Suur tänu väga hea küsimuse eest! Olen sellest kampaaniast teadlik. Olen teiega nõus, et see on inimeste tarbetu hirmutamine. See on enda soovitud muudatuste saavutamiseks surve avaldamine, mida on tehtud ka allkirju kogudes ja muul viisil. Ma küsin niimoodi: Eestis on täna 500 apteeki, aga kui oleks 1000 apteeki, kas siis turg oleks kaks korda parem, või kui oleks 4000 apteeki, kas siis turg oleks kaheksa korda parem? Kõik, kes vähegi mõtlevad ja seda teemat analüüsivad, saavad aru, et apteekide arv kui selline pole üksinda piisav indikaator otsustamaks, kas ravimite kättesaadavus on tagatud või mitte. Mida rohkem on meil apteeke, mida rohkem on meil rendipindasid, mille eest tuleb maksta, mida rohkem on meil proviisoreid, farmatseute ja teisi töötajaid, kelle tööjõukulud tuleb kinni maksta, mida rohkem on meil kohti, kus tuleb ravimeid ladestada ja kuhu neid on vaja logistiliselt toimetada, seda kallim see teenus kokkuvõttes on. Tegelikult on see potentsiaalselt just nimelt kättesaadavuse küsimus ja oluline on ka tööjõu kättesaadavuse küsimus maapiirkondades. Selles mõttes see argument, et 300 apteeki jääb vähemaks, minu arvates selles valguses ei päde, kuna me oleme ära hinnanud, et Eesti tegelik vajadus ongi 300–400 apteeki. See, kui mõnes kaubanduskeskuses on kolme apteegi asemel kaks või üks, ei tähenda ravimite kättesaadavuse vähenemist, see võib tähendada hoopiski kasvu. Samuti, nagu ma viitasin, tähendab see ka seda, et maapiirkondades läheb lihtsamaks näiteks leida proviisoreid, leida tööjõudu.
Mis puudutab seda konkreetset kampaaniat, siis olen sellel teemal rääkinud apteekide ühenduse esindajaga konkreetselt näiteks Riigikogu sotsiaalkomisjonis, kus oli kohal päris palju osapooli. Ma ütlesin, et minu arvates see kampaania on kohatu, ja ütlesin seda, mida ma võin ka siin saalis öelda, et see viimane lause, ehk et Sotsiaalministeerium ei näe apteekide sulgemises probleemi või midagi sellist, on selline lause, mille tõttu võib-olla enda õiguste eest rohkem seisev ministeerium alustaks kohtuteed. Põhjendus on praegu väga inimlik ja lihtne: tõesti on hetkel pakilisemaid, kiiremaid teemasid, millega tegelda, kui käia ühe või teise ühendusega kohut, aga ma kahtlustan, et seda lauset põhjendada poleks juriidiliselt ja sisuliselt võimalik, sest see lihtsalt ei vasta tõele. Reformi arutelud, debatid üle-eelmises koosseisus, tänases koosseisus, võib-olla ka järgmises koosseisus, samuti eelmises, on iseenesest arusaadavad. See ongi suur muudatus, siin on erinevaid seisukohti olnud neljal erakonnal. Mulle tundub, et ainuke erakond, mis on algusest lõpuni hoidnud ühte joont, on olnud Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kõigis teistes on olnud toetajaid ja vastaseid. On tehtud ettepanekuid tagasi lükata, edasi lükata, tähtaegu muuta jne. See kõik on arusaadav, aga selle debati juures, ma arvan, on sellised laimavad võtted, kohatud hirmutamised, sildistamised, süüdistamised, sobimatud. Kõigi turuosaliste, kaasa arvatud hulgimüüjate huvi on ju see, et ravimite kättesaadavus oleks tagatud, et oleks apteeke ja inimesi, kellele neid ravimeid vahendada. Sama huvi on proviisoritel, sama huvi on Sotsiaalministeeriumil. Ma ei kahtle selles, et sama huvi on Riigikogu täiskoosseisul. Nii et see kampaania on tõesti kohatu.