Tere päevast, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Avan Riigikogu täiskogu teisipäevase istungi. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohalolijaks registreerus 74 Riigikogu liiget, puudub 27. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Seda soovi ei ole. Ma vaatasin, et istungjärk hakkab juba lõpule lähenema, me peame suutma need kõik ära menetleda, mis me siin üle anname. Vadim Belobrovtsev, palun!

Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud Eesti rahvas! Meie arupärimine on siseminister Igor Tarole. See puudutab vabatahtliku pääste rahastamist ja päästevõimekuse vähendamist. Ma arvan, et paljud meist said eile Eesti Päästeliidult kirja, mis räägib sellest, et see valdkond on väga kõvasti alarahastatud ja sellega kaasnevad väga konkreetsed riskid. Pöördumisest joonistus välja päris murettekitav pilt. Vabatahtlike päästeüksuste kulud kasvavad, tehnika ja taristu vananevad ning riigi toetus ei ole nende muutustega sammu pidanud. Samal ajal riik ootab ja eeldab vabatahtlikelt järjest suuremat rolli nii igapäevases reageerimises kui ka elanikkonnakaitses. 

Pidades meeles, mis meil juhtus näiteks Kopli päästekomandoga – see on minu nii-öelda lemmikteema, millest ma olen siin saalis väga palju rääkinud –, kui valitsus ühel hetkel otsustas, et Kopli päästekomando ülalpidamine (Juhataja helistab kella. Saalis on suur sumin.) on liiga kallis lõbu. Sinna tekkis vabatahtlik üksus. Aga nüüd paistab, et ka seda ei ole riik valitsuse näol piisaval määral toetamas. 

Nii et meil on küsimused siseministrile. Kuidas olukord laheneb? Mis on riigi plaanid? Kas valitsus on valmis toetama Päästeliidu ettepanekut suurendada nende toetust vähemalt 2 miljoni euro võrra aastas? Ja kuidas kavatseb riik suurendada vabatahtlike päästjate arvu olukorras, kus olemasolevatel komandodel puuduvad piisavad vahendid nii varustuse kui ka olmetingimuste tagamiseks? Kokku on viis küsimust. Aitäh!

Tiit Maran, palun!

Aitäh! Auväärt kolleegid! Mul on au anda üle arupärimine peaminister Kristen Michalile. Arupärimine puudutab huvide konflikti teadaoleva Soraineni dereguleerimise lepingu sõlmimisel ja ka tegelikult selle täitmisel. Nagu te kõik teate, 2. detsembril 2025 sõlmiti selline leping Soraineni advokaadibürooga, aga samal ajal on Soraineni advokaadibüroo partner, vandeadvokaat Allar Jõks juba alates 2020. aastast teinud pidevat koostööd Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga, esindanud neid kohtutes ja väga erinevates juriidilistes küsimustes. Siin on ilmselge huvide konflikt. Ja lisaks sellele, kui vaadata lepingut ennast, on selle lepingu Riigikantselei ühel hetkel vastu võtnud, vaatamata sellele, et ta ei ole täielikult täidetud ehk lähteülesande kõiki punkte pole täidetud. 

Vastavalt sellele tekkinud olukorrale me tahaksime saada peaministrilt natuke – mitte natukene, vaid põhjalikku selgitust. Miks üldse selline leping sõlmiti, vaatamata huvide konfliktile? Kas Riigikantseleis on mingid reeglid huvide konflikti vältimiseks ja väljaselgitamiseks ja kas see on tavapärane praktika? Kuidas nüüd antud olukorras kavatsetakse analüüsi kasutada? Kas on arutatud Keit Kasemetsaga, kuidas Riigikantselei usaldusväärsust taastada? On veel mõningad küsimused, aga et aega kokku hoida, ma rohkem neid teile ette ei loe. Aitäh teile!

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna soovin Keskerakonna fraktsiooni liikmete poolt üle anda arupärimise rahandusminister Jürgen Ligile. Teemaks on kütusehindade leevendamise võimalused. 

Meil oli siin eile päris pikk arutelu ja kõik Riigikogu liikmed, kes olid kohal, said selle teema kohta natuke informatsiooni. Valdavalt käis jutt sellest, kas meie valitsus plaanib viia sisse leevendused seoses üleüldise energiakriisiga ja kütusehindade kasvuga. Me tõime siin erinevaid näiteid, kuidas Hispaania on juba rakendamas meetmeid, on lausa 80 meedet: langetatakse aktsiisi, langetatakse kütuse käibemaksu, langetatakse nii elektri kui ka gaasi aktsiisimäärasid ja nii edasi. Siin on tulnud [sarnase] uudisega välja Rootsi, Läti, Saksamaa ja teised riigid. Jürgen Ligi vastas nendele kõikidele küsimustele nii, et see ei ole väga mõistlik ja et tõenäoliselt käituvad need riigid rumalalt, et nad langetavad praegu kütuse- ja aktsiisihindasid, selleks et leevendada olukorda. 

Aga me ei jäta jonni ja me ikkagi tahame, et Jürgen Ligi tuleks uuesti siia pulti. Me oleme esitanud siinses [arupärimises] viis küsimust. Me tõenäoliselt hakkame seda arupärimist arutama umbes kuu aja pärast ja kuu aja pärast on olukord kütuseturul tõenäoliselt tunduvalt keerulisem, hinnad veelgi kõrgemad. Eks vaatame, võib-olla selleks ajaks on Jürgen Ligi arvamus muutunud, kas on vaja kütusehindadele leevendust pakkuda või mitte. Aitäh!

Head kolleegid, olen võtnud vastu kolm arupärimist ja Riigikogu esimees lahendab need vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. 

Saame minna tänase päevakorra juurde. Päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 702 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 702 lõpphääletus. Saalikutsungi järele me seda teeme.

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 702. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid oli 1. Seaduseelnõu 702 on seadusena vastu võetud. 

Saame minna teise päevakorrapunkti juurde, mis on keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" eelnõu 852 esimene lugemine. Ettekandeks on juba Riigikogu kõnepulti jõudnud hea kolleeg, keskkonnakomisjoni liige Mait Klaassen.

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Toon teie ette Riigikogu otsuse eelnõu 852 "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine". Arutasime antud eelnõu ja valmistasime ette Riigikogu otsuse käesoleva aasta 17. märtsil keskkonnakomisjoni istungil. Komisjoni liikmetest oli valdav osa kohal, puudus ainult kaks liiget, Rain Epler ja Lauri Laats. Lubage, ma tutvustan veidi ka arutelu ja põhjendusi, mis keskkonnakomisjonis selle küsimuse arutelul olid. 

Esiteks sõnas Yoko Alender, et vastavalt metsaseaduse § 49 lõikele 3 on Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu üheksaliikmeline, kuhu kuulub kaks Riigikogu otsusega nimetatud liiget. Riigikogu nimetab oma otsusega nõukogu liikmed keskkonnakomisjoni ettepanekul. Riigikogu võib enda nimetatud liikme igal ajal tagasi kutsuda. Riigikogu 2024. aasta 5. märtsi otsusega on nimetatud RMK nõukogu liikmeks Maria Jufereva-Skuratovski ning Riigikogu 2024. aasta 11. juuni otsusega on nimetatud RMK nõukogu liikmeks Anti Allas. Ta tegi ettepaneku kutsuda RMK nõukogust tagasi Anti Allas ja nimetada uueks RMK nõukogu liikmeks Diana Ingerainen. 

Hea kolleeg Tiit Maran uuris, kust tuli selline ettepanek ja mis on selle põhjendused. Ta küsis, miks muudetakse nõukogu liikmeid praegu ning miks peaks nimetama nõukogu liikmeks Diana Ingeraineni. Ta sõnas ka, et ei saa selle ettepanekuga nõustuda. Yoko Alender vastas, et see ettepanek tuli temalt kui komisjoni esimehelt. [Ta lisas, et] regulatsioon ei eelda nõukogus Riigikogu esindamiseks täiendavaid nõudeid ja et Diana Ingerainen saab selle tööga väga hästi hakkama. 

Kolleeg Andres Metsoja arvas, et tavaks võiks olla, et RMK nõukogu liige nimetatakse keskkonnakomisjoni liikmete hulgast, ja mainis ka, et selleks üheks liikmeks võiks olla näiteks Jüri Jaanson. Ka Hanah Lahe arvas, et nõukogu liige võiks olla valitud siiski keskkonnakomisjonist. Yoko Alender aga märkis, et keskkonnakomisjonil on alati võimalus kutsuda RMK nõukogusse kuuluvaid Riigikogu liikmeid komisjoni istungile nõukogu tegevusest aru andma. 

Tarmo Tamm märkis aga, et Diana Ingerainenil on juhtimiskogemus, mis on oluline nõukogu liikmeks olemisel. Metsa üks olulisemaid väärtusi tema hinnangul on [selle positiivne mõju] rahvatervisele ja Diana Ingerainen on tervishoiutaustaga ning ta saab nõukogu töösse anda oma selge panuse. 

Edasi jõuti otsustava osani ja tehti järgmised otsused. Neid oli kokku viis. Ma loen need kõik ette ja siis loen lõpuks ette ka hääletamistulemused. Esimene otsus oli teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 24. märtsil 2026. aastal. Teine otsus oli teha ettepanek kutsuda Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogust tagasi Riigikogu liige Anti Allas. Kolmas otsus oli esitada Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" eelnõu. Neljas otsus oli määrata juhtivkomisjoni esindajaks Mait Klaassen. Viies otsus oli teha ettepanek nimetada Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmeks Riigikogu liige Diana Ingerainen. Hääletustulemus kõikide otsuste puhul oli järgmine: poolt oli 5, vastu 2. Sellega arutelu lõppes ja siin on teile esitatud Riigikogu otsuse eelnõu, mille palun heaks kiita. Aitäh!

Suur tänu teile! Pole just tavapärane, aga seekord on Riigikogu liikmetel terve rida küsimusi. Alustab Lauri Laats. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea kolleeg! Ma küsiksin niimoodi. Tõesti on väga imelik, et RMK nõukogusse ei saadeta keskkonnakomisjoni liikmeid, mis oleks ju loogiline vastavalt praktikale ja vastavalt inimeste profiilile, kes selles keskkonnakomisjonis toimetavad. Aga kas oli ka mingisuguseid etteheiteid Anti Allasele, miks siis selline otsus tehti, et ta tagasi kutsuda? Ja [küsimuse] teine pool on, kas arutati ka Diana Ingeraineni profiilist tulenevat lisapanust, mida ta võiks RMK-le kui organisatsioonile anda, arvestades, et tegemist ei ole vist selle profiili inimesega, vaid ta on ikkagi rohkem tuntud arstina? 

Aitäh! Teie küsimuse esimesele poolele vastates pean ütlema, et seda küsimust, kas seal oli mingeid allhoovusi selle ettepaneku esitamisel, me ei arutanud. Aga küsimuse teine pool puudutas Diana Ingeraineni pädevust või sobivust sellele kohale. Ma pean siinjuures natuke laiemalt avama seda punkti. Nimelt on Riigimetsa Majandamise Keskuse ülesanded ja omaniku ootused oluliselt muutunud viimaste aastate jooksul ja üha tähtsamaks on saanud rahvatervisesse panustamine ja looduskaitsesse panustamine. Ja kui me vaatame, mis meil meditsiinis ja meie rahvaga toimub, meil on väga palju probleeme eelkõige ärevushäirete ja muu taolisega, siis Diana Ingerainen – me küll seda ei arutanud, kuid ma arvan seda –, olles juhtinud väga pikka aega perearstide organisatsiooni, olles väga pädev perearst, nõustub minuga, kui ma ütlen, et selle juhtimiskogemuse ja teadmiste baasi pealt võiks ta väga palju panustada tulevikus RMK ühe suurima ülesande täitmisse, milleks on rahvatervise eest hoolitsemine. 

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mina tahaks ikkagi täpsemalt aru saada, mis põhjusel siis Anti Allas välja vahetatakse RMK nõukogus. See kõik on juhtunud pärast seda, kui Anti Allas tõstatas kaks olulist teemat. Üks [teema] on see, kuidas RMK oma töötajaid vallandab ja vahetab nende inimeste töö erinevate ettevõtete [teenuste] vastu. Ja teine on loomulikult see RMK suur pidu, mille kohta ta päris palju küsinud on. Anti Allas ei ole niisama tavaline RMK nõukogu liige, vaid ta on juhtumisi ka RMK auditikomitee liige ehk tal on oluliselt [rohkem] kohustusi selles töös. 

Koalitsioonil oli võimalus aasta jooksul või rohkem kui aasta aega Anti Allas välja vahetada pärast sotside lahkumist valitsusest, aga millegipärast selleni jõuti alles siis, kui Allas need teemad tõstatas. Kas komisjonis arutati seda küsimust? See on täiesti huvitav kokkulangevus, et aasta aega mitte ühtegi sõna ja siis, kui Anti Allas tegutsema asus, oli vaja ta kõrvaldada. 

Aitäh, lugupeetud küsija! Peab kohe ütlema, et neid allhoovusi, nagu ma eelmisele küsimusele vastates juba ütlesin, me ei arutanud. Küll aga tuletan siinjuures meelde, et kui koalitsioon muutus, siis oleks juba toona olnud õige nõukogu liige välja vahetada, sest koalitsioonivalitsuste korral võtab ju koalitsioon endale vastutuse riigi juhtimise eest. See on alati nii toimunud ja see toimub ka tulevikus nõnda. 

Sellele, miks sellega nii hiljaks jäädi, ma tegelikult ei oskagi selget põhjust öelda. See oleks tegelikult pidanud juhtuma palju varem, aga nüüd on lihtsalt võib-olla kokkusattumus seoses nende juhtumitega, millest teie siin kõnelesite. Kuid nagu me just mõni päev tagasi kuulsime, ka teised koalitsioonid on omavalitsuse tasandil natuke hiljaks jäänud nõukogu liikmete nimetamisega. Aga see toimub suure hooga ja see on demokraatlikus riigis tavapraktika. Miks hiljaks jäädi? Jah, see on kahetsusväärne ja me oleme Antiga seda asja arutanud. Antil on alati võimalus ka tulevikus RMK küsimustega tegeleda. 

Mis puudutab eelmist küsimust, siis minu vastus jäi veidi poolikuks. Keskkonnakomisjon on kas korra või mitu korda aastas käinud RMK-ga [kohtumas]. Me oleme kuulanud kogu RMK-s toimuvat ja saanud täpse informatsiooni otse allikast. Jah, kahetsusväärselt jäädi sellega hiljaks, aga see kuulub demokraatliku riigivalitsemise juurde.

Urmas Reinsalu, palun! 

Aitäh, Mait! Mul on kahju, et sa oled pandud praegu ebameeldiva ülesandega nii-öelda tanki. Loomulikult ei ole siin metsaküsimustel ja mänedžmendiküsimustel sellega mingit pistmist, vaid sellel on pistmist sellega, et 15. märtsil ilmus Lauri Läänemetsa intervjuu ajalehes, milles ta paljastas Reformierakonna sepitsuse, mis puudutas althõlma läbirääkimisi presidendivalimistega seoses. Ja Zeusi välgunoolega otsustati 48 tundi hiljem, 17. märtsil, karistada Anti Allast. Ütle mulle, kas see oli tegelikkuses karistusaktsioon, mille tõttu Anti Allas peab kannatama, ja kättemaks sotsiaaldemokraatidele selle eest, et nad julgesid need nii-öelda nurgatagused läbirääkimised vanematekogu selja taga paljastada.

Aitäh, hea küsija! Noh, minu rikutuse tasemel, kes ma siin kolmandas koosseisus olen, ma ei julgeks küll neid kahte sündmust põhjuslikult mitte kuidagi siduda.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea Mait! Noh, kuidas viisakalt öelda? Ma olen RMK nõukogu liige olnud ja minu meelest see jutt on pehmelt öeldes nagu lambajutt. Miks ei võiks olla Ingeraineni asemel Juku-Kalle Raid näiteks, [arvestades] tema kompetentsi pidude korraldamisel? Ta on ka metsas käinud. [Sama saab küsida] paljude teiste kolleegide kohta siin, näiteks Toomas Järveoja kohta. Elva on männikute linn ja talle meeldib hapnik. 

Aga kas ei ole ikkagi tegemist karistusoperatsiooni tulemusega? Sotsid on olnud nagu varjatult koalitsiooni liikmed. Ja nüüd, kui need läbirääkimised nurjusid – noh, härra Läänemetsa intervjuu ja kõik muu –, lükatakse karistusoperatsiooni käigus sealt Antikene välja. Sotsidel ei ole enam lootust töötada koos [koalitsiooni liikmetega], ka nii-öelda salaliikmetena. Ja see ongi see reaalsus. Sa oled üsna kaine inimene. Kas sa nõustud minuga?

Aitäh!

Aitäh, hea küsija! See oli täitsa huvitav statement, et ma ajan siin lambajuttu. Loomaarstina ma pean ütlema, et kõik loomad on targad oma keskkonnas, ka lammas on väga tark loom, muuseas. 

Mis aga puudutab teie väljatoodud mingit teooriat selle kohta, et kõik on kõigega seotud, siis ma kahjuks ei saa teie arvamust siin kuidagi heaks kiita või kinnitada, et see nii on. Nendest läbirääkimistest, ma ei tea, kui need on kunagi kuskil olnud, ma vähemasti informeeritud ei ole. Nii et need ei ole kuidagi omavahel seotud. Aga lammas on tark loom – ole hea, jäta meelde. 

Ka järgmisel küsijal on suur lambafarm. Mart Maastik, palun!

Aitäh, Toomas! Tõesti, lammastest ma tean väga palju, küll aga on need kivist. Aga südamed on neil sees. Austatud ettekandja! Ma olen ise ka lõpetanud metsandusteaduskonna ja midagi ma metsast tean. Kuna ma tean, et sina oled olnud ka selle austusväärse metsanduse [erialal] kõrgharidust pakkuva [asutuse], Eesti Maaülikooli rektor, siis sa jagad sellest asjast ilmselt palju rohkem kui kõik teised siin saalis. Aga kas sulle ei tundu, et fookus hakkab ära kaduma? Me räägime praegu mingitest poliitilistest valikutest, aga tegelikult räägitakse ju riigimetsa majandamisest. Kas ei oleks asjalikum, kui nõukogudesse oleksid määratud ikka inimesed, kes tegelikult reaalselt teaks metsandusest midagi või on vähemalt õppinud [vastaval erialal]? 

Aitäh! Jah, vastab tõesti tõele, et küllalt suur osa täna töötavatest metsameestest on saanud läbi aegade diplomi minu käest. Aga mis puudutab seda küsimust, kas nõukogus peaks olema just need inimesed, kes on metsandusliku taustaga või metsandust õppinud, siis ma ei ole päris sinuga ühte meelt. Sellepärast et kui me vaatame RMK struktuurile korra otsa, siis seal struktuuris sees teevad tegelikku tööd väga hästi haritud, väga head metsamehed, kes teavad täpselt, mida nad teevad. Nõukogu ülesanne on aga kontrollida arengukavasid, mida RMK‑s koostatakse, kaasa arvatud metsamajandamist puudutavaid. Ma saan aru küll, kuhu sa sihid: sellele, et võib-olla majandatakse vähe. Majandatavat metsa on täna 55% komadega RMK kogupindalast, on üle miljoni hektari metsamaad, mida nad on kohustatud heaperemehelikult hoidma ja meie kõigi jaoks jätkusuutlikuna pidama, aga ma ei ole päris kindel, et nõukogu ei vaja erinevaid vaatenurki erinevatest eluvaldkondadest, et [panna paika] ja rääkida läbi need tegelikud arengukava suunad, mida RMK välja toob. 

Aga metsa majandamine on Eestis alati olnud [oluline] ja jääb selleks alati. Meil on väga head spetsialistid olemas. Nõukogus ei pea ilmtingimata olema [metsa asjatundja]. Toon näiteks meditsiini: sa ei pea ilmtingimata olema kõiki luumurde läbi elanud, et kliinikumi nõukogus kohta sisse võtta. Piisab sellest, kui sa oled laia silmaringiga ja juhtimiskogemusega.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Rein Veidemann kõrvaldati ERR-i nõukogu esimehe kohalt pärast seda, kui ta võttis sõna isadepäeval sellisel viisil, mis kellelegi ei sobinud. Täpselt sama muster on ka praegu Anti Allase juhtumi puhul. [Ta arvustas] 130 000 eurot maksma läinud [RMK] tänuüritust, kus oli vaid 400 inimest – analüüs näitab, et seal olid kolmekordsed hinnad –, ja selle eest kõrvaldatakse ta nüüd nõukogust. Ma ei välista muidugi ka seda, mida Urmas Reinsalu ütles, et see võis olla ka nii-öelda teabe avalikustamise intsident, aga tegelikud põhjused on ju need. Ei ole mõtet lolli mängida, rahvas saab ju tegelikult aru, mis toimub.  Aga minu küsimus teile on praegu selline. Te ütlesite oma vastustes, et koalitsioon võtab vastutuse oma tegude eest. Mina tahan teada, mismoodi koalitsioon hakkab vastutama pärast seda, kui ta tegevus on lõppenud.

Aitäh!

Ärge rääkige valimistest ainult!

Aitäh! Sellele küsimusele vastates – peale selle muu lisandväärtuse, mida te enne oma jutus minu kohta ütlesite, millist juttu ma ajan – ma pean ütlema, et koalitsioonid on Eestis vaheldunud kogu aeg. Ja kui me mõtleme veidi ajas tagasi, siis peab ütlema, et iga uus koalitsioon on andnud Eesti Vabariigile midagi juurde. Kui on olnud vaja midagi parandada, siis on iga järgnev koalitsioon eelmised vead parandanud. Nii et ma nagu ei kardaks väga seda koalitsiooni vastutust. Selleks moodustataksegi valitsus, koalitsioonivalitsus. Meil ei ole võimalik meie parteilise struktuuri juures niisugust ühe partei valitsust vist kunagi luua. See võib juhtuda mõnes omavalitsuses, aga Riigikogus loodetavasti mitte. Ja koalitsiooni moodustamine just annabki selle mitmekülgse lähenemise kõikidele aspektidele, et meil ei muutuks prevaleerivaks üks arusaam.

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! On päris selge, et Eesti metsade tervis on üsna kehvas seisus ja olukord võib-olla tõesti nõuabki tunnustatud perearsti sekkumist. Aga austatud ettekandja jutust selgub, et olukord on ikkagi nii hull, et RMK nõukogu vajab ärevushäire tõttu kogenud arsti kätt. Kas te ei leia, et siinkohal oleks tarvis kraad kangemat ja võib-olla hoopiski vaimse tervise spetsialisti sinna nõukokku tuua?

Aitäh! Ma arvan, et nüüd te vist saite natuke valesti aru. Mitte nõukogu tervislikust seisundist ma ei rääkinud, vaid ma rääkisin Eesti rahva tervislikust seisundist, meil on statistika järgi praegu väga palju ärevust. Meil on tegelikult vaja oluliselt enam olla looduses. Ma tahaks väga näha, et perearstid hakkavad sunniviisiliselt välja kirjutama retsepte looduses viibimiseks ja liikumiseks.

Andrei Korobeinik, palun! 

Aitäh! See, et Eesti rahval on ärevusega probleemid, on arusaadav. Kolm aastat järjest on majandus olnud Euroopa Liidu kõige kehvemas seisus ja see on puhtalt Reformierakonna poliitika tõttu. Aga sotsiaaldemokraadid on andnud oma panuse vahepeal koalitsioonipoliitikasse ja nende poolthääled olid tegelikult Eesti riigile hästi kahjulikud. Kas nüüd, kui sotsiaaldemokraadide esindaja kutsutakse [RMK nõukogust] tagasi, on sinu arvates lootust, et nemad lõpetavad koalitsiooniga [üksmeelselt] hääletamise ja hakkavad Eesti riiki tegelikult aitama?

Aitäh, hea küsija! Ma millegipärast arvan, et see oli väike konksuga küsimus. Aga ma võin öelda seda, et sotsiaaldemokraatide hääletamise [küsimus] ja RMK nõukogu tegevus ei ole kuidagi omavahel seotud. 

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, juhataja! Hea kolleeg! Me saame aru, et koalitsioonid täidavad oma nõukogude liikmete kohti. Sellega olekski võinud alustada, et unustati üks koht välja vahetamata. Ei peaks nagu keerutama. Aga kas komisjonis oli ikkagi arutelu ka selle üle, mis on toimunud RMK-s? Rohkem kui miljoni euro ulatuses tehti hange pidude korraldamiseks. Ettevõte, kes hakkab makse optimeerima, lastes lahti 75 inimest, räägib, et noh, me hakkame ettevõtete käest tellima ja osa inimesi võiks ise ettevõtjaks hakata, ehk see on maksude optimeerimine. Kas riigiettevõtte puhul on see õige ja kas nõukogus ei peaks olema sellised inimesed, kes julgevad väga selgelt öelda, et midagi on ikka väga mäda? Mina saan aru, et Anti oli see mees, kes julges seda öelda.

Aitäh!

Aitäh, hea küsija! Ma pean ütlema, et tegelikult nõukogu ei tegele [selliste küsimustega]. (Hääl saalist.) Juhi valimine on nõukogu küsimus, aga nõukogu ei tegele mitte igapäevase juhtimise küsimustega, vaid nõukogu tegeleb strateegiliste eesmärkide täitmise jälgimisega. Selles mõttes ei ole nagu midagi viltu. Aga ma pean ütlema, et seda küsimust, mida te alguses küsisite, et kas on tegeletud nende ja nende konkreetsete asjadega, siis seda me nõukogus selle teemaga seoses ei arutanud. Küll aga läheme me tõenäoliselt üsna varsti jälle RMK‑ga kohtuma ja meil on siis aega seda juba laiemalt arutada. Aga küsimus iseenesest on väga õige ja mitte miski ei takista tulevikus ka sotsiaaldemokraatidel esitamast kindlaid küsimusi nendesamade protsesside kohta, see on väga õige. Me peame kõikide riigi poolt hallatavate äriühingute kohta üsna sageli küsima neid küsimusi.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Mul on küsimus, kas te komisjonis olete arutanud RMK metsamajandamise kontekstis, et kas te olete rahul sellega, millisel kujul see täna toimub. Ja veel [huvitab mind] eelkirjeldatud küsimus, [miks] omad inimesed lastakse lahti ja siis vaadatakse, et äkki turult on võimalik maksude optimeerimise kontekstis seda teenust kuidagi odavamalt saada. 

[Ja veel] küsin, kas Anti käis teil komisjonis ka. Kas seda, mida avalikkus on väitnud, et ta on RMK nõukogus tõstatanud need teemad, mis puudutavad pidude korraldamist ja inimeste lahtilaskmist ja asendamist turult hangitavaga, on ta tõstatanud ka RMK nõukogu koosolekul? Ja kas see sai tõesti saatuslikuks või oli nii, nagu te ütlesite, et see oli hilinenud avastus teil seal koalitsioonis?

Aitäh! Siin oli kaks küsimust kahe erineva komisjoni kohta. Üks oli keskkonnakomisjoni kohta, kus ei ole seda küsimust varem arutatud, ja teine oli RMK nõukogu kohta, mille aruteluteemade kohta minul informatsioon puudub, kuna ma sinna nõukokku ei kuulu. Seda saab pigem kuskilt mujalt teada. 

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Kui me vaatame Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosseisu, siis seal on iga Riigikogu fraktsioon esindatud, ehk võib öelda, et nii opositsioon kui ka koalitsioon on ilusti esindatud selles nõukogus. Kui me vaatame RMK-d, siis seal on kaks kohta. Ega komisjonis ei olnud see arutusel  – võib-olla teil on oma arvamus selle kohta –, et kas ei oleks loogiline, kui kaks kohta jagunevadki niimoodi, et üks kuulub koalitsioonile, teine opositsioonile? Siis oleks minu arvates natuke rohkem demokraatiat. Kuni praeguse hetkeni oli selles nõukogus, kus Anti Allas oli opositsiooni esindaja, [parem tasakaal]. Nüüd on meil seal kaks koalitsiooni esindajat ja minu meelest on see [tasakaal] natuke [paigast] nihkunud. 

Aitäh, hea küsija! Kõigepealt, ERR‑i nõukogu ja RMK nõukogu oma olemuselt ei saa tegelikult võrrelda, sellepärast et ERR teenindab kogu Eesti rahvast ja [selle nõukogus] peabki [esindatud] olema spekter absoluutselt kõikidest poliitilistest jõududest, see on absoluutselt loogiline. Nii, nagu ma ühes eelmises vastuses mainisin, parlamentaarse demokraatia korral, mille puhul on tegemist koalitsioonivalitsustega ja mille puhul koalitsioonileping kuulub täitmisele ja mille eest peab kuidagi vastutama, ma pean loogiliseks, et täna on koalitsioonipartnerid selles nõukogus. See on metsaseadusest tulenev otsus.

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma alustan kõigepealt sellise viitega. Ma arvan, et mõnigi kommentaar hea kolleegi Diana Ingeraineni kohta on olnud ebaõiglane. Ma pean temast kui spetsialistist ja kolleegist väga-väga lugu. Ma loodan, et me oleme üksteise suhtes lugupidavad. 

