Tere päevast, austatud Riigikogu! Tervist kõikidele, kes te jälgite meid sinise ekraani vahendusel! Me alustame 24. septembri infotundi. Head kolleegid, kõigepealt on mul teile palve: kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks on end registreerinud 12 Riigikogu liiget, puudub 89.

Tänases infotunnis osalevad järgmised Vabariigi Valitsuse liikmed: peaminister Kristen Michal, energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ning majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. Tere päevast, lugupeetud valitsuse liikmed! 

Meie infotunni reeglid on ikka täpselt samasugused nagu ka varasematel kordadel. Riigikogu liige võib registreeruda ainult ühe küsimuse esitamiseks. Küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit ja vastamiseks on aega kolm minutit. Registreerunud küsija saab võimaluse esitada ühe täpsustava küsimuse ning lisaks saab selle küsimuse raames üks Riigikogu liige võimaluse esitada lisaküsimuse. Kokku on meil täna 11 registreeritud küsimust.

Neist kõige esimene on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder ja teema on Eesti valikud. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Minu küsimus puudutab Eesti rumalaid ja kahjulikke valikuid. Nimelt, me ju kõik teame, et Euroopa Liidu ja Eesti majandus on konkurentsivõimelt väga keerulises seisus. Meie majandus on keerulises seisus. Ebamõistlikud ja üle jõu käivad kliimaeesmärgid ja keskkonnanõuded halvendavad seda veelgi. 

Eelmisel nädalal, nagu me teame, arutasid Euroopa Liidu liikmesriigid uusi ambitsioonikaid kliimaeesmärke, et vähendada 2040. aastaks süsinikuheidet 90%. See on ikkagi, jätkuvalt ja järjekordselt majandust ahistav ja kahjustav nii-öelda unistuste eesmärk, mis ei ole tegelikult täidetav. Tingimusteta toetasid selle ebarealistliku eesmärgi vastuvõtmist kolm liikmesriiki, nende hulgas ka Eesti. Ülejäänud liikmesriigid olid seisukohal, et on vaja teha täiendavaid uuringuid, eelnevaid analüüse, et millised on üldse mõjud, või olid [vastuvõtmise] vastu. Mingisuguseid mõju[analüüse] ei ole – millised mõjud on riikide majandusele ja millised on sotsiaal-majanduslikud mõjud inimestele. Selline analüüs täielikult puudub. Mis maksab üleminek ja selle eesmärgi [saavutamine] liikmesriikidele? Selline analüüs puudub. Kust tuleb raha, millised peaksid olema finantseerimisskeem ja tehnoloogilised lahendused? Seda analüüsi ei ole. Ja nii edasi ja nii edasi. 

Minu küsimus on kogu selle olukorra peale see, et kas Eestit ei huvita mõjuanalüüsid, mida valdav enamus teisi liikmesriike peab vajalikuks [teha] enne otsuse langetamist. Või on teil peaministrina olemas sellised analüüsid, millest ei tea ei Eesti ühiskond, teised liikmesriigid ega Eesti ettevõtlusorganisatsioonid? Miks Eesti toetas sellist rumalat ambitsioonikat eesmärki ilma analüüsideta?

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea küsija! Hea parlamendi esimees ja Riigikogu esimees! No vot, te olete selle küsimuse orienteerinud peaministrile, aga ometi on siin inimene, kes võiks sellele sõna-sõnalt vastata ja kõigest sellest pikemalt rääkida. Saan aru, et te lootsite lihtsalt pääseda [küsimuste] järjekorras ettepoole, ja ilmselt oletegi pääsenud. 

Lühidalt vastan sellele, millest energeetika- ja keskkonnaminister võiks ju pikemalt rääkida. Eesti lähtus seal ikkagi Euroopa Liidu asjade komisjoni mandaadist, nagu ikka lähtutakse. Sama debatt on ELAK-is ka olnud. Toetasime tingimuslikult ja erinevaid analüüse tuleb ikka teha. Aga veel kord, meil on isegi vastav minister, kes sellele võiks vastata, ja ometi temalt ei küsita.

Suur tänu! Ma nüüd täpsustan korra seda järjekorraküsimust ka. Meil on kombeks, et fraktsioonide juhid saavad kõigepealt küsida. Ehk siis kui Helir-Valdor Seeder oleks oma küsimuse suunanud minister Sutile, siis oleks minister Sutt vastanud täna esimesena. Nii et selle järgi pannakse paika. Kõigepealt saavad küsida fraktsioonide juhid, kui nad on selleks soovi avaldanud. Eelmisel nädalal meil täpselt niimoodi ka läks. See puudutab väga konkreetselt küsimisjärjekorda ja seda, kes küsib, et kõik oleks täiesti selge. 

Aga Helir-Valdor Seeder, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Loomulikult, härra Sutiga me saame ka kindlasti vestelda, ma saan kindlasti härra Sutilt küsida. Aga minu jaoks on see strateegiline küsimus Eesti majanduse ja konkurentsivõime säilitamise kohta. On elementaarne, et peaminister oskab ka sellele küsimusele vastata, vähemalt ma eeldasin enne küsimuse esitamist, et peaminister oskab sellele vastata. Aga kui te jääte hätta, siis loomulikult, eks me härra Sutiga suhtleme edasi. 

Aga siiski ma küsin tulenevalt teie vastusest, et Euroopa Liidu asjade komisjon on seda arutanud. See teeb mind veel rohkem murelikuks, et see vähkkasvaja on palju laiem: see ei pesitse ainult, ütleme, peaministri peas või valitsuse liikmete peades, vaid on tegelikult kahetsusväärselt laiem. Ja mis tingimustest me siin räägime, kui ma mõtlen sellele Euroopa Liidu liikmesriikide kohtumisele, kus tuli Eesti-poolne väljund nii komisjonile, parlamendile kui ka teistele liikmesriikidele ilmsiks, mitte see, mida me siin ELAK-is parlamendis ise oleme arutanud. 

Läti ja Poola tõstatasid küsimuse, et praegu on Euroopa Liidu liikmesriikidel väga suur väljakutse seoses Ukraina sõjaga. Nende ettepanek, mõte, ütleme nii, oli see, et militaarinvesteeringust tehtavate kulude süsinikuemissiooni arvestataks, ja [tegid] muid ettepanekuid, mis on seotud täiendavate kulutustega. Eesti vaikis. 

ETS2, mis puudutab uut väljakutset ja järjekordset rumalust ehk kasvuhoonegaaside emissiooni ümbervaatamist või tühistamist – Eesti vaikis. Ma ei räägi sellest LULUCF-ist ehk rumalast maakasutuse nõudest, mille puhul me oleme varem oma võimalused käest ära mänginud, aga ka selle [küsimuse] tõstatamine ja ümbermängimine [on oluline]. Mis tingimustest te räägite, kui me neist kahjulikest tingimustest ühtegi ümber ei vaata ja me isegi oma nii-öelda saatusekaaslaste ettepanekuid ei toeta? Miks me seda ei tee?

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Aitäh selle selgituse eest, kuidas küsimuste järjekord kujuneb. Seda enam oleks ma soovitanud küsida vastutava ministri käest. Aga maailm on vaba, nagu me teame. Väga hea, et on. 

Mõned asjad pean siiski korrigeerima. Teie küsimus on muidugi, ma saan aru, poliitiliselt laetud. Ma ei tea, mis teil on puhta keskkonna või keskkonnahoiu vastu. Ma ei ole kunagi arvanud, et see peaks kuidagi konservatiivse maailmavaatega vastuolus olema, looduse hoidmine, aga sellest [küsimusest] kumab seda veidi läbi. 

Arutati ikkagi erinevaid tingimusi ja täiendavat paindlikkust. Seesama info on ka veebis kättesaadav, ELAK-i debatis ilmselt oli ka, tingimuste seadmisel. Loomulikult, mis tahes suurte eesmärkideni jõudmine eeldab uusi tehnoloogilisi lahendusi. Seda on ka korduvalt räägitud. See taas ei ole üllatus. Kuidas see saab üllatus olla?

Nüüd, mis puudutab muid väiteid, mille te esitasite ETS2 kohta. ETS2 puhul olime meie esimeste riikide hulgas, kes ütlesid, et ETS2 tuleks kas edasi lükata või ära jätta. Veel parem: edasi lükata ja ära jätta. Jälle jätate mulje, justkui me ei oleks seal. See on meie positsioon olnud kogu aeg. Seda positsiooni võin korrata ja olen korranud. 

LULUCF-i puhul oleme metoodika teemal oma naaberriikidega suhelnud, ka Euroopa Komisjoniga oleme seda üle vaadanud. Jälle pole üllatust. Veelgi enam, mina ütlen nii – ma saan aru, et me jääme võib-olla veidi eriarvamusele –, mina väidan, et majanduse tulevik ja kelle tahes tulevik, kui ta tahab olla kõrgema lisandväärtusega jõukas riik ja rahvas, peitub ikkagi eeskätt uutes tehnoloogiates, säästlikumas ja kestlikumas toimetamises. Ettekujutus, et ressursse on võimalik niimoodi kasutada, et homset ei ole ja tossupilv katab maa – ma seda maailmavaadet küll ei jaga. Mina olen pigem tulevikku orienteeritud ja ma arvan, et Eesti riik peaks ka olema tulevikku orienteeritud, ka tehnoloogiates, erinevates valikutes. See tagab konkurentsivõime. 

Kui me vaatame debatti, mis meil on olnud siin pikalt, näiteks taastuvenergeetika üle on debatt ju käinud, siis tänaseks on faktidena näha, et nendel päevadel, kui on olnud päikest ja tuult rohkem, on olnud keskmine energia hind all. Sellel hetkel ei räägi keegi enam taastuvenergeetikast, lihtsalt meeldib odavam elektri hind. Ilmselt ka konservatiivid ei pahanda selle pärast. 

Nii et julgen öelda, et see, mis puudutab majanduse konkurentsivõimet, on ikkagi väga tugevalt seotud sellega, et me kasutame ressursse arukalt, säästlikult, targalt. See on tulevik. Kui vaadata Eestis uusi tööstusi, kes siia investeerivad, siis nad on väga [pühendunud] just sellele, et kasutavad ressursse targalt ja väärindavad neid rohkem. See on see kõrgem lisandväärtus ja see, mille arvel me saame jõukamaks, mille arvel meie ja meie lapsed teenime rohkem.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab Mart Helme. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud härra Michal! No kõigepealt hävitame oma konkurentsivõime ja siis hakkame võitlema selle eest, et meil oleks parem konkurentsivõime. See on teie jutu lühike kokkuvõte. No see ei ole ju loogiline jutt tegelikult. 

Aga ma lähen üle ookeani. Meile esines just äsja ÜRO-s Ameerika Ühendriikide president Donald Trump, kes ütles, et kui kliimapettusest ei taganeta ja jätkatakse selle ellurakendamist, siis ootab Euroopa majandust kollaps. Eesti on ka Euroopa, Eesti on Euroopa Liidu liige, järelikult ootab kollaps ka Eesti majandust. Kuidas te suhtute president Trumpi sellesse väljaütlemisse?

Aitäh! Mul on teile hea uudis: Eesti majandust ei oota kollaps. Eesti Pank – see oli vist eile – andis välja viimase majandusprognoosi, mis kirjeldab lähiaastate majandusväljavaadet. Mul on teile seegi hea uudis seda prognoosi vaadates, et tõenäoliselt oleme me regiooni üks kõige kiiremini kasvava majandusega riik 2026.–2027. aastal. Jah, meil tuleb palju investeerida kaitsesse, kaitsevaldkonda. Ma loodan, et sellel on lai avalikkuse ja parlamendi toetus. Ma arvan, et küllap ongi. Me jätame ära maksutõusud, kaotame Isamaa, Keskerakonna ja sotside loodud astmelise tulumaksu 1. jaanuarist 2026, astume samme kärbeteks ja teeme palju muud. Selle najal Eesti majandus kindlasti kasvab, inimeste kindlustunne ka kasvab. See on see pilt. Seetõttu mul on teile jah pigem häid uudiseid. Ma saan aru, et te olete väga vastuvõtlik headele uudistele, seetõttu on mul rõõm neid teile edastada. Saate teinekord sellest lähtuda. Eesti Panga majandusprognoos on ka avalikkusele kättesaadav ja see kirjeldab, milline Eesti majanduspilt tulevikus on. 

Mis on veel võib-olla nii-öelda heade uudiste, majanduspildi kohta kindlasti teile: erinevad hindajad – kommertspangad, Swedbank, SEB, ka keskpank, samamoodi Rahandusministeerium – hindavad ja prognoosivad, et inflatsioon ehk hinnasurve langeb. See, mis sellel aastal väga suurt muret on kõigile teinud, ehk kõrge hinnatõus järgmisel aastal väheneb. Ligikaudne hinnang on umbes 3% kanti, igal prognoosijal on oma numbrid. 

Tööjõuturg jääb endiselt tugevaks. Pensionide kasvuks on riigieelarvesse, mille me nüüd homme üle anname, prognoositud umbes 5,4%. Samal ajal, jah, nagu juba mainitud, tõmbame ka riigis erinevaid valdkondi kärpega koomale, et tõsta eesliinitöötajate palka. See kindlasti panustab inimeste kindlustundesse ja seeläbi ka laiemalt majandusse. 

Nii et seetõttu – jah, ma saan aru, et te siiralt muretsete, et järsku Eesti majandust tabab kollaps – saan teile vastata, et prognoosid ja valitsuse astutavad sammud viivad meid ikkagi pigem selles suunas, et majandusel läheb järgmisel aastal hästi, inimestele jääb rohkem raha kätte, tulemaks toime. Ettevõtjatel on lihtsam, konkurentsipositsioon on parem, ja kõige olulisem: Eesti on kindlalt kaitstud. See tegelikult on ilmselt kõige baas. Väga paljud, kes siia tahavad investeerida või kes mõtlevad oma tuleviku või pere peale, küsivad just seda, kas Eesti on kindlalt hoitud. Vastus on jah. Nii et seetõttu saan teile häid uudiseid tuua.

Suur tänu! Lõpetan tänase esimese küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi. Tänane teine küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Martin Helme ja teema on riigi rahandus. Martin Helme, palun!

Nojah, sissejuhatuseks tuleb öelda, et jälle ju ei vastatud küsimusele, vaid veeretati siin selliseid Nõukogude propaganda parima kooli järgi tehtud statistilisi silmamoondusi meile ette. Ei ütle ka Eesti Pank, et meil läheb kõik hästi. Vastupidi, ta ütleb, et majanduskasv lükkub järgmisse aastasse. See jutt, et meie [majandus] on kiiresti kasvav, tuleb panna ikkagi konteksti: Eesti on Euroopa kõige pikema, kõige sügavama majanduslangusega riik olnud viimase viie aasta jooksul ehk siis, kui Reformierakond on võimul olnud. 

