kaja Kallas on tegelikult tegutsenud vägagi kuritegelikult: oma karjääri nimel on ta panustanud eelkõige mitte Eestile, vaid mõnele teisele riigile ning külvanud rohehullust. Kui ma olin neil aastatel keskkonnakomisjoni liige, siis nägin seda lähedalt. Hea Yoko juhtis toona komisjoni. Me jooksime rongi ees, võtsime ette rohkem kui teised. See oli pöörane hullus. Rohelisena, kes on propageerinud rohelist mõtteviisi, loodussäästlikkust ja kõike muud palju varem kui enamik teist siin, on mul seda nii-öelda hullust, mis on Eestit, aga eelkõige Reformierakonda tabanud, natuke piinlik vaadata. 

Pealegi on tuuled kõvasti muutunud. Peale president Trumpi võimuletulekut on kainenemise laine jõudnud ka Euroopasse ja Eestisse. Mulle ja meie erakonnale teeb aga muret Euroopa marginaliseerumine, konkurentsivõime langus globaalses võitluses Ameerika, Hiina ja teiste suurte jõududega. Ja selline regulatsioon, pudru keetmine paja ühe nurgas – rohelise paja nurgas –, võitlemine kliimaga, kui müüre ees ei ole, ei ole eriti arukas tegevus. Aga sellega on võimalik inimesi hirmutada ja mõned hakkavadki seda uskuma. 

No see eelnõu on tegelikult Kristen Michali jaoks kõige olulisem eelnõu. Kui seda eelnõu või õigemini deklaratsiooni ei oleks, poleks Kristen Michalil oma valitsemise lõpus midagi ette näidata, mida ta on teinud. Ja kogu see tants, mis on olnud: Kliimaministeeriumi loomine, mis pärast kainenemise protsessi ja Andres Suti tulekut jäi küll alles, kuid ministri nimetus muudeti ära. Kliimaministrit enam ei ole, Andres on energeetika- ja keskkonnaminister. Aga peaminister Michal ... 

Kas soovite lisaaega?  

Jah, paluks küll. 

Kolm minutit lisaaega. 

Peaminister Michal oli ikkagi kliimaminister. 

See on erakordselt kallis eelnõu. Koos ametnike [töötasudega] on [selle maksumuseks] hinnatud kusagil poolteist või kaks miljonit eurot. Isegi kõige tagasihoidlikuma arvestuse ehk 400 000 euro juures tähendab see, et üks lehekülg [maksab] 65 000 – 66 000 eurot. See eelnõu on viis lehekülge ja üheksa rida pikk. Nii et see on ropp töö. Kui palju kohvi on joodud, pirukaid söödud, karbonaade söödud selle kaasamisprotsessi käigus, kui palju arutelusid peetud? Palju kära, vähe villa. 

Mida on selle kohta öelnud erinevad organisatsioonid? Kaubandus-Tööstuskoda [leiab, et eelnõu] ei tohiks [sellisel kujul] menetleda, toiduliidu [hinnangul] ei tohiks me olla ambitsioonikamad kui teised, VKG [arvates] ei tohiks [praegusel suunal] edasi minna ja nii edasi. Minister Sutt aga väitis, et kaubandus-tööstuskoda on [eelnõu] heaks kiitnud. Ma ei jõua siin kõike ette lugeda, mida nad on oma kommentaarides [öelnud]: see asi tuleb lõpetada, ei maksa sellega kiirustada. Ausalt öeldes on see kõik siin kirjas. 

Ja edasi. Tegemist on tõepoolest deklaratsiooni, mitte seadusega. Me deklareerime, et tahame [mingis suunas] liikuda. Jah, kliimamuutused, võitlus keskkonna ja kõige selle pärast – need on tõsised probleemid. Ja siis mingisugused teekaardid, mis võivad muutuda. Praeguse ministri huvides on selline teekaart, aga järgmisel keskkonnaministril on mingisugused muud teekaardid. Nendel puudub ka juriidiline jõud, ja kõik muud asjad. No see pole tõsiseltvõetav asi ja sellega ei tohiks mitte mingil juhul jätkata. 

[Oleme] olukorras, kus viimaseid kuid võimul olev seltskond üritab kiirkorras vastu võtta ja läbi suruda igasuguseid eelnõusid: olgu selleks kallite Rootsi külalismõrvarite nii-öelda vastuvõtu ratifitseerimine homme, automaksud, kohtute reform, ja nüüd seesama seadus. Me oleme korduvalt öelnud, et järgmisel kevadel lähevad need prügikasti ja tühistatakse. Ka see eelnõu. 

Ma ei ole originaalne: annan Keskerakonna [fraktsiooni] poolt üle samasuguse paberi, mida hea kolleeg Urmas Reinsalu siin juba esitles – [ettepaneku see eelnõu] prügikasti [visata], tagasi lükata. Aitäh!

Nii, rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra minister soovib osaleda läbirääkimistel? Palun, Riigikogu kõnetoolist!

Aitäh kõigepealt selle arutelu eest! Kas ma isiklikult olen veendunud, et see seadus on sellisel kujul vajalik? Olen. See on õige asi. 

Nüüd, mis puudutab debatti selle üle, kas me vajame vahepeal ka midagi deklaratiivset, siis ma lähen ajas tagasi ja kordan veel kord: aastal 1995 võttis Riigikogu vastu säästva arengu seaduse, mis oli samamoodi deklaratiivne, suunda näitav ja tulevikku vaatav. Arvan, et ka praegune Riigikogu koosseis võiks olla tulevikku vaatav, ja täpselt seda tulevikuvaadet see seadus kannabki. 

Ma näen ka seda, et meie arutelus põrkub väärtusruum, aga mitte ainult. Asjakohaste küsimuste kõrval kostus ka minu silmis viraalne demagoogia, mis sobiks palju paremini teatrisaali kui siia Riigikokku. 

Eesti tuleviku huvides on puhtal tehnoloogial põhinev majandus. Kliimakindlusse mitteinvesteerimine on tegelik kulu, mis läheb ühiskonnale ja ettevõtlusele palju rohkem maksma kui sellesse investeerimine. Kliimakindlusse investeerimine on see, mis meid tegelikult edasi viib. 

Keskkonnasõbralikud lahendused on [tulnud, et] jääda. See ei ole ideoloogia, vaid ratsionaalne, majanduslik lähenemine. Ja pangad ei investeeri fossiilkütustesse selle pärast, et see pole perspektiivikas, mitte selle pärast, et nad on ideoloogiliselt kallutatud. 

Ja lõpetuseks. See, et meil on erinevad arvamused, on igati kohane, aga on ka teadus, millele need erinevad arvamused peaksid [toetuma]. Aitäh! Ja palun seda eelnõu kindlasti toetada!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Urmas Reinsalu, ma ei kuulnud teie nime kõnedes mainitavat. (Urmas Reinsalu selgitab, et härra Ernits mainis tema nime.) Mina kuulsin ainult ühte seisukohta ja see oli Andres Sutilt. (Saalis arutatakse.) Olgu peale! Mina kuulsin küll ministri suust [viidet] demagoogiale, mis sobiks pigem teatrisaali kui Riigikokku. (Vahelehüüe.) Sellisel juhul palun, teil on kaks minutit vastusõnavõtuks.

Jaa, aitäh! Ma oleksin oodanud, et härra minister selle eelnõu tagasi võtab. Kahjuks seda ei juhtunud. 

Nüüd aga korrigeerin seda [väidet], millele siin viidati, otsekui oleks juba 2019. aastal [kehtestatud] õiguslikult siduv kliimaeesmärk aastaks 2050. See on vale! Valeväiteid ei ole mõtet siin esitada. Õiguslikult siduva kohustuse võttis Euroopa Liit vastu 2021. aasta suvel. Tõepoolest, sellele järgnes "Fit for 55" pakett, mille Reformierakonna valitsus parlamendis läbi surus. Parlamendiliikmed moodustasid sellesama "Fit for 55" paketi menetlemisel isegi eraldi parlamendiliikmete ühenduse rahvuslike huvide kaitseks ning esitasid oma alternatiivsed ettepanekud. 

Ma tuletan meelde, et 2019. aastal – siin viidati Euroopa liidrite kommünikeele – oli kaks märksõna. Esimene oli Euroopa majanduse konkurentsivõime ja teine Euroopa riikide õigus säilitada oma energeetilised valikud. Me näeme, et selle dünaamika liikumisel kohustuslikuks pole nendest kinni peetud. See on tõsiasi, mida me peame vaatama ajalises perspektiivis.

Teiseks ei pea paika härra Suti viide selle kohta, nagu liiguks pangandus turupõhiselt [lähenemiselt] niinimetatud rohepöörde ideoloogia suunas. Parlamendi menetluses on krediidiasutuste seaduse [muutmise] eelnõu, mis valitsuse poolt esitatuna näeb § [82] ülamärkega paragrahvides ette kehtestada Eestis tegutsevatele krediidiasutustele kohustuslikuna rohepöörde eesmärgid. Pankade eesmärgiks ei saa mitte mõistliku majandusliku kasu [teenimine] ja finantsteenuste pakkumine, vaid just nimelt rohepöörde eesmärkide elluviimine. See on kirjas teie [algatatud] krediidi[asutuste] seaduse [muutmise] eelnõus. Nii et paluks mitte eksitada avalikkust viraalse valeinfoga. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 928 esimene lugemine lõpetada, aga meile on laekunud kolm ettepanekut, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt, Keskerakonna fraktsioonilt ja Isamaa fraktsioonilt. Need on identsed: ettepanek on Vabariigi Valitsuse algatatud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu 928 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me peame seda ettepanekut hääletama ja asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Austatud ametikaaslased, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu 928 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 19 Riigikogu liiget, vastu 47, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Eelnõu 928 esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 9. juuli kell 17. 

Head kolleegid, meie tänane Riigikogu täiskogu istung on lõppenud.