Austatud Riigikogu! Enne tänase päevakorra juurde asumist on meil suur rõõm ja au tervitada siin Riigikogu istungisaalis Ukraina parlamendi esimeest härra Ruslan Stefantšuki. Eesti toetus Ukrainale püsib vankumatu, jätkame igakülgselt Ukraina abistamist, kuni sõda on võidetud ja rahu taastatud. Annan siinkohal edasi sõna Ruslan Stefantšukile. Slovo nadajetsja vam, pane holovo! 

Riigikogu! President! Kallis Lauri! Riigikogu liikmed! Lugupeetud Ukraina kogukonna esindajad Eestis! Kallid sõbrad! (Aplaus.)

Tänan teid mulle antud võimaluse eest esineda Riigikogus, Eesti demokraatia südames. See süda varustab Eesti omariikluse verd vabaduse, patriotismi ja solidaarsuse hapnikuga. Just siin hoitakse mälestust Eesti rahva kangelaslikust minevikust, just siin pannakse paika plaanid õnneliku tuleviku kindlustamiseks Eesti rahvale: rahvale, kellele mu tänane pöördumine pühendatud on. Ja just siin, head sõbrad, teie parlamendis peaksid kõlama esimesed tänusõnad kogu selle toetuse ja abi eest, mida Eesti on vankumatult Ukrainale osutanud juba peaaegu kolme aasta jooksul.

Esiteks sooviksin südamest tänada teid selle eest, et olete alati olnud meie kõrval. Ma mäletan väga hästi president Alar Karise ajaloolist visiiti Kiievisse kaks päeva enne täiemahulist sissetungi. Tol päeval, 22. veebruaril 2022. aastal, ütles ta nii: "Me oleme Ukrainaga solidaarsed. Me ei põgene kuhugi ja toetame teid igakülgselt ka edaspidi." Ja nii ongi. Te ei pööranud selga, ei põgenenud ja jätkate vankumatult meie abistamist ka praegu. Tahan pühendada selle kummarduse ja aplausi teile ning kõigile eestlastele, head sõbrad! Ma tänan teid! (Aplaus.) 

Teie olite nende väheste seas, kes meile tol ajal esimesi relvi andsid, isegi enne täiemahulise sissetungi algust. Teie antud Javelinid peatasid 2022. aasta talvel vaenlase Tšernihivi ja Kiievi lähistel. Otsus anda meile kõik Eestis olemas olevad haubitsad tugevdas meie kaitset idas ja lõunas. Teie õhutõrjesüsteemid Mistral tegid Ukraina taeva palju ohutumaks ja aitasid päästa paljude ukrainlaste elusid. Teie kehtestatud sanktsioonid pidurdasid Putini sõjamasinat ja hindamatu Eesti humanitaarabi võimaldas hävitatud linnades elavatel inimestel üle elada külmad ilmad. Kümned tuhanded Ukraina naised, lapsed ja eakad leidsid ajutise varjupaiga, töö ja hariduse Eestis. Selliseid asju ei unustata, need jäävad igaveseks meelde.

Eraldi sooviksin tähelepanu juhtida Riigikogu rollile. Sooviksin südamest tänada teid, sõbrad ja kolleegid, nende üheksa Ukraina toetuseks vastu võetud võimsa avalduse eest, igaühe eest eraldi. Ma tänan, et te ei lase maailmal Ukraina vastu algatatud sõda ära unustada. Ma tänan, et räägite sellest nii valjusti, et olete selles võitluses koos meiega ja et veenate partnereid ja neid, kes ikka veel kõhklevad. Teie viimati vastu võetud otsus tunnistada krimmitatarlaste 1944. aasta suurküüditamine genotsiidiaktiks on meie arust üks väga kindlameelne samm teel õigluse taastamiseni. (Aplaus.) 16. oktoobril te ütlesite üksmeelselt, et Krimm on Ukraina, Vene agressioon on kuritegu ja küüditamine on krimmitatarlaste genotsiid ja et Venemaa praegused teod on genotsiidipoliitika jätkamine ning kõik süüdlased tuleb võtta vastutusele. Meie jaoks on see kristalne selgus eriti oluline käesoleval aastal, mil ukrainlased ja krimmitatarlased meenutavad 80 aasta möödumist küüditamisest ja mälestavad selle ohvreid. 

Head sõbrad, me peame lõpetama mitte ainult genotsiidipraktika, vaid ka poolikute ütlemiste, poolikute hinnangute ja poolikute järelduste tegemise praktika. Kõike tuleb nimetada õige sõnaga: kurjust tuleb kutsuda kurjuseks, mõrtsukaid mõrtsukateks, genotsiidi genotsiidiks, agressorit agressoriks ja agressiooni ohvrit ohvriks. Ma loodan, et Riigikogu avaldus on eeskujuks ka teistele parlamentidele üle maailma ja paneb neid heaks kiitma õiglaseid otsuseid. 

Ja praegu on meil vaja kiireid ja tõhusaid otsuseid. Meil on vaja Ukraina sõjalise toetuse suurendamist. Meil on äärmiselt vaja õhutõrjesüsteeme, et me saaksime lõpuks ometi sulgeda taeva Ukraina kohal ja kaitsta meie inimesi. Ma palun teid aidata kaasa õhukilbi loomisele üle Ukraina lääneosa. Euroopa Liidu ja NATO naaberriikidel on olemas ju kõik võimalused lasta alla vaenlase raketid ja droonid.

Me palume teie abi, et võetaks maha kõik Ukrainale kehtestatud piirangud seoses kauglaskesüsteemide kasutamisega selleks, et hävitada Venemaa Föderatsiooni territooriumil asuvaid sõjaväelisi objekte ja sihtmärke, mis on võtmetähtsusega agressiooni elluviimisel. Meil on vaja hävituslennukeid ja vastavat väljaõpet meie pilootidele. Ukraina energeetikasektor vajab ka toetamist. Me palume teilt, meie sõbrad, edaspidist eestkõnelemist nimetatud küsimuste arutamisel partneritega. Me oleme täis kindlameelsust lõpetada see sõda meie võiduga, et saaksime rahus edasi elada.

Just eelmisel nädalal esitas president Volodõmõr Zelenskõi Ülemraada kõnetoolist võiduplaani Ukraina rahvale. Lubage mul seda teile esitleda. See koosneb viiest punktist, mis üksteist vastastikku täiendavad ja tugevdavad, nagu viis sõrme käel, mis on valmis end rusikasse suruma. 

Esiteks, me ootame kiiret kutset Ukrainale NATO-ga liitumiseks. Pole kahtlust, et selle kutse fakt iseenesest saab rahu fundamentaalseks aluseks. See on esialgne võiduplaani lähtepunkt.

Teine punkt keskendub Ukraina kaitsevõime tugevdamisele. Selle punkti realiseerimine eeldab Ukraina relvajõudude operatsioonide jätkamist teatud Vene Föderatsiooni piirkondades, Ukraina positsioonide tugevdamist ja Venemaa ründepotentsiaali hävitamist okupeeritud territooriumitel. Selle eelduseks on ka partneritelt abi saamine, sealhulgas Ukraina relvajõudude kiireloomuliste ja spetsiifiliste vajaduste täitmine.

Kolmas punkt puudutab agressori heidutamist. Teeme ettepaneku paigaldada meie territooriumile kompleksne mittetuumaalane strateegiline heidutuspakett, mis oleks piisav riigi kaitsmiseks Venemaa mis tahes sõjalise ohu eest. Heidutuspaketi eesmärk on hävitada agressori motivatsioon sõda eskaleerida ja tuua ta tagasi läbirääkimislaua taha. 

