Lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 1. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt kohaloleku kontroll. 

Kohalolijaks registreerus 53 Riigikogu liiget, puudub 48.

Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Vadim Belobrovtsev, palun!

Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud Eesti rahvas! Meil on arupärimine peaministrile. Teema on, ma arvan, hästi oluline: demograafiline olukord, mida võib tegelikult juba nimetada katastroofiliseks. Eestis jõudsid iibe[näitajad] uude madalpunkti. Siseministeeriumi andmetel registreeriti eelmisel aastal Eesti perekonna[seisu]asutustes kokku 9092 sündi, mis on ajalooline miinusmärgiga rekord, kusjuures samal ajal suri 15 427 inimest. Lisaks negatiivsele loomulikule iibele pöördus negatiivseks registreeritud rändesaldo, seda kusjuures esimest korda alates aastast 2014. Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuaril 2026 Eesti rahvaarv 7041 inimese võrra väiksem kui aasta varem. Sündide arvu järsk langus on jätkunud juba mitmendat aastat. 2024. aastal jäi sündide arv esimest korda ajaloos alla 10 000, aasta 2025 oli selles mõttes veelgi hullem. 

Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioon on valitsuse tähelepanu sellele probleemile pööranud juba mitu aastat, ka siin saalis, aga tulutult. Kuskilt ei paista, et valitsus oleks probleemi tõsidusest ja võimalikest tagajärgedest aru saanud ja tegutsema hakanud. Juba mitu aastat tunnistavad kõik ministrid, kes on meie küsimustele vastanud, et oleme silmitsi suure väljakutsega, probleem on kindlasti olemas ja nii edasi. Mida aga pole, on konkreetne plaan, tegevuskava või strateegia, kuidas sellest olukorrast välja tulla ja hakata seda Eesti jaoks eksistentsiaalset probleemi lahendama. 

Nii et me küsime peaministrilt [järgmist]. Kas valitsuse liikmed saavad aru probleemi sügavusest ja selle võimalikest tagajärgedest? Kas on olemas valmidus hakata sellega ka päriselt tegelema? Kas valitsusel on olemas pikemaajaline strateegia, kuidas parandada Eesti demograafilist olukorda ja märgatavalt tõsta sündimust? Ja on veel mitu küsimust samal teemal. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise ja juhatus otsustab selle edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Läheme tänase päevakorra juurde.

Täna on meil üks päevakorrapunkt ja see on Vabariigi Valitsuse algatatud hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 671 teine lugemine. Ettekandja on rahanduskomisjoni liige Mart Võrklaev. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu lähtub soovist suurendada hoiu-laenuühistute läbipaistvust ja liikmete aktiivsust ning suunata ühistuid [muutma oma tegevust, et mahtuda] tõhusama järelevalve all toimivasse panga või ühistupanga vormi. Eelnõu põhieesmärk on kaitsta hoiustajate raha. 

Eelnõu esimene lugemine lõpetati 2025. aasta 9. septembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 23. septembriks eelnõu kohta Riigikogust muudatusettepanekuid ei laekunud. Eelnõu kohta küsiti arvamust eelnõu ettevalmistamisel osalenud huvigruppidelt, kokku 25 osapoolelt. Rahanduskomisjonile laekus arvamus Audiitorkogult, Eesti Pangalt, Finantsinspektsioonilt, Eesti Hoiu-laenuühistute Liidult, Kambja Hoiu-Laenuühistult, Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistult, Raha Hoiu-laenuühistult, Tallinna Hoiu-Laenuühistult, Tartu Hoiu-laenuühistult ja hoiu-laenuühistult Geldex. 

Rahanduskomisjon tutvus 4. novembri istungil huvirühmade arvamustega ja kuulas ära huvirühmade esindajad. 2. detsembri istungil tutvus komisjon Rahandusministeeriumi ettevalmistatud ettepanekutega eelnõu muutmiseks ning 16. detsembri istungil kujundas nende kohta seisukoha. 

