Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu liikmed! Head külalised rõdul ja ekraanide taga! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 3. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt kohaloleku kontroll. Ei tööta? Mikrofon peaks sees olema. Nüüd on kuulda või? Mitte midagi. Oo! Näete, toimib. Saate hääletada või katkestan? Alustame uuesti siis. Katkestame hääletuse. Nüüd on kuulda. Katkestan hääletuse. Alustame uuesti. Kohaloleku kontroll, palun! Katkestan uuesti hääletuse. Aga paneme kutsungi siis uuesti. Head Riigikogu liikmed! Alustame uuesti kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks registreerus 42 Riigikogu liiget, puudub 59. 

Nüüd, enne eelnõusid ja arupärimisi on Peeter Ernitsal protseduuriline küsimus istungi juhatajale. Peeter Ernits, palun! 

Jaa! Hea juhataja! Mul on üks selline küsimus. Milleks see kõik siin praegu? Selline kolm korda starti ja tööpäev, lugupeetud külalised rõdul, lõpeb kohe. Meie tööpäev on täna ainult paar minutit. Vaadake. Milleks praegu selline tsirkus, et kolm korda starti ja siis teatada, et tööpäev on läbi?

Tööpäev ei ole läbi, sest meil on veel eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Anti Haugas, palun!

Aitäh! Mul on küsimus istungi juhatajale. Kolleeg Lauri Laats on väga tundnud muret Keskerakonna fraktsiooni töö pärast. Võtsin ka mina välja, et tõesti, Lauri on kõik istungid korralikult kohal käinud, aga näiteks Keskerakonna fraktsioonist Tšaplõgin on 12 istungist ainult viiel kohal jaanuaris olnud. Jevgrafov on üle 30% puudunud, Korobeinik pooltel istungitel puudunud. Keskerakonna fraktsioonil oli selline eelnõu, et kui tööd ei tee, siis palka ei saa. Täna nad võtsid ka istungi päevakorrast punkti välja, mis minu arust on natukene kurb. Ja samamoodi Peeter Ernitsa mure, et ta ei saagi tööd teha. Kas keskfraktsioonil oleks võimalik, näiteks Lauril, algatada ka selline võimalus oma fraktsiooni poolt, et keskfraktsioon palka ei saa, kui tööd teha ei taha?

See ei ole istungi läbiviimisega mitte kuidagi seotud. Kuidas fraktsioonid tööl käivad, see on nende otsustada. Tanel Kiik, palun! Istungi juhatajale küsimus.

Mul on ka natuke töökorralduse küsimus. Meil pidi eile olema siin veel üks päevakorrapunkt, mis jäi ära, nii palju kui ma aru saan, lihtsalt sellepärast, et ettekandjaid ei olnud kohal. See oli 758 esimene lugemine. Kas te olete arutanud ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooniga, mis see probleem oli, miks kedagi kohal ei olnud? Ja teine asi, kas me siis võiksime äkki täna seda arutada? Meil on tõesti täna suhteliselt tühi päevakord ja meil on siin isegi tublid noored rõdul, kes tahavad näha, kuidas parlament tööd teeb. Aga selle asemel käib meil siin mingisugune protseduuriline pingpong ja ühtegi päris eelnõu või päris päevakorrapunkti päevakorras ei ole. Äkki täpsustate neid kahte küsimust?

Eile oli täispikk päev. Nüüd, kas EKRE fraktsioon seda arutab, seda me teeme esmaspäeval. Juhataja ei saa päevakorda lisada ega ära võtta. Kuna päevakorda ei avatud, siis ta ei liigu ka järgmisse päeva. Et oleks avatud, siis ta oleks liikunud järgmisse päeva. 

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Kui siin noor kolleeg Reformierakonnast alustas oma sõnavõtuga, mis ei puudutanud küll protseduurikat, siis ma tahaksin ka ära täpsustada, mis meil täna siin siis toimub. Esiteks, ärme unustame seda, et esmaspäeval Reformierakond koos Eesti 200-ga rikkus Riigikogu kodu- ja töökorda. Ehk siis päevakord, mille Riigikogu esimees oli koostanud ja mille me vaidlustasime, kinnitasite teie nii-öelda rikkumisega päevakorra ära. Ja selle protestiks, teie tegevuse protestiks, me võtsimegi täna oma algatatud seaduseelnõu välja ja sellega tekitasimegi sellise olukorra. Aga teiepoolne käitumine, pidev kodu- ja töökorra rikkumine teile kindlasti ei tee head.

Aitäh! Protseduurikaga tänase istungi osas ei olnud see seotud, see oli võib-olla täpsustus eelnevatele küsimustele. Lauri Hussar, palun! Protseduuriline küsimus.

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees Arvo! Mul on sulle küsimus. Kuidas sa hindad seda, et Keskerakonna fraktsioonile teha üks koolitus Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohta, sealhulgas selle kohta, kuidas üldse päevakord tekib ja kes kinnitab päevakorra? Et seda ei tee Riigikogu esimees, vaid seda teeb Riigikogu juhatus. Kuidas lugeda § 53 ja selle kommentaare, kuidas sellest aru saada, milline on varasem praktika? Kuna siin on juba kõlanud nii palju valeväiteid, siis kas oleks mõistlik, et Keskerakonna fraktsioon, kes korduvalt on tõlgendanud Riigikogu kodu- ja töökorra seadust, ma ütleksin, pehmelt öeldes küsitavalt, kas selline koolitus neile tuleks kasuks, et me raiskaks vähem aega ja saaks samal ajal teha ka oma tööd? Sellepärast, et siin Lauri Laats ka ise ütles, lihtsalt kiusu pärast võeti tänasest päevakorrast välja see konkreetne eelnõu, mis oli tõstetud tänase päevakorra kõige esimeseks päevakorrapunktiks. Me saaksime seda tõesti menetleda siis, kui inimesed on rõdul, kui telekaamerad töötavad ja kui kõik jälgivad seda, mida parlament teeb, siis oleks võimalik ka seda tööd teha. Seda ei olnud meil ometigi võimalik teha. Kas sellise koolituse läbiviimine, hea Riigikogu aseesimees, Keskerakonna fraktsioonile oleks põhjendatud?

Aitäh, hea küsija! Tänase istungiga see protseduuriliselt ei ole seotud, aga koolitusvajaduse otsustab iga fraktsioon ise. Toomas Kivimägi, palun! Protseduuriline küsimus.

Aitäh, väga lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ka mina ei saa kuidagi nõustuda kolleeg Lauri Laatsi süüdistustega Eesti Reformierakonna, Eesti 200 aadressil. Kui me räägime päevakorra kinnitamisest, siis esimene elementaarne viga on selles, et Reformierakond, Eesti 200 ei koosta päevakorda. Selle elementaarse asja võiks endale selgeks teha. Seda teeb ikkagi Riigikogu juhatus, kes selle päevakorra ette valmistab. Siin ei ole küll pistmist rohkem, kui lihtsalt seal on üks Eesti Reformierakonna fraktsiooni liige, kes on juhatuses. 

Teiseks, ma ei saa olla absoluutselt nõus ka nende etteheidetega, et see päevakord, mis selleks nädalaks sai kinnitatud, oleks vastuolus Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega. Ma tõepoolest soovitan lugeda Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaannet, kus räägitakse lausa mõne ärajäänud, menetlemata jäänud päevakorrapunkti menetlemisest mõnel teisel päeval või lausa isegi mitte järgmisel nädalal. Te olete kuidagi väga kinni selles ühes sõnas, mis on "esimestena", aga mis tegelikult ei ole esimesena. See oli absoluutselt kooskõlas Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega. 

Te olete selle koosseisu ajal vähemalt loopinud süüdimatult süüdistusi rikkumiste aadressil, me oleme käinud vähemalt kolmel-neljal korral Riigikohtus. Kõik korrad te olete tegelikult valetanud ja vassinud siin saalis, süüdistades, et me oleme rikkunud Riigikogu kodu- ja töökorra seadust. Kui ka Riigikohtu lahendid ei ole teile piisavaks selgituseks, et seda rikkumist pole aset leidnud, siis on küll raske millelegi loota. Aitäh!

