Tere päevast, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu kolmapäevase istungiga. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohale registreerus 73 Riigikogu liiget, puudub 28. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Nagu heaks tavaks saanud, Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes meid jälgivad interneti vahendusel! Täna Keskerakonna fraktsiooni poolt sooviks üle anda arupärimise peaminister Kristen Michalile ja teemaks on taaste‑ ja vastupidavuskava ning põlevkivi kasutamine. 

Nii nagu me teame, siis Eesti taaste‑ ja vastupidavuskavas on välja toodud eesmärgid, reformid ja investeeringud, mida rahastatakse Euroopa Liidu taaste‑ ja vastupidavusrahastust, et kiirendada Euroopa üleminekut puhtale energiale. Seesama kava näeb ette, et tegelikult põlevkivitootmises hiljemalt 2035. aastaks põlevkivi kasutamine energeetikas siis peaks väljuma, vabandust, 2040. aastal on põlevkivi väljumine energeetikast ja tegelikult 2035 peaks põlevkivi selline tootmine kindlasti vähenema. Vaadates tegelikult kogu praegu maailma, olukorda maailmas ja ka Euroopa Liidu liikmete üleüldist sellist poliitika muutmist ja muutust, siis sellest lähtuvalt on ka meil tekkinud küsimused, et kas me peame sellisel viisil ja selliste tempodega selles küsimuses edasi liikuma, kuigi tegelikult kava näeks ette ja võimalus, et väljumine võiks toimuda hoopis 2050. aastal. Ja kui vaadata ka viimaseid ajakirjanduses, meie ajakirjanduses leidnud kajastust, uudiste kajastust, kus siis on arutatud, millal need otsused vastu võeti, millises koalitsioonis need otsused vastu võeti, kas praegusel hetkel ei oleks mõistlik need kõik küsimused üle vaadata, uuesti arutada ja loomulikult alustada ka Riigikogus sellekohast debatti?

Nii et Eesti Keskerakond on kindlasti murelik põlevkivi tuleviku osas, kaevanduse osas ja loomulikult kogu sektori osas. Nii et loodame poliitilist debatti siinsamas Riigikogus.

Olen võtnud Riigikogu juhatuse nimel vastu ühe arupärimise. Kas Helir-Valdor Seedril on selle arupärimise kohta midagi öelda või mingi muu küsimus? Protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Mul on tõesti protseduuriline küsimus, mis puudutab meie tänast päevakorda ja nimelt päevakorrapunkti, vist oli number üheksa, mis puudutab 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu, jah, täpselt nii, 513, teine lugemine. Siin väljajagatud materjalides on tõenäoliselt tegemist veaga ja oleks hea, kui Riigikogu liikmed saaksid tõese info kätte. Nimelt on siin seletuskirjas kirjas, et Isamaa fraktsioon on esitanud ühe muudatusettepaneku. Me tegime tegelikult neid rohkem, oluliselt rohkem, ja muudatusettepanekute loetellu ei ole mitte ühtegi neist jõudnud. Minu hinnangul need kõik vastavad ka kodu- ja töökorra seadusele ja riigieelarve baasseadusele. Niisuguses olukorras ei ole võimalik seda punkti menetleda, kui meil ei ole adekvaatset informatsiooni Riigikogu liikmetele kättesaadavalt jagatud.

Aitäh, hea kolleeg! Ma söandan nii palju öelda, et ma arvan, et see märkus nüüd selle kohta, et kui on viidatud, et te olete teinud ühe muudatusettepaneku, see ilmselgelt mulle tundub, et on ka ebatäpsus. Aga see, miks neid ei ole saali jõudnud sel määral, kui te esitasite, selle kohta, ma arvan, kindlasti komisjonipoolne ettekandja annab selged selgitused. Nii et, noh, ilmselgelt nii-öelda ei ole ühtegi soovi nii-öelda ühtegi sisulist ettepanekut, mis vastab nendele nõuetele, millele muudatusettepanek peab vastama, et neid saali mitte lasta. See on väga selge sõnum olnud juhatuse poolt ja see on ka komisjonipoolne seisukoht olnud. Veel kord kordan, et ka minule teadaolevalt te esitasite rohkem muudatusettepanekuid kui üks, aga see, et neid saali ei jõudnud, selle kohta arutelu alles seisab ees, kui tuleb juhtivkomisjonipoolne ettekandja. Loomulikult komisjonis oli sellest ka juttu. Ma ei tea, kas teie olite selle komisjoni liige või mitte, aga vastavas komisjonis oli sellest kindlasti ka juttu. Aga veel kord, sellest tuleb juttu suures saalis. Ma arvan, et see siiski ei ole nii suur viga, mis takistaks meil selle päevakorrapunkti menetlemist. 

Andrei Korobeinik, palun! (Vaikus saalis.) Kas sul ei ole küsimust?  

Muidugi on. Aga, hea istungi juhataja, sa ei ole mulle sõna andnud.

Ma ütlesin, et Andrei Korobeinik, palun. 

Mul on küsimus Isamaa muudatusettepanekute kohta. Komisjonis oli selline seisukoht, et komisjon ei saada neid saali. Sina kui Riigikogu istungi juhataja pead ju lähtuma töökorrast. Kas sulle tundub, et komisjon võib lihtsalt niimoodi muudatusettepanekuid saali mitte saata? Ma arvan, me oleme sinuga samal seisukohal, et just parlamendisaal on see koht, kus peab debatti pidama, mitte  selline kinnine komisjoni istung. Kas sa oskad enda arvamust väljendada sellel teemal?

Hea kolleeg, see debatt seisab meil ees. Tänane päev ongi kõige suuremaks debatiks parlamendis, nii et kõigest on võimalik rääkida. Loomulikult ma eeldan, et te räägite 2025. aasta riigieelarve eelnõust, kui pean silmas seda küsimust, mis sa parasjagu esitasid. Ja see, et komisjonist ei ole kõik muudatusettepanekud jõudnud saali, see on tava, mis on olnud, ma arvan, tervelt 30 aastat. Seal mingid tehnilised põhjused, miks nad ei vasta nendele nõuetele, mis muudatusettepanekutele on seatud. Kui nad nendele nõuetele ei vasta, siis komisjonid läbi aegade tegelikult ei ole neid muudatusettepanekuid ka saali lasknud. 

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma siin põgusalt kolleegidega, teie erakonnakaaslastega, diskuteerisin selle üle ja isegi kolleeg Võrklaev on väga imestunud, et see olukord praegu selliseks on kujunenud. Aga mul on ikkagi küsimus. Kui muudatusettepanekud ühel või teisel kujul kokku seotakse mis iganes põhjendusega, siis peaksid nad jõudma ikkagi siia tabelisse märkusega, et ei kuulu hääletamisele, kas nad siis ei saanud kahte poolthäält või ei vasta kodu- ja töökorra seadusele. See, et neid üldse tabelisse kirja ei ole pandud ja nad on ära kadunud kuhugi, nii et me ei saagi teada nendest materjalidest, et sellised muudatusettepanekud on esitatud, mis kellegi arvates võivad olla vastuolus kodu- ja töökorra või mõne teise seadusega, see kindlasti korrektne ei ole. Nii et minu ettepanek on küll see materjal teha Riigikogu liikmetele kättesaadavaks nii, nagu ta esitati, viia see materjal kooskõlla kodu- ja töökorra seadusega. Alles seejärel me saame selle punkti menetlemisega edasi minna.

Hea kolleeg, need küsimused on suures osas leidnud vastuse seletuskirjas. Ma ei söanda, ei pretendeeri sellele, et see puudutab kõiki, aga seletuskirjas on üks selline lause: Isamaa fraktsiooni üks muudatusettepanek, mis oli esitatud 2025. aasta riigieelarvele tervikliku alternatiivse eelarvena ja sisaldas muu hulgas kaheksat erinevat ettepanekut. Komisjon käsitles neid ettepanekuid sisuliselt seotud ettepanekutena, on komisjoni seisukoht sellele. Ka eelnõu kaardil on vastav märge selle kohta olemas. 

Urmas Reinsalu, palun!

Hea Toomas! Meil on praegu probleem, mis puudutab põhimõtteliselt 2025. aasta eelarve menetlemist, mis eeldatavalt peaks olema täna. Samamoodi puudutab see tegelikult ka 2024. aasta eelarve menetlemist, siis eelarve muutmise menetlemist, mis on samuti planeeritud tänasesse päevakorda. Mõlema seaduseelnõu puhul, mis näevad ette olulise, 2025. aasta puhul muidugi mahukamalt, seadusandja tasemel rahaliste kulutuste ümbertõstmist või suurendamist või siis vähendamist 2025. aastal, on jäetud kõik Isamaa muudatusettepanekud arvestamata sellisel moodusel, et mitte normitehniliselt arvestamata, nagu siis parlamendi enamus langetab täiskogu saalis otsuse, kelle poolel on jõud, selle poolel on õigus, kuid selliselt, et neid ei ole esitatud nõuetekohaselt, nagu seda näeb ette meie kehtiv kodukorraseadus esmaspäeval parlamendiliikmete käsutusse. Veelgi enam, neid ei ole üldse kantud muudatusettepanekute nimekirja. 

Te olete paanikas, valitsusliit, ma saan aru, te kardate Isamaa ettepanekuid. Kuid niisugune loogika, sellest poliitilisest allasurumisest kantud loogika, et te ei julge neid isegi panna parlamendisaalis hääletusele, ettepanekuid, mis puudutavad valitsemiskulude vähendamist, ettepanekuid, mis tegelikkuses realiseerivad täies mahus ära meie vajadused julgeolekuliste, sõjaliste võimete soetamise teenindamiseks, ja rida muid ettepanekuid, muu hulgas ka eelarve enda läbipaistvuse muutmiseks, olete te valinud sellise tee, et otsekui komisjoni liikmete enamus, teie poolt korrektselt osundatud siis teise lugemise seletuskirjas 2025. aastale toob välja, et komisjoni liikmete enamus otsustas, et Isamaa ettepanekute pakett alternatiivse eelarve käsitluses ei tohigi tulla nii-öelda võimuliidu käsitluse järgi siia saali.

Ma väidan teile, härra istungi juhataja, et sellel korral te ei pääse lihtsalt selle retoorikaga, et hakkame eelarve eelnõu arutama ja siis komisjoni esindaja langetab oma seletused. Komisjoni esindaja, komisjonil ei olnud oma enamushäältega mandaati, niisuguseid otsuseid meelevaldselt langetada. Õige on see, et see, millised ettepanekud leiavad toetuse või mitte, on poliitilise enamuse tahte küsimus, mis ei tähenda seda, et ka vähemusel on õigus siia rahvaesinduse saali tuua oma ettepanekud ja õigus, minimaalsena õigus, et põhiseaduspäraselt menetletaks seda eelarvet, mis on niikuinii läbipaistmatu, nõuda seda, et meie ettepanekuid arutataks. See ei ole küsimus komisjoni töökorraldusest, see ei ole võimalik distantseeruda. Praegu on see komisjoni pädevusest väljunud, need otsused, ja Isamaa ettepanek on väga selgelt, mille tegi fraktsiooni esimees, et sellises olukorras meil ei ole võimalik, ütleme, minimaalselt reeglite järgi laitmatult läbi viia ei 2024. aasta siis eelarve muutmise seaduse eelnõu ega ka 2025. aasta eelarve menetlemist täna, millisel juhul on ainumõeldav, mul on ettepanek, et juhataja võtab vaheaja ja me tegelikkuses võtame need selle töönädala päevakorrast välja sellise operatsionaalse moodusega, nagu kodukorraseadus meile võimaldab. Meil ei ole võimalik minna põhimõtteliselt siin sellisele teele, mida te olete valinud. See on, te olete siin erinevatel vaidlustel, kus on opositsiooni ja koalitsiooni seisukohad olnud erinevad kodukorraseaduse tõlgendamisel, olete nii-öelda kasutanud kaitsekilbina Riigikohtu otsust, aga Riigikohus ei ole mitte üheski oma õigusaktis andnud teile seda otsust, et opositsiooni terviklik käsitlus siia saali üldse ei tulegi arutamisele. Ei ole niisugust mandaati teile ka põhiseaduslikkuse järelevalve menetlusest tulnud. Vabandust, see oli veidi pikk, aga te saate aru, et see küsimus on väga oluline, see on põhimõttelise kaaluga küsimus.

Aitäh! Esiteks, hea kolleeg, et paanikat valitsuskoalitsioonis kindlasti ei ole, ma näen seda kuskil mujal, seda paanikat, nii et meie jaoks see kindlasti mure ei ole. 

Ja teiseks, kui sa väidad, et me eeldatavalt arutame seda 2025. aasta riigieelarve eelnõu, mitte eeldatavalt, vaid me arutame seda, sellepärast et seesama suur saal on esmaspäeval selle päevakorra kinnitanud, nii et meil ei ole ühtegi võimalust seda päevakorda muuta. 

Kolmandaks, need väited, et just nagu ei tohi tulla, Urmas, et need on täiesti asjakohatud. Võrdleme seda olukorda, mis oli kevadel, kus tõepoolest nii-öelda seoti, tagantjärgi võib tunnistada, ka sisulisi ettepanekuid kokku. Võib-olla ma arvan, et see ei olnud kõige parem viis, aga muud lahendust obstruktsiooni ületamiseks tol ajal ei olnud. Täna mina ei nimeta seda muudatusettepanekute esitamist kindlasti obstruktsiooniks, mistõttu ka tegelikult rahanduskomisjon on lähtunud väga sisuliselt, ei ole ühtegi nii-öelda poliitilist korraldust ühe või teise eelnõu, muudatusettepaneku mittelubamiseks saali, mitte ühtegi. Selles mõttes, ja seda võimaldas ka see väga normaalne ja mõistetav muudatusettepanekute hulk. Nii et selles mõttes, Urmas, siin ei ole ühtegi sisulist pahatahtlust ei ühe ega teise poliitilise vaate või erakonna või fraktsiooni suhtes. 

Ja tõepoolest, sa küll ei taha, et ma seda kordan, aga komisjonid on suure otsustuspädevusega ja viimased 30 aastat on olnud niimoodi, et komisjonid ei ole kõiki muudatusettepanekuid saali toonud ja kui neid ei ole saali tulnud, siis ei ole neid ka muudatusettepanekute loetelus, sellepärast et muudatusettepanekute loetelus saali jaoks on üksnes need muudatusettepanekud, mis lähevad hääletamisele. Taas kord, ikkagi komisjonipoolne ettekandja ja teie võimalused küsida ja sõna võtta on kõik need kohad, kus saada vastuseid teie sisulistele küsimustele. 

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Minul on küsimus natuke teisest vallast ja see puudutab otseselt Riigikogu liikmete turvalisust ja julgeolekut. Meie hulgas siin nimelt istub isik, Riigikogu liige, kes just äsja, esmaspäeva öösel vastu teisipäeva ebaadekvaatses olekus avalikus kohas vehkis relvaga, tulistas ja paugutas ja hirmutas inimesi, sekkusid kiirreageerijad, ja kelle tabamiseks korraldati politseioperatsioon. Kas Riigikogu juhatus on selle isikuga seotud avalikku teavet arutanud ja võtnud või kavatsevad võtta tarvitusele meetmed, et me kõik võiksime end jätkuvalt siin turvaliselt tunda?

Aitäh! Mu lühike vastus oleks see, et ma ei tea, kellest te räägite. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma kutsun teid ikkagi niisugusele heatahtlikule dialoogile, et me saaksime menetleda järgmise aasta riigieelarvet kooskõlas kõigi seadustega ja et ei oleks ohtu, et president selle meile tagasi saadab. Muudatusettepanekud on väga oluline osa sellest menetlusest ja teie selgitus oli vastuolus ka senise praktikaga. Senine praktika on olnud, et kui muudatused on kokku seotud – nii nagu te praegu tsiteerisite seletuskirja, kust me ka loeme, et meie kaheksa muudatusettepanekut seoti kokku üheks muudatusettepanekuks –, siis on senine praktika olnud, et see kokku seotud muudatusettepanek läheb ka tabelisse ja hääletamisele. Antud juhul ei ole isegi seda minimaalset senist praktikat järgitud ja see üks muudatusettepanek, mis on vägivaldselt kokku seotud, ei ole jõudnud tabelisse ja ei jõua ka hääletusele. Ma veel kord kordan, et see on vastuolus nii kodu- ja töökorra seaduse kui ka senise praktikaga, ja mul on jätkuvalt ettepanek, et nii kaua, kuni seda ei ole viidud kooskõlla kodu- ja töökorra seadusega, me rikume sellega, et president saadab selle tagasi menetluslike probleemide tõttu. Parem võtta praegu aeg maha, kui et siis tulla selle juurde tagasi. Nii et kui ei ole võimalik päevakorda muuta, siis arutelu võimatuse tõttu on meil siin korduvalt jäänud need punktid arutamata. Nii et ka see on lahendus. Aga selgitused, et miks ei ole seda kantud siis seda kokku seotud ettepanekut tabelisse?

Aitäh, hea kolleeg! Minu poolt on ka kindlasti dialoog heatahtlik, selles ei ole vaja vähimalgi määral kahelda. Teiseks, te olete korduvalt ka varem ähvardanud ja hoiatanud, et president ei kuuluta välja või Riigikohus tühistab. Päris mitmel korral on see hoiatus läinud teil vett vedama ehk ei ole nagu paika pidanud. Nii et selles mõttes see on natuke devalveerunud, see hoiatus ka teie poolt. Kolmandaks, hea kolleeg. Ma veel kord ei taha sisusse laskuda, kuna komisjonipoolne ettekandja, aga veel kord, ma arvan, filoloogiliselt on kaks asja: üks on muudatusettepanek eelnõule ja teine on alternatiivne eelnõu. Kui teil on alternatiivne eelnõu, siis on võimalus neid eelnõusid nii-öelda ju kirjutada ja anda üle siin saalis. Need on kaks erinevat asja. Üks on muudatusettepanek konkreetsele eelnõule ja teine, kui te esitate paralleeleelnõu. Ja mulle tundub, et teie poolt esitatu ongi pigem paralleeleelarve, ja selles mõttes ta juba selle poole pealt ei kvalifitseerunud muudatusettepanekuna. See on teine ettepanek, aga selle kohta tõepoolest, veel kord, selgitusi saab anda Annely Akkermann, kes on komisjonipoolne ettekandja. 

Võtan kaks viimast protseduurilist küsimust. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma ei teagi, kas ma tulen teile appi ja ütlen selle isiku nime välja ka, aga ma arvan, et … Ma tean, et te olete väga suur spordihuviline, te kindlasti jälgite meediaportaale igapäevaselt, loete spordiuudiseid ja kindlasti te näete ka, mis seal on teised, Ukraina uudised, sõjauudised ja kõik. See uudis oli tegelikult, kus oli selle inimese nimi sees ja kõik, terve eilne päev oli meedia seda täis. Selle meie Riigikogu kolleegi nimi on Jaak Valge ja see, mis ma kirjeldasin, oli kõik uudistes kirjas. Kui tahate, võite lugeda. Ja siis ma küsingi. Ma saan aru, et Riigikogu juhatus ei ole seda arutanud. Aga ma küsin nüüd, et kui te lähete ja võtate lahti eilsed uudised, tutvute nende sisuga – see sisu on tegelikult päris karm –, kas siis Riigikogu juhatus kavatseb seda teemat arutada ja mingisuguse seisukoha võtta Riigikogu liikme käitumise kohta avalikus kohas ja kõigi nende järelmite osas, mis võivad sellega seoses ilmneda meil siin Riigikogus.

Ärge nüüd pahandage mu veidi kerglast huumorit, aga spordiga ei olnud see lugu rohkem seotud, kui et tegemist oli spordipüstoliga. Nii et need viited spordile ei olnud asjakohased. Aga, head kolleegid, juhatus ei ole sarnastel juhtumitel tõepoolest mingeid seisukohti võtnud. Eks meil kõigil on olnud elus, kellel rohkem, kellel vähem, aga kindlasti mõnel ei ole üldse olnud libastumisi või eksimusi. Minagi alles sain liiklustrahvi osaliseks, täna maksin ära selle. Selle pärast ei pea juhatus ilmtingimata kogunema. Ma näen, et härra Jaak Valge on igati adekvaatne ja meil ei ole küll vähimatki kahtlust turvalisuse pärast selle pärast, et Jaak Valge siin meie keskel viibib. Ja ka meie turvateenistus on olemas, nii et selles mõttes ei ole põhjust selle pärast muretseda. Ma kindlasti ei õigusta seda intsidenti ja mul on väga hea meel, et ka Jaak Valge on ise selle hukka mõistnud. See kindlasti au Riigikogule ega Riigikogu liikmele ei tee. Aga mis teha, elus tuleb eksimusi meil kõigil aeg-ajalt paraku ette, võib-olla mitte kõigil, aga mina paraku kuulun nende hulka.

Urmas Reinsalu, palun!

Hea istungi juhataja! Seda te ütlesite õieti, võib-olla veidi sügavamas vaates, kui te ise silmas pidasite, et kõigil tuleb elus eksimusi. Mulle näib, et seekord on oma liigsest enesekindlusest teinud olemusliku eksimuse võimuliit. Ja seda me praegu arutame. 

Küsimus täna on põhimõttelise kaaluga. Te ütlesite, et Isamaa on esitanud niisuguse tervikliku alternatiivse eelarve tänase võimuliidu poliitika käsitlusena. Ja ma arvan, et see on õige poliitika diagnoos, see on relevantne poliitika diagnoos. Kuid me tegime seda selles segases rägastikus, milleks on muutunud 2025. aasta riigieelarve. Tegime seda nende õiguslike tööriistadega, mis meie käsutuses on. Ja loomulikult me vormistasime oma alternatiivse eelarve eelnõu muudatusettepanekute jadana, erinevate muudatusettepanekute jadana, mis kokku moodustavad loomulikult põhimõttelise käsitluse sellest, kuidas on ilma maksutõusudeta võimalik rahanduslikult jätkusuutlikult opereerida nii 2025. eelarveaastal kui ka riigi eelarvestrateegia aastatel 2025–2028.

Riigikogu rahanduskomisjon … Te viitate, et see ei olnud koalitsiooni poliitiline suunis, vaid see oli nende autonoomne otsus võimuliitu moodustava komisjoni liikmete enamuse poolt, milles ma, kogu lugupidamise juures, vaadates ka seda kriitikat, mida on peaminister Michal esitanud alternatiivsele eelarve eelnõule, olen sügavalt skeptiline, et see ei olnud teie eelnevalt võetud hoiak mitte tuua siia saali Isamaa alternatiivset eelarvet ja anda rahvaesindusele võimalus selles küsimuses üldse põhimõttelisele valikule poolt- või vastuhääl teha. 

Kuid need argumendid, mida välja toodi – komisjoni liikmete enamuse poolt teie viidatud, siis teise lugemise seletuskirjas ei ole, kogu lugupidamise juures, hea istungi juhataja, kelle professionaalsust juristina ma tunnustan, ma loodan, et te suudate olla igati erapooletu nende argumentide analüüsis.

Ja vaatame neid argumente, kolmikargumente siis põhjalikumalt, lähemalt.  Esimene argumentide komplekt, millega Riigikogu rahanduskomisjoni liikmete enamus blokeeris Isamaa alternatiivse eelarve toomise siia saali, seisnes selles, et Isamaa pani ette liigendada kulupõhiselt 2025. aasta eelarve ja tuua ka eraldi välja need toetused, mis on muudetud poolpimedaks, võrreldes varasemate aastate riigieelarvetega ka valitsuse poolt. 

Hea kolleeg, ma korra natukene sekkun. Me ei ole tegelikult jõudnud küsimuste-vastuste vooru, juba läbirääkimiste vooru. Need asjad seisavad ees. 

Ma esitan … Teie ütlesite, et rahanduskomisjon andis relevantse vastuse selleks, miks ei ole lülitatud seda päevakorda, viidates teise lugemise seletuskirjale. See on mul siin olemas ja need relevantsed teie hinnangul käsitlused, mis on rahanduskomisjoni liikmete enamuse poolt komisjoni esimehe allkirjaga kinnitatud, objektiivselt ei ole põhjendatud. 

Ma saan aru, et teile ei meeldi Isamaa poliitika käsitlus. Ma saan aru, et teil on teistsugune, põhimõtteliselt erinev poliitiline narratiiv ja poliitika valikud, aga teil ei ole kodukorra seaduse järgi, demokraatia algpõhimõtete järgi, mille järgi parlamendisaalis otsustatakse maksude küsimusi, mille järgi otsustatakse riigi tulu ja kulu küsimusi, põhimõttena õigust võtta parlamendilt, sealhulgas ka muudatusettepanekute esitajatelt ära neid küsimusi täiskogu saalis hääletada. Ja see on väga murettekitav poliitika trend. 

Ma näen, et võõrandumine selle tulemusena veel süveneb. Ja teie ettekujutus, et teil on enamushääled, ligi kaks kolmandikku parlamendi koosseisust on teie võimu osa ja see lubab teil teha siin saalis meelevaldselt kõike, ma arvan, et see on väga ohtlik dünaamika. Ma kutsun ülesse põhimõtteliselt sellest seisukohast loobuma. 

Loomulikult ma saan aru, miks te seda teete, selle põhjus on, et te saate ennast kehtestada. Te kehtestate siin saalis enamuse võimuga ennast Isamaa üle, aga uskuge mind, tuleb aeg, kus Eesti ühiskond väljendab selle üle oma rahulolematust. 

Ma arvan, et see ei ole õige valikusuund. Ettepanek on konkreetne. Lugupeetav istungi juhataja, ma ei läinud detailidesse selle põhjenduste paketi osas, mida rahanduskomisjon on välja mõelnud oma enamushäältega. Kuid need ei ole relevantsed seisukohad. Ettepanek on väga lihtne. 2024. aasta, 2025. aasta – need konkreetsed eelarved, et neid eelarveid mitte täna menetleda, kuna nad on ette valmistatud minimaalseid seaduseelnõude menetlemise nõudeid rikkudes komisjoni poolt. See on paraku niisugune objektiivne diagnoos olukorrale. Ja tõesti, ma ei süüdista teid milleski isiklikult, eks ole, lihtsalt on sattunud väga keeruline, ebameeldiv moment ja me peaksime tegema ühise pingutuse, kuidas siit edasi minna. Aitäh!

Hea Urmas! Ma kordan veel kord ja võin panna käe südamele, et ma olen 100 protsenti kindel, et selle muudatusettepanekute arvu juures, mis on igati normaalne, mõistetav suurusjärk, oli 60–70 muudatusettepanekut, puudub igasugune põhjus rahanduskomisjonil ja ka koalitsioonil mitte lasta ühte või teist korrektset muudatusettepanekud saali. Mitte ühtegi sisulist põhjust selleks ei ole. See on täiesti läbi hääletatav hulk ja me oleme Annelyga seda ka korduvalt rääkinud. Veel kord, sellise numbri juures otse loomulikult me toome saali kõik muudatusettepanekud, mis selleks kvalifitseeruvad.  Nii et ühtegi pahatahtlust ega ärategemist Isamaale ega kellelegi teisele vähimalgi määral, Urmas, ei ole. Siiralt ütlen seda, ma olen selles sada protsenti veendunud. Lugu võis olla teine, kui me rääkisime muudatusettepanekute arvust, ma ei tea, 200, 300, 400. See on ilmselgelt obstruktsioon ja siis oli vaja leida ka teisi vahendeid. Aga täna, kus neid on 60–70, see ei ole kohe kindlasti opositsioon, kui me räägime 2025. aasta riigieelarvest.  Aga nüüd, head kolleegid, läheme tänase päevakorra juurde.

Esimene päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu 434 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Seda soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 434 lõpphääletus ja asume seda hääletust ette valmistama. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu 434. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 71 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 1.  Eelnõu 434 on seadusena vastu võetud. 

Teine päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 462 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun!

Nii. Me praegu räägime küll tehnilisema iseloomuga käibemaksuseaduse muutmisest, kuid valitsuskoalitsiooni ettepandud praegune 2025. aasta eelarve näeb ette tegelikult selle, et Eestis toimub uus käibemaksu tõus, see tähendab lisaks juba kehtestatud 22%‑lisele käibemaksule lisandub järgmise aasta suvest veel 2% käibemaksu tõusu. Konsolideeritult seisab tegelikkuses Eesti inimestel ja ettevõtetel ees üle miljardi euro täiendav maksutõus. Olukorras, kus täna, värskelt, loetud tunnid tagasi sai Eesti teada, et Swedbank on järjekordselt selle aasta majanduslanguse prognoosi, see tähendab reaalmajanduse kahanemise prognoosi korrigeerinud suuremaks ehk allapoole, selles kontekstis on valitsusliit valinud põhimõtteliselt Isamaa vaates vale käsitluse: majanduslanguse ajal asetada ühiskonnale nii inimeste toimetulekut arvates kui ka ettevõtluse kindlustunnet lõhkuvalt täiendavate maksutõusude koorem.

Isamaa vaade on sellele olnud ühemõtteline: rahanduslikult jätkusuutlikult on võimalik alternatiivse eelarve koostamine, mille eesmärgiks on see, et Eesti inflatsiooni ohjeldada, mida tegelikult valitsuse seisukoht hoopis võimendab, et majandus läheks langusest tõusule, mitte seda ei pidurdataks maksutõusudega, et realiseeritaks konkreetsed ülesanded, mis meie ühiskonna huvidest ja Eesti strateegilisest vaatest tingituna on järgmisel aastal hädavajalikud, nagu muu hulgas sõjaliste täiendavate võimete soetamine moonahanke näol. Ja me tegime seda alternatiivse eelarve näol. Rahanduslikult vastutustundlik see on, vaatab tegelikult kogu eelarve perimeetrit. 

Ei ole võimalik meil pidada reaalset debatti parlamendisaalis, lugupeetav istungi juhataja, aasta perspektiivis. Me peame vaatama keskmises plaanis, riigi eelarvestrateegia plaanis rahanduspoliitilisi valikuid ja me tegime seda ja esitasime konkreetse muudatusettepanekute paketi. 

Kuid pretsedenditult on parlamendi enamuse jõustav poliitika väljendunud Riigikogu rahanduskomisjonis ja Isamaa alternatiivset eelarvet blokeeritakse täna siia saali muudatusettepanekute jadana hääletamast panema. Ja samamoodi blokeeritakse ka seda, ei juleta hääletusele panna, et 2024. aasta eelarve muutmise seaduses meie ettepandud valitsemiskulude vähendamist mitte parlamendisaalis hääletada. 

Miks seda tehakse? See on väga õige küsimus. Ma olen nõus istungi juhatajaga, kes loetud minutid tagasi põhjendas seda sellega, et see ei ole tehtud mitte sellel põhjusel, et otsekui Isamaa 10 muudatusettepanekut, kui me hüpoteetiliselt sooviksime neile võtta ka muudatuse vahepeal vaheaegu, halvaksid parlamenditöö tehniliselt. Ilmselgelt ei ole see tehtud sellel põhjusel. See on tehtud veelgi üleolevamal põhjusel, mitte logistiliselt, et võimaldada voolujooneliselt parlamendil praegu jõustada oma poliitilist võimuvertikaali uute maksutõusude ja järgmise aasta eelarve realiseerimise teel, vaid selle eesmärk on näidata, et me teeme seda sellepärast, et meie käes on võim. Selle eesmärk on see, et parlamendi enamus, see seltskond, kes omab siin ligi kaks kolmandikku parlamendikoosseisu häältest ja kohtadest, paneks ennast Isamaa poliitilise alternatiivi üle maksma: vaadake, Isamaa, Eesti rahva enamus ei pruugi toetada seda maksutõusude poliitikat, perspektiivitut poliitikat, meie majanduse väljavaateid ja meie inimeste toimetulekut silmas pidades, kuid meie siin, parlamendisaali enamus, saame teha nõnda, et teie ettepanekud siia saali ei jõuagi. 

Te võtate ära Eesti inimestelt selle valitud poliitilise jõustamiskäsitlusega hääle, paljudelt inimestelt, Eesti inimestelt, kes sooviksid näha sisulist dialoogi nende majanduspoliitiliste ja rahanduspoliitiliste valikute üle, mida te olete langetanud oma eelarvejoonises ja mis, nagu on näha, teie enda esitatud eelarve, järgmise aasta eelarve seletuskirjast, tõstavad Eestis täiendavat inflatsiooni kaks korda võrreldes kevadise majandusprognoosiga valitsuse poolt ja mis vähendavad vähemasti 1,2% Eestis majanduskasvu, ja veelgi enam, kui me võtame näiteks Luminori hinnangu, on see oluliselt suurem number. See on teie joonis, mida te välja pakute. Ja te tahate võtta ka selles käsitluses sisulise alternatiivi hääletamise võimaluse. 

Ma ei tea, võib-olla te kõhklete selles, et mõni teie seast võiks Isamaa ettepanekuid, mis puudutab järgmisel aastal valitsemiskulude vähendamist, võiks toetada. Võib-olla te võtate selle seisukoha, et te lihtsalt ei taha selles debatis näidata, et Isamaa poliitika on vitaalne alternatiiv selle valitsuse käekirjale. Te arvate, et te saate seda teha, sest teil on võim, teil on enamushääled, teil on hääled rahanduskomisjonis, teil on need hääled istungi juhataja poliitilise käsitluse näol ja see võimaldab teil koostada sellise viigilehe, mis on läbipaistev, kolmepunktiliselt, miks Isamaa alternatiivse eelarve muudatusettepanekute paketti ei ole võimalik tuua siia saali. Need argumendid on tervikuna ja üksikuna võttes mitte mingisugust kriitikat kannatavad. 

Väide, et sellepärast, et Isamaa paneb ette teha eelarve, järgmise aasta eelarve läbipaistvaks, et seda ei ole võimalik siin parlamendisaalis hääletada, et bürokraatidel, ametnikel on liiga palju tööd selles loogikas, ettepanek, et sellepärast ei tohi siin saalis hääletada Isamaa ettepanekuid maksutõusud ära jätta, et see näeb ette valitsemiskulude vähendamise tervikuna ja valitsus ei ole võimeline teenindama sisuliselt seda valitsuskulude vähendamise juhist, mida Isamaa ette paneb, ja sellepärast, et Isamaa paneb ette ülesandepüstituse seadusandja poolt koostada Eestis uus riigi eelarvestrateegia, mis vastaks ühiskonna minimaalsetele huvidele ja sisuliselt lahendaks need perspektiivis majanduse ja rahanduse ees seisvad ülesandepüstitused, te ütlete, et seda ei saa teha sellepärast, et see on valitsuse ülesanne. Et otsekui valitsus on a ja o ja parlament peab olema laua all, parlamendil on ainult nominaalne heakskiitmise koht sellele läbipaistmatule eelarvele. 

Te teete vea, sügava vea ja tekitate ühiskonnas täiendavat pinget sellise käitumiskultuuriga, mida te täna valite, mis puudutab parlamendis seadusandja tasemel eelarve menetlemist. Kuid veelgi suurem on see viga, mida te teete täna ja järgnevalt nii maksutõusude jõustamisega kui selle eelarvega, mille baaskäsitlus Eesti majanduse ja Eesti inimeste toimetulekut vaadates on vildakas. Veel on aega, lugupeetavad võimuparteide juhid siin parlamendisaalis, mõelge, võtke seda aega nende loetud tundide jooksul ja otsime seda ühisosa, otsime dialoogi. Veel on aega. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 462 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama.

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 462. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt hääletas 65 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuid 0. Eelnõu 462 on seadusena vastu võetud.

Saame minna kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 464 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 464 lõpphääletus. Asume seda ette valmistama. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 464. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 64 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 1. Eelnõu 464 on seadusena vastu võetud.

Neljas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu 467 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! Või läks ekslikult? (Urmas Reinsalu ütleb midagi.) Meil on eelnõu 467 SE. Selle kohta? (Urmas Reinsalu küsib midagi.) Ikka tohib. Ei, ma mõtlesin, et äkki ei pannud tähele. (Urmas Reinsalu küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse osalt: Isamaa on valmis toetama seda valitsuse algatatud eelnõu. Me teeme, me oleme valmis ka vaatama üle väiklusest, poliitilisest väiklusest, et kui enamus soovib ennast jõustada ka sellisel moel, mida kodukorraseadus ei võimalda, ei tähenda seda, et me laskuksime sellisele tasemele. Me oleme avaldanud toetust ka täna päeva alul olnud menetletavatele eelnõudele, sest need on tehnilise iseloomuga ja nende kvaliteet lubab ka Isamaal neid toetada. (Juhataja naerab.) 

Kuid härra Võrklaevaga meil oli tõsine debatt, härra Võrklaev viskas kinda selle kohta, mis puudutab käsitlust alternatiivsest eelarvest ja sellest teemade ringist. Ja me arutasime selle üle, mis puudutab ka tõepoolest seda, mida valitsus kardab, et seadusandja paneks juhtimissuunised parlamendi tasemel valitsusele. Me tegime seda alternatiivse eelarvekäsitlusega ka eelmisel aastal, juhtimissuunised valitsusele nendes baasküsimustes, mida poliitiliselt peab valitsus järgmisel aastal teenima. Ja vaadake, siis ei olnud küll niisugust seltskonda, siis ei olnud valitsusel, Kallase valitsuse ajal valitsusel seda jõudu, või valitsusliidul, et öelda, et me ei lase üldse Isamaa ettepanekuid hääletusele. Nüüd ollakse muutunud enesekindlamaks ja see on tegelikult ohu märk, seda tajuvad tegelikult ka ühiskonnas huvirühmad. Kui Kallase valitsuse ajal saatis 38 ettevõtluse alaliitu ja organisatsiooni protesti valitsuse majandusvaenuliku poliitika jõustamise vastu, siis vaadake, Michali valitsuse ajal tegi seda juba 40 ettevõtlusorganisatsiooni. Kaks punkti Michali kasuks ja Eesti majanduse kahjuks.  

Juhtimissuunised, mida me paneme ette valitsusele ja mida Riigikogu rahanduskomisjoni liikmete enamus võimuliidu poolt leidis, et Eesti Vabariigi parlamendil ei ole õigust panna peale juhtimissuuniseid riigieelarve seaduses, olid järgnevad.  

Esiteks, meie veendumuse järgi tuleb konkreetselt valitsusele püstitada ülesanne selle kohta, et alustada valitsemiskulude vähendamisega venitusteta. Valitsus kõneleb retoorikas, et valitsemiskulusid, mida peetakse silmas siis praegu valitsuse käsitluses, mille üle võib debateerida, majandamis‑ ja palgakuludena, et neid vähendada kolme aasta perspektiivis siis 10% jagu. Isamaa alternatiivse eelarve juhtimissuunis valitsusele on, et saavutada see horisont venitusteta. Nii nagu peavad Eesti ettevõtted, Eesti majandus peab halvenenud konjunktuuriga kohanema reaalajas, et vähendada valitsemiskulusid 300 miljoni euro jagu reaalajas. Ja me panime ka ette 2024. aasta lisaeelarves näha ette reaalne valitsemiskulude vähendamine ning teiseks vähendada 2025. aastasse prognoositavalt ületõstetava raha mahtu 200 miljonit eurot. Sest see, mida te praeguses segadikus teete, lugupeetav valitsusliit, on hookuspookus. Mingit tegelikku valitsemiskulude vähenemist ka järgmise aasta eelarves ei toimu. Lugege analüütikute hinnanguid. Teie enda riigi eelarvestrateegia seletuskiri ütleb, et eelarverevisjoni mõju järgmisel aastal valitsuse eelarvepositsioonile on 0 eurot. Härra Reinaas, 0 eurot! 

Teine küsimus, mis puudutas siis järgmise aasta eelarvet ja kokkuhoitavat raha, kõneleme, me opereerime mõnekümne miljoni euro ulatuses, mida tegelikkuses võib hinnata, kuid nagu riigikontrolör on kiretult välisaudiitori positsioonilt konstateerinud, et ei ole riigieelarve läbipaistmatuse tõttu võimalik anda parlamendile tänasel tasemel juhtimisjuhist. Ammugi veel ei ole kohustust valitsusel sellest kinni pidada. Isamaa alternatiivse eelarve valitsuse juhtimissuunisega oleks see saavutatud. 

Ja muidugi, me panime ette ka uute maksutõusude alternatiivina selgelt, ja ma saan aru, see on väga ebamugav kahvel oli sotsiaaldemokraatidele, mille pärast ka tõenäoliselt seda meie alternatiivset eelarvet siia parlamendisaali ei toodud, jätta ära tervikuna Reformierakonna maksuküür. Jah, jätta see ära. Selle asemel te olete valinud alternatiivi, see tähendab maksutõusude alternatiivi, et uued maksutõusud, ja tegelikkuses see ei ole ratsionaalne.  

Ja loomulikult me paneme juhtimissuunisena ette, ja kui me vaatame praegu poliitikavalikuid, siis ka niisugused küsimused, et me ootame valitsuselt ka uut riigi eelarvestrateegia koostamist. Me ootame valitsuselt reaalset tegevuskava ettevõtlust koormava bürokraatia vähendamiseks, mida tuleb esitada selle, järgmise aasta märtsikuuks, et valitsusele kehtestada riigieelarve seadusega antud juhisega moratoorium uutele maksudele, bürokraatlikele initsiatiividele, et valitsusel oleks selge ülesanne täita venitusteta Kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne ja korraldada riigikaitsesse täiendava moonavaru soetamine, et valitsus peab olema võimeline realiseerima välisvahendite kasutamise siis reaalselt planeeritud ambitsiooni alusel ja asetama ka ühe elemendi välisvahendite ümbertõstmisel siis just nimelt ka meie põhimaanteede arendamisse. Lisaks selge konkreetne ülesanne selles segadikus, mis meil on tekkinud energeetika ümber, et anda ka valitsusele ülesanne esitada järgmise aasta 1. märtsiks Riigikogule tegevuskava elektrienergiavarustuskindluse tagamiseks, silmas pidades juhitavate elektritootmise võimsuste arendamise vajadust. Ja viimase, väärtuspõhise juhisena valitsusele, et me oleme praegu demograafilises kriisis ja kõik ähmased signaalid ja ähvardused valitsuse poolt, otsekui tulevaste aastate vaates hakatakse lastega perede kindlustunnet lõhkuma ja planeeritakse ette siis peretoetuste vähendamist, selektiivseks muutmist, mida iganes, mida me ei tea, aga ärevuse õhkkonda olete suutelised küll looma, selles olete te edukad. Et anda selge signaal, et valitsusel tuleb kehtestada moratoorium laste‑ ja peretoetuste vähendamise initsiatiividele ja veelgi enam, tuleb hoopis vastupidiselt esitada ka järgmisel aastal riigipoolne ikkagi reaalne pakett demograafilise kriisi ületamise meetmete kohta.  

Nii et need juhtimisssuunised on tervikliku, holistliku käsitlusega riigi põhiootustest, ühiskonna põhiootustest praegu. Ja seltskond rahanduskomisjonis enamushäältega ütles: me ei tegele poliitikaga, poliitikavalikuid ei pea teenindama riigieelarve, me tegeleme ainult valitsuse poolt etteantud dokumendi legaliseerimisega, otsekui notaribüroos …

Aitäh! Selleks korraks on aeg läbi.

Selleks korraks aeg läbi jah. Aitäh!

Sulgen läbirääkimised. Küll on kaks märkust istungi juhatajale. Mart Võrklaev, palun!

Aitäh! Kui läbirääkimistel saadiku nime mainitakse, siis ma olen aru saanud, et on õigus vastulauseks. Et siis kolleegi sõnavõtt küll ei puudutanud absoluutselt seda eelnõu, mida me arutame, mis on siis kinnistusraamatu muutmise seadus, küll aga kolleeg rääkis siis riigieelarvest ja sellest, mis siis Isamaa poolt on nii-öelda alternatiivne ettepanek eelarve osas või alternatiivne eelarve, ja ma olen selle osaga väga nõus ja tegelikult murelik. Riigieelarves meil ületavad kulud tulusid ja meie riigi rahandus on keerulises olukorras ja meil oleks vaja riigi kulusid märkimisväärselt kokku hoida. Ja pean tunnistama, et kui Isamaa kolleegid tulid välja oma alternatiivse eelnõuga, siis ootasin minagi huviga, et kas tõesti ka opositsioon mõistab seda kokkuhoiu vajadust ja esitab sisulisi ettepanekuid. Huviga asudes lugema seda alternatiivset eelarvet, siis pean tunnistama, et minu jaoks tundub see vähem läbipaistev kui valitsuse esitatud eelnõu, sest kokkuhoiu kohti seal tegelikult kirjas ei ole, on selline üldistatult 300 miljonit. Aga kust võtta, mida võtta ja mille arvelt, see sealt ei selgu ja selles osas on see alternatiivne eelarve läbipaistmatu. Ma loodan, et selle taga on sisuline soov kokku hoida, mitte lihtsalt kõlavad sõnad, mida me siit puldist oleme täna juba kuulnud, ilmselt kuuleme edaspidi. Aga ettepanek küll, et siis Isamaa seda eelarvet parandaks – ehk jõuame me päris kokkuhoiu kohtadeni ja päriselt riigieelarve pärast muretsemiseni ja tegudeni.

Aitäh! Head kolleegid, kuna ma sulgesin läbirääkimised, siis tegelikult ei ole ka vastusõnavõtuks enam ruumi. Kui on soov vastusõnavõtuks, siis paluks see sõnavõtt ilma selle musta käeta. Musta käega on küsimus istungi juhatajale, vastusõnavõtt tuleb lihtsalt sõnavõtu alla panna. Ja siin ka palun silmas pidada seda, et kuivõrd on fraktsioonide läbirääkimised, siis ma olen olnud seisukohal, et see vastusõnavõtt saab olla pigem fraktsiooni nimel. Aga nii, nagu ma ei seganud Urmas Reinsalule vahele, kui ta läks hetkeks sellest teemast kõrvale, mis oli see päevakorrapunkt, nii ei seganud ma, Mart, ka sind. Lasin sul rääkida, kuigi sul selleks päris voli ei olnud. 

Kas Andre Hanimägil on vastusõnavõtt või küsimus istungi juhatajale? Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Suhteliselt värske õiguskomisjoni esimehena ma kuulasin kõnet ja ma sattusin natukene kimbatusse. Olen murelik. Ma arvasin, et ma menetlesin seadust, mis nägi ette piiranguid kinnistuomanike otsimisel nime ja isikukoodi järgi, aga siis ma kuulsin Isamaa kõnet, kus oli juttu põhitrassidest, elektrivarustusest, maksukoormusest ja kõigest muust. Muutusin nagu murelikuks, et äkki ma pidin seda ka kõike menetlema. Kas see eelnõu on ikka see, mida õiguskomisjon menetles või see on midagi muud? Oskate seda kommenteerida?

Ma ei ole väga üllatunud, et Urmas Reinsalu kõne võis teid ja paljusid teisi kolleege eksiteele viia, sellepärast et selle eelnõu kohta oli selles sõnavõtus väga vähe. Aga vaatamata sellele on tegemist eelnõuga 467, me hakkame hääletuse juurde tulema. Nii et me oleme ikka selle eelnõu juures. 

Aga nüüd Andrei Korobeinik, palun!

Jaa, selles mõttes ma tahaks kiita kindlasti seda praktikat. Ma mäletan, kui mul oli selline kõne, mis natuke võib-olla läks teemast mööda, siis mul õnnestus seda pidada mingi 10 sekundit umbes ja siis sa mind katkestasid. Aga Isamaa vastu ilmselt see tunne on soojem. Või siis tõepoolest sa tegid järeldusi, ja seda võib ainult tervitada. Aga mul on küsimus nüüd selles valguses. Kas sulle ei tundu tegelikult, et Urmas rääkiski nendel teemadel, mille kohta olid tehtud tema muudatusettepanekud, mis saali ei jõudnud? Ja kas sulle endale kui istungi juhatajale ei tundu, et seda debatti oleks mõistlikum pidada siis, kui need muudatusettepanekud oleksid nagu saalis laual? Aga kuna neid praegu ei ole, siis heal kolleegil ei jää muud üle kui iga eelnõu juures rääkida seda juttu. Võib-olla tulevikus ikkagi ka seda praktikat võib muuta, nii nagu sa seda kõnede teema praktikat suutsid niimoodi ajapikku paremaks teha, et järgmine kord ikkagi saali jõuaksid kõik muudatusettepanekud ja saadikud ise saaksid otsustada, kas nad on vastuolus põhiseadusega või mitte.

Viitan sinule: kui sina lugesid Urmas Reinsalu, hea kolleegi sõnavõtust välja, et need olid need muudatusettepanekud, mis saali ei jõudnud, siis nüüd on ju asi päris selge, et need on nüüd saali jõudnud.  

Head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 467 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu 467. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt hääletas 74 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 467 on seadusena vastu võetud.

Viies päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 468 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, riigikaitsekomisjoni liikme Raimond Kaljulaidi.

Austatud ametikaaslased! Head külalised! Antud eelnõu siis, tuletan meelde, algatas Vabariigi Valitsus selle aasta 15. juulil ja eelnõu esimene lugemine lõpetati 24. septembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks esitati eelnõule kaks muudatusettepanekut: minu poolt üks muudatusettepanek, Riigikogu liikme Helir-Valdor Seederi poolt.

Riigikaitsekomisjonis toimunud arutelude tulemusel võtsin mina oma muudatusettepanekud selle eelnõu juurest tagasi. Riigikaitsekomisjon esitas juhtivkomisjonina eelnõule neli muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon on seda eelnõu väga põhjalikult arutanud. Ta on käsitlenud seda eelnõu 8. oktoobril, 15. oktoobril, 21. oktoobril, 4. novembril ja 11. novembri istungitel. Kuna selle eelnõu põhieesmärk on seotud Eesti kodumaise kaitsetööstuse arendamisega, siis on külastanud riigikaitsekomisjon ka mitmeid kaitsetööstuse ettevõtteid. Riigikaitsekomisjoni aruteludes on osalenud kaitseminister, Kaitseministeeriumi valitsemisala ametnikud, Siseministeeriumi valitsemisala ametnikud, kaasatud on Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu esindajad ja ka kaitsetööstuse ettevõtete esindajad. 

Nüüd muudatusettepanekutest. Riigikaitsekomisjonis jäeti arvestamata muudatusettepanek number üks, mis oli esitatud Riigikogu liikme Helir-Valdor Seederi poolt, lühidalt seetõttu, et eelnõu eesmärk, nagu ma juba ütlesin, on edendada Eesti kaitsetööstust, tagada selleks konkurentsivõimeline keskkond. Aga muudatusettepanek puudutas tulirelvade omamist füüsilise isiku poolt ja seetõttu komisjon leidis, et ei ole mõistlik antud juhul seda eelnõu eesmärki laiendada. Oluline on siin ka see asjaolu, et relvaseaduse valdkonna komisjoniks on üldjuhul Riigikogus õiguskomisjon. Riigikaitsekomisjon on antud eelnõu käsitlenud sel põhjusel, et see puudutab kaitsetööstust. Ja samal ajal tõdeti komisjoni istungil ka seda, et iseenesest muudatusettepaneku esitaja tõstatatud küsimused on olulised, ja loodetavasti neid käsitletakse, kui Siseministeerium tuleb siia Riigikokku praegu ettevalmistamisel oleva relvaseaduse tervikteksti eelnõuga. Ülejäänud muudatusettepanekud on juhtivkomisjoni ettepanekud, lähtuvad nad Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi ettepanekutest, neid on tehtud ka keeletoimetaja ja riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja ettepanekul, et täpsustada eelnõu sõnastusi ja tagada eelnõu korrektsus. Kõiki riigikaitsekomisjoni langetatud otsuseid muudatusettepanekute kohta on toetanud ka Kaitseministeeriumi esindajad. 

Ja seda kõike eelöeldut arvesse võttes, riigikaitsekomisjon käesoleva aasta 21. oktoobri istungil tegi konsensuslikult ettepaneku võtta see eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda, teha seda siis täna, 13. novembril. Lisaks otsustas riigikaitsekomisjon käesoleva aasta 21. oktoobri istungil konsensuslikult teha Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada.

Aitäh! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Vabandust. Kristo Enn Vaga, palun!

Hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Praegune valitsus on selgelt arvamusel, et kaitsetööstus on osa Eesti kaitsevõimest ja selle arendamine peab olema ka riiklik prioriteet. Selle eelnõuga tugevdatakse Eesti kaitsetööstust ning luuakse konkurentsivõimelisem keskkond relvade ja laskemoona tootmiseks Eestis. Samuti antakse ka võimalus Eestiga sõbralikes suhetes olevate riikide ettevõtjatele panustada meie kaitsetööstusesse. Seaduse muudatused toovad endaga kaasa mitmeid olulisi lihtsustusi. Taustakontroll tehakse edaspidi vaid neile, kes puutuvad otseselt kokku sõjarelvade ja laskemoona käitlemisega. Samuti selgitatakse välja, millised tegevused vajavad tegevusluba ning millised mitte. Näiteks õhuründemoona tootmine vajab luba ainult teatud etappidel, aga samas drooni tootmine on lubatud ilma tegevusloata. Me teame, et droonid on tänases sõjapidamises väga oluline osa. Lisaks lihtsustatakse sõjarelvade ja laskemoona vedamist ettevõtjatele, kes on registreeritud teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. See tähendab, et kui ühes Euroopa Liidu liikmesriigis on juba luba olemas, siis nad ei pea Eestis eraldi tegevusluba taotlema, mis on eriti oluline kriisiolukordades, kus kiire tegutsemine tagab meile edu. Muudatuste hulka kuulub ka lõhkematerjaliseaduse muutmine, millega kaob lubade dubleerimine. Samuti avardatakse koostöövõimalusi, kaasates lisaks NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikidele, ettevõtjatele ka OECD riikide kodanikest ettevõtjaid, nagu näiteks Austraalia ja Jaapan. 

Kokkuvõtvalt, Eesti on tegelikult astunud väga olulisi samme kaitsetööstuse edendamiseks. On loodud 100-miljoniline kaitsefond, toetame Ukrainat Eesti kaitsetööstuse toodanguga ning oleme hakanud looma kaitsetööstusparki, kus Eestis saaks toota laskemoona ja relvastust. Ja kaitsetööstuse arendamine ei ole tegelikult meie kohustus, vaid ka võimalus. Peame vähendama veelgi täiendavalt bürokraatiat ja lihtsustama protsesse, et toetada meie kaitsetööstuse ettevõtteid ja seeläbi muidugi elavdada meie majandust. 

Lõpetuseks, järgmine aasta uuendab Riigikogu koostöös valitsusega julgeolekupoliitika aluseid. Ma arvan, et see on üks suurepärane võimalus anda selline poliitiline suunis ja tuua kaitsetööstus veel selgemalt Eesti esiplaanile. Aitäh teile! Kindlasti seda eelnõu tuleks toetada nii täna kui ka kolmandal lugemisel.

Suur tänu teile! Urmas Reinsalu, palun! Eelnõu 468 – igaks juhuks. (Urmas Reinsalu küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Mis puudutab seda eelnõu, eelkõneleja avas seda teemade perimeetrit, tuues sisse julgeolekustrateegia. Ja kindlasti tuleb ka revideerida julgeolekupoliitika aluseid. Kuid mind pani mõtlema, igal eelarvel ja igal seadusel on oma rahalised mõjud. Praegu me oleme arutanud siin läbivalt keskmes, kuna meile võimalust Isamaale ei ole pakkunud parlamendi liikmete enamus rahanduskomisjoni liikmete enamusel vastu võetud otsusega, siis me peame käsitlema teises, loomingulisemas formaadis alternatiivse eelarve poliitilist perspektiivi. 

Härra Võrklaev heitis meile väga tõsise kinda. Küsimus on selles, milliseid kulusid alternatiivses eelarves nähakse ette ka näitlukult valitsemiskulude vähendamiseks. Ma arvan, et siin on kahtlemata tõendamise koormise küsimus. Kui me räägime sellest, et valitsus ütleb, et ta on võimeline suurusjärgus opereerima 300 miljoni eurose kolme aasta pärast valitsemiskulude vähendamisega, siis Isamaa loogika on väga lihtne. Kui te väidate, et te olete selleks võimeline, te olete suuteline teenima seda eesmärki, siis realiseerige. See on väga lihtne loogika. 

Kuid mitte et olla meelevaldne, ma toon teile ühe näite, ainuüksi ühe näite, mis tähendab seda, kui palju meil on puhvrit. Täna arutasime väga pingsalt niisugust teemat, nagu seda on riigis, mis on ka kõlava poliitilise agendana tänane võimuliit omistanud, on personaalse riigi projekt ehk siis äri- ja sündmusteenuste väljaarendamine. Riigikontroll asus hävitavale seisukohale. Eesmärki ei ole püstitatud, arusaama, palju selleks raha kulub, ei ole seatud, juhtimine lonkab mõlemat jalga. 

Ja nüüd on meil kujunenud absurdisituatsioon. Meil on kaks ministrit, justiitsminister, kellele antud digiministri pädevus, majandusminister, kes tegeleb poole osaga, kummagi pädevusse on antud 20 miljonit eurot. 20 miljonit eurot maksumaksja raha! Ja siis saab selgeks – panete tähele! –, raha nad kulutavad reaalajas, aga see, mis on eesmärk selle kulutamiseks, kumbki minister tellis eraldi juhtimiskonsultatsiooni. Üks võttis firma Trinidad, teine palkas Ernst & Youngi, ja nemad peavad järgmise aasta lõpuks koostama analüüsi selle kohta, kuhu me tahame selles personaalse riigi projektis elu- ja ärisündmuste teenuste puhul jõuda. Aga panete tähele, raha reaalajas kulutatakse kümneid miljoneid eurosid. 

Näete, see ongi see küsimus läbipaistvusest kuludega. Võtame konkreetsed näited, mis ühiskonnas tegelikult  … ei ole. Olukorras, kus me oleme, inimeste reaaltoimetulek on valitsuse poliitilise agenda tõttu järgmisel aastal kehvem, kui ta sellel aastal ei ole, on valitsuse poliitilised otsused, kuhu raha kulutada: ahjutoetused 15,9 miljonit eurot, tippametnike radikaalse innovatsiooni koolitus, millele lisandub sealt tekkivate innovatsiooniprojektide realiseerimine 6,5 miljonit eurot. Härra Kaljulaid! Keskkonnaasutuste maja ehitus – näete, mis on prioriteet – 54 miljonit eurot, kliimauuringuteks toetuste maksmine 10 miljonit eurot, kastirataste soetamise toetus. Näete, automaks tuleb peale, aga valitsuse prioriteet: kastirattad soetage. Ja nii makstakse maksumaksja raha 700 000 eurot. RMK hange pidude korraldamiseks. Näete, millest meil puudus on, lugupeetav võimuliit! Pidudest! Pidusid ei ole, elu peab minema lõbusamaks. 1,2 miljonit eurot. Põllumajandustoodete esmatootjate kestlikkuse hindamise kontseptsioon – keegi ei tea, mis asi see on, aga raha kulutatakse veerand miljonit. 

Ministeeriumide ja Riigikantselei töötajate arv on kasvanud 23. aasta esimesest poolest, kust meil on viimased referentsandmed, 501 inimest. Avaliku sektori kasv 2022. aastal 1329 inimese võrra. Ja siis tulete teie, valitsusliidu esindajad, rääkima, et kokkuhoiu võimalusi valitsemiskuludest tegelikkuses ei ole, võttes samas täiendavaid kohustusi riigile peale kümnete ja sadade miljonite eurode ulatuses. 

Mis 132 miljoni eurosest kokkuhoiust te räägite järgmisel aastal, kui konsolideeritult kasvab, siis suures plaanis või konsolideeritult väheneb 2,6 miljardi eurone valitsemiskulude maht järgmisel aastal vaid 26 miljoni euro võrra. Kas on vähenemine? Tundub, et peaks kiitma? Küll mitte 132, aga  26 miljonit eurot. Ärgem tõtakem kiitusega. Nimelt kantakse kümnete ja kümnete miljonite eurode võrra, mida näeb ette seesama 2025. aasta seaduseelnõu, mida hakkab siin võimuliit läbi suruma, raha samas mahus, kui paberi peal kokku hoitakse. Kantakse ülekantud rahana sellest aastast nendesamade ministeeriumide teenimiseks. Riigi valitsemise programm, mida iganes see eufemism tähendab, selleks te kulutate, plaanite järgmisel aastal kulutada 38% rohkem. 

Nii et kui me täna kõneleme sellest, et kui me vaatame, asetame riigi rahakulutused perspektiivi, siis 2023. aastal jäi kasutamata ette nähtud kulude maksimaalmahust 2,5 miljardit eurot. 2024. aastal Rahandusministeerium ise prognoosib, et see summade maht on orienteeruvalt 2 miljardit eurot. Ja te räägite, et kokkuhoiu võimalusi ei ole. See retsept on lihtne: retoorikas kokkuhoid, sest ühiskonnas tundub, see vastab ühiskonna õiglustundele, tervele mõistusele, ja samas tegeliku koormuse asetamine üle miljardi euro puhul täiendavalt järgmisel aastal inimestele ja ettevõtetele. 

Ja üks asi on need otsesed kulud maksutõusude näol. Kuid tegelikkuses te teete ka Eestis inimeste taskus olevate, inimeste pensionisäästude, inimeste enda kogutud vahendite või kuusissetulekute väärtust väiksemaks. 

Viie aasta perspektiivis on meil 25. aasta lõpuks riigi enda sõltumatu ekspertiisi alusel inflatsioon 50%. 50%-line inflatsioon! Ja selles eelarve eelnõus, kus on sõnastatud kümnete kaupa erinevaid mõõdikuid ja eesmärke, ainuüksi haridusvaldkonnas on 100 eesmärki, ei ole te käsitlenud kahte baasküsimust: kuidas suurendada meie majanduse mahtu, kuidas panna majandus käima, ja kuidas tõrjuda inflatsiooni. Kahte olemuslikku küsimust ülesande püstitusena teie valitsus ja teie koostatud eelarve endale eesmärgiks seadnud ei ole. 

Nii et vastuseks tagasi tulles härra Võrklaevale: on valitsemiskulude reservi ja kokku me oleme teinud ka, suudame tuua näitlikke näiteid väga palju. Aga see eeldab, et olulist suudetakse eristada ebaolulisest, ja see eeldab juhtimist. Ja alles siis peavad järgnema ressursid. Arutelu julgeolekupoliitika aluste üle, millele härra Vaga kutsus üles, Isamaa tervitab. Aitäh!

Aitäh! Hea kolleeg Raimond Kaljulaid, teil on nüüd kaks valikut: kas vastusõnavõtt või sõnavõtt koha pealt. Teie enda õigus on valida, mõlema pikkus on üks ja sama – kaks minutit –, nii et, palun, sõna on teil.

Enne, kui ma alustan, kas ma tohin küsida, et kas ma võin mõlemad valikud valida?

Jaa, otse loomulikult te võite ka mõlemad valida, nii et selles mõttes on valiku küsimus praegu küll, jah.

Jah, aga ma ei soovi mõlemat valida.

Aga te valite kumma siis?

Ma valin siis sõnavõtu kohapealt.

Sõnavõtt kohapealt. Raimond Kaljulaid, kaks minutit, palun!

Ma tänan teid! Ma tahtsin lihtsalt härra Reinsalu kõne järgselt juhtida tähelepanu, et antud eelnõu edendab Eesti kaitsetööstust, kiirendab selle arengut. See ei ole kulueelnõu, see on tulueelnõu, selle kaudu tuleb Eesti majandusse loodetavasti rohkem raha selle kaudu, et me vähendame regulatsioone ja tegelikult võimaldame Eesti kaitsetööstusel olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisem, pakkuda paremaid tooteid madalama hinnaga kui konkurendid. Ja ma soovin ka avaldada siirat kahetsust. Mulle tundub, et Eesti tööstuse arendamine ja ka kaitsetööstuse arendamine on majanduse tuleviku seisukohast väga oluline teema. Mul on väga kahju, et Isamaa erakonna panus antud eelnõu menetluses piirdus piltlikult öeldes ühe muudatusettepanekuga, mis käsitles seda, et kas relva peab hoidma relvakapis või võib seda hoida ka öökapis, mis, olgem ausad, ei ole kaitsetööstuse ega Eesti tööstuse arengu seisukohast keskne küsimus. Nii et ma kutsuksin üles austatud Isamaa esimeest Urmas Reinsalu oma silmapaistvaid poliitikuomadusi rakendama rohkem Eesti majanduse, Eesti tööstuse, Eesti kaitsetööstuse hüvanguks ja tulla välja nende ideedega, mis Isamaal on õiges menetlusetapis, ja selle kaudu panustama sellesse, et ka see eelarveprobleem ja kärpimise vajadus ja maksude tõstmise vajadus oleks väiksem. 

Suur tänu! Urmas Reinsalu, vasturepliik vastusena. (Hääl saalist.) Jah, printsiibis me oleme seda aktsepteerinud. Küll ma nüüd, väike repliik Raimondile … (Hääl saalist.) Just! Kui muudatusettepanekuid ei ole, ega see ei olegi väga paha, järelikult see eelnõu on väga hea. Väga head eelnõu on väga raske täiendada. Nii, aga nüüd siis Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! Ikka ja jätkuvalt eelnõu 468 SE, igaks juhuks. (Urmas Reinsalu palub lisaaega.) Kaheksa minutit.

Isamaa on esitanud sellele eelnõule konkreetse muudatusettepaneku Helir-Valdor Seederi allkirjaga. Ma arvan, et see adresseerib väga praktilist probleemi ja mul on kahju, et komisjonis see ei olnud piisavalt küps arutelu selle muudatusettepaneku ümber.  

Nüüd väga tõsist teemaderingi puudutas härra Kaljulaid üleskutsega Isamaale mitte tõkestada, mis seal oli, majanduse arengut, rahanduse arengut, tööstuse arengut. Aga vaatame numbritele näkku. Härra Kaljulaid lahkus kiirelt saalist, kuna nüüd hakkavad faktid ilmnema. Millised on faktid? Eesti töötleva tööstuse mahu vähendamine Euroopas järgmisel aastal suurim – 16,6%, härra istungi juhataja!

Panin kirja. 

Tubli töö! Euroopas suurim reaalmajanduse langus, Eurostati andmetel reaalne SKP kahanemine 3%. Istungi juhataja, 3%, suurim Euroopas, IMF‑i andmetel, kaks nädalat tagasi, jällegi prognoositud majanduse langus sellel aastal Euroopa suurim, Euroopa kontinendi suurim. 

Majanduslangus on väldanud väga pikka aega, pikimat aega meie vabanemisjärgses Eestis. Mis on valesti, mis on sellel pildil valesti? Tegelikkuses probleem, kui me vaatame ka meie regiooni teisi riike, on selles, et valitsuse poliitika objektiivsete, konjunktuuriga seotud ja hinnasurvetega, ka rahvusvaheliselt ja toorme hinnasurvetega seotud probleemide keskkonnas on võimendanud majanduslangust, mitte seda leevendunud. See on lühidalt kokku võttes baasprobleem. 

See, mis puudutab härra Kaljulaiu üleskutset riigikaitseküsimustega tegeleda. Isamaa on tegelenud ka alternatiivse eelarve vaates väga intensiivselt riigikaitseküsimusega. Ma tuletan teile meelde, et see ei ole mitte juhus, et parlamendi enamus on võtnud ette Isamaa nii-öelda kustutamise poliitilise agenda, nii nagu rahanduskomisjon pani ette seda selle nädala alul mitte tuua Isamaa alternatiivse eelarve käsitlust siia parlamendisaali. Nüüd ma vaatan teie poole, istungi juhataja. Riigikogu juhatus võttis samuti selle poliitilise agenda ette ja Isamaa esitas Riigikogu otsuse eelnõu, mis puudutas 1,6 miljardi eurose moonahanke vajaduse ülesande andmist valitsusele, milles me nägime ette, et see, nii nagu kaitseinvesteeringute direktor on öelnud, on poliitilise ja rahastamistahte kohalolul võimalik täies mahus realiseerida aastatel 2025–2028. Kuid me vaatame murega, et valitsuse retoorika on olnud osaline ja õõnes ka selle kriitilise võimevajaduse realiseerimiseks. Kui me võtame kätte ja võrdleme riigi eelarvestrateegiat aastateks 2024–2027 praegu valitsuse esitatud riigi eelarvestrateegiaga, siis me näeme, et täiendavalt NATO andmete järgi rahalisi vahendeid nende kahe dokumendi võrdluses riigi sõjalisele kaitsele on eraldatud ainult 350 miljoni euro jagu. Aga võimevajadus 1,6 miljardit eurot. 

Isamaa ülesandepüstitus oli lihtne. Me oleme kaotanud juba üle aasta. Eelmine Kaitseväe juhataja, praegune Kaitseväe juhataja on öelnud, et see on vältimatu tingimus, conditio sine qua non, meie riigi sõjalise kaitsevõime realiseerimiseks. Valitsus ka on asunud, nüüd üle aasta venitamist, kasutades eufemismi, saba tagaajamist, on asunud retoorikas seisukohale, et see tuleb teha. Kuid see ei peegeldu valitsuse eelarves ega eelarvestrateegias. Ja me esitasime sellekohase Riigikogu otsuse eelnõu ja Riigikogu juhatus lükkas selle tagasi. Põhjus: see ei ole parlamendi asi. Eesti parlament ei pea tegelema juhtimissuuniste andmisega, seadusandja ei ole Riigikogu tänase juhatuse enamuse seisukohtade järgi, või konsensuse seisukoha järgi, kui see vastu võeti, parlamendil puudub pädevus anda kriitilises Eesti riigi julgeoleku ja kaitse jaoks vajalikus otsuses konkreetne otsus! 

Miks see tagasi lükati? Ma arvan, et see lükati tagasi lisaks sellele, et võim on nende käes, kellel on enamus ja hääled, vaid lükati tagasi ka sellel põhjusel, et seda on ebamugav maha hääletada. Aga seda tegelikku põhjust sellele riigikaitselisele ülesandepüstitusele, miks me peame seda soetama, mida on öelnud ju välja Kaitseväe juhatajad korduvalt: selleks, et Eestit ajutiselt ei okupeeritaks, selleks, et meil oleks kriitiline võime anda vastulöök kõige-kõige eksistentsiaalsema ohu korral, kui see peaks realiseeruma, et seda vältida. See on küsimus, millele meil ei olnud vastust üle aasta ja paraku ei anna tegelikku vastust, veenvat vastust, ka see riigieelarve eelnõu, mis on esitatud. Ja me oleme esitanud sellekohase eraldi otsuse, parlamendi juhatus lükkas selle tagasi, parlament ei tohi seda arutada. Me oleme esitanud selle nõude alternatiivses eelarve eelnõus ja Riigikogu rahanduskomisjoni enamus lükkas selle tagasi. See ei ole parlamendi asi, las valitsus tegeleb sellega, mida raha soetab riigikaitseks, ei soeta! Mis see meie asi on? Me tegeleme detailidega, näivusega juhtimise kvaliteedi puhul pisiprobleemidega, pseudoprobleemidega, praeguses kriitilises olukorras. 

Eksistentsiaalsed julgeolekuvajadused, meie riigi majanduse huvid, meie riigi inimeste toimetuleku huvid, meie energeetika baasküsimused, tuumteemad, millega riik peaks opereerima ja mille puhul peaks olema pikaaegne vaade ja mille vaate ootused, poliitilised ootused peab sõnastama see saal! Ei ole vaja Eestis niisugust hoiakut, et meil on saba liputav parlament, mis tegelikult selle eelarve, mis on koostatud sõltumatute riigi põhiseaduslike institutsioonide järgi vähemasti vaieldavas põhiseaduslikus käsitluses, nii õiguskantsleri kui riigikontrolöri ühisavalduse puhul, mis juhtisid kriitilist tähelepanu, ja tegelikkuses teha siia nüanssmuudatusi ja öelda, et see ongi see tase kriitilisel julgeolekulisel  ja majanduslikult ajal, kus Eesti asetseb. See ei ole see tase, mis vastab Eesti inimeste, Eesti ühiskonna ootustele, ja andke andeks, ka vajadustele. 

See oli meie sõnum selle alternatiivse eelarve eelnõuga, mida te pelgasite siia parlamendisaali tuua. Ja tõsi on see, tõepoolest, nagu eelkõneleja osundas või küsis õigemini või kutsus repliigi esile, et see alternatiivne eelarve puudutas ka kriitilisi meie sõjalise julgeoleku vajadusi, aga püüdes neid ehedalt ja tegelikult adresseerida. Lugege Financial Timesi, kus öeldakse, et Euroopa Komisjon planeerib asuda miljardite eurode jagu olemasolevat Euroopa Liidu finantsperspektiivi vahendeid suunama kaitsesse. Selle kohta kutsus üles Isamaa, et komisjonile ettepanek teha, juba septembrikuus. Ärge kaotage aega, tegutsege, juhtige! Teil on see vastutus. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Küsimus istungi juhatajale, Jüri Jaanson, palun!

Austatud istungi juhataja! Ma kuulan hoolega neid ettekandeid ja ka sõnavõtte koha pealt. Seoses viimase ettekandega mul tekkis küsimus, et kui vajadusel nüüd peaksid tulema hääletused, teisel lugemisel neid üldiselt ei tule, aga siin menetleti relvaseadust, kas menetleti nüüd relvaseadust või alternatiivset riigieelarvet. Riigieelarve seadus oli vist natukene hiljem. Kui täpsustad, millest nüüd juttu oli?

Härra Reinsalu rääkis millestki muust, aga meie menetleme antud juhul relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu 468. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma küsin teie käest nõu ja ühtlasi selgitust ka, et saada aru sellest protseduurikast, mis meil praegu toimub. Kolleeg Kaljulaid heitis ette, et Isamaa ei tegele tõsiselt riigikaitsega. Ja minu esitatud muudatusettepanek – ma olen muu hulgas Isamaa erakonna liige ja Isamaa fraktsiooni liige – ei leidnud heakskiitu selle tõttu, et relvaseadust muudeti teistest aspektidest. Nii et see, kas see on asjalik ja vajalik või mitte, sellele me vastust ei saanud. Ja ma loen, ka siit seletuskirjast ei saanud aru ja seda vastust siin ei ole. 

Aga mu küsimus puudutab väga praktiliselt meie 2025. aasta riigieelarve eelnõu, mis tuleb ka arutusele, kus üheks põhjuseks, miks me täna Isamaa ettepanekuid siin saalis näha ei saa, oli see, et nad on omavahel kokku seotud, nii nagu komisjon on otsustanud kokku siduda. Ja siis veel käsitleda seda kui alternatiivset ettepanekut ühtse paketina, kuigi meil olid need esitatud jadana. Nüüd ma loen siin riigikaitsekomisjoni muudatusettepanekuid. Mida seletuskirjas ise tõdetakse? Praktiliselt kõik riigikaitsekomisjoni muudatusettepanekud sisaldavad sisuliselt omavahel seotud muudatusettepanekuid. Seletuskirjas öeldakse juhtivkomisjoni poolt, et need on kõik seotud muudatusettepanekud. Miks need siis ükshaaval siia saali on toodud ja me saame neid hääletada, aga Isamaa kokkuseotud ettepanekuid me hääletada niimoodi ükshaaval ei saa?

Aitäh, hea kolleeg! Kokkuseotud muudatusettepanekuid ei saagi ükshaaval hääletada, see on minu arvates väga loogiline. Aga see ei tähenda seda, et need … Ma loen veel kord, et olla väga täpne – mina ei olnud rahanduskomisjoni istungil – seda, mida ma korra ette lugesin, mis puudutab 2025. aasta riigieelarve seadusele teie poolt tehtud muudatusettepanekut: Isamaa fraktsiooni üks muudatusettepanek, mis oli esitatud 2025. aasta riigieelarvele tervikliku alternatiivse eelarvena ja sisaldas muu hulgas kaheksat erinevat ettepanekut. Komisjon käsitles neid ettepanekuid sisuliselt seotud ettepanekutena. Aga see ei ole veel siduv ega määrav selles, kas see ettepanek tuleb saali hääletamisele või mitte. Selleks on oma põhjus, miks ta saali ei jõudnud, ja seda, ma usun, Annely Akkermann ka selgitab.

Head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu … Asume nüüd muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Sellele eelnõule on esitatud viis muudatusettepanekut. Muudatusettepanek nr 1, selle on esitanud Helir-Valdor Seeder, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Asume selle muudatusettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde. 

Head kolleegid! Pean oluliseks täpsustust, et oleme relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juures 468 ja vaatame läbi muudatusettepanekud.  Head kolleegid! Panen hääletusele muudatusettepaneku number üks, selle on esitanud Helir-Valdor Seeder, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle ettepaneku poolt hääletas 12 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.  Muudatusettepanek number kaks. Selle on esitanud [juhtivkomisjon], juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek number kolm, selle on esitanud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek number neli, selle on esitanud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Ja muudatusettepanek number viis, selle on esitanud riigikaitsekomisjon, ja juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult.  Head kolleegid! Oleme vaadanud läbi kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 468 SE teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud, koos sellega ka viienda päevakorrapunkti menetlemine.

Läheme kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu 506 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, õiguskomisjoni liikme Anti Haugase.

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Õiguskomisjon arutas antud eelnõu teise lugemise eel 4. novembril 2024. Arvamusi ja muudatusettepanekuid ei laekunud. Küll oli pisut täpsustavat informatsiooni küsimuste teemal, mis esimese lugemise ajal tõstatusid. Omalt poolt veel täpsustaksin, et Eestis ei hakka tulevikus olema ainult kolm arestimaja. Arestimajasid on Eestis ka pärast seaduse vastuvõtmist 12. Neist kolm hakkaksid asuma vanglate juures, aga lühiajalist kinnipidamist kuni 48 tunniks minimaalselt saab ikkagi teha kõikides Eestis paiknevates 12 arestimajas. Kainenema toimetamine toimubki arestimajadesse. Tallinn on küll selles mõttes eraldi. Tallinnas kainenema ei toimetata arestimajja, vaid toimetatakse selleks eraldi kainestusmajja. Tallinn ongi selles mõttes pisut teistmoodi kui arestimaja, kainestusmaja ongi eraldi. 

Komisjon viis läbi ka menetluslikud otsused. Neist esimene oli ettepanek teine lugemine lõpetada, see oli konsensuslik. Teine ettepanek oli võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 20. novembril ning ka see otsus oli konsensuslik. Sellega oleks minu poolt kõik.

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 506 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Läheme seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 511 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, rahanduskomisjoni liikme Maris Lauri.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigieelarve seaduse eelnõu 511 teise lugemise arutelud toimusid komisjonil kolmel korral: 4., 5. ja 11. novembril. 4. novembril osalesid ja esitasid oma seisukohad eelnõu kohta riigikontrolör Janar Holm ja peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen, õiguskantsleri esindajad Evelin Lopman ja Kristi Lahesoo, Raamatupidamise Toimkonna aseesimees Ago Vilu ning Rahandusministeeriumi asekantsler Sven Kirsipuu ja eelarve arenduse osakonna juhataja Heineken Lipp. 

5. novembril vaadati muudatusettepanekuid, tutvuti nendega ja arutati nendel teemadel. Ning 11. novembril tehti hääletuslikud otsused. 5. novembril otsustati ka komisjoni poolt, et saadetakse eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 13. novembril ja see tuleks lõpetada. Ja kui teine lugemine lõpetatakse, viia kolmas lugemine koos lõpphääletusega läbi 20. novembril.

Nüüd nendest aruteludest ja kohtumistest natuke lähemalt. Erinevad asjaosalised on neid seisukohti varem korduvalt avalikkuses väljendanud, aga ma võtan siiski teemad lühidalt kokku. Riigikontrolli poolt rõhutati kolme olulist teemat nende vaates. Esiteks, kuna Rahandusministeerium on ette valmistamas baasseaduse, see on siis riigieelarve seaduse niisugune kõnekeelne nimetus, laiemaid muudatusi, oleks mõistlik teha kõik muudatused korraga pärast põhjalikke kaalutlusi ja arutelusid, mida riigikontrolör soovitab kindlasti teha, et mitte selle muudatusega kiirustada. 

Teiseks oligi seesama küsimus, et koos kaalutlemisega, ning juhiti tähelepanu sellele, et kui tuuakse uut informatsiooni lisasse, mida me praegu 25. aasta riigieelarve eelnõu juures näeme, majandusliku kulude eelarve liigendus, siis võib tekkida, kui tulevikus on samasugune struktuur, et on lisa, siis võib juhtuda olukord, kus paindliku juhtimise juures võivad ministeeriumid või täpsemalt ministrid teha programmide sees muudatusi selliselt, et nad lähevad vastuollu sellega, mis Riigikogu on justkui kinnitanud või milline on Riigikogul ettekujutus asjadest. Võib tekkida selline vastuolu sellega, mida soovib Riigikogu. Ministrid võivad sellest üle joosta, üle rullida. Pandlikkuse reegel ei tohiks jääda ainult programmipõhiseks. 

Samuti juhtis Riigikontroll tähelepanu kululagedale. Et kui tehakse erinevaid kärpeid, siis riigieelarve baasseadus praegu ei võimalda Riigikogu liikmetel kululagedale kaasa rääkida. Ja et kululaed ei ole mitte tegevuskulude põhised, vaid on jätkuvalt seotud tegevuspõhise eelarvestamise viisiga. Võib-olla tuleks muuta siin loogikat. 

Õiguskantsleri büroo tõi välja need aspektid, mis puudutavad ühelt poolt Riigikogu ja põhiseadust, seda, kuidas Riigikogu põhiseadust siis saab eelarve menetluse juures täita. Kui põhiseadus ütleb, et peab olema nähtavad riigieelarves kõik tulud ja kulud, siis selles mõttes vastuolu justkui ei oleks. Kuid vastuolu võib tekkida sellisel juhtumil, kui Riigikogus tahetakse teha muudatusi. Siis ei ole riigieelarve praeguses pildis näha seda, millised kulutused üheks või teiseks asjaks lähevad, ja meil on just nimelt selles aspektis, et päris paljud kulutused on määratud erinevate seadustega. Riigieelarve pildis peaks olema väga selgelt näha need kulutused, need summad, mida tegelikult Riigikogu ei saa muuta, ilma et ta muudaks mingit teist seadust. 

Ja tuletan meelde, et baasseaduse põhimõte ja põhiseaduse põhimõtte järgi riigieelarve ka ei tohi muuta teisi seadusi. See on reaalselt keelatud, neid tuleb eraldi menetleda. 

Nüüd, Ago Vilu, kes esindas Raamatupidamise Toimkonda, osutas sellele, et probleem ei ole selles, kas eelarve on tegevuspõhine, tulemuspõhine, kulupõhine või asutusepõhine. See on kokkuleppe küsimus. Aga eelarve peaks peegeldama juhtimisstruktuuri ehk kuidas asju tegelikult aetakse. Samuti viitas ta sellele, et 600 lehekülge, mis on seletuskirja maht, on täis igasugust pudi-padi, kuid olulistele asjadele ei ole piisavat fookust. Räägitakse väga palju väikestest summadest, aga suuri summasid, suuri olulisi kulusid ei ole piisavalt lahti kirjutatud või selgitatud. 

Seejärel kindlasti küsimus ka sellest, kuidas Rahandusministeerium sellele vasta erinevates aruteludes. Ma võtan Rahandusministeeriumi seisukohad kokku. Rahandusministeeriumi poolt ollakse nõus, et asju saab teha paremini, selgemaks, nad on suhelnud väga paljude tarbijatega. See on siis eelarve tarbijatega või kasutajatega, siis on poliitikud, meedia, erinevad huviorganisatsioonid alates pensionäridest ja noortest ja lõpetades tavalugejatega. Kindlasti osutas ta sellele, et arusaadavus sellest, mida nähakse eelarves, on väga erinev ja varieerub väga individuaalselt. Mõni tahab näha väga detaile, mõni mitte. 

Ja kindlasti on küsimus selles, millisel tasemel või kui detailselt peaks asjadega tegelema Riigikogu ehk kas Riigikogu peab sukelduma iga asutuse igasse eurosse või võiks asjadele läheneda ka natuke suurema üldistusega. Ehk detailsuse küsimus on kindlasti oluline. 

Rahandusministeerium on meie aruteludes korduvalt osutanud sellele, et on valmis saamas riigieelarve seaduste suurem muudatuste pakett kas selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses, mille järgi siis tuuakse sisse kõik need detailsed vaated ja erinevad muud küsimused, mida on ka Riigikontroll puudutanud. 

Aga leiti, Rahandusministeerium leidis, et need muudatused, mis on võimalik viia juba praegu sisse eelkõige 25. aasta eelarve vaates, võiks juba praegu kehtestada, et siis juba 25. aasta eelarve oleks selgemalt näha. Nii et see pilt, mida me 25. aasta eelarve eelnõus näeme, võtab arvesse valitsuse poolt esitatud ideid.

Me arutasime veel selliseid küsimusi nagu erinevad mõõdikud ja eesmärgid, mis on tegevuspõhise eelarve juurde toodud, ja need mõõdikud ja eesmärgid ei ole tihtipeale seotud hästi. Aga ka see, et ei ole arusaadav, kuidas rahaeraldus ühte või teist eesmärki toetab, see on väga segane. Ja kokkuvõtvalt, kui vaadata, siis ka teistes diskussioonides on osutatud sellele, et paiguti ei saa ministeeriumid, kes ise on need mõõdikud valinud, aru sellest, miks on ühed või teised mõõdikud valitud ja mismoodi on nad eesmärkide täitmisega seotud. 

Samuti oli teemaks ka see, eriti siis, kui vaadati eelmist aastat, et niinimetatud ülekantavad vahendid ehk riigieelarve vahendid, mis on planeeritud ühes aastas, erinevatel põhjustel jäävad kasutamata ja lähevad kasutamisele järgmisel aastal. Eelmisel aastal teatavasti oli see osakaal 13%, mis oli väga suur. Rahandusministeerium on seda põhjendanud halva planeerimisega, et osa nendest ülekantavatest vahenditest on põhjendatud, hanked on pooleli või makseid tehakse peale seda, kui projekt on lõpetatud, näiteks investeeringutes või ka mingite teatud toetusrahade jagamisel, siis kahtlematult on juures ka need, kus ongi halvasti planeeritud, kas oldud põhjendamatult optimistlikud või on mingid muud põhjused. Ja seda tuleks kindlasti parandada, Rahandusministeeriumi jaoks on see probleem. 

Diskussiooniks oli ka see, kustkohast tekkisid need mõõdikud. Kui me tuleme selle mõõdikute teema juurde tagasi, siis Rahandusministeeriumi asekantsler osutas sellele, et kui varem oli nii-öelda kulupõhine eelarve, siis kõrval oli meil 117 arengukava, millest keegi tervikpilti ei omanud, ja nad ei olnud üldse riigieelarvega seotud ja nad olid isegi omavahel vastuolus. Planeeriti, ehitati õhulosse ja reaalsusega seos ei olnud. Praeguseks on jäänud strateegilisi arengudokumente järgi 17. Ta leidis, et oleks loogiline, et kui plaane tehakse, siis peaks need siduma ka eelarvega ja hindama nende täitmist. Mõõdikud peaksid olema kaskaadis ehk madalamal tasemel selgete mõõdikutega kui konkreetsete tegevuste juures ja siis ka muud teemad. 

Arutelu all oli natuke, ma jõuan eelarve nende muudatuste juurde, mis eelnõusse tulid. Diskussioonide tulemusena tehti komisjoni otsusena kaks muudatusettepanekut, millest üks on selline, mis toob eraldi välja need kulutused, mis on teiste seaduste poolt määratud ja mida Riigikogu muuta ei saa. Tegemist on valdavalt sotsiaalkulutuste ja arvestuslike kulutustega, nagu pensionid ja lastetoetused. Need on võimalik viia 25. aasta eelarvesse. Ja kindlasti tuleb rõhutada seda, et see muudatus on võimalik viia juba 25. aasta eelarvepilti, kuid laiemat ja põhjalikumat eelarvepildi muutmist tuleks arutada järgnevalt, ka siis, kui valmib Rahandusministeeriumi ettekujutus sellest, mismoodi baasseadus peaks olema, mismoodi peaks arutelu toimuma. 

Komisjonis on otsustatud, et sellel talvel, siis tõenäoliselt jaanuarist alates hakkab komisjon arutama seda, mismoodi peaks riigieelarve tulevikus välja nägema, milliseid põhimõttelisi muudatusi tuleks teha. Arvestada tuleb erinevaid asju ja erinevaid tähelepanekuid. Sisseviidavad muudatused peavad olema rakendatavad 26. aasta eelarve juures. Need ei tohiks olla ka mitte liiga kiirustatud. 

Komisjonis sellele eelnõule kokku tuli fraktsioonidest ja liikmetelt 30. oktoobriks 17 muudatusettepanekut, sealthulgas Isamaa fraktsioonist 5 ja keskfraktsioonist 10. Ja Riigikogu liikmed Rain Epler ja Martin Helme esitasid kaks ettepanekut. Muudatusettepanekute arutelul said siis, kui väga lühidalt öelda, Rahanduskomisjoni muudatusettepanekud täieliku toetuse komisjoni poolt. Ülejäänud muudatusettepanekud said 2 või 3 toetushäält ja ülejäänud vastuhääled ja ei saanud seega kokkuvõttes rahanduskomisjoni toetust. Minu poolt kõik. Aitäh!

Suur tänu teile! Teile on ka küsimusi. Alustab Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Proua ettekandja! Ühelt poolt on mul hea meel, et see ettepanek, mille me Martiniga tegime, et muuta see liigendus kohustuslikuks, inspireeris rahanduskomisjoni ja see on saamas arvatavasti seaduseks. Natuke, kas kahju on sellest, et kui ettepanek meeldib, siis ju võiks koalitsioon seda heaks kiita, mitte kirjutada ise analoogset ettepanekut, Aga see selleks.

Aga mul oli teine ettepanek ka, mis puudutas seda, et ministrid saaksid rahasid ümber tõsta mitte päris vabalt, vaid et seada sinna piir. Ma olen nõus, et võiks võib-olla arutleda, kui kõrge see piir on, aga täna see minu ettepanek lükati tagasi, et seda piiri ikkagi ei seata. Mis see arutelu või argumentatsioon selle taga oli, et teatud piiri ületavad ümbertõstmised ikkagi Riigikokku tagasi tuua, et Riigikogul oleks parem kontroll eelarve üle?

Aitäh! Ma tulen korraks tagasi ka selle teie esimese puudutatud teema juurde. Tõesti, mitmed muudatusettepanekud tegelikult kajastavad seda komisjoni ettepanekut ja ka see tõesti oli väärtuslik ja sisukas ettepanek. Aga meil sai konsulteeritud Rahandusministeeriumiga, et nad suudaksid ka tehniliselt selle asja niimoodi realiseerida, selleks et me saaksime võtta selle eelarve 2025. aastal, sel aastal vastu just selliste muudatustega, et me ei paneks sisse neid asju, mida Rahandusministeerium tehniliselt ei ole võimeline nii kiiresti sisse viima. See oli see põhjendus, mis ei tähenda seda, et kui me hakkame edaspidi arutama seda, et siis uuesti selle asja juurde tuua. 

Ja mis puudutab nende, noh, nii-öelda ülekantavate vahendite ja ümbertõstmiste vahendite juures, siis see on hästi lai diskussioon. Ma olen ise ka selle üle väga palju erinevate inimestega rääkinud, sealhulgas ministeeriumis erinevate ministritega. Seal on erinevaid seisukohti. Ühtepidi on sul vajalik nagu sellises olukorras, ütleme nii, et sa pead tegema mingi teenuse, siis on kaks võimalust, kas ostad sisse näiteks IT-teenuse kuskilt erasektorist või lased oma mingitel meestel või naistel selle asja ära teha. Ja kui sa oled alguses näiteks planeerinud, et sinu enda IT-osakond teeb, aga siis selgub, et tegelikult ratsionaalsem oleks hankida, siis sa teed hanke. Et tõsta tööjõukulud majanduskuludesse, et sellised asjad oleksid vajalik teha. 

Nüüd, kuskohas see piir on? Meil oli ees kaks piiri, 200 ja 500 000, eks. Me just nimelt selleks, et 2025. aasta eelarvet niimoodi sisuliselt need muudatused sisse panna, ei pannud praegu seda sisse, jätsime need piirid, mis on juba aastaid kasutusel olnud. Aga ma tunnistan, et kindlasti neid tuleks vaadata, ja ma eeldan seda, et ministrid on edaspidi hästi tähelepanelikud ja ka Riigikogu peaks olema tähelepanelik, kui tehakse selliseid suuremaid muudatusi. Riigikogul on võimalus kasutada oma järelevalveõigusi selles küsimuses.

Aitäh.

Urmas Reinsalu pole ammu rääkida saanud. Teie küsimus, palun! 

Aitäh! Hea Maris, hea põhjalik ettekanne! Ma ei saa aru, kuidas see tähelepanu realiseerub. Te ütlesite, et peab olema tähelepanelik. Hästi, sellel aastal kaks miljardit jääb prognoositavalt kasutamata. Kuidas on parlamendil võimalus seda tähelepanu realiseerida? Anna nõu. 

Teine küsimus. Palun kommenteeri seda, et õiguskantsler ja riigikontrolör on öelnud, et see menetletav baasseaduseelnõu sellisel kujul ei lahenda baasprobleeme, põhiprobleeme. Ta on järelikult – see on minu järeldus – kõlbmatu. Miks me sellises olukorras oleme? 

Ja kolmas konkreetne osundus puudutab seda, et Isamaa pani ette muude ettepanekute kõrval, mis seda eelarvet muudaksid läbipaistvamaks seda, et toetused keskvalitsuse juriidilistele isikutele ja teistele juriidilistele isikutele liigendada riigieelarves iga juriidilise isiku kaupa. See, mille puhul me oleme liikunud veelgi, ka 2025. aasta puhul nii-öelda pimendatumas suunas. Mis põhjustel ja mis argumentatsiooniahelaga komisjon seda ettepanekut ei pidanud võimalikuks toetada?

Aitäh! Riigikogu tähelepanuvõimekus on lugupeetud kolleegi enda komisjoni poolt näiteks, aga ka kõik teised komisjonid lugedes ja kuulates ministrit, keda nad saavad välja kutsuda, ametnikke, lugedes erinevaid raporteid ajakirjandusest, sealhulgas ülevaateid. Kui on sellised asjad, mis hakkavad silma ja kõrva, siis ongi võimalik survestada ja öelda, et nii ei käi, ja vajadusel nõuda ka seda, et suuremad muudatused toodaks riigieelarve muutmisena Riigikokku sel juhul. Niikaua kuni, ütleme, see kehtib tõesti nii, et loodetavasti 2026. aasta eelarve me saame teha juba uute reeglite järgi, kus see asi on lahendatud. Aga seal on tehnilisi nüansse, mis tuleb enne ära lahendada – kuidas ja kuhu kohta see piir panna ja millistes asjades. Aga me vaatasime, et seda ei ole nii kiiresti võimalik arutada. 

Nüüd, käesoleva eelnõu kõlbmatusest ma juba nimetasin seda küsimust, kui ma tegin ülevaate õiguskantsleri ja Riigikontrolli arvamusest. See valik tuua sisse need muudatused – siin on tegelikult kaks muudatust eelnõudes, me oleme tavaliselt keskendunud sellele muudatusele, mis muudab eelarvevormi – oli selles, et juba 2025. aasta eelarves ehk selles eelarves, mis meil täna on teisel lugemisel, oleks võimalik tuua detailsust rohkem sisse. Ta ei ole võib-olla piisav ja ta võiks olla enamat, aga et tuua juba sellesse aastasse sellist läbipaistvust sisse ja et võimaldada tegelikult ka Riigikogu liikmetel teha täpsemaid muudatusettepanekuid 2025. aasta eelarvesse, mida näiteks Keskerakonna fraktsioon väga elegantselt ja viisakalt kasutas, osutades, et tuleb teha muudatused seal ja seal ja mitte alati viidates kindlasti, ütleme, kust kohast detailsuse ja summade suhtes. Nii et see tegelikult juba praegu on aidanud Riigikogu liikmeid. Ja me leidsime, et kuna tehniliselt on see lahendatav kiiresti, siis võiks selle muudatuse sisse tuua. 

Nüüd, mis puudutab toetuseid igale juriidilisele isikule, siis meil suurt diskussiooni praegusel juhul sellele ei olnud, sest juhin tähelepanu, et kahjuks me olime sellises situatsioonis, kus Isamaa esindajat muudatusettepanekute arutelul … Arutelul ta vist oli, aga eriti ei rääkinud, ja hääletusel üldse ei olnud. Aga me oleme seda detailsust arutanud siis, kui oli 2025. aasta eelarve arutelu. Ja mis on päris mitmetel juhtudel juhtunud, on see, et kui varem oli kuskil otsustatud tavade kohaselt, et on teatud, näiteks teatud MTÜ-d või ühingud, kes saavad riigieelarvest ühe või teise summa, siis nüüdseks on asendatud see konkursiga või taotlusvoorudega. Rahanduskomisjonile esitati ka tabel. Tuleb tunnistada, et paar ministeeriumi ei läinud küll sellega nii põhjalikku detailsusesse, et osutada, kuidas täpselt see jagamine käib. Aga meil on lihtsalt, ütleme nii, et me ei saa tuua riigieelarvesse ettevõtteid, asutusi, MTÜ-sid, kellele raha eraldame, kui konkurssi ei ole veel toimunud. See on see põhjus mispärast, et kasutatakse rohkem konkursse, mistõttu pilt on läinud võib-olla natuke hõredamaks.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Hea meel, et te tõite eraldi välja ka Keskerakonna muudatusettepanekud. Ma arvan, et meil olid väga head ja sisulised muudatusettepanekud, mis muudaksid eelarve läbipaistvamaks ja kulupõhiseks. Aga eraldi on meil muudatusettepanek ka selle kohta, mis praegusesse eelnõusse sisse kirjutatakse. See on võimalus ministritel iga hetk kuluridasid muuta ehk siis seda võib teha ka olukorras, kui näiteks Riigikogu liige esitab muudatusettepaneku, see läheb läbi, selle poolt hääletatakse, see muudatus on riigieelarves kajastatud, põhimõtteliselt ka pärast seda on tal võimalik muudatusi teha. Ja ma olen selle küsimuse esitanud ka rahandusministrile, ka peaministrile, ja mul oligi konkreetne küsimus, mis ma tahan edastada ka teile. Kuidas teie suhtute sellesse, et kui Riigikogu liige esitab selle muudatuse, see läheb läbi, kuidas on võimalik, et minister hiljem hakkab seda muutma? Kas te toetate seda?

Aitäh! Ma kindlasti osutan sellele, et ma ei kiitnud Keskerakonda mitte nende muudatusettepanekute eest, mis sellele eelnõule tehti, vaid osutasin sellele, et Keskerakond suutis esitada 2025. aasta riigieelarvele muudatusettepanekud, kasutades seda lisa, mis nüüd on riigieelarvevormi juures olemas. Mis puudutab ministrite pädevust ressursse ümber tõsta, siis kindlasti ei saa positiivseks pidada seda, kui Riigikogu on otsustanud väga konkreetse rahaeraldise kuskile teha mingil viisil. 

Nüüd, aga meil on terve eelarve jagatud teatud sihtideks ja teatud otstarveteks. Nagu ma enne näitena tõin, et kui meil on soov saada mingi tulemus ja me leiame ühel hetkel, et targem on teenus sisse osta, IT-teenus, mitte hoida, palgata lisainimesi, kes selle IT-teenuse teeksid asutuse sees, siis sellise liigutuse jaoks Riigikokku tulemine võib-olla ei ole mõttekas, kui meie eesmärk on tegelikult see, et me tahame, et see asi saaks ära tehtud. Ehk küsimus on selles, kuidas seada piirid niimoodi ministritele, valitsusele, et Riigikogu sisuline tahe ei kannataks. Ja see vajab natuke rohkemat diskussiooni. 

Kui me lihtsalt keelame ümbertõstmised ära, siis me võime sattuda olukorda, kus tegelikult riigieelarvesse tekib ebaefektiivsus, riigi ressursside ebaefektiivne kasutamine. Kujutage ette, et on mõnes asutuses vaja mingit IT-lahendust, nad ei suuda inimest palgata, aga nad ei saa tööd väljastpoolt sisse osta, sellepärast et need konkreetsed summad on planeeritud ministeeriumi või asutuse tööjõukuludena. Aga kui ostetakse teenust sisse, siis on nad majandamiskulude all. Me peame ka sellised kohad läbi kaaluma, mida me tahame ja mis on Riigikogu tahe. Minu seisukoht on see, et Riigikogu tahet mingi tulemuse saavutamiseks ei tohi kindlasti muuta. Aga võib-olla viisi, kuidas seda tahet täita, on teinekord mõttekas muuta.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Te tõite päris huvitava näite, kuidas see eelarve juhtimine võiks ministeeriumide lõikes olla efektiivsem. Iseenesest, eks ta mingisugune loogika seal sees on, aga sama loogikat peaks rakendama ka kohalikele omavalitsustele. Praegusel hetkel on nii, et kui volikogu on eelarve vastu võtnud ja kuluread on selged, siis tegelikult vallavalitsus või linnavalitsus on kuluridu niimoodi vastavalt oma äranägemisele, nii kuidas efektiivsem on, ei tohiks nagu teha. Ehk siis tegelikult, eks need seadused on sellest lähtuvalt ka tehtud, et see kogu süsteem oleks läbipaistev, oleks selgelt arusaadav, kes on seadusandlik võim, kes on täitevvõim. Praegu te nii-öelda annate ikkagi päris suured volitused valitsusele, aga ma arvan, et see ei ole nagu õige teil. 

Mul on nagu lisaks küsimus ka. Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt on antud antud küsimuses seaduseelnõu sisse. Miks ei kaalunud komisjon arutada valitsuse eelnõu ja meie esitatud eelnõu koos, et tegelikult leidagi konsensus või kompromiss opositsiooni ja koalitsiooni vahel?

Tänan küsimuse eest! Esiteks ma kindlasti osutan sellele, et antud eelnõu ei anna valitsusele ega ministritele täiendavaid õigusi juurde. Need õigused on juba praegu olemas. Kuidas seda kokku tõmmata, see on see diskussioon, mida tuleb arutada. Kiirustades muudatuste tegemine võib lõppeda halvasti. Minu isikliku seisukoha kohaselt võib-olla tegevuspõhisele eelarvele üleminek oli tehtud mõnevõrra kiirustades, mistõttu tekkisidki teatud probleemid sealjuures. Aga selleks, et mitte joosta nüüd ristipidi vastu, eks, et me satuksime jälle olukorda, kus läheme üle kulupõhisele arvestusele, ja tuleb tunnistada, vaadates ka Riigikogust laekunud muudatusettepanekuid, ettekujutus, milline see eelarve peaks tulevikus olema, varieerub. Ettekujutus on väga erinev nii erakonniti kui ka erakondade sees. Nii et see vajab diskussiooni, kiirustades ei saa. 

Veel kord ma tahan rõhutada seda, et see eelnõu käsitleb ikkagi sellist muudatust, mida oleks võimalik rakendada 2025. aasta riigieelarve juures. Ehk need asjad, mis tuleksid tulevikus, 2026. aasta eelarve juures ja vajavad pikemat diskussiooni, peaks siis ja on otsustatud komisjoni aruteludes, et seda tuleb arutada siis sellel talvel, et me saaksime nad ka õigeks ajaks vastu võetud. 

Mis puudutab Keskerakonna esitatud eelnõu, siis kahtlematult otsustab eelnõu päevakorda paneku komisjoni esimees. Mina ei ole komisjoni esimees. Ma usun, et komisjoni esimees peab tähtaegadest kinni. Kindlasti oleks olnud väga meeldiv ja nende muudatusettepanekute juures me saime, kasutasime, et mitmel muudatusettepanekul on ühisosa komisjonipoolse muudatusettepanekuga, eks, et järsku keegi on nõus nii-öelda formuleeringuga, et nende muudatusettepanek on sisulist arvestamist saanud, aga seda aktsepti ei tulnud. Nii et võib-olla oleks võinud siis Keskerakond tulla selle ettepanekuga ise välja, et võib-olla arutada neid eelnõusid ühise eelnõuna. Aga seda ettepanekut ju ka ei olnud. Ma tahaksin kindlasti rõhutada, et sisulisel diskussioonil, kus olid asjaosalised, kahjuks, kahjuks, tõesti väga kahjuks Keskerakonna esindaja ei osalenud või lahkus väga varakult. 

Aivar Sõerd, palun!

Austatud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Rahanduskomisjoni aruteludel ma korduvalt küsisin konkreetsete tulemusnäitajate mõõdikute kohta ja reeglina ministeeriumide esindajad sattusid kimbatusse, nad ei oska seostada kulusid nende mõõdikute väärtusel, nad käsitlevad mõõdikuid kui, noh, Rahandusministeeriumi poolt peale surutud tegevust. 

Ja Justiitsministeeriumi eelarve. Suur osa Justiitsministeeriumi eelarvest näiteks on üks programm, mille mõõdikuks on inimeste hulk, kes tunneb ennast kodutänaval turvaliselt. Ehk need mõõdikud on kunstlikud, seosed kulutustega on raskesti seostatavad, olematud. Ma küsin, et miks ei võiks olla nii, et eelarve, mis seadusena meil siin vastu võetakse, on ikkagi kulupõhine eelarve, ja kogu see tegevuspõhine käsitlus koos oma mõõdikutega, see las olla eelarve informatiivne lisa ja kellel on huvi, las siis uurib neid mõõdikuid ja tegevuspõhiseid käsitlusi, muidugi ma kardan, et neid huvilisi on vähe. Miks ei võiks nii olla?

Aitäh! Jah, hea kolleeg, tõesti sa oled neid teemasid väga palju nimetanud ja juhtinud tõesti tähelepanu terve hulga mõõdikute sisutusele väga mitmes aspektis. Ja selles kohas tuleb nagu täiesti sinuga nõustuda, et seos mõõdikute, tulemuste, kulutatud rahahulga vahel on segane või olematu või väga marginaalne. Ja ma arvan, et see on üks koht, mida me peaksimegi arutama lähiajal või lähikuudel rahanduskomisjonis, et milline see pilt peaks olema, kuidas tulemuspõhisus peaks olema seotud eelarvega ja kuidas ta seal peaks olema kajastatud. Sest et minu isikliku vaate kohaselt on ka kindlasti see, et tulemuspõhisus sobib paremini, eelkõige mõõdikute vaatest sobib paremini selliseks strateegiliseks juhtimiseks, mitmeaastaseks juhtimiseks, sest paljud need näitajad, mis on kasutatavad, neid näitajaid on ka piisavalt palju, ja mis on ka sisukad, avaldatakse nende väärtused võib-olla aasta, kaks hiljem, ja siis, noh, nii-öelda ühe aasta eelarve menetlusel ei ole sellega suurt midagi peale hakata. Aga küll oleks kasulik, kui oleks erinevates arengukavades vajalikud tegevused väga selgelt toodud välja iga-aastases eelarves, et kui me tahame ühte asja saavutada, siis me teeme selliseid ja selliseid asju, esimesel aastal teeme seda, teisel aastal teist, et see seletus oleks riigieelarve juures väga selgelt olemas. 

Mitmete tähelepanekutega, mida Riigikontrolli aruanne eelmisel nädalal sisaldas, tuleb nõustuda, aga, ütleme, kas need lahendused iga asja juures peavad olema täpselt sellised, mida nemad ette kujutavad, see tulebki erinevate asjaosaliste poolt läbi diskuteerida. Nagu ma ütlesin, siis ka Riigikogu saalis Riigikogu liikmetel on väga erinevad ettekujutused, kuidas see peab olema, ettekujutused on erinevad ministeeriumides, on erinevad ministritel, ajakirjandusel, huvigruppidel, et mismoodi kõik peab olema, aga me peaksime leidma parima sellise variandi riigieelarve sellisele vormile, et ta oleks kasutatav nii operatiivselt kui ka strateegilises juhtimises. Aga ma olen sinuga isiklikult nõus selles, et jah, strateegiline element võiks olla, aga võib-olla mitte nii-öelda domineeriva kujuna. 

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Tegelikult ma olen mitu korda teinud ettepaneku, et neid meie esitatud eelnõusid võiks selle eelnõuga koos menetleda. Ma mäletan, et ma isegi eraldi ka täiskogu saalis selle tõstatasin, kui ma kõnega esinesin, ja probleem ongi selles, miks seda ei olnud võimalik teha: sest lihtsalt meie eelnõu ei pandud päevakorda. Aga Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ütleb, et eelnõusid saab menetleda koos siis, kui nad on menetlusstaadiumis samas kohas. Aga kui lihtsalt meie eelnõu ei tahetagi päevakorda panna, no siis isegi tehniliselt ei ole võimalik neid koos menetleda ja koos kokku liita. 

Ja teilt kõlas ka see, et Keskerakond ei soovinud miskit arutada, et me lahkusime. Ma mäletan, et kui oli see punkt arutelul, siis mina asendasin rahanduskomisjoni aseesimeest Andrei Korobeinikut, kus ma ise isiklikult tutvustasin ka kõiki muudatusettepanekuid, selgitasin neid ja mõtlesin, et see muudatusettepanekute kogum on tegelikult alternatiiv sellele eelnõule, mis me esitasime ja mida ei võetud päevakorda.

Aitäh! Veel kord, komisjoni töökorda ei kinnita mina, vaid see on komisjoni esimehe otsustada ja ma usun, et ta peab tähtpäevadest ja tähtaegadest kinni. Teiseks ma osutasin sellele, et kõige sisukamas arutelus ei olnud komisjonis teie fraktsiooni liiget, ta lahkus. Ja mina leian, et see kõige sisukam arutelu oli 4. novembri arutelu, kus oli nii riigikontrolör, nii õiguskantsleri büroo esindajad, nii Rahandusministeeriumi esindajad kui ka raamatupidamistoimkonna esindajad, kus oli diskussioon. Sealt kahjuks, minu üllatuseks, komisjoni keskfraktsiooni liige lahkus üpris alguses, nii et ma tegin selle märkuse isegi enda, nii-öelda, kuna ma olin komisjoni menetlejaks määratud, siis ma nagu üllatusin selle peale kahjuks.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma jõuan ikkagi oma küsimuse juurde tagasi, mis puudutab kahte eelnõu, seda eelnõu, mis me praegu siin saalis menetleme, ja teist eelnõu, mis on meie arvates kindlasti parem ja alternatiivsem eelnõu, mis samuti puudutab seda teemat. Ja te minu küsimusele vastasite, kui ma küsisin, et miks neid kahte eelnõu ei oleks võinud ikkagi koos komisjonis arutada, siis te vastasite, et te ei ole komisjoni esimees ja komisjoni esimees vastavalt siis seaduseelnõud ka päevakorda sisse lülitab, on ju. Noh, niimoodi on ju väga lihtne vastata. Aga teine pool on see, et teie olete ju ka komisjoni liige ja kui tegelikult me tahaksime muuta väga olulise dokumendi paremaks, läbipaistvamaks, arusaadavamaks, nii nagu ka me oleme seda nentinud siin, nii opositsioon kui koalitsioon, siis ikkagi komisjoni liikmena …

Teie aeg!

… te oleks võinud sellise ettepaneku teha ja kaks seaduseelnõu ka koos menetleda.

Aitäh! Seletan veel kord. 4. novembril oli meil sisuline arutelu sellel teemal, kuidas riigieelarve seadust muuta. Kohale olid kutsutud organisatsioonid ja asutused, kellel on selle loomisega või kriitikaga nagu otsest puutumust, kes on midagi selle kohta arvanud. Meil oli diskussioon. Meil oli ka komisjoni poolt arusaamine, tekkis selle arutelu tulemusena, et meil ei ole võimalik kiirkorras teha väga suuri ja ulatuslikke muudatusettepanekuid. Kui me soovime teha põhjalikud muudatusettepanekud 2025. aasta eelarvesse, vormilisi muudatusi, mida tegelikult on juba näha, siis tuleb minna selle eelnõuga edasi sellises kitsas versioonis, mida me tegelikult natuke täiendame, ehk et tuua juurde suuremat detailsust. Kõik muud teemad, mis puudutavad seda, kas minna kulupõhisele ja missugusele kulupõhisele, kui detailselt, kuhu seada piirid, kuidas käsitleda näiteks ülekantavaid vahendeid, mis on ministrite, valitsuse pädevused ja nii edasi ja nii edasi, vajavad laiemat diskussiooni, sest nendes kohtades on väga erinevad seisukohad. Meil ei ole kunagi võimalik selliseid sisulisi ja põhjalikke diskussioone teha ühe komisjoni aruteluga või kahe komisjoni aruteluga. Et veel kord: komisjon on leidnud, et need arutelud, millisena eelarve peaks tulevikus välja nägema, millised põhjalikumad ja sisulisemad muudatused tuleb riigieelarve baasseadusesse teha, leiavad käsitlemist järgnevatel kuudel. Kindlasti on ka Keskerakonnal võimalik seal oma ideid esitleda. 

Aga tulles teie muudatusettepanekute juurde, siis kahjuks tuleb tõdeda, et teie muudatusettepanekuid ei olnud võimalik, ei ole võimalik kiiresti realiseerida 2025. aasta eelarvesse. Kui me hakkame arutama seda, kuidas edaspidi seda teha, siis te kindlasti saate selles kaasa lüüa ja ka oma sisulisi ettepanekuid tuua.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh ettekandjale! Avan läbirääkimised. Ja esimesena palun Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Palun! (Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Praegune koalitsioon on viinud meie riigi ummikusse. Meile lubati läbipaistvat eelarvet, see lubadus pandi eraldi koalitsioonileppesse kirja. Aga mis meil on toimunud? Riigieelarvest on saanud veerev lumepall, nagu riigikontrolör on öelnud. Veereb, aina veereb, kulud suurenevad, keegi ei saa aru, kuhu raha läheb, kus tuleks kärpida, kuidas parandada efektiivsust. Ja nüüd on meil teisel lugemisel eelnõu, kus räägitakse, et tuleb suur muutus. Aga tegelikult ei muutu mitte midagi. 

Ja mis veel hullem, selle eelnõuga püütakse võtta Riigikogu liikmetelt mingigi alles jäänud võimalus eelarvet mõjutada, sest kirjutatakse sisse võimalus, et ministrid võivad igal ajahetkel oma kuluridasid muuta. Ei ole vahet, et Riigikogu liige on sinna esitanud muudatusettepaneku, et Riigikogu on selle heaks kiitnud, et see on läinud kirja eelarvesse. Ei huvita! Kui minister soovib midagi muuta, siis seadusega antakse talle see võimalus. See oli veel huvitav, kuidas komisjonipoolne ettekandja ütles, et aga see on juba praegu võimalik. Väga tore, nüüd mõtlesid, et peaks ikka seadusesse eraldi selle kirja panema, et oleks ikkagi seadusega eraldi see reguleeritud. 

Keskerakonna fraktsioon on teinud vastava muudatusettepaneku, nii et pole vaja rääkida, et seda muudatusettepanekut ei ole võimalik realiseerida. Täna siin saalis on võimalik hääletada selle muudatusettepaneku poolt, et ministritel ei oleks võimalik iga ajahetk kuluridasid muuta, kui Riigikogu liige esitab sinna oma muudatuse. 

Nagu juba sai mainitud, Keskerakond on esitanud ka oma eelnõu riigieelarve seaduse muutmiseks, et olekski jälle meil kulupõhine eelarve ja tulemusnäitajad oleksid välja toodud seletuskirjas. Selline kombineeritud praktika on Hollandis. Juba minu arvates seitse nädalat on möödas ja ikka seda ei panda komisjoni päevakorda. Selle asemel liigutakse selle näiliku eelnõuga edasi, mis justkui peaks midagi parandama, aga tegelikult läheb põhiseadusesse kirja pandud põhimõtetega aina rohkem vastuollu. 

Täna, olukorras, kus meile iga päev räägitakse, et eelarve on keerulises seisus, järjest kehtestatakse uusi makse, kärbitakse igas valdkonnas, on igal parlamendi liikmel, igal Eesti inimesel õigus – parlamendiliikmel on ka kohustus – teada, kuhu maksumaksja raha läheb, mida täpsemalt kärbitakse ja milline see sisu on. Peab olema ka õigus esitada vastavad muudatusettepanekud vastavatele kuluridadele. Aga kuidas praegu on? Praegu on nii, et kui me soovime midagi teada, siis on vaja eraldi saata kirjalik küsimus igale ministeeriumile. Näiteks kärpimise kohta oligi vaja eraldi saata igale ministeeriumile kirjalik küsimus, et saada vastused stiilis, näiteks minister Erkki Keldo ütles, et nemad kärbivad kaheksa ametikohta sellega, et nad viivad need ametikohad teise ministeeriumi. See on ju poole miljoni euro suurune kärbe, kaheksa ametikoha ühest ministeeriumist teise viimine. 

Ja kui me peame end avatud ühiskonnaks, siis raha väärkasutamise ennetamisel ja kontrollil on oluline osa just avalikkusel. Seetõttu need muudatusettepanekud, mis me lisaks esitasime, kombinatsioonis peaksidki moodustama selle võimaluse, et eelarve muutub kulu- ja tulupõhiseks. Nii et väga oluline, et neid muudatusettepanekuid täna saalis ka toetatakse. 

Korruptsioonivastases erikomisjonis ma olen tõstatanud eelarve läbipaistvuse temaatikat, ja seda kahe teema valguses. Üks on juriidiliste isikute MTÜ-de toetamise alused. Jürgen Ligi oli komisjonis. Ning oli ka arutlusel Rail Balticu projekti rahastus, kuhu kutsusin ka Vladimir Sveti. Esiteks ma mainin ära, et komisjoni liikmetele oli päris häiriv see suhtumine, millise suhtumisega ministrid sinna komisjoni tulid. Ma arvan, et Jürgen Ligi puhul me oleme harjunud. No teda lihtsalt ajab närvi, et ta peab üldse midagi Riigikogu liikmetele vastama, et midagi peab selgitama. Esmaspäeval mul oli Vladimir Svet komisjonis, kes ütles, et tema üldse ei saa aru, miks tema ja tema kolleegid peavad tulema komisjonidesse aru andma. Nemad on sellest väsinud ja me segame nendel sisulist tööd teha. Esiteks, muidugi oleks tore, kui Riigikogu liikmete, Riigikogu töökorralduse üle jätkuvalt võtaksid otsused vastu Riigikogu liikmed, mitte ministrid. Mitte ministrid ei ütle, keda me tohime kutsuda ja keda me ei või kutsuda. Võib-olla see õigus võiks ikkagi meile veel jääda. Ja teiseks, kust on tulnud selline suhtumine, et Riigikogu liikmete küsimustele vastamine segab sisulist tööd teha? Aga see suhtumine peegeldubki meie riigieelarves, see ongi praeguse koalitsiooni suhtumine ka rahvasse. Mida te küsite, mida te palute, mida te jälle tahate teada saada, miks te ei lase meil rahus tööd teha – see on see suhtumine. 

Kui paljud jälgisid seda debatti, mis meil nüüd viimane kuu aega on olnud? Kui paljud mäletavad, kui mitu korda üritati saada õiget vastust, mis on Rail Balticu number, kuna praeguse eelarve seletuskirjas on üheksa erinevat kohta, üheksa erinevat numbrit Rail Balticu kohta? Ma esitasin selle küsimuse komisjonis: austatud Kliimaministeeriumi esindajad, kas te ise teate, mis on see täpne number? Ja teate, mis mulle vastati? Nad ütlesid, et aga see ongi normaalne, et on üheksa erinevat numbrit. Ega nemad ka täpselt ei oska öelda, need numbrid võivadki muutuda. Seal on erinevad asjaolud, millest see sõltub. Pöörduge hoopiski Rahandusministeeriumi poole. Teate, neil on mingi segadus, kui nemad seda seletuskirja kokku panid. 

Ja siis teisel istungil, kus mul olid Rahandusministeeriumi esindajad, kus mul oli Jürgen Ligi, nemad ütlevad, et segadus on hoopis ministeeriumidel, et on ministeeriumid, kes ei suuda esitada oma eelarvet nii, et see oleks arusaadav. Käib selline teineteise peale näpuga näitamine. Ja seal istungil oli riigikontrolör, kes ütles: Rahandusministeerium on järjest kaotamas kontrolli selle üle, mis erinevates ministeeriumides toimub. Ja seda riigikontrolör kinnitas ka eelmisel nädalal, kui ta meil siin ettekandega esines. 

Ja üks osa sellest on juriidiliste isikute toetamine. Seal on jätkuvalt samasugune segadus. Näiteks mingitel ministeeriumidel ongi arusaam, et kui nad panevad seletuskirja mõne juriidilise isiku, siis see ongi automaatne toetamise alus. Meie komisjonilt läks välja kiri kõikidele ministeeriumidele, et nemad kirjutaks juriidiliste isikute kohta, keda nad toetavad, mis alusel, et oleks vastav link lepingule, käskkirjale ja nii edasi. Ja tänaseks me oleme saanud juba tagasisidet, me hakkame seda analüüsima. Aga siiamaani pole vastust Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt. Nemad, kellel on mingi segadus ühistranspordi toetamisega, juriidiliste isikute toetamise puhul neil ei ole mitte midagi kirjas, neil on lihtsalt kirjas 23 miljonit ja kõik. Nii et need on need küsimused …

Teie aeg!

… mis tekitavad segadust. Ja see on ka põhjus, miks täna Keskerakonna fraktsioon annab antud eelnõule ettepaneku see teisel lugemisel katkestada, kuna see eelnõu ei paranda eelarve läbipaistvust. Aitäh!

Järgmisena Annely Akkermann, palun!

Ma tahan natuke avada neid tagamaid, miks me nüüd viimane poolteist kuud oleme rääkinud mitte eelarve sisust, vaid just eelarve vormist, et kuidas see asi nii kaugele jõudis. Ja nimelt, ma olin ise riigieelarve kontrolli komisjonis aastatel 2011–2015. Ja algul oli riigikontrolör veel Mihkel Oviir, seejärel Alar Karis, ja pidev probleem oli see, ütleme, kõige elementaarsem administratiivselt kululiikide kaupa riigieelarve esitus, et ei ole küllalt informatiivne, on raskesti arusaadav ja on raamatupidamislik ja ei anna võimalusi arutleda strateegiliste küsimuste üle. Nii, vahepeal neli aastat ma Riigikogus ei olnud, siis jälle riigieelarve kontrolli komisjonis vaatasin, lugesin protokolle, lugesin Riigikogu stenogrammi, lugesin raportit. Kristjan Kõljalg tegi raporti ja leiti, et tõepoolest riigieelarve esitus ei täida riigi Riigikogu liikmete infovajadust ja ei paku võimalusi strateegilisteks aruteludeks. Ja toimus ka olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, kus üsna üksmeelselt leiti, et kiiremas korras tuleb minna üle tegevuspõhisele aruandlusele. Minu arvates väga sellise südika kõne pidas sellel teemal Isamaa toonane rahandusminister või oli ta rahanduskomisjoni esimees, igatahes Sven Sester, Isamaa toonane rahanduse tipp-poliitik. Siis hakati ette valmistama tegevuspõhisele eelarvele üleminekut ja need ettevalmistused lõpetati 2019. aastal. Ja 2020. aastal esimene tegevuspõhine eelarve esitati ja see esitati EKREIKE valitsuse poolt. Martin Helme, rahandusminister, Aivar Kokk, rahanduskomisjoni esimees, ja Keskerakond ka. Riigikontroll on öelnud, et 2021. aasta eelarve esitus oli kõige-kõige segasem. Ma lihtsalt ei jõua ära imestada, et kuidas needsamad inimesed, kes selle korraldasid, tegevuspõhisele eelarvele üleminekut, nüüd poolteist kuud seda kritiseerivad. Ma näen, Aivar Sõerd on siin saalis. Aivar Sõerd on seda metoodikat alati kritiseerinud. Ka mina, vaatamata sellele, et ma 2019, 2020, 2021 olin opositsioonis, mina põhimõtteliselt toetan tegevuspõhist kulude esitust.  

Ja veel ma tahaksin öelda, võib-olla selgitaksin lahti natuke seda terminoloogiat. Meie põhiseadus sätestab, et eelarves peavad olema kõik tulud ja kulud, ja tõepoolest nad seal ka on. Ükskõik, kas kulud ja tulud on liigendatud administratiivselt või tegevuste kaupa. Ja igal juhul oli eelarve enne seda reformi kulu‑ ja tulupõhine ja on ka praegu kulu‑ ja tulupõhine. Vahe on lihtsalt selles, kas need on esitatud administratiivselt või tegevuste ja tulemuseesmärkide kaupa, nii ehk naa on kulupõhine. Ja vahe on selles, et tegevuste puhul … 

Ma palun lisaaega. 

Kolm minutit lisaks.

Aitäh! … me saame arutleda, kas mõnda tegevust on vaja teha vähem või rohkem, kas seda on üldse vaja teha või tuleks teha midagi sellist, mida senini veel riigis ei tehta. 

Ja ma pean, kui nüüd minna edasi siin tänase juurde, ma pean ütlema, et ka riigikontrolör on öelnud, et 2025. aasta eelarve esitus on arusaadavam, kui on olnud eelmistel aastatel. Ja ma ei mäleta, et oleks olnud kunagi selline juhus, et juba menetluses olevat eelarvet, nagu 2025. aasta eelarvet, veel menetluse käigus muudetakse, nii nagu me praegu arutluse all olev oleva eelnõuga muudame 2025. aasta eelarve detailsemaks. 

Nii. Palju on kritiseeritud seda eelarve lisa, mis on seadusepilti siis lisaks pandud. Ma küsisin Regina Vällikult, kas eelarve viiakse kooskõlla selle lisaga, või vastupidi, kas see lisa viiakse kooskõlla eelarvega. Ta kinnitas, et kolmandaks lugemiseks seda tehakse. Me selles mõttes saame nõuda ka selle lisaaruande tegemist ja nagu te teate, see lisa annab kulude jaotuse administratiivselt.

Siis ma tahaks veel kommenteerida seda Anastassia Kovalenko-Kõlvarti etteheidet, et nende eelnõu on kusagile kadunud ja ei täideta seadust, et seitse nädalat on möödas, eelnõu anti üle 7. oktoobril. Möödas on vast viis nädalat, mitte rohkem, ja valitsus ei ole oma arvamust veel saatnud, aga neil on selleks veel nädal aega ja kõik on täiesti seadusekohane.

Jah. Ja see ongi minu poolt kõik. Me oleme rahanduskomisjonis tegemas, viimistlemas plaani 2026. aastaks veel liikuda edasi eelarve selgemaks ja läbipaistvamaks muutmiseks. (Hääl saalist.) On, alati on võimalik. Ja alustame sellega kohe uue aasta algul. Aitäh!

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt muidugi tahan alustada sellest, et käesolev eelnõu ei lahenda mitte kuidagi neid probleeme, mis on tegevuspõhise eelarve praktikas meil tekkinud. Ja kui nüüd siin maha öelda, ütleme, need teoreetilised lähtealused, mis on siis tegevuspõhise eelarve printsiipideks, siis tegevuspõhise eelarve teoorias peaks kulude asemel eelarve keskenduma tulemustele, lõppeesmärgile, peaks olema parem info riigi raha kasutuse efektiivsuse suurendamiseks ja peaks olema eelarve kulude lihtsam jälgitavus. Mitte ükski nendest printsiipidest meil praktikas ei ole täitunud. 

Ma olen riigieelarve menetlemise ajal, eelarve küsimuste menetlemisel Riigikogus korduvalt küsinud ministeeriumide esindajatelt tulemusnäitajate ja kulude seoste kohta. Reeglina ministeeriumid satuvad kimbatusse, nad ei oska seostada eelarves eraldatud kulusid tulemustega. Tulemusnäitajaid käsitletakse sellise kohustusena, mis on Rahandusministeeriumi poolt metoodiliste juhenditega kehtestatud. Need on formaalsed, need mõõdikud, tulemusnäitajad on kunstlikud, nad on ebaadekvaatsed, tihti põhinevad vananenud andmetele. Ja kui te vaatate neid eelarvematerjale, siis paljude ministeeriumide osas on mõõdikute asemel hoopis tühjad lahtrid. 

Riigikontroll tegi hiljuti ära tänuväärse töö. Ta tegi ülevaate tegevuspõhise eelarve viieaastasest praktikast ja on samuti öelnud, et rahastamisotsused nii ministeeriumide kui ka valitsuse tasandil tehakse traditsiooniliste kuluridade ehk tegevuskulupõhise eelarve järgi, mitte ei lähtuta eesmärkidest ja mõõdikutest. 

Et minu enda jutt ei jääks üldsõnaliseks, ma toon ka konkreetsed näited. Need kehtivad nii selle aasta eelarve kui ka järgmise aasta eelarve kohta. Justiitsministeeriumi eelarvest suure osa moodustab üks programm. Selle programmi nimi on karistuste täideviimise programm, mis hõlmab näiteks kolme vangla kulu. Ja mõõdikuks on inimeste arv, kes tunnevad ennast kodutänaval turvaliselt. Ma ütleksin, kuidas oleks viisakas öelda, et selline mõõdik on ju käsitletamatu. Seos Justiitsministeeriumile eraldatud raha ja selle mõõdiku vahel on olematu, kunstlik. Pigem inimesed tunnevad ennast täna kodutänaval turvaliselt siis, kui kohalik omavalitsus on lambid põlema pannud.  

Või teine näide: teedeinvesteeringute põhiliseks prominentseks mõõdikuks on liikluses hukkunute arv. Ja siht on olukord, kus see näitaja on 44 hukkunut aastas. Sellel aastal oktoobri seisuga on 54 hukkunut ja me oleme sellel aastal selle näitaja poolest viimase viie aasta kõige halvem näitaja.

Palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks.

See tähendab seda, et näitaja eemaldub oma sihttasemest, näitaja halveneb. See tähendab seda, et teedesse tuleks raha juurde investeerida, aga samas teedeinvesteeringute, teedele eraldatud raha on ju tõmmatud absoluutse miinimumini. 

Või siis kolmas näide veel Rahandusministeeriumi eelarvest. Suure osa moodustab rahatarkuse programm ja seal on sadu miljoneid. Sellest paar-kolmsada miljonit on intressikulu. See nimetus juba ei ole adekvaatne, rahatarkusega on siin vähe pistmist. Aga mõõdikuks on see, et väljamaksed tehakse tähtaegselt. Aga kui see näitaja jääb täitmata, siis tähendab see ju riigi maksejõuetust. Või siis tegelikult, kui sinna valdkonda raha juurde panna, intressikuludele juurde panna, see tähendab seda, et laenukoormus kasvab ja see tähendab hoopis, et maksejõuetuse risk suureneb. Nii et näitajad ei ole kooskõlas reaalse raha kulutamisega. Seos on kunstlik ja olematu. 

Nii nagu Riigikontroll on välja toonud oma kokkuvõttes, eelmisel aastal me alles hiljuti menetlesime 2023. aasta majandusaasta aruannet: igast 100 eurost jäi kasutamata 13! Aga see oleks pidanud ju kõiki tulemusnäitajad ka mõjutama või need paigast ära nihutama, aga mitte midagi ei juhtunud tulemusnäitajatega. 

Kokkuvõtlikult ma ei saa olla päris nõus selle käsitlusega, mida rahanduskomisjoni esimees esitles, et lähiaastate eesmärk on kuidagi seda tegevuspõhist eelarvet paremaks teha. Tegelikult lahendus, ma pakuksin välja, ongi selline, et nii nagu põhiseadus ette näeb, riigieelarve seadusena kehtestatakse kulu- ja ressursipõhiselt, millest on näha, milleks raha tegelikult läheb. Kõik need tegevuspõhised jutud, 700 lehekülge, ja kõik need kümned ja sajad tulemusnäitajad – need võivad olla eelarve seaduse informatiivne lisa. Kui keegi tahab, tõesti tunneb huvi, las siis uurib neid tulemusnäitajad. Aga ma kardan, et neid huvilisi meil on siin vähe. Aga las ta olla nii. Ent eelarve, mis seadusena vastu võetakse, peaks olema ikkagi traditsioonilisel kujul, millest on näha, milleks raha tegelikult kulub. Aitäh! Tänan tähelepanu eest! 

Järgmisena Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Kolleeg Sõerd lasi selle riigieelarve ülesehituse ja mõõdikud just päris heade argumentidega põhja, aga vaatamata sellele ülejärgmises punktis me hakkame ikkagi seda riigieelarvet, mis on nendel alustel koostatud, siin menetlema ja mul on küll kahtlus, et koalitsioonisaadikute häältega see lõpuks sellisena ka vastu võetakse ja läbi surutakse. Paradoksaalne olukord siin meie Eesti riigi juhtimises. 

Nüüd eelnõust pisut ja selle menetlusest. Täna oli huvitav teada saada, et see ettepanek, mis me koos Martin Helmega tegime, et see lisa, kus need kulud majandusliku sisu järgi lahti kirjutatakse, peaks olema kohustuslik – rahanduskomisjon sai sellest inspiratsiooni ja otsustaski ise teha muudatusettepaneku, kus justkui nad ise arvasid, et see peaks olema kohustuslik. Nii et see ettepanek läks läbi. 

Küll aga ei läinud läbi meie teine ettepanek, kus me ütlesime, et paneks tegevvõimule, ministritele mingid piirid, mis mahus nad saavad ümbertõstmisi seal oma valitsemisala eelarves teha ilma Riigikogu sekkumiseta. Ma olen nõus, et seda piiri ei maksa liiga madalale panna, sest igapäevases tegevuses võib ikka ümbertõstmisi ette tulla, aga meie ettepanek oli just, et seame mingisuguse mõistliku piiri, millest alates tuleks ka need ümbertõstmised siin Riigikogu saalis läbi arutada. See ettepanek ei leidnud mõistmist. Selle asja tulemus ongi nüüd nii, et riigieelarvel saab olema lisa, kus on kulud majandusliku sisu järgi lahti kirjutatud, aga järgmise aasta novembris tuleme me siia saali, et kinnitada kulud sellisena, nagu neid tegelikult tehti. Ehk et tegelikult ikkagi tegelikust elust mängitakse Riigikogu sedapidi välja, et me siin kinnitame mingi eelarve, milles meile näidatakse midagi, ja siis aasta pärast tullakse ja öeldakse, et teate, me siin tõstsime ikkagi miljoneid siia-sinna ringi ja olge head, kinnitage nüüd ka see ära. Nii et ma ütleks, et tegemist selles osas, et seda eelarvet paremaks teha, on palju. Ja nagu ka kolleeg Sõerd väga hästi ütles, võiks tegelikult ära vahetada need aspektid, et mis on lisa ja mis on põhieelarve. Paneks ikkagi põhieelarve sellisena, mis on kulupõhine, ja nendele asjast huvitatutele, kes tahavad 700 lehekülge erinevatest tegevustest ja nendest, ütleme, pehmetest mõõdikutest lugeda, nagu iseendaga rahul olevad inimesed või turvalisusega rahul olevad inimesed – need saavad selle 700 leheküljega tegeleda. 

Lõpetuseks veel riigieelarve läbipaistvusest või läbipaistmatusest väike amüsantne nüanss tänasest päevast. Ma eile riputasin üles kaks faili, kust inimesed saavad vaadata, millistele MTÜ-dele ja kui palju on avalikust rahast makseid tehtud. Täna helistas mulle ERR-i ajakirjanik ja ütles: "Kust sa said need andmed, Rain?" Ma helistasin Rahandusministeeriumisse ka. Nemad ka ei oska arvata: "Kust sa võisid need andmed saada?" No ma kinnitasin ERR-i ajakirjanikule, et need andmed pärinevad riigi avaandmetest, riik avaldab neid andmeid regulaarselt. Aga siiski ütlesin ERR-i ajakirjanikule … Nemad viimasel ajal on tegelenud põhiliselt mitte ajakirjanduse, vaid propagandaga. Kutsusin neid üles tegelema uuriva ajakirjandusega ja uurima välja, kus siis need andmed on, mis tegelikult on kõigile inimestele kättesaadavad. Nii et selles osas ma ERR-i ei aidanud, aga kõiki inimesi ma kutsun üles külastama kas "Uute uudiste" veebilehekülge või minu Facebooki lehekülge. Sealt saate kaks põnevat faili: saate vaadata, kuhu riigi raha MTÜ-de mõttes tegelikult makstud on ja saate mõtiskleda, kas kirveviskamise edendamine või rännakud looduses, et elu üle mõelda, peaksid olema rahastatud riigieelarvest või toetuma nendest asjadest huvitatud inimeste rahale. Aitäh teile!

Urmas Reinsalu, palun! Kolm minutit lisaks.

See, et parlament arutab riigieelarve baasseaduse muutmist, on asjakohane ja Isamaa tunnustab seda. Kuid selle muudatusettepaneku sisuline kvaliteet ei vasta praegu meie riigi vajadustele ja maksumaksjate ootustele. 

Selle on väga, ma arvan, pretsedenditus kriitikas võtnud kokku kaks erineva rakursiga ühiskonda hindavat põhiseadusliku institutsiooni esindajat: õiguskantsler ja riigikontrolör. Nende ühisarvamus ütleb esiteks, et kehtiv riigieelarve kirjendamine on läbipaistmatu, ei võimalda parlamendiliikmetel jälgida kulutuste tegemist ja ei võimalda sisulisi muudatusettepanekuid valdkondlikult parlamendiliikmetel teha ning sellest aspektist kantult võib järeldada, võib olla ka vastuolus põhiseadusega. Nagu nendivad õiguskantsler ja riigikontrolör, siis ka see valitsuse esitatud muudatus riigieelarve baasseadusele probleemi ei lahenda, vaid toodab juurde suure hunniku, andke andeks, illustratiivset müra. Illustratiivse müra juurdetootmine. Veelgi radikaalsem oli riigikontrolör oma riigivara valitsemise ettekandes, mille ta esitas läinud nädalal parlamendile ja kus riigikontrolör jõudis järeldusele, et selles niinimetatud tegevuspõhise eelarve formaadis seatud valitsuse eesmärgid, mida toona selles muudatuses seati, ei ole realiseerunud. 

Küsimus ei ole selles, et kas me upume bürokraatlikesse mõõdikutesse eraldi võetuna. See on nagu liigliha, mille üle võib arutleda, kas see eksisteerib või kas selle olemasolu nii-öelda hajustab juhtimiskvaliteeti või mitte. Probleem on selles, et seesama mõõdikute ja barokses kõrgstiilis kirjutatud, pidukõnelises stiilis nende programmide ja tegevuste kirjendus, kui see peidab ära tegeliku raha juhtimise. Ja see on väga tõsine küsimus. Küsimus ei ole ainult selles, et meil on kehv poliitika ja kehv riigijuhtimine, vaid meie küsimus on selles, et tänane riigieelarve rahamassiivi liigutamine väga paljuski haldusinertsist rajatuna ei võimalda üldse juhtimist realiseerida. Piloodil on kadunud ära nii-öelda juhtimislauaga side. See on väga tõsine praktiline probleem. Seda illustreerib ka Riigikontrolli kriitika, mis puudutab sedasama kõneldud ülekantavate vahendite probleemi. 

Tunnustan proua Laurit. Proua Lauri möönis probleemi siin komisjonipoolse ettekandjana esinedes, aga lahendusi ei ole, juhtimist ei ole, otsuseid ei ole. On jõuetus. Kahjuks valitsus ei suuda määratleda poliitikaotsuste vajadust, ja mis veelgi olulisem, sellele järgnevalt ei suuda seda ka realiseerida. Nii olemegi olukorras, et see pole mitte akadeemiline probleem, vaid sisuline probleem. 

Seesama arutelu valitsemiskulude vähendamise kohta. Lugege ERR-i portaalist, mida kirjutas finantsanalüütik härra Toomik: kasvavad ministeeriumide valitsemiskulud. Ja siis valitsus väitis, et järgmisel aastal kus valitsemiskulud vähenevad? Härra Toomiku analüüs jõudis hämmastavale järeldusele – riigikaitse. Sealt otsekui võetakse majanduskulusid vähemaks ja selle hookuspookusega tahab valitsus väita, et meie valitsemiskulud vähenevad. Väga kummaline manööver. Kui härra Toomiku väited, nii-öelda kodanikuplatvormilt esitatud meedias väited tõele vastavad, siis on see väga muret tekitav. Tegelikkuses me teame, riigikaitsekulud ju ei vähene. Samas meile väidetakse, et vähenevad, ja selle näilise optilise virvarrina püütakse väita, et valitsemiskulud vähenevad. Mitte ükski valitsuse esindaja, ma juhin tähelepanu, ei ole härra Toomiku väiteid kahtluse alla seadnud. 

Isamaa esitas sellele riigieelarve baasseadusele arusaadavalt kantult alternatiivse eelarve vaimust rea muudatusettepanekuid, mille suhtes rahvaesindus asub oma seisukohti kujundama. Ja loomulikult ei ole üllatav, et valitsusliit enamushäältega surus need tagasi. Meie eelarveettepanekud olid lihtsad. Esiteks, muuta eelarve arusaadavaks baasseaduse nõudena, kulupõhiselt. Teiseks, kehtestada juhtimiskohustusena eelarvetesse valitsusele ülesanne selgelt kirjendada siis nende konkreetsete isikute lõikes, kellele riigieelarves toetused lähevad, nende nimistu summade ja isikute lõikes. Ja argument, et seda raha ei ole veel määratud, kellele miljardite eurode jagu raha eraldatakse, siis ma arvan, on väga tõsine küsimus, kus me jõuamegi tagasi selle juurde, aga kas sellises mahus selle raha eraldamine on asjakohane. Näete, seda ei ole tegelikult paika pandudki, kellele raha on vaja anda, aga raha otsekui üldloogika järgi on kiusatus ikkagi sadades miljonites eurodes eraldada. Selles olukorras, kus me räägime praegu, andke andeks, see ei ole mitte abstraktne jutt, et näete, riigil raha küll, eks ole, võtke, tehke midagi selle rahaga, kümnete miljonite eurodega. 100 miljonit eurot, mis olid tööstuspargid, hakata riigi rahaga doteerima nendesse tööstusprojektidesse, mis öeldi, et näete, võtke raha. Aga mille arvelt see tuleb? See ei tule mitte riigieelarve ülelaekumise arvelt, vaid see tuleb inimestelt täiendavate maksutõusude arvelt, kokku üle miljardi euro järgmisel aastal.

Ei ole valmisolekut kvaliteetselt ka riigi raha juhtimise küsimust lahendada valitsusel. Alternatiivses eelarves me seadsime selle baasnõudeks, et me peame ka 2025. aasta eelarves saavutama minimaalse arusaadavuse, mis võimaldab meil anda juhtimisülesandeid parlamendi tasemel valitsusele. Vastus oli rahanduskomisjoni liikmete enamusel: mitte võimaldada siia saali tulla alternatiivsel eelarvel. Halb! Kehv poliitika viib ka kehvema eluni, kehvema elukvaliteedini.

Nende murelike tähelepanekute pinnalt, mida on esitanud korduvalt rahandusanalüütikud, mida on esitanud, nagu ma viitasin, riigikontrolör, õiguskantsler ja erineva kogemusega inimesed, ma tunnustan ka härra Aivar Sõerdi niisugust "Kartaago tuleb hävitada!" visa vaprat võitlust maksumaksja huvide ja Eesti majanduse ratsionaalse käitumisjoone eest seismisel. Ka sul, Aivar, ei ole kerge. Aga täna on selge see, et praktiline juhtimisjoonis, mille Isamaa ette paneb, on katkestada riigieelarve baasseaduse arutamine ja võtta aeg maha, et tööl oleks minimaalne kvaliteet. Aitäh!

Järgmisena Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Küsin kohe kolm minutit lisa ka.

Kolm minutit lisaks.

Olen nõus Riigikontrolli ja nende kolleegide hinnanguga, eriti toon välja kolleeg Aivar Sõerdi, kes esitasid siin meile, et tegelikult seda eelarvet ei ole väga võimalik parandada, sest sellest ei ole võimalik aru saada ja seda ei ole võimalik ka kontrollida. Ja paraku see nii tegelikult on. Minu enda isiklikud kokkupuuted eelarvetega pärinevad sellest ajast, kui ma olin 1990. aastatel kokku viis aastat kahe erineva väeosa ülem. Sel ajal oli küll eelarve selline, et oli võimalik täpselt aru saada, milleks mida me saame kulutada, ja seetõttu oli ka võimalik neid kulusid manageerida ehk siis mingeid kulusid ära jätta või siis mingiteks kuludeks ümber tõsta. Et selline üsna selge, isegi tol ajal muidu küllalt segasel ajal. 

Ja kolleeg Aivar Sõerd tõi ka välja neid absurdseid näiteid mõõdikute kohta, et need mõõdikuid tegelikult ei näita väga palju midagi. Ma selle näite illustreerimiseks nüüd analüüsiksingi Kaitseministeeriumi eelarvet ja tulemusvaldkonda "Julgeolek ja riigikaitse: mõõdikute sihttasemed ja vajalik täitmine 2023. aastast" ehk siis mis mõõdikuid seal on, kui tulemuspõhisuse eesmärk oli ju see, et mõõta mingit konkreetset tulemust, et kas see tulemus siis on siin kuidagi fikseeritud ja kas nende mõõdikute järgi on võimalik mõõta. Ja siin on siis kokku viis mõõdikut. Esimene mõõdik, loen selle ette: "üksused on mehitatud, varustatud, välja õpetatud riigikaitse arengukava otsuste kohaselt", ja siin igal aastal – 2021, 2022, 2023 – on igal pool vastus "jah", ühesõnaline vastus "jah". Aga tegelikult, kui me vaatame 2023. aastat, siis see ju nii ei ole, sest sel ajal jõudsime me teha kaks esimest tugevduspaketti, mis muutsid põhjalikult kogu seda arengukava, ehk siis laiaulatusliku kallaletungi tagajärjel ja meie otsuste tagajärjel, mis me pärast seda tegime, ehk siis Venemaa kallaletungi tõttu Ukrainale me ju põhimõtteliselt muutsime oma otsuseid. Me ei saa öelda, et jah, me toimisime selle järgi, sest see, mida me tegelikult tegime, oli hoopis mingi muu asi, õige asi, aga see ei ole ju selle mõõdiku järgi… ei, me ei täitnud seda ka, me tegime palju rohkem, aga teisest küljest me andsime mõne üksuse, näiteks brigaadi suurtükiväepataljonide põhilised relvasüsteemid Ukrainale abiks, aga samal ajal meil ei olnud plaani nende asendamiseks ehk me ei saa öelda, et need üksused on sellel hetkel plaanipäraselt varustatud, kui neid vahendeid seal ei ole. Ehk siis mida ma tahan väita: et see mõõdik ei näita mitte midagi, mõned asjad on tehtud hoopis rohkem ja paremini ja teisi asju jälle pole tehtud. Et see "jah" ei ütle siin mitte midagi. 

Järgmine mõõdik: "Eestis paiknevad alaliselt liitlaste väed", jah, jah, jah, igal aastal. Kas siin on, palju neid paikneb? Mis on nende ülesanded? See mõõdik jällegi ei näita midagi. Siis see "sõjalise riigikaitsekulude tase SKP-st NATO meetodi järgi". Siin me näeme jah, et kulude tase on 2,92%, ja siin on tõesti konkreetselt iga aasta kohta oma protsent, mis tõesti näitab, et kas see on parem. See on ainuke mõõdik, mis siin midagi näitab, aga see ei näita ju selle valdkonna nagu mingeid tulemusi, vaid lihtsalt seda, palju selle valdkonna jaoks raha on antud, mitte midagi muud. 

Siis on järgmine: "elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestit rünnatakse". Siin on protsent, täitmine 22,66%, 23,64%. Selle mõõdiku järgi ju, kuigi raha on antud nii palju rohkem, tulemus on ju vähenenud. Aga kas see tulemus iseenesest on selles valdkonnas üldse relevantne või näitab see midagi? Te ju näete, et mitte, et see on lihtsalt statistiline näitaja. 

Ja viimane siis: "tegevväelaste arv aasta lõpul". Siin on konkreetsed numbrid tõesti: et plaan 2023. aastal oli 2623 ja täitmine oli 2514, mis tähendab, et seda plaani ei täidetud, kuigi ressursse oli rohkem. Ja siis on loomulikult küsimus, et miks siis ainult tegevväelased? Miks siis siin näiteks ei ole sõja, Kaitseväe suurust, mille suurendamise otsuseid tehti? Miks siin ei ole ajateenistuse suurust? Et sel juhul need mõõdikud peaksid ju olema komplekssed. Ja samamoodi, kui me räägime siin üksuste mehitamisest ja väljaõppest, siis kas õppused on plaanipäraselt läbi viidud? Võib-olla kui me viisime läbi lisaõppekogunemise, me viisime võib-olla rohkem neid läbi, kui meil plaanis oli. Et kõike seda saaks ju mõõta, aga nendest mõõdikutest on näha, et lihtsalt selle eelarve tulekuga on ministeeriumidele antud ülesanded, et mõelge midagi välja nüüd ja kirjutage siia, ja siis nad on midagi siia välja mõelnud ja pannud, et see ülesanne täita. Aga me ju näeme, et see kõik ei näita tegelikkust: et kas me oleme nüüd sõjaliseks riigikaitseks rohkem valmis, kas me oleme vahepeal tegelikkuses midagi saavutanud, kas me oleme mingeid uusi võimeid loonud, mis on meie tegelik lahinguvalmiduse seis, et kas me oleme õppused plaanipäraselt läbi viinud. Me ei näe ju seda siit lihtsalt, seepärast, noh, ongi see, et kui see eesmärk seati, et meil peavad olema selged sihid ja selged mõõdikud, millega me siis nende täitmist mõõdame, siis vähemalt Kaitseministeeriumi valitsemisala puhul nende mõõdikute kasutamisega me ei näe ju mingit nagu tulemust, et lihtsalt me ei mõõda seda.

Ja ma ei ole süvenenud teiste valitsemisalade mõõdikutesse, aga siin kolleeg Aivar Sõerdil olid väga head näited, et need tegelikult ei näita. Ja juba see kokkuvõttes näitab ju meile seda, et see eesmärk, mida me tahtsime saavutada, et me mõõdame konkreetselt seda tulemust, mis me selle raha kulutamisega saavutame, me ju ei mõõda seda mitte kuidagi. Et mistõttu tõesti me peaksime tagasi minema. Kui mingi asi on ebaõnnestunud, siis lihtsalt tunnistama, et see on ebaõnnestunud, tegema selle ümber ja siis me saame ka seda eelarvet, kui me saame seda rohkem läbi näha, siis me saame seda kontrollida ja siis me saame ka otsused, et hinnata selle tegeliku mõju põhjal, et kui me seda rida nüüd muudame, et mis siis tegelikult muutub. Praegu see ei ole kontrolli all. Ja ma ei oska ka, et kuidas seda siis teile öelda, et kuidas selle praeguse süsteemiga võiks üldse midagi kontrolli alla saada.

Aitäh! Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! No oleme nüüd ausad, siin rääkides on muidugi päris huvitav kuulata, kuna ma oleksin pidanud Marisel laskma ka ikka oma arvamusega ära öelda. Kolm Reformierakonna esindajat on rääkinud, igaüks on natuke erinevalt rääkinud.

Kui me nägime tegevuspõhisest eelarvest ja süüdistatakse seda, et sel hetkel oli Martin rahandusminister ja mina rahanduskomisjoni esimees, siis ma, sõbrad, ütlen: parim eelarve, mis tehti sel ajal. Sest tänu sellele eelarvele 2021–2022 oli Eesti majandus Euroopa kõige paremini ja kiiremini arenev majandus. Ei ole tähtis see, mis rida on või mis värvi on kass, kes hiiri püüab, vaid oluline on see, et eelarves on read, millega ergutatakse majandust. Kui majandus kasvab, siis tulevad riigieelarvesse tulud, ja kui riigieelarvesse tulevad tulud, siis on, mida jagada. Nii kaua, kui tulusid ei tule, ei ole midagi jagada. 

Kui vaatame, 2019 oli meie riigieelarve tulude pool alla 12 miljardi ja täna on veidi alla 18 miljardi, siis mõelge, kui palju on selle väikse, lühikese perioodiga tulude pool kasvanud. Aga huvitaval kombel on kulude pool kasvanud. Ja nüüd ma olen nõus eelkõnelejatega selle koha peal, et eelarve on nii pimedaks tehtud, et see on nagu õudusunenägu. Ja minu arust on kõige kurvem see, et kui me küsime ministeeriumidest: "Palun kirjutage lahti ridu," siis tulevad poolikut vastused. Ja see ei ole esimest korda, et ühe erakonna ministeeriumides on see koht, kus on peidetud kulud. Kui tuleb regionaal- ja põllumajandusministri poolt investeeringute rea peal rida, kus ta ütleb, et sisustamata on üle 2 miljoni euro, siis küsimus on, kas seda 2 miljonit selle rea peal peab olema. 

Kui me vaatame reservi ridade peale, siis käib erinev arutelu. Kui me rahanduskomisjonis küsime kõigepealt siseministri käest, siis ta ütleb, et jah, Võrru tuleb selle rea pealt 9 miljoni eest lasketiir. Siis tuleb rahandusminister ja ütleb, et jah, on vist – ta küll seda ei toetanud, aga vist on olemas. Siis tuleb esimene lugemine, küsime uuesti, kas seal rea peal on see, siis ta ütleb, et vist ei ole, ametnikud ütlesid, et äkki 2026 on. 

Kes teeb riigieelarvet? Kas ametnikud, kes otsustavad, kuhu 18 miljardit kulub, või otsustavad poliitikud koos ametnikega, kes pakuvad variante välja? Või mis siis on? Täna oleme jõudnud sellele järeldusele, et kui eile olime komisjonis, siis Sotsiaalministeeriumi esindaja tuleb ja ütleb väga selge sõnumi: erasektor on halb, kõik tuleb tellida riigisektorist, mis on väga hea, ka tervishoiust oli küll juttu sel hetkel. Siis ma tuletasin meelde, et sel hetkel, kui tänane Tallinna linnapea oli sotsminister ja sel hetkel haigekassa esimees, siis tehti see otsus, et tellime kõik riigisektorist, jumala pärast, ärme erasektorist tervis[hoidu] telli. Mis on selle tulemus? Miljardid betooni, mida kinni maksab praegu haigekassa lihtsalt läbi amordi, mitte ei ole tervishoidu läinud. Siis me paneme miljoni selleks, et Haigekassa nimetada Tervisekassaks. 

Kolm minutit, palun!

Ja tulemus on mis? 

Kolm minutit lisaks.  

Me tegeleme ikkagi haigekassaga, mitte sellega, et panna raha selleks, et tervenduse … Et ette vaadata, kuidas inimesed elaksid tervena kauem, et nad saaksid ennetada neid haiguseid. Sest sama probleem on sellesama eelarvega. Tegevuspõhine eelarve ei ole üldse paha. Ainult üks viga on: meil on seltskond, kes kirjutab siia taha selliseid jaburdusi. Ja neid jaburdusi mitte keegi ei jälgi peale Aivari. 

Minu arvates Aivari näide, mis te enne oma kõnes tõi, on kõige kõnekam. Tegevuspõhise eelarve eesmärk oli see: kui on näha, et kuskil asi läheb untsu, siis tuleb püüda parandada. Aga mis meie tulemus on? Teede pealt on võetud kaks kolmandikku raha ära. Teisipäeva hommikul tulin Tartust Tallinnasse, kõige uuemal teelõigul 2 + 1 oli avarii ja kaks kilomeetrit seisid autod mitmeid tunde. Sest keegi suutis ära otsustada uuesti, et ehitatakse 2 + 1 tee. Kuigi 2020 sai igasugustesse strateegiatesse sisse panna, et Tallinna, Tartu, Rakvere, Pärnu … või Narva ja Tallinna vahel on ainult 2 + 2 teed, et sellist olukorda ei tekiks. See võimalus, mis nüüd antakse – see, et minister hakkab oma ministeeriumi sees miljardeid ise ümber tõstma –, no tule taevas appi! Omavalitsustest ei saa sa majanduskulu palgakuluks panna ega palgakulu majanduskuluks, ilma et sa sellega volikogusse tuleksid. 

Meil kästakse 101 inimesel pimesi hääletada eelarvet. Meil on saalis siin paar hinge, kes tõesti seda eelarvet südamega loevad. Kui Maris ütleb, et ta ei saa aru või tal ei tule vastuseid, ja me küsime päevast päeva ministrite käest, ametnike käest, kus või mis need read on, ja siis me teeme veel hullemaks selle otsuse. Mind tõesti kriibib see, et otsustusõigus muutubki nii, et võtame siit 18 miljardit ja küll nad seal siis otsustavad. 

Muidugi oli üks suur viga, kui olime meie ka [valitsuses], koroona ajal me kartsime, et me ei tea mitte kunagi ette, mis kulutesed võivad tekkida ja tegime valitsuse reservi üle kümne korra suurema, kui see tavaliselt oli. Nüüd seda olukorda sellisena ei ole, aga see number mitte ei vähene, vaid, vastupidi, kasvab. Ja me näeme nüüd, mis on 2024. aasta eelarve koha pealt. Hoitakse nagu paberi peal 70 miljonit kokku, aga tegelikult nägime, et 2025. aastal olid need read kõik sinna sisse kirjutatud. 

Keda me petame? Püüame nagu lollitada. Ja siis räägime kaitsekuludest. Õnneks ajakirjanduses on öeldud, et congressman Ameerikas on andnud meile 17 pikamaaraketi ostuõigust. Meil on vaja 1000. Ehk kaks miljardit – ma ei tea, kuidas kogu aeg arvutakse 1,6 miljardi vajadust –, et ennetada.

Teie aeg!  

Nii et ma loodan, et tõsiselt seda eelnõu arutatakse veel, võetakse arvesse Isamaa ettepanek teine lugemine katkestada, et komisjonis teha õigeid otsuseid …

Teie aeg! 

… mitte mängida seda, et teerulliga sõidetakse opositsioonist üle. Aitäh!

Järgmisena Maris Lauri, palun! Kolm minutit lisaks. 

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kuulasin siin kõnesid ja täpselt nii, nagu ma kahtlustasin, et võib juhtuda, juhtuski. Aga mõned asjad juhtusid ekstra. Siin oli paar väga … sõnavõttu. Mõned ettekanded sellel teemal, mis tõesti muret pakuvad, olid täiesti arusaadavad. Aga mina olen põhimõtteliselt lähtunud sellest, et ma võtan sõna siis, kui ma olen teemaga kursis. Ja üks kursis oleku mõte on see, et ma loen eelnõu läbi. Kahjuks tuleb tõdeda, et paar sõnavõtjat ei olnud eelnõu läbi lugenud ja leidsid sealt asju, mida seal sees ei olnud.

Esiteks kindlasti ei muuda see arutlusel olev eelnõu midagi selles, mida valitsus saab teha ümbertõstmise mõttes. Need õigused on kehtivas seaduses olemas – see, mis kehtib, kehtib ka edasi. Jah, küsimus on selles, kas ta peab kehtima, ehk milline peab olema valitsuse ja ministrite õigus rahalisi ressursse ümber suunata, kui vajadus tekib. Ja tõesti, seal ei saa panna niimoodi näiteks, et keegi tahab kümmet eurot kuskile liigutada, et see tuleks see Riigikokku. Kui on omavalitsus, hea küll, omavalitsused tegelevad ikka palju väiksemate eelarvetega, väiksemate summadega.  

Nii et selle piiri seadmine on kindlasti diskussiooni koht ja seda ma komisjoni esindajana sõna võttes ka korduvalt rõhutasin ja küsimustele vastates, et selleks on vaja natuke aega, et leida arusaama, mis on see õige koht. Kui siin saalis ei ole seda ühtset arusaama, siis tulebki arutada, kuskohas see piir on. Nii et see eelnõu ei anna valitsusele täiendavaid võimalusi rahalisi vahendeid kuidagi teistmoodi ümber tõsta, kui nad on seda varem teinud. Need võimalused on kõik olnud.

Ma avaldan ka koha, kustkohast saada siis seda informatsiooni, mida ei leita. Ma ütleksin, et võib-olla ei viitsita otsida. Kõigepealt, soovitan alati minna Rahandusministeeriumi kodulehele, seal on olemas kena viide sellisele lehele nagu riigi raha ee. Saate teada, kuhu riigi raha kulub, kust ta tuleb ja nii edasi.

Veel teeb ausalt öeldes kurvaks ja minu arvates on see alatu, kui inimesele pannakse suhu sõnu, mida ta ei ole öelnud. Noh, siin Riigikogu saalis aeg-ajalt väänatakse üksteise sõnu, aga reaalselt on asi selles, et need muudatusettepanekud ja see täiendav muudatus, mida me sisse pakume viia, on läbi räägitud ja on arutatud ka õiguskantsleriga ja on räägitud ka riigikontrolöriga. Komisjoni poolt tehtav muudatus just nimelt adresseerib seda probleemi, millest õiguskantsler on rääkinud: et peaks olema välja toodud need kulutused, mis on teiste seaduste poolt fikseeritud. Me lahendame probleemi, millele õiguskantsler osutab.

Ma keeldun nimetamast riigikontrolöri aruannet, millest eelmisel nädalal räägiti, hävitavaks hinnanguks tulemuspõhisele eelarvele. See oli tasakaalustatud analüüs ja tõesti sellena kasulik, sest ta osutas nendele probleemidele, mis selles tulemuspõhises eelarves on. Kuidas need on lahendatavad, see ongi diskussiooni koht ja seda me peaksime tegema.  

Veel paarist asjast. Kõige pimedam oli riigieelarve siis, kui ta esimest korda tulemuspõhisena ehitati 2020. aastal. Ma julgen seda väita, sest ma olen üks väheseid Riigikogu liikmeid, kes on kõik eelarved läbi lugenud, kui ma olen siin Riigikogus olnud. Ja selle kõige pimedama, 2020. aasta eelarve tulemus on see, et meil on mitu suurt kohtuasja, päris mitmed menetlused pooleli, kus võetakse tagasi toetusi ja nõutakse neid tagasi. See oli see koht, kus antigi vabadus ja võimalus jagada asju ja riigi raha nii, kuidas meeldis.

Ja minule oli päris hämmastav kuulda, kui siinsamas puldis nõuti seda, et konkursi tulemused tuleb riigieelarves ette ära kirjutada. Kui raha jaotamine on mõeldud konkursipõhiselt, siis riigieelarvesse ei saa kirjutada, kes on need saajad. Andke andeks, see on seadusevastane.

Ja see on tegelikult see, mida mõni erakond, mõni Riigikogu liige on väga palju toetanud: jagame omadele, paneme selle rea sinna sisse. Me oleme õnneks lahti saanud katuserahadest, aga jah, eks katuserahade mõte on see, et ma panen selle sinna kuskile, et keegi saaks, keegi oma jumal teab milleks ja miks. Meil on olnud ka Riigikogus ja avalikkuses selliste ettemääratud poolpoliitiliste rahakasutuste ja valikute üle päris kuumi diskussioone. Ma loodan, et ei tahetaks seda teha.

Ja veel. Me saime siin täna kaks ettepanekut eelnõu tagasi lükata. Kaks ettepanekut nõuavad seda, et 25. aasta eelarve oleks praegusest vormist, mis ta on esitatud, veelgi pimedam. Et me võtaksime välja need read, kus me näeme, kuhu lähevad, millised on majanduskulud, millised on toetused, millised on need tõsised toetused. Nii et andke andeks, minu arvates kahjuks te olete silmakirjalikud. Aitäh!

Järgmisena Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! No jaa, just saime teada seda, mida reformierakondlased muidugi teavad ainsatena, et me elame kõikidest võimalikest maailmadest kõige paremas, ja loomulikult sellest kõikidest maailmadest kõige paremas saab olla ka kõige parem eelarve, mille nemad on teinud. Aga tegelikkus, tegelikkus on niisugune, et … Minge ära jah, sest et ongi parem, kui te ära lähete, minge ära. Te peaks üldse ära minema kogu poliitikast, kogu Eesti poliitiliselt maastikult. Nii palju halba olete juba teinud. Ja teete halba ka sellesama eelnõuga.

Selle eelnõu juurde tulles: kõik, kes on sõna võtnud kriitiliselt ja õigustatult kriitiliselt, juhivad tähelepanu ju sellele, et ei ole võimalik aru saada, ei ole võimalik aru saada. (Hääl saalist.) Ja täpselt samasugust hämmingut on jaganud avalikkusega meie riigikontrolör. Riigikontrolör on väga selgelt osundanud kõikidele nendele puudustele ja teinud seda korduvalt, mitte lihtsalt, et üks kord. Teda on kutsutud telesaadetesse, teda on kutsutud raadiosaadetesse, ta on kirjutanud artikleid ja selgitanud. Aga no ei ole võimalik selgitada inimestele, kes keelduvad aru saamast. 

Ja nüüd jõuame ka siin mõne varasema sõnavõtuni. Üks meie militaarasjatundja kurtis väga selgelt, arusaadavalt ja põhjendatult selle üle, et ei saa aru, kuhu raha läheb, mida selle rahaga, mis kaitse-eelarvesse on eraldatud, tegelikkuses riigikaitsele saab. No kui tema ei saa aru, miks te arvate, et inimene tänavalt saab aru või et üks seersant või kapral saab aru? No ei saa ju aru! Pole võimalik. Aga tema ei saa aru. Aga jutt käib ju selline, kuidas me suurendame julgeolekut ja tõstame aga julgeoleku peale kulutatud vahendeid. Aga tegelikkus on proosaline. 

Ja nüüd me jõuame selle juurde, mispärast see eelarve on nii segane ja arusaamatu. See on ju taotluslik. Ja kui eelkõneleja räägib siin põlglikult ja üleolevalt katuserahadest, mis ära kaotati, siis vaadake, katuserahad olid kõige läbipaistvam raha üldse. Ja katuseraha ei läinud kellelegi omale. Mina eraldasin omal ajal Anna kiriku põranda väljavahetamiseks. Ma ei ole Anna kirikusse oma jalaga tõusnud, ma ei tea, kes on seal õpetaja, ma ei tea, kes on selle koguduse liikmed. Mul ei olnud mingit isiklikku huvi Anna kirikule raha andmiseks. Aga oli võimalik anda, palve oli, andsime. Ja ma võin tuua terve rea selliseid näiteid. Need ei olnud minu omanduses. Mingi memmekeste klubi, kus kootakse sokke, ei ole minu omandus. Ma ei ole mingisugune pärisorjade pidaja. Ilmselt reformierakondlased arvad, et terve Eesti rahvas on nende pärisori, aga mina ei arva. Ja mul oli väga hea meel, kui ma seda rohujuure tasandit, seda tegelikku regionaalpoliitikat sain oma katuserahaga teha. Aga noh, see pidi korruptiivne olema, võtame ära.

Aga tegelikult, tuleme jälle eelarve juurde tagasi, tegelikult on korruptiivne kogu see eelarve, just nimelt sellepärast, et ta on nii läbipaistmatu, et isegi Aivar Sõerd, kellest ma sügavalt lugu pean, rahandusspetsialistina ütleb, et ta ei saa aru. No kui Aivar ei saa aru, no ma ei tea, riigikontrolör ei saa aru, väga paljud teised ei saa aru, siis ikka peab kuskil mingi kala sees olema.

Ja nüüd jõuame uuesti tagasi sinna, miks see kala seal sees on. Aga sellepärast, et oleks võimalik omadele uhada seda raha, sellepärast et oleks võimalik varastada seda raha. See on riigieelarve tegemine korruptiivseks rahandusinstrumendiks. Ja täpselt seda ta on. Te võite mulle öelda ükskõik mida, ükskõik kes, aga täpselt seda ta on. See on korruptiivne instrument oma poliitika teostamiseks, omade nuumamiseks ja poliitikate mõjutamiseks. 

Ja tulles selle meie militaareksperdi juurde tagasi. Aga kuidas see on nüüd ühtäkki niimoodi kukkunud välja, et ajal … 

Ma palun lisaaega ka, jah!

Kolm minutit lisaaega.

… ajal, kui me suurendame kaitsekulusid, me näeme ühtäkki, kuidas nagu rotiparv tormab meil ministeeriumiametnikke ja kõrgemaid sõjaväelasi Eesti oma kaitsetööstust üles ehitama. Oi-oi, kus äkitselt tuli see hirmus missioon! Ma mäletan omal ajal, ja paha lugu on selles, kullakesed, noorukesed, kes te siit lahkusite praegu mulle põlglikult vaadates üle õla, mina mäletan, kui Eestil oli oma kaitsetööstus. See oli Nõukogude ajast päritud Arsenal, tootmiskoondis Arsenal, mis tootis laskemoona, tootis miine, tootis mingisuguseid, ma ei tea, kahurite ja laskerelvade varuosi. Meil oli oma kaitsetööstus. Aga selle kaitsetööstuse me tookord likvideerisime tasapisi ära. Ei, meil ei ole tarvis! Ma mäletan, kaitseminister oli vist Jüri Luik ja ma ütlesin talle, et miks me selle kinni paneme. "Aga meil ei ole vaja seda, me hakkame NATO-st saama ja see tootmisvõimsus on seal nii suur, meil ei ole nende padrunitega mitte midagi teha, mida nad seal toodavad." Pandi kinni. No ma olin väike ametnik, ministeeriumiametnik, ma kätt vahele panna ei saanud. Ma isegi tähtsa rahvasaadikuna ei saa kätt vahele panna, rääkimata sellest, et väike ministeeriumiametnik käe vahele paneks. Aga pandi kinni. 

Meil oli oma kaitsetööstus, sõbrad, seda oleks tulnud arendada. Sest oli ju 25 aastat, 30 aastat tagasi teada, et Venemaa on siin ja jääb siia. Ja mina mäletan jällegi, vaata teie ei mäleta, kulla lapsukesed, kes te olete siin ennast roheliseks peast püganud, mina mäletan, kuidas Vene vägede lahkumise läbirääkimistel ühel banketil pärast ühte vooru üks Nõukogude, vabandust, tol ajal juba Vene kindral, kes oli läbirääkimiste delegatsioonis eksperdina, ütles selge sõnaga, poolpurjus: "Ah, te võite siin punnitada, 20–25 aasta pärast võtame teinud tagasi!" Ja ma mäletan väga selgelt, kui ta ütles, et prostoje delo, šapkami budem kidat, et lihtne asi, mütsiga lööme. Vaat nüüd on see moment, kus tullakse meid hirmutama sellega, et mütsiga lüüakse, ja nüüd äkki kõigil on missioonitunne. Läheme kaitsetööstust eitama! See on raha varastamine, sõbrad, sellepärast et seda kaitsetööstust ei ehita te nipsust lastes üles. Ja sellele kaitsetööstusele on meil konkurendid, meie oma liidu, Euroopa Liidu liikmesriikides, Rheinmetallid ja loomulikult üle ookeani kõikvõimalikud Lockheedid ja muud tegelased. Nemad on huvitatud nüüd sellest, et me paneme siin võimsa kaitsetööstuse püsti või? Nalja teete! 

Ja siis oli kellelegi siin küsimus, see oli Aivar Kokk vist, jah, et keda te petate. Aga ma vastan, Aivar, sulle ja vastan ka kõigile teistele: rahvast petate, avalikkust petate. 

Teie aeg!

Aga ma kurvastan teid: te ei peta ära, sellepärast et lihtne inimene ei tahagi sellest eelnõust aru saada, ei sellest eelnõust ega eelarve eelnõudest muudest ka. Lihtne inimene saab ühest asjast väga hästi aru: kas elu läheb kakamaks või läheb elu paremaks.

Teie aeg!

Ja teie juhtimisel juba kolm aastat läheb elu ainult halvemaks. Te ei peta kedagi ära.

Järgmisena Urmas Reinsalu, palun! Kas sul on fraktsiooni nimel nüüd või oli enne fraktsiooni nimel? (Urmas Reinsalu vastab.) Praegu. Aitäh!

Aitäh! Ma tahtsin anda vastuse proua Maris Lauri osundusele selle kohta, otsekui tegevustoetusi või toetusi juriidilistele isikutele riigieelarves ei ole võimalik kirjeldada sellel põhjusel täpsemalt, et kui on tegemist konkursipõhise toetusega, siis oleks otsekui konkursi tulemus ette määratud ja see ilmselgelt ei oleks õiglane õigusriigis. See ei ole relevantne käsitlus proua Laurilt, kogu lugupidamise juures. 

Vaatame tehioludele näkku. Riigikontroll on välja toonud – me võtame konkreetselt ette 2023. aasta hinnangu riigieelarvele ja selle täitmisele. Mida tõi välja meile 2023. aasta pinnalt? Anti riigieelarvest riigisisesteks toetusteks ligikaudu 3,2 miljardit eurot. Ja nüüd tuleb välja selle asja puudujääkide pinnas. Eelarve seaduse eelnõu seletuskirjast ei selgu, mis tegevusvaldkondades, miks ja mis alusel plaaniti toetusi jagada. Seesama osundus selle kohta, et seda teha konkurssidel ja oleks kirjas need reeglid ja põhimõtted, mille alusel siis seadusandja seda raha eraldab vastavalt agentidele, kes selle realiseerima peavad, seda ei selgunud. Seletuskirja toetusi puudutavas lisas on avalikustatud vaid osaline info – jutt käib 2023. aastast ja meil tegelikkuses tuleb nentida, et 2025. aasta eelnõuga on olukord veel kehvemaks läinud – toetust saavate juriidiliste isikute kohta ning mis – tähelepanu! – ei ühti seletuskirja teistes osades toodud infoga. Riigikontrolli analüüsi kohaselt anti riigisiseseid toetusi võrreldes seletuskirja lisas 3 tooduga tegelikult neli korda suuremas summas. 

Ja nüüd on oluline, et lihtsalt on kirjeldatud ära: 5 miljardit eurot on kavandatud juriidiliste isikute toetuseks. Milleks täpsemalt, ei selgu kuidagi. Ja kui vaadata lisa nr 3, siis seal loetletakse planeeritud toetusi vaid 668,2 miljoni euro ulatuses. Nüüd tuleb tähelepanu juhtida, et suuremad toetuse saajad pole eraldi võetuna mittetulundusühingud või sihtasutused või ka eraldi võetuna äriühingud. Nimelt, suurema osa rahast saavad avalik-õiguslikud institutsioonid, kelle puhul rääkida seda, et konkurss aset leiab, ei ole relevantne väide. Ülikoolid, ERR – nemad said 44%, kohalikud omavalitsused 27%, äriühinguid 12% ja sihtasutused ja MTÜ-d viimasel kohal kogu toetuste mahust 12%-lise mahuga. 

Kui jätta kõrvale kohalikud omavalitsused ja ülikoolid, siis riigikontrolör andis oma objektiivse ekspertiisi seadusandjale, tsiteerin: pole aru saada, miks mõni asutus on raha saanud; raha on jagatud ilma konkursita, lihtsalt otsustatakse, et mingi asutus saab, või on selgunud, et mingi projekt on saanud kaks korda rohkem raha, kui ette nähti. Nii et osundus selle kohta, otsekui läbipaistmatu eelarve tagab õiglase kohtlemise toetuste maksmisel ja riigi seatud eesmärkide realiseerimise, kahjuks ei vasta tõele Riigikontrolli hinnangul. 

Seetõttu on relevantne ja ma kutsun üles rahvaesindust toetama Isamaa ettepanekuid, mis muudavad selle eelarve läbipaistvamaks ja mis jõustamise korral võimaldavad asetada juba juhtimissuunise 2025. aasta eelarvele, et meil oleks võimalik ka 2025. aasta eelarve viia sellisesse ülesehitusse, mille puhul on parlamendil, aga ka sellest johtuvalt avalikkusel võimalik hinnata neid rahalisi valikuid ja ka seda, kuhu tegelikkuses raha läheb, milliste seatud eesmärkide elluviimiseks.

Rohkem kõnesoove ei ole. Aga, Maris Lauri, ma saan aru, et vastusõnavõtt.

Aitäh! Juhin tähelepanu, et demagoogia üks võte on segada tõde valega või pooltõega. Toetuste hulka loetakse riigieelarves ka eraldised sotsiaalfondi ehk pensionid, loetakse haigekassa eraldis omavalitsustele ja need on kindlasti eraldi reaga välja toodud, aga võib-olla alati mitte tõesti sellises vormis kuskil seal tagumises lisas. Kindlasti on see muudatusettepanek, mia komisjon ette paneb, just nimelt mõttega, et sellised toetused, sellised eraldised oleksid eelarves välja toodud. Ja ma rõhutan veel üks kord: kui me venitame selle eelarve baasseaduse muudatuste tegemisega, siis tekib kohustus muuta praegu see 2025. aasta eelarve, milline ta meil on käsitluses, umbmäärasemaks ja tõmmata sealt terve hulk ridu välja. Meie muudatused võimaldavad neid ridu juurde panna.

Sulgen läbirääkimised. Seaduseelnõu kohta on tehtud 19 muudatusettepanekut ja asume nende läbivaatamise juurde. Esimese muudatusettepaneku on teinud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Seda muudatusettepanekut me hääletada ei soovi, aga soovime teist. Ma olin liiga ennatlik.

Aitäh! Nii, teise muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivne … Vabandust, Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh! See on just õige koht, kus ma peaks sõna võtma. See kindlasti on väga oluline punkt ja käesolev muudatusettepanekute pakett muudab riigieelarve baasseadust selliselt, et tagaks täieliku ülemineku kulu- ehk sisendpõhisele eelarvele ja viiks ta tegelikult ära tegevuspõhise eelarve juurest. Mul on kahju, et juhtivkomisjon meie ettepanekut ei toetanud, ja loomulikult, Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt ma paluks seda punkti hääletada siinsamas saalis ja enne hääletuse läbiviimist ma sooviks kümneminutilist vaheaega.

Aitäh! Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

Enne kui läheme hääletuse juurde, Maris Lauri, küsimus istungi juhatajale.

Aitäh! Meil on olnud tava, et kui küsitakse muudatusettepaneku hääletamist, siis ei peeta kõnesid, aga mu kolleeg selle muudatusettepaneku palumisel pidas väikese kõne. Kas meie tavad on muutunud?

Ei, meie tavad ei ole muutunud. Ta põhjendas, miks ta tahab seda muudatusettepanekut hääletusele panna. 

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 18, vastu 59. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Läheme kolmanda muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, auväärt juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Paneme muudatusettepaneku hääletusele. Alustame hääletuse ettevalmistust, või olete valmis kohe seda tegema? (Saalist öeldi "Jaa") Hästi.  

Panen hääletusele muudatusettepaneku number kolm, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 19 Riigikogu liiget, vastu 59 ja erapooletuid 0. Ettepanekud ei leidnud toetust. 

Neljas muudatusettepanek on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt ja juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Jälle väga vajalik ettepanek, mis tagab ka arusaamise ja liigenduse eelarve osas. Kindlasti paluks seda muudatusettepanekut hääletada ja samuti mõtlemiseks võtame kümneminutilise pausi.

Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g 

Nii, lugupeetud Riigikogu! Keskfraktsiooni poolt palutud vaheaeg on lõppenud ja asume hääletuse juurde. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 18 Riigikogu liiget, vastu 54. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt viies muudatusettepanek. Esitanud Riigikogu liikmed Rain Epler ja Martin Helme, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Sellega on nüüd selline lugu, et see ettepanek lükati komisjoni poolt tagasi ja pärast komisjon tegi põhimõtteliselt samasuguse ettepaneku ise, samasisulise. Mina väidan, et meie ettepaneku sõnastus või Raini ja Martini ettepaneku sõnastus oli tegelikult väga palju parem, nii et mina teen ettepaneku, et hääletame seda. Hääletame selle sisse ja komisjoni oma maha, sest meie oma oli parem ettepanek.

Selge, aitäh! Head kolleegid, keegi saalist ei ole praegu lahkunud. Kas me võime asuda hääletuse juurde? Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5, mille on esitanud Rain Epler ja Martin Helme, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 17 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt kuues muudatusettepanek, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja vaheaega ei võta. Juhul kui hääletamine läheb hästi, ei ole meil ka järgmiste Isamaa ettepanekute puhul põhjust vaheaega võtta.

Aitäh! Head kolleegid, et kuna saali tuleb inimesi üha juurde, siis ma küsin, kas me võime asuda hääletuse juurde. (Saalist vastatakse jaatavalt.)  Austatud Riigikogu, panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 21 Riigikogu liiget, vastu 54, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Seitsmes muudatusettepanek, esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Väga oluline punkt, jällegi, mis Eesti Keskerakonna fraktsioon on esitanud. Kindlasti sooviks läbi hääletuse ja siis pausi sel hetkel ei hakka võtma.

Paus? Ei soovi vaheaega? Selge. Head kolleegid, kuna kõik on saalis, siis ma küsin, kas me tohime asuda hääletuse juurde. Keegi ei ole vastu. 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 19 Riigikogu liiget, vastu 54, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt kaheksas muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Paluks hääletust.

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Muudatusettepaneku poolt on 20 Riigikogu liiget, vastu 54, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt üheksas muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Kahju, et komisjon ei arvestanud meie ettepanekut, ja seetõttu paluksime läbi viia hääletuse selle punkti juures.

Suur tänu, hea kolleeg! Aga enne, kui me saame nüüd hääletusprotseduuri juurde asuda, on käsi püsti Helle-Moonika Helmel, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Vabandust! Vabandust! Kui ma nüüd tõesti saan sõna, siis see on juhtunud juba mitmendat korda. Nad on väga tundlikud, kui siia läheb telefon või midagi peale. Vabandust, mina …

Ma saan ma, Helle-Moonika Helme, seda on juhtunud juhtunud siin peaaegu kõigil, et kogemata kogemata minnakse puutetundliku ekraani vastu. Selge. 

Head kolleegid, aga nüüd me pidasime siin küll väikese pausi, ma küsin üle, et kas me tohime üheksanda muudatusettepaneku hääletuse juurde minna. (Hääl saalist: "Jaa!")  

Austatud Riigikogu, panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 20 Riigikogu liiget, vastu 55, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt kümnes muudatusettepanek, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada. Eelmine Isamaa muudatusettepaneku hääletamine ei läinud küll hästi, aga me anname uue võimaluse.

Aitäh, hea kolleeg! Lugupeetud Riigikogu, kas me tohime asuda hääletuse juurde? (Hääled saalist: "Jaa!")  

Austatud Riigikogu, panen hääletusele kümnenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 23 Riigikogu liiget, vastu 55, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt 11. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Jaa. Paluks hääletust.

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Panen hääletusele 11. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 20 Riigikogu liiget, vastu 54 ja erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Ja 12. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Paluks hääletust.

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud 12. muudatusettepaneku, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 20 Riigikogu liiget, vastu 55, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

13. muudatusettepanek, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Panen hääletusele 13. muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 22 Riigikogu liiget, vastu 56, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt 14. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Paluks hääletust ja kindlasti ma sooviks, et head kolleegid mõtleks positiivselt kaasa sellele muudatusettepanekule.

Aitäh, head kolleegid! Kas me tohime asuda hääletuse juurde? (Saalist vastati jaatavalt.) Panen hääletusele 14. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 21 Riigikogu liiget, vastu 56, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt 15. muudatusettepanek, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda ettepanekut hääletada, mitte lihtsalt minna hääletamise juurde, vaid lausa hääletada.

Aitäh! Head kolleegid, kas me võime seda ettepanekut hääletada? (Saalist vastati jaatavalt.) Panen hääletusele 15. muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 23 Riigikogu liiget, vastu 57, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Ja 16. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh! See muudatusettepanek on väga tõsine ja vajalik, ilma selleta see seadus sellisel viisil ei toimiks. Nimelt, ministrid vastavalt sellele muudatusettepanekule ei saaks oma valitsemisalal kuluartikleid ka muuta ja liigutada. Loomulikult me paluksime seda punkti hääletada ja enne seda sooviksime ka kolleegidega nõu pidada ja selle jaoks sooviksime ka kümneminutilist vaheaega.

Suur tänu! Kümme minutit vaheaega Eesti Keskerakonna fraktsiooni palvel.

V a h e a e g 

Austatud Riigikogu! Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 16. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 19 Riigikogu liiget, vastu 57, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt 17. muudatusettepanek, mille on esitanud Riigikogu liikmed Rain Epler ja Martin Helme. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Mina loen siit protokollist, et antud muudatust, mille kohaselt muutub kulude jaotuse esitamine majandusliku sisu järgi kohustuslikuks ning ministritele ja põhiseaduslikele institutsioonidele seatakse limiidid, toetab ka rahandusminister Jürgen Ligi. Ehk et mina paneksin nüüd selle muudatusettepaneku hääletusele, et näha, kas Reformierakond toetab Jürgen Ligit, kes toetas seda ettepanekut, või mitte. Teeme sellest hääletusest nüüd usaldushääletuse.

Aitäh! Head kolleegid, kas me võime asuda hääletamise juurde? (Saal on nõus.) Panen hääletusele 17. muudatusettepaneku, mille on esitanud Riigikogu liikmed Rain Epler ja Martin Helme. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 20 Riigikogu liiget, vastu 57, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.  

18. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Paluks hääletada.

Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele 18. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 18 Riigikogu liiget, vastu 57, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Tänane 19. muudatusettepanek on sellel eelnõul esitatud rahanduskomisjoni poolt ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? (Hääled saalist.) Panen hääletusele 19. muudatusettepaneku, mille on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 57 Riigikogu liiget, vastu 16 ja erapooletuid on 1. Ettepanek leidis toetust. 

Sellega, head kolleegid, oleme me kõik 511 SE muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht ja ettepanek on eelnõu 511 SE teine lugemine lõpetada, aga meile on laekunud kaks ettepanekut, üks Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja teine Isamaa fraktsioonilt. Need ettepanekud teevad ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 511 SE  teisel lugemisel katkestada. Me asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Keegi vastu ei ole. (Hääl saalist.) Teda ei ole saalis. 

Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 511 SE teisel lugemisel katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 21 Riigikogu liiget, vastu 58, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.  Sellega, head kolleegid, on 511 SE teine lugemine lõpetatud. 

Tänane kaheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 517 SE teine lugemine. Palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Üks hetk, üks hetk, Annely! Ma saan aru, et siin on vahepeal tekkinud küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Kahetsusväärselt peab ka selle eelnõu puhul nimetama, et kodu- ja töökorra seadusega vastuolus olevalt on jäetud Isamaa muudatusettepanekut arvestamata ja on jäetud ka siia muudatusettepanekute loetellu lisamata. Ja see on veel selgem ja reljeefsem, kui see eelmine vaidlus oli meil siin. Ma tsiteerin kõigepealt meie muudatusettepaneku väljajätmise põhjust. Rahanduskomisjon jättis need Isamaa fraktsiooni nõuetele mittevastavad muudatusettepanekud – kõigepealt, me ei ole mingeid nõudeid esitanud ja kust teie teate, mis on Isamaa fraktsiooni nõuded? – läbi vaatamata ja nii edasi. See on täiesti eksitav. 

Aga olulisem on see, et põhjuseks on toodud, miks meie muudatusettepanekut konkreetsele 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõule ei lisata, et me oleme justkui oma ettepanekutega muutnud riigieelarve kogumahtu, mida tõesti baasseadus ei võimalda, aga me ei ole sellist muudatusettepanekut teinud. Kulutuste kokkuhoid ei tähenda eelarve mahu vähendamist, vaid tähendab seda, et kokku hoitud vahendid lähevad edasi riigireservi, juhul kui nad aastavahetuseks jäävad kasutamata. Me ei ole sellist ettepanekut teinud. 

Mis põhjusel rahanduskomisjon on jõudnud justkui juhtivkomisjonina järeldusele, et me oleme tahtnud muuta mahtu? See ei vasta tõele. See ei vasta tõele, austatud juhataja! Seda praegust eelarvepunkti me ei saa mingil juhul sellisel kujul menetleda. Meie muudatusettepanekud on jäetud kõrvale, need ei ole kantud muudatusettepanekute lehele põhjusel, mis ei vasta kodu- ja töökorra seadusele. Nii et minu ettepanek on praegu seda punkti mitte arutada ja kas siis kanda meie muudatusettepanekud, nii nagu kord ja kohus ette näeb, muudatusettepanekute lehele või täna seda arutelu mitte avada ja rahanduskomisjon likvideerib oma praagi, kannab selle muudatusettepanekute lehele ja me saame selle menetlusega edasi minna. Aitäh!

Aitäh, hea kolleeg! Nagu te nägite, ma juba kutsusin rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni siia Riigikogu kõnetooli, ja see on see koht, kus te saate kõik protseduurilised küsimused, ka selle konkreetse eelnõu menetluse kohta, ära küsida. Antud juhul kindlasti rahanduskomisjoni esimees on õige inimene, kelle käest neid küsimusi küsida. Ma ei näe praegu küll põhjust, et me peaksime selle eelnõu menetlemisest siin praegusel hetkel loobuma. Urmas Reinsalu, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Austatud istungi juhataja! Need küsimused on tegelikult ikkagi suunatud teile, sest vaadake, parlamendi töökord ja selle tagamine, täiskogu kvaliteetse töö tagamine vastavalt seadusele on istungi juhataja elementaarne ülesanne. Esmaspäeval kella viieks peab meile olema esitatud täielik muudatusettepanekute loend nendele eelnõudele, mida me sellel töönädalal hakkame menetlema. Esmaspäeval esitatud muudatusettepanekute loendis, nagu siin eespool viidati, ei sisaldunud kahte sisulist muudatusettepanekud, mis olid täpse kontuuriga sõnastatud vastavuses Riigikogu kodukorraseaduse § 100 ja § 99 nõuetele. 

Ja nüüd on meil tekkinud olukord, tõepoolest, millest tuleneb see niissugune vingerdab hoiak, kuhu me oleme jõudnud. Kui Isamaa paneb ette sisuliselt astuda samme valitsemiskulude vähendamiseks, seda juba 2024. aasta vaates, siis valitsusliit ei soovi isegi seda võimalust täiskogu menetlusse anda. See on väga halb pretsedent. See on olukord, kus võib arutada selle üle, kas mingi ettepanek on realiseeritav objektiivselt, kas see on või teise poliitikakavatsuse elluviimiseks otstarbekohane. Kuid kodukorraseadus ütleb: esitatud muudatusettepanekud tuleb tuua parlamendi täiskogu ette. Omaette küsimus on, milliseid parlamendi täiskogu toetab või mitte. See oli üks osa sisuliselt meie alternatiivsest eelarvest. Ja te olete seda vastustanud süsteemselt. Teie poliitiline käitumisjoonis on täiesti erinev. Ja te mõtlete, et kui te kustutate ja püüate siin parlamendisaalis Isamaa poliitikat selliste, seadust rikkuvate meetmetega kustutada, siis otsekui see Eesti poliitikas omab mingit mõju. Jah, teil on hääled ja teil on võim, aga see ei tähenda, et see on absoluutne ja see on lõplik. Ka teie võim lõpeb kunagi. 

Ettepanek on väga lihtne ja konkreetne. Te peate andma vastuseid, millise paragrahvi alusel on rahanduskomisjon selle otsuse langetanud, et meil ei ole terviklikku muudatusettepanekute loendit. See ei ole rahanduskomisjoni autonoomne suva olukorras, kus on selge seaduserikkumine. Konkreetne ettepanek on katkestada selle seaduseelnõu … mitte alustada selle seaduseelnõu menetlemist ja juhatajal teha üleskutse, vajaduse korral Riigikogu juhatuse otsust kujundades selge ülesanne rahanduskomisjonile: viia seadusega kooskõlla muudatusettepanekute tabel. Kui rahanduskomisjoni liikmete enamus, kasutades seda koalitsioonis, ma saan aru, kokku lepitud käitumisjoonist, mis muutub juba retsidiivseks, ei nõustu sellega, siis peab Riigikogu juhatus ise langetama selle otsuse ja esitama korrektse muudatusettepanekute loendi parlamendi täiskogu ette. See on väga põhimõtteline küsimus. See on valikute koht, kas parlamendil on võimalik hääletada põhimõttelisi erinevaid poliitika alternatiive, sealhulgas neid alternatiive, mis võimaldavad rahanduslikult jätkusuutlikult jõustuda riigi eelarvepoliitikat nõnda, et vaja ei ole maksutõusude massiivi Eestile, Eesti inimestele ja ettevõtetele peale suruda. 

Härra istungi juhataja, ma kutsun teid heauskselt dialoogi vaimus praegu langetama otsust, mis on vältimatu, kui tahta õiglaselt ja ausa kohtumõistjana Eesti Vabariigi rahvaesindust juhtida.

Aitäh, hea kolleeg! See diskussioon on täna juba korra istungi rakendamisel toimunud. Me oleme ka korduvalt siin juhtinud tähelepanu, et komisjonide enesekorraldusõigus on suur. Ka rahanduskomisjoni esimees tuleb täna siia Riigikogu kõnetooli, et kõikidele küsimustele vastata. Te ise andsite ka vastuse oma küsimusele, kui te rääkisite katkestamise võimalusest. Te saate teha eelnõu katkestamise ettepaneku ja Riigikogu täiskogu saab selle ettepaneku üle otsustada. See on see protseduurikas ka tänase menetluse tarvis. 

Helir-Valdor Seeder, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh! Ma resoluutselt protestin selle praeguse käitumise kohta, et me menetleme seda tavakorras justkui ja meil on õigus teha katkestamise ettepanek, mille loomulikult koalitsioon oma häälteenamusega maha hääletab. Niisugust brutaalset kodu- ja töökorra seaduse rikkumist tegelikult siin ei mäletagi, mis täna toimub lausa ahelreaktsioonina mitme eelnõu puhul. Aga siiski on need kaks erinevat juhtumit, see ei ole täiesti analoogne. Ja ma ma avan selle sisu natukene ja siis ma teen ka ettepaneku. 

Kui te suudate jälgida ja kui teil on see eelnõu nüüd ees seletuskirjas, siis on meie muudatusettepanek väga selge: ettepanek Vabariigi Valitsusel vähendada keskvalitsuse kulusid 200 miljoni euro ulatuses. Siin ei ole sõnagi eelarve kogumahu muutmisest, kas selle suurendamisest või vähendamisest. Nii nagu baasseadus ütleb, kasutamata vahendid, sealhulgas ka kokkuhoitud vahendid, kantakse aasta lõpul üle riigireservi. Ja isegi matemaatiliselt, nüüd pange tähele, kui te vaatate kogu meie kahest punktist koosnevat muudatusettepanekut, ka matemaatiliselt, kui te teete nüüd järelduse, et me selle võrra justkui tegime ettepaneku vähendada mahtu, siis selle muudatusettepaneku teine osa ütleb: Vabariigi Valitsusel piirata 24. aasta riigieelarvest 25. aasta riigieelarvesse ülekantavaid kulusid 200 miljoni euro võrra ehk jätta need rahalised vahendid 24. aastal kasutusse juba alustatud investeeringute rahastamiseks ja riigikaitsekulutuste rahastamiseks. Nii et ühelt poolt vähendada 200 miljonit ja teiselt poolt mitte kanda üle, vaid jätta raha sinna sisse, ehk see bilansina moodustab nulli. Nii et ka matemaatiliselt ei ole eelarve mahu muutmist, kui te suutsite seda mõttekäiku järgida. 

See on täiesti vägivaldne tõlgendus juhtivkomisjonilt ja pahatahtlik, et mitte lülitada seda muudatusettepanekut siia ja anda Riigikogu liikmetele võimalust muudatusettepanekut hääletada. See peab olema muudatusettepanekute juurde lisatud ja seda juba peab kontrollima Riigikogu juhatus, et esitatud materjalid vastaksid kodu- ja töökorra seadusele. See ei ole ainult komisjoni ainupädevus. Nii et minu ettepanek jätkuvalt on see: niikaua kui ei ole seda viidud muudatusettepanekute loetellu, ei saa me siin alustada selle punkti arutelu. 

Aitäh, hea kolleeg! Istungi juhatajal on küll siin äärmiselt, või istungi juhataja poolt oleks äärmiselt ebakorrektne sellesse sisulisse arutellu langeda. See on ikkagi arutelu, mis peaks toimuma nüüd komisjoni esimehe ja Riigikogu liikmete vahel, ja seda me tahamegi siinkohal alustada. Mida kiiremini me selle juurde jõuame, seda kiiremini saavad ka teie küsimused vastuse. Mart Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!

Jaa, aitäh! No ma tahaks kolleege Isamaast toetada ja öelda, et see on ikkagi ennekuulmatu omavoli. Ja see on sariomavoli. See algas kevadel opositsiooni tasalülitamisega nii-öelda obstruktsiooni likvideerimise tähe all ja see jätkub praegu. Ei ole võimalik, et lihtsalt suvaliselt, sisuliselt suvaliselt parandusettepanekuid ei menetleta, komisjonis seotakse kimpudesse, keeldutakse üldse neid arutamast ja saali ei tooda. See on täielikus vastuolus kogu selle 30‑aastase riikluse väljakujunenud ja ka seadustatud seisukohtade, traditsioonide ja seadustega. 

Ja ma tahaksin teile öelda ühte asja. Sellele juba juhtisid samuti kolleegid Isamaast tähelepanu, et teie võim ei ole igavene. Ja mina ütlen teile nüüd ühte asja: need teiepoolsed rikkumised, teiepoolsed rikkumised, personaalselt, aga ka teie kaasesimeestepoolsed, need saavad registreeritud. Ja te peate sellest ühel päeval aru andma, sest ei ole võimalik, et te teadlikult ja tahtlikult rikute seadusi ja arvate, et pääsete karistamata. Eesti seadustes on selgelt öeldud: kui ametiisikud teadlikult ja tahtlikult seadust rikuvad, siis see on kriminaalkuritegu. Nii et palun võtke arvesse: teie võim lõpeb ühel päeval ja te peate selle eest aru andma.

Aitäh! Ma ei saa seda isegi kuidagi protseduuriliseks küsimuseks lugeda. Siin ei olnud protseduuri, pigem oli sügav isiklik hinnang ja täiesti, täiesti põhjendamatu ähvardus. Ma ei saa seda kuidagi protseduuriliseks küsimuseks lugeda. 

Urmas Reinsalu, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Hea istungi juhataja! Ma tahan teid julgustada, et Isamaa vaade kindlasti ei ole … Tulevikuks ma võin anda sõna Eesti inimestele, aga ka meie poliitilistele oponentidele, et kui saabub aeg ja meie võimalus on siin saalis enamuse poolel langetada otsuseid, ja ma loodan, kvaliteetsemaid otsuseid kui tänase poliitilise agenda sihid, et siis kindlasti me ei lasku sellisesse poliitilisse juhtimismudelisse. 

Vaadake, meie küsimus on täna põhimõtteline. Ka meie ettepanekute taga on Eesti inimeste ootused ja soov leida lahendus ka tänase Eesti ummikseisudele tegeliku poliitilise alternatiivi pakkumisega. Ja siit saalist me peame kahekõnet Eesti inimestega, Eesti ühiskonnaga, Eesti inimeste nii murede kui ka usuga paremasse võimalikku alternatiivi. Te võtate nendelt Eesti inimestelt hääle ära. See on küsimus selles, et te ütlete, et teil on võim ja te võite seda teha. Te suurendate usaldamatust Eestis, te suurendate poliitilist vastasseisu ja te suurendate ummikseisu sellise käitumisjoonisega. 

Nüüd teie osundus, et see ei puutu teisse. Et see, mis Riigikogu saalis toimub, ei ole teie asi. Et te olete nii-öelda tehniline registraator parlamendi juhatajana. Ma siiski selle käsitluse vaidlustan olemuslikult, sest see seadusrikkumine, millega esmaspäeval meie ettepanekuid ei suunatud, ei antud parlamendiliikmetele kättesaadavaks, see rikkumine toimus juba esmaspäeval ja te olite sellest suurepäraselt teadlik. Ma saan aru, see oli teie koalitsioonis kokku lepitud poliitiline käitumisjuhis, millele juhatajatel, parlamendi enamusse kuuluvatel juhatajatel on ülesanne teha katet, komisjoni koalitsiooni enamus peab realiseerima selle läbi selle seadusvastase hääletuse. Ja loomulikult on selle loogika seisukoht üks: püüda Isamaa poliitilist alternatiivi tühistada seda mitte siia parlamendi saali tuues. Ja siit ma pöördun teie poole, Riigikogu esimehe poole: ärge loobuge sellisest poliitilisest käsitlusest. See kahjustab ühiskonna minimaalset usaldust ja viib ühiskonna efektiivsust allapoole. 

Teil on võimalus praegu sellest valitud käekirjast loobuda. Võtke juhataja vaheaeg, langetage otsus selle kohta, et me täna seda asja ei aruta, ja katsume leida dialoogis lahenduse nõnda, et meil on võimalik sisulist debatti pidada selliselt, et me saame ka hääletada ettepanekuid, et rahvaesindajail – meil kõigil on mandaat, me kõik väljendame siin Eesti ühiskonna inimeste mingeid vaateid – oleks võimalik ka realiseerida oma põhiseaduslikku pädevust. See on minu konkreetne ja selge üleskutse. Härra Seeder põhjendas ratsionaalselt, miks see rahanduskomisjoni väljamõeldud, ütleme, viigileht, juriidiline, ei ole sekundikski kriitikat kannatav. Mu küsimus on teile väga lihtne. Ma küsin praegu: millise kodukorraseaduse paragrahvi alusel Isamaa ettepanekuid ei ole lülitatud praegu siin menetletavasse 2024. aasta riigieelarve muutmise seadusse? Väga konkreetne ja mõõdetav küsimus.

Aitäh, hea kolleeg! Nagu ma ütlesin, et kõik need küsimused palun juhtivkomisjoni esimehele suunata, sellepärast et tema on olnud nende arutelude juures ja temal on olemas ka väga selged põhjendused, mille alusel on Riigikogu rahanduskomisjon oma otsused langetanud. 

Nende sõnadega on mul väga hea meel paluda Riigikogu kõnetooli Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. Palun!

Tere õhtust jällegi! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu numbriga 517, 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu, teiseks lugemiseks kolmel rahanduskomisjoni istungil koguni: 4., 7. ja 11. novembril. Ja eelnõu sisu on loomulikult, et vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus algatada riigieelarve muutmise seaduse eelnõu eelarve vahendite kogumahtu muutmata ja seda tuleb teha hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu. 

Esimene lugemine on loomulikult möödunud. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli k.a 29. oktoober kell 17.15. Selleks ajaks laekus kaks muudatusettepanekut Isamaa fraktsioonilt. Esimene neist oli väga napp, üherealine ja nõudis keskvalitsuse kulude vähendamist 200 miljoni euro ulatuses. See säte, mida siit äsja ette loeti, ütleb, et tuleb täpselt nimetada, kust see need summad tuleb vähendada. Ja sellist rida, nagu keskvalitsus, eelarves ei ole. Keskvalitsuse definitsiooni annab ka riigieelarve baasseadus, see sisaldab valitsust, valitsusasutusi, põhiseaduslikke institutsioone, Riigikogu Kantseleid, Vabariigi Valitsust, Riigikohut, lisaks sotsiaalkindlustusfonde ja veel avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, mille lõplik loetelu on Statistikaameti kodulehekülje peal. 

Eelarve baasseadus on teile muidugi piibliks. Kui te oleksite tahtnud teha korrektset muudatusettepanekut, siis te oleksite pidanud ikkagi täpselt ära näitama, kellelt see 200 miljonit, kelle kulusid 200 miljoni võrra vähendada. Praegusel juhul seda eelarve eelnõusse ei kanda ei saa ja seetõttu on rahanduskomisjonis vähemalt sellest ajast, kui praegune koosseis töötab, võetud selline joon, et me peame oma töö kvaliteedi piisavuseks saatma saali need muudatusettepanekud, ka opositsiooni omad, mis poolthäälte saades oleks võimalik seadusesse kanda. 

Kui see muudatusettepanek oleks saalis saanud poolthääled, siis ei oleks võimalik kanda eelarvesse rida "miinus 200 miljonit keskvalitsuse kulud". See ei ole võimalik, see ei ole korrektne muudatusettepanek. Ja seetõttu rahanduskomisjon ei ole seda saali saatnud. 

Teine muudatusettepanek on, et 24. aasta riigieelarvest üle kantavate kulude piiramist samuti 20 miljoni euro ulatuses. Ülekandmise tingimused sätestab samuti nii-öelda eelarve baasseadus. Ja seda me praegu ei muuda. Kui jäävad jäägid, siis kantakse need üle nii, nagu seadus ette näeb. Selles mõttes jääkide ülekandmist enne nende tekkimist ei saa eelarvesse kanda. Ja seetõttu on need muudatusettepanekud jäänud siis komisjoni poolt muudatusettepanekute nimekirja lisamata, kuna nad on muudatusettepanekule esitatavatele nõuetele mittevastavad. Mitte Isamaa fraktsiooni nõuetele, nagu Helir-Valdor Seeder kaunisti püüdis tõlgendada seda sõnade järjekorda siin protokollis, ma arvan. 

Ja kui nüüd veel täpselt lugeda, siis vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele peavad muudatusettepanekud sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust. Ettepanekutes ei ole näidatud, millisest ministeeriumi tulemusvaldkonna programmi tegevusest tuleb kulusid vähendada ja piirata. Vastavalt riigieelarve seadusele iga-aastase riigieelarve muutmise seadusega riigieelarve kogumahtu muuta ei saa. Riigieelarve kogumahu muutmiseks tuleb algatada lisaeelarve, mille algatamise õigus on ainult Vabariigi Valitsusel. Samuti ei või riigieelarve eelnõu muutmise ettepanek põhjustada struktuurset eelarve puudujääki, samuti mitte selle suurenemist ega ka ülejäägi vähenemist. 

Ja kui ma nüüd ette ruttan komisjoni arutelu juurde, siis muudatusettepanekuid tõi valitsus ka, ja päris märkimisväärseid muudatusettepanekuid. Kärbiti erinevaid valitsussektori kulusid ja suunati need Vabariigi Valitsuse reservi. Neid kulusid vähendati ja suunati valitsuse reservi koguni summas 69 miljonit 630 689 eurot. 

Ja suuliselt siis esimesel komisjoni istungil, see tähendab 4. novembril Regina Vällik selgitas, et kulusid vähendatakse ja suunatakse valitsuse reservi ja neid ei kanta sealt edasi. Ja  siis küsiti tema käest, et miks me siis ei teinud lisaeelarvet, negatiivset lisaeelarvet. Vastus on protokollitud ka ja see oli see, et kui valitsus algatas eelarve muutmise seaduse, siis ei olnud veel teada, missugused on eelarve kulude vähendamise võimalused. Ja Regina Vällik kui valitsuse esindaja sõnas, et selleks, et valitsuse reservi suunatud 69 miljonit tõesti ei kanta üle järgmisesse aastasse, vaid see jääbki kasutamata, ei jääks pelgalt protokolli, selleks rahanduskomisjon soovis täiendavat paragrahvi eelnõusse ja selle sõnastus kinnitati. "§ 3. Rakendussäte. Käesoleva seaduse paragrahvi 1 lõike 2 Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse reservid eelarve reale, mis sisaldab seda 69 miljonit, ei laiene riigieelarve seaduse paragrahvis 59¹ lõikes 1 toodud vahendite kasutamise tähtaja pikendamine ühe eelarveaasta võrra." 

See tähendab, et selle eelarve muutmise seaduse eelnõuga me sisuliselt kärbime 69 miljonit eurot riigi kulusid, ja seda viimases kvartalis. Nii et ma arvan, lugupeetud opositsioon, te olete ise olnud valitsuses ja ma arvan, et te peaksite valitsust tunnustama selle eest. See 69 miljonit on päris suur raha ükskõik mis mõõtkavas. 

Kokku koostas rahanduskomisjon kaks muudatusettepanekut: ühe koostöös ministeeriumidega mitmest muudatusest koosneva valdavalt kulusid täpsustava muudatusettepaneku ja teise muudatusettepaneku, millega sätestatakse selle eelnõuga Vabariigi Valitsuse reservi suunatavate vahendite ülekandmise keeld. Muudatuste selgitused on ettepanekute juures toodud. Ma hilist õhtutundi nende ettelugemise peale kulutama ei hakka, ei hakka teie aega raiskama, te olete ise need kõik läbi vaadanud. 

Komisjon langetas järgmised otsused. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 13. novembril. Selle poolt oli 6 , vastu 1 – Aivar Kokk – ja erapooletuid ei olnud. Teine menetlusotsus oli teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Hääletustulemus oli samasugune, et Aivar Kokk oli vastu. Ja kolmandaks, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks viis tööpäeva, see tähendab 20. november 2024, kell 17.15. Ja selle  menetlusotsuse osas valitses konsensuslik üksmeel. Muudatusettepanekute lühem tähtaeg tuleneb vajadusest eelnõu kiiremini menetleda ja see on oluline seepärast, et muudatused jõustuksid ning vahendeid jõuaks siis teisiti kasutada enne 24. aasta lõppu. 

Ma arvan, et see on nüüd vahepeal toimunud arutelu piisav kokkuvõte. See on minu poolt kõik.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimus. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh, Annely! Kõigepealt konkreetne küsimus: miks selle eelarvega suurendatakse, kui me räägime, et programmipõhine loogika, siis tulemusvaldkonda "Tõhus riik" aasta lõpul, kui meil on jäänud kuu aega sisuliselt aasta lõpuni, 3,6 miljonit eurot? Mis see tähendab, "Tõhusale riigile" 3,6 miljonit eurot täiendavalt?

Ja teine. Siin käib kõva surimuri praegu selle manööverdamisega, sellega, finantseerimistehinguid vähendatakse 82 miljonit 200 000, et ajada see tasakaalu, kus te olete siin "Tõhusale riigile" ja teistele projektidele raha juurde leidnud. Mis finantseerimistehinguid neid vähendatakse 82 miljonit eurot? Kaks konkreetset.

Ma peaksin siis hakkama siit nendest … (Hääl saalist.) Te mõtlete, siin on erinevaid. (Hääl saalist.) Siin on päris mitu-mitu tabelit, ma peaksin need nendest välja võtma ja kokku liitma küsimuse teile vastuseks. Ma peaksin seda silmitsema. Riigikogu Kantselei suunab 320 000 eurot IT-investeeringutesse. See muidugi ei ole "Tõhusa riigi" programm, aga ma pean hakkama siit järjest vaatama. Presidendi kantselei on eraldi, Riigikontroll on eraldi. Kas teie küsimus on selle eelarve siis esialgu esitatud eelnõu kohta, ma näen? Sest muudatusettepanekutes, millest me praegu rääkisime, siin on "Tõhus riik" 82 000 eurot, siin ma isegi ei näe seda, 3,6 miljonit. Te räägite esialgsest eelnõust, mitte muudatusettepanekutest, mitte nüüd siis kahe lugemise vahel toimunud arutelust?

Urmas Reinsalu, te tahate praegu, ma saan aru, esitada teise küsimuse või täpsustada või esitada küsimuse istungi läbiviimise protseduuri kohta. Et kumb siis? (Urmas Reinsalu räägib midagi saalist.) Olgu peale, ma et, kuna…, aga praegu on oluline täpsustuse koht. Ma annan teile praegu siis võimaluse seda esimest küsimust täpsustada ja siis ma annan teile selle teise küsimuse, mida te soovite. Et teil on praegu võimalik seda esimest küsimust täpsustada.

Annely, jah, aitäh! Mu küsimus on, Annely, see, et meil on välja langetatud teiseks lugemiseks tabel, mis on § 1: kas see on nüüd alg-eelnõu või see on muudetud eelnõu, millele on viidud juba muudatusettepanekud sisse, et ma saaksin õieti aru, võib-olla, et ma olen ise ka eksituses praegu informatsioonist. Kas meil on välja langetatud see tabel, mis ei sisalda ise oma muudatusettepanekuid, aga see on eraldi vaidlus, kas sinna on nüüd siis muudatusettepanekud sisse viidud?

Teiseks lugemiseks, siin on nurga peale kirjutatud "Eelnõu teine lugemine 13.11", see on nüüd koos muudatustega, jaa. (Urmas Reinsalu räägib midagi saalist.) Ah, see, kolm … Siin, kui nüüd altpoolt vaadata, siis on ka näha, et kuhu need, missugustesse siis meetmetesse need lähevad: eelarvepoliitika kujundamine 701, riigi rahaasjade 1000, riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve 329, maksu- ja tollipoliitika kujundamine 244, maksu- ja tollikorraldus 400 eurot. Et selles mõttes siin on kirjas.

Urmas Reinsalu, teine küsimus, palun!

Aitäh! Tähendab, minu küsimus on see. Jah, need read on nii, nagu te ette lugesite: eelarvepoliitika kujundamine, riigi rahaasjade korraldamine – sinna on vaja miljoneid juurde detsembrikuus. Mis see põhjus tegelikult on? See on eufemism. "Riigi rahaasjade korraldamine" – mis see tegelikult tähendab? Miks see raha juurde läheb? 

Ja mu küsimus on väga konkreetne: mida tähendab, kus tegelikult valitsemiskulud kasvavad, tuleb välja, ma vaatan, Rahandusministeeriumi näitel, ja siis see kaetakse: "finantseerimistehingud –82 miljonit eurot". Mida need –82 miljonit eurot endas sisaldavad? Ma püstitasin hüpoteesi. Ma ei ole kindel, kas see nii on, aga te kindlasti komisjonis arutasite. Kas see sisaldab endas siis näiteks euribori vähenemisest tulenevalt mingit raha või mis see õigupoolest on?

Nii. Nüüd, selgitust sellele tabelile, mis on Rahandusministeeriumi tulemusvaldkond "Tõhus riik", seletuskiri sellele on esialgu esitatud eelnõu versioonis. Seda ei ole teiseks lugemiseks ümber kopeeritud. Ja siin on selgitusi leheküljel 17 ja leheküljel 25. Võib-olla loete ise? (Urmas Reinsalu kõneleb saalist.) Kas ma … Nii, ma ei tea. Siin on valitsemisalasisene muudatus kuludes. Rahandusministeerium suunab IKT valdkonna … Minul algab lehekülg 17. Ja siis on veel: Rahandusministeerium suunab – lehekülg 18 – ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium suunab – need on, ma näen, valdavalt IT-arenduskulud ja tugiteenuste pakkumine, toetuste rakendamine. Ja finantseerimistehingute eelarve väheneb 82 200 eurot. 2024. aasta riigieelarve koostamise käigus jäid planeerimata Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile antud finantseeringute tagasilaekumised riigieelarvesse. Eelnõuga täiendatakse nende valitsemisalade finantseerimistehinguid ja selle võrra vähenevad riigi laenukohustused. Siin tegelikult …  Ma ei oska seda teisiti seletada, kui seletuskirja ette lugeda.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Head Riigikogu liikmed! Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Urmas Reinsalu. Palun! (Urmas Reinsalu küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Ma ei taha kuidagi rünnata head ettekandjat. Kindlasti selles, et ta ei orienteeru selles tohuvabohus, ei ole praegu ka selle lisaeelarve puhul midagi üllatavat. Ei orienteeru praegu selles Riigikontrolli, ei orienteeru parlament, avalikkus ega eksperdid. Me oleme kaotanud raha juhtimise üle kontrolli. Ja hea näide on tegelikkuses see praegune juhtum, kus meile tahetakse ka jätta muljet, et midagi hoitakse kokku, lükatakse reservi. Samal ajal see 82 miljonit eurot, mis on nii-öelda finantseerimistehinguteks, midagi jääb tegemata siis, mille kohta me vastust ei leia. 

Ja nüüd on küsimus selles, et aasta lõpul president kuulutab selle seaduse ka välja. See on siis nii, et jäänud on aasta lõpuni – eeldame, et president kuulutab välja detsembri alul –, paar nädalat on jäänud siis detsembrit. Ja ettekujutus, et siis Rahandusministeerium nõuab juurde selleks paariks detsembri jõulunädalaks 3,6 miljonit eurot valitsemiskulusid, et hakata ellu viima tõhusat riiki – see on siis tegelikult raha juhtimise tase, et hakata kujundama viimasel kahel jõulunädalal eelarvepoliitikat. Eelarve on vastu võetud. Mida seal jõulude ajal tehakse selle rahaga, eelarve poliitikat? Mida tehakse selle rahaga, riigi rahaasjade korraldamist ja järelevalvet viimasel kahel nädalal? Rahandusministeerium taotleb miljoneid eurosid juurde. See seadus jõustub paar nädalat enne aasta lõppu, selleks et siis hakata peale, hakata riigi rahaasju korraldama – jõulude ajal. See on ilmselgelt raha kantimine valitsemiskuludeks selles suures operatsioonis, milles püütakse ette manada, et mingeid valitsemiskulusid kokku hoitakse. See on ikka hämmastav bluff, kogu lugupidamise juures, ja peegeldab asjaajamise taset. 

Nüüd teine küsimus, Isamaa esitas kaks konkreetset ettepanekut. Esiteks, et vähendada ülekantavat raha 2025. aastast aastasse. Ja loomulikult on seda võimalik seaduse tasemel teha suunisena valitsusele. Baasseadus ei keela seda. Baasseadus näeb ette üldreeglid, mis ei tähenda, et erinormi ka konkreetse eelarveseaduse rakendamisel ei võiks jõustada parlament. Ma toon teile ühe näite, proua Akermann. Näiteks rahvusvahelises lepingus Rail Balticu kohta, mis ratifitseeriti 2017. aastal, nähti Riigikogu otsusega ette tulevasteks riigieelarvetest, millisel moel peavad olema kirjeldatud Rail Balticu ehitamisega seotud riigieelarve investeeringud. Täpselt samamoodi konkreetne juhtimisjuhis. Ja nii oli meie – on meie – konkreetne juhtimisjuhis: tõmmake maha 200 miljonit eurot ülekantavast rahast, parandage riigi rahanduslike väljavaateid. 

Ja teiseks, väga konkreetne ettepanek: tegelikult mitte sellisel moel, et te jõulude ajal … Hoopis vastupidi, selle lisaeelarvemõte on hoopis valitsemiskulusid kasvatada 3,6 miljonit eurot. Ma toon konkreetse näite. Jõulude ja uue aasta vahel hakkab Rahandusministeerium 3,6 miljoni euro eest tegelema riigirahanduse korrastamise ja eelarvepoliitika kujundamisega. Puhake see nädal jõulude ajal, keda te tulete siis nii odavalt püüdma, et tegelikkuses midagi kokku hoitakse. 

Ja loomulikult me ju teame, mis selle taga on. Selle taga on see, et nominaalselt Rahandusministeerium väidab, et ta järgmisel aastal midagi vähendab, valitsemiskulusid, aga see raha, mis on ette nähtud jõulude ajal riigieelarvepoliitika korraldamiseks, tõstetakse lihtsalt üle. Ja seda juba planeeritakse – me oleme teadlikud niisugustest operatsioonidest – 2025. aastasse.

Meie sõnum oli lihtne, konkreetne juhtimisioonis. Me ei tegele pisiasjadega siin. Ühiskond ootab meilt poliitikavalikute langetamist. Valitsemiskulusid võtke 2024. aastal maha 200 miljoni euro jagu, ärge pange seda raha juurde. Siin on ridamisi muid asju. Nii nagu te teete näiteks Rahandusministeeriumi 3,6 miljoni euro eufemiseeritud programmi suurendamisega. Tõhus riik? Näete, üksteist ja pool kuud Eesti Vabariigis ei ole tõhus riik ja nüüd valitsus leidis, et jõulu- ja advendiajal tuleb elavdada 3,6 miljonit eurot selle eelarvega, kus meil on raske majanduslik ja rahanduslik olukord, täiendavalt 3,6 miljonit eurot selleks, et Eesti oleks tõhus riik. See ei kannata minimaalsetki kriitikat.

Ja teiseks, ma nendin, et see ei ole mitte protseduuriline suhtumine, vaid see on hämmastav arrogantsus, üleolek ja upsakus, et te neid Isamaa sisulisi ettepanekuid eelarve kohta ei julge siia täiskogu saali hääletamisele tuua. Te mõtlete, et te teete sellega Isamaa poliitika alternatiivi nõrgemaks: "Näete, seal on teie koht, laua all. Maha teie ettepanekud! Teil ei ole siin saalis jõudu." Aga uskuge mind, te annate meile hoopis sellega tugevama hääle – selle hääle, mida me väljendame siit Eesti rahvaesinduse kõnetoolist. Meie seisukoht 2024. aasta eelarvele on, nagu me ütlesime juba aasta alul, nagu me hoiatasime ka eelmise aasta lõpul, tegelikult see, et valitsemiskulusid tuleb kokku tõmmata, tuleb vähendada ülekantava raha mahtu. Täpselt niisugused konkreetsed poliitikaettepanekud me oleme ka selle eelarve-eelnõu kohta esitanud. 

Ja rahanduskomisjoni puhul, kui vaadata nüüd seda konkreetset teemaderingi, siiski jääb mulle segaseks see 82 miljoni euro finantseerimistehingute küsimus. Annely luges selle korrektselt ette. Aga see ei ole tegelikult vastus, see on mittevastus, see on formaalselt ette loetud tekst, milles sisulist läbipaistvust ei ole. Ja see teeb mulle väga tõsist muret. Töökorraldus rahanduskomisjonis, kui palju ollakse võimeline opereerima sisuliste poliitikavalikutega, mida Rahandusministeerium teeb, mida teeb valitsus oma poliitikaga …

Mu küsimus on Annelyle, ma pakun Annelyle platvormi tulla siia parlamendi ette, nagu ma olen mitu korda maininud, ja selgitada, mida tähendab see, miks me advendiajal eraldame täiendavalt Rahandusministeeriumile 3,6 miljonit eurot ja mida endas sisaldab see 82 miljoni euro finantseerimistehingutega vähendamine. Finantseerimistehingute võttega vähendame ja valitsemiskulud teise käega suurendame. See on praegune selle riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ja see on kehvapoliitika. 

Seda kehva poliitikat tuleb remontida ja sellepärast annab Isamaa üle ettepaneku katkestada eelnõu 517 seaduseelnõu menetlemine. Ma loodan, et kui parlament peaks seda toetama, siis me tuleme ka rahanduskomisjonis uuesti kokku, esitame need sisulised küsimused, kvaliteetsed küsimused, viime läbi valitsemiskulude vähendamise ja anname selge juhtimisjoonise siit ühiselt. See on sõbrakäe sirutamine saali sinna poolele, kust kogu koalitsioon on põgenenud, jäänud on vaid sümpaatne Annely Akkermann kaitsma seda võimuliitu. Vabandust! Loomulikult on seal ka meie kõigi lugupeetud ja tunnustatud professor Everaus, kes vapralt jälgib seda pingelist debatti.

Me ei kõnele siin pisiasjadest. Me kõneleme Eesti majandusest ja Eesti inimeste toimetulekust. Ja siin on olemas alternatiiv, muu hulgas ka selle eelarvega vähendada rahalisi vahendeid selleks, et ei peaks tõstma makse inimestele. See on ju alternatiiv, see on ju põhivalik. Mis me siin räägime nii-öelda pisiasjadest? Aitäh!

Aitäh! Ja nüüd palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Rain Epleri. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes Riigikogus toimuvat jälgivad! No kolleeg Reinsalu just rääkis põhjalikult sellest, millised on probleemid selle eelnõuga ja laiemalt, aga raskel ajal inimestel ei pruugi olla nii palju aega, et nii pikka ülevaadet kuulata. Ma seetõttu mõtlesin, et ma võtan lühemalt kokku selle probleemistiku, mis on konkreetselt selle eelnõuga seotud.

Me eelmises punktis just rääkisime sellest, et riigieelarve ülesehitus on läbipaistmatu, aga lisaks rääkisime sellest, et kui püüda sellest läbi närida ja aru saada, siis tegelikult see on kasutu tegevus, sest valitsusele jäetakse praktiliselt piiramatud võimalused aasta jooksul rahasid ringi tõsta. Ja vot nüüd see eelnõu, mida me praegu menetleme, mida nimetatakse Vabariigi Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmine, see on selle aasta eelarve. See ongi see, et nüüd me järgmises punktis kinnitame 2025. aasta eelarve ja siis 2025. aasta lõpus saabub siia jälle näiteks kolleeg Akkermann, võib-olla koguni võtab rahandusminister vaevaks siia tulla, ja ütleb meile sisuliselt, et me aasta jooksul kasutasime raha hoopis teisiti, kui me aasta tagasi teile ette panime, aga palun hääletage nüüd selle poolt, et need ümbertõstmised tagantjärele seadustada. Ja vot just sellise tegevusega meil selle läbipaistmatu riigieelarve kasutamisel tegeletakse. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Aivar Kokk. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Mina pean muidugi Annelyt natuke kaitsma. Tegelikult rahanduskomisjonis see teema oli väga teravalt üleval ja ma pean tunnistama, et peale Škoda reklaami, kui Mart ka jõudis rahanduskomisjoni, on rahanduskomisjonis muutunud olukord see, kus opositsiooni- ja koalitsioonipoliitikud teatud kohtades on päris ühte meelt, ja eriti sellesama 2024. aasta eelarve, siin lisaeelarvega, kus väga selgelt said kõik rahanduskomisjoni liikmed aru, et see on kõige suurem jama, mis üleüldse Riigikokku üle pika aja Rahandusministeeriumist tulnud on. Ja ainuke põhjus – ainuke põhjus! – on see, et Isamaa erakond on väga selgelt kritiseerima hakanud üleminevat raha, mis tavaliselt meil siin jookseb 2 miljardi juurde, ja nüüd proovitakse selles eelarves 70 miljonit tõsta nii-öelda, et oleks üleminev raha, siis ta on tegelikult juba, kui me hakkame arutama 2025. aasta riigieelarvet, siis sinna on juba see 70 miljonit ära kantud, ja nüüd pandi see siia reservi. Ja mul on hea meel, et komisjonis konsensuslikult otsustati, et seda raha ei ole võimalik järgmisse aastasse üle kanda. Sest tunne oli see, et kõigepealt paneme riigieelarvest järgmine aasta 70 miljonit ära, ja siis teeme siit veel ülemineva raha, et valitsuse reservist, noh, nii-öelda, kuhu on topitud kõik, no eriti peale seda, nii kui sotsiaaldemokraadid oma esimehega valitsusse saavad, riigieelarvet tegema hakkab, eks me oleme ka seal laua taga olnud, siis ju poliitiline katuseraha jookseb nagu sirinal.  

Ja ma toon siin mõne näite. Te mäletate, et eelmine aasta oli siin arutelu Siseministeeriumis, ja kõige tulisem teema oli Kopli komando kinnipanek. On teil meeles? See summa oli, keegi parandab, umbes 700–800 000, on ju. Ja nüüd võtame selle 2024. aasta eelarve lahti, vaatame Siseministeeriumit ja vaatame päästekomandot: raha on üle nii, et tapab. Me räägime siin lõpuks üle 3 miljoni, kus me võiks liigutada siiapoole ja sinnapoole, osta voolikuid või ATV-sid või midagi kolmandat. No kust see raha tuli nüüd? Eelmine aasta samal ajal nutsid nii minister kui ka päästejuht – ei ole, ma mäletan, et Annely laua otsas küsis mitmel korral, et kas tõesti on olukord selline, kus Tallinnas kõige ohtlikumas piirkonnas tuleb komando kinni panna, kas kusagilt Siseministeeriumist ei leita seda raha. Ei, meil seda raha ei ole. Aga noh, võib-olla jälle mõni lasteaed või kool või mida tahetakse ära teha. Täpselt nii on järgmise aasta riigieelarvest ära peidetud terveid ridu, nii liigutatakse siin miljoneid. 

Ja mul on kõige suurem kahju sellest, et täna tõesti riigieelarve seaduse muudatuse poolt teine lugemine lõpetati. Me anname nüüd selgelt selle loa, et näiteks Siseministeerium järgmine kord tuleb kahe reaga – nad ei pea rohkem kirjutama, sest ülejäänud õigused on ministril endal, ükskõik mis ridu sa sinna kirjutad –, ja siis ta võib järgmine päev need read muuta. Ja meil on komisjonis tekkinud olukord, et kui üks komisjoni liige ütleb midagi, et see ei ole hääletamiskõlblik, siis fraktsioon, või kogu komisjon muidugi, koalitsiooni pool hääletab selle muudatusettepaneku maha, see ei ole Annely, Annely peab lihtsalt komisjoni esimehena pärast selle hääletamisele panema, või tuleb Regina, keda ma väga austan Rahandusministeeriumist, ja kui ta julgeb öelda, et ma kahtlen või kõhklen, siis samal sekundil haaratakse kinni ja öeldakse, et see muudatusettepanek enam ei sobi, kuigi me täna saime väga selgelt aru, et need muudatusettepanekud oleksid pidanud minema rahulikult siia hääletamisele, ja mitte midagi poleks juhtunud. 19 muudatusettepanekut. Palun kolm minutit [lisaaega].

Kolm minutit lisaaega.

See aeg oli suhteliselt lühike, Keskerakond võttis paar korda kümneminutilist [vahe]aega, sest no mõned tahtsid käia vahepeal tuulutamas ennast ja pepu jäi võib-olla kangeks, onju. Mitte midagi ei juhtu, ööistungeid on siin peetud. Mina olen olnud siin, kui kolmapäeval kell 14 hakkab istung ja reedel kella 10 aeg tuli sotsidel meelde, et neil on kell 12 Paides volikogu, siis sai kiiresti lõpetatud, 100 viimast muudatusettepanekut läks möödaminnes, kuna väga hästi, kiiresti löödi haamrit siin selja taga. 

Aga see, mis siin on, ma ütlen, et see on kõige naeruväärsem asi, ja sellest saavad kõik rahanduskomisjoni liikmed ühtemoodi aru. Koalitsioon peab lihtsalt kaitsma oma, ütleme, ministrite ja valitsuse nagu rumalusi. Ja kõige kurvem on see, et kõik nad peavad kaitsma ka siin ääres oleva erakonna juhi asju, mida järjekordselt siia tehakse. Vaadake järgmine aasta, kuidas hakkavad need Facebooki reklaamid tulema vallavalimiste eel, et teeme seda, teeme teist ja teeme kolmandat ja vaatame eelarvet, selliseid ridu ei ole siin. Nii et, kurb. Vahest tuleks natuke rohkem mõelda komisjonis, pean kiitma, et palju rohkem on arutelusid, palju rohkem on arutelusid nii, et ei ole opositsiooni või koalitsiooni, aga vahel tuleb see nõrkusehetk. Ma saan aru, et koalitsiooni poole pealt, kus tahetakse igaks juhuks maha hääletada mõni muudatusettepanek, ma olen alati naernud, et kui on mõned üksikud muudatusettepanekud, siis siin saalis, isegi kui see võtab pool tundi aega, võtab see palju vähem aega kui siin protseduuriliste üle enne vaieldi. 

Ma loodan, et järgnevatel istungitel komisjonis selliseid muudatuste probleeme ei teki, aga tulevad sisulised, ja me saame ikkagi aru, miks kuskil on ka 82 miljonit liigutatud, või miks jõuludeks valitsusele antakse 3 miljonit, miks üle 3 miljoni Siseministeerium liigutab, miks mõni liigutus on 10 euroga ja 100 euroga, ma räägin: 112 eurot muudetakse, 27 eurot muudetakse, või siis muudeti see 82 miljonit. Ja keegi ei oska öelda täpselt, mis tehing ta on. See, mis seletuskirjas lahti kirjutatud on, see on sihuke ilus asi, aga see ei ole tegelikkuses see, mida me siin oleksime tahtnud kuulda.

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Ja asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõu 517 kohta on tehtud kaks muudatusettepanekut. Neist esimese on esitanud juhtivkomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Ka teise muudatusettepaneku on esitanud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Me oleme 517 SE muudatusettepanekud läbi vaadanud. 

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 517 teine lugemine lõpetada, aga meile on laekunud ettepanek Isamaa fraktsioonilt. Nimelt, Isamaa fraktsioon teeb ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 517 teisel lugemisel katkestada. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele ... Helir-Valdor Seeder, enne kui me hääletust alustan, teil on küsimus istungi juhatajale.

Aitäh! Ma tahtsin tähelepanu juhtida, et härradel Randperel ja Võrklaeval on märk 30 rinnas, aga ei ole ilus ehtida ennast võõraste sulgedega ja Isamaa reitingut rinda riputada. (Naer saalis.)

Aitäh, hea kolleeg! (Naerab.) Aga see on nüüd küll selline koht, mida ma kuidagi protseduuriliseks lugeda ei saa. Eks eesmärgid peavad kõigil kõrged olema. Aitäh!  

Aga, head kolleegid, järgnevalt panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku, Vabariigi Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 517 teisel lugemisel katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 19 Riigikogu liiget, vastu 57, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 517 teine lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 20. november kell 17.15.  

Järgnevalt tänane üheksas päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 513 teine lugemine. Ja palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Nii, tere õhtust, head kolleegid! Küsimused juba tulevad, see on tore.

Head kolleegid, ma korraks küsin: kas ettekandjat on kuulda? (Hääled saalis.) Ei ole kuulda? On kuulda? Selge, siis Annely Akkermann, palun!

Üks hetk, ma vist olen jätnud oma memo oma pingi juurde. Ma pean vist pingi juures korra uuesti ära käima.

Jaa, palun, kui te vajate korraks lisaaega, võite oma memo ära tuua. Nii, olemas. Ettekande pikkus kuni 20 minutit. Palun, Annely Akkermann!

Hakkame siis minema. Rahanduskomisjon arutas eelnõu numbriga 517, mis on 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu, teiseks lugemiseks ettevalmistamist käesoleva aasta 5. novembril. Eelnõu sisu kohta võiks öelda, et riigieelarve tulude kogumaht 2025. aastal on 17,7 miljardit eurot. Võrreldes 2024. aasta eelarvega kasvavad tulud 0,9 miljardi euro võrra ehk 5,2% ja kulude kogumaht on 2025. aastal 18,2 miljardit eurot, kasvades 2024. aastaga võrreldes 0,6 miljardit ehk 3,5%. Investeeringute kogumaht on aastaga kasvanud 9,4% võrra: 0,8 miljardilt eurolt 0,9 miljardile eurole. 2025. aasta maksukoormuseks kujuneb 35,8% SKP-st, mis on 0,7 protsendipunkti võrra kõrgem kui 2024. aastal. 

Selle eelarve juures on kõige tähtsam, et nokk on pöördunud ülespoole. Juba teist aastat kasvavad tulud kiiremini kui kulud ja 2025. aastal koos investeeringutega 3,8%. Trend on pöördunud. Siin eelarve seletuskirjas on ka, et nominaalset majanduskasvu prognoositakse 7%. Jah, inflatsiooniga korrigeerides on reaalselt 3%, mis on muidugi suur unistus, aga esimesed sõnumid, positiivsed, tulevad. Eile oli uudistes näiteks, et 4% on kasvanud eksport, mis on nagu väga-väga tõsine saavutus meie ettevõtjatelt. 

Teine oluline aspekt selle eelarve juures on öelda, et riik on kaitstud. See oli üldine soov valimistel. Riigikaitse sai viimastel valimistel siiski mäekõrguse toetuse. Kui üldine kulude kasv on 3,8%, siis selle sees on kaitsekulude kasv 9,3%. Ja NATO kaitseplaanide muutus nõuab täiendavaid vahendeid. Kavatsetakse täiendavalt sellele kolmele ja enamale protsendile SKP-st investeerida eelseisvatel aastatel 1,6 miljardit. See on tähtis igaühele. Seetõttu on ka maksude osakaal SKP-st 0,7% võrra kasvanud. Koalitsiooni esimees, peaminister, on välja kuulutanud maksurahu.

Laene võetakse valdavalt relvade ostuks ja sisejulgeoleku kuludeks ja jätkatakse Ukraina abistamist. Kolmandaks peab rääkima sotsiaalkuludest. Need kasvavad selle üldise 3,8% sees 7,6%. Ja riigi kulu tasemelt oleme selle eelarve järgi Põhjamaadega samal tasemel ehk 4,43% SKPst, aga maksutase on meil 35,8% SKP-st. 

Kärpe alt on välja võetud õpetajate palgad, sisejulgeolek ja küberturvalisus ja kärpida ei saa välisvahendite arvel tehtavaid kulusid, riiklikke omaosalusi välisvahendite eest tehtavates projektides. Eelarves on küllalt suur osa ka edasiantavatel kuludel. Need laekuvad, tulud kasvavad ja tuleb edasi anda. Kuludesse lähevad sellesama summaga KOV-idele, Tervisekassasse ja Töötukassasse. Ma ei tea, see on kokku vast peaaegu 4 miljardit. Ja nominaalselt, tõesti, järgmise aasta eelarves vähenevad töö- ja majanduskulud. 

Eelarve taotleb ka konkurentsivõime kasvu. Mida peab veel ka õiendama: eelarve tegelikult paneb majandusse raha juurde. Ma olen vägagi autoriteetsete inimeste käest kuulnud uudistest, et maksudega võetakse majandusest raha välja, ja tõepoolest, maksud nominaalselt kasvavad miljardi võrra. Kogutakse rohkem miljardi võrra makse kavatsuste kohaselt. Aga me paneme eelarvega majandusse 1,7 miljardit välisraha ja 0,7 miljardit laenu. 1,7 ja 0,7 on põhimõtteliselt 2,4 miljardit ja see on ikkagi kaks ja pool korda rohkem kui see, mis me maksudega tagasi kogume. 

Ja kui rääkida majandusse raha panemisest: Mirko Ojakivi ütles mulle ka saates, et selle 1,7 miljardit välisraha oleks iga valitsus majandusse pannud. Loomulikult oleks, see ei olegi teema, aga nendel välisvahenditel, 1,7 miljardil, on majandusele täpselt samasugune mõju kui sellel miljardil eurol, mis ära võetakse. Me paneme tagasi rohkem, palju rohkem, kui ära võtame. 

Ja mis veel konkurentsivõimet kindlasti toetab 11. aastat, on OECD riikide hulgas Eesti maksusüsteem kõige konkurentsivõimelisem ja eelarves on programmid suurtööstuse arenguks, eriplaneeringute kiirendamiseks, suuremahuliste taastuvenergiaprojektide arendamiseks ja kaitsetööstuse arendamise jaoks. 

Muud poliitilised suunad: väga suur rõhk on sisejulgeoleku, siseturvalisuse programmil, väga suur rõhk on eestikeelsele haridusele üleminekul. Haridus- ja Teadusministeeriumi seletuskiri räägib valdavalt eestikeelsele haridusele üleminekust. Selle üle, ma arvan, on ühine hea meel nii opositsioonil kui ka koalitsioonil ja 61,8 miljonit eurot selleks kulutatakse. Teadus- ja arenduskulud kasvavad 13%, aga ka teedeehitusele on 2025. aasta eelarves rohkem raha kui sellel aastal. Kavandatakse 100 miljoni euro suurust kaitsetööstuse fondi ja 74 miljonit elektrivõrkude tugevdamise jaoks. 

Jah. Nüüd ma kasutasin pisut pikemalt juhust, et rääkida selle eelarve sisust, kuna kaks ja pool kuud on räägitud valdavalt vormist. Seetõttu ma julgen öelda, et eelarvel on selge visioon, kuidas Eesti elu nendes tingimustes, mis meil praegu on, paremaks teha. 

Kui nüüd rääkida veel menetlusest komisjonis: muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli 30. oktoober, laekus 59 muudatusettepanekut, sealhulgas Keskerakonna fraktsioonilt 16, Eesti konservatiivse erakonna fraktsioonilt 14, Isamaa fraktsioonilt 1, Jaanus Karilaidilt 2, Andres Metsojalt 2, Tõnis Lukaselt 2, Anti Poolametsalt 1, Evelin Poolametsalt 1, Rene Kokalt 1, Arvo Allerilt 4, Varro Vooglaiult 5, Rain Eplerilt ja Kert Kingolt 10. Muudatusettepanekuid jäi nimekirja 54. Ma pean ikkagi tunnustama kolleege opositsioonist: muudatusettepanekud olid väga korrektsed ja neid kõiki sai arutada ja need sai rahuliku südamega panna muudatusettepanekute nimekirja, välja arvatud 6. 

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni kaks muudatusettepanekut nägid katteallikana Rail Balticu projekti rahastamise vähendamist, aga seda me ei saanud muudatusettepanekute loetelusse panna, sest põhiseaduse § 116 kohaselt ei tohi muudatusettepanekuga ette näha riigieelarve eelnõus selliste kulude kustutamist või vähendamist, mis tulenevad muudest seadustest või Riigikogu ratifitseeritud välislepingutest. Rail Balticu ehitamise tegevuskava tugineb 19. juunil 2017 vastu võetud "Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse" paragrahvist. Seetõttu Rail Balticu kulu ärajätmist ei saa selle eelarve menetluse käigus arutada, sellelt projektilt ei saa kulusid tõsta mujale. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni kaks muudatusettepanekut. 

Ja Arvo Alleri muudatusettepanek, millega vähendatakse Rahandusministeeriumi valitsemisala finantseerimistehinguid ja kasutatakse neid katteallikana erinevate kulude katmisel – sellega on niimoodi, et Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 120 vastavalt peab riigieelarve eelnõule esitatud muudatusettepanek sisaldama kõikide muudatustega kaasnevate riigieelarve eelnõu tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute muudatuste täpseid sõnastusi. Tulenevalt riigieelarve seaduse §-st 40 ei või riigieelarve eelnõu muutmise ettepanek põhjustada struktuurset riigieelarve puudujääki, selle suurenemist ega struktuurse ülejäägi vähenemist. Seetõttu ei ole kulu katmine finantseerimistehinguga lubatav. 

Ja Isamaa fraktsiooni üks muudatusettepanek, mis oli esitatud ja avalikkusele tutvustatud kui 2025. aasta riigieelarve terviklik alternatiivne eelarve, sisaldas muu hulgas kaheksat erinevat ettepanekut. Ütleme, et kui meil see riigieelarve, mis valitsus esitas, on 600 lehekülge, siis ma ei tea – teie alternatiivne eelarve oli vist seitse lehekülge, kaks nendest kaaned –, Eesti riiki selle eelarve järgi juhtida kindlasti ei saa. Te olite esitanud selle muudatusettepanekuna. Põhiseadus näeb ette, et riigieelarve esitab valitsus, ja seetõttu fraktsioonid ei saagi alternatiivset eelarvet Eestis esitada. Seal oli kokku kaheksa muudatusettepanekut. Neid ka niimoodi kaheksaks lahutades ei ei saanud panna sellesse muudatusettepanekute nimekirja, sest ettepanek number üks on seotud riigieelarve ülesehitusega ja see põhimõtteliselt käis baaseelarve, nii-öelda baasseaduse kohta, et kuidas kulud peaksid olema liigendatud. Eelarve endaga ei saa kulude liigendusele tingimusi seada. See oli nagu teise eelnõu kohta. (Hääl saalist.) Ikka ei saa.

Ja muudatusettepanekus sisalduvate ettepanekutega 2–6 suurendatakse erinevaid kulusid. Katteallikana on nähtud ettepanekuga 7 keskvalitsuse kulude vähendamist. Ja põhimõtteliselt seesama probleem, mida siin eelmise eelnõu juures sai pikalt lahatud, et on täpsemalt määratlemata, millise ministeeriumi tulemusvaldkonna programmi tegevusest tuleb kulusid vähendada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 120 peab riigieelarve eelnõule esitatud muudatusettepanek sisaldama kõikide muudatustega kaasnevate riigieelarve eelnõu tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute muudatuste täpseid sõnastusi. 

Ja kaheksas muudatusettepanek selles alternatiivses eelnõus: sellega soovitakse anda Vabariigi Valitsusele korraldus uuesti riigi eelarvestrateegia kinnitada, mida ei saa kohustada 2025. aasta riigieelarve seadusega, sest tegemist on Vabariigi Valitsuse dokumendiga ja see volitus on antud valitsusele seadusega. Samuti ei ole lubatud tulenevalt riigieelarve seadusest 2025. aasta riigieelarve seadusega muuta ega kehtetuks tunnistada teisi seadusi. Jah.

Aga mis puudutab ikkagi neid 54 muudatusettepanekut: näiteks Keskerakonna esitatud muudatusettepanekud – Anastassia Kovalenko-Kõlvart oli neid rahanduskomisjonis tutvustamas –, ma ei tea, kes need vormistas, igatahes need olid vormistatud veatult. Seetõttu ma ikkagi julgen öelda, et Riigikogus on omajagu inimesi, kes eelarvesüsteemi tunnevad ja teevad muudatusettepanekuid ja kui nad soovivad, et neid hääletatakse, siis nad vormistavad need ka veatult. Suur tänu, suur tänu konstruktiivse suhtumise ja igati täpse töö eest! 

Natuke on veel aega. Siis, mis komisjonis toimus. Valimiskomisjon on pöördunud nii komisjoni kui Rahandusministeeriumi poole, et nad vajavad lisavahendeid oma IT-süsteemide jaoks. Küsisime, et kas selline muudatus on tulemas, ja öeldi, et esitatakse see muudatus kolmandale lugemisele Rahandusministeeriumi poolt. Mind ennast muidugi huvitas väga, et see ebatraditsiooniline lisa, mis on eelarves – kõigepealt on eelarve tulemusvaldkondade ja programmide, meetmete, tegevuste ja teenuste kaupa ja seal on lisa, mis on põhimõtteliselt eelarve kulud, administratiivselt jaotatud, ja tulud ka –, et kas need viiakse kooskõlla selle tegevuspõhise eelarvega. Ma eelarvetehniliselt, rahandustööd varem väga palju teinuna, leian, et see on möödapääsmatu, et eelarve erinevad osad peavad omavahel olema koos kuni selle täpsuseni või selle ühikuni, milles eelarve on tehtud, meil tuhandetes eurodes. Regina Vällik ütles, et tõepoolest, nii see on, et lisa viiakse ka kooskõlla. Need muudatused, mis teise ja kolmanda lugemise vahel tehakse selles põhieelnõus, viiakse ka lisasse ja need on omavahel kooskõlas, kui nad Riigikogus kolmanda lugemise läbivad. See tähendab seda, et kui me küsime ja nõuame eelarve täitmise aruannet, siis me saame küsida seda nii sellele tegevuspõhisele kui ka sellele lisale, mis tähendab seda kõige suuremat muutust: muudetakse neid kulumudeleid raamatupidamisega tihedamalt seotud oleva administratiivselt liigitatud kuludele ja tegevuste järgi liigitatud kuludele. Seal vahel ei saa kulumudelitega põhimõtteliselt enam liigutada assigneeringuid, mille üle on siin saalis ja kuluaarides ka olnud väga palju nurinat. Aga ma arvan, et ega see arutelu väga pikk ei olnud ja põhilisema rääkisin ära, olulisemad aspektid. 

Ma võib-olla räägiks veel menetluslikest otsustest. Komisjon tegi järgmised ettepanekud. Võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna. See ettepanek oli konsensuslik. Ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Hääletasime: 6 poolt, vastu olid Aivar Kokk, Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Siim Pohlak, erapooletuid ei olnud. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg kümme tööpäeva. See tähendab, et kui esimene lugemine lõpetatakse täna, siis on muudatusettepanekute tähtaeg 27. novembril kell 17.15. See on minu poolt kõik. Näed, ongi kell õige.

Nii. Täpselt 20 minutit. Aitäh! Lugupeetud ettekandja, teile on ka rida küsimusi. Kõigepealt esitab küsimuse kolleeg Lauri Laats. Palun!

Aitäh, Riigikogu esimees! Hea ettekandja, hea kolleeg! Te mainisite ära, et järgmise aasta eelarvega võetakse lisamaksude ja maksutõusudega inimestelt ja ettevõtjatelt ehk kogu ühiskonnalt miljard, mis on väga suur summa. Teiselt poolt te tõite välja, et miljard me võtame, aga riik ka ju investeerib. Tõite välja ka need summad ehk siis 1,7 miljardit, mis tulevad Euroopa Liidu fondidelt, ja 700 miljonit see, mis riik võtab laenu. Selline tunne, et … Ma ei tea, kas te tahtsite meelega eksitada või kogemata, et see oleks nagu mingisugune suur võit. Lihtsalt et inimesed saaksid aru: tegelikult, kui me vaatame 2024. aasta eelarvet, siis Euroopa Liidu fondist oli vastavalt 1,1 miljardit ja 0,82 miljonit oli omavahenditest. Ja see lihtne matemaatika tegelikult annab kokku, et ikkagi praegu ühiskonnast võetakse rohkem tagasi. Mul on väga lihtne küsimus. Ma olen otsast lõpuni vaadanud seda eelarvet. Kolm asja tooge välja: kellele, milleks see eelarve on mõeldud ja kelle elu läheb järgmine aasta paremaks?

Jah, Euroopa Liidu ja teisi välisvahendeid – neid on rohkem kui ainult Euroopa Liidu toetused, on CO₂-raha, on majandusühenduse programmid, Norra programm, Šveitsi programm ja military mob…, sõjalise mobiilsuse programm. Hästi suur kriitika on olnud see, et riik kogub maksudena majandusest raha välja. Tõepoolest, me kogume maksudena, plaanime – eelarve on plaan – plaani järgi koguda välja majandusest 1 miljard eurot ja siis me paneme tagasi 1,7 miljardit välisvahendeid ja 0,7 miljardit laenu, ja seda on 2,5 korda rohkem. Ma ei saa nõustuda selle väitega, et riik kogub majandusest raha välja. Ei ole oluline, mis on selle euro allikas, mis riigi poolt majandusse lastakse – on see laen, on see välistoetus –, vaid oluline on, et ta läheb majandusse. (Saalist öeldakse midagi.) Eelmisel aastal oli suurusjärk sama, eelmisel aastal oli suurusjärk sama.

Aga te küsisite kolme põhisõnumit. Kolm põhisõnumit on riigikaitse ja julgeolek: riigikaitse ise, NATO uute kaitseplaanide juurutamine, riigikaitsetööstus, kaitsetööstusfond, kaitsetööstusparkide arendamine ja sisejulgeolekule eraldised. Riigikaitse ja julgeolek. Ebakindlus on see, mis eestlasi kurnab. Ja ma arvan, et rohkem kui riigikaitsemaks, mis on väga laiapindne, tekitab Eesti inimestes ebakindlust ikkagi see, ütleme, et taevaalune on pommidest must Ukrainas ja Lähis-Idas. See ebakindlus tuleb väga palju rohkem väljastpoolt ja välisuudistest kui Eesti-siseselt julgeolekumaksust. 

Teine on kindlasti majanduskasv: suurettevõtete programmid, taastuvenergia suurtootmine, et energiamahukad suurettevõtted saaksid tulla, ja konkurentsivõime, madal maksutase. 35,7% SKP-st on Euroopa Liidu kontekstis meie sihtturgudega võrreldes madal maksutase. Meie eeskujumaad Rootsi, Taani, Soome – seal on maksukoormus SKP-st üle 40%. Ja see vahe on märkimisväärne. Lisaks veel see, et me hoiame siis 11. aastat esikohta oma maksukorralduses. Tõhus riik: riigieelarve positsiooni jälgime, kulusid kärbitakse mitte üks kord ega kaks korda lisaeelarvega, vaid kokku hoitakse kogu aeg. Isegi eelarve muutmise eelnõuga, mis oli eelmine eelnõu, me 70 miljonit korjasime keskvalitsuse kulusid reservfondi, mille jätame üle kandmata. Eesti keeles: otsustasime, et hoiame kokku, tõhustame riiki.

Ja toimetulek kogu Eestis: sotsiaalkulud, pensionitõus. Sotsiaalkulude kasv on … Ma lugesin selle siit ette, ma otsin selle uuesti üles. Sotsiaalkulude kasv on tublisti, on 7,6% võrreldes eelmise aastaga, samal ajal kui kulud üldiselt kasvavad 3,8%. Ja sotsiaalkulusid saavad meil kõik inimesed, sotsiaalkulud on pensionid, lastetoetused on Tervisekassa eraldis, mis sellel aastal on üle 2 miljardi euro. Kõik, kellel on tervisekindlustus, saavad sellest abi. Ja seoses automaksu kehtestamisega kasvasid ka puuetega inimeste toetused ja võimalus saada abi abivahendite soetamisel. See on selle eelarve nägu: riigikaitse ja sotsiaalkulud, kui sa küsid, ja konkurentsivõime – kolm asja.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kiitsite paljusõnaliselt seda käesolevat järgmise aasta eelarvet, aga kiita said ka need muudatusettepanekute esitajad, kes läbisid selle tiheda filtri ja sõela ja olid korrektselt esitanud oma muudatusettepanekud ning kellel oli õnn pääseda siia dokumenti sisse, kelle muudatusettepanekuid arvestatakse. Ma saan aru, et minu kaks muudatusettepanekut kuuluvad nende pärjatute hulka. Aitäh selle hea sõna eest! 

Need muudatusettepanekud on seotud tõesti järgmise aastaga või Eesti raamatu aastaga, kui 500 aastat saab eesti kirjakeele algusest ja esimesest teadaolevast eestikeelsest raamatust. Ja seda tuleb tähistada. Tähistavad lätlased, kuna lätlastel on olnud sama õnn oma keelt just sellessamas raamatus kunagi 500 aastat tagasi näha, või mitte näha, vaid teada. Ja meie ka. Mitmed institutsioonid vajavad tegelikult vahendeid, et seda närutamisest, mis tegelikult Eesti raamatu aastat on kahjuks valitsuse poolt osast saanud, ületada ja seda uhket aastat uhkelt pidada. Ma ei leidnud põhjendusi, miks rahanduskomisjon minu häid ettepanekuid ei arvestanud. Kust ma võiksin neid lugeda? Või esitate need praegu siin?

Jaa. Ma lugesin seda ettepanekut, see on tõesti igati hea ettepanek. Ja rahaliste vahendite olemasolul vääriks toetust, ma üldse ei vaidle sellele vastu. Ei ole raha.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ega raha ei ole maailmast kadunud, see tuleb lihtsalt õigesse kohta panna. Minu arust eriti kontekstist väljas on see, et automaksu kehtestamine suurendas puuetega inimeste toetust. Mõelge, kui te selliseid asju ütlete. 

Aga ma küsin sellist asja. Siin Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on nüüd äkki avastatud, et seoses maamaksu tõusuga 2025. aastal suurendab ministeerium tema valitsemisalas olevate sihtasutuste toetust 70 000 euro võrra. Kas see maamaksu tõus siis tuli nii üllatavalt? Ja ma teiste ministeeriumide alt ei leidnud maamaksu tõusuga seotud kulusid või kulude kasvu. Kas need muudatused tulevad nüüd hiljem millalgi või teistel ministeeriumidel ei olegi ei maad ega kinnisvara, mis on seotud maamaksuga?

Kindlasti on teistel ministeeriumidel samuti kulusid, mis on seotud maamaksuga. Aga Kultuuriministeerium need muudatusettepanekud esitas, valitsuse kaudu siis. Ju neil on kitsam eelarve või on teistel ministeeriumidel võimalik oma kulusid ümber sättida. Aga praegu on jah nii, et kultuuriasutuste, maamaksukulude võrra suurendatakse nende eelarvet.

Vadim Belobrovtsev, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea kolleeg! Kas ma saan õigesti aru, et põhimõtteliselt selle eelarvega ei tõsteta riigiteenistujate palkasid?  Õpetajad, politseinikud, päästjad, kultuuritöötajad ja nii edasi – nad kõik, nende palgad jäävad samale tasemele, mis neil praegu on? Ja kui tsiteerida siseministrit näiteks, nad peaksid olema rahul sellega, et nende palkasid ei kärbita. Ja kas komisjonis näiteks Keskerakonnaga fraktsiooni muudatusettepanek, mis oleks seda olukorda parandanud, ei leidnud komisjoni toetust?

Ei leidnud. Ja tegelikult need grupid, Eesti avalikus sektoris palgasaajate grupid, on päris suured ja ma arvan, et ega kellelgi ei oleks olnud kahju nende palku tõsta, kui selleks oleks olnud majanduslikke võimalusi. Ja, ütleme, kui jaotati kärpeülesannet, siis nende palgakulude võrra vähendati kärpeülesannet vastavatele ministeeriumidele. Siin kärbitakse ikkagi iga päev, vaadatakse ringi, et kus saaks kärpida. Praegu on aeg sihuke.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud rahanduskomisjoni esimees! Ma usun, et te jälgisite seda debatti, mis siin oli suures saalis, kui rahandusminister seda eelarvet kaitses, ja mina isiklikult küsisin vähemalt kaks korda, kui mitte rohkem, ka teiste küsimuste raames, et kuidas tema näeb, kuidas uuest aastast pered hakkama saavad. Näiteks, kui on paljulapseline pere, neil on kaks autot, nad elavad maal, uuest aastast tõuseb käibemaks, tulumaks, aktsiisid tõusevad, rakendub automaks. Ja Eesti Konjunktuuriinstituut on välja toonud, et perede toimetulek on halvenenud: üha rohkem peresid on pidanud kasutama toime tulemiseks varasemaid sääste või tarbimislaenusid. Kas teie tõesti usute neid sõnu, mida on ka Jürgen Ligi välja öelnud, ja tegelikult ka peaminister Michal, et uuest aastast läheb hoopiski majandus paremaks ja läheb ka nende perede toimetulek paremaks.

Aitäh! Ma tean, et see ei puuduta kõiki, aga uuest aastast nähakse ette palgakasvu siiski veel 4–5%, mis peaks need maksutõusud katma. Ja ütleme, et kuigi meil on hõivatute arv väga suur, ütleme, tööpuudust meil niikuinii ei ole, aga majanduse kasvades kindlasti töövõimalused avarduvad. Ja mis perede eelarvetes on kaunis suur summa, on need eluasemelaenud, mis Eestis olid väga suures osas euriboriga seotud ja mis väga valusalt neid perekondi puudutas, just noori perekondi, kellel oli äsja eluase ostetud, siis ikkagi terve protsendipunkti on euribor alla läinud viimase, ma ei tea, poole aasta jooksul vä, võib-olla aasta jooksul. 

Ja minu arvates energiakulud on vähemasti võrreldes siin energiakriisi ajaga kaks korda langenud: eelmine aasta keskmine kilovatt-tunni hind oli mu meelest üheksa senti, meil tegelikult on selliseid kulusid langenud ka, mis on tähtsal kohal perede eelarvetes koos nende kulude languse ja palgatõusuga. Me peaksime saama hakkama ikkagi. 

Julgeolek on ikkagi ka väga tähtis ja kui tuli siin eelmisel suvel see kaitseväe eelmine juhataja, ütles, et näed, 1,6 miljardit on minimaalne, mis poliitikud peavad maksumaksjate käest küsima, et kas julgetakse küsida, siis oli ikkagi avalikkuse ootus, et miks te juba ei kogu ja ei osta relvi meie kaitseks. Ma arvan, et see on siuke üleüldine arusaamine, et saadakse hakkama riigikaitseks maksu maksmisega.

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh istungi juhatajale! Hea ettekandja! Sinu käest on küsida, sa oled olnud kunagi rahandusminister ja praegu oled vahetult eelarve kokkupanemise juures. Mis on selline tänane positiivne sõnum ääremaade omavalitsustele, olukorras, kus tasandusfond väheneb, olukorras, kus raha huviharidusele väheneb, kus halduskulud tõusevad? Ja teine, mis on sõnum siis, kui me tahame rääkida majanduse konkurentsivõimest, ka taristuliidule? Taristuliit on aastaid rääkinud, et isegi tegelikult ei ole vahendeid piisavalt teede hoolduseks. Just selle aegrea telje peal, kui me vaatame viimast kahte-kolme aastat, kus me näeme, et majandus on languses, mis on see sõnum täna omavalitsustele, kes on meie ühiskonna üks alustala, ja just ääremaa omavalitsustele? Ja tegelikult ka taristuliidule, kes on juba aastaid andnud märku, et väga hoolimatult suhtutakse teede korrashoidu ja arendusse.

Ma taristuliitu, vastupidi, tunnustaks. Minu arvates Eesti teed on ikkagi väga-väga head. Aga veel toon märkusena välja, et ma olin minister, rahandusminister sellisel ajal, kus ma ei saanudki eelarvet koostada, millest mul on äraütlemata kahju. Astusin ametisse järgmisel päeval peale seda, kui eelmine oli üle andnud, ja lahkusind ametist juba siis, kui järgmist hakati tegema. 

Aga maaperedele kehtivad … Täpselt seesama vastus, mille ma andsin ... Ja omavalitsustele, kui te mäletate, me võtsime vastu maamaksuseaduse, mis võimaldab omavalitsusel koguda, küsida oma maaomanikelt oma territooriumilt rohkem maamaksu. 20 aastat oli ju maa korraliselt hindamata ja selle aja jooksul oli maa hind tõusnud keskmiselt kaheksa korda, nii et maamaksutulud on täiendavad kindlasti. 

Siis rääkisin ennist edasiantavad muudest tuludest. Nimelt, teatud protsent kõikide füüsiliste isikute tulumaksust läheb kohalikele omavalitsustele. Prognoositakse palkade kasvu ja omavalitsuste tulud ka sellest kasvavad. 

Kolmas aspekt on veel, et meil oli siin Riigikogus nii-öelda Robin Hoodi seadus, mis suunab raha nendele, just hajaasustusega piiriäärsetele aladele, kus on rohkem pensionäre, ja minu enda valimispiirkonda. Mul jäi kuidagi meelde, et esimesel aastal on vist sadades tuhandetes eurodes, aga neljandal aastal oli juba 4 miljonit eurot Pärnu maakonna omavalitsuste peale ja selles piirkonnas see ei ole väike raha. Nii et me tegelikult oleme ikkagi mõelnud kohalike omavalitsuste peale ka ja piiride ääres ka, aga raha ja elu on ikkagi seal, kus on inimesed. Ja Pärnu maakonnas ka, kui kolm inimest elab ruutkilomeetril, siis seda majandusaktiivsust ülemäära palju ei ole.

Andres Metsoja, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Annely, eks sa tõepoolest oled ka olnud ju omavalitsusjuht ja ei ole võõras ka ettevõtlusmaastik. Ettevõtjad on väga selgelt tegelikult öelnud, et see kärpepoliitika ei kannata kriitikat riigi tasemel, ja ilmselt sa tegelikult ju jagad ka seda seisukohta, et see, palju peavad ka omavalitsused täna kärpima, võrreldes riigiga, et toime tulla, noh, need ilmselt ei ole võrreldavad kategooriad. Ja mind tegelikult natuke paneb imestama, et kui oli aastal 2010, kolleegiga seal puldis, Toomas Kivimäega proovisite riigi või linna rahandust korda saada Pärnu linnas, kus te olite väga jõulised, peab ütlema. Seal ei olnudki teist varianti, sest kui raha ei ole, siis tuleb tegelikult tulusid ümber vaadata, kulusid kärpida ja seda ka tehti. Aga miks täna riigi tasandil tegelikult seda tõsiselt ei võeta, just seda kärpimise teemat?

Jaa, ma pean ütlema, et ma olen olnud omavalitsusjuht Kihnu vallas neli aastat ja Pärnus poolteist aastat, kusjuures mõlemas, Kihnus ma alustasin ka tegevuspõhise eelarvestamisega ja alustasin ka Pärnus juurutamisega. Kusjuures see töötab, kui seda nagu rahulikult ja hästi teha. Aga Pärnus me tõesti kärpisime väga kõvasti. Aga see oli rohkem Toomase nagu … (Hääl saalist.) Ei, ei olnud soolo, aga Toomas suutis need otsused ellu viia. Eks ma arvutasin ikka, aga Toomas oli linnapea ja tema karismaga need asjad liikusid. Aga siis me tõesti kärpisime seal 640 miljoni pealt, kroonides, 550-ni, et tubli 10%, jah. (Hääl saalist.) Ühe aastaga jah. Aga siis see oli 13. palk, mis oli siis levinud veel, see jäi ära. Kõikidel, kelle palk oli miinimumpalgast kõrgem, kärbiti 10% ja vist 10% veel ka koondati. See oli päris valus. Ma ei tahaks seda teist korda üle elada.

Oli raske, aga oli ka väga ilus aeg. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud minister! Ma pean ära mainima, et Isamaa ettepanekud esitati, kaheksa eraldi ettepanekut, mille meie võime nimetada alternatiivseks eelarveks, teie võite nimetada alternatiivseks eelarveks, aga kodu- ja töökorra seadusest tulenevalt on need kaheksa erinevat muudatusettepanekut. Need on mul ka siin ees ja kuidagi teistmoodi neid tõlgendada ei saa. Nii et see, et te olete need lihtsalt kõrvaldanud menetluse käigus, on täiesti ebaseaduslik. 

Aga minu küsimus on. Jürgen Ligi jäi hätta esimesel lugemisel rahandusministrina Riigikogu ees. Kuidas on ikka selle bussitranspordi doteerimisega? Võis välja lugeda, justkui kärbitakse ja see väheneb järgmisel aastal võrreldes selle aastaga. Samas öeldi, et ei-ei, me oleme kokku leppinud, et reservfondis on täiendav raha ja see suureneb. Lugeda seda välja võimalik ei ole. Mis selle bussitranspordiga on? Kas ta siis suureneb, väheneb ja kui palju ta siis suureneb või väheneb ja millise rea peal see on? Et Piret Hartman ka teada saaks, sest tema ka, nagu me oleme ajakirjanduse kaudu teada saanud, ei tea, mis järgmine aasta saab.

See küsimus on rahanduskomisjonis ka siiani üleval. Kolmas lugemine veel seisab ees ja Piret Hartman peab need asjad veel selgeks tegema, kuidas ta need bussid käima paneb. Ma jään selle koha peal … Ma jään selle koha peal vastuse võlgu. See jäi tõepoolest rahanduskomisjonis veel üles.

Mis puudutab seda alternatiivset eelarvet, ilmselt see kõlbab kusagil alternatiivse riigi alternatiivses parlamendis, aga ta ei andnud välja ei eelarvet ega ka muudatusettepanekuid mitte. Aga tähelepanu sellega sai küllalt. 

Ja mis puudutab veel seda ebaseaduslikkust – see on mitu-mitu korda saalis kõlanud, et rahanduskomisjon teeb siin ebaseaduslikke tehinguid. Seetõttu ma puhtalt info jaoks, et rohkem võib-olla see teema ei tõusetuks ja õhtust aega ei kulutaks, loen ette. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kohtumääruses kohtuasjas nr 5-23-41 14. veebruaril 2024 on sedastanud: "Kolleegiumi arvates ei nõua ka põhiseadus, et muudatusettepanekute tegemise õiguse piiramist peab Riigikogu liige saama tingimata kohtus vaidlustada. Samuti ei ole rahvusvahelist standardit, mis muudaks seesuguse kaitse vajalikuks. Näiteks on Veneetsia Komisjon vähemuse kaitseks pidanud piisavaks, kui asjakohaste muudatusettepanekute filtreerimise otsustab komisjon, kus opositsioon on proportsionaalselt esindatud." Ja tõesti, see komisjoni koosseis peab omas nihukeseks töö mõõdupuuks seda, et saali jõuavad need muudatusettepanekud, opositsiooni omad ka, mis poolthäälte saamisel on võimalik seadusesse sisse kanda. Aga teie ettepanekuid ei olnud.

Helir, kui tohib väike märkus. Oli igati südantsoojendav, kui sa pöördusid Annely kui ministri poole. Mina võtaks seda kui tunnustust igal juhul. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Te mainisite ära küll, kui ma küsisin, et kes sellest järgmise aasta eelarvest võidab ja kellele on suunatud, siis hästi palju käis julgeoleku teema läbi. Te mainisite ära, et tegelikult maksukoormus ei olegi nii suur, ainult 35%. Euroopa keskmine on 40%. Aga miskipärast nii teie kui ka meie rahandusminister ei taha rääkida sellest, et tegelikult 41% riigieelarvest hakatakse koguma läbi tarbimismaksude. Meil on tarbimismaksudel ikkagi väga suur osakaal meie riigi tuludes. Ja see on probleem. See on väga kõrge näitaja tegelikult ka Euroopas. Ja mis see tähendab? See tähendab lihtsalt seda, et see otseselt mõjutab meie inimeste toimetulekut. Te seda üldse ei maini. Kas see eelarve on ikkagi ka meie inimestele mõeldud ja kuidagiviisi parandab nende toimetulekut? Kui te ei ole sellele vastanud ja seda välja ei toonud, järelikult ei ole nii. Aga selles praeguses olukorras, kuidas tavainimene peaks nagu hakkama saama, vaadates selle eelarve peale ja kõikidele maksutõusudele?

Pensionitõus ikkagi toetab vanemaealiste toimetulekut kõige otsesemalt. See on otsene sotsiaalne siire pensionil olevatele inimestele. Palgatõus, mis on ette nähtud, prognoositud majanduskasvuga, see peaks ka puudutama kõiki. Lisaks need väiksemad toetuste tõusud. Ma tõin välja enne puuetega inimesed, aga tõepoolest, selle eelarve lisa on sotsiaaltoetused päris mitmel-mitmel leheküljel, ma ei hakkaks neid ette lugema. 

Mis puudutab seda maksude osakaalu, siis Eesti on tööjõumaksudelt suhteliselt kõrgel tasemel ja tarbimismaksudelt suhteliselt suhteliselt kõrgel tasemel ja selle võrra madalam on Eestis varamaksude tase. Automaksul on ka varamaksu tunnused, see on esimene samm selles suunas.

Ma vahepeal lehitsesin, leidsin üle selle kohalike omavalitsuste … et kohalike omavalitsuste kärped on suuremad. Ma loodan, et Andres Metsoja läks oma kabinetti ja kuuleb telekast, et kohalike omavalitsuste toetusfond kasvab 5 miljonit eurot, tasandusfond väheneb 5 miljonit eurot. Aga kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud kasvavad 97 miljonit eurot ja lisaks siis lisaks veel maamaks, mis nad ise otse juurde koguvad. Ma ei hakka siit praegu aega kulutama otsimise peale, aga siin on kirjas, et kohalike omavalitsuste tulud kasvavad ka.

Rain Epler, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Teine lugemine, räägime muudatusettepanekutest. Sai tehtud ära päris suur töö, ma vaatasin, kui palju neid avalike suhete inimesi meil on nii ministeeriumides kui ka nende allasutustes. Ja neid on palju, võib kokkuvõtlikult öelda. Toome näite: Rahandusministeeriumis endas on viis, aga siis on maksuametil seitse ja Statistikaametil viis – või oli see vastupidi? – ja nii edasi ja nii edasi. Me Kert Kingoga tegime ettepaneku isegi mitte ära kaotada neid osakondi, vaid kärpida tuntavalt neid osakondi ja suunata vabanenud vahendid riigieelarve positsiooni parandamiseks. Minu arvates peaks see olema igati ka teie erakonnale sobiv mõte, aga komisjon on kirjutanud, et jätta arvestamata. Kas siit võib välja lugeda, et tõesti üle kõigi valdkondade teete nii palju valesid ja Eestile kahjulikke asju, et neid inimesi on palgal hoida, et nad seletaksid kogu aeg, et tegelikult ei tee, et nagu musta valgeks rääkida? Või mis see põhjus on, et ikkagi suuri summasid kulutada selleks, et selle valitsuse tegusid siis rääkida selliseks, nagu nad tegelikult ei ole? Või mis seal taga on?

Jaa. Need olid head muudatusettepanekud. Valitsuse praegu ütles, et ta ei toeta neid muudatusettepanekuid, aga mine sa tea. Seda on enne nähtud küll, et opositsioon tõstab mingi teema üles, siis vaadatakse, et oi, see on hea mõte, ja natuke aega hiljem on tehtud. Aga jah, tõesti, ütleme, kui ma tunnustaksin opositsiooni ausalt ja südamest: olid asjalikud ettepanekud.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Tõepoolest, need muudatusettepanekud ja nagu te isegi aru saite, need kõik olid väga sisulised ja olid ka põhjendatud ja näidati ära, kus toimub, ütleme, raha vähendamine ja juurdepanek. Ei olnud nagu mingit sellist üldist ütlemist, et võtke valitsuse reservist, vaid oli konkreetselt ära näidatud. Seda te olete ju ka ise tahtnud, et me näitame konkreetselt ära. Lõppkokkuvõttes olid ka põhjendused, olid nii Rain Epleril, Kert Kingol kui ka fraktsiooni põhjendused olid ju väga konkreetsed, et mille jaoks seda raha kasutada. Aga ma ikkagi tahaksin teada, et mis ajal võiks olla seda lootust, et ükskord ka hakatakse mõnda opositsiooni ettepanekut arvestama ja ka eelarvesse sisse viima, et see on hea ettepanek.

Ma mäletan, et ükskord see juhtus ja siis oli sellega üks igavene jama. See oli umbes aastal 2013, kui hääletati siin, Kadri Simson võttis vaheaegu, hääletati muudatusettepanekuid ja opositsiooni muudatusettepanekutest hääletati, koalitsioon otsustas hääletada poolt ühele Lõuna-Eesti koolile pliiti, 3000 eurot. Selgus, et see kool ei tahtnudki seda pliiti, ja sellest oli üks igavene jama ja vist jäigi kasutamata see raha. Et on ette tulnud. (Hääl saalist.)  Ei, ütleme, ma arvan, et need muudatusettepanekud jätavad jälje.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! 

Aitäh! Näiteks Tallinna Linnavolikogus, kui veel eelmine linnavõim valitses, siis Keskerakonnal oli selline arusaam, et toetati alati eelarves ja ka lisaeelarves opositsiooni muudatusettepanekuid. See oli nagu selline hea tava ja vastutulek. Tegelikult selline tava võiks olla ka siin saalis, arvestades, et te ju ka kiitsite opositsiooni muudatusettepanekuid.

Aga minu küsimus on tegelikult hoopiski muust. Praegu riik katab inimeste arvel eelarveauke, aga seejuures lükatakse edasi olulisi investeeringuid, mis puudutavad just IT-investeeringud, tehisintellekti arendamist riigisektorisse ja neid siis lükatakse aina edasi. Ja kahjuks see kasvatab eelarveauke tulevikuks. Näiteks, kui me esitasime küsimused selle kohta igale ministeeriumile eraldimeelne, siis meile tulidki vastused ja Rahandusministeeriumist tuligi selline otsekohene vastus: mitte mingeid investeeringuid IT-sektoris ega tehisintellekti osas ei tulegi. Ja täna me olemegi Euroopas selles osas põhimõtteliselt teisel kohal tagantpoolt. Ja mul ongi küsimus: miks selles osas ei tehta mitte mingeid investeeringuid?

Ma vaatasin seoses eelmise eelnõu, 2024. aasta eelnõuga. Kui see küsimus, Urmas Reinsalu küsimus tuli, siis ma tegin Rahandusministeeriumi lehelt selle [tulemusaruande] "Tõhus riik" lahti ja seal ma vaatasin küll, et suurendati erinevaid jääke ikkagi IT-valdkonda. Nii IT-valdkonnale raha eraldatakse. Kas see on piisav? Seda ma ei tea. Tõenäoliselt IT on ka üks nendest valdkondadest, mis areneb nii kiiresti, et kunagi ei ole piisav, nagu ka meditsiin, ilmselt. Nii et on raha eraldatud IT-le ka, aga võib‑olla mitte piisavalt. 

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Sel aastal on Keskerakonna fraktsioon otsustanud teha rea konkreetseid muudatusettepanekuid, 16 nimelt. Me ei hakanud obstruktsiooniga tegelema, vaid näitasime ennast konstruktiivse jõuna, aga kahjuks peab tõdema, et vaatamata sellele, et need olid hästi sellised vajalikud ja olulised ettepanekud, mis olid suunatud ikka inimeste elu parandamiseks, erinevalt sellest eelarve algtekstist, siis kõik need ettepanekud olid koalitsioonihäältega komisjonis maha hääletatud. Minu küsimus ongi see nagu, kas teie arvates tõepoolest ei olnud meie muudatusettepanekutest ühtegi sellist, mis vääriksid ka toetust? Ja ärge hakake mulle uuesti rääkima, nagu et raha ei ole, on vaja kärpida ja nii edasi, sest põhimõtteliselt see on ju prioriteetide küsimus, nagu minu kolleeg siin ütles. Näiteks pealinnas on alati olnud selline traditsioon, et opositsiooni poolt välja käidud mõndasid muudatusettepanekuid ikka toetati.

Ma arvan, et see tava väärib kaalumist siin majas ka. Need muudatusettepanekud olid tõesti hästi tehtud.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma siin nüüd lappasin ja uurisin seda ja leidsin sellise seletuse, et Sotsiaalkindlustusamet korraldab rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate majutuskeskuse teenust, mis toetab rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate ning kohanemisraskustega muude sisserändajate iseseisvat toimetulekut, heaolu ja turvalisust kogukonnas. Samal ajal, kui me oma inimestel piirame kõiki toetusi, kehtestame igasuguseid makse, siis suure hingega me kõigile teistele midagi teeme. Ma numbrit nüüd siia taha ei leidnud, aga oskate te kommenteerida? Sihuke ilus jutt on, aga ma numbrit ei ole siin välja toodud selle kohta. Oskate kommenteerida?

Ma arvan, et meil on vaja küllalt palju välisspetsialiste ka paljudele aladele palgata. Ja ma arvan, et suur osa, märkimisväärne osa, kui mitte kogu raha – "kogu" on ilmselt palju öelda, meile teistest riikidest tuleb ka inimesi erinevatel põhjustel – ikkagi kulub Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmiseks ja nende siin ühiskonda integreerimiseks. Ma tean, kui ma olin rahandusminister, siis sõlmiti Šveitsiga programm 6 miljonit eurot, et õpetada tulijatele keelt ja integreerida neid ühiskonda, õpetada meie ühiskonnas toimetuleku reegleid. Aga eriti, mis puutub Ukraina sõjapõgenikesse, siis nendest suur enamus töötab ja nad maksavad teistpidi maksudena, tavaliste maksumaksjatena selle raha meie eelarvesse tagasi. Ja võib-olla on häbematu öelda, aga kui tuleb täiskasvanud väljaõppinud, ma ei tea, arst, meditsiiniõde või õpetaja, hotellitöötaja ja me ei ole nagu kulutanud riigieelarvet inimese harimise peale, ta tuleb ja kohe hakkab tööle, siis ma arvan, et need inimesed, kes on Ukrainast meile tulnud, on iseenda ühiskonda integreerimise kulud oma tööga kinni maksnud.

Anti Allas, palun! 

Aitäh! Austatud rahanduskomisjoni esimees! Sihuke lihtne küsimus hilisõhtuks. Ikkagi eelarvete arutelude käigus kritiseeritakse opositsiooni poolt nii kulutamist kui kärpimist korraga. Aga kas minu mõttekäik on õige, et miks nii raske on riigil ja avaliku sektoril tihti ka kärpida, on see, et kui isegi üritada järgneval aastal näiteks mingi teenuse pakkumisel jääda samasse mahtu või sama summa piiresse, siis sisuliselt tuleb ikka juba kärpida, sellepärast et teenused kallinevad ja kallinevad oluliselt? On see nii?

Jaa, see on nii, et edasiliikumiseks ei tohi paigal seista. Inflatsioon, sisendkulude kasv kärbib seda niigi, isegi kui kulu on külmutatud, siis on ta tegelikult kärbitud, see on täiesti selge inflatsiooni tingimustes. Inflatsioon meil on, minu arvates Eesti majanduse tegelikult kõige põletavam probleem on inflatsioon. Ja ütleme, et ta ikkagi vanemaealisi kõige rohkem, kes enam tööl ei käi, kes on endale varud soetanud, neid hammustab. Noortel inimestel, tööealistel veel palk kasvab. Ja ta teeb ekspordi raskemaks ka. Nii et ma vaatasin eile, et eksport on kasvanud 4%, tööjõukulud sisendina. No kõvad mehed, need Eesti eksportijad, no väga kõvad mehed, müts maha.

Rain Epler, teine küsimus.

Aitäh, härra istungi juhataja! Anneli! Palju te räägite ikkagi ka sellest, et bürokraatiat peaks vähendama. Ja nüüd ma võtan näiteks Kliimaministeeriumi, noh, see on uus ministeerium, selge see, et eelmine aasta on nullid kõigi kuluridade koha peal. Aga nüüd vaatan, et seal on selline asi nagu rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja hariduse edendamine ja sellele pannakse 16,5 miljonit. Ja üks mõõdik seal näiteks on selline, et keskkonnajalajälje on ära hinnanud ministeeriumide osakaal. Loodetakse, et see hüppab kohe 100% peale ja siis ta jääbki ajaloo lõpuni sinna 100% peale. Aga ma mõtlen, et nüüd siis need ministeeriumid hakkavad oma keskkonnajalajälge hindama: poisid ja tüdrukud jooksevad ringi, vaatavad, kas prügi visatakse õigesse prügikasti ja et paljud tulevad autoga – tegelevad mingisuguse täieliku asendustegevusega. Ja siis, kui ütled, et saatke osakonnatäis inimesi ministeeriumist minema, siis öeldakse, et ei saa, me peame ministeeriumi keskkonnajalajälge hindama. Noh, need ei ole tegelikult – eriti raskel ajal – ju vajalikud tegevused. Miks me teeme selliseid asju?

Ma olen seda ka ministrile öelnud. Ma ei mäleta, järsku sa olid isegi rahanduskomisjonis tookord, kui sai öeldud sellele ministrile, kes oma rahandusabilistega käis oma eelarvelõiku tutvustamas, et nende eelarve selgitused ei ole sobivad, ei ole piisavad, et nad peaksid ikkagi palju detailsemalt mõtlema ja välja kirjutama, mis nad tegelikult soovivad teha, see on ikka väga üldine. Ma olin ka selle suhtes kriitiline, et keskkonnateadlikkus, siis 16 miljonit ja pool lehekülge selgitusi, et seirame ja mõõdame ja teeme teekaardi – seda on vähe. Tegelikult on küsitud ministeeriumist paremaid selgitusi.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Täna õhtulgi tuleb meil siin vist teisele lugemisele üks eelnõu, millega muu hulgas võetakse ära paljudelt kodustelt emadelt ravikindlustus, ja sellega loodetakse siis kokku hoida siin 2025. aastal, kui ma õigesti mäletan, circa 2 miljonit eurot. See on siis üks selline meede, mida on rakendatud kulude kokkuhoiuks. Samal ajal mina tegin riigieelarve, 2025. aasta riigieelarve seadusesse muudatusettepaneku tõmmata kulusid kokku hoopis soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi arvelt, milleks on riigieelarve kohaselt ette nähtud 2,89 miljonit eurot. Ma küsiksingi nüüd teie käest seda, et kas te selgitaksite mulle, miks komisjon on asunud seisukohale, et see ettepanek tuleks tagasi lükata? Ja kuidas on põhjendatud see, et olukorras, kus Eestis on niigi suur probleem sündimusega, võtame kodustelt emadelt ravikindlustuse ära, aga vot sellist ideoloogilist propagandatööd, et selle rahastust ei puutu?

Need soolise võrdõiguslikkuse teemad on olemas tegelikult ja vajavad samamoodi lahendamist. Nii et üks probleem ei ole teisest suurem. Ma arvan seda, et see sooline võrdõiguslikkus puudutab täpselt samamoodi lastega tööl käimist, emadele, ma ei tea, puhkepause laste toitmiseks. Need teemad on ühe ja sama, ütleme, need mõlemad rahaeraldised on ühe teema erinevad tahud.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Hetk tagasi Jaanus Karilaidile rääkisite kohalike omavalitsuste tulubaasist. Seal on üks komponent maamaks, rääkimata tulumaksu teemast. Minu küsimus tuleb minu muudatusettepaneku kohta, et looduskaitselised piirangud, riik on andnud maamaksuvabastuse sealt alt ja kohalikul omavalitsusel jääb tulu saamata just nimelt konkreetselt selle maa eest. Sellest on väga palju räägitud ja see on väga lihtne instrument selles mõttes. Ja see ka oleks üdini aus looduskaitse osas, et igal asjal on hind. Ja seda tuleb kompenseerida. Seda ütleb meie põhiseadus, ütleb õiguskantsler: see peab olema õiglane ja kohene. Ja tegelikult aastast aastasse me jõuame ikka sinnamaani, et raha selleks ei ole. Me teeme kõiki muid instrumente, aga raha selleks, et neid kompensatsioone maksta omavalitsuste tulubaasi, ei ole. Kuidas sa seda hindad? See tegelikult ei ole ju tõsiselt võetav jutt, et raha selleks ei ole.

Kindlasti on see tõsiselt võetav jutt. Meie ju laenuga finantseerimine niigi 700 miljonit erinevaid kulusid. 700 miljonit ja pluss raha ei ole tegelikult. Oleks ülejääk, siis võiks mõelda, et meil on raha, miks me ei hüvita. Aga tõepoolest, see on habemega teema. See teema oli üleval ka siis, kui meie rollid olid vahetunud: mina olin opositsioonis ja sina, Andres, olid koalitsioonis. See on selline, ma isegi ei tea, mitmekümneaastane, ehk kahekümneaastane teema. Ja kõik on vahepeal olnud koalitsioonis ja see on ikka.

Riina Solman, palun! 

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Aitäh ka selle sisuliselt ettekantud eelarvetutvustuse eest, oli hea jälgida, ma ka kiidan. Aga küsimus puudutab pensionäre. Võib ju arvata, et nemad on neid puudutavate lubaduste murdmisega juba harjunud, aga eriti karjuvalt paistis selles eelarves välja seda, et valitsus võtab ära alates 2025. aastast ööpäevaringset hooldusteenust saavatelt pensionäridelt ühe toetuse, ja see on siis täpsemalt üksi elava pensionäri toetus. Ja miks ta seda teeb? See on kõige haavatavam sihtgrupp, need inimesed enda eest seista ei saa. Te võidate eelarves sellega 1,3 miljonit ja see on riigieelarve mahtu silmas pidades tegelikult pisku. Ka sotsiaalkomisjonis, kus ma selle kohta küsisin, leiti, et ega see konti ei murra. Aga tegelikult on tegemist ju kõige haavatavama sihtgrupiga, kellel seal hooldekodus erihooldusel elades mitte midagi sisuliselt üle ei jää.

Aitäh!

Mingisugust rõõmu ei jää. Palun kommenteerige seda. Aga mina arvan, et see soolise enesemääramisega tegelemise arvelt võiks siis meie eakamaid toetada.

Aitäh!

Aga palun kommenteerige oma seisukohta, kas see oli nii vajalik kärbe.

See on, ütleme, loobutud üksi elava pensionäri toetuse maksmisest nendele pensionäridele, kes ei ela üksi, vaid teevad seda riigi poolt toetatud hooldekodus. Me hooldereformiga paneme nende inimeste hooldesse ikkagi kümneid miljoneid eurosid juba. Nad saavad toetuse, hooldereformi, mis me siin paar aastat tagasi tegime, nende kaudu ja need summad ei ole ka väikesed. Ma arvan, et see oli 60, 70, 80 miljonit, peast ei julge öelda, ikka kümneid miljoneid oli see hooldereform, et inimesed saaksid olla hooldekodudes.

Kerg Kingo, palun! 

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea eelnõu tutvustaja! Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkonna haldusalas on soolise võrdsuse, vähemuste võrdsete võimaluste edendamise valdkond. Ja nendel on selline programm nagu soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm, kuhu siis kulutatakse Eesti riigikassast raha 2,5 miljonit, pluss veel võrdsusvolinikule 0,5 miljonit. Märgin ära, et teemaks on sooline võrdsus ja võrdne kohtlemine. Samal ajal on võrdse kohtlemise voliniku kantseleis kaks meest ja seitse naist tööl. Kas pole tähelepanuväärne. 

Aga loen siit nendest mõõdikutest, mis on toodud, kuidas seda mõõdetakse, miks see vajalik on. Ja siin on sellised huvitavad asjad: "Austame erinevusi" märgise saanud organisatsioonide arv, ja siis on elanike osakaal, kes hääletaks valimistel kandidaadi poolt, olenemata sellest, kas ta on gei, lesbi biseksuaalne või transsooline inimene. Ja siis me räägime võrdsetest võimalustest. Kas tõesti selle peale peab raha raiskama, et luua teadku orientatsiooniga inimeste jaoks eelisolukord, ja see on vaja eraldi kohe mõõdikuna välja tuua? Kus siin see võrdne kohtlemine on?

Jaa. Need grupid olid väga sügavalt stigmatiseeritud ajaloos väga kaua aega. Ütleme, Nõukogude Liidus oli kriminaliseeritud. Ja need hoiakud on visad kaduma. Ja ma arvan, et nende hoiakute murdmiseks on teatud sihukesed teavituskampaaniad olulised. Ma tean inimest, kes 1990-ndatel kuulus sellesse sihtgruppi, ja ta sai ikkagi igal pool niimoodi peksa, et tal vist 25. eluaastaks ei olnud ühtegi hammast enam suus. Ja lõpuks ta leiti uppununa siit Tallinna ühe kai juurest. Nii et sellised hoiakud ühiskonnas, alates Nõukogude ajal kriminaliseerimisest, on olnud kohutavad. Ja nende muutmisega, et nad on inimesed, võrdsed ühiskonnaliikmed, nende hoiakute muutmisega peame tegelema veel jätkuvalt.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma küsin uuesti, jätkuks mu eelnevale küsimusele. Ma tegin ettepaneku kaks koma – mis see oli? – seitse, kaheksa, üheksa miljonit eurot kokku hoida just sellesama valdkonna rahastamise arvelt, millest siin praegusel hetkel juttu oli, see niinimetatud võrdsete võimaluste edendamine ja võrdõiguslikkuse edendamine. Ja ma tahaksin küll teie käest teada, mida Eesti ühiskond reaalselt kaotaks, kui seda 2,8 miljonit sinna ei kulutaks. Ma loen seda tegevuste kirjeldust. Siin on kirjutatud, et programmi tegevus koosneb neljast Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teenusest, mis hõlmavad nii soolise võrdsuse kui ka vähemusrühmade võrdsete võimaluste poliitika kujundamist ja rakendamist, sealhulgas õigusraamistiku arendamist, siht- ja sidusrühmade teadlikkuse suurendamist ning andmete kättesaadavuse parandamist poliitika kujundamisel ja rakendamisel, sealhulgas struktuurivahendite kasutamisel, võrdsuslõimealast nõustamist ja toetamist. Olgem ausad, see on ju täielik kelbas. Kui seda ei tehtaks, mida Eesti ühiskond päriselt kaotaks, kui te ütlete, et meil on raha nii hirmus palju puudu?

Ma ei julgeks öelda, et see on kelbas, see lugu inimesest, keda ma isiklikult tundsin näiteks. Teine võrdse kohtlemise büroo tegeleb ka vanuselise diskrimineerimisega, kui teatud vanusest kvalifitseeritud inimesi ei võeta tööle, võetakse nooremaid. Kui teatud ametikohale ei võeta tööle sama head või parema kvalifikatsiooniga naist või meest, emb-kumb. Puudega inimesed – kas nad pääsevad ligi, kas nad pääsevad teatrisse? Neid probleeme on palju rohkem. Ja ikkagi, meie ühiskonnas on veel tõrjuvat suhtumist teistsuguse nahavärviga ja teistsuguse enesemääratluse, soolise enesemääratlusega või teistsuguse kultuuri esindajale, ja ma arvan, et need hoiakud vajavad jätkuvalt muutmist.

Priit Sibul, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus tuleb veidi teisest ooperist kui eelnevad küsimused ja puudutab riigikaitset. Möödunud aastal pidi kaitseminister järgnevatel aastatel ehk siis käesolevatel, järgnevatel aastatel vähendama vahendeid, mis riigikaitsesse lähevad seoses majanduslangusega, noh, mis on loogiline, eks, et kui majanduses raha nii palju pole, siis need protsendid, mida me oleme sidunud, lihtsalt füüsiliselt raha jääb vähemaks. Samamoodi otsustati see 0,25%, mis Ukrainale meie riigieelarvest läheb toetusteks, noh, ja vahendid, et see tuleb nüüd nii-öelda nende vahendite seest, mis varem läks lisaks. Mul on küsimus, et kui palju teie hinnangul selles riigieelarves vahendeid juurde tuleb? Ja mis teie hinnangul on saanud, te olete tõenäoliselt olnud erinevate arutelude juures, mida eelarvega on peetud, see, mis puudutab seda 1,6 miljardit täiendavaid vahendeid, mida kaitseväe juhatajad on küsinud, ja teinud ettepaneku.

Et kui palju see puudutab. 2023. aastast oleme siis NATO meetodi järgi seda kaitsekulu tõstnud: algul oli, 2% on leping NATO liikmesriikide vahel, otsustati, et 2023. aasta eelarves on 3%, 2024. aastal on 3%, üle kolme, ja 2025. aastal on üle kolme, iga protsendipunkt on SKP-st 400 miljonit, nii et enne veel, kui julgeolekumaks, ma arvan, et sellele oli teie küsimus suunatud, hakkab kehtima, on 1,2 miljardit juba nagu kulutatud rohkem, kui meie see NATO leping ette näeb. Lisaks on meil veel selliseid riigikaitsekulusid, mis NATO metoodikasse ei mahu: lisaks Ukraina aitamine, lisaks Ukraina põgenike siin vastuvõtmine. Ja selle 1,6 miljardit kogume kokku selle täiendava julgeolekumaksuga, mis tuleb siia suurde saali arutlusele, aastate jooksul. Siin on selles lisas, ühes lisas on ka näha, et järgmisel aastal, oli see oli 60–70 miljonit, sest see käibemaksutõus tuleb poole aasta pealt, ja peale seda järgmistel aastatel mingi 750–760–770 miljonit kolmel järjestikusel aastal. Need andmed on siin sees olemas, et vist ei ole silti juures, ma ei hakka aega kulutama otsimisega.

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Austatud rahanduskomisjoni esimees! Mul on ka veidi teisest valdkonnast küsimus. Nimelt, kui neid taotlusi sirvida, siis ma riigieelarvest 2025 ei leidnud vajalikku kohta, aga ehk te kommenteerite. Siin on Riigikogu Kantselei kirjutanud, et nende eelarvet mõjutavad üldmajanduslikud tegurid, peamiselt inflatsioon ja teenuste hindade tõus ning pidev palkade tõus, eelarve kasutamist mõjutab kommunaalkulude tõus, IT‑riistvara, IT-tarvikud ja nii edasi, 10–25%. Nimelt, tuleme selle juurde, et me istusime teiega koos siin saalis ja meil oli istung ja tegelikult IT-süsteemid vedasid alt. Ja nad annavad sellest teada, et need IT-süsteemid vajavad uuendamist, rääkimata sellest, et Riigikogu ametnike palkade mahajäämus on 15%. Mu esimene küsimus on see, et ega te Riigikogu ametkonnast või administratsioonist kärbet ei teinud ja kuidas on nende investeeringutega, et meie suudaksime väärikalt riiki esindada.

Riigikogu Kantselei eelarve piirmäärad sellel aastal järgmiseks aastaks esimest aastat siis septembrikuus, ütleme, määras piirsummad rahanduskomisjon. Me rahuldasime kõikide taotlused nii suures mahus, kui nad küsisid, kõikide põhiseaduslike institutsioonide, sealhulgas Riigikogu Kantselei ka, õiguskantsler, riigikontrolör, Vabariigi Presidendi Kantselei ja Riigikohus on ülejäänud. Välja arvatud Riigikohus, kellega jäi rahuldamata nende taotlus kohtunike koolitamise jaoks ja kohtureformi jaoks, sest seal ikkagi Justiitsministeeriumiga neil ei olnud nagu selget koostööd, et kohtunikud, alamate astmete kohtunikud on Justiitsministeeriumi süsteemis, et kas neil on koolitusrahad ette nähtud või kas nad kavatsevad nendele koolitustele minna. Aga siis jäi, neil on läbirääkimistel veel ka riigilõivude muudatused ja nendega ühes komplektis. Ikkagi rahanduskomisjon jälgib, jälgib ka Riigikohtu eelarvetaotluste täitmist. Aga mis puudutab Riigikogu Kantseleid, nii nagu Riigikogu Kantselei küsis, nii palju sai eelarvet. 

Martin Helme, palun!

Aitäh! Sa oled siin mitu korda öelnud, et see on selline eelarve, mis toob palgakasvu ja mis pensionikasvu. No minu vaade on täiesti vastupidine: see eelarve on eelarve, mis toob meile maksutõusud ja edasise majandusolukorra halvenemise. Loomulikult on pensionidele ette nähtud tõus, sest inflatsioon on nii suur, ja loomulikult ka palgad kasvavad, eriti avalikus sektoris. 

Aga me võtsime välja alates sellest ajast, kui Reformierakond võimul olnud, 2021. aasta algusest saadik vaatasime kaubagruppide kaupa, mis see hinnatõus on olnud. No näiteks toit on kasvanud 48,7%, gaas 54%, eluase 46%, elekter 187%, tervishoiukulud 30%, transport 32%. Ütle nüüd ausalt, kas sina oskad nimetada, millisel pensionäril kasvab pension, kellel on viimase kolme aasta jooksul kasvanud pension 187% või kas või 54% või 48%, ja kellel on palk kasvanud nii palju?

Oot-oot-oot, nii, mul on üks asi hästi meeles. Siis, kui EKRE oli valitsuses, kehtestati universaaltasu elektrile, universaalhind. Isamaa oli see või? (Saalist räägitakse.) Siis oli … (Naerab.) Mul on raske päev olnud, aeg on hiline. Ma tahtsin öelda tegelikult, et siis oli elektri hind, universaalhind 15 senti pluss käibemaks, eks, ja kokku oli 19. Värskendage mu mälu. Mul sendid on paremini meeles. Nüüd on kilovati hind, eelmise aasta keskmine oli 9 senti. Kas te mitte valepidi ei öelnud? Elektri hind on vähenenud kaks korda, peaaegu. (Saalist räägitakse.) Palga kasv on olnud 30% sellel ajal, kui Reformierakond on olnud valitsuses, ja see on inflatsioon, mis mulle tegelikult ei meeldi, ega mind ei rõõmusta inflatsioon. 

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma tegelikult seda Kert Kingo küsimust natukene jätkaks. Kõik see vähemusgruppide olukorra kaardistamise huvi, kaitseorganisatsioonide tõhusam toimimine ja kõik see teema, kuhu raha läheb. Tegelikult ma teeks teile ettepaneku, et kui te hakkate meie küsimustele vastama, räägime ikkagi eelarvest ja räägime rahast, mitte ärme vestlame lugu, ärme vestame lugusid. Küsimus ei ole ju selles, et kedagi peaks diskrimineerima või kriminaliseerima või peksma, nagu teie siin hakkasite mingit imelikku lugu rääkima. Tegelikult räägime rahast. Pered jätate rahast ilma, emad haigekassakindlustusest. Ja neid neid nii-öelda sotsiaalseid gruppe te rahastate, rahastate mingisuguseid LGBT-de huvide kaitse organisatsioone. Aga ma ütlen teile, mis puutub nende … Ja üleüldse, riigieelarve ei tegele hoiakute kujundamisega, seda ma ütlen ka. Ja mis puutub hoiakutesse, siis meie kõige suurema liitlase ja partneri juures hakkavad hoiakud muutuma. Äkki me riigieelarves, selles riigieelarves võib-olla enam ei saa, aga järgmises riigieelarves juba tegeleme sellega, et me ei anna sinna enam raha, sest meie suurim liitlane tõmbab sellele suure risti peale. Aitäh!

Selles eelarves igatahes me otsustasime, et neid kulusid me ei vähenda. Oli EKRE muudatusetteettepanek – Varro Vooglaid ja kes siin olid, ma leian selle üles, kui  natuke lehitsen –, et vähendada soolise võrdsuse kohtlemise programmi. Kui palju …?

No nii. Igal juhul tore emotsioon on saalis, see on hea. Martin Helme, palun!

Aitäh! No ja hakkas jälle veerema eelmine vastus sinna, et aga EKRE ise ka. (Annely Akkermann naerab.) No vot, ma ütlen, kuidas oli. Kui EKRE oli valitsuses, siis elekter maksis, ma tuletan meelde kõigile …

4 senti!

… 3,4 senti kilovatti keskmiselt ja selle hinna sees oli CO₂-kvoot ja ikka veel oli Eesti Energia 20 miljoni euroga kasumis. See oli aastal 2019, kui meie olime valitsuses. Nüüd, statistika on selline tore asi, et sellega saab igast asju näidata, ja sellepärast on väga oluline ära mainida, kust maalt me alustame hinnatõusu, inflatsiooni arvestamist. Kui me võtame eelmise kuu või võtame eelmise aasta, me võime väga erinevad arvud saada. Meie arvutame alates sellest ajast, kui toimus kaporatuuri riigipööre ja Reformierakond upitati võimule ja Kaja Kallas sai hakata märatsema ja Eestit hukka ajama. Ja sellest ajast saadik on üleüldine hinnatõus, inflatsioon olnud Eestis 40%. Nüüd sa ütlesid, et on olnud palgatõus 30%. See tähendab, et inimesed on jäänud vaesemaks, 10% on ikka veel miinust. Kõik need palgatõusud ja pensionitõusud, mis vahepeal on olnud, ikka veel ei ole kompenseerinud seda hävingut ära, mis te teinud olete. Mul on nüüd aeg peaaegu otsas, aga ma küsin. Lihtne küsimus: mis vahet sellel on, mis me täna siin eelarves vastu võtame, kui järgmise aasta novembris või oktoobris tuleb valitsus meile eelnõuga, mis teeb kõik selle ümber tagantjärgi, nii nagu vahepeal ministrid on otsustanud?

Nii. Me peame seda vaatama, mis aastast, et see inflatsiooni ja palgatõusu võrdlus hakkaks ühest ja samast aastast, mitte ühel ei oleks edumaad teise ees. (Saalist öeldakse midagi.) Jaa. Aga mis puudutab valitsust, ma arvan, et välismõjud on olnud Eestile palju suuremad. Me peame ikkagi meeles pidama, et oli energiakriis, oli COVID-kriis, algas sõda 1000 kilomeetri kaugusel ja üleüldine ebakindlus ja sanktsioonid ja Eesti jäi ilma mitmest tarneahelast, mis Eesti majandust hoidsid.

Nii. Nüüd siis Kalle Grünthal, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma jälgisin väga huviga teie esinemisi meedias, kus te ütlesite seda, et te saatsite, kui ma nüüd õieti mäletan, kuus muudatusettepanekut saatsite tagasi, kuna need ei vasta seaduses sätestatule, oli vist, ühes kanalis te rääkisite niimoodi. Aga mul on nagu selline küsimus. Kui te nii printsipiaalselt suhtute sellistesse valesti esitatud eelnõudesse, mis ei vasta seadusele, siis miks te selle eelnõu üldse siin, riigieelarve üldse siia Riigikokku tõite, kui riigikontrolör on seda väga tõsiselt kritiseerinud, õiguskantsler on andnud hinnangu selle kohta, et see ei vasta tegelikult põhiseadusele, kuigi ta seda praegu ei vaidlusta, andes selle vihje, et äkki te tulete mõistusele? Miks teil on lubatud seadust rikkuda, aga muudatusettepanekute puhul ei tohi?

Ma olen veendunud, et see riigieelarve vastab seadusele. Õiguskantsleriga oleme kohtunud, on toimunud kuulamine ka rahanduskomisjoni istungil ja õiguskantsleri nagu näpunäidete või soovituste järgi kolmandale lugemisele paneme siis lisaandmeid, mis praegu on seletuskirjas, siis seaduseelnõu põhiteksti juurde. Minu teada ei ole varem Riigikogu eelarve menetluse ajaloos kahe lugemise vahel ikkagi seaduse pilti tehtud detailsemaks. Me oleme väga-väga tõsiselt võtnud riigikontrolöri märkusi, õiguskantsleri märkusi. Me oleme kokku leppinud, et see eelnõu, mis täna siin varem juba teise lugemise läbis, siis selle alusel. Kusjuures erinevad erakonnad tegid ettepanekuid, et selle klassikalise kulude kataloogi järgi kulusid liigendada seadusepildis. Need võeti kokku ühtsesse rahanduskomisjoni ettepanekusse. Nii et selles mõttes ma arvan, et tegelikult kõik erakonnad võiksid teatud mõttes ka rahul olla, et nende ettepanekuga arvestati. Ja me rahanduskomisjonis valmistame ette ka 2026. aasta eelarvepildi veel läbipaistvamaks muutmist ja kindlasti kaasame aruteludesse kõiki praeguse eelarvevormi kriitikuid. Me võtame seda väga tõsiselt.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Noh, me pidevalt kuuleme siin õigustusi sellest, kuidas sõda on, COVID oli ja meil on eksporditurud ära kukkunud ja muu taoline. No see on kõik teie valede sammude ja valeotsuste tulemus. Täpselt sama on juhtunud lätlastel, täpselt sama on juhtunud soomlastel, täpselt sama on juhtunud leedulastel, täpselt sama on juhtunud poolakatel. Ainult et kui poolakad on osanud ameeriklastelt välja kaubelda suured ja soodsad relvatehingud, siis meie hakkame praegu, näed, ehitama üles oma kaitsetööstust ehk uhama sinna raha, mille vilja hakkame nägema võib-olla 10–20 aasta pärast. Praeguses kriisiolukorras, kus kaitsejõudude ülem ütleb, et kohe-kohe võib sõda hakata. Ma ütlen teile, mis eelarve see on. See on lolluse ja korruptsiooni eelarve. 

Minu küsimus nüüd on see. Kui te natukene nüüd olete võimeline projitseerima väljapoole seda poliitilist süsteemi, mis praegu märatseb Eestis, kas te ei arva, et üks kord vastutust ka peate kandma selle eest, rahva vaeseks tegemise ja selle rumaluse eest? 

Ma pean ikkagi ütlema, et minu vanaema elas 94-aastaseks ja ta ütles, et Eestis pole kunagi elatud nii hästi kui praegu. Ja ta oli näinud nii mõndagi. Selles mõttes, et kui ma võrdlen Eesti elatustaset teiste Euroopa Liidu riikidega, eriti nendega, mis Ida-Euroopast nõukogude kardina tagant välja said, meil tegelikult läheb hästi. Kui me käisime rahanduskomisjoniga Soomes kohtumas, et arutada nende eelarvevormi, eelarvepositsiooni, võlakoormust ja kõiki neid küsimusi, mis Eesti ees on, siis vastu tulles Soome rahanduskomisjoni esimees Markus Lohi mulle terekätt ulatades ütles: "Teil on kõik hästi, meil on halvasti, meil on riigivõlg SKP-st 80%, umbes." Defitsiit oli neil pikka aega miinus 3 peal ja see kasvatas riigivõlga. Tegelikult ta ütles: "Teil on hästi. Mis te muretsete?" Ta ütles, et maksutase on neil 43%, nad alandavad makse ja alandavalt täpselt samamoodi sotsiaalkulusid. Ja mis on meile jätnud sellise mulje, et küll Leedus läheb hästi, iga päev peaaegu toodetakse rõõmus uudis, et küll Leedus läheb hästi, Leedus on hea valitsus. Leedu valitsus sai valmistel, ütleme, suhteliselt hävitava tulemuse. Tundub, et Leedu valitsus oli populaarne ainult Eesti teatud meediakanalites. Ja riigikaitsemaksu nad esialgu veel lubavad kehtestada, nad pole selle kehtestamiseni mu teada veel jõudnud. See oli neil üksnes ettevõtete kampaania, et kehtestada riigikaitsemaks. Ma nagu ei saa aru, mida meile ette tuuakse.l

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Riigikontrolör tegi ju teatavasti avalduse selle kohta, et kui 2019. aastal sai riigieelarvest aru ainult raamatupidaja, siis nüüd ei saa isegi tema sellest aru, sest numbrid puuduvad. Ja ma viitasin, et see eelarvemenetlus on selle tõttu ebaseaduslik. Teie pareerisite, ütlesite, et oi, me rääkisime õiguskantsleriga ja vaatasime tema näpunäiteid ja kolmandaks lugemiseks tulevad täpsustatud asjaolud välja, et kus mis enam-vähem on, eks ju. Aga just seesama teie tegevus selles osas on äärmiselt ebaseaduslik, sest te tegelikult võtate, võtsite Riigikogu liikmetelt ära võimaluse enne teist lugemist esitada muudatusettepanekuid, mis oleksid ka olnud sisulised. Praegusel hetkel kolmanda lugemise aeg, alles siis te avaldate need numbrid, see on ju hullem kui Nõukogude Liidu Potjomkini küla, mida te praegu meile presenteerite siin Riigikogu ees. Miks te teete nii?

Need numbrid, mis tulevad eelarveseaduse pilti, need on ka praegu olemas selles lisas. Ja mis õiguskantsler soovis näha, need on seletuskirja lisas, ehk näiteks ta ütles, et kui pensionikulud on seadusega määratud, siis see võiks olla eelarve seletuspildis. Need numbrid ei ole salastatud, need on tegelikult kõik siin, sellel 600 leheküljel olemas. 

Aga ikkagi, Kalle Grünthal, te olete nagu minu suhtes nüüd ebaõiglane, kui te süüdistate mind selle tegevuspõhise eelarve hädades, sellepärast et esimese tegevuspõhise eelarve esitas ikkagi … Siin ma ei eksi. Martin Helme läks ära. Ja oli palju kriitikuid, Aivar Sõerd oli siis kriitiline, aga mina ei olnud. Tõesti, alati mõni asi läheb kehvasti, mõni asi ei tule nii hästi välja, kui tahetakse, aga praegu on ikkagi nii, et EKREIKE-valitsus, kes juurutas mitu aastat tegevuspõhist eelarvet, nüüd on nagu oma koerale peksa andnud, kodust välja kihutanud ja meie seal Marisega rahanduskomisjonis nagu ravime kodutut koera ja proovime tal karva läikima saada. Ja siis saan veel siin, ütleme, turmtuld selle eest, et ma teie juurutatud tegevuspõhise eelarve süsteemi parandada üritan. See on ju veidi ebaõiglane.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ei ole siin ebaõiglust midagi, Annely, mina oma esimesele küsimusele kahjuks vastust ei saanud, nagu sa ise ka tõdesid, et võib-olla kolmandal lugemisel. Nüüd sa räägid, kui hästi kõik on, kolm aastat Eestis majandus kahaneb ja oleme Euroopa Liidu punane latern, aga kõik naabrid kadestavad meid, kui hästi Eestil läheb. Uskumatu. 

Me ikkagi esitasime oma kaheksa muudatusettepanekut ja võib-olla sa nii-öelda inimkeeli suudad selgitada, miks te need kõrvaldasite? Kas te tõesti kardate neid panna hääletusele? Siin saalis näevad ka teised, missugusel kombel on võimalik eelarvet koostada teistmoodi. Aga mu küsimus nüüd veel täiendavalt on see, et Jürgen Ligi käis kaitsmas siin eelarvet ja ütles, et tema oleks teinud hoopis teistsuguse eelarve, kui see oleks tema teha olnud, Sõerd kritiseeris tegevuspõhist eelarvet täna ka, võib-olla kõige kriitilisemad ettevõtmised olid temalt. Kes selle eelarve meil koostas ja kes selle eelarve tõi?

Eelarve vormi töötas välja EKREIKE valitsus, ettevalmistused lõppesid 2019. aastal (Keegi räägib saalis.), tegevuspõhise (Juhataja helistab kella.) eelarvesüsteemi. (Urmas Reinsalu räägib midagi saalis.) Teie väljatöötatud vormil, teie väljatöötatud vormil siiski, härrased.

Annely rääkis vormist, tõepoolest. Urmas Reinsalu, palun! 

Proua Akermann! See, et Helme esitas omal ajal eelarve sellisel kujul, ei ole mitte kergendav, see on raskendav asjaolu. Seda teil enda vabandamiseks kasutada, ma arvan, et see ei ole veenev poliitiliselt. Vaadake, asetame selle olukorra perspektiivi. Selle eelarve poliitiliste valikute tulemusena, nagu ütleb ka, möönab eelarve seletuskiri, Eestis inflatsioon mitte ei rauge, vaid jätkab kasvu. Ja teiseks, Eesti majanduskasv mitte ei suurene, vaid majanduslangus jätkub. Majanduskasvu pidurdatakse. Me oleme esitanud alternatiivse eelarve, mis vähendaks inflatsiooni ja mis kasvataks majandust ja mis parandaks inimeste toimetulekut. Ja minu küsimus on: nende teie esitatud eelarve valikute järgi kui palju väheneb Eesti inimeste ostujõud tööd, tegevate inimeste ja eakate inimeste grupi lõikes?

Nii! Kui te siin tõsise näoga selgitasite, et Isamaa esitas alternatiivse eelarve, mis vähendab inflatsiooni, siis selja taga härra Seeder pidi naerust toolilt maha kukkuma. (Sumin saalis, kommenteeritakse häälekalt.) Aga ma olen juba mitu korda selgitanud. Te ilmselt ei kuulanud minu selgitusi, pikki ja põhjalikke, miks see dokument, mida te olete avalikkusele esitlenud kui alternatiivset eelarvet – selle peaks esitama alternatiivses riigis alternatiivsele parlamendile. Eesti õiguskeskkonnas võib seda dokumenti nimetada poliitiliseks satiiriks näiteks, aga mitte alternatiivseks eelarveks ega muudatusettepanekuks.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Vaat, et me siin räägime tegelikult 2025. aasta eelarvest, nagu ka siin kolleegid juba mitu korda on teile meelde tuletanud. Teie siin kemplete järjepidevalt, et ikka, kes mida tegi, kes on süüdi. Mina siis küsin, et tõepoolest, eks ole, kes on siis süüdi, kas see, kes pani lauale anuma, või see, kes selle sodiga täitis, eks ole. Me jäämegi sellel teemal vaidlema.  

Aga räägime julgeolekust, julgeolek on prioriteet ja see võtab palju raha, sest Reformierakonna targal juhtimisel ollakse aastaid tegeletud, edendatud jõukohast riigikaitset ja on kokku hoitud ja seda siis praegu paaniliselt hakatakse rabelema ja hakatakse raha otsima. Aga samas viiakse ellu ka seda täiesti infantiilset, tõesti ülitobedat ja totrat ja raha nõudvat rohepööret. Äkki lõpetaks selle kliimasõja ära ja tegeleks ikkagi päris sõjaga, seda enam, et meie suurim liitlane USA lõpetab varsti kliimaga sõdimise ära ja nõuab ka Euroopalt investeeringuid oma kaitsesse ja oma julgeolekusse. Äkki paneks selle paksuks nuumatud Kliimaministeeriumi …

Aitäh!

… koos kõigi ülemakstud aktivistidega kinni ja oleks raha üle, mitte puudu?

Ma ei nõustu kindlasti kriitikaga, et Eesti ei ole riigikaitsega tegelenud. NATO meetodil, NATO riikide seas on Eesti riigikaitsekulud teisel kohal Poola järel ja USA ees, kui võtta osakaaluna SKP-st, ja järgnevad Läti, Leedu, Soome, Taani, Suurbritannia. Kindlasti ei saa öelda, et Eesti eelarves ei ole pööratud tähelepanu riigikaitsele või Eesti valitsusjuht Kaja Kallas ei oleks olnud tulemuslik liitlaste koondamisel Ukraina kaitseks. 

Ja te rääkisite ka anumast, kas süüdi on anum või prügi, mis seal sees on. Anum peab ka ilus olema ja vett pidama. Grammatika on ka tähtis. Ja mis puudutab seda tegevuspõhist eelarvet, mille EKREIKE valitsus juurutas, kui ma olin opositsioonis riigieelarve kontrolli komisjonis, kusjuures mina toetasin seda, sellepärast … (Hääl saalist.) Mina toetasin seda, ma olin suhteliselt üksi koalitsioonis seda metoodikat toetamas, ma olen seda väga palju kasutanud oma rahandustöös, ja kui seda hästi teha, siis see kannab head vilja. Aga saab paremini.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Selle riigikaitsega on samasugune lugu teil, nagu on selle eelarve kordategemisega. Muudkui teete ja teete, ainult et villa ei ole. Ja kui te nüüd räägite siin, et te käisite Soomes ja teate hästi Soome olukorda – ma tean ka väga hästi Soome olukorda. Loen kogu aeg Soome lehti ja väga hästi tean, mis on nende probleemid. Ainult et siin on see, et kuni paks kõhnaks läheb, on kõhn kärvanud. Nemad ei ole veel kõhnaks isegi hakanud minema, aga me juba hakkame ära kärvama. See on see vahe.  

Ma tean ka Lätit ja Leedut. Minge Riiga – te kukute pikali, kui odav seal kõik on. Te kukute pikali! Te võite kümne euroga seal endale sellise prasdniku püsti panna. Siin ei saa unistadagi sellest. Ärge tulge võrdlema võrreldamatut.  

Ja see kõik on teie valitsuse tulemus. Kolme aastaga on Eesti kukkunud sellisesse mudaliigasse, et me oleme võrreldavad kõige vaesemate Aafrika riikidega. Kas te oskate seda pilti oma Toompea künkakese pealt natukene arendada laiemale ja vaadata, mis maailmas toimub?

Aitäh!

Samarkandi ja Buhhaara vahel sõidab kiirrong.

Aitäh!

Ma olen ise loksunud seal mingisuguse peaaegu et loomavaguniga kunagi ja vaadanud, et issand kui mahajäänud maa.

Aitäh, Mart!

Ja nüüd on seal kiirrong! Aga meil ei ole Tartu ja Tallinna vahel isegi neljarealist teed, ja see kõik on teie valitsuse tulemus.

Aitäh, Mart! Sõnavõtud tulevad veel, sõnavõtud tulevad.

Kas te ükskord hakkate ka reaalselt asjadele hinnanguid andma või räägite ikka lõpmatuseni, kuidas EKRE on kõiges süüdi?

Aitäh, Mart!

Ei, ma kindlasti ei öelnud, et EKRE on kõiges süüdi. Ma lihtsalt ütlesin, et EKRE kihutas koera kodunt välja, millel me nüüd rahanduskomisjonis proovime karva läikima saada.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea Annely! Sa siin tõid päris sihukese hea humoorika võrdluse, et Isamaa alternatiiveelarve oli seitsmeleheline, millest kaks lehekülge olid kaaned. Aga kui vaadata seda teie tegevuspõhist 700-leheküljelist eelarvet ja praegust uut versiooni, kus ministrid võivad kuluridadelt suvaliselt tegelikult edasi-tagasi nihutada neid summasid vastavalt nende soovidele, siis minu arvates kas ei oleks mõistlik üldse esitada ühel lehel selline eelarve, kus on ära toodud need tegevused, mille jaoks raha läheb vaja, ja panna kirja, et edasi otsustavad ministrid? Mis sa arvad?

Ma arvan, et see lisa, mis praegu on seadusepildis ja mida hoitakse kooskõlas selle tegevuspõhise eelarvevormiga, mis on seadusepildis, kokku pannes ahenevad ministrite võimalused tunduvalt. Aga teine küsimus on veel see, et on olemas selline printsiip nagu võimude lahususe printsiip. Ja põhiseadus näeb ette, et valitsus koostab eelarve ja Riigikogu kinnitab selle. Aga rõhk on ikkagi sellel, et valitsus koostab. Seetõttu see, kui palju, kui kaugele selles valitsuse koostatud ja kinnitamiseks esitatud eelarves siis Riigikogu suudab piisava asjatundlikkusega minna. Sest kui sa lähed asjatundmatult, pealiskaudselt, tõmbad kaardimajast ühe kaardi ära, võid põhjustada suure õnnetuse. Ja teine printsiip on veel, mis on rahanduses väga tähtis, see on subsidiaarsuse printsiip. Ehk otsused tehakse õigel tasemel, mitte ei tegeleta Riigikogus detailidega, ma ei tea, Kapa-Kohilas, vaid need ikkagi volitatakse subsidiaarsuse printsiibil otsuseid, mida näeb lähemalt paremini vormistama valitsus. See on võimude lahususe, koostöö ja usalduse küsimus ka.

Urmas Reinsalu, palun!

Proua Akkermann! Te siin osutasite lisaeelarve lehekülgedele. Ma saan aru, et see on liiga napp teie meelest. Aga räägime ikkagi faktide keeles. Noh, ma arvan, et see on üsnagi võib-olla veider võrrelda eelarve nagu mahtusid, lisaeelarvet ja valitsuse maksutõusueelarvet. Isamaa eelarve ilma kaanteta on 12 lehekülge. Teie esitatud tekst saali riigieelarvele on 11 lehekülge. Nii et paluks olla korrektne faktoloogiliselt. 

Minu küsimus teile, millele ma ei saanud vastust, vaid te hakkasite rääkima nii-öelda jällegi Isamaa alternatiivset eelarvest, millest meil on olnud täna väga palju juttu, väga õigustatult juttu, sest sellele valitsuse poliitikale on olemas alternatiiv, mu küsimus oli väga lihtne. Kui palju ostujõud langeb selle valitsuse eelarvepoliitika tulemusena eakate grupis, pensionäride grupis ja töötavate inimeste grupis? Paluks tuua need põhikarakteristikud, millest me oleme ju teadlikud. Öelge ka välja parlamendis see.

Vaatan, kas ma olen selle kaardi endale kaasa võtnud, kus mul neid numbreid peal oli. Ei ole, need on mälukaardid. Nii. Natuke läheb … Ahaa! Nii. Palgad, prognoosi järgi palgad kasvavad 5% ja tarbijahinnaindeks 3%. Nii et elujärg võiks … (Hääl saalist.) Selle aasta eelarves, järgmise aasta tulude prognoos, ju palgakasvu prognoositakse selleks, et üksikisiku tulumaksu prognoosida, 5%, ja tarbijahinnaindeksit 3%, selle järgi võiks 2% kasvada. (Erutatud hääl saalist.) Ja sotsiaalkulud kasvavad 7,6% ja pensionid vist oli seal sees 5. Nii. Siin taga oli see suvine majandusprognoos ka, et hakkame koos seda siis lugema. (Hääl saalist.) Kus see siis nüüd on? (Hääl saalist.) Aega meil on tõesti, jah!

Meil on ka aega.

Liigume mõnusas tempos, jah. Ma ei ole konkreetset numbrit ära värvinud, siis ma ei leia seda üles kiiresti. Aga see oli ilmselgelt selles suvise majandusprognoosi kokkuvõttes.

Kui nüüd …

Teate, ma arvan, et seda vist kulub mul liiga palju aega selle ülesleidmise jaoks.

Kui nüüd rahanduskomisjoni ametnikud on meid kuulmas, siis oleks palve, et ma saan aru, et jäi üles inflatsiooninumber, mis on järgmiseks aastaks rehkendatud. On see 3 või on see 5%, tarbijahinnaindeks, selles oli vist küsimus.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Eelmisele küsimusele vastates te rääkisite sellest laiapindsest riigikaitsemaksust, millega justkui planeeritakse täiendavaid laskemoonavõimekusi soetada. Aga kaitseminister riigikaitsekomisjonis rääkis, et tegelikkuses see raha on peaaegu et ette ära kulutatud. See ongi see see, millele te viitasite, kus 22. aastal meil olis riigikaitsekulud 2% ja me tõstsime kolmele ja see vahe on meil siiamaani defitsiidis. Ja need vahendid lähevadki sinna. Vahepeal oli ka meil erinev hulk hankeid. Kas on võimalik tegelikku selgust saada? Nii palju, kui mina aru saan, 23. aasta eelarveprognoosiga võrreldes on järgmisse aastasse planeeritud ka riigikaitse täiendavaid vahendeid 75 miljonit. Kas teil on teadmine, et neid vahendeid on kuidagi rohkem planeeritud nende täiendavate võimekuste tarvis?

Siin see 70 miljonit – ma arvan, et te peate silmas seda rida, kuidas julgeolekumaksu kogutakse. See oli 70 miljonit järgmisel aastal ja edaspidi 700 millegagi. Käibemaks poole aasta pealt, kui te seda silmas pidasite. Aga riigikaitsekulud on lahti seletatud Kaitseministeeriumi eelarves ja need olid ikkagi üle 3%. Aga ma ei julge sellisel tunnil enam arve öelda peast.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea Annely! Tänavu oleme hästi palju aega siin kulutanud sellele, et arutame tegevuspõhise või siis kulupõhise eelarve eeliseid ja negatiivseid külgi. Õiguskantsler, härra Sõerd, riigikontrolör on kõik juhtinud tähelepanu sellele, et praegune tegevuspõhine riigieelarve ei vasta tegelikult ootustele ja on segane. Mõnes mõttes ma saan aru, et valitsuse seisukohast ja koalitsiooni seisukohast võib-olla selline segane eelarve ongi teile soodne, sest sogases vees on ju parem kala püüda, aga kui sa nüüd vaatad, et võib-olla mingi aja pärast sa lähed ise opositsiooni, siis kuidas sulle tunduks niimoodi opositsiooni seisukohast, et kas sa toetaksid edaspidi ka tegevuspõhist eelarvet? Ja kas sa näed, et võib-olla olekski vaja tegelikult ikka tagasi minna kulupõhisele?

Jaa, see on väga hea küsimus. Ma olen juba … Kusjuures, ma pean ütlema ka, et ma vahepeal leidsin, et järgmise aasta eelarves on kaitsekulu 3,3% SKP-st ja sealhulgas Ukrainat toetatakse 0,25% SKP-st. 

Aga mis puudutab seda tegevuspõhist eelarvet: ma siin juba paar korda olen öelnud, et kui ma olin opositsioonis ja see süsteem, see metoodika võeti kasutusele, siis ma opositsioonist toetasin seda. Ja ma arvan, et ettevõtja ikkagi, kui sul on tegevjuht, ei nõustu tegevjuhi eelarvega juhul, kui ta ütleb, et nii, mul on vaja tööjõukulusid nii palju, mul on sellist autot vaja, nii palju autokütust, sellist lauda, tooli, nii suurt kabinetti. See on nagu kulude loetelu, see on nagu hügieenitingimus igal eelarvel ja see vastab kontoplaanile – meie puhul, avaliku sektori puhul riigirahanduse konto plaanile – ja siis need kontod on kasutusel, nende kasutamine on kohustuslik ja kontode kaupa tehakse eelarve – nii palju personalikuludeks, nii palju telefonile, nii palju autole, nii palju kütusele. See on nagu kõige fundamentaalsem tase, ütleme, et see on nagu kooli eelarve. Aga see, et need kulud tehakse, siis järgmine hetk on see, et kas tegevus toimub. Kas need õpetajad, kes on palgal, lähevad ka klassi ette, kas tuled pannakse põlema, kas lastele toitu antakse, kas korda peetakse, kas õpikud on laua peal – see tegevus. 

Aga järgmine, mis on maksumaksja jaoks tähtis, kui ta valib oma lapsele kooli: ta ikkagi vaatab, kas on sellel ka tulemus, ja see on see kolmas kiht eelarve juures. Et me eesmärgistame: nii, keskmine hinne meie koolis on lõpetajatel, ma ei tea, Inglise kolledžis 89% ja kõik lähevad lõpuks selle tulemuse, selle 89% peale, kümme õpilast ühele õpilaskohale seisab seal järjekorras ja maksumaksjaid. Ja see on see, esimene on see baastase. See oli enne tegevuspõhise eelarve juurutamist. Kõik rääkisid, et sellest on vähe, ei oska arvata, kas baastase, palgafond 30 miljonit, kas see on vähe või palju, kas see on vähe või palju, ei tea. Küsid, et mis selle eest tehakse. Selle eest on avatud kümme kooli. Nii, tulemus. Kas need koolid õpetavad? Tähtis on see tulemus, eesmärk. Mis see keskmine, mis peab olema täituvus, mis peab olema keskmine õppetulemus. See tulemuse eelarvestamine on see kunst: sa motiveerid, sõnastad eesmärgid ja motiveerid kõiki neid inimesi käima ühte sammu, et see tulemus ära tuua, ja maksumaksja hindab seda. Ametnikel on nagu väga lihtne. Kui ütlevad, et meil on, ma ei tea, 30 miljonit vaja palgaraha, siis on lihtne ka riigikontrolöril vaadata, et näe, 30 miljonit said, 30 miljonit kulutasid, viis pluss. Aga kas midagi tehtud sai? Kas tulemuseni jõuti sellega, mida tegema hakati? Need on järgmised küsimused. See on see võlu. Ja ärisektoris see teisiti üldse ei käigi. On ka väga paljudel riikidel selline hübriidne eelarvesüsteem. 

Küsib, kust saab andmeid, kui on tegevuspõhine. Näiteks kolleeg Epler väga, tema vaatas "Esimest stuudiot", kus mina ütlesin, et kõik kodanikud saavad teada, kuhu riigi raha kulub. Riigiraha, fin.ee, Rahandusministeeriumi saldoandmike süsteem, seal natuke nokitsedes sa saad minna arveteni välja. Epler vaatas mind "Esimeses stuudios". Täna rääkis siitsamast kõnepuldist, vaatas, missugused MTÜ-d on saanud riigi käest toetusi, pani kusagile "Uute uudiste" kodulehele välja ja kutsus kõiki vaatama "Uutest uudistest". Aga saab Rain Epler vaadata sealt riigiraha kodulehelt, saab iga inimene vaadata. Mina saan ka vaadata. Kui ma opositsioonis olen, saan ka vaadata. Ma ei muretse selle pärast. 

Tegevuspõhine ja tulemuspõhine, see suund on õige. Me ei pea siin arutama, et siin on 100 000, et kas TAI teeb kampaania "Sööge vähem", 100 000 eurot, või me tõmbame selle maha. See ei ole Riigikogu tase. Riigikogu tase on strateegiline: mis on võlakoormus, mis on eelarvepositsioon, kuhu liigutakse, kuhu kiiremini liigutakse, kuhu tuleb tee, kuhu sõidab rong, missugused ühendused rajatakse, kui palju taastuvenergiat. Strateegilised küsimused on see, mille üle me peame Riigikogus rääkima, mitte üksikuid väikseid ridasid kusagil metsa taga. Rain, ma kiitsin juba sind, aitäh!

No nii, nüüd on selline lugu, et tegelikult rohkem küsimusi ei ole, sellepärast et saab esitada kaks küsimust ja see ei ole koht vastusõnavõttudeks, aga kuna ma ei ole päris veendunud, et Urmas Reinsalu küsimus on istungi juhatajale, siis, Annely, jää siis hetkeks, et kuulame Urmase küsimuse istungi juhatajale.

Lugupeetav istungi juhataja! Annely Akkermann rääkis palju ja rääkis huvitavalt erinevatest küsimustest ja ma kirjutan kahe käega alla sellele seisukohale, et parlamendi ülesanne on strateegiliste valikute tegemine. Häda on selles, et praegu me teemegi kehvi valikuid, küsimus ongi selles mures. Ja kui rääkida indikaatoritest, siis ma arvan, et on väga olulised nii-öelda kvantitatiivindikaatorid just nimelt meie poliitika tulemuse väljundi mõttes. Seetõttu on minu meelest kõige kesksem küsimus, kui me räägime inimeste toimetulekust, järgmise aasta ostujõud inimestel. Siin meil peab olema selgus, me langetame otsuse selle riigieelarvega, ma näen, siin koalitsiooni esindajad ei ole saalis, me langetame otsuse Eesti inimeste elukvaliteedi suhtes. Pankade analüütikud, Rahandusministeeriumi analüütikud on öelnud, et sellel riigieelarvel on negatiivne mõju, mis puudutab inflatsiooni ja mis puudutab ka inimeste ostujõudu.  

Nüüd, lugupeetav istungi juhataja, ma esitasin baasküsimuse: kui palju ostujõud halveneb, ja seda, et ostujõud halveneb, ka Rahandusministeerium oma suvise prognoosi lähte-eeldustega nendele maksutõusu sisenditele, mis on realiseerunud selles eelarve projektis, esitas väite, et inimeste ostujõud suveprognoosi järgi langeb. Ja minu küsimus oli konkreetne: kui palju ta langeb pensionäride grupis ja kui palju ta langeb tööd tegevate inimeste grupis? Proua Akkermann mulle tegelikult ütles, et see inflatsioon järgmisel aastal on 3%. Ma pean teda korrigeerima, et kas on mingi muu informatsioon aluseks võetud ja …

Ma leidsin selle tabeli üles.

… Mina olen aru saanud, et me lähtume ikkagi Rahandusministeeriumi suveprognoosist, ka seda eelarvet opereerides. 

Teiseks, lugupeetav istungi juhataja, ma juhin tähelepanu sellele, et kui me kõneleme ostujõust, siis me peame aluseks võtma netoostujõu positsiooni. Lugupeetav istungi juhataja, proua Akkermann kõneles brutopalgatõusust 5%, unustades, nii-öelda paraku rääkides osa tõest: brutopalga tõusu puhul me peame arvestama seda, milline on inimeste netosissetulek, arvestades maksutõuse, sealhulgas ka otsese tulumaksu tõusu rakendamist järgmise aasta algusest, samas kui teatud osa kaudseid makse läheb tõepoolest ka inflatsiooni sisse, nagu käibemaks selles loogikas. Nii et netoostujõu positsioonilt oli minu küsimus, lugupeetav istungi juhataja: palju ta halveneb tööd tegevate inimeste lõikes ja pensionäride lõikes selles loogikas, et kui me võtame 2023. aasta värsked Eurostati andmed, lugupeetav istungi juhataja, siis me näeme, et Euroopa riikide ostujõu pariteedi järgi netosissetulekud leibkondade kohta, millele on liidetud ka siirded sotsiaaltoetustena, siis me oleme jõudnud olukorda, kus 2023. aasta andmetel Eesti ostujõu pariteet leibkondadel, Eesti perekondadel, on Euroopas tagantpoolt 5. kohal. 

Lugupeetav istungi juhataja, me peame selles baasnumbris, kus parlamendi rahanduskomisjoni esimees ütles, et järgmisel aastal valitsus selle eelarvega prognoosib inflatsiooni 3%, kuid me ei saanud vastust erinevate gruppide lõikes netoostujõu positsiooni mõjule. Me peame saama selguse. Ja vajadusel ma olen nõus, me võiksime kasutada ka rahanduskomisjoni nõuniku abi ja katkestada istungi. Kas vajadusel võib paluda pulti rahanduskomisjoni nõuniku, kes esitab meile objektiivse informatsiooni, kui see on komisjoni nõunikele valduses? Kaks konkreetset, nendes baasgruppides, nii-öelda mõõdikud. Kui meil selles asjas ei ole selgust, või vastupidi, ma tean neid vastuseid küll, aga teie kardate neid siit välja öelda, siis tegelikkuses me langetame ka neid poliitikavalikuid, mis tundub, et siin teeme nalja üksteise üle, nõnda edasi, aga inimestel ei ole naljatuju. Kui inimesed tahavad näha murelikku Eestit, siis nad vaatavad täna, andke andeks, peeglisse.

Aitäh, hea kolleeg! Vaatamata korduvatele pöördumistele istungi juhataja poole ei ole istungi juhatajal voli korrigeerida ei küsijaid ja vastajaid. Aga Annely kui on valmis kommenteerima, siis ma hea meelega annan talle sõna.

Ma kindlasti ei hakka kommenteerima Eurostati uuringut, mida teie loete ja mis ei ole meie tänase istungi teema. Küll ma leidsin siit üles Rahandusministeeriumi tabeli, see on lisas 8. Siin on sihuke tabel "Eelarvemeetmete mõju majanduse arengule" ja siin on SKP jooksevhindades. Järgmiseks aastaks on prognoositud 41,6 miljardit, SKP reaalkasv 2,1, nominaalkasv 6,2, tarbijahinnaindeks 5,0, sisenõudluse reaalkasv 1, ekspordi reaalkasv 3,4, palga nominaalkasv 4,3. Valige siit neid andmeid ja opereerige omal vabal valikul.

Suur tänu, Annely! Aitäh! See … (Urmas Reinsalu räägib saalist kõva häälega pikalt.) Aitäh!  

Ei, ma ütlesin teile seda! Eesti rahvale ma ei öelnud. Eesti rahvale ma ütlesin: sotsiaalkulud kasvavad kiiremini kui eelarve kulud üldiselt. Palgakasv on ka. Euribor alaneb. Erinevatest komponentidest majapidamiste toimetulek koosneb.

Aitäh, Annely! Rohkem sulle küsimusi ei ole. Tõepoolest sai oluline number ka korrigeeritud, see 5%, see oli hea täpsustus teie poolt, hea kolleeg Urmas Reinsalu, ja see sai kenasti õigeks nüüd räägitud, nii nagu teie ettepanek oli. Nii et aitäh sulle, Annely! 

Urmas Reinsalu.

Lugupeetav istungi juhataja! Kas teie käsutuses on see informatsioon, et mitte ei jääks kõlama Riigikogu rahanduskomisjoni esinaise eksitav hinnang, kus ta sidus need numbrid, mis olid küll läbisegi tulnud sellest riigieelarve lisast 12, selle kohta, otsekui euribori tõus omab ostujõu arvestuses mingit mõju? Ma tahan siit rõhutada seda, et see on eksitav informatsioon, kuna inflatsiooni arvestamisel, mida teeb ka Rahandusministeerium ja mida teeb ka Eesti Pank, euribori ei arvestata. Euribor ja selle protsendimäär, mis on 2%, või see oli 4%, tuleb – arvestades, et Eestis on ligi 120 000 leibkonnal laenukoormus – hinnatõusu tasemele täiendavalt, nii-öelda kauba peale, liita.

Aitäh! Head kolleegid, avan läbirääkimised. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! No siin läks diskussiooniks, et millised need majandusnäitajad järgmine aasta on, ja inflatsiooninäitajad ja muudki näitajad. Ma ütlen, et praegusel hetkel arutada neid on suht mõttetu, sellepärast et hästi suur muutuja on tegelikult jaanuarikuus tulekul ja see muutuja on juba praegu sisse viidud. Me räägime loomulikult USA presidendist. Nii et praegu niimoodi lähtuda nendest arvudest, mis meil laual on ja mis on ka kirjutatud, või prognoosidest, mis on ka kirjutatud siia eelarvesse sisse, noh, ma arvan, aeg näitab ja õige pea me saame teada, et kuhu suunas need arvud hakkavad liikuma.

Mis puudutab üleüldist seda eelarvet ja ka tänast diskussiooni, siis tegelikult peab head kolleegi Annely Akkermanni ka kiitma ja loomulikult kiitma kõiki kolleege, kes tänasel arutelul osalesid. Tunduvalt viisakam oli see arutelu kui esimene lugemine, kus siinsamas puldis eelarvet kandis ette rahandusminister.  

Nüüd, mis on tegelikult probleemiks? Probleemiks on see, mis minu arust Urmas Reinsalu ütles välja, et me küll arutame tegelikult järgmise aasta eelarvet ja kuidas järgmine aasta inimesed peaksid hakkama saama, aga veelgi suurem probleem, et aga meil ei ole üldse nägemust, pikaaegset nägemust. Me peaksime selgelt ju tegelikult aru saama, kuhu Eesti liigub, mida me tahame saavutada, millised eesmärgid on, millised elatustase eesmärgid peaksid olema 2025, 2026, 2027 ja nii edasi, milliseid tööstusharusid me tahaksime siin näha, millises suunas nad peaks arenema, kuidas majandus peaks arenema. Puudub, kõik see puudub, täielikult puudub. Minu arust see on probleem ja see on väga suur probleem.  

Siin on jällegi meie ette toodud eelarve, millest on väga palju ka räägitud, et see on loetamatu, arusaamatu, arvud ühel leheküljel on ühed, teisel leheküljel on teised, aga tootegrupp on sama. Näiteks me räägime Rail Balticu investeeringutest. Siin öeldi välja, et vist kaheksandal või üheksandal leheküljel on Rail Baltic kirjeldatud, arvud on kõik erinevad. Arvud on kõik erinevad.  

Aga minu arust see on kõik veel väike probleem. See, mis tegelikult ju meid ees ootab järgmisel aastal, aga me ei tea, mis meid tegelikult ootab 2026‑ndal, 2027‑ndal, me võime aimata, aga meil ei ole teekaarti joonistatud. See on probleem.  

Annely Akkermann selgelt ütles välja, et järgmisel aastal tegelikult selle eelarvega inimestelt ja kogu majanduselt võetakse miljard, lisamaksudena korjatakse kokku, need on maksutõusud, need on uued maksud, on ju, automaks. Ja teiselt poolt ei olegi nii halb see asi, et vaadake, et ju riik ka omalt poolt panustab, investeeringuteks 1,7 miljardit olid Euroopa fondide rahasid ja 0,7 miljardit oli laenuraha, mis Eesti riik võtab selleks, et elavdada majandust. Aga selle poole ta unustas ära, et tegelikult kogu aeg, iga aasta tegelikult ju läbi eelarve panustatakse majandusse. Kui vaadata 2024. aasta arve, siis see oli summas 1,9 miljardit koos Euroopa Liidu rahadega kui ka omavahenditest. Nii et igal juhul järgmine aasta on see aasta, kus võetakse meilt majandusest rohkem raha ära. 

Siin käis korraks läbi jutt sellest, et energiahinnad on langenud. Jah, nad on küll langenud, aga nad ei ole kindlasti samal tasemel, kus nad olid neli-viis aastat tagasi. Ja kui me räägime elektrihindadest ja need keskmised aastahinnad käisid siin läbi, siis 2022. aastal oli see 22 senti, eelmine aasta oli ta seal 10 senti millegagi ja ega see aasta enam-vähem ta tuleb ka samas suurusjärgus. 

Palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks.

Iseenesest ju seda nagu võiduna tuua, et näete, meil on elektrihinnad ju langenud, ka valitsus ei saa. Ja mikspärast ei saa? Sellepärast et kui elektrihinnad ongi mingil viisil ka langenud, siis teiselt poolt ju võrgutasud on tõusnud. Ja kui vaadata nagu suuremat pilti ja vaadata ka meie naabreid, siis majandus nendel tõuseb, on tõusujoonel. Meil langeb jällegi. Ja siis on jällegi toodud alati nagu põhjuseks, aga meil on elektrihinnad kallid. Kaks aastat, 2023 aasta, 2024 aasta, see aasta, käesoleval aastal on hinnad olnud elektriturul stabiilsed. Samasugused hinnad on Lätis ja Leedus. Nende majandus tõuseb. Järelikult need otsused tegelikult, mida on võtnud ette riigi valitsus, on tunduvalt efektiivsemad ja paremad, kui meie valitsus on seda siiamaani teinud.  

Nüüd siis vaadates pangandussektorit, meie naabrid on maksustanud pangad, on see siis Läti puhul 20%, on see Leedu puhul suurem protsent, 50% kasumist. Kui me räägime summadest, siis Leedu sai eelmine aasta lisatulusid riigieelarvesse 250 miljonit, Läti praegu prognoosib sellel aastal saada lisatulusid 60 miljonit. Need on jällegi valikute küsimused, kas me läheme selle raha järgi ja julgeolek on oluline, et kas me läheme selle julgeolekuraha võtma inimeste taskust, tõstame tarbimismakse, suretame majandust, või siis nii nagu meie naabrid Läti ja Leedu on läinud võtma seda raha pankadelt, tarbimismakse ei ole tõstetud, majandust ei ole välja suretatud, vaid vastupidi, on hoogu juurde antud. Need on täiesti kaks erinevat lähenemistaktikat.  

Kahju, kahju on see, et see praegune eelarve, mis on ja kogu see ülesehitus, mis on koostatud sellise Exceli-põhise mõtlemisega, et selline poliitiline viis praegu juhib Eestit. Tegelikult ta ei juhi Eestit. Kui ta kuskile üldse Eestit juhib, praegune valitsus, siis ta juhib seda tupikusse. Et Eesti on lihtsalt praegu tupikus. Seda on nagu kahju vaadata ja mul on nagu tõesti, kui ma suhtlen ka heade kolleegidega siin koalitsioonist ja mul on tõesti tekkinud selline tunne, et nad ei saagi aru, kuhu nad tegelikult sellise juhtimisviisiga Eestit juhivad ja kuidas see kõik veel võib halvasti lõppeda, kui me tegelikult ei võta teise suuna hoopis ja ei hakka mõtlema hoopis selle peale, kuidas läbi majanduse inimesi aidata. Seepärast, et inimestel selle eelarvega kindlasti läheb järgmine aasta elu tunduvalt raskemaks, tunduvalt raskemaks. Ja kuidas sellest välja tulla ja selline pikem plaan, mida me saaksime meie inimestele pakkuda, meie ettevõtetele – ta lihtsalt puudub. Meil puudub täielikult meie riigi edaspidine arendamise strateegia. See on kõige suurem probleem, mis meil praegu üldse on. Aitäh! Ja loomulikult me seda eelarvet ei toeta. 

Aitäh! Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, head kolleegid! Head Eesti inimesed, kes te seda interneti kaudu vaatate! Esimesel lugemisel, kui siit puldist rääkis eelarvest rahandusminister Jürgen Ligi, ma küsisin tema käest, kas see eelarve teeb kellegi elu Eestis paremaks, kas kellegi elu läheb lihtsamaks tänu sellele eelarvele. Lugupeetud minister vastas väga ümmarguselt stiilis, et Eesti kodanike elu läheb paremaks. Aga kui tegelikult sellele otsa vaadata, siis peab tõdema, et eelarve on ju kõige tähtsam riigi finantsdokument, ja selle koostamisega kahjuks Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eesti 200 erakonna koalitsioon ikkagi ei saanud hakkama.  

See eelnõu on halb nii sisu kui ka vormi poolest, miks vormi poolest, sellepärast et see on jätkuvalt tegevuspõhine eelarve, mis ei ole läbipaistev, mis ei ole arusaadav lihtsale inimesele, seda enam rääkimata kõikidest teistest. Riigikontroll on tegelikult andnud sellele hävitava hinnangu, me kõik oleme selle kohta lugenud, aga valitsus jätkab ikkagi samas vaimus: tegevuspõhise eelarvega.  

Ja mis puudutab sisu, siis ega ma niisama ei küsinud rahandusministri käest, et kelle elu läheb paremaks, sest siis on selline, et no ei lähegi Eesti inimeste elu paremaks selle eelarvega, pigem vastupidi, selle asemel, et parandada nende inimeste elu, kellel ka praegu on juba raske ja kelle eest siis riik peab kandma erilist hoolt – eelkõige lastega pered, eriti paljulapselised pered, puuetega inimesed, pensionärid, eakad inimesed –, siis tegelikult läheb nende olukord selle eelarve vastuvõtmise ja rakendamisega aina keerulisemaks ja raskemaks, sest esiteks tõstetakse makse, teiseks tõstetakse aktsiise, kolmandaks tõstetakse riigilõive, tõstetakse kas või näiteks eriarstivisiitide tasu neli korda. On hästi keeruline leida, mis läheb odavamaks või lihtsamaks inimeste jaoks.  

Kui me vaatame riigiteenistujatele otsa, siis nende ootused kahjuks ka ei läinud täide. Nad võisid loota, et kui üks aasta jäi vahele, ma siin eelkõige räägin siis politseinikest, päästjatest, piirivalvuritest, kultuuritöötajatest, kelle palka oli viimati riigi poolt tõstetud aastal 2023, siis neil oli ju õigustatud ootus, et kui aastal 2024 oli keeruline, siis aastal 2025 võib-olla saavad nad ikkagi palgalisa nii-öelda ehk nende palk tõuseb, eriti olukorras, kus inflatsioon kasvab meeletult ja näiteks toidukaubad on kahe aastaga kallinenud 40% võrra. See kallinemine jätkub ja eksperdid praegu ütlevad, et ka lähiajal lähevad toidukaubad veelgi kallimaks. Aga kahjuks ka aasta 2025 ei too selles osas leevendust. Siin siseminister, vastates minu küsimusele infotunnis, põhimõtteliselt andis mõista, et inimesed peaksid rahul olema sellega, mis neil praegu on, sest alternatiiviks oleks olnud nende töökohtade või siis palkade kärpimine. Palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks.

Selle asemel, et loota, et riik ikkagi saab aru, et nende palgad on juba ajale jalgu jäänud, ja siis nad ootavadki juba teist aastat järjest palgatõusu, et tegelikult peaksid nad olema rahul sellega, et ei kärbita. 

Õpetajad. Me mäletame, et õpetajad selle aasta alguses tegelikult korraldasid streigi, sellepärast et nende palk samamoodi ei tõuse, erinevalt nende koormusest, ja siis anti neile niimoodi heldelt 17 eurot bruto juurde, kuupalgale, ja nüüd siis lubati samal ajal, et kuna on keeruline aeg, siis tuleb palgatõus hiljem pluss tuleb siis uus karjäärimudel haridusministeeriumi poolt, et siis olge praegu õnnelikud, jätke see streik ära, lõpetage see kiiresti ära ja siis läheb elu paremaks. Nüüd on juba selge, et palk aastal 2025 õpetajatel ei tõuse, palga alammäär jääb samale tasemele, isegi 17 eurot keegi enam ei lisa. Ja mis puudutab seda karjäärimudelit ja nii edasi, siis nüüd me näeme, et see oli üks suur bluff ja see dokument, mida praegu Haridus- ja Teadusministeerium üritab õpetajaid esindavatele organisatsioonidele sokutada, on tegelikult väga vale, ja näiteks Eesti Linnade ja Valdade Liit on mures sellepärast, et nemad sellist dokumenti allkirjastama ei hakka. 

Nii et tuleb välja, et ikkagi kõik need lubadused jäävadki lubadusteks. Nii et siin on, ma arvan, suur küsimus sellele valitsusele, mis oma poliitikaga, majanduspoliitikaga, maksupoliitikaga aina rohkem viib Eesti riiki sügavasse ummikusse. Eesti Keskerakond, Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi 16 väga olulist muudatusettepanekut, et kas või natukenegi seda dokumendi parandada. Nagu ütles rahanduskomisjoni esinaine, olid need väga asjalikud ja õiged muudatusettepanekud, aga kahjuks koalitsioon ei toetanud ühtegi neist. Nii et siin ei paista olevat mitte mingit soovi opositsiooniga koostööd teha, järelikult ei saa me seda eelarvet toetada, ja loomulikult omalt poolt teeme ettepaneku riigieelarve seaduse eelnõu 513 teisel lugemisel katkestada.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Head kolleegid! Kui me pisut kaugemalt tulema hakkame, siis sellest päevast alates, kui päikesetõusu valitsus – nii seda nimetati 2021. aasta alguses – Kaja Kallase juhtimisel pukki astus, on Eestis kõik allamäge läinud. Näiteks transport on sellest ajast kallinenud 32%, eluasemehind 46%, elekter 188%, tervishoid 30%, toit 49%. 

Ja siis käib meil siin puldis näiteks rahandusminister riigieelarvet üle andes ja räägib midagi reaalpalga tõusust. Reaalpalk on see vaade, ütleme, palgale, et keskmise palga tõus võrrelduna inflatsiooniga, hindade kallinemisega. Ma ei tea, ma ei tea, kust see number võetakse, reaalpalga tõus. Siis tuleb siia kõnelema täna rahanduskomisjoni juht Annely Akkermann ja räägib midagi pensionitõusust: pensionide tõus ja aitab inimesi ja inimesed saavad hakkama. Ja siis ma vaatan neid numbreid ja mõtlen, et no täiesti paralleelmaailmas toimub see valitsuse tegevus minu arvates. On tegelik elu ja siis on mingisugune fantaasiamaailm, kus nemad elavad. 

Ma täna pidasin debatti siin meie peaministriga ja küsisin tema käest, mida ta plaanib teha muutunud geopoliitilises olukorras. Tema rääkis sellest, no rääkis oma fantaasiamaailmast. Ta justkui ei olekski tajunud, et maailmas on suured muutused toimumas. Seda kõigepealt. 

Siis eelarveid tehes on viimastel aastatel kogu aeg räägitud riigi rahanduse kordategemisest. Kogu aeg tehakse riigi rahandust korda, iga aasta aina tehakse korda, aga iga aasta, kui sa vaatad riigi laenukoormust või eelarve defitsiiti, siis see kogu aeg liigub vales suunas. Me liigume ka kordategemisest eemale. 

Nüüd, kui me vaatame konkreetselt selle eelarve sisse, siin ka täna diskussioonide käigus toodi näiteid. Näiteks ma ise tõin näite sellest, et üks mõõdik Kliimaministeeriumis on see, et kõik ministeeriumid oleksid teinud ära oma ministeeriumi keskkonnajalajälje mõõtmise, et siis on – jess! – Eesti riigis asi paremaks läinud. Ministeeriumis on vaadatud, mitu inimest käib autoga tööle, sorteerib prügi, kui palju kütab oma tuba ja nii edasi. Viljatu tegevus, kasutu tegevus. Aga inimesi hoitakse selle jaoks palgal, et nad seda teeks. 

Veel konkreetsemad näited. Me koos Kert Kingoga tegime ettepaneku vähendada ministeeriumide avalike suhete osakondade eelarveid. Tegime need ettepanekud sõltuvalt vastava ministeeriumi vastava osakonna suurusest. Kokku see kärbe oleks umbes 1 miljon ja me kirjutasime, et vabanevat raha kasutada riigieelarve positsiooni parandamiseks. Teile võib tunduda, et see positsiooni parandamine ongi kõige kurja juur. Aga tegelikult meile näiteks põhjendatakse, et huvihariduselt tuleb miljon ära võtta, et positsiooni parandada, riigil raha vähe. Täna me siin paar eelnõu veel peale seda riigieelarvet hakkame menetlema eelnõu, kus näiteks rasedatele naistele ja kuni kaheaastastele lastele kehtestatakse arstivisiidi tasu. Kodus lapsi kasvatavatelt emadelt tahetakse ära võtta ravikindlustus. Seda kõike ikka sellepärast, et riigil raha vähe, eelarvepositsioon on halb. 

Aga siis, kui ütlete, et teil töötab osakondade viis inimesi – ja see on sadu inimesi riigis, kui me võtame ka ministeeriumide allasutused – töötavad inimesed, kes räägivad lihtsalt musta valgeks. Iga päev need asutused ja ministeeriumid keeravad mingisuguse käki ja siis neil ongi vaja hästi palju inimesi, kes ujutavad meedia üle mingisuguste – kuidas neid ajakirjanduses nimetatakse? – makstud teadaannetega. Makstud teadaannetega! Aga sinna juurde nende riigi PR-osakondade teadete puhul ei kirjutata "makstud teadaanne". Lihtsalt saadavad välja, et noh, nagu seesama, et reaalpalk kasvab ja kõik, elu läheb muudkui paremaks.

Nii et halb eelnõu ja püüan nüüd ennustaja olla ja ütlen, et kindlasti täna tuleb siia pulti keegi meie fraktsioonist, kes annab üle ka ettepaneku see eelnõu teisel lugemisel katkestada. Aitäh!

Suur tänu! Arvo Aller, palun!

Palun kolm minutit veel.

Palun. Kaheksa minutit.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid nii saalis kui oma kabinettides! Head inimesed, kes nii hilisel tunnil veel suudavad ja jaksavad jälgida riigieelarve menetlemist!

Tuleb nõustuda eelkõnelejaga, et ma usun ka, et meie fraktsiooni esindaja esitab katkestamise ettepaneku selle eelnõule 513SE. Ja seda tuleb ikkagi nimetada õigete sõnadega, seda eelarvet, selleks on ta maksutõusude eelarve ja maksutõusude eelarve Eesti inimesele, Eesti töötavale inimesele, kes peab oma töö ja vaevaga hakkama seda riigieelarve tulude poolt täitma. 

Tuleb kiita tänast ettekandjat, rahanduskomisjoni esimeest, kes andis ka sisulisi vastuseid. Ei, Helir raputab pead, et tema ei saanud sisulist vastust. Ettekandja oli tookord ette valmistanud, tal olid materjalid kaasas, natuke lehitsemine võttis aega, aga ta ikkagi sai hakkama, mis tähendab, et Reformierakonnas on inimesi, kes suudavad saali austavalt suhtuda, mitte ei hakka kohe sildistama ega süüdistama, et ebamugavate küsimuste esitamisel tuleb välja see, et ma vastan nendele küsimustele, mis ma tahan. 

Nüüd muidugi rahanduskomisjoni esimehel võis tekkida aga keelevääratus või apsakas. Mis mul jäi kõrvu kummitama, oli see, et automaksu kehtestamine suurendab puuetega inimeste toetust. See on ikka – kuidas selle peale annab tulla, võib-olla teeks veel mõne maksu, mis suurendaks veel mõnede inimeste toetust? Ma usun, et tal võibolla sattus väike keelevääratus. Kindlasti ei tehtud automaksu selleks, et puuetega inimeste toetust suurendada. 

Aga markeerime ära siis, mis uuest aastast hakkavad meil lisanduma. Tuleb tulumaksu suurendus kahe protsendipunkti võrra poolest aastast, siis käibemaks suureneb, aktsiisid suurenevad, täiesti uue maksuna on mootorsõidukimaks, mida maksavad kõik, olenemata sellest, kas sa oled suures peres kasvanud või on sulle oma elektriauto. 

Jah, linnalises piirkonnas võib see automaks tunduda nii ummikute vältimiseks kui ka, ütleme, rohehulluse finantseerimiseks. Aga maapiirkonnas on auto elementaarne liikumisvahend ja nii kaua, kui meil ei ole korda tehtud ühistransporti ega liikumist parandatud, siis me ei saa kuidagi nõustuda sellega, et automaks kehtestatakse. See annab võimaluse, et automaksu kehtestamisega inimesed jäävad paikseks, neil jääb liikumine väiksemaks, väheneb tervishoiu kättesaadavus, inimeste toimetulek väheneb. Ja sellest lähtuvalt väheneb ka nende elujärg selle võrra. Ja ega selle võrra rohkem raha kätte ei jää, kui sa kodunt väljas ei käi. Siis juba võivad kõik öelda, et kasutage kullerteenust, kes toob koju toidu, aga kust sa maapiirkonnas võtad selle kullerteenuse, kes toob sulle toidu koju.

Nüüd selle kärpe-eelarve osas tuleb ka skeptiliselt suhtuda, sest et kärpetuhinas on kaotatud ära täiesti regionaalsus, regionaalsuse põhimõte. Regioonides ja eriti maapiirkondades pannakse kinni riigiasutusi, mis näitab seda, et tegelikult keskvalitsust ehk praegust valitsust ei huvita, mis toimub maapiirkondades. Nad ei ole ka sellega midagi head teinud. Meil regionaal- ja põllumajandusminister, kes on nime poolest selle regionaalide peal, samas ühtegi head ettepanekut, ühtegi ettepanekut selles osas, mis regioonides võiks parandada, ei ole. 

Ja nüüd kui tuua siia ette ka edasi mõeldes suur eduloona õiglase üleminekufondi toetused, mis Ida-Virumaa kontekstis peaks töökohti looma – see on naljanumber. Kui me teeme seal kuni 1000 töökohta, aga põlevkivisektorist me koondame 5000 inimest, siis see ei loo kuidagi uusi töökohti piirkonnas. Ja kui anda veel ka signaal, et põlevkivisektori koomaletõmbamisega riik kaotab ka rahaliselt, nii keskkonnatasude näol kui ka palgamaksude näol kui ka kõikide muude maksude näol, siis riik ise laseb endale jalga sellega, et võetakse üks tuluallikas ära. 

Samas on mindud hullusega edasi looduskaitsealade suurendamisega. Ministri ühe käskkirjaga allkirjastatakse loodusparkide laiendamine, mis on kohalikule omavalitsusele eriti raske, sest looduskaitsealad on vabastatud maamaksust ja riik hetkel seda kompenseerimisega katma ei tõtta. Ja siin olid ka mõned muudatusettepanekud sellega, kus oleks võimalik kompenseerida looduskaitsealade maamaksust ilmajäämine omavalitsustele. Sellist eelnõu, või tähendab, sellist muudatusettepanekut rahanduskomisjon ei toetanud. No mis näitab ka sellist silmakirjalikkust valitsuse poolt, et me nüüd tõsiselt teeme kärpeid. 

Olles Ida-Virumaalt valitud, siis vaatad ikka oma piirkonda. Üks näidetest on, et töötukassa paneb kinni kaks teeninduspunkti, nii Kiviõlis kui Sillamäel, kus kahe peale kokku on 1000 inimest klientidena arvel. Ja need 1000 inimest peavad hakkama sõitma Jõhvi, mis on ühelt poolt 30 kilomeetrit, 30 kilomeetri kaugusele, mis annab neile lisaväljaminekud, lisakulud. Need 1000 inimest saadetakse seiklema Ida-Virumaal, et nad saaksid ennast näitamas käia töötukassas. 

Eriti groteskne on veel Jõhvi kohtumaja kinnipanek 2026. aastast, kus on 2011. aastal täiesti uus maja ehitatud, kus on loodud ideaalsed tingimused töötamiseks. Selle kinnipanek pidi tohutult hoidma kokku riigi raha. Samas pole justiitsminister teinud eriti pingutusi, et regioonis, ja just sellistes tundlikes piirkondades riiki rohkem kohapeal oleks. See näitab seda, et antud eelarvega ei ole üldse arvestatud Eesti inimestega ja seda eelarvet ei saa toetada. Aitäh!

Aitäh! Helir-Valdor Seeder, palun!

Ma palun aja kokkuhoiu mõttes kaks korda viis pluss kaks korda kolm.

Aga teeme nagu viilu kaupa, nagu sinu hea kolleeg Urmas Reinsalu on öelnud. Teeme kõigepealt viis pluss kolm. See on siis fraktsioonipoolne või siis kumb ees pool? Või ei ole seal vahet?

Mõlemad jutti. Teeme kõigepealt minu nimel.

Helir-Valdor Seeder, Riigikogu liikmena, sõnavõtt. 

Aitäh! Head kolleegid! No peame kahetsusega tõdema, et viimaste aastate eelarvearutelud on muutunud absurditeatriks ja selle üle me siin ei saa rõõmustada, vaid kahjuks peame murelikult seda tõdema. Tuletan meelde, mis juhtus eelmise aasta arutelu ajal, see siis puudutas 2024. aasta riigieelarvet, käesoleva aasta eelarvet. Valitsus sidus selle usaldusega, nii et sisulist arutelu ja muudatusettepanekute arutelu hääletust siin saalis ei toimunud. 2024. aasta, käesoleva aasta eelarve muudatus, mida me täna siin ühe eelneva punktina arutasime, sealt kõrvaldati Isamaa muudatusettepanek põhjendusel, et me olevat esitanud ettepaneku, mis on vastuolus baasseadusega, et me tahame suurendada eelarve mahtu. Vabandust, muuta eelarve mahtu. Silmas oli peetud vähendamist. No ei midagi sellist me ei ole esitanud. Mitte midagi sellist me ei ole esitanud, aga rahanduskomisjon lihtsalt jõuga hääletas selle välja. Ei, sellist aruteluvõimalust siin suures saalis, et nende teemade üle arutada ja seda muudatusettepanekut hääletada, see võimalus võeti meil ära. Nüüd me oleme järgmise aasta riigieelarve arutelu juures ja Isamaa kaheksa muudatusettepanekut, mida me ise nimetamegi komplektina alternatiivseks eelarveks, kõrvaldati kõik jällegi menetlusest, nii et suurde saali nad ei jõudnud. Aga sellest me oleme siin juba korduvalt rääkinud ja ma ei taha oma väärtuslikku kõneaega sellele kordamisele kulutada. 

Nüüd, kui me tuleme selle eelarve sisu juurde. Väga palju on räägitud, kas kulupõhine või tegevuspõhine. Ja kõige teravam kriitika minu arvates on tulnud koalitsioonisaadikute endi ridadest selle lähenemise kohta. Aga võib-olla ma kordan ennast – ma olen ka varasematel aegadel sellele teemale tähelepanu juhtinud –, et see tegevuspõhine eelarve ei ole mitte ainult mugavuseelarve valitsusele, kus nad saavad toimetada nii, et lai avalikkus ja isegi asjatundjad sellest eelarvest aru ei saa, aga ainult Rahandusministeerium ja väga kitsas ring selle eelarve koostajaid saavad aru ja omavad nii-öelda seda võimu, kuidas riigi raha tegelikult kulutada ja millele kulutusi teha, aga sellel on tegelikult ka teine väga selge põhjus ehk Rahandusministeeriumi ametnike soov suurendada oma võimu ja selle kaudu tegelikult Eesti riigijuhtimise ebakompetentsust suurendada. Ma püüan selle teile lahti rääkida. Põhjus on nimelt selles, et see tegevuspõhine eelarve võimaldab nii-öelda ministeeriumideüleseid eesmärke seada. Me seame mingisuguseid üllaid, kaugeid eesmärke ja sellega kaob ära ministritelt võimalus oma valitsemisalas ohjata ja omada ülevaadet rahaliste vahendite kasutamisest, erinevate programmide elluviimisest, erinevate eesmärkide täitmisest. Rahandusministeeriumi lauaülem või ametnik on see, kes ütleb ministrile, milline on uus algatatav tegevus, milline on lõpetatud tegevus, milline on lõpetatav tegevus ja nii edasi, mida rahastatakse, mida mitte. See tähendab, et valdkonnapõhine juhtimine on suuresti koondunud Rahandusministeeriumisse, olgu see siis haridusministeeriumi või regionaalministeeriumi või keskkonnaministeeriumi, nüüd siis Kliimaministeeriumi. Et tegelikult need rahastamisotsused, mis kujundavad valdkondlikke poliitikaid, lõpuks tulevad ikkagi Rahandusministeeriumist, kus ei ole seda kõikehõlmavat kompetentsi. Seega peab kahetsusega tunnistama, et see protsess on järjest aasta-aastalt süvenev ja sellega ka Eesti riigi niisugune juhtimiskompetents on oluliselt oma kvaliteedis kannatanud. Jürgen Ligi tegi ettepaneku eelarve esimesel lugemisel ja tegi etteheiteid parlamendile, et see arutelu siin on pealiskaudne, üldine ja parlamendi roll üldse peaks eelarve menetlemisel olema oluliselt väiksem. Mina olen tutvunud ja vaadanud, kuidas siis valitsuses poliitilisel tasemel seda eelarvet koostatakse, ja ausalt öelda, mõelgem nüüd, te kõik vist üllatute. Vanasti oli nii, et riigi eelarvestrateegia koostati kevadel aprillis väga põhjalike arutelude tulemusena järgmiseks neljaks aastaks, selle kinnitas Vabariigi Valitsus. Sellele järgnesid terve suvi ministritevahelised läbirääkimised, kus osales ka Rahandusministeerium, kus fikseeriti eriarvamused, protokollid. Siis jõuti sügisesse. Viimase sügisprognoosi alusel tehti, arvesse võttes ka kevadist RES-i, järgmise aasta riigieelarve projekt. See protsess kestis pool aastat väga põhjalikult ja kõik ministrid on olnud kaasatud. Mis nüüd tehakse? On jõutud mugavuspositsiooni, et suvi läbi mitte töötada. Ja et mitte anda poliitikutele aega pikalt selles protsessis osaleda, tehakse kõik kolme nädalaga sügisel, toetudes augustis tulevale prognoosile ja siis septembri lõpuks peab juba valitsus esitama valmis eelarve Riigikogule aruteluks. Ja tõepoolest, valitsuskabinetil on aega kolm nädalat, et panna kokku siis aasta riigieelarve koos riigi eelarvestrateegiaga, mida enam kevadel ei koostata, mis tehakse kolme nädala jooksul koos riigieelarvega – kaks ühes. Vaat nii efektiivseks jutumärkides on meie riik lihvitud riigieelarve koostamisel ja perspektiivi loomisel, nelja aasta eelarveperspektiivi loomisel. Loomulikult ei saa seal olla kvaliteeti. Ja siis tuleb minister ja ütleb, et Riigikogu, kes arutab seda eelnõu kaks ja pool kuud siin, kaasates ka erinevates komisjonides kõik ministrid, kaasates ka eksperte, kaasates ka erialaliite ja asjassepuutuvaid organisatsioone, et see arutelu siin on pealiskaudne, aga meie kolme nädalaga kabinetis tegime põhjaliku kvaliteetse töö. Loomulikult ei ole see tõsiselt võetav etteheide ja kriitika ja seda ei oleks nüüd ministri suust küll oodanud. 

Selle tegevuspõhise eelarvega on veel üks suur häda ja väga põhimõtteline vastuolu. Nimelt see lähtub rohkem nendest arengukavadest ja ministeeriumides väljatöötatud tihti ebarealistlikest ja reaalse eluga mitte kooskõlas olevatest projektidest ja eesmärkidest. Ja tegelikult peaks ju eelarve koosnema ja lähtuma ikkagi seadustest ja seadustest tulenevatest ülesannetest. Ja vaat siin on väga põhimõtteline küsimus nii riigikontrolörile kui ka õiguskantslerile, kas me lähemegi seda teed, et ministeeriumi nii-öelda umbmäärased arengukavad on riigieelarve koostamise aluseks, millele mõned aastad tagasi riigikontrolör ütles, et nad ei ole võimelised isegi auditit tegema nende enam kui 100 erineva riigis oleva arengukava kohta, mis ei haaku ka reaalselt eelarvepoliitikaga – kas lähtuda nendest või lähtuda seadusest ja seadustest tulenevatest ülesannetest. Loomulikult tuleks lähtuda seadusest ja seadustest tulenevatest ülesannetest. 

Nüüd, eelarve läbipaistvuse ja kulupõhisusega on, kuidas on, aga sama suur probleem on vähemalt kogu see maksu- ja eelarvepoliitika sisu seal taga, mida me näeme. Selles ei ole pikka vaadet, struktuurset lähenemist, mis võiks olla ühes eelarves elementaarselt sees. See eelarve on lihtsalt üks kokku kuhjatud maksutõusude komplekt. Ja eraldi tahan ma peatuda siin maksutõusul.

Hea kolleeg, ma korra katkestan teid. Nüüd teie sõnavõtt kui Riigikogu liikme sõnavõtt on lõppenud. Ma igaks juhuks küsin kolleegide käest, ega keegi ei vaidlusta, kui hea kolleeg Helir-Valdor Seeder peab koheselt otsa ka kõne ja sõnavõtu fraktsiooni nimel. Teoreetiliselt võiks öelda, et peaks nagu uuesti registreerima ja siis ta läheb jälle järjekorra lõppu. Aga kui keegi ei vaidlusta, siis …

Jaa, ma täpsustan, Isamaa fraktsiooni nimel.

Isamaa fraktsiooni nimel. Kaheksa minutit, Helir-Valdor Seeder, sõnavõtt Isamaa fraktsiooni nimel.

Aitäh! Kui antakse laiemad volitused, ma hea meelega olen ka teiste fraktsioonide nimel valmis rääkima, aga hetkel mul veel seda volitust ei ole. 

Nimelt jah, selline pikk vaade ja struktuurne lähenemine eelarves ju puudub ja nendest erinevatest maksutõusudest ja uutest maksudest on küll palju räägitud. Noh, mina oma kaheksa minuti jooksul ei jõuaks ka kõiki neid siin lahti rääkida, aga mõnel siiski põhimõtteliselt tahaks peatuda. 

Nimelt, maamaks ja õiguskindlus, millest ka koalitsioonisaadikud on väga palju rääkinud mitte ainult maksupoliitika kontekstis, vaid laiemas kontekstis. Mõned aastad tagasi võttis siinsamas parlament vastu, see oli vist aastal 2021, uue maamaksuseaduse, kus pärast 20‑aastast pikka vaidlust ja ootamist, sest tõepoolest korralisi hindamisi, mida tollal kehtinud seadus ette nägi, me ju läbi ei viinud regulaarselt iga kolme aasta tagant, nii nagu see oleks pidanud minema, ja selle tõttu ka see maa maksustamise hind sellisel kujul ei kajastanud tegelikku maa hinda. Aga need vaidlused uue maamaksuseaduse väljatöötamisel olid väga pikad ja kestsid seitse-kaheksa aastat. Keskkonnaministeeriumis oli aastaid see menetlemisel ja vaidlusobjektiks. Ja lõpuks võeti see vastu ja võeti vastu väga tuliste vaidlustega ja riik andis garantii maaomanikele, koduomanikele, ettevõtjatele, et ei toimu sellist järsku maamaksu tõusu, vaid seda tehakse samm-sammult, 10% kaupa. See redel kinnitati, rõhutan, peale pikki vaidlusi ja anti garantii riigi poolt, millele toetuda said nii ettevõtjad oma äriplaanides, võttes pangast laenu, ka füüsilised isikud oma kodu soetades ja nii edasi, teades, milliseks kujuneb tulevikus maamaks. Ja mis nüüd? Nüüd seesama riik siinsamas parlamendi tasemel otsustas sõna murda, me räägime õiguskindlusest, ehk minna vastuollu õiguskindluse mõttega ja aastast 2026 on võimalus, et maamaks tõuseb lausa 100%. Paljudele tähendab see lausa kordades, kordades maamaksu tõusu, nii koduomanikele kui ka ettevõtjatele, on nad siis põllumaa omanikud või muu maa omanikud. 

Vaat nii üks riik käituda ei tohi. Samal ajal räägib seesama valitsuskoalitsioon ja need saadikud, et kodakondsuseta isikutelt ei saa me kohalikel valimistel hääleõigust ära võtta, sest see on vastuolus õiguskindluse põhimõttega. Ja seda räägivad koalitsioonisaadikud põhiseaduskomisjoni istungil. See on vastuolus õiguskindluse põhimõttega. Kusjuures arusaamatuks jääb, et aga kolmandate riikide kodanikelt saab küll ära võtta sellesama seadusega selsamal ajal ja see ei ole vastuolus õiguskindluse põhimõttega. Nii et Šveitsi kodanikelt või Jaapani kodanikelt või Austraalia kodanikelt võib sama eelnõuga ära võtta, aga kodakondsuseta isikutelt ei või. 

Niimoodi loomulikult meie majandust ei stabiliseeri, mis on kolm aastat olnud järjepidevalt kriisis ja kus me oleme, kui kokku võtta kogu see kolmeaastane aegrida, selgelt Euroopa Liidu kõige viimane vagun kahetsusväärselt. Ükski naaber meid küll ei kadesta, nii nagu siin täna rahanduskomisjoni esimehe jutust võis mulje jääda.

Ja läbipaistvusest ja segadusest eelarves ei ole võimalik ajapuudusel pikalt rääkida, aga jätkuvalt, ega ühistranspordi rahastamisest me ülevaadet ei saanud, lahendamata, kolmas lugemine on ees, me siiamaani ei tea, mis siis saab järgmisel aastal. Kohalike omavalitsuste rahastamisest täpselt samamoodi me ei tea, mis saab. Eelarvesse on kavandatud maamaksu maksimaalne tõus, mida, ka nüüd eelarve koostajaid ise ütlevad, et sellisel kujul nagu see on kirjutatud seletuskirja, tõenäoliselt sellist laekumist kohalikel omavalitsustel eelarvesse ei tule. Tähendab, sealt vaatab vastu tegelikult kohalike omavalitsuste tulu puudujääk. Me teame, et see seletuskiri ei vasta tegelikule olukorrale, mis järgmisel aastal hakkab olema. 

Ja kõige lõpuks on jäetud selles järgmise aasta riigieelarves valitsusele ja ministritele vabadus kogu see eelarve ümber joonistada, ümber otsustada, Riigikogu võib ju siin langetada otsuse ja selle eelarve kinnitada, aga ministritel on voli oma valitsemisalas ja Vabariigi Valitsusel muuta kuluridasid, ilma et parlamendilt täiendavalt selleks volitusi saada. Nii et tekib küsimus, milleks ja mida me siin üldse sel juhul arutame.

Ja kõige selle tulemusena loomulikult Isamaa saadikurühm teeb ettepaneku selle järgmise aasta eelarve teine lugemine katkestada, et parandada, mida parandada annab. See annaks võimaluse esitada uuesti muudatusettepanekuid ja nii saaks ka Isamaa saadikurühm esitada oma muudatusettepanekud. Sellepärast et praegu, no näete, meie muudatusettepanekute üheks argumendiks oli, miks ei saa neid siia suurde saali tuua, et katteallikaks on ette nähtud keskvalitsuse kulude vähendamine. Keskvalitsuse kulude vähendamine on selline tabu ja see on seadusvastane ettepanek, riigieelarve on niisugusel kujul koostatud, et Riigikogu liikmetel ei ole võimalik teha ettepanekuid keskvalitsuse kulude vähendamiseks, siis kohe kvalifitseerub seadusevastaseks. Vaat niisugusel kujul on siis eelarve koostatud ja tehtud. Seetõttu on meil ettepanek teine lugemine katkestada, et oleks võimalik mõistuspäraseid ettepanekuid vähemalt teha. Iseasi, kas siis Riigikogu enamus neid aktsepteerib või mitte. Aitäh!

Järgnevalt Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! Kaheksa minutit.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! See valitsus viib Eesti sügavasse ummikusse ja seda eelarvet ei ole Eesti rahvas ära teeninud. Käibemaks tõuseb 24%-ni, tulumaks 24%-ni. Automaks jõustub uuest aastast. Ettevõtteid hakatakse täiendavalt maksustama, aktsiisid tõusevad, retseptiravimid kallinevad, arstivisiidi tasu tõuseb neljakordselt. Kõik need muudatused löövad kahjuks eelkõige meie kõige nõrgemaid ühiskonnaliikmeid.

Ja seejuures peaminister Kristen Michal tuleb rahulikult meie ette, Riigikogu ette ja ütleb meile: "Ärge muretsege, juba varsti hakkab majandus kasvama." Seejuures IMF ennustab Eestile Euroopas kõige suuremat langust. Oleme Euroopas viimased, prognoositud langusega miinus 0,9% SKP-st. Samal ajal Lätile ja Leedule prognoositakse tõusu.  

Eesti Konjunktuuriinstituut, mille raportit valitsus ei tahtnud tükk aega tutvustada, toob välja: majanduskliima on halvenenud, tarbijate kindlustunne on taas järsult langenud, kõik indikaatorid on jätkuvalt punases. Ja üha rohkem meie perede toimetulek on järjest halvenemas. Üha rohkem peresid on pidanud kasutama toimetulekuks varasemaid sääste või tarbimislaenusid

Ja majandusminister Keldo ütleb selle peale, et see majandusest nukra pildi maalinud uuring valmis enne häid otsuseid. Praegu on valitsusest tulnud positiivsed sõnumid ja otsused, ütleb minister Keldo. Vabandust, millised positiivsed otsused ja sõnumid? Kas keegi on neid kuulnud? Kas keegi oskab öelda?  See, kui sai järjest teed erinevaid otsuseid maksutõusude kohta ja räägid, et kohe-kohe hakkab majandus kasvama – proovi, palju tahad, no ei hakka see majandus kasvama! Maksudega sa majandust ei paranda. Selleks, et majandus kasvaks, peaks sisenõudlus tunduvalt paranema. Aga see pole võimalik, kui majandusest üha enam raha maksudena öelda võetakse. Ja just seetõttu valitsuse majanduspoliitika suhtes on täna väga vähene usaldus.

Konjunktuuriinstituudi juht Peeter Raudsepp ütles: "Majanduspoliitika kas puudub, pole usutav või siis pole läbipaistev ja arusaadav."  Tegelikult, et olla aus, hinnatõusudest peaks kirjutama protsentides, mitte näiteks nii, et "Retseptiravimite miinimumhind kerkib euro võrra".  [Omaosaluse alusmäär] tõuseb 2,5 eurolt 3,5 eurole. Mis siis ikka, 1 euro siia-sinna, mis see teeb! Tegelikult on tegemist 40%-lise hinnatõusuga. Arstivisiidi tasu tõuseb 5 eurolt 20 eurole, hinnatõus 300% võrra. Need on ausad numbrid. 

Ja täna mida teeb riik? Riik katab inimeste arvelt eelarve auke. Seejuures olulisi investeeringuid, näiteks IT-investeeringuid, tehisintellekti arendamist riigisektoris, kõiki neid investeeringuid lükatakse edasi. Ja see kasvatab eelarveauku tulevikuks. 

Me saatsime selles osas päringu igale ministeeriumile ja Rahandusministeeriumist tuli väga otsekohene vastus. Nemad ei planeeri mitte mingit investeeringut IT-valdkonnas, veel vähem tehisintellekti osas. Ma mäletan, kui me alati varem rääkisime uhkusega meie digiriigist, rääkisime sellest kui millestki väga erilisest. Aga sellest eduloost pole mitte midagi alles jäänud. Teised riigid on ammu meist ette jõudnud. Ja me ei suuda isegi oma infosüsteeme korras hoida. Meil on topeltsüsteemid ja see segadus on jõudnud sinnamaani, et meil on need süsteemid muutunud kallimaks isegi kui ametnike pidamine. Ja sellega üldse ei tegeleta.

Räägime veel silmakirjalikkusest. Eelarves on täna mitmed kuluread välja kirjutamata. Seletuskirjas seisab selline lause: "Detailandmed on dokumendi koostamisel hetkel planeerimisel ning seetõttu pole andmed terviklikud." Aga see pealkiri sisaldab vastuolu, sest samal ajal on kõigile antud signaal, et on pakiline vajadus teha kärpeid, sest kõik kulud on ju ära planeeritud. Aga samal ajal me näeme, et need kulud on täna teadmata, et alles pärast eelarve vastuvõtmist hakatakse tegema otsuseid, kuhu reaalselt raha suunatakse. 

Ja mäletate, kui meil oli Jürgen Ligi siin saalis, kuidas ta meile küsimustele vastas. See ülbus, see üleolev suhtumine, mis rahandusministril oli! Aga see ei ole see, et rahandusministril oli paha tuju või et tal on halb iseloom. Rahandusminister tegelikult peegeldab praeguse koalitsiooni suhtumist meie rahvasse ja teda tuleb selle eest tunnustada, et ta vähemalt ei püüa varjata, milline see tegelik suhtumine on. Kahjuks tema ongi praegu Reformierakonna ja kogu selle koalitsiooni nägu. 

Tema vastustest sai lugeda nii mõndagi välja. Ma küsisin mitu korda väga lihtsa küsimuse. Kuidas pered uuest aastast hakkama saavad, näiteks paljulapseline pere, kes elab maal, neil on kaks autot? Tõuseb käibemaks, tulumaks, aktsiisid tõusevad, rakendub automaks. Kuidas nad hakkama saavad? Vähemalt neli korda küsisin seda küsimust. Vähe sellest, et muidugi ma sain sõimu osaliseks, aga kõlas ka paar olulist väidet. Esiteks, minister ütles mulle, et ma räägin mingisugustest maksudest, aga maksutõusud on pisiasi. Ja siis kõlas veel pärl: maksutõusud on suunatud eelkõige nõrgemate aitamiseks, nendele võrdsemate võimaluste andmiseks. 

Vabandust, aga praegune eelarve, praegune olukord, sellega tõuseb ebavõrdsus ühiskonnas, ebavõrdsust vaid süveneb. Ja seda tõestavad erinevate uuringute näitajad.  Ja kui ma uuesti küsisin ministri käest siis, minister ütles väga olulise lause. Ta ütles, et see, kuidas pered saavad hakkama, on kolmandajärguline, mitte teisejärguline, isegi kolmandajärguline võrreldes sellega, kuidas saab hakkama riik. Sest Reformierakonna, selle koalitsiooni arvates riik ei olegi inimesed. Aga riigi toimetulek on otseses seoses inimeste toimetulekuga. 

Mingil määral on muidugi hea meel, et pärast seda, kui ma nii mitu korda selle küsimuse esitasin, sain ma ka selle õige vastuse. Ja see vastus peegeldab seda suhtumist. Nagu Louis XIV tsitaat: "Riik, see olen mina."  Ja see suhtumine peegeldub selles eelarves, mis täna hääletusel on. Seetõttu muidugi Keskerakond seda eelarvet ei toeta. Aitäh!

 Jaanus Karilaid, palun!

Head kolleegid! No, ütleme, siin probleemide pundar vaatab otsa. Ma küsisin siin kolme koalitsioonipoliitiku käest, et kuidas seda eelarvet võiks kutsuda, mis selle nimi üldse on. Sain kolm erinevat vastust. Juba see näitab, et tegelikult sellel eelarvel puudub selline poliitiline selgroog. Tavaliselt pannakse ka eelarvele ilus kõlav nimi, mida kõik koalitsioonipoliitikud retooriliselt kordavad kogu aeg. Nii et see näitab, et see eelarve on kuidagi pandud niimoodi kolme erakonna poolt jõuga kokku.  

Teine aspekt. Kujutage ette – rahandusminister, kes on öelnud, et ta on maailma parim rahandusminister, on pannud kokku oma ametkonnaga selle eelarve, ja siis kunagine rahandusminister Aivar Sõerd, keda on ka tugevaks rahandusministriks tituleeritud, ütleb, et see eelarve on läinud segasemaks. Ühe erakonna seest, rahandusministrid ja kogemusega inimesed, üks ütleb, et näed, ma olen maailma parim, ja siis on tulemus see, et viimased kaks tundi räägitakse, et eelarve on läbipaistmatu, arusaamatu, segane, on ära peidetud poliitilised katuserahad; kui eelnevalt olid need regionaalsed investeeringud nähtavad, debateeritavad, arusaadavad, kontrollitavad, siis nüüd on 700 lehekülge teksti; mida ütleb ka siis kunagine rahandusminister, kes kuulub juhtivasse peaministri erakonda: et asi on läinud segasemaks, udusemaks, arusaamatumaks, ebaloogilisemaks.  

Ja näete, meil on täna siis siin koalitsioon, keda see kriitika üldsegi ei kõiguta – peaasi, et saaks olla võimul, peaasi, et saaks seda valitsust edasi valitseda, ametikohti täita, ja mõelda selle peale, kas meie poliitiline aparaat on võimul. Aga seda, mida see eelarve tähendab, mis probleemi see lahendab, sellele küsimusele tegelikult isegi ei proovita vastata, et mis sõnumit ta kannab. Kui enne härra Seeder rääkis, et sellel eelarvel puudub pikk vaade, siis aga sellel puudub ka lühike vaade. Milliseid probleeme ta siis täna lahendab? Kui me vaatame tervishoiusektorisse – ma näen, et meil on saalis ka siin tervishoiueksperte –, siis kas ta lahendab tervishoiu probleeme? Ei. Me räägime, et me kirjeldame neid probleeme: me räägime ravijärjekordadest, me räägime omaosaluse tõusust, me räägime, et tegelikult ebakindlus suureneb, me näeme, kuidas perearstid on reageerinud, me näeme, kuidas hambaarstid on reageerinud, kuidas haiglad on reageerinud. Ja kuidagi ei lähe korda. Mida siis peaks muutma, et tegelikult seda tervishoidu, mis inimestele nii oluline on, et seal turvatunnet suurendada? Ei lähe korda! See on … 

Või võtame kohalikud omavalitsused: no 79 kohalikku omavalitsust. Et kui on majandussurutis, majanduslangus, elementaarne loogika ütleb, et tule otseinvesteeringutega, elavda majandust, elavdada omavalitsusi, et nemad saaksid oma elukeskkonda parandada, aga toetusfond väheneb, rahastus huviharidusele väheneb. Ja mis siis? Isegi nii pika kogemusega Pärnu linna juhid, kes sinuga istungit juhatavad, ei vaata millegipärast tervikpilti, on ära kaotanud tervikpildi, peaasi et saaks võimul olla, võimul olemise printsiip, ainult see. Aga mida saaks Eesti inimeste jaoks ära teha?  

Majanduse konkurentsivõime. Kõik räägivad, et see sõltub ka sellest energeetika, ütleme, olukorrast seal: mis on hinnad, kuidas konkurentsivõime on …, 40% on Soome ettevõtjatel soodsam hind, konkurentsivõime on kohe suures eelises, ei lähe korda! Mis konkurentsivõime, hoiame seda ainult retooriliselt, tegelikkuses pole see oluline meile, peaasi et on meil ministrikohad, peaasi et on meil ametikohad jagatud. Aga see, kas me tõesti Eesti majandust turgutame, töökohti hoiame, kas me suudame tõesti konkurentsivõimet tõsta, kui selged faktid, karjuvad faktid vaatavad vastu. Lisaaega palun natuke.

Kolm minutit lisaks.

Ei lähe jälle korda tervishoid, kohalikud omavalitsused, perede turvatunne. Ei ole ühtegi sellist läbivat poliitilist programmi, mille kohta võiks öelda, et ta lahendab, isegi lähivaates, pikk vaade, personaalne riik, no kõik saavad aru, et see juba on naljanurk, et neid loosungeid isegi ei võeta enam kuulda. Aga ta ei lahenda ka tänaseid probleeme. 

Kui me oleme, kõik räägivad Leedu majanduskasvust. Jälle kirjeldame olukorda – me ei suuda isegi Baltimaade mastaabis tegelikult olla eeskujuks, olla selliseks näidiseks oma oma kiirusega, paindlikkusega, maksukeskkonnaga, et siia tuleks investeeringuid rohkem.

Kui ma küsisin rahanduskomisjoni esimehe käest, et taristu liit on andnud aastaid kriitikat, et isegi teede hoolduseks pole raha, annab ta mõista, et tegelikult taristu liit valetab, tegelikult on teed heas korras – vastus antud, sellest peaks piisama. 

Ei ole ka selle maailma parima rahandusministri juhtimise alt tulnud meie ette eelarvet, mille kohta võiks öelda, et tugev eelarve, ta lahendab mingeid probleeme. Ta lihtsalt on võimul hoidmise, olemise eelarve, mida siis palistatakse ilusate loosungitega, et julgeoleku olukord ja kaitsevõime, ja kui me vaatame ka kaitsevõime sisse, vaatab lünk lünga haaval sulle sealt vastu, võimelüngad. Ja siis tuleb Leo Kunnas, kaitseekspert, siia pulti ja ütleb, et tema ei saagi aru, kuhu raha läheb. Kellelegi ei lähe see korda, kellelegi ei lähe see kriitika korda, sest tänane kolmikliit tajub, et aga meil on julgelt üle 60 mandaadi, Reformierakond – aga meil on 39 mandaati, me koputame läbi, läheme edasi. Ja ma kordan Siim Kallase kunagi siin kohvikus öeldud sõnu, et aga te võite ju praegu kritiseerida, aga 6–7 kuud enne parlamendivalimisi me teeme nii, et kõik see jama, mis me oleme kokku keeranud, valijad unustavad ära, ja läheme ikka vanaviisi edasi. Meie ülesanne opositsioonis on nüüd teha kõik endast olenev, et see nii ei läheks enam, et tegelikult need, kes nii vastutustundetult riiki juhivad, nii ükskõikselt oma inimestesse, ettevõtjatesse suhtuvad, saaksid valijate poolt karistatud.

Aitäh! Andres Metsoja, palun! Kaheksa minutit.

Aitäh! Hea Eesti rahvas! Riigieelarve menetlemine, see on ühe riigi tähtsama dokumendi menetlemine, mis tegelikult peaks igasse Eesti ettevõttesse ja kodanikku tooma juurde usku ja arusaama sellest Eestist, mida me iga päev ehitame, või kuhu me selle Eestiga siis tahame minna, kuhu jõuda. Paraku on ju nii, et tegelikult juba see eelarvevorm on löödud kildudeks ehk kogu see usalduse raam on purustatud. Ja selle sisse ehitada sisu, mis oleks visiooniga, mis aitaks Eestit juhtida ja inimesi kogu sellesse protsessi kaasa kiskuda – kuidagi ei tule välja. Ja tegelikult on see kurb, see õõnestab kogu demokraatia sisu, tegelikult kõik meie poliitikutena saame pihta ja noh, see on ju tegelikult osa riigi usaldusväärsusest, kogu tervikust. 

Rääkimata sellest, et valitsejad ei kuula ettevõtteid, ettevõtjaid, nende katusorganisatsioone. Nad tulevad laua taha, olgu see siis riigieelarve ettepanekutega või tegelikult kogu seadusruumiga tervikuna, mis on ka ju osa riigieelarvest, ja nad lahkuvad sealt laua tagant nõutult, sest, noh, kaasamine toimub sageli viimasel minutil või siis lihtsalt selle märgiks, et peab. Aga nii koos edasi liikuda on väga keeruline. Kahjuks jääb kohati tunne, et valitsus on võtnud selle seisukoha või koalitsioon tervikuna, et üksi jõuab kiiremini. Aga teine pool on ju see, et koos jõuab kaugemale. 

Ja kui me tahaksime anda sellele eelarvele nime, siis tõepoolest on see nimi ju selline, et ta kannab oma eesmärki liikuda millegi suunas, mingisuguse eelarve tasakaalu suunas, samal ajal suurendades võlakoormust ja ehitades üles õigusruumi perspektiivitust just majanduskeskkonna võtmes. Ma tegelikult ei saa jätta toomata siia näiteks ühte riigi tulundusasutuse konteksti. Kui riik räägib ettevõtluskeskkonnast, siis tuleb ka vaadata, kuidas riik ise ettevõtlusega ümber käib. Alles hiljuti keskkonnakomisjoniga oli meil võimalik käia Riigimetsa Majandamise Keskuses ja vaadata otsa nende perspektiivile. Kui vaadata uut arengukava, mis sellele tulundusasutusele on koostatud, siis tegelikult võib kohe öelda, et see on väga jõuka ühiskonna ühe ettevõtte, tulundusasutuse arengukava. Ja tekib kohe küsimus, et kas on meile jõukohane sellist arengukava ellu viia. 

Teisalt, kui süveneda sisusse, tekib laiendatud tähendus kogu majanduskeskkonnale, meie ressursside kasutusele, ja kui me vaatame otsa näiteks sellele, et riik soovib võtta järgnevatel aastatel rohkem ja erakorralisi dividenditulusid, ütleb, et tegelikult metsa tuleb ikkagi circa 700 000 tihumeetrit aastas 2025 vähem raiuda. Ja siin tekibki see, nagu varem on öeldud, sihukese paralleelmaailma tunnetuse küsimus. Raha ei tule seinast ja selleks, et majanduskeskkonnas midagi teha, tuleb selgelt oma ressursse väärindada, ja samaaegselt ei ole võimalik öelda, et me majandame vähem, aga raha saame majanduskeskkonnast rohkem. 

See ilmestab minu meelest kenasti ka tegelikult käitumist meie rahanduspoliitikas maksude poole pealt. Me arvame, et kärpimine on võimalik asendada maksutõusudega ja et me võtame majanduskeskkonnast, võtame inimestelt rohkem raha, sellepärast et riiki ei ole võimalik kuidagi õhemaks teha. Aga see on äärmiselt väär käsitlus, sest, veel kord, riik ei ole midagi lahus seisvat meie majandusruumist. Kui me tahame oma kaitsevõimet tõsta, kui me tahame oma meditsiinisüsteemi teha paremaks, kui tahame inimestele maksta pensione või lausa pensioni tõsta, siis selle sisu ei ole tegelikult riigieelarves, selle sisu on meie majanduskeskkonnas. Ja kui me ei näe perspektiivi selles, kuidas oma ettevõtteid hoida majanduslikus rahvusvahelises konkurentsis, kuidas tagada nende eksportturgudel osalemine, kuidas hoida nende otsekulud maas, siis tegelikult ei ole meie majanduskeskkonnal perspektiivi selle kõigega hakkama saada, mida poliitikud sõnastavad. Ja see on nagu selline tühi ämber, mis kõliseb, mille vastu lüüa. 

Ma arvan, et tegelikult ka see on kogu eelarve sisu poole pealt üks halvim tee, mida me saame valida. Kui me algul ütleme, et vorm on õõnes, siis tegelikult sisu ka mitte kuidagi ei kannata välja. See, mida me tegelikult justkui lubame või mis pilti maalime, me teame juba ette ära, et seda ei ole võimalik täita. Nii ilmselt juhtubki, et see eelarve ühel hetkel perspektiivina vaadatakse ümber, kohandatakse, ja sinna juurde kõlavad needsamad terminid, ega selles muutuvas maailmas ei suuda me kõike ette näha. 

Aga ärme siis vähemalt lõhu. Ei suudagi kõike ette näha, aga kui me tahame uut perspektiivi ehitada, siis ärme lähe seda teed, et me näiteks oma ressursside kontekstis ütleme, et me Eesti ühte rahvuslikku rikkust, metsa ei majanda, vaid hakkame soostama. Ärme siis tee neid käike, et me oma põlevkivisektorile ütleme, et me uusi kaevandusi ei ava, kuigi me samal ajal ootame, et see sektor võtaks ette innovatsiooni, et sinna tuleks uusi investoreid, et paremini põlevkivi väärindada. 

Tegelikult me ajame vanad kaevud kinni ja uusi pole nagu ehitama hakanudki. Ja see on väga halb perspektiiv, kui mitte öelda, et väga halb riigi juhtimine, sest ilma visioonita ei ole võimalik riigieelarvet teha. Ja visiooni kohta, ükskõik mis dokumenti sa loed või ükskõik millist eelnõu sa ei menetle, saab ametnikelt sageli vastuse, et tegelikult neid lahendusi me veel ei tea ja need eelnõud, mida me täna menetleme, on justkui vaheetapp millelegi. Aga ju siis see eelarve on ka mingisugune vaheetapp millelegi. Millele? Ju see järgmine aasta annab meile selgitust. Küllap riigi elanikud, kodanikud, ettevõtted elavad selle eksperimendi üle, aga ega ta lihtne ei saa olema. Aitäh!

Aitäh! Martin Helme, palun! Kaheksa minutit.

Ei, ma ei võtagi kohe. 

Aitäh! Ma kõigepealt tahaksin nihukest suuremat parlamentaarset pilti öelda. Alates sellest ajast, kui me selle koosseisu alguses proovisime takistada mandaati mitteomavat liberaalse agenda ülerullimist, ja pärast seda, kui meil siin on põhimõtteliselt kodukord koos viisakusega aknast välja visatud, ei ole tegelikult mõtet teeselda, et meil on säilinud ja meil toimib igapäevaselt normaalne demokraatlik parlamentaarne protsess. Kui me siin niimoodi kõnesid peame ilusti ja küsimusi küsime ja esitame oma muudatusettepanekuid Riigikogu komisjonidesse, siis see on mõnes mõttes kaasaaitamine koalitsiooni ja liberaalse režiimi teesklusele, et meil tegelikult Eestis veel toimib parlamentarism ja demokraatia. Ei toimi. Seda ei ole olemas.  

Võib muidugi ju küsida, et mis ma siin puldis siis üldse teen, et võiks ju kohe koju magama minna. Aga meie kohustus saadikutena oma valijate eest on siiski seista, nende seisukohtade ja poliitiliste valikute eest ja näidata, et me ei ole alla andnud, me ei ole loobunud. 

Aga kui nüüd tulla siis eelarve juurde, no kuidagi natuke humoorikas on kuulata. Täna siin peaminister esitas valeväite, libauudise või valeväite või kuidas iganes tahab, et EKRE oli see, kes tõi Eestisse Pariisi kliimaleppe. Ei, ei vasta tõele, lihtsalt ei vasta tõele, ei toonud, olime vastu. Kyoto vastu me hääletada ei saanud, sest sel ajal me ei olnud minu meelest parlamendis, aga Pariisi kliimaleppe vastu me hääletada saime. Ja küllap tegelikult peeti silmas seda, et Jüri Ratase valitsuse ajal võttis Euroopa Liit vastu endale "Fit for 55" või mis iganes see suur kliimalepe oli. Ja see tõepoolest oli Jüri Ratase valitsuse ajal ja sellele me esitasime nii paksu klade ettepanekuid, mille kõigega me nõus ei tohiks olla ja mida kõike me ei saa teha ja kuidas me ainult tingimustega, teatud tingimustega tohime nõus olla. Ja siis läks Jüri Brüsselisse ja oli kõigega nõus. Nii et selline see elu on.  

Samasugune vale on siit korduvalt puldist tulnud jutt sellest, kuidas aga tegevuspõhise eelarve tõi meile Martin Helme rahandusministrina. Ei vasta tõele! Tegevuspõhist eelarvet hakati juurutama siis, kui Jürgen Ligi eelmisel korral Eesti majandust ja rahandust tuksi keeras. Siis hakati pihta juba tegevuspõhise eelarve nii-öelda sisseviimisega. Seda tegi edasi ka minister Sester. Ja siis, kui mina lõpuks sain, oli minu kord rahandusministriks saada, siis oli see põhimõtteliselt juba kõik ära tehtud. Esimene aasta, mil tõepoolest toodi Riigikogusse tegevuspõhine eelarve, oli see aasta, mil mina olin esimest aastat minister. Nii et kõik teised seda tegid ja ma sain siis selle siia ilusti letti panna.  

Ja ma muidugi pean ka üle kordama seda, mis siin on läbi käinud vestluse käigus, et ega see, milline on anum, on üks asi, ja see, millist suppi või millist solki sellega serveeritakse, see on ikka supi‑ või solgikeetja asi. Ja 2019. aasta eelarve oli tasakaalus eelarve ja 2020. aasta eelarve, mille me Riigikogusse tõime enne koroonat, oli ka tasakaalus eelarve. Kõik need legendid, mida meil siin juurutatakse, on natuke piinlikud. 

Aga ikkagi palun kolm minutit lisa.

Kolm minutit lisaks. 

Ja jõuame nüüd eelarve, selle eelarve, selle solgi juurde, mida meile selles panges tuuakse, mis väidetavalt on minu tehtud. Peame üle kordama kõik need asjad. Minu meelest tänasel päeval valitsus isegi enam väga ei pinguta, et oma neid tavapäraseid ilusaid loosungeid ja lubadusi, kuidas kõik hakkab paremaks minema ja ilusamaks minema, isegi enam ei pingutata. Nad ise ka teavad, et ei lähe midagi paremaks, ei lähe midagi ilusamaks. See on eelarve, mis toob meile järgmise ringi maksutõuse, mis toob meile järgmise, pikendatud ja süvendatud majanduslanguse, mis toob meile järgmise kihi vaesumist ja viletsust Eestis. See on see eelarve. 

Ja noh, tegelikult lasta ennast sisse tõmmata mingisugusesse skolastilisse vaidlusesse teemal, kui hästi või halvasti see kõik on lahti kirjutatud, avalikkusele selgeks, arusaadavaks tehtud, natukene võib-olla juba on valitsusele appi tulemine. Ei, me ei peaks sellest rääkima nii palju. Me peaksime rääkima sellest sisust ja see sisu on, et meil on makse tõstev, inimesi vaeseks tegev, Eesti konkurentsivõimet hävitav ja oma olemuselt korruptiivne riigieelarve. Ja selle tõttu loomulikult me tegime esimesel lugemisel ettepaneku tagasi lükata, me tegime praegu ettepaneku katkestada ja ju koalitsioon veeretab teda edasi.

Aga ühe ühe nii-öelda lõpupunkti peame me siia juurde panema veel. Eelmises päevakorrapunktis me tegime 2024. ehk lõppeva aasta eelarve ümbertõstmisi. 2023. aasta lõpus seisin ma jälle siin ja ütlesin, et, kallid sõbrad, see eelarve, mis meile siia toodud on, on täis valet, majanduskasvu ei tule sellist, mida te ennustate, maksulaekumisi ei tule sellist, mis te ennustate, eelarve miinus saab olema suurem kui see, mis te meile ennustate. Ja loomulikult oli mul õigus, kõik läks täpselt nii, nagu ma ütlesin. Ja lisaks sellele oli mul õigus ka veel selles, mis ma ütlesin, et siis aasta lõpul tõstetakse ümber kõike, mida te tahate. See on ka nii kombeks meil muutunud juba, ehk see, mida me tegelikult igal sügisel eelarve nime all vastu võtame Riigikogu saalis, siis läheb valitsusse ära, valitsuse lauale, täidesaatvale võimule ära, ja nad ju tegelikult ei järgi seda. Siis nad hakkavad seda raha kulutama nii, nagu neile endale pähe tuleb. Kulutavad selle raha ära ja vot järgmise aasta lõpus, järgmise aasta oktoobris-novembris saame me jälle, siis 2025. aasta eelarves, tegelikult tehtud kulutusi tagantjärgi õigeks siluda. Vabandust, mis parlamentarism see on, mis parlamendi kontroll riigi kulude ja tulude üle see on? Mis läbipaistvus see siin on? See on ju kõik demokraatia simuleerimine. Me tegelikult peaksime mitte kaasa mängima sellega. Aitäh!

Suur tänu! Maris Lauri, palun, kui te olete valmis. Mart Maastiku kord on, aga Marti ma ei näe praegu. Maris Lauri, kui te olete valmis, siis meelsasti kuulaks teid. (Maris Lauri palub kolm minutit juurde.) Kaheksa minutit, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid. Iga eelarve peegeldab selle esitanud valitsuskoalitsiooni eesmärke. See on koalitsioonipartnerite ühine arusaam sellest, millele peab keskenduma. Kusjuures igal osapoolel võib olla ka mingeid muid eesmärke, mis jäävad täitmata, mingid lahendused, mis võib-olla kõige paremini. Aga tegemist on koalitsiooniga ja seetõttu on see kindlasti kompromiss. 

Pole midagi imestada selle üle, et opositsioonis olijatel võib olla teistsugune arusaam sellest, millele riik peab keskenduma. Selle üle ei tasu imestada. Teatud mõttes on isegi loogiline, sest on ju erinevad erakonnad, erinevad vaated. 

Praegune koalitsioon ja ka eelarve keskendub kolmele olulisele teemale. Ja kui siin keegi kurtis, isegi mitu kurtjat oli, et eelarvel ei ole nime. Ma ei tea, kas eelarvel peab nimi olema. Siin mingitel aastatel jah hakati järsku nimesid panema. Selle eelarve nimeks võiks olla kindlustunde loomise eelarve. Sellepärast et see keskendub julgeolekule, see keskendub majanduskasvule ja see keskendub ka sotsiaalselt nõrgemate toetamisele. 

Julgeolek on enamuse Eesti inimeste jaoks kõige olulisem teema. Ja kui rääkida inimestega, siis nad on nõus selleks üht-teist ohverdama. Enamus mõistab, kui julgeoleku nimel tuleb millestki loobuda. Võib-olla tuleb tõsta makse. 

Majanduskasv on kindlasti väga oluline ja selleks tuleb ka lisada ressursse, mida ka see eelarve teeb. Ja selles eelarves on pööratud tähelepanu ka sotsiaalselt nõrgematele kas või selle kaudu, et pensionid tõusevad. Lisaressurssi tuleb nii ühte kui teise valdkonda. Ja oluline on seegi, et teatud kõige olulisemates valdkondades ei tehta kärpeid. 

2025. aasta eelarve on parim võimalikest praegustes oludes. Kindlasti võiks ja tahaks palju enamat, aga just need olud on väga kitsad. Ja just nimelt eelnevate kriiside tulemusel, selle tõttu, et meie eelarve on põhimõtteliselt sügavas puudujäägis, ja kindlasti ka seetõttu, et me peame tegema kulutusi, mis on seotud julgeolekuga, sest mitte kaugel meist on sõda. See hirm on tegelikult päris palju pärssinud inimesi oma otsuste tegemisel ja sealhulgas ka ettevõtjaid.

Sellele, et see eelarve on parim võimalikest praegustes oludes, viitab kas või see, et selleaastane eelarvediskussioon käib eelkõige eelarve vormi üle. See vorm võiks tõesti olla parem. Aga kui tõesti üks kõne teise järel räägib ainult sellest, kas eelarve on tegevuspõhine või kulupõhine, siis andke andeks, see ei ole põhiteema. 

Vormil on kindlasti väga tähtis roll, aga sisu üle ju kriitika on väga puudulik. Aga ma räägin ka vormist. Kui esitada eelarve muudatusi, siis nii nagu kõikidele eelnõudele Riigikoguas muudatusettepanekute esitamisel on olemas teatud reeglid. Riigieelarve muudatustel on teatud reeglid pandud kirja lausa põhiseaduse 116. paragrahvi. Näiteks selle kohta, et kulutuste tegemiseks või kulude suurendamisel tuleb näidata tulude allikad, tulude allika arvestused ja need tuleb teha ettepaneku esitaja poolt. Seda ei saa lükata valitsuse kaela või kellegi teise kaela. 

Ta nõuab ka seda, et tuleb arvestada juba kehtivate seadustega. Ja eelarve seadusega ei saa muuta ja ei tohi muuta teisi seadusi. Nii et eelarve seadusesse ei saa teha muudatusettepanekuid, mis ütlevad, et valitsusele antakse üks või teine ülesanne ja kohustus midagi teha, mis Riigikogu töö vormis oleks Riigikogu otsuse eelnõu kujul. 

Nii et on täiesti arusaadav, et sellised muudatusettepanekud sai rahanduskomisjoni poolt kõrvale lükatud. See tuleb tehagi. Sest minu arvates on väga korrektne, õige, kui Riigikogu eelkõige peab reeglitest kinni. 

Ja ausalt öeldes oli natuke kurb ja kahju, et üks Eesti vanema ajalooga erakondi otsustas ennast ausalt öeldes teha naeruväärseks. Ta esitas sellise muudatusettepaneku, mida lihtsalt ei olnudki võimalik sisse panna mitte mingite parameetrite järgi. Natuke pingutamist, ja oleks parem tulemus olnud. Aga liberaalina ütlen ma, et kui inimene tahab ennast lolliks teha, naeruväärseks, siis ei saa seda keelata. Ja see naeruväärsuse hinnang ei ole mitte ainult minu poolt, vaid selle üle itsitasid ajakirjandus ja analüütikud. 

Üks tähelepanek veel, mida ma kõnes kuulsin, et hetkel on arengukavasid seitsmeteist, mitte üle 100. Tegevuspõhisele eelarvele üleminek oli see, mis nende arvu kõvasti kokku tõmbas. Suuremat osa neist, kui mitte kõiki on arutatud Riigikogus ja nii mõnigi neist on siin ka kinnitatud. Nii et ei saa väita, et need arengukavad on kusagil ministeeriumi ametnike poolt välja mõeldud ja meie seda ei tea. Nii et kui me ise seda ei tea, siis me peaksime endale peeglis otsa vaatama, et mida te siin ikkagi teete. 

Ja mida meile siis pakutakse? Ma saan sellest aru, kui vasakpoolsed nõuavad seda, et võtame raha ja jagame kõigile. Ja kui me võtame raha, võtame kuskilt teistelt või seina seest või laename. Kärpige! Aga kui küsida, kust, siis tavaliselt ideid on napilt. Aga ma pean tunnistama, et oli paar muudatusettepanekut, kus oli ka pisut iva sees, võib-olla mitte täielikult, aga aga oli olemas. 

2025. aasta eelarve on parim võimalikest. Ja kui on sisulist kriitikat, siis tehke, aga ärge kakelge vaid vormi üle! Aitäh!

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid saalis! Kahju, et siin ei ole eriti koalitsioonisaadikuid kuulamas. Aga ma räägin siis opositsioonisaadikutele ja võib-olla nendele inimestele, kes veel sel hilisel õhtutunnil vaatavad.  

Nüüd me siis oleme selle lõhkise küna ees ja me ei saagi teisiti seda nimetada, seda tänast arutelu riigieelarve üle. Kui meenutada siin ühte vana head Nukitsamehe-filmi, kus Ita Everil oma suurepärast rolli tegi seal metsakollina, oma poegadele ütles, Mõhule ja Tölpale ütles, et huvitav, kuidas on see võimalik, et praegu on kõik puudu, kui enne oli kõik üle. Ja meil on praegu sama probleem juba mitmendat aastat.  

Meil on tegelikult meeletu puudujääk. On muidugi ka objektiivseid põhjusi, aga kindlasti on siin ka oskamatu valitsusepoolne juhtimine selles süüdi. Kui nüüd vaadata seda, milliseks on kujunenud meie valitsuse tegevus, siis ma arvan, et tegelikult meie riik on muutunud pigem selliseks MTÜ-ks Nälg ja Võlg. Seda tegelikult on kurb tõdeda.  

Ja halvem selle eelarve juures on see, et tulevikule ei mõelda. See, et makse tõstes üritatakse ennast rikkaks teha, on väga lühinägelik poliitika. Ja praegusel hetkel üritatakse tegelikult selle maksufestivaliga viia viimanegi ettevõtlus Eestis nulli või lihtsalt kaotada, ja nii ei ole meil lõpuks enam töökohti. Ma olen sellest korduvalt siin rääkinud, aga eks midagi tuleb ikka uuesti rääkida. Ja kui ei ole töökohti, siis ei ole ka ju makse kusagilt võtta.  

Meie suur probleem on iibeprobleem. Ja mida rohkem tulevikku vaatad, sündivuse numbrid järjest vähenevad, see tähendab, et meil maksumaksjaid jääb järjest vähemaks. Mida siis riik saab teha? Loomulikult on vaja koomale hoida riigi kuludelt. Ja siin Maris Lauri ennem just väitis, justkui on ainult ebaprofessionaalne või inetu kriitika, kui midagi keegi ei ütle, mida tegema peaks, siis sellest on korduvalt räägitud, et majandust ei saa tõsta makse tõstes. Meil on vaja mõelda, kuidas elavdada ja turgutada majandust.  

Ja kui tuua näitena jälle, et Maris Lauri ütles, et meil on sõda, me peame mõtlema meie turvalisuse peale, siis see on ilmselge, et me peame seda tegema. Aga kui me vaatame oma lähinaabreid Lätit, Leedut, Poolat, siis nad kõik on samamoodi sõjaga silmitsi. Me oleme kõik Venemaa naabrid, meil on sarnane situatsioon. Teistel ei lähe nii halvasti kui meil. Järelikult oleme meie ikkagi tegemas mingeid valesid otsuseid. Ja kui selline udutamine käib, et justkui me tõmbame midagi koomale, samas meil on riigieelarves kasutamata ressursse miljardeid, siis see näitab jälle juhtimise valesid otsuseid.  

Ma tahaksin veel puudutada natukene ka natuke pikemat tulevikuperspektiivi. Siin on enne ka räägitud, et tegelikult majanduse kõige tähtsam hoob on energia ja energiahinnad. Ja mainiti, et justkui praegu meil on tulemas suur selline roosa tulevik, kus taastuvenergia päästab meid kõiki ära, ja see on ilus. Peaminister rääkis ka infotunnis, kuidas on see. Paluksin lisaaega!

Kolm minutit lisaks!

Aitäh! Et meid on ootamas ilusad ajad, kus on puhas ja odav energia. See on ju selgelt juba kõigile aru saada, et see nii ei ole. Esiteks ei ole kindlasti näiteks meretuulepargid, mida ikkagi vägikaigast ajades üritatakse siia Eestisse tuua, kaugeltki odav. Isegi näppude peal välja arvutatuna on selge, et me peame doteerima nende meretuuleparkide ehitust miljardites ja selleks, et üldse luua näiteks Saaremaa läänerannikule meretuuleparki, siis on vaja selle jaoks teha 330 kilovoldine elektriliiniühendus. Väidetavalt on seda vaja selle jaoks, et Lätiga teha see neljas ühendus, siis see samuti läheb maksma miljardeid. 

Ja meil võib tõesti elektrienergia isegi mingitel hetkedel olla miinuses, mis on jälle järjekordselt tegelikult ka ehe näide sellest, et päikesepargid ja tuulepargid sel juhul peaksite ennast seisma panema, sest vastasel juhul hakkavad nad peale maksma selle. Aga meil on püsitasud lihtsalt astronoomiliselt suured. Võrgutasud on praegu juba suured, aga kui me peaksime ehitama sellise ülikalli elektriliini, mis rikub ära ka Saaremaa looduse ja muudab selle suurepärasest puhke- ja turismikeskkonnast tööstuspargiks, siis see hind, mis meil tuleb hiljem maksta mitmekümne aasta jooksul, on üüratu. Me maksame taastuvenergia tasud, me maksame liinitasud siis on veel vaja neid sagedustasusid maksta. Ja meil on täiesti üks kama kõik, mis on elektri hind seal lõpus, sest et lõpphind tarbija jaoks on niivõrd kõrge, et me ei ole enam konkurentsivõimelised. See on kõige tähtsam, mis üldse majandust tegelikult edasi viib, et meil oleks konkurentsivõime. 

Väidetakse seda, et meil on lähiaastatel tulemas tohutult tööstusi ja selle arvelt tehakse prognoose, sellepärast tekib elektri tarbimine, umbes tuleb topelt siin lähiajal. Kusjuures täna ei ole mitte ühtegi konkreetselt tõsiselt võetavat ettevõtet, kes tahaks Eestisse investeerida. See on järjekordne ülepaisutatus ja see on nagu eesmärk pühitseb abinõu.

Tees: seega see eelarve on ilmselgelt, juba praegu on tänases eelarves needsamad eriplaneeringud, kus tuuleparkide toetuseks sedasama elektriliinivõrku üritatakse teha, teadmata seda, isegi läbi arvutamata, kui suurt kahju see Eesti majandusele toob. Ka need kulud võiks hoidmata olla, kulutamata olla, nii et kindlasti ei saa seda eelarvet toetada. Ja sellega ma lõpetan.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Algatuseks ma pean ütlema, et ma muidugi täielikult, sajaprotsendiliselt nõustun kolleeg Martin Helme hinnanguga, et ega meil siin erilist mõtet opositsioonisaadikutena midagi rääkida ei ole, sellepärast et teatavasti parlamentarism Eestis on täielikult tasalülitatud ja opositsioonisaadikud võivadki luua mingeid muljeid, et me siin üritame midagi kritiseerida või vastu töötada, aga kõik teavad, et rong läheb omasoodu edasi ja sellest, mida me siin räägime, ei sõltu absoluutselt mitte midagi. Nii et ega see just eriti motiveeriv olukord ei ole. Ja tõsiasi on muidugi see, et ega mul ei ole väga palju lisada sellele, mis juba on öeldud erinevates kõnedes, aga ma markeerin ära ühe aspekti, mis minu jaoks on olnud siin viimastel nädalatel väga kaalukas. 

Siiski sissejuhatuseks paar kiiremat kommentaari, mis mind eriliselt häirivad kogu selle retoorika juures, mida meile pidevalt esitatakse. Esiteks reformierakondlik retoorika Eesti rahanduse kordategemisest. Mina ei ole mingi rahandusspetsialist, kaugel sellest, aga inimesed, kes on rahandusspetsialistid, ka ju naeravad selle üle. Selle üle naerdakse laialdaselt ja keegi ei võta seda tõsiselt. See on nagu mingisugune teatrietendus, mida siin presenteeritakse, peetakse paatoslikke kõnesid. Aga no mis rahanduse kordategemisest me räägime? 

Esiteks osutame sellele, et need inimesed, kes midagigi majandusest ja rahandusest teavad, teavad seda, et majanduslanguse ajal ei tohiks makse tõsta, sest sellisel juhul sa tegelikult süvendad riigieelarve defitsiiti kõigi eelduste kohaselt, mitte ei vähenda seda, sellepärast et konkurentsivõime langeb veelgi, maksutulu langeb veelgi, ja kui samal ajal ei olda suutelised kärpima riigi kulupoolt, siis on ju ilmselge, et defitsiit süveneb veelgi. Nii et ei ole tarvis üldse olla ettenägelik, et mõista, et täpselt nii see asi ka läheb. 

Mis puudutab seda rahanduse kordategemist, siis ma tulen selle juurde, mida ma mainisin, mis mulle avaldas muljet. Ma pean silmas riigikontrolör Janar Holmi poolt eelmisel nädalal siinsamas parlamendis peetud kõnet, väga tänuväärset, väga selget ja jõulist kõnet, kus ta osutas sellele, et see, kuidas riigieelarvet tehakse, räägib kõigest muust kui Eesti rahanduse kordategemisest. Ma arvan, et kõige lühemalt võiks riigikontrolör Holmi seisukoha kokku võtta nii, et riigieelarve tegemisel valitseb paras bardakk. Ma tsiteerin tema eelmise nädala ettekannet. 

Riigieelarve puhul ei ole kõige olulisem see, kuidas me selle esitamise viisi nimetame, vaid see, et eelarvest oleks ettevaatavalt ja selgelt võimalik aru saada, kust raha tuleb ja kuhu see läheb ja mis sellest lõpuks meie kõigi hüvanguks peaks sündima. Ja tagasivaates peab olema võimalik sealtsamast nende rahaeralduste kohta käivate ridade juurest hiljem lugeda, kas see raha läks sellele, milleks tal oli mõeldud, kas me saime selle raha eest seda, mida raha eraldades tahtsime, ja kui ei saanud, siis miks. Riikide kogemus näitab, et samaaegselt kasutatakse eelarvetes korraga erisuguseid elemente. Mõne riigi klassikaliseks peetava aastaeelarve sisusse tungides on võimalik elemente tegevuspõhisusest isegi rohkem leida kui Eesti tegevuspõhiseks nimetatavas eelarves. Küsimus on lähenemisviisi sobivuses, otstarbekuses, rakendamise võimekuses ja oskustes. Seda, et riigieelarve läbipaistvusega ehk arusaamisega, kellele, kui palju ja mille jaoks raha eelarves eraldatakse, on probleem, olen puudutanud ka kõigil kuuel korral Riigikogu ees kõnet pidades, kuuel aastal järjest. Viimaste aastate jooksul on probleemidele seoses praeguse riigieelarve läbipaistmatusega viidanud ka paljud teised: president, õiguskantsler, ettevõtjad, analüütikud, ajakirjanikud ja ka mõned teemast tavapärasest rohkem huvitatud Riigikogu liikmed. Sellele kriitikale vastusena on riigieelarvet seaduse tasandil täiendatud ning seletuskirja ka tõepoolest sisukamaks muudetud. Aga põhiprobleem on jäänud: eelarvest ja selle seletuskirjast ei ole võimalik üheselt tuvastada, kellele, kui palju ning mille jaoks raha eraldatakse. Fragmente on, tervikut mitte. Tsitaadi lõpp. 

Ma ei hakka rohkem teie aega raiskama, lisaaega küsima oma kõne pidamiseks. Ma arvan, et see tsitaat, mis sai esile toodud, on juba ammendav. Ei ole mõtet lolli juttu rääkida riigi rahanduse kordategemisest, kui valitseb selline bardakk. Kui oleks reaalselt soov riigi rahandus korda teha, siis ma tahaks näha tõsist pingutust lähtuvalt eesmärgist, et järgmine aasta riigikontrolör ei peaks enam sellist juttu siin Riigikogu ees rääkima. Aitäh!

Jaak Aab, palun! Sul on volitusega, jah? Fraktsioon, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, jah?

Austatud juhataja! Hea Riigikogu! Ei ole küll palju liikmeid saalis, aga ma loodan, et seda enam jälgitakse kabinettides ja ka kindlasti interneti teel need paljud inimesed, kes siiski huvituvad riigieelarvest.  

2025. aasta riigieelarve on sisult kui ka vormilt väga mahukas dokument ja on kutsunud esile siin päris elava arutelu. On kõlanud kriitikat, mida võib ka objektiivselt arvestada. Me ei ela kergeid aegu. Aga kuna see dokument ongi nii mahukas, siis mina pigem keskendun mõnele olulisele valdkonnale nii riigieelarves kui ka riigi eelarvestrateegias lähiaastateks.  

Neid valdkondi puudutavad põhimõttelised otsused ja kokkulepped tehti valitsuskoalitsiooni läbirääkimistel sel suvel. Nii mõnedki neist otsustest on tehtud just sotsiaaldemokraatide ettepanekul. 

Lähiaastatel panustab Eesti riik oluliselt rohkem laiapindsesse riigikaitsesse, mitte ainult riigikaitsevõimekuse suurendamisse, vaid ka elanikkonnakaitsesse ja laiemalt julgeolekusse. Praeguses julgeolekupoliitilises olukorras, mil Venemaa algatas 2022. aastal Ukrainas täiemahulise sõja, on see meie riigile kindlasti ellujäämise küsimus. Hea meel on tõdeda, et põhilistes küsimustes siin tegelikult erimeelsusi Riigikogus esindatud erakondade vahel ei ole. Ja see on väga oluline. 

Keegi siin saalis vist ei vaidle vastu ka sellele, et üks tähtsamaid väljakutseid lähiaastatel on Eesti majanduse elavdamine ja ka kasvule pööramine. Sellest on tänagi mitmetes sõnavõttudes ja kõnedes palju juttu olnud. Meie majanduse konkurentsivõimest sõltub Eesti inimeste heaolu ja ettevõtete käekäik. 

Eelmise aasta lõpus kutsus Riigikogu majanduskomisjon ellu konkurentsivõime eksperdikogu, kelle soovitusi arutasime siin ka Riigikogu saalis kevadel majanduskomisjoni algatusel oluliselt tähtsa riikliku küsimusena. Juunis valmis eksperdikogu raport. On hea meel, et see töö ei ole läinud tühja. Ekspertide soovitused on leidnud laiemat tähelepanu ja põhjalikumat arutelu, sealhulgas ka valitsuse majanduskabinetis. Ekspertide ettepanekud aitavad sisustada valitsuse poolt algatatud tegevusi ja meetmeid ja ka algatatavaid meetmeid ettevõtluse ja majanduse arenguks.  

Toon ka mõned konkreetsed näited nendest tegevustest, mis suunatud majanduse elavdamisele lähiaastatel. Käivitatakse 160 miljoni euro suurune meede strateegiliste suurprojektide investeeringute toetuseks. Just sotsiaaldemokraatide ettepanekul on investeeringutoetused suunatud Eesti piirkondadesse väljaspool Tallinna, Harjumaad ja Tartu linnapiirkonda. Need investeeringud aitavad luua töökohti ja kindlasti toetavad piirkondade arengut.

Üheks võtmeküsimuseks, mida tõi esile ka ekspertide kogu, on tootlikkuse kasvatamine meie ettevõtetes. Teadus‑ ja arendustegevusse panustab riik jätkuvalt 1% SKT-st. Uute tehnoloogiate arendamisse ja innovatsiooni kaasatakse varasemast rohkem eurovahendeid. Riigi poolt on käivitatud rakendusuuringute keskus ja eraldatud raha selle tegevuseks ning investeeringuteks. Jätkub rakendusuuringute programm. 

Otsustatud on eraldada 25 miljonit CO2-kvoodikaubandusest laekuvat raha laevade ümberehitamise toetamiseks keskkonnasäästlikumaks. See meede toob lisatööd ja tellimusi meie sadamatele ja laevaehitusettevõtjatele, aitab meie merendussektorit. 

Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks. 

Rail Balticu ehitus, mis kütab küll kirgi, aga jätkub ja kindlasti jõuab ka oma eesmärgini. See jätkub kiirenevas tempos. Valitsus on otsustanud eraldada sellele projektile lisaks üle 200 miljoni euro lisavahendeid. Selle aasta lõpuks on kaetud ehituslepingutega üle 100 kilomeetri põhitrassist, mis on pea pool kogu Eestis kulgevast raudteest. Rail Balticu arendus annab oluliselt lisatööd ehitussektorile ja loob täiendavaid töökohti. 

Kortermajade rekonstrueerimine on saanud uue hoo. Hiljuti väljakuulutatud voorus läheb jagamisele 185 miljonit eurot ja ka järgmistel aastatel igal aastal vähemalt 80–90 miljonit eurot. Toetused on suuremad väljaspool arengupiirkondi, väiksemate kortermajade puhul ja jagatud regionaalseteks portfellideks. Toetusega käivitatavad rekonstrueerimisprojektid säästavad energiat, annavad tööd ettevõtjatele ja parandavad oluliselt inimeste elamistingimusi üle Eesti. 

Kiirendatakse taastuvenergiaprojekte, mis on olulised ka piirkondade arengule ja ettevõtlusele ja kindlasti tulevikus tarbijatele taskukohasema elektri tootmiseks. 

Valitsuskoalitsioonis on tehtud veel mitmed regionaalpoliitikat toetavad otsused. Suurendatakse nende omavalitsuste tulubaasi, mis asuvad väljaspool kahte suuremat linnapiirkonda. Lisanduvad tulud võimaldavad just regioonides omavalitsustel panustada enam ka ettevõtluse arendamisse ja inimestele paremate teenuste pakkumisse. Piirkondade arengut toetavad ka regionaalsed kokkulepped, mis regionaal‑ ja põllumajandusministri eestvedamisel lähiajal sõlmitakse. CO₂-kvoodikaubandusest laekuvatest vahenditest ja Euroopa Liidu moderniseerimisfondi rahadest toetatakse investeeringuid kohalikele omavalitsustele kuuluvate hoonete energiasäästu ja uute liginullenergiahoonete ehitamist perioodil 2024–2028 ligi 300 miljoni euroga. 

Need olid vaid mõned näited majanduse ja regioonide arengut toetavatest tegevustest ja meetmetest. Kogupakett on tugev ja arengule suunatud. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon toetab järgmise aasta riigieelarve menetlemist ja selle vastuvõtmist. Aitäh!

Tõnis Lukas, palun!

Kolm minutit. Kolm minutit lisaks.

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mis mul on lisada siis eelkõlanud eduraportile. Kui võib-olla ehk seda, et Bernard Shaw on öelnud, et demokraatia on leiutis, mis on toonud meile just sellise valitsuse, nagu me oleme ära teeninud. Ja selle valitsuse tehtud eelarvet on siin palju kiidetud, on laidetud. Minu asi on juhtida ehk tähelepanu mõnele Isamaa ja minu enda muudatusettepanekule.  

Kõigepealt me tuleme valitsusele appi ja tuletame meelde lubadusi, mis on antud ajal, kui kõigile oli selge, et majandus läheb langusesse, õigemini oli juba mitu-mitu kvartalit languses olnud. Ja ikkagi kirjutati koalitsioonileppesse lubadus õpetajate palkade tõusuks, kusjuures kandub see lubadus tegelikult üle kõigile haritlastele, keda on valimiste ajal ja valimiste järgsel ajal vaja alati rõhutada, kõik erakonnad toovad esile õpetajate palku, õppejõudude palku, kultuuritöötajate palku, aga siis, kui asi tegelikuks läheb, siis ei suudeta isegi piskut nii palju, et senist taset hoida, oma lubadusi meeles pidada. Lubadus jõuda 120%-ni Eesti keskmise palgaga võrreldes, õpetajate palkadega, on asi, mida ei saa teha valitsemisperioodi viimasel aastal, kui seni oled lasknud lõhedel kogu aeg suureneda. Ja praegu me oleme tõesti niisuguses faasis, et kuigi peaminister täna siin arupärimisele või infotunnis vastates tõi esile, et õpetajate palk justkui tema meelest on praegu juba 119% keskmisega võrreldes, siis kui me räägime tõsiselt inimeste töö hindamisest, normkoormuse piires, siis see jõuab praegust tempot hoides – ma mõtlen, et isegi see hinnang on praegu natuke liiga roosiline, see oli eelmisel aastal tehtud, arvestades, et järgmisel aastal üldse tõusu ei tule –, alles 2036. aastaks lubatud tasemele. Nii et asi, mis järgmisest eelarvest paistab, on juba maha kantud, mille poole üldse ei püüelda, ja see on häbi, sest tegelikult pingutama peaks ja pingutada ei ole mõtet ainult nii-öelda kattevarju luues. Praegu haridus- ja teadusminister näeb kõvasti vaeva õpetajate koormusjaotuse korrastamise ja karjäärimudeliga, mis on kiiduväärne: karjäärimudel tuleb taastada õpetajatele, kuid see on pikk, tühja hinge täitmine petliku rõõmuga, kui üldfoon ja üldine palgatõus on peatunud lõplikult, ja paistab, et see praeguse eelarvestrateegia piires niimoodi on. Nii et Isamaa teeb ettepaneku järgmise aasta prognoositud tarbijahinnaindeksi võrra tõsta 5% võrra õpetajate palku, ja seda me oleme, nii nagu see vigur ette näeb, [püüdnud] teha õigetesse artiklitesse neid ettepanekuid, kuigi õigeid artikleid on väga raske sellest eelarvest tabada, oleme teinud niimoodi, et see jaotuks nii üldhariduskoolide, kutsekoolide kui ka vastavalt üldharidus- ja kutsekoolide jaoks, mis on erakätes, sest riik ju õppekulusid ka eraasutustes katab.  

Samamoodi mõtleme me kultuuritöötajate peale, kellele on antud lubadusi, ja kultuuritöötajate nii-öelda palgavõimalused järgmisel aastal eelarvest tulenedes vähenevad, sest tegevuskulud kultuuriasutustes vähenevad. Me taastaksime selle kärpe ja selleks oleks vaja 5,7 miljonit eurot ning selle nii-öelda tagasipanemiseks eelarvesse oleme me ka vastava ettepaneku teinud. Nii et võimalus on toetada Isamaa ettepanekuid, sest nende katteallikas on igati mõistlik, mida sellise segase eelarve ülesehituse juures peab ju valitsus ise otsima täpsemalt. Millistest artiklitest, me ei saa ju täpselt ette näidata, aga üldine mõte on riigi administratiivkulude kokkuhoid ja selle võimalusi ei ole praegune valitsus piisavalt ära kasutanud.  

Nüüd ise olen teinud ettepanekuid seoses järgmise aastaga, mis on Eesti kultuuriloos märgiline: nimelt me järgmisel aastal tähistame 500 aasta möödumist esimese eestikeelse trükise, teadaoleva trükise ilmumisest, ei hakka seda ajaloolist õiendit siin teile esitama, ei ole selleks piisavalt aega, ja sellest trükisest me loeme ka eesti kirjakeele loo alguse. 500 aasta täitumine on paras aeg, et eestikeelsele kirjasõnale ja tegelikult eestikeelsele haridusele tähelepanu juhtida, ja sellele, et kui me ise seda keelt ei kasuta, seda kirjakultuuri ei austa ja raamatuid-ajakirju ei osta, ei telli, ei kirjasta, siis ühel hetkel kaob meie rahval ka harjumus eesti keeles lugeda-kirjutada. Ja just sellele järjepidevuse hoidmise vajadusele on pühendatud järgmine aasta. Ja see, et ei ole valitsus võtnud tegelikult tõsiselt selle aasta tähistamist; Läti rahvas, kelle kirjakultuuri lugu viib sama kaugele, sest me olime samas raamatus, samas katekismuses oli läti ja eesti keel esimest korda kasutuses, kes on juba mitu aastat tagasi väga tõsiselt võtnud ette raamatu aasta tähistamise ja on panustanud kordades rohkem riigi raha sellesse, et see tõesti oleks pompöösne ja võimas ning jõuaks Läti inimesteni ja väljaspoole Lätit see teadmine, et Läti kultuur on midagi väärt; me loodame nende viskute vahenditega teha sama, et eesti kultuuri väärtust ja kirjakultuuri väärtust rõhutada. Aga selleks oleks vaja vahendeid juurde. Ma olen teinud ettepaneku, et Eesti Kirjanduse Seltsile – kes on muide Eesti Kirjameeste Seltsi järeltulija ja mantlipärija, õigusjärgne, ja kes on raamatu aasta koordinaator –, eraldada 450 000 eurot selleks, et neid tegevusi, mis on trükistega seotud, mis on seotud info levitamisega, kõigega, piisaval määral edendada, ja teinud ettepaneku, et 180 000 eurot eraldada Kirjandusmuuseumile meie kirjavara säilitamiseks, uurimiseks ja avaldamiseks. See on minimaalne, mis me saame teha, et väärikalt järgmist aastat pidada. Ja kui te, kallid kolleegid, enne hääletamist, nende muudatusettepanekute hääletamist, mind praegu televiisori vahendusel oma tubades vaatate, siis see on jõukohane: katteallikad on normaalsed, need on valitsuse reservid ehk valitsuse reserv, kust tuleb niikuinii järgmisel aastal see raha eraldada …

Teie aeg!

…, et häbi ei oleks, et me oma kultuurilati alt läbi jookseme selle valitsuskoalitsiooni juhtimisel. 

Kalle Grünthal, palun! (Kalle Grünthal palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.  

Hea Eestimaa rahvas! Me menetleme praegu siin riigieelarvet, mille mantra on: riigieelarve tuleb korda teha. Aga öelge, Eestimaa rahvas, kas sepavasaraga on võimalik parandada taskukella? Koalitsioon, ma pöördun teie poole praegu selle küsimusega. Ma ei kuule vastust. On nad on siin? (Saalist hõigatakse midagi.) Nad istuvad telekate taga, et tulla veel viimasel hetkel siia saali ja hakata midagi õigustama. 

Mina ütlen, et ei ole võimalik parandada. Aga just seda praegu tehakse. Ja ma ei usu, et Reformierakonnas ei ole selliseid majandusinimesi, kes suudaksid aru saada, et see rahanduspoliitika, mida praegu aetakse, on tegelikult Eestit hävitav. Ja mitte ainult Eestit hävitav, vaid ka, hea rahvas, teid hävitatakse! Need maksud, mis tulemas on – automaksud, kinnisvaramaksud ja kõik muud maksud vähendavad teie sissetulekuid. Mis veel hullem, nad lähevad teie isikliku vara kallale. Ühel hetkel te lihtsalt näete, et teil ei olegi enam midagi. 

Ma ei saa aru, kuidas on võimalik ja kuidas opositsioon praegu üldse veel suudab teha siin mingit normaalset arutelu, kui neile irvitatakse näkku täiega. Nii EKRE kui Isamaa saadikud on tulnud välja konstruktiivsete ettepanekutega, viidanud puudustele. Midagi! Selle üle vaid naerdakse. 

Miks seda tehakse? Kui valitsuses on soss-sepad, siis nad peaksid lahkuma. Aga ma ei usu, et seda on. Nüüd ma avaldan ühe info, mille ma sain juba Kaja Kallase valitsemise ajal. Ma ei uskunud seda. Aga kuskilt ringkondadest tilkus mulle selline teave, et Eesti on Brüsseli poolt määratud katseriigiks, kui kaugele on võimalik minna sanktsioonide, piirangute, maksustamise ja kõige muuga, enne kui rahvas ärkab. Ma ei uskunud seda. Aga tuleb välja, et see info on tõene. See info on tõene! 

Ja parlamentaarsed võimalused selle takistamiseks on kahjuks ammendunud. Mida teha? Mida teha sellises olukorras? Need saadikud, kes tõsiselt võitlevad ja soovivad Eestile parimat, on kahjuks selles saalis jõuetud. Ja nüüd, hea rahvas, on teie kord. Ja selleks on üldstreik!!!  Ainult see aitab praegu selles olukorras ja mitte meeleavaldused, mida praegu valitsus just ootab. Ta ainult ootab, millal panna tööle veekahurid, millal panna hambuni mundris korrakaitsjad meid maha suruma. Ei, seda ei ole vaja. Vaja on just üldstreiki ehk siis mitte tavaliste inimeste, vaid just töösulgu ehk lokauti, mis on tööandjate algatatud, millega võetakse valitsuselt ära võimalus kasutada meie vastu füüsilist vägivalda. 

Ma loodan ja ma arvan, et see sõnum jõuab kohale. Ja ma loodan, et need esimesed, kes seda teevad, on just Eesti raudteelased, kes on selle sõnumi juba pressi vahendusel välja öelnud. Kujutage ette, kui rongid jäävad seisma, kui jäävad bussid seisma! Mis toimub? Kui sellega liituvad veel teised ettevõtjad, kas või kaubanduskeskused? Mis siis toimub? Valitsus peab järgi andma. 

Jaa, ma tean, et see mõneti on raske. Aga mida meil on kaotada, kui juba praegu on väga palju ettevõtteid läinud pankrotti ja paljud lähevad ja lõpetavad tegevuse. See eelarvepoliitika on Eestit hävitav. Ja seda viiakse ellu praegu koalitsioonisaadikute poolt.

Mõelge selle üle, ametiühingud! Koonduge! Sest kui see eelarve läheb läbi – ja ta läheb läbi, ta hääletatakse ära –, siis arvestage sellega, et te peate nende rahanumbritega ära elama terve 2025. aasta. Aga ikkagi, selles riigis praegu põhiseaduse järgi on kõrgeim võim rahvas. See rahvas võis valida selle valitsuse, kes praegu on pukis. See on demokraatia, jah. Aga rahval on võimalus ka seesama valitsus enne tähtaega maha võtta, kasutades mitte tavalisi vahendeid, aga seaduslikke vahendeid, sest streik on lubatud. 

See on mu lühike sõnum teile, hea Eestimaa rahvas. Ja ainult teie olete praegu need, kelle käes on see võimalus. Opositsioon siin saalis igal juhul toetab teid. 

Priit Sibul, palun! (Priit Sibul palub lisaaega.) Kolm minutit lisa.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Siin saalis on täna palju räägitud vorm või sisu. Aga vorm ongi sisu. Ja seda ma toon ühe konkreetse näite varal. 25. septembril kirjutas hea kolleeg sotsiaaldemokraatidest, Anti Allas, et tal on väga hea meel teatada ülipositiivsest otsusest Võrumaale, tegelikult Kagu- ja Lõuna-Eestile laiemalt, tänab südamest seal ühte kohalikku Võru inimest, et tänu sellele on võimalik tal konkreetse objekti eest seista. Ja silmas peetakse siis lähiaastatel Võrru kaasaegse siselasketiiru ja taktikahoone rajamist. Kui ma palusin rahandusministril eelarve esimese lugemise ajal osutada mulle abi, et ma saaksin teha ettepaneku selle objekti muutmiseks, sest juba aastakümneid ootab Põlva lasketiir investeeringut – minu poole pöördus ka veteransportlane, 82-aastane veteransportlane Ilmar Tagel, kes küsib, kaua see Põlva seda ootama peab ja tegelikult on piinlik –, ja Jürgen Ligi ütles ka, et ta isiklikult ka ei saa aru, miks see lasketiir ei tule Põlvasse, vaid tuleb Võrru. Aga hiljem selgus, et polnudki see investeering määratud mitte 2025. aasta eelarvesse, vaid sellest oli räägitud valitsuse istungil ja arutelul riigi eelarvestrateegia kontekstis aastaks 2026, 2027. Ehk ta ei saanud mulle seda abi pakkuda. Ja see on põhjus, miks ma ütlen, et vorm ongi sisu, ehk kui räägitakse mingitest asjadest, mida ei ole kirjas ja meil ei ole võimalik aru saada, siis ei olegi võimalik seda eelarvet normaalsel kujul menetleda. See on nüüd see, mis puudutab lasketiiru. Aga mul on üleskutse, et kui heal kolleegil Andrus Seemel ja Igor Tarol selles koalitsioonis üldse mingi võime kaasa rääkida on, siis see küsimus, mis puudutab SKA kinnipanekut Põlvas ja mida räägitakse Põlva kohtumaja sulgemisest. See ikkagi kõlab pentsikult, et kui riik kokku hakkab võtma, siis ikkagi piirkondadest, ja see jutt tohutust riigikaitsest ja eelarvest kõlab ikkagi väga õõnsana, kui riik lahkub esimesena ääremaalt. See ei jäta üldse mingitki tõsiselt võetavat muljet. Ma väga loodan headele Põlvamaalt valitud koalitsioonisaadikutele, et neil on mingigi sõnaõigus ja võimalus kaasa rääkida, et riik Põlvamaalt esimesena ei lahkuks ja sinna siiski teenused, mis SKA puhul on sünnist surmani, ja õiget kohtupidamist oleks võimalik Põlvamaal ka edaspidi saada. 

Aga nüüd ma lähen selle juurde, millest ma põhiliselt tahan rääkida. See on see, mida see koalitsioon armastab rääkida esimesest päevast alates, kui peaminister Michal meie ees käis ja siis ta ütles ka Riigikogu küsimustele vastates, et Eesti kaitsekulud protsendina SKT-st on NATO-s Poola järel teisel kohal. See fakt iseenesest vastab tõele. Aga veelgi olulisem on see, mida NATO Euroopa liitlasvägede ülem kindral Christopher Cavoli tõdemus sellest kevadest, et Eesti ja Balti riigid on NATO kõige suurema riskiga ning kõige raskemini kaitstav piirkond ning kaitsta saab meid vaid reaalsete eurode ning võime puudujääkide likvideerimisega, mitte piiril. Meil on 3% plakatiga lehvitades, nagu rääkis Tallinnas kindral Ben Hodges. Absoluutarvudest on Eesti NATO riikide kaitsekulude kõige tagumises otsas, meist tagapool on vaid Luksemburg, Albaania, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Läti ja Sloveenia. Peaministril ja kaitseministril on iseenesest õigus, kui avalikkuses esinedes öeldakse, et kaitsekulusid on alates 2022. aastast tõstetud rohkem kui pool miljardit. Mis neil aga ütlemata jääb, on, et sellesse ajavahemikku jääb kõrge inflatsioon ning hüppeline riigieelarve kasv. 11,7 miljardilt 18,1 miljardi euroni ehk kaitsesse pandi juurde kõigest 8,6% riigieelarvesse lisandunud rahast ning ligi 6 miljardit eurot aastas läheb muudele valdkondadele. Selle aasta mais vähendas kaitseminister Kaitseministeeriumi arengukava kulusid järgmise nelja aasta jooksul 200 miljoni euro võrra, sealhulgas jättis rahalise katteta Ukrainale antava 0,25% abi 2027–2028. Kui ka see arvesse võtta, siis on Eesti kaitse arendamiseks 400 miljonit vähem, kui pärast Kallase valitsuse ametisse astumist 2023. aasta kevadel seda oli. Samal ajal on aastaid räägitud, kuidas maksutõuse ja kärpeid on vaja kaitsekulude katmiseks. Tuleb tõdeda, et kaitse on ainus valdkond, kus tegelikus arvestatavaid kärpeid selle valitsuse poolt on tehtud. Praeguse kolmikliidu kahju riigikaitsele on olnud topelt. Riigikaitsekulusid on kokku tõmmatud ning aasta aega söögi alla ja söögi peale on räägitud, et peame makse tõstma riigikaitse jaoks ning inimeste toetus riigikaitsele ja riigikaitse rahastamisele on vähenenud, nagu on kõnelenud raadios ka eelmine peaminister Kaja Kallas. Selles mõttes on tegemist õudsa nöögiga nii inimeste osas, kellele räägitakse, nii nagu tänagi siin saalis oli küsimus, et milleks need vahendid lähevad, mis plaanitakse ilusa nimega nimetatud laiapindse riigikaitse maksu kontekstis, siis tegelikkuses mingeid täiendavaid võimekusi sellest ei tehta. Ja selles kontekstis on tegemist absoluutselt kahepalgelise käitumisega ja meil ei ole põhjust rääkida tohutust edust. Vaadake … Ja see kolm protsenti, nii nagu kindralid ütlevad, ei ole märk, et … Aastal 1937–1939 olid Eesti riigikaitsekulud 7% – üle kahe korra kõrgemad kui täna. Aga me teame, mis 39. aastal juhtus. Tellimused olid tehtud, oodati vahendeid, aga kõik jäi hiljaks. Ja ma väga loodan, et mitte kunagi enam midagi sellist tegema ei pea ja sellepärast tasuks vähem juttu ja rohkem tegusid. Tänan tähelepanu eest.

Aivar Kokk, palun! Kolm minutit lisaks. 

Head kolleegid! Mul on hea meel, et Reformierakonnast on üks esindaja, siis on Isamaa ja EKRE. Ega oleme ausad, ega kedagi rohkemat ju järgmise aasta riigieelarve ei huvita.  

Ma kuulasin väga tähelepanelikult Reformierakonna ja sotsiaalerakonna esindajate kõnet. Ja ma ei ole nii palju valet selle 16 minuti jooksul kuulnud, kui seal on.  

Alustame esimesest lausest. Kui sellele eelarvele tahame teha nime, arvas Reformierakond, et see on kindlustunde eelarve. Ma ütleks väga selgelt, me võiks nagu pealkirjana kirjutada siia "Kindlustunnet hävitav eelarve".

Kui öeldi selle peale, et see on nõrgemate toetamise eelarve, see on järjekordne vale. Kas keegi siin saalis olijatest oskab ühtegi aastat öelda, kus on rohkem võetud ära nõrgematelt raha, kui see eelarve? Järgmine aasta võetakse pensionäridelt ära 17 miljonit eurot, ainult sellega, et keskmine pension järgmisel aastal ei ole enam tulumaksuvaba. Järgmisel aastal võetakse ära üksi elavate pensionäride toetus, kes on hooldekodudes, kui me teame, et kõige vaesem grupp Eesti riigis on üksi elavad pensionärid. Me oleme ära võtnud lastetoetuse suurperedelt, 200 eurot iga kuu ehk 2400 eurot aastas, nendelt, kes on kõige nõrgemad. Me tahame, me oleme vastu võtnud siin koalitsiooni häältega automaksu ehk mootorsõidukimaksu, mis tegelikult mõjutab kõige rohkem just kõige nõrgemaid. 

Reformierakonna esindaja ütleb, et see on kaitsekulude eelarve, mis on järjekordne suur vale. Meil tahetakse järgmine aasta julgeolekumaksuga ära võtta 800 miljonit eurot, aga kaitsekuludele läheb natukene üle 70 miljoni. Küsimus on, et kus see 700+ miljonit läheb. Ainult selleks, et Reformierakond saaks kõrgepalgalistele tulumaksuvabastuse teha. 

Me oleme kaks aastat tegelenud ainult sellega, et tõsta makse, võtta ära raha kõige nõrgematelt. Ja ainult selleks, et 2026. aastast saaks kõrgepalgaliste tulumaksuvabastus, mis riigieelarvest viib välja 500 miljonit eurot, aga maksudega 2026. aastal juba korjatakse ära iga aasta 2 miljonit eurot meie ettevõtjatelt ja meie inimestelt.  

Veel oli tore kuulata, kuidas sotside esindaja ütleb, et järgmine aasta on laiapindse riigikaitse reservist see, mis toob meile valguse Eestisse ja vabaduse. Siis, mu hea kolleeg Priit, ma võin sulle öelda, et just sellesama rea peal on tegelikult kirjas, piimaga kirjutatud, 9 miljonit eurot Võru lasketiirule. Kui me komisjonis küsime ministri käest, siis ta ütleb, jah, selle rea peal on. Nii rahandusminister kui ka siseminister vastasid niimoodi. Kui Priit küsib rahandusministri käest siin esimesel lugemisel, siis läks juba keerutamiseks, äkki järgmine aasta ei ole. Loogiline on, et järgmine aasta ei saa seda 9 miljonit ära kulutada, sest isegi seda kohta veel ei ole, kuigi räägitakse, et see pidi sinna politseimaja juurde tulema.  

Kui me räägime selle riigieelarve läbinähtavusest, siis me võime öelda väga selgelt, et võtame Siseministeerium. Investeeringuread, peidus miljonid, millele ei ole öeldud, mis või kuhu läheb. Räägime Regionaal‑ ja Põllumajandusministeerium, mis on ka sotsiaaldemokraatide käes. Jälle investeeringurida üle 5 miljoni. Küsid, kuhu see raha läheb. Sisustamata on pool, veel ei tea. Siis vaatad kärpeplaani. Kärpeplaan on Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumis ühistransport: 6 miljonit 10 miljonist kärpekohustusest. Ja siis me kuuleme, kuidas 46 miljonit loodab minister saada valitsuse reservist. Ma küll ei oska enam öelda, millise rea pealt seda 46 miljonit ta loodab saada. Aga keda siis petetakse, kui kärpeplaani peal on kirjas 6 miljonit, aga puudujääk on 46 miljonit? Tegelikult on siis eelarve kulu 40 miljonit suurem peaks olema, mitte vastupidi. Või tegelikult veel võtta siis, kui kärperaha ka veel, siis lausa 52 miljonit. Sama lugu on Siseministeeriumis. Vaadake, 2024. eelarve ridu, tõstetakse raha üle, ühelt poolt näidatakse kärpeplaani ja teiselt poolt tõstetakse järgmisesse aastasse üle miljoneid. Tegelikult kärbet ei tehta, lihtsalt mängitakse raamatupidamisega. Kuigi ma ei saa aru, kust nad nii targaks saanud on, ettevõtjaid seal pundis ju ei ole, ettevõtjad oskavad tõesti raamatupidamisest teha vastavalt vajadusele. Kui see 2% 2026. aastal tuleb, siis ma võin teile öelda, et on väga lihtne kinnisvaraga teha oma raamatupidamises mõned tehingud ja täpselt nii palju, kui sa tahad saada kasumit või kahjumit, on ühe käeliigutusega võimalik raamatupidamises teha enamus ettevõtetes. Väga suurtes ettevõtetes võib-olla ei hakata seda mängima, aga väiksemates kindlasti loetakse igat eurot ja eriti sellel ajal, kui meie valitsus on otsustanud viia meid kõige suuremasse langusesse, mis on täna juba kestnud pea kolm aastat.  

Mis toob meid järgnevad aastad? Kui pensionäridel võetakse ära juba 2027. aastal üle 70 miljoni euro taskust ainult sellega, et keskmine pension enam ei ole tulumaksuvaba, aga siis, kui me vaatame automaksuga, kui me võtame, et lastetoetused on ära, kui me räägime, mis aktsiisid teevad ja see, et lepiti kokku, et 5% on aktsiisitõus, siis nüüd on nii hulluks mindud, et järgmine aasta peab poole aasta pealt veel 5% tõstma, rääkimata sellest, et 2026. aastal veel 10% tõstma. Kuigi täna juba näiteks õlletootjad ütlevad, et neil on piiri peal, Läti pool juba müük kordades kasvanud. Ja siis ütleb Rahandusministeeriumi ametnik: "Minul selliseid andmeid ei ole."  

Teie aeg!

Mitu korda saab ühele rehale astuda? Ühe korra astuti selle peale. Tark õpib teiste vigadest, loll oma vigadest, aga siin ei tea, kuidas nimetada, sest ei õpita tehtud vigadest. Aitäh!

Mart Helme, kas teil on vastusõnavõtt? Ma teie nime ei kuulnud küll, aga fraktsiooni nime mainiti. Hästi, Mart ennem.

Ma lihtsalt tahtsin koha pealt sõnavõttu, et mitte kulutada kallite rahvasaadikute, kolleegide aega. Täienduseks kõigele sellele, mida eelpool kõneleja ütles, aga ka kõik teised eelpool kõnelejad, välja arvatud koalitsiooni esindajad, tuleb tõdeda seda, et praeguse koalitsiooni juhtimisel on Eesti jõudnud olukorda, kus hundid murravad koduõuel koeri, karud situvad koduukse ette oma hunnikuid ja rahvasaadikud käivad mööda parke meeleheitlikult paugutamas. Selge on see, et eelarve, mida me siin menetleme, saab seda olukorda viia ainult veel hullemaks, nii et hundid hakkavad juba õuede pealt varsti lapsi ära viima, karud mitte ainult mesilaid rüüstama, vaid tõenäoliselt ka juba mahajäetud autosid rüüstama. Noh, olukord on muutunud täiesti katastroofiliseks ja ainsad, kes sellest aru ei saa, on oma mullis elavad koalitsiooni rahvasaadikud ja ministrid. Aitäh!

Aitäh! Urmas Reinsalu, palun. 

Kolm minutit lisa. 

Armas Eesti rahvas! Lugupeetav parlament! Selle eelarve kohta on palju öeldud kriitilisi sõnu ja valitsusliidu poolt üsna loomulikul moel kaitsvaid ja ülistavaid seisukohti. 

Lähtekoht Isamaa ettepanekute esitamisel oli selles, et meie olukord Eestis on keeruline, ja seda real objektiivsetel põhjustel. Ning meie ülesanne rahvaesindusena seisneb selles, et sõnastada need peaküsimused, millele peab kriitilises olukorras Eesti Vabariik, Eesti Vabariigi poliitiline juhtkond olema võimeline leidma vastuseid ja neid venitusteta realiseerima. Seda eelarvet on võimalik olemuslikult remontida, sisulist kvaliteeti saavutamaks. See oli meie lähtekoht. Ja selle valguses esitas Isamaa alternatiivse eelarve plaani. 

Selle plaani järgi seati kaks keskset mõõdikut riigi eelarvepoliitika valikutele ja majanduspoliitilistele järelmitele sellest johtuvalt. Esiteks: praegu on meil juba nelja aasta perspektiivis, ja kui me vaatame ka aastani 2025, valitsuse planeeritava tegevuse, maksutõusude realiseerumise tõttu 50%-line inflatsioon Eestis. See halvendab meie majanduse väljavaateid ja – mis kõige valusam! – halvendab Eesti inimeste toimetulekut ja vähendab ostujõudu. Ülesanne valitsusel peaks olema inflatsiooni leevendada, mitte seda võimendada. Paraku maksutõusude poliitiline agenda toob kaasa Eestis, nii nagu ta on kaasa toonud sellel aastal täiendava inflatsioonisurve, seda ka järgmisel aastal. 

Teine strateegiline ülesande püstitus, mida valitsus peab olema võimeline adresseerima, mille adresseerimise kohustus on rahvaesindusel, on küsimus sellest, kuidas pöörata meie majandus kasvule, kuidas anda meie ettevõtjatele kindlustunnet ka objektiivselt väga keerulises keskkonnas. 

Ja selle lähtekohaks, nende kahe baasülesande püstituse lähtekohaks Isamaa alternatiivses eelarves on see, et tagades riigi rahanduse jätkusuutlikkuse läbi rea ettepanekute, mida me paneme ette ka riigi tulupoliitiliste vajaduste teenindamiseks, realiseerida järgmisel aastal ja ka riigieelarve strateegia aastate lõikes, riigi eelarvepoliitilised valikud moel, mis jätaksid ära kas juba vastu võetud või planeeritavalt jõustatavad maksutõusud. Strateegiline lähtekoht Isamaa alternatiivses eelarves seisneb selles. 

Praegu on olukord selline, et valitsuse poliitiline valik on asetada üle miljardi euro maksutõuse Eesti inimestele ja ettevõtetele järgmisel aastal. Ja valitsemiskulude kärped on tegelikkuses, tuleb ausalt tunnistada, vaid deklaratiivse iseloomuga. Ja nagu riigikontrolör oma hinnangus ütles, neid ei ole võimalik ka deklaratiivselt esitatud moel hinnata, ammugi veel – nad ei ole kohustuslikuks käitumisjuhiseks seoses eelarve sisulise kvaliteedipuudusega. 

Isamaa alternatiivne eelarve täna parlamendis hääletusele ei tule. See oli valitsusliidu poliitiline tahteakt seetõttu, et anda signaal tühistada Isamaa poliitiline alternatiiv nii, et parlamendil ei ole ka selle üle võimalik langetada rahvaesinduse saalis valikut. Teie käes on täna võim, teie käes on täna jõud ligi kahe kolmandiku parlamendisaadikute kohtadega. Aga te ei võta ära meie vaate elujõudu, seda seisukohta, millele rajaneb ka Eesti inimeste pettumus poliitikas ja mure järgmise aasta väljavaadete ees teie poliitika suhtes rajaneb. 

Eesti perede vaade tulevikule on objektiivsete hinnangute järgi murelik ja pessimistlik, samamoodi nagu vaatavad pessimismiga ja kriitikaga ka meie majanduseksperdid ja ettevõtjad objektiivsete konjunktuurihinnangute järgi meie majanduse väljavaateid, ja seda usalduse puudumise läbi valitsuse majanduspoliitika suhtes. 

Isamaa alternatiivses eelarves on esitatud konkreetne ettepanekute pakett, kuidas eelarvet hoida rahanduslikult kontrollituna, kuid jätta ära maksutõusude pakett, viia läbi ülesandena uus riigieelarve strateegia koostamine, lähtudes sellest ülesande püstitusest, juhtimisjoonisena kehtestada moratoorium uuele bürokraatiale, mille läbisurumist paraku valitsusliit on jätkanud ning – mis on oluline – tagada reaalselt ka eurovahendite suunamine meie majandusse, et elavdada sisenõudlust. 

Ning lõpetuseks ma tahan öelda seda, et kahjuks on valitsus ka lati alt tegudes, tõsi küll, mitte sõnades, läbi jooksnud meie eluliste julgeolekuvajaduste käsitlemisel riigieelarves. Ja Isamaa alternatiivse eelarveplaan näeb ette selle, et täies mahus realiseerida kaitseväe juhataja ettepanekul 1,6 miljardi euroni moonahanke projekt. 

Ja lõpetuseks. Tõnis Lukas väga õigesti kõneles kultuurist, haridustöötajatest. Me peame, meie ülesanne on parlamendina raskes keerulises olukorras, millega silmitsi on meie rahvas, anda lootust sellel teekonnal edasiliikumisel ja anda kindlust. Üks koht, kus tegelikkuses seda hädasti vaja on, on see valitsuse täitmata lubadus, mis puudutab ka Eesti õpetajate, Eesti haridusharitlaskonna lootust, mis puudutab õpetajate töötasu. Riigi rahanduslikest võimalustest lähtudes me ei pane ette ebarealistliku ülesandepüstitust, vaid ütleme, et minimaalne usalduse hoidmiseks, optimismi pakkumiseks on see, et meie käärid järgmisel aastal üldiselt inflatsioonilise surve tõttu tõusva keskmise palga ja õpetajate reaalsissetuleku vahel täiendavalt veel ei käriseks. 

Seega, seda eelarvet on võimalik parandada, ja sellest johtuvalt on Isamaa teinud ettepaneku selle 2025. aasta eelarve teine lugemine katkestada. Aeg on poliitika korrektsiooniks Eesti inimeste ootuste, Eesti ühiskonna vajaduste (Juhataja: Teie aeg!) selgust silmas pidades. Jõudu selleks meile, vaprust järgneval tunnil nende muudatusettepanekute hääletamisel!

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja. Head kolleegid! Ega eelarve ei ole kunagi asi iseeneses, vaid eelarve kui tulem peegeldab alati juhtimiskvaliteeti. Paraku meie seis on selline, et juhtimiskvaliteet on otse väljendudes halb. Ma olin üpris kriitiline alguses selle eelarve ülesehituse suhtes eelmises kõnes. Loomulikult minu arvamus ei pruugi siin omada mingit kaalu, sest ma ei ole finantsinimene, aga kui Riigikontroll räägib sama juttu juba aastaid, siis tasuks seda tõsisemalt võtta. Sest kui me millestki aru ei saa, ei saa me midagi kontrollida. Kui me ei saa midagi kontrollida, siis me ei saa teha adekvaatseid otsuseid. Ehk siis see protsess iseenesest on takistatud juba selle tõttu oluliselt.

Nüüd ma vaatan natuke detailsemalt kaitse-eelarvet, millest on palju juttu olnud. Käesoleval aastal on meil kaitsekulud 3,4% sisemajanduse koguproduktist. Järgmiseks aastaks on planeeritud 3,32%. Siis küsigem: kus siin on kasv? Tõenäoliselt küll praegu ennustatavat majanduskasvu, mille baasile eelarve on rajatud, tõenäoliselt ei tule, mis tõstab ka seda protsenti ilmselt kõrgemaks. Aga ikkagi põhimõtteliselt säärast planeerimist ei tohiks praeguses julgeolekuolukorras teha. Ja samamoodi ei saa me siin rääkida mingist suurest kasvust, sest seda kasvu tegelikult ei ole olemas. 

Ka absoluutnumbrites on see kasv ju üpris tagasihoidlik, kui me nendesse numbritesse süveneme. Siin me räägime kümnetest miljonitest, siin me ei räägi isegi 100 miljonist, mis tuleks siia juurde lisada. Käesoleval aastal kaitse-eelarve on umbes 1 miljard 340 miljonit ja kui see järgmiseks aastaks on plaanitud umbes 1 miljard 390 miljonit, siis see vahe ei ole ju suur. 

Järgmine probleem kaitse-eelarves on, et sinna on kirjutatud sisse ka see sõjaline abi 0,25% ulatuses SKT-st, mis me anname Ukrainale. Loomulikult tuleb Ukrainat toetada, aga küsimus on selles, et kus selles eelarveloogikas on selle abi õige koht. Ja selle abi õige koht loomulikult on Välisministeeriumi eelarves. Real "Teistele riikidele antav abi" seal on selle õige koht. 

Nüüd, tegelikkuses me näeme, et 0,25% kaitse-eelarvest omakorda, mis iseenesest ei kasva kuigi palju, ka sellest omakorda läheb osa nii-öelda välja. Ehk siis see, millest me räägime, see ei ole päris tõsi. See on halb, sest see annab kõigile vale signaali, nagu asjad oleks ühtpidi, kui nad päris niipidi ei ole.  

Nüüd, kui ma rääkisin juhtimisest ja juhtimise kvaliteedist, siis me ka näeme üldisi suuri strateegilisi otsuseid, mis üldises plaanis hakkavad meid läbi aastate mõjutama. Ja siis on küsimus, et kas me oleme võimelised sääraseid otsuseid järgmisel aastal, aga ammugi lähemate aastakümnete jooksul ellu viima. Esimene küsimus on energiasüsteemis, suurtes strateegilistes küsimustes, mis teed või kuhu me lähme. On ju see, et meie riigis sisuliselt teeme topeltenergiasüsteemid. Me tahame väga kõrgeks tõsta taastuvate energiaallikate osa, aga teatavasti taastuvatest energiaallikatest ainult hüdroelekter on selline, mis on püsiv. Teised, noh, tuul puhub ja päike paistab ainult teatud aja ja samal ajal on vaja ju seda energia puudujääki kompenseerida püsivõimsustega.

Paluks lisaaega  kolm minutit. 

Kolm minutit lisaks. 

Ja mis siin tekib: meil tekivad topeltvõimsused ja samal ajal meil on ju palju suurema jõudlusega võrku vaja ja kõike seda üleval pidada. Ja siin ongi küsimus, et kuidas me seda finantseerime, kuidas on seda üldse võimalik finantseerida. 

Me näeme ka, et kui Ukrainas on sõja tõttu suur osa soojuselektrijaamadest ja hüdroelektrijaamadest purustatud, siis energiasüsteemis sisuliselt sagedust hoitakse, energiasüsteem püsib tuumajaamade najal, mida Ukraina käes on praegu kolm. Kas me tegelikult suudame lähemateks aastakümneteks ehitada topeltenergiasüsteemid? 

Järgmine on transport, suured otsused transpordis. Ma oleks aru saanud Rail Balticu projektist, kui meil oleks intensiivne kaubavahetus Venemaaga, aga seda ei ole ja seda ei tule kunagi tagasi, vähemalt meie eluajal ilmselt mitte. Siis ongi küsimus, mida me hakkame vedama. Meil ei ole asustustihedust, et meil oleks nii palju inimesi, keda me võiks vedada. Strateegiline otsus, kui ma olen tark tagantjärgi, kohe Euroopa Liitu astudes oleks olnud see, et kogu Baltikumi võrk Euroopa laiusele, nii nagu tegelikult Hitleri Saksamaa tegi 41 pärast Baltikumi vallutamist. 41. aasta detsembri lõpuks oli kogu raudteevõrk Euroopa laiusele üle viidud, millest siis pärast Nõukogude pool kulus kaks aastat, et see tagasi teha. Ehk siis neil läks neli korda kauem. Aga nii see tehti. See oleks julgeolekupoliitiliselt, strateegiliselt õige otsus, sest Vene pool siiamaani ju transpordib praktiliselt suurema osa oma sõjaväevedudest raudteel. Kui me räägime siin nagu sest julgeolekualasest efektist. Loomulikult see on praegu tagantjärgi tarkus, sest need otsused oleks pidanud tehtama siis, kui me Euroopa Liitu astusime. 

Ma tõin siin lihtsalt kaks näidet, kuidas suured strateegilised otsused mõjutavad meid mitte ainult sellel aastal, vaid kõikidel järgmistel aastatel. Ja me ei hakkagi kunagi raha leidma nendeks asjadeks, mis meil vaja on, sest see raha on juba mujal kinni. Ja milleks raha kõige rohkem on vaja, isegi rohkem kui julgeolekuolukorra tõttu, on ju demograafilise olukorra parandamiseks. Me ei saa rõhuda sellele, et teistes riikides ka sündimus langeb, meie naaberriikides. Nemad ei ole meie asjade eest vastutavad. See eelarve ei kajasta seda probleemi üldse. Me tahame lahendada asju, mis ei ole niivõrd prioriteetsed, samal ajal kõige prioriteetsem asi ei ole saanud tähelepanu.

Siin on suured strateegilised juhtimisotsused, mida ma praegu kriitiliselt vaatlen. Järgmine aasta on probleem, aga kui needsamad otsused lähevad edasi, siis need probleemid aastatega ainult süvenevad. Ja kui me ei suuda ka kontrollida seda eelarvet, siis me ei suuda ju ka isegi seda vähest, mis me saaks teha parandamiseks – me ei suuda ka seda teha. 

Teie aeg!

See ongi kõik. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Selle eelnõu puhul on saali tulnud 54 muudatusettepanekut. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimese muudatusettepaneku on teinud Varro Vooglaid, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Teise muudatusettepaneku on teinud Varro Vooglaid, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Kolmanda muudatusettepaneku on teinud Varro Vooglaid, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Neljanda muudatusettepaneku on teinud Varro Vooglaid, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Viienda muudatusettepaneku on teinud Jaanus Karilaid, juhtivkomisjon: jätta arvestamata.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Alustame hääletamise ettevalmistust. Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mille on esitanud Jaanus Karilaid. Juhtivkomisjoni arvamus on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 16 Riigikogu liiget, vastu 55, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Läheme edasi kuuenda muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni ettepanek: arvestada täielikult. 

Urmas Reinsalu, küsimus istungi juhatajale.

Lugupeetav istungi juhataja! Me lõime nüüd ilusa pretsedendi: Jaanuse ettepanek oli hea pretsedent, kahju, et ta ei leidnud toetust. Aga sama retoorika, hea istungi juhataja, millega põhjendas alternatiivse eelarve ettepanekute paketi mittelülitamist riigieelarve eelnõu muudatusettepanekute loendisse, et rahanduskomisjoni koalitsiooni enamus tõi põhjenduse, et otsekui keskvalitsuse kulude vähendamist ei saa olla katteallikana, kuna see ei vasta skolastiliselt rahanduskomisjoni liikmete enamuse käsitlusele. Samas me hääletasime Jaanuse samasugust viiendat ettepanekut, milles tegelikult see täpselt sees oli. See küsimus ei ole mitte protest, et Jaanus Karilaiul ei oleks olnud õigus seda ettepanekut teha – oli küll, ja see oli täiesti laitmatult vormistatud –, vaid see on osundus poliitilisele silmakirjalikkusele, mida kaks juhatuse liiget on siin kaitsnud ja mida koalitsiooni rahanduskomisjoni liikmete enamus on survestanud ainult ühe eesmärgiga: et mitte võimaldada alternatiivse eelarve eelnõu hääletamist siin saalis. Kuidas teie, lugupeetav istungi juhataja, seletate seda dissonantsi, et kui üks ettepanek sobib, aga teised ettepanekud on sarnase esitusjoonisega, mitte toodud parlamendi menetlusse? Kas siin ei ole tegemist silmakirjalikkusega? Ja vastake ausalt, objektiivse hinnanguga.

Aitäh küsimuse eest! Aga tegemist on rahanduskomisjoni otsusega, juhtivkomisjoni arvamusega. Läheme edasi seitsmenda muudatusettepaneku juurde (Saalis räägitakse midagi.), kas oli kuuenda, kuuenda juures oli? (Saalis endiselt räägitakse.) Kuuenda juures on …, nii, hästi, Helir-Valdor Seeder.

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Kuuenda, (Saalis räägitakse.), viienda hääletasime ära, läheme kuuenda juurde. Viiendat me hääletasime ja nüüd oleme kuuenda punkti juures ning fraktsiooni esimees palus hääletust. Nii et alustame hääletuse ettevalmistusega. Kas tahate kutsungit ka?  Läheme siis edasi. Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku, mille on esitanud rahanduskomisjon, ja juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 54 Riigikogu liiget, vastu 20, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust. 

Enne seitsmenda juurde. Kas, Helir, see on järgmine? Läheme seitsmenda juurde. Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud Andres Metsoja ja juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun ka Andres Metsoja head ettepanekut hääletada.

Soovite kutsungit? (Saalist vastatakse.) Läheme siis hääletuse protseduuri juurde. Panen hääletusele kaheksanda muudatus… Seitsmenda. Vabandust! Kell on palju. Panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Andres Metsoja. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 17 Riigikogu liiget, vastu 57. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Läheme kaheksanda muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! On päris hilja ja eks see väljendub ka praegu töövõimes, nii nagu näha on. Ja mis puudutab seda meie ettepanekut, see puudutab õpetajate palga tõusu. Ja ma arvan, et õpetajad on kindlasti … See teema on väärt seda, et me võtaksime kümneminutilise pausi enne hääletuse läbiviimist ja arutaks seda teemat.

Kümme minutit vaheaega Keskerakonna fraktsioonilt.

V a h e a e g

Head kolleegid, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud kümme minutit vaheaega on lõppenud. Panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 18 Riigikogu liiget, vastu 55, erapooletu 1. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Läheme edasi. Üheksanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Teema on väga oluline, puudutab kohalike omavalitsuste teede korrashoidu ja rahaeraldust. Siis loomulikult paluksin seda muudatusettepanekut hääletada.

Asume hääletust ette valmistama. Kas soovite kutsungit? (Saalist hüütakse: "Ei!") Panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 19 Riigikogu liiget, vastu 55, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Kümnes muudatusettepanek on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Lauri Laats.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! See ettepanek puudutab meie lapsi, nimelt siis koolilõuna ja selle kvaliteeti ja vastavalt siis rahaeraldust selle kvaliteedi tõstmiseks, siis loomulikult Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt me sooviksime hääletust.

Asume hääletust ette valmistama. Võin panna hääletusele? (Hääled saalist.) Panen hääletusele kümnenda muudatusettepaneku, Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 19 Riigikogu liiget, vastu 56, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

11. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hästi jällegi oluline muudatusettepanek meie fraktsiooni poolt, mis puudutab toimetulekutoetuse määra ja selle tõstmist 250 eurole. Ja me sooviksime selle muudatusettepaneku hääletust.

Läheme hääletuse juurde. Võime alustada? Panen hääletusele 11. muudatusettepaneku, Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 11 Riigikogu liiget, vastu 56, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust. 

12. muudatusettepanek on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 13. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivse Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 14. muudatusettepanek on esitatud Rain Epleri ja Kert Kingo poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Rain Epler.

Aitäh! Enne nende muudatusettepanekute kohta, mis me koos Kertiga tegime, ütles rahanduskomisjoni esimees, et need olid tegelikult head ettepanekud ja tulevikus võivad leida arvestamist. Kontrollime hääletusega, et võib-olla see tulevik ongi nüüd juba kätte jõudnud. Soovin selle hääletust.

Paneme hääletusele. Olete nõus ilma kutsungita? (Hääl saalist.) Panen hääletusele 14. muudatusettepaneku, mille on esitanud Rain Epler ja Kert Kingo. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 21 Riigikogu liiget, vastu 56, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

15. muudatusettepaneku on esitanud Anti Poolamets. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 

16. muudatusettepaneku on esitanud Tõnis Lukas. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Palun panna hääletusele see Eesti raamatu aasta, nii sellisele hädatarvilikule rahastamisele suunatud muudatusettepaneku.

Aitäh! Kas võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele 16. muudatusettepaneku, mille on esitanud Tõnis Lukas. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 20 Riigikogu liiget, vastu 54. Ettepanek ei leidnud toetust.

17. muudatusettepaneku on esitanud Rain Epler ja Kert Kingo, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 18. muudatusettepaneku on esitanud Arvo Aller, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 19. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Martin Helme, palun!

Aitäh! Paluks seda hääletada, kutsungit pole vaja.

Panen hääletusele 19. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 18 Riigikogu liiget, vastu 57, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.  

20. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 21. muudatusettepaneku on esitanud Rain Epler ja Kert Kingo, juhtivkomisjon: jätta arvestamata.  22. muudatusettepaneku on esitanud Rein Kokk, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 23. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Teema on väga aktuaalne, Rohuküla raudteeprojektiga jätkamist puudutab ja raha eraldust. Sooviksin kindlasti seda hääletada, ja ma tean, et siin on veel Riigikogu liikmeid, kes toetavad seda projekti, aga ma ei ole kindel, et kas nad hääletavad selle poolt. Selleks, et läbirääkimisi pidada, paluksime ka kümneminutilist vaheaega.

10 minutit vaheaeg.

V a h e a e g

Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on läbi saanud ja panen hääletusele 23. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 19 Riigikogu liiget, vastu 59, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

24. muudatusettepaneku on esitanud Jaanus Karilaid, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada. 

Kas me võime asuda hääletamise juurde? (Hääl saalist.) Panen hääletusele 24. muudatusettepaneku, mille on esitanud Jaanus Karilaid. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 19 Riigikogu liiget, vastu 58, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

25. muudatusettepanek, mille on esitanud Andres Metsoja, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Võime minna hääletuse juurde. Aitäh! Panen hääletusele 25. muudatusettepaneku, mille on esitanud Andres Metsoja, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt oli 21 Riigikogu liiget, vastu 59, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

26. muudatusettepanek, mille on esitanud Evelin Poolamets, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 

Tõnis Lukas on järgmine, vä? Aa.

27. muudatusettepanek, mille esitaja on Tõnis Lukas, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Tõnis Lukas, palun!

Palun seda ettepanekut hääletada ja see on Eesti raamatu aasta läbiviimiseks väga oluline.

Kui olete valmis hääletama. (Saalis räägitakse.) Panen hääletusele 27. muudatusettepaneku, mille on esitanud Tõnis Lukas, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 19 Riigikogu liiget, vastu 57, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.  

28. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Martin Helme, palun!

Aitäh! Palun seda hääletada ja võime kohe hääletada.

Võime hääletuse juurde minna? Panen hääletusele 28. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 16 Riigikogu liiget, vastu 58, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.

29. muudatusettepanek, mille on esitanud Rain Epler ja Kert Kingo, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 30. muudatusettepanek, mille on esitanud Arvo Aller, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 31. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Keskerakonna muudatusettepanek puudutab Hiiumaa vabadussõja mälestusmärgi püstitamist. Lihtsalt infoks kõikidele Riigikogu liikmetele, et Hiiumaa on ainuke maakond Eestis, kus vabadussõja mälestusmärki siiani ei ole. Ma tean, et sotsiaaldemokraadid on lubanud kohalikele inimestele, siiamaani ei ole jõudnud oma lubadust täita. Nii et ma igal juhul kutsun teid kõiki toetama seda muudatusettepanekut. Ja selleks, et ma saaks praegu ka sotsiaaldemokraatidega väikese läbirääkimise peetud, siis võtaks viieminutilise pausi. Sooviksin enne seda hääletust viieminutilist pausi.

Paus või vaheaeg? Viis minutit vaheaega.

V a h e a e g

Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud ja panen hääletusele 31. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 17 Riigikogu liiget, vastu 56, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.

32. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 

Martin Helme, palun!

See on väga tähtis ideoloogiline ettepanek. Palun seda hääletada. 

Olete valmis hääletama? (Hääled saalist.) Panen hääletusele 32. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 14 Riigikogu liiget, vastu 56, erapooletu 1. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Läheme edasi, 33. muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Rain Epler ja Kert Kingo, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 34. muudatusettepanek, mille on esitanud Varro Vooglaid, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Varro Vooglaid, palun!

Siin on nüüd küll selge võimalus hoiduda täielikule mõttetusele 3 miljoni kulutamisest. Nii et ma palun seda ettepanekut hääletada. 

Kas võime hääletuse juurde minna? (Hääl saalist.) Panen hääletusele 34. muudatusettepaneku, mille on esitanud Varro Vooglaid, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 16 Riigikogu liiget, vastu 59, erapooletuid 0. Muudatusettepanek ei leidnud toetust. 

35. muudatusettepanek, mille on esitanud Rain Epler ja Kert Kingo, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 36. muudatusettepanek, mille on esitanud Arvo Aller, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 37. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ühistransport on loomulikult väga oluline, eriti maakondlik, ja see võiks täitsa olla tasuta. Selle jaoks on Keskerakond ka vastava muudatusettepaneku teinud ning paluks toetada seda hääletuse teel.

Võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele 37. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 15 Riigikogu liiget, vastu 59. Ettepanek ei leidnud toetust. 

38. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Jällegi hästi oluline muudatusettepanek, puudutab saarel elavaid inimesi. Praegu on ebaõiglane olukord, kus koju jõudmiseks peavad saare elanikud ostma ka praamipileti, ja ma arvan, et selles osas võiks muudatusi siia tulla. Paluksin seda muudatusettepanekut toetada hääletuse kaudu.

Võime me minna hääletuse juurde? (Saalist tuli jaatav vastus.) Panen hääletusele 38. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 12 Riigikogu liiget, vastu 56 ja erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

39. muudatusettepanek, mille on esitanud Rain Epler ja Kert Kingo, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 

40. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 

41. muudatusettepaneku on esitanud Rain Epler ja Kert Kingo, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 

42. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Muudatusettepanek puudutab politseinike palkasid ja päästjate samuti, nii et sooviks jällegi Riigikogu poolehoidu läbi hääletuse.

Võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele 42. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu 58, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 43. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Martin Helme.

Aitäh! Palun hääletada seda ettepanekut.

Võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele 43. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 19 Riigikogu liiget, vastu 58, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

44. muudatusettepanek on esitatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 

45. muudatusettepanek on esitatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poolt. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 

Martin Helme, palun!

3 miljonit eurot LGBTQ+ raha ära võtta. Palun hääletada! 

Võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele 45. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt oli 19 Riigikogu liiget, vastu 56, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

46. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 47. muudatusettepanek on esitatud Rain Epleri ja Kert Kingo poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 48. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Puudutab see meie muudatusettepanek eakaid inimesi ehk siis pensionäre, kes elavad üksi, ja nende toetusi ja toetuse määra tõstmist. Paluksin hääletada.

Võime me hääletuse juurde minna? Panen hääletusele 48. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 19 Riigikogu liiget, vastu 58, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.

49. muudatusettepanek on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Meie ettepanek puudutab lastetoetusi ja kindlasti me paluksime seda hääletada.

Võime minna hääletuse juurde. Panen hääletusele 49. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 16 Riigikogu liiget, vastu 58, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

50. muudatusettepanek on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma arvan, et oleks väga hea uudis tallinlastele, kui praegune linnavõim jätkaks Keskerakonna algatusega, kus ehitatakse tulevikus Tallinna Haigla ja mille jaoks on vaja projekteerimisraha. Järgmine aasta kulub projekteerimisele 5 miljonit ja seda ettepanekut ma soovin ka hääletada.

Võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele 50. muudatusettepaneku Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt esitatuna. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Muudatusettepaneku poolt oli 17 Riigikogu liiget, vastu 58, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

51. muudatusettepanek on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Taas kord väga oluline ettepanek Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt puudutab puudega inimeste toetusi, nende kahekordistamist, toetuste kahekordistamist. Nii et loomulikult paluks hääletada.

Võime minna hääletuse juurde. Aitäh! Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud 51. muudatusettepaneku, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 13 Riigikogu liiget, vastu 57, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

52. muudatusettepanek on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Väga aktuaalne teema, puudutab ravijärjekordasid ja nende lühendamist lisarahastuse kaudu, nii et loomulikult paluks ka hääletada.

Võime minna hääletuse juurde. Panen hääletusele 52. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 15 Riigikogu liiget, vastu 58, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Ja eelviimane muudatusettepanek number 53, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! See puudutab meie laste hambaravi kvaliteeti ja kättesaadavust. Nagu me teame, praegu on sellega probleemid. Sinna tuleks kindlasti raha suunata. Ma tõesti loodan ka arstide peale, neid on siin päris palju saalis, keda ma kutsungi seda toetama läbi hääletuse.

Võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele 53. muudatusettepaneku, Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 15 Riigikogu liiget, vastu 58, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Ja antud eelnõu viimane muudatusettepanek, nr 54, mille on esitanud Rain Epler ja Kert Kingo. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Rain Epler, palun!

Aitäh! Tulevik on nüüd tunduvalt lähemale jõudnud ja muutunud olevikuks. Proovime uuesti. Äkki koalitsioon võtab rahanduskomisjoni esimeest kuulda ja hääletab poolt. Nii et palun hääletust.

Võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele 54. muudatusettepaneku, mille on esitanud Rain Epler ja Kert Kingo. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 20 Riigikogu liiget, vastu 58, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Sellega on meil muudatusettepanekud läbi käidud ja juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 513 teine lugemine lõpetada, kuid meile on tulnud kolmelt fraktsioonilt ettepanek. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, Isamaa fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon teevad ettepaneku 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 513 teisel lugemisel katkestada. Seda me peame hääletama. Asume ette valmistama. Kas tahate kohe hääletada? Olete valmis? Aitäh! Panen hääletusele …

Lauri Laats.

Ei olnud, ta ei näinud lihtsalt, ei ei. Aitäh! Te lihtsalt ei märganud, et mul oli juba nimi ka sees, sooviks kindlasti enne sellist olulist hääletust ka võtta vaheaja 10 minutit. 

10 minutit vaheaeg.

V a h e a e g

Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Isamaa fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 513 SE teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 21 Riigikogu liiget, vastu 59 ja erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.  

Sellega on teine lugemine lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 28. november kell 17.15. 

Läheme 10. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (iseseisev õendusabi ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel) eelnõu 496 SE, selle teine lugemine. Ettekandjaks palun sotsiaalkomisjoni esimees Madis Timpson. Palun!

Lugupeetud kolleegid! Rahanduskomisjonis arutlusel olnud eelnõud on tänaseks läbi, nagu öeldakse, kuum grupp tuleb ikka lõpus. Meie komisjon, sotsiaalkomisjon, arutas seda eelnõu paar korda. Tuletan meelde, et esimene lugemine toimus 9. oktoobril ja muudatusettepanekute ajaks määrati 23. oktoober kell 17.15. Riigikogu liikmed, komisjonid ja fraktsioonid ei esitanud muudatusettepanekuid. 

Me kutsusime komisjoni enne teise lugemise Riigikokku saatmist ka erinevad huvigrupid. Mõni tuli, paljud ei tulnud, mõni saatis kirja, et nad on nõus. Aga võib-olla välja tuua kolme huvigrupi arvamused, mis seal komisjonis sai ära markeeritud. Esiteks, puuetega inimeste koda arvas, et ravimite personaalne pakendamine ehk jaendamine õendusabiteenuste hulgast väljaarvamine ei ole võib-olla kõige parem asi, et edaspidi peaks osutama seda erihoolekande teenuse osutaja. Ja nad tundsid muret, et teenuse osutajad suunavad selle töö tegemise olemasolevatele töötajatele, ja nii edasi. 

Sotsiaalministeeriumi esindajad selgitasid selle peale, et see pakendamisteenuse raha on täna erihoolekande teenuse eelarves olemas. See teenuse hind on arvestatud ikka 6 eurot ja 10 senti ja seda on võimalik ka erihoolekandeteenuse osutajal sisse tellida.

Kohal viibis ka õiguskantsleri esindaja, kes avaldas arvamust, et võib-olla võiks tähelepanu pöörata sellele, et praegu sotsiaalhoolekande seaduses kirjas olev säte, et ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja tagab iseseisva õendusabi kättesaadavuse 40 teenust saava täisealise kohta vähemalt 40 tundi nädalas. Kui see minimaalne nõue seaduse tekstist ära kaob, see on äkki ohtlik. Sotsiaalministeeriumi esindajad selgitasid, et selle muudatuse järgselt Tervisekassa võtab tasu maksmise kohustuse üle nende teenuste eest, mis on kantud loetellu. Ja nad ei näinud seal suurt probleemi, et need lepingud sõlmitakse nendega. Ja samamoodi leidis ministeerium, et planeeritud muudatustega on tagatud ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel ühtne õendusabi kvaliteet ja maht.

Õdede liit andis teada, et nad toetavad tervishoiuteenuste pakkumist ühtsete põhimõtete järgi, kuid nad leiavad, et ülevõetavate teenuste kvaliteedi ühtlustamine toimuks teiste ülevõetavate raviteenuste arvel. 

Sellega üldiselt meie arutelu komisjonis piirdus. Linnade ja valdade liidul ettepanekuid ei olnud. Ja ongi kõik minu poolt. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra ettekandja! Ma esimese küsimuse kulutan sellele, et küsin teie käest. Te olete alati meelekindel olnud ja mitte väljendanud seda, mis te ise arvate või kuidas te suhtute eelnõusse. Kas ka täna olete tulnud samasuguse plaaniga, et jääda kindlasti komisjoni arutelu juurde, või täna on lootust ka teie isiklikku arvamust kuulda?

Suur tänu küsimuse eest! Mul ei ole midagi isikliku arvamuse vastu, aga kui ma loen meie tööd reguleerivaid õigusakte, siis üdiselt see komisjonipoolse ettekandja roll ei ole oma isiklikku arvamust siin tutvustada, vaid rääkida sellest, mis on komisjonis toimunud. Ma arvan, see on väga normaalselt kirja pandud ja tegelikult see on ka mõistlik. Ma arvan, et te saite mu vastusest aru.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 496 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Läheme heas hoos 11. punkti juurde ja selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse (vaimse tervise teenus) eelnõu 500 teine lugemine. Ettekandja on sotsiaalkomisjoni liige Irja Lutsar. Palun!

Kaunist ööd, kõik kuulajad! Meil on teisel lugemisel seaduseelnõu 500, ja selle eelnõu eesmärgiks on parandada KOV-ide võimekust osutada vaimse tervise vallas abi. Kui siiani toimus tegevus projektipõhiselt, siis selle seadusemuudatusega luuakse fond, millest KOV-id saavad raha vaimse terviseteenuse osutamiseks vastavalt elanike arvule. Kuna rahastamisele on seatud nii põrand kui lagi, siis just väiksemad KOV-id võidavad seadusemuudatusest. 

Sotsiaalkomisjonis oli ka Linnade ja Valdade Liit, kes mainis, et neil ei jätku piisavalt tööjõudu, et seda vaimse tervise teenust osutada. Aga nad siiski leidsid, et parem on natukenegi raha, kui et seda üldse ei ole. 

Ja seaduseelnõule tehti ka keeleline toimetamine, ja ettepanek oli tekstis olevad nõuded ühtlustada. 

Ja oma istungil sotsiaalkomisjon otsustas konsensuslikult kiita heaks eelnõu teise lugemise menetlusdokumendid ja volitada esimeest allkirjastama kolmanda lugemise menetlusdokumendid. Ja mina tänan!

Teile on ka küsimus. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on küsimus. Aga kuidas praegu, millise valemi alusel ja millisel tasandil, kas riiklikul või kohaliku omavalitsuse tasandil siis antud teenust ehk siis psühhosotsiaalse ja psühholoogilise teenust osutatakse?

Aitäh küsimuse eest! Me eelmine kord, kui meelde tuleb, siis me esimese lugemise ajal seda ka rohkem detailselt käsitlesime. Aga siiani see teenuse osutamine oli projektipõhine, nii et kohalikud omavalitsused said projekti kirjutada ja said rahastuse. Nüüd kõik 79 omavalitsust, nüüd on valem, elanikkonnapõhiselt on valem, mille järgi 79 omavalitsust kõik saavad raha. Jah, suured omavalitsused, Tallinn, Tartu, saavad suhteliselt nagu vähem raha, aga see rahasumma on muidugi suur ja väiksemad omavalitsused, just saartel olevad, väikesaartel olevad omavalitsused saavad suhteliselt rohkem raha. Nii et aga igaüks saab midagi.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea ettekandja! Kui te komisjonis pidasite arutelu ning oli ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja, siis kas te arutasite ka seda, et mis see tegelik vajadus on rahaliselt, et see teenus oleks tagatud? Ja teine pool. Aga mis siis teha ikkagi, kui teenuseosutajaid piisavalt ei ole? Kuidas me seda muret siis ikkagi peaksime või saaksime lahendada ja kui suur koorem siis kohalikele omavalitsustele ikkagi tuleks selle kaudu?

Aitäh selle küsimuse eest! Jaa, see oli ka linnade ja valdade mure ja jällegi, siin on pigem väiksemad omavalitsused, kus ei pruugi ka koormust olla täiskohaga psühholoogile, ja kõik teavad, et sellise vaimse tervise nõustajatest on puudus. Nii et siiski, linnade ja valdade esindaja või liidu esindaja või juht lahkus minu arusaamist mööda optimistlikult sellelt koosolekult ja noh, eks neid spetsialiste tuleb ka juurde ja noh, kuskilt peab ju alustama. Tõenäoliselt neid spetsialiste tuleb juurde, aga see probleem on ja paratamatult lahendamist vajab, ja võimalik, et ka järgnevatel aastatel vaimse tervise nõustamine või abistamine vajab rohkem rahalisi vahendeid.

Andrei Korobeinik, palun! 

Aitäh! Kindlasti oleks tore, kui neid spetsialist tuleks juurde. Ma sain ikkagi linnade ja valdade liidu esindaja seisukohast aru, et nende optimism võib-olla nagu piirduski selle komisjoni istungiga, ta nagu haihtus pärast kuidagi. Seisukoht ei olnud väga toetav. Aga mis sinu hinnang on? Kas paraneb olukord selle moodusega selle abi kättesaadavuse osas või halveneb?

Kui ma nüüd oma isikliku hinnangu päris annan, siis need väiksemad omavalitsused, kellel ei olnud võimekust projekti kirjutada, neil ei olnud üldse raha ja nad ei saanud seda teenust üldse osutada. Nüüd, kui mu mälu mind ei peta, siis üks väikesaar sai 6000 eurot. 6000 eurot aastas ei ole teab kui suur raha, aga seal ka väga palju ei ela inimesi nendes väikestes omavalitsustes. Nii et kindlasti on see samm õiges suunas. Aga nii, nagu meil tuleb inimesi juurde, eks siis tuleb ka spetsialiste juurde. Ilmselt on võimalik, et läheb rohkem vajadust sellele abistamisele, aga ilmselt selle vaimse tervisega saab igaüks ise ka palju ära teha. Väga palju me vajame materjale juurde, et inimesed saaksid ka veebi vahendusel või ka kirjalike materjalide alusel endale ise ka abi osutada.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mainisite, et väiksemad omavalitsused saavad võib-olla rohkem võrreldes sellega, mis nad on siiamaani saanud just tänu sellele, et nad ei oska neid projekte kirjutada. Aga räägime nendest suurematest omavalitsustest, eelkõige siis, ma saan aru, Tallinna linnast ja Tartu linnast. Kuidas nende jaoks see süsteem muutub ja kas nad saavad rohkem, saavad vähem, saavad sama palju?

Aitäh küsimuse eest! Jaa, et väiksemad omavalitsused saavad suhteliselt rohkem. Arvestati elanike arvu, aga kuna pandi põrand ja lagi … Jällegi, me sellel teisel lugemisel seda ei arutanud, aga esimesel lugemisel, kui ma õieti mäletan, siis Tartu ja Tallinna summa oli kuskil 80 000 euro piires, sealjuures väikesed vallad said tõesti 6000. Aga suurematel omavalitsustel on ilmselt ka rohkem vahendeid, et neid teenuseid osutada, ja suuremates linnades võib-olla ei ole nii teravat probleemi personaliga, või personali probleem on, aga neil vähemalt spetsialistid on olemas, sealjuures väikeses vallas võib-olla ei olegi kedagi. Et jah, niisugune otsus. Ja sellel esimesel istungil me ka arutasime, et kas oleks ka mingeid muid võimalusi seda raha jagada. Sotsiaalministeerium kaalus ka varianti, et pindalapõhiselt jagada, aga siiski leiti, et kõige õigem on see elanikkonnapõhiselt koos põranda ja laega.

Andrei Korobeinik, palun! 

Aitäh! Ma kindlasti toetan seda eneseabi mõtet, aga seal on mõned nüansid. Nimelt, järgmise aasta eelarves on vähendatud päris mitut vaimse tervisega seotud rida, mis just me nagu, või mitte just meie, aga teie hääletasite selle eelarve poolt just. Mul on küsimus, kas sa oskad võib-olla kirjeldada seda mõtet, et kui näiteks Vormsi saar, eks ole, saab 6000 eurot aastas, siis mismoodi see spetsialist sinna tekib. Mis on see mudel täpsemalt on? Kas ta on seal palgal, hakkab korra nädalas käima, pakub kaugtöö formaadis konsultatsiooni? Mis see plaan täpsemalt on?

Aitäh küsimuse eest! Eks need kõik variandid on. Ma kujutan ette, et igale inimesele meil Riigikogus ei saa arutada, kuidas konkreetset vaimse tervise teenust just pakutakse. Aga ilmselt kõik need variandid on need, kui väikeses kohas on tõenäoliselt inimesi, kes vajab, vähe. Kas spetsialist käib kohale või siis toimub veebi teel nõustamine. Ilmselt need … Igal omavalitsusel on ilmselt oma plaan, kuidas ta seda kavatseb teha.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Lauri Laats, palun!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes meid öötundidel jälgivad interneti vahendusel! Kell on peaaegu 2. Mis puudutab seda eelnõu, siis tegelikult see on väga oluline teema ja nõustamist vajavate inimeste arv kasvab. Siin seletuskirjas on kirjas selline lause, et vajadus teenuse järele kasvab pidevalt, kuna inimesed on teadlikumad. Ma arvan, et inimesed on teadlikumad, aga inimestel on ka mured. Ja eks need mured on väga paljuski ikkagi tingitud erinevatest asjadest, aga aina rohkem ja rohkem on tuleb mängu loomulikult see toimetulekuküsimus, mida me juba arutasime riigieelarve menetluse ajal. 

Me peame nõustuma Keskerakonna fraktsiooni poolt, et need olulised puudused, mis Eesti Linnade ja Valdade Liit on välja toonud, on tegelikult olulised puudused. Me näeme ka, et omavalitsuse töökoormus suureneb. Ressursside puudus on loomulikult olemas. Ja seoses sellega, et inimeste teadlikkus, nii nagu siin on seletuskirjas öeldud, on kasvanud, aga tegelikult ka nõudlus on samuti. Ja nüüd kohaliku omavalitsuse satub sellisesse olukorda, kus inimesed teavad, et kohalik omavalitsus peab seda teenust osutama, osaliselt seda kaetakse riigieelarvest, aga ülejäänud ressursid peab kohalik omavalitsus ise leidma. Ja me teame väga hästi, et see ei ole lihtne. Siin on hästi palju tegelikult kohaliku omavalitsuse juhte. Ja iga sent on arvel. 

Nii et see on kindlasti poolik lahendus, mille osas me nõustume Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Me kindlasti ei saa nõustuda selle seaduseelnõuga ja seda pooldada. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. 

Eelnõule on esitatud üks muudatusettepanek juhtivkomisjoni poolt. Läheme selle muudatusettepaneku läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek number üks, mille on esitanud sotsiaalkomisjon, ja juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult.

 Muudatusettepanekud läbi vaadanud ning juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 500SE teine lugemine lõpetada. 

Teine lugemine on lõpetatud. 

Läheme eelviimase päevakorrapunkti juurde, milleks on number 12 ja Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 507SE teine lugemine, ettekandjaks sotsiaalkomisjoni liige Karmen Joller. Palun!

Aitäh, hea koosoleku juhataja! Head kolleegid! Head inimesed! 

Sotsiaalkomisjonis oli eelnõu päevakorras 5. novembril sel aastal. Olid kaasatud ka Eesti Ametiühingute Keskliit, Pensionäride Ühenduste Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda.  Tehtud oli eelnõule 10 muudatusettepanekut, nendest neli sotsiaalkomisjoni enda poolt ja kuus Isamaa erakonna poolt. Isamaa erakonna muudatusettepanekud lükati tagasi.  

Annan lühikese ülevaate sotsiaalkomisjoni muudatusettepanekutest, mis istungi lõpuks võeti vastu. Esiteks ettepanek number kaks, tehti väike muudatus, et visiiditasu on õigus küsida ka siis, kui on saatekirja andnud eriõde. Lisaks number kolm, visiiditasust vabastatakse kõik raseduse või sünnitusega seotud visiidid, ja seetõttu, et see muudatus on kooskõlas Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksiga. Siis number üheksa, ettepanek sätestas selle, et kui kompenseeritakse töövõimetushüvitist, makstakse töövõimetushüvitisi, inimese tulu jääb madalamaks, ja kui tööandja saab seda kompenseerida, see on sotsiaalmaksuvaba, see kehtib ka FIE-dele. Ja number 10 oli tehniline ettepanek, mis muutis ära numeratsiooni, kuna seal olid lisandunud mõned punktid.  

Tehti ettepanek võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda täna. Otsus oli konsensuslik. Tehti ettepanek eelnõu teise lugemise lõpetamiseks, poolt kuus, vastu kaks. Ja kui teine lugemine lõpetatakse, võtta kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 20. novembril ja viia läbi lõpphääletus. Poolt kuus ja vastu kaks. Kiideti heaks teise lugemise menetlusdokumendid ja anti esimehele volitus eelnõu kolmanda lugemise menetlusdokumentide allkirjastamiseks. Minu poolt on kõik.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma vaatan väga murelikult seda valitsuse joonist, mis puudutab nüüd olukorda, kus meil on Eestis võimenduv ja süvenev demograafiline kriis. Ja nende elementidega, mis siin puudutavad perede kindlustunde habrastamist, kas komisjon tegelikkuses arutas ka seda koos demograafidega, rahvastikuteadlastega, milline on selliste meetmete ja ka siis õhku visatud täiendavate ähvardavate meetmete, mis perede toimetulekut halvendavad, väikeste lastega perede toimetulekut halvendavad, milline on nende mõju meie praegusele demograafilisele olukorrale?

Demograafe ei olnud kaasatud istungile. Aga tuletan meelde, et raseduse ja sünnitusega seotud visiidid on kõik tasuta. Ma arvan, et vähemalt see osa ei tohiks küll ühegi pere kindlustunnet häirida. 

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Hea kolleeg! No vaadates seda seaduseelnõu, siis, noh, tegemist on kobareelnõuga, erinevad teemad on kokku jälle pandud kiirustades. Kas ka komisjonis arutati, et aga miks ikkagi sellist võtet kasutatakse? No siin on perehüvitised, nende määrade, siis tähtaegade pikendamine taotlustel erinevate toetuste osas, siis seesama eelnõu räägib eriarsti visiiditasu tõstmisest. Kas komisjoni liikmed tõstatasid selle küsimuse, et miks me sellist praakdokumenti toodame?

Loomulikult oli arutelu. Arutelu oli põhjalik. Mis puutub visiiditasudesse, siis visiiditasu oli tõstmata aastast 2014. Hinnad on muutunud, palgad on muutunud ja tegelikult on visiiditasud muutmata peaaegu aastast, peaaegu vabariigi algusaastatest alates. Kuna krooniajal oli visiiditasu eriarsti juurde 50 eurot, pärast, kui tuli euro, siis oli 3,50, ja siis tõsteti see 5 peale. Ja ma olen nõus, et oleks tulnud visiiditasusid juba varem tõsta järk-järgult ja jõuda järk-järgult 20 euroni. Kui me vaatame sissetulekuid toona ja sissetulekuid nüüd, siis see proportsioon tegelikult on ikkagi inimese kasuks. Toonane 50 kroonigi oli oluliselt suurema summa kui tänapäeval 20 eurot, ütleme, sissetulekuid arvestades. 

Perehüvitiste erinevad määrad. Me teame kõik, põhjenduseks ka toodi sellelsamal istungil riigieelarve väga pingeline seis. Me teame ka, mis on selle põhjuseks. Sõda, mis tingib selle, et meil on vaja kaitsekulutusi tõsta ja nii edasi. Põhimõtteliselt me hoiame kokku igalt poolt, nagu me oleme siin saaliski korduvalt rääkinud. Ega kellelegi ei meeldi neid hüvitisi vähendada ja visiiditasusid tõsta, aga need on vältimatud otsused. 

Samal ajal näiteks, kui me siin lapsehooldus, mitte lapsehooldus, ühesõnaga, vanemapuhkus – varem oli väga piiratud vanema töötamine. Nüüd uue muudatuse kohaselt, kui lapsevanem suudab töötada oma väikse lapse kõrval, siis ta võib seda teha nii palju, kui ta seda suudab. Me ei pärsi töötamist enam. Ikkagi on proovitud vaadata ka seda, et see kindlustunne säiliks. Ja teine asi, kui nüüd rääkida haigushüvitistest, meil on võimalus ka tööandjal tulla inimesele appi ja maksta see kaotatud töötasu ära ja ilma sotsiaalmaksuta. Ma arvan, et see on väga hea muudatus, kehtib ka FIE-de puhul, see on ka väga hea.

Aivar Kokk, palun! 

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Mõnest asjast ei taha siin kõva häälega rääkida, et kui midagi tõstetakse, siis peaks rääkima, mis paremaks läheb. Ja teine on see, et võiks kõva ja selge häälega nüüd rääkida, et kolmeaastase lapse emal, mis siis ära kaob. Mis sellega siis Eesti riik võidab? Ärge rääkige kaitsekuludest, see on vale, see on Reformierakonna kõrgepalgaliste tulumaksuvabastamise eest rasedatele naistele, väikelaste emadele, haigenumbrid kaotame ja 20 eurot, mis on, mina, kui tahan arsti juurde tulla, mis läheb minul paremaks? Ma olen nõus see 20 eurot maksma, aga mis see paremaks läheb? Ärge rääkige, et midagi läheb kallimaks. Ei, haigekassa või tänase Tervisekassa eelarve on kordades kasvanud selle perioodiga, kordades, mitte võrra. Raha on rohkem, aga see, et tehakse lollusi, ehitatakse betooni, selle arvel, et inimesi ravida. Öelge mulle, selle tõstmise tulemusena …

Teie aeg!

… mis läheb halvemaks. Inimestel on kallim ka arsti juurde minek. Aga mis läheb emaga, lastega emal kallimaks, või isal, kes oleks kolmeaastasena või vanema lapse puhul olnud haigekassa garanteeritud, nüüd ei ole. Räägime selle punkti ka lahti. Miks me sellest ei räägi?

Aitäh soovituse eest rääkida seda, mis läheb paremaks! Paremaks läheb kindlasti see, et kõrgem omaosalus, kõrgem visiiditasu, mida tuleb maksta ainult üks kord aastas, ja tööl käiv inimene maksab seda, see läheb tervishoiuteenuse osutaja eelarvesse ja loodetavasti ka teenused, ehk siis tervishoiuteenuse osutaja vaatab, kuidas seda saab paremaks teenuseid teha. Ja tõepoolest on, kuna on eelarve pingeline, siis jah, ravikindlustust ei ole enam … Vabandust, ma kohe vaatan, kellaaeg on ka palju juba. Ei ole enam peredel, emadel, kui on laps alla kaheksa-aastane või kui tal on kolm alla 16-aastast last.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! Nüüd ma võib-olla kuulsin valesti, aga mulle jäi mulje, et te ütlesite, et rasedatele ei ole visiiditasu …

Ei ole.

Aga tegelikult ju on …

Ei.

Kuni see lisandus juurde …

Jah.

… kuni 2-aastastel lastel ja rasedatel enne ei olnud visiiditasu ja nüüd on ka nendel 5 eurot visiiditasu …

Ei, rase…

… poliitika on signaalide kunst ja te annate tegelikult signaali, et lapsi ootavad emad ja väikelapsed ei ole oodatud, sest nendel tekib nüüd, eksole, kohustus, mida enne ei olnud. Enne riik andis signaali, et jääge rasedaks, saage lapsi, riik annab teile tasuta ravikindlustuse.

Raseduse ja sünnitusega seotud visiitidel eriarsti juures visiiditasu ei ole, jah. Mis puutub väikelastesse, siis enamasti käivad alla aastased ja alla 2-aastased ja tegelikult kõik väikelapsed perearsti juures, väga harva suunatakse laps edasi eriarsti juurde, kui suunatakse, siis üks kord aastas on tal vähendatud visiiditasu 5 eurot.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Selles mõttes sõda kindlasti käib Ukrainas. Samas Eesti on maailmas teisel kohal majanduslanguse pikkuse poolest peale Haitit. Ilmselt ikkagi asi ei ole sõjas, vaid Reformierakonna poliitikas. Muud põhjust ma ei oska välja mõelda, miks Euroopa Liidus kõik riigi kasvavad ja Eesti Eesti langeb. Sa ütlesid, et kuna raha tuleb rohkem tänu kõrgemale visiiditasule, siis paraneb teenus. Tõenäoliselt pakkujal on rohkem raha, ta oskab paremini kliente teenindada. Aga kas sa oskad põhjendada, miks olukorras, kus raha tuleb juurde, otsustas valitsus, et arsti arstide palk ei tõuse neli aastat järjest? Kas siin ei ole teatud paradoks tekkinud? Ühelt poolt visiiditasu justkui kasvab, aga teiselt poolt see raha millegipärast arstideni ei jõua.

Aitäh küsimuse eest! Ma ütlesin, et iga tervishoiuteenuse osutaja otsustab ise, kuidas ta saab selle rahaga teenust paremini osutada. Aga arstide palgast juttu ei olnud meil komisjoni istungil.

Vadim Belobrovtsev, palun! 

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te siin vastates esimesele küsimusele ütlesite – see puudutas demograafiat, tuletan meelde –, et rasedatele on niikuinii visiit tasuta. Mina loen sellest seletuskirjast, et tegelikult lapseootel naised on selles rühmas, kellel jääb visiiditasuks 5 eurot ehk nende jaoks visiiditasu ei tõuse. Kas siis on see 5 eurot või on see tasuta?

Jaa, esialgu see tõepoolest niimoodi oli. Aga siin tegi komisjon ise muudatusettepaneku. See oli ettepanek nr 3, et viia meie seadusandlus kooskõlla Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksiga, mille kohaselt raseduse ja sünnitusega seotud visiitide raha puhul mitte mingisugust omaosalust ei küsita. Nüüd uue muudatusettepaneku jõustumise järgselt on see null.

Lauri Laats, palun!  

Aitäh! Hea ettekandja! Mu esimene küsimus oli ja ühest küljest te eelnõu sisu osas osaliselt vastasite, aga küsimuse teine pool oli seadusloome kohta. Tegemist on kobareelnõuga, siin on erinevad teemad koos: perehüvitised ja tervishoiu küsimused. Kas komisjonis juhiti tähelepanu ja küsiti ka ministeeriumilt, miks sellise jällegi kobareelnõuga tullakse meie ette, kuigi teemad on tegelikult erinevad?

Aitäh! Seda ei olnud teemaks.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Te tutvustasite seda, milline menetlus oli komisjonis, ja ütlesite, et käisid ka huvirühmad, aga millegipärast te ei maininud midagi selle kohta, mida need huvirühmad reaalselt rääkisid. Ja mul on seesama paber ees, mis on teil. Näiteks pensionäride ühenduste liit ütles, et eelnõust paistab iga hinna eest välja riigi soov kulusid kokku hoida, olgu see vanemahüvitise vähendamine, sotsiaalmaksu kaotamine, haigushüvitise ülempiiri kehtestamine. Siis ma loen: puuetega inimeste koda juhtis tähelepanu, et voodipäevatasu tõstmine võib tuua kaasa sellise olukorra, mil patsient lahkub haiglast enneaegselt, kuna tal ei ole võimalik voodipäevatasu maksta või majandusliku olukorra tõttu on oluliselt mõjutatud ning piiratud ligipääs vajalikule näidustatud teenusele. Ja Eesti Ametiühingute Keskliit väljendas muret, et inimeste omaosalus tervishoius kasvab. Miks te midagi sellist ei maininud? Tegelikult on ju huvirühmad väga-väga kriitilised selle eelnõu osas.

Aitäh küsimuse eest! Loomulikult ollakse kriitilised olukorras, kus muudetakse omaosalust, see on ootuspärane. Ja seda, et üks eesmärk on kulusid kokku hoida, on ministeerium välja öelnud, see ei ole midagi uut. Mis puutub voodipäevatasusse, siis ma vaatan kohe, mis siin täpselt vastati. Mul läheb hetk aega sellega. Arvati, et lahkub inimene haiglast enneaegselt. (Köhib.) Vabandust! Siin ongi räägitud sedasama, vastatud on seda, et lähtutud on ikkagi Tervisekassa väga pingelisest eelarvest. Ja tuletati ka meelde, et kui me räägime ambulatoorsetest visiitidest, siis ikkagi on olemas inimeste grupid, kellel on ambulatoorne visiiditasu madalam. Voodipäevatasu tõesti tõsteti, aga voodipäevatasu puhul peab arvestama seda, et kui inimene on väga pikalt haiglas, üle 10 päeva, siis on ülempiir, et sellest üle ei maksta. Kui varem oli 2,50 päevas ja ülempiir 25 eurot, siis nüüd on see ülempiir 50 eurot. Ja kui inimesel on tõesti raskusi selle maksmisega, siis ta saab abi sotsiaalsüsteemist ka. Aga üldiselt puuetega inimestel ja teistel, on terve loetelu inimgruppidest, kellel on soodsamad tasud.

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud ettekandja! Õhtutund on hiline, teie olete väsinud ja meie ka siin, aga siiski tahaks seda täpsustust. Mis muudatusettepaneku nüüd sotsiaalkomisjoniga siis me koos tegime? Rasedaid puudutavalt: mis õiguse see täpselt ikkagi andis neile? Algselt, eksole, oli niimoodi, et kuni 2-aastased lapsed ei pidanud maksma visiiditasu ja rasedad ei pidanud. Ja siis tuli muudatus sisse sellesse eelnõusse: kuni 2-aastased hakkavad 5 eurot maksma ja rasedad ka. Ja nüüd me tegime muudatusettepaneku, mis välistas rasedatel mille, ning kuni 2-aastased lapsed lähevad perearstile ja ikkagi maksavad visiiditasu. Kuidas see ikkagi täpselt nüüd on?

Visiiditasud on ainult eriarstiabi süsteemis, perearstisüsteemis on kõik visiidid tasuta. Ja kui me mõtleme väikelastele, siis tõepoolest, perearsti juures käivad nad väga tihti ja see ei maksa mitte midagi. Kui nüüd on vaja suunata see väikelaps edasi, siis visiiditasu soodusmäär 5 eurot kehtib kuni 19. eluaastani. Rasedatele, kõik visiidid, mis on seotud sünnituse ja rasedusega, on tasuta, ka eriarstiabi süsteemis, mitte ainult perearstisüsteemis. Ma arvan, et see on väga hea muudatusettepanek, ja selle me võtsimegi vastu seal.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Riina Solmani. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! Kolleegid saalis ja need, kes oma tubades meid vaatavad, ja tervitame ka neid, kes internetist meid jälgivad. Võib-olla öötunnil siiski veel inimesi on meid vaatamas.  

Nüüd selle seaduse muudatuste kohaselt lõpetatakse alates 1. jaanuarist 2026 riigipoolse sotsiaalmaksu maksmine kindlustatud isiku mittetöötava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest, kes kasvatab ühte või kahte 3–8-aastast last või kolme kuni kuut last, kellest ükski pole noorem kui 8‑aastane. Nüüd selle ravikindlustuse lõpetamisega võrdsustab riik last kasvatava ema kodutu inimesega. Vaadake, nii suhtub riik lapsi kasvatavatesse emadesse ja annab sellega signaali: saage ise hakkama. Ajal, kui meil on demograafiline kriis, sajandi madalaim sündimus, meil on inimestel erinevad mured ja ebakindlus, turvatunde puudumine, me anname neile veel hoobi: ärge saage lapsi, ise teate, siis vastutate.  

Seletuskirjas märgitu kohaselt on seadusemuudatuse eesmärgiks ka ära toodud selline lause, et me tahame ühtlustada riiklikke hüvitisi ning luua tasakaalustatum ja riigieelarvele jõukohasem sotsiaalkindlustussüsteem. Aga mis tegelikult on? Täpselt nagu pensionäride ühendus on kirjutanud oma tagasisides ja mida ka Anastassia Kovalenko-Kõlvart tsiteeris, soovitakse tegelikult nüüd kokku hoida nende sihtgruppide arvelt, kes on päris haavatavad, aga ise vastu hakata ei suuda. 

Ma tänan väga sotsiaalkomisjoni ja neid osapooli, esimeest Karmen Jollerit, et see rasedatele mõeldud muudatus sinna sisse viidi, aga see ehmatas tõesti komisjonis ka mind ära, et sinna vahepeal visiiditasu tekkis. See on tõesti hea asi, et see nüüd muutus. 

Aga kui me räägime nüüd lapsi kasvatavatest emadest, siis selle kohta on öeldud, et soodustada mõlema vanema töölkäimist. Ja seal on olnud ka sotsiaalkaitseministri sõnavääratusi, kus ta on toonud esile, justkui tegemist on selliste inimestega, kes on väga jõukad, kõik, kes tahavad kodus lapsi kasvatada, et mingu nad ka tööle, miks meie peame nende eest siis sotsiaalmaksu maksma ja nende ravikindlustust tasuma. Aga üldjoontes, kui ema jääb koju lapsi kasvatama, siis on see pere otsus ja tavaliselt on see ratsionaalsem käitumisviis, ehk tegelikult pere hoiabki võib-olla selle arvelt kokku, et ei viida lapsi lasteaeda, kooli ja ei pea soetama teist sõidukit või mis iganes, et ema saab olla kodune ema ja see tegelikult annab perele hoopis kokkuhoiu. Nii et meil tegelikult võib-olla hoopis mitte jõukate inimeste hüvega, vaid nendega, kes tahavad lihtsalt, et lastel oleks tervislikum, turvalisem ja ka perele ratsionaalsem valik langetatud. Et siin on neid lastega peresid pihta saanud selle kärbete ja retoorika käigus rohkem küll ja see peaks nüüd ära lõppema. Sisuliselt ju väikelaste ema tööl käimist siiski ei soodustata, vaid talle öeldakse, et kui sa tööle ei lähe, võtame sotsiaalkindlustuse sult ära. See on pigem selline sõnademäng ja demagoogia.  

Ja ma veel kord kordan: selline ettepanek praeguses demograafilises kriisis, jätta välja sotsiaalmaksu maksmise erijuhtude loetelust ravikindlustatud isiku abikaasad, kes kasvatavad mitut alla 8-aastast last, miks seda on vaja teha, selle asemel, et leida täiendavaid hüvitisvõimalusi. Selle maksumus oli 1,5 miljonit, nii et tegelikult oli tegemist marginaalse summaga, mille oleks saanud leida teistest kohtadest asenduseks, mitte peresid täiendavalt solvata.  

Nii, ja nüüd veel. Alates 1. aprillist 2025 suureneb ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu 5 eurolt 20 euroni ja haiglavoodipäevatasu suureneb 2,5 eurolt 5 eurole. See hakkab ka kehtima kuni 2-aastastele lastele ja erand kõrgemast visiiditasust nähakse ette haavatavamatele elanikerühmadele, nendeks on toimetulekutoetuse saajad, vähenenud töövõimega … 

Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaaega.

… vähenenud töövõimega inimesed, alla 19-aastased lapsed, lapseootel naised, üle 63-aastased, töötud, kellele jääb visiiditasuks viis eurot. Ravikindlustuse seaduse muudatustega nähakse ette ka ravikindlustatud isiku retsepti omaosaluse alusmäära suurenemine 2,50 eurolt 3,5 eurole aastas alates 1. jaanuarist 2025.

Lisaks pikendatakse alates 1. jaanuarist 2025 perehüvitiste määramise, puude raskusastme tuvastamise ja riikliku pensioni määramise menetlustähtaegu 30 tööpäevani. Siin on meie huvigrupid ise andnud tagasisidet, et otsuste menetlustähtaja pikenemisega seonduv teave peab olema sihtgrupile selgelt ja üheselt arusaadavalt esitatud ja kommunikeeritud ning teenuste kättesaadavus peab olema vaatamata otsuste tähtaja pikenemisele tagatud. 

Eelnõu seletuskirja kohaselt mõjutab visiiditasude tõus umbes 1,3 miljonit inimest, voodipäevatasud umbes 130 000 inimest ja retseptitasud umbes 900 000 inimest. Inimeste omaosalus tervishoiuga seonduvate kulude katmisel on juba hetkel suur ning inimeste jaoks ka praegu liigselt koormav. Kui rahvusvaheliselt on vastav näitaja keskmiselt 15%, siis Eesti keskmine on olnud 2022. aasta andmetel 22%. 

Sotsiaalministeeriumi enda analüüsis on leitud, et elanikkonna omaosaluse suurendamine ei saa olla lahendus tervishoiu rahastamise jätkusuutlikumaks muutmisel. Ometi maksutõusud on tehtud ja eelarvesse sisse ju programmeeritud. Analüüsis, selles Sotsiaalministeeriumi omas, on täiendavalt märgitud, et Eestis on tõsine proovikivi vähendada tervishoiukuludest tingitud vaesumist. Lisaks on leitud, et tervishoiukulude omaosaluse mõju tervishoiuteenuste kättesaadavusele ja vaesumisele on väga suur, ebavõrdsus tervises ja tervishoiuteenuste kasutamises inimeste piiratud finantsvahendite tõttu on ebaõiglane, mistõttu peab riik otsima poliitikameetmete kaudu võimalust, kuidas inimeste omaosalust tervishoius vähendada, mitte suurendada, ja et inimesi tuleb suurte kulude vaesumise eest hoopis kaitsta. Aga meil toimub vastupidine – hinnatõus lisaks maksufestivalile, maksukaskaadile, mis selle kõigega kaasneb.  

Sotsiaalministeeriumi kodulehel on viitega WHO raportile märgitud, et tervishoiusüsteemile liiga suur patsiendi omaosalus muudab paljudele vajaliku ravi kättesaamatuks, süvendades inimeste seas aina kasvavad ravivajadust, suur omaosalus toob kaasa suhtelise vaesuse tõusu ning kasvatab ka absoluutses vaesuses elavate inimeste arvu. Selles 2023. aasta analüüsis on leitud, et terviseseisundis, tervisekäitumises ja hinnangutes terviseseisundile on jätkuvalt palju ebavõrdsust ning avalikkus sellega praegu leppida ei saa. Opositsioon kindlasti ei lepi. Võib-olla siis sellest analüüsist hoolimata me näeme, et tervishoiuteenusetasud tõusevad, teenused muutuvad raskemini kättesaadavaks. 

Mis võib olla positiivne selles eelnõus oli, et vanemahüvitise ülempiiri laega leppis ühiskond ilma valudeta. Aga Isamaa teeb siinkohal ettepaneku 507 SE katkestada. Just eelnimetatud põhjustel, mida ma ette lugesin.  

Nii, ja nüüd Lauri Laats Riigikogu kõnetoolist. Palun!  

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes meid suudavad jälgida interneti vahendusel siin öötundidel. Vaatasin, et hea kolleeg Karmen Joller haigestus. Ega väga lihtne siin ööistungit pidada ei ole ja siin ma võib-olla tuletan meelde, et esmaspäeval, kui me rakendasime selle nädala päevakorda, siis ma tegin Riigikogu esimehele ettepaneku, juba teades ette, et see kolmapäevane päev tuleb tihe, arvestades kõiki neid päevakorrapunkte, ja palusin päevakorrast osa punktid välja võtta, kaasa arvatud seesama oluline punkt, mida me praegu hakkame arutama ja arutame, siis sellist ettepanekut saalis ei toetatud. Loomulikult selline tööviis esiteks ei taga meile kvaliteetset seadusloomet ja teiselt poolt see mõjub meie tervisele. Ega see hea asi ei ole, mis me siin teeme. 

Ja loomulikult see tervis haakubki ju selle eelnõuga, mis on meie ette toodud, teine lugemine. Ja see eelnõu on kobareelnõu, see ei ole kvaliteetne seadusloome. Siin on hästi palju erinevaid teemasid pandud kokku ja mul on kahju, et kui sellised seaduseelnõud tulevad komisjoni, siis komisjoni liikmed selles osas ei tõstata küsimusi, et miks selline paber on siia nii kiirustades ja ilma analüüsideta meie ette toodud. 

Hea kolleeg Riina Solman juba läks siia sisusse ja tegelikult eks olulisemad teemad said ka kajastatud. Mida võib-olla Riina ei jõudnud mainida, on see, et kui me räägime erinevatest toetustest, siis ka nende toetuste läbivaatamise ajad on selle eelnõuga, selle perioodi on pikendatud. Iseenesest see on ju väga suur probleem, nagu me aru saame. 

Loomulikult, arvestades demograafilist pilti me peaksime soodustama sündimust. See praegu seaduseelnõus väljatoodud piirang, kus siis edaspidi peremudelile, kus on otsustatud, et üks pereliige kasvatab lapsi kodus, siis talle ei võimaldata tervisekindlustust. No andke andeks! Kas tõesti me ei suuda vaadata ettepoole, tegeleda demograafiliste probleemidega? Me vastupidi, seda piirame! Me  piirame tegelikult ju sündimust! 

Lugedes seda seaduseelnõu seletuskirja, oli välja toodud, et juhul, kui ema või isa ei taha tööle minna, kuna riik võtab omalt poolt tervisekindlustuse ära, siis nendel on alati võimalik osta see tervisekindlustus oma vahenditest. Noh, pluss-miinus kuus 300 eurot! See on siis see praeguse eelnõu lahendus sellele küsimusele. Mis seal ikka, tahate kodus olla, makske 300t eurot, kindlustame ära! Hea suhtumine jutumärkides. 

Retsepti omaosalus suureneb, haiglavooditasud. Ja loomulikult, nagu siin on välja toodud, eriarsti visiiditasu neli korda läheb kallimaks. Mis muud see on, kui mitte sigadus. See otseselt lööb neid inimesi, kellel on väiksemad sissetulekud. Nii see on, me saame sellest ju aru. Kui teie hääletate selle poolt kolmandal lugemisel või siis täna ei toeta meie opositsiooni poolt esitatud katkestamist, siis tegelikult hääletate selle poolt, et väga paljud inimesed jätavad lihtsalt arsti juurde minemata ja põevad haigusi kodus, kui selline võimalus on. 

Sooviksin kolm lisaminutit. 

Kolm minutit lisaks.

Miks te seda kõike teete? Siin käidi välja, et sõda käib. Käib küll. Aga miskipärast ei meeldi rääkida sellest, et meil ei jagu ressurssi riigis, riigieelarvesse ei jagu ressurssi. Ja see on tingitud sellest, et meie majandus on lihtsalt all juba kümnendat kvartalit ja praegune valitsus ei suuda seda üles noolt viia majanduses, vaatamata sellele, et meie teistel naabritel läheb hästi juba, vaatamata sellele, et täpselt samadel tingimustel me kõik töötame. Me näeme vaeva. Elektri hinnad on samad, geograafiline asend on sama, naabrid samad. Ja siis me ütleme, et sõda käib, me ei saa mitte midagi teha. See on puhas vale. See on puhas vale, mis te räägite! Ja siis me läheme tõstame makse, tarbimismakse, viime veelgi inimestelt raha ära, võtame taskust ära. Tõstame teenuste hinda, rakendame automaksu.

Kui kõik kokku arvutada ja võtta arvesse nii 25. aasta kui 26. aasta erinevad maksud, aktsiisid, teenuste hindade kasvud, 2026. aastal on see summa, mida võetakse inimestelt ja ettevõtetelt lisa riigi tuluna ära, poolteist miljardit. Poolteist miljardit! Nüüd on siin välja käidud, et aga meil ju hinnad lähevad kõik kallimaks. Tõsi ta on, loomulikult läheb kallimaks, kui me tõstame makse. Miks ta ei lähe siis? 

Täna infotunnis peaminister ütles, kui ma tõstatasin küsimuse, kas te olite teadlik, et justiitsminister soovib notarite tasusid tõsta ja läbi selle aastas lisatulu nendele tagada 11 miljonit, natuke pealegi. Siis ta ütles, et ei olnud teadlik, et ei olnud kooskõlastusringi. Et justiitsminister ei kooskõlastanud temaga seda. Aga samas ta nentis, et ka notarite tasud on ju tegelikult ajale jalgu jäänud ja me peame neid tõstma, nii nagu ka Rain Epleri juuksur  tõenäoliselt võtab rohkem tasu selle juukselõikus eest, ja nii edasi ja nii edasi. Aga miks nad kõik võtavad rohkem tasu? Miks Rain Epler peab rohkem maksma juukselõikamise eest? Sellepärast, et käibemaks on tõusnud, ka teised maksud on tõusnud ja kui järgmisel aastal rakendub automaks, siis ma usun, et Rainer ei jõuagi rohkem juuksurisse. Need tasud lihtsalt tõusevad. 

See on loomulikult naljaga öeldud. Aga igas naljas on ka tõsi. Riik ütleb, et teenused tõusevad, hinnad tõusevad, ja ise annab veel takka. Ja siis tulevad kõige vaesemate juurde ja ütlevad: makske see jama kinni! Ja loomulikult me esitame katkestamise ettepaneku. Aitäh!

Aitäh! Ja palun Riigikogu kõnetooli Priit Sibul. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! No patt oleks sellise eelnõu puhul vaikida. Loomulikult on mõistlik ja arusaadav koalitsiooni soov otsida võimalikke vahendeid kokkuhoiuks, aga kuidagi need kohad, kus kokkuhoidu otsitakse, on müstilised. Ütlesin ka eelarve arutelu puhul, et kuidagi huvitaval kombel, kui on head ajad, siis töökohti tekib ja mõnikord viiakse neid regioonidesse, aga kui kokku hakatakse hoidma, siis ilmselgelt mitte kunagi keskusest, vaid ennekõike ikkagi regioonidest, nagu Põlvas ka kinni pandi, sest tundub, et seal pole inimestel vaja ei sündide registreerimisi ega surmade registreerimisi. Põlvas saadakse tulevikus sellega kuidagi muul kujul või muud moodi hakkama. 

Nüüd on leitud siis olulised kokkuhoiukohad ja huvitav on see, et Reformierakond on läinud Püha Graali kallale. Ma mäletan, neid arutelusid on ju varasemaltki parlamendi erinevates koosseisus olnud õige mitmeid kordi ja vanemahüvitis on olnud ennevanasti püha ja puutumatu. Nüüd tundub, et Reformierakonnal enam mitte miski püha ja puutumatu ei ole, ja on mindud vanemahüvitise ülempiiri ümberarvutamisele niiviisi, et see lagi madalamale tuua. 

Ja need, mis siin teiste saadikute poolt toodud on, üldse see, kuidas me rahvastiku kohutava kriisi kontekstis, kus ei ole mõtet rääkida ei kestlikust kahanemisest ega millestki muust, kus meie sündimus on langenud alla 10 000, ühtegi adekvaatset meedet ei ole, sisulisi arutelusid me sel teemal ei pea, küll aga toimuvad erineval viisil nüdimised. 

Ja kui siin keegi püüab rääkida mingist kindlusest, siis üks koht minu meelest on selge: peredel mingit kindlust ei ole. See kindlasti, nii nagu me esmaspäeval rääkisime abortide puhul, on see kindlasti sündide puhul, et kuni kindlust ei ole, siis ei sünni meile lapsi ka. Ja need meetmed, mis, kui maksutõusud panevad täiendavaid koormisi, siis nüüd siit võetakse teiselt poolt ka veel ära. Nii et mõlemast taskust korraga püütakse pere arvelt riigieelarve tasakaalu lähemale saada. 

Minu küsimus lihtsalt on see, et kas me oleme mõelnud? Ma eelarve puhul rääkisin ka sellest, et peaasi, et me hiljaks ei jää. Me kiitleme oma kolmeprotsendiliste riigikaitsekuludega. Meenutasin enne, et 1937. kuni 1939. aastal olid riigikaitsekulud kaks korda või üle kahe korra kõrgemad kui täna, 7%, olid erinevad tellimused ja lootused, et suudame, aga jäime hiljaks. 

Nüüd on küsimus, et kellele me seda riigieelarvet sinna tasakaalu lähedale viime, palju neid eestlasi ja milline see ühiskond on, kes sellest eelarvetasakaalust tulevikus rõõmu hakkab tundma? Nii et seda eelnõu sellisel kujul ma kindlasti toetada ei saa. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 507 teine lugemine lõpetada, aga meile on laekunud kaks ettepanekut, üks Isamaa fraktsioonilt ja teine Eesti Keskerakonna fraktsioonilt. Mõlemad on identsed. Ja nii Isamaa kui ka Keskerakonna fraktsioon teevad ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 507 teisel lugemisel katkestada Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Vabandust! Hiline aeg. Enne kui me läheme hääletuse juurde, vaatame üle ka muudatusettepanekud. Ja meil on mõned muudatusettepanekud. Esimene muudatusettepanek, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Priit Sibul, palun!

Aitäh! Ma palun Isamaa fraktsiooni poolt seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh, hea kolleeg! Me asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud kolleegid, me oleme eelnõu 507 muudatusettepanekute läbivaatamise juures. Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 9, vastu 43 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.  

Teine muudatusettepanek, mille on esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek, esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Neljas muudatusettepanek, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Priit Sibul, palun!

Aitäh! Palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 9, vastu 42 Riigikogu liiget, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust.   

Järgnevalt viies muudatusettepanek, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Priit Sibul, palun!

Palun ettepanekut hääletada ja toetada.

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 9, vastu 42 Riigikogu liiget, erapooletuid on 1. Ettepanek ei leidnud toetust.  Järgnevalt tänane kuues muudatusettepanek, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Priit Sibul, palun!

Palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele 6. muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 9 Riigikogu liiget, vastu 43. Ettepanek ei leidnud toetust. 

7. muudatusettepaneku on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Priit Sibul, palun!

Aitäh! Palun sedagi ettepanekut hääletada.

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? (Saalist vastati jaatavalt.) Panen hääletusele Isamaa fraktsiooni esitatud 7. muudatusettepaneku. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 9, vastu 43 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.  

8. muudatusettepanek, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Priit Sibul, palun!

Aitäh! Palun ka 8. muudatusettepanekut hääletada.

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? (Saalist vastati jaatavalt.) Panen hääletusele 8. muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht selle osas on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 9 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.  

Järgnevalt 9. muudatusettepanek, mille on esitanud sotsiaalkomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult.  

10. muudatusettepanek. Priit Sibul, palun!

Palun ka 9. muudatusettepanekut hääletada.

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? (Saalist vastati jaatavalt.) Panen hääletusele 9. muudatusettepaneku, mille on esitanud sotsiaalkomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 42 Riigikogu liiget, vastu 8, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.  

Ja 10. muudatusettepanek, head kolleegid, mille on esitanud sotsiaalkomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult.  

Oleme 507 SE muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 507 SE teine lugemine lõpetada.  

Aga meile on laekunud kaks ettepanekut: üks Keskerakonna fraktsioonilt ja teine Isamaa fraktsioonilt, mis teevad mõlemad ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 507 teisel lugemisel katkestada. Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? (Saalist vastati jaatavalt.) Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 507 teisel lugemisel katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 9, vastu 44 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 507 teine lugemine on lõpetatud. 

Tänane 13. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu 508, see on selle teine lugemine. Palun ettekandjana, ma juba näen siin, Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liiget Eero Merilindu. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Head seltsimehed unetud! Eesti Vabariigi algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus 508 SE teemat arutasime sotsiaalkomisjonis kahel korral, 4. novembril ja 11. novembril. Kogu menetluse kokkuvõte on väga põhjalikult kirja pandud seletuskirjas, mistõttu ma väga pikalt ei pühendu sellele. 

Eelnõu kohaselt lõpetatakse üksi elava pensionäri toetuse maksmine ööpäevaringset hooldusteenust, ööpäevaringset erihooldusteenust ja kogukonnas elamise teenust ehk ööpäevaringset hooldusteenust saavatele vanaduspensionäridele. Meil olid kaasatud organisatsioonid, kohalikud omavalitsused ja pensionäride ühendused. Nad esitasid arvamusi selle kohta, et hooldekodus elavatele pensionäridele tuleks jätkata pensionäride toetuse maksmist, kuna nende pension on sageli väiksem ja kohatasud tõusnud. Sotsiaalministeeriumi esindajad selgitasid, et üksi elava pensionäri toetus, mida makstakse üks kord aastas, oktoobris, ei ole igapäevakulude katteks mõeldud ja seadus ei määratle täpselt, kui suur osa pensionist peaks üldhoolduses olevale inimesele jääma, kuid kohalik omavalitsus peab lähtuma iga inimese individuaalsetest vajadustest.  

Ja komisjon arutas seda teemat väga põhjalikult ja arutas ka hooldereformiga kaasnevate kulutuste üle riiklikul rahastusel ja kohalikule omavalitsusele. Eelnõu läbis keeletoimetamise. 

Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 13. novembril, konsensuslikult, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, poolt 5, vastu 1, ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 20. novembril. 11. novembril me veel kord arutasime seda eelnõu. Seekord pandi hääletusele menetluslikud otsused: kiita heaks eelnõu teise lugemise menetlusdokumendid ja anda volitus komisjoni esimehele allkirjastada kolmanda lugemise menetlusdokumendid. See on hästi lühidalt, mis toimus komisjonis. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Tegelikult me räägime hästi suurest pensionäride arvust: 6700. Aga see summa, mis nad oktoobrikuus saavad, kokku on kuskil 1 miljon 340 000. Me just olime Eesti Keskerakonna fraktsiooniga visiidil Narvas ja külastasime hooldekodu. Ja just seda teemat ka sealsed asukad tõstatasid, et tegelikult pensionid lähevad hooldekodu tasuks ja ega sellele vaesele vanale inimesele kätte midagi ei jää. Ja mis puudutab seda ühekordset toetust oktoobrikuus suurusega 200 eurot, siis see oli nendel ainuke tuluallikas. Ja nüüd tahetakse seda ära võtta. Miks te seda teete?

Jaa, me arutasime seda sotsiaalkomisjonis ja meile selgitati, et muudatus on seotud kärpeülesandega ja hooldereformiga seoses eraldab riik kohalikele omavalitsustele tuleval aastal 65 miljonit. Muudatusega kärbitakse 1,35 miljonit. Jah, see võib tunduda ebaõiglasena, aga tuleb arvestada riigi panusega üldhooldusteenusesse.

Aitäh! Riina Solman, palun.

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud ettekandja! Nüüd me räägime sellest 1,3 miljonist, mis võetakse ära üksinda erihooldusel olevalt hooldekodu elanikult. See on nii väike pisku! Ja ma küsin teilt arstina, ettekandjana, inimesena, kui eetiline see on, et seda piskut ei peeta mitte millekski? Sellel inimesel seal üksinda, kui ta erihooldusel on, ei või see väike raha kätte jääda, ta on justkui riigi omand ja tal ei peagi mitte midagi olema.

Me arutasime seda pikalt ja põhjalikult ja te olite ka seal komisjoni istungil. Ja selgituseks oli see, et kohalikud omavalitsused jätavad pensionäridele taskurahaks 20–25% tema pensionist, ja kohalike omavalitsuste abi peab olema võrdselt kättesaadav sõltumata sellest, kas pensionär elab kodus, hooldekodus, ja eriti vajalike abivahendite, prillide ja muude asjade soetamisel.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Ma olen tegelikult aru saanud, et ega selle koalitsiooni jaoks pole miski püha ja pole austust ka meie eakate suhtes. Täna te lähete karistama meie kõige nõrgemaid, üksi elavaid pensionäre, kellel tihti neil ei olegi kedagi kõrval. Ja nad ei siirdu hooldekodusse sellepärast, et nad raskelt tahavad seda, vaid seda tehakse tervislikel põhjustel ja ka tihti seetõttu, et neil polegi kedagi kõrval, neil ei olegi kedagi, kes saaks olla neile abiks. Ja nüüd, kas teile ei tundu see moraalitu, et teie karistate üksi elavaid pensionäre oma saamatu majanduspoliitika eest?

Jaa, kindlasti see on mitmeid küsimusi tekitav ja see tekitas ka meil sotsiaalkomisjonis küsimusi. Aga me rääkisime ka sellest, et kohalik omavalitsus peab kõiki inimesi võrdselt kohtlema, sõltumata sellest, kas pensionär elab kodus või hooldekodus.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Sellest lähtuvalt, kui peaks võrdselt kohtlema, siis oleleb sellest, kas ta on hooldekodus või kodus, siis tegelikult ju riik ei tohi selliseid erisusi teha, mis siis praegu on toimunud. Te räägite suurtest kärbetest, aga samas te tahate kärpida nendelt inimestel, kes on tegelikult hästi suure panuse riiki andnud, ehk pensionäridelt. Järgmisest aastast te maksustate pensionid – koalitsioon, ma ei räägi teise otseselt. Praegu selle eelnõu kohaselt te võtate üksi elavatelt pensionäridelt raha ära, 6700 inimeselt, ja siis te kõik räägite, et meil on vaja kärpida. Kelle jaoks siis see riik on? Ma tükk aega siin juba jälgin seda debatti ja minu arust, andke andeks, aga praegusel koalitsioonil on arusaam täiesti kadunud. Kelle jaoks see riik on, kui me oma inimesi sellisel viisil nagu ei austa?

Kindlasti võime sellest pikalt rääkida, aga komisjonis oli meil selgituseks see, et hooldereformiga seoses eraldab riik kohalikele omavalitsustele täiendavat raha. See täiendav raha läheb nende inimeste abistamiseks.

Urmas Reinsalu, palun! 

Eero, ma arvan, et te olete valel teel. Ja see käsitlus, et need inimesed, ettekujutus, elavad mingis raharikkuses praegu nendes hooldekodudes – see on väga traagiline tegelikult need valikud nii lähedastele kui inimestele, kes on sinna sattunud. Ja ma arvan, et küsimus ei ole praegu rahas. See on jällegi nii-öelda suhtumishoiakus praeguses olukorras. Ja pole ime, et Eesti Pensionäride Ühenduste Liit on selle vastu protestinud. Aga on asi, mida ma pean väga alatuks. Koalitsioon on poliitiliselt kokku leppinud, et selle eest, et üle 30 000 eakat inimest esindav Eesti Pensionäride Ühenduste Liit on protestinud nii selle eelnõu puhul, teiste eelnõude puhul, mootorsõidukimaksude puhul eakate inimeste huvidest lähtudes nende valitsuse initsiatiivide vastu, otsustasite te nullini viia pensionäride ühenduste liidu rahastamise. Neile kätte maksta ja nende suu sulgeda. Eero, sa oled ise tegelikult sõnakas mees. Ütle, et see ei ole ilus käitumine sellisel moel maksta kätte eakate organisatsioonidele!

Ma saan aru, mida sa öelda tahad, aga me komisjonis seda ei arutanud. Kindlasti me võime sinuga arutleda sel teemal, kuidas tagada pensionäridele täisväärtuslik elu ja kuidas esimene ja teine ja kolmas sammas sellele kaasa aitavad. Aitäh!

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Kas sulle ei jää mulje, et valitsus käitub nagu alkohoolikust poeg, kes oma vanemalt viimast läheb võtma, nihukeses jaburas olukorras? Kuidagi muud moodi on seda raske kirjeldada. Igale küsimusele sa vastad, et valitsus eraldab 65 miljonit hooldusereformiks. Kui ma õigesti mäletan, siis mitmed omavalitsused, sealhulgas, kui ma õigesti mäletan, nii Reformierakonna poolt eestveetav Tartu kui koalitsioonis ollakse kindlasti nii Kanepis kui Räpinas, kes vaidlustasid seda ja ütlesid, et nende vahenditega ei ole võimalik hakkama saada. Mis sellest 65 miljonist tolku on, kui samal ajal muutuvad nõuded ja tegelikkuses nende vahenditega hakkama ei saada?

Ei no see 6 ja 65 miljonit läheb. Sellest võime ka pikalt ja põhjalikult rääkida. Aga meile selgitati komisjonis, et üheks põhjuseks hooldekodudel on ka kohatasu maksumuse tõus ja selle eest me saame paremaid teenuseid, kuna me saame sinna paremaid töötajaid.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud eeskõneleja! See sambateema Priit Sibulale kiskus väga huvitavaks. Ma meenutan, et mõnikümmend aastat tagasi lubati teise pensionisambasse astumise eest lahedat vanaduspuhkust palmi all. Ja näete, majandus arenes teisiti ja riigi teise sambasse tõstetud sotsiaalmaksuosa sõi inflatsioon ära. See sammas ei hakanud tööle nende inimeste jaoks, kellelt te praegu lähete seda piskut käest ära võtma, ja sama läks ka pensioni puudutavate lubadustega. Öelge, kes tegi selle ettepaneku ja kes lubas, et keskmist pensioni ei puudutata, et keskmine pension jääb maksuvabaks. Aga see unustati kohe, kui tulite võimule. Mis oli selle erakonna, juhterakonna nimi?

Ma ütlen standardse vastuse, et me ei arutanud seda sotsiaalkomisjonis. Sa tead ise, kes selle otsuse tegi. Aga ma ütlen, et me võime pikalt, põhjalikult rääkida. Mind ennast huvitab ka, kuidas tulevikus pensionärid ikkagi hakkama saavad, eriti need, kes täna on loobunud teisest sambast, ja kuidas esimese sambaga nad hakkama saavad.

Urmas Reinsalu, palun! 

Eero, ma saan aru sinu kimbatusest. Sa püüad viia juttu mujale, mitte tegelikult sellele küsimusele. Ma saan aru, et järgmisel aastal valitsus soovib sellega kokku hoida siis nende eakate inimeste arvelt, kes elavad hooldekodus 1,3 miljonit eurot. See on kolm korda vähem, kui tegelikult praegu 24. aasta eelarve muutmisel jõuludeks eraldatud Rahandusministeeriumile raha selleks, et riigihaldust korraldada jõulukuul. Mu küsimus puudutab seda: kas pensionäride ühenduste liidu vastuseisul nendele eakate huvisid kahjustavate seisukohtadele ja sellel, et riik lõpetas, teie valitsus lõpetas pensionäride ühenduste liidu rahastamise täielikult ja viis selle null, on omavaheline seos? Ja kas koalitsioonis on arutatud seda sellises perspektiivis? Eero, vasta mulle"!

Mul selle kohta andmed puuduvad ja seda me ei arutanud sotsiaalkomisjonis.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Enne kui me avame läbirääkimised, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Jüri Jaanson, palun!

Austatud istungi juhataja! Mul on protseduuriline küsimus tõesti. Rohkem küsimusi siin ei ole, aga edaspidiseks teadmiseks võib-olla. Ma nüüd vaatasin üle, et Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 105 käsitleb istungil teise lugemise korda. Siin selles kommentaarides või seletuses on, siin on lahti kirjutatud see, et eelnõu ettekandja käsitleb ja räägib sellest, mis on juhtunud eelnõu esimese ja teise lugemise vahel komisjonis, mida arutati, mida komisjonis tehti. Aga ma panin tähele, et siin oli vähemalt kolm küsimust järjestikku, kus küsimused olid isiklikud, küsiti ettekandja isiklikku seisukohta. Ma küsin, kas istungi juhataja ei peaks siin tähelepanu juhtima, et tegelikult isiklikud küsimused või isikliku arvamuse küsimine ei ole siin päris kohane, ei vasta päris Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele.

Aitäh, hea kolleeg! Valdavalt me oleme lähtunud põhimõttest, et niikaua kui püsitakse teemas, kui teema puudutab seda konkreetset eelnõu, siis istungi juhataja ei sekku. Me oleme siin kuulnud ka päris palju komisjonipoolseid ettekandeid, kus ettekandja on võtnud väga laialt kommenteerida. Mil moel komisjoni esindaja annab ülevaate sellest, mis komisjonis toimus ja milline on tema seisukoht, on sageli just selle ettekandja enda otsustada. Aga kui küsimused väljuvad teemast, siis loomulikult istungi juhataja sekkub. See on tava, mis kehtib siin Riigikogu saalis. 

Urmas Reinsalu, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Ma arvan, et Jüri Jaansoni küsimuseasetus oli vägagi õigustatud ja ratsionaalne. Selles mõttes täiesti seda mõttekäiku jagan teemas püsimisest. 

Küsimus, härra istungi juhataja, on selles, et nende sadade tuhandete eakate inimeste muret, seisukohti väljendava ülemaalise huviorganisatsiooni protestid on korduvalt, ja ka praeguse eelnõu puhul, jäetud tähelepanuta. Veelgi enam, valitsus, vastusena sellele, et see ülemaaline organisatsioon on julgenud protestida, on asunud seisukohale võtta ära tema rahastamine, nullini viia. Siis ma arvan, et on õigustatud, et ka nende inimeste hääl, nende sadade tuhandete eakate inimeste mure ja selle kümneid tuhandeid inimesi koondava eakate huviorganisatsiooni hääl jõuab siia saali. Seda ei ole võimalik lihtsalt alla suruda ühe või teise nii-öelda tehnoloogilise trikiga. See hääl jõuab siia saali ja see mure on siin saalis.

Aga nüüd aitäh, Urmas Reinsalu, see kommentaar väljub praegu protseduurilise küsimuse raamest. Me läheme edasi läbirääkimistega ja ma palun esimesena siia Riigikogu kõnetooli Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid ja inimesed, kes meid loodetavasti jälgivad interneti vahendusel. Teate, kurb on vaadata, mis tegelikult jälle siin sünnib. Kui rääkida meie eakatest inimestest, pensionäridest, siis me teame ju väga hästi, mis statistika ütleb. Suurem osa nendest elab absoluutses või suhtelises vaesus. Nüüd selle eelnõuga võetakse veel lisaraha ära, 6700 pensionärilt, kes elavad üksi. Nii nagu ka hea kolleeg Anastassia ütles, väga suure tõenäosusega neil polegi kedagi, ega nad niisama seal hooldekodus ei oleks. Ja nüüd riik ütleb, et me võtame teilt veel ära. 

Ma ei saa aru, kuidas teil käsi tõuseb seda tegema. Ma tõsiselt ei saa aru. Ja need inimesed, kes on panustanud ühiskonda, need inimesed, kes väärivad ka nendel tingimustel, mis neil praegu on, puhkust sellessamas hooldekodus, lootes selle peale, et iga aasta oktoobrikuus laekub nende kontole see väike lisaraha, 200 eurot ühekordne toetus kogusummas miljon 340 000, mis läheb see riigile maksma. Ja siis me ütleme, et te ei vääri seda. Me võtame teilt ära! Teil läheb põhimõtteliselt niigi hästi. Tegelikult, kui me võtame raha ära, siis me ütleme, et teil läheb niigi hästi, te olete seal hooldekodus. Ma tõsiselt ei saa aru.

Lisaks sellele järgmise aasta eelarvega te maksustate veel pensionid. Reformierakonna lubadus oli selge, et pensione ei maksusta. Palun väga, jälle murdsite lubadust! Tanel Kiik tegi sotsiaalmeedias postituse: "Käed eemale pensionäridest!" Praegu ta vist ei julgegi tulla hääletama. Aga kui tuleks, oleks, siis kindlasti hääletaks pensionäridelt raha äravõtmise poolt. 

Ma saan aru, hea kolleeg Eero, et ega sa siin puldis ju ennast mugavalt ei tundnud. Seda oli näha. S sa oled hea ja aus inimene. Ja siis tulebki tegelikult käituda oma südametunnistuse järgi, mitte nii, nagu partei käsib. Praegu on hea võimalus teile öelda, et ärme tee seda. Miks me peame neid inimesi veel viima hullemasse olukorda, kui nad tegelikult on?

Sotsiaaldemokraadid, vaadates ideoloogiat, vaadates programme, on praegu Reformierakonna lõksus lihtsalt. Ma mitte kuidagi ei tahaks uskuda, et sotsiaaldemokraadid läheks pensionäride raha kallale. Aga koalitsioon on selline. On kokkulepped.

Ja mitte kuskilt mujalt ei suudetud leida 1 miljon 340 000, et katta mingisuguseid auke. Läksid, mõtlesid, miks need pensionärid teevad seal!  6700 pensionäri hooldekodus, neil niigi hea elu, võtame sealt raha ära. Peaks häbi olema, lihtsalt läbi. 

Nii et loomulikult me seda eelnõu ei toeta ja teeme ka vastavalt Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt katkestusettepaneku. Aitäh!

Ja nüüd palun Riigikogu kõnetooli Riina Solman. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud saalis viibijad, saadikud oma tubades, siin saalis ja kodudes, inimesed, kes te meid veel jaksate jälgida! Ka minu hinnangul on tegemist väga küünilise kokkuhoiukoha otsimisega. Ja ma arvan, et paljud pensionäride organisatsioonid ja sotsiaalpoliitikaga tegelevad eksperdid jälgivad konkreetselt selle eelnõu kulgu. Ja isegi kui sellel otsusel ei ole nii laialdast mõju vanemaealiste inimeste elujärjele, nagu ka koalitsioon ise ütleb, et mõju on ju ainult ligi 6000 inimesele, siis negatiivse signaali see vanematele inimestele annab ja saadab, et neist ei hoolita. 

Võiks ju arvata, et pensioneid puudutavate lubaduste murdmisega ollakse sihtgrupi hulgas juba harjunud. Aga praegune kärbe üllatas vanemaealisi, aga ka kõiki teisi just nimelt küünilisusega, sest minnakse ära võtma piskut, 1,3 miljonit aastas kõige haavatavamalt sihtgrupilt, kes enda eest seista ei saa, ta ei saa ennast kaitsta. Ma rõhutan, et see on pensionäride hulgas kõige haavatavam sihtgrupp, kelle puhul tõepoolest eeldati, et vastuseisu ei osutata. On ju see pisku täpselt selline number, et seda ei oleks pidanud tegelikult nendele inimestele tegema.

Eelnõu seletuskiri ütleb, et alates 2025. aastast ei arvata ööpäevaringse hooldusteenuse saajaid pensionäritoetust omavate isikute sihtrühma ning seetõttu ei määrata neile enam pensionäritoetust. Muudatus puudutab ühetaoliselt väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihooldusteenust ja kogukonnas elamise teenust saavaid isikuid. 2025  1,5 miljonit, 2026 samas järgus ja edaspidi siis vastavalt 1,4 ja 1,5 miljonit hoiab riik vanemaealistelt sellega kokku, inimestelt, kes elavad tegelikult ilmajäetuses niigi. 

Tõsi on, Eero Merilind ütles, et sotsiaalkomisjonis põhjendati seda kärbet, et see korra aastas väljamakstav summa ja selle ärajäämine kellelgi konti ju ei murra, sest riik maksab suure osa hoolduskuludest ju kinni. Aga kas see on inimesele rõõmupäev või on see nagu alandav teade? Pigem on see seda viimast. Ja tõepoolest, alles oli see, kui valitsuse juhterakonna ettepanekul murti lubadus keskmist pensioni mitte maksustada. Seda lubadust murti äsja. Käesoleva eelnõuga oleme reaalsuses, kus see ebakindlust külvav valitsus ja pidev lubaduste murdmine paneb isegi elus palju kogenud inimesed ja nende kannatuse proovile. 

Eestis on ju praegu veel elus ja pensionieas viimane põlvkond inimesi, kes olid sunnitud üle elama teise maailmasõja ja stalinistliku okupatsiooniajaga kaasnenud õudused. Ja kuigi elus palju näinud ja kogenud inimesed on elanud vaesuses, nad on karastunud ja nende kannatus ei katke kergesti, siis ma arvan, et see samm võtta ära ka see pisku, oma küünilisusega oli ehmatav. Vähemalt pensionieas vääriksid inimesed riigipoolset austust, aga mitte niigi vähese sissetuleku kallale minekut. 

Ja isegi kui kunagine Reformierakond Siim Kallase juhtimisel ei kärpinud pensione kunagi, teadmises, et vanemaealised on kõige usinamad valijad ja kärpimine põhjustab valimistel tagasilööke, ja see oli võib-olla ka positiivne tulem nende tulemusele, siis see vanemaealiste põlvkond võis vähemalt toona loota mingisuguselegi kindlusele. 

Palun lisaaega!

Lisaaeg kolm minutit, palun!

Aga täna on ainult halvad uudised. Riik ja valitsuskoalitsioon ei mõtle sellele, et pensionäride puhul tuleb ka ju suur osa pensionidest maksudena otse riigile tagasi. Vanas eas ei tahaks inimesed ju enam muud, kui et oleks tervist ja saaks rahus vanaduspõlve veeta, sest vaesust ja puudust on elu jooksul nähtud rohkem kui küll. Rahus ei lasta sellel põlvkonnal siiski olla. 

Ma kordan üle, praegune valitsus lubas, et keskmine pension jääb maksuvabaks, kuid see unustati kohe, kui võimule tuldi. Lisaks hakkab 2%‑line laiapindne suurem tulumaks kehtima alates esimesest eurost ja see tähendab, ka pensionide puhul. Ja nüüd veel otsa kaotatakse ära justkui narritamiseks ka see üksi elava pensionäri toetus neile, kes elavad hooldekodudes. 

Ja ma rõhutan üle, siin räägiti pensionisammastest: sellel põlvkonnal ei ole nende pensionisammastega mingit pistmist. Kui see 10, 17 või 15 eurot sinna teise sambasse kukkus, siis esimeses sambas oleks see indekseerimisega kogunud palju rohkemat. Meile lubati ju lahedat vanaduspuhkust palmi all selle teise samba eest. See sammas ei hakanud tööle, Eero, räägi sellest, palju sa tahad. Aga see pisku, mille te praegu ära võtate, on paljudele pensionäridele hädavajalik väärikuse allesjäämise meede. Ja sellel on oma mõju hooldekodus hooldusel elavate vanemaealiste inimeste  elujärjele. Seda oleks hooldekodus viibimise ajal vaja, selle maksmist oleks vajalik jätkata. 

Te olete põhjendanud korduvalt, et riik maksab ju kinni need hooldekodukohad suures osas, et sellepärast pole seda üksi elava pensionäri toetust enam vaja. Siis need kohatasud on tõusnud alates hoolekandereformi ettevalmistamisest kuni tänaseni kuni 40%. Kui enne hooldekodureformi oli kohatasu ühes üldhooldekodus 1100 euro ringis, siis nüüd on see tõusnud 1700 euroni. Sellega ei saa põhjendada seda piskut kärbet inimestelt. Te lubasite sotsiaalhoolekandereformiga tasuta hooldekodukohti, muuseas, tasuta. Käesolevaga teen ettepaneku sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse ehk pensionäritoetuse eelnõu 508 SE katkestada teisel lugemisel.

Aitäh! Nii, Priit Sibul, ma saan aru, et teil on soov sõnavõtuks kohapealt, siin teie nime varasemates kõnedes ei kõlanud, siis soov sõnavõtuks kohapealt. Priit Sibul, palun!

Austatud juhataja! Jaa, ma tahan avaldada oma seisukohta, sest minu arust seda eelnõu loomulikult ei saa toetada, sest kui me vaatame kas või äsja teise lugemise läbinud eelarve seadust, kus Kliimaministeeriumi haldamiskulud kasvavad kordades rohkem kui siit selle eelnõuga üksikpensionäridelt äravõetav tasu, siis see on nii, nagu ma ennast väljendasin – minu meelest niuke 60-aastase Borjutava mehe käitumine, kes läheb oma ema käest sealt taskust viimast võtma, ja noh, minu meelest riik niiviisi käituda kuidagi ei saa. Minu meelest, noh, tänaseks võiks olla igaühele selge, et see imeline telereklaam, mis Reformierakonnal viimaste valimiste ajal oli, kus Kaja Kallas televiisorist kahe armsa vanainimese vahele tuppa ronis ja neile maailma hakkas selgitama, et nüüd minu meelest võiksid inimesed aru saada, et see ei olnud mitte kindlates kätes, vaid need inimesed on kindlas haardes. Ja sellest värgist, mida Reformierakond nüüd pärast võimule tulekut on korraldanud, sellest haardest, kindlast haardest enam välja võimalik pole saada. Nii et on väga kahju ja ma loodan tõesti, et seda eelnõu sellisel kujul me täna ei toeta.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 508 teine lugemine lõpetada. Aga meile on laekunud kaks ettepanekut: üks Isamaa fraktsioonilt ja teine Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ning mõlemad teevad ettepaneku sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu 508 teisel lugemisel katkestada. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde.

 Austatud Riigikogu! Panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu 508 teisel lugemisel katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 8, vastu 43 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 508 SE teine lugemine on lõpetatud ja lõppenud on ühtlasi ka meie tänane istung. Head ööd kõigile!