Riigikogu
Riigikogu
Пропустить навигацию

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Esimees Henn Põlluaas

Austatud kolleegid, tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 8. töönädala esmaspäevast istungit. Nagu ikka, alustame eelnõude ja arupärimiste üleandmisega. Ruuben Kaalep, palun! (Vaikus.) Me ei kuule. Me näeme, aga me ei kuule. Mikrofon on ilmselt väljas.

15:01 Ruuben Kaalep

Halloo, kas mind on kuulda? 

15:01 Esimees Henn Põlluaas

Jaa, nüüd on kuulda.

15:01 Ruuben Kaalep

Lugupeetud Riigikogu! 8. märtsil otsustas Euroopa Parlament võtta saadikupuutumatuse kolmelt Kataloonia iseseisvust pooldavalt parlamendisaadikult. Saadikupuutumatuse võtmine võimaldab sisuliselt anda nad välja Hispaaniale, kes soovib nende üle kohut pidada. Kohtuprotsess katalaani iseseisvuslaste üle on selgelt poliitiliselt motiveeritud ja tuleneb nende toetusest Kataloonia lahkulöömisele Hispaania koosseisust. Euroopa Parlamendi toetus sellisele poliitilisele tagakiusamisele seab sügava kahtluse alla demokraatia ja õigusriigi põhimõtete järgimise ning arvamus-, sõna- ja veendumusvabaduse ja põlisrahvaste õiguste kaitse Euroopa Liidus. Sellest tulenevalt esitan ma kuue Riigikogu liikme allkirjastatud arupärimise Eesti Vabariigi välisministrile. Arupärimine on elektrooniliselt edastatud istungiosakonda. Aitäh!

15:02 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Riina Sikkut, palun!

15:02 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Esitan Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Raimond Kaljulaidi nimel eelnõu, mis tõstab seksuaalse enesemääramise vanusepiiri 16. eluaastani.

Tõesti, Eestis on minevikus korduvalt selle üle arutletud, aga seni on vanusepiir püsinud 14. eluaasta peal. Samas, mitmed teised riigid, olgu ta Leedu või Soome, on just laste kaitsmiseks seksuaalse enesemääramise vanusepiiri tõstnud. On väga kahju, et need reaktsioonid tulevad selliste avalike juhtumite peale, aga tundub, et praegu on avanemas aken ja nii koalitsiooni- kui ka opositsioonierakonnad on märkinud valmidust sedalaadi seadusemuudatusega edasi minna. Samas on vältimatult vajalik, et lisaks seadusemuudatusele, mis iseenesest hoiakuid ei muuda, oleks seksuaalharidus laialt kättesaadav, kõrvalseisjad, kahtlustajad ja märkajad mõistaksid oma vastutust laste kaitsmisel ning ühiskondlikud hoiakud ei veeretaks vastutust lastele ega süüdistaks ohvrit.

Aga ma loodan, et me saame selle üle arutleda, teha mõistlikud otsused laste kaitsmiseks ja minna seksuaalse enesemääramise vanusepiiri tõstmisega edasi. Aitäh!

15:04 Henn Põlluaas

Aitäh! Järgmisena palun siia valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni. Palun!

15:04 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Lugupeetud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna neli seaduseelnõu ja esitab ühe Riigikogu otsuse eelnõu. Esimeseks, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust haridus- ja teadusminister. Teiseks, hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Vabariigi Valitsust esindab Riigikogus seaduseelnõu menetlemisel majandus- ja taristuminister. Kolmandaks, karistusseadustiku muutmise seaduse (mittesularahalised maksevahendid) eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister. Neljandaks, Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise 1996. aasta 29. novembril allakirjutatud tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister. Ja viiendaks, Riigikogu otsuse "Euroopa Liidu taaskäivitamise kava rahastamise ja Euroopa Liidu Nõukogu otsuse omavahendite süsteemi kohta heakskiitmine" eelnõu. Selle eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister. Aitäh!

15:06 Henn Põlluaas

Aitäh! Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu kuus eelnõu ja ühe arupärimise. Juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele. Ja nüüd, head kolleegid, viime läbi kohaloleku kontrolli.

15:07 Esimees Henn Põlluaas

Kohal on 93 Riigikogu liiget, puudub 8. Järgmisena jõuame selle nädala päevakorra kinnitamise juurde. Panen hääletusele Riigikogu täiskogu V istungjärgu 8. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

15:07 Esimees Henn Põlluaas

Poolt on 91 Riigikogu liiget ja erapooletuid 1, vastu ei ole keegi. Päevakord on kinnitatud.


1. 15:08 Täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (291 SE) teine lugemine

15:08 Esimees Henn Põlluaas

Nüüd jõuame tänaste päevakorrapunktide juurde. Meil on kaks eelnõu, mõlemad on teisel lugemisel. Meenutan meie protseduurireegleid. Kõigepealt on juhtivkomisjoni esindaja ettekanne kuni 20 minutit. Seejärel võib iga Riigikogu liige esitada ettekandjale kuni kaks küsimust ja küsimuse pikkus on üks minut. Peale seda tulevad läbirääkimised 5 + 3 minuti, nii nagu ikka. Ja siis vaatame läbi muudatusettepanekud.

Lähemegi siis esimese päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 291 teine lugemine. Ettekandja on õiguskomisjoni aseesimees Heljo Pikhof. Palun!

15:09 Heljo Pikhof

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Esimese ja teise lugemise vahepeal on toimunud menetlus juhtivkomisjonis. Lisan meenutuseks, kunas eelnõu algatati. Vabariigi Valitsus algatas eelnõu 23. novembril 2020. aastal, selle esimene lugemine toimus 17. veebruaril ja muudatusettepanekute tähtajaks määrati k.a 1. märts. Riigikogus eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Justiitsministeerium eelnõu koostajana esitas oma ettepanekud eelnõu muutmiseks ja täiendamiseks k.a 26. veebruaril õiguskomisjonile saadetud kirjas. Eelnõu kohta esitasid kirjaliku arvamuse ja ettepaneku ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, kümme koja seisukohaga mittenõustunud kohtutäiturit ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Kõik eelnõuga seotud pöördumised on avaldatud Riigikogu kodulehel ja eelnõu 291 kaardil.

Õiguskomisjon valmistas eelnõu teist lugemist ette oma 9. märtsi istungil, millest võtsid osa Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa, sama osakonna vabakutsete talituse nõunik Maret Saanküll ja kohtute talituse nõunik Kairit Kirsipuu, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ametikogu juhatuse liikmed, kohtutäiturid Aive Kolsar ja Mati Kadak, koja kantsler Kristi Hunt, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts, Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus ja Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei.

Nüüd muudatusettepanekutest. Toimunud arutelu tulemusena algatas õiguskomisjon kokku 13 muudatusettepanekut, millest 12 olid Justiitsministeeriumi esitatud ning üks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja esitatud. Sisulised selgitused iga muudatusettepaneku kohta on esitatud eelnõu teise lugemise tekstile lisatud muudatusettepanekute loetelus.

Juhtivkomisjon tegi ka menetluslikud otsused ja ettepanekud. Nimelt, õiguskomisjon otsustas esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda k.a 17. märtsil, kuid Riigikogu juhatuse palvel toimub suures saalis arutelu täna, ja teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada; kui eelnõu teine lugemine täna lõpetatakse, siis esitada eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda kolmandale lugemisele 24. märtsil ja viia siis läbi ka lõpphääletus. Kõik otsused võeti komisjonis vastu konsensuslikult. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu poolthäälte enamust. Aitäh!

15:13 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Riigikogu liikmetel selle eelnõu kohta küsimusi ei ole. Ma tänan! Nüüd on meil võimalus minna läbirääkimiste juurde. Aga tundub, et ka läbirääkimiste soovi ei ole. Sel juhul vaatame läbi need 13 muudatusettepanekut. Ettepanek nr 1, esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Ettepanek nr 2, esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni ettepanek: arvestada täielikult. Ettepanek nr 3, esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni ettepanek: arvestada täielikult. Ettepanek nr 4, esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 5, esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 6, samuti õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Ettepanek nr 7, esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Ettepanek nr 8, õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 9, õiguskomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Ettepanek nr 10, esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 11, esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni ettepanek: arvestada täielikult. Ettepanek nr 12, esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni ettepanek: arvestada täielikult. Ja viimane muudatusettepanek, nr 13, selle on samuti esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni ettepanek: arvestada täielikult. Head kolleegid! Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 291 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


2. 15:16 Kemikaaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (296 SE) teine lugemine

15:16 Esimees Henn Põlluaas

Nüüd jõuame tänase teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 296 teine lugemine. Ettekandja on keskkonnakomisjoni liige Peeter Ernits. Palun!

15:16 Peeter Ernits

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Ma loodan, et mind on kuulda. See eelnõu ei ole kuigi ulatuslik, poolteist lehekülge. Me arutasime seda keskkonnakomisjoni istungil esmaspäeval, 8. märtsil. Komisjoni esimees rääkis, et eelnõu esimene lugemine lõpetati 17. veebruaril ja muudatusettepanekute tähtajaks, 4. märtsiks ettepanekuid ei esitatud.

Küll aga esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ühe ettepaneku komisjonipoolse muudatusettepaneku tegemiseks. Merike Ring ministeeriumist tutvustas ettepanekut ja ütles, et kuna see eelnõu jõustub eeldatavasti aprilli alguses, siis on mõistlik sätestada §-de 2 ja 3 jõustumise tähtajaks hilisem kuupäev. Komisjoni esimees Yoko Alender pani selle ettepaneku hääletamisele ja nii otsustati täiendada eelnõu §-ga 4 järgmises sõnastuses: "Seaduse jõustumine. Käesoleva seaduse §-d 2 ja 3 jõustuvad 2021. aasta 1. mail."

Selgituseks, nagu ma ütlesin, on see muudatusettepanek vormistatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepaneku alusel. Selle sätte lisamine on vajalik, kuna eelnõu praeguse sõnastuse korral jõustuksid kõik sätted üldises korras. Kui me seda muudatust ei teeks, võib tekkida olukord, et praegu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juures tegutseva majandustegevuse registri ja toote kontaktpunktide tööd ei jõuta õigeaegselt ümber korraldada, kuna need viiakse üle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametisse. Seega tagab hilisema jõustumistähtaja määramine majandustegevuse registri ja toote kontaktpunktide ülesannete täitmise toimepidevuse.

Komisjon otsustas arvestada seda ettepanekut täielikult, otsus oli konsensuslik: Yoko Alender, mina, Heiki Kranich, Igor Kravtšenko, Natalia Malleus, Andres Metsoja, Jevgeni Ossinovski, Siim Pohlak, Jüri Ratas ja Timo Suslov. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. märtsil (konsensusega), teha ettepanek teine lugemine lõpetada (jälle konsensusega) ja nagu ikka, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda järgmisel kolmapäeval, 24. märtsil ja viia läbi lõpphääletus (jälle konsensus). Nii palju seda siis oligi. Aitäh tähelepanu eest!

15:19 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Tundub, et headel kolleegidel ei ole eelnõu kohta küsimusi. Ma tänan! Nüüd on võimalik avada läbirääkimised, kui selleks soovijaid leidub. Aga tundub ... Jah, siiski on. Helmen Kütt, palun!

15:20 Helmen Kütt

Lugupeetud eesistuja! Austatud ametikaaslased! Homme, teisipäeval, 16. märtsil on rahvusvaheline sotsiaaltööpäev. Seda päeva tähistatakse igal aastal märtsikuu kolmandal teisipäeval liikuva pühana. Praeguses viirusepandeemia olukorras on sotsiaaltööd tegevate inimeste roll väga oluline, et tagada vajaliku abi ja teenuste kättesaadavus ning turvatunne neile, kes seda kõige rohkem vajavad. Väga tihti sõltub just sotsiaaltöötajatest inimeste otsene toimetulek. Täna on sotsiaaltöötajad eesliinil, olles ise tegelikult nakatumisohus ja mures, et nakkust hoolealustele või kodustele viivad, sest kahjuks ei ole kõigi seda tööd tegevate inimesteni vaktsiin veel jõudnud. Aga loodame, et see õige pea jõuab.

Tervisekriis ja viiruse laialdane levik ei võimalda teie tänamiseks korraldada kokkusaamisi. Kuid uskuge, et tuleb aeg, kus saame ka silmast silma kohtuda, ja mitte läbi telesilla, et ikka koos rõõmu tunda selle üle, et ühiselt pingutades saime hakkama. Olen varem öelnud ja ma ei väsi kordamast, et sotsiaaltöö on maailma kõige raskem, kuid kõige kaunim töö. Seda teevad erilised inimesed. Usun, et selles valdkonnas töötavad inimesed nõustuvad minuga.

15:21 Esimees Henn Põlluaas

Helmen! 

15:22 Helmen Kütt

Õnnitlen kõiki endiseid ja tänaseid sotsiaaltöötajaid, omastehooldajaid ning seda imelist, kuid rasket ametit õppivaid noori rahvusvahelisel sotsiaaltööpäeval ja soovin tervist! 

