Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, lugupeetud peaminister! Lugupeetud keskkonnaminister! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu üheksanda töönädala esmaspäevast istungit. Kas head kolleegid soovivad üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Palun, kolleeg Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Annan rahanduskomisjoni nimel menetlusse Riigikogu otsuse "Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2007. aasta tegevuse kontrollimiseks" eelnõu. Meie ettepanek on nimetada audiitoriks AS-i Deloitte Audit Eesti audiitor Veiko Hintsov. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Austatud Riigikogu juhataja! Austatud peaminister! Lugupeetud kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni kuue liikme nimel on mul üle anda arupärimine härra peaministrile. Teatavasti muutis Euroopa Liit esialgset kava avada postiturg 2009. aastal ning otsustas, et postiturg peab avanema vanade liikmesriikide jaoks 1. jaanuarist 2011 ja nn uued liikmesriigid said ajapikendust kaks aastat ehk 1. jaanuarini 2013. Loomulikult käib jutt universaalteenusest ehk kirjadest kaaluga kuni 50 grammi. Samas on Eesti Posti nõukogu esimees ajakirjanduse vahendusel teatanud soovist avada postiturg 1. jaanuarist 2009. Koalitsiooni initsiatiivil esitatud seaduseelnõu avab perioodiliste väljaannete osas turu juba 1. jaanuarist 2008. Alternatiivsed operaatorid on huvitatud kirjaturust ainult suuremates linnades, kus see moodustab kirjade üldmahust üle 80%. Kirjaturu avamine eeldab, et maal tuleb teenust hakata doteerima riigieelarvest või kallineb postiteenus järsult. Viimastel aastatel on Eesti Post toonud kahjumit. 44 postkontori sulgemine annab kokkuhoidu ainult üks miljon krooni, seega nende jätkuv sulgemine ei ole lahendus, vaid ainult halvendab maarahval postiteenuse kättesaadavust. Seoses kujunenud olukorraga esitame mitu küsimust. Ma ei hakka neid praegu ette lugema.

Aitäh! Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Austatud proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Vastavalt teeseaduse § 16 lõikele 3 määratakse raha jaotus riigimaanteede hoiuks ning kohalike teede hoiuks igaks eelarveaastaks riigieelarvest. Kohalike teede investeeringuteks eraldatakse vähemalt 10% riigieelarvest teehoiu rahastamiseks ettenähtud summast. 2007. aasta riigieelarves eraldati kohalike teede rahastamiseks kokku 429 miljonit krooni, mis reaalselt moodustab 15% riigieelarvest teehoiu rahastamiseks ettenähtud summadest. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, vastates 2007. aasta 13. juunil Riigikogu infotunnis Riigikogu liikme Toomas Vareki küsimusele, oli nõus sellega, et 15% võiks olla kompromiss Vabariigi Valitsuse ja omavalitsusliitude vahel ning seda osatähtsust ei kavatseta vähendama hakata. Riigi ja Omavalitsusliitude Koostöökogu eelarveläbirääkimistel on omavalitsusliitude pool esitanud taotluse suurendada teeseaduses kütuseaktsiisist laekuvate vahendite osatähtsust kuni 30%-ni. 19. septembril allkirjastatud eelarveläbirääkimiste lõpp-protokollis jäi Vabariigi Valitsus seisukohale, et 2008. aasta eelarve projektis nähakse kohalike teede remondiks ette 15%-line kütuseaktsiis. Omavalitsusliitude Koostöökogu jäi eriarvamusele ja soovis endiselt osatähtsuse suurendamist 30%-ni ning 15%-lise määra fikseerimist ka teeseaduses. Lähtudes eeltoodust, koostas Eesti Keskerakonna fraktsioon kaks eelnõu: esiteks, tegelikult laekuva summa osatähtsuse fikseerimiseks teeseaduses ja, teiseks, kohalikule omavalitsusele laekuva tulumaksuosa järkjärguliseks suurendamiseks 30%-ni. Arvestades, et tegelikult eksisteeriva olukorra fikseerimine leiab eeldatavalt konsensuse, antakse viimasena nimetatud eelnõu menetlusse. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud kolm eelnõu ja kui eelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis juhatus otsustab nende menetlusse andmise kolme tööpäeva jooksul. Olen vastu võtnud ka ühe arupärimise, ja kui arupärimine vastab kodu- ja töökorra seadusele, siis edastan selle viivitamata adressaadile.
Head kolleegid! Nüüd järgmised teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjoni: Vabariigi Valitsuse k.a 15. novembril algatatud riigilõivuseaduse, maa hindamise seaduse ja maakatastri seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 15. novembril algatatud käibemaksu seaduse § 15 täiendamise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni k.a 15. novembril algatatud elatisabi seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse k.a 16. novembril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise, mis käsitleb Euroopa Liidu uut loomatervishoiustrateegiat aastateks 2007–2013: "Haiguste ennetamine on parem kui ravi" suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud teatise kohta arvamust andma maaelukomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on k.a 6. detsember kell 16.
Head kolleegid! Kolmapäeval, 21. novembril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kultuuriminister Laine Jänes ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Palun nüüd kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 87 Riigikogu liiget, puudub 14.
Läheme päevakorra kinnitamise juurde. Ma palun tähelepanu! Kultuurikomisjon palub käesoleva nädala täiskogu istungite päevakorrast välja arvata neljapäeva kolmandaks päevakorrapunktiks planeeritud eelnõu 78. Teiseks, seoses Evelyn Sepa haigestumisega ei toimu tänaseks planeeritud neljandale arupärimisele vastamist. Nende parandustega panen selle nädala päevakorra hääletusele. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 84 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Päevakord on kinnitatud.

Alustame tänaste päevakorrapunktide käsitlemist. Riigikogu liikmete Arvo Sarapuu, Toomas Vareki ja Jaak Aabi 11. oktoobril esitatud arupärimine regionaalhalduse reformi kohta. Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Käesoleva arupärimise ajendiks on Vabariigi Valitsuse poolt ettevalmistatava regionaalhalduse reformi kava viibimine ning avalikkuses kõlanud vastakad signaalid reformi sisu kohta. Viimase poolaasta jooksul on regionaalhalduse kava ettevalmistamise kohta ilmunud arvukalt eri osapoolte arvamusi. 19. aprillil 2007 toimunud Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil väitsite, et toetate ideed kaotada maavalitsused ja maavanema tiitlit võiks seejärel hakata kandma kohaliku omavalitsusliidu juht. Samuti pooldasite omavalitsusliitude õiguste, kohustuste ja vastutuse suurendamist. Teie omaga sarnast seisukohta väljendas 28. juulil 2007 valitsuse pressikonverentsil teie parteikaaslane justiitsminister Rein Lang. Senini ei ole Vabariigi Valitsus regionaalhalduse kava avalikkusele tutvustanud ning mõningate kuulduste põhjal ei ole küsimuses vajalikku kompromissi saavutatud. Tulenevalt eeltoodust palumegi vastata järgmistele küsimustele.
Esiteks, millal tutvustatakse avalikkusele terviklikku ja läbitöötatud uut regionaalhalduse mudeli kava ja esitatakse Riigikogule vajalikud seadusmuudatused? Vastavalt nendele ettepanekutele, mida, nagu võib arvata, kavandatakse teha, tuleks teha üsna palju seadusparandusi.
Teiseks, kuidas on mudeli kava viibimine tingitud valitsusliidu partnerite erimeelsustest? Mitmel aastal on ka varem regionaalhalduse mudeli kava arutatud ja tegelikkuses on soovitud teha üsna mitmeid muudatusi, kuid koalitsiooni erimeelsuste tõttu ei ole see siiamaani õnnestunud.
Kolmandaks, kas toetate jätkuvalt omavalitsusliitude õigusliku staatuse tugevdamist ning omavalitsusliitudele täiendavate ülesannete andmist? Siin on kõigepealt oluline, et omavalitsusliit saaks avalik-õiguslikuks. Ja olulistest funktsioonidest me peame silmas seda, et üks tähtsamaid omavalitsusliidu ülesandeid oleks maakonna arengukava, aga samuti ühistranspordi-, tervishoiu- ja sotsiaalküsimused, kus on viimasel ajal ka üsna palju pingeid tekkinud.
Neljandaks, kuidas kavandate maakondlike omavalitsusliitude rahastamist riigieelarvest? Siin on see küsimus, et aastaid anti riigieelarvest omavalitsusliitudele raha, kuid viimased aastad seda tehtud ei ole. Ma pean siin silmas, et vaja oleks leida stabiilne rahastamismudel. Mõtleme ka järgmise aasta peale, kus omavalitsuste tulubaas ei pruugi enam kasvada nii nagu praegu ja valitsus on kavandanud tasandusfondi 0%-lise kasvuga.
Viiendaks, kuidas kavatsetakse reformi läbiviimisel tagada avalike teenuste regionaalset kättesaadavust? Siin me peame silmas eeskätt ühistranspordi- ja tervishoiuküsimusi, aga kindlasti ka neid, mis on seotud postiteenuse ja muu analoogsega.
Kuuendaks, missugune on teie isiklik seisukoht maavanema ja maavalitsuse institutsiooni tulevikust? Täitsa põnev oleks teada, kes siis edaspidi maavanema tiitlit kannab, kas see on omavalitsusliidu esimees, omavalitsuse tegevjuht või siis praegune maavanem.
Seitsmendaks, kuidas on kavandatud regionaalhalduse mudeli vastuvõtmisele eelnev ühiskondlik debatt? Või kasutatakse selleks lihtsalt teerullipoliitikat ja võetakse jõuga vastu? Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Arvo Sarapuu! Hea kolleeg Meelis Atonen, kas on protseduuriline küsimus? Palun, siis tuleks käega märku anda.

Ma ei tahtnud härra Sarapuu jutule vahele segada, käsi oli siin vaikselt üleval küll. Ma ei saanud aru, miks härra Sarapuu rääkis oma küsimuses kogu aeg maavanema tiitlist. Eestis on maavanema ametikoht, aga sellist tiitlit ... On hertsogi tiitel ja krahvi tiitel, aga need on välismaal. Maavanema tiitlit minu teada Eestis pole.

Aitäh, hea kolleeg Meelis Atonen! Ma arvan, selgitage see küsimus omavahel ära.  Palun, härra peaminister!

Austatud eesistuja! Hea Riigikogu! Head arupärijad! Vastan teie küsimustele.
Esimene küsimus: "Millal tutvustatakse avalikkusele terviklikku ja läbitöötatud uut regionaalhalduse mudeli kava ja esitatakse Riigikogule vastavad seadusmuudatused?" Regionaalhalduse kava põhiküsimused on arutlusfaasis. Asjakohane arutelu avalikkuse ja kõigi kohalike omavalitsuste ning maakondlike ja üleriigiliste liitude esindajatega ja muu hulgas ka koalitsioonierakondade parlamendifraktsioonidega on hetkel käimas. Pärast laekunud ettepanekute analüüsimist selgub asjakohane ajagraafik ja edasine tegevuskava, mis sisaldab vajalike seaduseelnõude esitamise tähtaegasid. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 2007.–2011. aasta tegevusprogrammist esitab regionaalminister regionaalse juhtimistasandi kontseptsiooni Vabariigi Valitsusele 2008. aasta neljandas kvartalis. Kuid kuna kohalike omavalitsuste volikogude valimised toimuvad 2009. aasta oktoobris, siis on oluline, et kõik regionaalhalduse korrastamise kavaga kaasnevad muudatused jõustuvad aasta enne valimisi ehk hiljemalt 2008. aasta oktoobriks.
Teine küsimus: "Kuidas on kava esitamise viibimine tingitud valitsusliidu partnerite erimeelsustest?" Kava esitamine pole viibinud. Kuna Vabariigi Valitsus pole regionaalhalduse korraldamise kava veel arutanud, pole hetkel võimalik öelda, kas kava osas valitseb üksmeel või on erimeelsusi.
Kolmas küsimus: "Kas toetate jätkuvalt omavalitsusliitude õigusliku staatuse tugevdamist ning omavalitsusliitudele täiendavate ülesannete andmist?"  Loomulikult toetan. Vastavalt koalitsioonilepingule toetab valitsuskoalitsioon riigi ja kohalike omavalitsusliitude partnerlust ning omavalitsusliitude tugevdamist, soodustab väikevaldade ja linnade huvide tasakaalu tagavat otsustusmehhanismi omavalitsusliitudes.
Neljas küsimus: "Kuidas kavandate maakondlike omavalitsusliitude rahastamist riigieelarvest?" Riigieelarvest rahastatakse neid omavalitsusliite siis, kui ülesanded pannakse omavalitsusliitudele seadusjärgselt. Funktsioon antakse kindlasti üle koos rahaga, juhul kui antakse täiendavaid funktsioone. Täiendavalt on kavas tulevikus struktuurifondidest rahastada omavalitsusliitude tugevdamist, et tõsta nende haldusvõimekust. Siseministeerium käivitab vastava programmi koostöös Riigikantseleiga pärast asjakohaste põhimõtteliste kokkulepete saavutamist.
Viies küsimus: "Kuidas kavatsetakse reformi läbiviimisel tagada avalike teenuste regionaalne kättesaadavus?" Kavandatav regionaalhalduse funktsioonide korrastamine ei vii avalikke teenuseid kaugemale ega too lähemale. Eesmärk on maakonna tasandil osutatavate teenuste kvaliteedi parandamine.
Kuues küsimus: "Missugune on Teie isiklik seisukoht maavanema ja maavalitsuse institutsiooni tulevikust?" Tänaste maavalitsuste tegevuse põhisisuna näen seaduslikkuse kontrolli omavalitsusüksuste üksikaktide üle ja kodanike kaebeõiguse rahuldamist. Seega on ka maavanema põhiülesanne eelkõige riigipoolne järelevalve kohalike omavalitsuste üksikaktide üle. Maakonna kui terviku arengu eest peaks hea seisma maakondlik omavalitsusliit.
Seitsmes küsimus: "Kuidas on kavandatud regionaalhaldusmudeli vastuvõtmisele eelnev lai ühiskondlik debatt või kasutatakse selle läbiviimiseks teerullipoliitikat?" Avalik debatt juba käib. Regionaalhalduse kontseptsiooni töötatakse välja avalikkust kaasates, mitte kabinetivaikuses. Lisaks valdkondlike teadlaste ja kõigi kohalike omavalitsuste maakondlike ja üleriigiliste liitude esindajate ning juhtide kaasamisele on kõik Riigikogu liikmed ja otse loomulikult ka opositsioonierakondade esindajad oodatud debatis aktiivselt osalema. Aitäh!

Suur tänu, härra peaminister! Kas on küsimusi? Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Aitäh, austatud peaminister! Vastused olid päris vastuvõetavad ja head, välja arvatud see ajaline graafik. Kuigi ajalisest graafikust võib läbi kumada ka see, et läbi vaidlemata on küsimus, mis asi on üldse maakond, kui suur on maakond ja mida me maakonna all mõistame. Minu küsimus olekski selline: kuidas te lisaks kõigele sellele, mis te siin rääkisite, näete, milliseks see regionaalne maakond edaspidi kujuneb ja kuidas seda võib üldse nimetada?

Mina isiklikult kindlasti ei kavatse Eesti maakondade arvu muuta. Maakonnad jäävad maakondadeks. Senine maavalitsus hakkab praegusest veelgi enam pöörama tähelepanu riigi nimel järelevalve teostamisele ja kohalike omavalitsusliitude, maakondlike omavalitsusliitude ülesandeks jääb seista hea maakondliku arengu eest. See võiks olla funktsioonide jaotus ja põhimõtteliselt on ju areng selles suunas ka kulgenud. Kui veel viis-kuus aastat tagasi oli maavalitsustel küllalt suur roll maakonna kui terviku arengu tagamisel ja neil olid selleks olemas ka vajalikud vahendid, siis praeguseks on see roll jäänud iga aastaga järjest väiksemaks. Näiteks RIP ei eksisteeri enam maakondlikul tasandil. Raha antakse haridusvõrku pearahapõhiselt ning minu meelest on see ausam ja õiglasem vahendite jaotamise süsteem. Haldusala on oluliselt kitsenenud. Teie kõrval istuv endine sotsiaalminister Jaak Aab võttis maavanemate haldusalast ära kõik sotsiaalhoolekandeasutused ja need läksid Sotsiaalministeeriumi otsehaldusesse. Täpselt sama on sisuliselt sündinud hariduses. Haridusminister Mailis Reps võttis maakondadelt otse ministeeriumi hallata  riigikoolid. Maavanema haldusala on tegelikult jäänud küllalt kitsakeseks. Kultuuriministeeriumi otsehaldusesse on läinud väga paljud endised maakonna hallata olnud muuseumid jne. Sisuliselt on praegu maavanema põhiülesanne järelevalve kohalike omavalitsuste üksikaktide üle. Minu meelest oleks aeg see ka seadustada.

Palun, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud peaminister! Nagu me kõik teame, on praegu omavalitsusliidud mittetulundusühingud ehk siis omavalitsused on ühinenud ühe katuse alla ja juriidiliselt on nad vormistatud mittetulundusühingutena, kuigi neil on oma erisused ja teatud seadusjärgsed erijooned, sest omavalitsusliitude kohta kehtib eraldi seadus. Te ütlesite, et toetate omavalitsusliitude õigusliku staatuse tugevdamist, ma mõtlen siin eelkõige ikkagi just maakondlikke omavalitsusliite. Kas teie arvates on võimalik ka see, et omavalitsusliidud saavad avalik-õigusliku staatuse või avalik-õigusliku institutsiooni staatuse?

Aitäh! See sõltub muidugi rohkem teist kui minu mõtetest. Ma ei pea seda küll ilmtingimata vajalikuks. Ma ei hinda väga sellist ühistegevust, mis seisneb riigi raha laialijagamises. Tõeline ühistegevus – ka omavalitsusliitude tasandil – peaks seisnema ikka selles, et kõik huvitatud osapooled annavad oma eelarvelised vahendid ühiseks kasutamiseks. Selleks, et neid vahendeid väga otstarbekalt ühiselt kasutada, ei pea omavalitsusliit sugugi olema avalik-õiguslik isik. Kõik sõltub sellest, kas selle veel loodava kontseptsiooni järgi on kavas anda omavalitsusliitudele mingisuguseid lisaülesandeid, mis eeldavad, et see maakondlik omavalitsusliit oleks avalik-õiguslik isik. Tõtt-öelda mina neid funktsioone praegu ette ei näe.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra peaminister! Kas lugupeetud kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Läheme järgmise arupärimise juurde. Riigikogu liikmed Kalev Kallo, Helle Kalda, Olga Sõtnik, Arvo Sarapuu, Aivar Riisalu, Heimar Lenk, Tiit Kuusmik, Valeri Korb ja Inara Luigas on esitanud 15. oktoobril arupärimise Rail Baltica kohta. Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Lugupeetud kolleegid! Üheksa Riigikogu liiget on esitanud arupärimise austatud härra peaministrile. On teada, et Euroopa Liidus on soositud raudteetranspordi ja meretranspordi igakülgne arendamine ja toetamine. Rail Baltica on Euroopa Liidu prioriteetsete trans-Euroopa projektide nimekirjas ning peaks kulgema marsruudil Varssavi–Kaunas–Riia–Tallinn ja vastupidi. Vastates 8. oktoobril Riigikogus arupärimisele olukorra kohta transiidisektoris, te rõhutasite, et kaubavood ida-lääne suunal vähenevad edaspidigi Venemaa enda sadamate arendamise poliitika tõttu, küll aga suurenevad kaubavood põhja-lõuna suunal ja suurenevad tulevikuski. Samas on teada, et põhja-lõunasuunalised kaubavood ei korva ligilähedaseltki ära langenud ida-läänesuunalisi voogusid ja ei saa seda tegema lähematel aastatel. See on pannud väga raskesse olukorda AS-i Eesti Raudtee ja tema investeerimisvõime. Majandusminister Juhan Parts on käesoleva aasta septembri algul pressikonverentsil välja öelnud, et viie aasta pärast saab Tallinnast sõita rongiga Varssavisse kiirusega 120 kilomeetrit tunnis. Arvestades infrastruktuuri tänast olukorda, on see lubadus rohkem kui optimistlik. Seoses eeltooduga on Riigikogu liikmed esitanud teile mitu küsimust.

Suur tänu, kolleeg Kalev Kallo! Palun, härra peaminister!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Vastan teie küsimustele. Esimene küsimus: "Kas Eesti Vabariigi valitsusel on konkreetne plaan, mis tagaks AS-i Eesti Raudtee jätkusuutliku arengu ja kindlustaks tema võime kaasajastada infrastruktuuri?" 15. oktoobril arutas valitsus AS-i Eesti Raudtee uut äriplaani ja võttis esitatud informatsiooni teadmiseks. Mainitud äriplaani teostumisel tagatakse AS-i Eesti Raudtee jätkusuutlik areng ja võime ajakohastada raudtee infrastruktuuri. Valitsus ei välista, et toetamaks AS-i Eesti Raudtee arengut otsustatakse näiteks ettevõtte tulevaste perioodide eeldatav kasum reinvesteerida ettevõttesse. Samuti otsustati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juures tegutseva transiidikomisjoni 17. septembri koosolekul moodustada ekspertide töörühm, mis loodetavasti töötab novembri keskpaigaks välja esmased transiidi arengustrateegia uuendatud põhisuunad, mille põhjal koostatakse edasine tegevuskava. Ekspertide töörühma juhib ministeeriumi kantsler Marika Priske ning selle koosseisu kuuluvad esindajad riigi äriühingutest AS Tallinna Sadam ja AS Eesti Raudtee, erafirmast E.O.S., Sadamaoperaatorite Liidust, Transiidiassotsiatsioonist, Eesti Rahvusvaheliste Autovedude Assotsiatsioonist, Rahandusministeeriumist, Välisministeeriumist ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist. Töörühm on käinud koos kahel korral. Lisaks toimuvad töörühma tegevusega seonduvalt ekspertide kohtumised, kus on arutatud strateegia koostamise lähteülesannet, esialgseid visioone, strateegia valikuid, kiireid meetmeid, võimalikku ajaraamistikku ja muid teemakohaseid küsimusi.
Teine küsimus: "Millal on kavas lahutada vedude opereerimine ja infrastruktuuri haldamine eraldi äriühinguteks?" Lähtudes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt valitsuskabineti nõupidamisele esitatud memorandumis sisalduvast informatsioonist, kiitis valitsus 15. oktoobril heaks AS-i Eesti Raudtee juhatuses väljatöötatud kava aktsiaselts kontserni põhimõttel ümber struktureerida. Veoteenuse ja raudtee infrastruktuuri haldamise lahutamine eraldi äriühingutesse on plaanis alates 1. jaanuarist 2009.
Kolmas küsimus: "Millised on konkreetsed sammud 2008. aastal, tagamaks võimalust sõita viie aasta pärast rongiga Varssavisse kiirusega 120 kilomeetrit tunnis?" 2008. aastal alustatakse Tartu–Valga raudteelõigu kapitaalremonti, mis loodetakse lõpetada 2009. aastal. Aastatel 2009 ja 2010 on plaanis ka Tallinna–Tapa teise peatee remont, misjärel on võimalik sõita Tallinnast Valka kiirusega 120 kilomeetrit tunnis.
Neljas küsimus: "Millal on kavas üle minna Rail Baltica trassil Euroopa relsivahe standardile?" Rail Baltica trassi kohta puudub kokkulepitud eesmärk ja järelikult ka ajakava üleminekuks 1435 millimeetri laiusega raudteele.

Suur tänu, härra peaminister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Aitäh, proua eesistuja! Aitäh vastuste eest, lugupeetud peaminister! Vastused olid ülevaatlikud ja ammendavad. Ainult üks väike täpsustav küsimus. Kas sellel töörühmal on ette nähtud plaan, millal ta peaks oma põhjapanevad või lõplikud seisukohad esitama? Kas on mingi tähtaeg?

Töörühm tegutseb ühiskondlikel alustel ja eelkõige on töörühma koondatud sellised partnerid, kes on väga huvitatud lahenduste kiirest leidmisest. Seega saame loota, et need ettepanekud Vabariigi Valitsusele tehakse õige pea. Konkreetsetest kuupäevadest mina töörühma nimel rääkida ei saa.

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Te rääkisite praegu Tallinna–Valga raudteelõigu rekonstrueerimisest. Kas see tähendab seda, et Rail Baltica puhul on lõplikult ära otsustatud, et liiklus läheb ikkagi läbi Valga? Siin oli ju juttu Pärnu harust jne. Või on see küsimus ikkagi lahtine?

Esimeses etapis on otsus täiesti kindel, kui tegemist on praegu olemasoleva raudteelõigu rekonstrueerimisega, siis ainult läbi Valga. Läbi Pärnu või Mõisaküla ei ole sel liiklusel kuidagi võimalik kulgeda, sest siis peaks see ju ka Läti territooriumil kuidagi kulgeda saama, aga praegu seda võimalust seal ei ole. Nii et praegu läheb läbi Valga, kuid põhimõtteliselt me tahaksime säilitada võimalust rajada millalgi kaugemas tulevikus ka kiirem ühendus läbi Pärnu. Me ei tahaks täielikult sellest võimalusest loobuda, kuid esialgu see teema aktuaalne ei ole.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra peaminister! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole.

Läheme järgmise arupärimise juurde, milleks on Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Aivar Riisalu, Heimar Lengi, Valeri Korbi, Eldar Efendijevi, Helle Kalda, Nelli Privalova, Olga Sõtniku ja Marika Tuusi 17. oktoobril esitatud arupärimine Keila Haigla kohta. Ma palun kõnepulti kolleeg Jaak Aabi!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! 17. oktoobril andsid Keskerakonna fraktsiooni liikmed peaminister Andrus Ansipile üle järgmise arupärimise. Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla koosseisus on ka Keila Haigla, kus tegeldakse hooldusravi, järelravi, pulmonoloogiliste haigete ja psühhogeriaatriliste patsientide raviga. Kokku on Keilas ligi 200 voodikohta eelnimetatud raviliikide tarbeks. Septembris esitas SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatus nõukogule ettepaneku Keila Haigla kui mittekasumlik maha müüa. Kõige tõenäolisema variandi järgi toimub haigla müük tütarettevõtte loomise ja selle aktsiate müügi kaudu. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla on edaspidi huvitatud vaid järelravi võimalusest 30 voodikohal. Keila Haigla müügi korral ei saa olla kindlust, et ostja jätkab tervishoiuteenuste osutamist. Samas on nii üle Eesti kui ka Tallinna ja Harjumaa piirkonnas puudus hooldus‑ ja taastusravi võimsusest. Nende teenuste järele on üha suurem nõudlus, arvestades demograafilisi protsesse ja elanikkonna vananemist. Arvestades eeltoodut, küsime teilt kui peaministrilt järgmist. Esiteks. Kas riigi asutatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse ja nõukogu otsused Keila Haigla müügi kohta on kooskõlas Vabariigi Valitsuse teostatava tervishoiupoliitikaga? Teiseks. Kas peaminister kiidab heaks regionaalhaigla tegevuse Keila Haigla müügi küsimuses? Kolmandaks. Kas haiglad, ka riigi asutatud sihtasutustena, peaksid oma tegevuses lähtuma ainult kasumlikkuse printsiibist? Neljandaks. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla on riigi sihtasutus, kus riik teostab juhtimist nõukogu liikmete kaudu. Kas selles küsimuses peaksid nõukogu liikmed lähtuma oma isiklikust seisukohast või riigi tervishoiupoliitikast? Viiendaks. Mida on Vabariigi Valitsus või Sotsiaalministeerium otsustanud Keila Haigla jätkusuutlikkuse küsimuses? Kuuendaks. Kuidas kavatseb Vabariigi Valitsus või Sotsiaalministeerium lahendada Tallinna ja Harjumaa hooldus‑ ja taastusravi voodikohtade nappuse probleemi? Aitäh!

Aitäh, kolleeg Jaak Aab! Palun, härra peaminister, kõnetool on teie käsutuses!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Esmalt taustaks. Keila Haigla kuulub alates 1. aprillist 2003. aastast iseseisva üksusena SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla koosseisu. Keila Haigla hoones asub Põhja-Eesti Regionaalhaigla hooldusraviosakond 80 voodikohaga. Psühhogeriaatriaosakond – 40 voodikohta, järelravi orientatsiooniga sisehaiguste osakond – 30 voodikohta, kirurgiaosakond – 30 voodikohta, pulmonoloogiaosakond – 15 voodikohta. Samuti osutatakse ambulatoorset eriarstiabi perearsti saatekirja alusel. Kokku on Keila Haiglas 195 voodikohta. Praeguse seisuga töötab Keila Haiglas 15 arsti, 88 õde, 113 hooldajat ning 45 tugiteenistuse töötajat. Keila Haigla poolt osutatud teenuste käive oli 2006. aastal 30 miljonit krooni. Rentnikelt saadud tulu ulatus 1,6 miljoni kroonini. Kuigi Keila Haigla majandustulem on kahel viimasel aastal olnud negatiivne, on Põhja-Eesti Regionaalhaigla teinud kahe aasta jooksul hoonete paranduslikke töid kaheksa miljoni krooni ulatuses ja soetanud põhivahendeid umbes kahe miljoni krooni ulatuses. Investeeringud olid vajalikud olemasolevas mahus taastus‑ ja hooldusraviteenuste tagamiseks ja jätkamiseks. Alates 1995. aastast töötab Keila Haigla pinnal ka AS Keila Taastusravikeskus, kes osutab taastusraviteenust Põhja-Eesti Regionaalhaiglale. Seejuures moodustavad akuutse neuroloogilise leiuga patsiendid 75% taastusravile suunatud patsientidest. Alates 2006. aasta augustist töötab keskus Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga sõlmitud koostöölepingu alusel, mis kestab kuni 2015. aastani. Keskusel on eesmärk arendada statsionaarse taastusravi osakond välja selliselt, et see suudaks osutada teenust nii Põhja-Eesti Regionaalhaiglale kui ka AS‑i Lääne-Tallinna Keskhaigla taastusravinäidustustega haigetele, sealhulgas neuroloogilise, kardioloogilise ja ortopeedilise diagnoosiga patsientidele. Taastusravikeskus on kujunenud Põhja-Eesti suurimaks, 56 voodikohaga taastusraviteenuste osutajaks. Taastusravikeskus annab tööd 65 inimesele. Keila Haigla hoones osutavad maakonna elanikele üldarstiabi ka kolm perearsti.
Nüüd vastused konkreetsetele küsimustele.
"Kas riigi asutatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse ja nõukogu otsused Keila Haigla müügi kohta on kooskõlas Vabariigi Valitsuse teostatava tervishoiupoliitikaga?" Sotsiaalministeeriumi eesmärk on säilitada haiglas hooldus‑, taastus‑ ja järelraviteenuse osutamine vähemalt praeguses mahus. Tulenevalt majandusanalüüsist on Keila Haigla majandustulem negatiivne, mis ei võimalda haiglal jätkata oma tegevust senisel kujul. Ressursside otstarbeka planeerimise ja raha sihipärase kasutamise vajadusest tulenevalt on Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Sotsiaalministeerium käivitanud tegevused võimalike investorite leidmiseks, et jätkata Keila Haiglas tervishoiu‑ ja hoolekandeteenuste osutamist ning maja haldamist.
"Kas peaminister kiidab heaks regionaalhaigla tegevuse Keila Haigla müügi küsimuses?" Põhja-Eesti Regionaalhaigla pöördus 21. septembril 2007. aastal Sotsiaalministeeriumi poole palvega teha Vabariigi Valitsusele ettepanek AS‑i Keila Taastus‑ ja Hooldusravikeskuse asutamiseks Põhja-Eesti Regionaalhaigla tütarettevõttena ning seejärel ettevõtte aktsiate võõrandamise osas volituste saamiseks. Riigi seisukohalt on väga oluline tagada praegu pakutavate teenuste osutamise jätkamine Keila Haiglas. Üks võimalik lahendus oleks tegevuse jätkamine Põhja-Eesti Regionaalhaigla moodustatud iseseisva äriühingu vormis uutel juhtimisalustel efektiivselt toimiva haiglana. Keila Haigla varade baasil iseseisva äriühingu moodustamist, mille põhikirjaliseks tegevuseks on eelkõige tervishoiuteenuste osutamine ja mis tagab olemasolevate teenuste jätkumise ja haigla tervikuna kasumliku majandamise, võib Vabariigi Valitsus põhimõtteliselt aktsepteerida. Sotsiaalministeerium on seisukohal, et sellise äriühingu moodustamise tingimuseks peab olema eelkokkulepe moodustatava äriühingu aktsiate võõrandamiseks, sest ilma täiendavaid finantsvahendeid kaasamata tekib moodustataval äriühingul raskusi ning tegevus tuleks lõpetada. Küll ei ole Vabariigi Valitsus Keila Haigla müügi küsimust arutanud.
"Kas haiglad peaksid oma tegevuses lähtuma ainult kasumlikkuse printsiibist?"  Haiglate tegevuse peamine eesmärk on osutada kvaliteetset, kõigile võrdselt kättesaadavat tervishoiuteenust. Haiglaid, nagu kõiki teisi eraõiguslikel alustel tegutsevaid majandusüksusi, peab suutma juhtida ja majandada efektiivselt, kuid kasumi teenimine ei ole kindlasti eesmärk iseendas.
"Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla on riigi sihtasutus, kus riik teostab juhtimist nõukogu liikmete kaudu. Kas selles küsimuses peaksid nõukogu liikmed lähtuma oma isiklikust seisukohast või riigi tervishoiupoliitikast?" Põhja-Eesti Regionaalhaigla nõukogu liikmed lähtuvad riigi tervishoiupoliitikast ja esindavad sihtasutuse nõukogus riigi huve. Regionaalhaigla missioon on arstliku turvalisuse tagamine paljuprofiilse akuutravihaiglana. Oma tegevuses lähtub regionaalhaigla patsiendi vajadustest, haigla terviklikkusest, arstieetikast ja kindlasti ka majanduslikust jätkusuutlikkusest.
"Mida on Vabariigi Valitsus või Sotsiaalministeerium otsustanud Keila Haigla jätkusuutlikkuse küsimuses?" Praeguses olukorras tegutseb Keila Haigla Põhja-Eesti Regionaalhaigla omaette struktuuriüksusena, kuid paraku ei kata selle tegevuse tulemusena teenitav tulu Keila Haigla kulusid. Põhja-Eesti Regionaalhaigla nõukogu ja juhatus jõudsid Keila Haigla majandusnäitajaid analüüsides järeldusele, et üksus on kahjumis. Kahjumi peamine põhjus on hoone madal koormatus. 40 000 ruutmeetri suuruse hoonetekompleksi arendamine taastus‑ ja hooldusravi‑ ning hoolekandeteenuste osutamiseks nõuaks regionaalhaiglalt ulatuslikke investeeringuid, milleks regionaalhaiglal praegu võimekus puudub. Sellest tulenevalt töötatakse koostöös Sotsiaalministeeriumiga välja meetmeid, leidmaks tervishoiuteenuste osutamise jätkamiseks optimaalset ja jätkusuutlikku lahendust, mis tagaks teenuste osutamise vähemalt praegusel tasemel. Ka Harju maavanem on asunud seisukohale, et Keila Haiglast peaks kujunema regionaalne tervishoiu‑ ja sotsiaalteenuseid pakkuv keskus. Ühe ettepanekuna oli kaalumisel moodustada koos maakonna omavalitsusüksustega Keila Haigla vara baasil iseseisev meditsiini‑ ja sotsiaalteenuseid osutav juriidiline isik. Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatus on teavitanud Sotsiaalministeeriumi, et on alustanud võimalike investorite otsinguid, kes suudaksid tagada Keila Haiglas tervishoiuteenuste osutamise jätkumise praeguses mahus ning amortiseerunud maja haldamise ja renoveerimise.
"Kuidas kavatseb Vabariigi Valitsus või Sotsiaalministeerium lahendada Tallinna ja Harjumaa hooldus‑ ja taastusravi voodikohtade nappuse probleemi?" Taastusravi voodikohtade arv katab vajaduse. Harjumaal on kokku 480 hooldusravi voodikohta, vajadus on 700 voodikoha järele. Hooldusraviteenust osutatakse lisaks Keila Haiglale ka Ida-Tallina Keskhaiglas ja Lääne-Tallinna Keskhaiglas, Loksa Ravikeskuses, Kallavere Haiglas ja EELK Tallinna Diakooniahaiglas. Sellest tulenevalt on vaja säilitada võimalus Keila Haigla baasil Tallinna ja Harjumaa hooldusravi voodikohtade arvu suurendamiseks. Iga haigla hooldusravialane tegevus sõltub Eesti Haigekassa ja kohalike omavalitsustega sõlmitud lepingu mahust hooldusravi ja hooldusteenuste osutamiseks. Hooldusravi rahastamiseks on 2007. aastal planeeritud 190 miljonit krooni, mida on eelmise aastaga võrreldes 46% rohkem. Hooldusravi eelarvet on plaanis suurendada järk-järgult. Igal juhul on Keila Haiglat ka edaspidi vaja hooldus- ja taastusravikeskusena. Põhja-Eesti Regionaalhaigla peaks väga tõsiselt kaaluma kavandatavat aktsiate võõrandamist. Kui Keila Haigla saab jätkata eraomanike hallatava hooldusravikeskusena, peaks ta saama jätkata ka ühes või teises vormis toimiva Põhja-Eesti Regionaalhaigla kui sihtasutuse iseseisva allüksusena. Aitäh!

Suur tänu, härra peaminister! Palun, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, austatud esimees! Härra peaminister! Ka mina olen kuulnud seda informatsiooni, mis puudutab nõukogu heakskiitu omaette tütarettevõtte loomiseks. Tegevus sellel suunal minu teada käib. Aga selleks, et need tervishoiuteenused saaksid edaspidigi osutatud, oli minu teada nõukogus arutusel ka see, kas see iseseisev üksus, mis moodustatakse tütarettevõttena, ei peaks saama tervishoiuteenuste osutamiseks eraldi litsentsi. On isegi räägitud kohaliku haigla litsentsist. Kas teieni on jõudnud need taotlused ja kas Sotsiaalministeerium peab õigeks kohaliku haigla litsentsi andmist sellele uuele tütarettevõttele?

Ei, minuni need ettepanekud jõudnud ei ole.

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Te nimetasite terve hulga hoolduskeskusi Tallinnas. Kuid kui Keila Haigla poolt vaadata sinna Paldiski ja Haapsalu poole, siis seal neid ei ole. Keila Haiglat tunnen ma hästi ja võin öelda, et ta on maakonnas väga populaarne. On pikad järjekorrad, et sinna saada. Ma ei saanud hästi aru. Valitsus pole müügiküsimust arutanud. Ma saan aru, et te pole arutanud, aga kas ikkagi see müük tuleb kõne alla? Nagu me nägime, Hiiu tuberkuloosikeskuse müüs härra Vilosius kahe nädalaga maha, millest oli ka meedias palju juttu. Kas ei või sama lugu korduda Keila Haiglaga? Te väga konkreetselt pole praegu oma seisukohta öelnud.

Mina ütlesin oma seisukoha küllalt konkreetselt välja ja võin seda korrata. Kui Keila Haigla saab jätkata eraomanike kätes, ju ta peaks saama siis jätkata ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla iseseisva struktuuriüksusena. Ma ei arva, et riik või kohalik omavalitsus on halb peremees ja eraomanik on ilmtingimata parem peremees.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra peaminister! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Läheme viimase arupärimise juurde, milleks on Riigikogu liikme Aleksei Lotmani esitatud arupärimine Suurupi looduskaitseliselt väärtusliku metsa kohta. Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Aitäh, kolleegid, kes te veel siin saalis olete, selle eest, et olete nii kaua jaksanud siin olla! Auväärt keskkonnaminister! Kevadel, 18. aprillil viskas Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esimees Valdur Lahtvee teile sisuliselt päästerõnga, küsides, millised on teie plaanid Suurupi küsimuses. Kahjuks seda päästerõngast vastu ei võetud. Keskkonnaministeerium jätkas pikka aega tegevusetust ja alles suvel hakati liigutama. Tagajärg on see, et Suurupis on raietöödega potentsiaalset Natura ala kahjustatud. Raietööde peatamine oli hilinenud samm, kuigi praegusel juhul kehtib see, et parem hilja kui mitte kunagi. Ka praegu pole selge, kas raietööde peatamine tagab kaugemas perspektiivis ala kaitstuse. Nagu me kõik teame, on Euroopa Kohus korduvalt sedastanud, et liikmesriigid ei tohi jätta looduskaitseliselt tähtsaid alasid majanduslikel põhjustel Natura võrgustikust välja ja peavad tagama selliste alade kaitstuse. Seetõttu küsime järgmist. Esiteks, kes vastutab? Teine küsimus on veel tähtsam. Milline on Keskkonnaministeeriumi edasine tegevus nii Suurupi juhtumi lahendamisel kui ka analoogiliste juhtumite ärahoidmisel? Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Aleksei Lotman! Palun, härra keskkonnaminister!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma tänan arupärijat nende küsimuste eest! Enne kui vastan, räägin paari sõnaga nende sündmuste ajaloost, küll mitte väga pikalt, lihtsalt selleks, et me saaksime ühtemoodi aru, mis Suurupis on toimunud ja kuidas need sündmused on arenenud.
Nimelt, esimene ametlik samm Suurupi looduskaitseala loomiseks tehti juba 22. aprillil 2004. aastal, kui keskkonnaministri määrusega kehtestati ajutised piirangud majandustegevusele. Piirangud kehtisid kuni s.a 1. maini. Suurupi looduskaitseala loomise algatas keskkonnaminister oma käskkirjaga juba 25. augustil 2004. aastal. Avalikustamise käigus esitasid kaheksa kaitsealale jäävate eramaade omanikku aga vastuväiteid. Algas maaomanike ja Harjumaa Keskkonnateenistuse kirjavahetus, mis kestis kogu 2005. aasta ja mis viis selleni, et 2006. aasta alguses otsustas keskkonnateenistus tellida kogu kaitseala kohta uue kaitse-eeskirja eelnõu ekspertiisi, sest maaomanikud avaldasid kahtlust ala kaitseväärtuses ja kaitse-eeskirja menetlemine oli jõudnud ummikusse. Uus ekspertiis tehti 2006. aasta suveks, selle tegi Eesti üks kogenumaid kaitse-eeskirjade eksperte Eerik Leibak. Tema töö tol hetkel kinnitas ala loodusväärtust ja kaitseala vajalikkust. Taas esitasid maaomanikud oma vastuväited kinnistute kaitsealasse arvamise kohta, juhtides ühtlasi tähelepanu sellele, et uute alade kaitsealasse lisamisega on rikutud maaomanike õigustatud ootusi. See asi päädis tol hetkel sellega, et tolleaegne keskkonnaminister saatis 19. märtsil 2007. aastal Harku vallale kirja, milles teatas oma otsusest kaitseala mitte luua, kuna ala väärtuste kaitseks saab rakendada muid piirangumehhanisme. Need on ehituskeelu vööndi piirangud, mis seal rannas kehtivad, ja kohalikud planeeringud. Teatavasti oli planeeringuprotsess sel hetkel käimas. Sama aasta suvel aga esitasid maaomanikud metsaseaduse kohaselt metsateatise, kavatsusega teha raieid, sealhulgas lageraieid. Augustis alustati Rannakivi kinnistul raieid. Tolleks hetkeks oli selgeks saanud, et ainult planeeringu ja looduskaitseseaduses ranna ja kalda kaitseks kehtestatud piirangute abil pole võimalik neid loodusväärtusi kaitsta. Arvestades seda, et Natura 2000 alade valikul tuleb lähtuda ainult loodusteaduslikest kriteeriumidest, taaskäivitas Keskkonnaministeerium Suurupi kaitseala loomise. Sellele sammule olid eelnenud konsultatsioonid nii kohalike maaomanike kui ka looduskaitse vabaühenduste esindajatega. Eesmärgiks oli leida tekkinud probleemile rahumeelsed lahendused. Uskusime, et selliseid lahendusi on võimalik leida ja kaitseala loomine võib jätkuda. See arusaam aga lõppes täielikult 18. oktoobril, kui omanikud alustasid seal piirkonnas lageraietega. Selline oli lühike kokkuvõte ajaloost.
Tõepoolest, kui ma kevadel arupärimisele vastasin ja teie ees esinesin, siis kasutasin ma seda informatsiooni, mida tol hetkel oli võimalik Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonnast saada. Ilmselt oli see siis kantud ka soovist jätkata väljaöeldud ja alustatud suunda: selle ala kaitsmisega peaks tegelema kohalik omavalitsus ja selle ala kaitsmine on võimalik piiranguvööndi ja kohalike planeeringute abil. Paraku tuleb tunnistada, et need seisukohad olid ekslikud. Tuleb tunnistada sedagi, et meil oli tegemist maaomanikega, kellele Eestimaa loodus väga palju korda ei lähe. Kasutades ära seda võimalust, seda auku, mille seadus neile jättis, alustasid nad 18. oktoobril lageraietega ja just nimelt kõige väärtuslikumal kinnistul. Sellega kaasnes see, et nad rikkusid üsna suure osa olulisest elukeskkonnast. Paraku on praktika selline. Tänaseks, nagu te teate, on keskkonnaminister oma käskkirjaga metsateatised peatanud. Raied on peatatud ja need jäävadki sellisesse seisu. Seda näitab ka viimaste päevade kohtuotsus. Asjaomased isikud taotlesid, et kohtuprotsessi toimumise aja jooksul oleksid need piirangud maha võetud, et nad saaksid raieid jätkata. Kohus sellega ei nõustunud, nii et raied on endiselt peatatud. Käib kaitse-eeskirja avalikustamine, mis lõpeb 26. novembril, ja pärast seda, loodetavasti, kui suuri vaidlusi üles ei jää, saame reaalsuseks teha selle, et Suurupi looduskaitseala moodustatakse. Selline on asjade käik.
Ütlen isiklikult enda poolt ka seda, et mul ei ole põhjust väljendada mingisugust rahulolu asjade käigu üle. Tõepoolest, me oleksime võinud varem tegutseda teistmoodi, kui see informatsioon, mis tol ajal värskele ministrile anti, oleks olnud pisut teistsugune. Aitäh!

Suur tänu, härra keskkonnaminister! Teile on küsimusi. Palun, Aleksei Lotman!

Aitäh, auväärt Riigikogu juhataja! Lugupeetud minister! Kas ma saan õigesti aru, et praeguseks on vähemalt ministeeriumis kindlalt kinnitunud arusaam, et nii linnudirektiivi kui ka loodusdirektiivi täitmine eeldab sisulist lähenemist projektidele, mitte niivõrd alati kõigi arendajate soovide täitmist ja mitte niivõrd alati ainult olemasolevas kaitse-eeskirjas näpuga järje vedamist, vaid seda, mida meilt vastavad direktiivid nõuavad – sisulist lähenemist looduskaitsele?

Aitäh küsimuse eest! Olen kindlalt sellel seisukohal, et, tõepoolest, kui me mingisuguse teemaga tegeleme, siis me peame tegelema teemaga sisuliselt, et mitte niisama aega raisata. Arupärijatel oli küsimus ka seoses ähvardava Natura trahviga. Tahan öelda, et see trahvide teema on kohati emotsionaalselt natuke üle pingutatud. Vähemalt riigisisesi ei peaks üksteist alati nende trahvidega ehmatama. Me ei tee neid asju ju tegelikult mitte sellepärast, et vältida Natura trahve. Me teeme neid asju sellepärast, et need looduskaitselised küsimused ka sisuliselt korda saada. Selle nimel me pingutame. Tõepoolest, selle informatsiooni hankimisel, nagu ma ennegi ütlesin, ootaks väga koostööd just nimelt teadlaste ja looduskaitsjate poolt, et me saaksime tõest informatsiooni. Medali üks külg on see, et me oleme mõned asjad võib-olla jätnud tähelepanuta, ei ole märganud loodusväärtusi seal, kus nad tegelikult on. Aga sellel medalil on ka veel teine külg, ehk me kaitseme asju, mida meil looduses tegelikult ei ole. Aastal 2004, kui inventuuri tehti, tehti seda suure kiiruga. Tööde maht oli tol hetkel väga suur. Sellest tuleneb see, et tehtud inventuuride tase on väga ebaühtlane ja kohati on ilmselt kaitse alla võetud asju, mida meil tegelikult ei ole. Me peame seda pilti vaatama tervikuna nii ühelt kui ka teiselt poolt.

Palun, kolleeg Mart Jüssi!

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea minister! Minu küsimus on seotud perspektiivsete arendustega Virtsu-Kuivastu joonel ehk Saaremaa või Suure väina püsiühendusega. Kui me selles kontekstis räägime sotsiaal-majanduslikest aspektidest, kas teie tänasel hinnangul need aspektid on niivõrd kaalukad, et neid hakatakse vaagima ka siis, kui me saame teada keskkonnamõjude hinnangu ja püsiühenduse võimaliku hinna? Kas need mõjud on siis üks argument?

Aitäh küsimuse eest! Päris selge on see, et sellise suure objekti rajamisel tuleb läbi kaaluda kõik aspektid ja kindlasti ka sotsiaal-majanduslik hinnang on see, mida tuleb tõsiselt vaagida. Teisest küljest, käimasolev keskkonnamõjude hinnang peaks meile näitama, milline on objekti hind keskkonna seisukohalt lähtudes ja milline on meie valulävi. Me oleme valmis seda objekti rajama nii või teisiti ja sellel objektil saab olema keskkonnamõju. Me ei saa öelda, et sellel ei ole mingit keskkonnamõju, igal juhul on seal mingi keskkonnamõju olemas. Kui suur või väike see tuleb, seda näitab keskkonnamõjude hinnang. Loomulikult tuleb arvesse võtta ka sotsiaal-majanduslikku hinnangut, mis tegelikult väljendab selle kogukonna huvi, kes seal elab, selle objekti kasutamise osas. Loomulikult tuleb pidada silmas seda, et Saaremaa on kindlasti ka tulevikus üks tõsine paikkond turismi arendamiseks, kaasa arvatud loodusturismi arendamiseks. Kõik need aspektid tuleb arvesse võtta ja loodan, et kui kõik eeltööd on ära tehtud, siis valitsus ja Riigikogu langetavad oma targa otsuse.

Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Hea keskkonnaminister! Nagu ma aru sain, oligi niimoodi, et tegelikult ei olnud Keskkonnaministeeriumil kaalutlemiseks piisavalt informatsiooni, et raieluba juba varem mitte jõusse jätta. Tõepoolest, loodusdirektiiv näeb ette, et kui on olemas teaduslikke andmeid, et üks või teine ala peaks olema Natura ala just elupaikade iseloomu ja muu tõttu, siis ta peaks selleks ka muutuma. Kas teie jutust võib aru saada, et tulevikus, juhul kui selliseid teaduslikke andmeid on ja neid Keskkonnaministeeriumile ka esitatakse, siis kogu see looduskaitseline protseduur kulgeb sellesama Suurupi kogemuse tõttu valutumalt?

Aitäh küsimuse eest! Jah, tõepoolest tahan seda loota. Kui pöördute tagasi minu tolleaegse esinemise juurde Riigikogus, võtate stenogrammi välja, siis näete, et ma väga selgelt rääkisin sellest, et Suurupis on tegemist B-kategooria aladega, ehk rääkisin seda, et neid väärtusi on meil Eestis mujalgi ja tegelikult ei ole hädavajalik neid riiklikult kaitsma minna. Selline informatsioon mul tol hetkel oli. Seda ma kasutasin. Oleks see informatsioon olnud teistsugune, siis kindlasti oleksid ka vastused olnud teistsugused ja me oleksime mõningate protsessidega suutnud varem alustada.

Hea kolleeg Aleksei Lotman! Üks küsimus on praegu lubatud. Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Head kolleegid ja hea minister! Ma pean kõnet natuke protseduurilistel põhjustel, ma oleksin saanud selle küsimustega ära õiendada. Aga võtame kokku selle, mis me kuulsime. Niipalju, kui mina aru saan, minister möönis, et tegelikult oli kevadel rohelistel õigus ja et meie n‑ö kiuslik küsimus ei olnud ajendatud mitte kiusust, vaid soovist asja tegelikult paremini teha. Seetõttu loodan ma siiralt, et edaspidi me saame paremini koostööd teha meie fraktsiooni ja keskkonnaministri vahel ja küllap on siis ka vähem kiuslikke küsimusi meie poolt. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Aleksei Lotman!

Palun, head kolleegid, registreeruda esinemiseks vabas mikrofonis pärast haamrilööki! Kõnesoove ei ole. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 16.05.