Riigikogu
Пропустить навигацию

Riigikogu

header-logo

11:58 Infotund

12:00 Esimees Henn Põlluaas

Tere päevast, austatud kolleegid ja austatud ministrid! Alustame oma kolmapäevast infotundi. Ja nagu ikka, kõigepealt kohaloleku kontroll.

12:01 Esimees Henn Põlluaas

Kohal on 36 Riigikogu liiget, puudub 65. Peeter Ernits, kas protseduuriline küsimus? Palun!

12:02 Peeter Ernits

Lugupeetud juhataja! Ma vaatan, et seal istuvad kolm ministrit, aga üks, praegusel juhul justiitsminister, on lihtsalt kaheks tunniks vangistatud. Kas ei peaks seda korda siiski lõpuks muutma, et kui küsimusi pole, siis ei peaks siin istuma?

12:02 Esimees Henn Põlluaas

Küsimus on iseenesest täiesti õigustatud. Tõepoolest, meil on pahatihti olnud olukord, kus siin istuvad ka ministrid, kellele ei ole küsimusi esitatud. Aga see on meie kodu- ja töökorra seaduse küsimus, seda saavad muuta Riigikogu liikmed. Saab teha vastava muudatusettepaneku. Aga tegelikult justiitsministrile on täna küsimus, järjekorras kuues.

Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: peaminister Jüri Ratas, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ja justiitsminister Raivo Aeg. Ja nagu alati, nii ka täna saavad kõigepealt võimaluse küsimuse esitamiseks eelnevalt registreerunud küsijad. Nemad saavad võimaluse ka täpsustavaks või täiendavaks küsimuseks ja seejärel võib saalist tulla üks lisaküsimus. Küsimuse pikkus on kaks minutit ja vastamiseks on aega kolm minutit.


1. 12:03 Otsuste järjepidevus

12:03 Esimees Henn Põlluaas

Eelregistreeritud küsimuse esimene esitaja on Kaja Kallas, talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

12:03 Kaja Kallas

Aitäh! Hea peaminister! Oleme ajakirjandusest lugenud, et Keskerakond on saanud Hillar Tederilt suured annetused. Esiteks, palju õnne, et saate oma suurtele rahamuredele leevendust. Aga peab tunnistama, et see kõik ei näe sugugi hea välja. Nimelt saime ajakirjandusest veel teada, et esimene annetus, 30 000 eurot, laekus teile 1. juulil 2020 ja 30. juulil tegi valitsus otsuse anda Tederile kuuluvale Porto Francole turutingimustest oluliselt soodsamalt käibekapitalilaenu 39,4 miljonit. Peale selle valitsuse otsuse tegemist annetas Hillar Teder veel 30 000. Nüüd küsimus: kas teie peaministrina teadsite, et Hillar Teder on Keskerakonnale sellise suure annetuse teinud enne valitsuse otsuse vastuvõtmist? 

12:04 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile, austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Hea küsija! Ma arvan, et see on meelevaldne järeldus, et kui keegi teeb annetuse, siis kindlasti peab mingi otsus olema konkreetselt seotud selle annetajaga. Teie seote Eesti ettevõtja Hillar Tederi ja, ma saan aru, Porto Franco kohta tehtud otsuse, mis on tulnud KredExi kaudu. Kõigepealt ma tahan öelda seda, et jah, valitsuse laua pealt tõesti käivad läbi – see on olnud üks kriisimeetmete tingimus – suured investeeringud, mis on üle 10 miljoni, ja ka suured  finantseerimisotsused. Need käivad valitsuse laua pealt läbi, see vastab tõele. 

Kogu selle ettevalmistamise töö teeb aga ära ikkagi KredEx. Selle teeb ära KredEx oma asjatundjatega, oma spetsialistidega. Minul ei ole selle seose kohta mitte mingit infot ja selle on lükanud ümber ka nii ettevõtja kui Keskerakonna peasekretär. Neid kahte asja, mida teie soovite meelevaldselt kokku panna, ei seo mitte miski. Mõlemad, nii Mihhail Korb kui ka Hillar Teder, on selle ümber lükanud. Minul pole mitte mingisugust teadmist, et see ettevõtja võinuks teha MTÜ-le Eesti Keskerakond toetuse, mis on seotud selle Porto Franco otsusega. Ei, sellist seost ei ole.

Kas peasekretär annab teatud regulaarsusega erakonnas infot laekumiste kohta? Jah, annab küll. Meil on nüüd uus kord tulenevalt ühest eelmisest annetusest, mille me tagastasime. Kui te küsite kuupäeva, siis ma täna tõesti ei tea, mis kuupäeval ta infot andis. Aga pole oluline, kas see kuupäev oli enne valitsuse otsust Porto Franco kohta või peale seda – see ei mängi antud küsimuses mitte mingisugust rolli.

12:06 Esimees Henn Põlluaas

Kaja Kallas, täpsustav küsimus palun!

12:07 Kaja Kallas

Aitäh! Muidu võiks selle jutuga ju leppida, aga lihtsalt selliseid ettevõtteid, kes nii suures ulatuses saavad riigilt turutingimustest tunduvalt soodsamalt käibekapitalilaenu, ei ole. Porto Franco üks selline ettevõte on. Ma ei saanud sellest vastusest päris täpselt aru, kas te siis teadsite seda enne valitsuse otsuse tegemist või ei teadnud. Kui te teadsite, kas teil endal mingid kellad ei hakanud helisema, mingid tuled ei läinud põlema, et see vähemalt näeb halb välja – kogu see skeem, kus antakse raha, kus teie otsustate anda maksumaksja raha ühe ettevõtte käsutusse ja pärast seda, kui see otsus on tehtud, tuleb teine annetus justkui selle otsuse eest? Igal juhul kogumis see kõik hea välja ei näe. Ja need seletused, mida me ajakirjanduse vahendusel oleme lugenud, ju pehmelt öeldes usutavad ei ole.

12:08 Peaminister Jüri Ratas

Mulle tundub juba väga ammu, et Reformierakond on oma juurtest ja põhimõtetest kaugenenud väga kaugele. Ma mäletan Reformierakonda, kes tõesti on seisnud Eesti ettevõtluse eest, Eesti ettevõtluskliima vabaduse eest, majanduskeskkonna eest. Ja nüüd teie, hea ja lugupeetud Kaja Kallas, teete kõik selleks, et näidata, kuidas üks ettevõtja, kuidas üks ettevõte on seotud mingite hämarate tehingutega. Aga loomulikult, see on teie valik. Mina ei pea muretsema Reformierakonna programmiliste põhimõtete pärast. Aga minu meelest see, kuidas te olete kõik nõus maha müüma poliitilise peenraha saamiseks – ma arvan, et see kõige õigem ei ole. Ma usun, et teie valijad annavad sellele hinnangu, kui te kasutate kõike, mida saab poliitikas müüa maha peenraha saamiseks, ja ütlete, et näete, seal on seos, seal on jälle mingisugune hämar skeem. Ma ei tea, võib-olla teil on oma erakonnas sellised hämarad skeemid, võib-olla te punute neid skeeme, et näed, keegi annetas, siis tuli otsus ja siis jälle annetas.

Esiteks, see ettevõtja minu teada on enne ka annetanud erinevatele Eesti erakondadele, minu teada ka Eesti Keskerakonnale. Ma kordan veel kord: selle seosega, mida te tahate jõuga pildile, poliitilisse võitlusesse tuua, te tegelikult halvendate ettevõtjate mainet ja kuvandit. Seda seost ei ole.

Miks tehti Porto Franco otsus, nagu te ütlete, turutingimustest soodsamalt? Kõik need otsused, kõik need valitsuse otsused, mis on puudutanud rohkem kui 10 miljonit, on tehtud turutingimustest soodsamalt, parema intressimääraga. See on olnudki põhimõte, see on olnud just nimme nii, et aidata kriisi ajal kaasa, et olulisi investeeringuid saaks Eestis jätkata. On palju erinevaid ettevõtteid – noh, väga palju neid pole, kuus-seitse ettevõtet –, kes on need summad saanud: Tallink, Alexela kohta oleme teinud esimese positiivse otsuse, Magnetic MRO ja mõned teised. Neid on kuus-seitse ettevõtet. Ja põhjus ongi soov aidata, et seal tööhõive oleks olemas, et investeeringud jätkuksid. Seesama Porto Franco – mis on vähemalt valitsuse tunnetuse kohaselt oluline? Oluline on see, et tegemist on suure kinnisvaraarendusega. Oluline on see, et minu teada seal ehitustandril või -platsil saab tööd iga päev ligemale pool tuhat inimest. Oluline on see, et see toob ca 20 miljonit igal aastal Eesti majandusse maksuraha tagasi. Ma arvan, et need olid peamised argumendid, miks me nii otsustasime. Aga jah, luua selline kunstlik seos, et ahah, nüüd saab selle omavahel  siduda – ma arvan, et see lihtsalt halvendab Eesti ettevõtjate ja majanduskeskkonna mainet. Ma Reformierakonna asemel seda ei teeks.

12:11 Esimees Henn Põlluaas

Mart Võrklaev, palun!

12:11 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Te praegu ründasite Reformierakonda, et ta on oma põhimõtetest loobumas ja halvendab Eesti ettevõtluskeskkonda. Julgen öelda, et Reformierakond seda kindlasti ei tee ja Reformierakond just selle pärast muretsebki, et tänane valitsus kipub seda tegema. Avalikkusele jääb selgelt mulje, et kui sa tahad olla ettevõtja, kui sa tahad edukalt äri teha, siis tuleb võib-olla kellelegi meelehead anda. Paraku sellised case'id, kus justkui võib ikkagi väga selgelt siduda ära selle, et riigilt on soodsat laenu saadud ja järgmisel hetkel või enne seda on annetus tehtud, tähelepaneliku opositsiooni silmis ja ka Keskerakonna arvates pahatahtliku ajakirjanduse silmis tekivad. Kui lugeda ERR-i infot, siis joonistub sealt välja selline pilt: 1. juulil on annetatud Keskerakonnale 30 000 eurot, septembri alguses on KredEx teinud otsuse – te viitasite, et see oli KredExi otsus –, 3. septembril on valitsus selle kinnitanud ja siis on 9. septembril jälle annetus tehtud. See loob tahes-tahtmata mulje, et need asjad võivad omavahel seotud olla. Minu küsimus on: kas te täna peaministrina, Keskerakonna juhina saate kinnitada, et Porto Franco laenu ja Keskerakonnale tehtud annetuste vahel puudub igasugune seos? 

12:12 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Jah, saan kinnitada. Nüüd edasi: mina kindlasti ei ründa kedagi. Mina kindlasti ei ründa kedagi, aga ma ütlen seda, mis on minu meelest fakt. Te peate oma valijate peale ka mõtlema. Minu meelest te kaugenete oma aluspõhimõtetest. Ja hea küll, te võite kaugeneda, Reformierakond võib tulla ju vasakusse nišši Eesti poliitikas või kesknišši, kuhu te soovite tulla, eks ju. Aga mida ma tahan öelda: minu meelest see ei ole küll aus, et te hülgate sellise aluspõhimõtte nagu ettevõtlusvabadus. Ettevõtjate maine toetamine, hea maine on Eestile minu arust alati oluline olnud. Ja nüüd te mõnuga – mõnuga, eks ole! – seote need asjad. On öeldud, et siin ei ole seost. Loomulikult, see on teie poliitiline õigus ja te võite seda teha. Ma mõistan ju, ma mõistan seda väga hästi, mida te teete – poliitilises mõttes. Aga ma ütlen, et minu meelest on sellel hind kogu ühiskonnas. See debatt ei ole ainult siin saalis. Aga seda te ei maininud.

Te loete pikalt ette ja toote välja, kuidas täpselt kuupäevad jooksevad, ja näete, et on tugev seos. Ma lükkasin selle ümber. Minu teada on see ettevõtja ka varem erakondasid toetanud. Ma ütlesin ka proua Kaja Kallasele, et ta on varemgi Keskerakonda toetanud, minu teada ka sel ajal, kui me isegi ei teadnud veel, mis asi on COVID-19, ja polnud mingeid otsuseid tehtud. Ju siis ettevõtjad eraisikutena toetavad erinevaid maailmavaateid – toetavad Reformierakonda, toetavad teisi erakondasid ja ka Keskerakonda. See on seadusega lubatud. Minu meelest te tõesti tahate selle asja jälle peenrahaks vahetada ja öelda, et näete, et kõik laseme alla. Peamine on poliitiline pealkiri, see, et te saate jälle kedagi mustata või rünnata. Nii et teie küsimusele, kas on siin seost, ma vastasin, et seost ei ole. Samuti on erakonna peasekretär seda öelnud, samuti on ettevõtja seda öelnud. Ja ma tunnen ennast selles mõttes täiesti vabalt ja täiesti kindlalt. Aitäh teile!

12:15 Esimees Henn Põlluaas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 12:15 Eelarvepoliitilised valikud

12:15 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Indrek Saar ja talle vastab peaminister Jüri Ratas.

12:15 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud peaminister! Kui te 30. septembril Riigikogule eelarvet üle andes esinesite poliitilise avaldusega, siis mina ei suutnud teie kõnest huvitaval kombel leida sõnu "vaesus", "ebavõrdsus" ja "õiglus", millest teil muidu on ikka meeldinud rääkida. Te olete ebavõrdsuse vähendamist nimetanud üheks väga oluliseks teemaks selle valitsuse jaoks, mille peaminister te praegu olete. Meeldetuletuseks ütlen, et sotsiaaldemokraadid seadsid 2014. aastal valitsusse minnes eesmärgiks selle, et oleks võimalikult vähe neid lapsi, et soovitavalt ei oleks Eestis üldse selliseid lapsi, kes peavad õhtul tühja kõhuga magama minema või ei saa oma võimeid välja arendada, sest perel ei ole vahendeid. 2014. aastal me tõstsime valitsuses olles lastetoetusi ja sellest alates oleme erinevates valitsustes neid toetusi tõstnud, muu hulgas ka toimetulekutoetuse määra lapse kohta. Ka oleme tegelenud huvihariduse võimaluste loomisega. Ja sellel on olnud tulemus. 2014. aastal oli absoluutses vaesuses lapsi veidi üle 9%. 2018. aastaks – need on nüüd viimased andmed – oli neid 1,6% ehk ligi 20 000 last on absoluutsest vaesusest välja aidatud. Ja ma arvan, et see on olnud õige asi, seda üks riik peabki tegema.

Aga kui me vaatame nüüd meile menetlemiseks antud riigieelarve seletuskirja, siis leheküljel 286 me võime näha, et ametis olev valitsus kavandab järgmiseks aastaks 218%-list absoluutses vaesuses elavate laste arvu kasvu võrreldes aastaga 2018. Ning isegi nelja aasta pärast on see arv peaaegu kaks korda tänasest suurem, täpsemalt 1,94 korda tänasest suurem. Me räägime siis nelja aasta pärast ca 4000 täiendavast lapsest, kes elavad absoluutses vaesuses. Minu küsimus teile on: miks pole vaesuses elavate laste arvu vähendamine teie jaoks prioriteetne? Miks teil pole ambitsiooni hoida vähemalt olemasolevat taset, mis on aastatega saavutatud?

12:17 Peaminister Jüri Ratas

Kõigepealt ma tänan siiralt selle küsimuse eest, see on väga aktuaalne ja tõsise sisuga. Minu jaoks on väga suur prioriteet teha kõik selleks, et laste absoluutse vaesuse tase või see protsent laste arvust väheneks, ja väheneks pidevalt. Te manitsesite mind, et ma ei rääkinud 30. septembril austatud Riigikogu ees oma poliitilises avalduses vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamisest. Ma ei ole sellega kuidagi nõus. Rääkisin küll! Ma rääkisin näiteks erakorralisest pensionitõusust, ma rääkisin sellest, et seaduse järgi pensionide indekseerimist alates 2021. aasta aprillist ei toimu, aga me soovime baasosa tõsta 16 eurot. Me soovime pensioni puhul enam arvestada laste kasvatamist ja suurendame ühe lapse eest makstavat summat 3,55 euro võrra kuus. Ja ma rääkisin ka sellest, et me tahame rahvapensioni tõsta 30 euro võrra. Need on väga selged eesmärgid.

Ma rääkisin kindlasti oma ettekandes ka regionaalsest toetusest, kohalike omavalitsuste toetusest, mis kindlasti vähendab ebavõrdsust Eesti ühiskonnas. Te olete väga mõnusasti esitanud küsimuse eelarvepoliitika valikute kohta. Läheme siis selle detailide juurde. Teie, hea Indrek Saar, suure tõenäosusega viitate heaolu arengukavale, mis on kehtestatud aastateks 2016–2023. Need laste absoluutse vaesuse määrad, mida te nimetasite, on tõesti õiged ja selles arengukavas kirjas. Riigi eelarvestrateegia ei muuda ühtegi arengukava. See, mida te ütlesite laste absoluutse vaesuse näitajate kohta – see näiteks 2017. aastal oli 3,2% ja 2018. aastal, nagu te ütlesite, 1,6% –, on samuti õige. Ma olen viimasel ajal ja ka täna sellel teemal nõu pidanud ja võib julgelt öelda, et Sotsiaalministeeriumi parim teadmine on praegu see, et laste absoluutse vaesuse tase on võrreldes 2018. aastaga vähenenud – see on viimane aasta, mis meile teada on – ja väheneb edasi. 2019. aasta andmed selguvad 2020. aasta lõpuks, kui Statistikaamet need meile ütleb.

Aga ma tahan öelda, et kindlasti me ei kavanda seda, et laste vaesuse tase tõuseb. Samas ma arvan, et teie küsimuses oli üks väga õige põhimõte. Ja see põhimõte on see, et kui meil ei ole olemas uusi andmeid, kui me saame andmed teatud ajalise viitega, siis sihttasemete täitmist tuleks minu meelest riigi eelarvestrateegiasse tulevikus arvestada ja need parandused oleks ka praegu juba võinud sisse viia. Nii et ma arvan, et järgmist riigi eelarvestrateegiat saab juba paremini teha. Aga need protsendid, mis te ette lugesite – jah, võib selgelt öelda, et meie positsioon on täna juba parem, kui aastate 2016–1023 heaolu arengukavas kirjas on. Vabandust, et läksin ajast üle!

12:21 Esimees Henn Põlluaas

Indrek Saar, täpsustav küsimus, palun!

12:21 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Huvitav küll, mina küsisin laste kohta, te hakkasite kohe pensionidest rääkima. Ma küsisin laste vaesuse kohta, teie hakkasite pensionidest rääkima. Püsiks ikkagi laste vaesuse teema juures. Ma räägin riigieelarve eelnõu seletuskirjas toodud tabelist. Teie poolt meile üleantud eelarve eelnõus on toodud indikaatorid, mis ütlevad, et sel aastal laste vaesus hüppeliselt kasvab ja siis kahaneb sellise 0,1%-lise sammuga kuni aastani 2024, aga jääb ikka kaks korda suuremaks, kui oli reaalselt aastal 2018. Kui ma vaatan eelarvet, siis ma ei leia sealt midagi, mis oleks suunatud spetsiifiliselt absoluutses vaesuses elavate laste aitamisele. Ja palun ärge rääkige mulle jälle pensionidest! Kaude võib muidugi öelda, et kui pensionäridel läheb paremini, siis nad aitavad ka oma lapselapsi, aga see ei ole ju ... Me saame aru, et see tegelikult ei ole kõige efektiivsem viis laste absoluutse vaesusega võidelda, kuigi pensionide tõus on väga tore asi ja kindlasti väga sümpaatne.

Aga kui te selleks muid vahendeid ei leidnud, siis kas te ei mõtleks selle peale, et teil on sellel aastal kavas kulutada vähemalt 1,8 miljonit ühe referendumi jaoks, mis küll ühegi lapse elu paremaks ei tee? Pigem võib juhtuda vastupidi. Noored inimesed, kellest me praegu räägime, kuni 17‑aastased inimesed – ma arvan, et paljudel neist on juba seisukoht sellel teemal ja nad kindlasti arvavad, et sellist referendumit ei peaks korraldama. Te kavatsete kulutada 1,8 miljonit. Kui lähtuda laste vaesuse sihttasemest, mis te eelarves olete ette näinud, siis võib öelda, et kui igaühele neist see raha laiali jagada, siis iga laps saaks 200 eurot. See aitaks laste absoluutset vaesust kindlasti vähendada. Võib-olla kaalute selle raha ümbersuunamist?

12:23 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile, hea küsija! Ma vastan teile. Ma püüan vastata sama teravalt, aga kindlasti ma nii terav poliitik ei ole kui teie, härra Saar. Te alustasite oma küsimust – te võite stenogrammist järele vaadata – väitega, et mina ei rääkinud oma ettekandes midagi vaesusest ja ebavõrdsusest. Ja mina vastasin teile, et ma rääkisin. Enamiku aja oma vastusest ma pühendasin laste absoluutse vaesuse sihttasemetele. Ma selgitasin teile väga selgelt, miks need numbrid ei ole kooskõlas tegeliku reaalsusega. Ja ma usun, et te saite sellest aru. Riigi eelarvestrateegia ühtegi arengukava ei muuda. Ma vastasin teile ka, et laste absoluutse vaesuse sihttasemed, mis on välja toodud heaolu arengukavas ja tulenevalt sellest ka riigi eelarvestrateegias, tulenevad sellest, et meil pole värskeid määrasid. Tegelikult võiks riigi eelarvestrateegias olla välja toodud nende sihttasemete täitmised. See tuleks välja tuua. Ja seda, ma arvan, saab tulevikus parandada, nagu ma ütlesin.

Ma saan aru, mida te tahate öelda. Te tahate öelda seda, et 2018. aastaks laste absoluutse vaesuse näitaja langes 1,6%-ni. Ja tõesti, see on olnud suur langus. 2015. aastal oli seesama number 5,1%. Ma olen ka sellega nõus, mis te ütlesite sotsiaaldemokraatide kohta. Jah, te olete tõesti vedanud nii mõneski valitsuses lastetoetuste tõstmist. Olete küll, ja see on kiiduväärt asi. Aga see number, mille te tahate panna minu süüks – et riigi eelarvestrateegia näeb ette, ma ei tea, paarisajaprotsendist või mitmekordset, kuidas matemaatiliselt  õigem on öelda, tõusu –, see soov ei vasta tõele.  Ma ütlen veel kord, et tänane Sotsiaalministeeriumi hinnang on, et aasta 2018 tase, mis oli 1,6% – see laste vaesuse näitaja on viimane, mis meile teada –, on juba tänaseks alanenud ja alaneb ka tulevikus. Seda ma juba ütlesin teile. Aga seda tehnilist viga RES-is tuleks minu arvates tõesti tulevikus korrigeerida. See tarkusetera, mille te tõstatasite, härra Saar, tuleb kindlasti kaasa võtta.

Nüüd, te ütlete, et ärme millestki muust räägi. Tõesti, esimese ja teise lapse toetus on tõusnud ja see on kindlasti teie erakonna suur teene, aga ka toonase koalitsioonivalitsuse ja Riigikogu teene, kes selle otsustas. Mul on hea meel, et on tõstetud lapsetoetust alates kolmandast lapsest, ja mis on minu arust veel väga tore: ka lasterikaste perede toetused on tõusnud. Võtame näiteks lasterikka pere toetuse: kolme kuni kuue lapse puhul on see 300 eurot kuus, seitsme ja enama lapse puhul 400 eurot kuus. Ma arvan, et needki on positiivsed sammud.

Kui vaesust mõõta, siis ma arvan, et on oluline ka see, et sissetulekud on tõusnud. Härra Saar, koos me ju kehtestasimegi tulumaksuvaba miinimumi. Mäletate? 500 eurot. See oli teile toona oluline, minule oli see toona ja on ka täna oluline. See on ka aidanud probleemi natuke lahendada.

12:26 Esimees Henn Põlluaas

Urmas Kruuse, palun!

12:26 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Eelmisele küsimusele vastates te suhteliselt kõvasti ärritusite selle peale, et me refereerime ajakirjanduses avaldatud materjali. Ma võtan veel kord ajakirjanduse ette ja püüan seda tsiteerida. 18. juuni 2019: "Harju Maakohus rahuldas täna prokuratuuri taotluse ja lõpetas Keskerakonda varjatult rahastanud ärimees Hillar Tederi kriminaalasja oportuniteediga." Teil, peaministril, on tekkinud tunne, et teid rünnatakse ebaõiglaselt või seda teemat käsitletakse ebaõiglaselt. Ja siis me kuuleme, et osa sellest annetusest on tehtud sellepärast, et oli tore, et valitsus rahastas rallit, rahvusvahelist võistlust, mille otsust tollel päeval veel ei olnud. Te ju saate aru, et Riigikogu liikmetel, avalikkusel ja ka teistel ettevõtjatel tekib kahtlus, et asjad ei ole puhtad. Ilmselt te olete kursis, et teised kinnisvaraarendajad on seda otsust ka kritiseerinud, ja kritiseerinud selle tõttu, et sellisel kombel majandust toetada ei ole väga mõistlik. See loob ebatervet konkurentsi ja teatud ettevõtjatele eelise, sest nende riskid makstakse kinni. Nii lihtne on olnud eraldada 30 miljonit, aga siiamaani ei ole suudetud teha otsust maasikakasvataja suhtes, kelle majanduslik kaotus valitsuse otsese tegevuse tõttu on ju silmanähtav. Kas te oskate ja tahate seda kommenteerida? Miks see niimoodi on läinud? 

12:28 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Muidugi ma soovin kommenteerida. Ma tänan selle küsimuse eest! Ma ei tea, nagu ma vastasin austatud Kaja Kallasele, ma vastan ka teile. Ma imestan, et kas te nagu meelega soovite selle reha peale astuda. See ei löö mitte ainult vastu meie nina ja teie nina, vaid annab tegelikult Eesti majanduskeskkonnale väga tugeva hoobi. Teil on nüüd hambus Hillar Teder, Eesti ettevõtja. Minu teada on see ettevõtja tõesti annetanud ka varem Eesti Keskerakonnale. Viimati samas suurusjärgus eelmisel aastal. Aga minu teada on see ettevõtja toetanud ka tublit teotahtelist erakonda, kus on oravad – Reformierakonda. Minu hinnangul on ta viimase kaheksa aasta jooksul kokku annetanud üle 650 000 euro, kui mu info õige on. Ja sellest ei ole midagi, mina ei heida seda ette, kui ettevõtjad eraisikuliselt seadust järgides erakondi toetavad. See on Eesti riigis lubatud. Näete, teie erakond on saanud selle inimese käest 651 000 eurot, kui mu info on õige. Ja on ka teised erakonnad Eestis raha saanud. Aga mina selle pärast ei süüdista seda ettevõtjat. Ma tahan öelda, et see teie sõnastus, selle teema püstitamine otseselt lõhub Eesti ettevõtja mainet, Eesti ettevõtluse mainet. See oli põhjus, miks ma ütlesin, et minu meelest see ei ole mõistlik, et te minu meelest tulete oma juurte juurest ära.

Nüüd edasi, te räägite Rally Estoniast, mille kohta vist see ettevõtja ütles, et suuresti see oli põhjus. Valitsus vormistas otsuse Rally Estonia toetamiseks 2. juuli istungil, kuid sellele eelnes, ma arvan, umbes kuu aja pikkune ettevalmistusperiood, eelnesid arutelud. Põhimõttelise otsuse üritust toetada langetas Vabariigi Valitsuse kabinet 18. juuni istungil. Seal anti Kultuuriministeeriumile ülesanne valmistada 2. juuli istungiks ette raha eraldamise taotlus ning pärast 2. juuli valitsuse istungit tehtud ametlikku otsust toimus Stenbocki majas juba ka korraldusõiguse lepingu allkirjastamine. Toona oli seal kohal ka ralli MM-sarja promootor, kes samuti selle allkirjastas ja osales hiljem pressikonverentsil.

Nüüd need teie väited, et ühed ettevõted ütlevad, et Porto Franco on halb. Eestis on mitmed ettevõtjad mulle öelnud, et Tallinki toetamine oli halb. On olnud mitmeid ettevõtjaid, kes ütlevad, et kõik need seitse toetust on väga halvad olnud. Aga mina olen teisel seisukohal. Ma olen arvanud ja arvan jätkuvalt, et need toetused on aidanud Eesti majandust, on aidanud Eesti inimestel tööd säilitada ja leiba laual hoida, on aidanud hoida tööhõivet ja mis siin salata, see aitab tagasipõrkena ka maksulaekumisi hoida. Selline ongi tänase kriisi lahendamise käekiri. Teistsugune kui varasem.

12:31 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 12:31 Koolikorraldus koroona ajal

12:31 Esimees Henn Põlluaas

Järjekorras on küsimus number kolm, mille esitab Liina Kersna. Talle vastab haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

12:31 Liina Kersna

Suur tänu sõna andmast! Austatud minister! Hiljuti saime taas OECD PISA analüüsist kinnitust, et Eesti haridussüsteem tagab võimalikult võrdsed võimalused hea hariduse saamiseks. Ja tõesti, ela sa Väätsal, Antslas, Lüllemäel, Tartus või Tallinnas – tõenäosus, et laps saab väga hea hariduse, on Eestis väga suur. Samas hoiatavad meid rahvusvahelised distantsõppe uuringud, et distantsõpe võib hariduslikku lõhet suurendada. Et need, kes on saanud koolis hästi hakkama, saavad ka distantsõppel üldiselt hästi hakkama, aga näiteks haridusliku erivajadusega lapsed võivad jääda rohkem maha. See on oht, millega peab arvestama. Haridus- ja Teadusministeerium ütles kooliaasta alguses minu meelest väga selgelt, et kui koolis toimub nakatumine, siis esimese hooga läheb distantsõppele klass, kus nakatumine toimus, ja kui 10% kooliperest on nakatunud, siis läheb distantsõppele kogu kool. Täna me näeme, et koolid lähevad distantsõppele ka siis, kui on vaid üks-kaks nakatunut koolimajas. Eelkõige just Tallinas on mitmed koolid ennetava meetmena läinud nn hübriidõppele, kus üks või kaks nädalat ollakse kontaktõppes ja siis distantsõppes. Kuidas teile haridusministrina tundub, kas riik on andnud koolidele ja koolipidajatele võimalikult selged ja arusaadavad juhised, kuidas tagada õpilastele võimalikult hea haridus, aga samas hoida ka koolipere tervist?

12:33 Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Aitäh, hea küsija! Kõigepealt suur tänu meile kõigile! Sealjuures eriti just haridusvaldkonda panustajatele, olgu nad õpetajad või lapsevanemad – tõesti, see väga keeruline kevad on meil suhteliselt edukalt läbitud. Loomulikult me kõik mõistame, et oli lapsi, kellel läks raskemini. Ka peredesiseselt olid väga erinevad tulemused. Kui peres käis mitu last koolis, siis võis öelda, et mõnele lapsele selline arvuti taga ja võib-olla natuke individuaalsem õppimine, iseenda õpiprotsessi juhtimine oli kuidagi lihtsam kui teisele. See ei sõltunud isegi vanusest. Mõni laps vajas tuge ka põhikooli lõpuklassides.

Milline on tänane olukord? Me tõesti kevadel nägime, et tol hetkel olid need protsessid kõik vajalikud. Meil oli vaja eriolukord välja kuulutada, seda on tagantjärele vägagi ilusti analüüsitud. Aga nüüd, kui tõesti Terviseamet koostöös PPA ja piirkondlike kriisijuhtimiskeskustega on suutnud väga hästi kontakte jälgida ja lähikontaktid kiiresti tuvastada, on meil suurem kindlustunne. Need augustikuised otsused olid õiged.  Loomulikult me iga nädal ja kümne päeva tagant vaatame otsuseid üle.

Iga piirkond on erinev. Eestis on endiselt piirkondi, kus nakatumist ei ole üldse või on olnud nädalate kaupa üks-kaks juhtumit. Selliseid "rohelisi piirkondi" on Eestis väga-väga palju. Ja sellest tulenevalt otsus koolides õpet hajutada või koolides osa õpilasi distantsõppele suunata on siiski vajalik olnud vaid kolmes Eestimaa piirkonnas: Ida-Virumaa, Tallinn koos Harjumaaga ja ühel perioodil oli selline üsna pikalt ka Võru maakond. Nii et need on olnud need näited. Aga jah, nakatumisi, nagu me nüüd teame, on ka Tartus ja mujal olnud. Just koolikoldeid on juurde tulnud. Ja koolikollete puhul on oluline ka arvestada, et nakatumine on olnud õpetajate kaudu – sealt siis lähikondsete ring. 

Miks on tulnud osa koolide puhul otsus, mis ei puuduta mitte ainult üht klassi? See on puhtalt Terviseametiga koostöös tehtud otsus, kui nad näevad, et ristkontakte, eriti seoses õpetajatega, on juba liiga palju ja nad ei oska kindlalt öelda, kas see 15 minutit kokkupuudet ei piirdu vaid osa õpilastega. Ja siis on tehtud see üsna keeruline otsus, aga ainult kaheks nädalaks. Ma usun, et kaks nädalat on see periood, millest me peaksime edaspidi ka rääkima, kui seda just koosöös teadlastega ei vähendata kümne päevani. Aga nii või teisiti on see periood, mis tegelikult õppekvaliteeti suuremal määral pikas perspektiivis ju ei muuda. 

 

12:36 Esimees Henn Põlluaas

Liina Kersna, täpsustav küsimus, palun! 

12:36 Liina Kersna

Suur tänu! Aitäh vastuse eest, austatud minister! Täna saadetakse näiteks Tallinnas ennetuse eesmärgil distantsõppele ka väikeklasside lapsed ehk haridusliku erivajadusega lapsed, kes vajavad eriti õpetajate personaalset tähelepanu. Ma mõistan, et hübriidõppe eesmärk on koolimajas inimeste arvu vähendamine. Aga samas väikeklasside lapsed ongi väikeklasside lapsed, seal õpib kaks-kolm-neli-viis-kuus last. Minule tundub, et väikeklassi ennetavalt distantsõppele suunata ei tundu mõistlik. Minu küsimus on: kas Haridus- ja Teadusministeerium on andnud koolidele ja koolipidajatele konkreetsemaid suuniseid ka erivajadustega laste õpetamise kohta? 

12:37 Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Aitäh, hea küsija! Vabandust, et eelmise küsimuse vastuses jäi üks asi täpsustamata. Mis siis olid need sügisesed suunised? Väga õige küsimus! Jah, meie, ütleme, juriidiline vorm Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt on suunis koolidele ja koolipidajatele, aga loomulikult reaalelus on küsimused tegelikult üsnagi detailsed. Väga tihti koolid helistavad ja küsivad otse, nõudes lausa juhist, mida praeguses olukorras peaks tegema.

Nüüd, see hübriidõppevorm on kahes osas. Kindlasti te haridusinimesena teate, et tehakse analüüse või kokkuvõtteid. Näiteks Tallinna Ülikool on teinud selliseid kiirküsitluse vormis analüüse. See on andnud näiteks koolipõhiselt ka selliseid tulemusi, et osale HEV‑õpilastele koolikeskkonnast väljaspool, kodus omas tempos õppimine mõjus väga hästi. Ja vähemalt mõnes koolis, nagu me, hea küsija, mõlemad väga hästi teame, on tehtud see otsus just sellepärast, et nad ütlevad, et umbes kolmandik nende HEV‑õpilastest on andnud nii lapsevanematele kui ka oma tulemustega märku, et neile peaks see sobima. Aga see on olnud üsna terav teema lapsevanemate jaoks. Ma usun, et selle näite puhul, ütleksin nii, peab olema väga julge lapsevanemate tagasiside. See ei pea olema läbi hoolekogu, see võib olla ka otse, nii et see antakse kooli juhtkonnale. Koolides on HEV‑koordinaatorid kohustuslikud. Nendes koolides, kus õpilasi on palju, on nad väga vastutustundlikud inimesed ja kui nendeni jõuab mõne lapsevanema signaal, et hübriidõpe tema lapsele ei sobi, siis on koolid andnud lubaduse – seda ka meile –, et neid lapsi kindlasti hübriidõppele ei suunata. Välja arvatud muidugi juhul, kui kool peab näiteks kahenädalase üldise karantiini kehtestama.

Ja ma julgen veel öelda, et ka osale gümnasistidele see meeldib. Gümnaasiumiklasse on üsna julgelt distantsõppele saadetud, ja mitte ennetava meetmena, vaid lihtsalt sellepärast, et kevadel tundus osas koolides, et distantsõpe on päris võluv. Ma lausa ütleksin, et tekkis selline kiindumus. Nad tahaksid, et sellist õpijuhtimist või ise vastutuse võtmist oleks rohkem. Seetõttu gümnaasiumiklassidele väga julgelt korraldatakse õpet tsüklites: iga teine nädal või iga kolmas nädal õpitakse kodus. Osa gümnasiste aga on öelnud, et see on neile äärmiselt suur koormus. Õppekoormus on niikuinii väga suur, aga õpetajad võtavad uusi osasid ainult nendel nädalatel, kui koolis ollakse. Kordamise maht meie koolides on väga suur – Eesti Vabariigi õppemaht üldse on väga-väga suur – ja sellisel juhul iseseisev töö, mida õpilaselt oodatakse, on nii mahukas, et neile käib see üle jõu. Üldiselt ma usun, et seda vaimustust distantsõppest me peame veel rohkem analüüsima ja koolidele tulemusi tagasisidestama.

12:40 Esimees Henn Põlluaas

Signe Riisalo, palun!

12:40 Signe Riisalo

Aitäh! Hea minister! Minu küsimus ei ole distantsõppe kohta, aga on distantsõppest ajendatud. Meil on puudega lapsed ja muud haridusliku erivajadusega lapsed, kes on tõesti keerulisemad. Me räägime hooldusklassidest, toimetulekuklassidest ja tegelikult ka Maarjamaa Hariduskolleegiumi laadsetest asutustest. Nende laste puhul kodus õpetamine ilmselgelt on ülimalt keeruline, vanematel see oskus puudub. Saime selle kogemuse kevadel. Kõik püüdsid anda endast parima. Aga mul on küsimus: milline on olnud koostöö Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel suvel ja ka praegu? Kui peaks juhtuma, et osaliselt või täielikult on neid õpilasi vaja toetada väljaspool kooli või leida mingeid muid lahendusi õppeks, missugused koostöömudelid ja -vormid on välja mõeldud? Hästi oluline roll loomulikult on ka kohalikul omavalitsusel, kellel on üsna palju sotsiaalteenustega seotud ülesandeid ka hariduse korraldamise kontekstis. Seega: koostöö teiste ministeeriumide ja kohalike omavalitsustega. Mis plaanid on, kuidas neid peresid ja lapsi aidatakse?

12:42 Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Aitäh! Kõige esimene suunis, kõige olulisem suunis on see, et viimase võimaluseni me tahame kindlasti õppeasutused lahti hoida. Ja mitte ainult õppeasutused, vaid ka päevahoiud või üldse toestatud süsteemid, mis toimivad pere ja kodu mudelina. See on kõikide valdkondade ühine soov. Lootust on äratanud see, et kui me mõtleme kevadele, siis õnneks nakkuskoldeid koolides ei tekkinud ja õpetajad on nüüd palju julgemad kui kevadel. Vähemalt täna on tagasiside selline – kõigi nende koolidega on suheldud –, et kindlasti tahetakse olla, kui väga on vaja, siis ainult ajutiselt distantsõppel. Hetkel on tagasiside see – ma rõhutan, et erivajadustega laste puhul on koolis üldjuhul niigi suur hajutatus, eriti kõige raskema puudega laste puhul –, et nad pigem kasutavad isikukaitsevahendeid rohkem. Näiteks on õpetajad valmis visiiriga töötama, aga tahaksid, et lapsed saaksid kooli tulla.

Nüüd koostööst. Loomulikult, eriti selle kriisi ajal peaks kiitma asutustevahelist koostööd. Eriti nähtav on see piirkondlikes keskustes, kus tõesti annavad oma panuse kõik: tervishoiusüsteem, sotsiaalsüsteem, kohaliku omavalitsuse esindajad. Väga jõuliselt asusid kogu tööd juhtima päästeametnikud. Põhjus on see, et nad on kriisireguleerimiseks nii palju koolitust saanud. Aga jah, kõik toodi ühe laua taha juba kevadel ja see töö praegu jätkub. Seda esiteks.

Riiklikul tasandil loomulikult käib ka suhtlus, aga peab tunnistama, et meie töö on olnud nii intensiivne, et seda aega, kus inimesed saaksid koos mõtiskleda või ajurünnakuid teha, on olnud väga vähe. Pigem on olnud selline pidev kriisijuhtimine ja ennetustöö teatud asjade ärahoidmiseks. Näiteks kontsentreerutakse vaimse tervise teemadele või isikukaitsevahenditele või püütakse leida lisaraha ravimite varumiseks, kui selleks on vajadus. Need on olnud pigem väga töised ja väga intensiivsed kohtumised, mille kohta te võib-olla oma endistelt kolleegidelt ka kuulete. Aga sellist rahulikku aega, kus me koos mitme ministeeriumiga arutasime, kuidas toetada näiteks teatud lapsi paremini, pole olnud. Need kohtumised on praegu pigem edasi lükatud. See annab tõenäoliselt tunda ka siin majas, sest osa seadusandlikke algatusi on märtsi seisuga natuke ootele jäänud. Mõned töörühmad veel töötavad, aga pigem käib koostöö intensiivse lahenduste otsimise tasandil.

12:45 Esimees Henn Põlluaas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 12:45 Riigieelarve

12:45 Esimees Henn Põlluaas

Järgmise küsimuse, järjekorras number 4, esitab Ivari Padar. Talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun! 

12:45 Ivari Padar

Aitäh! Lugupeetud härra peaminister! Eks selle kriisi mõjud on erinevad ja osa mõjusid me täna juba näeme, osa ehk mitte. Aga kas või turismisektori puhul avaldub mõju väga radikaalselt. Mõnes teises sektoris on midagi kohale jõudnud ja midagi on aimatav. Kindlasti on kohale jõudnud kriisi mõju põllumajanduses ja see avaldub ka põllumajandussaaduste kokkuostuhindades, olgu selleks piim, sealiha või veised – nii elusveised kui veiseliha. Kriis on olemas ja hinnad on kukkunud drastiliselt. Selles kontekstis on väga tublilt tegutsenud nii Läti kui Leedu valitsus: kriisiabimeetmed on kas väljatöötamisel või juba rakendatud.

Selles kontekstis on meie järgmise aasta riigieelarve õige jahmatav. Maaeluminister käis maaelukomisjonis rääkimas ligi 60 miljonist või isegi rohkem kui 60 miljonist lisarahast, mis meie arvates oli mõistlikele asjadele suunatud. Aga tulemus oli null. Välja arvatud üks asi, mis puudutab 1% SKT-st teadus- ja arendustegevusele. On väga tänuväärne, et selle kaudu tuleb suurusjärgus 5,8 miljonit põllumajandusministeeriumisse, aga sellel hetkel see raha ministri pakis ei olnud. Aga see 5,8 miljonit – jumala eest, see on õige asi.

Mis on juhtunud? Kas see on mingi järjekordne kättemaks põllumeestele, et nad on julgenud selle valitsuse vastu sõna võtta? Turumajandus on turumajandus, aga kui turumajandusele tulevad otsa veel rumalad poliitilised otsused, siis see traumeerib kõige rohkem: alates tööjõutantsust, mis meil on käinud, kuni selleni, et järgmise aasta eelarves on selle lisataotluse real selge null. Milles on asi?

12:47 Peaminister Jüri Ratas

Suur tänu, hea küsija! Hea Ivari Padar, ma ütlen ausalt, et minu meelest te olete hea Riigikogu liige. Te olete hea mees, küsite tõsiseid küsimusi, olulisi küsimusi ja Eesti põllumajandus, põllumajandussektor on kindlasti väga tugevasti teie hinges ja südames. Ja ma ütlen ausalt, et minu hinges ja südames ka. See on minu arust nagu lähtekoht.

Kui võtta põllumajandussektor ja kogu maaelusektor ning põllumeeste toetamine, siis see on olnud minu jaoks küll väga tugev prioriteet. Ma alustan sellest, et 2016. aastal oli palju vaidlust, mis saab üleminekutoetustest ehk top-up'idest. Küllap te mäletate ise ka, et aastail 2017, 2018 ja 2019 said need maksimumtasemel välja makstud. 2020. aastal maksimumtasemel ei maksta, minu teada on 5,3 miljonit puudu ja ma töötan selle nimel koos valitsusega, et me leiaksime raha, et veel selle aasta jooksul maksta üleminekutoetusi ehk top-up'e maksimummääras. See on siis veel 5,3 miljonit. Nii et me töötame täna selle nimel, et neid võimalusi leida.

Jah, teil on õigus: järgmise aasta üleminekutoetusi ei ole hetkel eelarves sees. See ei ole mingisugune, nagu te ütlete, kättemaks. Vastupidi, me oleme püüdnud põllumajandussektorit toetada mitte ainult siin Eestis, vaid ka Euroopa Liidu väga keerulistel, rasketel läbirääkimistel. Te ütlesite õigesti, et kriisi mõjud on erinevad, ja ma olen täiesti nõus, et põllumajandussektoris on need päris suured. Meil on täna siiski öelda head sõnumid, mis puudutavad otsetoetusi. Te teate ise ka, ma usun, te olete ise võidelnud, seisnud samamoodi, rind ees, seal Brüsselis ja öelnud, et midagi ei ole teha, otsetoetusi tuleb ühtlustada. Me näeme täna, et aastal 2022 reaalne ühtlustamine Balti riikide kasuks toimub. Hektaritoetus tõuseb 2022. aastaks 176 eurolt – järgmisel aastal see küll natuke langeb kõigil – 200 euroni. See on minu meelest väga oluline, et otsetoetustes me oleme saanud, ma isegi ütleks, läbimurde. Teine pluss on see, et maaelutoetusteks – see on teine sammas – me suutsime ikka väga keerulistel tervise- ja majanduskriisi läbirääkimistel saada suurusjärgus 60 miljonit eurot juurde.

Aga ma olen nõus sellega, mis te tõite välja, et COVID-19 mõju on suur. Samas me peame siiski vaatama kogu põllumajandussektorit, me peame vaatama, mis toimub näiteks Poolas ja Saksamaal. Aafrika seakatku tõttu on tegelikult sealiha ees Euroopa, eeskätt Saksamaa turg suletud ja see tähendab seda, et sealiha hind on praegu väga tugevas languses. Minu meelest valitsus peab nüüd väga kiiresti tegutsema, et kahes kriisis korraga sealihatootjatele abi anda ja neid toetada. Ma olen sektori esindajatega kohtunud, valitsuse tasandil läbirääkimised käivad, me püüame leida parima ja kiire lahenduse.

12:50 Esimees Henn Põlluaas

Ivari Padar, täpsustav küsimus, palun!

12:50 Ivari Padar

Aitäh! Selge see, et probleemi lahenduse üks pool on aastast 2022 käivituv uus Euroopa Liidu rahastamisperiood, aga praegu on selline n-ö vaheperiood. Kahe aasta jooksul on meil vaja tõesti erakorralisi meetmeid. Kas või veiseliha puhul ma olen väga optimistlik, et Türgi turg taastub ühel hetkel, et Türgi rahvas Eesti halal-veiseliha tarbimist ei lõpeta. Aga maaeluminister on seni olnud positsioonil, et tal on võimalik erakorraliste toetusmeetmete üle läbi rääkida järgmise aasta Vabariigi Valitsuse reservi silmas pidades. See suurusjärk, kui aluseks võtta kas või Läti ja Leedu makstud toetused, on 20–30 miljonit eurot. Ma sõidan täna Tartusse, kus on Eesti põllumajanduse aastanäitus ja mul tuleb seal Riigikogu liikmena sõna võtta. Talumehel pole vahet, oled sa opositsioonis või koalitsioonis, ta ootab sõnumit, mida täna peaminister ütles. Kui tõenäoliseks te peate, et järgmise aasta eelarvest on Vabariigi Valitsuse reservi arvel võimalik Eesti põllumajandust toetada samas suurusjärgus, kui Lätis ja Leedus on toetatud? Kui suurt optimismi te annate?

12:52 Peaminister Jüri Ratas

Austatud Riigikogu liige Ivari Padar! No kuidas saan mina Navi küla mehele ette kirjutada, mida tema peab ütlema põllumeestele või ei pea ütlema. Ma olen kindel, et te ütlete õiged sõnad, mis kirjeldavad pilti konkreetselt ja professionaalselt. Ma ütlesin teile, et me töötame selle nimel, et üleminekutoetuste summat 2020. aastal suurendada. See on punkt üks. Ma ütlesin ka seda, et ma olen sektori esindajatega tõesti kohtunud. Ma ei oska prognoosida Türgi turu potentsiaali, selle avanemist. Ma tean, et Aasia on täna kinni, ja kui ta on Euroopale kinni, kui ta on Saksamaale kinni, siis on see automaatselt ka meie seakasvatajatele väga ränk hoop. Väga ränk hoop! Ma arvan, et turust, ma ei tea, on 90–95% seakasvatajad praegu tegelikult allpool veepiiri. Nii et siin tuleb kiiresti appi tulla.

Te küsite, kas meie toetused, need kriisiabitoetused võiksid olla samas suurusjärgus mis Lätil ja Leedul. Punkt üks: Läti ja Leedu on, teate ise ka, meist elanike arvult suuremad riigid. Nii et siin ei saa veksleid välja käia, et peaksime maksma täpselt sama suure summa. Ma arvan, et seda mõtet ei ole meil kummalgi. Aga selle nimel tuleb töötada, et lahendusi leida, ja väga kiiresti. Ning mitte ainult järgmisel aastal, vaid juba sel aastal, kui rääkida üleminekutoetustest, kui rääkida sealihasektori toetamisest. Minu meelest see on vajalik ja oluline.

Te ütlete, et mis on olnud, see on olnud. Ühelt poolt see on ju õige, teiselt poolt me peame vaatama ikkagi, kui kiiresti me sel aastal, mis on olevik, aasta 2020, oleme tegutsenud. Sektor on saanud kriisiabitoetusi MES-i kaudu, käenduste kaudu kuni 50 miljoni euro ulatuses, käibelaenu kaudu kuni 100 miljoni euro ulatuses ja maakapitali kaudu kuni 50 miljoni euro ulatuses. Ma tean, et maaeluminister on äsja allkirjastanud määruse, millega antakse erakorralist toetust, et lahendada COVID-19 tõttu põllumajandustooteid ja toidukaupa turustatavatel ettevõtetel välisturgudel tekkinud likviidsusprobleeme. Selle meetme eelarve peaks olema ca 1,5 miljonit eurot.

Aga jah, ma olen teiega nõus, et me peame vaatama ka tulevikku. Kindlasti soovin teile turvalist sõitu Tartusse, häid kohtumisi, huvitavaid kohtumisi, sisulisi kohtumisi. Aga jah, ma arvan, et meil ei ole aega oodata järgmise aastani. Kriisiabimeetmeid tuleb ikkagi hinnata väga tõsiselt ja anda endast parim, et saada juba sel aastal teatud sektoreid aidata, ma ütleksin isegi, et lähiajal. Selle nimel ma tõesti töötan ja alati huviga kuulan ka teie professionaalseid ettepanekuid, mida teha. Nendest on kasu.

12:55 Esimees Henn Põlluaas

Aivar Sõerd, palun! 

12:55 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud esimees! Austatud peaminister! Lisaks sellele, mida Ivari Padar rääkis, on asju, mis eelarvest puuduvad, veel häirivalt palju. See propagandakõne, mida te meile siin eelarvet tutvustades pidasite, ja eelarvedokument, mis meieni jõudis – need on nagu täiesti erinevatest maailmadest. Ma pööraksin tähelepanu just uutele investeeringutele. Uute investeeringute loetelu on häirivalt hõre, häirivalt lühike, imelikult lühike. Ma mõne näite siin ka toon. Eile käis meil rahanduskomisjonis majandusminister Taavi Aas. Võtame uued teedeinvesteeringud järgmise aasta eelarves. Lõpetatakse liiklussõlmed, maanteelõigud, mida alustati juba siis, kui Taavi Rõivas oli peaminister. Uued teedeinvesteeringud: üks neljakilomeetrine maanteejupp Kärevere–Kardla vahel ja üks ristmik Tartu linnas – ja kõik! Rohkem uusi maanteedeinvesteeringuid ei ole, on olemasolevate projektide ja liiklussõlmede lõpetamised. Aga vaatame samal ajal numbreid, mis eelarvest vastu vaatavad: järgmisel aastal on plaanis 2,4 miljardit laenu võtta. Ja mis järgmisel aastal – sel aastal ka võtame laenu, 3 miljardit! Võib-olla 3 miljardit ära ei kulu, aga 2 miljardit ikka kulub. Kokku kahe aasta peale 4–5 miljardit. Aga mida me selle eest vastu saame? Ja samal ajal räägitakse sellest, et investeeringuteks loodetakse raha saada Euroopa taaskäivitamisfondist taastekava alusel. Kõik need helikopterid ja maanteed ja Tallinna Haigla – kõik need on lükatud taaskäivitamisfondi alla, aga see raha on rohe- ja digipöördeks mõeldud. Ma küsingi: milles on asi?

12:57 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, härra Sõerd! Ma ütlen teile samamoodi nagu eelmisele küsijale, kelle jutt põllumajandusteemadel kõlas minu kõrvadele nagu muusika. Tõesti, õppida on palju, nii nagu teiegi puhul, kui te räägite finantsmaailmast. Milles on asi? Asi on selles, et me tahame hoida Eesti inimeste, Eesti rahva tervist, stimuleerida majandust ja aidata majanduskriisi ajal hoida nii palju kui võimalik tööhõivet. Ma arvan, et selles on asi, et Eesti vaataks just praegu selles kriisis – et me kasutaksime seda niimoodi ära – horisondi taha, tulevikku, et me teeksime tarku investeeringuid, et me teeksime innovaatilisi samme, mis annavad meile peale kriisi, peale pandeemiat heas mõttes tuule tiibadesse. Aga juba praegu võiksime seda ära kasutada.

Te mainisite siin ka eelmist küsijat. Ma tõesti ühte asja ei jõudnud talle öelda. Ivari Padar tõi ka välja, et me panustame 1% SKP-st teadus- ja arendustegevusse. Ega ometigi teie, härra Sõerd, ei ütle, et see on halb mõte? Ma usun, et ka teie toetate seda ja ka teie peate seda õigeks, nii nagu härra Padar seda tegelikult tunnustas. Ja ma tahan öelda, et see pole nii mitte ainult järgmise aasta eelarves, vaid läbivalt riigi eelarvestrateegias.

Mina ei pidanud mingit propagandakõnet. Mina ei ole selleks suuteline ... Ma saan aru, et teil on fraktsioonis alati propagandakõned – propagandameistrid on need reformierakondlased. Mina ei suuda seda. Nii et see oli sisuline kõne. Ma tutvustasin, eks ole, eelarvet, eelarvepositsioone. Valitsussektori investeeringud: 1,9 miljardit. 1,9 miljardit, see on suur summa! 

Ma ütleksin selle järgmise teema kohta, kui ma saan teile vastata, et me kõik oleme täna tartlased. Kui te ütlete, et see 4 miljonit on nagu mõttetu – andke andeks, see 4000 meetrit on rohkem kui 0 meetrit. Te ütlete, et mingi ristmik Tartu linnas. No teie kõrval istuv hea ametikaaslane on endine Tartu meer. Me oleme kogu aeg rääkinud sellest, et Tallinna–Tartu maantee ei pea minema Tallinnast Tartusse, vaid samamoodi Tartust Tallinnasse. Ma usun, et härra Kruuse nõustub minuga, et ka Tartust tuleb hakata Tallinna poole tulema. No mis te pahandate Tartu inimestega!? Esmakordselt me näitame, et me tuleme ka sealtpoolt nn Mäo sõlmeni, saame keskel kokku ja on hea.

Nüüd, te ütlete, et te võtate laenu. Jah, loomulikult võtame laenu. Te teate väga hästi, härra Sõerd, mis see teine võimalus oleks. Teine võimalus oleks see, et ma kutsuksin teid appi ja me hakkaksime krokodillide kombel eelarvet kärpima. Aga selle eelarve taga, teie ju teate, on Eesti külad, Eesti majandus, Eesti õpetajad, Eesti siseturvalisus. Ka needsamad helikopterid, mille üle te pahandate – ka need on eelarve taga. Meil on kolm PPA helikopterit, neile tuleb võimekust juurde anda, olgu need jäätumisvastased seadmed, olgu need ööpimeduses lendamise kaamerate seadmed. Ärge pahandage selle pärast! Ja kokkuvõttes tuleb ikkagi vaadata eelarvet tervikuna. On maksumaksja eelarve, Euroopa Liidu eelarve 2021–2027 ja taaskäivitamisfond. Eelarvepilti tuleb alati vaadata tervikuna – ma olen seda teilt õppinud, härra Sõerd. 

13:00 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 13:00 Ministri pädevus

13:00 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Mart Võrklaev ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

13:00 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Minister Taavi Aas tühistas septembri keskpaigas erilendude piirangud. Muu hulgas puudutas ta ka kolmandatesse riikidesse tehtavate tšarterlendude keelu lõpetamist, mille põhjuseks, tagantjärele tuleb välja, on see, et teil oli vaja käia Rootsis eralennukiga filmi vaatamas. Oma küsimuses ja teie vastuses ei soovi ma keskenduda mitte selle visiidi otstarbekusele, vaid sellele, mis puudutab turismifirmasid, kes arvasid, et piirangud on kadunud, ja asusid väljapoole Euroopa Liitu korraldatavaid reise müüma. Samas, oktoobri alguses ehk kümme päeva hiljem seati need piirangud uuesti ning see tõi turismifirmadele kaasa märkimisväärse kahju. Taavi Aas on öelnud, et jah, seda tehti ainult teie pärast, ning sisuliselt peaks reisifirmad valitsuse otsuse puhul ikka tervet mõistust kasutama ja kahtlema ega peaks oma põhitööga ehk reiside müümisega tegelema, ka siis mitte, kui nad on ministeeriumist piirangute kadumise kohta selgitust küsinud ja saanud kinnituse, et neid pole. Jah, meie siin teame, et igas teie sõnas ja tegevuses tuleb kahelda, aga sisuliselt on teie minister öelnud, et seda peavad tegema ka ettevõtjad ja meie riigi inimesed. Minu küsimus on järgmine: kas te ei arva, et valitsus eesotsas minister Aasaga on meie turismiettevõtjate suhtes väga inetult käitunud ning – olenemata sellest, kas tegemist oli valitsusepoolse rumaluse või hoolimatusega – turismiettevõtjatele niigi keerulisel ajal kahju tekitatud? Pole isegi vabandatud. Kas te ei leia, et siin peaks valitsus või vähemalt majandus- ja kommunikatsiooniminister poliitilise vastutuse võtma?

13:02 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, härra Võrklaev! Ma näen, te olete hoos. Ka mina olen täna öösel hästi maganud, nii et ma arvan, et oleme mõlemad heal tasandil. Ma saan aru, et te ei lõpetanud oma küsimust, te tahtsite ju küsida, kas minister peaks võtma poliitilise vastutuse ja tagasi astuma. See on ju arusaadav, mida Reformierakond soovib. Mina ei soovi Taavi Aasa tagasiastumist. Ma arvan, et Taavi Aas on hea minister, ta teeb oma tööd professionaalselt, sisuliselt, tal on hea emotsioon, ta tunneb valdkonda. Nii et kui te küsite, kas ma toetan majandus- ja taristuministrit Taavi Aasa, siis vastus on: jah, toetan.

Nüüd edasi. Te ütlete, et ma käisin seal Rootsis Estonia filmi asjus, aga et sellest ärme räägime. Ei, räägime küll. Jah, käisin. Me käisime seal koos välisministriga ja kaasas olid veel mõned Eesti ametnikud. Käisime nii Helsingis kui ka Stockholmis ja tõesti, teema oli seesama – oli info, et tuleb selline Discovery film. Ja loomulikult, see oli meie hoolsuskohustus. Ma arvan, et kui me poleks seal käinud, siis te küsiksite täna, et aga miks te seda ei teinud. See oli meie hoolsuskohustus: teha oma partneritega, kellega meil on 1995. aastast hauarahuleping, kõik selleks, et selle uue info valguses saaks uurimisega nüüd edasi minna. Jah, meie soov on tõesti selle uue info valguses uurimist taas alustada, teha seda koostöös Rootsi ja Soomega – kolm riiki koos –, loomulikult austades neid inimesi, kes jäid märga hauda, austades nende lähedasi, kes on täna elus, ja toimides 1995. aasta hauarahulepingu alusel. Jah, see oli tõesti eesmärk. Ma ei eita siin midagi. Ja [eesmärk oli] kaasata neid organisatsioone kohe algusest peale, kaasata lähedaste organisatsioone, kaasata ajakirjandust. Te ütlete, et sellepärast tekkis tohutu tohuvabohu, et peaminister oli Soomes ja Rootsis ning nüüd müüdi kõik Türgi ja Egiptuse reisid välja. Kõigepealt, punkt üks, ärge süüdistage ametkonda. Tõesti, ma saan aru, et turismifirmad suhtlesid Eesti ametkonnaga ja neile öeldi, et täna on see otsus selline ja arutelud jätkuvad Vabariigi Valitsuses. See öeldi neile selgelt välja. Sel hetkel ei öelnud mina kuskil, et nüüd me avame kõik tšarterlennud igale poole, üle maailma. Ma ütlen teile ausalt, et valitsuse laua taga tegeleme me täna peaaegu igapäevaselt, taas igapäevaselt, COVID-19-ga, tehes koostööd professorite, teadusnõukoja, arstide-doktoritega – ma olen neile väga tänulik selle koostöö eest –, et seista selle eest, et Eesti nakatumine oleks nii väike kui võimalik.

Nüüd, me oleme teinud valitsuse tasandil konkreetse otsuse ning toetame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekut mitte piirata Eesti, Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna, Šveitsi Konföderatsiooni, Schengeni konventsiooni liikmesriikide, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Andorra Vürstiriigi, Monaco Vürstiriigi, San Marino Vürstiriigi ja Vatikani Linnriigi ning Euroopa Liidu ühtses nimekirjas loetletud riikide vahel tellimusreiside toimumist. See on väga konkreetne ettepanek. Ma olen kohtunud ka liidu esindajatega ja öelnud, et selline on tänane mänguplaan, mille järgi tuleb sõita.

13:05 Esimees Henn Põlluaas

Mart Võrklaev, täpsustav küsimus, palun!

13:05 Mart Võrklaev

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Loomulikult ma olen hoos, minus on oravat. Ja kuigi te täna olete Reformierakonnaga hästi kuri, siis esmaspäeval oli ka teis oravat, nii et eks see tööd tehes tuleb. Aga nüüd sisu kallale. Estoniast ei tahtnud ma rääkida sellepärast, et loomulikult, see lend võiski olla põhjendatud. Küll aga tahan öelda seda, et ilmselt oleks saanud selle otsuse teha ka nii, et peaminister lendabki ja ta lendab teatud põhjusel ning antakse selge sõnum, et see on ainult üks lend ja teisi see ei puuduta. Ehk probleem on selles, et poliitilisel tasandil on jäetud ettevõtjatele ütlemata, et tegelik otsuse põhjus on olnud selline, ärge teie sellega arvestage, meil on endiselt viirus, meil on kriis ja ärge selles osas oma tööd jätkake. Neile on öeldud, et piiranguid pole, tegutsege edasi. Minu küsimus on jätkuvalt see: kas te vähemalt vabandaksite nende ettevõtjate ees, kes on kahju kandnud, sest valitsus on oma töö jätnud osaliselt tegemata, andnud segaseid sõnumeid? Kas te plaanite maksta neile mingisugust kompensatsiooni?

13:06 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma ütlen ausalt, et ma ei saa seda kuidagi heaks kiita. Meil oli infotunni alguses vestlus teie erakonna esimehega ja ma ütlesin, et kõik peenrahaks. Ma ütlesin seda ettevõtlus- ja majanduskeskkonna halvustamise kohta. Minu meelest see, et te toote nüüd parvlaev Estonia siia poliitvõitlusesse – ma seda absoluutselt heaks tooniks ei pea. Mitte üldse, härra Võrklaev! Ma ei pea seda üldse heaks tooniks.

Kui nüüd rääkida nendest otselendudest, siis jah, tööalaselt tuleb neid otselendusid mõnikord teha, nii Helsingisse kui ka Stockholmisse ja mõnikord ka Brüsselisse. Nii et sellega me peame arvestama, selle ametiga käib see kaasas. Nii see on. Te ütlete, et poliitilisel tasandil anti mingeid signaale. Mitte mingit signaali ei ole antud – vähemalt mina küll ei ole –, et nüüd on kõik tšarterlennud avatud. Niisuguseid signaale pole antud mitte kordagi. Nüüd, see teie ... Marko Mihkelson! See, et te näitate pea juures oma käega, et peaminister on lolliks või hulluks läinud, ei ole väga viisakas. Ma saan aru, et see jääb kaamerast välja ja te võite nihukesi käeliigutusi teha, aga mina teie suunas sedasi ei teeks. Suhtun teisse väga suure austusega, aga palun suhtuge nii ka oma ametikaaslastesse. Nüüd see, härra Võrklaev, mis te ütlesite – ja ma olen nüüd natukene irooniline –, te ütlesite, et ka minus oli esmaspäeval oravat. No ma ei tea, ma ütlen ausalt, et ärge mind salakavalalt Reformierakonda meelitage. Ma ei tule, tõesti ei tule, ma ei tule, nii et seda lootust ärge hellitagegi! Aga mõnikord ma tunnen küll, et see situatsioon on nagu orav rattas olemine, kogu aeg nagu orav rattas käib siin see asi.

Kokkuvõttes tahan ma öelda seda, et kui te küsite, kas kellegi ees vabandada või mitte, siis andke andeks, valitsus peab tegutsema. Me oleme täna teinud turismisektori heaks nii palju, kui suudame. Me tegutseme täna, homme ja kaugemaski tulevikus turismisektori heaks, me teeme nii palju, kui suudame. Oleme öelnud välja konkreetsed sõnumid, et ärge palun koolivaheajal Eestist välja minge, puhake Eestis. See on oluline ka Eesti turismisektorile. Me oleme aidanud [turismisektorit]. Alles te pahandasite, et anname suuri laene ettevõtjatele. Aga mis see Tallink siis õigupoolest on? Ega see mingi koristusfirma ole, see on samamoodi turismisektor. Me oleme toetanud seda sektorit, et nad põhja ei läheks, just sellepärast, et nemad on saanud suure löögi. Pool tundi tagasi nuhtlesite meid ja ütlesite, et ei tohi kedagi toetada, ja seejärel ütlete, et miks te ei toeta. Hüppate üles-alla. Nii ka minu meelest ei saa. Aga loomulikult, turismisektor on saanud pihta. Ma arvan, et väga tugevalt on saanud pihta Tallinna turismisektor, vanalinna turismisektor. Loomulikult tuleb seda sektorit igapäevaselt edasi toetada ja seda me ka teeme.

13:09 Esimees Henn Põlluaas

Urmas Kruuse, palun!

13:09 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Te olete täna mitmeid kordi tõestanud, et te üldse ei kuule, mida siin saalis räägitakse, ja te ei kuula ka eksperte, kes teie ümber on. Te viitasite sellele, et meie vahetame kõik peenrahaks. Samas, Mailis Reps siin teie hiljutisel üritusel viitas sellele, et nende väärtused on lähemal EKRE väärtustele kui Reformierakonna väärtustele, viimastega on hullem koalitsiooni teha. Nii et see valitsus on ju tõestus selle kohta, kes mida peenrahaks vahetas.

Te süüdistasite meid selles, et me ründame ettevõtja Tederit. Ei, me ei rünnanud teda, me ründasime Keskerakonda. Sellepärast et see tegu, mis otsusena välja paistab, paistab nagu ühes maffiafilmis, kus pool raha makstakse enne tehingut ja pool pärast tehingut. Sel on väga sarnased jooned mõjuvõimuga kauplemisega. See on see küsimus ja sellepärast on ka ajakirjandus selle üles võtnud. Küsimus ei ole selles, et me ründame ettevõtjat, me suhtleme ja teame ettevõtjate muresid. Te üritasite jätta muljet ja võrrelda Porto Francot Tallinkiga. Need on täiesti võrreldamatud üksused. Täiesti võrreldamatud! Ega kinnisvaraettevõtjad ei rünnanud või näidanud oma pahameelt üles mitte selle pärast, et Tallinkit toetati. Tallink on hoopis teistsuguse mõjuga kui ükskõik milline konkreetne kinnisvaraprojekt ükskõik millises Eesti nurgas. Seetõttu ei ole mõistlik neid võrrelda.

Ja kui auväärt kolleeg Mart Võrklaev viitas sellele, et tehti üks eriotsus selle jaoks, et peaminister saaks lennata filmi vaatama, siis show sellest Estonia katastroofist tegite teie. Sellepärast et sellega anti signaal, et ühel hetkel on võimalik lennata. Ja minu teada on eksperdid ju avalikult välja öelnud, et otselendude keelamine on ebamõistlik. See on ebamõistlik ka sellepärast, et kui inimesed lendavad Eestisse läbi kahe-kolme lennujaama, siis terviserisk on ju kordades suurem.

13:11 Esimees Henn Põlluaas

Palun küsimus!

13:12 Urmas Kruuse

Küsimus on see: kas te meid kuulete, kuulate ja siis vastate või on teil vastused valmis enne, kui te küsimuse ära kuulate?

13:12 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ei, mina kuulan ja kuulen teid kogu aeg, ja ma arvan, et see on väga vajalik. Nii palju saan ma oma vastuseid timmida, kui täpselt te mulle teemad kätte annate – ja ma tänan selle eest! Mõni Riigikogu liige on üldsõnalisem, mõni on väga konkreetne. Kui antakse konkreetne teema, siis on ka kergem vastata. Näiteks soovin ma tunnustada Signe Kivi, [teema on] kohe arusaadav – "Rahvusraamatukogu investeeringud". Ta võiks samamoodi märkida siia "Eelarvepoliitika" ja mul oleks päris keeruline tegelikult selle vastusega teie ette tulla, kõiki numbreid peast teada. Ma tänan selle eest! Valmistan vastuse ette selle põhjal, kuidas küsimus on esitatud.

Aga kõigepealt, ma ei läinud sinna filmi vaatama, seal polnud mingit filmivaatamist. Seal oli suhtlus Rootsi ja Soome ametikaaslastega erinevatel teemadel, aga üks peamisi teemasid oli tõesti kohe linastuv Discovery film. Sel hetkel mina polnud seda näinud.

Nüüd, te ütlete, et otselennud on ohutumad kui ümberistumisega lennud. Jah, ma olen sellega nõus. Olen nõus, et otselennud on ohutumad kui ümberistumisega lennud, selle vastu ma ei vaidle. Aga ma arvan, et see ei tähenda seda, et me peaksime täna tegema igale poole otselendusid. Me peaksime alati teadma, millised on nende riikide nakatumisnäitajad. Ja olgem ausad, statistika on väga erinev.

