Riigikogu
Пропустить навигацию

Riigikogu

header-logo

11:57 Infotund

12:00 Esimees Henn Põlluaas

Austatud kolleegid! Alustame oma igakolmapäevast infotundi. Kõigepealt kohaloleku kontroll.

12:01 Esimees Henn Põlluaas

Kohal on 41 Riigikogu liiget ja puudub 60.

Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: peaminister Jüri Ratas, keskkonnaminister Rene Kokk ja kultuuriminister Tõnis Lukas. Ja nagu ikka, kõigepealt saavad võimaluse küsimuse esitamiseks eelnevalt registreeritud Riigikogu liikmed. Nad saavad võimaluse ka täpsustavaks küsimuseks, samuti saalist üks Riigikogu liige. Küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit ja vastamiseks kolm minutit.


1. 12:02 Põhiseadus

12:02 Esimees Henn Põlluaas

Kõige esimese küsimuse esitab Kaja Kallas ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

12:02 Kaja Kallas

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ilmselt teate, mis dokument see on. See on Eesti Vabariigi põhiseadus. Valitsuse liikmena olete sellega ilmselt põhjalikult kursis või vähemalt peaksite olema. Ja te olete õppinud ka juurat. Põhiseadus on kõikide seaduste alus. Nüüd aga valitsuse poliitiline juht Martin Helme sunnib teid läbi viima põhiseadusvastast rahvahääletust. Seda on kinnitanud ka õiguskantsler, et sellisel kombel, nagu teie plaanite, rahvahääletust läbi viia ei saa, see on põhiseadusvastane. Minu küsimus: kumb on teile olulisem, kas iga hinna eest alluda Martin Helme tahtele ja suruda see põhiseadusvastane rahvahääletus läbi või seesama põhiseadus, millele me oleme kõik vandunud truudust? Aitäh!

12:03 Peaminister Jüri Ratas

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Hea küsija! Ega ma päris hästi aru ei saa, austatud Kaja Kallas – no kogu aeg on selline, ma isegi ütleksin, halvustav, ründav, iroonitsev suhtumine. Ma mäletan, et kui härra Henn Põlluaas valiti Riigikogu esimeheks, siis ei tahtnud Reformierakond kasutada sõnu "Riigikogu esimees", vaid rääkis koosoleku juhatajast. No "poliitiline juht Martin Helme" – väga toredad mõtted, eks ju. Ma arvan, et ega see väga au teile ei tee, aga see loomulikult on teie otsustada. Ma ei toeta mitte mingisuguse rahvahääletuse läbiviimist, mis on põhiseadusega vastuolus – punkt üks. Punkt kaks: täna on ka teised ametkonnad sellel teemal ju väga tõsiselt debatti pidamas. Ja ma olen tänulik Urmas Viilmale, ma olen tänulik õiguskantslerile ja kõigile teistele, kes on seda teemat ka käsitlenud ning on minu teada saatnud täpsustavaid kirju, täpsustavaid küsimusi. Nendele on vastatud.

Valitsuses ei ole olnud mitte kordagi arutelul – te vihjate sellele nn eelnõule, mille EKRE on saatnud koalitsioonipartneritele –, ei ole olnud kordagi arutelul, et konkreetselt selles küsimuses ja selle eelnõuga seoses tuleb rahvahääletus läbi viia. Ma olen täielikult seisukohal, et ma ei toeta kuidagi sellist põhiseadusvastast küsimuse panekut rahvahääletusele, isegi ettepaneku tegemist valitsusele, et hakkame selliselt otsustama. Need asjad tuleb ikkagi enne läbi arutada, põhjalikult läbi arutada. Ja veel kord: kõik, kes on nõus kaasa mõtlema, ka teie, proua Kallas – see on ainult kiiduväärt ja hea. Nii et tuleb leida loomulikult selline lahend, mis on õigusriigile kohane ja mis on ka põhiseadusega vastavuses. Aitäh!

12:05 Esimees Henn Põlluaas

Kaja Kallas, täpsustav küsimus palun!

12:05 Kaja Kallas

Aitäh! Kas teie vastusest võib siis lugeda kinnitust, et te ei kavatse korraldada sellist rahvahääletust, kus küsitakse arvamust põhiseaduse kohta, vaid te teete rahvahääletuse põhiseaduse kohta põhiseaduses ettenähtud korras, see tähendab, et küsite kolme viiendiku Riigikogu liikmete heakskiitu sellise küsimuse rahvahääletusele panekuks? Ja kui see küsimus läbi ei lähe, kas siis olete valmis erakorralisteks valimisteks? Aitäh!

12:06 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! No teie küsimuses kõlasid need "juhul kui" ja "oleks" ja "kui nii juhtub" – ma ei tea, mitu korda te seda mainisite. Ma jään kindlasti oma positsiooni juurde, et ei palu mina valitsuse toetust, Riigikogu toetust ega oma fraktsiooni toetust küsimustele, mille puhul analüüsid näitavad, et need on põhiseadusega vastuolus. See ei ole kuidagi aktsepteeritav. Te teate seda väga hästi, lugupeetud Kaja Kallas, et seadus ja põhiseadus annab võimaluse rahvahääletusele panna erinevaid teemasid, "muid riigielu küsimusi". See, millele teie vihjasite, see kolm viiendikku – jah, see tähendab seda, et kui tegu on põhiseaduse muudatusega, siis see eeldab kolme viiendiku toetust siin Riigikogus. Neid küsimusi saab panna rahvahääletusele, mis selle kolme viiendiku toetuse saavad. Kui me paneme mingid muud riigielu küsimused rahvahääletusele, siis ei ole vaja kolme viiendiku toetust, aga see ei tohi ka olla aluseks põhiseaduse muutmisele. Nii et need asjad peavad käima seadusega kooskõlas. Täna ongi minu meelest õige aeg neid õigusanalüüse  teha. Ja nagu ma eelmise küsimuse vastuses teile ütlesin, mul on tõesti hea meel, et paljud, sealhulgas ka teie, on sellel teemal kaasa mõelnud. Minu meelest on hea, et ka peapiiskop härra Viilma on tulnud küsima (Saalis on kuulda naeru.), õiguskantsler on andnud oma seisukoha. Ma arvan, et need on väga-väga head ja väga õiged debatid, mille eesmärk on leida parim võimalus.

Ma vabandan oma juhmust, aga ma ei saa aru, miks siis, kui ma räägin peapiiskopist, juba teist korda tuleb selline rõkatav, üleolev naer Reformierakonnast. Ju see käib asjaga kaasas. Lihtsalt ma ei taju seda põhjust. Aitäh teile!

12:08 Esimees Henn Põlluaas

Taavi Rõivas, palun!

12:08 Taavi Rõivas

Aitäh! No ma ei tea, milleks need sellised kuidagi moraali lugevad torked. Vahest püüaks ikkagi siin saalis vastata sisulisemalt ja keskenduda teemale. Ma leidsin tegelikult toetust sellest esimesest vastusest, kus te ütlesite, et te põhiseadusvastast referendumit ei toeta. Sellega te tegelikult ju ütlesite, et põhiseadusvastaselt, selliselt, et see küsimus on arutelule või arvamuse avaldamiseks pandud mittesiduvalt, te seda hääletusele ei pane. Minu jaoks on see suur sõnum ja ma arvan, et Eesti avalikkuse jaoks ka. Mitte ainult opositsioon ei ole öelnud, et selliselt, nagu EKRE ette on pannud – või rahandusminister, kui täpne olla –, ei saa seda põhiseadusega kooskõlas lahendada. Seda on öelnud lisaks opositsioonile ka õiguskantsler, kes on selles küsimuses kindlasti autoriteet. Tema seisukohal on kaalu ja selle kaaluga peab arvestama.

Kui te teisele küsimusele vastasite, siis ma ei saanud enam üldse aru, mida te öelda tahate. Kaja Kallase küsimuses ei olnud ju olekseid. Kaja küsis väga konkreetselt. Oma esimeses vastuses te ütlesite, et põhiseadusvastaselt te seda küsimust ei lahenda. Kas sellest võib välja lugeda, et te teete selle referendumi põhiseadusega kooskõlas olevalt ehk siduvalt? Sellele Kaja tegelikult vastust ei saanud. Mul oleks hea meel, kui te sellele vastaksite. Ja mul oleks hea meel, kui te vastaksite ka minu algsele küsimusele. Kas teile on teada mõni poliitiline jõud, kes Eesti poliitilises reaalsuses aastal 2020 ohustab seda, et abielu on mehe ja naise vaheline liit? Kas te teate mõnda Riigikogu liiget või Eesti poliitilist erakonda, kes on parlamendis ja kes ütleb, et abielu ei peaks olema mehe ja naise vaheline püsiv liit? Ja kui te ei tea, siis on küsimus: aga millega te võitlete? Aitäh!

12:10 Peaminister Jüri Ratas

Kõigepealt, mina nii jõuline ei oleks nagu härra Rõivas, teie, kui te ütlete, et me üldse aru ei saa. Ma mäletan, aastaid tagasi on küll klappi olnud meie arusaamadel, võib-olla mitte niivõrd riigi tasandil – see vastab tõele –, aga kohaliku elu tasandil oleme küll püüdnud ühiselt asju teha ja mõned isegi on õnnestunud. Nüüd sellest, mida teie erakonna esimees küsis, pärides ka, et kui see läheb läbi, kas te astute tagasi ja nii edasi. Nii võib, ma ei tea, kümme aastat ette planeerida. Aga mis ma tahan öelda: jah, kui panna põhiseaduse muudatus või seda muutev küsimus rahvahääletusele, siis teil on õigus, see peab siduv olema. Minu teada seda saab panna hääletusele minimaalselt kolme viiendiku Riigikogu häältega. Kui seda ei ole, siis on minu arust vastus käes, siis ei saa põhiseadust muutvat asjaolu rahvahääletusele panna. Seda ma teile ütlesin väga konkreetselt.

Nüüd sellest, kas keegi on toonud Riigikogu lauale reaalselt perekonnaseaduse muudatuse, mis käsitleb abielu mehe ja naise vahel. Ma ei tea seda. Mina toetan seda, et abielu on mehe ja naise vahel, nagu on täna Eesti perekonnaseaduses sätestatud.

12:12 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 12:12 Metsandus

12:12 Esimees Henn Põlluaas

Läheme järgmise küsimese juurde: küsimus number kaks. Selle esitab Kalvi Kõva ja talle vastab keskkonnaminister Rene Kokk. Palun!

12:12 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea minister! Julgen väita, et mets on kõigi Eesti inimeste elu lahutamatu osa. Kas siis käiakse metsas emotsionaalset laengut saamas või soovitakse metsaomanikuna seal oma perele leiba teenida või töötada mõnes ettevõttes, mis väärindab puitu. Ja seepärast ma julgen arvata, et metsanduse arengukava on üks olulisimaid valdkondlikke arengukavasid Eestis üldse. Siin Riigikogu saaliski ja üldse Riigikogus erinevaid metsateemasid arutades oleme ikka oodanud seda metsanduse arengukava. Aga natukene võib-olla kõrvalseisjana või siit saalist vaadatuna tundub, et ministeerium on selles osas täielikult läbi kukkunud – ei ole jõutud ette valmistada metsanduse arengukavu. Ja nüüd te ministeeriumis ehk püüate oma läbikukkumist varjata tehnilise nipiga, pikendades olemasolevat kava. Seda tegelikult ei saa kuidagi normaalseks protsessiks pidada, see puudutab nii paljusid Eesti inimesi. Mu küsimus ongi: seletage, mis selle teemaga ikkagi on ja mida ministeerium plaanib teha? Mis teil enda kaitseks öelda on?

12:13 Keskkonnaminister Rene Kokk

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Hea küsija! Ma alustaksin sellele küsimusele vastamist sellega, et nimetaks ära mõned arvud, mis puudutavad üldse Eesti raiemahte. See teema, nagu te nimetasite, tõesti on väga oluline nii meile kui ka kõigile Eesti inimestele, kes siin elavad, samuti meie metsandussektorile. Viimasel ajal on millegipärast valdavaks saanud selline väga ühte suunda liikuv käsitlemine, mis pigem halvustab neid inimesi, kes metsandusega tegelevad ja proovivad põhjendada, miks on olukord selline, nagu ta on.

Kuna jutt on läinud ainult raiemahtude peale, siis ma tooksin välja mõned numbrid, mis puuduvad raiemahte, mis on omal ajal fikseeritud erinevates metsanduse arengukavades, mis on Riigikogus vastu võetud. Metsanduse arengukavas, mis võeti vastu perioodiks 2010–2020, kus me praegu oleme, fikseeriti jätkusuutlikus raiemahuks 12–15 miljonit tihumeetrit. Kui täna tagasi vaadata, siis viimase kümne aasta keskmine raiemaht on olnud 10,7 miljonit tihumeetrit, mis on oluliselt väiksem, kui tollel ajal spetsialistid ja metsamajanduse arengukava koostajad lubatavaks pidasid. Kui minna veel varasemasse aega ja vaadata arengukava, mis kestis aastani 2010, siis seal peeti optimaalseks aastaseks raiemahuks 12,6 miljonit tihumeetrit. Aga perioodil, millal see kehtis – 2001 ja edasi –, oli raiemaht statistika järgi 7,2 miljonit.

Nii et ma kõigepealt tahan kõigilt, kes täna seda infotundi vaatavad, need hirmud maha võtta. See ei vasta tõele, millest kogu aeg räägitakse: et Eestis on metsaga kõik väga halvasti, raiutakse oluliselt rohkem, kui metsa juurde kasvab. See ei ole tõsi.

Nüüd tulen väite juurde, et Keskkonnaministeerium on läbi kukkunud ja me püüame kuidagi midagi varjata.  No ma peaksin väga naiivne olema, kui ma oleks arvanud, et ma saan siia tulla toimiva metsanduse arengukava pikendamist kuidagi salaja tegema. Ma veel kord kinnitan, et ei maksa arvata, et keskkonnaminister võtab oma kabinetis üksinda mingeid otsuseid vastu ega aruta asju spetsialistidega. Muide, ka metsanduse arengukava juhtkogu üks ettepanekuid, kuidas patiseisust edasi minna, oli see, et vahest tuua Riigikogusse praeguse arengukava pikendamine. Seda on arutatud ministeeriumis ja ma käisin ka keskkonnakomisjonis sellest rääkimas. Ütlesin seal, et see on üks võimalikke lahendusi. On võimalik selline lahendus, et me toome selle Riigikogusse aruteluks ja vaatame, kuidas edasi minna, aga on ka võimalik, et me lähtume looduskaitseseadusest ja ei pikenda seda. Nii et võimalikke arenguid on erinevaid. Ma olen kokku kutsumas ka keskkonnaministri metsandusnõukogu, et nendegagi olukorda arutada. Nõukogu käis viimati koos 2018. aastal. Mulle teadaolevalt tollel ajal võeti vastu otsus, et kuna metsanduse arengukava juhtkogu oli nii suur, siis lihtsalt ei peetud metsandusnõukogu vajalikuks, aga ma olen seda uuesti kokku kutsumas.

12:17 Esimees Henn Põlluaas

Kalvi Kõva, täpsustav küsimus palun!

12:17 Kalvi Kõva

Aitüma! Ma nende raiemahtudeni isegi ei lähe, kuigi ka see on teema, mida võiks arutada. Aga nagu te ütletegi, tihti just raiemahtude peale minnaksegi ja sinna võib-olla jäädakse kinni. Aga minu küsimus on selline. Nagu ma mäletan, ministeerium seda arengukava tegi, olid kõik karud ja jänesed ja hundid ja põdrad ja olid erinevad variandid, mis on täitsa normaalne. Kaasati huvigruppe. Aga mille taha see arengukava jäi? Me tegime seda aastaid, see ei ole mingi paari kuu protsess, see kestab aastaid. Mille taha see jäi, et see lõpuks valmis ei saanud?

12:17 Keskkonnaminister Rene Kokk

Aitäh! Arengukava koostamine on täna selles faasis, et me oleme neli korda ebaõnnestunud keskkonnamõjude strateegilise hindaja leidmisel. Jah, kui ma oleksin olnud varem sama tark, kui ma olen täna ... Ma võin öelda, et me oleksime pidanud varem selle protsessiga alustama ja tegema rahvusvahelise hanke selle leidmiseks. Aga see tunnetus või otsus, mis tehti varem, et otsida ja leida uuesti metsanduse arengukava strateegilise hindamise teostaja, tulenes sellest, et Keskkonnaministeeriumi inimesed, kes selle valdkonnaga tegelevad, on enne hangete läbiviimist arutanud asja Eesti keskkonnamõju hindajate nõukojaga. Me oleme kaasanud kõiki pooli. Iga kord on kinnitatud, et me tuleme seda pakkuma, meil ei ole olnud põhjust arvata, et asi läheb untsu, aga iga protsess, iga hange läheb jälle edasi. Täna ma olen käinud välja selle, et nüüd tuleb teha rahvusvaheline hange. Jah, ma olen varasemalt kuulnud seda, et ärme veel tee, et meil siiski on kinnitus, et me leiame Eestis selle hindaja. Aga nüüd me oleme täna olukorras, kus me ei ole Eestist hindajat leidnud, ja põhjendus on see, et tööd on palju, väga mahukas materjal, ei jõua. Ja väheoluline ei ole ka see aspekt, et öeldakse, et ühiskonna surve on nii tugev, et me ei taha seda väga ette võtta. Kõik, kes minu hinnangul proovivad rääkida metsandusest emotsioonideta – ka siin Riigikogu saalis on olnud inimesi, kes on võtnud sõna ja proovinud rääkida emotsioonideta –, saavad sotsiaalmeedias kõva peksu osaliseks. Vähetähtis aspekt kahjuks ei ole ka see.

12:19 Esimees Henn Põlluaas

Annely Akkermann, palun!

12:19 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Kahtlemata on mets väga suur väärtus nii rahalises kui ka sotsiaal-kultuurilises mõttes. Sellest ju need emotsioonid tulevadki. Üks ajakirjanik küsib Riigikogu liikmete käest, kas me oleme nõus metsanduse arengukava pikendamisega. Mina vastasin, et mina ei ole nõus, sest minu arvates arengukava on kokkulepe tuleviku kohta, mitte mineviku pikendamine. Meil ei ole võimalik seda teha. Aga kahtlemata te olete väga raskes positsioonis, te peate sõlmima väga suure kokkuleppe. Missugune on teie plaan, millal valitsus suudab Riigikogule kinnitamiseks esitada Eesti metsanduse arengukava? Aitäh!

12:20 Keskkonnaminister Rene Kokk

Minu aus vastus tänase arusaamise koha pealt on selline. Kui ma vaatan seda protsessi, siis MAK 2020–2030 valitsusele esitamine ilmselt ei saa toimuma enne järgmise aasta oktoobrit. Kuskil sinna kanti. See on hinnanguline pakkumine. Ma ei oska teile öelda, aga ma lähtun sellest perioodist, mida täna on võimalikud keskkonnamõju hindajad tahtnud. Lihtsalt probleem ongi see, et me oleme kaotanud väga palju aega seetõttu, et meil on need hanked luhta läinud. Aga ma ütlen tõsiselt, et meil oli põhjust iga kord arvata, et meil tuleb hankel osaleja ja me leiame hindaja. Täna me, nagu ma ütlesin, oleme rahvusvahelist hanget läbi viinud.

Aga ma tahan tulla tagasi nende emotsioonide juurde. Ma absoluutselt ei vaidlusta seda. Metsandus ongi meile midagi väga emotsionaalset, eestlased on metsarahvas. Aga praegune suhtumine metsandusse ei ole enam normaalne. Nii sotsiaalmeedias kui ka kahjuks teatud meediaväljaannetes kutsutakse sisuliselt üles ründama metsamehi, kutsutakse neid taga kiusama, pannakse Facebooki üles RMK juhi telefoninumbrid ja muude inimeste, näiteks teadlaste numbrid, kelle arvamus ei sobi ühele või teisele radikaalsele osapoolele. See ei ole okei. Mina töötan kogu aeg selle nimel, et see diskussioon käiks rahulikult ja võimalikult väheste emotsioonidega. Ma olen täiesti nõus, et emotsioonid käivad sinna juurde, aga me ei tohiks minna nii kaugele, et me läheme isiklikuks ja kutsume üles juba ründama teadlasi ja inimesi, kes tegelevad metsandusega –  lihtsalt sellepärast, et kellelegi ei meeldi. Aitäh!

12:22 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 12:22 Valitsuse tekitatud kahjudest põllumajanduses

12:22 Esimees Henn Põlluaas

Läheme edasi küsimuse number 3 juurde, mille esitab Urmas Kruuse. Talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

12:22 Urmas Kruuse

Austatud istungi juhataja! Auväärt peaminister! Martin Helme on siin saalis öelnud, et tema põllumeeste pisaraid ei usu. Kui Eestis algas COVID-i kriis ja kuulutati välja eriolukord, siis väga paljud siin saalis ja mujal ühiskonnas, ka põllumajandusorganisatsioonid ütlesid, et kui riik piirab sellel hooajal välistöötajate võimalust Eestis töötada, siis jäävad saagid põllule. Nendes pikkades dialoogides, mida me siin parlamendis pidasime, te lubasite nii meile kui ka tegelikult aiandusorganisatsioonide esindajatele, et teie südameasi on, et ükski maasikas ei jääks põllule ja ükski lehmi ei jääks lüpsmata. Tänaseks on juhtunud kõik see, mida tegelikult ette ennustati, ja valitsus on käitunud täiesti vastupidi kui teised Euroopa riigid, kes kohe alguses leppisid kokku tervishoiureeglid, kuidas hooajatöödele välistöötajaid tuua. Esindajad on saatnud maaeluministrile juba augustikuus soovi saada kompensatsiooni valitsuse tegevusetuse eest ja hüvitust nende kahjude eest, mida põldudele tekitati. Hinnanguliselt on see minimaalselt kuskil 4,7 miljonit. Öelge palun, kuidas te täna vaatate maasikakasvatajatele ja teistele põllumeestele silma ja mis on teie sõnum neile?

12:24 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile, hea küsija! Mis pisaratest siin nüüd jutt on? Viimastel aastatel on Eesti põllumajandussektorit toetatud riigi poolt väga palju, on leitud lahendusi väga keerulistele küsimustele. Ma räägin otsetoetuste ühtlustamisest Euroopa Liidus – see on lahendus, mida aastaid ei leitud. Aastaid ei olnud seda võimalust, tänaseks see on leitud. Te teate ise ka, et 2022 on see aasta, kui toimub otsetoetuste reaalne ühtlustamine Balti riikide ja teiste Euroopa Liidu riikide vahel: see on minimaalselt 200 eurot hektari kohta. Te tahate öelda, et me ei ole põllumajandusega tegelenud. Aga esimese lisaeelarvega anti, kui ma ei eksi, MES-ile 200 miljonit juurde. See on otseselt seotud maaelu küsimusega, väga laias laastus ka põllumajandusega.

Jah, ma olen nõus, et kolmandatest riikidest pärit töötajate küsimus ei saanud kohe lahendust, oli vahepealne lahendus, et pikendada nende Eestis olekut kuni juulikuu lõpuni. Ja siis tuli lahendus. Oleks võinud tulla kiiremini – see nõudis läbirääkimisi –, aga see tuli. Panna oma küsimuses taas kogu see valitsus nagu nurka ja öelda, et te ei ole midagi teinud – minu arust see on väga vale suhtumine. See ei ole õige suhtumine, see ei sobi.

Kui rääkida sellest taotlusest, millest te rääkisite, siis seis on järgmine. Eesti Aiandusliit on 7. augustil 2020 pöördunud Maaeluministeeriumi poole ettepanekuga seoses COVID-19 põhjustatud kriisi kahjude kompenseerimisega maasikakasvatajatele. Maaeluministeerium on mitmel korral – minu teada 15. juulil ja 18. augustil – kohtunud aiandusliidu, maasikakasvatajate liidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajatega, et arutada maasikakasvatuse kahjusid käesoleval aastal. 15. juuli kohtumisel otsustati, et aiandusliit ja maasikakasvatajate liit viivad läbi küsitluse maasikakasvatajate hulgas, et hinnata maasikakasvatajate kahjusid. 7. augustil esitas aiandusliit Maaeluministeeriumile küsitluse tulemused. Küsitlusele vastas 25 maasikakasvatajat, kellel on tootmispinda ca 250 hektarit. Küsitluse tulemuste kohaselt jäi maasikakasvatajatel sel aastal korjamata 65% saagist ja aiandusliit tegi ettepaneku pindalapõhise kompensatsiooni meetmeks summas, nagu te ütlesite, 4,76 miljonit eurot. 18. augustil toimunud kohtumisel aiandusliidu, maasikakasvatajate liidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajatega lepiti kokku, et kuna esitatud andmed ei ole piisavad kahjude hindamiseks, siis kogutakse maasikakasvatajatelt täiendavat infot. Nüüd sai aeg läbi, eks me läheme järgmise küsimusega edasi.

12:27 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Tundub, et härra Kruusel täpsustavat ... Siiski täpsustav küsimus on täitsa olemas. Palun!

12:27 Urmas Kruuse

Aitäh! Austatud peaminister! Toetuste ühtlustamine on käinud ka eelmisel perioodil. Siin te selgelt eksite. Aga te viitate maaeluministrile. Maaeluminister oli sellel nädalal meil komisjonis. Ja kui me küsisime konkreetselt, mis need summad on, mis kavatsetakse välja maksta, siis ta ei osanud seda öelda. Ta oli suhteliselt ebalev, mis viitas sellele, et tal ei ole väga suurt huvi sellega tegeleda. Aga tegelikult ma tahan edasi küsida seda, et Tanel Kiik ütles 2. juunil, et terviseprobleemi ja terviseriski Ukraina töötajate puhul ei ole. Kui valitsus oleks 2. juunil tahtnud otsustada, et võib tuua sisse välistööjõudu, siis täna meil 104,7 miljoni probleemi ei oleks. Kurbloolisus on see, et me arutame maksumaksja raha väljamaksmist seetõttu, et valitsus tegi vea.

Aga minu küsimus johtub hoopis Ülle Madise eile välja öeldud sõnadest. Ma tsiteerin teda, ta viitab Ukraina töötajate väljasaatmisele. "Küll aga me selgitasime, et näiteks nende ukrainlaste väljasaatmine, kes siin rikkusid väidetavalt isolatsioonitingimusi, ilma võimaluseta pöörduda kohtusse ja saada sõltumatu kohtuotsus on vastuolus põhiseaduse §-dega 9 ja 15." Ja see vajab järelevalvet. Need sanktsioonid ja aktsioonid, mida te olete teinud maasikakasvatajate suhtes ja välistööjõu suhtes, on selgelt põhiseadusega vastuolus, nii nagu ka Ülle Madise konkreetselt nendest välistöötajatest rääkides ütleb. Öelge palun, et tegemist oli poliitilise kiusuga, mille agenda juht oli EKRE, oli Martin Helme!

12:29 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma kõigepealt lähen edasi esimese küsimuse vastusega. See lõppes nii, et kogutakse maasikakasvatajatelt täiendavat infot. Maasikakasvatajad on esitanud omalt poolt täiendavad andmed kahjude hindamiseks. Minu teada Maaeluministeerium – see on minu tänane teadmine – analüüsib hetkel neid andmeid, mis nad uuesti esitasid. Ja kindlasti, kui maaeluminister saab selle analüüsiga valmis, siis ta soovib tulla selle ettepanekuga valitsusse ja mina selle vastu kindlasti ei ole. Nii et ootame ära, kui ta saab oma töö oma ministeeriumis tehtud ja siis teeb oma valdkonnas ka otsuse.

Nüüd läheme edasi. Te ütlete, et kui oleks see otsustatud 2. juunil, tsiteerisite sotsiaalministrit. Et tubli minister Tanel Kiik ütles, et pole nakkusega probleemi. Ma ju vastasin teie esimesele küsimusele, et jah, selle võinuks kiiremini lahendada. Ma aktsepteerin seda. Aga see sai lahenduse. See nõudis natuke pikemaid läbirääkimisi, tehti puhveraeg kuni juuli lõpuni, ja probleem sai lahenduse. Tõsi, sai lahenduse koos usaldusmeetmetega. Ja nüüd kogu see teine pool teie küsimusest – see on minu jaoks väga ohtlik. See on minu jaoks väga ohtlik! Mina loen siit välja, härra Kruuse, et teie ja, ma ei tea, kas ka laiemalt Reformierakond – aga ma loodan, et mitte – soovite poliitilist jõulist sekkumist Politsei- ja Piirivalveameti tegevusse ja Terviseameti tegevusse. Minu meelest on väga ohtlik, kui Riigikogu liige lausa seda nõuab.

Nii ... Välja saadeti – ma kindlasti numbriga võin eksida – natuke alla kümne inimese või ütleme, et kümmekond. See oli esimene kolmandate riikide töötajate laine. Siis oli suur probleem ühiskonnas üleval: öeldi, et see on poliitiline väljasaatmine jne. Ka mina olen nii ministriga kui ka ameti juhiga sellel teemal rääkinud, neilt küsinud, mis see põhjus oli. See oli minu teada Terviseameti ja PPA koostöös tehtud otsus, et on rikutud usaldusmeetmeid, mis nendele töötajatele ette pandi. Ja need on väga konkreetsed. Nendele töötajatele kirjutati ette, mida nad peavad tegema 14 päeva jooksul. Nad ei tohtinud töötada ja pidid püsima oma kodus. Ma ei ole mitte kordagi kuulnud, et keegi poliitiliselt mõjutades ütles, et saatke nad välja. Jah, loomulikult tehti reide ja tehakse ka edasi kontrollimisi. Kogu aeg Eestis pisteliselt kontrollitakse neid inimesi, kes on COVID-19 positiivsed või kes on lähikontaktsed. Aga ma loen välja, et te tahate väita seda, et me oleks pidanud kuidagi sekkuma PPA ja Terviseameti töösse. Andke andeks, härra Kruuse, aga mitte mingil juhul! See oli nende ametite ühistöö ja otsus. Kas ma usaldan seda otsust? Jah, ma usaldan seda otsust.

12:32 Esimees Henn Põlluaas

Jürgen Ligi, palun!

12:32 Jürgen Ligi

Aitäh! Härra Ratas! Ma oleksin äärepealt alustanud sellega, et ma arvan, et te olite siiras, kui te ütlesite maasikakasvatajate ja teiste põllumeeste kohta, et see on teie südameasi, et ei jääks ükski maasikas põllule ja ükski lehm lüpsmata. Aga teie vastused olid sellised, et ma selle osa jätan vahele. Mul on siin tihe sõnumivahetus põllumeestega, kes kurdavad sedasama, millele Urmas Kruuse viitas: kõige kibedamad ajal, koristuse ajal, sadasid neile täiesti ebatavaliselt, enneolematult kaela maksuamet, Terviseamet, Politsei- ja Piirivalveamet. Ja seda ajal, kus nad pidid rippuma telefoni otsas, otsima tööjõudu. Nad tajuvad seda kiusuna. Ja kui te räägite poliitilisest sekkumisest, siis selles ongi asi. Nad on kuulnud, kuidas Martin Helme suures seltskonnas ütleb, et kuna siin olid mingisugused EKRE-vaenulikud sõnavõtud, siis te ei saa midagi.  Rahandusminister ütles mitme inimese kinnitusel täpselt nii. Äsja pidas Mart Helme parteiüritusel suure kõne, kus ta ütles, et kõik need numbrid ei klapi ja nad ei saa midagi. Mul ei ole täpset teksti ees, aga ma lugesin seda väga tähelepanelikult. Öelge nüüd, pange kokku see teie südameasi ja need sõnad: öelge, kas te tegelikult südames ei leia, et te olete peaministrina natukene selle teema lahendamisel äpardunud. Teie ministrid ajavad täiesti muud asja, vastupidist asja sellele, mis on olnud teie justkui siirad sõnad. Nad kiusavad põllumehi poliitilistel motiividel. Meie siin kindlasti ei võta ühendust ühegi ametiga, ei näita näpuga, küll aga nood kaks ministrit on seda teinud.

12:34 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile, härra Ligi! Ma ei tea, kust kohast tuleb üldse see soov võtta mingid debatid ette. Tegelikult te lähete osavate poliitikutena nendesse sisse nii tugevasti, nii jõuliselt, et minu arust kokkuvõttes te teete nendele tublidele inimestele, kes on maasikakasvatajad, kes töötavad aianduses, tugevasti liiga. Punkt üks. Punkt kaks. Ma usun, et te suhtlete aktiivselt Eesti ettevõtjatega, ka maasikakasvatajatega, põllumeestega. Mina ka suhtlen, mina ka suhtlen aktiivselt. On olnud küll neid maasikakasvatajaid, kes on öelnud isiklikult minule, et nad saavad hakkama. On olnud ka neid maasikakasvatajaid, kes on öelnud, et ei, nad ei saa hakkama, nad tegelikult vajasid välistööjõudu, kui oli maasikakorjamine, kui maasikad hakkasid valmima. Nagu ma ütlesin, et sai tehtud teatud ajutine lahendus juuli lõpuni. Jah, otsus kolmandatest riikidest töötajate kohta võinuks tulla kiiremini, aga see otsus tuli. See nõudis teatud läbirääkimisi, aga see otsus tuli. Aga otsus tuli koos usaldusmeetmetega, ja mitte ainult maasikakasvatajatele, vaid kogu sektorile, kes kasutab kolmandate riikide tööjõudu. Ja see otsus on täna samuti laual, see kehtib ka praegu. Loomulikult neid reegleid tuleb täita. Täna me räägime viiruse laine suurest tõusust, nii et minu meelest teie süüdistus, et üks või teine minister, nagu teie väide on, on saatnud teatud Eesti ametkonnad kõige kiiremal tööajal kontrolli tegema – no ma ei tea. Siis tuleks see väide lõpuni selgeks rääkida, et kuidas see siis on olnud. Kas nad on andnud oma korralduse? Noh, seda korraldust ei saa demokraatlikus riigis anda, et minge nüüd kontrollima seda, seda või seda. Kontrollid käivad, selleks on Eestis ametkonnad loodud ja nad teevad seda tööd, ma usun, enamalt jaolt väga professionaalselt ja pühendunult. Aitäh teile!

12:37 Esimees Henn Põlluaas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 12:37 Leping advokaadibürooga FSS

12:37 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine, järjekorras 4. küsimus. Selle esitab Katri Raik ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

12:37 Katri Raik

Hea eesistuja! Hea peaminister! Ma tsiteerin Louis Freeh' sõnu üleeile siinsamas Riigikogu ruumides antud  intervjuust "Uutele uudistele": "Putin oli minu vastaspool FSB-st, kui olin FBI direktor. Tean enamikku tippametnikke Venemaal ja nemad teavad mind." Kas see lause ei tee teid ettevaatlikuks? Aitäh!

12:37 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ei, mina ei hinda nii detailselt. Ma saan aru, et te olete kogu Louis Freeh' eluloo endale selgeks teinud. Ega see ei ole halb. On huvi ühe Ameerika Ühendriikide kodaniku vastu, ja see on tore. Mina käsitlen Louis Freeh' teemat sellest küljest, mis on seotud rahapesu küsimusega, mis on Eesti jaoks väga ränk olnud. Tuleb peale aina uusi ja uusi uudiseid, mis on aastail 2008–2015 toimunud, ja ma arvan, et valitsus peab siin minema järjest rohkem ja rohkem konkreetsemaks, selgemaks, tugevdama rahapesuvastast temaatikat. Järjest enam tundub, et aastail 2008–2015 mingitel põhjustel poliitiliselt ei soovitud seda teha, seda välditi.

See, mis te küsisite Louis Freeh' kohta – kas ta kedagi tunneb või kedagi ei tunne –, no ma ei ole tema sugupuud ja tema tutvusringkonda uurinud. See ei ole minu asi uurida. Minu asi on teada, et need lepingud oleksid meie õigusriigis sõlmitud õigesti, täites erinevaid seadusi ja nõudeid. Üks küsimus seejuures on huvide konflikti küsimus ja nende büroo saab hinnata, kas neil on huvide konflikt selles kaasuses või ei ole. Hinnatud on, et ei ole. Mina ei ole Louis Freeh'ga kohtunud. Ma saan aru, et teie kohtusite Louis Freeh'ga seal erikomisjoni ühisistungil, kui ma ei eksi. Ju te saite neid küsimusi küsida. Mina ei osalenud seal erikomisjonide ühisistungil, aga ma usun, et te neid küsimusi saite küsida. Kui teil on tänu sellele kohtumisele teadmine, et ta ütles, et jah, huvide konflikt on olemas, siis öelge palun. Minuni ei ole jõudnud ühtegi kirja siit Riigikogust, kus öeldakse, et Louis Freeh on tunnistanud, et tal on huvide konflikt. Mina toetun hetkel sellele ametlikule kirjale, mis minul on. Aitäh teile!

12:40 Esimees Henn Põlluaas

Katri Raik, täpsustav küsimus palun!

12:40 Katri Raik

Hea peaminister! Märtsikuus oli valitsuse laual memorandum, mis rääkis sellest, et tuleks hankida valikus olevast kolmest büroost parim õigusabileping, mis puudutaks rahapesuga seotud trahvide sissenõudmist. Kahjuks rahandusminister Martin Helme valetas või passis. Ma saan aru, et see on väga ränk süüdistus. Ta teadis sellel ajal, et pakkujaid on jäänud üks. Louis Freeh kinnitas, et ta kohtus Martin Helmega 2019. aasta detsembris, mitu kuud varem. Nad rääkisid selle töö sisust. Ja teised bürood on teada andnud, et neil on huvide konflikt. Kui Välisministeerium nende poole pöördus, siis selgus, et nendega on juba varem ühendust võetud. See ajagraafik on päris mõtlemapanev. Kui teile oleks tutvustatud Välisministeeriumi memo, mis teatavasti valmis maikuus, siis oleks teil seda tähelepanelikult lugedes võinud kahtlus tekkida. Minu küsimus on: kas teil tekkis kahtlus või kas teile seda memo üldse tutvustati? Sellest lähtuvalt te minu paremat arusaamist mööda saate rahandusministrit kas usaldada või mitte usaldada.

12:41 Peaminister Jüri Ratas

Hea Katri! Mul oli au ka sinuga üheskoos valitsuses olla. Ma usaldasin sind kui siseministrit täielikult. Ma ei kujuta üldse ette, kuidas saab valitsuses peaminister koos töötada ühe, teise või kolmanda ministriga, kui ta teda ei usalda. Kui ta mõnda inimest ei usalda, siis koostööd ei saa enam olla. See on selge. See on punkt üks. Punkt kaks, kas ma tutvusin või olen tutvunud? Ma olen tutvunud nii Välisministeeriumi kui ka Välisluureameti, ma ei tea, analüüsi või hinnangu lühilühikokkuvõttega – kuidas iganes me seda ei nimeta. Sellest on jäänud mulje, et mõlemad ametid on teinud mingi 50-leheküljelise kokkuvõtte, analüüsi. No ei ole ju seda! Teate seda ise ka. On üsna lühikesed hinnangud mõlema ametkonna poolt.

Te küsite, kas on kahtlusi. Kokkuvõttes me peame hindama valitsuses ja ka mina pean hindama seda, kas huvide konflikt on maha võetud selles õigusruumis, kus meie tegutseme siin Eestis ja Ameerika Ühendriikides, või ei ole maha võetud. Täna on see võetud maha nende enda kirjaga. Samuti on rahandusminister maha võtnud kahtluse, et on võimalik

Me tõesti arutasime kabinetis, et tuleks teha vastav kokkulepe Ameerika Ühendriikides, aga me ei arutanud, kellega. Ma arvan, et see ei olegi valitsuse küsimus, kellega selliseid advokaadibüroo lepinguid sõlmitakse. Arutasime põhimõtet, arutasime, et tuleb läbi viia selline konkurss või hange, mis viidi. Ma saan aru, et kolme bürooga räägiti läbi. Ja tulemus on see, mida Rahandusministeeriumi minister pidas kõige paremaks lahenduseks. Me ei otsustanud valitsuses, et vaadake, siin on kolm ettevõtet või advokaadibürood, kelle me valime. Jätkuvalt ma arvan, et partneri omamine Ameerika Ühendriikide pinnal on väga vajalik, et kaitsta Eesti huvisid. Mis siin salata, kauge maa, meie jaoks keeruline, väga keeruline süsteem, ka keeruline seadusandlus. Me ei puutu sellega igapäevaselt kokku ja meil on seal vaja head koostööpartnerit. Selle otsuse on Rahandusministeeriumi minister langetanud. Ja me töötame selle nimel, et Eesti huvid oleksid kaitstud kõige paremal moel. Aitäh teile!

12:44 Esimees Henn Põlluaas

Jürgen Ligi, palun!

12:44 Jürgen Ligi

Aitäh! Härra Ratas! Mina olin sellel koosolekul. Meil ei olnud tegelikult mingit kavatsust kuidagi Louis Freeh' huvide konflikti uurida. Kogu töö oli meil Martin Helme huvide konflikti teemal, aga kuna ta juba tuli, siis ma selgitan, et te saaksite õigesti aru. Esiteks ta tunnistas üles, et Martin Helme tegi juba detsembris talle tööpakkumise, mille ta oli vastu võtnud. Nii et teiega mängiti märtsi lõpus valitsuses lihtsalt lolli. Ka teie ütlesite, nagu ei oleks seal mingisuguseid büroosid üldse mainitud, aga tolleks hetkeks oli tegelikult pakkumine tehtud. Ja mis veel sellesse koosolekusse puutub, siis huvide konflikti koha pealt, mis ei ole tegelikult meie tööülesanne olnud, lobises ta välja, et tal on tugev huvi seoses Prevezoniga. Ta hakkas kaitsma seda rahapesusüüdistuse all olevat ja trahvi maksnud firmat, et kuna see oli kokkuleppemenetlus, siis mingit huvide konflikti ei ole. Saate aru, see on jabur. Valitsuse liikmena, erakonna esimehena, peaministrina, juhina te peate ju mitte ainult usaldama, vaid ka kontrollima.

Aga nüüd mu küsimus. Te teete kogu aeg viiteid minevikule, nagu me saaksime seda muuta. Eile andis Finantsinspektsiooni juhatuse esimees, kelle mina muide ametisse kinnitasin, tegin selle valiku, intervjuu, kus ta kirjeldab, mis raskused on Finantsinspektsioonil olnud rahapesu tõkestamisel. See polnud tema põhifunktsioon, tal uurimisõigus puudus. Aga ta ütles, et me lõpetasime Danske äri aastal 2014. Vaatamata sellele tulevad kogu aeg süüdistused. Teie isiklikult olete süüdistanud mind, nagu oleks nõukogu esimees olnud süüdi rahapesus. Mu küsimus on: miks te ei tegele siseministritega? Ja öelge, kust erakonnast need seitse aastat, 2007 kuni 2013–2014 olid siseministrid, kellele allus tegelikult rahapesu järelevalve? Kust erakonnast nad olid ja miks te ei tegele sellega?

12:46 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Nagu ma ütlesin, rahandusminister ei öelnud kordagi sellel valitsuskabineti nõupidamisel, et me teeme lepingu konkreetse ettevõttega. Punkt üks. Kui teil on infot, et see leping või see kokkulepe oli varem sõlmitud – noh, minule ei ole rahandusminister seda öelnud. Ta ei informeerinud ka kabinetis sellest, vaid oli kokkulepe, et leitakse parim pakkuja.

Nüüd, te ütlete, et see on jabur. Ma arvan, minu meelest see on väga halb, et me rahapesuvastases võitluses  sellise ühise positsiooni, isegi ma kasutaksin jõulisemat terminit, ühisrinde hoidmisega ei tegele. Ma arvan, et nii teie kui mina saame selgelt aru, et rahapesu on ükskõik mis ajahetkel, ükskõik mis aastal ja mis päeval väga halb. Eeskätt tekib selle tõttu suur mainekahju, mille tõttu saab tugeva löögi meie majandus, saavad meie ettevõtjad. Nende soov võtta riske, teha ettevõtlust saab sellega automaatselt väga suure löögi. Ma tegelikult ütlen, härra Ligi, teile, et minu arvates me teiega selle üldpõhimõtte osas ei erine: rahapesu vastu me peame seisma.

Nüüd, te olete kogu selle rahapesutemaatika väga osavalt, ma ütleks, et poliitiliselt fokuseerinud sellele Freeh' lepingule. Selles mõttes tuleb teile poliitilises maailmas ja retoorikas au anda. Terves Eestis, ma arvan, on rahapesu ununenud, aga Louis Freeh'd tunnevad väga paljud Eesti inimesed.

Kui me tuleme selle sisu juurde, mis te küsite, et kes oli siis siseminister – no ma saan ju aru, kuhu te fookust tahate lükata. Aga kui me korraks saaksime kõik – teie, mina, kõik teised – öelda, et see on olnud, see on halb asi, arvestame seda õppetundi ja läheme edasi! See oleks juba päris suur asi, ma arvan, eeskätt päris suur asi meie majandusele, meie riigile. Ja mina olen selleks valmis. Te tulete uuesti selle 2014. aasta juurde. No kui te tahate seda poliitilist võitlust pidada, siis me võime öelda, mis siis toimus aastail 2008–2014. Miks siis midagi ei tehtud? Miks ei ole valitsuse kabinetinõupidamiselt ühtegi kirjet, et aastatel 2008–2015 käsitleti rahapesuteemat sisuliselt? Ma veel kord ütlen: ma arvan, me võiksime selle poliitilise kemplemise lõpetada. Me viskame ühele ja teisele poole aeda seda surnud koera. Selle võiks ära lõpetada ja me võiksime mõelda, mida teha, et seda edaspidi rohkem ei juhtuks. Aitäh teile!

12:49 Esimees Henn Põlluaas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 12:49 Riigikaitse

12:49 Esimees Henn Põlluaas

Küsimuse number 5 esitab Madis Milling ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

12:49 Madis Milling

Suur tänu, härra istungi juhataja! Austatud peaminister! Viimastel nädalatel on eetrisse paiskunud palju vastukäivat informatsiooni, mis puudutab nii võimalikke kaitse-eelarve kärpeid kui ka võimalikke lisainvesteeringuid. Rahandusminister Martin Helme on meedias esinenud väitega, justkui ei saa Kaitseministeerium kaitse-eelarve kulutamisega hakkama ja igal aastal jääb raha üle suurusjärgus 20–50 miljonit. 16. septembril peetud riigikaitsekomisjoni erakorralisel istungil kinnitas kaitseminister Jüri Luik, et nii see ei ole. Näiline ülejääk on tekkinud tarnijate süül ja tekkepõhise eelarve tingimustes. Juhul kui tarnet pole tehtud, pole ka raha üle kantud, ja jääbki mulje, justkui ei saaks Kaitseministeerium raha kulutamisega hakkama. Seda esiteks. Teiseks on rahandusminister Martin Helme väitnud meedias, justkui oleksid Eestil  olemas raamlepingud, millega soetada nüüd ja kohe keskmaa-õhutõrje ja laevatõrjerakettide süsteeme. Samal riigikaitsekomisjoni istungil ütles kaitseminister, et selliseid lepinguid Eestil praegu ei ole. Mu küsimus teile on: kumb siis valetab, kas rahandusminister või kaitseminister?

12:51 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Mina ei hakka teiega siin lahkama, mida üks ütleb ühes komisjonis ja teine teises. Mina seal komisjonis ei olnud, kui te seda diskussiooni pidasite. Tegelikult kahju: teie komisjon võiks peaministrit tihemini kohale kutsuda, ma hea meelega tuleksin riigikaitsekomisjoni. Ma mäletan, et kevadel sai käidud, väga olulised tõsised debatid olid. Tõsi, see COVID tuli vahele, aga ma tuleks hea meelega.

Minu meelest see on sama näide, nagu oli rahapesuteema. Eesti erakonnad siin saalis kõik – minu meelest keegi ei räägi enam sellest, kas 2021. aastal kaitsekulud peavad olema 2%. See aga on minu arust väga suur läbimurre olnud Eesti poliitikas. See, et Eesti on täitnud 2% nõuet viis‑kuus aastat, on väga suur asi. Olen ise osalenud mitte küll väga palju, aga mõned aastad NATO tippkohtumistel. See teema on tegelikult üks fookusteema kogu aeg olnud. Ja me peame tunnistama, et veel mõned aastad tagasi oli vaid neli riiki, kes nii palju panustasid. Toona oli NATO-s 28‑29 riiki, aga vaid vähesed panustasid 2%. Täna see arv, ma arvan, ligineb juba 10-le. Aga plaanid jõuda lähiaastatel 2%-ni on praktiliselt kõikidel riikidel olemas ja see näitab NATO tugevust, näitab NATO minu meelest head juhtimist, näitab NATO heidutusvõimekust. See näitab, et NATO on selles mõttes tugevaim ja parim maailmas.

Nüüd tuleme Eesti kaitsekulude juurde. Kõigepealt see teema, kas on oht, et kaitsekulud lähevad alla 2%. Ei lähe! Tõsi on küll see, et me oleme selles 2%-s nii tohutult kinni, ja me teame seda teiega hästi, milliseks see protsent võib muutuda tegelikult. Statistikaameti majandusprognoosi võidakse kolm kuni neli, kui mitte viis korda veel tagantjärgi muuta. Mõnikord muudetakse ka paari aasta tagust seisu. Nüüd, järgmine aasta, 2021. Me peame arvestama sellega, et – ma just täna vaatasin koos Rahandusministeeriumi ametkonnaga – käes on, võiks öelda, viimase 12 aasta kõige raskem majanduskriis. Kõik majandused on kukkunud. Eile ma kohtusin Soome ja Rootsi ametikaaslastega – sama asi, väga ränk majanduskriis, väga halb majandusseis. Aga ma töötan selle nimel ja ma kinnitan teile otsa vaadates, et kaitsekulud Eestis on jätkuvalt kõrged, kaitsekulud jätkuvalt tõusevad.

Kui rääkida keskmaa-õhutõrjest ja rannakaitsest, millest on ka räägitud, siis ma arvan, mõlemad võimekused on Eestile olulised, need peavad olema. Küsimus on, millal me suudame neid kohustusi täita. Aga ma arvan, et selles suunas, kus me suudame ka rohkem panustada, võiks liikuda pigem kiiremini kui aeglasemalt. Aitäh teile!

12:54 Esimees Henn Põlluaas

Madis Milling, täpsustav küsimus, palun!

12:54 Madis Milling

Aitäh, istungi juhataja! Austatud peaminister! Ega ma ju vastust ei saanud küsimusele, kumb siis valetab, kas rahandusminister või kaitseminister. Aga see selleks. Jätkan samal teemal. Rahandusminister Martin Helme on meedias seadnud kahtluse alla Kaitseväe juhataja pädevuse. Kas te nõustute rahandusministri sellise seisukohaga? Kui ei, siis on küsimus: kas te peate kohaseks, et rahandusminister seab kahtluse alla Kaitseväe juhataja pädevuse? Kaitseväe juhatajat ei nimeta ametisse ju mitte rahandusminister, vaid Vabariigi Valitsus. Aitäh!

12:55 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Tänasel valitsusel ei ole plaaanis Kaitseväe juhatajat muuta. Aitäh!

12:55 Esimees Henn Põlluaas

Urmas Kruuse, palun!

12:55 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt peaminister! Teie eelmistest vastustest jäi mulle kõrvu, et valitsuse istungil peaks käsitlema erinevaid kuriteoliike ja saama iganädalasi ülevaateid. Kui ma õigesti mäletan oma kogemustest valitsuses, siis on nii, et kui näiteks siseminister mingit sellist teemat lauale ei too, siis on väga raske saavutada, et see teema laua peale tuleks. See on lihtsalt markeering teie vastusele ja loogikale.

Aga kuulates Martin Helme erinevaid sõnavõtte riigikaitse teemal ja teie vastuseid täna, võib järeldada, et on väga selge, miks avalikkuses see pahameel tekkis. Kõik saavad aru, et kui SKT väheneb ja eelarve tervikuna väheneb, siis küsimus ei ole mitte ainult selles 2%-s, vaid ka absoluutsummades, mida me Kaitseväe ülesehitamisel pikas perspektiivis peame eraldama. Selle tõttu ei ole ministri avaldused võimaliku kaitsekulutuste vähendamise kohta adekvaatsed ja loogilised. Aga ma tahtsin küsida selle kohta. Jälgides seda diskussiooni siin saalis, tekkis küsimus: austatud peaminister, kas kaitseminister on praegu härra Jüri Luik või härra Martin Helme? See tegevusväli, millega meie polüfunktsionaalne, mitmekülgne rahandusminister tegeleb, tekitab küsimuse, kas ta on seadnud ka teised ministrid kahtluse alla, nii nagu ta Kaitseväe juhataja pädevuse kahtluse alla seadis. Aitäh!

12:56 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma arvan, et see on väga tõsine debatt, millega me nüüd läheme edasi. Aga ma saan aru, et teil on jätkuvalt soov seda rahapesu 2008–2015 arutada. Arutame, kindlasti arutame! Jumala pärast, arutame! Nüüd, teie küsimus on see, miks ei toonud siseminister, kelle all on rahapesu, seda teemat valitsuse istungile. Miks te peast kinni hoiate? Teie, härra Kruuse, seda küsisite. Jah, rahandusminister samuti peab minu arvates tegelema rahapesuvastase tegevusega. Rahandusminister on oma ametikohast tulenevalt olnud ja on ka täna Finantsinspektsiooni nõukogu esimees. Te ütlete, et kuritegusid ei arutata kabinetinõupidamisel. Ma küll ei saa nii öelda! Erinevaid juhtumeid kindlasti arutatakse. Kas rahapesutemaatikat, nii laialdast temaatikat pidanuks toona arutama? Minu arvates jah. Ma arvan, et tänane ja eelmine valitsus on seda kümneid kordi arutanud ja teinud väga õigesti. Ja me pole mitte ainult arutanud, vaid ka otsustanud, andnud neile jõudu juurde, tulnud välja seadusandlike initsiatiividega, tulnud välja tugevama rahvusvahelise koostööga. Aga ma veel kord ütlen, et minu meelest ei tasu rohkem, nagu ma ütlesin, visata seda koera üle aia. Läheme edasi! Aga kui te tahate seda 2008–2015 toimunut uuesti lauale panna, siis paneme, arutame. Minu arvates ei tehtud seda toona piisavalt poliitiliselt.

Nüüd edasi. Ma lükkan ümber väite, et Martin Helme on rahandusministrina viimastel nädalatel, kui valitsus on peale suvist prognoosi tegelenud eelarvega, öelnud: vähendame kaitsekulusid. Tõesti, nendel koosolekutel, kus mina olen osalenud, ma pole seda kuulnud. Ausõna ei ole kuulnud. Me oleme tegelenud sellega, et hoida 2%. Te ütlesite, et ei loe vaid protsent, vaid loeb ka nominaalne number. Tuleb küsida, mis me võtame nominaalse numbri aluseks. Kas me võtame nominaalse numbri aluseks tänase SKP seisu, kas me võtame nominaalse numbri aluseks 2020. aasta kaitsekulude tasandi või võtame nominaalse numbri aluseks aastal 2019 tehtud riigi eelarvestrateegia ja sügisel riigieelarve, kus sees oli ka riigi eelarvestrateegia. Need on kõik erinevad numbrid. Mina töötan täna selle nimel, et me ei vähendaks kaitsevaldkonda tehtavaid investeeringuid, ja mitte ainult protsentuaalselt, vaid ka summas. See, kuhu me välja jõuame, peaks selguma lähipäevadel.

Kes on kaitseminister? Ma ei tea, ma saan aru, et teil on fraktsiooni toas eri valitsuse liikmetele erinevad positsioonid taha pandud. Ma ei tea, kes on teil pandud. Eesti Vabariigi kaitseminister 23. septembril 2020 on Jüri Luik.

13:00 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:00 Metsamajanduse arengukava

13:00 Esimees Henn Põlluaas

Läheme järgmise küsimuse juurde. See on küsimus nr 6, mille esitab Ivari Padar ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

13:00 Ivari Padar

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Metsamajanduse arengukava koostamine on üks tõsine töö ja see on üks tõsine dokument – vaieldamatult, see puudutab 2,2 miljonit hektarit ehk ligi poolt Eesti maismaast, mis vajab mõistlikku käsitlemist nii majanduslikus kui ka ökoloogilises võtmes. Tänasel juhul on see arutelu läinud väga raskeks. Selge, et hästi keeruline on aru saada, kus lõpevad argumendid ja kust hakkavad emotsioonid. Kui ma kevadel keskkonnaministri käest küsisin, kui kaugel see olukord on, siis juba tollal räägiti, et keeruline on teha hanget, hindamaks keskkonnamõjusid. Teie silme all, härra peaminister, on toimunud üks suuremaid äpardusi. Selle aasta jooksul ei suudeta vastu võtta uut arengukava, vaid tullakse pikendama vana arengukava. See on toimunud kõik teie silme all. Ma eeldan, et valitsuskabinetis on neid asju arutatud. Minu küsimus on selline. Kas tänane olukord, mis mind ei rahulda – mitte üksnes mind kui opositsiooni liiget või Riigikogu liiget, vaid ka Eesti Vabariigi kodanikku –, see tegevus, et hakatakse pikendama eelmist arengukava, on taotluslik ja koalitsioonilepingusse kuidagi varjatult sisse kirjutatud või on see Keskkonnaministeeriumi suutmatus oma ülesandeid täita?

13:02 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile, härra Padar! Teema on muidugi väga tõsine, ma olen selles teiega täielikult päri – väga tõsine nii majanduse aspektist, keskkonnakaitselisest aspektist, elurikkuse aspektist, ma ütlen, et isegi kultuurilisest aspektist. Väga-väga oluline teema! Nüüd, te tõite küsimuse alguses välja minu arust ühe olulise nüansi ja me peame seda julgelt ütlema – see on positiivne suund. Natukene vanemas kui 100-aastases Eestis on metsasuse protsent kasvanud jõudsalt ja see on hea. Need protsendid, mida arvutati riigi tekkimise ajal, 20. sajandi algul, olid natuke üle kahekümne. Nüüd me ütleme, et Eesti metsasus on üle 50%, mis on kindlasti hea suund.

Jah, nagu vastas ka keskkonnaminister, me oleme kindlasti keerulise probleemi ees, kui räägime metsanduse arengukavast tuleviku mõttes. Ja me teame, nagu ma teile ka ütlesin, et huvigruppe on tohutult palju ja huvid ristuvad väga tugevasti. Mida tuleks teha? Ma arvan, et praeguse arengukava pikendamine võiks igal juhul olla laual, aga kindlasti peaks olema laual selge plaan, kuidas me jõuame järgmise dokumendini. Ei ole ju mingi saladus, et üks suuremaid vaidlusi käib tegelikult selle üle, kuidas me raiemahtusid hindame, kuidas me raieliike teeme ja mida me statistikas n-ö sisse paneme, kui mõõdame metsa juurdekasvu ja raiemahtusid. Ma arvan, et ka mina olen neid metsandusteemalisi kohtumisi viimase, ma julgeks öelda, kuu-poolteise jooksul teinud päris usinasti. Ja tõesti, on täiesti erinevaid arvamusi. Kui rääkida metsast kui meie rikkusest mis tahes mõttes, siis lähenetakse sellele väga erinevalt. Need statistilised andmed, mis mulle on toodud – kui vaatame isegi ainult majandatavaid metsasid, siis näeme täna seda, et tegelikult raiemaht ei ületa juurdekasvu andmeid. Aga ma olen nõus sellega, mida keskkonnaminister ütles, et selle teemaga tuleb edasi minna. Kui vaja, tuleb leida ka väliseksperte, ja nii kiiresti kui võimalik see kava valmis teha, aga mitte jälle ülejala tormata.

13:05 Esimees Henn Põlluaas

Ivari Padar, täpsustav küsimus, palun!

13:05 Ivari Padar

Aitäh! Nagu ma teie vastusest aru saan, siis tegemist ei olnud mitte valitsuse taotlusliku tegevusega, et saaks pikendada eelmist arengukava, vaid tegemist oli siiski Keskkonnaministeeriumi ebaõnnestumisega.

Nüüd, te räägite – ja siin on teisedki palju rääkinud – selle asja lõpp-poolest, milleks on raiemahud. Aga me oleme siin järjest vaadanud ühte asja n-ö juure tasandil. Eile oli mul väga meeldiv võimalus keskkonnakomisjonis, mille liige ma muide ei ole, osaleda metsastatistikateemalisel arutelul, kus ühel pool lauda ja teisel pool lauda olid eri osapooled. Ja küsimus on praegusel juhul minu meelest esimeses etapis – alusandmetes ja selles, et meile kõigile jäi keskkonnakomisjonis mulje, et see, mis puudutab metsastatistikat, millega tegelevad praegusel juhul Keskkonnaministeerium ja tema allasutused, on justkui pisteliselt avaldatud. Me kõik saime keskkonnakomisjonis ka väga selge sisendi, et metoodikat iseenesest peetakse õigeks, aga see, kuidas metoodikat edasi arendada, on arutelukoht. Ma väga imestan, miks seda arutelu ei ole toimunud keskkonnaministri laua taga, kus me eile vaatasime, et jah, meil on kusagil lahendid.

Ma küsisin eile ka konkreetselt nende osapoolte käest, kas te olete härra peaministriga seda asja arutanud. Vastus oli: ei. Nii et millised on teie tegevused, et nende alusandmete, selle fundamentaalse põhja puhul läheks areng edasi? Ja kas keskkonnaminister on järgmise aasta eelarve kontekstis tulnud välja ettepanekuga, et neid mahtusid suurendada ning kuidas alusstatistikat paremaks teha ja viia sellesse juurde olulisi, näiteks ökoloogilisi aspekte?

13:07 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma ei tea, kust te selle välja lugesite, aga ei, mina küll pole teile öelnud, et Keskkonnaministeerium või keskkonnaminister oleks ebaõnnestunud. Te lugesite selle valesti välja, ma lükkan selle asja ümber. Punkt üks.

Punkt kaks on see, et ma saan aru, et teie väide eilse kohtumise kohta on see, et te ütlete, et metsastatistika ei ole teie tunnetuse järgi õige. (Ivari Padar kommenteerib saalist.) Ma ei oska seda öelda. Te ütlesite, et seda on pisteliselt avaldatud. Ma olen kohtunud päris paljude osapooltega ja statistika osas ei ole mulle jäänud muljet, et see oleks vale või et seda oleks pisteliselt avaldatud. Küll aga on erinevaid arusaamu, mida sinna sisse arvestatakse ja mida mitte. Ma ei tea, kas soometsad arvestatakse sisse või mitte – ühed näevad nii, teised naa. Kas noorendikud arvestatakse sisse või mitte? Või mis hetkest majandatav mets sinna statistikasse läheb? Kui me ütleme, et see on Eesti metsasus, ja siis võtame raiemahu ja vaatame, kas juurde kasvav mets on enamuses või vähemuses võrreldes raiutava metsaga – minu meelest see on olnud väga suur ja põhimõtteline vaidlus.

Nüüd, ma ei tea, ma isegi ei saanud aru küsimusest, et kellega ma olen kohtunud. Ma olen väga paljudega kohtunud, alates Tartu Ülikoolist, Maaülikoolist, erasektorist, ja kohtun nende inimestega ka edaspidi. Mulle on tulnud kiri heas ja väga lugupeetavas mõttes nn endistelt metsandusvaldkonna inimestelt, kes on selles sektoris töötanud aastakümneid – nendelt on tulnud kiri. Kohtun lähiajal ka nende esindajatega, aeg on kokku lepitud. Nii et ma usun, et sellega kindlasti me mõlemad, nii keskkonnaminister kui ka mina, tegeleme edasi. Ma arvan, et see on väga hea, et ka keskkonnakomisjon sellega edasi tegeleb. Aga tegelikult ma usun, et te saate väga selgelt aru – nii nagu ütles keskkonnaminister, ma jagan tema sõnu –, et see on tohutult emotsionaalne teema. Ilma emotsioonideta on sellest väga keeruline rääkida, aga tegelikult tuleks rääkida.

Ja ma arvan, et me peame ka ausalt ütlema, et jah, 2020. aastal hakkab Eesti mets, mida paljuski istutati peale teist maailmasõda, saama küpseks. See on minu meelest ka keskkonna jalajälje küsimus. Ühelt poolt me ütleme, et mets seob CO2, aga see mets, mis on langenud, maha kukkunud, see hakkab CO2 emiteerima. Nii et minu meelest on see väga kompleksne teema. Tõsi on seegi, et väga keeruline on leida lahendust, aga lahendus tuleb leida. Nii et ma töötan samuti selle nimel, et igakülgselt aidata ja toetada keskkonnaministrit, et leiaksime parima võimaluse uue dokumendi osas nii kiiresti kui võimalik.

13:10 Esimees Henn Põlluaas

Urmas Kruuse, palun!

13:10 Urmas Kruuse

Austatud istungi juhataja! Auväärt peaminister! Minu küsimuse ajendiks oli teie vastus hea kolleegi küsimusele. Kas teile isiklikult ei tundu kummastav, et me täna ikka veel arutame selle üle, milline on õige metsastatistika? Ka teie siin esitate hüpoteetilise küsimuse, et mida peab seejuures arvesse võtma. Kuigi arengukava on oma loomult ju täitmiseks, see peaks põhinema statistikal, mis annab võimaluse võrrelda, kas püstitatud eesmärgid on täidetud, alatäidetud või ületäidetud. Keskkonnaminister oma vastuses ütles, et võib juhtuda, et võimalik lahendus saabub järgmise aasta oktoobriks-novembriks. Ühiskonnas on üleval olnud ja pingeid kütnud üldjuhul selgelt see nn metsaraiemaht, mis on ka arengukavas määratud. Ja nüüd tekib küsimus, et kui seda nii pikalt edasi lükata ja sellega mitte kiiremini tegeleda, võivad need pinged ühiskonnas uuesti kasvada. Kas te seda ei karda? Kas Keskkonnaministeerium ei peaks kiiremini tegutsema ja rohkem pingutama, et anda ühiskonnale väga selgeid sõnumeid?

13:11 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Jah, ma arvan, et ühelt poolt on see tuum raiemaht. Selle ma ütlesin ka välja. Ma arvan, et selle ümber tegelikult kogu see diskussioon väga suuresti käib, olgem ausad. Aga mitte ainult. Siin on ka teised pooled, millele ma viitasin oma esimeses vastuses härra Ivari Padarile. Ma ütlesin, et kindlasti on siin väga oluline ka emotsionaalne tunnetus. Väga sageli – see ei ole üldse midagi erilist – öeldakse kuskil vestluses, et näete, jälle üks raielank on juurde tulnud. Jälle üks lageraielank on juurde tulnud! Tõsi on ka see, et kui raielanke võrrelda mitmekümne aasta taguse ajaga, siis on lähenemine natukene muutunud. Kui toona – rääkides siin vanemate metsameestega – oli põhimõte, et näiteks sõiduteede äärde jäetakse metsaviirg ja raiet tehakse selle viiru taga, siis täna me näeme, et seda metsaviirgu ei jäeta. Loomulikult on kohe näha, et näed, raiutakse, suured palkide virnad on tee ääres.

Kindlasti tekitab see küsimusi, kas mitte liiga palju ei raiuta ja kas raieraiemaht ei ole suurem kui juurdekasv. Nii palju kui minule on neid andmeid esitatud, saan raiemahtu vaadates öelda, et juurdekasv on olnud suurem. Aga tõsi on ka see, nagu ma ütlesin, et vaieldakse sellegi üle, mida me juurdekasvu aluseks võtame. Kas ainult majandatavad metsad või ka mingid muud metsad? Rääkides paljude metsameestega, siis kui noorendikud on sealt välja võetud, küsitakse, aga mis sel noorendikul viga on, see on ju ka mets. Ja nagu ma ütlesin, peame arvestama ka sellega, et kui Eesti metsa jagada, siis võib väga jämedalt öelda, et pool sellest on riigimets ja peaaegu sama palju on eramets. Väga paljud Eesti elanikud on tegelikult metsaomanikud.

