Riigikogu
Пропустить навигацию

Riigikogu

header-logo

13:59 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere päevast! Head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 4. töönädala kolmapäevast istungit. Alustuseks on võimalik Riigikogu liikmetel üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnisson, palun!

14:00 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud aseesimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus esitab täna 12 Riigikogu otsuse eelnõu. Esimeseks, Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis. Teiseks, Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis. Kolmandaks, Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis. Neljandaks, Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias. Viiendaks, Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve. Kuuendaks, Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus. Seitsmendaks, Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel. Kaheksandaks, Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis. Üheksandaks, Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus. Kümnendaks, Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelise merejulgeoleku koalitsiooni operatsioonil Sentinel. Üheteistkümnendaks, Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis. Ja kaheteistkümnendaks, Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Irini. Kõikide nende 12 Riigikogu otsuse eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust kaitseminister Jüri Luik. Aitäh!

14:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Olen juhatuse nimel vastu võtnud 12 eelnõu ja Riigikogu juhatus menetleb neid vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.

Tähelepanu! Teated. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis Hongkongi toetusrühma asutamise koosolek, kokkukutsuja on Tarmo Kruusimäe.

Kohaloleku kontroll, palun!

14:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kohalolijaks registreeris ennast 87 Riigikogu liiget, puudub 14.


1. 14:05 Notariaadiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (200 SE) esimene lugemine

14:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud notariaadiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 200 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks justiitsminister Raivo Aegi.

14:05 Justiitsminister Raivo Aeg

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Ütlen sissejuhatuseks, et valitsus on esitanud Riigikogule arutamiseks eelnõu, millega tehakse muudatusi mitme vaba õiguselukutse esindaja valdkonnas. Muudatused puudutavad notareid, kohtutäitureid ja advokaate. Eelnõuga kavatsetakse muuta kokku 13 seadust, millest enim tehakse muudatusi notariaadiseaduses, kohtutäituri seaduses ja riigi õigusabi seaduses. Eelnõuga muudetakse ka advokatuuriseadust, advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse ja teiste seaduste muutmise seadust, kinnistusraamatuseadust, notari distsiplinaarvastutuse seadust, pankrotiseadust, patendivoliniku seadust, riigi õigusabi seadust, tõestamisseadust, täitemenetluse seadustikku, vandetõlgi seadust ja äriseadustikku. Nagu näete – päris mahukas eelnõu. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu lihthäälteenamust. Suurem osa seaduse sätteid jõustub üldises korras, kuid on paratamatu, et mõningad sätted vajavad pikemat ettevalmistusperioodi, mistõttu on nende jõustumise ajaks kavandatud 1. jaanuar 2021. aastal.

Läheme eelnõu täpsema tutvustuse juurde. Eelnõu sisaldab päris palju erinevaid muudatusi. Esiteks, notari ametikoha konkursi tulemuste hindamine. Muudatuste kohaselt selgitatakse paremusjärjestus alati – rõhutan: alati – välja ametikoha täitmise konkursi toimumise ajal eksamiga. See tähendab seda, et võidaks ja ametisse saaks alati konkursi väljakuulutamise ajal parimate eksamitulemustega kandidaat. See tagab kandidaatide sisulise paremusjärjestuse igal konkursil ja alati.

Teiseks, notarieksami komisjoni ja konkursikomisjoni tööülesannete korraldamine. Kehtiva korra järgi võtab notarieksami vastu eksamikomisjon. Vahel juhtub aga, et mitmeid aastaid hiljem korraldab konkursi konkursikomisjon. Eelnõu kohaselt korraldatakse eksam koos notari ametikoha täitmise konkursiga ning on täiesti loogiline, et seesama komisjon, mis korraldab eksami, otsustab ka konkursi võitja.

Kolmandaks, notarite, notarikandidaatide ja notari asendajate täiendusõpe. Eelnõuga luuakse selged alused notarite, notarikandidaatide ja notari asendajate kohustusliku täiendusõppe läbiviimise tagamiseks. Praegu on täiendusõppe kohustus reguleeritud Notarite Koja siseaktiga, kuid Notarite Kojal iseenesest ei ole võimalik täiendusõppe läbimata jätmise korral võtta kasutusele mitte ühtegi mõjutusvahendit.

Neljandaks, notarieksami juba sooritanud notarikandidaadid. Kehtiva korra kohaselt peatub kandidaaditeenistus pärast notarieksami sooritamist kuni kümneks aastaks. Pärast seda kandidaaditeenistus lõpeb. Viimase kümne aasta jooksul on korraldatud aga vaid üksikuid notari ametikohtade täitmisi. Enamik notarikandidaate on jätkanud notariaadis töötamist ja kuna nad on huvitatud tulevikus notari ametisse asumisest ning seni notari asendamisest ja notariaati panustamisest, tuleb tagada neile võimalus jätkata. Seega, eelnõuga kaotatakse kandidaaditeenistuse peatumise ajaraam ning kandidaaditeenistuse lõppemine sellisel alusel.

Viiendaks, notaritele ja kohtutäituritele määratava distsiplinaarkaristuse trahvimäära muutmine. Muudatuse eesmärk on muuta notaritele ja kohtutäituritele distsiplinaarkaristuseks määratavate trahvide maksimummäära selliselt, et trahv vastaks paremini vabade õiguskutsete sissetulekute suurele erinevusele, omaks üldpreventiivset mõju ka suurema sissetulekuga vaba õiguskutse esindajatele ning oleks kõigi vabade õiguskutsete lõikes samas suurusjärgus. Distsiplinaarkaristuseks määratava trahvi maksimummäär tõstetakse nii notaritel kui ka kohtutäituritel seniselt 6400 eurolt 16 000 eurole.

Kuuendaks muudetakse kohtutäiturite tasu sätteid. Kohtutäituri tasu määra tõstetakse juhtudel, kui toimingu tegelik kulu on täna selgelt tasust suurem. Muudetakse ka kohtutäituri lisatasu määra juhtudel, kui kohtutäitur teeb toiminguid väljaspool bürood.

Seitsmendaks korrigeeritakse Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaksu korraldust. Põhimõte on see, et liikmemaks peab olema kehtestatud suuruses, mis tagab õigusaktidega kojale pandud ülesannete täitmise ja koja arengukavaga seatud eesmärkide saavutamise. Liikmemaksu määra kehtestavad ametikogu – need on kõik kohtutäiturid – ja kutsekogu – kõik pankrotihaldurid. Praegu kehtiv liikmemaks ei taga koja ülesannete täitmist ega eesmärkide saavutamist. Kahjuks ei ole ametikogul olnud jõudu saada kokkuleppele liikmemaksu tõstmiseks, seetõttu on vaja justiitsministrile anda õigus kehtestada liikmemaksu määr ministri määrusega. Minister võib liikmemaksu määraks kehtestada kuni 5% kohtutäituri ametitegevuse pealt või [pankrotimenetluses] laekunud ajutise halduri tasu ja pankrotihalduri tasu pealt.

Kaheksandaks, riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramise nõuded. Riigi õigusabi seaduses korrigeeritakse vastavaid sätteid nii, et advokaatide tasutaotlusi lahendatakse regulaarselt, et mahukates, pikka aega kestvates menetlustes ei kuhjuks selle tasu maksmine menetluse lõppu.

Ja viimaseks, üheksandaks, patendivoliniku äriühingu osalusnõuet muudetakse. Patendivoliniku seaduses on jõustumise ootel nõue, et patendivoliniku äriühingu osanik või aktsionär võib olla üksnes patendivolinik. Euroopa Komisjoni poolt konsultatsiooni käigus antud hinnangul on nimetatud muudatus vastuolus teenuse direktiiviga. Seega, välistamaks, et Eestile kaasneb rikkumismenetlus, tuleb kõrvaldada vastuolu direktiiviga, mistõttu jäetakse patendivoliniku seadusest välja veel jõustumata sätted. Aitäh teile! 

14:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Vilja Toomast, palun!

14:14 Vilja Toomast

Aitäh, härra juhataja! Hea minister! Te ütlesite ise, et siin muudetakse 13 seadust. Kui me seda seaduse teksti vaatame, siis on näha, et enamik punkte puudutab tegelikult kohtutäituri seadust. Miks on siis sellele eelnõule pandud selline eksitav pealkiri, et ennekõike on notariaadiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus? Kas ei oleks pidanud pealkirjas nimetama kohtutäituri seadust või tegema põhimõtteliselt uue, teise seaduse, kui kohtutäituri seaduses nii palju muudatusi on?

14:15 Justiitsminister Raivo Aeg

Aitäh teile! Suurepärane küsimus. Ma lugesin ette üheksa põhipunkti, mis kannavad selliseid  põhilisi muudatusi. Kui ma nüüd vaatan need punktid uuesti üle, siis ma näen, et notariaadiseadust puudutavaid punkte on üks, kaks, kolm, neli, viis. Üheksast viis on notariaadiseadust puudutavad punktid, nii et enamik on notariaadiseadust puudutavad punktid. Ja küllap see on mingi selline seadusloome tava, et see seadus, mis saab kõige rohkem puudutatud, pannakse loetelus esikohale.

14:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urve Tiidus, palun!

14:15 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Üks oluline muudatus, silmatorkav muudatus on notaritele ja kohtutäituritele määratava distsiplinaarkaristuse trahvimäära suurendamine. See maksimaalne trahvimäär võib olla 16 000 eurot. Võrreldes varasemaga on see üsna mitmekordne kasv. Ja nüüd, kui räägitakse sellest mõjust, mida see avaldab sihtrühmadele, siis notaritele ei ole see mõju võib-olla nii negatiivne, aga näiteks kohtutäiturite tasu määrade tõstmine langeb ikkagi võlgnike kaela. Kas seda mõju on selles eelnõus arvestatud, et need, kes niikuinii on hädas, eks ole, peavad edaspidi ka kohtutäiturile veel rohkem maksma? Kuidas see asi reaalses elus välja näeb?

14:16 Justiitsminister Raivo Aeg

Aitäh küsimuse eest! Küsimus oli distsiplinaarkaristuste määra suurendamisest. Ei, see ei lange kuidagi võlgnike kaela, selle peab ikkagi kohtutäitur tasuma oma tulust, mida ta on täitemenetluse kaudu teeninud. Ta ei saa seda mingi rikkumise eest sätestatud distsiplinaarkaristust juurde kirjutada kuskile täitemenetluse protsessi.

14:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vilja Toomast, palun!

14:17 Vilja Toomast

Aitäh! Ma jätkan selle kohtutäituri seadusega. Ma pole [teie vastusega] ikkagi nõus. Kui me sellele seadusele otsa vaatame, siis siin on 26 sellist punkti, millega muudetakse kohtutäituri seadust, ja ainult 21 on sellised, millega muudetakse notariaadiseadust. Aga mu küsimus puudutab seda, et on teada, et eelnõu ettevalmistamisel ja kooskõlastusringil olles esitas Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda 18 parandusettepanekut ja enamikku neist selles seaduseelnõus ei arvestatud. Küsimus viibki selleni, et kas siia tullakse uuesti kohtutäituri seaduse muutmisega, kui selleks on asjaomased andnud märku, ja kas ei oleks olnud mõtet tulla välja täiesti eraldi kohtutäiturite seaduse muutmisega.

14:18 Justiitsminister Raivo Aeg

Aitäh küsimuse eest! Jah, see on tavaliselt seadusloomes ju paratamatu, et erinevad huvigrupid seisavad väga tugevalt oma õiguste eest, kui tahetakse mingeid regulatsioone nende tegevusega seoses muuta. No küllap on see ka põhjus, miks kohtutäiturid on siin nii palju neid muudatusettepanekuid teinud. Eks me ju teame ka läbi pikema ajaloo – ma ise mäletan, kui ma eelmises Riigikogu koosseisus olin õiguskomisjoni liige –, et kohtutäiturite ja nende probleemidega tegelemine oli ikka sihuke väga püsiv ja tõsine tegevus kogu aeg. Nendel neid probleeme tõepoolest jätkub, mida tuleb lahendada. Aga alati ei ole võimalik Justiitsministeeriumil, kes teostab järelevalvet ja läbi seadusloome ka suunavat tegevust kohtutäiturite töö üle, arvesse võtta igat soovi, mida nad on oma koja soovidena väljendanud. Aga kindlasti on eelnõu menetlemisel esimese ja teise lugemise vahel võimalus kõik nende soovid – ja mõned ka võib-olla sihukesed unelmalised – komisjonis ära kuulata ja siis otsustada, mis väärivad rahuldamist ja mis ei vääri.

14:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urve Tiidus, palun!

14:19 Urve Tiidus

Aitäh! Ma küsin, lugupeetud minister, notarite kohta. Selles seletuskirjas on ju väga hästi selgitatud, mida muudetakse n-ö notarite turul. Praegu on notareid Eestis alla 90. Kuidas teie arvates see seaduseelnõu või seadus, kui ta vastu võetakse, mõjutab notarite turgu? Kas väiksemates kohtades jäävad notarikontorid alles või lähevad nad kusagile kaugemale? Kas konkurents paraneb või kuidas sellega on?

14:20 Justiitsminister Raivo Aeg

Mis puudutab notarite hulka, siis ma ei arva, et see seadus peaks kuidagi seda konkurentsi suurendama või notarite hulka vähendama. Tegelikult tuleneb notarite sissetulek ja notarite vajadus ikkagi väga selgelt paljudest majandustsüklilistest näitajatest. Kui majandus elavneb, siis kindlasti ka notariaalseid tehinguid on oluliselt rohkem, vajadus notarite järele on suurem. Kui majandus jahtub, siis erinevaid tehinguid, mis vajavad notari kinnitusi, on vähem, notarite sissetulekud vähenevad. Sellest tulenevad kindlasti ka need protsessid, mille käigus notarite töökohad [kaovad] või need bürood võivadki oma uksed mingil hetkel kinni panna. Nii et siin on ikkagi väga selgelt notarite töökoormus, vajadus ja sissetulekud seotud eeskätt majandusega, mitte nii palju seaduse reguleerimisalaga.

14:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Paul Puustusmaa, palun!

14:21 Paul Puustusmaa

Aitäh! Hea minister! Mul on selline küsimus, et praegu kehtiva korra kohaselt on nii – me räägime notariaadiseadusest –, et ametikoha täitmine on konkursi alusel ja selle tingimused ja korra määras ära valdkonna eest vastutav minister. Selle jaoks oli olemas notariaadimäärustik, kus kogu see asi oli ära toodud. Nüüd selle muudatusega on tehtud niimoodi, et on lisatud § 71, mis toob eraldi välja eksami, ja see on toodud eraldi siia, justkui rõhutades seda või eraldades selle määrustikust. Miks oli see eksam eraldi vaja seadusse tuua? Mis selle põhjus oli?

14:22 Justiitsminister Raivo Aeg

Aitäh küsimuse eest! Milline on tänane olukord? Tänane olukord on selline, et kui keegi isik on ära teinud notarieksami, siis see eksam jääb püsima. Aga kuna siin on välja toodud, et viimastel aastatel ei ole notarite hulgas olnud mingisugust erilist liikumist – siin oli aastaid vahepeal periood, kus uusi notareid üldse vaja ei olnud, uusi notarikonkursse välja ei kuulutatud –, siis tegelikult need inimesed, kes aastaid-aastaid tagasi oma notarieksami ära tegid, aga samas nad ei läinud näiteks notariabideks, nad ei olnud ka notarisüsteemis tööl, nad töötasid hoopis väljaspool süsteemi, nende puhul on ilmselge, et seadusloome on muutunud, uued nõuded, regulatsioonid on peale tulnud ning nende kompetents ja kompetentside ajakohasus ilmselgelt on halvenenud. Kuna roteerumine ei ole väga tihe, seal jäävad pikad ajalüngad, siis ongi tehtud Riigikogule arutamiseks seadusemuudatuse ettepanek viia konkurss ja notarieksam alati kokku. Et kui tuleb konkurss, siis tuleb teha ka notarieksam, vaatamata sellele, kas on varasemalt see eksam tehtud või ei ole. See tagab selle, et siis on konkursil osalenud notarid pandud oma teadmistega kaalukausile, neid on komisjonil võimalik võrrelda ja parimate tulemustega notar osutub konkursi võitjaks. Sellepärast on need kaks asja nüüd siin ära seotud.

14:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mart Võrklaev, palun!

14:23 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Nii nagu te ütlesite, muudetakse ühe seadusega rida seadusi. Muu hulgas ma näen, et plaanis on muuta kinnistusraamatu seadust. Mulle meenub, et septembri alguses, kui õiguskantsler käis oma tegevuse aruannet tutvustamas, ülevaadet andmas, siis minu meelest seal ta mainis, et kinnistusraamatuga on meil üks probleem – mida ma olen ka ise tunnetanud –, isikuandmete kaitse osas. Kinnistusraamat on meil avalik, see on põhjendatud. Aga kui nüüd isik omabki näiteks ainult ühte kinnisvaraobjekti, mis on muu hulgas ka tema elukoht, siis on see teave hästi lihtsalt võimalik avalikust andmebaasist välja võtta. Kas te olete sellest probleemist teadlik, olete seda arutanud? Kas selle eelnõuga ei olnud plaanis seda lahendada või kas te näete selles üldse probleemi?

14:24 Justiitsminister Raivo Aeg

Jaa, ma olen sellega kursis, et kinnistusraamatust on võimalik tegelikult tuletada ka isiku elukoht või vähemalt nende andmete põhjal see välja selgitada. Täna minu teada meie Andmekaitse Inspektsioon ei ole selles osas mingit järelevalvemenetlust alustanud. Aga ma täpsustan selle üle ja lasen teile vastata, milline on Andmekaitse Inspektsiooni seisukoht, sest nemad on isikuandmete kaitse hindamisel vastutav institutsioon ja kindlasti kõige pädevam.

14:25 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Paul Puustusmaa, palun!

14:25 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Ma siin natuke noriks sõnastuse kallal, selleks et selgust saada. Ma olen taas selle § 71 juures, mis on muudatusena esitatud, ja siin on öeldud niimoodi: notar – me ei räägi nüüd kandidaadist, vaid me räägime notarist –, kes soovib kandideerida konkursi korras teise piirkonda, kuid kellel jääb eksam sooritamata, peab sooritama hindamisvestluse. Saan aru. Ja viimane lause ütleb niimoodi: kui notaril jäävad eksam ja sellele järgnev hindamisvestlus sooritamata, tagandatakse ta ametist. Siit ma loen justkui välja seda, et põhimõtteliselt saab meil olla notar, kellel on eksam sooritamata ja kes ei sooritagi eksamit, vaid ta osaleb hindamisvestlusel, kus ta ära hinnatakse. Hindamisvestluse alusel [otsustatakse], et ta on notariks kõlblik. See sõna "ja" seal vahel ütleb seda, et tagandamise võimalus on ainult sellisel juhul, kui on eksam ja hindamisvoor mõlemad tegemata. Kas see on teadlikult niimoodi sõnastatud või ma saan lihtsalt valesti aru?

14:26 Justiitsminister Raivo Aeg

Kuidas? (Saalist täpsustatakse midagi.) Jaa-jaa, selles mõttes töötav notar, et ta ei tule mitte n-ö väljastpoolt süsteemi kandideerima, vaid ta kandideerib teise notaripiirkonda tööle. Tema peab samamoodi kandideerimisel täitma needsamad tingimused kui iga teine kandidaat, kes sinna piirkonda tööle läheb. Seal ei ole vahet, kas ta on eelnevalt kuskil teises piirkonnas juba töötav notar ja kandideerib teise maakonda või teise piirkonda või ta tuleb väljastpoolt süsteemi. Selles mõttes on nendel kandideerimise tingimused ja kriteeriumid ühesugused. Ma ei tea, kas ma nüüd vastasin õigesti või kas saite aru.

14:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Vilja Toomasti.

14:27 Vilja Toomast

Aitäh! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas notariaadiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 21. septembril k.a. Lisaks komisjoni liikmetele ja komisjoni ametnikele viibisid selle punkti arutelu juures loomulikult justiitsminister Raivo Aeg, Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa ja sama talituse nõunikud Maret Saanküll, Helen Vahkal ja Alar Must. Minister Raivo Aeg andis lühikese ülevaate – võiks öelda, et natuke lühema, kui meile täna siin seda eelnõu tutvustades.

Komisjoni arutelu oli suhteliselt lühike, kuid komisjoni liikmetel olid siiski mõningad küsimused. Näiteks küsis Urve Tiidus, kuidas mõõdetakse notarite tegevuse efektiivsust. Sellele vastas Gunnar Vaikmaa, et Justiitsministeeriumis on piisav kompetents notarite tegevuse üle järelevalvet teostada ja Justiitsministeerium suunab järelevalvesse palju ressurssi. Notari töö efektiivsus tähendab seda, et notarid suudavad mõistlikul määral asju menetleda ja notar ei eelista kergemini raha sisse toovaid asju.

Komisjoni liige Heljo Pikhof küsis, kas igati tõhus ja kontrollitud notar, kes soovib kandideerida uuele notari kohale teise linna, peab samuti uuesti sooritama notarieksami. Ja vastus oli sel puhul loomulikult jaatav, nii nagu ka praegu minister meile siin seletas. Kui konkurss vabale kohale on välja kuulutatud, siis iga notar, kes tahab sellele kohale kandideerida, peab siiski sooritama notarieksami.

Vilja Toomast tundis huvi, mis põhjusel seda notariaadiseadust siis üldse muutma hakati. Vastus oli lihtne ja lühike. Notarite Koda on ise seda soovinud ning, nii nagu ka minister seletas, viimase kümne aasta jooksul pole praktiliselt notari konkursse välja kuulutatud ja läbi viidud, sellega on olukord ja tingimused muutunud, võib-olla on nõudmised teised. Notarite Koda on seda märganud ja avaldanud soovi, et sellised muudatused võiks seadusesse sisse viia.

Kert Kingo küsis, kuidas teostatakse järelevalvet nende notarite üle, kellega tundub teoreetiliselt kõik korras olevat, kuid kes tegelikkuses teevad tehinguid variisikutega. Minister Aeg vastas, et notar peab alati ise jälgima, et tehingud oleksid õiguspärased. Juhul kui notar teeb teadlikult koostööd kurjategijatega, tuleb olukorda vastavalt karistusõiguse järgi menetleda.

Jaanus Karilaid küsis riigi õigusabi seaduse muudatuste kohta. Sellele vastas Gunnar Vaikmaa, et riigi õigusabi seaduse muutmise eesmärk on kõrvaldada praktikas tekkinud murekohad seoses riigi õigusabi seaduse tasu ja kulude kindlaksmääramist reguleerivate sätete kohaldamisega ja tagada seaduse ühetaoline kohaldamine. Üks muudatus riigi õigusabi seaduses on ka see, et edaspidi hakkab olukordi, kus halduskohtus taotletakse riigi õigusabi väljaspool kohtumenetlust, lahendama halduskohus. Ja halduskohus saab seda menetleda halduskohtumenetluse seadustiku järgi, aga mitte enam tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagita menetluse korras, nagu see on seni käinud. Ja veel reguleerib riigi õigusabi seadus advokaadi poolt tasu taotluse esitamise aega, millest ka minister siin pikemalt rääkis.

See on lühidalt kõik, mis puudutab komisjoni arutelu. Nüüd siis otsused. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14. oktoobriks k.a, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata ettekandjaks Vilja Toomast ning teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 28. oktoober s.a kell 16. Kõik need neli otsust võeti vastu konsensusega. Ma tänan!

14:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettevõtja ... ettekandja! Vabandust! Ettekandja. Aga ettekandja võib ka ettevõtja olla. Teile küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 200 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 28. oktoobri kell 16.


2. 14:33 Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (nn tühja kasseti tasu süsteemi muutmine ning Patendiameti ülesannete laiendamine) eelnõu (233 SE) esimene lugemine

14:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu 233 esimene lugemine. Ettekandja on justiitsminister Raivo Aeg. Palun!

14:33 Justiitsminister Raivo Aeg

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõuga uuendatakse nn tühja kasseti tasu kogumise süsteemi ning antakse osa Justiitsministeeriumi ülesandeid autoriõiguse valdkonnas üle Patendiametile.

Lühidalt eelnõu olemusest. Kehtiv autoriõiguse seadus lubab autori nõusolekuta kopeerida audiovisuaalseid teoseid, näiteks filme, ja helisalvestisi, näiteks muusikat, ainult kasutaja enda isiklikuks vajaduseks, kuid tingimusel, et autorile, teose esitajale ja fonogrammitootjale tagatakse õiglane tasu teose või fonogrammi sellise kopeerimise eest. Tasu kogutakse salvestusseadmetelt ja salvestuskandjatelt, mida teose kopeerimiseks enim kasutatakse. Praegune seadus ütleb seda, et salvestusseadmetelt kogutakse seda 3% ja salvestuskandjatelt 8%. See on reguleeritud seaduse § 27 lõikega 7. Kehtiva õiguse kohaselt sätestatakse salvestusseadmete ja ‑kandjate loetelu, millelt tühja kasseti tasu kogutakse, Vabariigi Valitsuse määrusega.

Milles seisneb kehtiva õiguse probleem? Alates 2004. aastast kogutakse nn tühja kasseti tasu nii vähe, et tasu kogumisega seotud kulud ületavad kogutud tasu, ehk õiguse omajad tühja kasseti tasuga ette nähtud hüvitist tegelikkuses ei saa. See kasum või tulu, mis sealt korjatakse, on null. Põhjuseks on asjaolu, et Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud loetelu salvestusseadmetest ja ‑kandjatest, millelt tasu kogutakse, on sedavõrd vananenud ning sisaldab selliseid seadmeid ja kandjaid, mida tänapäeval enam heli- ja audiovisuaalsete teoste kopeerimiseks ei kasutata, neid pole võib-olla enam olemaski.

Eelnõuga muudetakse esiteks senise tühja kasseti tasumise süsteemi selliselt, et Vabariigi Valitsust volitatakse määrusega kehtestama nii salvestusseadmete ja ‑kandjate loetelu, millelt tasu kogutakse, kui ka tasu suurus. Ehk seadmete ja kandjate loetelu ning tasu viiakse ühte õigusakti. Seejuures sätestatakse eelnõuga tingimused, millest Vabariigi Valitsus peab tasu suuruse ning salvestusseadmete ja ‑kandjate loetelu kehtestamisel lähtuma. Sellise muudatuse tingib asjaolu, et tarbimisharjumused ehk see, milliseid seadmeid ja andmekandjaid muusikast või filmidest koopiate tegemiseks kasutatakse, võivad lühikese ajaga oluliselt muutuda.

Kui nii salvestusseadmete ja ‑kandjate loetelu kui ka tasumäärad kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega, on nn tühja kasseti tasu süsteemi võimalik tõhusamalt ajakohastada, ilma et iga kord peaks hakkama muutma seadust. Samuti võimaldab see tagada, et tasu kogutakse just sellistelt seadmetelt ja andmekandjatelt, mida ka tegelikult kopeerimiseks kasutatakse, ning õiguste omajad saavad läbi selle õiglase hüvitise oma teostest koopiate tegemise eest. Pärast kõnesoleva seaduseelnõu jõustumist kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega uus salvestusseadmete ja ‑kandjate loetelu, millelt tühja kasseti tasu kogutakse, samuti tasumäärad.

Teiseks, eelnõuga laiendatakse tühja kasseti tasu saamise õigust ka filmi esmasalvestuse tootjatele. Selline muudatus on kantud asjaolust, et autoriõiguse seaduses sätestatud piirang, mis lubab kopeerida audiovisuaalseid teoseid isiklikuks vajaduseks, piirab ka filmi esmasalvestuse tootjate varaliste õiguste teostamist ning jätab nad seega ilma osast tulust.

Kolmandaks antakse Justiitsministeeriumi teatud ülesanded autoriõiguse valdkonnas üle Patendiametile. Need ülesanded on: esiteks, riikliku järelevalve teostamine kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevuse üle; teiseks, autoriõiguse komisjoni töö korraldamine; ja kolmandaks, orbteose staatust käsitleva info vahendamine Eestis. Tegemist on rakenduslike ülesannetega, mille täitmiseks on sobivaim asutus meie hinnangul Patendiamet, kes juba praegu teostab täidesaatvat riigivõimu tööstusomandi õiguskaitse valdkonnas.

Kokkuvõtlikult on eelnõu eesmärk kehtestada uuendatud tühja kasseti tasu süsteem, mis võimaldaks õiguste omajatel saada õiglast hüvitist nende teoste isiklikeks vajadusteks kopeerimise eest, ning aidata kaasa sellele, et kujundada Patendiametist intellektuaalse omandi õiguse kompetentsikeskus Eesti Vabariigis. Suur tänu!

14:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Heidy Purga, palun!

14:40 Heidy Purga

Tänan, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Kahtlemata on tegemist väga hea eelnõuga. Kuna autoriõiguse muutmise seadus on üsna mahukas seadus, mis hõlmab väga palju erinevaid allosasid, siis on ka see erakopeerimise osa, mida me täna esimesel lugemisel menetleme, üsna mitmetahuline. See ei ole kõige lihtsam seadus meil siin Riigikogus menetleda. Seletuskirjas on aga tabelid Euroopa riikide võrdluse kohta, jutt käib tasumääradest, ja te olete kenasti riikide kaupa ära toonud, kui palju makstakse keskmiselt ühe elaniku kohta. Selle seaduseelnõuga koos välja pakutud projekti järgi makstakse Eestis loomeinimestele hüvitist teie hinnakirja järgi 0,68 eurot elaniku kohta aastas. See summa on Euroopa riikides aga oluliselt kõrgem, keskmiselt 1,55 eurot aastas ühe inimese kohta, näiteks Prantsusmaal, Saksamaal jne. Mind huvitab see, kuidas ministeerium on jõudnud sellise hinnakalkulatsioonini. Jättes kõrvale tarbija käitumise ja käitumismustrid meie ühiskonnas, ma palun lihtsat matemaatilist valemit, kuidas te jõudsite selle 0,68 juurde selle seadmemaksu pealt, mis on keskmiselt 1,3 eurot seadme kohta? Kas selle ... 

14:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh!

14:41 Heidy Purga

Jah, okei. 

14:42 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, püüame mahutada küsimuse ühe minuti sisse.

14:42 Justiitsminister Raivo Aeg

Aitäh! Küsimus on kindlasti väga oluline ja väga detailne. Lugupeetud küsija, ma pean nüüd tunnistama oma ebakompetentsust. Ma tõesti ise ei osalenud selle valemi väljatöötamisel, seal olid ministeeriumi spetsialistid ja kaasatud huvigruppide esindajad ning see on nende kokkulepe või kokkuleppe lähedane tulemus, mis on saavutatud. Ma möönan ka, et kui jätta kõrvale see summa ja täpne metoodika, kuidas sinna jõuti, siis arvesse võeti uuringuid, mis on tehtud, samuti inimeste tarbimisharjumusi, millele teiegi viitasite. Te ütlesite küll, et jätame need kõrvale, aga neid ei saa kõrvale jätta, sest tarbimisharjumused on väga oluliselt muutunud, ma usun, isegi viimase kümnendi jooksul, just selles mõttes, kui palju tehakse teostest koopiaid ja kui palju kasutatakse näiteks voogedastust, mille puhul on autoritele tasu maksmine juba ette nähtud sellesama kasutamise põhjal. Nii et kõiki neid komponente arvesse võttes on sellise summani jõutud. 

Jah, ma olen väga hästi kursis ka sellega, et autorite ühingud ja katusorganisatsioonid ei ole rahul sellega, et see summa on praegu selline. Nad soovivad, et see oleks suurem. Täna ennelõunal oli meil Isamaa fraktsioonis nendega ka kohtumine. Me käisime selle teema veel kord läbi ja ma selgitasin neile, et kogu selle probleemistikuga on seotud veel teinegi huvigrupp, nimelt seadmete müüjad ja maaletoojad. Siin on vaja sisukaid ja teineteist mõistvaid läbirääkimisi, et kahe huvigrupi vahel tekiks mõistlik kompromiss ning kumbki ei tunneks, et nende huvisid on täielikult eiratud või jalge alla tallatud ja eelistatud on ühte osapoolt. Nii et ega see kerge ei saa olema. Kindlasti tulevad arutelud ja diskussioonid siin kultuurikomisjonis päris pikad ja sisukad. Jõudu teile selleks!

14:44 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Maris Lauri, palun!

14:44 Maris Lauri

Aitäh! Lugupeetud minister! Minu küsimus läheb võib-olla tõesti natuke kaugemale sellest eelnõu objektist. Salvestusseadmeid ja ‑kandjaid kasutatakse ju järjest vähem, mul endalgi on kodus terve sahtel täis asju, millega mul varsti ilmselt ei ole midagi teha. See tähendab aga seda, et kasvab teiste vahendite osakaal, eelkõige kasutatakse voogedastusplatvorme, mis on tihtipeale rahvusvahelised, siin on digimaksud ja muud asjad, ja väidetavalt on ka meie artistide sissetulekud nende kaudu suhteliselt tagasihoidlikud või raskesti kättesaadavad. Kas ministeerium on nende teemadega tegelenud ja kas teil on mingeid ideid? Võib-olla suudate lühidalt mingi indikatsiooni anda.

14:45 Justiitsminister Raivo Aeg

Aitäh küsimuse eest! Kahjuks tuleb tõdeda, et Eesti Vabariigi Justiitsministeerium on küll võimekas – väga võimekas, minu hinnangul –, aga meie käed jäävad selles mõttes lühikeseks, et meie ei saa tõepoolest hakata rahvusvaheliste platvormide teenusepakkujatele ette kirjutama hinnakirju ega ütlema, kui palju nad peaksid maksma meie artistidele, kes on andnud loa oma teoseid üles laadida. Ma tean, et need ei ole tõesti suured sissetulekud ja artistid ei ole rahul. Aga veel kord: selliseid probleeme meie ei saa lahendada. Päris mitmed platvormid ei asu ka Euroopa Liidu territooriumil, mitmed on majutatud kas Ameerika Ühendriikides või kuskil mujal. Siin võiks, nagu ikka, ühine jõud olukorda parandada. Ehk Euroopa Liit kui selline tervikuna on võib-olla võimeline nende platvormide või teenusevahendajate suhtes reegleid rakendama ja ennast kehtestama. Nagu aga praktika näitab, on isegi Eestist oluliselt suuremad, võimsamad ja võimekamad riigid paraku päris mitmel puhul hätta jäänud. 

Nii et siin prognoosida, et lähiajal toimub mingisugune hüppeline muudatus ja meie artistid hakkaksid voogedastusplatvormidelt oluliselt suuremat tulu saama – ma pean ausalt tunnistama, et sellesse ma ei usu. Pigem proovime vähemalt nii oma autoreid aidata ja nende tegevusse panustada, et me salvestusseadmete ja salvestuskandjate müügi pealt tulu anname. See ei ole ju maks, eks, vaid on tegelikult õiglase töötasu või õiglase tulu väljamaksmine. Ja nagu ma ütlesin, praegune situatsioon on selline, et tasu on null, st tegelikult süsteem töötab kahjumiga. Justiitsministeerium maksab isegi sellele tasu kogujale kompensatsiooni, minu meelest eelmisel aastal oli see ligi 200 000 eurot, kuna on jäädud kahjumisse. Hinnanguliselt peaks see tasu nüüd uue süsteemi rakendamisel olema 900 000 eurot aastas. Nii et null eurot versus 900 000 eurot, seal on ikkagi päris suur vahe. Ma olen kuulnud, jah, ka teistpidist arvamust, et see summa on endiselt liiga väike. Aga parem ikka kui mitte midagi. 

14:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

14:48 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te juba mainisite, et autoriühingute eestkõnelejad rääkisid päris paljudest murekohtadest, mis neil oli, aga mind eelkõige huvitab ikkagi, mis nad täpsemalt välja tõid. Samas tooks võib-olla veel juurde selle, et on 21. sajand, kus kõik areneb nii kiiresti, ja kui me täna paneme jälle kirja mingisugused seadmed, mida maksustatakse, siis tundub, et juba paari aasta pärast tuleks jälle seda muuta. Kas on midagi asjalikumat, veel mingisuguseid võimalusi, kuidas muud moodi Eesti autoreid väärikalt tasustada?

14:49 Justiitsminister Raivo Aeg

No eks me peame aru saama ka sellest, et see nn tühja kasseti tasu ei ole ainukene sissetulek, millega Eesti autorid ja artistid omale leiva lauale saavad. Ma arvan, et see on protsentuaalselt isegi üks väiksemaid tasusid. Proua Purga võib-olla oskab siin täpselt öelda, tema on selles valdkonnas suurem spetsialist ja asjatundja, aga tegelikult kogutakse tasu ju kontsertidelt, kus on avalikud esitused, samamoodi on igasugused muud esitused, näiteks raadios ja televisioonis. Ka teenindusasutustes, kus on raadio kuskile nurka või riiuli peale mängima pandud, tuleb selle pealt maksta sedasama autoritasu. Nii et kõikidest nendest komponentidest kokku tuleb ikkagi põhiline osa autorite tasust.

Autorite soov oli, et see tasu oleks suurem. See oli nende väga kindel soov ja veendumus. Aga praegu on nii, et ta on jagatud nagu kahe õigusakti vahel: seadmete loetelu on kehtestatud ministri määrusega, tasu on määratud seadusega. Tegelikult autorid või nende esindajad, kes meil täna fraktsioonis käisid, markeerisid ära ka sellise lootuse, et see võiks olla reguleeritud seaduse tasemel. Sooviti, et seaduses oleks mingi näidisloetelu ja siis oleksid punktid, mida keegi võiks mingi hetkel täiendada, st ilma n-ö seadust avamata ja seda menetlemata peaksid need punktid kuidagi täienema. Me üritasime autoritele selgitada, et nad peavad teisest küljest aduma ka seda, et nii ei ole võimalik. Seaduses on kirjas ikka ammendav loetelu. Nii et see loetelu, mis seaduses on, see on. Ei saa olla niimoodi, et seaduses on näidisloetelu ja siis kuskilt tekib veel midagi juurde. Sellepärast, et see asi olekski operatiivne ja võimalikult paindlik, ongi nüüd ettepanek, et seadus kehtestaks üldraamid, üldpõhimõtted, ja valitsuse määrus oleks see, kus oleks mõlemad komponendid, st ühes õigusaktis oleks nii loetelu kui ka tasumäärad.

Teil oli täiesti õige näide, et tänapäeva maailmas, eriti infotehnoloogias, on progress ja areng on niivõrd kiire, et võib-olla on juba paari aasta pärast olemas sellised vahendid, mida me täna ei oska veel ettegi kujutada ja mis tuleks sinna lülitada. Siis oleks võimalik seda kiirelt teha ja vastavalt sellele, milline on kasutamise intensiivsus, määrata ka tasud.

Veel räägiti sellest, et meil on praegu määratud maksimumtasud, aga võiks olla ka miinimumtasu, et valitsusel ei tekiks võimalust kehtestada nulli. Samas, ma vaatan, et siin on osa asju näiteks toodud. No see on küll n-ö näidisloetelu, mis on pandud selle eelnõuga kaasa, see ei ole veel õigusaktina jõus olev Vabariigi Valitsuse määrus, aga siin on näiteks "optiline andmekandja – salvestuseta", ongi selline määratlus. Ma ei oska isegi öelda, mis asi see on, aga hinnaks on siin märgitud 0,03 eurot selle kohta. No see tähendab, et mida sa seal enam miinimumi määrad, kui ta on niigi 0,03 eurot, see on 0,3 eurosenti. Seda võib ju kaaluda, me võime öelda, et see 0,3 eurosenti ongi see minimaalne tasu, aga samas sülearvuti või tahvelarvuti puhul on välja pakutud 1,3 eurot. No mis tähtsust sellel on sellisel juhul, mis see miinimummäär seal on. Eks tuleks kehtestada ikka konkreetsed summad ja proovida siiski juurutada sellist süsteemi, mis võimaldab teha vajalikke muudatusi optimaalse kiirusega ja võimalikult paindlikult. 

14:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

 Urmas Kruuse, palun!

14:54 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Ma loodan, et te nõustute: me ei saa ju öelda, et need tasud, mis praegu autoriteni jõuavad, oleksid ülemäära lopsakad.

14:54 Justiitsminister Raivo Aeg

Peaaegu null.

14:54 Urmas Kruuse

Jah, ma tahtsingi just seda väljendada. Teades, et väga paljudel aastatel on justkui jäänud saamata see õigustatud tulu, on ju loomulik, et see sihtrühm tunneb muret ka tuleviku pärast. Üks asi, mida te ise praegu mainisite, on needsamad võimalikud maksimum- ja miinimummäärad. Õigemini miinimummäära ei olegi kehtestatud. Võib-olla see on üks koht, kus see miinimummäära kehtestamine või tasude ümbervaatamine annab minimaalse kindluse, sest me ei saa välistada seda, et tulevad järgmised viis aastat, kui tasu ongi selline, mis ei kannata kriitikat, ning jälle tuleb kohtusse minna. Mis te sellest arvate? Järsku on just mõistlik teha seda, mida nad on ka ette pannud?

14:55 Justiitsminister Raivo Aeg

Aitäh küsimuse eest! Aga ma just selgitasin seda. Küsimus on selles, millele me miinimumi paneme – kas me hakkame igat salvestusseadet või andmekandjat eraldi määratlema, mis on maksimum- või mis on miinimummäär. Mis selle valitsuse määruse mõte sellisel juhul oleks? Seal tuleks siis ikkagi ära määratleda, on ta telefon või on ta arvuti jne. Mul jäi enne ütlemata, et kui siiamaani oli niimoodi, et tasumäär oli seadusega sätestatud ja see oli pandud protsendina salvestuskandja või salvestusseadme hinnast – salvestuskandja puhul 3% ja salvestusseadme puhul 8% –, siis nüüd on lähtutud ikkagi konkreetse asja funktsionaalsusest. Kui mobiil- või nutitelefoni on meil võimalik soetada kas paarisaja või paari tuhande euroga, aga ta funktsionaalsus on ikkagi sama, no siis ei ole põhjendatud, et selliselt seadmelt, kus on mingisugused muud aksessuaarid juures, ma ei tea, Swarovski kristallid peale pandud vms, peaks hakkama rohkem tühja kasseti tasu korjama või siduma seda seadme maksumusest protsendiga, vaid tuleks ikkagi funktsionaalsust maksustada.

Veel kord: seaduse mõte peab ikkagi kajastuma valitsuse määruses. Kui seadus ütleb, et peab olema õiglane tasu autorile tema teoste kopeerimise eest, ja läbi selle korjatakse seda tasu, siis tulebki valitsuse määruse kehtestamisel lähtuda sellest seaduse nõudest, et teose autorile oleks tagatud õiglane tasu.

14:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kai Rimmel, palun!

14:56 Kai Rimmel

Aitäh, austatud koosoleku juhataja! Hea minister! Eestis on ainus ühing, mis on ainult Eesti artistide ja autorite selja taga ning seisab eesti kultuuri eest, Eesti Autorite Ühing. Selle seaduseelnõuga antakse Justiitsministeeriumi osa ülesandeid autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdkonnas üle Patendiametile. Patendiametil puudub praegu selleks vastav knowhow ja puuduvad ka inimesed. Planeeritud on kolm töökohta aastase kuluga 150 000 eurot. Minu küsimus: miks ei võiks sellega ka edaspidi tegelda Eesti Autorite Ühing?

14:57 Justiitsminister Raivo Aeg

Aitäh küsimuse eest! Patendiametile ei kavandata üle anda mitte ühtegi autoriühingute funktsiooni, needsamad ühingud jäävad endiselt seda tasu koguma. Küll aga antakse Patendiametile üle need funktsioonid, millega praegu tegeleb Justiitsministeerium. Need ma siin juba loetlesin. Aga ütlen veel kord, et ainult kolm positsiooni on. Esiteks, riikliku järelevalve teostamine kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevuse üle – see, mida teeb praegu Justiitsministeerium. Teiseks, autoriõiguse komisjoni töö korraldamine. Kolmandaks, orbteose staatust käsitleva info vahendamine Eestis. Need on need kolm funktsiooni, millega praegu tegeleb Justiitsministeerium ehk riik, ja needsamad funktsioonid on kavandatud üle anda autorite ühingule. Teatud mõttes on neil selles vallas vähemalt ligilähedane kompetentsus ja arusaamine, sest autorite ühing on ka praegu täidesaatva riigivõimu organ, eeskätt tööstusomandi kaitse valdkonnas – ka tööstusomandit võib teatud mõttes lugeda intellektuaalseks omandiks, sest seal on omandikaitsega seonduvad küsimused. Nii et nendelt autoreid esindavatelt organisatsioonidelt, katusorganisatsioonidelt ei võeta mitte midagi ära, neile jäävad täpselt needsamad õigused ja funktsioonid, mis neil senimaani on olnud. 

14:59 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Marko Šorin, palun!

14:59 Marko Šorin

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud minister! Ma nõustun esimese küsijaga, kes teid tunnustas ja ütles, et tegemist on hea seadusega. Tahan omalt poolt samuti tunnustada ning kiita ka seda seletuskirja ja analüüsi, mis on siia lisatud – see on väga põhjalik ja ülevaatlik, kaasates kõiki huvigruppe. Kes Eesti autorite eest ikka seisab, kui mitte Eesti seaduse väljatöötajad. Aga seda tühja kasseti seadust on püütud siinsamas saalis juba varem kuidagigi menetleda ja jõuda tulemuseni, mis arvestaks rohkem meie autorite huvisid. Kas te võite pisut valgustada, missugused probleemid on praeguses seaduses maha võetud ja nüüd on lootust, et me jõuame selle seaduse vastuvõtmiseni? Või millised on olnud varasemad probleemid, et Riigikogu saal ei ole seni suutnud seda seadust vastu võtta?

