Riigikogu
Riigikogu
Пропустить навигацию

Riigikogu

header-logo

XIV Рийгикогу, V cессия, пленарное заседание
Вторник, 16.03.2021, 10:00

Отредактированная

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Tere hommikust, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu kaheksanda töönädala teisipäevast istungit. Nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun! Seda soovi ei ole. Siis teeme kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll!

10:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreerus 76 Riigikogu liiget, puudu hetkel 25. Saame kenasti istungit alustada.


1. 10:01 Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel

10:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänases päevakorras on meil üks päevakorrapunkt, ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel. Selle päevakorrapunkti arutelu toimub meil niimoodi, et kõigepealt on Kaja Kallase ettekanne, kuni 30 minutit. Seejärel Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Siim Kallase ettekanne, kuni 20 minutit. Siis on küsimuste aeg. Tuletan teile meelde, et küsimusi on võimalik esitada igal Riigikogu liikmel täpselt üks. Seejärel on fraktsioonide esindajatel võimalik läbirääkimiste käigus sõna võtta. Ning otsust antud päevakorrapunktis Riigikogu vastu ei võta.

Aga nüüd on aeg asuda peaministri ettekande juurde. Nii et ole hea, peaminister Kaja Kallas, eeter on sinu. Kas me saame Kaja Kallase eetrisse? Ta peaks olema meil veebi kaudu. Ei, Urmasel on sõnavõtt, see ei ole protseduuriline. Nii, meil ei ole praegu ühendust. Vaatame. Me püüame saada peaministriga kiiresti ühenduse. Läbirääkimistega on natukene vara veel alustada, aga see on nende küsimuste järjekord, mida Riigikogu liikmed saavad tõepoolest esitada. Ma võtan kolm minutit juhataja vaheaega, proovime leida arusaamise, kus torudesse on kinni jäänud peaministri ettekanne, sest just oli peaministriga ühendus ja ta on täiesti levis. Vaheaeg kolm minutit.

V a h e a e g

 

10:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Protokolli huvides täpsustan üle, et me peame natukene veel juhataja vaheaega pikendama. Võtan täiendavalt kolm minutit juhataja vaheaega.

V a h e a e g

 

10:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Selgub, et meil on siiski väikesed tehnilised probleemid. Ma pikendan juhataja vaheaega veel kümne minuti võrra. Alustame 10.20.

V a h e a e g

 

10:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, me siiski peame veel natukene maadlema tehniliste probleemidega. Püüame alustada istungit 10.40.

V a h e a e g

 

10:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, palun veel kord juhatuse nimel vabandust viivituse pärast, ka nendelt inimestelt, kes meid veebikanalite kaudu jälgivad! Oleme tehnilised probleemid kõrvaldanud ja nüüd saame minna päevakorra arutelu juurde. Sõna on peaminister Kaja Kallasel. Palun!

10:40 Peaminister Kaja Kallas

Tere! Minu poolt ka vabandused, et tehnilised viperused olid!

Lugupeetud Riigikogu! Austatud suursaadikud! Augustis tähistame üheskoos 30 aasta möödumist Eesti riikliku iseolemise taastamisest, mille üheks alustalaks on püüdlus olla vääriliseks liikmeks kultuurrahvaste peres. See samm andis meile muu hulgas võimaluse olla osa ühisest Euroopa rahu, julgeoleku ja heaolu tagamise eesmärgist. On tõsiasi, et ilma oma riigita meil sellist võimalust ja valikut ei oleks – võimalust ja valikut teha Eestit suuremaks ning mitte olla ja jääda üksi. Samuti on tõsi, et riiklus ainuüksi ei taga sellist võimalust ega ka kutset – see koht laua taga võideldi iseseisvuse taastamise esimesel kümnendil oma higi ja pisaratega välja nagu omariikluski.

Usaldus ja maine – mis on meie kõige tugevam valuuta – võidetakse aastatega, kaotatakse sekunditega ja taastatakse terve igavik. Professor Martin Ehala osutab õigesti, et ilma tuumväärtuste jagamiseta ei ole ka solidaarsus võimalik. Tsiteerin: "Usaldus, sidusus ja solidaarsus sõltuvad liikmete usust, et teised inimesed nende ümber jagavad samu väärtusi." Kui Eesti ei ole arusaadav, ei ole usaldusväärne, ei ole ettenähtav, siis ei ole ta enam osa meie‑st ehk osa läänest ning ei ole kõige lõpuks ka enam kaitstav tuumvääruste kaudu. Suveräänsus ei eksisteeri vaakumis, vaid suhtes omade ja teistega ning tähendab ennekõike vastutust nii Eesti kui ka Euroopa tuleviku eest.

Kasutaksin seetõttu värske Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni juhi sõnu, et meil on paslik rääkida ühendatud suveräänsusest. See on meie suveräänsus, mis on ühendatud meie sõprade ja liitlaste suveräänsusega, mitte meie omailma vaenulikult suhtujatega. See on ühendatud suveräänsus, mis toob meile liitlasvägede ühiskaitse, ühisraha euro turvavõrgu, juurdepääsu maailma parimatele teadmistele, turu meie loodud teenustele ja kaupadele ning toe riigigümnaasiumide, e-riigi ja haiglate ehitamiseks. Samuti toob see ka Eestile kiire, tõhusa ja vajalikus koguses koroonavaktsiini. Ühendatud suveräänsuste jõud aitab meil koos hakkama saada 21. sajandi suurte tehnoloogiliste, demograafiliste ja ökoloogiliste muutustega, mis paratamatult löövad segi geopoliitilise kaardipaki. Euroopa on loonud meile ainulaadse võimaluse olla mõjukas otsustaja, mitte suutäis menüüs, ehitusklots mõjusfääris või hoopis unustatud hübriidne külmutatud konflikt.

Seetõttu on igati Eesti huvides olnud ja peaks alati olema pürgimine Euroopa poliitika ja ühiste otsuste tuumikusse, sest see on väikeriigi tugevaim tagatis oma saatust ja tulevikku ise määrata.

Austatud Riigikogu! Vaevalt oleksime võinud mõni aeg tagasi arvata, et terviseteema kerkib kõigi arutelude, sh Euroopa Liidu poliitika arutelude keskmesse. Sel aastal kogesime hetke, kui siseturg katkes, samuti kogesime hetke, kui maailm hingas.

Rahvatervis on Euroopa Liidu aluslepingute põhjal põhiliselt rahvuslik kompetents ehk maakeeli "igaüks enda eest". Seetõttu on veidi õigustatud küsimus kriitikutele: miks te siis arvasite, et esmareaktsioon tundmatule haigusele saab olema midagi muud kui kaootiline ja enesekeskne? Kriisi õppetunnina toetan ma seda, et Euroopa Liit looks võimekuse ise vajaduse korral tervisehädaolukord välja kuulutada ja kiirelt tegutsema asuda. Samuti peab Schengeni reeglite ülevaatusel tervisekriisi õppetunde arvesse võtma ja muutma need kriisikindlamaks, et mitte uuesti kogeda seda isekust, mis hetkeks möödunud kevadel tekkis. Piiride sulgudes kannatasid järsku korraga kõik Euroopa Liidu põhivabadused ning soov isikukaitsevahendeid või hingamisaparaate saada näitas, et kehtisid džungliseadused.

Võib-olla pettusime veidi, sest võtame Euroopa Liitu kui iseenesestmõistetavat osa oma elust. Me lihtsalt usume Euroopasse ja ootame temalt ka palju, isegi siis, kui oleme kiivalt kaitsnud oma iseolemist. Alles mais koguti Euroopa Komisjoni algatusel 7,5 miljardit eurot diagnostikaks, raviks ja vaktsiinide väljatöötamiseks. Kui tõuseme korra kriisi kohale, siis ehk julgeme öelda, et on väikest viisi ime nii see, et koroonaviiruse vaktsiinid on ressursside mobiliseerimise tõttu olemas, kui ka see, et meil on olemas tõeliselt solidaarne süsteem nii nende jagamiseks liikmesriikide vahel kui ka eraldamiseks muule maailmale. Veel aasta tagasi öeldi siinsamas, et Eesti on ravimifirmade jaoks liiga väikese turuga riik ning uued ravimid jõuavad siia kas liiga hilja või on liiga kallid, aga ühtsel Euroopa turul ei peaks see nii olema. On selge, et ilma Euroopa Liiduta meil koroonavaktsiine täna ei oleks ja sellise süsteemi terviklikku arendamist tuleb jätkata ka kriisi järel.

Austatud Riigikogu! Teine oluline tugi on olnud rahaline solidaarsus. Muu hulgas andis Euroopa Liidu taaskäivitamise rahastu võimaluse teha ettepanekuid täiendavateks investeeringuteks ka tervisesüsteemi ja haiglavõrgu tugevdamisse. Mul on hea meel, et ka opositsioon on sellele kavale juba toetust avaldanud ja meil on laiapindne tugi. Tahaksin samuti rõõmustada, et oleme teinud tublit tööd rahvusvahelisel tasandil vaktsiinisertifikaadiga Maailma Terviseorganisatsioonis, ning mul on põhjust loota, et seda arvestab väga suurel määral ka homne Euroopa Komisjoni ettepanek vaktsineerimissertifikaatide kohta.

Oluline kogemustähelepanek peitub eelmises suures finantskriisis, mille õlgadel me täna seisame. Viimase kriisikogemuse mõjul oleme tugevdanud euroala ja koroonakriis muutis tehtu hädavajalikuks turvavõrguks – seega kindlustuspoliis töötab. Toon selle ilmestamiseks esile vaid mõne tähelepanuväärse abinõu. Euroopa Komisjon on COVID-19 kriisi leevendamiseks riigiabi lubasid andnud praeguseks ligikaudu 3 triljoni euro väärtuses. Euroopa Keskpanga pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava maht on aga 1850 miljardit eurot ehk ligi 2 triljonit eurot. Sellele lisandub omakorda Euroopa Liidu eelarvetugi umbes 1,1 triljoni euro suuruses mahus ja 750 miljardi euro suurusjärgus taaskäivitamiskavana. Seda omakorda täiendavad paljud teised meetmed, juba olemasolev turvavõrk, nagu Euroopa stabiilsusmehhanism, ja töötuskindlustussüsteeme toetav TERA. Seda võib kokku nimetada ei rohkem ega vähem kui tõesti erakordseks ja ajalooliseks solidaarsuseks, aga ka tähelepanuväärseks investeeringuks tulevikukindlusse, sest järgmises kriisis toetume juba sellele, mida tänasest kogemusest ehitame.

Lugupeetud Riigikogu! Kolmandaks tähelepanuväärselt oluliseks kriisikindluse andjaks on ka Euroopa Liidu suur siseturg. On tõsi, et siin ilmnes ka puuduseid, ja see hirm ei ole päriselt kadunud ka nüüd, kui levivad viiruse uued tüved. Kriis tõi mõnevõrra isegi ootamatult nähtavale asjaolu, et infotehnoloogia võimaldab ühiskonnal talutavalt toimida ka üsna äärmuslikes tingimustes. Ma ei kujuta hästi ette seda piiriülest koordinatsiooni ilma tänapäevase sideta ning selle tunnistuseks on seegi, et meiegi täidame siin oma demokraatlikku kohust interneti vahendusel.

On siililegi selge, et juurdepääs strateegiliselt olulistele materjalidele ja tehnoloogiale ei ole oluline ainult tervise kaitseks, vaid ka rohe- ja digipöörde elluviimiseks. Selle teadvustamisest kantuna kirjutasime Euroopa Liidu nelja naispeaministriga ühiskirja, milles palusime Euroopa baasvõimekuste arendamise võtta kümnendi fookusse ning luua nende saavutamist seirav raamistik, seadusandlus ja tööriistakast. Euroopa Komisjon esitaski möödunud nädalal digikompassi algatuse, milles kiipide, kvantarvutite, digioskuste ja muu kõrval võetakse lõpuks ometi sihikule ka meile nii armas laialdane digiallkirjade kasutuselevõtt. Ma loodan, et ülemkogu annab sellele põhimõttelise heakskiidu järgmisel nädalal.

Loomulikult soovime, et Euroopa Liit jätkaks ka andmete vaba liikumise teemaga ning aitaks leida väärtust kõigist valdkondadest ja tööstussektoritest. Samuti on oluline, et peatselt arutusele tulev digiteenuste akt pakuks Euroopa ettevõtetele ja platvormidele võimaluse tõeliselt suurt siseturgu nautida. Mul on ka hea meel, et Euroopa Liit on otsimas ühisosa NATO-ga seoses kriitiliste tehnoloogiate arendamisega ning samuti Ameerika Ühendriikidega seoses platvormide reguleerimise ja maksustamise teemaga. Ma usun, et läänel on üheskoos vägagi põhjust digitehnoloogia mõningaid maailmatrende murelikult vaadata ja ühiselt tegutseda.

Austatud Riigikogu! Me ei ole maad pärinud oma vanematelt, vaid oleme ta laenuks võtnud oma lastelt. Fred Jüssi, Rein Marani või David Attenborough' loodusfilmid ja ka värsked Levila lood endiste metsavahtidega aitavad mäletada muutunud elukeskkonda. Me ei räägi tagajärgedest loodusele ainult kui vaiksest kriisist ja abstraktselt elurikkuse, metsade ja mullaviljakuse kaost. Inimtekkelised kliimamuutused on allikaks paljudele uutele konfliktidele. Pärgviiruste leviku põhjuseks on inimese poolt metsiku looduse piiride järjepidev ja mastaapne muutmine inimese kasuks ja nii, et loodusel kaob sisemine võime sellega toime tulla. Tunneme kõik ütlust "mõisa köis, las lohiseb". Tuleb välja, et tasuta ja piiramatult tarvitatavat loodust ei eksisteeri ning ülekasutamise tulemuseks on loodusetus ja eluvaesus, sellest edasi aga juba lootusetus ja vaesus.

Äsja avaldati Ühendkuningriigi valitsuse tellitud ja Cambridge'i Ülikooli majandusteadlase Partha Dasgupta koostatud aruanne "Elurikkuse majandus". Aruanne tuletab meelde looduse ülekasutamise ja eneseparandamise mehhanismide kadumise katastroofilist trendi. Näiteks on aastatel 1992–2014 füüsiline kapital ehk teed, masinad, hooned, tehased, sadamad jne inimese kohta kahekordistunud, samal ajal aga looduskapitali varu inimese kohta vähenes ligi 40%. Teisisõnu on inimkonna õitseng olnud loodusele laastav. Seetõttu kutsub aruanne üles füüsilise kapitali kõrval ka looduskapitali majandusarvestusse sisse võtma. Süsinikuheite hinnastamine sektoripõhiselt on kindlasti olnud oluline samm õiges suunas. Ka Eestis on heitmed vähenenud peamiselt just emissioonikaubanduse süsteemi sektorites ja teistes sektorites pigem kasvanud. Kuivõrd tegemist on üleilmse pingutusega, siis on oluline rõhutada, et see ei ole piisav, kui panna paika väga kauge lõppeesmärk, vaid oluline on ka see, mis juhtub nüüd ja lähikümnendil. Toetan seega, et meil oleks nii motiveeriv kui ka heidutav süsteem selle eesmärgi saavutamiseks. Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid peavad panema seljad kokku, et tuua kolmandad riigid selle ambitsiooni taha.

Kordan üle ka seisukoha, et valitsus toetab Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse eesmärki ja selle õiguslikult siduva eesmärgina kirjutamist nn Euroopa kliimaseadusse. Veelgi enam, me toetame sellist eesmärki ka Eestile ning algatasime äsja ka keskkonnavaldkonna arengukava koostamise. Järgmise kahe kuu jooksul ootame nii Euroopa Komisjoni kui ka Eesti enda mõjuhinnangut, kuidas on 55% heite vähendamine saavutatav. Euroopa Liidu otsuste kontekstis on oluline, et selle eesmärgi saavutamine peab olema kulutõhus ja õiglane. Tundlikes tööstussektorites peab olema võimalus ja aeg kohanemiseks muutustega, mistõttu peaks tulemus olema järkjärguline liikumine kliimaneutraalsuse suunas. Mul on isiklikult väga hea meel õiglase ülemineku fondi loomise üle kõige enam puudutatud piirkondadele. Võitlesin selle eest juba Euroopa Parlamendi liikmena ning pean väga õigeks, et valitsus otsustas kogu selle raha suunata Ida-Virumaale.

Austatud Riigikogu! Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on sõnastanud, et kliimaneutraalsuse saavutamine on Euroopa uus majanduskasvu strateegia. 1996. aasta Tiigrihüppe programmi käivitamisel kasutas president Lennart Meri kõnekäändu "kes hiljaks jääb, see ilma jääb". Sellise eluterve suhtumisega peaksime lähenema ka rohepöördele, mida Läänemere ohustatud liigi järgi võiks koduselt kutsuda ka Viigrihüppeks.

Usun, et panite tähele, et äsja teatas Volvo, et on 2030. aastal täielikult elektriautode tootja, ning Tallinnasse tarkvarakeskuse loonud Volkswagen, et on 2030. aastal IT-ettevõte. Kui liikuvuse efektiivsuse põhilisteks väljakutseteks on ümbritseva keskkonna tajumine, digitaalne aju ja tarkvara ning energia talletamine, siis on Eestil Bolti, Auvetechi, Skeletoni, Harju Elektri, Elcogeni, PowerUP-i ja teiste kõrgtehnoloogiliste ettevõtete näol olemas juba märkimisväärne jalajälg nn autotööstuses. Tunnustan meie ülikoole selle teadmusbaasi ladumise eest, aga ka Elcogeni äsjast otsust rajada Eestisse kütuseelementide tootmise tehas.

Valitsus seisab kindlasti selle eest, et meil oleks sellist tarka ja rohelist tööstustootmist rohkem. 50 miljonit eurot seemneraha Euroopa taaskäivitamisfondist vesinikutehnoloogiale annab loodetavasti vajaliku käivitava tõuke vesinikupöördeks. Loodan sarnast digi- ja rohevõimendust ka Rail Balticu projekti eluviimisest ning soovin tugevdada regionaalset ja Atlandi-ülest koostööd ka Tallinna Digisummitil. Me ju ei taha olla Euroopa kõige mustema jalajäljega riik ega muutuda Euroopa romulaks aastaks 2035. Uues Euroopa Liidu eelarveperioodis on Eestile suurusjärgus 3,3 miljardit eurot kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks.

Kuivõrd rohepööre on olemuslikult energiapööre puhta energia suunas, on valitsuse otsus taanduda rahva raha eest põlevkivienergia eelisarendamisest lõpuks ometi käima tõmmanud arutelu erinevate uute võimaluste ja tehnoloogiate üle. Eesti sees tähendab selline pööre käegakatsutavas tulevikus energiatootmise nihkumist idast läände, maalt merele ja kivist tuule suunas. Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere on öelnud, et energiatootmise tulevik on tuulik tagaõues. See mõtteviis näib meile vist sama võõras kui arvutiklass 1990. aastal, aga kui me midagi sellest ajastust õppisime, siis seda, et küsimus ei ole mitte tehnoloogias, vaid ennekõike meie enda hoiakutes.

