Aitäh! Esiteks, maailmas ei liigu asjad muidugi selle järgi, mida keegi siin saalis usub või ei usu. Usupõhiselt asjad ei kujune. Me võime uskuda või mitte uskuda väga paljusid asju, aga see ei muuda tegelikkust. Mis puutub Le Peni, siis veel kord, ma tahaks näha, mis juttu te räägite siis, kui Le Pen valitakse Prantsusmaa presidendiks. Kas te olete siis niisama kriitiline, kas te olete siis niisama hukkamõistev? Ma arvan, et ei ole. Le Penil on tõsised väljavaated saada Prantsusmaa presidendiks. Ka Donald Trumpi mõnati ja põhjati, kui ta kampaaniat tegi. Ma mäletan väga hästi, kuidas ka meil riigikaitsekomisjonis käisid igasugused eksperdid ja tegelased rääkimas, kuidas Trump ei saa Ameerika presidendiks, see on välistatud ja see oleks katastroof, et mis kõik siis juhtuks. Trump sai presidendiks ja nüüd me oleme mõnevõrra tooni muutnud. Oleme mõnevõrra muutnud ja muudame veel, sest meil ei ole võimalik ignoreerida oma kõige olulisemat liitlast, Ameerika Ühendriike. Prantsusmaa ei muuda oma välispoliitilist kurssi ka Marine Le Peni juhtimisel, see on selge.
Aga kui te räägite Krimmi annekteerimisest ja sellest, et ta on seda tunnustanud, siis ma meenutan teile ühte teist Prantsuse presidenti, Nicolas Sarkozyd, kes Gruusia sõja ajal vahendustegevusega tegeles. Gruusia sõda lõpetati kokkuleppega, mida tema käendas, et Vene väed lahkuvad okupeeritud territooriumilt, viiakse lähtepositsioonidele, s-o teisele poole Roki tunnelit, Lõuna-Osseetiast välja. Vene väed on tänase päevani Lõuna-Osseetias. Nicolas Sarkozy sisuliselt puistas grusiinidele puru silma, tegelikult ei taganud ta seda kokkulepet ja tunnustas järgnevalt mitte ainult Venemaa anneksiooni Lõuna-Osseetias, vaid ka sellele vahetult järgnenud ja sellega kaasnenud anneksiooni Abhaasias. Nii et see on reaalpoliitika, me võime uskuda või mitte uskuda, aga selle vastu ei saa.
Nii et ei ole vaja võtta väga kõrgendatud reljeefi ei Le Peni ega kellegi teise suhtes. Kusjuures, ma tahan lõpetuseks rõhutada, see allianss, mis on vormumas praegu, Euroopa Parlamendi valimiste eel ja mis moodustab Euroopa Parlamendis ühe tugevama fraktsiooni, ei koosne ainult Marine Le Penist, see koosneb hetkeseisuga umbes 15 riigi esindajatest. See on üleeuroopaline jõud, mis on väga paljudes küsimustes kindlasti väga erimeelne, kuid üksmeelne põhilises, Euroopas kui rahvusriikide ühenduses. Kui te küsite, kui mitu protsenti on see valitsus Euroopa-meelne, siis 100%, aga ta on rahvusriikide Euroopa meelne, mitte Euroopa impeeriumi meelne.