Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 10. töönädala neljapäevast istungit. Kohaloleku kontroll! 

Kohalolijaks registreerus 57 Riigikogu liiget, puudub 44. 

Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud saadikud! Annan üle Riigikogu otsuse eelnõu "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele mootorikütuste hinnatõusu mõjude leevendamiseks Eesti Vabariigis registreeritud sõidukite kasutajatele". Selle järgi anname Vabariigi Valitsusele ülesande töötada välja meetmed mootorikütuste hinnatõusu mõjude leevendamiseks, lähtudes alljärgnevast. Töötada välja ja esitada Riigikogule õiguslikud lahendused, mille kohaselt võib Eestis bensiin 95 ja diislikütus maksta Eesti numbrimärgiga mootorsõiduki tankijale maksimaalselt 1,40 eurot liitri kohta. Töötada välja regulatsioon, mille kohaselt ei või bensiin 95 ja diislikütuse müümisel kütusemüüja kasumimarginaal ületada 10%. Töötada välja regulatsioon, mille kohaselt juhul, kui kütusemüüja kasumimarginaal langeb kuu keskmisena alla 5%, on kütusemüüjal õigus saada riigilt tegevustoetust mahus, mis võimaldab saavutada 5% kasumimarginaali taseme. 

Palume otsuse jõustumisel esitada nende ettepanekute elluviimiseks vajalikud õigusaktid ja eelnõud hiljemalt ühe kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest. Aitäh!

Madis Kallas, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head kuulajad-vaatajad! Mina annan üle arupärimise haridus- ja teadusministrile seoses noorte vaimse tervise temaatikaga. 

Lühidalt ka taustast. 19. märtsil toimus siinsamas Riigikogu konverentsisaalis seminar "Noorte vaimne tervis hariduse peeglis", kus eksperdid, praktikud ja noored arutlesid selle üle, millised on tänased väljakutsed just õpilaste vaimse tervise [puhul]. Lähtudes seminaril kõlanud ettepanekutest ja aruteludest, me küsime haridus- ja teadusministrilt [järgmist]. 

Kõigepealt: kuidas, mismoodi näeb Haridus- ja Teadusministeerium nutiseadmete temaatikat koolides ehk kas nutiseadmed koolides peaksid olema erakasutuseks lubatud või mitte? Teine teema on seotud huvihariduse kättesaadavusega ja selle mõjuga vaimsele tervisele. Selle kohta on väga palju häid näiteid just Islandist. Kolmandaks: kas Haridus- ja Teadusministeeriumil on ülevaade, millised teenused vaimse tervise vaates on kättesaadavad õpilastele maakondade lõikes nii kohaliku omavalitsuse poolt pakutavate teenustena kui ka riigi pakutavate teenustena? Ja neljandaks, seminaril tuli väga selgelt välja, et ühe õpetaja kohta on suurtes koolides liiga palju õpilasi ja õpetaja ei jõua luua vajalikku kontakti kõigi õpilastega. Kas ministeerium on kaalunud klassides maksimaalse õpilaste arvu piirmäära alandamist? Aitäh!

Helmen Kütt, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! Annan Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel üle Riigikogu otsuse eelnõu, [milles teeme] Vabariigi Valitsusele ettepaneku tõsta toimetulekupiir vähemalt 350 euroni kuus. 

Toimetulekutoetus on ainus toetus, mis on sihitatud kas vaesuse[ohtu] sattunud või vaesuses olevatele inimestele. Seda on tõstetud viimastel aastatel kahel korral. Esimene kord tõsteti see juunis 2022. aastal 200 eurole ja teist korda tõsteti seda 1. jaanuaril 2026. aastal 220 eurole. See toimetulekupiir tegelikult ei katnud vajadusi juba siis, kui see tõsteti 220 eurole. Sotsiaaldemokraadid esitasid korduvalt eelnõu, et toimetulekupiir ulatuks vähemalt elatusmiinimumini. 

Nüüd on olukord, kus 2025. aastal kinnitatud elatusmiinimum on 361 eurot ja 40 senti. 350 eurot ei ole isegi mitte see elatusmiinimum, aga see oleks kindlasti abiks nendele inimestele, kes on sattunud raskustesse. See aitab peresid. Meil on 2025. aasta andmetel lastega leibkondi 162 000 ja lapsi on nendes peredes 262 517. Üksikvanemaga peresid on meil 23 600 ja seal on ligi 13% lastest. 

Ma loodan, et see eelnõu leiab toetust. Seda enam, et ka rahandusminister otsesaates teles rääkis sellest vajadusest ja ka eilsel kohtumisel sotsiaalministriga räägiti, et toimetulekutoetuse piiri võiks tõsta. Ärme oota, teeme selle nüüd ära! Siis ei jää inimesed juba septembris hätta, kui tulevad küttearved, elektri hinna tõusud ja kõik muu. Nii et ma loodan väga kolleegidelt nii koalitsioonist kui ka opositsioonist toetust ja valitsuse kiiret tegutsemist. Aitäh!

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Teatavasti peavad Eestis kehtiva seaduse kohaselt, täpsemalt Riigikogu valimise seaduse § 12 lõike 3 kohaselt olema Vabariigi Valimiskomisjoni istungid avalikud. Aga paraku praegusel hetkel on see nõue tagatud väga minimaalselt. Ei saa öelda, et üldse pole, aga pole rahuldavalt. Nimelt, Vabariigi Valimiskomisjon teeb oma istungitest ülekande Teamsi kaudu, aga selleks, et näha, mis seal koosolekul toimub, peab eelnevalt registreerima ja olema konkreetsel ajahetkel kohal seda koosolekut jälgimas. 

Nüüd, Riigikogus välja kujunenud läbipaistvuse hea tava kohaselt on ju kõik meie täiskogu istungid lihtsalt avalikult ülekantavad ja samamoodi on lihtsalt avalikult ülekantavad kõik komisjonide avalikud istungid, ilma et peaks end eelnevalt registreerima ja ilma et peaks ka konkreetsel hetkel kohal olema. Saab vaadata ka nende istungite salvestust, mis on igati mõistlik ja ma arvan, et keegi ei vaidle sellele vastu. Aga paraku Vabariigi Valimiskomisjoni istungitega ei ole asjad korraldatud samasugusel moel, olgugi et Vabariigi Valimiskomisjoni istungite tehnilise teenindamise eest vastutab samamoodi Riigikogu Kantselei nagu meie istungite eest siin. Ehk siis tehniline lahendus, mida saaks kasutada, et Vabariigi Valimiskomisjoni istungid oleksid samamoodi avalikult ülekantavad ja salvestusena vaadatavad, on täiesti olemas. 

Kuna läbipaistvus on oluline ideaal – ma usun, et me kõik jagame seda –, siis ongi 23 Riigikogu liiget allkirjastanud pöördumise Riigikogu juhatusele, milles taotlemegi seda, et astutaks samme, tagamaks Vabariigi Valimiskomisjoni istungite täielik läbipaistvus ja jälgitavus. Ma tean, et otseselt praegune formaat ei näe ette võimalust anda üle pöördumisi juhatuse poole, see on mõeldud seaduseelnõude, otsuse eelnõude ja arupärimiste üleandmiseks, aga kuna me teame, et Riigikogul on ulatuslik enesekorralduse õigus, siis ma arvan, et ma ei kuritarvita meie kodukorda. Aitäh!

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Ma ei tea, kuidas tulete teie iga päev hommikul tööle, kui me teame, et Eestis on vähemalt 12 000 vaesuses olevat last. See teadmine ei ole kellegi jaoks siin saalis uus, aga millegipärast ühegi sammu ega teoni ei ole me juba väga pika aja jooksul jõudnud. 

Aasta tagasi esitlesin ma sarnast eelnõu siin saalis esimest korda. Me oleme esitanud korduvaid arupärimisi, milline on valitsuse plaan vaesuses laste aitamiseks, vaesusest väljatoomiseks. Mitte ühtegi sammu me jätkuvalt ei ole näinud. Meil on ajaloost ja teaduspõhiselt teada väga selge meede, mis absoluutses vaesuses olevaid lapsi kõige paremini aitab. See on lapsetoetuste tõstmine. 

See Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikurühma eelnõu ongi perehüvitiste muutmise eelnõu, mis ühtlustaks lapsetoetused kõikidele Eesti lastele ehk tõstaks ka esimese ja teise lapse toetuse 100 eurole kuus. 

Aga eelnõul ka teine väga sihitud ja vajaduspõhine fookus. See puudutab meie üksikvanemaid, üksi last kasvatavaid vanemaid. Eelnõu näeb ette ka üksikvanema lapse toetuse tõstmise 100 eurole. Näeme ette, et riiklik elatisabifond, riikliku elatisabi ülempiir peab ajaga kaasas käima ja tänaselt 200 eurolt liikuma 300 euroni. Ma loodan, et me ainult ei räägi, kuidas survestada Eesti inimesi sünnitama, vaid hoolitseme ka juba sündinud laste heaolu eest. Aitäh!

Olen siin puldis Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm eelnõu, ühe arupärimise ja ühe pöördumise. Juhatus otsustab nende menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.

Läheme tänase päevakorra juurde. Tänase päevakorra esimene punkt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine välisriikide Eesti huvide vastase mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks" eelnõu 803 esimene lugemine. Ja selleks palun ettekandjaks Riigikogu liikme Anti Poolametsa. Kas on keegi teine fraktsioonist valmis ette kandma? (Saalis räägitakse omavahel.) Kas fraktsioonist keegi teine ei ole valmis ette kandma siis? (Saalist vastatakse.)

Juhataja vaheaeg viis minutit. 

V a h e a e g

 

Juhataja võetud vaheaeg on läbi ja liigume edasi esimese päevakorrapunktiga: eelnõu 803 esimene lugemine. Ja ettekandjaks palun. Riigikogu liige Anti Poolamets!

Lugupeetud saadikud! Lõpuks oleme siis siin saalis otsuse eelnõuga nr 803, mille eesmärgiks on Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine välisriikide Eesti huvide vastase mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ja sellega seotud riskide uurimiseks. Eesmärgiks on moodustada Riigikogu uurimiskomisjon just laiemas mõttes välisriikide Eesti huvide vastase mõjutustegevuse uurimiseks, selle rahastamise viiside ja sellega seotud riskide uurimiseks. 

Mis on eesmärk? Komisjoni ülesannetena on toodud välja kaheksa eesmärki, sealhulgas selgitada välja, millised on olnud välisriikide Eesti huvide vastasesse mõjutustegevusse, sealhulgas poliitilistesse, kultuurilistesse ja ühiskondlikesse protsessidesse kaasatud isikute ja organisatsioonide rahastamise viisid Eesti Vabariigis. Selgitada välja, millises ulatuses on välisriikide huve edendavad projektid, ühendused ja tegevused saanud otsest või kaudset rahastust Eesti riigiasutustelt, kohaliku omavalitsuse üksustelt, kohalike omavalitsuste asutustelt või nende kontrollitavatelt äriühingutelt. Selgitada välja, millised projektid, tegevused või kultuuriprogrammid on saanud toetust välisriikidega seotud või nende kontrolli all olevatelt organisatsioonidelt. Lisaks, analüüsida välisriikide propagandaväljaannete, sealhulgas telekanalite, veebiväljaannete, sotsiaalmeedia ja muude mõjutuskanalite mõju Eesti elanikkonnale, sealhulgas emakeelena võõrkeelt rääkivale elanikkonnale, muu hulgas noortele. Analüüsida välisriikide Eesti huvide vastase mõjutustegevuse mõju Eesti sisejulgeolekule, ühiskondlikule sidususele, valitsemissuutlikkusele ja rahvusvahelisele mainele. Seitsmendaks, hinnata hübriidohtude ja mõjutustegevuse riski taset, sealhulgas võimalikku seost välisriikide eriteenistustega. Ja lõpuks, töötada välja koos sõltumatute ekspertidega ettepanekud, kuidas ennetada ja vähendada mõjutus- ja lõhestustegevusega seotud riske ja milliseid õiguslikke, organisatsioonilisi või rahastusalaseid muudatusi oleks selleks vaja. 

Seletuskirjast veel mõned täiendavad punktid. Näiteks, hinnata erinevaid rahastusahelaid nende erinevate organisatsioonide ja ka erakondade ühenduste puhul, sest rahastamisahelad võivad olla tänapäeval väga peidetud varifirmadesse ja olla kadunud kuskile krüptomaailma. Need on sellised valdkonnad, mida on vaja uue ja värske pilguga vaadata. 

Oluline on laiemas vaates hübriidsõja vaatenurga võtmine, sellepärast et konkurendid, vastased, välisriigid, kelle mõjutustegevust me siin taga ka ei otsi – nende meetodid on tihtipeale niivõrd leidlikud, et ületavad meie ettekujutusvõime. Alles täna oli uudis, et Venemaa eriteenistustega, eriti GRU-ga seotud häkkerid jahivad Eesti infotaristu nõrku külgi ja püüavad erinevaid meetodeid rakendada, selleks et tungida meie vähem kaitstud infotaristu kallale, varastada sealt kõikvõimalikku olulist infot. Me teame, et inimesed on lohakad, inimesed on mugavad, ja tänu sellele pääsevad vastase eriteenistused oma tööd tegema. 

Kindlasti tahetakse teada, miks on vaja sellist komisjoni. Meil on ju Venemaa mõjutustegevuse komisjon olemas, ma olen seal aseesimees. Aga see teema kerkiski sellel ajal, kui Venemaa mõjutustegevuse komisjoni moodustamine oli päevakorras. Nimelt, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukoht oli see, et pilti tuleks vaadata laiemalt. Mida aeg edasi, seda rohkem ma saan kinnitust sellele, et mida laiem pilt, seda parem. 

Võtame lihtsa näite. Olen demokraatliku Valgevene toetusrühma liige ja me kohtume seal Valgevene ekspertidega, kes uurivad Lukašenka süsteeme, õõnestustegevust, julgeolekuorganite toimetamist. Nad on olnud väga mures selle pärast, et mujal Euroopas ei võeta Lukašenka režiimi sugugi nii tõsiselt, kui võiks arvata. Lukašenkale pakutakse pidevalt leevendusi, tehakse mingisugust poliitilist kauplemist. Aga tagajärg: Valgevene varifirmade kaudu murravad Vene FSB ja GRU-ga seotud firmad Euroopasse sisse ja nende kontroll on keerulisem. 

Mida ma ise kohe välja tooksin, on muidugi e-residentsus. E-residentsus ettevõtetele [pakub] lihtsalt briljantset rahapesuviisi, mida saavad kasutada erinevad eriteenistustega seotud firmad. Samuti rahapesu on väga tõsine oht ja seda on, muide, rõhutanud ka Euroopa Nõukogu. Meie eriteenistused on märganud tõepoolest probleeme, et erinevad rahapesijad ja ülikahtlase mainega ettevõtted trügivad vägisi meie e-residendiks. Me oleme tegelikult paljudele kahtlastele firmadele punase vaiba lahti kerinud, et tulge aga, tulge aga, kust tahate. Ja tänapäeval ei ole mingi probleem moodustada firmade kett üle maailma, [registreerida] need firmad kusagil Kaimanisaartel, maksuvabades paradiisides, ja me ei tea, kes meil siin äri ajavad. 

Võtame järgmise teemana näiteks Hiina. Miks me ei peaks uurima Hiina mõjutustegevust, kui ta teeb agressorriik Venemaaga ülitihedat koostööd, ilma milleta oleks Venemaa agressioon Ukrainas ilmselt juba lõppenud ja kokku kukkunud? Nii et kui vaadata Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse uurimise protsenti, siis mina pakuksin, et umbes 50% võiks olla sellega seotud, sest see on kindlasti kõige akuutsem. Aga uut infot, väga olulist uut infot saaksime me siis, kui me tõmbaksime fookuse laiemaks. 

Paar nimetatud näidet on veel väga akuutsed: Hiina pehme jõu tegevus ja Valgevene varifirmad. Äsja tuli ka Iraani sõjaga seoses uudis, et Eesti kodanikud jäid vahele Iraani kasuks luuramisega. Kas pole üllatav? Ehk siis me oleme väga tihedalt nende teemadega seotud. 

Üks puudus ongi praegusel komisjonil, praegusel Venemaa mõjutustegevuse uurimise komisjonil: nimelt see, et ta kipub jääma vanasse kinni. Ma ei imestaks, kui me tuleksime aasta lõpul välja infoga, mis lihtsalt dubleerib kaitsepolitsei aastaraamatut. Komisjoni tegevuskava on praegu sellesuunaline, et mulle tundub, et me kipume minema kaitsepolitsei aastaraamatu ümberjutustamise peale. 

Muidugi on meil olemasoleva komisjoni puhul lisaoht, et teda lihtsalt ei kasutata mitte niivõrd sisulistel eesmärkidel, kuivõrd poliitilise instrumendina enne valimisi. Komisjon peab lõpetama oma töö ja aruande üle andma kuu aega enne valimisi. Ma pean nüüd ikkagi silmas olemasolevat Venemaa mõjutustegevuse [uurimise] komisjoni. Me enda arvates teame juba ette, mis juhtuma hakkab. Nimelt, enne valimisi paisatakse ekraanile tõenäoliselt väga palju infot, mis võib ka poliitilisi konkurente halvas valguses näidata. See ei tohiks kindlasti sellise komisjoni eesmärk olla. Komisjoni töö lõpp kuu aega enne valimisi on ise juba üsna märgiline. Oleks ta olnud oktoobris või septembris, oleks ehk olnud mure väiksem. 

Mulle tundubki, et selle teise komisjoni üheks ajendiks oli Keskerakonna ja Isamaa koalitsioon Tallinna linnas, mis tekitas Reformierakonnale ängi ja soovi kuidagi oma konkurentidele kaikaid kodaraisse visata. Ma loodan, et see ei ole nii, ja seda on kinnitanud ka komisjoni esimees Eerik Kross. Aga probleem võib ikkagi esineda. Nii et minu arvates tõestaks sellise laiema profiiliga komisjoni loomine samamoodi seda, et siin ei ole liiga suurt erakonnapoliitilist tagamõtet, vaid minnakse tõsiselt Vene mõjutustegevuse juurte juurde üle maailma. 

Ja kindlasti minu head kolleegid oskavad mind täiendada. Muidugi ma loodan, et see olemasolev komisjon, mis on tööd üsna hea hooga alustanud, peaaegu iga nädal komisjon peab istungeid, tegeleb ka mõningate ripakile jäänud asjadega. Kunagi, kui Kaja Kallas jäi vahele Venemaa-äriga, selle rahastamisega oma pereäri poolt, jäid need asjad pooleli. Nimelt, Kaja Kallas keeldus avalikustamast oma raha päritolu. Need olid väga suured summad. Ja on põhjust oletada, et inimesel ei ole ämma kapist raha ootamatult võtta ja paisata see Venemaa-ärisse. Me oleksime tahtnud teada, kust see raha tuleb. 

Ja see [soov] on väga tavaline. Meil näiteks on tihtipeale vaja tõendada oma tulu, maksuametile tõendatakse oma tulude päritolu. Ma arvan, et see teema oleks palju selgem, kui ta oleks oma pangaväljavõtted lauale pannud. Aga praegu on kõik lahtine. Euroopa Liidu kõrge välisesindaja on sellise, võiks öelda, väga suure kahtlusega toimetamas ja minu meelest nagu teo pealt vahele jäänud. Kui ma vaatasin tema juhtumit, siis nägin, kuidas Kaja Kallas istub Metaprindi büroos ja seina peal jooksevad tekstid, kuhu autod sõidavad. Võimatu on vastu vaielda, ta pidi teadma, kellega ta äri ajab. Kuidas on võimalik, et seda tolereeritakse, et sellises olukorras nimetatakse inimene Euroopa kõrgeks välisesindajaks? 

Täitsa normaalne on ka küsida kolleegide kohta, kui nende suhtes kerkivad kahtlused. Siin on olnud viimati härra Tšaplõginiga seotud kahtlus, sest ta võttis Riigikogu kuluhüvitiste eest endale assistendi, kes oli sügavalt Putini-meelne aktivist. Kuidas nii?! Kas siis Riigikogu kuluhüvitised on ka selleks mõeldud, et Putini-meelsetele aktivistidele toredasti raha maksta? No miks mitte ei võiks seegi teema olla komisjoni pädevuses. 

Läheme edasi. Raimond Kaljulaid, Vene krüptoärikate rahastatud saadik, riigikaitsekomisjoni liige. Tegelikult see asi jäi ju lahendamata. Krüptoärimehi ähvardas mitmekümne aasta pikkune karistus. Lõpuks nad tulid tagasi kokkuleppega, väga ränkade trahvidega USA õigussüsteemist. Kas härra Kaljulaid on tulnud ja meile puldist seletanud, miks ta hakkas Eesti Vabariigi valitsusi lõhkuma, erakondi lõhkuma, kui ta samal ajal oli oma valimiskampaania ajal ohtlike kurjategijate sponsoreeritud? 

On teemad, mida arutada. Ja minu meelest on kurb vaadata, kuidas niidid tõepoolest võivad viia rahvaesindusse välja. Ma usun, et te oma küsimuste voorus viitate veel asjaoludele, mida tuleks sellel komisjonil uurida. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Rene Kokk, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea Anti! Kahtlemata on tegemist väga olulise eelnõuga ja mul on kahju, et siin saalis on meist 101-st peale EKRE saadikute ainult üks saadik muust erakonnast. Väga kurb! See näitab ilmselt ka midagi. 

Aga üks küsimus, mis ma sulle esitan, on see. Kuidas sulle tundub, kas see komisjon võiks võtta ette ka selle teema, millest räägiti meie presidendi Kersti Kaljulaidi ja Putini kohtumisel? Tegelikult tollel ajal, kui see aset leidis, minu arust Eesti meediast küll adekvaatset infot ei tulnud, millest täpselt, mida räägiti. Tegelikult minu arvates Eesti rahvas peaks teadma, mida meie suured riigiesindajad, riigijuhid räägivad väljaspool meie riiki.

Väga hea teematõstatus! Sellist meemi ma näen tihtipeale sotsiaalmeedias liikumas. Nimelt, kui järjekordselt laimatakse rahvuskonservatiive, siis esitatakse küsimus, et aga meil on ju riigipea, kes läks väga ohtliku rahvusvahelise agressoriga juttu ajama, sõprust sõlmima. Mina ei tea, mida ta täpselt rääkis, meile tõepoolest tilkus vähe infot, miks ta sinna üldse läks, miks ta uisapäisa sinna minna soovis. Putin oli juba siis ohtlik. Minu meelest on meil neid silmad pärani lahti magajaid siin aastakümneid olnud. Suur osa erakondi tahtis saada Venemaaga ei midagi muud kui viisavabadust, et ikka GRU agendid saaksid vabalt üle piiri edasi-tagasi jalutada. Minu meelest see oli lihtsalt lapsemeelsus või siis midagi enamat. Või siis midagi enamat!

Sellest muidugi ei taheta rääkida, tehakse kõik, et meie mälu algaks nullindatest või [veel parem], oleks kolm-neli-viis aastat pikk. Minu mälu on palju parem. Ajaloolase tööd tehes puutun ma kokku hämmastavate asjaoludega. Ka erakondade ajaloost tuleb välja korruptiivseid seiku, mida minu meelest võisid ära kasutada ka välismaa eriteenistused. Nende mõju võis olla kestnud aastakümneid.

Võtame ikkagi KGB-seosed. Mina mäletan ühte näidet. Ühe Läti rahvarinde juhi ja endise peaministri kohta avastati toimikud, mis viitavad nende sidemetele KGB-ga. Samuti väga kuulus Poola Solidaarsuse juht Lech Wałęsa, kelle liikumise mälestuseks on muide Vabaduse platsi kõrval monument. Otto Tiefi valitsuse jaoks meil ei ole Tallinna kesklinnas kuskil monumenti, küll aga on Solidaarsuse jaoks. Aga tema kriitikud Poolas on väitnud, et tegu oli KGB või siis Poola julgeolekuteenistuse agendi Bolekiga. Selle kohta on olemas ka dokument. Kui ma ei eksi, siis on Lech Wałęsa ise kuskil tunnistanud, et ma vist andsin mingil ülekuulamisel sellise allkirja ka. 

Ehk siis näete, kui kaugele võivad viia eriteenistustega seoste uurimised: 1980-ndatesse ja veel kaugemasse aega. Nii et välismaiste eriteenistuste mõju võib olla ülimalt pikaajaline ja ülimalt ohtlik.

Rain Epler, palun! 

Aitäh, härra eesistuja! Hea kolleeg! Sa oma kõnes viitasid ka sellele komisjonile, mis moodustati Reformierakonna juhtimisel. Seal räägiti ka tasakaalust, aga seal ei olnud tasakaal selline nagu praeguses eelnõus, mille kohaselt igal Riigikogu fraktsioonil oleks üks koht, vaid seal räägiti sellisest mõistest nagu koalitsioon: igal koalitsioonierakonnal kaks [esindajat] ja ülejäänutel üks. Ütleme, vaadates seda poliitilist situatsiooni, mina julgen ennustada, et üsna suure tõenäosusega see koalitsioon hiljemalt sügiseks laguneb. Noh, ma ei tea, Toomas Uibo läheb Isamaasse, Irja Lutsar läheb sotsidesse, Lauri Hussar läheb lihtsalt ära. 

Mis sa arvad, kas me hakkame menetlema mingisugust muudatusettepanekut komisjoni kohta, [näiteks et] Eerik-Niiles Kross tuleb ja ütleb, et nüüd oleks tasakaal, kui komisjoni koosseisu muuta niimoodi, et oleks viis reformierakondlast, kuna nad on üksinda vähemusvalitsuses, ja siis igal fraktsioonil üks. Milliseks sa hindad tõenäosust, et siis hakatakse tasakaalu sedapidi sõnastama?

Väga hea, hea kolleeg, et sa selle teema tõstatasid. Minu meelest on olemasolevas mõjutustegevuse [uurimise] komisjonis tasakaal paigast ära. Ja see viitab ka [kahtlusele], kas kõik kavatsused on ikka olnud ilma tagamõtteta anda erinevaid hinnanguid konkurentidele, ühe või kahe hääle enamusega [kuulutada] välja mingi seisukoht, mida saaks kasutada poliitiliste kolleegide diskrediteerimiseks. Aga erakondade puhul oleks jaotus õiglasem ja ausam, kui kõigil oleks üks hääl. Samas võib-olla see unistus kellelegi jalga taha panna ei sõltugi sellest, kas koalitsioon läheb laiali. Tõenäoliselt ta ei pea lõpuni vastu, midagi hakkab juhtuma, hääled lähevad rändama, ja see oleks normaalne. Ma arvan, et see oleks pidanud juba vähemalt kolm aastat tagasi juhtuma.  

Õigupoolest see oleks pidanud juhtuma pärast Lehtme juhtumi avalikuks saamist, minu meelest oleks kõik pidanud tegema sellest väga tõsised järeldused. Minul on ka Lehtme juhtumiga sama küsimus: kas see ei ole samasugune pomm, mida see mõjutustegevuse komisjon peaks uurima? Ja kui mõjutustegevuse komisjon leiab, et ta ei näe seal välismaist mõjutustegevust, vaid lihtsalt riisumist, vargust, kuritegevust, siis saab selle info anda üle õiguskaitseorganitele. Mulle tundub, et Lehtme uurimisega lihtsalt ei saada hakkama, ehk ei taheta hakkama saada.  

See minister, kes hakkas rõhutama, et seda võiks ikka uurida, sai ise kriminaalmenetluse kraesse. Minu meelest on sügavalt ebaeetiline, et kõik see on kestnud varsti juba neli aastat. Terve koosseisu aja on nii-öelda moraalselt auklikuks tulistatud erakond siinsamas valitsuse loožis ja teeb revolutsioonilisi otsuseid, lõhub Eesti ühiskonda pilbasteks. Ja minu meelest see hävitab eetiliselt Reformierakonda, kelle häälte arv, kohtade arv on teistsugune. Aga mulle tundub, et nad on selle ise välja teeninud, auga välja teeninud oma allakäigu.  

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma arvan, et kellelgi siin saalis ei ole kahtlust, et Venemaa vaenulikku mõjutustegevust peab uurima. Aga me ühtlasi teame seda, et sellele on keskendunud olulises osas oma tööst nii Välisluureamet kui ka Kaitsepolitseiamet. Nii et minu hinnangul on meil olemas päris jõulised struktuurid, mis selle küsimusega tegelevad. Aga mis on minu hinnangul justkui elevandina toas, on küsimus sellest, et tegelikult vaenulik mõjutustegevus või, ütleme lihtsalt, Eesti huvidega vastuolus olev mõjutustegevus ei pruugi ju lähtuda üksnes Venemaalt. See võib lähtuda ka riikidest, keda meil käsitletakse sõprade või liitlastena. 

Ma toon ühe hüpoteetilise näite. Näiteks võib ju ka Ukraina mõjutada meie riigis võimupositsioonidel olevaid inimesi sellisel viisil, et avage oma õhuruum selleks, et me saaksime selle kaudu viia ellu droonirünnakuid Venemaa vastu. Kui sellised otsused võetaksegi juhtpositsioonidel olevate inimeste poolt Eestis vastu, siis see on ju selgelt Eesti huvide reetmine kellegi teise huvide kaitsmiseks. Kas te näete ka seda pinget, mis võib tekkida, kui me hakkame uurima nii-öelda sõbralike riikide vaenulikku mõjutustegevust?

Selle kohta ütles ju tabavalt USA asepresident Vance hiljuti, et nii USA-s kui ka Ukrainas on nii häid kui ka halbu inimesi. Ka USA-s on olemas inimesed, kes on kõigutanud valitsusi, tegelenud libaoperatsioonidega. Me teame, et nõndanimetatud Vene afäär, mida määriti kaela Trumpile, oli väljamõeldis, võiks öelda, et kuritegevus, väljamõeldud afäär presidendi kõigutamiseks.

Läheme edasi. Ukrainas on vähemalt 19 parlamendi liiget korruptsiooni pärast kohtumenetlusse sattunud. See on väga ränk süüdistus, et parlamendi liikmed saavad teatud otsuste eest raha. Lihtsalt tuuakse kohver ja antakse raha peo peale. Ukrainlased ise uurivad neid korruptiivseid sidemeid. Miks ei peaks meie neid siis uurima? 

Nüüd trügib siia parlamenti üks uus erakond, Parempoolsed, kelle üks juhtliige Ilmar Raag on tunnistanud, et ta oli ka Lehtme rahamuul. Tema tõi raha siia, teadmata [päritoluga] raha. Oleks võinud ju häirekell põlema minna: miks peaks raha Eestisse tooma, heategevuse kaudu peaks seda ju sinna Ukraina poole viima? Ei, tema tõi selle Eestisse. Nii et me ei saa välistada seda, et Johanna-Maria Lehtme kasutas seda raha ka Eesti valimiskampaania jaoks, iseenda jaoks või Eesti 200 jaoks laiemalt. Me ei tea seda ja seda tuleks uurida. Loomulikult tuleks uurida! Kui ta vahele jäi, oleks otsekohe kõik häirekellad pidanud põlema minema ja alustama ülipõhjalikku läbivalgustamist, kas tema kaudu võis raha jõuda siia kampaaniasse. 

See teema ongi laiem, näiteks USAID-i teema. Kui USA ise leiab, et USAID-i süsteem ei kõlba enam ja selle kaudu on väga palju kuritarvitusi toime pandud, siis miks ei peaks meie seda uurima? Näiteks kas ei oleks ERJK teema, kas igasuguste pagulasabi organisatsioonide kaudu ei ole tehtud mõningatele erakondadele teatud toetavat kampaaniat? Ma pean seda ülimalt tõenäoliseks, nii nagu meil SALK jäi vahele võimaliku mõjutustegevusega. 

Meil on ju palju suuremad rahad liikunud kõikvõimalike Sorosi fondide kaudu ja Avatud Eesti Fondi kaudu. Ma ütleksin, et Sorosi fond ja Avatud Eesti Fond on üks olulisimaid Eesti poliitika mõjutajaid olnud 1990-ndate algusest peale, manipuleerides toorelt Eesti poliitikaga. Ma tean seda väga hästi, ma tean, kuidas toimus euroreferendumi rahastamine. Sorosi fondi kasutati kui riiklikku organisatsiooni, kes pidi andma raha põhiliselt ühele poolele ja sõrmeotsast toetama lihtsalt mulje jätmiseks ka pisikesi projekte teisel pool. Aga üldiselt rahastas valitsusväline organisatsioon ühte Eesti Vabariigi ajaloo kõige tähtsamat otsust. Ja see valitsusväline Sorosi fond on teada-tuntud oma manipulatsioonide ja afääride poolest üle maailma.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh! Ma jätkan suhteliselt sama koha pealt, kus Varro Vooglaid lõpetas. Küsin võib-olla siis hoopis teise nurga alt. EKRE on selgelt välja öelnud, et Eesti ei tohi sattuda sõtta, Eestit ei tohi lasta tõmmata sõtta. Milline roll võiks sellel uurimiskomisjonil olla just nimelt sellesama ohu ärahoidmisel, et Eesti tõmmatakse sõtta? Ilmselgelt on see ju Eesti huvide vastane. Teiseks küsin, sest mitte ühtegi reformierakondlast me saalis ei näe, kas oskate kirjeldada ka nende motiive, miks nad teie hinnangul siit saalist kadunud on. Ja kas on tõenäoline, et nad täna ei toeta selle komisjoni moodustamist?

Jah, loomulikult nad ei toeta seda, mõned põhjused said siin välja toodud. Väga suure tõenäosusega nad on selle teise komisjoniga rahul ja on ka teatud risk, et sellel olemasoleval komisjonil võivad olla mõned poliitilised tagamõtted. Ma pean silmas sisepoliitilisi tagamõtteid. 

Aga laias laastus ma leian, et Venemaa mõjutustegevuse uurimine on hädavajalik. Sellepärast me ka sellise eelnõuga välja tulime. Ja tegelikult meil on väga kiire, see puudutab neid viimaseid drooniintsidente. Selle puhul ma küll erilist rolli meie komisjonil ei näe, sellepärast et selle probleemiga, mis on ülimalt akuutne, peaks tegelema kõik siinsed komisjonid, kes on riigikaitsega [seotud]: riigikaitsekomisjon, julgeolekuasutuste järelevalve komisjon, õiguskomisjon. Ja lisaks Siseministeeriumi haldusala ja tegelikult kõik, sest nüüd on meie inimeste elud ohus. 

Mina tunnen riigikaitsekomisjoni liikmena, et ma ei ole saanud täit infot. Ma saan infot selliste ohtude kohta, droonide kohta pigem oma tuttavatelt, kes ütlevad, et vabandust, aga öösel kell viis ma registreerisin viis lendu üle minu pea. Seda tuleb erinevatest Eesti otstest. Ma ei usu, et Eesti kaitsevägi teeb öösel drooniõppusi. Järelikult on kuskil infosulg. Ja minu arvates on sellega nii kiire, et me ei jõuaks kuidagi ära oodata, et meie komisjon seda veel eraldi uurima hakkaks. Me peaksime tegema korraliku ülevaate juba, ma arvan, nädala või kümne päeva jooksul, [et oleks selge], mis meil ümberringi toimub ja kas meil on olemas akuutne oht inimeste tervisele ja ka piiriüleste konfliktide tekkeks.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Anti! Eesti asub geopoliitiliselt väga olulise koha peal ja on naiivne arvata, et meie territooriumil ei tegutse inimesed, organisatsioonid, teiste riikide esindajad, ja seejuures nii, et nad ei pea oma tegevuses sugugi esmatähtsaks Eesti huve. Vastupidi, absoluutselt kõigi nende tegevus esindab kellegi teise, mingi teise riigi, teise ideoloogia või valitsusvälise organisatsiooni huve. Mitte ükski taoline püüe või taotlus ei ole ju tegelikult a priori juba kooskõlas meie riiklike ja rahvuslike huvidega.  

Neid teemasid on palju, aga võtame kas või ühe näite: ideoloogiline mõjutustegevus, millega konkreetselt kujundatakse ümber meie väärtusruumi, ühiskonda, survestatakse poliitikuid ja selekteeritakse välja soovitud ja ebasoovitud. Ma räägin siin rahvusvahelisest LGBT ideoloogilisest surveaparaadist, mis on väga paljudesse suveräänsetesse riikidesse, kaasa arvatud Eestisse, oma agentuuri sisse seadnud ja neil on oma esindajad meedias, ministeeriumides, poliitilise eliidi hulgas. See on risk suveräänsusele täpselt samamoodi nii-öelda pehme mõjutustegevuse kaudu. Me ei saa rääkida ainult sellisest, ütleme, sõjalisest julgeolekust. Mis sa arvad, kas selline asi vääriks ka uurimist?

Teie aeg!

Suur tänu selle küsimuse eest! Mul jäigi see oma ettekandes nimetamata, aga minu meelest Eesti ühiskonda lõhestavate teemade ootamatu ilmumine, mille puhul on kohe näha, et need ei ole kohapeal kasvanud puud, need ei tule meie kultuuriruumist, ja isegi ühingud, mis seda teemat propageerivad, on riigi rahastatud ehk valitsuse rahastatud ja kunstlikult tekitatud. Muide, väga suur osa LGBT-aktivismist on välismaalt kinni makstud. Võtame kurikuulsa Rakvere filmifestivali. Kes siis seda rahastavad? Välissaatkonnad. Linnalt pressitakse raha välja rohkem selleks, et linn oleks osaline ja linn oleks ka kohustatud selle agenda teenistuses olema. Ja nii kurb kui see ka ei ole, Isamaa on lasknud ennast selle teenistusse viia. See on üks põhjus, miks EKRE ei ole Rakveres koalitsioonis. 

Ja see võrgustik, nagu ma nimetasin, näiteks Sorosi võrgustik korraldab üle maailma vastavat tegevust. Hiljuti käisin Sorosi võrgustiku lehekülge uurimas, nende keskset lehekülge uurimas. Ja teate, mis seal kirjas oli? Tuleb hakata propageerima sugude mitmekesisust. Mõelge, kust seda kõike juhitakse, seda Eesti laste ajupesu, Eesti ühiskonna lõhestamist! Sorosi fondi võrgustik liigutab sadu ja sadu miljoneid, miljardeid. Nende keskkontor käskis kõikidel oma võrgustiku osadel alustada soovoolavuse propagandat. 

Nii et võiks öelda, et LGBT on nüüd juba pisut vanamoodne, on alustatud uue ajupesupropagandaga. Aga Eesti on väga töökas olnud, juba on see jõudnud inimeseõpetuse õpikusse. Nii nagu kommunistid lõid kohe uue õpiku lauale – uus, leegitsev inimene pidi tekkima klassivõitlusest –, nii on välisriikide mõjutustegevuse tulemusel Eesti õpikutes kirjas, et olemas on 20 sugu. Eesti laste vaimne tervis on rängalt kahjustatud. Me oleme tegelikult rahvusena häbistatud, et me nii rumalate asjadega tegeleme ja allume, teenindame välisriike.  

Ehk need välisriigi mõjutusorganisatsioonid tõepoolest ulatuvad igasse suunda. Mina tahaks väga uurida ka Brüsseli mõjutustegevust, kuidas ta Poola konservatiivse valitsuse maha võttis, milliste manipulatsioonidega. Seda on ka USA eksperdid hiljuti rõhutanud, USA asepresident on neid teemasid välja toonud. 

Vaatame kas või seadusandlust. Kas on adekvaatne, et Brüssel suurriikide otsustusenamusega mõjutab meie valimisi, otsustab selle üle, millised on meie välireklaamid? Me peame minema kummardama, vabandama, selgitama, milline on üks Eesti Vabariigi välireklaam. Ja teate, meile tulid Rakveres kallale Eesti Vabariigi tehnilise järelevalve ja kõik muud ametid. Mingid kaebajad ütlesid, et ei tohi kasutada sinimustvalget värvikombinatsiooni oma reklaamides. Me pidime minema kohtusse, meie plakat rebiti maha. Meile jäi küll õigus, sinimustvalget värvikombinatsiooni tohib oma plakatitel kasutada, aga vaadake, kui kaugele läheb manipulatsioon! Ja kas Brüssel lubab meil näiteks LGBT-kriitilisi plakateid üles panna? Kui sa oma QR-koodi saadad kuskile väga kaugesse andmebaasi, võib-olla tuleb kohe signaal: välistatud!  

Nii et me oleme väga halvas seisus minu meelest. Me oleme sügavalt manipuleeritud, mõjutatud ka nõndanimetatud sõprade poolt. Ja ma ei näe, et Brüssel käituks ausalt. Brüssel on ülimalt manipuleeriv rahvusriikide suhtes.

Mart Helme, palun!

Jaa, no minu arvates on selle asjaga praegu nii, et me ei võitle siin mitte üksikute isikute ega mitte mingite üksikute ideede või organisatsioonidega, nagu seesama LGBT, vaid me võitleme võrgustikuga, me võitleme sihikindla Eesti identiteedi, rahvusluse ja suveräänsuse hävitamisega. Ja need hävitajad istuvad ka siin meie saalis. Praegu nad siin saalis ei ole kohal, aga nad istuvad. Ma võiksin üles lugeda terve hulga nimesid, kelle puhul ma tean, kuidas ma ütlen, nii deduktiivset meetodit kasutades kui ka nende pikaajalist tegevust jälgides, et nad on võõrriikide, aga mitte idapoolse võõrriigi, vaid läänepoolsete võõrriikide agendid ja agenda elluviijad siin.  

Meie põhiseadus ütleb, et võõrriikide luureteenistuses olemine on karistatav, ja see on riigireetmine. Ja kui me võtame nüüd veel laiemalt, et meil tegelikult seesama asi toimub ajakirjanduses, seesama asi toimub …

Teie aeg! 

… õiguskaitseorganites, siis see ongi võrgustik. Ja kas sa arvad, et see meie komisjon, mis hakkab koosnema kõigi siin esindatud fraktsioonide esindajatest … 

Aitäh! 

… tegelikult ka saaks selle vastu võitlemisega hakkama? 

Aitäh! See on väga tabav kirjeldus, mille sa mõnes mõttes andsid minu eest meie olukorra kohta. Need võrgustikud on äärmiselt pika aja jooksul juba sisse söönud meie ametkondadesse, meie julgeolekuasutustesse. Ma arvan, et nende mõju võib olla väga suur ja nende tuvastamine oleks kohati tegelikult hoopis uurivate ajakirjanike ülesanne. Ma olen veendunud, et meie kolleegid selles komisjonis ei tahaks üldse nende teemade uurimisega alustadagi. 

Tuletame meelde, kuidas meie valimistel manipuleeritakse. Meie olemasoleva komisjoni [esimehe] endine elukaaslane proua Kross proovis ju mõjutada Eesti valimisi. Mäletate? Välja mõeldud kallaletung Stroomi rannas, sellega prooviti mõjutada Eesti valimisi. Kujutage ette, võib-olla oleks EKRE kaotanud pooled hääled selle manipulatsiooni ja pettuse tulemusel! Võib-olla, kui nad oleks olnud osavamad jälgede peitjad, olekski Eesti Vabariik olnud teistsugune. EKRE ei oleks valitsuses olnud. Me kõik saame aru, et meil ei ole niimoodi vabu valimisi. 

Mäletame Prigožini skandaali! Ja ma olen täiesti veendunud, et midagi sarnast tuleb järgmistel valimistel. Ma olen äärmiselt mures, sellepärast et meie ühiskond on sedavõrd mõjutatav ja meie valimised on sedavõrd manipuleeritavad.  

Selle paragrahviga – valimiste mõjutamine, mis on isegi kriminaalkorras karistatav – oleks tegelikult pidanud ammu välja tulema. Ka Mary Krossi juhtumi korral oleks pidanud välja tulema veel teise paragrahviga, Eesti Vabariigi valimiste mõjutamise kohta. See on väga tõsine lugu. 

Küsimus on laiahaardeline, aga lühike vastus on see, et meie kolleegid ei taha teatud teemadesse süveneda. Uurivad ajakirjanikud ei taha ka süveneda. Aga vaatame luure ajalugu, näiteks, kuidas lääne luurete Vene osakondades, kes pidid võitlema Venemaaga, istusid tipus "Kimi" filmi tüüpi Moskva agendid ja andsid üles näiteks kõik Eesti luurajad, kes siia toodi küll kiirpaatidega, küll visati langevarjudega alla. Nad olid kuu aja pärast paljastatud, ja mitte oma saamatuse tõttu, vaid sellepärast, et Briti luure Vene osakonna juht andis nende nimed momentaanselt Moskvale teada. Oli vaja nad ainult üles korjata.

Nii et kui me oleme nii naiivsed, siis on pahasti. Mäletame, et USA luure Vene osakonna juht oli Moskva agent, kes andis üles hulga agente, kellest osa hukati. Ja vaatame 1960-ndatesse: üks kurikuulus agent andis üles 400 Briti agenti – see oli härra Blake, kes sai pärast igasuguseid Lenini ordeneid ja läks Venemaale elama. 

Me ei tohi olla naiivsed ja arvata, et meie enda kolleegide eriteenistustesse, nõndanimetatud sõbralike riikide eriteenistustesse ei või olla infiltreerunud ka vastase jõude. Me peame silmad maailmas lahti hoidma, kas või ajaloolisele kogemusele tuginedes. 

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea Anti! Ma arvan, et üks teema, mida kindlasti peaks käsitlema, on Bilderbergi grupi iga-aastased kohtumised. Tundub päris kummaline, et ka Eesti riigi tasandil on peaministrid mitmel korral üritusel osalenud ja pärast saame teada – või noh, mitte ei saa pärast teada, vaid me teame –, et see, mida arutati, ei kuulu avalikustamisele. Kuidas saab olla niimoodi, et Eesti riigi esindajad käivad kuskil globaalse eliidi kohtumistel ja Eesti rahvas ei tea mitte midagi sellest? See on minu arust päris kummaline ja ma arvan, et see on üks teema, mida kindlasti peaks komisjonis käsitlema. Me arutame siin küll ELAK-is mingisuguseid Euroopa Liidu asju, mille puhul meie seisukohti ei kuula mitte keegi, ja siis me käime peaministri tasemel mingitel salajastel kohtumistel, mille kohta kõik teavad, et need toimuvad, aga rahvas ei tea seal arutatust mitte midagi. Mis sa arvad sellest?

See on jälle näide, kui keeruline on tegelikult rahvusvaheline pilt ja kui keerulistesse suhetesse meid tõmmatakse. Selle konkreetse juhtumi kohta ma ütleksin, et Eesti peaministrid ei peaks minema kinniste uste taga toimuvale kohtumisele, mille kohta meile mingit infot ei anta. Ma saan aru, et on ärikohtumised ja kõikvõimalikud muud kohtumised, aga sellistel puhkudel ma ikkagi tahaks teada, miks te üldse käite seal, kui inimesed ei tea isegi selle organisatsiooni tausta, ei tea, kes seal kogunevad ja mida nad teevad. Loomulikult on risk, et Eesti poliitikud on mõjutatud. 

Ja see kaardistus peaks jätkuma. Me ju teame, et Epsteini võrgustik oli mitteformaalne võrgustik, mis võis tegutseda mitme luure katusepakkumise alusel. Tal lasti tegutseda ja me nüüd näeme, kui palju maailma vägevaid oli selles võrgustikus sees. Mitmel pool rappuvad [isegi] kuningakojad. See on kõige parem näide sellest, et me peaksime rohkem teadma, mis maailmas toimub. 

Seepärast ma ütlengi, et kaitsepolitsei aastaraamatu ümberjutustus natukene kirjanduslikumas vormis ei peaks olema olemasoleva komisjoni eesmärk, vaid me peaksime uut infot saama. Võib-olla meie leiame veel rahvusvahelisi mõjutusgruppe ja annamegi pärast soovitused oma valitsusele. Nagu öeldud, siin on ju kirjas, et me peame pakkuma juriidilisi lahendusi ja soovitusi. Meie soovitus komisjonilt võiks olla, et ärge osalege sellistes kohtades. Lihtne! Kui me ei tunne nende organisatsioonide tausta, ärge minge! Väga suurepärane tagajärg vastava komisjoni töös. 

Mine tea, võib-olla selline laia spektri komisjon võtaks uurida ka Epsteini võrgustiku paljastamisega seotud tagajärgi. Tuletame meelde, et me oleme ikkagi oma naabritega väga tihedalt seotud. Otsiti ju ohvreid Lätist ja tegelikult ka Eestist – võib-olla mingi info ei ole lihtsalt paberitesse jõudnud –, nii et on [arusaadav], kui ohtlikud kõik need rahvusvahelised võrgustikud võivad olla, ka mitteformaalsed võrgustikud. 

Kahjuks näitab minu aastakümnetepikkune poliitikavaatleja kogemus, et Eesti poliitikud on väga-väga-väga manipuleeritavad. Nende arusaam suveräänsusest, oma rahva huvide kaitsmisest on äärmiselt vildakas, kui nii suur hulk liberaalseid poliitikuid on igal ajal valmis ohverdama Eesti huvid mingi rahvusvahelise ühenduse heaks. EKRE ei ole sellega nõus.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Hea Anti! Sa avaldasid kõnes või ühes oma vastuses imestust selle üle, kuidas Euroopa [Liidu] kõrge välisesindaja saab olla inimene, kes on perekonna kaudu ajanud Venemaaga äri, teeninud raha ajal, kui see agressioonisõda juba käis. Aga võib-olla see lugu on selline, nagu inglise keeles öeldakse, et it's not a bug, it's a feature. Molotovi-Ribbentropi paktist me saime ka palju aastaid hiljem teada. Kui tõenäoliseks pead sa sellist hüpoteesi, et vaatamata loosungitele – me ju teame Kaja Kallase isa säravat karjääri kommunistlikus parteis Nõukogude ajal, me teame seda, kuidas Reformierakond tahtis kaitseväeteenistuse ära kaotada, Venemaaga piirilepingu sõlmida ja nii edasi. Võib-olla nad ühel hetkel lihtsalt said aru, et parem oleks seda asja teha nii, et rääkida üht, aga teha diametraalselt vastupidist. Võib-olla see ongi põhjus, miks Reformierakond tahab selliseid uurimiskomisjone teha selliselt, et neil oleks seal enamus, sest muidu võivad välja tulla väga koledad asjad paljude reformierakondlaste ja Eesti inimeste jaoks.

Aitäh!

Suurepärane küsimus! Mina võin sellega ainult nõustuda. Mina loon parteide puhul, kus domineerivad endised komparteilased, loomulikult seose Nõukogude kollaboratsiooniga. Nad olid ju tegelikult Nõukogude ametiasutuste töötajad ja paljud pidid ametijärgselt tegema KGB-ga koostööd, ilma et nad oleksid ametlikult kaastöötajad olnud. Minuni on jõudnud väga muret tekitavaid signaale Siim Kallase kohta, ja mitte ainult seoses 10 miljoni dollari afääriga. Üks inimene on väitnud, et Viljandi KGB töötajad käisid tihti temaga kohtumas, autod seisid majaukse ees. Ma ei tea, kas see on tõsi, aga inimene esineb oma nime all, see ei ole anonüümne info, ta teab seda. Ja miks [nad seal käisid]? Mõelge, kui kaugele need mõjud võivad ulatuda. Miks pangandustöötaja ukse juurde trügivad Viljandi KGB töötajad? Mis neil ühist on? 

Ma tõin siin hulga näiteid kuulsatest Ida-Euroopa vabadusvõitlejatest, Lech Wałęsast, kes tegelikult ikkagi tegi Solidaarsusega ära suure töö, aga kuskil on tema allkiri. Kõiki neid asju peaks analüüsima. Meil on VEB Fond, mille dokumendid on kusagil Vene arhiivides, pangaarhiivides, seifides. See kõik on olemas. Keegi võib šantažeerida inimesi nende dokumentide alusel. Ma leian, et mõned asjad tulevad välja kunagi tulevikus ja siis me oleme hämmingus, mis kõik välja tuleb. Aga meie komisjon ei ole võimeline nii vanu asju läbi arutama, kui meile just ei tooda vastavaid materjale laua peale. Aga näete, mis hiljuti juhtus. Üks endine KGB juht säilitas Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri jälitustoimikud ja need on nüüd tähtsad ajalooallikad.

Varro Vooglaid, palun!

Jaa. Ma mõtlesin küsida teie käest nüüd sellist asja. Nagu te teate, mõnda aega tagasi Margus Tsahkna, välisminister, avaldas, et Ameerika Ühendriigid on juba ammu tundnud huvi meie muldmetallide ja fosforiidi kaevandamise vastu, kusjuures sinu valimisringkonnas Lääne-Virumaal. Mina olen kuulnud kinnitamata infot, aga usaldusväärsetest allikatest, et Välisministeeriumist on juba käidud koos Ameerika Ühendriikide suursaatkonnaga Lääne-Virumaal tutvumas nende olude ja asjaoludega, ka on geoloogiateenistusega konsulteeritud ja nii edasi. Kuidas sulle tundub, kas selline asi võib hakata liitlassuhteid rikkuma, kui see komisjon, mille moodustamine on nüüd selle eelnõuga ette pandud, hakkaks uurima seda, kas meie Vabariigi Valitsuse liikmed ei tegutse mitte Eesti huvidest lähtuvalt, vaid hoopis välisriigi huvidest lähtuvalt? Ma pean silmas ka seda, et samasugust huvi Eesti muldmetallide vastu on ju ka Euroopa Liidus jõuliselt üles näidatud.

Väga hea tähelepanek, hea kolleeg! Minu meelest on sellele lihtne vastus: see kõik peab toimuma maksimaalse avalikkusega. Riikidel on majandushuvid ja seda ei ole mõtet varjata. Meil on samuti majandushuvid [suhetes] küll Indiaga, küll Hispaaniaga, küll USA-ga, aga need peaksid olema võimalikult avalikud. Ka ajakirjanikud peaksid kaasas käima, kogu selline suhtlus ei tohiks käia kuidagi paari-kolme inimese seltskonnas, mis võib viia halbade lepinguteni, mis võib viia korruptsioonini, mõjutustegevuseni, sest mängus on ju miljardid. 

Mäletate, mis juhtus Eesti Energiaga? Meile ju öeldi, et kui te ei anna Eesti Energiat USA riiulifirmale ära, võiks öelda, et saiaraha eest, siis te ei saa NATO-sse, siis USA välisminister on väga pahane. Ja Eesti poliitikud tegid väga ränka tööd, et müüa üks meie kõige võimsamaid rahvuslikke varasid saiaraha eest USA riiulifirmale. Aga koguti 100 000 allkirja selle projekti katkestamiseks. Nii et üle noatera – üle noatera! – pääsesime oma elektrijaamade miljardiliste kahjudega mahamüümisest välisettevõtetele. Selle üks kõige ohtlikum tagajärg oleks võinud olla see, et kui mõni välisfirma oleks poliitilise väljapressimise ja hirmutamise teel saanud meie elektrijaamad enda kätte, siis üks ratsukäik oleks olnud see, et meie jaam oleks võinud sattuda hiljem mõne Vene oligarhi omandusse.

Ja tuletan meelde, siinsamas Tornimäe kõrghoonetes pesitses ju aastakümneid Putini [soove täitev], võiks öelda, musta raha pesijate firma Gunvori kontor. Kas meie organid siis kuidagi tegutsesid? Gunvori kontor tegutses, askeldas ja pesi raha Vene eriteenistuste huvides. 

Või siis võtame Julia Latõnina, kes on endine Putini kriitik, praegu tuline Putini pooldaja: ta on Eesti äriregistris, ajab äri. Kas me ei peaks sellise juhtumiga ka tegelema? Vaadatakse läbi sõrmede. Tegelikult võiks öelda, et Putini agent tegutseb Eesti äriregistris ja teeb kõik, et Ukrainat mustata, nii kuidas jaksab, ja Vene imperialismi õigustada. Minu arust see on tülgastav. Meil peaks olema ikkagi mingisugune [seadusesäte selliseks puhuks] ja meil ongi olemas paragrahv agressioonikuritegude õigustamise kohta ja seda võiks ka rakendada.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Ma tulen veel kord tagasi selle pehme mõjutustegevuse juurde, mis on tegelikult palju kõikehõlmavam ja ma ütleksin, isegi tõhusam kui mõni üksik Vene agent, kes on infiltreerunud meie julgeolekuasutustesse ja siis pasuna ja trummipõrina saatel kinni võetud.  

Ma räägin USAID-i globaalsest rahastusest. Me teame, et USAID-i globaalne rahastus sai pärast viimaseid presidendivalimisi Ameerikas suure hoobi, rahakraanid keerati kinni. USAID-i raha peal parasiteerivad võuklased õnneks praegu enam nii avalikult igal pool ei lärma. Aga USAID rahastas ka Eestis pika nimekirja jagu MTÜ-sid ja minu teada tunneb Ameerika selle vastu väga suurt huvi, kes Eestis [seda raha] saab, kui palju ja mille jaoks. Ma arvan, et meil oleks seda komisjoni kas või selleks väga vaja, et omalt poolt välja selgitada kogu selle rahaga teostatud mõjutustegevus Eestis, valdkonnad, tegevused, et anda see informatsioon meie liitlastele USA-s. On väga raske …

Aitäh! Teie aeg!  

… üksikisikutel, isegi Riigikogu liikmetel, et seda võrgustikku välja selgitada. Ehk et kas see oleks üks teema …

Aitäh!

… millega see komisjon võiks tegeleda? 

Minu meelest see teema on hästi akuutne, arvestades seda, et USA pani selle süsteemi rahastuse suures osas kinni ja on pidanud osasid tegevusi korruptiivseks ja teiste riikide siseasjadesse sekkuvaks. Juba sellepärast peaksime me selle uue info olemasolul valgustama läbi kogu selle tegevuse. Osa tegevust võis olla täiesti viisakas, mõningane kultuuritegevus, aga väga suur tõenäosus, et rahastati ka nii-öelda poliitilist agendat, näiteks sellist ohtlikku pagulaspoliitikat. No Euroopa Liidu organid ostavad ju lehekülgede kaupa [ruumi] Eesti ajakirjanduses, et avaldada pagulaspoliitikat ehk Eesti ümberrahvastamist õigustavaid materjale. Luuakse fooni teatud erakondade ja teatud ideoloogiate jaoks. 

USAID-i puhul, ma arvan, et tuleb välja kõhedust tekitavaid asju, kas või LGBT-agenda läbiviimisel. Nagu ma eelnevates vastustes märkisin, kindlasti peaks seda uurima, see komisjon võiks sellega tegeleda. Sest kust me teame, et kõikide nende asjade puhul me ühel hetkel ei sattu ka Venemaa mõjutustegevuse alla. Gazprom ju rahastas rohelisi liikumisi Euroopas, Gazprom on rahastanud keskkonnakaitseorganisatsioone. Me näeme tagajärge: Saksamaal ei ole mingit tuumaenergiat enam, viimased [jaamad] lastakse pidulikult õhku, Saksamaa majandusvedur aeglustub, jookseb kokku. Ja ennäe, leiame Gazpromi kõrvad sealt tagant! Vaatame, millises ettevõttes endine kantsler Schröder töötas: Gazpromi nõukogus. Kujutage ette, ühe Euroopa mõjukaima riigi üks kõige mõjukamaid poliitikuid istub Gazpromi nõukogus! Soome endine peaminister Lipponen oli ka Gazpromi nõukogu poolt üles ostetud. Nii et on ikka olnud küll väga kõrged [poliitikud]. 

Tuletame meelde kas või seda, et Konstantin Päts sai Vene naftasündikaadilt rohkem palka, kui ta sai riigivanemana. Nõukogude naftasündikaadilt sai ta rohkem palka kui riigivanemana! Kas see pole mõju? Ja me ei tea, äkki need paljastused, mida vabadussõjalased soovisid teha 1934. aasta presidendivalimiste ajal, viisidki riigipöördeni, viisidki Eesti demokraatia kaotuseni, sest Konstantin Päts ei tahtnud, et tema 20 000-dollarilisi tulusid Nõukogude naftasündikaadist avalikustatakse? Ta oli niigi kehvas poliitilises seisus, siis ta oleks olnud lihtsalt poliitiline laip. Aga poliitiline laip tahtis saada meie presidendiks. Sellepärast oli vaja ära jätta valimised, sellepärast oli vaja hävitada teiste presidendikandidaatide võimalused. Andres Larka pandi hoopis vangi. 

Kas me täna ei pruugi samasugustesse hulludesse seisudesse sattuda, kui välismaa mõjutustegevus meil valitsusi vahetab? Mäletame, et julgeolekuasutused aitasid vahetada välja EKRE osalusega valitsuse. Nii et ohud on minu arust kõrgendatud.

Mart Helme, palun!

Noh, Venemaast võib lõpmatuseni rääkida, aga Venemaaga on kõik selge, siin ei ole midagi rääkida. Tegelikult me peaksime rääkima ikkagi sellest, kes meid võivad Venemaale maha müüa ja kes on need inimesed, ka siin saalis – neid on terve hulk siin saalis –, kes on nii-öelda topeltkäsuliini all. Ja üks organisatsioon, mille esindajaid siin on samuti päris mitu – ma tean, et nad kuuluvad sellesse organisatsiooni –, on vabamüürlikud loožid. Seal on oma käsuliin ja need inimesed käivad selle käsuliini järgi, mitte meie põhiseaduse järgi ja meie kodu- ja töökorra järgi. Nii et mina ütleksin, et praegu palju akuutsem kui Venemaa tegelikult läbinähtav ja teadaolev mõjutustegevus on paljastada nende organisatsioonide [mõju]. Bilderbergist oli põgusalt juttu, aga vabamüürlased ja meile sõbralikud lääneriikide luureteenistused – ka sõbraliku tule all võib väga lihtsalt surma saada – on meile palju ohtlikumad, sest need on paljastamata, need käsuliinid on paljastamata. Mina näeksin selle komisjoni tööpõldu eelkõige nende käsuliinide paljastamisel.

Teie aeg! Aitäh!

Aitäh küsimuse eest! Ma just rõhutan sedasama, et me tahame uut infot saada, me tahame täiendada oma teadmisi mõjutustegevusest. See annaks komisjonile väga suure väärtuse. Juhul kui me lõpetame siin järgmise aasta alguses oma mõjutustegevuse komisjoni, Venemaa mõjutustegevuse komisjoni uuringu sellega, et tuleb lahjendatud väljaanne kaitsepolitsei aastaraamatust, siis minu meelest töö on poolik või isegi tegemata. Me peaksime valgustama läbi neid nurkasid, mille kohta meil rahvasaadikutel on küsimusi. Näiteks, miks ei ole Riigikogu liikmete CV-des kuuluvust kõikidesse organisatsioonidesse? Kas [teatud] organisatsiooni kuulumine on Riigikogu aastaraamatus kajastatud? Kas tegu ei ole huvide konfliktiga, kui see ei ole kajastatud? Väga hea küsimus! Ma arvan, et kõik ühingud, kuhu me kuulume, peaksid olema kas huvide deklaratsioonides või siis Riigikogu põhjalikus CV-s kirjas. See annab meile väga olulist lisainfot.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Minul on ka üsna lihtne arusaamine. Välissekkumine näiteks valimistesse on halb igal juhul, sõltumata sellest, kas seda teeb Venemaa, Hiina või Euroopa Liit. Me näeme, kuidas Euroopa Liit on lausa struktuurse ja institutsionaalse süsteemi üles ehitanud, et liikmesriikide valimistesse sekkuda. Probleem on see sellepärast, et kui välisjõud – jälle sõltumata sellest, mis maailmakaarest nad tulevad – sekkuvad valimistesse, siis rahvas kui kõrgeima võimu kandja ei ole enam suverään ega otsusta enam oma riigi saatust. Lihtsamalt öeldes taandub see asi vabale tahtele ja kui sul vaba tahet ei ole, siis sa tegelikult ei saa otsustada mitte millegi üle. 

Me näeme praegu Ungaris ja nägime Sloveenias, kuidas Euroopa Liit süstemaatiliselt rahaga, aga ka reeglistikuga – näiteks selle reeglistikuga, mida võib ja mida ei või näidata Facebookis, või selle reeglistikuga, milliseid MTÜ-sid võib üldse rahastada, või selle reeglistikuga, kuidas mõnes riigis kägistatakse energiavoogusid – mõjutab valimisi. Kas komisjon peaks ka seda uurima?

Aitäh! Eelnevalt ma just märkisin, et see suund oleks väga oluline, sellepärast et meil on näiteid, reaalseid näiteid valimiste mõjutamisest. Minu ajalooline mälu läheb tagasi juba 1990-ndatesse, kui Austrias lihtsalt kukutati valitsus, kuhu kuulus Jörg Haideri [erakond]. Euroopa Liit kuulutas neile sisuliselt boikoti ehk ütles, et sellist valitsust ei tohi Austrias olla. See oli väga dramaatiline näide otse liikmesriigi poliitikasse sekkumise kohta. 

Ma käisin hiljuti Poolas [seoses] konservatiivide partei kongressiga ja info oli dramaatiline, kuidas seal kukutati konservatiivide valitsus Euroopa Liidu sekkumisel. Manipulatsiooni juurde käis muidugi Euroopa Liidu raha ehk ka Poola enda raha. Kõik on ju Euroopa Liidu maksumaksjad, kõik liikmesriigid, kõik annavad sinna raha. Neile aga pannakse raha kinni ettekäänetega, et teil pole õigusriik. Kas Euroopa Liit on õigusriik? Seal pole isegi võimude lahusust, on Euroopa Komisjon ja nõndanimetatud parlament. Mis õigusriigist me räägime!? Ja nemad tulevad liikmesriikide puhul õigusriigist rääkima! See on häbitu vale! Ja käibki valitsuste vahetus.

Ma näen, et härra Vance'ile heidetakse ette, et ta toetab Orbánit. Aga tuletan meelde, kuidas meie valimiste ajal marssis siia von der Leyen isiklikult kohale. Ta tuli mulle Riigikogu garderoobis vastu. Mida ta siin tegi? Mis te arvate, et ta tuli EKRE-t toetama? Ta tuli Kaja Kallase valitsusele kampaaniat tegema. Tal on päris tihe graafik, ta ei tule siia mõni päev enne valimisi lihtsalt niisama. Ta tuli toetust avaldama, tuli näitama, kui hoitud on Kaja Kallas.  

Seda tuligi Vance siia osutama, et tegelikult teil Euroopa Liidus on ausate valimistega väga pahad lood. Muidu ta, ma arvan, ei oleks tulnud siia avalikult oma toetust avaldama, aga ta teab, et siin manipuleeritakse valimistega. Ja ta tuligi seda otse välja ütlema. 

Ja nüüd, head kolleegid saalis, te ei saa enam EKRE peale seda ajada. Seda kriitikat teeb, seda, et nüüd tuleb pea tööle panna, räägib meie kõige võimsam liitlane, kes on A ja O meie julgeolekus. Vaadake, Churchill kunagi ütles, et raha on otsas, mõtlema tuleb hakata. Nüüd on ka aeg mõelda, kuidas me oma liitlasi enda küljes hoiame, kuidas teie ministrid ei solvaks iga nädal meie tähtsaimat liitlasriiki, kuidas teie ministrid ei solvaks iga nädal Donald Trumpi, kuidas säilitada head suhted meie tähtsaima liitlasriigiga. See on kriitiline.

See kõik jõuab välja sellesama küsimuse algusesse, kuidas vältida Brüsseli kahjustavat tegevust liikmesriikide valimiste suhtes. Just valimised on see kriitiline punkt. Ja loomulikult on meil vaja lihtsalt OECD elementaarset abi, sest OECD abi ei seisne valimiste sisu mõjutamises, vaid valimiste vormi tagamises, et liikmesriikides ikkagi toimuksid ausad valimised. Ja kuigi me näeme OECD muret meie e-valimiste pärast, me näeme ka, et tegelikult keegi lubab sellel toimuda, keegi laseb sellel eksperimendil jätkuda.

Me [teame], et Lätis hiljuti paljastati kuritegelik grupeering, kes proovis e-valimisi mõjutada. Järelikult on kõik see meile juba väga lähedal. Lõpuks, päeva lõpuks me peame ikkagi oma valimiste elementaarse aususega tegelema. 

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas see komisjon tegeleks ka selliste üldisemate asjadega? Toon näite. Just hiljuti Kultuuriministeerium algatas riigihanke, mille kogumaksumus oli 315 000 eurot ja millest 75% kaeti Euroopa Liidu vahenditest. Selle riigihanke eesmärgiks oli leida koolitaja, kes hakkaks ajakirjanikke koolitama immigratsiooni ja lõimumise teemal. Mõnes mõttes on tegu ju ajakirjanduse mõjutamisega õiges suunas. Ajakirjanike abil toimub ka ühiskonna hoiakute kujundamine ja seegi on ju mõjutustegevus. Kas see komisjon tegeleks ka sellega?

See on just värske näide mõjutustegevusest. Mul on hea meel, et meie kriitika on praegu selle projekti katki jätnud. See oli lihtsalt nii labaselt läbinähtav ajakirjanikega manipuleerimise projekt. Aga häda on selles, et seda manipulatsiooni on tehtud juba aastakümneid. Ma tõin tänases arutelus näite, kuidas erinevad Euroopa institutsioonid ostavad lehekülgede kaupa [ruumi], et teha Eesti ajakirjanduses propagandat massiimmigratsiooni toetuseks. Pigem on küsimus, millise eksootilise restorani välismaalasest kokk ei ole saanud üle kahe lehekülje reklaamlugu meie ajakirjanduses. See näitab, kui viletsad lood on meie eneseväärikuse ja suveräänsusega. Meil ostetakse kogu aeg välismaalt poliitikat sisse.

Ma arvan, et on tekkinud üldine mõtlemishäire, selle asemel et täita meie põhiseadust, olla suveräänne riik, mida käsib põhiseaduses. Seda ei tehta. Meie põhiseadus on lihtsalt auklik, kui me vaatame, kui palju me oleme Euroopa Liidule ära delegeerinud. Juba see föderatsiooni ehitamine: Eesti 200 minister räägib raadios, et jah, mina olen Euroopa föderatsiooni poolt. See tähendab, et ta on Eesti iseseisvuse vastu. Meil ametlikult lammutatakse riiki, meil ametlikult lammutatakse põhiseadust, ja seda paraku kümnel eri moel. 

Nüüd, kui ajakirjanike juurde tagasi tulla, siis ajakirjanike lustireisid Brüsselisse – see on üks pikka aega kestnud lugu. Pärast seda tulevad sealt välja hämmastavad tagajärjed, muidu normaalne ajakirjanik on lihtsalt saanud propagandistiks. Ma olen nende moondumisi näinud küll. Lõppude lõpuks ma mäletan Eesti poliitikat 1985. aastast, kui ma olin muinsuskaitse seltsi asutamise juures ja ka Rahvarinde asutamise juures. Ma tean meie inimeste korruptiivset tausta, ma tean nende müüdavust. See on kurb. Minu meelest on ka paljud kangelased laulva revolutsiooni ajast enda hinge kuradile müünud ja seda on väga valus vaadata. Nad ei kaitse Eesti suveräänsust, nad pigem on läinud seda teed, et lammutavad seda.

Martin Helme, palun!

Jaa, ütleme, meil on väga levinud see narratiiviloome, et võltsuudistega võitlemise nimel tuleb ise toota võltsuudiseid. See on see Brüsseli lähenemine asjadele. Või demokraatia kaitsmise nimel tuleb demokraatia ära lõpetada, sest sõnavabadus on ohtlik. 

Aga on üks teema veel, mis on minu meelest häbiväärselt vähe tähelepanu pälvinud Eestis ja läänes laiemalt, ja see on Epsteini failid. Epsteini failid paljastavad dokumentaalselt ja ilma igasuguse kahtluseta terve hulga nii-öelda vandenõuteooriaid, mille eest vanasti inimesi hurjutati. Siit tuleb välja, et joovadki verd, tapavadki lapsi, ongi süsteemne ülemaailmne pedofiilide võrgustik, kes kõik on tihedalt seotud eriteenistuste ja finantsinstitutsioonidega. Kas seda peaks ka uurima see komisjon?

Ühe küsimuse käsitlemisel ma juba rõhutasin seda, et just sellised pimedad nurgad tulekski läbi valgustada, et mitte korrata neid asju, mida me oleme varem teinud ja mida me kõike oleme teadnud. Tõin siin näite kaitsepolitsei aastaraamatust, tõin siin näite ka välisluure aastaraamatust. Läheme julgelt ja võtame uusi teemasid [käsile]! 

Ühe teemana ma olen veel toonud selle, et me peaksime uurima Vene ettevõtete, Vene kodanike kinnisvaraoste Eestis ja vaatama, kui kaugele see võrgustik ulatub. Seda on Soomes tehtud. Aga Epsteini võrgustiku uurimine võiks olla kindlasti sellise komisjoni küsimus, sest meil on ju ka vihjeid, kuidas Epstein tahtis sidet hoida Putini administratsiooniga ja on neile kirju kirjutanud. Väga hea oleks teada, kui kaugele kogu see Putiniga suhtlus Epsteini võrgustikul ulatus. 

Ma tõin siin ühe näite, kuidas lääne luuretes on korduvalt ja korduvalt juhtunud nii, et Vene osakonna juht on hoopis Kremli palgal ja paljastab kõik oma luureteenistuse agendid Moskvale. Me ju ei tea, kui keerulised võrgustikud kuskil meie lääneliitlaste juures toimivad ja kui palju on Moskva nendesse infiltreerunud. Mina tahaks ka seda teada, kui palju on Moskva infiltreerunud Epsteini tüüpi võrgustikesse ja kui suur mõju neil üldse on. Minu meelest see suur möll Epsteini võrgustiku ümber on juba lahtumas, aga tegelikult peaks selle lahti võtma, analüüsima, kui kaugele see see inimkaubanduse võrgustik ulatus Lätis – Läti kohta oli seal väga palju teateid, Eesti kohta üksikuid –, et me saaksime üldse aru, kuidas inimkaubandus toimib, kuidas eriteenistustega seotud võrgustikud toimivad. Kindlasti me saaksime palju targemaks ja oskaksime ennast ohtude eest hoida.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Meie tavainimene saab põhiinformatsiooni või uudised kätte just "Aktuaalsest kaamerast", ERR-ist. Seda vaadatakse ja see ongi nagu põhiline allikas. Samas me näeme, et ka meie oma ajakirjandus on päris kallutatud. Võtame kas või selle Epsteini teema. Kui muu maailm räägib sellest, siis Eesti ajakirjandus seda väga vähe puudutab. Natukene tuuakse välja, et Taavi Rõivase fail ka leiti sealt hulgast. Toon veel teise näite. Kui EKRE tõrvikurongkäigul osales tuhandeid inimesi, siis "Aktuaalne kaamera" kajastas, et seal oli sadu. Kuivõrd te näete nagu ka seda olukorda, et meie oma ajakirjandus tegelikult tegeleb mõjutustegevusega. Ka see on ju probleem.

Jaa, mõjutustegevus kõige üldisemas mõistes on ka see poliitika, mida me siin teeme. Me mõjutame üksteist, ajakirjandus mõjutab meid. Küll aga on väga häiriv ja väga ohtlik, kui välisriigid teevad mõjutustegevust meie ajakirjanduse kaudu. On väga ohtlik, kui nad mõjutavad meie mittetulundusühinguid. Siin ma võtaksin ehk eeskuju USA-st, kes on olnud väga mures selle pärast, et lobistid mõjutavad poliitikat. Nad on väga mures olnud välismaiste lobistide mõju pärast ja seetõttu on seal ka vastavad karistused, kui välismaa raha on voolanud nende valimiskampaaniatesse. Ja oluline on ka sisemaiste lobistide register. Kõik see teema on minu meelest meil ka aktuaalne.

Meil on siinsamas saalis ju leitud, kuidas Bolt lihtsalt suhtles siin parlamendi liikmetega ja minu hinnangul lihtsalt püüti osta seadusi.

Peeter Tali, palun!

Austatav istungi juhataja ja veel lugupeetum ettekandja! Te olete siin palju näiteid toonud, rääkinud Vene ja Hiina mõjust Euroopa Liidu sees, ja mõned näited on päris ehmatavad. Aga mind on ehmatanud see telefoni[vestluse] üleskirjutus Venemaa välisministri Sergei Lavrovi ja Ungari välisministri Péter Szijjártó omavahelisest suhtlusest. Kuidas te seda kommenteerite? Kas Ungari rolli Euroopa Liidus tuleks ka selle komisjoni töö käigus kuidagi uurida, kui rääkida Vene mõju infiltreerumisest Euroopa Liitu?

Minu arvates on lugu selline, et Euroopa Liit ei peaks üldse oma nina liikmesriikide välispoliitikasse toppima. Ja talle ei ole keegi ka andnud õigust sellises mastaabis kusagile enamusotsustuste tasemele minna. Iga liikmesriik on oma välispoliitikas muide vaba, kas see meile meeldib või ei meeldi. 

Ja teiseks, meil on probleem sellega, et me ei austa ka USA valijate tahet. Kui nemad valivad Donald Trumpi, siis see on USA valijate tahe. Ja kui Ungaris valitakse Fidesz võimule, siis see on nende valijate tahe. Ja kui Poolas ja mujal valitakse partesid võimule, siis see on nende valijate tahe. Ja vabade riikidena teevad riigid sellist välispoliitikat, nagu nad tahavad.

Mulle ka ei ole meeldinud mõned liigutused, mida Donald Trump on praegu teinud Gröönimaa suunal, aga see on nende suveräänne otsus. Tema on valitud president. Ma soovitaks Eestist talle pehmemaid meetodeid oma Gröönimaa probleemi lahendamiseks, aga see on ju nende otsus. Nemad on valitud esindajad, samamoodi kõik teised [oma riikides].  

Euroopa Liit on siin kõige teisejärgulisem tegelane. Ja minu meelest selline kodanik nagu Kaja Kallas – tema ametikoht tuleks üldse päevapealt likvideerida, sest kust nad võtavad õiguse liikmesriikide eest välispoliitikat ajada? Ja üldsegi Euroopa Liit liigub föderatsiooni suunas, see tuleb lõpetada, muidu meie iseseisvus laguneb laiali. Teie partei juht on öelnud, et tema on föderatsiooni poolt. Järelikult võitleb ta Eesti iseseisvuse vastu ja sellisel puhul minge ise laiali. See on põhiseadusvastane tegevus, kui võideldakse Euroopa föderatsiooni eest. 

Peeter Tali, palun!

Austatav juhataja ja veel lugupeetum ettekandja kõigepealt! Ma ei saanud oma küsimusele ikkagi vastust. Ma ei ole absoluutselt kahtluse alla seadnud ühegi riigi, sealhulgas Ameerika Ühendriikide valijate tahet. Vastupidi, ma arvan, et see Atlandi-ülene liit on Euroopale ja Ameerikale ülioluline. Me peame seda hoidma. Ma ei ole kunagi teinud sellest saladust. 

Aga mu küsimus oli ikkagi Ungari välisministri ja Vene välisministri vahelise telefonivestluse, ütleme, stenogrammi kohta. Kuidas te seda hindate? Ja kas me Vene mõju Euroopa Liidu riikides peaksime ka kuidagi selles komisjonis uurima? Te nagu otseselt ei andnud hinnangut sellele. Kui see on võimalik, siis palun, kas te annaksite?

Kõike võib uurida! Kõike võib uurida! Vene mõjutustegevust ka selle kõige keerulisemates vormides tuleks uurida. Ma nimetasin Schröderi näidet, ma nimetasin Lipponeni näidet. Kõike seda võime uurida, kui meil aega on, ja ma tervitaksin seda. Ma tean, et Schröder on otsene mõjuagent, eks ole, selles mõttes, et ta istub Gazpromi nõukogus. Ungari poliitikud ei istu Venemaa mingite ettevõtete nõukogus, mina vähemalt ei tea seda. Aga Soome poliitikud, Saksa poliitikud istuvad, see on otsene julgeolekurisk. Rääkimata sellest, et Bideni poeg ajas Hiinas kahtlasi asju ja tema arvutid kadusid kahtlasel moel. Kõike võib uurida, ka seda võib uurida. Hea meelega uuriksin. 

Mulle ei meeldi, kui need asjad tulevad kaks nädalat enne valimisi ja luureorganite vahendusel. Ajakirjanikud ei saa ju kuskilt mujalt seda kätte. Ratsionaalne uurimine sellises olukorras on raskendatud. Võib-olla kaks kuud hiljem, miks mitte – küsime, uurime, tahame teada. 

Aga ma ütlen, et me elame maailmas, kus riikidel on omad huvid. Näiteks mind väga häirib see, et Lõuna-Euroopa on väga lahja Ukraina küsimuses. Neid ei huvita lihtsalt, nad ei saada relvi, haigutavad, on laisad, ignorantsed. Minu meelest palju ohtlikum ongi lihtsalt ignorantsus nende teemade puhul. 

Ungaril on omad pinged [suhtluses] Ukrainaga. Mõnesse pingevahekorda tuleks sisse vaadata, mul on kõrvalt seda raske kommenteerida. Mõnes pingevahekorras võib Ukrainal oma süü olla, me teame, et mõned nende juhttegelased on sadade miljonite ulatuses korruptsioonisüüdistustega vahele jäänud. Ei saa välistada, et musta raha liigub üle Ukraina riigi piiride. Nad on ise neid tegelasi vahistanud. Me mäletame, millise surve all pingutati selle nimel, et Ukraina ikkagi need uurimised läbi viiks, et nende korruptsioonivastane organ saaks tööd jätkata. Jumal tänatud! Näete, mis juhtub: 19 parlamendisaadikut on erinevate kuriteosüüdistustega uurimise all. 

Aga mina näen, et Ukraina suudab ennast puhastada. Eesti ei suuda ennast puhastada. Eesti ei saa hakkama oma VEB Fondidega, Eesti ei saa hakkama oma 10 miljoni dollari afääridega, Eesti ei saa hakkama oma ämma kappidega. Ikka elame selle taaga all. Ukraina läheb meist mööda oma korruptsioonivastases võitluses, meie hulbime siin tünnis edasi.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Seda Peeter Tali Ungari-teemalist küsimust kuulates meenus kohe ka Eestis enne valimisi käinud kampaania, kus Jevgeni Prigožinit seostati EKRE-ga. Peeter Tali ise oma artiklites valimiste eel viitas kaudselt sellele. Tegelikult tuleks ju ka selliseid mõjutusoperatsioone uurida. Ilmselgelt see oli väljamõeldis, see oli vale ja see oli valimistulemuste kallutamiseks ühes suunas. 

Aga lisaks toimus valimistulemuste kallutamine ka teistpidi veel Eesti 200, Peeter Tali erakonnakaaslaste kasuks. Nimelt ringlesid enne valimisi juba väga konkreetne info ja vihjed Johanna-Maria Lehtme tegevuse kohta Ukraina abistamise rahaga, mida selgelt Eesti 200 kasuks kinni mätsiti ja tänu millele tõenäoliselt ka Peeter Tali täna Riigikogus istub. Kas ka selliseid asju peaks tegelikult see komisjon uurima? Oleks vaja [need asjaolud] välja selgitada, sest tegelikult mõlemad operatsioonid olid ilmselgelt Eesti valimistulemuste mõjutamiseks. Kas see komisjon tegeleks ka selliste asjadega?

Minu meelest oleks see eranditult kõikide erakondade huvides, et meil oleks ausad valimised. Ka nende legitiimsus, kes ühel hetkel võimule saavad, kannatab selle tõttu, et osa rahvast ei usu nende valimistulemust, olgu siis e-valimiste või [nagu nüüd] Johanna-Maria Lehtme tõttu. Kõik kannatab selle all! 

Kui valimised on legitiimsed, ausad, õiglased, siis me oleme välisriikide silmis ka üks normaalne riik, mitte banaanivabariik, kus arutatakse, kas musta kasti saab kontrollida või ei saa. See on banaanivabariik, kui sa ei saa valimisi kontrollida. Minu meelest see legitiimsusprobleem ohustab riiklust, kogu meie riiki. Ükskõik milline erakond – tagantjärele öeldakse, aga kas teil üldse olid 15 aastat tagasi ausad valimised.

Ma toon pabervalimiste näite. Kui on pabervalimised, siis kaotaja peab oma kaotusvalu alla neelama. Nii on. Aga kui ma ei saa midagi kontrollida ja meist 40+ protsenti inimesi ei usu e-valimisi, siis on legitiimsusprobleem väga suur. Ja tegelikult ma näen, et Johanna-Maria Lehtme juhtum ja ka suhtumine Johanna-Maria juhtumisse, selle mahavaikimine, vähendamine, pisendamine on hävitanud Eesti 200. Siiamaani meil ei ole kohtuotsust, siiamaani ei ole ka hukkamõistu. Kas on siit puldist öeldud, et mõistame hukka, meil on häbi? Ma ei ole seda kuulnud. 

Prigožini skandaal – valimiste manipuleerimise tippklass, eks ole, rahvusvaheline projekt. Samamoodi Politico tegeleb praegu valimiste manipuleerimisega, samamoodi tegeleb edasi! Nii palju me oleme õppinud, et inforünnak ei pea otse Eestist tulema, see võib tulla rahvusvaheliselt tasemelt, rahvusvaheliste nii-öelda lekete kaudu, manipulatsioonide, võltsingute kaudu, süvavõltsingute kaudu. Ma olen sada protsenti kindel, et ka enne järgmisi valimisi tulevad vastavad rahvusvahelised või kodumaised projektid, mis püüavad Eesti valimistulemust kõigutada. See on väga ohtlik ja selle tulemusel võib jällegi tulevaste võimude legitiimsus ohtu sattuda.

Nii, nüüd on Peeter Talil protseduuriline küsimus istungi juhatajale. Palun!

Ega ma ei tahagi küsida Siim Pohlaku raadiojaamade majandusliku olukorra kohta ja maksude kohta. Mul on tegelikult küsimus istungi juhatajale. Kuidas te seda hindate? Ma küsin sisulise küsimuse lugupeetud ettekandjalt. Tõesti, Ungari ja Venemaa välisministri suhtlus tundub mulle läbi prillide vaadates muret tekitav. Tõesti mul on mure ja ma küsin, kuidas sellesse suhtuda. Ja nüüd siis üks EKRE saadik esineb inetu ja isikliku rünnakuga. Kusjuures ma võin öelda, et ma olen siin saalis ikka Pärnu inimestelt saadud häältega, täitsa ausalt. Kuidas te hindate, kas parlamendi debatti selline inetu isiklik rünnak sobib või mitte ja mida teha, et härra Pohlakut kuidagi viisakalt korrale kutsuda?

Aitäh protseduurilise küsimuse eest! On ka varem öeldud, et hinnake inimeste seisukohti, mitte inimest ennast. Aga nüüd, selle hinnangu andmise puhul ei saa istungi juhataja eelnevalt kuidagi teada, mis küsimuse küsimuse esitaja esitab. Nüüd ongi see, et küsimuse käigus selgub, kuidas see on formuleeritud. Meie teema oli uurimiskomisjoni moodustamine välisriikide mõjutustegevuse [uurimiseks] Eestis. Teie rääkisite Ungarist ja Venemaast. Hea ettekandja küll sellele vastas, aga Siim Pohlak küsis Eesti mõjutustegevuse kohta.

Aga nüüd, Siim Pohlak, protseduuriline küsimus istungi juhatajale.

Aitäh! Mina küsin protseduuri kohta, kas on kuidagi võimalik leiutada mingi mõõdik, kas saadik tunneb end puudutatuna või mitte. Aga tegelikult ma oma küsimuses viitasin sellele, et Johanna-Maria Lehtme hääled olid üks osa Eesti 200 kogu häältesaagist, mis paratamatult, kas härra Tali seda tunnistab või mitte, mõjutas ka tema pääsemist Toompeale. Nii et selles osas ei ole midagi vaielda. Ja kui ta seda isiklikult võttis või end puudutatuna tundis, siis selles ei saa mina ennast kuidagi süüdi tunda. 

Mis puudutab minu raadiojaamu ja maksuvõlgu, siis mina müüsin oma raadiojaamad maha just selleks, et maksta riigile maksuvõlad ära. Ja need saavad makstud. Aga mis puudutab Johanna-Maria Lehtme varastatud miljoneid Eesti rahvalt, kes annetas seda Ukraina aitamiseks, ja tänu millele Eesti 200 sai siia parlamenti, siis neid miljoneid ei maksta Eesti inimestele tagasi.

Ma küsingi veel kord, kas meil on mingi protseduur, kuidas oleks võimalik parlamendist tagasi kutsuda erakond, kes on saanud Eesti rahvaga manipuleerimise ja pettuse teel oma mandaadi Riigikogus ja kelle toetus on ilmselgelt just selle tõttu 1%. Kas meil on mingi protseduur, kuidas selline erakond tegelikult peaks oma mandaadist loobuma, või ei ole?

Aitäh! Istungi juhataja tänase istungi raames kindlasti ei saa hakata mõjutama edasisi [olukordi], kes on parlamendis ja kes ei ole. Valija andis hääle, nii nagu ka kõikides teistes riikides on valija oma hääle andnud. 

Läheme küsimustega edasi. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te oma kõnes mainisite banaanivabariiki. Ma arvan, et ei ole nagu väga kohane kasutada sellist terminit siin Riigikogu saalis. Ma saan täiesti aru, et valdav enamus meie rahvast ei ole rahul praeguse valitsusega. See valitsus ei ole mitte midagi head teinud, ainult toonud kurja ja halba. Viimased uuringud on tegelikult näidanud, et inimeste usaldus nii Riigikogu kui ka valitsuse vastu on 34–36%. Ka turvatunne on kahanenud. Aga selles ei ole ju süüdi Eesti Vabariik, vaid selles on valdavalt süüdi praegune valitsus, praegune koalitsioon. Ehk siis mõistlik on suunata oma pahameel Reformierakonnale ja Eesti 200-le. Võib-olla jätame ikkagi meie vabariigi ümbernimetamise kõrvale.

Jah, lugupeetud saadik, ma mõistan seda siirast muret meie riigi maine pärast. Aga ma arvan, et EKRE ongi poliitikasse tulnud [sooviga] rääkida sirgelt, otsekoheselt, [mis seisus] me oleme ja millised on ravimeetodid. Muidugi, väga suur raskus lasub just nimelt praegusel koalitsioonil, kes on kaotanud valijate toetuse, mis on väga oluline indikaator. Siim Pohlakule vastuseks, et [abi]mehhanismiks oleks erakorralised valimised. Kui erakondade toetus kokku variseb, siis mujal maailmas toimuksid [peagi] erakorralised valimised. See mehhanism on meie riigis väga puudulik, [mujal] oleks probleem üsna kiiresti lahendatud. Tihtipeale astuvad toetuse kaotanud erakonnad ise tagasi, meil seda ei juhtu. 

Nüüd, kui banaanivabariigi juurde tagasi tulla, siis ma ei nõustu sellega, et see on ainult meie kahte jalga lonkava koalitsiooni süü. Rohepööre on Euroopa suurriikide häälteenamusega meile peale surutud mehhanism, mida neile ustavalt silma vaatavad banaanivabariiklikud poliitikud, keda esindavad siin koalitsiooniparteid, käsu korras ellu viivad. Nad ei mõtle ja nad ei tee mingeid pingutusi, et kas või leevendada rohepöörde survet. 

Ja lõhutaksegi ära meie energiasüsteem, lõhutakse ära meie turvalisus ja luuakse käsu korras sisuliselt totalitaristlik süsteem. Ja öeldakse, et me ei saa ju põlevkivijaamu omada, sellepärast et need kästakse kinni panna ja põlevkivi hind on ju nii kallis. 

Vaat see on banaanivabariiklik suhtumine, me ei kaitse oma huve. Teatavasti banaanivabariigi termin tuligi sellest, et mõned Ladina-Ameerika riigid olid USA-st nii sõltuvuses, korruptiivses sõltuvuses. Neil oli üks majandusharu, mis neile põhiliselt sisse tõi, ja selle otsas istusid korruptiivsed poliitikud, kes olid äraostetavad. Kas tuleb Eestis tuttav ette? Tuleb küll! Tuleb küll! Kui kõik oleks riigis korras, siis võib-olla ei oleks teid siia vaja või meid siia vaja. Me peame siin infotunnis küsima, me peame tööd tegema, et see riik korda teha. Ja ma usun, et me teeme korda, ja loodan teie abile.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd saame minna edasi juhtivkomisjonis toimunud arutelu juurde. Selleks palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikme Katrin Kuusemäe.

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu 17. märtsi istungil, kus kolleeg Poolamets tutvustas eelnõu põhjalikult ja selgitas, et kavandatava komisjoni eesmärk on uurida välisriikide mõjutustegevust laiemalt ja mitte ainult keskenduda Venemaale, vaid uurida ka teiste riikide võimalikku mõju.

Komisjoni arutelus tõstatus küsimus, kas juba olemasolev Venemaa mõjutustegevuse uurimiskomisjon ei võimaldaks käsitleda ka teiste riikide tegevust ning kas uue komisjoni loomine ei tooks kaasa töö dubleerimist ja ressursside killustumist. Samuti arutati, kas oleks otstarbekas oodata ära juba moodustatud komisjoni töö tulemused ning seejärel hinnata vajadust selle volituste või fookuse laiendamiseks.

Pärast arutelu otsustas komisjon teha järgmised menetluslikud otsused. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 25. märtsil, see oli konsensuslik otsus. Samuti teha ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, selle poolt hääletas 6 komisjoni liiget, vastu oli 2 ja 1 oli erapooletu. Juhtivkomisjoni ettekandjaks määrati põhiseaduskomisjoni liige Katrin Kuusemäe ehk siis mina. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Tegemist on ülimalt olulise teemaga ja muidugi on äärmiselt kahetsusväärne, ehkki ka ettenähtav, et komisjon seesuguse otsuse langetas. Komisjonis domineerivad nende erakondade esindajad, kes on otsustanud leppida – ilma igasuguste protestideta – Eesti suveräänsuse loovutamisega mitte ainult rahvusvahelistele institutsioonidele, nagu Euroopa Liit, Euroopa Komisjon, NATO, NATO peakorter ja me võime neid loetleda siin veel terve rea, vaid nad on otsustanud protestideta loovutada Eesti suveräänsuse ka hämaratele telgitagustele jõududele, mida eelkõige kehastavad erinevad eriteenistused. 

Meil räägitakse kogu aeg Venemaa eriteenistustest, Venemaa sekkumistest. Ei ole ainult Venemaa! Geopoliitilises võitluses, mis käib praegu eriti aktiivselt uue maailmakorra kujunemise tingimustes, mängivad oma mängu kõikide arvestatavate riikide eriteenistused. Sellest seisukohast on äärmiselt oluline, et me saaksime ette pildi, kes on need organisatsioonid, need jõud, need riigid ja nende riikide eriteenistused, kes tegelikult Eestis asja kontrollivad, poliitilisi protsesse suunavad, inimesi paika panevad, inimesi maha võtavad ja kõige muu seesugusega tegelevad. 

See on kriitilise tähtsusega, sest kui meil seda ülevaadet ei ole, kui meie avalikkus seda ei tea, siis me olemegi see, mille vastu siin proteste esitati, nimelt banaanivabariik. Banaanivabariik on see, kes ei kontrolli oma põhiseaduslike institutsioonide kaudu tegelikult olukorda oma riigis.

Me esitame kriitilise küsimuse, kas meie kontrollime, kas Stenbocki maja kontrollib, kas see maja siin kontrollib, kas meie eriteenistused kontrollivad. Mina vastan teile täiesti ühemõtteliselt: ei kontrolli. Ei kontrolli! Nad võtavad vastu informatsiooni, võtavad vastu juhtnööre, võtavad vastu suuniseid ja tegutsevad nende juhtnööride ja suuniste alusel, olles nõustunud eelnevalt sellega, et meie oma suveräänsus on kui mitte olematu, siis vähemalt piiratud. 

See ei ole iseseisev riik. See ei ole põhiseaduse vaimule ja põhiseaduse sõnale vastav riik, sest põhiseadus ütleb meile väga selgelt, et kõrgeima võimu kandja Eestis on rahvas. Aga rahvas ei saa oma võimu teostada, kui tema võimu teostamisest jäetakse järele ainult illusioon – küll e-valimiste abil, küll igasuguste infooperatsioonide abil, küll pideva ajupesu abil. 

Me tegime siin kõrvalepõike Ungarisse. On ju ilmselge, et seal toimub välispidine massiivne katse mõjutada valimistulemusi Ungari-väliste jõudude, jõukeskuste huvides. Sinna pannakse miljoneid dollareid ja eurosid, mis iganes rahasid. Kõikvõimalikud stratkomid tegutsevad, et ungarlaste ajusid pesta ja suunata neid hääletama Orbáni vastu. Miks? Sest Orbán on üles ehitanud suveräänse Ungari riigi – ja pange nüüd väga tähele! –, millele heidetakse ette seda, et Ungari peaminister on endale kindlustanud rahvusvahelises plaanis positsiooni, kus ta saab erinevalt Kaja Kallasest, kes just nagu peaks hierarhias temast kõrgemal olema, rääkida Hiina peaministriga, India peaministriga, Venemaa presidendiga ja Ameerika presidendiga. Ta saab kõikidega rääkida! Ta saab kõikidega rääkida oma probleemidest, oma muredest ja oma huvidest ning võtta vastu signaalid ja selgitused nende suuremate ja võimsamate riikide huvide ja murede kohta. Ta on ennast kindlustanud positsioonil, kus ta ei ole nurka värvitud, nii nagu Kaja Kallas või nii nagu meie siin oleme ennast nurka värvinud meie suurepärase kompartei järglaserakonna, Reformierakonna juhtimisel.

Kas soovite lisaaega?

Jah, soovin lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Me oleme nurka värvinud ennast, aga Orbán ei ole Ungarit nurka värvinud ja seda heidetakse talle ette. Tema ajab suveräänse riigi suveräänset poliitikat ja see ei ole vastuvõetav nendele jõududele, kes muu hulgas kamandavad meie institutsioone siin Eestis. 

Nii et kokkuvõttes – ma pikemalt ei hakka rääkima – ei ole nii, et uurida tuleb ainult Venemaa mõjutustegevust, uurida tuleb ka Inglismaa mõjutustegevust, uurida tuleb Ameerika Ühendriikide mõjutustegevust. Uurida tuleb Euroopa Komisjoni ja Euroopa luurete mõjutustegevust. Suveräänne riik kindlustab endale kontrolli oma territooriumil toimuva üle ja – see on kriitilise tähtsusega – järgib seda, mis on kirjas meie põhiseaduses. 

Ja need institutsioonid, mis on pandud põhiseaduse üle valvama, alates kaitsepolitseist ja lõpetades Riigikohtuga, ei tohi ignoreerida seda, mida seaduse sõna neile ütleb. Eestis peab kehtima Eesti põhiseaduslik kord. Aga praegu me näeme, et Eesti põhiseadusliku korra järgimise asemel järgitakse meil põhiseaduse kommenteeritud väljaannet, mis hägustab kõik selle, mis tegelikult meie põhiseaduses on täiesti selgelt erinevates paragrahvides ja erinevates alapeatükkides lahti kirjutatud. 

See on tegelik probleem meil Eestis ja seda tuleb uurida, miks need meie institutsioonid ei järgi seda, mida meie põhiseadus neile ette kirjutab, ei järgi seda, mida muud meie seadused ette kirjutavad, vaid järgivad muid käsuliine alates Bilderbergi grupist ja lõpetades kohalike väikeste vabamüürlike loožidega. See on meie põhiseaduse jalge alla tallamine ja tegelikult Eesti demokraatliku protsessi jalge alla tallamine ja rahvalt tema võimu kaaperdamine. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 803 esimesel lugemisel tagasi lükata ja me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 803 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 28 Riigikogu liiget, vastu 15, erapooletuid ei ole. Eelnõu 803 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Ja, head kolleegid, enne kui te saalist lahkute, on laekunud ka ettepanek Reformierakonna fraktsioonilt. Ettepanek on pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Korra küsin, kas me võime, head kolleegid, kohe selle istungi pikendamise hääletuse juurde minna. (Saalis räägitakse omavahel.) Hästi! Või arvate, et teeme kaks minutit? Keskerakond tahab väga arutada, tahab ikkagi, et … (Saalist öeldakse: "Meil ei ole kõik kohal.") Kõik ei ole kohal. Hästi, aga siis me teeme kaks minutit.

Head ametikaaslased, panen hääletusele Reformierakonna ettepaneku pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 29 Riigikogu liiget, vastu 10, erapooletuid ei ole. Istung on pikendatud.

Läheme tänase päevakorraga edasi. Tänane teine päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu 808 esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna olen teie ees seaduseelnõuga, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Teemaks on perehüvitised. 

Me oleme jõudnud olukorda, kus me igal aastal näeme, kuidas meil sündimus langeb. Sündimus kahaneb, rahvaarv kahaneb. Tegelikult, nii nagu üks kolleeg ütles, sündimus ei kahane, vaid kukub kolinal. Ja see on reaalsus, mis praegu toimub. 

Vaatame erinevaid regioone, pöörame tähelepanu näiteks Ida-Virumaale. Ma toon mõningaid numbreid, et oleks arusaadav, milline on teatud regioonide [seis] ja kui suure probleemi ees on teatud regioonid. 

Narva näide: 2011. aastal oli sündide arv 506 last aastas, 2020. aastal sündis 350 last, 2025. aastal 213 last. Ehk siis tegelikult nende 14 aasta jooksul sündimus langes rohkem kui kaks korda. Need näited ja see regioon ei ole erand. See toimub valdavalt kõikides regioonides, välja arvatud suuremad linnad, kus langus ei ole nii suur. 

See [statistika] näitab, et meil puudub selge perepoliitika, meil puuduvad meetmed, kuidas me tagaksime oma rahva püsimise. Ja see näitab selgelt, et meil puudub igasugune arusaam regionaalpoliitikast. Seda me oleme näinud ka praeguse ministri tegevusest regionaalpoliitikas. 

Me oleme teinud mitmeid ettepanekuid, kuidas lahendada demograafilist kriisi, iibeprobleeme. See on teine seaduseelnõu, millega me praegu siin Riigikogus oleme. Siin saalis oli ka üks eelmine eelnõu, millega me soovisime anda valitsusele mandaadi, et ta hakkaks koostama suuremat perepoliitika [kava], et tal oleks selge mandaat, kuidas selle probleemiga tegeleda, kaardistada, pakkuda välja lahendusi. Need lahendused tuleb sisse viia ka erinevatesse seadustesse ja nii edasi. Minu arust see oli eelmine või üle-eelmine nädal, kui praegune Reformi ja Eesti 200 koalitsioon hääletas selle eelnõu maha. Tegelikult ei taheta tunnistada, et meil on selline suur probleem. Ma lihtsalt tuletan meelde, et meil on praegu sündide arv aastas alla 10 000, ja see on sajandi rekord – sajandi rekord, kui mitte pikemagi aja rekord. 

Täna ma olen teie ees teise seaduseelnõuga, mis leevendaks just noorperede olukorda sellel olulisel hetkel, momendil, kui sünnivad lapsed. Sellest lähtuvalt me soovime tõsta sünnitoetuse suurust. Kui laps sünnib, siis võiks toetus olla 1000 eurot, see on meil eelnõus välja toodud, kaksikute sünni korral 3000 eurot. Ja kui on mitmikuid kolm või rohkem, siis oleks kogu toetuse suurus 10 000 eurot. 

Tuletan lihtsalt meelde, et praegu on meil sünnitoetus, mis on kehtestatud 2018. aastal või isegi varem, ainult 320 eurot. 320 eurot! Ja me tegelikult ju kõik saame aru, kui palju on meil hinnad tõusnud, kui palju aeg on edasi läinud, kui suur on olnud inflatsioon ja reaalpalk. Ehk siis me peame tunnistama, et see 320 eurot on ammu ajale jalgu jäänud. 

Kui me räägime seaduse mõjust, siis eelnõu vastuvõtmisel on positiivne sotsiaalne mõju lastega peredele: parandatakse nende majanduslikku toimetulekut lapse sünni või lapsendamise esimesel perioodil, mis on eriti oluline Eesti demograafilises olukorras, kus noorte perede kindlustunne mõjutab otseselt laste saamise otsuseid. Suurenenud toetused aitavad leevendada finantskoormust ning võivad soodustada laste saamise ja lapsendamise otsuseid. Ja see on oluline! 

Kui me räägime, kui palju see meede võiks Eesti riigile maksma minna, siis selle meetme hind on 8 miljonit. See ei ole suur summa Eesti riigile, Eesti riigieelarvele, aga see 1000 eurot lapse pealt, kaksikute pealt 3000, mitmikute pealt 10 000 on kindlasti suur summa nendele peredele. 

Kui me vaatame erinevaid uuringuid, siis just nimelt noorpered on praegu väga halvas olukorras. Selgelt on nende toimetulek halvenenud. Vaatame viimaseid uuringuid. Ka tänaseid uudiseid tuleb tsiteerida, neid tuleb käsitleda. Minu arust täna oli meil kaks väga halba uudist. Üks on statistika, teine uudis puudutab uuringuid ja neid tegelikult tuleb käsitleda koos. 

Üks uudis räägib, et Eesti päritolu kaupade eksport vähenes aasta võrdluses 8%. See otseselt mõjutab meie majandust ja inimeste toimetulekut ja loomulikult kindlustunnet. Ja kui me vaatame uuringu-uudist, mis on samuti ilmunud ERR‑i kodulehel, siis on välja toodud, et vastavalt uuringule on usaldus valitsuse vastu 36% ja Riigikogu vastu 34%. Ja lisaks, turvatunne on kahanenud: turvaliselt tunneb ennast Eesti riigis ainult 34%. 

Loomulikult tuleb neid arve käsitleda koos, sellepärast et üks arv viib teiseni. Ja üleüldiselt on näha, kus me praegu oleme. Rahvas ei usalda praegust valitsust ja Riigikogu seetõttu, et on selged probleemid toimetulekus. Ja sellest lähtuvalt on ka turvatunne kahanenud. Me peame endast kõik andma, et turvatunnet tõsta ja et noored julgeks lapsi sünnitada. 

Selleks on vaja meetmeid, on vaja uute meetmetega välja tulla, suurendada toetusi. Nii nagu ma ütlesin, see on üks meede meie pakutud mitmest meetmest, mida me oleme siinsamas saalis juba käsitlenud ja mis alles tulevad saali. 

Ma võin teile ette lugeda ka meie järgmised meetmed, millega tõenäoliselt me jõuame siia järgmine nädal. Need on selgelt jällegi mõeldud abipaketina peredele, kõikidele peredele, kus on lapsed. Üks meede on see, et meil oleks võimalus abikaasadel esitada ühisdeklaratsioon ning jagada lastega seotud maksusoodustusi. Ma tuletan lihtsalt meelde, et 2024. aastal võttis sama koalitsioon abikaasadelt selle võimaluse ära. Edasi, täiendava maksuvaba tulu taastamine lastega peredele iga lapse kohta alates esimesest lapsest. See on täpselt sama, 2024. aasta otsuse tagasipööramine. Samuti maksusoodustuste laiendamine laste ja teiste pereliikmete koolituskulude mahaarvamisega. Ka selle tühistas 2024. aastal praegune valitsus. Kodulaenuintresside mahaarvamise võimaluse taastamine eluasemekulude leevendamiseks. Ka seda võimalust meie inimestel enam ei ole. 

Kõik need teemad on väga aktuaalsed. Meie eelnõud räägivad sellest, kuidas pered, kus kasvavad lapsed, saaks paremini hakkama, et nendel tekiks turvatunne ja kindlustunne ning me ei näeks sellist pilti, nagu meil praegu uuringutes on välja toodud, et inimeste turvatunne kahaneb. 

Ja ma lihtsalt täpsustan üle, et see uuring, mida on esitletud ERR-i portaalis ja mille tellis Riigikantselei, oli tehtud enne, kui tulid esimesed droonid meie õhuruumi ja pinnale. Nii et see droonidega seotud julgeolekuaspekt selles vaates ei ole kajastunud. Aga ma arvan, et kui järgmine uuring tuleb, siis ka need sündmused kindlasti kajastuvad selles. See uuring peegeldas olukorda enne droonide jõudmist meie õhuruumi ja seegi pilt on masendav. 

Nii et, head Riigikogu liikmed, mõelge selle peale, kuidas me saaksime oma inimeste turvatunnet tõsta. Mõelge selle peale, kuidas on võimalik meie iibeprobleeme lahendada. Selleks on vaja inimestele tagada turvatunne, on vaja tagada võimalus iga päev toime tulla. Selleks on vaja loomulikult praegusel hetkel, kus me oleme, lisafinantseerida. 

Seoses sellega me teemegi ettepaneku tõsta sünnitoetust. Esimese lapse puhul see võiks olla 1000 eurot, kaksikute puhul 3200 eurot ja kui on mitmikud, vähemalt kolm last, siis perekond saaks ühekordse toetusena 10 000 eurot. Aitäh!

Suur tänu! Teile on ka küsimusi. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kõik need katsed, mida te mainisite, et meie siin üritasime ikkagi midagi teha nende toetustega ja hüvitistega, ei leidnud koalitsioonilt toetust. Koalitsioonisaadikud on reeglina kõik need algatused maha hääletanud ja üheks põhiargumendiks on olnud see, et ega raha ei pane inimesi lapsi sünnitama. Selles mõttes mis me seda raha anname – kui inimesed ei otsusta, et nad tahavad lapsi saada, siis raha ei aita niikuinii. Aga kas see on päriselt niimoodi, et kui sa üldse neid toetusi ei tõsta ja need jäävad sinna, kus nad praegu on, siis see üldse ei mängi mitte mingit rolli?

Aitäh! Räägime uuesti turvatundest ja toimetulekust. Loomulikult, erinevad soodustused, erinevad toetused, toetuste mehhanismid on ju tegelikult viimane meede praegusest olukorrast lähtuvalt. Ma juba siin lugesin need uudised ette. Arvestades meie majandusolukorda võib öelda, et selle majandusolukorraga tegelikult ei ole mitte midagi positiivses võtmes tehtud. 

Küll on siin iga aasta alguses toodud välja erinevad majandusprognoosid tulevikuks. Need on olnud üpriski optimistlikud, aga aasta möödudes on jälle selgunud tõsiasi, et majandus on tegelikult käpuli. See 0,6% majanduskasv, mis puudutas eelmist aastat, ei olnud seoses sellega, et meie ettevõtted oleks oma toodetega lisandväärtust pakkunud. See oli eelarveline lähenemine, see nurk. Ja nüüd, kui vaadata ka seda uudist, mis puudutab ekspordi vähenemist 8% – no see on see pool, millega peaks valitsus juba pikemat aega tegelema. Aga nagu näha, ei kanna vilja, ei ole tulemusi. 

Sellest lähtuvalt loomulikult inimestel tekib toimetulekuga probleem, turvatunne kahaneb, lükatakse otsuseid edasi tulevikku. Mõni üldse teeb otsuse, et ta sellises olukorras ei saagi mõelda pereloomise peale. Ehk siis vaja on loomulikult komplekti tegevusi. Kui majandus on korrast ära, siis inimesel turvatunne selgelt kahaneb. Majandus tuleb korda teha. Aga sellel valitsusel ei ole seda jõudu. Me ei ole näinud seda kolme aasta jooksul. Juttu on olnud, aga see ei ole väljendunud numbrites ja inimeste igapäevastes sissetulekutes. Me oleme näinud erinevaid uuringuid, [kust ilmneb], et noored on pidanud võtma kiirlaene selleks, et hambaid parandada. Me oleme selgelt näinud, uuringud näitavad seda, et lastega perede toimetulek halveneb. Ehk siis tegelikult me oleme väga paljud inimesed praegu pannud halba olukorda.

Tõsi ta on, ma pean tunnistama ja ma arvan, et me kõik saame aru, et olukord ei ole lihtne ja väga paljud faktorid, mis mõjutavad meie igapäevast elu ja toimetulekut, on seotud globaalpoliitikaga. Aga miskipärast on nii, et meie naabritel läheb paremini kui meil – ma räägin majandusest. Nemad on ju samasuguses olukorras nagu meie globaalpoliitika mõttes. Aga miskipärast on nemad ikkagi majanduskasvu teel. Ja kui me vaatame sinna sisse, siis [näeme, et] need riigid on teinud otsuseid, mis erinevad meie otsustest. Ma räägin maksupoliitikast ja [laiemalt] majanduspoliitikast. Nad ei ole läinud seda teed pidi, et on drastiliselt tõstnud tarbimismakse, vaid vastupidi, praegusel ajal on nad neid langetanud ja see on majandust stimuleerinud, kuna see raha jõuab majandusse ja raha paneb rattad käima. 

Nii et kui ma vastan nüüd lõpus väga lühidalt hea kolleegi Vadimi küsimusele, siis on vaja otsuseid, mida peab kompleksselt käsitlema. Jah, esimene suund on see, et me peaksime kõik tegema selleks, et inimene tunneks ennast hästi turvaliselt ja tema toimetulek oleks tõusuteel. Aga kui neid võimalusi ei ole praegu suudetud [luua], siis me peame tulema abimeetmetega. Ja abimeetmeteks on kindlasti toetused, selleks et vähemalt pidurdada seda langust. Ma ei räägi juba praegu, et tänu nendele toetustele hakkab meil järsult sündimus suurenema. See on meede, et me saaksime vähemalt pidurdada seda tendentsi, mis meil praegu on.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Nagu tabavalt märkis minu kolleeg Vadim Belobrovtsev, räägitakse, et rahaga lapsi juurde ei sünni. Aga tegelikkus näitab seda, et kui sul endal pole vahendeid, et toime tulla, siis kuidas saab veel lapsi sünnitada. Nii et ma arvan, et see on väga hea mõte selline toetus teha. 

Aga võib-olla te oskate öelda, et kui valitsus kogu aeg räägib, et tuleb ju iivet tõsta, siis milliseid samme ta selleks teeb? Kas maksude tõus ja [kehtivad] aktsiisid ongi see toetus peredele, samuti paljulapseliste perede toetuste kärpimine? Äkki te teate veel mõnda head mõtet, kuidas valitsus iivet tõstab?

Aitäh, hea kolleeg! Ma tuletan meelde, et praegune valitsus või pigem ikkagi eelmine valitsus, kus olid ka sotsiaaldemokraadid koalitsioonis, esimeste otsustena võimalikult palju kärpis peretoetusi. Need olid otsused, mis siin viidi ellu kolme osapoole poolt. Siis mindi edasi: nii nagu ma juba lugesin oma avakõnes ette, võeti maha ka teised soodustused, mis puudutasid ühisdeklaratsioone, eluasemekulude intresside mahaarvamist tulust, ja nii edasi ja nii edasi. 

Ehk siis tegelikult on vastupidi, on pärsitud [laste saamist] ja süvendatud demograafilist kriisi. Need on need otsused, kuhu olid kõik kolm osapoolt kaasatud. Miskipärast üks osapool tahab selle ära unustada, aga võib-olla nad olid sunnitud seda tegema, kuna Reformierakond ja Eesti 200 käskisid nii teha. Samas, sunnitud või mitte, kokkuvõttes on ju koalitsioonis vabatahtlik olla. Kui ei meeldi, tuleb ära tulla. Aga miskipärast need otsused kõik tehti. 

Nüüd, mis puudutab seda, kas raha paneb sünnitama, siis nii nagu ma juba vastasin heale kolleegile Vadim Belobrovtsevile, neid meetmeid tuleb vaadata kompleksselt. Aga siiski, ma võin ju anda ülevaate Narva linnast ja sellest midagi järeldada. Narva inimeste sissetulek on Eestis üks madalaimaid. Kui me vaatame Narva elanike arvu, siis see kahaneb aastas rohkem kui 1000 võrra, seda erinevatel põhjustel. Aga selge on see, et see on päris suur arv. Nüüd, kui me vaatame Narvas laste sündimust, siis need arvud ma olen juba välja toonud. Aastal 2011 sündis 506 last, 2025 sündis 213 last. Seal on kindlasti inimeste toimetulek kehvem kui ülejäänud Eestis ja see kajastubki tegelikult kogu selles pildis. Ilma toetusi tõstmata ja toimetulekut erinevate meetmetega parandamata ei ole võimalik, et seal lapsi [juurde sünnib]. Need on arvud, mis on välja toodud. Loomulikult see mängib rolli.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! No me võime seda palli siin põrgatada, eks ole, kes on rohkem tõstnud, kes vähem tõstnud. Ma olen päris hästi kursis ka Keskerakonna valitsuste ajalooga ja sellega, mil määral on või siis ei ole lapsetoetusi millalgi tõstetud. On olnud valitsusi, kes seda on teinud, aga on olnud pikka [aega võimul olnud] valitsusi, kes seda erinevate erakonnaesimeeste ajal pole teinud. Eks siin võib alati küsida, eks ole, mis prioriteedid on olnud või mis põhjused on olnud, et ka majanduslikult headel aegadel pole alati häid otsuseid tehtud. 

Aga mu küsimus teile on lihtne. Sotsiaaldemokraadid esitasid ka täna eelnõu, mis näeb ette esimese ja teise lapse toetuse ja üksikvanema lapse toetuse tõstmise 100 euroni, et võrdsustada need [summad] kolmanda ja iga järgneva lapse toetusega. Teie konkreetne eelnõu räägib siin täna sünnitoetustest, aga tegelikult oluline on ju ka igakuine lapsetoetus. Kas te seda eelnõu toetate? Ja kuidas teile tundub, kas praeguses, noh, ütleme siis, poliitilises olukorras hakkab ka valitsuses jää liikuma ja tekkima mingisugune valmisolek lapsetoetusi, sünnitoetusi ja muid perehüvitisi tõsta või tegelikult tuleb oodata järgmisi valimisi?

Aitäh! Hea kolleeg Tanel, ma arvan, et need ajad, millal teie Keskerakonnas olite, olid head ajad ja te kindlasti igatsete neid taga. Tõesti, me saime omal ajal palju häid asju koos ära teha. Selle üle on mul kindlasti hea meel ja ma arvan, et teil ka. Aga ma arvan, et teile ei olnud meeltmööda need tegevused, mis [algasid] siin aastal 2023, kus sotsiaaldemokraadid koos teiste osapooltega – Eesti 200 ja Reformierakond – hakkasid ajama [perede]vastast poliitikat. Nii et ma arvan, et me oleme selles küsimuses ühel meelel.  

Mis puudutab teie ettepanekut, siis jah, loomulikult me seda toetame. Kõik meetmed, mis [on mõeldud] peredele ja tõstavad nende toimetulekut – me oleme kahe käega nende poolt. Ja nii nagu ma ütlesin, me oleme ka omalt poolt esitanud erinevaid otsuse eelnõusid ja seaduseelnõusid. Üks on juba menetluses olnud, aga kahjuks ei ole koalitsiooni toetust leidnud. [Siis on] see eelnõu, millega ma praegu siin olen, ja kui Riigikogu juhatus otsustab selle punkti päevakorda panna, siis me menetleme ka järgmine nädal seda olulist küsimust. Perepoliitika on oluline küsimus, iibeküsimus, demograafilise kriisi lahendamise küsimus. Need [teemad] peavad olema päevakorras ja me püüame neid päevakorda ka tuua, et see [küsimus] oleks meil pidevalt laual. 

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Koalitsioon on alati meie päringute ja küsimuste peale öelnud, et demograafiline langus ei ole mitte kuidagi seotud nende otsustega, mis nad on vastu võtnud. Aga kui me vaatame uuesti, mis otsused need on olnud, siis ma tahan kuulda ka teie seisukohta: kas te olete samal meelel nagu koalitsioon, et need tõesti ei ole mitte kuidagi mõjutanud praegust turvatunnet ja sündimuse kahanemist? Esiteks, lasterikaste perede toetuste vähendamine, kodustelt lastevanematelt ravikindlustuse äravõtmine, vanemahüvitise ülempiiri alandamine, täiendava tulumaksuvabastuse kaotamine lapse ülalpidamise eest, automaks ja registreerimistasu muidugi samamoodi, käibemaksu tõus 24%-ni, mis on muutnud kaubad ja teenused palju kallimaks. See on ainult osa loetelust, me võime veel erinevaid [otsuseid] nimetada. Kas teie nõustute hinnanguga, et see ei ole tegelikult mitte kuidagi mõjutanud sündide arvu?

Aitäh, hea kolleeg! Vastupidi, me ei saa olla valitsusega selles küsimuses samal poolel. Need tegevused, mis te praegu üles lugesite, on selgelt halvendanud olukorda peredes, kus on lapsed, on selgelt kahandanud turvatunnet ja [raskendanud] igapäevast toimetulekut. See kindlasti on andnud täiendavat hoogu sündide arvu [langusele]. Ja eks seda loetelu, nii nagu te ütlesite, saab veel [jätkata], lihtsalt see loetelu on siis juba pikk.  

Ja ma arvan, hea Anastassia, et me võiksimegi teha sellise valitsuse otsuste loetelu, mille võiks siiasamasse Riigikokku kuskile stendile panna, kui Riigikogu esimees lubab seda. Et kui Riigikogu liige, kes on neid otsuseid [heaks kiitnud], möödub iga päev sellest stendist, oleks suurte tähtedega välja toodud pikem loetelu otsustest, mis on vastu võetud nende kolme aasta jooksul ja mis on selgelt süvendanud demograafilist kriisi ja kahandanud laste sündide arvu. Ma arvan, et selle võiks ära teha. Ja ma ehk pöördungi lugupeetud Riigikogu esimehe poole palvega, kas me saaksime panna sellise loetelu siiasamasse stendile – sinna, kus tavaliselt on fotod mingitest sündmustest. Siis on näha, mis tegelikult on toimunud. 

Ja ma täiendan seda loetelu. Abikaasadel ei ole võimalust esitada ühisdeklaratsiooni – jällegi on raha kaotatud, sest [ei saa] jagada lastega seotud maksusoodustusi ühisdeklaratsioonis. Maksuvaba tulu taastamine lastega peredele, maksusoodustuste laiendamine laste ja teiste pereliikmete koolituskulude mahaarvamisel – seda võimalust enam ei ole. 

No ja kodulaen! Ma arvan, et see periood, kui euribor oli üle 4%, oli valus aeg. See oli valus aeg, kus tegelikult nuumati pankasid. Ja kui Keskerakond ütles, et me peaksime selleks perioodiks võtma vastu otsuse, et solidaarsusmaksuna kehtiks pangamaks, mis oleks läinud ühiskonda tagasi, siis seda valitsus vastu ei võtnud. Lisaks sellele ei antud luba maha arvata tulumaksu kodulaenuintressi pealt. Ehk siis topeltkaristus oli vahepeal. Pankasid kindlasti ei tohtinud puutuda, jumala eest! Läti, Leedu, Poola tegid selle ära, ei juhtunud nende pankadega midagi. 

Aga kui vaadata, mis praegu pankadega toimub – no ma arvan, et te olete kõik saanud kirja ükskõik mis pangast, et on tõstetud kas kaardimakse teenuse või kaardi omamise tasu. Need on erinevad teenused, mida pangad pakuvad. Ehk siis, kui euribori üle 4% enam ei ole, siis on hakatud teistpidi raha koguma. See kapitalitootlikkus, mis Eesti kommertspankadel on, kuskil 20%, enam neid ei rahulda. Toon näiteid Skandinaaviast, seal on pankade omakapitali tootlikkus umbes 8%, 10%, 12%. Meil on kaks korda suurem. Ja kuna nüüd ei suudeta aastas miljardit teenida nagu nendel aegadel, kui euribor oli üle 4% ja meie kommertspangad teenisid kokku miljard eurot tulu, ja praegu on see 500 miljoni ringis, siis seda on vähe. Järjest on hakatud erinevaid teenusetasusid tõstma.  

Nii et jah, ma arvan, et me võiksime tõesti pöörduda sellise ettepanekuga Riigikogu esimehe poole ja panna välja listi nendest tegevustest, mis on otseselt mõjutanud väga negatiivselt demograafilist pilti.

Suur tänu! Hea kolleeg, ma hoian teie aega kokku. Riigikogu esimehel ei ole pädevust otsustada ainuisikuliselt mingite stendide üle Riigikogu hoones. Aga järgmine küsija on Toomas Uibo. Palun!

Aitäh, hea esimees! Hea ettekandja! Pangamaks meil tegelikult juba on, mitte küll samasugune nagu Leedus ja Lätis, mis on juba põhjustanud mõne panga peakorteri siia liikumist. Aga see selleks.  

Seletuskiri tõepoolest räägib demograafilise kriisi nii-öelda lahendamisest ja see on päriselt väga oluline küsimus kõikide eestlaste jaoks, selles ei ole mingit kahtlust. Aga ma tahaks küsida, et demograafiline kriis hakkab lahenema siis, kui sünnib rohkem lapsi, mitte nagu täna, samas suurusjärgus, vaid rohkem. Milline uuring annab teile kindlustunde, et just tänu lapse sünnitoetuse suurendamisele hakkab Eestis rohkem lapsi sündima? Kui vaadata, mis tegelikult noored naised ja [mehed] räägivad, siis olulised on stabiilne töökoht, sissetulek, taskukohane elamispind, lastehoiu kättesaadavus, paindlik tööaeg ja nii edasi ja nii edasi. See on see, mis tooks kaasa rohkem lapsi.

Teie aeg! Aitäh!

Millele te jah, siis nagu toetute? 

Teie aeg! Vabandust, hea kolleeg, palun jälgige tähelepanelikult, et minut aega on küsimuseks. Läksite liiga palju üle. Aga palun!

Aitäh, hea kolleeg, väga hea küsimuse eest! No saavutada olukord, et meil hakkab tunduvalt rohkem lapsi sündima, ongi keeruline. Hästi palju on tehtud valeotsuseid, mis on viinud meid praeguse olukorrani. Ma arvan, et kõik need abimeetmed [aitaksid kaasa], et see langus pidurduks. [Praegused] prognoosid tegelikult näitavad, kui palju sündimus võib veel langeda – noh, need ei ole positiivsed, vaid väga negatiivsed prognoosid. Me peame enda poolt tegema kõik selleks, et seda langust pidurdada, ja loomulikult võtma suuna sellele, et sündimus kasvaks.  

Nii nagu ma olen vastanud mitmele teisele kolleegile, see toetuste määramine on üks meede, kuidas abistada inimesi. Ma arvan, et praeguses olukorras meil muud head võimalust väga ei ole. 

Aga [probleemi] tuum on ikkagi meie majandus. Praegune valitsus ei ole suutnud kolme aasta jooksul meie majandust ülespoole pöörata ja sellest on loomulikult kahju. Majandusest tulenevad kõik muud probleemid, nii toimetuleku kui ka kindlustunde [küsimus]. Neid teemasid tuleb käsitleda kompleksselt ja halbadel aegadel tulebki rohkem panustada. 

Ma arvan, et [väga hea] on Tallinna näide. Tallinn kui kohalik omavalitsus on võtnud väga õige poliitilise suuna. Ta mitte ainult ei tõstnud sünnitoetust, vaid tõstis ka teisi toetusi, mis puudutavad valdavalt lapsi, näiteks koolimineku, esimesse klassi mineku toetus. Tõsteti ka eakatele aastas kord makstavat toetust. 

Need on kõik sellised abimeetmed, mida kahjuks on praegu vaja rakendada, arvestades, et hästi palju asju on riigivalitsuse poolt tegemata. Kui meil oleks majandus korras, kui oleks õiged otsused tehtud, [oleks kõik teisiti]. Majandus ei ole ju ainult majanduspoliitika, on ka fiskaalpoliitika. Sellest ma juba rääkisin siit pikalt, kuidas samas globaalses poliitilises olukorras olevad naaberriigid suudavad majandusnäitajaid tõsta. See tähendab ka lisatöökohti, see tähendab seda, et eksport on tõusujoones, mitte langevas trendis, nagu ta praegu meil on. Meil eksport on langenud aastaga 8%. Need on kõik otsused, mis tegelikult valitsusel peaks laual olema. Ja isegi kui nad laual on, siis järelikult ei ole suudetud teha õigeid otsuseid.  

Ma tulen korraks fiskaalpoliitika juurde tagasi. Siin on järjepidevalt – järjepidevalt! – tõstetud tarbimismakse. Tarbimismakse on tõstetud! Ma saan aru, et Jürgen Ligi ütleb, et meil on maailma parim maksusüsteem. Jah, ta on lihtne. Ma olen Jürgen Ligiga täiesti nõus, et ta on lihtne, aga see ei tähenda, et ta on maailma parim, mida ta kogu aeg siin eksponeerib.

Kui me vaatame Skandinaavia riikide maksusüsteemi, siis see ei ole lihtne, aga see on hea. Ja ma arvan, et see on tunduvalt suurema sotsiaalse mõõtmega kui meie maksupoliitika. Kui me oma maksupoliitikaga surume maha meie majanduse potentsiaali ehk siis tarbimispotentsiaali ja võtame selle raha käibest ära, siis see kaugele meid ei vii. Teeme korda meie fiskaalpoliitika! Teeme korda meie eelarve! 

Anti Poolamets, palun!

Hea ettekandja! Aitäh igati positiivse eelnõu eest, samuti demograafia pärast muretsemise eest! Siin on kirjas, et täiendav kulu saaks olema umbes 8 miljonit eurot aastas. Ei ole sugugi suur summa, vaadates üldist riigieelarvet, aga noortele peredele oleks abiks kindlasti. Aga nüüd, kust teie arvates see 8 miljonit võiks kõige paremini tulla? Majanduskasvust? Rohepöördest? Raha läheb igale poole, nagu siin üks minister kuulsa lause ütles. Kust teie võtaksite esimesena?

Aitäh, hea kolleeg! No siin on ka minister olnud – ja ta on siiamaani minister –, kes on öelnud, et raha on rohkem kui vaja. Ma ei taha kasutada seda väljendit, mida minister kasutas. Nii et vähemalt Eesti 200 ministri poolt vaadatuna raha on olemas. Aga kui nüüd tõsiselt rääkida, siis loomulikult on asi eelarve juhtimises, eelarve peab olema läbipaistev. Ma arvan, et kui eelarve on läbipaistev ja arusaadav ja kui vastavalt eelarveplaanile tegutsetakse, siis 8 miljonit on tegelikult väga lihtne leida. 

Praegune valitsus on ju lubanud hõrendada ametnike ridu. Me tegelikult eelarves aga näeme seda, et ametnikke on juurde tulnud. Ehk siis bürokraatia vähendamise protsessi ei ole suudetud rakendada. Võib-olla on [bürokraatiat] isegi rohkem. 

See 8 miljonit ei ole suur raha just nimelt riigieelarve vaates ja ma arvan, et sellise ülla eesmärgi nimel on see kergesti leitav. Ma ei hakka rääkima sellest, et me peaksime praegu üle vaatama kogu fiskaalpoliitika – seda niikuinii. Aga me ei pea muutma oma maksupoliitikat, et tagada selle 8 miljoni leidmine eelarvest. See on tõesti väga väike raha, arvestades meie riigieelarve suurust. 

Aga traditsiooniline [jutt]. Loomulikult ma arvan, et maksuküüru ärakaotamine oli vale otsus. See ei aita neid inimesi, kes tegelikult kõige rohkem abi vajavad. Miskipärast peaminister armastab kogu aeg rääkida 700 miljoni euro suurusest kingitusest rahvale. Tegelikult me teame, et maksuküüru kaotamise hind eelarves oli 500 miljonit millegagi, aga kõik ülejäänu tuli tänu sellele, et ei tõstetud tulumaksu. Aga miskipärast eksponeeritakse, et kingiti 700 miljonit. Eks peaministrile ka meeldib teha olukorda ilusamaks. Aga tõesti, kui see maksuküür ära kaotati, ega sellest väga paljud inimesed ju leevendust ei ole saanud – just nimelt need inimesed, kes oleksid pidanud leevendust saama. 

Pangamaks käis juba läbi. Ma arvan, et see on väga õige maks, mida juurutada erinevates olukordades, erinevate protsendiskaaladega. See peab olema dünaamiline vastavalt euribori liikumisele. Kui euribor on kõrgem, siis laekub makse rohkem, kui euribor on madalam, siis vähem. See ei pea olema kindlalt ära fikseeritud mingi ühe sellise protsenditasemega. Eks seda fiskaalpoliitika teemat saaks siin pikalt jätkata.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Majandusteadlased on korduvalt juba hoiatanud, et Eestil on jäänud vaid mõni aasta, et sündmuse langust pidurdada, kuid valitsus ei ole nendele hoiatustele sisuliselt reageerinud. Aga ega meil pole aastatki oodata, kui see võim vahetub, ja algatada eelnõu uuesti, sest praegu on iga päev arvel. Ma olen seda küsimust esitanud ministrile, et miks siis niimoodi on. Nagu saate kõik aru, et midagi on vaja teha, aga tegusid me ei näe. Vastust ministrilt ma ei ole saanud. Äkki teie oskate vastata, miks siis valitsus ei tegutse?

Aitäh! Valitsuse eest vastata on keeruline, aga ma võin vastata, kuidas ma seda asja näen ja mis ma sellest arvan, vaadates kogu praeguse valitsuse tegevuse peale. Ma arvan, et üleüldiselt praegune valitsus tegeleb pigem mikrojuhtimisega. Ja see on probleem. Suuremat pilti ei ole ja kustutatakse lokaalseid tulekahjusid nendes kohtades, kus nad tekivad. Ja neid kohti on tegelikult päris palju.

Lisaks [mõjub] kindlasti see ühiskondlik surve valitsusele, arvestades, et praegusel valitsusel tegelikult valitsemismandaati ei ole. Meil on siin kaks erakonda. Ühe erakonna populaarsus – [arvestada tuleb] ka statistilist viga, räägivad spetsialistid – on 1,5% ja teisel 12% või 13%. Ehk siis meie riiki juhivad jõud, kellel on ainult 14% rahva toetus. Eks see kindlasti mõjutab otsuseid. Ma arvan, et väga paljud otsused jäävadki selle taha, et ei ole julgust otsuseid vastu võtta. 

Ja teine asi: Jürgen Ligi lähenemine fiskaalpoliitikale, temapoolne selline vaade on meid suuresti viinud sinna, kus me praegu oleme, vähemalt oma rahanduspoliitikaga ja sellega, kuidas eelarve on üles ehitatud.

[Samas] ma toon ikkagi sisse selle, et ei saa süüdistada ainult valitsust, et nemad on kõik väga halvasti teinud. Globaalpoliitika mõõde on ju ka olemas, seda ei saa kõrvale jätta. Ongi keeruline olukord, kriis kriisi otsa ja nii edasi. Aga ma tahan lihtsalt meelde tuletada, et vaatamata nendele kriisidele on meil naaberriigid, kes teevad [õigemaid] otsuseid, julgevad neid vastu võtta. Ma toon lihtsa näite. Leedu võttis vastu otsuse langetada rongipiletite [hinda]. Läti läks järele. Ma ei tea, kas nad selle otsuse võtsid vastu või mitte, aga vähemalt meediast käis läbi, et nemad ka plaanivad rongipiletite hinda langetada seoses sellega, et kütuse hind on kallis, et pakkuda inimestele alternatiivi. Ja mida meie regionaalminister ütles selle peale? Mitte mingil juhul! Et kui me seda teeme, siis on veelgi suuremad probleemid. Selline väike näide kogu selle asja juures. 

Täpselt samamoodi on ettepanek, et langetame kütuseaktsiise. Ei, seda ei tohi teha! Läti ja Leedu teevad seda, ajutiselt teevad. Langetame toiduainete käibemaksu, Rootsi, Soome, Läti ja Leedu veelgi langetasid. Niigi madal tase oli seal käibemaksul, nad veelgi langetasid. Nad saavad aru, et inimesel ei jagu lihtsalt raha, kui hinnad tõusevad olenemata riigisisestest otsustest. On ju ka globaalne mõju hindadele. Nemad ikkagi püüavad sisepoliitikaga olukorda leevendada.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Rahanduskomisjonis ja siin saalis kõlab meil tihti selline narratiiv, et riigieelarve [tegemine] on hästi keeruline, hästi raskete ja keeruliste seostega protsess. Samas on näiteid, mis on tavalistele inimestele arusaadavad. Näiteks, 1. jaanuaril rakendus maksusoodustus rikkamatele inimestele. Sina said igal aastal 500 eurot juurde – palju õnne sulle! –, aga selle maksavad kinni teised. Mõtleme koos selle peale, et kui see raha jagada näiteks peredele, kus sünnivad lapsed: iga lapse sünni puhul saaksid vanemad 50 000 eurot kätte. Ma saan aru, et sa ei ole maailma parim rahandusminister nagu Sõerd või Euroopa parim rahandusminister nagu Jürgen Ligi, aga kuidas sulle tundub, kas see otsus, et just Riigikogu liikmetele maksta raha, selle asemel et maksta seda peredele, kus sünnivad lapsed, on õige? Mida sina teeksid nende asemel?

Aitäh, hea kolleeg! Tõesti, miskipärast on viimasel ajal aina rohkem ja rohkem niimoodi, et mida halvemini inimestel läheb ja mida halvemini läheb Eesti riigil, seda rohkem me kuuleme lugupeetud rahandusministri suust, kui hea ta on, kui õiged otsused tal on, ja ta on veel paberitega ka – selles mõttes, et tal on olemas vastav haridus –, ja kõik, kes arvavad teisiti, on rumalad. Ja rumalad otsused sünnivad ka teistes riikides. Tuletan meelde, et kui Hispaania otsustas minu arust lausa 50 erinevat meedet vastu võtta selleks, et leevendada energiakriisi peale Pärsia lahes sõjalise konflikti algamist, siis lugupeetud maailma parim rahandusminister andis väga värvikalt mõista, et Hispaania otsused on valed ja rumalad. Ma parandan: ta ütles, et need on rumalad otsused. Ja täna on Hispaanias kütuse hind 1,6 eurot liitri eest, meil on 2 euro ringis. Eks ta on nagu valikute küsimus. 

Nüüd, millele te juhtisite tähelepanu. Jah, maksuküüru kaotamine oli vale otsus. Tõesti, inimesed, kes saavad kõrgemat palka, nii nagu ka kõik meie, Riigikogu liikmed, me saimegi tänu maksuküüru kaotamisele, kui teie arvutus peab paika, umbes aastas 500 eurot juurde. Meie seda raha ei ole küsinud. Ja tegelikult on loomulikult õiglasem, et see raha suunatakse sinna, kus see vajadus on olemas. Neid inimesi, kes vajavad seda raha, on kahjuks palju. Meil elab absoluutses või suhtelises vaesuses ligikaudu 300 000 inimest. Need inimesed ei saa sellest maksuküüru kaotamisest mitte sentigi. Mitte sentigi! Ja see näitabki ju tegelikult praeguse Reformierakonna valitsuse üleüldist suunda, mõtteviisi, kuhu nad tahavad raha suunata. Ja mis solidaarsusest riigis me räägime, kui selliseid otsuseid vastu võetakse?

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Kui me räägime sündimusest, siis mina isiklikult olen ja ka paljud kolleegid siin saalis on [selle kohta] hästi palju küsinud valitsuse liikmetelt, eelkõige peaministritelt. Miks mitmuse? Seda sellepärast, et me hakkasime seda küsima juba Kaja Kallase käest ja oleme küsinud ka Kristen Michali käest, kas valitsus üldse saab aru sellest probleemist, et meil on demograafiline kriis, kui mitte öelda katastroof, ja mida valitsus kavatseb sellega seoses ette võtta. Aga kahjuks on parimal juhul tulnud vastuseks, et jah, me saame aru, et olukord on keeruline, aga see on keeruline ka mujal, teistes Euroopa Liidu riikides. Ja mida ei ole olnud, see on lahendusvariant. Ei ole pakutud lahendusi. Kas teie olete kuulnud, et koalitsioon on pakkunud mingeid konkreetseid variante, kuidas demograafilise kriisiga toime tulla?

Aitäh! No on olemas kogu selle demograafilise pildi uuring ja selles uuringus on välja toodud erinevad meetmed, mida võiks rakendada. Ma olen osaliselt nende meetmetega loomulikult päri. Aga mis nende meetmete väljatöötamisel on jäänud vajaka ja puudu, on see, et ei ole vaadatud sisse fiskaalpoliitikasse ehk kuidas tekitada rahanduspoliitika abil lisandväärtust ja selle toel olukorda parandada. Kahjuks see uuring oli juba tehtud, see valmis koos mõningate lahendustega eelmine aasta. Ma ei mäleta, mis kuus see täpselt oli. Aga me oleme juba selle aasta aprillikuus, ent me ei ole kuulnud ühtegi valitsuse otsust. Vähemalt siiapoole ei ole saadetud. Kas saadetakse, millal saadetakse, kas üldse saadetakse, näitab aeg.  

Aga see, et selle tegevusega on nii kaua juba viivitatud, loomulikult süvendab veelgi probleemi. Ja see näitab ka, nagu ma olen välja toonud, praeguse valitsuse peataolekut, hambutust, mikrojuhtimist. Ei tulda selliste suurte teemadega välja, ehk ei ole julgust. Ja teine pool: [valitsusel] ei ole ühiskonna toetust. 

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Esmalt suur tunnustus, et te olete selle eelnõu siia saali toonud. Ega ju asi ei ole demograafiakriisi puhul ainult rahas. Emadusest ja lastest on saanud osa vasakliberaalse ideoloogia võitluse [teemadest], kui me vaatame ka, mida meedia räägib, kuidas emadust, laste saamist halvustatakse. Ma hea meelega tsiteeriks [üht artiklit]. Ma usun, et kõik on siin šokeeritud, kui kuulevad, mida siis võitlevad marksistid räägivad emadusest. Sveta Grigorjeva on [avaldanud ühe arvustuse], kus ta kirjutab, et ema saab olla ka iseendale, aktiivselt ühiskonda panustades saab olla terve ühiskonna ema, ema saab olla ka meessoost ja ema saab olla hõim. "Praeguseks on nii Eestis kui ka mujal emaduse mõiste kaaperdanud ja oma ideoloogilise vankri ette sättinud eelkõige marukonservatiivsed parteid ja ideoloogid." Ehk siis on mindud …

Teie aeg!

… äärmusesse. Üks hetk! Tegelikult see eelnõu ju näitab seda, et emadust tuleb hakata ka väärtustama.

Aitäh! Jah, ma olen teiega nõus, et emadust tuleb hakata väärtustama. Ma arvan, et me peame väga suure töö ühiskonnas ära tegema. Pereväärtused on võtmesõna, miskipärast on see kaotsi läinud või kaotsi minemas. See puudutab üleüldiselt kõike, noh, nii-öelda kõiki ühiskonnakihte. Aga tööandjad eelkõige peavad aru saama, et ema, kes kasvatab last, peavad tööandjad vaatama kindlasti hoopis teise pilguga. 

Me teame, et tihtipeale [mõeldakse], et töö on töö ja pereelu on pereelu, ja püütakse neid täiesti lahus hoida ja ei tehta erinevaid mööndusi, kui on tõesti vaja last kasvatada, viia teda kooli, lasteaeda, võib-olla arsti juurde ja nii edasi. Meil ei ole, ma arvan, väga paljudele tööandjatele kohale jõudnud, et neid hetki tuleb anda ja väärtustada. See annab jõudu edasi tegutseda ja see loob ka lisandväärtust kogu meie ühiskonnale. Ehk siis seda tööd kindlasti tuleb teha ja panna demograafilist olukorra parandada [püüdes] pereväärtuste küsimus esiplaanile. Me peame seda tööd kindlasti upitama ja soodustama.  

Mis puudutab üleüldist tendentsi, mida teatud jõud toetavad, siis mina olen selles küsimuses väga konservatiivne. Minu jaoks on ema naisterahvas ja isa on meesterahvas ja niimoodi see minu arust peakski olema. Selles küsimuses ma olen kindlasti väga konservatiivne. 

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Te oma esitluses mainisite mitu korda Tallinna, kus on tõesti sünnitoetust korralikult tõstetud. See oli muidugi ka valimislubadus, millele valimistel sai mandaati küsitud. Ma ei tea, kuidas on teiega. Ma olen saanud päris palju kirju, kus väga paljud on tänulikud selle toetuse eest, aga muidugi on tulnud ka murelikke kirju teistest linnadest, teistest valdadest, kus [küsitakse], kas oleks võimalik, et ikkagi ka riigi tasemel selline otsus tuleks. Tegelikult see olekski õige, sest kohalikel omavalitsustel, eriti väiksematel kohalikel omavalitsustel, ei ole tõesti selliseid võimalusi nagu Tallinnas. Mul ongi teile küsimus, kas te olete ka saanud selliseid kirju. Ja kuidas on üldse võimalik, et riigi tasandil tegelikult viimaste aastate jooksul ei ole selles küsimuses mitte ühtegi positiivset otsust tehtud?

Aitäh! Loomulikult olen. Ma arvan, et väga paljud meie fraktsiooni, Keskerakonna fraktsiooni liikmed on samuti saanud, eriti need, kes pole Tallinnast, vaid teistest regioonidest. Selge on see, et Tallinn on jõukas kohalik omavalitsus, 50% riigi SKP-st tuleb ju Tallinnast ja selle lähiümbrusest. Sellised võimalused on olemas. Samas peab tunnistama, et teistel kohalikel omavalitsustel selliseid võimalusi ei ole ja loomulikult need toetused on palju väiksemad. 

Iseenesest tekib üldse küsimus, kas kohalikud omavalitsused peaksid selliste toetustega tegelema või on see riigi poliitika. Loomulikult see on riigi poliitika, õigemini peaks olema. Kuna aga riik seda ei tee ja sünnitoetus on juba päris pikka aega ühel kohal seisnud, seda pole tõstetud ja ei ole isegi mõeldud selle peale, et tuleks tõsta, siis kohalikud omavalitsused on võtnud selle rolli üle ja sel moel noori abistanud. Nii et jällegi kohalikud omavalitsused teevad neid tegevusi, mida peaks riigikeskselt, tsentraalselt ära lahendama. Kahjuks see praegu nii on, et ei ole lahendatud. Sellest tulenevadki ka erinevused regiooniti. Narva näitajad, need numbrid on ju masendavad ja sealtki tuleb kogu see ebavõrdsus välja. Ja Kagu-Eesti numbrid ei ole ju paremad. 

Tallinn peab loomulikult saama kiita selle eest, et on tehtud õigeid otsuseid. Ma lihtsalt toon veel kord mõningad näited välja. Tallinnas on lasteaia kohatasu [null] – me ei võta lasteaia kohatasu, see on null euroga. Tallinna lapsed saavad, kui nad lähevad kooli, iga aasta toetust ja saavad ka esimesse klassi mineku puhul ranitsatoetust, mis on tunduvalt suurem kui tavatoetus. Sünnitoetust on tõstetud sellest aastast. Selle, mis ka siin eelnõus on, me oleme ju Tallinna pealt võtnud: iga sündinud lapse kohta 1000 eurot, kaksikute puhul 3000 eurot ning kolmikute ja rohkemate mitmikute puhul juba 10 000 eurot. Need on suured summad ja see võiks olla riigikeskne. Ja see peaks riiklikult olema ära lahendatud ka seepärast, et siis ei oleks sellist siserännet. 

Noh, oleme ausad, kohalikes omavalitsustes on meil süsteem niimoodi üles ehitatud, kuna riik ei ole suurel määral oma rolli täitnud. Kohalikud omavalitsused ju konkureerivad omavahel: kes pakub paremaid töökohti, kes pakub paremaid teenuseid, kes pakub paremaid toetusi. Selle mõjul toimub ka riigisisene ränne, minnakse ikkagi sinna, kus on parem. Ja see on veel positiivne, kui rännatakse Eesti sees. Paraku arvud näitavad, et tegelikult toimub ka väljaränne ja see on kindlasti suurem probleem.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, hea Lauri! Tänane seadus näeb ette, et sünnitoetust makstakse summas 320 eurot, ja see määr kehtib juba alates aastast 2004 ehk on 22 aastat muutmata. Minu arvates see summa, mida meie pakume, 1000 eurot ühe lapse sünni korral, on päris märkimisväärne. Vahe on 680 eurot ja see on väga tõsine lisa. Kuid ma tean, et mõned koalitsioonisaadikud ei nõustu meiega. Aga praktiline küsimus: kas sa tead, kui suured on keskmise pere vanemate esimesed kulud lapsi sünni puhul ja mis need kulud üldse on?

Aitäh, hea kolleeg! Kuna meil on tulnud rõdule külalisi ja valdavalt on nad noored inimesed, siis ma teen sissejuhatuse ka, tuletan meelde, mida me parasjagu siin menetleme. Me räägime praegu perehüvitiste seaduse muutmise eelnõust, kus Keskerakonna fraktsioon soovib tõsta sünnitoetust: ühe lapse kohta 1000 eurot, kaksikute puhul 3000 eurot ja mitmikute puhul 10 000 eurot. 

Ma arvan, et su küsimus on väga õigustatud. Iga abimeede, mis [pärast lapse sündi] varajases faasis perele tagatakse, on väga vajalik, need kulutused on ju päris suured. Aga teate, mina kui kolme lapse vanem võin [kinnitada], et vanasõna "Väikesed lapsed, väikesed mured. Suured lapsed, suured mured" kehtib tõesti. Ehk siis tegelikult – hea, et meil noored on ka üleval rõdul – perekondadel kulub hästi palju raha laste kasvatamisele ja mida vanemaks laps saab, seda suuremaks need kulud lähevad.

Aga selge on see, et esimene periood pärast seda, kui perre on sündinud laps, on kindlasti väga-väga rahamahukas. See [väljaminek] on suur, riik peab sellest aru saama ja vastavad toetused rakendama. Ja me ei räägi ju ainult nendest toetustest. Nii nagu ma välja tõin, laste kasvatamine on väga kulukas – kulukas ja vastutusrikas. Me peame [raskematel] momentidel kõigi nende aastate jooksul ka riigi poolt perekondasid toetama, kui me tahame, et meie demograafiline pilt muutuks ja iive läheks ülespoole, mitte allapoole, nii nagu ta praegu on läinud. Meie sündide arv on reaalselt ikkagi selgelt kolinal kukkunud. See ei ole kahanenud, see on kolinal kukkunud, nii nagu hea kolleeg mulle meie fraktsiooni toas ütles.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! Ma vaatan teie ettepanekuid ja ka meie omasid. Enamikus need kipuvad olema sellised, ütleme, solidaarsed ehk ühetaoliselt kõigile toetusi suurendavad või ka mõne teenuse kättesaadavust parandavad. Aga meil on siin valitsuserakond tulnud välja ka selliste mõtetega, mille hulgas on võib-olla ka selliseid asjalikke, näiteks järjestikuste laste puhul senisest parem ja mugavam vanemahüvitise maksmine. Aga on ka, ütleme, halvas mõttes suhteliselt intrigeerivaid ettepanekuid. Ma pean silmas ettepanekut hakata erisusi tegema selle alusel, kui noorelt keegi lapse saab. Kuni 28-aastasena oleks justkui kõrgem vanemahüvitis, hiljem sellist soodustust ei kaasneks. Mida te sellistest ettepanekutest arvate? 

Mulle isiklikult tundub see ikkagi natuke sildistav, kui hakata ütlema, kust jookseb see piir, kas ema on noor või vanem. Oleme ausad, ka see arusaam ja kontseptsioon on ajas muutunud ja tõenäoliselt muutub ka edaspidi.

Aitäh, hea kolleeg! Ma arvan, et see on diskrimineeriv. Me selliseid erandeid või sellist mudelit rakendada kindlasti Eesti Vabariigis ei tohiks, arvestades ka praegust väga masendavat olukorda. Tegelikult me peaksime väga tugevasti tulema välja erinevate universaaltoetustega, me peaksime tagasi pöörama otsuseid, mis tehti 2024. aastal, kus selgelt vähendati erinevate meetmetega, mis meil on olnud, võimalusi lisaraha saada. Tegelikult nende meetmetega võeti ju võimalusi inimestelt, perekondadelt ära. Ja lisaks veel kärbiti suurperede toetusi. Need olid kindlasti kõik valed otsused. 

Aga ma ikkagi tulen tagasi selle jutu juurde, mida ma mitmeid kordi olen toonitanud. See meetmete paketiga väljatulemine, erinevad meetmepaketid ei ole lahendus omaette. Lahendus omaette see ei ole. See on pigem selline abimeede olukorras, kus me praegu oleme. Meie majandus on väga halvas olukorras. Me peame tegelema majandusega, me peame majanduse viima tõusujoonele ja me peame üle vaatama kogu meie fiskaalpoliitika ja meie eelarve. Need on need tegevused, mis peaks olema kombineeritud kogu meie perepoliitikaga.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Tõepoolest on mõned asjad, kus Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid on olnud solidaarsed, aga kahjuks mitte kõik. Näiteks sa võib-olla mäletad, kuidas sotsiaaldemokraatide häälte toel ei läinud läbi pankade superkasumite maks, mis võimaldanuks jagada raha põhimõtteliselt igale lapsele. Me räägime tuhandetest eurodest ja põhimõtteliselt jätsid sotsiaaldemokraadid selle võimaluse kasutamata. Nemad võtsid raha just nende käest, kellel oli kõige raskem, kes vajasid raha kõige rohkem. Kas sa arvad, et see otsus oli õige? Kas sina, kui sa oleksid valitsuses või valitsuskoalitsioonis toona olnud, oleksid ka niimoodi käitunud?

Aitäh! Ei, ma ei oleks niimoodi käitunud, sellepärast et ma usun pangamaksu. Ma arvan, et see oli [õigustatud] sel hetkel, kui euribori tõus algas, ja me oleks pidanud riigi poolt selle ära tegema. Me oleksime praeguseks saanud juba täiendavaid tulusid eelarvesse nende kahe aasta eest, kus pankadel olid superkasumid, umbes miljard eurot. Miljard eurot on 2,5% SKP-st ja see on suur raha. Lihtsalt tuletan meelde, et meil on kaitsekulud 5% [SKP-st], me oleme tõstnud 5% peale, aga 2,5% oleks juba tulnud pankadelt. Ja selle miljardi me oleks saanud kasutada hoopis teisteks teenusteks, asjadeks, otsuste täideviimiseks.  

Nüüd, kui jätkata [teemal], mis siis veel valitsus valesti tegi. Lisaks sellele, et ta ei võtnud seda miljardilist otsust vastu, ta kaotas ära maksuküüru ja selle [hind] on 500 miljonit optimistlikult võttes, aga nagu peaminister ütleb, 700 miljonit. Ehk siis tegelikult 1,7 miljardit on läinud Eesti inimestele maksma need valed otsused, mida on teinud meie valitsus. 

Ülejäänud, teisi, väiksemaid otsuseid ma ei hakkagi siin välja tooma. See nimekiri kindlasti oleks pikk. Need on kõige suuremad põhimõttelised otsused, mis jäid tegemata, ja nende tõttu jäi miljard saamata. Siis võeti vastu otsus maksuküür kaotada, aga sellega need inimesed, kes tegelikult vajasid abi, ei saanud mitte midagi. Oleks võinud suunata selle raha hoopis konkreetselt perepoliitika elluviimiseks.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Lugupeetud ettekandja! Mul on selline raske küsimus. Ma ei tahaks sellele mõelda, aga elus juhtub paraku erinevaid asju. Näiteks kui üksikema sureb sünnituse ajal, siis mis saab sellest sünnitoetuse rahast?

Aitäh! No see on hoopis teist laadi küsimus.

Jah, head kolleegid, muidugi need teemad väljuvad nüüd selle konkreetse eelnõu raamest. Palun, ma ei tea … Noh, teeme lühidalt siis.

Jaa, see on teist laadi küsimus ja ma arvan, et ka praegune olemasolev seadus ju reguleerib seda. Ma peast sulle ei oska [vastata], mida sellise juhtumi puhul tehakse, kuidas vastavad toetused jagatakse ja kas neid üldse jagatakse.

Aitäh, hea kolleeg! Rohkem küsimusi teile ei ole. Enne kui ma kutsun siia Tanel Kiige, Andrei Korobeinik, teil on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. 

Hea istungi juhataja! Ma olen väga segaduses praegu. Ma saan aru, et te ei suuda sinna stendile midagi välja panna, aga vähemalt eelnõu sisuga võiks tutvuda. See eelnõu räägib ju sünnitoetusest ja kolleeg küsis konkreetselt tehnilise normi kohta küsimuse. Mis mõttes see ei puutu eelnõusse? 

Me kuulsime ka vastuse ära, nii et vastus oli olemas. Aitäh! 

Tanel Kiik, palun Riigikogu kõnetooli esindama Riigikogu sotsiaalkomisjoni seisukohti. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Arutasime tõepoolest Riigikogu sotsiaalkomisjonis käesolevat eelnõu 808 ehk perehüvitiste seaduse muutmist. Kõigepealt andis ülevaate eelnõu sisust ka täna siin saalis ettekande pidanud kolleeg Lauri Laats, selgitades ära sünnitoetuste suuruse tõstmise ettepanekud, mida ma ei hakka siin rohkem kordama, kuna need on juba piisavalt kõlanud. 

Ta tõi ka välja selle, et sünnitoetusi maksavad kohalikud omavalitsused erinevas määras. Tema hinnangul ei ole see õige. Võib juhtuda niimoodi, et suuremad ja jõukamad omavalitsused saavad suuremat toetust maksta ja väiksemad vähem. See võiks olla paremini reguleeritud ja üle riigi ühetaoline. Ta tõi ka välja asjaolu, et sünnitoetuste määrad on juba kaheksa aastat samal tasemel olnud ja tänases demograafilises olukorras oleks asjakohane need üle vaadata.

Sellele järgnes komisjoni esimehe palvel Vabariigi Valitsuse esindaja ülevaade. Tema – see oli härra Artur Panov – pidas tänuväärseks, et laste ja perede toetamisele tähelepanu pööratakse, kuid nentis, et valitsus konkreetset eelnõu ei toeta. Ta [märkis], et üksikmeetmena võiks sellest abi olla, aga olulisem on tervikvaade, tuleb hinnata erinevate perepoliitika meetmete koostoimet. 

Sellele järgnes komisjoni arutelu, kus toodi välja erinevaid seisukohti. Näiteks Kalle Grünthal nentis, et sündimus on languses, ja arvas ka, et eelnõu on õigel teel, aga toetuse määrad võiksid olla veel kõrgemad, kuna lapsed on Eesti tulevik. Irja Lutsar küsis selle kohta, milline on eelarve mõju konkreetsetel eelarveaastatel. Üldiselt on sündide arv ju stabiilne, aga isegi kui täpset mõju ei saa [arvutada], siis võiks seletuskirjas olla vähemasti suurusjärk kirjas. Grünthal omakorda nentis selle peale, et ei ole väga oluline, kui palju see maksma läheb, madala sündimuse probleem on väga suur ja kui lapsi ei ole, siis pole ka Eestit. Lauri Laats vastas, et seletuskirjas on hinnangulised kulud ära toodud, hinnang oli 8 miljonit eurot. See tegelikult sõltub sündide arvust loomulikult. Kui sündide arv peaks kasvama hakkama, siis see number ka tõuseb, aga see on juba eraldi arutelupunkt.

Irja Lutsar tõi välja, et tõepoolest KOV-id maksavad sünnitoetusi eri suuruses, ja küsis ka seda, kas kohalikud omavalitsused võiksid eelnõu kohaselt selle toetuse maksmise lõpetada. Härra Laats vastas, et arusaadavalt sõltub KOV-ide tulubaas ka elanike arvust. Mida rohkem elanikke, seda suurem tulu. Ja KOV-idel on iseenesest huvi elanikke hoida. Eks nad saavad hinnata, kas neil on piisavalt rahalist võimekust sünnitoetusi maksta või [tuleb] raha mujale suunata.  

Siinkõneleja ehk Tanel Kiik märkis, et teatud määral saab nõustuda nii eelnõu algatajate kui ka ministeeriumiga, aga tänases demograafilises kriisis peaks tõesti nii Vabariigi Valitsus kui ka erakonnad rohkem meetmeid leidma, et toetada nii peresid, kes lapsi saavad, kui ka olemasolevaid lapsi. Sotsiaalministeerium on minu hinnangul olnud liiga passiivne, eeskätt valitsus. Erinevaid ettepanekuid ja analüüse on tehtud, aga reaalseid otsuseid kahjuks pole tulnud. Ühe konkreetse näitena tõin ma peretoetuste ja lapsetoetuste võrdsustamise variandi, mis aitaks kindlasti ka väiksemaid peresid, seejuures nii olemasolevaid peresid kui ka neid, kes alles plaanivad lapsi saada.

Signe Riisalo võttis arutelu kokku ja nentis, et KOV-id ehk kohalikud omavalitsused on autonoomsed. Neil on õigus määrata elanikele vastavalt oma võimalustele nii universaalseid toetusi kui ka vajaduspõhiseid. [Probleemid] lapse kasvatamisel kestavad kauem kui pelgalt tema esimesed elukuud, ehk küsimus on stabiilsuses, pikaajalises toetuses, sobiva keskkonna pakkumises. Ta tõi välja ka selle, et Vabariigi Valitsuse tegevuskava kohaselt on tõesti tulemas laste saamise ja kasvatamise toetamise analüüsi pinnalt valmiv tegevuskava, mis peaks valmima teise kvartali lõpuks ehk enne jaanipäeva. Siis peaks selguma, milliseid meetmeid mis järjekorras rakendada plaanitakse.

Samuti tõi ta välja, et kuna sellel on ka mõju eelarvele, siis on loogiline, et sellised kulusid puudutavad otsused tehakse koos riigieelarvega, mille valitsus esitab vastavalt seadusele Riigikogule septembri lõpuks. Ta paneb oma lootused sellele tegevuskavale ja loodab, et see jõuab eelarveläbirääkimiste protsessi. Kindlasti ei pisendanud ka tema kuidagimoodi väikesest sündimusest tulenenud kriisi. 

Grünthal [märkis] täiendavalt, et sünnitoetus on eeskätt vajalik lapse sünniga kaasneva varustuse soetamiseks – see oli tema sõnastus –, aga see peab siiski minema, ütleme, eluks vajaliku soetamiseks. Ta arvas, et see eelnõu annab positiivse signaali, et on vaja rohkem raha sinna suunata. 

Hea kolleeg Toomas Järveoja tõi konkreetse näite, et Elva vallas on sünnitoetus 550 eurot, ja arvas, et isegi kui riik neid määrasid suurendab, siis omavalitsused ei loobu sünnitoetuste maksmisest. 

Arutelu oli asjalik ja sisuline. Keegi probleemi ei pisendanud, aga konkreetse eelnõu kohta oli tõesti lahkarvamusi. Signe Riisalo pani hääletusele menetluslikud otsused. Komisjon otsustas teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 7. aprillil, see natuke nihkus tulenevalt Riigikogu juhatuse määratud töökorraldusest. See oli konsensuslik otsus. Juhtivkomisjoni esindajaks määrati mind ehk Tanel Kiik, see oli samuti konsensuslik otsus. Eelnõu tagasilükkamise ettepaneku puhul oli niimoodi, et koalitsioonisaadikud hääletasid tagasilükkamise poolt – 5 häält kokku – ja kohal olnud opositsioonisaadikud hääletasid selle vastu. Ehk 5 : 3 häältega komisjon toetas eelnõu tagasilükkamist. Nagu öeldud, siin olid koalitsioonil ja opositsioonil erinevad arvamused. Tavapäraselt on muudatusettepanekute tähtaeg eelduslikult kümme tööpäeva, juhul kui eelnõu esimene lugemine siiski lõpetatakse. Tänan! Ja kui on küsimusi komisjoni arutelu kohta, siis vastan hea meelega.

Suur tänu! Teile on ka küsimusi. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Hea kaasettekandja! Kui me vaatame viimaseid aastaid, viimast kolme aastat ja valitsuse otsuseid ja neid otsuseid, mis on võtnud Riigikogu enamus vastu, siis on avanenud kurb pilt. Me räägime lasterikaste perede toetuse kärpimisest ja räägime kõikide muude vajalike teenuste kärpimisest, samuti [ühisest] [tulu]deklaratsioonist, mille kohta tehti otsus, et 2024. aastast see võimalus kaob ära. Eks ole veel neid otsuseid, mis valitsus on vastu võtnud ja mis on olnud ikkagi mitte peresõbralikud. Mis te arvate, millal või kas üldse valitsus kavatseb välja tulla meetmetega, mis soodustaks meil sündimuse kasvu?

Aitäh küsimuse eest! Noh, valitsus on [seda] lubanud. Me näeme seda, et erinevad parlamendierakonnad on juba tulnud ka omalt poolt ettepanekutega välja. Eks valimised lähenevad ja tõenäoliselt see debatt läheb üha poliitilisemaks, aga küllap me näeme hiljemalt sügisel, kas tullakse ka eelarveprotsessis mingite ettepanekutega ja kui ulatuslikud need olema saavad. Küsimus ei ole ainult selles, kas tullakse, vaid ka selles, kui ulatuslik on nende [meetmete] mõju ühest küljest nii noortele, kes plaanivad pere luua, kui ka neile lastele, kes täna juba olemas on, ja neile peredele. Ma toon välja, et meil elab 12 000 last absoluutses vaesuses, kas me tegelikult suudame need lapsed sealt välja tuua? Rahaliselt on see kindlasti riigile jõukohane, aga seni ei ole see kahjuks olnud piisavalt prioriteetne.

Ja lihtsalt ääremärkuse korras, kuna küsimusele vastamise vorm on ilmselt vaba: see on muidugi kahetsusväärne, et viimased viis aastat on vastutanud perepoliitika eest Reformierakond. Viis aastat on olnud nii perepoliitika [valdkond] kui ka rahandus[ministri] ja peaministri koht nende erakonna käes. Ja tuleb tõdeda, et ega ülearu palju laste- ja peresõbralikke otsuseid ja ettepanekuid pole kahjuks sealt tulnud. Loodame väga, et nüüd vähemasti selles eelarveprotsessis on neid oodata.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! No eks me oleme jälginud kõiki neid otsuseid ja kuidas need vastu võeti. Me teame, et osa eelnõusid tehti üpriski kiirustades ja ilma analüüsita. Eks me tol ajal, kui neid otsuseid vastu võeti, juhtisime ka sellele kõigele tähelepanu. Mis siis on teie hinnang kõigile nendele otsustele, millega midagi on ära keelatud, tagasi pööratud, kärbitud? Arvestades meie eelarve suurust, kas teie arvates olid need meetmed, need otsused, mis tol ajal tehti, õigustatud või oleks võinud ikkagi asju [lahendada] hoopis teisel viisil? Tahaks, et [jõuaksite oma vastuses] maksupoliitikasse.

Aitäh! Oleme ausad, ühest küljest julgeolekuolukord loomulikult paneb eelarvele täiendava surve nii julgeolekukulude vaates kui ka majandusliku, ütleme siis leebemalt, sellise paigalseisu, kui mitte languse vaates, mis siin viimastel aastatel on olnud. Nii et selge see, et rahalist ressurssi on vähe. 

Kui küsida, mida oleks võinud teisiti teha, siis ma arvan tagantjärele tarkusena – õigemini mitte tagantjärele tarkusena, minu seisukoht oli tegelikult toona sama –, et viga oli see, et just nimelt neid lasterikka pere toetusi liiga järsult tõsteti ja pärast oli viga ka see, et neid langetama mindi. Minu seisukoht see on, et need olid kaks järjestikust viga, millest oleks võinud esimese ära jätta ja oleks ka teine ära jäänud. Oleks võinud jõukohasema otsuse teha kohe alguses ja oleks võinud olla see toetuste tõstmine võrdsem. Rohkem ressurssi võinuks suunata ka esimestele ja teistele lastele, mitte tekitada neid liiga suuri kääre, mis tekitasid omakorda [täiesti] ebavajaliku vastandumise väiksemate ja suuremate perede vahel ja õiglustunde küsimuse. Ma arvan, et seda polnud küll vaja.  

Aga mis puudutab nüüd seda, mida peab maksupoliitikas muutma, siis no see on laiem debatt. Aus on tõdeda, vaadates ka valitsuse ja Rahandusministeeriumi majanduslikku prognoosi ja järgmiste aastate eelarvedefitsiiti, et see ei ole isegi mitte maailmavaate küsimus, vaid on fakt, et praeguse maksubaasi või, ütleme siis, maksukoormuse juures ei ole võimalik sellises mahus sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonda, haridusvaldkonda, julgeoleku[valdkonda] ja kõike muud ülal pidada. Maailmavaateline küsimus saab olema, kas minnakse neid valdkondi kärpima, mida ma isiklikult õigeks ei pea, või avatakse mingil määral arutelu näiteks astmelise tulumaksu ja muude selliste maksupoliitiliste meetmete üle, mida enamik Euroopa Liidu riike kasutab. Aga lihtsalt iga-aastaselt 5% SKP-st miinust teha, mis on tegelikult suurusjärgus isegi rohkem kui 10% riigieelarvest miinust iga aasta, see pole ju ilmselgelt jätkusuutlik. 

Suur tänu! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja Keskerakonna fraktsiooni nimel kõnelema palun siia Riigikogu kõnetooli Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea Eesti rahvas! Kui minu kolleeg Lauri Laats tuli siia pulti, siis ta alustas numbritest. Mina tuletan need numbrid uuesti meelde. 2019. aastal sündis Eestis 14 099 last, 2025. aastal, eelmisel aastal, 9092. Ehk miinus 5000 põhimõtteliselt kuue-seitsme aastaga. See on rohkem kui kolmandiku võrra vähem võrreldes aastaga 2019. 

Kui see ei ole demograafiline kriis või lausa katastroof, siis ma ei tea, mis on. Valitsus kas ei taha tunnistada seda, et see probleem, kriis, katastroof on olemas, tahab teha nägu, et kõik läheb hästi, plaanipäraselt, või siis tunnistab, aga kas ei tea, mida teha selles olukorras, või lihtsalt ei taha midagi teha. Me oleme korduvalt siin saalis pärinud erinevalt ministritelt ja isegi kahelt peaministrilt – enne oli Kaja Kallas, nüüd on Kristen Michal –, et mida ikkagi valitsus kavatseb selles katastroofilises olukorras tegema hakata. Mis on need meetmed, lahendused, et need numbrid isegi mitte tagasi keerata, vaid kuidagi peatada seda langust? Iga aastaga see langus läheb aina suuremaks. 2024. aastal oli 9690 sündi, 2025. aastal 9092, peaaegu miinus 600 ühe aastaga.

Kahjuks see, mida me saime vastuseks ja saame siiamaani, on see, et ajad on sellised ärevad, turbulentsed, keerulised, ja mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas, sealhulgas Euroopa Liidus ja mujal Euroopas. On tulnud mingisugused võrdlused Euroopa teiste riikidega: Prantsusmaaga, Saksamaaga ja nii edasi. 

Nii et vastus on põhimõtteliselt selline, et kõigil läheb praegu demograafilises mõttes halvasti. See ei ole ju vastus küsimusele, aga mida teha. Kui me räägime Saksamaast, siis Saksamaal on rohkem kui 80 miljonit elanikku, Eestis on neid 1 300 000. Ma ei tea, kas tänasel päeval ikka on nii palju või on juba vähem. Nii et meie jaoks on miinus 5000 sündi kuue või seitsme aastaga ikkagi päris ränk löök. See on väga suur probleem. Kahjuks me aga ei kuule ministritelt ega peaministritelt, mis see lahendus selles olukorras olla võiks. 

Veel üks lause, mida me kuuleme kogu aeg, on see, et noh, me võime ju raha inimestele anda, aga see ei tähenda seda, et nad hakkavad kohe lapsi sünnitama. Tõsi ta on, et raha ei ole ainufaktor, mis paneks inimesi lapsi saama. Et tõstad sünnitoetust või lastetoetust ja statistika hakkab kohe paranema. Jah, see niimoodi see ei toimi. 

Selleks, et inimesed, pered tahaksid lapsi saada, on vaja põhimõtteliselt kolme asja. On vaja majanduslikku stabiilsust, on vaja kindlustunnet, et see stabiilsus püsib. Mitte niimoodi, et täna kõik on enam-vähem, aga me ei ole absoluutselt kindlad selles, et ka homme on niimoodi. Ja on vaja ka kolmandat ehk usku riigi toetusse, usku sellesse, et kui olukord läheb halvemaks ...

Kolm minutit juurde palun!

Kolm minutit lisaaega, palun!

... siis riik tuleb appi ja riik ei tee niimoodi, nagu valitsus tegi aastal 2023, kui pool aastat pärast seda, kui suurendati märgatavalt paljulapselise pere toetust, poole aasta pärast uus valitsus – Reformierakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond tol ajal – otsustas, et kuidagi liiga palju suurendasime, liiga hästi hakkavad need paljulapselised pered elama. Võtame 200 eurot kuus ära neilt! Kas usk [riiki] on inimestel veel olemas või mitte? Ma arvan, et pärast selliseid samme läheb see usk kindlasti väiksemaks, kui ei kao üldse ära. Nii et jah, raha iseenesest ei lahenda seda probleemi, aga see kindlasti suurendaks perede kindlustunnet, lisaks [ellu] stabiilsust ja toetaks usku, et riik ikkagi hoolib. 

Vaatame näiteks, mis need numbrid on. Seesama number, 320 eurot, mis sünnitoetus praegu on – Lauri Laats ei öelnud konkreetselt aastat, millal see kehtestati –, see kehtestati 2006. aastal. 1. jaanuarist 2006 oli sünnitoetus Eestis 5000 krooni. Nüüd on see 320 eurot, täpselt sama. Ehk 20 aastat on möödas ja see number on jäänud samaks. Selle aja jooksul on hinnad tõusnud 120%. See on miinimum, see on selline nii-öelda optimistlik number. Sünnitoetus on jätkuvalt sama, 5000 krooni või 320 eurot. 

Sel aastal Tallinna linn näitas minu meelest väga ilusat eeskuju, mitte ainult tõstes sünnitoetust, [vaid tehes muudki]. Sünnitoetus on Tallinnas nüüd täpselt selline, nagu me pakume oma eelnõus: 1000 eurot ühe lapse puhul, kui on kaksikud, siis 3000 eurot ja kui on kolmikud või rohkem, siis on 10 000 eurot. See hakkas Tallinnas kehtima 1. jaanuarist 2026. 1. jaanuarist 2026 Tallinnas suurenes õppeaasta alguse toetus iga koolilapse kohta 100 eurolt 150 euroni ehk põhimõtteliselt 50% tõusu. Alates 1. jaanuarist 2026 tõusis esimesse klassi mineva lapse ranitsa- ehk kooli alguse toetus 320 eurolt 500 euroni ja 1. septembrist 2026 on Tallinna elanikele lasteaiakoht tasuta. See on see pakett, meetmete pakett, mis tegelikult aitab meie peresid ja ehk nad hakkavad rohkem mõtlema selle peale, et lapsi juurde saada. 

Niimoodi peab tegutsema ja me väga loodame, et Eesti riik võtab Tallinna linnast eeskuju ja hakkab selles suunas liikuma. Aitäh!

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Helmen Kütt, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased ja kõik teised, kes seda ülekannet istungist jälgivad! Ütlen kohe alguses ära, et sotsiaaldemokraadid toetavad Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõus toodut.

Täna oleme riigina olukorras, kus enam pole aega oodata. Eestis on sündide arv juba neljandat aastat rekordiliselt väike. Eelmisel aastal sündis vaid veidi üle 9000 lapse. 2025. aastal sai riiklikku sünnitoetust 9012 peret ja sündis 220 mitmikku. Tegelikult näitavad kõik läbi viidud küsitlused ja uuringud seda, et pered soovivad rohkem lapsi, kui tegelikult sünnib. Mõistagi ei piisa ainult üksikmeetmetest, aga täna esitatud eelnõu annaks võimaluse midagigi ära teha ja anda selge signaali, et lapse sünd ja lapsendamine on toetatud määral, mis annab vanematele võimaluse paremini hakkama saada.

Meil on teadlaste ettepanekuid arvestav Sotsiaalministeeriumi analüüs pealkirjaga "Laste saamise ja kasvatamise toetamine: analüüs ja ettepanekud". Küll loodaks, et aprilli lõpus, kui seda tutvustatakse valitsusele, järgnevad ka tegevused ja riigieelarve 2027 arvestab nende ettepanekute ja poliitikasoovitustega. Täna esitatud eelnõu jõustuks [seadusena] 1. jaanuaril 2027 ja seega on see esitatud väga vastutustundlikult. On aega seda eelarve menetlemisel ja riigieelarve protsessis arvestada. 

Meil ei ole tõesti aega oodata, et uus Riigikogu koosseis ja valitsus hakkavad muudatusi tegema alles 2028. aasta riigieelarves. Peredele on vaja kindlust. Me kaotame aega ja seda kaotust ei pööra nii kiiresti kasvuks, et see ka demograafilist olukorda muutma hakkaks. Riigi ülesanne on tagada, et laste saamine ja kasvatamine oleks väärtustatud ja toetatud.

Riigi ja rahva tulevik ei ole ainult valitsuserakondade vastutus. Me teame, et viimaste päevade jooksul on siin saalis erinevad erakonnad esitanud mitu olulist ja head eelnõu, mis kõik kutsuvad valitsust üles tegutsema laste ja perede toetamiseks. Nüüd võiks erakondadeüleselt midagi selles olukorras ka päriselt ära teha. 

Olen mitmes infotunnis küsinud peaministrilt, kas ta võiks kokku kutsuda erakondade juhid, et riigimehelikult midagi ühiselt ja erakondadeüleselt ära teha, kuid seni olen jäänud hüüdjaks hääleks kõrbes. Me teame kõik, mis meid siin saalis maailmavaateliselt eristab, aga on kindlasti ka seda nõndanimetatud ühisosa. Rahvana kestmine, laste ja perede ning eakate toimetulek on kindlasti üks ühisosa. 

Eestis oli 2025. aastal lastega leibkondi ligi 162 000, nendes peredes kasvas 262 517 last. Samas me teame, et ligi 12 000 last elab absoluutses vaesuses, ligi 13% lastest elab üksikvanemaga peres. Üksikvanema lapse toetust sai 2025. aastal 7654 inimest ja 2025. aastal sai 5148 last elatisabi. See koormus, mis langeb sellises olukorras ühele vanemale, on väga suur. Me peame täna rääkima juba sündinud laste toimetulekust, aga ka lootust andma tulevastele vanematele. Täna esitatud eelnõu on kindlasti üks selline, mis annab märku, et iga lapse sünd on oodatud ja toetatud.

Ka täna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt üle antud otsuse eelnõu toimetulekupiiri tõstmiseks 350 euroni ja seaduseelnõu esimese ja teise lapse toetuse tõusuks, nii et lapsetoetus oleks kõigil võrdselt 100 eurot, samuti ettepanek, et üksikvanema toetus, mis täna on 80 eurot, tõuseks 100 euroni ja elatisabi kasvaks tänaselt 200 eurolt 300 eurole – need oleks meetmed, mis aitaksid vähendada vaesust ja tagada vaesuses elavate laste ja perede parema toimetuleku. 

Me oleme väike rahvas ja tegelikult on need meetmed, mida erinevad erakonnad on selle nädala jooksul üle antud eelnõudes ette pannud, siiski märk sellest, et me saame aidata neid, kes veel ei suuda [abita hakkama saada], ehk lapsi, ja neid, kes seda enam suuda, ehk eakaid. Aitäh teile!

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Evelin Poolamets, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Oleme viimasel ajal väga tihti kuulnud, kui suur probleem on rahvastikukriis. Meile tuuakse tihtipeale võrdluseks, et see on ju mujal Euroopas ka. Ma näen, et selleks ei ole ainult majanduslik põhjus, miks lapsi ei sünni, vaid selle taga on ka üleüldine ideoloogia ja kuvand. 

Vaatame, milline on emaduse kuvand meie avalikus ruumis ja kas see julgustab noori naisi peret looma või hoopis sellest loobuma. Paraku on meedias kujunenud trend, et emadust käsitletakse tihti negatiivses võtmes. Pealkirjad räägivad süütundest, enese kaotamisest, vaimsest kurnatusest ja isegi kahetsusest. Emadust esitatakse kui midagi, mis piirab, mitte ei rikasta, mis on koorem, mitte väärtus. 

Sellisel kujutlusel on paratamatu mõju, eriti noortele naistele, kes alles kujundavad oma arusaamu elust, valikutest ja tulevikust. Veelgi murettekitavam on see, et emadust kui eneseteostust kiputakse vastandama, justkui oleks naisel valida vaid kahe tee vahel: kas karjäär ja eneseteostus või pere ja lapsed. Tegelikkuses on see vale vastandus. Emadus võib olla üks kõige sügavamaid ja ühetähenduslikumaid eneseteostuse vorme. 

Kuid emaduse kuvandit ei murenda ainult negatiivsed meediapealkirjad. Seda lammutatakse ka ideoloogilisel tasandil. Näiteks on käsitlusi, kus emadust kirjeldatakse kui institutsiooni, mis naist piirab, getostab ja allutab. Selline lähenemine, mis tugineb sotsiaalsetele konstruktsioonidele ja ideoloogilistele tõlgendustele, nihutab fookuse emaduse tegelikelt väärtustelt: hool, side, vastutus ja elu edasiandmine. 

Kaasaegses kultuuriruumis kohtab üha enam mõtteviisi, kus emadust püütakse ümber defineerida millekski täiesti muuks, mitte enam konkreetseks ja isiklikuks suhteks ema ja lapse vahel, vaid üldiseks praktikaks, mida võib [teostada] igaüks, sõltumata soost või tegelikust vanemlusest. Selline mõiste laiendamine võib tunduda esmapilgult kaasav, kuid tegelikkuses lahustab see emaduse tähenduse. Kui kõik on emad, siis ei ole enam keegi ema selle sõna tegelikus sügavas tähenduses.

Lisaks rõhutatakse neis ideoloogiates järjekindlalt emadusega seotud raskusi, pinget ja kurnatust, sageli ilma tasakaalustava vaatenurgata. Ema kujutatakse kui pideva ülekoormuse all kannatavat inimest, kes on lõksus kohustuste ja ootuste vahel. Kuigi raskused on reaalsed, neid ei tohi eitada, muutub probleemiks, kui sellest saab ainus narratiiv. Sellisel juhul ei kirjelda me enam [emadust] terviklikult, vaid maalime sellest moonutatud ja hirmutava kuvandi. 

Veel üks oluline aspekt on vastutuse nihutamine. Kui emadust käsitletakse peamiselt rõhumise ja ebaõigluse prisma kaudu, jääb tagaplaanile isiklik tähendus, mida paljud naised emaduses leiavad: rõõm, lähedus, eesmärk, elutunne. Selle asemel kujundatakse arusaama, et emadus on midagi, millest tuleb end vaba [hoida] või mille tähendus tuleb ümber kirjutada. 

Päris tihti oleme ka siin saalis kuulnud just Reformierakonna esindajate suust, milline on suhtumine suurperedesse. Naisi võrreldakse masinate ja loomadega ning öeldakse, et lapsi kasvatav ema on teatud elustiil ja justkui koorem ühiskonnale. Selles valguses ei olegi ju kaugel seesama mure, et me oleme väga sügavas rahvastikukriisis. Me hetkel võib-olla ei taju seda, sest meid ei ole veel vähemaks jäänud, aga selle tagajärjed on üsna pea näha: koole pannakse kinni, sest meil ei ole enam lapsi. See on varsti ka füüsiliselt tajutav. 

Toetused peredele on väga olulised, sest perekond on inimese esimene ja kõige olulisem tugisüsteem. Ebakindlas maailmas on see kindlus, millele saab toetuda. Emadus ei võta midagi naistelt ära, vaid annab juurde mõõtme, mida – uskuge mind, kes ma olen ema! – ei saa asendada ühegi ametikoha ega saavutusega. Elul on sügavam tähendus siis, kui see jätkub. Emana ei ole inimene enam juhuslik nähtus ajas, vaid on osa millestki suuremast, elu katkematust ahelast.

Ma kardan, et täna see eelnõu ei leia toetust. Samas on meil rida tublisid omavalitsusi. Ma võin välja tuua näiteks Vinni valla, kus omavalitsus on tõstnud sünnitoetuse 1000 eurole. Rikas Tallinna linn suudab maksta 1000 eurot ja suudavad ka väiksemad vallad seda teha, sest meie lapsed on meie tulevik ja sellesse tuleb panustada. Väga palun seda eelnõu toetada. Suur tänu!   

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Lauri Laats, te tahate veel repliigi öelda, aga teie nime ei ole siin kõlanud. (Lauri Laats selgitab kohalt.) Hästi, hästi! Aga see ei ole tegelikult selle vastusõnavõtu mõte. Ma siiralt palun mitte kasutada seda selliselt, et mainides üksteise nimesid me hakkame siin vastusõnavõtu [võimalust] kasutama. Mul on siiras palve sellisel moel vastusõnavõttu mitte kasutada, sellepärast et vastusõnavõtt on ikkagi millegi vastu. See on vastusõnavõtu mõte, aga mitte niimoodi, et me hakkame vastusõnavõttu kasutama selleks, et me loeme siis kõik inimesed üles ja teeme seda muudkui jälle. See ei ole vastusõnavõtu mõte. Vastusõnavõtu mõte on [midagi öelda] siis, kui kellegi nime või seisukohti mainitakse ja keegi tahab selle vastu või selle ümberlükkamiseks midagi öelda. Sellisel juhul saab vastusõnavõttu kasutada. 

Lauri Laats, ma annan teile selle vastusõnavõtu võimaluse, aga mul on palve edasipidi selliseid lahendusi mitte kasutada. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Ma siis seda vastusõnavõttu ei kasuta, aga ma annan teada, et enne, kui te viite läbi ...

See ei ole see koht, Lauri Laats, ma ei ole selleni veel jõudnud. Ma lõpetan kõigepealt läbirääkimised ära.

Selge!

Siis te saate sõna. Head kolleegid, ma sellisel juhul sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 808 esimesel lugemisel tagasi lükata. Aga enne, kui me hääletamisprotseduuri juurde jõuame, Lauri Laats, teil on käsi püsti. Palun! Teil on jah protseduuriline ettepanek. 

Aitäh! Ma lihtsalt vaatan, et saalis on kahjuks hästi vähe kolleege, just Reformi ja Eesti 200 fraktsioonist. Ma võtaks enne hääletuse läbiviimist kümneminutilise pausi, et need kolleegid üles leida ja veenda neid, et see eelnõu on hea, ja paluda nende toetust.

Hea kolleeg, ma näen, et kolleegid just hakkasid saali sisenema. See on teie poolt küll väga ennatlik [soov]. Aga kuna te seda kümneminutilist pausi võtta [soovite], siis ma annan teile selle kümneminutilise vaheaja. See tähendab seda, et pärast kümneminutilist vaheaega on meie istungi aeg täis saanud. Seega on meie tänane istung ja ühtlasi istunginädal lõppenud ja me jätkame järgmise nädala esmaspäeval Riigikogu täiskogu istungil.