Nüüd, minu meelest on veel üks küsimus, mida peaks samuti arutama koos era- ja riigimetsa omanikega. See on see, et kui raie on tehtud, siis kuidas toimub istutamine, kuidas toimub külv. Kas ainult looduslikul viisil või ka istikutega? Minu meelest on RMK – vähemalt RMK kohta ma küll julgen öelda – teinud siin väga head tööd. Ma arvan, et see põhimõte, et kui on raielank, siis see istutatakse üht või teist meetodit kasutades lähiajal, paari aasta jooksul uuesti täis, nii tegelikult ka on.

Ma luban teile, et olen hea koostööpartner nii keskkonnakomisjonile ja keskkonnaministrile, aga laiemalt ka Eesti ühiskonnale, et metsatemaatika läbi arutada ja saada konkreetne tulemus.

13:15 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:15 Rahandusministri tegevus

13:15 Esimees Henn Põlluaas

Läheme järgmise küsimuse juurde. See on küsimus nr 7, mille esitab Andres Sutt ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

13:15 Andres Sutt

Aitäh! Hea peaminister! Minu küsimus puudutab rahandusministri ja Ameerika advokaadibüroo vahel sõlmitud lepingut. Te kinnitasite täna siin, et teie jaoks on oluline, et lepingud oleksid sõlmitud õigesti ja seaduslikult. Te kinnitasite ka seda, et olete tutvunud nii Välisministeeriumi kui ka Välisluureameti analüüsi ja hinnangutega nende advokaadibüroode kohta. Ja te kinnitasite seda, et nende lepingute sõlmimine on valmistatud ette kõige paremal moel ja viisil. Ometi selgus esmaspäevasel kohtumisel lepingu võitnud büroo esindajatega, et tegelikult läheneti neile juba 2019. aasta suvel ja et 2019. aasta detsembris kohtus büroo partner Louis Freeh ka rahandusministriga. See kõik viitab ju tegelikult sellele, et tegelikku konkurssi ei toimunud, vaid konkurss oli fiktiivne. Millal te saite teada, et büroo valimiseks korraldatud konkurss oli fiktiivne?

13:16 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma arvan, et see, et kohtutakse erinevate ettevõtetega, enne kui sõlmitakse kokkulepe – ma ei tea, kuidas see teistmoodi saakski olla? Tulebki kohtuda, tulebki asi selgeks teha.

Nüüd, see viimane küsimus oli väga jõuline, härra Sutt. Tere tulemast poliitikasse! Kui ütlete, et sõlmiti fiktiivne leping, siis annate siin juba juriidiliselt oma hinnangu. Ma ei tea, minul ei ole sellist teadmist, et see leping on fiktiivne. Ma veel kord ütlen, et pean seda, et leida Ameerika Ühendriikide pinnalt partner, tõsiselt oluliseks. Ma olen nõus teiega kõik need järgmised infotunnid siin kaks tundi Freeh'st vestlema, aga ma jään oma seisukoha juurde. Kui see leping näiteks teoreetiliselt lõppeks – ma olen öelnud, et see leping lõpeb siis, kui seda lepingut ei täideta –, siis igal juhul, ma arvan, tuleb leida uus partner. Me arutasime juba eelmises valitsuses, et tegelikult selline partner tuleks leida. Toona oli ka arutelu, aga siis ei jõudnud see tulemini. Nüüd me oleme edasi läinud ja mul on hea meel, et on jõutud ka tulemini.

Kui te küsite mingisuguseid konkreetseid kuupäevi, millal mina sain teada, et Freeh'ga leping sõlmitakse, siis andke andeks, aga sellist valmidust seda öelda mul küll praegu ei ole. Ma arvan, et kui ma isegi sekundiga eksiksin Reformierakonnale vastuse andmisel, siis oleks kohe kuri karjas. Nii et seda ma kindlasti ei tee. Minul ei ole täna infot. Minul ei ole täna infot, et see konkurss oleks kuidagi ühele, teisele või kolmandale kätte mängitud. Minul on see info, mida rahandusminister on mulle öelnud, et hinnati erinevaid büroosid, ja minu teada hinnati isegi rohkem kui kolme bürood, kui ma ei eksi, ja püüti välja selgitada parim. Otsus on tehtud. Selle bürooga praegu koostöö toimib ja rahandusminister ei ole toonud valitsusse teemat, et seda koostöölepingut ühelt või teiselt poolt ei täidetaks ja et see leping tuleks üles öelda.

13:18 Esimees Henn Põlluaas

Andres Sutt, täpsustav küsimus, palun!

13:18 Andres Sutt

Aitäh! Minu küsimused puudutavad rahandusministri tegevust, mitte advokaadibürood. Täna, võib-olla olete tähele pannud, teatas prokuratuur, et nad ei saa sellele advokaadibüroole anda juurdepääsu kriminaalasja andmetele, sest see ei ole seaduslik. Minu küsimus sellega seonduvalt on järgmine: millise juhise te annate nüüd rahandusministrile, sest see oli üks advokaadibürooga sõlmitud lepingu põhilisi tööosi? Prokuratuur on täna väga selgelt kommenteerinud ka seda, et selles küsimuses nad abi ei vaja, sellega tegelevad nad ise ja ka Ameerika õiguskaitseorganitega suhtlevad nad ise. Mis juhise te lepinguga seoses rahandusministrile annate?

13:19 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma arvan, et igal juhul on hea, et prokuratuur on oma seisukoha välja öelnud. See informatsioon on oluline, see on vajalik ja tuleb edasi toimetada, et vaadata, kas see kuidagi ka kõnealuse lepingu sõlmimist mõjutab või ei mõjuta – kas negatiivses või positiivses mõttes või on see neutraalne. Ja siis tuleb teha järgmised otsused.

13:20 Esimees Henn Põlluaas

Mart Võrklaev, palun!

13:20 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Esmalt ma arvan, et peaminister ei saa öelda, et tal ei ole infot. Te olete täna kinnitanud, et olete lugenud Välisministeeriumi raportit, ja ma tahaks loota, et olete lugenud ka tänast Eesti Ekspressi, mis viitab sellele raportile. Selles raportis on kirjas, et saatkondadele oli teada, et kaks bürood, kes justkui on sellel konkursil osalenud, on varasema suhtluse käigus, millele te viitasite ja mis on justkui OK, öelnud, et neil on huvide konflikt ja et suure tõenäosusega nad ei kvalifitseeru. Ehk tegelikult enne seda, kui selle konkursiettepanekuga valitsusse tuldi – sellega, et konkurss läbi viiakse ja et on kolm võimalikku bürood –, oli Rahandusministeeriumile teada, et nendest büroodest kaks ei saa osaleda. See on Eesti Ekspressis kirjas, see on Välisministeeriumi raportis kirjas, see on saatkondade memodes kirjas. Te peate olema seda raportit lugenud, ja kui ei ole lugenud, siis palun lugege. Seega on see konkurss olnud fiktiivne.

Minu küsimus. Rahandusministeerium on riigihangete alal järelevalve tegija. Järelevalvest ja soovitustest peavad lähtuma ka teised riigiorganid, näiteks kohalikud omavalitsused peavad lähtuma riigihangete seadusest. Mis mulje see jätab, kui riigi kõige kõrgemal, Rahandusministeeriumi tasemel näidatakse selgelt ette, et riigihankeid ei pea tegema ettenähtud korras, vaid neid võib teha n-ö fiktiivselt, näiliselt? Kuidas te sellesse suhtute? Ja millest peab edaspidi lähtuma, kas seadusest või sellest, mida kõige kõrgemal tasemel meile ette näidatakse?

13:22 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Mulle tundub, härra Võrklaev, et teil on kõik sassis nagu Kört-Pärtli särk. Muidugi olen ma kursis, ma ütlesin seda mitu korda. Ma ei tea, kas te ei kuulanud või ei tahtnud kuulata või pidite küsima selle küsimuse, mille härra Ligi teile kõrva sosistas. Küsige ikka ise, küsige oma peaga. Ma ütlesin teile mitu korda, et ma olen tutvunud Välisministeeriumi ülevaatega, ma olen tutvunud Välisluureameti ülevaatega. See on teada. On teada ka see, et need kaks bürood ütlesid ise, et neil on huvide konflikt, nad ei saa selles protsessis osaleda. Ma olen seda mitmeid kordi teile siin teada andnud.

Ma tänan, et te Eesti Ekspressi teema tõstatasite. Ma soovin öelda, et Eesti Ekspress ei ole veel suutnud Keskerakonda hävitada. Aga kas ma loen Ekspressi? Ikka loen, kuid täna hommikul pole jõudnud lugeda. Eile hilisõhtul sai tuldud väliskomandeeringust ning täna hommikul, tööpäeva esimestel tundidel oleme tegelenud 2021. aasta eelarve ja riigi eelarvestrateegia kokkupanekuga. Pean ütlema Riigikogule täiesti siiralt, et mulle tundub, et oleme selles raskes majandus- ja tervishoiukriisis jõudnud täna valitsuses selleni, et tuleb hea ja tugev eelarve. See on positiivne sõnum. Aitäh teile!

13:23 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


8. 13:23 Erivajadustega laste integreeritud teenused koolides

13:23 Esimees Henn Põlluaas

Läheme järgmise küsimuse juurde, see on küsimus nr 8. Küsib Heljo Pikhof ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

13:23 Heljo Pikhof

Aitäh! Kui erivajadusega laps käib lasteaias, siis on talle kogu päeva jooksul vajalikud teenused tagatud. Lapsevanem saab käia tööl ja lapsele järele minnes ei pea ta teda enam viima siia-sinna teenuse osutaja juurde. Kui rääkida erivajadusega lastest, kes käivad koolis, siis nende puhul see asi nii lihtsalt lahendatud ei ole. Koolid proovivad küll ots-otsaga kokku tulla ja neid teenuseid sättida, kuid perede seisukohalt oleks muidugi parim lahendus näiteks kogupäevakool, kus laps saaks kõik vajalikud teenused. Tal oleks individuaalne õppekava, oma tugispetsialistid, tugiisik või hoidja, kuidas kellelgi vaja on. Samuti saaks ta eripedagoogi, psühholoogi ja logopeedi teenust, tegevusteraapiat ja füsioteraapiat. Kõik need teenused oleksid kohapeal, nii et vanem ei peaks keset tööpäeva minema lapsele kooli järele, et teda ühe või teise teenuse osutaja juurde viia. Paljudel ei ole ka auto kasutamise võimalust. Kas siin on ette näha mingisuguseid muudatusi – osa koole on küll kohalike omavalitsuste n-ö rea peal, aga terve rida on riigikoole –, et lapsevanemad saaksid käia tööl ja nende laps, kes vajab suuremat tuge, on erivajadusega, saaks kõik teenused kätte ühest kohast, koolist?

13:25 Peaminister Jüri Ratas

Suur tänu teile, proua Heljo Pikhof! Kindlasti õpilasele, kellel tekib takistusi koolikohustuse täitmisel või mahajäämus õpitulemuste saavutamisel, annab kool sellist üldist tuge. Olgu see siis individuaalne lisajuhendamine või midagi muud, kindlasti on hästi oluline tugispetsialistide teenus, aga vajaduse korral tehakse ka õpiabitunde. Kui üldisest toest ei piisa, kaasatakse kooliväline nõustamine. Kooliväline nõustamismeeskond on olemas igas maakonnas, siin tuleb kindlasti öelda suur tänu Rajaleidja keskustele ja nendele inimestele, kes seda olulist tööd teevad. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest lähtuvalt peab koolipidaja tagama tugiteenuste kättesaadavuse ja vajaduse korral tagatakse õpilastele koolis tasuta ka vähemalt eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi või sotsiaalpedagoogi teenus.

Tulles teie küsimuse juurde, siis erivajadustega lapsed vajavad erinevaid kohaliku omavalitsuse või riigi pakutavaid sotsiaal- ja haridustugiteenuseid, samuti vaimse tervise teenuseid, mille järele on kindlasti kasvav nõudlus. Peab tõdema, et erivajadusega laste tugisüsteem tervikuna ei toimi nii hästi, kui sooviksime, ning abi saamisel jääb palju koormust just lastevanemate kanda. Seetõttu on sotsiaalminister – te küsisite, mis nüüd saab – peatselt esitamas valitsusele erivajadustega laste tugisüsteemi muutmise ettepanekud. Nende muudatusettepanekute peamine sisu ja eesmärk ongi just tagada lastele kvaliteetsem, aga ka kiirem abi ning parandada senist abivajaduse hindamist ja teenuste korraldamist.

Kui rääkida sellest, mis need konkreetselt on, siis kõigepealt punkt üks: koondada sotsiaal- ja haridusvaldkonna teenused, pakkudes neid lasteaias ja koolis, vähendades niiviisi vanema koormust. Me teame, et siin on vanema koormus väga suur tegelikult just transportimisel – olgu siis tegemist ajalise kuluga või sellega, kuidas ta peab oma päeva sättima. See muudatus peaks kindlasti siin leevendust tooma. Nüüd teiseks, mis on kindlasti oluline: tuleb luua lahendus, kus lapsed saavad ligipääsu erinevatele vajalikele teenustele, sõltumata puude või vajaduse olemasolust. Kolmandaks peetakse oluliseks ... Ma loodan, et me saame järgmise küsimusega edasi minna, sest mul saab aeg täis. Aitäh!

13:28 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Aga siiski on, Heljo Pikhofil on täpsustav küsimus. Palun!

13:28 Heljo Pikhof

Nüüd on mul täpsustav küsimus ja ma tahan sellele täpsustavale küsimusele ikkagi vastust. Üks probleem on see, mida lapsevanemad kevadiste koroonapiirangute ajal kogesid – see, et nad jäid oma murega täiesti üksi. Kõik koolid, sh erikoolid, suleti ning lisaks katkesid tugi- ja rehabilitatsiooniteenused. Kuna viirus on jälle hakanud hoolega levima ja mitmeid koole on juba suletud, siis kuidas saab riik – kui on tegu riigikooliga – sel korral erivajadusega lapsi kasvatavaid peresid täiendavalt toetada, juhul kui kevadine olukord kordub? Suuremat tuge vajavad lapsed, olgu siis intellekti- või liitpuudega lapsed, ei ole suutelised e-õppeks ning nad vajavad arengu toetamiseks ja tervise säilitamiseks regulaarseid tugi- ja rehabilitatsiooniteenuseid. Kuidas neid teenuseid eriolukorras säilitada ja kuidas seda õpet erivajadusega laste puhul läbi viia? Aitäh!

13:29 Peaminister Jüri Ratas

Suur tänu! Ma vabandan, et mul eelmisele tõsisele küsimusele vastamine pooleli jäi. Kasutaksin korraks veel võimalust, et sellele lõpuni vastata, ja seejärel tulen kohe teise küsimuse juurde.

Mida nüüd veel on ette pandud, et tulevikus seda küsimust paremini lahendada? Kolmandaks, oluliselt tuleb vähendada lapsevanema koormust ja erinevad hindamistaotlused ühendada, selle tulemusena teeme abi saamise peredele kindlasti tunduvalt lihtsamaks. Ja neljandaks, pikendada tuleb puudega laste tugiteenuste rahastamist. Nüüd on selleks võimalik kasutada ka Euroopa Liidu uut raha – see raha tuleb suunata omavalitsustele, et nad saaksid tervikliku ülevaate laste abivajadusest ja tagaksid vajalike teenuste olemasolu.

Lisaks on minu meelest oluline mainida seda, et eelmisel, 2019. aastal alustasid Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, SA Innove ja Sotsiaalkindlustusamet koostööd, et erivajadustega laps ja tema pere jõuaksid vajalike teenusteni võimalikult kiiresti ning et need teenused oleksid ka mugavad. Pilootprojektis, milles osaleb kaheksa omavalitsust, katsetatakse lahendust, kus eri valdkondade hindamised tehakse koos, et lapsevanemad ei peaks pöörduma mitme eri asutuse poole, ning teenused on tagatud lapse peamises viibimiskohas – olgu see näiteks lasteaias, olgu see kodus, olgu see koolis. Erivajadustega lastele suunatud integreeritud teenuste mudeli ja lapse abivajaduse tuvastamise töövahendi pilootprojekt kestab – lihtsalt infoks teile – käesoleva aasta lõpuni.

Nüüd see teine küsimus – ma olen sellega, mida te ütlete, täielikult päri. Koolide täielik sulgemine ei puuduta mitte ainult seda, kas meil on olemas internet ja kas meil on olemas arvuti, vaid – nagu te väga õigesti ütlesite – ka seda, kuidas toimub antud juhul erivajadustega laste õpetamine ja neile teenuste andmine. Ei saa ju öelda, et kui koolid olid distantsõppel ja kontaktõpet polnud, et siis ei olnud ka neid probleeme. Loomulikult olid. Mis oleks parim lahendus? Ma arvan, et parim lahendus on see, et me ei sulge haridussüsteemi, me ei sulge enam koole.

Jah, te ütlete õigesti, viiruse levik on kasvamas, on küll kasvamas. Ja me näeme, et täna ka see otsus, mis on tehtud, on väga suuresti koolipidaja küsimus, see on väga suuresti tegelikult kooli juhtkonna küsimus – mis hetkel ta tunnetab, et nüüd tuleb midagi teha. Ma loodan, et kõigepealt minnakse selliste lokaalsete sulgemiste teed, mitte ei ole automaatselt kooli täielikku sulgemist. Nii et ma arvan, et tuleb võtta need tõsised õppetunnid, mis kevadel saadi, ja teha nii palju parendusi, kui hetkel on võimalik. Aga me peame ikkagi töötama selle nimel, et haridussüsteemi ei suletaks, et me saaksime hoida haridussüsteemi avatuna.

13:32 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Rohkem sellel teemal küsimusi ei ole. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


9. 13:33 Riigijuhtimine

13:33 Esimees Henn Põlluaas

Läheme edasi järgmise küsimuse juurde. Küsimuse nr 9 esitab Erkki Keldo ja talle vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

13:33 Erkki Keldo

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea peaminister! Eelnevates küsimustes on siin saalis selgelt välja kujunenud ühine suund, et tänane rahandusminister on teinud Eesti riigile ja selle mainele kahjulikke otsuseid. Lisaks on kolleegid toonud välja mitmeid episoode, kus rahandusminister on selgelt valetanud, olgu selleks siis valeväited riigikaitsekomisjonis, Riigikogu istungil, meedias või mujal. Rahandusminister ise on öelnud järgmist: "On mõned patud, mida poliitikutele andeks ei anta, ja üks neist on valetamine."

Hea peaminister, teie valitsuses istub mees, kes on järjepidevalt avalikkusele valetamisega vahele jäänud. Võtame kas või Delfi faktikontrolli, mis on tuvastanud hulganisti valesid, mida Martin Helme on öelnud. Ja oh näe imet! Minister on seadnud nimeliselt põlu alla just sellesama portaali ajakirjanikke ja keeldunud intervjuudest. Kui siia juurde lisada süstemaatiline Eesti riigi ja maine kahjustamine, olgu selleks pehmelt öeldes kahtlase ja ilmselgelt suunatud advokaadilepingu sõlmimine, varem mainitud põllumeeste ähvardamine, Kaitseväe ülemjuhataja pädevuses kahtlemine, parlamentaarse demokraatia naeruvääristamine, siis on päevselge, et selline inimene ei sobi Vabariigi Valitsuses Eestit esindama.

Igas normaalses valitsuses ja poliitilises kultuuris oleks selline minister ammu esitanud tagasiastumisavalduse ja lahkunud. Kuna minister seda ilmselgelt ise ei tee, siis on mul küsimus teile: kas Martin Helme on tänase valitsuse sisuline juht ja ei lahku ametist või on siiski teil piisavalt riigimehelikkust ja julgust, et peaministrina ise sellise paturegistriga inimene ministrikohalt tagasi kutsuda ja näidata, et valitsuses teete otsuseid päriselt teie? Aitäh!

13:35 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, härra Keldo! Ma ei tea, kõigepealt te peaksite oma sees ühe asja selgeks tegema. Kaja Kallas ütleb, et Martin Helme on sisuline juht, teie ütlete, et ta on poliitiline juht. Ma ei tea, kas te mõtlete neid sünonüümina või kuidas sellega siis on. Püüdke see Reformierakonna fraktsioonis selgeks teha. Aga siin võivad teil olla ka erinevad positsioonid, kelleks te Martin Helmet siis peate. Ma kokkuvõttes arvan seda, mida ma ütlesin ka proua Kallasele, et selline iroonitsev, ründav, halvustav – ma saan ju aru –, naeruvääristav suhtumine, mida te tahate edasi külvata, ei ole minu arvates päris hea. Ma ei pea seda õigeks.

Hakkame siis neid erinevaid võimalikke patte, mida te tema hingele panete, viilude kaupa läbi vaatama. Kõigepealt see rahapesu, mille juurde te ikka ja jälle tagasi tulete ja räägite mainekahjust. Ei ole nii, et te räägite Freeh' lepingust ja siis, kui hakatakse rääkima rahapesutemaatikast, siis ütleb Reformierakond, et ei-ei, sellest meie ei räägi – sellest, mis oli 2008 või 2015, me ei räägi, meie räägime sellest Freeh' lepingust. See nii ei ole. Ma ütlen veel kord, et minu meelest selles küsimuses jääb Reformierakond väga halba seisu. Sel perioodil olid teie poliitikud erisugustel juhtivatel kohtadel, kuni valitsusjuhini välja, kuid seda teemat mingitel põhjustel tõsiselt lauda ei toodud. Ei toodud valitsuskabinetti, kus tegelikult oleks minu arvates olnud selle arutelu koht. See, kui palju Eesti on saanud mainekahju majanduses, kui palju meie ettevõtted on saanud mainekahju, on väga suur, see on röögatu. Ja see on selge. Ma arvan, et üks suurimaid mainekahju aspekte Eesti majanduse ja tööhõive puhul on olnud seesama rahapesu, mis sai kesta 2008–2015. Punkt üks.

Punkt kaks, riigikaitse. Ma vastasin sellele küsimusele. Vastan ka teile, härra Keldo. Ei ole olnud ühegi tänase valitsuspartneri soov riigikaitset vähendada. Ei ole olnud. Vastupidi, on olnud soov riigikaitse taset hoida ja isegi soov, kui rahaliselt on võimalik, siis teatud olemasolevaid võimelünki – loomulikult kooskõlas Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi sisuliste plaanidega – võimaluse korral täita. Ja kui te küsite taas, kas Martin Helme on valitsuse rahandusminister ja valitsuse liige, siis vastus on, et jah, on küll.

13:38 Esimees Henn Põlluaas

Erkki Keldo, täpsustav küsimus, palun!

13:38 Erkki Keldo

Aitäh! Esiteks tuleb vist ära klaarida mõned ebatäpsused. Palun ärge pange mulle suhu sõnu, mida ma ei ole öelnud. Ma ei rääkinud kordagi rahapesust, rääkisin kahtlasest advokaadilepingust. Teine asi – ma ei öelnud, et Martin Helme on poliitiline juht, vaid sisuline juht, nii nagu teie vastuseid vaadates tundub, et on. Ja teistpidi, mina ei väida midagi, need konkreetsed episoodid, kus meil on olnud tegemist valetava ja vassiva rahandusministriga, on toonud välja meie uuriv ajakirjandus või siis on need juhtunud siinsamas saalis või meie komisjonides. Need on reaalsus, see on fakt. Need ei ole väited. Küll aga on mul kahju näha, et te sisuliselt ei soovi vastata ning pigem proovite ise iroonitseda, keerutada ja võib-olla ka natuke küsija pihta kergeid märkusi teha. Aga see selleks.

Mul on ka teine küsimus. Ma loodan, et sellele saate te vastata, esimesele te paraku lõpuni ei vastanud. Kahjuks on varasemalt teie valitsuses juhtunud nii, et kui ministrid Helmed on hakanud ebaadekvaatselt ründama mõnda meie tublit ametiisikut, siis selle tagajärjel on kahjuks pidanud lahkuma näiteks Terviseameti juhid, peaprokurör, Maaeluministeeriumi kantsler, Veterinaar- ja Toiduameti juht, KredExi juht on läinud, survestati Politsei- ja Piirivalveameti juhti ning tõenäoliselt on neid tublisid inimesi veel. Äkki seekord võiks tubli riigiteenistuja asemel lahkuda siiski riigi mainet kahjustav ja valetav minister? Ehk kordan küsimust: kas teie arvates sobib sellise käitumismustriga inimene esindama Vabariigi Valitsuses Eestit? Ma küsin seda, kas ta teie arvates sobib, mitte seda, kas ta on minister.

13:39 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Käime siis need teemad läbi. Terviseameti juht – ma ei saa aru, kes on nõudnud tema lahkumist. Kui keegi on nõudnud tema lahkumist, siis ma mäletan, et ajakirjandus nõudis seitse päeva millalgi selle kriisi ajal, ka minu käest, Terviseameti juhi lahkumist. Mina ütlesin, et kriisi keskmes ei ole see mõistlik. Ta otsustas ise tagasi astuda. Peaprokurör – tema ametiaeg sai täis ja oli uus konkurss. Loomulikult tuleb leida kokkuvõttes selline kandidaat, kes saab valitsuse toetuse. Ei läinud keegi varem minema.

Maaeluministeeriumi kantsler – ma ausalt öeldes ei teagi, kas ta nüüd on Reformierakonna liige või ei ole, aga ta on minu teada Viimsi vallavanem. Inimesel, tundub, oli ikkagi see tahe poliitikasse minna ja ma soovin talle jõudu. Suur vald ja tõsine vald, tõsised väljakutsed, kindlasti saab ta – ma loodan, et ta saab – seal hästi hakkama. Aga Maaeluministeeriumis oli vaja minul lahendada ära juhtimiskriis ja see sai lahendatud. See sai lahendatud väga selgelt ja konkreetselt.

PPA juht – siin on ju Elmar Vaher, kellest, ma ei tea, täiesti valesti sooviti lahti saada, eelmise aasta suvel. Ma ütlesin, et nii küll ei lähe. Minu usaldus on tal olemas ja on jätkuvalt olemas. Ma vaatan, et te naerate, teil on ka hea meel, et ta on tööl. Ka mul on hea meel, minu meelest teeb ta PPA juhtimisel head töö.

Nüüd edasi, Kaitseväe juhataja kohta olen ma teile tänases infotunnis juba vastuse andnud. Ma ei näe mingit põhjust, miks Kaitseväe juhatajat Martin Heremit oleks kuidagi vaja tänasel perioodil välja vahetada. Tõesti, ma ei näe seda. Ma arvan, et Eesti Kaitsevägi, kaitsejõud, Kaitseliit on teinud väga head tööd ja teevad jätkuvalt väga head tööd. Seda ütlevad ka meie partnerid, kõik, kellega ma suhtlen, et Eesti võitlejat, Eesti sõdurit hinnatakse väga kõrgelt – olgu need prantslased või olgu need teiste meie liitlasriikide esindajad. Ja ma arvan, et ka [Martin Heremil] on tänu väga pikale kogemusele Kaitseväes ja Kaitseliidus selles osas väga suured teened.

Nii et ma kindlasti toetan Martin Helme jätkamist rahandusministrina. Aitäh teile!

13:42 Esimees Henn Põlluaas

Annely Akkermann, palun!

13:42 Annely Akkermann

Tänan, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Lubage mul endale meelde tuletada, et meie siin saalis küsime ikkagi neid küsimusi, mida meie arvates Eesti rahvas tahab ERR-i kaudu teada. Ja nii ka Mart Võrklaev. Kui te tema küsimusest aru ei saanud või ei soovinud sellele vastata, siis võiks iroonia siin saalis jääda olemata. Aga minu küsimus on selle kohta, kuidas saabus Riigikokku kuulus advokaat Freeh. Nimelt, siseminister Helme nägi suurt vaeva Eesti metsatagustes ja põlluäärtes töötavate ukrainlaste tagaajamisega, et vaadata, kas nad karantiini rikkusid või ei rikkunud, ja nende riigist väljasaatmisega. Esmaspäeval tuli hopsti Riigikokku – mina sain aru, et otse lennukilt – ilma maskita advokaat Freeh. Kas koroona leviku piiramise tingimused peaksid olema ühesugused eestlastele, ameeriklastele, ukrainlastele ja ka Helmetele, nende tegudele, või on minister Helmel õigus rakendada koroonavastaseid meetmeid valikuliselt? Mis juhtub, kui lennujaamast või kusagilt mujalt tuli nüüd Riigikokku kaasa koroonapisik ja võib-olla nädala pärast on pool saali haige?

13:44 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kõigepealt ma arvan, et minu meelest on olnud väga asjalik ja huvitav infotund. Ja ma olen nõus, et need küsimused, mida te küsite, on paljudel Eestimaa inimestel mõtteis, huulil, ja ma usun, et ka need vastused annavad teile selgust. Võtame need erinevad teemad, mis täna siin kõne all on olnud: põhiseadus, metsandus, kahjud põllumajanduses. Ma tahan öelda, et tegelikult on Kruuse kogu aeg seda teemat laual hoidnud ja selles mõttes ma tegelikult tunnustan teda. Ja rahandusministri tegevus, erivajadustega laste küsimused – minu meelest need kõik on väga olulised teemad. Punkt üks. Ja ega mina ei pahanda härra Võrklaevaga, lihtsalt see küsimus oli võib-olla liiga mitmetahuline. Aga minu meelest on ta aktiivne Riigikogu liige, kogu aeg infotunnis ja teeb väga hästi oma oma tööd.

Jah, vastab tõele, et PPA loaga on võimalik, kui on on põhjendatud taotlus, tulla riiki sisse nii, et ei pea täitma eneseisolatsiooni nõuet. See on nii varem olnud ja on ka täna nii. Eriloaga on see võimalik. Kas kõigi jaoks on täna need piirangud ühesugused? Vastus on, et ei ole, ei ole kõigi jaoks ühesugused. Valitsus on teinud eri sektoritele erandeid, näiteks spordisektoris oli alles erand kahevõistluse osas. Samuti on meil kogu aeg olnud erandeid kaubanduses, ettevõtluses. Meil on jätkuvalt tehtud erand töötajatele, kes töötavad Eestis või Lätis. Neid erandeid on väga palju, ei ole ühesugust lähenemist, sellist ühte suunda. Nii see on. Meil on erand nendele, kellel on diplomaatilised passid. Need erandid on loodud, jah, see vastab tõele, see ei ole ju mingi saladus.

Te küsite, kuidas [Freeh] siia Riigikokku tuli. Ma saan aru, et te küsite, kuidas ta riiki sisse sai, nii et ei pidanud jääma eneseisolatsiooni. Vastus on see, et tal oli PPA erand. Aga loomulikult ma arvan, et siin tuleb igasugune üleolev suhtumine – ja ma ei ütle, et kellegi meie poolt – tõesti kõrvale jätta. Te ütlete väga õigesti, et viirus on tõusufaasis, Eestis väga tugevas tõusufaasis. Annaks jumal, et ei tuleks siin Riigikogus või ükskõik kus mujal sellist nakatumist, nagu te ütlesite, aga me näeme täna, et nakatumine kasvab väga tugevasti. Minu meelest on oluline ka enda tegevus, et kui ma olen haige või tunnen ennast haiglasena, siis ma ei lähe tööle. Ka kätehügieen on minu arvates väga oluline. Ja mina näiteks, ütlen ausalt, panen järjest enam ja enam avalikes kohtades, ka siseruumides nii palju kui võimalik maski ette. Ma arvan, et see on õige, näiteks kauplustes.

13:47 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


10. 13:47 Valitsemine

13:47 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine küsimus on nr 10, esitajaks Riina Sikkut ja vastajaks peaminister Jüri Ratas. Palun!

13:48 Riina Sikkut

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Valitsemise, hea valitsemise puhul on mõned lihtsad reeglid: läbipaistvus, kaasamine ja koostöö. Ja selleks, et mõni töö tehtud saaks, peavad inimesed aru saama, mis on see ülesanne, mille jaoks nad on tööle võetud – mille jaoks leping on sõlmitud. Katri Raik oma küsimuses juba viitas Uutele Uudistele antud intervjuule. Seal selgitab härra Freeh väga ilusasti, mis on tema eesmärk: lisaks sellele, et Eestile kõvasti raha tuua ja Eesti eest seista, on tema ülesandeks ka asitõendeid USA-le vahendada. Tema näeb, et tema ülesanne on need tõendid USA-sse viia. Samamoodi on pakkumises olnud kirjas, et on vaja tunnistajad üle kuulata või neid intervjueerida, tunnistajate asukoht kindlaks määrata. Samas, Eesti uurimisasutused ütlevad, et tõepoolest, USA partneritega tehtav koostöö on olnud väga hea ja nad ei ole seni vahendaja järele vajadust näinud. Täna, nüüd infotunni ajal tuli ka uudis, et prokuratuur ei ole sellist kõigi andmete lepingupartnerile andmiseks või nende kasutamise võimaldamiseks lepingut sõlminud.

Praegusel juhul tekib minul küll küsimus, kuidas on võimalik teha tööd, milleks leping on sõlmitud. Sellele juhtisid erikomisjonide juhid Jürgen Ligi ja Katri Raik juba paar nädalat tagasi teie tähelepanu ning tegid ettepaneku leping lõpetada ja viia selles olulises küsimuses parima esindaja leidmiseks läbi uus korralik läbipaistev hange. Kas teie näete, et see sõlmitud leping päädib selle tulemusega, mida rahandusminister soovib? Või oleks vaja leping lõpetada ning ausalt ja läbipaistvalt hästi valitsedes edasi minna?

13:50 Peaminister Jüri Ratas

Ma kõigepealt väga tänan, hea Riina, selle küsimuse eest! Ma pean vabandama: kui uudised tulevad infotunni ajal – täna on tõesti olnud minu meelest väga huvitav ja sisuline debatt, on olnud head küsimused, ma loodan, et on olnud ka head vastused või et küsimused on saanud vastused –, siis mul ei ole võimalik siin telefonis näiteks rahvusringhäälingu portaalist neid uudiseid lugeda. Aga ma kindlasti teen seda peale infotundi. Täna on olnud mitu küsimust, näete, teil on kümnes küsimus, ma olen üheksale juba vastanud. Nii et ei ole tõesti võimalust siin niisugust asja teha. Aga jah, ma pärast kindlasti vaatan seda uudist.

Nüüd edasi, te viitate taas sellele lepingule, selle lepingu lõpetamisele. Jah, ma olen öelnud, et tõesti, kui seda kokkulepet ei täideta, siis ka see leping ei kehti – siis see leping lõpeb, eks ju. Ma saan aru, et põhirünnaku koht on see, kas Freeh' või selle advokaadibüroo on rahandusminister valinud ausalt ja läbipaistvalt või kas – nagu siin on esitatud süüdistus, väga tugev süüdistus – see leping on mängitud otse ühele kätte. Ma veel kord ütlen, et minul seda infot ei ole, seda infot ei olnud ka kabinetis. Oli rahandusministri selge ütlus, et kindlasti tuleb kaaluda erinevaid pakkujaid. Ta on kogu aeg öelnud, nagu ma ka eelnevalt vastasin, et kolmele büroole tehti konkreetne pakkumine. Minu meelest on ta isegi öelnud, et neid büroosid oli rohkem, kellega ta suhtles, et leida parim teenuseosutaja.

Nüüd, küsimus on minu meelest rahapesus laiemalt. Ma olen püüdnud ka siin vastustes öelda, et ma muidugi olen mures selle pärast, mis Eestis on toimunud. Eesti on saanud ikkagi väga ränga majandusliku hoobi. Olgem ausad, see on olnud väga ränk hoop ka Eesti mainele. Ja seda tarkust, kuidas nüüd siit edasi minna – me peame tegelikult kõik üheskoos selle nimel tegutsema.

Ma arvan, et ka teile meenub, kuidas me korra eelmises valitsuses arutasime, kas võta endale selline koostööpartner ookeani tagant või mitte. Oli päris tuliseid ja tõsiseid vaidlusi. Ja see vaidlus, see arutelu jätkus tänases valitsuses ja on jõudnud tulemuseni, et seda partnerit on tegelikult Eestile vaja. Ma arvan jätkuvalt, et seda partnerit on Eestile vaja. Seda, kes on parim partner, ei ole valitsus öelnud – ei ole öelnud, et valige see või too advokaadibüroo. See on olnud rahandusministri ja Rahandusministeeriumi kompetents. Tegelikult on see alati nii olnud, et selliseid lepinguid teevad ikkagi vastava valdkonna minister ja ministeerium. Ma palun vabandust, läksin natukene üle aja!

13:53 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Enne kui annan proua Riina Sikkutile võimaluse täpsustavaks küsimuseks, tahan ma samamoodi nagu eelmises infotunnis tuletada meelde, et Riigikogu liikmed, kes esitavad küsimusi, püüaks need esitada võimalikult täpselt vastavalt sellele, millisena need küsimused on valitsusliikmetele edasi saadetud – ja praegusel juhul on küsimuse teemaks valitsemine. Kahjuks oli äsja esitatud küsimus küll väga tingimuslikult selle teema alla kvalifitseeritav. Ma meenutan, et valitsusliige võib vastamisest põhjendatult keelduda, kui küsimus ei puuduta taotluses märgitud probleemi. Ma siiski lasen vastata, aga palun seda edaspidi meeles pidada. Palun, Riina Sikkut, täpsustav küsimus!

13:54 Riina Sikkut

Aitäh, hea esimees! Hea peaminister! Sellepärast ma uudiseid vahendasingi, et tean, et teil ei ole võimalik neid vahepeal lugeda, aga see on oluline info. Kahtlemata ei pruugi teil olla infot selle kohta, et hange on meelega kellelegi kätte mängitud või midagi muud sarnast. Aga praeguseks on ju tekkinud piisavalt kahtlusi selles osas, kas on toimunud aus mäng, ja kui sellised kahtlused on kerkinud, siis tuleks võimalikult kiiresti reageerida.

Teine aspekt, mida selle lepingu sõlmimise puhul on palju esile toodud ja mis puudutab täpselt samamoodi ka valitsemist, on järgmine. Eesti riigiasutustel on Venemaaga suhtlemisel info jagamise kohta teatud reeglid kokku lepitud ja paika pandud. Sealsamas intervjuus ütleb lepingupartneri esindaja, et jah, ta näeb, et tema võiks Venemaa keskpangalt infot küsida ja Eestile seda tüüpi abi pakkuda. Ma ei ole kindel, kas lepingupartneri iseseisev töö Venemaa suunal on midagi sellist, mis on Eesti valitsemispraktikaga kooskõlas. Kas teile tõesti ei tundu, et praegu on piisavalt kahtlusi, et peatada lepingu raames väljamaksete tegemine ja lepingu alusel töötamine ning korraldada uus hange, et leida läbipaistvalt partner, kes suudab Eesti huve hästi kaitsta?

13:55 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma olen täiesti päri, et Eesti huvide kaitsmisel me peame tõesti tegema kõik selleks, et – vähemalt nii palju, kui me tunnetame Ameerika Ühendriike, nii palju, kui meil on teadmisi – valida välja parim lepingupartner Eesti huvide kaitsmiseks. Ma olen sellega täielikult päri. Kas tänane valik on parim või ei ole parim? Ma arvan, et selle üle me võimegi vaidlema jääda, ju neid advokaadibüroosid on Ameerika pinnal ikka mitmeid, kes sellist kaitset ja sellist tööd pakuvad.

Te ütlete, et neid kahtlusi on ajakirjanduses palju üles visatud. Ma olen nõus, et on visatud, ma ei vaidle sellele vastu. Aga on öeldud ka teistmoodi. Ma ütlen, et teie enda endine ametikaaslane, minu meelest ka vastava komisjoni juht, Jaanus Rahumägi on öelnud ajakirjanduses, et tema info kohaselt pidi [Freeh] olema väga hea partner, väga hea inimene ja advokaat, väga kõrgesti hinnatud. Ma ei tea, kust härra Rahumägi selle tunnetuse võtab, aga ka tema on olnud Riigikogus pikalt ja kaua, ta on olnud selle valdkonna komisjoni esimees. Ja tema hinnang on olnud selline. Nii et eks neid hinnanguid ole tõesti olnud erinevaid.

Ma olen sellega igal juhul päri, et vaadata see uudis teie üleskutsel tõsiselt läbi. Loomulikult tuleb vaadata, et kui partnereid valitakse, siis oleks olemas ka reeglistik, väga kindel reeglistik. Selline ühele kätte mängimine ei saa kuidagi olla aktsepteeritav. Minule on rahandusminister korduvalt väitnud, et eeltöö on tehtud ja on püütud leida erinevaid büroosid, kelle käest pakkumist saada. Ja tõsi on see, et jah, kaks tükki ütlesid kohe, et nad ei saa osaleda, neil on selles küsimuses huvide konflikt. Meie ülesanne on küsida, kas sellel tänasel partneril on huvide konflikt või ei ole. Te tõite Venemaa aspekti välja – ta on öelnud, et ei ole.

Ma tahan südamest tänada kõiki Riigikogu küsijaid, minu meelest on olnud väga tõsised, huvitavad ja vajalikud küsimused. Ma tänan ka Riigikogu esimeest. Aitäh teile!

13:58 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Tänan kolleege küsimast ja tänan valitsusliikmeid vastamast! Sellega on meie tänane infotund lõppenud.

13:58 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee