Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tõepoolest, tegemist on eelnõuga, mille algatasid 26 Riigikogu liiget juba 25. veebruaril 2016. Nii et sellest on möödunud üle aasta, kui me oleme jõudnud teise lugemiseni. Aga julgen kohe alguses kinnitada, et see on asja ette läinud: on tulemas häid uudiseid.
Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 10. maiks 2016 laekus Riigikogu liikmetelt ja fraktsioonidelt kokku 21 ettepanekut. Esimesest lugemisest möödunud rohkem kui aasta jooksul on komisjoni poole pöördunud ja ettepanekuid teinud erinevad organisatsioonid. Meil on, kui kokku lugeda, 25 kirja nende arvamustega. Nende organisatsioonide arv on küll mõnevõrra väiksem kui 25, sest mõned organisatsioonid on oma seisukoha esitanud mitu korda. Teie aja kokkuhoiu huvides ma seda pikka nimekirja ette lugema ei hakka. Küll pean väga oluliseks rõhutada majanduskomisjoni koostööd esimese ja teise lugemise vahel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajatega, samuti väga head koostööd Justiitsministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti, Tallinna Transpordiameti spetsialistide ning samuti Õiguskantsleri Kantselei nõunikuga.
Muudatusettepanekute ettevalmistamise arutelul juhtivkomisjonis toimus töörühma koosolekuid kokku kuus ja majanduskomisjoni istungeid, kus seda teemat arutati, oli lausa üheksa. Kõige selle tulemusena sõnastati komisjoni poolt muudatusettepanek, millega muudetakse kogu eelnõu sõnastust. Uus sõnastus sündis selliselt, et majanduskomisjon kujundas sisulised põhimõttelised seisukohad ja suunised ning selle järel asendati vana tekst uuega. Kiidan taas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, eriti tahan tänada Hindrek Allveed ja Madis Ehastut, aga ka Piia Schultsi majanduskomisjoni sekretariaadist, kes tõepoolest tegid väga-väga head tööd.
Nagu juba ütlesin, esimese lugemise järel laekus kokku 21 muudatusettepanekut pluss majanduskomisjoni enda esitatud üks ettepanek. Komisjoni istungil 11. mail 2017 võtsid Keskerakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu esindajad oma muudatusettepanekud tagasi ja seda mitte põhjusel, et need ei olnud sisulised ega asjalikud, vaid seepärast, et suurem osa nende muudatusettepanekute sisust leidis kajastust komisjoni muudatusettepanekus. Lauale jäi kokku viis muudatusettepanekut: üks oli majanduskomisjoni esitatud ja neli Andres Ammase tehtud. Kuna Andres Ammase muudatusettepanekuid polnud komisjoni istungil kellelgi voli tagasi võtta ja võib-olla Andres poleks seda soovinudki, siis arutas komisjon need läbi ja ka hääletas.
Aga läheme asja sisu juurde. Muudatusettepaneku nr 1 esitas majanduskomisjon ja selle sisu on tõepoolest asendada kogu eelnõu tekst uuega. Ma tahan kohe rahustuseks öelda seda, mida tavaliselt öeldakse ettekande lõpus: et komisjon otsustas teha ettepaneku teine lugemine katkestada ja anda kõigile võimalus muudatusettepanekuid esitada. Seega kõigil siin saalis on võimalus selle eelnõuga korralikult tutvuda ja uuesti muudatusettepanekuid esitada. Ma arvan, et see on igati põhjendatud, sest tõepoolest, seaduseelnõu tekst ja ka põhimõtteline lähenemine on väga olulisel määral muutunud. Kõige olulisem, põhimõtteline lähteseisukoha muudatus on nimelt selles, et kui algse eelnõu eesmärk oli reguleerida kokkuleppevedu eraldi regulatsiooniga, siis majanduskomisjoni tehtud muudatusettepaneku kandev põhimõte on see, et ka kokkuleppevedu on taksovedu. Võiks öelda, et tegu on taksoveo ühe alaliigiga. Piltlikult öeldes homsest alates ei oleks enam põhjust rääkida kahest erinevast asjast ehk taksoveost ja kokkuleppeveost. Uue eelnõu kohaselt on mõlemal juhul tegemist taksoveoga ja seega on igati loogiline, et ka regulatsioon on suures osas sama. Vaid üks näide: loanõuded on sisuliselt täiesti identsed. Praegu on taksovedude tegemiseks vaja taksoveoluba, teenindajakaarti ja sõidukikaarti ning kõiki neid kolme on vaja ka kokkuleppevedude puhul. Sisus ei ole mingeid erinevusi. Erinevused on küll vormis, kuna kokkuleppevedude puhul on veoluba, teenindajakaart ja sõidukikaart elektroonilised, taksoveo puhul on teenindajakaart materiaalne. Taksos sõites olete seda kindlasti märganud, sellel on juhi pilt ja kirjas ka mõned andmed. Kokkuleppevedude teostamisel sellist paberkandjal teenindajakaarti omama ei pea.
Teine oluline muudatus ja põhimõtteline seisukoha muutus on see, et leevendatakse oluliselt taksovedude nõudeid. Seda tingivad kolm asjaolu. Esimene põhjendus, miks taksovedude nõudeid oli vaja leevendada, on see, et need kaks algselt erinevat veoliiki, kokkuleppevedu ja taksovedu, mahuksid ühte kasti. Teiseks on ka taksovedajad ammust ajast rääkinud, et terve rida nõudeid on rudimendid ja sisuliselt midagi ei taga. Kolmandaks, kõige parem kvaliteedi garantii on tihe konkurents ja sellele seaduseelnõule heakskiidu andmise korral on tihe konkurents tagatud. See on märksa parem kvaliteedigarantii kui seadusandja sätestatud piirangud ja nõuded seaduses.
Millised on olulisimad leevendused taksovedude puhul? Esimene hästi põhimõtteline, võiks öelda, lausa revolutsiooniline muudatus on see, et taksovedu ei piirata enam teeninduspiirkonnaga. See võib olla natuke arusaamatu. Tegelikult on taksovedu üldjuhul piiratud selle omavalitsuse haldusterritooriumiga, kes on talle veoloa, teenindajakaardi ja sõidukikaardi välja andnud. Seadus küll võimaldas omavalitsuste koostöö ja kokkuleppe korral lubada osutada teenuseid ka teise omavalitsuse territooriumil. Ma oletan, et Tallinnal on säärased kokkulepped lähivaldadega. Aga tegelikult on arusaamatu, et kui väga rangelt võtta, siis kui tahad näiteks Pärnust n-ö üle piiri Sauga poole sõita, siis just nagu ei tohiks sellist taksoveoteenust osutada. Nüüd see piirang on kadunud, mis tähendab seda, et ka praegused taksojuhid võivad osutada taksoveoteenust üle terve Eesti, ükskõik mis linnas ja vallas. Oluline on see, et nad järgiksid kohalikus omavalitsuses taksoveo kohta kehtestatud nõudeid. Seda ei ole ilmselt väga massiliselt tehtud, aga näiteks Tallinn on kehtestanud taksoveo kvaliteedinõuded n-ö euroklassi osas ja mõned muud nõuded veel. Nende järgimine on kohustuslik ka siis, kui taksovedu teostatakse mõne teise omavalitsuse haldusterritooriumil.
Teine põhimõtteline muudatus on see, et tühistatakse taksojuhtide ametikoolituse nõue. Ka see tundub olevat rudiment. Ma arvan, et vedajad on ise huvitatud esmase koolituse läbiviimisest. Samas on see olnud mõningane kulu, vist veidi üle 100 euro, mida taksovedajaid on pidanud kandma, ja lisaks sellele kulub ka aega 30 tundi. Me arvame, et see on olnud põhjendamatu regulatsioon seadusandja poolt. Seega taksojuhtide ametikoolituse nõue kaob.
Kolmandaks, taksoteenuse osutamine muudetakse paindlikuks. See on ka vägagi revolutsiooniline. Mina esimesel hetkel natukene selles osas kõhklesin, aga selle seaduseelnõuga antakse infoühiskonna platvormi alusel vedude teostamise õigus ka praegustele taksodele. Takso võib taksopeatusest peale võtta inimese, kes maksab taksomeetri järgi, aga seesama takso võib osutada teenust ka infoühiskonna platvormi alusel ja sellisel juhul ei käi tasu arvestus mitte taksomeetri järgi, vaid infoühiskonna teenuseplatvormi alusel kinnitatud ja heaks kiidetud maksimumhinnast lähtudes. See on ka väga põhimõtteline muudatus.
Ma arvan, et rudiment on ka see, et taksoveoloa väljaandmise tähtaeg on 30 päeva ja teenindajakaardi väljaandmise tähtaeg 15 päeva. Eelnõu ettepanek on, et mõlemad tuleb välja anda seitsme päeva jooksul. Tegelikult on see tänu registrite arengule muutunud väga formaalseks protseduuriks. Pigem tuleb kontrollida kandeid registris ja vaadata, kas on täidetud nõuded, mida ühistranspordiseadus ühe või teise kaardi väljaandmisele esitab. Kui nõuded on täidetud, võib kaardid välja anda. Ei ole mingit põhjust lasta vedajal oodata 30 või 15 päeva. Mis puudutab sõidukikaarti, siis sellele kehtib juba praegu seitsmepäevane väljaandmise tähtaeg.
Nüüd veel mõningaid rõhuasetusi uues tekstis. Kõigepealt, muutunud on ka eelnõu pealkiri. Juurde on lisatud liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmine, nii et uus pealkiri on "Ühistranspordiseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus". On täpsustatud, mis ei ole taksovedu. See on ühistranspordiseaduse § 3 lõige 2: taksoveoks ei loeta sõiduautoga sõitjate vedu, mida veo teostaja teeb isiklikul otstarbel planeeritud marsruudil ja mille teostamise eesmärk ei ole tulu saamine. Näiteks võib tuua juhtumi, kui tudengid klapivad kokku meeskonda, et sõita Pärnust Tallinna. Ühel on auto ja kui ta tahab oma sõidukulusid kuidagi jagada – ka minu poiss on seda tihtipeale kasutanud –, siis tal on täiesti seaduslik õigus helistada oma sõpradele-tuttavatele, kes võivad olla asjast huvitatud. Seda ei loeta taksoveoks ja see ei lähe ühistranspordiseaduse alla ja ma arvan, et maksuametile huvi ei paku.
Seda ma juba nimetasin, et ühistranspordiseaduse § 57 lõike 1 punkt 2 kaotatakse ja kaob ka taksojuhi ametikoolituse nõue.
Järgmine muudatus on see, et taksoteenust võib osutada ka taksoga, millel ei ole taksomeetrit. Taksomeetrit ei pea olema juhul, kui takso tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse vahendusel. Seega, kes ei taha taksot sõita, ei pea hankima taksomeetrit. Kes aga tahab taksopeatusest inimesi peale võtta või tellimiskeskuse kaudu endale kliente saada, see peab taksomeetri muretsema. Mis puutub sõidu hinda, siis teadupärast on osas omavalitsustes taksodele kehtestatud maksimumhinnad. Kui takso tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse vahendusel, peab vedaja teatama sõitjale enne sõidu alustamist sõidukijuhi ees- ja perekonnanime, teenindajakaardi numbri ning sõidu maksimumhinna koos maksudega. Foto tuleb ka edastada. Kui sõidu sihtpunkt ei ole eelnevalt määratud, siis peab teavitama sõitjat hinnakomponentidest, hinna arvutamise aluseks olevatest tariifidest või hinna arvutamise muust alusest nii, et sõitjal on võimalik sõidu lõpphinda piisava täpsusega arvutada. Üldjuhul, kui on teada sihtpunkt, peab infoühiskonna teenuse vahendusel tellitud sõidu puhul olema teada sõidu maksimumhind. Kui sihtpunkti ei tea, siis ei saa tõepoolest keegi ka sõidu hinda välja arvutada, siis peavad olema teada tasu arvestamise alused.
Veel on üks oluline muudatus, mis klassikalisi taksovedusid puudutab. Praegu on taksovedude puhul võimalik üksnes kaks tariifi: päevatariif ja öötariif. Taksojuhid on korduvalt avaldanud arvamust, et selles osas peaks olema suurem paindlikkus. Eelnõu muudatusettepaneku kohaselt on võimalik lisaks päeva- ja öötariifile kehtestada tariife ka mõne muu ajalise kriteeriumi alusel. Seda aga saab teha kohalik omavalitsus. Näiteks on kohalikel omavalitsustel õigus kehtestada nädalalõputariif või veel mingisugune muu tariif, kas või vana-aastaõhtu ja 1. jaanuari tariif. See pädevus on otse loomulikult kohalikul omavalitsusel. Aga selline paindlikkus on ette nähtud. Kõik see, millest ma siiamaani rääkisin, oli muudatusettepanek nr 1.
Nüüd aga järgmistest muudatusettepanekutest, mis lauale jäid. Muudatusettepaneku nr 2 esitas Andres Ammas ja selle sisu oli, et kokkuleppeveo teostajale peaksid kehtima samad nõuded, mis on taksoveo teostajale. Täna võin kinnitada, et need nõuded on samad, aga komisjon millegipärast otsustas jätta selle ettepaneku arvestamata. Söandan siiski väita, et Andres Ammase ettepanek on sisuliselt arvestatud. Muudatusettepanek nr 3 oli tehnilise iseloomuga. Ka selle otsustas juhtivkomisjon jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 4 puudutab sõidukitele kehtestatavaid nõudeid. Ka need nõuded on samaväärsed, kas või tehnoülevaatuse osas. Ka praegu tuleb autodega, mis teevad taksovedu, ülevaatusel käia igal aastal. See nõue saab kehtima ka nendele inimestele, kes teevad taksovedusid oma isikliku autoga kokkuleppeveo või infoplatvormi alusel teenuse vormis. Muudatusettepanek nr 5 on samuti samaväärsete nõuete kohta. Söandan väita, et kõik Andres Ammase tehtud ettepanekud on leidnud sisulist arvestamist komisjoni muudatusettepanekus nr 1, mis kogu teksti tervikuna käsitleb.
Kõige lõpuks ka menetluslikud otsused. Majanduskomisjoni istungil 11. mail 2017 tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. mail 2017, otsus oli konsensuslik. Teiseks otsustati teha ettepanek teine lugemine katkestada, ka see otsus oli konsensuslik. Kolmandaks otsustati teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 31. mai 2017 kell 17. Ka see otsus oli konsensuslik. Tänan!