Aga ma tulen ikkagi selle vahetuse juurde tagasi. Ma saan väga hästi aru sellest, et kui poliitilised koalitsioonid muutuvad, siis nõukogusid uuendatakse, te olete sellele palju viidanud, aga koalitsioon muutus enam kui aasta tagasi. Ma küsin siis nii. Kas te saate aru, et see vahetus jätab paratamatult mulje, et hea kolleeg Anti Allas kutsutakse tagasi selle pärast, et ta muutus ebamugavaks, et ta tegi liiga head ja tugevat tööd nõukogus erinevate puuduste esiletoomiseks? Või äkki te proovite siis veel arusaadavalt selgitada, miks just praegu see muudatus päevakorras on?

Aitäh! Seda, miks just praegu, on loomulikult raske seletada, sest viga on tehtud kunagi varem, aasta tagasi. Põhimõtteliselt on parem hilja kui mitte kunagi. Aga selle vastu, et Anti Allas on väga head tööd teinud, ma ei ole kunagi ühegi sõnaga vaielnud. Seda on ta tõesti teinud ja on andnud oma panuse RMK juhtimisse ja arengu[kavade] kontrollimisse. Aga ma ei seoks neid asju mingite kindlate sündmustega. Eile oli äike, täna on meil vaja vahetada keegi välja – see ei ole nii.

Toomas Uibo, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Siin on nüüd kõlanud igasuguseid süüdistusi nii Diana kohta kui ka erakonna kohta [ja küsitud], miks just nüüd. Nagu Lauri Läänemets mainis, siis, kui nende liige hakkas tööle, tekkisid probleemid. Võib-olla probleem oligi selles, et aastaga ei hakanud tööle. See periood oli oluliselt pikem. Aga see selleks. Ei tasu siin kiskuda üles sellist kaklust. 

Kas teie arvate, et äkki võiks siis muuta neid põhimõtteid, kuidas nõukogusid mehitatakse? Äkki ongi opositsioonil vaja [nõukogus esindatud] olla? Ja tõesti, võtamegi ja saadame sinna ainult spetsialistid, ärme hakkame enam vaatama, kas on opositsiooni või koalitsiooni liige.

Aitäh!

Äkki siis jäävad need arusaamatused ära. Kuidas te sellesse suhtute?

Aitäh! Muidugi võiks niimoodi teha, ainult et see eeldab ka seadusemuudatusi. Ja see seadusemuudatus ei oleks mitte ainult ühe riigi hallatava asutuse kohta, vaid see peaks siis olema kõikide puhul ühtemoodi. Me ei saa siin ainult RMK-d eraldi välja tõsta. Aga iseenesest oleks see tegelikult parlamendi otsustada, kuidas ta tulevikus neid otsuseid teeb. 

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Tõesti, RMK on tulundusasutus, see ei ole äriühing, vaid on tulundusasutus, ja metsaseadus annab selle rolli Riigikogule RMK nõukogusse oma esindajaid määrata. Aga mõnda aega on minu jaoks olnud probleem see, et Riigikogu keskkonnakomisjon tegeleb väga palju metsaküsimustega: metsaseadusega, keskkonnakaitseliste küsimustega ja puutub tihti kokku erimeelsustega läbi erinevate algatuste ja pöördumiste. Kunagi oli see aeg, kui keskkonnakomisjoni esindaja oli RMK nõukogus. Täna me oleme jõudnud sellesse etappi, kus tegelikult ükski isik, kes Riigikogu keskkonnakomisjonis tööd teeb igapäevaselt, ei kuulu RMK nõukokku. Kuidas sinu arusaam sellest on, kas see on mõistlik, Riigikogu ja RMK nõukogu vaheline töökorraldus, või pigem mitte?

Aitäh! Ma olen korra vist siin sellele küsimusele juba vastanud, aga see kõik oleneb meie enda otsustest, kuidas me oma sisekorra seal teeme. See võib-olla oleks mõistlik, aga teisest küljest, nagu sa ise väga hästi tead, on RMK ülesanded nüüd omaniku poolt vaadatuna ja omaniku ootuste poolelt vaadatuna oluliselt muutunud viimaste aastate jooksul, just tänu sellele, et raiemahud on langemas ja langevad veelgi. Seal on oluliselt teistsugused ülesanded, mida RMK peab meie metsade hea tervise eest seistes täitma. Seal võiks olla üks inimene, aga üks inimene tegelikult minu arusaamise järgi ei suuda kunagi tuua kogu seda informatsiooni komisjoni, sest siis ta peaks pärast iga RMK nõukogu istungit tellima enda jaoks eraldi punkti, ette kandma seda, mis seal [räägiti]. 

Palju efektiivsem oleks minu arvates siiski see töömeetod, mille abil me senimaani oleme tegutsenud, et me käime RMK-s kohal ja me oleme kõik korraga ühes inforuumis. Aga iseenesest, kui me [teistpidi] otsustame, siis mul ei ole selle vastu midagi, ainult et sellega võib tekkida probleeme, sest osa meie komisjoni liikmeid on rohkem või vähem seotud metsa või metsatööstusega ja neid sinna määrata ei saa. Siis me oleme jälle haavatavad. Ei saa sind sinna määrata, sest sul on ka natuke metsa, ei saa sinna ka mind määrata, mul on ka metsa natuke. Ma isegi tean, et mänd on pika okkaga ja kuusk on lühikese okkaga. Nii et see on väga raske. Aga kui me nii otsustame, siis küll me selle inimese ka leiame. 

Anti Haugas, palun!

Aitäh! Ma olen samal seisukohal nagu ülejäänud koalitsioon, et koalitsioonil peab olema võimalik oma poliitikat teostada ja vastavalt sellele ka nõukogu mehitada. Aga viimastel päevadel ma olen jälginud ka pealinnas toimuvat ja ma küsin, kas see debatt on olnud komisjonis sarnane. Näiteks Tallinna linn just vahetas äsja välja nõukogude liikmeid, näiteks Tallinna Vee nõukogusse said Andrei Korobeinik Pärnust ja Urmas Reinsalu. Aga samal ajal oli Urmas Reinsalu näiteks kahes eelmises koalitsioonis Tallinnas väga kriitiline nõukogudesse [liikmete] nimetamise suhtes. Ta nimetas selle meduusiks, kaheksajalaks, korruptiivseks puntraks, mis tuleb kiiresti lahti harutada, ja esitas selle kohta korduvalt ka eelnõusid. Aga nüüd, kui ta sai ise AS-is Tallinna Vesi nõukogu liikmeks, on ta tasa nagu kult rukkis ja avalikule kriitikale mitte midagi ei vasta. Minu jaoks ongi see kummastav, et ühelt poolt me justkui kritiseerime, olles vastaval positsioonil, ja teinekord, kui see on meile endale kasulik, siis me oleme justkui tasa. Kas Isamaa selliseid seisukohti, nagu ma ennist mainisin, komisjonis väljendas?

Aitäh! Kahetsusväärselt ma ei saa siin Isamaa seisukohti kuidagi kommenteerida, nii et ma tänan küsimuse eest ja probleemile tähelepanu juhtimise eest. See on nende küsimus, nemad võivad sellele vastata, komisjonil ei ole sellega pistmist.

Suur tänu, auväärt ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Küll aga on küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta. Aivar Kokk, palun! 

Aitäh, hea Toomas! Ma lihtsa Riigikogu liikmena küsin, kust kohast ma näeksin juhatuse koosoleku päevakorda. Kui ma vaatan Riigikogu liikme õigusi, siis kõigil Riigikogu liikmetel on õigus osaleda Riigikogu juhatuse koosolekutel, aga ma ei näe mitte kusagil sellist kohta, kus [on kirjas], mis on päevakorras. 35 Riigikogu liiget allkirjastasid eile ühe paberi. Mingil hetkel, ma loodan, juhatus seda arutab. Võib-olla osa liikmeid tahaksid selle arutelu juures olla. Ma saan aru, et see, kas neile sõna antakse või mitte, on juhatuse otsus. Aga ole hea ja ütle, kust kohast Riigikogu liige näeks seda juhatuse päevakorda.

Hea kolleeg, see ei ole kuidagi seotud istungi läbiviimise reeglitega. Küll aga panid kolleegid su kõrval küsimuse kõrva taha ja annavad sulle ka vastuse selle kohta. 

Aga nüüd, head kolleegid, avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Tiit Maran, palun!

Aitäh! Auväärt kolleegid! Kuna ma olen keskkonnakomisjoni liige, siis ma saan seda teemat natukene lahti rääkida. Auväärt Klaassen andis päris hea ülevaate sellest, mis komisjonis toimus. Mina omalt poolt esitasin kolm küsimust, mida ma oluliseks pidasin: kust tuli selline ettepanek, millele me saime ka ammendava vastuse, ja siis need kaks küsimust, mis on siin korduvalt läbi käinud [ja mis puudutasid seda], miks ikkagi just nüüd nõukogu koosseis muutus. Vastused olid ebalevad, kuni lõpuks tuli selline vastus, et noh, nagu unustati ära. Sõbrad, on asju, mida on väga raske uskuda – selliseid asju lihtsalt ei unustata ära, või kui unustatakse, siis on midagi koalitsioonis väga sassis. 

Kas oli siis midagi Antile ette heita? Ausalt öelda öeldi, et mitte midagi ei ole ette heita, ja sellega ma saan ainult nõustuda. Sest Anti on tõesti teinud seda tööd märkimisväärselt sisuliselt, pannud sinna väga palju oma aega. Koalitsiooniaegadel oli meil Antiga päris palju debatte ja arutelusid. Mitte alati ei jõudnud me ühele meelele, aga ilmselgelt ta võttis oma tööd väga tõsiselt. 

Mis on olnud siis nüüd tema viimased murelapsed, millest ta on ka avalikult rääkinud? Nendesamade 70–80 raietöötaja koondamine kokkuhoiu eesmärgil – rõhutan, kokkuhoiu eesmärgil – tundub võib-olla Exceli tabelis mõistlik, aga kui mõelda raietöö kvaliteedile, siis kindlasti see on üsna laastav otsus. Noh, mis teha! Teine teema on RMK pidu. Miks ikkagi [korraldada] selline pidu, kui on [oluline] suur kokkuhoid? Sinna juurde salatsemine ja turuhindadest kordades kõrgemaks läinud kulu maksumaksjale või siis RMK-le. See sarnaneb oma vormilt väga Tervisekassa skandaaliga. Nii või teisiti, kui kõik need asjad kokku panna, siis see näeb väga inetu välja ja sellest ei saa üle ega ümber. 

Aga mind ennast tegelikult kogu selles kaasuses huvitab üks teine küsimus. Olen RMK juhtkonnaga päris palju suhelnud ja minu isikliku kogemuse järgi on tegemist äärmiselt tarkade inimestega ja väga kogenud juhtidega, selliste inimestega, kes väga täpselt oskavad hinnata iga oma sammu võimalikku tulemust ja väga hästi kaaluvad, mida nad teevad. Ja siit tuleb küsimus, et [kuidas] sedavõrd targad inimesed saavad teha sellise rumaluse, nagu on see peo korraldamine. Sinna juurde see kummaline palve, et jumala pärast, ärge keegi sellest rääkige. Miks? Mis on selle taust? Ma arvan, et kui me sellele küsimusele leiame vastuse, siis me jõuame lähemale ka selle küsimuse [vastusele], miks just praegusel hetkel oli vaja Antit sellisel kombel nõukogust eemaldada. Nii et küsimusega, miks [see otsus tehti], lõpetan ma oma sõnavõtu. Mul ei ole vastust. Aitäh!

Suur tänu teile! Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Härra Maran! Mina tean vastust. Tegelikkuses piisab vaid, kui vaadata asju kogumis, et tuvastada, mis siin tegelikult toimub. Loomulikult pole tegemist mitte metsanduspoliitilise haldusküsimusega. Loomulikult ei ole küsimus selles, otsekui koalitsioonil ei oleks õigust nimetada oma esindajaid. Siin on olnud erinevaid koalitsioone, on olnud erinevaid esindajaid koalitsioonidel. Ja loomulikult ei ole küsimus ka sümpaatses Diana Ingerainenis ja tema võimekuses neid ülesandeid [täita]. Perearstid tulevad kõigega toime, me teame seda, eks ole, neid võib erinevatesse [rollidesse] määrata. Küsimus on selles inetus intriigis, mille me peame asetama õigesse konteksti. Sellel põhjusel ei saa ka Isamaa fraktsioon kogu lugupidamise juures seda eelnõu toetada. See on tavatu samm, ma möönan, aga tavatud on ka need tehiolud, mille kontekstis see otsuse eelnõu siia toodi. 

Mait vist mainis seda, et unustati puhastada RMK nõukogu sotsiaaldemokraatidest. Oli niisugune mõttekäik, eks ole? Unustati puhastada RMK nõukogu sotsiaaldemokraatidest, on minu osundus sinu viitele. Mis oli kunagi nii-öelda suure isamaasõja [ohvrite] mälestamise kohta käiv loosung? "Kedagi ei unustata, midagi ei unustata!" Kes siit naiivse inimesena usub – isegi Anti naerab –, et unustati ära? Niisugune täisjõus mees, eks ole, Võrumaa mees, kes seisab asjade eest, sotside huvide, eest unustati ära. Selles oli oma loogika küllap ka sotsiaaldemokraatide demonteerimisel koalitsioonist mingi tasakaalupunktina, milleks olid vis-à-vis küllap need suhted, mida meile komisjoni ettekandja ei avanud. Hästi, selline oli see tasakaal, mis välja kujunes. 

Kuid tegelikkuses on tegemist ju Anti Allase puhul juhusliku ohvriga, kes lihtsalt sattus sinna, kes langes nii-öelda Reformierakonna karistusaktsioonis sotsiaaldemokraatide tegevuse, seisukohtade, avalikkuses öeldud mõtete tõttu lihtsalt ohvriks. Nii juhtub. Nagu öeldakse, collateral damage, eks ole. Nii see on, Mait! Me teame mõlemad seda. Collateral damage, ütlevad ameeriklased. 

Ja see collateral damage väljendus selles, et 15. märtsil sai Eesti avalikkus lugeda informatsiooni selle kohta, et Lauri Läänemets avalikustas need etüüdid, poliitilised intriigid ja manöövrid seoses presidendivalimistega. Näete, kui kaugelt me alustasime! Ühelt poolt on põhiseadusliku riigipea ametiaja lõppemine – ja korraga me oleme välja jõudnud metsa haldamise juurde – ja selle toru teises otsas on Anti Allas. 15. märtsil Lauri Läänemets üsnagi avameelselt ja usutavalt kirjeldas seda, mis toimus nendel nii-öelda kahepoolsetel läbirääkimistel ja millised olid Reformierakonna ettepanekud. Toomas saab siin ka sellest kindlasti informeeritud inimesena parlamenti teavitada, see võib-olla illustreerib seda kaasust. 