Neljas punkt käsitleb strateegilist majanduslikku potentsiaali. Ukrainas on suured mitmesuguste kriitiliselt oluliste maavarade, näiteks uraani, titaani, liitiumi ja grafiidi leiukohad. Teeme ettepaneku sõlmida erilepe nende kriitiliste ressursside ühise kaitsmise ning kaevandamise kohta ja neist kasu saamiseks. See on maailmatasemel potentsiaal ja me eeldame, et nende ressursside rahumeelseks ja ohutuks kasutamiseks leitakse strateegiline lähenemisviis.

Lõpuks viies punkt, mis on mõeldud elluviimiseks peale sõda. Euroopa ja maailma jaoks on julgeolek vajalik mitte ainult täna, vaid ka homme. Seetõttu on Ukraina sõjaväelased valmis sõjajärgses Euroopas asendama teatud olemasolevaid sõjaväekontingente. 

Meie armeel on reaalne kaasaegse sõjapidamise kogemus. Nad oskavad kasutada lääne relvastust ja on valmis tõhusaks koostööks NATO partneritega. Võiduplaan on asendamatu selleks, head sõbrad, et luua vajalikud tingimused Ukraina rahuplaani täiemahuliseks elluviimiseks, mis leidis laia toetuse Eestis ja Eesti parlamendis. Me hindame seda toetust, nii nagu ka Eesti osalemist esimesel ülemaailmsel rahutippkohtumisel. Me valmistume juba teise korraldamiseks. 

Täna siin kõrgest kõnepuldist rääkides palun ma teid, kallid sõbrad, toetada Ukraina võiduplaani ja aidata see ellu viia. Koos me rajame teed õiglase rahuni vaba maailma tingimustel. 19 sõjalise abi paketti väärtusega üle 541 miljoni euro, 1,4% Eesti SKP-st – seda olete teinud teie ja see on tõesti muljetavaldav. Ma tean, et teie võimalused pole lõpmatud, kuid ma tean täpselt, et Eestil on üks ammendamatu ressurss, ja see on võime olla eestvedaja, juht. Nii loodi tänu teile laskemoonakoalitsioon ja IT-koalitsioon. Sündis ka Eesti Ukraina võidustrateegia aastateks 2024–2027. Samuti olete vastu võtnud otsuse Ukraina pikaajalise strateegilise toetamise kohta tasemel 0,25% SKP-st järgmise nelja aasta jooksul. 

Meil on vaja Eesti eestvedamist, et tugevdada Ukraina kaitsevõimet. Investeerige Ukraina kaitsetööstusse. Hakkame koos ehitama kaitsekilpi Vene agressiooni eest järgmisteks aastakümneteks: alates Sea Baby ja Magura meredroonidest kuni Paljanõtsja rakett-droonini ja tankitõrjekompleksist Stugna-P kuni Bogdana haubitsateni. Eesti võib saada nende arenduste prioriteetseks kasusaajaks, olles oluline partner. Samuti investeerige omaenda tööstusse: meie oleme huvitatud Eesti robotiseeritud platvormidest, seiresüsteemidest ja droonidest. Meile on oluline Eesti eestvedamine julgeolekugarantiide andmisel. 

Me ei saa endale lubada järjekordset Budapesti memorandumit. Seetõttu sõlmisime käesoleva aasta suvel julgeolekualase koostöö ja pikaajalise toetuse kokkuleppe. Nüüd on aeg see ellu viia. Ma olen sügavalt veendunud, et julgeolekugarantiid on kahesuunaline tee. Mitte ainult Eesti ei garanteeri Ukrainale konkreetse ja viivitamatu abi andmist, vaid ka Ukraina annab need vastavad garantiid Eestile. Meie oleme üksteise julgeolekugarantiiks ja see on oluline müürikivi kogu Euroopa julgeolekuarhitektuuris.

Lugupeetud kolleegid! Sõja lõpp on võimalik vaid pärast õigluse taastamist ja kõikide rahvusvahelistes kuritegudes süüdi olevate isikute karistamist. Venemaa tekitatud kahju tuleb hüvitada Venemaa külmutatud varade arvelt. Eesti on ka siin eestvedaja. Te olite esimesed, kes töötasid välja riigisisese mehhanismi, et kasutada Venemaa vahendeid Ukraina ülesehitamiseks. Ma olen Riigikogule tänulik vastava seaduse vastuvõtmise eest 15. mail. Ilma Eesti eestvedamiseta pole võimalik ette kujutada Ukraina ülesehitamist. Eesti oli ka esimene, kes võttis oma hoole alla Žõtomõri oblasti ja alustas tsiviiltaristu ülesehitamist juba sõja ajal. Siis, kui teised veel kardavad, kõhklevad, räägivad, eestlased teevad. Te lubasite ehitada Ovrutši lasteaia ja selle aasta veebruaris avati selle teine järk, te lubasite taastada Malõni silla ja alates eelmise aasta oktoobrist saavad inimesed seda uuesti kasutada. Ees ootab teiste oluliste projektide elluviimine. Oluline on see, et sellised projektid aitavad tõsta inimeste vaimu, loovad tingimused ukrainlaste koju naasmiseks ja näitavad eeskuju teistele riikidele. 

Head parlamendi liikmed! Hea Eesti rahvas! Ma räägin teiega juhi rollist nii vabalt seetõttu, et tõelisteks juhtideks, eestvedajateks saavad olla vaid need, kes on vabad, vaba rahvas. Ma räägin teiega nii vabalt vabaduse eest võitlemisest ja diktatuuriohu vastu võitlemisest, sest meil on ühine minevik ja me tunneme väga hästi tänapäeva Venemaa šovinistlikku olemust. Ma räägin teiega nii vabalt, kuna ma räägin nende inimeste järeltulijatega, kes 1918. aastal võitlesid vabaduse eest ja lõid esimese Eesti Vabariigi peale 700 aastat kestnud võõrvõimude okupatsiooni. Ma räägin nende inimeste laste ja lastelastega, kes 1991. aastal kaitsesid Tallinna teletorni Pihkva dessantväelaste eest ja tänu kellele säilitati iseseisvus vaatamata diktatuuri survele. Ma räägin inimestega, kes võitlesid oma õiguse eest olla eestlased ja keeldusid pöördumast tagasi Venemaa ideoloogiasse pronksiööl 2007. aastal.

Te saate minust väga hästi aru, kui ma ütlen, et me ei saa geograafiat muuta, kuid olen veendunud, et te nõustute, et koos saame tulevikus ajalugu muuta. Me võime teha nii, et mitte kunagi enam ei jääks Ukraina ega Eesti ega mis tahes muu demokraatlik riik sellises võitluses üksi, sest meie soontes voolab vabadus ja vankumatu pürgimine vabaduse poole. 

Just selle tõttu peame hoidma kokku võitluses türannia vastu, mis tungib meie vabaduse, demokraatia ja Euroopa väärtuste kallale. Ja me kindlasti võidame! Üheskoos me võidame! Slava Ukraini! Elagu Eesti! (Aplaus.)

Tere päevast, head kolleegid! Oleme jõudnud istungi rakendamise juurde. Annaksin siiski ka võimaluse, et kohaloleku kontrolliks registreeruda. Palun saalikutsung kaks minutit. Head kolleegid, kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks registreerus 78 Riigikogu liiget, puudub 23. Nagu ikka, on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna soovime Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt üle anda Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. 

