Tere päevast, austatud Riigikogu! Me alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 9. töönädala esmaspäevast istungit. Head kolleegid, kõigepealt palun kohaloleku kontroll!

Kohale on registreerinud end 80 Riigikogu liiget, puudub 21.  

Järgnevalt asume päevakorra täpsustamise ja kinnitamise juurde. Selle töönädala teatavaks tehtud päevakorras on toimunud mõned muudatused. Nimelt … (Saalist öeldakse midagi.) Jah. Aivar Kokk, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Jaa, siin hääletamise hetkel kustusid ekraanid eest ära. Vähemalt mul, katkestas täiesti ära, tuli lihtsalt uuesti logo peale. Ma ei tea, kas ma läksin koosoleku algusesse kirja või ei läinud.

Aivar Kokk, te olete kohal. (Naer saalis. Saalist öeldakse midagi.) Absoluutselt. Nagu ma ütlesin, on kohal 80 Riigikogu liiget, puudub 21. Praegu on meie hääletussüsteem näidanud kohaloleku kontrolli puhul seda. Aga head kolleegid, üks väike soovitus veel. Juhul kui on väike probleem sellega seoses, kas kohaloleku kontroll on tehtud või mitte, võtke korra oma kaart välja ja pange sisse tagasi. Sellisel juhul registreerib süsteem teid igal juhul.  

Aga head kolleegid, kui on väike kahtlus, et kohaloleku kontrolli puhul te ei läinud arvesse, siis me võime teha ka uuesti kohaloleku kontrolli. Kas teeme uue kohaloleku kontrolli? Hästi, head kolleegid, palun kohaloleku kontroll.

Ja head kolleegid, kohale on registreerinud jätkuvalt end 81 Riigikogu liiget ja puudub 20, ehk numbrid ei ole muutunud. 

Aga järgnevalt asume päevakorra täpsustamise ja kinnitamise juurde. Selle töönädala teatavaks tehtud päevakorras on toimunud mõned muudatused. Rahanduskomisjon on teinud ettepaneku arvata kolmapäevase istungi päevakorrast välja 15. päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 510 teine lugemine. Ning majanduskomisjon on teinud ettepaneku arvata kolmapäevase istungi päevakorrast välja 17. päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 499 teine lugemine. Ning meil on veel, ma saan aru, ettepanekuid päevakorra osas. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt teeks mitmeid muudatusettepanekuid ja esimene oleks, mis puudutab tänast päeva. Nimelt, punkt kolm ja punkt neli, kus on Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt esitatud arupärimised, vahetaks nad kohtadega ära ehk siis punkt kolme me menetleks punkt neljana ja punkt nelja punkt kolmena. Ja vastavad kokkulepped ettekandjatega on sõlmitud.

Aitäh! Head kolleegid, ma korra täpsustan, et kui keegi sellele vastu ei ole, siis see muudatus on esinejatega läbi räägitud, et kui keegi vastu ei ole, siis me võime selle muudatuse teha. Aitäh! Nii, Lauri Laats, palun!

Siis järgmine muudatusettepanek puudutab kolmapäevast päeva, punkt nr 22, 504 SE, ja neljapäevast punkti 2, 498 OE. Lihtsalt vaadates seda kolmapäevast tihedat päevakorda ja neljapäevast olulist punkti OTRK näol, siis tõenäoliselt neljapäeval me ei jõua menetleda 498 OE-d ja kindlasti öötundidel ei sooviks menetleda 504 SE-d. Paluks Keskerakonna fraktsiooni poolt need praegu välja jätta.

Selge. Aitäh! Nii, rohkem … Priit Sibul, palun!

Ma teen ettepaneku vahetada ära kolmapäevases päevakorras päevakorrapunktid number kaheksa ja üheksa. Ehk siis päevakorrapunkti number üheksa menetleks kaheksanda punkti all ja kaheksandat praegu üheksanda all.

Lauri Laats, palun, teie ettepanek!

Aitäh! Mis puudutab veel kolmapäevast päevakorda, siis selge on see, et vaatamata sellele, et kolm päevakorrapunkti on välja võetud, on see maht ikkagi päris suur. See on punkt üks. Punkt kaks, kui me vaatame seda kolmapäevase päevakorra ülesehitust, siis me alustame punktides 1–7 kolmandate lugemistega, siis järsku tuleb meil punkt 8 ja punkt 9 esimesed lugemised, siis järgnevad teised lugemised ja siis jälle jõuame tagasi siin öötundidel esimeste lugemiste juurde. Minu arust selline ülesehitus ei ole mõistlik. Ja kui me võtame selle mustri, et me alustama kolmandatest lugemistest. Igati loogiline, et järgnevad teised lugemised ja lõppu jäävad esimesed lugemised. Vastavalt sellise ettepaneku ma teengi.

Selge. Teie ettepanek on arusaadav, ka Priit Sibula ettepanek on arusaadav. Juhul kui keegi selle vastu ei ole, on sellist muutust võimalik võimalik teha. Aga sõnavõtusoov on. Õnne Pillak, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Reformierakonna fraktsioon ei toeta kolmapäeval kaheksanda, üheksanda punkti kohtade äravahetamist ega ka nende viimist istungi lõppu.

Aitäh! Selge. Siis me ei saa neid muudatusettepanekuid päevakorra osas arvesse võtta. Varro Vooglaid, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Suur tänu! Ma mõtlesin lihtsalt selguse huvides küsida, et kui on esitatud kaks eelnõu põhiseaduse muutmiseks ja need on samateemalised, siis mille pärast neid üldse ei panda päevakorda esitamise järjekorras, vaid pööratakse ümber see järjekord? Kas te oskate juhatuse poolt selgitada, millega selline käik on põhjendatud?

Aitäh! Juhatus on langetanud otsuse ühehäälselt ja lähtutud on eelnõu puhul kaalukusest, antud juhul on ühe eelnõu puhul esitajaid üle kahe korra rohkem kui teise puhul. 

Kalle Grünthal, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Üldiselt on samasisulised eelnõud tavaks olnud ka liita üheks. Mispärast praegu seda tava eiratakse?

Aitäh, hea kolleeg! Neid liitmisi on võimalik teha pärast esimest lugemist, siis on võimalik neid eelnõusid liita. Enne tuleb need esimesed lugemised ikkagi ära teha. Priit Sibul, palun küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh! Te, naljamees, olete leidnud jälle lahenduse. Aga minu küsimus on, et kas juhatus tõsiselt arutas ka seda, kui te ütlesite, et see hääletus oli ühehäälne, et mis põhjusel või kuidas see arutelu teil tekkis, et niiviisi on mõistlik, et kui on rohkem algatajaid. Seda siis ülejäänud saal peaks ka teadma, et kui tahetakse mõistlikus korras lahendada, siis tuleb leida võimalikult palju allkirjade andjaid. Aga siis, kui 20, ma ei mäleta, palju meid oli seal, eks, algatasid, siis tegelikkuses ei olnud teada, et 66 saadikut planeerivad ka algatada. Kuidas see on, kas tuleb mingi tabel selle kohta, et tulevikus silmas pidada? Või mida te seal juhatuses ühehäälselt hääletasite? Seda järjekorda või konkreetselt nende eelnõude osas juhatuses tekkis või kogunisti protokolliosakond pöördus teie poole, et niipidi on mõistlik lahendada seda? Või mis viisil see arutelu teil toimus?

Aitäh! Juhatus oli käesoleva nädala päevakorra projekti kinnitades üksmeelne. Martin Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Kõigepealt palun täpsustada. Ma saan aru, et Õnne Pillak oli vastu sellele, et kaheksas ja üheksas punkt järjekorras ära muuta. Aga Lauri Laats tegi ettepaneku kõik teised lugemised tõsta ettepoole esimesi lugemisi ehk punktid 10, 11, 12, 13, 14, 16, 18, 19 ja 20 tõsta seitsmenda punkti järgi. Kas see on jõus, ma palun seda aru saada. Ja teiseks ma tahaks aru saada, et see kaalukus on siis kuidas, et kas me võtame summana nende allakirjutajate kehakaalu järgi või selle järgi, et nad on koalitsioonisaadikud, siis on kaks korda kaalukamad.

Aitäh, hea kolleeg! Nagu ma juba eelnevalt ütlesin, siis kaalukus tuli allakirjutanute arvu järgi. Te võite vaadata ka seda, mida sellisel juhul ütleb meie kodu- ja töökorra seaduse kommentaar. Aga ma saan aru, Õnne Pillak, et teil on soov veel kord oma seisukohta täpsustada. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Küllap siis saalis oli sumin suur, nii et see lause teine pool kadus ära. Reformierakonna fraktsioon ei toeta ka 8. ja 9. punkti tõstmist kolmapäevase päevakorra lõppu.

Aitäh! Nii, head kolleegid, võtan veel ühe küsimuse istungi läbiviimise protseduuri kohta. Varro Vooglaid, palun!

Siiski jätkuvalt selguse loomise huvides ma küsin üle: kas edaspidi me võime kõik arvestada sellega, et see ongi selline juhatuse üldine praktika, et mida rohkem on eelnõule esitajaid, seda ettepoole see päevakorras või nädala kavas pannakse?

Juhatuse praktika väga selgelt lähtub Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest ja me toimetame vastavalt sellele, kuidas nii kodu- ja töökorra seadus on kirja pandud kui [ka sellest], mida ütleb kodu- ja töökorra seaduse kommentaar, sellepärast et see on varasema praktika põhjal kirja pandud. Urmas Reinsalu, teil on ka veel soov teha ettepanek.

Kuidas me seda asja lahendame siin? Ma vaatan, härra Hussar, te olete meid pannud siin kollektiivsesse kimbatusse. Kuulates neid eelpool öeldud mõtteid, mis enamik ei olnud valed, siis võib-olla, arvestades ka seda erikaalu, mida põhiseaduse menetlemine omab ka riigiõiguslikus tähenduses, oleks asjakohane tõsta need põhiseaduse muutmise eelnõud kolmapäeva esimeseks ja teiseks päevakorrapunktiks?

Aitäh, hea kolleeg! Aga nagu ma aru saan, siis ei olda sellega nõus, et muudatusi nendes päevakorrapunktides teha. (Urmas Reinsalu räägib kohapealt.) No ma kuulsin küll siin ühte teist ettepanekut väga hästi. Ettepanekuid tuleb veel. Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, aitäh! Kui siin juba mingiks süsteemi loomiseks läks, siis mina teeksin hoopis ettepaneku, et kuna meil on esimese päevakorrapunktid kuni kaheksandani kolmandad [lugemised], ja nagu sai räägitud, siis tuleb kaks esimest lugemist, ja siis meil on siin lõpus veel üks esimene lugemine peale teisi lugemisi, siis tõstaks selle 21. punkti, mis on esimene lugemine, sinna teiste esimeste lugemiste juurde ehk peale 9. punkti, 10. päevakorrapunktiks. Siis oleksid kõigepealt kolmandad, seejärel esimesed ja siis pärast oleksid teised [lugemised]. Looks siis sellist süsteemi, korda. Oleks ju ilus?

See on nüüd väga loominguline ettepanek, aga ma saan aru, et jätkuvalt Õnne Pillakul on käsi püsti ja soov öelda välja ka oma seisukoht ja nende muutmisettepanekute suhtes. Õnne Pillak, palun!

Aitäh! Et oleks lihtne ja arusaadav, siis Reformierakonna fraktsioon ei toeta ei Urmas Reinsalu ettepanekut, mis puudutas päevakorra muutmist, ega ka Helle-Moonika Helme ettepanekut

Aitäh! Head kolleegid! Praegu on väga selgelt üks fraktsioon väljendanud oma seisukohta, et milliseid muutusi ta ei toeta, mistõttu me ei saa täiendavalt juba nendele muudatusettepanekutele, millega on nõustutud, me ei saa päevakorra projektis täiendavaid muudatusi sisse viia. Võtan veel need kaks viimast protseduurilist küsimust ja siis me läheme päevakorra kinnitamise hääletuse juurde. Kert Kingo, palun!

Ma tänan. Teie juttu siin jälgides ja seda, mis siin saalis räägiti, siis minul jääb küll mulje, et Riigikogu juhatus mitte ei otsustanud seda päevakorda, vaid Õnne Pillak otsustas selle päevakorra. Kas Õnne Pillak on teil mittekoosseisuväline Riigikogu juhatuse liige, kes otsustab päevakorda, mis järjekorras midagi on, või kuidas need asjad teil on?

Kuidas te nüüd jälgisite seda, mis toimus? Kõigepealt Riigikogu juhatus esitas päevakorra projekti, mille osas on sisse viidud ka juba teatavad muudatused nende taotluste alusel. Need täiendavad taotlused, mis siin saalis on tehtud, nendega ei ole nõustunud Õnne Pillak, mistõttu vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele meil ei ole võimalik neid muutusi sisse viia. Aga päevakorra projekti on esitanud Riigikogu juhatus. 

Kalle Grünthal, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Tegelikult on siin praegu päris pudru ja kapsad segamini, sellepärast et Õnne Pillak on siin küll teinud mittenõustumisi – ettepanekud, millega ta ei nõustu, eks ju –, aga ta on öelnud ka numeratsiooni ära, milliste punktide juures tal see mittenõustumine esineb. Teie praegu ütlesite seda, et Õnne Pillak ei ole üldse millegagi nõus olnud. See ei ole tegelikult õige, siin on tulnud mitmeid ettepanekuid, mis minu arusaamist mööda on leidnud heakskiidu, nii et selles mõttes on täiesti ebaselge, mis praegu päevakorras lõplikuks tulemuseks jääb. Äkki olete nii mõistlik, et ka kõik Riigikogu liikmed saaksid aru, et teete mingi kümneminutilise vaheaja ja siis laotote meie lauale uuesti need päevakorrad, et me saaksime täielikult selge pildi.

Aitäh, hea kolleeg! Väga hea täpsustus. Tõepoolest, Õnne Pillak ei vaidlustanud ühte väga olulist ettepanekut, mille tegi Lauri Laats, mis puudutas tänase kolmanda ja neljanda punkti ära vahetamist. Ja sellisel juhul, jah, tõepoolest, ma nõustun sellega, et Õnne Pillak ei vaidlustanud seda. Ja kuna Lauri Laats selle ettepaneku tegi, siis see konkreetne muudatus päevakorraprojekti läheb sisse. Ja minu hinnangul ega me ei ole ju siin veel kõike seda, kogu protseduuri läbi teinud. Ma tutvustan teile enne hääletust veel kõiki muudatusi, mis päevakorraprojekti tulevad, ehk siis te saate ka korduvalt kaaluda, kuidas siis sellisel juhul käituda. 

Lauri Laats, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Siin lihtsalt kolleegid küsisid, nendele ka jäi arusaamatuks, millised minu ettepanekud läbi läksid, millised mitte. Ma saan aru, et minu esimese ettepaneku osas on üle korratud, Õnne Pillakul selle vastu ei olnud midagi. Nüüd, teine ettepanek oli mul, mis puudutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni seaduseelnõu ja otsuse eelnõu, ehk siis vastavalt kolmapäevase päevakorra osas punkt number 22 ja neljapäeva osas punkt kaks, need palusime välja võtta ja selles osas ka kellelgi vaidlustusi ei ole. Ja nüüd jäi lahtiseks, kas Õnne Pillak toetas minu ettepanekut, et me menetleksime punkt kaheksat kolmapäevase päevakorra osas ja punkt üheksat viimaste hulgas või mitte. See vist jäi lahtiseks. Küsimus, mille osas ka kolleegid siin pärisid.

Aitäh! Nagu te isegi aru saite, siis selle viimase ettepaneku osas Õnne Pillak on oma seisukohta väga selgelt väljendanud. Helle-Moonika Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh! Ma tuleks ikkagi tagasi selle 21. punkti juurde, millega Õnne Pillak esialgu justkui ei nõustunud. Aga ma soovitaks tal võib-olla natukene järele mõelda. Ma ei tea, kas protseduuriliselt enam saab järele mõelda või teistsugust otsust vastu võtta, aga meie fraktsioon täna hommikul otsustas, et me teeme selle punkti osas tagasilükkamise ehk et see tööprotsess siis jätkub meil päris täiskoosseisuliselt tõenäoliselt siis kuni 21. punktini. 22. võeti välja. Äkki siiski oleks mõistlik see pärast üheksandat päevakorrapunkti panna? Kui mõtlete selle … (Räägitakse korraga.)

Aitäh! Aga te olete selle ettepaneku teinud ja Õnne Pillak on ka sellele reageerinud. Ma nagu ei näe praegu rohkem küll põhjust selle teema juurde naasta. Õnne Pillak on oma väga selge seisukoha väljendanud. Aitäh! Ma vist ei pea teile rohkem enam sõna andma, kuigi teil see palve on. Soovite? Hästi! Õnne Pillak, palun!

Jaa, aitäh! Et oleks kõigile arusaadav, Reformierakonna fraktsiooni ehk meie seisukoht on, et päevakorrapunktid kolmapäeval, mis on numbriga 8 ja 9, jäävad sinna kohale, kus nad on. Ja ka punkt, mis viimane oli, punkt 21, jääks viimaseks punktiks, nii nagu see on.

Aitäh! Head kolleegid! Ma loeksin praegu kõik muudatused ette ja siis me läheme hääletuse juurde. 

Kuidas? Hästi. Ma teen niimoodi, et kõigepealt kaks minutit kutsungit ja siis me asume hääletuse juurde, enne mida ma tutvustan kõiki muudatusi, mis käesoleva nädala päevakorraprojektis on sisse viidud.  Austatud Riigikogu! Rahanduskomisjoni ja majanduskomisjoni ettepaneku alusel jäävad kolmapäevase istungi päevakorrast välja 15. ja 17. päevakorrapunkt, eelnõude 510 ja 499 teine lugemine. Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku alusel jääb kolmapäevase istungi päevakorrast välja 22. päevakorrapunkt, eelnõu 504 esimene lugemine ja neljapäevase istungi päevakorrast teine päevakorrapunkt, eelnõu 498 esimene lugemine. Ühtlasi on Keskerakonna fraktsioon teinud ettepaneku vahetada ära tänase päeva kolmas ja neljas päevakorrapunkt. 

Koos nende muudatustega ma panen hääletusele Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 9. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Päevakorra kinnitamise poolt on 61 Riigikogu liiget, vastu 20, erapooletuid ei ole, päevakord on kinnitatud. 

Ja nüüd, head kolleegid, on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun kõigepealt siia Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni.

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna ühe seaduseelnõu ja esitab ühe Riigikogu otsuse eelnõu. Esimeseks, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse, keskkonnatasude seaduse ning planeerimisseaduse muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust kliimaminister. Ja teiseks, Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas" eelnõu. Selle eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister. Mõlemad eelnõud on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

Suur tänu! Ja rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ja juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.  

Head kolleegid, asume tänase päevakorra juurde.

Täna meil on päevakorras neli arupärimist. Esimene on Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu, Mart Maastiku, Riina Solmani, Priit Sibula, Helir-Valdor Seederi, Andres Metsoja, Tõnis Lukase, Jaanus Karilaidi ja Aivar Koka 16. oktoobril käesoleval aastal esitatud arupärimine huvigruppide kaasamise kohta. Ja palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Urmas Reinsalu. Palun!

Härra peaminister! Lugupeetav rahvaesindus! Selle aasta oktoobris tegid 40 Eesti ettevõtlusorganisatsiooni protesti valitsuse poole, teie juhitava valitsuskabineti poole seoses teie valitsuse majandusvaenuliku poliitika jõustamisega. Eesti majandus on languses ning valitsuse poliitika paraku töötab vastu majanduslangusest väljumisele. Ja sellest protestist tõukuvalt on rida Isamaa saadikuid esitanud teile arupärimise, mille küsimused on võetud täpse kontuurina ettevõtlusorganisatsioonide etteheidetest. Esiteks, miks valitsus ei pidanud vajalikuks tulumaksu ja käibemaksu tõusu seadustamise eelnõu kohta küsida arvamust ettevõtlusorganisatsioonidelt? Teiseks, miks valitsus andis aktsiisitõusude seaduseelnõude kooskõlastamiseks ettevõtlusorganisatsioonidele aega vaid kolm ööpäeva? Miks on valitsus asunud elektriturgu ümber korraldama ja uusi kohustusi tarbijatele ja tootjatele kavandama esindusorganisatsioone piisavalt kaasamata? Miks plaanis valitsus muuta kollektiivse töötüli lahendamise korraldust ilma tööturu osapooli kaasamata? Miks valitsus rikub Eesti majanduse käekäiku puudutavates küsimustes otsuste tegemisel Eesti riigi hea õigusloome ja normitehnika eeskirja?

Vaadake, härra peaminister, vastates Isamaa saadikute arupärimisele vastate te tegelikult ja annate aru Eesti ettevõtlusorganisatsioonidele. 40 ettevõtlusorganisatsiooni on paraku oma protestiga on paraku must rekord. Teie eelkäija Kaja Kallase valitsuse majandusvaenulikku poliitikat protestis kaks ettevõtlusorganisatsiooni vähem, 38 organisatsiooni. Me oleme näinud selle aasta jooksul seda, et konjunktuuriinstituudi majandusbaromeetri järgi on ekspertide hinnangul usaldus valitsuse majanduspoliitika vastu kukkunud vabanemisjärgselt kõige sügavamale tasemele, vastavalt siis negatiivne hinnang 100 palli süsteemis, kui ta oli veel aasta tagasi septembris 2023 suuruses 40 palli 100-st, siis nüüd, teie valitsuse ajal, on see lähenemas absoluutsele tasemele 87 palli 100-st.

Härra peaminister, need on väga tõsiselt etteheited ja see on väga tõsise erikaaluga protest. Ettevõtlusorganisatsioonid ei taha mitte osaleda päevapoliitikas, nad tahavad stabiilsust, nad tahavad ettemääratust, nad tahavad seda, et ka niikuinii objektiivsetel rasketes oludes valitsus hoiduks majanduses usalduse habrastamisest. Ja nüüd, härra peaminister, ma annan teile selle rahvaesinduse kõnetooli, et vastata Eesti ettevõtlusorganisatsioonide etteheidetele, mis on formuleeritud nendes viies lühikeses küsimuses. Härra peaminister, mis on Eesti majanduse esindajate etteheidetele teil valitsuse nimel enda kaitseks öelda? Aitäh!

Suur tänu! Ja arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli peaminister Kristen Michali. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Nüüd vastan, nagu tavaks saanud, arupärimistele. Mainin ka küsimusi, mida arupärijate esindaja siin ette luges ja siis saame juba suulist debatti jätkata. 

Kõigepealt esimene ja teine küsimus. Miks valitsus ei pidanud [vajalikuks] erinevate maksutõusude seadustamise eelnõu kohta küsida arvamust ettevõtlusorganisatsioonidelt ning miks andis seaduseelnõude kooskõlastamiseks ettevõtlusorganisatsioonidele aega vaid kolm tööpäeva? 

Alustuseks ma tsiteerin teile Eesti Vabariigi presidenti Alar Karis ütles 14. septembril 2024 nii: "Selge on see, et lõputut debatti ja diskussiooni pidada ei saa. Tuletan meelde, et maksu teemast räägime varsti rohkem kui aasta. Rahvas ilmselt ootab tegusid. Tuleb midagi ära teha ja kui miski läheb natuke valesti, siis tuleb öelda, et see läks valesti ja püüame selle ära parandada. Aga selline pidev diskussioon ja arutelu mingil teemal, no näiteks maksude üle, kurnab inimesi veel rohkem." 

Olen presidendi öelduga väga nõus. Meil oli pikk ja väga põhjalik debatt. Euroopa on keerulises julgeolekuolukorras, mis nõuab ka Eestilt otsustavaid samme meie riigi julgeoleku tagamiseks. Laiapindne julgeolekumaks on otseselt mõeldud julgeoleku jaoks ja see on tähtajaline, 2028. aasta lõpuni. Julgeolekumaksust laekub prognoosi kohaselt riigieelarvesse aastatel 2025–2028 kokku 2,47 miljardit eurot. Võrdluseks: sõjalised kaitsekulud samal ajavahemikul on 6,3 miljardit eurot ehk 2,5 miljardit ja 6,3 miljardit eurot. Pikka aega oli teada, et kaitsekulude rahastamiseks on vaja langetada julgeolekumaksu otsus. Otsustamatus tõi kaasa maksufestivali ja ebakindluse. Nüüd on otsused tehtud ja maksufestival läbi. 

Alates koalitsioonilepingu sõlmimisest 19. juunil 2024 kuni eelarveotsuste tegemiseni 26. septembril 2024 ehk kokku kaks kuud ja seitse päeva toimus avalikkuses ja valitsuses üliaktiivne maksudebatt. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tegi mitu ettepanekut. Esiteks oli ettepanek maksustada ettevõtete palgafond või palgafondi alused; teiseks maksustada tähtajalise lõivu või tasuga kõik juriidiliste isikute majandusaasta aruanded ehk kehtestada niinimetatud bilansimaks. Valitsus analüüsis ja hindas põhjalikult, et rakendatav julgeolekumaks oleks võimalikult väikese majanduskeskkonda ja konkurentsi kahjustava mõjuga. Sama debatti pidasid ka ettevõtjad ja avalikkus üle kogu Eesti. Eesti Tööandjate Keskliit on kohtumisel rõhutanud – ja see kohtumine oli hiljutine –, et pikaajaliste plaanide investeeringute tegemiseks vajab ettevõtluskeskkond maksurahu ja selgust. Maksurahu ja selgus on nüüd saabunud. 

Kolmas küsimus: "Miks on valitsus asunud elektriturgu ümber korraldama ja uusi kohustusi tarbijatele ja tootjatele kavandama muudatusi esindusorganisatsioone piisavalt kaasamata?" Vastus. Valitsuse minek, elektriturgu käsitlevad otsused on tehtud sellest lähtuvalt, et tagada Eestile pikaajaliselt puhas ja soodsa hinnaga elekter nii kodumajapidamistele kui ka ettevõtetele. Viimane elektriturgu puudutav otsus oli muuseas, et bilansiteenuste hinnatõusu ei toimu. 

Neljas küsimus: "Miks valitsus plaanis muuta kollektiivse töötüli lahendamise korraldust ilma tööturu osapooli kaasamata?" Vastus. Valitsusel ei olnud kavas muuta töötüli lahendamise korraldust. Valitsus langetas otsuseid, kuidas säästa maksumaksja raha ning tõmmata koomale riigi kulutusi. Kaaluti võimalust ühendada riikliku lepitaja kantselei õiguskantsleri bürooga eesmärgiga kärpida avaliku sektori kulusid.

Viies: Miks teie valitsus rikub Eesti majanduse käekäiku puudutavate otsuste tegemisel Eesti riigi hea õigusloome ja normitehnika eeskirja?" Valitsuse eesmärk oli ja on vähendada riigieelarve kulusid 10% ning teha asjad korda, et Eesti riigi eelarve vastaks Euroopa Liidu eelarveraamistiku poliitikale. Suur tänu!

Suur tänu, austatud peaminister! Teile on ka mitmeid küsimusi. Kõigepealt Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud peaminister! Te räägite, et huvirühmade kaasamisega on kõik väga hästi, aga täna justiitsminister õiguskomisjonis tutvustas meile õigusloomepoliitika aluseid ja see analüüs, mis sealt toob välja, on päris kriitiline. Näiteks analüüsis on kirjutatud: andmed kinnitavad, et ettevõtjate kriitikaga tuleb nõustuda; arvamuse avaldamiseks jäetakse huvirühmadele sageli liiga vähe aega ja see ei ole erand, vaid pigem sage praktika; eriti kriitiliselt saab hinnata vastavust hea õigusloome põhimõtetele nende 23 seaduseelnõu puhul, kus kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks jäeti vähem kui viis tööpäeva. Kusjuures need paljud eelnõud olid seotud riigieelarvega. Ja nüüd hiljuti on Yoko Alender ja minister Vladimir Svet välja toonud, et väljatöötamiskavatsust üldse ei pea koostama, kuigi just väljatöötamiskavatsus on mõeldud selleks, et kaasata varases staadiumis huvirühmasid. Kellega te nõustute, et kas te nõustute justiitsministri kriitikaga või te nõustute nende väidetega, mida räägivad Yoko Alender ja Vladimir Svet, et ärme üldse koosta väljatöötamiskavatsust ega küsi huvirühmadelt arvamust?

Aitäh! Esiteks, kui on võimalik erinevaid muudatusi ühiskonnas arutada pikemalt ja põhjalikumalt, tuleb seda teha. Ja kindlasti tuleb selle poole liikuda. Sellega ma olen ise päri. Teiseks, mis puudutab hea õigusloome põhimõtteid, ma … Jah, võib-olla teie jaoks on see ammune aeg, aga üks 12–13 aastat tagasi olin justiitsminister, kes need õigusloome põhimõtted lõi ja kehtestas, muu hulgas ka väljatöötamiskavatsused ja kõik muud, ja seisin nende eest. Nii et need on mulle tuttavad, soovitan neid kasutada. Ja mis puudutab teie viidatud ettepanekut, siis see ettepanek tuli ministeeriumist kärpekavatsusega, Vladimir Sveti, Yoko Alenderi juurest Kliimaministeeriumist, mitte ei olnud nende kaitstav ettepanek, vaid küsimus, kuidas saaks riigis kulusid kokku hoida ja asju lihtsamalt menetleda. Sellisena seda tasub ka käsitleda. 

Urmas Reinsalu, palun!

Härra peaminister! Te ütlete, et soovitate parlamendil kasutada hea õigusloome põhimõtteid. Küsimus ettevõtlusorganisatsioonidel oli, millele te tegelikult vastust ei andnud, miks te neid rikute. Parlamendile soovitate kasutada, aga valitsusena rikute. Küsimus on selge ja ühene. Miks te rikute neid hea õigusloome põhimõtteid? Te kõnelesite siin kõigest, aga mitte vastustest nendele konkreetsetele etteheidetele, viidates, et valitsemiskulusid tuleb vähendada 10%. Teie koalitsioonilepingus on öeldud, et valitsemiskulusid vähendatakse, majandus-, tööjõukulude ja toetuste ulatuses on see eesmärk 10%. Kui palju on majandus-, tööjõu[kulud] ja toetused 2025. aastal eelarves väiksemad võrreldes 2024. aasta eelarvega?

Aitäh! Teilt kui endiselt justiitsministrilt ootaks veidi paremat arusaamist hea õigusloome tavadest. Ma loodan, et te seda tööd tehes nendega ka tutvusite. Need kehtivad valitsusele. Parlament on oma tegevuses loomulikult vaba. Nii et minu soovitus kõigile, kes eelnõusid koostavad, neid arvestaksid. Seda esiteks. Soovitan ennast teinekord oma tööd tehes ka oma valdkonnaga kurssi viia. 

Teiseks, Delfis on väga hea lugu Ardo Hanssonilt. Kasutate otsingut, leiate. Seal on kenasti kirjutatud: esimest korda peale 2009. ja 2010. aasta majanduskriisi riigi osakaal majanduses väheneb, vähenevad ka tööjõu- ja majandamiskulud. Soovitan lugeda, seal on ilusti kirjas, numbrid ka.

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Hea peaminister! Kaasamisest on tõesti tehtud väga palju erinevaid dokumente ja paberi peal näeb väga kaunis välja. Aga mind huvitab, kuidas teie peaministrina seda kaasamise olemust ja kriitikat ja märkusi üldse siis ka käsitlete. See vana lugu. Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp ütles, et Eesti on teel viie kallima riigi hulka. Kogu see majandussurutise, sellise maksukaose edasi kujundamine vähendab meie konkurentsivõimet, halvendab meie majanduslikke väljavaateid ja siis teie peaministrina ja teie väga-väga hea kolleeg rahandusminister Jürgen Ligi mõlemad ärritusite, et niimoodi ei tohi üks ametnik rääkida. Kas see on kriitika vaigistamine? Kas siis kaasamine ja oma arvamuse andmine peab käima salaja kuskil sahtlites, aga kui avalikul arvamuseplatsil tullakse välja oma tähelepanekutega, siis peaminister teeb kohe niimoodi, annab hoiatuse? Kas see pole niimoodi demokraatia nii-öelda väikestesse kingadesse surumine? Kuidas te seda kaasamist ja asja käsitlete?

Aitäh! Kuidas me kaasamist ja seda asja siis käsitleme? Me käsitleme seda nii, et kõik saavad kaasa rääkida, arutelu toimub ja valitakse välja selles debatis parim võimalik lahendus. Ma arvan, et see on ka loogiline. Ma olen ka korduvalt öelnud erinevate lahenduste kohta, et mina ei ole nii uhke, et arvata, et meie lahendus alati parim on, kui kellelgi on argumente, mis on paremad, sisuliselt paremad, kvaliteetsemad, arvandmed paremad, siis me kindlasti vaatame oma lahendusi ringi. Seda me oleme alati ka teinud. Ja püüan seda endale oma ametis meelde tuletada nagu kogu valitsusele. Seda esiteks. 

Teiseks see, mis puudutab kaasamist, tihtipeale on tingitud ajahädast läbi erinevate valitsuste. Ei ole see olnud ühegi koalitsiooni puhul erinev. Kui tulevad ootamatud sündmused, kriisid, siis tihtipeale jäädakse ajahätta. See vast ongi kõige suurem probleem. Loomulikult ideaalne olukord oleks selline, kus oleks aega põhimõttelisi arutelusid pikalt pidada, reforme korraldada, majandus kasvaks, bürokraatia ei kasvaks ja nii edasi. 

Täna me oleme olukorras, kus eelnevad valitsused … Ma lähen siis ka ajas tagasi, kui juba küsisite. 2017 Isamaa rahandusminister Sven Sester lõdvendas eelarvereegleid. Tollal see tundus kõigile väike asi ja nagu öeldud, ei jäänud bussid sellel päeval seisma, taksod ei andnud signaali, ei olnud kümneminutilist pausi. Ainult Ülo Kaasik Eesti Pangast ütles, et see on paha idee. Ja oligi paha idee! Tulid kriisid, riigil polnud eelarves enam reserve, neid reserve, mida kasutada kriiside puhul. Ja nii läbi valitsuste see olukord läkski. 

Ja täna me oleme olukorra ees, kus me seda lahendame. Mis on muutunud, muutunud on sõda. Suurim sõjaline konflikt, Vene agressioon Euroopas, suurim sõjaline konflikt peale teist maailmasõda. Ja seda tuleb lahendada, tuleb ka rahastada. Eesti riigi kaitsekulutused on kasvanud aasta 2022, kui nad olid 2,16%, nüüd on 3,4%, vahe on 550 miljonit. See tuleb katta, seda katab julgeolekumaks, tuleb osta uut moona, et lahingutegevus vajadusel viia vaenlase territooriumile. Sedagi tuleb osta. Oleme kokku leppinud, et aastatel 2025–2031 Kaitsevägi ja Kaitseministeerium saab selleks eraldi loa. Soetatakse 1,6 miljardi eest moona. 1,6 miljardi eest soetame täiendavat moona. Selleks kõigeks on vaja otsuseid. Julgeolekumaks on see otsus. 

Teiseks, et eelarve mahuks raamidesse, on vaja teha kärpeid. Täna ilmselt ei kahtle enam keegi, et me kärpeid teeme. Need on päris valusad, nagu ma algusest peale, selle valitsuse sünnist peale ütlesin, et ootused peaksid olema madalamal. Kõik saavad aru, et need kärped puudutavad kõiki peale õpetajate, politseinike, kaitseväelaste ja pensionäride. Kõik teised saavad nendest kärbetest puudutatud. Ajad on rasked, nendega tuleb hakkama saada. Ja hea uudis on, et kui me need asjad ära teeme, on Eesti riik kaitstud, otsused selged, maksurahu paigas ja majandus hakkab kasvama.

Mart Maastik, palun!

Härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Te ütlesite, et majanduse ja riigieelarve kordategemiseks Eestis algatasite maksufestivali ja lubasite valitsuse majanduskulusid kokku hoida 10%. Ettevõtjad on teisiti arvanud, et maksufestival kuidagi ei aita majandust turgutada. Aga minu küsimus on see, et nii keeruline ja segane, kui see riigieelarve ka ei ole, siis kokkuhoidu on võimalik tuvastada seal umbes 1% ulatuses valitsuse kuludele. Kuidas te seda anomaaliat põhjendate?

Aitäh! Ma arvan, et kokkuhoiu tuvastamisel saate abi, kui on vaja nende numbrite osas. Selles osas, et eelarve peab selgemaks saama, oleme ilmselt ühel poolel. Ka mina olen arvamusel, et eelarve peab olema soovijatele lihtsamini arusaadav, olen seda soovinud ja soovitanud selle koalitsiooni loomisest peale. Eelarve peabki olema neile, kes tahavad seda paremini lugeda, sellest rohkem aru saada, selline, et sealt on võimalik näpuga järge ajada, ja selle kohustuse see koalitsioon on võtnud, rahanduskomisjon tegeleb sellega, tegeleb sellega ka Rahandusministeerium. Maksufestival – mõistan, et teile opositsioonis ja kümneliikmelisele Isamaa fraktsioonile on see kindlasti väga südamelähedane, et maksufestival retoorikas jätkuks. Ei jätku! See valitsus täiendavaid makse peale laia julgeolekumaksu ei kehtesta.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! No kuidas teil ei jätku siis maksufestival? Kui notarid saavad raha juurde, inimestelt läheb raha maha, siis ikkagi ju, kuigi ta ei ole otsene maksutõus, aga raha läheb ikkagi ära ja seda saab kindlasti maksufestivali jätkumisega ka siduda. Aga tegelikult, kui lisaks siia veel … Iseenesest Isamaal on väga head küsimused, mis puudutavad majandust, aga ma tuleksin korraks meie ühiskonna nõrgema osapoole ehk pensionäride juurde. Mingisugust kooskõlastust ei olnud ja siin on järjest menetletud hästi tundlikke teemasid. Üks teema on see, et pensionärid on saanud tavaliselt ikkagi pensioni kätte 5. kuupäeval, aga nüüd siis ilma igasuguse kooskõlastuseta tuuakse meile siia saali seaduseelnõu, kus öeldakse, et tegelikult me 5. kuupäeval ikkagi ei anna pensioni kätte, aga teeme erisusi, võib ka hiljem ja vist liugleb see kuupäev seal kolme päeva võrra, viiendast kuni kaheksandani. Lisaks te võtate ära veel üksi elavate pensionäride toetuse, kes parasjagu on hooldekodus, ja ka selles ei ole huvigruppidega mingisuguseid kooskõlastusi olnud, see tuleb ka hästi kiiresti. Kuidas sellesse suhtuda? Kas te arvate, et see on tõesti hea seadusloome?

Aitäh! Mitu asja, siin oli isegi kolm. Esiteks, see on rõõm, et Isamaa ja Keskerakond on leidnud ühisosa. See ühisosa on alati tore ja ma arvan, et see ei ole üldse väike. Ja selle üle on mul südamest hea meel. See toob suurema ühtsuse, nii ka opositsiooni ridades – pole paha. 

Maksu, riigilõivu ja tasude vahe. Kirjeldan teile võib-olla lihtsustatult, täisteksti võite alati ise vaadata. Maksuseaduse § 2 kirjeldab ära, mis asi on maks. "Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks." See on maks, maksu seadusest tulenevalt. 

Nüüd riigilõiv. See on riigilõivuseaduse § 2: "Riigilõiv on seaduses sätestatud juhul ja käesolevas seaduses sätestatud määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest." Lisan veel nii palju, et riigilõiv üldjuhul ja tasud on üldjuhul kulupõhised.

Ja tasud on oma olemuselt maksed, mis on seotud teatud konkreetse teenuse osutamisega avaliku sektori poolt ja mida kasutaja otseselt tarbib. Nii et notari puhul on tegemist notaritasuga ehk selle viimasega. Nüüd, nagu me infotunnis – ma nüüd ei mäleta, kas eelmine kord või üle-eelmine kord – arutasime, on tasu ikkagi konkreetse teenuse osutamise eest tasutav summa, see ei puuduta makse. Maks, nagu kirjeldasin, on otsese vastutasuta maksumaksja jaoks seadusega ette nähtud perioodiline või ühekordne makse. Need on erinevad. 

Mis puudutab notari tasu, siis seda debatti justiitsminister ka valitsuse pressikonverentsil kirjeldas ja ilmselt ta saab seda avalikult kirjeldada. Ja kui ta soovib sellega valitsusse tulla või valitsuskabinetti, siis me saame seda seal arutada. Debatt käib selle üle, kas notarite teenus maakonnakeskustes või piirkonnakeskustes tõmmata koomale või tõsta tasusid, et seal piirkonnakeskustes oleks võimalik notariteenust pakkuda. See on tõsine debatt nii regionaalpoliitika kui ka tasude mõttes ja me kindlasti seda debatti peame. Mina saan aru ja olen lugenud uudistest, et Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on samal seisukohal mis justiitsminister, et notarite tasusid ei ole pikalt tõstetud, seega teatav kasv on arusaadav. Me asume seda valitsuses arutama. 

Nüüd see, mis puudutab teisi mainitud kokkuhoiukohti või kokkuhoide. Kõigepealt, üksi elav pensionär, üksi elava pensionäri toetus. Üksi elava pensionäri toetus kaob juhul, kui enam faktiliselt üksi ei elata. See on ju ka loogiline. Toetus on teatud tingimustel – ma arvan, et see on kõigile arusaadav – ja loomulikult seda selgitatakse ka avalikult, mitmed inimesed on juba selgitanud, selgitab valitsus veel. 

Ja mis puudutab pensioni maksmist – seda, et järgmisel aastal neljal korral aastas pensioni makstakse mõni päev hiljem –, siis minu soovitus muuseas langeb kokku ka teie arvamusega. Ma olen seda siin ka varem öelnud, et sotsiaalvaldkonna IT-süsteemide uuendamine tuleks esimesel võimalusel ette võtta, et me ei peaks arutama, et kui pensionipäev on 5., et see pension tuleb mingil juhul, neljal päeval aastas, kas 6. või 7. [kuupäeval]. Peaks olema nii, et kui on viies, siis on viies. Nii on.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt peaminister! Mind väga häirib see, et meil on kaks erinevat õigusloome kultuuri. Üks on see, mida viljeleb valitsus ja valitsuskoalitsioon, mis on vastuolus hea õigusloome põhimõtetega, ja teine on see, mida te praegu siit puldist soovitasite parlamendile, et parlament on autonoomne ja võib hea õigusloome tava järgida, mida me ka teeme. Ja üheks selle halvaks näiteks, ütleme siis nii, on maamaksu vastuvõtmise protsess, mida menetleti tegelikult üle kümne aasta, läbi mitme koosseisu uut maamaksu kehtestades ja lõpuks kooskõlas erinevate ettevõtlusorganisatsioonidega suudeti kokku leppida parlamendi tasemel, et me võtame vastu seaduse, kus maamaks hakkab tõusma 10% kaupa. Sellega teadsid arvestada ettevõtjad, maaomanikud, koduomanikud, kõik, kes on ka pankades võtnud kohustusi. Ja ennäe! Nipsust, ilma kooskõlastuseta, vastu kõikide ettevõtlusorganisatsioonide ja sihtrühmade huve, otsustati see ümber pöörata plaksti! 50 ja 100% peale. Ja kogu parlament tegelikult vastutab selle eest, mis toimus. Kogu parlamendi maine ja kuvand on selle taga. Miks te viljelete sellist poliitikat?

Aitäh! Kui parlament teeb otsused, siis parlament muidugi parlamentaarses demokraatias on suverään, nagu te teate. Ja nagu ma varasemale justiitsministrile tutvustasin, talle teadmiseks, mis talle kohe ei meenunud, et hea õigusloome reeglid siiski kehtivad täitevvõimule, parlament on vaba.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Kommenteeriks natukene minu kolleegi Lauri Laatsi küsimust teile. Vastus oli väga pikk, aga ega pensionäril sellepärast kergemaks ei lähe. Aga huvigruppide kaasamisest, et kuidas jõuda nii, et kaasamine tulemusi ka tooks, et ta ei jääks formaalseks ja mõjutaks tegelikult otsuseid. Me võime siin näiteks tuua rahastamise pensionäride ühendusele, kus nagu küsitakse, aga tegelikult tehakse teistpidi. Hariduslepe, mis sisult on tühi, aga ilmselt surute ka selle läbi. Ma saan aru, et piltlikult neid kaasamist teha on väga tore ja demokraatlik, aga miks see tulemust ei too, et need inimesed, kes saavad midagi, räägivad, ja neid on enamus, et miks neid arvesse ei võeta.

Aitäh! No mida selle peale öelda? Me oleme pidanud teiega debatti ja ma olen andnud informatsiooni, kuidas pensionäride ühendusi tulevikus rahastatakse, see info on teil olemas, see on, jah, ma saan aru, näide, see info on olemas ja seal tegelikult ilmselt ei ole ka teie arvates midagi viltu, vaid on konkursipõhine. Seda esiteks. Teiseks, mis puudutab kärpeid. Jah, ma olen nõus, et loomulikult oleks parem olukord, kui meil ei oleks sõda, sõja mõju majandusele, meie lähiturud ei oleks pihta saanud raha hinnast ja nõudluse vähenemisest. Õnneks raskemad ajad, kui uskuda Eesti Panga kommertspanku, on vist pigem selja taga, ees on ootamas lauge kasv. Loomulikult oleks lihtsam, kui me ei peaks kärpima erinevaid valdkondi, aga midagi teha ei ole. Kui kärpida tuleb, siis tuleb igalt poolt kokku võtta, ja seesama meede, millele te viitasite, et kui pensionär üksi ei ela enam faktiliselt, siis on ju ka loogiline, et ta üksi elava pensionäri toetust ei saa. Selleks on muud mehhanismid olemas ja hooldekodus on võimalus ka paremini hakkama saada.

Aga mis puudutab kaasamist laiemalt, kuidas seda tulemuslikult sooritada, noh, eks ta läbi ajastute on erinev olnud. Mina arvan, et tuleb olla avatud erinevatele argumentidele ja otsida koos siiralt parimaid lahendusi. Loomulikult tuleb võtta aega ja mõlemal poolel tuleb olla aus. Ega debatis ja kaasamises ei pruugi alati valida ühe poole lahendust. See lahendus võib olla mõlema poole jaoks kompromiss, võib olla lihtsalt parem lahendus, võib olla kolmas lahendus, kunagi ei tea. Haridusleppe puhul on haridusministril üks nägemus, omavalitsuste puhul on omavalitsustel küsimus, kuidas seda rahastatakse. Ma tean näiteks, et Reformierakonna omavalitsuskogu tegi ettepaneku selle haridusleppega asuda lepet sõlmima sellel hetkel, kui rahastus paigas, mida te mainisite siin. Nii et kõik need protsessid on omanäolised ja omamoodi, aga kõige tähtsam, et see debatt käib argumentidepõhiselt, mitte ei asuta eitavale seisukohale ette. Nii et loodame paremat debatti.

Suur tänu! Head kolleegid Jaanus Karilaid ja Lauri Laats, arupärimiste puhul saab Riigikogu liige esitada ühe küsimuse. Ma ei saa kahjuks teie küsimust, teist küsimust võtta, küll aga saan võtta kolleeg Tõnis Lukase küsimuse. Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Lubasite riigi korda teha ja küllap siis kohendate pisut ka Kaja Kallase tehtut. Aga prognoosid mõnikord lähevad täppi, mõnikord ei lähe. Küsiti palju maksude kohta, nii et see on selle arupärimise üks põhiteemasid. On käimas niisugune, kuidas seda nimetada, see nüüd halb nimetus ka ei ole: "autoostufestival" või midagi niisugust. Pakutakse huvitavaid uusi automarke ja ostmine on läinud päris aktiivseks, nii uute autode kui vanade autode. Kas on juba enam-vähem mingid prognoosid ka? Tõenäoliselt maksud, kuigi autod ostetakse praegu sel aastal ära ja need ühekordsed maksud ei laeku, aga aastamaksud hakkavad seda enam laekuma, kui rohkem autosid muretsetakse. Nii et rohkem autosid, elu läheb paremaks, aga kuidas see kliima seisukohalt on, teie kui eelmine kliimaminister? Kas on näha ka, et nüüd ostetakse vanemaid autosid rohkem, uuemaid kliimatõhusaid või saastavamaid? Kuidas paistab?

Aitäh! Mul ei ole täna tõsikindlat teadmist või väga täpset statistikat, milliseid autosid nüüd rohkem ostetakse. Eks ma loen uudiseid ja kuulan neid turuülevaated nagu teiegi. Aga ma arvan, et järgmise aasta alguses esimeses ja teises kvartalis me näeme, mis siis siin aasta lõpus toimus, milliseid sõidukeid osteti. Minu isiklik veendumus, kui te küsite minu arvamust, siis arukas inimene valib endale selle sõiduki, mis on tema vajadustega kooskõlas, mis ei saasta liigselt ja mis tegelikult on igakülgselt efektiivsem, sest kui me vaatame ka elektrisõidukeid, siis see on juba üldlevinud teadmine, et umbes 15 000 – 20 000 kilomeetri või üle selle sõitmisel on elektrisõiduk juba kütuse mõttes säästlikum kui mis tahes teine. Nii et eks see aeg areneb. Ja mille üle ma, mida ma loodan ka, ma nüüd ei teagi, kuidas siin aasta lõpus see turg on arenenud, aga näiteks ka Soomes oli juba varasemalt täiesti korralik kasutatud elektriautode turg, mille üle nad ise rõõmustasid. Käisin ka seal, soomlastega suhtlesime, et kuidas nende see pilt on. Ka Eestis on ehk see järelturg tekkimas. Aga veel kord, me siin ei müüa ega osta autot ega ei tee neile reklaami. Las sellega tegelevad teised kolleegid. Loodame, et inimesed võimalikult säästlikult tarbivad ja võimalikult säästlikult liiguvad, see hoiab loodust ja on kasulik ka inimese enda rahakotile.

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun kõigepealt siia Riigikogu kõnetooli arupärijate esindajana Urmas Reinsalu. Palun! (Urmas Reinsalu soovib lisaaega.) Ja kolm minutit lisaaega, palun!

Härra peaminister! Te naersite siit kõnetoolist Tõnis Lukase küsimuse üle. Aga minul ei ole küll naljatuju. Teie soovitus, poliitiline käitumisjoonis ühiskonnale on: tarbige vähem. See on siis hea loodusele. Ja tõepoolest me näeme, et te olete tegelikult seda poliitikat väga edukalt tarbimismaksude suurendamisega ellu viimas. Eestit olete te kujundamas Euroopa tarbimismaksude tšempioniks, esikohale. Ja samamoodi olete te realiseerimast seda agendat hinnatõusudega. Ja tulemust oleme me ju näinud. 

Härra peaminister! Härra peaminister! Härra peaminister! Te vaatate … Ma juhin teie tähelepanu – te keskendute küll muudele teemadele praegu –, aga ma annan teile edasi ühe informatsiooni, millest te võib-olla teadlik ei ole. Eesti perede kindlustunne on konjunktuuriinstituudi baromeetri järgi halvenev. See, mida teie võtate positiivsena – heidate nalja siin parlamendi kõnetoolis, et näete, et inimesed tarbivad vähem, see on tore –, tähendab seda, et inimeste kindlustunne tuleviku vaadates on hapram. See on see, mida ma olen rõhutanud, et sellise kehva poliitikaga te võtate inimestelt ära tuleviku, just nimelt ebakindluse tekitamisega tulevikku vaadates – see ei ole mõistlik. 

Minnes nüüd tagasi tõsisemate asjade juurde, te viitasite sellele – kui ma küsisin, kui palju vähenevad valitsemiskulud aastal 2025 versus 2024 teie pandud eelarveprojektsiooni järgi – ja õpetasite mind, et lugegu ma teie nõuniku artiklit, et neid numbreid uurida. Ilmselt teil endal seda informatsiooni teie käsutuses ei ole. Ma hakkan nüüd teid valgustama selles, see informatsioon on teile silmi avav, isegi kui te püüate näiliselt keskenduda oma iPadile. 

Nüüd kuulake tähelepanelikult! Teie riigieelarve eelnõu seletuskirjast on tõepoolest võimatu aru saada, kui palju siis valitsemiskulusid kokku hoitakse. Koalitsioonileping selle aasta suvest, mida kõik parlamendiliikmed alla kirjutasid, koalitsiooni esindajad, näeb ette valitsemiskuludena defineerituna toetused, majanduskulud ja palgakulud, neid vähendada kolme aasta perspektiivis 10% ja järgmisel aastal 5%. 

Nüüd vaatame, mis on olukord tegelikkuses, võrdleme 2024. aasta 2025. aasta eelarvet. Need kuluread on kokku hinnatud ja selguvad hämmastavad tõsiasjad. Tööjõukulud järgmisel aastal mitte ei vähene selle 5% ulatuses, nagu teie koalitsioonileping lubas, vaid suurenevad 4,1%. Nüüd kokku toetused riigieelarvest, mis eraldatakse, mitte ei vähene 5%, nagu te lubasite ja siin kõnetoolis teatasite, vaid suurenevad vastavalt 0,8%. Ja nüüd, selleks, et teie eesmärk saavutada, tõepoolest majanduskulud vastavalt 1,22 miljardit versus 1,141 miljonit vähenevad 85 miljoni euro jagu ehk 6,9%. Ja kogu vähenemine on kõigil neil tegevusel kokku miinus 0,1% ehk  6 miljonit eurot. Kuus miljonit eurot! Mitte mingi 100 miljonit eurot, millest te räägite.

Ja nüüd mul tekib kohe küsimus, kuidas see valitsus, härra Riigikogu esimees, saavutas selle, et ta suutis vähendada neid majanduskulusid. Hakkasime uurima ridade vahelt. Selgub, et tehtud on nii-öelda näivusele omane, näivale poliitikale omane hookuspookus. Nimelt on vähendatud Kaitseministeeriumi majanduskulusid 60 miljoni euro ulatuses, et saavutada selle loosungi realiseerimine. Silmapete! Kaitsekulude puhul on meil tegelikult eesmärk neid hoopis kasvatada. Siis majanduskulude realt on tõstetud kaitseinvesteeringute kuludele ja siis seda müüakse ühiskonnale, kes peab taluma üle miljardi euro suurest maksutõusu – nii Eesti inimesed kui ka Eesti ettevõtted järgmisel aastal – kui mingit valitsemiskulude vähenemist. 

Härra peaminister! Teie valitsus esitas siia 2024. aasta anekdootliku eelarve muutmise seaduse, millega te panete ette, et jõulude ajal eraldada – ma näen, et te naerate ja seal pingsalt vaatate oma iPadi – 3,6 miljonit eurot Rahandusministeeriumile. Millise pealkirjaga? Et korrastada riigi rahandus. Näete, ülejäänud rahvas läheb jõule pidama, aga selleks tuleb eraldada 3,6 miljonit eurot Rahandusministeeriumile, et korrastada riigi rahandus. Lohakalt on see riigi rahandus juhitud, näitavad need objektiivsed karakteristikud, nii näitavad ka õiguskantsleri ja näitavad ka riigikontrolöri hinnangud.

Ja nüüd, tulles tagasi selle juurde, mis puudutab ettevõtjate kaasamist, te ei mõistnud ettevõtjate probleemi kahjuks. Ma arvan, et pigem te saite aru, mida ettevõtjad tahavad öelda, aga te vältisite seda probleemipüstitust. Ettevõtjate mure – andke andeks! – oli ju kantud sellest, et ebastabiilne valitsuse majanduspoliitika vähendab Eesti majanduse väljavaateid, muudab need kehvemaks. Kehv poliitika toob kehva juhtimise. Kehv juhtimine toob kehvema tulevikuväljavaate ettevõtjatele ja sealt tulenevalt kehvema tulevikuväljavaate inimeste elukvaliteedi mõttes. Ja see ei ole mul mitte loosunglikult öeldud, vaid teie enda Rahandusministeeriumi hinnang näeb ette seda, et Eesti inimeste reaalne ostujõud, mis tähendab elukvaliteeti, järgmisel aastal väheneb. Eesti majanduslangus eelmisel aastal oli Euroopa suurim. IMF-i projektsioon sellele aastale näeb ette Eestile paraku samuti Euroopa suurima majanduslanguse. Need on pretsedenditult kehvad näitajad. 

Härra peaminister! Te kõnelesite reedel teie partei 30. juubelisünnipäeval, et Eesti näitab demokraatiatele hoopis eeskuju. Kahjuks me näeme seda, et kehv poliitika laristab selle edu maha. Niisugustes näitajates ei ole Eesti majandus – vabanemisjärgselt – nii pikaaegselt olnudki. Ja see on signaal, et midagi on poliitika elluviimises põhimõtteliselt valesti. See valitud poliitika käekiri ei vasta meie ettevõtjate ja meie majanduse väljavaadetele ega seega ka Eesti huvidele. Ja see on baasküsimus. See on see mure, mida väljendasid Eesti 40 ettevõtlusorganisatsiooni. Mul on kahju, et nende üleskutse ei saanud peaministrilt sisulise kvaliteediga vastust. Ja see on probleem. Aitäh!

Suur tänu! Kuna siin kõnes mainiti ka Riigikogu esimeest, siis ma korra mainin lihtsalt, et stenogrammiga tegeleb meil stenogrammiosakond. Siin oli lihtsalt retooriline märkus, et kas Riigikogu esimees ikkagi fikseeris kõnes kõik asjaolud ära. Me saame kõike stenogrammist järele vaadata. Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Lauri Laatsi. Palun!

No võtame kolm minutit juurde. Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Hea peaminister! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Tõnis Lukasel ...

Üks … Aa, juba on kolm minutit lisa antud. Lauri, palun!

Hea kolleeg Tõnis Lukas küsis, kuidas meil praegu autofestival edeneb ja milliseid autosid inimesed ostavad, kas keskkonnasäästlikuid või mitte. Ja peaminister ütles oma vastuses, et tema loodab, et ikkagi ostetakse rohkem säästlikuid, keskkonnasäästlikuid. Ja mis siis on keskkonnasäästlik? Miskipärast on siin ka valitsuses ja ka koalitsioonis tekkinud selline arusaam, et elektriauto on keskkonnasäästlikum kui praegused sisepõlemismootoriga [autod]. 

Head sõbrad, selle elektriautoga tegelikult on erinevaid probleeme. Alustame selle toorainest. Teatavasti praegused akud sisaldavad nii liitiumi kui koobaltit. Koobaltit kaevandatakse valdavalt Aafrika mandril Kongo Demokraatlikus [Vaba]riigis. 70% koobalti kaevandustest on just selles riigis. Kes seda kaevandust omab? Loomulikult Hiina. Kõik see toore läheb Hiinasse. Nüüd, millistes tingimustes ja kes seda kaevandavad? Teadaolevalt valdavalt kasutatakse lapstööjõudu ja see vesi, mis kasutatakse koobalti kaevandamiseks, loomulikult lastakse loodusesse tagasi, mis jällegi reostab just nimelt keskkonda. 

Nüüd, kui räägime majanduslikest mõjudest, siis kõik see toore jõuab Hiinasse. Hiina on kõige suurem akutootja: 76% kogu maailma akutootmisest kuulub Hiinale. Natukene Euroopa Liidus tehakse – 7% –, USA-s tehakse 7% ja 5% kogu toodangust on Lõuna-Koreas. 

Ja kui me räägime sellest, et me soovitame oma inimestel ja Euroopas, nii nagu kogu see kliimakava ette näeb, rohkem soetada elektriautosid, siis neid fakte tuleb teada: kuidas kaevandatakse, mis riigis kaevandatakse ja kes tegelikult omab mõju kogu selle protsessi üle? Me ütleme ühest küljest, et me ei peaks Hiinaga omama mingisuguseid suhteid, siin on pahaks pandud, et Riigikogu liikmed isegi käisid Hiinas, ja teiselt poolt peaminister ütleb, et aga ostame keskkonnasäästlikke autosid, mis tegelikult ei ole keskkonnasäästlikud. Või siis ostke elektriautosid ja siis te maksate vähem automaksu. Aga elektriauto on tunduvalt kallim. Kust inimene saab seda raha? Nii et see on kuidagi eluvõõras, ausalt öeldes. Kahju, et sellised mõtted kõlavad nii peaministrilt kui ka teistelt ministritelt, kes on praegu valitsuses. Võiks rohkem ennast kurssi viia kogu selle protsessi osas. 

Mis puudutab kaasamist, peaminister mainis ära, et tal on hea meel, siin minu küsimuse peale, et Isamaa ja Keskerakond on kuidagi lähenemas. Aga ma arvan, et opositsioon peabki olema tugev. Kui vaadata viimaseid reitinguid, siis mina ütlen heale peaministrile, et teil ei ole rohkem mandaati. Koalitsioonil ei ole juba ammu mandaati ja vaatamata sellele te võtate ikka Eesti inimeste vaenulikke otsuseid siinsamas saalis vastu. Küsitluste põhjal valitsusel ei ole usaldust. Koalitsioonil ei ole usaldust! 

Nüüd, vaadates ja rääkida kaasamisest, siis nii küsimustes kui ka eelkõneleja siinsamas puldis on välja toonud, et tegelikult kogu need viimased olulised otsused, mis mõjutavad meie majanduskeskkonda, siis tegelikult seda kaasamist ei ole olnud. Ja sellele on loomulikult pööranud tähelepanu kõik katusorganisatsioonid, ettevõtjad. Teate, ma käin hästi palju ja suhtlen inimestega. Ma käin ja suhtlen ka loomulikult ettevõtjatega ja erinevate liitudega. Ja ma võin öelda, et nii negatiivset suhtumist nende poolt praegusesse Reformierakonda ei ole ma ammu kohanud. Ammu! Kui enne ettevõtjad ikkagi arvasid, et Reformierakond mingil viisilgi seisab nende eest, siis ettevõtjatel see illusioon on juba ammu kadunud. Ja kõik need otsused, mis on võetud vastu erinevate maksutõusude ja uute maksude osas, on loomulikult kiirustades, ei ole kooskõlastatud ja majanduskeskkonnale mitte mingil viisil ei mõju hästi. 

Kui me räägime meie pensionäridest, siis mul on hea meel, et kui tõesti peaminister on öelnud, et pensionärid peavad saama pensioni, nii nagu nad on saanud, 5. kuupäeval, siis me kindlasti kontrollime üle, kas peaminister ka oma sõna peab ja vastava valdkonna ministrile annab oma sõnumi edasi, et keegi pensionäridele pensioni väljamaksmise kuupäeva ei muudaks. See on vähim, mida praegu saaks teha pensionäridele. 

Mis puudutab üksi elavaid pensionäre hooldekodus, siis kuidagi küüniline on öelda, et me maksame seda toetust oktoobrikuus 200 eurot riigi poolt üksi elavale pensionärile siis, kui ta elab üksi, aga hooldekodus ta ei ole üksi. Ja need sõnad kõlasid siin peaministri suust. See pensionär, üksi elav pensionär hooldekodus ei ole üksi ja seetõttu me võtame nendelt raha ära. 6700 pensionäri, kogusummas 1 340 000. See on see koht, kus riik on otsustanud: meil on vaja kokku hoida, hoiame nendelt üksi elavatelt pensionäridelt kokku, kes tegelikult ju üksi ei ela, nad on seal hooldekodus, naudivad seda elu. See on see sõnum, mis praegu peaminister ütles. 

Ja ka seda seaduseelnõu ei kooskõlastatud suurel ringil. See on see seadusloome, mida me siin igapäevaselt menetleme. Ja koalitsioonisaadikud ilusti tõstavad kätt või vajutavad rohelist nuppu nende seaduste osas. Need on tõsised probleemid ja miskipärast praegune peaminister, uus peaminister ei taha nendega tegeleda. Mina küll kutsun üles peaministrit: see, mis puudutab praegu üksi elavate pensionäride toetuse äravõtmist, kes elavad hooldekodus, ärge tehke seda. See ei ole õige, see ei ole hea ja tegelikult teie võimuses on praegu seda teha. Aitäh!

Aitäh! Ja palun Riigikogu kõnetooli Helir-Valdor Seederi! Palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Lugupeetud Riigikogu esimees! Härra peaminister, oma õigustavas kaitsekõnes te tsiteerisite presidenti, et lõputu arutelu maksude teemal tuleb lõpetada ja tunnistada eksimust, kui midagi läks valesti. Kõigepealt, kas tegemist on ikka lõputu maksufestivali või, ma ütleksin, maksukarnevaliga lausa, kui seda on arutatud pärast 2023. aasta Riigikogu valimisi, pärast valimisi, ja sedagi mandaati selle poliitika elluviimiseks – pean silmas just eelkõige maksupoliitikat – seda mandaati saamata. Samas, põhiseaduse muudatus – põhiseaduse muudatus! –, mis on väga fundamentaalne muudatus, mis puudutab Vene riigi kodanike valimisõigust kohalike omavalitsuste volikogude valimistel ja kodakondsuseta isikute õigust valida, oleme me tõstatanud juba mitu aastat varem, kui olid 2023. aasta Riigikogu valimised. Ühes koalitsiooniläbirääkimistes koos teiega me püüdsime seda teemat puudutada, aga me ei näinud Reformierakonnal entusiasmi, et selle teemaga kaasa tulla. See arutelu on kestnud palju kauem. Ja me ei ole tänaseks jõudnud kaugemale kui, ütleme, ikkagi ühe pooliku põhiseaduse muudatuse ja õiguslikult ebakvaliteetse muudatuse menetlemise algusesse.

Aga maksupoliitikas oleme me jõudnud ridamisi võtta uusi makse, kehtestada lõivusid, aktsiise, uusi ja suuremaid, tõsta erinevaid kehtivaid makse ja nii edasi. Sõja algusest on läinud juba 1000 päeva mööda ja me ei ole selle põhiseaduse muudatusega veel kuhugi jõudnud. Nii et rääkida siin, et justkui maksuarutelu on olnud tohutu pikk, tohutu pikk, see tuleb kohe lõpetada kiiresti ära, nii nagu president olevat vihjanud, see ei ole tegelikult õige. Ja kas midagi läks valesti? Minu arvates kõik läks valesti. Läks valesti see, et enne valimisi varjati Eesti rahva ja valija eest tegelikke plaane, mis olid küpsenud juba erakonnas varasemalt, ja pärast valimisi hakati seda poliitikat ellu viima ilma mandaadita. Ja see on läinud valesti ja seega kogu see meie eelarve ja maksupoliitika täna sellises kahetsusväärses seisus ongi, nagu ta on.

Nüüd, mis iseloomustab seda, et maksufestival, teie lõpetate maksufestivali. Aga kogu see festival oli valel ajal. Ma võrdleksin seda nagu põllumehega, kes peaks lähtuma loodusseadustest, et kui sa külvi teed ikka valel ajal, kui sa külvad alles juulis või augustis, siis on ette teada, et tuleb ikaldus. Ja vaat selle maksupoliitika aruteluga oligi nii. Pärast valimisi oli hilja arutada. Õige aeg oli enne valimisi oma plaanid avalikustada, mis puudutasid Eesti maksumaksjaid, inimesi, ettevõtjaid, koduomanikke. Ääretult kahetsusväärne.

Ja ma tulen tagasi siin maamaksu kehtestamise juurde, mis on väga hea või, kust otsast vaadata, halb näide. 2001. aastast ei ole korralist hindamist läbi viidud ehk tõesti Eesti riigis korrektselt ei täidetud kehtivat seadusandlust ja seda õigusruumi, mis oli antud, ei olnud kehtestatud. Maamaks, turupõhine maamaks oli oluliselt suurem, kui tegelikult maaomanikud seda maksid, ja see lõhe tegeliku turupõhise maamaksu ja makstava maamaksu vahel aina kasvas. Ja ühel hetkel, kui jõuti läbirääkimisteni ja uue eelnõu väljatöötamiseni, siis see võttis päris pikalt aega ja seal olid tõesti kõik erinevad osapooled kaasatud ja see kestis umbes kümme aastat läbi erinevate koosseisude, läbi erinevate Riigikogu koosseisude, üle mitme valimise. Sest see puudutas väga suurt hulka inimesi ja see on väga fundamentaalne maks. Ja lõpuks jõuti siis nii öelda …

Ma palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Ja lõpuks jõuti siis laiapõhjalise kompromissi ja konsensuseni siin Riigikogu saalis, kus ka opositsioon ja koalitsioon ühiselt hääletasid ja millega nõustusid ka maaomanikud, ettevõtjad, koduomanikud, et me anname selle redeli, 10% kaupa hakkab maamaks tõusma ja sellest said lähtuda kõik ettevõtjad oma äriplaani koostamisel, pankadesse pöördumisel, koduomanikud oma kodu soetamisel ja nii edasi. Ja mis siis nüüd? Teie koalitsioon pärast Riigikogu valimisi mõne kuu jooksul pööras selle ümber, järgmisest aastast on 50%-line tõus ja ülejärgmisest aastast 100%-line tõus. Ja kogu see redel ja õiguskindlus ja usaldus riigi vastu kukkus kokku või õigemini, sai veel nii-öelda tugeva tagasilöögi kogu selle maksupoliitika peale. Aga see on ehe näide, kuidas tegelikult võim ei tohi käituda. Kuidas võim ei tohi käituda.

Nii et see erinev õigusloomekultuur, mida praegune valitsus ja valitsuskoalitsioon viljeleb, ja see, mida ta soovitab parlamendile, jagades nii-öelda vastutust parlamendile, öeldes, et parlament on autonoomne, aga kui parlament võttis vastu, siis kogu parlament vastutabki. Jah, kogu parlament kahetsusväärselt vastutab ja mina ka opositsiooni liikmena tunnen vastutust kodanike ees, kuigi ma hääletasin niisuguse maksupoliitika vastu ja olin ka niisuguse maamaksu tõstmise vastu mitte ainult tema rahalise mõju pärast, vaid see, kuidas kodanikega käituti, kuidas riik käitus. Ma olin selle vastu, aga ma olen kaasvastutaja. Ja minu arvates on vastutustundetu peaministril kontekstiväliselt tulla siia ja öelda, et parlament on autonoomne ja kui parlament võttis vastu, siis see on parlamendi autonoomne valik. Kõik panna ühte patta. Nii et selline kahepalgeline õigusloomekultuur tuleb Eesti riigis lõpetada. Muidu me ei taasta usaldust kodaniku ja riigi vahel ja ma väga loodan, et peaminister võtab siin peale neid läbirääkimisi sõna ja tunnistab, et midagi läks väga valesti. Aitäh! 

Suur tänu! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Mart Maastiku. Palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Siis tuletan meelde, millest me täna räägime. Täna on siis, me räägime sellest, et ei kaasata ettevõtlusorganisatsioone otsuste tegemisse. Ja kui siin härra peaminister ütles, et me teeme riigi korda, selle kordategemise all pidas ta silmas seda, et tõstame makse, tõstame aktsiise. Ja see ongi siis riigi kordategemine. 

Ja irooniaga ütles ka seda, et mõtle, kui hea meel on tal, et ühisosa nüüd Keskerakonnaga leitud Isamaal. Mind natukene üllatas iroonia siin, et iseenesest, milleks me siin Riigikogus üldse siis oleme, kui me ei püüagi nagu ühisosa kuskil leida. Ja antud juhul ma ei tea, mida nüüd peaminister silmas pidas, aga ma saan aru, et Keskerakonnaga meil, ja mitte ainult, ka EKRE-ga, teiste opositsioonisaadikutega ühisosa tõesti selles, et me kõik leiame ühtemoodi, et praegune majanduspoliitika maksude tõstmisega viib tegelikult Eesti katastroofi. 

Ja kui nüüd rääkida sellest, et see ühisosa justkui ei olegi oluline, siis mulle tundub, et tõesti, härra peaminister ei pea oluliseks ühisosa ettevõtjatega. Aga majanduse alus teatavasti on ettevõtlus ja kui me ei arvesta ettevõtjate arvamusega, siis kelle arvamusega me siis üldse arvestama? 

Ma mäletan seda, et Reformierakond loodi, nüüd oli siin just hiljuti juubel, 30 aastat tagasi. Ma olin ise ka Reformierakonna valija ja toetaja alguses. Ja miks? Sellepärast et see oli ettevõtjate poolt ettevõtjatele ja ettevõtjaid arvestav erakond. See on väga oluline. Ja tõesti pean kiitma sel ajal võetud vastu otsust, ka ettevõtete tulumaksu kaotamist, mida nüüd muidugi hakatakse jälle taastama vaikselt. 

Aga täna tundub, et on tekkinud uus plejaad poliitikuid, kes on mitte ettevõtlusega tegelenud ja on lihtsalt, ma nimetaksin, võib-olla see on ebaviisakas, aga poliitbroileriteks, kellel ei ole tegelikult aimu majanduse alustaladest. 

Ja see tänane arutelu siin, miks me seda just välja toome, et ettevõtjaid ei kuulata, on ju oluline. Üks asi on see, et vahel tulebki makse tõsta. Aga nagu siin Helir-Valdor Seeder enne ütles, et tuleb mingil hetkel seda teha, aga mitte sel ajal, kui majandus kukub. Sellest on ka korduvalt siin räägitud. 

Ja samas on ka ettepanekuid ettevõtjatelt. Meie erakonna poolt, Isamaa Erakonna poolt on korduvalt korraldatud ettevõtjatega kohtumisi ja seal on ka selliseid ettepanekuid, mis ei ole rahaliselt otseselt riigile koormavaks, kuid täiesti mõistlikke ettepanekuid. Ka neid ei arvestata. 

Ma toon sihukese markantse näite, et meil oli transpordiettevõtjatega majanduskomisjonis arutelu, selline väga lihtne arutelu, et keelati ära peatamine transpordi maha ja peale laadimiseks. Selle jaoks öeldi, et tuleb minna siis, see auto peab sõitma parklasse kuhugi. Ettevõtlusorganisatsioonid ütlesid, et see on täiesti mõeldamatu, et kui nad peavad kolima näiteks klaverit, kui sa ei saa seal peatuda. Ja kõik olid väga mõistlikud argumendid ja arutati seda asja, aga vastu võeti ikkagi see seadus, et ei tohi enam peatuda. Siin ei ole ju mingit põhjendust sellele, et justkui riigi rahakott on õhuke. 

Ja samas rääkis peaminister siin energiapoliitikast. Roheline roheline energiapoliitika ja kuivõrd oluline … Ma paluksin lisaaega 

Kolm minutit lisaaega. 

… kuivõrd oluline on see, et elektriautod tuleksid meie riiki. Ja seda puudutas ka kolleeg Lauri Laats. Siis energiapoliitika on samamoodi, ei vaata pikemalt tulevikku. Ma olen väga palju siin Riigikogu kõnetoolist rääkinud meretuuleparkidest ja kui kallis see on ja seda, mida püütakse Saaremaale hakata rajama. Praegu käib juba, tegelikult tehakse kulutusi, enne, kui on korralik arutelu läbi käinud sel teemal. Planeeritakse seda elektriliini, mida tegelikult ei oleks vaja, mis tegelikult saastab meie loodust ja hävitab Saaremaa kui puhta loodusega saare. 

Oleme sellel teemal rääkinud, aga keegi ei kuula. Samamoodi nagu ei kuulata ettevõtjaid, ei kuula praegu ka härra peaminister tegelikult seda, mida ma olen siin rääkinud. Ikka jätkub selline suur mull, rohemull. Sellest peaks ju aru saama, et kui me teeme elektrienergia läbi püsitasude kordades kallimaks, siis ei ole me enam konkurentsivõimelised. Ja siin tuleks kuulata nii ettevõtjaid kui ka neid poliitikuid, kes sellest räägivad. 

Hiljem on täpselt sama nagu Auverega. Ja siin tuleb ka öelda, et Auvere mõte, et seda teha, oli mõistlik, aga see, kuidas viidi läbi konkurss ja kes seda ehitas ja kuidas seda ehitati, üdini mäda. Ja kui me ei õpi minevikust, siis me võiksime mõelda, kust me siis veel õpime. 

Sama näide on seesama Nordica näide. Kui meil oli Estonian Airil äärmiselt vajalik teha, ma saan aru, et oleks meil ühendused välismaailmaga, siis milleks oli seda Nordicat vaja. Ja praegu on järjekordselt selline, hämamine käib, Nordicat ka ei suudeta ära lõpetada. Ma arvan, et seda ei suudetud ära lõpetada pool aastat tagasi, kui see oli majanduskomisjonis. Ma ütlesin, tegin ettepaneku, lõpetame selle, teeme õudse lõpu ära. Ei, meil on mingid kosilased. Sellepärast et peaministril oli vaja peaministriks saada, muidu võib-olla oleks liiga suur kära tekkinud sellest. 

Me peame kuulama nii ettevõtteid kui ka opositsioonipoliitikuid, see on kõige olulisem. Rohkem mul ei ole midagi lisada. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra peaminister soovib sõna soovib?

Aitäh, austatud esimees! Siin oli suur hulk erinevaid väiteid. Kõigepealt oli siin üks emotsionaalselt üles köetud mees, kes vehkis kätega. Ta on kuhugi kadunuks jäänud. Loodan, et ta kuskil teleri taga on, aga … Küttis ennast üles ja pani jooksu. (Saalist öeldakse midagi.) Helir-Valdor Seedrile selgituseks: see oli Urmas Reinsalu. Ärge ajage kahte inimest sassi. Nad on veidi ühte nägu, aga mis teha. 

Nii, mitu asja. Kõigepealt majandusest. Olgu siis öeldud, et selle valitsuse ajal sünnib Eesti läbi aegade suurim tööstuste kasvuvõimaluse plaan. On juba sündinud. Me oleme pühendunud Ukraina aitamisele 0,25% oma SKT-st igal aastal, see on 100 miljonit ja veidi peale. Iga aasta 100 miljonit, kolme-nelja aastaga 300–400 miljonit. See on võimalik Eestis toota selle nimekirja alusel, mida Ukraina vajab. 

Kaitsetööstus kasvab Eestis väga hooga. Tegemist on äärmiselt potentsiaalika võimalusega, eriti arvestades Eesti senist IT ja IKT edulugu. Sellest on palju õppida, palju sellist valdkondlikku katet, alates sellest, kuidas tehnoloogiat arendada, kuni selleni, mida me saame tehisintellekti baasil kasutada. Seda esiteks. 

Teiseks, maksurahu, ükskõik, kas see opositsioonile meeldib või mitte, on siiski paratamatus. Maksurahu oleme me kokku leppinud ja ettevõtjad seda mõistavad. Kohtusin just tööandjate keskliiduga, nemad ütlesid, et nende jaoks ongi peamine see maksurahu, mis on välja öeldud, et midagi uut peale laia julgeolekumaksu ei tuleks. Omalt poolt võin kinnitada: see peab. Kui keegi tahab uusi makse kehtestada, tahab sellel teemal debatti pidada, näiteks Isamaal on erinevaid ettepanekuid, siis ta võib seda debatti pidada, aga ta peab ka elama teadmises, et ta saab seda mandaati küsida 2027. aasta Riigikogu valimistel. Ja nii see ka on.

Nüüd, vaadates veel, varasemalt oli riigis tavaks julgeolekukabinetid, nüüd on majanduskabinetid. Koos ettevõtlusega igapäevaselt, iganädalaselt tegeleme sellega, et ettevõtlus saaks konkurentsivõimelisemaks, et meie ärikeskkond saaks konkurentsivõimelisemaks. Valitsus ei vaja selleks vahendajat. Opositsiooni ettepanekud on alati teretulnud ja me kõik kuulame ära just selle lootusega, et seal leidub asjalikke ettepanekuid. Kui neid on, võtame kindlasti arvesse, pole kahtlust, see ongi nii. Aga vahendajaid ei ole sellegipoolest vaja. Me suhtleme otse ettevõtjatega iganädalaselt, igapäevaselt, et saada kätte just seda, mida teha, et ettevõtlusel Eestis oleks lihtsam. 

Me arutame reeglite lihtsamaks muutmist, protsesside kiirendamist oleme loonud ja ettepoole ajastanud suurinvesteeringute Eestisse toomise meetme. Oleme ära määranud näiteks tuuleparkidel erinevad arendusalad ja palju muud. Kui te vaatate valitsuse lehele, siis seal on majanduskabinettide otsustest – mitte isegi kogu debatist, vaid ainult otsustest, ja igast korrast neid otsuseid on – kena ülevaade. Nii et kes tahab, saab sinna minna, sealt püsida kursis. 

Tulemus on kaitsetööstuse pargid. Kaitsetööstus on samamoodi arengus, nagu ma juba mainisin, esimesed konkursidki juba toimunud. Ja kui vaadata Eesti majanduse sellist üldist ja majapidamiste üldist kindlustunnet, siis tõepoolest, jah, kindlasti kolmas kvartal on olnud keeruline, selles pole kahtlust. Nagu ma olen öelnud, viimased kaks aastat on olnud keerulised, tingimata, sellepärast, et euribori ehk raha hind on tõusnud, euribor on olnud kõrge, meie sihtturud on olnud keerulises olukorras, nõudlus on olnud väiksem. 

Kuid nagu analüüsid näitavad, ees ootavad lihtsamad ja paremad ajad. Aga valitsusel on siin päris palju erinevaid asju teha. Muu hulgas energeetikas hoolitseda selle eest, et energia oleks soodsam ja puhtam, et Euroopa Liidu raha läheksid kiiresti kasutusse, Rail Balticu hanked, et kõik konkursid, mis on korraldatud, viiksid selleni, et kopp maasse saaks, ja kõik muud sammud. 

Nüüd mõned märkused veel. Lauri Laats tuli siia pulti, küsis lisaaega ja rääkis palju igasuguseid veidrusi, muu hulgas sellest, kuidas säästlikumat transporti ei saa teha. 

Ma korra küsin, lugupeetud peaminister, kas vajate lisaaega.

Küsin minagi. Lauri Laatsi … Küsin. (Juhataja annab lisaaega ja ütleb: "Nii, jätkame Lauri Laatsi aja küsimisega …")

Jah. Küsis lisaaega ja rääkis veidrat juttu autodest. Ütleme nii, et ma ei pea mainima automarki, millega Lauri sõidab, aga kuna me hommikul kohtusime, siis ma olen kindel, et see auto ei nõua vähemväärtuslikke materjale kui mis tahes uus auto. Kes tahab, võib ise sellega tutvuda. Kindlasti tegemist on kvaliteetse sõidukiga. Ja jutt sellest, et uuem autopark ei ole säästlikum, ohutum ja pikema ekspluatatsiooni korral loodusele säästlikum, see kuulub masinapurustajate liikumise seisukoha hulka. 

Nüüd, mis Isamaast siin kostus? Mart Maastikul oli ettepanek Nordica lõpetada. Mina olen olnud väga kriitiline ja tellinud ministrina erikontrolli selles ettevõttes toimuva suhtes. Mina olen öelnud, et seal on alati kaks võimalust: kas ettevõtte lennunduspool lähebki pankrotti ja me müüme need varad ehk lennukid maha või veab välja ja on võimalik erastada. Kui on võimalik erastada, väga hea, kui ei ole võimalik, siis veel kord: opereerimise pool lähebki tänu sellele, mida eelmine juhtkond korraldas – seesama asi, mille pärast kriminaalmenetlus on praegu käimas –, pankrotti. Needsamad materjalid, muuseas, sellest erikontrollist – täies ulatuses, mitte ainult avalikkusele avaldatud osa – on kõigile parlamendiliikmetele kättesaadav. Kes on tahtnud, on saanud lugeda ja saanud aru, milles asi on. Nii et seda ei saa välistada, et ettevõtte erastamine või erastaja ei õnnestu ja ettevõte lähebki pankrotti. Siis müüme need varad. Ka valitsuskabinetis olid mõlemad variandid arutusel. Ja seal ei ole mingeid emotsioone peale selle, et riigiettevõte ei peaks nii viletsalt juhitud olema, see on minu isiklik arvamus. 

Nüüd viimane punkt, mis siin on kõlanud ja mida ma olen Isamaa esitlustes ka varem näinud. Teil on selline jutt, Isamaal, justkui on kogemata juhtunud õnnetused, autosid ei tohi edaspidi kõnniteel parkida. See ei ole kogemata juhtunud õnnetus, see on täiesti teadlik otsus. Lapsevankriga inimesed ei pea suruma ennast autode vahelt läbi. Ei pea. Kõnnitee on jalakäijatele, sõidutee on sõidukitele, prooviks neil kahel vahet teha. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Me lõpetame tänase esimese päevakorrapunkti käsitlemise.

Tänane teine päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu, Aivar Koka, Mart Maastiku, Riina Solmani, Priit Sibula, Tõnis Lukase, Andres Metsoja, Jaanus Karilaidi ja Helir-Valdor Seederi 16. oktoobril käesoleval aastal esitatud arupärimine maksumuudatuste kohta. Palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Jaanus Karilaidi. Palun! Viis minutit.

Head kolleegid! Hea peaminister! Selle arupärimise oleme tõesti üle andnud juba kuu aega tagasi. Aga mul on palve peaministrile, et sellele arupärimisele vastates ärge rääkige Ukraina sõjast. Ärge rääkige sellest, kui palju, sadu miljoneid läheb Kaitseministeeriumi kaudu. Leedu majandus kasvab, aga Leedu on sõjakoldele veel lähemal. Võiks tunnistada, et Leedu on midagi meist paremini teinud, ja võtta sealt üht-teist endale õpetuseks. 

17. septembri avalduses kinnitasite te ühemõtteliselt, et Eesti saab kindluse eelarve ja maksurahu järgmiste valimisteni. 25. aasta riigieelarve üleandmise kõnes ütlesite: pärast julgeolekumaksu otsust hoiab valitsus maksurahu. Aga juba 10. oktoobril on kaubanduskoda saatnud valitsusele märgukirja, kus muu hulgas on toodud alljärgnev osundus. Ja kõige tähtsam lõik on järgmine: "Samas valmistab kojale tõsist muret, et erinevad ministeeriumid plaanivad ka järgnevatel aastatel kehtestada uusi makse. Näiteks Kliimaministeeriumis käivad arutelud pakendimaksu ja jäätmetasu teemal ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis otsitakse võimalusi, kuidas suurendada kohalike omavalitsuste maksutulu." 

Teie käest tahame saada siis seda kindlust, mida te retoorikas kogu aeg kordate. Kas see informatsioon vastab tõele või mitte? Esitage palun oma käsitlus sellest, milliseid seadusandlikke initsiatiive, milles sisalduvad maksude, tasude või koormiste tõusud inimestele ja ettevõtetele teie juhitavas valitsuses ette valmistatakse? Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli tagasi peaminister Kristen Michali. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head arupärijad! See arupärimine, tõepoolest, nagu öeldud, päris paljuski kattub selle eelnevaga. Jah, ma siis tõepoolest ei hakka enam kõike kordama, pigem vastangi lühemalt nagu arupärija palus. 

Kõigepealt esimene küsimus küsib, milliseid seadusandlikke initsiatiive, mis sisaldavad maksude ja tasude, koormiste tõuse, juhitavas valitsus ette valmistatakse. Vastan lihtsalt, nagu arupärija palus, eelnevalt öeldud, et aastani 2027 on maksurahu ja minu juhitaval valitsusel ei ole kavas uusi makse peale laia julgeolekumaksu kehtestada. Maksude, tasude, lõivude jaotust ma ju eelmises arupärimises juba kirjeldasin, ei hakka üle kirjeldama. 

Teine küsimus: kui suur on nende prognoositav rahaline mõju maksude või koormiste subjektidele? Vastus. laiapindne julgeolekumaks on otseselt mõeldud julgeoleku jaoks ja see on tähtajaline, 2028. aasta lõpuni. Julgeolekumaksust laekub prognoosi kohaselt riigieelarvesse aastatel 2025–2028 kokku 2,47 miljardit eurot. Võrdluseks: sõjalised kaitsekulutused samal ajavahemikul on 6,3 miljardit eurot. 

Kolmas küsimus: miks teie valitsus tegeleb uute maksutõusude ettevalmistamisega samal ajal, kui olete andnud ühemõtteliselt vastupidise lubaduse? Vastus. Aastani 2027 on maksurahu. Ja lisan siia nii palju juurde, et kui peetakse debatti, siis omavalitsuste tulubaasi debatti omavalitsused, erinevad erakonnad on pidanud korduvalt. Nad saavad minna sellele mandaati kenasti küsima aasta 2027 valimistel. Enne seda minu valitsus makse kehtestama ei hakka. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Teile on ka küsimusi. Ja kõigepealt Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Te olete palju kordi toonitanud seda, et need maksutõusud, mis teie juhitud valitsuskoalitsiooni poolt saavad ellu viidud, teenivad eesmärki tagada Eesti julgeolekut. Te nimetate seda alati laiapõhjaliseks julgeolekumaksuks. Ma olen seda kuulates tihtipeale tabanud ennast mõttelt, et mind tohutult huvitaks lugeda analüüsi selle kohta, milline oleks Eesti kaitsevõime potentsiaalse sõja korral Venemaaga ilma kõikide nende kulutusteta, mida te finantseerite selle laiapõhjalise julgeolekumaksuga kokku korjatava rahaga, ja milline on ta siis koos nende kulutustega. Ehk milline on see reaalne erinevus Eesti kaitsevõimes, mis selle hiiglasliku maksutõusu ja selle kaudu tehtavate kulutuste kaudu reaalselt saavutatakse? Olen kuulnud mitmetelt inimestelt, kes on militaarvaldkonnas asjatundlikud, et see erinevus on marginaalne. Aga kas selline analüüs eksisteerib ja kui eksisteerib, kus ma saaksin sellega tutvuda?

Aitäh! Põhjalikuma ülevaate, mis on avalik dokument, kindlasti saab Kaitseministeerium teha. Ma saan seda kindlasti paluda ja palun, siis teil on võimalik sellega tutvuda ja avalikkusel samamoodi. Kui küsida, selle koalitsiooni sõlmimisel, lepingu sõlmimisel meie ju ütlesime, et tegemist on kasvanud julgeolekukulutuste katmisega. Nii et kui te hindate seda, mis oli 2022, julgeolekukulutused olid 2,16%, nüüd on 3,4%, vahe on 550 miljonit. Kui me seda ei kataks, oleks vastus lihtne: meil oleks oluliselt väiksem võimalus finantseerida neid julgeolekukulutusi, mis on tõstetud. Ja kriisides on ka loogiline, et sa teed kulutused ära ja siis otsid neile katet. Avalikus sektoris tihti nii on. Nii et selle võrra oleks Eesti kaitsevõime ja kaitsekulutuste tase muidugi oluliselt madalam. Seda esiteks. Teiseks, aastatel 2025–2031 jaotatakse see aastate peale vastavalt Kaitseministeeriumi ettepanekule. Me soetame ka 1,6 miljardi eest laskemoona, millega on võimalik sõjalises konfliktis see operatsioon või see konflikt viia vastase territooriumile, ehk lihtsamalt öeldes, neid vahendeid, millega on võimalik kaugemale ja täpsemalt tabada. Nii et võib-olla väga lühike ekskursioon ütleks seda, et meil oleks oluliselt väiksem kaitsekulutuste tase, me ei suudaks seda katta. Ja teiseks, meil ei tekiks ka seda võimet, et viia see operatsioon ja see surve vastase territooriumile. Me oleks kehvemini kaitstud.

Jaanus Karilaid, palun!

Hea istungi juhataja! Hea peaminister! Ma proovin küsida hästi konkreetselt, et te ei läheks oma vastuses võimalikult laiali. Et see, et te tulumaksu ei tõsta edaspidi ja sotsiaalmaksu mingi aeg, saime aru. Aga selge on see, et te oma valitsuse poliitikatega tegelikult sunnite hinnatõusule ja teenuste kallinemist. Ma küsin väga konkreetselt: kas 2025. aastal elekter, toit ja prügivedu kallinevad ja kui palju nad kallinevad? Kolm liigendust: elekter, toit ja prügivedu, 2025, 2026. kuuendal aastal. Teil on olemas kindlasti selle kohta mõjuanalüüs, arvutused.

Kõigi nende puhul – ehkki viimasel, prügiveol, tõenäoliselt on kõige monopoolsema turu tunnused, kõige suuremad tunnused – sõltub hinnatõus ikkagi päris palju sellest, mis toimub sellel turul. Võtame energiaturu, sõltub ju väga palju sellest, mis toimub sellel turul konkurentsina, kes toodab, millised tootmised pääsevad turule, sest kui turul on piisaval hulgal taastuvat energiat, siis see keskmine hind on oluliselt madalam. Ja ajas ta on läinud madalamaks, kui me võrdleme 2022. aastaga, kus hind oli kõrge, turul olid fossiilid, Venemaa mängis gaasitarnetega. Nii et väga palju energiaturul sõltub sellest, sõltub väga paljudest asjaoludest, palju on tarbimist, millised on ühenduste seisukorrad ja nii edasi.

Nii et klaaskuuli ei ole, aga kui turg toimib normaalselt, siis energia hinda ajas, vähemalt aastate vältel 2030–2035 vaates trendina hinnatakse, et kogu hind ja elektri hind läheb siiski madalamaks. Eesti hind, elektris me oleme, Euroopas siin mõni aasta tagasi olime elektri hinnas umbes seitsmendad, energia hinnas tervikuna umbes üheksandad. See on umbes see koht, kus me oleme, pigem esimeses otsas, mitte tagumises. Meie kõrval jah loomulikult on väga soodne piirkond, Põhjamaad, aga seal on ka tuumaenergia, mida meil ei ole, ja hüdroenergia. Jäätmeveoturu puhul mina loodaks, et jäätmeveoturg saaks rohkem konkurentsi. Teie erakonda kuuluv Argo Luude on selle turu põhiline kõneisik, nii et te peate temaga arutama, kuidas seda turgu avada konkurentsile rohkem. Kindlasti saate Isamaa majandusklubis seda arutelu pidada.

Lauri Laats, palun! 

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Mis puudutab Skandinaavia turgu, siis ikkagi elektri hinda seal viib alla hüdroenergia, mida meil kahjuks ei ole. Mis puudutab hea kolleegi Jaan Karilaiu küsimusi, siis vaatamata sellele, kui isegi välismõjureid ei ole, igal juhul tänu teie maksutõusufestivalile, mis on siin järjest toimunud ja osad eelnõud on siinsamas Riigikogus ja ka järgmise aasta eelarve menetlusel – igal juhul need teenuste hinnad kasvavad. Nii nagu te tõite hea näite, kui me arutasime notarite tasude tõusu, mis on riiklikult reguleeritud. Te tõite põhjenduseks, et kõik asjad lähevad kallimaks ja siis tuleb notari tasu ka tõsta. Ja tõite näite, et Rain Epleri juukselõikus läheb ka kallimaks, kuna elu läheb kallimaks. Aga elu teete ju teie kallimaks läbi maksude tõusu. Nii et kahjuks ta sellisel viisil on. 

Ma saan aru, et mul aeg sai täis, vabandust, aga … 

Sõnastage hästi lühidalt ja kiirelt küsimus! 

Aga ma ikkagi jõuaks selle notari tasu juurde. Te tõite näite, te defineerisite makse, riigilõive, notari tasu. Aga see on ju mõnes mõttes demagoogia. Kokkuvõttes on niimoodi, et on need maksud, on need riigilõivud, on need teenused, mis on riiklikult reguleeritud, see raha ikkagi läheb inimeste taskust. Igal juhul tuleb seda tõlgendada ikkagi maksufestivali jätkumisega.

Aitäh! Esiteks, Jaanus Karilaid, mitte Jaan Karilaid. Parandan selle ära, Jaanus muidu pahandaks, ta noogutab väga tänulikult. Seda esiteks. Teiseks tsiteerisin Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhti Mait Paltsu, kes ütles, et pikalt ei ole notarite tasusid tõstetud, seega teatav kasv on arusaadav. See oli uudises, nii et viitan sellele pigem. Kaubandus-Tööstuskojal ei olnud eelnõule kommentaare ega ettepanekuid, kui küsiti 19. augustil 2024. 

Nüüd, ma vist ei hakka kordama seda, aga võin põgusalt viidata. Ma viitan seadustele siiski: maksuseadusele, riigilõivuseadusele, mis kehtestavad, mis on maks ja mis on riigilõiv. Parlament, kelle töö on seaduste tegemine, võiks ka nendes debattides arvestada seda, mis on maks ja mis on riigilõiv. Maks on ikkagi riigitulu, millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Riigilõiv on tasutav summa lõivustatud toimingu eest ja tasu on makse, mis on seotud teatud konkreetse teenuse osutamisega, mida kasutaja tarbib. Need on kõik erinevad asjad. 

Notari tasude probleem oma olemuselt, nagu ma juba kirjeldasin, seda on justiitsminister kirjeldanud. Ja veel kord: me ei ole seda valitsuses arutanud, aga küllap ühel hetkel arutame. Ongi seesama debatt, eeskätt regionaalpoliitiline. Kui tasusid ei tõsta, siis tuleb notariteenuseid regioonides, regioonikeskustes koomale tõmmata. Ja ongi valik, kas tõmmata koomale või tõsta tasusid. See, ma saan aru, on valdkonna ehk Justiitsministeeriumi ja eeskätt notarite ja ka kaubandus-tööstuskoja selline põhjendus. Ma olen kindel, et kui oleks käitutud teistpidi, ja võimalik, et me jõuame otsuseni, et me ütleme, et olgu, ärgu siis piirkonnakeskustes olgu notareid, tasusid me ei tõsta. Küll siis Keskerakond saab sellel teemal ka ühe piketi korraldada. Nii et seetõttu tasub asja süüvida. 

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud peaminister! Eelmine arupärimine oli meil teemal ettevõtjate ja laiemalt sihtrühmade mitte kaasamine. Kooskõlastamiseks antakse formaalselt lühikene tähtaeg ja lõpuks ei arvestata tegelikult nende seisukohtadega. Selles arupärimises on meil toodud teile ka auväärt peaministri tsitaat välja, kus kuu aega tagasi kõigest, oktoobri keskel on kaubanduskoda saatnud valitsusele kirja. Tsiteerin: "Samas valmistab kojale tõsist muret, et erinevad ministeeriumid plaanivad ka järgnevatel aastatel kehtestada uusi makse." Ja nii edasi, siis on räägitud siin erinevatest maksudest. Ka seal Regionaal- ja Põllumajandusministeerium otsib võimalusi, kuidas kohalikud omavalitsused saaksid oma tulubaasi suurendada läbi maksutulu kasvu ja nii edasi. Öelge palun, kas teie … Ja te ütlesite eelmises päevakorrapunktis, et te ei vaja vahendajaid, te suhtlete otse. Kui te nüüd otse suhtlete ja vahendajat ei vaja, kas teie sõnum ei jõua ettevõtjateni kohale, ettevõtjad ei saa teist aru või nad teid ei usu või te lihtsalt ei räägi tõtt, aga kuskil on ju mingisugune möödarääkimine, kui nad ikkagi pöörduvad teie poole maksupoliitika tõstmise ja ebastabiilsuse muredega.

Aitäh! Suhtleme otse, tõepoolest. Isamaa fraktsiooni kümne liikme vahendamise abi me ei vaja, aga mul ei ole ka vähimatki selle vastu, kui Isamaalt tuleb häid ettepanekuid, me neid kindlasti arutame, pole kahtlust. Maksumure ja maksuteema on väga aktuaalne. Ma siiski meenutan, et selle valitsuse loomisest ja kogu praktiliselt kolmas kvartal kulus selle peale, et arutada erinevaid makse. Ja ühiskonna tundlikkus ja valulävi on sellega toodud üsna madalale. Ongi loogiline, et kui keegi ütleb, et tal on tulevikus plaanid kohalike omavalitsuste tulubaasi muutmiseks või suurendamiseks ja seda debatti on siin nii kaua peetud, kui meil parlament on olnud tegelikult, milline on omavalitsuste ja riigi vahekord maksudes, siis see tekitab reaktsiooni. Seetõttu, kui tuleb kelleltki järgnevaid ettepanekuid, küllap ajakirjandus, kaubandus-tööstuskoda, tööandjad küsivad. Mina enda poolt saan kinnitada, et valitsuses peaminister olles, meie peale laia julgeolekumaksu ühtegi maksu aastani 2027 kehtestama ei tule, püsib maksurahu. Ja seetõttu võib-olla kõlab kuidagi kentsakalt, aga hoidke mulle pöialt, et nii läheks. 

Ja Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ma kõigepealt klaarin ära, selle eelmise teema puhul te väitsite justkui, et Isamaa ja mina toetaks seda, et autosid võiks parkida kõnniteel. Te ei saanud ilmselt sellest minu jutust aru, seal oli küsimus hoopis selles, et teenindav transport siiamaani võis, tähendab, peale- ja mahalaadimiseks peatuda teatud aja kõnniteel, aga nüüd võeti see õigus neilt ära. See tähendab seda, et klaverit peab nüüd vedama näiteks 200 meetri kaugusele parklasse. Aga küsimus on selline. Ma ikkagi küsin konkreetselt. Te ütlesite, et uusi makse ei tule. Seesama pakendimaks ja jäätmetasu – kas need on ainult kuulujutud? Kas need on tulemas või ei ole või need muudetakse mingi teise nime alla? Nad ei ole pakendimaks, aga pakenditasu. Et võib-olla siis makse te ei tõsta, aga tasud ja lõivud tõusevad.

Aitäh! Nojah, teadmata on, palju neid klavereid iga aasta ringi viiakse. Siiski liiklusreegleid muutes oli meil täitsa kindel kavatsus, see juhtunud kogemata, et kõnnitee oleks jalakäijate jaoks. Ma arvan, et see on enamus euroopalikes linnades nii, et lapsevankriga inimene ei pea suruma ennast väiksete, suurte, keskmiste autode vahelt läbi, võitlema autodega kõnniteel. Nii et kui te seda positsiooni toetate, väga hea. 

Sellesama reeglistiku muutmisel, mida me tegime, ma loodan, et ma ei eksi, küllap oli ka majanduskomisjonis, kus teiegi olete, seal neid reegleid tutvustades kirjeldati, et on võimalik ette näha kauba laadimise alad, milleks anti ka üleminekuaeg. Ja see on võimalik ära korraldada, nii et iga korteriühistu, maavaldaja, omavalitsus saab selle ala ette näha, kus kaupa [laaditakse]. Eriti, kui vaadata uuemaid piirkondi, kus arendused on, on see juba ammu ette nähtud. See on ju mõistlik asi. Kui sa tahad, et sinu hooviala või sinu majaesine oleks turvaline, lapsed saavad liikuda, pered saavad liikuda või rattaga sõita, ilma et sa peaksid võitlema seal, siis on see ju ainult mõistlik lahendus. Ma loodan, et see leiab toetamist ja mõistmist, ja ma arvan, et see on mõistlik suund, kuhu minna. 

Teiseks, uusi makse, jah, me ei kehtesta. Me oleme nii-öelda laualt maha, mis on kole kantseliitne väljend, vabandan, võtnud suhkrumaksu, mis siin pikalt rändas. Meenutan, toiduliit ja toiduvaldkonna ettevõtjad olid pikalt-pikalt mures selle üle. Selle koalitsiooni läbirääkimistel võtsime selle nimekirjast maha, mida me kehtestama hakkame. See ei tähenda seda, et aastal 2027 mõni erakond ei võiks suhkrumaksule minna mandaati küsima, kui ta leiab selleks põhjust. Seda esiteks. Pakendiaktsiisi puhul sama lugu. See samamoodi, Kliimaministeeriumist anti teada, et seegi samamoodi võetakse laualt maha. Ja see oli minul ka arutelul, kui ma käisin tööandjate keskliidus valdkonna ettevõtjatega. 

Nii et kõik sellised küsimused on saanud jõudumööda vastused ja kõik, mis puudutab igat reformi, muu hulgas ka jäätmereformi ja selle turu puhastamist või seda, et jäätmed saaks kokku korjatud, siis tegemist ei ole kindlasti maksudega. 

Suur tänu, austatud peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ja nüüd, head kolleegid, avame läbirääkimised. Ja palun kõigepealt siia Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Jaanus Karilaid. Palun! Ma juba ette ütlen ära, et 5 + 3 on võimalik võtta. 

Vaatame jooksvalt.    

Et ei pane kohe kolme minutit?     

Kohe ei pane.

Okei, alustame siis kõigepealt …

Hea istungi juhataja! Auväärt peaminister! 16 siis jah, aga ärme väga ahneks lähe. 

Ma vaatan, et varasem peaministri sisemine rahu on kuidagi häiritud, küsimustele vastates, mingil põhjusel. Ja ma ei jõua neid kõiki põhjuseid välja tuua, see on ka liiga subjektiivne, poliitiliselt laetud kindlasti. Aga ma tooksin siiski kolm kaalukamat põhjust, miks ma arvan, et peaminister on kaotanud siiski pinna jalge alt. 

Ja esimene, üks kõige tähtsam on see, et Eesti majanduse konkurentsivõime teeb vähikäiku. Ja kui vaadata, kuidas läheb meie soomlastel, siis seal on juba kaks olulist indikaatorit. Soome ettevõtjatel energia kasutamine kulu mõttes on kolmandiku võrra soodsam. Ja on näha, et ühtegi plaani, kiiret plaani, kuidas siin tulla appi ettevõtjatele, ei ole. Soomlased ka investeerivad ja suudavad majandust turgutada. Ja sellist majanduse turgutamise programme kahjuks Kristen Michali valitsusel jätkuvalt ei ole. On küll Euroopa Liidu tõukefondid, on sellised kulutused igakuised, aga selliseid sihituid programme, läbi mõeldud programme, nii nagu teevad osad arenenud riigid, kahjuks ei ole. On palju räägitud sellest, on palju kõneldud. 

Ja viimane kord, kui oli, oli see 2016, kui Jüri Ratas võttis üle hangunud majanduse, mida juhtis Taavi Rõivas. Ja siis tegelikult tekitati selliseid investeeringuprogramme ja see aitas. See oli see periood, kui majandus kasvas, sellest oli abi. Kahju, et ta ei õppinud Ratase valitsusest, Kaja Kallas eelkäijana eitas seda edulugu. Alati proovis sarjata, kritiseerida, aga faktid räägivad tegelikult, et majandus edenes, konkurentsivõime tõusis. 

Ma arvan, et teie sisemine pinge on sealt tulnud, te näete, et Eesti majandusse ja konkurentsivõimesse te ei suuda oma panust piisavalt anda. Ja ma arvan, et see on muidugi seotud ka valitsuse koosseisuga. Ei saa midagi teha, kuigi teil on 39 mandaati, te peate leppima sotside diktaadiga, mis on äärmiselt kahetsusväärne. 

Kui me vaatame teist põhilist komponenti: põhiseaduse muutmine. Ma olen veendunud, et teie hinges ei taha tegelikult, et halli passi mehed lähevad põhiseadusesse. Ma tunnen teid nii palju, teie väärtushinnanguid, aga näete, te peate kuidagi tulema sotsidele vastu, et halli passi mehed igavesti põhiseadusesse kinnistada. Aga ma arvan, et poliitiline jõuõlg on parlamendis niivõrd suur, et te võiksite tulla ikkagi oma tegelikku väärtusesse, näo juurde ja teha täisrehkendus ära, mitte teha poolt rehkendust. 

See põhiseaduse muutmine, ma arvan, teile lõpuni ei meeldi. See üks samm, mis tehakse praeguses olukorras, nagu Helir väitis, et 1000 päeva juba möödas sõja algusest, täiemahulise sõja algusest, et tehakse nii lahja lahendus, mis on kahtlemata kukesamm, positiivne, aga praegu on võimalus, ajalooline võimalus teha ikkagi täisrehkendus ära ja teie peaministri ajal seda ei tehta. Te lähete ajalukku. Ma arvan, et te ei taha seda. 

Kolmas põhjus, mis teid ajab pingesse, on energiaportfell. Kui ma küsin teie käest 25. aasta kohta, 26. aasta kohta, siis vastate millegipärast 2035. ja võib-olla 2045. aastal me suudame hakata energia hinda allapoole suruma, võib-olla, kui need arvutused vastavad tõele. Tuul, päike, tuum tegelikult on kõik läbi analüüsimata, mis saab siis, kui me tõesti tuleksime parlamendiga selle otsuse taha, et me toetame tuumaenergiat, ja võimalikult kiiresti ennaktempos, mis saab kogu energiaportfellist. Ma tegin ka arupärimisi Yoko Alenderile, kliimaministrile, sealt tuli vastu nii üldsõnaline häma, et sealt mingisuguseid järeldusi teha on väga keeruline. 

Nii et ma arvan kolm põhilist komponenti, mis teil ei lase ennast peaministrina piisavalt hästi väljendada, ongi konkurentsivõime hävitamine, põhiseaduse muutmine poolikult, täisrehkendust võiks teha, aga ta ei tee millegipärast, ja energiaportfell. Seal on liiga palju poliitilist udu ja häma. Aitäh!

Aitäh! Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Mul ei olnud plaanis üldse kõnet pidada, aga kuna härra Michal julges nii küüniliselt öelda, et suhkrumaksu ja teisi makse võivad valimistel minna küsima, et valimistel mandaati saada, minna tegema järgmised erakonnad, siis mulle jääb täiesti arusaamatuks, kust on teie mandaat pärit. Teie pole ju mingit mandaati saanud nende maksutõusude jaoks. Ja nii nagu häbematult tulla siia, ma ei tea, kas see oli teil naljana mõeldud, aga ma arvan, et Reformierakond võiks natukene peeglisse vaadata küll selle koha pealt. Aitäh!

Suur tänu! Riigikogu liikmetel rohkem kõnesoove ei ole, küll aga peaminister … Jah, peaminister Kristen Michal, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma mõne sellise märkuse ütlen. Kõigepealt Mart Maastikule, et eks me kõik vaatame jõudumööda peeglisse: hommikul ja õhtul ja püüame iga päev paremini. Aga minu arvamus loomulikult ongi, et valimistel tulebki küsida mandaati, muu hulgas ka majandusplaanile ja maksudele. Kuidas teisiti? Kui tahate suhkrumaksu, küsige suhkrumaksule mandaat, tahate turismimaksu, küsige sellelegi mandaat, see ongi loogiline. Nii peabki olema, teisiti ei saa. Ja kui on kunagi tehtud viga, et see on küsimata jäetud, viga tuleb parandada, nagu ütles Vabariigi President, ja teinekord teha paremini. Seda esiteks.

Nüüd, Jaanus Karilaiule. Tegemist on selles mõttes tunnustatud inimhingede inseneriga, kes näeb kaugelt ära, mis vaevab peaministri südant. Ja seetõttu suur tänu! Loomulikult peaministri südant vaevab see, et majandusel võiks minna paremini. Aga mul on õnneks ka võimalus selleks samme astuda. Valitsus, see valitsus, olgu öeldud, käivitab läbi ajaloo suurima või on juba käivitanud läbi ajaloo suurima tööstuse kasvu plaani. Nelja aastaga 400 miljonit Eesti tööstustele referentsi, millega on võimalik aidata Ukrainat vabadusvõitluses ja luua tooteid, mida müüa maailmaturule. See on Eesti ajaloo suurim tööstuse kasvu plaan. Reegleid teeme lihtsamaks, keskkonnalubade menetlemise muudame kiiremaks, energias oleme pannud paika tuulele näiteks eelisarendusalad, väga palju muud. Suurinvesteeringute meede, mida varem ei olnud, samamoodi saab tehtud, et sünniksid uued investeeringud Eestisse. See nimekiri on väga pikk. Nii et kui te küsite – ja mul on alati hea meel – majanduse kohta minu käest, siis te panete mulle palli jalale ja mul ei ole vähimatki selle vastu. Meil on ka valitsuses eraldi majanduskabineti kokkuvõte, mida me oleme otsustanud, ja see nimekiri ainult pikeneb. Nii et kui teil on häid ettepanekuid, need ettepanekud leiavad kajastamist ja vastuvõtmist ja arutamist.

Teiseks, kui te küsite, agressorriikide kodanike kodakondsuse võtmisest, ei pea jälle ära arvama, mida ma arvan, sest ma olen siin parlamendis seda korduvalt öelnud, mis on minu isiklik arvamus. Esimene eesmärk loomulikult on agressorriikide kodanikelt hääleõiguse võtmine ja seda ma olen öelnud. Ja selle eesmärgi saavutamiseks on vaja, kui me tahame seda ühes koosseisus teha, meil kõigil tulla kokku keskpõrandale, nagu ilusti öelda, ja leida see kompromiss. Varem olid sotsiaaldemokraadid eitaval seisukohal põhiseaduse muutmise suhtes ja tänaseks, ma tunnustan neid, on nad olnud nõus põhiseaduse muutmisega. See tähendab seda, et nemad on teinud kompromissi. Meil kõigil tuleb otsida lahendust, kui me tahame nendeks valimisteks võtta agressorriikide kodanikelt hääleõiguse. See on minu isiklik veendumus olnud, ei tohiks kellelegi üllatus olla, see on ka koalitsioonileppes. Jah, kui küsida hallide passide kohta, siis minu soovitus ongi, et inimesed peaksid määratlema ennast ja tulema Eesti kodanikuks. Mis seal loomulikumat on? Olen seda rahvusringhäälingus öelnud, siinsamas puldis, pole üllatus.

Nüüd, energiaarvutuste koha pealt, energiaarvutusi on tehtud Eestis ülipõhjalikult. Ülipõhjalikult! Eesti on päikese võimsustes umbes viiendal-kuuendal kohal Euroopas, tuulebuum maismaal on algamas. Nagu öeldud, valitsus on need eelisarendusalad paika pannud. Tulevad vähempakkumised. Debatt ja riigiabi loa küsimine käib mereparkide ehk tuulearenduse üle. Kliimaministeeriumile on seesama parlament siin andnud mandaadi ette valmistada tuumaenergeetikat. Käib desünkroniseerimine, mis toimub veebruaris 2025. Planeerimisel on Läti neljas, Soome kolmas ühendus. Eestisse rajatakse turu vastu Eesti suurim akusalvestuspark, mida rajavad eraettevõtjad. Kaalumisel on vesisalvesti. See nimekiri on tohutult pikk. Lisaks juhitav energia, seniks põlevkivi, kuni tuleb gaas või vesinik selle tagamiseks. Veel kord, kõik need arvutused on olemas, ei pea oletama. Aga see, milline on kauba hind turul, sõltub ikkagi väga paljudest erinevatest asjaoludest. Nii et seetõttu tegi mu südame soojaks eriti see, et inimene Isamaast soovitas meil eeskuju võtta Jüri Ratase majandusplaanidest. Eks me teeme parima, aga neid me aluseks ei võta. Aitäh!

Suur tänu, härra peaminister! Nagu tavaks on saanud, peale ministri või peaministri sõnavõttu ma sõnavõtte ei ole pidanud võimalikuks, küll aga vastusõnavõttu. Nii et vastusõnavõtt, Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Minu vastusõnavõtt on tõesti väga lühikene. Siin Riigikogu esimees eelmise päevakorrapunkti ajal ütles, et stenogrammi ei koosta mitte istungi juhataja, kui Reinsalu pöördus istungi juhataja poole, vaid selleks on meil teised mehhanismid ja inimesed. See on väga õige. Aga kuna stenogramm peab olema täpne, siis ma tahaksin peaministri öeldut – ma loodan, et sõnavääratust – täpsustada stenogrammi jaoks. Peaminister ütles, et praegune valitsus on juba käivitanud ajaloo suurima majanduskasvu plaani. Ilmselt ta siin eksis. Ajaloo suurima maksukasvu plaani on see valitsus käivitanud. Selle täpsustuse ma tahtsin teha.

See oli teie isiklik seisukoht. Lauri Laats, vastusõnavõtt, palun!

Aitäh! Ma lihtsalt oma küsimuses, kui esitasin küsimuse, vääratasin. Jaan Karilaiuks nimetasin Jaanust. Aga tegelikult küsimus oli selles, et ma just rääkisin Jaan Tootsiga olukorrast Narvas ja ega seal midagi head ei ole. Peame järjekordselt tõdema, et sotsid on kahepalgelised. Ja see koalitsioon, mis praegu tõenäoliselt moodustatakse, midagi head Narvale ja narvakatele ei too.

Aitäh! Head kolleegid, sulgen läbirääkimised. See päevakorrapunkt on ammendatud. Suur tänu, härra peaminister! Jõudu tööle teile! Aga meie siin saalis jätkame.

Riigikogu tahte kohaselt on järgmine päevakorrapunkt Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Aleksei Jevgrafovi, Vadim Belobrovtsevi, Vladimir Arhipovi  24. oktoobril 2024. aastal esitatud arupärimine laste tasuta hambaravi kohta. Arupärimine numbriga 662. Arupärimisele vastab terviseminister Riina Sikkut. Ja nüüd palun arupärijate nimel arupärimist tutvustama hea kolleegi, Riigikogu liikme Lauri Laatsi.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid ja inimesed, kes jälgivad interneti vahendusel! 24. oktoobril me andsime üle terviseminister Riina Sikkutile arupärimise. Teema on väga oluline ja puudutab meie laste tasuta hambaravi. Nagu me oktoobrikuu lõpus saime teada, väga paljudel raviasutustel, hambakliinikutel, kes vastavat teenust pakuvad, lõppes rahastus Tervisekassast. Selle info kohaselt, mis oli avaldatud ka meedias, paljudel lastel, kuna nende hambakliinikutel see raha või siis see riiklik tellimus sai otsa, riikliku tellimuse alusel hambaravi nendes kliinikutes ei saanud jätkuda. Ja vastavalt sellele olukorrale, mis siis oktoobrikuu lõpus oli, sai arupärimine koostatud, esitatud ka viis väga olulist küsimus. Me sooviksime nendele viiele küsimusele siinsamas terviseministrilt vastuseid saada. Aitäh!

Suur tänu! Nüüd palungi arupärijate küsimustele vastamiseks Riigikogu kõnetooli auväärt terviseministri Riina Sikkuti. Rõõm teid näha.

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vastan arupärijate küsimustele. Kõigepealt esimene küsimus: "Kuidas saab tekkida selline olukord, et riigis on ette nähtud küll lastele tasuta hambaravi aga käies igapäevaselt ühes kliinikus, võib saada vastuseks, et sel aastal me teid enam tasuta vastu võtta ei saa? Tihtipeale võib olla ka ravi pooleli ja järgmist sammu ei saa tegemata jätta." Käesoleval aastal, 2024. aastal on laste hambaravi jaoks meil plaanitud 49 miljonit eurot, sellest hetkeseisuga on kasutatud 42,6 miljonit. Ja tõesti, üldiselt kliinikud sõlmivad aasta alguses Tervisekassaga lepingu, kus on aastamaht plaanitud. Plaan on alati plaan ja see, millises tempos seda raha kasutatakse, võib aastati erineda. 

Üldiselt lepingumahtusid aasta keskelt tõstetakse ümber vähemalt kaks korda. Esimesel poolaastal Tervisekassa võimaldas lepingupartneritele lepingu rahalise lisa muutmisse ja selle alusel lisarahastust 1,6 miljoni euro ulatuses. Reedese seisuga ehk 15. novembri seisuga ka teisel poolaastal pärast üheksa kuu tulemuste selgumist, et kui palju on lepingut erinevatel kliinikutel kasutatud, teisel poolaastal lepingutest suunati ümber samuti umbes 1,6 miljonit eurot. Nii et need lepingupartnerid, kellel täituvus oli umbes 95%, said ühe kuu keskmise lepingu täituvuse ulatuses lisarahastuse. Ja tänase seisuga ei ole ühtegi tegutsevat raviasutust, kelle leping oleks täitunud 100%. 

Lepingumahtude ootamatu lõppemine võib tekkida juhul, kui kliinikud teevad reklaamikampaaniaid, liituvad, ma ei tea, arstid liituvad kliinikute vahel. See, mida aasta alguses plaaniti, sellest lepingu mahust teenindatakse kliente, sealhulgas lapskliente oluliselt rohkem. Nii et kui äritegevus laieneb, siis tõepoolest aasta alguses sõlmitud leping võib jalgu jääda, seega selline lepingute mahtude ümbertõstmine aasta sees toimub. Samas tuleb kindlasti selle teema puhul rõhutada, et Eesti lapsed käivad hambaarsti juures liiga vähe. 

Kõige suurem mure ei ole mitte see, kas ja kui palju lepingumahtusid saab ümber tõsta, vaid see, et lapsed ikkagi regulaarselt hambaarsti juurde jõuaksid, et nad jõuaksid sinna kaks korda aastas ka profülaktiliselt. Tavaliselt nad jõuavad siis, kui hambakaaries või -katt on puuduliku suuhügieeni tõttu juba tekkinud. Nii et lisaks ravile Tervisekassa koostöös hambaarstide liiduga muidugi panustab ka näiteks suukooli nimelisse programmi, on äpid, on paberil mängulised kalendrid, mida lapsed saavad täita, et tõesti oma hambatervise eest hoolitseda. 

Teine küsimus. Kas teil on ülevaade, kui palju on hetkel selliseid kliinikuid, kus ei ole lastele tasuta hambaravi võimalik tagada? Tervisekassal on 322 laste hambaraviteenust pakkuvat lepingupartnerit üle Eesti. Nüüd selle kolmanda kvartalijärgse lepingute ümberjagamise seisuga praegu ei ole ükski leping 100% täitunud, aga tõepoolest, eks aasta lõpu lähenedes neid kliinikuid võib tulla. Kui neid ümberjagamisi ei olnud veel tehtud, siis oli see seis vist selline, et umbes 19 kliinikut olid need, kes oleksid soovinud lepingu mahtu juurde, ülejäänutel ei olnud planeeritav maht täis. 

Kolmas küsimus: "Milliseid konkreetseid samme on kavas astuda, et olukord lahendada ja tagada kõigile lastele võrdsed võimalused saada lubatud tasuta hambaravi?" Teise poolaasta 1,6 miljoni lepingu 1,6 miljoni euro ümbertõstmine lepingutes on see samm, kuidas siis tõesti ka neil kliinikutel, kelle mahud on aasta jooksul kasvanud või mingil muul põhjusel on planeeritud maht täis, oleks võimalik lastele hambaraviteenuse osutamist jätkata. See liigutus on juba ära tehtud. Aga nii nagu eriarstiabis üldiselt, on see kardioloogi vastuvõtt või hambaarsti juures käimine, koefitsiendiga 0,7 tõepoolest lepingu mahtu ületavaid vastuvõtte sellegipoolest hüvitatakse. 

Neljas küsimus. Kui suur on tervisekassas puudujääk, et tagada täismahus laste hambaravi kulud ilma viivitusteta? Nii nagu ma mainisin, laste hambaravi puhul on peamine mure see, et kõik lapsed ei jõua regulaarselt hambaarsti juurde, ei jõua sinna profülaktiliselt. Praegu on laste hambaraviga hõlmatuse tase umbes 62%. See tähendab, et veidi vähem kui kaks kolmandikku lastest jõuab üldse hambaarstile, kolmandik ei jõua. Kui hõlmatus viia näiteks 75%-ni ja nii, et need uued lapsed käivad sama sageli kui lapsed, kes seni hambaarsti külastavad, siis lisarahastus oleks umbes 22 miljonit eurot aastas. 

Viies küsimus: "Novembrist jõustub kord, mille kohaselt peavad raviasutused sõlmima vastutuskindlustuse lepingu – kui palju see tõstab hambaraviteenuse hinda?" Hambaarstidelt on avalikkuses kõne all olnud 10%-line hinnatõus. See ei ole põhjendatud, see ei ole seotud vastutuskindlustuse lepinguga. Kindlustusmakse on praegu olemasoleva info puhul kõrgem üksi töötavatel hambaarstidel. See võib olla ka 2000 eurot aastas. Koos või suuremas kliinikus töötavate arstide puhul ühe arsti kohta tuleb kindlustusmakse väiksem. Aga ka selle 2000 euro puhul aastas, kus meil on 12 kuud, ja arvestades ka tööpäevade arvu see teeb umbes 8 eurot tööpäeva kohta. Nii et isegi kui arst töötab poole koormusega, võtabki päevas vastu hommikupoolikul kaheksa patsienti, siis see oleks 1 euro patsiendi kohta. Tavapäraselt on patsiente tööpäeva jooksul ikkagi rohkem, nii et me räägime väga väikesest hinnatõusust, kui seda üldse saab siduda vastutuskindlustuse lepingu sõlmimisega seotud kuludega. 

Hambaraviasutuste käive on 250 miljonit eurot ja kasum oli 2023. aastal 22 miljonit, aasta enne seda 19 miljonit ja 2023. aasta puhul sellest 22 miljonist kasumist 15 miljonit olid näiteks investeeringud. Nii et hambaraviasutuste puhul selliste raamatupidamislike andmete põhjal maksevõime on kindlasti olemas. 

Nüüd, eraldi küsimus on, et ka selline kõrge makse, mis oli üllatav hambaarstidele, kas ta on õiglane. Eestis on tervishoiuteenuste kvaliteedi kohta ja patsiendi kaebuste kohta infot suhteliselt tagasihoidlikult. Pika aegreaga andmed on olemas tervishoiukvaliteedi ekspertkomisjoni poole pöördumiste kohta. Ja seal tõesti praktiliselt igal aastal kõige rohkem kaebusi esitatakse hambaraviga seoses. Sealjuures hambaravi on eriala, kus umbes 37%-l juhtudest ehk siis rohkem kui teiste erialade puhul tuvastatakse ka hambaraviga seotud kaebuste puhul vajakajäämised ravis. Ja kuna see info on avalik, see on veebis kättesaadav, ja see trend ei ole aastati muutunud, siis sellega on võimalik selgitada, miks kindlustuspakkumised hambaravis võivad olla ootamatult kõrged. Sest need andmed, mis meil olemas on, viitavad, et võib-olla tõesti seal on ravikvaliteediga probleeme. 

Nii et patsiendikindlustus on loodud patsiendi huvide kaitseks ja kahju hüvitiseks kuluv raha kogunebki kindlustusmaksetest. Nii et edaspidi ka patsiendid, kes saavad tervisekahju vajakajäämiste tõttu hambaravis, saavad ka hüvitise. Aitäh! Hea meelega vastan küsimustele.

Suur tänu teile! Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Ma saan õigesti aru, et tegelikult, kui te koostate eelarvet ja vastavalt laste hambaravile eraldate ka 49 miljonit, see on see summa, mis sel aastal eraldati, siis te oletegi arvestanud tegelikult, et üks kolmandik lastest ei jõuagi arsti juurde. Aga lähtuvalt sellest kohe küsin: aga missugust teavitustööd on tehtud, et ikkagi lapsed jõuaks? Ja teine pool: aga kui jõuavadki sajaprotsendiliselt, no näiteks teoreetiliselt, kas tõesti riik suudab jooksva aasta lõikes 22 puudu olev raha leida? Ja teine pool küsimust puudutab seda vastutuskindlustust, mis lasub nüüd siis raviasutustel. Mis tõenäosus on ikkagi see, et see summa, täiendav summa, ei jõua patsiendini, ja kas vastavad analüüsid on ka tehtud?

Aitäh! Laste hambaarsti külastamise määr on viimastel aastatel kasvanud ja just seetõttu, et on tehtud teadlikke pingutusi nii hambaarstide liidu poolt, koolide poolt kui tervisekassa poolt, et teadlikkust tõsta. Plaanime hakata ka lapsevanematele saatma meeldetuletusi. Näiteks, kuna tasuta hambaravi on 19. eluaastani, siis tõepoolest, et enne täiskasvanuks saamist tuleks ka veel tasuta hambaarsti juures ära käia ja hambad korda teha. Teadlikkuse tõstmine, töö lastega koolis ja meeldetuletused lapsevanematele on kaks asja, millega seda hõlmatust tõsta. Me näeme, et see hõlmatus kasvab vaevaliselt. Nii et ei ole kuidagi põhjendatud planeerida eelarvesse sajaprotsendilise kaetuse jaoks vahendeid, et need aasta lõpus järgi jääksid. Nii et igal aastal need sõlmitud lepingud ikkagi peegeldavad võimalikult täpselt seda, mida me aasta jooksul prognoosime laste hambaarstikülastuste mahuks, ja ka käesoleval aastal ei ole praegu mingisugust kindlust, et kogu raha ära kasutatakse. Aasta lõpuni on ju veidi üle kuu minna. Ja tõesti, mis see siis teeb? Üle 6 miljoni euro veel kasutada. Pigem tundub, et sealt võib üle jääda raha, oleneb sellest, kui palju jõulukuul hambaarstikülastusi tehakse. Nii et parima teadmise alusel prognoositakse, et võimaldada kõigile lastele tasuta hambaravi, ja prognoositakse ka hõlmatuse kasvu järgmistel aastatel seoses teadlikkuse kasvuga. 

Vastutuskindlustuslepingute puhul, kuna vastutuskindlustusega seotud seaduste ja määruste pakett jõustus 1. novembril ja tervishoiuteenuse osutajatel on kohustus kindlustuslepingud sõlmida 1. detsembriks, siis umbes pooltel teenuseosutajatel on need lepingud sõlmitud ja pooltel on, ma ei tea, läbirääkimised käimas. Nii et väga keeruline on hinnata seda kogumahtu praegu. Aga pärast seda, kui lepingud on sõlmitud, siis kuna tervisekassa ka poole kindlustusmaksest hüvitab, siis tekib ka arusaam nende lepingute kogumahust. Praegu nende üksikute kildude põhjal, et 2000 eurot siin või 2000 eurot seal, on väga keeruline prognoosida, mis turu kogumaht on. Nii et seda infot uue aasta alguses saame teiega jagada, milliste summade peale päriselt lepingud sõlmiti, ja seejärel, kuna poole hüvitab tervisekassa, mis on see osa, mille katmisega tervishoiuteenuse osutajad ise peavad toime tulema. Aitäh!

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Me teame, et laste hambaravi on küll vajalik, aga ei ole nii kriitiline nagu näiteks pensionäride oma. Mida vanem on inimene, seda rohkem probleeme tal tervisega tekib, ja iseenesest hamba tervis ei ole mingi erand. Ma küsikski, mis on valitsuse plaanid seoses just pensionäride hambaraviga. Kas lähiajal plaanitakse kompenseerida rohkem, kehtestada võib-olla mingisugused uued soodustused või kõik jääb nii, nagu on siiamaani olnud?

Aitäh! Ma selle hinnanguga ei ole nõus, et eakate hambaravi on tähtsam kui laste oma. Tõesti, väga palju oleme riigina panustanud sellesse, et järeltuleva põlvkonna hammaste tervis oleks parem. Kui on juba lapsena kaaries ja hambad katki, eks ta mõjutab kogu elukaart. Aga eakate puhul käesolevast aastast on hambaravihüvitis tõusnud, see on 105 eurot varasema 85 asemel ja sealhulgas omaosalus vähenes 12,5%-ni. Kohalikud omavalitsused kompenseerivad hambaravi täiendavalt küll erinevalt, aga tihtipeale suurte kulutuste katmiseks on see olemas. Ja kuna meil on ligi 37 000 inimest, kes kannavad proteese ja kellel tõesti on kõige suuremad kulud seotud proteeside vahetusega, siis proteesihüvitis 260 eurot kolme aasta kohta on endiselt olemas ja aktiivselt kasutatav.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Sellega oleme, head kolleegid, ka selle päevakorrapunkti lõpetanud. 

Saame minna neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi, Aleksandr Tšaplõgini, Lauri Laats, Aleksei Jevgrafovi, Vladimir Arhipovi, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti 21. oktoobri 2024. aastal esitatud arupärimine petukõnede olukorra kohta Eestis. Arupärimine numbriga 659. Vastab siseminister Lauri Läänemets. Head kolleegid, palun nüüd Riigikogu kõnetooli arupärijate nimel oma küsimusi selgitama Vadim Belobrovtsevi, hea kolleegi.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid, kes enamasti kindlasti vaatavad meid televisioonist! Ja kõik Eesti inimesed, kes vaatavad meid interneti kaudu! Meil on üks väga suur probleem Eestis ja selle nimi on petukõned. Ja see probleem kahjuks ei näita vaibumise märke, vastupidi. Käesoleva aasta 16. oktoobril lugupeetud siseminister käis siin infotunnis vastamas meie küsimustele petukõnede teemal. Ta väljendas küll muret nagu meiegi selle üle, et järjest rohkem ja rohkem levivad petukõned, nagu ta ise ütles, Eestis eelmisel aastal kaotas 524 inimest ligi kolm miljonit eurot läbi petukõnede ja sellel aastal on kannatanuid juba 270 ja kogu kahju on hetkel poolteist miljonit eurot. Aga no me kõik saame aru, et tegelikult need numbrid on veelgi suuremad, sellepärast et paljud inimesed lihtsalt ei teavita, ei registreeri neid juhtumeid, kus nemad oma rahast ilma jäävad. 

Ja kui ma ütlesin, et siseminister tunneb muret nagu meiegi, siis vahe seisneb selles, et just valitsus peab meie meelest hoolt kandma selle üle, et selliseid petukõnesid oleks vähem, et inimesed saaksid rahulikumalt elada, mitte kartes seda, et nad jäävad oma rahast ilma just sellepärast, et keegi neile helistab ja üritab neile midagi sisestada, mille järgi nad oma raha kuskile kas üle kannavad või jagavad PIN-koode, paroole ja nii edasi. On selliseid juhtumeid olnud, kus inimesed ise läksid, võtsid sularaha automaadist raha välja ja andsid täiesti tundmatule inimestele üle. Nii et see kõik näitab loomulikult, et needsamad petturid on väga head psühholoogid. Aga tegelikult siseminister ütles, et probleem seisneb selles, et tihtipeale kõik need niinimetatud kõnekeskused ei asu Eestis, asuvad teistes riikides ja siis on hästi keeruline nendeni jõuda. Töö käib, aga me näeme, et tulemusi on vähe. 

Ja sellepärast me hakkasimegi küsima ministrilt, mida annab sellega teha, kuidas saab seda probleemi lahendada. Meie küsimused olid umbes sellised. Millised sammud on Siseministeeriumi ja selle allasutuste poolt tehtud, et petuskeemide ohvrite arvu vähendada? Kuidas on viimaste aastatega, näiteks alates aastast 2020 muutunud olukord petukõnedega? Kas politseil on õnnestunud olukorda parandada nende aastate jooksul? Kas kannatanute arv kasvab või väheneb? Kas riik on mõelnud selle peale, et rohkem kaasata võitlusesse petukõnede ja petturitega pankasid ja sideoperaatoreid või on selline koostöö juba olemas? Kas ministri arvates oleks vajalik muuta olemasolevat seadusandlust, et panna pangad ja sideoperaatorid rohkem osalema sellises võistluses, sest kokkuvõttes kannatab kui mitte otseselt, siis kaudselt ikka petukõnede ja nende tagajärgede pärast nii pankade kui ka sideoperaatorite maine? 

Mõned riigid on arutanud võimalust, mõned on seda ka kehtestanud, kehtestada seadusandlus, kus petturite tegevuse tulemusel kannavad kahju finantsasutused, enamasti pangad, mis kaitsevad inimeste hoiuseid, ja sellega pannakse just finantsasutused rohkem tähelepanu pöörama oma klientide arvete turvalisusele, kuna vastasel juhul kaotavad raha mitte inimesed, vaid finantsasutused ise. Ehk kui inimene kaotab raha, mis on pangas, siis pank põhimõtteliselt selle eest ka vastutab, sellepärast et ta vastutab inimeste hoiuste eest. Kas riik, Eesti riik on niisuguse seadusandluse kehtestamise peale mõelnud? 

Ja paljudes riikides, no mõned näited on USA, Suurbritannia, Austraalia, on kehtestanud ranged reeglid sideoperaatoritele, et kaitsta inimesi petukõnede eest. Ja milline on vastav olukord Eestis, küsime me ministrilt. Kas sideoperaatorid on üldse kohustatud midagi tegema seoses võitlusega petukõnede ja petturitega või piirdub nende osalemine selles vabatahtlike sammudega? Kas riik on mõelnud niisuguse seadusandluse kehtestamise peale, mis kehtestataks rangemad reeglid just sideoperaatoritele, sest me teame, et vahel helistatakse mõnelt numbrilt, mis võib olla isegi sinu tuttava või sõbra number, sugulase number, siis sa helistad tagasi ja tuleb välja, et see inimene polegi sulle helistanud? Sellised skeemid on juba olemas. Nii et sellised küsimused siseministrile, millele me palume vastust. Aitäh!

Suur tänu! Nüüd palun Riigikogu kõnetooli auväärt siseministri Lauri Läänemetsa. 

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Lugupeetud arupärijad! Siseministrile tõesti petukõnedega seotud arupärimine koos viie küsimusega on edastatud. Ma läheksin siis küsimuste kaupa: küsimus ja vastuseid. 

"Millised sammud on Siseministeeriumi ja selle asutuste poolt tehtud, et petuskeemide ohvrite arvu vähendada." Vastavalt on Siseministeeriumi valitsemisalas sellega aktiivselt tegelemine Politsei- ja Piirivalveameti ülesanne. PPA tõstab avalikkuse teadlikkust levivatest petuskeemidest läbi erinevate kanalite, näiteks meedia ja sotsiaalmeedia, ning annab välja juhiseid, hoiatusi ja nõuandeid, kuidas ennast nende eest paremini kaitsta. Näiteks on veebis ka eraldi alaleht juhistega, mida petukõnede puhul teha ning kuidas neid ära tunda. Seda tasuks vaadata, selle leiab otsides "Kaitse ennast kelmide eest". 

Tegemist ei ole muuseas pelgalt kohaliku probleemiga, vaid väga suure rahvusvahelise haardega murega. PPA teeb rahvusvaheliselt koostööd eri riikide politseiasutustega ja panustab koostöö arendamisse, et petturite tuvastamine ja tõkestamine oleks veelgi kiirem. Võin siinkohal ka öelda, et töös on mitmed rahvusvahelised menetlused, millest saab täpsemalt rääkida, kui neid võib avalikustada. Eestis tegutsevad kelmid, rahamuulad ja nende tegevusele kaasaaitajad, tabatakse tegelikult üsna kiiresti. Probleemiks on see, et petuskeemide tuumiku tasuvad erinevates välisriikides ja nende osas sõltub töö tulemuslikkus vastavate riikide panustamise ja koostöö valmidusest. Kokku võttes menetleb PPA kelmussüütegusid, teeb valdkondadeüleselt ja rahvusvaheliselt koostööd. Lisaks hoiatamisele toimub ka ettevõtetes nende töötajate teadlikkuse tõstmine kelmuste teemal. 

Teine küsimus: "Kuidas on viimaste aastatega (näiteks alates 2020. aastast) muutunud olukord petukõnedega? Kas politseil on õnnestunud olukorda parandada, kas kannatanute arv kasvab või väheneb?" Petukõnede arv alates 2020. aastast on kasvutrendis, see on tugevalt näha, kuna sarnaselt ülejäänud maailmaga kasutavad petturid kiiresti areneva tehnoloogia võimalusi. Petturid kasutavad aina osavamalt automatiseeritud kõnesüsteeme, AI-tarkvara ning lisaks sotsiaalse sahkerdamise oskuseid. See viimane on omaette termin, mis on olemas. Siis see kõik muudab pettused veenvaks ja raskemini äratuntavaks. Lisaks muudavad nad vastavalt PPA ja koostööpartnerite tegevusele enda petuskeeme ja ka enda taktikat. 

Toimivate võimaluste kanalite sulgemisel otsitakse inimeste mõjutamiseks uued moodused, inimesteni katsutakse pidevalt erinevaid kanaleid pidi jõuda. Näiteks on praegu eriti levimas lähedane haiglas, skeemid, kus petturid mõjutavad raha maksma selle eest, et ohvri lähedane saaks vajaliku ravi või pääseks kaasnevatest süüdistustest ja tagajärgedest. Kõnekeskuseid sulgetakse eri riikides väga palju, kuid kelmused on oma tulususe tõttu kuriteo liik, mis toimib edasi. Erinevad grupeeringud loovad pidevalt uusi kõnekeskusi, kuid oluline on inimeste enda panus: enda andmeid jagada ning kontrollida tehinguid üle enne nende kinnitamist. Kui on väiksemgi kahtlus, siis tasuks kõik uuesti rahulikult üle kontrollida. Ja taas soovitus: vaadake kindlasti PPA alalehele "Kaitse ennast kelmide eest". 

Tänu PPA tööle on kannatanute kahjusummade arv tänasel tasemel, ilma PPA panustamisete oleks olukord kindlasti kordades hullem. Muuseas on meie politsei tegevust ka rahvusvaheliselt hinnatud ja tunnustatud. Europoli 2024. aasta innovatsiooniauhinna operatsioonide kategoorias pälvis Eesti politsei algatatud rahvusvaheline küberoperatsioon PhishOFF. Eesti politsei algatusel ja eestvedamisel toimus aprillis rahvusvaheline politseioperatsioon PhishOFF, kus Eesti roll oli mõjutada ja heidutada tuhandeid kurjategijad enda loodud tarkvara abil. Tarkvara abil kontrolliti 28 000 serverit, mida kasutati õngitsusrünnakuteks ning operatsiooni käigus sulgesid Euroopa Liidu politseiasutused 227 veebilehte, kust õngitsusrünnakuid tehti. 

Muide, see puudutas miljonit inimest, miljonit kannatanut. Ja Eesti kriminaalpolitsei kogutud teabe alusel peeti 17 riigis kinni 37 kurjategijat ja kinnipidamismistega koos suleti seni suurim õngitsusteenuste platvorm LabHost, mis pakkus teenusena nii eelvalmistatud libalehti, õngitsussüsteemi, levitamissüsteemi kui ka isikuandmete müüki. Ja kogu operatsiooni vältel levitati Telegrami kanalites infot kinnipidamise kohta nii, et administraatorid ei saanud politseinike tegevust blokeerida. Kuritegelikul eesmärgil loodud LabHosti Telegrami robot võeti politsei kontrolli alla ning kurjategijatele saadeti personaalseid videosid ja sõnumeid operatsiooni, kinnipidamiste ning kurjategijate tegevuse kohta, mis oli politseil olemas. Seejuures saatis politsei kurjategijatele valiku: vajuta 1, kui soovid esitada puhtsüdamliku ülestunnistuse, või vajuta 2, kui lähed kohe lähimasse politseijaoskonda. 

Kolmas küsimus: "Kas riik on mõelnud selle peale, et rohkem kaasata võitlusesse petukõnede ja petturitega ka pankasid ja sideoperaatoreid? Või on selline koostöö juba olemas? Kas Teie arvates oleks vajalik muuta olemasolevat seadusandlust, et panna pangad ja sideoperaatorid rohkem osalema selles võitluses? Kokkuvõttes kannatab [---] petukõnede ja nende tagajärgede pärast nii pankade kui ka sideoperaatorite maine." Jah, PPA, sideoperaatorid ja Eesti Pangaliit teevad regulaarselt kelmuste ennetamisel, tõkestamisel ja lahendamisel koostööd. Koos teavitatakse ja hoiatatakse inimesi ja kliente petukõnede, kahtlaste tehingute ja uute petuskeemide eest. Valdkondadeülene koostöö täiendavate lahenduste leidmise ja loomise osas jätkub. 

Viimase aasta jooksul on oluliselt arendatud pangaliidu juhtimisel koostöös PPA ja sideoperaatoritega läbi automaatsete kanalite kelmuste, linkide, sõnumite, reklaamide edastamise ja sulgemise võimalusi. Võrgustiku liikmed on lisaks ka väiksemad ja suuremad ettevõtted. Vastav info on olemas Eesti küberruumi seireintsidentide tõkestamise kodulehel. Eestis mõistavad erinevad osapooled oma vastutust ja kelmuste teema olulisust ning panustavad oma võimaluste piires koostöös nende ennetamisse, tõkestamisse ja lahendamisse. Seadusega sellise sunni jõustamine praegu vajalik ei tundu. 

Neljas küsimus: "Mõned riigid on arutanud võimalust [---] kehtestada seadusandlus, kus petturite tegevuse tulemusel kannavad kahju finantsasutused […], mis kaitsevad inimeste hoiuseid ja sellega pannakse just finantsasutused rohkem tähelepanu pöörama oma klientide arvete turvalisusele, kuna vastasel juhul kaotavad raha mitte inimesed, vaid finantsasutused ise. Kas riik on niisuguse seadusandluse kehtestamise peale mõelnud?" Kõigepealt peab iga inimene ise tegema kõik endast oleneva, see tähendab, et mitte avaldama enda andmeid ja kontrollima üle enda tehingud enne kinnitamist. Nagu eelnevalt mainisin, petuskeemid ei ole staatilised. Petturid muudkui arenevad ja arendavad uusi viise. Samuti peame meie arenema – mitte ainult asuda asutused, vaid kõik peame inimestena olema valvsamad. Vastasel juhul petturid kohanevad ja ka inimesed muutuvad liialt usaldavaks ning leitakse uued moodused inimestelt raha äravõtmiseks. 

Eesti finantsasutused panustavad ka ilma seadusemuudatusteta. Kelmid lähenevad süsteemselt läbi ohvri mõjutamise, et ta avaldaks andmed või tegutseks nende juhendamisel. Ja selle eest inimesi seadusega lõpuni kaitsta ei saa. Minu üleskutse on pigem toetada arutelu ja mõttekohta. Ma kindlasti kiidan ka seda arupärimist ja parlamendi tasemel teema tõstatamist. Arutelu me peaksime jätkama, et kas me peaksime midagi Eesti finantsasutustelt rohkem nõudma. Need nõudmised ja mehhanismid ei pea aga olema ilmtingimata seadusest tulenevad, saab ka kokkuleppeid muud moodi teha, aga see arutelu, mis siin algatatud on, on väga õige. 

Ja viies küsimus. Paljudes riikides on kehtestatud ranged reeglid sideoperaatoritele, et kaitsta inimesi petukõnede eest. Milline on vastav olukord Eestis? Kas sideoperaatorid on üldse kohustatud midagi tegema seoses võitlusega petukõnede ja petturitega või piirdub nende osalemine selles vabatahtlike sammudega? Kas riik on mõelnud niisuguse seadusandluse kehtestamise peale, mis kehtestataks rangemad reeglid just sideoperaatoritele? Klientide turvalisus ja heaolu on otseselt nende ettevõtete huvides. 

Ja vastus on, et Eesti sideoperaatorid panustavad aktiivselt ka ilma seadusemuudatusteta. Selles osas on Eestis tõesti palju tööd tehtud, et valdkonnaga seotud ettevõtted ehk eelkõige sideoperaatorid ja finantsasutused on kaasa mõtlemas ja ka kaasa tegutsemas. Kelmid läheneks süstemaatiliselt läbi inimeste ohvri mõjutamiseta, avaldaks andmed või tegutseks nende juhendamisel ja selle eest inimesi seadusega on raske kaitsta või seda tõkestada. Kogu aeg uusi arendusi on ka keeruline ette näha. Ja see kõik, mida nad teevad, on niinimetatud sotsiaalne sahkerdamine. Tõesti, siin on vaja esmalt iga inimese valvsust ja loomulikult peavad kõik seotud asutused ja ettevõtted pingutama, et meie inimeste suunas oleks piisavalt teavituste teadlikkust. Ma kindlasti ei välista seda, et me ühel hetkel võime jõuda ka seadusemuudatusteni, kohustusteni, aga küsimus on see, kas meil on seal võimalik seadusega midagi lahendada või see koostöö, mis praegu praegu toimib, annab parema tulemuse. Nagu ma ütlesin, ta on arutelu- ja debatikoht. Teema on selles mõttes keeruline, et see ei ole mitte ainult Eesti küsimus ja see on kasvav trend kahjuks kogu maailmas. Aitäh!

Suur tänu! On küsimuste aeg. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Kuna, ma saan aru, on ainult üks küsimus lubatud küsimuste voorus, siis ma ütlen ausalt, et ma proovin kaks küsimust nagu pakkida ühte. Üks on see, et nagu me teame, suur enamus nendest ohvritest on ikka vanemad inimesed. Ja on väga hea, et on olemas kuskil veebikeskkond, aga me teame, et need inimesed reeglina kasutavad selliseid vanamoodsaid sidekanaleid nagu televisioon, telefon ja näiteks tavaline post. Kas on PPA mõelnud selle peale või kui ei ole, siis äkki võiks selle peale mõelda, et vahetevahel saata tavalise postiga mingisuguse brošüüri näiteks, kus oleks lisaks sellele veebiaadressile ka väga hea instruktsioon, mida teha, kuidas käituda ja nii edasi näiteks kolmes keeles, eesti, inglise, vene. 

Ja teine küsimus on see, et millistes riikides enamasti asuvad needsamad kõnekeskused. Me teame, et tavaliselt helistatakse vene keeles, aga aina rohkem hakatakse nüüd juba helistama inimestele ka eesti keeles. Mis need riigid on, kus need kõnekeskused asuvad kõige rohkem?

Aitäh! Kui on põhjust ja võimalust, siis ma arvan, et PPA seda kirjalikku teavitamist ka teeb. Midagi minu teada on tehtud, aga ma nüüd jään vastuse praegu võlgu, et ma kindlalt ei saa seda väita. Mis puudutab vanemate inimesteni jõudmist, siis ma arvan, et koostöö mõttes, ja nüüd ma ei oska ka kõiki detaile öelda, sest ma kõiki koostöötasandeid ei tea kahjuks isiklikult, aga on ka kindlasti kohalikel omavalitsustel võimalik seda selgitustööd teha. Ütleme nii, et kohalikel omavalitsustel kokkupuude inimestega on arvatavasti oluliselt laiaulatuslikum ja suurem. Selles mõttes teie tõstatatud küsimus, ma võtaks seda kui ettepanekut, on väga hea, me võtame selle kaasa. 

Nüüd, mis puudutab küsimust, et kus riikides need kõnekeskused asuvad, siis olen sellega tutvunud küll. Pean tunnistama, et kõiki peast ei mäleta, aga kindlasti on üks riik Ukraina. Minu mäletamist mööda oli vist ka India. Aga pigem, ütleme niimoodi, enamus kõnekeskusi, selliseid, kust mõjutatakse Eesti inimesi, asuvad riikides, kus kasutatakse palju vene keelt ja reeglina on see ka põhjus, miks need ohvrid tihti satuvad vene keeles kõnelevad olema, sest nad suudavad nendega suhelda. 

Ma ei mäleta nüüd peast, ma lugesin just hiljuti – võib-olla teie olete ka seda lugenud – ajalehest, oli päris meeldiv lugeda, kus üks sideoperaator Euroopa Liidus taoliste õngitsejate ja petukõnede tegijate vastu lõi AI-süsteemi, et üks vanem proua, profileerisid ta täpselt nii ära, et need, kes petukõnesid tahaks teha, siis lükati erinevaid telefoninumbreid igale poole, et nad leiaks selle telefoninumbri. Ja kui nad helistavad, siis AI hakkaks nendega suhtlema, ja see AI on valmis suhtlema nendega lõputult. Ehk selles mõttes päris kaval nipp, et nad lihtsalt kulutavad petukõnede tegijate aega. Ja seal oli, ma vaatasin, et videos oli ka välja toodud, kuidas petukõnede tegijad olid päris frustreerunud – keegi ütles, et ta on tund aega juba rääkinud, aga pole kuhugi jõudnud – ja viskasid kõned lõpuks hargile ära. 

Mõnes mõttes ma arvan, üks moodus, kuidas me tegelikult nendele mitte ainult petukõnede tegijatele, vaid ka õngitsejatele, kõigile neile vastu astume, on nende enda tehnika. Seesama suur politseioperatsioon ju põhimõtteliselt tähendas seda, et politsei kasutas täpselt samasuguseid õngitsusmeetodeid, peilis välja, kus kohas need isikud on, kus kohas need lehed asuvad ja kõik muu, tungis sinna sisse, võttis selle süsteemi üle, sai kätte kõik informatsiooni ja siis läbi selle süsteemi hakkas teavitama kõiki, kes selles süsteemis ohvrid olid. Ja lõpuks teades, kui tuvastati seal mingisugune hulk, me teame, et mingites riikides võib-olla need riigid kõigini ei jõua, kõigini, kes on kasutanud neid süsteeme, siis nende inimestega suheldi läbi veebi ja tehti neile selgeks, et järgmine kord nad teavad, et kõik need avastatakse. Ka sellist mõjutustööd tehakse.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea siseminister! No esiteks, ma tahaks teid õnnitleda, kasutan seda võimalust ära, et Narvas te olete tõesti saamas hea partii. Sotsiaaldemokraadid, eesotsas Katri Raik, teeb koalitsiooni Mihhail Stalnuhhiniga, kes just nimetas Eestit Eesti NSV-ks ja väitis ka seda, et tema oma vaateid muutma ei hakka. Nii et palju õnne! Ja loomulikult narvakatest ja Narva asjadest on lihtsalt kahju. Aga noh, sotsid seda toetavad, siis püüdke selle õnnega ka hakkama saada. 

Nüüd, kui räägime petukõnedest, siis nii nagu me ükskord juba rääkisime, tegelikult petukõnesid tehakse sellisel viisil, et minu numbrilt saab helistada näiteks proua Maalile. Ja noh, see on, läbi selle tegelikult see kõne tundubki tunduvalt tõesem. Kas see, et me ei suuda seda numbrinäite sellisel viisil kinni panna, kas see on tingitud sellest, et me ei nõua telekomiettevõtetelt piisavalt koguduses investeeringuid, et seda kuidagi tõkestada? 

Suur tänu! Teate, seda tehnoloogilist, mille taga ta tehnoloogiliselt on, seda ma, ma ei ole selle spetsialist. Ma seda sellisena ei oska öelda. Aga küll seal tõesti see probleem on, et seda on võimalik tehnoloogiliselt nii teha, et kuvada kellegi teise telefoninumbrit. Ma olen täiesti kindel ja veendunud, et sellega sideoperaatorid tegelevad ja teised asutused ka, sellepärast et ta ju suuremat sorti probleem on. Ta toob ikka kaasa väga palju pahaseid inimesi ja pahaseid kliente. Nii et ta on teema, mis kindlasti, millega tegeletakse edasi. 

Proovides vastata teie kogu küsimusele või mõttele, siis tõesti, ma saan aru sellest murest, mis Narvas toimub, aga ma teen mõned täpsustused. Esiteks, sotsiaaldemokraate muidugi on seal ainult üks ja seal on ka üks Eesti 200 liige, ma olen aru saanud, kes seda koalitsiooni seal moodustavad. Teiseks vastab tõele, et Mihhail Stalnuhhin nimetab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimeest fašistiks ja loomulikult Eesti valitsust ka. See ka niimoodi on, et selles mõttes teil õigus on. Ja kolmandaks, ma ühes kohas pean ikka parandama teid, et sotsiaaldemokraadid ei tee Narvas seda koalitsiooni. Seal on tõesti ainult üks sotsidest ja ma arvan, et meie erakonna juhatuses ka ei olda võib-olla päris täpselt samal arvamusel, kui need teised isikud on. 

Aga ma meenutan, et Mihhail Stalnuhhin on pikaajaline endine Keskerakonna liige, ja eks see, mis Keskerakond seal kunagi üles ehitanud on, see Narvat kahjuks täna saadab. Nii Keskerakonna nimekirjas, ma olen kursis sellega, on neid inimesi, kes Narva tanki kõrval olid murelikud, jagasid sümboolikat ja kirusid Eesti valitsust, et kuidas siis võib seda kõike teha. Mihhail Stalnuhhin ei ole enam Keskerakonnas, tema tegi seda ka, ta lihtsalt oli tuntum inimene. 

Nii et kui teid see huvitas, siis jah, ta niimoodi kahjuks on. Kas nad tegelevad petukõnedega, ma ei tea.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Ma väga pikalt ei räägi ja Narvast ka mitte. Lihtsalt tahan esiteks tänada ministrit tema vastuste eest ja tänada PPA-d selle töö eest, mis selles valdkonnas tehakse. Kahjuks peab ütlema, et sellest ei piisa. Kuna kui minister ise ütles, et on kasvutrend, petukõnesid on aina rohkem ja aina rohkem on järelikult ka ohvreid, siis on selge, et tuleb niinimetatud mugavustsoonist väljuda ja hakata tõsiselt sellesse suhtuma. Ja siinkohal üks ettepanek, mis ma tegin, see on küll väike asi, väike detail, aga ma arvan, et selliseid detaile võiks kindlasti rohkem olla, et tõepoolest vaadata nii-öelda nende ohvrite profiilile otsa, et kes kõige rohkem kannatada saavad nende petukõnede pärast. Ja need on kindlasti vanemad inimesed, kes ei ole väga harjunud sellega, et surfata internetis ja lugeda sealt, kuidas reageerida petukõnedele ja mida teha ja mida mitte teha. Nemad eelistavad selliseid traditsioonilisi suhtekanaleid, olgu nendeks telefon, olgu nendeks tavaline post. Ja seesama ettepanek tõepoolest on see, et vahetevahel võikski teha sellise otsepostituse inimeste postkastidesse, kus konkreetselt kolmes keeles, eesti, inglise, vene keeles, mis on kõige levinumad keeled Eestis, just õpetada inimestele, kuidas käituda ühes või teises olukorras, kuidas vältida neid petukõnesid ja mida kindlasti mitte teha, kui selline kõne peaks tulema. Ja ma arvan, et mida rohkem selliseid detaile on, seda keerulisem on petturitel tavaliste inimeste raha saada.

Aga see on väike asi. Ma arvan, et suurem asi võiks ikkagi olla see, et kui me näeme, et tegu on päris tõsise probleemiga, kui me näeme, et ohvreid on aina rohkem ja et see kuriteoliik on kasvavas trendis, siis kindlasti oleks vaja luua kas või eraldi osakond PPA juures või siis, ma ei tea, komisjon valitsuse juures või mõlemad korraga, mis tegeleksid konkreetselt selle probleemiga. Ja päris tõsiselt, et tõepoolest hakata rohkem suhtlema pankadega, rohkem suhtlema sideoperaatoritega, et ikkagi kaasata neid rohkem sellesse võitlusesse, sest olgem ausad, on olemas teiste riikide kogemus, mis on tegelikult hästi positiivne, kus nii pangad kui ka sideoperaatorid on palju rohkem kaasatud, vastutavad ka palju rohkem ja on olemas kindlasti sellised tehnoloogiad, mis võimaldavad neil ikkagi rohkem olukorda jälgida ja ennetada selliseid kuritegusid, mis toimuvad tänu petukõnedele. Nii et selline soovitus valitsusele võtta seda asja tõsiselt ette ja moodustada vastav komisjon ja PPA siis võiks rohkem selle teemaga tegeleda ja võib-olla siis tõepoolest moodustada isegi selline eriüksus, eriosakond, kui seda ei ole veel olemas. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Oleme ka selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. Loodan, et ei teinud ministrile liiga. 

Head kolleegid, peale haamrilööki on võimalik registreeruda vaba mikrofoni. Seda soovi ei ole. Head kolleegid, tänan tänase päeva eest. Tänane istung on lõppenud.