Austatud Riigikogu! Põhiseaduskomisjon arutas esitatud eelnõu teisipäeval, 5. detsembril 2017. Komisjoni istungit juhatas loomulikult Marko Pomerants. Kohal olid Jüri Adams, Arto Aas, Helmut Hallemaa, Jaak Madison, Kalle Laanet, Lauri Luik, Mart Nutt, Mihhail Korb, Rein Randver ja Tiit Terik. Justiitsministeeriumist olid kohale kutsutud Mariko Jõeorg-Jurtšenko ja Markus Kärner. Ma ei hakka teile protokolli sõna-sõnalt ette lugema. Me arutasime selle eelnõu eesmärki ja sisu. Kalle Laanet tutvustas seadusmuudatuse põhimõtteid ja eesmärki. Toimus sõbralik ja avatud debatt. Arutleti selle üle, millised peaksid need kuriteod olema, kas õige on pikk nimekiri või suletud nimekiri ning millal ja kellele see piirang kehtestada. Sarnane debatt, nagu siin just mõni minut tagasi käis, oli meil ka põhiseaduskomisjonis.
Muu hulgas kerkisid üles küsimused kinnipeetavate valimisõiguse lauspiirangu kohta, mis on mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide arvates probleem. Mart Nutt märkis näiteks väga õigesti, et sellist piirangut saab kaaluda ja kehtestada ainult tugevates demokraatlikes õigusriikides, tuues kurva näite meie idanaabri juurest, Venemaalt, kus poliitilistel motiividel süüdi mõistetud Aleksei Navalnõilt on võetud kandideerimisõigus ära. See risk loomulikult jääb, et kui süüdimõistetul pole võimalik kandideerida, siis ebademokraatlikes riikides võib see viia selleni, et poliitikuid mõistetakse kahtlastel asjaoludel süüdi.
Muu hulgas tõusetus teema, milline see kuritegude loetelu peaks olema, millised kuriteod kandideerimisele piirangu seavad. Markus Kärner Justiitsministeeriumist ütles, et tõenäoliselt tuleks sinna nimekirja lisada põhiseadusliku korra vägivaldse muutmise katse ja terrorism. Kõlab loogiliselt. Hetkel need ametialased kuriteod ei ole, need on palju karmimad kuriteod. Markus Kärneri sõnavõtust käis läbi mõte, et seda piirangut võib kohus teoreetiliselt seada lisakaristusena, nii et kohus otsustab, kas mõne ametialase kuriteo puhul on ka kandideerimispiirang mõistlik ja vajalik või mitte. Ka selline lahendus on teoreetiliselt võimalik, kuigi õigusselguse huvides oleks siis segadust jälle võib-olla rohkem.
Lõpetan Jüri Adamsi meenutusega okupatsioonieelsest Eesti Vabariigist, kui Riigikogu liikmeks olemist ja vanglakaristuse kandmist hoiti selgelt lahus. Nagu härra Adams meenutas, vanglakaristust võis kanda ka suvepauside ajal. Praktikas, ma saan aru, sellist kogemust ei olnud, küll aga oli juhtumeid, kui juba ametisolevaid Riigikogu liikmeid süüdi mõisteti ja neile vanglakaristus määrati, mida teoreetiliselt oli võimalik ära kanda kas või peale Riigikogu liikme ametiaja lõppu ja staatuse lõppemist.
Selline debatt meil toimus. Kuna Marko Pomerants andis märku, et koalitsioon ja valitsus on nõus seda teemat arutama ja laiemas paketis lahendust otsima, siis erimeelsusi väga palju ei olnud.
Jõuti otsusele saata eelnõu päevakorda tänaseks, 14. detsembriks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. jaanuar 2018 kell 16.15 ja ettekandjaks määrata põhiseaduskomisjoni liige Arto Aas. Kõik need otsused langetati konsensuslikult. Aitäh!