Eelnõu eesmärk on muuta Riigikogu liikmetele ametipalga maksmist, sidudes parlamendi töös osalemise töötasu ja hüvitise maksmisega. Seoses riigi keerulise rahandusliku olukorraga on jõustunud ning on jõustumas mitmed maksutõusud, mis avaldavad olulist negatiivset mõju Eesti inimestele ja ettevõtetele ning nende igapäevasele toimetulekule, mistõttu kannab eelnõu ka ühiskonna suurema sidususe eesmärki. Riigikogu liikmete töötasu ja hüvitised seatakse osaliselt sõltuvusse nende osalemisega täiskogu ning komisjonide istungitel. Tegemist ei ole kindlasti pretsedendiga: lausa 11-s Euroopa Liidu liikmesriigis on sarnased reeglid kehtestatud, näiteks Belgias, Kreekas, Leedus, Lätis, Poolas, Prantsusmaal, Rumeenias, Slovakkias, Sloveenias ning isegi Soomes ja Ungaris.

Seaduseelnõuga sooviksime muuta Riigikogu liikme staatuse seadust. Esiteks täiendatakse § 29 [lõikega] 9: "Riigikogu liikmele palga maksmisel arvestatakse tema osalemist täiskogu ning komisjonide töös. Kui Riigikogu liige osaleb vähemalt 85% täiskogu istungitest ja komisjonide koosolekutest, mille liige ta on, makstakse talle 100% palgast. Kui liige osaleb [vähem kui] 85% istungitest ja komisjoni koosolekutest, vähendatakse talle makstavat ametipalka 15%; kui osalemine langeb alla 70% või 50%, vähendatakse tema palka vastavalt 30% või 50%. Töös osalemise arvestuse aluseks on täiskogu ja komisjonide hääletuste protokollid, välja arvatud põhjendatud puudumised, mis sätestatakse Riigikogu juhatuse kehtestatud korras." Samamoodi muudetakse ka kuluhüvitiste maksmise korda. 

Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu. Saame minna tänase päevakorra juurde. 

Esimene päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta" eelnõu 487 esimene lugemine. Selle vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Andrei Korobeiniku.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea kolleeg Lauri Laats esitas väga olulise eelnõu, mis parandab kindlasti eelarve seisu, aga antud juhul me räägime hoopis teistest suurusjärkudest. Ukraina parlamendi esimees rääkis sellest, et Eesti abipaketid Ukrainale moodustasid veidi üle 0,5 miljardi euro 2,5 aasta jooksul. Antud eelnõu toob aga riigieelarvesse sellest kaks korda rohkem raha. 

Me räägime pankade ülikasumite maksustamisest. Selline kogemus on olemas ka teistes riikides. Kindlasti võib öelda, et pankadel on erinevates majandustsüklite osades olnud nii häid kui ka halbu aegu. Eelnõu sellega arvestab, kuna juhul, kui pank langeb kahjumisse, läheb see kahjum tasaarveldamisele ja selle võrra väheneb kasumimaks. Pangad teevad kindlasti väga tänuväärset tööd, aga nende ebatavaliselt suured kasumid ei ole nende töö kvaliteediga otseselt seotud, vaid on seotud euribori tasemega, ja juhul, kui see tõuseb erinevate asjaolude tõttu liiga kõrgele, võivad pangad teenida väga palju kasumit üsna lühikese perioodi jooksul. 

Eesti puhul me räägime sellest, et näiteks eelmisel aastal oli pankade kasum miljard eurot. Kuna meie firmadel on üsna väiksed kasumimaksud, tähendas see seda, et pankadel oli soodsam siit raha välja viia. Leedu, mis kehtestas pankade kasumite maksu, võitis sellest esiteks majanduskasvus, teiseks stimuleeris panku investeerima Leedu majandusse, kuna soodsam on tekitada töökohad seal, kus on kasum kõrgemalt maksustatud. 

Võib öelda, et antud ettepaneku puhul on tegemist mingisuguse ebatavalise lahendusega, aga seda võib võrrelda näiteks kasiinode maksustamisega. Kasiinod küll teevad ka tööd selleks, et inimesi kliendiks saada, aga nende puhul ma siiski julgen öelda, et hasartmängud ei ole tavalisele inimesele nii olulised kui näiteks eluasemelaen. Pangad, kes pakuvad eluasemelaenu intressiga, mis on seotud euriboriga, teenivad kasumit ka siis, kui nad seda väga ei tahaks, seda lihtsalt sellepärast, et Euroopa Liidu rahanduspoliitika on selline. 

Eesti majandus langeb juba kolm aastat. Majanduslanguse pikkuse poolest oleme maailmas teisel kohal pärast Haitit ja järgmisel aastal jõuame ilmselt esikohale. Selle üks väga oluline põhjus on see, et me maksustame vaeseid. Sisuliselt võib öelda, et see 0,5 miljardit eurot lisaraha, mida me riigieelarvesse saame, võimaldaks näiteks tagasi tuua üksiku pensionäri toetuse, loobuda pensionide maksustamisest, kaotada stipendiumid ja nii edasi. Kõik need otsused vähendavad Eesti majanduskasvu ja suurendavad ühiskonna lõhestamist. See kõik oleks võimalik siis, kui me võtaksime kasvõi Leedust eeskuju. Leedu puhul võib debateerida selle üle, kas nende majandus on paremas seisus kui Eesti oma, aga fakt on see, et ostujõu poolest on leedukad meiega võrreldes kindlasti paremas olukorras. 

Ma võtaksin minut aega juurde. 

Teil on lausa 15 minutit veel tegelikult, nii et kokku 20 minutit, hea kolleeg. Väga liberaalne, demokraatlik on see vorm. 

Ma ei teadnudki. See on päris hea. Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et kuigi meie majanduses on optimismiks vähe alust, peab seda ammutama majandusprognoosidest. Minu ettepanek on see, et me võiksime ikkagi luua majanduse, kus oleks ka praeguses seisus alust optimismiks. Selleks ma palun sellele eelnõule toetust. 

Ma juhin tähelepanu sellele, et see on ettepanek valitsusele, mis võib kindlasti enda äranägemise järgi lahendusi välja pakkuda, ja need lahendused peab parlament ka kinnitama, sest maksude kehtestamine on ikkagi nende pädevuses. Aga selleks, et seda debatti käima lükata, palun teid nuppu vajutada. Head koalitsioonisaadikud, 51 poolthäält on vaja selleks, et saaks selle eelnõuga edasi liikuda. Nii et ma väga tänan teid teie potentsiaalse toetuse eest ja olen valmis küsimustele vastama. 

Suur tänu teile ettekande eest! On ka küsimusi. Aivar Sõerd, palun!

Austatud aseesimees! Austatud ettekandja! Ma juhin teie tähelepanu sellele, et teie eelnõu on lootusetult hiljaks jäänud. Tagasiulatuvalt kasumeid maksustada ei saa, vaid maksustada saab eelseisvaid kasumeid. Ja nii nagu te ütlesite, on need varasemad pankade kasumid olnud seotud euriboriga. Tuletan teile meelde või juhin teie tähelepanu sellele, et euribor langeb juba pikemat aega, ja prognooside järgi langeb veelgi. Selle põhjus on see, et Euroopa Keskpank on intressimäära rahanduspoliitikas juba mitmel korral langetanud ja järgmised langetused seisavad ees. Nii et panganduses on hea konjunktuur juba möödunud ja see eelnõu on lootusetult hiljaks jäänud. Mis te selle peale ütlete?