Reformierakonna enesemüüti see loomulikult ei kõiguta. Teie enesemüüt on see, et te olete liberaalne erakond, mis teab midagi riigi rahandusest ja teab, kuidas riigi majandus kasvama panna, ja lisaks sellele, nagu praegu ka kuulsime, on [riik] kindlates kätes ja hästi kaitstud. Hästi kaitstuse teemal on meil siin viimastel nädalatel järjest tulnud uudiseid, mis naeruvääristavad teie loosungit. Me ei ole hästi kaitstud. Teie valitsus ei saa mitte millegagi hakkama, isegi ei näe, kui Eestit rünnatakse. Kui Eesti õhuruumi kasutavad teised riigid ilma meie loata, siis lihtsalt midagi mõmiseb. 

Nüüd, alates sellest ajast, kui peenhäälestaja Rõivas kukkus valitsusest, olete te kõiki teisi süüdistanud selles, et Eesti riiki on pankrotti aetud. Tegelik reaalsus on see, et need mõned aastad, mil te ei olnud võimul, ei olnud Eesti riigieelarve miinuses, Eesti ei võtnud suuri laene. Erandiks oli 2020. aasta koroonaaeg, kui tõesti tuli reageerida. Aga pärast seda, kui Kaja Kallase võimuhaaramise tagajärjel te uuesti tüüri juurde saite, on riigivõlg kasvanud kiiremini kui kunagi varem Eestis, riigieelarve miinus on suurem kui kunagi varem Eestis. Seda ei ole mitte kellegi teise kaela ajada. 

Ma küsin niimoodi. 4,5%-line defitsiit, mida te planeerite, 2-miljardiline lisalaenamine, mida te planeerite – mida te veel saate rääkida riigirahanduse kordategemisest, mida te olete lubanud, nende numbrite valguses?

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Siin oli jälle päris mitu asja, eks ma püüan jõudumööda vastata. Teie saate kurta, kuidas ma ei vastanud. Kõigepealt, ilusti öeldes, 2021. aastal vist sai EKREIKE kuulsusrikas teekond otsa. Pärast seda on riigirahanduses asjad minu meelest ikkagi paremas suunas läinud. 

Ma võtan näiteks Äripäeva ette, ma loodan, et see on teie jaoks sobiv ajaleht. Värskes artiklis on kirjas, et lähimineviku suurima eelarvepuudujäägiga olid 2020. aasta – 5,5% SKP-st – ja 2021. aasta, siia on kirjutatud must valgel, et toonase rahandusministri Martin Helme – teie nimekaim või see olite teie – esitatud eelarve, nominaalses puudujäägis 6,7%-ga SKP-st. Nii et üks kahest: kas need olid kriisiaastad ja selleks oli põhjust, nagu riigikaitsekriis, või siis leiate mingi muu põhjenduse, eks te saate seda ise selgitada. 

Nüüd, mis puudutab eelarve kordategemist, siis vahepealsetel aastatel, tõepoolest, eelarvet on oluliselt säästlikumaks muudetud. Eelarve on olnud isegi struktuurses ülejäägis. Kui te vaatate neidsamu jooniseid, mille näiteks eelarvenõukogu täna esitas valitsusele ja igale poole mujale, siis eelarve on olnud vahepealsetel aastatel 0,3–0,6%-ga struktuurses ülejäägis. See tähendab seda, et [suures] pildis on Eesti riik toimetanud säästlikumalt, kui on planeeritud. Me oleme isegi veidi majandust jahutanud. Kõik need kärped ja kokkutõmbamised seda tähendavad. 

Nüüd, mis puudutab eelarve kordategemist alates Kaja Kallase valitsustest tänaseni. Valitsused on omavahel kokku leppinud erinevaid kärpeid umbes 1,4 miljardi euro eest. See on ligikaudne number, Rahandusministeeriumist küsisin. Umbes 1,4 miljardi jagu kärbime. Kärped on kõige olulisem osa eelarve kordategemisest. 

Ja see kokkulepe, mis puudutab 10%-list kärbet: sellel aastal kärbitakse 5%, välja arvatud pensionid, õpetajad ja nii edasi, järgmisel aastal 3%, ülejärgmisel 2%. See kokkulepe kehtib. Sellele lisandub täiendav kärbe 20 miljonit eurot erinevatest ministeeriumidest ja 2027. aastal veel täiendav kärbe. Kui majandusteoreetiliselt vaadata – meil oli täna Peter Lõhmus, eelarvenõukogu esimees, valitsuse [istungil], sellepärast meil see huvitav debatt ka oli –, siis majandusteoreetiliselt on eelarve trimmisaamiseks ja riigi rahaasjade kordasaamiseks mitu erinevat teed. Üks on tulude tõstmine, mis meeldib kindlasti väga vasakpoolsetele: sotsiaaldemokraatidele, Keskerakonnale. Ja teine on kulude koomaletõmbamine – mis minu meelest on pigem õigem tee, me püüame seda teha –, et Eesti oleks madalama maksukoormusega, õhem ja tõhusam riik, hästi kaitstud ka.

Suur tänu! Martin Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Jaa. Ei, Äripäev allikana mind eriti ei veena. Küll aga võtsin välja kõigepealt eelmiste valimiste Reformierakonna valimisprogrammi, kus oli ilus lause, et viime tulud ja kulud tasakaalu. Ja koalitsioonilepe: võtame eesmärgiks riigieelarve tasakaalu poole liikumise. 

Sellel ei ole reaalsusega mitte mingit pistmist, nii nagu nendel numbritel, mis te praegu siin meile ette lugesite. Reaalsus on selline. Mida te olete eelarvega siis teinud? Kulu poolt te olete suurendanud rekordiliselt. Ise nimetate seda majanduse jahutamiseks. Majandus kukkus kolinal kõigepealt energiapoliitika tagajärjel ja siis teie maksupoliitika tagajärjel. Te olete Eesti ettevõtluse ära tapnud. Võite seda ju jahutamiseks nimetada, aga reaalsus on [see]. 

Vaatame, kui palju on teie ajal võetud riigile võlakoormust juurde ja kui suur on olnud riigieelarve defitsiit: [milline on olnud] päriselt [riigieelarve] täitmine, mitte see, mida on keegi kuskil prognoosinud, või see, mida on kuskil eelarvesse kirjutatud, vaid päriselt täitmine. 2021. aastal mina pärandasin teile 8%-lise majanduskasvu ja tegelik eelarve defitsiit isegi [vähenes], eelarve oli ülejäägis tegelikult. Aga 2022. aastal möllasite juba teie. Siis oli niimoodi, et riigieelarvesse oli vaja juurde laenata 1,5 miljardit – 1,455 miljardit – ja eelarvemiinus oli siis 3,8%. 

Nüüd, 2023. aasta oli eriti pöörane: te laenasite juurde 1,6 miljardit ja eelarvemiinuse prognoos oli 8%, aga tegelikult oli see 8,7%. Ja 2024. aastal laenasite juurde, riigivõlg kasvas peaaegu 2 miljardi võrra. 2026. aastal tahate jälle 2 miljardi võrra riigivõlga suurendada. Ja [2024. aastal] oli miinus prognoosi järgi 5,24%, tegelikult tuli peaaegu 6%. Nii et te olete nagu purjus meremees litsimajas olnud riigi rahandusega ja kõik teised on kogu aeg süüdi. Aga nii palju muidugi tunnistate, et riigi rahanduse tuksikeeramine on teie [majanduse] jahutamise tulemus olnud. 

Ma küsin, et mis teil veel järgi on jäänud peale selle, et te süüdistate kõiki teisi Kremli käsilaseks olemises.

Teie aeg.

… ei ole, riigikaitsega hakkama ei saa, iibe olete tuksi keeranud ja eelarve – põhimõtteliselt me liigume pankroti suunas. 

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Jaa, aitäh! Väga palju väga erinevaid asju. Selle eest, et valitsus, Eesti valitsus on suutnud iibe langema saada kogu arenenud maailmas, ma pole au tihanud võtta. Aga kui te meile omistate sellist kõikvõimsust – mis seal ikka häbeneda, ju siis nii on, eks ju. 

Teiseks, Äripäeva lugu on värske. Eks te jõuate siis nende andmeid parandada, kui nad milleski on eksinud. See on just üles pandud, ma vaatan, 10.45, nii et te jõuate seda parandada. Aga siin on muidugi kenasti kirjas, mina näiteks Äripäeva allikana küll usaldan. Ütleme nii, et nad on kindlalt usaldusväärsemad kui Uued Uudised. Siin on viidatud kenasti lähimineviku suurele eelarvepuudujäägile 2020. aastal – 5,5% ja 2021. aastal Martin Helme esitatud eelarve nominaalsele puudujäägile 6,7%. Nii et see on reaalsus.

Nüüd, kui vaadata neid eelarvedefitsiidi numbreid – ma rääkisin sellest ka eelarve pressikonverentsil, see kindlasti väärib käsitlemist –, siis järgnevatel aastatel, alates 2026. aastast, on eelarvedefitsiit 4,5% ja 4,5%. Pärast seda vähendame 3,8%-le ja 3,6%-le. Ehkki lubatav [defitsiit] on suurem, on meie eesmärk ikkagi suruda see raamidesse tagasi ja defitsiiti järjest vähendada. Selleks tuleb astuda erinevaid samme: teha kärpeid, säästlikumalt toimetada, mõned sellised, kuidas öelda, heade aegade investeeringud ära jätta, edasi lükata. See kõik on loogiline asjade käik. 

Osa sellest defitsiidist on ka tulude vähendamine, sest – nagu ma juhtisin tähelepanu – järgmisel aastal on lisaks rekordilisele kaitsekulude kasvule tegemist ka rekordilise maksualandamisega. See tähendab seda, et 780 miljonit eurot jääb majandusele ja inimestele kätte. See on ilmselt ajaloo suurim maksualandus. See tähendab, et me kaotame ära astmelise tulumaksu, nagu juba mainitud, Isamaa, Keskerakonna, sotside ühisloomingu, mille eest näiteks iga õpetaja ja ajakirjanik – kes võib-olla kellegi arvates, selle maksuküüru loojate arvates on need rikkad – maksab sellel aastal 1500 eurot rohkem makse. 1500 eurot rohkem makse, sellepärast et nemad umbes seal keskmise palga juures on need rikkad, kes tegelikult peaks põhimaksukoormust kandma. Selle me kaotame 1. jaanuarist ära. Jätame ära ka tulumaksu tõusu. 

Nii et see sisuliselt tähendab seda, et keskmise palga saaja järgmisel aastal saab umbkaudu 1800 eurot rohkem kätte ehk sisuliselt 13. palga. Selle baasi pealt ma olen peaaegu kindel, et inimestel on lihtsam, majandusel on lihtsam. Kindlasti Eestil läheb palju paremini ka tervikuna.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab Varro Vooglaid. Palun!

Suur tänu! Ma jätkan sealt, kus kolleeg Martin Helme pooleli jäi, ja tuletan teile meelde, et te kirjutasite oma valimisprogrammis 2023. aasta valimiste eel, et viime riigi tulud ja kulud tasakaalu. Tõlgendame seda heatahtlikult ja ütleme, et ei ole õnnestunud siin mõne aastaga nii kaugele veel jõuda. Aga vähemalt peame vaatama seda, mida te kirjutasite koalitsioonileppes kohe 2023. aasta kevadel, et võtame eesmärgiks riigieelarve tasakaalu poole liikumise. Täiesti võimatu on ju eitada seda, et ei ole isegi liigutud selles suunas, ei ole ka paigal püsitud, vaid on liigutud vastupidises suunas. 

Riigieelarve ei liigu tasakaalu poole, vaid liigub tasakaalust eemale teie valitsemisel. Nii et kas meil ei ole siin jälle tegemist sellise olukorraga, nagu me juba kogesime, et enne valimisi ütles teie eelkäija, et maksud ei tõuse, lugege minu huultelt, ja siis pärast valimisi tõsteti peaaegu kõiki makse ja aktsiise sinna otsa? Need on olnud ju kaks põhimõttelise tähtsusega lubadust: maksud ei tõuse ja liigume riigieelarve tasakaalu poole. Mõlemad on olnud risti vastupidi. Kuidas te seda ikkagi valijatele kommenteerite, eriti praegusel valimiste-eelsel ajal? Seda esiteks. 

Ja teiseks. Muuseas, ma lisan siia ka seda, et mingeid uusi asjaolusid ju ei ole. 2023. aasta kevadel te teadsite hästi, et Ukrainas on sõda käimas. See ei ole mingisugune uus asjaolu, mis ilmnes, et vaadake, me pidime nendest lubadustest taanduma uute asjaolude tõttu. Põhimõttelised on asjaolud samad. Ja lisaks ma küsin, kui lubate, et kas te saate selgitada ka avalikkusele ja meile, kui palju on aastas laenatava 2 miljardi pealt intressimakse edaspidi aastas? Ja kui samas tempos laenamine jätkub, siis kui palju on 2030. aastaks kogu Eesti riigivõla pealt intressimakse aastas?

Aitäh! Täpne intressimakse sõltub ju intressimäärast. Ma arvan, et ligikaudse hinnangu saab Rahandusministeerium kindlasti teile teha. Seda esiteks. 

Teiseks, mis puudutab neidsamu küsimusi tasakaalust ja tasakaalu poole liikumisest, siis ma ei saanudki aru, kumba pidi te selle küsimuse püstitasite. Te vist tahtsite väita, et me ei liikunud selles suunas, aga me ju liikusime. Seda näitavad ka erinevad numbrid. Struktuurne ülejääk, mida ka eelarvenõukogu erapooletu hindajana kirjeldab, [näitas] seda, et riik käitus kokkuhoidlikumalt. Eelmisel aastal ei olnud puudujääk mitte 3%, vaid oli 1,5%. Sellel aastal hinnatuna oli 1%, mitte 3%, nagu [prognoositi siis, kui] eelarve siia tuli. Kindlasti me püüame järgnevatel aastatel teha oma parima, et see samamoodi oleks väiksem. 

Ja kui te ütlete, et midagi ei ole muutunud, siis ma ei tea, kas te teete näo, et ei ole midagi muutunud. Kui muutuvad kaks olulist asja kogu selles võrrandis ehk kui me jätame inimestele ja majandusele rohkem raha kätte, 780 miljonit eurot maksualandusi – 780 miljonit maksualandusi! – ja tõstame kaitsekulutused 5% peale, siis küllap on ikkagi väga palju muutunud. Ma saan aru, et te tahate sellest mööda vaadata, aga sellest ei ole võimalik mööda vaadata. 

