Tere hommikust, head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu 11. töönädala neljapäevast istungit. Ja kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll! 

Kohalolijaks registreerus 66 Riigikogu liiget ja puudub 35. 

Ja nüüd, head ametikaaslased, on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Ma palun Riigikogu kõnetooli Eerik-Niiles Krossi. Palun!

Head kolleegid! Mul on hea meel anda 65 Riigikogu liikme poolt kõikidest fraktsioonidest üle eelnõu toetusavalduseks Iisraeli rahvale ja riigile. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näe. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus selle edasise menetlemise.

Alustame tänase päevakorra aruteluga. Esimeseks päevakorrapunktiks on Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine mõttekoja SALK poolt valimiste mõjutamisega seotud asjaolude uurimiseks" eelnõu 251 esimene lugemine. Ja ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Helir-Valdor Seederi. Palun!

Tere hommikust, head kolleegid! Tutvustan teile (Juhataja helistab kella.) Isamaa fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine mõttekoja SALK poolt valimiste mõjutamisega seotud asjaolude uurimiseks" eelnõu. 

Eelnõu iseenesest on lihtne. Ma loen teile selle siin ette. "Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 20 alusel Riigikogu otsustab: 1. Moodustada Riigikogu uurimiskomisjon […] järgmises koosseisus: […]" Ja meie ettepanek on, et selles koosseisus [oleks] kõikidest fraktsioonidest üks esindaja, see tähendab pariteetsetel alustel, nii nagu siin varem uurimiskomisjonidega tavaks on olnud.

"2. Komisjoni ülesanne on: 2.1. uurida ajakirjanduses esitatud väiteid mõttekoja SALK tegevuse kohta Riigikogu valimiste mõjutamisel; 2.2. [tuvastada], kas mõttekoja SALK ning erakondade vaheline koostöö on kooskõlas põhiseaduse, seaduste ning demokraatlike põhimõtetega; 2.3. [tuvastada], kas ja millised erakonnad on vastu võtnud mõttekoja SALK poolt teenuseid ning kas see on oluliselt mõjutanud valimistulemusi; 2.4. vajadusel seaduste muudatusettepanekute tegemine, et vältida tulevikus valimiste mõjutamist erakondade väliste organisatsioonide poolt, mis võib kujutada endast ohtu demokraatiale ja Eesti julgeolekule.
3. Komisjon esitab oma uurimistöö lõpparuande Riigikogule ja avalikkusele hiljemalt 2024. aasta 1. juuniks, mille järel tema volitused lõpevad."

Tahan kohe lisada, et see komisjon ei ole mõeldud asendamaks uurimisorganeid, ei prokuratuuri ega kapot. See komisjon ei ole mõeldud ka asendamaks Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni, kes minu teada osaliselt ja kitsamalt tegeleb teemaga, mis puudutab ebaseaduslikku rahastamist – võimalikku ebaseaduslikku rahastamist, ütleme nii. Ammugi ei ole [komisjon] mõeldud kohtute asendamiseks. Ja loomulikult, me oleme avatud menetluse käigus komisjoni ülesannete loetelusse lisama ka täiendavaid ülesandeid, kui Riigikogu liikmetel on häid mõtteid ja nad soovivad seda täiendada. 

Aga nüüd lühikene sisuline kommentaar selle eelnõu vajaduse kohta, püüdmaks teid veenda selle eelnõu poolt hääletama. Nimelt, selle aasta kevadel pärast valimisi käsitleti meedias väga palju SALK-i teemat erinevate nurkade alt. Kõige rohkem leidis [teema] kajastamist 31. mail käesoleval aastal Eesti Ekspressis ilmunud artiklis, kus kirjeldati päris üksikasjalikult, kuidas erinevad erakonnad SALK-iga koostööd tegid. 

Üldistatult, mis sellest välja tuli? Tuli välja see, et SALK on justkui omaette erakond või isegi enam kui erakond, erakondadeülene erakond, niinimetatud katuserakond, kes on asunud erakondade asemel poliitikat tegema. See, et ühiskonnas on erinevad huvirühmad ja sihtrühmad, kes oma huve väljendavad ja selle kaudu ka loomulikult räägivad kaasa poliitika kujundamises, on iseenesest normaalne, aga see peab toimuma seaduse raames ja rahastamine peab vastama seaduses kehtestatud nõuetele. Aga ilmselgelt saab ajakirjanduses avaldatud info põhjal öelda, et SALK-i tegevus koos nende erakondadega, kes koostööd tegid, väljus seadusega kehtestatud raamidest, ilmselgelt. 

Kas see kõik, mida ajakirjanduses väideti, vastab tõele, on omaette küsimus. Eks selles selguse saamine ja sellest järelduste tegemine seadusandja poolt, et seadust täpsustada ja vajadusel muuta, et tulevikus selliseid seaduseauke ja selliseid võimalusi ei tekiks ning selliseid tõlgendamise võimalusi ei tekiks, ongi tegelikult selle komisjoni eesmärk. Nii et [see komisjon ei ole] mitte õiguslikus mõttes meie uurimisorganite ja kohtute asendamiseks, vaid just nimelt seadusandjale sisendi saamiseks, et taolisi väiteid ja seekaudu ka ühiskonnas usaldamatuse tekitamist valimistulemuste vastu vältida. Usaldus valimistulemuste vastu on demokraatliku riigi üks kõige põhilisemaid aluseid. Kui seda ei ole, siis ei saa olla usaldust ka valimiste järgselt moodustatud võimu vastu – need on ju omavahel seotud –, ja seda me keegi siin ilmselt ei soovi. 

Selle kurikuulsa artikli pealkiri on "Võitsime!". Seal kirjeldati, et liberaalne ühendus SALK seadis juba alustades eesmärgiks valimiste mõjutamise, ja kirjeldati põhjalikult mõttekoja SALK töötamist liberaalsete erakondade heaks enne Riigikogu valimisi ning nende poliitika rahastamise koordineerimist. Tagamaks, et valimised on vabad, seaduslikud ning vastavuses demokraatlike põhimõtetega, on vajalik uurida artiklis toodud väidete tõepärasust ja valimiste mõjutamisega seotud asjaolusid. 

Näiteks räägivad Eesti 200 kampaaniaga seotud inimesed [järgmist]. "Salk andis kõik meile vajalikud andmed," räägib Kõiv. "Ta räägib kirglikult, kuidas nad palusid kogu kampaania vältel Salga käest uusi ja uusi mudeleid." "Salga andmed aitasid meil väga selgelt paika panna piirkondlikud sõnumid ja sihtida täpselt ka sihtrühmasid," ütleb erakonna esimees Lauri Hussar. "Seda kõike me kommunikatsioonis kasutasime, sest Salga tööriist toimis."

Samuti on artiklis tsiteeritud sotsiaaldemokraatidega seotud inimesi. "Poole aasta jooksul oli Salk toonud sotsidele umbes 200 000 eurot […]" ""Sest nad olid kogu kompoti kõige nõrgem lüli," lausub Jüristo kiretult. "Nad tuli surmatsoonist välja tassida." Selle nimel tehti sotsidele kampaaniat. Edastati neile andmeid. Uuringutesse pandi nende palutud küsimusi." Samuti räägib artiklis Reformierakonna esindaja, et tänu SALK-i tegevusele säästeti aega ja raha. 

Ma tuletan meelde, head kolleegid, et seaduse järgi on meil keelatud juriidiliste isikute annetused erakondadele. Seda saavad teha ainult füüsilised isikud. Ja loomulikult, sellisel kujul, kui avalikult tunnistatakse, et SALK, kes on juriidiline isik, tõi raha ühele või teisele erakonnale või koordineeris rahastamist, nii nagu ka hiljem on kommentaarides olnud, kes on seda ajakirjanduse kaudu jälginud, on see kindlasti vastuolus Eestis kehtivate seadustega. Kindlasti vastuolus! Seaduse mõte on see, et nii ülekande tehnilises mõttes kui ka sisulises mõttes on annetajaks ainult füüsiline isik, kes langetab oma otsuse ja rahastab erakondasid. See, kui üks juriidiline isik võtab eesmärgiks raha koguda, koordineerida, suunata [raha] ühe või teise erakonna tegevusse ja rahastamist korraldada niisugusel kujul, on sügavalt vastuolus seaduse mõttega. Nii et ma arvan, et see on üks koht, kus seadusandja peab tegema tõsise järelduse. Kui selline variant osutub jokiks, siis võivad igasugused MTÜ-d ja muud organisatsioonid tulevikus täpselt samuti hakata erakondade rahastamist korraldama, mis ei ole seaduse mõte. Nii et ma arvan, et meil on põhjust väga tõsiselt selle üle mõelda. 

Noh, võib ju siin nüüd [öelda], et aga Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon tegeleb selle küsimusega. Tegeleb küll, aga täiesti teise nurga alt: kas on osutatud tasuta teenuseid ja kas nüüd need erakonnad, kes said mingisuguseid andmeid või teenuseid kas tasuta või alla turuhinna, peaksid selle eest maksma? See on kogu probleemide ringist ainult üks aspekt, millega Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon tegeleb. Aga seda, et sisuliselt üks organisatsioon, kes ei ole erakond ja ei allu erakonnaseadusele ei oma tegevuses, rahastamises ega oma aruandluses ega allu kontrollile, on asunud parteide asemele poliitikat tegema, meie seadus ei luba. Ja sellega Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon ei tegele. See on hoopis laiem lähenemine probleemile. 

Nüüd, loomulikult, kui vastab tõele see, mida ma rääkisin, need kahtlused või oletused või kõhklused, siis see on tõsine oht demokraatiale ja meie põhiseaduslikule korrale. Sel juhul ei toimi meil Eestis parlamentaarne demokraatia, mis [tavaliselt] toimib erakondade kaudu ning erakondade ausa konkurentsi ja võistluse kaudu. Samas ei vasta see ka nõuetele selles mõttes, et need [organisatsioonid] ei allu erakonnaseadusele ja neile kehtivad hoopis teised reeglid. Loomulikult, sellisel juhul on küsitav, milline on usk ja usaldus valimistulemuste vastu, mis on samuti demokraatlikus ühiskonnas väga oluline. 

Nüüd saan ma väga hästi aru, tagantjärele. Mäletate valimiseelset aega – ma ei pea silmas mitte ainult kampaaniat, vaid seda valitsuskoalitsiooni, kes enne valimisi meil Eestis võimul oli: Isamaa, sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond –, kui tuliselt süüdistati Isamaad, et me ei soovi muuta seadust, kui seadusemuudatus meie hinnangul on rohkem vormiline. See puudutas erakondade tegevust. Justkui [taheti] Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile anda täiendavad pädevused, et inimesi kutsuda komisjoni ja nii edasi ning et neil oleks kohustus seal käia aru andmas. Meie lisasime, et meie arvates tuleks sätestada ka erakondade kriminaliseerimise võimalus ehk siis see, et kriminaalkorras karistatud erakondade puhul tuleb seaduse nõudeid karmistada. 

Ei ole normaalne, et kui füüsilist isikut, üksikisikut kriminaalkorras karistatakse, siis tal sisuliselt aktiivne poliitiline tegevus keelatakse ära ja ta ei saa kuuluda enam Riigikogusse, aga kui sooritatakse kollektiivselt kuritegu, mis väärib kriminaalkorras karistamist, siis võib seda teha ja võib rahulikult poliitikat edasi teha. Nii et meil on loodud seadusega olukord, et ärgem üksi seadust rikkugem, tehkem seda kollektiivselt. See ei ole mõistlik ja normaalne olukord, see vajab Eesti seadustes muutmist. See oli üks meie ettepanek, et kui me läheme juba seadust täiendama, siis teeme selle muudatuse ka. Ja teine [ettepanek] puudutas just nimelt sidusorganisatsioonide määratlemist. 

Ma ei taha ja õige ei ole ka siin keskenduda ainult SALK-ile. Õige on see, et on ka ilmselt teisi analoogseid organisatsioone, kui otsida. Väga paljudel erakondadel on MTÜ-dega erinevad suhted, nii et see probleem on laiem. Seaduses olekski vaja määratleda sidusorganisatsioonide mõte ja tähendus. Ega ainult SALK-iga koostööd ei tehtud. Võib-olla sellist piiripealset koostööd teevad ka teised erakonnad teiste MTÜ-dega. 

See sidusorganisatsioonide teema tuleks täpsemalt seaduses lahti kirjutada. Me tegime selle ettepaneku ja siis kadus igasugune initsiatiiv ja kiirus, eelkõige sotsiaaldemokraatidel, selle eelnõuga edasi minna. Ja ennäe, mis nüüd pärast valimisi on juhtunud – Isamaa ei ole enam koalitsioonis. See eelnõu ei ole ka enam aktuaalne, nüüd ei ole enam vaja. Kuni valimisteni takistas Isamaa selle eelnõu esitamist, nagu me kuulsime meie heade kolleegide suust, kuid pärast valimisi ei ole mitte midagi juhtunud. Nii et ma teen järelduse, et põhjused on mujal. 

Ja kui me nüüd näeme, kuidas tehti koostööd ja kui valusalt oleks puudutanud see eelnõu taolist koostööd, siis ma saan aru küll, miks [meie ettepanekuid] ei toetatud. Nii et, head sõbrad, nüüd on valimised läbi, ei ole vaja rusikatega pärast kaklust vehkida. Nüüd on meil mõistlik teha järeldusi järgmiste valimiste jaoks ja seada seadusandluse regulatsioonid korda, et taolist olukorda enam ei korduks või et vähemalt selline võimalus oleks ülimalt-ülimalt väike. 

Ja lõpetuseks, ma ütlen, et on ju igati normaalne – sellest me saame kõik aru –, et kui me tahame äri teha, siis me peame seda tegema kooskõlas seadustega ja peame [tulusid] deklareerima. Peame kas siis ennast registreerima FIE-na, OÜ-na või äriühinguna. Ei ole nii, et tahan äri teha, aga seadusi ei arvesta, ei registreeri ennast FIE-na või ei moodusta äriühingut, vaid lihtsalt teen äri ja selle kaudu saan eelise. Minu arvates on poliitilisel konkurentsiväljakul täpselt samamoodi: kui tahan teha poliitikat, siis järgin seadusi, moodustan erakonna, tulen ausasse konkurentsi, aga mitte ei otsi võimalusi, kuidas erakonnaväliselt erakondlikku poliitikat ajada. See ei ole aus olukord. 

Nii et, head kolleegid, minu üleskutse teile on: toetage seda eelnõu. Kui teil on häid mõtteid või kui see ei ole piisavalt hea, siis ärgem lükakem seda tagasi, vaid menetlegem ja tehkem paremaks – see on konstruktiivne lähenemine. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Teie sõnavõtt oli päris põhjalik ja kahtlemata peaksid Riigikogu liikmed tervemõistuslikult ju sellist suurema selguse loomist toetama, on see siis SALK-i tegevus, on need siis muud ühingud, MTÜ‑d või mis tahes muud sellised vormid, mida ikka poliitikas on ette tulnud läbi aastakümnete. Ma arvan, et õigusselgus ja ka selgus avalikus infos on kindlasti olulised, aga millegipärast selles parlamendi koosseisus ei ole nagu neid printsiipe seni väga kõrgelt hinnatud. Äkki mäletate, et me Keskerakonna fraktsiooniga tegime ettepaneku luua uurimiskomisjon peaministri idavedude skandaaliga seotud asjaolude väljaselgitamiseks, samuti selleks, et saada selgust – mitte kedagi hukka mõista, vaid saada selgust, mis toimus ja mis ei toimunud. Toona hääletati see koalitsiooni häältega maha. Ma küsingi teilt, mis on teie parim prognoos või [info] seniste suhtluste [põhjal] fraktsioonidega, kas Riigikogu toetab sellise uurimiskomisjoni loomist ja siin küsimuses tõesti selguse saamist.

Aitäh! Jah, ma mäletan väga hästi teie algatust, mis puudutas peaministri Vene-vedude või idavedude uurimiseks vastava komisjoni moodustamist. Ja ütlen kohe, et Isamaa fraktsioon seda toetas ja me peame seda jätkuvalt oluliseks ja aktuaalseks just nimelt selguse saamiseks. Kahjuks siis parlament seda ei toetanud ja ega mul praegu ka väga palju optimismi ei ole, et seda arutatavat eelnõu toetatakse, sest komisjonis see toetamist ju ei leidnud. Nii et vaevalt et suur saalgi seda toetab.

Küll aga on siin räägitud Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse muutmisest. Ma loodan, et seda ei tehta jällegi sellisel kujul, mis looks halva pretsedendi, et kodu‑ ja töökorra seaduse muutmise algatab Vabariigi Valitsus. Seni on see ikkagi olnud parlamendi enda pädevus. Ma leian, et see on elementaarne, et parlamentaarses riigis on see parlamendi pädevus, mitte ka seda rolli ei võta valitsus üle. Ja kui parlament algatab [eelnõu], siis ma loodan, et see saab olema ikkagi konsensuslik, sest siis on täna obstruktsiooni [tingimustes] võimalik – kui ei hakata väga loominguliselt kodu‑ ja töökorda rakendama ning tõlgendama – see ikkagi vastu võtta konsensuslikult. 

Ja siis on võimalik sinna teha selline hea muudatus, mida ma nüüd küll natukene irooniliselt ütlen: minu arvates võiks anda ka opositsioonile õiguse ja võimaluse, mitte ainult valitsusele, esitada eelnõusid, mis on seotud valitsuse usaldusega. Esitame eelnõu, mis on seotud valitsuse usaldusega, ja vaatame siis, kuidas koalitsioonisaadikud käituvad. Nii et see võiks olla lahendus opositsioonile. Ja võib-olla jääb siis koalitsioonile võimalus obstruktsiooni rakendada, kui nad seda soovivad. Vahetame pooled ära ja õpime teineteise käest. Minu arvates see oleks niisugune hea tasakaalukas lähenemine. Siis me saaksime pariteetsetel alustel tegutseda siin parlamendis.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ilmselgelt on SALK jäämäe veepealne osa, mida mõjutatakse kuskilt alt sügavustest. Selle eelnõu kohta ma võin öelda seda, et küsimus pole mitte ainult rahastamises, küsimus on näiteks ka andmete saamises. Kõiki andmeid ei ole võimalik tegelikult sellise ühendusega kätte saada ilma – kasutan seda sõna – süvariigi abita. See tulem ja seesama artikkel tegelikult uhkustades paljastasid, et eesmärk oli konservatiivsete vaadetega erakondade väljatõrjumine võimalikust uuest parlamendikoosseisust. Ma näen siin palju hullemat asja kui on see Erakondade Rahastamise Järelevalve [Komisjoni] tegevus. [Millise] hinnangu annate minu järeldustele?

Aitäh! Jah, ma siin ju ka eelnõu tutvustades ütlesin, et meie eesmärk ei ole piirduda ainult SALK-ile keskendumisega. See probleem võib olla laiem ja puudutada ka teisi erakondasid, teisi MTÜ-sid ja organisatsioone, niinimetatud sidusorganisatsioone. See on laiem. 

Siinkohal tuleb tunnustada ajakirjandust, kes selle probleemi niisugusel kujul laiemalt avalikkuse ette tõi, sest kui ajakirjandus toob [probleemi välja], on see ikkagi natukene teistsuguse nurga alt käsitletud, kui [siis, kui] poliitikud siin, opositsioon või koalitsioon omavahel informatsiooni välja toovad ja vastastikuseid väiteid esitavad. Nii et minu arvates on see väga hea. Ja antud juhul, head koalitsioonisaadikud, me oleme toetunud eelkõige ajakirjanduses avaldatud informatsioonile. Siin ei ole tegemist Isamaa poliitiliste või programmiliste seisukohtadega valimiseelses kampaanias. Oh ei, valimised on läbi. Nii nagu ma ütlesin, see [eelnõu] on toodud siia ajakirjanduse informatsiooni baasil, nii et see peaks tooma neutraalsust sellele lähenemisele. Aga ma olen nõus, jah, probleem on palju laiem kui ainult konkreetselt ühe organisatsiooni tegevuse uurimine ja selle baasilt järelduste tegemine.

Anti Poolamets, palun! 

Tänan, juhataja! Hea ettekandja! Ma tean ühte seaduslikku erakondade rahastajat, Parvel Pruunsilda, kelle arvutid rabati ära ja uksed löödi lahti ning ma arvan, et laste magamistoast voodi alt otsiti ka kõik läbi. Minu teada on ta olnud pikaajaline seaduslik erakondade rahastaja. 

Aga kui kaugel on teie andmetel SALK-i uurimine õiguskaitseorganite poolt? Kas pangasaladused on lahti võetud, kas kontorid on läbi otsitud? Sisuliselt on ülestunnistus nende enda poolt ju artikli näol olemas. Nad lausa praalisid, kuidas nemad valimisi juhtisid ja manipuleerisid ning raha korjasid. [Nende puhul] on vaikus, kõrvulukustav vaikus, ei mingeid uste lahtilöömisi, arvutite ära korjamisi, pangasaladuste uurimisi – mitte midagi. Kas liberaalide jaoks on süsteem kuidagi privilegeeritum?

Aitäh küsimuse eest! Mina tean, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon tegeleb mingisuguse aktiivsusega selle SALK-i teemaga. Kuhu nad täpselt jõudnud on, ma ei oska öelda. Mina selle komisjoni liige ei ole, aga ma tean, et mingisuguste lõplike järelduste ja tulemusteni jõutud ei ole. 

Mis puudutab uurimisorganeid, olgu see prokuratuur, kapo või kes iganes, siis nende tegevusest ma ei tea midagi selle juhtumiga seoses. Ei ole kuulnud, et nad selle teemaga tegeleksid. Ja minu teada ei ole ka mingisuguseid selliseid jõuvõtteid kasutatud, nagu te kirjeldasite praegu Parvel Pruunsilla näitel, et oleks viidud läbi mingisuguseid läbiotsimised, arvutid ja telefonid ära korjatud ning muud taolist. Minu teada ei ole selliseid aktsioone ellu viidud ja vähemalt minu teada uurimisorganid selle teemaga üldse ei tegele. Seda enam on põhjendatud meil siin parlamendis sellega tegeleda, et saada sisend ja teha ka järeldused sellest kujunenud olukorrast. Seda enam on meil põhjust täna siin sellega tegeleda. 

Mis puudutab nüüd Parvel Pruunsilda kui ühe erakonna liiget ja selle rahastajat, siis tema on minu arvates väga hea ja positiivne näide ning eeskuju Eesti ühiskonnas kodanikuaktiivsusest. Inimene kuulub erakonda, tal on rahalisi võimalusi, ta tahab erakonna maailmavaadet toetada ja siis erakonna liikmena toetab ta lisaks liikmemaksule ka annetustega. Minu arvates on see väga hea. Tihtipeale on seda kommenteeritud justkui vastupidi, et kui sa oled erakonna liige ja veel rahastad [erakonda], siis vaadake, see on väga halb. Minu arvates võiks nende annetajate puhul, kes erakonna liikmed ei ole ja kellel võib olla palju suurem kiusatus, ma ei tea, mingeid hüvesid, teenuseid või seadusi osta, eks ole – kord rahastavad ühte erakonda, kord teist erakonda, kes just parasjagu võimul on –, tekkida palju rohkem küsimusi. Aga inimene, kes aastakümneid kuulub ühte erakonda, avalikult jagab nende vaateid ja rahastab … No ma küll kutsuks üles Eesti ühiskonnas neid inimesi, ettevõtjaid, kes kuuluvad ühte või teise erakonda ja tahavad neid toetada: toetagem siis julgemalt. Poliitika tegemine vajab ka raha ja seda tuleb [anda] kooskõlas seadustega ja avalikult. Nii et see on hea eeskuju minu arvates, Parvel Pruunsilla näide.  

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Me oleme tänulikud, et meil on Eestis sõnavabadus ja vaba ajakirjandus, sest me saime tänu nendele teada [Eesti] Ekspressis kirjutatud loost, kuidas SALK avalikult tunnistas, et liberaalseid erakondi õpetati paremini valetama [ja õpetati,] mida valijale rääkida ja mida mitte. Selles loos oli ära toodud vaid ühe SALK-i liikme küsimus: kas see kõik oli moraalne, mida tehti? Nüüd mina küsingi, kas te panite tähele, kas SALK-i tegevuses oli ka teisi siirdeid ühiskonnas, näiteks heausklikuma osa meedia ärakasutamist. Kuidas üldse meedia kaudu [ellu viidud] turumanipulatsioonile, mida minu hinnangul SALK teostas, vastu seista? Sõnavabaduseta me ei saa, aga kuidas uurida manipuleeritud ja ideoloogilise infoga ning selle vahenditega teostatud meediamanipulatsiooni või käituda [selle puhul], sest selline meedia ei ole ju tegelikult sõltumatu ja võib olla neljanda võimuna ka ohtlik demokraatiale.

Aitäh! Ma arvan, et kiusatus manipuleerida meediaga ja erinevate inimestega, kes on ka ühiskondlikud autoriteedid, on paraku alati kaasnenud, eriti valimiskampaaniaga. Kindlasti tehti seda ka viimasel korral, kindlasti kasutas neid võtteid ka SALK. Ma arvan, et kõik erakonnad on püüdnud ühel või teisel määral manipuleerida. Ideaalis ei peaks seda loomulikult olema, aga kahjuks poliitikas on. 

Aga nüüd konkreetselt, kas SALK on manipuleerinud meediaga ja nii edasi, no mina arvan, et selle uurimiskomisjoni üks ülesandeid ongi kõik need asjaolud välja selgitada. Kui me seda paljasõnaliselt täna siin ütleme, ilma faktidele toetumata, ilma inimeste käest kommentaare ja selgitusi saamata, siis oleks see võib-olla ennatlik ja ebaõige. Kahtlusi on, aga kas need ka kinnitust leiavad? Ma arvan, et sellesama komisjoni ülesanne on teha heas mõttes koostööd ka SALK-iga ja kõikide erakondadega – ja ma lisan, et ka kõikide teiste võimalike sidusorganisatsioonidega, kes [erakondadega] koostööd on teinud –, et saada selgust kõikides võimalikes manipulatsioonides, võimalikes rahastamisskeemides ja võimalikes tegevustes, mis väljuvad seaduse raamidest või mida ei saa täna otseselt nimetada seaduse rikkumiseks, kuid mis annavad ebaõige eelise ühele või teisele erakonnale. 

Ja et seda [tulevikus] välistada, ma arvan, et seadus vajab täiendavaid regulatsioone. Paarist asjast ma siin rääkisin, mida me enne valimisi välja pakkusime. Need ei ole tänaseks realiseerunud, võib-olla [tulevikus] realiseeruvad. Aga kindlasti on veel võimalusi, kuidas seadust täpsustada, et need reeglid oleksid [selgemad], toimiksid paremini, see konkurents oleks ausam ja lõpuks valimistulemuste vastu oleks usaldus suurem.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Jah, see kodanikuühiskond, mida te kirjeldasite, et ettevõtjad võiksid rohkem toetada poliitilisi jõude ja lüüa kaasa, on positiivne. Aga teistpidi – te ütlesite, et see on hea näide –, see on hea näide, või õigemini halb näide sellest, et kui ettevõtja liiga palju toetab ja aitab, siis miskipärast tulevad talle jõustruktuurid külla, leitakse, et ta on vales kohas üle tee läinud või midagi muud on vaja uurida. Nii et selles mõttes on see ka hoiatav ja hirmutav näide.

Aga ma küsin hoopis teist asja. Te ütlete, et uurimise käigus tuleks välja selgitada, kas mõttekoja SALK ning erakondade vaheline koostöö on olnud kooskõlas põhiseaduse, seaduste ja demokraatlike põhimõtetega. Aga sooviksin küsida, kas te jagate minu arvamust, et asja tuleks ikkagi sügavamalt sisse vaadata ja tuleks vaadata ka seda, kes ja kuidas on täpselt rahastanud SALK-i tegevust. See ei ole ju mingi heategevusorganisatsioon. Arvestades seda, et ka erinevad riigid soovivad valimisi mõjutada, tuleks see ikka üksipulgi lahti võtta ja vaadata, kust tegelikult pärineb see raha, mille abil SALK on tegutsenud.

Aitäh! Ma olen täielikult küsijaga nõus. Täielikult olen nõus. Aga me peame endale aru andma, et meie komisjonil on teatud pädevus. Edasi peavad tegelema vastavad uurimisorganid. Ka see võib olla komisjoni üks järeldus, et teatud asjadega peaksid edasi tegelema uurimisorganid. Meil on see võimalus ka anda materjalid uurimisorganitele ja teha vastavad ettepanekud, kui uurimisorganid seni ei ole veel sellega tegelenud. Kuna me näeme tihtipeale, et ka ajakirjanduses avaldatud informatsiooni baasil on uurimisorganid alustanud teatud tegevust, siis ma olen mõnevõrra üllatunud, et praegusel juhul seda tehtud ei ole. Aga võib-olla me ei tea sellest, võib-olla nad tegutsevad vaikselt, eks ole, me ei tea. Aga igal juhul me [peame] jääma oma pädevuse piiridesse ja teostama parlamentaarset kontrolli nii kaugele kui võimalik. Ja kui on vajadus kaasata uurimisorganid, siis õigusriigis, demokraatlikus õigusriigis, saavad uurimisorganid täiesti sõltumatult [uurida] seda, me saame oma sõnumi ja informatsiooni neile edasi anda.

Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Suur aitäh ülevaate eest ja nende vastuste eest! Ma küsiks sellist asja: kas me peaksime vaatama neid huvitavaid ilminguid, seda SALK-i probleemi koos valetamise ja manipulatsioonidega enne valimisi, läbipaistmatute e-valimistega ja sooviga m‑valimised tuua? Me ju teame, seda on ka Vene pool demonstreerinud, et hübriidsõja raames kasutatakse vahendeid, mida on raske rünnakuna ära tunda. Samas me ka teame, et ausad valimised on demokraatliku riigi üks peamine tunnus ja peamine instrument. On ju loogiline, et seda rünnatakse esimesena või vähemalt esimeste seas. Kas me ei peaks neid nähtusi vaatama hoopis koos? Võib-olla siis ilmnevad ka muud huvitavad asjaolud.

Aitäh küsimuse eest! No ma olen jällegi nõus, et see probleemide ring on laiem ja omavahel ka seotud, nii nagu te ütlesite. Aga ühelt poolt on sellel komisjonil pädevuse piirid, teiselt poolt me peame komisjoni tegevuse fokusseerima. Me kindlasti ei suuda kõikide teemade ja probleemidega tegeleda, see käiks komisjonile üle jõu ja võib-olla siis ka see konkreetsem eesmärk hajuks. Eesmärk on ikkagi konkreetselt erakondade tegevust reguleeriva seadusandluse täpsem määratlemine ja selle juhtumi baasilt teatud järelduste tegemine. 

Kõik need laiemad probleemid, mida te ütlesite, kaasa arvatud valetamine … Väga raske on öelda, kus lõpeb valetamine ja algab eksimus. Valetamine iseenesest on ebamoraalne, aga ei ole kriminaliseeritud. Me võime poolfilosoofiliste probleemidega tegeleda, aga selle komisjoni raames ilmselt me mingisuguste konkreetsete tulemusteni [selles] ei jõua. Aga need on kindlasti olulised teemad. Muidugi ei tahaks seda öelda, et eksimine on inimlik – mis ju on, eks ole –, võib-olla valetamine ka, ja teha siit järelduse, et mida rohkem eksid, seda inimlikum oled. Selliseid järeldusi ka teha ei saaks. 

Nii et ma arvan, et niisuguste filosoofiliste küsimustega ning moraali- ja eetikaküsimustega tegelemine – me valguksime väga laiali. Meie ettepanek ja algataja soov on ikkagi fokusseerida ja [tegeleda] selgelt nende valimiste eel SALK-i tegevusega kaasnenud ja võib-olla ka teiste taoliste sidusorganisatsioonide tegevusega kaasnenud tulemustest järelduste tegemisega ja seadusandlusesse vajalike täpsustuste sisseviimisega. Püüaks fokusseerida tähelepanu ja tegevuse sellele.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! See on tõepoolest väga hea, et nüüd hakatakse lõpuks ometi selle SALK-i tegevusega tegelema. Vähemalt plaan on, eks. Tuleme tagasi valimiseelsesse aega. Kui te mäletate – ma arvan, et te mäletate hästi –, siis EKRE kohta pandi püsti täiesti meelevaldne ja jabur Prigožini-skandaal. Ja ma nüüd küsiks teie käest [järgmist]. Heakene küll, eks ole, te fokusseerite või tahate fokusseerida selle komisjoni tegevust SALK-i tegevusele. Me tegelikult juba pöördusime kapo poole, et kapo algataks uurimise, kust see Prigožini-skandaal pärit on. Tookord nad keeldusid. Äkki te algatate ise komisjonis natuke laialdasema uurimise selle Prigožini-skandaali kohta, sest ei ole välistatud, et selle taga oli seesama nimetatud organisatsioon, kelle küsimust me täna arutame. Ja ehk te siis saate ise ka lõpuks selgust, kas see teiepoolne hurjutus tookord (Juhataja helistab kella.) enne valimisi ERR-i otse-eetris oli õiguspärane või mitte.

Aitäh! Mäletan küll, väga hästi mäletan. Nii nagu ma eelnõu tutvustades ütlesin, kui eelnõu jääb menetlusse, siis me võime neid ülesandeid, mis on siin komisjoni pädevusena määratud, laiendada ja täiendada. See on üks [asi]. Aga ma arvan, et isegi ilma laiendamata saab seda praegu esitatud eelnõu raames uurida. Need asjad on kindlasti seotud omavahel: seesama manipulatsioon, kui palju missugust informatsiooni levitati, kellele milliseid andmeid jagati, kuidas neid koguti, kuidas käis teenuste eest tasumine, rahastamine ja nii edasi. Noh, sellist avaliku arvamuse kujundamist ju ei ole varjatud, vaid lausa öeldi, et see oligi selle tegevuse eesmärk, et mõjutada valimistulemusi endale soodsamas suunas. Nii et ma arvan, et see, mida te tõstatasite, mahub ilusasti selle komisjoni, ütleme, tegevuse pädevusse. 

Riina Solman, palun!

Austatud Riigikogu esimees!

Tervitame teda.  

Austatud aseesimees, Riigikogu aseesimees! No võib-olla see on tulevikus niimoodi. Lugupeetud ettekandja! SALK-i mõte oli endale meelepäraste ideoloogiate kehtestamine ühiskonnas. Valede, manipulatsioonide ja teiste erakondade siseasjade mõjutamise abil taheti ühiskondlikku tasakaalu jõuga enda soovitud suunda pöörata. Toetati Reformierakonda, sotse, Eesti 200-t ja Parempoolseid. Viimased visati halbade tulemuste eest enne valimisi üle parda, sest investeering osutus kasutuks. Nüüd me näeme, et peaministri partei reiting on suure kiirusega [langenud], peaminister on 71% inimeste usalduse kaotanud. Samal ajal on Tarmo Jüristo saanud raadio-, tele- ja kirjutamispakkumisi ning kutseid välismaalt, kus abi vajatakse, eks ole, Leedust pöörduti. Mida te ütleksite praegu kokkuvõtteks Reformierakonnale ja peaministrile isiklikult, kas sellise manipulatsiooni abil valimisvõidu saavutamine oli mõistlik ja millised võiksid olla järeldused tulevikuks?

Mina tahan, et kõige suuremaid järeldusi teeksid valijad. Me kõik õpime, poliitikud õpivad – loodetavasti õpivad ikka – oma vigadest. Aga ma arvan, et valijad õpivad sellest kujunenud olukorrast järgmisteks valimisteks. Loomulikult oli see Pyrrhose võit. Loomulikult oli see Pyrrhose võit. Ja peaminister tunnistas pärast valimisi, et nad ei rääkinud tõtt ja lausa valetasid selle pärast, et saada parem valimistulemus. See oli küll väga otseselt ja selgelt välja öeldud. Ma arvan, et see oli nüüd küll aus ülestunnistus peaministrilt.

Aga valija peaks sellest tegema omad järeldused. Kõigepealt selle kohapealt, et valija peab olema alati teadlik, aga teadlikud saavad nad olla siis, kui nad on asjadega kursis, et mitte teha juhuslikku valikut. See eeldab valijalt niisugust pikemat poliitika jälgimist, teadmist ja tunnetamist, kes on kes, kellel – nii erakonnal kui ka poliitikul – on millised ajaloolised saavutused, mis on programmilised seisukohad, mida nad enne on ellu viinud, mis on potentsiaal ühel või teisel poliitikul ja erakonnal, isiklik taust kandidaadil. See on üks pool. 

Ja teine pool [on see, et] peab olema valimiskampaania ajal ikkagi võimeline iseseisvalt mõtlema. Kõik erakonnad annavad valimiskampaania käigus erinevaid sõnumeid. Seda informatsiooni on kohutavalt palju, et sealt välja sõeluda see õige, jääda oma peaga mõtlema ja mitte minna kaasa selle hullusega, mida valimiste eel me meedias näeme. See on väga oluline. Nii et ma arvan, et kogu sellest loost peaks valija järeldused tegema. 

Aga see reaktsioon, millele te viitasite, et siin reiting nii järsku muutus, on Eesti ühiskonnas, ma ütleksin, lausa drastiline muutus, mida ma varasemast ei mäletagi, et mõne kuuga pärast valimisi oleks nii vastupidiseks pöördunud ühiskondlik arvamus. Ma ei mäleta, et oleks nii järsult mõne kuuga [see muutunud]. See on erakordne reaktsioon valijatelt. Ma arvan, et see on kõige selgem ja kõige õigem hinnang sellele, mida need erakonnad, kes täna võimu teostavad, pärast valimisi tegelikult teinud on, kui ka sellele, mida nad enne valimisi lubasid.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Te siin ühes eelmises vastuses ütlesite, et valetamine pole otseselt karistatav, aga ma tooks siia juurde, et tegelikult on karistusseadustikus kelmuse paragrahv 209, mis ütleb, et varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Ja on ka raskendav asjaolu: kui on tegemist grupi poolt teostatud tegevusega. Kas see uurimiskomisjon võiks neid asjaolusid, mis siin enne valimisi toimus, käsitleda ka selles kontekstis, et kas on siin võimalus, et keegi sai ebaõigest ettekujutuse loomisest otsest varalist kasu?

Ikka võib. Kas sellel on tulemust, ma ei tea. Kas niisugune poliitiline kelmus ka olemas on? Kas seadust annab tõlgendada sellisel kujul, sest küsimus ei ole ju ainult rahalises kasus? Kuidas sa seda ikka mõõdad? Aga poliitilist kasu need isikud ja erakonnad kindlasti said. Nii et ma ütleksin, et tegemist on poliitilise kelmusega, aga sellist mõistet otseselt meie seadusandluses ju täna ei ole.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Helir! Vaadake, siin saalis istub inimesi, kes on oma südameasjaks võtnud valeinformatsiooni vastu võitlemise, ja nad teevad seda isegi kohtusüsteemi kasutades. Kas see komisjon ei saaks kasutada ka neid inimesi ja nende loodud MTÜ-d SALK-i tegevuse väljaselgitamiseks, sest saate isegi ju aru – me kõik mõistame –, et valeinformatsioon on valeinformatsioon, hoolimata sellest, kes selle taga on?

Aitäh! Jaa. Väga hea küsimus. Ma ühe asja unustasin siin eelnõu tutvustamisel ära. Meil on ju erinevaid komisjone. Tanel Kiik esitas siin küsimuse. Ma mäletan, et peaministri Vene-vedudega seoses oli nendel algatus moodustada uurimiskomisjon ja siis öeldi, et aga meil on olemas siin juba korruptsioonivastane erikomisjon ja meil on riigieelarve kontrolli erikomisjon, meil on erinevad komisjonid, miks [on vaja] veel üht komisjoni. Aga uurimiskomisjoni eelis on see, et ta saab fokusseerida konkreetsetele probleemidele ja teemadele, mis ei ole otseselt ühe või teise alalise komisjoni tegevusväli või mis jääb mitme komisjoni vahele, nii nagu see peaministri puhul oli. Peaminister pidi jooksma ühte komisjoni, teise komisjoni, kolmandasse komisjoni, käis rahanduskomisjonis, käis julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis, käis korruptsioonikomisjonis aru andmas. See ei ole väga praktiline ja siis see tegevus killustub. Fokusseerime, teeme ühe uurimiskomisjoni, kes saab sellele keskenduda, pühenduda, üks konkreetne teema, ülesanne, tähtajad – see on palju efektiivsem. Lisaks on uurimiskomisjoni puhul veel see, et kutsutud isikud on kohustatud uurimiskomisjoni tulema. Tavalisse, alalisse komisjoni ei ole: kui ei taha, ei tule. Nii et selles mõttes, jah, ma olen nõus, et sellel komisjonil on need võimalused. Aga ma veel kord rõhutan, et komisjon kindlasti ei asu prokuratuuri ja kohtute asemele. Seda loota sellelt komisjonilt oleks väga vale.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te ütlesite, et suund peaks olema see, et valijad oskaksid ise valida ja saaksid aru. Aga valijad tarbivad ajakirjandust ja ajakirjandus on võtnud väga jõulise rolli suunata oma lugejaid endale sobivas suunas või omale sobivat ideoloogiat valijatele sisendada. Kui suur roll selle SALK‑i tegevuse puhul oli teie hinnangul ajakirjandusel ja kas neid seoseid peaks ka äkki see uurimiskomisjon uurima?

Aitäh! No ajakirjandusel, laiemalt meedial on ju väga suur roll ja ma ütleksin, et järjest kasvav roll. Võib-olla mitte ainult [ajakirjandus], mida te oma küsimuses silmas pidasite, vaid ma mõtlen ka sotsiaalmeediat, mille korralduslik tegevus ulatub kaugele Eesti riigist välja, eks ole, kui me mõtleme Facebooki ja kõiki võimalikke teisi kanaleid, mida kasutatakse täna. Niisuguse meedia mõju on ikkagi kohutavalt suur ja järjest kasvav. Seda me nüüd otseselt selle komisjoni eesmärgiks küll võtnud ei ole, et seda kuidagi välja selgitada või neid probleeme selle komisjoni raames lahendada. Aga seos suhtlemisel meediaga on loomulikult olemas, me ju selle informatsiooni oleme ammutanud ajakirjandusest. Ja kindlasti selles suurema selguse saamine, kuidas sõnumeid edastati, kuidas informatsiooni koguti, mis informatsiooni jagati ja nii edasi, on oluline ja seal on kokkupuude ajakirjanduse ja meediaga olemas. Nii et mingis ulatuses seda uurida tuleb. Aga ma kohe ütlen, et nii laiahaardeliselt meedia ja ajakirjanduse mõju hakata selle komisjoni töö raames uurima, see käiks kindlasti üle jõu.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea kolleeg Seeder! Minu küsimus puudutab seda, et üleliia optimistlik ei maksa olla – ma olen teiega nõus selles mõttes –, et koalitsioon toetaks selle uurimiskomisjoni loomist. Nagu te ise ütlesite, siis mingil määral Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon justkui uurib SALK-i tegevust, aga võib-olla mitte liiga aktiivselt. Uurimisorganid, juhul kui nad ka [tegelevad sellega], jäävad seisukohale, et ei olegi midagi uurida. Kas meil on oht, et ühiskond saab sõnumi, et ongi "lihtsam" iga erakonna juurde luua üks MTÜ, mille rahastus ei pea olema avalik ja mis saab täiesti varjamatult tegeleda mingisuguse poliitilise agenda edendamisega? Siis meil see poliitiline kultuur ja keskkond lähevadki rappa mõnes mõttes. Seadus ütleb, kuidas erakondi rahastada, aga kõrvale tehakse kehad ja nii-öelda sõidetakse [seadusest üle]. Kuidas te hindate seda väljavaadet?

Aitäh! No demokraatia ühiskondliku korrana ei ole ideaalne, aga vist siiski peab tunnistama, et parim, mis seni välja mõeldud on. Aga jah, see ei ole ideaalne ja nende aspektide poolest, mis te ütlesite, kindlasti kaugel ideaalist. Aga me loodame, et komisjoni töö tulemusena need reeglid saavad olema paremad, konkurents saab olema õiglasem ja erakondade koostöö erinevate MTÜ-dega läbipaistvam. See on see eesmärk. Enamat loota põhjust ei ole. 

Ma toon siia veel ühe probleemi, mis on reguleerimata. Mitte ainult sidusorganisatsioonid, kes teevad koostööd erakondadega, [ei ole arutelukoht], vaid see, kuidas ka erakonnad tekivad, on täna, ütleksin nii, lahendatud poolikult või lahendatud halvasti. Võtame Erakond Parempoolsed viimase näitena nendelt valimistelt, aga ka varasemad erakonnad, kes on asutatud. Nad saavad mitteerakonnana, MTÜ-na sisuliselt tegutseda nagu erakonnad nii kaua, kuni nad erakonnaks ennast registreerivad. Ja neile ei laiene erakonnaseadus. Näiteks Parempoolsed, aga ka teised. Ma ei taha öelda Parempoolsed, muidu võib-olla mõni mõtleb, et kuna nad on Isamaaga isiklikult seotud, siis mul on mingi kana kitkuda. Ei, aga ma toon siia lihtsalt viimase näite. 

Nad deklareerisid, et soovivad moodustada erakonna, nemad tahavad erakonnana tegutseda ja tulevad ka valimistel erakonnana välja. Aga nii kaua, kuni nad ei ole erakonnale vastavaid tingimusi, mis seadus on kehtestatud, täitnud, eks ole – 500 liiget ja nii edasi –, tegutsevad nad MTÜ-na, kuigi nad ütlevad, et me sisuliselt oleme erakond ja me tahame ka valimistele minna. Ja neile ei laiene erakonnaseadus ei rahastamise osas, ei aruandluse osas ega järelevalve osas. Sisuliselt on tegemist erakonnaga, kes samadel alustel võistleb, aga nad saavad hoopis eelise reeglitest tulenevalt. 

Minu arvates see vajab ka läbimõtlemist. See vajab läbimõtlemist. Võib-olla mul ongi taktikaliselt kasulikum, eks ole, moodustada MTÜ ja vahetult mõni kuu enne valimisi moodustada erakond, see registreerida ja tulla valimistele ning kuni selleni teha kampaaniat hoopis teistel alustel ja võtta juriidilistelt isikutelt raha. MTÜ võib juriidiliselt isikult raha võtta ja teha poliitikat, erakonnad ei või. Meil on tegelikult veel neid kitsaskohti, mis Eesti seadusandluses on reguleerimata ja millele ideaalset lahendust võib-olla ei olegi. Aga selle komisjoni eesmärk on sellega tegeleda, mitte eitada neid probleeme.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Teie mure demokraatia printsiibi toimimise pärast Eesti Vabariigis on kahtlemata tervitatav ja toetusväärne. Ma mõtlesin küsida teie käest natukene laiema küsimuse. Kui te pooldate teravdatud tähelepanu osutamist sellele, kuidas reguleerida erinevate ühingute tegevust, mis võivad valimistulemusi mõjutada, siis kas me võiksime loota ka sellele, et Isamaa hakkab näitama üles valmisolekut selleks, et pöörata kriitilist tähelepanu valimissüsteemile, mis ei ole praegusel hetkel kontrollitav ja paljude inimeste poolt usaldatud ning mis ei vasta ka põhiseaduses sätestatud nõuetele – e-hääletamisest käib jutt –, ja te hakkaksite toetama ka rahvaalgatuse õiguse taastamist, mis on väga oluline instrument demokraatliku süsteemi tagamiseks, muu hulgas toetama ka rahvale õiguse andmist referendumite algatamiseks. Need on kõik kolm asja, mille puhul on minu meelest Isamaa toetus siiani puudunud.

Aitäh! No see on nüüd natuke laiem küsimus kui selle eelnõu teema ja selle komisjoni töö eesmärk, aga ma lühidalt siiski vastan. Mis puudutab valimisseadust, siis valimisseaduse muutmise vajadust on Isamaa korduvalt esile tõstnud erinevate aspektide puhul, võib-olla natuke teise nurga alt kui teie – siin meil on mõningad erisused –, näiteks see ühetaolisuse printsiip, mida minu arvates täna ei [järgita] ja mis on täna vastuolus põhiseaduse mõttega. 

Kui meil on ikkagi ringkondi, kus meil on viis mandaati, ja ringkondi, kus on 16 mandaati, siis see erinevus on väga suur ja see on vastuolus minu hinnangul proportsionaalsuse ideega, nii kandidaatide mõttes osutuda valituks kui ka valijate mõttes, et nende ringkonnast on ringkonnamandaadi saanud valijad. Ringkonnamandaadi saamise võimalus on kandidaatidel väga erinev erineva suurusega ringkondades. Selleks on vaja väga erinev protsent valijate toetust saada ja minu hinnangul see ei ole kooskõlas põhiseaduse proportsionaalsuse põhimõttega. 

Ja ühetaolisus, loomulikult, täpselt samamoodi, kui ma siin üksikuid näiteid lihtsalt ilmestamiseks toon. E‑valimistel on võimalik häält muuta lõputu arv kordi, aga paberil valimistel seda võimalust ei ole. Teed valiku ära ja enam võimalust ei ole. Näiteks, meil on valimiste nädal, nii nagu meil on. Ma käin paberhääletusel esmaspäeval ära, aga teisipäeval selguvad väga olulised asjaolud, skandaalid. Meil on ennegi olnud, et mõnel tipp-poliitikul on valimiste eel käed raudadesse pandud. Ma saan selle informatsiooni teada, aga ma olen selle poliitiku poolt hääletanud, ma tahaks ümber hääletada. E-valija läheb ja hääletab ümber, paberil valijal seda võimalust ei ole. Me oleme täiesti erinevas olukorras valijatena. See ei ole ühetaoline valimine. Valijad on seatud täiesti erinevasse seisu. 

Seesama, mis puudutab valimiskomisjoni ja valimisteenistuse ettepanekut, et täpsustada e-valimiste seadust, et e-valimine oleks lõpuni kontrollitav ja nii edasi – seda Isamaa toetab. 

See, mis puudutab rahvademokraatia juurutamist, siis siin on Isamaa ja EKRE olnud veidi erinevatel seisukohtadel ja jäävadki veidi erinevatele seisukohtadele. Kui te seda loodate, et Isamaa muutub nüüd EKRE-ks, siis seda ei juhtu. Me jääme ikka Isamaaks. (Hääl saalist.) Jah, me jääme Isamaaks, Jürgen Ligi. Ka tänane põhiseadus ütleb, et heas mõttes rahvademokraatia ei saa olla absoluutne. Selle puhul on ka ju räägitud, et välislepinguid, riigieelarvet ja mitmeid muid asju ei saa rahvahääletusele panna. Ma sügavalt arvan, et siin peab olema selge tasakaal. Kus see tasakaal läheb, eks me selle üle vaidleme. Nii et siin me jääme veidi erinevatele seisukohtadele. 

Aga ma siiski ütlen, et niisugune lai probleemide ring ei ole selle komisjoni töö eesmärk. Siis me valgume väga laiali ja see komisjon ei lõpetagi oma tööd, selle koosseisu jooksul kindlasti mitte. Minu üleskutse on ikka fokusseerida ja keskenduda kitsamalt järeldustele nende valimiste kohta ja sellele koostööle, mis konkreetselt erakondade ja sidusorganisatsioonide vahel on toimunud.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea Helir-Valdor! Mõtleme sellele, et Kaja Kallas on otsesõnu välja öelnud, et ta valetas enne valimisi, et saada parem tulemus, ja mõtleme ka sellele, mis meetodiga Eesti 200 on saanud suure fraktsiooni siia, [kasutades] Ukraina toetamise kaarti. Nüüd on välja tulnud, et me ei teagi, kuhu see toetus lõpuks läks, rahalises mõttes. Aga nüüd väga jõuliselt, kasutades parlamendi enamust, viiakse ellu oma valeotsuseid ja samas tõkestatakse opositsioonist tulevaid sisukaid ettepanekuid. Kui nüüd ka selle uurimiskomisjoni moodustamine peaks läbi kukkuma tulenevalt sellest, et koalitsioon häälteenamusega selle läbi kukutab, kas siis minu järeldus oleks liiga asjakohatu, et nad ei tahagi uurida, sest neil on midagi varjata?

No mina teen samasuguse järelduse. Kui ikkagi uurida ei soovita, siis võib-olla ei nähta probleemi, aga ma arvan, et probleemi siiski inimesed näevad. Ma teen selle järelduse ka sellest, et kuna enne valimisi – ma tuletan meelde – eelmise koalitsiooni ajal ju sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond tõstatasid probleemi, et on vaja seadust muuta ja seda täpsustada, aga nende kindla nurga alt, siis ju ikka nähakse vajadust. Ja kui seda praegu ei soovita selle informatsiooni baasil, mis pärast valimisi on selgunud, siis võib öelda küll, et see, mida teie ütlesite, vastab tõele. 

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Eks me kõik teame, mis sellest otsuse eelnõust saab. Varsti tulevad koalitsioonisaadikud siia saali ja viskavad selle prügikasti, nagu kõigi teiste opositsiooni esitatud otsuse eelnõudega alati on juhtunud ja juhtub ka edaspidi. Aga sellest tulenevalt ma mõtlesin teie käest küsida, kas te pikaaegse parlamendikogemusega poliitikuna peaksite põhimõtteliselt toetusväärseks sellist kodukorra muudatust, mille kohaselt ka opositsioon ehk siis parlamendi vähemus saaks teatud tingimustel rajada uurimiskomisjone, eriti selliste probleemide uurimiseks, mis seonduvad otseselt koalitsiooniparteide enda tegevusega. Sellepärast et vastasel juhul ongi selline ootuspärane olukord, et mitte kunagi ühtegi sellist komisjoni rajada ei saa, kuna nemad ei ole huvitatud sellest, et nende enda tegevusega seonduvaid probleeme uuritaks.

Aitäh! Ega sellele küsimusele niisugust lihtsat ja ühest ainuõiget vastust on raske leida. Ma siin irooniliselt pakkusin välja ühe lahenduse. Ma ei tea, kas te kuulsite, te ei olnud siis saalis. Aga selline vabam võimalus peaks olema küll. Ega ma, jah, ei ole optimist, et see eelnõu siin saalis heakskiitu leiab. 

Ma lähen nüüd natukene kaugemale sellest küsimusest, aga mõelgem, et eks see kodu‑ ja töökorra seadus vajab täiendamist mitmest aspektist. Võtame praeguse olukorra, kus president on saatnud tagasi usaldusega seotud eelnõu parlamendile arutamiseks. Ei ole väga täpselt reguleeritud, mismoodi ja kuidas edasi [menetleda]. Kõige lihtsam lahendus on muidugi muutmata kujul koalitsiooni häältega see [uuesti] heaks kiita ja saata presidendile tagasi. Presidendile jääb üle valik, kas kuulutada see välja või minna Riigikohtusse.

Aga tegelikult on koalitsioonil ju kaks võimalust, mis väga palju teineteisest ei erine – need on kodukorras lahti kirjutamata –, kuid mis sisuliselt omavad väga suurt erisust. Üks [võimalus] on see, et võtta see vastu tavalise korra kohaselt, mis praegu kodu‑ ja töökorras kirjas on. Seda teed on vist koalitsioon otsustanud minna, nagu ma aru saan. Teine võimalus on see siduda uuesti usaldusega, mis eeldab Vabariigi Valitsuse otsust, et valitsus teatab, et nad soovivad presidendi tagasi saadetud eelnõu siduda usaldusega. See eeldab valitsuse otsust. 

Mis on nende erisus? Ma arvan, et see ei ole selle eelnõu teema ja et mitte aega ebaratsionaalselt lõputult kulutada, ei hakka ma [seda teemat] lahti rääkima, aga need kaks võimalust oma tähenduselt, mandaadilt ja sisult on siiski erinevad ja neid peaks kodu‑ ja töökorras ka erinevalt käsitlema. [Sel juhul] peaks olema ka menetlus erinev presidendi tagasi saadetud eelnõu puhul, sest nüüd läheb see presidendi lauale parlamendi poolt muutmata kujul nii, et see ei ole enam usaldusega seotud. Ja see on hoopis teine olukord, see on teine olukord. 

Jah, niisuguseid muudatusi, kuidas opositsioon saaks kaasa rääkida erineval moel ja tasakaalustada enamuse võimu … Kusjuures, minu arvates demokraatlikus õigusriigis, eriti parlamentaarses demokraatias, tõlgendab tänane valitsus enamuse võimu täiesti valesti. Demokraatlikes mitmeparteisüsteemiga riikides on enamus reeglina vähemuste summa ja ka praegune valitsuskoalitsioon on vähemuste summa. Ühelgi koalitsiooni osapoolel pole siin saalis enamust, kõik nad on vähemused.

Mis on enamuse mõiste? Olematu maksuküüru likvideerimine oli valimistel ainult Reformierakonna lubadus. Ülejäänud viis parlamendierakonda, kes said mandaadi, olematu maksuküüru kaotamist ei toetanud. Järelikult enamus seda ei toetanud. 31,2% oli vist Reformierakonna valimistulemus ehk mandaat. Ja ülejäänud – võite [protsendi] ise välja arvutada –, kes ka kõik seda välja ütlesid, ei toetanud seda. Sotsiaaldemokraadid on öelnud välja ka koalitsiooni kuuludes, et nad seda ei toeta, opositsioonierakonnad on seda välja öelnud. 

Samas, kõik erakonnad toetasid – kõik erakonnad, kes täna on siin, nii opositsioonis kui ka koalitsioonis – õpetajate palga tõstmist 120%‑le. Aga mida on praegune valitsus teinud? Vastu on võetud vähemuse poolt [lubatud] olematu maksuküüru kaotamine, mis oli kõige kallim ja rumalam valimislubadus nendel valimistel, ja vastu võtmata on jäänud konsensuslikult toetatud õpetajate palga tõstmine. Vaat nii on vähemuse ja enamusega, kahjuks.

Ma tahan lõpetuseks öelda veel – kuna ma tõin näite presidendi tagasi saadetud eelnõu kohta –, et koalitsioon ei võta isegi presidenti tõsiselt. Koalitsioon vilistab presidendi peale sellises olukorras, kus president on tagasi saatnud usaldusega seotud eelnõu. Miks? Meil on põhiseaduskomisjonis selle tagasi saadetud eelnõu arutelu täna, neljapäeval. See oli [algselt] planeeritud esmaspäevaks. Tunnustus minu poolt põhiseaduskomisjoni esimehele ja nendele koalitsioonisaadikutele, kes tulid vastu presidendi soovile, et tema esindaja saaks põhiseaduskomisjonis selgitusi anda. Tegemist on ikkagi erakordse juhtumiga, kus usaldusega seotud eelnõu on tagasi saadetud. [Oluline on,] et presidendi esindaja saaks jagada selgitusi ja saaks osaleda komisjoni istungil. 

Aga rahanduskomisjon ei pidanud seda üldse vajalikuks. Rahanduskomisjon leidis, et president võib ju [eelnõu] tagasi saata, aga see, et presidendi esindaja oli haigestunud ja palus, kuna ta ei saa osaleda, et need istungid lükataks edasi ja [teemat] arutataks tema juuresolekul, ei huvitanud rahanduskomisjoni. Nemad leidsid, et kuna nad [olid juba] pannud [selle punkti] päevakorda, siis nad ei hakka presidendi esindajat kutsuma ja üldse ära kuulamagi, see on nii marginaalne, see, mida president arvab, pole oluline. Nii et minu tunnustus põhiseaduskomisjoni esimehele ja täna me saame loodetavasti presidendi esindaja selgitusi kuulda. Aga rahanduskomisjon esmaspäeval, nagu ma aru sain, menetles selle ära, ilma et presidendi esindajat oleks [kohal] olnud. Minul on selline informatsioon. Väga kahetsusväärne!

Annely Akkermann, palun!

Vähemasti minu kui rahanduskomisjoni esimeheni ei jõudnud presidendi esindaja palve [komisjoni istungi] edasilükkamiseks seoses haigestumisega. Rahanduskomisjon leidis, et presidendil ei olnud eelnõu sisu kohta etteheited ja seetõttu me seda rohkem ei arutanud. Aga minu küsimus on [järgmine]. Rääkisite pikalt, et maksuküüru likvideerimine oli Reformierakonna lubadus ja see ei olnud enamuse soov. Aga ma tahan teile meelde tuletada pensionisamba lammutamist eelmises Riigikogu koosseisus usaldushääletusega. Kui ma õigesti mäletan, siis oli Isamaal siin saalis 12 kohta, ja ometi te surusite selle usaldushääletusega läbi. Kas te oleksite nõus oma jutus, mida te enne rääkisite maksuküüru kohta, asendama sõna "maksuküür" [sõnaga] "pensionifond". Ja kas te olete nõus, et teil ei olnud toetust pensionisamba lammutamiseks?

Aitäh selle küsimuse eest! Nüüd te avasite küll Pandora laeka ja ma olen väga tänulik teile. Kõigepealt, maksuküüru ei ole. Maksuküüru kaotamisest ma ei ole rääkinud, ma olen rääkinud olematu maksuküüru kaotamisest. Olematu maksuküüru kaotamisest, mille on Reformierakond välja mõelnud – maksuküüru – ja hullutab ja lollitab sellega ühiskonda. Mitte keegi ei maksa Eesti ühiskonnas üle 20%, sellist inimest ei leia. Sellist inimest ei ole olemas Eesti Vabariigis! Nii et see jutt on vale, millega te olete hullutanud ja lollitanud.

Nüüd veel repliik selle rahanduskomisjoni istungi kohta. No kummaline küll, et kui presidendil ei ole etteheiteid eelnõu sisu kohta, siis me ei pea vajalikuks presidenti kohale kutsuda, kuigi ta on saatnud selle eelnõu tagasi, mida rahanduskomisjon juhtivkomisjonina menetles. Presidendi etteheited on eelkõige menetluslikku laadi, just menetluslikku laadi, mis puudutavad otseselt kõige rohkem siin saalis rahanduskomisjoni, mille esimees te olete. Nii et ma siiski arvan, et oleks olnud elementaarne sellises olukorras – elementaarne! –, et presidendi esindaja oleks sellel rahanduskomisjoni istungil osalenud. 

Nüüd see, mis puudutab pensionireformi ja mis puudutab ka lasterikaste perede toetusi ja paljusid muid [asju]. Isamaa suutis olla vähemuses ja viia ellu poliitikat nii, et sai enamuse toetuse [ettepaneku] taha ja osa ettepanekute puhul isegi konsensusliku [toetuse] siin saalis, kui te mäletate. Isegi konsensuse ja konsensuse ilma usaldushääletuseta! 

Tuletame meelde lasterikaste perede toetust. See oli tõesti meie initsiatiiv ja ettepanek. Küllap te mäletate – ei hakka seda pikka lugu rääkima –, kuidas see eelnõu siin menetlemist leidis, aga lõpptulemus oli see, et enne valimisi toetasid seda kõik erakonnad. See oli sõnum Eesti ühiskonnale. Reformierakond toetas seda täiesti üksmeelselt, Isamaa toetas seda, EKRE toetas seda, tol ajal opositsioonis olnud erakonnad toetasid seda. See oli konsensuslik. Ma loodan ja väga soovin, et ka Reformierakonna ettepanekud, mis on Reformierakonna ettepanekutena ainult vähemusettepanekud, muutuksid siin saalis konsensuslikeks ettepanekuteks, nii nagu Isamaa suutis seda teha. Aga selleks on vaja läbi rääkida, läbi rääkida ja veel kord läbi rääkida ning veenda partnereid, aga mitte lihtsalt usaldushääletusega üle sõita. Nii et see on väga hea näide teil. 

Ja mis puudutab pensionisammast, siis see ei olnud mitte lammutamine, vaid see oli vabatahtlikuks tegemine – teise kindlustussamba vabatahtlikuks tegemine, et anda inimestele vaba otsustusõigus oma raha kasutamise üle ja selle üle, kuhu nad oma rahalisi vahendeid panevad ja kuidas nad enda tulevikku kindlustavad. See on elementaarne ja ma olen üllatunud, et just liberaalsed erakonnad on need, kes leiavad, et inimesed ise ei ole mõtlemisvõimelised ja neid tuleb seadusega sundida ja reguleerida, [reguleerida] niivõrd palju nende tegevust ja käitumist. Mina olen üllatunud, et just liberaalsed erakonnad, kes räägivad ja jutustavad piiramatutest isikuvabadustest ja sellest, millele Eesti majandusedu on [tuginenud], just nimelt vabale turumajandusele, inimeste enda isiklikule vastutusele, initsiatiivile, aktiivsusele, otsustusvõimele ja vastutusvõimele, [leiavad], Reformierakond leiab, et ei, see peab olema kohustuslik. Me sisuliselt korjame kohustuslikult inimestelt maksuna kogu raha kokku, viime pankadesse ja nii teeme Eesti rahva tulevikus õnnelikuks – no see on sügav eksiarvamus. Ärge rääkige pensionisamba lammutamisest, vaid rääkige selle vabatahtlikuks tegemisest! See on täpne ja õige.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Teile rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu!

Kahju küll. 

Kahju küll, aga see on fakt. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu 17. oktoobril sellel aastal. Komisjon leidis, et sidusorganisatsioonide määratlemine erakonnaseaduses on mõistlik ning sellega võiks edasi liikuda. Arutati selle üle, kas ühe MTÜ põhiselt uurimiskomisjoni moodustamine on mõistlik, arvestades seda, et maailmavaatelisi MTÜ-sid on Eestis veelgi. Pigem oleks mõistlik lahendada olukord, nagu varasemalt mainitud, sidusorganisatsioonide reguleerimisega. Komisjon leidis, et selliste üksikjuhtumite puhul on täiesti piisav, kui seda menetleb Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon. Arutati ka uurimiskomisjoni maksumust, mis ei ole küll kindlaks määratud, kuid varasema kogemuse põhjal on hinnaks mitmed kümned tuhanded eurod. Komisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi teile ei ole. Aitäh teile! Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Anti Poolametsa. Palun!

Suur tänu, juhataja! Lugupeetud saadikud! Täna me tegelikult käsitleme Eesti poliitika suuri saladusi, Eesti poliitika sünnitraumasid. Sünnitrauma mõjutab inimest kogu elu, lihtsalt SALK-i näitel lõi see sünnitrauma uuesti välja. Seda sünnitraumat võiks nimetada nii, et pettus on Eesti normaalsus. Pettus on olnud aastakümneid Eesti normaalsus. Kui pettust ei karistata või on karistus üksnes näpuga vibutamine või mõni artikkel ajakirjanduses, siis selle nimel, mida võib saavutada ehk et valitsuse loož ära täita, vaatamata Vene ärile, kasutatakse jälle [pettust]. Nagu kuritegelikus maailmas on: kui karistus või vahelejäämise oht on piisavalt väike, siis seda rakendatakse jälle. 

See on Eesti poliitika suur saladus, vähemasti aastast 1994, kui toimus 10 miljoni dollari skandaal. Meil on siiamaani olemas Riigikohtu lahend, kus [on kirjas] 10 miljoni dollari skandaali kohta tehtud otsus, et teatud isikud peavad olema süüdi mõistetud. Igaüks võib seda lugeda. Aga nagu albaanialikule õiguskultuurile, kohane, ei lugenud Riigikohtu lahend mitte midagi, see läks prügikasti. Nii et [see on] muster, SALK-i tegevus on muster. 

Ma loen ette. Aastal 2013 kirjutas ERR järgmist. Reformierakonna 1999. aasta Riigikogu valimiskampaania rahastamine. Ajakirjanik Katariina Krjutškoval õnnestus enda kasutusse saada Reformierakonna tollast kampaaniat 2,1 miljoni krooniga rahastada aidanud ettevõtte R-Hooldus pangakonto väljavõte. Sellest dokumendist selgus, et tookord aitasid Reformierakonna võimule salapärased abilised, kes tassisid parteikassasse sularahapakke. 

Aga võimule tuldi ju! Keda huvitab see, et oli oht vahele jääda. Reformierakonna peasekretär Martin Kukk ütles tookord Delfile, et toona olid poliitiline kultuur ja seadused teistsugused. Ega ikka ei olnud küll, lihtsalt mentaliteet oli nagu sovetiajal, et raba sealt, kust võimalik, peta, valeta. Selle reegli alusel on võimu teostatud mitukümmend aastat ja teostatakse edasi. 

Kas keegi sai tookord musta rahastamise süüdistuse? Ei, preemiat saadi. Siim Kallasest sai rahandusminister, kuigi ta oli R-Hoolduse juhatuses; Heiki Kranichist keskkonnaminister; Andres Lipstokist Riigikogu majanduskomisjoni esimees; Siim Kallasest lõpuks koguni Euroopa Komisjoni transpordivolinik; Raskist [Riigikohtu] esimees, Eesti õigussüsteemi tipp, R-Hoolduse juhatuse liige. 

Palju õnne! Palju õnne Eesti õigussüsteem! Palju õnne! Suurepärane! Puhas nagu prillikivi! Ja siin valitaksegi sellised riigikohtunikud meie õigussüsteemi tippu. Siis on selge, et sealt ei tule ausaid otsuseid, kui põhiseadust lammutatakse, vihakõne kehtestatakse, tsensuuri kehtestatakse, kui kilekotiparteid valivad endale riigikohtunikud. Mida ütles … 

Palun lisaaega.

Palun, kolm minutit lisaaega!

Ma väga vabandan. Nende tegude üles lugemisele kuluks neli-viis tundi uurimiskomisjoni arutelusid. See on Eesti poliitika olemus: paarkümmend aastat karistamatust, kilekotte ja valgeid kampsuneid. 

Vaatame siis, mida Jüristo rääkis meile. Jüristo ütles rahastajatele, et kui eesmärgiks on EKRE mittesaamine koalitsiooni, siis Parempoolsete partei toetamisel ei näe ta mõtet, sest see ei ületaks künnist. Siis anti nõu. "Sinna Google Sheetsi ülaossa oli kirjutatud 250 000 – nii palju eurosid taheti "esimeses ringis" kokku saada. Selle summa pidid täitma umbes paarkümmend iduettevõtjat ja igaüks sai märkida nii endale meelepärase summa kui ka selle, mis erakond raha saab."

Meie õigussüsteem muidugi on võidukas, vaikib. Tema ründab legaalset rahastajat, Parvel Pruunsilda, rebib tema krüptovõtmeid ja arvuteid. Aga kui on must valgel kirja pandud "Me kogusime raha, et manipuleerida valimisi. Jah, me oleme uhked", siis on kõrvulukustav vaikus. Kaitsepolitseilt kõrvulukustav vaikus, prokuratuurilt kõrvulukustav vaikus. 

Ja seal on härra Ossinovski, kelle isa rahastas sotsiaaldemokraate ja on olnud kahes riigis korraga kohtu all. Hurraa! Puhtad nagu prillikivi! Otsige raha, otsige raha maa alt või maa pealt! Küll pärast puhtaks pestakse kõiki. Kõik on puhtad nagu prillikivi. Nii võetaksegi võimu Eesti Vabariigis. Kõik on puhtad nagu prillikivi. Mustad, valged kilekotid, valged kampsunid! See meenutab kõik 1922. aastal asutatud punaabi ehk MOPR-it, mis pidi olema kommunistlike võrgustike süsteem. Selleks on teil oma abiline. Selleks on teil kodanik Soros, rahvusvaheline suur finantsmahhinaator ja petis, teie suur sõber ja teie rahastaja, teie ideoloogiate rahastaja. 

Porto Franco, millega valitsus maha võeti, osutus [kohtu] esimeses astmes haledaks mulliks, haledaks läbi kukkunud mulliks. Vaat, selliste vahenditega valitsetakse Eestis. Selliste meetoditega võeti rahvalt hääl ära ja referendumi võimalus neil käest ära. Loomulikult, kas keegi sai karistada, kas mõni ametnik lahkus võimult? Absoluutne vastutamatus, absoluutne R-Hoolduse mentaliteet, absoluutne lati alt läbi jooksmine! Ja see julgustab järgmisi tegema sedasama R-Hooldust täna, eile ning homme. Ja see kestab edasi, kui me sellele kätt ette ei pane. Nii et see komisjon tuleb asutada vähemalt hoiatuseks. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 251 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me alustame selle hääletamise ettevalmistamist. 

Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku, mille sisu on järgmine: eelnõu 251 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 47, vastuolijaid 27 ja erapooletuid ei ole, leidis ettepanek toetust, mis tähendab, et eelnõu 251 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Arvo Alleri ja Martin Helme algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 80 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Evelin Poolametsa. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! [Esitlen] eelnõu alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse muutmiseks. Alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse § 66 lõikes 6 asendatakse arv "493" arvuga "330". Käesoleva eelnõuga muudetakse alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seadust selleks, et vähendada elanike maksukoormust. Eelnõuga langetatakse diislikütuse aktsiisi. (Juhataja helistab kella.) Energiakandja aktsiisimäära langetamise eesmärk on vähendada Eesti tarbijatele ja ettevõtetele kõrgetest energiahindadest tingitud ostujõu langust ja ettevõtete konkurentsivõime vähenemist. Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Kütuse aktsiisimäär on kooskõlas Euroopa Liidu aktsiisi alammääradega, mis on sätestatud nõukogu direktiivis 2003/96/[EÜ]. Aitäh!

Suur tänu, hea ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Ma palun saalis vaikust, sest saalis on sosinat. Läheme edasi järgmise ettekandja juurde. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu ühel istungil ja see juhtus käesoleva aasta 19. septembril. Arutelu juures osales külalisena ka Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika valdkonna maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Lemmi Oro. Vabariigi Valitsus eelnõu ei toeta. Kokku on EKRE fraktsiooni liikmed esitanud 12 alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise eelnõu. Komisjoni istungil tutvustas algataja eelnõusid lühidalt. Komisjon langetas järgmised otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda juba 26. septembril, Riigikogu juhatus on suunanud selle tänasesse päeva, lõpuks; määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja ja teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. See on minu poolt kõik. 

Hea ettekandja, ma tänan teid. Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Seda ei soovita. Alustame [hääletuse ettevalmistamist] juhtivkomisjoni ettepaneku üle eelnõu 80 esimesel lugemisel tagasi lükata. (Helistab kella.)

Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 80 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 45, vastuolijaid 21 ja erapooletuid ei ole, leidis ettepanek toetust. See tähendab, et eelnõu 80 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. 

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde. [See on] Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa ja Anti Poolametsa algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 84 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Henn Põlluaasa. Palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Mul on au tutvustada Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esitatud seaduseelnõu, täpsemalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse [eelnõu]. Sellega muudetakse põhimõtteliselt ühte numbrit ehk alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 66 lõikes 1 asendatakse arv "563" arvuga "359". Äraseletatult tähendab see 563 euro suuruse kütuseaktsiisi, bensiiniaktsiisi langetamist 359 eurole kütuse 1000 liitri kohta. See meie väljapakutud number, 359, on Euroopa Liidu poolt aktsiisi lubatud miinimummäär. Eestis kehtestatud aktsiis on sellest ligi 200 eurot kõrgem. Nii et meil on täiesti vaba võimalus – arvestades meie majanduse seisu, ma leian, et ka kohustus – seda langetada, et elavdada meie ettevõtlust ja [parandada] inimeste heaolu. 

Elektrikandja aktsiisimäära langetamise eesmärk on vähendada Eesti tarbijatele ja ettevõtetele kõrgetest energiahindadest tingitud ostujõu langust ja ettevõtete konkurentsivõime vähenemist. Samuti on maksualanduse eesmärk stabiliseerida tööjõuturgu. Nagu me näeme, on töötus ja ka inimeste vaesus väga plahvatuslikult kasvamas. Suurte hinnatõusude tagajärjel on saabunud toodete ja teenuste järsk hinnatõus, mis on vähendanud tarbimist. Ettevõtetele tähendab korraga toimuv sisendhindade hüppeline kasv ja vähenev müügikäive survet leida kokkuhoidu tööjõu arvel, teisisõnu, asuda töötajaid koondama. Kahjuks me peame tõdema, et mitte ainult [koondama]. Väga suur hulk ettevõtteid on meil sunnitud kas viima tootmise välismaale või töötajaid lihtsalt vallandama ja uksed ettevõttel kinni panema. 

Maksualandus toetab seega ettevõtjaid ja aitab säilitada töökohti, stabiliseerides niiviisi tööturgu. Kahtlemata elavdab see meie majandust, mida kriisiajal tulebki teha, sest ainus viis, kuidas sellest Euroopa suurimast majanduskriisist, kuhu tänane poliitika on meid viinud, välja tulla, ongi just nimelt maksude alandamine ja majanduse elavdamine. Maksutõusud, vastupidi, süvendavad kriisi, süvendavad inflatsiooni ja tagajärg on kindlasti, ma julgeks prognoosida, veelgi hullem, kui see oli eelmise kriisi ajal, kui täpselt samamoodi käituti. Aga ma arvan, et igal inimesel ja ka valitsusel peaks olema võime õppida nii enda vigadest kui ka võtta eeskuju teiste riikide käitumisest, kui me näeme, et see on toonud positiivseid tagajärgi. 

Kogemus näitab, et nii firmad kui ka inimesed hakkavad kütust ostma mujalt, kui hinnavahe on viis senti. Täna ongi meil bensiini hinna vahe Lätiga umbes viis, kuus senti ja Leeduga kolm korda suurem, tervelt 16 senti. See tähendab seda, et transpordifirmad ja eraisikud, kes liiguvad Euroopa vahet, võtavad loomulikult kütust Leedust ja võtavad kütust Lätist. Kõigil meie Läti piiri äärsetel piirkondadel, nende inimestel ja ettevõtetel on oluliselt kasulikum käia Lätis tankimas ja seetõttu kannatab Eesti majandus märkimisväärselt.

Kui EKRE, Keskerakonna ja Isamaa valitsus langetas kütuseaktsiisi, siis oli ju selle positiivne tulemus õige pea näha. Tõepoolest, kõikvõimalikud sellised langetused ei anna kohe efekti. Maksulaekumine [alguses] väheneb, aga see hakkab kohe suureneva tarbimise tõttu [suurenema]. Nii oli ka siis. Kütuseralli Lätti lõppes ära ja me saime riigina oluliselt rohkem makse kütuse pealt. Teine väga suur positiivne aspekt selle juures oli see, et hinnalangus jõudis ka majandusse. See jõudis otseselt tarbijateni, sellepärast et kütus on üks oluline sisend ettevõtluse jaoks ja see võimaldas hindu alandada. Inimeste ostujõud kasvas ja selle abil ka riigi [maksu]laekumised [suurenesid], mis on väga-väga positiivne. 

Selle asemel, et nüüd järk-järgult kütuseaktsiisi tõsta, nagu tänasel valitsusel plaanis on, tuleks seda hoopistükkis langetada, kui me tahame, et meie ettevõtete konkurentsivõime säiliks ja paraneks ning meie inimeste heaolu ja ostu[jõud] tõuseks. Nagunii juba uuest aastast tabab meie inimesi ja ettevõtteid tohutu maksutõusulaviin, mille käigus kavatsetakse tõsta üle 500 erineva maksu, trahvi, lõivu, keskkonnatasu ja nii edasi. Üle 500! Kahtlemata, bensiini, pliivaba bensiini aktsiisi langetamine mõjub väga positiivselt meie riigile, meie ettevõtlusele ja meie inimestele. Seetõttu olemegi teinud vastava seadusemuudatuse ettepaneku. Ma tänan.

Aitäh, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Siim Pohlak, palun! 

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Te pikalt-laialt rääkisite lahti juba, miks on mõistlikum aktsiise langetada, mitte tõsta. Aga tänane valitsus ikkagi jonnakalt puksib edasi ja üritab juba mitmendat korda sama reha peale astuda. Ka varasem praktika Eestis on näidanud, et aktsiisitõusud ei too üldjuhul kaasa laekumiste oodatud kasvu riigieelarves. Miks siis Reformierakond juba vist kolmandat korda [astub] selle reha otsa, et hakkab aktsiise tõstma, kuigi see tegelikult ju tulemust ei too? Seda näitab päris elu ja seda ütlevad ka kõik analüütikud. Oskate teie öelda, on teil mingit infot või arvamust, miks nad ikkagi nii jonnakalt üritavad minna vales suunas? Kas siin on mingisugune soov Eesti inimeste liikumist piirata või vähendada autostumist? Mis see mõte võib olla? Kas teie oskate siin mingit tagamõtet veel näha?

No ma loodan, et selle taga ei ole sihuke äärmuslik mõtlemine ja loosung, nagu me oleme ju kuulnud maailmast, et igale inimesele tuleb panna CO₂ kvoot ja võib-olla siis saad üldse elus kuus korda lennukiga sõita. Noh, ma loodan, et nii äärmuslikuks ei ole meie valitsus veel läinud. 

Aga see on väga hea küsimus, sest seda küsivad ju kõik majandusanalüütikud ja kõik inimesed, kellel vähegi on arusaama ja kompetentsi majandusteemadel ja -küsimustes. Ma ei oska öelda. Ainukene vastus, mida me oleme kuulnud valitsuselt, või põhjendus, on see, et raha ei ole. Raha ei ole, me peame tõstma makse. Selle asemel et vaadata peale eelarvele, kõikidele kulutustele ja oma mingisugustele lubadustele, tahetakse, nui neljaks, ükskõik mis hinna eest, nende asjade elluviimiseks raha rahvalt kätte saada, tagajärgedele mõtlemata. 

Kui me vaatame, mida kavatsetakse teha, siis see nimekiri on ääretult pikk. Aga sellesama uskumatu maksuküüru kaotamise idee nimel, mis maksab meile pool miljardit eurot aastas, nelja aastaga 2 miljardit eurot – samas, mingisugust küüru ei ole, tegelikult võidavad sellest ainult suurepalgalised inimesed, väikesepalgalised ei saa sealt pealt üldse mitte midagi –, meie majandust hävitada on minu meelest äärmiselt küüniline. 

Aga neid asju on küll ja veel. Meenutagem kasvõi 40- või 50‑miljonilise kliimamaja ehitust või sama palju maksva uue parvlaeva tellimist, mis hakkab kasutama ühe kütusena vesinikku, mis on ülikallis. Ma ei kujuta ette, kui palju riik peab selle praami käikupanemisel hakkama dotatsiooni maksma, et inimesed suudaksid üleüldse meie saartelt ja saartele liikuda. 

Selliseid näiteid võib tuua kümnete kaupa. Kui me vaatame eelarves muid selliseid kulutusi, millel sisulist mõtet ei ole, kasvõi mingi uue ameti tegemist, kuhu 400 inimest võetakse tööle, ja tohutute preemiate maksmist, meie riigiettevõtete ja igasuguste muude asutuste juhtide hullumeelseid, sõna otseses mõttes tavainimese sissetulekuga võrreldes hullumeelseid palkasid, siis tegelikult on neid kohti, kust raha kokku hoida ning kust oleks saanud ka õpetajate palgad ja päästjate, tuletõrjujate, meditsiinitöötajate ja kelle iganes palgad normaalsele tasemele viia, ka sellele tasemele viia, mida valitsus ise on lubanud. Need võimalused oleks kõik meil olemas, ilma et me peaksime meie majandust, ettevõtlust ja inimesi ruineerima ning viima Eesti inimesi veelgi suuremal määral alla vaesuspiiri elama. 

Nii et mina ei oska ausalt öeldes vastata, miks seda tehakse, miks ei kuulata häid nõuandeid ja miks ei kasutata enda tervet mõistust. Kõik need maksutõusud, me ju teame, viivad meid olukorda, kus riigi maksulaekumised vähenevad veelgi. Ja tagajärg on sõna otseses mõttes katastroof. 

Mina ei saa mingil juhul sellega nõus olla, ega ka meie erakond. Seetõttu me olemegi ju teinud seda obstruktsiooni siin saalis, mis loomulikult ei kurna mitte ainult koalitsiooni, vaid kurnab ka opositsiooni. Me ei tahaks seda teha, aga paraku tuleb seista meie majanduse ja inimeste kestlikkuse ja heaolu eest, teist võimalust lihtsalt ei ole. Samas, me oleme kogu aeg pakkunud välja kompromisse ja dialoogikohti koalitsiooniga. Nii et loodame, et ühel päeval ollakse nendega ikkagi nõus. 

Ma ei tea, kui madalale Reformierakonna toetus peab langema või kui suur protsent inimesi peab Kaja Kallase tagasiastumist nõudma – täna on see juba 71% –, aga ma loodan, et ühel hetkel jõuab see hetk kätte, kui koalitsioon on nõus kompromisside, läbirääkimiste ja dialoogiga. Ja ma loodan, et ollakse nõus ka kütuseaktsiisi alandamisega, sellepärast et Eesti heaolu peaks ju olema meie kõikide ühine mure ja selle tõstmine meie ühine eesmärk. 

Jaak Valge, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Hea kolleeg Henn Põlluaas! Mul on natukene laiem küsimus meie konkurentsivõime kohta. OECD viimaste andmete kohaselt on Eesti inimeste töö tootlikkus töötunni alusel arvestatuna kukkunud 42,9 Ameerika dollarilt, mis oli 2021. aastal, 40,4 USA dollarile 2022. aastal. See arvestus on konstantsetes hindades ehk langus on tervelt 9%. Samal ajal on Lätis ja Leedus keskmine töötunni tootlikkus kasvanud ja Läti möödus 2022. aastal Eestist. Leedu oli [juba] varem [meist] ees ja ka rida teisi Ida-Euroopa riike oli ees. Minu hüpotees on see, et peapõhjus on meie valitsuse mahitatud massiimmigratsioon, mis erinevalt Lätist ja Leedust on viinud [majanduse] odavtööjõu kasutamisele ja pärsib Eestis innovatsiooni. Kas te olete nõus sellega?

Aitäh! Jah, tõepoolest, ma olen nende järeldustega nõus. Kui me vaatame teistes riikides, meie naaberriikides, toimunud sisserännet viimastel aastatel, siis see ei ole Eestiga võrreldav. Me oleme suhtarvudes terves Euroopas täiesti pretsedenditult esirinnas. Ja lisaks Ukraina pagulastele on meil ju ka uksed pärani sisserändele igalt poolt mujalt maailmast, kuigi meie see immigratsiooni kvoot on vist 1% elanikkonna arvust. See oli äkki 3017 inimest aastas, kui ma ei eksi. 

Sellele [reeglile] on tehtud läbi aastate peamiselt Reformierakonna valitsuste ajal 20 erandit suurepalgaliste, IT‑sektori töötajate jaoks ja nii edasi. Huvitaval kombel isegi lapsehoidjad lähevad millegipärast [erandi] alla ja inimesed, kes saavad üle 1,5‑kordset palka ja nii edasi. Nendele on tehtud ju erandid, nii et praktiliselt sellel kvoodil ei ole mitte mingisugust tähtsust enam. Kuigi meile räägitakse, et me eelistame just nimelt spetsialiste ja suurepalgalisi, kes võiksid meie majandust, innovatsiooni ja kõike seda edendada, aga kui me vaatame statistikale otsa, siis tegelikult suur osa nendest, kes tulevad, ei ole mitte valgekraed ega ka sinikraed, vaid on kõige lihtsamate tööde tegijad.

Loomulikult, olukorras, kus meie valitsus küll sõnades deklareerib ja erinevates arengukavades on meil sätestatud, et me peame toetama innovatsiooni, automatiseerimist, digitaliseerimist ja nii edasi, robotiseerimist, pole tegelikult peale ilusate sõnade praktiliselt mingisugust riigi toetust ettevõtlusele, et see ka niimoodi toimiks. Teisest küljest on arusaadav ka see tendents, et ettevõtjad soovivadki oma kulusid vähendada ja võtavad tööle töötajaid, kes on nõus väiksema palgaga tegema seda tööd. Seetõttu on võimalik edasi lükata innovatsiooni, digitaliseerimist, automatiseerimist ja robotiseerimist, sellepärast et 10, 20 või 30 lihttöölist labidaga, piltlikult öeldes, teevad sama töö ära ja see tuleb märksa odavam.

Aga pikas perspektiivis, kui me vaatame maailma majanduse ja ettevõtluse arengut, millega just nimelt liigutakse selles suunas, et prognooside järgi peaks 20–25 aasta pärast sellise inimtööjõu, musta töö tegijate arv vähenema poole võrra, siis [meie praegune] majandus ei ole jätkusuutlik ja me mõistame ennast lõpuni vaeste riikide kategooriasse, sest me ei ole läinud innovatsiooniga kaasa. Ma ei pea silmas rohepöörast innovatsiooni, mis on ju tegelikult täiesti tagurlik, mis on rohepesu, sellepärast et mitte mingisugust uut tehnoloogiat, millele üle minna, täna ju ei ole olemas. Küll aga on selliste 19. sajandi masinapurustajate kombel asutud hävitama olemasolevat tehnoloogiat ja taset, ilma et midagi oleks sinna reaalselt vastu pakkuda. See viib meid kahtlemata ummikusse ja ka suurde majanduskrahhi, ükskõik mis valdkonda me vaatame, kasvõi energeetikat, mis on ju üks kõige olulisem sisend muule ettevõtlusele ja selle elujõulisusele.

Tõepoolest, väga suur hulk näiteks Ukrainast tulnud inimesi on läinud siin tööle. Räägitakse rohkem kui 40%‑st, mis on võrreldes teiste riikidega väidetavalt suurem protsent. Aga kui me vaatame just seda, kuhu nad on [tööle] läinud, siis ka kõrgelt haritud spetsialistid ei ole läinud erialasele tööle, vaid just nimelt nendele odavatele ja majandust kuigi palju mitte edendavatele lihttöödele.

Sama puudutab ka näiteks meie ülikoole. Välispäritolu üliõpilaste tohutu eelistamine: kogu nende õppeprotsessi ja muude kulude võtmine tegelikult meie enda üliõpilaste, nende õppe ja ka õppekeele arvel. Me ju näeme seda, et suur osa nendest on lihtsalt õnneotsijad, majandusimmigrandid, kes kasutavad ülikoole Euroopa Liitu sissepääsemiseks. Ka nendest, kes lõpetavad ülikooli, jääb ainult väike osa Eestisse. Enamik inimestest, keda meie oma maksurahadega oleme harinud, kellele me oleme andnud kõrghariduse, tegelikult lahkub ja Eesti ei saa seda [raha] tagasi. Kahtlemata, üks aspekt siin on ju see, et neil ei ole enam mingisugust kohustust eesti keelt õppida. Kui nad eesti keeles ülikooli ei läbi, siis ei ole neil ju ka pärast eriti palju valikuid, kuhu siin Eestis tööle saaks minna.

Nii et jah, meie konkurentsivõime teiste riikidega [võrreldes] langeb pidevalt ja meie tööjõudlus langeb pidevalt. Pikemas perspektiivis on selle tagajärg väga-väga hull ja sellega peaks tegelema kohe täna. Aga kahjuks me näeme kõikides nendes valdkondades, mida ma siin mainisin, et tegelikkus ja tegelikud sammud, mida valitsuskoalitsioon astub, on vastupidised. Selliselt jätkates ei tasu lootagi, et meil siin elu paremaks läheks ja et meie tööjõudlus kasvaks. 

Samas, me teame ka seda, et kui me paneme selle tööjõu languse või kasvu inimtundidesse, siis ainuüksi tööjõudluse kasv korvaks niinimetatud tööjõupuuduse, ja inimestesse pannes see teeks 100 000 – 200 000 inimest justkui juurde, keda meil oleks vaja – nagu täna öeldakse – selle madala tööjõudluse tõttu. Nii et see on teema, millega tuleb kindlasti tegeleda, aga mitte sellisel kombel, nagu on täna sellele lähenetud.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Head kolleegid! Käesolev eelnõu numbriga 84 on üks 12-st aktsiisiseaduse muutmise [seaduse] eelnõust, mis oli samuti arutusel rahanduskomisjonis 19. septembril. Nagu ma ütlesin, kohal viibis Rahandusministeeriumist Lemmi Oro. Eelnõu eesmärk on muuta pliivaba bensiini aktsiisi. Olgu öeldud, et Vabariigi Valitsus eelnõu ei toeta. Komisjon langetas menetluslikud otsused: võtta eelnõu täiskogu päevakorda juba 26. septembril, see on liikunud tänasesse päeva; määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja ja teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. See on minu poolt kõik.

Hea ettekandja, ma tänan teid. Küsimusi teile ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 84 tuleb esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle hääletamise ettevalmistamist. 

Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 84 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 47, vastuolijaid 21 ja erapooletuid ei ole, on eelnõu 84 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. 

Liigume edasi neljanda päevakorrapunkti juurde. [See on] Riigikogu liikmete Kert Kingo ja Rene Koka algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 83 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Kert Kingo. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Käesoleva eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse 1. aprillil 2023. aastal jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena suurendatakse töötaja isikliku sõiduauto [kasutamise] hüvitise maksuvaba piirmäära. Kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt võib ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele maksta hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega ainult sõidupäeviku pidamise korral. [Seaduse kohaselt on] maksuvaba hüvitise piirmäär 0,30 eurot kilomeetri kohta ja 335 eurot kalendrikuus. Eelnõu kohaselt hakkaks kehtima järgmine redaktsioon, et ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,49 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 430 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta. See on väga hea eelnõu, mis teeb olukorra ettevõtjate ja töötavate inimeste jaoks oluliselt paremaks. Nii et palun seda eelnõu toetada. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjonis toimunud arutelu tutvustama rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun, Annely!

Head kolleegid! Nüüd on tegemist tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga ja ka seda arutas rahanduskomisjon 19. septembril. Juures viibis Rahandusministeeriumi ametnik Lemmi Oro. Komisjoni ettepanekul ja algataja nõusolekul käsitleti mitmeid sarnaseid ettepanekuid koos. Neid on üle kümne. Komisjoni liikmetel küsimusi eelnõu kohta ei olnud ja tehti menetluslikud otsused: tehti ettepanek võtta [eelnõu] täiskogu päevakorda 26. septembril, määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja ja tehti ettepanek eelnõu tagasi lükata. See on minu poolt kõik.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Läbirääkimiste avamise soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 83 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume hääletamise ettevalmistamise juurde.  

Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 83 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 48 Riigikogu liiget, vastuolijaid 19 ja erapooletuid ei ole. Eelnõu on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.  

Lugupeetud kolleegid, tänane istung ja käimasolev istunginädal on lõppenud.