15:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame täiskogu VIII istungjärgu 11. töönädala esmaspäevase istungiga. Eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Vabariigi Valitsuse nimel Heili Tõnisson, palun!

Valitsuse esindaja Heili Tõnisson
Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esimeseks, tubakaseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust tervise- ja tööminister Riina Sikkut. Teiseks, kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab selle seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister Urmas Reinsalu. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Rohkem soove ei ole. Kaks eelnõu, kodu- ja töökorra seaduse alusel võtame menetlusse. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 75 Riigikogu liiget.
Päevakorra täpsustamine. Tähelepanu! Sotsiaalkomisjon on teinud ettepaneku arvata selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja 27. päevakorrapunkt, milleks on Riigikogu liikmete Mark Soosaare, Helmen Küti, Jüri Jaansoni ja Andres Metsoja algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 14 täiendamise seaduse eelnõu (293 SE). Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Mul on väike mure meie kolmapäevase päevakorra 2. ja 4. punktiga. Ma mõistan, et koosseisu häälteenamust nõudvad eelnõud on tavaliselt eespool, aga antud juhul on 2. ja 4. punkt omavahel selgelt seotud. Ehk kui me võtame enne vastu rakendamise ja me ei tea, kas me põhiteksti oleme vastu võtnud, siis tegelikult me ei saa rakendada midagi, mida meil veel rakendada ei ole. Elik 4. päevakorrapunkt peaks olema 2. päevakorrapunktiga vahetatud või vähemalt nad peaksid olema üksteise järgi nii, et me isikuandmete kaitse seaduse põhiteksti arutame enne läbi ja siis hakkame arutama, kuidas seda rakendada. See on sisuline probleem. Lisaks on meil seal üleval väike probleem ka veel õiguskantsleri kantseleiga, aga sisu mõttes on see, et me ei saaks ennem rakendamist arutada, kui me põhiteksti pole vastu võtnud. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Meil on komme, jah, 50, Riigikogu täiskogu enamuse vastuvõtmiseks vajavad seadused kõigepealt panna. On sul ka mingi ettepanek?

Hanno Pevkur
Jaa, konkreetne ettepanek oleks väga lihtne: et vähemalt n-ö juriidiliselt teemast üle saada, siis teine ja neljas päevakorrapunkt omavahel ära vahetada, nii et meil isikuandmete kaitseseaduse põhitekst ehk n-ö seaduse tekst on enne vastu võetud kui rakendamine. Ja sellega oleks tegelikult see asi lahendatud.

Esimees Eiki Nestor
Selge, tähendab Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku kolmapäevases päevakorras ära vahetada teine ja neljas punkt. Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Ma vaatan seda nädala töökorda ja mind paneb imestama see, et siin viimasel ajal on juba mitmeid nädalaid olnud niimoodi, et ülejäänud päevad on täiesti tühjad praktiliselt, tuleme ja ka kohe läheme, aga kolmapäev on olnud sellise meeletu punktide arvuga, nüüdki on 33. Kas see on ikka päris normaalne, et ei ole võimalik ühtlasemalt jagada neid päevakorrapunkte ja et me peaks kolmapäeval niimoodi keset ööd alles siit minema saama? Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Aitäh! Huvitav küsimus Riigikogu koosseisu lõpu ajal. See on päris normaalne. On ettepanek siis Reformierakonnalt vahetada ära omavahel teine ja neljas punkt kolmapäevases päevakorras. Keegi vastu ei ole. Koos selle muudatusega panen Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 11. töönädala päevakorra hääletusele. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt oli 67 Riigikogu liiget, vastu 2, erapooletuid 6, päevakord on kinnitatud.

1. 15:06 Arupärimine Eesti Energia investeeringute riigieelarvelise rahastamise kohta (nr 453) 

Esimees Eiki Nestor
Vastavalt päevakorrale on esimesena meil arupärimine ... Austatud Riigikogu, palun tähelepanu!  ... arupärimine, mille on esitanud Aivar Sõerd, Jürgen Ligi, Aivar Surva, Urve Tiidus, Taavi Rõivas, Arto Aas, Ants Laaneots, Enn Meri, Henn Põlluaas, Meelis Mälberg, Lauri Luik ja Kalle Palling. Arupärijate nimel Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd
Aitäh! Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Selle nädala Riigikogu päevakorras, mis me nüüd hetk tagasi just ära kinnitasime, on kolmandal lugemisel järgmise aasta riigieelarve. Aga noh, te kõik teate, et riigieelarve on selline dokument, millest aasta-aastalt – ma arvan, et ma ei liialda –, on järjest raskem aru saada ja ...

Esimees Eiki Nestor
Austatud rahvasaadikud! Palun kuulame arupärimise esitajate sõnavõttu! Aitäh!

Aivar Sõerd
... ja seal on 300 lehekülge või rohkemgi teksti, numbreid, igasugust informatsiooni. No näiteks Rahandusministeeriumi alt leiab euro täpsusega,  mitu, kui palju hüvitatakse Rahandusministeeriumi eelarve kaudu Riigimetsa Majandamise Keskuse töötaja kahe õppelaenu kustutamise kulu, aga kui me Rahandusministeeriumi neid ridu edasi vaatame, siis on seal summa 143 miljonit  – eraldis Eesti Energiale, ja mitte mingisugust selgitust ei ole. No rahandusminister on hiljem seda asja selgitanud, on öelnud, et tegemist on riigieelarve eraldistega Eesti Energiale, millest rahastatakse kolme Eesti Energia projekti: jaotusvõrgu investeeringud, taastuvenergia investeeriungud ja investeering uue õlitehase ehitamiseks.
Asi läheb järjest huvitavamaks, sellepärast et Eesti Energia näol on tegemist ühe suurima või see ongi kõige suurema riigi enamusosalusega äriühing, ühe suurima käibega ettevõte. Ettevõte saab oma investeeringud rahastada kapitaliturgudelt saadavatest vahenditest. Võlakirjad on noteeritud koguni. Isegi siin oli vahepeal, nüüd hakkab lõppema peagi, ju ka Euroopa keskpangad ostsid või Euroopa keskpankadel oli n-ö varade kokkuostu programm ja Eesti varadest oligi ainult kaks vara, mis sobis Euroopa keskpankade varaostuprogrammile: olidki Eleringi võlakirjad, Eesti Energia võlakirjad.
See näitab, et tegemist on igati kvaliteetsete finantsinstrumentidega ja Eesti Energial ei tohiks mingisugust probleemi olla oma investeeringute laenurahaga rahastamisel. Eriti olukorras, kus me praegu oleme: intressid on madalad. Praegu on just see aeg, kui on soodne suuri investeeringuid laenurahaga rahastada, kuna intressid on madalad, aga me seda ei tee. Me paneme Eesti Energia investeeringuteks raha riigieelarvest.
Kolmapäeval on riigieelarve kolmandal lugemisel ja me oleme kaks kuud peaaegu seda Eesti Energia 143 miljoni euro suurust eraldist käsitlenud. Aga mida rohkem me selle kohta küsime, seda segasemaks see asi läheb.
Meil on väga lihtsad küsimused minister Tõnistele. Kas Eesti Energia rahavood – ministril kui Eesti Energia üldkoosolekul, kas tema arvates Eesti Energia rahavood, omavahendid ja laenuvõimekus ei ole sedavõrd piisavad, et rahastada 2019. aasta investeeringuid? Ja mis puudutab Auverre rajatavat 200 miljonit eurot maksvat õlitehast, siin ei ole isegi nõukogu veel otsuseid langetanud ja Eesti Energia enda kinnitusel, kelle juhtkonnaga me kohtusime, nad ütlesid, et järgmine aasta saab kõne alla tulla võib-olla ja headel või positiivsete stsenaariumide korral projekti koostamine. Loomulikult me tahame ministrilt ka teada, seniajani on ebaselgus, kuidas see 143 miljonit eurot jaguneb. Kui palju sellest 143 miljonist eurost on mõeldud jaotusvõrgu investeeringuteks, kui palju taastuvenergia investeeringute rahastamiseks ja kui palju selle uue õlitehase ehituseks? Tänan tähelepanu eest!

Esimees Eiki Nestor
Arupärimisele vastab rahandusminister Toomas Tõniste. Palun!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Hea juhataja! Head arupärijad ja need, kellele see teema huvi pakub! Esitasite 24. oktoobril arupärimise, kus siis tundsite huvi Eesti Energia investeeringute riigieelarvelise rahastamise kohta. Ja vastan siis järgnevalt esitatud küsimustele.
Esiteks: "Kas Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole AS Eesti Energia rahavood, omavahendid ja laenuvõimekus piisavad, et rahastada 2019. aasta investeeringuid omavahendite ja laenudega?" Esmalt soovin rõhutada, et iga reaalne Eesti Energia aktsiakapitali sissemakse nõuab eraldi analüüsi, põhjendust ja ka otsuseid. Riigieelarves Eesti Energiale ette nähtud aktsiakapitali sissemakse ei ole ettevõttele garanteeritud, kuid see loob baasi ja võimaluse sobiva investeeringu olemasolul ja kapitalivajadusel selline otsus teha. Investeerimisotsuseid võidakse teha veel ka selle aasta jooksul, kuid valdavalt 2019. aastal. Ja nende tegemise ajaks peab finantseerimine, sh panus omakapitali, olema tagatud kogu investeerimisperioodi jaoks. Seetõttu tuleb investeeringuid vaadata pikemalt kui vaid 2019. aasta perspektiivis. Võttes arvesse ettevõtte pikaajalisi finantsprognoose ning kreeditoridega kokku lepitud finantssuhtarvude piirväärtusi, omaniku ootuseid, sh stabiilsele omanikutulule, lähiaastate mastaapseid investeeringuid nii taastuvenergiasse kui ka elektrivõrkudesse kui ka planeeritavasse õlitehasesse ning mõistliku tugevusvaru hoidmise otstarbekust võib olla mõistlik Eesti Energia täiendav kapitaliseerimine omaniku poolt.
Teine küsimus: "Kohtumisel riigieelarve kontrolli erikomisjoniga tegi Eesti Energia juhtkond teatavaks, et kavandab Auverre 200 miljonit eurot maksvat õlitehast. Optimistliku ajakava järgi peaks ehitus toimuma aastatel 2021–2022. Eesti Energia juhtkonna selgitusel on ehituse ettevalmistustöödena 2019. aastal kavas ehitusprojekti koostamine. Miks on projekti tellimise kulu vaja kaasrahastada 2019. aasta riigieelarvest ja miks Eesti Energia ei suuda seda omavahendite abil rahastada?" Üldiselt planeerivad äriühingud oma tegevust mitu aastat ette, eriti nii mastaapsete investeeringute puhul nagu võimaliku uue Enefit õlitehase rajamine. Äriühingult oleks vastutustundetu võtta vastu investeerimisprojekti realiseerimise otsus ilma, et selle katmiseks vajalik finantseerimislahendus oleks paika pandud ja kindel investeerimisotsuse vastuvõtmisest kuni investeerimisobjekti valmimiseni. Lisaks on läbirääkimistel kreeditoridega vajalik näidata omaniku pühendumust projekti kaasrahastamisel. Seetõttu on ka õlitehas üks investeeringuks, mis on arvesse võetud täiendava kapitalivajaduse planeerimisel, kasutamaks seda tegeliku vajaduse tekkimisel. Isegi kui 2019. aastal õlitehase investeeringuteks täiendavat aktsiakapitali reaalselt vaja ei ole, siis praeguste plaanide järgi on just 2019. aastal plaanis vastu võtta lõplik otsus, kas see investeering lähiajal tuleb.
Ja kolmas küsimus: "143 miljoni euro suurune summa 2019. aasta riigieelarve eelnõus koosneb omakorda liidetavatest. Küsime, et millistes summades jaguneb 143 miljonit eurot Eesti Energia jaotusvõrgu investeeringute, taastuvenergia investeeringute ja uue õlitehase ehituse ettevalmistuse investeeringu vahel?" Vastus. Nii ettevõte kui ka Rahandusministeerium on lähtunud ettevõtte finantseerimisest kui ühtsest tervikust ega ole mainitud summat jaganud konkreetsete projektide vahel. Iga konkreetse projekti finantseerimisvajadus sõltub otsustamise ajal parimast teadaolevast koguinvesteeringust, Eesti Energia omavahenditest ja kreeditoride valmidusest projektidesse investeerida. Praeguste hinnangute alusel on olulisemad planeeritavad investeeringud järgmised: baasinvesteeringud elektrijaotusvõrgu töökindluse parandamiseks Elektrilevis 50 miljonit eurot aastas, millele lisanduvad n-ö viimase miili projekti investeeringud 68 miljonit eurot aastatel 2019–2022 ning kogu projekti eluea jooksul siis 120 miljonit eurot, millest riigi toetus katab 20 miljonit eurot. Taastuvenergia valdkonnas näevad nii omaniku ootused kui ka Eesti Energia strateegia ette märkimisväärset kasvu ning juba aastaks 2022 soovib Eesti Energia kasvatada taastuvatest ja alternatiivsetest energiaallikatest toodetud elektri hulka 40%-ni. Selle eesmärgini jõudmiseks planeeritakse ainuüksi tuuleenergia investeeringuid kogumahus kuni 350 miljonit eurot. Nagu ka küsimuses nr 2 juba välja tõite, on hinnanguline investeering õlitehasesse kuskil 200 miljonit eurot. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Küsimused ministrile. Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Nii nagu te ise ütlesite, on ju üsna selge, et ei ole vahet, kas teha otsus uue õlitehase rajamiseks sel aastal või järgmisel aastal, järgmisel aastal seda igal juhul ehitama hakata ei jõuta, ka kõige optimistlikuma plaani järgi. Ja mis omakorda tähendab, et öelda, et järgmise aasta eelarves on rahasid vaja ette näha selleks, et võib-olla õlitehast ehitada, ei ole just eriti loogiline põhjendus, sest, nagu te ise ütlesite, õlitehast sel ajal ei ehitata. Kas ei oleks ausam ja korrektsem öelda, et tegelikult on seda eraldist vaja selleks, et Eesti Energiast saaks võtta maksimum ulatuses dividendi, et seda niigi kipakat eelarvet natukenegi tasakaalu poole ajada? Või eitate te seda, et tegelikult Eesti Energia dividendivajadus on see, mis tingis selle konkreetse eraldise? Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Dividendide otsustamise eeltingimuseks ei ole ega saa olla aktsiakapitali suurendamine, nagu ma siin üritasin oma vastustes selgitada, et miks selline võimalus on täna eelarves ette nähtud. Ja ma loodan väga, et see selgitus oli piisav. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Ma üldiselt jagan arupärijate arusaamist selles osas, et tuleks mõelda omavahenditele või laenuvõtmise võimalustele, eriti kui intressid on madalad. Aga mind häirib selle teemakäsitluse juures ikkagi see üks aspekt, et me sisuliselt broneerime riigieelarvest raha, teadmata, kas seda tegelikult läheb tarvis. Riigikogu on pandud rolli, kus me anname blankoveksli. Te olete ka ise Riigikogu liige olnud. Kas ei oleks ausam ja selgem sellisel juhtumil tulla Riigikogu ette kas eraldi otsusega või lisaeelarvega, juhul kui see vajadus on ilmne ja on soov seda otsust teha? Sõltumata sellest, kas ma seda otsust toetan või mitte, mulle tundub, et selline teguviis oleks väga palju korrektsem. Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Jaa, aitäh küsimuse eest! Jah, täna me oleme sellise võimaluse broneerinud eelarves, kuid üldreegel on ikkagi see, et investeeringud peavad kõigepealt olema Eesti Energia nõukogus heaks kiidetud ja nõutav tulumäär peab olema seal tagatud. Kui ühingu investeeringuks on vaja aktsiakapitali suurendada, siis hindab selle kapitalipaigutuse tasuvust Rahandusministeerium eraldi, ning kui selle analüüsi tulemus on positiivne, siis esitab osaluse valitseja ehk siis Eesti Energia puhul rahandusminister Vabariigi Valitsusele selle põhjendatud ettepaneku siis aktsiakapitali sissemakseks. Tõesti, need planeeritavad investeeringud on suured ja selle koha pealt on ka arusaadav selline, võib öelda, ettenägelikkus, et see võimalus vajaduse korral on meil ka eelarves ette nähtud. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Härra minister! Maru tüütu on tegelikult niimoodi, et te loete paberilt tuimalt ette mingisugust kõnet. Selle arupärimise fookus on tegelikult küsimusel, kas valitsus pole energiat dividendidest tühjaks pumbates rikkunud ära suhtarve, mida ta läheb nüüd siis justkui investeerimislubadusega, millel sisu taga ei ole, kompenseerima, parandama suhtarve, mille ta ise on nässu ajanud. Palun lükake see arvamus ümber! See on arupärimise tegelik mõte. Ja mul on praegu ees üks Eesti Energia materjal, millesse ma ei ole jõudnud süveneda, sest see äsja mulle saadeti. Aga mina näen siin dividendide mitmekordistamist võrreldes selle aastaga tasemeni, mida ma ei ole kunagi näinud – üle 100, 140 miljonit sisuliselt 21. aastaks jne. Ühesõnaga, RES näeb ette selliseid dividende minu esmapilgul, et vastus ongi selles. Te olete firma rahast tühjaks pumbanud ja nüüd panete sinna sisse investeerimislubadust, kuna see ei halvenda eelarve tasakaalu, aga dividendid parandavad. Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh küsimuse eest! Kindlasti kreeditoride kokkulepitud finantssuhtarvude piirväärtused on üks põhjus ka, miks me oleme eelarves sellise võimaluse ette näinud. Ja kui me räägime dividendidest, siis järgmisel aastal on plaanis Eesti Energiast, lootused on saada 57 miljonit eurot dividende. See on vähem, kui oli riigi eelarvestrateegias ette nähtud kevadel või otsustatud kuskil 13 miljonit eurot. Ja need järgmiste aastate oodatavad dividendid on kokku Eesti Energia puhul 20. aastal kuskil 68 miljonit, 2021. aastal vist 103 miljonit ja 22. aastal 118 miljonit eurot. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd
Aitäh! Austatud minister! On väga tore, et me saime nüüd teada, kui palju riik Eesti Energialt dividende tahab välja pumbata. Ma sain aru, et need summad kahekordistuvad lausa 2020. aastaks. Aga ma ikkagi küsin üle. Te jätsite vastamata meie kolmandale küsimusele. Kuidas see 143 miljonit eurot jaguneb? See summa on teile teada. Te olete selle 143 miljonit kokku arvutanud. See summa koosneb liidetavatest ja nagu teie sõnavõtust välja tuli, 50 miljonit on jaotusvõrgu investeeringuteks. Uue õlitehase ehituseks järgmine aasta raha vaja ei ole. Ks ma saan õieti aru, et ligi 90 miljonit on planeeritud taastuvenergia investeeringuteks? Olge nii kena ja öelge veel täpselt need, kuidas see täpselt jaguneb! Riigikogul on õigus seda informatsiooni saada, sest me hakkame kolmapäeval eelarvet kinnitama. Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Nagu ma ütlesin, Rahandusministeerium ei ole lähtunud ettevõtete finantseerimisest kui ühtsest tervikust ja ei ole neid summasid niimoodi konkreetselt jaganud projektide vahel. Aga jah, nagu ma vastuses enda arust kenasti ütlesin, siis baasinvesteeringud elektrivõrku on järgmisel aastal 50 miljonit ja sinna lisanduvad ka viimase miili projekti investeeringud 68 miljonit. Taastuvenergia valdkonnas on kokku järgmise paari aasta jooksul investeeringud kogumahus 350 miljonit eurot ja õlitehasesse on ka planeeritav investeering täna teadaolevalt 200 miljoni ringis. Jah, järgmine aasta, ma usun ka, selle ehitamiseks kindlasti ei lähe, kuid projekteerimiseks juba võib minna ja selleks ajaks, kui tulevad need otsused tehast ehitada, on väga hea, kui on teada ka finantseerimisallikas. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Siin jätkuks Jürgen Ligi üsna otsekohesele küsimusele ma küsin nüüd konkreetsemalt. Te nimetate siin juba mitu korda, et üks kolmest investeeringuobjektist on taastuvenergia investeeringud ja kahe aasta peale on neid kokku 350 miljonit eurot. Lihtsalt huvi pärast küsin. Üldkoosolekuna te kindlasti teate, et kustkohast need taastuvenergia objektid tulevad kahe aasta jooksul ja kas nende seas on ka meretuuleparke, uusi. Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! See üks osa investeerimisportfellist, võimalikust investeerimisportfellist kaasnes Nelja Energia ostuga. Teine osa on meil siin üleval olnud Tootsi tuulepark, mis on siin kohtuvaidluste rägastikus. Veel kord: need on kõik võimalikud ja potentsiaalsed investeeringud. See ei tähenda, et järgmine aasta me sellest 143 miljonist kõike ja võib-olla enamust üldse kasutame. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea esimees! Hea minister! Kuna teema puudutab väga selgelt riigieelarve menetlemist, siis palun, kas te ikkagi tuletaksite selle põhimõtte meelde, mille alusel see väga kitsas tabel, mis on ainult – kui ma õigesti mäletan – viiel leheküljel, kirjutatakse lahti seletuskirjas. Miks me ei näe seletuskirjas kogu näiteks Eesti Energia kulude-tulude jaotust detailselt? Mis alustel või kaalutlustel on need kirjed seletuskirjas välja toodud, mida me näeme? Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Seletuskiri on koostatud varasemate praktikate põhjal ja siin Riigikogu saalis varasematel aastatel tehtud ettepanekutele ja märkustele üritatakse iga aastaga seda teha võimalikult selgemaks ja läbipaistvamaks. Kahjuks jah, iga kord, kui siia tuleb jälle uusi inimesi, siis need arusaamad ja mõtted muutuvad ja see, mis alguses võib-olla muudeti ühtepidi, muudetakse aasta-kahe pärast teistpidi. Kindlasti on kõigi huvides, et eelarve oleks võimalikult hästi loetav ja siin selle koha pealt on tõesti võib-olla see kriitika õige, et see rida oleks võinud olla paremini lahti kirjutatud. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Arto Aas, palun!

Arto Aas
Aitäh! Eks ta pisut pentsik ja koomiline praegu see debatt siin on. Me tegelikult ju kõik saame aru, et neid liigutusi oli vaja teha selleks, et saada eelarve tasakaalu lähedale, ja tegelikult mingit investeeringute plaani pole. Julgen seda väita ka seepärast, et Eesti Energial on hetkel väga professionaalne juhatuse nõukogu, kes ka ise kuulsid nendest uudistest pigem tagantjärgi. See soov ei ole tulnud ettevõtte seest selliseid tehinguid teha ja kogu sektor vaatab kerge muigega, mis praegu toimub. Ma küsiks siis niipidi: te olete ise ka ettevõtja, kas te oma ettevõttes teeksite niimoodi, et panete 100 miljonit omakapitali juurde, teadmata, kas selleks üldse vajadust on investeeringuteks,  või õigupoolest pole neid plaane, aga paneksite 100 miljonit omakapitalina sisse, et see siis dividendidena paari aasta jooksul välja võtta? Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Ma hakkan sealt tagantpoolt. Omanik on igal juhul, kui on plaanis teha investeeringuid ja kui on mingid konkreetsed nägemused, siis see, et sul on valmidus seda investeeringut teha, see on minu meelest iseenesestmõistetav. See jutt, et Eesti Energia juhid, nagu ma aru sain, ei teagi neist investeeringutest midagi ja keegi n-ö ütleb neile ette, mida te tegema peate – no seda ma tahaks küll näha neid juhte, kes sellist juttu räägivad. Ma ei tea finantseerimistehinguid, jah, kuidas ta eelarves kajastatakse, see võib-olla tõesti ei ole nende väljapakkumine. Nad pakuvad välja siia Riigikogule skeeme, kuidas keegi peaks midagi rahastama. Aga igal juhul need investeeringuobjektid on nende poolt tulnud. See on nende strateegias heaks kiidetud. Ja kui me jälle räägime sellest, et me siin üritame läbi selle n-ö finantseerimistehingu võtta rohkem dividende välja, siis ju teadaolevalt järgmine aasta Eesti Energiast on plaanitud võtta dividende 57 miljonit, aga praegu me räägime planeeritavatest investeeringutest või, ütleme, siis finantseerimistehingust summas 143 miljonit. Kui me räägime siin soovist, et me oleksime tahtnud neid dividendidena välja võtta, siis oleks ka see dividendide number olnud 143 miljonit. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Peep Aru, palun!

Peep Aru
Aitäh! Hea ettekandja! Saime teada, kui palju siis järgneval neljal aastal riigieelarve tasakaalustamiseks dividende Eesti Energiast välja võetakse RES-i alusel. Järsku oled nii hea ja ütled meile ka, kui palju riigieelarvest RES-i kaudu või RES-i põhimõtetel eraldatakse järgneval neljal aastal rahasid. Me teame nüüd ainult 2019. aastal eraldatavat, aga milline on riigieelarvest eraldatav raha investeeringuteks aastal 2020, 2021 ja 2022? Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Kui me räägime siin Eesti Energia kontekstis, siis seesama 43 miljonit võib kanduda ka 20. või 21. aastasse, nii et see ei tähenda, et see summa nüüd iga aasta selle võrra suureneks, et kõik järgmine aasta ära kasutatakse. Siin ma just üritangi korduvalt öelda, et see on potentsiaalne valmisolek vajaduseks, kui on vaja need investeerimisotsused teha. Kui me räägime üldse meie dividendipoliitikast, siis, jah, nagu varasemalt, ei ole siin ka selle aasta kevadel riigi eelarvestrateegia ette nähtud dividendipoliitikas väga muutust. See suurusjärk, mis me dividendidest loodame saada, on siin 116–180 miljoni vahel igal aastal. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Kalle Palling, palun!

Kalle Palling
Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Siia saali sisse tulles on tegelikult tunda juba seda õhust, et te piinlete seal puldis ja te tahaksite öelda, et tegelikult see 143 miljonit pannakse riigieelarvesse selleks, et järgmise viie aasta riigi eelarvestrateegia tasakaalu saaks. Äkki te ütleksitegi siis meile, et tõesti, järgmise aasta eelarves ... Ma arvan, et te saate ise sellest aru ja kõik siin saalis on aru saanud – neid investeeringuid järgmine aasta ei tehta, need on potentsiaalis tuleviku jaoks. Neid vabandusi võib ju mõelda ühesuguseid või teistsuguseid. Aga kui palju on siis esialgse prognoosi ja praeguse tegelikkuse vahe riigi eelarvestrateegias, kui te sinna kabinetti läksite? Kui palju te pidite siis Eesti Energiast viie aasta peale juurde küsima dividende, dividendiprognoosi võrreldes sellega, mis n-ö teie enda kui üldkoosoleku konservatiivne hinnang sellele oleks olnud? On see 100, 200, 300 miljonit – mis see on?

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Kui me räägime 2019. aasta riigieelarve kontekstis, siis Eesti Energia dividendide summa aastate peale vähenes, ma julgen öelda, kuskil 50 miljonit. Kui me räägime piinlemisest, siis võib-olla tõesti ma piinlen sellepärast siin, et ma ei taha hakata rääkima teemadel, kuidas kunagi Reformierakonna juhitud valitsus seda skeemi kasutas, et rohkem dividende maksta ja tasakaalu saada. Need on võib-olla erinevad teemad, täna igatahes see kindlasti ei olnud eesmärk. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Aitäh, rahandusminister! Arupärijate nimel Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Härra juhataja! Austatud kolleegid! Noh, rahandusminister, kui nii tohib öelda, lõpetas enda tasemel. Tema muidugi ei vastuta millegi eest, mis toimus tema valitsuskoalitsioonis oleku ajal, ta saab lihtsalt näpuga näidata, et midagi toimub, küll aga ta ei seleta ära, sest ta ei saa ilmselt ka aru, mis toimus.
Vastustest küsimusele, arupärimisele tuli muidugi välja see, mida me arvasime välja tulevat, tegemist on kõige ehtsama finantspesuga. See tähendab, joonistatakse eelarvesse üks finantstehing, mis võimaldab eraldada raha, antud juhul siis Eesti Energiale, aga ei tekita kulu ehk eelarvetasakaalule probleemi. Teiselt poolt võetakse ebaproportsionaalselt palju välja dividende. Viited kaugemale minevikule on lihtsalt harimatud antud juhul, aga ma võin ju neid viiteid ka kirjeldada. Investeerimine ja dividendivõtt korraga ei ole iseenesest patt, ongi ise tehtud asi, aga siin on suur vahe, kas tegelikult investeeringud on või ei ole. Ja dividendiootus eelarvele on alati stabiilne. Üks aus rahandusminister tahabki, et dividende makstakse stabiilselt, aga ta vaatab loomulikult iga firma finantsnäitajaid, dividendimaksmise võimet ja investeerimisplaane. Ja siis ütleb: sel aastal saame sellelt firmalt nii palju dividende võtta, tollelt nii palju. Ja nii on vaadatud kogu aeg ka Eesti Energia puhul.
See, mis minevikku puutub, siis ma õiendan ära. On võetud Eleringilt üks kord, see oli tõenäoliselt 2010, hästi palju raha välja, dividendi, isegi superdividendi, mis siis eelarve tasakaalu ei parandanud, aga tekitas likviidusust. Ma pakun, et see oli 2010. Aga seal oli see põhjus, et Eesti Energia ja Elering läks lahutamisele, esiteks, ja teiseks päriselt finantskriis jätkus, Euroopa finantskriis jätkus. Me endiselt pidime eelarvet kärpima, tegime seda 2% või 3% SKP-st, mida teised riigid on kõige mustematel aastatel ainult pidanud tegema pärast 9% 2009. aastal. Teine kord me tegime seda, et võtsime dividendi ja paigutasime raha siis, kui oli Auvere elektrijaama ehitamine. Ilmselt oli see 2012. Ja see ongi normaalne. Toomas Tõniste, see ongi normaalne. Paned raha sisse, ehitad elektrijaama, aga dividendi võtad ikka. Tulevikus saad loodetavasti rohkem dividende. Need asjad on võimalik lahus hoida, teie olete need kokku mäkerdanud ainult eelarve suuremaks joonistamise eesmärgil. Meie nii ei teinud. Tõendiks on muidugi see, kuidas siin kirjeldati neid investeerimisi tulevikus, see tähendab siis õlitehas ja taastuvenergia, nagu ma aru saan. Mõlemad venivad, kumbagi ei juhtu järgmisel aastal, küll aga järgmisel aastal neljakordistub dividendiootus. Mina loen välja, võib-olla ma siin viimase numbriga eksin, aga et võetakse peaaegu 60 miljonit, see on täpne, peaaegu 60 miljonit dividende, kui sel aastal oli plaan 15 võtta. See on neljakordistumine.
Mis edasi? 2020, siis juba võib-olla mingi investeering tuleb. Siis on korraga veel rohkem, siis on 70 miljonit. Üsna tõenäoliselt aasta hiljem tulevad kätte need suured investeeringud, õlitehased, asjad. Siis on juba tollega võrreldes topelt, 140 miljonit. Ja edasi, 2022. aastal umbes 120. Vot, siin viimast numbrit ma ei lugenud välja. Võib-olla on see 117. On ju ilmselge, et dividende te mitmekordistate ainult sellel põhjusel, et teil oli vaja RES-i kirjutada eelarvetasakaal, mida te justkui olete lubanud. Aga samal ajal broneerite siis finantstehingut ja sellega, mis on ju rahatu tehing näiliselt, eelarves seda kulu ei tekita, selle saab pesta siis tasakaaluks dividende välja võttes. Seda te olete teinud. Aitäh, härra minister, et selle ära tõestasite, et nii ongi, nagu me arvasime! 

Esimees Eiki Nestor
Rohkem Riigikogu liikmetel ei ole soovi rääkida läbi, ministril ka ei ole. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

2. 15:42 Arupärimine kultuuriministri vastutuse kohta kultuuriasutuste eelarvedistsipliini järgimisel (nr 457)  

Esimees Eiki Nestor
Arupärimine, esitajad Arto Aas, Aivar Sõerd, Urve Tiidus, Jürgen Ligi, Jüri Jaanson, Lauri Luik, Liina Kersna, Ants Laaneots, Peep Aru, Aivar Surva, Valdo Randpere, Mati Raidma, Urmas Kruuse, Kalle Laanet, Madis Milling, Kristen Michal, Meelis Mälberg, Yoko Alender, Heidy Purga, Taavi Rõivas ja Maris Lauri. Arupärijate nimel Arto Aas, palun!

Arto Aas
Austatud Riigikogu! Vastab tõele, et umbes kuu aega tagasi, 13. novembril esitasime fraktsiooni liikmetega arupärimise kultuuriministrile seoses väga suurte segadustega Kultuuriministeeriumi valdkonnas. Sisuliselt napilt nädalase etteteatamisega lõpetas Eestit enim rahvusvaheliselt esindanud teater oma tegevuse ja lisaks sellele on eelarvedistsipliin käest ära mitmes teises kultuuriasutuses.
Vahest kõige olulisem teema meie jaoks on NO99 teatri lõpetamine. Tuletan meelde, et 2012. aastal, kui asutati sihtasutus NO99, oli eesmärgiks Eesti rahvuskultuuri rikastamine, Eesti kultuuri- ja teatrimõtte edendamine, eesti keele hoidmine, Eesti kultuuri ja teatrikunsti aktiivne lõimimine Euroopa kultuuriruumiga ja samuti osalemine nüüdisaegse kultuuri protsessides võrdväärse kunstilise partneriga. Meie enda abil ja initsiatiivil see teater loodi, eelkõige Urmas Paeti toel. Oleme alati olnud selle teatri suured fännid ja austajad, isegi nendel hetkedel, kui see teater on olnud meie enda suhtes väga kriitiline, kohati isegi julm. Aga me oleme hinnanud nende kunstilist panust Eesti kultuurilukku.
Aga nüüd, kuus aastat hiljem on teatri ümber suur segadus, on mõistetamatu ja arusaamatu, kas sihtasutuse tegevus on lõpetatud või on lõpetatud ainult teatri tegevus. Arusaamatud on teatri tegevuse lõpetamise põhjused. Jäi selgusetuks, kas segadus tuleneb finantsilisest olukorrast või millestki muust. Me teame, et varasemal ajal on teatril olnud kahjum: 2016. aastal 116 000 eurot, 2017. aastal 85 000 eurot. See on meie arupärimise esimene pool. Teine pool puudutab teisi kultuuriasutusi ja finantsprobleeme nendes. Kultuuriministeeriumi kontroll kultuuriasutuste eelarvete üle on olnud väga halb meie hinnangul, kusjuures Kultuuriministeeriumi esindaja on nii Eesti Kontserdi, Vene Draamateatri kui Eesti Draamateatri nõukogus.
Kokku on meil hulk küsimusi, mis on jagatud seitsmesse lõiku. Esiteks see, millal täpselt sai kultuuriminister teada teater NO99 teatritegevuse lõpetamisest, millised olid kunstilise juhi otsusest tulenevad ministrid sammud, millal teavitati valitsuskabinetti ja millal sai sellest teada peaminister. Teiseks tahame teada, milliseid alternatiivseid võimalusi ministeerium kaalus teater NO99 tegevuse jätkamiseks. Näiteks kas kaaluti võimalust kuulutada välja konkurss, et leida teatrile uus kunstiline juht? Meid huvitab ka see, mis saab teatri töötajatest. Ja kolmas NO-d puudutav küsimus on see, milline oli finantsolukord ja külastatavus?
Ja on ka veel neli küsimusteplokki teiste kultuuriasutuste kohta. Milline on finantsolukord sihtasutuses Vene Draamateater ja mis jääb täpsemalt tegemata 130 000-eurose puudujäägi tõttu? Mis põhjustel rikuti sihtasutuses Vene Draamateater eelarvedistsipliini? Ja kas see puudujääk on seotud etendustegevuse toetusega?
Järgmine küsimusteplokk puudutab Eesti Kontserti ja sihtasutust Eesti Draamateater. Kas ministri poolt võimaldatud nõrk eelarvedistsipliin ja lubadus tasandada eelarvemiinust 300 000 euroga Eesti Kontserdi järgmise aasta eelarverealt kohaldub ka Eesti Draamateatrile, kus eelarvemiinus on väidetavalt 400 000 eurot, ja Vene Draamateatrile, kus eelarvemiinus on 130 000 eurot? Kas selliste lubaduste andmine järgmise aasta eelarve kasutamiseks kuulub üldse ministri pädevusse või on see Riigikogu roll? Kuidas praeguste eelarveaukude lappimine järgmise aasta eelarverealt parandaks teatrite olukorda pikas perspektiivis? Ja lõpetuseks tahame teada, kelle otsusega on määratud arupärimises välja toodud kultuuriasutuste nõukogude koosseisud, kes pole piisavalt teinud kontrolli asutuste finantsilise tegevuse üle?
Palume ministrilt vastuseid, mis seis kultuuriasutustes on. Meie arvates peavad rahaasjad olema korras, et tegevus oleks jätkusuutlik, läbipaistev ja hästi finantseeritud. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Arupärimisele vastab kultuuriminister Indrek Saar.

Kultuuriminister Indrek Saar
Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Head küsijad! Arupärijad esitasid viis küsimust, mis omakorda koosnesid mitmest küsimusest. Selguse huvides loen küsimused eraldi ette ja vastan neile.
Esiteks. "Millal täpselt sai kultuuriminister teada SA Teater NO99 teatritegevuse lõpetamisest?" See oli 30. oktoobril, kui ma kohtusin Tiit Ojasoo ja Eneliis Semperiga, kus nad teavitasid, et teater ei näe enam võimalust jätkata. "Millised olid kunstilise juhi otsusest tulenevalt ministri sammud?" Võtsin info teadmiseks ja panin juhatuse liikmele südamele, et edasised sammud tehakse koostöös nõukoguga. "Millal teatati otsusest valitsuskabinetile?" NO99 loominguline kollektiiv saatis 31. oktoobril 2018 avalikkusele pöördumise, et ei näe võimalust NO99 teatritegevusega jätkata. Valitsus sai sellest pöördumisest teada koos ülejäänud avalikkusega samal ajal ja valitsusele esitas Kultuuriministeerium SA NO99 lõpetamise korralduse kuu aega hiljem, 30. novembril 2018. "Kas peab paika väide, et peaminister sai uudisest teada samal päeval, kui see ilmus ajakirjanduses?" Ma ei tea, millisele väitele te viitate, aga igal juhul ei ole selles väites põhjust kahelda, minu arvates.
Teine küsimus: "Milliseid alternatiivseid võimalusi ministeerium kaalus Teater NO99 tegevuse jätkamiseks –näiteks kuulutada välja konkurss, et leida teatrile uus kunstiline juht?" Arvestades NO99 teatri toimimise aluseid ja loomingulist ülesehitust, ei olnud võimalik ega mõeldav, et otsitakse uus kunstiline juht ja tegutsetakse edasi NO teatri nime all. See oleks olnud täiesti arusaamatu lahendus nii meie enda kallile publikule kui ka rahvusvaheliselt. "Mis saab teatri töötajatest?" Sihtasutuse lõpetamine toob kaasa kõigi töölepingute lõpetamise vastavalt seadusele. Kõik sotsiaalsed garantiid, millele on töötajatel õigus, saavad tagatud ja täidetud.
Kolmas: "Milline on tegelik SA Teater NO99 finantsolukord?" Tegelik olukord on selline, nagu on ennegi välja öeldud: teater toimis ja sai majanduslikult hakkama, teatril ei ole võlgu ega ole ajatatud makseid. "Milline oli Teater NO99 külastatavus 2016, 2017, ja 2018 aastatel?" 2016. aastal külastas NO teatri etendusi 23 331 inimest, 2017. aastal 18 883 inimest, 2018. aasta esimese kümne kuuga külastas teatrit 9251 inimest.
Neljas: "Milline finantsolukord on SA-s Vene Draamateater ning mis jääb täpsemalt tegemata 130 000 €-se puudujäägi tõttu?" Vene Draamateatri tegevdirektor Margus Allikmaa on Kultuuriministeeriumile kinnitanud, et teatri seis on rahuldav, kulusid hoitakse kontrolli all ja omatulu teenimine on paranenud. Selle aasta piletimüük on parem kui aasta tagasi, teater toimib tavapäraselt, annab etendusi ja toob välja uuslavastusi. "Mis põhjusel rikuti SA-s Vene Draamateater eelarvedistsipliini?" SA Vene Draamateater eelarve prognoosimisel tõepoolest tehtud vigu ja uuelt juhilt ootame selliste eksimuste vältimist. Mõistame, et olukorda pole võimalik korda saada üleöö, kuid loodame, et õiged otsused toovad kiiresti kaasa positiivse muutuse ja majandusliku seisu paranemise. "Kas puudujääk on seotud etendustegevuse toetusega?" Puudujääk ei ole seotud toetuse suuruse või väidetava vähesusega. Nii on ka hetkel veel teatri juhatuse liige ja kunstiline juht kinnitanud näiteks eelmise aasta septembris ajalehes Sirp: "Riigi rahaline toetus teatrile on igati viisakas. Vene teatril on kaunis ja värskelt renoveeritud hoone Tallinna kesklinnas, suur saal ja kõik vajalik on olemas. Nüüd tuleb vaid ise rohkem tööd teha ja raha juurde teenida." Puudujääk saab olla seotud ikka ja ainult kas liiga suurte kuludega või liiga väikeste tuludega. Kahjuks langesid vene teatris ühel hetkel mõlemad asjaolud kokku ning teater ei reageerinud ka piisavalt kiiresti selles olukorras.
Viies: "Kas ministri poolt võimaldatud nõrk eelarvedistsipliin – lubadusega tasandada eelarvemiinust 300 000 € SA-s Eesti Kontsert 2019. aasta arvelt kohaldub ka SA-le Eesti Draamateater, kelle eelarvemiinus on 400 000 €, ja SA-le Vene Draamateater, kelle eelarvemiinus on 130 000 €? Kas selliste lubaduste andmine järgmise aasta eelarve kasutamiseks kuulub ministri pädevusse enne 2019. aasta riigieelarve vastu võtmist Riigikogus?" Vastavalt riigieelarve baasseaduse §-le 60 võib minister võtta rahalisi kohustusi eelseisvateks eelarveaastateks 50% ministeeriumi valitsemisala vastava eelseisva eelarveaasta kululae piirmääraga vahenditest. See mahub sinna väga ilusti. Soovin juhtida teie tähelepanu sellele, et Eesti Draamateatri puhul ei ole tegemist eelarvemiinusega, nii nagu meie sellest talupojaloogika järgi aru saame, vaid 2017. aasta majandusaasta tulemiga, mille põhjuseks on amortisatsioonikulu. Ja sellest, kuidas see tekib, peaksite te olema vist ka ise teadlikud, kui te vähegi olete mõne asutuse majandusaasta aruannetega tutvunud. Kui on tegemist kõrgelt hinnatud kinnisvaraga ja sinna parasjagu aktiivselt ei investeerita, siis amortisatsioonikulu on kõikidel sellistel asutustel alati reeglina suurem kui omavahenditest teenitud positiivne tulem.
"Kuidas praeguste eelarveaukude lappimine 2019. aasta arvelt parandab teatrite olukorda pikas perspektiivis?" Kõigi nende sammude eesmärk on anda teatritele võimalus viia ellu vajalikud muudatused ning tagada jätkusuutlikkus. Juhin teie tähelepanu, et kultuuriasutuste, sh teatrite olukorra parandamiseks oleme suurendanud kultuuritöötaja miinimumpalka viimase nelja aastaga peaaegu 80% ja suurendanud ka üldisi palgafondi vahendeid. Samuti on järgmise aasta eelarves ette nähtud kahe miljoni euro suurune remondifond nende riigiasutuste ja riigiosalusega sihtasutuste jaoks, kelle hooned ei ole RKAS-i hallata ja seega mõnevõrra vähendab ka seda amortisatsioonist tekkivad näilist miinust.
"Kelle otsusega on määratud arupärimises välja toodud kultuuriasutuste nõukogude koosseisud (eraldi välja tuua), kes pole teinud piisavat kontrolli asutuste finantsilise tegevuse üle?" Sihtasutuste nõukogud määratakse asutaja esindaja poolt. Riigivaraseaduse § 81 lõige 4 sätestab, et kui riigi asutatud sihtasutuse nõukogusse on asutajaõiguste teostajal õigus määrata üle ühe liikme, siis vähemalt ühe neist valib ta rahandusministri ettepanekul. Seda praktikat oleme ka arupärimises välja toodud kultuuriasutuste nõukogude koosseisude puhul rakendanud ja mõistame selle sätte mõtet nii, et selle eesmärgiks on tugevdada riigi huvide kaitset just läbi nõukogu pädevuse tõstmise finantsvaldkonnas. Seda kinnitab ka riigivaraseaduse seletuskirjas kajastatu, äriühingute analoogiast lähtuvalt. Et suurendada nõukogu koosseisude pädevust finants- ja järelevalvevaldkonnas on uue alusena sätestatud kohustus ka sihtasutuste puhul valida vähemalt üks nõukogu liige rahandusministri ettepanekul. Jah, sellega said teie esitatud küsimused vastatud. Tänan!

Esimees Eiki Nestor
Küsimused ministrile. Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh, härra minister! Kultuuriasutuste finantskultuur ei ole olnud kõige parem muudelgi aegadel, aga iga ministri vastutus on tegelikult seda peale suruda, vähem rääkida kulude kasvust ja olla range. Aga teie käest ma küsin Eesti Kontserdi eelarve kohta, mis on loomulikult üks päevakajaline lemmikteema ka. See 300-ne miinus sel aastal, mida katta siis järgmise aasta tulude arvel, on ju kokku pinget järgmise aasta eelarvele 600, nagu ma aru saan. Kui eksin, siis parandage. Aga igal juhul on enamik Eesti Kontserdi eelarvest tõenäoliselt püsikulu ja kontserttegevuse kulu on 1 miljon. Kui 1 miljonist 300 ära võtta ja järgmiseks aastaks ka pinge sisse kirjutada, et kuidas siis nende muutuvkuludega Eesti Kontserdis teie hinnangul on võimalik toime tulla? Kogu see 9 miljonit on ju suuresti ikkagi püsikulu. Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Jaa, et see miinus, mis 2017. aastal suuresti tekkis ja mida 2018. aastal ei suudetud katta, kuigi see väidetavalt oli plaanis, ja siis tekkis sellest omakorda probleem pärast suvist perioodi, kui oli selge, et tulud ei ole olnud nii suured, kui plaaniti, ja kulud on võib-olla olnud suuremad. See moodustab siiski Eesti Kontserdi eelarvest circa 3%. Jah, aga me peame vaatama Eesti Kontserdi eelarvet tervikuna. See ei puuduta mitte ainult otseselt kontserttegevust, vaid see puudutab igasugust Eesti Kontserdi majandamist, kust on võimalik seda 3% kulude poolelt tagasi tõmmata või siis ka vaadata üle, kuidas on võimalik teenida tulu, nii et laekuks see, mida on reaalselt prognoositud. Ja see on Eesti Kontserdi juhatuse mure ja omakorda peab seda, et eelarvet suudetakse täita, jälgima Eesti Kontserdi nõukogu.
Minister kindlasti ei peaks hakkama tegelema mikromänedžmendiga ehk käsitsi juhtima ühtegi allasutust. Kui Kultuuriministeeriumis seda tegema hakatakse – küllap võib lähiajaloost ka leida näiteid, kus seda on tehtud –, on sellega kaasnenud alati üksjagu jama, sest rollid on läinud sassi. Ja kindlasti ei saa see olla efektiivne, sest Kultuuriministeeriumi haldusalas on üle 50 allasutuse. Kui minister neid ainuisikuliselt juhtima hakkaks, siis ma ei taha ette kujutada, mis tulemus sel kõigel oleks, rääkimata sellest, et see oleks ju kõikide seaduste mõtetega tegelikkuses vastuolus. Tänan!

Esimees Eiki Nestor
Yoko Alender, palun!

Yoko Alender
Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Küsisime küll siin eelarvedistsipliinist, aga ma natuke laiendaks kogu seda teatrite rahastamise temaatikat, kuna NO teatri lugu on andnud selleks põhjuse. Kunstilistest põhjustest ma võin aru saada, et trupp lõpetab, aga kui me paneme selle asja konteksti, et tegemist on riigi osalusega sihtasutusega, kas selline praktika seab riske ka edaspidiseks? Nendes teatrites töötab lisaks kunstilistele juhtidele palju inimesi, kes on sellest sõltuvad. Kas on õigustatud riigi osalusega sihtasutuse vorm sellistele teatritele? Kas sama risk võib oodata draamateatri ja teiste Eesti teatrite töötajaid? Kuidas kommenteerite? Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Kindlasti mitte! Teatri NO 99 puhul me kõik saame aru, et selle teatri loomine käis natuke teistsuguste printsiipide järgi. Kui me vaatame üldist teatrivõrgustikku, mis on moodustatud riigi poolt, või riigi ja kohaliku omavalitsuse kahasse asutatud sihtasutustest. Eriti, kui me räägime regionaalsetest teatritest, siis on ju selge, et need ei saa olla seotud ühe kunstilise nägemusega. Need peavad tagama repertuaari n-ö hällist hauani, seinast seina ja suutma tagada ka järjepidevuse. Nad ei saa võtta selles mõttes selliseid kunstilisi riske, mis ühel päeval viiksid nende teatrite sulgemiseni. Nende puhul tuleb igal juhul tagada nende järjepidevus. Teater NO99 algusest peale, nii nagu ka siin arupärijate esindaja ette luges, oli asutatud, öeldes selgelt välja, et selle teatri tegevus on ajaliselt piiratud. NO99 kogu filosoofia seisnes selles, et see on n-ö mahalugemine, ja iga uue projektiga number kukkus allapoole. See, et selle teatri kunstilise seltskonna arusaam, et jaks sai otsa, lõppes natukene varem, kui need numbrid – selles ei ole midagi nii väga erilist. Elus juhtub ikka niimoodi, et teed mingi plaani, aga siis pead olema valmis seda plaani korrigeerima. Kindlasti ei puuduta see valdavat osa Eesti teatrite võrgustikust, mille mõte on see, et tagada teatri kättesaadavus võimalikult paljudele inimestele võimalikult kogu Eestit katvalt.
Aga mis puudutab finantsdistsipliini, tulles mõnevõrra tagasi selle juurde, millele Jürgen Ligi enne viitas, siis loomulikult igasugusel majandusüksusel sõltumata sellest, millega ta tegeleb, on kohustus oma eelarvet majandada jätkusuutlikult. Olen sellest printsiibist kogu aeg lähtunud ja arvan, et sellest tuleb lähtuda ka tulevikus. Tuletan meelde, et Kultuuriministeeriumi haldusalas on üle 50 sihtasutuse. Kui te nüüd mõtlete viimaste aastate seisu peale, siis kas teil on, kui te nüüd siiralt vastate, kas teil on tõepoolest tõsine mure, et kultuuriasutused ei ole jätkusuutlikud? Valdav enamus neist on toimetanud suurepäraselt. Kõikvõimalikud tegevusnäitajad kas püsivad stabiilsed või vastupidi, kasvavad.

Esimees Eiki Nestor
Arto Aas, palun!

Arto Aas
Aitäh! No ma tahtsin täpsustada, et amortisatsiooni arvestamisel on siiski omad sisulised põhjused ja me ei saa öelda, et sealt tekkivad miinused on näilised. Proovige 20 aastat amortiseeruvate vahenditega mitte tegeleda, vaadake, kui näiline see päeva lõpuks on. Nende murede tulevikku lükkamine või ärapeitmine on tegelikult rumal ja lühinägelik. Ja ma siit tuleksin uuesti siiski Eesti Kontserdi juurde. Need lood, mida me Eesti Kontserdi rahaasjadest ja asjaajamisest oleme meedia vahendusel lugenud, on ikkagi üsna kurioossed, kui mitte öelda skandaalsed. Ja ma arvan, et iga poliitik oleks pidanud ammu tagasi astuma või tegelema kriminaalsüüdistustega, kui ta oleks käitunud samamoodi või andnud sarnaseid vastuseid, nagu Eesti Kontserdil, tundus, oli tavaks. Kuidas te nüüd ikkagi selle mentaliteedi ja käitumistavadega seal tegelete? Te olete küll, tunnistan, väga sujuvalt nendest probleemidest n-ö puhtalt pääsenud, aga noh, mingi muudatus peaks siiski aset nüüd leidma nende uudiste taustal. Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Jaa, ma kõigepealt tuletan meelde, et on toimunud üks märkimisväärne muutus kogu Sihtasutuse Eesti Kontsert juhtimises. Eesti Kontserdil on uus nõukogu täiesti uues koosseisus, mis jätkuvalt arvestab küll meie ette pandud kohustustega, et selles nõukogus oleks kindlasti ka üks rahandusministri ettepanekul esitatud liige. Uus kuueliikmeline nõukogu on hiljuti määratud ja asunud tööle. Selle nõukogu ülesanne on kindlasti lahendada need finantsmured, mis Eesti Kontserdi ees seisavad, leida Eesti Kontserdile juht, sest tänase juhi tööleping lõpeb jaanuari lõpu seisuga. Ja kindlasti saab see nõukogu ka laiemalt küsida, mis on üldse Eesti Kontserdi roll Eesti muusikaelu korraldamisel, sest ma arvan, et iga sellise nõukogu roll on vaadata ka laiemalt pilte. Aga nõukogu on alles hiljuti kogunenud. Mul ei ole põhjust arvata, et nad ei võta oma tööd tõsiselt, aga kindlasti ka neil läheb natukene aega, et oma plaanid omavahel kokku leppida ja siht paika saada.
Aga see, mis puudutab kinnisvarateemasid, siis loomulikult RKAS-i endise nõukogu esimehena võiks pikalt diskuteerida selle üle, et kuidas meil RKAS toimib ja kas see on kõige efektiivsem viis riigivara majandamiseks. Nagu elu näitab, siis tihtipeale ei ole ja sellega kaasneb hulka raiskamist. Me võiksime sellest teistpidi ka päris pikalt rääkida, kuidas me oleme sinnamaani jõudnud, et nii nagu RKAS ühe või teise asutuse üle võtab, siis püsikulud kohe kasvavad. Me võime seda siis arutada, et kas see, et asutusi majandatakse ise ja nüüd on nendele asutustele tekkinud ka elementaarne remondifond, mis võiks olla loomulikult mõnevõrra suurem, on efektiivsem viis või see, et me anname kõik need teenused RKAS-ile, kes ei pruugi tihtipeale üldse aru saada, mis on ühe või teise asutuse spetsiifika. Ja tahab lisaks kõigele veel ka kasumit teenida. See on ilmselt ka omakorda diskussiooni koht. Tänan!

Esimees Eiki Nestor
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Te juba puudutasite siin SA Eesti Kontsert ikkagi väga suur puudujääki, seda 300 000, ja olete kindlasti selleks ajaks analüüsinud põhjalikult, et mis ja millistel põhjustel ikkagi selline 300 000-ne puudujääk sai tekkida. Kus olid need põhjused, millest see koosneb, selline põhjalikum ja laialivõetuna see pilt? Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Jaa, no neid küsimusi peate te küll küsima sihtasutuse juhi ja vajadusel nõukogu käest, et millistest detailidest see koosneb. Minu mälu järgi on sihtasutuse juht ka avalikkuses neid selgitusi andnud, et kus nad olid tulude suhtes liiga optimistlikud ja kus kulud, vist põhiliselt produktsioonikulud, läksid planeeritust suuremaks. Nagu ma ütlesin, siis selle jaoks ongi sihtasutustel nõukogu, mille määrab vastava valdkonna minister, et see nõukogu korraldaks jätkusuutliku eelarve ja kontrolliks juhatuse tööd. Kultuuriminister kindlasti micromanagement'iga tegelema ei peaks. Küll aga mis puudutab seda, et kas Kultuuriministeerium omalt poolt on saanud piisavalt informatsiooni sellest, kas arvepidamine tulevikus on realistlik, siis SA Eesti Kontsert auditikomitee on sügisel nüüd mitu korda kogunenud, analüüsinud seda seisu ja teinud oma ettepanekud, mida on siis järgmise aasta eelarve tegemisel arvestatud. Mul ei ole põhjust arvata, et auditikomitee, nõukogu ja juhatus kõik kokku ei suuda teha adekvaatset eelarvet 2019. eelarveaastaks.

Esimees Eiki Nestor
Madis Milling, palun!

Madis Milling
Suur tänu, härra juhataja! Austatud minister! Teie sõnutsi oli teatri NO99 finantsolukord igati hea või rahuldav. Ometigi lõppeva aasta mais või kuskil sinna kanti koondati teatrist pool tehnilist personali – grimeerijaid, kostümeerijad, lavatehniline personal. Kas sellest, miks see suur koondamine toimus, oli teatri juhiga ka juttu? Ja kas see koondamine väljendab head finantsolukorda? Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Tänan! Nõukogu informeeris mind kevadel tehtud muudatustest, sellest, et nad vaatavad oma kulupoole üle. Kuna teatri etendustegevuse maht oli vähenenud, siis oli igati mõistlik, et juhatus ja nõukogu vaatasid üle, mis on siis see kulubaas, millega toimetatakse tingimustes, kus tulu prognoositakse selgelt vähem. Ja nende muudatuste tulemusena on ka eelarve igati jätkusuutlik.

Esimees Eiki Nestor
Peep Aru, palun!

Peep Aru
Aitäh! Hea minister! See on ilmselt õige, et kultuuriminister ei suuda süveneda ja otsuseid teha kõigi 50 sihtasutuse või allasutuse üle just nimelt finantsilises mõttes. Aga ma loodan, et väga põhjalikult uuriti siis neid rahalisi pabereid, kui tuldi vastu asutusest tulnud ettepanekule järgmise aasta raha ettepoole tuua. Minu küsimus on see, kas kultuuriminister on süvenenud teise suurde probleemi: ega ometi mitte need head inimesed NO teatrist, kes koos ei suutnud enam uut luua, Eesti kultuurile kaduma ei lähe? Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Mul ei ole põhjust arvata, et need inimesed Eesti kultuurile kaduma läheksid. Ma arvan, et paljusid neist ootavad kindlasti loomingulised väljakutsed mitmetes Eesti kultuuriasutustes. Võib-olla mõni neist kasutab seda võimalust ka selle jaoks, et maailmas ringi vaadata. Arvestades, kui rahvusvaheline on olnud NO teatri tegevus, ei oleks ka selles midagi üllatavat. Ja see, et ennast aeg-ajalt loominguliselt täiendatakse ka väljaspool Eestit, ka see on üks osa, mis käib professionaalse arengu juurde. Ma väga loodan, et need inimesed kõik leiavad endale tööd ja leiba ka tulevikus.

Esimees Eiki Nestor
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et Eestis oli üks teater, kes julges võtta loomingulisi riske. Ma tegin ise järelduse sellest, et justkui teised ei võtaks. Ja te seletasite ka seda vajadusega, see teatrivõrgustik ja regionaalne haare jne, jne. Ma siiski palun teil kommenteerida natuke seda. Minu meelest on Eestis väga tõsiselt innovaatilisi teatreid ja ka riskide võtmist. Ega te ometi ei jagagi niimoodi põhimõtteliselt Eesti teatreid n-ö uuendusmeelseteks, riskimeelseteks ja konservatiivsemateks? Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Aitäh, hea kolleeg, tähelepanu juhtimast, kui minu sõnakasutus oli ebatäpne! Ma kindlasti ei jaga neid niipidi, küll aga, kui me räägime riigi asutatud sihtasutustest, siis ainuke, kellel oli selline ajalik ettemääratus kirjutatud juba nende nimesse sisse, on teater NO99. Ja nii see teiste riigi asutatud sihtasutuste puhul ei ole. Ma ei suuda tänasel päeval küll ette kujutada, et ükski teine neist lõpetaks sisuliselt oma tegevuse. Ma kujutan ette, et mingi etapp võib läbi saada ja inimesed võivad vahetuda, nii nagu ikka, aga et nad sisuliselt oma tegevuse lõpetaksid, seda ma ette ei kujuta. Ja selles suhtes olen ma veel eriti nõus, et Eesti teatripilt on väga-väga mitmekesine ja Eesti teatris – eriti arvestades, kui väikese elanike arvuga riigiga on tegemist – see mitmekesisus, mis meie teatripildis on, on muljetavaldav, ükskõik, millega me ennast maailmas võrdleme. See on tõepoolest muljetavaldav. See on üks osa ka kindlasti meie rahvuslikust identiteedist ja meie teatritraditsioonidest, aga see on ka võimalik olnud tänu sellele, et meil on tehtud teatrit väga erinevates formaatides. On need riigi poolt asutatud sihtasutused, avalik-õiguslik rahvusooper, mis tagavad n-ö selle vundamendi, ja siis on hulka erinevaid formaate, kes ka ühel või teisel moel tegelikult saavad riigieelarvest kas otsesemalt või kaudselt toetust, kes loovad seda mitmekesisust veel hulgaliselt juurde. Ma arvan, et selles mõttes on meie pilt väga hea. Ja loodame, et neile pakutakse ka tulevikus jätkuvalt töörahu.

Esimees Eiki Nestor
Aitäh, kultuuriminister Indrek Saar! Avan läbirääkimised. Arupärijate nimel Jüren Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Tõtt-öelda ega ma ei plaaninud sõna võtta. Ma ei olnud ka selle arupärimise initsiaator. Aga kuulates kultuuriministrit, pean ma mõned kommentaarid andma. Igal kultuuriministril on ju omad kultuurilised eelistused, oma kultuuripoliitilised eelistused. Ta peab pidama kõnesid ja suruma palju käsi, käima etendustel. Selles on nad kõik ühesugused. Aga enamik kultuuriministreid, et mitte öelda, ülejäänute puhul sa tajud, et nad on ka valitsuse liikmed, nad hoolivad mingitest kokkulepetest valitsuse tasemel, mitte ei rebi ainult tekki, ja vastutavad siiski ka asutuste eest. Mis see kultuuriministri nagu koormavam pool on nende meeldivamate asjade kõrval? Ikka vastutada nende asutuste eest, mingite rahaeralduste eest ja selle eest, kuidas neid kasutatakse.
Tänase arupärimise fookus oli ju finantsdistsipliinil. Ja kuigi, nagu ma siin sõbralikult vihjasin, aegade jooksul on ikka olnud kultuuriasutustes finantskultuuriga probleeme, aga sellist käte puhtaks pesemist selle probleemi suhtes, nagu on Indrek Saarel, ei ole ma enne näinud. Valitsuses ma olen kuulnud ja valitsuse kõrvalt, kuidas ta on nõus ükskõik missuguse raha kultuurile hankima, mis võiks rääkida tema kasuks, siduma mingid protsendid oma eelarvega, võtta julgeolekult, hariduselt, kellelt tahes niimoodi mehaaniliselt raha ära. Ja sellega, arvab ta, on tema töö tehtud.
Tegelikult nii ei ole. Tegelikult valitsuse liige peab olema solidaarne kõigi valdkondade suhtes, ehitama samamoodi loogiliselt toimivaid süsteeme, oleme võrdne võrdsete seas ja kindlasti vastutama oma asutuste eest. Kaks korda kuulsime, kuidas mikromänedžmendi või micromanagement'i  – kaks versiooni oli siin – eest ei tohiks vastutada kultuuriminister, aga ausalt öeldes, peab küll vastutama. Kui on 60 asutust, mis on otseselt riigi asutatud, siis on küsimused sellel teemal igati asjakohased. Me ei olnud väga ründavad nendes küsimustes, aga siis oleks võinud olla ka mõni riigimehelik vastus, mingi üldhinnang, kuidas probleemidest üle saadakse.
Indrek Saar on olnud alati see, kes õigustab, et kultuuri osa peab kogu aeg pidurdamatult kasvama eelarves. See on kena ju, eks ole, kuigi see on Euroopa suurim juba ammu, Euroopa Liidu suurim protsentuaalselt SKP-st, kuigi meil on kõige rohkem muuseume, kõige rohkem teatreid – no tore, kiidame, et aina rohkem! Aga kuskilt on hakanud kärisema. See on see probleem. Nii et see signaal, et aina kasvame – numbriliselt, mahuliselt –, tegelikult, ma kardan, on üks põhjusi olnud, miks kultuuriasutused on nii kehvas seisus, nagu nad ajakirjanduse andmel on ja nagu oleks võinud ka kultuuriminister täna tunnistada.
Minu konkreetne küsimus oli populaarse Eesti Kontserdi teemal ja tegelikult jällegi ta ei üritanud vastata. Kui see, kõige skandaalsem juhtum, mida on kõige rohkem lahatud, kus tal ilmselt on endal roll selle skandaali küpsetamisel, ei olnud asi, millele tähelepanu pöörata ja kus vastata, siis on ikka kehv lugu küll. Minu küsimus oli, kui numbreid ümardada: üheksa miljonit on tõepoolest Eesti Kontserdi eelarve, aga enamus sellest on tõenäoliselt püsikulud, mida niisama ei kärbi. Üks miljon ainult on kontserttegevus, mis kõlab nagu muutuv kulu. Ega ma ei tea kõigi asutuste eelarve struktuuri ja selles mõttes oli minu väide küsimuse vormis, aga kui ta nüüd hakkab ütlema, et see on 3%, on see 300 000 eelarvest, siis see jutupunkt ei tööta praegu. Teist korda sama vastus, see jutupunkt 3%-st eelarvest ei tööta, sest küsimus on protsendis muutuvkuludest, mida ei saa võrrelda kogu üheksa ... Ühesõnaga, seda 300 000 miinust ei saa võrrelda üheksa miljoniga, vaid ühe miljoniga. Minu arvates on sellel 300 000-l väga tugev seos selle ühe miljoni muutuvkuluga, mis on kontserttegevuse eelarvena eraldi kuidagi nimetatud seal eelarves ...
Palun lisaaega!

Esimees Eiki Nestor
Kolm minutit lisaaega.

Jürgen Ligi
... pluss see pinge ju kandub uude eelarvesse. Kui me sellel aastal oleme, noh, kui natuke ümardada, 9,3 miljonit kulutanud, aga järgmine aasta jääb piltlikult öeldes – mingi kasvik on seal tõenäoliselt juures – jääb 8,7, siis on see probleem suurem kui enne. Sellest oleks võinud rääkida. Oleks võinud vabalt öelda, et meil on siin muid asju ka. Mitte rääkida üheksast miljonist, vaid tunnistada, et ongi probleem olnud, ongi õige see, mis lehed kirjutavad sellest halvast distsipliinist, topeltkuludest, ja et mõtted on meil sellised. Sest minister oli ju see, kes ütles välja selle või olid tema alluvad, et järgmise aasta eelarvest lubame selle 300 võtta. Järgmine aasta on järelikult 300 vähem ja sel aastal tuleb 300 juba puudu. Sellele oleks võinud keskendada natukene sisukama vastuse ja ma arvan, et enamik arupärijaid oleks rahul olnud ja poleks sõnagi võtnud. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Rohkem Riigikogu liikmetel ei ole sõnasoovi, aga ministril on. Palun, kultuuriminister Indrek Saar!

Kultuuriminister Indrek Saar
Aitäh kaasa rääkimast! Jürgen Ligi teemaarendusele ma täpsustuseks toon, et see miinus tekkis suuresti 2017. aastal, 2018. aastal pidi see ära klaaritama, ei suudetud. Nüüd tuleb siis teha seda 2019. Kõigil peab olema võimalus oma vead korda teha ja seda tuleb teha mitte teiste arvelt, et me lähme ja võtame selle raha kuskilt, korjame teiste käest kokku ja jookseme, tönn-tönn, valitsusse reservist paluma, vaid ka teatav pedagoogiline efekt on kogu sellel tegevusel. Tuleb oma eelarve ka ise korda saada. Ma olen väga seda meelt, et vastutus peab olema ja kõik need asutused ja nende asutuste juhid ja juhtorganid peavad vastutama selle eest, et ka eelarvedistsipliini järgitakse.
Mis puudutab seda, et me justkui raiskaksime kultuuri peale Euroopas kõige rohkem, mida Jürgen Ligi siin püüdis väita, siis päris nii see ei ole. Kui me neid andmeid vaatame, siis 1% SKP-st ca, mis Eesti riik kulutab kultuurile, ei ole mitte midagi sellist, mis oleks täiesti ainulaadne maailmas. Mitmed Euroopa riigid samas suurusjärgus toetavad oma kultuuri. Arvestades Eesti väiksust, siis võiks see protsent olla ka kõrgem. Jah, ma jään seda jätkuvalt kaitsma. Ma ei kujuta ette, kuidas saaks üks kultuuriminister seda mitte teha valitsuse liikmena ja oma valdkonna eest seista ja võidelda kõigi nende kättesaadavate vahenditega, mis tal valitsuse liikmena on.
Aga kuna Jürgen Ligi maalib mingit kolli seina peale, siis ma pean lihtsalt näitlikustama seda, et mõnedki asjad on tegelikkuses läinud oluliselt paremaks võrreldes selle ajaga, kui kultuuri juhtisid Reformierakonna kultuuriministrid. Peale seda, kui 2007–... Laine Jänes oli juhtinud seda valdkonda ja pärast seda üle kahe aasta Rein Lang, kirjutas tuntud teatrivaatleja Jaak Allik Sirbis 28. novembril 2013. aastal ja sellist olukorda meil täna kaugeltki ei ole. Veelgi hullem on olukord olnud sihtasutuses Vene Teater, kus "nõukogude võim" on märatsenud eriti järjekindlalt. 2007. aastal soovis minister Jänes lahti saada kunstilisest juhist Mihhail Tšumatšenkost. Jätan vahele. Abinõuks valiti Tšumatšenko täiesti alusetu poliitiline laimamine (kapo kirjaliku kinnituse kohaselt). Au sihtasutuse nõukogu esimehele Ants Leemetsale, kes keeldus kaasa minemast oma erakonnakaaslasest ministri intriigiga ning ametist lahkus. Nüüd on kuue aasta jooksul Vene Teatris vahetunud viis teatrijuhti ja kohe ka viies nõukogu esimees. Finantsiline ja kunstiline olukord on muutunud vaid ebastabiilsemaks. See oli seis 2013. aasta lõpus. Tuletame meelde, et kultuuri on juhitud erineval moel. Üks võimalus on püüda valdkonnas tagada töörahu, teine võimalus on käia ja tekitada juhina probleeme juurde. Mina tahaksin siinkohal juhinduda Hiina vanasõnast, mis ütleb, et mitte metsiku pardi kisa, vaid tema lend juhib karja. Tänan tähelepanu eest!

Esimees Eiki Nestor
Jürgen Ligi nimetati läbirääkimiste käigus, vastulause õigus. Palun! Üks minut.

Jürgen Ligi
Aitäh! Väga tore on kuulata, kuidas vana kommunist või õieti noor kommunist tsiteerib vana kommunisti ja räägitakse minevikust. Aga mina ei öelnud, et kultuurile raisatakse, mina olen öelnud seda, et minister vastutab ka finantsdistsipliini eest. Ja antud juhul see, siin mingid tsitaadid mingid minevikust välja koorib, see ei vastand kuidagi selle arupärimise toonile. Ma oleks tahtnud riigimehelikku sõnumit, et jah, ta tegeleb nende probleemidega, mis ei ole mitte minu seinale määritud või joonistatud kollid, vaid ajakirjanduse andmed kultuuriasutuste finantsseisu kohta. Ja ma tsiteerisin just nimelt neid, lootes kultuuriministrilt selgitusi. Aga muidugi, kui ministriametis pole riigimeest, siis neid vastuseid ei tule, tulevad mingisugused tsitaadid vanadelt kommunistidelt. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

3. 16:25 Arupärimine riigi sihtasutuse Eesti Kontsert juhatuse liikme valimistoimingute ja ebaõnnestumisest tehtavate järelduste kohta (nr 458)

Esimees Eiki Nestor
Kolmandana on meie päevakorras arupärimine, mille on esitanud Krista Aru, Andres Herkel, Ain Lutsepp, Jüri Adams ja Enn Meri. Arupärijate nimel Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud rahvaesindajad! Lugupeetud minister! Mul on väga hea juhatada sisse seda arupärimist, sest teema keskpunktis on SA Eesti Kontsert. Eesti Kontserdil on uus nõukogu, vanad asjad on möödas, lõpetatud ja loodame, et sihtasutuse eluga finantsdistsipliini mõistes laabub siis tõesti järgmisel aastal probleemideta ja leiab nagu ka väljenduse läbi sellise pedagoogilise soovi, nagu siin minister nimetas. Kuid need vanad asjad on siiski sellised, mis on jäänud kuidagi õhku ja hoolimata sellest, et 30. oktoobril tõesti minister otsustas kutsuda tagasi SA Eesti Kontsert nõukogu täies koosseisus ja andis ka hinnangu, et see nõukogu selles koosseisus ei ole tegutsemisvõimeline, siis tahaksime meie küsida, milles siis ikkagi oli tegelikult põhjus. Nii selle SA Eesti Kontsert nõukogu liikmete pädevuses pole meil ju olnud põhjust mitte kuidagi kahelda, täpselt samamoodi nõukogu esimehe oskustes ja pädevuses ja valdkonna tundmises. Või oli tõesti nõukoguga juba enne probleeme ja lihtsalt need kuhjusid sellises keerulises ja mitmeti komplitseeritud olukorras?
Meil on kuus küsimust. Need kuus küsimust tegelikult ei keskendu ainult SA Eesti Kontsert juhatuse liikme ebaõnnestunud ja tõesti ka avalikkuse ees nii organisatsiooni kui ka selles osalenud inimesi kahjustanud konkursi nurjumises, vaid vaatavad ka laiemalt seda teemat, et sihtasutuste moodustamine riigi poolt oli ju ka üks nendest võimalustest, millega taheti just nimelt vältida sellist poliitilist ja ministri poolt täna juba ka kõlanud sellist ministri sekkumist üldse nende sihtasutuste tegevusse kas siis suuremal või kunstilisemal tasemel. Kuivõrd see on õnnestunud ja kas me võime kindlad ikkagi olla selles, et kõik need poliitilised sekkumised, ükskõik kui heast tahtest kantud, on meil nende sihtasutuste puhul, ka nende juhatuse liikmete puhul valimise toimingutes välistatud? Nii et meil on kuus küsimust ja ma loodan, et minister loeb need ise ette. Ja ootame neile kõigile konkreetseid vastuseid. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Ka sellele arupärimisele vastab kultuuriminister Indrek Saar. Palun!

Kultuuriminister Indrek Saar
Tänan võimaluse eest! Lugupeetud arupärijad! Loen siis ette küsimuse, nagu soovitud, ja vastan sellele. Esimene küsimus: "Millistele asjaoludele ja faktidele tuginedes jõudsite järeldusele, et SA Eesti Kontsert nõukogu ja selle esimees ei ole "töövõimelised", kuigi nõukogu liikmete kompetentsuses pole varem olnud põhjust kahelda?" Vastus. SA Eesti Kontsert eelmise nõukogu liikmete erialases professionaalses pädevuses ei ole põhjust kahelda ka täna, kuid nõukogu tuli hinnata töövõimetuks pärast vahetut kohtumist ja arutelu kõigi nõukogu liikmetega. Kohtumisel selgus, et nõukogus konkursil läbiviimisel tekkinud erimeelsused olid sügavad ja põhimõttelised. Tekkinud oli omavaheline usaldamatus, mis ei võimaldanud nõukogul samas koosseisus konstruktiivselt tööd jätkata. Nõukogu madalat töövõimet tunnistasid ka neli nõukogu liiget viiest, kes tegid ettepaneku nõukogu tagasi kutsuda.
Teine küsimus: "Ministeeriumi leheküljel olevast pressiteatest ei selgu, kelle vahel on lahknenud arusaamad organisatsiooni juhtimisest ja vajadustest? Palun täpsustage nii üldise hinnangu tegelikku sisu ja põhjuseid." Sellele ma tegelikult esimese küsimuse vastuses juba ka vastasin. Nõukogu siseselt olid olemuslikud erimeelsused konkursi läbiviimise protsessi suhtes ja selle mõju osas SA Eesti Kontsert töövõimele nii konkursi hetkel kui ka tulevikus.
Kolmas küsimus: "Kas oma valdkonna ekspertide kaasamine sihtasutuse juhatuse valimisprotsessi on pigem reegel või erand? Kes otsustab ekspertide kaasamise vajaduse, valiku ja nende hinnangu kaalukuse?" Paraku puudub mul statistika selle kohta, kas ekspertide kaasamine sellistesse konkurssidesse on pigem reegel või erand. Aga sihtasutuse nõukogu lähtub oma tegevuses ja otsustes sihtasutuse põhikirjast ja nii otsustab nõukogu ka valdkonnaekspertide kaasamise sihtasutuse juhatuse liikme konkursi läbiviimisesse. Valdkonnaekspertide profiil, ekspertide hulk komisjonis, nende osalemine konkursi erinevates etappides, samuti nende hinnangu kaalukus on nõukogu otsus, aga lõpuks vastutab tulemuste eest nõukogu, mitte keegi teine.
Neljas küsimus: "Kas teiega kooskõlastati konkursi väljakuulutamine SA Eesti Kontsert juhatuse esimehe kohale ja kas kooskõlastust andes olite teadlik SA Eesti Kontsert finantsprobleemidest, mille üks põhjuseid olevat praeguse juhtkonna liiga kulukad ja pikka aega kestvad välisreisid?" Nagu ma ka juba varasemalt ütlesin, siis SA Eesti Kontsert nõukogul on täisvolitus valida ja kinnitada juhatuse liige. Kas ta teeb seda läbi konkursi, kui ta teeb seda läbi konkursi, siis läbi millise konkursi, keda ta kaasab konkursi läbiviimisesse, need on kõik nõukogu otsused ja nõukogu vastutab nende otsuste eest. Seega ei saa ka minister anda sellise konkursi väljakuulutamisel mingisugust kooskõlastust. Mis puudutab välislähetusi, siis rahvusvaheliselt aktiivse kontserdiorganisatsiooni töö üks loomulik osa on kindlasti ka välislähetused erinevates vormides. Kas need on olnud sisuliselt põhjendatud, kas need kulud on olnud optimaalsed, seda taas kord peab hindama tegelikult nõukogu, vajadusel selle jaoks tellides hindamise või auditi.
Viies küsimus: "Kas te ministrina sekkusite valimisprotsessi ja selle tulemustesse ning püüdsite otsuse langetamisel mõjutada nõukogu esimeest või nõukogu liikmeid?" Ma ei ole sekkunud SA Eesti Kontsert juhatuse liikme valimise protsessi ega mõjutanud nõukogu esimeest või nõukogu liikmeid.
Kuues küsimus: "Millised on ministeeriumis tehtud olulisemad järeldused edaspidiste konkursside ja valimistoimingute korraldamiseks riigi sihtasutuste juhtorganite valimiseks?" Pean veel kord ütlema, et see on iga sihtasutuse kõrgema juhtorgani ehk nõukogu hool ja vastutus, et säärased konkursid õnnestuksid. Kindlasti on oluline jälgida antud kaasuse taustal, et konkursiga seotud info oleks üheseltmõistetav nii komisjoni liikmetele kui ka konkursil osalejatele. Samuti on oluline jälgida, et kõiki kandidaate koheldaks võrdselt igas konkursi etapis. Ja kui konkursil osalenud kandidaat või kandidaadid annavad konkursi ajal vastuolulisi signaale, vastuolulist informatsiooni, ei pruugi konkurss õnnestuda paraku ka siis, kui nõukogu viib konkursi omalt poolt läbi laitmatute protseduurireeglite järgi. Need olid minu vastused teie küsimustele.

Esimees Eiki Nestor
Küsimused ministrile. Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea esimees! Hea minister! Ma olen ise töötanud ka ühes nõukogus ja kogenud seda, et tegelikult sihtasutus on väga regulaarselt ühenduses, infovahetuses, läbirääkimistes ministeeriumiga. Kas te nüüd oma vastustes tahate väita seda, et Kultuuriministeerium ei ole olnud pidevas kontaktis Eesti Kontserdi juhtkonnaga? Ma saan aru teie vastustest seda, et antud juhul konkursitingimused ka määras nõukogu ise. Aga ma saan aru, et kas siis tõesti otsustuspoliitika on loodud sellele, et peab olema konsensus. Ma olen olnud nõukogus, kus on jäädudki eriarvamusele, mis asi on kodanikuühiskond, kas see on ainult arvamusfestival või on ka need külaseltsid, aga seetõttu ei ole töö mitte kuidagi seisma jäänud. Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Ei pea, selle jaoks on ju selliste nõukogude puhul põhikirjas sätestatud see, kuidas otsuseid langetatakse. Tihtipeale on need ka veel diferentseeritud. Kui asi puudutab mingit näiteks kinnisvaraga seotud otsust ja finantstehingut, siis on kõrgem protsent poolthääli vajalik ja mõnede pigem igapäevaste juhtimisotsuste puhul, kus juhatus võtab nõukogu käest suunise või kooskõlastuse, siis madalam. Aga see on määratletud põhikirjas ja keegi ei saa väita, et kõik nõukogu otsused tuleb teha konsensusega.
Kui te nüüd viitate sellele, et nõukogu oleks pidanud kõik oma otsused tegema konsensusega – ma arvan, et mitte. Aga nõukogu oleks pidanud pärast oma otsuste tegemist olema töövõimeline ja seda nõukogu ei olnud. Nagu ma enne juba viitasin, viiest nõukogu liikmest neli ei näinud, kuidas on võimalik selle nõukogu koosseisuga edasi töötada. Ainuke, kes seda arvas, oli nõukogu esimees. Mida te soovitaksite ministrile sellises olukorras teha? Nõukogu esimees, kes vastutab eelkõige selle eest, et on sellisesse patiseisu jõutud, on ainuke, kes arvab, et tuleks jätkata. Kõik ülejäänud liikmed ütlevad, et sealt ei ole võimalik ühiselt edasi minna. Mis oleks alternatiivne käik? Kutsuda siis need kõik ülejäänud tagasi ja lasta nõukogu esimehel, kes eelkõige vastutab, üksinda jätkata – see ei ole ju ilmselt väljapääs sellest. Selles olukorras oli kõigi mõistlikum kutsuda tagasi kogu nõukogu.

Esimees Eiki Nestor
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Aitäh vastuste eest! Teie vastused olid kõik korrektsed ja tegelikult see ilmselt nii ka toimus. Kuid milles siis ikkagi see põhjus oli? Nõukogu töötas koos esimehega suurepäraselt, vähemalt ei ole märke, et midagi juhtus. Kust siis tekkis seal konflikt või on see tõesti puhtalt nii nõukogusisene asi, et teie ministrina seda vastust tegelikult ei teagi ja ei saagi teada? Ja teiselt poolt on mul küsimus selline, et te olete täna mitmel korral rõhutanud, et minister, ministeerium tegelikult ei sekku sihtasutuste nõukogu töösse ja sihtasutuse sellisesse igapäevasesse tegevusse. Täiesti nõus! Aga kuidas siis ministeerium ja teie ministrina omate seda ülevaadet, et tõesti selles sihtasutuses läheb kõik väga hästi, on see finantsdistsipliin või loominguline tegevus? Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Aga me saame sihtasutuste majandusaasta aruandeid ja teiselt poolt, nagu siin on ka varasemalt viidatud, nõukogu liikmed nimetab sinna reeglina kultuuriminister ja tavapäraselt vähemalt üks nendest nõukogu liikmetest on ka oma tööülesannetega seotud Kultuuriministeeriumiga. Nende kohustus on anda märku, kui midagi põhimõtteliselt asutuse töös enam ei toimi ja on tekkimas olukord, kus võib tekkida vajadus, et minister peaks enda asutajaõigustest tulenevaid õigusi rakendama ühel või teisel kombel. Igapäevased majandustoimingud, see, kas detsembris laekus natuke rohkem või vähem piletitulu ja kas sellest tekivad tulevasel perioodil probleemid või mitte – need on reeglina nõukogu ja juhatuse otsused. Igasuguses majandusüksuses on kõigil paremaid ja halvemaid aegu. Tõepoolest sellise monitoorimisega peavad tegelema nõukogu liikmed ja see ei ole asi, kus kultuuriminister igapäevaselt nende töösse sekkuks.
Aga antud nõukogu puhul, kui sellele keegi saab üldse vastata, kust alates need suhted sassi läksid ja kus usaldus kadus, siis on need nõukogu liikmed. Aga mida see vastus siis nüüd tegelikkuses meile annab. Oli selge, et see nõukogu ei olnud enam töövõimeline. Miks usaldus kadus, sellest on erinevad osapooled ju esitanud erinevaid versioone. Kes oleks võinud mingil hetkel paremini informatsiooni jagada, kuidas oleks saanud ennetada seda usalduse kadu – seal on olnud erinevaid arusaamasid. Aga nagu ma ütlesin, ega ei saa välistada, et ka laitmatult protseduure läbi viies ei juhtu analoogseid situatsioone. Sest sellisel protsessil on ikkagi mitu osapoolt ja kui välja valitud kandidaat annab vastuolulist informatsiooni, jagades seda informatsiooni kord volikogu, kord nõukogu, kord avalikkusega, siis ka see tekitab kindlasti täiendavaid probleeme. Reeglina, ma arvan, on nõukogu hea koostöö puhul võimalik ka need asjad ületada, aga antud juhul paraku lõppes see sellega, et nõukogul enam töövõimet ei olnud.

Esimees Eiki Nestor
Arto Aas, palun!

Arto Aas
Aitäh! No eks ta üks üsna inetu ja pretsedenditu lugu on, kui meenutada sündmusi. Kõigepealt teeb kontserdi nõukogu konkursi – avalik konkurss, hästi põhjalik, kirjalikud ... kohtumised – ja valitakse konsensuslikult, üksmeelselt üks kandidaat välja. Kinnitatakse võitja ja siis, kui tuleb avalikkuses välja, et tegemist on ühe tuntud opositsioonipoliitikuga, läheb mölluks, hakkavad juhtuma imelikud asjad. Needsamad inimesed, kes enne konsensuslikult otsustasid, hakkavad kuidagi võbelema ja väidetavalt ikkagi need inimesed, kes olid ministeeriumite esindajad, hakkavad võbelema. Ja kui kandidaat saadab veel kirjalikult üle, et ta on kõikide tööle asumise tingimustega nõus ja palgatingimustega nõus, siis ikkagi ei kutsuta isegi kohale, vaid öeldakse, et konkurss nurjus. Jääb veider mulje ja mul on kahju, et poliitikast ei lasta inimestel väärikalt lahkuda, isegi kui nad seda väärivad. Aga ma siis küsiks nii, et üks konkursi nurjumiseks kuulutamise põhjendus oli väidetavalt see, et hästi kiiresti on vaja, eelarve tegemine käib, probleemid ja tohutud väljakutsed. Kuhu see kiirus nüüd kadunud on? Laine Randjärv visati kõrvale, mõnitati, alandati, aga konkurssi, meil ju uut juhti ei ole. Kuhu see põhjendus järsku niimoodi kadus? Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Aitäh! Ma jäin nüüd mõtlema selle viimase lause peale, et Laine Randjärv visati kõrvale, mõnitati ja alandati. Võib-olla te siis täpsustate, kes teda mõnitas ja alandas. Mina ei saa küll öelda, et ma oleksin kuidagi ebakorrektselt käitunud Laine Randjärve suhtes. Olen pidanud oma eelkäijatest lugu ja püüdnud nende suhtes alati korrektselt käituda.
See, et avalikkuses oli hulka infomüra, siis eks see oli ka seotud ju kandidaadi endaga, kes nii kirjalikult kui suuliselt andis vastuolulist informatsiooni, muu hulgas avalikkusele. Ja seda kõike me võime dokumentaalselt tagantjärgi vaadata. See kõik on ju internetiavarustes tänapäeval tagantjärgi kättesaadav. Väga kahju, et nii läks. On tõesti kahju ja hulka aega läks raisku. Aga nüüd ei ole midagi teha, nüüd tuleb see aeg võtta, et uus nõukogu saaks oma otsused teha võimalikult kaalutletult ja siit edasi minna. Eesti Kontsert on töövõimeline ka lähitulevikus ja kindlasti Eesti Kontserdi nõukogu hoolitseb ka selle eest, et Eesti Kontserdil oleks ka pikk visioon.

Esimees Eiki Nestor
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh, härra minister! Ma olen nüüd eelmise arupärimise mõju all. Tulin siia tagasi, ei kuulnud täpselt, mida te rääkisite ülejäänud aja. Aga panin tähele, et räägite, et olete lugu pidanud oma eelkäijatest. Eelmise arupärimise te lõpetasite ikkagi oma eelkäijate mõnitamisega, kuigi küsijad olid päris sõbralikud. Aga üks etteheide, ma saan aru, oli siis Laine Randjärvele see, et ta hakkas justkui liiga vara juhtima. Kui finantsdistsipliinist rääkida, siis jällegi, te ütlesite, et tulevane juhatus või uus juhatus ja uus nõukogu siis peab klaarima ära. Öelge, kas see oli ka etteheidete hulgas, mis te Laine Randjärvele olid, et ta hakkas klaarima neid asju ja puudujääke enne, kui ta ametisse sai, kuigi ta oli juba ära valitud. Kas sedapidi on see etteheide, et ta proovis hakata juba juhtima? Mulle on arusaamatuks jäänud see.

Kultuuriminister Indrek Saar
Ma taas kord küsin, et kes neid etteheiteid tegi. See, et kandidaat ühel päeval väljendas oma soovi ühtepidi ja teisel päeval oli ümber mõelnud, see oli ikka kandidaadi enda tehtud, ise tegi. Mina ei ole Laine Randjärvele selles kontekstis teinud mingeid etteheiteid. Aga see, et avalikkus täitus mingi hetk vastuolulise informatsiooniga, oli paraku objektiivne reaalsus. Kui te nüüd oleksite nii lahke ja võtaksite ... järgi siis need avalikud allikad lahti, siis te näeksite, et seal oli ka hulk vastukäivat informatsiooni, mida tõdes ka laiem avalikkus, mitte ainult nõukogu. Aga mina arvan, et siit kohalt tuleks nüüd edasi minna. Ja kui teil on mure sellepärast, et Laine Randjärv on sattunud ebameeldivasse valgusesse, siis iga oma järgmise küsimusega te tuletate meelde kogu seda protsessi, kus nimetatud inimesel oli ka kindlasti märkimisväärne roll.

Esimees Eiki Nestor
Rohkem ministrile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi on. Arupärijate nimel Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Head rahvaesindajad! Lugupeetud minister! Me oleme täna siin läbi kahe arupärimise kuulanud ja kuulnud, et ministeerium ja minister ei sekku mitte kuidagi sihtasutuste tegevusse. Ühelt poolt on see väga kiiduväärt. Me kuulsime ka ministri kinnitust, et mitte kuidagi ei ole Sihtasutuse Eesti Kontsert juhatuse liikme valimise protseduuri poliitiliselt sekkutud, ja ma usun, et minister mõtles ja ütles neid sõnu siin väga tõsiselt.
Teiselt poolt ei saa me eitada seda, et kultuur algab ju ka sellest, kuidas viiakse läbi kõik need valimisprotseduurid – kui korrektselt, ausalt, avatult ja õigesti käitutakse kandidaatidega. See algab ka sellest, kuidas asjadest räägitakse. On tõsi, et kõik me teeme vahel vigu, kõik inimesed eksivad ja ka nõukogud võivad oma töökorralduselt vahel minna vastuollu. Kuid oluline on ikkagi see, et kultuur, see tähendab ühtlasi käitumiskultuuri, suhtlemiskultuuri, valimiskultuuri kõikide tasanditeni välja. Me ei saa oma ühiskonnas laiemalt ega ka mitte üheski teises valdkonnas rääkida sellest, et meil puudub usaldus, et me ei ole ausad, ei ole avameelsed, ei räägi asjadest nii, nagu asjad on, kui me ei alusta sellega just nendes asutustes, mis on 100% riigi poolt selleks moodustatud, et need saaksid tegelda kultuuriga selle sõna loomingulises või kunstilises mõttes. Ja tähtis on, et nende asutuste puhul, on siis tegemist finantsdistsipliiniga, valimisprotseduuridega või tegevuse korrektse läbiviimisega, räägitaks, toimitaks ja ka antaks hinnanguid ausalt ja avameelselt.
Mitte kuidagi ei tahaks täna siin lõpetada sellega, et Sihtasutuse Eesti Kontsert tegevus ja kõik see toimunu ministrit üldse ei puudutanud ja nagu ka ei huvitanud. Ma arvan, et selles ei ole ju mitte midagi halba – Kultuuriministeerium peabki omama pilti kultuuriasutuste toimimisest –, kui ministril on hinnang, on teada, kuidas asutus toimib, kuidas viiakse läbi selle valimisi. See ei ole ju häbiasi. Häbiasi on see, kui me ei suuda neid protseduure korrektselt läbi viia.
Ma tänan veel kord kõiki, kes jaksasid seda piinlikuks kujunenud Eesti Kontserdi arutelu kuulata ja selle ära lõpetada! Tahaksin tõesti soovida ministrile, et sellised asjad enam ei korduks. Küsimus ei ole ühes persoonis, küsimus on põhimõtetes, mida tuleks kultuuri- ja ka teiste asutuste puhul algusest lõpuni ausalt järgida. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Arto Aas.

Arto Aas
Hea Riigikogu! Aitäh kõigepealt Vabaerakonna inimestele selle arupärimise eest! On oluline teema mitte ainult konkreetse kaasuse valguses, aga üldise poliitilise kultuuri küsimuses, asjaajamise kultuuri küsimuses, mis võiks ka olla Kultuuriministeeriumis eeskujulikul tasemel.
Tuletan meelde mõned asjaolud, jätkuvalt. Konkursi võitja selgus ausas konkurentsis, otsus oli konsensuslik, kõik nõukogu liikmed olid selle otsusega päri. Peale seda, kui see otsus sai avalikuks, hakkasid asjad minema imelikuks, sest tegemist oli tuntud opositsioonipoliitikuga. Ja peale seda protsess ei olnud enam läbipaistev ja arusaadav. Jah, Laine Randjärve uudist võeti vastu avalikkuses suure tähelepanuga, palju avalikke esinemisi jne, aga ei olnud ühtegi sisulist probleemi tema palkamisega. Ta ei olnud ei kaotanud nendel konkursile järgnevatel päevadel oma kompetentsi, oma kogemust ega oma kirge selle valdkonna vastu. Ja tuletame meelde, et konkursi käigus ei esitatud tööletulemise tähtaega, ei esitatud palgatingimusi, see kõik oligi läbirääkimiste küsimus. Nii nagu enamuse või paljude konkursside puhul on, et kui leitakse hea inimene, siis jätkuvad läbirääkimised. Need läbirääkimised olidki alles ees. See, et konkursi võitja esitab omalt poolt mingid versioonid ja neid arutatakse – midagi võetakse vastu, midagi mitte –, on täiesti tavapärane praktika, mitte nii, et visatakse kohe nurka. Ja kui tegelikult oleks olnud heakskiit, poliitiline heakskiit, ministeeriumide heakskiit, mis kaldus edasi nõukogusse, Laine Randjärv sinna tööle võtta, siis oleks konkursi korraldajad, nõukogu pidanud võtma Laine Randjärvega ühendust, kutsuma ta välja. Täpselt nii, nagu Laine ise pakkus – saatis kirjalikult enne nõukogu kohtumist veel teate, et ta on nõus kohtuma, palub seda võimalust tulla nõukoguga kohtuma, on kõikide tingimustega nõus nii palga osas kui tööletuleku tähtaja osas. Aga talle ei antud isegi seda võimalust. Korrektne oleks olnud siis kutsuda välja, öelda, et kuulge, siin on palju erinevat mingit müra, mis su seisukoht on, kas me saame kokkuleppele või mitte. Vaat, peale seda kohtumist oleks tulnud siis otsustada, kui Laine oleks esitanud mõned absurdsed tingimused, millega ei oleks saanud nõustuda, peale seda oleks olnud arusaadav, et minnakse laiali. Aga mitte nii, et inimesele ei anta isegi võimalust oma seisukohti esitada.
Nii et see oli kurb juhtum ja lõhnab halvasti. Pole midagi, lõhnab sellise poliitilise vendeta järgi, kes iganes seda siis kusagilt taustalt orkestreeris. Ma ei oska öelda, kas see oli Indrek Saar. Võib-olla mitte, aga siis keegi teine. Igal juhul läbipaistev see asi ei ole ja siit ka üldistus. Kui me tahame Eesti avalikus sektoris kultuuriasutustesse, kuhu iganes riigiettevõtetesse häid tippjuhte, siis niimoodi neid asju teha ei tohi. Laine on tugev inimene, ta elab selle üle, jätkab poliitikas, kindlasti armastab kultuuri edasi ja muusikat, aga uskuge mind, oma valdkonna tipptegijad, kui nad vaatavad seda janti telekast, loevad lehest, nemad ei tule kandideerima enam. Nemad ei talu sellist avalikku survet ja alandamist, nagu siin käib, et ühel päeval läbid kogu selle kadalipu, võidad, ja järgmisel päeval suvaliste ettekäänetega visatakse kõrvale.
Seesama jutt, et meil on kiiresti vaja juhte, jube-jube oluline on, praegu strateegiad, eelarved. Kus see rutt nüüd on? Eesti Kontserdis ei juhtu mitte midagi ühe-kahe kuu jooksul. Pole tänagi seda juhti ja pole konkurssi minu teada käimas. Nii et üldistus on selgelt nukker. See oli, ma arvan, pika ja laia mõjuga otsus, räpakalt tehtud. Nõukogu lahkumine oli, ma arvan, miinimum, mis selles olukorras juhtuda saab. Selles mõttes võib ministrit kiita, et see nõukogu tõepoolest selles koosseisus jätkamist ei väärigi. Aga laiem mõju Eesti avaliku sektori juhtimiskvaliteedile on igal juhul negatiivne. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Jah, ministril on õigus sõnavõtuks. Palun!

Kultuuriminister Indrek Saar
Kõigepealt aitäh tunnustuse eest! Olen meelitatud. Seda, et niimoodi lähenedes valimistele opositsioon tunnustab ministrit, ega seda nüüd liiga tihti ei juhtu. Selles mõttes on ilus, kui seda ka vahest juhtub. Aga see, mis puudutab seda konkurssi, siis loomulikult, sellest konkursist ei võitnud nüüd küll kellegi maine – sellega ma olen täiesti nõus. Nagu ma ka arupärimisele vastates ütlesin, kas seda oleks saanud ühepoolselt ära hoida, selles ma ei ole kindel. See konkurss sai oma esimese löögi avalikkuse mõttes, tuletan meelde, sellest, kui väljavalitud kandidaadi käest küsiti, et kas ta kavatseb tööle tulla sellepärast, et ta tahab Riigikogu hüvitist saada. Ta ütles, et ta on täiesti ära teeninud Riigikogu hüvitise, tahab hiljem tööle tulla. Ja Riigikogu sai esimese paugu sisse maine mõttes ja sai ka asjasse puutuv kandidaat ja konkurss. Ja sealt edasi kerisid kõik järgmised teemad. Tõepoolest läks totakalt, et mitte öelda isegi nõmedalt. Aga ma ei ole sugugi kindel, et selliseid asju saab ühepoolselt ära hoida ka tulevikus, ükskõik kui hästi me oma protseduurid läbi mõtleme ja korraldame.
Mis puudutab seda vandenõuteooriat, et see oli poliitiliselt suunatud, siis vaadake rahulikult Kultuuriministeeriumi haldusalas ringi selle aja jooksul, mis ma olen minister. Selle aja jooksul on sõltumata maailmavaatest erinevate kultuuriasutuste juhtideks saanud väga erinevaid inimesi. Kui nüüd Jürgen Ligi Margus Allikmaast tahab rääkida, siis Margus Allikmaa on vene draamateatri tegevjuht ja minu arust kohe aasta alguses saab tast vene draamateatri juhataja, juhatuse liige nõukogu otsusega, kui ma olen nõukogu otsusest ikka õieti välja lugenud. Sa leiad ka teisi Reformierakonnaga kas otsesemalt või kaudsemalt seotud isikuid, kes kultuurivaldkonnas on läbinud edukalt konkursi. Ja nii on olnud neid nii opositsiooni kui koalitsiooni poole pealt. Sellise jälitustegevusega võib küll kultiveerida vandenõuteooriaid, aga tõele lähemale ei jõua. Aga ma veel kord tänan arutelu eest ja ma väga loodan ja ma usun, et see on laiemalt poliitilise kultuuri huvides, et me saame sellele piinlikule loole nüüd joone alla tõmmata ja oma tegemistega edasi minna. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Ka istungi juhataja tänab arutelu eest, mis käesolevaga on lõppenud. 

4. 17:00 Vaba mikrofon

Aseesimees Enn Eesmaa
Nüüd kõlab haamrilöök, mis avab suurepärased võimalused vabaks mikrofoniks. Vaba mikrofoni soovi ei ole. Austatud kolleegid, aitäh tänase tööpäeva eest! Näeme homme hommikul kell 10.

Istungi lõpp kell 17.00.