Tere päevast, austatud Riigikogu! Me alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 17. töönädala esmaspäevast istungit. Head kolleegid, nii nagu ikka kombeks, teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohalolijaks on end registreerinud 64 Riigikogu liiget, puudub 37. 

Teatavaks tehtud päevakorras on toimunud muudatusi. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku arvata selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja 35. päevakorrapunkt, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 873 esimene lugemine. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on teinud ettepaneku arvata selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja 36. ja 37. päevakorrapunkt, need on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu 876 esimene lugemine ning metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu 890 esimene lugemine. 

Nii. On veel ettepanekuid päevakorra projektiga seoses. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Lisaks sellele, mis siin juba öeldi, et me tegime ettepaneku [eelnõu päevakorrast] välja võtta, ma teen Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku võtta välja teisipäevasest päevakorrast viies päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu 928, sellepärast et see on Eesti majandusele, Eesti ettevõtlusele ja Eesti energeetikale täiesti surmav, Eesti inimesi vaeseks tegev ja Eestit hävitav eelnõu, nii nagu kogu see kliimapoliitika, mida Euroopa Komisjon ja praegune Vabariigi Valitsus viljelevad. Aitäh!

Aitäh! Nii, järgmine ettepanek, Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Isamaa algatatud eelnõud – me loodame, et suudame need ära menetleda selles päevakorras, neid me kuidagi välja ei võta. Väga head eelnõud, soovitan kõigil neid toetada. Aga meil on terve rida ettepanekuid teiste eelnõude kohta, mis ei ole nii õnnestunud eelnõud. 

Võtta välja teisipäevane päevakorrapunkt nr 5, millele ka kolleeg juba viitas, eelnõu 928, kliimakindla majanduse seadus. Kolmapäevasest päevakorrast võtta välja esimene päevakorrapunkt, mis puudutab Rootsi vange. Siis on meil ettepanek võtta kolmapäevasest päevakorrast välja päevakorrapunkt nr 8, eelnõu 682, mis samuti puudutab Rootsi vangide lepingu ratifitseerimist. Siis palume välja võtta kolmapäevase 15. päevakorrapunkti, 781 SE, Vabariigi Valitsuse algatatud postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise, mis valmistab ette Omniva erastamist, nii et tulevikus meil enam universaalteenust kojukandena ei hakka olema, kui see eelnõu – õnnetuseks – vastu võetakse. Edasi, võtta kolmapäevasest päevakorrast välja päevakorrapunkt nr 18, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmete algatus, mis puudutab Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmist, millega tahetakse hakata poliitilisi eksperte nõukogusse nimetama. Ja samuti soovime välja võtta kolmapäevase 20. päevakorrapunkti, eelnõu 848. Nüüd vist sai kõik. Aitäh!

Aitäh! Nii, teisipäevane viies päevakorrapunkt, kolmapäevane esimene päevakorrapunkt, kaheksas päevakorrapunkt, 15. päevakorrapunkt, 18. päevakorrapunkt ja 20. päevakorrapunkt. Need on punktid, mille te palusite välja võtta. Lauri Laats, ettepanek päevakorraprojekti kohta, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Enne, kui ma teen oma ettepanekud selle kohta, millised päevakorrapunktid me võiksime välja jätta, ma tahaksin juhtida üldiselt tähelepanu selle nädala tööplaanile. Selge on see, nagu näha, et ministeeriumid ja valitsus on toonud siia ridamisi erinevaid eelnõusid, mis teatud juhtudel on täiesti toored. Seda kinnitavad ka muudatusettepanekud eri seaduseelnõude kohta, mille puhul esimese ja teise lugemise vahel on just nimelt ministeerium teinud hulga muudatusettepanekuid. See näitabki, et esialgsed seaduseelnõud olid tegelikult toored, nende siia toomisega kiirustati, et meie hakkaksime neid kiiresti menetlema. 

Nüüd on küsimus. See töökoormus, mis lasub sellel nädalal ja tõenäoliselt ka järgmisel nädalal, on väga suur. Tegemist on ööistungite esilekutsumisega. Kas juhatus või Riigikogu esimees ei ole mõelnud, et võiks sellele asjaolule tähelepanu pöörata ja öelda ka valitsuse liikmetele, et selliseid tooreid seaduseelnõusid, mida ministeeriumid  soovivad siinsamas saalis komisjonide kaudu muuta, siia ei toodaks ja sellist asja ei praktiseeritaks? See on lihtsalt tähelepanek. 

Aga mis puudutab ettepanekut päevakorrast punkt välja võtta, siis loomulikult ei saa meiegi nõustuda sellega, et Tartusse, kus linnavalitsuses on Reformierakonna ja Isamaa koalitsioon, tuuakse sisse Rootsi vange. Nii et soovime kolmapäevasest päevakorrast välja võtta punkti nr 1 ehk 773 SE. Samamoodi soovime kolmapäevasest päevakorrast võtta välja punkti nr 8, 682 SE, mis samuti räägib sellest, et Rootsi vangid võiksid baseeruda meil siin Tartu vanglas. Loomulikult näeme selgelt, et päevakorrapunkt nr 15 ehk 781 SE, mis lõpetab universaalse postiteenuse Eestis, on väga murettekitav, aga miskipärast soovib koalitsioon seda teha. Ja punkti nr 18 ehk 819 SE järgi on selgelt näha, et sotsiaaldemokraadid on jälle leidnud Reformierakonna ja vastupidi. Ka seda punkti me ei soovi menetleda. Aitäh!

Suur tänu! Õnne Pillak, ettepanekud päevakorraprojekti kohta.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Aitäh kolleegidele huvitavate ettepanekute eest! Aga Reformierakonna fraktsioon ei toeta nende siin ette loetud punktide väljavõtmist, välja arvatud juhul, kui algatajate endi soov on punkt päevakorrast välja võtta.

Jaa. Täpsustuseks ütlen, et …

(Algust ei ole kuulda, mikrofon ei olnud sees.) … kolmapäeval 8. punkt, 15., 18. ja 20. punkt – nende väljavõtmist me ei toeta.

Aitäh! Ma lihtsalt täpsustan, et jah, kui algataja võtab päevakorrast punkti välja, siis see on alati algataja õigus. Siis kellelgi midagi vastu väita ei ole võimalik. Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh! Algatajana ütlen, et päevakorrapunkt nr 18 kolmapäeval, 819 SE – me ei ole [nõus] selle väljavõtmisega päevakorrast. Aitäh!

Aitäh! Urmas Reinsalu, palun! Ettepanek päevakorraprojekti kohta.

Meil on nüüd keeruline olukord tekkinud, härra Riigikogu esimees. Sellel mustal nädalal kavatsetakse läbi suruda pundiviisi seadusandlikke initsiatiive, millel ei ole ühiskonna toetust ega ole ka laias laastus suure osa opositsiooni toetust. Ja praegu proua Pillak ütleb, et Reformierakond blokeerib selle, et me saaksime parlamendi tempos neid asju rahulikumalt menetleda, [ja proovib] need läbi suruda pundiviisi. Ma arvan, et see ei ole mõistlik. See tuletab meelde usalduskriisi ja seda parlamendi vastasseisu, mis meil on olnud siin ...

Nii, aga mis ettepanek teil on?

Minu ettepanek on selline, et arvestades seda rakendamispraktikat ei saa välistada, et pärast valimisi hakatakse neid asju ümber tegema. See on tegelikult täiendav signaal sellest, et kehval poliitikal ei ole õiguslikku ootust. Minu ettepanek teile, härra Riigikogu esimees, kes te peate arbiitrina seda parlamenti juhtima, on selline: võtke vaheaeg ja arutage kõigi saadikurühmadega läbi, et need eelnõud, kus on ühisosa, jääksid päevakorda, aga teisi eelnõusid me menetleme normaalses tempos, mitte niisuguses pundiviisi paketeerimises, nagu praegu püütakse enne suveistungjärgu lõppu läbi suruda. Konkreetne ettepanek. 

Aitäh, hea kolleeg! Praegusel juhul on komisjonid need eelnõud siia suurde saali saatnud ja päevakorra kinnitamise hääletus seisab veel ees. Eks me siis saame vaadata, kuidas on. Ka Riigikogu juhatus on lähtunud seadusest nende eelnõude siia istunginädalasse panemisel. Me oleme väga selgelt ka istungjärgu lõpus ja see tähendab seda, et meil on rohkem eelnõusid ja me peame neid ka vastavalt seadusele menetlema. Istungjärgu lõpp on alati olnud tihedam kui istungjärgu keskel ja me oleme hoidunud viimasel neljal-viiel istungjärgul sellest, et istungid kujuneksid väga pikaks. Meil on ka seaduse järgi ette nähtud, et me töötame kolmapäeval kuni päevakorra ammendumiseni. Ja ma loodan, et Riigikogu suudab siin efektiivselt oma tööd teha. Kui mõni eelnõu ei sobi või ei meeldi, siis kindlasti rahvaesindajad saavad oma väga selget seisukohta avaldada nii kõnepuldist kui ka hääletusnupuga. 

Helle-Moonika Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, hea eesistuja! Mul on küsimus kolmapäevase 18. punkti kohta. See eelnõu seletus siin on tegelikult ju poolik. Siin on kirjas ainult algatajate taotlus, aga seda, mida Reformierakond on sinna hiljem juurde kirjutanud, ehk poliitilisi eksperte ERR-i nõukogusse siin kirjas ei ole. Mul on küsimus, kes siis mida algatanud on selle eelnõuga ja kellel on mingid õigused siit midagi välja võtta või üldse midagi selle kohta öelda. Ehk see seletus selle eelnõu kohta on siin poolik.

See ettepanek on esitatud muudatusettepanekuna ja see on muudatusettepanekute loetelus kirjas. Teine lugemine on ees, siis me kuuleme ka kultuurikomisjoni väga selgeid seisukohti konkreetse eelnõu kohta. Minul istungi juhatajana kindlasti midagi lisada ei ole. Urmas Reinsalu, kui teil on veel ettepanek päevakorra kohta, siis võtan selle.

Ma küsiksin täpsustuseks. Te viitasite ilusti, et rahvusringhäälingu ülevõtmise eelnõu puhul on see vormistatud muudatusettepanekuna. 

See on muudatusettepanekute loetelus, jah. 

Aga ma küsin nüüd seda. Parlamendi juhatus on kinnitanud eelnõude menetlemise hea tava, mis näeb ette, et kui eelnõu esimese ja teise lugemise vahel sisuliselt muutub, siis tuleb selle lugemine katkestada. Härra Riigikogu esimees, kas te leiate, et selle eelnõu puhul peaks parlament kinni pidama eelnõude menetlemise heast tavast?

See selgubki eelnõu menetlemise käigus. Seda ma saan teile kinnitada. Te saate küsida küsimusi, te saate väljendada oma seisukohta, ja see tulebki selle arutelu jooksul välja. Praegu on mul istungi juhatajana seda väga keeruline kommenteerida. 

Nii, head kolleegid, meil on pikk tööpäev ees. Me asume selle päevakorra kinnitamise hääletuse juurde ja kõigepealt kõlab kaks minutit saalikutsungit. 

Algatajad on teinud ettepaneku arvata selle töönädala päevakorrast välja kolmapäevase istungi 35., 36. ja 37. päevakorrapunkt, eelnõude 873, 876 ja 890 esimene lugemine. Koos nende muudatustega panen hääletusele Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 17. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Päevakorra kinnitamise poolt on 52 Riigikogu liiget, vastu on 21 ja erapooletuid on 2. Päevakord on kinnitatud. 

Ja nüüd, head kolleegid, ma võtan juhataja vaheaja 20 minutit varjumisõppuseks. Informatsioon tuleb teie mobiiltelefonile ja meilile. 

Rain Epler, protseduuriline. Kiiresti!

Jaa, me oleme nüüd selles mõttes huvitavas olukorras, et kui Õnne Pillak algul sellise üldise lausega väljendas oma vastuseisu ettepanekutele, siis te hakkasite küsima täpsustust ja tegelikult ta ise täpsustas, millele ta vastu on. Ma kuulasin selle üle. Õnne Pillak oli vastu ettepanekutele, mis puudutasid kolmapäeva, aga nii meie fraktsioon kui ka Isamaa tegid ettepaneku ka teisipäevane viimane punkt välja arvata. Sellele Õnne Pillak vastuseisu ei avaldanud. Kas ma saan õigesti aru, et see punkt meie ettepanekul läks siis välja?

Ta ütles korraga ka seda, et ta ei ole mitte ühegi väljavõtmisega nõus. Ta tegelikult ütles, et ta ei ole ühegi väljavõtmisega nõus. 

Head kolleegid! Me läheme praegu üle varjumisõppuse juurde. Vaadake palun oma meili ja oma mobiiltelefoni. 20 minuti pärast me tuleme siia saali tagasi. Vaheaeg 20 minutit. 

V a h e a e g 

Head kolleegid! Juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Ma tänan kõiki kolleege varjumisõppusel osalemise eest. Varjumisõppuse tulemustest teavitab teid Riigikogu Kantselei, ühtlasi saadab ta teile kindlasti veel varjumisõppusega seotud olulisi lisamaterjale. Ma loodan, et kõik need materjalid, mis on juba varem saadetud, on teil läbi loetud. 

Aga enne, kui me läheme eelnõude ja arupärimiste üleandmise juurde, on käsi püsti Rain Epleril. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh! No enne läks natuke kiireks ja juba õppus käis. Võtame rahulikult, nüüd on ka stenogramm ilmunud. Õnne Pillak ütles: "Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Aitäh kolleegidele huvitavate ettepanekute eest! Aga Reformierakonna fraktsioon ei toeta nende punktide väljavõtmist, mis siin ette loeti, välja arvatud juhul, kui oli algatajate soov see punkt päevakorrast välja võtta." Ütles nagu laia lauaga ja siis teie hakkasitega temalt paluma täpsustust: "Ma ütlen täpsustuseks, et …" Ja siis Õnne katkestas teid ja luges ette: "… kolmapäeval 8. punkt, 15., 18. ja 20. punkt. Nende väljavõtmist me ei toeta." Läks selle asjaga täiesti konkreetseks ja luges nüüd ette need ettepanekud, mida ta ei toeta, aga ei öelnud midagi meie fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni tehtud ettepaneku kohta, et tuleks teisipäeval 5. punkt välja võtta. Kus me siis nüüd oleme selle päevakorraga?

Aitäh, hea kolleeg! Ma teen ühe väikese täpsustuse. Õnne Pillak ütles "kõigi nende" ehk ta pidas kõiki neid silmas. "Kõigi nende" puhul ta pidas silmas kõiki punkte. Ja sellest lähtuvalt ka minu istungi juhatajana selliselt selle päevakorra projekti hääletusele panin. Kui teil oleks olnud küsimus, te oleks võinud seda vaidlustada ja siis oleks olnud see küsimuse koht ja me oleks veel vaadanud üle, mida ta täpselt ütles, või oleks täpsustust saanud küsida. Aga kui te vaatate YouTube'ist järele, siis seal on "kõigi nende". Nii et soovitan ka YouTube'ist see asi veel üle vaadata. 

See ei ole muuseas veel toimetatud stenogramm. See ei ole toimetatud stenogramm! Vaadake YouTube'ist, seal te kuulete ka heliliselt täpselt ära, milline see täpselt on. Aga antud juhul ta on väljendanud väga selgelt oma soovi. Ta pidas silmas kõigi nende puhul, mida algataja ei ole palunud välja võtta. Ta pidas just neid konkreetseid päevakorrapunkte silmas. 

Aga nüüd, head kolleegid, eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Madis Kallase. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid, kuulajad-vaatajad! Sotsiaaldemokraatide allkirjastatud arupärimine on teemal riigi ja kohalike omavalitsuste koolide õpetajate töötasude erinevuste kohta. Miks just nüüd? Seoses hiljuti sõlmitud kokkuleppega riigikoolide õpetajate palga küsimuste teemal soovime selgemat ülevaadet ministeeriumi plaanidest ja läbirääkimiste käigust. Meie hinnangul on see põhjustanud asjatult palju ebakõla ning vastandumist riigi ja kohalike omavalitsuste koolides töötavate õpetajate töötasudes. 

Me saame aru, et kõik erisused õpetajate palga küsimustes vajavad alati põhjalikke arutelusid, need peaksid kindlasti olema varakult kõigile kommunikeeritud, olgu regionaalsed, ainepõhised või kooli omaniku vaatest erinevad kokkulepped. Ühtlasi tunnustame Eesti Haridustöötajate Liitu, kes õpetajate esindusorganisatsioonina on pidanud seisma kõikide õpetajate eest. Samas on võib-olla ebaõiglane panna neile kogu vastutus selliste protsesside juhtimise eest, kuna valikud on sageli väga keerulised. Seetõttu olemegi esitanud haridus- ja teadusministrile viis küsimust. Mismoodi läbirääkimisi peeti? Mismoodi on kaasatud kohalikke omavalitsusi? Kuidas on näiteks kavas kaasata huvikoolide õpetajaid ja lasteaiaõpetajaid? Ja mitmeid teisi nüansse sooviksime veel teada. Aitäh!

Nii. Urmas Reinsalu, tuleb või ei tule, oskab keegi öelda? Aga siis järgmine võimalus on juba homme hommikul kell 10. Rohkem kõnesoove ei ole. Lauri Laats jookseb siiapoole, lehvitab. Aga siis tuleb registreerida ka, Lauri. Nii, Lauri Laats, palun! Riigikogu kõnetoolist (Saalis öeldakse midagi.) Jaa, arusaadav, aga palun! Lauri Laats, palun!

Aitäh! Mul on kolm arupärimist üle anda.

Kolm arupärimist siis, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna ma soovin anda lugupeetud taristuminister üle Kuldar Leisile arupärimise, mis puudutab Rail Balticu tulevikku. Nimelt, Rail Balticu projekti on aastaid esitletud kui Eesti, Läti, Leedu ühist strateegilist taristuinvesteeringut, mille eesmärk on tagada Baltimaade ühine Euroopa raudteevõrk hiljemalt 2030. aastaks. Projekti edenemist on aga saatnud pidevalt kallinemised, rahaprobleemid ja korduvad kahtlused seatud tähtaegade realistlikkuse kohta. 

Viimastel nädalatel on avalikkuse ette jõudnud mitu muret tekitavat asjaolu. Rail Balticu projekti koordineeriva ühisettevõtte RB Rail AS nõukogu esimees Matīss Paegle on avalikult väitnud, et Rail Balticu valmimine Lätis 2030. aastaks ei ole enam isegi teoreetiliselt võimalik ning realistlikuks tähtajaks tuleks pidada 2035, kui sedagi. Sellest lähtuvalt ma tahan lihtsalt meelde tuletada, et lugupeetud taristuminister 2026. aasta veebruaris kinnitas meile: Läti on valmis 2030. aastaks välja ehitama oma osa. Sellest lähtuvalt tahaksime ikkagi teada, kust ta sellist infot sai, millal tuli avalikuks see asjaolu, et tegelikult on Läti projektiga maas ja küsimus ei ole isegi 2030. aastas ega tõenäoliselt ka mitte 2035. aastas, vaid selles, kas Läti üldse suudab oma projekti realiseerida.

Nii, see oli esimene.

Arupärimine peaminister Kristen Michalile. See puudutab samuti Rail Balticu valmimist. Samad asjaolud, sama info, et Läti pool on uue valitsuse tulekuga tegelikult selgelt tunnistanud, et eelmine valitsus Lätis valetas või vassis, ei rääkinud tõtt selle kohta, mis puudutab Rail Balticu valmimistähtaega. Sellest lähtuvalt me soovime esitame talle Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel peaministrile viis küsimust.  

Esimene küsimus on järgmine: milline on Vabariigi Valitsuse hinnang Läti suutlikkusele viia Rail Balticu põhitrassi ehitus lõpule kokkulepitud mahus ja tähtaegadel? Teine küsimus: kas Eesti valitsus on saanud Läti valitsusele kinnituse, et Rail Balticu põhitrass valmib kogu Baltikumi ulatuses 2030. aastaks ning millistel eeldustel see hinnang põhineb? Kolmas küsimus: milliseid riske näeb Vabariigi Valitsus olukorras, kus Eesti ja Leedu ehitavad oma lõigud valmis, kuid Läti ei suuda tagada ühendust kahe riigi vahel? Loomulikult räägime sanktsioonidest. Neljas: kas Eesti valitsus on koos Läti, Leedu ja Euroopa Komisjoniga arutanud alternatiivset stsenaariumi juhuks, kui Läti ei suuda täita Rail Balticuga seotud kohustusi või jääb ajakavast oluliselt maha? Ja küsimus nr 5: milliseid samme kavatseb Eesti valitsus astuda, et kaitsta Eesti maksumaksja huve olukorras, kus Rail Balticu projekti kogumaksumus kasvab jätkuvalt ning projekti valmimine sõltub olulisel määral Läti otsustest ja võimekusest? 

Ja kolmas. 

Kolmas arupärimine on suunatud peaminister Kristen Michalile. Teema on toiduainete käibemaksu alandamine Eestis ja Euroopas. Taani uus valitsus teatas, et vähendab toiduainete käibemaksu poole võrra ning vabastab puu- ja köögiviljad käibemaksust täielikult. Meetme eesmärk on leevendada inimeste toimetulekuraskusi ja elukalliduse kriisi. 

Enne oli Euroopa Liidus kaks riiki, kus oli ühetaoline käibemaksusüsteem, vähemalt toiduainete puhul: Taani ja Eesti. Tuletan lihtsalt meelde, et kui teised Euroopa riigid on võtnud juba eelnevalt otsuseid vastu või on lähiajal võtnud vastu otsuseid toiduainete käibemaksu langetamiseks, siis lugupeetud rahandusminister on neid otsuseid kritiseerinud. Ta on öelnud selgelt, et need ei ole õiged otsused. Ma arvan, et mõnes mõttes oli talle toeks ka Taani, kes siiamaani seda käiku ei teinud, otsust vastu ei võtnud. Aga vaadake, olukord on muutunud. 

Kas me tõesti tahame olla Euroopa Liidus ainuke riik, kus toiduainete käibemaksu puhul ei kehti erisusi? Miks Taani võttis sellise otsuse vastu? Eesmärk – me peaksime samuti rakendama seda ja liikuma selle eesmärgi poole – on ju väga üllas: leevendada inimeste toimetulekuraskusi ja elukalliduse kriisi. Millal see Reformierakonnale kohale jõuab? Ei tea, võib-olla ei jõuagi. Aga ma olen kindel, et 2027. aasta märtsis teeb uus valitsus kindlasti selle otsuse ära, ja siis ei ole Euroopa Liidus enam mitte ühtegi riiki, kus toiduainete käibemaksu määra puhul ei kehti erisusi. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud neli arupärimist ja juhatus otsustab nende edasise menetlemise seaduses ettenähtud korras. 

Liigume edasi. Tänane esimene päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Rain Epleri, Rene Koka, Siim Pohlaku, Martin Helme, Helle-Moonika Helme, Mart Helme, Anti Poolametsa ja Arvo Alleri 4. mail käesoleval aastal esitatud arupärimine pöördukse efektist tulenevate huvide konfliktide kohta Kliimaministeeriumi haldusalas. Arupärimist palun siia Riigikogu kõnetooli tutvustama Riigikogu liikme Rain Epleri. Palun!

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Head kolleegid! Hea minister, pisut kannatust, kohe tuleb ka teie kord! 

Kaitsepolitseiamet on oma aastaraamatus rõhutanud, et niinimetatud pöördukse efekt kujutab endast tõsist korruptsiooniriski olukordades, kus ametnikud liiguvad erasektorisse samas valdkonnas, kus nad alles hiljuti on osalenud oluliste ja rahaliselt mahukate otsuste tegemisel. Kapo on eraldi välja toonud, et just näiteks energiasektori investeeringud kuuluvad valdkondade hulka, kus investeeringute suurus ja kiirustamise surve tuleneb meie praegusel valitsusel ja ka Euroopa juhtkonnal mingisugusest ideoloogilisest ideest, et teatavat liiki ebakvaliteetsed elektritootmisviisid on eriti olulised. Ilmselt on need olulised sellepärast, et sinna saab hästi ruttu hästi palju raha minema saata. Ja kui sa ühest kohast saadad raha minema, siis teise kohta ta jõuab kohale. 

Konkreetselt, möödunud töönädalal me lahkasime seda, milline on olukord seoses kaitsetööstusega, mis nüüd tasapisi võtab üle kliima- ja rohetööstuselt seda suure raha kiiresti kulutamise rolli, aga ei maksa siiski ka Kliimaministeeriumit tähelepanuta jätta. Lähiajaloos on meil ju Kliimaministeeriumis olnud paar sellist juhtumit, et näiteks taastuvenergia valdkonna juht asus ministeeriumis töötamise järel juhtima toonast Eesti rohetehnoloogia liitu – praegu on selle nimi Eesti Puhta Tööstuse ja Tehnoloogia Liit – ning ka teine ametnik, kes teda asendas, on liikunud erasektorisse. 

Aga kui me liigume veidike ajas tagasi ikkagi Kliimaministeeriumi liini pidi, siis ma ütleksin, et selline Kasemets-Moora-Klaas-liin [vajaks] kindlasti tõsist sissevaadet. Sellised kliimaärimehed nagu praegune riigisekretär Keit Kasemets, tuntud ajakirjandustegelane ja praegune Delfi arvamustoimetaja Erik Moora ning lisaks härrasmees Klas Klaas omasid kolmekesi ettevõtet ClimaCash OÜ, mis oli tehtud just selleks, et erinevaid [iduettevõtteid] – no see oli siis start-up – kasutada enda tegevuse alustamiseks ja edasiviimiseks ning saada ka riiklikke toetusi. Klas Klaasi naine Kristi Klaas on liikunud Keit Kasemetsa tuules. Ühel hetkel, kui Kasemets läks kantsleriks, sai Klaas asekantsleriks. Nüüd, kui Kasemets on mõnda aega olnud riigisekretär, on Klaas liikunud Riigikantseleisse. Kasemets on küll oma osaluse OÜ-s ära müünud, aga meie ei pruugi ju teada, kas see müümine oli formaalne – selleks perioodiks, kui ta ise avalikus sektoris kõrgel kohal tegutseb – või on see sisuline müük. See juhtum iseloomustab isegi sellist olukorda, kus tegutsetakse erasektoris ja samal ajal ollakse väga lähedalt seotud avaliku sektori institutsioonidega, kus raamistikku kujundatakse. 

Sellega seoses oleme minister Sutile esitanud terve rea küsimusi. Kuidas ministeerium väldib huvide konflikti olukorda? Mida on ette võetud ja milliseid järeldusi on senisest tehtud? Ma ei hakka rohkem küsimusi ette lugema. Minu mäletamist mööda on minister Sutt tavaliselt ise lugenud ette küsimuse ja siis andnud ka vastuse, siis on parem jälgida. Nii et kuulame huviga ja kindlasti küsime juurde. Aitäh!

Aitäh teile! Palungi Riigikogu kõnetooli auväärt ministri, energeetika- ja keskkonnaministri Andres Suti. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Aitäh, arupärijad! Enne kui ma küsimuste juurde lähen, ütlen lihtsalt tutvustavale sõnavõtule kiire vastusena, et investeeringud energeetikas ja laiemalt puhtas tööstuses tehakse ikkagi majanduslikult ratsionaalsete rehkenduste järgi. Puhta tehnoloogia investeeringud ongi majanduslikult tasuvamad. Mina seal midagi ideoloogilist ei näe. 

Aga küsimuste juurde. Kõigepealt aitäh selle teemapüstituse eest! Avaliku ja erasektori vahelise liikumisega seotud küsimused vajavad arutelu, need vajavad selgitamist ja selgust, sest ühelt poolt peab riik tagama ausa ja erapooletu otsustamise, teisalt aga ei tohi inimeste tööalaseid valikuid piirata rohkem, kui seadus ette näeb. Ja ma arvan, et me oleme ammu jõudnud sinna punkti, kus keegi ei eelda, et inimene alustab ühel töökohal ja läheb selleltsamalt töökohalt ka pensionile. 

Kui sobib, siis ma vastan nendele küsimustele neid omavahel grupeerides. Kõigepealt vastan esimesele ja neljandale küsimusele. Esimene küsimus kõlas nii: "Kirjeldage, millistel alustel ja millise metoodika järgi on hinnatud, et nimetatud juhtumite puhul ei esine huvide konflikti, arvestades ametnike varasemat rolli samas valdkonnas." Ja neljas küsimus: "Kirjeldage, millised piirangud kehtivad või on kavandamisel, et vältida olukordi, kus ametnik asub tööle ettevõttesse, mille tegevusvaldkonnas ta on hiljuti osalenud otsuste tegemisel või poliitika kujundamisel." 

Ma alustan õiguslikust raamistikust ja selle piiridest. Avaliku ja erasektori vahel liikumine ei ole kindlasti iseenesest probleem ega tähenda ka automaatselt huvide konflikti. Vastupidi, ma usun, et selline liikumine on nii loomulik kui ka vajalik, sest teadmised ja kogemused liiguvad ühest sektorist teise, nii väikese riigi puhul, nagu meie oleme, aga ka laiemalt. Ma arvan, et mida rohkem on inimestel kogemust eri valdkondades ning arusaamist, kuidas riik töötab ja kuidas erasektor töötab, seda parem, sest lõppkokkuvõttes see tuleb kasuks. Seega ei saa riik piirata inimeste liikumist avaliku ja erasektori vahel rohkem, kui seadus seda selgelt lubab. Ja kuigi niinimetatud pöördukse efekt võib tekitada teatud riske, ei tähenda see risk iseenesest veel rikkumist. Huvide konflikt tekib eelkõige siis, kui varasema ametikoha kaudu saadud teadmisi, kontakte või mõju kasutatakse otseselt ja ebaõiglaselt enda või konkreetse ettevõtte huvides. 

Samuti on oluline rõhutada, et kui erasektoris peaks esinema rikkumisi, ei kuulu nende menetlemine mitte ministeeriumi pädevusse, vaid selliste juhtumitega tegelevad õiguskaitseorganid, sealhulgas Politsei- ja Piirivalveamet. Praegu ei ole pöördukse efektiga seoses ette nähtud üldist jahtumisperioodi põhimõtet ega valdkondliku töötamise keeldu. Samamoodi ei ole ametnikul kohustust teavitada endist asutust oma järgmisest töökohast. See tähendab, et ministeeriumi ja valitsemisala asutuste võimalused endiste teenistujate tegevust pärast teenistusest lahkumist suunata või kontrollida on piiratud. 

Järgmisena võtan küsimused nr 2, 5 ja 6. Teine küsimus: "Selgitage, kuidas välistatakse olukorrad, kus ametis olles omandatud teave, kontaktvõrgustikud ja menetluslikud teadmised mõjutavad hiljem erasektoris tehtavaid otsuseid või annavad konkreetsetele arendajatele eelise." Viies küsimus: "Selgitage, kuidas on tagatud avalike vahendite ja riiklike ressursside erapooletu ja võrdne kasutamine olukorras, kus arendajate meeskondadesse on kaasatud endised riigiametnikud." Ja kuues küsimus: "Kirjeldage, milliseid järelevalvemehhanisme rakendatakse või plaanitakse rakendada pöördukse efektist tulenevate riskide tuvastamiseks ja ennetamiseks kliimaministeeriumi valitsemisalas." 

Neid küsimusi on mõistlik käsitleda koos, seepärast ma neid ka grupeerisin niipidi. Kõigepealt, pöördukse efektist tulenevaid riske ei maandata üheainsa kontrollimeetmega. Need riskid on maandatud mitme mehhanismi koosmõjus, nagu kehtiv õigusraamistik, ametnike isiklik vastutus, teabekaitsenõuded, menetluste läbipaistvus ja dokumenteeritus, aga ka üldised kontrolli- ja järelevalvemehhanismid. 

Esiteks kehtib ametnikele nii teenistuse ajal kui ka pärast teenistussuhte lõppu kohustus hoida saladuses juurdepääsupiiranguga või muul viisil kaitstud teavet. Seda teavet ei tohi kasutada enda ega kolmandate isikute huvides. Kui kaitstud teavet kasutatakse õigusvastaselt, kaasneb vastutus sõltumata sellest, kas inimene töötab avalikus või erasektoris. See tähendab, et endine ametnik ei tohi kasutada oma varasemat ametipositsiooni ega konfidentsiaalset infot hilisemas töös ebaõiglase eelise saamiseks või andmiseks. 

Teiseks tuleb eristada kaitstud teavet ja üldist töökogemust. Menetluslikud teadmised, valdkonna tunnetus ja professionaalne kogemus ei ole seaduse mõttes keelatud ressurss või teadmine. Seda, et inimene kasutab hilisemas töös oma varasemat kogemust, ei saa iseenesest käsitleda huvide konfliktina. Huvide konflikt saab aga tekkida siis, kui varasema ametikoha kaudu saadud teadmisi, kontakte või mõju kasutatakse konkreetselt ja ebaõiglaselt isikliku kasu või mõne eraettevõtte huvides. Valitsemisala asutustel ei ole seaduse järgi võimalik ega lubatud kontrollida, millisel määral endine riigiametnik tugineb erasektoris oma üldistele teadmistele või kogemustele, kui ta ei riku seda tehes seadust. 

Ja kolmandaks ei näe kehtiv õigus ette üldist jahtumisperioodi ega automaatset suhtlus- või tegevuskeeldu üksnes seetõttu, et inimene on varem töötanud avalikus teenistuses. Avalike vahendite ja riiklike ressursside võrdne ja erapooletu kasutamine on tagatud eelkõige sellega, kuidas otsuseid tehakse. Ka ministeeriumis toimub otsuse tegemine formaalsetes menetlustes, mis on dokumenteeritud, jälgitavad ja reeglina ka kollektiivsed. Ehk otsused ei põhine isiklikel kontaktidel ega varasemal teenistuslikul rollil, vaid kehtivatel õigusaktidel, kehtestatud kriteeriumidel ja sisulistel kaalutlustel. See välistab põhjendamatute eeliste tekkimise, sealhulgas olukorras, kus arendajate meeskondades osalevad endised riigiametnikud. Teenistuses olevatele ametnikele kehtib huvide konflikti vältimise ja taandumise kohustus ning neid põhimõtteid rakendatakse ka ministeeriumi igapäevatöös. 

Järelevalve ja ennetuse vaates tähendab see, et eraldi pöördukse efektile suunatud meetmed kehtivas õiguses on kitsad ja nende kehtestamine ei ole üksiku asutuse või ministeeriumi pädevuses. Selliste meetmete kehtestamine eeldab seadusandlikke otsuseid ja laiemat debatti. Küll aga aitavad riske maandada ja vajaduse korral tuvastada üldised sisekontrolli- ja järelevalvemehhanismid, mida rakendatakse ka ministeeriumis ja valitsemisalas. Seal hulgas on menetluste läbipaistvus, dokumenteeritus, otsusprotsesside kollektiivne ettevalmistamine, siseaudit ning muud kontrollitegevused ja riskihinnangud. 

Kolmas küsimus: "Esitage ülevaade kõigist viimaste aastate juhtumitest, kus kliimaministeeriumi või selle haldusala ametnikud on siirdunud tööle taastuvenergia, sealhulgas meretuuleenergia arendusprojektidega seotud ettevõtetesse." Ministeerium ei kogu süstemaatiliselt andmeid selle kohta, kuhu teenistujad pärast lahkumist tööle siirduvad, sest selleks puudub õiguslik alus ning see oleks ka andmekaitse vaates problemaatiline. Kuigi üksikud juhud võivad olla avalikult kajastatud, ei saa need anda terviklikku ega võrreldavat ülevaadet. Aga nii palju saan öelda, et alates 1. septembrist 2025 on ministeeriumist lahkunud 20 teenistujat, sealhulgas kaks tööandja algatusel, ja nendest neli on märkinud lahkumisel sektori. Energeetikaosakonnast on lahkunud kaks inimest, nendest üks lahkus koondamise tõttu ega ole ise avaldust teinud ehk infot seepärast ka ei ole, teine on avalduses märkinud järgmise töökoha kohta "teadmata". 

Seitsmes küsimus: "Esitage hinnang, millised on kehtiva regulatsiooni peamised puudujäägid huvide konflikti ennetamisel ning milliseid muudatusi peab ministeerium vajalikuks." Kehtiv regulatsioon keskendub ennekõike ametisoleku aja käitumisreeglitele, samas kui niinimetatud pöördukse efektiga seotud riskid ei ole alati selgelt ja süsteemselt reguleeritud. Regulatsioon on ka suures osas rajatud ametniku individuaalsele vastutusele ja eetilisele käitumisele ning asutuste võimalused ennetavaks sekkumiseks ja järelevalveks on seega piiratud. Seetõttu on riske küll teadvustatud, kuid praktilised hoovad nende maandamiseks on mõneti tagasihoidlikud. Kehtivad normid ei hõlma ka piisavalt olukordi, kus risk ei seisne otseses rikkumises, näiteks konfidentsiaalse teabe väärkasutus, vaid võib avalduda ebavõrdses ligipääsus, informaalsetes kontaktides või menetlusliku eelise tekkes. Seetõttu ei ole selget ja ühtset arusaama, millal varasem ametialane seos on lubatav ja millal see võib kujuneda probleemiks, mis võib kahjustada ja kaasa tuua ebaühtlase praktika nii ametnike kui ka asutuste jaoks. 

Ehk kokku võttes, neid küsimusi ei saa lahendada ühe ministeeriumi või asutuse halduspraktikaga, asjakohane oleks käsitleda neid tervikuna näiteks korruptsioonivastase seaduse revisjoni raames. Nii saaks hinnata, kas kehtiv regulatsioon katab piisavalt pöördukse efektiga seotud riske ning kas huvide konflikti ennetamiseks on vaja täiendavaid süsteemseid meetmeid. Aitäh!

Suur tänu teile väga tõhusa ettekande eest! Teile on küsimusi. Alustab Aleksandr Tšaplõgin. 

Aitäh, lugupeetud minister! No väga pikk vastus. Proovige palun nüüd vastata lühidalt. Kuidas konkreetselt te saate garanteerida, et endine ametnik ei kasuta pärast erasektorisse siirdumist oma teenindusinfot ja sidemeid selleks, et tema uus tööandja saaks kasulikke riigihankeid? Või te lihtsalt usute, et kõik endised ametnikud on kristalselt [ausad] inimesed? 

Aitäh! Mina kindlasti usun sellesse, et väga-väga suur osa inimestest on ausad. Te küsite selle kohta, mida ministeerium saab teha. Ministeerium mitte ainult ei saa, vaid ka teeb riskijuhtimise, sisekontrolli ja muude meetmetega oma igapäevases tegevuses järelevalvet, selleks et riskid, et keegi ametnikest oma seisundit kuritarvitaks, oleksid võimalikult hästi maandatud. Nii nagu ma ütlesin, kui ametnik teenistusest lahkub, siis seal määratleb seadus väga kitsalt selle piirkonna, kus seda huvide konflikti defineeritakse, ja see on seotud otsese järelevalve teostamisega. Nii et sellest kindlasti meie ministeeriumi või nende kahe näite puhul rääkida ei saa. 

Eks see ongi laiema debati küsimus, kuidas peaks reguleerima teenistusjärgset jahtumisperioodi. Aga nii nagu ka erasektoris on jahtumisperiood tasustatud, ei saa seda teha ühepoolselt. Ja teiseks, kindlasti sõltub palju ka sellest, millisel ametikohal inimene töötab. Ekspertsus ei ole kindlasti huvide konflikti alus. Ja kui keegi seadust rikub, siis eks ta peab selle eest ka vastust andma.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Selle pöördukse [efekti] regulatsiooni väljatöötamisega tegeleb korruptsioonivastane erikomisjon. Eelmisel nädalal oli ka vastav arutelu õiguskaitseorganitega. Tõesti, kapo on oma aastaraamatus juhtinud sellele tähelepanu. Täna oli meil ka kohtumine kapo esindajaga. Eraldi mainiti seal ehk toodi probleemina ja ohuna välja lobitööd, mis on praegu energeetikasektoris. Kas teie olete tutvunud selle ohuhinnanguga, mis on nüüd kapolt tulnud, just nimelt aktiivse lobitegevusega toetuste saamiseks energeetikasektoris? Ja teiseks, kas Kliimaministeerium on valmis toetama pöördukse [efekti] regulatsiooni, kui korruptsioonivastane erikomisjon vastava muudatuse ja seaduseelnõuga välja tuleb?

Aitäh! See põhimõte, et lobitegevus peab olema läbipaistev, on väga õige. Ma arvan, et selles mõttes on kapo osundus igati õige. See puudutab kõiki valdkondi. Ja seepärast süsteem, mis Eestis kehtib – lobikohtumised pannakse kirja –, on kindlasti hea ja mõistlik. Mis puudutab võimalikke seadusemuudatusi, mis pöördukse [efekti] temaatikat käsitlevad, siis me oleme kindlasti valmis neid muudatusi arutama ja kommenteerima. Aga ma arvan, et me ei peaks liikuma ühiskonnana sinna punkti, kus me välistame igasuguse liikumise avaliku ja erasektori vahel, siis me ei jõua mitte kuhugi.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Härra minister! Sa keskendusid oma vastustes palju sellele, mis toimub sel ajal, kui ametnik on veel ametnik. Aga arupärimise tulipunkt oli ikkagi pigem suunatud sellele, kui tegutsetakse avalikus sektoris ja potentsiaalselt valmistatakse ette pinnast erasektoris tegutsemiseks. Ma ei taha öelda, et alati peab olema nii, et see on teadlik tegevus ettevaatavalt. Aga lihtsalt nüüd on olukord, kus keegi on töötanud välja mingit regulatsiooni, näiteks on ideoloogilistel kaalutlustel Kliimaministeeriumis valmistanud ette toetusskeeme, mingisuguseid regulatsioone, et saaks tuule- ja päikeseenergeetikat arendada, ja siis ta liigubki ministeeriumist teisele poolele, kus nendest regulatsioonidest tulenevat kasu saab maksimeerida erasektorile. Kas sa näed selles probleemi nii, nagu kapo näeb probleemi, leides, et taastuvenergeetikasektor on suure korruptsiooniohuga sektor? Kas sa näed probleemi samamoodi nagu kapo? Ja kui sa näed, siis mida sinu arvates võiks teha, et maandada neid riske?

Aitäh! No kõigepealt, nii nagu ma juba vastasin, selleks, et otsustusprotsess oleks läbipaistev ja õiglane, et huvid oleksid ühtemoodi kaitstud, ongi kogu protsess dokumenteeritud ja kollegiaalne. Seal on väga palju vaheetappe. Hea küsija tõenäoliselt ka ise oma ministriameti ajast mäletab, et ühtegi suurt otsust ja tegelikult ka enamikku pisikesi otsuseid ei saa teha üks inimene, vaid see otsustuspuu on väga pikk. Ma arvan, et seal meil iseenesest risk ei ole liiga suur. 

Kui me võtame erinevad taastuvenergia või mingi muu valdkonna projektid, siis kõik need määrused, mille alusel näiteks mingit konkurssi korraldatakse või toetuste tingimusi seatakse, läbivad enne avalikud konsultatsioonid, kus kõikidel turuosalistel on võimalik panustada. Jah, ma ei hindaks neid riske liiga suureks. Aga on selge, et tähelepanu peab sellel olema. Ka meil sisekontroll kindlasti neid valdkondi vaatab. Ja ma arvan, et see on ka sihuke üldise organisatsioonikultuuri küsimus, mida me kindlasti Kliimaministeeriumis ja selle haldusalas edendame, et riske maandada. See, et teenistussuhte järgselt oleksid mingid täiendavad piirangud võrreldes praeguse olukorraga, eeldab õigusruumi muutmist. 

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! No arupärijad kindlasti ei tahtnud seda öelda oma arupärimisega, et inimesed ei tohi minna riigiametist erasektorisse. See osundus oli teil ju vale – et see oleks selge. Aga kas tõesti ei tundu ikkagi murekoht see, kui meil on energiapoliitika kujundaja, kes pärast väga oluliste ja märgiliste otsuste vastuvõtmist läheb kohe kuskile samasse sektorisse, näiteks mõne naaberriigi ettevõttesse tööle? Või inimene, kes mõnda muud poliitikat kujundab – asekantsler, kantsler –, on ühel hetkel pärast seda, niipea kui ta läheb ära riigiteenistusest, kohe hopsti samas valdkonnas tööl. Ma arvan, et ka audiitorid tihti märkavad mingeid asju selle protsessi käigus, aga neil ei ole mingit alust, mille põhjal öelda, et üks või teine asi on kummaline, ja kolme kuu pärast näeme, et ahah, tegelikult inimene töötab seal. Kas me ei peaks looma mingit regulatsiooni? Võib ju ka päriselt tulla välja, et audiitor on oma töö käigus teinud mingeid märkmeid, et midagi ei ole päris nii, nagu [peaks], ja hiljem saabki tõeks, et ametnik on tööl kuskil [ettevõttes], kelle huve ta omal ajal kaitses. Midagi peaks ette võtma.

Aitäh! Nii nagu ma ütlesin, see teenistusjärgne piirang on praegu väga kitsas. Selleks, et seda mõistlikult laiendada, tuleb õigusruumi muuta. Ma ei arva, et see peaks olema rakendatav iga ametikoha suhtes. Ma arvan, et eksperdi või analüütiku puhul võiks paindlikkust olla palju rohkem. Kui tegemist on tippametnikega, siis jah, huvide konflikti, ka teenistusjärgset riski tuleb maandada, aga see eeldab, et seal on teistpidi ka kompensatsioonimehhanism. Ei saa olla niimoodi, et inimene peab aasta aega olema kodus ja ta ei tohi mitte midagi teha. Nii et neid asju tuleb vaadata kogumis.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Me oleme toonud välja, et kapo [hinnangul] võib teatud inimeste siirdumine erasektorisse tekitada huvide konflikti ja konkurentsimoonutusi. Aga meil on ka tõestisündinud teistpidi nii-öelda pöördukse juhtum: Bolti endine töötaja Sandra Särav liikus tööle ministeeriumi, oli seal nii kaua, kuni sai läbi suruda selle, et Eesti ei nõustunud platvormitöötajate direktiiviga, ja Bolt sai sellega soodustingimused äritegevuseks. Bolti omaniku õde Maia-Liisa Anton on Kliimaministeeriumi kliimanõukogu liige, tema tütar ehk Bolti omaniku õetütar on tööl SA-s Keskkonnaõiguse Keskus, KÕK-il on olnud rahalisi ja tööalaseid kokkupuuteid kliimavaldkonna rahandusmehhanismidega ja on saadud toetusi KIK-i kaudu. Ka see on puhtakujuline nepotism ja huvide kokkulangemine, mis tegelikult on päris inetu. Ja Bolt tegutseb meil nagu riik riigis, olles igati toetatud ka seadusloome tasandil ja seda mõjutades. Kas sellised asjad on ka teie jaoks on probleem?

Aitäh küsimuse eest! Eesti on kas õnneks või õnnetuseks sihuke väike ühiskond, kus paratamatult inimesed, kes on tegusad, võivad olla ühest perekonnast ja töötada erinevatel olulistel ametikohtadel. Ma seda iseenesest kuidagi valeks ei pea. 

Aga võib veel lihtsalt üle korrata: selleks, et see risk, et keegi saab ära kasutada oma varasemaid teadmisi või kontakte, oleks võimalikult väike ning otsustusprotsess oleks läbipaistev ja õiglane, saab iga ministeeriumi allasutus teha midagi oma otsusprotsessi kujundamisel. Ja täpselt seda me Kliimaministeeriumis teeme. Usun, et ka teised ministeeriumid ja haldusala asutused teevad samamoodi. Nii et ma arvan, et me lihtsalt peame oma kvaliteeti hoidma tasemel, sel juhul on asjad paremini korras. Aga see ei välista seda, et mitte keegi mitte kunagi ühtegi seadust ei riku. Aga selleks meil ongi õiguskaitseorganid, selleks on Kaitsepolitseiamet. Ja korruptsioon on kuriteoliik, millega tuleb kindlasti tõsiselt tegeleda.

Mart Helme, palun!

No sarkastiliselt tahaks kogu selle jutu peale naerda. Ma mäletan, et Andres Sutt oli ka meil pikki aastaid ekspert ja siis oli – hopsti! – äkki Reformierakonna minister. Eksperdist sai minister. No vot, jälle pöördub see liikumine kõrgemale tasemele. No mis jutt see selline on, et kõike protokollitakse ja kõik on formaliseeritud? Kuskil vabamüürlaste loožides ja kuskil korporatsioonides ja kuskil seltskondlikel koosviibimistel lobeeritakse üksteist nii, et silm ka ei pilgu. Ja seda ei protokolli mitte keegi. 

Mu küsimus on ikkagi väga lihtne. Mitte ainult teie ministeeriumis, vaid ka Kaitseministeeriumis ja Maaeluministeeriumis – ja me võime lugeda üles veel mitmeid ministeeriume – on see probleem aktuaalne. Sellele on tähelepanu juhitud nii siin saalis kui ka ajakirjanduses ja seda on öelnud Riigikontroll. Aga mitte midagi ei juhtu. Ministrid tulevad ja räägivad, et jaa, peaks olema regulatsioon. Palun võtke see asi koos teiste ministritega valitsuses üles! Ja tulge meile juba septembrikuus vastava regulatsiooniga …

Aitäh! 

… et meil need teemad päevakorrast maha saaks. Olete te sellega nõus?

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, ekspertsus ja minister. Ma arvan, et ministriks saamine või Riigikokku valituks osutumine ei tee eksperdist mitteeksperti. Ja ma loodan, et see püsib nii edasi kõikides eluvaldkondades. Enda kohta ütlen, et ma olen ka püüdnud ennast valdkondlikult ikkagi asjadega kursis hoida. 

Nüüd see, mis puudutab regulatsiooni täiendamist ja muutmist. Jah, ma arvan, et see on teema, mida kindlasti tuleb hinnata. Ma saan aru, et korruptsioonivastane erikomisjon niikuinii juba teemaga tegeleb. Ja kindlasti on teisi ministeeriume, ennekõike Justiits- ja Digiministeerium, kus see pädevus on olemas. Mina püüan oma valdkonnaga hakkama saada.

Suur tänu teile, härra minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Aleksandr Tšaplõgin, palun! 

Aitäh! Kui vaadata, millistesse valdkondadesse pannakse praegu kõige rohkem eelarveraha, siis näeme, et need on energeetika ja sõjatööstus. Ja just nendes valdkondades on täheldatav endiste ametnike massiline üleminek erasektorisse. See võib olla kokkusattumus, kuid millegipärast tekib kahtlus, et eilsed ametnikud võivad kasutada oma olemasolevat salastatud teavet ja isiklikke sidemeid, et suunata riigihankeid eraettevõtjatele. Ei, võib oletada, et kõik need endised ametnikud on kristalselt [ausad] inimesed ja mõtlevad ainult riigi hüvangule, kuid fakt on see, et uuel töökohal peavad nad tagama oma eraettevõtte võimalikult kasulikud tellimused. Kedagi pole veel määritud kätega vahele võetud, nii et kõik need inimesed on seaduse ees puhtad, kuid nad on sattunud olukorda, mis võimaldab kasutada riigiteenistust eraettevõtete huvides. Ja see on suur kiusatus. Retsept selle vastu on väga lihtne: teatud aja jooksul pärast riigiteenistusest lahkumist ei tohiks ametnik töötada oma endise ametikohaga seotud eraettevõttes. See toimib paljudes riikides ja meil on mõtet nende eeskuju jälgida. Aitäh!  

Aitäh teile! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Head kolleegid! Austatud minister! Tõesti, alles eelmisel nädalal me arutasime sedasama probleemi riigikaitse valdkonnas, nüüd, sellel nädalal on energeetika teemad. Tegelikult on need kaks valdkonda, mida ka kapo on mitu korda kohtumisel erikomisjoniga välja toonud. Ja selle ohu tõi kapo ka täna eraldi kohtumisel välja. Nimelt, kaks momenti. Üks moment on see, et lobitegevust energeetika valdkonnas on päris eraldi ohuna kirjeldatud. Ja kapo on koostanud isegi mitu dokumenti, kus just see küsimus tuuakse täiesti eraldi välja. 

Ma küsisin, milles see põhiline oht väljendub. See oht väljendub just läbipaistmatuses. Aga tegelikult ei ole need lobikohtumised ju ka seadusandlikul tasemel reguleeritud. Jah, teatud ministeeriumid kirjutavad, aga mitte kõik ametid ei kirjuta välja ega pane lobipäevikusse kirja kõiki neid kohtumisi, mis tegelikult on toimunud. Ja väga paljud kohtumised toimuvad, nagu ka kapo esindaja täna meiega kohtumisel ütles, väljaspool ametlikke ruume, väljaspool ministeeriumi. See on üks aspekt, et mingil põhjusel pole justiitsminister siiamaani tulnud välja regulatsiooniga, kuigi juba kaks aastat tagasi lubati meile, erikomisjonile, et tullakse eraldi välja seaduseelnõuga, kus kõik need lobikohtumised reguleeritakse seadusandlikul tasemel. Seda ei ole tehtud. 

Teine moment, eks ole, on see pöördukse efekt. See on see, mille kapo tõi eraldi oma aastaraamatus välja ja mis puudutab riigikaitselisi valdkondi, aga see puudutab kindlasti ka energeetikasektorit. Need on kaks valdkonda, kuhu suunatakse väga suured rahalised ressursid riiklikust eelarvest. Minu jaoks on natukene arusaamatu see, et millegipärast kardetakse seda niinimetatud jahtumisperioodi. Ehk kui ametnik on töötanud avalikus sektoris ja otsustab pärast seda minna erasektorisse, siis tegelikult peaks olema reguleeritud jahtumisperiood. Kui me vaatame teisi riike, kas või Lätit ja Leedut, siis näeme, et see küsimus on juba reguleeritud. Ja on erinevad võimalused, näiteks see aeg varieerub kuuest kuust kuni kahe aastani, isegi kolme aastani. Kusjuures see ei ole tasustatud. Ehk siis see küsimus, et tuleb ka kõiki tasustada – teistes riikides see ei ole tasustatud. Ja näiteks limiteeritakse seda niipidi, et ei tohi minna tööle sinnasamasse firmasse, mille kohta on vastu võetud teatud rahastamisotsused või muud otsused, mis on kuidagi mõjutanud selle ettevõtte käekäiku. 

Ma arvan, et tegelikult selline suund sobiks ka Eestile, arvestades, et meie riik on  tõesti väike. Me vajame spetsialiste, seega see piirang ei peaks olema selline, et ei tohi üleüldse mitte kuskile tööle minna, aga samas ei tohiks minna tööle sellessesamasse ettevõttesse, mille kohta võib-olla alles mõned kuud tagasi, kuus kuud tagasi või varem on tehtud olulised rahastamisotsused. See on eriti oluline hangete puhul. Ehk see on selline säte, mis on kõige laialdasemalt kasutatav Euroopa eri riikides. 

Nüüd, veel üks võimalus, mis on ka huvitav. Näiteks Prantsusmaal on eraldi ametnikueetika nõukogu. Meil on tegelikult Eestis ka selline asutus olemas, mis hindab iga kaasust eraldi. Ehk siis vaadatakse, mis ettevõttesse ametnik läheb, kuidas ta on olnud varem selle ettevõttega seotud ja kas ta on olnud sellega seotud. Vastavalt sellele tehaksegi kaalutlusotsus, kas ametnik tohib minna eraettevõttesse või mitte. Iga kaasust hinnatakse eraldi. Tegelikult võiks ka selline variant Eestile sobida. 

Aga praegune probleem on see, et meil ei ole absoluutselt mitte mingit regulatsiooni. Meil ei ole mitte kuidagi see küsimus reguleeritud. Meil ongi selline olukord ... 

Võtaksin kaks minutit lisaaega. 

Kaks minutit lisaks, palun! 

Meil on tõesti tekkinud selline olukord, kus võetakse vastu otsuseid, mis ulatuvad kümnetesse miljonitesse, kaitsevaldkonnas on isegi sadadesse miljonitesse küündivate investeeringute otsuseid. Ja järgmisel momendil on [seesama otsustaja] sellessamas ettevõttes tööl. 

Aga teine probleem on see, et ametnikud, kes on liikunud erasektorisse, kui nad tahavad arendada mingit toodet, siis nad taotlevad toetust oma endistelt kolleegidelt. Ma tuletan korra meelde, et isegi see VKG kaasus, mida me arutasime, Uus-Kiviõli kaevandusõiguse müük, ka seal on väga huvitav olukord: Eesti Energia nõukogus inimene, kes on niinimetatud põlevkiviekspert, oli kunagi VKG juhatuse esimees. Ta oli kunagi VKG juhatuse esimees ja nüüd on ta Eesti Energia nõukogus niinimetatud põlevkiviekspert. Kui ta oli VKG juhatuse esimees, siis tema algatas igasuguseid kohtulahendeid ja kohtukaasuseid Eesti Energia vastu. Täna on ta see inimene, kes on Eesti Energia nõukogus ja langetab otsused, kaasa arvatud selle otsuse, mis puudutab kaevandusõiguste müüki. Ehk see olukord, kus näiteks endised ametnikud taotlevad erasektoris olles toetusi ja teevad lobitööd oma endiste kolleegide suhtes, või siis tõesti see olukord, kus täna eraldatakse rahalised vahendid ja järgmisel hetkel on [see eraldaja] vastavas ettevõttes tööl. 

Ehk see küsimus vajab kindlasti reguleerimist. Erikomisjon on juba teinud vastava kavandi. Nüüd on see saadetud õiguskaitseorganitele, kes annavad juba vastava tagasiside, ja me loodame selle järgmisel nädalal siia Riigikogule esitada. Aitäh!

Aitäh teile! Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Hea minister! Ma pean ikka kordama seda, mida ma olen mitu korda siin kõnetoolis öelnud selle kohta, mis puudutab poliitilist juhtimist. See, mida räägitakse ja mida tehakse, või see, et natukenegi ametnike riiki suunata tegema seda, mida poliitikud arvavad, et peaks tegema, on praegusel valitsusel tõesti puudulik. Me võime spekuleerida sellel teemal, kas see on puudulik selle tõttu, et kaadrid on nõrgad, ministrid ei ole võimelised seda tegema, või see on puudulik sellepärast, et see on teadlik. 

Kui meil siin näiteks automaksu kehtestati, siis oli väga palju Euroopast juttu. Ja küll olid reformierakondlased õnnetud Eesti üle, kus veel automaksu ei ole, igal pool mujal on. Nad loomulikult jätsid sinna kõrvale rääkimata selle, et kõik muud autoga seotud maksud, olgu see registreerimine, tehnoülevaatus või muu, on muudes riikides sümboolsed. Meil on nüüd nii, et lõivud ja tasud on kõige suuremad ja lisaks on automaks. 

Mis puudutab seda nii-öelda pöördukse efekti või seda, et ametnikud alguses kujundavad raamistiku ja regulatsiooni või määravad toetusi, korraldavad hankeid ja seejärel liiguvad ise hiljem tööle ettevõtetesse või lobiorganisatsioonidesse, kes otseselt sellest kasu saavad, siis täna minister Sutt minu arvates kordas seda, mida rääkis siin minister Pevkur kaitsevaldkonna kohta. Ta ütles, et midagi ei saa teha, lihtsalt ei ole võimalik midagi teha. Ma ütleksin, et kui sa ministrina toimetad, küll sul on võimalik midagi teha. Sul on võimalik järgmise toetusvooru tingimustes öelda, et sa välistad näiteks sellised ettevõtted, kes on ilmselgelt seotud olnud valdkonna reguleerimisega. 

Aga on üks asi, mida oleks võimalik teha. Vaatame selle nädala päevakorda, siia on nüüd laotud kolmapäeva ligi 40 eelnõu, millega küll on kiire, kuid mis puudutab seda pöördukse efekti reguleerimist, siis nii Pevkur kui ka Sutt ütlevad, et ei saa midagi teha, seda tuleks seadusandlikult kuidagi reguleerida. Aga kui küsida, kas te hakkate siis valitsusega reguleerima, siis vastatakse umbes niimoodi, et oleks vaja hakata midagi tegema selleks, et keegi hakkaks seda reguleerima. Ei kiputa nagu härjal sarvist haarama. 

Kolleeg tõi siin esile, et muudes riikides on sellega tegeletud. Loomulikult, Eesti on väike riik ja meid on siin vähe ja me peame kuidagi mõtlema välja selle skeemi, kuidas inimesed saavad liikuda valdkondade vahel, aga see ei tohiks ikkagi olla niimoodi, et sa kõigepealt mõnda aega tegeled sellega, et maksumaksja raha kasutamise raamistik ja muu seadusraamistik ette valmistada, ja siis liigud tööle seda enda ettevalmistatud raamistikku erasektoris kasumlikult ellu viima. Seal oleks mõistlik ikkagi mingid piirid seada. Ma ei ole tõesti avaliku teenistuse seaduse ekspert, aga ma ei ole küll lõpuni veendunud, et näiteks töölepingus ei ole võimalik kantsleri ja asekantsleriga mingisuguseid lisaklausleid kokku leppida selle kohta, mis puudutab jahtumisaega. Näen, et minister raputab pead. Võib-olla tõesti see nii on. 

Aga seda enam ma kutsun üles. Võtke [ette ja tehke] nii, nagu te siin juhuenergeetikat tahate kiiresti arendades ja kaitstes teha niimoodi, et teeme suure, sadadesse miljonitesse ulatuva raamlepingu, et kui pärast kiiresti tellida vaja on, siis ei peaks hankega jamama hakkama. Neid asju te teete päris kiiresti. Juba teine minister Reformierakonnast rõhutab siin puldis, et oleks vaja reguleerida. Andres, pane järgmisel valitsuse istungil muude küsimuste all lauale: teeme ära! Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Oleme, head kolleegid, lõpetanud esimese päevakorrapunkti menetlemise ja jõudnud teise juurde.  

Head kolleegid! Mul on selline informatsioon, et peaminister Kristen Michal on informeerinud istungi juhatajat, et seoses tema tööajagraafiku muutusega ja kokkuleppel arupärijate esindaja Lauri Laatsiga me seda päevakorrapunkti täna kahjuks menetleda ei saa. Vabandan siiralt kõikide arupärijate ees, aga paraku selliseid muudatusi vahele ette tuleb. Ehk tegemist on arutelu võimatusega.

Oleme jõudnud kolmanda päevakorrapunktini. Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 910 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli auväärt rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Head külalised rõdudel ja võib-olla mõni ka teleekraani vahendusel! Ma annan ülevaate teise lugemise ettevalmistamisest käesoleva aasta esimesele lisaeelarvele. Rahanduskomisjon arutas seda 1. juunil sellel aastal. 

Kui tuletada meelde esimese lisaeelarve sisu, siis võib välja tuua, et lisaeelarve peab aitama eestlased kõige targemaks AI-rahvaks. Nimelt, 11 miljonit eurot suunatakse kuludeks ja investeeringuteks Eesti AI‑projektidele. Õpetajate ja õpilaste toetamiseks tehisaru oskuslikul kasutamisel eraldatakse 1,3 miljonit eurot. Eesti tehisarule soovitakse õpetada eesti keelt 350 000 euro eest ja koolitusi peaks juba 2026. aastal saama 10 000 inimest, et õppida paremini tehisaru kasutama. 

Aga kõige suurema osakaaluga muudatus on 38 miljoni eraldamine finantstehinguks, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saaks investeerida lõhkeainetehase Hexest [Materials] loomisesse. Suurematest muudatustest võiks veel välja tuua, et vähendatakse 36 miljoni võrra oodatavat tulu aktsiisimaksudest. Nimelt, kuu aega tagasi – ei juba kaks kuud tagasi, vabandust! – otsustas Riigikogu, et 1. maiks kavandatud kütuste aktsiisitõus jääb ära. Suuremate eraldiste kohta tuletan veel meelde, et 20 miljoni võrra rohkem maksab dividende Riigimetsa Majandamise Keskus ja sellele lisandub 5,6 miljonit tulumaksu. Idapiiri ehitamiseks eraldatakse Siseministeeriumile 17 miljonit juurde. Ma saan aru, et need tööd on tellitud juba üle-eelmisel aastal ja hakkavad tasapisi valmis saama. Teatud lõikude lõpetamisest oleme saanud kuulda juba ka ajakirjanduse vahendusel. Kultuurkapitalile suunatakse hasartmängukorraldajate riigieelarvesse tehtud annetus ning sellelt tasutud tulumaks, kokku 940 000 eurot. Need on kõige suuremad muudatused selles lisaeelarves. 

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 29. maiks kella 12-ks laekus neli muudatusettepanekut, sealhulgas kolm Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt ning üks Reformierakonna ja Eesti 200 fraktsioonilt. Muudatusettepanekud on ära toodud ka vastavas loetelus. Rahanduskomisjonis leidis toetust muudatusettepanek, millega tõstetakse üksikvanema toetus 100 euroni. Teised muudatusettepanekud, mis puudutasid toimetulekutoetuse tõstmist veel enne aasta lõppu, otsustati vahendite puudumise tõttu jätta toetamata. 

Menetluslikud otsused tehti järgmised, konsensulikult: võtta eelnõu päevakorda täna, esmaspäeval, 8. juunil, teine lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks neljapäev, 10. juuni kell 17.15. Ma palun tõesti muudatusettepanekute tähtaega lühendada, kuna tegemist on kiireloomulise eelnõuga, mille vastuvõtmine on oluline kevadistungjärgul. See on minu poolt kõik.

Aitäh teile! Teile on mõned küsimused. Alustab Aleksandr Tšaplõgin. Palun! 

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Hiljuti rääkis Eesti Panga president väga huvitavaid asju. Selgus, et viimase nelja aasta jooksul on riigi kulutused välisvõla teenindamiseks kasvanud kümme korda. Nüüd on see 280 miljonit eurot aastas. Kui midagi ei muutu, kulutame aastal 2030 sellele 650 miljonit eurot. Kas lisaeelarve lahendab seda probleemi kuidagi?

Lisaeelarve seda probleemi ei käsitle.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud komisjoni esinaine! Me Jürgeniga rääkisime samal teemal siin eelmise nädala kolmapäeval. Tema arvas, et palgakulu kasv ei ole põhikulu, vaid põhikulu on üldiselt tinglik määratlus. Sa oled seda valdkonda Tartus ülikoolis tudeerinud. Kuidas sulle tundub? Tegelikult on see teine lisaeelarve eelkõige ametnike palkade tõusu eelarve ehk püsikulude eelarve. Kas meil on tõesti eesmärk – ükskõik millise ministeeriumi sa lahti võtad, kümnest reast kaks on palgatõusuks – kaks investeeringut lükata järgmise aasta eelarvesse ja see raha lihtsalt laiaks lüüa palkade tõusuks ehk püsikulude tõusuks? Kas sa oled nõus, et palgakulu on püsikulu?

Ma muidugi nõustun, et palgataseme tõstmine on püsikulu. Aga kui palgatakse inimene mõne projekti jaoks, mis näiteks algab 1. septembril, aga lõpeb 31. detsembril, siis on see ikkagi selle aasta ühekordne kulu. Nii et põhimõtteliselt peab teadma, mille jaoks eelarvesse võib võtta lühiajalisi, ühekordseid palgakulusid. Nii et a priori kindlasti ei saa öelda, et iga palgakulu suurendamine on püsikulu suurendamine. 

Aga ma tegelikult andsin ülevaate ka suurematest muudatustest lisaeelarves. Kõige suurem finantseerimistehing, võimalik investeering: 45 miljonit lõhkeaine tootjasse. Siis piiritaristu väljaehitamine idapiiril: 17 miljonit. Dividendide võtmine riigieelarvesse: 20 miljonit pluss selle tulumaks. Aga samal ajal aktsiiside langetamine maksumusega 36 miljonit. 

Ma tahan öelda, et kõige suuremad muudatused on siiski hoopis muud kui palgaga seotud. (Saalist küsitakse midagi.) Ma ei oska öelda. 940 000, hasartmängukorraldajate annetuse kandmine kultuurkapitali. (Saalist täpsustatakse.) Jaa, annetuse kandmine kultuurkapitali. Jah. Ma ei näe siin … Palgakulusid kindlasti nende eraldiste sees on, aga need on väga väikese osakaaluga.

Rain Epler, palun! 

Aitäh! Annely, sa ütlesid, et hakkate tehisarule eesti keelt õpetama. Ta oskas juba tükk aega tagasi ja isegi Võru murrakus saab hakkama tekstide koostamisega ja nii edasi. Ja üldse, see miljonite suunamine AI‑koolitusele – oled sa kindel, et see on kasulikult kulutatud raha? Just selle nurga alt ma küsin. Näiteks minu kümneaastane poeg, kui tal midagi vaja on, juba väga edukalt saab AI käest küsimusi küsitud ja vahepeal saab seal ka naljakaid pilte tehtud või mida iganes on vaja teha. Ta tõesti tegeleb keerukate probleemide puhul ise selle AI-ga. Kas see ei ole see koht, kus kõik, kellel on huvi ja natukenegi oidu peas, seda juba oskavad, nüüd lihtsalt saadetakse see raha kellelegi, kes jätab mulje, et tehakse palju tööd, aga tegelikult pole vaja midagi tehagi?

Ma arvan, et tehisaru kasutamine on väga palju suurem oskus kui Google'i AI-ga millegi pärimine. Mõned koolitused on välja pandud ka Eesti AI lehele. Ja kui neid koolitusi, mis on mu meelest oma valdkonna õppejõudude ja professorite koostatud, läbima hakata, siis on aru saada, et tehisaru on päris keerukas. Ma arvan, et sellest on vähe, kui me oskame Google'is vajutada AI-nupu peale. Ma arvan, et lisandväärtuse loomiseks on tarvis osata väga palju rohkem. Aga alustada tuleb ikkagi A-st ja B-st. Alguseks on see kümneaastasele lapsele kindlasti hea. Aga täiskasvanuid ma julgustan külastama Eesti AI lehte ja läbima veebikoolitusi. Need on väga huvitavad.

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Viimase aasta jooksul on kasvanud nende perede arv, kelle sissetulekud ei kata igapäevaseid kulutusi. Nüüd on selliseid peresid 32%. Kas lisaeelarve lahendab kuidagi vaesuse probleemi?

Jaa, lisaeelarve lahendab üksikvanemate vaesuse probleemi. Üksikvanemate toetuseks põhieelarve menetlemisel väga sooviti raha leida, aga ei leitud. Üks assigneering, mida kasutatakse planeeritust vähem, on toimetulekutoetus. Ehk toimetulekutoetustel on arvestuslik jääk. Arvestuslik summa eelarve kontekstis tähendab seda, et see, kellel on õigus toimetulekutoetust saada, peab selle igal juhul vastavalt seadusele kätte saama. Selle jaoks planeeritakse raha mitte piirmääraga, vaid lahtise eelarvega. Jumal tänatud, viimased statistilised uuringud näitavad – ka IMF-i ja OECD ülevaadetest saime seda lugeda –, et suhteline vaesus meil tegelikult väheneb, ka absoluutne vaesus pigem väheneb ja toimetulekutoetust ei taotleta nii palju, kui me eelmise aasta eelarvet menetledes kartsime. Nii et ma arvan, et maksuküüru kaotamine on mõjutanud positiivselt ka neid elanikkonnagruppe, kes elavad kõige suuremas toimetulekuriskis.

Aivar Kokk, palun! 

Aitäh! No sa tõid meile näiteid, kuhu raha pannakse. Ma loen ajakirjandusest, et Türgi ettevõtte ARCA koha pealt on Ameerika Ühendriikides korruptsioonisüüdistus juhtkonnale esitatud ja nüüd tahetakse sinna 45 miljonit panna. Peaminister arvas, et suure tõenäosusega seda ettevõtet siia ei tule. 

Aga räägime piiritaristust. Seal on päris suur korruptsioon. Kuidas on nii, et hanked on juba tehtud ja lepingud sõlmitud, aga alles nüüd küsitakse raha? Tekib küsimus, kuidas see võimalik on. Tegelikkuses on ikkagi probleem see – kui sa nüüd lahti võtad selle eelnõu, siis näed –, et iga ministeeriumi juures on terve seltskond, kelle palka tõstetakse, ja see ei tähenda seda, et võetakse tähtajaliselt mõned inimesed tööle. Põllumajanduses näiteks jäetakse toetused välja maksmata, kuigi see on ühekordne kulu, aga suure tõenäosusega lüüakse kogu see raha laiaks palkade tõstmisega. Ehk järgmise aasta eelarvet tehes on teil põhikulud päris kõvasti kasvanud, püsikulud, mida te peate hakkama katma. Ma saan aru, et ega te väga ei muretsegi selle pärast, kuidas järgmisel aastal need kulud ära kaetakse. Ma küsin veel kord: miks see eelarve ei ole mitte kokkuhoiupoliitika, vaid kulude eelarve?

See kindlasti on see kokkuhoiueelarve ka, sest 36 miljonit me siiski vähendame maksutulu. Selle 36 miljonit eurot tasuvad kütuse ostjad, energiakütuse, diisli, bensiini ja gaasi ostjad aktsiisi vähem ja selle võrra laekub eelarvesse raha vähem. Kuna see 36 miljonit on päris suur summa, see on küllaltki suur osa eelarvest, siis kindlasti võib seda eelarvet nimetada ka kokkuhoiueelarveks. 

Eelarve seletuskirjast ma ei loe Türgi ettevõtte kohta midagi välja. Ma saan teile tutvustada ikkagi seda eelnõu, mis on. Ja siin on nimetatud finantseerimistehingut AS-i Hexest Materials arendamiseks, see on lõhkeaine tootmise tehas. Aga ma ei oska rohkem midagi [vastata] nendele etteheidetele. 

Tuleb tunnistada, et tõsi on see, et ministeeriumide eelarve muudatuste tabelid, mis platseeruvad seletuskirjas, annavad täpsema ülevaate. Siit on tõesti näha, et miinusmärgiga on tööjõu- ja majandamiskulud, mis eelarve kontekstis tähendab nende kulude kasvu. Ja osaliselt võib tõesti olla nii, et tegemist ei ole mitte ühekordsete lepinguliste töötajatega, vaid võib olla ka püsikulude suurendamine. 

Aga mis puudutab piiri väljaehitamisele minevat 17 miljonit, siis need lepingud ja hanked tehti juba üle-eelmisel aastal, kuid tööd ei saanud valmis. See raha oli varem planeeritud valitsuse reservi, aga sellest aastast me oleme ise siin saalis kokku leppinud, et valitsuse reservi jääki üle ei kanta. Seetõttu planeeritud raha langes tagasi eelarvesse, kui võib tinglikult nii öelda, seda ei kasutatud ära ja see eraldatakse nüüd uuesti. See on põhimõtteliselt sama asja jaoks, tehnilistel põhjustel eraldatakse raha kaks korda, aga seda sellepärast, et eelmist ei kasutatud ära.

Helmen Kütt, palun! 

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma väga tunnustan teid selle eest, et üksikvanema toetuse tõus on planeeritud ja see toimub 1. septembrist. Sotsiaaldemokraadid on lausa vastava sisuga eelnõu sisse andnud ja mitmel korral selle teema tõstatanud. Ka eelmise koosseisu ajal tõusis üksikvanema toetus 19 eurolt 80 eurole ja siis olid algatajad sotsiaaldemokraadid. Nii et see on tunnustatav. 

Aga ma palun natukene avada toimetulekutoetuse piiri mittetõstmise põhjust. Me tegime ka vastavasisulise ettepaneku. Nii väliseksperdid kui ka Sotsiaalministeeriumi ametnikud on toonud näiteks, et just see aitab kõiki kõige nõrgemaid. See on otse antav, sihipärane toetus, see on vajaduspõhine ja see on kõigile neile, kes on sattunud toimetulekuraskustesse. Täpsemalt, muud vajaduspõhist toetust riik üldse ei annagi kui toimetulekutoetust, mida küll kohalikud omavalitsused välja maksavad. Selgitage palun natukene seda arutelu.

Jaa, see on arusaadav ettepanek. Vabariigi Valitsus selgitas, et kuigi eelarveartikli raames võib prognoositavate kulude katteks olla puhver, ei käsitleta seda jooksval aastal kunagi katteallikana. See tähendab, et toimetulekutoetuse väljamaksmised on olnud väiksemad ja sinna on tekkinud puhver. Valitsus ei toeta ettepanekut 2026. aasta lisaeelarve kontekstis, kuid esitatud argumente saab kindlasti uuesti arvesse võtta 2027. aasta eelarve aruteludes. Tegemist on arvestusliku kuluga, mida saab vajaduse korral suurendada, kuid lisaeelarve raames ei ole sellist suurendamist toetatud. Tegelikult komisjon ja ka valitsus mõistavad väga hästi seda probleemi, millele te osundate, aga eelarve olukord on halb.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Annely, sa ütlesid väga huvitavalt, et suhteline vaesus väheneb ja absoluutne pigem väheneb. Mõtlesin, et jõle huvitav sõnakasutus, "pigem väheneb". Tegelikult absoluutne vaesus oli rekordmadalal aastal 2021. See oli see aasta, kuhu oli meid toonud valitsus, kus toona olid EKRE, Isamaa ja Keskerakond. Peale seda on absoluutne vaesus ikkagi kordades suurenenud ja nüüd on ta peaaegu kolmekordne võrreldes selle tasemga, kus ta oli 2021. aastal. No suhtelist vaesust ma ei puuduta, see on natukene selline, kuidas ma ütlen, sotside ampluaa. Sellega on nii, et alati on keegi kellestki suhteliselt vaesem või rikkam. Aga absoluutse vaesuse näitaja on ikkagi muret tekitav. Ja arvestades seda maksurallit, mis te siin olete läbi viinud, on inimestel tegelikult raske. 

Räägi korraks küsimuse vastusena sellest, mis see mõõdik teil täpselt on. Kui palju selle üksikvanema toetuse kasvust absoluutse vaesuse näitaja võiks väheneda? Ma ei leidnud seda kiiresti üles, ma olen kindel, et teil on mingi mõõdik ikkagi paika pandud – te olete numbrite inimesed, vähemalt enda väitel.

Seda mõõdikut ei ole selle muudatusettepaneku juurde lisatud. Selgitusse on lisatud, et muudatusega suunatakse 900 000 eurot üksikvanema toetuse tõstmiseks 100 euroni lapse kohta, et vähendada üksikvanemate ja nende laste vaesust. Statistikaameti andmetel tõusis 2024. aastal absoluutne vaesus enim üksikvanemate leibkondades ja jõudis 11%-ni. Tõesti, see 900 000 eurot üksikvanema toetuse tõusuks puudutab 11% absoluutses vaesuses olijaid.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud komisjoni esimees, ettekandja! Kas komisjonis oli arutelu ka selle üle, et selleks ajaks oli Riigikohus langetanud oma otsuse, mis puudutab erihoolekandes valitsevat olukorda, ja kuidas seda lahendada? Sest Riigikohtu otsused on täitmiseks ja teema on väga teravalt üleval. Me ootame, et õigusriigi kodanikud täidaksid oma kohtuotsuseid, kui neid tuleb. Kas teil oli komisjonis ka arutelu selle üle, et kuidagigi lisaeelarvega sellel aastal leevendada ja kergendada olukorda, mis praegu valitseb erihoolekandes?

Jah, tõsi, komisjonis oli sellest juttu. Selleks ajaks oli Riigikohtu otsus juba tehtud ja see oli valitsusele saabunud. Riina Sikkut oli selle otsuse ette lugenud ja tsiteeris selle selgitust, mis ka pressiteates kajastus, nimelt, see ei ole põhiseaduspärane, inimesed ei pääse küllalt kiiresti erihoolekandeteenuseid kasutama, psüühilise erivajadusega inimesed on erilise kaitse all ning riik peab suutma neile kolme kuu jooksul teenuskoha tagada. Riigikohtu lahendis on seda laiendatud kõigile teenusevajajatele, keda on järjekorras praegu 2359. Aga see probleem on olnud juba mõnda aega üleval ja sellega on ka minister süvitsi tegelenud. Tegelikult on päris palju vabu erihoolekandekohti ja sadu inimesi on pannud ennast järjekorda igaks juhuks. Minister ütles, et praegu ministeerium selgitab välja, missugune on olukord, kui palju kohti on reaalselt puudu ja kuidas täita need kohad, mis on praegu täitmata, võimalikult kiiresti nendega, kes tegelikult koha saavad. Valitsus võtab aega selle järjekordade ja teenusepakkujate vahelise tühimiku täitmiseks, et teada saada, kui suur on tegelik investeerimisvajadus selles valdkonnas.

Urmas Reinsalu, palun! 

Aitäh! Mu küsimus on – siin on mitmeid asju, mis lükatakse tulevikku selles, eks ole, lisaeelarves, vähemalt seletuskirjas nenditakse, ja muid kohustusi –, milline on selle lisaeelarve mõju nelja aasta riigi eelarvestrateegia perspektiivis. Küsin, et me suudaksime seda hoomata. Sest ma vaatan, et väga palju on nüüd hakatud tegema deklareeritud kulutusi, mis riigi eelarvestrateegias üldse ei [kajastugi]. Ma toon näiteks pensioni teise samba muudatuse, seal deklareeritakse miinust 160 miljonit eurot. Täna tuli üllatav uudis, et järgmisel aastal tuleb täiendavalt Rail Balticule eraldada 150–200 miljonit eurot, mida riigi eelarvestrateegiasse ei ole planeeritud, ja nõnda edasi ja nõnda edasi. 

Kas rahanduskomisjon on hinnanud lisaeelarve mõju nelja-aastasele riigi eelarvestrateegiale ja ka neid teisi seadustest kõrval olevaid kohustusi, mida peale võetakse, näiteks kas või seesama tuulikute [planeeringute kiirendamise eest] kümnetes miljonites eurodes preemiate maksmine? Neid asju ei ole kuskil seaduses ega eelarves deklareeritud. Kas vähemalt rahanduskomisjonil on see ülevaade olemas?

Seda, mida ei ole seadustes, ei ole ju eelarves ka. Rahandusministeeriumi majandusprognoosi lülitatakse need kulud, mis on seadustatud. Koos lisaeelarvega esitati esimesele lugemisele, kuidas see lisaeelarve mõjutab riigi positsiooni. Siit on näha, et 4,3% SKP-st kujuneb 2026. aasta eelarvepositsioon, kui ta võtab arvesse kevadise majandusprognoosi ja eelarvega tehtud muudatused. Need muudatused mõjutavad ette veel 2027., 2028. ja 2029. aastat ning 2027. aastaks suurendavad need muudatused eelarvedefitsiiti 4,9%-ni SKP‑st. 2028. aastal on see veidi vähem, 4,3% SKP-st, ja 2029. aastal on 4,5% SKP-st. See on lisaeelarve mõju planeeritud eelarvepositsioonile, kui võtta aluseks Rahandusministeeriumi kevadine prognoos. Sellised materjalid meile esitati. Kahtlemata nõuab 2027. aasta riigieelarve esitamine Riigikogule hiljemalt viimasel tööpäeval lisapingutust, et see vastaks eelarveseadusele.

Jaak Aab, palun! 

Tänan, austatud esimees! Hea ettekandja! Minu kolleeg Helmen Kütt juba küsis üksikvanema lapse toetuse tõusu kohta. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja veel neli sotsiaaldemokraati esitasid samuti sellise muudatuse. Ja siis tuli samasugune muudatus Reformierakonna ja Eesti 200 fraktsioonilt. Aga küsimus on nüüd selles, miks see muudatus tehti alles Riigikogus. Kas siis valitsus lisaeelarve eelnõu koostades seda vajadust ei näinud? Kas komisjoni aruteludest tuli ka välja, mida valitsus arvas sellisest muudatusest? Tunnustan küll, jah, see on samm õiges suunas. Aga ma ei saa otsustusprotsessist aru – valitsus ei näinud seda võimalust, aga nüüd Riigikogu fraktsioonid äkki nägid ja toetasid samasugust muudatust, nagu Sotsiaaldemokraatlik Erakond sisse andis.

Jaa. Need kaks muudatusettepanekut on sisult identsed: suurendada üksikvanema lapse toetust 80 eurolt 100 euroni. Ja me komisjonis nõustusime, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Tanel Kiige, Ester Karuse ja Züleyxa Izmailova ettepanekut arvestatakse osaliselt. Selles oli komisjonis konsensus. Aga see ei oleks esimene kord. Ma olen Riigikogus kolmandat koosseisu ja ma olen märganud, et see Riigikogu esitab väga palju rohkem eelnõusid saalist. Minu meelest on see Riigikogu koosseis praktilisem ja töisem kui kaks varasemat, kus ma olen olnud. Me oleme siin näinud ka head koostööd koalitsiooni ja opositsiooni vahel.

Urmas Reinsalu, palun!

Mul on kaheosaline küsimus. Esiteks, miks üksikvanema lapse toetust ei tõstetud käesoleva aasta alul? On nagu niisugune naljakas loogika: enne valimisi tõstame neljaks kuuks üksikvanema lapse toetust. Riigikoolide õpetajatel tõsteti palka 100 eurot, jällegi neljaks kuuks. Niisugused mõnekuulised aktsioonid enne valimisi. 

Ja küsimuse teine osa on täpsustus. Sa nimetasid protsente, kevadine majandusprognoos, 4,9% ja 4,5%, need jooksid nelja-aastases vaates. Aga mu küsimus on, kui palju tekib nominaalrahas – kui me liidame kokku 2027, 2028 ja 2029 – täiendavat kuluvajadust selle lisaeelarve vastuvõtmisel järgmise nelja aasta ehk riigi eelarvestrateegia perspektiivis. Parlamendil on ju vaja teada, mis kohustusi me võtame. Ma saan aru, et need ulatuvad kaugemale kui ühekordsed kulud 2026. aastal.

Ma peast muidugi seda välja arvutada ei suuda, see on ka täiesti selge. (Urmas Reinsalu räägib kohapealt.) Kui te oleksite saatnud rahanduskomisjoni aegsasti selle küsimuse, siis me oleksime Rahandusministeeriumist sellele vastust pärinud, aga peast ma seda välja arvutada ei oska ega julge. 

Aga küsimuse esimene pool oli, miks ei tõstetud üksikvanemate toetust juba aasta algul. Ma möönan, et see tõus oli kindlasti eelarve koostajate laua peal, seda on ka öeldud. Aga me teame, et me võtsime selle aasta eelarve vastu nii suures miinuses, kui meil lubatud on, ehk eelarvepositsioon oli miinuses 4,5% SKP-st. Tegelikult ka ei olnud võimalust rohkemaks, kulud ei oleks tohtinud olla suuremad. Võrrelda ma muidugi ei oska, ma ei tea öelda, kuidas haridusministeerium selle 100 euro üle otsustas, kas see on 100 eurot neljaks kuus. (Urmas Reinsalu ütleb midagi saalist.) No vot, ma ei ole seda artiklit lugenud. Aga ajakirjanduse andmete põhjal ma tõsiseid järeldusi teha ei julgeks, ma eelistaksin toetuda ikkagi dokumentidele. Mis puudutab üksikvanema toetust, siis siin ei ole kindlasti tegemist valimiseelse nelja kuuga, vaid see määra tõus on ikkagi püsiv – kui soovite, siis püsikulude tõstmine.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole.

Aitäh! Ilusat päeva!

Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun esimesena siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Aleksandr Tšaplõgini. Palun!

Aitäh! Kui kuulata meie rahandusministri kõnesid, siis [tundub, et] Eesti rahvas elab aasta-aastalt järjest paremini. Kahjuks näitab statistika vastupidist. Vaid ühe aastaga on nende perede osakaal, kelle sissetulekud ei kata igapäevaseid kulutusi, kasvanud 10% ja jõudnud 32%-ni. See tähendab, et kolmandikul Eesti peredest jääb lihtsalt toitu puudu. 

Teine küsitlus näitas, et enamik meie kaaskodanikke ei tunne alanud majanduskasvu [mõju]. Raha on majanduses rohkem, aga see ei jõua tavaliste inimesteni. Sellel on kaks põhjust. Esiteks on meie maksusüsteem üles ehitatud nii, et põhikoorem langeb keskmise ja madala sissetulekuga inimestele: kõrged tarbimis- ja tööjõumaksud ning puuduvad varandusmaksud. Teiseks on hinnatõus meil kiirem kui reaalsissetulekute kasv, selle tõttu kannatavad jällegi madala ja keskmise sissetulekuga inimesed. Meil on hinnad nagu rikastes Euroopa riikides, sissetulekud aga vähemalt kaks korda väiksemad. 5% peredest Eestis kontrollib 95% riigi rikkusest, ja need on just need 5%, kelle jaoks praegune valitsus töötab. Ülejäänud rahvas on vaid kompost, millel kasvab eliidi rikkus. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt kolleeg Aivar Kokk, palun! (Keegi köhib.) Stenogrammi jaoks täpsustuseks, et hääle köhis puhtaks järgmine esineja. Aga Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! No oleme nüüd ausad, see eelarve on petueelarve ja püsikulude tõusu eelarve. Me kuulsime siin, et kuskilt hoitakse kokku, aga see on täielik bluff. 

Hakkame vaatama, mis raha püütakse laiaks lüüa. Valitsuse reservist võetakse 11 miljonit ära. No seal ongi väga palju raha, üle 100 miljoni, see ongi ebamõistlik. Siis räägitakse, et kuskilt tuli raha, aga Kliimaministeeriumist maksti pauhti 20 miljonit dividende. Lihtsalt võetakse ühelt riigiettevõttelt dividende, et järgmisel aastal neid dividende ei oleks. No siinsamas võiks järjest neid ridasid Kaitseministeeriumi koha pealt vaadata, et riigikaitse ja inimvara juhtimise pealt võetakse 13 miljonit, hoitakse kokku, eks. Sellised arutelud, et kuskil nagu oleks kokku hoitud – kaitsevalmiduse ja liitlaste kohaloleku tagamise koha pealt hoitakse kokku. Aga tegelikkuses ei hoita midagi kokku, enamik kulusid lükatakse lihtsalt järgmisesse aastasse ja sel aastal lüüakse raha laiaks. Mul on kurb meel selle pärast, et ei rahandusminister ega ka – ma pean kurbusega ütlema – rahanduskomisjoni esinaine ole ikka veel väga tõsiselt seda eelarvet lugenud. Meeletu palgakulu, ridade kaupa, ja see tundub nagu sihuke katuseraha jagamine – 4000, 6000, 10 000 eurot. Suuremad numbrid ulatuvad ligi miljonini, aga tegelikult on see nagu üle põllu palgakulu jagamine. Siis tekibki püsikulu järgmiseks aastaks. Ja kui rahandusministri käest küsida püsikulu kohta, siis ta ütleb selle peale, et see on üldiselt tinglik määratlus. No ei ole mingit tinglikku määratlust. Mul on hea meel, et Annely väga selgelt ütles: palgakulu, mis ei ole ajutine, on püsikulu. 

Ja kui keegi seda riigieelarvet loeb ja vaatab – ma arvan, et siin võib olla kuni 100 rida, kus on palga- ja majanduskulud –, siis [teadku, et] nii majanduskulud kui ka palgakulud on püsikulud. Ja püsikulude kasv järgnevatel aastatel on tõusev trend, sest nagu me teame, iga aasta 1. aprillil riigiametnike palgad koefitsiendi järgi tõusevad. See tähendab seda, et ka kulu tõuseb. Ja me prognoosime juba järgnevateks aastateks kulu. 

Kurb on see, et rahandusminister ei osanud öelda – ta ei olnud ka meil komisjonis, võib-olla on õige ka see, et me ei osanud komisjonis otse küsida –, kui palju siis tegelikult püsikulud kasvavad. Sest kui vaadata lihtsalt põllumajandus- ja regionaalministeeriumi rida, siis on näha, et võetakse ära toetused, mis on suure tõenäosusega ühekordne kulu, ja jagatakse ära palkadeks. Toetused võivad olla ka pikemaajalised, aga põhimõtteliselt toetusi ei pea järgmisel aastal jagama. Sellist korda meil ei ole kuskil kirjas, et iga aasta peab tulema põllumajandusest mingi rea peal toetust. Seda toetust saab reguleerida, suurust saab reguleerida ja kõike muud. Aga ma ei ole veel näinud, et kellegi palka oleks väiksemaks tehtud. Oleme ausad, riigisektoris nendest üle 140 000 inimesest 24 000 on meiesugused valgekraed. Ma ei ole veel kuulnud, et nende palka oleks kunagi vähendatud. Või kui me räägime, valitsus hommikust õhtuni räägib, kuidas püsikulusid ja palgakulu vähendatakse, siis tegelikkuses iga aasta on tööle võetud pea 700 000 uut inimest, selle asemel et kokku hoida. 

Kui me räägime AI-st, siis see on muidugi kõige naljakam asi, mida nüüd teha. Taheti teha nüüd äge show: meie suurendame ja teeme targemaks … AI-kulud. Ja mis raha eest seda tehakse? Sellestsamast Justiits- ja Digiministeeriumi valitsusalast võetakse IT-investeeringutest 4200 eurot ära, digiriigi teenuste platvormide tagamisest võetakse 4 miljonit ja 200 [000], digiühiskonnast, digiriigi teenuste platvormide tagamisest võetakse 5,6 miljonit. Sellestsamast ministeeriumist sama rea pealt, sama tegemise pealt võetakse raha ja siis näidatakse teise rea peal, et me teeme nüüd AI-d. Kuulge, sõbrad! 

Ma naeran, et ma olen ka siin neljandat koosseisu ...

Aivar Kokk, korra küsin, kuidas lisaajaga on. 

Palun kolm minutit.  

Kolm minutit lisaaega, aga teil on juba 12 sekundit sellest läinud. 

Aitäh! Helmen võib-olla parandab mind, aga 15 viimase aasta jooksul sellist lisaeelarvet pole mina näinud. Puhas bluff! Puhas katuseraha jagamine, mille kohta räägitakse kolm aastat, et seda ei tule. Vaadake Kultuuriministeeriumi jaotust, vaadake neid numbreid, mis seal taga on – 4000 ja nii edasi. Mis asi see on? Kas tõesti vajadused on nii väikesed või just nii suured? Selliste väikeste numbrite pärast ei oleks vaja olnud isegi lisaeelarvet teha, seda oleks saanud ministeeriumi sees ümber tõsta sama valdkonna rea pealt, nagu siin täna tehakse. 

Minu jaoks on kõige naljakam see, et kokkuhoiukohti ei ole, aga siis tullakse meile siia rahandusministri suu läbi ütlema, et me hoidsime kokku selle eelarvega rahunumbreid. Või keegi räägib, et me vähendasime aktsiise. Aktsiisi pole ühtegi senti vähendatud. Aktsiisitõus jäi ära, aga mitte ei jäänud ära aktsiis kogu mõistes, vaid see on selle aasta tõus, mis jäi ära. Aga keegi pole teinud otsust, et järgmisel aastal oleks tõus selle võrra väiksem. Ei! Järgmisel aastal on elektri-, diisli- ja bensiiniaktsiisi tõus praeguse seaduse järgi topelt. No ma loodan küll, et kevadel valitav uus koosseis ja uus valitsus suudavad kiiresti sellekohase otsuse teha. Aga 1. mai 2027 – tavaliselt on hea, kui valitsus selleks ajaks paika saab. Tihti ei jõuta valitsustki veel paika panna selleks ajaks. 

Oleme ausad, maksuküüruvalitsus on teinud püsikulude tõusu lisaeelarve. Aga see on sõna otseses mõttes vaenulik meie inimestele, sest tegelikkuses kulud kasvavad. See tähendab seda, et maksukoormus on viimase kolme aastaga jõudnud sellisele tasemele, et aastas võetakse poolteist miljardit eurot ära. Ja tulu, mis natukene saavutatakse tulumaksuvabastusega, saab väga väike protsent inimesi – need, kelle palk on keskmine või sellest kõrgem. Aga oleme ausad, väiksemat sissetulekut saavate inimeste arv koos pensionäridega on tunduvalt suurem. Ja nemad peavad kinni makma maksutõusuvalitsuse tehtud maksutõusud, et Riigikogu liikmed saaksid iga kuu natuke üle 150 esuro rohkem raha kätte. Piinlik! 

Aga ma annan üle ka Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 910 teine lugemine katkestada. Aitäh!

Aitäh! Nii, kolleeg Urmas Reinsalu, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Reformierakonna valitsus käitub põhimõttel "pärast meid tulgu või veeuputus". Selle lisaeelarve kontekst on selline, et Isamaa pani ette oma alternatiivse lisaeelarve ettepaneku: teha negatiivne valitsemiskulude vähendamise eelarve praeguses rahanduspositsiooni vabalanguses. Seda koalitsioon ei toetanud. Selle asemel toodi parlamendi menetlusse lisaeelarve, mis suurendab sellel aastal kulusid ja lükkab selle nii-öelda katteallikana edasi järgmiseks neljaks aastaks suure hulga kulusid 20[2]7. aasta järel. Proua rahanduskomisjoni esinaine ei suutnud isegi öelda, kui suur see täiendav eelarvepositsiooni halvendamine aastatel 2027, 2028, 2029 ja 2030 tegelikkuses on. Näete, kui mugavalt opereeritakse, seda raha lihtsalt kokku ei loetagi. Ilmselgelt on see raha mitukümmend miljonit eurot täiendavat kulu või õigemini defitsiidi suurenemist, see tähendab vajadust laenu võtta nende kulude teenindamiseks. Ja need on sümptomaatilised otsused. 

Täna me kuulsime eelarve kontrolli erikomisjonis seda, et 2027. aastaks planeeritakse veel võtta 150–200 miljonit eurot Rail Balticu projektile – vajadus, mida ei ole samuti riigi eelarvestrateegias arvestatud. Pensioniseaduse muudatused, mis on toodud parlamenti – ka seal ei ole mitte mingisugust analüütilist hinnangut mõju kohta riigi eelarvestrateegiale. Seletuskiri nendib, et eelarvepositsiooni halvenemine on nelja aasta perspektiivis 160 miljonit eurot. Nii et valitsuse tegevus või opereerimine on juba selline, et olukorras, kus me ei tegele järgmise aasta eelarve koostamisega, olukorras, kus me ei tegele riigi eelarvestrateegia koostamisega, kus meil on järgmisel aastal majandusprognoosi järgi paberi peal – kuid tegelikkus on hullem – 4,9%-line defitsiit, jätkatakse kohustuste tuima pealeladumist. Pärast meid tulgu või veeuputus! 

Ja eriti küüniline on seletus selle kohta, kui ma küsisin iseenesest humanistliku ja positiivse iseloomuga sammu kohta, üksikvanema lapse toetuse tõusu kohta, miks seda ei tehtud eelarveaasta algusest, 2026. aasta algusest. Seletus selle kohta oli selline: seda ei oleks saanud teha, kuna reeglid ei oleks seda võimaldanud. Ja nüüd valiti siis see manööver, et seda tehakse valimiste eel neljaks kuuks sellel aastal. Samamoodi on valitud selline tee, et haridusavalikkus sai üllatusega teada, et eraldi kohaliku omavalitsuse peetavatest üldhariduskoolidest tõstetakse ainult neljaks kuuks – ainult neljaks kuuks! – riigikoolide õpetajate palga miinimumi. See on kehv sooritus, mis tähendab ainult seda, et 2027. aasta valimiste järel on sellest rahandusvaldkonna tohuvabohust väljatulemine keerulisem, see tuleb raskem. 

Aga nendele ülesannetele, mis jäävad maha laokil oldud rahanduspoliitikast ja ebakindlusest majanduse väljavaadetes, peame ühiselt ettevõtjatega, majandusavalikkusega ja meie akadeemilise kogukonnaga leidma positiivse lahendustee. See positiivne lahendustee algab usalduskriisi lahendamisest. Kõigepealt peame taastama ühiskonnas uuesti usalduse – usalduse ühiskonnas dialoogi taastamiseks poliitilise juhtimise ja kodaniku vahel, usalduse majandusosalistega, usalduse investoritega, usalduse ühiskonnas inimeste igatsuste, lootuste ja murede pinnalt laiemalt. Ja sinna hulka kuulub eeldusena riigi rahandusjulgeoleku positsiooni tasandamine, selle uuesti, taas tulemine. 

See oli ka põhjus – esiteks, suutmatus kõigepealt minimaalselt hoolsuskohustust täita, ja teiseks, suutmatus valitsuse rahanduspoliitilist käsitlust tulevikku vaatavalt üldse vaevumagi kirjeldada –, miks Isamaa koos teiste opositsioonierakondadega peab vajalikuks, et praegune rahandusminister kui oht Eesti rahandusjulgeolekule, rahandusjulgeoleku risk, paraku, nagu tegude järgi näha on, peaks oma ametist lahkuma. Me anname rahandusministri küsimuses peaministrile kaalumiseks nädal aega. Ja pärast seda, kui peaminister lükkab tagasi meie nõudliku, aga heatahtliku ettepaneku, seisab ees parlamendi usaldushääletuse teel hinnangu andmine rahandusministri, aga tervikuna loomulikult kogu valitsuse läbikukkunud rahanduspoliitilise soorituse hindamiseks. 

Aga minu üleskutse ei olegi mitte selles. Ma saan aru, et ambitsioon on liiga kõrge, pedagoogilises tähenduses – öelda, et asuge riigi rahandust korrastama. See retoorika, mida peaminister siin kõneledes väljendas, et pool protsenti parandada iga aasta astmeliselt eelarvepositsiooni – tegelikkus liigub ju vastupidises suunas. Minu sõnum, see nii-öelda maksimaalne ülesandepüstitus praegu valitsuse liikmetele on milline? Ülesandepüstitus on selline: ärge tehke rohkem kurja. Ärge tehke selle puuduva mandaadiga ühiskondliku toetuse mõttes otsuseid, mis on pikaajalise tähendusega, mis seovad ühiskonda ja millel ei ole legitiimsust. Kõnelen siin selle musta nädala puhul näiteks parlamendi menetlusesse tulevast vangide lepingust. See leping pööratakse ümber, sellel lepingul ei ole ühiskonna mandaati, see ei vasta ei julgeoleku ega mitmetele teistele aspektidele, millele eksperdid on osutanud. Kõnelen siin Reformierakonna kavatsusest võtta üle rahvusringhääling. Kõnelen siin kavatsusest kehtestada ettevõtlusorganisatsioonide seisukohale selga pöörates kliimaseadus. 

Läbikukkunud poliitikal ei ole õiguspärast ootust. See on hoiatussõnum siit parlamendi kõnetoolist. "Pärast meid tulgu või veeuputus" ei tähenda seda, et veeuputuse järgne olukord peaks olema püsiv uus normaalsus. Ei ole niisugust õiguslikku ootust! Eesti inimesed, Eesti mehed ja naised peavad andma vabadel valimistel oma hinnangu, oma kohtuotsuse tehtule. See tähendab, et siis tuleb meil ühiselt Eesti kodanike mandaadiga asuda jällegi asju ree peale seadma. Aitäh!

Aitäh! Helmen Kütt, palun!

Lugupeetud eesistuja! Head ametikaaslased ja austatud istungi telesilla kaudu jälgijad! Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve 2026. aasta lisaeelarve seaduse juurde esitasid sotsiaaldemokraadid kolm suurepärast muudatusettepanekut. Need muudatusettepanekud on vastutustundlikud, need on hädavajalikud ja need kindlasti kergendavad kõige nõrgemate toimetulekut selles olukorras, mis praegu Eestis valitseb. 

Esimene muudatusettepanek puudutas seda, et toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele, jalanõudele ja muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekupiiri tõsteti 200 euroni juunis 2022 ja nüüd oleks võimalik sellesama lisaeelarvega tõsta seda näiteks septembrist alates, nii nagu on üksikvanema toetuse tõus planeeritud. Ja 2026. aasta jaanuarist on toimetulekutoetuse piir 220 eurot. Viimase viie aasta jooksul on hinnad kallinenud 50%, 2026. aasta elatusmiinimum on 361 eurot ja 40 senti. See tähendab, et vähemalt 350 eurot peaks ja võiks olla toimetulekupiir. Ei ole ühtegi muud toetust, mis oleks vajaduspõhiselt arvestatav, mis oleks sihipärane ja mille läbi saaksid toetatud eakad, aga ka tööealised, kes on töökoha kaotanud või sattunud raskesse olukorda, lastega pered, sest toimetulekutoetuse piiri korral on lastega perede koefitsient laste kohta suurem. See on äärmiselt vajalik muudatusettepanek. Me oleme selle mitmel korral algatanud ja oleme ka sellekohase eelnõu esitanud. On väga kahetsusväärne, et praegu, 2026. aasta lisaeelarve seaduse menetlemisel ei ole see ettepanek leidnud toetust. Aga ma võin kinnitada, et me kindlasti jätkame seda tööd, sellepärast et [vastasel korral] inimesed satuvad hätta. Tegelikult on praegune valitsuskoalitsioon rääkinud just sihipärastest toetustest ja vajadusest toetada nõrgemaid, nii et oleks väga mõistlik see ära teha. 

Teise muudatusettepaneku eest tahaks tunnustada komisjoni, kes kavandab 1. septembrist üksikvanema toetuse tõusu 80 eurolt 100 eurole. Sotsiaaldemokraadid on selle muudatusettepaneku mitmel korral esitanud, oleme andnud sisse ka vastavasisulise eelnõu. Kena, et seda on lõpuks kuulda võetud. Ilmselt on see nii nagu vee tilkumine kivile, mis lõpuks sinna augu uuristab. See on igal juhul positiivne, et meie muudatusettepanekut on siiski arvestatud. 

Meie viimane muudatusettepanek – jälle on väga kahju, et seda ei ole arvestatud – puudutab erihoolekandesse suunatud vahendite märkimisväärse kasvu vajadust, sest valdkond on alarahastatud. Meil on olemas Riigikohtu otsus, mis väga selgelt ütleb, et ei ole põhjendatud selgitus, et rahalisi vahendeid ei ole. Inimesed, kellele on määratud see teenus, peavad selle teenuse saama. Ettekandja ütles, et meil on tühje kohti, tehakse analüüse ja vaadatakse, aga tegelikult on olukord selline, et tööjõukulud moodustavad erihoolekandeteenuse hindadest 88% ning tegevusjuhendajate töötasu on enam kui 500 eurot väiksem Eesti keskmisest palgast. Kui me räägime maksuküürust ja kõigest sellest, siis need inimesed selle maksuküüru kaotamisega küll mingisugust abi ei saanud – 10 eurot kuus ei ole kindlasti piisav. Kuna Riigikohtu kevadise otsuse järgi tuleb psüühilise erivajadusega inimesele tagada koht kuni kolme kuu jooksul, siis see oleks olnud kas või elementaarne väike samm selleks, et asuda seda ülesannet täitma. Täna me teame, et olukord muutub kindlasti raskemaks, kuna inimeste vajadused ja pöördumised on suuremad, kui jõutakse lahendada. Tean küll, et Sotsiaalministeerium on ette võtnud teatud sammud ja läheb 2027. aasta riigieelarvest taotlema lisavahendeid, et seda probleemi lahendada, aga seda alles jaanuaris 2027 ja see kindlasti meid ei rahulda ega muuda olukorda. 

Nii et võin öelda, et sotsiaaldemokraadid kindlasti toetavad Isamaa [fraktsiooni] esitatud ettepanekut selle eelnõu teine lugemine katkestada. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Tegelikult toimub praegu see, mille eest ma hoiatasin juba tükk aega tagasi. Nüüd, kui valimisteni on jäänud vähem kui aasta, hakkab Reformierakond hakkab erinevaid kingitusi jagama. Te mäletate kõik, mis toimus aastatel 2022–2023, enne Riigikogu valimisi, kui vahetult enne valimisi hakati tõstma toetusi ja palkasid eri sektorites, lubati kõike head kokku. Aga millest ei räägitud? Muidugi ei räägitud tol hetkel maksutõusudest, kuigi kõik valitsuses olles teadsid väga hästi, mis olukorras riigieelarve on. 

Ja te ju mäletate ka seda, mida ütles hiljem tolleaegne peaminister Kaja Kallas. Ta ütles, et no ma ei saanud rääkida maksutõusudest, ma ei saanud nendest asjadest rääkida, sest see poleks olnud populaarne. Kuidas ma oleks saanud sellisest asjast rääkida enne valimisi? Ja vaadake, nüüd toimub täpselt sama. Kolm aastat on võetud vastu erinevaid otsuseid, tehtud maksutõuse. Ja nüüd sellesama lisaeelarvega on äkitselt Reformierakond tulnud välja muudatusettepanekuga, et tuleks tõsta üksikvanema toetust. Väga oluline muudatus! Muidugi tuleks seda teha, aga seda oleks pidanud tegema juba palju varem.

Ja küsimus, kuidas on üldse tekkinud olukord, kus meil on üksikvanemad, aga mitte ainult nemad, vaid ka leibkonnad, kus on vähemalt üks laps, ja nende seas on kasvamas suhteline vaesus. Kuidas me üldse jõudsime sellise olukorrani? Sellise olukorrani me jõudsime läbi selle poliitika, mida Reformierakond on viljelenud kõik viimased aastad. 

Tuletame korra meelde, et siin on ainult mõned muudatused, mõned asjad, mida Reformierakond on viimaste aastatega vastu võtnud. Lasterikaste perede toetuste vähendamine, kodustelt lastevanemalt ravikindlustuse äravõtmine, vanemahüvitise ülempiiri alandamine, täiendava tulumaksuvabastuse kaotamine lapse ülalpidamise eest, automaks koos registreerimistasuga, käibemaksu tõus 24%-ni, mis on muutnud kaubad, teenused, aga mis kõige olulisem, just nimelt toiduained, toidukaubad palju kallimaks. 

Ja nüüd tullakse lisaeelarvega välja mingite kingitustega, et näete, teate, nüüd me tuleme teile appi, nüüd me hoolime. Kas te tõesti arvate, et inimestel on niivõrd lühike mälu? Ei ole! Inimesed mäletavad, mis on toimunud viimastel aastatel. Seda trikki, mis tehti enne viimaseid Riigikogu valimisi, ei saa te uuesti kasutada. 

Me kõik peame tähelepanu pöörama sellele, et täna on lisaeelarve, aga praegu pannakse kokku järgmise aasta riigieelarvet ja me kõik peame pöörama tähelepanu sellele, mis muudatustega, mis toetustega ja mis kingitustega Reformierakond siis välja tuleb. Sest ma olen enam kui kindel, et üritatakse jälle valijate poolehoidu tagasi osta. Ma väga loodan, et inimesed mäletavad ja neil on meeles, mis tegelikult toimus, ja nad saavad aru, mis hakkab toimuma pärast valimisi, kui Reformierakond peaks uuesti peale 2027. aasta valimisi võimule tulema. 

Ja võib-olla üks hea asi, mida tsiteerida, on viimane majandusuuring, mis näitab, et Eesti inimesed näevad tulevikku tumedates toonides. See oli viimane majandusuuring, ja seda vaatamata sellele, et nii peaminister Kristen Michal kui ka rahandusminister Jürgen Ligi on igatpidi üritanud majandusuuringuid mõjutada. Esiteks, nagu te mäletate, võeti need ära ju konjunktuuriinstituudi käest, kui palju on neid kritiseeritud, need anti Statistikaametile, 100 000 euro eest ostetakse nüüd sisse palju kallimad uuringud, aga vaatamata kõikidele nendele pingutustele, mida me näeme, näitab uuring ikkagi sedasama tendentsi: inimesed, tarbijad tunnevad end ebakindlalt, ettevõtjad tunnevad end ebakindlalt. 

Ja mis on kõige olulisem? Inimesed näevad, et tulevikus kõik asjad aina kallinevad, on tunda pessimismi ja tunnetatakse, et elu läheb keerulisemaks. See on selles analüüsis välja toodud. Arvatakse, et leibkonna sissetulek ei suurene. Kusjuures see on ka põhjus, miks tarbijad on väga ettevaatlikud. Seda nähakse ju ka isegi tarbimiskultuuris – kui minnakse poodi, siis ostetakse [ainult] soodushinnaga tooteid. Kusjuures siin on veel üks irooniline aspekt, mis on huvitav: isegi see analüüs, kui palju meil toiduhinnad kallinevad, võeti konjunktuuriinstituudi käest ära. Ja kui Statistikaamet nüüd analüüse teeb, siis ta isegi ei hinda neid kaupasid, tooteid, mis on riiulil, ehk ei võta arvesse nende hindu, vaid võtab arvesse soodustooteid. Miks seda tehakse? Selleks, et näidata hinnakasvu, hinnatõusu palju väiksemana. Ehk siis, pole analüüsi, pole probleemi. Ja pole ka probleemi, mida tuleb lahendada. 

Tegelikult on see üks põhjus, miks on Keskerakond algatanud Jürgen Ligi, rahandusministri umbusaldamise. Opositsioonierakonnad on andnud oma nõusoleku, näidanud üles oma poolehoidu, et me liiguksime selle umbusaldamisega edasi. Sest need sõnumid, mis on kõlanud siit Riigikogu saalist, need sõnumid, mida on kuulnud Eesti rahvas, on vastuvõetamatud. Need on sellised sõnumid, mida mitte ükski Eesti inimene ei peaks valitsuse liikmelt kuulma. 

Kui Kristen Michal käituks riigimehelikult, siis oleks ta tegelikult tänaseks juba teinud otsuse ja vabastanud Jürgen Ligi ametist. Me oleme öelnud, et Kristen Michalil on nädal aega, et see otsus ise ära teha. Aga igal juhul opositsioonierakonnad tulevad selle umbusaldamisega välja hiljemalt järgmisel nädalal. See umbusaldus leiab aset siin Riigikogus, kõik saavad tulla ja hääletada. Ja ma tean, et ka koalitsioonierakondades on väga palju liikmeid, kes tegelikult samuti nagu meie ei usalda rahandusminister Jürgen Ligit. Kas või need sõnumid, mis puudutavad toiduainete käibemaksu alandamist, sõnumid, mis on kõlanud Eesti rahvale: selle asemel, et alandada toiduainete käibemaksu, tehke paremaid valikuid, tehke targemaid valikuid, ostke odavamaid tooteid. Ma arvan, et need on sellised sõnumid, mida ükski Eesti inimene praeguses olukorras ei peaks kuulma. 

Nii et kindlasti see usaldushääletus tuleb. See on usaldushääletus mitte ainult Reformierakonna ministrile, vaid kogu valitsusele. Ja ma usun, et selle usaldushääletusega – umbusaldushääletusega või kuidas öelda? – võivad kaasa tulla ka liikmed Eesti 200-st või Reformierakonnast. Aitäh! 

Aitäh! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Vladimir Arhipovi. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Seda eelnõu lugedes positiivseid emotsioone ei teki. Ei saagi tekkida, sest me näeme taas valitsuse katset lahendada probleeme murede edasilükkamisega. Aga probleeme ei lahendata, neid nihutatakse järgmistesse aastatesse ja järgmiste valitsuste kaela. Täna me liigume vähikäiku, aga meil on vaja kindlustunnet, et majandust elavdada. 50% Eesti inimestest ei julge investeerida, nad hoiavad raha kokku, sest nad ei tea, mida see valitsus homme jälle välja mõtleb. 

Aga üks punkt selles eelnõus on siiski positiivne. Ma pean silmas üksikvanema lapse toetuse tõstmist 80 eurolt 100 euroni. Ja mis te mõtlete, et see on heast tahtest sunnitud? Ei ole. See on tõesti sunnitud, aga kartusega, et [koalitsiooni] reiting jääb samaks, kui praegu on, järgmisteks valimisteks. Ehk siis pigem on see kartus ja sellest tingitud mingisugunegi samm valija poole. 

Nii et seda muudatust võib toetada. Mitte sellepärast, et see 20 eurot lahendaks üksikvanemate probleemi – see ei lahenda –, ja mitte sellepärast, et see muudaks Eesti perede elu järsult paremaks – ei muuda. Aga nagu öeldakse, parem midagi kui mitte midagi. Kui riik annab üksikvanema perele iga kuu natukene rohkem tuge, siis on see vähemalt samm õiges suunas, kuigi väike samm. Aga mis teha, suuremat ei juleta teha. 

Samas ei saa valitsus sellest teha suurt edulugu, sest Eesti inimesed teavad väga hästi, mis on viimastel aastatel juhtunud. Toiduhinnad on tõusnud, energia hind on tõusnud, maksud on tõusnud, elamiskulud on tõusnud. Ja selle kõrval on see 20 eurot toetuse kasv pigem märk sellest, kui keeruliseks on paljude perede elu muutunud. Kusjuures alles hiljuti või selle aasta alguses tõsteti toimetulekutoetus 20 euroni, nii et see 20 on mingisugune maagiline summa, mida ületada ei juleta. 

Ja siis jõuame lisaeelarve peamise probleemini. Valitsus vaatab numbreid, aga ei näe inimesi nende numbrite taga. Valitsus räägib eelarvereeglitest, protsentidest ja miljonitest eurodest. Inimesed räägivad ka sellest, kas kuu lõpuni jätkub raha. Päriselu ei käi selle järgi, kui hästi kõlab ministri ettekanne siin saalis. Päriselu käib selle järgi, kas pensionär saab ravimid välja osta, kas lastega pered saavad kõik arved makstud, kas töötav inimene suudab oma palgaga normaalselt ära elada või peab ta jälle kuskilt lisatööd otsima, kas ettevõtja julgeb investeerida ja töökohti luua. 

Need on küsimused, mille järgi inimesed hindavad riigi edu, mitte selle järgi, mitu miljonit eurot on ühest aastast teise tõstetud. Kui riigi rahandus on korras, aga inimeste kindlustunne väheneb, siis ei ole kõik korras. Kui statistika paraneb, aga inimeste toimetulek halveneb, siis on absoluutselt kõik korrast ära. Kui valitsus räägib edust, aga inimesed peavad järjest rohkem millestki loobuma, siis ei ole ka kõik korras. Seetõttu just selles punktis, 20 euro tõstmine, võiks seda eelarvet toetada, kuid inimesed ootavad enamat kui probleemide edasilükkamist ja väikseid parandusi. Nad ootavad poliitikat, mis päriselt parandab nende toimetulekut ja annab neile usku, et homne päev tuleb parem kui tänane. 

Seetõttu me seda eelnõu kindlasti toetada ei saa. Ma väga loodan, et kui on rahaministri umbusaldamine, mis on järgmiseks nädalaks planeeritud, võtavad valitsuskoalitsiooni liikmed ka ennast kokku, tuletavad meelde, et nad on rahva esindajad, ja umbusaldavad rahandusministrit. Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu teine lugemine katkestada. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. 

Asume eelnõu 910 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Kokku on eelnõu kohta esitatud neli muudatusettepanekut. Esimese on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Jaak Aab, Tanel Kiik, Ester Karuse ja Züleyxa Izmailova, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh! Palun nimetatud muudatusettepanekut toimetulekupiiri tõstmiseks hääletada.

Aitäh! Me peame tõesti seda nüüd hääletama, aga enne seda kõlab kaks minutit saalikutsungit. 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele eelnõu 910 esimese muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Jaak Aab, Tanel Kiik, Ester Karuse ja Züleyxa Izmailova. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 16 Riigikogu liiget, vastu 40, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt teine muudatusettepanek, mille on esitanud Reformierakonna fraktsioon ja Eesti 200 fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Kolmas muudatusettepanek, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Jaak Aab, Tanel Kiik, Ester Karuse ja Züleyxa Izmailova. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda osaliselt ehk tuleb vaadata muudatusettepanekut nr 2. Ning neljas muudatusettepanek, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Jaak Aab, Tanel Kiik, Ester Karuse ja Züleyxa Izmailova, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh! Palun nimetatud muudatusettepanekut, mis puudutab tekkinud olukorda erihoolekandes ja ka Riigikohtu otsust, toetada ja hääletada.

Aitäh! Head kolleegid, kas me võime kohe asuda hääletuse juurde? (Saalist vastatakse.) Kuna keegi pole saalist lahkunud, siis panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Jaak Aabi, Tanel Kiige, Ester Karuse ja Züleyxa Izmailova ettepaneku, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Ettepanek on nr 4. 

Ettepaneku poolt on 15 Riigikogu liiget, vastu 40, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek nr 4 ei leidnud toetust. Me oleme eelnõu 910 muudatusettepanekud läbi vaadanud. 

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 910 teine lugemine lõpetada, aga meile on laekunud kaks ettepanekut, üks neist Isamaa fraktsioonilt ja teine Eesti Keskerakonna fraktsioonilt. Mõlemad teevad ettepaneku eelnõu 910 ehk riigi 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu teine lugemine katkestada. Me peame seda ettepanekut hääletama ning enne seda kõlab kaks minutit saalikutsungit. 

Austatud ametikaaslased, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 910 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 17 Riigikogu liiget, vastu 41, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 910 teine lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 10. juuni kell 17.15. 

Liigume edasi. Tänane neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 921 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks siia Riigikogu kõnetooli välisminister Margus Tsahkna. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teie ees on energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohandamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu nr 921. Kõnealuse kokkuleppe eesmärk on kinnitada Euroopa Liidu ja liikmesriikide ühist arusaama, et energiaharta lepingu artiklit 26 ei kohaldata Euroopa Liidu siseste investeerimisvaidluste lahendamiseks vahekohtumenetluses. Energiaharta leping, mille tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe eelnõu hetkel menetletakse, sõlmiti juba 1994. aastal. Lepingu eesmärk on edendada energiavaldkonna koostööd, investeeringute kaitset ja energiakaubandust Euroopa ning kolmandate riikide vahel. Energiaharta leping sisaldab ka investeeringute kaitse sätteid. Nende hulgas on keskse tähtsusega artikkel 26, mis võimaldab investoril algatada riigi vastu rahvusvahelise investeerimisvahekohtumenetlus juhul, kui investor leiab, et riik on rikkunud energiaharta lepingust tulenevaid investeeringute kaitse kohustusi. 

Aja jooksul on aga tekkinud kõhklused, kas energiaharta lepingu artiklit 26 saab kasutada ka Euroopa Liidu sisestes suhetes ehk olukorras, kus ühe Euroopa Liidu liikmesriigi investor algatab arbitraažmenetluse teise liikmesriigi vastu. Tulenevalt Euroopa Liidu ja selle õiguse olemusest on vastus sellele küsimusele eitav. Energiaharta lepingu eesmärk ei olnud kunagi reguleerida Euroopa Liidu siseseid suhteid. Euroopa Liidu siseturg ning investeeringute kaitse põhinevad Euroopa Liidu õigusel ja Euroopa kohtusüsteemil. Euroopa Kohus on seda samuti kinnitanud. Seega, igasuguste edasiste kõhkluste vältimiseks sõlmitigi käesolev kokkulepe. Kokkulepe kinnitab Euroopa Liidu ja liikmesriikide ühist arusaama, et energiaharta artiklit 26 ei kohaldata ega olegi kunagi saanud kohaldada Euroopa Liidu siseste investeerimisvaidluste lahendamiseks. Praktikas tähendab see, et Euroopa Liidu liikmesriikide investorite ja liikmesriikide vahelisi vaidlusi tuleb lahendada Euroopa Liidu kohtutes. 

Oluline on rõhutada, et tegemist ei ole energiaharta lepingu muutmisega ega uute sisuliste kohustuste loomisega Eesti jaoks. Kokkulepe kinnitab pelgalt kehtivat õiguslikku korda. Samuti ei mõjuta kokkulepe ei Eesti suhteid kolmandate riikidega ega energiaharta lepingu kohaldamist väljaspool Euroopa Liidu siseseid suhteid. Kokkuleppe eesmärk on vältida põhjendamatuid vaidlusi ning see aitab tagada Euroopa Liidu õiguse ühetaolist kohandamist, mis kindlasti tagab ka meie enda huvide kaitset paremini. 

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimese paragrahviga ratifitseeritakse kokkulepe ning teise paragrahvi kohaselt jõustub seadus Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seetõttu palun ma valitsuse esindajana Riigikogul seda eelnõu toetada.

Suur tänu, lugupeetud minister! Küsimusi teile ei ole. Riigikogu majanduskomisjonis toimunud arutelu palun tutvustama siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Marek Reinaasa, Riigikogu majanduskomisjoni esimehe. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Tõepoolest, majanduskomisjoni istung toimus ja seal arutati seda energiaharta ratifitseerimist Riigikogus. Liiga palju me seal seda ei arutanud. Hea välisminister tutvustas seda lepingut sellise põhjalikkusega, et palju küsimusi talle ei olnud. Aga võib-olla tasub siiski ära märkida, et Aivar Kokk küsis, mille poolest on just nimelt energeetikavaldkond nii eriline, et seal tuleb miskit laadi hartasid kokku leppida. Ja loogiline vastus kõlas, et tõepoolest, just nimelt energeetikaküsimustes on neid vaidlusi Euroopa Liidu riikide ja kolmandate riikide vahel kõige enam ja seal see probleemi aktuaalsus on terav. 

Pärast seda tegi majanduskomisjon menetluslikud otsused: määrata juhtivkomisjoni esindajaks Marek Reinaas, konsensuslik otsus, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 8. juunil, konsensuslik otsus, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, konsensuslik otsus. Kuivõrd eelnõu on seotud Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmisega ja vajadusega jõustada kokkuleppe ratifitseerimise seadus võimalikult kiiresti, otsustati teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 11. juuni, ka see oli konsensuslik otsus. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Ka teile küsimusi ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 921 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 11. juuni kell 12.

Tänane viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 924 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks siia Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Selle eelnõu eesmärk on eelkõige taastada Maksu- ja Tolliameti ning Rahapesu Andmebüroo võimekus pärida täitmisregistri kaudu andmeid. Taust on see, et eelmine aasta leidis õiguskantsler oma järelevalve käigus, et täitmisregister, mis on seni töötanud aastaid pankade ja valitsuse heas koostöös infokanalina, ei ole piisavalt reguleeritud. Selle tulemusena reageeris justiitsministeerium selliselt, et sulges nende kahe asutuse juurdepääsu neile hädavajalikele andmetele piisavalt operatiivselt. Mõlemad asutused kasutasid kuni eelmise aasta suveni täitmisregistrit infovahetuse kanalina enda ja krediidiasutuste vahel. 

Eelnõu toob parema õigusselguse ja täpsemad alused finantsteabe kogumiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel. Eelnõu ei anna Maksu- ja Tolliametile ega Rahapesu Andmebüroole mingeid lisaõigusi, need õigused on neil kehtivas seaduses juba olemas. Küsimus on ainult selles, kas probleemi puhul käivitub tülikas ja tegelikult ebaturvaline meilivahetus või töötab kiire ja turvaline infokanal, nagu ta viis aastat töötas. 

Selle eelnõuga sätestatakse seaduses suletud loetelu andmetest – varem see oli regulatsioonis – ja muul moel avatud, mida Maksu- ja Tolliamet ja Rahapesu Andmebüroo võivad täitmisregistri infovahetuskanali kaudu küsida. Sinna lisatakse sõnaselgelt juurde need andmekoosseisud, mille vahendamiseks praktikas täitmisregistril võimekus oli ja mida praktikas aastaid ka kasutati. Lisaks täiendatakse sätteid selliselt, et kõigile oleks üheselt selge ja arusaadav, et pangasaladuse hulka kuulub ka pangakonto väljavõte. Seda piiritletakse ülesandepõhiselt – Rahapesu Andmebüroo seadusest tulenevad ülesanded, mille täitmiseks on konto väljavõte lubatud. Lisaks on eelnõus ette nähtud ettekirjutusega konto väljavõtte küsimise õigus ka väärtegude menetlemisel. Täpsustatakse, et täitmisregistri kaudu küsitakse ettekirjutusega ainult seaduses ammendavalt seotud andmeid. Muu pangasaladuse küsimine toimub endiselt ettekirjutusega täitmisregistri väliselt. 

Maksu- ja Tolliamet küsib tegelikult pangakonto väljavõtteid alati maksumaksjalt endalt kõigepealt ja kui nii ei saa, siis küsib krediidiasutustelt täitmisregistri kaudu. Sätestatakse, et Rahapesu Andmebüroo täitmisregistri kaudu päringute tegemisel toimub andmesubjekti teavitamine pärast teavitamispäringu aluse äralangemist hiljemalt viie aasta jooksul. Sellega tagatakse isiku õigus saada teada, kui Rahapesu Andmebüroo on tema pangakonto andmeid kogunud. Tähtaeg on leitud selliselt, et tagatud oleks ka Rahapesu Andmebüroo tegevuse konfidentsiaalsuskohustus ja välistatud oleksid riskid, et teavitamine tooks kaasa olukorra, kus käimasolev RAB-i ülesanne või uurimisasutuses käimasolev menetlus võiks ohtu sattuda. 

Täitmisregistri näol on tegu infovahetuskanaliga. Selle kaudu ei teki mingit massandmebaasi, massandmete pärimist või varjatud jälitustegevust. Valed on olnud väited, et maksuamet või RAB tahavad saada automaatselt juurdepääsu pangakonto väljavõttele. Sellist automaatselt juurdepääsu aamise õigust ei ole neil olnud varem ega hakka ka olema. Vastupidi, eelnõu täpsustamine piiritleb mõned andmed, millal üldse on õigus konto väljavõtet küsida. 

Eelnõu seletuskirjas on põhjalikult analüüsitud põhiseaduslikku riivet, eelnõu rahvusvahelisele õigusele vastavust ja teiste riikide praktikat ning põhjendatud, miks RAB-il on pangainfo saamine oma ülesannete täitmiseks kriitiline. Musta raha liikumist ei ole võimalik avastada ega takistada ilma raha liikumist nägemata. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on vähemalt üks küsimus. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Härra minister! Kas siis Rahapesu Andmebüroo rikkus – kui LHV kohtuasja loogikat vaadata –, tegutses seadusevastaselt, kui ta neid päringuid inimeste kontodelt tegi? Mis on teie hinnang? Teiseks, küsimus füüsiliste isikute puhul selle kohta, millistel tehioludel saab Rahapesu Andmebüroo seaduse jõustumisel ligipääsu tehinguandmetele ja kui pikka aega tagasi need tehinguandmed ulatuvad? On seal mingisugune ajaline piir ka või on ligipääs kogu isiku tehinguajaloole krediidiasutustest? Ja kolmandaks, ma vaatan, et õiguskantsler on tegelikult esitanud väga laitmatu, aga kriitilise käsitluse selle eelnõu kohta. Ja ministeerium on öelnud ainult: "Selgitasime talle." Äkki te formuleerite, millised olid õiguskantsleri tähelepanekud ja mis olid tema arvates probleemid selle eelnõuga seoses? Ja milles seisnes valitsuse selgitus õiguskantslerile, mis puudutab seda eelnõu, pangakontodele ligi pääsemiseks?

Aitäh! Ma oleks pidanud hakkama üles kirjutama teie küsimusi. Keskenduge palun ühele küsimusele, siis ma suudan need kõik meelde jätta. Võib-olla oleksin pidanud kirja panema. See viimane, õiguskantsler tõepoolest, vajas selgitust. Kohtusin temaga ise. Ilmselgelt on rahapesu loogika õiguskantsleril jäänud natukene kaugeks ja selle üle vaieldi ka Euroopa Kohtus. Ma sain selle kohta tagasisidet veel eelmisel nädalal. 

Rahapesutõrje erineb kardinaalselt kriminaalmenetlusest. Justiitsminister on ka oma kriitikas nimetanud, et vaat seal on põhjalikud regulatsioonid, aga rahapesu teemal pole nagu midagi. See on nüüd laiemalt arusaadav olnud, et rahapesutõrje ei toimu kunagi mitte tõendipõhiselt, vaid riskipõhiselt, sest raha liigub väga kiiresti, tegu on eelkuriteoga, kunagi pole piisavalt aega ega ressurssi, et see välja uurida ja peatada musta raha liikumine. Sellepärast on rahapesutõrje kardinaalselt teistsuguse loogikaga. 

See, mida õiguskantsler vaidlustas, oli avatud loetelu, kus oli öeldud, mis [on] täitmisregistri regulatsioonis. See võeti muide vastu teie valitsuse ajal. Ma kahtlen, kas te olite sellel ajal välisminister. Aga igatahes ei ole see kuidagi opositsiooni ja koalitsiooni küsimus, vaid üle valitsuste pikalt arendatud teema. Õiguskantsler vaidlustas, mida täpselt täitmisregistri kaudu tohib küsida, kas avatud loetelu, kui seaduses ei ole must valgel kirjas õigust pangakonto väljavõtet küsida, on piisav õigustus pangakonto väljavõtte küsimiseks. 

Ilmselgelt selliselt ta töötas nii pankade kui ka ministeeriumide koostöös. See, et LHV sellisest kokkuleppest ja pikast koostööst niimoodi taandus, et hages riiki, on minu arust siiski näotu, sest mõlema huvides on ju rahapesutõrje. Pankadel on selles isegi veel otsesem risk kui ükskõik mis valitsusel, nendel lasuvad ju sanktsioonid, kui nad hoolsuskohustusi ei täida, kiiresti ei reageeri. Ja see jagelus on üsna näotu minu jaoks, minu silmis, ma ei häbene seda ütlemast. Aga kohtuasjaga ma tõenäoliselt täpsetes detailides ei suuda kursis olla. Aga eks nad maandasid oma riske ja andsid mingisuguseid andmeid, mille puhul nad ei olnud kindlad, et neid anda tasub. 

Aga et anda tuleb, on väga elementaarne. Rahapesu andmebüroodel üle maailma – neid on üle 100, vist 140 – on kõigil juurdepääs pangakontodele. See on elementaarne. Kõik riigid on kohustatud tegema oma parima, see on kirjas ka Euroopa Liidu direktiivis. Aga vaat seda Euroopa Liidu direktiiv, mis sätestab alati miinimumnõuded, nii palju kui võimalik, ei näinud ette, et kuskil on nii arenenud süsteem, nagu meil digiriigi puhul alates 2020-ndate algusest on, et on võimalik kiire andmevahetus ja kiire raha peatamine. Seda direktiiv ette ei näinud, aga ta kohustab üldjoontes võimalikult kõik ja parima tegema. 

Pealkiri on isegi "Automaatne infovahetus". Tegelikult ei mõelda seal automaatse all mitte seda, et miski toimub iseenesest. Rahapesu Andmebüroo puhul ka ei tähenda see, et ta tegelikult pääseks kontodele juurde, ta ei pääse, vaid see tähendab automatiseeritust. Automatiseeritud tegevus on ainus võimalus rahapesu peatada ja need riskid tuvastada, aga ikkagi riik, Rahapesu Andmebüroo ei pääse otse kontode juurde, vaid ta saab seda küsida. Lihtsalt see info liigub kiiremini kui meilitsi. 

Aa, tehinguandmed oli veel küsimus. Väga pikk küsimus oli märksõnadega. Aga ma ei tea, mida te tehingu all mõtlete. See oli ikkagi tegemist pangakontol toimuvate liikumistega. Ja mida õiguskantsler vaidlustas, oli jah see avatud loetelu, mis justkui kindlasõnaliselt ei öelnud, et seal on pangaväljavõtted, aga nagu ma ütlesin, ei ole võimalik rahapesu andmebüroodel kusagil maailmas ilma kontode andmeid kätte saamata kätte saada rahapesijaid. Meil oli seisukohtade lahknevus alguses tuntav, aga üldjoontes õiguskantsler oli ikkagi kriitiline alguses ja lõpus ütles, et selle eelnõuga on hästi. Ma ei tea, mis aega te täpselt tsiteerisite, aga eks ta oma juriidilises tekstis püüdis oma seniseid seisukohavõtte kuidagi rohkem sisustada. Kuid minu mulje on küll see, et ta on selgelt siin paadis ja meil selle koha pealt mingeid erimeelsusi ei ole.

Aitäh! Urmas Reinsalu, palun! 

Ma viitasin kooskõlastuskirjale või arvamusele, mille õiguskantsler saatis eelnõu kohta. Aga ma täpsustan üle. Ütleme, tehingute andmete või liikumiste väljavõtete puhul me saame aru, mis me mõtleme – sama asja, eks ole. Füüsiliste isikute puhul, mis tehioludel saab Rahapesu Andmebüroo füüsiliste isikute kohta kontoandmete kohta küsida, tehingu ajaloo kohta, ja kui pikk ajalugu tagasi? Kui kaua ja millistel asjaoludel Rahapesu Andmebüroo neid küsitud andmeid või päringuid, olgu need masspäringuid või üksikpäringuid, säilitab?

Neid ei ole masspäringud, mingit massandmebaase ei ole. Need detailid – kuna on mitu [sarnast] eelnõu korraga, siis ma kardan natukene vastata, aga ma pakun, et see on viis aastat tagantjärele. Aga keskmes ei ole füüsilised isikud, vaid ikkagi tehingud. Füüsiliste isikuteni võidakse jõuda füüsilisi püüdes, aga see ei ole selle eelnõu kese.  

(Urmas Reinsalu räägib kohapealt.) Te kasutate läbisegi siin sõnu "tehing", "konto", "inimesed". Küsimus on pangakontodes. Kas nendele juurdepääs on? (Urmas Reinsalu räägib edasi.) Teie kasutasite sõna "tehing", mina ei kasutanud. Mina püüdsin teie sõnu kasutada ja ütlesin, et see ei ole täpne sõna, sest tehingud tähendavad rohkem andmeid kui ainult liikumine pangakontol. 

Aitäh! Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Mina pean tunnistama, et ma küll ei usalda RAB-ile sellise õiguse andmist. Vaatame, mis praegu toimub, vaatame, mis piiri- ja tolliametis toimub – viimane nädal saime teada, et sinu Terviseametit kontrollivad nemad. Sõltumata, kas on luba või ei ole, nad lihtsalt teevad päringuid. Enamik pankasid ei saa aru, mis päringuid võidakse teha või mitte. Vaatame kooskõlastusringi, ei ole mitte kedagi, kes oleks selle eelnõuga rahul. Kuskil ei ole mingeid piiranguid. Me anname RAB-ile õiguse kontod sulgeda, sõltumata, kas see on põhjendatud või mitte, neil on õigus ükskõik milliseid tehinguid konto peal vaadata. Konto kanded on ka tehingud. Sõnastatakse, et nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute kontodele võidakse teha – RAB ja Maksu- ja Tolliamet võivad teha – ükskõik kui palju päringuid, mitte mingisuguseid piiranguid seal ei ole. Kas me ikka päris seda tahame, et nii hakkabki olema? Kaamerad meil Tartus ...

Teie aeg!

... posti otsas mõõdavad ja filmivad, kes ja kuidas seal sõidavad. Terviseametisse läheb pääste- ja tolliamet sisse, millal ta tahab. Nüüd me anname RAB-ile kõik õigused, et saaks äkki kohtuvaidluses LHV-d võita. Või milles see ikka tegelikult …

Aitäh, Aivar Kokk! Härra minister, palun! 

Aitäh! Väga raske on jällegi sellist sõnavõttu jälgida ja aru saada, mida te siis täpselt öelda tahate. Ebatäpsusi oli seal õige mitu. Öelda, et teie ei usalda – ärge siis usaldage –, aga te ei usalda siis iseennast või oma valitsusi. See on üle aastate tehniliselt ettevalmistatud asi. Anti need õigused, mis RAB-ile igal juhul kuuluvad. Need vormistati lihtsalt infokanali mõttes, need õigused on kogu aeg olnud. Teeme nii, et mina vastan. Need õigused on igal juhul olemas. Alternatiiv on see, et RAB saadab meili, mis ei ole turvaline ega kiire infokanal, aga ta saab kõiki neid andmeid igal pool maailmas rakendada. LHV-l on kõige vähem vaja seda, et selgub, et need andmed ei ole neile kättesaadavad ja et nad kaitsevad mingisugust tehingut. Need sanktsioonid on sel juhul rahvusvahelised, meil ei ole siin kuidagi võimalik mingisugust privaatsuse suppi keeta, kui riskid on üleval nii pangandusele endale kui ka julgeolekule üldiselt ja õiguskorrale. 

See ei ole selle valitsuse mingisugune algatus. Selle valitsuse algatus oli see, et selle teema kallal nii kaua vaieldi. See oli tõesti probleem. Me ainult infokanali vaidlustamise tõttu vaidlustasime kõik, mida RAB teeb, igal pool maailmas üsna ühtemoodi. Need on rahvusvahelised reeglid. Eesti sai kunagi täiesti ebaõiglaselt pihta Danske teemal, kuigi me olime paremad kui rahvusvahelised regulatsioonid ja praktika. Me saime aastaid hiljem asjad selgeks, 2014. või 2015. aastaks olid meil endal Danskega asjad selged, nad võtsid liiga suuri riske. Selle avastas Finantsinspektsioon, kuigi tema põhifunktsioon ei ole kuritegevusega võitlemine, vaid finantsstabiilsuse hoidmine. 

Aga mis praeguseks on juhtunud? Praeguseks on maailm järele tulnud ka regulatsioonides. Nüüd on ka RAB-il hoopis uuemad õigused, regulatsioonid on täpsemad, kogu õppetundi on arvesse võetud, aga nüüd me oleme ise aasta otsa tegelikult venitanud ja rahapesu lihtsustanud. Ma ei usu, et Eesti nüüd enam nii mugav koht on, sest siin ollakse väga tähelepanelikult juba pankade tasemel, erinevalt 12 aasta tagusest või 20 aastast tagusest ajast. Aga siiski, see oli väga riskantne, panna lihtsalt juurdepääs tehnilisele lahendusele külge ja selle käigus tegelikult võtta operatiivne juurdepääs andmetele, mis on elementaarsed ja vajalikud. Siin ei ole uusi andmeid, mitte mingeid uusi andmeid ei saada, need on samad volitused, mida rahapesu andmebürood igal pool eri riikides saavad. 

Nii et teie valitsus on selle regulatsiooni sünnitanud. Palju õnne teile! 2017. aastal esimene asi, ma toetan teid, te kunagi ei kritiseerinud seda. Lubage meil ka nüüd jätkata seda tööd ja see kanal uuesti lahti teha, mis töötas alates 2021. aastast. 2020. aastal oli see regulatsioon valmis, aga esimesed aktid täitmisregistri kohta olid 2017. aastast.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Kõigepealt, aitäh vastuse eest! Aga miks need kahtlused ja kõhklused tekivad? Sellepärast, et LHV läks RAB-iga kohtusse ja halduskohtus LHV võitis. Nüüd me püüame tekitada seadust, mis annab RAB-ile need õigused, mida tal enne ei olnud.

Ei ole õige.

No kuidas ta siis teistmoodi on? Tegelikult ei piirata selle seadusega enamikku asju: kui palju, mis ajaks, mida võib küsida. Päris nii ei saa olla, et üks asutus, kus on, ma ei tea, mingi seltskond tööl, võib tuhlata kõigi miljoni inimese kontode peal. See ei ole ju loogiline. Peab olema mingisugunegi süsteem, kui pikalt, mis andmeid, mis tingimused pannakse RAB‑i töötajatele, kes neid andmeid menetlevad. See pool on puudu. Mina saan aru, et kõik need, kellega püüti kooskõlastada seda eelnõu, pööravadki sellele tähelepanu, et tegelikult ei ole väga selgelt paika pandud õigused, kohustused ja piirangud.

Teie aeg! Aitäh!

Aitäh! Mis iganes te loete kokku kooskõlastusringilt, teie mulje, nagu see seadus oleks kuidagi vastuolus turuosaliste huvide või soovidega, ei ole tõsi. See seadus on järjest pikemaks kirjutatud, oma seletustes ja põhjendustes on seda järjest paremaks tehtud, sõnastusi on muudetud, maandatud on kõik riskid, mida võib ette kujutada. Kõik need etteheited [on põhjendamatud]. Ja see ei vasta lihtsalt tõele, et on antud uusi andmeid. Ma kordan: ärge ajage seda juttu. Veel kord ütlen, et uusi õigusi ei ole RAB‑ile antud. Uusi õigusi ei ole RAB‑ile antud, on veelgi täpsemalt kirja pandud, palju täpsemalt need asjad, mida ta tohib. See kõik, mida te ütlete, ei vasta tõele. Oma ettekandes ja eelmistes vastustes ma juba seda ütlesin. Te olete kuskilt lehest või kusagilt lugenud mingisuguseid asju, aga kuulake, mida ma teile räägin. Sellel debatil ei ole ju mõtet, kui … (Saalis räägitakse midagi.) Teeme nii, et te vormistate küsimuse, mitte ei hõika pidevalt vahele, tekitades minu jutu katkestusi. Te mõlemad olete seda teinud juba mitu korda. Aga RAB‑i õigused on kogu aeg sellised olnud. Probleem on olnud selle kanali kasutamisel, selle kanali enda regulatsioonis ei ole samu asju kirjas, mis nagunii on. Nüüd me oleme selle kanali kasutamise, mitte õigusi üldiselt, vaid selle kanali kasutamise õigusi kitsendanud. See on selle eelnõu mõte, mitte õigus … (Saalis räägitakse.)

Hea kolleeg Urmas Reinsalu! Meil kahjuks ei ole sellist aruteluformaati ette nähtud, nii et niisugust debatti me siin kahjuks pidada ei saa. Selle jaoks on meil olemas ETV-s oma saade, kus te saate just sellisel kujul debatti pidada. Aga te olete oma kaks küsimust ära kasutanud. Ma näen, et te osalete läbirääkimistel, seal te saate veel oma küsimusi täpsustada. Ja kui lugupeetud rahandusminister tahab samuti läbirääkimistel osaleda, siis see võimalus on olemas.

Minu esimene soov on see – mul jäi vastamine pooleli –, et kui minu käest küsitakse, siis soovitakse vastust, ei hõigata vahele, ja kui vastused ei meeldi, siis see ei ole põhjus isiklikeks rünnakuteks, mida minu vastu on viimasel ajal palju tehtud.

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Palun nüüd siia Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjonis toimunud arutelu tutvustama rahanduskomisjoni liikme Maris Lauri. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu esimese lugemise ettevalmistamist 1. juuni istungil. Kohal olid rahandusminister Jürgen Ligi ja Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna juhataja Rainer Osanik. 

Minister tutvustas eelnõu eesmärki ja sisu, mida ma ei hakka kordama eelneva ettekande põhjal. Lisaks olid komisjoni liikmetel mõningad küsimused. Eelkõige näiteks esitas Andrei Korobeinik küsimusi teabevaringu avalikustamise ja selle tähtaja kohta. Samuti tuli küsimus, mis juhtub üleminekuperioodil, kui andmed on kogutud enne seaduse jõustumist, ja milline on nende kogutud andmete tõendite õiguslik tähendus. Vastus oli see, et kogutud andmed kehtivad edasi samadel alustel. 

Komisjon langetas menetluslikud otsused. Esiteks, võtta eelnõu täiskogu päevakorda 8. juunil sel aastal, konsensuslikult, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, konsensuslikult, ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Maris Lauri, konsensuslikult. Aitäh!

Suur tänu! Teile on vähemalt üks küsimus. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! Härra Ligi just väitis, et RAB-ile uusi õigusi selle eelnõuga ei anta, küll aga on mingid imelikud kanalid, mis nüüd avanevad. Minu küsimus on see: mis kanalid siis nüüd avanevad? Ja kas vastab tõele, et RAB-il olid enne täpselt samasugused õigused nagu praegu, esitada pankadele küsimusi andmete saamiseks, või on midagi selles eelnõu järgi ikkagi muutunud?

Ma saan aru, et te ei olnud ministri ettekande ajal siin, nii et teen väikese kokkuvõtte. Selle eelnõuga täpsustatakse regulatsiooni. Ühelt poolt selles mõttes, et saaks kasutada täitmisregistri elektroonilist andmevahetuskanalit. Täitmisregister teatavasti saab ligi elektroonilise kanali kaudu – ma ei tea, kuidas seda nimetada, juhtmeks või kaabliks – andmetele pankadest, pangakontodelt. On loodud võimalus selle kaudu ligipääsuks Maksu- ja Tolliametile ja ka Rahapesu Andmebüroole. See seadus täpsustab, millistel alustel see ligipääs käib, ja teeb seda tegelikult kitsendavalt, mitte selles ulatuses, nagu varem kasutati. 

Mis puudutab pangavaidlusi, siis tulenevalt ka sellest kohtuotsusest, mis tuli jaanuari alguses, see eelnõu täpsustab neid küsimusi. Tegelikult see eelnõu kitsendab ja täpsustab regulatsioone, seda, mismoodi saaks Rahapesu Andmebüroo pankadest andmeid küsida. See sisaldab ka nõuet tuua täpselt ära põhjendused ja alused, mille põhjal andmeid küsitakse.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel kõnelema palun siia Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. Palun! (Kõneleja soovib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun! 

Härra rahandusminister esitas siin niisuguse lausa dramaatilise, ahhetava küsimuse nagu antiiktragöödias: kas me siis ei usalda valitsust? Nagu ma saan aru, oli etteheide see, et me julgeme siin üldse midagi küsida või millelegi tähelepanu juhtida. Ei usalda, jah! Ma ei räägi siin muudest teemadest, mis puudutavad rahandus- ja majanduspoliitikat või üldist poliitilist juhtimist, aga isikuandmete valdkonnas on see vassiv ja hämav retoorika ja tegevus, mis on viimasel ajal toimunud, tõepoolest tekitanud umbusu mitte üksnes parlamendi opositsioonis, vaid ka – õigusega – Eesti avalikkuses.

Selle seaduseelnõu puhul on märkimisväärne, et õiguskantsleri väga tõsistele ja kriitilistele tähelepanekutele, mille ta selle eelnõu kohta esitas, vastas valitsus ainult, et selgitame. See oli kogu vastus. Õiguskantsler hoiatas niisuguse avara käsitluse eest, mis puudutab ikkagi tundlikke isikuandmeid, nagu pangakontosid. Pangad on sellele probleemile tähelepanu juhtinud, nii udusele formuleeringule selles seaduses. Eesti Advokatuur on toonud selgelt, rasvases kirjas esile probleemi, et selle eelnõu puhul on tegemist õigusliku selguse kahanemisega, mitte selguse kasvamisega. 

Siin tunnistati risttule all küsimustele vastates üles, et seda eelnõu on vaja selleks, et suruda LHV Panga kaebus kehtiva seaduse raamidesse. Siin viidati Tallinna Halduskohtu otsusele. Ja rahandusminister hoidus vastamast küsimusele, kas RAB rikkus seadust, kas õigusvastaselt vaadati neid andmeid või mitte. 

Vaatame, mis oli halduskohtu otsus. Loogika on selline: kui varem on tulnud välja, et seda tüüpi päringute puhul on tegemist seaduserikkumisega, siis ei saa ju kuidagi väita, et selle seadusega, mis on ette pandud jõustumiseks, jääb olukord täpselt samaks. Ma küsisin konkreetselt asja, mis on vägagi praktilise tähendusega: kui kaua aega tagasi, mis menetlustüübis ja kuidas füüsilise isiku tehingute ajalugu säilitatakse? Ainus vastus lisaks oletatavale ajalisele viitele oli see, et isikute kohta väljavõtteid ei tehta, võetakse tehingute kohta. Loomulikult ei pea see paika, sellepärast et pangakontod on isikutel, olgu nad füüsilised isikud või juriidilised isikud. Ja loomulikult teeb neid päringuid Rahapesu Andmebüroo ning Maksu- ja Talliamet isikute kontode kohta. 

Laiem kontekst. Me kõneleme siin isikute pangasaladuse rikkumisest ja nüüd, praegu tegelikult kiirteemudeli säilitamisest. Aga kas see kiirteemudel on põhjendatud praeguses olukorras, kus me näeme väga õigustatud muret andmekaitse üle? Ma arvan, et seda on õige küsida selles loogikas. Siin ei peaks olema vahekitsendust.

Samasugune sümptomaatiline hämamine oli tegelikult siis, mäletame, kui [oli arutelu] selle üle, millised ametiisikud võivad kasutada pangasaladuse andmeid. Me näeme praegu niisugust käekirja terviseandmete kohta, kus samamoodi antakse niisuguseid vastakaid vastuseid, et kord on kaalumisruum tehingus, siis jälle ei ole kaalumisruumi selle informatsiooni andmisel. Aga kui me räägime Eesti digitaalriigist, siis kõige tundlikum informatsioon on terviseandmed ja inimese eraelusse puutuvad pangasaladust sisaldavad andmed. Selles loogikas on kogu meie elektroonilise infovahetuse usaldamine avalikes teenustes põhinenud teadmisel, et neile on väga jäigalt piiritletud ligipääs. Ja nüüd selgub, et on olemas kiirteed või, nagu siin hellitavalt nimetati, kanalid. Ja kanaleid tuleb avardada, kanalid peavad tegutsema nii-öelda põranda all, lahus sellest, miks on mingi avalik teenus mõeldud põhieesmärgina ühiskonnas teenuse pakkumiseks. 

Ja kogu see apoteoos, härra Ligi, on ju teie Napoleoni tort, mida te olete teinud superandmebaasina, mis on praegu parlamendi menetluses. Isamaa kutsus üles presidenti seda mitte välja kuulutama, president lükkas selle tagasi, praegu ta on maa ja taeva vahel. Ma tuletan meelde, milline see mudel oli. Isikute andmetest, sealhulgas kontotehingu väljavõtetest, terviseandmetest, kinnisvaraandmetest, elukohaandmetest koostatakse superandmebaas ja pannakse tehisaju profileerima inimesi. 

Õiguskantsler ütles – õigusega –, et mitte üheski Euroopa Liidu liikmesriigis ei ole niisugust imeasja leiutatud. Vaadake, kui huvitav: tehisaju profileerib ja siis tõendamise koormis rahapesumenetluses, tuletan meelde, lasub ju tegelikult isikul, kes on süüstatud selle tehisaru algoritmi kaudu. Aga algoritmide mudeli [kohta] – proua Lauri kandis ette, eks ole – me ei saanud mingisugust vastust. Kuidas see konstrueeritakse, millises loogikas, kui arvestada, et tagajärg, vähemalt menetluslik tagajärg on ju pangaarvete lukku minemine? Ja nüüd selliste leiutiste autorid tulevad ja ütlevad: "Usaldage meid kinnisilmi." Ei usalda! Sest te olete küüniliselt seadust kohaldanud, olete hämades reageerinud ka õigusvastastele tegudele, mis on ilmsiks tulnud, ja soovite oma poliitilist võimu seaduste abil – sest teil on siin parlamendisaalis enamus – kasvatada. 

Ma viitan nüüd teisele ooperile ja see on seesama Reformierakonna aktsioon ringhäälingunõukogu üle võtta, mis tuleb sellel mustal nädalal, eeldatavasti kolmapäeval hääletusele. Loetud kuud enne valimisi. Vabanemisjärgses Eestis niisugust künismi ei ole siin saalis varem esinenud. 

Teadmine, et üheksa kuu pärast te jääte võimust ilma, sunnib teid meeletustele. Aga see ei ole mitte kergendav asjaolu, vaid on raskendav asjaolu. Seda, et te isegi ei imiteeri vastutust 2027. aasta kevadest Eesti riigi käekäigu üle, on näha ka praegu rahanduspoliitilistes valikutes. Nii et ei ole usaldust, härra Ligi. Teie küsimustele antud vastused ei veennud. Ei veennud! Ma loodan, et õiguskantsleri hinnanguid, pankade hinnanguid ja advokatuuri hinnanguid arutab – sisulise kvaliteediga – parlamendi rahanduskomisjon. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, aga härra ministril on käsi püsti, soov osaleda läbirääkimistel. Palun Riigikogu kõnetoolist!

Aitäh! Väga kahju on sihukese küünilise väitluse pärast. Parlamendikultuur on ikkagi saapasäärde kukkunud. Ma vastasin teile korduvalt, et selle seadusega ei anta Rahapesu Andmebüroole uusi õigusi. Need õigused on Rahapesu Andmebürool kehtinud viis aastat. Need õigused andis talle teie valitsus 2020. aastal. Meie neid ei kritiseerinud – me teame, et rahapesu tõrjeks on sellised õigused vajalikud. Ja kogu vaidlus siin käib selle üle, kas Rahapesu Andmebüroo saab need andmed kätte kiiresti, nii nagu tal vaja on, või hakkab meilivahetus, milleks seaduse järgi on ju aega kuu aega, aga Rahapesu Andmebüroo on saanud need andmed kätte nädalaga. Selle aja peale on kogu see pettuse ja roimade raha tegelikult juba teinud mitu tiiru ümber maakera. Te ju olete ka viimaste uudistega kursis. Selles mõttes on erakordselt küüniline, et te räägite kõigest läbisegi, te üldse ei kuula, mis ma vastan, te üldse ei võta omaks seda, et ma tegelikult taastan seda, mida teie valitsus kunagi tegi ja mida meie toetasime, mitte ei loo mingeid uusi õigusi. Neid õigusi me kitsendame. Seni ei olnud seaduses see kitsam piiritlus ja need põhjendused kirjas, nüüd on. Maris Lauri ka teile seletas seda kõike, aga te räägite usalduse puudumisest. 

Kui te niimoodi vastustest ja sisust mööda räägite, siis miks peaks teid usaldama? Miks peaks üldse teie argumente kuulama? See läheb ju kõik stenogrammi kirja. Tekste on võimalik võrrelda, kes siin rääkis siiralt ja kes mitte. Aitäh!

Suur tänu! Urmas Reinsalu, kaks minutit, vastusõnavõtt.

Ei tulnud sisulisi vastuseid. Rahandusminister etteheidetele, mis puudutas superandmebaasi initsiatiivi, tegelikult hinnangut selle kohta, kas õigusvastaselt inimeste pangakontodega tutvuti või mitte, kõigile neile praktilistele küsimustele ei andnud vastust. Me ei saanud vastust. Need ei ole vähetähtsad küsimused. Ma saan aru, et praegu on LHV panga kohtuasja raamistamiseks vaja see seaduslik konstruktsioon läbi suruda, aga see ei ole iseenesest sisuline vastus, mis puudutab tulevikku vaatavalt rakendamist, kuidas see hakkab toimuma. 

Ja ka see küsimus, mis puudutab usaldust, ei ole sugugi mitte vähetähtis. Vaadake, küllap olete te kogenud ka Euroopa Liidu aruteludel, et on erikaal poliitiliste argumentidega, on ükskõik millise liikmesriigi ühiskonna ootused ja teemad, mis vajavad adresseerimist. Ja nii nagu Euroopa tasemel on kindlasti Eesti valitsuse positsioon nõrgem, kuna ta ei saa ühiskonna autoriteedile tugineda oma poliitika elluviimisel, tekitavad ükskõik kui heatahtlikud või vajalikud objektiivsed initsiatiivid, nagu me näeme, samamoodi umbusku, sest usaldus on lõhutud. Ja esimene ülesanne, mida me peame tegema, on just nimelt usalduse taastama asumine. See ei ole lihtne – härra Ligi raputab pead –, aga see on elementaarselt vajalik, sest see puudutab nii riigi juhtimise, valitsemise ja avaliku sektori tegevuse kui ka ühiskonna, investorite, ettevõtjate ja inimeste ootustele vastavat poliitikategevust. See peab rajanema usaldusel …

Aitäh! 

… mitte ei tohi liikuda selg ees ühiskonna poole.

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 924 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 22. juuni kell 13. 

Liigume edasi. Tänane kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustusandja kriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu 925 esimene lugemine. Palun siia Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Ma saan aru, et teil on siin uus komme: rääkida ühe eelnõu puhul kõigest muust. Sellepärast ma mainin sissejuhatuseks ära, et eelmise eelnõuga me täpsustasime neid regulatsioone, mis jäid täpsustamata täitmisregistri algatanud Jüri Ratase valitsusel. Ainult täpsustasime. Ja need õigused toimisid hulk aega, aga kuna need olid ebatäpselt kirjas, siis õiguskantsler asja vaidlustas, me parandasime selle ära, arvestades seejuures kohtuasja detaile. Nii et jah, kui usaldusest rääkida, siis ma soovitaksin väga Urmas Reinsalu tekste võrrelda nendega, millele ta vastab. 

Nüüd, kindlustusandja kriisi ennetamise ja lahendamise seadus. Muudatused põhinevad Euroopa Liidu õigusel ja mõjutavad eelkõige kindlustusandjate ja Finantsinspektsiooni tegevust. Esiteks reguleerib uus seadus kindlustusandjate kriiside ennetamist ja lahendamist. Teiseks muudetakse kindlustusandjate usaldusväärsuse läbipaistvuse juhtimise järelevalvega seotud nõudeid. 

Kõigepealt, ennetamine ja lahendamine. Eesti kindlustusandjad on hästi kapitaliseeritud, nende omavahendid ületavad selgelt kapitalinõudeid, tagades märkimisväärse kapitalipuhvri. Aga riskid on finantssektoris alati olnud, kuigi pankrotid jäid 1990. aastate lõppu ja Euroopas on neid ka hiljem olnud. Sellepärast, eriti arvestades kindlustusäri kasvavat keerukust, ettevõtte piiriülest tegevust ja potentsiaalseid süsteemseid kriise, tuleb selles seaduses tegelda riskide maandamisega. See tagab kindlustuse regulatsioonis valmisoleku teoreetiliselt suure mõjuga kriisiolukordadeks. 

Panganduses selline süsteem juba toimib. Kriiside ennetamiseks tuleb kiiresti sekkuda, kui kindlustusandja olukord muutub probleemseks. Selleks peavad kindlustusandjad koostama finantsseisundi taastamise kavad, mida saab olukorra halvenemise korral kiirelt kasutusele võtta. Kui kriisi ei ole võimalik ennetada, annab uus seadus Finantsinspektsioonile õiguse sekkuda ja lahendada kriis viisil, mis kaitseb kindlustusvõtjaid, aitab säilitada finantsstabiilsust, tagab kindlustusteenuste jätkumise ja lepingute täitmise ning vähendab survet riigi vahendite kasutamisele. 

Kriisilahendus viiakse läbi vaid juhul, kui kõik seaduses sätestatud tingimused on täidetud. See tähendab, et kindlustusandja peab olema tõsistes raskustes, olukorda ei ole võimalik muude meetmetega rakendada ning kriisilahendus peab olema avaliku huvi seisukohalt vajalik ehk andma parema tulemuse kui pankrotimenetlus. 

Kriisilahendust rahastavad kindlustusandjad oma maksete kaudu. Selleks luuakse tagatisfondi juurde uus osafond. Maksekohustus tekib alles siis, kui mõne kindlustusandja suhtes on algatatud kriisilahendus. Selleks, et maksekohustus ei tekitaks teistele kindlustusandjatele täiendavaid raskusi, on eelnõus kehtestatud maksete ülempiir, mida võib tõsta vaid erakondolukorras. 

Teine osa eelnõuga tehtavatest muudatustest on seotud kindlustusregulatsiooni täiendamisega. Esiteks tekib väikestele ja lihtsama tegevusega kindlustusandjatele juurde leevendusi, see tähendab harvemat aruandlust, vabastust likviidsusriski juhtimise plaanide koostamisest ning bilansi auditeerimise kohustusest. Samuti on väikestel kindlustusandjatel rohkem paindlikkust vastutavate isikute määramisel ettevõttes. 

Teiseks pikendatakse aruannete koostamise tähtaega – aruande avaldamise tähtaega pikendatakse nelja nädala võrra ja järelevalvele esitatava aruande tähtaega kahe nädala võrra. Kolmandaks pöörab eelnõu rohkem tähelepanu likviidsuskliimale ja kestlikkusriskidele. Kindlustussektori vastupanuvõime tugevdamiseks ja selleks, et kindlustusandjad suudaksid täita oma kohustusi ka stressiolukorras, reguleerib eelnõu likviidsusriski juhtimist. Samuti on kindlustuses kestlikkuse ja kliimariskidele tähelepanu pööramine oluline, sest need riskid mõjutavad otseselt nii kindlustusandjate kahjusid kui ka nende finantsstabiilsust ja ärimudelit. 

Viimase teemana on seaduses oluline piiriülene järelevalve ja koostöö teiste järelevalveasutustega. Eestis moodustavad välismaiste kindlustusandjate filiaalid peaaegu poole elukindlustusturust ja üle kolmandiku kahjukindlustusturust. Olulise piiriülese kindlustustegevuse puhul nähakse ette tihedam koostöö riikide järelevalveasutuste vahel, sest riskid ei piirdu enam vaid ühe turuga. Seetõttu vahetavad riikide järelevalveasutused regulaarset infot kindlustusandja finantsseisu ja võimalike probleemide kohta ning vajaduse korral osalevad kohapealsetes kontrollides. 

Kokku võttes on eelnõu eesmärk eelkõige kindlustusvõtjate kaitse. Kui kindlustusandjad tegutsevad usaldusväärselt ja läbipaistvalt, kui järelevalve on tõhus ning on olemas selge kriiside ennetamise ja lahendamise raamistik, on ka kindlustusvõtjate huvid paremini kaitstud. Tänan!

Suur tänu teile! On üks küsimus. Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Kõigepealt tänud sisuka ettekande eest! Äkki oskad öelda, kas Finantsinspektsiooni juurde siis luuakse see finantsjärelevalve üksus. Kas see vajab ka rahalist poolt ja kas võetakse inimesi juurde, et täita kõike seda, mida see päris paks seadus nõuab?

Aitäh! Finantsinspektsioon teeb ka praegu järelevalvet, see lisafond on praeguse seisuga mõeldud Tagatisfondi juurde. Aga jah, finantsasutused finantseerivad ise seda süsteemi. Kui nüüd tuleviku peale mõelda, siis on põhjust – ja ma tulen ilmselt selle algatusega välja – arutada Tagatisfondi kui eraldi, iseseisva fondi mõttekust. Fond ise saab olla paremini integreeritud näiteks Finantsinspektsiooni külge. Nagunii tal on väga vähe personali ja koostööd teiste asutustega. Praegune korraldus pärineb 1990-ndatest, aga selle eelnõu kontekstis on ikkagi mõeldud seda, et kindlustusfirmad ühel või teisel moel rahastavad ise seda fondi, mis nende riske haldab.

Suur tänu! On veel üks küsimus. Aivar Kokk, palun!

Aitäh vastuse eest! Ma ikkagi täpsustaks, kas nüüd see finantsjärelevalve üksus, mis siia seadusesse on nüüd sisse kirjutatud, luuakse. See on § 3 juures, esimesel lehel kirjas: "Finantsinspektsioon järelevalve- ja kriisilahendusülesannete täitjana, muu kriisilahendusasutus ning kolmanda riigi ametiasutus 
(1) Finantsinspektsiooni finantsjärelevalveüksus on Finantsinspektsioon finantsjärelevalve ülesannete täitjana."

Kas see üksus nüüd luuakse? Ja kui luuakse, siis mis see lõpuks maksma läheb? Sest kindlustusevõtjad ju maksavad lõpuks selle asja kinni.

Aitäh! Selle paragrahvi lõpu mõte on ikkagi piiritleda täpsemalt kindlustuse kriisiennetamise ja lahendamise kulusid. See on analoogne pangasüsteemiga, aga struktuur vast ei ole kõige tähtsam. Ma ei oska isegi Finantsinspektsiooni praegusesse struktuuri seda panna ega öelda, kui palju seda täpselt seal olemas on, aga varjatult on Finantsinspektsioon ju kindlustusfirmade järelevalvaja niigi. Siin mingit revolutsiooni ei toimu. Aga ma hea meelega vaatan sinna sisse, kuhu see täpselt maandub.

Suur tänu, härra minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni arutelust ja seal langetatud otsusest annab ülevaate hea kolleeg, rahanduskomisjoni liige Mart Võrklaev.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 1. juunil. Minister tegi ettekande. Ja liigun kohe küsimuste juurde. Ta ütles, et komisjoni esinaine Annely Akkermann märkis, et Tagatisfond aitab maandada pankade võimalikke likviidsus- ja maksejõuetusriske, kuid mahult on see suhteliselt väike. Ta tundis huvi, kas ligikaudu 2% tasemel fond on piisav, et reaalselt katta riske või suuremaid kriise. Kristiina Kubja vastas, et seda küsimust on arutatud Tagatisfondi ja Finantsinspektsiooni ametnikega ning nende hinnangul on ligikaudu 2% tase piisav, et täita oma eesmärki, sealhulgas umbes viieaastases vaates. Samas on tegemist pigem tagantjärele rahastamise mehhanismiga. Rahastamise vajadus sõltub konkreetsest juhtumist ja sellest, kas kindlustusandja läheb kriisilahendusse. Rahastamist ei pruugi alati vaja minna, sest seadus sätestab selgelt alused, millal seda kasutatakse. Näiteks kasutatakse vahendeid juhul, kui järelhindamine näitab, et pankrot oleks olnud kannatanutele, võlausaldajatele või kindlustusvõtjatele soodsam. Sel juhul hüvitatakse vahe. 

Rohkem küsimusi ega arutelu komisjonis ei olnud. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 8. juunil ehk täna, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada – see oli konsensuslik otsus, samamoodi nagu täna päevakorda võtmine – ja juhtivkomisjoni esindajaks määrati mind, ka see sai konsensusliku toetuse. Aitäh!

Suur tänu teile, härra Mart Võrklaev! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 925 esimene lugemine lõpetada. Eelnõu 925 esimene lugemine on lõpetatud. Ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 22. juuni kell 13. 

Ja nüüd, head kolleegid, peale haamrilööki on võimalik registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Seda soovi ei ole. Suur tänu teile kõigile! Head kolleegid, tänane istung on lõppenud.