Aitäh! Tuleb tunnistada, et see ei olnud ka tänase protseduuriga seotud, see oli jälle üldine laiendus eelnevatele küsimustele. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Kui siin protseduurilisi küsimusi hakati juba võtma, siis tuleb sellega ju ka jätkata. See esmaspäevane olukord – eks siin ongi tõenäoliselt erinevad tõlgendused, et kuidas meie tõlgendame kodu- ja töökorra seadust ja kuidas praegune, vähemalt osaliselt, Riigikogu juhtkond seda tõlgendab. Ma võin öelda, et ka teisedki fraktsioonid tõlgendavad seda täpselt sellisel viisil, nagu tõlgendab seda Keskerakond, välja arvatud praeguse koalitsiooni esindajad. Ma arvan, et meil on väga paljudeski küsimustes erinevad arusaamad ja arvamused, mis tulenevad juba meie ideoloogiast. Paraku praegune valitsus, praegune koalitsioon, arvestades praeguse valitsuse ja koalitsiooni populaarsust, mis on küsitluste põhjal kindlaks tehtud, näitabki ju tegelikult, mida ka rahvas kogu sellest olukorrast arvab. Me jääme kindlaks sellele, et vastavalt kodu- ja töökorra seadusele oleks pidanud meie punkt olema esmaspäeval. Seda esmaspäeva päevakorda ei pandud, kuigi selline võimalus oli täiesti teil olemas. Ja mitte kiusu pärast, vaid protesti eesmärgiks.

Aitäh selgituste eest! Kõik see sai stenogrammi kirja. Tanel Kiik, palun!

Ma saan aru, et parlament ei taha nii naljalt laiali minna kohe. Ma sellesse debatti ei julge sekkuda, siin on nii palju nüansse ja selle vaidluse juures ma ka ei olnud. Ma valin lahinguid, lasen sellel debatil edasi käia. Aga mul on ikkagi palve ja tegelikult ka ettepanek teile kui Riigikogu juhatuse liikmele ja samuti EKRE fraktsiooni liikmele, et võiks olla selline vastastikku austav praktika, et kui mõni erakond või erakonna fraktsioon või mõni saadik otsustab, et mingi punkti arutelule ta ei ilmu, ta ei plaani kohale tulla, tekitab nüüd arutelu võimatuse, siis annaks sellest kolleegidele teada. See ei ole väga keeruline, see on selline viisakas vastastikune, ma ütleksin, lugupidamine, et kõik teavad oma aega planeerida ja päeva planeerida, nii Riigikogu liikmed, ametnikud kui ka teised osapooled. Saata e-maili teel, anda Riigikogu juhatuse liikmetele aegsasti teada, et on võimalik Riigikogu juhatajal sealt puldist välja öelda. Praegu on natuke tobe olukord, kus väga paljud tulid kohale ja olid kohal selle mõttega, et arutada seda olulist eelnõu ja ettepanekut, mida me küll sisuliselt ei toeta, aga ma olin valmis punkti arutama, aga ei olnud neid, kes ise pidasid väga vajalikuks justkui seda ERR-i teemat tõstatada. See võiks olla tulevikus selline viisakas praktika kõigi fraktsioonide ja kõigi saadikute poolt.

Info teadmiseks võetud. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Aitäh nii-öelda sirgeselgse käitumise eest olematu istungi juhatamisel! Te tegite siin märkuse Riigikogu esimehele ja ka teisele aseesimehele, kolleegile, et need protseduurilised asjad, mida nad pidasid siin, dotseerivaid kõnesid, eriti lugupeetud Lauri Hussar, ei ole üldse protseduurikaga seotud. Kas te, Riigikogu juhatus, kavatsete omavahel lähiajal arutada, mis asi on üldse protseduurilised küsimused, kui Riigikogu esimees dotseerib meile siin pika kõnega, peab selle, ja te ütlete õigesti, et see ei ole üldse protseduurika? Siis härra Kivimägi samuti protseduuriliselt esineb ja te ütlete otse, et see ei ole üldse protseduurika. Aga millal te arutate omavahel seda?

Aitäh! Täna on juhatuse istungi. Protseduurilised küsimused, me eeldame enne küsimist, et need ongi protseduurilised. Kas see lõpuks tuleb protseduurilisena või mitte, see selgub peale küsimuse lõpetamist. Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Ma jätkan täpselt sama koha pealt praegu. Loomulikult see selgub pärast küsimuse esitamist, aga asja iroonia ongi selles, et kaks härrat, aseesimees ja esimees, kes manitsevad meid siin saalis kogu aeg küsima protseduurilisi küsimusi, käivad väga vabameelselt ringi ise siin saalis istudes, mis ei ole üldse protseduuriline küsimus. Mul on ka ettepanek, et juhatus arutaks seda teemat. Võib-olla peaksid ise ka juhatuse liikmed käima uuesti kodu- ja töökorra üle ja vaatama, mis see on, siis sealt puldist meile siin näpuga niimoodi vibutuda päris ei saa. Praegu on selline olukord, kus on situatsioon, et käige minu sõnade, mitte minu tegude järgi. Sõnad on ühed, aga teod on siin saalis hoopis teised, nii aseesimehe kui ka esimehe poolt. Aitäh!

Protseduuriliselt, et need asjad nüüd võib-olla nii lappama läheks, võib-olla võtakski kolm protseduurilist küsimust ja siis rohkem ei tekigi kellelgi kiusatust hakata … Kolm. Kolm oli. Jääb kolm. Toomas Kivimägi, palun!

Väga suur tänu, väga lugupeetud istungi juhataja! Ma siin nüüd küll pean väljendama – ma väga vabandan teie ees – eriarvamust, selles mõttes, et minu küsimus just nagu ei oleks olnud protseduuriline. Ma palun vastata, et kui päevakorra kinnitamisega seoses või päevakorraga seotud küsimus ei ole protseduuriline või see ei ole seotud istungi läbiviimise korraga, siis mis veel? Sellisel juhul oleks meil esmaspäeval ju väga lihtne: kõik need päevakorraga seotud protseduurilised küsimused ei olegi protseduurilised ja me neid küsimusi ei võta. Nii et ma jään siin ilmselgelt nagu eriarvamusele. Ilmselgelt on see protseduuriline küsimus. Nagu ka see, et täna me ei saa seda arutada, on tegelikult protseduuriline küsimus, et miks me nii käitume. Või nagu eile õhtul, kui kell üks olid kõik ootel, et tuleb väga oluline eelnõu, kus üks fraktsioon tahab ära kaotada ERR-i, ja siis lihtsalt ei ilmunud ta kohale. Ka see on ilmselgelt protseduuriline küsimus. 

Ma olen siin väga nõus tegelikult Tanel Kiigega, et tõepoolest, me ei saa, head kolleegid, välistada, et võivad tekkida teatud juhtumid, kus ka kinnitatud päevakorra juures ei ole tõepoolest võimalik ettekandjal tulla. Me ei saa seda tõesti välistada. Aga siinkohal on Tanel Kiige ettepanek igati asjakohane ja samuti väga protseduuriline. Et oleks viisakas anda siis aegsasti teada, mitte lasta istuda kella üheni öösel ja siis just nagu teha selline tohutu üllatus, et näed, nüüd ettekandjat ei ole. Halloo! See on tegelikult lugupidamatu käitumine kolleegide suhtes. Kordan veel kord: kogu see küsimus, nii eelmine kui ka see, on sada protsenti protseduuriline. Ma tahan, et teie, hea kolleeg Arvo Aller, seda kinnitate või lükkate ümber.

Aitäh küsimuse eest! Mingis osas on see kindlasti protseduuriline, kui me hakkame siduma kõiki oma küsimusi kodu- ja töökorra seadusega. Tõepoolest, siin saalis kõik on protseduuriline. Kui me saalis oleme, siis me tegelemegi riigi asjadega ja protseduurika on üks osa sellest eelnõudest. Anti Haugas, palun!

Tõesti, mul on ka protseduuriline küsimus. Minu arust oli ka minu esimene küsimus protseduuriline. Minu hinnang on see, et keskfraktsiooni liikmetel on võimalik palk tagastada, kui nad on tõesti seda meelt, et kui tööd ei tee ja palka ei saa, eriti rohkem kui pooltelt istungilt puudutakse. Aga mu küsimus on sel teemal, et kas oleks võimalik kuidagi tähelepanu juhtida või see teema tõstatada just nende fraktsioonidega, kes on tekitanud arutelu võimatust. Sest neid on siin aastate jooksul olnud päris palju. Minu arust on päris markantne, kuidas näiteks kohati Keskerakonna, aga teie fraktsiooni, EKRE fraktsiooni liikmed samal ajal, kui on näiteks fraktsiooni ettekantav punkt, põgenevad saalist, tekitavad arutelu võimatuse, kuigi ju tegelikult ükskõik milline fraktsiooni liige võiks selle EKRE eelnõu ette kanda, ootavad siinsamas ukse taga. See kohati näeb päris koomiline välja, kuidas põgenetakse oma eelnõude eest, mis on sisse antud ja mis on päevakorras. Ja kogu ülejäänud saal ootab ja vaatab, kuidas inimesed lahkuvad, kui on nende ettekandmise hetk. Kas te võite selle oma fraktsioonis tõstatada juhatuse liikmena? Ma usun, et see on teie kohus. Kas seda saab ka näiteks Keskerakonna fraktsiooniga arutada?

Aitäh! Fraktsioonis me arutame väga palju erinevaid asju. Viimane protseduuriline Vadim Belobrovtsev ja siis läheme eelnõude ja arupärimiste juurde.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma loodan, et see on protseduuriline küsimus. Kui see järsku ei ole, siis ma kohe vabandan. Esiteks vastaks niimoodi eelmisele sõnavõtule, et Keskerakonna fraktsiooni liikmed ei käi niisama siin saalis. Tegelikult, kui vaadata, kui palju Keskerakonna fraktsiooni liikmed võtavad siin sõna või esinevad kõnedega, küsivad küsimusi, ja võrrelda seda näiteks Reformierakonna fraktsiooni esindajatega, siis pilt on palju selgem. Mis puudutab seda, millest siin eelnevalt rääkisid Riigikogu esimees ja üks aseesimeestest, siis te ütlesite, et nende sõnavõtud ei olnud protseduurilised küsimused. Mina olen teiega absoluutselt nõus ja ma arvan, et enamik siin saalis on ka sellega absoluutselt nõus. Ja siit minu küsimus. Kui Lauri Hussar ja Toomas Kivimägi näiteks võtavad protseduurilisi küsimusi ja siis ei esita protseduurilisi küsimusi, siis võib-olla nende jaoks võib seda koolitust läbi viia, kuidas nende protseduuriliste küsimustega esineda, kui sa juba küsid protseduurilist küsimust. Aitäh!

Aitäh! Nüüd, koolitusvajadust otsustab juhatus omakeskis ja iga fraktsioon otsustab ise. Aga läheme eelnõude ja arupärimiste juurde. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Esitlen EKRE fraktsiooni nimel eelnõu, mille eesmärk on teha Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja ja esitada Riigikogule seadusandlik lahendus, millega kehtestataks taastuvenergia tootmisrajatiste arendajatele kohustuslikud finants- ja vastutustagatise mehhanismid kohalike omavalitsuste ja kogukondade kaitseks arendaja pankroti, likvideerimise või projekti võõrandamise korral. 

Eesti Energia juhatuse esimehe Andrus Durejko hinnangul ei ole ükski tuulepark praeguses turutingimustes ilma toimiva müügiportfellita elujõuline ja Eesti Energia juht peab majanduslikult mõistlikumaks pankrotistuvaid tuuleparke ja päikeseparke turult kokku osta. See näitab, et kui juba Eesti Energia strateegiasse on päikese- ja tuuleparkide pankrot sisse kirjutatud, siis võib olla ka nii, et see on väga reaalne, et arendajad lähevad pankrotti. Siis jääbki kaotajaks omavalitsus või kogukond, kes ei ole selleks valmis, sest praegu puudub Eestis terviklik õiguslik raamistik, mis tagaks, et tootmisrajatiste eluea lõpu või arendaja pankroti korral oleks olemas reaalsed vahendid demonteerimiseks, jäätmekäitlemiseks ja keskkonnakahju kõrvaldamiseks. Selline olukord nihutab arendusriskid ebaproportsionaalselt kohalike omavalitsuste ja maksumaksja kanda. Aitäh!

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh juhatajale! Head kolleegid! Sotsiaalminister Karmen Jollerile umbusaldust täna ma ei esita, küll aga on talle arupärimine. Nimelt on ta 21. jaanuaril väitnud midagi sellist, mis vajaks selgitust, täpsustust. Ma tsiteerin. Karmen Joller väitis järgmist, et tervishoiuteenuste mõõtmisel on väga erinevaid mõõdikuid ja ta peab tunnistama, et arstina on teda väga palju häirinud, et kogu viimase 30 aasta jooksul ei ole neid mõõdikuid praktiliselt kasutatud. Ja kui kuulata viimasel ajal sotsiaalkomisjoni ekspertide seisukohti, siis tekib küsimus, millega tänane sotsiaalminister tegeleb. Meid huvitab täpsemalt nende mõõdikute loetelu, mida pole kasutatud. Samuti on ta väitnud, et tervishoius oleme lastele oluliselt rohkem suunanud erinevaid meetmeid, mis puudutavad lastepsühhiaatriat. Ilmus ka tervishoiuraport, stsenaariumid 2035, kus on räägitud, et mahtude asemel peaks rohkem keskenduma tulemusele. Nii et kogu selles tervikus on neli küsimust, ootame proua Jollerilt vastuseid.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna ma soovin Keskerakonna fraktsiooni liikmete poolt üle anda arupärimise energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile. Teemaks on ohtlike jäätmete veo järelevalve puudumine ja õiguslik vaakum pärast jäätmeseaduse muudatust. 

Aga enne ma tahaks heale kolleegile Anti Haugasele lihtsalt – kuna ta on teinud meile märkuse – ka siitsamast puldist vastata seoses Keskerakonna tööaktiivsusega Riigikogus. Ma toon mõned numbrid välja. Sõnavõtud eelmine aasta. Lauri Laats:  443. Peeter Ernits: 417. Vadim Belobrovtsev: 311 – ma ei hakkagi teisi siia juurde tooma. Ja Anti Haugas: 16 sõnavõttu. Ehk siis, hea kolleeg, nupuvajutamisest siin Riigikogus lihtsalt ei piisa, tuleb ka tööd teha, sõna võtta ja ka seaduseelnõusid ja arupärimisi esitada. 

Nüüd, mis puudutab seda arupärimist, siis tegu on jällegi ühe praeguse koalitsiooni äpardusega. Kui käsitleti jäätmekäitlusseadust, siis tegelikult, nii nagu ka hasartmänguseaduse puhul, tehti jällegi näpukas, ja see on väga tõsine mure. Tõsine mure seisneb selles, et ohtlikke jäätmeid praegu veetakse ilma igasuguse reaaljärelevalveta ja see tuleb ära muuta. See seadus tuleb uuesti käsile võtta ja uuesti Riigikogu saali tuua ja see nii-öelda äpardus või näpukas, kuidas siin koalitsioon armastab rääkida, ära parandada. Selle kohta on meil arupärimine esitatud ja esitame viis vastavat küsimust. Tegelikult on olukord väga halb ja ohtlik ja see kindlasti mõjub keskkonnale väga halvasti, mis on praegu selle seadusemuudatuse kaudu tekitatud. Aitäh!

Hea Riigikogu! Olen vastu võtnud ühe otsuse eelnõu ja kaks arupärimist ning juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. 

Nüüd ka mõned teated. 2. veebruaril ehk järgmise nädala esmaspäeval toimub siin istungisaalis Mudel-Eesti Sihtasutuse korraldatav simulatsioonmäng "Noorte Riigikogu". Ja lähtuvalt sellest palun teil pärast täiskogu istungi lõppu oma laudadelt ja sahtlitest olulised materjalid kaasa võtta. 

Läheme tänase neljapäevase päevakorra juurde, 29. jaanuaril. Tänase istungi päevakorras pole ühtegi punkti. Protseduuriliste küsimuste küsijaid ma ei näe. Istung on lõppenud.