Suur tänu, Aivar! See on väga hea küsimus ja siin on väga mitu aspekti. Esiteks, see ei ole esimene katse seda teha. Siis, kui oli esimene katse, oleks meil olnud võimalik ka selle aasta kasumit maksustada. Mõni hääl jäi puudu ja sinu otsustav hääl jäi toona kahjuks andmata ja nii see eelnõu edasi ei jõudnud. Teiseks, euribor on praegu umbes 3% tasemel, veidi kõrgem, ja see tähendab, et me räägime ikkagi sadadest miljonitest eurodest, mida see eelnõu oleks järgmisel aastal riigikassasse juurde toonud. 

Nüüd selline loogika, et peale meid tulgu kasvõi uputus, ei ole õige. Tõepoolest, majandustsükli praegune seis on nagu on, aga sina, kes sa oled olnud rahandusministri ametis, kindlasti tead, et praegu on euribor 3% tasemel, kuid välistada ei saa olukorda, kus ta näiteks kahe aasta pärast on 7% tasemel. Me ei tea, mis majanduses juhtub. Ma arvan, et Euroopa Liidu majandus ei ole kindlasti nii ebastabiilne nagu Eesti oma, juhtimise eripärade tõttu, aga me ei tea tulevikku. Erinevalt meie praegusest rahandusministrist me ei tea tulevikku. See eelnõu tähendab seda, et juhul, kui pangad hakkavad mingi hetk ülikasumit välja võtma, võidavad sellest Eesti riik ja Eesti inimesed, mitte ainult Rootsi pensionifondide omanikud. 

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Selle teema jätkuks võiks tõepoolest öelda, et vaatamata sellele, et euribor on praegu langustrendis ja arvatavasti jõuab järgmisel aastal 2%-ni, räägime ikkagi sadadest miljonitest eurodest. Ma arvan, et me ei jäänud [eelnõuga] lootusetult hiljaks, seda enam, et seda [maksustamise] ideed on tõepoolest ka juba eelnevalt välja pakutud. Minu jaoks on loomulikult imelik, et näiteks Sotsiaaldemokraatlik Erakond ei ole seda toetanud, vaatamata sellele, et nemad on ka sarnase idee omal ajal välja käinud. 

Aga minu küsimus on see, lugupeetud ettekandja: miks te arvate, et meie valitsus üritab kogu aeg seda teemat kuidagi maha vaikida, kõrvale lükata? Miks nad ei taha [sel teemal] isegi väga argumenteerida? Miks nad ei taha sellega tegeleda? Kas nad on pankadega mingisuguses erilises suhtes?

Aitäh! Tõepoolest, kui vaadata praegust poliitilist konjunktuuri, siis [on näha, et] pankade mittemaksustamine oli ja jääb ainsaks lubaduseks, mida Reformierakond tegelikult ka pidas. Pensionärid, õpetajad, seal on hästi pikk nimekiri, põhimõtteliselt võid sa Reformierakonna valimisprogrammi lahti võtta ja panna linnukesed igale poole, mille kohta on lubadust murtud, ning põhimõtteliselt oleks terve programm linnukesi täis. See on ainuke asi, mida Reformierakond reaalselt ei teinud. Ja selle põhjust ma ei oska öelda. Võib-olla oskavad head kolleegid Urmas Kruuse ja Urve Tiidus sind enne oma küsimuse esitamist natuke valgustada. Aga ma ei ole ammu enam Reformierakonnas, ma ei tea seda siseelu, mis seal toimub.  

Aga nüüd sotsiaaldemokraatidest rääkides, tõepoolest, nemad oma retoorikas räägivad asju, mis tegelikult oleksidki Eesti majandusele ja Eesti inimestele head. Ühtegi sammu nad enda retoorika tõestamiseks ei ole teinud, ja see on puhas poliittehnoloogia: kui sa oled selline väike partner, kellest midagi ei sõltu, siis selleks, et koalitsioonis olla, sa teedki seda.  

Veel kord: majandus tõepoolest muutub. Me ei tea, milline on euribori tase järgmine aasta: see võib olla 2%, nagu sa ütlesid, aga võib olla ka oluliselt suurem. Ja igal juhul, kui see eelnõu võetakse vastu, oleme valmis olukordadeks, kus pankade kasumid on suured. Ja ma juhin tähelepanu sellele, et pankade kasumid pärinevad juhul, kui nad on ülisuured, otse inimeste taskutest. Sellises olukorras ei loo pangad lisandväärtust, vaid nad võtavad lihtsalt raha sinu käest ära ja suunavad selle põhimõtteliselt oma emafirmasse. See [olukord] sarnaneb väga sellega, kuidas mõned teised sektorid toimivad: nad on väga kõrgelt maksustatud. Ma arvan, et see on ainuõige tee, sest kui pangad on tõepoolest efektiivsed tänu sellele, et nad oskavad väga hästi oma tööd teha, ja teenivadki sellest kasumit, siis see ei ole ülikasum, vaid see on lihtsalt selline business as usual. Sellises olukorras nad ei peaks kindlasti väga palju raha riigieelarvesse maksma.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Teie jutus on mitmed vastuolud, kaasa arvatud see, et kui me vaatame avalikest allikatest, kui palju pangad 2023. aastal avansilist [tulumaksu] maksid – 139 miljonit eurot –, võrreldes 2022. aastaga, kui nad maksid 50 miljonit eurot, ja järgmisest aastast hakkab tegelikult ka kehtima 18%-line avansiline tulumaks jooksvalt kasumilt, siis ma ei saa kuidagi nõus olla sellega, et pangad ei ole Eesti ühiskonda panustanud. 

Te jätate mainimata selle, et Leedut ja Eestit ei saa selles kontekstis võrrelda ühel lihtsal põhjusel: sellepärast, et Leedus on palju vähem euriboriga seotud laene. Kui me maksustaksime veel täiendavalt pankasid, siis kliendid maksaksid selle osaliselt või kaudselt kinni. 

Ja te unustate absoluutselt ära selle, et kui Eesti riigieelarve on jätkuvalt miinuses, on [pankade lisamaksustamata jätmine] tegelikult lisapanus tarbimisse ja täiendavalt ka majandusse. Need numbrid ei ole absoluutselt mingisugused väited. Kas te ei tahaks siit puldist tunnistada seda, et selle eelnõu mõte on see ajaloo prügikasti visata?

Ma ei saanud aru, keda täpsemalt ma plaanin ajaloo prügikasti visata, aga selle eelnõu eesmärk on esiteks parandada riigieelarve seisu, mis on, nagu Andrus Ansip ütles, Reformierakonna otsuste tõttu jõudnud sinna, kus me praegu oleme. Ja teiseks, veel kord, me räägime sellest, et see raha pärineb otse inimeste taskutest. Tegemist ei ole klassikalises mõttes lisandväärtuse loomisega, vaid inimene, kes on sundolukorras ja võtnud eluasemelaenu ja kelle jaoks on selle intress ka euribori kasvu tõttu kasvanud, peab selle kinni maksma. 

Ma ei ole kindlasti kordagi väitnud seda, et pangad ei panusta Eesti ühiskonda. Vastupidi, oma eelnevas vastuses ma ütlesin, et kui pangad ongi tublid ja tänu sellele, et nad teevad head tööd, nad loovadki lisandväärtust ja pakuvad väga head teenust ja nii edasi, siis neid ei maksustata kindlasti sellises suurusjärgus, nagu see eelnõu eeldab. Eelnõu eeldab seda, et euribori tase on kõrge ja sellisel juhul teenivad pangad kasumit, sõltumata enda tegevusest, ja seda lihtsalt sellepärast, et keskpank ütleb neile, et te peate nii palju raha võtma. 

Leedu puhul ma ei saanud teie küsimusest aru. Sinu väide oli see, et Leedus on [vähem] laene, mis on euriboriga seotud. See ei päde absoluutselt, sest Eestis on sisuliselt kõik eluasemelaenud, väga väheste eranditega, seotud euriboriga. Ja kui see poleks nii, ei oleks murekoht nii suur, aga paraku inimesed, nagu ka elektriostu puhul, ei kipu väga nende laenude [intressimäärasid] fikseerima. Seda, mis on õige, mis on vale, ma ei tea – ma eelistaksin ka pigem börsihinda –, aga jah, selles mõttes on laenu [intressimäära] fikseerimine teistes Euroopa Liidu riikides palju rohkem levinud. Ja see tõesti kaitseb inimest selliste ootamatute olukordade eest, aga suure tõenäosusega maksab ta kokkuvõttes ikkagi veidi rohkem, sest ega pank pole ka üldjuhul väga rumal: ta fikseerib hinna ikkagi sedasi, et see toob talle pikas plaanis rohkem kasu. Kuid tarbija jaoks võib olla kasulik, et sellised järsud tõusud ja langused jäävad ära. Ja Leedu osas ei, Eestis on eluasemelaenud täpselt samamoodi seotud pigem euriboriga. 

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Reformierakond jällegi kaitseb pankasid, nagu kogu nende retoorika on olnud: pigem tõstame tarbimismakse, aga ärme pankasid puutu. Mis puudutab euribori sidumist laenudega, siis tõesti, Eestis ei ole see hea praktika, võrreldes vana Euroopaga, kaasa arvatud Leeduga. Inimestele peaks tagama suurema stabiilsuse. See on jällegi üks meie möödapanek, kus me oleme lasknud vabal turul seda reguleerida. Ja kõik need võnked maksab lõppkokkuvõttes kinni tarbija, samas on panga kaod tunduvalt väiksemad kui inimeste omad. 

Aga küsimuste juurde ka. Mis teie arvate, hea ettekandja, kas tarbimismaksude osakaal [riigieelarve] kogutuludest on mõistlik, nagu Jürgen Ligi on öelnud, või on teil teine arvamus? Praegu moodustavad tarbimismaksud riigieelarves kogu meie tuluallikatest lausa 41%.

Aitäh! Jah, tõepoolest, ühele väikesele osale teie küsimusest jäi ka vastamata ja see küsimus jätkab seda teemat. Väide, et see raha ei jõua tarbimisse, on totaalselt vale. Kui võtta hea kolleegi Urmase küsimus, siis tõepoolest, seal on selline kvintessents Reformierakonna rahanduspoliitikast, mis on väga veider. Küsimus, hea Lauri, ei ole siin niivõrd tarbimismaksudes, vaid selles, et tänu riigieelarve lisasissetulekule võiksime vähendada just vaesemate ühiskonnaliikmete maksukoormust. Me võiksime näiteks öelda, et niinimetatud julgeolekumaks ei kehtiks esimesest eurost, ja me võiksime jätta lisaraha pensionäride ning miinimumpalga saajate jaoks. Ja usu mind, see raha jõuab kindlasti tarbimisse tagasi, kohe järgmisel päeval sisuliselt, ja kiirendab Eesti majanduskasvu, või õigemini, vabastab Eesti majanduse negatiivsest majanduskasvust, nagu hea rahandusminister siit puldist ütles. 

See tarbimismaksude protsent ei ole minu arvates niivõrd suur probleem. Oluline on see, kes neid makse maksab. Kui neid makse maksad sina või maksan mina, siis ma arvan, et selles ei ole väga suurt draamat, aga kui maksab pensionär või toimetulekutoetuse saaja, on see suurem probleem. Nii et viimased kolm aastat majanduslangust Reformierakonna juhtimisel on viinud meid selleni, et meil on erakordselt palju absoluutses ja suhtelises vaesuses elavaid inimesi. See on murekoht. Me peame nende jaoks jätma rohkem raha ja pankade maks võimaldab meil seda teha. Ühtegi teist võimalust realistlikult ei ole. Kui me võtame järgmise aasta riigieelarve koos maksutõusudega, siis [näeme, et] järgmisel aastal me kindlasti majanduslangusest ei pääse.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Me teame, et need suurpangad, millest me räägime, on ju tegelikult välismaist päritolu, Rootsi suurpangad. Me teame ka seda, et meil on erinevalt pankade nii-öelda emamaast kõik teenused kallimad: laenud on kallimad, laenuprotsendid on kõrgemad, väljastamise tingimused on ahtamad. Kas sa oled teinud sellist tehingute arvestust, et kui palju need pangad meie arvelt seda raha oma nii-öelda suurde potti teenivad, mille arvelt nad oma emamaal oma riigi kodanikele neid kõiki teenuseid palju odavamalt pakuvad ja mille arvelt nad meilt seda nii-öelda koort kokku röövivad? Kas siis juba sellepärast ei oleks olnud õiglane neile see pangandusmaks kehtestada?

See on tegelikult väga hea küsimus ja ma tean, et EKRE on ka täpselt sama initsiatiivi kaudu üritanud Reformierakonda pikalt murda, aga ebaõnnestunult. Tõepoolest, fakt on see, et kuigi meie, Eesti pankade klientide käitumine laenu tagastamisel ei ole sugugi kehvem kui Skandinaavia pankade klientide oma, siis maksavad tõepoolest Eesti kliendid suuremat laenuintressi. Seda on väga raske seletada. Võib-olla on Riigikogu teatud komisjonil pädevus neid põhjusi uurida, sest turumajanduse loogika ei eelda seda, et kui sul on kaks riiki ja nende klientide käitumine on täpselt samasugune, siis mingil põhjusel on kummaski riigis laenud oluliselt kallimad. See ei kõla väga loogiliselt, seal peavad olema mingid teised põhjused. Nagu ma mainisin, siis miljard eurot läks Eestist välja ja see ei ole raske tööga teenitud kasum, vaid see pärineb väga kerge vaevaga [tehtud tööst] ja sinu taskust, sinu valijate taskust. Nii see on. Ma olen küll väga suur turumajanduse fänn, aga sellel olukorral ei ole minu arvates turumajandusega mitte mingisugust pistmist.   

Tanel Tein, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma küsiksin võib-olla sellise potentsiaali koha pealt, et kui me saadame pangandussektorile selle maksu kaudu ja ka laiemalt sellise signaali, siis kas sa oled uurinud, milline võiks olla Eesti potentsiaal? Millised pangad võiksid siia veel tulla tahta? Või me saadame neile signaali, et siia pole mõtet tulla? Sest see väärtus võib potentsiaali kaudu olla maksutuluna hoopis suurem. 

Suur tänu! See on hästi hea küsimus ja see arutelu on meil olnud ka siis, kui Leedu tuli enda maksuga välja. Siinsamas puldis väitis rahandusminister, küll mitte Jürgen Ligi, aga tema eelkäija, et nüüd hakkavad Leedust kindlasti pangad lahkuma. See juhtus 1,5 aastat tagasi ja selle aja jooksul lahkus Leedust null panka. Võib eeldada, et kui tulebki kasumimaks, siis panevadki Swedbank ja SEB uksed kinni, sest nad tõepoolest vaatavad, et miks me hakkame sellel turul teenima 0,5 miljardit eurot miljardi euro asemel, see ei ole seda väärt, läheks hoopis Rootsi, kus maksud on kõrgemad ja laenuintressid madalamad, aga koduturg on vähemalt olemas. Kui sa küsid minu arvamust, siis minu ennustus on küll see, et ükski pank siit ei lahku. 