Nii et fakt [on see, et] jah, te kahjuks eksite selle küsimuse püstitamisel. Kärpeid oleme teinud, eelarve on liikunud paremuse suunas, on täiendavad kaitsekulutused. Euroopa eelarvereeglite muutus, vabastusklausel, annab meile võimaluse rohkem ja kiiremini kaitsesse investeerida ja seda me teeme. See on poliitiline valik. Kui te tahate, võite valitsusele seda ette heita, aga kiiremini kaitsesse investeerimine on meie poliitiline valik, pole kahtlust. Samamoodi on meie poliitiline valik makse langetada. See tähendab seda, et 1. jaanuarist 2026 jääb keskmise palga teenijale umbes 1800 eurot aastas juba rohkem raha kätte. Nii et me kaotame sotside, Keskerakonna ja Isamaa ühise loomingu, astmelise tulumaksu, ja jätame tulumaksu tõstmata. Nii et need on poliitilised valikud. Need ei pea teile meeldima, aga need on faktid.

Suur tänu! Lõpetame tänase teise küsimuse käsitlemise.

Aga liigume edasi, tänane kolmas küsimus. Jälle on vastajaks peaminister Kristen Michal, küsib Riigikogu liige Lauri Läänemets ja teema on riigi rahandus. Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma nüüd jätkan teiega eelmise nädala arutelu selle üle, kuidas ja kui õiglaselt jagunevad need maksumuudatused Eestis erinevate sissetulekutega inimeste vahel. Teate, härra peaminister, me tegime teile faktikontrolli. On selgunud, et te olete parlamendi ees valetanud, kuidas ja kes kui palju raha juurde saab. Ma tutvustan teile, milline tegelik mõju sellel olukorral on. 

Nimelt, eelmisel nädalal – ma saan tsiteerida teid Riigikogu stenogrammist – te ütlesite, et seadusandja ehk Riigikogu liige võidab teie maksumuudatustest umbes 400 eurot aastas. Faktiliselt vale. Nendest maksumuudatustest, mis te nüüd teinud olete, võidab seadusandja ehk Riigikogu liikme palgaga inimene aastas 1848 eurot. Te olete tõesti valetanud parlamendi ees ja lähete jagama raha kõige rikkamatele inimestele, kellel seda pole vaja. Mina ei tea, miks peaks Eesti Vabariigis inimene, kes teenib 5000, 6000 või 7000 eurot, saama riigilt toetust 2000 eurot aastas. See on ju täiesti arulage ja loogikavastane olukord.

Tegelikult vajavad rahalist tuge need inimesed, kellel on tõesti toimetulekuraskused. Te kulutate selle jaoks umbes 114 miljonit eurot – 10% kõige suurema sissetulekuga inimeste toetamiseks igal aastal. See on minu arvates täiesti arulage. Samal ajal, ma toon teile näite, saab 1000 eurot teeniv inimene nendest maksumuudatustest juurde ainult 121 eurot aastas. 1400 eurot teeniv inimene – see on Kagu-Eesti mediaanpalk ehk pooled inimesed saavad sellest vähem – saab aastas 505 eurot juurde. Aga rikastele 2000 eurot preemiat! See on täiesti arusaamatu asi. Palun seletage, miks te olete parlamendile eelmisel nädalal valetanud ja miks te toimetulekuraskustes inimesi ei toeta, aga kõige rikkamaid toetate. 

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Ütleme nii, et eelmisel nädalal te vist ei kuulanud jälle hoolega. Me rääkisime maksuküüru mõjust. Maksuküüru mõju on täpselt selline, nagu ma kirjeldasin. Kirjeldasin seda täpselt ja täpselt numbriliselt ka. Ma saan loomulikult aru, et teile selle loojana ning Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale koos Keskerakonna ja Isamaaga on see maksuküür ehk astmeline tulumaks väga armas. Ma ju ei heida seda teile ometi ette. See on teie maailmavaade. Teile on armas mõte, et Eestis peaksid suuremat osa maksukoormusest kandma keskmist palka [teenivad] inimesed. 

Te ju üritate siin kõiki veenda, et see maksuküür on suurepärane idee ja see tuleb alles jätta. Järelikult need inimesed, näiteks õpetajad ja ajakirjanikud, kes sellel aastal maksavad 1500 eurot rohkem makse tänu teie loodud maksuküürule ehk sellele astmelisele tulumaksule, peaksidki teie meelest seda eelarvekoormat kandma jääma. Ma ei tea, kellele te seda üritate selgitada. Sellestsamast maksuküürust oli juttu. Tulumaksu tõusu ärajätmine otsustati täna hommikul, pärast eelmist infotundi. Tulumaksu tõusu samaks jäämine, veel enam, otsustati täna. Homme annan eelarve üle, kõik muud eelnõud ka. Nii et ma ei tea, mis propagandat te üritate teha. Ma ei tea, miks te olete nii armunud sellesse astmelisse tulumaksu, aga igal juhul 1. jaanuarist 2026 see kaob. 

Räägin veidi selle mõjust ka: sisuliselt tähendab see keskmise palga teenijale 13. palka aastas. Keskmise palga teenijale! See tähendab, et inimene, kes teenib umbes 2000 pluss eurot, saab juurde aastas umbes 1800 eurot. No ma ei tea. Teie arvates siis keskmise palga teenijad ehk keskklass, needsamad tööinimesed on need, kes peaksid seda maksukoormat kandma teie astmelise tulumaksu maailmas. Ma tõesti ei mõista teid. Ja ma ütlen täitsa viisakalt, et paljudes küsimustes küllap me saame ühele lehele, aga selles ettekujutuses, et me peaks maksustama rohkem keskklassi, neilt selle raha ära korjama, rohkem riigina ümber jagama ja kulutama, me kuidagi ei saa ühele lehele. Me vist valitsuses panime ka tähele, et me oleme veidi eri vaadetega.

Suur tänu! Lauri Läänemets, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Lugupeetud härra peaminister! Minu kriitika ei olnud selle kohta, kui palju saab õpetaja, päästja või keegi teine sellest maksumuudatusest või palgatõusust. Minu kriitika oli selle kohta, et te lasete riigieelarve väga halba olukorda ja 114 miljonit eurot annate maksurahana juurde Riigikogu liikme palka teenivatele inimestele – inimestele, kes teenivad 5000–6000 eurot.  

Ma ei ole seda keskklassi kritiseerinud, mida te soovite väita. Ehk siis te nendele inimestele, kellel on toimetulekuraskus – kui oleks võinud näiteks toiduainete käibemaksu alandada või nii, oleks toetanud neid inimesi –, seda leevendust tegelikult ei tee. Te räägite ainult enda valijatest. Aga vabandust, te olete Eesti Vabariigi peaminister! Pooltes Eesti maakondades teenivad inimesed alla 1440 euro kuus. Neile teil mingit sõnumit ei ole. Mis on nendele sõnum? Mitte midagi ei ole, ja see on minu kriitika.  

Teine asi on see, et te tõstate kaitsekulusid ligi miljard eurot aastas ja samas vapralt räägite siin, et vähendate riigieelarve tulusid. Iga inimene, kes matemaatikat on õppinud, saab aru, et see on kõige populistlikum ja majandusele kõige suurema hävitava mõjuga eelarve, mida varem tehtud on, sest ega see riigieelarve miinus ju ise ära ei kao. See riigieelarve miinus tuleb ühel hetkel kellelgi kinni maksta. Nüüd on kaks võimalust: kas makstakse maksudega või minnakse kärpima teenuseid, mis lõpuks lööb neidsamu inimesi, kes saavad umbes 1400 eurot või seal ümbruses, 1600 või 1800 eurot, kõige valusamalt, kui nende omaosalus tervishoius, hariduses suurenema hakkab.  

Ma ei räägi sellest, et Reformierakonna valitsemise ajal viiakse riigieelarve olukorda, kus meie võlakoorem kasvab rohkem kui veerandi võrra ja me hakkame intressideks maksma Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt üle 400 miljoni euro aastas, mis tähendab, et maksumaksja maksab 2,3% tulumaksu ainuüksi selleks, et te selle saaksite kuskile välismaa pankadesse saata.  

Nii et palun seletage ikka, miks see raha läheb 10%-le rikkamatele inimestele. Minu ainuke küsimus on, miks 10%-le rikkamatele, kümnendale detsiilile. Te oleks võinud teha sihukese muudatuse, et nemad ei saa, Riigikogu liige ei saa aastas [juurde] 2000 eurot.

Lauri Läänemets, teie aeg. Teie aeg! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Jah, siin me jääme eriarvamusele. Mina isiklikult, nagu te teate, ja ma ilmselt ei üllata teid, toetan madalamat maksukoormust. Mul on ka hea meel, et järgmisel aastal Eesti riigis maksukoormus alaneb – 36,8%, 36,6% pealt 35,2% peale. See tähendab seda, et inimestel, kõigil on palju lihtsam hakkama saada ja majandusel ka. Majandus kasvab. 

Numbreid ka veidi teile siia juurde. Ma juba sain, ma vaatan, ka uue tabeli, et teil kurb meel ei oleks. Siin tabelis on tööperede kaupa palganumbrid umbkaudu pandud, kohe vaatan – need on tõepoolest tööperede kaupa pandud –, näiteks vaimulik, kelle brutopalk on veidi alla 1400 euro, tema netopalga muutus aastas on umbes 500 eurot aastas rohkem maksumuudatustega, nüüd otsustatutega. Või telefonimüügi agent, kelle palganumber, brutopalk on 1500 euro kandis, [saab] aastas juba 730 eurot rohkem, kui eeldada, et see tabel on kaasaegne ja täpne. [Inimene, kes teenib] Eesti keskmist [palka], mis on veidi alla 2100 euro [kuus], saab, nagu mainitud, 1800 eurot [aastas] rohkem kätte. 

No vot, ma nüüd ei tea, kellega te endiselt täpselt võitlete. Sest kui ma vaatan, et mehaanik või sotsiaaltöötaja, nõustaja või põllumajandustehnik, kelle palk on 1800 eurost 2000 euroni, võidab aastas umbes 1300 kuni 1600 või 1700 eurot, siis ma ei kujuta ette, mis maailmas see väike raha on. See tegelikult aitab inimestel palju-palju paremini hakkama saada. Ma saan aru, et teie eesmärk on ikkagi jääda astmelise tulumaksu juurde ja nii-öelda rikkamate maksustamise sildi all võtta nendelt inimestelt rohkem ära. No andke andeks – jääme erimeelsusele. Mina arvan, et need inimesed peaksidki paremini hakkama saama.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab kolleeg Helir-Valdor Seeder. Palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Enne kui ma rahaküsimuse juurde lähen, on mul lühike repliik meie diskussiooni kohta [minu] esimeses küsimuses. Te ütlesite, et ETS2 ehk plaanitava heitkoguste süsteemi muutmisele on Eesti vastu. Iseenesest on see süsteem loomulikult täiesti ebamõistlik ja kahjustab meie konkurentsivõimet. Minul on küll informatsioon, et möödunud nädalal tõstatasid Poola, Slovakkia ja Bulgaaria selle teema, et see ümber vaadata ja tühistada, aga Eesti Vabariik vaikis, oma seisukohta ei väljendanud. Küll on teil võimalus oma paremal käel istuvalt ministrilt aru pärida, miks see nii on, kuigi see on ka teie tööülesanne. 

Aga nüüd rahaküsimuse juurde. Võtke seda rahaküsimust pigem retoorilisena, sest ega ma ei oota teilt mingit sisulist ja mõistlikku vastust, sellest on väga palju räägitud. Sellel nädalal on parlamenti tulemas eelarve [eelnõu], mille valitsus tõenäoliselt üle annab. Me teame, et haridusministeeriumis Kristina Kallas hiljuti moodustas komisjoni, mida juhtis endine haridusminister Jaak Aaviksoo, et [välja selgitada,] kuhu haridusraha ikkagi läheb. Saadi mingisugune, ma ütleksin, päris põhjalik kokkuvõte sellelt töörühmalt. See oleks muidugi elementaarne ministeeriumi igapäevase töö ülesanne koos Rahandusministeeriumiga. 

Hiljuti kohtusime sotsiaalminister Jolleriga. Tema ütles, et tema ei lähe eelarve läbirääkimistele tervishoiuvaldkonnale raha küsima, sest ta ei tea, kuhu valitsemisalas raha läheb. Kaitseministeeriumi segadustest me oleme hiljuti kuulnud Riigikontrolli auditi kontekstis: on mingisugused kummalised ettemaksud, süsteemsed eksimused, lepinguid ei ole võimalik kätte saada ja nii edasi. Siis teatab haridusminister, et raha on [see sõna – H.-V. S.], aga me ei tea, kuhu see läheb. 

Lõppkokkuvõttes ma tahan öelda, et ega me Riigikogus ka ei tea, kuhu raha läheb. Õiguskantsler ja riigikontrolör on öelnud, et eelarved, mis me oleme kinnitanud ja mille te olete esitanud, on põhiseadusega vastuolus. Mis te selle rahandusliku korralageduse kohta enesekaitseks ütlete?

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea küsija! Kõigepealt sellest ETS2-st. Mina olen selle kohta peaministrina ülemkogul öelnud, et me soovime selle edasilükkamist ja soovitavalt tühistamist. Tean, et Eesti riik on ühinenud kirjaliku [pöördumisega], millega vist 19 liikmesriiki on ühinenud. Nii et ma ei tea, mis väited ja kust need väited on ja kas need isegi antud kontekstis relevantsed on. Aga teil on hea teada, et meie positsioon on ETS2 edasilükkamine ja tühistamine. See kaalutlus on ka avalikkuses olnud, et selle mõju on ebasoovitavalt suur. Seetõttu me selle eest seisame ja mina olen pidevalt seda positsiooni ka väljendanud. 

Nüüd tulen selle Jaak Aaviksoo raporti ja paljude teiste teemade juurde, kust te noppisite sujuvalt lauseid välja, mis on muidugi kiiduväärt poliitikaoskus. Ma arvan, et Jaak Aaviksoo raport, selline ülevaade ongi kohane. Ministeeriumid vajavadki aeg-ajalt, nagu me kõik vajame, erapooletut kõrvalvaadet mingite asjade hindamiseks ja tegemiseks. Jaak on ise ka seda öelnud, et lühidalt kokku võttes on selle raporti tulem, et ehk läheb liiga palju betooni ja liiga vähe sisusse. Eks me siis peamegi neidsamu investeeringuid üle vaatama. Eesti riik on avaliku sektori investeeringutes – ma loodan, et ma nüüd ei eksi – Euroopas ilmselt esimene. See tähendab seda, et me peame üle vaatama, millesse me täpselt investeerime. 

Järgmiste aastate eelarvetes me jätame ära heade aegade investeeringuid. Me juba oleme edasi lükanud erinevaid riigimaju, jätame ära remonte, teeme välpi pikemaks, RKAS muudab seda ja kõike muud. Ja lisaraha paneme teedesse. Automaks muutub niimoodi – see on ka parlamendi ees –, et alaealiste laste puhul tuleb 100 eurot soodustust alaealise lapse pealt. See puudutab 155 000 alaealist last ja nende vanemat. 55 000-l läheb [automaks] nulli, umbes pooltel väheneb poole võrra. Sellest üle jääv aastamaksu osa ehk ligikaudu 70 miljonit läheb teedesse: ehk nelja aasta peale kokku umbes 280 miljonit läheb täiendavalt teedesse. Need on meie investeeringud.

Muudes valdkondades samamoodi. Ma ei tea, kust teil on mulje jäänud, et Karmen Joller lisaraha ei küsinud sellesse valdkonda. Näiteks erihooldustöötajate palgatõus on üks väheseid, mida me tegelikult teeme koos õpetajate, politseinike, kultuuritöötajate ja päästjate [palgatõusuga]. Kaitseministeeriumi puhul võin täiesti rahulikult õhtuti magama minna, sest neil on väga hea ülevaade, kuhu nende raha läheb. Kui raamatupidamine on vaja korda teha, küll nad teevad.

Suur tänu! Lõpetan meie tänase kolmanda küsimuse käsitlemise. Liigume edasi.

Tänane neljas küsimus on majandus- ja tööstusminister Erkki Keldole. Küsib Riigikogu liige Vladimir Arhipov ja teema on maksude mõju majandusele. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh teile, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Anname siis peaministrile aega hinge tõmmata. Küsimus teile on selline. Eesti majanduskasv on sel aastal väiksem, kui Eesti Pank prognoosis. Järgmiseks aastaks oodatakse küll üle 3%-list kasvu, kuid see põhineb suures osas laenurahal. Samal ajal kasvab eelarve defitsiit, maksud ja hinnad tõusevad, ettevõtted koondavad oma töölisi, näiteks üks tehnoloogiafirma alles hiljuti koondas 280 inimest. Samas, meie kui piiririigi atraktiivsus investorite jaoks väheneb. Kuidas te näete maksude mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele ja investeeringute ligimeelitamisele, kui [eelarve] defitsiit süveneb, maksud ja hinnad kasvavad? 

Härra minister, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea küsija! Maksudel on ilmselgelt mõju majandusele. Sellepärast ma olen isiklikult – aga ma arvan, et on ka väga paljud Eesti inimesed – uhke selle üle, et Eesti maksusüsteem üldiselt on valitud juba 11 aastat järjest OECD riikide ehk kõrgelt arenenud riikide kõige konkurentsivõimelisemaks. 

Kui see valitsus sai alustada … Eelmises valitsuses, kus olid osaliselt ka sotsiaaldemokraadid, me kahjuks ei saanud kokkuleppele: me soovisime ära jätta ettevõtete 2%-lise tulumaksu[määra tõusu]. Miks? Just sellepärast, et meie maksusüsteemis ei maksa ettevõtted tulumaksu, kui nad investeerivad põhivarasse, inimestesse, enda tegevusse. See on selle konkurentsivõimelise maksusüsteemi nurgakivi. Sellega me kindlasti jätkame. Need muudatused me tegime valitsuses esimesena ära. 

Ja nüüd lähen järgmisesse aastasse. Ka peaminister, tõesti, väga palju rääkis sellest, aga ma kordan üle: järgmine aasta toimub, ma julgeksin öelda, ajalooline, Eesti lähiajaloo suurim maksualandus või maksulangetus. Kõikidele Eesti inimestele hakkab olema 700 eurot tulumaksuvaba ja ära jääb ka 2-protsendipunktine tulumaksumäära tõus. Kokku me räägime suurusjärgus 780–800 miljonist täiendavast eurost, mis Eesti inimestele jääb kätte. 

Aga kui me räägime majanduse konkurentsivõimest, siis vähemalt sama oluline on öelda, et ära jääb ka juriidiliste isikute maksutõus. Ehk siis selle raha saavad ettevõtted investeerida, nad saavad oma plaane teha. Näiteks eelmine nädal – väga positiivne näide – kas avati või laiendati Eestis kolme uut tehast: ABB laiendus, Neo [Performance Materials] magnetitehas Ida-Virumaal ja Elcogeni tehas Harjumaal. Tööstusuudised on teinud väga tänuväärset tööd. Kokku sellel aastal kas avatakse või laiendatakse umbes 28 uut tehast – suurusjärgus 2 miljardit eurot Eestisse investeeringuid. Ma julgen öelda, et majanduses me oleme sellise positiivse ootuse alguses. Nagu te ka mainisite, Eesti Panga prognoos näitas, et majanduskasvu [prognoositavat] määra isegi tõsteti, 3% on juba üpris tubli. 

Ja kõik need maksumuudatused, kui nüüd Riigikogu ka riigieelarve heaks kiidab, maksumuudatused heaks kiidab, tähendavad, et meie inimeste tarbijakindlus suureneb, tänu millele ka majanduskasv saab hoo sisse ja ettevõtete kindlustunne suureneb. Ma arvan, et nüüd on stabiilsus ja etteaimatavus ettevõtjate märksõnad. Me valitsusena kindlasti plaanime olla partnerid ja pakkuda stabiilsust ja konkurentsivõimelist maksusüsteemi, tänu millele majanduskasv hoo sisse saab. 

Aitäh! Vladimir Arhipov, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Lugupeetud minister! Teie sõnastasite: kõige konkurentsivõimelisem maksusüsteem. Aga öelge palun, kuidas selle kõige parema maksusüsteemi juures siis hinnad tõusevad ja inimeste toimetulek kogu aeg langeb, inimestel on raskusi. Teie väide, et ettevõtted on nüüd rahumeeles investeerimas, hetkel ei vasta tõele, sest inimesed ja ettevõtted ei tea, mis homme hakkab tulema.

Aitäh, hea küsija! Ma igaks juhuks täpsustan. See, et Eestis on OECD riikide ehk kõrgelt arenenud riikide kõige konkurentsivõimelisem maksusüsteem, ei ole minu väide. Iga aasta reastatakse pingerida, eksperdid hindavad ja 11 aastat järjest on eksperdid hinnanud Eesti maksusüsteemi tervikuna kõige konkurentsivõimelisemaks. Ma mainisin juurde, mis võib-olla on ka minu hinnang, aga ma tean, et eksperdid seda hindavad, et selle üheks nurgakiviks on see, et uuesti investeeritud [rahalt] – ehk kui ettevõte investeerib uude tootmisliini, enda inimestesse, mõtleb ekspordi peale – tulumaksu ei küsita. Eestis küsitakse tulumaksu ainult juhul, kui ettevõtja võtab raha välja dividendidena. See oli minu hinnang, et see on selle maksusüsteemi tugev nurgakivi. 

Mis puudutab eraisikute olukorda, siis ma rääkisin sellestsamast eraisiku tulumaksu langetusest. Toon neidsamu näiteid. Tänase seisuga saab keskmise palga saaja järgmine aasta ühe kuupalga lisaks, sellepärast et ta maksab nii palju vähem tulumaksu – on need õpetajad, päästjad, siin on ajakirjanike näidet toodud. Iga inimene saab ise hinnata, üle vaadata ja kontrollida, kui palju tema võidab maksumuudatustega. 

Võib-olla ma natuke täpsustan tulenevalt eelnenud küsimusest. Väga kurb on näha, et proovitakse kuidagi Eesti inimesi üksteisele vastandada. Põhimõte on see, et netomaksukoormus kõigil langeb, tänu millele tarbijakindlus suureneb. Nii Eesti ühiskonnas on, et kes rohkem teenib, see ka rohkem tulumaksu maksab. Kui hästi lihtne võrdlus tuua, siis näiteks 1000-euroselt palgalt hakkab olema tulumaks 58 eurot ehk 5,8% palgalt, aga näiteks 3000-euroselt palgalt 482 eurot ehk 16,1% palgast. Ehk protsentuaalselt maksab suurema sissetulekuga inimene pea kolm korda rohkem ja üldsummana üle seitsme korra rohkem. See ongi aus selles mõttes, et kui rohkem teenitakse, rohkem ühiskonda tagasi panustatakse. 

Küll aga, et hakata ükshaaval inimesi vastandama sissetuleku põhjal, seda ma kindlasti heaks ei pea. Ma arvan, et tervikuna, kui me räägime majanduskasvust ja sellest, et Eesti ühiskonnal läheks paremini, siis me peame aina rohkem panustama sellesse, et meie enda inimeste oskused ja kvalifikatsioon kasvaks, meie ettevõtted tahaksid rohkem eksportida. Natuke aega tagasi võtsime valitsuses vastu eksporditegevuskava, et just motiveerida Eesti ettevõtjaid rohkem eksportima. Sellepärast et kui me soovime näha pikaajalist majanduskasvu, inimeste jõukuse kasvu, siis see saab tulla ekspordi kaudu. Eesti majandus [põhineb] 80% ekspordil. Me vajame ettevõtteid, kes toodaks ja looks siin kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning ekspordiks neid välismaale. Tänu sellele saavad Eesti inimeste palgad muutuda kõrgemaks, suuremaks ning inimeste ostujõud ja kindlustunne paraneksid.

Aitäh! Lisaküsimuse esitab kolleeg Reili Rand. Palun!

Suur aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ikka hämmingut tekitab see valitsuse pime optimism, olenemata erinevate ekspertide hinnangust meie majandussituatsiooni ja ka konkurentsivõime kohta. Olgu viiteks öeldud, et praegu toimub siin konverentsisaalis väga tänuväärne arenguseire keskuse korraldatav konverents, kus keskendutakse just majanduse konkurentsivõimele. 

Aga minu küsimus on selle kohta, et tänane valitsus on otsustanud meie laenukoormust oluliselt suurendada. Kui senine vastutustundlik riigirahanduspoliitika on lähtunud põhimõttest, et me laenu jooksvateks kuludeks ei võta, siis Reformierakond seda põhimõtet muudab ja murrab. Kuidas te hindate, et kuidas võiks selline riigirahandus – teie juhtimisel need muudatused toimumas on – meie riigi krediidireitingut mõjutada?

Ja teatavasti, kui krediidireiting peaks langema, muutuvad laenud nii meie ettevõtjatele kui ka eraisikutele oluliselt kallimaks. Kuidas see stsenaarium meie konkurentsivõime kasvule kaasa aitab?

Jaa, aitäh, hea küsija! Mõned faktilised täpsustused. Kogu kriisi ajal, kui me võtame selle viimase kriisiperioodi, tõesti, me kõik ju oleme näinud, et inflatsioon on olnud päris kiire, kõrge. Hinnad on kasvanud. Küll aga, kui leida sealt positiivsemat poolt, siis selle aja jooksul on inimeste sissetulekud kasvanud kiiremini kui inflatsioon. See on punkt üks. 

Te küsisite, mis põhjustab minu optimismi. Optimismi põhjustavad ametlikud prognoosid: seesama Eesti Panga prognoos, mis tuli välja, näitab üle 3%-list majanduskasvu järgmisel aastal. Teie väide oli, et me võtame jooksvateks kuludeks laenu. Hästi lihtne võrdlus: meie plaanitav järgmise aasta defitsiit on 4,5%, riigikaitsesse läheb vähemalt 5% SKP-st. Jah, me oleme algusest peale ausalt öelnud, et riigikaitseks – et meil täiendavad võimed riigikaitses ja NATO-s tekiksid võimalikult kiiresti – on mõistlik ja otstarbekas laenu võtta, et need võimed võimalikult kiiresti välja arendada.

Nüüd, ma saan aru, meil sotsiaaldemokraatidega ongi ideoloogiline vastasseis. Teie ühiskondlik nägemus on, et pigem kogume inimeste käest rohkem nende teenitud raha ära ja siis mõtleme, kuidas on seda mõistlik laiali jagada. Meie vaatest on alati nii: mida rohkem inimesele enda teenitud raha kätte jääb, seda [rohkem] on inimene ise targem, teadlikum, kuidas tal seda raha on vaja kulutada. Ja sellepärast seesama lähiajaloo üks kõige suuremaid tulumaksureforme – mis jätab keskmise palga teenijale sisuliselt ühe kuupalga lisaks raha kätte, sest ta ei pea enam nii palju tulumaksu maksma – kindlasti heas mõttes, nii otse kui ka pikemas vaates, konkurentsivõimet parandab. Selles mõttes, et see annab võimaluse neil otsuseid ise teadlikumalt teha. 

Te küsisite ka tervikuna krediidireitingu kohta. Me täna eelarvenõukoguga seda ka arutasime. Muide, just küsisin. Te tõite välja, et meie defitsiit on 4,5% kaitsekuludest lähtuvalt, siis näiteks – ma küsisin eelarvenõukogult – sellel aastal, järgmisel aastal Poola, meie hea liitlane, peaaegu naaber, nende riigi defitsiit kaitsekulude tõttu on üle 6% sellel aastal, järgmisel aastal. Kogu Euroopa, mitte ainult Eesti, me ei ela kuidagi siin vaakumis, kogu Euroopa investeerib väga kiiresti ja väga jõuliselt kaitsevõime arendamisse. 

NATO-s on kokku lepitud 3,5% NATO riigikaitsele ja 1,5% laiale riigikaitsele. Kõik riigid Euroopas neid kulutusi teevad. Me teame, et need kulutused on kallid, selle hind on kõrge, aga, nagu öeldakse, vabadus on hindamatu. Selles mõttes ma kuidagi ei tahaks vastandada seda, et kas ja kui kiiresti me peame riigikaitsesse panustama. Mõned neist on ka ühekordsed investeeringud. See, et me kuidagi ütleme, et me selle tõttu elame üle oma jõu – jah, ma saan aru, et see on keeruline olukord, aga riigikaitse on meie prioriteet ja pärast seda tulevad majanduse konkurentsivõime ja maksulangetused, et inimestele jääks nende teenitud raha rohkem kätte.

Aitäh! Ma lõpetan meie tänase neljanda küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi. Tänane viies küsimus on taas peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teemaks on olukord riigis. Urmas Reinsalu, palun! 

Tere, härra peaminister! Ja palju õnne valitsusele, et saite hakkama riigieelarve strateegia ja eelarvega! Ma vaatasin seda eelarvestrateegiat ja tõtt-öelda see kuidagi iseloomustas teie lauset, mida te ütlesite: "Reinsalule ei jäta ma midagi!" Ma vaatan, et see eelarvestrateegia minu jaoks sisaldab väga palju katteta numbreid. Ma arvan, et see on tõsine ja ohtlik tendents, et me hakkame elama nagu "pärast meid tulgu või veeuputus"-loogika järgi. 

Ma paluksin teilt nüüd mõned täpsustused. Armas härra peaminister! Katsume asjas ühiselt selgusele jõuda, mida need asjad sisaldavad. Esiteks, aastatel 2028–2029, pärast valimisi, olete teie ette näinud – vähemalt siis uuele valitsusele panete [selle kohustuse] – vajaduspõhise toetuse 100 miljonit eurot nii-öelda eelarvepositsiooni parandamiseks. Kirjeldage, mida valitsus selle all mõtleb. 

Teiseks on minu küsimus: mis põhjusel peeti vajalikuks 2026. ja 2027. aasta kaitsekulusid, vastupidiselt Kaitseministeeriumi sõjalise kaitse arengukavale, lükata mitmesaja miljoni euro jagu tulevikku? Siis ka see protsendiosa vastavalt vähenes. Mis selle tingis? 

Kolmandaks, 2029. aastaks näete ette investeeringute revisjoni. Ma vaatan, et isegi Andres Sutt hakkas muhelema selle peale. Investeeringute revisjon. Mis see tähendab? Mis 100 miljonit peab tulevane valitsus leidma selleks investeeringute revisjoniks või [peab investeeringuid] vähendama? 100 miljoni euro eest siis nii-öelda positsiooni parandamist. 

Ja lisaks puudutab minu küsimus seda. Te ütlesite väga kõlavalt, vapralt, et te olete ETS2 ehk täiendava mootorikütuse maksu vastu. Aga Kliimaministeeriumi asekantsler andis täna teada, et lähikuudel kavatseb selle maksu kehtestamise seaduse esitada valitsus parlamenti, ja riigi eelarvestrateegias, ma vaatan, olete ette näinud sellele uuele maksule juba 330 miljonit eurot katet. Kuidas need teod ja sõnad kokku lähevad? 

Nii et nii-öelda neli niisugust väikest küsimust, mis puudutavad katteta eelarvet. Katteta eelarvet! Me ei tohi elada ebareaalselt, eks ole, härra peaminister.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea küsija! Aitäh kõigepealt õnnitluste eest! Tänan, võtan need tänuga vastu. Oskan hinnata seda siirust ja soojust, mis sealt tuleb. 

Teiseks, lause "Reinsalule ei jäta ma midagi!" – see on ju loogiline, et meie kavatseme 2027. aastal valimised võita. Loomulikult ei jäta ma midagi teile, nii et küll me vastutame ka tulevikus selle eest edasi. 

Nüüd sellest, mis puudutab vajaduspõhiseid toetusi. Sellest on räägitud pikalt. Selleks et saaks vajaduspõhisemaks toetused muuta ehk et abi läheks eeskätt abivajajatele, on vaja erinevaid IT-arendusi. Esmaspäeval, jah, arupärimistele vastates ma seda ka kirjeldasin juba. Teid ei olnud. Selleks tuleb meil SKAIS-i arendus, et selle baasilt oleks võimalik üle vaadata, mida muu hulgas täpselt teha saab. Nii et riik peab oma IT-võimeid arendama. Täna ei ole võimalik üle minna vajaduspõhistele toetustele. Selleks on vaja arendused ära teha ja aastail 2028–2029 on võimalik seda teha. 

5% on 5%: meie oleme lubanud 5% kaitseks panna. See oli üks esimesi otsuseid Eesti 200 ja Reformierakonna valitsusel, ja nii see ka on. Aastate vahel jaotab seda [raha] Kaitseministeerium. Kaitseministri sõnum on lihtne: hangitakse kõik vajalik, mida on kaitseks vaja. Sinna lisanduvad ka välisvahendid, mis on seal olemas. Nii et see, täpselt millisel aastal millised hanked realiseeruvad, on juba nende, RKIK-i kirjeldada. 

On juhtunud ka nii, et kui ühe aasta lõpus pidid meile tulema Caesarid, aga detsembris ei jõudnud, vaid tulid jaanuaris, siis läks [raha] järgmisesse aastasse üle. Me tegime sellel aastal jälle otsuse lisada järgmiseks paariks aastaks paarsada miljonit välisrahast kaitsesse. Meil on menetluses lisaeelarve, milles on 39 miljonit eurot kaitse jaoks. Lisaks on kaitsevaldkonnas antud neile mandaat hankida rohkem, kui [võimaldab] see 5%, just selleks, et see 5% raha saaks mõistlikult ära kasutatud. Nii et jah, võite maru rahulik olla, kaitses nad teevad kõik selleks, et see raha mõistlikult ära kasutada. 

Investeeringute revisjon. Kui te olete tähele pannud, siis erinevad revisjonid meil juba käivad. Nulleelarve projekt on käimas, päris paljud ministeeriumid on selle läbinud. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis umbes neljal on see jäänud läbida esimese vooruna, millest tuleb täiendav kokkuhoiuülesanne neil 2027. aastasse. Investeeringute puhul on Eesti riik avalikus sektoris vist kõige suurem investeerija Euroopas. See tähendab seda, et me juba oleme edasi lükanud erinevaid investeeringuid, osa jätame ära, pikendame remondivälpa, teeme erinevaid samme. Nii et ma ei tea, miks te investeeringute revisjoni naeruvääristate. Mina, vastupidi, ütlen, et meil on kaks varianti: kas tõsta makse [või vähendada kulusid]. Meie oleme valinud maksude alandamise ja kulude kärpimise tee. Soovitan teile ka sama.

Suur tänu! Urmas Reinsalu, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Võlguelamise tee olete valinud. 400 miljonit haigekassa miinust näete ette, 330 miljoni euro mahus mootorsõidukimaksu uue kehtestamise asjus vaikisite. Ma ei tea, kas see on nõusolek või mure, et ei olnud midagi öelda. 

Ja nüüd võtame siis selle loogika – andke andeks, härra peaminister! –, mis puudutab valitsemiskulusid. 1,7 miljardit eurot tõstsite sellesse aastasse kasutamiseks üle. Hästi, sellest üle 400 miljoni euro valitsemiskulusid – 418 miljonit eurot. Nüüd ma vaatan 2026. aasta eelarvet, teie enda valitsuse esitatud ahjusoe eelarve. Siin, ma vaatan, valitsemiskulud kasvavad mitusada miljonit eurot. Seletage seda, härra peaminister, milles niisugune paradoks on peidus. 

Tööjõu- ja majandamiskulud teie enda valitsemiskulude definitsiooni järgi, mille te määratlesite eelmise aasta juulikuus, on 191 miljonit eurot. Muud toetused kasvavad 470 miljonit eurot. Ma ei räägi siin toetustest, mis on sotsiaaltoetused seaduse alusel. Vastavalt teie enda definitsioonile on valitsemiskulude kolmas immanentne element muud toetused. Ja siis te ütlete, et 20 miljonit eurot te kärbite valitsemiskulusid. Teate, mina ei saa aru sellest dünaamikast. 

Kuidas on siis võimalik, et sadade miljonite võrra, suurusjärgus ligi pool miljardit, kasvavad valitsemiskulud ja 20 miljonit samal ajal kärbitakse? See on ju kuidagi niisugune nagu, härra peaminister, vahva sõdur Švejk. Niisuguselt Švejki stiilis me ei saa ju opereerida. Nii et mu küsimus on, härra peaminister, lõpuks, et selgitage: 330 miljonit eurot ETS2 maks. Miks te olete planeerinud RES-i selle? Ja mida sisaldab 470 miljonit eurot muude toetuste kasv järgmisel eelarveaastal?

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Jah, teil on nüüd jube palju siin jälle sassis. Aga õnneks te olete vastavas komisjonis, riigieelarve kontrolli erikomisjonis, kus teil on võimalus ka lõpuks tegeleda päris teemaga, mis võiks olla eelarve. Nii et saate siis selle kõik detailideks lahti võtta. Ma olen peaaegu kindel, et Rahandusministeeriumi töökas kollektiiv, nagu kõik osapooled, ministeeriumid, hea meelega selgitavad kõiki oma [eelarve]ridasid. Muud toetused on väga lai valdkond, selle all on ülikoolide eraldisi ja väga palju muid asju. 

Nüüd, kärbetest kõigepealt. Jah, teid enne ei olnud saalis, ma siin kolleegidele seda juba kirjeldasin. Kaja Kallase valitsusest alates viimaste valitsusteni on umbes 1,4 miljardit eurot kärpeid kokku lepitud. Nende kärbete puhul näiteks selles valitsuses – tollal olid veel sotsidki valitsuses – leppisime kokku 10% kärpeid kolme aasta jooksul. See tähendab seda, et selle aasta eelarvest võeti maha 5%, järgmisel aastal võetakse 3% ja siis 2%. [Kärpe] alt on välja arvatud õpetajad, politseinikud, kaitsevõime ja pensionid. Pensione me ei kärbi. 

Selle kärpega me läheme igal juhul edasi. Selle kärpe mõte ongi tõmmata koomale erinevate valitsusalade toimetamist ja järgmise aasta eelarves kärbime veel lisaks erinevaid haldusalasid. Ma olen seda näidet ka pressikonverentsil toonud ja ilmselt eelarve menetluse käigus saame seda veel juurde selgitada, et näiteks selleks, et tõsta eesliinitöötajate palka – mõtlen selle all õpetajate, kultuuritöötajate, päästjate ja politseinike palka – 117 miljoni võrra, kärbivad haridusministeerium, Kultuuriministeerium ja Siseministeerium umbes 90 pluss miljonit eurot. Ning lisaks võetakse haridusministeeriumist eelarve revisjoni käigus ehk sellesama nulleelarve käigus, mille üle te siin enne nalja viskasite, täiendavalt 18 miljonit üleminevat raha ära. Umbes samas suurusjärgus, kui palju tõusevad palgad, tuleb ministeeriumide haldusalast kärpida. Nii et kui te nüüd proovite tähele panna, siis ministeeriumides kärbitakse erinevaid valdkonnakulutusi, et tõsta näiteks eesliinitöötajate palka. See kõik on loogiline. 

Aga nüüd, selle ETS2 puhul, mida te üritate nimetada mootorsõidukimaksuks ja kõigeks muuks – võib-olla ajasite kogemata sassi, ei tea –, ma parandan teid. See on jah ETS2, selle kohta meil on kirjalik positsioon. Mina olen ka ülemkogule öelnud, ja Eesti riik on ühinenud ka kirjalike [pöördumistega], et see tuleb edasi lükata ja tühistada. Meie positsioon on väga klaar. Ja me südamest loodame, et see õnnestub edasi lükata ja tühistada.

Aitäh! Lisaküsimuse esitab kolleeg Anti Allas. Palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud peaminister! Olukorrast riigis. Homme tulevad siiasamma Riigikogu ette erihooldusteenust pakkuvad inimesed. Selles valdkonnas on olukord rohkem kui kriitiline. Võru linnas ei suudeta selles valdkonnas maksta isegi 1200 eurot brutopalka. Ja päriselt ka, need inimesed vajavad eriväljaõpet ja peavad olema väga tugevad isiksused, kes suudavad keerulisi ülesandeid täita. 

Minu küsimus on selles. Me kuulasime sellessamas erikomisjonis sellel nädalal sotsiaalministrit, kes ütles, et jah, 4 miljonit eurot tuleb juurde, aga see kaugeltki ei rahulda puudujääki selles valdkonnas. Kas me saadame need inimesed koju? Kas omastehooldajad või nende mingisugused sugulased, lähedased tulevad töölt ära ja hakkavad inimesi hooldama? Kuidas on see majanduslikult loogiline, kui me võtame laenu ja anname 4000 eurot kuus brutopalka teenivatele inimestele üle 100-miljonilise kingituse, aga me ei saa hädapärast valdkonnakriitilist muret ära lahendatud? Kuidas on see loogiline?

Jah, siin küsimuses oli mitu erinevat küsimust, aga mulle see infotunni formaat meeldib, et kui küsimuse teema on olukord riigis, siis selle all võib küsida mida tahes. Kõigepealt, teil on õigus, te ei eksi. Üks väheseid valdkondi, mis saab planeeritud palgatõusu, on erihooldus. 4,2 miljonit eurot on selleks tõesti planeeritud. Õpetajad, kultuuritöötajad, politseinikud, päästjad ja erihooldajad. Rohkemaks palgatõusuks meil kahjuks raha ei ole ja sellekski me peame kärpeid tegema. 

Põhjus on loomulikult see, et kaitseinvesteeringud ja kaitsekulud kasvavad väga järsult. See on see pilt. Ma olen kindel, et kui oleks rohkem raha, siis kindlasti oleks võimalik rohkem palgatõuse teha, aga ainult need viis valdkonda saavad palgatõusu riigieelarvest. Nii et seis on napp, aga midagi teha ei ole. Sellest hoolimata, jah, erihoolekande valdkonda palgatõus läheb. 

Nüüd nendest numbritest. Võib-olla te enne ei kuulanud, aga ma käin hea meelega üle, et teil need numbrid oleksid. Ma loodan, et see tabel on igati kaasaegne. Ma toon teile needsamad näited, on võib-olla lihtsam hoomata: näiteks palgaga, millest armastas teie partei esimees Lauri Läänemets rääkida, et kui inimese brutopalk on umbes 1400 eurot, siis netopalga suurenemine aastas on ligi 500 eurot. See ei ole väike summa. Kui võtta näiteks põllumajandustehnik – sellised on tööpered Statistikaameti järgi –, kelle brutopalk on umbes 1800 eurot, siis aastas saab ta juba 1300 eurot juurde. Mehaanik näiteks, kelle palk on umbes 2000 eurot, saab aastas 1670 eurot, umbes 1700 eurot juurde. Eesti keskmine palk on veidi alla 2100, [selle teenija] saab juurde 1835 eurot ehk umbes 1800 eurot aastas. Võtame veel: ajakirjanik – 2138 eurot on siin tööpere keskmiseks pandud – saab juurde 1848 eurot ehk umbes 1850 eurot. 

See ongi maksuküüru kaotamise mõte. Need inimesed, kes teenivad alla keskmise ja veidi üle keskmise, on tegelikult maksuküüru kaotamise suurimad võitjad. Tulumaksutõusu ärajätmine lisab nii ettevõtetele kui ka eraisikutele täiendava tulu võrreldes nii-öelda plaanituga, aga sisuliselt jääb tulumaks samaks. Nii et ma võin isegi ähmaselt mõista sotsiaaldemokraatide mõtet justkui jätta see nii-öelda täiendavaks maksukoormuseks – teile meeldivad kõrgemad maksud –, et rohkem ümber jagada. Aga te peate ka lõppkokkuvõttes möönma, et astmeline tulumaks, mis koormab eeskätt just keskmise tulu teenijaid, on üdini ebaõnnestunud asi. See tuleb kaotada.

Suur tänu! Lõpetan tänase viienda küsimuse käsitlemise. 

Liigume edasi. Tänane kuues küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Helle-Moonika Helme ja teema on täpselt samasugune nagu ka eelmine teemapüstitus ehk olukord riigis. Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, aitäh! No vot, peaminister, eks ole, teie tänane esinemine on siin kogu aeg, jätkuvalt-jätkuvalt nagu Põhja-Korea uudistesaates: seal rahvas nälgib, aga juhid edastavad ainult niinimetatud häid uudiseid, milles mitte miski ei vasta tõele. Vaadake, nende heade uudiste aeg on ammu läbi, keegi ei usu teid ju enam. 

Te rääkisite, et kulusid tõmmatakse koomale. No kulusid ei tõmmata ju koomale! Tervisekassa uue juhi leidmiseks plaanitakse kulutada tervelt 35 000 eurot. Eesti eelarve lastakse ju järgmisel aastal peaaegu 2 miljardiga miinusesse. Majandus on sügavas kriisis, maksukoormus on juba rekordiline ja riik hakkab nüüd üha enam elama tulevaste põlvede arvel laenurahast. 

Te ei ole suutnud kulusid kontrolli alla saada ega riigi rahandust tasakaalu viia ja nüüd lahendate seda hoogsa laenamisega. Samas olete te väga järjekindlalt seisnud selle eest – ja kuulsime seda ka täna –, et maksuküüru kaotamine peab igal juhul toimuma, hoolimata sellest, et see toob riigieelarvesse ligi pool miljardit eurot puudujääki igal aastal. Sõnades te muidugi seisate madalapalgaliste eest, aga maksuküüru kaotamine ei aita vähese ja keskmise sissetulekuga inimesi mitte kuidagi, sest nemad peavad ikka hakkama poes, tanklas või oma kodukulude puhul rohkem maksma, et see auk eelarves kuidagi ära täita. 

Te olete kärpinud perehüvitisi, räägite vajadusest tõsta tarbimismakse, nagu käibemaks, automaks või koguni kinnisvaramaks, aga need kõik langevad valusalt just madalapalgalistele ja keskklassile. Ja nüüd, kui riigil on juba suur eelarvedefitsiit, te tõesti kavatsete laenata – ja teil ei ole häbi seda öelda – meie laste arvelt. Tulevikus tabab see tagasimakse ju samuti neid kõige haavatavamaid inimesi, kellel ilmselgelt tõstetakse taas makse. 

Te väidate, et kõik, mida te teete, on vajalik. Aga kui see nii on, siis miks on teie erakonna toetus ajaloo madalaim? Teie koalitsioonipartneri Eesti 200 toetus – 2% – on praktiliselt kadunud ja teie valitsuse koondtoetus on 13,8%.

Teie aeg.

Ja siin on tõesti põhjakorealik öelda, et te kavatsete 2027. aastal niimoodi valimisi võita. No mis õigusega te veel üldse arvate, et esindate Eesti rahvast või olete valitsemiskõlblik?

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Kõik see, kogu see pudru-kapsad muidugi oli jälle selline, et reiting ja rahaotsused ja nii edasi. Ma siiski ütlen, et need numbrid, millest ma räägin, on faktiliselt täpsed, selle [tagamiseks] ma nad ka järele vaatasin. Faktiliselt oli täpne – ma loodan, et Äripäev ei eksinud – see, millest ma rääkisin Martin Helmele, ehk tema tehtud rekordilise defitsiidiga eelarvetest. Kui ta ütleb, et Äripäev valetab, siis ma jään huviga ootama, kuidas see vaidlus läheb. Kahtlustan, et Äripäev ei eksinud selles. Samamoodi ei eksi ma ka nendes numbrites, mis puudutavad eelarvet. Eelarve defitsiidist rääkisin enne, rääkisin ka pressikonverentsil, näitasin numbreid. Eelarve on defitsiidis, täiesti õige: järgmised kaks aastat 4,5% ja 4,5%, pärast seda langetame 3,8% peale, siis 3,6% peale. 

Jah, selleks tuleb astuda samme. Muu hulgas tuleb ka valmis teha näiteks SKAIS2 ja erinevad IT-süsteemid, et oleks võimalik sihtida toetusi täpsemalt. Seda ilma nende süsteemideta ei ole minu hinnangul [võimalik] või vähemalt seni ei ole õnnestunud teha, ehkki tahtmist on erinevatel valitsustel ju aja jooksul olnud. Samamoodi tuleb teha investeeringute revisjoni, kõike muud. 

Ja põhiline põhjus tegelikult eelarvega defitsiiti liikumiseks või suuremaks defitsiidiks ongi kaitsekulutused ja Euroopast tulevad [eelarve]reeglite [lõdvendamised], mis ütlevad, et defitsiiti võib minna. Selles te ei eksi tõepoolest. Mina olen korduvalt väljendanud veendumust ja jään selle juurde, et seesama ebaõnnestunud astmeline tulumaks tuleb tingimata kaotada. 

Ütleme nii, et seesama idee on selle loojatele – ma ei tea, miks see teile armas on –, selle loojatele sotsiaaldemokraatidele, Keskerakonnale ja Isamaale väga armas. Et on astmeline tulumaks, kus keskmise palga teenija maksab 1500 eurot aastas rohkem makse, nagu see sellel aastal on. Ma ei saa aru, miks seda peaks kiitma või miks seda üldse heaks peaks pidama. Ühetaoline lihtne maksusüsteem on meile pikalt edu toonud ja selle maksusüsteemi juurde me liigume tagasi. Ma arvan, et see on hea maksusüsteem. See, kui inimesed teavad, et edasipüüdlikkust ei karistata ja et maksusüsteem on selline, et saadakse aru, mille eest igaüks maksab ja kuidas, on minu meelest parem süsteem. Ja samamoodi jätame ära ka tulumaksu tõusu, et majandus kasvaks. 

Nii et need on need sammud, mis me astume. Ja kõik need väited on numbritega kirjeldatavad. Swedbanki, SEB, Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi majandusprognoosid on avalikud. Kõik need on järele vaadatavad numbrid. 

Nii et seetõttu, jah, ma ei ole vaadanud, erinevalt teist, Põhja-Korea uudistesaateid ega veeda seda tehes aega, aga ma südamest loodan, et see näilisus või sarnasus on pigem teie peas kui kuskil mujal.

Aitäh! Helle-Moonika Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Jaa, no teie täpselt samamoodi siin utreerite ja ilustate olukorda igas oma vastuses, eks ole. See Põhja-Korea näide on täiesti adekvaatne. Teie jutt, et te olete maksulangetuse partei – no ei ole ju! 26 maksu tõstsite ja nüüd teete siin peenhäälestusi kaks sammu tagasi ja loodate, et Eesti rahvas, eriti enne valimisi, selle vale alla neelab. Ma arvan, et ei neela. 

Aga tuleme ühe teise teema juurde. Me oleme siin rääkinud tõsistel teemadel, tõepoolest, ja räägime ka täna: eelarve, sõda, toimetulek. No ega valitsus selles olukorras, kus me oleme, neis suurtes teemades hakkama ei saa. Aga tundub, et valitsusel on siiski igav ja palju aega, sest ega muidu ei raisataks raha, aega ja inimressurssi asjadele, millega peaks tegelema kas viimases järjekorras või ei peaks üldse tegelema. Ma räägin siinkohal nõusolekuseadusest, mille valitsus on heaks kiitnud ja mis tuleb nüüd siia meie lauale. No täiesti jabura ideoloogilise plämaga me peame hakkama siin tegelema ajal, kui Riigikogu peaks tegelema eelarvega ja Eesti inimeste hakkamasaamisega. Te olete varem öelnud, kui inetu on minna inimeste magamistubadesse, ja nüüd lähete sinna ise. Lühidalt öeldes, selle nõusolekuseaduse järgi ei tohiks Eesti inimesed seksida enne, kui mõlemad on vastavale paberile alla kirjutanud. Tõepoolest, see, millega te tegelete, on lausa hämmastav. 

No vaadake, perede sidususe te olete ära lõhkunud, soodüstoopiaid arendanud, naiste ja meeste vahele aastaid vaenu ja lõhet külvanud, jälgimisühiskonna ja maksuralliga inimesed ahastusse, irratsionaalsetesse käitumismustritesse lükanud. Ja lisaks kõigele veate sisse immigrante, kes, kui neid palju on, maailma näitel nagunii sülitavad teie seadusele, sellelesamale nõusolekuseadusele, vägistavad kõike ja kõiki, kui ainult tuju tuleb. Ja siis –hoppa! – hakkate silmakirjalikult ja võltshoolivalt järsku naisi kaitsma selle napaka seadusega, mida tegelikult lõpuks keegi rakendada ei suuda ja mis annab kohtutele [võimaluse] suvaõiguse järgi õigust mõista olukordade üle, kus on sõna sõna vastu või mingi ühe osapoole manipulatsioon või kättemaks kümme aastat hiljem. No tõesti, anna kannatust! Millega te seal valitsuses tegelete?

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Alustame kõigepealt numbritest. Ma ei tea, millises universumis EKRE elab, raske on hinnata, aga kui 780 miljoni eurone, Eesti ajaloo suurim maksulangetus on peenhäälestus, siis võib-olla tahaks minagi selles elada, võib-olla on seal kõik asjad veel suuremad kui siin. Aga siiski, tegemist on Eesti ajaloo suurima maksulangetusega. See tähendab, kordan üle, et oleks klaar: me kaotame astmelise tulumaksu, mille on loonud Isamaa, sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond. See kaob 1. jaanuaril 2026. Tänu sellele maksule maksavad ajakirjanik, õpetaja ja kõik, kes umbes keskmist palka [teenivad], 1500 eurot rohkem. Nad ei peaks seda maksma. 1. jaanuaril 2026 see kaob. 

Jääb ära ka 2%-line tulumaksu tõus, mis tähendab seda, et ettevõtted on konkurentsivõimelisemad, nagu majandus- ja tööstusminister juba kirjeldas. Ka majandusse jääb rohkem raha investeerida. Kui see on peenhäälestus, siis veel kord: selles universumis ma tahaks elada, kus 780-miljoniline maksulangetus on peenhäälestus. See on midagi väga suurt ilmselt. 

Nüüd, ka teise küsimuse puhul olen ma üsna hämmastunud, sest EKRE asub nüüd nõusolekuseaduse ehk jah-mudeli, mida on soovitanud politsei ja paljud teised just ohvrite kaitseks, vastu nüüd võitlema. Mina pigem ütlen, et tuleks olla alati nõrgema poole kaitsel. Justiitsministrina omal ajal, mäletan, pidasime seda debatti politsei ja prokuratuuriga. Siis öeldi, et perevägivalda võib-olla ei peaks nii palju menetlema. Ma mäletan neid debatte ja sellest ma olen kirjutanud ka lugusid. Leppisime kokku politsei ja prokuratuuri juhtidega, et perevägivalda võetakse sama tõsiselt nagu iga teist asja. Läks mööda mõni aasta ja ohvrid hakkasid endast teada andma. Perevägivald ei ole kellegi eraasi. See on täpselt samasugune asi, millest tuleb teada anda. Tuleb usaldada Eesti õiguskaitseorganeid ja sellega tegeleda. 

Täpselt samamoodi on nõusolekuseadus ohvri kaitseks. Ma ei tea, jah, ütleme, see konservatiivide maailm on kaunis äraspidine. Ettekujutus, et enne seksi tuleb paber teha või kirjalik avaldus – no kuulge, viige ennast kurssi sellega, mida see nõusolekuseadus tähendab! Ma saan aru, et teil on nüüd võetud ideoloogiline hoiak, et te asute võitlema nõusolekuseaduse, jah-mudeli vastu. Mina teile edu ei soovi, olen teisel poolel. Mina arvan, et alati tuleb olla nõrgema poolel, alati tuleb olla kaitsel. Täpselt samamoodi on sellega: ma olen veebist lugenud lugusid, kuidas nõusolekuta levitatakse inimeste pilte. Minu hinnangul tuleks samamoodi nende inimeste kaitsel olla, mitte vastupidi.

Aitäh! Lisaküsimuse esitab kolleeg Martin Helme. Palun!

Aitäh! No pärast seda, kui peaminister Michal ei kutsunud valitsusest tagasi roppsuu-röökur Jürgen Ligi, kes solvas naisi siin parlamendis, ei ole sul ega Reformierakonnal õigust midagi rääkida naiste kaitsmisest. 

Aga ma tulen tagasi selle maksulangetuse juurde. Räägiti siin midagi kärpest. No kärbet iseloomustab ERR-i uudis. Sulle meeldib mulle tsiteerida ajakirjandust, ma tsiteerin vastu ka. ERR-i uudis on selline, et Välisministeeriumi eelarve suureneb, aga kärpeülesande täidavad. Ehk siis midagi jätavad tegemata, aga üldised kulud suurenevad. Ja see on kogu valitsuse eelarvepoliitikat iseloomustav lugu. 

Nüüd, mis puudutab keskmise inimese tulu sellest, mis maksumuudatusi te teete, siis jälle, ERR on saanud Rahandusministeeriumist ja Eesti Pangast tabelid, mis ütlevad väga selgelt, et keskmisel inimesel ei muutu teie maksumuudatuste tagajärjel üldse mitte midagi. Neljas ja viies tuludetsiil – neile on põhimõtteliselt null mõju. Küll aga maksavad esimesed kolm tuludetsiili ehk kõige vaesem kolmandik ühiskonnast rohkem makse ja ülemised kolm saavad maksusoodustuse. Ehk siis kõige rikkam pool saab maksusoodustuse, nendele jääb rohkem raha kätte. Kõige vaesem pool seoses kõikide nende maksumuudatustega, mis te teinud olete, käibemaksu muudatused ja kõik muud, tulumaksu muudatused … Ehk siis te tegelete riigisiseselt regressiivse tulu ümberjagamisega vaesematelt tuludetsiilidelt rikkamatele tuludetsiilidele. See on fakt – sulle meeldib faktidest ja numbritest rääkida. Ja mine süüdista ERR-i, kui tahad, valetamises.

Aga ma tulen tagasi selle [laenu] juurde. Me võtame jooksvateks kuludeks laenu, mida te ju teete praegu, ütled, et kokku jääb 780 miljonit eurot inimestele tulumaksu [muudatusega] kätte, 2 miljardit laenate selle jaoks. Ehk siis pool selle jaoks, et rikkamatele tulu ümber jagada, tuleb laenurahaga. See on siis Reformierakonna rahanduspoliitika ja maksupoliitika kreedo tänasel päeval. Mina küll ei tea, mis maailmas teie jälle elate. Te arvate, et see on jätkusuutlik. Mis maailmas teie elate, kui te arvate, et see ongi õige viis, kuidas riigieelarvet tasakaalu poole viia, nagu te lubasite …

Teie aeg.

… valimislubadustes ja koalitsioonileppes? 

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Mul on südamest hea meel, et me oleme nüüd kuidagi üksteisele lähenenud, leppinud kokku, millised kanalid on need allikad, millele me tohime viidata. Sest ma mäletan, et eelmine infotund te pragasite siin minuga kollektiivselt EKRE poolt, kuidas ma viitasin uudisele, kuidas EKRE valitsus, teie muu hulgas, võttis ära raha piiri väljaehitamiseks, öeldes, et see on liiga kallis ja seda ei tohi teha. Te ütlesite, et see on valeuudis, ERR-is ei saa olla midagi, see kõik on väga vale. Nüüd me oleme jõudnud selleni, et ERR on hea allikas. Mina olen nõus. Ma arvan, et pealkirjadega aeg-ajalt on ikaldus, aga uudistetoimetused teevad oma parima ja otsivad fakte.