15:00 Justiitsminister Raivo Aeg

Aitäh küsimuse eest! Seesama seaduseelnõu oli menetluses ka eelmise Riigikogu koosseisu ajal, eelmise koalitsiooni, eelmise valitsuse ajal. Ma arvan, et probleem oli lihtsalt selles, et lõplikule lahendusele või kokkuleppele jõuti siis, kui Riigikogu koosseisu tegevusaeg lõppes ja seaduseelnõu langes menetlusest välja seoses uue koosseisu valimisega. Mis on nüüd erinev võrreldes eelmises koosseisus menetluses olnud seaduseelnõuga? Siis jõuti kokkuleppele, et seda tasu makstakse otse riigieelarvest, mitte ei koguta läbi tarbimise. Nüüd, kui me uues valitsuse koosseisus seda arutasime, siis ei tekkinud poliitilist kokkulepet, konsensust selles, et tasu saaks katta riigieelarvest, ja otsustati, et see tuleb katta siis tarbimise kaudu ehk raha tuleb korjata sooritatud ostudelt. Tegelikkuses on see minu arvates õige samm, sellepärast, et riigieelarvest tasustamist kasutatakse meie teadmise järgi veel ainult Soomes. Varem oli veel Hispaania, kes sama asja kasutas, aga Euroopa Kohus tegi neile ettekirjutuse, see tunnistati ebaseaduslikuks viisiks, nii et ka nemad on nüüd oma korda muutnud ja läinud üle tasu korjamisele tarbimise pealt. Siin on selles mõttes toimunud ka teatud sisuline muudatus. Kuna nüüd on aga ikkagi lootust, et see seaduseelnõu jõutakse selle Riigikogu koosseisu jooksul ära menetleda, siis ma sügavalt loodan, et see saab lahenduse ja meie autorid saavad hakata saama oma teoste loomise eest sedasama õiglast tasu, mida seadus eesmärgiks seab. 

15:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heidy Purga, palun!

15:02 Heidy Purga

Suur aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Teadupärast kehtib juriidilistel isikutel ja eraisikutel see seadus erinevalt, kuna seda ühekordset tasu on seaduse kohaselt võimalik küsida ainult eraisikutelt, mitte juriidilistelt isikutelt, kellel tekib tasu tagasinõudmise võimalus. See pole mingi uudne asi, vaid kehtib ka praeguses seaduses. Kuidas te seletate inimestele seda emotsionaalse ebavõrdsuse momendi tekkimist seeläbi, et tööandja arvuti pealt hüvitist ei koguta, kuid seda kasutatakse tihtipeale ka seaduses üles tähendatud asjade tarbeks?

15:03 Justiitsminister Raivo Aeg

Aitäh küsimuse eest! Sellelsamal küsimusel, et on selline erinevus, peatusime ju ka komisjoni arutelul. Tõepoolest, see tulenebki sellest, et lähtutakse asjaolust, et tasu saab korjata ainult isiklikuks otstarbeks alla laaditud kopeeritud teoste eest. Teatavasti juriidiline isik ei saa midagi alla laadida isiklikuks otstarbeks, see võimalus on ainult füüsilisel isikul. Selle kohta on olemas ka ... (Sirvib pabereid.) Vaatan, kas ma leian selle aastaarvu ka, mis ajast see on. Ma nüüd ei leia seda kohe siit üles. Aga me peame lähtuma Euroopas kehtivatest nõuetest, mis sätestavadki selle, et juriidilistelt isikutelt nn tühja kasseti tasu ei tohi koguda, see on ebaseaduslik, seda ei tohi teha.

15:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mart Võrklaev, palun!

15:04 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma saan aru, et see kehtiv seadmete loetelu, mis on n-ö aegunud, on 2006. aasta Vabariigi Valitsuse määrusest. Mu küsimus on: mis on takistanud Vabariigi Valitsusel seni seda loetelu uuendada ja ajakohastada? Ja küsimuse teine pool sellest lähtuvalt on see: kui nüüd ikkagi see õigus jääb Vabariigi Valitsusele, et seda paindlikult teha, mis on, ma usun, mõistlik nii seadmete kui ka hinna mõttes – sest, nagu te ütlesite, on selgelt kaks osapoolt: autorid ei ole päris rahul selle summaga ja leiavad, et see võiks suurem olla, teistpidi aga tootjad arvavad, et võib-olla see on liiga suur, ning ilmselt tekib ühel hetkel ka vaidlus, kas kõik seadmed, mis sinna märgitakse, on ajakohased –, siis kas mõlemale osapoolele antakse mingi kindlus, mis regulaarsusega seda määrust hakatakse siis kaasajastama ja üle vaatama, st võimalikku summade tõusu ja ka seadmeid?

15:05 Justiitsminister Raivo Aeg

Aitäh! Seni on üks takistus olnud selles, et ministri määrusega oleks võinud seda loetelu täiendada, aga samas, nagu ma enne ütlesin, ei ole seaduses mitte n-ö numbriline hind konkreetsele seadmele, vaid on protsent. Ja nagu ma enne näiteks tõin, siis kas või needsamad nutitelefonid, mis võimaldavad allalaadimisi ja koopiaid teha, on oma hinnaskaalalt täiesti erinevad, kuigi ühe ja sama funktsionaalsusega. Kindlasti ei oleks mitte mingil juhul põhjendatud, et nutitelefonilt, mis on kas tootja logost sõltuvalt oluliselt kallim või on seda mingite muude aksessuaaridega kallimaks muudetud, peaks nüüd selle salvestamise tõttu võtma tasu rohkem kui mõnelt odavamalt telefonilt. Sest see funktsioon, mida nad täidavad, need kaks erinevat, hinnaskaala ühes ja täiesti teises otsas olev telefon, on täpselt üks ja sama, ka mälumaht võib iseenesest olla üks ja sama. Nii et see ongi olnud takistuseks, miks ei ole seda loetelu ministri määrusega muudetud – seaduses on need tasumäärad protsentides.

Aga tulevikukindlus sõltub sellest, kuidas elu läheb. Kui tulevad uued seadmed, uued asjaolud, siis tuleb kõik uuesti üle vaadata. Kui neid ei tule ja aastateks jäävad kasutusele needsamad seadmed, siis ei olegi põhjust hakata seadmete loetelu üle vaatama.

Ja kolmandaks on kindlasti tarbijaharjumus. Jällegi, nagu ma siin enne juba viitasin, on need uuringud, mis on aluseks võetud, viidanud sellele, et tarbijaharjumused on muutunud ja järjest rohkem on hakatud kasutama just neidsamu voogedastusplatvorme erinevate teoste vaatamiseks, aga mitte salvestamiseks või allalaadimiseks. Õigemini allalaadimine toimub, aga salvestamiseks voogedastust ei kasutata. Need on need asjaolud, millest tuleb lähtuda.

15:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Indrek Saar, palun!

15:08 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud minister! Kõigepealt tunnustan teid, et te olete selle seaduseelnõuga jõudnud Riigikogu ette. Küsin natukene selle valiku kohta, mis te nüüd olete teinud. Teie eelkäija suutis peaaegu neli aastat seda teemat n-ö varbaga toksides eemale veeretada, hoolimata sellest, et kabinetis ma mitu korda kultuuriministrina protesteerisin sellise suhtumise vastu autoritesse ja esitajatesse, kes väärikat tasu ei saanud. Kas te peaksite äkki eemaldama selle inimese, kes kommenteerib siin Riigikogu istungi ajal ja raiskab minu aega? 

15:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Laseme küsijal rahulikult keskenduda küsimusele.

15:08 Indrek Saar

Siis tuli ta – hoolimata sellest, et juba sel ajal oli selge, et see on Euroopa Liidu õigusega vastuolus – välja lahendusega, mis pakkus välja selle tasu kompenseerimist riigieelarve kaudu. Teie olete teinud sisulises mõttes ju kannapöörde tema järeltulijana ja tulete nüüd meie ette ikkagi selle variandiga, mida ka autorid eelistavad ja mis on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Millest see Justiitsministeeriumi valiku muutus tuleneb? Kas te selgitaksite, miks te ei jaga oma eelkäijaga sarnast positsiooni?

15:09 Justiitsminister Raivo Aeg

Aitäh küsimuse eest! Selles, et ka autorid seda uut varianti eelistavad, ma ei ole päris kindel. Sellepärast, et niipalju, kui ma mäletan, oli see summa, mis oleks aastas võetud riigieelarvest sinna kompensatsiooniks, oluliselt suurem kui see, mida me nüüd arvame, et suudetakse selle süsteemiga koguda. Aga see selleks, võib-olla see oligi ülehinnatud. Mis puudutab seda, miks on nüüd teine lähenemine, siis esiteks oligi nii, et valitsuses jõudsime koalitsioonipartneritega otsusele, et ei ole otstarbekas koormata riigieelarvet sellisel määral, et tasu tuleks riigieelarvelistest vahenditest, ja seda tuleb arvestada ikkagi reaalse tarbimise pealt. Mitte kõik maksumaksjad ei pea solidaarselt kandma seda koormust, vaid maksaksid ikkagi need, kes soetavad endale andmekandjaid või seadmeid. See oli üks pool.

Ja teine pool, nagu sa õigesti viitasid, on see, et seesama Euroopas kehtiv õigus oli sihuke nii ja naa. Nagu ma ütlesin, Soomes see veel toimib, aga Soome on vähemalt meie teadmise järgi jäänud Euroopa Liidus ainukeseks riigiks, kus seda riigieelarvest kaetakse. Loomulikult ei ole meil ka soovi saada mingit rikkumismenetlust Euroopa Komisjonilt.

15:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urve Tiidus, palun!

15:11 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Ühes oma varasemas vastuses te tõite selle seaduse võimaliku mõju rahalise mõõtme ja ütlesite, et on ju parem, kui on võimalik autoritele nulli asemel välja maksta 900 000 eurot. Mina küsin sellise tehnilise küsimuse: kas siin sees on ka administreerimise tasu või see läheb üle selle? Või see on puhas raha? 

15:11 Justiitsminister Raivo Aeg

Aitäh! Jaa, seal sees on kindlasti administreerimistasu. Eesti Autorite Ühingus on üks inimene, kes selle kogumisega tegeleb ja praegu vähemalt on see sellele ühele inimesele võimetekohane. Kindlasti on temaga seotud ka tööjõukulud, mis tuleb samamoodi sealt katta, sest kust need mujalt ikka tulevad – eks maksusaajad peavad oma maksukogujat ise ülal pidama.

15:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Valdo Randpere, palun!

15:12 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea justiitsminister! Mul on selline küsimus. Tegelikult see eelnõu ei käsitle praegu justkui üldse ühte kategooriat autoreid, need on kirjanikud. Järjest rohkem ilmuvad raamatud aga ka audioraamatutena. Kas kirjanikele võiks ka mingi summa sellest andmekandjate pealt laekuvast rahast võiks edaspidi laieneda? Ja kuidas see peaks toimuma, kuivõrd kirjanikud enamasti sõlmivad litsentsilepingu kirjastusega? Mul on endal ka väike kirjastus ja seetõttu ma tunnen selle teema vastu huvi. Tegelikult see ongi natuke isiklik huvi, sest ma olen mõne laulu ka kirjutanud ja ma näen siinkohal võimalust, et kui ma toetan seda eelnõu, siis ma suurendan oma sissetulekut. Aga mu teine küsimus ongi see, kas ma siis rikun äkki toimingupiirangut. 

15:13 Justiitsminister Raivo Aeg

Aitäh küsimuse eest! Ega minul ei ole ega saa ju midagi olla personaalselt selle vastu, kui sa, Valdo, lood teose ja saad ka õiglase tasu selle töö eest, mida sa oled teinud. See seaduseelnõu küll seda valdkonda ei käsitle, kuidas näiteks digiraamatuid sellesse süsteemi lülitada, kuid seaduseelnõu on ju alles läbimas esimest lugemist. Aga kõik need suurepärased mõtted, mis veel võiksid anda meie autoritele lisatulu nende pingutuste eest, mis nad on Eesti kultuuriloo edendamisse panustanud – mina arvan, et tasub toetada.

15:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Üllar Saaremäe, palun!

15:14 Üllar Saaremäe

Austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Mismoodi rakendub see väljamaalt soetatud seadmete peale? Kas kuidagipidi jõuab ka väljamaalt ostetu meie autoriteni?