Nüüd, turule tulijaid, kui välja arvata Eesti tegijad, ei ole viimasel ajal olnud. Kas Eesti turul on veel ruumi uutele tegijatele? Kui vaadata laenuintresse, siis ma ütleksin, et on, küll ja veel, sest need on kõrgemad kui Rootsis ja Soomes ning see ei ole loomulik, ja siin on kindlasti konkurents väga teretulnud. 

Aga veel kord, kui me räägime ülikasumi maksustamisest, mis on seotud euriboriga, siis ma küll ei ütleks, et see on põhjus, miks keegi peaks turule tulekust loobuma. Pigem on see eeldus selleks, et suured tegijad investeeriksid siin töökohtade loomisse ja R&D-sse, sellepärast et kui sa investeerid ja kasumit ei teeni, siis sa kasumimaksu ka ei maksa. Nii lihtne see on. Leedu on sellest juba väga hästi aru saanud, sest Leedu suurte pankade kontorid on Eesti omadest suuremad. Ja see on fakt. 

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Keskerakond on olnud ka valitsuses ja võimul. Kas te värskendaksite mu mälu, et mis aastal te tegite ettepaneku sarnase seaduse vastuvõtmiseks?

Suur tänu küsimuse eest! See võis olla 2023. aastal, kui euribor hakkas kasvama. Meil oli suht pretsedenditu olukord, kus euribor oli päris pikalt väga madalal. Kui Keskerakond oli võimul, siis euribor oli miinuses. See ei ole Keskerakonna teene selles mõttes, et lihtsalt niimoodi sattus. Ja miinust maksustada – noh, see on midagi sellist, mida praegune koalitsioon üritab teha, aga me näeme majandustulemustest, et see väga ei õnnestu. Kui raha pole, siis sealt midagi väga kätte ei saa. Nii et Keskerakond ei ole seda ettepanekut teinud, lihtsalt niimoodi sattus, et meie valitsemise ajal majandus kasvas ja euribor oli kas null või selle lähedal, kas sellest allpool või veidi ülespool. Sealt ei olnud midagi võtta kahjuks.

Head kolleegid! Kuna tegemist on otsuse eelnõuga, siis on kummalegi ettekandjale üks küsimus. Küll on see varuks veel Anastassial. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, hea ettekandja! Reformierakonna esindaja [küsis] siin enne, kas te viskate selle eelnõu ajaloo prügikasti, aga ainsad, kes neid häid eelnõusid ajaloo prügikasti viskavad, on Reformierakonna esindajad, kes iga kord sellistele eelnõudele vastu hääletavad. 

Aga meil oli eile rahandusminister siin maksudest rääkimas ja teemaks oli ka pangamaks. Jürgen Ligi ütles, et tema on finantssektoris ja panga nõukogu liige, ning ta mainis, et see, mis toimub Leedu panganduses – et seal ei ole pangamaks neile hästi mõjunud –, piirab nende laenutegevust ja nende investeeringuid pangandussektorisse. Tegelikult ju piiravad kõik uued maksud samamoodi, ka praegu, meie tavainimeste ostuvõimet ja tulevikuinvesteeringuid. Kas teil on infot nende Jürgen Ligi väidete kohta või kas teile ei tundu, nagu ka mulle, et meie rahandusminister esineb pankade advokaadi rollis, kuna ta on ka ise olnud pikka aega finantssektori liige?

Aitäh! Ma arvan, hea Anastassia, et see on rohkem küsimus sulle kui korruptsioonivastase komisjoni esinaisele. See on kahtlemata intrigeeriv küsimus. Aga omalt poolt ma mõtlen, et tasub küsida rahandusministri käest, millel need väited põhinevad, sellepärast et, veel kord, Leedu ja nende Skandinaavia pankade peakontorid on suuremad kui Eesti omad. Keegi ei ole sealt lahkunud. Seda, et keegi ütleb, et seal midagi pigistab, maksud piiravad ja nii edasi, ma täiesti usun. Ma arvan, et iga inimene räägib seda. Kui minna miljardäri juurde, siis ta võib-olla ütleb ka, et maksud justkui piiravad ja pigistavad teda, aga ma arvan, et see väga suurt kahju talle reaalselt ei tekita. Kuid pensionäri, üksikema ja maal elava inimese jaoks on üks lisaeuro tõepoolest väga oluline. Nagu hea Annely ütles, et pensionär tegelikult ei pane tähele, kui ta maksab iga kuu 15 eurot rohkem, siis tegelikult paneb. Selles, kas Skandinaavia pank Leedus seda tähele paneb, ma sügavalt kahtlen. Ma omalt poolt küsin rahandusministri käest, millel need väited põhinevad peale tema sisetunde. Me teame, et Jürgenil on väga suur empaatiavõime ja ta lihtsalt tunneb seda muret, mis kumab läbi nõukogude koosolekutelt. Aga fakte on vaja ja nendele võiks kindlasti otsa vaadata. 

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Esmalt ma toetan seda, sest ajutine solidaarsusmaks euribori tõusu ajal on väga mõistlik meede, kuna see aitab suunata osa pangandussektori kasumist tagasi ühiskonda. Aga minu küsimus puudutab kolleeg Sõerdi küsimust, et selle seadusega ollakse justkui hiljaks jäänud. Kas oleks võimalik luua selline eelnõu, kus arvestatakse seda olukorda, et kui euribor on mingist protsendist alates jõudnud [mingile konkreetsele] tasemele, hakkab kehtima solidaarsusmaks?

Aitäh! Antud eelnõu puhul on eeldus see, et kui pangad langevad kahjumisse – ja tõepoolest, majandustsükli erinevates etappides võib erinevaid asju juhtuda –, siis see tasaarveldatakse tulevikus teenitava kasumiga ja pangad ei pea seetõttu rohkem maksma. Sellepärast et tõepoolest oleks väga ebaõiglane, kui me võtame heal ajal ära pankade käest raha ja raskel ajal ütleme, et saage ise hakkama. 

See oli väga õige tähelepanek, et me tõepoolest ei räägi mingist müstilisest kasumist, mida keegi teenib. See on raha, mis on pärit inimeste taskust, ja kui me pool sellest rahast, tegelikult vähem kui pool sellest rahast, tagastame inimestele maksude vähendamise, investeeringute kaudu ja nii edasi, siis see on õiglane. See ei ole mitte mingisugune pankade röövimine, vaid see on lihtsalt praegu aset leidva ebaõigluse kompenseerimine. 

Nagu ma olen ka varem öelnud, siis juhul kui see ettepanek läheb läbi, teeb valitsus enda visiooni teatavaks. Ja see on eelnõu, mis tuleb parlamenti, ning selle lugemiste vahel võib kindlasti selle kohta muudatusettepanekuid teha. See lähenemine, kus euribor on näiteks alla 1% ja sellisel juhul ei pea üldse midagi maksma, on ka variant. Lihtsalt mõistlikum oleks seda kasumit maksustada igal juhul: juhul, kui see kasum on olemas, ja kui seda ei ole, siis võib loomulikult ühel või teisel moel selle tasaarvelduse teha. 

Nii et veel kord, ma arvan, et kui me vaatame teiste riikide kogemust, siis [näeme, et] midagi hullu pole nende pankadega juhtunud, ja ma olen täiesti kindel, et ei juhtu ka Eestis. Nii et aitäh toetuse eest. Ma olen täiesti kindel, et varem või hiljem ka sotsiaaldemokraadid murduvad ja siis võib-olla hakkab see pall veerema. Sinnani on võib-olla 15 või 20 minutit aega. Nii, kas on veel küsimusi?

Ikka on. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu meelest avas Anastassia siin tegelikult ühe väga olulise ukse selles osas, mis puudutab nii-öelda nartsissistlikku isiksusehäiret põdevat rahandusministrit, minu hinnangul Jürgen Ligit. Ja küsimus on selles, et kui sa viitasid tema eelnevale tegevusele kusagil pankade juhtimises või kontrollis, ja praegu, olles rahandusminister, vaidleb ta sellele asjale vastu, siis küsimus ei ole võib-olla nii palju korruptsioonis, aga küsimus võib olla huvide konfliktis, mis on asi, mida tegelikult sellist ametit pidada sooviv isik praegu teha ei saaks, sest tema väljaütlemised seostuvad konkreetselt huvide konfliktiga. Teie arvamus selle kohta?

Aitäh! Mina ei ole psühhiaater ja ma ei oska öelda, kas see nartsissistlik häire esineb tal või mitte. Ma arvan, et rahandusministri puhul on oluline, et ta saaks oma tööga hakkama. Ja nagu ka Andrus Ansip on korduvalt viidanud, siis Reformierakonna rahandusministrid ei saa oma tööga hakkama. 

Mis puudutab huvide konflikti, siis sa ilmselt ka tead, et korruptsioonivastase erikomisjoni pädevuses ei ole ilmtingimata vaid puhtalt korruptsiooniga tegeleda. Kõik sellised riigisektoris toimuvad ebakõlad on selle komisjoni leib tegelikult. Juhul kui sulle ja teistele Riigikogu liikmetele tundub, et seal võib olla probleem, siis oleks selline arutelu kindlasti koht, kust võib-olla sellist lisainfot saada, et aru saada, millel üks või teine otsus põhineb. Aga Jürgen Ligi ei olnud rahandusminister siis, kui Kaja Kallas lubas pankadele, et nende maksustamist ei tule, ja Kaja Kallas ei ole isegi praegu peaminister, aga Reformierakond hoiab seda [pankade] kaitset. Nii et ma ei süüdistaks siinkohal ainult Jürgen Ligit. Kindlasti on see mingisugune laiem pilt, mis põhjustab seda, mida me praeguses Eesti ühiskonnas näeme.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Ma püüdsin ajakirjandusest, meediast leida mingisugust sisulist argumenti pankade erakorralise kasumi maksustamise vastu, aga kahjuks midagi ei leidnud. Ma noppisin sealt ainult välja ühe Eesti 200-lasest majandusministri Tiit Riisalo ütluse, justkui erakorralise kasumi maksustamine kahjustaks Eesti ettevõtlust ja majanduskeskkonda laiemalt. Loomulikult ta sihukestele väidetele mingisugust tausta juurde ei toonud. Aga äkki sa kuidagi iseloomustaksid selliseid väiteid?

Aitäh! Ma selles mõttes kindlasti nõustun härra Riisaloga, et iga selline uus maks ongi halb ja maksudega mängimine kahjustab majandust. Aga kui me vaatame praegust pilti ja neid makse, mida me siin oleme muutnud, noh, mitte meie sinuga, vaid Riigikogu enamushäältega, siis [näeme, et] see on küll väga silmakirjalik [väide], et konkreetselt see maks hirmutab ettevõtjaid. Ja siis kõikide teiste ülejäänud asjadega on justkui kõik korras: tulumaks, käibemaks, igasugused lisakasumimaksud ja toetuste vähendamised ja nii edasi, et see kõik on täiesti stabiilne majanduskeskkond, ja siis tuleb pangamaks ja seejärel kõik põgenevad Eestist. See ei ole minu hinnangul väga tõenäoline.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma olen loomulikult teiega nõus selles, et see pangamaks tulnuks kehtestada, sellepärast et pankadel ei ole mitte mingit õigust sellist meeletult suurt raha Eestist kokku korjata ja kasumina minema viia, nad ei ole seda kuidagi oma tööga välja teeninud. Aga kas teie nägemuses oleks pangamaks pidanud olema kehtestatud ka sellisel viisil, et pankadel oleks olnud lihtne maksu tasumise kohustusest pääseda, lihtsalt makstes inimestele rohkem välja hoiuseintressidena? Minu teada – ma süvenesin Leedusse – toona täpselt nii tehti: maksustamisele kuulub üksnes see osa, mis osutub kasumiks pärast seda, kui kõik intressid ja muu on välja makstud. Ehk kui euribori tõusuga oleks proportsionaalselt tõstetud hoiuseintresse, ehk kui see raha, mis korjatakse turult kokku, oleks läinud hoiustajatele, mitte panga omanikele kasumiks, poleks ka mitte mingisugust kasumimaksu tasumise kohustust tekkinud. Saan ma õigesti aru, et teie visioonis peaks see ka nii olema?

Aitäh! Mitte ainult see. Kui hoiused ja madalamad laenuintressid, nagu siin viidati, oleksid näiteks Rootsi tasemel, vähendaks see juba pankade kasumit. Investeeringud Eesti kontoritesse ja inimeste palkamine siin, mitte Leedus, vähendab kasumit, sellepärast et sa pead neile palka maksma, samuti igasugused projektid, mida võib teostada siin, aga mitte mujal, kus kasumimaks on suurem ja kus neid on praegu soodsam teostada, ja nii edasi. Kasumimaksu kehtestamine tegelikult annaks ka seda lisaefekti, kahtlemata. Teenus oleks soodsam ja investeeringud oleksid suuremad. 

Hea kolleeg Aivar ütles, et oleme selle eelnõuga hiljaks jäänud. No esiteks, parem hilja kui mitte kunagi. Ja teiseks, kui me satume olukorda, kus euribor on kõrgem, siis Eesti ei hakka mitte ainult rohkem raha riigieelarvesse saama, vaid rakenduvad ka needsamad lisa-kasutegurid, mida sina mainisid. See on selline ahelreaktsioon, mille me võiksime siin täna käivitada.

Suur tänu! Teile rohkem küsimusi ei ole. 

Nüüd on võimalus kuulata rahanduskomisjonis toimunud arutelu ja seal langetatud otsuseid. Palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi.

Austatud aseesimees! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas käesolevat eelnõu oma 17. septembri istungil. Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja seaduseelnõu, millega kehtestatakse ajutine solidaarsusmaks Eesti pangandussektorile aastateks 2025–2027. 

Komisjon langetas konsensuslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 22. oktoobril ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Aivar Sõerd. Riigikogu otsuse eelnõu 487 vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. 

Annan ka ülevaate komisjoni 17. septembri istungil toimunud arutelust. See oli viies päevakorrapunkt, kui me seda eelnõu arutasime. Eelnõu algatajate esindaja Andrei Korobeinik rääkis meile, et praegusel ajal on eelnõu sobilik, sest valitsus taastas firmade kasumimaksu. Räägitakse sektorist, kus kasum ei sõltu lisandväärtusest, vaid eeskätt euribori hetkeseisust. On olnud aastaid, kui pangad teenisid tunduvalt rohkem kui näiteks kasiinod või loteriikorraldajad, ja sealt on võimalik leida kuni 0,5 miljardit eurot aastas. Leedu pangamaks on olnud edukas, arvas eelnõu algatajate esindaja, ja Eesti olevat ainus Balti riik, kus ei ole pangamaksu. Sellega eelnõu tutvustamine piirdus. 