Nüüd tulen nende numbrite juurde, näiteks Välisministeeriumi puhul: jah, seal on täpselt nii, nagu te kirjeldasite, et ministeerium ise peabki teatud valdkondades kokku tõmbama. See on loogiline, et kärpeülesannet täidetakse. Raha saavad nad juurde näiteks majandusdiplomaatia jaoks ehk Eesti ettevõtjatele uste avamiseks lähiriikides ja igal pool mujal. Põhjus on väga lihtne. Üks valitsus, millest me aeg-ajalt tagasi vaadates räägime, kus oli väga lahke rahandusminister ja tänaseks väga isamaaline peaminister, pani paljud Välisministeeriumi pikaaegsed ja püsivad funktsioonid ühekordse raha peale. See tähendab seda, et me peame leidma sinna uue [püsiva] rahastuse, kui me tahame, et Eesti ettevõtjatel oleks võimalik majandusdiplomaatidega koos käia erinevates kohtades. 

Lisaks saab raha juurde – pange nüüd tähele, ka Ukraina aitamiseks – Välisministeerium. Ma saan aru, et see teile ei meeldi ja pole südamelähedane, aga sellegi jaoks me anname raha juurde. Mõlemad on väga vajalikud, Eesti riigi jaoks vajalikud suunad. Ja kärpeülesannet, loomulikult, ministeeriumi enda sees tuleb jätkata. 

Nüüd see, mis puudutab viidatud maksutabelit või hinnangutabelit. Selle uudise puhul oli sinna lisatud erinevaid muid [andmeid], muu hulgas näiteks käibemaksu ja kõike muud, et seda maksualandust näidata kuidagi teises vaates. Ja ma austan seda, kõigil võivad olla erinevad vaated. Aga kui me räägime tulumaksu [tõusu] ärajätmisest ja tulumaksuvaba miinimumi tõusust, siis see puudutab just eeskätt umbes keskmist palka teenivaid inimesi. 2%-lise tulumaksu [tõusu] ärajätmine: sisuliselt jääb [tulumaks] samaks. Kui tahaks nii-öelda vaadata kaugelt, saaks öelda, et mitte miski ei muutunud, kui tahaks vaadata lähemalt, saaks öelda, et me muudame seadust ja suur hulk raha jääb majandusse ja ettevõtjatele kätte, konkurentsipositsioon on parem. 

Nii et maksualandused on ikkagi sellised, mille tulemusena inimesel jääb rohkem raha kätte. Räägime tulumaksu alandamisest. Ma saan aru, et te ei taha seda. Te tahate sellele liita veel oma telefoninumbri juurde ja siis jagada viiega, aga midagi teha ei ole, maksualandus on maksualandus.

Suur tänu! Ma lõpetan tänase kuuenda küsimuse käsitlemise. 

Liigume edasi. Tänane seitsmes küsimus: vastab peaminister Kristen Michal, küsib Riigikogu liige Tiit Maran. Teema on sõnastatud hästi täpselt, mille eest kolleeg Maranit ka tunnustan. Teema kõlab järgnevalt: Riigikantselei leping Advokaadibürooga Sorainen OÜ "Dereguleerimine ning looduskaitselised piirangud metsade majandamisel – rahvusvaheline võrdlus ja ettepanekud Eestile". Tiit Maran, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea peaminister! Tõepoolest, selline leping, mille sõlmimine Kliimaministeeriumi puhul oleks oma olemuselt arusaadav olnud, sõlmiti Riigikantselei poolt. Ma juhin tähelepanu sõnadele "dereguleerimine metsade majandamisel" ja "ettepanekud Eestile". 

Väljanõutud dokumentide põhjal selgub, et analüüsi eesmärk on anda sisend efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojale ja Riigikantseleile avaliku sektori bürokraatia vähendamist puudutavateks otsustusteks – rõhutan, bürokraatia vähendamist puudutavateks otsustusteks. Samas on õnneks ära toodud ka analüüsi fookus, milleks on Euroopa Liidu looduskaitseregulatsioonid, nende seos Eesti looduskaitseregulatsioonidega ja see, millised on miinimumkohustused. Sinna juurde on toodud ka, et millised on kaalutlusotsustused kaitse alla võtmisel. Vaadates pealkirja – deregulatsioon –, tekib küsimus, kas see kaitse alla võtmine mitte ei tähenda deregulatsiooni. Lisaks soovitakse saada ka analüüsi Soomest, Rootsist ja veel ühest riigist. Ja viimane punkt on, et kuidas Eestil oleks võimalik liikuda bürokraatiavabama metsapoliitika suunas. 

Lepingu juures on üks hästi kummastav asjaolu. Nimelt, sellele on lisatud ka ChatGPT ja kellegi koostatud eelanalüüs, mida soovitatakse kasutada tausta[infona]. Ehk siis keegi on koostanud teatud lähtepunktide põhjal analüüsi, mis annab auväärt advokaadibüroole arusaamise, mida tegelikult tellija tahab ja milliste tulemusteni tahab jõuda. 

Minu küsimused on: milleks ikkagi selline analüüs telliti, kelle initsiatiiv see oli – nõukoja või Riigikantselei oma – ja miks seda üldse sellisel kummalisel kujul tarvis on? Kui uuring on tehtud bürokraatia vähendamiseks, siis kas Riigikantselei või kes iganes selle tellimise taga on, peab metsade ja looduse kaitset bürokraatiaks? Kui ei pea, siis miks see telliti …

Aitäh! Teie aeg.

… ja mida selle analüüsiga sooviti saavutada? Ja viimaks, Eestis on metsa teema tavaliselt Kliimaministeeriumi pärusmaa. Miks sellega peab tegelema Riigikantselei? 

Aitäh, Tiit Maran! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Tõepoolest, ma ühinen ka sellega, et aitüma, et sõnastasite küsimuse täpselt, mul on lihtsam vastata. Sain küsida ka materjali ette, mitte ei ole nii, et [teema on] olukorrast riigis ja küsitakse, kas mul on autol talverehvid. 

See puudutab Riigikantselei lepinguid ja minule antud informatsioon on alljärgnev. Ma saan aru, et te olete küsinud ka teabenõudega erinevat materjali sealt, ja ma arvan, et nii ongi õige. Kui midagi on puudu, me hea meelega anname. Kõige olulisem on see, et kui mistahes analüüs valmis saab, siis seegi on avalik, kõik saavad seda vaadata. Analüüsivajadust põhjendatakse sellesama ettevõtjate nõukoja töö toetamisega. Selleks on tellitud kolm analüüsi. Esiteks, kasutuslubadest loobumise võimalused eramute ja väikeste korterelamute puhul. Teiseks, järelevalve korraldamine nii, et ettevõtjad peaksid suhtlema vaid ühe järelevalveasutusega. Ja kolmas – ilmselt see, mille vastu teie huvi tunnete – on looduskaitsepiirangute lihtsustamine vastavalt Euroopa Liidu õiguse võimalustele. Sellised analüüsid on tellitud. 

Mina arvan, et ongi loogiline ju, et kui ettevõtjate nõukoda ehk see, kes otsib majanduskasvu ja efektiivsust, tellib erinevaid analüüse või palub seda tellida kas ministeeriumil või Riigikantseleil, siis Riigikantselei teenindab seda peaministri juures olevat nõukoda. Nii et on igati loogiline kõik sinnamaani. 

Nende analüüside või selle viimase analüüsi eesmärk on lihtsustatult öeldes saada võimalikult lihtne regulatsioon, mis kaitseks ka keskkonda. Seegi pole ju teile üllatus, et juba eelmises valitsuses, kus sotsidki olid ja milles me lahku läksime, enne lõppu, ma mäletan, tuli tollane kliimaminister Yoko Alender erinevate ettepanekute ja küsimustega, kuidas regulatsioone muuta lihtsamaks erinevatele osapooltele sellisel viisil, et kõigi jaoks oleks regulatsioonid selgemad, lihtsamad, asjaajamist vähem ja keskkond oleks ka hoitud. Ja sinna see jäi. 

Kõik need uuringud on rahaliselt jäänud alla 30 000 euro. Riigikantselei on koostöös Kliimaministeeriumiga sõlminud Advokaadibürooga Sorainen OÜ töövõtulepingu nr L25122, millega tellis analüüsi "Dereguleerimine ning looduskaitselised piirangud metsade majandamisel – rahvusvaheline võrdlus ja ettepanekud Eestile". Selle tähtaeg on 15. oktoober 2025. Uuringule "Looduskaitseliste piirangute lihtsustamine vastavalt Euroopa Liidu õigusele" võeti kolm pakkumist. Pakkumise esitas ainult Sorainen. Lähteülesanne on avalik ja see töö saab olema loomulikult samuti avalik. Ma pärast saan jätkata.

Suur tänu! Tiit Maran, teil on täpsustav küsimus. Palun! 

Aitäh! Minu arust on efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja eesmärk – vähemalt nii, nagu on kirjutatud – bürokraatia vähendamine ja efektiivsuse suurendamine ja selleks sisendi andmine valitsusele. Ometigi tuli just sellestsamast nõukogust läbimõtlematu ja kummaline ettepanek muuta 70% Eesti metsadest intensiivselt majandatavateks. See tuli ilmselgelt üleraie tõttu toormepuuduses vaevleva toormetööstusharu ärihuvide tõttu. Sellel minu arust ei ole mingit pistmist ei bürokraatiaga ega ka efektiivsusega, kui just elukeskkonna säilitamist ei peeta bürokraatiaks ja efektiivsuse suurendamiseks. Kas teile ei tundu, et siin on nõukoda tegelikult oma volitusi ületanud, ja mis veel hullem, et [Riigi]kantselei on selle lepinguga siin kaasa aitamas?

Veelgi enam, kuna leping on ju tehtud sisendi andmiseks efektiivsus- ja majandusnõukogule, siis kas ei pidanud olema nii, et nõukogu annab ikkagi valitsusele sisendi otsustuste tegemiseks? Või siis on kuidagi asjad nüüd vastupidi, et mingisugune osa otsustusõigusest hakkab üle minema nõukojale?

Aitäh, hea küsija! Lugupeetud Riigikogu esimees! Ma jätkan sealt, kus mul enne pooleli jäi, ja siis räägime sellest 30-st ja 70-st ka. Selle analüüsi fookus, kogu selle töö vajadus tuleneb sellest, et [on vaja] hinnata Eesti looduskaitseregulatsiooni ulatust võrreldes Euroopa Liidu nõuetega ja naaberriikide omadega. Selle analüüsi fookuses on Euroopa Liidu looduskaitseregulatsioonid ja nende seos Eesti looduskaitseregulatsioonidega: millised miinimumkohustused tulenevad Euroopa Liidu õigusest ja kus on kasutatud Eesti kui liikmesriigi kaalutlusõigust. 

Lisaks võrdlev analüüs kolme riigi kohta: millised on nende riikide piirangud ja regulatsioonid looduskaitseliste eesmärkide täitmisel, milline on riikide lähenemine piirangutele Natura 2000 aladel, kuidas on lahendatud majandusliku kasutuse ja looduskaitse tasakaal – väga oluline, see on seesama "70 ja 30"-[printsiip] – ja kui suur osa metsamaast on kaitse all. Ja Eesti kehtiva süsteemi lühivõrdlus valitud riikide praktikatega ning ettepanekud, kuidas Eestil oleks võimalik liikuda bürokraatiavabama metsapoliitika suunas, vähendades halduskoormust, kuid säilitades loodusväärtused ja täites rahvusvahelisi kohustusi. 

Nii et ma küll ütleks nii, et tegemist on minu meelest üsna aruka lähteülesandega analüüsiks. Ma arvan, et nii valitsuse, avalikkuse kui ka sektorite ja looduskaitse huvides on ju võimalikult analüüsipõhised otsused. Selleks need analüüsid tuleb teha, ja nagu öeldud, need saavad olema ka avalikult kenasti kättesaadavad, nii et igaüks saab nendega ise tutvuda. 

Nüüd, selle "70 ja 30"-printsiibi juurde tulles: ma ei tea, miks te omistate seda sellele ettevõtjate nõukojale. "30 ja 70"- või "70 ja 30"-printsiibist rääkisin juba mina, kliimaminister olles. Tollal oli see ja ilmselt endiselt on looduskaitse ja metsanduse minu meelest üks parimaid tasakaalu kokkuleppeid, kus me sõnastame, kui palju on kaitstud ehk seesama 30% – et ei oleks levimas müüti, et kogu Eesti on ühtlane kaitseala ja midagi siin teha ei saa –, ja teisest küljest me teame ka sektori poolt, et ülejäänu on majandatav. See ei tähenda lageraiet. See ei tähenda seda, et kogu ülejäänud Eesti on lage, vaid see tähendab seda, et ülejäänu on majandatav. Ei pea elama ka hirmus, et kui sa teed investeeringu olulises tööstusharus, siis ootamatult võetakse teenistus koos investeeringuga ära, mis oleks väga meelevaldne. 

Nii et endiselt ma tulen selle juurde, et hea aed teeb head naabrid. On selline ütlemine. Samamoodi on selle 70 ja 30-ga: selged reeglid tulevad kasuks mõlemale poolele.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab kolleeg Züleyxa Izmailova. Palun!

Aitäh, austatud esimees! Hea minister! Ma küsin nüüd uuesti selle lepingu kohta. Esiteks, miks üldse oli vaja selline leping sõlmida eraettevõttega ja tellida neilt analüüs? Kas te ei usalda omaenda kokkupandud ministeeriumi pädevust nendes küsimustes? Teine küsimus on see: kas Riigikantselei on selle lepingu ettevalmistamisel Kliimaministeeriumiga üldse nõu pidanud ja kas on arutanud selle lepingu esmaseid tingimusi Kliimaministeeriumiga?

Aitäh! Analüüside tellimine mis tahes valdkondades on ju kaunis tavaline praktika. Kogu Eesti riigi tarkus, kompetents ja oskused ei peitu ainult ministeeriumides. Tihtipeale tellitakse erinevate keeruliste valdkondade lahtivõtmisel analüüse. Ma arvan, et see on täiesti loogiline. Riigikantselei on tellinud selle ettevõtjate nõukoja toetamiseks. Nagu öeldud – ma juba enne mainisin, võib-olla ei olnud märgatud –, Riigikantselei koostöös Kliimaministeeriumiga on selle töövõtulepingu sõlminud. Küsimus ei ole isegi mitte usalduses. Kui on vaja õiguslikku analüüsi, ongi ju loogiline tellida ka pakkumise käigus erinevad analüüsid. Nii et ma siin ei näe midagi eriskummalist. Minu meelest ongi loogiline, et [tehakse] analüüsi- ja teadmistepõhiseid otsuseid. 

Suur tänu! Lõpetame tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi, tänane kaheksas küsimus. Vastaja, nii nagu ka varasematel kordadel, on peaminister Kristen Michal. Küsib Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev ja teema on katastroofiline demograafiline olukord. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma lihtsalt tuletan mõned numbrid teile meelde, kuigi ma arvan, et te ise ka saate aru, millises seisus meil demograafiline olukord praegu Eestis on. Viimati oli meil sündimus 14 000 ringis aastal 2019 ja sealt alates on sündimus põhimõtteliselt kivina langenud. Nüüd me võime öelda, et 2024. aasta oli esimene aasta Eesti ajaloos – vähemalt sellest ajast saati, kui hakati seda statistikat pidama –, kui sündimus oli alla 10 000 lapse – 9646 last. Samal ajal on surmade statistika selline, et surmasid oli 15 756. See on eelmise aasta number. 

Me teame, et vahepeal moodustati mingisugune rahvastikupoliitika valitsuskomisjon, aastal 2021, kui mälu mind ei peta, aga midagi suurt pole vahepeal muutunud selle statistika juures. See komisjon väga ei tööta, väga koos ei käi ja tegelikult on sealt tulemusi oodata vist liiga optimistlik. 

Nii et minu küsimus teile on see. Näiteks selle aasta augustikuus sündis Eestis 798 last, mis on 32 lapse võrra vähem võrreldes eelmise aastaga. Me saame aru, et ka sel aastal me püstitame uue miinusmärgiga rekordi. Mida siis selles olukorras tegema peab? Minu meelest on tegu tõepoolest katastroofilise demograafilise olukorraga. Kui praegu midagi ette ei võeta, siis meid ootavad väga suured probleemid juba lähitulevikus. 

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Üldjoontes me vist oleme üksteisega nõus, et madal sündimus ongi mure. Seetõttu juba küsimuses viidatud ja ka varem räägitud ning Sotsiaalministeeriumis tehtud vanemahüvitise ja peretoetuste tervikanalüüs sündis. See valmis kevadel sellel aastal ja seal on nii analüüs kui ka ettepanekud. Mitmed ettepanekud on juba, nagu öeldakse, töös. Samal ajal tasub ka ilmselt taustana teada, laiemat pilti vaadates, et madal ja langev sündimus ei ole mure ainult Eestis. Sama probleem on üle Euroopa, Soomest Itaaliani. Nii et sama nii-öelda ebakindlus, erinevate mudelite muutumine kindlasti mõjutab kogu arenenud maailma. 

Kui vaadata nüüd erinevaid numbreid, siis Eestis tõepoolest on ka sünnitusealiste naiste arv vähenenud. Sündimus on vähenenud, drastiliselt langenud vanusegrupis 16–19, mis võib viidata ka näiteks haridussüsteemi paremale toimimisele. Eks osa [sündimuse vähenemise] põhjusest on kindlasti seesama ebakindlus, mida põhjustab Ukraina sõda. See kindlasti mõjutab Baltimaid päris suuresti. 

Neid debatte me oleme siin ju ka korduvalt pidanud ja seetõttu ma toon veidi välja neid finantsvõimalusi. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvest circa miljardiga toetatakse lapsi ja peresid. See moodustab Eesti näitajate puhul umbes 2,2% meie SKP-st. Sarnast mahtu Euroopas on ette näidata väga vähestel riikidel, me oleme toetuste poolelt Euroopa tipus. 1 miljard suunatakse eelarves lastele ja peredele, toetustele umbes järgmiselt: circa 400 pluss miljonit läheb peretoetustele, veidi alla 400 miljoni – 360 miljonit – läheb vanemahüvitisele, circa 100 miljonit lastevanemate pensioni- ja ravikindlustuse tagamiseks ja circa 13 miljonit läheb elatisabile. 

Nüüd, kui tuua teiste riikide näiteid, eks ma saan hiljem seda jätkata, siis näiteks Poolas on suurimad rahalised toetused – meenutuseks, meil oli 2,2% SKP-st, neil on 2,4% –, aga neil on madalam sündimuskordaja – 1,12. Saksamaal on Euroopa Liidus rahalised toetused kolmandad – 1,93% SKP-st –, sündimuskordaja tagantpoolt 11 – 1,39. 

Nii et seetõttu, jah, vähemalt nii palju, kui on [põhjust] otsinud teadlased ja riigid, [on näha], et üksiti rahaline pool sündimuse kasvu ei taga. Seda need numbrid kahjuks näitavad.

Aitäh! Vadim Belobrovtsev, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Ausalt öeldes väga ei lohuta see jutt, et praegu on sündimus väga madal väga paljudes Euroopa riikides. Sest esiteks, kui me räägime näiteks Saksamaast, kus on teie mainitud vist 82 miljonit elanikku, kui mitte rohkem, siis ma arvan, et nende jaoks on see natuke väiksem probleem kui Eesti jaoks, kus on 1,3 miljonit elanikku. 

Teiseks, ma arvan, et me peame lahendama ikkagi neid probleeme, mis meil Eestis on, mitte lihtsalt ütlema, et Euroopas on ka kõik halvasti, nii et me ei saa mitte midagi sellega teha. Ma olen teiega ühest küljest nõus, et meie peredel puudub kindlustunne, aga ma ei ole nõus võib-olla sellega, et see on ainult sellepärast, et Ukrainas käib sõda praegu. Ma arvan, et ebakindlustunne on neil tekkinud paljuski tänu teie valitsuste ja eelmiste valitsuste tegevusele. Sest kui näiteks üks päev suurendatakse paljulapseliste perede toetust ja aasta pärast võetakse suur osa sellest ära, siis loomulikult tekib selline tunne, et kui üks päev antakse midagi ja järgmine päev lihtsalt võetakse see ära, siis kus see kindlus olla saab. 

Nii et minu küsimus on see: mida valitsus planeerib lähiajal teha sellist, mis tegelikult kindlust suurendaks? Kindlasti ärge mainige seda, et nüüd pered ei pea maksma nii palju automaksu, nagu nad oleksid pidanud enne seda tegema. See ei ole ju see, mis neile antakse, see on lihtsalt see, et neilt tahetakse midagi ära võtta ja siis seda lihtsalt vähendatakse. Mis on need reaalsed sammud, mis parandavad meie perede olekut?

Aitäh! Kõigepealt üldiselt ja siis tulen selle juurde. Üldiselt on sündimust toetavaks loetud, kuidas öelda, erinevaid markereid või valdkondi. Üks on kindlasti ühiskonna julgeolek, heaolutase, mille alla käivad ka maksukoormus, seesama sõjamure, mis siin on, stabiilne perepoliitika, võrdsed võimalused on väga olulised, töö- ja pereelu ühildamine, teenuste kättesaadavus. See on Eestis väga pikalt debateeritud teema olnud. Me kõik, kellel lapsed on, ju teame, et tihti on keeruline kogu seda asja kokku panna, aga tuleb ju hakkama saada. Laste ja noorte terviseriskide vähendamine, füüsilise ja vaimse tervise toetamine, ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, võrdsete võimaluste tagamine lastele, ühiskonna-, pere- ja lapsesõbralikkus. 

Kui vaadata, mis meil on olemas, siis ma ütleks nii, et Eestil on kindlasti olemas rahalised toetused. Nagu ma juba mainisin, need on väga korralikud. Vanemahüvitis, lapse sünni toetus, lapsetoetus, peretoetus, üksikvanema toetus, puudega laste peretoetus – kõik see on eesmärgiga pakkuda lastele võrdsemat kasvukeskkonda. Nagu ma enne mainisin, me oleme Euroopa tipus 2,2%-ga SKP-st sellele valdkonnale mineva rahaga. 

Lisaks oleme loonud paindlikumaid töötingimusi, mis annavad ka kaugtööks võimaluse, [olulised on] töö- ja pereelu ühildamine ja lastehoiusüsteem. Lastekaitse töökorraldust oleme muutnud, et abi vajavate laste tuge tõhustada. Vanemluse toetamine oskuste arendamise näol käib, on vanemlusprogrammid, näiteks "Imelised aastad", perepesasid on loodud. 

Samamoodi on tervishoidu panustatud, meditsiini ja tugiteenustesse, muu hulgas ka näiteks viljatusravisse. Vaatamata sündide arvu langusele on läbitud viljatusravitsüklite arv Eestis aasta-aastalt kasvanud. Viis aastat tagasi, 2018. aastal läbiti 3011 viljatusravitsüklit, 2023. aastal juba 14% rohkem ehk 3422. Nii et see ka kindlasti annab võimalusi juurde. 

Nüüd, te palusite, et ma ei tuleks selle juurde, et automaksust tuleb peredele soodustus. Ma siis ei tule, aga peredel läheb lihtsamaks. Teiseks, kindluse koha pealt ütlen, et homme, kui me eelarve üle anname – ma südamest loodan, et teiegi seda toetate –, annab teadmine, et me investeerime kaitsesse ja Eesti riik on kaitstud, noortele kindlasti palju enam kindlust. See on üks esimesi küsimusi, mida oma tulevikku planeerides küsitakse, et kas see koht, see piirkond on turvaline. 

Ja kindlasti heaolu kasv. Kui me saame majanduse kasvama, nagu on valitsuse eesmärk – ehk Eesti on kindlalt kaitstud ja majandus kasvab, nagu Eesti Panga analüüs näitab –, siis ma arvan, et Eestil seisavad ees head aastad.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab kolleeg Lauri Laats. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Te loetlesite hästi palju erinevaid meetmeid, mida on praeguseks ka juba rakendatud, ja tõite näiteks hästi palju erinevaid, ka universaalseid toetusi, aga me ju näeme, et see ei tööta. Küsimus ongi selles, et inimestel kindlustunne puudub. See kindlustunne ei ole ju ainult julgeolekust lähtuv, see on kindlasti ka toimetulek ja sotsiaalne julgeolek. Inimesed tunnevad ennast ebastabiilselt, ebaturvaliselt ja nendel ei ole tuleviku ees kindlust. Siin ei ole ainult julgeolekuaspekt, mida te hästi tihti tahate kasutada, aga see on kindlasti üks osa sellest. 

Nüüd, kui lähtuda sellest, et need meetmed, mis meil juba on, kahjuks ei toimi, ei tööta ja meie sündimus langeb, siis kas te olete kokku kutsunud töörühma või arutanud seda näiteks lugupeetud sotsiaalministriga, mis oleks võimalikud järgmised meetmed, et sündimust tõsta? Jah, tõesti, me ei ole siin Euroopas ega tegelikult ka maailmas üksi selle probleemiga, aga seda enam me peaksime mõtlema nii-öelda kastist välja ja pakkuma välja ka lahendusi. 

Näiteks mina tean, et Sotsiaalministeeriumis valmis analüüs, mis puudutab üleüldist demograafilist olukorda, ja seal on ridamisi ettepanekuid välja toodud. Kas te olete nende ettepanekutega ka tutvunud? Seal on konkreetseid ettepanekuid, mida on võimalik realiseerida, näiteks kuidas teha eluasemed soodsamaks noorperedele ja nii edasi. Kas te olete võtnud selle asja südameasjaks ja hakanud järjest vastavalt sellele analüüsile tööd tegema ja [ettepanekuid] rakendama?

Austatud Riigikogu esimees! Hea küsija! Nagu ma teie kolleegile vastates juba ütlesin, seesama Sotsiaalministeeriumi analüüs ongi just selle jaoks, et sealt tulevaid ettepanekuid arvesse võtta. Mitmed ettepanekud on töös. Nagu teie kunagine kolleeg Jüri Ratas ütleks: väga selgelt laual. Ma seda kõike võin veel korra kirjeldada ja teen seda hea meelega.

Kõigepealt alustan sellest, mis puudutab üht seitsmest ettepanekust või valdkonnast, mida seal käsitleti, või vähemalt mulle nii meelde jäi: just seesama, kui kättesaadav on noortele eluase. See on keeruline. Selleks me oleme ka koalitsioonileppes erinevaid samme kokku leppinud ja üritame toimetada mitmes suunas. Üks on see: vähendame bürokraatiat, et eluasemete hind oleks madalam iga ruutmeetri kohta, sest mina väga ei usu sellesse, mida sotsiaaldemokraadid arvavad, et üürikorterid toovad õnne. Mina arvan, et mida lihtsam on asju rajada, mida kuluvabam ja bürokraatiavabam, seda madalam on ka ruutmeetri hind. See üldiselt kapitalismis ka toimib, konkurentsitingimustes. Ja [arutada võiks] ka seda võimalust, et noorte puhul saaks näiteks pensionisammast kasutada tagatisena nende korteri hankimisel. See võiks olla ka üks võimalus. Eesti 200-l selline ettepanek oli ja see on nüüd koalitsioonileppes, me seda kindlasti arutame ja otsime sellele lahenduse. 

Nüüd, kindluse poole pealt te ütlete, et võib-olla sõjaline kindlus või julgeolekukindlus pole peamine. Raske hinnata, võib-olla on ka mingeid häid küsitlusi. Ma arvan, et see on üks osa tõepoolest. Ma olen ise näinud oma lapse lasteaiagrupist või laiemast [vanemate] grupist sellist peegeldust, et noored vanemad küsivad üksteise käest, et ei tea, kas peaks investeerima Hispaaniasse või Soome korteri ostmisse – selle sõja pärast just. Ja ma arvan, et küllap see on noortele peredele päris tähtis, kui kindlalt ennast tuntakse ja kas Eesti on selline koht, kuhu tahetakse oma peret ja tulevikku rajada. Meie pingutame igal juhul selle nimel. Ma südamest loodan, et koos kogu parlamendiga need sammud, mis me astume kaitses, annavad kõigile sõnumi nii sissepoole kui ka väljapoole, et Eesti on see koht, kuhu oma kodu rajada ning kus ennast turvaliselt ja hästi tunda. See on kindlasti väga oluline. 

Majandusliku poole pealt ma üht-teist juba rääkisin. Võib-olla kogu lugu ma ei hakka enam kordama. Aga sellesama Keskerakonna, sotside ja Isamaa ühiselt loodud astmelise tulumaksu me kaotame, mille tulemusena keskmist palka [teenivatele] inimestele – seal noored tihtipeale oma tööteed alustades on – jääb rohkem raha kätte. Nii on raha ka pere jaoks, pere vajaduste jaoks kindlasti rohkem. Ka tulumaksu tõusu jätame ära, et majandus kiiremini kasvama saada ebakindlatel aegadel. Sellele – julgeolekule, jõukusele ja mõistlikule perepoliitikale – on kindlasti võimalik rajada noorte tulevikku. Ja nagu ma ütlesin, ma arvan, et ees ootavad head aastad.

Rohkemateks küsimusteks meil tänases infotunnis aega ei ole. Ma tänan kõiki valitsuse liikmeid ja kõiki kolleege aktiivse osaluse eest! Kohtume täpselt kell 14 algaval Riigikogu täiskogu istungil.