Riigikogu
Riigikogu
Пропустить навигацию

Riigikogu

header-logo

15:00 Vabariigi Valitsuse liikmete ametivanne

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu! Vabariigi Presidendi k.a 8. juuni otsusega nr 106 on Jaak Aab alates 12. juunist nimetatud riigihalduse ministriks. Kuulame ära riigihalduse ministri Jaak Aabi ametivande. Palun!

Riigihalduse minister Jaak Aab

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. Aitäh! (Aplaus.)

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu! Vabariigi Presidendi k.a 12. juuni otsusega nr 107 on Jüri Luik nimetatud kaitseministriks. Kuulame ära kaitseminister Jüri Luige ametivande. Palun!

Kaitseminister Jüri Luik

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. (Aplaus.)

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu! Vabariigi Presidendi sellesama 12. juuni otsusega nr 107 on Siim Valmar Kiisler nimetatud keskkonnaministriks. Kuulame ära keskkonnaminister Siim Valmar Kiisleri ametivande. Palun!

Keskkonnaminister Siim Kiisler

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. (Aplaus.)

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu! 12. juuni otsusega nr 107 on Vabariigi President määranud Toomas Tõniste rahandusministriks. Nüüd kuulame ära rahandusminister Toomas Tõniste ametivande.

Rahandusminister Toomas Tõniste

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. Aitäh! (Aplaus.)

Esimees Eiki Nestor

Nii. Vabariigi Valitsus võib tööle minna. Jõudu!


15:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu! Alustame täiskogu V istungjärgu 18. töönädala esmaspäevast istungit.


15:06 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor

Kas kellelgi on soovi anda üle eelnõusid või arupärimisi? Ei ole sellist soovi.
Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Täiskogul on kohal 91 Riigikogu liiget.
Austatud Riigikogu, palun tähelepanu! Rahanduskomisjon on esitanud taotluse lühendada eelnõude 456, 457 ja 458 teise lugemise arutelu aluseks olevate dokumentide kättesaadavaks tegemise aega ühe päeva võrra, s.o kuni teisipäeval kella 18-ni. Juhatus oli seda arutades seisus, kus rahanduskomisjoni ettepaneku poolt oli 2 juhatuse liiget ja vastu 1. Kuna Riigikogu juhatus ei saavutanud selles küsimuses konsensust, siis kasutan kodu- ja töökorra seaduse § 16 lõikest 4 tulenevat õigust ja panen selle küsimuse Riigikogu täiskogus päevakorraväliselt hääletusele. Hanno Pevkur, protseduuriline küsimus.

Hanno Pevkur

Aitäh, austatud istungi juhataja! Teie soov on täiesti mõistetav, aga minule teadaolevalt ei ole rahanduskomisjon ka praeguseks nende eelnõude lõpliku sõnastusega valmis jõudnud. Uus teema laenude maksustamine on siiamaani veel käsitlemata. Kas Riigikogu juhataja tõesti arvab, et kui Riigikogu liikmed saavad nii mahukad eelnõud, mis käsitlevad uute maksude kehtestamist ja samamoodi eelarvetasakaalu põhimõtte rikkumist, kätte teisipäeva õhtul kell kuus, on nad suutelised need ühe ööga läbi töötama ja kolmapäeval alates kella kahest neid viljakalt menetlema? Siia juurde teine küsimus. Ma küsin selle kohe ära, vaadates meile esitatud päevakorda. Needsamad eelnõud, mis te ette lugesite, on pandud viimasteks päevakorrapunktideks. Kas neid ei saaks tõsta kolmapäeva esimesteks päevakorrapunktideks, et neid saaks arutada pärast kolmandaid lugemisi?

Esimees Eiki Nestor

Kas see küsimuse tagumine pool oli mõeldud ettepaneku vormis?

Hanno Pevkur

Kui on vaja ettepanekut, siis ma vormistan selle niimoodi, et eelarve baasseaduse eelnõu, mille number on ... Ühesõnaga, 29. päevakorrapunkti arutelu võiks olla kohe pärast kolmandaid lugemisi ning 27. ja 28. punkti võiks arutada pärast eelarve baasseaduse lugemist. Siis võiks minna edasi muu päevakorraga. See annaks mingigi võimaluse neid päevakorrapunkte arutada normaalselt, mitte öötundidel, nagu kipub muidu kolmapäeval siin saalis juhtuma. Ehk küsimuse esimene pool on veel kord üle korratuna see, et meil jääb lihtsalt liiga vähe aega nende eelnõude sisuga tutvumiseks. Küsimuse teine pool on see, et kui me tahame mingilgi moel tagada nende eelnõude adekvaatset menetlemist päevasel ajal, siis võiks päevakorrapunktide järjekorda muuta.

Esimees Eiki Nestor

Selge. Mis puudutab komisjoni tööd, siis juhatus ei ole sellesse sekkunud ja me ei ole ka mingeid järelepärimisi teinud. Kui komisjonid on tundnud, et nad vajavad selleks, et saaksid teie ette tuua korraliku dokumendi, lisaaega, siis on juhatus seda arutanud ja tavaliselt lisaaega ka andnud. Praegu me üksmeelele ei jõudnud, seetõttu tuleb hääletus. Aga ettepanekut, mis käib päevakorra kohta, käsitlen ma pärast eraldi. Teeme nii! Austatud Riigikogu ... Kalvi Kõva, palun, protseduuriline küsimus!

Kalvi Kõva

Aitäh! Kuna kolleeg Hanno Pevkur tegi ettepaneku päevakorda ...

Esimees Eiki Nestor

Kas sa tahad vastu vaielda?

Kalvi Kõva

Jah.

Esimees Eiki Nestor

Selle juurde me jõuame hiljem.

Kalvi Kõva

Jõuame hiljem. Aitäh! (Naer saalis.)

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu, kes on selle poolt, et lühendada riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 456, magustatud joogi maksu seaduse eelnõu 457 ning tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 458 teise lugemise arutelu aluseks olevate dokumentide Riigikogu liikmetele kättesaadavaks tegemise aega, nii et materjalid oleksid kättesaadavaks tehtud 13. juunil kella 18-ks? Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 52 Riigikogu liiget, vastu 35, erapooletuks ei jäänud keegi. Dokumentide kättesaadavaks tegemise aega lühendati.
Nüüd läheme päevakorra kinnitamise juurde. On ettepanek Hanno Pevkurilt – ma kordan selle üle –, et 29. päevakorrapunkt oleks 22. (ma sain nii aru), 27. päevakorrapunkt 23. ja 28. päevakorrapunkt 24. Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ei ole päevakorrapunktide ümbertõstmise poolt.

Esimees Eiki Nestor

Igor Gräzin, palun, protseduuriline küsimus!

Igor Gräzin

Küll on tore, et opositsioonile ka sõna antakse, kui koalitsioon enam rääkida ei taha. Aga no hää küll, parem hiljem kui mitte kunagi. Aitäh, et sa nüüdki märkasid! Tubli! Ma tahtsin tegelikult ühte sihukest asja küsida. Anna nüüd nõu ja sellega sa võidad taas kogu selle saali armastuse. Ütle mulle, mida peaks opositsioon tegema, kui ta tahab, selleks et asjast aru saada, natukene tööaega juurde saada. Enamus surus lihtsalt selle ettepaneku läbi ja ütles, et te tulete nüüd saali ja pole teil siin midagi lugeda vaja, teile on materjalid kätte antud, hääletage kas nii või naa, ükskõik, sest nagunii pole teist mingit kasu. See oli see, mis sa praegu ütlesid. Aga ütle mulle palun, mida me siis peaksime tegema. Me küsime endale ju tööaega juurde.

Esimees Eiki Nestor

Kõigepealt, austatud rahvasaadik Gräzin, sa panid mulle suhu sõnu, mida ma ei ole kasutanud. (Gräzini vahelehüüe.) Teiseks ei ole see küsimus päevakorra kinnitamise kohta protseduuriline. Ma vahetan meeleldi sinuga mõtteid kolleegina. Austatud ... Arto Aas, palun!

Arto Aas

Aitäh, austatud esimees! Minu küsimus puudutab punkte, mille on päevakorda lisanud põhiseaduskomisjon. Eelmise nädala neljapäeval valis põhiseaduskomisjon uut esimeest ja aseesimeest. Esimene voor jäi viiki ja teise hääletusvooru ajal lahkus üks keskfraktsiooni liige hääletussedeliga ruumist, peale keskfraktsiooni esimehega ukse taga vestlemist tuli ta ruumi tagasi ja hääletas. Siis valiti komisjoni esimeest ja aseesimeest. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ja teie enda allkirjastatud dokumendid ütlevad, et valimised peavad olema salajased ka Riigikogu komisjoni juhtkonna valimiste ajal. Kuidas peaks nüüd käituma, kui selline kodukorra rikkumine aset leidis? Kas põhiseaduskomisjoni juhtkonna valimine ja siia päevakorda lisatud punktid on üldse seaduslikud?

Esimees Eiki Nestor

Head kolleegid! Ma ootan praegu protseduurilisi küsimusi päevakorra kohta. Seda küsimust võime käsitleda eraldi. Mis seos sellel päevakorraga on? (Elevus saalis.) Kas sa tahad öelda, et neid päevakorrapunkte ei olnud põhiseaduskomisjonil õigust esitada? Kas sul on ettepanek need välja jätta? Mis number see punkt on? Kuulame niikaua Valdo Randperet, palun! Protseduuriline küsimus päevakorra kinnitamise kohta.

Valdo Randpere

Minul on kaks protseduurilist küsimust. Me just hääletasime, et pikendada dokumentide esitamise võimalust homme kella kuueni. Mis saab siis, kui kella kuueks neid dokumente ei tule?

Esimees Eiki Nestor

Siis teist lugemist ei tule.

Valdo Randpere

Kas sinu sõna selle peale?

Esimees Eiki Nestor

Jah.

Valdo Randpere

Okei.

Esimees Eiki Nestor

Ja teine küsimus?

Valdo Randpere

Ma sain aru, et Kalvi Kõva oli meie ettepaneku vastu, et päevakorda muuta. Ma tahan teada, et miks. Ainuke põhjus, mille ma loogiliselt mõeldes leian, on see, et tema arvates peabki selliseid sigadusi, nagu see eelarvepoliitika pea peale pööramine siin on, pimeduse katte all tegema.

Esimees Eiki Nestor

See ei ole protseduuriline küsimus.

Valdo Randpere

Ma tahtsin küsida, kas mingeid häid põhjendusi on veel, miks peaks seda tõesti kolmapäeva ja neljapäeva vahel kesköösel arutama, selle asemel et teha seda homme õhtupoolikul.

Esimees Eiki Nestor

Hea põhjus on see, et rahvas on teid siia valinud. Igor Gräzin, palun!

Igor Gräzin

Siin me nüüd sinuga kahekesi komberdame, sant juhib pimedat ja sinuga koos me kukume kogu aeg auku. Katsume nüüd koos edasi minna. Me koperdame nüüd siin, aga ütle mulle, kas protseduurilised küsimused saavad olla ainult päevakorraga seoses ja kas päevakorraküsimused on ainult protseduurilised. Sa lubad ainult protseduurilis-päevakorralisi küsimusi. Selgita see asi ära, siis me jõuame jälle sammukese edasi.

Esimees Eiki Nestor

Ma arvan, et ega päevakorra kinnitamine ei ole üldse õige aeg kodu- ja töökorra seaduse lahtirääkimiseks. Seda seadust võiks ikka ise ka lugeda. Arto Aas, palun!

Arto Aas

Aitäh! Minu küsimus puudutas jah seda, et kui valimiste salajasuse põhimõtet on rikutud, siis tuleks päevakorrast välja võtta teisipäevane päevakorrapunkt number 5 ja kolmapäevased punktid nr 9 ja 10.

Esimees Eiki Nestor

Nii, on tulnud ettepanek jätta teisipäevasest päevakorrast välja punkt nr 5 ja kolmapäevasest päevakorrast punktid nr 9 ja 10. Helmut Hallemaa, palun!

Helmut Hallemaa

Aitäh, esimees! Head kolleegid! Kahju, et me peame siin niimoodi üksteise aega kulutama. Ma tuletan meelde Arto Aasale ja ka teistele, et komisjonis juhatas seda protseduuri komisjoni aseesimees Jüri Adams, kes küsis päris mitu korda, kas kellelgi on pretensioone valimiste läbiviimise kohta. Ühtegi pretensiooni ei esitatud.

Esimees Eiki Nestor

Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on ka selle Arto Aasa ettepaneku vastu, et võtta kolm põhiseaduskomisjoni esitatud eelnõu päevakorrast välja.

Esimees Eiki Nestor

Igor Gräzin, palun!

Igor Gräzin

Ütle, palun, kas selline asi saab olla, et fraktsioonil tekib siinsamas saalis protseduuriline seisukoht! (Naer saalis.) Ma ei saanud aru, kust see tuli nüüd.

Esimees Eiki Nestor

Arto Aas, palun!

Arto Aas

Aitäh, austatud esimees! Lubage, et ma veel kord täpsustan. Komisjonis arenesid sündmused kiiresti ja valimiste ümber oli väga palju segadust. Mis on teie seisukoht, kas hääletussedeliga ruumist lahkumine on kodu- ja töökorra seaduses ettenähtud printsiibi rikkumine või ei ole? Kui on, siis ei ole siin midagi hääletada, siis tuleb põhiseaduskomisjonis asuda uuesti esimeest ja aseesimeest valima ning senised otsused ei ole legitiimsed. Kui see teie hinnangul ei ole selle printsiibi rikkumine, siis ei ole meil siin enam midagi vaielda. Ma küsin teie kui Riigikogu esimehe seisukohta.

Esimees Eiki Nestor

Arto Aas, ma luban, et sinu märkust – ma saan aru, et see on tõsine – juhatus koos põhiseaduskomisjoniga arutab. Ma ei oska praegu rohkem mitte midagi öelda, sest me tegeleme päevakorra kinnitamisega ja see on natukene teistsugune teema. Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur

Aitäh, hea Riigikogu juhataja! Sa oma hinnangut ei andnud. Ma tegin ettepaneku tõsta need kolm päevakorrapunkti ettepoole. Aga kas ma saaksin selleks, et sisuliselt arutada seda, kas need peaksid olema ettepoole tõstetud või üldse päevakorrast välja arvatud, kuna rahanduskomisjon ei ole veel oma seisukohta öelnud, teada sinu seisukoha just nimelt selle aja kohta? Siis oskaksime teha ka ettepaneku, kas jätta päevakorrapunktid nr 27, 28, 29 üldse päevakorrast välja või tõsta nende arutamine ettepoole.

Esimees Eiki Nestor

Ma arvan, et täiskogu saab rahanduskomisjoni seisukoha teada siis, kui eelnõusid arutatakse täiskogul, mitte varem. (Hanno Pevkuri vahelehüüe.) Ma usun, et ka varem on rahvasaadikud suutnud ühe ööga eelnõusid läbi lugeda, miks seekord siis teistmoodi peaks olema. See on minu isiklik hinnang. Aga see ei olnud teil protseduuriline küsimus. Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas

Austatud juhataja! See teema, mille kolleeg Arto Aas tõstatas, on muidugi päris tõsine. Kui peaks tõepoolest leidma kinnitust väide, et valimiste salajasuse põhimõtet on rikutud või, veelgi hullem, valimistel on rahvasaadiku vaba tahet mõjutatud, siis ilmselgelt me seda küsimust täiskogul hääletamisega lahendada ei saa. Seetõttu pakun ma välja järgmist. Meil on võimalik või õigemini teil, hea juhataja, on võimalik võtta juhataja vaheaeg. Kogu juhatus on saalis kenasti kohal, juhatusel on võimalik seda teemat koos põhiseaduskomisjoni juhtidega arutada ja siis on ka võimalik saalile pakkuda mingi lahendus nende punktide menetlemise või mittemenetlemise kohta. Aga veel kord: see on teema, mis ei ole lahendatav vaid ühe hääletusega, sest kui tõesti on rikutud valimiste korda, siis on see asi palju tõsisem.

Esimees Eiki Nestor

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Et protseduur oleks selgem, ma informeerin teid, et kolmapäevase päevakorra viie viimase punkti kohta tegi komisjon otsuse eelmisel nädalal ja praegu käib tehniliste detailide täpsustamine. Kolleeg Gräzinil pole vaja oodata homme kella kuueni, kõik dokumendid on EMS-is olemas, nii muudatusettepanekud kui ka eelnõud. Nii et jõudu tööle, ta võib kohe praegu sellega pihta hakata. (Vahelehüüe.)

Esimees Eiki Nestor

Igor Gräzin, on sul protseduuriline küsimus, küsin ma.

Igor Gräzin

Jah, inimlikult protseduuriline. Vaata, ma tahan sind praegu aidata. (Naer saalis.) Asi on selles, et ma toetan seda, et Riigikogu saab teha vapustavaid asju. Minister (tol korral oli ta komisjoni esimees) Sesteri juhtimisel võttis Eesti Vabariik miljarditesse ulatuvad kohustused ESM-i ees vastu 40 minutiga. Nii et siin on võimalikud igasugused asjad, sul on õigus.

Esimees Eiki Nestor

Remo Holsmer, palun!

Remo Holsmer

Ma täpsustan rahanduskomisjoni nimel rahanduskomisjoni esimehe eelnevat ütlust, nagu toimuks praegu ainult tehniline vormistamine. See päris tõele ei vasta. Homme on rahanduskomisjoni päevakorras nii riigieelarve baasseaduse muudatused, mida Rahandusministeerium veel ette valmistab, kui ka uus panditulumaksusüsteemi sõnastus. Need ei ole kindlasti mingisugused tehnilised pisitäpsustused. Olgu see stenogrammi huvides öeldud.

Esimees Eiki Nestor

Nüüd on minul protseduuriline küsimus. Kuna juhatuse liige palus vaheaega, siis ma tunnen kohustust seda vaheaega võtta. Mul oleks väga hea meel, kui neljapäevast komisjoni koosolekut juhatanud Jüri Adams saaks juhatuse koosolekul viibida. Ta ei saa seal viibida. Vaba inimene vabal maal. Juhataja vaheaeg 10 minutit. Jätkame kell 15.35.
V a h e a e g

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu, juhataja võetud vaheaeg on läbi. Juhatus kogunes ja tõi koos põhiseaduskomisjoni sekretariaadijuhiga asjasse selgust. Juhatuse üksmeelsel otsusel – ma veel kord kordan teile, austatud Riigikogu liikmed, kuna komisjonide juhtide valimisi võib ka edaspidi ette tulla – te olete oma otsustes vabad, te ise teate, kuidas te hääletate. See on meie üksmeelne teade. (Naer ja elevus saalis.) Tähelepanu! Teiseks, ma saan aru Arto Aasa küsimusest, aga pean teile ette lugema ühe paragrahvi dokumendist, mis on kinnitatud 10. veebruaril 2011. aastal ja kannab numbrit 21. See on Riigikogu juhatuse otsus. Selle dokumendi pealkiri on "Riigikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimise kord" ja siin on selline lõppsäte: "Kui komisjoni liige leiab, et hääletamise läbiviimisel, hääletamistulemuste kindlakstegemisel või liisuheitmisel rikuti Riigikogu kodu- ja töökorra seadust, võib ta esitada valimistulemuse teatavakstegemiseni istungi juhatajale protesti. Protesti lahendab komisjon viivitamata." Komisjoni sekretariaadijuhi sõnul küsis komisjoni tööd juhtinud Jüri Adams, kas proteste on, ja ühtegi protesti ei esitatud.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Riigikogu täiskogu V istungjärgu 18. töönädala päevakorra. Palun võtta seisukoht ja hääletada! (Vahelehüüded.) Katkestan hääletuse. Ettepaneku päevakorrapunktide ümbertõstmise kohta, mille tegi rahvasaadik Pevkur, protestis rahvasaadik Kõva. Jah, me hääletame etteantud kujul. (Vahelehüüe: "Nii kõva värk on.") Nii kõva värk on.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Riigikogu täiskogu V istungjärgu 18. töönädala päevakorra. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt on 50 Riigikogu liiget, vastu 34, erapooletuks ei jäänud keegi. Päevakord on kinnitatud.


1. 15:39 Arupärimine haldusreformi manipulatsioonide kohta võimuerakondadele parema positsiooni andmiseks (nr 357)

Esimees Eiki Nestor

Meie esimene päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Andres Herkeli, Krista Aru, Külliki Kübarsepa, Andres Ammase, Monika Haukanõmme, Artur Talviku ja Ain Lutsepa esitatud arupärimine haldusreformi manipulatsioonide kohta võimuerakondadele parema positsiooni andmiseks. Sellele peaks vastama peaminister Jüri Ratas, kes on ka saalis. Arupärijate nimel Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Härra esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Austatud peaminister! Vabaerakonna fraktsiooni liikmed on poole aasta jooksul esitanud haldusreformi eri aspektide kohta kindlasti üle 15 arupärimise, nende arv peaks lähenema juba 20-le. Tänane arupärimine on üks niisugune kokkuvõttev päring. Miks on see esitatud peaministrile? Ma tunnistan ausalt – kui peaminister ka kuulaks! –, et arupärimised oleme tihti esitanud peaministrile sellepärast, et me ei ole olnud rahul riigihalduse ministri vastustega ega tema tegevusega üldisemalt. On päris sümboolne, et need küsimused tulevad vastamisele täna, kui uus riigihalduse minister andis meie ees ametivande. Loodame kõige paremat. Meie minister Korbi tegevusega rahul ei olnud, pean tunnistama. Ausalt öelda, austatud peaminister, ka teie ei saaks sellega rahul olla, eriti kui vaadata seda, mida Keskerakonna juhtivad poliitikud tegid möödunud suvel, kui käis Mailis Repsi valimiskampaania. Ka meie oleme viimasel ajal väga palju Eesti eri omavalitsustes olnud. Me oleme kuulnud sellest palju mälestusi ja saanud palju tagasisidet tolleaegsete lubaduste kohta. Need lubadused kõlasid siin ka 15. septembril olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul, kui Mailis Reps osutas 5000 elaniku piiri ühekülgsusele ning piitsa ja prääniku meetodile ega öelnud ei rohkem ega vähem kui seda, et presidendina ei oleks ta seesugust haldusreformi seadust välja kuulutanud ning Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule tuleb teha ettepanek seda muuta. Kui Keskerakond sai valitsusse, siis tõrjuti kõik katsed vähegi lihvida haldusreformi kitsaskohti ja anda valitsusele rohkem võimalusi erandite tegemiseks. Peale selle, et me oleme teile esitanud palju arupärimisi, oleme esitanud ka kaks eelnõu, et tagada valitsusele suurem erandite tegemise ruum, valitsuskoalitsioon on need aga tagasi lükanud. Sellest kõigest on meil väga kahju, sest 5000 elaniku kriteeriumi tagaajamine nendes kohtades, kus inimesi ei jätku ja kus tekivad geograafiliselt ebaloogilised liitumised, on põhjustanud ühe kõige suurema kahju, mida Eesti halduskorraldusele ja kohalikule demokraatiale viimasel ajal on üldse tekitatud. Aga ma saan aru, et valitsusel on aega ja ta saab neid otsuseid veel langetada. Eelmisel nädalal te seda ei teinud. Ma tervitan seda, et uus riigihalduse minister saab siis tulla ja oma seisukohad öelda. Võib-olla läheb midagi ka paremaks.
Arupärimises oleme üldistanud neid erinevaid käekirju, mis on olnud seotud selle tendentsiga, et vähemalt retooriliselt on siiamaani välja käidud selliseid lahendusi, mis on olnud väikeste omavalitsuste vastu ja sundliitmise kasuks. Ehk siis, kui omavalitsused on ühinenud ja teinud kõik ära korrektselt, aga 5000 elaniku kriteeriumist jääb neil puudu mõnikümmend inimest – nagu Kanepis, Kõllestes, Valgjärvel ja neid näiteid on veel –, on võetud seisukoht, et tuleb viia läbi täiendav sundliitmine. Teine näide. Omavalitsus ei ole teistega liitunud, aga täidab kõiki kriteeriume hästi, välja arvatud seesama elanike arv (see on nüüd see Luunja näide). Siis kipuvad otsused jällegi tulema või vähemalt siiani on lubatud neid teha omavalitsuse seisukoha kahjuks. Jne, jne. Ka nendele, kes on kõik kriteeriumid täitnud, nähakse ette täiendavaid sundliitmisi. Need juhtumid me oleme arupärimise sissejuhatuses kõik ära kirjeldanud. Loodame, et lugupeetud peaminister ise refereerib küsimusi ja annab meile ka vastused. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Arupärimisele vastab peaminister Jüri Ratas.

Peaminister Jüri Ratas

Austatud Riigikogu esimees! Auväärt Riigikogu liikmed! Head arupärijad, ma tänan teid arupärimise eest! Alustuseks toon välja kolm asja, millele ma tahan enne arupärimise käsitlemist vastata. Kahe asjaga ei ole ma üldse nõus ja ühega olen täielikult nõus. Ma ei ole nõus sellega, mis te ütlesite Mihhail Korbi kohta. Mitte üldse ei ole nõus. Ma arvan, et Mihhail Korb oli väga tugev riigihalduse minister, väga sisuline minister, kuulav minister, märkav minister, ühisosa leidev minister. Mihhail Korb oli ministrina kindlasti omavalitsuste tugevdamise poolt. Mihhail Korb oli minister, kes oli kindlasti selle poolt, et kohalikud elanikud teenuseid paremini ja operatiivsemalt kätte saaksid. Teine asi, mis teie ütlesite, oli seotud sellega, et praegune valitsus ei ole kaotanud neid kitsaskohti, mis omavalitsustega seoses on. On küll kaotanud. Me olime opositsioonis ülikriitilised omavalitsuste tulubaasi ja ülesannete asjus. Valitsus on andnud omavalitsustele üksikisiku tulumaksu protsendi kujul tulubaasi tagasi ning ta on andnud neile juurde lisaülesandeid ja seda koos rahastusega. Ma olen aga teiega täielikult nõus selles, et ma muidugi enne vastama asumist refereerin teie küsimusi. Kuid oma mõtteid Mihhail Korbi kohta ma kindlasti kaitsen ja kaitsen ka teda, hinnates tema tehtud tööd. Ma arvan, et ta võttis väga keerulisel hetkel üle omavalitsuste reformi, aga läks edasi ka riigireformiga.
Kindlasti on kogu Eesti ja kõigi meie erakondade huvides, et omavalitsused oleksid nii võimekad kui võimalik ning suudaksid elanikele pakkuda parimaid võimalikke teenuseid. Riigikogus vastuvõetud haldusreformi seadus pani valitsusele kohustuse esitada k.a 15. veebruariks ühinemisettepanekud kõigile neile omavalitsustele, kes ei täitnud aasta alguse seisuga seaduses nõutavat elanike arvu miinimumkriteeriumi. Ma rõhutan, et see kohustus tulenes seadusest. Kõigi omavalitsuste puhul, kus elanike arv jäi kas või ühe võrra alla 5000, tulenes seadusest kohustus, et valitsus peab ettepaneku tegema. Ma jõuan kohe ka selle teise pooleni, mis seadusest tuleneb. See kehtib ka omavalitsuste puhul, mis volikogude algatatud ühinemise järel jäävad alla 5000 elanikuga omavalitsusteks ning kus valitsus ei kohaldanud seaduses võimaldatud erandeid, nagu tehti näiteks mereliste väikesaarte suhtes. Riigikohus on oma otsuses kinnitanud, et siin ei ole valitsusel kaalutlusruumi, kas seaduses seatud elanike arvu miinimumile mittevastavatele omavalitsustele ettepanek teha või mitte. Ma rõhutan, et tegu on ettepanekuga. Omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteerium on menetluse algatamisel Vabariigi Valitsusele siduv, kuid see pole siduv lõppotsuse tegemisel. Haldusreformi seadus sätestab ka tingimused, mille korral valitsus võib jätta miinimumsuuruse kriteeriumile mittevastava omavalitsusüksuse haldusterritoriaalse korralduse muutmata. Sisulise kaalutlemise võimalus ongi Vabariigi Valitsusel olemas nüüd, pärast omavalitsustelt saadud tagasisidet. Valitsus peab esitatud seisukohtade ja vastuväidete alusel otsustama, millised esitatud ettepanekud viia ellu ja kas jätta mõni täielikult või osaliselt ellu viimata. Ettepanekute esitamisele eelnesid analüüsid, kohtumised ja põhjalikud arutelud piirkondlikes komisjonides, kuhu kuulusid kohalikud inimesed, eksperdid ja maavanemad. Kindlasti ei olnud nende komisjonide valitsusele esitatud soovituste taga parteipoliitikat. Ma rõhutan seda veel: kindlasti ei olnud nende komisjonide valitsusele esitatud soovituste taga parteipoliitikat. Selline poliitretoorika ei vasta tegelikkusele.
Mis puudutab rahvaküsitluse tulemusi, siis need olid väga paljudes piirkondades küllaltki sarnased. On raske välja tuua midagi eriti silmatorkavat mõnes omavalitsuses või üksikus piirkonnas. Valitsus arvestab oma otsuse kaalumisel küsitlustulemusi kõrvuti kõigi teiste oluliste aspektidega. Seaduse alusel tuleb iga ühinemise puhul analüüsida vähemalt kümmet aspekti: ajalooline põhjendatus, mõju elanike elutingimustele, elanike ühtekuuluvustunne, mõju avalike teenuste osutamise kvaliteedile, mõju haldussuutlikkusele, mõju demograafilisele situatsioonile, mõju transpordi ja kommunikatsiooni korraldamisele, mõju ettevõtluskeskkonnale, mõju hariduslikule olukorrale ning omavalitsusüksuse organisatsiooniliselt ühtse teeninduspiirkonna toimimine.
Esimene küsimus: "Milline on valitsuse poliitiline seisukoht erandite tegemisel – kas valitsus seab esiplaanile reformi eesmärgi ja sisu ning loogiliselt koostoimivate omavalitsusüksuste loomise idee või 5000 elaniku kriteeriumi?" Loomulikult on esiplaanil eesmärk luua tugevad ja koostoimivad omavalitsused. Samal ajal tuleb arvestada ka haldusreformi seadusest tuleneva 5000 elaniku miinimumkriteeriumi täitmise vajadusega, mis ongi mõeldud reformi sisuliste eesmärkide täitmiseks ja millest kõrvalekaldumine on erandlik, aga kaalutletud otsuse korral võimalik variant. Kriteeriumi seadmisel on lähtutud reformi eesmärkidest, mis on lahutamatult seotud elanike arvuga, sest just elanikud on need, kellele tuleb tagada teenuste kättesaadavus. 5000 elanikku on ekspertide hinnangul vähim, mis võimaldab kohalikul omavalitsusel seaduste järgi kohustuslike teenuste osutamist korraldada efektiivselt ja jätkusuutlikult ning tegelda omavalitsuse arendamisega. Kui omavalitsuses on vähemalt 5000 elanikku, siis on, ma rõhutan, enamikul juhtudel võimalik tagada spetsialiseerumine ja saavutada piisav kompetents.
Teine küsimus: "Mis õigusega ja miks kasutab Vabariigi Valitsus sundliitmise võimalust erakondliku võimu kindlustamiseks uutes liidetavates omavalitsustes? Kui see Teie meelest nii ei ole, siis millega põhjendate näiteks Ida-Virumaa suurvalla ja Keila linna, Keila valla, Paldiski linna ja Vasalemma valla (Huvitav, kuhu on jäänud Padise? Hea küll, mina ei ole küsimust esitanud. – J. R.) sundliitmise kava?" Valitsus teeb oma otsused omavalitsuste ühinemise kohta Eesti riigi ja Eesti omavalitsuste huvidest lähtudes, aga kõige olulisem on elanikele osutatavate teenuste kvaliteet ja kättesaadavus. Valitsus tegi ettepaneku kaheksa omavalitsuse ühendamiseks Ida-Virumaal, sest Illuka ning juba ühinenud Mäetaguse, Iisaku, Alajõe ja Tudulinna valla ühinemisel tekkis 1. jaanuari 2017 seisuga 5040 elanikuga ehk miinimumsuuruse kriteeriumi napilt täitev omavalitsus, enamate omavalitsuste kaasamise korral tekib aga suurem ja tugevam omavalitsus. See oli toonane põhjendus. Valitsus on saanud esitatud ettepanekute kohta omavalitsustelt tagasisidet koos piirkondliku komisjoni hinnanguga, milline on omavalitsuste argumentide põhjendatus. Omavalitsused tõid välja, et ühinemisel ei teki asustussüsteemi loogilisi seoseid arvestavat ühtset omavalitsusüksust ning uuel kohalikul omavalitsusel puudub keskus, samuti on need piirkonnad oma olemuselt ja arendusprioriteetide poolest väga erinevad. Neid poolt- ja vastuargumente tõsiselt kaaludes teeb valitsus oma otsuse omavalitsuste ühinemise jätkamise kohta lähiajal. Nüüd räägin Keila linnast. Keila linnale ühinemisettepaneku tegemise eesmärk on luua keskuse ja tagamaa seos, et tagada ka tagamaa elanikele õigus oma teenuskeskuse kohta käivates otsustes ning teenuste ja demokraatia kujundamises kaasa rääkida. Taas on omavalitsused ja piirkondlik komisjon oma seisukohad esitanud. Omavalitsused avaldasid arvamust, et ühendatavatel omavalitsustel puudub ühisosa ning ühinemise korral majanduslik ja haldussuutlikkus vähenevad. Valitsus teeb otsustuse ühinemise jätkamise kohta lähiajal.
Kolmas küsimus: "Kuidas reageerite juhtumite puhul, kus rahvahääletuse tulemused ja volikogude otsused on valitsuse poolt ette pandud sundliitmise vastu? Millised kaalukad argumendid veenaksid Teid sundliitmise mõttest loobuma?" Valitsus arvestab oma otsuste kaalumisel küsitlustulemusi ja volikogude seisukohti kõrvuti kõigi teiste oluliste aspektidega, millele ma juba eelnevalt tähelepanu juhtisin. Pidagem silmas, et kuna piirkonnad on erinevad, siis lähtutakse seal otsustamisel kindlasti ka erinevatest argumentidest.
Neljas küsimus: "Valitsusel on aega omavalitsuste põhjenduste ja taotlustega tutvumiseks ning otsuse langetamiseks kõige kauem 15. juulini. Milline on valitsuse võimekus neid dokumente piisava põhjalikkusega lugeda ja mõtestada enne otsuste langetamist? (Varasemad valitsuse põhjendused ei ole meis tekitanud veendumust, et neid dokumente põhjalikult käsitletakse. Muuseas on erinevatele omavalitsustele saadetud Elva valla sundliitmise koopia!)" Pole põhjust kahelda, et Rahandusministeerium tegeleb selle teemaga tõsiselt, aga ka kogu valitsus, kes koos piirkondlike komisjonidega otsused ette valmistab, teeb eeltööd, ma ütlen, väga tõsiselt ja piisava põhjalikkusega. Ka valitsusliikmed on esitatud materjalidega põhjalikult tutvunud. Dokumendipõhjale jäänud vigade pärast tuleb loomulikult vabandust paluda ja seda ma siinkohal ka teen.
Viies küsimus: "Millist segadust tekitab valdade sundliitmine ja sellest tulenevad kohtuvaidlused seoses sügisel toimuvate valimistega? Mida teete selle segaduse ärahoidmiseks?" Valitsuse algatatud ühinemised iseenesest ühtegi kohtuvaidlust ei tekita. Selleks peab keegi tundma end riivatuna ning pöörduma enda huvide kaitsmiseks kohtusse. Eesti on õigusriik. Oma õiguste kaitsmiseks saab vajaduse korral kohtusse pöörduda ning see on igati loomulik. Loodame, et selliseid juhtumeid on siiski vähe ning kohtusüsteem suudab neid piisavalt kiiresti menetleda, et otsused ühes või teises suunas ei segaks sügisel uute ja võimekate omavalitsuste volikogude valimiste korraldamist.
Kuues küsimus: "Kus, millal ja kelle vahel lepiti kokku, et eelmisel aastal vastu võetud haldusreformi seadust ei muudeta, ükskõik kui halvad selle tagajärjed ka ei ole? Kas vastab tõele, et selle kokkuleppe tõttu ei olnud ükski Eesti maaomavalitsusi tundev Keskerakonna poliitik valmis riigihalduse ministri kohta vastu võtma ning seetõttu esitasite ministriks Mihhail Korbi?" Uut valitsusliitu moodustades lepiti kokku, et haldusreformis tehakse väga tugevad ja sisulised muudatused. See oli kõigi kolme partneri soov. Ma ütleksin, et kõige tugevam ja sisulisem soov oli leppida kokku, mis on omavalitsuste ülesanded. Kui me riikliku tasandi ja omavalitsustasandi ülesanded täpsustame, siis tuleb anda omavalitsustele rahaline kate, et nad saaksid neid kohustusi ja ülesandeid täita. Kindlasti on soov anda teatud riiklikud ülesanded ja kohustused omavalitsustele. Selle valitsuskoalitsiooni põhimõte on olnud, et omavalitsuse ja riigi suhe ei ole ülemuse ja alluvuse suhe, vaid omavalitsus ja riik on partnerid. Teiseks on oluline kuulata Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekuid, mida, võib öelda, nad on teinud juba alates 2009. aastast: tulubaasi on vaja suurendada, koolilõunatoetust on vaja suurendada, ujumistoetust on vaja suurendada. Me suurendame omavalitsuste tulubaasi 90 miljoni võrra, õigemini taastame seda, suurendame ju palju rohkem, aga me taastame selle tulubaasi osa, mis 2009. aastal üksikisiku tulumaksu vähendamisega ära võeti. Teiseks, ujumisõpetusele, mille ma juba välja tõin, pannakse üks miljon juurde. See on olnud Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanek. Koolilõunatoetus on praegu 78 eurosenti. Aastaid on omavalitsusliitude ettepanek olnud, et seda on vaja suurendada, sest nende sentidega välja ei tule. Nüüd on see toetus 1 euro. Ma tänan teid!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused peaministrile. Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea esimees! Hea peaminister! Seda poliitretoorikat, mis vastuse alguses kuuldus, oli kurb kuulata. Peaminister ütleb, et kõik tuleneb seadusest, ta ütleb, et valitsusel puudub kaalutlusruum, sest kõik tuleneb seadusest. Vabandust, talvel oli Vabaerakond see, kes Riigikogu ehk seadusandja nimel tuli välja ettepanekutega, kuidas muuta valitsuse tegevust haldusreformi ajal paindlikumaks just erisuste tegemise teel. Parteipoliitika tõttu öeldi sellele ei. Koalitsiooniliikmed on levitanud juttu, et kavandatakse haldusreformi teist etappi, kus miinimumkriteerium on 20 000 elanikku omavalitsuse kohta. Millal te selle kavaga siia saali tulete, et te ei saaks jälle öelda, et Riigikogu on paha ega lase valitsusel tegutseda?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma ei ole mitte kunagi öelnud, et Riigikogu on paha. Vastupidi, Riigikogu on auväärne, Riigikokku on valitud need inimesed, keda Eesti kõrgeim võim ehk Eesti rahvas on siia valinud. Ma ütlen nii, et isegi võimude lahususe aspekti puhul ma lähtun ikkagi sellest, et Eesti on parlamentaarne riik. Minu arvates ka teie ei arva, et Riigikogu on paha. Riigikogu on auväärne.
Nüüd sellest poliitilisest retoorikast, millest te rääkisite. Ma mõtlesin alguses, kas te räägite härra Herkeli poliitilisest retoorikast, mida ta siin arupärimist tutvustades kasutas, või siis minu retoorikast, ja ega ma täpselt aru ei saanudki. Aga te ütlesite, et valitsus on nagu kuidagi jäigalt selles seaduses kinni. Tõsi on see, et selle seaduse mõttes saab valitsus lähtuda ainult ühest asjast. Nagu ma ütlesin, kui omavalitsuse elanike arv on kas või ühe võrra alla 5000, peab valitsus tegema ettepaneku. Ma rõhutan, et ettepaneku. Ma rõhutan veel kord, et ettepaneku. Lõppotsuse tegemisel on valitsusel kaalutlusõigus. Kas otsuse aluseks on pindalapõhine kriteerium või need kümme kriteeriumi, mis ma ette lugesin ja millele omavalitsuste teenused peavad vastama, see kaalutlusõigus valitsusel on. Ma arvan, et ma ei ütle valesti, kui ma ütlen, et see on temaatika, mida valitsus on viimase kolme-nelja nädala jooksul kõige tõsisemalt arutanud. Neid nõupidamisi on toimunud mitmeid, on vaja tutvuda analüüsidega ning käia ka isiklikult kohapeal ja arutada. Seetõttu ei ole valitsus veel lõppotsust teinud, sest me ei pea õigeks siin kiirustada. See on väga põhimõtteline otsus ümberkorralduste kohta.
Te ütlesite, et te tegite oma ettepaneku talvel. Jah, 2017. aasta talvel te tõesti oma ettepaneku tegite, aga te peaksite ütlema välja ka selle lause teise poole, et 31. detsembriks 2016, kui tohib nii öelda, oli see protsess juba teatud reeglite järgi toiminud. On olemas hea põhimõte, et poolel teel reegleid ei muudeta. See oleks pannud hoopis teise situatsiooni enamiku omavalitsustest, kes olid oma otsused teinud vabatahtliku liitumise käigus. Nii et ma ei pea seda etteheidet õigustatuks.
Kolmandaks, ma ütlen ausalt, auväärt Riigikogu liige Külliki Kübarsepp, et teie olete esimene, kelle käest ma kuulen selle teise etapi ja 20 000 elaniku kohta. Ma ütlen, vaadates teile otsa: te olete esimene Riigikogu liige, esimene tipp-poliitik Eestis aastal 2017, suve hakul, kes sellist asja ütleb. Ma ei ole 20 000 piiri kuulnud mainitavat mitte ühelgi nõupidamisel või mingites koridorivestlustes. Ma arvan, et teie küsimus oli retooriline, see ei ole Vabaerakonna seisukoht, et kõigis omavalitsustes peab reformi teises etapis olema 20 000 elanikku. Ei, sellist kavatsust pole arutatud.

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh! Austatud peaminister! Teil oli kindlasti võimalus neid sundliitmise asju lahendada ka teistmoodi ja ei olnud seal neid piire ees, pigem oli tegemist soovimatusega. Aga mul tekib seda juttu kuulates ikkagi küsimus, kas see olete teie või oli see mõni teine Jüri Ratas, kes toetas eelmisel suvel Mailis Repsi valimiskampaaniat, kust tuli väga tugevalt see sõnum, et Keskerakond vaatab haldusreformi seaduse uuesti läbi. Kui te erandeid teete, kui te annate paindlikkust juurde, siis ma kiidan teid. Aga see kõik on omavalitsustele tehtud protseduuriliselt ikkagi väga vaevarikkaks, nad peavad tõestama, et nad ei ole kaamelid.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile selle tõsise küsimuse eest! Palun öelge siis see paragrahv, seadus, lõige ja punkt, mille puhul valitsus saanuks 5000 elaniku kriteeriumist kõrvale vaadata. Seda ei ole olemas. Valitsus pidi, ma rõhutan veel, oma ettepanekud tegema. Nii nagu näiteks on Häädemeestele Pärnumaal tehtud ettepanek liituda Saarde vallaga. Tõesti, Häädemeestel on 4982 inimest, s.o 18 inimest vähem kui 5000. Me teame, et Saarde on üks kahest Eesti omavalitsusest, kes läheb selle nn 900 ruutkilomeetri põhimõtte alla. Aga valitsuse kohustus oli see ettepanek teha. Ma veel kord ütlen, et see on ettepanek. Tõesti, ka teie andsite mulle pisut õhku siin auväärt Riigikogu kõnetoolis, öeldes, et jah, neid erandeid võib valitsus ju veel teha. Teil on õigus. Kaalutletud otsuste puhul võib seda teha.
Te küsite, kas mina olin see Jüri Ratas, kes eelmisel aastal aitas Mailis Repsi, et ta saaks Eesti Vabariigi presidendiks. Jah, olin küll. Ma käisin temaga mitmes Eestimaa omavalitsuses ja maakonnas, näiteks Tartumaal, Hiiumaal, Saaremaal ja mõnes Harjumaa omavalitsuses. Sai usinasti käidud ja Mailis võeti väga hästi vastu. Ma arvan, et te ei küsinud muidugi seda. Te küsisite rohkem Mailis Repsi sõnade kohta, et tema seda seadust välja ei kuulutaks, kui ta oleks Eesti Vabariigi president. Mailis Reps ei ole Eesti Vabariigi president, Kersti Kaljulaid on Eesti Vabariigi president. Mailis Reps on toimekas ja tubli Eesti pereema, valitsusliige, haridus- ja teadusminister. Tõsi, ta on olnud omavalitsuste liitumise suhtes kriitiline. Seda oli ka Keskerakond opositsioonis olles. Sellel oli kolm peamist sisulist põhjust. Esiteks, rahastus. Võtame selle teema detailideni lahti. 2009. aastal, kui Eestis oli majanduskriis, otsustas seesama saal, et me vähendame omavalitsuste tulubaasi minevat üksikisiku tulumaksu protsenti. Arvestades teie kogemust poliitikas, ma arvan, et te teate seda kindlasti paremini. Toona oli see protsent vist 11,93 ja seda vähendati 11,4-le. Tulubaasi vähendati 0,53% ja tuleks vaadata seletuskirjast, mida siis täpselt vähendati. Kahe asja kohta öeldi, et omavalitsused ei pea enam nendega toimetama, üks oli noortesport, teine oli lasteaedadesse võetavate laste vanus, see, alates millisest vanuseastmest tuleb tagada lasteaiakoht. Ma arvan, et see ei muutnud sisulist elu omavalitsustes karvavõrdki. Omavalitsused panustasid edasi noortesporti, nad panustasid edasi sellesse, et luua lasteaiakohti. Auväärt Riigikogu liige härra Herkel! Mina olen kuulnud, et kui see üksikisiku tulumaksu protsendi põhimõte seati omavalitsuste rahastamismudeliks, siis oli selline kirjutamata kokkulepe, et kui riigi eelarvepoliitikal, fiskaalpoliitikal läheb hästi, siis see protsent peaks paralleelselt tõusma. Peale seda, kui muudeti üksikisiku tulumaksu protsenti ja, tõsi, ka tasandusfondi vähendati, hakkas see minema laiali nagu V-täht. Ainus võimalus oli muuta see uuesti paralleelseks ja taastada üksikisiku tulumaksu protsendi osa. Tõsi, tuleks taastada ka tasandusfondi suurus. Praegu on suvi 2017, aga seda pole siiani tehtud. 23. novembril 2016 otsustas 56 Riigikogu liiget, et teeme selle ära, taastame üksikisiku tulumaksu protsendi osa järgneval kolmel aastal, anname juurde 90 miljonit, à 30 miljonit aastas. Kunagises vääringus oli see 450 miljonit Eesti krooni või natukene rohkem, aga minu teada oli toona see kärbe umbes 440 miljonit Eesti krooni, kui me räägime üksikisiku tulumaksust. Ma tahan öelda, et see oli kindlasti Mailis Repsi, aga ka minu ja terve Keskerakonna sõnum, kui me olime opositsioonis.
Teine sõnum oli see, et kui me anname ülesandeid, siis me peame andma ka rahastuse. Kui me ütleme, et kohalikud omavalitsused peavad tegelema koolis töötavate tugiisikutega, tugispetsialistidega, siis peab valitsus neid toetama. See koalitsioon on öelnud, et selleks me näeme ette 6 miljonit. Kui me ütleme, et 78 eurosendist koolilõunatoetuseks tõesti ei jätku (ka omavalitsusliidud on seda öelnud), aga samas ütleme, et lahendagu omavalitsused see koolilõunaprobleem ära, siis nii võib muidugi teha. Teine võimalus on see, et valitsus ja valitsussektor lahendavad selle küsimuse ka rahaliselt ja tõstavad selle toetuse ühele eurole, nagu omavalitsusliidud on soovinud. Need on ainult mõningad näited. Jah, me olime kriitilised raha ja ülesannete suhtes. Mõlemas asjas on minu meelest selle reformiga olukord muutunud paremaks ja seda just elanike, aga ka omavalitsuste jaoks, sest omavalitsused on elanikele ikkagi kõige lähemal.
Kolmandaks, erandite tegemine või paindlikkus – see sisuline põhimõte oli koalitsiooniläbirääkimistel kõne all. Valitsus ei ole ju veel oma lõppotsust teinud. Nagu ma ütlesin, aega on 15. juulini. Me analüüsime seda praegu ja üks osa sellest analüüsist näeb ette tõesti ka teatud hulgal erandite tegemist.

Esimees Eiki Nestor

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister! Te nimetasite, et valitsus lähtus sundliitmise otsuseid tehes paljudest analüüsidest, ekperdiarvamustest ja ka kohalike inimeste soovidest. Millised olid need analüüsid ja kes olid need eksperdid, kes toetasid Alutaguse suurvalla moodustamist ehk kaheksa valla ühinemist? Minul on õnnestunud näha ainult omavalitsuse ja kohalike inimeste vastuseisu ning ka piirkondliku eksperdi arvamust, mis seda ühinemist samuti ei toeta. Kas te selgitaksite, kes on koostanud need analüüsid ja arvamused, et see ühinemine on piirkonnale väga hea?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Tõesti, see otsus sai tehtud. Vaatame Alutaguse ja üldse Ida-Virumaa näidet. Kes selle otsuse tegi? Selle tegi Vabariigi Valitsus, ette valmistas selle Rahandusministeerium. Lähtuti 5000 elaniku põhimõttest, olgu siis Toila või Illuka puhul. Need olid need argumendid. Ettepanek on tehtud. Missuguseks kujuneb hiljemalt 15. juuliks seis Alutagusel, Illukal ja Toilas? Seda teemat olete ju teie, Vabaerakond, siin Riigikogus mitu korda, ma ütleksin, konstruktiivselt üles tõstnud. On ju selgitatud elanike arvamust, on selgitatud komisjoni arvamust. Kuidas ma siis ütlen? Me võtame neid kõiki arvamusi väga tõsiselt. Saarde on üks (nagu ma ütlesin) ja Alutaguse teine kahest omavalitsusest, mille territoorium on üle 900 ruutkilomeetri. Praegu me seda teemat ühe aspektina analüüsime. Teate, ka Alutaguse või nn Ida-Viru suurvalla üle – nagu teie olete seda käsitlenud, ma arvan, et me kõik saame aru, millest jutt on – me praegu arutleme. Ma ei saa öelda, nagu see teema oleks laualt maas. Ei ole.

Esimees Eiki Nestor

Artur Talvik, palun!

Artur Talvik

Hea esimees! Hea peaminister! Siit puldist on olnud juttu igasugustest variantidest ja on kõlanud igasuguseid kommentaare. Aga mul on konkreetne küsimus: kuidas on selle kaalutlusõigusega Loksa linna puhul? Loksa linn ei ole väga võimekas, ta on ennast suhteliselt lõhki laenanud jne, aga kuuldavasti üritatakse talle ikkagi anda eristaatust ja ta ühendamata jätta. Kas see vastab tõele või ei?

Peaminister Jüri Ratas

Õnneks ei ole Eesti riigis nii, et valitsuses otsustab üks inimene, kelleks on peaminister. Valitsus on kollegiaalne organ, kus on 15 inimest, seal maksab 15 inimese arvamus. Jah, Loksa ja Kuusalu teema on samuti laual. Seda, mis te välja tõite Loksa linna mitte kõige parema finantsvõimekuse kohta, on analüüsides tõesti öeldud. Samas on alati küsimus, kui palju on Loksa ja Kuusalu reaalselt teineteisega seotud. Ma arvan, et kuna Eestimaa kaardil on piirkonnast tulenevalt erisusi, siis on meil võimalik vaadata teatud linnalisi asumeid ka teise nurga alt. Aga praegu on tõesti tehtud ettepanek, et Loksa ja Kuusalu peaksid ühinema, nad peaksid sundliituma. Millal otsus sünnib? Ma siin mitmel puhul, ka Keila kohta ütlesin, et otsus sünnib lähiajal. Aga jah, teil on õigus, üks argument on praegu tõesti see, et nende kahe omavalitsuse finants- ja fiskaalpoliitiline seis on väga erinev.

Esimees Eiki Nestor

Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt peaminister! Te olete väga innukalt rääkinud sellest, et omavalitsuste tulubaas on nüüd taastatud või seda hakatakse taastama üksikisiku tulumaksu osa suurendades. Aga te peaksite valdama informatsiooni, et regionaalsete erinevuste kõige parem tasakaalustaja on tasandusfond, selleks et tasandada neid erinevaid maksulaekumisi, mis on majandusruumis objektiivselt tekkinud. Te jätate ju targu mainimata selle, et ka riik on pärast majanduskriisist väljumist saanud juurde hulga kohustusi. Võrrelda üks ühele ja öelda, et riigi tulud oleksid justkui kasvanud ja kohalike omavalitsuste tulud ei ole, ei ole päris adekvaatne. Aga miks juba ametist lahkunud minister ja teie ei alustanud just tasandusfondist, mis regionaalset printsiipi arvestades oleks olnud kõige mõistlikum?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma jään selle seisukoha juurde, et omavalitsustele on viimase seitsme või kaheksa aasta jooksul tehtud liiga, sest enne selle valitsuse tööleasumist ei võetud lauale tulubaasi taastamist. Ma nõustun sellega, mida te ütlesite tasandusfondi kohta. See on oluline regionaalpoliitiline finantsmõõde. Mihhail Korb on teinud ettepaneku uue rahastusmudeli kohta, kuhu tasandusfond on sisse arvestatud. Seda, milliseks see mudel kujuneb Jaak Aabi juhtimise all, näitab, ma arvan, lähiaeg. Aga Mihhail Korb arvestas kindlasti oma töös, sh selle nn lisaraha või 90 miljoni aspektis, ka tasandusfondi. Seda küll ei saa öelda, et ta seda ei arvestanud. Just arvestas, ma tahan seda öelda.

Esimees Eiki Nestor

Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm

Tänan, härra juhataja! Hea peaminister! Haldusterritoriaalne reform ja 5000 elanikku – see on nagu piits ja präänik: kui liitute vabatahtlikult, siis saate präänikut, kui ei liitu, siis sunnime. See põhjustab aga seda, et tekivad ebaloogilised liitumised. Ka Vabaerakond on tõstatanud külade enesemääramise õiguse küsimuse. Nii mõnigi kord oleksid külad tahtnud liituda natuke teises suunas, arvestades oma loogilist tõmbekeskust, aga siis on jälle tulnud ette see 5000 elaniku piir, kas see on ikka täidetud või mitte. Reformi tehakse ju selleks, et inimestel oleks parem, et teenuste kättesaadavus oleks parem jne. Paratamatult on tekkinud tunne, et inimeste arvamus tegelikult ei loe ja sellega ei arvestata. Mis on teie soovitus nendele külaelanikele, kes tunnevad, et valitsus nende arvamusega ei arvesta? Nad küsivad, et miks me seda siis teeme.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile selle küsimuse eest! Kõige esimene soovitus nii mulle endale kui ka valitsusele on käia nendes külades kohal. Mina olen seda ka teinud. Näiteks on Pärnu linna külje all Sauga vald, kus on neli-viis küla, kes soovivad liituda teises suunas, Pärnu linna suunas. Ei ole ju päris nii, et elanike arvamusega ei arvestata. Tegelikult see võimalus küladel oli. See eeldas selle omavalitsuse, kust nad lahkuvad, ja selle omavalitsuse, kuhu nad lähevad, volikogu heakskiitvat otsust. See kehtis tegelikult veel selle aasta – ma loodan, et ma ei eksi – aprilli keskpaigani.
Millal saab külade aspekt uue lahenduse? Alates 1. jaanuarist. Selles mõttes uue lahenduse, et see saab uue käsitluse, kui külad koguvad elanike allkirju ja pöörduvad volikogude kaudu Vabariigi Valitsuse poole ning Vabariigi Valitsusel tekib kaalutlusõigus. See tekib alates 1. jaanuarist 2018. Seda olen mina isiklikult öelnud väga paljudele inimestele, kui ma olen nendega kohtumas käinud. Saugas oli kohal kümneid inimesi, kui mitte üle saja inimese. Minu meelest on need inimesed enamikus seda probleemi mõistnud. Praegu on see raamistik selline. Külade aspekt ei saanud võib-olla kõige paremini sellesse seadusesse sisse kirjutatud ja see temaatika tuleb kindlasti uuesti üle vaadata. Teiselt poolt peame arvestama, et kui kolm-neli omavalitsust ühinevad, aga ühel hetkel mõni küla – ja mis siin salata, sageli just väga suure elanike arvuga küla – sellest omavalitsusest lahkub, siis muudetakse väga tugevasti neid kokkuleppe aluseid, mis olid läbi räägitud liitumise ajal, isegi kui see oli vabatahtlik liitumine. Aga jah, külade aspekt tuleb kindlasti parema käsitluse alla ja see võimalus saabub 1. jaanuarist 2018.

Esimees Eiki Nestor

Helmut Hallemaa, palun!

Helmut Hallemaa

Aitäh, esimees! Hea peaminister, tänan sisuliste vastuste buketi eest! Aga ma küsin hea kolleegi Monika Haukanõmme küsimusest edasi. Tegelikult muutub olukord KOKS-i ja teiste seaduste muutmisega sellel kolmapäeval. Volikogu otsuseid tehakse praegu kvalifitseeritud enamusega, mis tähendab kahte kolmandikku liikmetest, aga  pärast seda muudatust on vaja 51%. See on hästi oluline asi. 2009. aastal ei olnud seda võimalust üldse. Siin tuleb leida kesktee omavalitsuse õiguste ja külade õiguste vahel. Ma küsin sinu kommentaari sellele.

Peaminister Jüri Ratas

Hetkeseisuga tuleb lähtuda sellest, et ka külaelanikud osalevad kohalike omavalitsuste valimistel ja kõrgeim kohaliku omavalitsuse tasand on volikogu. See on selge. See, mida ma ütlesin Monika Haukanõmme küsimuse peale, et võib-olla on külad jäänud natukene tagaplaanile või see regulatsioon ei ole piisav, vastab tõele. Aga ma siiski arvan, kui tulevikust rääkida, et ma ei kujuta seda ette, et saaks hakata otsustama küladepõhiselt, volikogudest mööda minnes. Siis tekib küsimus, mis mõte üldse kohalike omavalitsuste volikogude valimistel on. Aga ma arvan, et kui külad tuua tugevamalt pildile ja kui valitsus saab kaalutlusõiguse, kui elanikud selle ettepaneku teevad, siis ei ole see mitte halb. Valitsus teeb kindlasti neid kaalutletud otsuseid, kohtudes enne külade esindajatega, aga loomulikult ka volikogu liikmetega.

Esimees Eiki Nestor

Inara Luigas, palun!

Inara Luigas

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud peaminister! Kogu haldusreform on lähtunud ikkagi ühest printsiibist – 5000 elanikuga omavalitsuste tekke põhimõttest. Lähtudes sellest arvust, on välja pakutud rahastus ja kõik need ülesanded, millega haldusreformi käigus tekkiv omavalitsus peab hakkama saama. Nüüd on valitsus sundliitmise teel tekitanud omavalitsuse, kus on elanikke vähem kui 5000. Me küsisime ka õiguskantslerilt, kas valitsus on kohustatud tegema erisusi finantsraamistikus, et väike omavalitsus tuleks kõikide oma ülesannetega toime. Tal peab ju olema erisusi ka rahastamisel. Kas te kinnitate, et kõik järgmised seadused, mis käsitlevad rahastamist ja ülesandeid, lähtuvad ka õiguskantsleri soovitustest?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ka mina olen õiguskantsleri soovitusi lugenud. Õiguskantsler ütles näiteks seda, et Luunja puhul võiks kaaluda erisust, kuna elanike arv seal kasvab. Valitsusele on see kindlasti oluline sõnum. Kuidas valitsus lõpuks otsustab, seda on hetkel keeruline öelda. Aga ma tahan öelda, et kui neid erandeid tehakse, siis minu arvates ei saa nende aluseks olla see, et me hakkame neid eelarve koostamisel või rahastamisel kuidagi eraldi käsitlema. Ma ei kujuta seda ette. Mis me siis teeme? Kas siis, kui on 3500 elanikku, teeme ühe rahastusmudeli, kui on 4000 elanikku, teeme teise mudeli, ja kui on 5000 elanikku, teeme kolmanda? Ma kasutan siin vist juba kümnendat korda Mihhail Korbi nime, aga ma tean, et sellise klassifikatsiooni väiksest omavalitsusest kuni, ütleme, maakonnakeskuseni on ta oma rahastusmudelis teinud. Seda, missugune see lõpuks tuleb, on mul täna väga keeruline öelda, kuna minister on vahetunud. Anname Jaak Aabile natukene aega atra seada. Nii et ma ei söandaks minna täna siin Riigikogu kõnetoolis lõplikult rahastusmudeli juurde. Ma tahan, et uus minister selle üle vaataks. Me oleme kabinetis seda kaks korda arutanud, esiteks talvisel seminaril, kui me andsime sisendit, ja teine kord oli nüüd alles hiljuti. Aga kuna oli teada, et minister muutub, siis oli ka Mihhaili palve see, et jätame selle lõplikult järgmise ministri otsustada.

Esimees Eiki Nestor

Rohkem küsimusi peaministrile ei ole. Avan läbirääkimised. Arupärijate nimel Artur Talvik, palun!

Artur Talvik

Hea esimees! Hea peaminister! Head kolleegid! Vabaerakond on haldusreformi käiku jälginud n-ö suure luubiga. Neid absurdsusi, mida me oleme leidnud, on ikkagi üllatavalt palju. Mõnes mõttes võis selleks valmis olla, aga kahetsusväärselt ei ole uus valitsus suutnud eelmise valitsuse n-ö käkerdisi ära parandada. Selle tõttu on Eesti kaart muutumas üheks veidrate kujutiste kaardiks ja sellest teevad paljud inimesed järelduse, et toimumas on poliitiline maadejagamine ehk kehtib, nagu me korduvalt oleme öelnud, nn gerrymanderingi printsiip, mis tähendab seda, et võimuerakonnad teevad endale sobivaid valimisringkondi, et nii paremaid valimistulemusi saavutada. Inara Luigas raputab pead. Jah, me teame ka seda, et tihtipeale on need veidrad kujutised Eesti kaardile tekkinud n-ö kohaliku jonni ja kohalike kuningate vastuhaku tõttu, aga see on just see koht, kus valitsus oleks saanud kohaliku inimese vaatenurgast lähtuvalt vaadata, missugune see geograafiline kaart võiks olla.
Meid on väga ärritanud inimeste lörritamine rahvaküsitlustega, mida enamikul juhtudel, ükspuha kas vabatahtliku liitumise või sundliitmise korral, ei ole võetud arvesse. Jällegi, inimeste võimalus arvamust avaldada väheneb veelgi. Tulen korraks kaardi juurde tagasi. On huvitav, et valitsuskoalitsiooni ühe erakonna uus liider on väga jõuliselt kritiseerinud sedasama asja, et see kaart on väga halb saanud ja haldusreform ei ole üldse hea välja tulnud, nüüd aga ütleb peaminister, et pole sellel haldusreformil justkui häda midagi. Me peame olema valmis sügisel toimuvateks kohaliku omavalitsuse valimisteks ja haldusreformi tõttu sellega seoses tekkivaks parajaks segaduseks, kuni sinnamaani välja, et võib-olla mõnes vallas ei suudetagi valimisi korraldada. Vaatame siis, kuidas sellest suurest segadusest üle saadakse. Aga veel kord, see lörritab kohalikke elanikke kõige rohkem.
Kindlasti on ka positiivseid asju. Üldiselt pooldab Vabaerakond seda, et vallad või kohalikud omavalitsused oleksid suuremad. Aga me lootsime, et uus valitsus pöörab tähelepanu sellele, et tugevdataks kohalike kogukondade sõna sekka ütlemise mehhanismi, ükspuha missugune see siis on. See, mis praegu haldusreformiga toimub, on üldse Eesti inimeste põhiline kriitika objekt. Võim liigub inimestest kaugemale ja küsimus ei ole füüsilises kaugemale liikumises, vaid selles, et inimesed ei saa oma kodukoha asjades kaasa rääkida sel määral, nagu ühes normaalses demokraatlikus riigis seda peaks teha saama.
Tulen lõpetuseks veel küsimuste ja vastuste juurde. Minu arust oli iseloomulik see Loksa näide, kus peaminister keeras väga kiiresti ...
Ma võtan igaks juhuks kolm minutit juurde.

Esimees Eiki Nestor

Igaks juhuks kolm minutit lisaaega.

Artur Talvik

Mina tõin esile seda, et Loksa on väike ja vähese finantssuutlikkusega ega suuda üksi hakkama saada. Oleks loogiline liita ta Kuusaluga, nad on ka ajalooliselt kuulunud sisuliselt ühte kihelkonda. Peaminister vastas selle peale – vähemalt mina tõlgendan seda nii –, et Loksat ei saa Kuusaluga liita sellepärast, et Loksa finantsolukord on halb. Aga me teame, et Loksat juhib kauaaegne ja auväärne keskerakondlane Värner Lootsmann. Tema võitleb oma väikese kuningriigi eest kuni lõpuni. Tänan veel kord peaministrit vastuste eest ja soovin jõudu haldusreformi absurdsuste parandamiseks, nii palju kui selleks üldse veel võimalusi on! Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Härra esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Härra peaminister! See küsimuste ja vastuste voor oli üks niisugune pingpong, kus oli hulk teineteisest möödarääkimisi ja, ma pean tunnistama, natukene vähe lootust. Lootust võinuks rohkem olla. Aga ma tulen siia pulti optimistina, et anda juurde lootust ja teile ka julgust erandeid siiski teha, olgu tegemist siis näiteks Alutagusega või Kanepi ümbruse omavalitsustega, kus on 5000 kriteerium napilt täitmata jäänud, analoogiline näide on võtta ka Häädemeestelt Pärnumaal ja mitmelt-mitmelt poolt mujalt. Võib tuua ka neid näiteid, kus omavalitsus on saanud hästi hakkama, nagu Luunja. Kui ta sundliidetakse Tartu linnaga, siis see kogukond volikogus vaevalt esindatud saaks. Uskuge, need teemad, mida me oleme Riigikogu ette toonud, esitades küsimusi kas teile või endisele riigihalduse ministrile Mihhail Korbile, ei ole olnud õhust võetud. Need on tõsised teemad ja seal taga on tõsised probleemid. Jah, mõnikord võivad need asjad olla vaieldavad, aga me oleme nende puhul näinud, et valitsus on tegemas viga.
Mõned ääremärkused. Te armastate rääkida, jah, väga palju sellest tulubaasist, mille puhul lahendus veel tuleb. Kuna Eesti Vabariigis raha lõppenud ei ole, näib Keskerakonna valitsus olevat arusaamal, et seda tuleb sinna juurde tuua. Hea, kui omavalitsused raha saavad. Aga ma juhin siin tähelepanu Riigikontrolli auditile, mis näitab, et küsimus ei ole mitte lihtsalt selles protsendis, vaid küsimus on selles, et Eestis on omavalitsusi, kus valdav osa elanikkonnast on pensioniealine, ja Eestis on omavalitsusi, kus on tööjõuline elanikkond, ja nende omavalitsuste hakkamasaamise võimalused lähiaastatel on sootuks erinevad. Nii et ainuüksi selle protsendi suurus neid probleeme kindlasti ei lahenda.
Nüüd sellest küsimusest, kas seadust muuta või mitte. Ma arvan, et kui me selle võimaluse teie ette kandikul tõime, siis me ei teinud seda liiga hilja. Valitsus oleks saanud mõistlikud erandid kiiremini ära teha, selle asemel et mängida pingpongi ja pidada omavalitsustega kirjavahetust. Kahjuks ei võtnud te meid kuulda. Jääb üle loota, et te viimasel hetkel need erandid siiski ära teete. Aga seadused, härra peaminister, on muu hulgas selleks, et tõhus koalitsioon saaks neid muuta, kui on vaja.
Meie põhiväide on, et omavalitsuste liitmiste taga on võimuerakondade manipulatsioonid. Ma saan aru, et te ei taha sellega nõustuda. Aga nii on. Me oleme saanud tagasisidet ikka siit, sealt ja kolmandast kohast ning ma võin öelda, et see paistab väga niimoodi välja. Kui te milleski muus minuga nõustuda ei taha, siis peate nõustuma sellega, et juba ainuüksi omavalitsuste suurenemine tuleb suurematele erakondadele kasuks. Muu hulgas on erakondlik võimuhaaramine ja omavalitsuste üle kontrolli saavutamine üks neid ideid, mis algusest peale on seda haldusterritoriaalset reformi kahjuks saatnud. Selle ohvriks, muu hulgas, jäävad nüüd ka need õnnetud külad. Seda teemat oleme ka siin mitu korda tõstatanud. On olemas küll omavalitsuse autonoomia ja kõik need kaunid sõnad sinna juurde. Aga vaadake, mulle tundub niiviisi, et kui omavalitsused on iseseisvad ja tugevad, siis nad ei hakka tegema otsuseid, mis on kohalike kogukondade tahte vastased, siis nad lasevad küladel liikuda ka nende loomulikus tõmbesuunas. Aga kui omavalitsused ise on haavatavad – ja see reform on nad selliseks teinud, sest need 5000 elanikku tuleb leida kust tahes, kas või Lätist –, siis ei ole omavalitsusel eriti vabadust, mismoodi küladele vastu tulla ja lasta neil minna, kui tõmbesuund on teistsugune. Kõik tegelevad selle õnnetu 5000 kriteeriumiga ja sealt tekib selline moonaka mentaliteet. Ori kohtleb ka teist orja suhteliselt õelalt, kahjuks.
Kõige lõpuks see küsitluste asi. Me võiksime Eesti riigis kokku leppida selles: me ei peta oma inimesi sellega, et me teeme küsitlusi, mida me üldse arvesse ei võta. Sellega seoses jõuan ma veel kord tagasi Alutaguse näite juurde. See on vist kõige pretsedenditum, aga selliseid näiteid on veel, kus kohalike elanike tahe on siiski väga selgelt väljaloetav. Ma loodan, et Vabariigi Valitsus võtab seda arvesse. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea esimees! Hea peaminister! Head kolleegid! Hooaja lõpp on käes ja ausalt öeldes on väsitav kuulata – kuidas ma viisakalt ütlengi – retoorikat, mis tekitab uuesti retoorikat. Tahaks kuulda midagi selget, head ja helget. Me peame tunnistama, et meil ei toimu siin enam avatud kaartidega dialoog, vaid siin kõlab tõesti poliitretoorika.
Kui peaminister Jüri Ratas ametisse astus, siis idealistlikul Vabaerakonna fraktsioonil, ma võin öelda, oli küll temasse usk ja meil oli ka lootus. Nüüd on küsimus, kas omavalitsused tunnetavad Jüri Ratase kaudu armastust oma riigi vastu. Minul tekivad siin suured küsimärgid. Miks? Haldusreformi seadusega, mis tegelikult on haldusterritoriaalse reformi seadus, on omavalitsusi menetletud ühe vitsaga, ühetaoliselt. See ühetaolisus, mis väljendub 5000 elaniku kriteeriumis, kõlas ka täna peaministri suu läbi, kui ta rääkis omavalitsuste tulubaasi ümberjagamisest. Ehk on antud kohustus ujulaid ülal pidada, ujumiskoolitusi korraldada jne ning nüüd anname raha juurde. Aga see aeg on, hea peaminister, ümber. Me ei saa võtta omavalitsusi ühetaoliselt juba seetõttu, et omavalitsuste elanikkond on väga erinev ja teenused, mida vajatakse, on väga erinevad. Seetõttu oleks valitsusel tõesti aeg leida uus tee, kuidas riikliku raha ümberjagamine liiguks hoopis selles suunas, et omavalitsustel oleks võimalik ise raha kas või juurde teenida. Ma mõtlen teenimise all seda, et neil oleks valmisolek ja võimalus luua tuluteenimise võimalusi, mis lähtuksid just omavalitsuse ja selle elanike vajadustest. Praegu jääb mulje, et kohalikku omavalitsust võetakse üksüheselt riigi käepikendusena, aga seda ta ju päris ei ole. Kohalik omavalitsus on kogukonna esindus ja seetõttu oleks riigil vaja ja temast oleks aus pakkuda seda lahendust.
Siin on päris mitmeid ettepanekuid ja kommentaare jagatud, aga ma pööran tähelepanu veel ühele märksõnale. See on tahe. Kas meil on tahet elanikele vastu tulla või mitte? Vabaerakonna muudatusettepanekud talvel olid tehtud selle teadmisega, et vabatahtlik ühinemine lõppes 31. detsembril 2016. Meie muudatusettepanekud olid kantud sellest, et sundliitmise jaoks saaks anda valitsusele vabamad käed. Aga nagu me tundsime siis ja tundsime ka täna vastuseid kuulates: tahe abi vastu võtta puudub. Seepärast ma ütlengi, et see on lihtsalt parteipoliitika, mitte aga ei otsita võimalusi leida mõistlikke lahendusi kas või valitsuse tasandil.
Nii et, hea peaminister, ma eeldan ja loodan, et te kasutate neid 15. juulini jäänud nädalaid, mil teil on võimalik langetada omavalitsuste kohta lõplikud otsused, mõistlikult ja targalt, et te ei tegutse rutakalt, vaid eelkõige kohalike inimeste huve arvestades. Seda, millised need huvid on, te olete ju tegelikult selle protsessi käigus kuulnud nii ühelt kui ka teiselt poolt. Jätke parteijonn, võtke eesmärgiks inimeste armastus riigi vastu. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Helmut Hallemaa, palun!

Helmut Hallemaa

Lugupeetud esimees! Austatud peaminister! Head kolleegid! See teema ulatub seinast seinani, kuna haldusreform on hästi lai valdkond. Mina küll arvan, et peaminister vastas küsimustele väga sisuliselt. Minul on mõned võib-olla telegrammistiilis kommentaarid. Kuna ma olin selle seaduseelnõu kaitsja, siis võin öelda, et heade kolleegide, Vabaerakonna liikmete eelnõu jõudis kohale paraku alles pärast seda, kui valitsus oli teinud oma ettepanekud 26 piirkonna sundliitmiste kohta. Nii et tegelikult see protsess siis juba käis.
Me oleme siin kuulnud väiteid, et esimese Eesti Vabariigi aegne haldusreform oli hea. Sisuliselt ta seda oligi, piirid olid loogilised. Aga see oli selgelt ülevalt juhitud ja ülevalt tehtud reform, kuigi põhjendused olid hästi pikad, Edgar Kanti ja tema õpilaste väljatöötatud. Siis oli meie praeguse haldusreformi arengutega võrreldes see eelis, et tol hetkel oli laual üks skeem ja aeti ühte asja. Kui rääkida viimasest kümnest aastast, siis meil on olnud kihelkondade Eesti ja siis oli tõmbekeskuste Eesti. See oli võib-olla tõesti kõige parem (see on minu kui geograafi isiklik arvamus), ainus häda oli see, et seal ei arvestatud maakonnakeskuste erilisust tõmbekeskustena. Nüüd on meil laual ikkagi suuremas osas vabatahtlik haldusreform. Me ei saa seda võrrelda ei esimese Eesti Vabariigi aegse ega ka Läti reformiga, mida tegelikult tehti ülevaltpoolt. Jah, tekivad mitmed ebaloogilised piirid, aga need piirid tekkisid tegelikult juba enne. Siin saalis on juttu olnud ka tugevast, küllaltki suurest ja kindlasti võimekast Viljandi vallast, aga selle piirid ei arvesta ei kihelkondi ega mitmeid muid asju ja see tehti täiesti vabatahtlikult. Selliseid asju on teisigi.
Ma ei küsinud peaministri käest juhuslikult külade või õigemini asustusüksuste kohta. Ei ole õige rääkida ainult küladest, tegelikult võivad ka linnalised asulad, vallasisesed linnad sama protsessi läbi teha. 2005. ja 2009. aasta vahel ei olnud asustusüksusel tegelikult üldse õigust omavalitsusest välja astuda ega seal sees oma piire muuta. Praegu nõuab see kahekolmandikulist häälteenamust. Kui me kolmapäeval koos vastu võtame (ma kutsun teid juba täna seda toetama) kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste haldusreformi elluviimisega seotud seaduste muutmise seaduse, siis muutub see lihthäälteenamuseks ehk 51% omavalitsuse liikmetest saavad selle otsuse teha, kui need piirkonnad seda tahet avaldavad. Aga ilmselt ongi siin äärmiselt oluline leida optimaalne tee või vahetasand, sest ei saa ju omavalitsusi kõrvale jätta, omavalitsustel peab ka õigusi olema. See on äärmiselt oluline, et omavalitsus saab öelda, millised on tema territooriumi hulka kuuluvad alad.
Ebaõiglust, jah, nii võib öelda, on kindlasti. Aga eri inimestel ongi erinev arvamus. Ma arvan, et siit edasi mõeldes tekib maakondades väga oluline küsimus, kuidas me koos, kas kandideerides või tulevikus omavalitsustes olles, anname oma panuse selleks, et omavalitsusliidud endale uue rolli leiaks. Juttu oli arendustegevusest. Me ju anname selle ülesande maakonna omavalitsustele ühiseks täitmiseks, samuti läheb neile ühistranspordikorraldus. Inimestel on võimalik siis paremini liikuma saada, kui ühistranspordikeskustel tekib võimalus teha otsus, et ühistransport on tasuta. Sellest täna juttu ei olnud, aga see on hästi oluline, sest väga palju liigutakse maakondade sees.
Jah, ma olen samal seisukohal, et kogukondade probleem on olemas, aga ma arvan, et seda ei lahendata haldusreformiga, see tuleb lahendada järgmistes etappides. Tegelikult on vaja kodanikuühendusi toetada. Näiteks oli ju mingil hetkel, kui uus koalitsioon alustas, jutuks ka see, et anda kohaliku omaalgatuse programm omavalitsuste ülesandeks. Aga minu arvates on hästi oluline, et see jääb ...
Palun lisaaega!

Esimees Eiki Nestor

Kolm minutit lisaaega.

Helmut Hallemaa

Tegelikult on võimalik anda kogukondadele juurde võimalusi oma piirkonnas toimetada. Ma olen küsinud päris mitme inimese käest, nende hulgas on olnud nii Eesti tippettevõtjaid kui ka kohalikke külainimesi. On selgunud, et paljude arvates ei olegi volikogusse kuulumine ega volikogu valimine nii oluline, vaid oluline on see, et nad saaksid toimetada organisatsioonidena, et nad saaksid toimetada küladena, külaseltsidena. See on tegelikult see, mida me koos peame siin tegema – neid võimalusi juurde andma. Ma arvan, et omavalitsustes on olulised suured arendused, olgu siis veekeskused, spordisaalid või mis iganes, seda just valdades, aga ka linnades, sest linnaosadki väärivad hoopis rohkem tähelepanu ja ma arvan, et ka linnainimesele on need asjad olulised. Aga tegelikult on hästi tähtis leida igas linnaosas arenduslikke asju, mis ei peagi nii suured olema, aga võiksid olla kohalike inimeste arvates olulised.
Nii et tegelikult liigub haldusreform õiges suunas. Tulubaas on asi, millest me kogu aeg räägime. Minu arvates on seetõttu hästi oluline, et omavalitsused oleksid tugevamad ja võimekamad. Maakonnakeskused peavad linnu läbivaid põhimagistraale arendama ja ainus võimalus seda teha on taotleda programmidest raha juurde. Oleks vaja, et nad saaksid seda teha oma tulubaasi abil. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Härra Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Head rahvaesindajad! Haldusterritoriaalse reformi aruteludel olen ma kogu aeg oodanud ühte küsimust ja ootasin tänagi, et peaminister selle tõstatab. See küsimus on väga lihtne: millist Eestit me tahame näha 20, 50, 70 aasta pärast? Me võime öelda, et me tahame iseseisvat, demokraatliku korraldusega rahvusriiki. Me võime seda tahta ja kui me seda tahame, siis me peame selle ka välja ütlema. Kolleeg Hallemaa tuletas meelde sõjaeelse Eesti Vabariigi haldusreformi. Tõsi, sellel puhul oli väga täpselt välja öeldud, milline võiks olla haldusterritoriaalne jaotus, ja nii see ka ellu viidi. Aga selle juures oli ka teine küsimus väga selgelt vastatud: me tahame Eestit, kus igal paigal on oma piirkondlik iseärasus, kus säilivad kultuur-ajaloolised traditsioonid ja kus igal inimesel on põhjust ja õigust olla uhke oma riigi üle.
Praegu me kasutame haldusterritoriaalsest korraldusest kõneldes väga õigeid mõisteid, mis sobivad tänapäeva maailma suurepäraselt, aga kõige selle juures puudub just nimelt see tunnetus, usk ja tahtmine, et Eesti inimene, olgu ta praegu oma tööd tegemas Eestimaalt kaugel või olgu ta liikumas tööotsinguil Eestimaa piires, tahaks ja saaks elada siin täisväärtuslikku elu. See tunnetus, oma riigi tunnetus haldusterritoriaalse reformi kaudu, kipub ju kahjuks kaduma, kui me ei kuula neidsamu inimesi, kes paikkondades kohalikku elu korraldavad.
Ma soovin peaministrile ning kogu valitsusele tarkust ja õiglast meelt, et Eesti elu nendest suurtest ümberkorraldustest hoolimata saaks korraldatud kõige parema soovi järgi ja et me ei unustaks kõige selle juures ka vastamast küsimusele, millist Eestit me tahame näha. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Riigikogu liikmetel ei ole rohkem kõnesoove, aga peaministril on. Palun, Jüri Ratas!

Peaminister Jüri Ratas

Auväärt Riigikogu esimees! Riigikogu liikmed! Head arupärijad! Kui lubate, siis ma mõne mõtte ütlen. Kõigepealt, Artur Talvik rääkis tugevatest kogukondadest. Ma arvan, et see on õige mõte. Me oleme püüdnud elanike arvamusi võimalikult palju küsida ja kuulata. Ma arvan, et see tugevate kogukondade mõte on seotud ka sellega, et me oleme palunud inimeste arvamust selle kohta, kas Seto valda on vaja või ei ole. Nad ütlesid, et on vaja. Te tõite sisse Keila linna teema. Seal on kohalik omavalitsus teinud rahvaküsitluse ja selle tulemus on kõigile teada. Inimesed on öelnud, et nad soovivad Keila linna näha iseseisvana. Ma rõhutasin ka oma vastuses, et me peame vaatama seda pilti loomulikult läbi selle prisma, aga ka läbi tervikprisma. Me peame vaatama ka neid nelja-viit omavalitsust, peame vaatama, kuidas seal inimesed liiguvad ja mis paneks selle kogukonna kasvama ja edasi arenema. Te tõite minu vastusest välja Loksa, Kuusalu jne. See oli küll meelevaldne, aga see, et fiskaalpoliitiline mõte on mitmes analüüsis sisse toodud, vastab muidugi tõele. Kindlasti, kui te ütlete, et Kuusalu soovib Loksaga liitumist, siis see on igal juhul üks argument.
Nüüd edasi. Härra Herkel, te rääkisite, et see on nagu pingpong. Mul on tunne, et te lööte mulle kogu aeg vindiga palle ja ma pean mõtlema, kas see lendab vasakule või paremale, ning pean püüdma heas mõttes seda reaktsiooni teie söötude ja palli ülelöömise all tabada. Te tõite välja Alutaguse, Kanepi, Häädemeeste, Luunja ning andsite mõista, et kui need ühendada, siis see on suur viga. Tõsi, valitsus on teinud oma ettepanekud ja nagu ma ütlesin, lähiajal ta ka nende omavalitsuste kohta oma lõpliku otsuse teeb. Igal juhul võtan selle teie mõtte vähemalt kõne alla. Kuidas sellega läheb, seda on mul väga keeruline öelda. Te ütlesite, et kohalike omavalitsuste suurenemine annab nagu paremad võimalused suurematele erakondadele ja väiksemate erakondade võimalused jäävad nõrgemaks. Ei, sellest omavalitsusreform lähtuda ei saa. Omavalitsusreform saab lähtuda ainult ühest asjast: ta peab andma paremad ja suuremad võimalused Eestimaa elanikele, kes ühes, teises või kolmandas külas või kandis elavad. Te ütlesite, et me ei võta küsitlusi arvesse. Ma tõin härra Talvikule vastates näite selle kohta, et me võtame neid arvesse.
Külliki Kübarsepale ütlen, et kui ollakse väsinud, siis tuleb puhata. Ma ei oska selle peale midagi muud öelda. Mina ei ole väsinud ja arvan, et ka teie saate väsimusest üle. Te ütlesite õigesti, et on vaja head, selget ja konkreetset visiooni. Minu meelest on teie tõstatatud teemad aktuaalsed ja ma siiralt arvan, et mitmes kohas on valitsuse ja Vabaerakonna koostöö tõttu toimunud edasiminek. Te mainisite usku ja lootust. Minul on Vabaerakonna suhtes usk, lootus ja armastus – kõik kolm olemas. Te ütlesite, et kui tahe on – ja tahe on –, siis on ka tee alati olemas. Nii tavaliselt öeldakse.
Krista Aru küsis, miks peaminister ei esitanud küsimust, millist Eestit me tahame. Mina ei julge siin teie ees küsida, sest vorm on siin selline, et Riigikogu küsib ja peaminister vastab. Aga kui te mulle selle võimaluse annate, siis ma ütlen, et mina soovin Eestit, kus rahvaarv kasvab, mis ei ole väheneva rahvaarvuga riik, mis ei ole vihkav riik, mis on märkav riik. Ma soovin rahu Eestit, ma soovin jõukat Eestit, kus inimestel on tööd. Ma soovin tervet Eestit, kus inimestel on parem elukvaliteet ja rohkem tervena elatud aastaid.
Kas tohib pool minutit juurde saada?

Esimees Eiki Nestor

Palun!

Jüri Ratas

Ma soovin tarka ja nutikat Eestit, ma soovin haridust ja innovatsiooni. Ma soovin kindlasti ka Eestit, mis on rohkem ühendatud, sh tugevamat sidet opositsiooni ja koalitsiooni vahel. Kui osa teie fraktsioonist ja Reformierakonna fraktsioonist näiteks arvab, et olümpiavõitjate toetust on vaja suurendada, siis ma arvan, et seda tasub valitsusel toetada. See oli lihtsalt üks väike näide. Ma soovin siiralt ka seda, et poliitiline kultuur oleks kaasavam. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Nii optimistlikult lõpetamegi selle päevakorrapunkti arutelu.


2. 16:59 Arupärimine Eesti väljakutsete kohta seoses vananemise, nooruse, väiksuse ja innovatsiooniga (nr 358)

Esimees Eiki Nestor

Läheme järgmise arupärimise juurde, mille on esitanud Urve Tiidus, Terje Trei, Igor Gräzin, Laine Randjärv ja Urmas Kruuse. Arupärijate nimel Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus

Lugupeetud juhataja! Riigikogu liikmed! Peaminister! Seda arupärimist ajendas esitama Eestis järjest sagedamini kõlav sõnapaar "vananev Eesti". Muret tekitavaid tundeid loova alatooniga öeldud sõnad peidavad endas muidugi objektiivset tõsiasja, et inimeste eluiga Eestis pikeneb ning küpses eas inimeste osakaal ühiskonnas kasvab. Aga iga kord, kui nii öeldakse, olgu ütlejaks ametnik, poliitik, teadlane või mõni arvamusliider, tuleb tahtmine hüüatada: "Kas pole inimkonna üks unistusi ja pürgimusi alati olnud elada pikemat elu ja elada kauem?"
20. sajandist alates on lisandunud sellele soov elada pikemat ja tervemat elu ning 21. sajandist alates elada pikemat, tervemat ja – üllatus-üllatus – ka pikemalt kestvat tegusat ja töövõimelist elu. Tänapäeval on teadlasi, kes on veendunud, et esimene inimene, kes elab tuhandeaastaseks, on praeguseks juba sündinud ja on kusagil siin planeedil meie hulgas. Järjest rohkem teadlasi avaldab arvamust, et bioloogiline revolutsioon, mis võimaldab inimestel elada kaua ja nooruslikumalt, on kohe-kohe saabumas. Isegi kui selle arvamuse tõelevastavuse tõenäosus on 0,1%, tähendab, see on vähetõenäoline, ei ole meist kedagi siin seda tuhande aasta pärast kontrollimas.
Kui räägitakse vananevast Eestist, siis kaasneb selle jutuga sageli murelik manamine. Esiteks, kas Eesti rahvas jääb ikka püsima ja kuidas saab noorem põlvkond hakkama pensioni-, tervise-, sotsiaalteenuste ja sotsiaalkaitsekulutuste katmisega. See on tõesti asja üks pool. Targalt ja ettenägelikult toimiv ühiskond saab hakkama. Teisalt, Eesti juhtivad demograafid on mitmel korral esile toonud, et asjale saab vaadata ka helgemalt poolelt ja võib tõdeda, et vanemaks jääv rahvas võib olla ühiskonnale ka kasuks, kui mitte öelda, et õnnistuseks. Pikenev eluiga võiks tähendada ka töövõimekuse kasvu, juhul kui inimestel on võimalik vanemas eas eelnevale kogemusele lisaks uusi oskusi omandada ning kasvava haridustaseme abil on neil võimalik neid oskusi ka uutes valdkondades rakendada. Selle potentsiaali rakendamine sõltub aga sellest, kas ühiskond siin lisandväärtust oskab näha ja kuidas majandusarengut suunatakse.
Kui Eestit iseloomustatakse sõnadega "vananev Eesti", siis Jaapani kohta öeldakse "supervananev rahvas, kelle eluiga kasvab kõige kiiremini maailmas". Aastaks 2050 on prognoosi järgi iga kolmas inimene seal üle 65 aasta vana. Jaapan kõrgtehnoloogilise ja immigratsiooni vastu suhteliselt tõrksa riigina ei ole läinud tegemata jäänud asjade või sündimata jäänud laste taganutmise teed, vaid on asunud muutuvat demograafilist olukorda tasa tegema konkreetsete sammudega. Peale selle, et püütakse muuta noorte meeste ja naiste sotsiaalset käitumist ning luua neile võimalusi tööle pühendunud riigis teineteist siiski üles leida, on asutud bioloogilist probleemi hoopis inseneriteaduste teemaks kujundama. Näiteid intelligentsete masinate tööjõuturule tuleku kohta on päikesetõusu maal palju, kuni selleni välja, et hästi disainitud küberkostüüm, nn exoskeleton, võib kompenseerida aastatega kaasneva lihasnõrkuse ja ka küpsemas eas jõudu tugevdada, nii et vanusest hoolimata saab ka 65+ inimene mitmete füüsilist võimekust eeldavate töödega hakkama.
Tulen Eesti juurde tagasi. Teada on Eurostati prognoos, et 65-aastaste ja vanemate osatähtsus Euroopa Liidu rahvastikus ja ka Eestis kasvab praeguselt 17%-lt 2060. aastaks 30%-le. Veelgi ilmekam näitaja on mediaanvanus. See on vanus, millest nooremaid ja vanemaid inimesi on rahvastikus ühepalju. Eesti rahvastiku mediaanvanus tõuseb 2060. aastaks 47,3 aastani, see on sarnane Euroopa rahvastiku keskmise mediaanvanuse prognoosiga. Me jagame siin sarnast saatust seitsme riigiga – Leedu, Sloveenia, Malta, Liechtensteini, Poola, Rumeenia ja Slovakkiaga –, mille rahvastik on olnud küll üks nooremaid, kuid 2060. aastaks on need siiski eakate suure osakaaluga riigid. Need, kes on praegu näiteks 39-aastased, tähistavad 2060. aastal 82. sünnipäeva See on ka teie aastakäik, lugupeetud peaminister. See kõik eeldab, et Eesti juhtidel on praegu visioon ka küpse eagrupi tuleviku suhtes. Ja mitte üksnes pragmaatiline visioon, kuidas järjest vähenevalt maksumaksjate rühmalt ühiskonnas praegu rohkem makse koguda ja lapsi laenudega koormata, vaid visioon selle kohta, kuidas tarkade, ettevõtliku vaimuga ning innovaatilist poliitikat eestvedavate liidritena praegusi prognoose hoopis paremaks reaalsuseks muuta. Küsimused on meil teile ka. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Arupärimise küsimustele vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Peaminister Jüri Ratas

Auväärt Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Auväärt arupärijad, ma tänan teid selle arupärimise eest väga! Kui tohib, siis ma ütlen nii eelmise arupärimise kohta, mis oli Vabaerakonna esitatud, kui ka selle arupärimise kohta, mis on Reformierakonna fraktsiooni liikmete esitatud, et ma tänan väga selle mõistliku ja, ma ütleksin, konstruktiivse tooni eest! Ma arvan, et see on päris suur väärtus. Seda ütlen ma siiralt. Ma loodan, et arupärijad seda lubavad, aga ma olen teie kolm küsimust jaganud neljaks küsimuseks, sest teises küsimuses on teil tegelikult kaks küsimust sees. Ma loodan, et te ei pahanda selle peale.
Esimene küsimus: "Edumeelsed riigid maailmas investeerivad inimestesse ja uute oskuste õpetamisse vanusest sõltumata. Kuidas Eesti teie arvates sellesse pilti sobitub?" Toon lühidalt välja mõned peamised näitajad. Kõigepealt, möödunud aastal tõusis Eestis elukestvas õppes osalemise näitaja seni kõige kõrgemaks. 2016. aastal osales elukestvas õppes 15,7% 25–64-aastastest inimestest. Kümme aastat tagasi oli see näitaja circa 7%. Teiseks, kui me tollal olime selle näitajaga – meile ikka ju meeldib hinnata ennast Euroopa teiste riikide kontekstis – 14. kohal ning märgatavalt allpool ka Euroopa Liidu keskmisest näitajast või hinnangust, siis eelmise aasta näitaja järgi oleme Euroopa Liidu riikide seas 7. kohal ja Euroopa keskmisest (10,8%) oluliselt paremad. Ma arvan, et selles valdkonnas saab palju ära teha. Nagu te oma arupärimise preambulis või sissejuhatuses minu meelest armsasti ütlete, vanemaks jääv rahvas võib olla ka õnnistuseks. Ma arvan, et me ei näe tegelikult sellel pildil hetkel kõige halvemad välja. Elukestva õppe strateegia seab meile omad eesmärgid, üheks eesmärgiks on see, et aastal 2020 osaleb pidevõppes vähemalt paarkümmend protsenti täiskasvanutest.
Teine küsimus: "Elukestev õpe on meil hästi tuntud printsiip, kas ligipääs sellisele õppele on tagatud igale soovijale?" Eesti haridusseadused ja -korraldus toetavad võimalust õppida kogu inimese elukaare jooksul, st kindlasti ka täiskasvanueas. Ligipääs elukestvale õppele tähendab, et õppida saavad kõik, sõltumata vanusest, sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, soost, rahvusest, elukohast või hariduslikust erivajadusest. Selleks on vajalikud mitmekülgset õpet pakkuvad õppeasutused, paindlikud õppevormid ja õppekavad ning samuti on oluline, et võetakse lisameetmeid õppes osalemise toetamiseks. Väga olulised meetmed, mis toetavad elukestvale õppele ligipääsu, on kindlasti seotud õppelaenude ja õppepuhkusega, nende saamise võimalusega, aga loomulikult ka ravikindlustusega. Põhi- ja üldkeskhariduse omandamiseks on Eestis üle 30 kooli, kus on võimalik õppida mittestatsionaarselt. Neist ainult mittestatsionaarsele õppele keskenduvaid täiskasvanute gümnaasiume on 16. Töö ja pereelu kõrvalt on võimalik õppida oma vajaduste kohaselt sobiliku õppekoormusega, sh üksikute õppeainete kaupa või individuaalse õppekava alusel. Kutseharidus on kättesaadav mitmes piirkonnas ja mitmesugustele sihtrühmadele. Kutseõpet pakuvad 33 kutseõppeasutust ja viis rakenduskõrgkooli. Õppeasutuste võrk katab kõik meie maakonnad. Täiskasvanutele pakutakse kutseharidust nii statsionaarses kui ka mittestatsionaarses õppevormis. Kutsehariduse lõpetanud, kes soovivad jätkata õpinguid kõrgkoolis, saavad riigieksamiteks valmistumiseks kasutada täiskasvanute gümnaasiumi lisa-aastat üldharidusainete täiendavaks omandamiseks. Kõrgharidust saab Eestis omandada nii täis- kui ka osakoormusega. Mitteformaalset õpet ehk kursuseid pakuvad kutsekoolid, kõrgkoolid ja mitmed erakoolitusasutused. Eesti hariduse infosüsteemi järgi on meil üle 800 täienduskoolitust pakkuva organisatsiooni. Kvaliteetse mitteformaalse õppe pakkumist toetab 2015. aastal kehtima hakanud täiskasvanute koolituse seaduse ja täienduskoolituse standardi rakendamine.
Teise küsimuse teine pool on järgmine: "Kas õpetatav vastab tööturu praegustele ja tulevastele vajadustele?" Selleks et formaalharidus ja mitteformaalne õpe vastaksid tööturu vajadustele, peab esmalt neid vajadusi teadma, seejärel õppes rakendama ning lõpuks vajalike oskuste saavutatust hindama. Me teame, et noori koolilõpetajaid ei ole piisavalt ning majanduse käigushoidmiseks tuleb pakkuda tänapäevast ja paindlikku õpet ka täiskasvanutele. Haridussüsteemi tööturuga sidumiseks on loodud kutsesüsteem, mille ülesanne on muuta see, milliseid oskusi tööturg vajab, koolitajatele ja õppijatele nähtavaks, arusaadavaks ja kindlasti ka võrreldavaks. Tööturu vajadusi aitab hinnata tööjõu oskuste vajaduse analüüs ja prognoos, oskuste vajadust kirjeldavad kutsestandardid ja vajalike oskuste olemasolu hinnatakse kutse andmisega.
Kaks aastat tagasi käivitunud OSKA analüüsib Eesti majanduse arenguks vajalike oskuste ja tööjõu vajadust, st aitab õpetada ja õppida õigeid asju. Selle tulemusena tehakse ettepanekuid õppe- ja koolituskohtade loomise kohta tasemeõppes ja täienduskoolituses, õppe sisu ja õppekorralduse täiendamiseks, kutsestandardite loomiseks ja uuendamiseks, erialade ja ametite tutvustamiseks ja kindlasti ka populariseerimiseks. OSKA uuringutes on vaadatud põhjalikult üle kaheksa valdkonna vajadused ning arengusuundumused. Kõik majandusvaldkonnad analüüsitakse läbi järgmise nelja aasta jooksul. Kutsestandardeid uuendatakse regulaarselt. Kehtivaid kutsestandardeid on ligi 600 ning nad katavad kõik majandustegevuse valdkonnad. Kutsestandarditest saavad sisendi kutse- ja kõrgkoolide ning täienduskoolituse õppekavad ja kutsestandardid annavad ka infot õppekavade uuendamiseks. Kutsestandardite ja kutsete süsteem toetab ka tööalaste teadmiste täiendamist ja tunnustamist. Ligikaudu kaks kolmandikku kutseeksamitest sooritavad täiskasvanud, kes pärast tasemehariduse omandamist, töökogemuse omandamist ja täienduskoolitust soovivad tõendada oma paranenud tööalast kvalifikatsiooni.
Viimane küsimus: "Enamik riike maailmas vaatab pidevalt üle oma haridusprogramme ja püüdleb selle poole, et õpetatavad oskused ei jääks ajale jalgu. Kas võite kinnitada, et Eestis on nooremale ja vanemale eagrupile loodud võrdsed võimalused kohanemiseks tehnoloogiliste muutustega ja kasvava globaalse konkurentsiga?" Tasemeõppes suurenevad järjest täiskasvanud õppijate arv ja nende osakaal. Üldhariduses, kutseõppes ja kõrghariduses toimuvad pidevad haridusuuendused, mis puudutavad ka täiskasvanud õppijaid. Eesti elukestva õppe strateegia on seadnud eesmärgiks rakendada muutunud õpikäsitust, suurendada õpetajate ja koolijuhtide pädevust, parandada elukestva õppe võimaluste ning töömaailma vajaduste vastavust ning viia õppes läbi ka digitaalne pööre. Kindlasti puudutavad haridusuuendused ning parem ligipääs õpivõimalustele ka mitteformaalset õpet, sh täiskasvanute täiendus- ja ümberõppevõimalusi ning elukestva õppe võtmeoskuste, nagu sotsiaalsete oskuste, emakeeleoskuse ja võõrkeeleoskuse, digipädevuse jms arendamist. Haridus- ja Teadusministeerium on loonud võimalusi erialaste oskuste arendamiseks madalama haridustasemega ja erialase väljaõppeta inimestele ning loonud täiskasvanutele sotsiaalfondi toel võimalusi elukestva õppe võtmepädevuste arendamiseks. Töötukassa on järjest laiendanud koolituse pakkumist töötutele ning k.a 1. maist on hakatud osutama uusi koolitusteenuseid ka töötavatele inimestele, kelle oskused on vananenud ning kellel seetõttu on risk jääda töötuks. Majandusministeerium on ellu kutsunud meetmeid täiskasvanute digipädevuse arendamiseks. Loomulikult ei soovi me nende tulemustega piirduda, vaid peame oluliseks, et täiskasvanute ligipääs õppele ja nende pidev enesetäiendamine järjest kasvaks. Tänan teid! Vastan meeleldi küsimustele.

Aseesimees Enn Eesmaa

Neid on esialgu registreeritud neli. Laine Randjärv, palun!

Laine Randjärv

Suur aitäh, juhataja! Tänan, peaminister, selle väga statistilise aruande eest, mille Haridus- ja Teadusministeerium ja Sotsiaalministeerium teile tublisti olid ette valmistanud! Minu küsimus on võib-olla emotsionaalne. Tõepoolest, meil on riigis palju võimalusi saada ümberõpet, aga küsimus on hoiakutes. Mitmetel asutusejuhtidel, kes praegu on kolmekümnendates eluaastates, on selline hoiak, et kui inimene on juba 45–50-aastane, siis ei pruugi ta justkui enam ühte või teise kollektiivi sobida. Minu küsimus teile, kes te ka ei ole veel 40, on see: kas te saaksite midagi ette võtta oma eakaaslaste, oma põlvkonnaga, et muutuksid hoiakud inimeste suhtes, kes on 50-aastased või vanemad (kusjuures nad on praegu kindlasti võimekamad, kui võib-olla oldi 20 aastat tagasi), ja tööle oodataks elukogenud inimesi, kes on elus üht-teist õppinud ja kogenud? Kuidas muuta hoiakuid?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kõigepealt tulen teie küsimuse alguse juurde. Ma arvan, et peaministril on kaks võimalust enne siia kõnetooli tulemist: ta võib arupärimisele vastamiseks paluda spetsialistide abi või tulla siia ainult oma tarkusega. Mina olen alati valinud selle esimese tee, olen palunud Eesti riigi tublide teenistujate abi ning lisanud sellele juurde nii palju tarkust, kui minul on. Ma arvan, et seda teed on kasutanud kõik varasemad peaministrid ja ministrid.
Ma arvan, et see filosoofiline küsimus, mille te tõstatasite, on väga õigustatud. Teie küsimus koosnes kahest osast, teid huvitas minu arvamus ja see, kuidas teha, ma ei tea, 35–45-aastastele selgeks, et elukogemus on väga oluline. Ma olen üsna sageli toonud koolides kõnelemas käies seda näidet, et kui noored hakkavad peale gümnaasiumi või keskkooli tegema, ma arvan, elu ühte kõige olulisemat otsust, kui nad valivad kas edasiõppimise ülikoolis või lähevad kuskile ametit õppima, näiteks ametikooli, siis peaksid nad mõtlema selle peale, et kui nad on näiteks 70-aastased, siis nad peaksid olema selles valdkonnas tugevasti läbi löönud ja olema seal vajalikud. Mul on üks väga isiklik kogemus, mis andis mulle päris tugeva õpetuse. See on see, et kui inimene lahkub kõrgest poliitilisest ametist ja tema vanus on üle 70, aga ta kandideerib ametikohale valdkonnas, milles ta tegelikult on saanud hariduse ja ka töötanud, siis kuigi seda kandideerimist ei soodusta võib-olla teatud poliitilised suundumused, ta valitakse sellele kohale. Ta valitakse, sest tal on väga head teadmised ja oskused selles valdkonnas, aga ta valitakse ka sellepärast, et tal on elukogemust. Mina olen alati väga tugevasti rõhutanud seda elukogemuse aspekti. Kuidas ma ütlengi? Ma ei taha öelda, et ma oleksin nagu vihaseks saanud, aga mulle on väga vastukarva olnud see, kui öeldakse, et kui inimene on 60, 65, 70, 75 või minu poolest 80, siis ta ei sobi enam tööjõuturule. Vastupidi! Ma arvan, et elukogemuse osa Eesti ühiskonnas on hästi oluline. 1990. aastate alguses pidi inimene olema, ma ei tea, alla 40, kui ta tuli poliitikasse või tipp-poliitikasse või hakkas mingit tippettevõtet juhtima. Minu meelest on suhtumine tänaseks muutunud. Mind on alati kõnetanud ühe Taani rahvusvahelise ettevõtte näide. Selle ettevõtte juht otsustas ühel hetkel, et tema loob Kopenhaagenisse erasektori investeeringute baasil väga olulise kultuuriasutuse. Minu teada oli see inimene toona üle 90 ja tegeles iga päev tegevjuhtimisega.
Tulen teie küsimuse teise poole juurde. Kuidas seda suhtumist muuta? See sõltub väga palju sellest, mida minu generatsioon või minu generatsioonist noorem generatsioon – hetkel räägin ma oma generatsiooni aspektist – avalikult välja ütleb. Kui me ütleme, et auväärt daam või auväärt härra, kuna teie vanus on 50+ või 60+, siis te sellepärast meile ei sobi, siis me anname ühe signaali. Minu signaal praegu teie küsimusele vastates on aga hoopis teine. Ma mäletan, kui mul oli au kunagi siin Riigikogus ametit pidada, siis minu üks lähimaid nõustajaid, nõunikke, oli üle 70. Kui ta otsustas ühel hetkel, et ta ei soovi enam nõunik olla, ja jäi koju, siis oli mul vestlus ühe noorema inimesega, kes soovis kandideerida. Ta ütles mulle, et sul oli seal enne üks vanem härra, noh, tead, mina olen ikka palju parem. See tekitas minus väga suure barjääri. Mis mõttes, sellel vanemal härral oli väga suur tarkus ja elukogemus, nii ei saa öelda! See on minu suhtumine, igati positiivne.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Anne Sulling!

Anne Sulling

Hea eesistuja! Hea peaminister! Arvestades meie riigi väiksust, on väga oluline, et meie inimesed oleksid väga hästi haritud. Statistika räägib aga sellest, et ligi kolmandikul meie tööjõust puudub erialane haridus, nii ülikooli- kui ka kutseharidus. Mis võiks teie hinnangul olla selle põhjus ja kuidas seda olukorda parandada?

Peaminister Jüri Ratas

Ma arvan, et põhjus võib päris tugevalt olla ka sellises suhtumises, et kui ma olen 30 või 35, kas ma siis ikka lähen uuesti õppima. Minu meelest on see suhtumine hakanud väga tugevasti muutuma. Ühelt poolt ma näen, et inimesed panustavad uue õppimisse, uude ametisse, uutesse oskustesse. Ma kohtusin Tartus või sealkandis ühes ametikoolis ühe grupiga, kuhu kuulusid minu generatsiooni inimesed, kes õppisid ametit, näiteks plaatimist. Ma tegin mõnega neist juttu. Selgus, et neil oli bakalaureuse- või magistrikraad olemas, aga nad olid tulnud sinna kooli, et õppida veel midagi juurde.
Küsimuse teine pool oli see, kuidas olukorda muuta. Ma arvan, et on näiteid inimeste kohta, kes on mõistnud, et haridus on tegelikult väga oluline, ja kes võib-olla 15 aastat tagasi, kui oli nende aeg lõpetada keskkooli või gümnaasiumi, seda ei teinud, aga nüüd teevad nad seda tagantjärele. Õnneks ühiskonnas selliseid näiteid on, kas või muusikute hulgas, kes on öelnud, et nad soovivad minna uuesti õppima. Väga hea, et riigil on need võimalused, väga hea, et omavalitsusel on need võimalused, nii et need inimesed saavad kas või täiskasvanute gümnaasiumi raames seda eeskuju näidata.
Midagi ei ole teha, aga haridus hakkab mitte iga päevaga, vaid iga tunniga järjest rohkem ja rohkem maksma. Vaatame statistikat. Tegelikult on ju niimoodi, et täiskasvanud õppijate arv üldhariduses on peale aastat 2013/14. õppeaastal toimunud langust taas kasvule pöördunud. See tähendab, et järjest enam on ühiskonnas teadvustatud madalast haridustasemest tulenevaid probleeme, nagu väiksem hõive, inimeste väiksemad võimalused ja madalam palk. Paljude osapoolte koostöö, ma usun, annab kindlasti usku või lootust, et see, kes on haridustee katkestanud, saab uuesti õppima minna, siis saab ta teadmisi juurde ja seetõttu on tal ka paremad võimalused tööturul ja võimalus saada suuremat sissetulekut.
Ütlen statistika kohta veel niipalju, et 30-aastaste ja vanemate õppijate osakaal kõrgkoolides on samuti järjest kasvanud. Ülikoolides oli 2016/17. õppeaastal vanuses 35+ õppijaid üle 12 200, mis oli 25,7% kõikidest üliõpilastest. Aga ma arvan, et siin annab võimalusi veel juurde see, nagu ma oma vastuses teie arupärimisele ka välja tõin, et on lahendatud ära puhkuse, ravikindlustuse ning õppelaenu ja õppetoetuste saamise küsimused. Ma arvan, et see kõik aitab suuremale hõivele ja kaasatusele kaasa.

Aseesimees Enn Eesmaa

Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud peaminister! Tõite oma vastuses positiivse trendina välja, et elukestvas õppes osalejate hulk on suurenenud 15,7%-ni. Nii see on, aasta varem oli neid umbes 12%. Aga murelikuks teeb see, et Statistikaameti andmetel on selle kasvu põhjustanud ainult 25–34-aastased inimesed, vanemates vanusegruppides ei ole kasvu toimunud. Näiteks on vanusegrupi 55+ osalemine elukestvas õppes jäänud 4,5–4,8% juurde. Eriti murelikuks teeb arvamus, et vanemas eas õppimine on ainult tööga seotud, samuti see, et selles õppes ei osale mehed. Kõige suurem probleem on digioskused. Millised konkreetsed tegevused on valitsus ette näinud just vanuses 55+ meeste täiendusõppega seoses?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma ütlesin ka oma vastuses, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium pöörab digisuunale kindlasti suuremat tähelepanu. Selge on see, et e-lahenduste või kaugtöö võimalused annavad vanematele inimestele parema võimaluse täiendusõppes osaleda. Te mainisite meeste osalemist. Ma arvan, et üks täiendusõppe olulisi aspekte on see, et tervena elatud eluiga pikeneb. Midagi ei ole teha, aga faktid ja statistika räägivad ju seda keelt, et siin on meestel astuda päris pikk maa, et suurendada tervena elatud eluaastate arvu. Kui te tahate teada konkreetseid meetmeid, mida digitaalse poole pealt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis võetakse, siis need ei ole loomulikult mingi saladus. Ma palun, et nende täpsete sammude ja meetmete nimekiri, mis digivaldkonnas vanusegruppi 55+ kuuluvatele meesterahvastele pakkuda on, teile saadetaks.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Külliki Kübarsepp!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea aseesimees! Hea peaminister! Ettevõtlussektor on väga aktiivselt korranud seda, et meil on puudus töökätest. Samas, nagu ka eelnevatest küsimustest välja tuli, on meie ühiskondlik valmisolek n-ö põlvkondadeülest tööd harrastada kuidagi ahtakene. Kas te valitsuses olete arutanud mõtet, et luua näiteks mingi stardikapital just nendele ettevõtetele, kes motiveerivad eakaid inimesi tööd jätkama? Kui te ei ole seda teinud, siis miks?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kui te küsite, kas on tehtud eraldi stardikapital meestele vanuses 55+ vms, siis ütlen, et ei, sellise stardikapitali loomist me ei ole arutanud. Ma arvan, et need vaidlused peaksid kindlasti jääma ministeeriumide pädevusse. Kui minister toob selle teema kabinetinõupidamisele, siis ma ei näe selles midagi taunimisväärset, seda võib arutada.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Urve Tiidus!

Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister, aitäh teile vastuste eest! Aga mul on üks küsimus veel. Maailmas teevad ilma nii majanduse kui ka innovatsiooni poolest, st ka SKT kasvu ja elukvaliteedi poolest need riigid, kus on kolmanda taseme haridusega inimeste suur osakaal ja kus see kiiresti kasvab. Poliitretoorikas öeldakse sageli, et investeering inimestesse on kõige olulisem. Seepärast küsin ma teilt, lugupeetud peaminister, paludes, et te ei seoks ennast praegu koalitsioonilepingu ja lubadustega: mis teie arvates toodab ühiskonnale suuremat tulu, kas investeering kolmanda taseme haridusse või investeering näiteks linnahalli kordategemisse?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma arvan, et te tõite oma küsimuses need kaks näidet täiesti juhuslikult. Aga, hea küsija, investeering inimestesse on alati kõige olulisem.

Aseesimees Enn Eesmaa

Aitäh, austatud peaminister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Andestust, Urmas Kruuse! Ilmselt olid ees valed prillid.

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt peaminister! Paljud eksperdid on praegusele valitsusele öelnud, et majandustõusu ajal laenu võtmine ja eelarve miinusesse laskmine ei ole väga mõistlik tegu. Selles keskkonnas majandusele lisahoo andmine ei ole samuti jätkusuutlik. Me kõik teame, et Eestis on rakendunud töövõimereform, mille eesmärk on see, et kõik inimesed saaksid oma võimete kohaselt ühiskonnaelus ja töös osaleda. Me teame ka seda, et peale Euroopa Liidu rahastuse lõppu on Eesti riigil vaja selle reformi rahastamine üle võtta. Öelge palun konkreetselt, kui palju raha on eraldatud eelarvestrateegias selleks, et töövõimereformi puhul rakendada väljumisstrateegiat, loobumaks Euroopa Liidu raha kasutamisest. Endises mahus Euroopa Liit töövõimereformi edaspidi kindlasti ei rahasta.

Peaminister Jüri Ratas

Need eelarvelised arvud teile saadetakse. Ma tõesti ei ole täna valmis teile riigi eelarvestrateegiat rida-realt ette lugema.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Krista Aru!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister! Meil on tõesti mitmeid meetmeid, mis aitavad elukestvas õppes osaleda. Aga kas need võimalused ja vahendid on linnas ja maapiirkondades elavatel inimestel võrdväärsed või tuleks erilist rõhku hakata panema maapiirkondadele ja äärealadele? Võib-olla on see tunne vale, aga mulle tundub tõesti, et kõigis piirkondades ei ole need võimalused sugugi võrdsed, et need on rohkem nagu koondunud linnadesse.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma arvan, et see küsimus läheb väga tugevasti kokku eelmise arupärimise teemaga, et me soovime võimekaid ja tugevaid omavalitsusi. Ei ole ju mingi saladus, et maapiirkonnas ja Eesti äärealadel on liikumisvõimalused palju halvemad kui linnas. Ei ole mingi saladus, et kiire internet maapiirkondades, hajaasustusega aladel on palju probleemsem kui tiheasustusega aladel. Kas siin tehakse samme? Jah, tehakse. Mul on hea meel, et Riigikogu liige Helmut Hallemaa tõi sellesama maakonnasisese transpordi näite. Sellele on antud juurde 21 lisamiljonit, et muuta seda operatiivsemaks ja kiiremaks ning pileteid odavamaks. Ka seesama infotehnoloogia areng, selleks et kiirem internet oleks ka hajaasustusega aladel kättesaadav, on ju strateegiliste investeeringute kavas sees, üks aasta on selleks ette nähtud 10 miljonit ja teine aasta 10 miljonit. Nii et ma arvan, et teie küsimuses peitub kahjuks tõde: linnast väljaspool on enda täiendamine kindlasti kulukam ja need võimalused on raskemalt kättesaadavad.

Aseesimees Enn Eesmaa

Nüüd on küsimustega kõik. Aitäh, austatud peaminister! Avan läbirääkimised, kõnesoove ei ole. Arupärimisele on vastatud.


3. 17:35 Arupärimine innovatsiooni edendamise kohta Eesti majanduses (nr 359)

Aseesimees Enn Eesmaa

Kolmas päevakorrapunkt on Riigikogu liikme Anne Sullingu ja tema kolleegide Laine Randjärve, Igor Gräzini, Urmas Kruuse, Kalle Laaneti, Kristen Michali, Taavi Rõivase, Maris Lauri, Toomas Kivimägi, Yoko Alenderi, Meelis Mälbergi, Aivar Sõerdi, Arto Aasa, Urve Tiiduse, Terje Trei, Jüri Jaansoni, Lauri Luige, Liina Kersna ja Ants Laaneotsa 4. mail esitatud arupärimine innovatsiooni edendamise kohta Eesti majanduses. Arupärijate nimel Anne Sulling, palun!

Anne Sulling

Hea juhataja! Hea Riigikogu! Reformierakonna fraktsiooni liikmete arupärimine on ajendatud ettevõtlusministri 20. aprilli pressiteatest, mis andis teada, et riik suunab täiendavalt 160 miljonit eurot innovaatilisema Eesti ettevõtluse arendamisse. Lähemal vaatlusel selgus aga, et 160 miljonist eurost 60 miljonit läheb üürimajade programmi ning 40 miljonit linnahalli renoveerimise heaks. Kummalgi pole innovatsiooni edendamisega Eesti ettevõtluses mingit pistmist. Teatavasti lähtuvad rahvusvahelised innovatsiooniindeksi mõõdikud eeskätt teadus- ja arendustegevusega seonduvatest näitajatest, nagu näiteks teadus- ja arenduskulutuste osakaal SKT-s, doktorantide arv, patentide arv jne. Neid üürimajade ehitus mõistagi ei mõjuta. Seetõttu küsimegi ettevõtlusministrilt, kuidas tema arvates parandab üürimajade ehitamine ja linnahalli renoveerimine Eesti positsiooni Maailma Majandusfoorumi innovatsiooniindeksi edetabelis ning miks eelistab ettevõtlusminister suunata vahendeid tegevustesse, kus innovatsiooni ei teki, selle asemel et skaleerida innovatsiooni toetusprogramme, nagu näiteks EAS-i ettevõtte arenguprogramm ning innovatsiooni- ja arendusosak, mida on muu hulgas soovitanud Rahvusvaheline Valuutafond. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Arupärimisele tuleb vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. Palun!

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo

Tere õhtust, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid, tänan teid huvitundmise ja arupärimise esitamise eest! Kuna aega on vähe, aga juttu palju, siis ma küsimusi ette lugema ei hakka, vaid hakkan kohe vastama, kui nii sobib.
Vastus esimesele küsimusele. Maailma Majandusfoorumi konkurentsivõimeindeks asetab Eesti 138 riigi võrdluses üsna kõrgele 30. kohale. Eestile antud indeksiskoor on aasta-aastalt aeglaselt, kuid jõudsalt paranenud. Konkurentsivõimeindeks koosneb 12 alaindeksist, millest üks on innovatsioon ning mille skoor asetab Eesti 28. kohale. Innovatsiooniindeksi puhul arvestatakse omakorda järgnevat: innovatsioonivõimekus, teaduslike uurimisasutuste kvaliteet, erasektori teadus- ja arenduskulutused, ülikoolide ja ettevõtete teaduskoostöö, kõrgtehnoloogiliste toodete riigihanked, teadlaste ja inseneride olemasolu ning PCT-patenditaotlused. Ülikoolide ja ettevõtete koostöö, riigihangete ja patentide näitajate trend suundub paraku selgelt allapoole. Riigihangete jaoks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ellu kutsunud uue meetme – innovatsiooni toetavad avaliku sektori hanked. Riigihangete korraldajad, kes soovivad osta innovaatilisi tooteid ja teenuseid, saavad selleks EAS-ist toetust taotleda. Meetme kogueelarve on 20 miljonit eurot. Meede aitab tuua innovatsiooni riigihangete praktikasse ja seda näitajat ka parandada. Ülikoolide ja ettevõtete koostöö edendamiseks on majandusministeeriumil tehnoloogia arenduskeskuste meede kogueelarvega 40 miljonit eurot. Selle eesmärk on tekitada ülikoolide ja ettevõtete koostöö põhjal toimivaid teaduspõhiseid äriühinguid. Innovatsiooni- ja arendusosakud panustavad samuti koostöösse, selleks on ette nähtud 10 miljonit eurot. Haridus- ja Teadusministeeriumil on omakorda rakendusuuringute meede, milleks on ette nähtud 27 miljonit eurot. Nende meetmete mõju avaldub lähiaastatel. Kuid on tõsiasi, et ülikoolide ja ettevõtete koostöö parandamiseks oleks tarvis veelgi laiemaid muutusi, mida vaid rahastusmeetmetega ei pruugigi saavutada. Eesti teadusasutustes on nõrgaks jäänud laiemale hulgale ettevõtjatele vajalik insener-tehnilise, rakendusliku ja eksperimentaalse arendustöö võimekus. Ei ole tagatud ettevõtlike teadlaste liikumine teadusest ettevõtlusesse ja tagasi. Teadussüsteem võiks peale teadusartiklite avaldamise teadlaste töö hindamisel arvestada ka panust teadusmahuka ettevõtluse loomisse.
Tulen tagasi küsimuse alguse juurde. Üürimajade abil soovib riik innustada kohalikke omavalitsusi ja ettevõtteid kaasama valdkonnaeksperte ja miks mitte ka ülikoole ning julgemalt kaaluma innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu. Linnahalli projekt on ambitsioonikas ülesanne, seda enam, et hoonel on ka muinsuskaitsepiirangud. Rekonstrueerimisplaanide teostumist on oodatud aastaid. Nüüd, kui riik on valmis appi tulema, tegeldakse mitmete lahenduste väljatöötamisega ja kaasatud on ka Tallinna Tehnikaülikooli eksperdid. Projekteerimise käigus on mõeldud energiasõlmede, soojuse ja jahutamise innovaatilistele lahendustele, mis võiksid tulevikus olla kasulikud ka teistes hoonetes. Projekteerimise lähteülesande koostamisel on mõõdistustöid tehtud mudeli abil ehk kasutatud on punktipilve, mis on eelduseks BIM-i kasutamisel. BIM ja digiehitus on tänapäeval ehitussektori rahvusvahelise konkurentsivõime tagamise eeldus. Suured projektid, kus rakendatakse innovaatilisi lahendusi, on olulise tähtsusega ja teadustöö arengu huvides peame oluliseks, et riik toetaks nende elluviimist. BIM-i täieliku juurutamise korral on Eesti tootlikkuse kasvupotentsiaal kokku üle 200 miljoni euro ja ekspordi kasvupotentsiaal üle 100 miljonit euro. Peale selle võimaldab BIM-i rakendamine kokkuhoidu ka avaliku sektori kulutustes. Näiteks hoidis Suurbritannia, keda peetakse BIM-i rakendamisel maailmas lipulaevaks, oma maksumaksjatele aastatel 2009–2015 BIM-i rakendamise abil kokku 900 miljonit naela. Alates 2021. aastast peavad kõik hooned vastama liginullenergiahoone nõuetele, avaliku sektori hoonete kohta hakkab see nõue kehtima aga juba 2019. aastast. Peame oluliseks, et riik näitaks ka siin eeskuju. Sellest tulenevalt on kehtestatud nõue, et uued püstitatavad üürielamud kuuluksid A-energiatõhususarvu klassi. Selle saavutamine nõuab aga innovaatiliste lahenduste väljatöötamist. Oleme ette näinud, et kohalik omavalitsus esitaks tööde tellimiseks koostatava riigihanke lähteülesande KredExile ülevaatamiseks. Riik on panustanud liginullenergiahoonetele üleminekusse ka teiste meetmetega. Näiteks on koostöös KredExiga tellitud liginullenergiahoonete näidisprojektid, mille raames töötatakse välja universaalsed sõlmlahendused. Need hakkavad olema kõigile kättesaadavad. Üürielamute projekteerimisel ja haldamisel võiks samuti kasutada BIM-i meetodeid ja tehnoloogiat.
Vastus küsimusele nr 2. Nii oskuste meetme kui ka ettevõtte arenguprogrammi, millest oli siin ennist juttu, kogueelarve on 73 miljonit eurot. Sellest järgmisteks aastateks, nagu näha, jagub. Seetõttu ei ole praegu mõistlik sinna eelarvelisi vahendeid juurde panna. Peale selle keskendub Eesti sel perioodil innovatsiooni rahastamisel varasemaga võrreldes tugevamalt nõudluspoole meetmetele, nagu on innohanked ning rahastusinstrumendid EstFund, Balti Innovatsioonifond ning laenud ja käendused KredExist. IMF soovitas eritoetusprogrammide disainimisel arvestada muu hulgas sellega, et traditsioonilised tööstussektorid jätkuvalt domineerivad ning nende osakaal tootlikkuse kasvus ja tööhõive pakkumisel on märkimisväärne. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on tööstuspoliitika rohelise raamatu koostamisel (see valmib praegu tihedas koostöös ettevõtjatega), ning tööstusele mõeldud tegevuste planeerimisel kõike seda arvesse võtnud. Valmimas on tööstuse digitaliseerimise kontseptsioon ning selleks on riigieelarves ette nähtud lisavahendid, s.o IKT arenguprogramm. Tulemas on tööstusele mõeldud häkatonid ja valmib tööstuse digitaliseerimise platvorm. Samas, ehitussektori digitaliseerimisel oleme maha jäänud. Seda osaliselt põhjusel, et erinevalt teistest riikidest on ehitus- ja kinnisvarasektor jäänud meil toetusmeetmetest suuresti ilma. Sellest tulenevalt on ehitussektoris peale eeltoodud instrumentide oluline võtta ka lisameetmeid, mille puhul oleks võimalik kaasata tellijaid. Ehitussektoris on paraku kujunenud olukord selliseks, et töö sõltub suuresti tellija oskustest. Kui riik suudab tellijale kättesaadavaks teha digitaalehituse tarkuse, et saaks hangete lähteülesandeid paremini koostada, tekivad ka paremad eeldused ettevõtjate ja ülikoolide koostööks.
Vastus kolmandale küsimusele. Töötleva tööstuse osakaal Eesti SKT-s on tõesti märkimisväärne, s.o 15,1%. Tööstustoodang moodustab 70% ekspordist, samas on Eesti tööstuse lisandväärtus vaid 55% Euroopa keskmisest. Ma olen nõus, et me peame panustama lisandväärtuse kasvule töötlevas tööstuses. Seetõttu on töötleva tööstuse konkurentsivõime kasvatamine praeguse valitsuse üks peamisi prioriteete. Aastatel 2016–2020 suunatakse eri tegevuste kaudu töötleva tööstuse tootlikkuse kasvatamisse rohkem kui 200 miljonit eurot. Siia alla kuuluvad Keskkonnainvesteeringute Keskuse ressursiinvesteeringute meede, EAS-i ettevõtte arenguprogramm, IKT arenguprogramm ning ka muud toetused, finantsinstrumendid ja tugitegevused. Peamine vahend sektori lisandväärtuse kasvatamiseks on digitaliseerimine koos eri taseme töötajate digipädevuse arendamisega. Riigieelarvest rahastatavast IKT arenguprogrammist on märkimisväärne osa mõeldud otseselt just töötlevale tööstusele. Selle raames on Saksamaa eeskujul väljatöötamisel ka platvorm Tööstus 4.0, mille eesmärk on tulevikus koos turuosalistega suunata tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise arengut ja ka rahastust. Tegevuste eesmärk on parandada nii protsessi innovatsiooni, mille väljundiks on tootmissisendite efektiivsem kasutus, kui ka toote, teenuste ning ärimudeli innovatsiooni, mis võimaldab suurendada ettevõtte müügitulu. Muu hulgas on programmi raames ette nähtud teadlikkuse ja kompetentsi parandamise tegevused, toetatakse digitaalsete lahenduste väljatöötamist ja rakendamist ning valdkonnaülest koostööd, samuti robootikaalaste koolitusprogrammide väljatöötamist.
Aasta lõpus avame tööstuse digitaliseerimise toetusmeetmed, nende eelarve on 12,7 miljonit eurot, peale selle panustatakse esmakordselt riigieelarvest vahendeid (3 miljonit eurot) teadus- ja arendustegevuse edendamiseks. EAS alustab regionaalsete ettevõtete toetamist elektri- ja muude ühenduste loomiseks ja sidevõrkudega liitumiseks, selleks on kokku ette nähtud 11 miljonit eurot. Peale selle panustame eri tasemete digitaalsete oskuste arendamisse. Ma kuulsin, et sellest oli eelnevalt juttu ka peaministriga. Esimeses järgus alustame käesoleval aastal digitaalsete baasoskuste programmiga, mis on mõeldud metalli- ja puidutööstuse töötajatele, kokku 3000 inimesele, ja tööstussektori ettevõttejuhtidele, kokku 1000 inimesele. Tulemas on tööstusvaldkonna spetsiifiliste IKT-oskuste koolitus 4000 inimesele puidu- ja masinatööstuses ning käimas on programmeerijate koolitus "Vali IT!", mille käigus anname tarkvaraarendaja teadmised kokku 500 inimesele. Siia juurde võiks öelda, et kogu e-Eesti võimendamise programm saab järgmise kolme aasta jooksul 28 miljonit eurot, sellele lisandub kiire internetiühenduse kättesaadavaks tegemine, milleks on igal aastal ette nähtud 10 miljonit eurot, ning investeerime ka Eesti-Soome X-tee arendamisse. Nii et on hästi palju tegevusi, mis on mõeldud just digitaliseerimiseks, tööstuse tootlikkuse järeleaitamiseks. Eesti ehitussektori osakaal SKT-s on keskeltläbi 6%, lisandväärtusena arvestatuna circa 1,1 miljonit eurot. Globaalselt on see väärtus 8 triljonit eurot ja prognoositakse, et see kasvab lähima kümne aasta jooksul 14 triljoni euroni. Rahvusvahelisel tasandil nähakse sektori kasvupotentsiaali eelkõige IKT-lahenduste rakendamises, eesmärgiga tõhustada juhtimist ja protsesside efektiivsust. Et püsida rahvusvahelise ehituspraktikaga ühes tempos, tuleb ka meil sektorit ajakohastada, siin ei ole lihtsalt valikut. IKT arengukavas on seetõttu kavandatud muu hulgas BIM-projektide osa, mis on ehituse ja IKT sidumise aluseks. BIM-i ehk ehitise infojuhtimise juurutamisel oleks väga suur mõju Eesti ehitussektori tootlikkuse ning ehitusteenuste ja kaupade ekspordi kasvule, aga see muudaks selle sektori ka noortele inseneridele, noortele pealetulijatele atraktiivsemaks. Me näeme, et ehitussektoris n-ö pealekasvu napib, sest see sektor ei ole noorte inimeste arvates piisavalt huvitav.
See oli napp kirjeldus, mida valitsus kõike plaanib teha, selleks et teadus- ja arendustegevust Eestis rohkem edendada, aga ka tootlikkust suurendada. Jäi mainimata, et muu hulgas on valitsus otsustanud liituda sellise programmiga nagu CERN. Me oleme väga edukalt käivitanud oma osalemise kosmoseagentuuris ja on plaanis hakata ette valmistama CERN-iga liitumist, et meie teadlased saaksid seal oma teadmisi arendada ja oskusi proovile panna ning loodetavasti sealt koju tagasi tulles ka siinset majandust edendada. Aga ootan huviga küsimusi. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Neid on. Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Maailma Majandusfoorumi konkurentsivõimeindeks koosneb mitmest näitajast. Seda graafikut on üsna kurb vaadata. Turu suuruse asjus me midagi teha ei saa, aga see, et innovatsiooni ja tehnoloogilise valmisoleku näitaja ei ole kuigi kõrge, teeb muret küll. Mida konkreetset on kavas teha, et just need näitajad hakkaksid paranema ja meie konkurentsivõime nendes valdkondades kasvaks? Ausalt öeldes on arupärimise sissejuhatust, kus on öeldud, et 160 miljonit läheb innovatsiooniks ning sellest 60 miljonit läheb üürimajadele ja 40 linnahallile, väga kummastav lugeda. Millega me seda innovatsioonivalmidust siis parandame?

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo

Aitäh! See arusaamatus võib olla ebaõnnestunud pressiteate süü. Ma lugesin just 15 minuti jooksul ette need summad, mis lähevad tööstuse digitaliseerimisse ning teadus- ja arendustegevusse. See kogusumma ei ole mitte 160 miljonit, vaid on mitu korda suurem. Aga see pressiteade keskendus võib-olla ehitusele ja jättis selles mõttes vale mulje, justkui see oleks kõik, millega tegeldakse. See on ainult üks osa valitsuse tegevusest.
Kui te küsite, mida konkreetselt tehakse, siis ma tegelikult rääkisin sellest päris pikalt. Aga ma hea meelega toon siia juurde ühe aspekti, millest ma sissejuhatavas sõnavõtus ei rääkinud. Eestis on olukord selline, et 95% ettevõtetest on väikeettevõtted, kus on 1–10 töötajat, 4% on sellised, kus on 10–50 töötajat, ja 1% on sellised, kus on üle 50 töötaja. Vaatame, kus teadus- ja arendustegevusega tegeldakse. 75% kogu teadus-ja arendustegevusest toimub selles 1%-s ettevõtetest. See on ühest küljest paratamatu. Ettevõttes, kus on kuni kümme töötajat, teadus- ja arendustegevusega tavaliselt – kui me ei räägi just start-up'idest – väga ei tegelda, seal ei ole vastavaid töötajaid jne. Nii et see on üks meie kitsaskohti. Samamoodi on asi ka nendes 4%-s ettevõtetest, kus on 10–50 töötajat. Aga sellele vaatamata on EAS-i, KredExi ja valitsuse meetmed ja skeemid mõeldud just väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kuna eeldatakse, et see 1%, kus on üle 50 töötaja, on juba elujõuline. Seal on küll väikseid erandeid, aga üldjuhul on need meetmed mõeldud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, neid nimetatakse VKE-deks.
Räägime tootlikkusest. Jah, Eesti tööstuse tootlikkus on 55% Euroopa Liidu keskmisest. Ma olen öelnud, et see on nagu jonnipunn, mis on kümme aastat paigal püsinud, see ei ole peaaegu muutunud. Meil on kõlanud selline retoorika, et riik ei sekku, ta loob lihtsalt ühesuguse keskkonna kõigile ja siis kõik ühtemoodi arenevad. Paraku on selle tulemus olnud see, et meie tööstuse tootlikkus ei ole kasvanud. Öeldakse, et ebavõrdsust tuleb vähendada ebavõrdsete meetmetega ehk tuleb ebavõrdseid meetmeid võtta. Seda olukorda ei saa muuta, kõikjale ühtemoodi külvates. Võtame näiteks programmi, mis on mõeldud selleks, et ettevõtted saaksid maapiirkonnas ühineda kas elektri- või gaasivarustusega või võimsusi suurendada või ka seda viimast miili rajada. Me oleme otsustanud, et me teeme sellise programmi, kust saavad raha taotleda need ettevõtted, kes asuvad väljaspool suurlinnu, sest nad on tegelikult ebavõrdses ja kehvemas olukorras, kogu see ühinemine on keerulisem ja kulukam.
Vaatame ka seda, kui palju üleüldse Eestis teadus- ja arendustegevusse panustatakse. Viimased andmed ütlevad, et erasektori kulutused teadus- ja arendustegevusele on circa 0,6% SKT-st ja riigi kulutused on 0,8%. Riik on oma osa nüüd kasvatamas, sest järgmistel aastatel on tõepoolest esimest korda planeeritud riigieelarvelisi vahendeid teadus- ja arendustegevusse. Varem olid seal kõik Euroopa Liidu vahendid. Sellisel juhul ütleb ju Euroopa Liit ette, mida ja kuhu me panustame, mitte me ise ei ütle seda. Ma arvan, et see rahastamise suurendamine on esimene samm selles suunas, et ise otsustada, mida ja kuidas me tahame arendada. Nii et Eesti erasektori teadus- ja arendustegevuste kulutused on kaks korda väiksemad kui Euroopa Liidus keskmiselt. Need on faktid, mis räägivad iseenda eest. Sellepärast on nüüd nii mitmedki meetmed koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja EAS-iga välja töötatud nii, et selleks, et teadlane saaks näiteks mingi uuringuprojekti jaoks raha, peab tal olema ette näidata ka koostöö ettevõttega. Selliseid rahastusmudeleid on praegu välja töötatud lisaks innovatsioonihangetele jms. Aga ma ei hakka üle kordama seda, mida ma rääkisin sissejuhatuses, et teadus- ja arendustegevus puudutab lõppkokkuvõttes kogu digitaliseerimist. Me ei saa öelda ainult seda, et me peame uusi leiutusi tegema, vaid me peame liikuma väärtusahelas ülespoole. Selleks me peame pakkuma kallimaid tooteid ja teenuseid, aga selleks, et neid kallimaid tooteid ja teenuseid oleks võimalik pakkuda, peame automatiseerima, digitaliseerima ning tegema ka teisi asju. Me peame arvestama, et me peame paralleelselt hakkama inimesi välja õpetama. Statistika näitab seda, et see ettevõte, kus teadus- ja arendustegevusega tegeldakse, ekspordib 1,6 korda rohkem ja võtab 1,3 korda rohkem inimesi tööle kui see, kes teadus- ja arendustegevusega ei tegele. Tundub paradoksaalne, sest kui digitaliseeritakse ja mehhaniseeritakse, siis jääb ju justkui töökohti vähemaks, aga tegelikult seetõttu, et ettevõtte tegevus laieneb ja ta on eksporditurgudel konkurentsivõimelisem, ta hoopis võtab töötajaid juurde, aga need on teise profiiliga. Nii et väljaõpe on hästi oluline.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Anne Sulling!

Anne Sulling

Hea ettevõtlusminister! Riikide innovatsioonipoliitikas mängivad teatavasti väga olulist rolli doktorandid. Hiljuti kuulsime, et valitsus loobus esialgsest plaanist kahekordistada doktorantide stipendiume. Kahekordistamine oleks tähendanud eelarves 9 miljoni euro suurust lisakulu, uus plaan tähendab 5 miljoni suurust kulu, kokkuhoid on seega 4 miljonit. Kas te ei leia, et doktorantide arvel 4 miljoni euro kokkuhoid olukorras, kus valitsus kulutab 60 miljonit üürimajadele, on Eesti innovatsiooni edendamise seisukohalt ebamõistlik?

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo

Mina arvan, et me ei peaks üht teemat teisele vastandama, sest olulised on mõlemad. Üürielamute programm puudutab laias laastus ettevõtlust üle Eesti. Viimati tulin ma Saaremaalt, kus elektroonikatööstuse esindaja ütles, et nad tahaksid laieneda, neil on olemas kliendid ja eksporditurud, aga neil ei ole võimalik kohapealt inseneriharidusega töötajaid võtta, sest kõik on juba tööl. Kui inimene oleks mandrilt valmis neile tööle tulema, siis tal lihtsalt ei ole Kuressaares kusagil elada. Minge vaadake kinnisvaraportaale. Kas te leiate Kuressaares mõne kahetoalise korteri, mida rentida? Ei leia. Kui leiate, siis selle üür on 1000 eurot kuus. Urve Tiidus saab seda pärast kommenteerida. Niimoodi see paraku on, sest Kuressaare on, nagu me teame, üks tore kuurortlinn, mille tõttu hinnad on seal märkimisväärselt kõrgemad ja on väiksemad võimalused turult korterit leida. Selliseid näiteid võib tuua üle Eesti, ma ei hakka teid pikalt selle teemaga koormama. Selge on aga see, et üürielamute programm on mõeldud suures osas selleks, et ettevõtlus saaks üle Eesti areneda, ettevõtted saaksid kasvada ja me kõik saaksime selle tulemusena rikkamaks.
Aga kui doktorantidest rääkida, siis on tore teha selline võrdlus. Teie olete opositsiooni esindaja, teie partei oli väga pikalt võimul, aastakümneid lausa. Miks te siis doktorantide toetust ei suurendanud? Praegune võimuliit, kes tuli võimule kuus kuud tagasi, otsustas, et ta soovib doktorantide toetust kahekordistada. Eelarve tegemise käigus selgus, et nii palju korraga suurendada ei ole siiski võimalik, ja seda ei suurendata mitte kaks korda, aga siiski märkimisväärselt. Ja nüüd oleks justkui midagi ära võetud. Tegelikult ju antakse juurde, mitte ei võeta varasemaga võrreldes ära, ja juurde antakse märkimisväärselt. Aga ma arvan, et siit võib tulevikus kindlasti edasi minna.

Aseesimees Enn Eesmaa

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud proua minister! Teadus- ja arendusasutuste ning ettevõtlussektori koostöö vajadusest on räägitud tõesti juba aastakümneid. Ometi on edusammud olnud väga rasked tulema, vaatamata sellele, et on ühiseid meetmeid ja programme. Mitmed väikeettevõtted, kes on ju suures enamuses, nimetavad kõige suurema takistusena just nimelt nende programmide ja meetmetega kaasnevat väga suurt bürokraatiat, neil ei ole jõudu ega jaksu sellega tegelda. Selle bürokraatia on paljudes kohtades kehtestanud suuresti riik ise. Kas ei oleks aeg kogu see bürokraatia ja need nõuded üle vaadata?

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo

Aitäh! Kindlasti ei saa kuidagi õigustada põhjendamatut bürokraatiat. Me nimetame küll ka paberimajandust või aruandlust bürokraatiaks, aga kui me anname riigi raha, siis me peame mingid kontrollimehhanismid looma ja seda kõike kontrollima. Ma usun, et ka maksumaksja ei oleks rahul, kui kellelegi lihtsalt antaks kas ilusate silmade eest või kõhutunde järgi ja ilma kontrollimiseta maksumaksja vahendeid, isegi kui see on Euroopa Liidu maksumaksja raha. Nii et teatud kontrolli, bürokraatiat ja reegleid on vaja. Aga need ei tohi olla sellised, mis takistavad selle meetme hea eesmärgi täitmist. Kui on konkreetseid näiteid, et mingi meetmega on seotud ebaotstarbekas bürokraatia, siis ma olen väga hea meelega valmis neid kuulama ja selle info edasi andma. Ministril ei ole võimalik iseenesest öelda, et anname raha kuidagi lihtsamalt, sest kui raha on valesti kasutatud, siis ju ametnikud vastutavad ja me loeme jälle ajalehtede esikülgedelt seda, et kusagil nõutakse kelleltki midagi tagasi. Seda ei taha ka keegi. Aga sellele vaatamata, kui on konkreetseid näiteid, kuidas saaks asja paremaks teha, et lõpptulemus oleks ettevõtjale lihtsam, kuid samal ajal maksumaksja raha kasutamine oleks siiski läbipaistev ja kontrollitud, siis mina kuulan neid hea meelega ja annan selle info ka edasi. Loomulikult.

Aseesimees Enn Eesmaa

Urmas Kruuse.

Urmas Kruuse

Aitäh, auväärt istungi juhataja! Väga lugupeetud minister! Me oleme siin natuke segaduses. Auväärt peaminister on siin saalis tunnistanud, et teadus- ja arendustegevuse rahastamine selle plaani järgi, mis on sihiks võetud, on tegelikult keerukas. Te üritasite oma sõnavõtus öelda, et rahastamine läheb selgelt kasvuteed. Sellist märki päriselt ei ole. Tuleb tunnistada, et ega me ei peagi doktorante ja teisi teemasid teineteisele vastandama. Aga prioriteetide küsimus on küll ministri pädevuses ja minister tegelikult saab prioriteete seada. See õnnetu linnahall on väga palju siit jutust läbi käinud. Ei tahaks seda teemat üldse puudutada, aga meie teadmise järgi on ettevõtjad öelnud, et rahvusvahelise konverentsikeskuse ehitusele on nad valmis õla alla panema ja vajavad ainult riigi teatud tuge. See riigi tugi oleks mitu korda väiksem kui Tallinnale eraldatud summad ja nii oleks võimalik saada ka lisaraha teadus- ja arendustegevuse jaoks. Miks te seda võimalust ei kasuta?

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo

Aitäh, hea küsija! Kõigepealt, sellega ma muidugi nõustuda ei saa, nagu praegune valitsus teadus- ja arendustegevusse vähe panustaks. Igal juhul panustab ta märkimisväärselt rohkem, kui varasemad valitsused seda tegid. Alustada võib sellest, et oluliselt suureneb doktorantide toetus, jätkata võib sellega, et sõna otseses mõttes riigieelarvelisi vahendeid tuleb järgmisest aastast teadus- ja arendustegevusse juurde ning on mitmeid toetusmeetmeid ja -programme, mille suurust saab lõppkokkuvõttes mõõta sadade miljonitega, ning lõpetada saab sellega, et on tehtud otsus CERN-iga liitumiseks, mis on väga suur otsus ja väga hea uudis Eesti teadlastele.
Aga kui linnahallist rääkida, siis tuleb öelda, et ühest küljest on Eestisse sellist konverentsikeskust vaja. Ka turismifirmade liit on juba aastaid rääkinud, et, hea riik, võtke ometi midagi ette ja pange õlg alla. On ju näha, et turutingimustes seda keskust ei teki, sest ega ju keegi pole keelanud seda turutingimustes teha, aga seda ei ole tulnud. See on niivõrd kulukas projekt ja ka riskidega seotud, seetõttu ei ole ärisektor võtnud selle tegemist enda peale. Samal ajal on teada, et konverentsiturist jätab riiki keskmiselt kolm korda rohkem raha kui tavaturist. Ta on jõukam ja kulutab rohkem: käib rohkem restoranis, on valmis kallimas hotellis ööbima ja kasutab üldse rohkem lisateenuseid. Järelikult on vajadus olemas. Üleüldse on konverentsiturism maailmas kasvav majandusharu, sest suurtel kontsernidel ja korporatsioonidel üle maailma on aastakonverentsid, mille jaoks igal aastal otsitakse uusi kohti jne.
Aga jah, kuhu see siis teha? EAS tellis eelmisel aastal analüüsi, et aru saada, milline see kõige parem koht oleks. Kaaluti erinevaid võimalusi. Ernst & Young tegi minu arvates selle analüüsi, kui ma nüüd ei eksi. Ma arvan, et see oli Ernst & Young, igal juhul oli see rahvusvaheline uurimisfirma. Selle analüüsi kokkuvõte ütleb, et linnahall on asukoha poolest kõige potentsiaalikam, sest ta asub peaaegu südalinnas, vanalinnas, peaaegu Raekoja platsil. See on harukordne, sest tavaliselt asuvad suured konverentsikeskused südalinnast väga kaugel, sa pead sinna pikalt rongi või autoga sõitma. Aga meil oleks tegu erakordselt hea asukohaga konverentsikeskusega, mis asub peaaegu Raekoja platsil, kust hotellid, restoranid ja kõik võimalikud teenuseosutajad jäävad jalutuskäigu kaugusele. Sadamast ei räägi me üldse, aga väga lähedal on isegi lennujaam. Asukoht on iseenesest väga hea. Räägime ka sellest, et meil on peaaegu Raekoja platsil ikkagi üks muinsuskaitseobjekt, mis ei ole korda tehtud. Lahendusi on püütud leida ka koostöös erasektoriga, aga midagi ei ole välja tulnud, see objekt laguneb ja samal ajal risustab meie elukeskkonda. Kõike seda arvestades pakkus ka Ernst & Young, et linnahall oleks asukoha poolest kõige mõistlikum. Sinna juurde saab teha väga suure kontserdihalli, mida saab multifunktsionaalselt kasutada, sest kui on suured konverentsid, siis teinekord saab nende jaoks ka kontserdihalli kasutada. See kontserdihall oleks minu teada Euroopa suurim, Suurbritannias on vist suuruselt järgmine. See tooks omakorda siia suuri kontserte ja siis ka kontserdituriste.
Nii et see sünergia iseenesest on päris suur. Ma väga-väga loodan, et see projekt läheb käima ja linnahall tehakse korda. Ma ei ole sellele küsimusele vastamiseks täpselt valmistunud ja infot on nii palju, et ma kipun üht-teist ära unustama, aga sellessamas analüüsis on kirjas, kui palju turiste tuleks siis täiendavalt Eestisse ja kui palju nad siia raha maha jätaksid. Ehk see riigi osa, 40 miljonit eurot, tuleks täiendavate maksutulude abil üsna kiiresti tagasi, küll muidugi mitte ühe aastaga.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Külliki Kübarsepp!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea aseesimees! Hea minister! Käesoleval nädalal tegeleb Riigikogu mitme maksumuudatusega, mis on ilmselge näide selle kohta, et eelarves on puudujäägid. Valitsuse esmane ülesanne oleks vaadata, mis on need ülesanded, mida riigil ei ole vaja tegelikult täita. Siis toote teie näite, et Kuressaare linnas on probleem, sest kahetoalistest korteritest on puudus, nende üür on 1000 eurot. Kuidas saab olla selles defitsiidiolukorras riigi ülesanne pakkuda üürikorteriteenust? Teiseks, siiani on praktika näidanud, et kui teenust pakub Riigi Kinnisvara AS, kes ka seda teenust tõenäoliselt pakkuma hakkab, siis tema tegelikult pakub teenust veel kallimalt. Me näeme seda mitme riigi hallatava hoone majandamise näitel. Teekasutusmaks, magusamaks, pakenditasu – need jääksid ju kõik olemata, kui seesama 60 miljonit jääks kasutamata, mis ei olegi riigi ülesanne.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo

Aitäh! Ma tänan teid, et te annate mulle võimaluse väga konkreetselt üürielamute programmist rääkida. Kuna te nii konkreetselt küsisite, siis ma ka samamoodi vastan. Üürielamute programmile läheb 20 miljonit aastas. Eestis on olukord selline, kus munitsipaalkorterid moodustavad kogu elamufondist umbes 1%. Mujal maailmas, arenenud lääneriikides ja Põhjamaades, on see protsent sõltuvalt riigist 20–25. See ei ole nii mitte sellepärast, et tore on omada munitsipaalkorterit, vaid selge vajaduse tõttu. Ka Lääne-Euroopas ja Põhjamaades on sama olukord: väljaspool suurlinnu ei kipu turg ehitama uusi korterelamuid, mida saab rentida. Põhjus on selles, et korterelamute ehitamine maapiirkondades on sama hinnaga kui ehitamine Tallinnas või Tartus, aga korterite turuväärtus on seal märgatavalt väiksem. Loomulikult, sellisel puhul erasektor korterelamuid ei ehita. Me oleme näinud 25 aasta jooksul, kui me oleme uuesti iseseisvad olnud, et uusi kortermaju, üürielamutest rääkimata, väljapoole Tallinna, Tartut või Pärnut ehitatud ei ole. Jah, on ehitatud üksikuid kortermaju väga jõukale klientuurile ka Haapsalus või Kuressaares, aga need on mõeldud müügiks. Ma küsisin Swedbanki juhi käest, kas nad annavad laenu üürielamute ehitamiseks. Ta ütles, et ei, nende kinnisvaraportfelli maht saab täis nende projektidega, mis tegelevad müügiks ehitamisega, neil ei ole vaja rendikorterite ehitamiseks raha anda. Ometi on vajadus olemas.
Kui käia mööda Eestit ja kohtuda ettevõtjatega, siis väga selgelt kuuleb eri piirkondades seda: hea riik, palun aidake omavalitsust, et elamufond uueneks. Tänapäeval on inimene valmis liikuma töökoha järel, aga ta ei ole valmis minema elama amortiseerunud vanasse kortermajja, isegi kui talle seda võimalust üldse pakutakse. Ta ei ole selleks valmis, ta tahab elada tänapäevases elukeskkonnas. Pluss see, et enne kui sa kuskile kolid, sa ju vaatad, kas see töökoht ja piirkond sulle meeldib ning alles seejärel otsustad, kas ehitad sinna maja või ostad korteri. Aga alguses parema meelega tahetakse eluaset rentida, ei taheta ennast siduda, ei laenuga – kui seda üldse saab, noored pered ei saagi alguses kohe laenu – ega ka muude kohustustega. See ei ole midagi erakordset, et meil Eestis see vajadus on, pigem on erakordne, et riik ei ole sellega 25 aastat tegelnud.
Kui rääkida programmist, siis tuleb öelda, et Riigi Kinnisvara AS muidugi asjasse ei puutu, see on selline programm, mida hakkab menetlema KredEx. See on sarnane programm, nagu on KredExi korterelamute soojustamise programm, ainult selle vahega, et korterelamute soojustamiseks antakse n-ö toetust korteriühistutele, kes teevad oma kortermaja korda. Sellest programmist antakse toetust omavalitsustele. Omavalitsus peab vähemalt 50% selle toetusmeetme suurusest ise lisama. Nii et vähemalt 50% on see raha, mis omavalitsus juurde paneb, aga sõltuvalt piirkonnast võib seda olla ka rohkem. See sõltub sellest, kui suur see turutõrge on. Hiljem saab omavalitsusest selle kortermaja omanik ja ta hakkab seda ka välja rentima. Maapiirkondades me räägime turuhinnaga rentimisest ehk omavalitsus saab tegelikult oma raha kõik tagasi, sest inimesed maksavad renti, nad maksavad ka toasooja ja elektri eest jne. Need ei ole selles mõttes tüüpilised sotsiaalkorterid.
Linnades me räägime küll sellest, et siin on teistpidi turutõrge. Asi ei ole selles, nagu kortermaju ei ehitataks, vaid korterite hinnad on liiga kõrged. Kui inimene, kelle sissetulek on näiteks umbes 700 eurot, peab kahetoalise korteri eest talvel maksma 550 eurot, siis ma ei tea, kuidas ta ülejäänud 150 euroga hakkama saab. Lahendus oleks Soome kolida ja seal munitsipaalkorteris elada. Ma arvan, et riigile on odavam, kui inimesed jäävad siia, panustavad siin ja saavad siin hakkama.
Ma toon veel ühe näite. Pärnu lähedale on tulemas üks suur investeering. Metsagrupp OÜ investeerib ja loob 200 uut töökohta. See on vineeritehas, nad väärindavad seal puitu. Investeerimisotsust tehes oli nende arvates väga oluline aspekt see, et kohalik omavalitsus ehk Sauga vald on öelnud, et nemad on valmis selles programmis osalema ja sinna kortermaja ehitama, et inimesed saaksid sinna kolida, sest kohapeal ei ole nii palju tööjõudu võtta.
Ma toon veel näiteks, et Omniva on otsustanud viia Tallinnast välja – tuleb töökohti ka siit väljapoole viia –, Põltsamaale ja Paidesse mõlemasse umbes 30 töökohta. Kui minna nüüd Põltsamaa või Paide kinnisvaraportaali ja vaadata, kui palju seal rendikortereid on, siis selgub, et mõlemas kohas umbes kaks. Nii oli see umbes nädal tagasi. Kus need inimesed elama hakkavad, kust see tööjõud võetakse? Või hakkavad nad pendeldama, Tallinnast sinna sõitma, ning jätavad lapsed ja pered siia? Tegelikult on töökohtade väljaviimise idee see, et tekiks elukeskkond, selles piirkonnas oleksid pered, lapsed läheksid seal kooli ja lasteaeda ning ka abikaasad tööle. Seesama üürimajade teema on ka nagu seeme selleks, et see piirkond saaks üldse elavneda ja inimesi juurde tuleks. Kui nad on juba ennast seal sisse seadnud, kui neile seal meeldib, aga on vaja suuremat korterit, sest pere kasvab, siis on nad valmis endale midagi soetama, kas ehitama või ostma. Lõpuks võidavad kõik. See on laias laastus üürielamute ehitamise idee ja mõte. Ma veel kord rõhutan, et see ei ole ainulaadne idee, see ei ole jalgratas, mille me oleme Eestis leiutanud. Vastupidi, ainulaadne on see, et me ei ole sellega siiani tegelnud.

Aseesimees Enn Eesmaa

Igor Gräzin.

Igor Gräzin

Austatud proua minister! Ma kuulasin ega saanud aru, millest jutt käib. Konverentsiturist saab keskmisest kõrgemat tasu, kulutab rohkem, käib mööda restorane. Samas me teame, millised on doktorandipalgad. Mina olen keskmine konverentsiturist ja ma väidan, et kui elatakse projektirahast projektirahani, siis on jutt tegelikult majanduslikus mõttes kas keskmisest või natuke madalamast sissetulekust. Selles me ju praegu ka veendusime, rääkides doktorantidest. Eestis on peetud NATO välisministrite nõupidamine, ÜRO põlevkivisümpoosion 1968. aastal jne. Veel üks asi: ma ei kujuta ette, kas sa tahaksid minna konverentsile, kus saalis on tuhat inimest. Täiesti kindlasti on see siis juba show, kontsert või ükskõik mis asi. Konverents, kus saalis on üle 200 inimese, lakkab pakkumast vaimset huvi. See on minu arusaam, mis on kujunenud kümnete konverentside põhjal, viimati olin ma ülemaailmsel sümpoosionil, filosoofiakongressil. Kas sa palun kirjeldaksid, kuidas sa kujutad endale ette konverentsi, siis ma saan aru, mis see konverentsiturism on?

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo

(Naerab.) Hea küsija! Ma arvan, et nii palju, kui on inimesi, nii palju on ka arvamusi. Aga kui mina räägin konverentsiturismist, siis ma räägin sellest, kui palju raha jätab konverentsiturist riiki rohkem kui tavaturist. Ma toetun rahvusvahelistele uuringutele ja analüüsile, ka sellele, mida ma ennist mainisin. See on kättesaadav, võin teile selle saata. Kindlasti ei räägi ma siin mingist oma emotsioonist või tundest, vaid vajadusest, mis Eesti turul on täitmata. Eesti konverentsikorraldajad, samuti turismifirmade liit, ma kordan, on aastaid palunud riigilt abi ja heas mõttes sekkumist. Mina olen ka päris palju rahvusvahelistel konverentsidel käinud. Neid on erinevaid. Suurkorporatsioonid teevadki muu hulgas selliseid fun-konverentse, aga mis meil selle vastu on, kui on ka sellised lõbusamad konverentsid, kus tehakse aeg-ajalt gruppides tõsisemat tööd ja suures saalis tehakse ka võib-olla mingit nalja või team building'ut ehk meeskonnaehitust, nagu öeldakse.
Aga te ütlesite midagi veel. Ah jaa, te rääkisite doktoranditoetusest. Ma veel kord ütlen, head kolleegid ja sõbrad, et midagi ei võeta ära, vaid antakse juurde. Doktoranditoetus ükskord ometi suureneb ja mitte 5% või 10%, vaid poole võrra. Seda pole ammu juhtunud. Nii et veel kord: antakse juurde, mitte ei võeta ära. Te üritate panna seda teise kastmesse. Ärme siiski unustame, et tegelikult ju summad suurenevad ning üle hulga aja ja väga palju.

Aseesimees Enn Eesmaa

Austatud Igor Gräzin! Arupärimiste korral saab arupärimise adressaadile esitada ühe suulise küsimuse, kuid on võimalik osa võtta läbirääkimistest. Austatud minister, teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Igor Gräzin, palun!

Igor Gräzin

Hea proua minister! Kohalolijad! Õiendame ära lihtsalt ühe tähendusliku semantilise küsimuse. Mispärast on see "konverents" tähtis? Sellepärast, et "konverentsiturism" on üks käibiv sõna, mille taga me aimame vale sisu. Prouale tundus siin (Osutab käega U. Palo poole.), et ma räägin muljetest või emotsioonidest. Taevane arm, mis emotsioonidest! Poolteist aastat tagasi oli ülemaailmne visuaalsemiootika kongress, mis on ikka natukene ägedam kui üks väike konverentsikene. Seal oli koos kogu, ütleme, visuaalsemiootika eliit jne, noored aspirandid, üks andekam kui teine. Kui palju neid oli? Väga õige, 500! Plenaaristungeid oli üks, seal oli 500 osalist, ja lõppistungile jäid alles need 100, kes ei olnud kuskile laiali vajunud. Töö toimus ruumides, kus oli 60, 70 või 80 inimest.
Me kuulsime, et meil doktorandid saavad väga palju raha, aga saate aru, seda ei jätku selleks, et prassida Tallinna restoranides, kus praad maksab 24 eurot. Öelge mulle palun, milline peab olema doktorandi sissetulek või mis doktorandi, minu poolest ka vanemteaduri sissetulek. Te nägite, kuidas praegu võeti 1,5-miljonilise projekti abil teadur meilt ära, sest teadur, juhtivteadur, saab siin 550 puhtalt kätte. Ja ta läheb nüüd muljetama Tallinna restorani, tähendab, selle vintske šašlõkiga, mille eest ta maksab 25 eurot! See ei ole mulje. Ma ei ole võimeline praegu peast ütlema, aga minul on kongresse ja konverentse olnud ... No 15 täis ei tule, aga alla kümne neid ikka ka ei ole. Need on olnud Singapuris ja mis tahes kohtades, kusjuures üks kõige toredamaid oli Bahama saartel Nassaus, sellises ruumis, mille kõrval nõukogudeaegne remondieelne Aegviidu raudteejaam on palee. Aga see oli üks kõige kihvtimaid konverentse või kongresse. Tõeline kongress või konverents ei ole ärikate prassimine. Kui me tahame Tallinna linnahallist sellise koha teha – siin oli juttu, et  korporatsioonid joovad, söövad, jätavad raha maha jne –, siis räägimegi sellest kui meelelahutuskeskusest. Siis me hakkame seda käsitlema teistmoodi. Kui tegemist on tulutoova lõbustuskeskusega, One Direction ja Michael Jackson, mingi korporatsioon, Ernst & Young, eks ole, siis miks mitte, omandi võit. Ühesõnaga, sealt tuleb raha sisse keevitada, aga mitte seda raha sinna kinkida. Kui me tahame selle raha sinna anda, siis me peame teadma, et me tõstame Eesti prestiiži vaimuelukeskusena.
Mis jäi Juri Lotmanil tegemata? Mida Juri Mihhailovitš üldse oleks võinud linnahallis teha? Eks ole, pane silmad kinni, õudne! Ta ei oleks sinna lähedale ka läinud. Ühesõnaga, aitäh! Ma lihtsalt tahtsin täpsustada, et mul ei ole mingeid muljeid, mul on faktid. Ma olen teaduslikus konverentsielus aastatest 1981 ja 1992, ma rääkisin faktidest. Ühtlasi ütlen kõigile, keda see teema huvitab, et 2. veebruaril 2017. aastal – hästi jääb meelde – ilmus Gräzini artikkel Õhtulehes "Konverentsi ebausk – linnahall ootab buldooserit". Selle järeldus ongi see, et buldooser on selle probleemi reaalne, perspektiivne ja tulevikku vaatav lahendus. Ei saa elada eilses päevas. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Rohkem kõnesoove ei ole. Ka austatud minister ei soovi sõna. Kolmandale arupärimisele on vastatud.


4. 18:25 Arupärimine ekspressrongide peatuse kohta Tabiveres (nr 355)

Aseesimees Enn Eesmaa

Riigikogu liikme Igor Gräzini 2. mail esitatud arupärimine ekspressrongide peatuse kohta Tabiveres. Palun, Igor Gräzin!

Igor Gräzin

Austatud proua minister! Ma räägin vahepeal natuke emotsionaalselt, aga see asi ei ole mitte mingil juhul isiklik, sest proua minister komistas selle asja otsa siis, kui käkk oli juba kokku keeratud, ja tema ei ole milleski süüdi.
Niisiis, alustan kaugemalt. On olemas üks väike jaamakene, mille nimi on Tabivere, mis asub Jõgeva ja Tartu vahepeal. Rongid seal mõnikord peatuvad, sagedamini ei peatu, tähendab, ekspressrongid sõidavad mööda. See on väga pikk lugu, selle jaoks nendest viiest minutist ei jätku. Probleem on üleval, nagu ma ütlesin, ammu. Ammu! Selle probleemi päris endale Aivar Kokk ja mitte siis, kui ta maavanema kohalt ära tuli, vaid siis, kui ta sinna kohale läks. See on õieti habemega lugu, mis seal siis nii väga ikka.
Probleemi sisu aga seisneb selles. Siin on oma ideoloogiline aspekt, millest me peaksime rääkima, ja selle juurde ma tulen hiljem. Aga praegu küsin konkreetselt, mis siis õieti selle ekspressiga juhtus. Pärast kõiki katseid leida ratsionaalne seletus tuli välja niimoodi, et Tabivere juhid tulid Riigikogusse ja meie siin istusime kahe komisjoniga maha. Need komisjonid olid maaelukomisjon, mida juhtis Helir-Valdor Seeder, ja majanduskomisjon, mida juhtis Aivar Kokk. Seal istusid siis vallamehed ja seal istus Elron, kelle rongid sealt mööda sõidavad. (Näitab žestide abil, kes kus istus.) Mida me teeme? Ühel hetkel tekkis kompromiss. Teate, teeme nii, et me paneme eksperimendi korras mingist hetkest alates kaheks-kolmeks kuuks selle rongi seal peatuma, nii nagu plaanitud on, ja siis tuleme uuesti kokku ja teeme järelduse. Kas vallamehed ajavad kiusu või ajab Eesti riik kiusu? Mina arvasin, et riik ajab. Riik arvas, et vallamehed ajavad kiusu. Aga noh, oli ju kompromiss. Niisiis istusid kohal Kokk ja Seeder, Elroni mees, isegi kaks, ja kaks komisjoni. (Ilmestab oma kõnet žestidega.) Mina võtan kõik sõnad tagasi, peaaegu isegi palun vabandust, uskumatu. (Surub käed rinnale, seejärel katab näo kätega.) Nüüd on okei, nüüd on sõprus majas ja nii teeme! Aeg tiksub, eksperiment ei alga. Läheb veel natukene aega mööda, eksperiment ikka ei alga. (Imiteerib žestide abil kella tiksumist.) Küsin ministri käest, mis kuupäevast algab eksperiment, milles me kokku leppisime ja mille kohta on olemas protokolliline otsus, me oleme kätt surunud, laiali läinud jne. (Tõstab kõnepuldil olevaid paberilehti, imiteerib sõrmega teksti allajoonimist ja koputab sõrmega vastu pabereid.)
Ja mis ma sain vastuseks? Vaat nemad seal on uuesti kuskil koos käinud ja midagi teistmoodi otsustanud. Ühesõnaga, vallale on uuesti pähe keeratud see riigi seisukoht ja mingisugust eksperimenti ei tule. (Ilmestab oma kõnet žestidega.) Tähendab, vaadake, mis siin nüüd toimub. (Viibutab sõrme.) Kaks komisjoni, üks Seederi ja teine Koka juhtimisel, istuvad siin. (Tõstab üles kaks sõrme.) Gräzin hoiab ennast tagasi, kokkulepe on sõlmitud. Ja nüüd oleme meie selle diili garandid Elroni juhatuse asemel. Me ei täida seda! Kõik! Teiste sõnadega, riigi raudteevalitsus otsustab. (Paneb käed taskusse, ajab rinna ette.) Parlament on pullitegemise koht, mitte mingisuguseid teie ees antud lubadusi me ei austa ja nii jääbki. Ma väidan, et ametnikuallumatus on esimene samm riigireetmise suunas. (Viibutab näppu.) Kusjuures pange tähele, seesama raudteekamp, kõik kokku, on ju need, kes meile praegu räägivad Rail Balticust kui igavesti ausast asjast. Siin oli kaks komisjoni ja oli antud ametniku ausõna. (Lööb vastu pulti.) Ja nüüd ma saan vastuse, et ministeerium pidas ebaotstarbekaks. Kuidas saab ministeerium pidada midagi ebaotstarbekaks? Kokkulepe oli sõlmitud siin. (Näitab käega saali poole.)
Siit tekibki kogu see minu küsimustejada. Kas me peame edaspidi normaalseks, et ametiasutus üldse ei täida mitte mingisuguseid lubadusi? Kas lubadused Eesti parlamendile üldse midagi ei maksa? Kusjuures kõige pullim lugu on, et nad ju tegelikult valetavad omaenese ministrilegi. Meid nad ei austa, me oleme sellega harjunud, aga nüüd nad ei austa omaenese ministrit ka! (Ilmestab kõnet žestidega.) Ja see on seltskond, kes tahab hakata ehitama Rail Balticut, baseerudes aususel!
Küsimused on siin olemas. Ma loodan, et proua minister vastab, meil tekib pärast pikem arutelu jne. Nagu öeldakse, õhtu on alles noor, asi algab.

Aseesimees Enn Eesmaa

Seitsmele küsimusele tuleb vastama minister Kadri Simson. Palun!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson

Lugupeetud Enn Eesmaa! Lugupeetud arupärija Igor Gräzin! Kuigi te juhatasite arupärimise sisse, öeldes, et selles ei ole mitte midagi isiklikku, lubage minul alustada väga isiklikult. Palju õnne teile abieluranda sõudmise puhul! (Igor Gräzin saalist: "Aitäh!") Ja kui teha veel mõni isiklik laiendus, siis ütlen, et Tabivere peatuse eest seisev vallavolikogu liige Rannar Raantse on minu kursusevend, nii et ma suhtun nendesse püüdlustesse täie mõistmisega.
Nüüd aga jõuan küsimuste juurde. Et aru saada, millest arutelu käib, loen ma ette ka arupärija küsimused. Ütlen sedagi, et arupärimisele eelnes kirjalik küsimus, millele ma olen ka vastanud.
Esimene küsimus: "Kas peate otstarbekaks riigifirma juhtimist juhatuse poolt, kes peab võimalikuks loobumist enda poolt parlamendis antud sõnast?" Et küsimust mõista, tuli välja otsida selle eellugu. See seisnes selles, et 14. märtsil k.a toimus tõepoolest majanduskomisjoni ja maaelukomisjoni ühisistung, kus esimese päevakorrapunkti raames toimus kohtumine AS-i Eesti Liinirongid juhtidega. Selle aluseks oli Tabivere Vallavalitsuse pöördumine Riigikogu komisjonide poole. See nõupidamine on väga ilusasti ja põhjalikult protokollitud. Selle päevakorrapunkti arutelu lõpetab Elroni juhatuse esimehe Andrus Ossipi kokkuvõte. Loeme protokollist tema arvamust, et koos Tabivere valla esindajatega pannakse paika eesmärgid, milliseid kliendivajadusi nad peaksid rahuldama, ja püütakse leida kompromiss edasiliikumiseks. Uurisin, kas Elron on lubatu kohaselt ka käitunud. Tõepoolest on. Tabivere valla esindajatega kohtuti 28. aprillil ja arutati võimalikke kompromisse, mis tagaksid Tabivere elanikele vajalikud ühendused. Sellel 28. aprilli kohtumisel osalesid Elroni juhatuse liige Andrus Ossip, juhatuse liige Riho Seppar ja arendusjuht Ronnie Kongo ning Tabivere valda esindasid vallavanem Tarmo Raudsepp ja Rannar Raantse. Kokkusaamisel keskenduti sellele, mis on see probleem, mis tuleb lahendada, ning millised võiksid olla rongide sõiduajad ja sõidusuunad. Tõdeti, et praegused sõiduplaanid ei võimalda rongidega piisavalt hästi liikuda Tabivere–Jõgeva suunal ja seda just hommikul kella kaheksaks tööle minejaid silmas pidades. Aga samas on reisijatel võimalik kasutada Arilix OÜ bussi, mis väljub Tabiverest kell 7.32 ja saabub Jõgevale täpselt kell 8. Tänaseks olen ma saanud andmeid, et liini nr 318, millega saab hommikul Tabiverest Jõgevale, kasutab keskmiselt alla kolme inimese reisi kohta.
Teine küsimus: "Kas ka Teie asute seisukohal, et Riigikogu kahe komisjoni istungil ja Elroni juhtide juuresolekul kujundatud ja majanduskomisjoni esimehe hr A. Koka sõnastatud kompromiss pole täitevvõimule mingilgi määral siduv?" Täitevvõim lähtub Riigikogus vastu võetud seadustest ja muudest asjakohastest õigusaktidest. Kui me räägime raudteeühendusest, siis tuleb esiteks lähtuda Riigikogus 19. veebruaril 2014 kinnitatud "Transpordi arengukavast aastateks 2014–2020". Toona hääletas selle poolt 57 Riigikogu liiget, teie, Igor Gräzin, nende hulgas. Mina hääletasin vastu, aga ma ei hääletanud vastu mitte sellepärast, nagu seal ei oleks olnud palju õigeid mõtteid, vaid sellepärast, et see dokument vähendas kütuseaktsiisist laekuva tulu kasutamist teede heaks. Transpordi arengukavas, kus on kirjas ka nii mõndagi head, on meede 5.1 "Üleriigiliste ühistranspordiühenduste arendamine". Keegi pole seda ära muutnud. Seal on välja toodud muu hulgas järgnev: "Alates 2014. aastast võetakse kasutusele tihedam ning kiirem sõidugraafik eesmärgiga vähendada suuremate keskuste vahelist aegruumilist vahemaad, pakkuda mugavat liikumisvõimalust ning vähendada autokasutuse osakaalu. Sõidugraafikut tihendatakse edaspidi veelgi vastavalt sellele, kuidas suureneb reisijate arv. Rongiliiklust arendatakse põhimõttel, et tagatakse teenus olemasolevas teenindusareaalis juhul, kui sellega on võimalik saavutada kiirem ühendusaeg kui maanteetranspordiga. Seda korraldatakse avaliku teenuse lepingu alusel ning toetatakse lähtuvalt eesmärgist vähendada aegruumilisi vahemaid, mida bussitranspordiga samas ulatuses saavutada ei ole võimalik. Jätkatakse investeeringutega taristusse, et tagada kiirus 120 km/h ja kohati kuni 140 km/h." Tõepoolest, suuri taristuinvesteeringuid tehes leidsime järjekordsed miljonid, et suurendada rongide kiirust Tallinna ja Tartu vahel 135 kilomeetrini tunnis. Aga uute peatuste lisamine Tallinna–Tartu ekspressrongile ei ole kooskõlas transpordi arengukavas toodud põhimõtetega, et suuremate keskuste vahelist aegruumilist vahemaad tuleb vähendada. Väiksemate keskuste ja muude peatuskohtade transpordivajadusi rahuldavad tavarongid. Nüüd toon võrdluse selle kohta, mida tähendab tartlastele sõita Tallinnasse kas tavarongi või ekspressrongiga: tavarong sõidab 2 tundi ja 34 minutit ning ekspressrong 2 tundi ja 6 minutit. Samamoodi on siis, kui tallinlased liiguvad Tartusse. Teiseks korraldab ühistranspordiseaduse § 19 lõike 1 kohaselt avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavat liinivedu pädev asutus. Sõitjateveo puhul raudteeliikluses on selleks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Aga Jõgevamaal, nagu kõigis teistes maakondadeski, ei ole rong ainus transpordivahend, vaid on olemas ka päris tõhus maakonnabussiliinide süsteem. Ma olen käinud Jõgeva Ühistranspordikeskuses. Nad on kursis Tabivere sooviga, et nende inimesed saaksid hommikul tööle. Kindlasti muutub bussitransport populaarsemaks kui kolm inimest hommikuse reisi kohta siis, kui järgmisest aastast on maakonna ühistransport tasuta.
Kolmas küsimus: "Kas asute seisukohal, et kohaliku omavalitsuse ja riigifirma juhtide omavaheline kokkulepe (mida pooled tõlgendavad erinevalt) on pädev ära muutma otse valitud parlamendisaadikute tahet?" Kokkulepe, mida pooled tõlgendavad erinevalt, on üks keeruline kokkulepe. Aga nagu juba eelmisele küsimusele sai vastatud, pädev asutus avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo puhul on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Neljandaks: "Kas asute seisukohal, et raudtee regionaalse efektiivsuse näitajaks on inimeste ja reiside arv? Nn nõudlus (mis pole regionaalpoliitiline kategooria), mitte inimeste heaolu?" Kindlasti on regionaalpoliitika oluline. Kui regionaalpoliitika ei oleks oluline, siis ei tegeleks me praegu sellega, et leida lisavahendeid maakonnaliinide tihendamiseks ja maainimestele samasuguste võimaluste andmiseks, nagu on näiteks Tallinna elanikel. Aga me ei saa rääkida ainult raudtee regionaalsest efektiivsusest, me peame rääkima ka transpordisüsteemi regionaalsest efektiivsusest. Paratamatult on mõistlikum korraldada nii, et osa regionaalseid reisimisvajadusi saaks rahuldatud muude transpordiliikidega kui raudteetransport. Tabiverele on tagatud piisav regionaalne transpordiühendus bussiliiklusega. Samuti on oluline arendada Eesti eri regioonide võrdseid võimalusi. Tallinna ja Tartu vahel sõidab päevas üheksa rongipaari, üheksa rongi ühes suunas ja üheksa rongi teises suunas, millest Tabiveres peatuvad Tartu suunal viis ja Tallinna suunal neli rongi. Samal ajal liigub Narva suunal ainult kolm rongipaari, Pärnu suunal enamiku aastast ainult kaks rongipaari päevas. Eesti suurimate linnade hulka kuuluvates linnades Narvas ja Pärnus peatub kolm ja kaks rongi, Tabiveres aga neli ja viis. Me leiame, et praegu on reisijate täiendavaid sõiduvajadusi võimalik rahuldada pigem bussitranspordi abil, sest selle sõiduaegu ja liikumissuundi on võimalik paindlikumalt Tabivere valla vajadustele sobivaks kujundada.
4a, kontrollküsimus: "Kas näete erinevust mikro- ja makroökonoomika vahel?" Lugupeetud Igor Gräzin, mulle jääb tõepoolest arusaamatuks, kuidas see küsimus on seotud Tabivere peatuse lisamisega ekspressrongide liinidele. (I. Gräzini vahelehüüe.)
Viies küsimus: "Kas peate eetiliseks otsustada riigi kui terviku ja inimeste huvides funktsioneerima pidava raudtee efektiivsust reisijate arvuga?" Ma toetan väga tugevalt raudteetransporti. Ma arvan, et rohkem inimesi peaks kasutama ronge ja riigi kui terviku huvides on aegruumilisi vahemaid vähendada, aga me ei saa väiksematele kohtadele tagada transpordivõimalusi, kui me peame seda tegema suuremate keskuste arvel. Tuletan veel kord meelde, et Tabiveres on rohkem peatuvaid ronge ja seal on rohkem ühendusi nii Tallinna kui ka Tartuga, kui on Narval või Pärnul.
Kuues küsimus: "Kas Eesti inimesel on Elroni omaniku silmis väärtus kui inimesel või vaid kui abstraktse "nõudluse" komponendil?" Transpordisüsteem peab arvestama kõikide inimeste vajadustega, pakkudes mõistlikke lahendusi. Rong on mõeldud eelkõige paljude inimeste samaaegseks transportimiseks pikkade vahemaade taha ja suurte keskuste vahel. Sellelsamal kohtumisel, millele Igor Gräzin viitas, maaelukomisjoni ja majanduskomisjoni ühiskohtumisel, tõstatus ju ka küsimus, et näiteks Viljandi suunal sõitvad inimesed sooviksid ekspressrongi, et Viljandi ja Tallinna ühendus muutuks kiiremaks. Rongid ei saa olla ainukene lahendus, kuidas väiksemas kohas elavate inimeste liikumisvajadusi rahuldada. Selleks on olemas ka muud transpordivahendid.
Viimane küsimus: "Kas olete nõus sellega, et eelnimetatud väärtusküsimused omavad tähtsust olukorras, kus langetatakse otsus Rail Balticu rajamise osas?" Ma usun, et lugupeetud arupärija sai aru, et Elron, kes vastutab vedaja ülesannete eest, ei ole see riigiettevõte, kes ehitab Rail Balticut. Rail Balticu operaatorit pole veel valitud. Me ei tea, kas see on Elron, kes seda tulevikus opereerima hakkab. Aga praegu on Elronile kindlasti oluline see, et me oleme leidnud lisavahendeid, et olemasolevat raudteetaristut parendada. See annab Elronile võimaluse kasutada olemasolevate rongide puhul maksimaalset sõidukiirust, milleks nad võimelised on, aga praegune taristu seda ei luba. Nii et jah, ma pean väga oluliseks seda, et ka Tallinna–Tartu liin saab lisainvesteeringuid, et suurendada seal kiirust lõiguti 135 kilomeetrini tunnis. Tänan arupärimise eest!

Aseesimees Enn Eesmaa

Esimese küsimuse esitab Raivo Põldaru.

Raivo Põldaru

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ei maksa tuua Narvat ja Viljandit siia sisse, sest küsimus on rongides, mitte peatustes. Rongid on need, mis sõidavad. Pange siis ka Narva suunal sõitma rohkem ronge. Aga küsimus on Tabivere peatuses. Minule jäi eile õhtul igatahes selline tunne, et rong seal peatuski, kuna ta jäi Jõgevale kümme minutit hiljaks. See on tõesti üllatus, et sellest, mis kokku lepiti, te päris täpselt ei rääkinud. Koka sõnad olid ikka sellised, et nad kohtuvad ja proovitakse aja jooksul selgitada, kui palju reisijaid seal peale tuleks. Minu meelest käis jutt seitsmest-kaheksast, nagu siin Kitseküla näite puhul välja toodi. Kui see arv Elroni rahuldaks, siis peatus sinna tuleks. Sellest oli ka ikka juttu, millest täna juttu ei olnud. Miks seda asja siis ei toimu? Ootan selgitust, miks ei proovita teha seda, millest komisjonis juttu oli.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson

Aitäh küsimuse eest! Mina saan tugineda komisjoni protokollile ja sellele ma ka tuginen. Te ütlesite, et rong eile Tabiveres peatus. Tõepoolest ta eile õhtul seal peatus. Ta peatus graafiku järgi seal nii kell 17.39 kui ka kell 19.55.

Aseesimees Enn Eesmaa

Martin Helme.

Martin Helme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Hea minister! Siin jooksis jutust läbi, et transpordisüsteem on meie riigis tervik ja see peab olema ka tõhus, seetõttu tuleb vaadata alternatiive, see süsteem peab olema ratsionaalne. Olen nõus, et peale rongide on olemas ka bussid, laevad ja lennukid. Aga kuidas selle tõhususe, terviklikkuse ja ratsionaalsuse valguses paistab välja ikkagi see pokazuhha, mis toimub Riisiperest Turbani, või see pokazuhha, mis toimub Pärnu lennujaamas? See on minu meelest maksumaksjale väga kulukas, ei ole tõhus, ei arvesta tervikut ega alternatiive ega ole ka ratsionaalne. Äkki te räägite, kuidas seal see tõhusus ja terviklikkus toimib.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson

Aitäh! Nii nagu Tabivere rahval või Tartu rahval on ka Lääne-Eesti inimestel põhjus oodata, et ka neil on võimalik kasutada raudteetransporti. Analüüside põhjal ongi mõttekas taastada Haapsalu raudtee, esimese etapina kuni Turbani, see on kõige tasuvam lõik, ja järgmise etapina Haapsaluni. See ei ole pokazuhha, elektriraudtee annab Läänemaale lisavõimalusi ja on selles regioonis väga oodatud.
Nüüd sellest, et me peame vaatama transpordiühendusi tervikuna. Ma näen siin saalis nii Urmas Kruuset kui ka Krista Aru. Ma eeldan, et paljudki tartlased võiksid sõita Tallinna ja Tartu vahel rongiga, sest see on päris kiire ja väga palju ohutum kui maantee kasutamine. Tavarongi ja ekspressrongi sõiduaja vahe on selline: kas sõita 2 tundi ja 6 minutit või 2 tundi ja 34 minutit. Me investeerime päris palju raha sellesse, et liikumiskiirust Tallinna–Tartu raudteel suurendada ning jõuda 1 tunni ja 50 minuti juurde. Kogu see investeering tehakse selle nimel, et saaksid sõita ekspressrongid, mis ei kaota aga ära tavaronge. Nagu ma enne mainisin, Tabivere rahvas on õnnelikus seisus, sest seal on rohkem peatusi kui kellel iganes, kes sõidab Pärnu või Narva suunas.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Krista Aru!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud proua minister! Mulle jäi siiski arusaamatuks, kes ja millal otsustas selle, et kahe Riigikogu komisjoni koosolemisest sündinud kompromissi eksperimendi korras isegi ei proovita, et siis teha lõplikke järeldusi.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson

Lugupeetud Krista Aru! Komisjonid koostasid protokolli, aga protokollis ei ole kirjas otsust. See kompromiss, millest te räägite, ei ole protokollitud otsus. Nii et ma ei oskagi siin rohkemat öelda, kui et oli tõhus arutelu, mis kindlasti pani Elroni esindajad kohtuma valla esindajatega ja otsima parimat lahendust.

Aseesimees Enn Eesmaa

Mart Helme.

Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma olen ise otsapidi läänemaalane ning tean, et Riisipere ja Turba vahemaa on umbes seitse kilomeetrit. Kui me nüüd seitsme kilomeetri haaval ehitame seda raudteed edasi Haapsalu ja Rohukülani, siis läheb selleks üle kümne aasta. See on esimene tähelepanek. Teiseks, kindlasti need mõned tuhanded inimesed, kes elavad otseselt trassi ääres nendes asulates, ootavad pikisilmi, et selline ühendus tekiks. Samas huvitavad mind ikkagi majanduslikud kalkulatsioonid. Ilmselt on need teil olemas, kuna te kavatsete seda ühendust pikendada ja räägite ka Haapsaluni pikendamisest. Samas teame, et Haapsalus on sutsu üle 10 000 elaniku, Läänemaal tervikuna alla 25 000 elaniku. Kas see on majanduslikult tasuv? Te ju hiljuti teatasite, et Pärnu raudteel Lelle lõigu taastamine ei ole perspektiivne.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson

Aitäh! Kõigepealt vastan küsimuse tagumisele osale. Midagi seesugust ei ole ma Pärnu–Lelle raudteelõigu kohta teatanud. Ma olen teatanud lihtsalt seda, et kuna Pärnu–Lelle lõigule ei ole senimaani leitud rahastust ja ka praegu taristuinvesteeringute paketti kokku pannes ei leitud konsensust, et Pärnu–Lelle lõik renoveeritakse, siis jah, selle töö tegemiseks hetkel rahalist katet ei ole. Mis puutub Haapsalu raudtee väljaehitamisesse, siis plaan ei ole tõepoolest see, et me ehitame seitsmekilomeetrise esimese etapi ja siis hakkame seda jupikaupa pikendama. Järgmine etapp on Turbast Haapsaluni. See peab olema osa 2019. aasta koalitsioonileppest, mis tagab ka rahastuse.

Aseesimees Enn Eesmaa

Igor Gräzin.

Igor Gräzin

Kuna juttu oli protokollist, siis ütlen, et arupärimise kirjalikus tekstis on järgmine väljavõte sellest (Krista, pane ka tähele!): "Aivar Kokk võttis arutelu kokku ja pakkus välja kompromissina, et Tabivere valla esindajad ja Elroni esindajad lepiksid kokku järgmises: valida välja kolmeks kuuks üks ekspressrong mõlemas suunas ja lisada Tabivere peatus ajal, kui võiks olla rohkem reisijaid. Kui eksperiment end õigustab, on õigus nõuda, et rong Tabiveres jätkuvalt peatuks." Kuidas peaks seda tõlgendama? See on otsene tsitaat protokollist.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson

Päevakorra järgi arutati komisjonis päevakorrapunkte, kus võeti informatsioon teadmiseks, ja punkte, kus võeti vastu otsuseid. Teil on see protokoll täies mahus kindlasti olemas. Näiteks võttis komisjon järgmise punkti arutelul hääletusega vastu otsuse, mis koosneb neljast punktist ja on selgelt sõnastatud. Peaks tõlgendama niimoodi, et komisjoni esimees sõnastab otsuse, seda hääletatakse ja siis see ongi protokolliline otsus.

Aseesimees Enn Eesmaa

Urmas Kruuse.

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Väga auväärt minister! Te mainisite, et ilmselt saavad Tabivere inimesed parema ühenduse siis, kui tekib tasuta transport. Praegu sõidab seal bussiga vist kolm inimest, nagu te mainisite. Avalikkusele on presenteeritud, et Tallinna ühistranspordis suurenes sellise eksperimendi käigus sõitjate arv natuke üle 1%. See tähendab seda, et Tabivere kandis ilmselt sõitjaid ei lisandu, see ei anna statistiliselt kuidagi välja. Minu küsimus on aga hoopis järgmine. Elron väidab, et Tallinnas tuleb Kitse peatusest rongi peale 12–13 inimest ja Tabiveres võiks peale tulla 7–8 inimest. Ma julgen öelda, et tabiverelaste osakaal rongi sisenemisel on selgelt mitu korda suurem kui Tallinnas Kitse peatuses, rääkimata sellest, et Tallinnas on võimalik liikuda väga paljude transpordiviisidega. Kas see on ikkagi tabiverelaste suhtes õiglane?

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson

Jah, tõepoolest, Elron ütleb, et keskeltläbi tuleb Tabiverest peale või lahkub rongist kuus inimest. Meil on olemas tavarongid. Tabivere peatus ei ole vahetatav Kitseküla peatuse vastu, see on ekspressrongide tavarongideks tegemine. Loomulikult on ka Kaarepere, Rakke, Kiltsi ja Lehtse inimestel õigus eeldada, et nende juures peatutakse, kui tegemist ei ole enam ekspressrongiga, vaid rongiga, mis kõigis raudteeasulates tagab ainsana transpordiühenduse. Ma usun, et me leiame ühistranspordikeskusega Jõgevamaal lahenduse, nii et inimesed, kes hommikuti soovivad Jõgevale tööle minna, saavad seda teha bussiga. Nagunii muutub bussitransport järgmisest aastast atraktiivsemaks, kui ta muutub senisest enamgi kättesaadavaks.

Aseesimees Enn Eesmaa

Austatud minister! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Igor Gräzin.

Igor Gräzin

Austatud juhataja! Kas praegu saab kaheksa minutit?

Aseesimees Enn Eesmaa

On võimalik saada kaheksa.

Igor Gräzin

Tõsi või? Okei. Väga hea!

Aseesimees Enn Eesmaa

Kas see aeg tuleb täis? Hästi. Palun!

Igor Gräzin

Nii. Alustame kõige otsustavamast küsimusest, mille vastus on ka kõige otsustavam: mis vahe on mikro- ja makroökonoomikal? Ütlen uuesti, Kadri! Mis vahe on mikro- ja makroökonoomikal? See oli selle küsimuse essents. Vahe on selles, et makroökonoomika opereerib selliste mõistetega nagu "nõudlus", "pakkumine", "reisijate indeks" ja teiste selliste makroökonoomiliste näitajatega. Mikroökonoomika hakkab peale ettevõttest, firmast, ühendusest, ta läheb kuni ühe inimeseni välja. Tema ei küsi mitte seda, milline on nõudluse ja pakkumise kõver, vaid ta küsib seda, kuidas inimene sõita saab. See on lähenemise vahe.
Unustame nüüd korraks ära Tabivere. See on tingnimetus, sest kellelegi ei jää meelde nimi Kami-Shirataki Hokkaidol. See on see, millest me räägime. Kami-Shiratakis Hokkaidol seisab üks tüdruk viiuliga ja tema pärast hoitakse käigus mitte rongi, vaid rongiliini. Te võite päris kindlad olla, et see on puhas kahjum, aga see on põhimõtte küsimus. Tegelikult on see küsimus ka Eestist: kas Eesti riik jääb alles või ei? Eesti riik jääb alles, kui igal pool Eestis elavad inimesed, kui igal pool on kas või üks suitsuke, üks tulekene, kui me elame igal pool ja oleme valmis kas või kümnekordse hinnaga ära tooma ühe viiuliga tüdruku Tabiverest.
Raudteevalitsus räägib meile, kuidas bussid sõidavad jne. Mis see sinu asi on? Bussid ei allu sulle. Buss sõidab seal, kus on kasum, kus saab dotatsiooni jne. Riigi käes on raudtee ja kogu see infrastruktuur.
Mis seob Tabiveret ja Rail Balticut? Tõepoolest, need on justkui erinevad asjad. Aga ei ole. See on seesama ministeerium. Tegelikult on see seesama inimeste kogum, kes tegeleb globaalse Rail Balticu planeerimisega, kus inimest ei ole. Muide, kui keegi väga Pärnust hoolib, siis ärge arvake, ega sealt Pärnust ka ei saa kaugemale kui Poola piirini ja sealt võpsikusse, sest see raudtee juba on kord selline. Just seetõttu on oluline, et me praegu ei lähtu mitte formaalselt sellest, et protokollilist otsust ei ole ja me ei tee, lihtsalt Kokk ütles ja me leppisime kokku, aga ei ole vaja teha. Muide, veel üks väike küsimus. Kujutage nüüd endale ette, et seda kokkulepet, millest me räägime, poleks olnud. Kas te arvate, et ma oleksingi vait jäänud või? Vaat siis ma oleksin lõpuni edasi vaielnud ja oleksin saanud tõestada, et mul on õigus. Aga ma jäin vait sellepärast, et kompromiss, lahendus oli olemas. Aga nüüd tuleb välja, et mind tehti lihtsalt lolliks. Ja mitte ainult mind, vaid ka Kokka, samast valimisringkonnast. Meil on Kokaga palju vaielda, aga see on üks võitlus, mida me peame koos. Kelle vastu? Õige! Eesti riigi vastu. Sellepärast, et Eesti riigil ei ole aega inimese peale mõelda.
Muide, siin oli juttu arengukavast. Sellega on ka, teate, nii nagu ta on. Ossip käis ju meile täna rääkimas. Arengukavas on ette nähtud kiirus 160 kilomeetrit tunnis, mida ei ole ega ole ka mitte midagi selleks tehtud, et oleks. Täna me veendusime veel kord, et mingit sujuvat üleminekut Lõuna-Eestist Riia poole, mis on selles arengukavas ette nähtud, ei ole ka enam olemas.
Ma arvan, et olukorras, kus Riigikogu peab hakkama otsustama suhteliselt saatuslikke küsimusi infrastruktuuri, territooriumi ja Eesti riigi kestmise seisukohalt, peaksime endalt küsima, kas tõepoolest võib üks väga sisuline asi jääda seisma selle taha, et inimesed komisjonis lihtsalt surusid kätt, leppisid kokku ja läksid rahumeeli laiali, kusjuures pärast tuleb välja, et nad said valesti aru. Kas sellest on vähe? Teate, mida ma pärast tänast hakkan kartma? Seda, et Rail Baltic keevitatakse meile pähe mingi juriidiliselt korrektse nipiga ja siis öeldakse, et Riigikogu hääletas selle teise poolt ja selle kohta jäi sinna punkt panemata. Nii tehakse ära! Ma arvan, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Elron on käitunud täpselt nii, nagu peabki käituma üks korralik Euroopa Liidu asutus, kes ei ole seotud ei oma riigi, rahva ega territooriumiga. Ma arvasin, et sihukest asja ei ole. Tuleb välja, et on. Kas mäletate seda: "Remember Alamo" ("Tuulest viidud")? "Remember Alamo." Selle peale ma ütleksin: "Remember Tabivere." Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Mart Helme.

Mart Helme

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Mind see Tabivere väga ei eruta, erinevalt Igorist ja ka Raivo Põldarust, kes on selle kandiga rohkem seotud. Aga mind erutab raudteeliikluse kui terviku teema ja selles kontekstis ka raudteeühenduse taastamine Haapsaluga, mille põhimõtteline pooldaja ma olen. Aga ma tahaksin teada kalkulatsioone ja ma tahaksin teada reisijate voogu. Olles ühte jalga pidi läänemaalane, näen ma, kuidas see maakond sõna otseses mõttes välja sureb, ja kuidas see maakond, nii nagu ta ajaloo jooksul on kogu aeg kahanenud, ka praegu kahaneb. Lõuna-Läänemaa on sisuliselt haldusreformi tõttu juba läinud Pärnumaa koosseisu. Põhja-Läänemaa, Nõva kant ja kõik see on seotud pigem Harjumaaga ja sealtkaudu Tallinnaga. Siit tekibki mul selline pragmaatiline küsimus: mis see maksma läheb ja mis on selle tasuvus? Kas see seitse kilomeetrit, mille maksumus, kui mu mälu mind ei peta, on 8 miljonit eurot, mis on suurusjärgus pool Tallinna–Haapsalu bussiliikluse dotatsioonist, tasub ennast ära? Kui palju hakkab seal olema reisijaid? Ärme räägime ainult raudtee taastamisest.
Muide, selle raudteega on ju üldse selline lõbus lugu. Miks üldse omal ajal ehitati Haapsalusse raudtee? Väga lihtsal põhjusel: tsaariperekonnad ja tsaarid käisid seal suvitamas, mudavanne võtmas. Muidu poleks sellesse kolkasse ka tsaariajal raudteed ehitatud, aga kuna tsaarid selle ehitasid, siis tiksus see kuni uue Eesti aja alguseni. Siis otsustati IRL-i valitsuse juhtimisel – kui mälu mind jälle ei peta –, et see raudtee on niivõrd amortiseerunud, et seda taastada ei ole enam mõttekas. Siis raudtee erastati ja kisti üles ning mõni mees teenis selle pealt prisked miljonid.
Nüüd tahab Eesti riik seda taastada. Hea mõte, aga ikkagi, vaja oleks natukene rehkendada, kalkulatsioone oleks tarvis. Kui Läänemaal on praegu minu mälu mööda umbes 23 000 inimest ja sellest kukub ära teatud hulk, kes elavad Lõuna-Läänemaal, ning Haapsalus on umbes 10 000 inimest, siis kes hakkab selle raudtee peal sõitma? Bussiliiklus on praegu Haapsalu ja Tallinna vahel lihtsalt perfektne: iga tund väljub ekspressbuss ja ma arvan, et umbes iga tund läheb ka mõni piimabuss, mis sõidab sisse Laitsesse, Turbasse, Ristile, Paliverre ja kõikidesse kohtadesse, mis sinna tee äärde jäävad. See on väga hästi korraldatud. Pole üldse mingit probleemi, kui tahetakse saada Tallinnast Haapsallu või vastupidi või ka mõnda selle trassi ääres asuvasse suuremasse asulasse.
Minu küsimus, millele ma ei saanud vastust (ma saan täiesti aru, et minister ei olnud selleks konkreetselt valmistunud), on see: näidake meile kalkulatsioone. Muidu me teeme ühe väga lihtsa järelduse: 8 miljoni eraldamine Riisipere–Turba raudteelõigu taastamiseks on Jaanus Karilaidi valimispropaganda raha. Me teeme selle järelduse. Nüüd on teie asi see järeldus ümber lükata ja tõestada, et kalkulatsioonid ja rehkendused tõestavad vastupidist, et see on perspektiivne raudtee taastamine, seal hakkavad liikuma kaubad, see puhub uue elu sisse Rohuküla sadamale ja mis kõik sellega veel kaasneda võib. Olge head, lükake meie paranoilised kahtlustused ümber, ja tõestage, et Haapsalu–Tallinna raudteeliin ei ole lõpmatu moolok, mis neelab maksumaksja raha ja tegelikult teenindab vaid käputäit inimesi. Aitäh!

Aseesimees Taavi Rõivas

Järgmisena Raivo Põldaru, palun!

Raivo Põldaru

Härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Hea minister! Mul oli tunne, et ma olen juba päris seniilne, aga suur tänu Igorile, kes luges dokumendist ette selle lubaduse, mis meie komisjonide ühisistungil anti. Ega ministri käest ikkagi vastust ei saanud, miks seda asja ei hakatud toimetama nii, nagu kokku oli lepitud. Elron rääkis seitsmest või kaheksast inimesest, kes Kitsekülast peale tulevad või seal väljuvad. Kui selline sõitjate arv ka Tabiveres on, siis see oleks Elronit võib-olla isegi rahuldanud.
Ma tõepoolest ei täpsustanud, missugust rongi ma ootasin eile õhtul, aga kuna jutt käis ikka ekspressliinidest, siis ma arvan, et minister oleks võinud ehk aru saada, et ka mina ootasin ekspressrongi. Ekspressrong hilines, väljumine pidi olema 19.19, aga see väljus circa 19.30. Mul oligi tunne, et võib-olla ongi juba hakatud katsetama, aga Tabiveres peatumine venis sel juhul muidugi väga pikaks, tavaliselt nii kaua ehk kümme minutit Tabiveres ei peatuta. Või siis teine tunne, et küllap nii hirmus palju tuli rahvast Tabiverest peale ning see peale- ja mahaminemine võttis kümme minutit aega.
Aga tundub ikkagi, et vastused, mida me siin saalis kuuleme, on täiesti demagoogilised. Kui ei ole midagi vastata, siis proovitakse midagi nähvata. Nii et see ütlus, mis omal ajal kehtis, et hallpead austa, kulupead kummarda, siin saalis kuidagi ei toimi. Võiks vähemalt suhtuda mingi respektiga ja mitte nähvata esimesi pähetulevaid sõnu, et rong ju peatus. Jah, oleks võinud mõne hommikuse kellaaja ka veel öelda. Tõepoolest, rongid seal tõesti peatuvad, aeglased rongid, aga jutt käis ikkagi ekspressrongidest.
Mind ajendaski siia tulema see, et õigeid vastuseid tõepoolest ei saanud. Kui proovisin, nagu öeldakse, sisuga küsida, miks siis ikkagi ei juhtunud see, milles oli kokku lepitud, siis prooviti mingisugust otsust ette lugeda. Igor ütles, et tema võttis asja täiesti rahulikult. Mina tegin seda ka, arvates, et see lepe hakkab toimima ja proovitakse, kui palju inimesi Tabiveres tuleks ekspressi peale ja kui palju läheks maha, kui palju peatumine aega võtaks jne. Raudteel on praegu remondiaeg ja rongid hilinevad. Mina Elroni püsikliendina saan iga päev mitu meili, kus on teade rongide hilinemise kohta. Nii et praegu oleks päris paras aeg seda katsetada, kuna see taristu ei võimalda praegu sõita 120 kilomeetriga tunnis terves ulatuses, 135 kilomeetrist tunnis ei maksa vist rääkidagi. Nii et need sõiduajad, mis olid välja toodud, ongi vist sellise kiiruse korral päris parajad. Aitäh!

Aseesimees Taavi Rõivas

Järgmisena Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Austatud istungi juhataja! Väga auväärsed kolleegid! Auväärt minister! Fraas "Kitse peatus" on muutunud selle lühikese ajaga, mis me siin istungisaalis oleme olnud, juba legendiks. Miks ma tahtsin selle veel korra üle markeerida? See on minu arvates seotud paari olulise nüansiga. Tabivere inimesed väljendasid komisjonis oma muret, mis ei olnud seotud ainult sellega, kas rong lihtsalt peatub ja saab kiiremini Jõgevale. See mure oli seotud ka sellega, et kui need transpordivahendid ei peatu seal sellise sagedusega, nagu nad võiksid teha, sest inimestel on vaja tööle minna, siis venib kohalike inimeste töölejõudmise aeg väga pikaks. Ka sellel ajal on kindlasti oma hind ja väärtus, millega peab arvestama. Kui Elron on tõepoolest otsustanud, et Kitse peatus on meile vajalik, aga Tabivere peatus ei ole, kuigi rongi sisenevate ja sealt väljuvate inimeste arvud on peaaegu ühesugused, pigem on need isegi Tabivere kasuks, siis on tõsine kaalumise koht, võib-olla ikka see peatus sinna teha.
Auväärt minister mainis, et tartlased justkui saaksid väga suure eelise, kuna ronge peatub seal väga palju. Siin on tegemist minu arvates paari väga olulise põhjendusega, mille on tinginud elu ise. Sõitjaid on sellel liinil lihtsalt niivõrd palju, et isegi nüüd peavad inimesed tippaegadel seisma rongis püsti, vaatamata sellele, et nad on ostnud täispileti ning tahaksid sõita mugavalt ja istuda. On ju teada ka see, et nii ida suunal kui ka teistel suundadel on plaanis ronge juurde panna, lähtuvalt just sellest, et inimesed saaksid normaalselt sõita.
Auväärne minister nimetab selle valitsuse delo'ks seda, et me saame sellel suunal suurema kiirusega sõitma hakata. See ei ole ju päriselt nii. Me teame kõik väga hästi, et kui arutati, kustkaudu võiks minna rahvusvaheline kiirrong, kas läbi Pärnu või läbi Tartu, siis põhjendus, miks otsustati, et kiirrong läheb läbi Pärnu, oli seotud sellega, et Tartu ja Valga suunal rongide kiirust suurendatakse ja see on kaasnev projekt. Kui seda ei suudeta ellu viia, siis tekib täiesti uus situatsioon, võrreldes sellega, mida arutati, kõneldes üleriigilisest planeeringust "Eesti 2030+". Komisjoni liikmed, kes sellel ühisistungil osalesid, said aru, et antakse võimalus teha teatud pragmaatiline eksperiment, testimaks seda, kas inimestel on liikumisvajadus olemas või ei ole. Minu arvates võiks seda teha. Lähtuvalt sellest, milline on selle eksperimendi tulemus, on võimalik teha ka uusi otsuseid. Ma väga loodan, et auväärt minister kasutab oma ametiseisundit positiivselt, lähtuvalt Lõuna-Eestis ja Tabiveres elavate inimeste huvidest, et seda eksperimenti korraldada. Aitäh teile!

Aseesimees Taavi Rõivas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas minister soovib veel lõppsõna? Ei soovi. Sel juhul lõpetan selle arupärimise käsitlemise.


5. 19:11 Arupärimine Rail Balticu Ernst & Young tasuvusanalüüsi kohta (nr 360)

Aseesimees Taavi Rõivas

Viies arupärimine on Riigikogu liikmete Martin Helme, Henn Põlluaasa, Mart Helme, Uno Kaskpeiti, Jaak Madisoni, Raivo Põldaru ja Arno Silla 4. mail 2017 esitatud arupärimine Rail Balticu Ernst & Youngi tasuvusanalüüsi kohta. Ma palun arupärijate nimel kõnetooli Martin Helme.

Martin Helme

Lugupeetud asespiiker! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Ma loen ette meie fraktsiooni liikmete arupärimise Ernst & Youngi tehtud tasuvusanalüüsi kohta, mille me esitasime maikuus, kui avalikustati Rail Balticu tellitud uus tasuvusanalüüs Ernst & Youngilt. Seal on kõrvutatud 2011. aastal AECOM-i ja 2017. aastal Ernst & Youngi tehtud Rail Balticu tasuvusanalüüse. Sellest võrdlusest selgub, et raudtee ehitamine on muutunud kallimaks, tasuvus on vähenenud ning tunduvalt on kasvanud selline asi nagu sotsiaal-majanduslik tulu. Kuigi Ernst & Youngi hinnangul võiks Rail Balticul olla suur hulk sotsioökonoomilisi mõjusid, ei ole neid piisava detailsusega välja toodud. Või kui ka on, siis kui me nendesse detailidesse süveneme, siis näeme, et need on väga ekslikud.
Kokkuvõtvalt hindab Ernst & Young sotsioökonoomiliste mõjude kogumahuks 4,58 miljardit eurot. Selle hinnangu alusel on projekt just nimelt nende sotsioökonoomiliste mõjudega 879 miljoni euroga plussis. Nüüd meie küsimused. Uuringust selgub, et isegi Euroopa Liidu 85%-lise rahastamise puhul jääb projekt tegelikult kahjumisse. Miks valitsus seda asjaolu eirab ja jätkab projekti läbisurumist? Teiseks, varem räägiti, et Euroopa Liit panustab ehitustöödeks 81% ulatuses lepingutest, nüüd on see osakaal kasvanud 85%-ni. Kas Euroopa Liit muutus vahepeal heldemaks? Tasuvusanalüüsis on toetusmääraks eeldatud 85%, mida arvutatakse finantsvajakust. Projekti finantsvajak on 94%, seega tuleb Euroopa Liidu toetus 80% kuludest, mille puhul on toetusmäär 85% CEF-i lepingute järgi ja ehitustöödele abimäär 81%. Seega, arvestades finantsvajakut, kujuneb Euroopa abiks kõigest 76% abikõlblikest kuludest. Kui Euroopa Liidu rahastus kahaneb, kui suureks kujuneb siis projekti kahjum ja kust on kavas võtta raha trassi ehitamise jätkamiseks? Kas minister ei leia, et Ernst & Youngi nn sotsiaal-majandusliku tuluna esitatud summad on tendentslikud ning mõjutavad negatiivselt uuringu tõsiseltvõetavust? Mitmed eksperdid on praegusel kujul plaanitava Rail Balticu vastu esitanud piisavalt palju argumente. Ka viimane uuring näitab, et projekt on tegelikult majanduslikult kahjumis. Miks valitsus projekti ikkagi jätkab? Aitäh!

Aseesimees Taavi Rõivas

Aitäh selle arupärimise eest! Arupärimisele tuleb vastama majandus- ja taristuminister Kadri Simson. Palun!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson

Head arupärijad! Mul on hea meel, et saan seda teemat teiega arutada ka päevavalguses, viimane kord oli see jutuks sügavatel öötundidel. Aga Rail Balticu uuendatud tasuvusanalüüs valmis käesoleva aasta aprillis ja avaldati ühisettevõtte RB Rail AS-i koduleheküljel mai algul. Analüüsist selgub, et Rail Baltic kujutab endast ühiskonnale tervikuna tulusat taristuinvesteeringut. Projekt on sotsiaal-majanduslikust aspektist kasumlik, sest selle majanduslikud kasud ületavad majanduslikke kahjusid. Projekti majanduslik elujõulisus sõltub sellest, kuidas kindlustatakse projekti peamised eelised: liikumiskiirus, keskkonnamõjud ning kohaliku tööjõu ja materjalide kasutamine. Turuanalüüs ja liiklusprognoosid näitavad Rail Balticu potentsiaali nii reisija- kui ka kaubaveo puhul. Rail Balticu ehitamise kallinemine (AECOM-i uuringus oli mainitud 4,8 miljardit, aga Ernst & Youngi arvutuste kohaselt 5,8 miljardit) tuleneb investeeringuobjekti füüsilise mahu kasvust. Kuna AECOM-i uuringu valmimise hetkeks ei olnud olemas otsust näiteks selle kohta, kas Kaunase ja Vilniuse vahelist raudteed käsitletakse Rail Balticu osana, ei olnud Kaunase ja Vilniuse raudteejaama ümberehitamise vajadust, ei olnud plaani ühendada Riia lennujaam Rail Balticu trassiga ning ka Tallinna trammiprojekti kohta ei olnud veel otsust, siis ei saanud nimetatud töös nende asjadega arvestada. Küll aga arvestatakse nendega Ernst & Youngi analüüsis. Ernst & Youngi analüüsis on investeeringuandmeid Rail Balticu raames käsitletavatest objektidest lähtudes ajakohastatud. Nagu Ernst & Youngi analüüs näitab, sotsiaal-majanduslike netotulude diskonteeritud väärtus vaatlusalusel perioodil ehk 30 aasta jooksul alates raudtee kasutuselevõetust on circa 4,58 miljardit eurot ning nüüdispuhasväärtus 879 miljonit eurot. Just nimelt eeltoodu annabki alust väita, et Rail Baltic on ühiskonnale tulus investeering.
Nüüd aga vastan konkreetselt küsimustele, mille Martin Helme juba lahkelt ette luges. Esimene küsimus: "Uuringust selgub, et isegi EL-i 85%-lise rahastuse puhul jääb projekt kahjumisse. Miks on seda asjaolu valitsuse poolt eiratud?" Avalikest vahenditest finantseeritavate taristuprojektide puhul on oluline peale investeeringu finantsanalüüsi vaadata ka sotsiaal-majanduslikke tulusid ja kulusid. Kõik suured taristuobjektid – olgu need teed, sillad, raudteed või ka veevõrgu rajamine või laiendamine – peavad täitma laiemaid eesmärke kui taristust otsese rahalise tulu teenimine. Euroopa Komisjoni rahastatavate objektide puhul tehakse selliseid analüüse komisjoni kehtestatud metoodika kohaselt. Otsese, suure ja kiire finantsilise tulususe korral rajaks taristu eraettevõtjad, kes soovivad infrastruktuuri investeeritud raha kiirelt tagasi teenida. Kui ettevõtjad selleks valmis ei ole, peabki mängu astuma riik. Strateegiliste investeeringute puhul on aga Euroopa Liit loonud võimaluse taristu rajamiseks toetust teenida. Riigile on tähtis, et ka äärealadel elavatel inimestel oleks püsiühendus ülejäänud riigiga, ja Euroopale on tähtis, et äärealadel elavatel rahvastel oleks püsiühendus Euroopa tuumikuga. Lihtsamalt öeldes on nii riigi kui ka Euroopa Liidu toetusega tehtavate investeeringute eeldus see, et eraettevõtja ei ole valmis selliseid projekte rahastama. Taristu puhul on oluline, et omanik suudaks seda hoida sellises seisukorras, et ehitatud maantee või raudtee oleks eesmärgipäraselt kasutatav. Sisuliselt tähendab see seda, et objekti hooldamiseks selle kasutamise ajal oleks planeeritud piisavalt vahendeid. Nii on kõigi taristuobjektide puhul. Riigimaanteede puhul tuleb hoolduseks mõeldud raha igal aastal otse riigieelarvest. Me kasutame selleks maksutulusid ja kaudselt maksavad kõik Eesti maksumaksjad kogu Eesti maanteevõrgu ülalpidamise eest, seda isegi siis, kui neil ei ole oma autot või isegi mitte juhiluba. Aga raudtee pakub siin arvestatavat alternatiivi, kuna raudtee kasutamise eest maksavad tasu nii kaupade kui ka reisijate vedajad. See tähendab, et suurema osa kuludest katavad taristu kasutajad. Selles mõttes on raudtee riigile finantsiliselt isegi mõistlikum investeering kui maantee. Küsimuses väideti, nagu Rail Baltic oleks kahjumlik. Kui me sellisest argumendist lähtume, siis me võime ju ka öelda, et samuti on Tallinna–Tartu maantee kahjumlik, sest me investeerime maanteesse, me hooldame seda ja talvel tuleb neljarealisel teel teha rohkem libedatõrjet kui kaherealisel, kuid me ei müü maanteesõiduks pileteid. Aga taristul on omad sotsiaal-majanduslikud olulised plussid, sellepärast Eesti riik sinna investeeribki. Samas ei ole ka hoolduskulude katmise puhul investeering taristusse tasuv. Ei maantee ega raudtee ei ole võimelised finantsiliselt tagasi teenima sellesse avaliku sektori investeeringuna makstud raha. Aga siin tulevad mängu laiemad tulud, sellised, mida on lihtsalt võimalik rahasse ümber arvutada, aga ka sellised, mida saab arvestada vaid kvalitatiivselt. Rahasse on võimalik ümber arvutada näiteks ajavõitu – Rail Baltic võimaldab kiiremini liikuda Tallinna ja Pärnu või Pärnu ja Riia vahel –, aga ka liiklusõnnetuste arvu ja heitmete vähenemist, võrreldes konkureerivate transpordiliikidega. Siis on veel kvalitatiivsed efektid, mida me rahasse ümber ei arvuta, näiteks välisinvesteeringute kasv tänu parematele transpordivõimalustele, turistide arvu kasv. Need kvalitatiivsed efektid on juba ilmsiks tulnud. Võib-olla panite eelmise nädala lõpus tähele Standard & Poor'si esitatud Eesti uut riigireitingut. Ilmselgelt märgiti sellega väga tunnustavalt ära ka Eesti riigi taristuinvesteeringuid, sh raudteeinvesteeringuid. Eeltoodu kehtib seega Rail Balticu kui taristu seisukohalt vaadates. Aga projekti finantsilisest tulukusest rääkides võib öelda, et analüüsi tulemused näitavad, et mängu tulevad ka reisija- ja kaubaveooperaatorite seisukohad. Sellest seisukohast on Rail Baltic ettevõtjaile kasumlik. Rahvusvahelise reisijaveo puhul on ta kasumlik alates viiendast aastast pärast raudtee käikuandmist, kaubaveo puhul on ta kasumlik juba alates esimesest aastast. Taristu haldaja seisukohast on netokasumist võimalik rääkida alates kuuendast aastast pärast raudtee kasutuselevõttu ehk alates aastast 2031. Esimese viie aasta jooksul, tõsi, ütleb see analüüs, ei saavuta kauba- ja reisijaveo maht oma potentsiaali, need ei ole veel optimaalsed. Seetõttu ei kata kasutustasudest laekuvad summad esimesel viiel aastal hoolduskulusid ja Rail Baltic vajab lisavahendeid, kolme riigi peale kokku viieks aastaks 28 miljonit eurot ehk keskmiselt alla 2 miljoni euro ühe riigi kohta aastas.
Teine küsimus: "Kui varem räägiti, et EL panustab ehitustöödeks lepingute 81%, aga nüüd on selleks numbriks 85%, kas EL muutus vahepeal heldemaks?" Arvutuskäiku, mis on vist arupärimise esitajate tehtud, ei hakka ma ette lugema, sest Martin Helme seda juba tegi. Küsimuses toodud arvutuskäik pole korrektne. Rail Balticu finantsvajak on arvestatud Euroopa Komisjoni kehtestatud metoodika alusel. Lihtsalt öeldes, nagu ka Rail Balticu kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirjas on öeldud, toimub finantsvajaku arvutamine Euroopa Komisjoni rahastatavate projektide korral selliselt, et projekti kuludest lahutatakse puhastulu, mis jääb alles peale seda, kui kasutustasudest on kaetud hoolduskulud. Nii AECOM-i kui ka Ernst & Youngi analüüsis on kasutatud 85%-list, Euroopa Komisjoni maksimaalset finantseeringumäära, aga muutunud on finantsvajak. Väiksem finantsvajak tähendab lihtsamalt öeldes seda, et projekti finantsiline tulusus on suurenenud, seda siis vedudelt laekuva kasutustasu tõttu. AECOM-i analüüsist tulenenud suurem rahastamispuudujääk on asendunud väiksemaga, mis näiteks ehitusinvesteeringu puhul tähendab ka mõnevõrra madalamat Euroopa Komisjoni kaasfinantseeringu määra: senise circa 81% asemel on selleks nüüd siis 80%. Eesti territooriumile rajatava Rail Balticu osa puhul tähendab see 269 miljoni euro suurust omafinantseeringut, kusjuures investeeringu kogumaht on 1 miljard 345 miljonit eurot. CEF-i lepingutes toodud 81%-line abimäär ongi juba rahastamispuudujäägilt arvestatud ning täiendavat arvutuskäiku enam ei vaja.
Kolmas küsimus: "Kui EL-i poolne rahastus kahaneb, kui suureks kujuneb kahjum ja kust on kavas võtta raha trassi ehituse jätkamiseks?" Rail Balticu kasum või kahjum ei sõltu Euroopa Liidu vahendite laekumisest või selle laekumise suurusest. Samas viitab Ernst & Youngi analüüs sellele, et projekti teostamiseks on vaja kaasata Euroopa Liidu vahendeid. Euroopa Liidu vahendite kaasamine Rail Balticu ehitusse, mille kohta on siiani sõlmitud kaks rahastamislepet, CEF1 ja CEF2, on mõeldud Rail Balticu kui sotsiaal-majanduslikult tasuva taristu investeeringu finantseerimise toetamiseks. Euroopa Komisjoni tulude ja kulude analüüsi metoodika kohaselt on Euroopa Liidu toetuse jaoks abikõlblikud vaid need projektid, mille finantsiline nüüdispuhasväärtus on negatiivne, kuid majanduslik nüüdispuhasväärtus positiivne. Projekti nüüdispuhasväärtus on projekti eluea jooksul saadud diskonteeritud tulude ja tehtud diskonteeritud kulude summa. Positiivne nüüdispuhasväärtus tähendab, et projekt loob puhast tulu. Rail Balticu tasuvusuuringu finantsanalüüs näitab, et projekti prognoositud finantsiline nüüdispuhasväärtus on negatiivne. Kapitali puudujääk ehk finantsvajak on projekti diskonteeritud investeeringu kulude osakaal, mida ei kata projekti diskonteeritud tulud ning mida on korrutatud abikõlblike kulude summaga. Rail Balticu projekti finantsvajak on 94,18%. Investeeringu nüüdispuhasväärtus ei sõltu investeeringu rahastamise allikast. Rail Balticu koguinvesteeringu finantsiline tasuvus on negatiivne ja majanduslik tasuvus on positiivne, sõltumata investeeringu finantseerimise allikatest.
Kuna ka vastamisel on ajapiirang, siis lähen järgmise küsimuse juurde. Neljas küsimus: "Kas te ei leia, et Ernst & Youngi niinimetatud sotsiaal-majandusliku tuluna esitatud summad on tendentslikud ning mõjutavad negatiivselt uuringu tõsiseltvõetavust?" Nii Ernst & Youngi koostatud Rail Balticu tasuvusanalüüs kui ka sellele eelnenud, 2011. aastal valminud AECOM-i koostatud analüüs on koostatud Euroopa Komisjoni kulude ja tulude analüüsi metoodika kohaselt. Sama metoodika on aluseks ka teiste Euroopa Liidu rahastatavate taristuinvesteeringute planeerimisel ning rahastamistaotluste koostamisel. Selle alusel on koostatud ka näiteks Ühtekuuluvusfondist rahastatud maantee- ja raudteeprojektide või veemajandusprojektide rahastustaotlused.
Viies küsimus: "Erinevad eksperdid on praegusel kujul plaanitava Rail Balticu vastu esitanud piisavalt palju argumente, ka viimane uuring näitab, et projekt on majanduslikult kahjumlik. Miks valitsus projektiga kõigele vaatamata jätkab?" Nagu eelmistes vastustes kirjeldatud, on Rail Baltic majanduslikult tulus taristuinvesteering, see on selge nii viimati valminud Ernst & Youngi analüüsi kui ka AECOM-i koostatud analüüsi valguses. Kindlasti on kolme Balti riigi otsene koostöö, mis kaasab ka Soome ja Poola vastava valdkonna ministeeriume, pidev koostööprotsess. Eesti poolelt on sellesse protsessi kaasatud Rail Baltic Estonia OÜ, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium, aga ka eksperdid väljastpoolt nimetatud organisatsioone.
Siinkohal on oluline selgitada, miks Euroopa Liit Rail Balticu rajamist üldse finantseerib ja mis on selle rahastamise alused Euroopa transpordivõrgustiku kontekstis. Üleeuroopaline transpordivõrgustik TEN-T on viimati defineeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 1315 aastast 2013. Transpordivõrgustik koosneb kahest tasandist, üldvõrgust ja põhivõrgust, ning mitmetest transporditaristu liikidest, näiteks maanteedest, raudteedest, sadamatest, lennujaamadest, aga ka siseveeteedest. Põhivõrk ei ole seesama, mis on üldvõrk. Kõige üldisemalt on TEN-T üldvõrk defineeritud nii: see on üleeuroopaline transpordivõrk, mis tagab juurdepääsu kõigile liidu piirkondadele, sh kaugetele piirkondadele ja saartele, ning ühenduse nendega. Määruse kohaselt on liikmesriikidel kohustus teha kõikvõimalikke jõupingutusi, selleks et üldvõrk saaks aastaks 2050 valmis ja vastaks määruse asjaomastele sätetele. Siis on veel põhivõrk, kuhu kuulub Eestist ka Tallinna–Pärnu–Ikla 1435 millimeetri laiusega raudtee ehk Rail Baltic. See asub selles transpordivõrgu osas, millel on Euroopale suurim lisandväärtus ja mis on prioriteetne. Sinna kuuluvad piiriülesed lõigud ja see peab looma seni puuduvaid ühendusi ja ühendama lõppsihtkohti. Eesmärgiks on seatud, et aastaks 2050 me vähendaksime transpordisektoris kasvuhoonegaaside heidet 1990. aasta tasemega võrreldes 60%. Raudtee on selles kahtlemata hea abiline. Aga on ka teine eesmärk, mis on vaja täita juba 20 aastat varem: määrusega on sätestatud liikmesriikide kohustused teha kõikvõimalikke jõupingutusi selleks, et põhivõrk oleks valmis ja vastaks määruse asjaomastele sätetele 2030. aasta lõpuks. See aasta ei olegi enam väga kaugel. See on see, mille tõttu saame öelda, et Rail Balticu rahastamine on Euroopa Liidus prioriteetne. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Taavi Rõivas

Aitäh! Heale ettekandjale on ohtralt küsimusi. Esimesena Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, härra asespiiker! Lugupeetud minister! Ma tahaksin juukseid kitkuda selle jutu peale, sest ma ei saa aru, kuidas saab sirge näoga sellist juttu suust välja ajada. Ernst & Youngi uuring on pihuks ja põrmuks tehtud. Seal näidatakse meile sedasama sotsiaal-majanduslikku tulu mingite 1990-ndate veoautode heitkoguste alusel, mis ammu enam ei kehti. Seal pannakse kilometraažiga mööda. Seal räägitakse meile sellest, kuidas veoautod kolivad rongide peale, kusjuures mitte kuskil ei ole seda juhtunud. Ei ole näidata ühtegi kohta, kus autod oleksid kolinud rongide peale, vastupidi, rongiliiklus asendub mujal maailmas ja ka Euroopas aina rohkem autoliiklusega. Kui Estonian Air ei olnud Eesti maksumaksjale ja valitsusele vastuvõetav, sest ta oli pidevalt kahjumis, siis kas ma võin paluda, et me jätaksime Rail Balticu puhul ära sellest sotsiaal-majanduslikust tulust rääkimise? Majanduslikult on see asi miljardiga kahjumis, isegi kui me usume Ernst & Youngi, aga Ernst & Youngi me tegelikult ei usu. Kas te seda suudate mulle tunnistada, et majanduslikult on see miljardiga kahjumis?

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson

Aitäh, Martin Helme! Ma saan aru, et te olete olukorras, kus te mitte kedagi ei usu. Mina majandusministrina siiski usun eksperte, usun taristuinvesteeringutesse ja usun ka seda, et Euroopas toetatakse taristuprojekte, kui on ära tehtud vajalikud tasuvusanalüüsid. See ei ole meie välja mõeldud metoodika, vaid Euroopas levinud metoodika, mida sotsiaal-majandusliku tasuvuse väljaselgitamiseks on kasutatud ka teiste taristuobjektide puhul. See Ernst & Youngi uuring näitab, et kogu seda miljardit, mida me Euroopa Liidu vahenditest saame, raudtee kasutustasudena tagasi ei teenita, küll aga on alates kuuendast aastast raudtee kasutustasud sellised, et raudtee ülalpidamine ja hoolduskulud on kaetud.

Aseesimees Taavi Rõivas

Raivo Põldaru, palun!

Raivo Põldaru

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Te kiidate metoodikat, aga jutt ei ole metoodikast. Vead tulenevad valedest alustest, mis sellel metoodikal on. Sealt tulenevad need vead. Vastased ju toovad välja näiteid, et praeguste andmete järgi, mida nad esitavad, ei oleks see projekt üldse Euroopa Liidu tasemel abikõlblik. Nad ähvardavad selle asjaga, nagu öeldakse, minna edasi ja selle kohtusse anda. Mis te arvate, kui sellised vead pärast välja tulevad, kuidas see projekt ja selle rahastamine ikkagi kulgeb? Küsimus on valedes lähteandmetes.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson

Aitäh! Ma püüan nüüd kulupead austada ja mõelda teie küsimusele juurde sellise suurema sisu. Lähteandmed on hankinud tunnustatud uuringufirma, see ei ole Eestist antud sisend. Mida me sellest uuringust teada saame? Me saame teada – mulle tundub, et teil on selles asjas kõhklusi –, et majanduslik kasumlikkus ja finantsiline kasumlikkus ei ole üks ja sama. Majanduslikult on see projekt kasumlik.
Kui te lubate, siis ma tulen korraks tagasi Martin Helme kriitika juurde. Ta väitis, et pole kunagi kuulnud, et veokid läheksid üle raudteele. Jah, jutt käibki ju sellest, et kaupu, mida seni vedasid rekad maanteel, veetakse edaspidi kaubarongidega raudteel. Ilmselgelt on ühe rongiga võimalik maanteelt ära viia 50 reka jagu kaupa. Martin, sa vangutad pead. See ei tähenda, et 50 rekat on rongi peal, vaid silmas peetakse kaupa, mida muidu maanteel veaksid 50 raskeveokit. Sellest lähtudes on tehtud ka uuringu sotsiaal-majanduslik analüüs.

Aseesimees Taavi Rõivas

Igor Gräzin, palun!

Igor Gräzin

Siin oli öeldud niimoodi, et me väga usaldame Ernst & Youngi. Jah, Ernst & Young on firma, mis on Eestiga väga seotud. Nimelt, Ernst & Young on see firma, kes mõtles välja skeemi "Repo 105", tänu millele lendas Ernst & Youngi juhtimisel vastu taevast Lehman ja millest algas Eesti masu. Nii et ütleme, Ernst & Young on panustanud Eesti masusse kõige otsesemal kujul. Need on siis nüüd need, keda me usaldame.
Ma tahtsin aga küsida, mis võiks olla Ernst & Youngi tegevuse motivatsioon. Nad saavad selle analüüsi eest raha jne, aga räägime sotsiaal-kultuurilistest asjadest, eks ole. Ernst on sealt, Young on teisest kohast. Mis huvi, subjektiivne motiiv oleks neil teha analüüs, mis arvestaks näiteks eestlase hinge, pärast seda, kui nad olid meile masu juba ära keevitanud? Kas kättemaks?

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson

Aitäh, Igor Gräzin, väga huvitava küsimuse eest! Mul kahjuks ei ole vastust. Ma ei ole kohtunud ei Ernsti ega Youngiga ega oska nende motivatsiooni aimata.

Aseesimees Taavi Rõivas

Mart Helme, palun!

Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Kõikidele huvilistele ja ka ministrile on kättesaadavad meie kohalike ja mitte ainult kohalike, vaid ka natukene kaugemate asjatundjate, logistikute, ärimeeste jt analüüsid, mis pihustavad täielikult Ernst & Youngi uuringu tulemused. Me rääkisime omal ajal sellest, kui viltune on AECOM. Siis püüti meile kogu aeg ju seda AECOM-i nina alla hõõruda. Tegelikult kõik mõistusega inimesed, kellel ei ole mingeid isiklikke huve, poliitilisi ambitsioone või midagi muud seesugust, on aru saanud (te viitasite kohalikele materjalidele), et see on Eestile ja Eesti rahvale laostav projekt. Laostav! Täna nägin ma järjekordset 222 allkirjaga kirja, kusjuures allakirjutanud on enamalt jaolt Eestis väga tuntud ja väga lugupeetud kultuuri-, avaliku elu ja poliitikategelased. Nad paluvad Riigikogu liikmetel mitte ratifitseerida Rail Balticu lepingut. Mida te nendele inimestele siis ikkagi ausalt silma vaadates ütlete? Kas seda, et nemad on idioodid, aga teie olete targad? Või kuidas?

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson

Aitäh! Ma ei kasutaks kunagi ühegi lugupeetud ega mittelugupeetud inimese kohta sellist väljendit, see oleks sobimatu. Mida ma saan öelda luuletajate, kirjanike ja teadlaste kohta? Minu sügav lugupidamine! Kui me räägime taristuobjektist, siis on mitmeid inimesi, kes on vaieldamatud autoriteedid, näiteks seetõttu, et nad on aastakümneid selles valdkonnas tegutsenud. Mulle tuleb esimese hooga meelde Tiit Vähi, kellega oli mul võimalik taaskäivitatud transiidikomisjonis kohtuda ja kes avaldas vägagi positiivse seisukohta ka Rail Balticu suhtes, öeldes, et see elavdab Eesti majandust. Raivo Vare on ennast nimetanud Rail Balticu entusiastiks. Nii et selles valdkonnas on küllaga ettevõtjaid – ma nimetasin ainult esimesi, kes meelde tulid –, kelle arvates ei ole see, kui tuleb uus, Euroopa rööpmelaiusega raudtee, mitte olemasoleva taristu lõpp, vaid uus võimalus ja kasvumootor. Mina pean seda kiiret ühendust Euroopaga samuti võimalikuks kasvumootoriks.

Aseesimees Taavi Rõivas

Jaak Madison, palun!

Jaak Madison

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Kuulates teie juttu, hakkab mu pea plahvatama, sest tegemist on kas kasuliku idiotismiga või tahtliku vargusega, sest alles kuus kuud tagasi te rääkisite vastupidist juttu ja tõestasite n-ö koos meiega, et tegemist on väga kuluka projektiga. Te tõite näiteks Tiit Vähi. Tõesti, teda ühendab Keskerakonna ja teiega see, et tema on alati rõhutanud, kui vajalikud on väga head suhted Venemaaga. Kõnealune projekt teenib otseselt ka venelaste ja Tiit Vähi majanduslikke huve. Nii et siin ei ole põhjust vaja kaugelt otsida, teil on ju koostööleping Ühtse Venemaaga, nii et teadagi, kelle huve te teenite. Kui rääkida uskumisest, siis uskuda võite keda tahes, aga mina vaatan fakte. Näiteks, raudtee mõju kliimamuutusele on siin näidatud kaheksa korda väiksemana, kui viidatud allikas on tegelikult kirjas. Need on faktid, ma ei viitsi siin midagi uskuda. Seega, ei ole mõtet tulla rääkima, et Martin Helme ei usu mitte midagi. Tema lähtub jällegi sellest uuringust, mis on täiesti valet täis. Aga tühja sellega. Vastake ainult ühele küsimusele. Eesti kulutused peaksid olema 268 miljonit eurot. Mis on katteallikas? Kust see raha tuleb, kas võtame laenu või optimeerime riigieelarvet? Kust see raha tuleb, 268 miljonit?

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud Jaak Madison, te olete noor inimene, aga teis on nii palju kibedust ja ebaviisakust, teil on halb lastetuba ja lisaks on teil haugi mälu. Mina, erinevalt teist, kuulusin ka eelmisesse Riigikokku. Ma olin Rail Balticu toetusrühma aseesimees. Meie töö tulemusena me saime Rail Balticu trassile lisaks Tallinnale veel kaks kohalikku peatust: Rapla ja Pärnu. Nii et teie pea plahvatab küll teie iseenese sisemise keemise, mitte aga ministri vastuste tõttu.
Kust tuleb Eesti kaasfinantseeringu raha Euroopa projekti jaoks, mille abil me saame miljardi Euroopa vahenditest? Samast kohast, kust raha on seni taristuinvesteeringuteks tulnud. Muuseas on oluline silmas pidada, et kui me ei ehitaks Rail Balticut ja tahaksime ehitada laiusega 2 + 2 Tallinna–Pärnu maanteed, siis nii odavalt nagu 268 miljonit me seda neljarealist maanteed ei saaks.

Aseesimees Taavi Rõivas

Ma kutsun nii küsijaid kui ka vastajaid üles jääma viisakuse piiridesse ning austama seda saali ja kõiki siin saalis olijaid. Järgmisena Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud proua minister! Teadusmaailmas on selge, et kui mingi uuring või analüüs tugineb valedele lähteandmetele, siis see sunnib temas paratamatult kahtlema. Kõige halvemal juhul tõstetakse see uuring kõrvale, diskvalifitseeritakse. Kuid minu küsimus puudutab ikkagi seda sotsioökonoomilist mõju. Kas te avaksite natukene põhjalikumalt seda 4,58 miljardit, mis on seal tasuvusanalüüsis kenasti ära märgitud?

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, suured taristuobjektid toovad tulu, mida ei ole võimalik riigieelarvesse otseselt n-ö rahaliselt laekuma planeerida, küll aga on see võit ühiskonnale, võit majandusele. Nii mõndagi sellist võitu on võimalik ümber arvutada rahalisse vääringusse. Neist kõige lihtsam, eks ole, on võidetud aeg. Kiired ühendused toovad linnu vaieldamatult üksteisele lähemale. Teine asi on liiklusohutus, sest raudtee on ohutum kui maantee. Fataalsete ja raskete liiklusõnnetuste arvu vähenemine on üks meie eesmärke. Kolmas teema on keskkonnakahjude vähenemine. Need on need võidud, mida on võimalik rahasse ümber arvutada. Siis on ka sellised võidud, mida me rahasse ümber ei arvuta. Me teame, et Rail Baltic mõjub positiivselt ka teistele majandussektoritele, seda nii oma ehitusfaasis, sest me eeldame, et suures osas ehitavad raudteed ja sellega seonduvat taristut Eesti ettevõtjad, kui ka avardades ettevõtjate võimalusi raudtee käikuandmise järel. Euroopa kogemused näitavad, et piirkonda, kus on kiire raudteeühendus, rajatakse töötlevat tööstust. See on fakt. Ka sellele tööstusele logistikateenuste osutamine ja komponentide tarnimine tekitab tulu. Sellest tulenevalt ongi see sotsiaal-majanduslik võit aluseks võetud.

Aseesimees Taavi Rõivas

Järgmisena Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas

Aitäh! Te ütlesite, et usute Rail Balticusse. Paraku ei ole tegemist usuasjaga. Riigieelarve kontrolli erikomisjonile esitati Riigikontrolli seisukoht. Seal on öeldud, et Riigikogule ei ole esitatud eelnõu, mis annaks vastuse küsimusele, kui suur kohustus riigile võetakse, ning esitatud info on vastuoluline ega täida normitehnilisi nõudeid. Erinevad analüüsid on näidanud, et suured infrastruktuuriprojektid lähevad oodatust kallimaks ja võtavad aega. Euroopa Kontrollikoja aruanne kinnitab, et projektid lähevad kallimaks. Kallinemise puhul tuleb aru anda sellest, et projekt muutub kallimaks järk-järgult ning seda koos iga uue tööga, mis aktsepteeritakse. Kui hange või ka ehitusleping läheb kallimaks, siis rahastus ei suurene ning riik peab selle riigieelarvest maksumaksja rahast kinni maksma. Mitmeid suuri hankeid ei korralda Eesti. Seega tekib küsimus, kellel on õigus kavandatust kallimat hanget heaks kiita. Kas selleks on RB Rail AS, mis asub muuseas Lätis ja allub Läti seadustele, teeb seda Rail Baltic OÜ, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või Riigikogu? (Juhataja helistab kella.) Kui Riigikogu, siis ...

Aseesimees Taavi Rõivas

Austatud küsija, teie aeg on juba enam kui kümne sekundiga ületatud. Palun vastust!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson

Aitäh! Seda küsimust ja ka Riigikontrolli analüüsi ning ettepanekut on minu teada väga põhjalikult arutanud majanduskomisjon. Ta on jõudnud arusaamale, et ratifitseerimisel peab olema kindlustunne, et kõik Rail Balticuga seotud kulutused tehakse ainult riigieelarvest ning mingeid kaasfinantseerimiskulusid kuskilt mujalt ei tule. Riigieelarve on dokument, mille võtab vastu Riigikogu. See ongi see garantii. Kaasfinantseerimise raha või Eesti omaosalus tuleb riigieelarvest.

Aseesimees Taavi Rõivas

Külliki Kübarsepp.

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea aseesimees! Hea minister! Mina lugesin Ernst & Youngi tasuvusanalüüsi lühivariandist välja, et Eestile tekib 30 aasta jooksul 4 miljardit eurot kahjumit. Teie väitsite oma tänases vastuses, et Rail Balticuga pakub riik teenust. Riigikontroll on mitmel korral öelnud, et tegemist ei ole riikliku teenusega. See ei ole näiteks sotsiaalteenus, mis kuulub riiklike teenuste hulka. Kas te tutvustaksite, millel põhineb teie seisukoht, et tegemist on riikliku teenusega? Millistest seadustest tuleneb, et see on riiklik teenus?

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson

See, et riigil oleks korralik taristu, mis tagab ettevõtjatele võimaluse tegutseda ja kaupa vedada, aga samuti see, et oleks olemas hea ja kiire ühendus, ei ole minu arusaama järgi mitte eraettevõtja kohustus. Meie suhteliselt väikese rahvaarvuga riigis eraettevõtja neid investeeringuid ei teeks. Ilma selliste investeeringuteta me jääme lihtsalt halbade ühendustega ääremaaks, mille kohta välisinvestorid ütlevad, et seal on midagi väga tõsist puudu, ja sellepärast nad siia ei tule. Ma tulen jälle tagasi Standard & Poor'si analüüsi juurde, kus öeldi, et see, et me oleme tegemas suuri raudteeinvesteeringuid, aitab meid lähendada oma Põhjamaadest naabritele ja tagab kindlasti ka pikaajalise majanduskasvu.

Aseesimees Taavi Rõivas

Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus ei puuduta otseselt tasuvusanalüüsi, küll aga selle teema teist poolt. Rail Balticu trass läbib väga paljusid kodusid ja paljude perede maid. Nendele peredele avaldab see projekt ka väga tugevat psühhosotsiaalset mõju. Nad jäävad ilma oma maast ja oma kodust, võib-olla ka juba esivanematele kuulunud talumaadest. Mis seisus me sellega praegu oleme? Kui paljude maatükkide probleem on veel lahendamata? Kas on õige see, millest on räägitud, et raha, mida makstakse nendele peredele maa võõrandamise eest, ei ole õiglane? Kuidas te sellesse suhtute ja kas te peate seda õiglaseks?

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson

Paraku on tõsi, et uute taristuobjektide jaoks pole ajaloo jooksul trassikoridore broneeritud. See on niimoodi nii maantee kui ka raudtee puhul. Vaatame näiteks seda, et Pärnu linnast väljasõidu jaoks on vaja ehitada neljarealine maantee. Ainuüksi see lõik puudutab rohkem peresid kui Rail Baltic, mille trass otseselt riivab kahte hoonet. Mida me oleme teinud? Maa-ameti algatusel püüame neid maid võõrandada sellisel viisil, et nende eest saaks maksta suuremat toetust (kokku on 650 sellist maatükki) ja kui trass ühe omaniku maid poolitab, siis püüame saavutada, et maade vahetus võtaks võimalikult vähe aega ja oleks mõistlik. Neid maid on võimalik ümber kruntida ka nii, et selle maa eest, mis jääb teisele poole trassi, antakse näiteks riigimaad, et ka tulevikus oleks krunt ühes tükis, ühel pool raudteed.

Aseesimees Taavi Rõivas

Uno Kaskpeit.

Uno Kaskpeit

Aitäh, härra eesistuja! Proua minister! Mul on paar aastat Riigikogus olemise kogemusi ja ma olen aru saanud – ärge võtke seda isiklikult, see on üldine tähelepanek –, et kui inimene saab ministriks, siis tekib tal probleeme esitatud küsimusest arusaamisega. Teilt küsiti enne väga selgelt, kust tuleb kate 268 miljonile eurole. Teie hakkasite rääkima, et selle rahaga maanteed ei ehita. Ma tahan ikkagi saada vastust sellele küsimusele, mille Madison esitas.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson

Lugupeetud Uno Kaskpeit! Ma ei võta seda üldsegi isiklikult, absoluutselt mitte. Ma saan aru, et teie olete selle projekti vastu ja pole üldse tähtis, mida ma vastan, teie olete ikka vastu. Seetõttu annan ma endast parima, aga ei võta isiklikult, kui te ikka selle projekti vastu olete, sest see on teie töö ja teie leib.
Nüüd sellest, kust tuleb raha. Raha tuleb riigieelarvest. Ma püüan teile veel kord öelda, et riigieelarvest on meil võimalik leida raha nii raudtee kui ka maantee jaoks. Ma ise pean väga tähtsaks seda, et me leidsime raha ka olemasoleva raudteevõrgu parendamiseks. Eelmises arupärimises oli küsimus Tallinna–Tartu liini kohta ja öeldi, et Tallinna–Tartu liini oli vaja investeerida. Selle jaoks ei olnud veel raha leitud, aga me eraldasime lisainvesteeringute abil kiiruse suurendamiseks raha. Kas te olete tähele pannud eelmise valitsuse otsust, et Kose–Mäo lõik ehitatakse 2 + 2 maanteeks? See lõik on 40 kilomeetrit pikk ja läheb Eesti riigile maksma 170 miljonit eurot. 40 kilomeetrit! Meie asi oli leida sellele riigieelarvest kate. Tõsi, peaaegu igal aastal on 20 miljonit planeeritud kruusateede arvel. See ei ole väga hea lahendus, aga näete, seda 40 kilomeetrit oli võimalik 170 miljoni eest ehitada. Ma ei näe kedagi protestimas, et Tallinna–Tartu maanteele eraldatud summad on mahavisatud raha, kuigi sealt ei tule tagasi isegi mitte taristukasutustasusid, mis raudteelt tulema hakkavad. Jah, see, mida me teeme selle jaoks, et oleks vähem õnnetusi ja vahemaa oleks aegruumiliselt lühem, ongi kulukas. Aga me teeme seda maanteel, me teeme seda Tartu suunal ja Pärnu suunal, me teeme seda isegi Haapsalu suunal. Mõistlikult majandades, kui mitte teha liiga suuri maksukingitusi, on meil võimalik seda eelarvest tagada.

Aseesimees Taavi Rõivas

Arno Sild, palun!

Arno Sild

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Täna ei ole räägitud selles, et Rail Balticu tõsine konkurent on meretransport. Me ju teame, et näiteks Soomest tulevat kaupa ei hakka keegi Tallinnas ümber laadima. See läheb meretranspordiga kohe merd mööda edasi ja nii on võib-olla veel odavam kui raudtee- või autotranspordiga. See on ka omamoodi konkurent. Kas nendes arvestustes ja igasugustes analüüsides on ka sellega arvestatud?

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson

Aitäh! Nendes arvestustes on sellega arvestatud, et meretransport on üks mõistlik viis ja jääb üheks mõistlikuks viisiks, kuidas kaupa liigutada. Aluseks on võetud viimase kümne aasta kaubavood. Selleks kaubavooks, mis läheb raudteele, on Eesti mõistes võetud ainult 10%.

Aseesimees Taavi Rõivas

Jüri Adams, palun!

Jüri Adams

Te nii ilusasti ütlesite, kust tuleb raha. Mulle tuli meelde, et kunagi oli siin Riigikogus Priit Aimla, kelle üks kuulsamaid humoreske oli teemal, kust tulevad lapsed. Aga ma ei arva, et selles on küsimus. Küsimus on ikka ilmselt selles, et kui on Euroopa raha, siis tuleb see pihta panna. See on nagu see põhimotiiv siin. Aga teie oponendid ei ole põhimõtteliselt ju selle vastu, kui saab kuskilt võõrast raha ära ajada, isegi kui seda tehakse kahjumlikult. Kuid nad tahavad ju tegelikult väljendada seda põhiideed, et nemad ei tahaks omast taskust sellele avantüürile küll ühtegi senti juurde anda. See on see põhivaidlus. Kas ma saan asjast õigesti aru?

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson

Lugupeetud Jüri Adams! Teie teate kindlasti väga palju paremini kui mina, kust tulevad lapsed. Aga nüüd Euroopa rahaprojektidest. Euroopal on olemas raha TEN-T teedevõrgu jaoks. Kui meie seda ei taha, siis tahavad seda itaallased, sloveenid, sakslased ja hollandlased. Kindlasti on Euroopas riike, kus hinnatakse suuri investeeringuid, ja see raha ei jää kasutamata. Kui meie seda ei vaja, siis võtavad selle tänuga vastu teised.

Aseesimees Taavi Rõivas

Aitäh ettekandjale! Rohkem küsimusi ei ole. Kas on kõnesoove? Esimesena palun kõnetooli Igor Gräzini.

Igor Gräzin

Härra esimees! Kaheksa minutit.

Aseesimees Taavi Rõivas

Kaheksa minutit.

Igor Gräzin

Ma palun väga vabandust, aga Rail Balticu loosung väärib kordamist. Selle loosungi sõnastas Andrus Kivirähk teose "Rehepapp" leheküljel 4 nii: "Sina sööksid ka sitta, kui tasuta saab." See on siis see, mille nimel ehitatakse.
Ma õiendan ära ühe faktilise asja. Tõepoolest, Tartu–Tallinna maantee jaoks oli raha ette nähtud ja selle oli ette näinud eelmine valitsus. Aga väga kapitaalne vahe oli see, et sellel olid olemas katteallikad. Kontrollige! Eelmine valitsus eelarvet defitsiiti ei lasknud ja finantsavantüüre ei harrastanud. Seda peavad ka meie endised ja tänased oponendid tunnistama.
Okei. Rail Baltic tuleb. Mispärast keegi ei räägi sellest, mida Rail Baltic ära võtab? Ma tahan rõhutada: Rail Baltic võtab ära raha kogu ülejäänud infrastruktuurilt. (Viibutab näppu.) Isegi täna – pange tähele, isegi täna – ei olda võimelised täitma sellist asja, nagu üleriigiline planeering "Eesti 2030+" ette näeb. 160 kilomeetrit tunnis, kus see on? Riia suunas ei kavatsetagi sõita. Kruusateed, aga ka asfaltteed hakkavad lagunema, sest kogu meie tähelepanu, poliitiline tähelepanu läheb mujale. Parteid hakkavad võitlema ja võidab see partei, kes ütleb, et meie saame Rail Balticuga kõige vähem lüpsta. Seda küsimust, et üldse mitte lüpsta saada, ei tekigi.
Vaene Aleksander III, kes keerab ennast praegu hauas ringi! Ta mõtleb, et tema alamate hulgas olid idioodid, kes maksavad raudteele peale. Eesti raudtee rajas von der Pahlen, Palmse mõisahärra, aktsiaseltsiga Eesti Raudtee, mis 30 aastat hiljem müüdi riigile vaheltkasuga maha. Kas te kujutate ette Balti rüütelkonda, kes ootab, et Euroopa neid aitaks ning saaks valitsuse subsiidiumi? Tutkit nad seda subsiidiumi said.
Ega ma ei küsinud ilmaasjata selle Ernsti & Youngi kohta. Seal on nüüd, nagu öeldakse, sloppy accounting, no see on sihuke juhuslik nn raamatupidamine, et paber sinna-tänna jne. Okei, seda tehakse. Siis tekib küsimus, aga mis motiiv on tegelikult sellel inimesel ja sellel firmal. Seda enam, et Ernst & Young põhjustas otseselt oma käitumisega Lehmani ... no selle asja. See oli see kuulus skeem "Repo 105", mille kohta Andrew Cuomo ütles, et kogu Ernst & Youngi juhatus peaks kinni minema, aga see ei läinud päris nii. Niisiis, mis on motiiv? Kas Ernst & Young mõtleb Eesti peale vaat niisama? Kas Ernst & Young teab, kuidas loojub päike Antslas või kuidas näeb välja Tamula järv? Kas ta teab, mis laulu on kirjutanud Wulff-Õis? Seda ei tea ei Ernst ega Young ega isegi mitte prokurör, kes tahtis nad asja eest kinni panna. Seda teame meie, aga mitte Ernst & Young. Me uurisime ekspertide käest, eks ole, Ernst & Young, AECOM, kes on muidugi ka kinniminemise äärel. Väga kriminaalne seltskond on see! Aga huvitav, et ekspertide hulgas ei ole näiteks kumbagi Lotmani, ei looduskaitsjat ega semiootikut, ei ole Valdur Mikitat. Sellepärast, et need suured Euroopa eksperdid ja kõik need, kelle arvates meie ei saa mitte millestki ju aru, sõidavad meie maast üle. Tähendab, meie Eesti kõlbab neile küll – ülesõitmiseks. Aga me ei ole väärilised partnerid, et meiega viisakalt rääkida.
Täna oli üks väga pull moment Maaeluministeeriumis. Tuli, ma ütlen kohe, see, kes Rail Balticu teemaga kogu aeg ringi käib. (Tuhnib paberites.) Kristjan Kaunissaare! Mul on siin isegi see paber olemas. (Näitab saalile.) No siin on jälle kõik nii, nagu on. Aga seal on ka üks väga huvitav skeem: projekti elluviijad ja kasusaajad. (Vehib kätega.) Näete, siin on öeldud "kasusaajad", väikselt. (Näitab saalile.) Seda võib pärast teile näidata. Kasusaajatena on näidatud Eesti, Läti ja Leedu majandusministeerium. Punkt. (Näitab dokumenti saalile.) Ma lasen selle ringi käia. Rohkem kasusaajaid ei ole.
Küsimus on teiste sõnadega nüüd siis see. Moodsa sõnaga võiks öelda "sünergia", aga kui kasutada lihtsat sõna, siis see lihtne sõna on "kodumaa". Mitte sünergia, vaid kodumaa. Kui me tõmbame kodumaast nende jaoks, kolme ministeeriumi ja Euroopa Liidu jaoks, läbi vaat niisuguse projekti ja laseme kogu ülejäänud Eesti – sellesama Antsla, Poka, Ülenurme, jumalukene, Tabivere – lihtsalt niisama allavett minna ning kui meie lapsed ärkavad kunagi selle meeletu rahalise võlaga, mis, muide, nagu siin öeldi, diskonteeritakse – see on varguse teine nimetus ja diskonto Ernst & Youngi tähenduses ei ole aus asi, mille New Yorgi prokurör ka ära tõestas –, kas me saame siis täna õhtul rahulikult magama minna? Kas me oleme oma lastele ja noortele – siin räägiti kulupeadest, hea küll – üldse Eesti alles jätnud või ei ole me seda teinud mitte? Aitäh!

Aseesimees Taavi Rõivas

Järgmisena Martin Helme, palun! Ma palun Martin Helmelt vabandust, sest tegelikult oleks ta arupärijate esindajana pidanud esimesena sõna saama. (Hääl saalist: "Aga pane nüüd seda kõvemini!") Kolm minutit lisaaega.

Martin Helme

Vabandus vastu võetud, juhtub ikka! Tahaksin ära klaarida ka selle väikese ägestumise, mis siin vahepeal oli. Ma pean ütlema, et Kadri Simson ministrina on väga heas vormis, näeb väga hea välja ja me oleme kõik väga tänulikud selle eest, et ta meiega siin õhtusel kellaajal vestleb. Aga ma ei saa sellegipoolest olla nõus sellega, mida ta siit puldist rääkis. Ei, me ei ole põhimõtteliselt kõigele vastu, me ei ole põhimõtteliselt kõige mitteuskujad, lihtsalt see jutt, mis siit puldist kõlas, oli niivõrd ebaveenev. Kui me kuuleme, et me ehitame Leetu raudtee, mis, muide, sealsamas Leedu piiril lõpebki, ja nii me saame ühenduse oma põhjanaabriga, siis see lihtsalt ei ole tõsine jutt. Kui me kuuleme, et Rail Balticut on vaja sellepärast, et see on kiire ühendus Euroopaga, aga me kõik teame – jättes kõrvale asjaolu, et ka Eesti ja Läti on Euroopa –, et see raudtee ei jõua kaugemale Leedu-Poola piirist, siis see ei ole tõsine jutt. Kui me kuuleme, et Rail Baltic on majanduslikult kasumlik, sest heitgaasid vähenevad, ja siis me saame teada, et see heitgaaside hulk, mis on kasumlikkuse arvutamisel aluseks võetud, on arvestatud 1990. aastate normide põhjal, kuid praegu on 25 korda karmimad normid, siis see ei ole tõsine jutt. Kui me kuuleme, et liikluses hukkunute arvu vähenemine, mis peaks toimuma umbes sellises tempos, et meil hakkaks teedel igal aastal surema poole võrra vähem inimesi, ongi selle kasumlikkuse mõõdupuu, siis ka see ei ole tõsine jutt. See raudtee ei vähenda liiklussurmade arvu nii palju ja see on puhas spekulatsioon. Me teame, et mujal Euroopas ei ole kaup kolinud maanteelt raudteele, lihtsalt ei ole. Ka Ernst & Young ei suuda seda meile kuidagi ära tõestada, ta lihtsalt loodab, et nii juhtub. Me räägime, et kasumlikkus tuleneb sellest, et kunagi võib-olla soomlased ka projektiga liituvad. No ei liitu, seda ei paista, ei paista! Me ei saa vastust küsimusele, kust raha tuleb. See oli niivõrd armas: raha tuleb eelarvest. Tõesti või? Raha tuleb eelarvest! Aga kust ta eelarvesse saab? No seda vasakpoolsed enam ei tea. Tuleb lihtsalt eelarvest! Nii nagu raha tuli eelarvest ja läks Estonian Airile, nii nagu raha tuli eelarvest ja läks Saaremaa praamidele. Raha tulebki eelarvest, ainult et selle jaoks, et ta sinna eelarvesse saaks, on meil vaja suhkrumaksu, teedemaksu ja automaksu ja mis kõiki makse meil siin küsitaksegi, pakendiaktsiisi ja muid asju. Raha tuleb eelarvest!
Me räägime sellest, et – kuidas see suurepärane väljend oligi – aegruumi mõistes inimesed võidavad. Ühesõnaga, liiklemine hakkab kiiremini toimuma. Aegruumi mõistes on palju kiirem võimalus see, kui istuda lennuki peale ja sõita 25 või 30 euro eest Tallinnast Berliini. Mitte iial ei hakka Rail Balticu pilet olema odavam, kui on praegu lennukipilet Tallinnast Kesk-Euroopasse. Me kuuleme, et Rail Baltic hakkab raha tagasi saama selle abil, et kaupade ja reisijate vedajad maksavad selle eest. Kallid inimesed, reisijate vedamise eest maksab riik dotatsiooni ehk tõstab raha ühest taskust teise. Aga pole viga, raha tuleb eelarvest!
Nii et me küsime ei tea mitmendat korda, kas on raske öelda, et puhtalt majandusliku arvutuse mõttes on see miljardikahjumi projekt. Kõik, mis sinna juurde räägitakse, on pula-mula, kõik see n-ö sotsiaal-majanduslik kasu, see, et meil linnukesed ja siilid saavad turvalisemalt liikuda ning et me siis vähem saastame. Me kõik teame, et need argumendid on välja mõeldud. Me räägime sellest, et kuuendal aastal hakkab see projekt raha tagasi teenima, sest mööda Rail Balticut hakkab liikuma rohkem inimesi, kui liigub praegu Peterburi ja Helsingi vahel, kuigi need on palju rahvarohkemad linnad kui need linnad, mis selle trassi äärde jäävad. Räägitakse, et need kaubavood, mis praegu ei saa millegipärast liikuda kahel olemasoleval, põhja- ja lõunasuunalisel trassil, ilmuvad ministeeriumi võlukepikesega viibutuse järel kuuendal aastal pärast raudtee avamist välja ja hakkavad seda raudteed kasumlikuks tegema. Andke andeks!
Meie erakond oli põhimõtteliselt Rail Balticu projekti pooldaja, kuni me nägime seda projekti päriselt. Siis me muutusime kategooriliselt, absoluutselt selle projekti vastasteks. Nii nagu Igor Gräzin ütles, ärme võtame seda raha. Kadri Simson ütles, et sloveenlased ja bulgaarlased ja kes kõik veel tahavad seda raha. Las teised kilplased võtavad ja maksavad ennast vaeseks ja lolliks, ärme meie võtame seda raha, sest meil ei ole nii palju raha, et see raha vastu võtta ja pärast üleval pidada seda, mis me selle rahaga oleme kokku keeranud. Rääkimata sellest lisaaspektist, mis siin on välja toodud seoses looduskaitsega ja inimeste eraomandi lammutamisega ning selle projekti iga-aastase ülalpidamisega. Me rääkisime eelmise arupärimise arutelul, et see projekt võtab raha muu rongiliikluse, laevaliikluse ja bussiliikluse doteerimiselt, see võtab raha maanteeliikluse edendamiselt. Meile öeldakse jälle, et selle rahaga, mis me paneme Rail Balticu alla, me Tallinna–Tartu maanteed valmis ei ehitaks. Aga me võiksime Euroopa Liidult küsida ka 75% või 85% Tallinna–Tartu maantee ehitamise summast, fondid on ju olemas, kui tahaks, siis saaks. Vähemalt võiks küsida ju. Siis oleksid need summad hoopis teised. Kui me selle summa kokku lööme, millega Rail Baltic valmis ehitatakse, siis näeme, et selle rahaga me võiksime kõik oma neli peamist maanteed ehitada neljarealiseks kuni piirini välja. Seda arvutust meile siin aga ei tooda.
Ma pean veel kord ütlema, hoolimata kogu lugupidamisest, et see jutt, mis ma siin kuulsin, oli lihtsalt nii piinlik ja see Ernst & Youngi uuring on lihtsalt nii piinlik. Sellega võib võib-olla veenda inimesi, kes mitte millestki mitte midagi aru ei saa ja kellele on võimalik esitleda ilusaid klantsvideoid mööda kaunist raudteed läbi looduse noolena kihutavast rongist. Inimesi, kellel on olemas mõtlemisvõime, lugemisvõime ja arvutamisvõime, ei ole võimalik Rail Balticu projekti pooldajateks teha, välja arvatud siis, kui meile kõigile ka selja ja sülega isiklikku kasu selle eest tassitaks. Aga meie arvame, et üldiselt, kogu ühiskonda ja avalikku huvi silmas pidades on see katastroofiprojekt. Aitäh!

Aseesimees Taavi Rõivas

Järgmisena Mart Helme, palun!

Mart Helme

Lugupeetud eesistuja! Ma saan aru muidugi, proua minister, et meie jutt siin on ju mõttetu jura. Teil on väga tähtis asi seal nutitelefonis ajada ja meie jutt võib-olla segab teid. Vabandust, et me segame teid tähtsa ministriameti pidamisel! Aga siiski, teate, mis ma mõtlesin seal oma tagasihoidliku rahvasaadiku tooli peal istudes? Ma mõtlesin sellele, kuidas Ameerikas raudteed ehitati. See raudtee läks läbi indiaanlaste maade ja indiaanlastelt saadi vanade püssiloksude, viskitünnide ja tekkide eest suured larakad maad, et ehitada raudteed, mis hävitas need indiaanihõimud, kes olid oma tarkade pealike purjuspäi sõlmitud kokkulepete kohaselt oma maavaldused selle ehitamiseks ära andnud. Loomulikult, progressi ei ole võimalik peatada ning Ameerika ida- ja läänerannik tuli raudteega ühendada. Aga, vabandust, meie ei ela Metsikus Läänes. Meie elame Eesti Vabariigis ja me oleme eesti rahvas, kelle esivanemad on siin mõnedel andmetel elanud juba 10 000 aastat. See on meie maa. Ja me näeme praegu, kuidas meie oma juhid, ministrid ja ministeeriumide kõrged ametnikud, käituvad meiega nagu valged kaupmehed purjus indiaanipealikega.
Proua minister! Me ei ole purjus indiaanipealikud, me oskame lugeda. Me oskame lugeda analüüse ja mitte ainult Ernst & Youngi analüüse, vaid ka muid analüüse. Me oskame kaks ja kaks kokku panna ega arva, et see summa on viis, vaid me teame kindlalt, et see on neli. Palun, kui te vastate arupärimistele, siis ärge pidage meid lollakateks! Me ei ole lollakad, me saame asjast väga hästi aru. Üks arvutus, muide, näitab, et kui kogu see materjal, mis läheb Rail Balticu trassi peale, veoautode peale panna ja need veoautod ühte ritta rivistada, siis ulatuks see rivi siit Riigikogu eest Lõuna-Aafrikasse. See on meeletu materjalikogus, mis läheb selle hiidprojekti peale. See laostab Eesti rahvast. Me ehitame selle raudtee ja siis me hakkame ostma kuskilt Soomest ja Venemaalt kruusa, liiva ja killustikku, sest me oleme oma varud ammendanud. Aga te ütlesite, et me ehitame oma materjalidest. Ehitamegi oma materjalidest. Teate, ihne maksab topelt, ja me oleme need ihned, kes selle näruse euroraha nimel hakkavad põlvkond põlvkonna järel peale maksma.
Muide, meil tekkis selle arupärimise vastuseid kuulates mõte. Me võtame kinnistusraamatutest välja kõik tehingud, mis on tehtud selle kavandatava trassi peal asuvate maatükkidega, ja vaatame, kas nende tehingute tegijate hulgas on poliitikuid, nende sugulasi, sugulaste lellepoegi, lehma lellepoegi jne. Äkki on? Äkki on siin taga kellegi väga madal ja alatu isiklik kasu? Võib-olla ei ole. Võib-olla me oleme paranoilised, aga me mõtleme, et asi tasub natuke uurimist, sest miski uss peab siin sees olema. Kui täiesti ilmselgelt meile hambasse puhumine teatud ringkondi nagu arust ära ajab, siis miski uss peab siin olema.
Eks see ole muidugi omamoodi ju väga kujukas, kuidas kogu seda projekti on meile müüdud. Algul oli klantspilt, kuidas me kiiresti Berliini hakkame sõitma. Kui selgus, et reisijavoogusid ei tule, neid lihtsalt ei ole kuskilt tulemas, hakati rääkima kaubavoogudest. Siis selgus, et ka kaubavoogusid ei tule. Mul on küsimus Tiit Vähile, kellest kui ärimehest ma üldiselt väga lugu pean. Aga, kulla Tiit, kui see on nii hea projekt, kas sa paned siis oma raha ka sinna sisse?
Palun lisaaega!

Aseesimees Taavi Rõivas

Kolm minutit lisaaega.

Mart Helme

Me kuulsime ministri käest, et selliseid projekte erainvestorid ei finantseeri. No miks nad siis ei finantseeri, kui need nii kasulikud on? Mina küll finantseeriksin, kui oleks nii, et ma panen sinna euro sisse ja saan kolm vastu. Ma arvan, et see oleks päris hea. Aga millegipärast nad ei finantseeri, ei taha kampa lüüa. Järelikult on nemad täpselt samuti analüüse lugenud ja väga selgelt aru saanud, et siit võib lüpsta, aga ainult siis, kui ise oma vahendeid sisse ei pane. Ja las olla Eesti riigi maksumaksja see lollike, see loll indiaanlane, kes laseb ennast viskipudeli ja vana püssiloksuga ära osta! Las tema paneb raha likku, küll meie siis selle raudtee peal sõitma hakkame ja siit oma kasumi välja võtame, sest meie ju investeerinud ei ole.
Nõnda. Ega siin pikemalt midagi rääkida ei ole. Kõik on tegelikult sõnadetagi selge: meile lihtsalt puhutakse hambasse. Miks meie oma juhid, kes peaksid, hambad ristis, seisma meie rahva kasu eest, meie riigi tugevnemise eest, meie julgeoleku eest, seda teevad? Ei oska ütelda. Aga fakt on see, et kala mädaneb ja sedakorda väga selgelt peast. Aitäh!

Aseesimees Taavi Rõivas

Järgmisena sõnavõtt kohalt. Jüri Adams, palun!

Jüri Adams

Härra istungi juhataja! Keegi tõstatas siin küsimuse, kas need Ernst & Young ja kõik, kes nende nimede taga on, on äkki rumalad inimesed. Ma arvan, et nad ei ole rumalad inimesed. Hulga tõenäolisem on see, et nad on nihukesed tublid töömehed, tublid tükitöölised, kellele on ette antud ülesanne, mida nad täidavad, ja tasu, mida nad selle eest saavad. Kui midagi kahtlustada, siis tõenäoliselt seda, et nad ei ole arvamuste andmisel kuigi erapooletud. Tõenäoliselt on siin praegu tekkinud mõnes mõttes piinlik olukord seetõttu, et valitsus on vahetunud. Uus valitsus jätkab eelmise valitsuse programmi, aga ei ole pööranud tähelepanu sellele, et viimase umbes 12 aasta jooksul on välja töötatud teatud, ma ütleksin, et kaja. See on seda laadi tehniline meetod, mis tähendab, et on olemas inimesed, kes iga kord, kui valitsus ütleb, et ta tahab midagi teha, omakasupüüdlikel eesmärkidel vastavad, et jah, tark valitsus, just seda ongi vaja teha ja küll on hea, et sa meile selle arvamuse eest maksad. 

Aseesimees Taavi Rõivas

Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Kas minister soovib lõppsõna? Ei soovi. Lõpetan selle arupärimise käsitlemise.


6. 20:18 Vaba mikrofon

Aseesimees Taavi Rõivas

Nüüd, head kolleegid, on meil kõigil hea võimalus osaleda vabas mikrofonis. Palun kõnetooli Jüri Adamsi!

Jüri Adams

Härra istungi juhataja! Neljapäeval oli meil siin arutlusel päevakorrapunkt, mille raames Riigikohtu esimees Priit Pikamäe kandis ette oma aastaülevaate kohtuvaldkonnas toimuvast, ja mul oli võimalus siis fraktsiooni nimel kõne pidada. Ma tahtsin rääkida veel ühest asjast, mis aga mulle lubatud kaheksasse minutisse ei mahtunud, nii et ma praegu lõpetan siis oma neljapäevast kõnet.
Ma jõudsin neljapäeval selleni, et ma tahtsin vangidega seoses rääkida veel mõnest omavahel seotud asjast. Esiteks, hariduse saamise võimalusest Eesti vanglates ja teiseks interneti kasutamise võimalusest Eesti vanglates. Härra Pikamäe ei kandnud meile siin ette seda, mida ta on rääkinud päris paljudel muudel kohtumistel. Nimelt, viimastel aastatel on üks kõige häirivamaid nähtusi Eesti kohtutes see, et on tekkinud terve hulk vange, kes lõbustavad ennast sellega, et nad pidevalt esitavad kaebusi vanglaülemale ja seejärel edasi kõikidesse kohtuastmetesse kuni Riigikohtuni välja. Kohtud on kohustatud neid kaebusi eraldi arutama. Aastane kaebuste arv – selliste tühjade ja mittevajalike kaebuste arv – on 1000 ringis. Kui me hakkame mõtlema, mispärast neid kaebusi esitatakse, siis üks vastus on kahtlemata see, et nendel inimestel on üsna igav ja neil ei ole piisavalt mõistlikku rakendust. Probleem ei ole mitte niivõrd selles, nagu puuduva keskkoolihariduse saamine oleks võimatu. See on üldiselt võimalik. Aga küsimus on selles, kas vanglas saab omandada kõrgharidust ja kas saab igasuguste muude haridusasjadega tegelda. Interneti kasutamise võimalus on Eestis vangide seas praegu minimaalne. Seda on piiratud üsna primitiivsel moel, nimelt on kehtestatud teatud nimekiri, milliseid kodulehekülgi vangid võivad vaadata, muid lehekülgi nad vaadata ei või. Kunagi oli see asi palju vabam, aga internetivabadus toob loomulikult kaasa ka mitmesuguseid uusi kuritarvitusvõimalusi. Ometi on need teemad omavahel päris tugevalt seotud ja Eestis on praegu tasakaal nendes küsimustes paigast ära.
Lõpetuseks kutsun ma üles Riigikogu õiguskomisjoni, kelle traditsiooniline töövaldkond see on, võtma need kolm teemat uuesti kompleksselt arutluse alla: kuidas peaks Eesti vanglates olema korraldatud interneti kasutamine, millised on seal hariduse omandamise võimalused ja kuidas mõttetuid, aga juriidiliselt korrektseid kaebusi tootvate vangide energiat oleks võimalik kuidagi paremini rakendada. Ma arvan, et interneti kasutamise mõistlikud lahendused ei saa tõenäoliselt tähendada mingite üldreeglite kehtestamist, mis kehtiksid kõigile ühtemoodi. Pigem on siin vaja mingisugust paindlikku ja individualiseeritud lähenemist. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Taavi Rõivas

Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Aitäh kõigile! Meie tänane istung on lõppenud. Kohtumiseni homme!

Istungi lõpp kell 20.23.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee