Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased siin saalis ja kabinettides ning need, kes jälgivad meid interneeduse vahendusel, nii töökolleegid kui ka Eesti muusika ja Eesti autorite talendi austajad! Kõnealuse seaduseelnõu eesmärk on ajakohastada Eesti autoriõiguse seadusest tulenevat nn tühja kasseti tasu.
Natukene tühja kasseti tasust. Omal ajal, kui Eesti artistid andsid välja vinüülplaadi või helikasseti, ei saanud nad alati teose levimise eest õigustatud ootusest lähtuvalt tasu, sest inimesed kopeerisid muusikat. Ilmselt mõned teist veel mäletavad. Noorematele inimestele, kes jälgivad meid interneeduse vahendusel, ütlen, et olid sellised kandilised asjad, lindikesed sees, need olid kassetid. Nendele helikassettidele oli autorikaitse määranud tühja kasseti tasu. Paljud teavad, et ka CD-ROM-id – sellised tühjad plaadid, mille peale sai kopeerida näiteks perereiside pilte – olid koormatud tühja kasseti tasuga. Olid tühjad videokassetid, VHS-id, ning filmid ei tulnud mitte Netflixist, vaid neid oli võimalik sellise suure videokassettmakiga endale salvestada ja siis uuesti vaadata. Ka see tegevus oli koormatud tühja kasseti tasuga. Eesti inimesed olid õnnelikud. Keegi ei tundnud, et autorid rõhuksid meeletult enda soovidega, pealegi nad saidki juba seda tühja kasseti tasu. Kuid oh üllatust! Aeg on edasi läinud, tehnika on arenenud. Helikassette on praeguseks võimalik kuulata ainult Ameerika autodest ja nende saamine on äärmiselt keeruline, kassette on võimalik soetada veel ainult välismaalt, kuskilt internetiavarustest. Tühje andmekandjaid, CD-ROM-e ilmselt kusagilt saab, ehkki ma ei ole millegipärast neid ka näinud, sest tänapäeva arvutitel ei olegi enam kohta, kuhu seda pista. Loomulikult on VHS-kassettide asemel nüüd juba salvestav ajamasin ja kui on vajadus suurt mahtu edasi kanda, siis selleks on mälupulk. Tehnika on nii palju edasi arenenud, et väga paljud kuulavad muusikat mobiiltelefonist või MP3-mängijast ja jälgivad filme Netflixi vahendusel. Seega, Eesti autoritel on õigus saada tasu toodete pealt, mida ei müüda. Kolleegid Euroopas on aga õnnelikud, sest nende riik käib teaduse ja tehnika revolutsiooni viimaste sammudega kaasas, seal on tühja kasseti tasuga koormatud arvutid, arvutivälised kõvakettad, mälupulgad, MP3-mängijad ja ka mobiiltelefonid.
2004. aastast ei ole Riigikogu söandanud meie autoriõiguse seadust ajakohastada, mitmel põhjusel. Neid põhjusi ei oska mina teile öelda, küll aga leian, et meie moraalne kohus on ajakohastada tühja kasseti tasu. Et Eesti autorid ja heliloojad ning ka näitlejad, kes saaksid sellest oma osa, tunneksid ennast võrdväärsena Euroopa töökaaslaste seas, siis olemegi – pisike grupp autoreid Riigikogu liikmetest, kuigi ma tean, et meid on siin tegelikult kordades rohkem – tulnud välja selle ettepanekuga. Meil on siin ära toodud ka loetelu. Ehk kui enne oli kirjas videokassett, audiokassett, CD-R, minidisk – see oli selline eriti väike kassett, võib-olla keegi kuskil veel kasutab neid, nostalgiamuuseumist on ju hea võtta –, VHS, DVD, videosalvestusseade, audiokassett, siis me leiame, et seda loetelu oleks vaja ajakohastada.
Räägin nüüd ka võimalikust hinnamuutusest. Euroopas on paraku nii, et Eesti veab keskmist tasu allapoole, midagi ei ole teha, kuna meil on selle suurus siiani kehtestamata. Meil on siin teile lisatud ka materjal näidetega, kui suur oleks hüvitise protsent ehk tasu järgmiste seadmete kohta: e-lugerid, USB-mälupulk, mälukaart, välised ja mitteintegreeritavad sisemised kõvakettad ja pooljuhtkettad, MP3- ja MP4-pleier, tahvel- ja hübriidarvuti, sülearvuti, lauaarvuti, mängukonsool, automeediakeskus, multimeediamängija, set-top box või videotuuner, nutitelefonid ja mobiiltelefonid MP3- ja MP4-pleieriga, televiisor, kodukinosüsteem, digiboks, satelliitvastuvõtja jne.
Kunagine kultuuriminister Rein Lang kurjustas ja hurjutas Eesti autoreid, et miks te käite kogu aeg käsi pikalt ees nagu uusmaasaaja, et andke raha, andke raha. Olge innovaatilised ja koguge ise see raha kokku! Just nimelt seda soovivadki Eesti autorid tühja kasseti tasu ajakohastamisega. Nad saaksid sellega hakkama. Kuid oh häda! Arvutimüüjad ja mobiiltelefonide müüjad leidsid, et on vaja moodustada ühisrinne. Oli vaja naeruvääristada kõiki autoreid. Oli vaja ei tea kust saada kätte näiteks selline väide, et mobiiltelefon hakkab pärast selle seaduse kehtima hakkamist maksma 108 eurot rohkem. Tuletan vahepeal meelde, eile me menetlesime siinsamas laevade Eesti lipu alla toomise seaduse eelnõu. Siit kõnepuldist öeldi välja seisukoht, et kuna tegemist on osaühingutega, siis nende arvates jääb neil mingil määral tulu saamata. Siinkohal sama soovitus: te võite ju tõsta hinda nii palju, et omanik saaks kasu. Eelnõu esitajad siiski ei näe ette sellist hinnatõusu, sest tegelikult käsitletakse kõiki andmekandjaid mahupõhiselt.
Ma tean, et pabereid on meil täna palju, aga võtame ette lehekülje 9 ja me näeme, et MP3- ja MP4-pleierite hinnale lisanduks 2 eurot, mobiiltelefoni omale aga 4 eurot. Kas tegemist on maksuga või õigluse jaluleseadmisega? Me võime ka küsida, kui palju on arvuti- ja mobiilimüüjad võitnud sellest, et meie siin saalis ei ole söandanud ajakohastada tühja kasseti tasu. Mina leian, et Eesti Vabariigis on igal inimesel õigus saada tehtud töö eest tasu, ja ma ei arva, et ükski helilooja või artist oleks meil meeletult ülemakstud. Võimalik, et ta on üleafišeeritud, aga seda, keda soovitakse näha ja keda mitte, otsustab juba rahvas.
Kui te küsite, kui palju mina isiklikult hakkaksin sellest eelnõust kasu saama, siis ütlen, et üle kümne aasta on laekunud mulle autorikaitsest null eurot. Sellepärast, et minu muusika ei ole tänapäevane, seda ei mängita, võib-olla ei ole see ka eetrikõlbulik. Ma ei usu, et pärast tühja kasseti tasu seaduseks saamist muutuks massiliseks minu loodud muusika eksponeerimine. Seega saavad suure osa ikkagi need autorid, keda eksponeeritakse ja kelle teoseid kopeeritakse. Need autorid, kes ei ole menukad, ei ole populaarsed, seda ei saa. Küll aga jaotub see tühja kasseti tasu üheksa autoreid esindava organisatsiooni vahel ja nemad jaotavad selle juba enda parema äranägemise järgi. Mina ei ole Eesti Esitajate Liidu liige, ma ei ole Eesti Teatriliidu liige, ma ei ole paljude ühingute liige, ma olen lihtsalt Eesti Autorite Ühingu liige juba eelmisest aastatuhandest. Ma näen, et Eesti autoritel peab olema see õigus, et neid koheldaks võrdselt Euroopa autoritega, seega ma palun seda eelnõu toetada.
Olen nõus lahkesti vastama kõikidele küsimustele, mis siin saalis üles kerkivad. Tahan öelda, et järgmistel lugemistel esineb siin juba komisjoni ettekandja, kes on asjaga kursis, kuid ise ei ole autor. Möönan, et nii Madis Milling kui ka Hardi Volmer oskavad mind täiendada ning neil on ka oma märkused ja tähelepanekud, olude sunnil aga olen mina täna siin nende eestkõneleja. Aitäh!