Tere päevast, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Auväärt külalised! Auväärt peaminister! 

Täna alustame natukene teistmoodi. Nimelt, esmalt on Riigikogu liikme ametivanne. Seoses Riigikogu liikme Riina Solmani volituste lõppemisega tema asumise tõttu Tallinna Linnavalitsuse liikmeks asus täna, 9. detsembril Riigikogu liikmeks asendusliige Lea Danilson-Järg. Järgnevalt kuulame ära tema ametivande.

Tere! Ma loen siis selle vandeteksti ette. Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XV koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Aplaus.)

Järgnevalt juba tavapäraselt: eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Mario Kadastik … Vabandust! Head kolleegid, kohaloleku kontroll! 

Kohalolijaks registreerus 70 Riigikogu liiget, puudub 31.

Nüüd on aeg eelnõude ja arupärimiste üleandmiseks. Mario Kadastik, palun!

Hea [ase]esimees! Hea minister! Annan üle ühe seaduseelnõu, mis muudab (Juhataja helistab kella.) elektrituruseadust. Me teeme [selles seaduses] neli muudatust. Esiteks, alla 15-kilovatise netotootmisvõimsusega tootmisseadmete vabastus tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasust. Kodukasutajatel, kellel on tihti ka tarbimine lisaks tootmisele, ei pruugi täisvõimsus olla saavutatav ühelgi perioodil, mistõttu neile alakasutustasu määramine on ebaproportsionaalne. Samuti [näeb eelnõu ette] saartalitluses või reservis olevate võimsuste alakasutustasust vabastamise, vastasel juhul peaks meie võimsusreservideks olevad ressursid iga aasta [võimsuse kasutamist] tõestama (Juhataja helistab kella.) ja see tasu lisanduks saartalitlustasule. [Eelnõusse on lisatud] energiasalvestusüksuste topeltmaksustamise kaotamine saartalitlustasu osas ning jaotus‑ ja ülekandevõrgus tagatiste nõude kaotamist täpsustavad sätted. Eelnõu on edastatud elektroonselt. Aitäh!

Aitäh! Andre Hanimägi, palun!

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Enne jõule on paslik meelde tuletada ühte arutelu, mis on meil olnud siin aastaid, aga millele me ei ole punkti pannud. Nimelt, juba 2020. aastal andis tänane peaministrierakond Reformierakond üle ühe eelnõu, mis toona toetust ei saanud. 2023. aastal kiitis sellise eelnõu heaks valitsus ja see jõudis meile siia Riigikogusse. Nüüd istub see siin juba pikemat aega. 2024. aastal püüdis koalitsioon leida siin lahendust, aga seda ei saabunud. Ometigi hoiab Euroopa meil kullipilguga silma peal. 

Mis võiks olla see eelnõu, millest ma räägin? Ma vaatan, et head konservatiivid juba noogutavad, nad teavad. Minu arupärimine on seotud vaenukõnega. Tõepoolest, vaenukõneseaduse eelnõu on pikalt seisnud, keegi ei tea, mis sellest saanud on. Varem räägiti, et meile tuleb trahv, on jube kiire, aga nüüd on aastad möödunud, aastavahetus kohe-kohe käes. Seetõttu me küsimegi lugupeetud peaministrilt Kristen Michalilt, mis sellest eelnõust saanud on. Kuidas kavatseb valitsus siiski tagada selle, et meie karistusseadustik vastaks Euroopa Liidu Nõukogu raamotsusele, mis võeti vastu juba 2008? Kas tuleb uus eelnõu? Kas me jätkame selle eelnõu menetlemist, mis siin Riigikogus juba on? Ja saame me Euroopast trahvi või ei saa trahvi? Aga veelgi olulisem: sotsiaaldemokraatide hinnangul on tegemist vajaliku eelnõuga ja me võiksime sellega edasi liikuda. Ma näen riigikogulaste nägudelt, et nad on valmis seda debatti jätkama, ja meie oleme ka valmis. Aitäh!

Jaak Valge, palun!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Eesti naised ja Eesti mehed! Mina esitan kolleeg Riina Sikkuti, kamraad Leo Kunnase ja iseenda nimel arupärimise haridus- ja teadusministrile. Ega seda meie parlamendis just tihti ei juhtu, et ühise arupärimise esitavad üsna erinevate poliitiliste vaadetega saadikud, aga meil on ühine mure, ja nimelt eesti keele pärast. Selle kasutusala aheneb nii teaduskeelena kui ka ühiskonnas tervikuna. 

Me tahaksimegi selle arupärimisega käivitada arutelu selle üle, kas välistudengitele peaks õpetama eesti keelt kohustusliku õppeainena. Senini on see jäänud nende vabatahtlikuks kõrvaltegevuseks. Samal ajal pooled välistudengitest õpingute kõrvalt töötavad. Teenindus- ja tööruumides kohtame üsna sageli olukordi, kus enam eesti keelega hakkama ei saa. 

Sama tõsine on see olukord, et üle poole lõpetanutest – välistudengitest, välisvilistlastest – ei jää Eestisse. Tihti nad just keelebarjääri tõttu põrkuvad sellega, et nende karjäärivõimalused on piiratud. Nad peavad leppima [vähem tasustatud] tööga. Eesti maksumaksjal ei ole mõistlik koolitada inimesi, kes peale [õpingute] lõpetamist meie ühiskonnale mitte midagi tagasi ei anna. Pealegi ei oleks keeleõppe muutmine vabatahtlikust kohustuslikuks ülikoolidele kuigivõrd suur lisakulu. 

Seetõttu küsimegi otse, kas riik kavatseb astuda samme, mis muudaksid eesti keele omandamise välistudengitele päriselt kohustuslikuks ja [muudaksid nende keeleõppe] tõhusaks. Aitäh!

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Auväärt külalised! Esitan koos kolleegidega arupärimise siseministrile Politsei- ja Piirivalveameti päästekopterite võimekuse ja valmisoleku kohta. 

Eesti inimeste turvalisus merel ja maismaal, eriti just Lääne-Eesti saartel, sõltub sellest, kui kiiresti suudab riik kriitilistes olukordades abi kohale tuua. Päästekopteritel on siin keskne roll, need suudavad sageli ainsana jõuda abivajajateni õigel ajal. Lisaks otsingu- ja päästetöödele täidavad kopterid üliolulist meditsiinilist ülesannet, [viies] elu ja tervise seisukohalt kriitilises seisundis patsiente kõrgema taseme haiglatesse. Kiire meditsiinitransport võib paljudel juhtudel määrata inimese edasise prognoosi ning on elutähtis teenus piirkondades, kus haiglaravi võimalused on piiratumad. 

Meedias sai hiljuti uuesti tähelepanu, et praegune kopterivõimekus ei vasta paraku Eesti vajadustele. Kopterid on vananenud, nende hoolduskulud suurenevad ja mitmed elupäästmiseks vajalikud tehnilised omadused, sealhulgas meie kliimas ülioluline jäätumistingimustes lendamise võime, ei ole piisavad. Kitsaskohad puudutavad ka meditsiinilende, kuna kolme kopteri peale rajatud süsteem ei taga igapäevast täisvalmidust ning tehnilise saadavuse langus seab ohtu nii pääste- kui ka meditsiinitranspordi järjepidevuse. 

Sellest lähtuvalt esitamegi siseministrile küsimused selle kohta, millised on valitsuse plaanid Eesti inimestele turvalisust tagava kopterivõimekuse loomiseks ja kopteripargi uuendamiseks.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Esitan EKRE fraktsiooni liikmete nimel peaminister Kristen Michalile arupärimise seoses Enefit Greeni investeeringuga Tolpanvaara tuuleparki ning selle [pargi] müügiga. 

Enefit Green tegi 2021. aastal investeerimisotsuse Soomes asuva Tolpanvaara tuulepargi rajamiseks, mille maksumus oli umbes 83 miljonit. Ometi müüdi park selle aasta lõpus hinnaga, mis vastas sisuliselt investeeringu nominaalväärtusele ilma inflatsiooni [arvestamata], kapitalikulu ja riskitasu tagasi teenimata. 

Sellega seoses on järgmised küsimused. Millistele majanduslikele ja strateegilistele eeldustele tugines riigi heakskiit Tolpanvaara tuulepargi investeeringule 2021. aastal ja millised riskid toodi välja juba atesteerimise ja tasuvusanalüüsi etappides? Eesti Energia, eriti selle taastuvenergiapoole juhtimine on sama juhuslik nagu tuuleenergia ise: tehakse investeeringuid ja samas müüakse need investeeringud maha, ilma et need kasumit hakkaks teenima. Aitäh!

Head kolleegid, olen vastu võtnud neli arupärimist ja ühe seaduseelnõu.  

Üks teade ka. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis telefonipettuste ennetamise toetusrühma moodustamise koosolek. Kokkukutsuja on Maria Jufereva-Skuratovski. 

Nüüd, head kolleegid, saame minna tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel. Kaks sõna menetluse korrast. Meil on kaks ettekannet. Esmalt peaminister Kristen Michal, tema ettekande pikkus on kuni 30 minutit, ja seejärel on ettekanne Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehelt Peeter Talilt, tema ettekande pikkus on kuni 20 minutit. Kummalegi ettekandjale saab esitada ühe küsimuse ja läbirääkimised on avatud fraktsioonidele. Nüüd, head kolleegid, palungi Riigikogu kõnetooli auväärt peaministri Kristen Michali.

Austatud juhataja! Lugupeetud saadikud! Head kuulajad! Elame pöördelistel aegadel. Venemaa sõda Ukraina vastu on kestnud pea neli aastat, kogu selle aja on Eesti koos Euroopaga seisnud ukrainlaste selja taga. Koos otsitakse ja leitakse võimalusi veel tugevamaks toetuseks, et ukrainlased suudaksid sõjaliselt ja majanduslikult vastu pidada. Nii kaua, kui vaja. Ja olen kindel, et nad suudavad. 

Euroopa Liitu kuulumine on meie valik ning toetus sellele on inimeste seas jätkuvalt väga kõrge. See annab meile turvatunde, toob endaga vaba liikumise ja kauplemise ning võimaldab koos kujundada Euroopa tulevikku. 

Alates 2022. aastast on Euroopa palju muutunud: ühtsemaks, meie piirkonna riikidega samameelsemaks ja tugevamaks. Eesti diplomaadid ja poliitikud on selle nimel viimased aastad väsimatult tööd teinud. Aitäh kõigile, kes Eesti huve Euroopas ja laias maailmas esindavad! Teie panus on olnud ülioluline. 

Kuid me pole veel kaugeltki seal, kus tahaksime olla. Eestil on järgnevatel aastatel Euroopas kaks suurt eesmärki: julgeolek ja Euroopa majandusliku konkurentsivõime taastamine. Need eesmärgid on ka omavahel tihedalt seotud. Üks ilma teiseta ei ole võimalik.   

Head kuulajad! Terve eelnev aasta on Euroopa Liidus möödunud julgeoleku tugevdamise tähe all. Juba neljandat aastat seisame silmitsi agressoriga, kes proovib piire muuta jõuga. Nii Euroopa kui ka Eesti huvides on jätkata reeglitepõhise ja rahvusvahelisele õigusele tugineva maailmakorra toetamist. Selle korra aluseks on kestlik majandusareng ning demokraatlike väärtuste eest seismine. Selleks et aidata Ukraina võidule käimasolevas sõjas, on lisaks pehmele jõule tarvis ka tegelikku, käegakatsutavat heidutust. Lühikese ajaga oleme läbinud märkimisväärse teekonna. 

Ükski sõda ei kesta igavesti. Eesti eluline huvi on, et Euroopa jätkab sõjalise koostöö tihendamist ja kaitsevõime tõstmist, jätkab Venemaa vastu sanktsioonide rakendamist ning Ukraina sõjalist ja majanduslikku toetamist. Mul on hea meel, et kaitsevalmidus ja julgeolek on tõusnud Euroopa prioriteetideks. Euroopa Liit loodi rahuprojektina, et majandusliku koostöö abil siduda kokku teise maailmasõja suured vastaspooled Euroopas. Ja see õnnestus. Kuid tänaseks on kõigile selge, et meie kõige tõsisem julgeolekuoht tuleb idapiiri tagant. Meil on vaja sellele ohule vastata üha julgemate tegudega ning lisaks majanduslikule tugevusele investeerida relvadesse ja kaitsevõimesse. 

Mis mullu tundus osale Euroopast veel võimatu, on tänaseks reaalsus. NATO-s tegime juunis suured otsused kaitsekulude tõstmiseks. Kaitsekulude kiiret tõstmist võimaldavad nüüd ka Euroopa Liidu paindlikumad eelarvereeglid. 16 liikmesriiki, sealhulgas Eesti, on seda ka taotlenud. Kokku on lepitud 150 miljardi euro suuruses laenuinstrumendis SAFE, et liikmesriigid saaksid hankida kaitsevarustust ühiselt ja soodsalt. Eesti on esitanud kava, kus on ette nähtud saada selle instrumendi abil vähemalt 2,3 miljardi euro suurune laen. Euroopa Liidu struktuurivahendeid on nüüd võimalik ümber suunata ka kaitseotstarbeks, mida Eesti valitsus otsustas teha 195 miljoni euro väärtuses. Lisaks sihime toetust uuest Euroopa kaitsetööstusprogrammist, esialgse eelarvega 1,5 miljardit eurot, veel selleks eelarveperioodiks. 

Aga ka vaenlane on aasta jooksul oma panuseid tõstnud. Näeme Läänemere piirkonnas ohtusid seoses varilaevastikuga, droonide ülelende, õhupiiri rikkumisi. Kiiresti on vaja tõsta droonitõrje ja õhukaitse võimekust Eestis ja Euroopas laiemalt. Eesti panustab kaitsesse enda riigieelarves järgmisel aastal üle 5% meie sisemajanduse kogutoodangust. Peame jätkama tööd selle nimel, et ka piirist kaugemal asuvad riigid mõistaksid idatiiva kaitsevalmiduse olulisust. 

Ootame seega Euroopa Liidult tuge ühisrahastusega. Muidugi ei hakka meie kaitsevõime tõstmisel Euroopa Liit asendama NATO-t, kuid Euroopa Liit saab näiteks ühishangete abil aidata koos toota ja hankida kiiremini ning mastaapsemalt. Seisame ju kõik ühistes järjekordades. Juba enne järgmist Euroopa Liidu eelarveperioodi on vaja kaitsesse lisavahendeid nii idapiiri kaitseks kui ka laiemalt, kriitiliste võimelünkade täitmiseks. 

Arutan seda Euroopa valitsusjuhtidega järgmisel nädalal Soomes idatiiva liidrite kohtumisel ja Brüsselis Euroopa Ülemkogul. Koos Läänemere riikidega ja teiste Euroopa riikidega oleme tugevamad. 

Austatud Riigikogu! Rahuni Ukrainas peame jõudma vaid õiglastel ja Ukrainale sobivatel tingimustel. Ukraina suveräänsus ei ole kauplemise koht ning Euroopa arutab ja otsustab oma asju ise. Euroopal on võimalusi Venemaa survestamiseks. Tehtud samme ei maksa alahinnata. Vastupidi. Oleme Euroopa Liidus sel aastal vastu võtnud neli sanktsioonipaketti, hiljuti jõudsime 19. paketini ja töötame juba järgmise kallal. Rõhk on olnud agressori rahavoo kinnikeeramisel ehk toornafta, veeldatud maagaasi ja naftagaasi ekspordil. Veelgi enam, hiljuti otsustasid Euroopa Liidu riigid lõpetada täielikult Venemaa gaasi ostmise: LNG ostmine 2026. aasta lõpuks ja torugaasi ostmine 2027. aasta sügiseks. Ootame sama kiiret tegutsemist naftaimpordi lõpetamiseks. Sel suvel kehtestas Euroopa ka täiendavad tollimaksud seni katmata põllumajandustoodetele ja lämmastikupõhistele väetistele. 

Meie eestvedamisel piirab Euroopa Liit üha enam varilaevastikku ja neile [laevadele] teenuste osutajaid. Euroopa Liidus on sanktsioonide all üle 550 laeva. See kõik teeb Venemaa elu ja tegevuse tuntavalt ebamugavamaks. 

Eesti peamine siht veel sel aastal on Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtt. Arutame valitsusjuhtidega veel enne jõule, kuidas seda parimal viisil teha. Soovime anda selle raha, vähemalt 90 miljardit järgmise kahe aasta jooksul, laenuna Ukrainale. Laen tuleks tagasi maksta ainult juhul, kui Venemaa korvab sõjakahjud ja Ukraina territoriaalne terviklikkus on taastatud. Euroopa Komisjon tegi eelmisel nädalal ka ametliku ettepaneku, mida Eesti on soovinud ja oodanud pikalt. Ukraina vastupanu jätkamiseks oleks see summa märgilise tähtsusega. Kohtusin üle-eelmisel nädalal Saksamaa liidukantsler Merziga. Meil on väga hea teineteisemõistmine. Hea on näha, et Saksamaa on Eestiga Ukraina toetamise, kaitse tugevdamise ja ka Euroopa majanduse reformimise teemal väga sarnastel seisukohtadel. Koos Saksamaaga seisame tugevalt Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtmise taga. 

Sõda võidetakse küll lahinguväljal, aga ka rahaga. Vastupidi Vene propagandale näitavad analüüsid, et ka Venemaa majandusel ei lähe hästi ning edulugudega kelkimine on suuresti bluff. Venemaa ei ole muutnud ühtegi oma algset eesmärki. Ta tahab endiselt endale kogu Ukrainat ja soovib Euroopa julgeolekuarhitektuuri ümber kirjutada. Samamoodi ei ole meil ühtegi põhjust survet Venemaale nõrgendada. Vastupidi: gaas põhja ja julgust juurde!

Koht, kus Euroopa Liit ei liigu paraku poliitiliselt nii kiiresti kui peaks, on laienemine. Ukraina on jõuliselt oma riiki reforminud, et kiirendada Euroopa Liiduga liitumise protsessi. Ka Moldova ning mitmed teised riigid on valinud Euroopa tee. Laienemine on meie geopoliitiline vajadus. Mida suurem on euroopalike väärtuste levik, seda turvalisemas, jõukamas ja inimsõbralikumas maailmas me elame.

Meil tuleb olla järjest valvsam Euroopa Liidu sees toimuvate negatiivsete arengute suhtes. Keerulises julgeolekuolukorras ei saa me lubada oma meeskonnas omaväravaid. Desinformatsiooni plahvatuslik levik, millele aitab kaasa laialdane platvormide võrgustik, ning tehisintellekti hüppeline areng on pehmelt öeldes problemaatiline. Tuleb pingutada, et demokraatiat kaitsta, valenarratiive paljastada ning Venemaa käsilasi takistada. 

Head kuulajad! Peame endalt küsima, millist Euroopat me tahame, kas enesesse kapseldunud ja mineviku hiilgust taganutvat või julgelt arenevat ja jõuliselt oma huvisid kaitsvat kontinenti. Me ju näeme, et globaalne konkurents üha kasvab. Kaubandust iseloomustab üha tugevam agressiivsus. Me peame küsima, mida saame Euroopas teha, et olla läbimurdetehnoloogias esimesed. Peame kiiremini pürgima strateegilise autonoomia poole nii julgeolekus, kriitilistes majandussektorites kui ka arvutusvõimsuste tagamisel, tagama endale sobivad tarneahelad maailmaturul ning tuginema vabakaubandusele, eriti meile sõbralike riikidega, seal, kus meie enda eeldused nõrgemad on. 

Oleme mitmest globaalsest konkurendist maha jäänud investeeringute mahu poolest, eriti investeeringute poolest uutesse teadusmahukatesse valdkondadesse. Euroopa Liidu osakaal maailma tehisintellekti arvutusvõimsuses on alla 5%, samas kui USA-l on see 75% ja Hiinal 15%. Meie kapitaliturud on lihtsalt liialt killustunud. Peame seetõttu jalad kõhu alt välja võtma ja veniva trendi ümber pöörama, kasutama eeliseid, mida ühisturg meile annab. Meie otsused peavad suunama investeeringuid Euroopa majandusse, toetama tööstusbaasi tugevnemist, vähendama sõltuvust kolmandatest riikidest ning tagama õiglasema konkurentsikeskkonna meie ettevõtjatele. 

Teiseks väljakutseks Euroopa majandusele on põhjendamatu bürokraatia, mis takistab äritegevust ning pidurdab majanduskasvu. Olen kutsunud kokku majanduskasvu ja efektiivsuse nõukoja, mille ettepanekute alusel oleme radikaalselt alustanud ebavajalike nõuete vähendamist ja lihtsustamist. Ettevõtjad on teinud ligikaudu 700 ettepanekut. Neist üle 320 oleme valitsuses juba heaks kiitnud. Need nõuded kaovad. 50 ettepanekut on tänaseks ellu viidud. Ka teie roll Eesti elu lihtsamaks tegemisel on ülioluline, sest paljude nõuete kaotamine eeldab seaduste muutmist. Koos ministrite tehtud ettepanekutega oleme alates aprillist uue valitsuse koosseisuga teinud otsused üle 500 nõude kaotamiseks. Regulatsioonide ja halduskoormuse leevendamine on üks meie ettevõtjate peamisi ootusi valitsusele.

Eesti on olnud ka Euroopa Liidu õiguse lihtsustamisel aktiivne eestkõneleja, seda nii ettepanekute esitamisel kui ka menetlemisel. Oleme toonud aruteludesse oma digiriigi ja reaalajamajanduse kogemuse ning näidanud, kuidas nutikas andmekasutus ja automaatne aruandlus võivad vähendada ettevõtete halduskoormust. 

Üle 60 Eesti ettevõtjate ettepaneku puudutavad Euroopa Liidu õigusaktide lihtsustamist. Oleme nende elluviimist arutanud ka volinik Valdis Dombrovskisega. Euroopa Komisjon on käivitanud lihtsustamisprogrammi, praeguseks on esitatud seitse lihtsustamise koondettepanekut. 

On väga tähtis, et siseturul valitseksid ettevõtjate jaoks võrdsed võimalused ning oleks lihtne oma tooteid arendada ja teenuseid piiriüleselt pakkuda. Eesti veab lähiaastatel edasi ka digivaldkonna arengut, pidades oluliseks tehisintellekti kasutamist, digiteenuste arendamist ning küberturvalisuse tähtsustamist.

Veebruaris arutan Euroopa liidritega, kuidas Euroopa konkurentsivõimet tõsta. Näen Eestile selles arutelus nelja suurt eesmärki: läbimurdetehnoloogiad ja tehisintellekti kasutuselevõtt, digitaalsed lahendused, õiguskeskkonna oluline lihtsustamine ning paremini toimiv siseturg, ennekõike teenuste ja kapitali ühine turg. 

Lugupeetud Riigikogu! Ka kliimaeesmärgid on osa meie konkurentsivõimest. Eestis väljendub heitmete vähendamise otsene kasu energiajulgeolekus ehk sõltumatuses Vene gaasist ja naftast, tekivad uued töökohad rohetehnoloogiasektoris ning puhtamaks muutuvad õhk ja keskkond, mille jätame oma lastele. 

Eesti on juba praegu koduks mitmele edukale rohetehnoloogia ettevõttele. Näiteks on Skeleton Technologies üks maailma juhtivaid superkondensaatorite ja energiasalvestuslahenduste arendajaid. Samuti seotakse Neo Performance Materialsi Narva magnetitehases kokku puhas tootmine, taastuvenergia ning kõrgtehnoloogiline innovatsioon. Häid näiteid on veelgi.

Kliimamuutustega ei saa aga võidelda paberil, ülevalt alla korraldusi jagades, arvestada tuleb ka kohapealsete oludega. Nii toetab Eesti küll Euroopa liikumist heitmete 90% vähendamise suunas aastaks 2040 võrreldes aastaga 1990, kuid selle saavutamiseks tuleb luua sobivad tingimused. Samuti soovime leevendada varem tehtud otsuste rakendamisel ilmnenud negatiivseid mõjusid. Pean siin silmas nii maakasutusega seonduvat kui ka heitkogustega kauplemise süsteemi ETS2, mille rakendamine lükati küll aasta võrra edasi, kuid kus täiendavad muudatused on vajalikud.

Head kuulajad! Aastatepikkune töö meie sõltuvuse vähendamiseks Venemaa ja Valgevene elektrisüsteemist on jõudnud finišisse. 2025. aasta veebruaris viisime edukalt lõpule ligi 15 aastat kestnud protsessi Eesti ja kõigi Balti riikide elektrisüsteemide sünkroniseerimiseks Kesk-Euroopa võrkudega. Euroopa Liidust saime projektile ligi 1,2 miljardit eurot toetust. See oli ajalooline saavutus ja sümboolne samm, mis lõpetas meie energiasõltuvuse idast ning sidus meid tugevalt ja pöördumatult Euroopaga. 

Toimiv Euroopa energiaturg on taganud meile energiavarustuskindluse. Et seda kindlust suurendada, jätkame tööd, et rajada uusi energiaühendusi Soome ja Lätiga. Tähtis on Euroopa toel lõpule viia nii keskkonna kui ka julgeoleku seisukohalt äärmiselt oluline üleeuroopaline transpordiprojekt Rail Baltic. 

Lugupeetud Riigikogu! Arutasime eelmisel nädalal valitsuses Euroopa Komisjoni ettepanekuid uue Euroopa Liidu eelarveperioodi kohta ja saatsime seisukohad ka teile arutamiseks. On hea meel nentida, et Eesti töö komisjoni veenmisel on kandnud vilja. 

Liikmesriikidele läbirääkimiseks esitatud eelarve on kasvanud ligi 2 triljoni euroni ja suunab oluliselt rohkem ühisraha meile olulistele valdkondadele. Muu hulgas suureneks kahekordselt piiriüleste transpordiühenduste toetamine, millest sõltub Rail Balticu lõpuni ehitamine. Kaitsevaldkond, mida siiani on eelarvest vaid marginaalselt toetatud, saaks rõõmustada viiekordse eelarvekasvu üle – 131 miljardi euroni. Ukraina toetamiseks Ukraina rahastu kaudu on reserveeritud 100 miljardit eurot. Innovatsioonis aitab plaanitav konkurentsivõime fond kaasa investeerimisvajaduste katmisele kogu toote elutsükli jooksul. See kõik on muidugi alles ettepanek. Ees ootab enam kui aasta keerulisi läbirääkimisi. 

Euroopa Komisjon on Eestile pakkunud riigiplaani rahastamiseks 6,5 miljardit eurot. See on märkimisväärne summa, mis aitaks kaasa investeeringu- ja reformivajaduste [arvestamisele] Eesti eesmärkidest lähtuvalt. Samuti võimaldaks see katta nii põllumajandustoetuste kui ka sisejulgeoleku vajadusi. Vähem olulised ei ole meile ka transpordi- ja energiaühendused ning ühenduste vastupidamisvõime tagamine. [Idapoolsed piiririigid] on märkimisväärselt suurendanud kaitsekulusid ja meie majandused on julgeolekuolukorra tõttu suurema surve all. Euroopa Liidu eelarve saab leevendada ja peab leevendama geopoliitilise kriisi tõttu idapoolsetele piiririikidele osaks saanud negatiivseid sotsiaal-majanduslikke mõjusid. 

Austatud kuulajad! Tervikpildis pole meil palju aega, vajame täna toimivaid lahendusi. Eesti peab Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike ergutama ning eelistama läbimõeldud, kuid kiireid otsuseid. Praeguses julgeolekusituatsioonis on eriti oluline usk ühtsuse jõusse ning paremasse homsesse. Tänan siinjuures ka Riigikogu ning eriti Euroopa Liidu asjade komisjoni väga hea koostöö eest selles tempokas otsustusprotsessis.

Meil on vaja, et Euroopa Liidu toimimist senisest paremini selgitataks. Euroopa tuleviku teemal tuleb otsida konsensust, mis arvestaks kontinendi elanike soove ning suurendaks meie ühist heaolu. See aitab kasvatada ka omatunnet Euroopa Liidu ühisotsuste suhtes, mille arutelu ajal meiegi mõjuka otsustajana laua taga oleme. Eesti huvides on olla tihedalt Euroopaga lõimunud ja tugevdada Euroopa aluseks olevate vabaduste reaalset jõustamist. Eelkõige peame investeerima kriisikindlusesse ning valdkondadesse, mis tagavad majandusliku edu ka tulevikuks. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu teile, härra peaminister! Rain Epler, te peate kiirustama, jõudmaks oma küsimust esitada. Teie kord!

Aitäh, härra eesistuja! Härra peaminister! Ootasin, et te räägite oma aja täis, aga see selleks. 

Ma mõtlesin tänase ettekande valguses küsida selle kohta, et kui vaadata Euroopas ja just Euroopa Liidus toimuvat, vaadata näiteks vastuolusid, mis puudutavad Venemaa varade kasutuselevõttu, vaadata riikide erinevaid seisukohti näiteks suhete kohta Hiinaga ja selle kohta, kuidas Euroopa Liit peaks käituma, vaadata ka seda, kuidas Euroopa Komisjoni tippametnike ebakompetentsus aina rohkem välja paistab, siis ei ole väike tõenäosus, et Euroopa Liit kui institutsioon võib kaduda. Ma vaatan ka meie põhjanaabrite tegevust – teie ise lähete ju järgmisel nädalal Soome peaministri kutsel Euroopa idatiiva riikidega kokku saama – ja tundub, et nemad siiski mõtlevad selle üle, mis on see plaan B, kui Euroopa Liit institutsioonina peakski kaduma. Kas teie ka olete selle üle mõelnud, vastavad korraldused andnud …

Aitäh!

… et meil oleks selleks puhuks plaan olemas?

Aitäh! Ma saan aru, kuhu te sihite. EKRE vaade on ju üldiselt selline, et Euroopa Liit ei ole midagi meile omast. Aga ma siiski juhin tähelepanu sellele, et ligi 80% Eesti inimestest – jaanuaris tehtud küsitluse põhjal, kindlasti on ka uuemaid selliseid küsitlusi – hindab, et Euroopa Liitu kuulumine on vajalik. 78% oli [neid inimesi] jaanuaris. (Vahelehüüe.) Teiseks, kui küsitakse, kas me oleme Euroopa Liidust kasu saanud, siis arvab ligi 80%, et oleme kasu saanud. 

Seda hoiakut, et Euroopa Liit võiks kaduda ja me võiks Euroopa Liidust ära minna, ma arvan, esindab siin saalis küll ainult EKRE ja Eesti ühiskonnas ka pigem vähemus. Mul ei ole liberaalina midagi [sellise arvamuse] vastu. Ma toetan seda, et kõigil on võrdne õigus oma arvamusele, aga minu arvamus on, et Euroopa Liit on meile kasulik, enamikule Eesti rahvast kasulik.  

Teiseks, ühendused, kaitse, julgeolek ja kultuuriline kuuluvus – kõik see, mis on seotud Euroopa Liiduga, on meile kasulik. Liikmesriikidel on erinevaid arvamusi ja aeg-ajalt tuleb valimistel võimule mõni platvorm, mille põhiline argument on Euroopa Liidu vastasus. Seda demokraatias juhtub ja see on normaalne osa sellest. Aga erinevad arvamused ei tee Euroopa Liitu kuidagi nõrgemaks. Ma julgen öelda, et viimastes kriisides, vaadates aasta või poole aasta võrra tagasi, on Euroopa Liit minu hinnangul pigem tugevamaks [muutunud].  

Jah, meil on väga hea regionaalne koostöö. NB8 on see formaat, mis puudutab Baltimaid ja Põhjamaid. Meil on väga hea koostöö Prantsusmaa ja Saksamaaga, aga ka Ühendkuningriigiga, kes Euroopa Liidus ei ole, meil on koostöö paljude riikidega üle maailma. Julgeolekupartnerlus on meil Ameerika Ühendriikidega.  

Nii et ma ei ennusta nagu teie Euroopa Liidule kadu. Ma ennustan, et Euroopa Liit saab selles kriisis tugevamaks. Kui Euroopa Liit oli varem rahuprojekt ilma relvadeta, siis nüüd saab meil olema ka tööstus ja relvad. Nii et Euroopa Liit saab tugevamaks. Eesti inimeste huvides on see, mitte Euroopa Liidu nõrgenemine. Nii et seetõttu, olles [tajunud] teie küsimuses alatooni, et te loodate Euroopa Liidu lagunemist, ütlen, et jään kindlasti erinevale arvamusele. 

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt peaminister! Eelmine küsimus ilmselt viitas sellele, miks osa seisukohti teatud poliitilistel jõududel on just sellised, mis eeldaksid Euroopa Liidust lahkumist. Ajaloo õppetund peaks meile ikkagi meelde tuletama, et ei iial enam üksi. Selle tõttu ma olen nõus, et Euroopa Liit oma olemuselt on rahuprojekt ja peab selleks ka jääma. 

Viimastel päevadel on avalikus meedias palju olnud juttu sellest, milline see Ukraina rahugarantii võiks ühel hetkel olla. Ukraina president on kinnitanud, et puudub võimalus ühegi sentimeetri Venemaale äraandmiseks. See on adekvaatne ja mõistlik. Kas Euroopa liidrid tajuvad ja tunnetavad, et me peame tööd tegema selle nimel, et seda [territooriumi loovutamist] ei juhtuks? Selle tagajärjed on hullemad, kui me võime ette kujutada. Teiseks, need julgeolekugarantiid. Me [mäletame] 1990. aastate algust, kui Ukrainale anti teatud garantiid peale seda, kui ta tuumarelvast loobus. Seda ei tohiks enam kunagi juhtuda, [et antakse garantiisid, mis tegelikult ei kehti.]

Aitäh! Mina arvan, et Euroopa liidrid tajuvad väga hästi seda, mille kohta sa küsisid. Kõik Ukrainat puudutavad otsused saavad sündida ainult Ukrainaga koos, nii nagu ei ole kellelgi teisel õigust otsustada ka Euroopa Liidu asju, Euroopa Liidu julgeolekuarhitektuuri või midagi muud, ilma et selle otsuse tegelikult teeks Euroopa. See on kaunis klaar. 

Meie positsioon on ka olnud ja on edaspidigi väga klaar: me ei tunnusta mitte kunagi alade jõuga äravõtmist. Ukraina territoriaalne terviklikkus on printsiip, mida me igal juhul toetame ja kaitseme. Ma arvan, et Euroopa riigid teevad kõik, et Ukraina ei satuks kunagi olukorda, kus ta oleks sunnitud surve, agressiooni tulemusena vastu võtma ebaõiglasi tingimusi või halba rahu. Ma saan aru, et see võrdlus on juba kulunud, aga ma siiski arvan, et Euroopa tegelikult ju mõistab väga hästi, vähemalt enamik riike mõistab, et seda sõda peetakse meie asemel ja meie eest ning meie olemegi see tagala. Seetõttu tähendab see ka seda, et kõikides võitlustes, [peetagu neid] siis raha või relvadega, [toimugu need] diplomaatilises tegevuses või avalikus suhtluses, on meie ülesanne toetada Ukrainat, ja seda me teeme. Nii et selle nimel pingutused käivad. 

Ma ei tea ühtegi Euroopa liidrite kohtumist, kus Ukraina ei oleks olnud esimene ja kõige olulisem teema. Samamoodi on tahtekoalitsiooniga, mis on palju laiem, kuhu kuuluvad ka Türgi, Kanada, Jaapan ja paljud teised suured riigid, sealgi [valitseb] täpselt samasugune printsiip või on selline hoiak võetud. 

Nii et jah, ma arvan, et on üsna klaar, et meie seisame iga vahendi, iga võimaluse, iga sõna, iga teoga selle eest, et Ukraina õigus oma territooriumile oleks võõrandamatu. Maailmale tuleb aeg-ajalt siiski meelde tuletada, et sõda ja agressioon Ukrainas lõppeks kohe, kui Venemaa oma väed ära viiks. Vahel mulle tundub, et debattides kipub see ununema. 

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud peaminister! Kuulasin teie kõnet ja sain aru, et nõunikud on aidanud teil ühe eriti nuditud teksti valmis teha. Te ei maininud ühtegi sõna pommina plahvatanud USA julgeolekustrateegiast, mis käsitleb äärmiselt kriitiliselt Euroopa Liidu arenguid, eriti demokraatia teemadel. Ma [refereerin] seda. USA julgeolekustrateegia ütleb, et nad on vastu põhiõiguste antidemokraatlikele piirangutele Euroopas. 

Ja mida me siin istungi alguses kuulsime? Demokraatia vaenlastena tuntud sotsiaaldemokraadid nõudsid uut infot, kuidas saaks sõnavabadust piirata. Teie [erakonda kuuluv endine] minister Maris Lauri on olnud vaenukõneseaduse, sõnavabaduse preventiivse ahistamise eestvedaja. Kogu Euroopa peab mõtlema, kas ta säilitab oma liitlased, ja ka teie [peate sellele mõtlema]. Millal te lõpetate sõnavabaduse ahistamise, et üldse säilitada demokraatia ja suhted meie suurima liitlasega?

Aitäh! Eesti on üks vabamaid riike maailmas. Võib-olla te olete tähele pannud, et see valitsus seisab selle eest, et see nii ka jääks.

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! USA teatas, et Ukraina rahuläbirääkimistel on jäänud lahendada vaid kaks vaidlusküsimust. See tähendab, et rahulepe võib sündida juba lähipäevil. Minu küsimus on, milline on Euroopa Liidu ja Eesti plaan juhuks, kui sõda lõpeb.

Panna Venemaa maksma nende kahjude eest, mida nad on tekitanud, ja anda nende juhid tribunali alla – see, ma arvan, oleks parim plaan.

Urve Tiidus, palun! 

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Te käsitlesite oma kõnes üsna põhjalikult Euroopa Liidu positsiooni globaalses konkurentsis. Euroopa Liit tõdeb ka ise sageli, et jääb oma potentsiaalile tugevasti alla. Plaan vähendada regulatsioone ja bürokraatiat kui ühte pidurit on olemas, nagu ma teie jutust aru sain. Kui tõenäoline on, et Euroopa Liidus vallandub nende kavade tulemusena uute ideede esiletõus ja konkurentsivõime hüppeline kasv? Kas saab seda prognoosida?

Aitäh! Väga hea küsimus. Ma arvan, et kui Euroopas, jõukas ja vabas majanduspiirkonnas, on standardid, aga mitte liigne hulk regulatsioone, siis on ta kindlasti paremas konkurentsipositsioonis võrreldes teiste piirkondadega. Ma tõin näite tehisintellekti kohta, et suur hulk investeeringuid on tehtud siiski Ühendriikides ja Hiinas, mitte Euroopas. Uue tehnoloogia abil võidetakse võib-olla järgmine majandustsükkel ja järgmine sõjaline konflikt. Tallinn Digital Summiti ajal käis siin Euroopa suurim AI arendaja, Mistral AI juht, kellega me vestlesime. Tema vaade sellele valdkonnale on muidugi loogiline ning ma usun, et ka kaunis adekvaatne: järgmised suured läbimurded majanduses [saavad teoks] ning konfliktid lahendatakse päris palju ka arvutusvõimsuse abil ja selle alusel, millisel viisil on tagatud näiteks tegevuste võimendaja ehk sõltumatu tehisintellekti kasutamise õigus. Kas on olemas selline strateegiline autonoomia näiteks selles valdkonnas, kaitsevaldkonnas, tehnoloogias – see on väga oluline küsimus. Sellega liituvad tarneahelad. 

Kas on oodata sellist järsku buumi? Ma arvan, et [see toimub] pigem samm sammu haaval. Euroopas võetakse reegleid vähemaks ja ma arvan, et Eesti on siin isegi radikaalsemalt käitunud. Me oleme ju ettevõtjatega, nagu ma kirjeldasin, teinud kokkuleppe, et ettevõtjad ise pakuvad [muudatusi] välja. Neidsamu eelnõusid te siin ju ka menetlete. Paljude üle on debatt, mõne üle on vaidlust, mõni ajab inimesed kohe täitsa närviliseks. Aga reeglid peavad saama lihtsamaks, siis saavad inimesed tegeleda põhitegevusega. Euroopas on sama asi. 

Komisjoni poole pealt ma võin öelda, et Ursula von der Leyen on korduvalt kirjeldanud nii omavahel kui ka avalikult, et tema [arusaam] on, et tuleb teha neid lihtsustamise nii-öelda omnibusse ehk pakette. Friedrich Merziga kohtudes [tuli jutuks, et] veebruaris [kutsutakse] kokku – see toimub paljuski Saksamaa algatusel – Euroopa liidrid, et arutada läbi, mida me saame teha selleks, et meie majandus oleks konkurentsivõimeline, võrreldes nende piirkondadega, kus reeglid on lihtsamad. Me ei ole lõppkokkuvõttes konkurentsis, kui me ennast kinni ja ära reguleerime. 

Nii et jah, ma julgen ennustada, et toimub plahvatuslik muutus. Kui on olemas arusaamine, et meie majandus muidu kannatab, siis ehk toimub teatud murrang. Eestis on see juba toimumas. Ma ütleks nii, olles olnud nullbürokraatiaprojekti algataja, mis umbes aastal 2018 või midagi sellist jäi kuskil Jüri Ratase kuulsusrikkal valitsemisajal kadunuks, et ettevõtjate majanduskasvu ja efektiivsuse nõukoja 700 ettepanekust on suur hulk juba läbi arutatud. See on vist Eesti ajaloo suurim bürokraatia vähendamise projekt, nii et ma loodan näha selle mõju majandusele.

Mait Klaassen, palun! 

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister, kõigepealt aitäh hea ettekande eest! Teadupärast liigub Euroopa Liit rohelisema majanduse ja puhtama keskkonna poole. Aga minu küsimus on seotud hoopis Ukraina sõjaga. Me teame, et see sõda tekitab tohutu suurt keskkonnareostust. Kas Euroopa Liidu juhtide hulgas on olnud arutelu all küsimus, et lisada hinnalipik, kui palju Venemaa vallapäästetud sõda tegelikult maailma keskkonnale on kahju teinud, ka nende kahjude nimekirja? Ja kuidas seda hinda arvutada?

Aitäh! Ma arvan, et vastus on lihtne: otse loomulikult, teisiti ei saa. Ma mäletan, kui ma olin energeetika eest vastutav minister, siis me võtsime ju kokku [kohtumisi] ja vaatasime seda Euroopas ja maailmas laiemalt. Nendel kohtumistel olid ka ameeriklased ja kõik teised ning seal hinnati seda kahju, mida venelased on tekitanud täiesti hoolimatult ja ka teadlikult energiarajatistele. Nad on tamme purustanud ja energiasüsteemi lõhkunud, aga teinud ka kõike muud. See looduskahju on, ma ütleksin, väga ulatuslik, kindlasti. Pole ju kahtlust, et kogu see rämps tuleb kellegi raha eest kokku korjata, [kõik] tuleb üles ehitada, materjal tuleb kokku korjata. See on kõik see, mis toimub. Ma arvan, et see on otse loomulikult selle kõige osa, mille Venemaa peab kinni maksma. Ma kahtlustan, et üksi külmutatud varadest selleks ei piisa. Järgmine etapp võiks tõenäoliselt ikkagi olla ühel hetkel ka Euroopas see, et me arutame Venemaa kaupadele tollide [kehtestamist]. Sellisel juhul on võimalik survet kasvatada, sest kui Venemaa seda arvet ei pea maksma, siis saab ta lihtsalt kiiremini taasrelvastuda. See oleks tohutult suur strateegiline viga Euroopa ja maailma poolt. Maailma ja Euroopa huvides ei ole lasta – pedagoogilises mõttes, aga ka ratsionaalses mõttes – sellel, kes on kahju teinud, ka looduse suhtes, pääseda kahju hüvitamiseta ja vastutuseta.

Annely Akkermann, palun!

Austatud juhataja! Austatud ettekandja, suur tänu selgesõnalise ettekande eest ja selgepiirilise Euroopa poliitika eest samuti! Te ütlesite, et Euroopa Liit on rahuprojekt ja majandusprojekt, ning oma kõnes keskendusite ühistele rahastutele, kaitselaenuhankele, samuti kaitsetööstuse ühisarendamisele. Aga Euroopa Liidul on ühine põllumajandus- ja keskkonnapoliitika. Kas Euroopa Liit võiks suunduda ka ühise kaitsepoliitika poole ja kas Euroopa ühisturg, kaupade, kapitali, töötajate vaba liikumine võiks jõuda ka Euroopa Liidu ühiskaitseni, sest laskemoon ja relvad ju ise ei [sõdi] …

Aitäh! 

… vaid vaja on ühistegevust nende kasutamiseks?

Aitäh! Hea küsimus. Ma arvan, et ühine tegevus kriiside ajal ongi üks Euroopa tugevusi. Ma kerin veidi aega tagasi. Me mäletame, et COVID-i perioodil, kui Euroopa Liit tegutses koos, oli sellest väga palju kasu. Ka väikestele riikidele kriitiliste materjalide hankimisel, vaktsiinide hankimisel või mis puhul iganes oli sellest kasu. 

Mida kaitse[valdkonnas] kindlasti koos tehakse? Esiteks, rahastusalused. See on ju mõneti juba ühispoliitika, et me otsustame, et meil on ühine laenuprogramm, selleks et finantseerida kaitseinvesteeringuid. Teiseks on ühishanked. Ühishanked on kindlasti meile samamoodi väga olulised, sest tihtipeale väiksemad riigid ostavad teatud tehnikat, teatud vahendeid väiksemas koguses, mis tähendab seda, et kui relvaturg on nagu praegu valdavalt müüja turg, siis väiksemad tellijad jäävad saba lõpu poole. Kui sa koos toimetad, siis sa saad soodsamalt ja saad ka jala ukse vahele. See on kindlasti oluline. Euroopas on samamoodi ühine reeglite poliitika, et muuta lihtsamaks kaitsehangete, kaitseinvesteeringute ja paljud muud reeglid. Ühine poliitika juba on, see on seesama militaarne mobiilsus, military mobility. 

Ma ütleksin, et kõik need ühise poliitika detailid on minu meelest juba olemas. Lisaks oleme me viimased kolm-neli kuud arutanud seda, mis on laiemalt võib-olla ka Euroopa Liidu teemaks saanud. See on seesama idatiiva kaitse ehk laiem droonituvastus ning lennuvahendite ja õhukoridoride turvalisuse tagamine ja seal ka teatud võimekuste loomine. Ma julgen küll öelda, et sellised ühise kaitsepoliitika ja jagatud jõupingutuse elemendid on juba olemas. Kui me vaatame ka järgmist eelarvet, siis selles, nagu ma ka kõnes mainisin, kaitsele minevad vahendid ju mitmekordistuvad. 

Nii et ma ütleksin jah, et Euroopa Liit, mis varem oli selline rahuprojekt ilma relvadeta, pigem majanduslik liit, on nüüd ikkagi julgeolekut ja jõukust kokku panemas. Ma arvan, et need kaks asja – julgeolek ja jõukus – käivad koos. Kui meil on vaja selleks kriisi ja kui meil on selleks vaja ka erinevaid väliseid nööpnõelaga torkijaid, siis nii on. Aga ma arvan, et viie, seitsme või kümne aasta pärast on Euroopa Liit kindlasti kõvasti tugevam nii julgeoleku kui ka jõukuse tagamisel. Asjad lähevad lihtsamaks ja ma arvan, et ka selgemaks.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Jah, te rääkisite nende külmutatud varade lahtisulatamisest ja Ukraina võidust ja nii edasi. Aga ikkagi, eelmisel nädalal öeldi rahvusliku julgeoleku strateegias ju otse, et Euroopa ametnikel on ebarealistlikud ootused käimasolevale sõjale, et majanduslangusest veelgi ohtlikum on reaalne Euroopa tsivilisatsiooni hävimise väljavaade ja et Ameerika esimene prioriteet on tagada strateegiline stabiilsus [suhetes] Venemaaga ja lõpetada NATO kujutamine pidevalt laieneva alliansina. No neid [mõtteid] on seal veel. Kindlasti suursaadik Pipko jälgib praegu teie esinemist siin. Mida te ütleksite selle peale, et meie suurima liitlase vaated Euroopale julgeolekule lähevad ikka väga kõvasti lahku teie väljendatust? Mida te ütleksite? Kas et kõik see on jama või et, ameeriklased, olge vait, te ei tea midagi?

Aitäh!

Aitäh! Mina võin jälle kinnitada seda, mida ma olen ise näinud. Haagis oli president Trump sama laua taga ning ütles, et artikkel 5 ja NATO toimivad, tema on president, tema tagab NATO toimimise. Minu meelest väga selge sõnum. Ka nende kriiside puhul, mis meil on olnud, näiteks kui meie õhuruumi rikuti, ütles president Trump väga selgelt, et nii Baltimaad kui ka Poola on transatlantilise ehk Ameerika kaitsepartnerluse osa ja nemad kaitsevad meid, kui selline vajadus peaks tekkima. See oli väga selge sõnum nii julgeoleku kohta kui ka Venemaale. 

Ja see sõnum, mille kohta te üritate siin küsida, kas Euroopa peaks oma julgeolekut rohkem ise tagama – aga milles see üllatus on? Me oleme ise ju samamoodi seisukohal, et me peamegi rohkem panustama. See ei ole lihtne, see on keeruline. Me panustame ju 5% oma SKP-st kaitsesse järgmise aasta eelarvega, mis homme tuleb siinsamas arutusele. Ma loodan, et kõik hääletavad selle poolt. See [panustamine] ei ole lihtne. Me ju näeme, mida see tähendab: raha kokkukorjamine, kärped ja kõik muu. See ei ole ka populaarne, kui vaadata seda poolt. Aga kaitsesse on vaja [raha] panna, kui me tahame, et me ise saaks elada rahus ja meie lapsed saaksid elada rahus. 

Nii et ma arvan, et meie julgeolekupartnerlus Ameerika Ühendriikidega on igati [toimiv]. See sõnum, et Euroopa rohkem kaitsesse panustaks ja NATO liikmed rohkem kaitsesse panustaks, oli minu meelest juba Trumpi esimese ametiaja sõnum ja see ei ole kuidagi muutunud. 

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mina küll ei saa teid kiita selle ettekande eest, kuna meil ei olnud eelnevalt võimalik kas või mingeid märksõnugi üle vaadata ja teiega järge pidada selle ettekande teostamisel, kuna materjali meil enne ei olnud. Nüüd ma panin mõned märksõnad kirja. Pealkiri ongi "Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel". Te andsite sellest ilusasti ülevaate ja kiitsite takka kõikidele halbadele asjadele: maksutõusudele, rohehullusele, inimeste toimetuleku [halvemaks muutumisele]. Aga ma ei kuulnud sõnagi Eesti poliitikast Euroopa Liidus. Sõjalises osas te mainisite ühist laenu, mis oli vist 150 miljardit, ja et Eesti läheb endale taotlema sealt 2,3 miljardit. Ma küsin, milliseks kujuneb Eesti tagasimakse teie nimetatud sõjalise laenu tagasimaksmisel ja millised lisakoormised seatakse seetõttu Eesti maksumaksjale.

Aitäh, hea küsija! Jah, kõne puhul on kord selline, et Euroopa Liidu asjade komisjonile tutvustatakse selle kõne põhiteese. Teie ilmselt ei ole Euroopa Liidu asjade komisjonis. Euroopa Liidu asjade komisjonile neid tutvustatakse ja need põhiteesid on seal olemas. Ma loodan, et see kõne tekst ka kuskil on, ma ei hakka seda uuesti ette lugema. Euroopa Liidu tugevus, asjaajamise lihtsus, julgeoleku tagamine, üheskoos toimetamine, Euroopa Liidu võimed kaitsevaldkonnas, ühised tegevused selleks – kõik need on meie prioriteedid. Nagu ka Ukrainas õiglase rahu tagamine Ukraina tingimustel, Euroopa tugevnev julgeolekuarhitektuur ja kõik see muu. Ma tõepoolest ei hakka seda kõnet uuesti ette lugema, te saate selle üle vaadata.  

Mis puudutab Vene külmutatud varasid – te küsisite võimalike kohustuste kohta –, siis selle täpse skeemi või lahenduse pakub välja Euroopa Komisjon. Saksamaa on näiteks öelnud, Friedrich Merz on öelnud, et nemad on nõus või Saksamaa on nõus oma osa tagama. Neil on umbes veerand Euroopa Liidu eelarvest, see tähendab seda, et neil tuleb tagada teatud osa sellest. Kui meil tuleb midagi tagada, selleks et Vene külmutatud varad ära võetaks ja et Belgia ei jääks üksi – sellega, ma arvan, on enamik Euroopa riike nõus –, siis kindlasti me tuleme sellele mandaati küsima parlamendist. Me ei saa eeldada, et Belgia peaks üksi jääma ja vastutama üksi selle eest, et me võtame Vene külmutatud varad ära ja kasutame Ukraina heaks.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud peaminister! Te kirjeldasite siin, kui tore on, et me saame 6,5 miljardi ulatuses eurotoetusi. Te unustasite mainimata, et suurema osa sellest me maksame ise Euroopa Liitu [eelarvesse]. Jah, me saame praegu küll veel ülekattega ehk saame aastas 700–800 miljonit rohkem, kuid me saame sinna juurde ka ettekirjutused, millele seda raha tuleks kulutada. Siia ongi koer maetud. Kui me saaksime ise otsustada nende asjade üle, siis oleks ilmselgelt palju lihtsam. Täna me peame arutama, et 900 miljonit on jälle ette nähtud nii-öelda rohepoliitika elluviimiseks, ja järjekordselt me näeme, et lõviosa sellest summast on mõeldud meretuuleparkidele. Me kõik teame, et meretuuleparke ehitada on kolm kuni viis korda kallim. Endiselt jätkate te samal liinil. 

Nii et minu küsimus on see: kas meil on mõtet kiidelda sellega, et me saame justkui Euroopa Liidust rohkem, kui me samal ajal saame selliseid ettekirjutusi, et me peame tegema seda, mida Eestis ei ole vaja teha?

Aitäh! ERR-is oli päris hea ülevaade, sealt portaalist tasub seda vaadata. Seal on kirjeldatud, kuidas järgneva rahastusperioodi ettepaneku järgi – ma rõhutan, et see on ettepanek – on Eesti netopositsioon isegi parem kui sellel rahastusperioodil. Seda esiteks. 

Teiseks, investeeringute [tegemise] vabadus, ma arvan, on uuel eelarveperioodil isegi suurem. Nüüd sõltub kõik sellest, kuidas need läbirääkimised järgmisel aastal lähevad, aga mina küll hindan võimalusi meie jaoks heaks.

Seda mereparkide fantaasiat ma ei hakka isegi kommenteerima.

Varro Vooglaid, palun!

Jaa, üks moment. Te olete palju rääkinud, nii täna kui ka varem, sellest, kuidas Euroopa Liit on väga pühendunud Ukraina toetamisele ja võidule aitamisele. Nagu Belgia peaminister hiljuti ütles, tegelikult ei usu ju keegi sellesse, et Ukraina võiks selles sõjas võidu saavutada. Selle tõttu jääb kogu sellest jutust selline väga loosunglik ja mitte eriti siiras mulje.  

Aga mis veel siirusesse ja Ukraina toetamisse puutub, siis ma mõtlesin küsida teilt hinnangut sellele asjaolule, et Euroopa Liit on alates 2022. aasta veebruarist maksnud Venemaale energiatoodete eest circa 311 miljardit eurot, aga Ukrainat on samal ajal toetatud 187 miljardi euroga. Kujutage ette: 311 miljardit eurot Venemaale energiatoodete eest ja 187 miljardit eurot Ukraina toetuseks! Ma ei oskagi nii kiiresti peast arvutada, aga ligi 120 miljardit rohkem on makstud Venemaale, kui samal ajal on Ukrainat toetatud. 

Aitäh!

Kas sellest nähtub nüüd suur pühendumine Ukraina abistamisele?

Aitäh, hea küsija! Näiteks NATO-st lahkumise küsimuses me ühist meelt ei leidnud, aga selles, et Euroopa Liit ei peaks ostma Venemaa energiakandjaid ja Venemaale raha andma, oleme me täitsa ühel nõul. See keelamine on samm-sammult toimunud ja mida kiiremini see [ostmine] ära lõpeb, seda parem.

Hanah Lahe, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Austatud peaminister! Mul on küsimus Euroopa Liidu kliimapoliitika kohta. Vähemalt üks rida teist paremal pool arvab loomulikult, et kogu kliimapoliitikast peaks loobuma, aga suurem osa maailma riikidest ja ka teadlased on ühel meelel, et kliimapoliitika on oluline, selleks et tegeleda kliimakriisiga. Minu küsimus ongi, kuidas teie arvates praeguses julgeolekuolukorras tagada, et Euroopa Liit jätkaks ambitsioonika ja teaduspõhise kliimapoliitikaga ning et Euroopa Liidu jaoks oleks kliimapoliitika endiselt üks põhiprioriteetidest. Kuidas seda teiste valdkondadega lõimida?

Kliimapoliitika on muidugi ka praegu Euroopa üdipoliitika või ükskõik kuidas me seda nimetame. Ma ütleksin, et praegu on ta pigem sõnum konkurentsivõimest ja ka julgeolekust. Need on ju tegelikult Euroopa, kuidas ma ütlen, strateegiliste huvide, strateegilise autonoomia üdipoliitikad. 

Ma saan aru, et on neid, kellele tõesti, nagu küsimuses mainitud, ei meeldi Euroopa Liit, kellele ei meeldi kliimapoliitika, kellele ka paljud muud asjad ei meeldi. Aga ma siiski julgen öelda, et enamik, ülekaalukas osa Eesti rahvast toetab Euroopa Liitu kuulumist ja arvab, et sellest on meile kasu. Ja on ka. 

Kliimapoliitika alla kuuluvad näiteks needsamad investeeringud uutesse tehnoloogiatesse, aga see on ka osa strateegilisest autonoomiast, kui me tahame olla mingites valdkondades eesliinil. Nii et konkurentsivõime, uued tehnoloogiad ja kliimapoliitika käivad väga [tihedalt] koos. 

Energeetikavaldkond ja energiasõltumatus. Ma olen ka varem kirjeldanud seda, millest paljud võib-olla ei mõtle, et suur hulk fossiilseid kütuseid tuleb ju nendest kohtadest ja riikidest, kellega me ei jaga ühesuguseid demokraatiamudeleid. Varro Vooglaid siin ettenägelikult ütles, et tõepoolest tuleks Venemaa energiakandjate ostmine lõpetada. Mina toetan väga seda seisukohta ja ma loodan, et see levib. Mida julgemalt seda ette võtta ja [mida rohkem seda ideed] mõttekaaslastele edasi anda, seda parem. 

Uued tehnoloogiad, uued lahendused on ikkagi pigem toonud kaasa uut jõukust ja lisandväärtust. Nii et sellised suundumused puhtama tehnoloogia, väiksema jalajälje, intelligentsema materjalikasutuse, paremate tarneahelate ja kõige selle poole on Euroopa konkurentsivõime ja julgeoleku osad ning jäävad Euroopa üdipoliitikaks.

Mul on üks tehniline palve operaatorile: võtta järjekorrast praegu maha Ando Kivibergi nimi, et kolleegidele ei tuleks küsimise järjekord ootamatult ja nad oleksid [õigel ajal] kindlasti saalis. Temal on võimalus ennast alati uuesti registreerida, kui ta saalis on. Peeter Tali, palun!

Tänan! Härra peaminister! Teie kõne sisu väga suure üllatusena ei tulnud, sest te Euroopa Liidu asjade komisjonile kõike väga põhjalikult tutvustasite, aga sellegipoolest ütlen, et esitus oli suurepärane. 

Aga mul on nüüd küsimus, mis on suunatud tulevikku, mitte pikas plaanis tulevikku, aga ikkagi tulevikku. Kuidas te tunnetate seda õhustikku ja olukorda enne Euroopa Ülemkogu? Kas te koos oma kolleegidega olete jõudmas ka mingisugusele sihile, et nüüd Euroopa Liit reageerib dünaamilisele julgeolekuolukorrale ja otsustab näiteks nende külmutatud varadega miskit ära? 

Aitäh! Meie tegevus ja sõnumid on sellele suunatud. Eks läbirääkimised sellel teemal ole muidugi keerulised, nagu kõik näevad. Tegemist on ju väga suurte summadega, väga paljude detailidega, aga meie positsioon on siin läbi aastate olnud muutumatu: Venemaa külmutatud varad tuleb võtta kasutusele, selleks et Ukrainat kaitsta ja üles ehitada. Mulle tundub, et need riigijuhid, kellega mina olen vestelnud – ja ma olen paljudega vestelnud, nii ülemkogul kui ka omavahel kontaktis olles, ja vestlen kindlasti veel –, seda kõike mõistavad ja seda suunda toetavad. Paljud riigijuhid ütlevad, et ega me ei soovi ju kuidagi üksi jätta Belgiat, kellel see mure on. Kui mina oleksin Belgia peaminister, siis ma tõenäoliselt küsiksin samu küsimusi, et mis siis, kui nende varadega seotud teatud riskid realiseeruksid, kuidas te siis tagate, et me ka sellel hetkel oleme solidaarsed, kui me need [varad] oleme ära võtnud, aga need tuleb tagasi anda. Selleks tuleb komisjonil pakkuda lahendus. Ma tean, et komisjonil erinevaid mõtteid selleks on. Järgmisel nädalal on ülemkogu, seal me siis neid arutame. Ma arvan, et see võib ka tähendada – see ei peaks kuidagi üllatusena tulema, iga intelligentne inimene saab sellest aru –, et kui riikidel on vaja midagi tagada selleks, et Belgia üksi ei jääks, siis kõik riigid peavad olema solidaarsed, sest me tahame seda Vene raha kasutada ju Ukraina ülesehitamiseks. Aga seda on ka ülemkogudel korduvalt öeldud, ka erinevates avalikes sõnumites, nii et seal üllatust ei ole. 

Kui küsida, milline see õhustik on, siis mina ütlen, et õhustik on selline, et kõik mõistavad muresid. Aga oleme ausad, kui kaaluda ükskõik millist teist lahendust – riikide eraldi rahastamine, ühislaen –, siis nende kõigi teel on erinevaid karisid, mis minu hinnangul ei võimalda sellise tempoga saavutada seda efekti, mida meil on Ukraina aitamiseks vaja. Seda, ma arvan, ka riigijuhid seal laua taga väljendavad. 

Jah, ma küll loodan. Algne plaan aegu tagasi, nagu ma mäletan, oligi detsembris selle otsuseni jõuda. Vahepeal oli lootus, et jõutakse varem. No ei ole jõutud. Debatti on palju, detaile on palju, see on keeruline otsus, aga selleni tuleb jõuda. Ma lihtsalt ütlen ära selle, et järgmises etapis tuleb mõelda ka edasi. Vene külmutatud varadest, ma arvan, üksi ei piisa selle kahju hüvitamiseks. Selle eest, mida Venemaa on korda saatnud ja korda saadab, tuleb veel väga kaua maksta ja selleks tuleb tõenäoliselt Venemaa erinevaid kaupu maksustada. See on ilmselt järgmine etapp.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea peaminister! Seda teemat vist juba korraks puudutati, aga ma küsin ikkagi natukene laiemalt Ameerika Ühendriikide uue strateegiaplaani ja selles Euroopa Liidule tehtud etteheidete kohta. Seal on ju välja kirjutatud kõik need probleemid, mis tuleks ära lahendada, et saavutada teatud ühtsus liitlaste vahel. Need on probleemid sõnavabadusega, immigratsiooniga, roheideoloogiaga, trans- ja DEI-ideoloogiaga, millele Ameerikas on pidur peale pandud. [USA] president ütles, et abielu saab olla ainult mehe ja naise vahel. Aga mis meil siin toimub? Kogu seda homoideoloogiat aetakse järjest võimsamalt edasi. Kuidas Eesti ennast selles olukorras siis positsioneerib või peaks positsioneerima? USA on meie kõige suurem liitlane NATO‑s just julgeoleku tagajana ja USA on öelnud, et see siiski on tingimuslik. Kui me ei järgi neid prioriteetseid seisukohti, mis selles strateegias on, siis mul on väga lihtne küsimus.

Aitäh!

Tsiteerides klassikuid: mis meist saab?

Aitäh! Ma seda veidi juba käsitlesin, aga ma kordan üle. Haagi tippkohtumisel, kus NATO asju arutati ja kus lepiti kokku kaitsekulude kasv, oli kohal ka Ameerika president Donald Trump. Tema sõnum oli üsna klaar, et Euroopa panustab rohkem kaitsesse ja tema presidendina tagab, et NATO artikkel 5 toimib. Mina olin seal [ja tean, et] see sõnum oli seal laua taga olemas. Seda sõnumit on Ameerika president oma administratsiooni juhina ka hiljem väljendanud, et näiteks Baltimaade ja Poola julgeoleku tagamine on Ameerika prioriteetide hulgas. 

Mis puudutab sõnavabadust, siis ma soovitaks ikkagi vaadata neid üldlevinud erinevaid sõnavabadusindekseid. Eesti on erinevate vabaduste indeksites maailma tipus. Näiteks pressivabaduselt oleme me maailmas teised, meie ees on ainult Norra. Võiks öelda – ohates, nagu Eestis ikka kombeks on –, et jälle tulime teiseks. Aga me oleme teised. Eks töötame jõudumööda selle nimel, et olla tulevikus esimesed. Muude vabadustega on samamoodi. Eesti on vaba riik ja sõnavabadus on tagatud. See, kui teile miski ei meeldi ja te saate seda niimoodi väljendada, on ka selle vabaduse osa.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud [pea]minister! Ma esitan teile küsimuse, illustreerides seda eluliste näidetega. Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb, et Eesti on iseseisev, sõltumatu ja demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Ehk näiteks, kui ma oman maja, siis ma olen selles majas peremees ja otsustan kõik oma asjad seal ise. Põhiseaduse 2. lõige ütleb, et Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. See tähendab, et kui kodanik seal majas otsustab, millised riided ta selga paneb, kui ta õue läheb, ja mis toitu ta sööb, siis see on tema enda asi. Aga Euroopa Liit praegu dikteerib meile [kõike] määrustega, mille tõttu meil puudub iseseisvus ja otsustamisvõime, sest need [määrused] on otsekohalduvad. Oluline on ka see, et alguses liitumislepingus sellest sõnagi ei räägitud. Öelge palun, kuidas on võimalik tõlgendada praegu seda, et Eesti on iseseisev ja tema sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu.

Aitäh! Euroopa Liidu lepingus on kirjas, millised need liidu pädevused on. Kui midagi liidu tasemel reguleeritakse, siis alati hinnatakse seda, mis tasemel seda tehakse. Meie oleme selles otsustamises osalised. Nii et ma isegi ei kujuta seda väga ette, see kirjeldus on umbes midagi sellist, et ma üldiselt olen vaba, aga näe, Riigikogu võtab riigis vastu seadusi. Meil on kokku lepitud, et Riigikogu võtab vastu seadusi, ja Euroopas on samamoodi otsustusmehhanismid kokku lepitud ja meie oleme selles [otsustamises] osalised. Me teeme neid otsuseid ise.

Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea peaminister, kõigepealt aitäh selle ülevaate eest! See ülevaade ilmselgelt keskendus rohkem julgeolekutemaatikale ja see on kindlasti väga oluline. Aga ma tulen ühe teise teema juurde. Nimelt, Euroopa Liit tähendab kindlasti suuri võimalusi, aga teistpidi ka kohustusi. [Minu küsimuse] teema on LULUCF, mis, ma arvan, teile kui endisele kliimaministrile võiks olla päris detailideni hästi teada. Nimelt, Kaja Kallase juhitud valitsuse toonased arutelud just nimelt LULUCF‑i üle olid väga skeptilised ja väga selgelt nähti ette, et need kohustused, mida Euroopa Liit liikmesriikidele, eelkõige Eestile, ette näeb, käivad üle jõu. Täna, neli aastat hiljem, me olemegi olukorras, kus me näeme, et need eesmärgid käivad meile selgelt üle jõu ja võivad tulevikus minna meile maksma sadu miljoneid eurosid. Minu küsimus teile ongi: kas teil on lähiajal plaanis kohtuda näiteks metsarikaste riikide esindajatega, kellel on samad probleemid, ja neid teemasid arutada või [üldse] Euroopa liidritega kohtudes seda teemat kuidagi fookuses hoida?

Aitäh!

Jah, aitäh! Hea küsimus! Meie soov on olnud see, et komisjonis kõiki olukorra muutumisest tingitud asjaolusid arvesse võetaks, ka LULUCF‑i puhul. Me oleme ju oma positsioone teiste metsarikaste riikidega kooskõlastanud, me teeme seda koostööd, näiteks selleks, et sedasama geopoliitilise olukorra mõju eesmärkide täitmisele arvesse võetaks. Ma julgeksin öelda, et täna, kui see töö käib, on kindlast puudujäägist võib-olla veel vara rääkida, aga eeskätt sellel perioodil need puudujäägid võivad tulla, järgmisel perioodil peaks see paindlikkus juba olemas olema. Jah, ma loodan küll, et võetakse arvesse kõike seda, mis asjasse puutub, ja me jõuame ikkagi selles debatis sinna, kuhu me tahame jõuda, et trahvi Eestile ei tule. See peaks olema eesmärk.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Aastakümnete jooksul on Euroopas suuri immigratsioonilaineid nimetatud hellitavalt ka töörändeks. Sellele on lisandunud sõjapõgenike voolud humanitaarkaalutlustel, mis on mitmel puhul ka mõistetav, ka meie oleme ukrainlasi siin kodustanud ja majutanud. Loodan, et paljud neist saavad varsti tagasi minna. Aga see on toonud Euroopa riikidele kaasa ka sotsiaalseid probleeme. Meie valitsus planeerib suurendada ka töösisserännet kolmandatest riikidest, mis toob kaasa selle, [et siia tulevad terved perekonnad] ja tulevikus [tekib] sotsiaalseid probleeme. Euroopa Liit on hakanud välja töötama uusi meetmeid, et taltsutada immigratsiooni, kuna on see on tekitanud probleeme. Millised need meetmed täpsemalt on, millest te [teiste] peaministritega räägite?

Aitäh! Kui võtta järjest, siis 2024. aastal lepiti kokku Euroopa Liidu varjupaigaõigustiku reform. See tõhustab varjupaiga‑ ja rändehaldust Euroopa Liidus. Seda me toetame. Selle osa on näiteks piirimenetlused, mille käigus selgitatakse välja, millised taotlused on põhjendamatud, ja kiiremini saadetakse tagasi need isikud, kellel ei ole õigust [riiki jääda]. Uue õigustiku rakendamine algab 2026. aasta juunist. 

Numbrites on rändesurve Euroopa Liidule vähemalt sellel aastal oluliselt vähenenud. Numbrite kohta võib öelda lihtsalt nii, et varjupaigataotluste koguarv on vähenenud umbes viiendiku võrra ehk 19%, ebaseaduslikud piiriületused on vähenenud veerandi võrra ehk 25%. 

Nüüd sellest solidaarsusmehhanismist, mille rakendamine algab 2026. aastal. Me oleme ise välispiiririik, seda on ka avalikkuses kirjeldatud, ajakirjanduses samamoodi. See tähendab, et erinevate solidaarsusmehhanismide olemasolu on kindlasti meie huvides. Meie varasem otsus on olnud, et me panustame 2026. aastal solidaarsusreservi rahaliselt, võimaluse korral ka alternatiivsete meetmetega, mis tähendab panustamist tehnika ja ekspertidega. Aga Eesti ei osale rahvusvahelise kaitse taotlejate ümberpaigutamises. Saavutasime ka rahalise panustamise kohustuse olulise vähendamise 2026. aastaks. See on see ülevaade sellest.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Ma muidugi tuletan teile meelde, et te võite ju ise uskuda neid müüte meie sõnavabadusest. Siin saalis, jah, see veel eksisteerib, köögilaua taga ka veel eksisteerib, aga mitte igal pool ja mitte kõigile, nagu Rein Veidemanni juhtum meile hiljaaegu demonstreeris.  

Aga mu küsimus on hoopis selline. Me oleme nüüd kolm ja pool aastat pidanud sõda, nagu on Kaja Kallas ja olete teie kinnitanud, et Ukrainas on meie sõda. Aga me oleme selle sõja kaotanud, NATO ja Euroopa Liit on selle sõja kaotanud. Me näeme juba seda tõmblemist. Euroopa on kõrvale lükatud, Euroopa on marginaliseerunud, suuresti tänu Kaja Kallase väga viljakale tööle. Me näeme, kuidas kohe-kohe hakkavad Euroopas oma riike ikka suurriikideks pidavad britid, prantslased ja sakslased venelastega üle teiste peade salakokkuleppeid sõlmima. Selleks ei ole vaja olla tark, selleks on vaja natuke ajalugu tunda. Euroopa Liit laguneb, ka NATO laguneb. Kas te olete mõelnud, missugune on Eesti positsioon, Eesti poliitika …

Aitäh!

… ja [missugused on] meie julgeolekutagatised, kui niisugused globaalselt kataklüstilised nähtused tegelikkuses aset leiavad?

Aitäh küsimuse eest! Meie vaadete erinevus on üsna klaar. Mina ei ole päri sellega, et Euroopa Liit ei ole pardal. Mina ei ole päri sellega, et Euroopa Liit laguneb. Ma ei arva, et NATO on kuidagi viletsamaks muutunud. Ma saan aru, et sellist nii-öelda tagala raputamise tööd mõned poliitilised jõud teevad. Mina ütleksin, et kui midagi on selles kriisis [toimunud], siis Euroopa on saanud tugevamaks. Arusaamine, et jõukuse ja vabadusega koos peab käima ka julgeoleku tagamine, on teinud meid tugevamaks. Võib-olla, ma ei tea, viis aastat tagasi ei loetud kaitsetööstuse kasvu kaitsevõime osaks, nüüd käib üle Euroopa intensiivne kaitsevõime ja kaitsetööstuse arendamine, Eestis ka. Eesti kaitsetööstuse assotsiatsiooni, ma ütlen ligikaudselt, kuulub praegu juba umbkaudu 200 ettevõtet. Tegemist on ühe kõige optimistlikuma tööstusharuga. Samamoodi kasvavad üle Euroopa kaitseidud, ka strateegilise autonoomia jaoks vajalikud erinevad valdkonnad, materjalitööstus ja kõik muud. Nii et seetõttu, jah, ma ei ole teiega kuidagi nõus. Teie ettekujutuses on meie tulevik ja riikide tulevik kahekõnes Venemaaga või julgeoleku tagamine tähendab duelli Venemaaga. Ei ole. NATO riigid töötavad koos. 

Ma siiski meenutan, et kui veebruaris, mida ma oma kõnes ka mainisin, me desünkroniseerisime ennast Venemaa energiavõrgust, kolm Balti riiki, siis sellel hetkel oli vaja tagada julgeolek ja kriitiliste ühenduste puutumatus merel. Suhtlesin NATO peasekretäri Mark Ruttega, Soome president Alexander Stubb tegi sama. Tänaseni käib Läänemere valvamise või aktiivsusoperatsioon, et kriitiline taristu oleks puutumatu. Meenutan näiteks, et kui meie õhuruumis olid Vene hävitajad, siis tõusid õhku F‑35‑d, maailma kõige moodsamad lennukid, siin olid rotatsiooni korras itaallased, [lendasid] neile [hävitajatele] vastu ja eskortisid nad [meie õhuruumist] välja. See on NATO ja see toimib väga hästi. Poola õhuruumis lasi NATO ajaloos esimest korda alla õhuruumi [sisenenud] erinevad objektid. 

Ma kutsun üles sellist paniköörlust vältima. Euroopa Liit, hoolimata teie ettekuulutusest, ei ole tänaseni lagunenud. Te lubasite teha Euroopa Liidust väljaastumise toetusrühma, sedagi pole tänaseni tulnud. Ma arvan, et me saame edasi [minna] niisama ka.

Martin Helme, palun! 

Aitäh! Vaata, meil ei ole vaja toetusrühma teha, ta lagunebki ise. (Peaminister naerab.) Aga ma muidugi ütlen selle ettekandeasja kohta, et niisugust kõige ehedamat sovetiaegset nomenklatuurset tuima teksti ei ole siin mõtet kommenteerida.  

Aga on olnud mõned küsimused, mis minu arust on õhku jäänud. Ma tulen tagasi selle juurde, millest Rain alustas. Euroopa Liit muutub järjest kiiremini, järjest jultunumalt ja järjest vähem häbenevalt totalitaristlikuks. Noh, DSA ehk digitsensuur kehtib meil juba, liikmesriikide raha tahetakse ära võtta ilma ühehäälse hääletuseta, näiteks Itaalia keskpanga kuld tahetakse Euroopa omaks kuulutada ja kehtestatakse Poolale homoagendat või kõigile liikmesriikidele tegelikult. Selline rullimine, liikmesriikidest ja liikmesriikide demokraatlikust tahtest ülerullimine on viimastel aastatel täiesti jõhkraks läinud. Selle tagajärjeks on loomulikult paratamatult see, et lisaks brittidele ühel hetkel mingid teised riigid ka lahkuvad. See on reaalne stsenaarium, millega tuleb arvestada. Raini küsimus oli ja Mardi küsimus oli ja minu küsimus samamoodi on see: kui me jätame kõrvale selle, et teile ei meeldi tunnistada reaalsust …

Aitäh!

… ja te tahate rääkida oma ilusat jutukest, siis kas me oleme nendeks keerulisteks olukordadeks valmis?

Aitäh! No vaadake, see, mida teie kirjeldate, on ju teie vaade. See teie vaade Euroopa Liidule on minu meelest hoopis teistsugune kui Eesti rahva enamuse vaade. Ma vaatan sotsioloogilisi küsitlusi, mida te armastate tihti tsiteerida. Ligi 80% Eesti inimestest arvab, et Euroopa Liitu kuulumine on meile kasulik ja Euroopa Liit on meile vajalik. Ma julgen öelda, et pigem esindan mina seda vaadet, et Euroopa Liit liikumisvabaduse, majandusvabaduse, erinevate võimaluste ja julgeoleku tagamisel, ka kriiside lahendamisel, on meile vajalik. See teie ettekujutus, kuidas selle, mis iganes, homoagenda pealesurumine igal pool käib – no ma ei tea, mis värk see konservatiividel kogu aeg sellega on, et kuskil see lilla teerull muudkui sõidab ja muudkui surutakse peale igasuguseid asju. Ei ole mina seda täheldanud. 

Te küsite, mis see plaan on. Kriisidega, vaadake, me oleme ise kenasti hakkama saanud. Kriise on olnud meil palju, hoolimata sellest, et need kuskil ei kajastu. Me oleme nendes kriisides isegi tugevamaks muutunud, Euroopa Liit ka. Vastupidi pessimistidele julgen mina ennustada, et need asjad, kõik erinevad sündmused viivadki pigem selleni, et Euroopa Liit on viie või kümne aasta pärast tugevam kui praegu. Nii et te peate vastu pidama, eks neid lammutajaid tuleb veel. Aga mina olen Euroopa Liidu tugevuse, ühtsuse ja koostoimimise poolel.

Andrus Seeme, palun! 

Aitäh, hea eesistuja! Hea peaminister, ma tänan väga hea ettekande eest! Minu küsimus on pigem selle kohta, et Euroopa Liit on ühtlasi nagu majandusliit, ja me oleme kuulnud siin, et Trump on lubanud kehtestada Euroopa Liidu kaupadele tollimaksu 30%. Oskad sa öelda, kuidas on läinud need läbirääkimised Euroopa Liidu ja Ameerika vahel nende tollide või piirangute kehtestamise üle?

Aitäh! Minu meelest on tollisõdade puhul kõige esimene selline lihtne positsioon, et tollisõjas võitjaid ei ole, ükskõik mis iganes määrad mingitel kaupadel on, sest minu meelest on see pidevalt muutuv olukord. Nagu meie [endine] kolleeg Ants Laaneots alati armastas öelda, et kui pole kindel, mis olukord on, siis ütle, et on dünaamiline. Ma ütleks, et see olukord on ka majandusmaastikul kaunis dünaamiline. Väga keeruline on kirjeldada seda, mis on aasta või paari pärast jälle teistmoodi. 

Kui hakata sellistest põhipostulaatidest peale, siis Ameerika Ühendriigid on ju julgeoleku vaates Euroopa jaoks partner nr 1, hoolimata kõigest. Me tagame koos seda reeglitepärast maailma julgeolekut. Kaubandusvaldkonnas, ütleme nii, ka Euroopa investeeringud, ka teenuste ostmine ja nii edasi, kaupade müümine – ma arvan, et Euroopa jaoks on Ameerika turg ja ameeriklaste jaoks Euroopa turg väga oluline. Nii et jah, kaubandusturul mina eeldaks pigem suuremat liberaalsust, rohkem vabakaubandust. 

Aga ma olen nagu hea küsijagi liberaal, kes arvab, et vabakaubandusest ja väiksematest barjääridest sünnib rohkem kasu. Kui sa saad turul vabalt toimetada, siis sul on lihtsam. See baastollimaks parajasti on 15%, aga milline see täpselt ühel hetkel jälle on, kuidas need omavahelised kõnelused lähevad, mis on aasta pärast, seda ongi keeruline ennustada. Minu isiklik soovitus, kui keegi tahab seda küsida, on see, et tollimaksud ei ole kindlasti see instrument, millega majanduses või fiskaalturgudel toimetada. Eesmärk peaks olema vabakaubandus. See on toonud maailmas kaasa ka jõukuse kasvu. Barjääride ehitamine, protektsionism, sulgumine, eeskätt oma majapidamisega tegelemine – see toob pigem kaasa muud hädad. Ütleme nii, et majanduses on seda korduvalt proovitud ja see ei ole kunagi jõukust kaasa toonud. Pigem toovad jõukuse kaasa ikkagi vaba turg ja vaba majandus.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Esiteks on veider kuulda teie suust, mida EKRE teeb ja mida EKRE tahab. Poliitikavõhikule võibki jääda mulje, et teie olete EKRE esimees, aga seda te kindlasti ei ole ja selleks te ka ei saa. 

(Naerab.) Aitäh!

Nii et ärge eksitage inimesi! Te esitasite ka pika ja optimistliku ülevaate Eesti rollist Euroopas, kuid kõnes jäid lahti rääkimata mitmed vastuolud. Te rõhutate julgeoleku tugevdamist ja rekordilisi kaitsekulusid, kuid samal ajal kasvab Eesti riigivõlg, majandus kiratseb, ettevõtjad lahkuvad, inflatsioon on Euroopa tipus. Te räägite bürokraatia vähendamisest, samal ajal kui valitsus algatab kuhjaga regulatsioone ja ideoloogilisi suuniseid. Te kinnitate, et Euroopa Liit peab liikuma kiiremini, samas on juba aastaid veninud otsused nii Rail Balticu, energiaühenduste kui ka mitmete meetmete kohta. Nii et küsin: kuidas te kavatsete kõik need suured ambitsioonid tegelike võimalustega vastavusse viia, ilma et Eesti selle all kokku ei kukuks?

Aitäh, hea küsija! Kõigepealt, eraldi suur tänu teile selle eest, et te hajutasite vaatajate [kahtluse], kes võisid sattuda segadusse, justkui ma kuuluksin EKRE-sse või oleksin EKRE esimees. (Juhataja naerab.) See on ka minu jaoks väga oluline. Aitäh! Ma ei taha kunagi, et selline mulje jääks, ja see on väga oluline.

Asi on vähemalt selge.

Aitäh selle vahe sissetõmbamise eest! Ma ei saa piisavalt tänada, see oli väga hinnaline [märkus]. Seda esiteks. 

Teiseks, mis puudutab erinevaid samme, siis kuulge, ettevõtjatega koos on meil käimas ajaloo suurim bürokraatia vähendamise programm. Ma võin seda kirjeldada ühte, teist ja kolmandat pidi, see on veebis Riigikantselei leheküljel kenasti olemas ja nii edasi. Tegemist on ju väga ulatusliku nõuete lihtsustamisega, reeglite ärakoristamisega. Nende hulgas on kurioosumeid, aga on ka väga suuri asju. Needsamad muudatused tulevad parlamenti ja parlamendis on teil samamoodi selles oma roll. Astuge neid samme. Mida kiiremini, seda paremini saab see tehtud. 

Rail Baltic. Jälle, Eestis ei ole kombeks iseennast kiita, aga teeme erandi. Rail Balticu puhul me oleme Baltimaades kõige tublimad. Ma ei tea, EKRE vaates, kelle esimees ma ei ole ja kuhu ma ei kuulu – seda on oluline rõhutada –, ei ole see kindlasti hea asi. Aga ma siiski meenutan Lennart Mere aega, kui Lennart Meri sõnastas selle unistuse, et me saaksime kiire ühendustee, raudteeühenduse Euroopaga. Me oleme kenasti 2030. aasta tempos. Baltimaades me oleme kõige tublimad toimetajad ja töö käib. Tänagi uudistes oli, et varsti jääb töökäsi puudu. Kui taristuehituses oli pool aastat või aasta tagasi pilt selline, et arutati, et ettevõtted panevad ennast kinni, siis täna loen keskajakirjandusest, Delfist – sellest liberaalsest Delfist, nagu te ütlete –, et töökäsi jääb varsti puudu, sest taristuehitus läheb sellise hooga käima, Rail Balticu [rajamine] käib ja järgmisel aastal tuleb teedeehitust väga ulatuslikult juurde. Nii et kui teie küsite, kas Eesti kokku ei kuku, siis mina arvan, et Eesti elu saab hoopis parem.

Vladimir Arhipov, palun! 

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea peaminister, aitäh selle ettekande eest! Täna on väga palju räägitud julgeolekust, vähem diplomaatiast. Küsin teilt meie suhete kohta Ameerika Ühendriikidega, kelle fookuses ja huviorbiidis on üha rohkem oma riik, Kariibi mere riigid ja Aasia ning siis kuskil seal hakkab paistma ka Euroopa. Milliseid diplomaatilisi ja poliitilisi samme peaks teie arvates tegema Eesti koos Euroopa Liiduga, et tugevdada oma positsiooni maailma poliitikamaastikul?

Aitäh! Ma ütleksin nii, et Eesti partnerlus Ameerika Ühendriikidega, sõltumata administratsiooni poliitilisest eelistusest, on olnud läbi aegade strateegiline ja tugev. Tegemist on meie jaoks olulise partneriga, nagu ka kogu Euroopa jaoks olulise partneriga. Meie suhted Ameerika Ühendriikidega on minu hinnangul head. Kui vaadata neidsamu sõnumeid julgeolekuvaldkonnas, siis väga tihti leiavad mainimist just needsamad meie regiooni riigid – Balti riigid, Poola, samamoodi Saksamaa –, kes panustavad rohkem julgeolekusse ja kes on võtnud tõsiselt seda sõnumit, et Euroopa kui jõukas ja vaba piirkond peab ise rohkem julgeoleku tagamisel toimetama. Ma arvan, et see on väga oluline põhimõte. Seal ma ei näe vastuolu, vaid pigem positiivset initsiatiivi ja koostööd. 

Kaubanduses tuleb Euroopa Liidul, kuhu me kuulume ja mis on kaubanduspoliitikas otsustaja, leida kindlasti sobiv tasakaalupunkt. Mulle tundub, et teatud küsimustes on see leitud, aga suurte regioonide vahel käib alati konkurents. Nagu ma oma kõnes ka kirjeldasin, ega siis majanduskonkurents, innovatsioonikonkurents erinevate regioonide vahel ei muutu pehmemaks. See läheb tõenäoliselt ikkagi intensiivsemaks. Kui vaadata läbimurdetehnoloogiaid – ma võtsin eraldi mainida lihtsalt näiteks tehisintellektiinvesteeringuid –, siis seal ju erinevad piirkonnad omavahel konkureerivad. Kui me täna vaatame seda konkurentsi, siis näeme, et Ameerika Ühendriigid on kaugel ees, Hiina on seal järel ja Euroopa Liit on kolmandal kohal, näiteks. On teisi tehnoloogiaid, mille puhul on teisiti, aga sellest hoolimata. 

Nii et kui küsida, mida me peame poliitikas tegema, siis see on see, mida ma kirjeldasin, et me ise peame oleme tõsised panustajad enda, oma regiooni ja oma liitlaste julgeolekusse. Seda me teeme. Homme on siin [lugemisel] eelarve, kus esimest korda tõusevad kaitsekulud või kaitseinvesteeringud üle 5%. Palun kõigilt sellele toetust. Ma arvan, et see on üks olulisimaid samme, mida me koos saame sellisel hetkel teha, nähes, mis Venemaal [toimub]. 

Teiseks, Euroopa Liidus ise aktiivne osalemine. See tähendab osalemist erinevates seadusandlikes protsessides, asjade ettevalmistamises, diplomaatilises töös, positsioonide kujundamises. See on väga oluline ja siin on parlamendil väga suur roll. Parlamendiliikmed on ju täpselt samamoodi nagu valitsusliikmed selle diplomaatia kandjad, erinevatel kogunemistel käijad poliitiliste gruppide kaudu või kuidas iganes, ka otsesuhete kaudu osalejad. Nii et see on ka väga oluline. 

Oma positsioonide kujundamise kohta ma lihtsalt mõne postulaadi mainin ära. Näiteks külmutatud varade puhul tundus aasta-poolteist tagasi, et Euroopas nii intensiivseks kaalumiseks ei lähe ja Eesti oli võib-olla veidi hüüdja hääl kõrbes sellel hetkel. Tänaseks on nii, et detsembri ülemkogul tuleb ikkagi otsustamisele või me sisuliselt loodetavasti jõuame selleni, et me koostame mingi ühise järelduse, positsiooni, et mida me nende külmutatud varadega teeme. Varilaevastiku teemal, ma mäletan, on sealt reast tulnud pahandamist valitsuse kohta, miks me sellega nii aktiivselt tegeleme. Sama laeva, mille meie kinni pidasime, pidasid veidi hiljem kinni prantslased ja ütlesid, et sellega tulebki tegeleda. Euroopas toodi seda näitena, et tulebki varilaevastikuga palju aktiivsemalt ja intensiivsemalt tegeleda. See on diktaatori vereraha, mis siit läbi meie merede liigub. Nii et me oleme väikese riigina päris mõjukad nii julgeolekuvaldkonnas kui ka positsioonide kujundamisel. Me oleme laua taga. Meie nõu küsitakse ja seda hinnatakse.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma loen viimasel ajal aina rohkem selliseid arvamusi ekspertidelt ja politoloogidelt, et Euroopa Liit on kuidagi oma võimsust kaotamas võrreldes sellega, mis ta oli mõni aasta tagasi. Mõni ütleb, et see sai alguse siis, kui toimus Brexit. Mõni ütleb, et võib-olla on asi selles, et suuremates Euroopa Liidu riikides ei ole selliseid liidreid, nagu varem oli, võib-olla sellepärast on selline tunne tekkimas. Praegu on hästi näha, kuidas näiteks Ameerika Ühendriigid lihtsalt ei kutsu Euroopa liidreid Ukraina rahuprotsessi raames laua taha. Kuidas teile tundub, kas see on päriselt niimoodi või on see lihtsalt mõne inimese tunnetus? Kui see niimoodi on, siis kuidas saaks Euroopa Liidu rolli ja võimsust suurendada ja kas Eesti saaks ka selles mingit rolli mängida?

Aitäh! Hea küsimus. Filosoofiliselt rääkides on tihti nii, et meile kõigile tundub, et teatud aegadel oli muru rohelisem ja ise olime ka veidi sportlikumad. Eks neid ajastuid ole erinevaid. Aga Euroopa kohta ma ütleksin, et iga selline suur organisatsioon elab läbi erinevaid faase ja etappe. Euroopa olemus võib-olla natukene kirjeldab seda, kus me täna oleme. Euroopa on ju ikkagi loodud rahuprojektina, ühise turuna, majandusprojektina. Takistus on olnud pigem ühise turu puudumine, liigsed reeglid ja kõik muu, millega tuleb tegeleda, et see turg oleks vaba. Aga julgeoleku poole pealt on Euroopa partnerlus Ameerika Ühendriikidega ja muu maailmaga olnud teistsugune. Me oleme olnud rahuprojekt relvadeta, nüüd me peame saama rahuprojektiks relvadega. See tähendabki, et ega algus ei olegi lihtne. Ei ole lihtne! Iga riik peab investeerima, keskselt tuleb leida reegleid, kuidas me seda teeme, tuleb otsida partnerlust, alguses tuleb kindlasti osta väga palju asju kuskilt sisse, mõista seda ohtu, jagada seda ohupilti, ohuhinnangut, mis siis on tegelikult need ohud ja nii edasi. Nii et võib-olla ajastu vaatest ongi selline olukord, et Euroopa on ka natukene teistsuguse kriisiga silmitsi, kuigi muidu ta toimib ladusalt. COVID‑i kriisi ajal mina vaatasin võib-olla pigem kõrvalt. Ma ütleks, et siis oli kindlasti palju koomilisi nüansse, aga oma olemuselt toimis Euroopa Liit kriisilahendajana meie vaatest päris edukalt. Veel kord: kindlasti oli nüansse, mis olid koomilised. Majanduskriisides, erinevate demokraatia ja õigusriigi tagamise nüanssides on Euroopa Liit minu meelest väga edukas, väga tugev, aga julgeolekuvaates ei saa Euroopa Liit kunagi asendama NATO‑t, seda tuleb mõista. Tema olemus ja roll vabaduse ja jõukuse tagamisel – ka jõuga, kui on vaja, agressiivse idanaabri vastu, Venemaa vastu – ilmselt peab kasvama. Ma arvan, et me elamegi praegu seda etappi läbi. Sellepärast seda ka sõnastatakse. 

Sellega ma ei ole päri, et Euroopas liidreid ei ole. Ma ütlen ausalt, et kui ma vaatan suuri riike – okei, jah, mööname, et Ühendkuningriik ja Keir Starmer jäävad küll väljapoole Euroopa Liitu, aga ta kindlasti veab väga hästi – , siis näen, et Macron veab Prantsusmaad, Friedrich Merz veab [Saksamaad] väga hästi, paljudes teistes riikides on samamoodi. Meie regiooni, Põhjala ja Baltimaade liidrid on väga tugevad selles debatis. Nii et ma ütleksin, et on väga palju tugevaid ja säravaid liidreid, ja ma arvan, et Euroopa Liit on selles küsimuses ikkagi tugevam, kui ta oli aasta või poolteist aastat tagasi. Aga iga kriis on oma nägu. See kriis praegu on julgeolekukriis ja selles tuleb saada tugevamaks.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh! Hea peaminister! Martin Helmele vastates te rääkisite enne lillast teerullist, mida te Eestis justkui ei näe. Väike repliik selle kohta: loomulikult ei näe, te istute ise ju selle lilla teerulli roolis (Peaminister naerab.), mis lähiajal, nagu kuulda, toob meie koolidesse ja lasteaedadesse uusi eluvõõraid õpetusi. Nii et küllap te teate, mis see lilla teerull on.  

Aga kui nüüd põhiteema juurde tulla, siis teie sõnadest kõlab läbi, justkui oleks Euroopa tulevik jätkuvalt liberaalne, tsentraliseeritud ja ideoloogiliselt ühesuunaline, justkui kõik võiks senisel moel edasi minna. Kas te ei näe või ei soovi näha, mis Euroopas ja mujal maailmas tegelikult toimub? Me oleme ju selgelt sisenenud ajajärku, kui liberaalne demokraatia ehk ühe ideoloogia poolt kaaperdatud demokraatia ajastu on lõppemas. Üle Euroopa tõusevad jõuliselt esile rahvuslikud ja konservatiivsed jõud, kes seavad keskmesse suveräänsuse ja poliitika, mis lähtuvad oma elanike tahtest, mitte Brüsseli visioonidest või bürokraatlikest käsulaudadest. Sama trendi on näha ka Eestis. Reformierakonna ja teie erakonna toetus on 10% juures, teie koalitsioonipartner Eesti 200 …

Aitäh!

… rähkleb seal 1–2% piiril. Tegelikult on kogu Euroopas liberaalse agenda ajastu läbi. Kas te olete minuga nõus?

Aitäh küsimuse eest! Ei ole teiega nõus. Ma arvan, et on erinevaid poliitilisi jõude, ja ma arvan, et eks maailmas valitseb teatud tasakaal, pendel käib seinast seina. Erinevad ajastud tuleb läbi elada, aga kui võtta hoiak, et igaüks iseenda eest, siis eriti Eesti vaatest ja üldiselt väikeste riikide jaoks tähendaks see midagi sellist, et me võiksime vaikselt joone alla tõmmata. Ka seda debatti pidades – see on liberaalse demokraatia osa – on kõigil õigus olla oma arvamusel ilma mis tahes tagajärgi selle eest kartmata. Selline minu meelest liberaalne demokraatia sobib väga hästi.  

Aeg-ajalt on kindlasti neid, kes [räägivad] nagu populismi käsiraamatu põhjal. Selliseid raamatuid on kindlasti palju, aga tavaliselt näevad need [mehhanismid] välja lihtsad. Kõigepealt algab rünnak demokraatiat vahendavate institutsioonide vastu, erakondade vastu, aga näiteks ka parlamendi vastu. Öeldakse, et mis nad seal vaidlevad, mina tean paremini. Siis räägitakse, kuidas kõikidele keerulistele küsimustele on lihtsad lahendused. Tihtipeale on lahendus olemas, kuigi isegi probleemi veel ei ole, ja nii edasi. Seda me näeme igal pool. Poliitikas käiakse need etapid läbi ja minnakse edasi.  

Mina arvan, et rahvas näeb seda läbi ja rahvas on sellest targem. Ütleme nii, et ma arvan, et Euroopa liigub pigem tugevuse suunas, isegi kui seal on erinevaid poliitilisi vaateid. See ei tee kuidagi nõrgemaks. See kindlasti tõstab esile ja polariseerib erinevaid pooluseid, aga liberaalne demokraatia, ma arvan, on veel väga hästi elu ja tervise juures, hoolimata sellest, kuidas teile tundub.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Auväärt peaminister, õnnitlen selle võimsa liberaaldemokraatia võidukäigu puhul, mis Euroopas ja Eestis toimub! 

Aga nüüd asja juurde. Minu küsimus on seotud pigem tulevikuga ja järgmise eelarveperioodiga. Mis on teie isiklik arvamus? Te teate võib-olla ka oma kabineti seisukohta. Kui meie ette pannakse kahvel, et kas meie prioriteet oleks järgmisel perioodil pigem põllumajandus ja ettevõtlusega seotud toetused, ennekõike põllumajanduse kontekstis, või Rail Baltic, kui need peaksid sattuma ühte, ma ei tea, kas ümbrikusse või rahakotti, ja me peaksime valima, siis kumb teie arvates meie eelistus peaks olema?

Aitäh! Sellist kahvlit ei ole. Rail Balticut rahastatakse keskselt ja põllumajanduse jaoks on juba antud raha riigiplaani. Me seisame mõlema eest. 

Jaak Valge, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma kõigepealt kutsun teid ja tegelikult kõiki kolleege üles eristama Euroopa Liitu ja Euroopat. Need on erinevad mõisted. Pole mõtet rääkida Euroopast, kui jutt on Euroopa Liidust. 

Aga ma küsin teie käest haridusliku küsimuse. Nimelt kõlas teie jutus läbivalt, et vaba kaubandus on kõigile neis osalevatele riikidele alati kasulik. Majandusteadlased ja majandusajaloolased eriti nii ei arva, vähemalt kõik koolkonnad mitte. Nimelt, selles faasis, kui keskmise majandusliku arengu tasemega riigid – võib-olla ka Eesti nende hulgas – soovivad teha kasvuhüpet, kasutatakse protektsionismi. Küsingi teie käest: kas te olete nõus, et Aasia tiigrite Korea, Taiwani, Hongkongi, Singapuri ja teiste tõus oli saavutatud just tänu protektsionistlikule faasile?

Aitäh! No vaadake, meil ilmselt vaated siin ei kattu. Ma saan aru poliitilisest hoiakust ja soovist seda näidata. Majandusteaduses on palju koolkondi. On neid, kes arvavad, et [tarbimine] toob õnne. On palju erinevaid koolkondi. Protektsionism on minu hinnangul ikkagi vaba turu moonutus. Piiratakse seda, et inimesed vabal turul tegutsedes saaksid realiseerida oma loovust ja sellel turul oleks võimalikult vaba konkurents, mille tulemusena meie kõik tarbijatena, müüjatena ja ostjatena saaksime paremad tingimused. Ütleme nii, et mis tahes bürokraatlik barjäär takistab seda. Sassi ei maksa ajada bürokraatlikke reegleid või protektsionismi ja standardeid. Standardid annavad kindlasti selle baasi, mille alusel toimub kaubavahetus, ja nii edasi. Jah, ma arvan, et see on enam-vähem [õige] kirjeldus. Teil on ettekujutus, et protektsionism toob kuidagi õnne. Noh, ma siiski julgen arvata, et see võib lühiajaliselt anda mingisugust kasu, pikaajaliselt aga on maailmamajandusele tervikuna kapitalism, vabakaubandus, vaba turg, vähesed reeglid paremad.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Vaadake, optimism on iseenesest hea iseloomujoon või omadus, aga sellel on ka piirid. Kuskile maale on optimism mõistlik, kuskilt maalt hakkab see võib-olla segama maailmatunnetust. Te olete hästi optimistlik Euroopa Liidu arengute või tuleviku vaates. Mina olen kahjuks murelikum. Kui ma vaatan seda, mis toimus COVID‑i ajal, kui kiiresti riigid hakkasid iseseisvalt oma piire sulgema, kuidas igasugused maskid ja muud asjad jäid [ühte või teise riiki] kinni, siis mulle tundub, et meil on päris palju vaid sellist sõnades ühtsust ja sõnades ühtne olemist. Ma vaatan Euroopa noorte kaitsetahet, kas või Saksa noorte oma, me aeg-ajalt ju näeme intervjuusid. See on ikka väga-väga madal. Millel baseerub teie optimism? Mis need faktid on, mille põhjal te olete oluliselt optimistlikum kui mina? Ma tahaksin ka seda optimismi päriselt näha, aga kahjuks need märgid, mida me iga päev näeme, ei ole nii julgustavad.

Aitäh! Liberaalina ma ütlen, et kõigil on õigus olla ka pessimistlik, nagu minul on õigus olla optimistlik. Nagu ajakirjandus kirjutas, Tallinnast sai just maailma pessimismi pealinn. Esipessimist on nüüd seal palgal, sealt siis hakkab tulema sihukest pessimistlikku auru, saate teha sihukese väikse arutelu.

Aga mis puudutab Euroopa optimismi ja minu hoiakut, siis mina kuulun ilmselt 78% hulka Eesti rahvast, kes arvavad, et Euroopa Liidust on meile kasu. Euroopa Liit on tegelikult väärtuslik optimism. Ma siiski meenutan: vabakaubandus, vaba liikumine, julgeolekuline kuuluvus, partnerlus kriiside ajal – paljud asjad tegelikult, mis on ees, mis tulevad ja mis on olnud. 

Mis puudutab COVID‑i kriisi, siis jah, ma ise ütlesin ka selle kohta, et sellest ajast on palju häid näiteid, aga on ka koomilist. Seda, kui riigid üksteise nii-öelda maskisaadetisi hakkasid üle lööma, ma pean tegelikult koomiliseks. Aga vaatame, mis sai edasi. Euroopa Liit suutis ju keskselt päris kiiresti sellele silma peale saada ja need probleemid hakkasid lahenema. See näitab, et kui elatakse läbi mingi kriis, siis selle tulemusena ollakse tulevikus tublimad. Kriiside lahendamisel, mina arvan nii, on Euroopa Liidu võimekus pigem kasvanud, mitte kahanenud. Julgeolekukriisi läbielamise kohta ma ütlen, et kui näiteks viie aasta pärast tuleb järgmine julgeolekukriis, siis me oleme kindlasti tugevamad. Meil on võimed olemas, meil on oma tootmine olemas, meil on ka teadmine, kuidas hakkama saada. Nii et ma arvan, et kriiside läbielamine teebki meid tugevamaks. Praegu me oleme selles etapis, kus me elame ja õpime.

Lauri Laats, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Mina küsin LULUCF‑i kohta. ERR‑i portaalis ilmus päris hea ülevaatlik lugu selle kohta, mida otsustati ja millal otsustati, mis olid need komistuskivid. Üks ametnik väitis, et Eesti ikkagi ei seisnud enda huvide eest. Vahepeal oli ka selline segane aeg, 2022. aastal, kui ministrid vahetusid, oli mingisugune aeg, kui üks minister asendas lahkuvat ministrit. Iseenesest need eesmärgid, mis puudutavad CO₂ sidumist – juba tol ajal öeldi välja, et need ei ole saavutatavad. Aga vaatamata sellele ikkagi selline kokkulepe sõlmiti ja nüüd peaks seda täitma. Kui ei täida, siis on päris karmid meetmed, mis Eestit võivad ees oodata trahvi näol. Kas me seda küsimust ka Euroopas arutame …

Aitäh!

… ja kas meil on selles ka liitlasi? 

Aitäh! Ma teie kolleegile Tõnis Möldrile juba vastasin, ta küsis täpselt sama küsimuse. See ERR‑i lugu oli ülevaade sellest, kuidas osa osalisi, kes olid tollal selle otsustamise juures, seda nägid. Lugesin seda minagi. No tänasesse päeva tulles, see olukord, lihtsalt lühidalt kokku võttes, on tolle ajaga võrreldes ju muutunud. Teiste metsarikaste riikidega me teeme koostööd, et seda olukorra muutust ka arvesse võetaks. Oluline on erinevate muutuste arvestamine, mis puudutab geopoliitikat, mis puudutab näiteks ka kliimamuutusi, üraskikahjusid ja nii edasi. Nii et töö täna jätkub. Ma ütlen, et eks me pingutame kõik ju selle nimel, et Eestile trahvi ei tuleks.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud peaminister! Kuulasin teie ettekannet ja pean tunnistama, et kõiki küsimusi ei kuulnud, nii et palun vabandust, kui ma midagi kordan. Aga mind huvitaks see, kui palju Eesti on esile tõstnud kõikvõimalikku sotsiaalmeedias toimuvat, sealhulgas ise selles asjas initsiatiivi võtnud. Ma ei pea silmas mitte ainult noorte ja laste vaimse tervise kaitset nende kõikvõimalike algoritmiliste negatiivsete mõjude eest, sõltuvushäireid, käitumishäireid, vaimse tervise muresid, mis sellega kaasnevad, ma pean silmas ka laiema mõjutustegevuse ohtu, mida me näeme mitte ainult suuremates gruppides, vaid ka väiksemates portaalides. Eeskätt meie idanaaber, aga laiemalt ka teised, võib-olla mitte alati kõige demokraatlikumalt meelestatud jõud või ka demokraatlikult meelestatud jõud, kellel on palju raha, püüavad sel viisil mõjutada valimistulemusi nii enda koduriigis kui ka naaberriikides. Kui palju Eesti on selle teemaga tegelenud ja kui tõsiseks ohuks te seda peate?

Aitäh! Väga hea küsimus. Vähemalt mina olen oma kohtumistel Euroopa selle valdkonna volinikega korduvalt kõne alla võtnud desinformatsiooni ohtu ja selliste kanalite kasutamist desinformatsiooniliseks tegevuseks, mis ei allu Euroopa regulatsioonidele sellisel määral nagu teised kanalid, muu hulgas näiteks Telegrami kasutamise erinevas desinformatsioonilises tegevuses. Seda [kanalit] kuritarvitatakse, levitatakse seal keelatud sisu, koordineeritakse sabotaažiakte ja tehakse kõike muud. Kindlasti on selle osa ka väline sekkumine demokraatlikesse valimistesse, riikide sisetegevusse. Nii et see on tõsine probleem, mida ma mainisin ka oma kõnes, eriti kui arvestada seda, kus me oleme tehisintellekti arengus, mis kindlasti kõike võimendab. Nii et Euroopal on erinevad meetmed ja võimalused järelevalveks suurte veebiplatvormide üle, aga kindlasti kõik, kes seda künnist ei ületa, ei täida ka neid reegleid. Sellega tuleb Euroopa Liidul tegeleda. Ma näiteks soovitan eneseharimiseks lugeda, kui on kunagi võimalust või aega, sellest, kuidas näiteks Rumeenia valimistesse sekkumist valmistati sisuliselt mitu aastat ette. See raport on olemas. Seejärel kasutati erinevaid kanaleid, et nendesse valimistesse sekkuda. Kasutati ka finantseerimist erinevate krüptovahendite abil, et neidsamu asju kinni maksta. Nii et selline mõjutustegevus ebademokraatlike kanalite poolt, aga ka avalik mõjutustegevus, nagu me oleme näinud valimistel Euroopas, ka teiste riikide poolt, on täiesti võimalik, jah. Sellele tuleb vastu seista.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea [ase]esimees! Lugupeetud peaminister! Te tõesti väga hästi kirjeldasite neid uusi riske, mis on demokraatia suhtes [tekkinud], näiteks valimistesse sekkumine, desinformatsioon, tõepoolest ka partnerlussuhted just viimaste nädalate USA käitumise põhjal ja avalikustatud julgeolekustrateegia põhjal, kus Euroopa Liitu kui sellist ei nähta väärtusliku ega tugeva partnerina. Samas teame meie väikese riigina, et koos me saame Euroopas Ukrainat toetada, saame maailma mõjutada, muutust tuua. Millised võiksid olla Eesti seisukohast need olulised sammud või muutused Euroopa Liidu otsustusprotsessides või rahastamises, mida meie tahaksime näha, et Euroopa Liit saaks tugevam olla?

Aitäh! Seda ma oma kõnes ka kirjeldasin. Püüdes seda lühidalt sõnastada, ma arvan, et meie vaatest ongi oluline, et järgmises eelarves, mis praegu on projektina üle 2 triljoni, oleks ikkagi järgitud neidsamu mõtteid või eesmärke ja et seal oleksid sees need mahud, mis praegu on selles eelarve ettepanekus. Meie jaoks on see teatud valdkondades – kaitse[kulutuste] kasv, Ukraina abistamise kasv, ühenduste turvalisuse tagamise kasv – pigem hea samm. Kui see eelarve kavand saaks ka eelarveks, siis see tegelikult tagaks seda. 

Otsustamise puhul on ju teada, et Euroopas see debatt käib. Näiteks laienemisega on meil siiski tõsine probleem. Euroopa [Liit] peaks ju oma olemuselt laienema. Ukraina, Moldova ja paljud teised riigid on selles järjekorras ootamas, aga meil on Euroopa [Liidus] ka neid, kes laienemist takistavad. Ma ei tea, vaatame, mis lähim pool aastat toob, kas sellel teemal hakatakse arutama, et mida siis ette võtta, kui ei tule muutusi. Nii et jah, rahaliselt just nende erinevate asjade katmine, mis on Euroopa [Liidu] võimuses – turu lihtsustamine, otsustamise kiirus olulistes asjades –, on need asjad, mida me tahame.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea peaminister! Sarnaselt Tanel Kiigega – vabandan ette, äkki on see küsimus juba esitatud, ma kõiki küsimusi ei kuulnud – küsin sotsiaalmeedia kohta. Austraalias pannakse kas täna või homme sotsiaalmeedia kasutamine kinni alla 16‑aastastele lastele või noortele. Minu küsimus on, kas Euroopa Liidus on ka midagi sarnast arutatud. Kuidas sa hindad, kas sellise projekti või sellise keelu õnnestumise võimalus on suur või väike? Minevikust me teame, et kõik pahed, mida on proovitud keelata – on olnud küll kuivad seadused või mis iganes mängukeelud –, on ikka leidnud väljapääsu kuskil põranda all. Võib-olla see leiab nüüd ka VPN‑i kaudu mingi lahenduse või väljapääsu. Aga põhimõtteliselt, kas Euroopa Liit on sarnaseid teemasid üldse arutanud või ei ole see veel kellelgi ega ka meil pähe tulnud?

Aitäh! Mulle kohe ei meenu, et see oleks ülemkogu formaadis suure teemana debatil olnud. Aga sotsiaalmeedia piiramise puhul, jah, Eesti positsioon on ju pigem olnud seesama, mida on ka avalikkuses öeldud, et noortele tuleb leida võimalused, kuidas targalt erinevaid uusi elektroonilisi vahendeid kasutada. Ma ise arvan ka, et kui on tahtmine, siis küll see tee leitakse. Noored on tihtipeale nende lahenduste leidmisel palju nutikamad. 

Kui Eesti on võtnud hoopis teistsuguse hoiaku, et me anname noortele oskused, mis säilitavad ka näiteks tehisintellekti kiirete vastuste ajastul kriitilise mõtlemise võime, siis minu arvates on see palju olulisem kui need piirangud. Perekond ise, kool ise, kus iganes midagi toimub, saab ju seada piiranguid elektrooniliste vahendite kasutamisele. Liberaalina ma usun, et igaüks peaks sellega ise hakkama saama. 

Ütleme nii, et kui me vaatame tänast haridusmaastikku ja tulevikumaastikku ja kui me tahame läbimurdetehnoloogiates olla esimeste hulgas, siis näiteks AI-õpe – ma ei oska öelda, kas tehisintellekt oma olemuselt on lihtsalt elektrijalgratas, mille abil saab veidi kiiremini edasi minna või mis selle tulemus on – aitaks kaasa sellele, et näiteks noortel endiselt säiliks kriitilise mõtlemise oskus, sest muidu võetakse kõiki neid vastuseid tõe pähe. Mina olen ka selliseid asju ajakirjandusest lugenud, alles üleeile lugesin ühte lugu, kuidas üks inimene oli Reformierakonda seitsmeks aastaks tööle määratud. Küsisin, kust see tuli. Selgus, et ajakirjanik oli AI-d kasutanud ja oli saanud teada, et inimene töötas seitse aastat Reformierakonnas. Ta ei töötanud seitse aastat Reformierakonnas. Nii et selliseid asju ikka juhtub. 

Mina ise arvan, et üldine positsioon peaks pigem olema selline, nagu Eesti positsioon on, et peab olema kõrge teadlikkus erinevatest digitaalsetest valikutest, oskused peavad olema head, turvalisus tuleb loomulikult keskselt tagada. Aga ütleme nii, et piiramisele eelistaks mina harimise valikuid, sest need annavad inimestele võimaluse kaasaja maailmas paremini hakkama saada. Kui vaja, tuleb võtta ette ka vanemate harimist, [et nad teaksid,] kuidas lapsed oma aega veedavad. See on tegelikult ka üks võimalus. 

Nii et jah, ülemkogul seda minu mäletamist mööda küll suurel arutelul ei ole olnud, aga see ei välista seda, et ministrite laudade taga on seda kuidagi arutatud.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ma jätkan heade kolleegide Valdo Randpere ja Tanel Kiige teemat, mis puudutab sotsiaalmeediat. Te küll mainisite, et võib-olla peaks tegema pigem koolitusi ja lähenema hariduse kaudu. Me tegelikult võitleme väga suurte ettevõtetega, suurimate ettevõtetega maailmas, kellel on ainult üks eesmärk: kuidas hoida – räägime siis lastest – meie lapsi sotsiaalmeedias kinni. Ma olen väga palju lugenud, mida ja kuidas plaanib teha Austraalia, ja mul on küsimus just sellest lähtuvalt. 2022. aasta lõpus jõustus Euroopa Liidus digiteenuste õigusakt, mille rakendamine Eestis on jäänud, ütleme, lapsekingadesse. Kas seal on mingeid arenguid, et ikkagi jõulisemalt hakata kontrollima ka neid platvorme, kogu seda sisu, mis oli selle määruse eesmärk? 

Aitäh! Ma vist Tanel Kiigele vastates ka mainisin, et Euroopas laiemalt on teatud lävendid, mida ületanud sotsiaalmeediakeskkonnad või ‑platvormid alluvad teatud kontrollile. Meil on muresid just nendega, kes seda lävendit ei ületa, muresid desinfo, sabotaaži ja demokraatia kukutamise võtmes. Ma täpselt ei tea, aga arvan, et see määrus on igal juhul otsekohalduv, komisjon peab lihtsalt selle üle järelevalvet tegema.

Suur tänu, härra peaminister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Mina omalt poolt tahan tänada kõiki Riigikogu liikmeid, vaatamata diametraalsetele eriarvamustele mõnes küsimuses, väga viisaka ja sisuka debati eest, samuti tänan peaministrit täpselt samade sõnadega. Paar sellist humoorikat kildu, nii-öelda väikest kalambuuri on hea märk heast debatist ja ma arvan, et paar sõnapaari peaministri suust jäävad pikemaks ajaks kestma.  

Aga nüüd, head kolleegid, enne kui ma kutsun siia Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe, on Eesti Reformierakonna fraktsioon teinud ettepaneku pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Peale saalikutsungit me selle hääletuse läbi viime.

Head Riigikogu liikmed, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 51 Riigikogu liiget, vastu 2, erapooletuid 0. Istung on pikendatud. 

Läheme järgmise ettekandja juurde, see on Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali. Palun!

Austatav juhataja! Head kolleegid! Meie, 150 miljonit eurooplast, ei tohiks anuda 140 miljonit ameeriklast, et need kaitseksid meid 140 miljoni venelase vastu, kes ei ole varsti juba neli aastat kestva täiemahulise sõja käigus suutnud alistada 38 miljonit ukrainlast. Need ei ole minu sõnad. Ma tsiteerisin aasta ametis olnud uue Euroopa Komisjoni uut kaitse ja kosmose volinikku Andrius Kubiliust. Leedu endise peaministri Andrius Kubiliusega olen Euroopa Liidu asjus kohtunud viimase aasta jooksul rohkem kui üks kord. Põhjus on ilmselge: julgeolekuolukord Läänemere piirkonnas, Euroopas ja maailmas ei lähe paremaks. Vastupidi. Aga just seepärast peame eurooplastena end valmis panema, et uues reaalsuses hakkama saada, oma mugavat, vaba ja õnnelikku eluviisi hoida ja ellu jääda. Aga samas peame me eurooplastena olema enesekindlamad. 

Uus Euroopa Komisjon on oma sihtide seadmisel võtnud aluseks Enrico Letta, Mario Draghi ja Sauli Niinistö raportid. Mario Draghi kirjutas peaasjalikult Euroopa konkurentsivõimest, Sauli Niinistö Euroopa valmisolekust tsiviilkriisideks ja sõjaks. Need raportid täiendavad üksteist. 

Riigikogu kõige suurema alalise komisjoni, ja ma ütleks, selleks et motiveerida teisi komisjone meie töös osalema, et ka kõige efektiivsema ja olulisema komisjoni töörütmi ja päevakorra kirjutavad suuresti ette Euroopa Komisjon, Euroopa Nõukogu ja meie valitsus. Eelmise aasta novembrist kuni eilseni on Euroopa Liidu asjade komisjon pidanud 69 istungit. Kümme neist olid ühisistungid teiste komisjonidega ja viis olid avalikud istungid. ELAK käsitles Eesti strateegiliste ühenduste teemat komisjoni väljasõiduistungil Pärnu lennujaamas, erilise fookusega Rail Balticul ja Via Baltical. ELAK määrati sel perioodil 65 Euroopa Liidu asja juhtivkomisjoniks ja me töötasime 82 Euroopa Liidu ministrite kohtumise materjaliga.

Uus Euroopa Komisjon on seadnud üheks prioriteediks Euroopa valmisoleku erinevateks kriisideks ning nende ennetamise. Eesmärk on 2030. aastaks tõsta Euroopa kaitsevalmidust. Mina ei tea, kas meil on nii palju aega. Seepärast oleme me ELAK‑is rõhutanud vajadust Euroopa Liidu kaitsevalmidust kiiresti suurendada ning kaitsetööstusse täiendavalt raha suunata, aga me oleme pööranud tähelepanu ka kogu ühiskonna laiemale kriisivalmidusele. 

ELAK‑i kolm kõige tähtsamat töösuunda on olnud julgeolek, Euroopa konkurentsivõime ja piiriülesed ühendused. Soome ekspresident Sauli Niinistö oli nii kena ja leidis võimaluse tutvustada oma raportit siin Toompeal ELAK‑i ja riigikaitsekomisjoni ühisistungil. Niinistö raporti järgi on Euroopa Liidu julgeolekuolukord viimasel aastal järjekindlalt halvenenud, maailm on ohtlikum ja järjest kriisialtim. 

Eesti seisukohad on jõuliselt toetanud Euroopa Liidu ja liikmesriikide tegevust, mis tugevdab Euroopa valmisolekut. Kaitsevalmiduse ja kriisikindluse juures on oluline koostöö NATO‑ga, aga samas peab Euroopa Liit välistama NATO dubleerimise ning selgelt arvestama ja toetama NATO kollektiivkaitse vajadusi. Euroopa valmisoleku tugevdamisel on oluline ja ajakriitiline võtmeroll põhja ja lõuna vaheliste ühenduste elutähtsa taristu ehk raudtee Rail Baltic ja maantee Via Baltica väljaehitamisel. Praegu on Eesti ja ka Soome Euroopa vaatest, ühenduste vaatest pigem nagu saareriigid. 

Niinistö raporti otsese tulemusena sündis Euroopa Liidu julgeoleku valge paber ja sealt edasi teekaart julgeoleku tugevdamiseks. Valge paber, valge raamat, toob välja ettepanekud kriitiliste võimelünkade kõrvaldamiseks ja tugeva kaitsetööstuse loomiseks. Euroopa peab investeerima oma julgeolekusse ja kaitsesse, toetades samal ajal jätkuvalt Ukrainat, kes kaitseb ennast Venemaa agressiooni eest. Selline julgeolekupoliitiline lähenemine sobib meile väga hästi ja oleks otsapidi otsekui Eesti ja teiste Läänemere-äärsete riikide kirjutatud. 

Euroopa Liidu kaitsevõime tugevdamine on olnud ELAK‑i töö keskmes. Komisjon on kinnitanud Eesti seisukohad SAFE-laenuinstrumendi kohta, mille eesmärk on võimaldada liikmesriikidel võtta kaitseinvesteeringuteks laenu. Eesti on toetanud piiriülest koostööd, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate huvide kaitsmist ning halduskoormuse vähendamise põhimõtteid. Samuti oleme toetanud plaanis ReArm Europe esitatud määruste muutmise ettepanekuid. Seal on taas eesmärk suurendada Euroopa eelarve paindlikkust kaitseotstarbeliste investeeringute tegemiseks, erilise tähelepanuga taristul ja digivõimekusel. Me oleme kinnitanud ka Eesti seisukohad ühtekuuluvuspoliitika fondide muudatuste kohta, eesmärgiga võimaldada nende vahendite kasutamist julgeolekueesmärkidel, sealhulgas kahese kasutusega ja fossiilkütusega seotud taristu arendamisel. Ehk oleme saanud suunata raha sinnasamasse Via Balticasse. 

Euroopa Komisjon tegi juunis ettepaneku kaitsevalmiduse koondpaketi kohta. See sisaldab meetmeid, mis aitavad lihtsustada reegleid, et kiirendada liikmesriikide kaitsevõime ning taristu arendamist, samuti tööstuse arengut. Investeerimine Euroopa kaitsesse tähendab investeerimist püsivasse rahusse ja pikaajalisse stabiilsusesse nii praeguste kui ka uute põlvkondade jaoks. See tähendab ka tehnoloogilist innovatsiooni, Euroopa konkurentsivõimet, regionaalarengut ja majanduskasvu. Aga lihtsalt raha kulutamisest ei piisa. Me peame Euroopa riikidena tegema koostööd ja seadma ikkagi esikohale Eesti ettevõtted. 

Mario Draghi rõhutas aasta tagasi oma raportis, et Euroopa Liidu asjade korraldus on liiga keeruline ja ta reageerib muutustele aeglasemalt võrreldes näiteks meie konkurentide USA ja Hiinaga. Draghi sõnul on vajalik kiirem tegutsemine, ressursside koondamine ja koostöö. Soovitus on panna rõhk riigiabi koordineerimisele ja avaliku sektori hangete kasutamisele strateegilises plaanis, just rõhuga julgeolekul ja innovatsioonil. Ka konkurentsipoliitika tuleb selles valguses ümber mõtestada. Muidugi on vaja vähendada asjatuid regulatsioone, sest kuidas olekski võimalik joosta maratoni, kui sa ise endal jalad kinni seod. 

Aga hea uudis on muidugi see, et Euroopa Komisjon on härjal sarvist haaranud ja asunud bürokraatiat suurel hulgal ja suurel kiirusel vähendama, kasutades selleks omnibusse. Need omnibussid on muudatuste paketid, mis tulevad. See langeb kokku Eesti eluliste huvidega, milleks on õigusruumi lihtsustamine ning haldus‑ ja aruandluskoormuse vähendamine. Sellel aastal oleme ELAK‑is kujundanud seisukoha juba kuue Euroopa Liidu omnibussi ehk lihtsustuspaketi kohta. Ühes paketis muudetakse mitmeid regulatsioone. 

Lugupeetavad kolleegid! Eelmise aasta detsembris kujundasime ELAK‑is Riigikogu nimel seisukoha Euroopa-ülese kliimaeesmärgi kohta 2040. aastaks. ELAK muutis Eesti seisukohad tingimuslikuks. Meie hinnangul ei ole Euroopa Liidu üleselt 2040. aastaks kasvuhoonegaaside heite vähendamine 90% võrreldes 1990. aasta tasemega saavutatav uute tehnoloogiate kättesaadavuseta, riiklikke eripärasid arvestamata ja võrdse ligipääsuta rahastusele. Eesti ei võta vahe-eesmärgiga uusi kohustusi ega tõsta ambitsiooni, vaid valib ise sobiva tee 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi poole liikumiseks. Igal liikmesriigil peab olema õigus otsustada, millises sektoris ja millises tempos heidet vähendada. Me rõhutasime ka Eesti konkurentsivõime olulisust. Parlamentaarse järelevalve tugevdamiseks lisasime kohustuse, mille järgi tuleb Riigikogu komisjone Euroopa kliimaeesmärgi läbirääkimistega kursis hoida. Meid tuleb teatistest tulenevate seadusandlike ettepanekute ettevalmistamisse kaasata võimalikult varakult, et oleks tagatud piisav aeg sisukateks aruteludeks. 

Septembris esitasime täiendavad seisukohad kliimamääruse muutmise kohta, rõhutades LULUCF‑i tähtsust. Meile on oluline, et maakasutussektoris arvestataks metsarikaste riikide ajaloolist panust süsiniku sidumisse ja arvestataks metsade vanuselist struktuuri. Meile on oluline, et LULUCF‑i aruandluse metoodika väljatöötamisel pöörataks rohkem tähelepanu heite jaotamisele tarneahelas. Ilmselgelt on ebaõiglane metoodika, mille kohaselt Eestist kaevandatav turvas läheb põhimõtteliselt otse [meie] heitearvestusse, ehkki seda turvast kasutatakse aianduses üle maailma. Piltlikult öeldes on praegu nii, et heide meile, aga kurgid jäävad siis kellelegi teisele. See on ilmselgelt ebaõiglane. 

ELAK kinnitas ETS2 uuendatud seisukohad ja novembri alguses kinnitas erakorraline keskkonnanõukogu Euroopa Liidu kliimaeesmärgi aastaks 2040. Meie ehk Eesti jaoks on tulemus väga hea ja kooskõlas meie seisukohtadega. Tuleb kiita minister Andres Sutti – kuigi ta on teisest erakonnast, aga tuleb ikkagi kiita –, sest ta on Eesti huvide eest hästi seisnud. ETS2‑ga alustatakse aasta võrra hiljem, 2028. aastal, ja seda tehakse kliimamääruse raames ehk ETS2 direktiivi avamata. 

Nüüd ühest olulisest valdkonnast, välissuhtlusest. Mina usun parlamentaarsesse demokraatiasse. Poliitikutena on meie tugevus rääkimine ja oma huvide selgitamine, seda me oskame kõige paremini. Me peame rääkima oma sõpradega lähedalt ja kaugelt. See on Eestile strateegiliselt oluline. Need isiklikud kohtumised ja sidemed loovad ja tugevdavad usalduslikke sidemeid teiste parlamentide ja teiste rahvusvaheliste partneritega. Peame investeerima suhetesse ja looma võrgustikke, mis annavad meile tugevuse ja paindlikkuse kriiside ajaks. Me oleme loonud tugeva võrgustiku koos teiste ümber Läänemere asuvate Euroopa Liidu liikmesriikidega, kelle hulka kuuluvad lisaks Põhjamaadele ning Lätile ja Leedule ka Poola ja Saksamaa. 

Euroopa Liidu [asjade] komisjoni liikmed külastasid kolme Euroopa [Liidu] kandidaatriiki: Moldovat, Montenegrot ja Ukrainat. Meile on väga oluline suhelda Euroopa [Liidu] liikmeks pürgivate kandidaatriikidega. Ühest küljest me saame seeläbi päris pildi riigi valmisolekust liitumiseks, teisest küljest motiveerivad need visiidid ka kandidaatriike Euroopa kursil püsima ja annavad neile võimaluse meie kogemusest õppida. Ma olen kunagise ajakirjanikuna veendunud, et igal juhul on parem näha, kogeda ja rääkida kui lugeda kiretuid memosid. Pärast isiklikku kogemust on ka memod loodetavasti mõnevõrra elavamad ja ütlevad rohkem. 

Me oleme avalikul istungil käsitlenud Euroopa Liidu laienemiseks vajalikke ettevalmistusi erinevates poliitikavaldkondades. Me toetame Ukraina, Moldova ja Lääne-Balkani riikide eurointegratsiooni, mis arvestab kandidaatriikide mõõdetavaid edusamme. Euroopa Liidu laienemine on strateegilise tähtsusega, see on Euroopa Liidu tugevaim hoob, suurendamaks ühist väärtusruumi, julgeolekut ja jõukust terves Euroopas. Vaid nii säilib meie partnerite usaldus Euroopa Liidu ja laienemisprotsessi suhtes ning Euroopa Liidu tõsiseltvõetavus täpselt samamoodi. 

Nüüd Ukrainast. Eesti toetab püüdlusi lõpetada Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ning jõuda õiglase ja kestva rahuni, mis austab Ukraina suveräänsust, iseseisvust ning territoriaalset terviklikkust. Me peame koos suurendama survet Venemaale. Külmutatud varad tuleb kohe kasutusele võtta. Ma loodan, et peaminister jõuab järgmisel nädalal Euroopa Ülemkogul oma kolleegidega neis asjus kokkuleppele. Me peame lõpetama kaubavahenduse Venemaale või piirama seda, sõjakahjude korvamiseks peame kehtestama tollid, piirama varilaevastiku tegevust eesmärgiga see üldse lõpetada ja rääkima selleks läbi strateegiliste liitlastega. Õiglase ja kestva rahu lahutamatuks osaks on Venemaa vastutusele võtmine agressiooni‑ ja sõjakuritegude eest. Ja kõige tähtsam: Ukraina peab saama julgeolekutagatised, mis välistavad igasuguse agressiooni. 

Nüüd mitte pikast plaanist, vaid sellest, mis meil otsekohe ees seisab. Euroopa Komisjoni ettepanekud uue perioodi mitmeaastase finantsraamistiku teemal ei ole lihtsalt tabel numbritega, vaid see on poliitiliste valikute pakett, milline on Euroopa ja Eesti 2030. aastate alguses. Just see eelarve määrab, kas ja mis meil siis päriselt olemas on, kas meil on kaitsevõime, konkurentsivõimeline majandus ja ühendused. Oktoobris arutasime siinsamas saalis olulise tähtsusega riikliku küsimusena Eesti valikuid ja võimalusi uues MFF‑is. Euroopa Komisjoni volinik Piotr Serafin andis siin selgitusi ja ütles, et Euroopa Liit seab keskmesse just julgeoleku, konkurentsivõime ja ka piiriülesed ühendused. Praegu on suurem osa MFF‑i paketist Riigikogu menetluses. Ma palun alatistel komisjonidel väga põhjalikult seda kõike arutada ja saata ettepanekud meile Euroopa Liidu [asjade] komisjoni. Enne jõule proovime jõuda sellega ühele poole, et Eesti läbirääkijatel oleks hea ja kindel läbi rääkida. 

Eesti vaates on MFF‑il vähemalt kolm selget prioriteeti. Esiteks, kaitse ja julgeolek; teiseks, ühenduvus ja energiajulgeolek, Rail Baltic ja Via Baltica; kolmandaks, konkurentsivõime, tootlikkus, teadus, innovatsioon, digipööre ja jätkusuutlik tööstuse rohepööre. Vähem killustunud programme ja bürokraatiat, rohkem selgeid tootlikkust tõstvaid investeeringuid. Uus MFF peab peegeldama kriisiaja tegelikkust, mitte rahuaja mugavustsooni. See tähendab, et mõnest varasemast harjumuspärasest kulureast tuleb üldse loobuda või vähemalt ei oleks vaja seda suurendada, ikka selleks, et suunata rohkem vahendeid kaitsele. 

Aga Euroopas seisavad muidugi ees rasked ja pingelised läbirääkimised. Me peame rohkem investeerima julgeolekusse ja sõjalisse kaitsesse, eriti kui tahame kaitsta oma vaba ja jõukat eluviisi. Need valikud peavad sündima läbipaistvalt ja Eesti pikaajalisi huve silmas pidades. Meie eesmärk peaks olema kujundada selline Euroopa Liidu eelarve, mis aitab tagada, et Eesti jääb ka järgmisel kümnendil turvaliseks, ühendatud ja jõukaks riigiks – ikka selleks, et Eesti rahvas ja riik kestaksid üle aegade. Tänan!

Aitäh! Teile on ka mõned küsimused. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Veel mõni aasta tagasi moodustas Euroopa Liidu majandus 90% USA majandusest. Tänaseks on see näitaja kahanenud 65%‑ni. Kas Euroopa Liidul on plaan, kuidas majandust ilma Venemaa odava energia ja tooraineta taastada?

On küll plaan, jah. Selle kohta andis Mario Draghi oma raportis soovitused. Paar lihtsat asja on: me peame investeerima innovatsiooni ja uutesse tehnoloogiatesse ning otsustavalt vähendama bürokraatiat. Nagu ma ütlesin, ei saa ju joosta maratoni, kui sa seod ise endal jalad mingite kunstlike bürokraatlike tõketega kinni ja siis imestad, et ei jõua Ameerikale ja Hiinale järele. Niisugune plaan on, jah.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Sa oled tublit tööd teinud, kuigi mulle tundub, et sinu eelkäija Liisa Pakosta oli võib-olla veelgi jõulisem, vähemalt väljastpoolt nii paistis. Samamoodi [tuleks] jätkata. Aga sa oled reaalne inimene, mitte nagu peaminister meil, selline tubli tšinovnik. Ma tahaksin ikkagi saada vastuseid samadele küsimustele, mida ma talle esitasin. Paluks konkreetseid vastuseid. Meie suurima liitlase julgeolekustrateegia järgi on tegelikult ameeriklastel või president Trumpil mure, et tsivilisatsioon siin Euroopas hääbub. Seal räägitakse, et tegelikult on oluline strateegilise stabiilsuse tagamine [suhetes] Venemaaga, ning teine asi on see, et tuleb lõpetada NATO kujutamine pidevalt laieneva alliansina, ja nii edasi. Sa oled kindlasti seda lugenud. Need on väga konkreetsed küsimused. Aga milline on sinu vastus? Peaga vastu seina joosta ei ole ju tark. Võib öelda, et vaated on erinevad, aga ...

Teie aeg!

Jaa, nüüd on Euroopa Liidu jaoks ja eurooplaste jaoks natukene laiemalt – NATO‑liitlaste hulgas Euroopas on ka neid, kes ei ole Euroopa Liidu liikmed – ülioluline, et meie üleatlandiline strateegiline liit püsiks. Mida üritavad teha meie autoritaarsed vastased ehk eelkõige Venemaa? Aga mitte ainult Venemaa, uus kurjuse telg on Venemaa, Iraan, Põhja-Korea ja Hiina. Nende eesmärk on muuta maailmakorda ning muuta õigusel ja seaduslikkusel põhinev kord jõul põhinevaks korraks. See ei ole Eesti huvides ja see ei ole enamiku Euroopa riikide huvides. Ka 10-miljonilise elanikkonnaga Euroopa Liidu riigid ütlevad, et nad on väikeriigid, see [muudatus] ei ole nende huvides. Seepärast me peame ikkagi hoidma seda koosmeelt, sest ka Ameerika kongresmenid ja senaatorid saavad väga hästi aru, et kõige suurem Ameerika Ühendriikide liitlane maailmas on Euroopa, või kui soovite, siis Euroopa Liit. Selle toob välja ka seesama julgeolekupoliitika paber, millele te viitasite. See on see vastus, et hoolimata erinevatest vaadetest me peame keskenduma ühisosale, et ellu jääda ning oma vaba ja jõukat eluviisi kaitsta ja alles hoida. Me väga paljude Ameerika poliitikutega jagame seda vaadet.

Ando Kiviberg, palun!

Suur tänu, härra istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja, suur tänu selle ettekande eest! Ma olen päris kindel, et paljusid jälgijaid huvitab küsimus või õigemini vastus sellele küsimusele. Meil on aastaid, väga pikka aega – niikaua, kui me oleme Euroopa Liidus olnud ja direktiive üle võtnud – olnud probleeme sellega, et me oleme olnud liiga püüdlikud ja selle liigse püüdlikkusega põhjustanud liiga suuri takistusi oma ühiskonnale ja majandusele. Ma tean, et sinu juhtimisel on Euroopa Liidu asjade komisjon märksa hoolikamalt sellesse suhtunud ja ülipüüdlikkust mitte läbi lasknud. Mis me teeme praegu selle olukorraga, mis enne sellise hoiaku võtmist Euroopa Liidu asjade komisjoni poolt põhjustati? Mis me teeme nende ülemäära kõrge tasemega ülevõetud direktiividega?

Me oleme ka läbirääkimisteks Eesti seisukoha sõnastanud: mis puudutab regulatsioone Euroopas, siis mitte üks sisse ja üks välja, vaid üks uus ja kaks välja. Mida me aga ilma naljata saame teha? Me saame läbi rääkida samameelsete riikidega. Selles mõttes see jõuõlg, mida ma nimetasin – Põhjamaad, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Saksamaa –, töötab väga hästi. Samamoodi on üliolulised kontaktid Euroopa Parlamendiga, Euroopa Komisjoniga ja Euroopa Nõukogu ametnikega. Me saame esitada oma seisukohad ja seletada, miks me seda kõike tahame. 

Austatud küsija, on täitsa õige, et meid on siin vähe. Me oleme väga efektiivsed ja kohusetundlikud, aga kui see regulatsioonide tsunami tuleb, siis ei suuda ka väga visad Eesti ametnikud püsti seista. On oht, et me võime saada haiget. 

Hea asi ja selle järjekindla töö tulemus on ka see – seda nüüd justiitsministrina töötav Liisa Pakosta ettevaatlikult alustas –, et valitsuse ja riigiametnike seisukoht on, ma olen seda vaadanud, viimase kahe aastaga muutunud. Pigem ei proovi me riigina öelda kõikidele asjadele jaa, vaid me ikkagi julgeme seista Eesti huvide eest. 

Veel üks positiivne asi: Euroopa Parlamendi kõige mõjukam poliitiline grupp EPP, kelle liikmetega, ühe ja teisega, me oleme rääkinud suurel hulgal ja suurel kiirusel, on võtnud ikkagi sihi, et regulatsioone otsustavalt vähendada. Nad saavad aru, et me ei suuda [muidu] konkureerida Hiina ja Ameerikaga ja olla paindlikud. Võib-olla mõni teine poliitiline grupp nagu sotsiaaldemokraadid selle üle ülemäära ei rõõmusta, aga me peame seda tegema, me ei jää muidu ellu.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea kolleeg, aitäh selle ettekande eest! Jätkuvalt saab Eesti Euroopa eelarvest vahendeid rohkem, kui me ise sinna maksame. Me alles hiljuti seda eelarvet arutasime. Aga tuletage mulle meelde, et järgmine eelarveperiood, mis hõlmab äkki aastaid 2027–2034 …

2028–2034.

2028, jah. Kui suur see summa oli? Eesti inimestel oleks ka seda huvitav kuulda. Äkki oli see 6,5 miljardit eurot. On see nii?

Euroopa Komisjoni ettepanek on suurendada Euroopa Liidu eelarvet kolmandiku võrra ehk peaaegu 2 triljoni euroni ja me peame selleni läbirääkimiste käigus jõudma. Praegu nagu plaan on, et me selle raha saame, aga vaat, ma olen kuidagi ettevaatlik ja jagaksin seda karunahka ikka alles siis, kui karu käes on. Sellepärast et Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku, et võiks olla omavahendid, mis tähendab seda, et Euroopa Liit peab kehtestama ka mingisuguseid makse. Üks võimalus on muidugi tollida kaubavahetust Venemaaga. Aga ma ei julgeks siit puldist öelda, et Eesti saab just nii palju raha. See kõik võib muutuda.

Kalle Grünthal, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma olin juhtumisi neli aastat Euroopa Liidu asjade komisjoni liige eelmises koosseisus ja ma panin tähele ühte minu meelest põhiseadusvastast anomaaliat. Küsimus on selles, et üldjuhul Riigikogu igasugused lepingud ja asjad ratifitseerib ise, aga nüüd on tehtud nagu tagauks, millega sisuliselt varjatakse suure parlamendi eest kõiki neid tegusid. Nimelt, vähemalt minu ajal oli niimoodi, et anti heakskiit paljudele direktiividele ja asjadele, me ütlesime, et Eesti toetab neid asju. Sealsed ametnikud kandsid kohe ette, et Eesti toetab neid, ja niimoodi, tagaukse kaudu võeti vastu tohutul hulgal direktiive. Määruseid muidugi lihtsalt tutvustati. Minu küsimus on selles, kas see on teie arvates põhiseaduspärane, see Euroopa Liidu kontekstis tekkinud olukord.

Muidugi on, sellepärast et Euroopa Liidu komisjon lähtub oma töös Eesti põhiseadusest ja põhiseadusest tulenevast seadusest, mis on Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadus, kus on täpselt sätestatud, kuidas me Euroopa Liidu asju menetleme.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan fraktsioonide läbirääkimised. Kõigepealt Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vladimir Arhipov, palun! 

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head kuulajad! Euroopa Liit on Eesti jaoks kahtlemata oluline partner. Me oleme osa ühisest ruumist, mis tagab meile turvalisuse, majandusliku seljataguse ning tugeva rahvusvahelise positsiooni. Ja mis on oluline? Tänaseni saame me Euroopa eelarvest rohkem vahendeid, kui ise sisse maksame. Aga me ei tohi ka vaikida. Me ei tohi lasta ennast tõmmata Euroopa bürokraatlikku masinavärki, kus direktiivid tihtipeale võetakse vastu kiirustades ja neid täidetakse sõnakuulelikult. 

Eesti peab seisma selle eest, et Euroopa reeglid oleksid lihtsad, arusaadavad ning rakendatavad meie inimeste ja ettevõtete tuleviku heaks. Nagu ühel hiljutisel kohtumisel rõhutas Saksamaa kantsler, Euroopa konkurentsivõime on saanud julgeoleku kõrval teiseks suurimaks strateegiliseks väljakutseks. Meie majanduskeskkond peab olema lihtsam, bürokraatiat tuleb vähendada ja ettevõtjate tegutsemisvabadust tuleb suurendada. 

Ameerika Ühendriigid ja Hiina ei oota, kuni Euroopas mis tahes komitee otsustab, kuidas täpselt tuleb pabereid täita. [USA‑s ja Hiinas] tehakse kiireid otsuseid, seal kaitstakse tarneahelaid agressiivselt, seal investeeritakse tehnoloogiatesse. Ka meie peame seda tegema, aga Eesti moodi, tasa ja targu, enda talupojamõistusega, mitte näiteks rohelise hullusega kaasa joostes, kuigi välistatud ei ole roheenergia kasutamine mõistuse piiris. 

Euroopa Liidus on neli suurt eesmärki, mille kujundamises Eesti aktiivselt osaleb. Esiteks, murdelised tehnoloogiad, tehisintellekt, biotehnoloogia, digilahendused. Eesti roll on tagada, et need regulatsioonid oleksid arukad ja mitte üle reguleeritud. Teiseks, siseturu toimimine. Teenused ja kapital peavad liikuma oluliselt vabamalt kui seni. Kolmandaks, õiguskeskkonna lihtsustamine. Reeglite rägastik tuleb asendada selgusega. Neljandaks, strateegiline autonoomia, eriti kriitiliste toormete ja tehnoloogiate vallas. 

Me näeme, kuidas kriitilised tarneahelad on maailmas muutunud võitlusväljaks. Euroopa Komisjoni asepresident tõi hiljuti esile, et Hiina on neid ahelaid ehitanud aastakümneid, USA tegutseb agressiivselt ja kui Euroopa ei tegutse, jääme meie maha. Eesti peab seisma selle eest, et Euroopa Liidu vastused oleksid tugevad, aga mõistlikud, mitte üle pingutatud. 

Oluline on ka energeetika ja ühenduste väljaehitamine. Energiaühendused Soome ja Lätiga, uued regionaalsed võrgulahendused, mitte põlevkivitööstuse mahamatmine, vaid kaasajastamine – need on meie majandusliku julgeoleku ja kriisikindluse alustalad. Eesti on saamas tohutut ressurssi Euroopalt ja meie ülesanne on see targalt kasutusele võtta, suunates raha sinna, kus see loob tõelist väärtust: taristusse, energeetikasse, julgeolekusse ja tulevikutehnoloogiatesse. 

Kliimaeesmärke ei ole mõistlik ignoreerida, aga neid tuleb ellu viia tasakaalukalt. Skeletoni ja teiste uute tehnoloogiaettevõtete edu näitab, et targalt suunatud rohepöörde elemendid võivad olla majandusele kasulikud, kuid rõhutan, et ainult siis, kui seda kõike tehakse mõistusega, mitte ideoloogilisest pimedusest [lähtudes]. 

Kokkuvõttes on Eesti huvides tugev ja toimiv Euroopa, kus reeglid on lihtsad, otsused on arukad ja liikmesriikidele jätkub ruumi oma majanduse ja julgeoleku kujundamiseks. Meie eesmärk ei ole joosta esimesena üle igast rohelisest või bürokraatialatist. Meie eesmärk on hoida Eesti turvalise, jõuka ja ettevõtlussõbraliku riigina. Euroopa Liit peab olema Eesti jaoks partner, mitte käsundaja. Meie valitsuse kohustus on seista selle eest, et Eesti liigub edasi mitte tormates, vaid läbimõeldult, tasa ja targu, talupojamõistusega, meie inimeste ja meie majanduse tuleviku nimel. Aitäh!

Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun!

Kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks. 

Peaminister ütles mulle: "Räägi nüüd kõik ära." Kui ma vaatan saali, siis ma pöördun Eesti inimeste poole, kuid siin saalis ei näe ma mitte ühtegi koalitsiooni [kuuluvat] parlamendiliiget. See on unikaalne olukord. Peaminister tutvustas Euroopa poliitikat, kuid saalis ei ole ühtegi Reformierakonna ega Eesti 200 saadikut. See on reaalsus. Pärast meid tulgu või veeuputus. 

Kuid tulgem tagasi Euroopa perspektiivi juurde. Ma tahan rõhutada üle Isamaa väga selge arusaama, et Euroopa Liit peab jätkama ja jõudsamini ellu viima kõiki samme, mis on vajalikud Ukraina toetamiseks ning agressori tõkestamiseks ja tõrjumiseks. See on enesestmõistetav. Euroopa välispoliitiline minimaalne ambitsioon peab olema see, et Euroopa on kaasunud ka nendesse läbirääkimistesse võimaliku hüpoteetilise diplomaatilise lahenduse leidmiseks, et see sõda lõpetada. Meie tingimus peab olema, et see lahendus peab rajanema Ukraina huvidel ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetel. 

Kõneldes Euroopa Liidu tulevikust, on praegu finantsiliselt ju baasküsimus just nimelt Euroopa järgmise seitsme aasta finantsperspektiiv. Ma tutvusin valitsuse positsiooniga ja see jättis mulle, kahjuks tuleb tunnistada, ambitsioonitu ja jõuetu mulje. Ma kutsun valitsust üles, härra peaminister, neid seisukohti korrigeerima. 

Alustame Euroopa konkurentsivõimest ja selle peegeldamisest seitsmeaastases finantsperspektiivis. Me näeme, et valitud suund – see on kogu perspektiivi raames suurusjärgus poole triljoni euro eest täiendavate üleeuroopaliste omatulude ja maksude pealeasetamine – ei ole mõistlik visioon. Tegelikult mahajäämust konkurentsi mõttes ka teistest maailma globaalsetest suurtest majandusvõimudest see suurendab, mitte ei vähenda. See on põhimõtteline probleem. Valitsuse positsioonidest ei saa aru, milliseid omatulusid ja milliseid Euroopa makse toetatakse ja milliseid ei toetata. Väga ähmane, punktiirne jutt. Ei saa olla põhiküsimustes punktiirne. Selgust on vaja, härra peaminister, see on minimaalne nõue ja nii on ka aus meie partnerite ees. Me saame aru, et see puudutab samamoodi seitsme aasta peale miljardi euro jagu täiendavat võimalikku maksukoormust, kui komisjoni esitatud eelnõu peaks realiseeruma, ja selliseid tulusid, mida me peame kandma Euroopa omavahenditesse, tekib ka Eestil. Kindlasti eeldab see ka sisulist analüüsi ja hinnangut Eesti perspektiivist, mida valitsuse positsioon kahjuks ei sisaldanud. 

Teiseks, Euroopa julgeolek, Euroopa kaitse. Valitsus avaldas toetust kahetise kasutusega kaitseotstarbelistele Euroopa Liidu vahenditele, mis komisjoni ettepanekus sisalduvad, suurusjärk on 130 miljardit eurot. Iseenesest on see kindlasti samm õiges suunas, aga tuleb avameelselt tunnistada, et mitte piisav, seitsme aasta jooksul 130 miljardit. Asetame asjad perspektiivi. Euroopa Liidu riikide 2024. aasta kaitse-eelarvete summa on 350 miljardit eurot. Praegu me räägime aasta perspektiivist, mõnekümne miljardi euro lisamisest kogu Euroopa kontinendi kaitsesse Euroopa Liidu sooritusena. Kusjuures see ei ole suunatud ka mitte otseselt sõjalisse relvastusse ja võimetesse, vaid see on kahetise otstarbega. Ma arvan, et see on koht, kus Eesti peab selgelt indikeerima, et me peame olema valmis avama ka Euroopa Liidu aluslepped, et panustada Euroopa Liidu pädevusse ja enda iseseisvasse kaitsesse. Teiseks, see [panustamine] peab seisnema just nimelt konkreetsetes investeeringutes, muu hulgas meie regiooni sõjalisse julgeolekusse. Seda ei tohi peljata. Me peame sõnastama Euroopa sõjalise kaitse ambitsiooni ja Euroopa Liit peab olema selle põhiline võimestaja. Ainus strateegiline ressurss, mis Euroopa Liidul on, ka erinevate võlaskeemide kaudu, on võime ressurssi prioriteetsetesse valdkondadesse suunata. Seda võimejõuõlga me peame, Euroopa Liidu riigid peavad oskuslikult käsitlema. 

Nüüd sellest, mis puudutab kliimapoliitikat. Andestust! Valitsus raporteerib viimasel ajal mingitest edusammudest Euroopa keskkonnaministrite nõukogus, erinevates ministrite nõukogudes, kuid see ei vasta sellele, mida te, härra peaminister, räägite siin meie maal meie rahvale. Eesti hääletas 90% kõrgema täiendava kliimaambitsiooni poolt. Parlamendis räägiti meile: ei, mitte mingil juhul, seda ei toimu, kui uusi tehnoloogiaid pole olemas. See oli peaministri jutt, see oli vastavate ministrite jutt. Näete, nagu lambist, nipsti! Brüsselis on positsioon teistsugune kui retoorikas väljendatakse Eestis. Mis peeglitagust maailma, härra peaminister, me siin korraldame? Teine näide, ETS2 süsteem. Jällegi, sangarlikult esines härra peaminister esimesel poolaastal ja kõneles sellest, et ETS-süsteem tuleb tühistada. Oli nii, härra peaminister? Ja mis välja tuli? Näete, lükati 12 kuud ETS2 süsteemi [algust] edasi, 2028. aasta 1. jaanuarile. Näete, valimistejärgsesse aega! Siis tabab meid eelarvestrateegia perspektiivis 300 miljoni euro ulatuses täiendav mootorikütuste maksustamine. Miks selline loidus, härra peaminister? Miks Eesti seda toetas? Ma ei saa aru. See ei olnud meie riigi positsioon, mille ka Euroopa Liidu asjade komisjon oli heaks kiitnud. 

Me oleme oma rahvuslike majanduse ja konkurentsivõime huvide poolest – aga tegelikult on kõne all kogu Euroopa kontinendi huvid – muutunud külglibisevaks. Jõuetus ja minnalaskmismeeleolu, mis valitseb kodumaal, valitseb ka Euroopa poliitika sedastamisel. Seda tuleb murelikult jälgida, härra peaminister. 

On jõuluaeg, ma ei taha olla liialt kuri, härra peaminister. Ma soovin kõigile valitsuse liikmetele ja ministritele rahulikku advendiaega. Euroopa asjades peab meil olema pikem vaade, mis on ka valitsusteülene vaade, rahvuslike huvide, majandus‑ ja julgeolekuhuvide sõnastamise vaade. Ma tahan kindlasti ka tulevikus, 2027. aasta perspektiivis selgelt rõhutada ja tunnustada nende ametnike tööd, kes on heauskselt aidanud ametis olevat valitsust. Isamaa kindlasti ei kriipsuta maha asjalikku panust Eesti huvidesse, ka kaasumisse, erinevatesse olulistesse Euroopa projektidesse. Me ei tee seda. Küll aga peame me olulisemaks selgelt Eesti huvidele vastava positsiooni väljajoonistamist, selle realiseerimist, liitlaste otsimist, julgust, arukust, küpsust, veenvust, heatahtlikkust ja empaatiat. Aitäh teile! 

Aitäh! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Martin Helme, palun!

Palun kokku kaheksa minutit.

Kolm minutit lisaks.

Jah, no Kristen Michali ettekanne Euroopa Liidu asjadest meenutas tõepoolest sellist kõige ehedamat Nõukogude-aegset nomenklatuurset vadinat sellest, kuidas kõik on kõige paremas korras, et mõningaid puudujääke süsteemil on, aga üldiselt on meie süsteem maailma parim ja kõik läheb kogu aeg ainult paremaks. Seda oli traagiline kuulata, sellepärast et reaalsus on hoopis midagi muud. 

Reaalsus on see, eriti kui me vaatame USA esitletud rahvusliku julgeoleku strateegiat, et kogu senine maailmakord on meie silme all lagunemas või kokku varisemas, igal juhul suures muutuses. Muidugi meeldib reformierakondlastele rääkida Ukraina sõjast kui meie sõjast ja muidugi kui meie sõjast, mille me kavatseme võita. Aga jälle, reaalsus on kahjuks hoopis midagi muud. 

Esiteks ei oleks kunagi tohtinud [alustada] seda psühholoogilist enesesugereerimist, et meie oleme sõjas. Ei, meie ei ole kunagi sõjas olnud, me oleme lihtsalt toetanud sõja ühte osapoolt. Aga kui see sõda lõpeb Ukrainale halvasti, siis sellise mõtteviisi ja sellise käitumise tõttu on tagajärjed väga traagilised ka meile. 

Ja kes on need "meie" peale Reformierakonna? Loomulikult on kogu Euroopa poliitiline eliit see "meie", kogu Euroopa nii-öelda sõjapartei eesotsas Kaja Kallasega. Kui me Kaja Kallase korraks siia jutu sisse juba tõime, siis tuleb ikkagi üle käia, et tegemist on inimesega, kes loomulikult kukkus täielikult läbi Eesti peaministrina, aga kes tekitab piinlikkust ja häbi nii Euroopa Liidule kui ka Eestile ja on muutunud rahvusvaheliselt mõnituse objektiks. Kohutav! Iga kord, kui ta suu lahti teeb, keegi irvitab ta üle. Ja seda ei tee mitte lihtsalt mõni ajakirjanik, vaid seda teevad teiste riikide poliitikud ja diplomaadid. 

Aga tulen tagasi Ameerika rahvusliku julgeoleku strateegia juurde. Sellega on ju põhimõtteliselt kuulutatud välja kultuurisõda Euroopas valitseva vasakäärmusliku ideoloogia vastu. Selge sõnaga öeldakse, et massiimmigratsioon hävitab Euroopa. Öeldakse, et tsensuur ja totalitaristlik käitumisviis on Euroopas tänasel päeval juba absoluutne praktika. Iga nädal vahistatakse Saksamaal sadu inimesi meelsuse eest. Sadu inimesi meelsuse eest! Seda olukorras, kus iga nädal toimub umbes samas suurusjärgus immigrantide noarünnakuid kodanike vastu, aga sugugi mitte samas suurusjärgus ei vahistata neid noarünnakute korraldajaid. 

Prantsusmaal, eks ole, kohtu abil, politiseeritud kohtujuhtumi abil võetakse rajalt maha peamine ja kõige populaarsem presidendikandidaat Marine Le Pen. No see on totalitarism kõige ehedamas vormis, mida me näeme. Saksamaal üritatakse AfD-d parlamendi otsusega keelustada, sest noh, taevas hoidku, meil on olemas partei, mis ei jaga seda vasakäärmuslikku globalistlikku ideoloogiat, alates rohepöördest ja lõpetades immigratsiooni kaudu toimuva rahvastiku väljavahetamiseni. Ei saa. Ei saa! Selline partei mitte lihtsalt ei tohi valimisi võita, seda ei tohi üldse olemas olla. 

See on totalitarism, mida me Euroopas näeme. Mida sügavamaks muutub kriis, seda jõulisemaks ja seda agressiivsemaks muutub Euroopa poliitilise eliidi – Euroopa Komisjon on loomulikult seal eesotsas – reaktsioon rahva rahulolematusele. Ehk me võime kindlalt ennustada, et lähimatel aastatel hakkab see nii-öelda kruvide kinnikeeramine muutuma jõulisemaks ja agressiivsemaks. Ma ei hakka Eesti asjadesse sekkuma, Eesti on siin tubli Brüsseli õpipoiss. 

Aga see ei saa jätkuda. Olukord, kus ameeriklased ütlevad selge sõnaga eurooplastele, et kui teie meid igal sammul saboteerite, meie ettevõtteid trahvite, turgu kinni hoiate, rahuplaane saboteerite, tegelete omaenda kodanike [vastase] vaenutegevusega, tsenseerimisega, siis me ei ole samas väärtusruumis ja me ei ole enam idioodid tšekiraamatuga, kes teie kaitse kinni maksavad ja oma sõdurite verega teie kaitse eest seisavad. Saage ise hakkama! 

Kui me paneme siia kõrvale selle, milline on praegune sündmuste kulg Ukrainas, siis ei ole eriti keeruline näha, et Euroopa Liit oma olemuselt on eksistentsiaalses kriisis koos NATO‑ga. Eksistentsiaalses kriisis! 

Ja nüüd pange tähele! Küsisime Michalilt mitu korda, kas me mõtleme selle peale, mismoodi siis hakkama saada. Vastu tuleb mula sellest, kuidas talle meeldib Euroopa Liit. Ma ei küsinud, kas meeldib või ei meeldi. See ei ole üldse küsimus. Mulle ei meeldi, pole kunagi meeldinud, aga see ei ole meeldimise küsimus. Küsimus on, kas me saame aru, mis on praegu toimumas, mis on võimalikud ohtlikud stsenaariumid Eesti jaoks, ja kas me valmistume selleks, kas meil on endal olemas nii-öelda plaan B või need stsenaariumid. Ei ole! Vastust ei tulnud, sest plaani ei ole. 

Paneme sellele kõigele juurde veel sisemised vastuolud Euroopa Liidus. No meil räägitakse täiesti tuimalt sellest, kuidas kavatsetakse võtta ühislaenu niimoodi, et sõidetakse üle riikide vetodest. Ei ole mõtet rääkida sellest, kuidas Ungari on alati kõigele vastu. No Ungari Ungariks, eks ole. Ei ole ainult Ungari! Belgia on vastu. Tegelikult on Prantsusmaa vastu. Itaallased teevad praegu seadusemuudatust, et kraapida oma keskpanga kullavarud Frankfurdi kontrolli alt enda kätte, sellega ennast sisuliselt kaitstes võimaluse eest, et kui euro satub kriisi, siis keegi, kas sakslased või keegi teine ei hakka nende kullavarudega mingeid probleeme lappima. 

Terve hulk riike ei ole tegelikult nõus. Sa ütlesid oma ettekandes ka, et Euroopa Liidus võeti vastu ühtne migratsioonipakt. Ei võetud vastu! Terve hulk riike hääletasid sellele vastu, sisuliselt vetostasid seda, aga see pandi ikka kehtima. Sellises olukorras ei jää Suurbritannia kindlasti viimaseks riigiks, mis Euroopa Liidust lahkub. Sellisesse olukorda on institutsionaalne kriis absoluutselt vältimatult sisse kirjutatud, juba lähiaastatel. Ei ole võimalik, et meie pidasime sõda Ukrainas, mille sisuliselt kaotavad nii Euroopa Liit kui ka NATO, ja sellel ei ole poliitilist tagajärge Euroopa valitsustele, Euroopa Komisjonile ja NATO‑le endale. Sellel on vältimatu ja väga ränk tagajärg! Aga me räägime ikka mingit täielikku la-la-la-jutukest sellest, kuidas me tahame ju ometi ilma passita reisida. Jaa, muidugi tahame! See kõik ongi ohus. 

Plaani on vaja, aga kui me vaatame Kaja Kallaseid, Kristen Michaleid – noh, Tarodest ja muudest nendest Eesti 200 käparditest ei hakka rääkima –, siis kas need on inimesed, kellele otsa vaadates te usute, et nad saavad hakkama eksistentsiaalse kriisiga? Nad ei saa ju mitte millegagi hakkama. 

Ma ütlen lihtsa asja: lahendus kõikidele probleemidele Eestis on EKRE. 

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Madis Kallas, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea uus kolleeg! Peaminister! Kuulajad ja vaatajad! Peaminister mainis, et tänase valitsuse üks prioriteete on erinevate Euroopa Liidu seaduste ja nõuete rakendamise jätkuv ülevaatamine ning selle kaudu bürokraatia vähendamine. Meie üks tugevusi, aga samas ka nõrkusi on alati olnud see, et me oleme võtnud kõik regulatsioonid otse ning pigem jõulisemal kujul meie õigusruumi üle, [rakendades neid nii] ka igapäevaellu. 

On aga üks teema, mille puhul on just vastupidi liigutud, kus Euroopa tasandil on reeglid paika pandud ning järelevalvesüsteem loodud, aga sisulist ja jõulist kontrolli ei ole. Pean silmas ka juba siin küsimuste voorus läbi käinud digiteenuste õigusakti. Euroopa Liidu tasandil jõustus juba 2022. aasta lõpus digiteenuste õigusakt, millega pandi veebiplatvormidele uued kohustused vähendada kahjusid ja võidelda riskide vastu internetis, kehtestada kasutajate õiguste tugev kaitse ning seada veebiplatvormide jaoks sisse uus läbipaistvus‑ ja vastutusraamistik. 

Samas peame tõdema, et praegu ei ole selle rakendamine Eestis kaugeltki piisaval tasemel ehk reaalsuses on see kontroll väga nõrk. Laste vaimsele tervisele aga on sotsiaalmeedias ning üldse internetis leviva mitteeakohase sisu kättesaadavus ja laste niinimetatud kinnihoidmine erinevatel internetiplatvormidel, nende areneva ajuga manipuleerides, väga suur risk. Toon mõned näited: ärevus, depressiivsed sümptomid, madal enesehinnang, küberkiusamine, mitteeakohane sisu, vägivalda ja äärmuslikku käitumist propageeriv sisu, uneprobleemid, mis on sageli põhjustatud just liigsest või öisest ekraanikasutusest, kehaline passiivsus ja kaaluprobleemid, [kehv] keskendumisvõime ning privaatsusriskide ja digijalajäljeohtude alahindamine. 

Me palume valitsusel jõulisemalt tegelda Euroopa Liidus juba 2022. aasta lõpus vastu võetud digiteenuste õigusakti jõustamisega. Kui see toob kaasa rohkem bürokraatiat, siis nii on, aga see on meie laste tervise heaks. 

Jälle küsimuste voorus juba mainimist leidnud Austraalias hakkab homme kehtima sotsiaalmeedia [kasutamise] vanusepiirang. Austraalia ühiskond seda ei karda ning on laste tervise heaks valmis rakendama konkreetseid piiranguid. Nad järeleandmisi ei tee. Nad ei karda ka erinevaid tumeveebe ega laste liikumist teistele platvormidele. Nad on lubanud siis ka need ära keelata, kuna nende jaoks ei ole laste tervis ja selle eest seismine üheski vaates liiga kulukas ega bürokraatlik. Nad ei karda tuleviku väljakutseid. 

Milline lahendus on parim Eestile ning Euroopa Liidule, seda me täna konkreetselt väita ei oska. Aga kindlasti ei ole parim see praegune olukord, kus lapsed saavad sotsiaalmeedias teha sisuliselt seda, mida nad soovivad, ja seda kümneid tunde nädalas ning mõnel puhul kahjuks ka ligemale kümme tundi päevas. 

Kasutan aju-uurija Jaan Aru mõtet ühest raadiosaatest. Kui midagi on meile ja meie lastele peale surutud, siis see ei tähenda, et me peame sellega leppima. Me ei peaks sellega leppima. Meil on õigus öelda ei, me ei pea sellega leppima. Meie, meie lapsed, meie Eesti ei saa sellest mingit kasu, et me oleme suurkorporatsioonide orjad. See ei pea nii olema. 

Euroopa Liit peaks seda samas vaates nägema ja alati võtma aluseks laste tervise ning konkreetsete abinõudega seda olukorda kohe parandama asuma. Eesti võiks olla siin üheks veduriks. Aitäh!

Eesti 200 fraktsiooni nimel Toomas Uibo, palun! (Kõneleja soovib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Me elame ajas, kui Euroopa rahu ei tiksu enam nagu vana seinakell, millel keegi kunagi vedru üles keeras. Maailm on taas muutunud ja mitte just mugavamaks. Kõik liitlassuhted ei pruugi enam baseeruda täpselt samadel alustel, millega 80 aastat harjutud on. Ja Venemaa, see autoritaarne ja marutõbine impeerium, mida on püütud küll kodustada, kuid mitte kunagi ravida, peab vastutama ja maksma oma kuritegude eest. 

Seepärast on esimene ja kõige olulisem teema julgeolek ja Ukraina. Kui me Ukrainat ei toeta, siis me tegelikult jätame maha iseenda. See pole mingi luuleline kujund, see on lihtne külm matemaatika. Niipalju peaks isegi kõige suuremad teise suuna austajad siin saalis aru saama, et agressori tingimustel sõlmitud rahu ei ole rahu, see on paus enne järgmist sõda. Ajalugu on meile seda korduvalt õpetanud. 

Euroopa peab pingutama kolme peamise suuna nimel: laskemoona ja üldse kaitsetööstuses tootmise muutmine kiireks, lihtsaks ja massiivseks; Rail Balticu ja Via Baltica väljaehitamine nii, et meie siin poleks enam poolsaar kontinendi ääremaal, vaid toimiv osa Euroopa kaitsetaristust; Venemaa külmutatud varad tuleb päriselt tööle panna Ukraina heaks, mitte hoida neid mingi tulevikuarutelu jaoks. 

Kui keegi mängib mõttega, et Pika Hermanni tornis võiks mingitel tingimustel lehvida ka mõni muu lipp kui Eesti oma, siis see ei väljenda kahjuks lihtsalt tema eriarvamust. See väljendab ideoloogiat, mis proovib meid suunata tagasi aega, kui Eesti ei olnud mitte riik, vaid ruum. See on küsimus meie julgeolekust. 

Teiseks, Eesti inimesed ei ole mitte mingiski mõttes lähemal Venemaa väärtusruumile. Eesti kuulub kindlalt Euroopasse ja jagab neid väärtusi, mis kehtivad tsiviliseeritud maailmas. Nii et seda ruumi enam ei tule. Euroopa Liit ei lagune, NATO ei lagune, kuigi see võib olla kellegi roosa unenägu. Jõud peitub ühtsuses ja raskused on selleks, et neid ületada. Sellest saavad kõik aru. 

Nüüd teine teema, konkurentsivõime ja bürokraatia. Ei ole meil asjad siin korras. Konstruktiivne kriitika Euroopa Liidu suunal on hädavajalik, sest see viib alati edasi. Võiks ju arvata, et sõja ajal muutub mõistus teravamaks, aga vahel tundub, et reegleid tuleb ikka juurde täpselt sama tempoga nagu enne, lihtsalt fondi suurus ja faili nimi muutuvad. 

Ülereguleerimine sööb meie ettevõtete aega, närve ja lõpuks ka konkurentsivõimet. Ja väga tihti, olgem ausad, ei ole süüdi mitte Brüssel, vaid meie ise. Sest näiteks kui kusagil Euroopas on kirjutatud "soovituslik", siis Eestis on tihtipeale sellele lisatud "kohustuslik", pluss veel kolm lisaliidet. Sellele mentaliteedile saabus lõpp 2023. aastal, kui Eesti 200 Euroopa Liidu asjade komisjoni tööd juhtima hakkas, sest me ütlesime selgelt välja, et iga reegel, mis Euroopa Liidust tuleb, peab läbima ühe lihtsa testi: kas see on Eestile mõistlik, kas see on Eestile hea, kas see päriselt aitab meid? Kui ei, siis ei ole meil kohustust iseendale jalga tulistada. 

Euroopa Liidul tervikuna on vaja kiiremat otsustamist, vähem bürokraatiaklastreid, rohkem investeeringuid innovatsiooni, energiajulgeolekusse ja kaitsetööstusesse. Vastasel korral tuleb meil pealt vaadata, kuidas USA ja Hiina teevad sprinti, aga meie peame endiselt aru, miks meil on vaja täita kümneleheküljeline kooskõlastusringi [tabel]. 

Kolmas teema on Euroopa laienemine. Laienemine ei ole haldusprojekt, see on julgeolekuprojekt. Kui Ukraina ja Moldova liiguvad Euroopa poole, siis liigub neist eemale üks teine jõud, mille nimi algab V-tähega ja lõpeb A-tähega ja mida ma siin pikalt kirjeldama ei pea. 

Euroopale ja tema liidule ei ole tegelikult vaja igapäevaselt demokraatiat õpetada. Meie inimeste vabadused on faktiliselt suurimad ja Euroopa Liidu elanike heaolu on kõrgeim terves maailmas. Seda tuleb hoida ja arendada. Sellest arusaamiseks piisab, kui maailmas natukene ringi reisida. 

Meie sõnavabadus on fundamentaalne ja printsipiaalne. Erinevalt mõnest teisest maailma piirkonnast kaitseb aga meie väärtusruum ka neid, keda soovitakse hävitada ja jalge alla trampida. Kõigil on õigus olla. Jah, ma tean, et see [hävitamise soov] on mõnedele suur "väärtus ja kvaliteet", mida tuleb sõnavabaduse sildi all kaitsta ja mida tahaks iga päev praktiseerida, aga see kultuur kuulub mujale, sinna, kuhu üks tsiviliseeritud inimene kuuluda ei soovi. 

Aga nüüd laienemisest. Meie ülesanne on tegelikult lihtne: kiirendada läbirääkimisi kandidaatriikidega, toetada reforme ja tegutseda Euroopas selle nimel, et Euroopa ise oleks valmis uute liikmete vastuvõtmiseks. Väärtuste kaitsmine ei ole kunagi olnud odav lõbu, aga see on võrreldamatult odavam kui väärtuste kaotamine. Uute liikmete vastuvõtmine teeb Euroopa Liitu ainult tugevamaks. 

Lõpetuseks. Head kolleegid! Euroopa ei saa enam lubada endale luksust olla aeglane, liialt ettevaatlik ja ülereguleeritud. Eesti ei saa lubada endale luksust arvata, et keegi teine vastutab meie vabaduse eest. Ennekõike vastutame selle eest ise ja alles siis saame loota oma sõpradele ja liitlastele, sest me pole enam üksi. Veel kord, kui tahame tulevikku, mis on turvaline, jõukas ja demokraatlik, siis peame tegema kolme asja: toetama Ukrainat, lihtsustama Euroopa reegliraamatut ja laiendama demokraatlike riikide ringi. Kõik muu on detailid. Aitäh!

Aitäh! Ma saan aru, et Mart Helme tahab teha vastusõnavõttu. Aga [vajuta] siis "Vastusõnavõtt". Kuulame [kõned] puldist ära ja siis ma annan lõpuks vastusõnavõtu. Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Luisa Rõivas, palun!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased ja noored poliitikahuvilised külaliste rõdul! Peaminister äsja toonitas, et elame pöördelistel aegadel. Agressioon Ukraina vastu on muutnud Euroopa poliitikat sügavalt ja toonud meid olukorda, kus iga otsus riigikaitses, taristuarenduses ja diplomaatias peab olema suunatud vabaduse kaitsele. Ma jagan peaministri tõdemust, et Eesti roll Euroopa Liidu poliitika teostamisel on kanda kahte suurt vastutust: need on julgeolek ja majanduslik konkurentsivõime. Rõhutan siinkohal eriti Ukraina toetamise ja riigikaitsevõime arendamise olulisust. 

Euroopa Liit on näidanud Ukraina toetamisel ajaloolist ühtsust. Tänavu 3. detsembril tegi Euroopa Komisjon ettepaneku koguda Ukrainale 90 miljardit eurot, kasutades selleks Vene riigi külmutatud varasid või rahvusvahelist laenumehhanismi. Komisjoni president Ursula von der Leyen rõhutas, et see ettepanek kataks kaks kolmandikku Ukraina sõja- ja sotsiaalvajaduste rahastamisest ning suurendaks sõja hinda Venemaa jaoks. Me olime Eestis ühed esimesed, kes võtsid vastu seaduse, mis võimaldab kasutada Venemaa agressiooniga seotud isikute külmutatud varasid ettemaksena Ukraina sõjakahjude kompenseerimiseks. Oleme loonud pretsedendi, mida Euroopa saab järgida. Oluline on, et sõjakurjategija külmutatud raha jõuaks Ukrainani kiiresti ja võimalikult suures ulatuses. 

Agressiooni neljas aasta näitab, et sõda ei kesta igavesti, kuid võit nõuab püsivust ja julgeid samme. Seetõttu pean vajalikuks, et Eesti jätkaks liitlastega koostööd ja survet, et Vene külmutatud varade kasutuselevõtt saaks õiguspäraseks rahastamisallikaks, et võita sõda ja Ukraina üles ehitada. 

Aastal 2025 ei saa me enam rääkida julgeolekust üksnes relvade keeles, tehnoloogiline üleolek ja taristu kaitsevõime on sama tähtsad. Ukraina lahinguväljade kogemusest teame, et droonid on muutnud sõja iseloomu. Eesti plaan on rajada idapiirile niinimetatud droonimüür ehk ulatuslik turvasüsteem, mis kasutab jälgimisvahendeid, mitmetasandilisi sensoreid, vastumeetmeplatvorme ja mehitamata süsteeme kogu idapiiri ulatuses. See süsteem peab suutma tuvastada nii madalal kui ka kõrgel lendavad droonid ning vajaduse korral need ka kahjutuks teha. 

Peame ühiskonnana mõistma, et sõda Ukrainas ei toimu üksnes rindel pataljon pataljoni ja brigaad brigaadi vastu. Venemaa ei kohku tagasi selle ees, et saata sadu droone ja rakette Ukraina linnade peale tavalisi maju lõhkuma ja tsiviilelanikke tapma. Just võimetus nende ohtude vastu võidelda on veel praegu meie kõige suurem võimelünk. Selliseid võimeid üksi arendada ei saa ega peagi seda üksi tegema. 

Euroopa Liidu tasandil astuti mais 2025 järgmine samm, kui nõukogu kiitis heaks uue finantsinstrumendi SAFE, mis loob kuni 150 miljardi eurose laenuraamistiku ühisteks kaitsehangeteks ja prioriteetsete võimete arendamiseks. SAFE võimaldab liikmesriikidel ühiselt soetada relvastust ja tõsta kaitsetööstuse tootmisvõimet, samuti kaasata kohe Ukraina kaitsetööstust. See on pikk samm edasi. See on Euroopa Liidus esmakordne suuremahuline kaitseinstrument, mis tugevdab meie võimet heidutada ja vastata ohtudele. Eesti peab kasutama selle raamistiku võimalusi maksimaalselt, et täita meie endi ja idatiiva võimelünki: pikamaa tulirelvad, juba mainitud drooni- ja õhutõrje ning lahingumoona tootmine. Selleks aga, et kaitsetööstus areneks, peame ka ise oma kaitsetööstusesse panustama, riigina ettevõtjatelt tooteid ja teenuseid ostma ning neid ka katsetama. 

Euroopa Komisjon on välja töötanud kaitsetööstuse muutmise ja sõjalise mobiilsuse tegevuskava, mis tugineb Ukraina sõja õppetundidele ja millega plaanitakse kiirendada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, süvatehnoloogia- ja kaitsevaldkonna koostööd ning tõhustada taristu valmisolekut, uuendades peamisi sõjalise mobiilsuse koridore tsiviil- ja sõjaliseks tarbeks ning luues uue vastupidavuse tööriistakasti, et tuvastada ja kaitsta strateegilist tsiviil- ja sõjalist taristut. 

Eestil on kohustus tagada, et meie teed, raudtee ja energiasüsteemid oleksid valmis nii igapäevaseks kasutuseks kui ka kriisiolukordadeks. Sõja mõju on teinud selgeks, et toimiv taristu on julgeoleku osa. Mulluse Euroopa Liidu rahastusotsusega eraldas omal ajal meie endi …

Palun lisa kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

… osalusel loodud CEF Rail Balticu projektile 1,2 miljardit eurot lisaraha. Koos Balti riikide kaasrahastusega on see kokku 1,5 miljardit eurot, mis võimaldab ehitust oluliselt kiirendada. See ühendus suurendab sõjalist mobiilsust ja tagab, et meie piirkond on kaitse ja majanduse seisukohalt paremini integreeritud. 

Teine oluline saavutus on muidugi Balti elektrisüsteemide edukas sünkroniseerimine Mandri-Euroopa süsteemiga 9. veebruaril. See ajalooline sündmus katkestas kõik elektriühendused Venemaa ja Valgevenega ning võimaldab Balti riikidel hallata oma võrke koos teiste Euroopa riikidega, tugevdades veelgi piirkonna energiajulgeolekut ja -sõltumatust. Meil tuleb edasi minna, rajada uued ühendused Soome ja Lätiga, ehitada lõpuni Rail Baltic ja muuta meie taristu kriisikindlaks. See tähendab, et peame olema valmis seda kaitsma küberrünnakute, sabotaaži ja drooniohtude eest. 

Eesti välis- ja julgeolekupoliitika edu on juba kaks kümnendit tuginenud tugevatele liitlassuhetele. Euroopa Liidu liikmesriigid rõhutasid 2024. aasta juunis, kui toimus valitsustevaheline konverents Ukrainaga [ühinemisläbirääkimistega alustamiseks], et Ukraina tulevik on Euroopa Liidus ning et Euroopa jätkab Ukraina rahva toetamist nii kaua ja nii intensiivselt, kui vaja. Sama sõnum saadeti ka Moldovale, kelle puhul rõhutati, et liitumiskõneluste algus vaid kaks aastat pärast kandidaadistaatuse [saamist] näitab riigi pühendumust ning et Moldova ja selle kodanike tulevik on Euroopa Liidus. Need otsused järgnesid Euroopa Ülemkogu 2023. aasta detsembrikuu kohtumisele ning näitavad, et laienemispoliitika on muutunud geopoliitiliseks hädavajaduseks. Meie kohus on tagada, et Euroopa Liidu uus laienemislaine oleks edukas ja väärtuspõhine. Eesti peab selles protsessis seisma kindlalt demokraatlike väärtuste, inimõiguste ja õigusriigi eest, sest just neid väärtusi püüab Venemaa purustada. 

Head kolleegid! Eesolev töö on kindlasti suur. Euroopa ees ei ole algaval aastal olulisemat väljakutset kui Ukraina võit. See on ka meie endi vabaduse ja julgeoleku võti. Me peame olema ühtsed, panustama selle nimel julgelt ja käivitama Vene külmutatud varade kasutuse, et rahastada Ukraina kaitset ja ülesehitust. Me peame ehitama üles uued võimed: droonitõrje, pikamaa tulirelvad, digitaalne luure. Me peame tegema seda koos liitlastega, kasutades loodavaid Euroopa meetmeid. Meil tuleb arendada ja kaitsta taristut, sest Rail Balticu rajamine ja elektrisüsteemi sünkroniseerimine näitavad, kui tihedalt on julgeolek ja ühendused seotud. 

Lõpuks tuleb meil hoida liitlasi ja laiendada Euroopat. Algatatud liitumiskõnelused Ukraina ja Moldovaga peavad jõudma edukasse finišisse. Eesti on korduvalt tõestanud, et me suudame keerulistel aegadel olla eestvedajaks. Olgu meie otsused ka nüüd julgelt tulevikku vaatavad. Kaitseme vabadust, tugevdame liitlassuhteid ja ehitame üles tugevama Euroopa! Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Fraktsiooni nimel vastusõnavõtt, Mart Helme, palun!

Aitäh! Ma tänan nende viimaste normitruude kirjandite eest siin! Huvitav kuulata! Kui ma oleksin õpetaja, paneksin võib-olla isegi nelja. 

Aga vastusõnavõtu sisu on see, et keegi mainis siin, et tema tahaks Pika Hermanni tornis näha mingit teist lippu. Mulle jäi arusaamatuks, mis lipp see siis on. Kas Ukraina lipp, vikerkaarelipp, NATO lipp, Euroopa Liidu lipp? Ma tuletan meelde, et EKRE on esitanud menetlusse eelnõu, mis kohustab kõiki ametiasutusi kasutama ainult ja ainult Eesti trikoloori, sinimustvalget lippu. Ei mingeid muid lippusid: ei vikerkaarelippu, ei Euroopa Liidu lippu, ei Ukraina lippu, ei NATO lippu. Ametiasutustes [olgu] ainult Eesti lipp. Me oleme Eesti Vabariik, mitte mingisugune multinatsionaalne – ma ei oska öelda …

Üldiselt vastusõnavõtule vastusõnavõttu ei saa pakkuda. (Hääl saalist.) Fraktsiooni nime mainiti enne ettekandes või? (Täpsustus saalist.) Annan vastusõnavõtu, protseduurilise vastusõnavõtu fraktsiooni nimel. Toomas Uibo. Martin Helme mainis Eesti 200.

Aitäh! Väga hea oli kuulda, et Mart Helme soovib ikkagi, et Eesti lipp jätkuvalt lehviks. Minu sõnavõtus ei olnud tegelikult juttu EKRE‑st, ma ei maininud seda kunagi. Paraku need meeleolud teatud ringkondades Eestis on. Ma ei tea, miks Martin Helme ennast seal ära tundis, aga tore oli kuulata, et ta on nõus sellega, et Eesti lipp ikkagi jätkuvalt Pika Hermanni tornis lehvib. Tänud!

Aitäh! Nüüd on ka protseduuriline [vastusõnavõtt] rakendatud. Aga protseduuriliselt tahab Mart Helme veel …

Protseduuriliselt tahaks, et protokollis siiski mainitaks, et vastusõnavõttu ei teinud mitte Martin Helme, vaid Mart Helme. See on muidugi pisiasi, aga siiski võib-olla oluline.

Aitäh! Toomas Uibo sai protseduurilise juba ära. Või tahad veel? Võta siis maha ka sealt. Kas peaminister tahab lõppsõna? Anname peaministrile lõppsõna läbirääkimistel.

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Aitäh kõigile selles debatis osalemise eest! Oli meeldiv, oli palju häid mõtteid, oli pooldavaid seisukohti, arukaid, Euroopa Liitu kirjeldavaid ja kiitvaid seisukohti. 

Mulle jäi iseäranis silma, et konservatiivide poole peal on justkui selline hoiak, et tahaks Euroopasse vähem panustada, aga sealt [saada] tahaks rohkem. Niimoodi see süsteem ei toimi. 

Teiseks, eriti tegi südame soojaks nende hoiak, kes on teadaolevalt üldiselt Euroopa Liidu vastu ja [selle suhtes] kriitilised ning kes nüüd erakordse siiruse ja vokaalsusega muretsevad Euroopa Liidu lagunemise pärast. Nüüd nad siis lähevad Euroopa Liitu päästma. 

Nii et ma arvan, et siit debatist leiab palju materjali igasse õpikusse. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised ja olemegi läbinud tänase esimese päevakorrapunkti.

Liigume teise päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 657 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Kõneleja soovib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Mida on selle seaduse kohta kosta? Eesti ettevõtlusorganisatsioonid – kaubandus-tööstuskoda, tööandjate keskliit, ringmajanduse liit ja toiduainetööstuse liit – on asunud selle seaduse puhul konsensuslikule seisukohale, et selliselt esitatud ja lõpphääletusele mineval kujul on see kehv seadus, mille tulemid on järgmised. Esiteks, täiendavad koormised ja hinnatõus ettevõtetele, mis omakorda kanduvad üle lõpptarbijatele, Eesti inimestele. Teiseks, eriti puudutavalt toiduainete hinna tõusu prognoosib toiduainetööstuse liit selle seaduse tõttu kuni 5%‑list toiduainete hinna tõusu. Kolmandaks, ulatuslik, massiivne, täiendav koormus Eesti inimestele, ennekõike tiheasustusaladel [elavatele inimestele], uute prügikastide, tuhandete, kümnete tuhandete, ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul aga isegi sadade tuhandete prügikastide paigutamise näol. See on tegelikult see sisuline diagnoos. 

Praeguses olukorras ei ole meil mõtet niisuguste eksperimentidega tegeleda. Olukorras, kus on majandusseisak, peab valitsusel olema minimaalne empaatiavõime meie majanduse ja inimeste toimetuleku suhtes. Ei ole vaja sellise eksperimendiga tegeleda. Tuleb eristada olulist ebaolulisest. Seetõttu hääletab Isamaa sellele seadusele täies mahus vastu. 

Mis on eriti dramaatiline ja muret tekitav? Proua Sirje Potisepp on öelnud, et tema oma esindusorganisatsiooni juhi [kogemusest] ei mäleta sellist ülesõitmist, valetamist ja upsakust, nagu on olnud kahjuks selle seaduse puhul selle läbisurujate poolt. Jah, valitsuse esindajad teatavad pidulikult: 53 kohtumist on selle seaduseelnõu menetlemisel olnud erinevate huvirühmadega. Ja mis on tulemus? Kõik huvirühmad ja ettevõtlusorganisatsioonid on koondunud konsensuslikult ühele seisukohale: sellisel kujul on tegemist jamaga, mis tõstab hindu, mis halvendab inimeste toimetulekut ja nõrgestab majanduse konkurentsivõimet. 

Ja mis on eriti jultunud? Eile [riigi]eelarve kontrolli [eri]komisjonis ma küsisin selle kohta. Minister ei suvatsenud kohale tulla, tal oli mingeid asjaajamisi. Arusaadav, on jõuluaeg, kellel ei oleks, ja see, et toiduainete hind kuni 5% kerkib, ei ole tema jaoks nii oluline teema, et tulla sellest parlamendile aru andma. Ja siis korraga – andestust! – küsin valitsuse esindajalt, milline on mõju toiduainete hinna tõusule ja üldisele hinnatõusule. Kas tahate teada, mis see vastus oli? Null eurot! Näete, null on ka number. Ei, mingit mõju ei ole. 

Ma võtan ette kevadel seaduseelnõu kohta koostatud mõjuanalüüsi. See on kas meelega või oskamatusest kirjutatud nii segaselt, et konsolideeritud fiskaalmõju täiendava koormusena ei olegi sealt võimalik tuvastada. Aga erinevaid elemente on mainitud. Ühe elemendi puhul tuuakse esile, et kümneid miljoneid eurosid laekub riigile maksutulu. Näete, milline kübaratrikk! Ühelt poolt planeeritakse kümneid miljoneid eurosid riigile maksutulu, aga siis öeldakse: "Sorri, mingisugust lisakulu ühiskonnale selles olukorras ei teki." 

Teiseks on küsimus, kui palju siis neid prügikaste tuleb täiendavalt hakata inimeste kodude juurde paigutama. Mis oli vastus? "Aga kust meie teame," oli valitsuse esindaja vastus, "ega meie ei oska hinnata, mis selle seaduse nii-öelda realiseerimise mõju on." Ma ütlesin, et aga teil on ju mingi optimum olemas. Mis on kavatsus, mida soovitakse mingi uue täiendava õigusliku regulatsiooniga ühiskonnas saavutada? Mis on see optimaalne hulk? "Kust meie teame? Vaatame, seadus rakendub, eks siis ole näha, kuidas seda täitma hakatakse." 

No kuulge! Me räägime, et on 2025. aasta, me oleme Euroopa riik, me arutame asju Euroopa [Liidu] liikmesriigina. Sellisel tasemel, sellisel ettevalmistustasemel ei saa ju õigusloomega tegeleda, kullakesed! Ammugi on küsimus eesmärgis. Praegu on meil väga selge loogika: parlament peab olema see Saalomon. Keegi valetab. Kas valetavad konsensuslikult Eesti ettevõtlusorganisatsioonid, kes ütlevad, et toiduainete ja muude kaupade ja teenuste hinnad kallinevad, või valetab Eesti Vabariigi valitsus, kes ütleb, et hinnatõus on null eurot? 

Armas Eesti rahvas! Lugupeetav parlament! Kumba teie usute, kas neid organisatsioone, kes esindavad sadu tuhandeid töökohti, ettevõtteid, kes on selles valdkonnas professionaalid, kes on võimelised hindama ja aru saama sellest mõjust, mis puudutab nende konkurentsivõimet, või valitsuse seisukohta, kes ütleb, et nad ei olegi nii täpselt tervikuna kokku löönud, mis on rahaline mõju, aga nad teavad, et täiendav koormus on null eurot? 

Kuulge, see ei ole ju nali! Mis eksperimendid meie riigis käivad? Kust on võetud see ülbus ja mandaat selliseks eksperimenteerivaks poliitikaks? Tänasel valitsusel seda [mandaati] tegelikkuses ei ole. Jah, on juriidiline võim, mida ei saa demokraatlikus riigis kahtluse alla seada, aga legitiimsust, et Eesti selliste eksperimentide katselaboriks muuta, tegelikkuses ei ole. 

Esiteks, Isamaa Erakond avaldab toetust kõigile Eesti ettevõtlusorganisatsioonidele ja Eesti koduomanikele ning me hääletame täies mahus selle seaduse vastu. Teiseks, me kutsume südametunnistusega parlamendiliikmeid üles sedasama tegema. Kolmandaks, juhul kui parlamendi hääletusmasin osutub võitjaks, siis me pöördume kindlasti presidendi poole ja kutsume üles ka ettevõtlusorganisatsioone tema poole pöörduma, et see seadus lükataks presidendi vetoga täies mahus tagasi. 

Ma juhin tähelepanu, et esimese tormihoiatuse andis Eesti Tööandjate Keskliit juba kevadel. Juba kevadel esitati Eesti Tööandjate Keskliidu [tegevjuhi] Hando Sutteri allkirjaga pöördumine valitsuse poole, kus kutsuti üles, et see jäätmereformi seadus sellisel kujul – mida sellega tuleks teha? – tuleks prügikasti visata. Jäätmereformi seadus prügikasti. Näete, nii kujundlik ja tervemõistuslik oli toona see seisukoht.

Nii et, sõbrad, võtame jõu kokku, lugupeetavad parlamendiliikmed! Proua Alender! Teie valijad elavad paneelmajades Põhja-Tallinnas, kortermajades, individuaalelamutes, neil on suvekodud Eestis, nad ei vaja niisuguseid eksperimente. Nad käivad Maximas, käivad Coopis, käivad Rimis. Tõusevad ka toiduainete hinnad. Tõsine probleem! Vaatame Eesti rahvale silma ja hakkame lõpuks otsuseid langetama selliselt, et need otsused vastavad ühiskonna minimaalsele ootusele inimeste toimetuleku huvides, mitte selle halvendamise huvides, vaid vähemasti samal tasemel hoidmise huvides, ja loomulikult meie majanduse väljavaadete huvides.

Aitäh! Teie aeg! 

Aitäh! Vabandust, läksin kirglikuks!

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Minu arust tõstatas hea kolleeg Urmas väga olulise küsimuse. Küsimus on selles, kas me usaldame seda valitsust, kas meie rahvas usaldab seda valitsust või mitte. Loomulikult, arvestades kõiki neid tegusid, väljaütlemisi ja ka viimaseid küsitlusi, isegi mitte viimaseid, vaid ma arvan, et viimase kahe aasta küsitlusi, on selge, et rahvas rohkem seda valitsust ei usalda. Kas selleks on antud ka põhjust? Loomulikult, ja kuhjaga! (Urmas Reinsalu saalist: "Kapaga!") Kapaga, nagu Urmas, hea kolleeg, ütles. Ma toon välja just nimelt viimased teod ja väljaütlemised, mis kinnitavad, et me ei saa seda valitsust usaldada.  

Alustame viimasest ülestunnistusest, mis tuli Pärtel-Peeter Pere suust. "Meie siin Tallinnas suvel [Need on tema sõnad – L. L.] volikogus mängisime lihtsalt Tallinna inimestega, mängisime teemaga, mis puudutab lasteaia kohatasust vabastamist." Pärtel-Peeter Pere tunnistas TV3 uudiste otse-eetris, et tema ei ole kunagi seda toetanud ega hakkagi toetama, aga kuna käsk tuli ülevalt, Reformierakonna juhatuse poolt, et seda tuleb teha, siis ta küttis seda lõpuni, nii kaua, kuni koalitsioon läks lõhki. (Urmas Reinsalu saalist: "Kes andis käsu?") Käsu andis Reformierakonna juhatus. See oli tema nii-öelda ülestunnistus otse-eetris.  

Aga tuletame nüüd meelde, kui veenvalt ta seda kõike meile esitas: kui olulised on lapsed, kui oluline on, et lasteaiatasu jääks ära ja nii edasi. Möödus kolm kuud ja ta ütles, et ta valetas meile näkku, ta ei ole kunagi seda uskunud ja tegelikult on see väga halb mõte. 

Härra Laats, ma tuletan meelde, et meil on arutelul jäätmeseadus.

Ma jõuan sinna. Aga see kõik on väga oluline.  

Kuidas me saame Reformierakonda usaldada, kui ühel päeval kiidetakse taevani ühte otsust ja teisel päeval öeldakse, et tegelikult ei ole me kunagi sellesse uskunud? Vaat selle seadusega on, ma arvan, täpselt samamoodi. Keegi on pannud teile need sõnad suhu, ju siis Reformierakonna juhatus, ja teie ülesanne siin Riigikogu saalis kahjuks on see – ma teen sellise järelduse –, et te peate kiitma taevani, kui hea seadus see nüüd tuleb.  

Ma tuletan lihtsalt meelde, et seesama valitsus siin ja see koalitsioon on tegelikult ju pantvangivalitsus. See ei ole juba ammu demokraatlikel alustel toimiv valitsus ega koalitsioon, kui ühest küljest öeldakse, et tegelikult me peaksime siinsamas saalis võtma vastu ühe seaduse, mis selgelt halvendab meie olukorda. Ma räägin praegu hasartmängumaksu langetavast seadusest. Ka reformierakondlased tunnistasid, et see seadus ei ole hea, neid sunniti seda seadust toetama. See kõik oli jällegi otse-eetris ja need on reformierakondlaste öeldud sõnad. Lähtuvalt sellest ongi see ju tegelikult pantvangivalitsus, kus ei ole rohkem mingisuguseid lähtepunkte, mille kohta võiks öelda, et tõesti, oma otsustes lähtutakse riigimehelikkusest.  

Nüüd jõuan jäätmereformi juurde. Loomulikult, seda, mis puudutab erinevaid mõjuanalüüse, siin ei ole. Me oleme selgelt küsinud, kui palju kokku võttes läheb see lugu maksumaksjale maksma. Siis on meile öeldud, et tegelikult hinnad ei tõuse. Teiselt poolt planeeritakse maksulaekumist. Kui maksulaekumist selles valdkonnas planeeritakse päris suures mahus, aga teiselt poolt ei planeerita, et see [reform] kuidagi mõjutaks lõpphinda, siis mul on küsimus, kuidas siis need tulud tõusevad. See ei ole lihtsalt võimalik! Kui kuskil on tulude tõus, siis peab need tulud kuskilt saama, järelikult lõpptarbijad ikkagi maksavad selle kinni ja hinnad ikkagi lõpptarbijatel tõusevad.  

Ma palun kolm minutit juurde. 

Kolm minutit lisaks.

Loomulikult toetame ka meie katusorganisatsioonide seisukohti, on see siis ringmajandusettevõtete liit, toiduliit või tööandjate liit, kes selgelt ütlevad, et kui see jäätmereform ellu rakendatakse, siis elu ei lähe paremaks, vaid läheb kallimaks.  

Nii et veel kord: arvestades Reformierakonna liikmete viimaseid väljaütlemisi ja ülestunnistusi, joonistub siit välja nende töömuster ja seda töömustrit me näeme ka siin. Loomulikult Keskerakonna fraktsioon seda eelnõu ei toeta. Aitäh!

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Tiit Maran, palun!

Aitäh! Ja palun kolm minutit juurde.

 Kolm minutit lisaks.

Auväärt kolleegid! See seaduseelnõu, mida me siin käsitleme, on ilmselt keskkonna seisukohalt üks olulisimaid, mida me sellel poolaastal oleme käsitlenud. Sotsiaaldemokraatidel on väga hea meel seda eelnõu toetada. 

Miks? Sest me kõik toodame liiga palju prügi ja võtame liiga vähe jäätmeid kasutusse. Kui me vaatame üleilmses vaates, siis me sisuliselt upume prügisse. Mõelge kas või nendele ujuvatele plastikusaartele maailmameres või nanoplastile praktiliselt igal pool ökosüsteemides, Antarktika jääväljadest kuni ookeanisügavusteni välja. Või mõelge ka iseenda keha peale. Vähe on organeid, kui neid üldse on, kus pole nanoplastiosakesi. 

Meenutaks veel, et sel aastal prooviti sõlmida rahvusvaheline lepe plasti tootmise vähendamiseks. Miks see ebaõnnestus? Sellepärast et seda efektiivselt blokeerisid fossiilkütusetootjad ja plastitootjad, gigandid. Ärihuvi läks konflikti keskkonna reostamise üleilmse piiramise vajadusega. 

Aga tagasi Eestisse. Ma mäletan aega, kui ma poisikesena pidin täitma ülesannet ja viima prügiämbrit välja. Seda tuli teha korra nädalas või isegi veel vähem. Aga nüüd on olukord, kus sortimiseks tuleb prügi viia mitme prügiämbriga, ja mõnikord isegi mitu korda nädalas.

Üks hetk! Vabandust, ettekandja, mingi vilin on. Kas kõik kuulevad seda? Kellegi telefon äkki? Aga jätkake, palun. Kui see teid segab, siis andke märku.

Ei sega. Nii palju me oleme hakanud viimasel ajal igasuguste pakendite kujul rohkem prügi tootma. Auväärsed kolleegid, me oleme paratamatult jõudnud olukorda, et sammude astumine prügisaaste vähendamiseks on möödapääsmatu. 

Mis sammud need on? Kindlasti sellised sammud, et jäätmed jõuaksid enam ringlusesse, mitte prügina prügimägedele ja põletamisse. Samuti sellised sammud, et tekiks süsteem, et jäätmed, eriti probleemtooted, muutuks väärtuslikuks taaskasutusse ja ringlusse võtmise materjaliks. Sammud, et süsteem selleks oleks läbipaistev, et oleks selged reeglid ja üheselt arusaadavad jäätmeandmed. Samuti sammud, mis tõstaksid jäätmekäitluse korralduse kvaliteeti, soodustaks konkurentsi, väldiks monopolistlikke lahendusi. Kordan veel kord: väldiks monopolistlikke lahendusi. 

Auväärt kolleegid! Just neid samme aitab astuda see eelnõu, mis praegu on seaduseks saamas. Kas see tekitab inimestele ja ettevõtetele probleeme? Kindlasti tekitab see ebamugavust, sest sorteerima peab rohkem, ja ettevõtjatel tekib see probleem, et nad peavad oma tegevust kestlikumaks muutma. Aga see on praeguses ajas paratamatu. 

Meenutan teile, et oleme liikumas varasemast kiire, piiramatu kasvu ajast märkimisväärselt teistsugusesse ajastusse. Seda iseloomustab ökoloogiline kitsikus ja vajadus õppida toimima piirides, nendes piirides, mida me ületada ei tohi. See üleminek on keeruline ja vaevaline, sest palju peab muutma sellist, millega me oleme harjunud oma toimetamistes, oma mõtlemises, oma väljaütlemistes. 

Seda eelnõu on saatnud tööstuse massiivne kampaania, mis on kantud soovist vanamoodi edasi toimida. Sellest on äärmiselt kahju. See on väga vajalik eelnõu ja selle vastuvõtmist peaks tervitama kõik need, kes tahavad näha, et meie tulevik on oluline ja selle eest hoolitsetakse. Aitäh!

Aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Yoko Alender, palun!

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Kümme aastat tagasi analüüsis Riigikontroll olmejäätmete kogumist ja ringlusse suunamist. Auditi kokkuvõte riigikontrolörilt 2016. aastal oli järgmine: "Riik peab omalt poolt toetama omavalitsusi, sõnastades selgelt nende rolli ja volitused ning võimaldades neil rahulikult ja järjekindlalt jäätmehooldust arendada. Audit näitas, et meil on potentsiaali, et rohkem jäätmeid jõuaks uuesti materjalina kasutusse."

Pikalt on koos kõigi osapooltega selle eesmärgi täitmiseks kujundatud seadusruumi muudatusi ja täna lõpphääletusele minev eelnõu sisaldab suurt osa neist. Jäätmereform ei keskendu ainult jäätmete liigiti kogumisele, vaid on tervikpakett, mis koosneb õigusnormidest, toetustest, juhenditest ja digitaliseerimisest, mis aitab kohaliku ressursi majandusse suunata. Rahalisi toetusi kaasneb sellega circa 70 miljonit eurot, et omavalitsused saaks korraldada jäätmete kogumist nende tekkimise kohal, tootjad pakendeid paremini disainida ja ettevõtjad ringlussevõtuvõimekust arendada. 

Miks seda reformi vaja on? Sorteerimata prügist või pelgalt avalikes konteinerites kogutust ei tule piisavalt kvaliteetset ehk puhast materjali, mida oleks võimalik ressursina kasutada. Ma olen rääkinud inimestega üle Eesti, ka nendes majades elavatest inimestest, millest siin juttu oli. Inimesed tahavad sorteerida, aga nad tahavad olla veendunud, et nende jäätmed siis tõesti ka ringlusse jõuavad. Seda eesmärki reform täidabki. 

Enamikku ringlussevõtu sihtmääradest täidame pakendite puhul praegu klaasi ja veopakendiga, mis on selline hulgipakend. Niinimetatud müügipakendiga ehk sellega, mida me poest koju toome, on asjalood oluliselt kehvemini. Me peame leidma parimaid lahendusi. 

Tarbijana oleme pakendite ringlussevõtu eest juba maksnud. Ringlussevõtt on tootjate kohustus 2004. aastast, aga süsteem praegu ei toimi. Me maksame lisaks teist korda 20 miljonit, kõik koos, riigieelarvest. Paljud maksavad kolmandat kordagi, sest maksavad kas pakendikoti eest või on see kulu peidetud olmejäätmete maksu sisse. Praeguse süsteemi juures me ei teagi, milles kulud seisnevad, millal ja mille eest me maksame ning kas meie jäätmed üldse ringlusse jõuavad. Seda kõike jäätmereform muudabki. See toob õigluse ja läbipaistvuse. Inimene tasub edaspidi jäätmete ringlussevõtu eest vaid ühe korra. Materjal antakse tagasi tootjale ja puhtuse eest vastutab kohalik omavalitsus. 

Tunnustan eelnõu ettevalmistajaid põhjaliku, sisuka ja loogilise lahenduse eest. Edaspidi on meil tiheasustuses, sedamööda nagu KOV‑ide lepingud viie aasta jooksul uuenevad, neli konteinerit: segaolme, biojääde, plast‑ ja metallpakend ning kartong ja paber koos vanapaberiga. Klaasi kogume edasi nii nagu täna, sest see on majanduslikult kõige mõistlikum ja toimib hästi. 

Omavalitsus saab võimaluse juhtida jäätmekorralduse kulusid täieliku läbipaistvuse ja detailsusega, et me teaksime, mida meie rahaga tehakse. Uus jäätmeinfosüsteem võimaldab meil kõigil vaadata, mis kogustes ja kuhu meie jäätmed liiguvad. 

Nii nagu praegu peab tootja ka edaspidi vastutama oma pakendi käitluse eest ja tasub taaskasutusorganisatsioonidele regulaarset teenustasu sõltuvalt materjali tüübist. Kogumisvõrgustik muutub tihedamaks just tiheasustuses, et inimestele oleks liigiti kogumine mugavam. Ühe pakendijäätme kogukäitluskulu ühe pakendi hinnas on lihtsustatult circa 1 eurosent, logistika moodustab sellest, sõltuvalt efektiivsusest, 10–70%. See on kulu, mille tootja arvab toote hinda juba praegu. Igasuguse pakendijäätmete nende tekkimise kohalt kogumise lisakulu katab jäätmearvel inimeste tasutav 50 senti ühe konteineri tühjendamise või pakendikoti üleandmise eest. Seega ei saa jäätmereformi mingil juhul süüdistada toiduhindade tõusus. 

Omavalitsus saab seega edaspidi tõepoolest juurde volitusi ja vabadusi, ka vastutust, sest nemad peavad just nimelt liigiti kogumise sihtmäärad koos kohalikega täitma. Aga edaspidi on ka investoril lihtsam jäätmevaldkonda siseneda, sest suurenevad puhtad jäätmeveod ja andmestik muutub digitaliseerimise abil läbipaistvaks ja usaldusväärseks. 

Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaaega. 

2027. aastast saame digitaalse reaalajalähedase andmevahetuse, kus kogu aruandlus on automatiseeritud. See annab selge ülevaate jäätmevoogude ja muu valdkonnas sellega seonduva kohta. Tänu sellele saab planeerida pikaajalisi investeeringuid, tekib uusi töökohti ja riigile maksutulu. Ringlussevõtt muutub majanduslikult mõistlikumaks kui ladestamine või põletamine. 

Keskkonnakomisjonis tekkis menetluse käigus küsimusi eelnõu sisu, ennekõike sisetehingute teemal. Veo‑ ja käitlushanked eraldatakse, et ettevõtetel oleks lihtsam turule pääseda ja pakkuda paremat teenust. Sisetehingud ei ole eelnõu kohaselt lubatud jäätmeveol, küll aga käitluses. Juristid andsid meile üsna vastassuunalist nõu ja tõdesime, et sisetehingute keelamine käitluses oleks pigem poliitiline otsus. Reformierakond seda toetab. Eelnõu menetluse käigus kostis omavalitsustelt [arvamusi] pigem praeguse, eelnõus oleva sisetehingut lubava lahenduse kohta, aga me tahame kuulata ära kõik omavalitsused. Me peame leidma lahenduse, mille puhul üleminek puhtale konkurentsile tuleb nii, et on garanteeritud, et seni investeeritud maksumaksja raha saab kasutatud eesmärgipäraselt ja näiteks hanke ebaõnnestumise korral saab KOV ikkagi leida lahenduse sisetehingu kaudu. Keskkonnakomisjoni soov on koos osapooltega selline lahendus lähiajal teie ette tuua. 

Tänan kõiki, kes on aastate jooksul jäätmereformi panustanud, ettevõtjatest ministrite, omavalitsusjuhtide ja ametnikeni. See on tõepoolest üks kõige suuremaid samme, mis me oleme ringmajanduse poole liikumises siin teinud. Mõistlik elukorraldus ja puhas majandus on Reformierakonna prioriteet. Toetame fraktsioonina eelnõu ja soovitame sama teha ka teil. Tänan tähelepanu eest!

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Rain Epler, palun!

Härra [ase]esimees! Head kolleegid! Head inimesed! Noh, on vast päev! Hommikul tuleb pulti reformierakondlasest peaminister ja räägib Euroopa Liidust, vajadusest konkurentsivõimet parandada, bürokraatiat vähendada. Ta räägib, kuidas ta ajaloolises mahus vähendab bürokraatiat. Päev veereb edasi, tuleb pulti tema erakonnakaaslane, toetatuna ka sotside poolt – aga sotside puhul ma selles mõttes ei imesta, nemad tegelevadki hullusega, nad ei häbene seda tunnistada –, tuleb reformierakondlasest Yoko Alender ja räägib täpselt 180 kraadi vastupidist juttu, kuidas ikka on vaja rohkem reguleerida, täpsustada, kaste juurde teha, ja nii edasi ja nii edasi. Ei ole vaja! 

See on halb seadus väga-väga mitme nurga alt. Selle suhtes ei ole kriitilised mitte ainult töösturid, vaid selle suhtes on kriitilised ka kõik ring‑ ja jäätmemajanduses osalevad ettevõtjad. Kirju on saadetud, arvamusi on avaldatud, aga ei, masinavärk liigub ikka edasi. 

Aga tõepoolest, meil on vaja teatavas mõttes jäätmereformi. Meil oleks vaja lahti saada sellest prügist, mida kasvavas tempos toodavad ülisuureks paisunud ametkonnad. Iga päev nii Euroopas kui ka Eestis bürokraatia masinavärk kasvab ja sealt tuleb kiires tempos lohakalt ja kiirustades koostatud ning ettevõtjate ja inimeste arvamust mitte millekski pidavaid eelnõusid. Nii et siin tuleks tõesti pingutada nii Euroopas kui ka Eestis, et sellele bürokraatlikule masinavärgile vastu saada. Võtkem see käsile! 

Mul on väike etteheide ka, Urmas, sulle ja sinu erakonnale. (Üllatunud hääl saalist.) Oma hiljuti toimunud volikogust alates olete hakanud tõsiselt ametnikkonnaga flirtima, tegite seda ka täna. Ma mõnes mõttes saan aru sellisest küünilisest poliitilisest arvestusest. Kuna see masinavärk on nii suureks kasvanud, siis seal on kümneid tuhandeid, kui mitte sadu tuhandeid potentsiaalseid valijaid. Aga ma ütlen, Urmas, et lühiajaliselt võid sa loota sealt palju hääli, aga pikaajaliselt me vajume selle koorma all kokku. Nii et, Urmas, ära mängi! (Urmas Reinsalu naerab.) Kuigi te olete nii avalikult ja kõvasti selle välja öelnud, et ma ei usu, et te sellelt teelt nüüd vähemasti enne 27-ndat tagasi pöörate. Nii et tuleb nõustuda sellega, mida ütles meie erakonna esimees siin enne kõnet pidades: ainus lahendus ongi EKRE. Aitäh!

Tõepoolest, Urmas, teie nime mainiti. Vastusõnavõtt, Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh heade sõnade eest Rainile! Muidugi, ma mõistan Rain Epleri nii-öelda küsimust. Ei, vaadake, Rain, küsimus ei ole tegelikult ju praegu mingites ametnike häältes. Meid ootab ees, kui samasugune poliitiline juhtimine jätkub, 2026. aasta näol poliitilise juhtimise mõttes kahjuks kaotatud aasta. See eeldab meilt 2027. aastal erakorralisi meetmeid ja väga kiiret võimekust ilma mitte mingisugust vahepausi lubamata startida kehva poliitika korrigeerimise nimel. See tähendab seda, et see eeldab, et tegevuskavad, mida Isamaa seab ambitsiooniks 2027. aasta valimistel, ei saa olla tavapärased poliitprogrammid, nagu need erakondadel on, vaid need peavad olema rahaliselt kaetud, usaldusväärsed ja tehniliselt viimistletud. Seetõttu on kindlasti vajalik ametnike, aga mitte üksnes ametnike, vaid ka ekspertide ja huvirühmade positiivses mõttes kaasamine sellel teekonnal. See on aasta, mis saab olema poliitilise juhtimise mõttes kaotatud. Seda enam tuleb pingutada selleks, et seda kaotatud aega tasa teha. Aitäh!

Aitäh! Kõnesoove rohkem ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 657 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist. 

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 657. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt oli 53 Riigikogu liiget, vastu 27, erapooletuid oli 0. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Läheme tänase viimase päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 725 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 725 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist.

Tänan teid, Riigikogu liikmed, kannatlikkuse eest! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 725. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt hääletas 58 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu on seadusena vastu võetud. 

Oleme läbinud tänase kolmanda päevakorrapunkti. Kõik punktid on ammendunud ning istung on lõppenud.