Auväärt kolleegid! Auväärt Riigikogu! Alustame tänast pärastlõunast istungit, Riigikogu täiskogu IV istungjärgu kolmanda töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt on eelnõude ja arupärimiste üleandmise võimalus. Eerik-Niiles Kross, palun!

Head kolleegid! Annan üle kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. See on üks nendest seadustest, mis on oodanud juba pikalt koroonakarantiini möödumist. See puudutab ainult ühte aspekti kodakondsuse seaduses. Muudatus käsitleb neid isikuid, kes olid sunnitud lahkuma Eesti kodakondsusest seoses Molotovi-Ribbentropi paktiga. Nad kas loobusid või lahkusid enne juunit 1940. Põhiliselt tähendab see Eesti kodanikest baltisakslasi, aga ka eestlasi, rootslasi ja paljusid teisi. Eesti välisesindused käsitasid neid kõik okupatsiooni ajal Eesti kodanikena, andsid neile välismaal Eesti passe, sest nende kodakondsusest loobumine oli Molotovi-Ribbentropi pakti tulem. Aga Eesti kodakondsuse seaduse rakendamisega 1992. aastal nad kaotasid selle kodakondsuse, sest me seadsime siis tähtaja piiriks 17. juuni 1940. Teoreetiliselt puudutab see umbes 20 000 inimest, kes omandaksid selle seaduse vastuvõtmisel õiguse taastada Eesti kodakondsus. Aitäh!

Aitäh! Rohkem ... Aa, valitsus ka. Proua Tõnisson, palun!

Austatud aseesimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kolm seaduseelnõu. Esiteks, 2020. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister Martin Helme. Teiseks, riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel esindab Vabariigi Valitsust sotsiaalminister Tanel Kiik. Ja kolmandaks, 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister Martin Helme. Kõik kolm seaduseelnõu on edastatud Riigikogule elektrooniliselt.

Suur tänu! Rohkem eelnõusid ega arupärimisi üle ei anta. Need seaduseelnõud lähevad menetlusse vastavalt kodu- ja töökorra seadusele. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks registreerus 84 Riigikogu liiget, puudub 17.

Võime minna tänase päevakorra juurde. Kõigepealt päevakorra täiendamine. Peaminister Jüri Ratas on avaldanud soovi esineda tänasel Riigikogu istungil poliitilise avaldusega seoses 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 56 lõike 1 punkti 9 ja lõike 2 alusel on Riigikogu esimees täiendanud tänase istungi päevakorda ja lisanud esimeseks päevakorrapunktiks peaminister Jüri Ratase poliitilise avalduse. Peaministri poliitilise avalduse korral me käitume järgmiselt. Kõigepealt loomulikult peaministri poliitiline avaldus. Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 155 lõikest 4, leppisid Riigikogu juhatus ja peaminister kokku, et ettekandjale küsimusi ei esitata. Aga meil on võimalik avada läbirääkimised. Läbirääkimistel võivad esineda sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Selline kord siis selle esimese punkti käsitlemiseks. Niisiis, härra peaminister, palun, kõnetool on teie.

Austatud Riigikogu aseesimees! Väga austatud Riigikogu liikmed! Head Eestimaa inimesed! Tänan selle võimaluse eest, Riigikogu! Mul on hea meel anda Riigikogule üle 2021. aasta riigieelarve eelnõu, mille koostas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Isamaa Erakonna ja Eesti Keskerakonna valitsus. Koroonakriisis kujunenud majandusolukorras on palju määramatust ning tulevikuprognoose on üsna keerukas teha, aga eelarve sisu eest võlgneme tänu eeskätt just meie inimestele ja meie tublidele ettevõtetele. Kõik nad on aastate jooksul oma töö ja pingutusega Eesti majanduse arengusse väga tublisti panustanud. Aitäh!

Järgmise aasta eelarvega püüdleme struktuurse eelarvetasakaalu poole, lähtudes majanduse olukorrast ja väljavaadetest. Seepärast tugineb 2021. aasta riigieelarve tavapärastele reeglitele ja arvestab kriisist tingitud erandeid. Valitsussektori eelarve on järgmisel aastal prognoosi järgi nominaalselt 6,7%-ga ja struktuurselt 6,6 %-ga SKP-st puudujäägis. Meie eesmärk on, et 2024. aastaks väheneb valitsussektori struktuurne eelarvepuudujääk tavapäraste reeglitega lubatud tasemele: nominaalselt siis 2,5%-le, struktuurselt 1,3%-le SKP-st.

Järgmisel aastal on riigieelarve kulutuste maht pea 13 miljardit eurot ja tulude maht ligi 11 miljardit eurot. Vahe on tingitud eelkõige vajalikest investeeringutest majanduse kasvu taastamisse, tänu millele ületab kulude maht tulude kasvu. Valitsussektori investeeringute maht ulatub järgmisel aastal ligikaudu 1,9 miljardi euroni. Euroopa Liidu toetusi on 2021. aasta riigieelarvesse kavandatud üle 1,4 miljardi euro. Maksutulu kasvab järgmisel aastal 9,3 miljardi euroni, seda võrreldes ligikaudu 9 miljardi euroga tänavu. Maksukoormus langeb järgmisel aastal 32,7%-le SKP-st võrreldes 33,8%-ga tänavu.

Valitsus palub Riigikogul võimaldada riigikassat vajaduse korral võtta 2021. aastal laenude ja võlakirjadega täiendavaid kohustusi 2,4 miljardi euro ulatuses. Seega võib Eesti valitsussektori võlakoormus kasvada järgmisel aastal 6,6 miljardi euro ehk 23,6%-ni SKP-st. Kuid ka siis, austatud Riigikogu, jääks see Euroopa Liidu madalaimaks.

Riigieelarve ei ole siiski pelgalt tulud-kulud ja finantsnäitajad, vaid iga arvu taga peame me nägema inimesi ja seda, kui hästi meil läheb. Seda silmas pidades võtame 2021. aasta riigieelarvega sihiks targalt, turvaliselt ja jõukohaselt koroonakriis nii majanduses kui ka tervishoius seljatada, et meie inimeste elujärg vaid paraneks ja majandus taas kasvaks.

Väga austatud Riigikogu liikmed! Eesti ja kogu maailm on koroonaviiruse leviku ja selle tõkestamise tõttu palju muutunud. Ühest küljest oleme võidelnud meie inimeste elu ja tervise eest, teisalt muutus ning pidi kohanema majandus ja meie ettevõtlus. Pärast erakordselt kiiret langust kevadel nägime suvekuudel taastumise märke ja ka mõõdukat optimismi. Sügise saabumisel aga hakkas nakatumine taas suurenema ning taastumise kiirus kaotas hoogu. Mitmed riigid kehtestasid viiruse vastu võitlemiseks taas piiranguid ning kasvas töötus.

Praegune kriis erineb varasematest selle poolest, et majanduse väljavaateid ümbritseb äärmiselt suur ebakindlus ning samas valitseb üksmeel, et riiklik sekkumine sellesse on hädavajalik. Selge on see, et peame vähemalt veel mõnda aega viirusega koos elama ning end selle eest vajalikul määral loomulikult igapäevaselt kaitsma. Sellisel ajal on riigi panus taastumiseks kindlustunde loomisel minu arvates ülioluline, et tagada meile kaasav, kestlik ja kiire majanduskasv.

Väga austatud rahvasaadikud! Siiani on Eestil kriisis läinud paremini, kui võisime karta. Tegime riigi ja ühiskonnana pingutusi ning astusime vajalikke samme. Kindlasti ei saa me eeldada, et taastumine kriisieelsele tasemele tuleb kiire. Eesti Panga värskes prognoosis hinnatakse, et mõningates majandusharudes võib suurem langus olla kahjuks alles ees. Nende hinnangul lükkab koroonaviiruse uus puhang majanduse taastamise kaugemasse tulevikku ning järgmisel aastal oleme nullkasvu lähedal.

Lugupeetud kuulajad! Sellele toetudes pean oluliseks, et hoiaksime keskmes inimest. Olen peaministrina pidanud oluliseks panustada Eesti inimeste sissetulekutesse, tervishoidu, haridusse, turvalisusesse ja teistesse meid kõiki puudutavatesse olulistesse valdkondadesse. Selleks et tänavu Eestit ja tervet maailma tabanud kriisi mõju meie elujärjele ja majandusele oleks võimalikult väike, koostasime lisaeelarve, mis täitis värskete majandusprognooside kohaselt oma eesmärki kahjude vähendamisel ning ka majanduslanguse pidurdamisel. Nüüd peame astuma järgmise sammu, et vältida elujärje halvenemist ja aidata majandus võimalikult kiiresti taas kasvule. Sellele aitab kaasa ka mõistlik laenamine ja selle raha loomulikult arukas kasutamine. Soovin siinkohal tänada Riigikogu lisaeelarve eest, mille teie otsustasite ja vastu võtsite.

Euroopa Komisjon soovitas Eesti riigil võtta 2020. ja 2021. aastal kasutusele vajalikud meetmed, et pandeemiale tulemuslikult reageerida, toetada majandust ja tagada selle taastumine. Arvestades majandustingimusi, järgime eelarvepoliitikat, mille eesmärk on saavutada usaldusväärne eelarvepositsioon keskpikas perspektiivis ja tagada võla jätkusuutlikkus, suurendades samal ajal kindlasti investeeringuid.

Austatud Riigikogu liikmed! Üleantav riigieelarve eelnõu peegeldab valitsuse terviklikku plaani, kuidas saame koroonakriisi targalt, turvaliselt ja ka jõukohaselt seljatada. Jätkame tuleval aastal meetmetega, mis viivad meid edasi neljas tegevussuunas. Me peame püsima terved. Me peame aitama neid, kes seda enim vajavad. Peame kiirendama nutikat arengut ja peame jätkama investeeringuid tulevikku. Toon välja nende tegevussuundade lõikes olulisemad kavandatud tegevused.

Järgmise aasta riigieelarves on tervishoiule kavandatud kokku üle 1,76 miljardi euro. Selleks et hoida koroonaviiruse levikut kontrolli all ja õppida sellega koos elama, tugevdame veelgi meie võimekust nakatumisi tuvastada, nakkuse levikut jälgida, haigestunuid ravida ja parandame tervishoiusüsteemi vastupidavust. Panustame koroonaviirusevastasesse võitlusesse üle 40 miljoni euro. Üheks näiteks on 177 täiendavat isolatsioonipalatit üle Eesti. Tervisekriisi lahendamisel parandame ka üldist kriisidega toimetulekut. Oleme algatanud Eesti varude agentuuri loomise, mis koondab tsiviilkriisiga toimetulekuks vajalikud toidu, ravimite, isikukaitsevahendite ja esmatarbekaupade varud ning vastutab, et need oleks alati meil olemas. Nelja aasta jooksul panustame sellesse kokku 45 miljonit eurot. Eesti tervishoiusüsteemi arendamiseks ja arstiabi kvaliteedi tõstmiseks alustame Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi haiglate investeeringute tegemiseks üle Eesti. Sealhulgas taotleme Euroopa Liidu vahenditest 380 miljonit eurot Tallinna Haigla projekteerimiseks ja rajamiseks. Parema arstiabi osutamiseks ja kaasajastamiseks viime lõpule Viljandi maakonnahaigla ja tervisekeskuse rajamise ning algab psühhiaatrilise sundraviteenuse hoone rekonstrueerimine ja ka juurdeehitus. Hiiumaa ja Järvamaa haigla saavad toetust erakorralise meditsiini osakonna renoveerimiseks, summad on ette nähtud ka Põhja-Eesti Regionaalhaiglale, Ida-Virumaa Keskhaiglale ning Tartu Ülikooli Kliinikumile. Selleks taotleme Euroopa Liidu vahenditest kokku pea 65 miljonit eurot ja eraldame riigieelarvest 4,5 miljonit eurot. 56 miljonit eurot on kavas investeerida ka kolme uue kiirabihelikopteri soetamiseks.

Sotsiaalkaitsele on 2021. aasta riigieelarves kavandatud ligi 2,46 miljardit eurot. Selle keskmes on jätkuvalt meie eakate väärikus ja pensionäride toimetulek. Aastatel 2010–2019 kasvas keskmine palk pea 78%, aga keskmine vanaduspension alla 50%: 46,4%. Kui oleksime suutnud hoida kümnendi jooksul keskmise pensioni ja palga suhet, oleks keskmine pension praegu ligi 65 euro võrra kõrgem. Kuigi majandusprognoosist tulenevalt peaksid tuleval aastal pensionid samaks jääma ehk indekseerimisel pensionitõusu ei toimu, tõstame vanaduspensioni keskmiselt pea 20 euro võrra. Sellest 16 eurot moodustab baasosa tõus, millele lisandub täiendav pensionilisa iga lapse eest. Samuti on ettepanek tõsta aastaid samana püsinud rahvapensioni 30 euro võrra kuus, mis teeks siis 251 eurot ja 61 senti.

Majanduse taastumise nimel soovime kiirendada ettevalmistatud avaliku sektori projektide elluviimist. KredExi kaudu jätkame ettevõtjatele riiklike tagatiste, laenude ja ekspordikindlustuse, samuti riskikapitali panustamist. Samuti kiirendame nutikat arengut, panustades teadus- ja arendustegevusse ning rohe- ja digipöördesse. Kui tahame elada järjest paremini, siis peame kõikides sektorites muutuma nutikamaks ja innovaatilisemaks. 2021. aasta riigieelarves suureneb teadus- ja arendustegevuse rahastus 56 miljoni euro võrra ja jõuab seeläbi 1%-ni SKP-st ehk summades 282 miljoni euroni. Lisaks tagame baasfinantseerimise ja uurimistoetuste jätkuva kasvu, et toetada ülikoolide ja teadusasutuste järjepidevust ning leevendada tihedat konkurentsi toetuste taotlemisel. Ühtlasi suurendame ka toetust eesti keele, kultuuri ja hariduse uuringutele, et kindlustada Eesti kultuuriruumi, keele ja hariduse arenguks vajalik teadus- ja arendustegevus. Kõrgkoolide tegevustoetust, suurendame ca 5%, et panustada akadeemilise järelkasvu tagamisse. Kokku eraldame kõrghariduse sihtotstarbeliseks ja tegevustoetuseks üle 170 miljoni euro.

Rohepööre on suund, millesse teeme samuti väga olulisi investeeringuid. Näiteks vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõttu plaanime lähiaastatel toetada kokku 30 miljoni euroga. Selleks valitakse konkursi lahendused, mis ulatuvad tootmisest kuni tarbimiseni. Kavas on toetada ka rohetehnoloogiate arendamisele suunatud investeerimisprogrammi, et aidata kaasa Eesti ettevõtete vastavale arendustegevusele.

Eesti digivõimekus. Eesti digivõimekuse suurendamiseks panustame 232,3 miljonit eurot. Selles sisaldub üle 26 miljoni euro nutika taristu arendamiseks. Praegune kriis tõi esile, kuivõrd olulised on majandustegevuse tagamise seisukohast just sellised digitaalsed ja uuenduslikud lahendused. Kuigi e-valitsus on hästi toiminud, aitaks ettevõtete edasine digitaliseerimine suurendada nende vastupanuvõimet ja kiirendada majanduse taastumist, tuues kaasa just tootlikkuse kasvu. Investeerime täiendavalt 15 miljonit eurot Eesti digiriigi kestlikkuse kindlustamiseks. Lisaraha eesmärk on kaasajastada aegunud süsteeme ja taristut ning tugevdada küberturvalisuse nõuete täitmist. Toetame jätkuvalt kiire internetiühenduse üle-eestilist kättesaadavust, tegemist on nn viimase miili projektiga.

E-residentsus saab samuti toetust juurde, täpsemalt 2,5 miljonit, et viia ellu "E-residentsus 2.0" tegevuskava eesmärgid ja muuta programm kliendisõbralikumaks, laiendada e-residentidele suunatud teenuseid ja arendada ka riskipõhist eel- ja järelkontrolli.

Jätkame ka nende valdkondade tugevdamist, millest sõltub otseselt Eesti tulevik. Kaitsekulude ja siseturvalisuse valdkonnas on meil aastaid olnud puudujääke, mille leevendamisse me tuleva aasta eelarvega panustame. Lähtume eelmises riigi eelarvestrateegias kokku lepitud kaitsekulutuste tasemest ja suurendame rannakaitsevõimekust. Võib öelda, et see on aegade suurim kaitseinvesteeringute eelarve. 

Siseturvalisuse valdkonnas on 2021. aasta eelarves ette nähtud politsei ja piirivalve kriisireservi loomine ning mere- ja lennuvõimekuse tugevdamine uue aluse ning helikopterite abil. Transporditaristu valdkonnas jätkame investeeringuid, mis toetavad paremat ligipääsu ja seeläbi tervet Eesti elukeskkonda. Oleme otsustanud käivitada täiendavaid ehitusobjekte, mida saaks juba 2021. aastal ehk tuleval aastal rajama hakata. Oluline on see, et Maanteeamet jätkab kolmel põhisuunal neljarealiste teede arendustega, projekteerimisega. Samuti kiirendame Tallinna–Tartu maantee ehitust. Lisaks just valminud Võõbu–Mäo lõigule alustab Maanteeamet ka Kärevere–Kardla lõigu neljarealiseks – 2 + 2 –, ehitamist, mille kogumaksumus on hinnanguliselt 18 miljonit eurot. Tartu linnas panustame Riia tänava eritasandilise ristmiku rajamisse järgmisel aastal ca 10 miljonit eurot. See leevendaks oluliselt tipptundidel autoliiklust. Hea meel on selle üle, et kohalikud teed saavad transiitteede ja ettevõtlusega seotud rekonstrueerimiseks pea 20 miljonit eurot ja ligipääsetavuse parandamiseks suurusjärgus 2 miljonit. Kruusateede tolmuvabaks muutmine üle Eesti tõstab kindlasti maakohtade elukvaliteeti ja sinna on plaanis panustada lisaks 10 miljonit eurot. Rail Balticu Eesti osa rajamiseks on eelarves kavandatud 70 miljonit eurot. Lisaks raudtee projekteerimisele ja ehitamisele hõlmab see ka Ülemiste ja Pärnu reisiterminalide projekteerimist ja ehitamist ning Muuga ja Pärnu kaubaterminali, Ülemiste depoo ning Vanasadama trammiliini projekteerimist.

Kinnisvara valdkonnas otsustasime järgnevatel aastatel investeerida lisaks varem otsustatule 85 miljonit eurot ja kokku investeerib riik sellesse sektorisse järgmisel aastal üle 130 miljoni euro. Paljud kohad, näiteks Ruhnu, saavad uued päästekomando hooned. Samuti on ettepanek alustada Tallinnasse kahe tänapäevase õppekeskkonnaga riigigümnaasiumi lisaks rajamist ja sellesse investeerimist, mis tähendab kokku 50 miljonit eurot. On plaanis renoveerida ka Toompeal asuv Rüütelkonna hoone riigi esindushooneks, mis läheb kokku maksma üle 13 miljoni euro. Asume rekonstrueerima ka Sisekaitseakadeemia Kase tänava ühiselamut ja Tallinnasse Ädala tänavale rajama Politsei- ja Piirivalveameti ühist kompleksi, mille maksumus on ca 10 miljonit.

Selleks et kriisile vaatamata säiliks ja areneks Eesti kultuur, panustame tuleval aastal sellesse valdkonda 275 miljonit eurot. Soovime kindlustada kooride, rahvatantsurühmade ning orkestrite juhtide palgatoetuse, et laulu- ja tantsupidude traditsioon jääks kestma. Selle eeldus omakorda on elujõuline kollektiiv ja motiveeritud haritud juhendaja.

2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõus on filmitootmise toetamiseks ette nähtud 3 miljonit eurot lisaraha. Riik jätkab järgmisel aastal ka sellel aastal palju positiivset vastukaja saanud spordi sisehallide rajamist, et neid saaks kasutada aastaringselt. On plaanis toetada selliste hallide rajamist järgmisel aastal riigieelarvest 6 miljoni euroga. Tallinna Linnateater on oodanud suure saali valmimist alates teatri loomisest. Praeguse vabaõhulava alla rajatakse nüüd uus saal, milleks on tuleva aasta riigieelarve eelnõus ette nähtud täiendavalt 3 miljonit eurot.

Samuti jätkame panustamist regionaalsesse arengusse, et kõikjal Eestis oleks hea elada. Täiskasvanute tööalaseks täienduskoolituseks ja ümberõppeks kutseõppeasutustes ning kõrgkoolides on eraldatud üle 3 miljoni euro ja 2021. aastal prognoosime ca 11 000 ümberõppes osaleva täiskasvanu lisandumist. 2021. aastal alustavad õppetegevust uued riigigümnaasiumid Saaremaal ja Tabasalus. Valmib Paide riigigümnaasiumi õppehoone ning algab kahe Tallinna riigigümnaasiumi ehitamise ettevalmistus. Noorte huviharidus on jätkuvalt oluline ja huvitegevuse rahastamisel toetame omavalitsusi 15 miljoni euroga.

Austatud Riigikogu liikmed! Ma kinnitan lõpetuseks, et valitsus on eelarvet koostades pidanud silmas, et riik oleks meile jõukohane. Järgmisel aastal hoiame 10 miljonit eurot ehk 1,7% kokku riigiasutuste majanduskulusid. Selle suuname IT-arendustesse, mis aitavad hoida Eesti e-riiki tasemel ja pakkuda senisest paremaid ja kvaliteetsemaid e-teenuseid. Investeeringud infotehnoloogiasse võimaldavad inimeste tööjõudu kindlasti mõistlikumalt kasutada. Meie eesmärk on teha vähema rahaga tõhusat tegevust.

Ma tänan kindlasti südamest Rahandusministeeriumi ametnikke ja kõigi teiste ministeeriumide tublisid töötajaid ja teenistujaid, kes on aidanud kaasa selle riigieelarve eelnõu valmimisse, ka Riigikantseleid. Ma soovin teie ees samuti tunnustada siiralt mõlemat koalitsioonipartnerit – Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda ja Isamaa Erakonda – ning ka oma erakonnakaaslasi Keskerakonnast. Ma tänan heade mõtete eest ja olulise sisendi eest ka kõiki teisi erakondasid siin Riigikogus: Reformierakonda ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. Ma usun, et nii mõnigi teie hea, oluline ja tähtis idee on saanud järgmise aasta riigieelarves ja riigi eelarvestrateegias kajastatud. Aitäh kõikidele Riigikogu liikmetele, Eesti Pangale, erasektorile ja loomulikult kodanikuühendustele!

2021. aasta riigieelarve saab valmis tänu kõigile mainitud osapooltele. Meil lasub loomulikult suur vastutus ja roll, sest meie eelarveotsustest sõltub meie inimeste, meie riigi, meie majanduse käekäik ja seda mitte tavasituatsioonis, vaid koroonakriisis ning ma väga loodan, et võimalikult ruttu selle järel. Soovin, austatud Riigikogu ja eeskätt rahanduskomisjon, teile head menetlemist ja edasiviivat riigieelarve arutelu. Aitäh teile ja jõudu Eestile!

Suur tänu, härra peaminister! Nüüd on võimalus pidada kõnesid. Fraktsioonide esindajad, palun! Esimesena Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Head kolleegid! Kui ma selle eelarve kahe sõnaga kokku peaksin võtma, siis ütleksin lihtsalt, et see eelarve eelistab eestimaist või me eelistame eestimaist. Eesti inimestel on põhjust olla järgmise aasta eelarvega väga rahul. Seda iseäranis olukorras, kuhu me üleilmse koroonapandeemia tõttu sattunud oleme. Meenutame, et rohkem kui kümme aastat tagasi, eelmise majanduskriisi ajal arvas Reformierakonna juhitud valitsus, et kriisi tuleb ravida kärbete ja maksutõusudega. Tagajärg oli Euroopa kõige sügavam majanduslangus ja ligemale 100 000 väljarändajat. Meil on hea meel, et tänane valitsus ei andnud järele paljudele nõudmistele asuda kärpima, millega oleksime koroonaviiruse põhjustatud kriisi veelgi enam süvendanud. Nii selle aasta lisaeelarve kui ka järgmise aasta eelarve abil antakse majandusele kasvuhoogu, millest kokkuvõttes võidab iga Eesti inimene. Tegemist on Eesti-keskse ja Eesti inimese keskse eelarvega. Nagu ma ütlesin, me eelistame eestimaist.

Ja mille üle on põhjust rõõmustada: erakorraline pensionitõus. Vanaduspensioni tõus on järgmisel aastal keskmiselt üle 20 euro. Keskmine vanaduspension jõuab järgmisel aastal 544 euroni. EKRE on alati soovinud panna pensionid suuremasse sõltuvusse laste arvust, et stimuleerida rahvastiku juurdekasvu, ning järgmisel aastal on see võimalik. Täiendav pensionilisa iga lapse eest tõuseb praeguse ühe aastahinde tasemelt 1,5 peale.

On positiivne, et valitsus läheb jõuliselt edasi neljarealiste maanteede rajamisega ning kohalike teede kvaliteedi parandamisega, mis tõstab maapiirkondade elukvaliteeti. Koroonakriisi taustal on oluline teadmine, et riik uuendab kogu oma haiglavõrku rohkem kui poole miljardi euro eest, mis annab uue kvaliteedi meie meditsiinile. Ja oluline on märkida seda, et enamik uuenevaid haiglaid on maapiirkondades, mis on oluline ka regionaalpoliitilises mõõtmes.

Meile kui rahvuskonservatiividele on tähtis, et uue aasta eelarves pannakse rohkem kui kunagi varem raha eesti keele õpetamisele lasteaedades ja koolides. Kui opositsioonist kostab jätkuvalt ainult loosungeid ühtsest eestikeelsest haridusest, siis praegune koalitsioon teeb ära selle päris töö, et meie riigis oskaksid kõik lapsed hästi eesti keelt.

EKRE on näinud vaeva ja pidanud lahinguid, et paraneks ka meie riigikaitse ja julgeolek. Järgmisel kahel aastal saame likvideerida ühe ohtlikuma võimekuslünga ja luua täieliku rannakaitsevõimekuse: miinid, laevatõrjeraketid, miini veeskamise alused. Eesti saab kolm meditsiinikopterit, uue suure piirivalvelaeva. Samuti jätkatakse piiri väljaehitamist ja läheme edasi sisekaitsereservi loomisega.

Peame väga oluliseks, et kriisiaja eelarves leiti raha innovatsioonile, millel on potentsiaali muuta meie elukeskkond puhtamaks. Pean siin silmas tõsiseid investeeringuid vesinikkütuse kasutuselevõttu. Tegemist on tulevikukütusega ja Eestil on suur potentsiaal nii vesiniku kasutamise kui ka tootmise osas. Lisaks on märgiline, et Eesti saavutab uue aasta eelarvega endale eesmärgiks seatud 1% SKP-st teaduse rahastamisel.

Opositsioon räägib, et Eesti riik võtab majanduse käigus hoidmiseks liiga palju võlgu. Eesti valitsussektori võlakoormus küll kasvab, kuid jääb ka aastal 2021 Euroopa Liidu madalaimaks, rõhutan: kõige madalamaks. Kõik riigid kulutavad praegu, et võidelda koroonakriisiga ning elavdada oma majandust. Laenuga majanduse turgutamine ei ole üle oma võimete elamine, vaid mõistlik viis tagada, et praeguse kriisi tõttu ei lahkuks Eestist taas 100 000 inimest välisriikidesse. See eelarve on kohaliku, mitte globalistliku näoga, eelistab Eesti inimest, Eesti ettevõtjat, Eesti pensionäri, Eesti majandust ja Eesti kultuuri. Eesmärk on käimasolevast kriisist tulla välja tugevana. Aitäh!

Aitäh! Kersti Sarapuu Keskerakonna fraktsiooni nimel. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud peaminister! Ma arvan, et ma ei eksi, kui ütlen, et tegemist oli kõige keerulisema riigieelarvega, mida Keskerakond on koos oma partneritega viimaste aastate jooksul kokku pannud, seda eelkõige koroonaviiruse levikust tingitud ebakindla olukorra tõttu. Lõpptulemus annab aga põhjust rahuloluks, sest vajalikku tähelepanu said kõik valdkonnad.

Soovin oma kõnes keskenduda tervise- ja meditsiinivaldkonnale. Enne seda on aga tõesti väga oluline sõnum pensionäridele, keda ootab erakorraline pensionitõus: enam kui 20 eurot. Tegemist on Keskerakonna põhilise valimislubadusega ning hoolimata eelmise aasta rekordilisest pensionitõusust ja vahepealsest majanduskriisist on oluline liikuda ka pensionide kasvus edasi. Eriolukord mõjutas paljude pensionäride kindlustunnet. Ilmselgelt riskirühmas elavad eakad vajavad riigilt suuremat tuge ning üks võimalus ongi kõrgemad pensionid. Kui riigi eelarvestrateegia üks eesmärk on majanduse elavdamine, siis pensionide kaudu liigub raha kindlasti ringlusse. Olgu üle korratud, et alates 1. aprillist tõuseb keskmine vanaduspension rohkem kui 548 euroni.

Järgnevalt annan ülevaate riigieelarve prioriteetidest, mis puudutavad tervishoiu valdkonda. Praegune kriis erineb varasematest selle poolest, et majanduse väljavaateid ümbritseb äärmiselt suur ebakindlus. Samas valitseb peaaegu üksmeel, et riigi sekkumine on hädavajalik. Kui eelmise majanduskriisi ajal valiti kasinuspoliitika, siis seekord talitab peaminister Jüri Ratase juhitud valitsus vastupidi ehk panustab investeeringutele, mis aitavad Eesti ettevõtetel ja inimestel säilitada võimalikult suurel määral tavapärase elustandardi. Mul on hea meel, et järgmisel aastal pannakse alus Tallinna Haigla rajamisele. Projekteerimiseks on riigieelarves ette nähtud 30 miljonit eurot. Usun, et ma ei liialda, kui väidan, et tervishoiu valdkonnas on tegemist sajandi projektiga. Unikaalne meditsiinilinnak läheb riigile maksma kokku hinnanguliselt 380 miljonit eurot ning selle valmides saavad meie tublid meditsiinitöötajad maailmatasemel töötingimused ja patsiendid parima võimaliku ravi.

Tallinna Haigla rajamise kõrval pöörame tähelepanu ka maakonnahaiglatele. See on vajalik tervishoiu valdkonna võimekuse tõstmiseks seoses kriisidega. Parema arstiabi osutamiseks ja kaasajastamiseks ehitatakse uus Viljandi maakonnahaigla, tervisekeskus ja renoveeritakse psühhiaatriakeskus. Samuti saavad toetust erakorralise meditsiini osakonnad nii Hiiumaa kui Järvamaa haiglas, samuti Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Virumaa Keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum. Et parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust ja lühendada ravijärjekordi, eraldatakse Eesti Haigekassale 143 miljonit eurot. Siinkohal on jälle põhjust meenutada eelmist majanduskriisi, kus haigekassale tehti kaks negatiivset eelarvet. Praegune valitsus annab haigekassale aga 143 miljonit juurde. Seda on oluline tähele panna.

Koroonaviirus ei ole meie hulgast kadunud ja enne, kui ei ole välja töötatud tõhusat vaktsiini, peame õppima COVID-19 haigusega elama ja toimetama. Et suudaksime säilitada võimalikult tavapärase elukorralduse, eraldatakse COVID-19 haigusega seotud probleemidega toimetulekuks ja viiruse leviku tõkestamiseks riigieelarvest ja taotletakse Euroopa Liidu vahenditest kokku üle 40 miljoni euro. See hõlmab nii elanikkonna testimist, haiglate valmisoleku tõstmist, uute isolatsioonipalatite loomist, vajaliku tervishoiupersonali tagamist, infektsioonialast nõustamist üld- ja erihoolekande asutustes, Terviseameti tugevdamist, hingehoiuteenuse parandamist, olukorra seiret ja teaduskoostööd.

Palun kolm minutit juurde!

Kolm minutit juurde.

Samuti hõlmab see ravimivaru suurendamist ja laialdase valmisoleku korraldamist nii tervishoiu hädaolukordadeks kui ka riigikaitseks. Sotsiaalministeeriumi eelarvesse on eraldatud vahendid valdkondlikeks teadus- ja arendustegevusteks, psühholoogide kutseaasta rahastamiseks ja vaimse tervise tugevdamiseks, geenivaramu pidamiseks ning geeniproovide säilitamiseks, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate arendamiseks. Pean väga oluliseks, et me tagame abivahendite kättesaadavuse, varem on see kaua aega olnud suur probleem. Jah, loetelu oli pikk, kuid soovisin sellega rõhutada, et panustame tervishoiu valdkonda hästi laiapõhjaliselt – tähelepanu pälvivad erinevad sektorid. Usun, et paljud on nõus väitega, et Eesti tervishoiusektor vajab täiendavat rahasüsti. Põhjamaad kulutavad valdkonnale kordades rohkem. Aga järgmise aasta eelarve on vähemalt samm õiges suunas. Olgu näiteks toodud investeeringud haiglatesse ning COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks ja ennetamiseks.

Kokkuvõtteks soovin öelda, et 2021. aasta riigieelarve projektis on hästi ühendatud inimkeskne tervishoiusektori rahastamine ja majandust elavdavad investeeringud. Need sammud tõstavad meie kõigi elukvaliteeti ja suurendavad tervena elatud eluaastate arvu.

Aitäh! Kaja Kallas Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun! 

Aitäh! Palun kohe kolm minutit juurde.

Kaheksa minutit kokku.

2021. aasta riigieelarve kese peaks olema strateegiline vaade ja kriisi kasutamine reformideks. See eelarve määrab suuresti, kuidas Eesti majandus ja ühiskond koroonakriisist taastub, kui edukas on Eesti võrreldes konkurentidega ning kas me pärandame järgmistele põlvedele kasvava võlakoorma või paindliku ja innovaatilise majanduse ning efektiivse riigi – riigi, mis väärtustab kodanike ja ühiskonna heaolu nüüd ja ka tulevikus.

Meile täna esitatud eelarve kahjuks ei ole selline. Täna siin kõnepuldis keskendus peaminister peamiselt kulude loetlemisele, mis valitsus teeb. Kulude loetelu ei ole eelarve. Valitsus kulutab nii, nagu homset ei tulekski. Kuna kulude kokkuhoid on kavandatud alles peale järgmisi valimisi, järgmise valitsuse jaoks, siis tundub, et on lähtutud põhimõttest "pärast meid tulgu või veeuputus". Riik ei pea toimima ainult ühe aasta, riik peab toimima pikemalt, peab toimima jätkusuutlikult. Eufoorilises peomeeleolus täna raha ärakulutamine võib ühel õhtul tunduda tore, kuid pohmelus saabub paratamatult. Riigi tulud on 11 miljardit, kulud aga 13 miljardit. Tegelik ühe aasta puudujääk on kaks miljardit ehk 15,3% sisemajanduse kogutoodangust.

Valitsus kiitleb sellega, et võetakse suures mahus laenu. Ühe Eesti inimese kohta imikust raugani suureneb laenukoormus 5000 eurot ainuüksi järgmisel aastal. Aga mis me selle eest vastu saame? Kus on investeeringud ja ühiskondlik arenguhüpe? Kus on need reformid, mis muudavad riiki efektiivsemaks? Tänase seisuga ei toonud valitsus välja mitte ühtegi pikaajalist investeeringut või reformi, mis Eesti majandust ja konkurentsivõimet arendaks. Paisutatakse vaid tegevuskulusid, mis pärsivad erasektori arengut ja jätavad vähem raha prioriteetsetesse valdkondadesse.

Peaminister ajab oma kõnes meelega segamini riigi eelarvestrateegia ehk neljaks aastaks planeeritud tegevused ja tuleva aasta riigieelarve. Ka suurima investeeringuna nimetatud Tallinna Haigla on ainult liivale kirjutatud unistus, sest raha planeeritakse võtta eurosummadest ja haiglat pole isegi mitte projekteerima hakatud. See kõik on pettus. Peaminister ütleb, et eelarve on nii suurde miinusesse vaja ajada, sest on vaja kriisist kiiresti välja saada. Samas näeme Statistikaameti avaldatud info põhjal, et maksulaekumised on kõigest 3,2% vähenenud. See ei õigusta kuidagi 15,3% suuruse defitsiidi tekitamist. Peaminister ütleb, et selle eelarvega seljatame koroonakriisi. Aga me ei näe selles eelarves tegelikke kriisist väljumise meetmeid. Veelgi enam, kui vaadata valitsuse praegust tegevust või tegevusetust seoses koroonakriisiga, siis muutub see jutt veelgi õõnsamaks. Majandust ja ettevõtlust tuleb toetada arukalt ja tulemuslikult. Ligipääs riiklikele toetusmeetmetele peab sõltuma ainult kokkulepitud reeglitest, mitte sellest, kuidas ettevõtte omanikud valitsejatega läbi saavad. Selline lähenemine ei sobi demokraatlikule riigile.

Mis siis tuleks meie arvates selle eelarvega teha? Esiteks, teadus peab jõudma majandusse. Eesti on praegu Euroopa Liidus kõige viimane nende ettevõtete osakaalu poolest, mis toovad turule uusi innovaatilisi tooteid või teenuseid. Kriis annab nii raha kui ka võimaluse selles vallas otsustavalt tegutseda. Rakendusuuringute keskuse loomine ja selle kaudu raha suunamine erinevateks arendustegevusteks aitaks motiveerida ettevõtteid tegelema senisest aktiivsemalt tootearendusega.

Teiseks, vähendama peaks ravijärjekordi ja hoolduskoormust. Eesti tervishoid ja sotsiaalvaldkond on jätkuvalt abivajajat liigselt väntsutav. Seega tuleb investeerida targematesse tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna IT-lahendustesse. Kindlasti vajame kvaliteedihüpet ka inimeste hoolduskoormuse vähendamisel. Ümberkorralduste tulemusena peavad arstiabi ja sotsiaalteenused olema inimestele mugavamalt kättesaadavad.

Kolmandaks, peame tegema e-teenustega riigi kokkuhoidlikumaks. Peaksime investeerima e-Eesti erinevate IT-tugiteenuste ja ka interneti püsiühenduse kättesaadavuse parandamisse. Kiire internetiühendus peaks olema välja ehitatud igas Eestimaa paigas.

Neljandaks, me peame aitama turismi- ja teenindussektorit. EAS-i juurde tuleks luua rahastusprogramm, mille eesmärk on toetada teenindus- ja turismisektori digitaliseerimist ja seeläbi vähendada tööjõu osakaalu neis majandusvaldkondades.

Viiendaks, kliimapoliitika on tegelikult präänik meie konkurentsivõimele. Tulevikus on ilma kahtluseta edukamad need ettevõtted, kes suudavad toime tulla üha karmimate keskkonnanõuetega. Meie ühiskondlik heaolu sõltub sellest, kui kiiresti ja väikeste kuludega suudavad meie ettevõtted Euroopa kliimaeesmärkidega kohanduda.

Kuuendaks, Ida-Virumaa vajab uut majandusmudelit. Vähenev ja vananev rahvastik, kliimapoliitikaga karmistuvad keskkonnanõuded mõjutavad Ida-Virumaad järsult ja pikaajaliselt. Nüüd, kui põlevkivitööstus tõmbub paratamatult koomale, tuleb Ida-Virumaa majanduse mitmekesistamiseks teha investeeringuid ja meelitada siia investeeringuid, mis seda muutust aitaksid väiksema sotsiaal-majandusliku kuluga ellu viia.

Me teeme kindlasti oma ettepanekud eelarve muutmiseks ja palume arvesse võtta ka Eesti Panga ja eelarvenõukogu ettepanekuid, et seda arulagedat kulutamist ohjeldada. Samas me kahtleme, et neid arvesse võetakse, sest valitsusele on omane lähtuda ainult Martin Helme tarkusest ja kõik teised arvamused maha teha. Aga me ei ole siiski lootust kaotanud. Seega loodame, et meie ettepanekud leiavad toetust. Aitäh!

Rohkem kõnepidamise soovi ... Indrek Saar, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid, vabandust viivituse pärast! Täna jõudis meieni 2021. aasta riigieelarve kava. Tõepoolest on erakordne aeg, koroonaaeg, ja erakordne on ka eelarve. Uue riigieelarve maht on, nagu juba korduvalt tõdetud, muljet avaldav. Eesti riigi kulud on tuleval aastal pea 2,4 miljardi võrra suuremad kui tänavu. Me kõik teame, et selline võimas kasv tuleb tänu ulatuslikule laenu võtmisele ja ka eurorahale. Meie riigi järsult suurenev võlakoormus nõuab nii valitsuselt kui Riigikogult otsuste tegemisel iseäranis suurt vastutustundlikkust, tarku ning tulevikku vaatavaid otsuseid.

Alustan valitsuse kiitmisega, mida siit kõnepuldist pole ammu teha saanud. Mul on hea meel valitsust kiita selle eest, et nad suutsid lõpuks ometi positiivselt üllatada ning pöörata näo Eesti teaduse ja teadlaste poole. Teadussummade märkimisväärne suurendamine on igati kiiduväärne tegu, nagu ka kõrgharidusele lisaraha leidmine. Iseküsimus, kuhu see raha nendes valdkondades tegelikult täpselt pannakse. Samas tuleb eesmärki eraldada vähemalt 1% SKP-st teadus- ja arendustegevuseks täita ka järgmistel aastatel, kui majandus koos SKP-ga loodetavasti hoogsalt kasvama hakkab. Ma loodan, et valitsuskoalitsioon toetab ka sotsiaaldemokraatide esitatud eelnõu, mille kohaselt teaduse rahastamisel antaks ühiskonnale kindlus, et sellist häbiväärset lubadustest taganemist, nagu eelmisel aastal juhtus, enam tulevikus ei korrata.

Tunnustan valitsust samuti kavandatava pensionitõusu eest. Järgmise aasta aprillis toimuv erakorraline pensionitõus, kuigi mõnede arvates napp, on väärikas eas inimestele selgelt abiks. Kahju muidugi, et pensionide puhul tulumaksuvaba määra ei tõstetud ja üha enamatel närib see osa pensionist ära. Uuel aastal suurenevad ka töövõimetutele inimestele ja osalise töövõimega inimestele makstavad toetused. Kokkuvõtteks tahan valitsust tänada, et nad eespool nimetatud asjades on sotsiaaldemokraatide ettepanekuid päris kenasti kuulda võtnud.

Aga nagu juba öeldud, eelarve mastaabid on muljet avaldavad. Täiendavad miljardid andsid valitsusele rohkem otsustusruumi ja vabamad käed kui kunagi varem. Ometi unustasid ministrid end Stenbocki maja müüride vahele ja vaatasid raha jagades mööda kõige olulisemast. Sarnaselt ülejäänud maailmaga on täna ka Eesti ühiskonna suurim väljakutse koroonaviirus. 2021. aasta riigieelarve koostajad on teinud näo, nagu viiruse teist lainet poleks käes ega tulemas. Aga valmis tuleks olla ka kolmandaks, võib-olla neljandaks, võib-olla viiendaks laineks. Eelarve ei paku paraku lahendusi, kuidas pandeemiaga tulemuslikult nüüd ja kohe võidelda ja meie inimeste tervist kaitsta. Meditsiinitaristusse ja uutesse palatisse panustamine on väga positiivne, aga palju pikema vinnaga asi. Uued haiglaruumid on muidugi vajalikud, aga need ei valmi lähinädalatel ja kõigepealt peaks ikkagi tegema kõik selleks, et see viirus ei viiks meid haiglasse. On siililegi selge, et koroonaviiruse leviku piiramiseks on ääretult oluline, et inimesed ei läheks haigena tööle. Ometi ei leia eelarvest sentigi esimeste haiguspäevade hüvitamiseks. Peaminister ajab vastuseks selleteemalistele korduvatele küsimustele täiesti ümmargust juttu.

Selleks, et nakatunud inimesed tõbistena tööl ei käiks ja haigust ei levitaks, tuleb haiguspäevi hüvitada heldemalt, seda tuleb teha alates esimesest päevast. Teen siin skeptikutele igaks juhuks puust ja punaseks selgeks. Kui kõrgepalgalistel inimestel ja neil, kel on võimalus töötada kodukontoris, on võimalik jääda kergemate haigusnähtudega koju ja jälgida haiguse kulgu, siis väikest palka teenivatele inimestele tähendab see sageli ületamatut auku pere eelarves. Nii võtabki inimene riski ja läheb nohuga tööle, läheb kergelt kareda kurguga tööle, et mitte palgas kaotada ja näiteks laenumaksetega hätta jääda. Sotsiaaldemokraadid on siin täielikult ühte meelt ametiühingute nõudmisega: esimesed kolm haiguspäeva tuleb hüvitada. Tsiteerin ametiühingute keskliidu avaldust: "Viiruse kontrolli all hoidmine on töökohtade säilimise peamine eeldus, mistõttu tuleb maksimaalselt vähendada riski, et töötajad haigusnähtudega tööle tulevad." Ja mina usun selles küsimuses ametiühinguid tunduvalt rohkem kui meie valitsuse ministreid. Ma tõesti ei saa aru, mis kohaga meie valitsus mõtleb.

Ametiühingud, muide, on järjekindlalt rääkinud veel kahest olulisest asjast viiruse leviku kontrolli all hoidmiseks: maskide kättesaadavus ja selged käitumisjuhised ettevõtetele nakatumisjuhtude tõusu korral. Me oleme sügaval teises laines ja selles ei ole midagi üllatavat, aga valitsusest ei ole ka nendel teemadel kippu ega kõppu. Oleks elementaarne, et kõigile, kes soovivad ja seda vajavad, tuleb kindlustada riigi kulul maskid. Ja seda oleks tulnud teha juba eile. Aga isegi tuleva aasta eelarves ei paista sellist kohta vähemalt esmavaatlusel olevat.

Eesti Panga värskel hinnangul on tähtis, et eelarvepoliitika oleks paindlik ja vähendaks ebakindlust. Keskpank näib tööpuuduse kasvu ja koondatud inimeste pärast enam muretsevat kui valitsus. Teatavasti on praegu suurema löögi all need sektorid, kus teenitakse väiksemat töötasu. Eesti Pank leidis äsja, et valitsus peaks pöörama suuremat tähelepanu sellele, et riigi turvavõrk oleks töö kaotanud inimeste jaoks piisav. Loodan, et ehk siiski on tähelepanelikul vaatlusel võimalik ka sellest eelarvest leida midagigi, mis pakuks kriisis enim kannatada saanud inimestele täiendavat kaitset ja vähendaks ühiskondlikku ebaõiglust, mida kümned tuhanded inimesed omal nahal tunnetavad.

Lugupeetud kolleegid! Tulen tagasi selle juurde, et eelarvet kokku pannud valitsuse käsutuses on enneolematu hulk raha: maksutulud, laenumiljardid, eurotoetused koos taastefondi vahenditega. See annaks võimaluse teha midagi tõeliselt head ja pöördelist Eesti arengu ja Eesti inimeste hüvanguks, anda majandusele uus käik, muuta majanduse struktuuri. Aga ambitsioonikat, tulevikku suunatud suurt asja, jällegi, vähemalt esmapilgul me sellest eelarvest ei leia. Väikese kamaluga antakse raha eri valdkondadele siia-sinna juurde: ehitame natuke rohkem teid, valame varasemast enam betooni. Sellised asjad vaatavad üldjoontes eelarvest vastu.

Väljareklaamitud rohepöördes tundub puuduvat igasugune konkreetsus, milleks võiks näiteks olla võimalus soojustada ja ehitada energiasäästlikuks üle Eesti pea kõik kortermajad, avalikud hooned, miks mitte ka tootmishooned ja eramud või siis teha otsustav samm selles suunas, et kogu Eesti saaks uues kvaliteedis ühendatud. Viimane inimarengu aruanne tõi reljeefselt välja, et regionaalne ebavõrdsus Eestis jätkuvalt süveneb. Siin on vaja jõulisi samme, et see kurb protsess peatada, näiteks teha Eestist kiirete ühenduste maa. Üks stsenaarium võiks olla, et piirkonnad on ühendatud kiire ja keskkonnasõbraliku rongiliiklusega. Liialt aeglaselt edeneb ka kogu Eesti katmine kiire internetiga. Siin on samuti vaja jõulisemalt edasi minna. Ja miks mitte arendada riigieelarve toel ökokogukondade Eestit, mis võib nii mõnelegi maakohale tähendada arenguhüpet. Vaat see oleks Eesti asi, head kolleegid Isamaa fraktsioonist.

Seesama inimarengu aruanne osutas ka sellele, et euroraha jagamise reeglid on aidanud kaasa piirkondliku ebavõrdsuse kasvule. Suured ja jõukad omavalitsused eesotsas Tallinna ja Tartuga riisuvad eurotoetuste koore, tõmbekeskustesse on koondunud rohkem raha ja europrojektide kirjutamise oskust. Uuest aastast algab Euroopa Liidu uus eelarveperiood, enne seda on võimalus toetuste jagamise süsteemi muuta. Ma avaldan siinkohal lootust, et valitsus mõistab selle olulisust. Regionaalsete lõhede vähendamine on Eesti jaoks võtmetähtsusega küsimus. Meile on tänaseks teada riigieelarve üldised piirjooned.

Lugupeetud esineja! Aeg on täis.

Ma väga loodan, et viirusekriis siiski taandub ja me saame võimalikult ruttu naasta avatud elukorraldusega maailma juurde ning teha seda nii, et meie majandusele on antud võimalus areneda, säästes meie keskkonda. Sest teist planeeti meil ei ole. Peame ühisel jõul koroona seljatama ja mitte unustama selle juures ka muid arenguid, mida muutuv maailm meilt edukaks hakkamasaamiseks ja elu kestmiseks eeldab. Tänan tähelepanu eest!

Ja Helir-Valdor Seeder Isamaa Erakonna nimel. Palun! Viis pluss kolm võrdub kaheksa minutit.

Head kolleegid! Järgmise aasta riigieelarve on Riigikogule üle antud ja selle eest suur tunnustus valitsusele, et väga keerulises ja ebamäärases olukorras on kokku pandud vastutustundlik kriisieelarve. Keeruline ja ebamäärane on olukord seetõttu, et alles kuus kuud tagasi Eesti Pank prognoosis järgmiseks aastaks 8,5% majanduskasvu. Rahandusministeerium, kelle plaani alusel riigieelarve on koostatud, planeeris üks kuu tagasi 4,5% majanduskasvu, Eesti Panga viimastel päevadel avaldatud prognoos aga vaid 0,5% majanduskasvu. Aga valitsus ja Riigikogu, kes me eelarve vastu võtame, ei saa piirduda prognoosidega, me peame tegelikult riigieelarve vastu võtma, ja sellise riigieelarve, mille järgi on võimalik Eesti riigis järgmisel aastal elada.

Järgmise aasta eelarves üldine maksukoormus väheneb, mis on kindlasti hea uudis kõigile Eesti kodanikele ja teistele elanikele. Laen ja laenukoormus praeguses olukorras – seda ei pea paaniliselt kartma. Palju olulisem on see, milleks ja kui otstarbekalt seda võetud laenu kasutatakse. Aga hea meel on mul selle üle, et riigieelarve koostamise käigus kavandatud laenukoormus riigi eelarvestrateegias 2024. aastaks lõpuks kavandatakse väiksemana kui esialgne, millega Rahandusministeerium välja tuli. Ja sama on riigieelarve puudujäägiga, mis 2024. aastal peaks riigi eelarvestrateegia kohaselt olema 2,5% esialgu pakutud 3,1% asemel. See tähendab tegelikult seda, et valitsuse ette on seatud nii järgmiseks aastaks kui ka järgnevateks aastateks väga selge siht: riik peab muutuma efektiivsemaks ja säästlikumaks. Väga palju on räägitud, et elatakse laenude arvel ja et laenuraha kulutatakse jooksvateks kulutusteks. Tegelikult see nii ei ole. Järgmise aasta riigieelarves on 1,9 miljardit investeeringuid, millele lisanduvad ka ettevõtlust toetavad meetmed, ja laen suurusjärgus 2 miljardit eurot, mis kulub kõik just nimelt investeeringuteks ja ühekordseteks kulutusteks ettevõtluse ja konkurentsivõime tõstmiseks.

Sama puudutab pensione: umbes 2 miljardit laekub järgmisel aastal sotsiaalmaksu, millega kaetakse ära vanaduspensionide väljamaksmine koos kavandatud pensionitõusuga. Järgmise aasta eelarve ei ole ainult kulude eelarve, vaid järgmise aasta eelarve. Erinevalt paljudest eelmistest eelarvetest, mis siin erinevate valitsuste ajal on vastu võetud tunduvalt kergematel aegadel, kus on olnud võimalus eri valdkondadesse lihtsalt kulutusi juurde kirjutada, on järgmise aasta eelarve selgete prioriteetidega eelarve. Ja mul on hea meel, et nendest prioriteetidest vaatavad vastu ka Isamaa näojooned.

Kõigepealt, majanduse elavdamine ja konkurentsivõime tõstmine erinevate meetmete abil KredExi kaudu, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu on mõeldud just nimelt Eesti ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks ja majanduse elavdamiseks.

Teiseks, tervisekriisi mõjudega võitlemine. Ääretult oluline on haigekassa täiendav riigieelarveline rahastamine, üldse tervishoiusüsteemi tugevdamine täiendavate summadega, varude suurendamine jne. Seda loetelu võib jätkata ja selle loetelu kolleegid siin juba esile tõidki.

Kolmandaks, teadus- ja arendustegevuse rahastamise suurendamine – see on eesmärk, mis on erinevate koalitsioonide ajal olnud, kuid mida ei ole suudetud täita. Järgmise aasta eelarves ja kogu riigi eelarvestrateegia perioodi jooksul on planeeritud hoida teadus- ja arenduskulude rahastamisel taset 1% SKP-st. Järgmisel aastal tähendab see täiendavalt 56 miljoni euro suunamist teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks. Lisaks on ette nähtud täiendav kõrghariduse rahastamine sõlmitud kõrghariduslepingute alusel.

Riigikaitse. Mul on väga hea meel, et riigikaitsekulutusi mitte ei kärbitud, vaid säilitati stabiilne rahastamise tase, seda jällegi kogu riigi eelarvestrateegia perioodil. Järgmisel aastal eraldatakse 645 miljonit eurot ja 2022. aastal ühekordne täiendav investeering, mis läheb võimekuste tõstmiseks. Kogu perioodi jooksul on jõus ka liitlaste vastuvõtu kulude katmine, samuti kaitseinvesteeringute programm, nii nagu Kaitsevägi ja Kaitseministeerium seda planeerinud on.

Pensionitõus. Sellest on väga palju räägitud, aga Isamaal on eriti hea meel, et tõuseb just nn emapensioni osa ehk siis see osa, mis määratakse laste kasvatamise eest. Selle osakaal pensionides tulevikus kasvab. Kui kogu vanaduspensionide väljamaksmiseks kulub järgmisel aastal pensionitõusu tõttu täiendavalt 50 miljonit, siis emapensioni osa selles moodustab arvestuslikult 10 miljonit eurot.

Ja loomulikult kultuuri järjepidevuse tagamine. Uus algatus on laulu- ja tantsupeo protsessis osalejate tasustamine, rahvusteaduste täiendav rahastamine, mis on mõeldud eesti keele, ajaloo ja kultuuri teaduslikeks uuringuteks. See on ääretult vajalik. Eesti keele õpe lasteaedades ja koolides, kus õpe toimub osaliselt vene keeles. Täiendava rahalise ressursi suunamine sinna on kantud eesmärgist minna üle ühtsele eestikeelsele haridusele. Täiendav toetus kodumaisele filmitööstusele. Spordi rahastamine: me jätkame sisehallide ehitamise programmi eri maakondades, et jõuda eesmärgini, et igas maakonnas oleks kaasaegsed sportimisvõimalused.

Head kolleegid, see on läbimõeldud prioriteetidega jõukohane eelarve, mida annab kindlasti Riigikogus teha veelgi paremaks. Ma kutsun üles kõiki kolleege nii koalitsioonist kui opositsioonist konstruktiivselt seda eelarvet menetlema ja tegema seda veelgi paremaks. Koalitsioon on valmis koostööks. Ja nii nagu sotsiaaldemokraadid juba tõdesid, suurt osa nende ettepanekutest on arvestatud, koalitsioon on lugenud nende mõtteid. No küllap on Reformierakonnaga sama. Aga kui teil on häid ja asjalikke ettepanekuid, siis kindlasti menetluse käigus on võimalik neid ka arvestada.

Suur tänu! Peaministri poliitilise avalduse käsitlemine on lõppenud, ka läbirääkimised on lõppenud. Suur tänu, härra peaminister! Suur tänu fraktsioonide esindajatele!

Me läheme päevakorraga edasi. Teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ruumiandmete seaduse ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 196. See on kolmas lugemine. Fraktsioonide esindajatel on võimalik esineda kõnedega. Kõnede pidamise soovi ei ole, seega loen läbirääkimised lõppenuks. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 196 lõpphääletus. Kõigepealt kutsung.

Auväärt kolleegid, auväärt Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ruumiandmete seaduse ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu nr 196. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle eelnõu poolt hääletas 78 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid ka ei olnud. Seega on eelnõu seadusena vastu võetud.

Järgmine, kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 214. Alustame selle esimest lugemist ja ma palun siia ettekandjaks sotsiaalminister Tanel Kiige.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Esitlen teile seaduseelnõu, millega tahetakse muuta töövaidluse lahendamise seadust, mis reguleerib töövaidluskomisjonide tööd. Töövaidluskomisjon on Tööinspektsiooni juures asuv kohtuväline töövaidlusi lahendav organ, kus kaheksa töövaidluskomisjonide juhatajat lahendavad töövaidlusi peamiselt neljas linnas – Jõhvis, Pärnus, Tartus ja Tallinnas – ning vajadusel ka teistes maakonnakeskustes.

2019. aastal lahendati töövaidluskomisjonis kokku circa 3000 töövaidlust, samas kui kohtus menetleti ligikaudu 300. Töövaidluskomisjonis lahendatavate vaidluste osakaal on järk-järgult suurenenud, kattes juba 91% vaidlustest, mida lahendaksid vastasel korral kohtud. Näiteks lahendati konkreetselt, nagu viitasin, eelmisel aastal, 2019. aastal maakohtutes kokku 310 vaidlust ja töövaidluskomisjonis 3000.

Töövaidluskomisjonis lahendatakse töötaja ja tööandja vahelisi vaidlusi peamiselt kahel viisil: kas kirjalikus menetluses töövaidluskomisjoni juhataja poolt ainuisikuliselt või suulisel istungil kolmeliikmelises koosseisus, kuhu kuuluvad lisaks töövaidluskomisjoni juhatajale kaks kaasistujat. Kaasistujad on töövaidluskomisjonis osalevad sotsiaalpartnerite nimetatud esindajad. Nende peamine eesmärk on sarnaselt rahvakohtunikega näha töövaidluse lahendamisel töövaidlusasja eelkõige inimlikust, mitte juriidilisest aspektist lähtuvalt ning arvestada seejuures töötajate ja tööandjate seisukohtade paratamatut eripära, kui see on lahendamisel oluline. Töövaidluskomisjoni nimekirjas on ca 200 kaasistujat. 2019. aastal lahendati koos kaasistujatega 2300 vaidlust ehk ca 77% töövaidlustest.

Konkreetse eelnõu pakutava peamise muudatusega soovime tõsta kaasistujatele makstavat tasu ja siduda ühel istungil osaletud tunni eest kaasistujale makstava tasu tunnitasu alammääraga, mis käesoleval aastal on 3,48 eurot. Kehtiva õiguse kohaselt arvutatakse töövaidluskomisjoni kaasistujale makstavat tasu keerulise valemi järgi, mille tulemusena makstav tasu näiteks käesoleval, 2020. aastal on 3,07 eurot tunni eest. Kaasistujale makstav tunnitasu on olnud seega väiksem kui tunnitasu alammäär, ja seda juba 2017. aastast. Kaasistujaks olemine on vabatahtlik ning madal tasu arusaadavalt vähendab töötajate ja tööandjate soovi panustada töövaidluskomisjoni töösse töövaidluste lahendamisel ja pärsib ühtlasi kolmeliikmelises koosseisus töövaidluste efektiivset ja kiiret lahendamist.

Teise muudatusena soovime hakata tasu maksma ka istungi ettevalmistamise eest. Ühe istungi kohta arvestatakse ettevalmistusajaks pool tundi, mis kulub töövaidlust puudutavateks toiminguteks Tööinspektsiooni infosüsteemis ja muuks istungi ettevalmistamiseks. Kehtiv õigus paraku ettevalmistuse eest töötasu ette ei näe.

Töövaidluse lahendamise seadus jõustus töövaidluskomisjoni tegevuse reformimise tulemusel 2018. aastal ning senise pea kolmeaastase rakendusaja jooksul on tuvastatud ka teisi, väiksemaid kitsaskohti, mis kõrvaldamist vajavad. Näiteks soovime võimaldada istungit läbi viia menetluskonverentsina ehk videosilla vahendusel. Videosilla abil istungi korraldamine võimaldab töövaidluskomisjonil tööd jätkata näiteks ka COVID-19 levikust tingitud oludes ning muuta vaidluste lahendamine kättesaadavamaks erinevates Eesti piirkondades ka ilma üleliigse aja- ja sõidukuluta. Kehtiv õigus paraku videosilla kasutamist ei võimalda.

Lisaks sätestame menetluskeelena eesti keele ning võimaluse kõikide osapoolte nõusolekul vajadusel osaleda istungil ka muus keeles. Kehtivas õiguses on konkreetselt täitmata keeleseadusest tulenev kohustus sätestada kohtueelse menetluse keelekasutus. Ühtlasi soovime võimaldada töövaidluskomisjoni pöörduda ühisavaldusega. Kehtivas õiguses on võimalus liita sama töötaja või tööandja suhtes esitatud avaldused ühte menetlusse alles siis, kui vaidlus võetakse menetlusse ning puudub võimalus esitada mitme samasisulise vaidluse puhul üks ühine avaldus. See on mõnes mõttes ebaloogiline järjekord.

Lisaks soovime laiendada kohaldamisala välisriigi tööandjatega seotud vaidlustes, võimaldades töövaidluskomisjonil kontrollida välisriigi tööandja andmeid äriregistrile lisaks ka maksukohustuslaste registrist. Kehtiva õiguse alusel saab töövaidluskomisjon välisriigi tööandjad tuvastada vaid äriregistrist, aga praktikas ei ole kõik Eestis tegutsevad välisriigi tööandjad alati äriregistris registreeritud.

Seadusega kaasnevad kulud on väikesed. Muudatuse tulemusel seotakse kaasistujatele makstav tasu, nagu viitasin, töötasu alammääraga, mis on mõnevõrra kõrgem kui praegu makstav tasu. Aga see lisaraha vajadus ei ole arvestatav. Täiendavate vahenditega on arvestatud Tööinspektsiooni baaseelarves ning vastav kulu on planeeritud 2021–2024 riigi eelarvestrateegias. Videosilla kasutuse lahendus on Tööinspektsioonil tänaseks sisuliselt välja töötatud ning võimalikud täiendavad kulud menetluskonverentsiks vajaliku riistvara hankimisel kaetakse Tööinspektsiooni eelarvest ehk sellega täiendavat rahataotlust hetkel ei kaasne. Tänan tähelepanu eest ja vastan hea meelega küsimustele.

Suur tänu! Riigikogu liikmetel on küsimusi. Helmen Kütt, palun!

Tänan! Austatud minister, aitäh teile ülevaate eest, mille te ka sotsiaalkomisjonis andsite! Ma kaks asja teie tutvustuses siiski tahaksin ära korrigeerida. Ma olen üpris veendunud, et need inimesed, kes said enne väiksemat tasu, tegid oma tööd suure pühendumisega ja kindlasti ei pärssinud see nende töötamist, aga see muudatus, mida te praegu plaanite ministeeriumiga sisse viia, on õige. Teine asi, videosilla teema. Ei osanud keegi arvata enne aastat 2020, kui see meid kevadel tabas, või enne 2019. aasta lõppu, et meil sellist teenust vaja on. See on ka väga õige. Nüüd küsimus. Arvestades seda, et on ka eesti keele nõue, mis on väga põhjendatud ja õige, siis kuidas on kaetud need kulud? Kui näiteks Ida-Virumaal vajavad inimesed seda abi – ja seal on kindlasti vaja ka tõlkeabi –, kuidas siis on mõeldud: töö toimub eesti keeles, aga inimesed ei valda seda piisavalt, ometi neil on probleemid, millega nad tahavad töövaidluskomisjoni pöörduda?

Tänan küsimuse eest! Jah, muudatused tõesti on, ma arvan, et seaduste täiendamine ongi tavapärane protsess. Elu muutub, vajadused muutuvad. Me oleme läinud üle videosilla lahendusele ja tõesti, COVID-i kriis on toonud kaasa tööprotsesside teatud eripärasid nii Riigikogus ja valitsuses kui ka laiemalt. See ei ole mingi etteheide või kriitika varasema seaduse pihta.

Mis puudutab keele kasutamise poolt, siis nagu viitasin, on konkreetselt määratletud, et töö toimub eesti keeles, aga kõikide osapoolte nõusolekul ja vajadusel saab osaleda ka muus keeles ehk see võimalus on tagatud. Loomulikult tuleb konkreetsel töövaidluskomisjonil koostöös Tööinspektsiooniga siis leida lahendus, kuidas tõlge korraldatakse.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Mul on ministrile selline üldhuviküsimus, seda ma siit seletuskirjast ei leidnud. Kõigepealt, mis on põhilised probleemid, mille pärast töövaidluskomisjoni pöördutakse? Kas saab kas või mingisuguse valiku nendest probleemidest esitada? Ja teiseks, millised on trendid: kas töövaidluste arv kasvab või kahaneb? Kui see on võimalik, siis ma olen väga rõõmus, kui te vastate.

Suur tänu küsimuse eest! Ma alustan sellest teisest poolest, mul on hetkel tabel ees, hea lihtne on öelda. Näiteks 2017. aastal lahendas töövaidluskomisjon 2500 töövaidlust, 2018. aastal 2700 ja 2019. aastal 3000. Me näeme selget tõusutrendi, kahe aastaga rohkem 500 vaidlust, s.o 20%. Samal ajal on kasvanud ka just nimelt töövaidluskomisjoni poolt, mitte kohtus lahendatud asjade osakaal. Mis puudutab edasist trendi, siis 2020. aasta saab loomulikult olema statistikas teistsugune aasta. On võimalik, et mingisuguseid vaidlusi, võimalik, et ka koosolekuid toimuski COVID-19 kriisi tingimustes vähem. Nii et kindlasti selle kohta, milline saab olema selle aasta number, liiga suuri järeldusi teha ei saa.

Mis puudutab vaidluste põhiteemasid, siis eeskätt on need seotud palgaküsimustega, aga ka töötingimustega. Enamik vaidlusi, nagu kinnitab ministeerium, on tõesti olnud seotud maksmata palgaga: mis tahes põhjustel, mis tahes asjaoludel on töötaja leidnud, et tööandja on ebaõiglaselt jätnud midagi maksmata. Ja on ka arvestatav osa selliseid vaidlusi, mis puudutavad lepingu lõpetamist ehk seda, kas konkreetne tööleping on õiglaselt ja õiguslikult korrektselt lõpetatud või mitte. Seal peabki töövaidluskomisjon andma enda hinnangu ja sellistel juhtudel on hea, kui seal on kaasatud nii tööandja kui ka ametiühing, kes erineva vaatenurga alt seda vaagivad. Kindlasti ma nõustun ka Helmen Küti öelduga. Ma ei kahtlegi nende inimeste motivatsioonis panustada, nendes vaidlustes kaasa aidata. See on ka nende enda, tööturu osapoolte otsene huvi. Aga ma arvan, et on õiglane, et me seda vähemalt miinimumpalga ulatuses tasustame, kuna need vaidlused võivad tihtipeale olla keerulised ja me soovime, et inimesed igas mõttes pühenduksid sellele tööle.

Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu, hea eesistuja! Austatud minister! Ma tahaksin sõnastuse külje pealt täpsustada. Siin on öeldud niimoodi, et kui pool ei valda eesti keelt või tal ei ole menetluses eesti keelt valdavat esindajat, samuti juhul, kui ta vajab viipekeeletõlgi tuge, peab ta leidma endale töövaidluskomisjoni istungile tõlgi. Kui pool ei leia mõjuval põhjusel istungile tõlki või tõlk ei saa istungil osaleda, võib töövaidluskomisjon vaidluse lahendamise edasi lükata. Ja siin tekitab küsimusi see "mõjuval põhjusel". Kuidas seda mõista? Kas siis, kui tõlki mõjuval põhjusel ei leita, võib istungi edasi lükata, aga kui tõlki niisama ei leia, siis edasi lükata ei saa, peab olema mõjuv põhjus? Ja mida on mõeldud sellega, et kui tõlk ei saa istungil osaleda – kas siin peab olema ka mõjuv põhjus või mõjutab see edasilükkamist kuidagiviisi? Kuidagi on see keeruliseks aetud, see mõjuva põhjuse argument.

Aitäh küsimuse eest! Eks küsimus on eeskätt selles, et ei tekiks olukorda, kus istungit hakatakse n-ö muul põhjusel, ettekäändel edasi lükkama või kergekäeliselt muutma. Loogika on selles, et kui on kokku lepitud töövaidluskomisjoni kogunemine, küsimuse lahendamine, siis kõik osapooled pingutaksid selle nimel, et see reaalselt ka toimub. Ja konkreetne osapool, kes tõlki vajab, peab tõesti tõlgi ka muretsema. Aga kui on tõesti mõjuv põhjus – no toomegi näiteks COVID-19 haigestunu või muu taolise põhjuse, arusaadavalt konkreetne tõlk ei saanud tulla –, siis on õigus istung edasi lükata. Kui on tahtmist täpsemalt uurida, kui palju töövaidluskomisjonide puhul seda ette tuleb – nii seda tõlgi kasutamise probleemi kui ka mõjuva põhjuse klauslit –, siis loomulikult on võimalik küsida praegusi andmeid. Täna ei ole küll seaduses see nii täpselt reguleeritud, aga need probleemid ja need küsimused on ju tegelikult päriselust. Selle kohta on võimalik kindlasti Tööinspektsioonilt saada täpsemat tagasisidet. Võib ka alati mulle saata kirjaliku küsimuse, võin saata sellele vastuse, mis tuleb töövaidluskomisjonide juhatajate kaudu näiteks.

Suur tänu, härra minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Teine ettekandja on sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas oma 21. septembri istungil Vabariigi Valitsuse algatatud töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ja nii nagu ikka esimesel koosolekul, andis minister just nimelt kogu sellest eelnõust ülevaate. Seda ma siin üle kordama ei hakka, sest minister rääkis juba päris pikalt ja põhjalikult. Komisjoni arutelu all olid needsamad teemad, mis siin ka on läbi käinud. Lisaks konkreetselt sellele eelnõule oli ministeerium saatnud veel ühe paketi muudatusettepanekuid, mis ei olnud konkreetselt selle eelnõuga haagitud, aga Riigikogu sotsiaalkomisjon oma arutelul otsustas, et hetkel seda muudatuspaketti siia ei lisata. Ma arvan, et kogu seda temaatikat käsitletakse teiste meile menetlusse antud eelnõudega seoses. See puudutas just nimelt pensioni ja pensionipoliitikat. Ma arvan, et me saame need küsimused ära lahendada riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu raames.

Aga läheme selle juurde, mida komisjon otsustas. Komisjon otsustas teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks, 30. septembriks, määrata ettekandjaks Tõnis Mölder, komisjoni esimees, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva. Aitäh!

Suur tänu! Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Soovi ei näe, loen seega läbirääkimised lõppenuks. Meil on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 214 esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid ei ole laekunud. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 14. oktoober kell 17.15.

Läheme päevakorraga edasi. Neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse § 28 täiendamise seaduse eelnõu 217. Alustame selle esimest lugemist. Ettekandjaks palun siseminister Mart Helme.

Austatud Riigikogu! Olen teie ees, nii nagu juba eesistuja ütles, kodakondsuse seaduse § 28 täiendamise seadusega, mille kohaselt võib Eesti kodakondsuse ära võtta isikult, kes on toime pannud karistusseadustiku §-s 232, §-s 234², §-des 237–237³ või §-s 237⁵ sätestatud kuriteo ja kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Lühidalt, milles on nende paragrahvide sisu? Sisu sätestab, et Eesti kodakondsus võidakse ära võtta isikult, keda on karistatud raskete riigivastaste kuritegude toimepanemise eest. Kusjuures on oluline märkida seda, et Eesti kodakondsust ei saa ära võtta sünnijärgsetelt Eesti kodanikelt. Eesti kodakondsuse võib aga ära võtta naturalisatsiooni korras Eesti kodanikeks saanutelt, kui nad on nendele loetletud paragrahvidele, mis sisaldavad riigireetmist, luuretegevust või terrorikuritegu, vastavad teod korda saatnud. Tegemist on kaalutlusotsusega ja kodakondsuse äravõtmise otsuse teeb Vabariigi Valitsus.

Veel üks oluline täiendus: seadus ütleb, et kodakondsuse äravõtmise aluseks on see, kui isik on püüdnud meie põhiseaduslikku korda muuta vägivaldsel teel. Vägivaldsel teel – see on väga oluline! Samas ei sätesta kehtiv seadus kodakondsuse äravõtmise alusena teiste raskete riigivastaste kuritegude toimepanemist, mis võivad oma iseloomult või ulatuselt tuua kaasa märkimisväärselt kahjulikumad tagajärjed kui ebaõnnestunud katse muuta vägivaldsel teel Eesti põhiseaduslikku korda. Seetõttu nähakse kodakondsuse äravõtmise uue alusena ette riigireetmise või Eesti vastu suunatud luuretegevuse või terrorikuriteo, terroristlikku ühendusse kuulumise, terrorikuriteo ettevalmistamise ja sellise kuriteo toimepanemisele üleskutsumisele suunatud tegevuse rahastamise ja toetamise või terroristlikul eesmärgil reisimise eest [süüdimõistmine]. Ma arvan, et see on üsna ammendav loend ja kirjeldab kogu eelnõu sisu üsna täpselt.

Seega siis võime öelda, et tegemist on kuritegudega, mis ei ole kaetud praegu kehtiva kodakondsuse seaduse § 28 lõikes 1 toodud alustega Eesti kodakondsuse äravõtmiseks. Siiani, kui küsida ja rääkida pretsedentidest, on Vabariigi Valitsuse otsusega võetud kodakondsus ära 11 isikult, kelledest üks varjas valeandmete esitamisega Eesti kodakonduse saamisel asjaolusid, mis oleksid välistanud talle kodakondsuse andmise, ja kümme isikut kasutasid pettust ega sooritanud ise nõutavaid eesti keele ja seaduste tundmise eksameid, esitades valeandmeid eksami sooritamise kohta.

Kui küsida, kui suure resonantsiga on tegu ehk teiste sõnadega, kui suurt hulka inimesi käesolev seadusetäiendus võiks puudutada, siis seda statistikat on kahtlemata väga raske teha. Aga kui me võtame aluseks juba toimunud juhtumid, mis on seotud riigireetmise, terrorismi ja muu seesugusega, siis võime öelda, et siiani on riigireetmise või terrorikuriteo eest süüdi mõistetud kaheksa isikut. Aastatel 2010–2019 on riigireetmise eest süüdi mõistetud viis isikut, terrorismiga seonduvate kuritegude eest on vastutusele võetud kaks isikut ja üks neist mõisteti süüdi ka terrorikuriteo ja selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise ning toetamise eest. Eesti Vabariigi vastu suunatud luuretegevuse ja selle toetamise eest on süüdi mõistetud 2019. aastal üks isik. Sellega teen lõpu oma sissejuhatavale ja tutvustavale sõnavõtule ja annan sõnajärje üle juhatajale.

Juhataja annab võimaluse esitada küsimusi. Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh! Austatud härra minister! Mul on selline küsimus. Kui mõni isik, kes on sündinud näiteks kodakondsuseta vanematega peres, on saanud Eesti kodakondsuse, radikaliseerub internetis, paneb toime terrorikuriteo ja selle tõttu Eesti riik võtab temalt kodakondsuse, siis ühel hetkel võib tekkida olukord, kus tal kaob õigus Eestis viibimiseks ja meil tuleks ta kuhugi välja saata. Kuhu me sellise inimese siis saadame, kui ta siin Eestis on sündinud ja üles kasvanud?

Kõigepealt me saadame sellise inimese kohtu alla ja kui kohus ta süüdi mõistab, siis me paneme ta vangi. Siis ta veedab vangis aega. Kui ta vanglast vabaneb, siis saab ta Eesti Vabariigi kodakondsuse seaduse alusel taotleda Eesti Vabariigis ajutist või alalist elamisluba.

Raimond Kaljulaid, teine küsimus, palun!

Ma siis täpsustangi seda asjaolu, et selline isik jätkab siin Eestis elamist, olgugi et ta on näiteks toime pannud raske terrorikuriteo või riigireetmise, viibib endiselt meie ühiskonnas, meie riigis, meie tänavatel. Lihtsalt tal ei ole siis enam kodakondsust. Kas see on see erinevus?

No ega me ei tee talle kindlasti mingeid takistusi, kui ta saab seaduslikul alusel minna mõnda teise riiki, mis peab loomulikult nõus olema teda vastu võtma. Aga jah, meil ei ole sellist suhtumist inimestesse, et kui nad on karistuse ära kandnud, siis nad on ikka endiselt elu lõpuni süüdi ja neilt võetakse kõik kodanikuõigused. Selliseid seadusi Eestis ei ole. See tähendabki seda, nagu ma ütlesin, et vastavalt kehtivatele seadustele on neil inimestel pärast karistuse kandmist õigus taotleda Eestis elamise luba.

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi ei ole. Teiseks ettekandjaks palun põhiseaduskomisjoni liikme Kalle Grünthali.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! 21. septembril oli põhiseaduskomisjonis teise punktina arutluse all Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse § 28 täiendamise seaduse eelnõu 217 esimeseks lugemiseks ettevalmistamine. Esitatud eelnõu menetlemisel osalesid komisjoni esimees Paul Puustusmaa, komisjoni liikmed Kaja Kallas, Siim Kiisler, Andrei Korobeinik, Lauri Läänemets, Hanno Pevkur, Martin Repinski, Taavi Rõivas ning käesoleva eelnõu ettekandja. Eelnõu tutvustasid siseminister Mart Helme, Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus ja nõunik Koidu Mesilane.

Tutvustades komisjonile seaduseelnõu, sõnas Mart Helme, et kodakondsuse seaduse § 28 täiendava sätte kohaselt võib Eesti kodakondsuse ära võtta isikult, kes on toime pannud karistusseadustiku §-s 232, §-s 234², §-des 237–237³ või siis §-s 237⁵ sätestatud kuriteo ja kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Hetkel on seaduses kirjas, et kodakondsuse võib ära võtta juhul, kui isik on püüdnud vägivaldsel teel muuta Eesti põhiseaduslikku korda ehk tegemist on põhiseadusliku korra vastase tegevusega. Seadus aga ei anna mingit hinnangut teiste põhiseadusliku korra vastaste tegevuste kohta, nagu näiteks terroritegevus, riigireetmine, luuretegevus ja kõigi nende tegevuste rahastamine. Mart Helme ütles, et ka hiljuti on kodakondsus ära võetud mitmelt inimeselt. Seda ta märkis ka oma ettekandes.

Edasi läheksin selle koha pealt, kus Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus märkis ära väga olulise punkti, mis tõstatas ka komisjonis küsimusi, miks ei ole loetelusse pandud kõik riigivastased kuriteod. Tema seisukoht oli, et loetelusse pandud kuriteod on hästi põhjalikult läbi mõeldud. Kodakondsuse äravõtmine on väga kaalukas otsus ja seetõttu jäeti loetelusse vaid riigireetmine, luuretegevus ja terrorikuriteod. Proportsionaalsuse printsiibist lähtudes ei ole põhimõtteliselt ikkagi õige riigivastase süüteo eest inimeselt kodakondsus ära võtta, isegi kui on tegemist kaalutlusotsusega. Loetelusse on valitud vaid kõige rängemad kuriteod.

Mart Helme märkis väga põhjendatult seda, et kodakondsuse äravõtmine piirab olulisel määral sellise isiku võimalikku tegevust riigiametites, kaitsejõududes ja muudes riigi julgeoleku seisukohast olulistes struktuurides. See on oluline nüanss, mida kodakondsuse äravõtmise juures tuleks silmas pidada.

Ruth Annus märkis veel, et tulenevalt rahvusvahelisest õigusest on riik kohustatud tagasi võtma ka oma endised kodanikud, juhul kui nad ei ole omandanud mõne muu riigi kodakondsust. Seega, kui inimeselt võetakse kodakondsus ära ja tal ei ole muu riigi kodakondsust, siis on tema õiguslik seisund tegelikult kodakondsuseta isik. Kui ta hiljem maailmas ringi reisib ja tekib probleem mõne teise riigi territooriumil, siis Eesti Vabariik peab selle inimese tagasi võtma. Nimetatud seisukoht või õigemini seletus tõstatas komisjonis mitmeid küsimusi. Nii uuris Siim Kiisler, mis juhtub siis, kui inimeselt on võetud kodakondsus ning ta saab vanglast välja: kas talle väljastatakse hall pass või saab ta alalise elamisloa Eestis? Ruth Annus selgitas, et see inimene saab tähtajalise elamisloa. Pikaajalise elamisloa saamise tingimuseks on see, et isik ei tohi kujutada endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule, mida need isikud kahtlemata teatud määral kujutavad. Inimene saab tähtajalise elamisloa lihtsalt selle tõttu, et teda pole kusagile mujale saata.

Andrei Korobeinik küsis, mis saab siis, kui tähtajaline elamisluba lõpeb. Ruth Annus vastas, et riigil on võimalik keelduda inimesele elamisloa andmisest, sest ka see on tegelikult kaalutlusotsus. Ja kui inimest ikkagi ei ole kusagile saata, siis jääb ta paratamatult Eesti Vabariigi territooriumile. Andrei Korobeinik täpsustas siis oma küsimust, et kas see ei ole vastuolus elamisloa andmise põhimõtetega, kuna see inimene kujutab tegelikult ju ikkagi teatud määral ohtu. Ruth Annus vastas selle peale, et kõik oleneb asjaoludest. On võimalik, et inimene ei saa isegi tähtajalist elamisluba, kui ta on tõesti süüdi mõistetud riigireetmises, luuretegevuses või terrorikuritegudes. Samas aga on võimalik, et see inimene 30 aastat hiljem üldse enam ei kujuta endast ohtu riigi julgeolekule. Paul Puustusmaa märkis, et Ruth Annuse sõnul on tegemist kaalutlusküsimusega, mis võimaldab paindlikkust, kuid küsimus on selles, kas siin ei tekita poleemikat võrdse kohtlemise printsiip. Näiteks, kui halduskohus hakkab menetlema seda, et osal inimestel on riigireetmise eest kodakondsus ära võetud ja osal on alles jäetud, ning inimene vaidlustab selle. Ruth Annuse vastus oli, et kui ühe inimese suhtes on tehtud kaalutlusotsus kodakondsus alles jätta, siis see ei too kuidagiviisi kaasa teisele isikule õigustatud ootust, et talle ka kodakondsus alles jääb, juhul kui ta on toime pannud näiteks riigireetmise. Aga paindlikkus ehk kaalutlusotsus on selles mõttes ikkagi vajalik, et teatud juhtudel on Eesti Vabariigi huvides just nimelt see, et inimene oleks jätkuvalt kodanik. Näiteks võiks sellest huvitatud olla Kaitsepolitseiamet.

Pärast seda arutelu tegi komisjon kolm konsensuslikku otsust: võtta eelnõu täiskogu päevakorda 30. septembriks k.a, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liige Kalle Grünthal. Aitäh!

Aitäh! Teile on küsimusi. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt ma tahan tänada väga sisuka selgituse eest, paljud küsimused said sinu selgitustest ja komisjoni liikmete küsimustest vastuse. Aga mulle endale jäi ikkagi õhku küsimus, et mis siis tegelikult muutub. Inimeselt võetakse kodakondsus ära, ta istub vanglas [oma aja] ära ja lõpuks jääb ta ikka Eestisse, ainult et ta jääb siia ilma kodakondsuseta. Ma ei tea, kas siis halli passiga või millega ta jääb. Keegi ta peab ju olema. Välja saata teda ei ole võimalik, kui tal ei ole ühegi teise riigi kodakondsust. Kuhu te välja jõudsite? Ma saan aru, et mitmed komisjoni liikmed esitasid sarnaseid küsimusi. Aga kuhu see vastus jõudis? Mis siis muutub? Ütleme, et inimene saab karistuseks viis aastat, viie aasta pärast tuleb välja, saab korra ajutise elamisloa ja lõpuks tuleks talle anda tähtajatu elamisluba. Või milline see lahendus on?

Aitäh! See küsimus ausalt öeldes jäigi õhku rippuma. Kuigi nende kuritegude eest, mida me siin loetlesime, nii väikesest karistust nagu viis aastat eriti ei olegi. Ma ütlen, et ma võin siin ka eksida. Aga küsimus on täiesti õigustatud, sest me oleme tegelikult natuke lõhkise küna ees. Jah, kui inimesel on teise riigi kodakondsus, siis ta saadetakse lihtsalt välja või ta jääb elamisloast ilma, kui tal on kuskile mujale minna. Siin oleks võib-olla kogu Riigikogu taibude abi vaja, et mõelda, kuidas see olukord lahendada, et riiki ohustav isik ei saaks siin territooriumil edasi resideerida. See on väga õigustatud küsimus ja selle peaks ära lahendama.

Heiki Kranich, palun!

Aitäh! Te kirjeldasite üsna hästi seda, et kuna tegemist on kaalutlusotsusega, siis selle ümber on nagu ikka niisuguseid musti, valgeid ja halle toone. Aga §-ga 28 seondub ka § 26, mis ütleb, et isikut võidakse Eesti kodakondsusest mitte vabastada, kui tagajärjeks on kodakondsusetus. Minu küsimus on, et juhul kui selle kaalutluse aluseks praegu teie jutu järgi on see, kas inimene on Eesti Vabariigile ohtlik või mitte, siis mismoodi saab kaalutluse aluseks olla see, et arvestatakse ka kodakondsusetuks muutumist. Kas see on mõningates teistes õigusaktides juba reguleeritud või on see tõepoolest täna n-ö tava- ja suvaotsuste tasemel?

Aitäh küsimuse eest! Ütleme niimoodi, et kodakondsuse seaduse § 27 sätestab, et Eesti kodakondsusest vabastamise otsustab Vabariigi Valitsus. See on n-ö põhimõtteliselt obligatoorne otsus ja selle üle vaidlust ei ole. Paragrahv 26 "Piirangud Eesti kodakondsusest vabastamisel" sätestab tõepoolest teie poolt määratletud küsimused. Seal on piirangud, eks ju. Kui me loeme seda, siis: "Isikut võidakse Eesti kodakondsusest mitte vabastada, kui: 1) tagajärjeks on kodakondsusetus; 2) isikul on täitmata kohustused Eesti riigi ees." Aga lähtudes n-ö grammatilisest tõlgendamisest ehk seaduse sõnastusest, on minu hinnang praegu see, et "isikut võidakse" ei ole kategoorilises vormis esitatud väide. Ja see on, ütleme, üks võimalus, mille alusel seda isikut võidakse kodakondsusest mitte vabastada. Ma ei oska nagu rohkem seda kommenteerida.

Aivar Kokk, palun, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Stenogrammi jaoks ma igaks juhuks täpsustan, et karistusseadustiku §-s 237⁵ sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud kuni viieaastane vangistus. Järgmiste paragrahvide juures on ka kuni eluaegne. Nii et on võimalik ikka ka kuni viis aastat ja see tähendab, et kui on kuni viis aastat, siis võib ka olla mõni kuu ja mõni aasta. Ma soovin jõudu ja jaksu komisjonile, sest teema on õige. Aga seal tuleks kindlasti püüda otsida seaduses lahendust, et mis siis saab, kui kolme aasta pärast see inimene uuesti välja saab, satub siia Eesti tingimustesse ja teeb samu kuritegusid edasi. Siis ta võib-olla saab pikema karistuse, aga siis on riigieelarve kulud ja me peame teda vanglas ülal pidama.

Aitäh, hea küsija! Tegelikult teie märkus on absoluutselt õige. Muidugi, mina pean nüüd ka teid parandama. Te ütlesite, et paragrahv 237 lõige 5, aga see on 237 märkega 5 ehk siis terroristlikul eesmärgil reisimine, saame aru vist, eks ju. Ja siin on tõepoolest, et karistatakse kuni viieaastase vangistusega. Selles osas on teie tähelepanujuhtimine õige. Aga nagu ma ütlesin ka, mul ei ole nende relatiivsete sanktsioonide nimistud täiesti pähe õpitud. Sel juhul ma tänan märkuse eest!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Ei ole kolme küsimust, on vaid kaks. Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Fraktsioonide esindajatel on võimalik esineda läbirääkimistel. Soovi ei näi olevat, seega loen läbirääkimised lõppenuks. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 217 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 14. oktoober kell 17.15.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Päevakorrapunkt nr 5: Vabariigi Valitsuse algatatud turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 234 esimene lugemine. Ettekandja on majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud Riigikogu liikmed! Turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmine on vajalik majutusasutuste nõuete kaasajastamiseks ja lihtsustamiseks. Eelnõu eesmärk on turul võrdsete võimaluste tagamine kõigile majutusteenuse osutajatele, nii klassikalistele hotellidele ja puhkemajadele kui ka nende kõrvale turule tulevatele kapselhotellidele ja kämpingutele. Eelnõuga pakutud muudatuste tulemused on järgmised.

Majutusteenuse osutamise reeglid muutuvad paindlikumaks, nõuete hulk väheneb, detailsus väheneb, samuti vähenevad kulud nõuete täitmiseks. Väheneb bürokraatia ja ülereguleeritus. Muudatused soosivad uusi ja innovaatilisi teenuseid, tegemata järeleandmisi ohutus- ja tervisekaitsenõuetes. Hotellide tärnitamise alane tegevus usaldatakse sektorile endale, majutusliitude hoolde. Kvaliteedi- ja usaldusmärke saab sektor edaspidi rakendada ilma ministeeriumi heakskiiduta. Reisiettevõtjate aruandmine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile muutub täielikult digitaalseks, mis aitab ka järelevalvet tõhustada. Majutusteenuste turg on viimastel aastatel tänu suurenevale digitaliseerimisele ja uute ärimudelite tekkele läbi teinud suuri muutusi. Samuti on muutunud klientide ootused.

Turismiseaduses ei ole majutusteenuse osutamisega seonduvat õiguslikku raamistikku viimase 15 aasta jooksul märkimisväärselt muudetud. Selle tagajärjel ei arvesta tänane õigusraamistik piisavalt uute trendide ja suundumustega ning osaliselt on kehtivad nõuded ajale jalgu jäänud. Eelnõuga vähendatakse piiranguid, mille järele ei ole tänapäeval enam otsest vajadust, milleta turg ise hästi hakkama saab. Näiteks majutusasutuste sisustust ja lisateenuseid, näiteks hommikusöögi pakkumist ei pea enam riik ette kirjutama, sest mugavusnõudeid ja kvaliteeti reguleerib turg ise. Andes ettevõtjatele vabamad käed ise oma teenuse üle otsustada, soodustame uute innovaatiliste lahenduste teket ja seeläbi ka konkurentsi.

Muudatused on plaanitud jõustuma 1. mail 2021. aastal. Reisiettevõtjate aruanded on täna juba osaliselt elektroonsed, seega kavandatav muudatus ei ole suur, elektroonne keskkond on enamikule neist tuttav. Seda on lihtne kasutada ja uusi kulusid ei kaasne. Head Riigikogu liikmed, palun eelnõu toetada! Aitäh!

Küsimused. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud minister, võib-olla sa natuke täpsustad, mis muutub jagamismajanduses, külaliskorterites, kodumajutuses. Praegu jäävad tihti paljud maksud lihtsalt saamata. Kas selle seaduseelnõuga ka seda poolt silmas peetakse?

Vabandust, ma ei kuulnud. Mis jääb saamata?

Jagamismajutus, korterimajutus, külaliskorterid, kodumajutus. Kas uus seadus muudaks midagi ka selles valdkonnas? Me teame, et sellise jagamismajanduse puhul jäetakse enamik makse maksmata.

Aitäh! Konkreetne minu ettekantud seadusemuudatus seda olukorda ei muuda. Küll aga valmistab Rahandusministeerium ette muudatust, mis muudaks ka seda olukorda, nii et maksuamet saaks infot ka jagamisplatvormide kaudu toimetavate eraisikute ja majutusettevõtjate käibe kohta ja sedakaudu neidki maksustataks. Mina kindlasti seda täiendust toetan, sest see muudab konkurentsi turul ausamaks.

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Palun nüüd siia komisjonipoolseks ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Annely Akkermanni!

Tere õhtupoolikut, head kolleegid siin saalis ja teisel pool ekraani! Riigikogu majanduskomisjon arutas seda eelnõu 22. septembril. Komisjoni tööst võtsid osa siinkõneleja, Riho Breivel, Jüri Jaanson, Kalev Kallo, Mihhail Korb, Kristen Michal, Kai Rimmel. Ametnikest viibisid koosolekul Kaido Rosin, Atko-Madis Tammar, Piia Schults, Elis Themas ja muidugi ka protokollija Mari Tänav. Eelnõu tutvustas nagu tänagi majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Majandusministeeriumist olid kohal veel ministri nõunik Moonika Parksepp, siseturu asekantsler Kristi Talving ning siseturuosakonna kaubanduse ja teenuste talituse nõunik Kati Kikas, kes meie küsimustele vastasid.

Ma annaksin ülevaate, missugused küsimused komisjonis üles kerkisid. Sven Sester küsis, kas varem ei olnud selliste mõistete nagu hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkemaja, puhkeküla ja laager definitsioone seaduses. Olid küll. Kõik need definitsioonid olid varem ka turismiseaduses ja kaasnevates rakendusaktides olemas. Sven Sester küsis ka selle kohta, miks oli eelnõule lisatud märkuste lehel ainult üks märkus. Oli nagu aru saada, et osa märkusi on jäetud meile saatmata. Sellele vastas siseturuosakonna kaubanduse ja teenuste talituse nõunik Kati Kikas, et algselt oli selle eelnõu lisa oluliselt pikem. See sisaldas ka põhimõttelist muudatust majutusettevõtete külastajate registreerimisel. Ja nimelt: sektor, eriti suuremad hotellid on soovinud, et külastajate registreerimine oleks elektrooniline. Et kui külastaja registreeritakse, siis see läheks kohe riigile vajalikku andmebaasi. Täna registreeritakse külastajad paberil ja nende paberite hoidmine ei vasta enam praegustele andmekaitsenõuetele. Hotellisektor väga ootas seda muudatust käesoleva eelnõuga. Kahjuks see muudatus võeti enne valitsusele esitamist eelnõust välja, kuna kooskõlastusringidel kerkis üles palju küsimusi seoses andmekaitsenõuetega. Sellega töötatakse edasi ning kui uus digitaalne lahendus, kuidas neid koguda, on välja töötatud, siis esitatakse uus turismiseaduse muutmise eelnõu Riigikogule. Külaliste registreerimise nõue iseenesest tuleneb Schengeni konventsioonist. Põhimõtteliselt on see täitmiseks kõigile ajutist majutust pakkuvatele ettevõtjatele ja ka eraisikutele.

Veel enne, kui esimene lugemine täna aset sai leida, täpsemalt paar päeva peale eelnõu Riigikogu menetlusse laekumist esitati rahandusministri allkirjaga Rahandusministeeriumi muudatusettepanekud eelnõu kohta. Aga need ettepanekud käsitlevad iseenesest tulumaksuseadust ja maksukorralduse seadust ja puudutavad andmete kogumist külaliskorterite kohta. See on sama teema, mille kohta Aivar Kokk eelkõnelejalt küsis. Sven Sesteri ja ka siinkõneleja jaoks tundus kummaline, miks siis neid Rahandusministeeriumi ettepanekuid ei olnud kohe eelnõule lisatud. Tegemist on küllalt põhimõtteliste muudatustega, mis oleksid pidanud läbima kooskõlastusringi või pigem pandama eraldi eelnõusse, mille valitsus esitanuks rahanduskomisjonile arutamiseks. Aga kuna täna veel muudatusettepanekuid ei arutata, siis majanduskomisjon loodab saada rohkem informatsiooni rahanduskomisjonilt ja ka valitsuselt, kuidas nende ettepanekutega edasi minna. Ja vajadusel me arutame neid teemasid edasi.

Miks need muudatused on nii olulised? Nende muudatustega pannakse digiturundusplatvormidele – kõige tuntumad nendest on Airbnb ja booking.com – kohustus deklareerida Eesti maksuametile oma kulude ehk väljamaksete kohta aru andmiseks kahel andmeväljal väljamakse saaja ehk siis ettevõtja või füüsiline isik ja vastavalt kas äriregistrikood või isikukood. Selle deklaratsiooni pealt kantakse andmed automaatselt väljamakse saanud isiku tuludeklaratsioonile. See teema on arutlusel Euroopas laiemalt ka ja Euroopa Liidu komisjon on seda arutanud.

Maksukorralduse seaduse kõige jõulisem muudatus oleks see, et kui digiturundusportaal andmeid ei esita, siis on võimalik rakendada sanktsiooni, kas sunniraha või ka domeeni blokeerimist Eesti territooriumil. See puudutab tõenäoliselt suurt osa Eesti elanikest, sest ma arvan, et booking.com-i on peaaegu kõik telefoni- ja arvutikasutajad oma reisimistel kasutanud. Ma lihtsalt juhin tähelepanu, et see on küllalt suur küsimus, mida me lähiajal peame majanduskomisjonis arutama, ja ma palun selle üle tõsiselt mõelda kõikides fraktsioonides.

Aga komisjoni otsustest: otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks – otsus võeti vastu konsensusega – ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. See otsus võeti samuti vastu konsensusega. See on minu poolt kõik. Ma tänan kuulamast!

Aitäh! Aivar Kokk, teine küsimus.

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Selle parandusettepaneku puhul me oleme rahandusministrile teinud palve, et see võetaks majanduskomisjonist tagasi. Allkirja andes minister teadis, et see tuleb rahanduskomisjonile. Ma loodan, et ikka rahanduskomisjon tegeleb selle valdkonnaga. Aga mul on küsimus seaduseelnõu kohaselt muudetava turismiseaduse § 19 punkti 11 kohta. Kui lugeda selle sõnastust, seda, mida siin täiendatakse, siis ... Siin on kirjas, et korrakaitseorgan võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud tingimustel siseneda üksnes majutusteenuse osutaja ja nii edasi ... Majutusteenuse osutaja isik võib olla ka ettevõte. Mida see tegelikult tähendab? Kui mul on mingi korter, ma pakun korteriteenust Tallinna linnas ja mul on kodu Tartus, siis nagu võib ükskõik mis hetkel ukse maha murda ja väravad lahti teha ja kõrvaldada muid takistusi, et minu koju sisse tulla. Kas siin sõnastuses ei ole midagi natuke mööda?

Ma arvan, et siin sõnastuses ei ole midagi mööda. Ega korrakaitseorgan ei või oma suva järgi ruumidesse siseneda, vaid korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud tingimustel. Samasugune punkt on varem olnud turismiseaduses ka. Aga siin on muutunud see, et kirjas on "majutusteenuse osutaja", varem oli võib-olla "majutusettevõte". Selline sõnakasutuse muudatus on selle eelnõuga kavas. Majutusteenus on ajutise ööbimise võimaluse pakkumine ja majutusettevõtted on majutusteenuse osutajad. Aga te palusite selle muudatusettepaneku tagasi kutsuda. Rahandusminister on algatanud dokumendi, mille pealkiri on "Muudatusettepanekud turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõule" ja see sisaldab tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise ettepanekuid. Kui teil rahanduskomisjonis on need kaks seadust menetluses, siis saab muidugi seda teha, muidu tuleks esitada uus eelnõu.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Sellest teie viimasest vastusest ma sain juba mõneti ka enda küsimusele selgituse. Ma siiski küsin täpsustuseks üle: kas on võimalik, et sellesama turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse juurde tulevad muudatusena ka need ettepanekud, mis Rahandusministeeriumile pakuvad huvi seoses maksustamisega? Ehk need tulevad enne teist lugemist näiteks? Või tuleb kõik see uude menetlusse? Lihtsalt, et saaks asjast aru.

Minu arusaamist mööda on need muudatused esitatud käesoleva eelnõu kohta, mis on siis turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seda palutakse täiendada uue paragrahviga, mille kohaselt muudetaks ka tulumaksuseadust. Need ettepanekud on saabunud enne muudatuste esitamise tähtaega ja me arutame neid kui muudatusettepanekuid. Aga kui rahandusminister need tagasi kutsub, siis see on tema soov ja tahe. Ta võib seda loomulikult teha.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonidel on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 234 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 14. oktoobri kell 17.15. Tänane viies päevakorrapunkt on menetletud.

Tänane kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 235 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks majandus- ja taristuminister Taavi Aasa!

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud Riigikogu liikmed! Mul on hea meel esitada seaduseelnõu, millega tunnistatakse kehtetuks kaubandustegevuse seadus ja muudetakse sellega puutumuses olevaid seadusi.

Arvestades arenguid õigusruumis, ei anna nimetatud seadus enam lisandväärtust kaubanduse valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele, vaid dubleerib majandustegevusele teiste seadustega kehtestatud reegleid. Eesmärk on vähendada valdkonna ülereguleerimist ning ettevõtjate ja kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigi töökoormust. Seaduseelnõu väljatöötamine on vajalik kaubanduse valdkonna õigusliku regulatsiooni ajakohastamiseks, korrastamiseks ja lihtsustamiseks.

Kaubandustegevuse seadus võeti vastu ja jõustus 2004. aastal. Suurem muudatus tehti majandustegevuse seadustiku üldosa jõustumisega 1. juulil 2014, mil loobuti majandustegevusteate esitamise kohustusest kaubanduses tegutsemisel, seda muidugi välja arvatud juhul, kui eriseadus seda nõuab, näiteks alkohoolsete jookide või tubakatoodete müük. Eelnõu ei sea kaubanduse valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele uusi piiranguid, samas säilitatakse vajalik õiguslik raamistik ettevõtlusvabaduse teostamiseks. Eelnõu on kooskõlastatud ettevõtjatega erialaliitude kaudu, nii kaubandus-tööstuskoja, väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni kui ka kaupmeeste liiduga. Liidud on muudatustega nõus. Samuti on läbi räägitud Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Seaduse rakendamiseks ei ole turuosalistel ega järelevalveasutustel vaja teha ettevalmistusi ega muudatusi töökorralduses. Seega jõustub seadus üldises korras, kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Head Riigikogu liikmed, palun teil eelnõu toetada. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud minister! Teile küsimusi ei ole. Ma palun nüüd ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Kai Rimmeli!

Austatud koosoleku juhataja! Head kolleegid! 22. septembril peetud majanduskomisjoni istungil oli arutelu all eelnõu, mille minister just ette kandis. Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 235 arutelu esimesele lugemisele saatmiseks. Koosolekul osalesid Sven Sester, Annely Akkermann, Riho Breivel, Jüri Jaanson, Kalev Kallo, Mihhail Korb, Kristen Michal ja siinkõneleja, puudus Kalvi Kõva. Koosolekule olid ka kutsutud majandus- ja taristuminister Taavi Aas, ministri nõunik Moonika Parksepp, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna kaubanduse ja teenuste talituse juhataja Joonas Pärenson ning nõunik Merike Koppel.

Minister tutvustas kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga ajakohastatakse, korrastatakse ja lihtsustatakse kaubanduse valdkonna õiguslikku regulatsiooni, et vähendada ülereguleerimist, dubleerimist ja õigusliku regulatsiooni mahtu, samuti halduskoormust. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna kaubanduse ja teenuste talituse juhataja Joonas Pärenson selgitas, et kaubandustegevus on osa majandustegevusest ja majandustegevuse üldosa seaduses on paljud vajalikud sätted juba ilusasti kirjas. Kaubandustegevuse seadus dubleerib mitmeid erisätteid ja eriseadusi. Seaduse kehtetuks tunnistamisega loodetakse vähendada ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste halduskoormust. Siinkõneleja küsis ja palus täpsustada, kas kaubandustegevuse seaduses sisalduvad aktuaalsed sätted viiakse üle teistesse seadustesse – näiteks alkoholiseadusse, korrakaitseseadusse või metsaseadusse. Joonas Pärensoni sõnul just nii tehakse. Kristen Michali arvates on äärmiselt kiiduväärt mõte, et ettevõtja halduskoormus võis administratiivse tegevuse tulemusel väheneda. Michal uuris, kas on veel selliseid algatusi oodata või on see pigem ainult selle aktiga seoses. Taavi Aas vastas, et rohkem käesoleval ja järgmisel poolaastal selliseid algatusi tulemas ei ole. Aas kinnitas, et hea meelega tuuakse komisjoni selliseid ettepanekuid, mis räägivad mingite seaduste tühistamisest, sest mõnda seadust täiendatakse lõputult. Sven Sester tõi välja, et kooskõlastamise käigus on Eesti Linnade ja Valdade Liidu arvamust arvestatud osaliselt ning et Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kommentaare ega märkusi nimetatud eelnõu kohta ei olnud.

Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu päevakorda 30. septembriks käesoleval aastal ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kõik otsused tehti konsensusega.

Aitäh, austatud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Võtame selle seaduseelnõu teisel leheküljel üleval oleva lause: "Korrakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused ..." Ja kui ma loen siit nüüd üks ühele, siis ma näen fraasi: "pakkuda isikut häirival viisil talle kaupa või teenust või häirival viisil kerjata või müüa kaupa või osutada teenust viisil, mis ülemäära häirib tegevuskoha läheduses viibivaid inimesi". Siin ees on muidugi, ma saan aru, kehtivas seaduses kirjas, et seda ei või teha. Aga kui ma loen praegu seda seaduseelnõu, siis ma saan justkui pakkuda kaupa või teenust vaid siis, kui ma häirin ja lärman. Kuidas sa oskad seda kommenteerida või oli komisjonis sellest arutelu?

Seda punkti konkreetselt arutelu all ei olnud. Aga siin on § 4 all juttu korrakaitseseaduse muutmisest. See punkt on ilmselgelt selle seaduse täienduseks ja seal on juba olemas viide keelamisele. See müük ei tohi käia häirival viisil. Ilmselt see on selles teises seaduses juba kirjas. Seda tuleb täpsustada. Aitäh märkuse eest!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 235 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 14. oktoobri kell 17.15. Kuues päevakorrapunkt on menetletud.

Läheme edasi. Seitsmes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) eelnõu 236 esimene lugemine. Palun ettekandjaks majandus- ja taristuminister Taavi Aasa!

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) eelnõu. Lähtuvalt transpordivaldkonna institutsioonide analüüsi tulemusest, otsustas Vabariigi Valitsus 18. juunil 2020. aastal kabinetinõupidamisel olemasolevate transpordiliigipõhiste ülesannete jaotusega ametite baasil moodustada 1. jaanuariks 2021 ühendamet nimetusega Liikuvusamet. Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine lähtub riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on dubleerimise vähendamine riigiametites, ametiasutuste arvu vähendamine ja avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine.

Lisaks on oluline rõhutada ka tulevikku silmas pidavaid valdkonna arenguks vajalikke muutusi. Nimelt on kogu maailmas pead tõstmas sõna mobility. Räägitakse näiteks terminist mobility as a service ehk liikuvus kui teenus. Need ei ole pelgalt sõnad, vaid tuleviku arengusuund kogu sektoris, mis kõneleb transpordist kui liikideülesest tervikteenusest. Eesmärk on pakkuda klientidele kauba sujuvat liikumist punktist A punkti B, põimides teekonna vajadusel kokku, kasutades eri transpordiliike. Omavahel suhteldakse digitaalselt ja pakutakse kõige efektiivsemat, ressursisäästlikku ning keskkonnasõbralikku alternatiivi. Me teame, kui ambitsioonikad on kliimaeesmärgid, ja nii on muutused kindlasti vajalikud. Kui vaadata ka Eestist kaugemale, siis Euroopa Liidus on koostamisel "Mobility Plan". Euroopa Komisjon on selle teema eest vastutava direktoraadi nimetanud Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadiks. Samuti on Euroopa Parlamendis äsja vastu võetud liikuvuspakett "Mobility Package", mis hõlmab ka kaubavedu ning just seepärast ei ole seda nimetatud transpordipaketiks.

Aga tagasi Eestisse. Kui seni on maantee-, mere- ja lennutransporti ning vastavaid investeeringuid rakendustasandil eraldi seisvalt korraldatud ja rahastatud, siis transpordiliikideülene lähenemine loob võimalused terviklikuks ja paremaks planeerimiseks ja efektiivsemaks transpordi korraldamiseks. Oluline on riigi tasemel võimaldada innovatiivsete ja tulevikku suunatud liikuvusteenuste arengut. Tahame pakkuda eelkõige meie inimestele kvaliteetset, turvalist ja kaasaegset avalikku teenust. Asutuste ühendamise kasu avalikule sektorile laiemalt on seotud kindlasti ka tugifunktsioonide liitmisest tuleneva mastaabisäästuga, mis pikemas perspektiivis väljendub transpordiliikideüleses lähenemises kulutõhusamates investeeringuotsustes nii taristu arendamisel kui teenuste korraldamisel. Eesmärk on kasutada maksumaksja raha efektiivsemalt, suuta tagada valdkonna jätkusuutlik areng, toetada sektoris innovatsiooni.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium valmistab Vabariigi Valitsuse ettepanekul ette uut valdkonna arengukava aastateks 2021–2035, kus seatakse eesmärgiks liikuvusteenuse parem organiseerimine. See tähendab teenuste ja sihtkohtade kättesaadavuse tagamist targema maanteede ja raudteede, õhuruumi ja veeteede kasutamise, efektiivsema ja ohutuma liikuvuse planeerimise, liikumiste asendamise, transpordisüsteemi omavahelise ühilduvuse ja nutikate lahenduste kasutamise abil.

Natukene ka ühendameti nimest, mis on tekitanud diskussiooni. Ühendameti peadirektori juriidiliseks aadressiks saab praegune Veeteede Ameti peakontori aadress Valge tänav 4 Tallinnas. Uus ühendasutus on valitsusasutus nimega Liikuvusamet, mis täidab praegusi Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti funktsioone, õigusi ja kohustusi. Nüüd küsimusest, miks just nimelt Liikuvusamet. Oleme küsinud selle termini kasutamise kohta tagasisidet nii austatud akadeemikutelt, valdkonna õppejõududelt Harvardis, Tartu Ülikoolis, TalTechis ja oleme saanud selge signaali, et selle termini kasutamine ameti nimes väljendab selle tulevikku suunatud visiooni ja kogu valdkonna tulevikuväljakutseid paremini, kui seda teeks senine sõna "transport". Üks näide tagasisidest on Dago Antovilt Tallinna Tehnikaülikoolist. Tsiteerin: "Üli- ja kõrgkoolides on liikuvuse mõiste juba juurdunud nii selle teema õpetamisel kui uurimisel, aga konkreetselt ka õppekavades." Dago Antovi meelest oleks nimetus "Transpordiamet" samm tagasi. Viimast lauset kasutas tagasiside andmisel ka Tiit Tammar Tartu Ülikoolist. Veel üks näide tagasisidest on Massachusettsi Ülikoolist Andres Sevtšukilt. Tsiteerin: "Eestis on termin "transport" institutsionaalselt olnud pigem seotud motoriseeritud vahenditega ehk siis auto, rong, buss, laev. Puudu on maakasutuse koordineerimisest liikuvuse planeerimisel." Küsiti ka arvamust Eesti Keele Instituudilt, vastas peadirektor Arvi Tavast. Temalt mõned tsitaadid: kui liikuvus terminina on paigas, siis liikuvusameti sobivus järeldub sellest vältimatult; ei ole mingeid keelelisi põhjuseid, miks liikuvusamet ei peaks sobima ameti nimeks. Ja ta ütles ka seda, et "liikuvus- ja transpordiamet" ei ole kindlasti parem, pigem vastupidi, see on pikem, tekstides kehvem kasutada ja edasituletuse alusena sisaldab kordust.

Nüüd ametite ühendamise ajakavast ja täiendavatest funktsioonidest. Plaanis on valitsusasutused ühendada 2021. aasta 1. jaanuariks. Seaduse jõustumise ajaks viiakse lõpule ühinemisega seotud tegevused, sealhulgas uue põhimääruse, struktuuri ja koosseisu väljatöötamine ning sellega kaasnevad personalitoimingud. Lahendatakse ka eelarvega seotud küsimused, alustatakse muudetavate seaduste alusel kehtestatud määruste muutmist. Personali puutuvad üleviimised ja ümberkorraldused korraldab iga asutus oma ametnike piires ametisiseselt. Ühendamisega ei korraldata ümber ainult ametitevahelist tööd. Liitmisega loome Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juurde merenduse asekantsleri koha koos merendusosakonnaga. Ühtlasi toome ühendamisega laevade Eesti lipu alla toomise projekti turundustegevused ministeeriumisse. Valitsuse jaoks on teiste transpordiliikide kõrval Eesti merenduse edendamisega seotud küsimused endiselt väga olulised ja mul on hea meel, et me loome merenduse asekantsleri ametikoha kasutuselevõtuga positsiooni, mis kiirendab selle valdkonna arengut.

Selleks, et tekiks transpordiliikideülene tervik, peame rääkima ka raudteest. Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2020 kabinetinõupidamisel tehtud otsuse põhjal tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha 2022. aasta jaanuariks raudteetaristu halduse ja raudteetranspordi korralduse teiste transpordiliikide korraldusega ühendamise võimaluste otstarbekuse ja võimalike lahenduste analüüs, lähtuvalt riigireformi eesmärkidest. Selle töö tellimiseks on kokku pandud lähteülesanne ja hange. Hange kuulutatakse välja lähiajal. Eesmärk on jõuda võimalike tulemusteni juba 2021. aasta suveks. Seejärel saab vastu võtta otsused, milline ajagraafik ja milline viis on parim raudteesektori efektiivseks ja jätkusuutlikuks korraldamiseks.

Eelnõuga tehakse muudatused Vabariigi Valitsuse seadusesse ja muudesse asjasse puutuvatesse seadustesse eesmärgiga ühendada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala valitsusasutused Lennuamet, Maanteeamet ja Veeteede Amet Liikuvusametiks. Head Riigikogu liikmed! Eesti teostas tiigrihüppe IT-valdkonnas. Transpordisektoris ootavad suured valdkonna muudatused ja väljakutsed alles ees ja neile on vaja julgelt vastu astuda. Selle seaduseelnõuga loome eelduse Eestis tuleviku liikuvusteenuste ja -lahenduste arendamiseks. Head Riigikogu liikmed, palun teid eelnõu toetada! Aitäh!

Härra minister, teile on ka küsimusi. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea minister, kõigepealt palju tänu, et selline eelnõu on siia saali toodud – hea otsus. Aga ma küsin selle kohta, et ma vaatan, need ühendamise kulud on ligi 1,4 miljonit. Mingil hetkel peaksite nagu kulusid kokku hoidma. Kas sa oskad öelda, kas teisel, kolmandal või neljandal aastal on ühendamise tulemus see, et ühelt poolt on kvaliteetsem teenus ja teiselt poolt ka kulude kokkuhoid?

Aitäh! Kindlasti kulude kokkuhoid tekib tänu just nimelt dubleerivate teenuste kaotamisele. Eelkõige aga on loomulikult eesmärk, et teenuste kvaliteet paraneks. Aga paraku enamasti on jah niimoodi, et suured reformid toovad endaga esimeses etapis kaasa ka kulusid. Aga kindlasti ma näen võimalusi kokkuhoiuks. On välja rehkendatud ka võimalik personali kokkuhoid ja siin pean ma jällegi silmas dubleerivaid tegevusi.

Kert Kingo, palun!

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Härra minister! Nimi Liikuvusamet. Sellist nimevalikut eelistatakse väidetavalt põhjusel, et – ma tsiteerin – "see kannab nimena edasi muutust, mis maailmas trendina on pead tõstmas." Vaatasin järele, Eesti Keele Instituudi andmetel kasutatakse sõna "liikuvus" meditsiinis – näiteks liigeste liikuvus, närviprotsesside liikuvus –, samuti muusikas, kus räägitakse meloodia liikuvusest; või kirjeldab see omadust, näiteks fantaasia liikuvus. Õigekeelsussõnaraamatu järgi tähendab see liikumise võimet, näiteks liigeste võimet liikuda. Ja mul on nüüd küsimus: miks te väänate meie eesti keelt ebanormaalselt lihtsalt selleks, et mingeid hetketrende järgida? Kas trendi muutudes ootab meid ees selle ühendameti uue nime väljamõtlemine?

Aitäh! Vastan teile Eesti Keele Instituudi peadirektori Arvi Tavasti sõnadega. Tsiteerin Arvi Tavastit: "Üks tüüpvastuväide põhineb sõna varasematel tähendustel. Umbes et liikuda saavad ainult telefoninumbrid (nagu näitab Riigi Teataja päring) või liigesed (nagu näitab sportlaste keele kogemus)." Ja tsiteerin jätkuvalt keeleinstituudi peadirektorit: "Sellele soovitan vastata, et mitmetähenduslikkus on sõnade loomulik ja vältimatu omadus. Tähenduse ülekanne on üks levinumaid termini saamise viise. Peaaegu kõik eesti keele sõnad, eriti oskussõnad, on täpselt samal viisil mitmetähenduslikud, nagu on lihtne veenduda iga suuremat sõnastikku lehitsedes." See on Eesti Keele Instituudi peadirektori vastus.

Johannes Kert, palun!

Palju tänu, koosoleku juhataja! Lugupeetud minister, mul on küsimus selle ühendameti kohta, kuidas iganes seda ka ei nimetata. See huvitab vähe. Aga Kuidas te vaatate selle peale, et järelevalve funktsioonid ja tegelik töö on ühendatud samasse asutusse?

See teema oli ameti loomise juures väga selge fookuse all. Kaaluti igati, kas see on mõistlik. Ja leiti, et see on mõistlik. Minu teada hiljaaegu ühendati Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon samal viisil üheks ametiks. Nii et jah, sellega on arvestatud, seda on kaalutud, aga on leitud, et see ei ole takistuseks.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister, mul on teile selline küsimus. Te tõite oma ettekandes välja olulise punkti, mis on ju enamasti reformide üks mõte: efektiivsem maksumaksja raha kasutus, mastaabisääst ja kokkuhoid personali hulgas. Väga kena oleks, kui te nimetaksite konkreetselt mõned näited, kuidas maksumaksja raha efektiivsemalt kasutatakse. Need võiks olla niisugused praktilised ja arusaadavad näited.

Vabandust, ma hakkasin otsima, kas materjalide hulgas on ka see, kui palju on võimalik ametikohtasid kokku hoida. Paraku kahjuks ei ole, aga ütlen mälu järgi, et tugiteenuste puhul saavutatakse ca 10% personali kokkuhoid.

Urmas Espenberg, palun!

Aitäh, austatud asespiiker! Hea minister. Jätkan nime teemal. Nokia puhul oli kunagi probleem, et ta alguses tegi kummikuid, siis hakkas tegema kaablit ja lõpuks mobiiltelefone. Ja nad valisid oma slogan'iks "Ühendame inimesi" – "Connecting People". Võib-olla oleks võinud kaaluda selle ameti nimetamist Ühenduste Ametiks või midagi sellist. Ehk võiks selle veel kord läbi mõelda. Mu teine küsimus puudutab seda, et seal on palju erinevaid ja raskeid valdkondi koos. Mis te arvate, kas sellise ameti juhtimine kujuneb kergeks või raskeks?

Nendest ühendatavatest ametitest suurim on Maanteeamet. Ma arvan, et selle juhtimine ei ole tänagi kerge töö. Kindlasti on suure ameti juhtimine keeruline töö.

Mis puutub nimesse, siis veel kord: see teema oli arutusel ka majanduskomisjonis ja pärast komisjoni arutelu me tõesti pöördusime erinevate spetsialistide poole kommentaaride saamiseks. Need kommentaarid laekusid ja need kindlasti edastatakse ka majanduskomisjonile. Aga ma isiklikult arvan, et nimi ei ole selle protsessi juures küll kindlasti kõige olulisem. Nii et kui lugemiste vahel leitakse Riigikogus, et peaks olema mingisugune teine nimetus sellel ametil, siis Riigikogu otsus on kõrgeim ja siis nii jääb.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister, mul on teile küsimus, mis puudutab ka seda nime. Nimelt on Euroopa Liidus komisjoni üksus, mis vastutab Euroopa Liidus liiklus- ja transpordipoliitika eest. Selle nimetuses on sõnad "liikuvus ja transport" ja selle peadirektor on Henrik Hololei. Vaatamata teie viidetele, et tegemist on spetsialistide arvamusega, et "liikuvus" sobib, olen mina millegipärast arvamusel, et need juhised on teile tulnud sealt kandist, mida ma nimetasin. Küsimus on selles, et eesti keel on ilus keel ja miks me ei kasuta sõna "transport", mis on igale inimesele arusaadav. Selle asemel kasutame sõna "liikuvus", mida võib kasutada, nagu Kert Kingo nimetas, vereringest ja liigestest rääkides.

Aitäh! Ma viitasin ka oma ettekandes Euroopa Liidus koostamisel olevale "Mobility Planile". Mobility – liikuvus. Mis aga puutub nendesse arvamustesse, siis neid ei ole keegi kuskilt suunanud. Me ise pöördusime erinevate spetsialistide poole ja küsisime nende seisukohta. Aga veel kord: kui Riigikogu liikmed leiavad, kui komisjon leiab, et nimetus peaks olema midagi muud, siis see on Riigikogu otsus ja loomulikult nii jääb.

Kai Rimmel, palun!

Aitäh! Härra minister! Kuidas te suhtute olukorda, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnik Ando Leppiman saadab kirja küsimusega või õigemini ettepanekuga: vajame teie toetust sõna "liikuvus" tähenduse ja sisulise poole sobivuse osas? Kui see ei ole kallutatud sõnastus, siis kuidas seda nimetada? Teistmoodi ei ole ju võimalik seda nimetada. Pole võimalik, et härra Tavast üldse vastab teistmoodi kui et no sobib küll.

Aitäh! Võib-olla tõesti see küsimuse sõnastus ei olnud kõige õnnestunum. Aga samas need, kes vastasid, on, ma arvan, piisavalt pädevad oma ala inimesed, et väljendada ka teistsugust arvamust, kui see neil oleks olnud.

Johannes Kert, palun!

Tänan väga, härra koosoleku juhataja! Lugupeetud minister, mul on teile teine küsimus. Lugedes eelnõu ja mõeldes nende ametite ühendamise peale, jäi mulle mulje, et merejulgeoleku aspektid ei ole eelnõu koostamisel analüüsimist leidnud. Tänahommikuse seisuga veendusin ka, et merevägi ei ole oma arvamust andnud, õieti ei ole nende käest küsitudki. Kaitseministeeriumi kohta ma ei oska veel öelda. Kes olid need inimesed, kes teile selle eelnõu projekti koostamisel merejulgeolekualast nõu andsid?

Aitäh! See eelnõu ei puuduta kuidagi Eesti Vabariigi merejulgeolekut, eriti sõjalist julgeolekut. Puudutab see kindlasti Veeteede Ametit ja see on seotud laevaliikluse ohutusega. See funktsioon jääb sellele ühendametile alles. Ministeeriumi tasandile tuuakse eelkõige merenduspoliitika, aga loomulikult see ei puuduta sõjanduslikku merenduspoliitikat, vaid ikkagi rahuaega silmas pidavat või rahumeelset merendustegevust silmas pidavat poliitikat. Samuti tuuakse ministeeriumisse nn "Laevad Eesti lipu alla" projekti turundamine.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Minnes sisusse, on mul küsimus: kas selle planeeritava asekantsleri ametikoha täitmisel on üheks tingimuseks ka merendusalane juriidiline haridus?

Aitäh! Kindlasti ei reglementeerita seda ainult sellega, et peaks olema merendusalane juriidiline haridus. Aga loomulikult me eeldame, et sellel ametikohal töötajal peaks olema kas merendusalane haridus või midagi muud merendusega seonduvat. See ei pea olema ainult juriidika, võib olla ka midagi muud.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma tooksin selle "liikuvuse" kõrvale veel ühe termini. Ma ei tea, kuidas see saal selle vastu võtab, aga ma küsin ligipääsetavuse kohta. Liikuvuse puhul, ma saan aru, on eesmärk see, et nii laevad kui autod, ühesõnaga, need ühendused oleks loogiliselt, mugavalt seotud. Aga kuidas mugavus inimeste jaoks välja näeb? Kas ligipääsetavus, see, et kõik inimesed saaksid transporti mugavalt kasutada ja enda jaoks vajalikele teenustele ligi pääseda, on ka selle ameti vastutusala? Kas Sotsiaalministeeriumiga koostöös lahendatakse neid küsimusi või kuidas seda laadi ligipääsetavus seoses Liikuvusameti asutamisega on läbi mõeldud?

Aitäh! Tegelikult põhjus, miks esialgselt on valitud see Liikuvusameti nimi, on see, et on peetud silmas, et selle ameti tegevus ei piirdu ainult transpordiga. Ei ole mitte ainult need konkreetsed mehaanilised seadmed või konkreetne taristu. Tänapäeval jõudmine ühest punktist teise eeldab juba väga palju muud. Eeldatud on ka seda, et sõna "liikuvus" hõlmab ka ligipääsetavust. Tuleb aidata inimesi liikuma, et nad jõuaks ühest punktist teise, kusjuures selle kohalejõudmise juures on hästi oluline ka ligipääsetavus. See on kahtlemata üks osa selle ameti tegevusest.

Kai Rimmel, palun!

Aitäh! Ma siiski täiendaks oma eelmist küsimust ja küsiksin veel üle. Härra Ahti Kuningas saatis väga lugupeetud inimestele samalaadse küsimuse, mis sai juba öeldud, ja kirja lõppu kirjutas: "Seega palume teie toetust eestikeelse sõna sobivusele." Seal ei olnud tegelikult kirjeldatud – me räägime ainult sõna sobivusest –, millega see amet sõna otseses mõttes tegeleb. Kas ametinimetus ei peaks kajastama või ei võiks kajastada ametkonna tegelikku tegevust. Kui me räägime liikuvusest, siis me läheme juba olümpiakomitee radadele, kes on korraldanud ka liikuvuse kampaania.

Aitäh! Veel kord: mina ei pea selle reformi juures sugugi mitte kõige tähtsamaks uue ameti nime. See, et ametnikud on pöördunud ja palunud toetust – nojah, oleks võib-olla võinud kasutada neutraalsemat sõnastust. Aga seda nime ei oleks igal juhul keegi sundinud toetama. Oleks võinud avaldada ka teistsugust seisukohta, kui lugupeetud inimestel oleks see teistsugune seisukoht olnud. Aga veel kord: eelnõu jõuab komisjoni ja ma saan aru, et on piisavalt põhjust seda teemat arutada, sest see nimetus tekitab küsimusi. Loomulikult on võimalus komisjonis seda teemat arutada ja vajadusel kutsuda kohale ka eesti keele spetsialiste, kes oskavad anda oma nõu, mis võiks olla selle ameti parim nimetus.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister, ma naasen ka oma esimese küsimuse juurde. See puudutas efektiivset maksumaksja raha kasutamist. Seoses selle reformiga peaks see tulemus olema väga selge. Te tõite vastates ainult ühe näite, aga ma eeldan, et neid on rohkem. See näide puudutas tugiteenustes 10% võrra töötajate vähendamist. Kas te saate tuua veel mõne näite, arvestades seda, et selles valdkonnas töötab umbes 800 inimest, kõik nad ei ole muidugi tugiteenustes. Aga hea oleks, kui tooksite veel ühe näite. Teiseks: kas selle reformiga seoses tuleb MKM-i ka lennunduse asekantsler ja maantee asekantsler?

Aitäh! Täiendava näitena tooksin tegevustes saavutatava kokkuhoiu. Tegemist on jällegi tegevusega, mida dubleeritakse nendes ametites. Kõik need kolm ametit tegelevad paralleelselt IT-arendustega, ühendametis on see kindlasti efektiivsem. Mis puudutab täiendavaid asekantslereid, siis ei, muid asekantslerikohti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse ei looda. Merenduse asekantsleri ametikoht on otseselt seotud laevade Eesti lipu alla toomisega, üldse Eesti merenduse arendamisega ja see on ka huvigruppidega nii kokku lepitud.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Teie eelmisele mulle antud vastusele tuginedes tulen tagasi asekantsleri ja tema merendusalaste juriidiliste oskuste ja teadmiste nõude juurde. Mina ei taha öelda, kas merendusharidusest piisab, aga ministeerium ei tohiks arvata, et tavaline juriidika ja merendusjuriidika on selliselt üsna lihtkoeliselt miksitavad. Nii palju, kui mina olen aru saanud, on see üsna spetsiifiline valdkond. See teadmine peaks olema, et meil hiljem probleeme poleks. Nüüd aga see nimi, mis on palju küsimusi tekitanud. Mulle meeldis see, kuidas te siin flirtisite sõnadega "liikuvus" ja "ligipääs". Tuleksingi selle mõtte juurde, et mis on liikumapanev jõud. Inimeste motiveerimine. Ja kui nüüd tehakse mingi motivatsioonikoda ja see nimetatakse äkki liikuvaks jõujaamaks, siis on ju päris keeruline. Inimesed mõtlevad, et äkki saavad välikontserte teha, aga tuleb välja, et see on hoopis selle ameti inimeste motiveerimise, koolitamise keskus. Nimi on siiski üsna oluline ja seda me siin kritiseerimegi.

Aitäh! Merenduse juriidika on tõepoolest hästi spetsiifiline, tegemist ei ole lihtsa valdkonnaga. Ma ei tea täpselt, mis on Eesti Vabariigis kehtestatud nõuded asekantslerite kandidaatidele. Aga mul ei oleks mitte midagi selle vastu, kui inimesed, kes tulevad konkureerima, omavad ka näiteks merendusjuristi diplomit – võiks täiesti vabalt. Aga selliste valikutega tegeleb kõrgemate ametnike valikukomisjon ja nende kriteeriumide seadmine on selle komisjoni pädevuses.

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Kahjuks siia ka raudteed ei ole ühendatud, aga minu küsimus lähtub Riina Sikkuti küsimusest. Te ütlesite, et see ühendamet tegeleb ka ligipääsetavusega. Aga kuidasmoodi majandusministeerium lahendab olukorra, et Tartu raudteejaama teiselt perroonilt on liikumispuudega inimestel praktiliselt võimatu järskudest treppidest alla minna. Lapsekäruga emad-isad on hädas ja loomulikult ka ratastooliinimesed. Kunas see probleem saab lahendatud? Võti on suuresti teie käes.

Aitäh! Mis puudutab raudtee ühendamist, siis nagu ma ettekandes ütlesin: kõik, mis puudutab raudteed, on hetkel selgitamisel. Selgitatakse, mil moel ja mil määral seda ühendada. Küsimus on lihtsalt selles, et need kolm ametit, mis ühendatakse, on riigiametid. Raudtee puhul on tegemist riigi aktsiaseltsiga ehk omandivorm on natuke teistsugune ja sellest johtuvalt ei ole selle liitmine nii lihtne kui riigiametite liitmine. See analüüs valmib järgmiseks aastaks ja siis saab vastata ka sellele, kuidas on mõistlik käituda raudteega. Mis puudutab Tartu raudteejaama, siis jätan selle endale meelde ja selgitan välja, mis probleem seal on.

Riina Sikkut, palun!

Tänan, hea juhataja! Hea minister! Täitsa üllatav, et eelarvepäeva hitiks on saanud sõna "liikuvus". Minul endal seostub "liikuvus" millegi helge ja lendlevaga, aga "transport" iroonilisel kombel kõlab nagu midagi rasket ja paigalseisvat. Aga kui keeleinimesed on heaks kiitnud, siis las ta nii olla. Ma tean ainult seda, et liikumine on terviseks. Kui nüüd liikuvustrende vaadata, siis varem inimene võttis auto, sõitis ühest punktist teise. Või läks rongiga või jala. Aga nüüd on kombineerimisvõimalus nii palju kasvanud. Kombineeritakse, minnakse jalgrattaga näiteks rongi peale ja väga mugavalt saab siis sõita enda soovitud sihtjaama. Või võetakse elektritõukeratas või läbitakse osa distantsi jala, osa ühissõidukiga. Ma küsin neid trende arvestades, kas uuel ametil on plaanis analüüsida, kuidas eestlaste liikumismustrid on muutunud või millised on tulevikutrendid. Oma plaane saaks selle põhjal täpsemalt seada. Millised nende tulevikuanalüüside plaanid on?

Aitäh! Kõigepealt, ma olen teie hinnanguga, mis puudutab liikuvust ja transporti, nõus. Mis puudutab tulevikutrende, siis loomulikult üks põhimõtteid nende ametite liitmisel ongi see, et nad tegelevad kõik ühe ja sama asjaga. Ja selle kõigega tuleb tegeleda integreeritult. Maailm on väga palju muutunud, väga palju on muutunud ka liikumine. Kahtlemata pole vaja analüüsida ainult seda, mis on praegu, vaid tuleb mõelda edasi, kuidas jõuda selleni ja pakkuda sellist liikuvusteenust, et inimesed tahaksid rohkem liikuda ja et neil oleks mugavam seda teha. Ja mõelda ei tule ainult inimestele, vaid ka kaupadele.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Ma ikkagi tuleksin selle nime teema juurde tagasi. Lugupeetud kolleeg Riina ütles, et talle tundub, et selles nimes on midagi sellist helget ja lendlevat. Ilmselt on inimesi, kellel on jälle teistsugused arvamused. Te ütlesite enne ühes oma vastuses, et selle protsessi juures nimi teie meelest ei olegi oluline, et nende ametite ühendamisel on palju olulisemaid aspekte. Ma olen sellega täiesti nõus. Aga siiski ka nimi on oluline – selles peitub identiteet, selles peitub olemus. Tunnistagem, et sellisele ametile on see ikkagi väga lahja ja mittemidagiütlev nimi. Ma lihtsalt küsin, kes selle ettepaneku tegi. Kes selle nime autor on? Tahaks nagu selgust, sest selle ümber on nii palju segadust. Kust see nimi tuli?

Nende ametite liitmiseks moodustati juhtrühm, kuhu haarati kaasa nii ministeeriumi inimesed kui ka inimesed kolmest ühendatavast ametist. See juhtrühm tegeles ka nimega. See nimi ongi pärit sellest juhtrühmast, see jäi alles pärast sõelumist.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Siin pannakse praegu kokku kolm küllaltki erinevat funktsiooni ehk õhk, meri ja maa. Kas ei teki teatud kartusi, et kui need funktsioonid kokku pannakse, siis mõni neist võib kõrvale jääda ja tervikuna võib-olla ei suudeta seatud ülesandeid hästi täita. Meil on varasematest ühendamistest natuke selliseid kogemusi, et kui väga erinevad funktsioonid kokku panna, siis võib mõni lihtsalt kõrvale jääda.

Aitäh! Selle liitumisprotsessi käigus on ka seda ohtu väga selgelt teadvustatud. Et seda hirmu vähendada, valiti ühendameti juhi asukohaks Veeteede Amet. Siis Veeteede Amet ei tunne ennast kuidagi kõrvale lükatuna või kuidagi vähem tähtsana selles protsessis. Kõikide nende aspektidega on püütud võimalikult palju arvestada, et keegi ei tunneks ennast kõrvale lükatuna, et kedagi ei unustataks.

Aitäh, austatud minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Kalev Kallo.

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon arutas nimetatud eelnõu oma korralisel istungil teisipäeval, 22. septembril. Eelnõu arutelu juurde olid lisaks komisjoni liikmetele kutsutud esindajad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist eesotsas majandus- ja taristuminister Taavi Aasaga, aga ka ministri nõunik Moonika Parksepp, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Ahti Kuningas ning teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter. Arutuse all oli Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) eelnõu 236 arutelu esimesele lugemisele saatmiseks.

Kõigepealt tegi minister põhjaliku ülevaate, rõhutades, et Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine lähtub riigireformi üldisematest põhimõtetest, milleks on dubleerimise vähendamine riigiametites, ametiasutuste arvu vähendamine ning avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine. Järgnes komisjoni arutelu, mille käigus komisjoni liikmed esitasid terve rea küsimusi, mis võiks grupeerida järgmiselt.

Kõigepealt pakkus komisjoni liikmetele huvi asekantsleri ametikoht, mis on kavas luua. Küsiti, kas see isik on teada või tuleb konkurss, kas on piisavalt ette nähtud ka vajalikke vahendeid, sest ametipostist üksi ei piisa, kas lisaks pagunitele peaks asekantsleril olema ka mereharidus. Nendele küsimustele saadi ammendavad vastused. Isiku valimiseks kuulutatakse välja konkurss, kui seadus on vastu võetud. Mis puutub vahenditesse, siis andis minister teada, et kuna järgmise aasta prioriteetide hulgas on merendus kindlasti esimese kolme hulgas, siis selle asekantsleri haldusalas piisavad vahendid saavad olema. Kas asekantsleril peaks olema ka vastav haridus? Tsiteerin ministri vastust, et merenduse asekantsleril peab olema arusaam merenduses toimuvast. Kas ilmtingimata peab olema tegemist laevakapteniga, on iseküsimus. Nii et merenduses toimuvast peab sellel asekantsleril olema piisav ülevaade, peab olema selgus, kuidas meie merendus laiemale avamerele juhtida. Tõenäoliselt ei piisa sellisest merendusalasest kogemusest, et ta on näiteks parvlaevaga korra Soomes käinud.

Komisjoni liikmed tundsid muret, ega protsessi läbiviimine ei ole liiga kiire. Tunti huvi, kuidas suhtuvad ühendatavate ametite töötajad protsessi. Saime vastuseks, et tegelikult on protsess lõppjärgus. Eeltööd hakkasid pihta aasta algul ja juba juunist alustasid töörühmad. Protsess on kestnud juba mõnda aega. Vastuseks küsimusele, kuidas töötajad kõigesse suhtuvad, saime teada, et loomulikult alguses oli päris suur vastuseis, aga mida rohkem on olnud ühisnõupidamisi, selgitamisi, seda paremini on inimesed hakanud kõigest aru saama ja toetus on kasvanud.

Veel võiks öelda, et kolmas rühm küsimusi puudutas sedasama teemat, mis siin saalis leidis aktiivset käsitlemist, nimelt uue ühendameti nimetust Liikuvusamet. Kuna komisjon oli enne oma istungit saanud kirja merekeele nõukojalt, kus leiti, et Liikuvusamet ühendameti nimeks väga hästi ei sobi, siis seda küsimust arutati. Komisjoni liikmed tõid näiteks, et juba aastaid propageerib olümpiakomitee liikuvust, mis peab silmas inimeste liikuvust, aga antud juhul on tegemist mere-, õhu- ja maanteetranspordiga. See sõna kuidagi ei kata seda kõike.

Loomulikult ka komisjoni liikmed said eile täiendavalt teada, et need n-ö seisukohavõtud, mis ministeerium selle kohta on saanud, on kõik vastuseks küsimustele, mis on sõnastatud niimoodi, et on ette öeldud, et kui sa nii vastad, siis võid kirja saata. See tekitab muidugi komisjoni liikmetes teatud küsimusi ja kindlasti komisjon tegeleb nimeteemaga edasi. Ta võtab pädevatelt keelega tegelevatelt asutustelt seisukohad ja arutab neid. Nagu ka minister siin ütles, tegelikult kogu selle protsessi juures uue ühendameti nimi kindlasti ei ole kõige tähtsam, aga nimi kindlasti peab olema loogiline ja kuidagi ühendama kõiki neid transpordiliike. Kui siin veel rääkida merekeele nõukoja ettepanekutest, siis lihtsaim variant muidugi võiks olla transpordiamet või ka liiklusamet, mis on ka selge mõiste. Liikluse alla käib nii mere-, õhu- kui maanteeliiklus, aga "liikuvus" on siiani inimestel seostunud rohkem inimese enda liikuvusega. Kindlasti komisjon kahe lugemise vahel arutab seda asja veel. Need olid peamised teemad, mida komisjoni liikmed arutasid.

Komisjoni istungi lõpuks tehti menetluslikud otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 30. septembriks (see otsus tehti konsensusega), teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (otsus oli samuti konsensuslik) ja kolmandaks küsida arvamust Eesti Keele Instituudilt ühendameti nime sobivuse kohta. See otsus oli ka konsensuslik, nii et komisjon ka omalt poolt küsib instituudilt seisukohta. Aitäh!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, teile on ka küsimusi. Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh põhjaliku ülevaate eest, mis komisjonis toimus! Mis ajaks on muudatusettepanekud oodatud? Ma ühinen kolleegide arvamusega selle nime osas ja loodan, et leitakse palju sobivam nimi. Sisu on ju väga hea.

Lähtudes meie kodukorrast komisjon eraldi otsust muudatusettepanekute kohta ei teinud. See tähtaeg määratakse tavakorras ja selle teeb teatavaks istungi juhataja. Aga see on kümme tööpäeva.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonidel on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 236 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 14. oktoobri kell 17.15.

Läheme edasi. Tänane kaheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu 239 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks rahandusminister Martin Helme.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu asespiiker! Head Riigikogu liikmed! Toon teie ette esimesele lugemisele Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga kavandatud muudatused on seotud 2021. aasta 1. juulist jõustuvate käibemaksudirektiivi muudatustega. Need muudatused puudutavad liikmesriikidevahelise e-kaubanduse maksustamist ja kuni 22 euro väärtusega kaupade impordile kehtestatud maksuvabastuse kaotamist. Lisaks kehtestatakse lootusetute võlgade korral käibemaksukohustuse korrigeerimise kord.

Täpsemalt on muudatused järgmised. Kuni 22 euro väärtusega väikesaadetiste impordile kehtestatud maksuvabastus kaotatakse. Muudatuse eesmärk on tagada Euroopa Liidu ettevõtjatele, sh muidugi Eesti ettevõtjatele, võrdne kohtlemine võrreldes ettevõtlusega tegelevate kolmandate riikide isikutega. Praegu on Euroopa Liidu ettevõtjad halvemas olukorras kui kolmandate riikide ettevõtjad, kuna Euroopa Liidu sees sarnast maksuvabastust ei kohaldata. Väikese väärtusega, kuni 150 eurot maksvate kaupade importimisel kehtestatakse käibemaksu tasumiseks erinevad lihtsustatud võimalused. Esimene on see, et kauba müüja võib valida erikorra rakendamise, mis lihtsustab ja kiirendab saadetiste toimetamist tellijatele. Erikorra rakendumisel kogub kauba müüja kauba tellijalt tellimuse eest tasumisel juba ka kauba importimisel tasumisele kuuluva käibemaksu. Sellisel juhul ei tasu kauba tellija impordi hetkel käibemaksu. Kauba müüja deklareerib kauba tellijatelt kogutud käibemaksu kuupõhiselt maksuhaldurile. Kui kauba müüja ei rakenda erikorda, siis kauba tellija kas täidab ise impordiga seotud tolliformaalsused ja tasub impordikäibemaksu või kasutab selleks posti- või kullerteenuse osutaja teenust. Posti- ja kullerettevõtjad saavad kasutada erikorda, mis võimaldab neil kauba tellijatelt kogutud impordikäibemaksu tasuda kuupõhiselt maksuhaldurile.

Teiseks muudetakse teises liikmesriigis asuvale lõpptarbijale kauba müügi ehk kaugmüügi maksustamise reegleid. Selle muudatusega ühtlustatakse Euroopa Liidu sisese kaugmüügi maksustamise reegleid ja kaotatakse kehtivad kaugmüügi piirmäärad, mis praegu on igas liikmesriigis erinevad. Seniste kaugmüügi piirmäärade asemel kehtestatakse kõikidele riikidele ühtne piirmäär 10 000 eurot aastas. See tähendab, et kui ettevõtja kaugmüügikäive ületab aastas 10 000 eurot, tuleb tal tasuda käibemaks igas liikmesriigis, kuhu ta kaugmüügi korras kaupa müüb. Kui kaugmüük jääb alla 10 000 euro aastas, siis tasub ettevõtja kaugmüügilt käibemaksu oma asukohariigis. Eesmärk on, et ettevõtjad oleksid võrdselt koheldud ja käibemaks laekuks tarbimisliikmesriigile.

Kolmandaks lihtsustatakse teises liikmesriigis tekkiva käibemaksukohustuse täitmist. Ettevõtjal on edaspidi võimalik kasutada teises liikmesriigis tekkiva maksukohustuse täitmiseks erikorda, mille eesmärk on lihtsustada piiriüleselt tarbijale teenuse osutamisel ja kauba võõrandamisel tekkiva maksukohustuse täitmist. Erikorda rakendades saab ettevõtja täita teises liikmesriigis tekkiva maksukohustuse Eestis, deklareerides ja tasudes teises liikmesriigis tekkinud käibelt arvestatud käibemaksusumma Eesti maksuhaldurile, kes kannab deklareeritud ja tasutud käibemaksusumma üle asjaomasele liikmesriigile. Kehtiva korra kohaselt on selline võimalus üksnes digiteenuste piiriülesel osutamisel.

Neljandaks, ettevõtjad saavad õiguse lootusetute võlgade korral vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksusummat. Käibemaksukohustust võib vähendada, kui ostja on jätnud soetatud kauba või saadud teenuse eest osaliselt või täielikult tasumata. Sealjuures peavad olema täidetud järgmised tingimused: väljastatud peab olema arve; nõue peab olema raamatupidamises maha kantud ja sellest kauba soetajat või teenuse saajat kirjalikult teavitatud; nõue ei tohi olla võõrandatud; arve tasumise tähtajast peab olema möödunud vähemalt 12 kuud, kuid mitte rohkem kui kolm aastat; maksukohuslane ja kauba soetaja või teenuse saaja ei ole seotud isikud. Juhul kui nõue ületab 30 000 euro piiri, on nõude lootusetuks hindamise lisatingimuseks veel jõustunud kohtulahend.

Sellega on muudatused lühidalt kokku võetud. Vastan hea meelega küsimustele.

Aitäh, lugupeetud minister! Teile on küsimusi. Mart Võrklaev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Küsin just käibemaksuerisuse kaotamise kohta. Need väikepakid, või kuidas see nimetus oli, on eeldatavasti ju suuresti Hiinast tellitavad kaubad, eks. Te nimetasite, et üks võimalusi on, et see isik, kes tellib, hakkab ise käibemaksu deklareerima ja maksma. Kas sellega kaasneb ka riigilt mingi digilahendus, lihtsustatud variant, sest need mahud on ju päris suured? Nad võivad loomulikult muutuda, aga kas te olete mõelnud-analüüsinud, kuidas teha see tarbijale võimalikult lihtsaks, või ei peagi seda lihtsaks tegema? Kuidas vältida võimalikku lisanduvat bürokraatiat?

Jaa, ikka oleme mõelnud, analüüsinud ja lahendust otsinud. Ise arvame, et oleme leidnud ka. Põhimõtteliselt meie eeldame, et selle käibemaksu korjab kokku ja maksab riigile ära ikkagi selle kauba tooja, on ta siis Alibaba, Amazon või Eesti Post, mille kaudu see kaup siia tuuakse. Tegelikult on nii selle kauba soetushinna teadasaamine kui ka selle pealt tuleva käibemaksu arvutamine ühes komplektis ja siis need suurfirmad – neid ei ole tegelikult väga palju – ühe kuu põhiselt teevad arvestuse ära ja maksavad selle summa põmm! riigile ära. Nüüd on inimesel, kes tingimata tahab ise käibemaksu deklareerida, võimalus täita ise kõik tolliformaalsused ja deklareerida see ära. Aga me ei kujuta ette, et neid inimesi väga palju oleks.

Aitäh, austatud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka.

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu 239 ettevalmistamist esimeseks lugemiseks oma 21. septembri istungil. Eelnõu tutvustas algataja esindajana rahandusminister Martin Helme. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi muudatused, millega muutub liikmesriikidevahelise e-kaubanduse maksustamine ja kaob kuni 22 euro väärtusega väikesaadetiste impordile kehtestatud maksuvabastus.

Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: panna eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda kolmapäevaks ehk tänaseks ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada; kui esimene lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva, st 14. oktoober kell 17.15, ja määrata komisjoni ettekandjaks siinkõneleja. Aitäh!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, teile küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 239 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 14. oktoobri kell 17.15.

Läheme edasi. Tänane üheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Finantskorporatsioonis" eelnõu 237 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks rahandusminister Martin Helme.

Lugupeetud Riigikogu! Jätkame järgmise eelnõuga. Tegemist on otsuse eelnõuga, mille algatas Vabariigi Valitsus ja millega tehakse ettepanek suurendada Eesti Vabariigi osalust Rahvusvahelises Finantskorporatsioonis (lühendina IFC) 3102 aktsia võrra. Riigikogu otsus on vajalik lähtuvalt Eesti põhiseaduse § 65 punktist 10, mis käsitleb riigile varaliste kohustuste võtmist.

Otsuse vastuvõtmise korral võtab Eesti Vabariik kohustuse, mille suurus USA dollarites on 3 102 000 ja ligikaudne suurus eurodes on 2,61 miljonit. Sissemakseid on kavas teha ajavahemikus 2021–2025. Aastase makse suurus on suurusjärgus 522 000 eurot. Summa eurodes võib muutuda sõltuvalt vahetuskursi kõikumisest.

Riigieelarve mõistes on tegemist finantseerimistehinguga. IFC kapitali suurendamise eesmärk on klientriikide kasvavatele vajadustele reageerimine ning kapitali suurendamine on üks osa 2018. aastal Maailmapanga grupis kokkulepitud strateegilise visiooni rakendamise paketist. Visiooni kohaselt peaks pangagrupp püüdlema erasektori suuremale kaasatusele teenuste pakkumisel kõigile oma klientriikidele.

IFC on Maailmapanga grupi erasektorile suunatud haru, mille asutasid 1944. aastal 31 riiki ja millel tänaseks on 184 liikmesriiki. IFC eesmärk on aidata arenguriikides koos erasektoriga uusi turge luua. Tegemist on maailmas ühe suurema globaalse haardega arenguinstitutsiooniga, mis on eranditult keskendunud arenguriikide erasektorile. Erasektori kaasamine on asendamatu nii vaesuse vähendamisel kui ka üleüldise majandusliku heaolu tagamisel riiklike ressursside ebapiisavuse korral. Alates loomisest on IFC võimendanud 2,6 miljardi USA dollari ulatuses kapitali, millega on omakorda arengumaade ärivõimekust parandatud 265 miljardi dollari ulatuses.

Eesti Vabariik astus IFC liikmeks 22. aprillil 1992. aastal ja tänaseks on meil 10 934 aktsiat väärtusega 10,93 miljonit USA dollarit. Eurodes on see umbes 9,2 miljonit. IFC kapitali suurendamise puhul on oluline ka see, et Eesti sissemakstud kapitali arvestatakse meie ametliku arenguabina. Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukavas ning arengukoostöö ja humanitaarabi programmis on olulisel kohal Eesti arengukoostöö panuse suurendamine. Eesti on rahvusvaheliselt andnud lubaduse püüda ametliku arenguabi rahastamist suurendada 0,30%-ni RKT-st aastaks 2030. Osaluse suurendamine IFC-s aitab selle eesmärgi saavutamisele kaasa, suurendades ka reaalset osalust pangas. Hetkel on Eesti arenguabi tase alla poole sellest eesmärgist ehk 0,15% RKT-st. Tänan teid tähelepanu eest ja vastan hea meelega küsimustele.

Aitäh! Tõepoolest, teile on küsimusi. Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Härra Helme! Te olete olnud väga kuri igasuguse Eesti-poolse solidaarsuse suhtes, igasuguse rahvusvahelise abi suhtes, just eriti selliste eksootiliste maade puhul, kes on meist kaugel, ja isegi sellise solidaarsuse [ilmingu] suhtes nagu ESM, mida te hingepõhjani olete põlanud, kuigi see on olnud tugi meie enda majanduskeskkonnale. Kuidas te selle vastuolu praegu oma hinges olete lahendanud, et te selliseid eelnõusid peate järjest ette kandma? Mis te ise arvate sellest finantskorporatsioonist?

Aitäh! Jaa, Kreeka võib olla eksootiline, aga mitte nii väga kauge, eks. Jaa, olen olnud muidugi kriitiline. Igasugused globalistlikud programmid ja projektid minu silmis erilist kiitust ei leia. Paar asja võib-olla märgin ära. Esiteks on vastu võetud otsused tehtud juba mitu aastat tagasi, 2018, nagu ma tähelepanu juhtisin. Teiseks on tegemist siiski erasektori kaudu tehtava programmiga ehk laenamisega, see ei ole tagastamatu abi. See on oluline. Kolmandaks on see pangas osaluse suurendamine, mille kaudu aidatakse arenguriikide erasektorit. No me võime muidugi pikalt ja põhjalikult arutada, kui tõhus see on või kui palju seal korruptsiooni on, aga see läheb arvesse meie arenguabina ja parem nii kui kuidagi veel vähem tõhusalt. Mul erilist probleemi sellega ei ole.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Teil ikka vastusega väike probleem oli. Kui te põhjendate nii, et see on erasektor, siis see ei ole põhjendus. Kui te põhjendate, et see on tagastatav abi ehk abilaen, siis ESM on ka tagastatav abi ja ka Kreeka maksab seda tagasi. Kreeka stabiilsus on olnud siiani meie jaoks oluline, olulisem kui kaugete maade oma. Aga põhjendage uuesti, millega te olete selle vastumeelsuse ületanud. Kus see loogika peakeses on?

Ma ei saa üldse aru, miks me räägime ESM-ist, sest need asjad ei ole absoluutselt seotud ega võrreldavad. Aga ma loen uuesti ette laused, mis ma juba ettekande ajal ette lugesin: "IFC eesmärk on aidata arenguriikides koos erasektoriga uusi turge luua. Tegemist on maailmas ühe suurema globaalse haardega arenguinstitutsiooniga, mis on eranditult keskendunud arenguriikide erasektorile. Erasektori kaasamine on asendamatu nii vaesuse vähendamisel kui ka üleüldise majandusliku heaolu tagamisel." Sellel ei ole mitte midagi pistmist sellega, mis oli ESM, see on midagi täiesti muud.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni liikme Dmitri Dmitrijevi.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu k.a 21. septembril. Komisjonis sooviti täpsustada, et kui kapitali suurendamine toimub kolmes osas ja kolmandas osas Eesti otseselt ei osale, kas siis Eesti osakaal hääleõiguse mõttes jääb samaks või seda muudetakse. Sellele vastati, et suureneb pigem arenguriikide osakaal. Meie osa väheneb, aga see on väga väike vähenemine. Lisaks küsiti, et kui abi on mõeldud arenguriikide eraturule, kas siis midagi teenitakse ka tagasi. Sellele vastati, et sealt midagi tagasi otseselt ei saa. Kui tulu tuleb, siis see läheb fondi tagasi. Täpsustus: nüüd arvestatakse 17 miljardit USA dollarit jaotamata kasumit ümber sissemakstud kapitaliks ja see osalus jaotatakse riikide vahel. Seda me ise sisse ei maksa ja Eesti saab sellest jaotusest 9500 aktsiat koguväärtuses 9,5 miljonit USA dollarit. Kokkuvõttes langetas komisjon järgmised konsensuslikud otsused: panna eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda kolmapäevaks, 30. septembriks, esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva ehk 14. oktoober kell 17.15.

Aitäh! Teile küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 237 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 14. oktoobri kell 17.15.

Läheme edasi. Tänane viimane, kümnes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 238 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks rahandusminister Martin Helme.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu liikmed ja istungi juhataja! Eelnõuga on planeeritud edasi lükata piiriüleste skeemide aruandluse tähtajad. Tegemist on halduskoostöö direktiivi muudatuse (2020/876) ülevõtmisega. Halduskoostöö direktiivi järgi peame koguma ja vahetama teavet piiriüleste agressiivsete maksuplaneerimise skeemide, vara tegeliku kasusaaja peitmise skeemide ning skeemide kohta, mis raskendavad pangakontodealast teabevahetust.

Koroonaviirusest tingitud eriolukorraga kaasnenud majandusraskuste ületamise hõlbustamiseks leppisid Euroopa Liidu liikmesriigid suve alguses kokku, et piiriüleste skeemide aruandluse algust võib edasi lükata kuue kuu võrra. Sellest lähtudes tuleks teha maksualase teabevahetuse seaduses muudatused skeemide [kohta teabe] esitamise tähtaegades. Sisulisi muudatusi selle seadusega ei tehta. Kehtiva õiguse kohaselt tuleks skeemide kohta maksunõustajatel, pankadel ja maksumaksjatel hakata maksuhaldurile regulaarset teavet edastama alates k.a 31. juulist. Eelnõu kohaselt on uus tähtaeg 31. jaanuar 2021. Tähtaegade edasilükkamine ei muuda esialgse aruandekohustusega hõlmatud perioodi, teave tuleb esitada lihtsalt hiljem. Maksuhaldurid hakkavad kogutud teavet samuti vahetama kuus kuud hiljem, selle aasta oktoobri asemel 2021. aasta aprillist. Erakorralised asjaolud ei võimaldanud tähtaegade edasilükkamise vajadust varem ette näha, mistõttu tuleb muudatused rakendada tagasiulatuvalt 2020. aasta 30. juunist. Direktiivi 2020/876 ülevõtmine on küll vabatahtlik, aga see on põhjendatud, kuna võimaldab meie maksumaksjatel, pankadel ja maksukonsultatsiooniettevõtetel paremini valmistuda eesolevaks aruandluskohuseks. Sellega tagame, et nad oleksid Euroopa Liidu piires koheldud teistega võrdselt, kuna valdav osa liikmesriike kas on juba direktiivi üle võtnud või on seda tegemas. Aitäh!

Aitäh! Teile on küsimusi. Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud minister! Kas see direktiivi muudatus annab liikmesriigile võimaluse tähtaega edasi lükata, mitte ei kohusta? See ei ole üldine edasilükkamine. Kindlasti paljud liikmesriigid hakkavad seda rakendama, paljud hakkavad seda teavet kohe jagama. Pangateabega ei ole probleemi, seal me hakkame teavet jagama, nagu esialgne tähtaeg oli, aga maksuskeemide puhul tahame tähtaega edasi lükata. Miks üks valdkond meile sobib ja teine valdkond ei sobi, vajab edasilükkamist? Miks me ühes asjas oleme suutlikud ja teises asjas ei ole?

See on muidugi küllaltki tehniline teema. Aga see väide, et paljud liikmesriigid tegelikult ei lükka seda edasi, minu teada ei vasta tõele. Tegelikult on probleem selles, vastupidi, et paljud liikmesriigid ei saanud hakkama selle direktiivi sisulise rakendamisega ja need infovahetussüsteemid, mis peaks hakkama üle piiride kehtima, lihtsalt ei toimi. Meil pole võimalik kuidagi infot sellisel moel vahetada, nagu me plaanisime. Kui seaduses on justkui see kohustus olemas, siis me tekitame olukorra, kus kohustatud isikud ei saa oma kohustust põhimõtteliselt täita. Seda ei ole meil mõistlik tekitada.

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh! Asi sai selgemaks, aga küsin veel. Kui me poole aasta pärast peame hakkama neid maksuskeeme üle Euroopa, mitte üle maailma, vaid üle Euroopa Liidu laiali jagama, siis kui suur see Eesti produktsioon, n-ö advokaatide ja maksunõustajate produktsioon nende maksuskeemide väljatöötamisel võib olla, niimoodi tükkides? On neid skeeme kümneid või sadu või tuhandeid? Kui suur see mass on, kui palju Eestis neid skeeme toodetakse, mis väärivad laialijagamist üle Euroopa?

Aitäh! Sellele küsimusele ei oska ma kuidagi vastata. Seda me saame tagantjärele teada. Ma millegipärast arvan, et neid ei saa palju olema.

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi.

Aitäh, austatud eesistuja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 238 esimest lugemist ette valmistades 21. septembri istungil. Eelnõu sisu minister tutvustas, ma ei hakka seda üle kordama. Lihtsalt lühidalt arutelust komisjonis niipalju, et minister märkis, et eelnõu puudutab aruandlust piiriüleste skeemide puhul, mis võimaldavad maksude agressiivset planeerimist, vara tegeliku kasusaaja peitmist või raskendavad pangakontodealast teabevahetust. Regulatsiooniga soovitakse vähendada maksupettusi. Minister selgitas veel, et eelnõu on seotud maksustamisalase halduskoostöö direktiivi muudatuste ülevõtmisega, ja seda, et majandusraskuste ületamise hõlbustamiseks leppisid riigid suve alguses kokku, et varem kokkulepitud piiriülestest skeemidest teatamise tähtaegu võib poole aasta võrra edasi lükata. Arutelu piirdus sellega, et siinkõneleja küsis, kas see muudatus on tingitud sellest, et mõnel riigil on olnud keeruline varem kokkulepitut õigel ajal rakendada. Minister vastas, et jah, nii see ongi, juba esialgse regulatsiooni ettevalmistamisel oli teada, et kavandatud tähtaegade rakendamine võib mõnele riigile olla keeruline. Sellega arutelu piirdus. Komisjon langetas konsensuslikult otsused: teha ettepanek panna eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks päevaks, 30. septembriks, ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks tegi komisjon ettepaneku määrata 14. oktoober 2020 kell 17.15. Siinkõneleja määrati ettekandjaks. Tänan tähelepanu eest! Vastan küsimustele.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Aga teile küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 238 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine ongi lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 14. oktoobri kell 17.15.

Head kolleegid, tänane päevakord on läbitud, istung on lõppenud. Aitäh! Kohtumiseni homme!