Kui rääkida ülekuumenemisest, siis punkt 1: Rahandusministeeriumi arvutused näitavad, et ülekuumenemise märke praegu ei ole. Punkt 2 on see, et kui te mõtlete ülekuumenemisele aastail 2008 ja 2009, mida me alati võrdluseks toome, siis selliseid näiteid praegu kindlasti ei ole. Eelarveprotsessi iseloomustab ju ka see, et eelarvenõukogu teeb alati omapoolse ekspertiisi ja annab oma hinnangu. Ka nende hinnangul sellist ülekuumenemist, mis oli kümme aastat tagasi, praeguses majandusruumis kindlasti ei paista.
Nüüd, ma tahan selle eelarve kohta öelda veel seda, et minu meelest tuleb rõhutada ettevõtjate väga suurt panust majanduskasvu tekitamisel ja ka Eesti tööinimeste panust. Teie ettevõtjana Saaremaalt kindlasti teate, kui keeruline on iga päev riske võtta. Teiselt poolt ma tahan öelda, et majanduskasv, mida me nägime eelmine aasta ca 4,6–4,7%, sellel aastal 3,5 ja järgmise aasta eelarve on tehtud majanduskasvuga 3%, et ma arvan, et valitsuse poole pealt ja riigi poole pealt ja Riigikogu poole pealt me peame kõik tegema, et see oleks jätkusuutlik, et see oleks kaasav ja ei ole ainult see tähtis, mis on tabelites need numbrid. Nii et ma ütleksin, et selle eelarvega, kui te toote selle ülekuumenemise, siis on mitmed valdkonnad, mis tegelikult saavad ju võimenduse ja lahenduse. Võtame näiteks tervishoid, lisarahastus haigekassale, mis on nagu reaalne ravijärjekordade vähendamine (ca 40 miljonit). Lisarahastus kohalikele omavalitsustele, kes asuvad tegelikult meie inimestel kõige lähemal, kellest sõltub, kas tänav on valgustatud, kas tänav on pühitud, kuidas on sotsiaaltoetustega, kuidas on lasteaiakohtadega, ja ka kohalikud omavalitsused saavad võimenduse juurde. Lisaks ühistransport, mis saab kindlasti rahastust juurde. Aitäh!