15:22 Esimees Henn Põlluaas

Hea Helmen Kütt!

15:22 Helmen Kütt

Olge tänatud selle töö eest, mida te teete, ja kindlasti mitte vaid ühel päeval aastas! Suur tänu!

15:22 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Mulle tundub, et meie hea kolleegi, proua Helmen Küti kõne oli mõeldud vabasse mikrofoni, mitte meil käsitlemisel oleva eelnõu kohta. Peeter Ernits, kas on protseduuriline küsimus? Palun!

15:22 Peeter Ernits

Jah, ma hirmuga kuulasin, et minu kemikaaliseadus, mis puudutab seda Beiruti kokteili, on sotsiaaltööga kuidagi segamini läinud. Aga ilmselt oligi nii[, nagu te ütlesite].

15:22 Esimees Henn Põlluaas

Jah, üks kahetsusväärne apsakas jälle kaugtöö puhul. Ilmselt ei olnud sealtpoolt kuulda, et ma proovisin tema tähelepanu saada. Aga ärgem laskem ennast sellest häirida. Läheme eelnõu 296 menetlemisega edasi. Paistab, et läbirääkimiste soovi ei ole. Sellisel juhul vaatame üle muudatusettepaneku, selle ühe, mis on saabunud. Muudatusettepaneku nr 1 on esitanud keskkonnakomisjon ja juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. Kuna kellelgi kommentaare ega hääletamissoovi ei ole, oleme muudatusettepaneku läbi vaadanud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 296 teine lugemine lõpetada. Ja teine lugemine ongi lõpetatud.


3. 15:24 Vaba mikrofon

15:24 Esimees Henn Põlluaas

Ja nüüd, austatud kolleegid, on kõigil soovijatel võimalus peale haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Sõnavõtu pikkus on maksimaalselt viis minutit. Lauri Läänemets, palun!

15:24 Lauri Läänemets

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Peamine põhjus, miks inimesed Eesti väikelinnadest ja maapiirkondadest Tallinnasse kolivad, on töö – kas oskustele vastavate töökohtade puudumine või liiga väike palk. Statistikaameti prognoosi järgi teeb seda igal aastal umbes 2000 inimest ning 2035. aastaks on pealinna ja seda ümbritsevat kuldset ringi turgutatud 58 000 maapiirkondadest ära tulnud inimesega.

Teine suur probleem, mis Eesti regionaalset elu õõnestab ja mis tundub püsivat, on Euroopa Liidu vahendite jagamine. Nimelt, nii Praxis kui ka Riigikogu Arenguseire Keskus, nii inimarengu aruanne kui ka Rahandusministeeriumi analüüsid – kõik need on viimastel aastatel viidanud sellele, et senine eurorahade jagamise viis suurendab Eestis regionaalset ebavõrdsust. Mure on hästi lihtne. Kui tehakse üleriigiline taotlusvoor, milles kõik peaksid võrdsetel tingimustel kandideerima, ning kui seal kandideerib näiteks mõni Valgamaa ettevõte ja mõni Harjumaa ettevõte, siis tahes‑tahtmata on tihti nii, et Harjumaa ettevõttel on kasutada rohkem rahalist ressurssi ja rohkem teadmisi. Ta kirjutab reeglina parema projekti ja suurema tõenäosusega saab just tema raha. Ja niimoodi, isegi kui me ei taha, kuhjub tegelikult euroraha Tallinna piirkonda palju rohkem. Hoolimata sellest, et me igal seitsmeaastasel Euroopa Liidu eelarveperioodil paneme umbes paarsada miljonit eurot või rohkemgi regionaalarengu toetamisse, ei saa see raha vastu neile miljarditele, mis tegelikult lõpuks n-ö valesti lähevad.

Üks asi, mida me tegelikult praegu, kui Euroopa Liidu uus eelarveperiood on algamas, tegema peaksime, on see, et me peaksime reaalselt panustama väikelinnades ja maapiirkondades töökohtade loomisesse ja sealsete palkade tõstmisesse. Vaadates eurorahade plaani, siis on näha, et valitsuses ei tekitanud eriti suurt vaidlust, kust leida Tallinna haigla uue hoone ehitamiseks 380 miljonit eurot – 380 miljonit, silmagi pilgutamata. Aga kui me vaatame, kui palju maapiirkonnas töökohtade loomisesse panustatakse, siis näeme, et Kirde- ja Kagu-Eesti programmi [jaoks on ette nähtud] 1,43 miljonit eurot, 360 töökohta. Aga aastas lahkub üle 2000 inimese. Okei, osa neist liigub õpirände tõttu, aga enamasti on põhjus ikkagi töökohas, miks inimesed lahkuvad.

Kui me võtaks sellest Euroopa Liidu rahast näiteks 350 miljonit eurot ja näeksime igale omavalitsusele väljaspool kuldset ringi ette 5 miljonit eurot järgmise seitsme aasta peale töökohtade loomiseks, siis võiksime luua uusi, paremini tasustatud töökohti üle Eesti hinnanguliselt 15 000. See oleks esimene kord Eesti ajaloos, kui riik reaalselt prooviks regionaalset ebavõrdsust vähendada või vähemalt selle suurenemist pidurdada ja anda võimaluse neile inimestele, kes elavad väljaspool seda Tallinna kuldset ringi – anda neile võimaluse elada, võimaluse jääda oma kodukohta, võimaluse seal lapsed üles kasvatada, võimaluse seal tegeleda sellega, millega nad tahavad, nii et neil ei oleks sundi tulla sealt ära ja leida omale uus elukoht, sellepärast et maal ei ole oskustele vastavat tööd, töötingimused on kehvad või palka makstakse nii vähe, et oma pere toimetulekut ei suudeta tagada.

Ma arvan, et see võiks olla meie siht, kui hakkame Euroopa Liidu raha jagamist arutama. Vähemalt niigi palju võiksime teha nende inimeste jaoks, kes tahavad oma kodukohas elada. Aitäh!

15:29 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Kalle Grünthal, palun!

15:29 Kalle Grünthal

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Meil on olemas selline huvitav ja müstiline institutsioon nagu teadusnõukoda, kes annab valitsusele soovitusi, kuidas käituda selles meeletus koroonakriisis.

Ma mäletan, et esimestel hetkedel oli see teadusnõukoda päris asjalik ja pandeemia taandus kiiresti. Aga sügisesel perioodil, pärast Jüri Ratase ja WHO vahelise lepingu sõlmimist tormasid meie koroonanäitajad maailma tippu. Ja [nii on see olnud juba] pikemat aega. Huvitav on veel see, et mitte keegi mitte kunagi ei tea, mida teadusnõukoja liikmed oma koosolekutel arutavad ja millist nõu annavad, kui nad midagi kokku lepivad. Kui üks Eesti Vabariigi kodanik üritas Irja Lutsari käest andmeid saada, siis lõppes see tal fiaskoga.

Eile juhtus väga huvitav sündmus. Mitte eile, vaid eelmisel nädalal. Minu juurde tuli üks valitsuse liige, ametlikult valitsuse liige. Ta teatas, et tal on kõrini sellest praegusest võitlusest koroona vastu, ja andis mulle teadusnõukoja soovituste protokollid. Väga huvitav. Järelikult ka valitsuses on inimesi, kes ei saa ise rääkida.

Ma kannan teile lühidalt ette mõned punktid teadusnõukoja soovitustest valitsusele, 2. märts 2021: piirata avalikel kokkusaamistel osalejate arvu kuuega; jätta ära kõik sise- ja välisruumides toimuvad avalikud üritused; sulgeda ööklubid, kasiinod, kinod, teatrid ja kontserdipaigad; sulgeda kaubanduskeskused; sulgeda spordiklubid; piirata toitlustusasutuste lahtioleku aega maksimaalselt kella kuueni; oodata kaugtööd kõigilt, kellel see võimalik; ja muidugi tõhustada kontrolli kehtivate reeglite täitmise üle, kaasates lepingusse erasektori. See on täpselt sama jutt, mis oli Jüri Ratase ja WHO lepingus. Ka 23. veebruari protokollis on täpselt sama: piirata, ära jätta, sulgeda, sulgeda, sulgeda, piirata. Ainuke asi, mida soovituste hulgas ei olnud, oli see, et katsetada antigeeni kiirtestide kasutamist sellest huvitatud koolides. Muidugi [soovitati] jätkata ka erasektori kaasamist.

Ja nüüd 8. märtsi soovitused valitsusele. Teadusnõukoja hinnangul on nakatumise märgatava kasvu taga nii kehtestatud piirangute ebapiisav täitmine kui ka suurema nakatamisvõimega COVID-19 viiruse UK tüve levimine. Järelikult, rahvas, teie olete süüdi selles, et siin koroona levib. Ja huvitav on see, milline on soovitus. Soovitus on järgmine: lähtuvalt sellest on teadusnõukoda seisukohal, et juba kehtestatud meetmed ei ole piisavad viimaks nakatumiskordajat alla ja on ajakriitiline rakendada kohe meetmeid, mis aitavad viia inimestevahelised kontaktid miinimumini; valdkondlikud või regionaalsed piirangud ei ole teadusnõukoja hinnangul hetkel piisavad nakkuse leviku piiramiseks.

Mis on selle soovituse tagajärg? Täna menetles sotsiaalkomisjon esmakordselt Reformierakonna ja Keskerakonna eestvedamisel nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise seadust, mis toob kaasa selle, et politseile antakse õigus koroonakriisi ajal küsitleda isikuid, nõuda nendelt dokumente, kutsuda neid politseisse, kohaldada sundtoomist, tuvastada isikusamasust, kohaldada viibimiskeeldu, teostada vallasasjade läbivaatust, siseneda isiku valdusesse, pidada isik kinni ning toimetada ta elu- või viibimiskohta. Kusjuures politseil on õigus kasutada selleks ka vahetut sundi. Sisuliselt tähendab see isiku läbiotsimist, tema elukohta tungimist ning seal läbiotsimise korraldamist. Huvitav, kas koroonapisikut loodetakse leida purgiga kuskilt voodi alt?

Head Riigikogu liikmed! See teadusnõukoda tuleb laiali saata ja asendada uuega, sest nad ei ole täitnud neile pandud ülesandeid. Täna hommikul kuulasin ühte lugu. Väga ilus lugu oli – "Ärgake, Baltimaad". Ärgake! Tõesti ilus lugu.

15:34 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Helmen Kütt, te olete küll oma kõnevooru juba ära kasutanud, aga siiski. Palun!

15:34 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! Hea esimees, ma tänan, et andsite mulle võimaluse õigel ajal pidada õige kõne! Olin enne liialt kärsitu ja kõik, mis valesti, see uuesti. Aga ma usun, et sotsiaaltöötajad on väärt, et neile ka teist korda selline tänukõne peetaks ja et [seda tehtaks] õigel ajal ja õiges kohas, nii et see jääks ka stenogrammi.

15:35 Esimees Henn Põlluaas

See jäigi juba stenogrammi.

15:35 Helmen Kütt

Homme, teisipäeval, 16. märtsil on rahvusvaheline sotsiaaltööpäev. Seda päeva tähistatakse igal aastal märtsikuu kolmandal teisipäeval liikuva pühana. Praeguses viirusepandeemia olukorras on sotsiaaltööd tegevate inimeste roll väga oluline, et tagada inimestele teenuste ja vajaliku abi kättesaadavus, aga ka turvatunne. Väga tihti sõltub just sotsiaaltöötajatest inimeste otsene toimetulek. Täna on sotsiaaltöötajad eesliinil, olles ise tegelikult nakatumisohus ja mures, et nakkust hoolealustele või kodustele viivad, sest kahjuks ei ole kõigi seda tööd tegevate inimesteni vaktsiin praegu veel jõudnud. Aga loodame, et see jõuab õige pea.

Tervisekriis ja viiruse laialdane levik ei võimalda teie tänamiseks korraldada kokkusaamisi. Kuid uskuge, tuleb aeg, kui saame silmast silma kohtuda, ja seda mitte läbi telesilla, et siis koos rõõmu tunda selle üle, et ühiselt pingutustega hakkama saime. Olen varem öelnud ja ma ei väsi kordamast, et sotsiaaltöö on maailma kõige raskem, kuid kõige kaunim töö, mida teevad erilised inimesed. Usun, et selles valdkonnas töötavad inimesed nõustuvad minuga.

Õnnitlen kõiki endiseid ja tänaseid sotsiaaltöötajaid, omastehooldajaid ning seda imelist, kuid rasket ametit õppivaid noori rahvusvahelisel sotsiaaltööpäeval. Soovin teile tervist! Olge tänatud – mitte vaid ühel päeval aastas – selle töö eest, mida te teete. Suur tänu!

15:37 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Sotsiaaltöötajad väärivad tõesti meie tänu ja tunnustust. Topelt ei kärise, ütlesid juba vanad eestlased. Aga rohkem vabas mikrofonis kõnesoove ei ole, seega on meie tänane istung lõppenud. Ma tänan!

15:37 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee