Tervist! Lugupeetud arupärijad! Vastan esitatud küsimustele, mis puudutavad Kodanikuühiskonna Sihtkapitali. Kõigepealt sissejuhatuseks: Statistikaameti prognooside järgi väheneb aastaks 2045 rahvaarv mitmes maakonnas kolmandiku võrra ja noorte inimeste arv isegi kuni kaks korda. Selle tõsise probleemiga tuleb tegeleda kohe, sest vähenev ja vananev rahvastik hakkab üha enam piirama võimalusi pakkuda maapiirkondades nii avaliku kui ka erasektori teenuseid, mis omakorda vähendab maapiirkondade atraktiivsust. Seetõttu aitab kõik, mis puudutab kodanikuühiskonda, nii kompetentsi kui ka ressursside ühtlasemat jagunemist, toetada vabaühenduste terviklikku arengut.
Keskkond meie ümber on muutumas ja väljakutsetest tulenevalt peab ka KÜSK muutuma koos keskkonnaga. Selleks koostame me aastateks 2021–2030 uut kodanikuühiskonna programmi, mis näeb ette, kuidas väljakutsete ja muutustega kohaneda. Kõik uuendused või muudatused tulenevad keskkonnast. Ja ma toetan ja pean õigeks kõiki samme, mis on suunatud riigipalgaliste töökohtade loomisele eri regioonides. Üheks selliseks sammuks on ka Kodanikuühiskonna Sihtkapitali Viljandisse kolimine. Sellised töökohad võimaldavad luua nutikaid töökohti, toetavad kaugtööd, paindlikke töövorme ning maakondades ja maal elada soovivate inimeste töövõimalusi. Ma hindan väga kõrgelt Kodanikuühiskonna Sihtkapitali tehtud tööd, praegu tehtavat tööd, aga kuna KÜSK-i ootavad sel aastal ees mitmed muutused – jaanuari lõpus lõppesid nelja vabaühenduste esindaja volitused nõukogus, veebruaris lõpeb juhataja ametiaeg ning augustist alustab KÜSK uues asukohas Viljandis –, on värskenduste tegemiseks just praegu sobivaim aeg. Kõik need protseduurid on planeeritud ning normaalne osa asutuse tööst, mitte kunstlikult välja mõeldud. KÜSK on täna ja jätkab ka edaspidi sõltumatu asutusena. KÜSK-i eesmärk on ellu viia valdkonna arengukava konkreetseid meetmeid. KÜSK ei ole poliitika kujundaja. Uues kodanikuühiskonna programmis, mille me saadame veebruari teises pooles ametlikuks kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks, saavad fookuses olema nii kodanikuaktiivsus kogukondades kui ka kogukondlik lähenemisviis, aga ka Eesti kestlikkus ja peresõbralikkus. Olen seisnud ja seisan edasi KÜSK-i toimimise eest. Kui 2019. aasta suvel arutasid mitmed KÜSK-i nõukogu liikmed ilma asutajaõigusi teostava asekantsleri Raivo Küüdita asutuse tulevikku ja sõnastasid ettepanekuna KÜSK-i tegevus eraldi asutusena lõpetada, lükkasin ettepaneku tagasi. Minu nägemus ministrina on, et KÜSK peab liikuma vabaühendustele veelgi lähemale, kui ta täna on, ning peame otsima KÜSK-ile uusi võimalikke rolle koos suureneva rahastusega. Sest olgem ausad, KÜSK-i rahastus 1,8 miljonit ei ole väga suur ning see on olnud ja püsinud sellisena alates aastast 2007. Nagu ma märkisin, ei ole KÜSK ellu kutsutud poliitika kujundamiseks – see ülesanne on Siseministeeriumil ning sellesse on kaasatud oluliselt rohkem inimesi kui KÜSK-i nõukogu töösse –, vaid kõigi osapooltega koostöös välja töötatud poliitika elluviimiseks. Vabaühenduste Liit ja teised katusorganisatsioonid tegelevad huvikaitsega ja osalevad poliitika kujundamise protsessis, aga KÜSK on poliitika elluviija, mitte kujundaja.
Teie esimene küsimus: "Millistel põhjustel kuulutasite välja nõukogu liikme konkursi vabaühenduste esindaja Alari Rammo poolt täidetavale nõukogu liikme kohale?" Igale organisatsioonile on kasulik, kui mingi aja tagant antakse võimalus uutele inimestele tulla uute ja värskete mõtetega, kuidas ja kuhu edasi arendada. See ei tähenda, et eelnevad juhid ei oleks teinud head tööd. Alari Rammo on olnud pikaajaline KÜSK-i nõukogu liige ja esimees ning ta on andnud olulise panuse kodanikuühenduse arendamisse. Kuid nagu ma rõhutasin, tarvis on kindlasti anda ka võimalus uutele, värsketele kodanikuühiskonna esindajatele, värsketele mõtetele. Rahvastikuminister teostab KÜSK-is asutajaõigusi, seisab KÜSK-i hea käekäigu eest ning jälgib, et KÜSK saaks oma tööd teha. Seda saab asutajaõiguste teostaja teha nõukogu ja põhikirja kinnitamise kaudu. Minister saab moodustada nõukogu, määrata nõukogu liikmete tasud ning teha vajaduse korral muudatusi põhikirjas. Kuna põhikiri on ministri kinnitada, võib öelda, et saame ise Siseministeeriumiga seada endale ootusi, mitte keegi teine. KÜSK-i nõukogu küsimus ei ole asi iseeneses, vaid see on suur osa suuremast pildist. Me vastutame kodanikuühiskonna arendamise ja arengukava elluviimise eest. Sellest tulenevalt püüan ka mina leida parimaid viise, kuidas tagada programmis nimetatud vajalike eesmärkide saavutamine, ja sellest lähtudes nimetan ma uued nõukogu liikmed. KÜSK-i põhikiri näeb ette, et nõukogu koosseisus muudatuste tegemise ning nõukogu liikmete tagasikutsumise otsustab asutajaõiguste teostaja, konsulteerides eelnevalt valitsuskomisjoniga. 20. detsembril koguneski Eesti kodanikuühiskonna arengu valitsuskomisjon ehk EKAK-i ühiskomisjon, kellele ma tutvustasin oma ettepanekuid: vähendada enamiku nõukogu liikmete endi ettepanekul nõukogu koosseisu seitsmelt liikmelt viiele, suurendada nõukogu liikmete ajale jalgu jäänud tasusid ning korraldada konkurss nelja vabaühenduste esindaja leidmiseks nõukogusse. Seega, ma ei kuulutanud välja konkurssi mitte vabaühenduste esindaja Alari Rammo täidetavale nõukogu liikme kohale, vaid kõigi vabaühenduste esindajate uuesti nimetamiseks. Ja ma juhin tähelepanu asjaolule, et Alari Rammo volitusi pikendas eelmine siseminister enne uue valitsuse ametisse nimetamist ilma konkursita. Nõukogu liikmete konkursi tulemused selguvad pärast 14. veebruari, kui koguneb EKAK-i ühiskomisjon, kuid kuni uute liikmete leidmiseni ma kedagi erakorraliselt tagasi ei kutsu. Ühiskomisjoniga konsulteeritakse, nagu näeb ette KÜSK-i põhikiri, kuid otsuse teeb pärast komisjoniga konsulteerimist minister. Põhikirjast tulenevalt oleme selle kohustuse ministeeriumina endale võtnud. 2014. aastal koostasid Urmo Kübar ja Hille Hinsberg "Kaasamise käsiraamatu", mille järgi hõlmab komisjoniga konsulteerimine tagasiside ja ettepanekute küsimist ettevalmistatud analüüsi, lahendusvariantide ja/või eelnõu kohta. Konsultatsioonis on osaleja ülesandeks hinnata pakutud lahenduste eesmärgipärasust, rakendatavust ja mõju ning vastavust oma valdkonna või sihtrühma vajadustele ja ootustele, kusjuures seisukohad ja ettepanekud võivad radikaalselt erineda, mistõttu pole võimalik kõiki arvestada.
Järgmine küsimus: "Millistel kaalutlustel otsustasite esmakordset avaliku võimu ja kodanikuühiskonna koostöös EKAK-i valitsuskomisjoni seisukohta mitte arvestada?" Selles küsimuses kirjeldatu muidugi tõele ei vasta. Minule on varasemad komisjoni liikmed kõnelenud, et EKAK-i komisjonis on olnud piisaval hulgal erinevaid arvamusi, vaidlusi, erimeelsusi. Ja tõele ei vasta ta ka sellepärast, et viimases EKAK-i komisjonis oli mul kaks ettepanekut – õieti oli mul ettepanekuid kolm, kahte nendest arvestati –, mida ka komisjoni liikmed soovisid teostada. Ma ei tea, kas ja kuivõrd on minu eelkäijad seisnud silmitsi sellega – ma päris lõplikult ei tea –, et nende kui asutajaõiguste teostaja nägemus ei kattu sajaprotsendiliselt ühiskomisjoni omaga. Seda vastust teavad varasemad komisjoni liikmed paremini, möönan. Samas kordan ma üle, et on vale väita, et ma ei arvestanud valitsuskomisjoni seisukohti. Esiteks toetas komisjon seitsmeliikmelist nõukogu, kuigi olin teinud ettepaneku vähendada nõukogu viieliikmeliseks. Olen selle ettepaneku vastu võtnud, nõukogu jätkab seitsmeliikmelisena. Teiseks toetas komisjon ka ettepanekut suurendada nõukogu liikmete tasusid teiste sarnaste sihtasutuste tasudega samale tasemele. Olin sellega nõus. Oluline on seegi, et kuigi KÜSK-i põhikiri ei näe ette nõukogu liikmete leidmist konkursi teel, otsustasin siiski konkursi korraldada, et pakkuda võimalust kõigile ehk rohkematele asjast huvitatud kodanikuühiskonna tähtedele. Ja kuigi paljud osalenud ühiskomisjoni liikmed tõepoolest toetasid nõukogu liikme Alari Rammo jätkamist, langetasin ma kaalutletud otsuse, pakkudes konkursiga kõigile võimalust täita vabaühenduste esindajate kohad korraga – ka seetõttu, et lähtudes uuenevast kodanikuühiskonna programmist, on vaja uuendada KÜSK-i fookust vabaühenduste tegevuse toetamisel. Liiati, kordan üle, Alari Rammo volitusi pikendati enne uue valitsuse ametisse nimetamist mullu kevadel konkursita.
Järgmine küsimus: "Kuidas tagate KÜSK-i üleviimisel Viljandisse senise kodanikuühiskonna arendamise ja toetamise kompetentside säilimise olukorras, kus alles valmib uus kodanikuühiskonna programm ja KÜSK-i uus strateegia?" KÜSK-i järjepidevus tuleneb kodanikuühiskonna arengukavast 2015–2020 ja koostatavast ühiskonna programmist. Seal on KÜSK-ile ette nähtud ja nähakse ka edaspidi ette konkreetsed rollid, mida tuleb täita. Nii kodanikuühiskonna programm kui ka KÜSK-i enda strateegia on uuendamisel ning selles töös on osalenud ja osalevad ka edaspidi paljud vabaühenduste esindajad, mitte ainult KÜSK-i nõukogu liikmed. KÜSK-i kolimist Viljandisse juhib KÜSK-i tänane juhataja Agu Laius, kes on KÜSK-i sünni juures olnud ja juhtinud organisatsiooni selle algusaastast alates. Seega, kompetentsid säilivad, sest Agu Laius on mulle kinnitanud, et ta on valmis jätkama ka hiljem eksperdina ja olema toeks uuele juhatajale. Samuti jätkab KÜSK-i nõukogus teist ametiaega asutajaõiguste esindaja, asekantsler Raivo Küüt, kes samuti aitab kaasa organisatsiooni mälu säilimisele ja säilitamisele. Siseministeeriumi kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika osakonna 2020. aasta tööplaanis on KÜSK-i kolimisprotsessi toetamine ja jälgimine. Riigiasutuste Tallinnast väljaviimine on riigi mitmeaastane strateegia ja varemgi on riigiasutused Tallinnast välja kolinud – Ida-Virumaale, aga ka Viljandisse, näiteks Rahvakultuuri Keskus. Ka siis kõneldi sellest, et kompetents ei säili ja midagi lõhutakse, samas asutus kolis ära, kompetents säilis ja asutus töötab väga võidukalt. Sama jätkub ka KÜSK-iga. Uuel juhatajal on võimalus ka teistega arutada töö jätkamise üle ja kasutada paindlikke töövorme, tänapäevaseid kaugtöövorme.
Mis puudutab arupärimises mainitud KÜSK-i juhataja valimise protsessi, siis ma olen tänulik, et praegune olemasolev nõukogu kuulutas välja konkursi ja tegi ära teatud eeltöö, teatud eelvaliku. Kui ma septembri alguses toonase nõukogu esimehe Maiu Lauringu ja nõukogu aseesimehe Alari Rammoga kohtusin, andsin signaali selle teemaga edasi liikuda. Juhataja konkursi ja nõukogu liikmete konkursi väljakuulutamine viibis erinevatel põhjustel ning me kaalusime asekantsleri ettepanekul seda küsimust ning tegime ettepaneku juhataja konkurss edasi lükata selliselt, et ka uus nõukogu koosseis saaks selles küsimuses kaasa rääkida. Kuna nõukogu liikmete ja juhataja volitused on erineva pikkusega, sattusid mõlemad küsimused 2020. aastal samale ajale. Ja positiivsena tasub silmas pidada ja ära märkida, et nüüd saavad KÜSK-i juhataja valikus osaleda kaks nõukogu koosseisu.
Viimane küsimus: "Millisest printsiibist lähtute uue KÜSK-i nõukogu koosseisu kinnitamisel, arvestades, et varasemalt on lähtutud kokkulepitud tavast kodanikuühiskonnaga koos nende esindajate üle otsustada?" Esmalt ma kinnitan veel kord, et KÜSK on täna ja jätkab ka edaspidi sõltumatu asutusena. KÜSK-i eesmärk on ellu viia valdkonna arengukava konkreetseid meetmeid, mitte kujundada poliitikat. Need meetmed on ühtlasi KÜSK-i sõltumatuse piirideks. Uues kodanikuühiskonna programmis, mille saadame veebruari teises pooles ametlikuks kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks, saavad fookuses olema kodanikuaktiivsus kogukondades ja kogukondlik lähenemisviis, aga juurde on lisatud ka Eesti kestlikkus ja peresõbralikkus. Minu ülesanne on vastutada kodanikuühiskonna arendamise ja arengukava elluviimise eest. Sellest tulenevalt püüan leida parimaid viise, kuidas tagada programmis seatud eesmärkide saavutamine. Ja sellest lähtudes nimetan ma ka uued nõukogu liikmed, et tagada kodanikuühiskonna programmi meetmete elluviimine. Uus nõukogu hakkab lahti mõtestama uue programmi fookust ja meetmeid. Asutajaõiguste teostaja saab nõukogu kaudu selles protsessis osaleda. KÜSK-i uue nõukogu koosseisu soovin saada inimesi erinevatest Eesti piirkondadest, mitte ainult Tallinnast, ja erinevaid vabaühendusi, neidki mitte ainult Tallinnast. Oleme sõnastanud ka põhimõtted ja 18 kandidaadilt on laekunud avaldus nõukogu liikme kohale. Need inimesed ei ole salastatud. Kui ka teie esitate visiooni, konkureerite mingile kohale, siis te ei eelda, et teie visioon ja konkursil esitatud mõtted hakkavad rändama näiteks meediasse, nagu eelmises ühiskomisjonis juhtus. Seepärast avalikustan ma need kandidaadid – 18 tublit inimest üle Eesti, kodanikuühiskonna säravat tegijat – meie järgmisel EKAK-i koosolekul, mis toimub 14. veebruaril. Aitäh!