Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Miks me siin oleme? Mis on meie töö sisu ja eesmärk, valitsuse eesmärk, Eesti teaduse, ettevõtjate eliidi eesmärk? Meie eesmärk on Eesti rahvuse, kultuuri ja keele säilimine. Selle sätestab Eesti Vabariigi põhiseadus. See on idee, mis peaks meid kõiki innustama hommikul tõusma ja aktiivselt toimetama asuma. See on Eesti suur idee. See idee peaks rippuma kõikides kabinettides presidendi paraadfoto kõrval. Kui me poliitikutena ametivande andsime, siis sai just sellest ideest see, mis hakkas täitma meie töö eesmärki. Kõik teised eesmärgid, maailmavaatelised, ideoloogilised, tulevad pärast selle idee realiseerimist.
Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ideed kannab ka see Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa Erakonna fraktsiooni esitatud otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eesti keele elujõu, arengu ja õppe tugevdamiseks" eelnõu. Selle otsusega tehakse valitsusele ettepanek koostada eesti keele arengukava aastateks 2021–2035. Täna on keelevaldkonna arengudokumendiks eesti keele arengukava 2011–2017, mille kehtivust on pikendatud seoses uue dokumendi vastuvõtmise viibimisega. Keelevaldkonna tuleviku kavandamisse jäänud tühimik tuleb täita ning suunised selleks annab tänane Riigikogu otsus. Eelnõu väljendab nii ideelist kui ka praktilist laadi põhimõtteid. Peatun mõnel neist lähemalt. Eelnõu juhtmõte on eesti keele läbiv kasutamine igas eluvaldkonnas, et tagada, säilitada ja tugevdada eesti keele elujõudu, mainet ja toimimist avalikus suhtluses, hariduses, elukestvas õppes, huvitegevuses, meedias, poliitikas, ettevõtluses, majanduses, kultuuri- ja loometegevuses, avalikus ruumis ning igapäevaelus. Selles väljendub meie riigi ja rahvuse püsimise alus. Hoides ja kaitstes eesti keelt, hoiame ja kaitseme Eestit. Ent lisan eelnevale ka mõtte, mille sedastab 2018. aastal vastu võtmata jäänud keelevaldkonna arengudokument ja mis minu isiklikul hinnangul võiks olla ka uue arengukava ideaal. Eesti keele staatus toetab Eesti elanike identiteeti – nii nende eestimaalaste identiteeti, kes on siinses keelekeskkonnas sündinud ja kasvanud, kui ka nende oma, kes on otsustanud oma elu alaliselt või pikemaajaliselt meie riigiga siduda.
Eestis on toimunud rändepööre. Viimased neli aastat on meie sisseränne ületanud väljarände. Sisserännanutest pooled on tagasipöördujad, aga kolmandiku moodustavad Ukraina ja Venemaa kodanikud. Saabujad peavad leidma siin endale suhtluskeskkonna ja keele, sageli ei ole selleks aga eesti keel. Sõltuvalt juhusest või saabuja isiklikust valikust võib ta sattuda ka inglis- või venekeelsesse suhtluskeskkonda. Riigi ülesanne on tagada, et sisserändajad saabuksid eestikeelsesse keskkonda ja õpiksid suhtlema eesti keeles. Suur samm selle eesmärgini jõudmisel on meie erakonna poliitikute, ennekõike Viktoria eestveetav eesti keele majade rajamise protsess. Eesti keele maja on eestikeelse ja eestimeelse keskkonna keskus. Koht, kus eri rahvusest ja eri emakeelega inimestel on võimalik õppida ja harjutada eesti keelt, tutvuda Eesti kultuuriga ning saada praktilist nõu Eestis elamise, õppimise ja töötamise kohta. Täna tegutseb eesti keele maja juba Tallinnas ja Narvas, Kohtla-Järvel on filiaal.
Räägime ka probleemidest, millele lahendusteede leidmine on tänaste poliitikute ülesandeks. Eesti ühiskonnas on tuntav iseeneslik segregatsioon keeleoskuse alusel. Eelkõige avaldub see koolisüsteemis. Probleemi lahendamisele keskendub ka eelnõu, mis seab eesmärgiks töötada välja eestikeelse hariduse arendamise plaan, alustades alusharidusest. Meie venekeelne elanikkond elab eestlastest eraldi ja elab kehvemalt. Kui sa ei oska piisaval määral riigikeelt, et teenindada kliente või suhelda kolleegidega, kahanevad su võimalused leida tasuvat tööd. Puudulik keeleoskus ja inimese konkurentsivõime ehk võime tagada parem elustandard on omavahel seotud. Paratamatult leidub selle seose eitajaid või sellest mööda vaatajaid. Andestamatu on aga olukord, kus eitajateks, eestikeelsele haridusele ülemineku pidurdajateks võiksid saada poliitikud. Eestikeelsele haridusele ülemineku pidurdamine on alates iseseisvuse taastamisest vähendanud terve inimpõlvkonna muukeelsete noorte võimalusi saada osa ühiskondlikest hüvedest.
Teise läbiva ideena toon eelnõus esile eesti keele arengu. Kui me keelega süsteemselt ei tööta, on oht, et eesti keel jääb n-ö köögikeeleks. Tartu Ülikool sulges hiljuti filosoofia eriala eestikeelse magistriõppe, kuna ei leidunud piisavalt soovijaid. Mis saab aga edasi? Kuidas saavad uued eestikeelse magistriõppe huvilised kandideerida õppekavale, mida enam ei ole? Keele arengu indikaatoriks on selle kasutamine kõrghariduses, teaduses ja kultuuris. Otsuse eelnõu punkt 3 väljendab põhimõtet toetada eestikeelse oskussõnavara loomist ja kasutamist kõikides eluvaldkondades, sh teaduses, ning eestikeelse kõrghariduse õppekavade säilimist ja arendamist, et eesti keel oleks edaspidigi kasutatav kõrgharidus- ja teaduskeelena. Selle valitsusele antava ülesandega käib kaasas kohustus arendada ja säilitada eestikeelseid õppekavasid. Ohuks on ingliskeelse õppe osakaalu järsk suurenemine kõrghariduses nii üliõpilaste arvu kui ka õppekavade arvu lõikes. Emakeelne kõrgharidus on hindamatu vara, mida ohustab inglise keele pealetung. Probleem ei ole mitte üksnes Eestile eriomane, sama tendents ohustab peaaegu kõiki Euroopa väikerahvaid. Keel on vahend informatsiooni edasiandmiseks ja talletamiseks. Keel areneb siis, kui arenevad eluvaldkonnad, milles keelt rakendatakse. Haridus ja teadus nagu ka kultuur on keele arengu jaoks hindamatu allikas. Kui need eluvaldkonnad lähevad üle võõrkeelele, tambitakse see allikas kinni, keel ei arene edasi ja lihtsalt mandub ajapikku. Tendents on kurvastav. Kui kõrghariduses ja teaduses kaob eesti keel, ei ole meil enam põhjust rääkida eesti kõrgharidusest ega eesti teadusest.
Kolmanda teemana, mida pean eesti keele arengukava kontekstis ülioluliseks, toon esile Ida-Virumaa keelekeskkonna järeleaitamise. Eesti keele oskus on meie ühiskonna jätkusuutlikkuse küsimus. Arvestades meie geopoliitilist paiknemist, tuleb pöörata erilist tähelepanu eesti keele olukorrale Ida-Virumaal ja tagada tõhusad meetmed, et eesti keele kasutamine selles piirkonnas suureneks, nagu sätestab eelnõu punkt nr 6. Keelelist segregatsiooni meie ühiskonnas ei saa õlgu kehitades pealt vaadata. Isiklik toimetulek on iga elusolendi esmane vajadus, inimühiskonnas tähendab see enese elatamist töö või äritegevuse kaudu. Pere loomine ja laste eest hoolitsemine lisavad vastutuse mitte ainult enda, vaid ka oma lähedaste eest. See tähendab vajadust suurema sissetuleku järele, suurema sissetuleku teenimiseks on aga vaja liikuda ühiskonnas edasi tasuvamale tööle, laiendada oma äritegevust, teha karjääri jne. Vähene eesti keele oskus takistab paljudel eestimaalastel elus edasiliikumist. Sidusa ühiskonna loomisel ja hoidmisel ei saa riik nendest inimestest mööda vaadata. Puudulik keeleoskus on probleemi juur. Kui hävitame selle juure, kärbub ka probleem. Täna ühiskonnast eraldatud inimesed saavad parema ligipääsu ühiskondlikele hüvedele, teenimisvõimalusele ja kodakondsusele.
Head kolleegid! Eesti riik on loodud rahvusriigina. "Rahvuslus" ja "rahvustunne" on mõisted, mida meil tuleb ikka ja jälle uuesti mõtestada ning millele järjepidevus üles ehitada, sest mitte igaüks ei pruugi tajuda väikerahvaste elujõudu globaalse väljakutsena, millega peame tegelema täna. Eesti rahvuslus rajaneb keelel ja kultuuril, eestlane on igaüks, kes end eestlasena määratleb, elab eesti kultuuris ja kõneleb eesti keelt. Eesti keel on pind, milles juurdub meie ühiskonna sidusus ja sünnib omariikluse mõiste läbi aegade ja ajastute, erinevalt paljudest teistest riikidest, mille identiteet võib rajaneda hoopis kuulsusrikastel ajaloosündmustel, põlisaadlil, geograafilisel paiknemisel või mõnel muul asjaolul. Isamaa, minu koduerakonna maailmavaates on rahvuslus kesksel kohal. See on üks ideaalidest, millel peaks rajanema iga päevapoliitiline akt. Ideaali kõrvale asetub nn päris elu, kus meil tuleb endalt küsida, kuidas aitan ideaalühiskonda üles ehitada. Riigikogu ettepanek valitsusele eesti keele elujõu arengu ja õppe tugevdamiseks kätkeb nii rahvusriigi ideed kui ka praktilisi lahendusi praktilistele probleemidele seoses ühiskonna sidususe ja inimeste toimetulekuga. Kutsun kõiki parlamendierakondi üles algatust toetama!