Energiavolinik Kadri Simsoni esitatud Euroopa avamere tuuleenergia strateegia ja vesinikustrateegia ning Euroopa ühendamise rahastust rahastatavate Euroopa ühishuviprojektide hulgas on prioriteetsed avamere-tuuleenergiavõrgu arendamine ja vesinikutehnoloogia. Tunnustan eelmisi valitsusi selle eest, et Eesti energiasüsteemi sünkroniseerimise projekt Kesk-Euroopaga sai vajaliku rahastuse 720 miljonit eurot ja on jõudmas Euroopaga ühendamise lõpusirgele. Olen samuti lootusrikas, et Eesti-Läti ühine meretuule[pargi] arendamise algatus kannab 2030. aastaks vilja ja mõjub innustavalt. On muidugi ilmselge, et uuest Euroopa Liidu eelarvest ei piisa Läänemere võrgu idee realiseerimiseks ning rahastust peaks täiendama nii emissioonikaubanduse tulu kui ka olemasolevale perioodile järgnev eelarve.

Austatud Riigikogu! Aafrika rahvatarkus ütleb tabavalt, et kui tahad minna kiiresti, siis mine üksi, ja kui tahad minna kaugele, siis mine üheskoos. Ja üheskoos ja ühtsena tuleb meil minna, sest meie strateegilised väljakutsed teisenevad pidevalt koos rahvastiku, keskkonna ja tehnoloogiaga, aga need ei ole olemuslikult muutunud. Ma väga loodan, et meie heidutusvõime ja tööriistakast suudab nende arengutega maailmas ühte sammu käia.

Äsja käivitasime Euroopa strateegilise kompassi protsessi ning loodan, et aasta pärast saame seda mõõta. Järgmise nädala ülemkogult ootan ennekõike seda, et meil jätkub strateegilist kannatlikkust ning kinnitatakse üle Venemaaga suhete arendamise viis põhimõtet. Kui me räägime selektiivsest hõlmamisest, siis parim, mida me teha saame, on veel enam selektiivselt hõlmata kodanikuühiskonda, meiega tuumväärtuseid jagavaid idanaabreid ja ka teha vajalikud otsused laienemispoliitikas.

Uus aasta on alanud tiheda, sõbraliku ja ühistel väärtustel põhineva koostöö üle kinnitamisega Ameerika Ühendriikidega. Seetõttu on rõõmustav, et terve rida suhteid pingestanud teemasid on leidnud või leidmas lahendust. Loodan, et meil on võimalik ka kahepoolselt ja regioonina jätkata koostööd Ameerikaga sel aastal toimunud kolme mere tippkohtumise ja selle jätkutegevuste raames, sh Tallinna Digisummitil.

Maailma uuesti avamine ja liikuvus on kindlasti teemad, kus on palju võimalusi leida positiivseid ühiseid tegevusi ja algatusi. Aga kui me räägime nn suveräänsemast Euroopast, siis on ju ainuüksi koroonakriis näidanud, et Euroopa Liidu valmisolekut ja võimekust omal jõul toime tulla on vaja kasvatada. Peab kasvama ka Euroopa suutlikkus ja tõsiseltvõetavus panustada transatlantilisse julgeolekusse Euroopa Liidu tööriistade abil. Seejuures tuleb meil arvestada, et Euroopa enda julgeoleku nurgakiviks on ja jääb transatlantiline suhe ja seega arutelu liitlaste sõjalisest kaitsest, sellesse panustamisest ja sõjalistest operatsioonidest peab toimuma NATO raamistikus koos teiste liitlastega ja mitte rööbiti ja selja taga. Just NATO põhiline eesmärk ongi tagada oma liikmesriikide julgeolek ja kollektiivkaitse. On paslik meenutada, et NATO hoiab tervelt miljardi inimese elu kaitstud ja turvalisena ning vaid pooled neist inimestest elavad Euroopa Liidus. Kusjuures tuleb arvestada, et see teine pool kipub olema ka NATO sõjaliselt tugevam pool.

Lugupeetud Riigikogu! Esmalt tunnustan kolme möödunud valitsust tõhusa ja tulemusliku töö eest Euroopa Liidu eelarvekokkuleppe sõlmimisel. Möödunud neljapäeval kinnitas valitsus ka ettepaneku Euroopa Liidu eelarve omatulude kohta ja see on juba saadetud Riigikokku otsustamiseks. Loodan konstruktiivseid arutelusid ja kiiret kokkulepet, et oleks võimalik alustada unistatud investeeringutega ja tuua tulevik lähemale.

Nagu ma juba ettekande sissejuhatuses ütlesin, on Eesti asjad ka Euroopa asjad ja vastupidi –tugevad riigid teevad tugevaks Euroopa ja tugev Euroopa teeb tugevaks ka Euroopa riigid. Riigikantselei eestvedamisel on valminud ja teile esitatud katusstrateegia "Eesti 2035". See arvestab Euroopa Liidu arenguid ja olles Eesti pikaajaline strateegia, üritab neid arenguid selle abil ka suunata. Kõik valdkondlikud arengukavad peavad ette nägema ja ka suutma kujundada Euroopa arengut, vähemalt Eesti vaatevinklist, ning ministrid annavad suures saalis nendest tegemistest ka aru. Loodetavasti räägitakse ka Riigikogu suures saalis Euroopa valdkondlikest arengutest tihedamini ja rohkem.

Selline veidi enesekesksem lähenemine ei muuda seda aluspõhimõtet, et kui Euroopal läheb hästi, siis läheb ka Eestil hästi, vaid peab tugevdama just Eestis ka valdkondlikku omanikutunnet, huvi ja sihiseadet Euroopa poliitikates. Euroopa ei saa kunagi valmis, sest Euroopal ei ole ega pea olema lõppeesmärki, kuid on oluline, et me hoolime ja tunneme vastutust selle tuleviku eest ning mõistame, et Eesti ei või, ei saa, ei tohi jääda üksi. Ta saab olla vaid see, mida täna elavad inimesed soovivad ja unistavad, et ta on. Ma siiski loodan, et eestlased ei lõpeta lootmast ja unistamast rahulikust, kaitstud, vabast ja ka mitmekesisest Euroopast, sest ei ole Eestit ilma Euroopata ja Euroopat ilma Eestita. Aitäh!

11:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan väga, austatud peaminister! Tuletan Riigikogu liikmetele meelde, et mõlemale esinejale on teil üks küsimus. Alustab Anti Poolamets. Palun! Anti, me ei näe sind praegu ja seetõttu ka ei kuule, kas sa räägid meiega. Hea Anti, me ei kuule sind ja kuna me ka ei näe, siis me ei saa aru, kas sa rääkisid meiega või mitte. Võtame järgmise küsimuse. Mart Helme, palun! Palun, kolleeg Helme!

11:03 Mart Helme

Aitäh! Kõigepealt soovin proua peaministrile kiiret tervenemist! Aga kõne kohta ütlen nii, et kahjuks ma ei nautinud seda. See koosnes nomenklatuursete teemade väga kantseliitlikust esitusest ja tekitas minus väga tõsise ja võib-olla skisofreenilise küsimuse: kuhu poole siis ikkagi teie lojaalsusprintsiip nr 1 kaldub, kas Euroopa Liidu kui niisuguse poole või Eesti rahva kui selle kollektiivi poole, keda te tegelikult ju esindate?

11:03 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Nagu ma ütlesin kõnes ka, siis Eesti on osake Euroopast ja Eesti on tugev siis, kui Euroopa on tugev, ja vastupidi. Meil on lihtsalt täna päevakorras ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu suunal. Ja nagu ma ka alguses ütlesin, meie suveräänsus on seotud teiste riikide suveräänsusega, see on ühendatud suveräänsus, mis meile annab selle jõu. Nii et minu meelest ei ole õige neid asju vastandada. Eesti huvi on olla tugev riik Euroopa Liidu teiste riikide hulgas. Üksi me ju tugevad ei ole, seda on näidanud ka ajalugu.

11:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, juhin veel kord teie tähelepanu sellele, et kui te küsite, siis palun kasutage ka kaamerat. Isegi kui meil on heliga mõningaid probleeme, siis me näeme vähemalt, et te olete kaameraga sisse lülitatud, ja me saame teid aidata. Ja kuna te kõnede või küsimuste järjekorda ei näe, siis ütlen teile ka selle mõne aja tagant. Praegu on järjekorras Imre Sooäär, Eduard Odinets ja Andres Metsoja. Palun, Imre Sooäär!

11:05 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud peaminister! Palun ära võta mu küsimust sissekäimisena! Ma olen siiralt mures su tervise päevast, Kaja, ja soovin sulle kiiret paranemist. Ma olen näinud oma lähikonnas palju nooremaid inimesi kui sina, kes on olnud üliraskes seisus või ka elu kaotanud. Mina pole arst, aga kõik tohtrid ütlevad ühest suust, et stress nõrgendab immuunsüsteemi. Ja koroonahaigena Riigikogu küsimustele vastamine on isegi online'i puhul kindlasti stressirohke tegevus. Pinget lisab, et digiriigis ei suudeta peaministri ja parlamendi vahel ühendust luua. Millise signaali annab see inimestele, kui sa rahu ja puhkuse asemel, mida sa praegu väga vajad, täna kangelaslikult meie ees seisad?

Tulles päevateema juurde: me oleme koroonasõjas, kus kindralstaap ehk ministrid on endiselt vaktsineerimata. Kes meid sellest kriisist välja juhib, kui juhid on laatsaretis? Millal sa annad korralduse valitsus ja kriisijuhid viivitamatult vaktsineerida, et nad saaksid nii Euroopa Liidu poliitika kui ka muude küsimustega tegeleda? Mitu ohvrit on selleks veel vaja?

11:06 Peaminister Kaja Kallas

Kõigepealt aitäh heade soovide eest! Teiseks, küsimus, mis puudutas vaktsineerimist. Tõesti, neljapäeval me otsustasime, et valitsuse liikmed ja ka teiste põhiseaduslike institutsioonide esindajad, sh Riigikogu liikmed, saavad võimaluse ennast vaktsineerida. Loomulikult on vaktsineerimine täiesti vabatahtlik, aga sellega me läheme edasi, et kõik töötaks.

11:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Eduard Odinets, palun! Sind ei ole kahjuks kuulda. Me proovime kohe siitpoolt väikese parandus teha, vaatame, kas meil see õnnestub. Oota hetk. Nii, proovi nüüd uuesti. Eduard, ole hea, proovi rääkida.

11:07 Eduard Odinets

Kas mind on kuulda?

11:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, nüüd oled kuulda. Palun! Jaa, sind on kuulda. Ole hea, räägi! Nii, kas sina ei kuule nüüd meid? Ole hea, me kuuleme ja näeme sind. Palun küsimus! 

11:07 Eduard Odinets

Kas mind on kuulda?

11:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa!

11:07 Eduard Odinets

Jaa, isegi siin majas olles tundub, et on mingid probleemid ühendusega. Aga tänan peaministrit selle ettekande eest! Ja aitäh sõna andmise eest!  Mainisite, kallis peaminister, oma kõnes ka taaskäivitamise rahastut ja rõõmustasite, kuidas see aitab meil kriisist üle saada. Minu küsimus ongi seotud selle taaskäivitamise rahastuga. Nii taaskäivitamise fond kui ka muud vahendid, mida me Euroopa Liidust saame, ongi kasutatavad kriisist taastumiseks järgnevatel aastatel ja mitmed riigid suunavad neid vahendeid kriisis enim kannatanutele, mõistes, et kõik inimesed peavad kriisi üle elama ja kriis suurendab ebavõrdsust. Mida valitsus plaanib siiski, et kriis ei suurendaks sissetulekute ebavõrdsust ja piirkondlikku tasakaalustamatust?

11:08 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt esimene asi, mida me teeme, on tööturutoetus just selleks, et inimesed ei kaotaks tööd. Tõepoolest, need inimesed, kes saavad oma tööd edasi teha kaugtöövormis, nendel justkui ei juhtu midagi, aga need, keda puudutavad piirangud, saavad sellega kõvasti pihta. Seetõttu ongi ette nähtud, et me suuname sinna raha tööturutoetustena nende inimeste aitamiseks. 

Kui te küsite seda, kas on mingi selline üleüldine meede, kust kõik inimesed saavad, keda see asi ka ei puuduta, siis sellist asja ei ole, just sellepärast, et peaks ikka aitama neid, kes pihta saavad. Mis puudutab seda taaskäivitamise rahastu mahtu, siis põhimõtteliselt on see jagatud viieks osaks. Kõige suurem osa läheb tervishoidu, haridusse ja sotsiaalkaitsesse, selleks et tagada tervishoiu toimepidevus ja teiselt poolt aidata neid inimesi, kes kõige rohkem abi vajavad. Teine suurem tükk on ettevõtlusele suunatud, jällegi selleks, et töökohad säiliksid ja inimesed saaksid jätkata tööd.

Nüüd, lisaks nendele Euroopa vahenditele me tuleme ju välja lisaeelarvega, kus on ette nähtud konkreetsed toetused nendele sektoritele ja inimestele, kes kõige rohkem pihta saavad. Meie ühine eesmärk on loomulikult see, et me ei tekitaks täiendavat ebavõrdsust – ebavõrdsust ka selles, et meil ei tekiks hariduslikke lõhesid. Me vaatame seda, et lapsed kõik saaksid korralikult digiõppel oma hariduse, ja kui on tekkinud lüngad sellest distantsõppest, siis meil on ette nähtud ka raha selle jaoks, et neid lünkasid ületada. Miks ma sellest räägin? Sellepärast, et kui me hariduslõhed jätame sisse, siis need toovad kaasa hiljem ka ühiskondlikud lõhed. Nii et selle kõige peale me oleme mõelnud ja töötame, et selliseid lõhesid ei oleks.

11:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Järgmisena Andres Metsoja, kelle järel ootavad järge Riina Sikkut, Helle-Moonika Helme ja Uno Kaskpeit. Palun, Andres Metsoja!

11:11 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister, kiiret paranemist! Kaugtöö, digiõpe, digiriigi kättesaadavus on tõstatunud väga teravalt seoses koroonakriisiga. Riigikogu toetusrühmana, lairibavõrgu toetusrühmana me oleme tegelenud selle temaatikaga üsna pikka aega. Oleme püüdnud lahendada viimase miili küsimust, aga tegelikult on selgeks saanud, et me lahendame hoopistükkis esimese miili küsimust, ja need inimesed, kes on Tallinnast natuke kaugemal, on jäetud selles küsimuses paraku peaaegu päris üksi. Nüüd on küsimus järgmises Euroopa Liidu finantsperioodis. Meile tutvustati selle sisu, plaanitud on 70 miljonit nii 5G-le kui ka lairibavõrkude arendamisele. Minu ja toetusrühma hinnangul on seda ilmselgelt vähe. Kas me saaksime midagi tõsiselt ette võtta?

11:13 Peaminister Kaja Kallas

Jaa. Kogu e-riigile on tegelikult juba 135 miljonit sellest taaskäivitamise rahastust ette nähtud. Seal on muu hulgas ka see viimase miili netiühenduse kättesaadavuse parandamine. Selles mõttes ma jagan seda muret, et internet peaks olema kõikides Eesti punktides kättesaadav. See summa on üsna suur võrreldes sellega, mis varasemalt on selleks eraldatud. Nii et ma usun küll, et sellest saab neid investeeringuid teha.

11:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut, palun!

11:13 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Erinevalt Mart Helmest mina väga nautisin teie kõnet. Nii et aitäh! Ja oli rõõm tõdeda, et valitsus toetab nii Euroopa Liidu tasandil kui Eesti tasandil tegelikult õigusesse sellise ambitsioonika rohepöörde eesmärgi seadmist. Aga küsiksin hoopis sotsiaalõiguste samba kohta. Seda, et rohepöörde ja digipöördega [tahetakse] jõuliselt edasi liikuda, on hea kuulda, aga kõigi nende pöörete puhul tuleb kindlustada, et keegi ei kannaks üle jõu käivat koormat või ei jääks maha. Seetõttu mulle tundub, et Euroopa Liit selle tasakaalustamiseks ongi vastu võtnud sotsiaalõiguste samba tegevuskava, et elukestvast õppest soolise võrdõiguslikkuseni, õiglasest palgast pikaajalise hoolduseni, et kõigi nende teemadega samamoodi edasi minna. Kuidas valitsus plaanib sotsiaalõiguste sammast rakendada ja kui oluliseks te seda peate?

11:15 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, aitäh! See on olnud nüüd küll n-ö torus, et Euroopa Komisjon on esitanud selle plaani, sotsiaalõiguste samba tegevuskava, kuidas see peaks toimima. On plaan seda arutada 7. juulil Portos toimuval ülemkogul. Seal on ka see, täpselt nii nagu sa ise ütlesid, et see sotsiaalsammas on seotud ka rohe- ja digipöördega, et inimeste õigused ja võimalused peaksid olema seal kaetud. Sotsiaalministeerium peaks tulema valitsusse nende seisukohtadega sotsiaalsamba kohta aprillis. Ma eeldan, et nad suhtlevad enne seda ka Riigikoguga. Me oleme üldiselt rakendanud neid põhimõtteid, mis Eesti eesistumise ajal 2017. aastal heaks kiideti, aga aprillis peaksid tulema seisukohad valitsusse ja siis Euroopa Liidu Komisjoni ka.

11:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme.

11:16 Helle-Moonika Helme

Ma loodan, et mind on kuulda.

11:16 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea peaminister! Te rääkisite siin Euroopa Liidust ja kõigest sellega seonduvast ilusat juttu, põimides kokku luulet ja bürokraatlikku linnukeelt. Aga paraku me juba teame, et ainult utoopiaideoloogia propagandaga me asfaldiauke ei asfalteeri. Ja neid auke on Euroopa Liidu helge tuleviku teel juba oi kui palju, hoolimata ilusatest sõnadest. Me näeme, hoolimata valitsusjuhtide hunnitutest kõnedest ja soovmõtlemisest, et Euroopa Liit ei ole ega saa kunagi enam selleks, mis ta kunagi oli: võrdsete rahvusriikide liiduks, kus tõepoolest üksteisest lugu pidades suudeti konsensuslikult ning riikide huvisid arvestades liikuda edasi selles suunas, et kõigil oleks Euroopas hea olla. Teie ühtse Euroopa poole liikumine, nii nagu te oma kõnes korduvalt ka sedastasite, määratleb meie suveräänsust läbi tugeva Euroopa. Ma olen nõus, et Euroopa võiks olla tõesti meie suveräänsuse garantii. Paraku näeme, kuidas Euroopa Liit ja Euroopa Komisjon jõuvõtetega meie rahvusriiklikku suveräänsust, mis on kirjas meie põhiseaduses, igapäevaselt murendab. Minu küsimus teile on: kuidas teie valitsusjuhina hakkate tegema meie riiklikke otsuseid, kui Euroopa Liit ja Euroopa Komisjon nõuavad kõigi otsustusõiguste suuremat liikumist Brüsselisse? Kas seisate meie põhiseaduse ja rahvusriigi kaitsel?

11:18 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, olen väga nõus sellega, et Euroopa eesmärk peaks olema selles, et kõigil on hea olla. Teiseks, mis on alternatiiv Eestile? Kas alternatiiv on see, et me oleme pigem üksi? Minu meelest on meil kaks alternatiivi. Üks alternatiiv on see, et olla koos läänemaailmaga, olla koos Euroopa Liiduga, ja teine alternatiiv on see, et olla koos Venemaaga. Rohkem valikuid meil ei ole.

Loomulikult, nagu ma ütlesin, Euroopas kõik riigid ju tegelikult seisavad oma huvide eest ja oma rahvuslike huvide eest ka. Ja Euroopa Liit ei välista ju rahvusriike absoluutselt, ta toetab neid.

Selles mõttes mina valitsusjuhina seisan Eesti huvide eest. Ja Eesti huvi on see, et me ei oleks mitte kunagi enam üksi. Eesti huvi on see, et me oleksime läänega koos, et me oleksime koos Euroopa Liiduga, et meil oleksid tugevad liitlased. Eesti huvi on see, et Eestis läheks elu paremaks. Ja kui me vaatame puhtalt numbreid alates 1992. aastast kuni siiamaani või ütleme isegi, kui me võtame Euroopa Liiduga liitumisest alates, siis mitte üheski teises riigis ei ole majandus kasvanud nii palju tänu sellele. Teiste riikidega võrreldes on Eesti majandus kasvanud rohkem ja me oleme  Euroopa Liidust väga palju võitnud. Selle eest me seisame ka edaspidi, et see toimiks niimoodi, et me ei oleks kunagi enam üksi.

11:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Uno Kaskpeit ja seejärel Paul Puustusmaa, Peeter Ernits, Heljo Pikhof. Aga nüüd palun Uno Kaskpeit!

11:20 Uno Kaskpeit

Aitäh! Kas mind on kuulda?

11:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, on kuulda. Veel parem oleks, kui oleks ka näha, aga kuuleme kenasti.

11:20 Uno Kaskpeit

Sõnavõtu alguses, austatud peaminister, te mainisite Eesti riigi taastamist. Mäletan hästi seda taastamist, sest osalesin ise ka selles, relv käes. Kahjuks ei pea praegune valitsus sellest lugu. Läti piirivalve teostab Valga ja Valka vahel piirikontrolli Eestist Lätti minevatele inimestele. Kahjuks Eesti riik ei tunne huvi, kes Läti poolt tuleb. Põhimõte on vist selline, et las lätlased tulevad meile ja veavad haigust lõunaeestlastele. Kas see näitab teie suhtumist Lõuna-Eesti inimestesse?

11:21 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, viiruse levik Eesti-siseselt on suurem, kui see on Lätis, nii et kui keegi kellelegi viirust annab, siis tõenäoliselt pigem eestlased lätlastele kui vastupidi. Aga see viirus ei tunne piire. Seal Läti piiri ääres on ju tagatud ka tööränne ja kõik sellised perekondlikud liikumised, nii et see on ka natuke näiline, see piirikontroll, mida nad seal teevad. Ma arvan, et see, et kõik käituvad väga isekalt, kogumis ei ole mõistlik. Praegu eriti piiriületuste puhul võib küll öelda, et see ei ole efektiivne meede ja see otsus peaks olema viimases järjekorras. Nagu ma ütlesin, on põhiline haiguse levik siin riigi sees.

11:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

11:22 Paul Puustusmaa

Suur aitäh! Kõigepealt, hea peaminister, soovin kiiret paranemist! Aga nüüd püüan formuleerida oma küsimuse, mis on üsna printsipiaalne. Euroopa Liidu poliitika selgeks sünonüümiks on meie jaoks kujunenud bürokraatia kasv ja ametnikkonna suurenemine – see on paberid, see on inimesed. Selle sünonüümiks omakorda on iseseisvuse kadu ja Eesti administratiivse ülalpidamise kallinemine. Me oleme võidelnud bürokraatia vastu aastaid, aga tundub, et asi ei lähe ega lähe kuidagi paremaks, vaid liigub hoopis teises suunas. Heaks näiteks on siin kas või GDPR, s.o isikuandmete kaitse üldmäärus, mis muutis andmetöötluse kohustuslikke reegleid. Kui meil varem oli omaenda seadus, paarkümmend lehekülge, siis see uus seadus on viis korda mahukam, aga ega see probleeme vähemaks ei muutnud. 20. detsembril kiitis valitsus heaks nullbürokraatia rakkerühma aruande, mis näitas, justkui me liiguksime kuhugi suunda, aga ... Ja nüüd küsimus: mida uus valitsus on reaalselt plaaninud teha, et vähendada sõltuvust Euroopa Liidu süvenevast bürokraatiast ja vähendada omaenda siseriiklikku bürokraatiat, eelkõige seadusloome ... [Ühendus hakib.] ... kelle kohustuste hulka ju tegelikult kuulub meie enda bürokraatia, seaduste täitmine ja nendest arusaamine?

11:24 Peaminister Kaja Kallas

Ma küsimuse lõppu ei kuulnud hästi. Ma saan aru, et on hästi hea rääkida, et bürokraatia kasvab Euroopa Liidus, aga tegelikult, kui vaadata vähemalt Euroopa Komisjoni, eelmist komisjoni ja nende tegutsemist, siis neil oli selline reegel, et iga algatuse kohta, millega tullakse välja, peab mitu algatust tühistama. Seega, mitte bürokraatia ei kasva, vaid asendab selliselt, et me saaksime asju lihtsamalt teha.

Aga kui te nüüd mõtlete Euroopa Liidu toimimise peale, siis näiteks see, et meil on Euroopa Liidu siseturg ja kõikidel riikidel ei ole omaenda tolli manageerimist – kui palju see on tegelikult bürokraatiat vähendanud. Kui meil on ühtsed reeglid igal pool Euroopas, siis näiteks ettevõtjatele see, et sa saad minna eksportima kuhugi turgudele, ei tähenda enam seda, et sa pead endale jälle kõik selgeks tegema, sest igal pool on erinevad reeglid, vaid kehtivad ühed ja samad reeglid. Ja samamoodi see, et meie ettevõtjatel on põhimõtteliselt võimalik üldse teistele turgudele laieneda. Kui varasemalt oli see 1,3 miljoni inimese asemel, kes Eestis võiks kaupu-teenuseid tarbida, üle 500 miljoni inimese, siis nüüd Suurbritannia lahkumise tõttu on see küll 455 miljonit, aga lihtsalt see on märkimisväärne vahe.

Ja kui see küsimus on Eesti suunal, et mida meie teeme, siis me üritame ju alati nendel läbirääkimistel hoida asjad võimalikult lihtsana. Me kindlasti vaatame, et see ei suurendaks bürokraatiat. Ma tean omast käest, et Euroopa Parlamendis on väga erinev suhtumine ka eri liikmesriikidel. Meie oleme väikesed ja me ei taha teha mingeid täiendavaid kulutusi, seda me peame kogu aeg välja tooma suurtele riikidele ja seda me järjepanu ka teeme. Ma arvan, et tuleb vaadata ka selle seisukoha taha, et Euroopa Liit justkui suurendaks bürokraatiat. Kas see tegelikult ikka on niimoodi, kui näiteks siseturu toimimine on ettevõtjatele selle olukorra palju lihtsamaks teinud?

11:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, tuletan veel kord meelde, et küsimuse küsimiseks on üks minut. Peeter Ernits, palun!

11:27 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea peaminister! Kõigepealt head paranemist! Aga tegelikult vaadake ka seda, kui vigane on digiriik, digitiiger. Euroopa Komisjoni president von der Leyen esimese asjana lõi eraldi demograafia asepresidendi koha ja 27. jaanuaril Euroopa Komisjon algatas uurimise demograafia mõju kohta ühiskonnale ja majandusele. Aga sina peaministriks saades esimese asjana likvideerisid rahvastikuministri koha ja Riigikogu demograafiatöörühma. Kuigi Taagepera jutu järgi – ja see vastab tõele – on Eesti rahva püsimine praegu suuremas ohus kui Nõukogude okupatsiooni ajal. Minu küsimus on, hea Kaja, et kas sa tegid seda kogemata või tahtsid, et meil ei olekski partnerit, kellega Euroopa Komisjoni demograafia asepresident [saaks] rääkida. Või on nii, kui sa räägid ühendatud suveräänsusest, et edaspidi Brüssel otsustab, milline Eesti rahvas peaks olema, ja kui vaja, siis kui palju tuua siia uut värsket tööjõudu?

11:28 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks ei ole peaministri roll öelda Riigikogule, milliseid komisjone peaks Riigikogu tegema või mitte tegema. Aga teiseks, mis puudutab ministrikohta, siis ega Eesti rahva püsimine ei sõltu sellest, kas selle peale on määratud mingi minister või ei ole. Kõiki selle ministri ülesandeid täidab sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja need saab kenasti täidetud. Eesti rahva püsimine on ikkagi seotud sellega, et siin oleks hea elada ja hea lapsi kasvatada ja inimesed tunneksid ennast turvaliselt.

11:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd on Heljo Pikhof, seejärel Henn Põlluaas, Leo Kunnas, Raivo Tamm. Palun, Heljo Pikhof!

11:29 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud peaminister, kõigepealt soovin sulle kerget põdemist ja kiiret paranemist! Kui me vaatame ajas tagasi, siis Lätis ja Leedus kasvas miinimumpalk ka COVID-19 kriisi ajal, aga Eestis mitte, samas on meil palgalõhe Euroopa Liidu tipus ja suhteline vaesus samuti. Hea kolleeg Riina Sikkut juba tõstatas siin ka sotsiaalsamba põhimõtetest kinnipidamise teema. Aga võib-olla teine teema. Välisminister on avalikult ka siin saalis esinedes toetanud Eesti osalemist 17 + 1 formaadis, Urmas Paet aga seda ei toeta. Minu küsimus on: kas teie arvates peaks Eesti osalema 17 + 1 formaadis? Ja laiemalt, kas ja mismoodi kooskõlastatakse liikmesriikide, st ka Eesti Hiina‑poliitikat Euroopa Liidu tasemel?

11:30 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Loomulikult meie eelistame suhtlust Hiinaga 27 + 1 formaadis. Koos me oleme tugevamad, see on selge. Mis puudutab seda, et me praegu selles formaadis oleme olnud, esimest korda selle valitsuse ajal me osalesime selles formaadis välisministri tasemel, mitte valitsusjuhi tasemel. Kui me räägime sellest 17 + 1 formaadist, siis sinna on ka Euroopa Liit vaatlejana kaasatud. Ja meie tegevused on kooskõlas sellega, mis puudutab Euroopa üldist tegevust. Aga nagu ma ütlesin, meie eelistame seda 27 + 1 formaati, sest koos me oleme tugevamad.

11:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun! Hea Henn, me praegu ei kuule sind ja kuna me ka ei näe, siis ma ei oska öelda, kas sa räägid meiega või ei räägi. Ole hetkel liinil, me proovime teha ühe väikese täpsustuse sinu seadetes. Proovime nüüd. Henn! Kahjuks tundub, et su internetiühendus on natukene kehvakene, pilt on hangunud. Proovime uuesti. Me ei saa praegu Riigikogu esimehega ühendust. Võtame Leo Kunnase. Palun!

11:32 Leo Kunnas

Lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister, soovin ka omalt poolt kõigepealt teile peatset paranemist! Samuti soovin teile jõudu sisulise eriolukorra juhi rollis, mida te praegu peaministrina paratamatult peate täitma. Mu küsimus on lihtne. Kuidas te suhtute Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni välja pakutud Euroopa kaitsealase strateegilise autonoomia ideesse?

11:33 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tõepoolest, Prantsusmaa president on seda kaitseautonoomia küsimust ajanud. Kui vaadata sinna sisse, siis mida ta räägib? Ta räägib seda, et tuleb tugevdada Euroopa Liidu oma võimekust. Põhimõtteliselt Atlandi-ülene koostöö NATO-ga ja Euroopa Liidu enda võimekuse tõstmine – need täiendavad teineteist. See ei tähenda seda, et me kuidagi NATO-st n-ö lahti ütleme. Pigem ka NATO on tugevam, kui kõikide Euroopa Liidu [riikide] oma kaitsevõimekused on tugevamad. Kindlasti ei tohi seda tegevust dubleerida, aga mulle tundub, et tegelikult nad oluliselt täiendavad teineteist. 

Ja kui Prantsusmaa president surub seda, et rohkem investeeringuid tehtaks liikmesriikide kaitsesse, siis põhimõtteliselt see tugevdab ka NATO-t. Nii et meie jaoks on need arutelud sellest, kuidas suurendada Euroopa Liidu kerksust, ka laiapindset julgeolekut ja võimekust, muu hulgas toime tulla selle pandeemiaga, kõik teretulnud.

11:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii, proovime uuesti Henn Põlluaasaga ühendust saada. Hea Henn, su pilt on seiskunud ja me kahjuks ka sind ei kuule. Proovime uuesti sinuga ühendust saada natukese aja pärast. Raivo Tamm, palun!

11:35 Raivo Tamm

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister, soovin ka kiiret paranemist! Ja kuigi mind on ka teatrikoolis õpetatud nii, et ainuke asi, mis vabandab näitleja puudumist etenduselt, on surm, siis ma jagan siiski Imre Sooääre seisukohta, et see on veidi hirmutav, et te haigena tööl olete. Aga kuna te juba siin olete, siis ma küsin teilt küsimuse. Kui tihedalt Euroopa keskvalitsuse suunalt avaldatakse soovi, et Eesti peaks ratifitseerima piirileppe Euroopa Liidu idapiiril?

11:36 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See on küll siseriiklik teema ja selleks Euroopast mingit survet ei avaldata.

11:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun!

11:36 Anti Poolamets

Lugupeetud peaminister! Mind huvitab rohepöörde areng. Te olete rõhutanud forsseeritud rohepööret. Kas see ei ohusta meie energeetilist iseseisvust, kui me vaatame ka tulevasi arenguid? Me võime muidugi ehitada tuuleparke, mis on vajalik, aga sellegipoolest meil on ju vaja tagada ka energiasüsteemi stabiilsus. Kui me nüüd praegu oma tuumikenergiasüsteemi seisma paneme Ida-Virumaal, kas te ei muretse selle pärast, et energiasõltumatusega võib [halvasti] minna?

11:37 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Eleringi varustuskindluse aruande kohaselt on tagatud 2030. aastani kõik võimsused. Nüüd küsimus, et kas see rohepööre kuidagi ohustab Eesti varustuskindlust. Kindlasti ta seda ei tee. Kui me vaatame praegu Eesti elektritootmist, siis me oleme ju Nord Pooli turul ehk siis Põhjamaade ühtsel elektriturul. See tähendab, et kuna turg toimib nii, et kasutatakse seda elektrit, mis on kõige odavam, siis me näeme juba praegu, et põlevkivielekter on nii kallis, et see praktiliselt sinna turule ei pääse või seda aega on väga vähe, millal on majanduslikult tasuv seda elektrit kasutada. Me peame nägema ette neid võimalusi, õigemini tegema samme selle suunas, et meil oleks täiendavad võimsused. See rohepööre ju kuidagi üleöö ei juhtu, eesmärk on praegu 2035 loobuda põlevkivielektrist. Ja nagu ma ütlesin, majanduslikult sisuliselt toimub see varem ja mitte sellepärast, et valitsus ütleb, vaid sellepärast, et see lihtsalt majanduslikult ei ole tasuv.

Teine asi, mis puudutab põlevkivienergeetikat laiemalt, siis me oleme öelnud seda, et me valitsuse või maksumaksja raha ei investeeri enam täiendavalt fossiilsete kütuste arendamisse. See ei tähenda seda, et erasektor ei või seda teha. Ja õlisektor ei ole kuidagi seotud elektrivarustuskindlusega. Nii et need kaks asja tuleb ikkagi hoida lahus, sest õli ju viiakse pigem välja ja õli suhtes saab erasektor ju otsustada, kas neil on turgu või ei ole, kas seda õli ostetakse või ei osteta. Aga mis puudutab elektrit, siis elektriga on vähemalt 2030. aastani hetkel varustuskindlus tagatud. Ja nagu ma ütlesin, peame tegema investeeringuid selleks, et meil oleks erinevad elektri tootmise võimekused, eri allikatest ja erinevate tootjate poolt, et tagada varustuskindlus ka edaspidi.

11:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii, nüüd Urmas Reitelmann, siis Ruuben Kaalep ja Siim Pohlak. Palun, Urmas Reitelmann!

11:40 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Proua peaminister! Hakatuseks tuleb jällegi tõdeda, et tänane hommik tõestas veel kord, et Eesti digivõimekusele ei ole maailmas midagi vastu panna. Aga nüüd Euroopa Liidust. Mäletatavasti on Euroopa Liit iga kriisiga muutnud Euroopa reegleid. Seda tehti eurokriisi ajal, immigratsioonikriisi ajal, [tehakse] nüüd pandeemiakriisi ajal. Me räägime täna sellest 750 miljardist nn taasterahast. Me võime seda nimetada taasterahaks, aga see on tegelikult laen. Olgem ausad, see raha tuleb tagasi maksta, ja see makstakse tagasi ju suure tõenäosusega üleliiduliste maksudega. Nii palju kui mina olen aru saanud, Eesti põhiseadus ei luba ühise võlakoormuse võtmist valitsusele, see ei ole valitsuse pädevuses.

11:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun küsimus!

11:41 Urmas Reitelmann

Selleks tuleb korraldada referendum. Kas selline referendum tuleb? Või kavatseb valitsus suli kombel sellest mööda hiilida?

11:41 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See on huvitav, et oma erakonna esindajana te ütlete, et raha tuleb tagasi maksta. Ma olen varem kuulnud teilt seda seisukohta, et neid laene ei tule tagasi maksta, mis Eesti riik on võtnud. Tõepoolest, see printsiip peaks olema kõigile selge, et laenud tuleb tagasi maksta.

Aga mis puudutab teie küsimust, siis see omavahendite otsus tuleb Riigikokku arutelusse. See on juba saadetud teile arutamiseks ja põhiseadusele [vastavuse] analüüs tehti juba eelmises valitsuses ära, et sellega ei ole mingit põhiseaduslikku probleemi. Nii et see peaks olema täiesti tehtav. Ja seda omavahendite otsust, mis tuleb valitsusse, toetas minu teada ka teie erakond eelmises valitsuses. Nii et ma loodan, et te toetate seda ka suures saalis.

11:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun!

11:42 Ruuben Kaalep

Austatud peaminister! Te ütlesite, et euroopalikud väärtused ja rahvusriiklus ei ole kuidagi omavahel vastuolus, vaid vastupidi, rahvusriiklus on Euroopa Liidus igati soositud. Nüüd minu küsimus. Kas Eesti riigi säilitamine eestlaste etnilise rahvuskoduna, kus eesti rahvusel peab olema turvatunne, et ei jääda omal maal vähemusse ja et eestlaste osakaal ei lange, ja kus mitte iialgi ei lasta tekkida sellisel demograafilisel situatsioonil, nagu me näeme seda Lääne-Euroopa suurlinnades, kas sellised väärtused võiksid kuuluda euroopalike väärtuste hulka või on need kuidagi vastuolus?

11:43 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Francis Fukuyama on kirjutanud ühe hea raamatu "Identiteet" ja seal ta räägib ka sellest Euroopa identiteedist ja rahvusriikide identiteetidest, et sa saad olla eestlane samal ajal, kui sa oled eurooplane. Minu meelest seal ei ole mingit vastuolu.

Aga see jutt, mis te pidevalt räägite, et etnilised eestlased. Kuidas te neid etnilisi eestlasi üldse defineerite? Või kuidas te tuvastate, kes on etniline eestlane? Ma ei tea, kui ma vaatan teile otsa, siis te ei ole ka blond ja siniste silmadega. Kas te ikka olete etniline eestlane? Me oleme näinud ju ajaloost, kui üritati teha väga selget vahet, ja me teame, kuhu see viis. Eesti Vabariik on Eesti kodanike riik. Ja kes on kodanikud? See on igal juhul ju põhiseadusega määratud, kes kodanikuks saab ja kuidas saab.

Nii et, jah, rahvusriik üldiselt ei ole kuidagi vastuolus Euroopa Liidu üldise ideega, et meil ei oleks siin sõdu ja me saaksime kõik rahus elada.

11:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Siim Pohlak, palun!

11:45 Siim Pohlak

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud peaminister, kõigepealt head paranemist teile! Mina küsiksin kahe teema kohta. Esiteks, kõnes ja küsimustele vastates te rääkisite Euroopa Liidust, mis on selleks, et kõigil oleks hea olla. Kahtlen sügavalt, kas Poolal või Ungaril on täna Euroopa Liidus hea olla, kui nende väljamaksed Euroopa eelarvest seotakse Brüsseli mingit sorti suuniste ja ideoloogiliste nõudmiste täitmisega. Mis on teie vaade selles küsimuses?

Teiseks küsin, kasutades teie väljendit, kas torus on plaane juhuks, kui selgub, et globalistliku maailmakäsituse aeg on koroonakriisiga ümber saamas ja alanud kümnend viib nii muu maailma kui ka Euroopa Liidu riigid lokaalsema mudeli juurde, kus esikohal on ennekõike riikide oma huvid ja solidaarsuseni ei jõuta ka Euroopa Liidus isegi enam sõnades. Märke selle kohta on õhus enam kui küll. Kas te ei karda, et olete muutuvate olude jaoks natukene liialt europatriootliku poliitilise positsiooni võtnud ja Eesti huvid jäävad muutuvates või uutes oludes täiesti kaitseta?

11:46 Peaminister Kaja Kallas

Esiteks, tulles selle viimase küsimuse juurde, siis ei karda. Aga Poola ja Ungari juurde tulles, kui vaadata suurt pilti, siis Poola ja Ungari on saanud väga palju tuge Euroopa Liidult. Ma arvan, et nad on saanud Euroopa Liidult rohkem, kui nad sinna on pannud. See on esiteks. Ma arvan, et nad kogumis tunnevad ennast hästi.

Mis puutub õigusriiki, siis õigusriik on üks Euroopa Liidu aluspõhimõtteid ja neid põhimõtteid tuleb austada. Neist põhimõtetest, mida me heidame Euroopa Liiduna ette teistele riikidele, me peaksime ise väga selgelt kinni pidama. Muidu on see kõik sisutühi, mis me selle jaoks teeme.

Aga miks nad blokeerivad seda Euroopa Liidu pikaajalist eelarvet? Tõesti, nad ütlevad, et see õigusriigi küsimus neile ei meeldi, et sellega ei tohiks seda siduda. Ja nad on esitanud Euroopa Kohtule kaebuse, aga niikaua, kuni kohus ei ole seda menetlenud, seda otsust teha ei saa. Aga see ei pidurda kuidagi eelarve menetlemist.

Poola ja Ungari loomulikult kaitsevad oma seisukohti eelkõige siseriiklikest või sisepoliitilistest huvidest lähtuvalt. Võib-olla Euroopa tasandil nad nii häälekad siiamaani ei ole olnud. Aga minu meelest, kui me oleme mingid põhimõtted kokku leppinud Euroopa tasandil, siis ei peaks olema nii, et me nendest põhimõtetest kinni ei pea. Ehk kui me oleme mingid põhimõtted kokku leppinud, siis peab olema ka mehhanism, millega me saame korrale kutsuda riike, kes nendest printsiipidest kinni ei pea.

11:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun!

11:49 Martin Helme

Aitäh! Eelmise küsimuse lõpu kohta. Mingites küsimustes on kokku lepitud, sellesama Poola ja Ungari puhul lepiti ju ülemkogul kokku, kuidas asju tõlgendada või kuidas asjad toimima peaks, ja komisjon vilistab selle peale. See on muide väga sümptomaatiline kogu Euroopa Liidu toimimisele – räägitakse õigusriigist, aga tegelikult Euroopa enda institutsioonid tegutsevad totaalselt voluntaristlikult, rikkudes kõiki reegleid. Eriti hea näide on see, kuidas rikuti kokkuleppeid Brexiti osas Inglismaaga.

Aga mul on küsimus. Ma tulen tagasi selle juurde, mida küsis Urmas Reitelmann maksude kohta. Ma pean nüüd ümber lükkama mitu väga lamedat valet, mida peaminister siin levitas, nagu meie oleksime kusagil levitanud juttu, et Eesti ei kavatse maksta või ei pea tagasi maksma võlgu, mis me võtame. Sellist juttu pole olnud. Vale on ka see, nagu me oleksime leppinud eelmises valitsuses Euroopa omavahendite suurendamisega uute maksude näol. Omavahendite suurendamisest oli jutt, ainult sellest, ja väga selgelt oli eitatud seda, et uued maksud tulevad. Suvises kokkuleppes oli juttu ainult sellest, et suurenevad või mängitakse ümber olemasolevad omavahendid. Ma tulengi selle suveräänsuse jutu juurde. Maksusuveräänsus ja eelarvesuveräänsus on praktiliselt viimased asjad, mis liikmesriikidele järele on jäänud, ja kui nüüd hakatakse keskselt kehtestama, ükskõik mis valdkonnas, ükskõik mis moel, uusi makse, siis on see läinud. Ja mis vahet siis on enam, kas inimesed hääletavad valimistel Reformierakonna või EKRE poolt, kuna need valimislubadused ei maksa mitte midagi, Brüssel otsustab, missugune on meie maksupoliitika. Kuidas te seisate maksu- ja eelarvesuveräänsuse eest?

11:51 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Maksude suveräänsus on ju endiselt alles. Ajalooliselt ongi Euroopa Liidu eelarve koosnenud vaid Euroopa Liidu maksudest. Selles suhtes ei ole siin nagu midagi uut. Aga mis puudutab siseriiklikku maksuõigust, siis igal pool öeldakse ju alati seda, et maksude kehtestamine on iga riigi oma pädevus. Mis puudutab omavahendeid, kust Euroopa Liit saab n-ö omavahendeid, siis selles osas tulebki kokkulepe leida. Võib-olla ma tõesti tõlgendasin valesti neid ütlusi. Kuidagi meenub, et teie poolt on olnud seda seisukohta, et laene ei tuleks justkui tagasi maksta. Aga maksupoliitika on olnud ju siseriiklik poliitika ja seda ei lähe Euroopa Liit tegema.

11:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun! Nii, Riigikogu esimees ... Jaa, palun!

11:52 Henn Põlluaas

Te ei vastanud küsimusele, kas te olete eeskätt lojaalne eesti rahvale või Euroopa Liidule. Aga see haakub väga hästi välisministri väljaöelduga, et Eesti välispoliitika peab Euroopa Liidu suunas ... [Ühendus hakib, tekst on arusaamatu.] ... ehk kõigega nõusolev poliitika, mis suveräänse riiklusega küll kokku ei lähe.

Aga küsida tahan hoopis rohepöörde teemal. Siin te ütlesite, et me peame loobuma põlevkivielektrist, meil võiks olla igas tagahoovis tuulik ja see ei puuduta absoluutselt tehnoloogia ... teemat. Aga just tehnoloogia küsimus see ju on. Sellepärast et võib olla tuulik igas aias, aga kui tuult ei ole, siis oleme ikka külmas ja pimedas. Nii et ma ikkagi tahaks teada, et kui me saame sellise sotsiaalse katastroofi, et tuhat töötut läheb töötukassasse, siis kus on see tehnoloogia, millele me saaksime üle minna?

11:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma loodan, et peaminister mõistis, et küsimus oli rohepöördest ja tehnoloogiast, kui põlevkivienergia peaks kaduma.

11:54 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, oli tõesti väga keeruline aru saada, sest ühendus oli väga katkendlik. Aga esiteks ma tahaksin öelda seda, et ma olen lojaalne Eesti Vabariigile, lojaalne Eesti rahvale ja lojaalne Eesti põhiseadusele. See on juba ametivandest ja positsioonist lähtuv, seda nüüd küll kuidagi ei saa kahtluse alla seada.

Teine asi, mis puudutab põlevkivienergeetikat, siis nagu ma ütlesin, siin on kaks poolt: üks on põlevkivielekter ja teine on põlevkivienergeetika laiemalt. Põlevkivielekter – nagu ma ütlesin, kuna me oleme osake Nord Pooli elektriturust, siis juba praegu, tulenevalt sellest, et see elekter on väga saastav – ei pääse hästi turule, sellepärast et see lihtsalt on liiga kallis ja me kasutame teistsugust elektrit. Ehk siis juba praegu me ei ole põlevkivielektrist täielikult sõltuvad. Varustuskindluse aruanne ütleb, et 2030. aastaks on varustuskindlus tagatud. Kuna sinna on üheksa aastat, siis see ongi see aeg, millal jõuab veel täiendavaid investeeringuid teha.

Teine pool, mis puudutab põlevkivienergeetikat laiemalt, siis nagu ma ütlesin, Euroopa Parlamendis ma võitlesin ka selle eest, et on õiglase ülemineku fond, selleks et aidata sellistel piirkondadel, nagu meil on Ida-Virumaa, üle minna puhtamale energiale ja teistsugusele tootmisele. Mis neid kõiki piirkondi ühendab – Euroopas on ka söekaevandamise piirkondi sarnaste muredega –, on see, et seal on väga töökad inimesed, kellel on väga spetsiifilised oskused. Õiglase ülemineku fond on ette nähtud selleks, et tekitada uusi töökohti nendesse kohtadesse, kus fossiilseid kütuseid enam selliselt kasutada ei saa. 

Aga nagu ma ütlesin, taastuvenergia tehnoloogiad on olemas, need pidevalt arenevad. Kui vaadata ajalugu, siis ongi vaja mingit täiendavat tõuget, et uued tehnoloogiad saaksid turule. Ja seetõttu, kuna Eesti on ikkagi osake maailmast, osake Euroopast, ei ole meil mõtet teha otsuseid, mille puhul me näeme maailma trende vaadates, et need lähevad vales suunas, vaid me peame vaatama, et see ei tuleks meile 2030. aastal ootamatusena. Seetõttu me peame sellega tegelema varakult. 

11:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii. Kalle Grünthal, palun!

11:57 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister, kuulasin teie vastuseid esitatud küsimustele ja nõustun absoluutselt sellega, et COVID-i haigus on väga raske. Seetõttu soovin teile vaid kogu südamest head paranemist.

11:57 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh!

11:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Peaminister on tänusõnad või soovitussõnad vastu võtnud ja rohkem peaministrilt küsimise soove ei ole. Austatud peaminister, tänan väga teid selle ettekande ja küsimustele vastamise eest! Soovime loomulikult teile head paranemist. Nüüd palume kõnetooli Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Siim Kallase.

11:58 Siim Kallas

Proua peaminister! Head kolleegid! Lugupeetud külalised! Me elame väljakutseterohkel ajal. Viimasel aastakümnel on Euroopa Liit seisnud silmitsi mitme kriisiga: 2008. aastal alguse saanud võlakriis, 2015. aasta pagulaskriis ning eelmisel kevadel puhkenud enneolematu koroonaviirusest põhjustatud tervise- ja majanduskriis. Iga raskus on Euroopa Liidule kaasa toonud vajaduse poliitika täiustamiseks ja tõhusamaks koostööks.

Koroonakriisi alguse märksõnad olid protektsionism, piiride sulgemine ja koordineerimatus. Mittekoordineeritud sammudega panid liikmesriigid ajutiselt unerežiimile Euroopa Liidu nurgakivi ehk neli põhivabadust: kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba liikumine. Katkenud või takerdunud tarneahelad näitasid, kuivõrd harjunud olime piiranguteta liikumisega ja kui tähtis on see Euroopa jaoks.

Koroonakriisist oleme koos teiste liikmesriikidega palju õppinud. 27 liikmesriigi koordineeritud tegevuskava, piiride taasavamine, kiire taastekava kokkulepe ja ühine vaktsiinihange näitavad koostöö tegemise olulisust ja kasulikkust. Ilma Euroopa riikide vaktsiinide ühishanketa oleksime täna kaose ees, kus vaieldamatult oleksid kaotajateks väikeriigid. Aga siiski on palju asju läinud viltu.

Vaktsiinihangetega viivitamine, tarnijate ebakorrektne lepingute täitmine, protektsionistlike, Euroopale ebasõbralike abinõude rakendamine kolmandates riikides – see näitab, et Euroopa Liit peab tulevikku silmas pidades tugevdama oma sõltumatut võimekust toota vaktsiine ja ravimeid. Väga halb on see, et liikmesriigid on asunud vaktsiine hankima tootjatelt, kelle tooted pole läbinud Euroopa Ravimiameti kvaliteedi- ja ohutuskontrolli. Küsimus pole vaktsiinide kvaliteedis, vaid eelkõige teatud riikide soovis ignoreerida Euroopa Liitu kui nähtust ja leida võimalus ajada asju liikmesriikidega eraldi, lõhestades sellega liitu.

Hoolimata keerulisest aastast pandi alus olulistele tulevikku vaatavatele algatustele rohe- ja digivaldkonnas. Need loovad järgmistele põlvkondadele puhtama ja jätkusuutlikuma keskkonna, kus elada.

Head kuulajad! Eelmise aasta aprillis töötas Euroopa Komisjon välja ajaloolise Euroopa taaskäivitamise kava ja uuendatud pikaajalise eelarve ettepaneku. Liikmesriikide suutlikkus oma majandust kriisijärgselt taaskäivitada ei ole ühesugune ning seetõttu peab tagama võrdsed võimalused kõigile, sest hästi toimiv ühisturg toob kasu kõigile Euroopa Liidu riikidele. Möödunud aasta 27. mail esitles Euroopa Komisjon oma eelarvekava, mis on ajalooline nii oma mahu – 1,824 triljonit – kui ka ühtekuuluvust ja solidaarsust rõhutava sõnumi tõttu. Paljud olid skeptilised, et riigipead ja valitsusjuhid taastepaketi ja pikaajalise eelarve suhtes kiiresti kokkuleppele jõuavad, kuid ometi sündis see juba juuli lõpuks. Taastepaketi rakendamiseks tuleb veel Euroopa Liidu omavahendite otsus kõigis liikmesriikides heaks kiita. Eestis tehakse see otsus Riigikogu täiskogul.

Eelarve läbirääkimised olid Eesti jaoks väga edukad ning suutsime mitmes küsimuses saavutada soovitud eesmärgid. Varem prognoositi, et eelseisval eelarveperioodil Euroopa Liidu toetused Eestile vähenevad. Kuid läbirääkimiste tulemusel toetused Eestile kasvavad – varasema 6,2 miljardi asemel saab Eesti 6,8 miljardit. Lisaks saab Eesti taaskäivitamise kavast hinnanguliselt 1,5 miljardit eurot.

Samuti on oluline mainida, et Eesti suutis läbirääkimistel kaasfinantseerimise määra vähendada 30%-ni võrreldes Euroopa Komisjoni pakkumisega, mis oli 45%. See kiirendab projektide elluviimist ja vähendab riiklikku kaasfinantseerimise vajadust umbes miljardi võrra.

Oluline saavutus on Rail Balticu ehitamiseks vajaliku lisarahastuse ja sellele soodsa finantseerimismäära kindlustamine. Rail Balticu projektile saime 1,56 miljardit eurot lisarahastust. Rail Baltic on Eesti kui Euroopa Liidu piiririigi kiirtee Euroopa keskele ning aitab meil ühtlasi liikuda lähemale kliimaeesmärkide saavutamisele, sellel on tähtsus julgeoleku vaatenurgast ja see suurendab ühtekuuluvustunnet riikide vahel Soomest Saksamaani. Eelmisel nädalal jõuti Euroopa Parlamendiga kokkuleppeni ka viimase erimeelsuse suhtes ning Rail Balticule on tagatud lisafinantseering Euroopa ühendamise rahastust. Terve eelmise aasta vältel olid Euroopa Liidu eelarveperioodi läbirääkimised oma keerdkäikudega Euroopa Liidu asjade komisjonis läbivaid teemasid.

Lugupeetud Riigikogu! Uue eelarveperioodi ja taastekava vahendid peavad panustama kahte olulisse eesmärki: digi- ja rohepöördesse. Kolmandik majanduse taaskäivitamise kavast ja kogu Euroopa Liidu eelarvest on pühendatud kliimaeesmärkide poole liikumisele. See aitab ka meil Eesti majandust rohelisemaks ja keskkonnasäästlikumaks muuta. Eestile on keskkonnamõjuga tegevusteks ette nähtud 3,3 miljardit eurot, sh täiesti uue loodava õiglase ülemineku fondi vahendid. Fondist on Eestile määratud 340 miljonit eurot, mis on võrreldes teiste liikmesriikidega suurim toetus ühe elaniku kohta. See on suur tugi kliimasõbralikule majandusele üleminekul Ida-Virumaal.

Rohepööre on Euroopa Liidu ühine ettevõtmine. Euroopa Liit on seadnud ambitsioonika plaani: muuta Euroopa esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks ja olla sellega teistele eeskujuks. See tähendab vähendada 2050. aastaks süsinikuheidet kuni 95% võrreldes 1990. aastaga. Rohepööre ei ole midagi sellist, mis oleks sündinud eile, ega ka sellist, mida soovitakse ellu viia kusagil meist sõltumatult. Eesmärk vähendada kasvuhoonegaase 2030. aastaks 40% otsustati Eesti peaministri osalusel ülemkogul juba oktoobris 2014 ja siduva kohustusena kinnitati see 2018. aasta mais.

Euroopa rohepöörde ambitsiooni uue etapi kuulutas oma programmkõnes 2019. aasta 16. juulil välja äsja ametisse astunud Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Sama aasta detsembris võttis komisjon rohelise kokkuleppe teatise näol vastu katusestrateegia, mis on aluseks eri valdkondi puudutavatele seadusandlikele algatustele. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks nn kliimaseaduse ettepaneku esitas komisjon märtsis 2020 ja juba juunis kinnitas Euroopa Liidu asjade komisjon Eesti seisukohad nii roheleppe kui ka kliimaseaduse kohta. Eesti seadis endale Euroopa Liidu ühe eesrindlikuma sihi: vähendada kasvuhoonegaase 2030. aastaks 70% võrra võrreldes 1990. aastaga. Arvud näitavad, et kasvuhoonegaaside vähendamine ei tähenda tagasilööki majanduses. Eestil on viimase 30 aastaga ette näidata samaaegselt nii 60%-line majanduskasv kui ka 60%-line heitkoguste vähendamine.

Oktoobris 2020 tuli Euroopa Komisjon välja hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegiaga. Kui strateegia täies mahus teoks teha, siis on Eestis võimalik säästa energiat kuni 60% ja vähendada CO2-heidet ligi 90%. Lisaks kliimaeesmärkide täitmisele aitab renoveerimislaine elavdada meie majandust. Üle poole renoveerimisse suunatavatest vahenditest läheb ehitus- ja materjalide tootmise sektori palkadeks. See suurendab tööhõivet ja tarbimist ning aitab majandusel kiiremini taastuda.

Kliimaseaduse eelnõu läbis oktoobris ja detsembris esimese lugemise Euroopa Liidu ministrite nõukogus. Seejärel kiitis ülemkogu täiendavalt heaks ka uue kliimaeesmärgi: kasvuhoonegaaside vähendamine liiduüleselt 55% senise 40% asemel. Kõik need otsused on tehtud Eesti valitsuse osalusel. Praeguseks on need ettepanekud jõudnud triloogideni, st kolmepoolsete läbirääkimisteni nõukogu, komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel.

Roheleppega seonduvalt on Euroopa Komisjon välja tulnud juba mitme strateegiaga, mille kohta Euroopa Liidu asjade komisjon on ka seisukoha kujundanud. Näiteks, elurikkuse strateegia, strateegia "Talust taldrikule", kestlikkust toetav kemikaalistrateegia, energiasüsteemide integreerimise strateegia ja vesinikustrateegia, Euroopa tööstusstrateegia, avamere taastuvenergia strateegia ja ringmajanduse tegevuskava. Roheleppe algatuste raames on peagi tulemas näiteks metsastrateegia, nullsaaste tegevuskava, metaaniheite vähendamise strateegia ja Euroopa Liidu kliimamuutustega kohanemise strateegia. Strateegiad ise veel kohustusi ei sea, need on teekaardid järgnevatele seadusandlikele algatustele.

Head kolleegid! Rohepööre on suur ambitsioon, mille realiseerimine on alanud juba rohkem kui kümme aastat tagasi, aga elluviimine edeneb visalt. Palju tööd on veel ees. Lugesime kolleegidega kokku, et roheleppe algatusi on kokku 47, osa on töös, osa on tulekul. Oleme Riigikogus valmis aruteludeks uute seadusandlike ettepanekute ja strateegiate üle.

Head kuulajad! Me elame pöördelistel ajal. Me liigume tööstuslikust majandusest digimajandusse ja fossiilsetelt kütustelt puhtale energiale. Eesti on rääkinud e-valitsemise võimalustest ja e-identiteedi olulisusest rohkem kui kümme aastat. Eesti eesistumise ajal allkirjastati Tallinna e-valitsemise deklaratsioon. Ühtse digitaalse turu täielikuks toimimiseks on võtmetähtsusega, et kõigi liikmesriikide kodanikel oleks kõrge turvalisusega e‑identiteet ja et igal liikmesriigi kodanikul oleks võimalik anda digiallkirja. Seesugused arengusuunad on visad. Aga koroonakriis on näidanud, kui olulised on digilahendused ja -oskused.

Eesti koostöös Maailma Terviseorganisatsiooniga on alustanud digitaalset vaktsineerimissertifikaadi projekti, mis võimaldab kiirelt ja efektiivselt eri riikide vaktsineerimissertifikaate tunnustada ning seega parandab tulevikus inimeste võimalusi maailmas lihtsamalt reisida.

Eelmise aasta veebruaris tuli Euroopa Komisjon välja Euroopa Liidu digituleviku strateegiaga, mille eesmärk on tagada, et digiüleminekust saaksid kasu nii inimesed kui ka ettevõtjad. Oleme võtnud selge suuna tugevdada Euroopa digitaalset suveräänsust ja kehtestada standardid ise, selle asemel et järgida teiste omi. Plaanis on investeerida ülikiiresse internetiühendusse ja arendada suurandmete supertöötlust, et luua uudseid lahendusi meditsiini, transpordi ja keskkonna jaoks. Eesmärk on, et Euroopa Liit saavutaks üleilmse juhtpositsiooni digivaldkonnas. Eesti kindlasti jagab seatud ambitsioone ning loodab ka teiste liikmesriikide kiirele arengule ja koostööle.

Hea Riigikogu! Nagu paljud teised viis ka Euroopa Liidu asjade komisjon koroonakriisist tingituna läbi oma digipöörde. Nüüdseks juba peaaegu aasta on Euroopa Liidu asjade komisjoni istungid toimunud veebis. 2020. aasta jooksul pidas Euroopa Liidu asjade komisjon 73 istungit, neist 59 veebis. Samuti toimus seitse ühisistungit ja 25 parlamentaarset kuulamist, neist 19 virtuaalselt. Euroopa Liidu asjade komisjon andis oma seisukoha 34 Euroopa Liidu algatuse kohta. Eesti seisukohti on täpsustatud Riigikogu valdkondlike komisjonide arvamustele toetudes. Ma soovin tänada kõiki Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmeid, kolleege ja meie istungite külalisi selle eest, et saime oma komisjoni tööd sujuvalt jätkata.

Head kolleegid! Soovin teie tähelepanu juhtida ühele suurele ettevõtmisele, millega nii Euroopa Parlamendis kui ka nõukogus praegu hoolega tegeldakse. See on Euroopa tuleviku konverentsi organiseerimine. Just rahvusriikide parlamentide tasemel on vaja kujundada oma seisukoht selle ettevõtmise sisu kohta.

Esimene küsimus on Euroopa tuleviku konverentsi korraldamise mõttekuses üldse. Pikalt tegeldi küsimustega, kui palju eri institutsioonide esindajaid istub ümber laua. Ühisavalduse vastuvõtmisega eelmisel nädalal said siiski juhtimisstruktuuri üldjooned paika. Jätkuvalt aga ei ole täit selgust, milliseid probleeme kavatsetakse lahendada. See pole esimene kord, kui organiseeritakse kõrgetasemelisi eksperdirühmi, et esitada ettepanekuid Euroopa tulevikuks. Kõik nad on vajunud unustusse. Ei ole raske üles lugeda neid suuri probleeme Euroopa Liidus, milles dramaatiliselt põrkuvad eri riikide ja Euroopa Parlamendi eri fraktsioonide seisukohad. Raske on uskuda, et selline konverents suudab kujundada kompromisslahendused. Suured kompromissid sünnivad lõpuks ikka liikmesriikide juhtide, Euroopa Liidu Nõukogu tasemel. Elame, näeme.

Head kuulajad! Hoolimata koroonakriisiga kaasnevatest raskustest soovib Euroopa Liit ellu viia tõelist digi- ja rohepööret, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning luua järgmistele põlvkondadele puhtam ja jätkusuutlikum keskkond. Meil ei ole kunagi varem olnud investeerimiseks nii suuri eelarvevahendeid, seetõttu on väga oluline teha häid valikuid. Lapsed ja lapselapsed, kes sünnivad praegu, sõltuvad meie tänastest otsustest ja tegudest. Soovin meile kõigile selleks puhuks avatud pilku ning julgeid mõttevahetusi. Kasutame meie teele sattunud väljakutseid tugevama Euroopa loomiseks. Euroopa Liit on meie kõigi projekt, mille arengusse saab igaüks panustada.

Siinkohal soovin tsiteerida endist peaministrit Jüri Ratast: "Euroopa peab tähistama lootust tuleviku suhtes, olema lahenduseks ning innustama järgmisi põlvkondi. Samamoodi nagu siis, kui kuuleme sõna "Eesti", peab sõna "Euroopa" kõnelema meie hingele. Ja ma arvan, et Riigikogu kui rahvaesindus peaks sellesse töösse olema tulevikus võimalikult tihedalt kaasatud." Kuldaväärt sõnad. Tänan tähelepanu eest!

12:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

12:15 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Olen sind alati imetlenud suveräänse mõtlejana, aga peaminister, su tütar rääkis, et suveräänsus ei eksisteeri vaakumis ja on mingi ühendatus suveräänsusega. Aga mina mäletan Nõukogude Liidu aega, kui räägiti samuti, et Eesti NSV või Usbekistani NSV, Turkmeeni NSV on kõik iseseisvad riigid Nõukogude Liidu koosseisus. Vahel küll öeldakse, et ei maksa Nõukogude Liiduga võrdlusi tuua. Aga äkki sa avad natuke seda oma mõtet, millest rääkis küll sinu lugupeetud tütar Kaja Kallas, viidates sinule.

12:15 Siim Kallas

Jaa, suveräänsuse küsimus on muidugi suur ja väga tundlik küsimus. Küsimus on selles, kas suveräänsus ja üksiolemine on üks ja seesama asi. Ma arvan, et ei ole. Paratamatult on riigid omavahel seotud ja ajavad oma asja ühiselt.

Kui nüüd võrrelda Nõukogude Liiduga, siis see võrdlus ei saa kuidagi klappida. Kui me mõtleme ka eelnevatele küsimustele, mis siin täna esitati peaministrile, siis tuleb silmas pidada, et Euroopa Liidu küsimus on selles, mida oleks vaja teisiti teha, et suveräänsust paremini kajastada kogu selles otsustusprotsessis. Euroopa Komisjonis on üks liige igast riigist, see on väga suur asi, ja võrdne võimalus otsustada sõltub väga palju sellest, kes seal riiki esindab. Nizza kohtumisel taheti vähendada komisjoni suurust. Ma ei tea, kui palju seal minust sõltus, aga ma olen alati olnud arvamusel, et see oleks väga halb plaan. Niisiis, Euroopa Komisjonis on riigid võrdsed.

Siis on olemas niisugune asi nagu kvalifitseeritud enamuse hääletamine, mis annab suurematele riikidele natuke rohkem võimalusi ja väiksematele vähem. See on ka iseenesest loogiline. Seal on Eestil neli häält, mis teeb üks hääl 300 000+ kohta, ja Saksamaal 29 häält, mis teeb üks hääl kolme miljoni kohta. Nii et ikkagi ei saa kuidagi kurta, et meie suveräänsus oleks väga ahistatud. Euroopa Parlamendis on samasugune proportsioon. Euroopa Parlamendis on sakslastel üks liige miljoni kohta ja meil on, eks ole, üks liige 200 000 kohta. Aga see otsustamismehhanism, mis on ülikeeruline ja millest oli enne ka siin palju juttu, on sellepärast nii keeruline, et tegelikult lõppkokkuvõttes on liikmesriigid need, kes otsustavad. See otsustamismehhanism töötab päris hästi. 

Nii et lõppkokkuvõttes on ikkagi ka kõikide rohepöörete ja muude seesuguste asjade juures riigi suveräänne õigus oma seisukohti kaitsta päris tugevalt esindatud, selle kohta võib praktikast tuua päris palju näiteid. Nii et selles mõttes on see ühendatud suveräänsus, tõesti, et me isegi ei jaga seda, vaid me oleme pannud oma ideed, oma eesmärgid ja oma rahvusliku sõltumatuse säilitamise kokku teiste samasuguste partneritega, kes ka tahavad oma rahvuslikku asja ajada. Aga sellele küsimusele vastamisega ma võin minna väga pikale, nii et ma selle koha peal lõpetan.

12:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ruuben Kaalep, palun!

12:19 Ruuben Kaalep

Aitäh! Hea ettekandja! Kas teie ka nõustute selle peaministri seisukohaga, mida ta väljendas minu küsimusele vastates, et kuna alati ei ole võimalik objektiivselt määratleda, kes on etniline eestlane ja kes ei ole, siis justkui ei ole üleüldse vajadust tunda seda muret, et võib-olla eestlaste osakaal Eesti rahvastikus langeb ja võib-olla jäävad eestlased vähemusse, sarnaselt sellega, mis ohustab paljusid Lääne-Euroopa rahvaid? Mina leian, et selline tähelepanu kõrvalejuhtimine niivõrd oluliselt demograafiliselt küsimuselt nii, et peaminister sellele ei vasta, on väga muret tekitav ega tekita kindlustunnet, et praegusel valitsusel oleks selge poliitika eesti rahvuse püsimiseks läbi aegade. 

12:20 Siim Kallas

Aitäh! Kuulasin jah teie küsimust eelmise arutelu juures ja ka seda vastust. Olen lugenud ka teie intervjuusid selsamal teemal ja teie erakonna programmdokumente ning küsin selle peale, mis on konkreetne ettepanek. Kui meil on Eesti kodanikud ja seal on, no ma ei tea, umbes 160 000 naturaliseerunud kodanikku, kes ei ole eesti päritoluga, siis kuidas nende vahel vahet teha? Aga ma arvan, et see on nii suur teema ja ma olen meeleldi valmis neid asju arutama. Olen tõesti väga hästi kursis teie seisukohtadega ja olen kahtlemata eesti päritoluga, nii et sellest Eesti etnilisest säilimisest ka väga huvitatud.

Aga mis ma tahaksin teile öelda, selle peale, kui ma kuulasin seda arutelu, on see, et tegelikult Euroopa Liit on etniliste koosluste suhtes ülimalt tähelepanelik. Euroopa Liidus on, kui ma ei eksi, 23 ametlikku keelt. See tähendab, et te võite kõik oma kõned Euroopa Liidus, kaasa arvatud Euroopa Komisjonis, pidada oma rahvuskeeles. Ainult et siis on, nagu meile alguses öeldi väga lihtsalt, inimestel väga raske teist siis aru saada. Aga see on võimalik. Euroopa Parlamendis olen mina pidanud eestikeelseid kõnesid, aga täpselt sellestsamast loogikast lähtudes, et minu sõnum peaks olema arusaadav. Aga see on ülimalt tundlik teema ja selle suhtes ollakse tähelepanelik.

Näiteks, ma küsin teilt, kas te oskate öelda, kuidas nimetada Iiri peaministrit. Ei tohi nimetada Iiri peaministrit mingil muul moel kui gaeli keeles ja see on taoiseach. Nii pidime meie ka siis, kui oli Iiri eesistumine, adresseerima pöördumise peaministri poole alati sõnaga taoiseach, kusjuures samal ajal seda keelt Iirimaal praktiliselt ei kasutata. Peale selle on kõiksuguseid etnilisi identiteete igal moel toetatud, kaasa arvatud rahaliselt. Mingisugust nivelleerimist Euroopa Liidus kui organisatsioonis ei toimu. See, et peale tungib inglise keel, on hoopis teine küsimus. Aga, ütleme, kui ma räägin siin kui Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees ja räägin nagu liidu nimel, siis Euroopa Liidust ei ole küll karta mingisugust etniliste koosluste nivelleerimist või tahtmist kuidagi nende tähtsust vähendada. Veel kord: ka kultuuris, kõigis kultuuriprogrammides on igasugused festivalid, kõiksugu võimalused etnilist identiteeti hoida ja kaitsta. Aga muidugi see teema, mis te tõstatasite, on väga tõsine ja väga suur. Rohkem on see sisepoliitiline teema.

12:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Martin Helme, palun!

12:23 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Hea esineja! Mind on alati hämmastanud Euroopa Liidu entusiastide võime elada kognitiivse dissonantsiga ehk luua endale fantaasiamaailm ja seda fantaasiamaailma ka kõigile teistele veendunult edasi anda, rääkides Euroopa Liidu asjadest. Parim näide sellest on teie ettekande alguses kõlanud väide, et ilma vaktsiinide ühistarneteta oleks Euroopas praegu kaos. Andke andeks, tänu nendele ühistarnetele on Euroopa Liidus praegu vaktsineerimisega kaos, ja väga tõsine kaos! 

Sinna otsa tuli veel järgmine väide, et Euroopa Liit aitab ära hoida protektsionismi. Täpselt vastupidi: Euroopa Liit sanktsioneeris Itaalia protektsionistlikud sammud AstraZeneca vaktsiini ekspordiks. Ja me nägime seda protektsionismi ka kevadel, kui fookuses olid isikukaitsevahendid. Eri riigid ja ka Euroopa Komisjon lihtsalt jõupositsioonilt tegelesid protektsionismiga. Veel jõhkram käitumine on käinud läbi, eks ole, see õigusriigi teema on see, kuidas Brüssel käitus Põhja-Iirimaa protokolliga. Mul on küsimus: kas te tõesti ise ka ei näe seda, et Euroopa Liidu sõnad ja teod üksteisest järjest kaugenevad? 

12:24 Siim Kallas

Nojah, ütleme, mina olen Euroopa Liidu entusiast, kindlasti, nii et mina ikkagi otsin ja näen ka positiivseid momente. Aga ma ei ole kusagil öelnud, et Euroopa Liit on edukalt võidelnud protektsionismiga. Ma olen teiega täiesti nõus, et tegelikult on asjad pööranud väga halvaks kätte. Ja loomulikult see, et kaitsta neid nelja vabadust ja olla igatepidi protektsionismi vastu, on saanud mitu tagasilööki koroonakriisi käigus. Selle üle me võime vaielda, kas me oleksime üksi suutnud paremini vaktsiine hankida. Ma ei oska sellele vastata. Tegelikult ma arvan, et meil ei ole kummalgi sellele adekvaatset vastust.

Aga mis puudutab protektsionismi, siis ma olen nõus. Kuna ma olen veendunud turumajanduse pooldaja, siis ma näen selliseid tendentse murega. Loomulikult oli koroonakriisi ajal kõige suurem tagasilöök kaupade liikumise peatamine, kui autod seisid Poola piiril. Ja see ei olnud mitte ainult operatsionaalne, vaid ka puhttehniline küsimus. Ma näen väga paljusid asju, mis Euroopa Liidus peaksid olema ja võiksid olla teisiti. Nii et seda ei saa sugugi öelda, et ma üritan Euroopa Liitu kõigis asjades kaitsta. Aga seal, kus ma usun, et on hea projekt, ma kaitsen.

12:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Paul Puustusmaa, palun!

12:26 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Hea ettekandja! Oma vastuses Ruuben Kaalepile te küll ei suutnud mind veenda Euroopa Liidus etniliste huvide säilimises. Aga proovime siis uuesti. Te tsiteerisite oma kõne alguses Euroopa Liidu tegevuse nelja fundamentaalset põhialust. Seal oli liikuvus ja kaubad ja töö, ühesõnaga, selged majanduslikud ja mõistetavad motiivid, mis on arusaadavalt põhjendanud Eesti inimeste soovi kuuluda Euroopa Liitu. On selge, on tõesti selge, et Eesti inimeste soov on olla ainult majandusliidus. Aga miks teie valitsus toetab samas aktiivselt Euroopa Liidu majanduspoliitika raamidest väga kaugele väljuvat poliitikat, eelkõige euroliidus süvenevaid ja sügavalt lõhestavaid ideoloogilisi nähtusi, meie kultuuripoliitikat mõjutavaid nähtusi, meie komberuumi tungivaid sotsiaalseid kooslusi ning kõlblust, kultuuri- ja perekonnaelu ning teisi rahvuslikke traditsioone hävitavaid nähtusi? Miks?

12:27 Siim Kallas

No see on nüüd hinnangu küsimus, kas ma teiega nõus olen. Ma arvan, et ma ei ole nõus sellega. Kui me praegu arutame siin saalis Euroopa Liidu poliitikat, siis ma võin võin öelda, et Euroopa Liidu asjade komisjon on see koht, kus me saame igasuguste asjade suhtes oma vastuseisukohad formuleerida. Kui meil on oma seisukohad, siis formuleerime need, sest teie küsimuses oli nimetatud nii palju halbu asju, mis kõik vääriksid muutmist. Alati sellisel juhul ütleksin ma, et palun konkreetsed ettepanekud ja siis mõtleme, kust kaudu neid konkreetseid ettepanekuid arutada ja kuidas neid menetleda. Igaks asjaks on olemas protseduurid. Aga niisugust apokalüptilist hinnangut Euroopa Liidule ma küll kuidagi ei jaga.

12:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Imre Sooäär, palun!

12:28 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud komisjoni esimees! Möödunud aasta sügisel korraldasime Välisministeeriumis ühe infokorje Eesti arvamusliidrite ja ettevõtlusliitude seas ning küsisime, kuidas Eesti võiks koroonakriisist edasi minna. Neid tulemusi siinkohal ühe lausega kokku võttes ütlen, et lauale jäi üks kontsentreeritud mõte: selmet teha meie piiratud eelarve juures väga palju ja killustatult erinevaid tegevusi, oleks vaja kontsentreerida meie ühispingutused mingi tuumikidee ümber ja Eestist võiks tulevikus saada roheline digiriik. Selle idee taha võiksid koonduda nii ettevõtjad, riigisektor, teadus- ja arendustegevus kui ka riiklik mainekujundus. Digiriik me juba oleme, roheline digiriik arvestataks juba kogu Euroopa suunda. Sul on endal hindamatu kogemus Euroopa Komisjonis. Kuidas sinu arvates see idee võiks Euroopa Liidus lennata? Oleks see usutav? Ja kas see oleks sõnaühend, mida Eesti võiks hakata aktiivselt kasutama, seda slogan'it siis defineerima, tegevustega sisustama ning selle ümber koonduma? Ehk aitaks see kujundada ka mõttemalle ja aitaks Eestit ühendada uue eesmärgi nimel.

12:29 Siim Kallas

No mis saab selle vastu olla? Aga kui küsimus on selles, mismoodi sellesse suhtub Euroopa Komisjon, siis ma arvan, et suhtub väga positiivselt sellise üldise eesmärgi tasandil. Aga saatan on peidus detailides. Me oleme kuulsad selle poolest, et Eesti on digiriik. Enne seda me olime kuulsad ka selle poolest, et Eesti on rahanduslikult väga selge poliitikaga ja rahaasjad on meil hästi kontrolli all. Digiriigiga on selline lugu, jah, et meil siin on tohutu palju tegelikult ära tehtud. Kui võrrelda mõne teise riigiga, näiteks Belgiaga, kus mul on olnud võimalus elada, siis seal on see mõeldamatu. On täiesti võrreldamatu, kui palju on asjaajamine Eestis lihtsam kui näiteks Belgias. Nii et see koht on klaar. 

Aga nüüd, nagu meil täna siin vihjati – õigemini, mitte ei vihjatud, vaid me nägime seda –, asjad siiski kõik ei toimi nii, nagu nad toimima peaksid. Ja ma arvan, et Eesti vastavatel asutustel ja valitsusel on siin päris suur ülesanne hinnata asjade seisu ja vaadata, kuidas saab edasi minna, sest me oleme väga palju läinud edasi avalikus sektoris, aga kui te vaatate neid igasuguseid komisjoni publitseeritavaid ülevaateid, siis näete, et erasektoris me ei ole kaugeltki nii heas seisus kui näiteks Taani. Selles mõttes on siin see koht, millega tegeleda.

No ja kogu roheline poliitika on erakordselt massiivne ja suur. Komisjon kiidaks kindlasti heaks, kui oleks üks riik, kes selle oma juhtmõtteks teeb. Ainult et küsimus on selles,  mida see konkreetselt tähendab ja kuidas me lahendame kõik need probleemid, mis rohelise pöördega kaasnevad. Ja neid probleeme, nagu me väga hästi teame, ei ole ka mitte vähe.

12:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Leo Kunnas, palun!

12:31 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja, kõigepealt tänan teid ettekande eest! Mu küsimus tõukub otseselt ettekande tekstist. Te mainisite, et Eestil on viimase 30 aastaga ette näidata samaaegselt nii 60%-line majanduskasv kui ka 60%-line heitkoguste vähendamine. Kas te kasutasite seda 60% siin lihtsalt kui metafoori või meil ongi summaarne majanduskasv 30 aasta jooksul olnud ainult 60%? Võib-olla ma sain millestki valesti aru.

12:32 Siim Kallas

Ma ei oska seda siin kommenteerida. Sellised andmed mul olid ja neid ma kasutasin. Ma ei oska kommenteerida rohkem, mul ei ole vähemalt peas mingisuguseid muid andmeid.

12:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Anti Poolamets, palun!

12:32 Anti Poolamets

Lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Te vastutasite Euroopa Komisjonis ka pettuste vastase võitluse eest. Euroopa Kontrollikojas vastutas Juhan Parts omakorda uuringu eest, mis puudutas Euroopa Liidu toetusraha kasutamist Aafrikas. Uuringus osutati sellele, et Euroopa Liidu abi Aafrikale varastatakse suures osas lihtsalt ära. Tundub, et arenguabi on nagu aukudega ämber, kust raha voolab korruptiivsete valitsejate taskutesse. Kuidas teie hinnangul arenguabi varastamist vältida ja milliseid järeldusi peaks Eesti sellest tegema? Kas Eesti peaks üldse arenguabi kokku tõmbama, kuniks suur osa läheb diktaatorite ja autokraatide vara suurendamiseks?

12:33 Siim Kallas

Aitäh! Probleemipüstitus on täiesti õige. Seesama OLAF, kes oli minu alluvuses, tõesti paljastas ka mitu arenguabiraha raiskamist ja varastamist. Näiteks oli nii – ma igaks juhuks ei nimeta neid riike, ma võin ka eksida –, et ühes riigis saadi raha põgenikelaagri loomiseks, aga seda põgenikelaagrit tegelikult selles riigis ei olnud ja raha läks hoopis kuskile mujale. Nii et niisuguseid näiteid oli. Euroopa Liidus muidugi, ütleme, diktaatoritele ja igasugustele muudele otseselt võimu kuritarvitajatele raha ei peaks andma ega tohiks anda. Asi on ka selles, et tegelikult Euroopa Liidu arenguabi läheb mittetulundusühingutele, aga need mittetulundusühingud võivad olla igasugused. Nii et see on päris suur probleem.

Aga siin on jälle see filosoofiline küsimus, et kas me siis ütleme, et me jätame need palju kehvemal järjel olevad riigid hätta. Töö käib selle nimel. Väga palju saab inimesi ka karistada selle eest, et ei suudeta kontrollida raha kasutamist. Ja siis tuuakse võrdlus, et näete, kus Hiina aitab, eks ole. Aga ma võin teile öelda ka seda, et see Hiina-poolne Aafrika abistamine on saanud väga tugeva tagasilöögi. Hiina võimud on esitanud väga tõsiseid küsimusi raha kasutamise kohta.

See on probleem, jah, aga sellest abist loobuda ei saa. Eks tuleb katsuda lihtsalt tähelepanelikult seda rahavoogu suunata. Aga ma olen nõus, et see on tegelikult väga-väga suur probleem. Samas jälle, kui te võtate niiviisi, et Euroopa Liit on suurim humanitaarabi andja, siis tegelikult ikkagi see abi läheb ka väga suures osas inimestele, kes seda tõesti vajavad. Aga ma olen teiega nõus, et see on üks lõputu võitlus.

12:35 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riina Sikkut, palun!

12:35 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja, tänan selle sisuka kõne ja hea peegelduse eest! Oma küsimuses viitaksin Siim Pohlaku toodud ja tema meelest ebaõiglasele seosele Euroopa Liidu struktuurivahendite ja õigusriigi kriteeriumide täitmise vahel. Arusaadavalt Poolal nii nagu Eestilgi on viimase paarikümne aasta jooksul tekkinud teatud ootus struktuurivahendite saamisele või kuidagi arusaam, et on õigus teatud Euroopa Liidu eelarvevahendeid oma äranägemise järgi kasutada. Samas, kui me räägime suveräänsusest, siis suveräänsus on ka kõigil teistel riikidel. See, et Hollandi maksumaksjad võib-olla ei soovi Poola LGBT-vabu piirkondi rahastada, peaks olema samuti mõistetav. Kas olete minuga nõus, et suveräänsusel on mitu tahku ja suveräänsus ei puuduta automaatselt õigust Euroopa Liidu eelarvest teatud hulka vahendeid ilma igasuguste tingimusteta kasutada? 

12:37 Siim Kallas

Aitäh! Teie küsimusepüstitus viitas probleemile, et olukord on keeruline. Ja sellega ma olen täiesti nõus, et see on väga keeruline. Üldiselt tõepoolest rahastamine on siiamaani olnud ikkagi seotud väga tugevalt raha otstarbeka kasutamisega. See olnud nii Euroopa Komisjoni kui ka kontrollikoja üks peamisi prioriteete: tagada, et raha on otstarbekalt kasutatud. Vaat nüüd on küsimus selles, kas nendes riikides või mõnes muus riigis on raha alati otstarbekalt kasutatud. Aga ma isegi ei tahaks väga jõulisi seisukohti võtta, seepärast et Euroopa ajaloos on olnud üks intsident, kui peatati Austria liikmesus Euroopa Liidus, kuna seal olid poliitilised muutused, mida Euroopa Liit ei aktsepteerinud. Ja tagantjärele peetakse seda ikka veaks. Nii et on niisugust poliitilistesse seisukohtadesse sekkumist, aga on ka väga tugev leer Euroopa Liidus, kes selliseid seisukohti jagab. Nagu te isegi mainisite, on suured rahastajad riigid, kellel on tegelikult väga suur sõnaõigus nendes asjades. Aga kõige lihtsam vastus on selline: olukord on keeruline ja küsimus on väga keeruline.

12:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Reitelmann, palun!

12:38 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Härra ettekandja! Teid on alati rõõm ja suur mõnu kuulata. Aga tahaksin ka vastu vaielda Euroopa Liidu võimekusele kas või vaktsineerimise koha pealt. Järgmise kuu lõpuks saab näiteks Iisrael vaktsineeritud kõik üle 16‑aastased inimesed. Iseseisvuse taastanud Suurbritannia on hiilgav näide sellest, kuidas iseseisev riik ei pea ootama üleliidulisi näpuotsaga antud vaktsiinikoguseid.

Aga ma tahtsin rääkida sellest toetusfondist. Selle eesmärk, nagu me tänaseks juba teame, on ikkagi Lõuna-Euroopa aitamine. Ainuüksi Itaalia pangad saavad sealt sadu miljardeid finantssüstideks. Ja kriitikud ütlevad, et kogu selle paketi suurim viga on see, et ta jaotub väga pika aja peale, ta on ideoloogilise suunitlusega ja selle mõju majandusele, nii Euroopa majandusele kui ka Eesti majandusele, on sisuliselt minimaalne. Küll aga muudab see kõiki Euroopa Liidu aluspõhimõtteid, sest ükski riik nendel tingimustel, mis meile praegu terendavad, ei ole Euroopa Liiduga liitunud. Välja pääseb sealt aga ainult Euroopa Liidust lahkumise kaudu. Öelge palun, kas on praegu lootust, et mõni riik taasterahastuga ei ühine ja kogu see jabur projekt kukub läbi!

12:40 Siim Kallas

Ei ole minul teada sellist asja. Aga ega see protsess kõikide liikmesriikide parlamentides – selle omavahendite otsuse heakskiitmine, mis on selle taastepaketi oluline osa –, ei tarvitse lihtsalt minna. Seda ma võin küll öelda. Ka varasemad kogemused näitavad, et riikides on eriarvamusi ja nende heakskiitmine ei tarvitse väga lihtsalt minna.

Aga ma ei tea, see väide, et see on tingimata Lõuna-Euroopa jaoks välja mõeldud – no see on mõnes mõttes alati olnud küsimus. On ka tõsi, et näiteks Itaalia teatavasti jaotub kaheks: üks on Põhja‑Itaalia ja teine on Lõuna-Itaalia. Need on nagu kaks täiesti erinevat maailma, kusjuures need numbrid, mis on ära toodud, kui palju Euroopa Liit on toetanud Lõuna-Itaaliat, on kolossaalsed. Praegu mul ei ole seda kõike otseselt peas, aga seal ei ole väga märkimisväärseid muutusi toimunud. Ja kui te mõtlete ka kogu selle Kreeka kriisi peale 2015, kõigi nende andmete peale ja nende piltide peale, mis olid, kui kreeklased sõimasid meid, et kuidas me ei oska oma asju ajada, aga siis selgus, et Kreeka pensionär saab pensioni, mis on Euroopa Liidu rahaga saadud, nagunii kolossaalselt rohkem. Aga Kreeka puhul on see ära korrigeeritud, nii et Kreeka puhul see kindlasti ei ole enam nii.

Noh, jah. Selles mõttes on need vaidlused ees. Otseselt see taastusrahastusfond on umbes 6% Euroopa Liidus ringluses olevast rahast, mis ei ole iseenesest liiga suur summa. See kas põhjustab inflatsiooni või mitte, kuid see ei mõjuta kuigi palju. Aga möönan, et kõik need küsimused on delikaatsed ja kindlasti on vaidlusi ees veel üksjagu.

12:42 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helle-Moonika Helme, palun!

12:42 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma tegelikult väga-väga tänan teid, et te sellisel kujul siin oma ettekannet peate. Isegi kui ma teiega kõiges nõus ei ole, on see äärmiselt nauditav, kuidas te suudate argumenteerida ja vastata kõikidele küsimustele nii, et te ei sildista ega solva kedagi. Aga ma tahaksin, et te klaariksite ära teatud vastuolu, mis mulle jäi teie vastustest üles. Te just ütlesite, et Euroopa Liidus on rahastajad riigid, kellel on väga suur sõnaõigus otsustusprotsessides, aga varem ütlesite ühes vastuses, et Eestil on igas mõttes samasugune kaal kaasa rääkida. Kumb väide siis õige on?

12:43 Siim Kallas

Formaalselt on Eestil kõigiga võrdne võimalus kaasa rääkida. Aga sisuliselt muidugi ei saa kuidagiviisi mööda vaadata faktist, et suurtel liikmesriikidel on mõnevõrra suurem sõnaõigus. Nii et vastus ongi vastuoluline.

Aga tegelikult, ütleme siis teistpidi: seda, et suurte riikide võim on absoluutne ja nad domineerivad täiesti kõikide väikeriikide üle, ju kuidagi öelda ei saa. Väikestel riikidel on muidugi väga palju võimalusi. Samas, ma võin teile tuua ka hulga näiteid, kus väikeriigid on otsustanud üksinda hakata suurtele riikidele vastu, kuid see ei ole tavaliselt hästi lõppenud. Nii et mõistlik on leida enda tee seal kuskil vahepeal. Teistpidi ma ütlen kindlalt seda, et oma seisukohtade kaitsmine Euroopa Liidus on võimalik ja sellega tuleb tegeleda, aga seda tuleb teha taktikaliselt ja targalt ning leida liitlasi ja valida strateegia, mis on elluviidav.

12:44 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile küsimusi rohkem ei ole.

12:44 Siim Kallas

Aitäh kõigile!

12:44 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ja nüüd, enne kui me läheme läbirääkimiste juurde, on Euroopa Liidu asjade komisjon teinud ettepaneku, et juhul, kui me ei jõua oma istungiga kella üheks lõpule, me pikendaksime istungit kuni selle päevakorrapunkti ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Ma panen selle ettepaneku hääletusele.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Euroopa Liidu asjade komisjoni ettepaneku pikendada 16. märtsi istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

12:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 56 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis heakskiitu ja me töötame täna veidi pikemalt.

Läheme läbirääkimiste juurde. Kõigepealt on Eerik-Niiles Kross, Reformierakonna fraktsiooni nimel. Palun!

12:48 Eerik-Niiles Kross

Küsin kohe kolm minutit lisaks.

12:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Viis pluss kolm minutit, palun!

12:48 Eerik-Niiles Kross

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ma tänan eelkõnelejaid, eriti peaministrit, kes on nüüd ka isiklikult võtnud kanda osakese meid kõiki tabanud epideemia raskusest, aga siiski pidas võimalikuks meile täna siin kõnelda.

Euroopa Liidu poliitika arutelu toimub nii tühjas saalis nüüd küll esimest korda, aga selles formaadis siin majas 16. korda. See on alati olnud üks ja seesama: peaminister, Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees ja seejärel fraktsioonid esitavad justkui oma erakondliku nägemuse Euroopa Liidu asjadest. See viimane on mulle alati tundunud veidi imelik, aga me teeme seda seekord jälle. Ütlen igaks juhuks, et ma ei ole oma kõnet fraktsiooniga kooskõlastanud. Nii et kõik kahtlane, mis ma ütlen, palun kirjutada minu kapsaaeda, ja kõik targad mõtted, mis ma ütlen, kuuluvad loomulikult, nagu vanasti öeldi, parteile ja valitsusele.

Kuulates tänaseid küsimusi, tekkis mul taas tahtmine üle rõhutada seda, mida kunagi Winston Churchill ütles demokraatia kohta ja mis minu ja, ma arvan, ka meie erakonna meelest kehtib ka Euroopa Liidu suhtes: Euroopa Liit on üks väga vilets institutsioon, aga paremat ei ole välja mõeldud. Selles viletsas institutsioonis me peame elama ja me tahame elada.

Üks mu vana sõber ütles kunagi niimoodi, et niipalju kui tema mäletab, on ta alati elanud murrangulisel ajal. Niipalju kui mina mäletan, on peaaegu iga Euroopa Liidu poliitika debatt, mis siin on peetud, käsitlenud mõnd parasjagu käsil olevat kriisi. Kord oli majanduskriis, siis oli eelarvekriis, Kreeka kriis, finantskriis, rändekriis ja lõpuks kliimakriis, millest me 2019. aastal rääkisime väga palju. Täna loomulikult ei saa me üle ega ümber tõsisest tervisekriisist ja arvatavasti ka majanduskriisist.

Muidugi räägime me ikka ja jälle sellest, kuidas Euroopa Liit seda kriisi heroiliselt ületab. Enne, kui ma maisemate asjade juurde lähen, lihtsalt viskan õhku mõtte, et võib-olla seesugused kriisid ongi maailma või inimkonna arengu praeguses etapis paratamatu ilming. Võib-olla on see mingisugune ühiskonna evolutsiooniline nähtus, kus elustandard on viimase saja aastaga nii palju tõusnud, et on tarvis pingelisi olukordi, sellist ärritajat, et inimkond viitsiks ennast parandada.