Komisjon otsustas esitada eelnõu kohta 15 muudatusettepanekut. Võib-olla kõige olulisem neist on 12. muudatusettepanek, mille kohaselt nähakse ette tingimus, et enne 2026. aasta 1. märtsi sõlmitud hoiuselepingut [saab] pikendada kuni viis aastat. 

Selles debatis on hästi palju teemaks olnud see, et kui nüüd hoiu-laenuühistud peavad ennast pangaks või ühistupangaks ringi kujundama, siis kuidas toimub nendel, kes seda ei soovi, hoiustajatele hoiuste väljamaksmine, sest nende hoiuste vastu on võib-olla välja antud pikaajalised laenud. Eeldus on see, et hoiused tuleb välja maksta, aga juhul, kui tõesti ei ole hoiu-laenuühistul likviidseid vahendeid ja saavutatakse hoiustajatega kokkulepe, et laenulepingutest [tulenevad] tagasimaksed tulevad pikema aja jooksul, siis on võimalik hoiuste väljamakse tähtaegu pikendada. 

See peaks vältima seda ohtu, et hoiustajad võtaksid väga kiiresti [hoiused] hoiu-laenuühistust välja. Hoiu-laenuühistule antakse siis võimalus likviidsete varade olemasolul hoiused välja maksta. Kui neid ei ole, need on laenudega tagatud, ja saavutatakse hoiustajaga kokkulepe, [siis võib] võtta [väljamakseteks] pikemalt aega. Aga see on pigem erand kui reegel. 

Komisjon langetas järgmised menetluslikud otsused. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14. jaanuaril, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 21. jaanuaril. Kõik need otsused langetati komisjonis konsensuslikult. Aitäh! 

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Urmas Kruuse, palun! 

Aitäh! Riigikogu liikmed on erinevatel hetkedel saanud kirju esindajatelt, kes on selles äris sees olnud. Eile lugesin üht artiklit, kus [kirjutati, et] üks perekond on hädas sellega, et oma 150 000 eurot kätte saada. See viitab selgelt sellele, et regulatsioonis on vaja muudatusi. Tegelikult põhjus, miks Riigikogu selle [teema] üles võttis, on see, et kaitsta inimese vara, et see ei läheks sõna otseses mõttes kaduma. Miks teie arvates seistakse sellele sellisel kombel vastu? Mis seal taga võib olla? Negatiivseid näiteid on järjest rohkem peale tulemas. Pankades on hoiuste puhul vähemalt teatud summa sõna otseses mõttes tagatud, aga selles süsteemis seda ei ole. 

Aitäh! No lõpus jõudsite väga hästi pointini. Kui inimesed hoiustavad raha pangas, siis on hoius garanteeritud 100 000 euro ulatuses. Hoiu-laenuühistus sellist garantiid ei ole. Kahjuks hoiustajad tihti seda ei mõista, ei tea seda, vaid arvavad, et see on sarnane panga tähtajalise hoiusega. Tegelikult siis, kui hoiu-laenuühistus peaks midagi halvasti minema, need inimesed kaotavad oma raha. 

Miks see regulatsioon oluline on? Seda me oleme nii avalikult kui ka komisjonis korduvalt arutanud. Selleks et kaitsta hoiustajate raha. 

Laenuühistud peavad 2029. aastaks, juba enne tegelikult otsustama ja oma tegevustega jõudma nii kaugele, et nad lõpetavad hoiu-laenuühistu vormis tegutsemise ja jätkavad kas pangana, ühistupangana, krediidiasutusena või makseteenuse pakkujana. Selle seaduse jõustumisel alates selle aasta märtsist – vist oli, või oli see juuli, üks nendest kuupäevadest – uusi hoiuseid enam kaasata ei saa. 

Kui hoiu-laenuühistud otsustavad selle seaduse alusel jätkata ja muutuda pangaks või ühistupangaks, siis nad liiguvad Finantsinspektsiooni järelevalve alla ehk siis on neile tagatud sarnane kontroll nagu pankadel. Kui hoiustajate raha kaasatakse, on seal vastav kontroll taga. Ja loomulikult, kui nad on pangad, siis on hoiused ka tagatisfondiga tagatud 100 000 euro ulatuses nii nagu pankades. Veel kord: eesmärk on kaitsta hoiustajate raha.

Aivar Kokk, palun! 

Aitäh! Tänu Tartu laenuühistu tegevusele on Riigikogu liikmetel siin kindlasti natukene lihtsam hääletada. Aga tegelikult on mure selles, et nendele tehtav kontroll on olnud väga nõrk. Finantsinspektsioon peab ka täna kontrollima neid, aga loomulikult mitte sellisel moel kui pankasid. Ma oleksin oodanud selle seaduse juures lihtsalt seda, et sõna otseses mõttes antakse homsest Finantsinspektsioonile rohkem volitusi. See on üks pool. 

Teine, millel on võib-olla küsimärk juures, on see, et see viis aastat tundub hästi pikk aeg. Ma tean, et osa hoiu-laenuühistuid on andnud tuule- ja päikeseparkide [omanikele] nii-öelda käendust ja laenu, mille tasuvusaeg on rohkem kui kümme aastat. Kas seal ei võiks olla varianti, et kui on selgelt näha, kust tagasimakse iga kuu [tehakse], siis võiks anda pikema [tähtaja], kui hoiustaja on nõus selliselt tagasimakseid saama koos selle protsendiga?

Teie aeg!

Aitäh! Nagu te ise ütlesite, tegelikult on viis aastat juba päris pikk aeg. Seda seadust me oleme menetlenud juba mitu aastat ja on olnud teada, et riik sinna suunas liigub. Hoiu-laenuühistutel on olnud aega hoiuste võtmisel ja laenude väljaandmisel sellega arvestada. 

Teiseks, veel kord, see viis aastat rakendub ikkagi siis, kui hoiu-laenuühistul tõesti ei ole likviidseid vahendeid ja need on seotud pikaajaliste laenuandmise lepingutega. Siis võiks, ma usun, olla see viis aastat piisav aeg, mil hoiu-laenuühistu saab [raha] tagasi või siis leiab mingi refinantseerimise võimaluse väljaantud laenudele ja saab hoiused ikkagi tagasi maksta. Mida pikemaks me väljamaksete aega venitame, seda suurem risk on, et hoiustajad ei näe kunagi oma raha. Ma olen mitu korda seda siin öelnud, aga seaduse põhieesmärk on kaitsta hoiustajate raha.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! 21. mail esitas Reformierakonna väärikas liige Urmas Paet pankrotiavalduse ühe hoiu-laenuühistu kohta, kuna oli saanud 100 000 [euroga] tünga. 5. juunil esitati seesama seadus[eelnõu]. Kas seda võib nimetada Urmas Paeti nimeliseks seadus[eelnõuks]?

Selle seadus[eelnõu] nimi on Vabariigi Valitsuse algatatud hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus [eelnõu].

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Nagu me kõik teame, on selle parlamendikoosseisu tööaja jooksul korduvalt juhtunud, et vastu on võetud seadus, mille president on jätnud välja kuulutamata, kuna tema hinnangul on seadus põhiseadusega vastuolus. Ma kardan, et siin võib olla tegemist järjekordselt sellise kaasusega ja seda eelnõu võib tabada sama saatus. 

Positiivne pool on see, et eelnõu seletuskirjas sisaldub põhiseaduslikkuse analüüs, erinevalt paljudest teistest eelnõudest, mida me oleme näinud. Aga mina ei ole kindel, et see analüüs on selline, mille järeldustega võib ühemõtteliselt nõustuda. 

Tõsiasi on ju see, et praegu on võetud sihiks keelata ära üks ettevõtlusvorm, mida on Eesti Vabariigis pikka aega praktiseeritud, ja pole sugugi kindel, et eesmärki tagada hoiustajate huvide kaitse ei saaks saavutada vähem põhiseaduslikku õigust, mis on sätestatud §-s 31, piiravate vahenditega. Kas te olete sellesse küsimusse komisjonis suhtunud täie tõsidusega, et vältida eelnõu puhul jälle sama saatust, et president jätab selle välja kuulutamata?

Jah, me oleme nii komisjonis kui ka Rahandusministeerium suhtunud sellesse küsimusse täie tõsidusega. Kui Annely Akkermann oli rahandusminister, siis ta tegeles sellega. Kui mina olin rahandusminister, siis tegelesin sellega, kohtusin osapooltega ja kuulasin neid. Jürgen Ligi tõi [eelnõu] parlamenti ja komisjonis me jätkasime neid arutelusid. 

See viide on teil õige, et hoiu-laenuühistud [kehtivate] reeglite järgi enam edasi tegutseda ei saa. Küll antakse neile õigus ja võimalus kujundada oma tegutsemisvorm ringi pangaks või ühistupangaks. Ja tegelikult võivad nad jätkata ka lihtsalt tulundusühistuna või makseteenuse pakkujana, nad võivad jätkata krediidiasutusena. 

Ja noh, mis see vahe siis on? Kui on ühistupank, pank või praegusel juhul hoiu-laenuühistu, siis saab ta kaasata hoiuseid. Kui nad jätkavad tulundusühistuna, makseteenuse pakkujana või krediidiasutusena, siis nad lihtsalt ei saa kaasata hoiuseid, aga saavad iseenesest edasi tegutseda. 

Ma sellega ei ole nõus, et me võtame [tegutsemise] võimaluse ära või lõpetame ühe ettevõtlusvormi ära. Lihtsalt ettevõtlusvormi sees tuleb oma tegevus ümber kujundada vastavalt sellele, kuidas selle liikmed – hoiustajad on ju ka hoiu-laenuühistu liikmed – ise otsustavad, kuidas nad jätkavad. Nad kas lõpetavad hoiuste kaasamise ära, lõpetavad oma laenulepingud ära või korraldavad nii, et hoiused saavad välja makstud ja siis lõpetavad üldse tegevuse. Või võtavad ette selle, et moodustavad ühistupanga või panga ja jätkavad hoiustega, jätkavad laenudega. Või maksavad hoiused välja ja hoiuseid ei kaasa nagu makseteenuse pakkuja või krediidiasutuse puhul. Neid võimalusi siin on. Seesama viie aasta nõue on tehtud selleks, et saaks ikkagi hoiused kenasti välja makstud, et see ei oleks liiga rutakas. 

Ma julgen öelda, et seda [muret], mis teil oli väga põhjendatud, on proovitud igakülgselt arvestada. Ma väga loodan, et me oleme selle võimaliku riivega [piisavalt] arvestanud, kui me selle vastu võtame, ja oleme loonud paindlikud võimalused, et see riive oleks võimalikult väike.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Hea meel on kuulda, et see ei ole Urmas Paeti nimeline eelnõu, nagu meil siin varem oli Tanel Teini nimeline eelnõu.  

Aga küsimus. Põhiseadusele vastavus, § 31, ettevõtlusvabadus, 12 ja nii edasi. Linda Sossi, kes on Kambja Hoiu-Laenuühistu väärikas juht ja keda ma väga usaldan, ning paljud teised on esitanud need kahtlused. Praegune valitsus on ikka ühest ämbrist teise loksunud, ükskõik kas pommivöö või mõne vea tõttu. Presidendil on ka kõvasti tööd olnud siin. Sa ütlesid küll, et sina oled olnud [rahandusminister] ja Annely on olnud, aga vaadake, mida te olete teinud! Automaks ja kõik. Annely on praegu riigivisiidil. Üks ämber teise otsa. Kuidas sa saad kinnitada, et sellel [eelnõu] vastuolu põhiseadusega .…

Teie aeg!

… ei ole?

Riigikogu liikme välisvisiidil käimine muidugi mingi äpardus ei ole, see on töö osa. Aga ma just eelküsijale, kolleegile, kes [selle kohta] küsis, seda selgitasin. Jah, ei loe see, kes on olnud ametis.Vvõib-olla see on väheoluline, aga ma lihtsalt tahtsin sellega iseloomustada seda, et seda eelnõu on hästi pikalt menetletud. Sinna on kaasatud väga palju osapooli. Ma oma ettekandes ütlesin ka, et neid oli 25. 

Põhiseaduse võimaliku riivega on siin tegeldud. Tegelikult peab meil ikkagi olema riigis seadusandjal võimalus ettevõtlusvorme ringi kujundada, kui elu näitab, et sellisel kujul need ei toimi või riskid on liiga suured. Te tõite siin enne välja Urmas Paeti nime, et tema oli üks hoiustajatest, aga nagu ma ütlesin, see ei ole sellega seotud. Küll on see [eelnõu põhjus] seotud väga suure [hulga], ma julgeksin öelda, tuhandete Eesti inimeste hoiustega. Ka praegu on üks laenuühistu makseraskustes ja me ei tea, kuidas see lõpeb. 

Minu hinnangul on meil väga suur probleem, kui väga suur osa Eesti inimesi kaotab lihtsalt oma säästud, oma raha. Ja kui me seadusandjana näeme, et selline probleem on, siis me peame leidma võimalikult mõistliku ja tõhusa mooduse, et hoiustajate raha kaitsta. Ma arvan, et selle eelnõuga on leitud kena tasakaal. 

Hoiu-laenuühistud ei saa sellisel kujul edasi tegutseda, kui nad soovivad hoiuseid kaasata. Kui nad soovivad hoiuseid kaasata, [peavad] nad taotlema tegevusluba, [järgima] teatud reegleid ja alluma Finantsinspektsiooni kontrollile. Nad saavad kenasti pangana jätkata, kaasata hoiuseid ja anda välja laene. Kui see tundub liiga suur [pingutus] või seda ei soovita [teha], siis jätkatakse makseasutuse või krediidiandjana. Ma tean, et ka see Kambja Hoiu-Laenuühistu makseteenuseid vist pakub. 

Loomulikult on seal hulk tublisid ettevõtjaid, aga nad saavad soovi korral oma tegevuse vastavalt ümber kujundada ja selleks me oleme proovinud anda võimalikult mõistliku aja. Aga veel kord: [tuleb] arvestada ka sellega, et mida pikem on see aeg, seda suurem võib olla risk hoiustajate raha kaotamiseks.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Esiteks, aitäh vastuse eest eelmisele küsimusele! Aga ma veidikene täpsustaksin, et koht, kus mina näen kõige suuremat potentsiaalset probleemi seoses vastavusega põhiseadusele, on põhiõiguste riive vajalikkus. Teatavasti selleks, et ühtegi riivet saaks arvata põhiseaduspäraseks, peab see olema nii sobiv, vajalik kui ka mõõdukas. Ma olen nõus, et seda meedet saab pidada sobivaks, selles mõttes, et see aitab saavutada taotletud eesmärki. 

Aga küsimus on nüüd selles, kas see on vajalik, ja vajalikkuse puhul on küsimus selles, kas sama eesmärki oleks võimalik saavutada vähem põhiseaduslikke õigusi riivavate meetmetega. Kui ma vaatan eelnõu seletuskirja, siis näen, et seal on olemas põhiseaduslikkuse analüüs, aga see on natuke pinnapealne ja seal ei ole minu meelest piisavalt argumenteeritud, miks ei võiks pidada vajalikuks vähem riivavat meedet, mis seisneks näiteks selles, et rakendada ulatuslikumat järelevalvet hoiu-laenuühistute üle või siis sätestada mingisugune künnis, mille piiresse jäädes võib hoiu-laenuühistu endiselt oma tegevust jätkata. Miks näiteks künnise variant ei aita saavutada sama eesmärki?

Aitäh! No me oleme otsinud vähem riivavat moodust sellesama künnise näol ja kahjuks ei ole head lahendust selles mõttes, et mis see künnis võiks olla. Kui võtta näiteks kaasatud hoiuste maht, siis tekib küsimus, kuidas me hindame seda ja mis on see summa, mis on justkui – ma ei tea, seda on halb siin öelda – nii-öelda normaalne, et hoiustaja kaotab. 

Tegelikult me siin peaks mõtlema, et tegelikult me ei tahaks, et ükski hoiustaja, kes paneb 10, 100, 1000 või 10 000 eurot, selle [raha] kaotab. Selle pärast pangahoiustele ongi loodud tagatisfond ja tagatisfondi ülalpidamisse panustavad ka needsamad pangad ise, eks ju, et see toimiks, samamoodi FI järelevalvesse. Tagatisfondi alla [hoiu-laenuühistud] ei käi ja siis igal juhul risk tekib. 

Siis võib võtta liikmete arvu järgi, aga mida see liikmete arv meile ütleb? Seal võib olla 10 või 100 liiget, kes oma raha hoiustavad – jällegi võivad nad oma raha kaotada. 

[Võib ka] võtta mingi piirkondliku ulatuse. Hoiu-laenuühistud algselt loodi ühte piirkonda. Inimesed tulid kokku ja panid oma hoiused [ühistusse]. Piirkonna ettevõtjad olid liikmed ja rahastasid projekte. Ma arvan, et 20 aastat tagasi, 25 aastat tagasi, 30 aastat tagasi see kõik niimoodi toimiski. 

Aga praeguseks me näeme, et hoiu-laenuühistu on ikkagi oma tegevusega ise liikunud sinna, et ta loob mulje, nagu ta oleks pank. Me näeme, ma ei tea, internetiavarustes või tänaval ringi sõites reklaame "too oma hoius siia", "selline intress". Ja need intressid on väga palju kõrgemad kui pangas ehk nad ahvatlevad. Ta on ammu väljunud regionaalsest mõõtmest. Kui sa [teed reklaami] Tallinnas, Tartus, ma ei tea, Põlvas ja Paides, siis mida see regionaalsus [tähendab] selle hoiu-laenuühistu puhul? Tal võib olla nimes Tallinn, Tartu, Põlva või mis iganes, aga tegelikult nad kaasavad hoiuseid igalt poolt. 

Ja teistpidi, hoiustajad on [ühistu] liikmed, kuid seal ei ole mingit kogukondlikkust. Ma arvan, et suur osa hoiu-laenuühistuid on ise oma tegevusega juba liikunud panga suunas, aga regulatsioon ja garantiid ei ole järele tulnud. Nüüd selle seadusega me toome ka need järele ja paneme neile kohustused.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. 

Aitäh! 

Avan läbirääkimised. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Soovimata pikalt kõnet pidada, ma lihtsalt kasutan võimalust läbirääkimistes osaleda, kõneleda veidikene ja jätkata seda diskussiooni, mida me siin juba pidasime, sellepärast et minu võimalus esitada kaks küsimust on ammendatud. 

Ma veel kord juhin tähelepanu sellele, et minu hinnangul ei ole sugugi kindel, et selle meetmega [kaasnev] põhiseaduse riive, mida see eelnõu ette näeb, on kooskõlas põhiseadusega. Nagu ma eelnevalt osutasin, selleks, et põhiseaduslike õiguste riive oleks kooskõlas põhiseadusega, peab see olema nii sobilik, vajalik kui ka mõõdukas. Probleem on just nimelt vajalikkuses. Härra kolleeg Võrklaev just selgitas, et kaaluti võimalust, et sama eesmärki võiks saavutada ka vähem riivavate meetmetega, näiteks teatava künnise kehtestamise näol, mille raames tegutsedes võiksid hoiu-laenuühistud oma tegevust jätkata. See aspekt jäi teil vist mainimata või [see küsimus] vastamata, mis puudutab tõhusamat järelevalvet. 

Aga mina ei näe, miks on võimatu näiteks sätestada künnis. Te [küsisite], härra Võrklaev, kuhu see künnis siis asetada. Noh, see on valiku koht. Tegelikult võiks [selle paika panna] ja vähemalt vaadata, kas see leevendab neid probleeme, millega on silmitsi seistud, või mitte. Kui ei leevenda, siis on ju alati võimalik kas künnist langetada või siis liikuda edasi sellesse faasi, kuhu praegu soovitakse kohe liikuda hästi suure hüppega. 

Miks mitte näiteks sätestada sellist piiri, et hoiu-laenuühistud võivad jätkata tegutsemist samas vormis tingimusel, et nende liikmete arv ei ületa numbrit x. Ma ei ole valdkonna spetsialist, ma ei oska öelda, mis see number võiks olla, ma ei ole sellesse küsimusse nii põhjalikult süvenenud, aga oletame, et see on, ma ei tea, tuhat inimest. Miks see oluline on? Selle pärast et kui see hoiu-laenuühistu peaks nii-öelda hapuks minema, siis kahju ühiskonnale ei ole niivõrd suur kui näiteks juhul, kui me räägime ühistust, millel on võib-olla 25 000 või 30 000 või 50 000 liiget. Selles mõttes on see risk lihtsalt kvantitatiivselt palju väiksem. 

Teine võimalus künnist sätestada oleks ju hoiuste mahtude järgi. Ma ei tea, mis iganes see number oleks, näiteks 10 miljonit, 25 miljonit või üldse väiksem summa. Küla tasandil mingisugune ühistu opereerib, ütleme, kuni miljoni piires – ma ei näe, miks see on võimatu. Kui me räägime nii väikestest hoiuste mahtudest nagu näiteks miljon eurot, siis kahju ühiskonnale, kui see projekt peaks minema vett vedama, ei ole jällegi nii suur. 

Lõppude lõpuks ei saa ju võtta sellist suhtumist, et riik on nagu lapsehoidja ja ütleb, et ei, me ei saa lubada isegi väikest kahju. Me ei saa lubada isegi väikest kahju! Samast kaalutlusest lähtudes võiks ju öelda, et keelustame üleüldse ära alkoholi tarbimise. Tõsi, osa inimesi oskab kasutada alkoholi mõõdukalt, mõistuspäraselt, aga siiski leidub päris palju neid, kes ei oska. No me ei saa lubada seda, eks ole, inimestele tekib nii palju kahju, [esineb] perevägivalda ja kõike muud, mis sellega kaasneb – keelame ära! Ma arvan, et see ei ole õigusriigile kohane lähenemine. 

Põhimõtteliselt on täiesti aktsepteeritav võtta selline hoiak, et jah, inimesed teavad, et kui nad paigutavad oma raha hoiu-laenuühistusse, siis kaasnevad riskid A, B ja C. Neid riske peab kaaluma ja [siis võib] öelda, et jah, ma soovin neid riske aktsepteerida, sellepärast et mina soovin hoiustada oma raha hoiu-laenuühistus, mitte pangas, ma soovin teha seda kohalikul tasandil, toetada kohalikku ettevõtlust, mitte toetada sellist majanduslikku formatsiooni, kus põhimõtteliselt hoiustamise ja laenamisega saavad tegeleda ainult pangad. 

Nii et võtta vastu selline seadusandlik meede, mis sunnib seniseid hoiu-laenuühistuid oma tegevust ümber korraldama ja reorganiseerima ennast pankadena, tähendab ilmselgelt seda, et paljud hoiu-laenuühistud peavad oma tegevuse lõpetama. See ilmselgelt soosib pankade huve, sellepärast et see kõrvaldab konkurentsi. Minu arvates riik ei peaks sellisel viisil tegutsema. 

Me oleme ju varemgi näinud mustreid, mis peegeldavad sedasama hoiakut. Kõikvõimalikke makse on peetud võimalikuks tõsta, [aga ei ole võimalikuks peetud ellu viia] üht ettepanekut, mis oli, et kehtestataks pangamaks sarnaselt Läti ja Leeduga olukorras, kus pangad võtsid väga suuri intressitulusid tulenevalt sellest, et euribori lihtsalt tõsteti. Mulle paratamatult jääb selline mulje, et need seadusandlikud projektid, mis järjest tulevad, [või need], mis ei tule, teenivad ikka ühte ja sedasama [eesmärki], milleks on pankade huvide kaitse. Aitäh!

Aitäh! Kõnesoove rohkem ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on tehtud 15 muudatusettepanekut ja alustame nende läbivaatamist. 

Muudatusettepanek nr 1, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 5, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 6, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 7, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 8, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 9, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 10, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 11, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 12, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 13, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 14, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 15, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 

Oleme muudatusettepanekud läbi käinud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 671 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ning tänane istung on lõppenud.