15:14 Justiitsminister Raivo Aeg

Aitäh küsimuse eest! Ma kardan, et kui keegi ostab omale väljamaalt arvuti või mobiiltelefoni, paneb selle tasku või kotti ja sõidab sellega Eestisse, siis Eesti autor ei saa sellest mitte pennigi. Selle eest võivad küll kasu saada tema head sõbrad ja kolleegid välismaal, kes tegelevad samasuguse elukutsega. Nemad saavad kindlasti sealt kasu. Siis on ainukene lootus, et need sõbrad käivad siis Eestist endale mobiiltelefoni ostmas. 

15:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Valdo Randpere, palun!

15:15 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Kuna sa jätsid, Raivo, mulle vastamata kõigepealt selle toimingupiirangu kohta, siis kas ma tohin üldse selle eelnõu hääletamises osaleda või mitte? Või tekitan ma endale lisasissetulekut ja olen pärast kriminaal? Seda ma tahan teada. Teine asi, ma rääkisin audioraamatutest. Tegelikult ma arvan, et mina ei olegi suuteline mingeid parandusettepanekuid tegema, aga ma loodan, et su kolleegid ministeeriumist ka kuulevad ja äkki mõtlevad selle teema peale.

Ja siis on mul lisaks küsimus: kui paljusid ettevõtteid praegune eelnõu halduskoormuse mõttes puudutab? Minu teada on see tegelikult väga väike number, ainult maaletoojad, alla kümne ettevõtte. Kui inimestel tekib nüüd ettekujutus, et kõik kaupmehed ja kõik ostjad ja kõik peavad kuidagi tegelema mingi arveldusega, siis see on tegelikult vist väär ettekujutus. See puudutab halduskoormuse mõttes ainult väheseid, nagu ma ütlesin, alla kümne ettevõtte Eestis. Aga see isiklik toimingupiirang ka, palun! 

15:16 Justiitsminister Raivo Aeg

Jaa, aitäh küsimuse eest! Tegemata siin nüüd süvajuriidilist analüüsi, ma arvan – võib-olla ma eksin –, et valija on sulle andnud mandaadi Riigikogus osaleda seadusloomes ja seaduste vastuvõtmisel. Nii et ma ei usu, et siin saaks tekkida mingit väga suurt potentsiaalset võimalust kriminaalsüüdistuse esitamiseks ja kuidagi kohtuliku karistuse alla sattumiseks. Ma loodan. Aga ma pean seda täpselt uurima, võib-olla siin on ikkagi mingid nüansid, et teatud juhtudel Riigikogu liige ei tohi osaleda Riigikogu töös, ehkki ma ei suuda kuidagi seda uskuda.

Mis puudutab seda teist poolt, siis tõepoolest see ring ei ole väga suur ja siin ei ole väga palju neid juriidilisi isikuid, ettevõtjaid, kes neid seadmeid ja vahendeid maale toovad. Samas ma julgen öelda, et sisulises osas nende halduskoormus eriti ei muutu, sest tegelikult nad juba peavad sedasama arvestust, nad raporteerivad sellest ja maksavad ka seda maksu või seda tasu. Aga see tasu on lihtsalt niivõrd väike, et see lähebki sellesama ühe inimese ülalpidamiseks, kes seda tasu kokku korjab, arvestab ja peaks siis laiali jagama. Nii et nendel halduskoormuse poolest midagi ei muutu.

Nüüd aga, tõepoolest, nagu ma ka enne ütlesin, see on nagu kahe teraga mõõk – ühelt poolt on siin esindatud kindlasti autorite huvid, aga teiselt poolt on maaletoojate huvid. Selge on see, nende seadmete ja andmekandjate hind mingil määral tõuseb. Minu isiklik hinnang on, et see on marginaalne, aga eks ka marginaalsetest juhtudest tehakse teinekord suured asjad. Nii et ma ei välista, et seal tekib veel surve või selgitusvajadus, miks seda ühel või teisel moel nii suures või väiksemas määras mitte rakendada. Aga seda mina küll ei näe, et seal mingi halduskoormus lisanduks. 

15:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heiki Kranich, palun!

15:18 Heiki Kranich

Aitäh! Härra minister! Keegi ju ei vaidlusta seda, et eesmärk on õilis. Ja küsimus ei ole mitte selles, kas või mitte, vaid küsimus on selles, kuidas. Mul on natukene kummaline kuulata sellist õigustust, et aga teised teevad ju ka ja Euroopas väga paljudes kohtades on täpselt niimoodi tehtud. No me ei pea kõike järele tegema, sest mujal tehakse asju tihtipeale teistmoodi ja hoopiski mitte nii hästi, kui Eestis on mõni asi tehtud. Teine asi, mis mul kõrva riivab, on see, et väga paljud asjaosalised ütlevad, et tegemist ei ole maksuga, vaid tegemist on just nagu tasuga. Selle koha pealt ma arvan küll, et hunti võib rahulikult ka metsakutsuks kutsuda. Lõppude lõpuks on ju tegemist ikkagi maksuga, mis tuleb Eesti inimeste taskust. Maksustada saab aga absoluutselt kõike ja väga mitut moodi. Kui me vaatame ajas tagasi – minu meelest oli see aastal 2002 –, siis täpselt samal teemal esines Kultuuriministeerium oma suurepärase ideega, et autorite huvides tuleks maksustada ka koopiamasinad ja -paber. Õnneks see jabur idee läbi ei läinud, aga täpselt samasse rubriiki kuulub ka see autorite heaks ja hüvanguks tehtava teo metoodika. Kas te ei ole seda meelt, et juhul, kui me maksustame absoluutselt kõiki – ka neid, kes tegelikult ei kopeeri, ei tarbi jne –, siis me oleme tegelikult ebaõiglased ja maksustame ka neid, kes tegelikult seda teenust ei saa ja seda ei tarbi?

15:20 Justiitsminister Raivo Aeg

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et oleks loogilisem, kui tarbimise eest maksab konkreetne tarbija, mitte kõik solidaarselt ei peaks katma osa ühiskonnaliikmete tarbimist. See on üks asi. Mis puudutab nüüd seda definitsiooni, siis ma ütlen, et eks seda võib vaadata ühte- ja teistpidi, aga vähemalt seadusejärgne definitsioon on selline, et see on õiglane tasu autoritele nende töö eest, mida nad on teinud, ja nende n-ö toodet siis tarbitakse oma isiklikuks otstarbeks. Nii et seaduse mõistes igatahes me seda maksuna ei ole defineerinud ja praeguses seaduses ei ole samuti seda defineeritud maksuna. Ka see rahvakeelne nimetus "tühja kasseti tasu" räägib ikkagi tasust, mitte tühja kasseti maksust. 

15:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heiki Kranich, palun!

15:21 Heiki Kranich

Aitäh! Kaks asja. Esiteks, selle üle, kas tegemist on tasu või maksuga, kas hunt on hunt või metsakutsu, me võime vaidlema jäädagi, aga see ei vaidlus ei viiks eriti kaugele. Mulle väga meeldis teie väljaütlemine, et tegelikult peaks hüve eest, mida tarbitakse, maksma selle tarbija. Kui me vaatame praegust praktikat, siis näiteks raamatute puhul maksab see, kes raamatu ostab, maksab see, kes raamatu laenutab. Kui me räägime muusikateostest, siis maksab see, kes kontserdil käib. Raadio puhul maksab vahendaja. Minu esimene küsimus on see: kas Justiitsministeerium on kaalunud seda, et kõnealuse maksustamismeetodi puhul – või siis tasustamismeetodi puhul, ärme nendesse sõnadesse takerdu – võiks kaaluda ka meetodeid, kus see maksustamine või tasustamine oleks selles mõttes õiglasem, et ta oleks rohkem suunatud nendele vahetutele tarbijatele või vähemalt nendele tarbimise vahendajatele? Või ei ole Justiitsministeerium sellist võimalust kaalunud? Ning teine küsimus sinna otsa, viidates võib-olla siinkohal ka Valdole ja Üllarile, kes seda ära ei küsinud. Mitmesugustes voogedastusplatvormides on meil saada ka raamatuid ...

15:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun küsimus!

15:23 Heiki Kranich

... ja ka näitlejate teoseid, sh teiste riikide omasid. Kuidas siis ikkagi jääb audioraamatute ja näitlejate salvestistega, mis on saadaval? Ja juhul, kui me suuname selle ainult Eesti autoritele, siis kas tegemist ei või olla juhtumiga, kus meid hakatakse hiljem süüdistama teiste riikide artistide ebavõrdses kohtlemises?

15:23 Justiitsminister Raivo Aeg

Aitäh! No ma alustan lõpust. Te panite siin enne kahtluse alla, kas me peaksime tegema niimoodi, nagu Euroopa õigus ette näeb. Ma arvan, et see ongi see, millest me võiksime lähtuda. Kui Euroopa õigus näeb ette, et seda tasu kogutakse nendelt seadmetelt, mida ühes Euroopa Liidu riigis maale tuuakse ja turustatakse, ning see tasu läheb nendele autoriõiguse organisatsioonidele, kes selles riigis tegutsevad või on esindatud, siis eks ta tasakaalustubki ära liikmesriikide vahel. Selles mõttes ma arvan, et see võiks ju niimoodi päris hästi toimida.

Ma jäin enne vastuse võlgu juriidiliste isikute tasu korjamise kohapealt. Ma nüüd aastaarvusid ei leia, aga see on tõepoolest Euroopa Kohtu lahend, mis ütleb, et juriidilistelt isikutelt ei saa sedasama nn tühja kasseti tasu koguda, peab olema ikkagi füüsiline isik. Aga kui ma nüüd päris küsimuse algusest õigesti aru sain, siis ütlen, et me suunamegi ju selle koormuse tarbijatele, tarbimisele, mitte ei jaga üldiselt laiali kõikidele maksumaksjatele. (Saalist kommenteeritakse: "Kõigile mälupulga ostjatele?") Kõigile mälupulga ostjatele? Jaa, need ongi, kõik, kes tarbivad seda mälupulka, nendele ta ongi suunatud. Te mõtlete seda, et kes siin muusikat salvestavad? Vaat, siis me peame Eestis juurde looma mingisuguseid jälitusasutusi ja -organeid, kes tõepoolest hakkaksid seda monitoorima ja vaatama, kas keegi on mälupulka arvutisse torgates sinna mingi muusikapala või filmi peale laadinud. Ma arvan, et seda ei tahaks siin Riigikogu saalis küll keegi.

15:25 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd ettekandjaks kultuurikomisjoni aseesimehe Heidy Purga.

15:25 Heidy Purga

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Vahendan teile kultuurikomisjonis toimunud arutelu, mis oli väga sisukas ja asjakohane ning peatus üldiselt kolmel laiemal teemal, millest kohe ka juttu teen. Kõigepealt arutas kultuurikomisjon Vabariigi Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu k.a 24. septembril. Komisjoni istungit juhatas meie esimees Aadu Must. Istungist võtsid osa kultuurikomisjoni liikmed Helle-Moonika Helme, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, aseesimees Heidy Purga, Katri Raik, Kristina Šmigun-Vähi, Marko Šorin ning komisjoni ametnikud Angelika Berg ja Urvo Klopets. Külalisena osales istungil Riigikogu liige, meie kolleeg Tarmo Kruusimäe. Kutsutud külalised olid justiitsminister Raivo Aeg, Justiitsministeeriumi intellektuaalomandi ja konkurentsiõiguse talituse juhataja Gea Lepik ning nõunik Henrik Trasberg. Justiitsminister selgitas meile kogu seadusemuudatuse tausta ning juhtis ühtlasi tähelepanu kolmele kõige olulisemale muudatusele, mida nüüd ka tutvustan. 

Kõigepealt, esiteks, tühja kasseti tasu süsteemi muudetakse selliselt, et nii salvestusseadmete ja kandjate loetelu kui ka tasu suurus kehtestatakse edaspidi Vabariigi Valitsuse määrusega. Praegu on määrad sätestatud seaduses, see süsteem on aga analüüsi kohaselt on liiga jäik. Vaja on panna paika tehnilised parameetrid ja hinnastamine, mis ministri sõnul kindlasti seadusesse sobilik ei oleks, vaid võiks olla määruses, kus ta annaks dünaamilisema võimalus. Teise põhimõttelise muudatuse kohaselt laiendatakse tühja kasseti tasu saamise õigus ka filmi esmasalvestuse tootjatele, kuna nende intellektuaalse töö produkti saab samuti alla laadida. Ja kolmas muudatus puudutab Patendiameti ülesannete laiendamist, millest minister siin ka juttu tegi. Justiitsministeeriumi rakendusliku iseloomuga ülesannetest lähevad üle orbteoste staatust käsitleva infoga tegelemine, riikliku järelevalve teostamine kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevuse üle ning autoriõiguse komisjoni töö korraldamine. Selle eesmärk on Patendiametis kujundada välja intellektuaalse omandi õiguse kompetentsikeskus Eestis.

Nii nagu siin ministri jutust selgus, on teada, et eelnõu menetlemine algas juba eelmise Riigikogu koosseisu ja valitsuse ajal. Kogu selle aja jooksul ei ole huvirühmad kõrvale jäänud, nad on menetlusega kursis. Nenditi, et eelnõu paratamatult kõiki huvigruppe ei rahulda, nii nagu täna ka siin kostis. Minister lisas, et kui praegu on tühja kasseti süsteemi tasuvus null, siis tulevikus võiks see olla arvestuslikult 900 000 kuni miljon eurot aastas. Määruses planeeritud tasu hinnad jäävad küll alla Euroopa keskmise hinnaskaala – sellele on osutanud muide ka Kultuuriministeerium –, aga arvesse peab võtma eri riikide erineva kultuuri infotehnoloogiliste lahenduste leidmisel ja kasutamisel.

Ka naabritest oli juttu. Näiteks selgus Lätis tehtud uuringust, et järjest enam kasutavad inimesed voogedastust ning nendel platvormidel on tasu juba makstud. Tuleb vaadata tänapäevast situatsiooni ning vastavalt sellele ka otsused langetada. Veel üks tähelepanek kultuurikomisjoni arutelust: välisriikides võib regulatsioon olla juba ajale jalgu jäänud teisel moel ehk võib-olla võetakse tasu liiga palju, see tähendab seda, et uuringud toetavad rohkem voogedastuse kasutamist, mitte allalaadimist selle seaduse võtmes.

Ministri jutust küll juba selgus, aga täiendan kultuurikomisjoni arutelu põhjal või kinnitan üle: minister Raivo Aeg ütles, et tühja kasseti tasu näol ei ole tegemist uue maksuga, vaid sama süsteemi uuendamisega. Eelmise Riigikogu ajal oli eelnõus lahendus, et seda konkreetset summat hakatakse igal aastal üle kandma riigieelarvest, aga praeguse eelnõu puhul kaldus valitsus arvama, et maksukohustus tuleb vaid nendele maksumaksjatele, kes tõepoolest salvestusseadmeid endale soetavad. Ei ole soovi koormata maksuga neid, kes seadmeid endale ei osta. Lisanduva summa suurus, mida maaletoojate ja kaubandusvõrgu kaudu kogutakse, on sentidest kuni mõne euroni, olenevalt seadme funktsionaalsusest.

Juttu oli ka füüsiliste ja juriidiliste või eraisikute ja juriidiliste isikute erinevusest selle seaduse võtmes. Mina küsisin komisjoni istungil selgitust juriidilisi isikuid puudutava tasu tagasinõudmise kohta. Seda ma ei hakka siin üle kordama, sest need, kes saalis olid, kuulsid väga hästi, kuidas minister minu tänasele küsimusele vastas. Tasu tagasinõudmise õigus on eelkõige juriidilistel isikutel ning põhjus tuleneb Euroopa Kohtu praktikast. Tühja kasseti tasu on oma olemuselt hüvitis isikliku kasutamise erandi eest.

Komisjoni esimees Aadu Must juhtis tähelepanu ülejäänud Euroopa Liidu analoogilistele seadustele ja küsis, kas see harmoneerub meie seadustega. Kõnealuse seadusemuudatuse teksti üks koostajatest Henrik Trasberg vastas, et 21-s Euroopa Liidu riigis on täpselt samasugune süsteem. Suur erand on Soome, kus on riigieelarveline süsteem. Varem oli riigieelarveline ka Hispaania, kuid see muutus Euroopa Kohtu otsuse järel.

Täna on siin istungisaalis juttu olnud Patendiameti kohustustest, sellest räägiti ka kultuurikomisjoni istungil. Marko Šorin küsis, kas Patendiamet kasutab korjatavat tasu ka administreerimise peale ning kui palju Eesti artistid võrreldes näiteks oma lähinaabrite Läti ja Leeduga tühja kasseti tasu pealt teenivad. Ministrilt tuli vastus, et Patendiamet on riigieelarvest toimiv üksus, kogutud tasu vahendatakse autoritele ning Patendiamet seda raha administreerimiseks kasutada ei saa. Tasu suuruse koha pealt juhtis minister aga tähelepanu riigisisestele kohtulahenditele, kus kohus on mõistnud riigilt välja kahjutasu autoritele. Ja kui vaadata viimast kohtulahendit, siis Eesti kohus on pidanud õigeks enam-vähem sama metoodikat, mis on eelnõus välja pakutud.

Edasi arutleti tasu suurusjärkude määramise üle, sest praeguses seaduseelnõu tekstis on see siiski pisut ebaselge. See on sõnastatud minu väitel natukene liiga üldsõnaliselt. Mina, Heidy Purga, küsisin, mis on olnud peamised argumendid tasumäära väljakujundamisel. Henrik Trasberg tõi keskseima printsiibina esile, et õiguste omajatele peab olema tagatud õiglane hüvitis selle eest, et nende teostest tehakse koopiaid isikliku kasutamise eesmärgil, ja selle tuvastamiseks on hinnatud erinevaid tarbijamustreid. Taustaks on uuringud aastast 2017 ja 2018 ning seaduseelnõu teksti koostajad on tutvunud ka Soome uuringutega. Samuti on selle hinna või tasumäära kujundamisel arvesse võetud Euroopa Liidu keskmine ning Eestis varem kogutud summa, mis näiteks 2008. aastal oli muide 280 000 eurot.

Heidy Purga küsis veel, mis aja tagant võiks määrust üle vaadata, ja Henrik Trasberg vastas, et soov on vastavad uuringud teha iga nelja-viie aasta tagant. Ilmselt ei ole ressurssi teha neid tihedamini, sest tegemist peaks olema suuremahuliste uuringutega. Oli juttu ka juriidilise isiku arvutit kasutavast töötajast, aga sellel minister siin ennist juba peatus minu küsimuse puhul.

Meie külaline, muusikaspetsialist Tarmo Kruusimäe, kes on selle seaduseelnõuga väga hästi kursis, võttis samuti sõna ning andis oma kommentaari. Ta ütles, et ta ei ole eelnõu suhtes väga kriitiline, kuid lisas, et ministeeriumi esindaja toodud argumentatsioon on kummaline. Tühja kasseti tasu põhimõttel maksustatakse andmekandjaid. Seda ei maksa tegelikult tarbija, vaid maaletooja. Kruusimäe sõnul näitavad aruanded, et näiteks nii Telia kui ka Elisa viivad 30 miljonit eurot välja oma emafirmadesse. Seda, kui palju on seadme hinna sees õhku, näeb alles siis, kui turule tuleb uus mobiiltelefon. Ta lisas, et kui Leedus on maksustatud mobiiltelefon, mida leedukad ostavad, 6 euroga, siis meie eelnõu näeb ette 60 senti. Lati võiks kõrgemale seada ainuüksi seetõttu, et maaletoojate huve silmas pidades on nöögitud Eesti autoreid.

Lõpuks arutati komisjonis veel kahe ministeeriumi, st Kultuuriministeeriumi ja Justiitsministeeriumi kokkupuudet selle seaduseelnõuga. Selgus, et eelnõu eest vastutab Justiitsministeerium, kuid Kultuuriministeeriumil on võimalus algatada määruse ülevaatamine, kui olud on drastiliselt muutunud. Määrust saab muuta ka tihemini, kui tehakse uuringud.

Aadu Must, meie komisjoni esimees, tegi komisjonile ettepaneku esitada eelnõu täiskogu päevakorda kolmapäevaks, 14. oktoobriks, ja eelnõu esimene lugemine lõpetada. Komisjoni esimees tegi ettepaneku jääda seadusjärgse muudatusettepanekute tähtaja ehk kümne tööpäeva juurde. Konsensuslikult otsustati võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14. oktoobriks 2020 ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. See ettepanek sai samuti konsensusliku poolehoiu. Aitäh teile!

15:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, teile küsimusi ei ole. Avame fraktsioonide sõnavõtud. Tarmo Kruusimäe Isamaa fraktsiooni nimel, palun!

15:36 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head vabariigi vardjad. Meie fraktsioonis on ilmselgelt kõige rohkem Eesti autorite toetusrühma liikmeid ja need inimesed on ka võib-olla tihedamini asjaga seotud. Nüüd tahaks öelda heale kolleegile, kes siin meil oponeeris – võib-olla see oponeerimine oligi rohkem nagu oponeerimise pärast –, et ma tooksin esile kaks lähenemist. Üks on selline ameerikalik, et kui me näeme mingit probleemi ja meil on justkui leitud see võluvõti, siis nad hüüavad kõik: "Teeme ära! Let's do it!" Kui aga eestlased tulevad kokku, näevad probleemi ja panevad selle pealkirjaks "Teeme ära!", siis hakatakse arutama neid argumente, miks seda teha ei saa, seejärel leitakse, et ongi just õige aeg mitte seda teha, ning minnakse ära rahulolevalt –me leidsime nii palju argumente, et mitte midagi teha. Tuletan meelde, et siinsamas saalis me menetlesime ühte eelnõu, kus me 19 inimese heaolu tagantjärele lihtsalt hüvitasime, sest me leidsime, et see on meie auvõlg. Ma leian, et me oleme teinud sadadele ja tuhandetele Eesti autoritele ülekohut, seda just sel moel, et me oleme eelistanud välismaised suurkorporatsioone. Jah, mõni erakond on meil siin ettevõtja nägu, aga ta unustab ära, et ka autor on ettevõtja. Autor on kapitalist, ta on enda toote, enda omandi omanik. Praegu on see aeg, kus me saaksime rahulikult öelda, et me oleme Eesti autoreid – ei tea küll, miks – eelistanud välismaistele suurfirmadele ja nüüd oleks aeg pöörata ümber.

Ma julgen väita, et mobiiltelefonid ja arvutid ei lähe mitu korda kallimaks. Kuidas on võimalik, et kui Leedus ja Lätis on juba need tühja kasseti tasud ajakohastatud, on neil seadmed odavamad kui meil Eestis? Nüüd on selline väide, et kui Eestis me kaasajastame selle loetelu, lähevad need asjad kordades kallimaks. Tegelikult paneb turg selle hinna paika ja me ei peagi muretsema. Tõesti, kui palju on tegelikult arvutites ja mobiiltelefonides õhku, seda me teame – oleme ju kõik kuulnud, et kui sa ostad endale arvuti, siis hetkeks, kui sellega poest välja lähed, on selle hind juba umbes 20% langenud. Seega, kui me ajakohastame selle tühja kasseti tasu, ei tee me liiga tarbijale. Juba praegu on kõigil muusikasõpradel ju võimalik tegelikult soetada seadmeid naaberriikidest, teadmisega, et vähemalt see teine riik hoolib enda autoritest, kui Eesti riik seda ei suuda. Ei ole erandlikud ka need juhtumid, kus Eesti autor on juba lasknud lihtsalt kirjutada ennast mõne naaberriigi autoriõiguse süsteemi, sest ta tunneb, et teises riigis on tema looming paremini kaitstud. 14 aastat ei ole me mitte muhvigi teinud ja nüüd leiame, et peaksime ikka veel arutama mõningaid nüansse, miks mitte midagi teha.

Ma arvan, et Riigikogu praegune koosseis leiab endas tahte midagi muuta. Me leiame, et aastal 2020 ei ole piisav, kui me ütleme Eesti autoritele, et leidke kuskilt see CD-ROM või tühi kassett, müüge ja korjake. Leedu kogus eelmisel aastal 5,4 miljonit, Soomes oli see 11 miljonit, meie räägime, et võib-olla 900 000 eurot on piisav. Ma arvan, et see ei ole piisav. Hea on, kui me saame selle nimistu seadusesse sellisena, et see ei jääks takistuseks, kui tahetakse valitsuse määrusega seda loetelu ajakohastada, ning et ta ei jääks liiga üldsõnaliseks, nii et valitsus ei sooviks seda määrusega ajakohastada. Olgem siis avatud kõikidele pakkumistele. Ma arvan, et see eelnõu viib meid edasi ja mitte ükski Eesti autor ei pea enam edaspidi ennast registreerima kuskil naaberriigi autorikaitse süsteemis. Toome enda talendid koju tagasi ja näitame, et me hoolime enda, Eesti autoritest – rohkem veel kui lihtsalt 20. augustil sinimustvalget lipukest lehvitades ja justkui öeldes: autorid, te olete meile vajalikud. Silmakirjatsemises oleme me võib-olla maailma edumeelseimate riikide seas, aga tühja kasseti tasu ajakohastamise poolest häbiplekk ja tagumine ots. Sellest häbipleki staatusest saame me üle siis, kui me leiame erakondadeüleselt, et Eesti autoreid on vaja võrdväärselt käsitada. Aitäh teile! Palun eelnõu toetada!

15:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole, seega on läbirääkimised lõppenud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 233 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine ongi lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 28. oktoobri kell 17. Teine päevakorrapunkt on menetletud. 


3. 15:41 Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (218 SE) esimene lugemine

15:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 218 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks välisminister Urmas Reinsalu.

15:42 Välisminister Urmas Reinsalu

Austatud Riigikogu liikmed! Täna arutluse all oleva Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingu eesmärk on lõpetada koordineeritult Euroopa Liidu sisesed kahepoolsed investeerimislepingud. Ajalooliselt oli nende lepingute eesmärk edendada kahepoolseid investeeringuid, pakkudes vastastikuseid garantiisid. Nüüd me võime öelda, et kõikide Euroopa Liiduga liitunud riikide õiguskord on tegelikult selline, johtuvalt kapitali ja teenuste vaba liikumise põhimõtetest, et vajadus selliste lisatagatiste järgi on kadunud, sest kehtivad ühtse turu reeglid ja kõikidel Euroopa Liidu investoritel kehtib Euroopa Liidu õiguse kohaselt ühesugune kaitse. Võrdne kohtlemine. Seega võib öelda nõnda, et siin on aluseks ka Euroopa Kohtu 2018. aasta kevadel tehtud otsus – Achmea versus Slovaki Vabariik –, mille kohaselt ei ole Euroopa Liidu liikmesriikide vahelistes investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingutes sisalduv vahekohtusse pöördumise võimalus Euroopa Liidu õigusega kooskõlas.

Sellest tulenevalt on täna arutuse all olev leping Euroopa Liidu riikide vahel läbi räägitud ning nüüd on mõte selline, et me kahepoolsed Euroopa Liidu sisesed lepingud tühistame ja tulevikus menetletakse vastavaid asju Euroopa Liidu õiguse alusel. See tähendab tegelikult seda, et Euroopa Liidu sees olevate investorite jaoks, kes tahaksid Eestisse investeerida, ei muutu midagi peale selle, et vaidluse lahendamise juhul ei pöörduta enam vahekohtusse, vaid Euroopa Liidu liikmesriigi kohtusse, kuhu investeering on tehtud, st Eestisse tehtud investeeringute puhul Eesti kohtusse. Aitäh!

15:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud minister! Teile küsimusi ei ole. Ma palun ettekandjaks väliskomisjoni liikme Keit Pentus-Rosimannuse.

15:44 Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister ja kolleegid! Väliskomisjon arutas seda eelnõu 29. septembril. Minister selgitas meile nagu siin täna teiegi ees väga põhjalikult ja igakülgselt seda eelnõu, selle saamislugu, tausta ja eesmärki, et Euroopa Liidu liikmesriikide vahelised kahepoolsed investeerimislepingud saaksid lõpetatud koordineeritult. Suurem osa nendest 300 lepingust on pärit 1990. aastatest, kui kas üks või kumbki lepingupool ei olnud veel Euroopa Liidu liige, kuid pärast Euroopa Liiduga ühinemist pole vastavate lepingute järele enam vajadust, sest kehtivad ühtse turu reeglid ja investoritel kehtib Euroopa Liidu õiguse kohaselt ühesugune kaitse.

Väliskomisjon tegi ka kolm menetluslikku otsust. Kõigepealt otsustati võtta eelnõu Riigikogu täiskogu 14. oktoobri päevakorda, samuti tegi väliskomisjon ettepaneku esimene lugemine lõpetada ning arusaadavalt määras väliskomisjon juhtivkomisjoni esindajaks eelnõu lugemisel teie ees seisja. Kõik otsused tehti konsensuslikult. Palume selle eelnõu esimene lugemine lõpetada ja seda toetada. Aitäh!

15:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 218 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 28. oktoobri kell 17.15.


4. 15:46 Eesti Vabariigi valitsuse ja Rootsi Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (240 SE) esimene lugemine

15:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane viimane, neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Rootsi Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 240 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks välisminister Urmas Reinsalu.

15:46 Välisminister Urmas Reinsalu

Austatud Riigikogu! See leping on n-ö järelvanker eelmisele üleeuroopalisele lepingule, kahepoolsete investeeringute kaitse lepingute lõpetamise raamlepingule. See on ka meie kahepoolne investeeringute kaitse lepe Rootsiga. Rootsi ei vaidle vastu investeeringute kaitse kahepoolsete lepingute lõpetamisele kui nähtusele, kuid soovib need lõpetada just nimelt kahepoolsete lepingutega, mitte panna üle Euroopa Liidu n-ö tuld kustu. Põhjus ei ole mingi spetsiifiline küsimus Eestiga kahepoolselt, vaid see, et kuna Rootsil on pooleli Euroopa Liidu energiaharta alusel vaidlused vahekohtutes ja ta ei soovi lõpetada energiahartas seda sätet, mis kõneleb investeeringute kaitse lepingutest, siis ta soovib seda teha kahepoolse lepingu alusel, selleks et säilitada enda õigus seal vahekohtutes energiaharta alusel vaidlusi pidada. Neid vaidlusi ei peeta mitte Eesti riigiga, vaid need on investorite vahelised vaidlused, mis vastavad Rootsi õiguskorrale. Eesti ettevõtjate ja investorite jaoks ei muutu midagi. Oma olemuselt on see leping sama õigusjõu ja tagajärgedega nagu eelmine – lihtsalt kahepoolsetele lepingutele tõmmatakse joon alla ja edaspidi klaaritakse neid asju ettevõtjate ja riigi või ettevõtjate omavahelistes vaidlustes vastava Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus, kuhu investeering on tehtud. Aitäh!

15:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud minister! Teile küsimusi ei ole. Ma palun nüüd ettekandjaks väliskomisjoni liikme Valdo Randpere.

15:48 Valdo Randpere

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Kui nüüd kellelgi lõid silmad särama selle eelnõu pealkirja vaadates, sest tundus, et nüüd me katkestame suhted Rootsiga, Karl XII enam ei valitse maailma ja Eesti ei ole Rootsi kubermang, siis te peate oma tähetundi veel ootama. See eelnõu on paraku – täpselt nii, nagu Urmas Reinsalu juba ütles – suhteliselt tehniline. Tegelikult on selle põhjus see, et Euroopa Liidu õiguse kohaselt me hakkamegi vaatama neid asju ühiselt ja kõik kahepoolsed lepingud tulevad järk-järgult tühistamisele, seega ka Rootsi ja Eesti vahel juba 1992. aastal sõlmitud investeeringute kaitse leping.

Selle eelnõu, selleks et seda lepingut muuta ja lõpetada, algatas Vabariigi Valitsus 14. septembril. Väliskomisjon arutas eelnõu ettevalmistamist esimeseks lugemiseks 29. septembril. Eelnõu arutelul andis meile selle sisust ülevaate välisminister Urmas Reinsalu. Põhimõtteliselt on see nagu jätkueelnõu eelnevale, 218 SE-le, mida me siin just kuulsime Urmas Reinsalu ja Keit Pentus‑Rosimannust meile tutvustamas.

Väliskomisjon tegi konsensusega järgmised menetluslikud otsused. Tehti ettepanek võtta eelnõu 240 Riigikogu täiskogu päevakorda kolmapäeval, 14. oktoobril esimeseks lugemiseks. Komisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Väliskomisjoni otsusega on eelnõu ettekandja väliskomisjoni liige Valdo Randpere, see tähendab mina. Aitäh!

15:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Lugupeetud ettekandja, teile on küsimusi. Marko Šorin, palun!

15:50 Marko Šorin

Aitäh! Hea ettekandja! Te alustasite nii meeleolukalt, et mulle meenus üks kolme aasta tagune lugu. Mina olin siis puldis ja rääkisin analoogse lepingu sõlmimisest Eesti Vabariigi ja Taani Kuningriigi vahel. Tookord esitati mulle ka üksainukene küsimus ja mind siiamaani vaevab, miks seda minu käest üldse küsiti. Küsija oli kadunud Mart Nutt ja ta küsis, et kuna tegemist on kuningriigiga, siis kas seda lepingut tuleb sõlmima kuningas. Miks ta seda küsis, ma ei tea, aga ma kasutan nüüd võimalust ja küsin seda praegu puldis kõnelejalt. 

15:51 Valdo Randpere

Antud juhul tegemist ei ole isegi lepingu sõlmimisega, vaid lepingu muutmise ja lõpetamisega. Komisjonis seda küll ei arutatud, aga et seda küsid just sina, Marko, kelle suhtes mul on eriline sümpaatiatunne, siis ma vastan natuke pikemalt. Mul on tõepoolest siin olemas täiesti verbaalsed memod, mis on vahetatud saatkondade vahel, väga viisakad. Kõik on väga õnnelikud selle üle, et on võimalus suhelda omavahel, ja selle üle, et on võimalik see vana leping tühistada ja olukorda muuta. Tegelikult on praegu selle asja niisugune, kuidas öelda, krutski see, et juhul, kui me praegu lepingut ei muuda, vaid lihtsalt tühistame, siis see leping kehtib 20 aastat veel, sest nii on vanas lepingus kirjas. Nii et me peame kõigepealt selle ära muutma ja siis tühistama. Aga kuningas tõenäoliselt ei pane oma kätt siia külge, see jääb ikkagi diplomaatidevaheliste nootide põhjal valitsustevahelise välislepingute ratifitseerimise tasemele ja seda eelnõu me praegu siin esimesel lugemisel ka arutame. 

15:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soovi avada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 240 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine ongi lõppenud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 28. oktoobri kell 17.15.

Head kolleegid, tänane viimane päevakorrapunkt on läbitud ja ka istung on lõppenud. Kohtumiseni homme!

15:52 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee