Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Austatud Vabariigi Valitsuse liikmed! Head infotunni jälgijad! Alustame 1. juuni, lastekaitsepäeva infotundi ja kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

Kohalolijaks registreerus 22 Riigikogu liiget, puudub 79.

Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: peaminister Kaja Kallas, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ja siseminister Kristian Jaani. Head ametikaaslased, kuna on laekunud 12 teemat, mille kohta te soovite küsida, siis mul on teile palve järgmiseks koostööraamistikuks. Teeme iga küsimuse juures ühe täpsustava küsimuse ja ühe lisaküsimuse. Ma loodan, et see sobib. Aitäh teie lahkele loale!

Hakkame pihta! Esimene küsija on Riigikogu liige Kalvi Kõva, vastab peaminister Kaja Kallas, teema on metsandus. Kalvi Kõva, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea peaminister Kaja! Me teame, et Eesti on metsarahvas. Me teame, kui palju meile mets annab väge ja jõudu ja võimu. Ma arvan, et seal rõdu peal olevad Kuldre Kooli lapsed teavad, mis vägi on Tamme-Lauri tammel. Kindlasti nad seda teavad. Me oleme kokku leppinud, et me hoiame oma metsa, me kaitseme oma metsa. Ja see suur üllas eesmärk [tähendab] väga väikesi otsuseid selle suure eesmärgi poole püüelda ja liikuda, et Eesti mets oleks kaitstud.

Nüüd, nädalakene tagasi tegi keskkonnaminister ootamatult meile, aga nagu ma aru saan, ka teile sellise otsuse, et lubas riigimetsa raiuda varem kokku lepitust 2300 hektarit rohkem nii sellel kui ka tuleval neljal aastal. Postimehe ajakirjanik Ülle Harju tegi selle peale teiega intervjuu ja te ütlesite, et see ei ole nagu väga mõistlik asi, ja viibutasite keskkonnaministri poole sõrme. Ma küsingi, mis nüüd selle nädalaga juhtunud on. Mis te veel selle [info] peale teinud olete? Kas te olete teinud ettepaneku see otsus tagasi keerata? Mis on olnud need sammud, mis te olete astunud?

Kaja Kallas, palun!

Jaa, aitäh! Esiteks, see otsus suurendada Riigimetsa Majandamise Keskuse raiemahtusid ujub kindlasti vastuvoolu ega lähe selliste üldiste eesmärkidega kuidagi kokku. Nii nagu te ise ka väga hästi ütlesite, mets on meie suur vara ja seda me peame hoidma. Raiesurve Eesti metsadele peab vähenema ja alustada tuleb just riigimetsadest. Me oleme ka koalitsioonilepingus kokku leppinud, et just RMK-s peaks raiesurve ja raiemahud vähenema.

Keskkonnaministeeriumi fookus peaks olema sellel, kuidas parandada meie metsade majandamise jätkusuutlikkust. Tuleks vaadata, mis on kitsaskohad, mida tuleb teha, et meie metsad ikkagi püsiksid. Ma ütlesin ka, et keskkonnaminister tegi selle otsuse kiirustades ja oleks pidanud asja laiemalt arutama. Probleem on aga selles, et see iseenesest on puhtjuriidiliselt keskkonnaministri enda otsus. See ei ole valitsuse otsus, see on keskkonnaministri otsus. Minu soov on seda teemat laiemalt arutada. Meil on ka metsanduse arengukava, mida on pikalt erinevate rühmadega arutatud. Seda veab tegelikult keskkonnaminister ja [kogu] ministeerium, need asjad peaksid käima kooskõlas.

Minu soov on rääkida ka Riigimetsa Majandamise Keskuse juhtidega, just et saada kogu pilt olukorrast ja kuulda ka pika visiooni vaatest. Ühelt poolt ma saan aru, et meil on väga suur metsatööstus ja metsatööstuses on töökohad. Aga küsimus on selles, mida me puiduga ikkagi kokkuvõttes teeme, et see oleks paremini väärindatud, et me saaksime [selle eest rohkem raha], et me ei veaks välja palki, vaid me väärindaksime puitu nii, et [rohkem raha] jääks Eestisse ja sellest tulenevalt oleks tegelikult töökohti ka rohkem. Nii et keskkonnaministrile selline tagasiside on antud.

Meie soov on olnud seda arutada ka koalitsiooni tasandil. Tegemist on ikkagi koalitsioonilepinguga vastuolus oleva otsusega, mis ei lähe kokku sellega, mis me oleme kokku leppinud. Aga paraku seda lahendust praegu jah ei ole.

Ja nüüd palun täpsustav küsimus, Kalvi Kõva, palun!

Aitäh! Arusaadavalt, austatud peaminister Kaja, aeg hakkab otsa saama. Ma ei mõtle mitte teie aega, vaid et saagisid võib-olla pannakse juba käima. Selles mõttes kiirustage keskkonnaministriga neid teemasid tõsisemalt arutama, et see otsus tagasi pöörata. Aga mu teine küsimus tuleb mõnevõrra teisest valdkonnast. Minu poole on pöördunud ridamisi kodanikke ja me oleme fraktsioonis seda [teemat] arutanud, ent meil ei ole seda teadmist. Me oleme kuulnud, et jätkuvalt saabub üle Eesti piiri Venemaalt Eestisse väga palju metsa, või mitte metsa, vaid palki, puitu. Aga ükski Eesti puidutööstus ei ole ütelnud, et see tuleb neile, et see tuleb nende tööstusesse. Kas teie olete [asjast] aru saanud või kas teate seda probleemi? Mis sellega on? Kuhu see puit tuleb ja kes seda kasutab või see läheb kuidagi läbi Eesti? Sellega on üks suur segadus. Kui te oleksite nii hea ja natuke seda asja valgustaksite, niipalju kui te saate. Ja kui teil on mingit informatsiooni, mis kannab AK templit, siis äkki te oleksite nii hea saadaksite selle mulle. Mind huvitab.

Palun, peaminister Kaja Kallas, kas saaksite aidata Kalvi Kõva segadusest välja?

Püüan. Sanktsioonid kehtestati Euroopa poolt ja meie eesmärk oli ka, et meil oleks need ühtselt kehtestatud – just sellepärast, et keegi ei hakkaks nendest mööda hiilima. Aga sanktsiooniotsused jõustuvad järk-järgult. Juhtunud on see, et erinevad ettevõtjad, teades, et sanktsioon jõustub näiteks mai lõpus või juulis, on asunud endale enne seda vajalikku tooret hankima. Tegelikult need mahud on suurenenud. Ma lugesin selle kohta ja ma otsin selle numbri üles. Just puidu kohta ma praegu seda numbrit ei leia, aga ma mäletan, et äkki oli mingi 20% suurenenud puidu toomine. Ei, vabandust, vähenenud! Maikuuks on puidu sissevedu vähenenud ligi 20%. Kuna see maismaatransporti puudutav sanktsioon hakkas kehtima 1. maist, siis tegelikult sellest alates [sissetoodud] puidu maht on vähenenud ligi 20% võrreldes mahtudega, mis varasemalt olid. Puit ise ei ole sanktsiooni all. Sanktsiooni all on see transport. Nii et kui tegu on ettevõtetega, kellel on lepingud, aga näiteks Eesti ettevõtjad veavad, siis see ei lähe selle sanktsiooni alla. See on see materjal, need on numbrid, mis mul on. Kui võtta teised kaubagrupid, siis jah, kogumahus on aprillis kaubavedu hoogustunud just sellel põhjusel, et ettevõtjad varuvad Valgevenest ja Venemaalt ette kaupa, mida nad hiljem osta ei saa. Aga puidu osakaal on vähenenud 20%.

Ja nüüd lisaküsimus, Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea esimees! Austatud peaminister! Hiljuti külastas Eestit Hollandi poliitik Frans Timmermans, Euroopa Komisjoni asepresident, kes on olnud ka Hollandi välisminister. Ta noomis siin meie puidutööstust, eelkõige just pelletite tootmise kontekstis. Me teame, et küttepuit on iseenesest väga oluline komponent kogu kliimapoliitikas ja rohepöördes. Teisalt möönan ka mina seda, et metsade majandamisel tuleb järgida keskkonnanõudeid ja ‑poliitikat. Aga oli hämmastav, et meid tuli õpetama inimene, kes oma riigis nagu ei pööra sellele [probleemile] piisavalt tähelepanu. Hollandis on metsasus inimese kohta kordades väiksem kui Eestis: Eestis on see ümmarguselt 1,8 hektarit, Hollandis on 0,02 hektarit. Vaatamata sellele ei ole Hollandis rohkem rangelt kaitstavaid metsi. Te tulite oma kolleegidega kokkusaamiselt. Mis te arvate, kas tegelikult peaks ikkagi metsade kasutamist üleeuroopaliselt arutama? Ja võib-olla peaks ikka iga riik eelkõige oma kodus asjad korda tegema, enne kui tullakse naabreid õpetama, kuidas nende metsa peaks majandama ja milleks seda tuleks kasutada?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Võib‑olla alustuseks, kuna see sobib väga hästi sellele küsimusele vastuseks, räägin ma teile nalja, mis juhtus Euroopa Nõukogu laua taga, kus oli vaidlus metsade üle. Ühe metsarohke riigi peaminister ütles Hollandi peaministrile, et ta teab, et Hollandis on nii vähe metsa, et nad teavad seal igat oma metsa ja on igale metsale pannud eraldi nime. Selle peale Hollandi peaminister vastas, et ei, nad on igale puule pannud nime, sest nad kõiki neid teavad.

See nali näitab seda, et meil ongi väga erinevad olukorrad. Rootsi, Soome ja Eesti, kus on tõesti üle 50% maast kaetud metsaga, on hoopis teises olukorras, kui on Holland või muud Madalmaad, kus metsa on tõesti vähe. See konflikt tekibki, kui need riigid tulevad õpetama, kuidas igat puud peaks hoidma ja metsatööstustki ei tohiks olla. See pole päris õiglane, sest nad räägivad millestki, mida neil endal tegelikult ei ole. Eile ma sõitsin lennukiga sealtkandist üle ja kuna need vaidlused on üleval, siis mõtlesin, et kuulge, teil on päris palju põlde, kuhu võiks ju ka metsa istutada. Aga need vaidlused, jah, käivad.

Nüüd, ühelt poolt on ka meie huvi ju metsi hoida. Metsad on suured süsinikusidujad ja tegelikult muudavad kogu elukeskkonda puhtamaks. Ka igasugused puidutooted on süsinikusidujad. Ja kuna eesmärk on ka süsinikuneutraalseks saada, siis puidul on väga selge roll. Aga [halb on], kui meie ette pannakse eesmärgid, mis ei ole täidetavad. Näiteks kui Eesti eesmärk suureneb 400%, kuigi meil on juba praegu üle 50% maast kaetud metsaga – no lihtsalt ei ole võimalik metsa 400% juurde istutada. Meil on ju ka veel inimesed, kes siin Eestis elavad.

Selles mõttes need on suured vaidlused. Ka Frans Timmermansiga kohtudes sai nendele asjadele tähelepanu juhitud [ja öeldud], et meil ei ole midagi selle vastu, et me muudame keskkonda puhtamaks. Meil ei ole midagi selle vastu, et metsi Euroopas kogumina oleks rohkem, aga kõik sellised eesmärgid ja sammud peavad olema realistlikud ja peavad võtma arvesse seda, et meil on suur metsatööstus, kus on inimesed tööl. See on regionaalpoliitika osa tegelikult: meil on regioone, kus metsatööstus annab tegelikult hulga töökohti. Nii et jah, see teie osundus on väga õige. Me oleme väga erinevates positsioonides, kui asi puudutab metsa.

Suur tänu! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi teise teema juurde. Küsimuse esitab Riigikogu liige Helle-Moonika Helme, vastab peaminister Kaja Kallas ja teemaks on olukord riigis. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! Eesti on teie juhtimisel saanud jälle üheks Euroopa rekordihoidjaks: värsketel andmetel on Eesti inflatsioon juba üle 21%. See tähendab, et inimesed kaotavad iga 100 teenitud euro pealt rohkem kui 21 eurot. Samal ajal te kutsute inimesi üles kokkuhoidlikkusele. Ütlesite 19. mail ja Ärileht tsiteeris teid: "Ma väga tahan, et inimesed ka ise mõtleksid selle peale, kuidas oma kulusid vähendada." Ehk siis igaüks peab ise otsustama, mille pealt ta kokku hoiab. Sügisel ähvardab Eestit veel pretsedenditu hinnatõus, seda ennustavad kõik analüütikud ja seda on öelnud ka Eesti Pank. Kas oleksite nii hea ja ütleksite siin ja praegu meile ja kõigile [teistele], kes teid praegu vaatavad ja kuulavad – pensionäridele, suurperedele, miinimumpalga ja keskmise palga saajatele, töötutele, haigekassas mitte kindlustatutele, keda on umbes 65 000, ja seda loetelu võiks veel jätkata –, ja nimetaksite konkreetselt kokkuhoiukohti, mis neile inimestele on jäänud? Mille arvel see kokkuhoid peaks tulema? 

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Teile alati meeldib asju kontekstist välja rebida. Minu ütlused puudutasid energiat, just seda, et inimesed hakkaksid [talveks] valmistuma. Energiahinnad paraku ei lähe kuidagi alla, vaid tegelikult on üles minemas – just energiakandjate ja nende probleemide tõttu, mis meil on. Ja küsimus on selles, et kõik mõtleksid, kuidas on võimalik energiat säästa. See ongi osal inimestel väga keeruline, just vanematel inimestel ja vaesematel leibkondadel, kus lihtsalt ei ole võimalik mitte kuidagi seda säästu saavutada. Kõik on juba niigi läbi mõeldud. Nii et ongi väga keeruline.

Aga teine asi, mille ma tahan ära korrigeerida, on see, et inflatsioon ja just energiahindade tõus paraku ei puuduta ainult Eestit. See puudutab kogu maailma. Ja siin on mitu põhjust. Peamine põhjus on sõda, mis käib Ukrainas. Kui [mõelda] tegelikult üldse energiakandjatele, millest elektrit saab toota, siis kui Euroopa loobub Venemaa kütusest, Venemaa gaasist, siis see tähendab seda, et seda tuleb hankida kuskilt mujalt. Ja nüüd ka suuremad tarbijad mõtlevad oma võimalusele kokku hoida. Aga millest tuleneb hind? See tuleneb nõudluse-pakkumise vahekorrast. Kui nõudlus väheneb või jääb samaks, siis on võimalik, et hinnad tulevad alla.

Mis on positiivne? Kui vaadata kogu maailmapilti, siis positiivne on see, et energianõudlus kogumis ei kasva. Ja kui nüüd siin Venemaa energiakandjad kaovad, neid enam Euroopa ei osta, siis Venemaal on ju vaja neid müüa kellelegi teisele. Kui nad müüvad gaasi näiteks Hiinale või teistele riikidele, kui Hiina või teised riigid, kes varasemalt on oma energiakandjad saanud kuskilt mujalt, ostavad neid Venemaa käest, siis järelikult need, kes neile on müünud, jäävad vabaks ja saavad müüa omakorda teistele riikidele. Aga jah, inflatsioon tekitab väga suurt muret, see puudutab paljusid inimesi.

Mis me oleme teinud? Me oleme tõstnud kõige vaesematele leibkondadele makstavat toimetulekutoetust 33% ja üksi elava pensionäri toetust 75% ehk 200 euroni. See hakkab kehtima oktoobrist. Me oleme vabastanud keskmise pensioni tulumaksust, mis jätab ka just pensionäridele rohkem raha kätte. Ja igal juhul me peame vaatama järgmisesse talve, kuidas me saame inimesi niimoodi aidata, et me kõik koos selle raske aja üle elaksime.

Palun nüüd täpsustav küsimus, Helle-Moonika Helme!

Aitäh! Ma siiski vaidleksin vastu, kontekst oli küsimusel ikkagi väga õige. Energia hinna tõusud ju toovadki kaasa kõik ülejäänud hinnatõusud ja sealt edasi vallanduvad kõik need protsessid, mis vallanduma peavad. Te üritasite järjekordselt vastutust endalt ära veeretada, rääkides inflatsioonist, ütlesite, et inflatsioon puudutab kogu maailma. No tore! Te tõite põhjuseks sõja. No tore! Aga vaatame reaalsust! Kuidas on juhtunud, et olukorras, kus euroala keskmine inflatsioon on 7,4%, on see Eestis 20% ja tõusnud viimasel ajal 21%-ni? Ikkagi te peaksite natuke peeglisse vaatama ka, kui te neid numbreid vaatate. See ei ole päris niimoodi, et maailmas igal pool on inflatsioon. Ma rääkisin praegu just numbritest.

Ma ikkagi küsiksin, mis teie plaan inflatsiooni ohjamiseks on. Teie seisukoht on siiani olnud, et midagi ei pea tegema. Kas te jääte oma seisukoha juurde? Kui me vaatame, mida teised teevad, siis näeme, et Saksamaa langetab kütuseaktsiisi, Läti seob biokomponendi kütustest lahti ja sellega hind langeb, paljud teised Euroopa riigid on tulnud oma rahvale appi, et aidata toime tulla inflatsiooni ja hinnatõusudega, eriti energiakandjate ning toidu- ja esmatarbekaupade [kallinemisega]. Aga te panete nagu jätkuvalt selles osas tuima. Miks te seda teete? Miks te ei hooli? Miks te ei märka? Miks te olete nii kalk ja hoolimatu? Tegelikult on ju nii, et riik on täpselt nii rikas kui tema vaeseim kodanik.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt, kui sellest viimasest kinni võtta, siis Eestis [elab] absoluutses vaesuses 2,2% inimestest. Kui võtta kümne aasta tagune aeg, siis see näitaja on vähenenud 17%-lt 2,2%-le, mis näitab seda, et tegelikult absoluutses vaesuses inimesi on meil [vähem], me kõik saame paremini hakkama. Aga nagu ma ütlesin, need hinnatõusud on tõesti väga muret tekitavad.

Nüüd, [tulles] teie küsimuse juurde, miks on Eestis kõrgemad hinnatõusud kui euroalal keskmiselt, siis selle kohta on selgitus, et esiteks, jah, energiahinnad veavad hindu üles. Eestis moodustavad energiahinnad inimeste ostukorvis suhteliselt suurema osa kui teistes riikides. Kui võrrelda näiteks Saksamaaga, siis seal on nende kulutuste tähtsus ühe perekonna eelarves suhteliselt väiksem.

Teiseks, suuremates riikides kasutatakse üldiselt fikseeritud hinnaga elektripakette. See tähendab, et hinnad ei kõigu. Aga meil on just see, et oluline osa inimestest ostab börsihinnaga elektripakette ja see andis inflatsioonile lisahoo. Aga meie elektrihinnad on olnud ajalooliselt ligi 40% odavamad kui Euroopas keskmiselt, ja seda päris pikalt. Ja nüüd, kui börsihinnad tõusid, mõjutas see väga selgelt kogu hinnatõusu. See [mõju] jõudis elektriarvetesse ja sealt edasi.

Kolmandaks, Eesti majandus on teiste Euroopa majandustega võrreldes väga kiiresti pandeemiakriisist taastunud. See on just nimelt Eesti valitsuse teene, sest me hoidsime ühiskonna avatuna ja kõik ettevõtted said toimida. Enamus ettevõtteid, enamus majandussektoreid, välja arvatud turism, nägid väga suurt kasvu tänu sellele, et ühiskond oli avatud ja kõik said tööd teha. See loomulikult tekitas juba täiendavaid hinnasurveid erinevatele teenustele just sellel põhjusel, et nõudlust oli rohkem kui pakkumist. Ja toimunud palgatõus tähendas samuti täiendavat survet, mida teistes Euroopa riikides võrdväärselt ei ole olnud.

Neljandaks, Eesti Panga analüüs ütleb seda, et see, et te lõhkusite ära pensionisüsteemi ja teise pensionisamba raha tuli turule, lõi inflatsiooni veelgi rohkem üles. Kordan üle: inflatsioon tähendab seda, et sul on liiga palju raha ja liiga vähe kaupu-teenuseid. (Juhataja helistab kella.) Need on need põhjused, miks Eesti inflatsioon on kõrgem, kui see on mujal riikides.

Nüüd üks lisaküsimus. Kert Kingo, palun! 

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! No teie suust tulevad ainult kõlavad ja uhked loosungid: meie teeme või meie tegime. Teie oma üle 7000-eurose palga juures tõenäoliselt absoluutselt ei mõista – ja see on väga loomulik – tavainimesi, neid, kes saavad alampalka, mille summaks on 654 eurot. See tähendab seda, et netopalk, kättesaadav summa on 604 eurot. Te räägite, et inimesed peavad valmistuma selleks, et mõtleksid ise, kuidas oma kulusid vähendada. Olge hea: kui kütuse hind on kõrge, elektri hind on kõrge, toasooja ehk siis küttepuude hind on kõrge, siis kus nad peaksid kulusid vähendama? Andke palun inimestele juhiseid, mille arvel või kus nad peaksid oma kulusid hakkama kokku hoidma! Seletage see ära! 

Kaja Kallas, palun! 

Loomulikult, need inimesed, kelle sissetulekud on väga väikesed, ei saa rohkem kokkuhoiukohti kuskilt otsida. See ei ole lihtsalt võimalik. Nii nagu ma olen öelnud, nendel peredel on nii-öelda sundkulutuste osakaal väga suur. Täpselt nii: energia eest sa ei saa jätta maksmata, samuti toidu eest – toitu sul on vaja. Kõik need on kulutused, mis on vaja teha.

Aga ma tahan öelda, et on terve rida inimesi, sealhulgas teie, kes saavad mõelda, kuidas oma energiatarbimist vähendada. Kui teie seda teete, teie naaber seda teeb, meie seda teeme, siis nõudlus energiakandjate järele väheneb. Ja kui nõudlus väheneb ja pakkumine jääb samaks, siis hinnad ju tulevad alla, sellepärast et turul on seda kaupa rohkem. Selle üle paljud saavad mõelda. Tõesti, vaesemad perekonnad, kellel seda ruumi ei ole, seda ei saa.

Mina ei saa aru, miks te üldiselt energia säästmisele vastu olete. Need, kellel on võimalik läbi mõelda, kuidas seda teha, võiksid seda ikkagi teha. Aga veel kord: tõesti, me oleme tõstnud vaesemate leibkondade toimetulekutoetust 33%, et aidata neid, kes kõige rohkem abi vajavad. Ja me peamegi vaatama, kuidas me saame aidata neil inimestel kuludega toime tulla. Ja samal ajal me tegeleme ka Euroopa tasandil sellega, kuidas siduda elektri hinnad gaasi hinnast lahti, sest gaasi hind viib elektri hinda kogumis üles: see määrab kogu energiaallikate hinna, kuigi taastuvad allikad on odavamad.

Me tegeleme sellega, et vaadata, kas ka gaasi on võimalik ühiselt osta, et sedagi hinda alla kaubelda. Kõikide selliste suurte teemadega me tegeleme valitsuse tasandil, seda me saame teha. Nii et seda me püüame teha, et saada neid kulusid kontrolli alla. Ma ütlen veel kord: inflatsioon Eestis on kõrge tõesti sellepärast, et Eesti peredel on energiakulude osakaal kogu portfellis väga palju suurem kui teistes riikides. Ja muide, me oleme elektri hinna puhul väga mõjutatud ka maksudest – selles mõttes, et maksud on olnud elektri hinnas madalad ja seetõttu elektri hinna kõikumine ilma maksudeta mõjutab inimeste reaalseid kulutusi kõige rohkem. Kui hind kõigub, siis see tuleb automaatselt inimesele edasi. Maksude osakaal on seal väga väike. Nii et need on need murekohad, millega me tegeleme. Ja loomulikult neid, kellel on tõeliselt abi vaja, tuleb aidata. 

Aitäh! Protseduuriline küsimus, Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Nüüd oli jälle olukord, kus mina kujutasin ette, et mina saan küsida ja minister peaks vastama, aga minister hakkab jälle ise mulle küsimusi esitama. Ma tahaksin üle täpsustada, kas vahepeal on midagi muutunud. Kas infotunni formaat on muutunud? Kas enam ei ole nii, et saadik küsib ja ministrid vastavad? Kas nüüd on siis niimoodi muutunud, et minister küsib hoopis saadikute käest?

Aitäh! Infotunni formaat on selline, et Riigikogu liige küsib ja valitsuse liige vastab. Kui vastuses on retoorilised küsimused, siis nii on. Aga veel kord: ma ei näe hetkel vajadust sekkuda sellesse sisulisse diskussiooni. Aga teil on õigus: Riigikogu liige küsib ja valitsuse liige vastab, see on infotunni formaat. Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi kolmanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Andres Metsoja, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on taas metsanduspoliitika. Andres Metsoja, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Kui peaks olema võimalus kunagi minna härra Suti ja Savisaarega metsamatkale, siis ma soovitan teil mitte seda teha. Mulle tundub, et ma ilma matkata olen eksinud, see võib vabalt metsas juhtuda. Aga minu küsimus tuleneb sellest, et lugupeetud härra Mölder tegi oma viimase otsusena seda RMK‑ga kooskõlastamata sellise väga olulise otsuse, et raiemahtusid tuleb vähendada ja pindala kokku tõmmata. Nüüd vahepeal on juhtunud see, et ettevõtlusminister on tulnud välja algatusega ja teinud ettepaneku ajutiselt suurendada raiemahtusid, et leevendada Eesti tööstusettevõtete arvatavat toormepuudust. Selle peale, ma saan aru, härra Savisaar keskkonnaministrina haaras härjal sarvist ja tegi ära. Nüüd me oleme olukorras, kus see on vastuolus eelkõige koalitsiooni poliitikaga, koalitsioonileppega. Aga mina parlamendiliikmena tahaksin ja ma arvan, et ka väga paljud teised tahaksid meie metsanduspoliitikast aru saada. Meil on ju ikkagi täiendavalt töös metsanduse arengukava. Kas seda on vahepeal valitsuses arutatud? Kuidas sellised asjad üldse saavad juhtuda? Me peaks lõpuks siin koos rahvaga, rahva esindusega saama Eesti metsanduspoliitika läbi arutatud ja raiemahud metsanduse arengukava kaudu paika pandud, aga vahepeal toimub selline seiklus, et eksimine on ilmvältimatu. Kuidas need asjad on ja kas mingisugune juhtimine selles protsessis toimub? Kui jah, siis tahaks natuke aru saada.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Otsus suurendada Riigimetsa Majandamise Keskuse raiemahtusid ujub vastuvoolu ja ei sobi kuidagi sellesse suuremasse pilti, mis meil metsanduses ikkagi on olnud. Meie seisukoht on olnud see, et raiesurve Eesti metsadele peab vähenema ja alustada tuleb just Riigimetsa Majandamise Keskusest. Nii et ma olen seisukohal, et keskkonnaminister ei oleks tohtinud seda otsust kiirustades, ilma suurema aruteluta teha. Tõesti, nagu te väga õigesti tähelepanu juhite, metsanduse arengukava arutelud käivad ja selle raames on valminud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. See ringleb praegu asjaomastes asutustes seisukohtade saamiseks ja kui see saab valmis, siis arengukava eelnõu täiendatakse, millele järgneb avalik väljapanek ja avalik arutelu, mis peaks toimuma augustis. Peale seda analüüsitakse tehtud ettepanekuid ja vajadusel täiendatakse keskkonnamõjude hindamise aruannet ja ka arengukava eelnõu. See peaks toimuma septembris. Edasi kooskõlastavad selle aruande erinevad asjaomased asutused, see peaks toimuma oktoobris, ja peale seda kontrollitakse, kas kõik vastab nõuetele. Kui vastab, siis saab selle aruande kinnitada – ma räägin keskkonnamõjude hindamise aruandest – ja siis tuleb arengukava eelnõu valitsusele heakskiitmiseks ja Riigikogule edastamiseks. Riigikogu siis rahvaesindusena seda arutab.

Nii et vastan teie küsimusele, kas me oleme seda valitsuses arutanud: ei ole valitsuses arutanud. Jah, puhtjuriidiliselt on see keskkonnaministri otsus, see ei vaja valitsuse otsust. Aga selline suure mõjuga otsus, eriti arvestades seda, et see [riivab] koalitsioonilepingut, peaks olema läbi arutatud koalitsioonis ja miks mitte laiemalt ka Riigikogus. Eks see metsanduse arengukava on olnud selline kuum kartul, mida on loobitud ühtedest kätest teistesse kätesse. Ühel pool on meil metsad, Eesti inimesed, kes Eesti metsa, loodust väga kõrgelt hindavad. Teisel pool on metsatööstus, kes annab töökohti väga paljudele inimestele ja on selles mõttes ka regionaalpoliitiliselt oluline tegija. Metsanduse arengukava mõte ongi olnud kõiki neid tähtsaid huvisid kaaluda ja teha seda võimalikult avalikult. Nii et see on see, mille peaks praegu fookusesse tõstma, et saada suur pilt paika ja sellelt pinnalt teha madalama taseme otsuseid.

Palun täpsustav küsimus, Andres Metsoja!

Ma läheks oma teise küsimusega edasi energiavaldkonda. Kindlasti on energiaküsimused viimasel ajal laual olnud palju rohkem kui metsanduspoliitika küsimused. Aga need on omavahel seotud ja ma saan aru, et see seos on olnud ka kahe ministri omavahelises suhtlemises. Vaatame otsa nendele otsustele, mida te eile Euroopa liidritega koos käisite tegemas – [pean silmas] Venemaa suunalt tuleva nafta ja gaasi täielikku sulgemist, mis on õige otsus ja vältimatu otsus. Samal ajal see tõstab lauale kohalike kütuste vajaduse, sest september on peagi ukse ees, kütteperiood on algamas. Me teame ka seda, et meie põhjanaabrid on olnud väga tugevas sõltuvuses Venemaa puiduressursist. Ja me teame ka seda, et metsarahu on jätnud teatud mõttes jälje. Ega metsarahu ei ole paha, aga sellel on varumise kontekstis oma mõningased mõjud. 

Kas teil on pilt ees või kas valitsusel on pilt ees meie biomassist, kui me räägime hakkepuidust, selle kasutamise võimalikkusest seotuna võib-olla teiste ressurssidega, näiteks turbaga? Mis see hetkeolukord on? Tegelikult septembris kasutatav puiduhake peaks tänaseks olema varutud ja meil laos olemas, et kasutada seda kohaliku kütusena kohalikes katlamajades, mis [teenindavad] kaugküttevõrke. Kas seda mahtu on piisavalt? Isegi kui täna veel tuleb – ning Maksu- ja Tolliameti andmed näitavad, et tuleb  – Venemaalt ja Valgevenest meile puiduressurssi sisse, siis ilmselt viie kuu pärast ei tule seda teps mitte. Me kõik peaks [selle vastu huvi tundma], aga ma saan aru, et see otsus on kuidagi metsanduspoliitikaga seotud. Või kuidas?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt: kõik need katlamajad, mis kasutavad puiduhaket, ei kuulu riigile. Need kuuluvad erasektorile või kohalikele omavalitsustele. Selles mõttes ma ei oska teile detailselt vastata, kui palju nad on puiduhaket varunud. Aga tõsi ta on, et puidu sissetoomine Venemaalt ja Valgevenest on mahult vähenenud 20%. Puit ise ei ole sanktsiooni all, aga on just see transport, et puitu sisse tuua.

Puidu hinda mõjutab ka kogu turusituatsioon, mis otseselt tuleneb ka sellest, nagu te ütlesite, et tegelikult teatud energiaallikad kukuvad ära. Ja [neid ei saa] automaatselt puiduhakkega asendada. Ka nendes katlamajades, kus mõeldakse näiteks gaasi asendamise peale, ei saa seda puiduhakkega automaatselt teha, vaid valikuks on võib-olla hoopis põlevkiviõli, kui soovitakse kasutada mingit muud sisendit. Ja ma tean, et erinevad ettevõtjad selle peale mõtlevad, just sellepärast, et hinnad on nii kõrged. Mis puudutab küttepuitu, siis inimesed varuvad hoogsalt küttepuitu ka järgmiseks talveks. Ja nende tegurite koosmõju on selline, et kõik, mis puudutab seda Venemaa sõda, mis puudutab sanktsioone ja tegelikult energiaturu olukorda üldiselt, toob hindu üles. Ja tõenäoliselt nende tegurite koosmõjus see hind lähitulevikus ikkagi veel tõuseb. Raiemahu suurendamine küll võib seda hinnatõusu mõnevõrra pidurdada. 

Mitmed põhjused on ka küttepuidu hinna tõusul. Esiteks, nagu te ütlesite, fossiilkütuste ja elektrienergia kallinemine, teiseks küttepuidu, sealhulgas ka puiduhakke varude vähenemine just kohalikel energiatootjatel keset kütteperioodi, kolmandaks, kevadsuvisel perioodil raiete peatamine, mis puidu pakkumist vähendab, ja samuti puidu nõudluse kasv Läänemere riikides ja nii nagu te välja tõite, ka Põhjamaades. Puidu nõudluse kasv on tõesti olemas ja see tähendab, et otsitakse uusi toormeallikaid Venemaa ja Valgevene puidule alternatiiviks. See kõik mõjutab kogu seda olukorda. Ja on ka looduskaitseliste piirangute järkjärguline suurenemine – ma räägin kogu piirkonnast. Nii et neid faktoreid on iseenesest palju ja loomulikult kõike seda tuleb silmas pidada. Ega siin midagi väga roosilist ka järgmiseks talveperioodiks näha pole. (Juhataja helistab kella.)

Ja nüüd palun üks lisaküsimus, Rene Kokk!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud peaminister! Ma jätkan sealt, kus kolleeg Metsoja enne alustas. Kui ma loen märtsikuus avaldatud teie oma erakonnakaaslase, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnumit, siis ta tegi Keskkonnaministeeriumile ettepaneku ajutiselt suurendada raiemahtu, et leevendada Venemaa sõjategevusest Ukraina vastu ja sellega kaasnevatest sanktsioonidest tulenevat ebakindlat olukorda turul tooraine osas, et aidata Eesti tööstusettevõtteid. Kui ma nüüd kuulsin teie vastust, et valitsus tegelikult pole seda arutanud, siis mul tekib küsimus, kas emb-kumb minister on pannud selle teema arutelu valitsuskabineti teemade arutelu järjekorda. Praegusel juhul on küll olukord, kus tundub, et ettevõtlusminister on teinud ettepaneku raiemahu [suurendamiseks], ja võib eeldada, et ta tahtis saada plusspunkte tööstussektori poolt. Ja nüüd, kui rahva poolt vaadates keskkonnaminister tuli vastu, tegi tohutult ebapopulaarse otsuse, me teda kaigastega nuhtleme selle eest. Aga tegelikult on mõlemad teie valitsuse liikmed. Ja kuna ettevõtlusminister on selle ettepaneku teinud, siis küll nagu eeldaks, et mingi arutelu on ikka olnud enne, kui tehti otsus sellele vastu tulla, või on vähemalt pandud see [küsimus] kabineti teemade järjekorda ootele. Siis tulevad mõlemad ministrid arutama seda valitsuskabinetis tervikuna, et see protsess läbi rääkida, mitte nii, et nuhtleme ainult ühte ministrit. 

Kaja Kallas, palun!

Ettevõtlusminister, nagu nimigi ütleb, seisab ettevõtluse eest. Selles mõttes on loogiline, et ta ettevõtjatega kohtudes ka selliseid ettepanekuid teeb. Aga keskkonnaminister, nagu te ise teate, olles seda ametit pidanud, seisab ja peaks seisma ka keskkonnahoiu ja loodushoiu eest. Igaühel on valitsuses oma roll. Aga seda ma ei oska teile praegu vastata, kas see teema on meil ootekastis. Sellisel kujul me seda valitsuses jah arutanud ei ole.

Tõesti, juriidiliselt on see ühe ministri otsus, see on keskkonnaministri otsus. Meie palve on olnud seda arutada ikkagi laiemalt. Kui see ettepaneku mõte koalitsiooninõukogus tekkis, siis me ütlesime, et meil on vaja veel arutada, mis sellega saab. Aga nii on, et iseenesest puhtjuriidiliselt seda saab otsustada üks minister. Ja kuna see minister on teinud selle otsuse, siis tema selle otsuse eest loomulikult ka vastutab, isegi kui valitsuses on ministritel erinevad arvamused. Ja on selge, et ongi erinevad arvamused. Otsuste puhul, mis vajavad valitsuse heakskiitu, erinevad vaated tulevadki välja. Ent antud juhul, jah, on tegemist keskkonnaministri ühepoolse otsusega.

Minu hinnangul on metsanduse arengukava, mida te ise ka teate, olete ju ministeeriumis sedasama arutelu vedanud, üks väga kõva pähkel ja puudutab väga paljusid erinevaid huvisid, nii avalikke huvisid kui ka erahuvisid. Seetõttu seda tuleb väga laialt arutada, et saada võimalikult laiapõhjaline ühiskonna konsensus või kompromiss. Loomulikult kõiki huvisid üks ühele toetada lihtsalt ei saa. Ühelt poolt on looduskaitselised huvid, et meil oleks metsad, teiselt poolt on ettevõtjate huvid. Seda kõike tulekski kaaluda metsanduse arengukava raames. 

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi neljanda küsimuse juurde, mille esitab Riigikogu liige Helmen Kütt ja millele vastab rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Teema on Eesti Panga soovitused. Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud rahandusminister! Eile oli väga põhjalik ja hea ülevaade Eesti Panga presidendilt. Selles ülevaates [kõlas] ja ka esitatud materjalides on kirjas, et Eesti Panga üks ülesanne on valitsuse nõustamine. Tema otsene ülesanne on oma töötulemusi ja arvamusi avaldada. Teatud nõuandeid ilmselt valitsus võtab kuulda ka eelnõude esitamisel, teatud nõuandeid mitte. Ega ei olegi kohustuslik neid nõuandeid kuulda võtta, aga vähemalt teada neid võiks.

Minu küsimus puudutab valitsusest tulnud eelnõu, mille kohaselt toimetulekutoetuse arvutamisel võetakse [eluasemekuludena] arvesse ka [kodulaenude tagasimaksed], võimaldades aasta jooksul kuue kuu jooksul maksta laene tagasi ka olukorras, kus inimene [muidu] ei jõuaks seda teha. Küsimus ei tulene mitte sellest, et sotsiaaldemokraadid on või konkreetselt mina olen selle vastu. Inimesele on oma kodu väga oluline ja koduta jäämine on väga suur traagika. Samas, selle pangaülevaate järgi tekib oht – see eelnõu on juba seaduseks saanud –, et seda toimetulekutoetuse meedet ei saa kohaldada samaväärselt renditoetusega, sest laenuga soetatakse vara. Järgmisena [öeldakse], et selle tõttu halveneb kinnisvara kättesaadavus, eelkõige esimese kodu ostjatel. Lisaks sellele juhib pank tähelepanu, mis alusel siis seda toetust saab rakendada, kui pank ei paku moratooriumi. Seal on öeldud, et kõik [lahendused], mida pank pakub, on tehtud. Need inimesed jäävad siis päris hätta. Kui pangad teavad, et riik võtab kohustuse hätta sattunud inimestel kuue kuu jooksul laenu maksta toimetulekutoetuse kaudu, siis küsimus on lihtsalt selles, mida see tähendab teistele. Ja see on panga soovitus, mis esitati.

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud küsija! Tõesti, see eilne arutelu oli väga hea. Mul ei õnnestunud küll otse siin saalis toimunut jälgida, aga sain [ülevaate] hiljem kokkuvõtet ka arutelu käigust lugedes. Ma arvan, et Eesti Panga presidendil oli eile väga mitu väga olulist tähelepanujuhtimist, muu hulgas sellele, et ma olen ka ise siinsamas parlamendi ees nuhelda saanud – mitte teie fraktsioonilt, vaid mõnedelt teistelt parlamendiliikmetelt. See on olnud selle eest, et olen pidanud oluliseks tulevikuvaates ikkagi vastutustundlikuma rahanduspoliitika juurde naasta ja seda, et me ei pingutaks laenu võtmisega üle. Ka Eesti Panga president eile rõhutas, et tõesti, varem on ette heidetud, justkui suhtumine, et tulud ja kulud peavad olema tasakaalus ja laenude võtmisel tuleb säilitada konservatiivne meel, on kuidagi ajast ja arust, siis tegelikult on tänaseks õige öelda, et ajast ja arust on vastupidine suhtumine, et saab justkui laenu võtta ja selle abil odavalt ja lõputult finantseerida jooksvaid kulutusi. See kindlasti oli eile Eesti Panga poolt oluline tähelepanek.

Nüüd toimetulekutoetuse meede, mida te oma küsimuses puudutasite. Ilmselt vajab veel üks kord selgitamist, et see on Sotsiaalministeeriumi ettepanekul sisse viidud muudatus ja selle tulemusel kindlasti riik ei hakka maksma kellegi laenumakseid. Sellist olukorda ei teki ka selle parlamendis vastu võetud seadusemuudatuse järel. Toimetulekutoetus on ikkagi mõeldud ajutiseks leevenduseks nendele inimestele, kes on hätta sattunud. Selle muudatuse järel ei võta riik endale kohustust hakata kuidagi kellegi laenu maksma. Seda ei ole. Inimene ikkagi ise vastutab oma laenu eest. Küll aga on tõesti võimalus nendel inimestel, kes muidu võiksid hätta jääda ja tõepoolest sattuda olukorda, kus nad oma eluaseme kaotavad, toimetulekutoetuse määramisel arvestada [paratamatute väljaminekute] hulka ka laenumakseid. Mitte ei hakata laenumakseid maksma, vaid toimetulekutoetuse ja kätte jääva miinimumsumma arvutamisel võetakse arvesse ka neid pangamakseid, mida inimene tegema peab.

Ja kindlasti on ikkagi tegu tõepoolest ajutise meetmega, mille eesmärk on vältida olukorda, kus inimesed, kes varasemalt on väga vastutustundlikult käitunud, satuvad teatud põhjustel ajutiselt raskustesse. See on piiratud ajaga kuni kuus kuud. Kuus kuud sellepärast, et selle aja jooksul on arvatavasti võimalik inimene ehk ka sotsiaaltöötaja nõu kohaselt suunata uuesti sellisesse ellu, kus ta oma muredega hakkama saab.

Aga jah, veel kord: pangamakseid ei hakka ka toimetulekutoetuse reeglistiku muudatuse järel riik kuidagi tasuma.

Ja nüüd täpsustav küsimus, Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh! Ma arvan, et toimetuleku[toetuse] maksmist ja seda, milliseid kulusid võetakse arvesse ja millise uue seaduse järgi, ma ilmselt tean teist paremini, aga ma ei välista, et te olete need asjad endale selgeks teinud. Jah, riik ei hakka laenu maksma, aga ta maksab kinni selle osa, mis laen võetud. Toimetulekutoetusest rääkides ka peaminister toob näite sellest, et toimetuleku[toetuse] piiri tõsteti. Jaa, tõsteti, 1. juulist. Aga juba sügisel oli teada, et [kasvavad] energiakulud ja kallineb kõik muu. Tegelikult oleks pidanud seda piiri tõstma 1. jaanuarist. Seda ei tehtud. 1. juulist on piir kõrgem. Jah, mingi leevenduse see pakub. Peaminister toob näite, et keskmine pension on maksuvaba, aga jätab ütlemata, et see on 1. jaanuarist 2023. Jätkuvalt: teie vastusest ma saan aru, et Eesti Pank eksis oma hinnangu andmisel, sest see oli kõik mõeldud teisiti. Eesti Pank, vaadates seaduseelnõu, andis selle hinnangu. Mina loen konkreetselt seda, mis on Eesti Pank öelnud.

Ja veel kord: ma arvan, et inimesi tuleb aidata, kui nad satuvad raskustesse, kui on oht kodu kaotada. Aga see meede, mis praegu on, ei ole kindlasti kõige õigem meede aitamiseks. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna pakutud meetmed puudutavad üüripindade loomist, sest osa inimesi ei jõua kunagi selleni, et pank neile laenu üldse annaks. Nagu selles arvamuses on öeldud, see veel raskendab esimese kodu ostjate olukorda. Ilmselt te mulle rohkemat vastata ei oska – lihtsalt selle tõttu, et me jääme eri seisukohtadele. Mina loen Eesti Panga arvamust ja esitan selle põhjal küsimusi, teie räägite sellest, milline on toimetulekutoetuse meede. Seda ma tean.

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh! Hea küsija, ma ei kahtle hetkegi, et te teate seda detailides ja väga hästi, aga võib-olla kõik need, kes istungit jälgivad, sealhulgas ka teie kolleegid, kes siin saalis praegu on, ei pruugi samavõrra detailselt seda teada. Seetõttu ma selgitasin veel kord lahti, et ei jääks kellelegi eksitavat arusaama, nagu hakataks pangamakseid tasuma. Seda tõepoolest ei ole.

Ma seda ei ütleks, et Eesti Pank oma arvamuses eksis. Minu teada Sotsiaalministeerium, kes selle muudatuse algatas, tegelikult kaalus Eesti Panga arvamuse saamise järel ka erinevaid ettepanekuid. Näiteks oli üks Eesti Panga tähelepanek see, et võib-olla tuleks piirduda ainult intresside osa arvestamisega, mitte pangamakse arvestamisega. Sotsiaalministeerium, ma tean, hindas seda võimalikku muudatust ja leidis, et kui võetaks arvesse ainult intresse, siis tekiks olukord, kus olulises eelisseisus oleksid need, kes on väga värskelt kodulaenu võtnud ja kelle intressimaksed on oluliselt suuremad. Seetõttu nad ei pidanud põhjendatuks seda osa Eesti Panga arvamusest arvesse võtta.

Aga tõesti, see on muudatus, mille puhul on eesmärk ennetada ja leevendada neid riske, mis muidu inimestel keerulistesse olukordadesse sattudes tekkida võivad, leevendada või vähendada neid mõjusid, millele ka Eesti Pank viitab. Ja see on ajaliselt piiratud kuue kuuga: kuue kuu jooksul on võimalik arvestada toimetulekutoetuse [määramisel] ka laenumakseid.

Tõsi on see, et nii nagu iga seaduse puhul, tuleb ka selle muudatuse puhul paari aasta järel teha analüüs ja vaadata, kas see on eesmärgipäraselt tööle hakanud. Tuleb teha vahehindamine ja kui vajadus on, siis tuleb selle järel teha ka muudatusi. Ma arvan, et praegu, kui viimaste kuude jooksul on toimetulekutoetuse saajate arv tegelikult päris kiiresti kasvanud ja ilmselgelt on ajad, kus inimestel on keeruline, on hea, et see leevendus tuleb. Paari aasta pärast on õige aeg teha vahehindamine ja siis saab kaaluda neidki muudatusi, millele te viitasite ja millele ka Eesti Pank on omalt poolt tähelepanu juhtinud.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi viienda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Alar Laneman, vastab siseminister Kristian Jaani ja teema on elanikkonnakaitse. Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Elanikkonnakaitse temaatika on seoses Ukraina sõjaga pidevalt olnud rohkem või vähem tähelepanu keskpunktis. See on arusaadav, teema puudutab inimeste elu ja tervist kõige raskemal hetkel, kui see peaks saabuma. Sellest ka minu küsimus.

Me ju teame, et hinnangud asjade seisule antakse alati tulemuste alusel, selle alusel, kuidas tulemused vastavad püstitatud eesmärkidele või siis olukorra tekitatud vajadustele. Elanikkonnakaitse osas on meil üldiselt teada, mis seis meil on. Meil ei ole seniajani selgeid eesmärke väga praktilistes [küsimustes]. Meil on olemas seletus, miks see niimoodi on. Aga kui me võtame konkreetselt, siis kas iga Eesti inimene teab, millal ja kui palju näiteks tema linnas saab varjendikohti olema ja kas temal on see koht olemas? Kust ta saab toidu, kui peaksid tekkima varustushäired, ja kust ta saab vee? See peab olema isiku tasandil [teada], iga inimene, Juhan Lasnamäel või Nõmmel, Peeter Pärnus Raekülas peab teadma, kus kohas see asi on.

Väga palju on tehtud, ma pean ütlema. On näha olnud Siseministeeriumi asutuste tegevus, näiteks konkreetselt Pärnus kaardistati asju. Ja teavitustöös on asjad väga head. Aga Postimehes ilmus Päästeameti juhi intervjuu, mis oli väga kummaline. Intervjuu oli hea, aga mõned kummalised asjad: riigi ülesanne on näidata ohtudele, rääkida probleemidest ning anda nõu, aga sellest edasi algab inimese vastutus. Kas see on tõesti Siseministeeriumi seisukoht?

Kristian Jaani, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Riigikogu liige, hea küsimus! Elanikkonnakaitse on tõesti väga oluline, see on kogu aeg oluline olnud. Ma ütlen ka seda, et elanikkonnakaitse valdkonnas eesmärgid on kogu aeg olnud, seni on lihtsalt olnud väljakutseid selle püsiva rahastuse vallas. Täna me oleme valitsuses teinud väga häid otsuseid, et elanikkonnakaitses ka reaalseid samme astuda, ja see on olnud väga positiivne. Lisan repliigina siia juurde, et kui me räägime elanikkonnakaitsest, siis selle aasta lisaeelarves on 17 miljonit Päästeametile ja põhimõttelisi otsuseid tulevikuks on tehtud 34 miljoni ulatuses, mis on seotud puhtalt elanikkonnakaitsega.

Kui me räägime päästja rollist – jõuame kohe ka selle intervjuu juurde, millele te viitasite –, kui me räägime prioriteetidest, mida me elanikkonnakaitses tahame nüüd lähiajal väga kiiresti ja väga hea tempoga ära teha, siis need prioriteedid on sellised. Kõigepealt on ohuteavitus, varjumine, ulatuslik evakuatsioon, kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse tõstmine – just äsja, eile või paar päeva tagasi avas Päästeamet ka selle taotlusvooru, kus kohalikud omavalitsused saavad taotleda raha kriisivalmiduse tõstmiseks, seal on üle 2 miljoni euro – ja lõpuks on ka elanike kriisivalmidus. See elanike kriisivalmidus on natukene seotud ka selle [probleemiga], millele teie viitasite.

Päästeameti peadirektor on tippjuhi ametis kindlasti väga hästi hakkama saanud. Tulekahjudes hukkunute arv oli kümme aastat tagasi väga suur, nüüd on Päästeamet kümne aastaga jõudnud olukorrani, kus me oleme juba Põhjamaade tasemel. See on iseenesest väga hea, kuigi loomulikult on iga hukkunu liiast. Me oleme jõudnud tasemele, kus igas Eestimaa nurgas jõuab päästesõiduk inimesele appi keskmiselt kaheksa minutiga. Nii et need on olnud väga head arengud.

Nüüd inimese vastutusest. Kõigepealt loomulikult riik peab väga palju tegema selleks – on ka riiklik tasand –, et inimene oleks teadlikum, oleks teavitatud, oleks teadlik, millised ohud teda ees ootavad ja kuidas ise valmis olla. Vastutus ongi see, mida inimene ise teeb, olles teadlik, millised võivad olla võimalikud ohud, alates sellest, et tuul puhub vahel liiga kõvasti või kuskil võib vesi uputada, elekter võib ära kaduda. Kui inimene on nendest ohtudest teadlik, siis tal on tõepoolest ka vastutus ise astuda samme, et paremini valmis olla teatud kriiside lahendamiseks.

Ka meie siseturvalisuse arengukavas, mis on vastu võetud ja ka siit Riigikogust läbi käinud, on tegelikult põhipostulaat see, et turvalisus algab igast inimesest endast. See ei ole niivõrd vastutuse küsimus, vaid veel kord: kui inimene on ohtudest teadlik, siis tõepoolest ta peab ka ise astuma samme, olemaks valmis ohte ennetama.

Ja nüüd täpsustav küsimus, Alar Laneman, palun!

Aitäh selle vastuse eest! Mind üllatas just see intervjuu. See ei läinud kokku senise kuvandiga, mis Päästeametiga seostub ja ka peadirektoriga. Sellepärast siin ka see küsimine. Seal oli teinegi halb lõik. Tsitaat kaks: "Ühelt poolt küsiti tõesti pärast 24. veebruari, et kus minu varjend või muud asjad on. Teisalt aga võime küsida vastu: kus siis teie enda asjad on." Küsimust tekitab vastandamine. Kes on need meie ja teie? Elanikkond on ju Päästeametile samaaegselt nii tööandja kui ka hoolealune. Mulle tundub, et siin on natukene ebaõnnestunult läinud need asjad. Aga ma küsiksin nüüd üle. Mul on kahtlane tunne, et teie ei jaga päris sellist hoiakut. 

Kristian Jaani, palun!   

Aitäh! Eks selle küsimuse vastus läheb eelmise küsimuse vastusega kokku. Inimestel on tõepoolest ka enda roll kriisideks valmisolekul. Võtame kas või juba olemasoleva "Ole valmis!" infomaterjali, mis on Naiskodukaitse poolt kokku pandud ja mida on võimalik ka rakendusena alla laadida. Tegelikult seal on väga palju kirjas ka varjumise kohta. Ma tahan jõuda selleni, et kui inimesed on täna teadlikud võimalikest ohtudest – kõik meil kindlasti teavad, millised olid ja on jätkuvalt ohud Ukrainas, millega on seal pidanud tavalised inimesed ja ka päästjad kokku puutuma –, siis jällegi, kui korraks vaadata seda "Ole valmis!" rakendust, siis sealt saab igaüks leida väga palju informatsiooni, kuidas olla paremini valmis näiteks varjumiseks.

Kui me nüüd varjumisest räägime, siis see on tõepoolest prioriteetides väga kõrgel kohal. Nende varjumistega me Päästeameti eestvedamisel, kes on elanikkonnakaitse juhtiv asutus, [oleme tegelenud]. Selle aasta esimese poolaasta lõpuks peavad neljas suuremas linnas, sealhulgas Pärnus esimesed avalikud varjumiskohad inimestele teada olema. Need peavad olema märgistatud, iga inimene peab teadma, kus kohas avalik varjumiskoht on ja on ta riigi omandis või näiteks kohaliku omavalitsuse omandis olev varjumiskoht. Nii et need esimesed neljas suures linnas kindlasti olema saavad.

Aga veel kord: tõepoolest, inimesed saavad ka ise väga palju ära teha, kui neil teadlikkus on olemas. Elanikkonna õpetamine, teadlikkuse tõstmine – loomulikult see hakkab riigi poolt olema. Seda tuleb teha, sinna tuleb väga palju rohkem panustada. Päästeamet on selleks saanud väga konkreetsed eelarvelised vahendid veel parema teavitusmaterjali väljatöötamiseks ja levitamiseks. See saab kõik veel selle aasta jooksul tehtud, kaasa arvatud näiteks juhendmaterjal ühistutele selle kohta, kuidas 30, 40 või 50 aastat tagasi ehitatud korterelamus, kus on täiskelder, sellest keldrist lihtsate vahenditega varjumiskoht teha. Selline juhendmaterjal Päästeametilt on selle aasta lõpuks valmis. 

Ja nüüd palun lisaküsimus, Leo Kunnas!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Käsitlen edasi sama teemat, kuidas see varjendite küsimus lahendada. On ju selge, et riik ei hakka inimestele varjendeid ehitama. See oleks võimatu ja seda kuskil ka ei tehta. Võib-olla ainult nendes ühiskondlikes hoonetes, mis me nüüd uued ehitame, peaksime varjendid ka tegema. Aga kuidas siis see probleem tegelikult lahendada? Me võiks kasutada Soome eeskuju, kus on seadusega pandud kohustus kinnisvara arendajatele, et kui pinna suurus on üle 1100 ruutmeetri, siis tuleb selles ehitises ka varjend rajada.

Aga see teema on tegelikult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas, see on planeerimis- ja ehitusseaduse teema. Ma olen teie [ministeeriumi] asekantsleri Viola Murdiga ka sellest rääkinud ja ta on seda üles võtmas. Võib-olla peaks te natuke kaasa aitama, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saaks need vajalikud seaduseparandused esitatud, et siis kohustada inimesi endid, eriti kinnisvaraarendajaid edaspidi varjendeid ehitama. Ega muul viisil ju tegelikult väga mõistlikku lahendust sellele ei ole.

Ja ma näen siin ka seda, et MKM ei ole lihtsalt otsustavat initsiatiivi üles näidanud. Seal, kus on sellised tublid inimesed nagu näiteks Viola Murd, kes valdkonda juhib, ka midagi toimub. Aga seal, kus neid ei ole, on natuke passiivsust. Proua peaminister saab siin oma juhipilguga ka vaadata, et igaüks täidaks oma osa. Kuidas te sellesse suhtute, et neid natuke nii-öelda positiivselt tagant tõugata?

Aitäh! Mulle meeldib väga positiivseid tõukeid anda ja Siseministeerium oma ametnikkonna ja allasutustega on tõesti väga palju andnud selle jaoks, et elanikkonnakaitse oleks meil hästi arendatud ja ka asutused oleks valmis väga hästi reageerima, kriise juhtima. Me oleme näinud, et Siseministeeriumi valitsemisala asutused on väga hästi erinevate kriiside juhtimisega toime tulnud. Viimane näide on hädaolukord, mis oli seotud põgenike massilise sisserändega.

Nüüd see Soome näide. Tõepoolest, mulle ka see Soome näide meeldib. Seal on väga konkreetselt reguleeritud, kus ja millised varjendid peavad olema, kuni selleni välja, et kui kortermajas ei ole varjendit, siis selle maja omanik peab tagama info, kus on kõige lähem varjend või varjumiskoht, ja lepingutega fikseerima, et selle maja elanikud saavad näiteks 50 meetri kaugusel olevasse varjendisse või varjumiskohta minna. Maja omanik peab olema sellise lepingu tõepoolest sõlminud. Soomlastel on olnud aega seda [süsteemi] rakendada, seda ellu viia 60–70 aastat ja tõepoolest on olnud pisut teistsugune vaade sellele kõigele meie headel kolleegidel Soomest, [kogu] meie vennasrahval.

Eestis me oleme täna võtnud ekspertide arvamusele toetudes suuna, et me Eestis rakendame pigem varjumiskohtasid, mis varjenditest pisut erinevad. Mis puutub tulevikku, siis täna võime aktiivselt pidada diskussiooni selle üle, kas kehtestada erinevate ehituslike nõuetena konkreetsed nõuded, et alates x arvust korteritest peaksid olema [korralikumad] varjendid, või siis ütleme, et [võib ka olla] varjumiskoht. Iga kelder kindlasti ei ole veel varjend, aga iga kelder võib olla varjumiskoht.

See on kindlasti temaatika, mida tuleb ekspertide tasandil arutada. Peame arvestama ka sellega, et selle maksab kinni loomulikult lõpuks tarbija, eks ole, aga turvalisus maksabki päris palju ja nii see käibki. Veel kord, inimene loomulikult lõpuks maksab ise selle kõik kinni. See tähendab ka seda, et kinnisvara hind tõenäoliselt läheb kallimaks. Aga jällegi, inimelude säästmisel ei tohikski rahast ja hindadest rääkida.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi kuuenda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Aivar Kokk, vastab peaminister Kaja Kallas. Teema on sanktsioonid ja energiakriis. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Me teame tänase seisuga, et Eesti suudab toota viimasel kahel kuul elektrit nii palju, kui Eesti tarbib. Kui täna soovida elektrilepingut sõlmida, siis lühiajalise lepingu hind on päevasel elektril 260 [eurot] megavatt-tund ja öisel 200 [eurot]. Kui teha kolmeaastane leping, mida soovitatakse ja mille Riigikogu vastu võtnud on, siis päevane langeb sellelt 260‑lt 200‑le eurole.

See on natuke naljakas. Eesti suudab toota. Nüüd me vaatame, millest see hind kujuneb. 50 miljonit eurot iga kuu saab riik endale CO₂ müügi kvoodist. Esimese kvartali jooksul võeti inimeste taskust 150 miljonit. Teine pool on ülekoormustasu, mida tänu Eleringile, kes kolmanda liini ehitas Läti ja Eesti vahele, on viimase üheksa kuuga üle 100 miljoni inimeste taskust ära võetud. Seda raha millegipärast meile tagasi ei anta, see on kuskil tegemata töö. Seda, et Läti ja Leedu ei suuda toota, me teame. Nüüd on ka Venemaalt elektri saamine lõppenud, Soome kaudu sealt seda elektrit enam ei tule.

Nüüd, teine teema on selle juures, ma lihtsalt tahtsin teile informatsiooniks ka seda poolt tuua, et te siin räägite gaasist ja kõigest muust. Eesti ei tooda gaasiga elektrit, see on Läti ja Leedu küsimus tipukoormuste ajal.

Aga minu mure on ainult üks. Kaks nädalat tagasi oli seis selline, et Eleringi juht ütles, et ta seda toru LNG-terminali ja Balticconnectori vahele ei saa sügiseks valmis. Kas sa oskad öelda, kas selle kahe nädalaga on midagi muutunud? Kas täna on teil julgus või teadmine olemas, mis kuupäevaks sügisel see toru valmis saab?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt, CO₂ rahaga me võimaldasime sügisel ja talvel inimestele energiatoetusi. Siis meil olid võrreldes teiste riikidega väga ulatuslikud toetused. Seitse kuud toetused kehtisid ja meil olid olemas nii gaas, keskküte kui ka elekter. Olid nii sihitud meetmed kui ka kõigile mõeldud meetmed. Seda raha sai küll inimestele reaalselt tagasi antud, et nad saaksid nende kõvasti tõusnud hindadega toime tulla sellel raskel külmal talveperioodil.

See on ka tõsi, mis te ütlete, et kui me räägime elektrist, siis elektri hinnad [on kõrged]. Kui te võrdlete neid praegu erinevates hinnapiirkondades, siis [nende taga pole ainult see], et Venemaa lõpetas Soome tarnimise, mis oli kuskil 1000 megavatti, mis jääb meie turult eemale. Aga Olkiluoto tuumaelektrijaamas ei tööta kõik reaktorid, sealt elektrit ei tule, ja osa muid jaamu on veel hoolduses. See on seda hinda [kõrgele ajanud].

Nüüd see, mis te ütlesite fikseeritud [hinnaga] lepingute kohta. Paar nädalat tagasi ma kutsusin kõik elektrimüüjad uuesti laua taha. Kui me kohtusime viimati novembris või detsembris, siis oli jutt, et kui Riigikogu võtab vastu seaduse, et saab pikemaks ajaks hinnad fikseerida, siis nad saavad tulla hinnaga veidi alla 20–30 eurot megavatt-tunni kohta. See oli see lubadus, mis seal oli. Nüüd ma kutsusin nad uuesti laua taha, et miks on need fikseeritud hinnad nii kõrged. Nende vastus oli, et see oli enne seda, kui sõda algas. Nüüd seoses selle sõjaga on tuleviku [seisukohalt] nii palju määramatust, et need hinnad tegelikult võivadki minna kõrgeks ja seetõttu nad fikseerivad nii kõrgelt neid hindu. 

See on väga keeruline. Ma küsisin selle peale, kas me saame inimestele anda soovitust hinnad fikseerida, kui hinnad võivad ka alla tulla. Ja kui hinnad on fikseeritud, siis inimesed ei jälgi tarbimist [nii palju] ja see tegelikult mõjutab nõudluse-pakkumise suhet. Kui sul on fikseeritud hind, siis sa tegelikult ehk ei säästa või ei mõtle selle peale, et sina tarbid ka siis, kui teised ei tarbi.

Vabandust pika sissejuhatuse pärast! LNG osas me hoiame kogu aeg kätt pulsil. Viimati see oli vist eelmisel nädalal, kui sai jälle selle kohta küsitud. Kõik kinnitavad, et tehakse maailmarekordit selles osas, et need asjad valmis saada õigeks ajaks. See peaks olema nii, et nii Elering kui ka erasektor saab oma asjad valmis, nii et tuleval talvel on meil see LNG-võimekus. Kui see ei ole novembris, siis on detsembris, aga selle jaoks on meil varutud gaasivaru 1 teravatt-tunni ulatuses, et saada see aeg üle elatud, kui LNG-terminal peaks valmima hiljem.

Palun nüüd täpsustav küsimus, Aivar Kokk!

Aitäh! Austatud peaminister! Ma kindlasti sooviksin, et te saaksite vähemalt valitsusele Eleringist kirjaliku paberi, et see ühendustoru tehakse novembriks valmis. See, et keegi lubab, ei ole midagi. Mina ei usalda, tuleb tunnistada. Elektri hinna tõusu pärast on meil Eleringi tegevus poole kallim. Ma kardan, et ta lootis ka seda, et Venemaalt tuleb meile gaas läbi Soome ja siis saab jälle saada ülekoormustasu ja teenida selle pealt. Aga nagu me teame, et ülekoormustasu ei jõua kuidagi valitsuse eelarvesse, vaid see jääb põhivõrgu omanikule. 

Aga mul on teine küsimus ka. Te käite Euroopas ringi ja [selgitate] väga tõsiselt, et naftast ja kõigist säärastest asjadest tuleks loobuda. Aga kuidas te kommenteerite seda, et 29. mail seisid Irus kirjaga «Русский мир» tsisternvagunid? Räägib Postimees, 31. mai: "Gazpromi tütarfirma naftavedu Eestisse käib täistuuridel. Gazpromi laev punkerdas kütust peaaegu iga päev. Kogused on viimasel ajal suurenenud." 

Ma saan aru, et 9. juuli võiks olla see kuupäev, kui firma esindaja [kinnitab], et nad enam ei tee seda. Kas me ei käi oma tegude järgi, vaid me räägime vaid sõnadega, et kuskil paneme piiri peale? Kas te olete sellest teadlik? Kas midagi tehakse meil selja taga või kõik ongi nii, nagu peaks olema? Olukord on täna ju jõudnud selleni, et Eesti auto veab pigi, üks firma toob pigi. Nüüd on meil asfaldi hinnad laes, kuna muude riikide vedajate pigi meile Venemaalt ei tule. Aga pigi tuleb ju Venemaalt. Ja nüüd on lihtsalt hind [laes] tänu sellele, et ainult Eesti autod veavad ja see on ühe firma käes.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt, selle LNG-terminali rajamise osas ma pean tunnistama, et skepsis on mõlemalt poolt: nii erasektoril selles osas, et Elering ei saa valmis, kui ka Eleringil selles osas, et erasektor ei saa valmis. Ettepanek oli ka valitsuse tasandil, et kui mõlemal on see kahtlus ja mõlemal on kulud seoses sellega, siis miks mitte teha sümmeetriliselt seda, et kui üks ei jõua valmis, siis maksab tema teisele trahvi, ja kui teine ei jõua valmis, siis tema maksab esimesele trahvi. Nii saaks seda muret või hirmu maha võtta ja neid riske maandatud.

Mis puudutab gaasi ja Venemaa nafta sanktsioone, siis esiteks, naftasanktsioonid said kokku lepitud eile. Sinnamaani ei olnud nafta sanktsiooni all ja kui te vaatate sinna sanktsioonipaketti sisse, siis seal on päris pikk üleminekuaeg, millal see kehtima hakkab.

Ja mis puudutab [kõike seda], siis tegelikult varutakse Venemaalt veel asju just sellel põhjusel, et sanktsioonid hakkavad kehtima mingi aja pärast. Enne seda varutakse nii-öelda hoidlad täis. See ei lähe kuidagi vastuollu sellega, mis juriidiliselt on kokku lepitud, aga nendele ettevõtjatele võiks olla küsimus, kas on moraalselt tegelikult õige seda sõjamasinat toita nii, et me anname sinna raha lihtsalt kiiremini.

Nüüd, mis puudutab neid laevu, siis jällegi, see kaubagrupp ei ole siiamaani sanktsiooni all olnud. Sanktsiooni all on olnud Venemaa lipu all sõitvad laevad. Aga probleem on selles, et need laevad ei ole Venemaa lipu all, need on Libeeria ja muude riikide lippude all ja siis nad ei lähe sanktsiooni alla.

Seetõttu me olemegi rääkinud, et kui on soov sanktsioneerida naftat ja muid energiakandjaid, siis peavad need olema selgelt sanktsiooni all, sellepärast et muidu on võimalusi [piirangutest] ümber minna. Ja nafta kohta see kokkulepe sai eile tehtud. Seal on ka päris palju erandeid, mis sinna alla lähevad – just selleks, et osal riikidel ei ole üldse võimalik alternatiive kasutada, puudub vastav taristu. Neile anti aeg see taristu välja ehitada ja siis üle minna.

Aga mis puudutab gaasi, siis gaas ei ole sanktsiooni all. Aga Venemaa ise lülitab riike järjest välja: eilsest Holland ja Taani rohkem Venemaalt gaasi ei saa, sest Venemaa nii otsustas. Enne seda on Soome, Poola ja Bulgaaria juba gaasist ilma jäetud.

Protseduuriline küsimus, Aivar Kokk, palun!

Ma lihtsalt tahan peaministrile öelda, et ma ütlesin, et seal vagunite peal on «Русский мир».  Selliseid vaguneid ei tohiks Eestisse sisse tulla. Kui me oleme seadustanud, et teatud asjad [on keeletud], et ei tohi Georgi linti olla, siis ei tohiks ka kirjaga «Русский мир» vaguneid olla. Aga Iru terminalis on need vagunid sees. Küsimus on, kuidas nad on tulnud üle piiri. 

Aitäh! Palun lisaküsimus, Heiki Hepner!

Suur tänu, hea esimees! Austatud peaminister! Tõepoolest, tegelikult oleks ka mina tahtnud kommenteerida seda, et see on lihtsalt piinlik, et meil on kirjaga «Русский мир» vagunid sees. Võib-olla võiks ju sinna külge veel kuskile Georgi lindi ka siduda. 

Aga küsimus tuleb tõesti ikkagi energia kohta, võimalike energiakriiside või -kriisi kohta. Me teame, et me oleme nüüd möödunud küttehooajal toetanud oma inimesi elektri, gaasi ja kaugkütte [eest maksmisel], kui nende jaoks oli see tõeline väljakutse. Ja siit kõrvalt on ka küsitud, miks on need inimesed välja või kõrvale jäetud, kes halupuid kasutavad. Täna on seis selline, kus ka puidu hinnad on tõusnud üle kahe korra ja halupuidul, mille puhul tegelikult on [mängus] suur sisend tööjõu näol, on see lausa kolmekordseks läinud. Kas sügiseks on mõtteid selleski osas, et sinna nimekirja ka puidukütet [kasutavad] inimesed võiksid mahtuda?

Ja küsimuse teine pool tegelikult puudutab samuti puitu. Kui te nüüd asute riigimetsa majandamise ja raiemahuga tegelema, siis võib-olla ikkagi analüüsiks seda ka, kui palju riigimetsast tuleb just küttepuitu, energiapuitu, ja mis rolli see mängib? Soomlased on teinud üleskutse oma metsaomanikele oma metsi majandada. Kas Eesti Vabariigi valitsus võiks ka sellise üleskutse teha, et tuleks oma metsi majandada ja seeläbi rohkem energiapuitu turule tuua?

Kaja Kallas, palun!

Kõigepealt, tõesti on puidu hind üles läinud. Sellel on mitmed põhjused. Inimesed varuvad küttepuitu ka järgmiseks hooajaks. Aga palju erinevaid põhjuseid on veel. Esiteks, fossiilkütuste ja elektrienergia kallinemine üldiselt, teiseks, küttepuiduvarude vähenemine ja kolmandaks, raiete peatamine, mis samuti neid varusid vähendab. Samamoodi ajab hinda üles puidu nõudluse kasv Läänemere riikides, lisaks metsa ülestöötamise kallinemine, ka looduskaitseliste piirangute järkjärguline lisandumine mitte ainult siin, vaid kogu Euroopas. 

Nüüd, mis puudutab küttepuitu, siis kui neisse numbritesse sisse vaadata, siis murekoht on see, et see puit läheb enamuses pelletite valmistamiseks. Ja kui nüüd vaadata, miks see pelletite mure on, siis see mure on mitmetahuline. Kui me räägime puhtalt energiast, siis esiteks, see puit läheb Eestist välja ja teiseks on murekoht see, et kuna seda tarbitakse justkui taastuvenergiana seal, kuhu see läheb – Taanis ja Hollandis –, siis taastuvenergia eesmärkide saavutamisel see läheb seal kirja, kuigi see on meie puit. Nii et tegelikult seal on mitu murekohta lisaks sellele, et meil endal on pelleteid vähem ja seetõttu meie enda hinnad lähevad üles. Aga siiamaani on see siiski olnud majanduslikult tasuv.

Metsade majandamine on kindlasti üks väga oluline võtmesõna ja metsade majandamise jätkusuutlikkusele peakski Keskkonnaministeerium väga palju tähelepanu pöörama. See tähendab seda, kuidas me puitu väärindame, mida me puidust teeme, kuidas me saame seda protsessi suunata. 

Aga see tähendab ikkagi ka metsaomanikega koostööd selles osas, et metsaomanikud oma metsa paremini majandaksid. Õige pole alati lageraie, vaid rohkem selline täppisteadust nõudev raie, nii et kõiki puid ei võeta kohe maha. Nii palju kui mina olen metsaomanikega kohtunud, nad on kõik ikkagi oma metsa kasvust ja oma metsast väga huvitatud. Ei ole kuidagi nii, et nad metsast ei hooli. Aga võib-olla on midagi, mida veel annab teha, et anda metsaomanikele tõuge oma metsa paremini majandada, nii et me väärtustaksime seda puitu just siin, kus see kasvab.

Aitäh! Lõpetan küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi seitsmenda küsimuse juurde, mille esitab Riigikogu liige Paul Puustusmaa. Sellele vastab peaminister Kaja Kallas, teemaks on Eesti-Vene kaubandussuhted Ukraina sõja tingimustes. Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu, hea juhataja! Austatud peaminister! Iseenesest loomulikult ei saa alahinnata seda positiivset soovi, et meie riik ei taha toita Vene sõjamasinat. Arusaadav! Kuid soov ja tahtmine on tihti mittekattuvad, eriti selles valguses, millest siin on juba räägitud. Eriti kui meil kirjaga «Русский мир» vagunid siin ringi jooksevad, ekspeditsioonivood tekitavad küsimusi, meie vetes mõuravad Gazpromi õlilaevad.

Aga samas me teame ka seda, et meil on riigiettevõte Eesti Raudtee, kelle kaubaveoharus opereerib selline ettevõte nagu Operail. Ja Operailil on omakorda tütarettevõte Operail Leasing, kes liisib kaubavaguneid välja. Viimase aastaaruande kohaselt on Operail Leasingus kinnitatud, et kaubavagunite omanikel on 12 000 vagunit läinud nii‑öelda ringlusse, millest 2000 opereerib küll siin Euroopa Liidus, aga 10 000 väidetavalt Venemaal ja Valgevenes. Kas riigil on ülevaadet, kui palju me teenime selle pealt? Kas riigil on ülevaadet, mida need vagunid teevad? Ja kas riigil on ülevaadet, mida need vagunid veavad?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Oleks ma teadnud, et te küsite just Operaili kohta, siis ma oleksin need konkreetsed materjalid kaasa võtnud. Me oleme valitsuskabinetis seda teemat arutanud: Eesti Raudtee ja Operaili tegevus sõja kontekstis. Tõepoolest neil on tegevus Venemaal ja Valgevenes. Kas see on antud juhul korrektne ja kuidas sellest välja tulla? Minu arvates moraalselt ei ole see kindlasti õige, et riik seal toimetab. Kuigi väide on see, et liisitakse need vagunid ja nad ei tea, mida nende vagunitega konkreetselt tehakse. See on see kasu, mida Operail sealt saab. Näiteks kui liisitakse vagunid Soome ja soomlased kasutavad neid Venemaal, siis see selliselt toimibki.

Aga jah, Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi minister on saanud ülesande selline tegevus lõpetada ja tulla kabinetti tegevuskavaga, kuidas see täpselt käib. Nii et meil oli jah kogu selle olukorra esimene tutvustus. Edasi on see Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi käes, kes on Operailis ka aktsionäri kohustustes ja oskab täpsemalt suunata ja anda edasi ka üldkoosoleku või riigi omanikuootusi nendele ettevõtetele. Nii et see tegevus käib.

Ja mis ma tahan veel öelda: eks nende sanktsioonidega on nii, et kui me vaatame üldiselt Eesti-Venemaa kaubavahetust, siis [võrdluses] tänavune esimene kvartal versus eelmise aasta esimene kvartal maht ei ole tegelikult muutunud, on jäänud samale tasemele. Import on sellel ajavahemikul isegi oluliselt kasvanud. Miks see on nii olnud? Põhjus on see, et kuna sanktsioonid hakkavad kehtima järk-järgult, siis ettevõtted varuvad ette ja tahavad viimast võtta. Kas see on õige, arvestades seda, et sa annad sellega Venemaale täiendavat mahtu juurde? Eks see on ka iga ettevõtte moraalse kompassi küsimus.

Nüüd täpsustav küsimus, Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu, hea juhataja! Austatud peaminister! Ma tänan vastuse eest, aga muidugi ma loodan, et ma saan teilt kirjalikult teada, palju neid vaguneid siis ikkagi on meie poolt saadetud Venemaale ja kui palju me nende pealt teenime. Aga üks küsimus täpsustavalt veel. Teatavasti Venemaa Riigiduuma võttis 10. märtsil menetlusse seaduse vaenulike riikide vagunite riigistamiseks. Kas see võiks tähendada seda, et me jääme nendest vagunitest ilma, meie riik jääb nendest ilma? 

Kaja Kallas, palun!

Jaa, see risk on. Kõigil, kes Venemaal äritegevusega toimetavad, tuleb selliste riskidega arvestada. Need on poliitilised riskid. Kui me mõtleme tagasi ikka väga kaugesse aega, aastasse 1998, kui ka transiidisektor sai väga kõva paugu, sest seni nad olid tegutsenud Venemaa suunal, siis see oli Venemaa poliitiline otsus. Tegelikult sellest väga paljud ettevõtted Eestis õppisid, et seda riski ei tasu võtta.

Aga jah, paraku tõesti Kadri Simsoni ajal see vagunite liisimine Venemaale tehti ja nüüd selle riskiga tuleb igal juhul arvestada. Kui [silmas pidada] Venemaa tegusid ja poliitilist olukorda, [võib eeldada], et ta kasutab seda ära ja konfiskeerib lihtsalt. Neil ei ole õigusriiki, sa ei saa kellelegi tegelikult kaevata. Ja minu meelest see on risk, mida tegelikult ei tasu võtta.

Paul Puustusmaa, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh! Kas ma võin loota, et ma saan vastuse selle kohta, kui palju vaguneid on ja mis see maksma läheb? 

Ja nüüd lisaküsimus, Merry Aart, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Tulenevalt eelmistest küsimustest mul on üks selline ettepanek. Kas me peaksime kasutama sõna "lageraie"? Lageraie paneb aluse uuele metsale, võib-olla kasutaksime edaspidi sõna "uuendusraie"? Oleks ehk natukene täpsem termin. See on lihtsalt minu [arvamus].

Aga nüüd küsimuse juurde. Venemaa on Eestis [kaubavahetuse mahtu] arvestades üheksas ekspordi- ja neljas impordiriik. Minu küsimus on, et see puudutab meil tegelikult päris paljusid töökohti, puudutab inimesi, puudutab ka riigieelarvet ja maksusid. Millised need sektorid on, mis meil kõige rohkem kannatavad selle tõttu? Kui teise kvartali lepingud juulis läbi saavad, siis mina näen, et tuleb päris suur kukkumine. Võib-olla see ei ole nii. Aga millised sektorid kannatavad ja millised on võimalused neid riske nendes sektorites maandada? 

Kaja Kallas, palun! 

Aitäh! Meil ei ole Venemaaga massiivset kaubavahetust. Seda ei ole. Need sektorid, kes toimetavad Venemaaga – pigem on tegu sellega, mis sealt tuleb. Eriti Valgevenest tulevad väetised näiteks on üks selline asi, mis on sanktsioonide all, ja neile, kes väetisi kasutavad, see on kindlasti probleem. Otsitakse võimalusi saada neid väetisi igalt poolt mujalt.

Aga silmas tuleb pidada, et maailmas ei ole väetiste vajadus ja muude kaupade vajadus, mida me ostame praegu Venemaalt, suurenenud. See tähendab seda, et kui need kaubad on meil sanktsiooni all Venemaast ja Valgevenest tulevatena, siis Venemaa ja Valgevene otsivad uusi kaubateid, võimalust müüa oma tooteid teistesse maailmaosadesse. Järelikult nendel teistel, kes praegu ostavad kuskilt mujalt, jäävad need kaubad üle. Seega võib minna nii, et need liiguvad Euroopasse tagasi. Praegu otsitakse – eks see näiteks väetiste puhul on väga selge – alternatiive.

Nii et jah, kui sanktsioonide mõjust rääkida, siis näiteks maikuus ei ole ühtegi rongitäit väetist Eestisse toodud. Seega on väetiste sissevedu 100% vähenenud, puidu sissevedu on vähenenud 20%. Kaupa ennast puudutavad väga vähesed sanktsioonid, tegelikult sanktsioonid puudutavad transporti – see on maismaatransport, see on raudteetransport ja meretransport. Nii et sellest lähtuvalt kaup iseenesest tihti ei olegi sanktsiooni all. Nagu ma siin teie kolleegile varem vastasin: ongi nii, et inimesed ütlevad, et näete, need laevad ju sõidavad. Aga laevad on sanktsiooni all, kaup ei ole. Samas kütus on kaubana sanktsiooni all ja see tähendab seda, et seda kütust ei tohi kasutada. Ka väetised on kaubana sanktsiooni all ja sel on mõju nendele sektoritele, kes seda kasutavad.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi kaheksanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Heiki Hepner, sellele vastab rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ja teema on Eesti Energia tegevus. Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! Eesti Energia on elektriturgu valitsev ettevõte ja kindlasti on nõuded temale suuremad kui mõnele väikeettevõttele. Samal ajal on ettevõtte aktsiate hoidja riik ja see seab tegelikult ettevõttele veel suurema vastutuse ühiskonna ees. Kui eelmise aasta lõpus energia hinnad, sealhulgas ka elektri hinnad järsult tõusid, soovitati inimestel hakata hoolikamalt jälgima börsihindu, et tarbida siis, kui hinnad on odavamad, ja oma kulusid niimoodi optimeerida. Hindade erinevused võivad olla kümnetes kordades, nii et on tõesti väga erinevad hinnad.

Paljud võtsid selle nõu teada ja asusid selles valguses tegutsema. Selleks olid head võimalused loodud aastal 2017, kui majapidamistesse paigaldati kaugloetavad arvestid. Paraku on nüüd selgunud, et arvestid vahetati välja, aga pakettide vahetust, mis oleks pidanud sellega kaasnema, ei ole tehtud. Selline segadus puudutab umbes 70 000 majapidamist, kui meediat uskuda. Nii on Eesti Energia teeninud alusetult miljoneid eurosid inimestelt, kes optimeerisid heas usus oma elektrienergia tarbimist. Kuidas te seda kõike kommenteerite? Mis signaali see annab ühiskonnale? Kuidas selline käitumine mõjutab säästlikku tarbimist ja mida te kavatsete selle probleemi valguses ette võtta?

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud küsija, aitäh selle küsimuse eest! Igal juhul on see nii, et Eesti Energiale laienevad teatud mõttes kõrgemad ootused, millele tuleb suuta vastata, sest tegu on riigile kuuluva ettevõttega. See konkreetne, ma ei teagi, ütleme et olukord, mida te kirjeldasite, oli minul värskelt teemaks ettevõtte juhtkonnaga sellel esmaspäeval, kui toimus uues koosseisus uus nõukogu. Ma seal ka osalesin ja pärisin aru, kuidas selline olukord sai tekkida, ja võib-olla olulisem veel oli sõnum, et see tuleb korda teha. Loomulikult tuleb korda teha! Eesti Energia on praeguseks avalikult vabandanud kõikide nende klientide ees, keda see puudutanud on. Hea, et see vabandus tuli, veel parem, kui see oleks tulnud oluliselt kiiremini. Aga tõesti, veel kord: kõige olulisem on, et asi saaks korda tehtud.

See olukord iseenesest kujunes põhjusel, et kui 2013. aastal elektriturg avanes, siis tõepoolest, nagu te ka oma küsimuses viitasite, ei olnud veel kaugloetavaid tunnipõhiseid elektriarvesteid üldiselt kasutusele [võetud]. Osas kohtades need oli ka kasutusele võetud, aga ütleme nii, et see projekt ei olnud lõpuni jõudnud, kõikidesse tarbimiskohtadesse ei olnud neid paigaldatud. Ja see tähendab, et sel ajal oli tarbijatel võimalus sõlmida küll börsipakette, aga need arvestasid päeva ja öö keskmise börsihinnaga. Ja kui nüüd 2017. aastal mindi kaugloetavatele arvestitele üle, siis on hulk kliente, kes muutsid oma lepingud ka ära, aga mitte kõik. Tõepoolest, oli väga palju neid, kelle lepingud sel hetkel jäid muutmata ja kes tõenäoliselt avastasid selle, et leping on muutmata, nendel aegadel, kui oli põhjust väga põhjalikult hakata jälgima, mida börsihind teeb ja kuidas ta tunni kaupa kõigub.

Eesti Energia on lubanud kiiresti kõikide nende klientidega, kellel veel lepingud muutmata on, ühendust võtta ja see tehakse korda. Ma loodan, et see toimub esimesel võimalusel ja see olukord laheneb piiratud aja jooksul kiiresti.

Nüüd täpsustav küsimus, Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! Tõepoolest, kolmandik inimestest reageeris ise, aga selle probleemi tuum on tegelikult see, et nendel pakettidel, mis tõesti jälgisid seda börsi tunnihinda, ja siis ka nii, nagu teie kirjeldasite, keskmist hinda, oli täpselt üks ja sama.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on ütelnud, et sellised kauplemisvõtted on Euroopa Liidus keelatud ja saab tõstatada küsimuse, kas kasutati eksitavat kauplemisvõtet. Küll aga ei saa Eesti Energiat süüdistada, sest ta on vanade pakettide müümise nüüd juba praeguseks lõpetanud. Samas, kui nüüd jälle meediat uskuda ja ma arvan, et küllap nii ka on, kavatseb Eesti Energia alles aasta lõpus paketid uuendada. Ta ütleb, et nad annavad endast parima ja nüüd nad on IT‑s jõudnud sellisele tasemele, et võivad selle vähemalt aasta lõpuks ära teha. Natukene naljakas tundub: kas me siis 2017 ei olnud IT‑s sellisel tasemel, et oleks saanud selle ära teha? 

Aga omaette küsimus on ka tarbijakaitse poole pealt väga segane seisukohavõtt. Me teame, et elektri hind on tohutult tõusnud ja seeläbi Eesti Energia kasum on väga palju kasvanud. Ja minu küsimus on: mis te arvate, kas tegelikult Eesti Energia peaks hüvitama nendele inimestele enam võetud raha? Need andmed on kõik olemas ja arvuti – sinna me nüüd oleme jõudnud IT‑riigina, nii nagu ka Eesti Energia ütleb – arvutab need summad välja loetud minutitega. Võib-olla läheb tund aega aega, et kõikidele inimestele tagasi makstav raha välja arvutada. Teie kui üldkoosolek ja omaniku esindaja, mis te arvate, kas Eesti Energia peaks maksma nendele inimestele raha tagasi või ei peaks?

 Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh, hea juhataja! Kõigepealt ei saa muidugi üheselt väita, et kõik need kliendid, kes ei läinud üle uuele tunnipõhisele süsteemile, automaatselt rahaliselt kaotasid. See automaatselt nii ei ole. Kindlasti on nende tarbijate hulgas, nende klientide hulgas ka neid, kes ei kaotanud midagi.

Nüüd, mis puudutab selle olukorra lahendamist, kas see peaks toimuma kuidagi automaatselt – ma ikkagi arvan, et oluline on, et klient seda otsust kaalutledes saab oma otsuse teha, et talle pakutakse võimalust minna üle uuele paketile. Aga otsuse tegija peab ikkagi olema klient ja ta peab kaaluma läbi, kas see on tema konkreetset tarbimist arvestades mõistlik või oleks tal mõistlikum hoopis mõni teine pakett valida. Kindlasti ei tohi olla nii, et see automaatselt kõigile läheb, ilma et üldse mingisugust valikuvõimalust oleks. See oleks jälle teine äärmus.

Ja kui teie rõhutasite seda aasta lõppu, siis mina pigem ütleksin, et see aasta lõpp on absoluutselt viimane tärmin. Sellega tegeldakse juba praegu, mitte ei oodata aasta viimaseid kuid ja siis alles hakatakse ühendust võtma. See ikkagi käib jooksvalt ja kohe praegu ja kiiresti.

Aga tõepoolest, otsused tuleb teha tarbijatel endil. Kuidas käituda nende klientidega, nende tarbijatega, kelle puhul on selge, et nende jaoks oli see praegune lahendus kahjulikum, seda peab kindlasti Eesti Energia kaaluma. Ja ta peab kaaluma ka seda varianti, millele te viitasite, et tarbijatele kompenseerida see vahe, mis tekkinud on.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi üheksanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Anti Poolamets, vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on inflatsiooni ohjeldamine. Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Me saime äsja signaali, mis peaks meid kõiki murelikuks tegema, teid ka kindlasti: inflatsioon on juba kahekümne [protsendi] peal ja oleme esikohal. Ma esimeste küsimuste juures kuulasin teie vastuseid ja jäi kõrva, et me peaksime elektrit vähem tarbima ja nii edasi. Seega jääb mulje, et me ikkagi saame väga vähe teha hindade stabiilsuse tagamiseks ja inflatsiooni allasurumiseks. Aga samal ajal näiteks Poola alandas kütuseaktsiisi, ka Saksamaa minu andmetel alandas kütuseaktsiisi. Mõned riigid kasutavad küll üsna usinalt meetmeid, et inflatsiooni alla suruda. Ma küsin veel kord sel teemal, kas teie näete Euroopas rahapoliitilisi meetmeid ka laiemas pildis. Kui vaadata Baltimaid, siis [näeme, et] kõikides Balti riikides on see seis päris kõrge. Mida me saaksime suures pildis teha? Ehk teises küsimuses saan täpsustada. 

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt, te olete teinud ettepaneku suurendada riigi kulutusi ligi 300 miljoni euro võrra aastas. See tähendab seda, et tegelikult, nii nagu vastas Seeder siit puldist ja ühe teise erakonna esindaja Tanel Kiik ka valitsuse pressikonverentsil, teie ettepanek on katta need kulud, mis te täiendavalt tahate kanda 300 miljoni ulatuses, tegelikult maksutõusude abil, et suurendada peretoetusi väga kitsale seltskonnale. Võib-olla te peaksite need asjad veel kord läbi mõtlema. Ei ole mõtet rääkida samal ajal maksude alandamisest, kui te soovite kulusid selliselt suurendada. Need asjad ei käi kokku. Aga ma saan aru, populistlik see kindlasti on.

Hea, et te tõite selle Poola näite. Poola tõepoolest alandas aktsiisi isegi allapoole sellest miinimummäärast, mis Euroopas on lubatud. Ja mis juhtus? Jah, kõigepealt väike jõnks käis alla: kütuse hind läks korraks madalamale, aga tänaseks on kütuse hind tõusnud 30% kõrgemaks võrreldes ajaga, kui nad [aktsiisi] vähendasid. Ma tahan sellega öelda seda, et selle vahe võtavad ära müüjad. Inimeseni see kasu tegelikult ei jõua, vaid väga lühiajaliselt sel võib olla mõju. Paraku [on need protsessid] globaalsed, kütusehinnad on suur murekoht üle maailma ja kõik sõltub nõudlusest ja pakkumisest. Inflatsioon on kõrge erinevatel põhjustel, aga kütuse ja energia hinnad on selles üks suur põhjus.

Kui veel selles võtmes vaadata, siis Eestil on läinud väga hästi. Põhjus, miks meie inflatsioon on nii kõrge, on ka selles, et meie majandus on kasvanud palju rohkem kui näiteks meie naaberriikidel. Eesti majanduskasv oli 8,3%, samal ajal kui Lätis, Leedus ja Rootsis oli see 4,8% ja Soomes sootuks 3,3%. Kümne aastaga on Eesti keskmine brutopalk kasvanud 84,5%, nii et tegelikult tarbijahinnaindeks ehk hinnad, inflatsioon ei ole nii palju kasvanud.

Sellel, et viimastel kuudel ja kogu viimane aasta on olnud väga raske, on erinevad põhjused. Ma juba vastasin, kust see kõik on tulnud. Kui me vaatame ka puhtalt tarbimist, siis reaaltarbimine on kasvanud 8% ja nominaalne tarbimine kasvab ka 20%. See ei ole loogiline: kui hinnad lähevad üles, siis peaks ju tarbimine minema alla, aga praegu see seda ei tee. (Juhataja helistab kella.)

Nüüd palun täpsustav küsimus, Anti Poolamets!

Aitäh vastuse eest! Hea on kuulda, et te kiidate majanduskasvu. Minu meelest selle majanduskasvu seeme pandi [mulda] just eelmise valitsuse majanduspoliitikaga. Need mõjud ei ole nii kiired, et poole aastaga on tagajärjed [näha]. Ja üks meede oli just aktsiiside alandamine, samuti koroonaajal stimuleerimine, siis kui oli kõige olulisem hetk seda teha. Teisalt te mainisite peretoetuste tõstmist väga kitsale seltskonnale – selle terminiga ma ei saa kuidagi nõus olla, sest lastega pered on ju rõhuv enamus. See ei ole kindlasti kitsas seltskond. Pakutud meede aitaks inimestel selle rekordilise hinnatõusuga lihtsalt kuidagimoodi kaasa kõndida. Me ei jõua kindlasti nende meetmetega [hinnatõusule] järgi, aga eesmärk on alustada haavatavamatest.

Aga ma küsin ikkagi sel makromajanduslikul teemal. Kui te vaatate rahandusseisu Euroopas tervikuna, siis pilt on igal pool probleemne. Millist nõu te Euroopa Keskpangale annaksite? Rahatrükk on ju käinud aastaid. Inflatsioon on tõepoolest paljudes riikides kõrge. Meie oleme aga esikohal. Millist strateegiat peaks rakendama? USA-s on keskpangad inflatsiooni puhul ohje pingule tõmmanud. Midagi peab tegema, see ei saa kesta lõputult. Me mäletame eurotsooni minnes, kui tähtis oli hindade stabiilsuse tagamine. See oli peamine sõnum. 

Kaja Kallas, palun! 

Jaa, väga õige osundus. Tõesti, inflatsiooni algpõhjus on see, et sul on liiga palju raha ja liiga vähe tooteid või teenuseid ning sellepärast hinnad lähevad üles. Ja tõesti, makromajanduslikult öeldakse, et on kaks tööriista, mida saab kasutada. Üks on intressimäärade tõstmine, et raha ei oleks nii palju turul, ja teine on eelarvete kokkutõmbamine ja igasuguse täiendava raha turule tuleku piiramine, sest see on probleemi üks alge.

Jah, ma tean, et Euroopa keskpangad seda arutavad, ja rahandusminister ilmselt saab sellest võib-olla erinevate küsimuste puhul täiendavalt rääkida.

Aga mida ma tahan veel öelda Eesti suure majanduskasvu kohta? Üks peamisi põhjuseid on see, et ühiskond oli [koroonaepideemia ajal] lahti. Kui ma olen käinud kohtumas erinevate Eesti ettevõtjatega, siis väga paljud on rääkinud, et COVID-i ajal läks neil väga hästi. Ja ka sellel põhjusel, et Euroopas olid nii karmid COVID-i piirangud, et tehased olid kinni, inimesed ei tohtinud tööl käia ja toodang jäi tootmata. See tähendas seda, et meie ettevõtted, kes samal ajal töötasid, said endale tegelikult ka suurema turuosa. Aga nüüd on kõik muud tehased hakanud tööle, ühiskonnad on läinud lahti ja see on surve kõikidele sisenditele, olgu see metall, olgu see muu toore. See seab surve alla ka hinnad, hinnakasv tuleb sellega kaasa. Nii et see on olnud tõesti üks suur põhjus.

Aga nüüd inimeste aitamisest. Minu viide oli sellele, et ikkagi see suurem sellisel kujul toetamine tähendab seda, et peavad olema ka katteallikad. Ja kui te ühelt poolt tahate öelda, et kütuseaktsiisi või käibemaksu tuleb alandada, siis see tähendab ju riigieelarvesse väiksemaid laekumisi, mis omakorda tähendab seda, et raha, mille abil aidata neid inimesi, kes abi vajavad, on veelgi vähem. Kui te otsustate siin läbi suruda ligi 300 miljoni eurose täiendava kulu aastas, siis see tähendab seda, et kõik muud mõtted tuleb ära unustada. Lihtsalt ei ole raha. Nii et ma kutsun teid üles võtma oma allkirjad sellelt eelnõult tagasi ja mõtlema nende teemade peale koos riigieelarvega, et kõik vajadused saaksid kaetud.

Palun lisaküsimus, Peeter Ernits!

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Tahtsin küsida, et inflatsioon on seotud energiaga, aga meie majad on nagu Nihv-Nihvi majad. Võib-olla peaks ütlema rahvale, et külmemas toas saab ka elada, paksem kampsun selga. Aga te räägite jälle, et peaks allkirja tagasi võtma. Ma ei saa kasutamata jätta võimalust ja küsin: kas te olete Jüri Ratasega jätkuvalt ühte meelt ja tahate käest kinni hoides edasi minna seda inflatsiooni taltsutama või on teil juba [muud mõtted]? Te ütlesite, et peaks allkirja tagasi võtma. Sotsid juba võtsid. Kas teil on juba sotside ja Isamaaga sisuliselt käed löödud või lähete Jüri Ratasega rõõmsalt edasi?

Kaja Kallas, palun!

Inflatsiooniga seotud küsimus ... Aga jah, nii nagu te teate, Riigikogus on matemaatika 101 piires ja selge on see, et valitsuse moodustab see, kes saab kokkuleppe selles osas, et selle taga on vähemalt 51 häält siin Riigikogus, vähemalt 51 saadikut. Ja tõesti, kui valitsus on moodustatud, siis on koalitsioonileping ja koalitsioonilepingus on punktid, mille eest valitsus seisab. Ning tõesti on tekkinud selline olukord, kus koalitsioonipartner on Jüri Ratase juhtimisel läinud kokkulepet otsima pigem väljaspool koalitsiooni, mis tähendab seda, et jah, sellisel kujul seda koalitsiooni enam ei ole. See on selge pärast seda sammu, mis meie koalitsioonipartner ette võttis.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi kümnenda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Peeter Ernits, vastab rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ja teema on kulutused energiale. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Nagu ma hetk tagasi kuulsin, seda koalitsiooni tegelikult ei ole. Teie olete praegu rahandusminister, täna veel. Aga jutt on ikka jälle energiast. Ma tuleksin LNG‑terminali juurde. Ma olen seda mängu jälginud, keemia pole seal nagu kuidagi klappinud viimaste päevadeni. Ja nüüd on Alexela juba täie rauaga ehitanud suure, pika, ligi kilomeetrise tammi ja ütleb, et nemad maksavad selle kõik kinni. Aga tasuta lõunaid teatavasti ei ole. Nii palju kui mina tean, läheb see lõbu maksma umbes 150 miljonit. Minu küsimus teile on: kui palju see lõpuks meile, maksumaksjatele, maksma läheb? On teil selliseid indikatsioone?

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh! Kui teie küsimus puudutas seda, kui palju riigieelarvest LNG‑võimekuse loomiseks kulutada on võimalik, siis värskelt on vastu võetud lisaeelarve, milles on kuni 30 miljonit eurot ette nähtud selleks, et LNG‑võimekus tekiks. Aga see on tõepoolest "kuni". Ja see on seotud eelkõige sellega, et kui renditakse laev ja kulusid tuleb kanda ühisettevõttel, mis on moodustatud Eesti ja Soome vahel, siis need kulud oleks võimalik sellest katta. See ei puuduta täiendavalt neid otsuseid, mis erainvestor on otsustanud teha. Nii et lisaeelarves on kuni 30 miljonit selleks, et LNG‑võimekus Eestis tekiks. See on parlamendi poolt üsna värskelt heaks kiidetud.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Ma tänan kõiki Riigikogu liikmeid küsimuste eest ja tänan valitsuse liikmeid vastuste eest. Infotund on lõppenud.