Ma arvan, et tehioludest tulenevalt meil ei ole põhjust kahelda Lauri Läänemetsa sõnades ja seda enam ka Reformierakonna vihases reaktsioonis sellele. Selge oli selles loogikas – mis on Reformierakonna võimu loogika –, et tuleb kätte maksta, tuleb panna paika. Nagu koduvägivalla puhul haarati mingi suvaline köögiriist ja rünnati sellega sotsiaaldemokraate piltlikult öeldes, põrmugi pisendamata vägivalla dramaatilisust ja tõsidust ühiskonnas. Ja käepärane instrument oli see sotsiaaldemokraadi poolt täidetud RMK nõukogu koht. Selline oli see etüüd, millega meie ette tuldi. 

Ja nüüd öelda, et tegelikult on see mingisugune … Vastupidi, ma olen kindel, et Anti Allas teeb head tööd seal RMK nõukogus. Tõesti need peod, metsa heaperemeheliku majandamise, ökoloogiliste aspektidega arvestamine RMK nõukogus – kindlasti see nõnda on [nagu ta ütles], kuid [arvestame] tehiolusid, et intervjuu oli 15. märtsil ja 17. märtsil – panete tähele – nõksatas soomusrong korraga liikuma, 36 tundi pärast seda. Kas see on juhus, sõbrad? Ei ole juhus. Me peame hakkama niisugustele intriigidele andma siin selgelt õiget reaktsiooni. 

Reformierakonna võim on ajalik, me teame seda, eks ole. See tähendab, et nende intriigide intensiivsus, ma ennustan, enne Reformierakonna võimu lõppu veel kasvab ja sisaldab väga erinevaid riske ühiskonnale, ka juhtimisriski. See tähendab, et meie kohus siin parlamendis järelevaatajana on need juhtmed omavahel kokku viia, et me tajuksime, mismoodi asjad siin sünnivad. Seda enam, et see on seotud vahetult väga tähtsa põhiseadusliku ülesandega, mis parlamendil lasub: riigipea valimisega. Näete, ühelt poolt tundub, et RMK nõukogu liikme vahetust ja [riigipea valimist] lahutab terve universum, terve planeet. Tundub, et üks sümpaatne inimene [vahetatakse] teise vastu, kuid tegelikkuses on selle taga hoopis läbikukkunud või mingisse uude faasi liikunud intriig riigipea ametikoha ümber. 

Ja seda illustreerides ei saa me kuidagi Reformierakonna käitumist heaks kiita. Nii see on, Toomas, eks ole. Me hääletame sellele otsusele vastu, nii julm kui see ka ei ole. Aitäh!

Suur tänu teile! Eesti 200 fraktsiooni nimel Toomas Uibo, palun!

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Ega ei olnudki plaani tulla siia rääkima, aga kuna eelkõneleja esitas niivõrd virtuoosse narratiivi kogu sellest loost, siis mul tekkis tunne, et äkki ma peaksin ka mõne sõna ütlema. Urmas, ma kujutan ette, et sa suudad siit puldist rääkida ka seda, et päike loojub ainult seetõttu, et sinul tuli uni peale. Päriselt, super! Mina ei oska nii. Mina päriselt ei oska nii. 

Aga siin on kogu aeg küsitud, et miks just nii, miks just nüüd siis see vahetus toimub. Tõepoolest on siiani olnud see poliitiline kultuur selline, et kui valitsus muutub ja keegi läheb koalitsioonist opositsiooni, siis mehitatakse need ümber. Nii on kogu aeg ju olnud, on ju nii? Jah. Aga me ei teinud seda. Me nimme ei teinud seda, sest me arvame, et Anti Allas on päris hea tegija. Päriselt! Me ei teinud seda ja me ei teinud seda ka teistes nõukogudes, kontrollige järgi. Aga seda narratiivi, mida te siin, sõbrad, kõik esitate, on lihtsalt naeruväärne vaadata ja kuulata. Päriselt ka! Diana Ingerainen on hea juht, kogenud inimene, nii et ta kindlasti toob sinna kaasa teadmist, mida juhtimises vaja on. Nii et ma soovitan väga Diana poolt hääletada. Antile suur tänu tehtud töö eest! Praegu oleme jaganud olemasoleva perioodi kahe peale ära – sina pool ja meie pool – ja ma arvan, et see on mõistlik lahendus. 

Võib-olla tõesti me peaksime hakkama mõtlema sellele, et nõukogu liikmeid ei peaks nimetama ainult koalitsioon. Võtamegi parimad inimesed, valime mingi muu [põhimõtte] järgi need. Äkki mõtleks tulevikus sellele? Sobib see? (Urmas Reinsalu: "Ma olen avatud sellele!") Oled avatud, super! (Urmas Reinsalu räägib kohalt.) Jah, ma nüüd siin tõesti ... See on uskumatu!

Head kolleegid!

Aga sellepärast, et see [plaan] ei tekkinud 16. ega 18. märtsil, vaid see oli ammu plaanis. See oli ammu plaanis! Ja me rääkisime sellest avatult. Nii et veel kord: otsida selliseid olematuid narratiive on mulle võõras, aga ma saan aru, et te olete kõik sellega harjunud. Mulle on endiselt võõras. Aga aitäh!

Suur tänu teile! Nüüd sõnavõtt Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel kohapealt. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! No eks see lugu tekitab väga palju küsimusi ja nendele küsimustele saime osaliselt siin kõnedes ka vastused. Loomulikult tekitab küsimusi, miks just 17. märtsil sündis see otsus. Hea kolleeg Toomas Uibo märkis ära, et tegelikult seda plaaniti juba varem teha ja sellest ka räägiti. Just hea kolleegi Anti Allase käest küsisin, kas temaga rääkis keegi eelnevalt. Vastus oli, et tema jaoks oli see üllatus, kui ta sai otsusest teada interneti teel, keegi temaga eelnevalt rääkinud ei ole. 

Ja et siin ei jääks kõlama selline retoorika, et kellelgi on midagi Diana Ingeraineni vastu, siis [see ei ole] kindlasti nii. Küsimus ei ole ju heas kolleegis Dianas, vaid küsimus on ikkagi olemuslik, kuidas seda tehti ja mis sündmused eelnesid sellele otsusele. Ja see sündmuste nii-öelda kett, mis siin lahti rullus – me saame ju väga hästi aru, milles tegelikult küsimus on ja miks selline otsus järsku 17. märtsil tehti. Selle võiks ju ausalt välja öelda, aga miskipärast peidetakse neid otsuseid selle taha, et [väidetakse], et mingisuguseid poliittehnoloogilisi võtteid ei olnud kasutuses. Tegelikult me võime järeldada, et olid ja see oligi kättemaks sellele, mis siin vahepeal sündmuste ketis lahti rullus.

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 852 lõpphääletus ja saalikutsungi järel me seda teemegi.  

Head kolleegid, panen lõpphääletusele keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" eelnõu 852. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 43 Riigikogu liiget, vastu oli 15, erapooletuid 1. Otsuse eelnõu 852 on otsusena vastu võetud.  

Head kolleegid! Me teeme veel ühe hääletuse. Nimelt, meile on laekunud ettepanek Eesti Reformierakonna fraktsioonilt: pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Kaheminutilise saalikutsungi järel me selle istungi pikendamise hääletuse teeme. 

Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendamiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 55 Riigikogu liiget, vastu oli 0, erapooletuid 0. Tänane istung on pikendatud kuni päevakorra ammendamiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. 

Head kolleegid! Nüüd on avatud tee kolmanda päevakorrapunkti menetlemiseks, Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja Eesti demograafilise olukorra parandamise meetmed" eelnõu 801 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Lauri Laatsi.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Olen teie ees Eesti Keskerakonna fraktsiooni Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja Eesti demograafilise olukorra parandamise meetmed" eelnõuga. Hästi oluline teema! 

Ma loen siit mõned mõtted ka kogu selle otsuse eelnõu seletuskirjast, miks me seda teemat käsitleme ja mis on need tegurid ja mis on võimalikud lahendused. Käesoleva Riigikogu otsuse eelnõu eesmärk on rõhutada riigi kohustust parandada demograafilist olukorda ning tugevdada ühiskonna sotsiaalset sidusust. Demograafiline areng ei ole üksnes sotsiaal- ja majanduspoliitiline küsimus, vaid puudutab otseselt Eesti riigi kestlikkust ja põhiseaduslike eesmärkide täitmist. Eesti Vabariigi põhiseaduse preambuli kohaselt on riigi üheks põhieesmärgiks eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise tagamine. Süvenenud demograafiline kriis seab selle eesmärgi otseselt ohtu. 

Statistikaameti andmetel elas 1. jaanuaril 2026. aastal Eestis 1 362 594 inimest. Viimastel aastatel on sündide arv langenud alla 10 000 ja see näitaja pole alates 1919. aastast nii madal olnud. Aastal 2024 registreeriti 9646 sündi ja 2025. aastal registreeriti 9092 sündi. Ainuüksi 2025. aastal sündis 600 last vähem kui eelmisel aastal. Rahvaarvu püsimine on praegu tagatud peamiselt sisserände arvelt, mille pikaajaline jätkusuutlikkus on küsitav. 

Valitsuse senine poliitika ei ole olnud suunatud sündimuse kasvu toetamisele. Vastupidi, viimastel aastatel on vähendatud mitme lapsega perede toetusi, kaotatud lapsega perede maksusoodustused, lõpetatud perehüvitiste indekseerimine ning tõstetud käibemaksu ja kavandatud uusi makse, mis on suurendanud elukallidust. Samuti on maksupoliitika ja avaliku kommunikatsiooni kaudu süvendatud perede ebakindlust tuleviku suhtes. Nende sammud vähendavad otseselt perede valmisolekut lapsi saada ning süvendavad demograafilist kriisi. 

Sündimuse kasv eeldab peredele usku homsesse päeva. Riigi ülesanne on luua keskkond, kus laste saamine ja kasvatamine on selgelt väärtustatud ning kus pered tunnevad, et riik seisab nende kõrval. Demograafilist olukorda ei saa käsitleda üksnes osana laiemast Euroopa trendist, kuna väikeriigi puhul on sellel eksistentsiaalne tähendus. 

Käesoleva eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsusele ülesandeks muuta senist poliitikakurssi ning töötada välja terviklik, pikaajaline ja peresõbralik demograafiapoliitika, mille eesmärk on sündimuse suurendamine, perede kindlustunde taastamine ning Eesti riigi kestliku tuleviku tagamine. 

Toon siis välja kolm punkti, mis on meil Riigikogu otsuse eelnõus. Punkt nr 1: teeme ettepaneku luua valitsuseülene töörühm, mille ülesanne on kaardistada Eesti demograafiline olukord, analüüsida sündimuse languse põhjuseid ning töötada välja terviklik ja ajaliselt piiritletud tegevuskava sündimuse suurendamiseks ja iibe languse pidurdamiseks. Punkt nr 2: teeme ettepaneku kaasata töörühma asjakohaste ministeeriumide, Riigikogu komisjonide, kohalike omavalitsuste, teadusasutuste ning kodanikuühiskonna esindajad, et tagada meetmete mitmekülgsus ja tõenduspõhisus. Ja punkt nr 3: teeme ettepaneku esitada Riigikogu töörühma analüüsi tulemused ja tegevuskava koos ettepanekutega vajalike õigusaktide muutmiseks nii rahaliste meetmeteks hiljemalt aasta jooksul töörühma loomise algusest. Aitäh! Loodan teie toetusele!

Suur tänu teile! Teie ettekanne on inspireerinud [esitama] küsimusi. Reili Rand, palun!

Aitäh teile, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Eelnõu suund on ju igati tänuväärne. Sündivuse langus kindlasti on probleem, mis meid siin eri erakondades ühendab. Võib-olla küll nägemused lahenduste osas veidi erinevad. Aga minu küsimus on kaheosaline, ma loodan, et te ei pane pahaks. 

[Küsimuse] esimene osa on see, et kas teile ei tundu, et järjekordne komisjon jälle lükkab edasi [oluliste] otsuste tegemise perepoliitikas. Hiljuti valmis ministeeriumi osalusel analüüs, kus on erinevaid probleeme välja toodud. Äkki oleks see koht, kus meie poliitikud peaksid hakkama otsuseid tegema? Ja sellest tulenevalt on [mu küsimuse] teine osa see. [Seoses] kogu selle aruteluga, mida te olete sündivuse teemal ka oma erakonnas pidanud, [öelge,] mis võiks olla need esimesed paar meedet, millega riik võiks otsa lahti teha.

Aitäh, lugupeetud kolleeg! Mitte võiks, vaid [riik] peakski [seda tegema]. Aga küsimus on ju väga lihtne. Ei tehta! Loomulikult, kui me räägime sellest, kas rakendada meetmeid kohe või teha seda komisjoni kaudu, siis ma loomulikult valiksin esimese [variandi] – rakendada meetmed kohe –, sellepärast et kui meie siin arutame seda ja ajame mõnes mõttes mulli, siis ega see olukord ju paremaks ei lähe. 

Nüüd, tõesti, ministeeriumidel, eelkõige Sotsiaalministeeriumil, on valminud erinevad [analüüsid] ja ka selles viimases analüüsis [sisaldunud] ettepanekud laste saamise ja kasvatuse toetamise kohta on ju laual juba eelmisest aastast. Kas nendega on kuskile edasi mindud? No ei ole! Ja kui siia sisse vaadata, siis selles on tõesti välja toodud erinevad meetmed, osaliselt on välja toodud ka nende meetmete rakendamise eelarvelised kulud. Aga ei ole sellist suuremat pilti, mida võiks ju tegelikult luua. Ehk ma räägin sellest pildist, kuidas me peaksime muutma maksupoliitikat, majanduspoliitikat, regionaalpoliitikat, selleks et rakendada neid meetmeid, mis on ka siin analüüsis juba välja toodud. Kas need on täielikud ja terviklikud ning kas need on piisavad, see on omaette küsimus. Aga meil ei ole reaalset tegevuskava ja ma ei näe, et praegune valitsus oleks selle tegevuskavaga tegelenud. 

Kui me räägime reaalsetest otsustest, siis lisaks sellele eelnõule on ju Keskerakond andnud Riigikogu menetlusse ka teisi eelnõusid. Ma toon kohe näite. Te küsisite, mis need kohesed tegevused võiksid olla. Palun väga! Eesti Keskerakonna fraktsioon on sisse andnud eelnõu, mis näeb seaduses ette järgmised muudatused: sünnitoetuse suurendamine 1000 euroni iga lapse kohta. Ja vastavalt [mitmike arvule see summa suureneb] astmeliselt: kui on kaksikud, siis on see summa suurem, ja nii edasi. See on sama mudel, mida rakendati kohe ka Tallinnas, kui loodi koalitsioon koos Isamaaga. Need otsused on seal tehtud, aga see [tegevuskava] peab olema riigipõhine. Ehk siis me räägime regionaalpoliitikast. Kuidas on nii, et jõukamad kohalikud omavalitsused suudavad seda teha? See ju tegelikult mõnes mõttes tekitab – mitte mõnes mõttes, vaid otseselt – regiooniti väga suure ebavõrdsuse. See ei ole ju tegelikult mitte ühe kohaliku omavalitsuse ülesanne tagada sünnitoetus ükskõik mis suuruses, vaid see peab olema ikkagi ju riigipoolne panus. 

