Riigikogu
Riigikogu
Пропустить навигацию

Riigikogu

header-logo

XIV Рийгикогу, IV cессия, пленарное заседание
Понедельник, 28.09.2020, 15:00

Отредактированная

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere päevast, austatud Riigikogu! Tähelepanu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 3. töönädala esmaspäevast istungit. Algatuseks on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Eerik-Niiles Kross, palun!

15:00 Eerik-Niiles Kross

Head kolleegid! Annan hulga Reformierakonna rahvasaadikute nimel üle krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu. See oli meil tegelikult valmis juba enne koroonakarantiini ja jäi ootele, kui algas periood, kui ainult möödapääsmatud eelnõud olid menetluses. Aga meie arvates on see eelnõu piisavalt möödapääsmatu, et seda siiski nüüd esitleda. Jutt on krediidiasutuste seaduse § 89 lõike 9 muutmisest ja täiendamisest. See on teatavasti paragrahv, mis räägib kliendi kaitsest ja annab praegu krediidiasutustele piiramatu lepinguvabaduse, mida krediidiasutused ehk pangad tõlgendavad niimoodi, et nad võivad üsna suvaliselt klienti valida ja kliendilepinguid lõpetada. Nii et tegelikult on see kliendi kaitse pügal pööratud pea peale ja ei kaitsta mitte klientide, vaid pankade huve.

Riigikohus on mõnes lahendis leidnud, et pangateenus on Eesti Vabariigis universaalteenus. See on samasugune asi nagu elekter või vesi või internet, mida kõigil on tarvis. Me oleme kehtestanud mitu seadust, mille järgi isikud, nii ettevõtjad kui ka eraisikud, peavad arveldama sularahata. Aga kui inimestel või ettevõtjatel on pangaarved kinni pandud, siis ei ole seda võimalik teha ja seadust täita, näiteks makse ei saa maksta sularahas. Me tahame seda seadust muuta ja ka tegelikult selle seadusepügalaga kliendi huve kaitsta. Ettepanek kõlab nõnda: esiteks, krediidiasutustele jääb täielik lepinguvabadus otsustada, kas mitteresidentidega arveldada või mitte, aga Eesti kodanikest ja elanikest ning Eestis registreeritud juriidilistest isikutest kliente on kliendi valitud krediidiasutus kohustatud teenindama. See oleks meie ettepanek.

15:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Lauri Läänemets, palun!

15:03 Lauri Läänemets

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud rahvasaadikud! Viimastel kuudel on palju räägitud ideest panna põhiseadus abielu teemal rahvahääletusele muu riigielu küsimusena. Me kõik siin saalis olijad teame, et see oleks inimeste lollitamine. Esiteks ei oleks sellisel rahvahääletusel mingit siduvat jõudu. Rahvasaadikut ei saa kohustada tegema midagi tema vaba mandaadi vastaselt. Teiseks on see põhiseaduse mõttega vastuolus. Protseduuriliselt oleks õige algatada parlamendile siduv referendum. Seda aga ei julge keegi teha, sest me kõik teame, et sellest kujuneks umbusaldushääletus tänase valitsuse ja EKRE vastu ning Jüri Ratas ei oleks kunagi enam peaminister. Hoidmaks ära põhiseadusega mängimist ja inimeste petmist, algatavad sotsiaaldemokraadid ja Raimond Kaljulaid Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise eelnõu, mis keelab seaduste muu riigielu küsimusena rahvahääletusele panemise, et edaspidi oleksid referendumi korraldamise tingimused kooskõlas põhiseadusega.

15:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Heili Tõnisson valitsuse esindajana, palun!

15:04 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud aseesimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus esitab täna Riigikogu otsuse "Riigi 2019. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu. Riigikogus esindab eelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister Martin Helme. Aitäh!

15:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem eelnõude üleandmise soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Olen vastu võtnud Riigikogu juhatuse nimel kaks, vabandust, kolm eelnõu. Kolm eelnõu. Riigikogu juhatus menetleb neid vastavalt kodu- ja töökorra seadusele. Kohaloleku kontroll, palun!

15:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kohale registreerus 90 Riigikogu liiget, puudub 11.

Läheme päevakorra kinnitamise juurde. Head kolleegid, panen hääletusele Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 3. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Päevakorra kinnitamise poolt oli 88 Riigikogu liiget, vastuolijaid ei olnud, erapooletuid ei olnud. Päevakord on kinnitatud.


1. 15:07 Vaba mikrofon

15:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Austatud Riigikogu! Tänasel istungil ühtegi päevakorrapunkti ei ole ja me saame minna kohe vaba mikrofoni juurde. Kõigil soovijail on võimalus pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Anti Poolamets, palun!

15:07 Anti Poolamets

Hea eesistuja! Head rahvasaadikud! Esitan käesolevaga EKRE fraktsiooni seisukohti seoses Estonia katastroofi uurimisega.

On tänuväärne, et Eesti valitsus on otsustanud pärast uute asjaolude ilmnemist algatada katastroofi uue uurimise. Kõige olulisem on aga tagada selle uurimise erapooletus ja usaldusväärsus. Me peame arvesse võtma tõsiasja, et Estonia katastroofi uurimise ajalugu kubiseb vastuoludest. 1997. aasta ametlik lõppraport jättis vastamata paljudele olulistele küsimustele ning on pakkunud spekulatsioonidele alust veerandsada aastat. Karjuvatele vasturääkivustele lõppraportis on juhtinud tähelepanu ka aastatel 2005–2009 valitsuse uurimiskomisjoni juhtinud endine riigiprokurör Margus Kurm.

Meenutagem. Kui üle kümne aasta tagasi pidas Margus Kurm tõe selgitamise huvides õigeks Estonia vraki uurimist, siis võttis toonane Reformierakonna juhitud valitsus ootamatult jäiga hoiaku. Reformierakonna toonane justiitsminister teatas ühemõtteliselt, et Eesti valitsus ei kavatse sel teemal näidata mingit initsiatiivi ning valitsuse jaoks on see teema lõpetatud. Hiljuti leitud auk Estonia vraki põhjas süvendab kahtlusi, et kinnimätsimine on olnud teadlik poliitika. Ühtlasi süvenevad kahtlused, et hauarahulepingut Eesti, Soome ja Rootsi vahel ei sõlmitud 1995. aastal mitte hukkunute kaitseks, vaid uurimistegevuse takistamiseks. Tuletame meelde ka omaaegseid katseid Estonia vrakki ja tõde betooniga üle valada.

EKRE fraktsioon leiab, et uut uurimist peavad läbi viima erapooletute riikide eksperdid, kes ei ole hauarahulepinguga seotud. Uurimistegevuses ei peaks osalema Eesti, Rootsi, Soome või Venemaaga seotud ettevõtted. Võime olla kindlad, et isegi 26 aastat pärast katastroofi on kõigil Soome lahe kallastel piisavalt palju osapooli, kes võivad soovida takistada tõe väljaselgitamist. Seepärast on vaja tagada, et uurimisest ei saaks pelgalt formaalne protseduur avalikkuse rahustamiseks. Enam ei tohi juhtuda, et Estonial juhtunu kinni mätsitakse ja tõe väljaselgitamine liiva jooksutatakse. Tõde tuleb avalikuks teha, kas see kellelegi meeldib või mitte

15:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Hele Everaus, palun!

15:10 Hele Everaus

Austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Minu kõne on hoopis teisest rubriigist, aga mitte vähem olulisest, ma usun. Viimased üheksa kuud on meil siin olnud kutsumata külaline. See üheksa kuud tundub mulle kui üheksa aastat. Tänase seisuga on tegelikult maailmas selle külalise n-ö vastuvõtjaks olnud 33 miljonit, igaühe taga üks inimene. Surnud on üle 1 miljoni. Kui alguses tundus, et see kõik on väga-väga ärevust tekitav, siis täna tundub see justkui võõras mure. Inimesed on sellega nii harjunud, et 1 miljon ja mis siis! Mis siis! Sedasi ongi nii kaua, kui see ei puuduta mind ennast või minu lähedasi.

Mida me täna teame? Millele loota? Kui kauaks jääb meie külaline? Me teame täna seda, et ta on hästi kaval. Ta on oma geeni, päriliku informatsiooni poolest kolm korda rikkam kui eelmised viirused. Ja mis veel kõige hullem – meil ei ole loota, et ta läheb nõrgemaks, sest ta on endasse pannud mehhanismi, mis nii, nagu pank kontrollib rahapesu, kontrollib seda, et tema pärilikku ainet ei muudetaks. Kui muudetakse, siis ta likvideerib selle sisemiselt. See tähendab, et ta ei lähe nõrgemaks. Kas me oskame teda vältida mingite ravimitega? Ei oska. Vaktsiin on see, millele me loodame, aga täna on näidatud, et tegelikult meie organismi kaitsemehhanismid suure tõenäosusega üldse selle viirusega hakkama ei saa. Ehk need antikehad, mis on tekkinud, nende kestvus, nende efektiivsus on teadmata. See tähendab, et teadmata on ka tohutute uuringute loodetava tulemuse, vaktsiini toime. Nii et selles mõttes meil spetsiifilist ravimit ei ole.

Meil on täna võimalus ainult ennast kaitsta – kaitsta selle teadmisega, mida me oskame. Juba 1910. aastal Mandžuurias pani Hiina esimest korda inimestele kaitseks ette maskid. Täna on see teaduslikult põhjendatud. See, kes ütleb, et maskikandmine ei ole põhjendatud ja see pole aidanud, see lihtsalt ei ole uurinud tänast teadust. On näidatud, et kinnistes ruumides maskide kandmine vähendab viirusesse nakatumise võimalust oluliselt. Ehk võib-olla paar protsenti jääb. Miks? Sellepärast, et see viirus ei lähe läbi ka kõige lihtsamatest maskidest, ja sellepärast, et kuni 40% inimestest võivad tegelikult kanda viirust ja olla nakkusohtlikud ilma, et neil kunagi sümptomeid esineks.

Toon lihtsalt niisuguse näite, Taiwani näite. Lugegem! Ma olen tõesti püüdnud ennast kurssi viia, et aru saada, mis seal toimub. Meil on tegelikult hästi läinud, aga me peame kindlustama oma inimestele, et ka edaspidi läheb meil hästi. Eestis on 3200 registreeritud nakkusjuhtu. Olgu öeldud, et kõikide nende registreeritud juhtude arv, ka mujal maailmas, on tõenäoliselt väiksem kui tegelike juhtude hulk. Taiwanis on 23 miljonit elanikku, haigestunuid 510 ja surnuid kogu selle aja jooksul 7, meil 64. Mis on nende edu saladus? Ma lugesin palju selle kohta. Nad toimisid kiiresti, aktiivselt. Nad ei diskuteerinud, kas maski kandmine või mittekandmine on põhiõigus. Ka mul on põhiõigus – saada kaitstud viirusesse nakatumise eest. Siis tulebki teha valik, kuidas me ennast kaitseme. Nad ei asu sellest Hiina Wuhani linnast väga kaugel. Lennukid käisid, nad ei pannud lennuühendust kinni, vaid hakkasid kontrollima jne, ja väga paljud asjad säilisid. Täna on nad järk-järgult välja tulnud, avanud, lennuliinid käivad, aga neil on väga konkreetsed nõuanded. See on ainult üks näide: 72 tundi enne, kui inimene saab pileti – kohe lõpetan! –, peab tal olema tunnistus, et ta on testi teinud, ja viis päeva hiljem kohal olles samuti.

Miks ma seda täna teile räägin? Ärme ootame, et keegi jõuga paneb midagi kinni. Meie siin parlamendis peame tegelikult olema need, kes eeskuju näitavad sellega, millesse me usume, mida me teame ja mis on täna tegelikult teaduspõhine. Kaheksa kuu pärast võib-olla on see midagi muud. Aitäh!

15:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Head kolleegid, istung on lõppenud. Aitäh!

15:15 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee