Tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 7. töönädala neljapäevast istungit. Kohaloleku kontroll. 

Kohalolijaks registreerus 66 Riigikogu saadikut, puudub 35. 

Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Eerik-Niiles Kross, palun!

Hea koosoleku juhataja! Head kolleegid! Mul on hea meel anda 61 Riigikogu liikme nimel üle Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seda enamus meie liikmetest toetab. Nagu ikka, Riigikogus on neid, kes arvavad, et tahetakse teha liiga vähe, ja on neid, kes arvavad, et tahetakse teha liiga palju. Selle tõttu algatajad leiavad, et see on üks ütlemata hea kompromiss ja kõik huvid saavad siin lõpuks rahuldatud.

Raimond Kaljulaid, palun!

Austatud ametikaaslased! Viimastel aastatel on avalikkuses palju tähelepanu pälvinud koerte rünnakud inimeste vastu. Veel enam on üle Eesti neid juhtumeid, kui mõni hooletu koeraomanik hoiab kogukonda ja kohalikke inimesi hirmu all sellega, et tema koerad ohustavad teisi, ning lapsed ei saa seetõttu õues mängida, inimesed ei saa jalutada. Olen koos väga hea ametikaaslase Tiit Maraniga koostanud ühe eelnõu, mis seda küsimust adresseerib. 

Praegu sellest lühidalt. Probleem on olnud selles, et kohalikel omavalitsustel ei ole piisavalt volitusi, et ennetavalt sekkuda. Sageli tõdevad ametiisikud, et midagi teha saab alles siis, kui rünnak on juba toimunud ja inimesed on kannatada saanud. Oleme teinud põhjaliku eeltöö ja pakume välja lahenduse, kuidas anda kohalikele omavalitsustele võimalus kehtestada selgeid reegleid ja neid reegleid ka jõustada, et hoida ära olukordi, kus inimesed päriselt kannatada saavad, ja tagada Eesti inimeste turvatunne. Kindlasti soovime lähiajal kõigi teiega seda eelnõu arutada ja loodetavasti leida sellele laiapindse toetuse siin Riigikogus. Eelnõu on esitatud digitaalselt.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu. Juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele. 

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on meil Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 5-le protsendile" eelnõu 492. Algatajate ettekandjana palun kõnetooli Riigikogu liikme Andrei Korobeiniku. Palun!

Austatud rahvasaadikud! Hea istungi juhataja! Praegu on meil päevakorras eelnõu, mis vähendab toidukaupade käibemaksu määra 5%‑le. Ma vaatan, et koalitsioonisaadikud lahkuvad. Võib-olla nad lähevad sööma. Aga seda võimalust päris igal Eesti elanikul nii tihti ei ole. Kui me mõtleme selle peale, et näiteks toimetulekutoetus on 200 eurot kuus ja keskmine inimene kulutab sellest 200 eurost 70 toidu peale, siis on selge, et esiteks on see protsent kõrge, aga teiseks, head kolleegid, 70 eurot on veidi üle 2 euro päevas, nii et 2 euro eest peab inimene siis endale süüa ostma. Ma kinnitan teile, head kolleegid, et Riigikogu kohvikust 2 euroga väga palju kätte ei saa. 

Eesti riik on koalitsiooni poliitika tõttu taas ummikus. Meil on menetluses järgmise aasta eelarve, mis jällegi võtab raha kõige vaesemate käest. Pensionärid hakkavad maksma niinimetatud julgeolekumaksu, õigemini sellist pseudojulgeolekumaksu, esimesest eurost alates, mis tähendab seda, et keskmine pensionär kaotab 15 eurot. Ka nende ostujõud langeb, ka nemad saavad poest osta vähem kaupa. Teistes Euroopa Liidu riikides on toidukaupadele tehtud enamasti erand. Seal on erinevad skeemid, mõni riik teeb vahet tavalisel toidul ja eksklusiivsemal toidul. Aga sellised skeemid on keerulised ja sellepärast teeb keskfraktsioon ettepaneku, et kogu toidukaup oleks soodsam. 

Me näeme, et majanduslanguse probleem põhineb eeskätt sellel, et kõige vaesemad inimesed ei saagi raha kulutada, sest neil seda raha lihtsalt ei ole, riik võtab aina rohkem raha nende käest ära, ja selle tõttu on Eesti kõige suurema majanduslangusega riik Euroopa Liidus ja maailmas on ta majanduslanguse poolest teisel kohal, peale Haitit. Kui te, head sõbrad, jalutate Haitil tänaval, siis te võite näha, et tänaval müüakse savist kooke, selliseid, nagu lapsed teevad liivast, aga need on savist. Inimesed ostavad neid selleks, et neid ära süüa, sest need täidavad kõhtu ja no need on päris soodsad muidugi. Ma väga loodan, et Eesti ei jõua sellele tasemele. Aga kui me vaatame tänast trendi, siis näeme, et koalitsiooni poliitika viib meid just sinnapoole. Veel kolm ja pool aastat tagasi, veel kolm aastat tagasi oli Eesti majandus ka ostujõu poolest Balti riikide majanduste seas esikohal. Nüüd me oleme kolmandad ja liigume viie vaesema Euroopa riigi sekka. Me jõuame sinna ilmselt veel enne, kui parlamendivalimised on käes. 

Keskerakonnal on lahendus, kuidas me sellest ummikust välja saame. Selleks on meil konkreetsed ettepanekud ja see tänane on üks nendest. Toiduainete käibemaksu langetamisele on katteallikad olemas. Selleks on menetluses olev – jällegi meie fraktsiooni esitatud – pangamaksu eelnõu, mis tagastab osa kõrgete intresside summast Eesti inimestele, see on sama initsiatiiv, mille Leedu võttis ette juba eelmisel aastal. Selleks on ka riigisektori vähendamine. Mitte nii, nagu praegu teevad ministeeriumid, kes kas ei koonda üldse või koondavad ühe inimese aastas, vaid reaalne riigisektori efektiivsuse tõus. Selleks on ka õiglane maksusüsteem. Mitte vaeste inimeste maksustamine, vaid astmeline tulumaks, mis võtab raha sealt, kust seda on võtta. 

Selleks, et päästa Eesti majandus ummikust, ma palun teil toetada seda eelnõu ja teha see oluline esimene samm Eesti parema tuleviku suunas. Ma väga loodan, et siis, kui koalitsioonisaadikud on saanud oma hommikusöögi kätte, nad jõuavad tagasi saali ja toetavad seda eelnõu, sest, ma juhin tähelepanu, on vaja koosseisu häälteenamust ja iga hääl on oluline. Iga hääl, hea kolleeg, on väga tähtis. Aitäh!

Küsimusi ikka on. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, hea kolleeg, selle väga olulise eelnõu ettekandmise eest! Paar päeva tagasi oli uudis, et ka Läti otsib võimalusi, kuidas hakata toidukaupade hinda reguleerima, aga samas tundub, et nemad lähevad sellist päris kahtlast teed pidi. Ma lugesin nende ettepanekuid. Näiteks, viis varianti, mis nad pakuvad: kehtestada igapäevaste toidukaupade juurdehindlusele lagi, pakkuda iga kaubagrupi üht toodet odavamalt, luua digitaalne hinnavõrdluse keskkond, kus ostja saab enne poodi minekut näha, kui palju kuskil midagi maksab, veel on kaalumisel müümata jäänud toidukauba hävitamise keeld ja ülemääraste allahindluste lõpetamine. Mis teie arvate nendest ettepanekutest? Miks te arvate, et see eelnõu on nendest mõtetest palju parem?

Aitäh küsimuse eest! Ka mina olen nende ettepanekutega tutvunud. Tõepoolest, näiteks keskkond, kus inimesed saaksid võrrelda toidukorvi maksumust, oleks väga mõistlik, halba see kindlasti ei teeks. Ülejäänud ettepanekud kõlavad veidralt. Näiteks Ameerika Ühendriikides on olemas põhimõtteliselt toidutalongid vaesematele inimestele. Ma arvan, et see lahendus või see, et riik ütleb iga päev, mis on maksimaalne piima hind, on meie ettepanekuga võrreldes ikkagi palju kahtlasem, tõepoolest. Meie ettepanek tähendab seda, et käibemaks langeb 22%‑lt 5%‑le ehk ostukorv, mis maksab 12,2 eurot, hakkab maksma 10,5. Pensionäri jaoks, toimetuleku[toetuse] saaja jaoks, töötu inimese jaoks, kes koalitsiooni ettepaneku tõttu on varsti ka toimetuleku[toetuse] saaja – nende jaoks on see väga suur raha. Ma usun, et selline lahendus aitab meid piisavalt, et me ei peaks sellisele tõepoolest sotsialistlikule reguleerimisele üle minema. Ma arvan, kuna Läti majandus kasvab kiiremini, siis nad on järelikult teinud viimastel aastatel paljusid asju paremini kui meie. Aga võib-olla see ei ole päris see koht, kus me peaksime nendelt õppust võtma.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Erinevalt Eesti valitsusest Läti valitsus vähemalt mõtleb, kuidas toiduainete hinda alandada. Selle eest tuleb neid ikkagi kiita. Kas need meetmed meile sobivad või mitte? Eks aeg näitab, kuidas nad sellega hakkama saavad. Võib-olla tuleb selline aeg, kui nad rakendavadki neid meetmeid ja meie tarbijaskond, selle asemel, et külastada meie poode, hakkab üle Läti piiri suunduma ja sealt toiduaineid ostma. 

Aga Euroopa Liidus on 27 liikmesriiki ja tegelikult ainult mõnes liikmesriigis ei ole rakendatud käibemaksuerisusi, mis puudutavad toiduainete maksustamist. Ma leidsin ühe väga hea näite, mis puudutab Hispaaniat. Me teame väga hästi, kuidas põud on mõjutanud oliiviõli hinda. Hispaania rakendas oliiviõli hinna suhtes veelgi erandit, et soodustada selle tootmist ja tarbimist. See on üks hea näide, kuidas majandust turgutada.

Teie aeg!

Aitäh, hea kolleeg! Ma pean muidugi tunnistama, et ma isiklikult ei tea, kuidas põud mõjutas oliiviõli hinda, aga ma kindlasti uurin seda teemat lähemalt. Aga tõepoolest, meil on oht, et viie aasta või kuue aasta tagused alkorallid Lätti asenduvad toiduralliga, kui inimesed sõidavad üle piiri ja tulevad tagasi piimaga, leivaga, makaronidega. See oleks päris kurb vaatepilt ausalt öeldes. Ma loodan, et seda ei juhtu. Meil on täna võimalus seda suunda, sellist asjade arengut takistada. 

Mis puudutab Euroopa Liidu riike, siis tõepoolest, enamus on teinud erandi toidu käibemaksule. Põhjus on selles, et just vaesemad inimesed kulutavad toidule suurema protsendi oma sissetulekust. Jah, võimalik, et rikas inimene sööb rohkem, aga protsentuaalselt võidab sellest ikkagi vaesem inimene. See tähendab, et absoluutne ja suhteline vaesus langevad. [Vaesus] on Eesti jaoks tegelikult väga valus probleem, sest need mõlemad näitajad kasvavad, nad kasvavad hästi kiiresti ja hästi jõuliselt. Järgmisel aastal me hakkame nägema, kuidas enamus pensionäridest on allpool suhtelise vaesuse piiri. See [eelnõu] on üks samm, mis võib meid selles [olukorras] aidata. 

Võib arvata, et tõepoolest, mis siin ikka, mõni euro sinna või tagasi. Nagu rahanduskomisjoni esimees ütles, keskmine pensionär ei panevat tähelegi, kui ta iga kuu maksab 15 eurot rohkem, nimelt seda niinimetatud julgeolekumaksu, mis tegelikult ei ole ju julgeolekumaks. Aga ma olen täiesti kindel, et ta paneb seda tähele, paneb seda tähele, hea kolleeg, ja sellepärast ongi oluline, et kõik nagu üks mees tulevad siia saali ja vajutavad rohelist nuppu. 

Vladimir Arhipov, palun!

Tõesti väga tähtis eelnõu. Kui me vaatame meie inimeste sissetulekuid, siis saame aru, et käibemaksu langetamine on väga oluline iga Eesti inimese jaoks. Aga kui riigikassa selle tõttu kahaneb, siis millega te seda kompenseerite? Kas see pangamaks, mida üks minister nimetas röövmaksuks, katab seda lünka, mis tekib eelarves? Teine küsimus: kas sedamoodi tõuseb käive ka ettevõtjatel, kes tegelevad toitlustusega?

Esiteks, tõepoolest, üks minister, nimelt rahandusminister Jürgen Ligi, viskus pankade kaitseks ambrasuurile. Seda põhjust ma ei tea. Reaalselt ongi see ainuke Reformierakonna valimislubadus, mida nad täidavad: nad kaitsevad pankasid lisamaksustamise eest. Miks just see lubadus osutus nende jaoks kõige tähtsamaks, seda ma ei tea. Mitte pensionide tõus, mitte õpetajate palga tõus, mitte meditsiinisektori reformid, vaid ainult see on see asi, mida nad siiamaani on suutnud ära kaitsta. 

Aga mis puudutab katteallikaid, siis nagu ma ütlesin, pangamaksu eelnõu on menetluses. See potentsiaalne tulu oleks samas suurusjärgus, kui toidu käibemaksu langetamise tõttu otseselt [saamata jääb]. Aga peab aru saama, et kui inimesele jääb rohkem raha kätte, sellelsamal toimetulekutoetuse saajal või pensionäril, siis ega ta väga suure tõenäosusega ei lähe näiteks fondidesse investeerima, ta ikkagi läheb ja ostab muid asju. See ongi ainuke viis, kuidas sa suudad majandust käima lükata. Kui inimestele jääb rohkem raha kätte, siis nad kulutavad rohkem ja nii suureneb maksulaekumine eelarvesse. See on ahelreaktsioon. See on selline esimene samm, esimene lüli, mille abil me saame selle reaktsiooni käima panna. Tõepoolest, väga oluline eelnõu, palun teie toetust sellele.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Tänan, istungi juhataja! Hea kolleeg! Keskerakonna eelnõu eesmärk on vähendada tarbijate jaoks toiduainete hinda. Selline meede on kasulik madalama sissetulekuga inimestele, seda sa juba ütlesid. Paljud Euroopa Liidu riigid on rakendanud toiduainete käibemaksu langetamist, et seda eesmärki saavutada. Aga seejuures on väga tähtis, et madalam käibemaksumäär jõuaks tõepoolest tarbijateni, mitte ainult kaupmeesteni. Kuidas seda tagada, kas sul on mingi hea lahendus? 

Jaa, see on väga hea küsimus. Eelmine peaminister Kaja Kallas väga kritiseeris [käibemaksu langetust]. Tema arvates pangad nagu selles mõttes väärivad kaitsmist, aga toidukauplused, kui käibemaks langeb, hinda ei muuda, tema arvates nad jätavad kogu kasumi endale. Reaalselt turumajandus muidugi nii ei toimi. Kui sul on võimalik müüa piima soodsamalt, siis sa väga suure tõenäosusega seda teed. Hea kolleeg Lauri tõi Hispaania näite. Kindlasti ongi Hispaanias toiduhinnad poes soodsamad kui Eestis. See on paradoksaalne, sest keskmine elatustase on seal oluliselt kõrgem, aga inimesed maksavad toidu eest vähem. Põhjus ongi suures osas selles, et käibemaks on madalam. 

Oleks väga naiivne karta, et kui kauplustel on võimalik jätta rohkem raha endale, siis nad teevad seda ega jaga soodsamat hinda tarbijatega. Nad kindlasti [jagavad], teiste Euroopa Liidu riikide kogemused seda ka tõestavad. Nii et ma arvan, et ekspeaministril ei olnud õigus, ta eksis. Ma julgustan teid hääletama selle eelnõu poolt. Kui käibemaks langeb, siis te saate võrrelda, kas toidukaubad läksid soodsamaks või mitte.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh ettekandjale! Juhtivkomisjonis toimunud arutelust palun [ülevaadet] ette kandma rahanduskomisjoni liikme Marek Reinaasa. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tõepoolest, 17. septembril toimus rahanduskomisjoni istung, kus arutati eelnõu, milles tehakse ettepanek Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 5%-le. Kui teile tundub, et te olete seda juttu kunagi varem kas kuulnud või näinud, tekib selline õrn déjà-vu tunne, siis te ei eksi, sellepärast et viimase paari aasta jooksul on see juba neljas kord, kui nii komisjon kui ka Riigikogu saal vastavat teemat arutab. Võib-olla ka seetõttu jäi arutelu komisjonis suhteliselt napiks. 

Andrei Korobeinik tuli ja tutvustas põgusalt eelnõu. Mart Võrklaev küsis, kas on ka selge, millised mõjud sellise 5%‑lise käibemaksu kehtestamisel oleks riigieelarvele. Kuna ilmselt kõik saavad aru, et see mõju oleks, siis kust tuleks need vahendid, mis selle kompenseeriksid? Kuigi täna tundus, et pangamaks võiks olla see lahendus, siis vähemalt tookord – ma nüüd tähelepanelikult loen komisjoni istungi protokolli – sellist ettepanekut ei olnud. 

Ma ise küsisin selle kohta, et kuna selle eelnõuga vähendatakse ka loomasööda käibemaksu, siis mis selle eesmärk on. Andrei väga kenasti seletas, et kui loomasööt on odavam, siis põllumehed saavad toota toitu odavamalt. Laias laastus see arutelu sellega ka lõppes. 

Kohal viibinud Rahandusministeeriumi esindaja Erle Kõomets märkis küll ära, et põhimõtteliselt ei ole praegu Eestis võimalik kehtestada 5%‑list käibemaksu, sest vähendatud määrad on 9% ja 13%. Seda ei ole võimalik teha. Sellega arutelu lõppes.

Tehti järgmised otsused. Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 5. novembril, aga Riigikogu juhatus suunas selle päevakorda 7. novembriks ehk tänaseks, ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Marek Reinaas. Mõlemal puhul oli otsus konsensuslik. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Te teate väga hästi, et meil on Eestis regionaalne ebavõrdsus ja palgatasemed erinevad ikkagi tunduvalt, kui me vaatame näiteks Harjumaad ja Kagu-Eestit. Me teame ka seda, et viimase kahe aasta jooksul on toiduainete hinnad tõusnud juba rohkem kui 40%. Kagu-Eestis maksab toit, ka leib, ikkagi sama palju kui Harjumaal, aga palgaerinevus on umbes 60%. 

Vaatame Euroopa Liidu ja liikmesriikide praktikat: 27 riigist on toiduainete käibemaksuerisusi rakendatud lausa 25 riigis. Me oleme Taani kõrval ainukesed, kes ei ole neid veel rakendanud. Tegelikult teeb meie valitsus praegu hoopis suure kingituse – ta tegi seda sellel aastal ja ka järgmisel aastal teeb – käibemaksu tõusuga ja toiduained lähevad veelgi kallimaks. Kas siis Euroopa Liidu teised liikmesriigid on kuidagi valel teel oma käibemaksupoliitikaga?

Ma loen komisjoni istungi [protokolli]. Arutelu selle üle, millisel teel konkreetselt teised Euroopa Liidu riigid on, ei toimunud. Ma arvan, et Euroopa Liit on õigel teel ja ka riigid on õigel teel.

Andrei Korobeinik, palun!

Hea komisjoni ettekandja! Tõepoolest võib olla nii, et mõlemad teed viivad õigesse kohta, aga mulle tundub, et praegu see siiski nii pole. Esiteks juhin tähelepanu sellele, et siin oli väga suur vaidlus, kes kui tihti ja mis istungitel käib, aga ma mäletan väga hästi, et sina käisid sellel komisjoni istungil, kus see arutelu toimus. Sa võib-olla ikkagi mäletad, et tegemist on otsuse eelnõuga. Kui Riigikogu otsustab, et toidu käibemaks on 5%, siis valitsus lihtsalt teeb selle ära. Selleks on vaja muuta käibemaksuseadust ja see on osa ülesande täitmisest. Nii et sellest oli komisjonis juttu ja ma loodan, et sa siiski mäletad seda.

Teiseks küsin, mis sinu isiklik seisukoht siis on. Meil on selline hea tava, et rahanduskomisjoni liikmed ikkagi natuke avavad ennast, kui nad pulti jõuavad. Kas sa arvad, et toimetulekutoetuse saaja võiks toitu poest soodsamalt osta?

Ma sain aru, et siin oli võib-olla isegi kaks küsimust. Esiteks, tõepoolest, kui Riigikogu otsustab seda eelnõu toetada, siis täpselt nii lähebki, et valitsusele tehakse see ülesandeks. Muidugi oleks hea teada ka seda, kust need katteallikad tulevad või mis see otsene mõju on, aga see selleks, eks jõuab pärast menetleda. 

Minu isiklikku arvamust arutame võib-olla kuskil teises keskkonnas kui siin, kus minu praegune positsioon on ettekandja, sellepärast et see, milline on minu isiklik arvamus, ei olnud komisjonis arutelul.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Väga kurb on see, et te ütlesite, et vist neljandat korda juba on see eelnõu Riigikogus ja pole mitte kuskile jõudnud. See näitab seda, et valitsuskoalitsioon tegelikult ei hooli oma rahvast. Väikesed ja keskmised toitlustusettevõtted juba korraldasid eelstreigi, nad on hädas. Nad alles mõni aasta tagasi elasid üle COVID‑iga seotud käibelanguse ja nüüd me jälle tõstame käibemaksu, kogu see aeg läheb asi halvemaks. Ma olen rääkinud toitlustettevõtjatega, nad kõik kaebavad ja kurdavad, et Riigikogu ja valitsus ei tule neile vastu. Aga mis te arvate, kui me langetame seda maksu, kas see aitaks toitlustusettevõtteid käibe suurenemise tõttu ja lubaks neil vee peale jääda?

Tänan selle küsimuse eest. Võib-olla kommentaariks, et selles Riigikogu koosseisus on seda teemat arutatud kaks korda ja eelmine koosseis arutas kaks korda. Tookord olid hoopis teised erakonnad valitsuses, nii et eks siin ole kõik seda arutanud ja kõik ole otsustanud. Mis puudutab konkreetselt toitlustusettevõtteid, et kas käibemaksu alandamise tõttu nende käive võiks tõusta või langeda, siis jällegi ma loen protokolli ja näen, et seda komisjoni koosolekul ei arutatud.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Ma ei kuulnud, kes võtsid sellest istungist osa. Võib-olla nimetate nad ja ütlete, kes hääletas Keskerakonna eelnõu vastu.

Tänan! Mul on au ette lugeda järgmiste inimeste nimed: Annely Akkermann, Tanel Kiik, Aivar Kokk, Andrei Korobeinik, Maris Lauri, Priit Lomp, Marek Reinaas, Aivar Sõerd ja Mart Võrklaev. Need olid inimesed, kes osalesid sellel istungil. Kuna tegemist on otsuse eelnõuga, siis konsensuslikult otsustati saata see siia saali esimesele lugemisele ja see on juba selle saali otsus, kas toetada seda või mitte, komisjon sellist otsust ei teinud.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Rõõm näha teid puldis naeratamas, sihuke hästi toidetud [olete], ütleks niimoodi. Tulenevalt sellest oleks mul niisugune mõte, et see ettepanek Vabariigi Valitsusele, toiduainete käibemaksu langetamine 5%‑le, oleks tegelikult Eesti rahvale väga-väga vajalik, sest inimestel on toimetulekuga väga suured probleemid. 

Mu küsimus on selles. Ma just eile vaatasin teie reitingut, Eesti 200 oma. See on alla valimiskünnise, kolm koma millegagi. Kas te erakonnas või fraktsioonis olete arutanud, et kui te seda otsust ei toeta, siis see võib teile järgmistel valimistel mõjuda fataalselt? See ei ole muidugi küsimus komisjoni [töö kohta], see on lihtsalt selline märkus teile.

Ma arvan, et kõik saavad siin saalis aru, et otsida sellele küsimusele vastust selle konkreetse istungi protokollist on väga-väga keeruline. Seal ei arutatud Eesti 200 reitingut. Tõepoolest, Eesti 200 reitingut arutab Eesti 200 juhatus ja fraktsioon, seda arutatakse kus iganes, võib-olla ka kohvikulaua taga. 

Ma tänan, et te tunnete rõõmu selle üle, et ma olen viimastel rasketel kärpeaegadel tõesti mõne kilo alla võtnud, aga näen endiselt hea välja.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, hea ettekandja! Te korra mainisite, et oleks tore teada, kust need katteallikad tulevad. Aga tegelikult te ise vastasite sellele oma ettekandes, kui te ütlesite, et katteallikaks võiks olla pangamaks. Meil on hea meel, et te mõtlete juba nagu keskerakondlane, et pangamaks on õige suund. 

Aga mul on selline küsimus. Kui juhtub selline täiesti ootamatu olukord ja koalitsioon äkki ei toeta seda väga head eelnõu – kui tekib selline ootamatu olukord –, millised võiksid teie hinnangul olla alternatiivsed ettepanekud, kuidas me saaksime vähem kindlustatud inimesi keerulisel ajal toetada?

Mis puudutab pangamaksu, siis tõepoolest, kui ma ei eksi, Keskerakond on selle eelnõu sisse andnud, ja kui saabub see hetk ja aeg, eks siis rahanduskomisjon jõuab seda pangamaksu ka arutada. Mis puudutab küsimuse teist osa, milline võiks olla käibemaksu 5%-le alandamise alternatiiv, siis kahjuks pean tunnistama, et komisjon selle üle ei arutlenud.

Aitäh ettekandjale! Rohkem küsimusi teile ei ole. 

Suur tänu! 

Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun! (Lauri Laats küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes meid jälgivad interneti vahendusel! Tegelikult on asi naljast kaugel ja tegemist on väga tõsise teemaga. Minu arust võib toiduainete käibemaksu langetamist käsitleda eelkõige kolmest vaatest: loomulikult inimeste toimetulek, loomulikult kohaliku toidutööstuse [konkurentsivõime võrreldes] importtoodetega ehk [toidutööstuse] toimetulek ja kindlasti tuleb rääkida ka turismist. Võib-olla sellest viimasest ma alustangi. 

Umbes kuu aega tagasi oli Eesti Keskerakond väljas kesklinnas ja Vabaduse väljakul, suhtles inimestega, mida meie julgeme teha ning teeme tihedalt ja palju, aga mida ei saa kindlasti öelda praeguste koalitsioonierakondade kohta. Loomulikult, esimene asi, mis me kuulsime, esimene mure oligi toimetulek ning kallid hinnad, ka toiduainete hinnad. 

Teine huvitav seik oli siis, kui ma sattusin turistide peale. Tegemist oli Hispaania turistidega, kes olid väga uudishimulikud ja küsisid, mis siin toimub, kes te olete ja nii edasi. Loomulikult me tutvustasime ennast, et me oleme partei, Keskerakond, tutvustame oma vaateid, kuulame inimesi, räägime oma ideedest. Nad kohe küsisid, aga teate, miks teil Eestis on nii kallid hinnad, eriti toiduainetel ja eriti ka söögikohtade roogadel. Nendel Hispaanias on tunduvalt soodsam. 

Minu arust see ongi üks probleem, millest vähe räägitakse. Kui meil ikkagi hinnad on kallid, ega siis turist siia rohkem ei tule, arvestades meie asukohta, arvestades, et siia ei tule ka väga palju otselende. Vaatamata sellele, et öeldi, et teil on väga kena vanalinn ja inimesed on lahked, on tegelikult vähe usku, et needsamad hispaanlased siia tagasi tulevad. Nad ütlevad, et jah, oli tore küll, aga hinnad olid kallid. 

Kuidas see meid mõjutab? Loomulikult mõjutab see meie majandust. Me teame väga hästi, kuidas majandusel läheb. Mitte midagi head [ei ole tulemas]. Pidev hinnatõus valitsuse poolt, mis on tekitatud erinevate maksudega, viibki selleni, et kõik sektorid saavad kannatada ja turismisektor samuti. 

Nüüd jõuame tagasi Eestisse ehk siseprobleemide juurde. Meil on väga suur regionaalne ebavõrdsus. Harjumaal teenitakse keskmise brutopalgana üle 2000 euro, Kagu-Eestis on see natukene alla 1400, aga toiduhinnad on igal pool ühesugused. Toiduhinnad on kasvanud meeletult, juba üle 40%. Väga paljud riigid Euroopa Liidus on leidnud nendele muredele lahendusi ja on kehtestanud käibemaksuerisusi. 

Natukene kurb oli see suhtumine eelkäija ettekandes, et Keskerakond on esitanud käibemaksu alandamise eelnõu juba neljandat korda, tuttav teema, on ju. Ma arvan, et me oleks võinud esimesel korral selle otsuse ära teha, siis me ei oleks siin neljandat korda. Ma arvan, et väga paljudele inimestele oleks see suureks leevenduseks, kui toiduained oleks tunduvalt soodsamad. Loomulikult oleks see teiselt poolt, nii nagu ma juba rääkisin, soodustanud ka turismi, mida praegu tegelikult ju pärsitakse. 

Kui me räägime Euroopa Liidu liikmesriikide meetmetest ja erisustest, siis ma toon siin mõningad lihtsalt välja. Austria standardne käibemaksumäär on 20%, samas on see toiduainetel vähendatud olenevalt tootegrupist 10% või 13% peale. Belgias on tavaliselt käibemaks 21%, toidukaupadel on see vähendatud 6% peale. See loetelu on pikk ja muljetavaldav. 

Ehk ainukesed riigid, kes ei ole veel mõelnud selle peale, kuidas toiduainete hinda vähendada, on Taani ja Eesti. Kas me hakkame ennast Taaniga võrdlema? No ei tasu, seal on hoopis teine elatustase, hoopis teised sotsiaalsed garantiid, hoopis teistmoodi on kogu süsteem üles ehitatud. Me peaksime ikkagi vaatama hoopis teiste riikide poole. Aga me ei võta nendest õppust. 

Kuidas soodustada kohalike toodete tarbimist, kuidas soodustada, et kohalikud tootjad saaks areneda? Minu arust seesama näide, mis ma tõin oma küsimuses, et kui Hispaania nägi, et oliiviõlihinnad kerkivad, kuna oli põud ja tootjad pidid sunniviisiliselt oliiviõlil hinda tõstma, sest kogused vähenesid, siis Hispaania langetas oliiviõli käibemaksu 10%‑lt 5%‑le. See oli tegelikult otsene abi nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele. Saadi aru, et see on probleem ja sellega tuleb tegeleda. 

Kui me räägime praeguse valitsuse suhtumisest, siis ma arvan, et me oleme tupikteel. Praegune valitsus on viinud Eesti riigi tupikteele ja Eesti tuleb sellest tupikust välja tuua. Selleks on olemas erinevad eelnõud, erinevad meetmed, erinevad ettepanekud, mida ka Keskerakond on omalt poolt teinud. Üks nendest on täna siin: toiduainete käibemaksu alandamine. Sellisel viisil me edasi minna ei saa. Eelkõige kannatab meie inimene, kannatavad meie ettevõtted. 

Sellel aastal tehti suur kingitus, tõsteti käibemaks 20%‑lt 22% peale, aga ega valitsus sellega ei piirdu. Praegu on meil menetluses järgmise aasta eelarve, kus soovitakse teha meile lisakingitus ja veel 2% käibemaksu tõsta ehk järgmise aasta juulikuust on meie käibemaksumäär 24%. Ma kohe kontrollin, kas see on siis Euroopa kõige kõrgem määr. On küll, Taani omaga võrdne. Taanis on praegu käibemaksumäär 25% ja tegelikult me väga kaugele siis sellest ei jää, meil on 24%, Taani on ühe protsendiga ees. Aga ma räägin, et [inimeste] toimetuleku poolest me oleme täiesti erinevad riigid. 

Kas koalitsioonis on ka jõude, kes suudavad kuidagiviisi ajada õiget poliitikat? No ei ole, praegu ajatakse puhtalt Reformierakonna majanduspoliitikat, mis lihtsalt laamendab siin ja paneb kogu Eesti seisma. Seal sees ei ole teisi jõude koalitsiooni teiste liikmete näol. Eesti 200 otsib ennast, tema reiting pidevalt langeb. Neist ei ole kasu. Sotsid ütlevad täna ühte, homme ütlevad teist, ja tegutsevad tegelikult täpselt nii, nagu Reformierakond ütleb. No ei ole pääsu. Nii et mina igal juhul kutsun teid kõiki olema riigimehed ja toetama käibemaksu langetamise eelnõu. Aitäh! 

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Ma tõepoolest tulin siia veel kord üle kordama seda, mida ka kaasettekandja ütles, et ainuüksi selle aasta jooksul on analoogse eelnõuga käidud komisjonis juba neli korda ja seda on tehtud ka varasemalt. EKRE on teinud samamoodi analoogselt Keskerakonnaga seda ettepanekut korduvalt. Sellel on väga lihtne põhjus. Meie näeme, et eriti rasketel aegadel, kriisiaegadel tuleks seista Eesti inimeste eest, nende toimetuleku eest ja nende heaolu eest. Aga see on väga märgiline, et valitsus ei taha sellest ettepanekust mitte midagi kuulda. Nemad tegutsevad iga päev selle nimel, et Eesti inimestel oleks võimalikult raske, oleks võimalikult keeruline toime tulla. Miks nad seda teevad? Ei tea. Tõenäoliselt kuulub see küsimus juba meditsiini valdkonda, et mis diagnoos on neil, kellele meeldib vaadata pealt inimeste kannatusi.

ERR‑i [uudiseid] just praegu lahti tehes nägin seal kahte uudist enam-vähem järjest. Tarbijahinnad tõusid oktoobris aastases võrdluses 4,1%. Aitäh, partei ja valitsus! Oktoobris tõusid köögivilja hind ja kala hind drastiliselt. Aitäh, partei ja valitsus! Rääkides köögiviljast ja kalast, siis need on inimestele väga tervislikud valikud. Kui me räägime inimeste heaolust, siis tervislikud valikud meie toidulaual võiksid olla ja peaksid olema igapäevaselt kättesaadavad kõigile. Kaasettekandja, või oli see ettekandja, ütles, et kui me käibemaksu langetame, siis saavad ka rikkad rohkem süüa. No vaadake, kas rikkad söövad selle võrra rohkem? Seda ma ei usu, sest eks me kõik sööme ikka ühepalju. Aga jõukatel inimestel on võimalik oma toidulauda täita tervislikult ja hästi ka kõrgete toiduhindade puhul, kuid vaesematel inimestel see kindlasti võimalik ei ole. Nii et kui toiduainete käibemaksu langetada, siis eelkõige mõjutaks see ikkagi väga suurt osa Eesti elanikkonnast, kes saaksid endale rohkem ja paremat toitu lubada.

Arutelu oli komisjonis ka selle üle, nagu me kuulsime kaasettekandja suust, mis teel on Euroopa ja mis teel Eesti. Kaasettekandja ütles häbelikult – mulle tundus, et tal on sisimas ehk natuke teine arvamus –, et Euroopa ja Eesti on mõlemad õigel teel. Väga kummaline! Sel juhul me räägime küll selle tee erinevatest otstest. Eesti on ikka seal halvemas otsas. Euroopa riigid, nagu öeldud, mõtlevad paljud oma inimeste heaolu peale. Tõepoolest, ka seletuskirjas on välja toodud, et Eesti on üks vähestest Euroopa Liidu liikmesriikidest, kus veel ei rakendata toiduainete suhtes käibemaksu soodusmäära. Ettekandja kutsus üles, mis oli tegelikult väga kummaline, et arutame seda teemat kusagil mujal kui Riigikogu suures saalis, et läheme kusagile nurga taha ja räägime nendest asjadest. Jällegi tundub, et mõnel koalitsioonisaadikul on piinlik, aga võim on magus, nii et küllap selle nimel tasub Eesti inimesi vaenata kõrgete maksudega ja kõrgete hindadega ning neid üldse igapäevaselt nöörida.

Ma paluksin natuke lisaaega.

Kaks minutit lisaaega.

Aitäh! Korduvalt räägiti siin ka teemal, kust võtta katteallikaid. Ma ohkaks kohe raskelt, sest kui mitu korda ma pean seda üle seletama. Ma ütlen teile, kus raha on. Raha on suurtes ideoloogilistes projektides, mõttetutes kallites projektides, nagu Rail Baltic ja rohepööre, kuhu paisatakse sõgedalt sadu miljoneid ja isegi miljardeid. Jällegi, seesama toiduainete hinna tõus on väga paljuski seotud just nimelt rohepöördega, sest absoluutselt kõik nõuded ettevõtetele ja põllumajandusele, kogu see bürokraatia peegeldub hindades. See kõik jõuab tarbijateni väga laiapõhjaliselt. Näiteks seesama automaks, mis on kütnud siin väga suuri kirgi ja mida me oleme siin arutanud, ka veel eile arutasime siin Riigikogu saalis, tuleks ära jätta. Seda ju ka põhjendatakse rohepöördega, aga just nimelt see automaks toob hinnatõusu igale poole ja eriti toiduainete hinna tõusu, sest kõigi toiduainete suhtes, mis transporditakse kauplustesse, rakendub seesama automaks ja selle maksate kinni teie, tarbijad.

Ma kutsun üles seda eelnõu toetama. Valitsus on küll võtnud suuna inimeste heaolu halvendamisele, normaalse ja inimliku elu väljasuretamisele, aga tõepoolest, leidke endas see julgus, tulge ja toetage seda eelnõu! See oleks esimene samm, näitamaks, et te tegelikult ikkagi hoolite Eesti inimeste toimetulekust ja heaolust. Aitäh!

Aitäh ettekandjatele! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Antud eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud, asume lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. 

Juhin tähelepanu, et selle eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 5-le protsendile" eelnõu 492. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 15 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 492 on tagasi lükatud. 

Läheme tänase teise päevakorrapunkti juurde. On selgunud paar tõsiasja. Komisjoni ettekandja on haigestunud ja põhiseaduskomisjoni esimees on välislähetuses. Praegu püüavad ametnikud saada ühendust aseesimehega. Ma võtan juhataja vaheaja viis minutit, et saaks aseesimehe üles leida.

V a h e a e g

 

Head kolleegid, juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Selgitasime välja, et olukord on järgmine: põhiseaduskomisjoni ettekandja Timo Suslov on haigestunud, põhiseaduskomisjoni esimees on välislähetuses ja aseesimees härra Frosch täna puudub. Sellest tulenevalt ei saa kokku kutsuda ka komisjoni koosolekut, et määrata uus ettekandja. Menetluse võimatuse tõttu lükkub antud päevakorrapunkt edasi järgmisesse nädalasse või mõnda järgmisesse nädalasse. 

Enne kui me läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, on paar küsimust istungi juhatajale. Kalle Grünthal, palun!

Suur tänu, istungi juhataja! Mõni hetk tagasi me hääletasime seda, et teha ettepanek Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 5%‑le. Siis juhtus selline asi, et ainukese reformierakondlasena tuli saali Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi. Selge see, et ta tahtis ilmselt hääletada selle poolt. Aga siis oli, ma panin tähele, selline moment, et ta ei suutnud oma lauda üles leida. Käis siin edasi-tagasi ja kui ta lõpuks oli oma laua juurde jõudnud, siis oli hääletus läbi. Siis ta tõstis käe ka püsti, et näete, et ta ei jõudnud, aga ilmselt te ei pannud seda tähele. 

Mul on teile kaks ettepanekut. Võib-olla teha aseesimees Toomas Kivimäele koolitus, kuidas käib hääletus, ja anda talle ka mingisugune kaart, et ta oma pingi üles leiaks, kus ta saab hääletusnuppu vajutada. Seda esiteks. Tegelikult tõusetub siit ka väga üldine probleem, et reformierakondlased ei teagi üldse, kus nende kohad on ja kus nad peaksid tegelikult olema. Äkki teha neile eraldi koolitus Riigikogus hääletamise kohta?

Aitäh küsimuse eest! Mis ma oskan kosta? Kõigil on nimelised kohad ja nimed on juurde kirjutatud. Ma usun, kuna nad on juba üle poolteise aasta samade kohtade peal olnud, et igaüks leiab oma koha ise üles.

Andrei Korobeinik, palun!

Jaa, ma selguse mõttes uurin. Ma saan aru, et põhiseaduskomisjoni või juhtivkomisjoni istungil oli rohkem inimesi kui ainult esimees ja aseesimees. Ilmselt oskab ju igaüks rääkida sellest, mis seal komisjoni istungil toimus. Ma arvan, et Riigikogu saadikute võimekus on selleks täiesti piisav. Kas te ei ole kaalunud seda, et kutsuda mõni teine komisjoni liige komisjoni ettekandja rolli?

Kõik on väga õige, kuid paraku on nii, et komisjoni ettekandja saab määrata komisjon, selleks tuleb komisjon kokku kutsuda. On ka kiirelt tehtud komisjoni [istungeid], aga paraku saab seda kokku kutsuda ainult komisjoni esimees või aseesimees. Sellepärast jätame [selle punkti] menetluse võimatuse tõttu ära. 

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Tahan küsida, millal teile öeldi, et Timo Suslov, kes pidi siin seda ette kandma komisjoni poolt, siia ei tule. Kas ta teavitas juhatust hommikul või tuli see välja nüüd, kui me hakkasime asja menetlema? Ja kas on teada, miks Ants Froschi pole? On ta haigeks jäänud? Mis haigus see siis on? Oleks huvitav teada. Nad on meie kolleegid, koos meiega töötavad. Kas te saate selle välja uurida?

Aitäh! Haiguse teemasse ma ei hakkaks süvenema. Kui inimene on haige, siis ta on haige. Selle saime teada esimese päevakorrapunkti menetlemise ajal, see [info] tuli tõesti suhteliselt värskelt. Ja kohe, viie minutiga püüdsime välja selgitada, kas on võimalik leida lahendust. 

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Tõepoolest, ma sedastan ka siinkohal, et meil oli eelmises päevakorrapunktis väga tähtis teema, see oli toiduainete käibemaksu langetamine, aga mida me nägime? Reformierakonda ja peaaegu kogu koalitsiooni siin saalis me ei näinud, tööl nad ei ole. Nüüd me oleme olukorras, kus me tahame menetleda järgmist päevakorrapunkti, aga on selgunud, et seda ei saa menetleda, sest jällegi kedagi siin ei ole, tööl neid ei ole, kohal nad ei käi. Mis me selles olukorras peaksime ette võtma? Ma saan aru, kui inimene on haige, siis ta on haige, eks ole. Tuletan meelde, kui printsipiaalselt nad jaurasid nädal või kaks nädalat tagasi täpselt samal teemal, kui meie inimene jäi haigeks. Kas siin ei ole nagu silmakirjalikkust ka, et meie kallal kõlbas neil jaurata, aga nüüd nad lihtsalt ise kohale ei tule ja jälle jääb päevakorrapunkt menetlemata?

Püüdsime leida suht praktilise lahenduse ja kiirelt reageerida. Põhiettekandja oli haigestunud. Arusaadav. Praktika ütleb, et komisjoni esimees teeb ettekande. Komisjoni esimees on juba pikalt lähetuses, see on ka teada. Siis jäi üle ainult aseesimees. Aseesimees pidi olema Tallinna piirkonnast väljas ja ma ei oska öelda, mis põhjusel ta üldse puudub. 

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Aga meil on ju hirmus võimas e‑riik ja erakorraliste olude puhul on komisjonid ikka teinud neid e‑koosolekuid. Kas praegusel juhul ikkagi aseesimees, kui ta on Tallinna piirkonnast väljas, ei saaks kokku kutsuda e‑koosoleku ja otsustada ära, kes on ettekandja? Või on tegelikult põhjus ikkagi selles, et isegi kui e-koosolek teha, siis ei leidu siin saalis koalitsiooni esindajat, kes selle ettekande ära teeks? Kuidas see asi tegelikult on? Mina näen küll, et siin võiks e‑lahendusega asja ära otsustada, oleks uus ettekandja ja saaksime edasi minna.

Eks komisjoni ametnikud sellega tegelevad, et püüda leida lahendus kas elektroonilise või füüsilise koosoleku kokkukutsumisega. Praegu füüsilist toimuda ei saa, kuna mõlemad, nii komisjoni esimees kui ka aseesimees, on majast väljas. 

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Iseenesest on see üsna konstruktiivne lähenemine, tõepoolest, et te pöördusite esimehe ja aseesimehe poole, kuigi ettekandja ei ole ju üks nendest kahest. Antud juhul, kuna mõlemad inimesed on ära, kas te ei ole mõelnud rakendada analoogiat ja pöörduda komisjoni vanima liikme poole? Äkki on hoopis tema võimeline ettekannet pidama? Kui teda aga siin ei ole, siis vanuselt järgmise juurde ja nii edasi. Sedasi, ma arvan, me ikkagi jõuaksime lahenduseni. Ma ise ju väga toetan teie kolleegi narratiivi, et lahendus on alati lihtne, see tuleb lihtsalt leida.

Tõepoolest, head lahendused on alati lihtsad lahendused. Koos ametnikega me püüame leida väljundit, kuidas see koosolek läbi viia ja kas viia ja kuidas täna edasi minna. 

Järgmisena Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Esiteks tahaks teid kiita, et te kohe operatiivselt alustasite selle probleemi lahendamisega ja [tegite] ka pausi. Jällegi, eks olukord ole tõsine, siin Riigikogus on täiesti ummikusse [jooksnud] kogu töö, ja sellest on loomulikult kahju. Aga ma jällegi tuletan meelde, et Eesti Keskerakond on välja käinud ka lahenduse selle ummiku jaoks. Me oleme esitanud seaduseelnõu, mille järgi Riigikogu liikme palk [viiakse] vastavusse tema tööpanusega. Mida kiiremini me selle seaduseelnõuga saame edasi liikuda ja mida kiiremini põhiseaduskomisjon seda hakkab menetlema – miskipärast ei ole seda siiamaani veel päevakorda võetud –, seda kiiremini me saaksime välistada selliseid olukordi, nagu praegu on meil jällegi siin täna, neljapäeval tekkinud. Nii et äkki te omalt poolt või siis Riigikogu juhatuse poolt annaksite ka tuult tiibadesse sellele seaduseelnõule ja [esitaksite] soovituse ka põhiseaduskomisjonile, et nad võiksid Keskerakonna eelnõu kiiremas korras menetlusse võtta ja lahendusi otsida.

Aitäh küsimuse eest! Juhatuse poolt on eelnõu juba saadetud vastavasse komisjoni ja seda menetleb komisjon. Priit Lomp, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Mina ka tahtsin lihtsalt kiita. Kui me siin kaks nädalat tagasi pidime tund aega pidama toredat mõttevahetust ja meie soovituste kuuldavõtmiseks, et võetaks vaheaeg, läks teil tund aega, siis täna te olite ise täiesti hakkaja ja reageerisite kohe. Nii et tahan tunnustada Riigikogu aseesimeest praeguse tegevuse eest ja rahustada lihtsalt natukene kolleege teises saali servas. 

Head kolleegid! Kuigi tundub, et see situatsioon on justkui sarnane kahe nädala taguse situatsiooniga – kahe nädala tagune mure oli see, et ühtegi saadikut EKRE fraktsioonist ei olnud kohal ja tõesti oleks saanud teha pisut lihtsamalt ümberkorraldusi, et keegi tuleks ettekandjaks –, siis kindlasti on juhul, kui põhiseaduskomisjonist keegi on lähetuses ja keegi on haige, pisut keerulisem tööd korraldada kui fraktsioonisiseselt. Aga ma kindlasti ei kiida heaks seda, et meil on tekkinud samasugune olukord nüüd, kaks nädalat hiljem. Nii et kõigil on sellest õppida, aga natukene rahuneme ja proovime selle äkki järgmine neljapäev siiski ära menetleda.

Aitäh tähelepanekute eest! Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Minu arust on kõik väga rahulikud siin saalis, ma ei näe probleemi, ei saa aru, miks peaks kinnitama, nagu keegi peaks rahunema. Aga võib-olla tõesti ikkagi leitakse see inimene põhiseaduskomisjonist, kes tuleb ja [ettekande] ette loeb. Võib-olla sotsiaaldemokraadid leiavad selleks kas või enda esindaja, kes seal komisjonis on. Ma võin muidugi nimed ette lugeda, kes põhiseaduskomisjoni kuuluvad. Aga äkki te võtate vaheaja ja ikkagi katsute läbi rääkida. Siin on neid inimesi täna saalis olnud, kuigi kahjuks on siin praegu kõige rohkem üks viiendik Riigikogu koosseisust. Siin küll kogu aeg räägitakse, et tahaks hirmsasti tööd rabada, aga kahjuks seda näha ei ole. Äkki saate võtta juhataja vaheaja kümme minutit, rääkida läbi, et need saadikud, kes siin olemas on, võtaksid selle protokolli ette? Nagu me tihti näinud oleme, siin kiputakse väga lakooniliselt, rida-realt ette lugema ainult seda, mis toimus komisjonis. Sellega, ma arvan, saavad hakkama isegi sellised [komisjoni] liikmed, kes [istungil] kohal ei käinud. Äkki ikkagi katsume leida võimaluse see punkt ära menetleda?

Ettepanek on kirja pandud. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma küsin põhimõttelist asja. Kui meil ei oleks praegu rohkem päevakorrapunkte menetleda kui ainult see, kas siis oleks ka Riigikogu töö halvatud, nagu väideti eelmine kord, kui põhiettekandja haigestus? Praegu on Timo Suslov haigestunud ja kas ka praegu on Riigikogu töö halvatud?

Ma arvan, et Riigikogu töö ei olnud üle-eelmise nädala neljapäeval halvatud ja ei ole ka see nädal halvatud. Tegeleme lahenduse otsimisega. 

Andrei Korobeinik.

Suur tänu! Ma saan aru, et te ikkagi seda [kõige] vanema liikme versiooni ei taha omaks võtta, aga mul on teine konstruktiivne ettepanek. Kuna me näeme, et koalitsioonil on neljapäeviti põnevamaid asju teha kui näiteks langetada toidu käibemaksu, tasub võib-olla kaaluda, et panna see eelnõu siiski järgmise nädala kolmapäeva päevakorda. Siis on [päevakorras ka] eelarve, mis just võtab raha vaesemate inimeste käest, mitte ei anna neile raha, ja selleks puhuks koalitsioon kindlasti tuleb kohale ja on lootust, et ka põhiseaduskomisjoni liikmetest on kohal keegi, kes on võimeline kaasettekannet tegema. Võib-olla kaaluda, kuna juhatus ei ole veel päevakorda kinnitanud, et panna see neljapäeva asemel kolmapäevaks ja siis on asi lahendatud. Vastasel juhul me oleme olukorras, kus selle, ka olulise eelnõu menetlus lihtsalt venib, sest komisjon ei suuda oma tööd korraldada nii, et nende saadikute saali ilmumine langeks kokku nende eelnõu menetlemisega. Nii et minu ettepanek on kaaluda seda varianti.

Selle [kõige] vanema saadiku või [kõige] vanema komisjoni liikme kohta ütlen, et protseduuri koha pealt võib seda rakendada. Samas ma ikkagi leian, et kui on komisjon ja komisjonil on esimees ja komisjonil on aseesimees, siis nende funktsioon ongi tööd korraldada. Esimehe lähetus oli juba eelnevalt ette teada ja see tähendab seda, et komisjoni aseesimees härra Frosch oleks pidanud olema valmis nii komisjoni [istungit] läbi viima kui vajadusel ka [ettekannet] ette kandma. Miks ta on majast ära? Ma ei oska öelda. Ametnikud tegelevad sellega. 

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Ma tahtsin lihtsalt öelda, et Priit Lomp rääkis, et siin nurgas ollakse väga ärritunud ja lausa vihased. See tuletab meelde Kaja Kallast. Kui saalis käis eriti viisakas arutelu või oli lausa vaikne, siis ta hakkas rääkima kaamerasse: "Ärge karjuge! Ärge karjuge!" Me teame seda mustrit juba küll. Minu meelest on arutelu väga sisuline ja eesmärk on väga lihtne: et saaks ükskord selle asja ära menetletud. See on ju näide selle kohta, et halvad asjaolud võivad tõesti kokku langeda: aseesimees on [mujal], esimees on [mujal]. See on olukord, mille peale peaks mõtlema, sest äkki tuleb varsti jälle karantiin välja kuulutada, näiteks COVID levib. Kas siis peame kaugistungeid hakkama proovima?

Aitäh ettepanekute eest! Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Mina küll ei näe erinevalt Priit Lombist, et siin vasakpoolne – kasutades tema väljendit – nurk oleks kuidagi pahane või vihane. Täitsa konstruktiivne töö ja arutelu käib praegu. Ma olen lihtsalt natuke mures järgmise punkti pärast, sest ei tea, kas Ants Frosch saadakse kätte või mitte. Aga mure seisneb selles, et hästi oluline teema on järgmises punktis, nimelt uurimiskomisjoni moodustamine Rail Balticu projekti osas. Vaadates praegust olukorda, kus ongi hästi paljud Riigikogu liikmed ikkagi [saalist] ära, tekib väike kahtlus, et võib-olla me selle uurimiskomisjoni poolt täna nii palju hääli ei saa. Kas me võiksime kuidagi mõelda ja kaaluda, et tõesti, nii nagu ka Andrei, hea kolleeg, siin välja käis, et sellised olulised punktid võiks ikkagi kolmapäeva peale suunata, siis on väike lootus, et Riigikogu liikmed on kohal ka, niikaua, kuni ei kehti see Eesti Keskerakonna väljapakutud seadus, kus me seome Riigikogu liikme töö[tasu] tema panusega?

Jah, eks me päevakava kokkupanekul peame hakkama arvestama kas või neidsamu haigestumisi või ärasõite. Aga praegune seis on selline, et põhiseaduskomisjoni ettekandja on haige, esimees on välislähetuses, mis oli eelnevalt teada, ja aseesimees härra Frosch puudub ja tal ei ole võimalik tehniliselt liituda ei Teamsi teel ega mingit moodi koosolekut kokku kutsuda. Sellega jätame teise päevakorrapunkti menetluse võimatuse tõttu ära. See lükkub edasi.

Läheme tänase kolmanda päevakorrapunkti juurde: Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Rail Balticu projektiga seonduvate asjaolude uurimiseks" eelnõu 460. Esimesel lugemisel palun Riigikogu kõnetooli algatajate nimel kõnelema Lauri Laatsi. Palun!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! No tõesti, praegu on sügisaeg ja haigused ei hüüa tulles. Nii on ka mul väike haigusvimm sees, aga püüan selle olulise teema täna lahti seletada ja ette kanda. Loomulikult, ma ootan saalist sellise olulise teema puhul ka poolehoidu ja ma siiralt loodan, et see uurimiskomisjon saab loodud. 

Vaadates Keskerakonna eelnõu, ma arvan, et see eelnõu on jällegi hea eelnõu, mis toob ka selle teema ummikust välja. Praegune valitsus on hästi paljusid teemasid ummikusse viinud ja kogu Eesti riik on praegu ummikus, kahjuks. 

Nüüd, vaadates otsuse eelnõu: miks me vajame uurimiskomisjoni moodustamist Rail Balticu projekti jaoks? Alustame sellest, et tegemist on mastaapse, suure ja rahamahuka investeeringuga, projektiga, mis hõlmab kolme riiki. Riigikontrolli viimane raport – see raport koostati kolme riigi kohta, selle tegid kolme riigi riigikontrolörid ning see sai valmis ja avaldati 11. juulil käesoleval aastal – oli muret tekitav ja pani muretsema ka lausa Eesti Vabariigi presidendi. Peale selle raporti ilmumist, olles aru saanud probleemi tõsidusest, kutsus Alar Karis, meie president, kokku suure nõupidamise, et seda raportit arutada.

Mida tegi Läti Vabariik? Läti Vabariigi seim moodustas 13. juunil uurimiskomisjoni. Juhin tähelepanu, et kaks päeva oli möödas sellest, kui riigikontrolör oli avaldanud raporti selle kohta, mis tegelikult toimub Rail Balticuga, ja juba kahe päeva pärast võttis Läti seim väga olulise otsuse vastu. Eesti pool vaikis. Tõsi, nii nagu ma ütlesin, see teema jõudis lausa presidendi lauale. 

Eesti Keskerakond pakkus välja, et me võiksime võtta eeskuju meie naabritelt ja selgitada välja, mis tegelikult Rail Balticu projektiga on toimunud, miks see on takerdunud, miks on hinnad kallimaks läinud, mis on edaspidised käigud, kes tegelikult hakkab kogu seda projekti ülal pidama, mis raha eest seda hakatakse ülal pidama ja mis rongid seal sõitma hakkavad. Kõik need küsimused, mis ma praegu lühidalt teile ette kandsin, on selles raportis kirjeldatud väga mahukalt. Väga mahukalt!

Kui me vaatame seda raportit, siis esiteks peab nentima, et kui selle projektiga alustati, siis eks neid uuringuid, analüüse ja tasuvusuuringuid oli ju ka tehtud. 2007. aastal oli selle projekti maksumus kõigi kolme Balti riigi peale 3,6 miljardit. 3,6 miljardit! 2017. aastaks see summa paisus ja tõusis 5,8 miljardi peale. Riigikontrolli värske raporti kohaselt on kogu selle projekti maksumus 23,8 miljardit. 23,8 miljardit! Loomulikult on meil raha puudu.

Kui vaadata, kui palju on Eestil puudu raha selle projekti elluviimiseks, siis see summa on tegelikult tõusnud 1,35 miljardi pealt 4 miljardi peale. Lätis nägi ette esialgne eelarve, mis puudutas 2017. aastat, 1,97 miljardit, nüüd on see 9,60 miljardit. Leedus oli projekti esialgne maksumus 2,47 miljardit, nüüd on see tõusnud 10,23 miljardi peale. Ehk siis see summa kokku, nii nagu ma ütlesin, on kolossaalne. Summa on lihtsalt kolossaalne – 23,8 miljardit! Esialgsest 3,6 miljardist on saanud 23,8 miljardit. 

Nüüd on küsimus, kust me selle puuduoleva raha saame. Selge on ka see, et Euroopa struktuurifondides, mille uus periood algab 2027. aastast, ei ole selle rahaga praegu arvestatud. Ei ole arvestatud selle rahaga! Loomulikult ütleb praegune valitsus, et jah, me igal juhul püüame sinna raha planeerida, me sealt küsime, aga äärmisel juhul me peame selle [puudujäägi] ise katma. 

Tõsi on ju ka see, et küsimus ei ole ainult Eestis. Oleks see ainult Eesti küsimus, siis tõenäoliselt oleks seda natuke lihtsam lahendada. Küsimus on kolme Balti riigi koostöös. Läti arutab seda väga tõsiselt juba valitsuse tasandil. Ma tean, et üks koalitsiooni osaline on tõstatanud selle küsimuse ja üldse pannud küsimärgi alla, kas selle projektiga saab edasi minna, sest nende investeering erineb meie investeeringust ikkagi peaaegu 2,5 korda. Kust seda raha võtta? Leedu numbrid ma nimetasin: 2017. seisuga oli 2,47 miljardit ja nüüd on see 10,23 [miljardit]. No seal on neljakordne vahe. 

Siin on küsimus selles, et kui Balti riigid koostööd ei tee, kui me ei saa täpselt aru, kuhu see projekt suundub, siis võib ju juhtuda ka nii, et me ehitame välja oma raudtee kuni Iklani ja sealt läheme hobustega edasi. Ehk mispärast me peaksime selle uurimiskomisjoni, Läti näitel, siinsamas Riigikogus moodustama? Selleks, et üheskoos lahendada ära kõik need probleemid, leida küsimustele vastused ja ühise sammuga edasi minna. Ma kindlasti näen, et ka Leedu võiks sama teed pidi minna. Kuigi me sinna ei saa ju sekkuda, aga vähemalt me võiksime riikide tasandil otsustada, kuidas seda asja paremaks teha. 

[Tuleb arvestada] ühiskonna õiglustunnet, ühiskonnale tuleb aru anda. Ka see oleks tegelikult selle uurimiskomisjoni üks ülesanne. Ühiskond tahab vastuseid saada kõikidele nendele küsimustele, mida me oleme ka siin püstitanud: kes maksab, kes sõidab, kes ülal peab, mis raha eest kaetakse? Kui kuskilt raha võetakse, siis kes jääb rahast ilma? Nendele küsimustele ei taha keegi praegu vastata.

Väga huvitav ja tegelikult negatiivne näide on see, kuidas praegu on valitsus meie ette tulnud Rail Balticu investeeringutega, kuidas ta on kajastanud neid riigi järgmise aasta eelarves. Rail Balticut on kajastatud riigi järgmise aasta eelarves leheküljel 174, leheküljel 197, leheküljel 208, leheküljel 522, leheküljel 553, leheküljel 558, leheküljel 559, leheküljel 313, leheküljel 314. Ja teate, mis huvitav on? See on positiivne, et seda on kajastatud, aga negatiivne on see, et igal leheküljel, mida ma praegu loetlesin, on erinevad numbrid, täiesti erinevad numbrid selle kohta, kui palju tegelikult soovitakse suunata raha Rail Balticusse. See näitab ju tegelikult praeguse valitsuse sellist käiku. Kui ei suudeta isegi sellise suure projekti arve kokku viia, nii et need klapiks, no siis on midagi väga mäda. 

Eile oli meil siin riigikontrolör, kes juhtis ka tähelepanu, et see eelarve, mis on kokku pandud, ja ka eelnevad eelarved jätavad soovida, vigu on palju. 

Kui me räägime praegusest seisust, sellest, kui kaugel meil see projekt on, siis siitsamast Riigikontrolli raportist selgub, et esiteks on mahtu vähendatud – seda me teame –, aga teiselt poolt on see küsimus, kui kaugel need projektid on ja kui kaugel on maaostmised. Nii Eestis, Lätis kui ka Leedus kulgeb see raudteekoridor ka läbi eramaade. Ma kohe otsin välja selle koha, kus see on ilusti ära toodud. Need protsendid Eestis, Lätis ja Leedus nii tehniliste projektide kohta kui ka maade ostu kohta on väga kurvad. Väga kurvad! Kui protsentuaalselt võtta, siis Eestis oli see 30% juures – mul see õige paber jäi vist kabinetti –, Lätis oli [seis] veelgi kurvem ja Leedu ei olnud ka seal eesotsas. Selleks, et raudtee üldse välja ehitada, on ju vaja omada maad. Ka kogu see maade väljaostu tegevus on praegu kindlasti maas sellest ajateljest, mis on projektile seatud. Selge on see, et selle projekti valmimine jääb jällegi hiljaks. Aga kui see projekt jääb hiljaks, siis see tähendab seda, et see esialgne number – see viimane, mis praegu välja käidi – ka ju tegelikult ajas kasvab. 

Väga huvitav olukord on selle küsimusega, kes üldse hakkab seal sõitma. Riigi[kontrolli] raportist selgus, et siiamaani ei ole leitud operaatorit, ettevõtet, kes hakkab vedama kaupa või inimesi. Või kui minnakse teist teed pidi, et Rail Baltic ise soetab vedurid ja vagunid, siis on Riigikontrolli raporti järgi üldse praegu viimane aeg neid soetada, sest küsimus on hanke püstituses, küsimus on jällegi rahastuses. See summa, mis ma ütlesin ja mille riigikontrolör on välja käinud, on 23,8 miljardit, aga see ei sisalda ju üldse vaguneid ja vedureid, need tuleb veel lisaks juurde osta, kui seda teed minnakse. 

Riigikontrolli raportis on selgelt välja öeldud, et kui see aasta seda hanget üles ei panda, siis turu pealt ei ole võimalik 2030. või 2031. aastaks osta vedureid ega ka vaguneid. Nii et see on igal juhul probleem, sellele küsimusele ei ole vastust. Ma ei ole sellele küsimusele vastust saanud ka komisjonides, kui me oleme seda arutanud. Need on need küsimused, millega saaks väga põhjalikult hakata tegelema just meie väljapakutud uurimiskomisjon. 

Kui peaks juhtuma – no praegu ma ütlen nii – ime, et kõik kolm Balti riiki ehitavad Rail Balticu valmis, ma loodan, et seda mingil viisil ikkagi jõutakse teha, siis arvestades praegust olukorda ja neid murekohti, mis riigikontrolör on välja toonud, on siin loomulikult väga suuri küsimusi. Väga suuri küsimusi! Aga miskipärast praegune valitsus ei taha nendele küsimustele vastata, ei taha sellega süvitsi tegeleda. 

Täpselt samamoodi – ma võin ju teile seda ette öelda – põhiseaduskomisjonis selle uurimiskomisjoni moodustamine, meie ettepanek moodustada Rail Balticu uurimiseks komisjon, hääletati maha, seda ei toetatud. See ju tähendab seda, et ei ole ka valitsuse toetust, erinevalt Lätist. Lätis, ma kordan üle, on uurimiskomisjon moodustatud. 

Edaspidi, kui peakski saama valmis Rail Baltic, siis Rail Balticu ülalpidamine Balti riikides, kolme riigi peale, läheb maksma üle 500 miljoni aastas. Üle 500 miljoni aastas! See on Riigikontrolli väljatoodud summa. Ma olen küsinud komisjonides, kus nähakse katet Rail Balticu koridori ülalpidamiseks. Mitte keegi ei oska öelda.

Teate, see on täpselt samamoodi nagu energeetikaga, mis on pilla-palla. Küsid küsimuse, aga sellele ei osata vastata. Täpselt nii on siin ka. Vaatamata sellele, et ametnikud ei suuda vastata, ja vaatamata sellele, et valitsus ei suuda vastata, ikkagi arvatakse, et ega ka üks komisjon, mille võiks tegelikult suunata sellele, et rohkem infot saada, et rohkem inimestele aru anda, sest ühiskond ootab seda … Igal kohtumisel, kuhu me fraktsiooniga oleme sõitnud – ja seda me teeme tihti –, on esimene teema toimetulek, teine teema on loomulikult valitsuse töö ehk see on suureks probleemiks ja kolmas teema, mida alati tõstatatakse, ongi Rail Baltic ja mis sellest saab. Uudishimu on väga suur. Tegelikult ei ole see uudishimu, see on lihtsalt mure, inimeste mure. Kui praegune Riigikogu ei toeta meie ettepanekut, siis see näitabki jälle suhtumist inimestesse ja nende muredesse. See oleks väär. 

Nii et jällegi, küsimused, millele ei ole vastust mitte kellelgi. Kes hakkab seda ülal pidama, kuidas kolm riiki hakkama saavad? Kas meil on ikkagi olemas kindlus, et kõik need kolm riiki, kõik kolm Balti riiki saavad ja suudavad selle projektiga hakkama saada? Me räägime tegelikult hästi suurtest rahakohustustest. 

Nii et ma igal juhul kutsun teid, head kolleegid, seda hästi olulist teemat käsitlema sellisel viisil, et sellest oleks ka kasu, et me saaksime sellest projektist rohkem aru, et me saaksime rohkem aru, milline on praegu olukord teistes riikides, Lätis ja Leedus, ja kuidas saaks kõik need kolm riiki panna ühte jalga [käima]. Seda teadmist tegelikult ei ole. Vähemalt nii palju kui Keskerakonna fraktsiooni liikmed on küsinud – ma arvan, et siin on ka väga palju teisi Riigikogu liikmeid, kes on päringuid teinud, küsimusi esitanud komisjonides –, on need küsimused täpselt samamoodi jäänud vastuseta. 

Nii et see on hästi oluline teema. Meie siiras mõte ja ettepanek ka selle otsuse eelnõu kohta, mille me oleme välja käinud, on see, et me kutsume [sellega ühinema] kõikide fraktsioonide liikmeid, et see oleks nagu Riigikogu-ülene. See on hästi oluline. Seda tegid ju ka meie head sõbrad lätlased, selles komisjonis on kõikide fraktsioonide esindajad esindatud. See on hästi oluline. Siin ei ole ju küsimus opositsioonis või koalitsioonis, nagu tihtipeale tahetakse [pilti] maalida. Siin on meie konkreetne ettepanek, kuidas tuua Eesti selles küsimuses ummikust välja. Keskerakonnal on lahendus. Kui te praegu seda ka ei toeta, siis on kurb. See peab olema Riigikogu-ülene, see peab olema koalitsiooni ja opositsiooni ülene otsus. Aitäh!

Aitäh ettekandjale! Teile on ka mõned küsimused. Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Hea Lauri! See oli üks väga pikk kõne. Aitäh sulle selle eest! Mul on küsimus. Meil on praegu olukord, kus ka, nagu sa õigesti mainisid, raudtee-ehitus on veidi ummikus. Meil on Riigikogus nii Rail Balticu toetajad kui ka vastased. Sinu ettepanek võiks idee järgi sobida ju mõlemale. Vastased saavad võib-olla jälile mingisugusele probleemsele kohale ja toetajad saavad tänu komisjoni tegevusele loota, et Rail Baltic valmib ja valmib kiiremini. Aga me näeme, et saalis koalitsioonisaadikuid ikkagi ei ole, mõni on komandeeringus, mõni on ära ja nii edasi. Mis sa arvad, millel põhineb see leige suhtumine sinu ettepanekusse? Mis on see põhjus, miks keegi võiks üldse mitte toetada selle komisjoni loomist?

Aitäh! No küsimuse esimesele poolele, miks siin on nii vähe koalitsioonisaadikuid, [vastan, et] kord on käest ära. Kord on käest ära! Meie oleme Eesti Keskerakonna poolt pakkunud välja lahenduse, mis ei ole populistlik, nagu see, mida siin on [pakkunud] üks koalitsioonipartner, et hakkame lihtsalt vähendama Riigikogu liikmete kuluhüvitist. See ei oleks ju lahendus. Meie käisime välja lahenduse, mis tegelikult [tagaks] ka korra. Väga lihtne: kui Riigikogu liige on istungil ja teeb tööd, kui ta on komisjonis ja teeb tööd, siis vastavalt sellele ta saab palka. Kui täna näiteks osa Riigikogu liikmeid puuduvad, siis nende palk väheneks. Ma arvan, et see ongi see meede, mis tagaks selle korra, et kõik head kolleegid oleks praegu saalis, kuulaks, mõtleks kaasa ja loodetavasti ka toetaks, sest see on oluline teema. 

Nüüd see, kes Rail Balticut toetab ja kes mitte. Ma arvan, et see ei ole praegu küsimus. Mis puudutab uurimiskomisjoni, siis peamine on aru saada, miks on juhtunud nii, nagu juhtus, kus kohas me praegu täpselt oleme, kuidas me saame edasi minna ja mis on need takistused. See küsimus ei olegi jällegi ainult Eesti vaates, see on kõigi kolme Balti riigi vaates. Me peame aru saama, kas meie partneritel on üldse jõudu sellega kaasa tulla, sest need infokillud, mis sealtpoolt tulevad, eriti Läti poolt, ja arvestades ka valitsuses toimuvat arutelu, peaksid panema praegust valitsust muretsema, kas ikkagi need eraldised, mis on, ma ei tea, seitsmel või kaheksal leheküljel järgmise aasta eelarves, erinevate numbritega loomulikult, nagu ütlesin, ja mida me plaanime eraldada, ei lähe lihtsalt musta auku. Meil peab olema kindlus. Kui kolm riiki suudavad seda teha, siis on üks stsenaarium, aga kui ei suuda, siis tuleb rakendada erinevat stsenaariumi. Aga et me sinna üldsegi jõuaksime, selle jaoks ongi vaja see komisjon moodustada. Nii nagu ma ütlesin, see peaks olema täiesti parteiülene, koalitsiooni ja opositsiooni ülene, see peaks olema tehtud selle nimel, mille ma olen põhjustena juba välja öelnud, ja peaks olema ka konkreetne ja avatud diskussioon, et meie ühiskond saaks sellest rohkem osa. 

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Tõepoolest, Rail Balticu projekt on kohutavalt raiskav, pompoosne ja mastaapne ettevõtmine. Sinna läheb sel ja ka järgmisel aastal sadu miljoneid ning kokku miljardeid Eesti maksumaksja raha lisaks Euroopa rahale, mis tegelikult on ju ka meie kõigi ühine raha. See on äri, ja ma ütlen täiesti meelega "äri", sest see on ilmselgelt teatud seltskonna jaoks muutunud suureks äriks ja teenimisprojektiks. See tegevus vajaks täiesti kindlasti põhjalikku uurimist ja analüüsi, et välja selgitada, ega suurte rahadega seoses ei ole seal korruptsiooni ega toimu seal ka rahapesu kellegi taskusse. Mis teie tunnetus on, kas nii nagu Lätis võiks selguda ka meil, et Rail Balticu projekti võib olla isiklikes huvides kurjasti ära kasutatud?

Aitäh! Tõesti, niipalju, kui me oleme Lätist infot saanud, siis neid küsimärke ka selles osas on, kas ei ole rahakasutust kuritarvitatud. Ega meie ju enne ei saa midagi selle kohta öelda, kui ei ole seda arusaamist ja ei ole moodustatud seda komisjoni, mis saaks süvitsi minna ja uurima hakata. See on kindlasti üks suund. Ma siiralt loodan, et seda [kuritarvitust] ei ole, aga enne kui ei ole üle kontrollitud, ei saa väita ei ühte ega teist. Aga Lätis, vastavalt sellele infole, mis me oleme saanud, tõesti sellised kahtlused seisavad üleval. Seda näitab ka ju võib-olla see, kui kiiresti Läti seim selle otsuse vastu võttis, koalitsiooni ja opositsiooni ülese otsuse, et nad moodustavad selle komisjoni: kaks päeva peale seda, kui avalikustati riigikontrolli raport. Kaks päeva oli möödunud, väga kiiresti.

Meie jällegi mõtleme ja vaatame, tegeleme hoopis teiste küsimustega. No ei taha jälle seda Vene kaarti mängu tuua, aga kahjuks paistab see nii: selle asemel, et rääkida asjadest, selle asemel, et vaadata, kas me ikkagi kulutame õigesti ja õiglaselt projektidele – Rail Baltic on väga mahukas –, selle asemel, et tegeleda majandusprobleemide lahendamisega, selle asemel, et inimeste toimetulekuga tegeleda, näiteks toiduainete käibemaksu langetada, viiakse kõik need olulised teemad kuidagi fookusest välja ja räägitakse hoopis millestki muust, mis on võib-olla tunduvalt arusaadavam ning praeguses olukorras [mõjub] mustvalgelt.

Hea rahvas, ärge laske ennast eksitada! Ärge laske ennast sellega eksitada! Oluline on see – ja igapäevaselt te ju tunnetate seda –, et me peame langetama toiduainete hinda. Läti alustas selle probleemi lahendamist. Huvitav on see, et kõik head näited tulevad viimasel ajal meie naabritelt. Leedus on pangamaks. Meie oleme pangamaksust siin rääkinud – hea kolleeg Andrei Korobeinik ei lase praegu mul eksiteele [sattuda] – juba poolteist aastat vähemalt. Oleme selle eelnõuga siin käinud. Eesti 200 esindaja Reinaas natukene pilkas, et näete, neljandat korda juba tuleb Keskerakond toiduainete käibemaksu langetamise eelnõuga siia. Need on need küsimused, mis inimestele korda lähevad ja teevad inimestel elu lihtsamaks, vähemalt natukenegi lihtsamaks. Seda [toiduainete käibemaksu alandamist] on kasutanud ju peaaegu kõik – ainult kaks erandit on praegu – Euroopa Liidu liikmesriigid, 25 liikmesriiki on seda kasutanud. Nad viisid erisused sisse, erisused on püsivad, inimesed saavad leevendust. Taani ja Eesti, kaks riiki, ei ole toiduainete käibemaksu alandamiseks mitte midagi teinud.

Nii et veel kord, mis puudutab teie küsimust: Lätis on kahtlused, aga see, et hajutada neid kahtlusi, oleks igal juhul üks osa selle uurimiskomisjoni tööst.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud Lauri! Sa oma kõnes mainisid ka, et kui Rail Baltic saab isegi ükskord valmis, siis kes hakkab sellel opereerima, kelle vagunid ja veerem hakkavad mööda seda raudteed liikuma. Kahjuks peab nentima, et ilmselt ei ole need Eesti riigi vagunid ega vedurid, sest Vabariigi Valitsus parseldab Eesti raudteeveeremi maha ning siia tulevad operaatorid Lätist ja Leedust, kus on riiklikud ettevõtted ja kus on riigi toetus taga. See näitab ainult seda, et meie riik on ummikus. Aga küsimus on selline: kas komisjoni ülesanne on ka alternatiivsete lahenduste otsimine?

Aitäh! Igati hea küsimus. Esiteks, mis puudutab seda sissejuhatust, siis on väike kahtlus, et Eesti ettevõtted sellest suuremat kasumit ei saa. Eks aeg näitab, kui see raudtee peaks valmis saama. Praegu on suur küsimärk, kas ta üldse saab valmis. 

Mis puudutab vedajaid ja kogu seda raudteed, siis me teame väga hästi – seda on ka välja öeldud –, et ega suurt majanduslikku kasu sellest ei tule. Seal on toodud välja teisi aspekte, mis puudutavad meie julgeolekut, see on ka omaette küsimus. Minu arust on üldse hästi oluline aspekt see, kes siis kokkuvõttes sellel raudteel sõitma hakkab. Ei ole ju suur saladus, et selle perioodi jooksul, arvestades kogu seda rahahulka, meil oleks, ma arvan, vähemalt piirini juba neljarealine [maantee] välja ehitatud. Aga need otsused tehti sel ajal nii, nagu tehti, ja otsustati raudtee kasuks. Sellest me praegu ka lähtume. 

Mis puudutab seda uurimiskomisjoni ja võimalike alternatiivide väljakäimist, siis eks loomulikult, kui see komisjon luuakse – selle komisjoni põhiülesanded on selles otsuse eelnõus välja toodud –, vastavalt selle komisjoni töö tulemusele saab ju erinevaid järeldusi teha, aga vähemalt [koostatakse] üks dokument ja [tekib] selge arusaam, mis selle projektiga üldse toimub ja mis on võimalikud tulevikuperspektiivid. Nii et esialgu selle uurimiskomisjoni töö on kindlasti, nagu ma ütlesin, vaadata minevikku, olevikku ja loomulikult ka tulevikku. Tulevikus peaks selle töö ja raporti põhjal sündima valitsuse edaspidised otsused, mida selle projektiga edasi teha.

Henn Põlluaas, palun! 

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Täiesti nõus, et uurimiskomisjoni on vaja, sest me näeme, et olukord on katastroofiline. Aga ma tahaks küsida ka selle kohta, kas te ei arva, et uurimiskomisjoni üks tegevus peaks olema ka Rail Balticu tasuvuse analüüsi ülevaatamine. Koos kõikide nende neljakordistunud ehitushindadega tõusevad ju ka ekspluatatsioonikulud, nagu te ütlesite, 500 miljonit aastas. Eesti osa, ma ei tea, on ümmarguselt ehk 100–150 miljonit. Tasuvusanalüüs oli ju omal ajal üles ehitatud väga suuresti lihtsalt blufile. Mingisugune sotsiaal-majanduslik kasu pandi rahasse, 30% sellest liiklusest pidi moodustama Vene transiit, mis on ju täiesti nulli läinud, samuti panustati Soome transiidi peale. Mis te arvate, kas uurimiskomisjon peaks ka selle tasuvusanalüüsi ette võtma? See oleks oluline, ma arvan.

Aitäh! Väga hea küsimus. Ma arvan, et see on kindlasti üks tööülesanne, arvestades, et tasuvusanalüüs sai minu info alusel viimati tehtud kas aastal 2007 või 2011. Tol ajal [pakuti] investeeringute mahuks 3,6 miljardit, nii nagu see 2007. aastal välja käidi, et see raudteekoridor võiks nii palju maksma minna. 2017, nii nagu ma ütlesin, selle maksumuseks prognoositi juba 5,8 miljardit. Tegelikult uut, sellist põhjapanevat analüüsi ei ole. 

Aga nagu ma juba ütlesin ja ka Rail Balticu juhid on avalikult öelnud, ega sealt suurt majanduslikku tulu Eesti riigile ei tule. Pigem on viidatud julgeolekuaspektidele ja ka turvalisusküsimusele. 

Selge on see, et raudtee osa võrra peaks transiiti meie maanteede pealt ära võtma ja mõistlik oleks ära võtta, sest see, mis praegu sellel kitsal teel, Pärnu maanteel, toimub, kuidagi hea ei ole, nagu me näeme. Need rekad õnneks veel vuravad edasi-tagasi ja väiksemad autod püüavad nendest mööda sõita ning mõnikord lõpeb see õnnetusega, nagu me teame. 

Nii et igal juhul tuleb ka tasuvusanalüüsi vaadata ja miks mitte põhjalik tasuvusanalüüs tellida. Aga ma veel kord mainin ja juba olen maininud, et me peame seda projekti kindlasti vaatama palju laiemalt kui Eesti piires, peame vaatama kõigi Balti riikide peale. See ongi tegelikult suuresti võtmeküsimus. 

Rene Kokk, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Kahtlemata on väga mõistlik see uurimiskomisjon moodustada, sest see investeering on miljardite suurune. Vähim, mis olla saab, on see, et me teeme kõik endast oleneva, et seda monitoorida, jälgida, et kõik oleks õige ja seaduspärane. Me teame ka seda, et Riigikontroll on viidanud olulistele puudustele selle projektiga seoses. Tegelikult tuleks üle vaadata ka see, mida inimesed on palju küsinud kas või Nordica puhul, et meil on väga kõrgepalgalised juhid, aga tihti tuleb välja, et juhtus jälle nii, et tahtsime kõige paremat, aga välja kukkus nagu alati. Minu arust on see [eelnõu] igati mõistlik, aga mis võib olla see põhjus, miks see täna siin saalis toetust ei saa? Mis sa arvad selle kohta, kas on mingi soov midagi varjata, ei taheta ikkagi, et sinna sisse vaadatakse? Mis see põhjus on, miks me täna siin saalis väga vähe koalitsioonisaadikuid näeme?

Hea küsimus! Kas siin on midagi varjata? See projekt on [graafikust] maha jäänud, hinnad on kallimaks läinud ning selle mahajäämuse ja kõrgemate hindade tõttu kannatavad jällegi meie maksumaksjad. Need on need probleemid. Võib-olla see ongi see koht, mida ei taheta lahata. Sellest on ju kahju, kui see nii on. Ma loodan siiralt, et see nii ei ole. 

Nüüd on see küsimus, et nendest teadmistest me peamegi lähtuma, ja ikkagi uskuma inimestesse, uskuma, et see ei ole see põhjus. Aga praeguse valitsuse käekäik ja muster, mida on viljeletud, kuidas on tööd tehtud, kuidas see valitsus on Eesti riiki ummikusse viinud – kindlasti need küsimused on õigustatud, et kas tõesti ei ole midagi varjata või siiski on midagi varjata. Aga veel kord: selle, kas on midagi varjata või ei ole midagi varjata, me saame ainult siis teada, kui see komisjon on loodud ja ta tööle hakkab.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh selle väga olulise eelnõu eest! Ma arvan, et juba see, kuidas me kuu aega oleme püüdnud saada vastust, kui palju järgmisel aastal läheb eelarvest raha Rail Balticusse, aga seda vastust lihtsalt ei ole võimalik saada rahandusministrilt, isegi Riigikontrollil ei olnud seda vastust, mida sa juba mainisid, võiks olla aluseks, et uurimiskomisjon võiks olla moodustatud. 

Aga korruptsioonivastane erikomisjon sai oktoobris kokku peaprokuröriga ja peaprokurör ütles olulise lause. Ta ütles nii, et korruptsioon liigub sinna, kus on mängus suured rahad. Ta tõi välja, kuhu suured rahad praegu liiguvad. Üks [koht] on Rail Baltic, aga teiseks on siin [kõne all] ka erinevad Euroopa Liidu toetused. Mis sina arvad, kas see teema võiks olla korruptsioonivastase erikomisjoni huviorbiidis? Kas oleks võimalik, et need kaks komisjoni võiksid teha koostööd?

Aitäh! No arvestades seda olukorda, mis on Lätis, vähemalt selle info alusel, mis on välja tulnud, ja [mõeldes sellele,] mispärast nii kiiresti see uurimiskomisjon seimis loodi, on loomulikult ka meie Rail Balticu tegevus sama küsimärgi all, kas seal võib olla korruptsiooni või mitte. Nii nagu ma ütlesin, ma usun inimestesse ja loodan, et seda seal ei ole. Aga samas: usalda, aga kontrolli. Ma arvan, et see ongi see koht, mida uurimiskomisjon saaks kontrollida. 

Mis puudutab Riigikogu korruptsiooni[vastase] erikomisjoni tööd, siis kindlasti oleks ta väga hea partner sellele komisjonile. Me saaksime väga hästi koostööd teha. 

Ma küsiks hea kolleegi eest nagu edasi, mis juhtub siis, kui miskipärast tõesti täna Riigikogu otsustab mitte toetada selle uurimiskomisjoni loomist. Siis ma kindlasti pöördun korruptsiooni[vastase] erikomisjoni poole, et seda teemat uuritaks. Ega muud ei jäägi siis üle. Igal juhul on vaja seda teemat edasi viia. Igal juhul on vaja seda komisjoni, selleks et aru saada, mis Rail Balticuga toimub. Kui Rail Balticu projekti uurimiskomisjoni täna ei ei sünni, siis loomulikult on järgmine käik see, et ma pöördun korruptsiooni[vastase eri]komisjoni poole palvega seda teemat uurida.

Signe Kivi, palun!

Suur tänu, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja, aitäh selle teema püstitamise eest! Aga tegelikult ju Eestit, Lätit ja Leedut ühendab Balti Assamblee, kus on liikmeid kõikidest Riigikogu fraktsioonidest. Balti Assambleel on ka majanduskomisjon ja Balti Assamblee saab nii oma riikide valitsustelt kui ka erinevatelt ametnikelt infot küsida ja seda ka jagada. Seega ongi minu arvates nagu juba olemas nii-öelda ühiskomisjoni võimalus, kui ainult Balti Assambleed sisuliselt rohkem tööstada. Tuletan ka meelde kolleegidele, kes võib-olla ei tea, et see oli küll päris ammu, kuskil 2000. aastate alguses, aga näiteks Balti Filmi- ja Meediakool sai just Balti Assamblee initsiatiivist alguse. Niisiis, mida te arvate sellest, et see küsimus suunata Balti Assamblee majanduskomisjonile?

Aitäh! Väga hea küsimus. Alustame sellest, vaadates Läti kolleegide praktikat, et nemad pidasid vajalikuks luua just nimelt erikomisjon seimis. Ma arvan, et see oli hea otsus, ja ma arvan, et see oli aus otsus. See oli aus oma inimeste, oma kodanike vastu, et anda parem ülevaade, mis selle projektiga täpselt sünnib ja mis sellest projektist saab. Ma arvan, et see on oluline projekt, hästi rahamahukas projekt, üldse mahukas projekt, puudutab hästi palju erinevaid kinnistuid, erinevaid inimesi. Väga paljud inimesed ju saavad kannatada seetõttu, et see trass läheb läbi nende maa või nende maja kõrvalt. See ei puuduta ainult Eestit, see puudutab loomulikult ka Lätit ja Leedut. Ma arvan, et antud juhul on mõistlik väga süvitsi selle probleemi sisse minna ja moodustada ikkagi, nii nagu ma ütlesingi, parteide ning koalitsiooni ja opositsiooni ülene kokkulepe ja see komisjon. Ma kindlasti näen, et selline komisjon võiks sündida ka Leedus, aga see ei ole meie otsus, kuigi me võiksime neile sisendit anda. Need kolm komisjoni – üks oleks loodud Eestis, üks praegu Lätis juba töötab ja üks loodaks tulevikus ka Leedus – võiksid koostadagi erinevad raportid oma riikidele. Loomulikult peaksid nad sellise välissilmaga puudutama ka teisi riike, aga ma arvan, et nendest kolmest tööraportist saaks väga hea ülevaate, mis tegelikult toimub. Seda võiks kindlasti ka Balti Assamblees tutvustada ja arutada ning seal võiks sündida ka ühine otsus, mis siis edasi saab.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ilmselgelt läheb nii, et see eelnõu lendab täna prügikasti. Aga ma arvan, et parem siiski pool muna kui tühi koor. Ehk kui täna ei saa seda uurimiskomisjoni moodustada, siis on alati võimalik ka selline lahend, nagu on Riigikogu – noh, nime üle peab veel mõtlema – Rail Balticu projektiga seotud asjaolude uurimise toetusgrupp. Ehk siis teha ära see must töö, saada materjale nii lätlastelt kui ka Rahandusministeeriumist ja nii edasi, et see töö lihtsalt käivitada. See peaks olema erakondadeülene. Alati on võimalik selle materjali põhjal võtta vastu otsused, et kas siis uurimisorganitele edastada või mitte. Miks ma seda räägin? Sellepärast, et ma olen ise Estonia laevahuku uurimise toetusgrupi esimees ning me oleme tegutsenud pikalt ja väga mõjusalt.

Aitäh, hea kolleeg! Meil Riigikogus on loodud Rail Balticu toetus[rühm] ja minu teada toimub järgmine nädal, vist 12. kuupäeval, kui ma ei eksi, ka selleteemaline koosolek. Loomulikult tõstatan ma selles grupis selle küsimuse. Kui selles grupis seda teie pakutud mõtet, uurimisgrupi loomist, ei võeta ettepanekuna vastu, siis kindlasti tasub mõelda sellele, et korruptsioonikomisjon, mille eesotsas on Anastassia, hea kolleeg, hakkab seda asja uurima. Siis me võiksime tõesti moodustada eraldi Rail Balticu uurimisgrupi, nii-öelda toetusgrupi.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Jah, see teie ettepanek on kindlasti vajalik. Kui vaadata ka seda Eesti, Läti ja Leedu valitsuse vahel sõlmitud lepingut, mis Rail Balticu rajamist puudutab, siis seal öeldakse selgelt, et poolte eesmärk on tagada raudtee valmimine ja toimivus 2025. aastaks. No me kõik teame, mis olukord tegelikult on. See projekt on – võib juba täna öelda – läbi kukkunud, seda üritatakse vägisi elus hoida ja edasi vedada, et inimesed, kellel on tõenäoliselt sealt mingit kasu oodata, saaksid oma kasu kätte. Nagu me kõik teame, Pärnu ja Riia vahelise osa rahastamine on tegelikult täiesti lahtine ja valitsuskoalitsioon muutub selles küsimuses järjest tundlikumaks. Riigieelarve menetlemisel rahanduskomisjonis visati sealt välja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ettepanekud, mis puudutasid Rail Balticu rahastuse äravõtmist või peatamist, kuni asjaolud on selged. Neid ettepanekuid ei lastud isegi suurde saali, et diskussiooni ei tekiks. Seega, milline on teie tunnetus, kas on mingit lootust, et see teie eelnõu ikkagi ühel hetkel saab seaduseks, või millised tunduvad teie jaoks valitsuse hinnangud ja seisukohad selles suhtes?

Mis puudutab seda lepingut, mille sõlmisid Balti riigid ja mille [kõigi kolme] parlamendid ka ratifitseerisid, siis tõesti see oli ju, kui mu mälu ei peta, kas äkki 2016. Ka Riigikogu, kui ta selle otsuse ära kinnitas, kui ta ratifitseeris selle, lähtus tegelikult investeeringust summas 5,8 miljardit. Olukord on muutunud. Olukord on täielikult muutunud! Nüüd on see küsimus, kas me peaksime tooma ka selle Riigikokku või [kõigisse neisse] parlamentidesse, et vaadata uuesti üle kõik need tingimused ja vaadata summadele peale. Ma arvan, et seda oleks pidanud tegema. Aga praegu on asi jõudnud nii kaugele, et see uurimiskomisjon, mille moodustamisele ma palungi teie toetust, võikski selle suurema eeltöö ära teha. Läti seimis uurimiskomisjon juba töötab. Nii nagu ma ütlesin, samasugune komisjon võiks meie ettepanekul olla loodud ka Leedu parlamendis. Kui need tööd on tehtud, ettekanded ja raportid on koostatud, ettepanekud on tehtud, mis loomulikult peab kõik toimuma koostöös, siis me peaksime uuesti Riigikogus ja kõikide teiste Balti riikide parlamentides võtma vastavad otsused vastu.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Põhiseaduskomisjonis toimunud arutelu palun siia Riigikogu kõnetooli tutvustama põhiseaduskomisjoni liikme Kalle Laaneti. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Kõigepealt pean ma eelkõnelejat tänama selle eest, et ta oma haigusvimmaga tuli siia, kandis ette oma eelnõu ja väga põhjalikult vastas nendele küsimustele, mis Riigikogu liikmetel olid.

Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu esmaspäeval, 21. oktoobril. Kohal olid sellised liikmed nagu Kross, Laanet, Odinets, Poolamets, Seeder, Seeme, kes oli Katrin Kuusemäe asendusliige, ja Suslov. Selle punkti [arutelu] juurde olid kutsutud eelnõu esindajana Lauri Laats, riigikontrolör Janar Holm ja riigikontrolöri nõunik Toomas Mattson. 

Lähen nüüd selle päevakorrapunkti juurde. Kõigepealt tutvustas hea Lauri seda eelnõu sama põhjalikult [kui täna siin]. Ma ei hakka seda siin ümber rääkima. 

Hendrik Johannes Terras ütles, et Rail Balticuga seonduvat menetleb Riigikogus riigieelarve [kontrolli] erikomisjon ja viimati oli see päevakorras 2024. aasta juunikuus, kui komisjon otsustas välja nõuda lisamaterjale, seega järelevalvetegevus juba käib, selguse loomine käib, materjale jagatakse. Talle tundus, et moodustatav komisjon dubleeriks seda. Samamoodi on Balti riikide riigikontrollid teinud auditi kogu projekti kohta ja seal on palju informatsiooni olemas. Ta küsis, mis on eelnõu esitaja esindaja arvamus selle kohta.

Aga enne, kui me läheme esindaja arvamuse juurde, ma tahaksin teieni tuua ka riigieelarve [kontrolli eri]komisjoni otsuse, mis tollal, juunikuus tehti. [Otsuses öeldi, et] komisjon saadab Vabariigi Valitsusele kirja, kus palub edastada RB Rail AS‑i tasuvuse analüüsi, Rail Baltic Estonia AS‑i riskide analüüsi ning selgituse, kuidas lahendatakse eelarvepuudujäägi küsimus. Lisaks palub komisjon, et iga-aastase riigieelarve seletuskirja lisas, mis kirjeldab Rail Balticu ehitamise tegevuskava, täpsustataks hetkeseisu maksumust ning pikemat prognoosi aastate lõikes. See oli konsensuslik otsus. Miks ma selle välja tõin? Seal ei olnud piirjooni koalitsiooni ja opositsiooni vahel, vaid kõigile oli arusaadav, et selgust on siin rohkem vaja. 

Aga tulen tagasi selle juurde, mis komisjonis [toimus]. Lauri Laats vastas Terrase küsimusele, et kui luua eraldi komisjon, siis see komisjon suudaks väga põhjalikult sellesse temaatikasse süüvida. Läti on väga hea näide selle kohta. Komisjoni eesmärk ei oleks mitte ainult teha järeldusi sellest, mis on valesti tehtud, vaid ta peaks aru saama, kuhu edasi minnakse ja mis tulevikus ees ootab. Komisjoni üks roll oleks kindlasti võtta ohjad enda kätte ja hoida pidevalt kätt pulsil. 

Terras sõnas selle peale, et Kliimaministeerium ja riigieelarve kontrolli erikomisjon tegelevad Rail Balticu projektiga. Samuti on välja tulnud kolme Balti riigi riigikontrollide audit, kus on info olemas. Ta ütles, et jääb ebaselgeks, mis lisandväärtust uurimiskomisjoni moodustamine tooks. Laats vastas, et vaadates praegust tegevust ja ka ajalugu, peab tõdema, et asjad ei lähe nii hästi. Tõenäosus on suur, et viie aasta pärast oleme jälle selle laua taga probleeme arutamas. Pigem tuleks teha omalt poolt kõik selleks, et sellist olukorda viie aasta pärast ei [tekiks]. 

Mina sõnasin, et mulle tundub, et enamik küsimusi saaksid vastuse arupärimise formaadis. Ma küsisin, milline võiks olla selle uurimiskomisjoni väljund. Laats vastas, et avalikkus väga palju sellest projektist ei tea. Samuti ei teata lisakohustustest, mis sellega võivad kaasneda ja millel on otsesed mõjud riigieelarvele. Need otsused, mis tol ajal tehti, ei arvestanud kõiki kulusid. Kui rääkida kolme riigi koostööst, siis ei saa seda projekti vaadelda ainult Eesti riigi põhiselt, vaid peab koostööd tegema kõigi kolme riigiga. 

Evelin Poolamets ütles, et olukorra ülevaates 11. oktoobril toodi välja, et Läti ei saa endale Rail Balticu projekti lubada. Seetõttu tuleks see kõigi finantsküsimuste lahendamiseks aastaks külmutada ja peatada. Seega on olukord tõsisem. Ta sõnas, et toetab eelnõu ja uurimiskomisjon on vaja moodustada. 

Timo Suslov sõnas, et Eesti, Läti ja Leedu on küll naaberriigid, aga nad on väga erinevad. Lätis on küsimus pigem selles, kas raudtee läheks Riia kesklinnast läbi või mitte. See on tõesti kaalumise koht ja seda seal komisjonis ilmselt käsitletakse. Pigem tuleks vaadata seda, et kolm Balti riiki käiks ühte jalga ja projekt läheks edasi. Loomulikult on põhjendusi, miks see aastatega kallimaks on läinud. Ka kogu muu majandus[tegevus] on kallimaks läinud. 

Frosch lausus, et uurimiskomisjone on Riigikogus varemgi moodustatud. Viimane selline oli Riigikogu uurimiskomisjon, mis tegeles Tallinna Sadama võimalike korruptsiooniriskide tuvastamisega. Ta ütles, et tema pigem ei tahaks Riigikogu liikmena vastutada selle eest, et oma tööd ei tehtud õigeaegselt, ja lõpetatakse sellega, et hakatakse uurima Riigikogu võimalike korruptsiooniriskide tuvastamist Rail Balticu puhul. Ta ütles, et uurimiskomisjoni moodustamine oleks asjakohane, ja küsis, millised on protsessid Leedus, kas on ühine liikumine või ei ole see praegu koordineeritud. Lauri Laats vastas, et temale teadaolevalt Leedus sellist komisjoni ei ole, Lätis aga on ja oleks hea, kui kõik kolm riiki vastava komisjoni moodustaks. Sellest tulekski suurem koostöö. 

Janar Holm lisas, et temale teadaolevalt ei ole riikide parlamentide vahel tihedat koostööd. Leedu parlamendis seda teemat ei arutata. Ta oli murelik, kui vähe Leedu ühiskonnas seda teemat arutatakse. Selleks, et see raudtee kunagi toimima hakkaks, on vaja raudteed ka põhja suunas. Seal debatti ei toimu, seega ei ole teada, kas nad peavad seda oluliseks küsimuseks või mitte. Lätis sai see alguse paljuski sellest, et seal on pisut teine olukord kui Eestis. Erinevalt algsest, lähteülesandest, tehti läbisõit läbi Riia linna, mis ühendas sellega ka lennujaama. On ebaselge, kes võttis seimi teadmata sellise kohustuse, keegi seda omaks ei võtnud, tükk aega otsiti süüdlasi. See kohustus muutis Läti projekti oluliselt kallimaks. Kindlasti oli see ka üks põhjus, miks Lätis see uurimiskomisjon loodi. 

Ta lausus, et selles suhtes, kas uurimiskomisjoni teha või mitte, tema seisukohta võtta ei saa, sest see on Riigikogu otsus. Kogu eelarve on praegu 3,2 miljardit eurot, eeldusel, et see [projekt] valmib 2030. aasta lõpuks. See on taristuehituse [summa], sealt on veel puudu rongide [maksumus] ja muud kulud. Oleks vaja selgust, kuidas see summa jaotub ja mis on prognoositav katteallikas. Vaadates, kui palju on 2025. aastaks planeeritud Rail Balticule raha riigieelarvest, [ilmneb, et] seletuskirjas oli selle kohta mitu erinevat numbrit. Oleks kindlasti vaja luua selgust, mis see maksab ja mis sammuga see edasi läheb. Ta lisas Eesti, Läti ja Leedu koostöö kohta, et Eesti on kõige rohkem sõltuv sellest, kuidas Läti ja Leedu oma asja ajavad. On ääretult oluline, et tehakse selgeks, mida Läti ja Leedu teevad. Riikidevaheline koostöö on ääretult oluline, sest [Lätil ja Leedul] on palju rohkem raha puudu. Eestil on puudu 1,8 miljardit, Lätil 4,4 miljardit ja Leedul 3,9 miljardit. 

Helir-Valdor Seeder arvas, et sellele küsimusele on põhjust fokuseerida eraldi, kuivõrd see on mahukas nii rahalises mõttes kui ka pikaajalises mõttes ning see on oma mõjudega Eesti riigile ja majandusele oluline. Riigieelarve kontrolli erikomisjonil ei ole piisavalt aega ja jõudu, et sellele projektile keskenduda. Ta lisas, et võib-olla peaks see [loodav komisjon] olema probleemkomisjoni formaadis, sest selle komisjoni eesmärk ei oleks ainult järelevalve, vaid ka see, et teha selgeks, mis siiamaani on tehtud, kuidas on raha kasutatud, kuidas projekte on juhitud, ning mis perspektiiv ja millised võimalused on, vaadates tulevikku.

Hendrik Johannes Terras tegi ettepaneku teha menetlusotsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks, 7. novembriks 2024, mis oli konsensuslik otsus; teha ettepanek eelnõu tagasi lükata, mille poolt oli 5 põhiseaduskomisjoni liiget, Laanet, Odinets, Seeme, Suslov ja Terras, vastu olid Frosch, Poolamets ja Seeder, erapooletuid ei olnud; määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Kalle Laanet, see oli konsensuslik otsus. See ongi ülevaade sellest, mis toimus põhiseaduskomisjonis. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Suur tänu väga põhjaliku ülevaate eest! Saime hea ülevaate sellest, mis komisjoni istungil toimus. Aga teile on ka küsimusi. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Te mainisite, et riigieelarve kontrolli erikomisjon on saatnud valitsusele kirja või järelepärimise, milles küsitakse selle tasuvusanalüüsi ja kõikide muude asjade kohta. Kõigepealt, kas valitsus on sellele ka vastanud? 

Teiseks, komisjonis toodi põhjenduseks, miks ei ole vaja seda erikomisjoni luua, see, et Riigikontroll on seda asja uurinud. Tõepoolest, nad tõid välja suure hulga igasuguseid negatiivseid aspekte ja selle, kuivõrd katastroofilises olukorras kogu projekt on. Kas tõesti komisjonis ei peetud arutamisväärseks seda põhjust, miks seda komisjoni tahetakse teha, et saada selgust, miks on tekkinud selline olukord, miks ei ole kõik läinud vastavalt graafikule, miks on kõik läinud kallimaks, kas keegi on rikkunud hoolsuskohustust, rikkunud seadust, olnud hooletu, kes on selles süüdi? See peaks olema ju meie kõikide ühistes huvides, aga ometigi ei olda sellest huvitatud.

Aitäh selle küsimuse eest! Minul ja komisjonil puudub, praegusel hetkel vähemalt, [teadmine,] kas riigieelarve [kontrolli eri]komisjoni päring toimus, kas see tehti – see otsustati küll, eks ju – ja kas Vabariigi Valitsus on sellele vastanud. Minul see teadmine puudub ja seda ka komisjonis ei arutatud. 

Ma üritan oma vastustes väga selgelt jääda komisjonis toimunu piiresse. Ma tean, et siin on olnud väga erinevat praktikat. Eelnõu ettekandjal on loomulikult tunduvalt laiemad piirid, tema võib rääkida põhjalikumalt ja laiemalt. Aga me oleme kippunud komisjoni ettekandes esitama ettekandja seisukohti. Minu arvates ei ole see meie kodu‑ ja töökorra seaduse eesmärgist tulenev võimalus. Nii et enne kui te järgmise küsimuse esitate, ma ütlen juba ette, et ma üritasin teile väga põhjalikult ette kanda, mis komisjonis toimus. Mina olen komisjoni ettekandja ja selle [ülevaate] ma kandsin ette. Kui [küsimus läheb] laiemaks, siis vastus saab olema väga lühike. 

Aga kuna Henn Põlluaas esitas oma küsimuse enne [minu selgitust], siis ma vastan veidi laiemalt. Kindlasti on Rail Baltic ääretult oluline projekt oma mahult ja oma eesmärkidelt. Ma vaatan Riigikontrolli auditit. Siin on väga paljud need punktid, mis tegelikult on uurimiskomisjoni eesmärgina kirjas, ka kajastatud. Meie väikese ja efektiivse riigi eesmärk peaks olema vältida dubleerimist. Nagu ka eelkõneleja siin vastas, meil on olemas korruptsioonivastane erikomisjon, meil on riigieelarve [kontrolli eri]komisjon. Väga paljudel puhkudel me tegeleme seal ühtede ja samade küsimustega, rääkimata sellest, et kui ikkagi on näha, et võib olla tegemist karistusseadustikku puudutavate küsimustega, siis selleks on meil olemas õiguskaitseorganid. Nii et see üldine hoiak oli see, et uurimiskomisjon ei anna sellist lisaväärtust, mida komisjoni loomise soovijad võib-olla ette kujutavad. Reaalsus on teine, võib-olla see kukub välja hoopis mingite asjade dubleerimisena.

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Hea ettekandja! Te tõite välja, et te hääletasite komisjonis selle eelnõu vastu, te ei soovi, et uurimiskomisjon moodustataks. Järelikult peaks teile siis kõik, mis on seotud Rail Balticuga, väga hästi selge olema. Äkki te saate vastata sellele küsimusele, mida me oleme siin kuu aega küsinud, kui palju siis järgmisel aastal kulub Rail Balticule kokku.

Aitäh! Seda küsimust komisjonis ei arutatud.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Hea Kalle! Loomulikult ma respekteerin ja jagan sinu arusaama, et sa peadki rääkima ainult sellest, mis komisjonis arutusel oli. Aga ei saa muidugi mööda vaadata sinu minevikust. Sa oled olnud ka kaitseminister. Mind ausalt öelda üllatab, et nii tänases Lauri Laatsi ettekandes kui ka üldse kogu jutus Rail Balticust väga vähe räägitakse sellest, milline on selle projekti strateegiline tähtsus. Mind ei üllata see, et Keskerakond ja EKRE sellest strateegilisest [tähtsusest] ja kaitseteemast eriti rääkida ei taha, nende jaoks pole vist see oht ka väga suur. Aga mind huvitab, kas komisjonis oli ka sellest juttu, mis on Rail Balticu tähtsus mitte ainult majanduslikust, vaid eelkõige julgeolekupoliitilisest seisukohast, arvestades neid sündmusi, mis on vahepeal, Venemaa rünnakuga seoses, toimunud Ukrainas, kus raudteed on järsku eriti aktuaalseks muutunud.

Aitäh! Komisjonis ei arutatud seda, mis on Rail Balticu eesmärk. Arutati eelkõige seda, kas uurimiskomisjon on vajalik või mitte ja kas see uurimiskomisjon saab oma tegevuse käigus avalikkuses üles tõstetud küsimustele paremaid vastuseid, kas seal midagi nihu ei lähe. Ma pean tunnistama, olles kuulanud Lauri Laatsi ettekannet, et minu mälu järgi ta isegi korraks puudutas just nimelt riigikaitselist aspekti. Nii et selles mõttes ta vastas ka laiemalt, seda ta puudutas.

Aitäh! Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu! Hea kolleeg Valdo rääkis väga õiget juttu, tõepoolest, raudtee tähtsus on suur väga erinevates aspektides. Mina toetan Rail Balticut, ma eeldan, et paljud saalis seda ei toeta, aga igal juhul on ju mõistlik jõuda selgusele, kuhu raha läheb ja kas need plaanid on realistlikud. Ka hea kolleeg Valdo saab siis palju rahulikumalt magada, kui Rail Baltic valmib õigel ajal. See peaks olema meie ühine huvi. Kas sa komisjonis jõudsid arutelu käigus järeldusele, et uurimiskomisjoni moodustamine tõstab selle projekti valmimise tõenäosust või sul sellist muljet absoluutselt ei tekkinud?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma olen küll üsnagi veendunud, et kõik [istungil] viibinud komisjoni liikmed on seda meelt, et see asi ehk Rail Balticu rahastamine, toimuvad tegevused ja selle eesmärgipärasus peavadki olema täiesti selged. Lahkarvamusi tekkis ainult ühes asjas: kas selle selguse loomiseks on vaja luua erikomisjon ehk uurimiskomisjon või mitte. Ma võin oma isiklikust kogemusest öelda, kuna ma olen vähemalt ühte uurimiskomisjoni Riigikogu liikmena juhtinud ja vähemalt ühe töös ka osalenud, et me kujutame võib-olla uurimiskomisjoni ette imerelvana. See tegelikult ei ole imerelv, seal on teatud piirangud. Nagu siin täna on mitmeid kordi jutuks olnud, meil on olemas väga erinevad formaadid, millises vormis on õigus nende küsimustega tegelda ja võib-olla on seal teatud mõttes ka see vastutus. Meil ei ole vaja jälle järgmist formaati tekitada. See oli see põhiline hoiak.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Kolleeg Valdo Randpere võttis Rail Balticuga seoses jutuks julgeoleku ja üritas süüdistada inimesi, kes Rail Balticu teemat justkui vastustavad, et nad vastustavad ka meie julgeolekut. Aga Kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo kolmapäeval Tallinna Tehnikaülikoolis konverentsil rääkis ka Rail Balticust. Ta ütles sõna otseses võttes välja, kui temalt küsiti, kas Rail Balticust on julgeolekukasu, et lihtsa sõduri vaatevinklist on Rail Balticu hind nii kõrge, et selle raha eest võiks osta sõjalisi võimeid, mida tahetakse raudteega siia tuua, ehk et selle raha võiks suunata päris julgeolekusse. See on meie julgeolekuspetsialistide arvamus. Nii et selles mõttes head kolleegid eesotsas Valdo Randperega võiks oma jutupunkte ja mõtteviisi natuke korrigeerida. Kas te jagate meie Kaitseväe juhataja mõtteid või pigem mitte?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma lugesin seda seisukohta. Kui me läheme nüüd lihtsa sõduri, nagu ta väljendas, tasemele ja tema näeb, mida vaja oleks, eks ju, siis ma usun, et lihtne sõdur näebki seda asja niimoodi. Kuid meie kaitsevõime, riigikaitse üks nurgakive on liitlassuhted ja liitlaste meie riigikaitses osalemise võimalikkus, juhul kui seda vaja on. Sellest tulenevalt on raudtee kindlasti üks olulisemaid võimalusi ja vajadusi, et me saaksime liigutada teatud võimeid vajaduse korral ühest riigist teise ehk me saame oma naaberriikidest tuua neid Eestisse. See loomulikult, nagu ka kindral ütles, ei ole mingi imerelv, aga ilma selleta ei ole meil võimalik liigutada sõjatehnikat. Loomulikult, me saame tuua seda mööda maad ja ka mööda merd, aga need on kõik piiratud võimalused. Raudtee on kindlasti kõige efektiivsem võimalus.

Rene Kokk, palun!

Aitäh! Me arutame siin praegu uurimiskomisjoni moodustamise üle, Rail Balticu üle. Ma ei tea, kolleeg Randpere küsimusest võis jääda mulje, et riigikaitseline aspekt on kuidagi tähtsam kui see, et oleks läbipaistvus ja arusaamine, et kõik asjad on õiged. Kas komisjon seda arutas? Selge on see, et oma riigikaitseaspekt seal on, seda on siin täna ka korduvalt räägitud. Kuidagi jäi aga küsimusest selline mulje, et riigikaitseline aspekt oleks nagu üle sellest arusaamast, et projekti teostamine peab olema aus ja läbipaistev. Kas te seda ka konkreetselt arutasite?

Aitäh selle küsimuse eest! Minule ei jäänud muljet, et Valdo Randpere küsimuses oleks olnud see riigikaitseline aspekt nagu erilise rõhuga. Tema küsimus oli see, kas seda ka arutati. Seda ei arutatud.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Kuna siin on läinud niimoodi pedagoogilisteks sõnavõttudeks ja üksteise õpetamiseks, siis ma jagan nüüd Helle-Moonika Helmele ka suurt saladust, et need sõjalised võimed, mida Eesti soetab, me soetame oma eelarvevahendite eest, Rail Balticut rahastatakse aga väga suures mahus Euroopa Liidu raha eest. Juhul kui me jätame Rail Balticu praegu pooleli, peame ka juba saadud raha tagasi maksma. Küll aga ei saa me seda raha kasutada sõjaliste võimete soetamiseks. Lihtsalt teadmiseks.  

Aga et oleks ka ilus küsimus, siis ütlen, et minu küsimus tegelikult oli ju ajendatud sellest, et mul on tunne – ja ma arvan, et ma ei eksi –, et väga paljud inimesed, kes praegu räägivad mingist komisjonist, on olnud aastate jooksul alati Rail Balticu kui sellise vastu. Nüüd on leitud järjekordne võimalus, kuidas oma vastumeelsust väljendada. Sellepärast ma küsingi …  

Teie aeg!

… äkki nendele inimestele ei ole kohale jõudnud, et Rail Balticu strateegiline tähtsus on vahepeal tõusnud.

Ma pean tunnistama, et komisjonis seda ei arutatud, ja ma ei oska ka öelda, kas see on see eesmärk komisjoni moodustamist soovijate peades. Ma olen teistpidi nõus sellega, et maksumaksja raha eest, Eesti või Euroopa Liidu maksumaksja raha eest tehtud rahvusvahelised projektid ja samamoodi Eesti projektid peavadki olema väga selged ja peab ka paistma välja nii, et kusagil ei kuritarvitata mingeid rahalisi vahendeid. Ma ju ühtpidi saan opositsioonist aru, olles ise pikki aastaid opositsioonis olnud. Sa tahadki teha sellises formaadis võimalikke uurimiskomisjone või probleemkomisjone, kus sa saaksid rohkem pildil olla ja võib-olla saaksid ka natuke rohkem informatsiooni, aga see ei ole alati kindel. See eesmärk, mida selliste komisjonide loomisega soovivad saavutada võib-olla mõningatel puhkudel need, kes soovivad seda komisjoni luua, tegelikult üldjuhul ei ole saavutatav nende õiguslike hoobadega, mis on sellele komisjonile antud. Päeva lõpuks, kui on tegemist ikkagi reaalsete, karistusseadustikus olevate tegevuse tunnustega, siis sellega tegeleb ikkagi õiguskaitseorgan. Kui sellised kahtlused on, siis ei ole mõtet teha vahekomisjoni, vaid tuleb pöörduda otse õiguskaitseorganite poole. See on tunduvalt selgem ja lühem tee ning ka efektiivsem.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te tegite kriitikat eelnevalt ja ka Valdo Randpere tegi kriitikat, [rõhutades,] et Rail Baltic on strateegiliselt ülioluline objekt, samas kritiseerisite selle kindrali arvamust selle kohta. Aga ma soovitan teil mõlemal lahti lüüa ajalooõpikud. Valgevene ja Ukraina partisanid halvasid raudtee õhkimisega sakslaste varustamise idarindel. Seal oli see võrk palju [tihedam]. Praegu on meil sisuliselt tegemist kahe rööpapaariga, mida kas Kinžalide või millegi muuga, näiteks liugpommidega, on võimalik nii mitmes kohas ära lõhkuda, et taastamine on sisuliselt võimatu. Nii et ma olen ikkagi seisukohal, et strateegilist tähtsus ta omab küll, aga tõsise konflikti puhul see muutub lihtsalt olematuks. Olete nõus?

Aitäh selle küsimuse eest! Esiteks, ma ei kritiseerinud ei kindrali ega ka sõduri seisukohta, absoluutselt mitte, vaid ma üritasin väljendada, et ma saan neist aru, sellest, mida nad väljendavad. Kui me räägime raudtee tähtsusest, siis tuleb öelda, et raudtee on loomulikult oluline selles mõttes, et me saaksime liigutada võimalikke sõjalisi võimeid, aga samamoodi annab ta ju ka vaenlasele võimaluse liigutada oma sõjalisi võimeid. Nagu ka kindral seal artiklis välja tõi, võib väga selgelt juhtuda, et pärast võimete kohaletoomist tulebki raudtee õhku lasta, et vaenlane ei saaks oma võimeid liigutada. See ei ole mustvalge ei üht‑ ega teistpidi, ja see ei olnud kindlasti mitte kriitika selle pihta.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kõneleja! Tõesti, Rail Balticu projekt on suure strateegilise tähtsusega. Aga üks tähtis strateegiline objekt on jäänud unarusse, see on Tallinna–Helsingi tunnel. Mis te arvate, kas Rail Balticu rajamine on mõistlik ilma selle tunnelita, mis annaks ühenduse Põhjamaadega? Sellised venitamised Eesti mainele loomulikult hästi ei mõju. Ehk see komisjon, samalaadne on moodustatud ju ka Lätis, tõstaks mingilgi määral Eesti mainet selle [raudtee] rajamisel.

Aitäh! Lühike vastus on see, et komisjon seda ei arutanud, punkt üks. Punkt kaks: maine määrab ikkagi see, kas etteantud ülesanne ja eesmärk saavutatakse ja saavutatakse mõistliku aja jooksul, nagu märgitud, ning loomulikult koostöös [teistega]. Kõigi muude asjade kohta ma veel kord ütlen, et see uurimiskomisjon ei ole mingi imerelv, mis lahendab neid küsimusi. Jah, kui meil on tõesti vajadus millegi väljaselgitamiseks ja muid formaate ei ole, siis on mõistlik seda teha. Aga vähemalt tollel hetkel oli komisjoni enamuse seisukoht, et seda vajadust ei ole.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised ja palun siia Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel kõnelema kolleeg Anti Poolametsa. Palun! 

Ma palun lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Lugupeetud saadikud! Austatud juhataja! Teema on selline, mis vajab tõsist arutelu, sest need summad on nii suured, et võivad terve meie riigieelarve löögi alla panna. Kui me õigel ajal neid teemasid läbi ei hekselda, võime sattuda olukorda, kus meie rabade keskel kõrguvad uhked ökoduktid, aga raudteed seal vahel ei olegi. Ei ole ka ühendust, ei saa Varssavisse, ei saa isegi Riiga. Sellepärast on see uurimiskomisjon kindlasti kasulik ka Rail Balticu pooldajatele, ilmselgelt, sest hallid tsoonid töötatakse läbi ja see vähendab neid riske, et te satute ise löögi alla, nii nagu Lätis ootamatult juhtus.

Kahjuks läks Valdo Randpere ära, ma oleksin tahtnud riigikaitselistel teemadel temaga rohkem diskuteerida. Jah, tema hakkas väga intensiivselt õpetama neid erakondi, kes on aastaid hoiatanud riskide eest, aastaid võidelnud riigikaitse eest. Aga Jürgen Ligi, Valdo Randpere ja teised on võidelnud hoopis kummaliste asjade eest, nagu ajateenistuse ärakaotamine. Head inimesed, me oleksime täna riigikaitselises pankrotis, kui Reformierakonna pikaajaline tahe oleks läbi läinud. Sellepärast ma imestan Reformierakonnas olevate erukindralite võimekuse üle Jürgen Ligiga ühe laua ääres istuda ja teda veenda, et riigikaitset on päriselt vaja. Me nägime seda keerulist olukorda ka siinsamas puldis, kui pärast täiemahulise sõja algust tuli Jürgen Ligi siia pulti ja ütles, et keskmaa õhutõrjet meil vaja ei ole. Selgus, et ikkagi on. Nii et vaadake, kui nii ebakompetentsed inimesed on päriselt riigikaitset juhtinud ja tegu on Eesti valitsuserakonna ühe mõjukaima liikmega, siis ma muretsen tõsiselt Eesti riigikaitse tuleviku pärast, ka rahanduse tuleviku pärast. Põhjusega. 

Komisjone oleks vaja rohkem. [Oleks vaja] küsida, kelle huvides oli kümme aastat võidelda ajateenistuse kaotamise eest. Miks selline soov tekkis? Kes seda tagant tõukas? Millise riigi huvides oleks Eesti kaitseväe pankrotti ajamine? Kas see oli rumalus või oli seal midagi veel?

Samamoodi oleks meil vaja uurimiskomisjoni Johanna-Maria Lehtme asjus, kuna prokuratuur ei ole millekski võimeline, politsei ei ole millekski võimeline, aga me tahame teada, kas näiteks siin saalis on inimesi, kes märgitud kaartidega siia said. Kas Slava Ukraini raha võidi kasutada valimiskampaaniaks? Ma tahan seda teada, kõik tahavad seda teada. 

Kui õiguskaitseorganid ei funktsioneeri, mis me siis teeme? Me tegime siin VEB Fondi komisjoni, mis andis meile olulist lisainfot 32 miljoni dollari varguse kohta, kadumise kohta. Aga see teema oli aegunud, nagu ikka, nagu aegus Tallinna Sadama teemagi.

Ehk nende komisjonide vajadus siin, vaadates minevikku, on olnud märkimisväärne. Tuletan meelde just nimelt VEB Fondi komisjoni. Tänu sellele oli võimalik isegi raamatuid kirjutada, selle töö alusel, et tuvastada vähemalt tõde, isegi kui ei olnud võimalik neid tegelasi vastutusele võtta. 

Aga ma tuletan veidi numbreid meelde. 2011 hindas Briti konsultatsioonifirma AECOM Eesti osaks 440 miljonit eurot. See on enam-vähem see, mida meil ühe-kahe aastaga sinna tahetakse panna. Aga lõppu ei paista. Nii et teema on tõsine. Tookord leiti, et tuleb kasutada olemasolevat trassikoridori, mitte mingit ülikallist liigliha selle projekti juurde panna. Nii et nüüd, kui Lätis skandaal puhkes, puhkes see just ülikalli Riia keskraudteejaama, Rail Balticu jaama ümber ja Läti poliitikud avastasid, et neil seda raha ei ole. Siiamaani ehitus toppab. Kuigi meil oli ka häid uudiseid, et 1 miljard Euroopa Liidust leiti raha juurde. 2017 oli see summa, mis läheks [raudteele] Tallinnast Leedu piirini välja, 5,8 miljardit eurot. Me näeme ju erinevust.

Kuulake Läti poliitikuid, kes selle komisjoni lõid. Läti Vabariigi endine transpordiminister Jānis Vitenbergs ütles intervjuus, et Euroopa Komisjon on ammu selgelt öelnud, et Euroopa Liidu vahendeid ei kasutata juurdepääsuteede, piirkondlike jaamade ja kaubatöötlemisparkide rahastamiseks. Kuidas meil on, tahaks selgust saada. Vitenbergs ütles, et ta ei tea, kas see oli tema eelkäijate hirm või lihtsalt hoolimatus, et valitsuse ja ühiskonna eest jäeti saladusse info tegeliku olukorra kohta, ta ei oska seda seletada. Läti parlamendi uurimiskomisjoni esimees Andris Kulbergs ütles, et Rail Balticu raudtee projekt on nii sügavas augus, et võib oluliselt mõjutada praegust riigieelarvet. Ta leidis, et Rail Baltic on sajandi ja Läti ajaloo suurim projekt, millest võib saada sajandi suurim mure, mis puudutab igat Läti elanikku. Kulbergs tõdes, et tulekahju on väga suur ja see tuleb kustutada. Me peame mõtlema, kuidas rööbastelt väljasõitnud rong rööbastele tagasi saada.

Vaadates Eestit, näeme, et Rail Balticu põhihädad on ikka samad: nõudluse probleem, keskkonna säästmise probleem, maavarade raiskamine, lõputu kulude kasv, Balti riikide ja Poola koostöö probleem, Euroopa rahastuse probleem, ülalpidamise probleem. Kust võtta raha rongide jaoks? Seegi on läbi mõtlemata. 

Nii et ma leian, et VEB Fondi komisjon tegi tõhusat tööd. Kokku oli lausa 40 komisjoni istungit ja materjali kogunes palju. Ma usun, et ka siit selgub väga olulist infot ja see võib parandada riikide koostööd. 

Ma toon veel ühe näite. Tartu kui kultuuripealinna projekti ajal ei ole siiamaani ilma jamadeta, konfliktideta saadud tööle Tartu–Riia rongi. Teeks need lihtsad asjad ära. Ka riigikaitseliselt muide, härra Valdo Randpere: raudtee on olemas ja soomukid liiguvad seda mööda ka praegu.

Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni nimel kõnelema palun Riigikogu kõnetooli Anastassia Kovalenko‑Kõlvarti. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Viimase kuu aja jooksul oleme siin saalis püüdnud saada vastust väga lihtsale küsimusele: kui palju raha eraldatakse eelarvest Rail Balticu projektile? Küsisime seda küsimust rahandusministri käest mitu korda, eelarve esimese lugemise ajal, isegi umbusalduse [avaldamise] ajal, sest seletuskirjas on Rail Balticu kohta üheksas erinevas kohas üheksa erinevat numbrit. Keegi vastust ei tea. Eile esines riigikontrolör meile oma ettekandega eelarve läbipaistvusest. Me küsisime ka tema käest, kas tema saab aru, mis see number on. Riigikontrolör ütles, et ka temal ei ole seda vastust. Tema soovitus meile oli see: lähtuge kõige suuremast numbrist. Ju siis see võib olla tõele kõige lähemal. Ma arvan, et juba see peaks olema põhjuseks, miks meil on vaja moodustada eraldi uurimiskomisjon Rail Balticu teemal. Meie kolleegid Lätis on sellise komisjoni juba ära teinud. 

Räägime veel numbritest. Figureerib kolm erinevat numbrit, kui palju Rail Balticu projekt võiks Eestis maksma minna. Esimene neist on 4 miljardit eurot, see tuleneb tasuvusanalüüsist, mille tellis Rail Balticu keskne keha, mis asub Lätis. Aga 4 miljardi kõrval on veel kaks ametlikku numbrit: üks on 3,1 miljardit ja siis on 3,6 miljardit. Neid [numbreid] kasutab Eesti Rail Baltic.

Miks need numbrid siis niiviisi muutuvad? Seda väiksemat summat kasutatakse selleks, et öelda: see on ehituse esimene etapp. Aga tegelikult see tähendab, et kahe rööpapaari asemel ehitatakse ühte rööpapaari, ehitust tõmmatakse koomale minimaalse toimivuse tagamiseks. Aga mida see tähendab, minimaalne toimivus? Täpselt ei olegi teada, kas perroonidel on mingid varjualused või pole sedagi. Kui küsitakse numbreid, siis vastavalt olukorrale kasutatakse ka vastavat summat. Kui soovitakse rääkida, et hoitakse kokku, öeldakse 3,1 miljardit. Kui räägitakse projekti ilusamaks, siis kasutatakse suuremat numbrit. 

Veel üks aspekt, mille tõi välja ka kolleeg Lauri Laats. Need arvutused ei sisalda rongide maksumust ega iga-aastast dotatsiooni. Nii et need arvutused ei ole tegelikult veel isegi lõpuni teada. Eesti, Läti ja Leedu ühine riigikontroll tõi juunis välja, et kulud on vahepeal kasvanud neljakordseks kui mitte rohkem, aga seejuures püütakse meile öelda, et ka tulud kasvavad: "Ärge muretsege, tulud kasvavad samamoodi!" Esiteks, neid niinimetatud tulusid on kaks korda vähem kui kulusid. Aga siin tuleb teha vahet ja see on hästi oluline, see kõlas ka saalis. Kulud on reaalne raha. Kui lihtsustatult öelda, siis see on raha, mille sa saad pangaautomaadist välja võtta, see on raha, mida me reaalselt kulutame oma eelarvest ehitamiseks. Aga tulusid arvutatakse täiesti teistmoodi, tulusid nimetatakse sotsiaal-majanduslikuks kasumiks. Ehk kasum tasuvusanalüüsi järgi peaks olema aeg, mida inimesed hakkavad võitma, kui nad kasutavad Rail Balticut. Selle väärtuseks on arvestatud 11,8 miljardit eurot kolme riigi peale. Aga ma tuletan meelde, mis on kulud kolme riigi peale. Kulud kolme riigi peale on 23,8 miljardit. Ehk siis kulud on 23,8 miljardit ja sotsiaal-majanduslikud tulud, mitte reaalne raha, on 11,8 miljardit. 

Ja veel üks aspekt. Projekti olulisust selgitatakse sellega, et tegemist on julgeolekuprojektiga. Valdo Randpere tundis muret …

Paluks veel lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun! 

Valdo Randpere tundis väga muret, kuidas nüüd Keskerakond sellest aru ei saa, sellest ei räägi. Aga me just saamegi sellest aru ja seetõttu tunnemegi muret, kuidas see projekt saada õigel ajal valmis sellisena, nagu meie seda näeme. 

Näiteks, arvutused olid tehtud nii, et sinna hulka arvestatud kulud ei arvestanud kõiki investeeringuid, mis muudaksidki selle objekti strateegiliseks, [peame silmas] kas või seda, et sillad peavad suutma välja kandma suuremat koormust, kui hakatakse tehnikat vedama. 

Vaatame Rail Balticu juunikuist tasuvusanalüüsi. Seal veidi puudutatakse seda teemat, aga Rail Balticu potentsiaali nähakse just sõjale vahetult eelneval ajal. Tasuvusanalüüs toob välja, et kui on tunda, et sõda võib puhkeda, siis enne sõja puhkemist saab Balti riikidest iga päev 143 000 inimest Poola põgeneda. Jah, nii täpselt on välja arvutatud. Nii et seda analüüsiti, aga ei analüüsitud seda, kuidas sõjaolukorras võiks Rail Balticust reaalselt kasu olla, peale põgenemise [võimaldamise]. 

Need on need küsimused, mida me peame küsima. Meie tahamegi vastust just nendele küsimustele, mitte sellele küsimusele, mida tasuvusanalüüs välja toob, et kui kiiresti keegi saaks põgeneda. Kuidas me saame strateegiliselt seda projekti kasutada? Miks selliseid küsimusi ei esitata?

Muidugi jääb üles ka küsimus, kust tuleb lisaraha. 2026. ja 2027. aastal on meil mitmesaja miljoni euro ulatuses kulusid, mida tuleb katta, aga sellele pole praegu tagatud Euroopa Liidu rahastust. Kliimaministeeriumilt pole tänaseni tulnud vastust, kust me selle raha leiame. Kas me võtame laenu? Kas tuleb mingi uus maks? Või jääb see projekt vahepeal seisma? Need on need asjad, millele peame tegelikult juba täna vastuseid leidma.

Ma arvan, et küsimusi on päris palju, olgu see riskijuhtimine, tasuvusanalüüs, katteallikate olemasolu või tööde õigeks ajaks valmimine, aga ka see, kuidas me saame tagada, et hangetes ei osaleks ettevõtted, kellel on maksuvõlad. Need probleemid juba eksisteerivad. Mida me teeme olukorras, kus meie saame oma osa valmis, aga Läti jääb hiljaks? Lätist on tulnud juba signaale, et nende jaoks on praegu prioriteet Kaunase suund. 

Mina usun, et kõik need on sellised küsimused, millest huvituvad kõik fraktsioonid, kõik Riigikogu liikmed ja millega võikski eraldi tegeleda Riigikogu spetsiaalne uurimiskomisjon, kuhu oleksid kutsutud kõikide fraktsioonide esindajad. See on selline eelnõu, mille puhul võiks olla konsensus koalitsiooni ja opositsiooni vahel, sest meie kohustus [on jälgida], et rahva raha oleks kasutatud eesmärgipäraselt ja et riigile ei tekitataks ebamõistlikult suurt kahju. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Enne kui ma sulgen … Siiski on. Teeme siis nii, et, Valdo Randpere, teie nimi kõlas, te saate vastusõnavõtu. Palun!

Aitäh! Minu nimi kõlas isegi mitu korda. Ma oma üllatuseks panen tähele, et ma olen muutunud järsku peaaegu debati peategelaseks nii EKRE kui ka Keskerakonna jaoks. Mul on mõlemale väike vastus, aga ma annan selle ühe vastusõnavõtuga, ma ei hakka kahte taotlema. 

Muidugi, ma kardan, et ma ei ole ainukene, kes leiab mingit siirusepuuet selles, kui Keskerakond kirglikult räägib siin korruptsiooni vastu võitlemisest ja sellest, et ta tahab [tugevdada] Eesti julgeolekut. 

Aga mis puutub EKRE esindajasse Anti Poolametsa, siis, Anti, nii palju võiks ikka teada, enne kui päris jama lähed suust välja ajama, et ma ei ole mitte kunagi mitte ühegi sõnaga puudutanud ajateenistust, selle muutmist või ärajätmist või [allesjätmist], mitte ühegi sõna ega silbiga. Nii et ära inkrimineeri mulle sõnavõtte, millega ma kunagi ei ole [esinenud].

Aitäh! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Jaak Aabi. Saan aru, et tal on soov kõneleda Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel ja tal on volitus.

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Kindlasti on Rail Baltic juba viimased, ma ei tea, vähemalt kümmekond aastat kirgi kütnud. Me teame neid objektiivseid põhjusi, võib-olla ka veidi subjektiivseid põhjusi, millest on tulnud nii see venimine kui ka kallinemine. Aja jooksul on osa meie naaberriikide plaanid muutunud edasi-tagasi, aga ma tahan kinnitada, et see on momendil ka üks Euroopa Liidu prioriteetsemaid taristuprojekte. See on väga oluline kolmele Balti riigile, aga ka meie naaberriikidele. Ma olen kohtunud soomlaste parlamendirühmadega, kes väga tõsiselt tunnevad huvi, kuidas me selle projektiga edasi läheme. Nad näevad siin täiesti selgelt oma majandusele, oma kaubavahetusele Euroopaga ühte lisavõimalust. On pessimismi selles suhtes, kas ta tasub ära või ei tasu, et kui täpsed need uuringud on. Seda on tõesti keeruline öelda, aga need uuringud täpsustuvad ja neid otsuseid järjest tehakse. 

Tõesti, 2017. aastal koostatud ajakavast oleme lootusetult maas. See juhtimisstruktuur kolme riigi peale on keeruline. Aga ma saan ka öelda, et see on üks kümnest suurimast taristuobjektist maailmas. Midagi teha ei ole, vaatame ükskõik milliseid suuri taristuobjekte, neid iseloomustavadki viibimine ja kallinemine, arvestades ka seda inflatsioonikeskkonda, mis on nii Euroopas kui ka mujal maailmas. 

Mida on viimasel ajal tehtud, mis annab meile siiski teatud kindluse, et nende otsustega minnakse edasi? Eesti, Läti ja Leedu valitsus on ka koos seda küsimust arutanud, peaministrid hiljuti kohtusid. Euroopa Komisjon on öelnud, et [see, millele läheb] põhitähelepanu, see esimene etapp, mis peab võimalikult kiiresti valmis saama, on põhitrass. Ma saan öelda, et Eestis on väga selged otsused tehtud. Selle aasta lõpuks on sellest 213 kilomeetrist kaetud ehitushangetega – 213 kilomeetrit on [selle raudtee] pikkus siin Eestis – üle 100 kilomeetri. Need ehitused kõik algavad – osa juba käib – järgmisel aastal. 

Olen küsinud selle kohta taristuministrilt, kes tegi valitsusele ettepaneku kaasata ka CO₂ vahendeid, ja see otsus on tehtud. Võin öelda, et trassi ehituseks läheb lähiaastatel 197 miljonit ja ka Soodevahe ühisdepoo ehituseks, kus on ka Elronil vajadus olemas, nii et on mõistlik teha seda koos, on eraldatud 74 miljonit CO₂ vahendeid. Nii et järjest on neid otsuseid tehtud, järjest kindlamaks see ehitus ja perspektiiv muutub. 

Mina julgen öelda, et 2030. aastaks suudab Eesti põhitrassi valmis ehitada. Aga muidugi ei oska mina öelda, mis juhtub Lätis ja Leedus. Selle [valmimise] nimel tehakse kindlasti tööd. Ka Euroopa Komisjon on kinnitanud, et jätkuvalt on see üks prioriteetseid projekte. Järelikult laheneb ka järgmise rahastamisperioodi küsimus tõenäoliselt positiivselt. Jah, alati, me teame, tekivad rahastusperioodi alguses tõrked, aga siin on erinevaid teisi võimalusi, on see sildfinantseerimine, seni kuni uued Euroopa rahad avanevad, või mingid laenuvõimalused, kuid seda on kindlasti võimalik lahendada, mitte nii, et öeldakse, et meil 2028 jääb see kõik äkki seisma. Kindlasti ei jää. 

Mina saan kindlalt öelda seda, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon toetab võimalikult kiiret Rail Balticu valmisehitamist. Siin on kõlanud, et kus neid küsimusi käsitletakse. On nimetatud küll riigieelarve kontrolli erikomisjoni, korruptsioonikomisjoni isegi, kui see peaks mingite aspektide vastu huvi tundma. Aga ausalt öelda ei ole ma kuulnud ühtegi tõsist kahtlustust või fakti, millele tahetakse siin viidata nagu korruptsioonile. Kui neid on, siis sellega tegelevad vastavad organid ja kindlasti saab sellega tegeleda korruptsioonikomisjon. 

Kui me räägime Rail Balticu uurimiskomisjonist, siis mina julgen öelda, et majanduskomisjon selline [komisjon] ongi. Me kuulame Rail Balticu projekti edenemise aruannet vähemalt kaks korda aastas – detsembris on see meil jälle kavas – ja me oleme suhteliselt hästi selle infoga varustatud. Kui väidetakse, et kuskil on veel mingit infot, mida ei valda Riigikontroll, majanduskomisjon, riigieelarve kontrolli erikomisjon ega valitsus, siis mina seda ei tea. Sellepärast Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ei toeta sellise uurimiskomisjoni loomist, pigem pooldame panustamist olemasolevatesse formaatidesse. Arutame seda siis oluliselt tähtsa riikliku küsimusena, kui keegi sellise ettepaneku teeb. Aga see info on kõigile kättesaadav, kindlasti ei ole mingit varjamist, mida see uurimiskomisjon saaks tuvastada. Aitäh!

Aitäh! Nii, Lauri Laats, teil on kõnesoov, aga kuna esimesel lugemisel võivad sõna võtta üksnes fraktsioonide esindajad, siis … Kuidas? (Lauri Laats räägib saalist.) Sellist asja ei ole olemas. Sellist asja ei ole olemas. Ma ei saa teile seda [võimalust] anda. Sellisel juhul, kuna rohkem kõnesoove ei ole, ma sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 460 esimesel lugemisel tagasi lükata, aga nüüd on sõnavõtusoov Lauri Laatsil. Palun!

Aitäh! Enne hääletuse läbiviimist sooviksime vähemalt kuueminutilist vaheaega.

Aitäh! Ma saan aru, et istungit ei ole pikendatud. Kuus minutit vaheaega keskfraktsiooni palvel, mis tähendab seda, et meie istungi aeg saab täis ja tänane istung on lõppenud. 

V a h e a e g