Üldiselt ma arvan, et need sõnumid, mida me oleme andnud koroonaviiruse kohta sel nädalal välja, on väga konkreetsed. Üks on see, et ärme kaotame valvsust. Teine on see, et palun kanname maski. Ma näen, et paljud teistki kannavad maski, ja ka mina püüan kanda maski rahvarohketes kohtades. Ma arvan, et mask peaks olema selline asi, [mille me paneme ette, kui viibime] rahvarohketes kohtades: kaubanduskeskused, ühistransport jne. Ja kolmas sõnum on see, et sel koolivaheajal puhkame Eestis. See on otseselt see põhimõte, et me ei hakkaks taas tooma riikidest, kus nakatumiste arv on suurem, seda nakkust sisse.

Ja üleüldiselt kogu selle COVID-19 osas ma siiski arvan, et nii Eesti inimesed kui ka majandus – kui ma mõtlen, mis on minu soov või põhimõte – hindavad ja peavad lugu sellest, kui me suudame hoida – ma ei saa öelda, et hoida seda viirust ära, see viirus on Eestis – seda viirust nii palju kui võimalik kontrolli all. Selle nimel tuleb kogu aeg töötada ja loomulikult on see tasakaalupunkti [leidmise küsimus], sest viirust võib hoida kontrolli all väga jõuliselt ja selle tagajärjel halvata täielikult majanduse. Tuleb leida tasakaal. Ma tahan siin teie ees öelda tunnustussõnad nii Terviseametile kui ka Politsei- ja Piirivalveametile, kes on minu meelest suutnud haigestunute ja lähikontaktsete ringi piirata nii palju kui võimalik, saada teada nii palju kui võimalik. Ja aitäh ka nendele inimestele, kes on öelnud, kus nad on käinud ja kellega nad on kohtunud. See on olnud väga oluline võidu võti. Aitäh!

13:15 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:15 Elatisega seonduv

13:15 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine küsimus on nr 6, esitajaks Helmen Kütt ja talle vastab justiitsminister Raivo Aeg. Palun!

13:15 Helmen Kütt

Tänan, lugupeetud eesistuja! Austatud justiitsminister! Mul on suur rõõm olla täna teie päeva päästjaks, vähemalt infotunni mõttes – kaks tundi ilma ühtegi sõna rääkimata oleks tõesti kurb olnud. Ilmselt võin ma lubada ka seda, et iga kord, kui te infotunnis olete, puudutan ma elatise teemat. Teil on hea võimalus sellise tõsise mehena rääkida, milline on hetkeseis ning kuidas on peale uuringute ja ülevaate – tõesti väga põhjaliku ülevaate – tegemist elatise teemaga plaanis edasi liikuda. Tervisekriisist on tegelikult saanud majanduslangus, alguse on saanud töökohtade kaotus ja see on probleemiks nii elatise maksjatele kui ka elatise saajatele. Järsku te annate väikese ülevaate, kuhu on jõutud eelmisel korral infotunnis käsitletud elatise teemaga – te ütlesite, et uuringud on olemas. Mida on jõutud teha? Millal on oodata seaduseelnõu selle kohta, kuidas elatise arvutamine toimub?

13:16 Justiitsminister Raivo Aeg

Aitäh, hea Helmen! Suur tänu mulle kaasa tundmast! Ma saan ka nüüd jalgu sirutada, püsti tõusta ja natukene oma arvamust avaldada. Elatise eelnõu kohta me tõepoolest eelmine kord rääkisime, et uuring on tellitud ja esitatud Justiitsministeeriumile, seda on ka avalikult tutvustatud. Teada on seegi, et selle uuringu põhjal pakuti välja kaks varianti, üks on võrdlev analüüs ja teine on standardeelarve analüüs. Mõlema puhul väljapakutud summa osutus ikkagi oluliselt väiksemaks, kui tänane seadus ette näeb – see näeb ette poole kuupalga, st valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis on tänase korra järgi 292 eurot. Aga need väljapakutud summad oleks võrdleva analüüsi järgi 194 eurot ühe vanema kohta ja standardeelarve korral 172 eurot. Nii et siin on suur vahe sees.

Eelnõuga on edasi liigutud nii, kuidas jõudu ja jaksu on olnud. Kindlasti on sellele mõju avaldanud, nagu te viitasite, ka seesama epideemia, koroonaküsimustega tegelemine. Ja samamoodi ka see, et teatavasti olid inimesed ju pikalt oma põhitöökohalt ära, tegid kaugtööd. Võib-olla sihuke vahetu läbirääkimine ja vahetud kohtumised-nõupidamised olid selle tõttu mingil määral pärsitud. Aga töö ei katkenud, nagu ma ütlesin.

Praegu seda eelnõu koostatakse ja tööplaani järgi oleme selle plaaninud saata kooskõlastusringile tänavu aasta oktoobrikuus. Praegused näitajad seda ka kindlalt lubavad, nii et selle kuu ehk oktoobri lõpus oleme võimelised selle eelnõu saatma ministeeriumidele ja huvigruppidele kooskõlastusringile. Nii et eks siis pärast ole näha – tulenevalt sellest, kui palju tehakse konkreetseid ettepanekuid ja mis probleeme esile tõstetakse –, kui kiiresti on võimalik sellega liikuda Vabariigi Valitsusse ja sealt edasi Riigikogusse. See selgub juba edaspidi, kui tagasiside on laekunud. Aga jah, nii palju saan lubada, et oktoobri lõpus see eelnõu Justiitsministeeriumist kooskõlastamisele läheb.

13:18 Esimees Henn Põlluaas

Helmen Kütt, täpsustav küsimus, palun!

13:19 Helmen Kütt

Suur aitäh! Suur aitäh ka ministrile selle ülevaate eest. On hea teada, kuidas asjad edasi liiguvad, ja ma väga loodan, et nad liiguvad edasi siiski koostöös huvigruppidega, sest selle teema puhul on palju neid, kellega nõu pidada ja arutada. Nüüd küsimus. Kui võeti vastu meetmete pakett, mis puudutas kevadist koroonaviiruse kulgu, siis selles paketis ei olnud ühtegi sellist meedet, mis oleks suunatud laste vaesusele – just nimelt neile, kellele oli määratud elatis, aga nad seda ei saanud. Ei olnud ühtegi sellist meedet, mis oleks kergendanud või aidanud neid peresid olukorras, kus elatise maksja jääb töötuks, tal puudub võimalus maksta. Kas te midagi sellist praegusesse eelarvesse esitasite või ei olnud see teema üldse laual? Tegelikult on meil sotsiaalkomisjonis sellest olukorrast mõnikord natuke raske aru saada, sest lapsed on tegelikult Sotsiaalministeeriumi haldusalas, ka rahvastikuministri haldusalas, aga elatisega seoses on nad Justiitsministeeriumi haldusalas. Ma küsisin seda sotsiaalministri käest, tema selle teemaga ei tegele, sest elatise määramine, maksmine ja kogu see pool kuulub ikkagi otseselt teie haldusalasse. Kas te esitasite mingisuguse taotluse, et kergendada nende perede – ma mõtlen siin just nende laste – vaesust, kellele elatis on määratud ja elatisabi maksmine lõppenud, aga kes tegelikult seda elatist reaalselt ei saa? Süüa ja riideid läheb ju vaja iga päev.

13:20 Justiitsminister Raivo Aeg

Aitäh küsimuse eest! No on ju ilmselge, et kui elatise maksmine on lõppenud sellel põhjusel, et elatise maksja on kaotanud töö, tal ei ole sissetulekut, mille eest elatist maksta, siis on nii, nagu vanasõna ütleb: kust midagi võtta ei ole, sealt ei võta surm ka. Siin ongi ainuke võimalus seda kompenseerida n-ö sellesama elatisabi süsteemi täiendava meetme sisseviimisega. Teatavasti on elatisabi ette nähtud selleks puhuks, kui elatist ei maksta. Ja nüüd on nii – te ütlesite, et sotsiaalminister ei tegele selle teemaga, aga mina saan jälle öelda, et elatisabi maksmisega ei tegele ka justiitsminister, see on Siseministeeriumi valitsemisala küsimus. Ma ei taha siin kellegi peale näpuga näidata, eks see pandeemia, koroonakriis, tuli meile ikka täie hooga selga. Kui räägime nendest kobareelnõudest, siis elatise süsteemi kohta Justiitsministeerium sinna mingisuguseid muudatusi ei teinud, kuna täna on see süsteem olemas. Selles osas on diskussioonid, vaidlused üleval ja elatise süsteemiga tuleb minna ikkagi mööda tavapärast rada: eelnõu välja töötada ja sellega kooskõlastusringil ära käia. Mis puudutab elatisabi poolt, siis ma möönan, et seal on võib-olla võimalus teatud paindlikkust üles näidata olemas, aga me teame ka seda, et elatisabi on elatisest või vähemalt tänasest seadusjärgsest elatisest ikkagi oluliselt väiksem, peaaegu kolm korda väiksem – see on ju 100 eurot kuus, kui ma õigesti mäletan.

13:22 Esimees Henn Põlluaas

Kaja Kallas, palun!

13:22 Kaja Kallas

Aitäh! Hea justiitsminister! Te mainisite oma vastuses ka siseministrit. Eilsetes "Seitsmestes uudistes" esines siseminister väga räigete süüdistustega Eesti kohtusüsteemi ja ka teie aadressil. Ma igaks juhuks loen selle mälu värskendamiseks ette: "See, mida me näeme praegu Eesti kohtutes, ei ärata usaldust. Me näeme kohtunike aktivismi ja see algab mitte ainult kohtunikest, vaid see algab ka prokuratuurist – kogu see meie justiitsmaffia, kui nii võib öelda. Tavalisel kodanikul ei olegi tegelikult midagi teha, sellepärast et tavaline kodanik ei ole nii rikas, et võtta endale advokaatide armeed, kes on võimeline Eesti kohtutes ka kõige kallutatuma kohtuotsuse vaidlustama. Kogu süsteem on mäda. Ma tean, et justiitsminister ütleb selle peale, et siseminister ei räägi tõtt, siseminister eksib, siseminister liialdab. Aga tegelikult nii see on." Kuidas nüüd on, kas valetab tema või valetate teie? Või mida te teete? Kui te ei ole nõus nende räigete süüdistustega, siis mida te teete, et Eesti kohtusüsteem nendest räigetest süüdistustest puhtaks pesta?

13:23 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Tuletan meelde, et küsimuse teema oli "Elatisega seonduv". Ministritel on alati õigus vastamast keelduda, kui küsimus ei puuduta kõnealust teemat, samas on neil alati võimalus küsijale ka lahkelt vastata. Palun!

13:24 Justiitsminister Raivo Aeg

Jaa, ma kasutan seda viimast võimalust. Ma kinnitan veel kord seda, mida olen korduvalt kinnitanud: Eesti on õigusriik. Eesti justiitssüsteem tugineb oma tegevuses ainult seadustele, ta on sõltumatu ükskõik millistest poliitilistest mõjutustest. Samamoodi on ka Eesti kohtusüsteem oma otsustes sõltumatu. Mina ei ole kuskil seda täheldanud, samamoodi ei ole mitte mingisugused uuringud, ei rahvusvahelised ega siseriiklikud, toonud välja ühtegi ohutegurit, et meie kohtusüsteem oleks kuidagimoodi mõjutatud poliitilisest otsustusprotsessist, millele siin kaudselt üritatakse viidata.

Ma kinnitan, et siseminister on võib-olla väärinfo tõttu või selle informatsiooni tõttu, mida ta omab, tõesti pisut liialdanud ja läinud oma arvamusega suunas, mida ma ei saa toetada. Ma veel kord ütlen, et minu hinnangul on Eesti kohtusüsteem, justiitssüsteem sõltumatud. Töötatakse Eesti põhiseadusele ja muudele seadustele tuginedes. Eesti rahvale ütlen samuti, et usaldage meie justiits- ja kohtusüsteemi, ärge uskuge sihukest, no kuidas öelda, kallutatud informatsiooni.

13:25 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:25 Välistudengid

13:25 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine küsimus on nr 7. Selle esitab Maris Lauri ja talle vastab haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Palun!

13:25 Maris Lauri

Aitäh! Lugupeetud minister! Väga paljud riigid on näinud välistudengites ühte võimalust meelitada riiki nutikaid noori, kes peale ülikooli lõpetamist jäävad sinna riiki teadust tegema, võib-olla asuvad seal tööle või vähemalt loovad väga head sidemed tudengi koduriigiga ehk aitavad selliste sidemete loomisele kaasa. Samuti ei saa me unustada seda, et näiteks Eesti puhul on välistudengid aidanud leevendada asjaolu, et meie kodumaiseid tudengeid on vähemaks jäänud, ja tagada õppejõududele suurem õpetamiskoormus. Ma saan aru, et valitsus on otsustanud, et edaspidi peavad välistudengid Eesti ülikoolides õppides kindlasti ise oma õppetasu maksma. See samm ei toeta ju seda, et välismaalt pärit noored Eestis õpiksid. Minu küsimus on selline: kas edaspidi ongi nii, et siseminister ütleb, kuidas peaks haridus, sh kõrgharidus, toimima ja kas välistudengeid võetakse vastu või mitte?

13:27 Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Aitäh suurepärase küsimuse eest meie välisüliõpilaste kohta! Sellest kolmest minutist esimese jooksul kordaksin ma üle – tõepoolest, olen teiega absoluutselt nõus –, et kui Eesti kõrghariduspoliitika võttis jõuliselt selle suuna, et kõrgharidus peab olema kvaliteetne, siis see tähendas kohe ka seda, et kõrgharidus peab olema paralleelselt rahvusvaheline. Rahvusvahelistumise strateegiat on meil korduvalt üle vaadatud ja täiendatud. Miks? Peab ütlema, et seda on tehtud sellepärast, et meie kõrgkoolid, eriti suured avalik-õiguslikud ülikoolid ja paar erakõrgkooli, on tulnud siin mängu niivõrd tugeva rahvusvahelise õpilastele suunatud atraktiivsusega, et oleme neid ambitsioonitasemeid kogu aeg tõstnud. Eesti on oma hariduse kvaliteedilt hariduse ekspordi mõttes selgelt müüv riik.

Ma tahaksin kummutada väite, et rahvusvahelistumisest on loobutud. Vastupidi, meil on eelarves ligikaudu 4 miljonit eurot, et rahvusvahelistumist tugevdada ja Eesti ekspordiartiklit, haridust, ka väljaspool tutvustada. Põhjused, miks seda vaja on, seisnevad asjaolus, et Eesti haridus on kvaliteedimärk, ta on ka märk majanduse jaoks – loomulikult tuleb sealt Eesti majandusse vahendeid – ning kolmandaks on väga oluline seegi, et ta kompenseerib mitmetes valdkondades meie puudujääke. Võib-olla ei ole seda väga palju märgatud, aga võtame näiteks mitmed tehnoloogiavaldkonnad, näiteks paberitööstuse või mõne teise väga spetsiifilise tehnoloogiavaldkonna, kus kõige suurem kriisihetk elati üle tänu sellele, et tulid ingliskeelsed õppekavad ja välistudengid. Nii et see on üks pool.

Nüüd teiseks, kas Siseministeerium mõjutab? Jah, ta mõjutab, aga ainult seda osa välistudengitest, kes on seotud kolmandate riikide ja elamislubadega. Ja loomulikult ei olnud selle algatuse taga sugugi ainult viimaste kuude tegevus. Kindlasti teavad ka Riigikogu liikmed, kes julgeolekuteemadega palju tegelevad, et meil on olnud risk teatud väikese osa välistudengite puhul – see puudutab väga väikest osa kogu välistudengite hulgast –, kui on pööratud tähelepanu riigi julgeolekule ja küsitud, kas nad tõesti tulevad siia Eestisse reaalselt õppima. Need on need momendid, millest lähtuvalt on Siseministeerium sellesse valdkonda sekkunud. Kui vaatame, kuidas see eelnõu on kujunenud, siis kinnitan, et välistudengite osas on see eelnõu kujunenud selgelt ikkagi haridus- ja teadusvaldkonna spetsialiste kaasates.

13:30 Esimees Henn Põlluaas

Maris Lauri, täpsustav küsimus, palun!

13:30 Maris Lauri

Aitäh! Minu jaoks on ikkagi probleem selles, et ma ei saa aru, miks on tehtud selline üpriski kardinaalne otsus, et välisüliõpilased – olgu nad pealegi kolmandatest riikidest – peaksid kindlasti maksma õppetasu. Ma ei saa sellest aru. See on oluline muudatus ja see ei mõjuta mitte üksnes Eesti ja kõrghariduse atraktiivsust, vaid see mõjutab kindlasti ka ülikoolide toimetulekut ja otsustusvõimalust. Teie vastusest tulenevalt tahaksin ma ikkagi aru saada, kas te tõesti peate õigeks, et üksikute halbade näidete põhjal, piltlikult öeldes, karistatakse kõiki teisi või tehakse niivõrd kardinaalseid ja niivõrd põhjapanevaid otsuseid. Õppetasu kehtestamine võib tähendada ka seda, et meil jääb üliõpilasi, väljastpoolt tulijaid, kõvasti vähemaks, mis teeb ka ülikoolide toimetuleku keeruliseks, muudest mõjudest rääkimata. See võib ju viia selleni, et eri õppekavasid hakatakse sulgema ja õppejõudude palgatase, mis on niigi ülimalt tagasihoidlik, läheb veelgi kehvemaks. Siit läheb pall liikuma. Mulle ikkagi tundub, et sellele probleemile – jah, kindlasti on välisüliõpilastega seotud probleeme – ei ole lähenetud igakülgselt ja kõiki mõjusid arvestavalt. Nii et miks te seda ikkagi teete?

13:32 Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Aitäh! Kõigepealt sellest, kui põhjapanev ta on või ei ole. Seadusi teeb ikkagi Riigikogu, nii et eks te siin saate arutada, millised on julgeolekuaspektid ja millised on sisu omad. Kõigepealt, räägime siis selle eelnõu puhul ainult välistudengitest – aga seal on ka mitmeid teisi nüansse, mida põhiseaduskomisjon kindlasti väga tõsiselt kaalub. Välisüliõpilaste puhul on peamine muudatus, mille te esile tõite, õppemaks. Aga enne seda, võiks öelda, on peamine muudatus see, et sa saad pere kaasa võtta, kuid see pere peab olema eraldi viisarežiimil – kas nad tulevad samuti õppima või on neil endal mingi sissetulek – ehk nad on siin eraldi elamisloa taotluse alusel. [Muudel juhtudel] tekib see nn perekonna liitumise õigus teisel aastal. Tõenäoliselt ma siin kõiki neid nüansse tutvustada ei saa, aga olid üsna tõsised argumendid, miks selline ettepanek Siseministeeriumilt tuli, ja pärast väga põhjalikku kaalumist haridusvaldkond nõustus sellega.

Nüüd õppemaksust. Õppemaksu osa ehk see, et ingliskeelsed õppekavad – jätame kolmandad riigid hetkeks kõrvale – peaksid olema reaalselt tasustatud, on signaalina sisse kirjutatud ka viimastesse halduslepingutesse, mis ülikoolidega on sõlmitud. Põhjus, miks selline signaal anti, oli soov ülikoolidele väga selgelt öelda, et ingliskeelse hariduse pakkumine või hariduse eksport peaks tooma majanduslikku kasu. Selle eeltingimuseks on, et seal õpetataks ka eesti keelt, aga see ei tohi tulla täna olemasoleva kõrgharidusressursi arvelt. Laienege, kui soovite, tegutsege, müüge ennast, selleks on lisavahendid. Aga ärge tehke seda nende tudengite arvel, kes meil täna õpivad. Selline oli [kokkulepe] ja ülikoolidega läbirääkimisel tehti otsus, et see saab olla ainult paindlik [lahendus], see saab olla suund, mida vaadatakse etapiviisiliselt ja kust on välja arvatud kõik võimalikud erandid. Nüüd, teatud erandid on eelnõus sees, seal on OECD, Euroopa Liit, kogu Erasmus, vahetusüliõpilased, ülikoolidega sõlmitud kokkulepped. Aga Tartu Ülikoolilt on tulnud juba väga selge soov, et on veel teatud rühmad, kus nad kindlasti sooviksid erandeid teha, ja tõenäoliselt siin Riigikogu menetluse käigus me seda teemat ka vaatame. Aga enamik ingliskeelsetel õppekavadel õppivaid üliõpilasi maksab õppemaksu. Nii et see puudutab teatud osa ja teatud erandeid, mis ei puuduta Euroopa Liitu või OECD-d, kolmandaid riike. Nende õpilaste osakaal, kes täna õppemaksu ei maksa, on väga-väga väike ja nende puhul me peame vaatama, milliseid erandeid on veel vaja.

13:36 Esimees Henn Põlluaas

Urmas Kruuse, palun!

13:36 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Mind võib-olla esmapilgul ei panegi muretsema õppemaksu teema, vaid hoopis üks teine teema, mis häirib mind kordades rohkem – see on valitsuse hoiak, eriti ühe erakonna ehk EKRE hoiak, mis puudutab välismaalasi tervikuna. Nüüd on erinevate võtetega üritatud teele takistusi veeretada, täna tõite te välja ka julgeolekuriski. Kui küsisin nende võimalike perede siia saabumise kohta, siis pean tunnistama, et ma ei saanud neid numbreid sadades, vaid sain alla kümne. See näitab, et üsna keeruline on käsitleda neid julgeolekuriskina. Täna vist ühes lehes oli hea näide selle kohta, kuidas üks välisüliõpilane oli Eestisse õppima tulnud, lõpetanud siin kooli, teinud ettevõtte ja hakanud viima välismaale loomasööta ehk kuivatatud heina. Rohumaad, nagu te teate, on Eestis piisavalt palju ning oma tegevusega annab ta tööd ja väärindab ka meie teiste võimalike tööandjate sissetulekuid.

Mulle jääb täiesti arusaamatuks, miks on võetud selline üldine hoiak, et kui välismaalane läbi megakadalipu lõpuks siia Eestisse saabub, siis tuleb ta siit nii ruttu välja kihutada kui võimalik, mitte selline hoiak, et lasta tal õpitut meie majanduse hüvanguks rakendada, lasta tal ära õppida keel jne. Öelge palun, miks te toetate sellist hoiakut. Te olite kevadel või varasuvel üsna jõuline, kui me kuulsime sellest võimalikust välismaalaste seaduse muudatusest, mis puudutab osaliselt ka üliõpilasi.

13:37 Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Aitäh! Kõigepealt kinnitan teile, et neid näiteid, nagu te nüüd ajakirjandusest võib-olla saite, jah, eks neid tõesti ole. Me oleme seda ka Haridus- ja Teadusministeeriumis koos ülikoolidega arutanud, tänagi kohtume rektoritega. Kindlasti on laual ka see teema, kuidas me saaksime ühiskonnas rohkem tutvustada seda, kui palju me tegelikult välistudengitest, välisõppejõududest ja välisteadlastest oleme võitnud. Kinnitan veel kord üle, et meie välistudengitest ja eriti välisteadlastest selge enamik tuleb täna endiselt Euroopa Liidust. Kõige suurem osakaal tuleb üldse Soomest. Tuleb ka EFTA riikidest, kes selle seaduse järgi on erandina välja toodud, nii et välistudengite piirangud, teatud asjad, nendele ei laiene. Nüüd, kolmandad riigid eraldi võetuna – ka seal on suurem osa neid riike, kes on ise meie riigi hariduse ekspordi puhul olnud sihtriigid. Näiteks India on IT-s saavutanud olukorra, kus me esiteks oleme väga populaarsed ja teiseks on seal konkurss, et Eestisse tulla IT-d õppima, märkimisväärne. Tõesti, seal toimub kvaliteedi tasandil väga hea [üliõpilaste] valimine.

Nii et ei, me ei ole [rahvusvahelistumisest] loobunud. Vastupidi, me oleme arutanud viimastel nädalatel, tegelikult juba alates suvest – aeg läheb üsna ruttu – väga tõsiselt, milliseid ekspordiriike on veel. Lauale on tulnud mitmed Ladina-Ameerika ehk OECD suured partnerid, mille puhul on jälle esil tehnoloogiavaldkond, sh IKT. Aga juurde on tulnud ka näiteks meile väga olulised teemad: puidutehnoloogia, maavarade väärindamine ja loomulikult toidu turvalisus. Nendes valdkondades me läheme veel jõulisemalt teatud sihtriikidesse. Jah, nii nagu ka Maris Lauri õigesti ütles, me räägime väga väikesest erandist, väga väikesest turvariskist. Täpsustan, et mitte kümnetest tuhandetest või mõnest tuhandest, vaid me räägime siiski väga väikesest nišist. Ja võib-olla see, et ühel hetkel turvateema lauale toodi, on väga õige, see ongi meie julgeolekuasutuste ülesanne. Aga jah, me ei tohi kaotada kogu seda positiivset kõrghariduse rahvusvahelistumise kuvandit, mis on päästnud meid nii mitmetest kitsaskohtadest ja loonud Eestile positiivse kuvandi. Seda me kindlasti ei tohi kaotada, selles osas olen ma järeleandmatu.

Nüüd õppemaksu teema. Ma veel kord täpsustan üle, võib-olla läks enne liiga kiireks. Sealt on täna erandina väljas kõik doktorandid, kõik teadlased. Sealt on erandina väljas ka õpetajad. Sealt on erandina väljas kõik Euroopa Liidu ja OECD riigid. Meil on vaja eraldi läbi vaadata, milliseid erandeid me veel vajame, sest enamik, kes täna siia tulevad, maksavad niikuinii õppemaksu. Meil on vaja vaadata, milliseid erandeid me selle seaduse puhul veel vajame, et me ei kitsendaks seda kvalitatiivset arengut, mida meil on vaja.

13:41 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


8. 13:41 Palgatõus

13:41 Esimees Henn Põlluaas

Järgmise küsimuse esitab Jaak Juske ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

13:41 Jaak Juske

Lugupeetud esimees! Austatud peaminister! Eile selgus, et Läti teeb järgmise aasta eelarve väga sügava miinusega. Samal ajal leitakse Lätis raha õpetajate palkade tõusuks. Teie juhitud valitsus tegi aga meie õpetajatele õpetajate päeval väga toreda kingituse, teatades, et järgmiseks neljaks aastaks on Eestis õpetajate palgad külmutatud. Võib mõista õpetajate palkade külmutamist järgmiseks aastaks, sest me tõesti oleme kriisis, aga neljaks aastaks, kui kriis ammu läbi on – see jääb täiesti arusaamatuks. Teie samm õpetajate palgad külmutada näitab selgelt, et tänane valitsus ei väärtusta õpetajate tööd. Miks teie valitsus ei väärtusta õpetajate tööd, külmutades neljaks aastaks õpetajate palgad? Miks?

13:42 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, hea küsija! Austatud Jaak Juske! Ma ei pöördu teie poole mitte ainult kui Riigikogu liikme poole, vaid ma tean, et te olete ka õpetaja. Ma tahan öelda, et te saate julgesti öelda nii oma ametikaaslastele kui ka laiemalt kogu õpetajaskonnale, et kindlasti on õpetajate sotsiaalsed garantiid, nende palk ja töötingimused kõige laiemas mõttes väga tugev, selge prioriteet nii mulle isiklikult kui ka eelmisele valitsusele, praegusele valitsusele ning tänasele haridus- ja teadusministrile. See väide või süüdistus, et see ei ole meile oluline, ei vasta tõele. See on meile oluline.

Nüüd see, mis te ütlete, et järgmisel aastal on palgafond, sh õpetajate palgafond, külmutatud. See vastab tõele. Riik on öeldud, et järgmisel aastal me palgafondi osas tõusu ei näe. Põhjus on selles, missuguses majanduskriisis me täna oleme. Me oleme täna väga rängas majanduskriisis, me oleme ka tervishoiukriisis. Me oleme tegelikult kriisis, kus prognooside tegemine on väga keerukas. Ma kindlasti luban teile, härra Juske, et 2021. aasta aprillis, kui me teeme riigi eelarvestrateegiat järgmiseks neljaks aastaks, on õpetajate palgatõus selgelt laual. Ma ei oska teile täna öelda, missuguseks kujuneb kevadine prognoos, aga ma usun, et me kõik töötame selle nimel, et hoida viiruse levik võimalikult väike, et saaksime majandust taas stimuleerida. Minu jaoks on õpetajate palga tõus alati olnud oluline, samamoodi ka siseturvalisus, kus on sees politsei ja pääste. Minu jaoks on alati olnud oluline seegi, et [palk tõuseks] ka kultuuritöötajatel ja sotsiaalhoolekandel. Ja tegelikult me oleme selles suunas liikunud.

Nüüd, see süüdistus, et me ei ole õpetajaid kuidagi prioriseerinud. Ma toon numbrid mängu. Me võime julgesti öelda, et Eesti õpetajate palga kasv on viimastel aastatel olnud OECD riikide hulgas üks kiiremaid. Viie aastaga on üldhariduskoolide õpetajate töötasu alammäär tõusnud 415 eurot. Näiteks 2015. aastal oli õpetajate töötasu alammäär 900 eurot, seevastu 2020. aastal oli see 1315 eurot. Ma ütlen ausalt, et aastatel 2016, 2017, 2018, 2019 ja 2020 on minu jaoks kogu aeg olnud prioriteetne see, et suudaksime tõsta õpetajate palga alammäära. Olgu öeldud võrdluseks, et näiteks üldhariduskoolide õpetajate keskmise töötasu kasv on 2012. aastast alates olnud muljetavaldav: 814 eurolt 2012. aastal 1210 euroni 2016. aastal ja 1540 euroni 2021. aastal.

13:45 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Jaak Juske, täpsustav küsimus, palun!

13:45 Jaak Juske

Aitäh, austatud esimees! Hea peaminister! Ka meie lõunanaabritel on väga sügav kriis, samal ajal Läti riik leiab õpetajate palga tõusuks järgmisel aastal lisavahendeid. Küll aga olen ma nõus sellega, et teie juhitud eelmine valitsus, kus osalesid ka sotsiaaldemokraadid, tõepoolest õpetajate alampalka väga kiires tempos tõstis, nii et õpetajate alampalk jõudis korraks isegi järele meie riigi keskmisele palgale. Nüüd, tänane valitsus, mille juht te samuti olete, on jäänud õpetajate alampalga tõusu selgelt pidurdama – seda juba enne, kui meil algas kriis. Ja nüüd on tulnud otsus, et neljaks aastaks on palgad üldse külmutatud. Samal ajal me teame väga hästi, millises olukorras on Eesti kool, väga suur hulk õpetajaid jääb lähiaastatel pensionile. Juba praegu on väga paljudes koolides üle terve Eesti väga tõsine õpetajate kriis. Palun selgitage Eesti rahvale, kuidas õpetajate palkade külmutamine aitab seda kriisi, õpetajate puudust, leevendada.

13:46 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ei, ka mina ei ole kiitusega kitsi, sotsiaaldemokraadid olid tõesti eelmises valitsuses. Olite küll, ja sai koos neid otsuseid tehtud. Aga ka praegune valitsus on tõstnud õpetajate palka.

Te toote kogu aeg võrdluseks Läti. Aga ma arvan, härra Juske, et sellisel juhul tuleb tõde tervenisti välja öelda. Tuleb võrrelda Läti ja Eesti elanike arvu, tuleb võrrelda Läti ja Eesti majandust, tuleb võrrelda Läti ja Eesti õpetajate palga alammäärasid ning tuleb võrrelda Läti ja Eesti õpetajate keskmist palka. Ma usun, et teil on need numbrid olemas. Eesti õpetajate palga alammäär tänase seisuga on, nagu ma ütlesin, tublisti tõusnud – 2020. aastal on see 1315 eurot. Õpetajate keskmine palk on 1540 eurot. Jah, ma olen nõus, et õpetajate keskmine palk, mis moodustab riigi keskmisest palgast 108%, ei ole veel see, mida me oleme soovinud. Eesmärk on ju erinevatel poliitilistel jõududel olnud vähemalt 120% ja selles suunas tuleb edasi liikuda. Aga ma arvan, et õpetajate palga tõus on viimasel kolmel-neljal aastal olnud üsna tubli. Te võrdlete meid Lätiga. Kui mul on õige info, siis Läti õpetajate palga alammäär peaks olema 790 eurot, meil on 1315 eurot. Me peame kõiki asju võrdlema. Aga see ei ole süüdistus või halvustus Läti suunas, teie toote selle Läti kogu aeg mängu. Kuid see ei tähenda, et ma olen [Eesti praeguse seisuga] rahul. Ei ole rahul. Ma ütlen veel kord, et õpetajate keskmise palga puhul see suund, et oleks 120% Eesti keskmisest palgast, on õige.

Ma ütlesin teile, et on ka teised valdkonnad, kus tuleb palgatõusu samal ajal vaadata. Ma arvan, et see tõstatab automaatselt küsimuse, milline on palgapoliitika meie kõrgkoolides. Jah, me oleme päris jõuliselt tõstnud palgataset koolides, sh gümnaasiumides, aga olgem ausad, et ülikoolide palgatase on natuke ajale jalgu jäänud. Mul on hea meel, et järgmise aasta eelarvesse – loomulikult on see teie otsus, härra Juske, eelarve on Riigikogu käes – on hetkel sisse kirjutatud 7,8 miljonit, et suurendada kõrgkoolide rahastamist. Ja ma ei ole nõus sellega, et jah, te ütlete, faktiliselt – loomulikult teil on õigus –, numbriliselt, öeldakse, et õpetajate palka ei ole sees. Õpetajate palk on reeglina alati tulnud riigieelarve läbirääkimiste või riigi eelarvestrateegia arutelu käigus lauale. Täna prognoosida 2021. aastast kaugemale – see on üsna prognoosimatu, aga ma luban teile, et 21. aprillil on see teema väga tugevasti laual.

13:49 Esimees Henn Põlluaas

Urve Tiidus, palun!

13:49 Urve Tiidus

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Kui hakkasid tulema esimesed uudised järgmise aasta eelarve kohta, siis jäi ajakirjandusest kõrvu ja silma, et õpetajate palgad külmutatakse neljaks aastaks. Oma eelmise vastuse viimase lausena te ütlesite, et kui 2021 uuesti nelja aasta strateegiat üle vaadatakse, siis on õpetajate palgatõusu teema väga kõvasti laual. Hea kolleeg Jaak Juske mainis siin seda, et õpetajate järelkasvu tagada on üpris keeruline. Kuigi peab möönma, et pedagoogika erialale astuvate tudengite arv on väikses kasvutrendis. Aga ma küsin sellise lihtsa praktilise küsimuse: kui järgmisel aastal seda eelarvestrateegiat uuesti läbi räägitakse, siis kas koalitsioonis on sel teemal üksmeel ja sügisel ei tule 2022. aasta eelarve kohta uuesti uudised, et õpetajate palk külmutatakse veel kord? Öelge seda näiteks koalitsiooni koosmeele teemaga seoses vastuseks.

13:50 Peaminister Jüri Ratas

Proua Urve Tiidus, ma tänan teid selle küsimuse eest! Ma lähen selles infotunnis mõnikümmend minutit ajas tagasi, kui Aivar Sõerd pahandas, et võetud on suured laenud ja laenuraha, ning küsis, kuidas me selle asjaga hakkama saame. Aga mina ei saa ju seda öelda. Eestis on, tundub, ka selliseid poliitilisi jõude, kes ütlevad, et võib-olla tuleks kärpida. Selles majanduskriisis, et mitte võtta laenu, ongi teine võimalus kärpida. Muud võimalust ei ole, see on ju väga selge, must-valge. Mina kindlasti ei ole see inimene, see valitsuse liige ja see peaminister, kes läheb õpetajate palka kärpima. Punkt üks.

Nüüd, teie küsimus oli muidugi teise asja kohta. Teie küsimus oli see, kas 2021. aasta aprillis saan mina siin teile, Urve Tiidus, otsa vaadata ja kinnitada, et me läheme seda palka tõstma. Ma usun, et nii teie kui ka mina teame, et 2021. aasta aprillis tehtav riigi eelarvestrateegia toetub väga tugevasti tegelikult sellele, missuguseks kujuneb meie kevadine majandusprognoos. Ma jään oma vastuse juurde, mida ma ütlesin härra Juskele, et tõesti, minu soov on vaadata õpetajate palgatõus uuesti üle ja töötada selle nimel, et palgatõus tuleks. Aga ma ei saa seda teile kinnitada täna, kui kellelgi pole vettpidavaid prognoose. Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga prognoosid erinevad kümnetes kordades kolme nädala vältel. Seda olukorda on nii raske prognoosida. Mulle tundub, et me kõik tajume, et oleme suures majandus- ja tervishoiukriisis, ning ei ole üldse võimatu, et kriis süveneb veelgi. Oluline on see, kui jõuliselt me täna otsuseid teeme, et majandust päästa, seda stimuleerida. Ma tean, et Haridus- ja Teadusministeerium ning sealne minister on teinud koostööd ametiühingutega, sh EHL-iga, ning kokku on lepitud, et me tuleme selle teema juurde tagasi 2021. aasta kevadsessioonil, kui hakkame tegema riigi eelarvestrateegiat. Ma olen täiesti kindel, et nii Mailis Reps kui ka mina ja terve valitsus – te küsisite, kas valitsuses on konsensus – soovime töötada selle nimel, et Eesti õpetaja, kes on kõige paremas mõttes meie maa sool, [palka tõsta]. Need PISA-testid, mille põhjal me ütleme, et vot kui vägevad me oleme – kust mujalt need ikka tulevad, kui mitte läbi Eesti õpetaja. Panna neile palka juurde on muidugi oluline, aga ma ütlen, et me peame vaatama ka siseturvalisust, sotsiaalhoolekannet ja kultuuri. Me oleme reeglina neid koos vaadanud ja minu meelest see ei ole halb.

Ma pingutan, annan endast parima, et me tõesti saaksime 2021. aasta kevadel tulla teie ette heade, positiivsete uudistega õpetajate palga kohta. See on selgelt prioriteet ja see on selgelt oluline, aga kokkuvõttes paneb selle asja paika ikkagi majandusprognoos. Aga ma ütlen ka seda, et kui mõni soovib majandusprognoosi valguses minna näiteks õpetajate palkasid kärpima, siis seda mina ei toeta. Seda ma õigeks ei pea.

13:54 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh!


9. 13:54 Valitsuse kommunikatsioon

13:54 Esimees Henn Põlluaas

Meil on väga vähe aega alles jäänud. Järgmine küsimus on Signe Riisalolt ja talle vastab peaminister Jüri Ratas, aga palun lühemalt.

13:54 Signe Riisalo

Hea Riigikogu esimees! Hea peaminister! Peaministrina te esindate kogu Vabariigi Valitsust ja minu mure on tegelikult valitsuse kommunikatsioon. Kommunikatsioon on kõige alus. See, kas ta on õigeaegne, kas sõnumid on ühtsed, kas ta on aus ja kas ta on faktipõhine, on väga oluline. Varakevadel õnnestus mul asendusliikmena olla väliskomisjonis ja ka Riigikantselei esindajad rääkisid kriisiaegsest kommunikatsioonist, nendest nõrkadest kohtadest – mitte et seal kõik halvasti oleks olnud, aga esines möödalaskmisi. Täna me oleme kuulnud valitsuse liikmete kommunikatsioonist, mis puudutab kohtusüsteemi või õiguskaitsesüsteemi hukkamõistu, samamoodi oli siin Mardil küsimus lennuühenduse kohta. Minu küsimus on selle kohta, et paar nädalat tagasi üllatas Eesti meedia kogu ühiskonda – kahjuks nimetan seda – parvlaev Estonia uudisega. See ei olnud ju valitsusele ometi uudis. Kas seda oleks saanud ennetada hea kommunikatsiooniga? Mida te tegite selleks, et ennetada [seda olukorda] ja et kõik need erinevad arvamused, seinast seina vandenõuteooriad sinna juurde ei oleks häirinud niimoodi meie ühiskonda?

13:55 Peaminister Jüri Ratas

Ma tänan teid! Ma olen sellega päri, et kommunikatsioon pole mitte lihtsalt oluline, vaid ülioluline ja väga tähtis. Ja ma olen päri ka sellega, et kui võtta kas või see kevadine haiguspuhang, siis on kommunikatsioonile aidanud väga hästi kaasa ka Eesti ajakirjandus, nii avalik kui ka erameedia. Selleks, et ei jääks mingeid küsimusi õhku, ütlen mina, et ma usaldan Eesti õiguskaitsesüsteemi ja kohtusüsteemi. Ja muide, ma olen seda öelnud alati, nii opositsioonipingis kui ka koalitsioonipingis olles. Ma ei ole siin oma vastuseid muutnud vastavalt sellele, mis värvi on opositsiooni või koalitsiooni lipp.

Nüüd, jah, see, mis te küsite, on tõesti väga raske teema meie riigile, meie inimestele, meie lähiajaloos, meie minevikus. Väga paljud inimesed, nagu ma eelnevalt ütlesin, jätsid oma elu märga hauda. See puudutab väga paljude Eesti inimeste perekondasid, suguvõsasid. Kommunikatsioonil oli ju põhjus. Me ei sõitnud Helsingisse või Stockholmi mingile lõbureisile. Oli ju põhjus see, et oma info edasi anda, infot vahetada, mis oli sel hetkel väga oluline, ja öelda, et Eesti soovib parvlaev Estonia lipuriigina uut võimalikku tehnilist uurimist, mida uue info põhjal või uuele infole tuginedes läbi viia. Ja seda me oleme ka teinud. Meie kommunikatsioon on olnud algusest peale selles mõttes väga konkreetne, et me oleme öelnud, et jah, me peame oluliseks uurimise läbiviimist. Me peame oluliseks tõe väljaselgitamist. Me peame juba algstaadiumis oluliseks seda, et kaasata kõigi riikide – seal on praegu kolm riiki: Soome, Rootsi ja Eesti, aga miks mitte ka teised – uppunute omaste organisatsioonid, et nad oleksid kohe uurimisse kaasatud. Me oleme öelnud selgelt välja, et peame oluliseks kaasata sellesse küsimusse ka ajakirjanduse, et toimuv oleks läbipaistev. Me oleme kohe öelnud välja ka selle, et seda uurimist ei saa läbi viia ainult maa peal olles, vaid töid tuleb teha ka merel ja merepõhjas, uurides nii merepõhja kui ka parvlaev Estonia vrakki, tuginedes Discovery uuele infole.

Nii et selle kommunikatsiooni puhul, austatud Riigikogu liige Signe Riisalo, olen ma väga nõus, et iga sõna ja iga täht võib taas mingisuguseid haavu avada või vale signaali anda. Tuleb olla väga austusväärne, väga lugupidav ja ka väga tasakaalukas. Aitäh teile!

13:58 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Kahjuks sellel väga olulisel teemal me rohkem arutleda ei jõua. Ma tänan küsijaid, tänan vastajaid ja infotund on läbi. 

13:58 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee