Tere hommikust, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Rõõm teid kõiki siin näha, olete kenasti turvaliselt kohale jõudnud. Alustame Riigikogu täiskogu teisipäevase istungiga. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohale registreerus 65 Riigikogu liiget, puudub 36.  

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Seda soovi ei ole. Aitäh! Üks teade. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis Eesti-Bhutani parlamendirühma moodustamise koosolek, kokkukutsuja Juku-Kalle Raid. 

Ja nüüd, head kolleegid, saame minna tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Maa-ameti ümberkorraldamine Maa‑ ja Ruumiametiks) eelnõu (457 SE) kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Madis Kallas, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes meid kuulavad ja vaatavad! Maa‑ ja Ruumiameti loomisest on räägitud juba väga pikalt ja esimest korda ta valitsuse lauale jõudis Jüri Ratase valitsuse ajal 2018. aasta alguses. Ja sõltumata sellest, kes Eestis juhib erinevaid koalitsioone, on selle teemaga liigutud alati edasi ja selle otsuse suunas, mis meil täna on siin otsustamisel, ehk Maa- ja Ruumiameti loomine. Meil on väga palju infot maa kohta ja selle kasutamise võimaluste kohta viimastel aastakümnetel. Uued tehnoloogiad ja tehisintellekt on võimaldanud neid üha paremini ja paremini kasutada. Kuid pelgalt andmete kogumine ei taga veel üksinda paremaid maa‑ ja ruumipoliitika otsuseid.

Seda suurt hulka infot, mida täna kogutakse, me peaksime ja tegelikult ka saaksime veel paremini väärindada. Andmete oskuslikum kasutamine tagab meile parema teadmise, kuidas luua veel paremat elukeskkonda kõikjal Eestis. Seda nii linnas, kus peame julgemalt inimeste heaolu nimel mitmetele protsessidele tõmbama pidurit, ja maal, kus peame elu säilimise nimel julgemalt lubama ja toetama. Üha rohkem ummikuid, üha vähem rohelisust, üha pikemad lasteaiajärjekorrad ei ole see, mida inimesed ootavad. Aga just seda on meie maa‑ ja ruumiloome väga suure rahvaste liikumise survel seni liiga palju soodustanud. Riik peab pakkuma oluliselt terviklikumat ruumiloome kompetentsi, kvaliteetseid ruumiandmeid ja nutikamaid teenuseid. See aitab rohkemal määral arvestada tervise, turvalisuse elurikkuse ja keskkonnahoiuga.

Maa‑ ja Ruumiameti loomine on oluline samm ja selge sõnum riigi poolt, et selles protsessis me liigume edasi. Oluline on ka rõhutada, et me ei moodusta uut ametit, vaid ühendatakse olemasolevad jõud, mis on täna killustunud. Kõike seda tehakse Maa-ameti baasi. Maa‑ ja Ruumiamet ehk lühendina MaRu aitab ühendada ja siduda olemasolevad teenused, et pakkuda paremat kvaliteeti. Jõudude ühendamine toob meile tõhusama koostöö, et maa, ruumi, ehituse ja planeeringu andmed oleksid ühes kohas. Nii inimesed, omavalitsused kui ka ettevõtted peavad täna pöörduma eri asutustesse, et vajalik info kätte saada.

Killustunud info ja teenustega kaasneb ka killustunud visioon tulevikuks. Kui riik peab olema ka siin suunanäitaja, on oluline, et suudaksime elukeskkonda planeerida nii inimeste igapäevaelu arvestades kui ka pikemat perspektiivi fookuses pidades. Seetõttu saab MaRu üheks ülesandeks kindlasti olema ka see, kuidas ja mismoodi väärindada igas Eesti piirkonnas meie maaressursi kasutamist.

Selle otsuse üks olulisemaid punkte minu jaoks on kindlasti see, et Eesti 79 kohalikku omavalitsust on väga erineva võimekusega, mis puudutab planeerimisvaldkonda, arhitektuurivaldkonda ja tegelikult ka maa‑ ja ehitusvaldkonna õigusalast kompetentsi. Maa‑ ja Ruumiamet peab saama selles osas linnade ja valdade tugevaks partneriks, sest 100% meie maa territooriumist asub just nende 79 linna või valla territooriumil. Seega Maa‑ ja Ruumiamet on väga oluline tööriist regionaalpoliitikas. Ameti loomine ja läbi selle suurema kompetentsi koondumine annab jõulisemad tööriistad erinevate protsesside monitoorimiseks ja otsuste suunamiseks. Sest mida terviklikumalt me näeme Eesti territooriumi ja mida terviklikumalt me teeme keskseid otsuseid, et läbi selle on võimalik palju rohkem teha tarku otsuseid valglinnastumise vastu erinevates Eesti piirkondades või otsuseid Eesti inimeste ühtsema paiknemise kohta kogu Eesti territooriumi vaates. Olukorras, kus me igapäevaselt näeme riigi kokkutõmbumist eri piirkondadest, näiteks riigiasutuste esinduste sulgemise näol, on üha olulisem regionaalpoliitikale mõtleva riigiaparaadi osa tugevus ja jõuõlg nende protsesside mõjutamiseks, sest Maa‑ ja Ruumiameti arendamise eest kogu Eestis see otsus täna just seisab.

Tänan kõiki osapooli, kes selles protsessis on seni osalenud ja seda ka jätkuvalt teevad. Erinevad ministeeriumid, erinevad ametid, erialaekspertide ühendused, kõik Eesti linnad ja vallad ning mitmed teised, kes ühel või teisel etapil on oma jõu ja nõuga abiks olnud. Ootused on suured, aga ilma ootusteta ja vajalike muutusteta tänasele olukorrale ei oleks mõtet seda otsust teha. Aitäh!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid! Antud eelnõu Maa- ja Ruumiameti loomiseks iseenesest ei ole halb, kuid siin on aspekte, mida peaks käsitlema. Nimelt on muudatusettepanekuna poogitud sellele juurde selline huvitav ettepanek, et Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas Maa-ameti ümberkorraldamiseks Maa- ja Ruumiametiks eelnõu teisel lugemisel muudatusettepaneku tühistada planeerimisseaduse § 90 lõige 3 punkt 2 ja lõige 4 ning § 121 lõige 3 punkt 2 ja lõige 4. Nende paragrahvide tühistamine tähendab seda, et enam ei ole ministeeriumil kohustust üldplaneeringu või KOV-ide eriplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikuid, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ära kuulata ja valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik ei pea oma kirjalikku arvamust esitama nende arvestamata jäänud arvamuste kohta, ehk puudub edaspidi ministeeriumil kohustus järelevalveks. Ja nüüd ongi küsimus, et kas siis nii kavatsetakse lühendada planeerimismenetlust, nagu peaminister korduvalt on lubanud. Antud juhul see tähendab seda, et tuleb kodanike õiguste arvelt. 

Lisaks minu arvates on probleem ka sellesama nimega. Me kogu aeg üritame teha neid nimesid lohisevateks ja pikkadeks, pluss iga nimevahetus sisuliselt tähendab ka kulusid. Mis mõte on muuta Maa-amet Maa- ja Ruumiametiks? Ei näe sellel mingit põhjust. Sisu võib muutuda, kuid nimi võiks jääda. Aitäh!

Suur tänu teile! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid saalis ja tubades ning inimesed ekraanide taga! Paar sõna selle Maa- ja Ruumiameti moodustamise kohta. 

Tõepoolest, Jüri Ratase valitsuse ajal hakati seda moodustama ja tegelikult ideeliselt oli hoopis ta teistmoodi mõeldud. Kui Eesti Konservatiivne Rahvaerakond oli valitsuses, siis me seda ka tagant lükkasime. Nüüd toimub jälle mitme asja ühendamine, uue mammutameti loomine. See viiakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi alla, mille puutuvus maade osas on väga minimaalne. Me võime rääkida planeeringutest, kuid samas planeeringud on seotud maaga ja maa peab olema, on ta siis maaelu-, põllumajandus- või regionaalministeerium, selle valitsemisalas. Praeguse muudatusega võetakse regionaalpoliitiliselt üks mõjutus- või võimekusvahend regionaal- ja põllumajandusministrilt ära ja temal jääb võime regionaalselt muudatusi teha väga minimaalselt. Ja sellest edasise planeeringu protsessist, üleviimisega ja sinna liitmisega nii planeeringuid kui ka maaparandus viiakse sinna alla. See muutub selliseks mammutametiks, mida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi all ei ole otstarbekas hoida. Ja sellepärast Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei saa seda eelnõu toetada. Aitäh!

Suur tänu! Eesti 200 fraktsiooni nimel Igor Taro, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud kolleegid, Riigikogu liikmed! Eesti 200 kahtlemata toetab seda eelnõu ja Maa‑ ja Ruumiameti loomist, nagu me oleme siin korduvalt juba puldist kõnelenud. Põhiline põhjus selleks on mitmete dubleerimiste vähendamine riigisektoris, samamoodi bürokraatlike protseduuride vähendamine, aga eriti just selle valdkonna spetsialistide suur soov tuua erinevad funktsioonid ühte, siis kõiki neid vajalikke toiminguid ühendavasse asutusse, kus tekiks ka kogu seda valdkonda võimestav sünergia. 

Eelnevatest kõnedest kuulsime mitu sellist skeptilist nooti selle kohta, mida see eelnõu kaasa toob. Üks oli siis nii-öelda üldplaneeringutejärgse ärakuulamise kohustuse kaotamine, teine oli nimeküsimus, kolmas oli mõnede funktsioonide viimine Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi alla. Üldiselt on kõik need vastuargumendid eelnevas debatis saadud ka ümber lükatud. Nii ärakuulamise kohta on kõlanud siitsamast selgitused, et tegu ei ole sisulise muudatusega, vaid põhimõtteliselt vormilise muudatusega, kuna tegelikkuses kõikide huvitatud osapoolte ärakuulamine toimub üldplaneeringute avaliku väljapaneku käigus ning see ärakuulamismenetlus, mis varasemalt oli, ei taganud sisuliste argumentide kaalumist. Inimestel oli selles osas vale arusaam ning sageli ka pettumus. Tegu oli puhtalt sellise õigusliku järelevalvega, mille kohustus, muide, jääb ministeeriumidel edaspidigi, lihtsalt ühte 30‑päevast toimingut ei tehta kodanike suhtes. Teine on nimeküsimus, natukene maitseteema, et kellele kuidas meeldib. Iseenesest, kuna nii maa kui ka ruumiga seotud funktsioonid on asutuses ühendatud, siis asutuse nimi seda ka ütleb. Muidugi võiks leiutada igasuguseid moodustisi. Lühend on juba olemas, MaRu, võite ka seda MaRuks kutsuda, mitte Maa‑ ja Ruumiametiks, on selline lühem, väga eestipärane. Kõik need toimingud, mis on viidud üle Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumisse, noh, me võime siin pikalt arutada, kes siis Eesti ühiskonnas tegelikkuses maaga rohkem seotud on, kas see on põllumees, kas see on inimene, kes teeb kinnisvaraarendust, või on see ettevõtja. Tegelikkuses kõik need valdkonnad on maakasutusega tihedalt seotud. Mitte mingisugust väga suurt probleemi siin ei teki.

Nii et Eesti 200 vaatest on tähtis see üldine eesmärk, mida me selle eelnõuga täidame. Tõepoolest on detailides võib olla eriarvamusi, aga selleks, et asi edasi läheks, toetame me seda eelnõu ja kutsume ka kõiki teisi toetama. Aitäh!

Suur tänu! Koos sellega sulgen läbirääkimised. Kalle Grünthal, küsimus istungi juhatajale.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Vot nüüd on selline lugu, et siin kolmandal lugemisel saavad esineda ainult fraktsioonid. Aga tulenevalt sellest, arvestades praegu, kui palju on fraktsioonitud liikmeid, siis tegelikult üks neljandik on kogu sellest nii-öelda debatist välja arvatud. See on paratamatus. Aga arvestades seda hulka, mis siin on, kui näiteks needsamad fraktsioonitud teevad fraktsioonitute fraktsiooni ja registreerivad selle ära, siis avaneks ju võimalus ka sellel nii-öelda ülejäänud osal sõna võtta. Teie arvamus, palun!

Aitäh, hea kolleeg! Esiteks, see väide, et fraktsioonitud on välja arvatud debatist, ei vasta tõele, teisel lugemisel oli võimalus kõikidel esitada küsimusi, kõikidel oli võimalusi läbi rääkida. Nii et see väide, et nad on välja arvatud, ei vasta tõele. Ja ka siin ju tegelikult saavad rääkida üksnes kuus inimest ehk fraktsioonide nimel. Siis me võime öelda ka, et ülejäänud 95 on välja arvatud, aga ei ole see nii. Ja tõepoolest, kollane raamat on väga fraktsioonikeskne ja ma arvan, et tegelikult igati põhjendatud.  

Head kolleegid! Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 457 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. Head kolleegid! Juhin esmalt teie tähelepanu sellele, et selle eelnõu vastuvõtmiseks seadusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Maa-ameti ümberkorraldamine Maa- ja Ruumiametiks) eelnõu (457 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 59 Riigikogu liiget, vastu oli 12, erapooletuid 1. Eelnõu 457 on seadusena vastu võetud.  

Teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (473 SE) teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli maaelukomisjoni esimehe, hea kolleegi Urmas Kruuse. Palun!

Austatud istungi juhataja! Auväärt täiskogu! Maaelukomisjon valmistas ette Vabariigi Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (473 SE) teist lugemist. Esimese ja teise lugemise vahel fraktsioonid, Riigikogu liikmed ega ka komisjon eelnõule muudatusettepanekuid ei esitanud. Sellest lähtuvalt 11. novembril tegi maaelukomisjon ka menetluslikud otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 19. novembril käesoleval aastal, otsus tehti konsensuslikult, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, ettepanek on konsensuslikult, ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 4. detsembril käesoleval aastal. Kõik otsused on tehtud konsensuslikult. Aitäh!

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Ka seda soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 473 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Ja oleme jõudnud tänase kolmanda päevakorrapunktini, milleks on õiguskomisjoni algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 493 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, õiguskomisjoni esimehe Andre Hanimägi.

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu kolleegid! Ma olen täna teie ees eelnõuga 493 SE, õiguskomisjoni poolt algatatud, ja selle algatuse ja selle eelnõu võtab väga hästi kokku meie lühike seletuskiri. Ma tuletan meelde, et Riigikogu toetas 6. juunil 2024 õiguskantsleri ettepanekut tsiviilkohtumenetluse seadustiku põhiseadusega kooskõlla viimiseks ja tegi Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 152 kohaselt õiguskomisjonile ülesandeks algatada eelnõu tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetlusabi regulatsiooni põhiseadusega kooskõlla viimiseks osas, kus kehtiv seadus ei võimalda menetlusabi andmisel arvesse võtta isiku sisuliselt vältimatuid kulutusi, mis on toidule, ravimitele, side‑ ja hügieenitarvetele. Sellega seoses ongi õiguskomisjon algatanud eelnõu, mis muudaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 182 lõike 2 punkti 1 sõnastust, mis juhindub sellest ja võtab arvesse needsamad vältimatud kulutused, millest oli juttu nii toona, kui õiguskantsler selle ettepaneku meieni tõi.

Meil oli ka õiguskomisjonis vastav arutelu ja ma lühidalt toon ka selle teieni. Nimelt siis meil oli 11. novembril 2024 õiguskomisjoni istung, kus olid meil komisjoni liikmeteks Anti Haugas, Madis Kallas, Jaanus Karilaidi, Ando Kiviberg, Õnne Pillak, Valdo Randpere, Vilja Toomast ja Varro Vooglaid. Ja meil oli ka kutsutud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna kohtute talituse nõunik Stella Johanson. Ja siis oli meil arutelu, härra Linnar Liivamägi, kes on selle eelnõu õiguskomisjoni poolt ette valmistanud, meenutas sedasama, mida mina teile praegu meenutasin, et tegemist oli õiguskantsleri poolt toodud ettepanekuga, mis võtaks arvesse tsiviilkohtumenetluses neid vältimatuid kulutusi ja parandaks menetlusabi kättesaadavust. See on selle eelnõu eesmärk. Ja Vabariigi Valitsus oma arvamuses, tagasisides meie eelnõule ütles, et ta põhimõtteliselt seda õiguskomisjoni algatatud eelnõu toetab, aga muid nii sisu kui sõnastuse osas ettepanekuid ta ei teinud.

Ja kui me arutasime õiguskomisjonis seda teemat, siis ma ei hakka kogu selle protokolli ette lugema, aga ma võin öelda, et sisuliselt olid need teemad või narratiivid olid kaks erinevat. Üks oli see arutelu, et kas õiguskantsler oleks pidanud üleüldse tulema siia Riigikogu saali selle küsimusega või oleks pidanud minema näiteks Riigikohtusse. Ja kas see säte on põhiseadusvastane või ei ole? See oli see arutelu, mille puhul ma tõdesin õiguskomisjoni esimehena, et tegelikult see arutelu on meil siin saalis juba ära olnud. Ja otseselt, jah, see ajend oli õiguskantsleri käik siia ja palve, aga see otseselt ei puuduta seda eelnõu. See oli üks selline tee, mille osas me pikalt arutlesime. Ja kas üleüldse komisjon peaks algatama, et justkui meil on olnud nagu käsk suure saali poolt, et te peate algatama, kuna õiguskantsleri ettepanekut teie, lugupeetud Riigikogu saadikud, toetasite. Ja me leidsime, et me ikkagi tahame seda head ettepanekut algatada.

Teine suur narratiiv, mille osas oli arutelu, oli see, et mis siis tegelikult praktikas saama hakkab, mis on need sisulised argumendid, miks me ei peaks antud muudatust tegema. Eelkõige keskenduti sellele, et kas see kuidagi tõstab inimeste arvu, kes sellest saavad kuidagi julgustust, et võetakse ka vältimatud kulutused menetlusabi andmisel arvesse, et nüüd see tsiviilkohtumenetluste hulk suureneb. Ja arvamusi oli erinevaid. Aga leiti, et esiteks ka halduskohtumenetluses on täpselt samasugune loogika, kus võetakse vältimatuid kulutusi arvesse, ehk seal juba võetakse ja me leidsime, et tegelikult ka tsiviilkohtumenetluses ei ole põhjust, mis on suhteliselt sarnased, eriti hagita menetluse puhul, et ka seal võiks olla tegelikult seesama loogika võtta arvesse vältimatuid kulutusi. Seda esiteks. Ja teiseks, nagu härra Varro Vooglaid seal korduvalt meil õiguskomisjoni arutelul välja tõi, siis ka praegu on kohtul menetlusabi andmisel vaja arvesse võtta erinevaid kulutusi – ma ei tea, transpordile kulutus, eluasemele kulutus – ehk siis see töömaht tegelikult nüüd ei suurene, et nüüd peab justkui kohus hakkama mingisuguseid tšekke läbi vaatama. Tegelikult erinevaid kulutusi tuleb kohtul ka praegu arvesse võtta, lihtsalt sõna "vältimatud kulutused", kus on sees toit, side ja hügieenitarbed, näiteks, et need tulevad siia juurde.

Ja kui need arutelud olid ära, siis me otsustasime võtta eelnõu täiskogu päevakorda 19. novembril, see oli konsensuslik otsus. Tegime ettepaneku esimene lugemine lõpetada – see enam ei olnud konsensuslik otsus, poolt oli 6, vastu oli 3 komisjoni liiget. Tegime ettepaneku muudatusettepanekute tähtajaks 10 tööpäeva, see oli konsensuslik otsus. Ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind, Andre Hanimägi, see oli konsensuslik otsus. Aitäh!

Tänan teid väga selge ja põhjaliku ülevaate eest. Teile on ka küsimusi. Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Selle komisjoni arutelu, te ütlesite, et kolm oli vastu. Saaksite te ka mainida, kes selle esimese lugemise lõpetamise vastu olid? Seda te ei maininud.

Aitäh! Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, poolt 6: Andre Hanimägi, Madis Kallas, Jaanus Karilaid, Ando Kiviberg, Õnne Pillak, Varro Vooglaid, vastu 3: Anti Haugas, Valdo Randpere, Vilja Toomast.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 493 SE esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 3. detsember kell 17.00. Oleme täna, head kolleegid, olnud väga efektiivsed. Sellega on tänane istung lõppenud. Aitäh teile!