Tere hommikust, lugupeetud kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu I istungjärgu viienda töönädala teisipäevast istungit. Head kolleegid! Kui te soovite üle anda eelnõusid või arupärimisi, siis on praegu selleks võimalus. Palun, kolleeg Jaak Aab!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel annan üle riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu sisu on lühidalt see, et soovime suurendada ühekordse riikliku sünnitoetuse ja ka lapsendamistoetuse praeguselt 5000 kroonilt 10 000 kroonini. See aitab paremini katta ühekordseid kulutusi, mis on seotud nii lapse sündimisega peresse kui lapsendamisega. Ja kindlasti toetab see kas või väikesel moel seda, et meie peredesse sünniks rohkem lapsi ja iive oleks suurem. Aitäh!

Aitäh! Tundub, et rohkem ei soovi keegi eelnõusid üle anda ega arupärimisi esitada. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduse muutmise eelnõu. Riigikogu juhatus otsustab selle menetlusse võtmise vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele. Vabariigi Valitsus täna eelnõusid üle ei anna.
Head kolleegid! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll.
Kohalolijaks on registreerunud 82 Riigikogu liiget, puudub 19.
Head kolleegid! Nüüd annan edasi teated.  Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse k.a 7. mail esitatud Eesti seisukohad nõukogu direktiivi, millega muudetakse direktiivi 2003/96/EÜ kaubanduslikul eesmärgil mootorikütusena kasutatava gaasiõli maksustamise erikorra kohanduse ning mootorikütusena kasutatava gaasiõli ja pliivaba bensiini maksustamise koordineerimise osas, eelnõu suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud eelnõu kohta arvamust andma majanduskomisjoni ja rahanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on 2007. aasta 31. mai kell 17.
Lugupeetud kolleegid! Kohe pärast tänase täiskogu istungi lõppu toimuvad siin Riigikogu istungite saalis Eesti-Kasahstani ning Eesti-Slovakkia parlamendirühma asutamiskoosolekud, samuti on tehtud ettepanek moodustada siin pärast täiskogu istungi lõppu Eesti-Iisraeli parlamendirühm.

Läheme tänase päevakorra juurde. Kolleegid, palun mobiiltelefonid saalis välja lülitada! Meil on päevakorras kolm otsuse eelnõu. Esimene on kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Rahvusooperi nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu. Ma tutvustaksin kolleegidele ka eelnõu menetlemise korda. Riigikogu otsuse eelnõu nõukogu liikmete nimetamisest arutatakse ühel lugemisel. Vastavalt seadusele on kultuurikomisjon esitanud otsuse eelnõu ning selle kohta ei esitata muudatusettepanekuid. Eelnõu menetlemiseks palun kõnepulti juhtivkomisjoni esindaja. Juhtivkomisjoni ettekandeks annan sõna kultuurikomisjoni esimehele Peeter Kreitzbergile. Palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Vastavalt rahvusooperi seaduse § 6 lõike 2 punktile 1 esitab kultuurikomisjon Riigikogu menetlusse otsuse eelnõu, et nimetada kolm liiget Riigikogu XI koosseisust rahvusooperi nõukogusse. Peale kolme Riigikogu liikme on rahvusooperi nõukogu liikmed kaks kultuuriministri nimetatud liiget, üks haridus- ja teadusministri nimetatud liige, üks rahandusministri nimetatud liige, üks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nõukogu nimetatud liige, üks Eesti Teatriliidu juhatuse nimetatud liige, üks Eesti Heliloojate Liidu juhatuse nimetatud liige ja üks Estonia Seltsi juhatuse nimetatud liige.
2007. aasta 2. mai erakorralisel istungil toimunud hääletuse tulemusena teeb kultuurikomisjon ettepaneku nimetada rahvusooperi nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Urmas Reinsalu, Indrek Saar ja Imre Sooäär. Kokku esitati kultuurikomisjoni viie Riigikogu liikme kandidatuur. Viidi läbi salajane hääletus ja selle tulemusena me esitamegi nõukogu koosseisu nimetatud kolm inimest. Kultuurikomisjon otsustas teha Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta otsuse eelnõu teisipäeva, 8. mai päevakorda. Komisjoni ettepanek on eelnõu Riigikogu otsusena vastu võtta. Ettekandjaks otsustati määrata kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Tundub, et küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Kreitzberg! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimised avame ainult fraktsioonide esindajatele ja esimesena kutsun kõnepulti kolleeg Mailis Repsi Keskerakonna fraktsiooni esindajana.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Kui see Riigikogu koosseis tuli kokku, siis ühe esimese huvitavama sõnavõtuga esines meie lugupeetud Reformierakonna fraktsiooni esimees, öeldes, et selles Riigikogus on täiesti uued reeglid ja need kokkulepped ja käitumistavad, mis Riigikogu eelmistes koosseisudes kehtisid, selles Riigikogus ei kehti. Eriti huvitav oli aga nende uute reeglite kehtestamine meie kultuurikomisjonis, kus tuli välja, et Estonia nõukogu liikmeks ei sobi mitte ükski opositsiooni kandidaat. Me vist ei pea viisi või ei tea muusikast midagi. Nii et kolme opositsioonierakonna esitatud ettepaneku seas ei olnud ühtegi, mis koalitsioonile sobinuks. Huvitav on just see, et kui tavaliselt kolme opositsiooniliikme hulgast ikka üks leiti pädev olevat, siis sellele koalitsioonile need käitumisreeglid ei sobi.
Reformierakonna kehtestatud uued käitumistavad on kindlasti koalitsioonile väga head. Paraku on kurb tõde, et sotsiaaldemokraadid lubasid selles Riigikogus kehtestada omad reeglid, selleks lubasid nad lausa valitsust vahetada. Käitumistavad on aga just nimelt  sellised, et väga selge parteiliini ajamine läheb edasi.
Palju jõudu teile ja ma loodan, et Estonias saate uue juhataja ja ka uued kinnisvaraplaanid täpselt selliselt paika panna, nagu koalitsioonile sobib. Jõudu tööle!

Aitäh, kolleeg Reps! Kuna rohkem kõnesoove ei ole, siis sulen läbirääkimised ja alustame lõpphääletuse ettevalmistust.
Head kolleegid! Kas võime alustada lõpphääletust? Panen lõpphääletusele Riigikogu otsuse "Rahvusooperi nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu 21. Palun hääletada!
Hääletustulemused.
Eelnõu poolt oli 51 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi ja erapooletuid oli 1. Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Lähme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu. Juhtivkomisjoni esindajana kutsun kõnepulti taas komisjoni esimehe Peeter Kreitzbergi. 

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Käsitletav eelnõu põhjustab kindlasti palju vähem kirgi, sest ükski esitatud kandidaat ei jäänud üle. Kõik, kes esitati, need ka valiti. Aga eelmise päevakorrapunkti täpsustuseks ütlen, et välja ei jäänud mitte kolm opositsiooni esitatud isikut, vaid kõigest kaks.
Lähtudes Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 9 lõikest 2, esitab kultuurikomisjon Riigikogu otsuse eelnõu, millega nimetatakse neli Riigikogu liiget ja kaks rahvusraamatukogu töövaldkondade tunnustatud asjatundjat Eesti Rahvusraamatukogu nõukogusse. Peale kuue liikme, keda käsitles kultuurikomisjon, kuulub rahvusraamatukogu nõukogusse üks isik oma ametikoha järgi: see on Riigikogu Kantselei juhataja. Ilma hääletamata otsustas Riigikogu kultuurikomisjon esitada rahvusraamatukogu nõukogu liikme kandidaatideks Aadu Must, Igor Gräzin, Peeter Tulviste ja Hannes Rumm kui Riigikogu liikmed ning asjatundjatena Marge Tiidus, kes on Riigiarhiivi direktor, ja Ilmar Vaaro, Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogunduse, infoteaduse ja dokumendihalduse osakonna juhataja. Kaks asjatundjat olid ka eelmises nõukogus ja tegid väga head tööd, nii et nende üle samuti mingit vaidlust ei tekkinud. Kultuurikomisjon otsustas esitada selle eelnõu Riigikogu menetlusse 3. mail, teha ettepaneku võtta see menetlusse 8. mail ning määrata ettekandjaks komisjoni esimehe  Peeter Kreitzbergi.

Aitäh, kolleeg Kreitzberg! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimiste avamiseks soovi ei ole.
Kui kolleegid on valmis alustama lõpphääletust, siis panen lõpphääletusele Riigikogu otsuse "Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu 22. Palun hääletada!
Hääletustulemused.
Eelnõu poolt hääletas 81 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi ning erapooletuid oli 1. Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Head kolleegid! Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu. Palun juhtivkomisjoni ettekandjana kõnepulti kolleeg Kreitzbergi!

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 14 lõike 1 kohaselt nimetab Riigikogu rahvusringhäälingu nõukogu liikmed Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul järgmiste põhimõtete alusel. Esiteks, ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni. Teiseks, neli asjatundjat rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat. Nõukogu liige ei või olla, esiteks, rahvusringhäälingu juhatuse liige, prokurist ega audiitor. Teiseks, ta ei või olla ringhäälinguorganisatsiooni juhtorgani liige. Kolmandaks, ta ei või olla füüsilisest isikust ettevõtja ringhäälinguorganisatsiooni tähenduses. Neljandaks, ta ei või olla lepingulistes suhetes mis tahes ringhäälinguorganisatsiooniga. Viiendaks, ta ei tohi olla ringhäälinguorganisatsiooni osanik, aktsionär ega liige. Samuti ei tohi ta olla Vabariigi Valitsuse liige.
2007. aasta 2. mai erakorralisel istungil toimunud hääletuse tulemusena teeb kultuurikomisjon ettepaneku nimetada Eesti Rahvusringhäälingu nõukogusse Riigikogu liikmed Igor Gräzin, Andres Herkel, Peeter Kreitzberg, Maret Merisaar, Villu Reiljan ja Marika Tuus ning rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjad Andres Jõesaar, Hagi Šein, Rain Tamm ja Ela Tomson. Komisjon tegi ettepaneku esitada nimetatud otsus Riigikogu menetlusse  s.a 3. mail. Samuti tegi ta Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta otsuse eelnõu teisipäeva, 8. mai päevakorda ja määras eelnõu esitajaks kultuurikomisjoni esimehe. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Kreitzberg! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Meelis Atonen!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Ennetades küsimusi küsin ma kohe ära: kas te võite lahti rääkida Andres Jõesaare, Rain Tamme, Hagi Šeini ja Ela Tomsoni erakondliku kuuluvuse või nende poliitilised teadmised, sest opositsioon seda niikuinii küsib?

Mina ei ole Rain Tammelt ega Andres Jõesaarelt nende erakondlikku kuuluvust küsinud. Ma ei tea, kas nad kuuluvad erakonda või ei kuulu. Isegi kui nad kuuluksid, oleks neil selleks täielik põhiseaduslik õigus. Minu teada on Hagi Šein tänase päevani Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige ja ma olen üksjagu veendunud, et Ela Tomson kuulub tänase päevani IRL-i.

Kolleeg Heimar Lenk, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea esineja! Mul on küsimus. Kas investeerimispankur Rain Tamm on erapooletu asjatundja rohkem raadio või televisiooni alal?

Kahjuks sisaldab ringhäälingu juhtimine majandustegevust. Eelmises ringhäälingunõukogus esindas seda valdkonda Andres Root, kes kahjuks ei andnud nõusolekut uude ringhäälingunõukogusse kandideerimiseks. See mees tegi oma tööd väga hästi, pidamata ennast  spetsialistiks ei raadio ega televisiooni alal. Nii et, nagu kolleeg Lenk isegi teab, ega televisioon ja raadio ei seisne ainult saadete tegemises.

Kolleeg Igor Gräzin, palun!

Ma mõni minut tagasi veel teadsin, aga praegu kolleeg Lenk ajas mu segadusse. Tähendab, kuulujutud olid ja ma olen niisugust paberit näinud jne, et raadio ja televisioon ühendatakse ühtseks ringhäälinguks. Kas see vastab tõele?

See vastab tõele ühel tingimusel: kui me seda teeme.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Sõna võivad võtta üksnes fraktsioonide esindajad. Kolleeg Andres Herkel Isamaa ja Res Publica Liidu nimel.

Proua juhataja! Austatud kolleegid! Ma arvan, et see Riigikogu küllalt aeglane start, millel on terve hulk põhjusi, alustades kodanik Zarenkovi kaebusest ja lõpetades Euroopa Parlamendi liikmete staatuse küsimustega, asetab moodustatava ringhäälingunõukogu väga kitsasse ajaraami, kus käigult ja kiirelt tuleb lahendada terve hulk küsimusi. Kahtlemata on esimene neist ringhäälingule uue juhi valimine.
Aga ma näen üht isegi veel teravamat probleemi, mida ma tahan siinkohal markeerida. See on venekeelse infovälja olukord Eestis: kes seda õieti kujundab, kas me teeme seda ise või teevad seda Kremli poolt juhitud ja kontrollitud infokanalid. Tahan siinkohal sellega seoses meelde tuletada, et tõstsime selle küsimuse üles juba eelmises Riigikogus ühe otsuse eelnõuga, pakkudes mitte valmis lahendust, aga erinevaid võimalusi, kuidas asjaga kiirelt töötada, kas laiendades olemasolevat uudisteprogrammi, kas otsides mingisuguseid lahendusi koostöös teiste riikidega, kellel on analoogilised probleemid, või, ja see on ka ainult üks võimalus, luues Eestis eraldi venekeelse telekanali. Ma arvan, et need sündmused, mis on meid viimastel nädalatel ärevaks teinud, on need küsimused väga teravalt aktualiseerinud ja need on ühed põhiküsimused, mille lahendamine seisab ees uuel ringhäälingunõukogul. Aga mul on hea meel, et selles olukorras, kus vana nõukogu on olnud n-ö juba lahkumismõtetega ja uut veel ei ole, on Eesti Televisioon ka ise teatud samme astunud. Nimelt on alates eilsest olemas venekeelne Interneti-portaal novosti.etv24.ee. Eile õhtul oli meil võimalus jälgida ka üht saadet, mis oli tehtud Raadio 4 ja Eesti Televisiooni koostöös. Kindlasti tuleb kasutada seda võimalust, et kui plahvatuslikult on kasvanud venekeelse "Aktuaalse kaamera" vaatajaskond, siis neid vaatajaid tuleb kinnistada ja neid adekvaatselt riigis toimuvast informeerida.
Aga ma ei arva, et pikaajalises vaates väga vastupidav lahendus on see, kui me eestikeelse programmi n-ö prime time'i täidame õhtul venekeelsete saadetega. Siin on vaja otsida paremaid ja vastupidavamaid lahendusi, aga kindlasti on kogu see probleem üks õnnetu näide selle kohta, kuidas me hakkame probleemi olemust tajuma alles siis, kui me tunnetame mingeid valusaid tagasilööke.
On öeldud väga kõlavalt, et alates 26. ja 27. aprillist elame me sootuks teistsuguses Eestis. Ma tahan loota, et tegelikult me elame siiski üsna samasuguses Eestis, aga me peame õppima nägema probleeme ja peame õppima seda, et näha julgeolekuprobleeme mitte kitsalt ainult riigikaitse  ja korrakaitse valdkonnas, mis on erakordselt tähtsad, vaid et me näeksime neid ka majanduspoliitikas, hariduspoliitikas, sealhulgas keelepoliitikas, ja päris kindlasti meediapoliitikas ning eeskätt ringhäälingupoliitikas. Aitäh!

Tänan, kolleeg Herkel! Järgmisena on sõna kolleeg Heimar Lengil Keskerakonna fraktsiooni nimel. Kaheksa minutit.

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid saalis! Tänane arutelu ringhäälingunõukogu ümber lihtsalt küsib väikest kommentaari ka meie poolt. Ma arvan, et nõukogu poliitikute pool on enam-vähem tasakaalus, iga fraktsioon on saanud sinna oma esindaja, kelle kaudu saab nõukogu tööd suunata ja selles töös kaasa lüüa.
Mis aga puudutab nn asjatundjate ehk ekspertide poolt, siis siin on siiski hulk küsimusi. Riigikogu eelmise koosseisu ajal me rõhutasime siinsamas saalis (Res Publica istus seina ääres ja seal istus ka Ela Tomson), et eksperdid tuleb valida erakordselt erapooletud ja poliitiliselt sõltumatud. Nüüd tahan küsida, kas see meil uues koosseisus õnnestus. Tundub, et mitte.
Ela Tomson ise on nüüd üks selle nõukogu sõltumatu asjatundja ja ekspert. Kuid samal ajal on ta jätkuvalt Res Publica liige. Võime küsida, kas ta on poliitiliselt erapooletu. Vaevalt küll. Hagi Šein oli minu hea kolleeg Eesti Televisiooni päevilt, kuid samas ka minu hea kolleeg Tallinna Linnavolikogus varasemate koosseisude päevilt. Ta oli ka sotsiaaldemokraatide linnapeakandidaat ja on praeguseni erakonna liige. Saab samamoodi küsida, kas ta on ringhäälingunõukogus oma otsustes poliitiliselt erapooletu. Vaevalt küll. Rain Tamm, investeerimispankur, Reformierakonna pakutud ja erakonnale lähedal seisev isik. Tema erakondlikku kuuluvust ei osanud Peeter Kreitzberg öelda. On ta erapooletu? Vaevalt küll. Et ta tegeleb majandusküsimustega uue ringhäälingu väljaehitamisel, majade ja kinnisvara küsimustega, see on teine asi.
Samas, head kolleegid, ei hääletatud kultuurikomisjonis sellesse nõukokku meediaspetsialisti, meile kõigile hästi tuntud asjatundjat, kõrgkooli õppejõudu, professorit ja mitte ühtegi erakonda ega poliitilisse ühendusse kuuluvat Rein Veidemanni. Kahju, ma arvan. Oli see kultuurikomisjoni erapooletu otsus? Vaevalt küll, ma arvan. Ega ma, head sõbrad, oma mõtetega üksinda ei ole. Ma tsiteerin: "Šein ja Tomson võivad küll olla eksperdid, aga eelkõige on nad poliitikud." Seda tõdeb tänane SL Õhtuleht. (Naer.)
Sellepärast ma ütlen teile, et sellist kallutatud ja mitteerapooletut komisjoni me toetada ei saa ja Keskerakond seda eelnõu ka ei toeta. Aitäh!

Tänan, kolleeg Lenk! Rahu, kolleegid! Järgmisena on sõna kolleeg Marek Strandbergil Eestimaa Roheliste fraktsiooni nimel.

Head kolleegid! Ma tahan loota, et need kirglikud vaidlused, mida te siin pidanud olete, ei viita sellele, et ringhäälingunõukogust on kujunemas valitsuse propagandaministeerium. Tahan südamele panna, et hea ajakirjandus, nagu alati, põhineb loominguvabadusel ja et ka ringhäälingunõukogu peaks silmas seda, et mitte ringhäälingunõukogu ei tee tele- või raadioajakirjandust, vaid ikkagi ajakirjanikud, ja et oleks tagatud nende loomevõime ja loomevabadus.
Tuleviku mõttes: milline võiks olla meie poolt vaadates hea televisiooni ja raadio koostöö? Ennekõike selline, mis hõlmab suuremal määral teemasid ja suuremal määral maid ja kultuure. Ehk samal moel, nagu me näeme ingliskeelses meedias, et kaetakse väga paljude maade ja kultuuride teemasid, nii tegelikult meie tänased probleemid, seotult eestlaste ja venelaste konfliktiga, nagu te olete näinud, ei ole mitte ainult Eestis, vaid on sündimas Poolas ja paljudes muudeski riikides. See on kultuuride konflikti küsimus.
Minu üleskutse on see, et samal moel, nagu ollakse ühendamas Eestis tele- ja raadioajakirjandust ühe juhtimise alla, võiks  ringhäälingunõukogu või ka see ühinenud ringhäälingusüsteem algatada midagi, mis tekitaks kogu endises Ida-Euroopas ühtse uudiste ja informatsiooni vahetamise võrgustiku, et kultuuriline side oleks tihedam. See ongi üks tee paremaks mõistmiseks, paremaks koostööks, mitte ainult see, et kui me märkame, et meil on konflikte venelastega, siis me hakkame tegema venekeelseid saateid. Ära hoidmaks kõikvõimalikke kultuurilisi konflikte ka Euroopa Liidu piires, võiks sellise ühistegevuse algatada. Tänan!

Tänan, kolleeg Strandberg! Järgmisena on sõna kolleeg Eiki Nestoril Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Sellisel moel me moodustame ringhäälingunõukogu juba mitmendat korda. Üldiselt on nad hakkama saanud ja loodame, et sellel nõukogul läheb ka hästi, tal on palju tööd teha. Aga mis puudutab seda, et sinna kuuluvad ka asjatundjad, siis vaadake seda otsust teie ees. Siin on kuus nime seetõttu, et need inimesed on Riigikogu liikmed, ja neli nime seetõttu, et need inimesed on omandanud hariduse, neil on teatud teadmised ja oskused. Kui ka siin selle nõukogu moodustamise juures küsitakse selgelt, et ei tea, kas üks või teine nendest ikka kuulub mõnda erakonda või mitte, siis see annab tunnistust, et nad on seal nõukogus olnud kui asjatundjad ja ainult kui asjatundjad. Erinevalt Keskerakonnast arvan ma, et kui inimesel on haridus, teadmised ja oskused, siis võib ta ka erakonda kuuluda. Ta ei pea sellest mitte loobuma, kui ta erakonda astub. Aitäh!

Tänan, kolleeg Nestor! Järgmisena on sõna kolleeg Villu Reiljanil Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni nimel.

Hea juhataja! Head kolleegid! Loomulikult on spetsialistide puhul tegemist ringhäälingu heade asjatundjatega. Tõepoolest on  õige ka see, et sellest ringhäälinguasjast, tele- ja raadioasjast kipub seal tihtipeale tähtsam olema finantsasi. Kuuldavasti Tamm ikka finantsasja tunneb, see on õige.
Mind tõi tegelikult siia pukki mõte, et võib-olla võtta eeskuju roheliste erakonnast, Eestimaa rohelistest, kes tegid ettepaneku, et äkki me saame selle asja kohe siin pukis ära ajada, nagu pensioniga oli. Tegelikult on mulle selgelt öeldud, et uue, ühinenud ringhäälingu juht on koalitsioonil juba välja valitud, tuleks asi kiiresti ära vormistada ja Allikmaale volitused kätte anda, sest ei saa olla mitut arvamust, saab olla Reformierakonna arvamus ja valearvamus, eks ole. Selles mõttes on siin väikene kiirendamise moment sees. Kuna ma olen ringhäälingunõukogus ka enne olnud, siis ma päris põnevusega uurin, kuidas te seda slämmi seal mängima hakkate. Võib-olla meie läbipaistev ja kallutamatu ajakirjandus jälgib protsessi ka teravdatult. Ma ise katsun ka kaasa lüüa. Aitäh teile!

Tänan, kolleeg Reiljan! Järgmisena on sõna kolleeg Meelis Atonenil Eestimaa Reformierakonna fraktsiooni nimel. Lisaaeg, kuni kaheksa minutit.

Head kolleegid! Mul on suur rõõm siin alustada, jätkates Villu Reiljani mõtet Reformierakonna arvamusest ja valearvamusest. Kuna mina ei valeta, siis igal juhul tuleb siit välja õige ehk Reformierakonna arvamus, mis ilmselt peab domineerima.
Aga nalja kõrvale jättes, mind natukene kurvastas see toon, millega Heimar Lenk alustas ringhäälingunõukogu liikmete nimetamisest rääkimist. Ma soovitan veel kord üle vaadata need ringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjad. Ma olen küll suhteliselt noor mees, aga Ela Tomsonit mäletan ma Eesti Televisiooni ekraanilt sellest ajast, kui ma olin ikka päris-päris poisike ja mäletan tema saateid kuni suhteliselt viimase ajani enne poliitikasse tulekut. Ei mäleta mina, et Ela Tomson oleks enne Riigikogu liikmeks saamist kunagi teleekraani vahendusel oma poliitilist meelsust välja näidanud. Arvata, et see inimene ei ole sõltumatu spetsialist, oleks minu arvates küll poliitikute oma mainele karuteene tegemine, sest ma usun, et Vilja Savisaar, kes praegu küll raputab pead, tahab kindlasti öelda, et aastaid tagasi näiteks Silva Tomingat ringhäälingunõukogusse asjatundjana nimetades nad ju ei kohkunud tagasi, et tema, tõepoolest tunnustatud spetsialist, on ka Keskerakonna liige ja poolehoidja. Nii et ma arvan, et Ela Tomsoniga ei ole probleeme.
Kui me räägime Hagi Šeinist, siis Keskerakond võib ju vaadata mööda neist ärevatest aegadest 1987 ja 1988, kui see mees juhtis telesaadet "Mõtleme veel". Aga ma arvan, et praegustel aegadel, mis on võib-olla natuke sarnased nende aegadega, on ringhäälingunõukogusse vaja just sellist ühiskonnakriitilist mõtlemist.
Läheme edasi. Rain Tamm. Siin võiksin ma tsiteerida tavaliselt pärast taplust halvas ikka head nägevat Kesknädalat, kes võiks ju tsiteerida mõnda Keskerakonna poliitikut ütlemas: "Meie võlakirjadega tegeleja sai ka ringhäälingunõukogu liikmeks." Sest kui Rain Tamm on Reformierakonnale lähedal seisev isik, siis ma tuletan teile, head keskerakondlased, meelde, et LHV, Rain Tamm oli selle ettevõtte tegevjuht, oli see, kes teie võlakirjadega päris tükk aega vaeva nägi ja võib-olla peab praeguseni vaeva nägema, kui need ei ole lunastatud. Kahjuks ei ole sellest avalikkusel veel võimalik lugeda olnud. Nii et teil on peaaegu oma mees õiges kohas.
Andres Jõesaar on kindlasti väga raske spetsialist, ma võin teile seda öelda isiklikest kogemustest. Minule ei meeldi alati tema kriitiline ja natukene vingus olek. Aga seda enam võin ma öelda, et on täiesti selge, et selles nõukogus on ta sõltumatu, kui isegi nn õige arvamuse esindaja ütleb, et ta teinekord on liiga kriitiline ja natuke liiga vinguv.
Nii et minu arvates need eksperdid on head. Küsimusi võib ju tekkida poliitikute poole pealt. Mina, muide, arvan, et kui asjatundjad pandi seetõttu nõukogusse, et nad on haridust saanud ja targad mehed, siis ka Riigikogu liikmed pandi umbes samal põhjusel, et need on haridust saanud ja targad inimesed. Eelmise Riigikogu lõppu mäletades on mul võib-olla natukene kahju, et Keskerakond, ma ei tea mille tõttu, Heimar Lengi seekord välja jättis. Kindlasti oleks Hagi Šeini omaaegne alluv Eesti Televisioonis (kolleegid võivad ju ka sellises vormis olla) olnud väga hea mees ringhäälingunõukogus. Kindlasti oleks ta võinud rääkida huvitavaid jutte Moskva korrespondendiks olemise aegadest, mida võib-olla ka praegu vaja võiks minna, et Moskvast rindeteateid edasi anda.
Nii et ringhäälingunõukogu on hea. Ma arvan, et ringhäälingunõukogu koosseis tuleks täna kinnitada. Sellel ringhäälingunõukogu koosseisul seisab ees väga mitu ülesannet, lahendamaks ühiskonna ees seisvaid probleeme. Aga kuna Andres Herkel sellest juba rääkis, siis ma üle kordama ei hakka, need on asjad, mille kohta tuleb kiiresti otsused langetada. Ma usun, et me leidsime parima meeskonna või parima seltskonna seda tegema. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Atonen! Kõikide fraktsioonide esindajad on sõna saanud. Sulen läbirääkimised. Alustame lõpphääletuse ettevalmistust.
Panen lõpphääletusele otsuse "Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu 23. Palun hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt oli 59 Riigikogu liiget, vastu 22, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on otsusena vastu võetud.
Head kolleegid! Tänane täiskogu istung on lõppenud. Head tööpäeva jätku!

Istungi lõpp kell 10.39.