Täpselt samamoodi tõin ma ka eelnõu seletuskirjas välja, et praegune valitsus on ju vastu võtnud rida pärssivaid otsuseid. Kui nüüd mu mälu mind ei peta, siis tol ajal olid ka sotsiaaldemokraadid veel Reformi ja Eesti 200-ga pundis. Selleks et kõiki neid otsuseid tagasi pöörata, tegime me Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötada välja peredele suunatud maksusoodustuste pakett. Võimalus abikaasadel esitada ühisdeklaratsioon ning jagada lastega seotud maksusoodustusi – need pöörati tagasi. Täiendava maksuvaba tulu taastamine lastega peredele iga lapse kohta alates esimesest lapsest – see oli see otsus, mille te tagasi pöörasite või ära lõpetasite. Maksusoodustuste laiendamine laste- ja pereliikmetele koolituskulude mahaarvamisel. Kodulaenuintresside mahaarvamise võimaluse taastamine eluasemekulude leevendamiseks. Need on need meetmed, mis tegelikult ju toimisid. Need toimisid, aga te lõpetasite need ju ära. Ehk siis see ongi otsene vastus teie küsimusele. Need on need [meetmed]. See loetelu [meetmetest], mida võiks rakendada, on tegelikult palju pikem.

Alati tuleb koalitsioonisaadikute ja ka ministeeriumi poolt ju sama vastus: küsimus on selles, kust raha võtta, et seda kõike rakendada. Noh, see on see mõttemall, mis siin valdavalt progresseerub. Ükskõik mis otsused opositsiooni poolt välja käiakse, alati küsitakse, kust see raha saadakse. Aga miskipärast ei räägita sellest, et meil on suur probleem, mis tuleb lahendada. Me peame tunnistama, et tõesti, kõigi probleemide lahendamiseks raha ei jagu, aga demograafilise kriisi lahendamine peaks olema meil prioriteet nr 1 ja selleks peab raha leidma. 

Aga lisaks sellele, et peab raha leidma, [on küsimus,] mis viisil see leida. Seoses sellega me oleme mitmeid kordi välja öelnud ja teinud ettepanekuid, et me peame muutma maksusüsteemi, selleks et see raha tekiks. Ja sellest [ainuüksi] ei piisa, sellepärast et ühest küljest peaks maksusüsteem loomulikult soodustama inimeste toimetulekut ja majanduse arengut, aga praeguses olukorras, et majandusarengule veel suuremat [hoogu] anda, peaksime me suuresti reformima nii fiskaal- kui ka majanduspoliitikat. 

Ma vaatan, et lugupeetud kolleegid soovivad juba järgmisi küsimusi esitada, nii et ma luban, et annan selle õiguse järgmise küsimuse esitajale. 

Küsimus oli nii inspireeriv. Ma vaatasin ka, et te läksite täiesti hoogu. Hea, et teie kolleegid sekkusid, muidu me oleksime siin veel pikalt teid kuulanud. Aga kõik oli väga soliidne. 

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Me oleme seda probleemi siin tõstatanud juba mitu aastat järjest, põhimõtteliselt aastast 2023, kui me siia koosseisu saime. Valitsuse esindajate vastus on kogu aeg olnud see, et jah, probleem on olemas, jah, kindlasti on see suur probleem ja nii edasi, aga midagi suurt pole tehtud. Kas sa saaksid lühidalt rääkida, et kui selline tendents jätkub, et neid miinusmärgiga rekordeid tuleb iga aastaga aina rohkem ja sündimus langeb jätkuvalt, siis mis meid lähiaastatel ootab?

Aitäh, hea kolleeg! Sellele küsimusele ja probleemile osundas ju ka Eesti Vabariigi president oma aastakõnes. See on Eesti riigi kestlikkuse küsimus, kui niimoodi kokkuvõtvalt vastata. Kui meid [on järjest vähem] ja meie rahvaarv väheneb, siis välisränne tegelikult ju seda ei korva. Me peame tegema kõik selleks, et meie rahvas ei hääbuks ja meie kultuur jääks kestma. See on see negatiivne pilt, mida tegelikult väga paljud ei taha tunnistada. Aga sellest tulebki ausalt rääkida. Ei ole nii, et me anname mingid arvud ette ja [vaatame], mis siis juhtub, kui meid on siin alla miljoni, või mis siis juhtub, kui [rahvaarv langeb] veelgi. Ma arvan, et see on täiesti vale suund. Me peame kohe võtma suuna, et me rohkem sellest punktist alla ei saa minna. Ja me peame kõik tegema selleks, et meie rahvaarv hakkaks kasvama, ja mitte välisrände abil.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! 

Aitäh! Täna vastas rahandusminister Jürgen Ligi "Terevisioonis" küsimusele, mida tema arvab toiduainete käibemaksu alandamisest. Ta ütles, et see oleks äärmiselt rumal otsus. Mis on teie hinnang, kas toiduainete käibemaksu [alandamine] aitaks lastega peresid, aitaks noori peresid? See on selline pikaajaline debatt, see on olnud päris tükk aega. Me mäletame, et kasiinoärimeestele oldi küll maksu valmis langetama, samal ajal kui toiduainete käibemaksu [ei olda valmis langetama]. Näiteks on see toiminud Soomes, see on toiminud Lätis ja kannab vilja. Kas te näete, et see võiks olla üks võimalus, kuidas toetada peresid?

Aitäh! Noh, mis puudutab Jürgen Ligi väljaütlemisi ja esinemist tänases "Terevisioonis" ja eilsel Riigikogu istungil, siis me saime kuulda, et tal on vastav haridus olemas ja ta on spetsialist. Ja üldiselt kõik ülejäänud on siin rumalad. Seda retoorikat oleme me pikalt kuulnud. Ta on öelnud ka, et välisriikide otsused, mis on tehtud kas käibemaksu langetamise kohta või kütuse käibemaksu langetamise kohta, on rumalad. Stenogrammis on see sõnavõtt olemas, ma ei liialda. Ta ei öelnud, et need valitsused on rumalad, vaid et need otsused on rumalad. No ja sellise teadmisega me peame siin elama. Aga sellest ju lihtsamaks ei lähe. 

Meie arusaam on, et need ei ole rumalad otsused. Need ei oleks rumalad otsused Eesti riigis ja me kindlasti ei näe, et need oleks rumalad otsused kuskil mujal, on see siis Hispaania, Rootsi või Läti. Ma lihtsalt tuletan meelde, et samal ajal, kui meie siin pidasime debatti, kas meil on vaja juurutada uut maksu, pangamaksu, tegi Läti selle ära. Selleks ajaks oli see Leedus juba tehtud. Panganduses mingit krahhi ei tekkinud, panga laenumahud, hoiusemahud ei langenud. Meil siin ennustati, et kui me siin Eestis teeme selle pangamaksu ära, siis juhtub ju üks, teine või kolmas asi. Ka siis me kuulsime, et see on rumal otsus. Meil on vähem raha riigieelarves, Lätis ja Leedus on rohkem raha tänu pangamaksule. 

Nüüd, kui meie arutame või vähemalt toome pidevalt esile, et me võiksime arutada toiduainete käibemaksu langetamist, mis kindlasti oleks inimestele toeks, eriti perekondadele, kus on lapsed, siis öeldakse selle kohta – lisaks sellele, et see otsus oleks Eesti riigis rumal –, et see otsus on ka teiste riikide [vaatest] rumal. Ma arvan, et see sildistamine ei vii kuskile. 

Ma arvan, et kui praegu poliitilist tahet ei ole, siis see poliitiline tahe tuleb 2027. aasta märtsikuus. Ja ma kindlasti kutsun meie inimesi üles jälgima ja vastavaid otsuseid tegema. Kellel on poliitiline tahe langetada toiduainete käibemaksu ja osaleda otseselt kriiside leevendusmeetmete väljatöötamises, siis tuleb vastavad otsused teha. Praegu on täpselt selline olukord. Ma tuletan meelde Karmen Jolleri väljaütlemist, et koalitsioonil on praegu [Riigikogus] enamus, ja nii kaua, kui enamus on, siis me peame sellisel viisil tööd tegema. Kahju!

Jaak Valge, palun!

Suur tänu, härra juhataja! Vaat, härra Laats, ma ka kindlasti toetan selle eelnõu suunda ja see olukord on tõepoolest halb, isegi veel enam. Ja sündide arv ei ole madalam mitte 1919. aastast, vaid kindlasti veel mõnikümmend aastat varasemast ajast, aga varem seda arvu ei registreeritud.

Sotsiaalministeeriumis on valminud põhjalik analüüs sündimuse ja perepoliitika kohta, aga tõsi, ametnike tegevus on ikkagi häirivalt aeglane. Selle valitsuse tegevusprogrammi kohaselt peaks selle aasta teise kvartali lõpuks valmima tegevuskava. Kui me selles rütmis liigume, siis võib-olla saaksime need konkreetsed eelnõud aasta pärast. Mina küsin, miks Riigikogu liikmed ise ei võiks võtta nii-öelda jämeda otsa oma kätte, moodustada töörühma ja koos ekspertide ja juristidega teha vastavad eelnõud, komplekti eelnõusid.

Aitäh, lugupeetud kolleeg! Ma usaldan teid kindlalt selles küsimuses, nii nagu te ütlesite, et olukord on veelgi hullem, kui mul siin seletuskirjas on välja kirjutatud. Selles küsimuses ma kindlasti usaldan teid. 

Nüüd, mis puudutab neid analüüse ja eelnõusid. Seda dokumenti on siin tegelikult juba mitu korda nimetatud, aga küsimus on selles, et ei ole rakenduskava. Ma lihtsalt ütlen ka seda, et puhtalt rakenduskavast ei piisa. [Me peame] ära lahendama need suuremad küsimused ehk fiskaal- ja majanduspoliitika küsimused, et meil tekiks [ühine] arusaam, kuidas me saame kõiki neid meetmeid rahastada. See on see küsimus. Me ei pea ju selle ettepaneku tegemiseks töörühmasid moodustama. Iga Riigikogu liige, iga fraktsioon saab ju kõik need dokumendid ette võtta ja vaadata, mis on need konkreetsed ettepanekud, ja vorpida valmis seaduseelnõud. Jah, selleks on vaja natukene juriidilist teadmist.

Aga mis puudutab nüüd seda otsuse eelnõu, siis need on lihtsamad dokumendid ja selle kohta on Keskerakonna fraktsioon ja ma arvan, et ka teised fraktsioonid esitanud samu ettepanekuid, mis ma olen siin ette lugenud. Osa [ettepanekuid], mille kohta on negatiivsed otsused tehtud, tuleb lihtsalt tagasi pöörata – need [meetmed], mis on ära lõpetatud. 

Nii et suund on õige. Siin [tuleb] lahendada fundamentaalne probleem, kuid ilma suurema pildi avamiseta ja ilma suuremate muudatusteta ei ole pikemas ega lühemas perspektiivis võimalik rakendada neid meetmeid, mis pakuks meile lahendusi.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh! Lugupeetud Lauri! Natuke kurba statistikat Narva kohta. 15 aastat tagasi sündis Narvas 506 last, kuid eelmisel aastal vaid 213. Sündide arv on vähenenud umbes 2,4 korda. Kui sama trend jätkub, võib kümne aasta pärast Narvas sündida vaid umbes 100 last aastas. Samas väheneb Narva elanikkond juba praegu ligikaudu 1100 inimese võrra aastas ja kümne aasta pärast võib Narvas elada vaid 30 000 inimest. See on reaalne prognoos, mitte utoopia. Ja sellise tempo jätkudes võib Narva linnast kujuneda lihtsalt väike asula ilma arenguperspektiivita. 

Kõige murettekitavam on aga see, et riigi tasandil puudub sisuline arutelu selle üle, kuidas demograafia olukorda parandada – sa just rääkisid sellest. Selle asemel tehakse otsuseid, mis nõrgendavad kohalikke töökohti, energiatootmist ja majandust. Kas sinu arvates Reformierakonna ja Eesti 200 poliitika viib teadlikult selleni, et Eesti muutub nõrgemaks …

Aitäh!

… ning mitmed linnad kaotavad oma elujõu?

Aitäh! No mis puudutab Narvat ja Ida-Virumaad, siis Narva puhul võiks ju rääkida pikalt kohaliku omavalitsuse rollist ja nendest võngetest, mis seal pidevalt toimuvad. Aga ma arvan, et isegi need ei jäta sellist sügavat jälge kui puudulik poliitika, mis tuleneb ikkagi ju riigi [poliitikast tingitud] regionaalsest ebavõrdsusest ja regionaalpoliitikaga mittetegelemisest. See on tulemus.

Ega see ju ei puuduta ainult Ida-Virumaad ja Narvat. Me näeme, kuidas inimesed rändavad, ehk on siseränne ja välisränne. Ega ei rännata ju [niisama] headest kohtadest minema. Millestki on ikkagi puudus, on ju. Regionaalselt pidevalt tõmmatakse kõri kinni, raha ei anta, või kui kohalikul omavalitsusel on raha, siis võetakse see maksude kaudu ära, mida me oleme ju viimaste aastate jooksul näinud.

Kõikide nende teenuste osutamine on kohaliku omavalitsuse kohustus, aga tihtipeale pakuvad kohalikud omavalitsused veel teenuseid, mis ei tulene seadusest, sest muid valikuid ja võimalusi ei ole, et säilitada kohaliku kogukonna tunnetust. Nii juhtubki väga paljudes linnades, külades ja asulates, et inimesed lihtsalt lähevad sinna, kus on parem. Heal juhul nad tulevad Tallinnasse ja Tartusse, aga halvemal juhul nad suunduvad siit edasi. See ei ole lihtsalt jätkusuutlik. 

Selle päevakorrapunkti juures on kummalegi ettekandjale üks küsimus. Seepärast järgmisena Mart Maastik, palun!

Aitäh! Hea Lauri! Loomulikult on see väga oluline teema ja on selge, et rahalised toetused ja meetmed aitavad perekondi, kes soovivad lapsi. See aitaks võib-olla ka raske iibeprobleemi lahendamisele kaasa.

Kuid kuidas sul on tunne, kas üldised väärtused meie tänases ühiskonnas on kuidagi devalveerunud? Ma ei tea, 50 aastat tagasi või 100 aastat tagasi oli ikkagi väga au sees olla perekonnas, kus oli palju lapsi, ja olla ema, sest ega kahjuks või õnneks, ma ei tea, mehed ju sünnitada ei saa. Perekonna väärtustamine, ema olulise rolli väärtustamine, üldse pere rolli väärtustamine – kas selle devalveerumine on ka kaasa aidanud selle praeguse situatsiooni [tekkele]?

Aitäh, hea kolleeg! Selles küsimuses peitub ka vastus. Loomulikult! Peresid, pere loomist on hakatud vähem väärtustama ja ei ole ju tegelikult riigi poolt sellist programmi, mis tagaks väärtustamise ükskõik millisel viisil, või isegi kui on, siis see ei ole piisav ja selgelt on ju ka seda näha. See on üks teema, millega riik peab paralleelselt tegelema. Kas see on kindlasti riigi tasandi poliitika, mis peaks rakenduma valdavalt kohaliku omavalitsuse kaudu? Selleks on vaja jällegi mõnes mõttes ressurssi. Ehk siis [oluline on] ka tänane teemapüstitus, selle küsimusega ükskõik mis tasandil tegelemine, meie peame tooma selle teema teie ette.

Ja veel tuletan meelde, et pere loomine on oluline. Kui vaadata uuringuid, mis on noorte seas tehtud, siis me näeme, et seal on selgelt välja joonistunud, et lapse saamine lükatakse tulevikku. Selle taga on erinevad põhjused. Leia see aeg, kus oleks kerge peret luua! Ei ole [kerge see]. Pigem on olnud [määravaks] just nimelt pereväärtused, mis on soodustanud pere loomist ükskõik mis ajal, kergematel või raskematel aegadel. Ja sellega tuleb paralleelselt tegeleda.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Viis aastat tagasi, 2. juunil oli Toomas Kivimägi põhiseaduskomisjoni esindaja. Hääletati siin saalis maha rahvastikukriisi probleemkomisjoni eksistents. Ma olin selle komisjoni viimane juht. Väga valus oli siin osaleda. Toonane Keskerakonna juht Jüri Ratas oli see, kes selle tapmisel oma hääle andis. Ajad on muutunud. Ja ma tean, mis juhtub sellega täna, osa seltskonda on sama. Aga kas ei peaks mingi parlamentaarse raportiga püüdma hakkama saada? Jaak Valge viitas sellele, et seda [võimalust] on parlamendis väga vähe kasutatud. See initsiatiiv kahjuks praegustele võimuritele ei lähe korda ja sellest elulooma ei saa. Kahjuks! Aga äkki peaks püüdma – aega veel natuke on – parlamentaarse raporti nendest oludest koostama?

Aitäh!

Ma arvan, et huvilisi oleks küll. Mis sa arvad sellest?

No ma arvan, et iga meede – ükskõik milline, suund on ju üks ja sama – soodustaks selle probleemi leevenemist. Selle teemaga tuleb tegeleda ükskõik mis vormis, see on vastus. Ja nagu ma lugupeetud kolleeg Reilile juba ütlesin, et mitte äkki [võiks tegutseda], vaid tulebki tegutseda. Kui Riigikogu liikmed ükskõik mis fraktsioonis võtavad selle initsiatiivi, siis see on tervitatav. Ma arvan, et Keskerakonna fraktsiooni liikmed on kahe käega poolt.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Kuidas te hindate, hea ettekandja, koalitsiooni ja valitsuse valmisolekut see ettepanek heaks kiita nende negatiivse perepoliitika taustal? Me teame, et peretoetusi on vähendatud ja nii edasi. Aga arvestame ka seda, et juba homme arutame siin saalis [välismaalasele] rahvusvahelise kaitse andmise seadust, mille järgi Eesti hakkab osalema Euroopa Liidu immigrantide ümberjagamise süsteemis. Arvestades ka seda, et valitsusringkondades on rääkinud ja ilmselt tuleb meile varsti saali [eelnõu selle kohta], kuidas veelgi lihtsustada võõrtööjõu siia saabumist, kuidas teha neile erandeid ja nii edasi. Nii et kõikide seniste valitsuste ja ka tulevaste planeeritud sammude taustal ... 

Aitäh!  

... mida te eeldate valitsuse ja koalitsiooni poolt?

Aitäh, hea küsija! Kõik, mis puudutab välisrännet ehk väljastpoolt inimeste sissetoomist, siis see on tegemata töö, pikaaegse tegemata töö [tagajärg], see on väga vale lähenemine sellele, kuidas rahvastiku languse pidurdamist peatada. See on vale tee. Me oleme nii kaugele jõudnud, on aetud valet poliitikat, me näeme, et meil on probleeme tööjõuga [teatud valdkondades]. See on omaette teema, kuidas suunata meie oma inimesed uutele töökohtadele. See on ümberõpe, see on selline suur teema, mida me praegu ei jõua siin käsitleda. 

Aga kõik, mis puudutab praeguse valitsuse välisrände juurutamist, siis me kindlasti ei saa seda pooldada mitte mingil viisil, mitte mingil juhul. Teame ka seda, et tegelikult ettevõtjad ootavad seda. Ja ma saan aru nendest, miks nad seda ootavad. Sellepärast et see vahepealne etapp, mis on siin kokku keeratud, on viinud ettevõtjad nii kaugele, et nad on küsinud sellega seoses valitsuselt abi ja teinud oma ettepanekuid, kuidas lühiajaliselt tööjõupuudust leevendada, ükskõik mis valdkonnas see tööjõupuudus praegu on. Aga see on tagajärgede likvideerimine valede vahenditega. See on see vastus. 

Lea Danilson-Järg, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Tõesti väga oluline teema. Te tõite väga kenasti välja just selle, et valitsuse senised sammud on olnud pigem hoopis vastupidises suunas, ei ole positiivseid meetmeid sündimuse toetamiseks ja Eesti kestlikkuse suunas, vaid on hoopis vastupidi, on negatiivsed sammud olnud. Aga võib-olla te räägiksite natukene rohkem maksusüsteemi muudatustest ja sellest, kuidas need on teie hinnangul peredele ja sündimusele mõjunud. Selge on see, et kui toetusi vähendatakse, näiteks huvihariduse toetusi, siis see kindlasti vähendab perede kindlustunnet. Aga kas maksukoormus on teie arvates nüüd [suurenenud] just lastega peredele või kuidas sellega on?

Aitäh! No ma saan aru, et praegune valitsus, Reformierakonna valitsus on tarbimismaksude usku. Ja nii nagu Jürgen Ligi on öelnud, meil on kõige efektiivsem maksusüsteem. Eks selle all tegelikult mõeldakse seda, et see on kõige arusaadavam. Tõsi ta on, see on üpriski lihtne, arusaadav, on väga vähe nüansse, erinevusi erinevate maksude vahel. Ei ole astmeid, ei ole tulumaksu puhul astmeid, ei ole käibemaksu puhul, valdavalt ei ole käibemaksu puhul astmeid. Ja selle eest me oleme saanud kiita ja seda on kogu aeg meile siin räägitud, et vaadake, meid kiidetakse. Aga sisust tegelikult ei räägita. 

Tarbimismaks on otsene maks, mis puudutab kõige rohkem just väikese sissetulekuga inimesi ja loomulikult paljulapselisi perekondi, kellel kulub väga palju [raha] toidule, esmatarvetele ja nii edasi. Sellesama automaksu puhul, mis siin juurutati, on selge see, et kui on suur perekond, siis peab olema suurem auto. Kui on suurem auto, on suurem maks. Ja see tuleb ju kõik perekonna eelarvest. Samal ajal vähendati lastetoetust, [kaotati] ära kõik muud soodustused, mis puudutasid [abikaasade] ühisdeklaratsiooni, [kodulaenu]intressidelt tulumaksu [tagasi]saamist ja nii edasi ja nii edasi. Ehk siis tegelikult kogu selle maksupõrgu käivitamise ajast saati on just nimelt lastega perekondade olukord halvenenud. 

Kui eilsel arutelul olnud rahandusminister ütles, et tegelikult läheb ju inimestel hästi, siis kõik uuringud ja analüüsid näitavad vastupidist: inimestele jääb vähem raha kätte, on tekkinud palgavaesus, inimeste võime säästa on kahanenud. Emori värske, vist 22. [märtsi] uuringu järgi on alates 2022. aastast nende inimeste arv, kes on suutnud kas või natukenegi palga kõrvalt säästa, tunduvalt langenud. See tähendab seda, et see maksupõrgu, mis on käivitatud, on mõjutanud mitte ainult neid inimesi, kes olid juba eelnevalt halvas olukorras, vaid ka neid, kes said enne oma eluga suuresti hakkama, ehk niinimetatud keskklassi. Ehk see on mõjutanud juba ka keskklassi.

Nüüd tuldi välja sellise muinasjutuga, et meie ehk Reformierakond oleme sellest aastast kaotanud ära maksuküüru ja selle kaudu öeldakse, et majandusse antakse juurde 700 miljonit. Selles numbris [kajastub] tegelikult ka tulumaksu[tõusu] ärajätmine, sellepärast et valitsusel oli ju plaanis tõsta tulumaksu veel 2%. Maksuküüru [kaotamise] maksumus on umbes 540 miljonit. Kes siis selle raha saavad? Eelkõige saavad selle raha need inimesed, kes suuresti said juba eelnevalt oma eluga hakkama. 

See sihtrühm, millele ka Jürgen Ligi eile tähelepanu pööras, et Keskerakond võiks tegeleda ikkagi selle sihtrühmaga, kes vajab rohkem toetust, ja otsetoetus on kõige parem meede. Aga siis tekkis kohe küsimus, et kui ka Jürgen Ligile on selge, et on olemas rühmad, keda on vaja toetada – ja eelkõige me räägime ju sellest rühmast, kes maksuküüru kaotamisest mitte midagi ei saanud –, siis mispärast Reformierakond valitsuskabinetis sellisel viisil ei mõelnud, vaid käis siinsamas Riigikogu saalis välja läbi rahandusministri suu, et tegelikult tuleks sellega tegeleda. Siin on need asjad jällegi paigast ära. Ma kordan üle, et tõenäoliselt me saame need asjad ikkagi paika siis, kui Eesti riigis tuleb uus valitsus. 

Suur tänu teile ettekande eest! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt on meil võimalus kuulata arutelu juhtivkomisjonis ja seal langetatud otsuseid. Neid tutvustab meie hea kolleeg, sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo.

Hea Riigikogu aseesimees! Head kolleegid, kes te olete siin saalis kuulamas! Loodetavasti on kuulajaid natukene enam oma tubades televiisorite juures. Otsuse eelnõu, mille algataja on Keskerakonna fraktsioon, arutas sotsiaalkomisjon käesoleval kuul, 16. kuupäeval. Ma ütlen kohe ära, et tehti otsus tuua täna täiskogu päevakorda kõnealune otsuse eelnõu, et viia läbi lõpphääletus. Ütlen kohe ära ka selle, et tegemist on 51 poolthäält nõudva eelnõuga, mille kohta on oma selgituse ja seisukoha andnud ka Riigikogu õigus- ja analüüsiosakond. Otsustati määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. 

Ja nüüd arutelust. Arutelu lõpu poole tõdes algatajate esindaja Lauri Laats, et eelnõu on juba kaasa toonud sisuka ja argumenteeritud arutelu komisjonis. Tõsi ta on. Komisjoni liikmetest mitte keegi ei eitanud probleemi olemust ja sügavust, mis puudutab vähest sündide arvu. Küll aga, arutades kõnealust eelnõu, mida algatajate esindaja ka täna tutvustas ja mis on kolmepunktiline, toodi välja järgmisi aspekte. 

Proua Irja Lutsar tundis muret, et kuivõrd tegemist on demograafilise olukorra parandamisele suunatud otsuse eelnõuga ja ülesande andmisega Vabariigi Valitsusele, siis miks ettekandja oma selgitustes keskendus vaid sündimusele. Selle peale tõdes Lauri Laats, et see on tõepoolest oluliselt laiem küsimustering. Jaanus Karilaid lisas, et demograafia ja sündimus on prioriteet ja peabki seda olema kõikide erakondade jaoks ja et kõik erakonnad on seda laialt teadvustanud. Ta mainis ka ära, et Riigikogu on aastate jooksul moodustanud erinevaid töörühmasid just nimelt demograafilise olukorra parandamiseks. 

Sellele Jaanus Karilaiu kommentaarile andsin ma selgituse, mis on alljärgnev. Viimase 12 aasta jooksul on tõepoolest Riigikogus olnud mitmed erinevad algatused. Nimelt [tegutses Riigikogus] rahvastikukriisi probleemkomisjon, mida üle-eelmises koosseisus juhtis Siret Kotka, Keskerakonna liige, toonane Riigikogu liige, kuid kahjuks ei jõutud parlamendiperioodi lõppemisel konsensusele selle dokumendi sisus ja skoobis ning tegelikult jäi parlamendi probleemkomisjoni dokument siin parlamendis heaks kiitmata. Eelmises koosseisus tegi väga head koostööd kõikide osapooltega praeguseks saalist väljunud härra Jaak Valge, kes andis teatepulga üle Peeter Ernitsale. EKRE erakond oli vedamas seda rahvastikukriisi probleemkomisjoni. Toona ei jõutud samuti lõppdokumendini ja ka rahvastikuministri portfell, mis tollel hetkel oli Isamaa käes, kahjuks ei muutnud sündide kurssi positiivses suunas. 

Kaja Kallase esimese moodustatud valitsuse ajal tõepoolest lõpetati siin Riigikogus probleemkomisjoni tegevus, kuid 15. mail 2021. aastal moodustati rahvastiku[poliitika] valitsuskomisjon. Selles valitsuskomisjonis on alates 2021. aasta maikuust olnud esindatud kõik erakonnad peale EKRE. Seal on olnud nii Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eesti 200, Keskerakond ja ka Isamaa, olles valitsuse liikmed. Ja tõepoolest, selles komisjonis on terve hulk valitsuse ministreid, lisaks Tartu Ülikool, Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus, ja sellesse töösse on olnud alati kaasatud ka esindusorganisatsioonid ja huvigruppide esindajad, teiste hulgas lastega peresid esindavad organisatsioonid. 

2025. aastal sai valmis laste saamise ja kasvatamise toetamise analüüs, mis baseerub täiendavalt tellitud 15 erineval uuringul. Selle analüüsi oluline osa on teadlaste poolt soovitatud tõenduspõhised meetmed, mida riik võiks ja saaks võtta selleks, et demograafilist olukorda parandada. Eeskätt on need suunatud laste saamise ja kasvatamise toetamisele. Välja on toodud seitse erinevat valdkonda, kus nähakse peamisi probleeme, mis takistavad laste saamist või raskendavad laste kasvatamist. Kõikidele nendele probleemidele on pakutud tõenduspõhiseid võimalikke lahendusmeetmeid. Tõsi, härra Jaak Valge ütles täna siin saalis, et teise kvartali lõpuks käesoleval aastal on Sotsiaalministeeriumi tööplaanis tulla välja tegevuskavaga. 

Sealt läks arutelu edasi. Tanel Kiik toetas põhimõtteliselt rahvastikukriisiga tegelemist ja rõhutas, et riigil tuleb senisest paremini toetada juba sündinud lapsi ja noori peresid, kes alles plaanivad peret luua. Siis tõi Jaanus Karilaid välja hiljutise otsuse eelnõu, mis oli sotsiaaldemokraatide esitatud ja puudutas laste liigset ajakasutust ja negatiivset sotsiaalmeedia mõju ja vaimse tervise teemat, uurides, kui kaugele on valitsus jõudnud selle otsuse eelnõuga tegelemisel. Eilsel istungil saime Sotsiaalministeeriumi esindajatelt sellele sõnaselge vastuse. Ehk eelmisel nädalal jõudis Riigikantseleist vastav otsuse eelnõu Sotsiaalministeeriumisse ja nad alustavad sellega tegelemist. 

Komisjoni juhina ma muidugi pöörasin tähelepanu ka teatud kitsaskohtadele, mis puudutavad otsuse eelnõu teksti. Algatajad on kasutanud [terminit] "valitsuseülene töörühm", andnud loetelu, kes võiksid selles osaleda, ja on selles loetelus nimetanud ära Riigikogu komisjonid. Ehk et tegelikult võib-olla on see tekst ka mõnevõrra ebaühtlane, aga selle kohta andis Lauri Laats selgituse, et otsuse eelnõus ei käsitleta mitte Riigikogu erikomisjoni loomist, vaid pigem valitsuse põhikomisjoni, kuhu kuuluksid lisaks spetsialistidele erinevate erakondade esindajad. See oli Lauri Laatsi selgitus. Ma siiski juhin tähelepanu, et otsuse eelnõu teeb ettepaneku valitsusülese, mitte erakondadeülese töörühma moodustamiseks. 

Otsused ma teile juba ütlesin ja olen valmis vastama küsimustele.

Väga kena teist! Teile on ka üks küsimus. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Kui ma loen selle otsuse eelnõu pealkirja, siis see on "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja Eesti demograafilise olukorra parandamise meetmed". Kui ma nüüd õigesti aru saan, siis valitsuse komisjoni seisukoht on neid mitte välja töötada. Kas ma saan õigesti aru?

Mina ei saa aru teie küsimusest, mis on valitsuse komisjoni seisukoht. Millist komisjoni te …?  (Saalist täpsustatakse.) Komisjoni otsus oli tuua see eelnõu täna lõpphääletusele.

Lea Danilson-Järg, palun! 

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Äärmiselt meeldiv oli kuulda, et sotsiaalkomisjoni arutelul oli tunda, et kõikide erakondade esindajad tunnistasid, et tegu on tõsise probleemiga, millega tuleb tegeleda. Seda kinnitab tegelikult ka kolleeg Reili Ranna tänane küsimus. Ta rõhutas samuti, et tegu on olulise teemaga. Kas sellest võib järeldada, et äkki meil õnnestub – kuigi see eelnõu puudutab valitsuse tegevust – siin parlamendis jõuda teatava ühisavalduse või kokkuleppeni, millele saavad kõik erakonnad alla kirjutada? See on väga oluline teema. Me ootame parlamendina ikkagi valitsuselt kiiret tegutsemist ja meetmeid perede julgustamiseks laste saamisel ja nende kasvatamisel.

Sa paned mind praegu keerulisse olukorda, sest ma olen siin komisjoni ettekandjana. Komisjoni nimel ma sellist lubadust anda ei saa. Komisjoni juhina ma saan öelda, et kõik, mis puudutab lastega perede temaatikat, on mulle oluline. Me püüame oma päevakordi sisustada viisil, et kõikide erakondade komisjoni liikmete pakutud teemad saaksid läbi analüüsitud. See, milline võiks olla parlamendis erakondadeülene kokkulepe, [võiks sündida] pigem vast fraktsioonide koostöös, mida võib vabalt alustada. Ma tean, me oleme sellest varem rääkinud, me võiksime selle uuesti lauale tõsta, aga kindlasti ei käi see läbi sotsiaalkomisjoni või ühegi teise komisjoni, vaid fraktsioonidevahelise arutelu kaudu.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kas te komisjonis arutasite seda teie erakonna juhi nii-öelda lennukat manifesti, et Eestimaa on korda tehtud ja nüüd on aeg unistada, meie ettepaneku kontekstis? Kui Eesti on korda tehtud, aga tegelikult rahvas vajub tagant ära selles korda tehtud Eestis, siis millest peaks unistama?

Aitäh küsimuse eest ja tänan ka mulle vastamise lihtsaks tegemise eest! Kas-küsimusele ma saan vastata täiesti ausalt, et komisjonis seda ei arutatud.

Suur tänu teile! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Reili Rand, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kaheksa minutit.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti tulevik sõltub sellest, kas inimesed julgevad luua peret ja kasvatada lapsi. Täna on see otsus paljude jaoks muutunud keerulisemaks kui kunagi varem. Laste kasvatamise kulud kasvavad, sobiv kodu on tihti kättesaamatu ning töö- ja pereelu ühildamine nõuab üha suuremat pingutust. 

Ausalt öeldes probleem ei ole selles, et inimesed ei tahaks lapsi. Probleem on selles, et nad ei saa lubada [lapse kasvatamisega] kaasnevat ebakindlust. Liiga sageli – kahjuks põgusalt ka tänases arutelus – kõlab väide, et lapsi ei sünni, sest naised ei taha või on muutunud liialt karjäärikeskseks. See on mugav, kuid tegelikkust lihtsustav konservatiivne naised-kööki-käsitlus, mis jätab süsteemsed probleemid kõrvale. On mugav süüdistada inimesi nende valikutes. Palju raskem on tunnistada, et probleem on poliitilistes otsustes või otsustamatuses. 

Täpsema [pildi saamiseks] tuleks vaadata neid küsimusi, mida inimesed päriselt endalt küsivad. Olgu järgnevalt toodud vaid mõned näited. Kas ma leian partneri, kellega suhe tähendab vastutuse jagamist, mitte ainult koos elamist? Kas ma saan loota, et lapse kasvatamine ei jää ühel hetkel ainult minu kanda? Kui mitu last suudaksin vajaduse korral üksinda üles kasvatada? Kui laps vajab erivajaduse tõttu tuge, kas vajalik abi on olemas ja kättesaadav? Need ei ole väärtusvalikud, vaid reaalsed riskihinnangud. 

Alles hiljuti kõlas sündimusteemalisel konverentsil siinsamas majas taas väide, et probleem on väärtustes. Seal kõlas tugevalt ka väide, et emaduse tähendus on justkui kaaperdatud. Probleemiks olevat see, et naised ei piirdu enam ainult emarolliga, vaid nad soovivad ka tööelus ja ühiskonnas kaasa rääkida. Justkui oleks põhjus selles, et naised tahavad olla enamat kui ainult emad. Aga soov töötada, olla iseseisev ja panustada ühiskonda ei ole vastuolus sooviga olla lapsevanem. Probleem tekib siis, kui ühiskond ei loo tingimusi, kus need rollid on tegelikult ühildatavad. Enamik peresid ei toimi nii, et üks loobub ja teine panustab. Tänapäeva elukorraldus eeldab, et mõlemad vanemad osalevad nii tööelus kui ka laste kasvatamises. 

Probleem ei ole selles, et naised on muutunud. Probleem on selles, et meie poliitika ei ole muutunud [võrreldes] ühiskonnas toimuvaga nii kiiresti. Kui süsteem on üles ehitatud eeldusel, et keegi peab tööelus tagasi astuma või kandma ebaproportsionaalselt suure osa hoolduskoormusest, siis ei ole tegemist vaba valikuga, vaid piiratud valikuga, ja sellistes tingimustes tehakse ka ettevaatlikumaid otsuseid laste saamise kohta. 

Vaadates pereloomise takistusi sisuliselt, keskendun neist täna põgusalt viiele. Esimene ja kõige otsesem takistus on majanduslik ebakindlus. Kasvava elukalliduse juures on see paljude perede jaoks keskne küsimus. Üha sagedamini arvestatakse juba ette, mitu last ollakse võimalusel valmis üksinda üles kasvatama. See ei peaks olema lähtekoht, aga paljude jaoks on see saanud reaalsuseks. Seda olukorda kinnitab ka statistika. 

Absoluutne vaesus on Eestis taas kasvamas just lastega perede seas. Ühe aastaga on see peaaegu kahekordistunud. See tähendab, et igas kooliklassis on laps, kelle pere peab tegema valiku, millist esmavajadust [rahuldada]. Riigina on meie esmane kohustus tagada, et ükski laps ei kasvaks vaesuses. See tähendab tugevamaid ja õiglaseid peretoetusi, sealhulgas esimese ja teise lapse võrdset kohtlemist ning päriselt toimivat tuge üksikvanematele, sest just üksikvanemaga pered on jätkuvalt suurimas vaesusriskis. 

Meil on ka lubamatult palju lapsi, kelle teine vanem täna lihtsalt ei täida kohustusi. Ligi 40% neist lastest ei saa tuge ei [teiselt] vanemalt ega ka riigilt. Kui vastutus lapse ees ei ole jagatud, siis mõjutab see otseselt ka sündimust. See vastutus ei ole vabatahtlik, see on mõlema vanema kohustus. 

Meie helde vanemahüvitise süsteem on ajale jalgu jäänud. See ei arvesta piisavalt palgakasvu järjestikuste sündide vahel ega toeta noorte varasemat pereloomet. Tulemuseks on see, et lapse saamine ei lükata edasi mitte valikust, vaid süsteemi ebapiisava toetuse tõttu. 

Teine suur takistus on eluaseme kättesaadavus. Noored ei saa peret luua, kui nad ei tea, kas neil õnnestub leida endale taskukohane ja kvaliteetne elamispind. Siin ei piisa üksikutest meetmetest, vaja on üürielamute programmi taastamist, elamufondi uuendamist ja õiglasemaid tingimusi kodulaenuturul. 

Kolmas teema, mille põgusalt markeeriks, on töö- ja pereelu ühildamise olukord, täpsemalt naiste olukord tööturul. Laste saamine tähendab Eestis endiselt naiste jaoks märgatavat majanduslikku ja tööalast tagasilööki. Kui lapse sünd tähendab karjääririski ja sissetuleku langust, siis ei ole naiste jaoks laste saamine mitte väärtusvalik, vaid ratsionaalne otsus riski vältida. Seega on poliitikakujunduse küsimus, kuidas jaguneb hoolduskoormus, kui paindlik on tööelu ja kui palju panustavad isad. 

Neljas valdkond on avalikud teenused. See tähendab, et peredel on teadmine, et lasteaiakoht on olemas ja see on taskukohane, et laps saab osaleda huvitegevuses, mis ei sõltu vaid ema ja isa sissetulekust, et koolilõuna on igas omavalitsuses ühtviisi tervislik ja perele tasuta, sest lapse heaolu ei tohi olla pere rahaliste võimaluste või postiaadressi küsimus. Ja kui laps vajab erivajaduse või mõne muu põhjuse tõttu tuge erialaspetsialistidelt, siis see abi peaks olema ka päriselt olemas ja kättesaadav. 

Viies teema on tervis. Sündimusest rääkides ei saa mööda vaadata viljakusest. Ligikaudu 6% meie tänastest lastest sünnib viljatusravi tulemusena ning üle viiendiku naistest kogeb elu jooksul viljatust. See tähendab, et sündimusest rääkides ei ole viljatusravi marginaalne teema. See on osa tavapärasest tervishoiust ning selle kättesaadavus, omaosalus ja tingimused vajavad selgelt ajakohastamist. 

Lõpetuseks. Riigi ülesanne on vähendada riske, mitte suurendada survet. Kui need tegurid kokku võtta, siis on selge, et sündimuse küsimus ei ole lahendatav ühe meetmega. See eeldab terviklikku lähenemist, kus majanduslik kindlus, eluasemepoliitika, tööturg, tervishoid ja sotsiaalsed normid toetavad üksteist. On tagumine aeg hakata tegema otsuseid. On muudatusi, mille tegemine ei eelda isegi rahalisi vahendeid, vaja on tahet ja otsustamisjulgust. Praegu juba ettevalmistamisel oleva riigieelarve puhul on aga oluline, et isegi kui laste arv väheneb, ei saa see olla põhjuseks vähendada lastele suunatud eelarvevahendeid. Vastupidi, iga lapse heaolusse panustamine muutub selles olukorras veelgi olulisemaks. Aitäh!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Lea Danilson-Järg, palun!

Aitäh, hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tõepoolest, madalast sündimusest on räägitud võib-olla isegi juba aastakümneid. Tõesti, sündimus on olnud taastetasemest ehk rahva kestmiseks vajalikust madalam, aga see, mida me oleme näinud viimasel neljal aastal, on juba täiesti katastroofiline olukord. Iga aastaga on meil sündinud jälle uus sündide arvu negatiivne rekord.

Kui sündide arv, mis eelmisel aastal oli umbes 9000 last, selliseks jääbki Eestis, siis väga lihtsasti arvutades – lähtudes sellest, et inimene elab tänapäeval keskmiselt umbes 80 aastat –, kui sünnipõlvkonna suurused 80 aastaga korrutada, näitab see Eesti tulevikuks 720 000 inimest. See juhtub siis, kui meie praegused suuremad põlvkonnad eest ära kaovad. See igal juhul juhtub, sest kõik, kes me oleme siia ilma sündinud, siit ka lahkume kunagi. 

Nii et tõepoolest, ma arvan, Eesti jaoks ei ole praegu olulisemat küsimust kui rahva kestmine. Kindlasti ei tohiks ka olla Riigikogu jaoks olulisemat küsimust kui rahva kestmine, sest eks riik ongi ju rahvas. Ma usun, et me kõik, kes me siin Riigikogus kaalume erinevaid otsuseid Eesti tuleviku heaks ja püüame teha kõik selleks, et Eestil läheks hästi, ja kes me oleme lapsevanemad, kindlasti mõtleme neid otsuseid tehes eelkõige sellele, et meie laste tulevik oleks parem. Täna paraku just laste puudus on see, mis meie laste tulevikku kõige rohkem ohustab, sest selline riik, kus rahvas väheneb ja vananeb, ei ole kuigi jätkusuutlik ega ole hea pärandus meie juba olemasolevatele lastele. 

Ma usun, et me peaksime tegema kõik endast oleneva, et meie laste tulevik siiski saaks olema vähemalt sama helge, kui see on olnud varasemalt, kui on olnud lootust paremale tulevikule. Hetkel aga tõesti sündide väikese arvu tõttu toimub selline allakäik. Täna me juba loeme uudistest, kuidas lasteaiakohti vähendatakse, lasteaiarühmasid vähendatakse, lasteaiaõpetajaid koondatakse. Kui varem sündis aastas 14 000 – 15 000 last ja nüüd sünnib 9000 last, siis paraku see on see. Ja see laine jõuab järgmisena koolideni, koolidest ülikoolidesse, tööjõuturule, meie kultuuri, julgeolekusse, majandusse – igale poole. Tõepoolest, tegu on väga kriitilise olukorraga, mis vajab kindlasti reageerimist. Seetõttu ma väga toetan seda Keskerakonna algatust, et anda valitsusele selline suunis, et hakata aktiivselt selle teemaga tegelema. 

Mida siis siiamaani on tehtud? Siin on varasemalt juttu olnud sellest, et Riigikogus on olnud erinevaid algatusi. Meil on täna valitsuskomisjon, kes kahjuks küll saab kokku ainult kaks korda aastas ja sealt ei ole väga kuulda olnud, et midagi positiivset oleks siiamaani sündinud selle probleemi lahendamiseks. Mida saab välja tuua? Tõesti, eelmisel aastal on valminud laste saamise, kasvatamise ja toetamise analüüs ja ettepanekud, põhjalik dokument. Eriti soovitan ma lugeda just seda analüüsi osa, miks ja kuidas me siia oleme jõudnud, sest see on eelkõige teadlaste koostatud. Ka ma ise osalesin selle dokumendi koostamisel, nii et see on tõesti üks parimaid analüüse, mis Eestis kunagi on sel teemal tehtud. 

Sealt analüüsist tuleb välja tegelikult ... 

Paluks kolm minutit juurde! 

Kolm minutit lisaks.

... see, mis need peamised takistused on ja põhjused sündimuse languse taga. Üldiselt võib need jagada kahte rühma: on majanduslikud põhjused ja on väärtustes toimunud muutustest tulenevad põhjused, aga kaasaegses ühiskonnas, ma arvan, me ei saa neid eraldi käsitleda. Väärtused mõjutavad seda, kuidas me oleme valmis peresid majanduslikult toetama, samas majanduslikust toetusest peredele sõltub omakorda see, kuivõrd lapsi ja perekonda väärtustatakse. 

Kui vaadata neid majanduslikke põhjuseid, siis näiteks ma toon teile välja, iseloomustamaks majanduslikku olukorda. Üks pool sellest on rahaline koormus laste kasvatamisel, aga järjest rohkem on oluliseks muutunud eluasemeküsimus. Meil oli hiljuti ka perede ja demograafia toetusrühmaga konverents Riigikogu konverentsisaalis ja geograaf Tartu Ülikoolist tõi välja, et viimase uuringu järgi pooled alla 35-aastased inimesed elavad üüripinnal. Meie noortel ei ole täna enam võimalusi pere jaoks endale eluaset ja kodu soetada väga paljudel juhtudel, nii et tõepoolest on väga raske oodata, et need lapsed väga palju sünniksid. 

Ka teine uuring, mille ma saan välja tuua majanduslike takistuste kohta, on Pere Sihtkapitali uuring eelmisest aastast, kus vastasid 20–44-aastased naised ja mehed. Küsimus oli, et kui te saaksite praegu veel ühe lapse, siis kuidas see mõjutaks teie majanduslikku hakkamasaamist. Kahjuks vastasid 43%, et lapse saamine halvendaks suurel määral nende pere majanduslikku hakkamasaamist ja vähesel määral vähendaks see 30%. See teeb kokku 73% vastajatest, kes ütlesid, et lapse saamine halvendaks nende pere majanduslikku toimetulekut. Ainult 16% oli neid, kes ütlesid, et lapse saamine nende toimetulekut ei mõjutaks. 

Kui vaadata ka seda, mis puudutab eluasemeküsimusi, kas pere vajaks suuremat eluaset kui sünniks laps, siis 48% vastanutest ütlesid, et jah, 17% elab juba praegu liiga kitsastes tingimustes. Nii et jällegi, kokku 65% inimestest, kellel ei ole sellist eluaset või nad ei suudaks sellist eluaset hankida või peaksid eluaseme hankima uue, kui neil sünniks laps, aga ainult 60% nendest, kes suuremat eluaset vajaksid, tegelikult ütlesid, et nad suudaksid selle hankida. 

Teisest küljest siis veel ka need väärtusküsimused. Ka sellest oli meil toetusrühma konverentsil juttu, kuidas me suhtume emadusse, kuidas me koolis räägime perest, millises võtmes, kas pere on üks tore asi või pere on seotud ohtudega. See kõik mõjutab meie noorte hoiakuid. 

Ma väga loodan, et niisugune valitsusülene koostöö sünnib selle eelnõu algatusel, et tõesti nende probleemidega aktiivselt tegeleda ja pakkuda välja ka tegevusplaan. Aitäh!

Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vadim Belobrovtsev, palun! 

Aitäh! Tegelikult me esineme selle teemaga siit puldist päris tihti. Eile oli meil järjekordne võimalus sellest rääkida siis, kui me pärisime sotsiaalministrilt pensionide kohta. Ühest küljest on see natuke teine valdkond, aga teisest küljest, kui me räägime sellest, kuidas meie pensionärid hakkavad tulevikus elama olukorras, kus meil on demograafiline kriis, siis see on päris suur küsimus ja väga suur probleem, mis meid tulevikus ees ootab. 

Miks me nüüd selle otsuse eelnõuga välja tulime? Kahjuks me näeme, et valitsus on valmis ainult probleeme tunnistama, muud ei midagi. Teisisõnu, kui me hakkasime sellest kõva häälega siin saalis rääkima juba aastal 2023 ja sealt edasi – põhimõtteliselt varsti on sellest juba kolm aastat, kui me seda probleemi siin arutama hakkasime –, siis tollane peaminister Kaja Kallas ja pärast teda järgmine peaminister Kristen Michal ja kõik valitsuse liikmed, kes on selle valdkonnaga seotud olnud, on rääkinud seda, et jah, tõepoolest, numbrid ei ole rõõmustavad, aga selline on demograafiline olukord tegelikult pea terves Euroopas ja me ei ole siin mingi erand. 

Juba siis rääkisime me sellest. Kui me mainime, ma ei tea, Saksamaad, Prantsusmaad, Hispaaniat ja nii edasi – neid riike, kus elanikkond on natuke suurem võrreldes Eesti omaga ehk mitmekümne miljoni võrra [suurem] võrreldes meie 1,3-miljonilise [elanikkonnaga] –, siis nende demograafilised probleemid ei ole võib-olla nii teravad nagu meie omad. Ma arvan, et sündimuse langus, mis meil toimub juba mitmendat aastat järjest, on meie ühiskonna jaoks palju valusam võrreldes teiste riikidega. 

Ma ei tea, mida Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania ja kõik need teised Euroopa riigid, kus on praegu selline demograafiline olukord, nagu ta on, teha kavatsevad, kuidas nad üritavad seda olukorda lahendada. Aga ma ei näe, et meie valitsus teeks midagi, mis aitaks sellest olukorrast välja tulla. Nagu ma ütlesin, on valmidus seda probleemi tunnistada, muud ei midagi. 

Nii et tegelikult on ju kõik väga lihtne. Kõik need meetmed, mida me oleme nende aastate jooksul pakkunud opositsioonis olles – lastetoetuste suurendamine, peretoetuste suurendamine ja nii edasi –, on koalitsioonisaadikute poolt maha hääletatud. Meil on jätkuvalt lastetoetus 80 eurot esimesele ja teisele lapsele, mis on praegu juba naeruväärne. Mõned aastad tagasi võib-olla oli veel võimalik midagi selle eest lapsele soetada, aga nüüd on see summa juba meie inflatsioonitaseme juures nullilähedane. Nii et on valmidus probleemi tunnistada, aga ei ole valmidust midagi selle suhtes ette võtta. Ja see on probleem. 

Sellepärast me tulimegi välja selle otsuse eelnõuga. On näha, et koalitsioonisaadikud on kõik vist juba ära läinud ja ei osale selles diskussioonis. See näitab veel kord ilmekalt, et neid see teema väga ei huvita. Aga tegelikult on tegu väga suure, võib-olla kõige suurema probleemiga, mis meil praegu ühiskonnas on, sellepärast et kõikide teiste probleemide [lahendamine] eeldab ikkagi seda, et meil on olemas rahvas. Kui demograafiline [olukord] jätkub meil samas vaimus, nagu on olnud need viimased aastad, siis meil varsti seda rahvast siin lihtsalt ei ole. See on väga suur probleem. Nii et selle peale peab mõtlema esmajärjekorras. Ja loomulikult peab valitsus välja tulema mingisuguste lahendustega. Siiamaani ei ole seda nähtud. 

Nii et meie omalt poolt proovime edasi [lahendusi välja pakkuda], sest meie saame aru sellest, et see on väga suur probleem. Meie tahame, et valitsus hakkaks seda probleemi lahendama. Ja kui on vaja, siis tuleme järgmine kord teie ette vastava seadusliku initsiatiiviga, sest tõepoolest, selle probleemi peab kiiremas korras lahendama. Aitäh! 

Aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Signe Riisalo, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Täiesti arusaadavalt on madal sündimus probleem ja ilmselt on see ka põhjus, miks me tegelikult oleme sellest otsuse eelnõust endast oma kõnedes kaugenenud. Ma olen hästi tänulik sisukate kõnede eest, mida [pidasid] nii sotsiaaldemokraatide esindajad kui ka erakonna Isamaa esindajad, algatajatest rääkimata. 

Aga ma tuginen praegu sellelesamale analüüsile, mida nimetas siin ka Lea Danilson-Järg ja mis tõepoolest on läbi aegade üks kõige põhjalikum analüüs laste saamise ja kasvatamise toetamisest. Teadlastega koostöös ja tuginedes enam kui 15 uuringule on välja toodud seitse põhiprobleemi. Nendele seitsmele põhiprobleemile on pakutud ka tõenduspõhiseid lahendusi. 

On asju, mida on lihtsam lahendada, ja on asju, mida on keerukam lahendada. Keerukam on kindlasti lahendada seda, mis puudutab maailmas toimuvat geopoliitilist olukorda ja ka seda väärtusnihet, mille on kaasa toonud individualiseerunud maailm ja perefunktsioonide olulisuse kahanemine ajas. Perekond või abielu ei ole enam see, mis annab võimaluse naistele eksisteerida. Nii nagu vanasti olid pensionisüsteemid seotud tööl käiva mehega – see kõik on tänaseks minevik ja need vanad ajad ei tule mitte kunagi tagasi. 

Geopoliitilisest vaatevinklist me tegelikult näeme ju seda, et kõige drastilisemad langused sündimuses on toimunud nendes riikides, mis külgnevad Venemaa piiriga. See puudutab Soomet, kolme Balti riiki, meid sealhulgas, ja tegelikult puudutab ka Poolat. Aga me teame ka seda, et Eesti on nende riikide hulgas, kus toetuste osakaal on oluliselt [suurem] ja teenuste osakaal [väiksem], mida me oma lastega peredele pakume. 

On kaks rahalist meedet, mis tõenduspõhiselt meile sõnaselgelt ütlevad, et need on omal ajal aidanud sündimust tõsta: kõigepealt oli selleks vanemahüvitis ja hiljem rakendus lasterikka pere toetus. Selle vastu ei ole võimalik vaielda. Loomulikult on efekt alguses suurem, ajas see kahaneb, aga need on jätkuvalt kaks meedet, mille kaasajastamine ja tõhustamine võiksid täna kõne all olla. 

Aga kui me räägime majanduslikust ebastabiilsusest, mida pered tajuvad, siis ühelt poolt on seda seletatud geopoliitilise ebakindlusega, aga teiselt poolt me teame seda, et noorte, 15–24-aastaste hulgas on töötuse määr kõrge, 2024. aastal oli see üle 19%. Kui me mõtleme töötuse määra peale laiemalt, siis see kõigub kuskil seitsme juures, eks ole, isegi seda numbrit me alati ei näe. See tähendab seda, et ebastabiilsus ei ole seotud mitte ainult perepoliitiliste meetmetega, vaid tegelikult ühiskonnakorraldusega laiemalt. Me räägime NEET-noortest, me räägime haridus[süsteemist] väljalangemisest, me räägime naiste kõrgemast haridustasemest. Neid probleeme on tegelikult hulga. 

Tõsi on ka see, et eluaseme kättesaadavus on noortele üheks oluliseks probleemiks, selleks et pereelu nautida ja lapsi saada. Ka see on teema, millega me peame avalike teenuste korraldamisel arvestama. Pered on välja toonud …

Ma võtan kolm minutit juurde, ehkki tõenäoliselt nii palju küll ei lähe.

Kolm minutit lisaks.

Aitäh! Pered on välja toonud ka raskused töö- ja pereelu ühitamisel. Vaatamata sellele, et meie seadusandlus töö- ja pereelu ühitamisel on üsna eesrindlik ja teised Euroopa Liidu riigid seda eeskujuks võtavad, on üsna loomulik, et mida aeg edasi, seda enamat meie inimesed, ka noored pered, tegelikult ootavad. 

Valitsus ja mittetulundussektor on pannud päris palju rõhku mitmekesise tööandja arendamisele, samamoodi peresõbraliku tööandja arendamisele. Meil on peredele vanemlusprogramme toetavaid teenuseid, aga mitte piisavalt, ja need on hästi erineva kättesaadavusega erinevates kohalikes omavalitsustes. 

Nii et ma arvan, et tööpõld on lai, neid ettepanekuid sellessamas analüüsis on üle paarikümne. Arvestades üsna ärevat valimistele lähenevat aega, siis mina loodan küll, et kõik erakonnad leiavad sealt endale sobivad, nende väärtustega kooskõlas olevad ettepanekud ja me saame edasi minna otsustega, mis aitavad ühe või teise murega [silmitsi seisvaid] peresid. 

Aga see teema on väga kompleksne. See puudutab tööturgu, elamuehitust, regionaalpoliitikat. Ei ole võimalik ühe ministeeriumi ega ühe ministri tasandil tõhusat perepoliitikat teha. Perepoliitika on valdkondadeülene ja seda tuleb teha ühiselt. Ja ühiselt tegutsemiseks on moodustatud ka valitsuskomisjon, kes oli üks osapool selle uuringu tellimises, [mille tulemusel valmis] analüüs, ning juhtorganina seal rolli mängimises. Mina tänan teid! Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 801 lõpphääletus. Peale saalikutsungit me seda teemegi.  

Lugupeetud Riigikogu liikmed, juhin tähelepanu, et selle eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja Eesti demograafilise olukorra parandamise meetmed" eelnõu 801. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Otsuse poolt oli 26 Riigikogu liiget, vastu oli 0, erapooletuid 0. Eelnõu ei saanud koosseisu häälteenamust. Oleme tänase kolmanda päevakorrapunkti läbinud. Istung on lõppenud.