Aga nüüd maisemate asjade juurde. Nagu me täna siin jälle paljude küsimuste puhul kuulsime, ja see on ka vaieldamatu, koroonakriis ja sellega hakkama saamine või, täpsemalt, mitte hakkama saamine, eriti kriisi algfaasis, nii kogu Euroopa Liidus kui ka liikmesriikides eraldi, on kahtlemata pakkunud kõigile soovijatele ohtrasti ainest Euroopa Liitu kritiseerida või see koguni nurjunuks kuulutada. On selge, et kriisiaegadel ilmnevad ikka nii inimeste halvimad kui ka parimad iseloomuomadused, ja nii kipub olema ka institutsioonidega. Nii et jah, Euroopa Liit ning meie koos Euroopa Liiduga ja eraldi, oleme teinud selles kriisis palju vigu. Epideemia algus oli Euroopa Liidu fännidele, kui soovite, tõesti ehmatav. Kõigile, kes olid harjunud mõttega, et Euroopa Liit aitab alati hädast välja, kaubad liiguvad vabalt, inimeste vaba liikumine Euroopas on enesestmõistetav ja tänaseks juba võõrandamatu põhiõigus jne, selgus üsna suureks ehmatuseks, et see pole sugugi nii enesestmõistetav.

Oli päris õpetlik näha, kuidas Euroopa rahvaste enesealalhoiuinstinkt, ka Euroopa Liidu liikmesriikide enesealalhoiuinstinkt, kriisi alguses muidugi domineeris ja hakkas kriisi pigem süvendama, mitte leevendama. Taipasime, et puudub üleeuroopaline epideemiapoliitika, puuduvad mehhanismid ja puudub ka kriisi reguleerimise mehhanism sellises olukorras. Tervishoid on rangelt rahvusriiklik. Tulemus oli, noh, võib-olla mitte katastrofaalne, aga igatahes väga keeruline. Aga erinevalt mõne eelkõneleja arvamusest leian mina, et Euroopa suutis siiski suhteliselt kiiresti õppida ja praeguseks on pööre toimunud. Tegelikult on Euroopa mõistnud, et ka nendes asjades on koos parem kui eraldi. Vaatamata palju kirutud aeglusele, bürokraatiale ja sajale muule hädale on Euroopa suutnud kokku leppida enneolematu abipaketi, hakanud näitama solidaarsust, saavutanud üleeuroopalise vaktsiinide jõudmise kõigisse liikmesmaadesse, ka väiksematesse ja vaesematesse, ning lükanud käima mitu suurepärast initsiatiivi, või vähemasti potentsiaalselt suurepärast, millest eelnevalt juba räägiti. Ma ei lähe detailidesse.

Nendele, kes ütlevad, et me üksi oleksime suutnud palju paremini selles kriisis hakkama saada, oleksime juba kõik ära vaktsineerinud ja vaadake Iisraeli või vaadake Suurbritanniat, ma ütleksin, et Iisraeli ja Suurbritanniaga võrdlemine on muidugi kõrge enesehinnangu näitaja. Mina võrdleksin meid ikkagi meie saatusekaaslastega, st nende riikidega, kelle hulka me kuuluksime, kui me ei oleks Euroopa Liidus. Moldova sai esimesed 14 000 vaktsiinidoosi kätte 4. märtsil, üldse esimesed riigis. Gruusia sai esimesed vaktsiinid kätte 13. märtsil. Ukraina sai esimesed vaktsiinid kätte veebruari lõpus. Neil ei olnud varem isegi mitte vaktsiinide ostmise plaani. Kusjuures Ukraina vaktsiinide hulk oleks Eesti puhul võrdne 3000 doosiga. Eestis on tänaseks vaktsineeritud vähemasti ühe süstiga ligi 150 000 inimest. Moldovas on COVID-isse surnud 4400 inimest, mis on proportsionaalselt neli korda rohkem kui meil. Neid riike ei oota abina miljardid Euroopa ühisraha kriisist väljumiseks.

Ma ei taha siin muidugi teiste hädasid parastada ja ma tahaksin, et meie, Euroopa Liit, suudaksime oma lähinaabreid ja oma vanu kamraade aidata kiiremini ja paremini. Aga mida ma tahan öelda, on see: need, kes tõttavad väitma, nagu oleks Eesti iseseisvalt tegutsedes, ise ja üksi vaktsiini hankides saanud paremini hakkama, ning kes kutsuvad üles hülgama Euroopa ühiseid hankemehhanisme, rikkuma lepinguid ja hankima Sputnikut, kas ei tea, mida nad räägivad, või kui teavad, siis on kuritahtlikud.

12:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, aga teie aeg on otsas!

12:56 Eerik-Niiles Kross

Väga kahju. Siis ma esitan oma ülejäänud kõne kirjalikult.

12:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaa, aitäh! Martin Helme, palun!

12:57 Martin Helme

Aitäh! Mul hakkas levi hakkima, nii et palun andestage, kui ma pilti ei näita teile. Palun ka kolm minutit lisaaega.

12:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Viis pluss kolm minutit. Palun!

12:57 Martin Helme

Kas ma olen kuuldav üldse või?

12:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaa. Viis pluss kolm minutit, kokku kaheksa minutit. Palun!

12:57 Martin Helme

Auu!

12:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaa, meie kuuleme. Meie oleme kuuldel. Martin, kuidas on? Meil on ilmselt ... Kas sa kuuled, Martin? Ei kuule. Mul on ettepanek: läheme läbirääkimistega edasi, tehnilised töötajad võtavad vahepeal Martin Helmega ühendust ja me saame hiljem ta uuesti liinile ja siis ka tema kõne ära kuulata. Kas Riina Sikkut on valmis esinema Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel? Jah, palun! Aga me ei kuule sind, Riina. Ei, ei ole kuulda, Riina. Sind ei ole kuulda. Ei kuule. Näeme, aga ei kuule. Ei ole, ei ole jätkuvalt kuulda. Aga proovime, läheme edasi, keegi oma sõnavõtuõigust ei kaota. Te saate uuesti tagasi liinile. Aga proovime järgmisena Oudekki Loone. Kas Oudekki Loone on kuuldel?

12:59 Oudekki Loone

Tere! Kas mind on kuulda?

12:59 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere! On. Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun!

12:59 Oudekki Loone

Aitäh! Palun ka kolm minutit lisaaega!

12:59 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Viis pluss kolm minutit. Palun!

12:59 Oudekki Loone

Aitäh! 14. septembril 2003. aastal otsustas Eesti referendumil, et väikeriigina saame maailma mõjutada seda rohkem, mida rohkemate laudade taga istume, ja koht Euroopa Liidu läbirääkimiste laudade taga koos vetoõigusega annab meile olulise võimaluse ütelda, milline meie lähiümbrus peaks olema. Tehniliselt oleme seda Eesti rahva valikut seni päris hästi ellu viinud. Eesti huvide esindamine on ajas muutunud üha efektiivsemaks. Viimase paari aasta tööga võib juba eriti rahul olla. Näiteks suutis Jüri Ratase valitsus tagada, et Eesti põllumehed saavad järgmisel Euroopa eelarveperioodil rohkem toetust, kui siiani võis Brüsseliga kokkulepete kohaselt eeldada. 1,35 miljardit otsetoetusi on 35% rohkem kui eelmisel perioodil. Kuid ka ametis oleva valitsuse Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastu ning REACT-EU rahataotlused sisaldavad ulatuslikke tervishoiuinvesteeringuid, sh suunates 380 miljonit eurot Tallinna Haigla rajamiseks.

Rohepöördega seotud kahjude korvamiseks loodud õiglase ülemineku fondis on ainult tänu Eesti poliitikute suurele tööle ka põlevkivisektori üleminek abikõlbulik. Viimased valitsused on suutnud läbi rääkida isegi Rail Balticu rahastamise jätkumise samadel alustel varasema süsteemiga. Loodame, et eelolevad CO2 kvootidega kauplemise süsteemide läbirääkimised lähevad sellesse edulugude ritta ja Eesti suudab oma põlevkiviõlisektorile piisavalt tasuta kvooti tagada.

Kuid meie roll Euroopa Liidus ei tohi piirduda ainult valmis mänguväljakul etteantud reeglite järgi võimalikult hästi mängimisega. Õigus istuda laua taga tähendab ka õigust mänguväljakuid kujundada ja reegleid ümber teha. Meil on võimalus teha seda, mis pikalt ajaloos on olnud ainult suurriikide pärusmaa – kujundada maailma tulevikku. Eesti inimesed tahavad selles osalised olla. Uuringud näitavad, et meil soovitakse avalikku arutelu Euroopa tuleviku üle, oleme selle näitajaga Euroopas esirinnas. Kuulame oma kodanike soove. Võtame plaanitud Euroopa tulevikukonverentsi tõsiselt, anname ka kodanikele sõna.

See ei ole niisama ajatäiteks välja kuulutatud bürokraatlik ettevõtmine. 2021. aastal lihtsalt ei saa keegi enam teha nägu, et 1993. aasta Maastrichti lepingutega loodud Euroopa Liidu struktuur vastab kuidagi praegustele vajadustele. Tookord ajaloo lõpu müüdist sündinud paindumatul ordoliberalismil ja demokraatia müügimehe välispoliitikal on vedru maha käinud. Vaja on uut poliitikat, uut eesmärki, võib-olla ka uusi institutsioone.

Selleks, et Euroopa tulevikuvalikutest tõsiselt kõnelda, tuleb eelkõige küsida, mis on tänase materiaalse elu olulisim väljakutse. Mis on need ohud, mis takistavad kõigil eurooplastel oma täit potentsiaali saavutamast ja head elu elamast? Mis on tänase maailma majanduse suurim väljakutse? See on kokkuvõetav ühte sõnasse: platvormimajandus. Uber, Airbnb, Amazon, Bolt, Wolt, Yandex ja kõik need teised kujundavad igal hetkel ümber meie igapäeva, surudes aina kitsamaks töö-, kauba- või teenusepakkujate võimaluse teha äri, luua uut väärtust ilma nendeta.

Silicon Valley behemoth'id kolavad just praegu vabalt ringi meie kõigi tagaaedades, vaadates mööda riikide seadustest, vilistades töötajate kaitse normidele, hiilides mööda maksustamisest, otsustades, kes võib mida ütelda ning kuidas ja kus saab valimiskampaaniaid teha neile sobivatel teemadel või ainult nende mootorist sõltuvalt. Nii on need digihiiglased suunanud oma ühiskonna ülevõtmise sihiku kõige olulisemale sihtmärgile – riigile. Silicon Valley ja narkokapitalistid kinnitavad aina enam, et neil pole seda auväärset institutsiooni lihtsalt vaja.

Muidugi, reaalsuses ei saa ka platvormid ilma riikideta hakkama. Tuletame meelde, et 2008. aasta kriis lahendati riikide garantiiga. See oli avalik raha, mis finantssektori välja ostis ja abi finantssektorile hoidis elus ka kõrgtehnoloogiasektori. Selle kogemuse haavad on surunud Silicon Valleyt ka Wall Streetiga vastanduma, lootes, et krüptovaluutad asendavad dollari ja finantssotsiaalmeedia J. P. Morgani, Goldman Sachsi ja teised nendesugused.

Pole vaja palju fantaasiat, et mõista, milline saab olla platvormigigantide vastus asjaolule, et nii 2020. kui ka 2021. aastal on riigid pidanud välja ostma mitte ainult finantssektori, vaid kogu majanduse. California näide on inspireerinud paljusid Silicon Valley kloone üle kogu maailma: Shenzhenist Mumbaini, Dubaist Moskvani. Täna me ei räägi enam Ameerika hegemooniast. Me räägime Silicon Valley hegemooniast. Me ei räägi enam Hiina ohust, vaid Shenzheni omast, mitte islamiohust, vaid Dubai omast. See hegemoonia loob maailma, mis on täielikult erastatud, kus poliitiline võim on taandatud suurte kompaniide huvide kehtestajaks.

Nii pole muidugi esimest korda ajaloos, me oleme varemgi näinud maailma, kus domineerivad suured erasektori toimijad, näiteks Briti Ida-India Kompanii. See oli kolonialistlik maailm, see oli orjapidamise maailm, see oli ebaõigluse maailm. Seda maailma ei ole tarvis tagasi tahta. Nii nagu pole vaja tagasi tahta 19. sajandi teise poole monopoolsete äriühingute vahel ära jagatud maailma, kus töötajatel pole õigusi ja üksikisiku initsiatiiviks ja reaalseteks valikuteks jääb väga vähe ruumi.

Kuid õnneks pakub ajalugu ka edulugusid. Theodore Roosevelt oma suure naeratuse ja suure kaikaga suutis monopoolsetele korporatsioonidele koha kätte näidata. Nii peame suutma ka meie 21. sajandi Euroopas. Kuid mis oli see Roosevelti kaigas, mida ta kasutada sai? Tugevad ja organiseeritud töölisliikumised, see oli klassivõitlus, mis hoidis röövparuneid surve all. Ja täna näeme sedasama klassivõitlust uuesti sündimas nii Silicon Valley peakontorites kui ka nende kaugeimates eelpostides kogu maailmas. Amazoni töötajad organiseeruvad, Uberi töötajad organiseeruvad, Bolti juhid Eestis nõuavad õigust ametiühingule, sest ka nemad on tegelikult töötajad. Meil, poliitikutel tuleb seda üleskutset kuulda võtta. Siin ei piisa ühest riigist. Võrgustunud platvormi korporatsioonide rünnakule tuleb vastata koordineeritud poliitiliste sammudega, meil kõigil. Meil tuleb olemasolevad Euroopa institutsioonid üles rivistada ja ümber korraldada nii, et need asetaksid pjedestaalile meie inimeste heaolu, täistööhõive, mitte inflatsioonikontrolli, seaduse jõuga sektorilepped, mis teevad tegelikult vabaks töötaja liikumise, mitte ei anna ettevõtetele vabadust hankida kõige odavamat tööjõudu.

Meil tuleb anda kodanikele tagasi reaalne õigus oma tuleviku üle otsustada. Meil tuleb töötajatele anda tagasi õigus oma töö viljast ausalt osa saada. Selleks tuleb Silicon Valley monstrumid kindlakäeliselt allutada riikide seadustele, kus korporatiivsetele krüptorahadel, korporatiivsetel maksuparadiisidel, korporatiivsetel isehakanud käitumisreeglite kehtestajatel ei oleks üleüldse mingit kohta ega sõnaõigust. Teeme Euroopa ümber inimeste Euroopaks, töötajate Euroopaks, kodanike Euroopaks! Aitäh!

13:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Martin Helme, kas on ühendus olemas?

13:07 Martin Helme

Nii, proovime uuesti. Ma paluksin 3 minutit lisaaega.

13:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Viis pluss kolm minutit. Palun! 

13:07 Martin Helme

Mina tagasi teilt ei kuule, aga ma kuulsin, et teised kõik kuulsid mind. 

13:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kuuleme.

13:07 Martin Helme

Euroopa Liit toimib ainult ühesuunalise liikumise vormis. Kogu aeg ja üha kiirenevalt liigub võim liikmesriikidelt keskusele. Ka täna kuulsime korduvalt, kuidas komisjon teeb seda, tahab toda, on algatanud uue poliitika uues valdkonnas. Kõige selle juures justkui ei olegi enam vaja küsida, kas see on ka päriselt komisjoni pädevus, kas selleks on olemas aluslepingute volitus, kas selleks on olemas liikmesriikide soov, vajadus või nõusolek. Selle tõttu on vaja väga selgelt ja valjult kõigile meelde tuletada: Euroopa Komisjon teenib liikmesriike ja liikmesriikide huve. Komisjon eksisteerib liikmesriikide meeleheaks, mitte vastupidi.

Praktikas näeme paraku, et just nimelt on vastupidi. Praktikas näeme, kuidas komisjon tegeleb jultunud võimukaaperdamisega neiski viimastes valdkondades, mis siiani on olnud liikmesriikide ainupädevus. Me näeme seda immigratsiooni ja asüüli küsimustes, me näeme seda tervishoiu- ja sotsiaalküsimustes, me näeme seda ka näiteks haridusküsimustes, aga tõepoolest ka näiteks maksuküsimustes.

Seda tehakse lepinguid jultunult väänates ja pööraselt tõlgendades. Seda tehakse liikmesriikide suveräänsust jõhkralt tasalülitades. Õigusriigist räägitakse palju, kasutades seda osa iseseisvusmeelsemate liikmesriikide šantažeerimiseks, kuid kõige suurem õigusriigi printsiipide rikkumine toimub hoopis Euroopa Liidu enda institutsioonides. Parimateks näideteks on immigrantide vägisi pealesurumine liikmesriikidele, Brexiti Põhja-Iirimaa protokolli ühepoolne peatamine, jõupositsioonilt tehtud suvaotsused ravimite või isikukaitsevahendite ekspordi takistamiseks, Euroopa Keskpanga massiline liikmesriikide rahastamine võlaostuprogrammide kaudu, Kataloonia teemal raske rusikaga ühe riigi siseasjadesse sekkumine või ülemkogu otsuste eiramine taasterahastu küsimuses komisjoni poolt. Kogu oma ennastupitava ja eneseimetlusest läbi imbunud võltsi retoorika juures on Euroopa Liit kõike muud kui õigusriigi põhimõtteid järgiv nähtus. Euroopa Liit tegutseb varjamatult põhimõttel "eesmärk pühitseb abinõu".

See eesmärk on kogu võimu täielik koondamine keskusele. Selle võimuga omakorda viiakse ellu väga kitsast ja väga äärmuslikku vasakliberaalset ideoloogilist poliitikat. See poliitika on kuulutatud ainuõigeks ja vastuvaidlemist mitte sallivaks. Selle poliitika vastaseid ei peeta mitte lihtsalt konkureerivate vaadete esindajateks, vaid need vaated on kuulutatud hereesiaks ja neid surutakse aktiivselt maha. Selline poliitika on olemuslikult antidemokraatlik ja meenutab meile seda tsentraliseeritud totalitaarset liitu, kust mitmed nüüdsed euroliidu liikmesriigid inimpõlve eest põgenesid.

Euroopalikud väärtused on väljendina kaaperdatud ning pea peale pööratud. Nüüd tähistab see sõnapaar kohustuslikku massiimmigratsiooni, kohustuslikku vasakradikaalset vaenulikkust traditsioonilise perekonna vastu ning kohustuslikku Euroopa põlisrahvaste enesealandamist rahvuslikul ja rassilisel alusel.

Tänapäeva Euroopa Liit ja tema juhid on valinud väga ohtliku tee. Kui liikmesriikidel ei lasta korraldada oma elu nii, nagu valijad nendes riikides oma poliitikuid suunavad, siis jõuavad riigid üsna pea valiku ette: kas lahkuda liidust, nagu britid tegid, või leppida, et väikese rahakese eest, ilusate loosungute eest on neilt ära võetud mitte ainult nende demokraatia ja vabadused, vaid ka nende rahvusliku kultuuri põhialused. Kui riigid, nagu Ungari või Poola või ükskõik kes veel, on sunnitud oma rahvusliku iseolemise nimel liidust lahkuma, siis tuleb igal juhul ka Eestis endalt küsida, kas lahkuda või jääda. Valik ei ole mitte selle vahel, kas olla ori Brüsselile või Moskvale. Valik on selle vahel, kas olla ori kellelegi teisele või peremees omal maal. Meie erakond seisab eesti rahva peremeheõiguse eest. Tänan!

13:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Riina Sikkut, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel! Aga ei ole jätkuvalt kuulda. Ei ole jätkuvalt kuulda. Aga läheme edasi ja tegeleme Riina Sikkuti tehniliste probleemidega. Kas Urmas Reinsalu Isamaa fraktsiooni nimel on valmis? Oi, vabandust! Ta on lausa saalis. Viis pluss kolm minutit. Palun!

13:12 Urmas Reinsalu

Armsad parlamendiliikmed! Armas Eesti rahvas! Armas peaminister! Kõigepealt, proua peaminister, teile tugevat tervist! Esimesena tahaksin ma öelda nendele Euroopa riikidele, kes on meid selles koroonaviiruse kriisis aidanud või pakkunud oma abi erineval moel, suur-suur aitäh. Ka Eesti on selle kriisi ajal osutanud abi teistele riikidele ja sellel on olnud, ma usun, ennekõike sümbolväärtus, rõhutamaks seda, et me seisame selles kriisis silmitsi tundmatuse ja raskustega õlg õla kõrval. Nimetan siinkohal meie toetust Hispaaniale, Itaaliale, Tšehhile ja veel mitmeid juhte.

Nüüd tänase päeva ülesannetest Euroopa Liidu ees. Esiteks, enesestmõistetavalt koroonaviiruse tõrjumine. Äärmiselt oluline, keskne on suurem vaktsiinide hanke võime Euroopa Liidus, sh iseseisev vaktsiinide tootmise võimsus. Vajame kiiresti selgeid reegleid turvalise vaba liikumise taastamiseks. Siin on küsimus, et on olnud väga palju initsiatiive, väga palju õblukesi soovitusi, aga tegelikkuses meil ei ole selget agendat ja plaani, kuidas kõik hakkab toimuma pärast vaktsineerimist, kui meil on ka haiguse läbi põdenud inimesed ja kõik see muu. Tegelikkuses sellele ei ole alternatiivi, siin tuleb Euroopas reeglid kokku leppida, nii nagu sügisel ministrite nõukogu soovitus oli.

Tulevikku vaadates on vajalik Euroopa strateegilise toimepidevuse tagamine kriiside tarbeks. Eesti on läinud aastal võtnud vastu otsuse moodustada meie rahvuslike varude agentuur. Tegelikkuses peame seda ka üleeuroopaliselt tegema, et meil oleks üle Euroopa varude võimekus olemas, see on üks osa strateegilise autonoomia realiseerimisest. Vajame tulevikuks plaani, kuidas maailmas selliste pandeemiate levikut tõkestada. See, mis juhtus viiruse ülemaailmse levikuna, ei oleks tohtinud juhtuda. Euroopa Liit peab WHO reformimisel töötama välja oma ettepanekute paketi, mida liikmesriigid Euroopa Liidust esindavad, ja olema valmis seda ka kaasrahastama.

Teiseks, majanduskriisist väljumine ja Euroopa majanduse konkurentsivõime tagamine maailmas. Nimetan siin digitaalturu laiendamist ja vabakaubanduslepinguid – loodetavasti on meil võimalik nendest uuesti kõneleda ka uue Ameerika administratsiooniga –, aga loomulikult on oluline ka Vaikse ookeani suunal uute turgude avamine. Eestis peavad taasterahastu ja finantsperspektiivi vahendid teenima ennekõike just ettevõtluse taaskäivitamise ja arendamise huvisid. Pean oluliseks soodustada vahendeid finantsfinantsinstrumentidest, mis võimaldaksid hiljem riigieelarvesse nende vahendite tagasipõrke. Mis puudutab maksupoliitika konkurentsivõimet, siis selles peab Euroopa Liidus säilima ühehäälsuse põhimõte. Ja rõhutan, et ka rohepööret ei tohi kasutada tagaukse kvalifitseeritud või pöördkvalifitseeritud otsustamismudeli rakendamiseks maksuõiguslikes küsimustes.

Ettevõtlussõbralik rohepööre. See on Isamaa poliitiline käsitlus. Rohepööre peab lähtuma sellest, et säilib Euroopa konkurentsivõime. Ka Eestis on tähtis rohepöörde rakendamine just rohelise majanduse konkurentsivõime teenistusse. Ja selle paatosega proua peaministri kõnest ma täiesti nõustun. Hea näide on meie initsiatiiv Läänemere avamere tuuleparkide projekti arendamiseks. Samas, mõeldes ettevõtlusele, ühinen siin Oudekki Loone osutusega, et on vaja tagada tasuta kvoodid meie ettevõtetele üleminekuperioodil senises mahus. See peab olema üks ja selge valitsuse ülesanne, nii nagu selle ka eelmine valitsus fikseeris.

Kolmandaks, aktiivne Euroopa maailmas. Euroopa Liit peab maailma ees seisvates protsessides olema mõjukas ja mõjukam. Euroopa peab arendama tihedat koostööd Ameerika Ühendriikidega, sellele pole alternatiivi. Tähtis on demokraatlike riikide liidu idee, mille on Ameerika Ühendriikide president välja käinud, selle aktiivne kaasaarendamine. Olen veendunud, et demokraatlike riikide liidu initsiatiivi puhul, selle asutamise puhul peaks Euroopa Liit olema väga aktiivne ja kõnelema ühel häälel. Euroopa Liit peab maailmas tõkestama agressioone, säilitama mittetunnustamispoliitikat agressorite suhtes ning söakalt seisma vastu inimsusevastastele kuritegudele ja inimõiguste rikkumisele maailmas. Tuleb julgelt rakendada globaalset inimõiguste [rikkumiste eest rakendatavate] sanktsioonide mehhanismi, mis kiideti heaks läinud aastal. Pean tähtsaks, et Eesti võtaks siin initsiatiivi ja korraldaks tulevikus – nii nagu juba on edukalt rakendunud Ukraina sõprade ja abistamise konverents – koos Valgevene demokraatlike jõududega Valgevene abistamise konverentsi, arvestades seda, tulevikku silmas pidades, et ka Valgevenes õnnestub korraldada vabad valimised. Samuti on oluline Gruusia demokraatlike protsesside toetamine.

Edasi, Euroopa Liidu laienemine. Väljendan toetust Euroopa Liidu laienemispoliitikale Balkanil. Euroopa Liidu laienemise koha pealt peab ka idapartnerlusriikidel olema selge perspektiiv. Ma kutsun üles ka Eestit toetama idapartnerlusriikide koostööformaati, mis jaotub kaheks: koostöö nende riikidega, kes on huvitatud poliitilisest integratsioonist Euroopa Liiduga, ja nende riikidega, kes soovivad heanaaberlikke suhted Euroopa Liiduga, aga oma tulevikku Euroopa Liidu liikmena ei näe.

Neljandaks, Euroopa julgeolek. Euroopa Liidu kaitsekoostööle ja ennekõike just standarditele võimearenduses piiratud ressursi tingimustes pole alternatiive. Tuletan meelde, et just Eesti eesistumise ajal seati ka Euroopa Liidus eesmärgiks 2% saavutamine Euroopa Liidu kõigi riikide kaitse-eelarvetes. Ja see on asi, mida Eesti peab jätkuvalt meelde tuletama.

Viiendaks, digipööre. Siin on oluline piisava ressursi rakendamine MMF-is. Ma arvan, et me peaksime toetama ka täielikult digitaalsete põhiõiguste Euroopa hartat. Digitaalsed õigused on tänapäevases maailmas inimõigused ja see tuleks ka Eestis põhiseadusliku õiguse ja seaduse tasemel määratleda.

Kuuendaks, rändeküsimustes, migratsioonipakti menetluses peavad riigid säilitama suveräänsuse. Praegune esitatud ettepanek seda ei taga. Oluline on Euroopa piiride kaitse rändesurve all. Sõna "solidaarne" ei tähenda sunduse eufemismi.

Seitsmendaks, Euroopa tulevik. Kogunemas on Euroopa tuleviku konverents. Euroopa Liitu näeme visioonina nüüdisaegse, mõjuka, heaolu, meie kontinendi elulaadi ja vabadust kaitsva ühendusena. Me ei toeta aluslepingute avamist. Tsentraliseerimine tulevikuvisioonina ei ole otstarbekas, soovime Euroopat kujundada võrdsete liikmesriikide ühendusena.

Kaheksandaks, Eesti esindajad, meie valitsus peab ausalt kaitsma neid seisukohti Euroopa koostöös, mida peame oma rahvuslike huvide vaates tähtsaks. Me peame olema Euroopas aktiivsed, arutledes liidu tuleviku ja praktiliste otsuste üle, ning otsima liitlasi ja toetama aktiivselt meie vaadetega sobivaid otsuseid. Aitäh teile!

13:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Proovime nüüd veel kord. Riina Sikkut, kas ühendus on olemas?

13:20 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Ma loodan, et nüüd, kolmandal korral olen kuulda. 

13:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

On kuulda, kõik on väga hästi.

13:20 Riina Sikkut

Tänan peaministrit ja Euroopa Liidu asjade komisjoni esimeest asjalike ettekannete eest Euroopa Liidu poliitika arutelul! Peaminister kirjeldas tegelikult väga ilusasti Euroopa Liidu liikmesuse olulisust Eesti jaoks ja meie usaldusväärsuse tähtsust. Nagu ajale kohane, on pea kõik ettekandjad kirjeldanud kriisi mõju – seda, kuidas kriis on peegeldunud Euroopa Liidus vastu. Ja tõesti, kriis testib inimesi ja testib institutsioone. Tuleb sellega leppida, tuleb arvesse võtta ja pingutada selle nimel, et igale järgmisele kriisile vastu minnes me tegelikult oleme tugevamad. Teine fookus, mis ettekandjate kõnedes oli, on rohepööre või, vabandust, viigrihüpe – see on peaministril väga hea uus termin ja loodan, et see läheb laiemalt kasutusse. Aga seda viigrihüpet me peame tegema üheskoos ja ühtsena. Hea meel on peaministri tugeva sõnumi üle, et Eesti toetab õiguslikult siduvate kliimaneutraalsuse eesmärkide seadmist nii Euroopa Liidus kui ka Eestis. Kui nüüd vaadata seda, mida me järgnevate aastate ja aastakümnete jooksul tahame saavutada, siis Euroopa Liidus on seatud ambitsioonikad ja, olgem ausad, tegelikult kõikehõlmavad eesmärgid. Need eesmärgid mõjutavad meie ettevõtlust, tööstust, haridust, igapäevast käitumist, aga ka riigi juhtimist ja rolli maailmas. Need on eesmärgid, mis puudutavad rohepööret ja seda rohepööret toetavat digipööret. Viigrihüpe ei ole mingi abstraktne kliimaneutraalsus või nähtamatu süsinikuheite vähendamine. See on puhtam ja elamisväärsem keskkond, see on liigirikkuse säilitamine, maa seest võetavate ressursside täielikum ja pikaajalisem kasutamine. See ei ole kuidagi võõras või pealesurutud kunstlik eesmärk, see on hädavajalik.  Sealjuures on meie jaoks tähtis ka maailmas eeskuju näidata ja demonstreerida, et selline muutus sellistel skaalal on tõesti võimalik ja tegemist ei ole mingi ulmelise unistusega. Digipööre erinevalt viigrihüppest on Eestis ehk kuidagi lihtsamini mõistetav või üldiselt heakskiidetav. Muidugi me kasutame neid kogutud andmeid targemateks otsusteks, suhtleme riigiga distantsilt, mitte teenindusbüroodesse kohale minnes ja paberile allkirja andes, täidame tuludeklaratsiooni minutitega, kasutame e-kooli ja digilugu. Niimoodi digistades-automatiseerides on meil vaja vähem töökäsi ja me saame teha targemat tööd. Kuidagi lihtne on nõustuda. Aga digipööre toetab ka rohepöörde tegemist, olgu see siis materjalide ringluses liikumise jälgimine, täpsemad, vähem ülejääki tekitavat tööpingid või üldiselt vähem paberil tehtavat ja kohale sõitmist-lendamist vajavad tööd. Ka väljapoole Euroopat jäävad riigid ja piirkonnad digistavad ja rohestavad. Aga Euroopa Liit paistab silma sellega, et meie eesmärk on ikkagi inimnäoline digipööre. Andmed on inimese omad. Privaatsus on tähtis. Küberturvalisusele tähelepanu pööramata ei saa ühtki süsteemi luua. Rohepööre ei saa kuidagi tulla kehvemini toime tulevate või halvemini kohanevate inimeste arvel. Üleminek peab olema õiglane ehk võimaldama inimeste jätkuvat toimetulekut ja mitte võimendama ebavõrdsust. Euroopa Liit on väärtuste liit. Eesti eesistumise ajal, 17. novembril 2017 allkirjastati Euroopa sotsiaalõiguste sammas. Eesti peaminister tol ajal, Jüri Ratas, kes kirjutas dokumendile alla nõukogu nimel, ütles, et sotsiaalsammas väljendab seda, millesse Euroopa usub. "Me tahame Euroopat, mis võitleks töötuse, vaesuse ja diskrimineerimise vastu, Euroopat, mis pakub võrdseid võimalusi noortele ja haavatavatele. Sotsiaalsammas tugineb meie ühistele väärtustele ning suunab meie tulevast tööd õiglasema Euroopa nimel." See sotsiaalsammas ehk 20 põhimõtet ja õigust alates elukestvast õppest soolise võrdõiguslikkuseni, alates õiglasest palgast pikaajalise hoolduseni on midagi, mis meid nendest pööretest ja hüpetest läbi kannab üheskoos ja ühtsena.

13:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vabandust! Kas te soovite lisaaega?

13:26 Riina Sikkut

Jah, palun kolm lisaminutit!

13:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kolm lisaminutit, palun!

13:26 Riina Sikkut

Mul on väga hea meel, et Euroopa Liit on sotsiaalsamba tegevuskavaga edasi liikumas ja ma pean äärmiselt tähtsaks, et Eesti pühendub sotsiaalsamba põhimõtete elluviimisele samaväärselt kui rohepöörde ja digipöörde elluviimisele.

Me kipume unustama, et ühtekuuluvus ei ole vaid liikmesriikidevaheline. See ei tähenda Saksa, Rootsi või Hollandi maksumaksjate raha panemist Eesti kergliiklusteedesse, hooldekodudesse, töövõimereformi rakendamisse või noorte karjäärinõustamisse. Ühtekuuluvus peab olema ka riigisisene. Ehk Harjumaa on solidaarne Ida-Virumaaga ja kõrgepalgaline madalapalgalistega. Solidaarsus, mida me demonstreerime riikide vahel, peab vältimatult olema kantud solidaarsusest riigi sees. Nii et ambitsioonikate, riiklike üleeuroopaliste eesmärkide sotsiaalne hind ei tohi olla kellegi jaoks – ei ühegi liikmesriigi jaoks ega ühegi piirkonna jaoks – ebavõrdsuse suurenemine.

Aga muidugi, Eesti ei tohi jääda üksi. Eesti hääl peab võrdsena kõlama. Meil on ise õigus otsustada oma maksusüsteemi üle või tervishoiukorralduse üle. On nii Eesti riigi kui ka Eesti inimeste huvides, et meie oleksime osa rohelisest, digitaalsest ja muidugi sotsiaalsest Euroopast, et meie saaksime kaasa rääkida nende otsuste tegemisel. Loodan, et kõik kolleegid on valmis nendes aruteludes osalema ja neisse panustama, on see siis tulevikukonverentsi silmas pidades või taaskäivitamiskava või struktuurifondide kasutamisega seotud eelnõusid menetledes. Nii et jõudu ning sotsiaalsema Eesti ja Euroopa nimel! Aitäh! 

13:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kõik fraktsioonid on saanud rääkida, sellega on läbirääkimised lõppenud ... Jaa, aga peaministril on võimalus veel lõppsõnaks. Palun!

13:28 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt suur aitäh selle väga sisulise debati eest ja nende teemade tõstatamise eest!

Paar asja, mis ma tahaksin veel üle rõhutada. Esiteks, siin oli väga palju juttu väärtustest. Minu meelest on oluline märkida, et need väärtused, millele Eesti Vabariik on ehitatud, näiteks õigusriiklus, demokraatia, ka suveräänsuse printsiip, mida siin korduvalt välja toodi, on väärtused, mida ka Euroopa Liit jagab ja mida toetab läänemaailm. Minu jaoks ongi selge küsimus, et me peame olema [koos] nende riikidega, kes samu väärtusi kannavad, ja me peame pingutama, et see nii ka edaspidi oleks. Oluline on just see, et Eesti kuuluks nende otsuste tegemise tuumikusse. Kui me seame ennast sellest väljapoole, siis meiega lihtsalt ei arvestata. Nagu öeldakse, hääletajat ei märgata, aga räuskajat jällegi omakorda ei kuulata.

Paar Riigikogu liigat tõid siin võrdluse Suurbritannia või Iisraeliga ja rääkisid sellest, kuidas vaktsiinide mõttes oleks palju parem, kui me poleks Euroopa Liidus. Minu meelest see võrdlus pole päris adekvaatne. Minu meelest õigem oleks võrdlus näiteks gripivaktsiinidega, mille puhul ei olnud Euroopa Liidu ühishankeid. Kui te mäletate, siis gripivaktsiin sai otsa oktoobris. Selles suhtes see on see koht, kus me oleksime, kui seda ühishanget ei oleks. Selles suhtes on kaalukausid veidi erinevad.

Neile, kes siin ütlesid, justkui oleks meil valik olla Euroopa Liidust eraldi, ning rääkisid sellest, Euroopa Liit on halb ja üksi oleks parem, ütlen, et tegelikkuses, nagu on ajalugu näidanud, üksi ei ole parem. Seda näitab ka meie saatusekaaslaste käekäik. On riike, kes on samamoodi kõrvuti suure naabriga, nagu meie oleme. Kui me oleksime üksi, siis tõenäoliselt me oleksime lihtsalt üks järjekordne külmutatud konflikt. Nii et neid asju tuleb võrrelda ja vaadata ikkagi suures pildis.

Minu jaoks on positiivne, et enamik, kes kõnelesid, olid selgelt Euroopa Liit toetavad. Ma arvan, et need teemad, mis välja tulid, on teemad, millest peab lähtuma kõikides poliitikasuundades. Euroopa Liidu poliitika kandub tegelikult kõikidesse poliitikasuundadesse: ühelt poolt Eesti seisukohad, mida me läheme kaitsma Euroopasse, et Eesti huvid oleksid igati esindatud, ja teiselt poolt ühtseid huvid, mida me ka Eesti riigisiseses asjaajamises arvesse võtame, et olla koos tugevamad. Aitäh veel kord selle sisulise debati eest!

13:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Suur tänu peaministrile ja suur tänu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehele ettekannete eest! Suur tänu kõigile küsijatele ja läbirääkijatele! Oleme Euroopa Liidu poliitika täna läbi arutanud. Istungi päevakord on ammendunud ja istung on lõppenud. Suur tänu kõigile ja kohtumiseni homme!

13:32 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee