Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas esimese ja teise lugemise vahel kahel korral oma istungil Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Esimene lugemine oli juba 8. juunil ja muudatusettepanekute tähtaeg oli 10. juuni. Enne seda tegime vahepeal ära ka kaasamiskoosoleku, kus meil osalesid Sotsiaalministeeriumi esindaja, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Töötukassa, Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Jagamismajandusliidu esindajad. Selle teisipäevase, 9. juuni koosolekul kuulasime ära nende ühingute või liitude arvamuse. Kõigepealt avaldas Eesti Tööandjate Keskliit arvamust, et see eelnõu on igati hea, ning toetas selle kiiret menetlemist ja eesmärki. Siiski, mõned ettepanekud, mida tööandjad ja ametiühingud omavahel arutasid, jäid eelnõust välja. Üks, millele tööandjad rõhku panid, on kindlasti see, et arengut peaks vaatama sellest vaatenurgast, milline mõju on eelseisvatel muudatustel töötukassa eelarvele. Mõne ettepaneku suhtes tuleb olla konservatiivsem, kuna need on rahaliselt mahukamad ja neid ei saa rakendada igas majanduslikus olukorras. Tööandjad mõistavad eelnõu koostajaid ning on valmis uuendusi samm-sammult proovima. See tähendab seda, et kõiki neid muudatusi, mis on siia sisse pandud, nad igati toetavad ning on valmis ka nende teemade juurde, mis on siit eelnõust välja jäänud, tulevikus tagasi tulema.
Eesti Ametiühingute Keskliit märkis, et nad tervitavad igati eelnõu kiiret menetlemist ja eelnõu sisu. Juhiti ka tähelepanu sellele, et see on väga oluline just nimelt töötuskindlustuse valdkonna vaatevinklist, sest tõesti, viimane muudatus selles valdkonnas on tehtud ei rohkem ega vähem kui 2008. aastal. Nii et selles mõttes on see igati positiivne samm. Nad tahtsid eraldi rõhutada seda, et peavad kindlasti tööampsude lubamist vägagi oluliseks.
Eesti Jagamismajanduse Liit ütles, jällegi, et eelnõu on väga positiivne. Eelkõige juhtisid nad tähelepanu sellele, et jagamismajanduse platvormid ja nendes teenuseid kasutavad inimesed on kindlasti positiivselt meelestatud seetõttu, et me lubame tööampse. Küll aga tegid nad ettepaneku, et töötamise sidumine päevade arvuga, kui inimene on töötu, takistab inimestel töötamist ja piiratud töövõimega isikud jäävad seetõttu osaliselt tööturult eemale. Pärast, hiljem tulen tagasi selle teema juurde, mis puudutab tööampse ja lubatud päevade arvu. Ka komisjonis me arutasime seda ja leidsime siin, ma loodan, parima võimaliku lahenduse.
Siis ütles töötukassa juht härra Meelis Paavel veel, et tõesti neid ettepanekuid on nende nõukogu koosolekul kordi ja kordi käsitletud. Kõik need ettepanekud, mis eelnõusse jõudsid, on suure arutelu ja konsensuse tulemus. Ka need asjad, mis siin eenõus kajastust ei leidnud, vajavad veel läbirääkimist ja -arutamist. Aga kõik need ettepanekud, mis puudutavad kas paindlikkust, mõningate määrade muutmist vms, kindlasti saab nende teemade juurde hiljem tagasi tulla. Ja muidugi on ka see punkt, et kui töötaja lahkub töölt oma soovil, vaja veel läbi mõelda, nimelt, kas ja kuidas sellel teemal töötukassa abistab neid inimesi, kes siis tõesti omal soovil töölt lahkuvad. Selles küsimuses töötukassa nõukogus sellist laia konsensust ei ole. See aga ei tähenda, et neid teemasid ei arutataks ja et sügisel nende juurde tagasi ei tuldaks.
Ka Sotsiaalministeerium, kes on selle eelnõu algataja ja eestvedaja, peab ikkagi vajalikuks seda, et need muudatused, mis siin sees on, saavad kiiresti ja otsekohe ellu rakendatud, sh osalised määrad juba 1. augustist ja tööampsud 1. septembrist. See on kindlasti kahtlemata oluline. Aga nad juhtisid tähelepanu ka sellele, et vabatahtlik töötuskindlustus vajaks kindlasti arutelu. Selleks, et seda saaks rakendada, on vaja välja töötada eraldi infosüsteem ja see võib võtta aega, nii et nende esimene perspektiivne hinnang on selline, et selle teema juurde võiks tulla tagasi aastal 2022. Eelnevalt võib ära teha otsuse, aga selle infosüsteemi selline ajaline kujundamine võib võtta seetõttu natuke rohkem aega.
Siis oli ka komisjoni liikmetel mõningaid küsimusi. Tunti huvi, kuidas tööturu eri osapooled suhtuvad töölt lahkumise kokkuleppesse. Töölt omal soovil lahkujad ei saa taotleda töötuskindlustushüvitist. Nagu ma enne ütlesin, tegelikult on nii tööandjad kui ka ametiühingud selles mõttes positiivselt meelestatud, nad on valmis seda teemat arutama, aga neid lahenduskäike on erinevaid. Ka ministeerium ütles, see teema on kindlasti laual ja selle juurde tullakse Töötukasssa nõukogus juba varsti-varsti uuesti tagasi. Töötukassa juht avaldas lootust, et see küsimus saab lähitulevikus lahenduse. Tema hinnangul on see igati mõistlik, et kui inimene ise lahkub töölt, siis töötukassa võiks seda inimest kuidagi aidata. Kindlasti on oluline koht, mis vajab analüüsimist, just nimelt see, milline mõju võiks sellisel meetmel olla töötukassa eelarvele.
Oma teisel koosolekul, mis oli 11. juunil, vaatasime läbi laekunud muudatusettepanekud. Neid tuli nii mitmeltki fraktsioonilt, aga ka juhtivkomisjon ise tegi mõningad muudatusettepanekud. Üks muudatusettepanek, mis leidis konsensusliku heakskiidu sotsiaalkomisjonis, kätkes endas just nimelt tööampse. Kui esimesel lugemisel olnud seaduseelnõu esialgne projekt nägi ette seda, et töötuna arvel olev inimene võib teha ühes kuus kuni viis päeva tööampse ja saada selle eest siis kuni 40% eelmise aasta alampalga määrast tasu, siis komisjon leidis, et selline ajaline piir võiks olla teistsugune. Reformierakonna fraktsiooni üks muudatusettepanek oli ka see, et seda ajalist piiri, päevade arvu, võiks tõsta viielt kümnele, aga komisjoni arutelude käigus ja kompromissi tulemusena leidsime, et mõistlik lahendus oleks kaheksa kalendripäeva kuus, aga mitte eelmise aasta alampalga määr, vaid ikkagi käesoleva aasta alampalga määr ja sellest kuni 40%. Ehk siis see suurusjärk on, kui ma ei eksi, selline: käesoleva aasta alampalk on 584 eurot ja siis 40% sellest peaks olema 233 eurot ja 60 senti.
Komisjon vaatas läbi ka muudatusettepanekud. Need, mida juhtivkomisjon tegi, on ka toetuse leidnud ja tulevad kindlasti siin saalis veel läbivaatamisele. Teiste muudatusettepanekute üle saab suur saal veel arutada. Komisjon tegi järgmised otsused (konsensuslikult): teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda teiseks lugemiseks 16. juuniks, teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada, ja juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, viia läbi eelnõu kolmas lugemine 18. juunil. Aitäh!