14:06 Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (656 SE) esimene lugemine

Heljo Pikhof: Austatud juhataja! Hea eelnõu ettekandja! Nii õiguskantsler kui ka Riigikontrolli audit on öelnud, et ravimite jae- ja hulgimüügiturg on Eestis kokku kasvanud. See tähendab, et apteegid on hulgimüüja jaoks turustuskanal, milles domineerivad keti moodustanud hulgimüüja ärihuvid, ning proviisori roll ... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Palun kaheksa minutit! Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Apteegireformi arutati seaduse vastuvõtmise ajal põhjalikult. Möödunud aasta jooksul käsitleti menetluses olevat eelnõu korduvalt sotsiaalkomisjonis ning ka sotsiaalkomisjoni ja õiguskomisjoni ühisistungil. Reformi kohta on andnud oma arvamuse ka õigusk... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh! Lugupeetud eesistuja! Teen ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ja annan selle kohe kirjalikult ka, kui eelmine sõnastus ei ole arusaadav. (Lärm saalis.) Loe lähemalt

15:39 Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (652 SE) teine lugemine

Heljo Pikhof: Aitäh! Ma tahtsin öelda eelküsijatele, et seda skeemitamist on eelnevatel aegadel päris palju olnud ja just nende puhul, kes töötavad summeeritud tööajaga. Sa võid võtta raha välja ja tegelikult neid puhkepäevi ei kasutagi. Ma arvan, et see oli ilmselt Sotsiaalministeeriumi inimeste teadmine ja sele... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kindla töökoha ja palga järel peetakse Eestis tähtsaimaks võimalust töö- ja pereelu ühitada. Pole meil ju kellelgi korraga kaht elu, et üks on tööelu ja teine pereelu, need ei kulge omaette, teineteisest lahus. Kui aga perre sünnib laps, saab töö- ja pereel... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Suureneb ka lapsepuhkuse eest makstav hüvitis. Euroopa liikmesriikide kogemused näitavad, et naiste tööhõive ja laste arv perekonnas on positiivses seoses. Nii on see näiteks Soomes, Rootsis ja Islandil, kus nii naiste tööhõive kui ka laste arv fertiilses eas naise kohta on suuremad kui Eestis. Põhj... Loe lähemalt

16:55 Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse eelnõu (678 SE) esimene lugemine

Heljo Pikhof: Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Lugesin eelnõu, kuulasin teid ja tekkis küsimus. Miks on vaja sellist vähese hulga paragrahvidega seadust? Miks ei olnud võimalik ärisaladuse kaitse direktiivist tulenevaid ärisaladuse kaitse reegleid sätestada kehtivas äriseadustikus? Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh! Austatud minister! Te olete alati olnud seda meelt, et tarbetuid seadusi pole vaja, et me ei reguleeriks seda, mida pole vaja reguleerida. Selle eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja 51 Riigikogu liikme häält. Ma võin küll öelda, et kui siin muudatusi ei tule, siis me anname seadust vastu v... Loe lähemalt

10:08 Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu (692 OE) esimene lugemine

Heljo Pikhof: Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! 17. septembril arutas kultuurikomisjon kolmanda päevakorrapunktina Riigikogu liikmest Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikme nimetamist. Koosolekust võtsid osa kõik kultuurikomisjoni liikmed, nõunik-sekretariaadijuhataja Angelika Berg, nõunik Urvo Klopets, ... Loe lähemalt

10:13 Riigikogu otsuse "Rahvusooperi nõukogu liikme nimetamine" eelnõu (693 OE) esimene lugemine

Heljo Pikhof: Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! 17. septembril arutas kultuurikomisjon ühe päevakorrapunktina ka Riigikogu liikmest Eesti Rahvusooperi nõukogu liikme nimetamist. Koosolekust võtsid osa kõik kultuurikomisjoni liikmed, sekretariaadijuhataja Angelika Berg ja nõunik Urvo Klopets.
Nüüd R... Loe lähemalt

11:00 Soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (683 SE) esimene lugemine

Heljo Pikhof: Aitäh! Kõigepealt suur tänu väga hea ettekande eest! Aga mul on küsimus ja see on selline. Seletuskirjast loen, et selgitamata palgalõhe võib väljendada ühelt poolt selliste tegurite mõju, mida ei ole mõõdetud või mida ei suudeta mõõta, näiteks motivatsioon ja pühendumus, teisest küljest võib see vä... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh! See on väga hea näitaja, et ka tööandjaid ja tööinspektoreid on soov selle eelnõu muudatuste teemal koolitada. Aga kuidasmoodi te kavatsete need tööandjad koolitusele saada? Ma olen aru saanud, et nende huvi selle teema vastu on pehmelt öeldes leige. Loe lähemalt

10:02 Õiguskantsleri 2017.–2018. aasta tegevuse ülevaade

Heljo Pikhof: Aitäh! Austatud õiguskantsler, tänan väga põhjaliku ülevaate eest! Mul on ka üks küsimus. Kui seda aastaülevaadet lugeda, siis seal on juttu ka nn elulõpu korraldusest ehk inimese õigusest sõnastada eelnevalt oma tahe olukordadeks, kus ta ise enam oma tahet väljendada ei saa. Siiani on tegu olnud or... Loe lähemalt

10:01 Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Venekeelsete lasteaedade ja koolide üleminek eestikeelsele õppele" arutelu

Heljo Pikhof: Aitäh! Kõigepealt tänan suurepärase ja huvitava ettekande eest! Räägime keeleoskusest. Keeleoskus saavutatakse ju aastatega ja kinnistub eelkõige keelekeskkonnas. Aga minu küsimus teile on see: mis meelitaks Ida-Virumaale eesti emakeelega lasteaiaõpetajaid ja kooliõpetajaid, et lapsed juba varakult ... Loe lähemalt

16:57 Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (652 SE) esimene lugemine

Heljo Pikhof: Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Kui me vaatame lapsepuhkust, siis tasu lapsepuhkusel oldud päevade eest kasvab, aga eelnõusse on kirjutatud, et lapsepuhkuse eest makstakse edaspidi hüvitist, mille suurus on 50% vanemahüvitisest. Kas siin on viga? Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Meil kellelgi ei ole korraga kaht elu, et üks on tööelu ja teine pereelu. Need ei kulge omaette, teineteisest lahus. Kui aga perre sünnib laps, saab töö- ja pereelu kokkusõlmimine peaasjalikult naise mureks. Käepärase tõendina võiks tuua, et vanemahüvitise ... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Ükskord tuli see ära teha niikuinii. Eelnõu kontekstis on oluline märkida, et mitme-setme põlvkonna jooksul on Eesti emad tahtnud perre kahte-kolme last, sündimuskordaja püsib aga visalt 1,6 peal. Mõistagi ei ole paindlikud vanemahüvitise ja vanemapuhkuse võimalused mingi võluvits, mis paneb naised ... Loe lähemalt

10:04 Ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta

Heljo Pikhof: Aitäh, hea juhataja! Austatud Riigikogu esimees, suur tänu teile hea ja põhjaliku ülevaate eest! Minu küsimus puudutab kokkuleppemenetlusi. Missugune tendents kokkuleppemenetluste kasutamisel kohtupraktikas praegu on: kas nende arv suureneb või väheneb? Kas te näete mingeid probleeme, mille tõttu se... Loe lähemalt

10:01 Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kas esimese lapse sünd on ohus?" arutelu

Heljo Pikhof: Aitäh väga huvitava ettekande eest! Ma tahan esitada ühe küsimuse. Kui te rääkisite majandustingimustest, siis tuli teie ettekandest väga selgesti välja, et need meetmed, mis tagavad, et pere pärast lapse sündi ei langeks vaesusesse, peavad olema universaalsed ja, ütleme, töötama igal juhul. Aga mi... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh, austatud ettekandja! Mu küsimus on selline: mida on teile lastega kodus olemise aasta emotsionaalselt andnud? Kas te tunnete suuremat lähedust lastega ja kuidas on see mõjunud peresuhetele? Ootan vastust. Loe lähemalt

11:35 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (611 SE) esimene lugemine

Heljo Pikhof: Aitäh, austatud ettekandja! See polnud kuigi ammu, kui me siin saalis otsustasime, et koolidirektorite lepingud on tähtajatud. Nüüd otsustame selle ümber – selles mõttes, et koolidirektorid kuuluvad nagu õpilasedki n-ö eksamineerimisele. Kas sul on andmeid, et koolidirektorite tase on vahepeal kõvas... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh! Austatud ettekandja! Kui me vaatame eelnõu teksti, siis loeme, et kord viie aasta jooksul hakatakse hindama direktori töösooritust ja siis tema vastavust kvalifikatsiooninõuetele. Kui mõned aastad tagasi muudeti direktorite töölepingud tähtajatuks, siis oli see suuresti tingitud asjaolust, et... Loe lähemalt

16:22 Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (613 SE) esimene lugemine

Heljo Pikhof: Aitäh! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus. Kui me vaatame seletuskirja lk 56, siis siin on hästi näha, et kui sa lähed kolm aastat varem pensionile, siis praegu sa saad miinus 14,4%. Aga aastast 2021 on sel juhul juba 16,6% su pension väiksem. Kas see muudatus ei tule liiga ruttu? Paljud inimese... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh! Hea ettekandja! Kui me vaatame jälle seda tabelit 56. leheküljel, siis näeme, et kui sa lähed praegu kolm aastat hiljem pensionile, siis sa saad selle eest n-ö kasu 32% näol, aga kui lähed uue süsteemi kehtimise ajal, siis ainult 22%. Kas te ka seda komisjonis arutasite, et kui inimene lükkab... Loe lähemalt

14:33 Töölepingu seaduse ning perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (596 SE) esimene lugemine

Heljo Pikhof: Aitäh! Kindlasti on see suur samm edasi võrreldes tänase olukorraga. Te ütlesite, et 40% hakkaks seda puhkust kasutama, seda viit päeva. Kust tuli selline hüvitamise määr, et seda puhkust hakatakse hüvitama töötasu alammäära alusel? Ma mäletan, et kui me varem rääkisime, oli jutuks nagu suurem summa... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh! Austatud minister! Sellele eelnõule on andnud heakskiidu ju ka sotsiaalkaitseminister. Minu küsimus on selles, kas Kaia Iva soovis eelnõusse sisse viia viiepäevase puhkuse ka raske puudega inimeste hooldajatele. Loe lähemalt

16:25 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad rahatrahvid) eelnõu (586 SE) esimene lugemine

Heljo Pikhof: Aitäh! Austatud minister! Ma tahaksin väikest täpsustust. Kui autojuht mõlgib ära teise auto või sõidab oma autoga mõnele postile otsa ning siis laseb sündmuskohalt jalga ja kui ta on rikkam inimene, kas siis ta peab ka selle teo eest rohkem maksma? Kas tema karistus on kangem? Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Austatud ettekandja, aitäh hea ülevaate eest! Minu küsimus puudutab seda, kas dividenditulu ka arvesse läheb või ei. Loe lähemalt

10:01 Eesti Vabariigi hümni seaduse eelnõu (577 SE) esimene lugemine

Heljo Pikhof: Tegelikult te ei vastanud Jüri Jaansoni küsimusele. Ma saan aru, et te ei tea, et meie ühiskonnas on olemas meelepuudega, psüühilise häirega inimesi, kelle puhul ei saa pealtnäha mitte keegi aru, et neil midagi viga on. See on üks asi. Kui siit nüüd edasi minna: see, mis igale normaalsele Eesti inim... Loe lähemalt

15:39 Arupärimine Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevuse kohta (nr 415)

Heljo Pikhof: Aitäh, austatud minister! Huvide põimumisega on siin tegu igal juhul. Kavatsuste protokolli põhja on teinud advokaadid, kes on Est-For Investil ja RMK-l samad. Minu küsimus puudutab seda, et Tartu Ülikooli professorite Ülo Mandre ja Erik Puura eeluuringud näitavad selgelt, et Peipsi järv ja Emajõgi ... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Ma olen igati nõus Artur Talvikuga: meie metsa tuleb kaitsta! Kui siit edasi minna ja rääkida Est-Forist, siis olles juristina asjaomaseid materjale uurinud, võin kinnitada, et päris algusest peale on tants käinud Est-Fori pilli järgi. Seda Eesti kõigi aega... Loe lähemalt

10:01 Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kuidas eakana hakkama saada – hoolduskindlustuse loomine?" arutelu

Heljo Pikhof: Aitäh! Austatud ettekandja! Ma ei saa kuidagi heaks kiita olukorda, kus pensionäridel läheb öösel uni pealt, kui nad mõtlevad sellele, mis saab siis, kui nad ise enam toime ei tule. Igaüks tahab tunda ennast väärikana, keegi ei taha minna teistelt abi paluma. Kui me vaatame pensionide suurust, siis ... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh! Austatud ettekandja, ma väga tänan selle ettekande eest! Ma olen ise ka tartlane ja oli väga hea kuulata kõiki neid teemasid. Aga nüüd tulen õenduskodu juurde. Ka teie jutust jäi kõlama, et need teenused peaksid olema integreeritud. Kui kaugele sellega on Tartus jõutud? Kas sellele on mõeldud... Loe lähemalt

14:05 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (519 SE) kolmas lugemine

Heljo Pikhof: Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Kaasav haridus näeb ette, et igal lapsel peab olema võimalus õppida kodulähedases koolis koos teiste omavanuste õpilastega. 74% hariduslike erivajadustega õpilastest õpibki tavakoolis. Vähem kui 40%-s koolidest on olemas koolipsühholoog, suur puudus on teistes... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: ... kaotades samal ajal tavakoolides võimaluse maksta riigi rahast palka tugispetsialistidele, logopeedidele, eripedagoogidele, psühholoogidele, sotsiaalpedagoogidele ja abiõpetajatele. Aastatepikkuse pingutuse viljale saada paljudesse koolidesse toimiv tugisüsteem anti kabelimats üheainsa näpuliig... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: ... hariduslike erivajadustega õpilastele. Sellelt pinnalt on aga tekkinud mitmed riigi ja omavalitsuste kohtuvaidlused vastutuse jaotamise ja kohustuste täitmise sisu üle. Kohus on leidnud, et raskemate hariduslike erivajadustega õpilaste puhul on riigi ülesanne katta kulud ja seda ka juhul, kui õ... Loe lähemalt

14:45 Erakooliseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (520 SE) teine lugemine

Heljo Pikhof: Aitäh, austatud ettekandja! Kui sul see tähtis tabel seal laua peal juba ees on, siis palun, kas sa vaataksid sealt, kus erakoolis saab õppida tasuta või n-ö nullõppemaksuga? Loe lähemalt

10:08 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (519 SE) teine lugemine

Heljo Pikhof: Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Vabariigi Valitsus algatas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 2017. aasta 27. septembril. Selle esimene lugemine toimus 19. oktoobril. Eelnõuga kavandatakse muuta hariduslike erivajadustega... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Jah, 36 muudatusettepanekut on kokku. Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Komisjonis oli tugispetsialistide teema väga teravalt arutusel. Ma mäletan väga hästi ja see on ka meie protokollis kirjas, et tugispetsialiste on haridusvõrgus umbes 1600, aga teist sama palju oleks veel vaja. Loomulikult neid üleöö juurde ei tule. Meil on kaasav haridus juba a... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Jah, meil oli see komisjonis jutuks küll. Kui ma ei eksi, siis – Toomas võib-olla täpsustab – Vaeküla kool on üks nendest. Ka motivatsioonist oli juttu, aga sellest päris täpselt aru ei saanudki, mis see motivatsioon võiks olla. Aga ma toon näite Tartust. Ma tean, et Emajõe kool läheks hea meelega n... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Siin on mitu positiivset muudatust. Kõigepealt ma tahan öelda, et probleeme kaasavas hariduses on ja neid me selle eelnõu seadusena jõustamisega ära ei lahenda. Aga on terve rida asju, mis lähevad paremaks. Näiteks munitsipaalkoolid, kus õpivad erivajadusega lapsed, hakkavad lisaks haridustoetusele ... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Tegelikult on meil nendes küsimustes olnud ka kohtuistungid ja kohtuotsused. Täna on kindel see – see on nüüd ka seaduses konkreetselt kirjas –, et põhihariduse eest vastutab kohalik omavalitsus. Ja olenemata sellest, mis omavalitsuses õpilane õpib ja kas ta on haridusliku erivajadusega, vajab tõhus... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Eks väga palju oleneb tõesti õpetajast. Nagu sa hästi mäletad, meil olid komisjonis ka õpetajate liidu esindajad, kes ütlesid – see puudutab küll natuke teist teemat –, et kõik õpetajad pole sugugi valmis või võimelised töötama erivajadustega lastega. Ütleme niimoodi, et kõik õpetajad ei sobi erivaj... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Tegelikult on meil kaasav haridus juba aastast 2010. Nagu ma ütlesin, 74% erivajadusega lastest õpib praegu tavakoolis. Tõepoolest on nii – ma räägin seda, mida meile komisjonis räägiti –, et alati ei olda valmis nende lastega tegelema. See on ka kohaliku omavalitsuse mure, et n... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Haridus- ja Teadusministeerium põhjendas seda sellega, et selline sõnastus tagab võimaluse neid koole üle anda kohalikule omavalitsusele, kui omavalitsusel on huvi. Asjaomases halduslepingus oleks kõik üleandmise tingimused kirjas. See on üks põhjus. Loomulikult on meil koole, mis on nägemis- või ku... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh, Krista, küsimuse eest! Õpetajate väide oli, et neid on vähe koolitatud, aga haridusministeeriumi väide oli, et neid on koolitatud küll. Need väited on ka protokollis kirjas. Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Mida nüüd selle peale öelda? Tegelikult on nii, et kui see eelnõu tuli kultuurikomisjoni, siis paljud asjad selles olid sellised, millega me nõus ei olnud. Aga kultuurikomisjonis on eelnõu kõvasti muudetud. Ma võin meie ministri tunnustuseks öelda seda, et ta oli alati kultuurikomisjonis kohal, ku... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Oluline kahe lugemise vahel sündinud muudatus on see, nagu ma olen juba öelnud, et põhihariduse eest vastutab kohalik omavalitsus – me räägime praegu hariduslike erivajadustega lastest –, aga riik maksab nende laste õpetamiseks tegevustoetust ja haridustoetust. Ja maksab konkreetselt sellele koolile... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Meil on terve rida erakoole, mis on väiksemad. Aga sa olid ka kultuurikomisjonis. Minu meelest jäi see mõte sinnapaika. Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Ma siis vastan mitte küsitud küsimusele. Enne mul läks mõte uitama ja ma ei mäleta, kes küsis, mis ikkagi võrreldes praeguse situatsiooniga muutub. Nendele lastele ei muutu midagi. Pragugi on ju kaasav haridus. Need lapsed käivad kas erivajadustega laste munitsipaalkoolis, erakoolis või riigikoolis ... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Kui on tegu kas tõhustatud tuge või erituge vajava õpilasega ehk praeguse sõnastuse järgi erivajadusega lapsega, siis on ette nähtud suuremad toetused õpetajate ja tugispetsialistide palkamiseks. Loomulikult on see probleem. Üks võimalus on, et kohalik omavalitsus saadab sellise... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh! Nagu ma juba olen öelnud, kaasav haridus on meil aastast 2010. Koolidesse tugispetsialistide palkamiseks, samuti erinevate teenuste osutamiseks õpilastele, kes vajavad erituge või siis tõhustatud tuge, antakse märgatavalt rohkem raha. Mis puutub tugispetsialistide olemasolusse ja teistesse s... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Me arutasime komisjonis seda ja lisasime eelnõusse järelevalvega seonduvad paragrahvid. Kui täna teeb järelevalvet maavalitsus, siis tulevikus haridusministeerium. Lastevanematel tekkis igati õigustatud küsimus, kas kontrollitakse ainult dokumente, vaadatakse ainult EHIS-est andmeid, mis sinna ki... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Meil oli kaks erinevat arvamust. Eesti Haridustöötajate Liit, kuhu kuulub üle 5000 õpetaja, kirjutas, et nad on eelnõuga rahul. Eesti Õpetajate Liit kirjutas, et nemad eelnõuga rahul ei ole. Kaks konkureerivat ühendust seega. Aga probleemid, mis nad üles kergitasid, puudutavad k... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Koolidirektorite koolitusel käimisest me komisjonis ei rääkinud. Ja tugisüsteemid on koolides erinevad. Ma ei oska täpselt öelda, kui palju on munitsipaal- ja erakoolides tugispetsialiste või kui paljud kasutavad Rajaleidjat jne. Tegelikult on kohaliku omavalitsuse, koolipidaja ... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Kui me komisjonis seda teemat arutasime, siis leidsime, et ka riik võib selle kohustuse endale võtta. See on nagu lühike vastus. Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Ma olen seda mitu korda rääkinud, aga sa polnud vahepeal saalis. Praegu õpib 74% haridusliku erivajadusega lastest tavakoolis. Nende laste hulk tavakoolis selle eelnõu kohaselt ei suurene. Mis puudutab raha, siis kui on tegu munitsipaalkooliga, siis sinna eraldatakse lisaks hari... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Sa oled olnud ka haridusminister ja peaksid väga hästi teadma, et kaasav haridus on meil juba aastaid olnud. See eelnõu selles osas mitte midagi ei muuda. Praegu sa teed üllatunud nägu, aga sa oled ju olnud haridusminister. Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Kas sa mõtled konkreetselt mind või komisjoni? Komisjonis oli loomulikult arutusel, et palju kohalikud omavalitsused on nüüd liitunud, on moodustunud suured omavalitsused ja kas on õige aeg see eelnõu käiku anda. Aga komisjon otsustas, et saadame eelnõu siiski siia saali ja las saal otsustab, kas on... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Ilmselt sa räägid sellest, et kui laps on vajanud üldist tuge, aga see pole aidanud, siis antakse koolivälise nõustamismeeskonna otsustada, kas ta vajaks erituge või tõhustatud tuge, kas läheks vajaks enamaid meetmeid, kui seni on rakendatud, et laps saaks koolis hakkama. Need on siiski erijuhtumid.... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Monika küsimuse esimene pool puudutas teemat, millele ma ka vastasin. Kui rääkida õpetajatest ja teistest spetsialistidest, kes peaksid olema asjaomase koolituse saanud, siis sellest me konkreetseid numbreid nimetades komisjonis ei rääkinud. Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh, Monika! Olen sinuga sada protsenti nõus. Kaasava hariduse printsiip kehtib aastast 2010. Ma tahan kinnitada, et nende laste olukord ei muutu. Ma olen siin mitu korda öelnud, 74% erivajadusega lastest käib juba praegu tavakoolis ja neid ei tule tavakoolidesse selle seaduse tõttu rohkem. See on... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh, austatud küsija! Loomulikult me arutasime seda, aga mitte konkreetseid numbreid nimetades. Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Kuidas olukord on Soomes, kuidas Eestis, seda me komisjonis konkreetselt ei arutanud. Aga mida soovitada kõrghariduse korraldajatele? Seda me arutasime küll, et riik võiks tellida rohkem tugispetsialistide koolitamist. Samas tuli välja ka see, et kui noored lähevadki seda õppim... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Ma otsisin selle protokolli üles, et kontrollida, mida Mailis Reps on vastanud. Ma vaatan siit täpselt järele, ma ei suuda seda peast päris täpselt meenutada. Margit Timakov ja Astrid Sildnik rääkisid õpetajate nimel ja ma veel kord rõhutan, et jutt oli kaasavast haridusest laiemalt. See ei olnud ko... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Kas te peate silmas kaasava hariduse printsiipi? Loe lähemalt

Heljo Pikhof: No seda ütles Innove esindaja. Ta ütles, et meil on praegu 1600 tugispetsialisti ja teist sama palju oleks veel vaja. See on täpsem väljendus. Aga samas, kui tugispetsialistidest rääkida, siis paljud neist on töötanud väikese koormusega. Nüüd on omavalitsused ühinenud ja kuna paljud spetsialistid ha... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Nagu ma juba mitu korda olen öelnud, kui me räägime tugispetsialistide puudusest, siis see on juba ammu olnud kaasava hariduse probleem. Kaasav haridus on meil kehtinud juba aastast 2010. Ma kordan veel kord, et tugispetsialistide probleem on kogu aeg olnud, ja me tahame seda mingil moel lahendada. ... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Ma olen sinuga nõus, et see süsteem lõhuti. Tartu oli omavalitsus, kes maksis tugispetsialistidele raha edasi – see summa oli 800 000 või 900 000 eurot. Meie õpilased selle all otseselt ei kannatanud, aga linna eelarve küll. Ma olen ka nõus sellega, et Rajaleidja keskuste süstee... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh küsimuse eest! Mis puudutab lapsevanema õigust panna erivajadusega laps kodulähedasse tavakooli, siis ta võib seda teha ka praeguse seaduse järgi. Selles osas mingit muudatust ei ole.  Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh, see on väga asjakohane küsimus! Arvestatakse konkreetsete laste erivajadusi. Arvestatakse, kas keegi vajab tõhustatud tuge või erituge, ja lähtuvalt sellest kasutatakse omavalitsustele eraldatava tegevustoetuse ja haridustoetuse summa määramisel teatud koefitsienti. Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Ka mina olen kohtunud paljude erikoolide direktoritega ja olen nende käest selged sõnumid saanud. Mis puudutab haridusliku erivajadusega lapsi, siis me oleme nende õpetamist kultuurikomisjonis arutanud pikalt ja laialt. Hiljaaegu me rääkisime nendest lastest, ... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Kas me peaksime erivajadusega lapsed, kes käivad tavakoolides, erikoolidesse saatma? Kas me tahame jälle sellist olukorda, et lapsed või täiskasvanud, kellel on puue, erivajadus, ei oleks meie silme all? Ma arvan, et see ei oleks õige samm. Tavakoolide lapsed, kellel on tervisega ja muus mõttes kõik... Loe lähemalt

10:27 Alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu (381 SE) teine lugemine

Heljo Pikhof: Aitäh! Austatud ettekandja! Tahan ikkagi Henn Põlluaasa südametunnistusele koputada. Me peame mõtlema oma noortele ja Eesti rahva püsimisele. Ja kui vaadata kas või seda rohelist raamatut, mis on loodud Maailma Terviseorganisatsioonis vastuvõetud strateegia alusel, siis alustasime ju meiegi aastal 2... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Austatud juhataja! Head mõttekaaslased! Eesti kuulub alkoholi tarbimise poolest Euroopa keskmiste hulka, kuid alkoholist tingitud kahju on keskmisest oluliselt suurem. Hinnanguliselt on tööealiste meeste seas sõltlasi ca 11%. 28% tööealiste meeste ja 12% tööealiste naise surmadest põhjustab... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Enne hääletamist ma palun kümme minutit vaheaega! Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Jah, soovin ikka. Loe lähemalt

14:41 Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (512 SE) kolmas lugemine

Heljo Pikhof: Austatud juhataja! Head ametikaaslased! On hea meel, et meie tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski juhtimisel viiakse läbi kõige olulisem reform Eesti tervishoiusektoris pärast haigekassa asutamist ja ühtse ravikindlustussüsteemi loomist. Edaspidi maksab riik riigieelarvest haigekassale mittet... Loe lähemalt

15:10 Arupärimine eriarstiabi kättesaadavuse ja õnneliku lõpuga ravijuhtude kohta (nr 389)

Heljo Pikhof: Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Meil on suur hulk inimesi ravikindlustamata ja samas läheb riigieelarvest suur hulk raha tervishoidu juurde, seda nii ravi kvaliteedi kui ka kättesaadavuse parandamiseks. Kas lähiajal on mingeid meetmeid ette näha, et ravikindlustamata inimesed saaksid tervis... Loe lähemalt

15:29 Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (517 SE) teine lugemine

Heljo Pikhof: Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Kas teil oli komisjonis ka arutelu selle üle, et vanemapuhkuse kasutamine võiks olla veelgi paindlikum? Näiteks Rootsis on pool nädalat lapsega kodus ema, pool nädalat isa. Kas sellised võimalused olid ka arutlusel? Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Aitäh! Hea ettekandja! Kas te komisjonis arutasite ka sellist võimalust, et vanemahüvitise perioodi pikendada kuni lapse kooliminekuni? Sotsiaaldemokraadid on kunagi esitanud Riigikogule ettepaneku seda perioodi pikendada. Muidugi me ei mõtle suurendada nende kuude arvu, aga võiks olla võimalus need... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Kehtiv seadus täidab ainult osaliselt oma eesmärki, säilitades riigi toetusel varasema sissetuleku lapsevanemale, kelle tulu väheneb lapse kasvatamise tõttu. Aga oma eesmärki töö- ja pereelu ühildamise osas seadus ei täida, sest vanemahüvitise süsteem on arutu... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Ka sündis sellistesse peredesse rohkem teisi ja kolmandaid lapsi. Uuringute järgi peab 78% eestimaalastest loomulikuks, et isa on lastega kodus. Mis aga takistab siis isal lapsega koju jäämast? Vanemahüvitise kasutamise jäik kord ühelt poolt, teisalt aga ajast ja arust mõttemallid, soorollid, mille ... Loe lähemalt

14:14 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE) teine lugemine

Heljo Pikhof: Austatud juhataja! Head kolleegid! Tulin siia kõnepulti selleks, et peatuda riigieelarve neil valdkondadel, mis on senistes debattides teenimatult vähe tähelepanu saanud. Räägin esmalt haridusest, mis peaks meile kõigile olema südamelähedane teema ja mille rahastamine paraneb – kindlasti mitte piisa... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Üksi elavad vanaduspensionärid saavad kord aastas 115 euro suurust toetust. Jaanuaris seisab ees kaalukas muudatus eakate patsientide ja krooniliste haigete hüvanguks. Täiendav ravimite hüvitamise süsteem teeb retseptiravimid pea 100 000 inimese jaoks odavamaks. Riik kompenseerib 2018. aastast 50% n... Loe lähemalt

10:07 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (519 SE) esimene lugemine

Heljo Pikhof: Aitäh! Austatud minister! Toon sellise näite. HEV-lapsel on vedanud, kui ta saab kodu lähedal koolis käia, õppida väikeses klassis, kus on neli õpilast ja igasugused spetsialistid ümberringi. Aga kui põhikool läbi saab ja ta läheb kutsekooli, näiteks Tartu Kutsehariduskeskusesse, siis seal ei ole vä... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Minu küsimus puudutab konkreetselt Tartu Kutsehariduskeskust. Kas ka seal võetakse see stiil omaks? Kui on kutsekoole, kus seda kõike tehakse, siis see on teine asi, aga kui laps on saanud käia kodu lähedal koolis, siis tahaksid vanemad, et ta saaks kodu lähedal käia ka kutsekoolis. Mis on siis lahe... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Austatud juhataja! Head kolleegid! Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eesmärk on muuta haridusliku erivajadusega õpilaste õppetöö korraldamise regulatsiooni. Haridus- ja Teadusministeeriumil on kavas anda kõik haridusliku erivajadusega lastele mõeldud põhikoolid omavalitsuste haldusalasse. Ri... Loe lähemalt

Heljo Pikhof: Leian, et need neli üleriigilist kooli peaksid ka edaspidi jääma riigile, kujunema kompetentsikeskusteks ning toetama tulevikus omavalitsusi. Tasub kaaluda ettepanekut luua eraldi riiklik kompetentsikeskus, mis hakkaks tulevikus kõiki omavalitsusi haridusliku erivajadusega õpilaste õppetegevuse asju... Loe lähemalt