Ja arutelu meil ei olnud. Komisjon tegi otsused teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu istungi päevakorda 22. oktoobril, see otsus oli konsensuslik, ja teiseks määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, see otsus oli ka konsensuslik. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt [ettekandja]! Kas te saaksite kinnitada või ümber lükata minu eelmises küsimuses oleva väite? Kuna Leedu majanduses oli euribori osa [meie omast] selgelt väiksem ja seal oli rohkem fikseeritud lepinguid ning ka majanduse üldine laenukoormus oli madalam, siis oli euribori mõju Eesti majandusele selgelt ja objektiivselt suurem, mis puudutab kulu nende laenude teenindamiseks. Selle tõttu ei saa ka Leedut ja Eestit a priori mõju mõttes võrrelda, justkui on [Leedu] midagi paremini teinud. 

Ja teiseks see, et kui pankasid lihtsalt piiritult maksustada, siis kas ei või juhtuda seesama asi, mis tavaliselt juhtub: klientide käest korjatakse see raha tegelikult tagasi ja see läheb ühiskonnale lõppkokkuvõttes kallimaks maksma. Kas te oskate seda kommenteerida?

Austatud küsija! Ma pean möönma, et ma olen siin komisjonipoolne ettekandja, ja komisjoni arutelu piirdus sellega, et eelnõu esindaja seda lühidalt tutvustas, ja sellega meil see komisjoni käsitlus piirdus. 

Aga selguse huvides, ma kuulsin seda [väidet] ka enne siin saalis: erinevus Eesti ja Leedu majanduskeskkonna vahel on küll selline, et meil on euriborist sõltuvat laenumahtu rohkem kui Leedus, aga kui rahanduspoliitikas intressid langevad ja sellega koos ka euribor, siis tähendab see seda, et euribori langus mõjutab meie majandust rohkem positiivselt kui näiteks Leedut, kus euriboriga seotud laene on meiega võrreldes vähem. Tõepoolest, jah, maksavad kliendid ju lõppkokkuvõttes need maksud kinni, mis on teenuseosutaja või kauba müüja hinna sisse pannud. Lõppkokkuvõttes on ikkagi tarbija see, kes kõik kinni maksab.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Hea Aivar! Esiteks, suur tänu selle ettekande eest! See oli väga konkreetne ja kajastas seda, mis komisjonis toimus. Teiseks on suurepärane, et sa otsustad ikkagi kolleegide küsimuste osas kaasa rääkida. 

Ma küsin ka Urmase [jutu] jätkuks. Esiteks, see, et meil on rohkem euriboriga seotud laene, tähendab ju seda, et kasumimaks toob meile protsentuaalselt rohkem raha sisse, kui see Leedus tõi, sest meil on lihtsalt rohkem kasumit tänu euribori kasvule. Ja teiseks, millel põhineb sinu väide, et tarbija maksab [kasumimaksu] pangateenuste hinna tõusu kaudu kinni? Kui me vaatame Rootsit, kus on pangamaks ja ka pankade kasumimaks on kõrgem, siis [näeme, et] seal on ka intressid madalamad, kuigi kliendi käitumine on täpselt samasugune mis Eestis. Kuidas sa seda paradoksi seletad? Miks ei maksa sealne tarbija mitte lihtsalt kasumimaksu kinni, vaid ka võidab sellest, et seal on see kõrgem?

Mul siin sellist detailset võrdlust, mis puudutab intressitasemeid erinevate riikide vahel, küll käepärast ei ole. Jah, muidugi, eks konkurentsiolukord ja majanduskeskkond ongi riikides erinev. 

Tulen teie küsimuse alguse juurde tagasi. Kui meil on euriborist sõltuvaid laenusid Leeduga võrreldes suhteliselt rohkem, siis on pangad justkui selle pealt ka rohkem tulu teeninud. Aga tegelikult, kui te vaataksite kasvõi selle või eelmise aasta maksutulude laekumise andmeid võrreldes näiteks 2022. aastaga, siis [näeksite, et] just pankade avansilised maksed on mitmekordistunud. Mitmekordistunud! 

Hiljuti tulid ju meile, rahanduskomisjoni liikmetele, kõigile, tulumaksu laekumised augusti seisuga. Kui üldist maksutulu oli meil augusti lõpu seisuga laekunud 64% eelarvest, siis juriidilise isiku tulumaksu oli laekunud 80% eelarvest ehk üle prognoosi. Ja seda on suuresti just toetanud erasektori kasumi jaotamine. Meile saadetud analüüsis ei ole küll eraldi numbrit selle kohta välja toodud, aga üheksa kuu laekumiste graafikust võib näha, et kõigepealt on kasumi jaotamiselt laekunud tulumaks olnud rekordiline – kõige kiiremini ja paremini laekuv maksutulu liik sel aastal. Graafikutest saab välja lugeda, et näiteks juulis, noh, juuli on üldse rekordiline, makstakse välja kõige rohkem dividende, ja juulis on pool sellest krediidiasutuste tulumaks, aprillis ning teistel kuudel ka. Nii et see kõik peegeldub maksutulude laekumises. Ja tegelikult meie pangad juba maksavad pangamaksu. Seesama 14%-line avansiline tulumaks, mida praegu maksavad eranditult ju teised ettevõtted jaotatud kasumilt, aga pangad teenitud kasumilt, tõuseb järgmisel aastal 18%-ni. Nii et kõik suuremad teenitud tulud ja kasumid on ka korralikult maksustatud.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Tõepoolest, teie kõnest tuli väga kenasti välja, et aitäh härrale, et ta oma suurest tulust avansilise tulumaksu näol piskut andis. Te ütlesite, et tarbija maksab pangamaksu kinni ja sellepärast ei saa seda kehtestada. Aga ma küsin selles võtmes, et vaadake, Leedu tegi seda, aga kas me võime olla kindlad selles, et nüüd seda, et Leedu seda tegi, ei maksa Eesti tarbija kinni, ja kuna Eesti seda ei teinud, siis Eesti inimesed ja ettevõtted ja kogu majandus maksavad ka selle kinni, et leedukad selle pangamaksu tegid? Sest reaalsus on ju see, et Leedus majandus kasvab ja seal lähevad asjad paremini, aga meil lähevad kõik asjad allamäge. Tegelikult see, et leedukad oma pangamaksu kehtestasid ja neil läheb hästi, käib meie arvelt, sest meie seda ei teinud.

Austatud küsija! Kõigepealt ma korrigeerin teie seda väidet, mis te siin esitasite, et justkui ma oleksin öelnud, et kuna tarbijad maksavad teenuse kinni, siis ei saa seda maksu kehtestada. Sellist asja ma pole küll kunagi öelnud vastuargumendina sellele niinimetatud pangamaksule, kuigi, nagu ma ütlesin, siis on meil pangamaks tegelikult olemas, aga no see selleks. Aga vastuargument sellele eelnõule on ikkagi see, et maksustamine ei saa olla üles ehitatud ajutiselt soodsa konjunktuuri põhjal või olla sellest tingitud. Lisaks pangandusele võib ju majandusvaldkonnast välja tuua ka teisi sektoreid, kellel tekib ajutiselt väga soodne konjunktuur, aga see ei tähenda seda, et riik peaks sellele kohe maksukirvega kallale minema. See on üks argument, aga ma ei hakka siin pikalt teisi argumente käsitlema. 

Vastuseks sellele Leedu võrdlusele. Ma võtsin siin just välja, ERR-i portaalis ilmus mõned päevad tagasi Leedu SEB panga peaanalüütiku Tadas Povilauskasega tehtud usutlus. Seal räägib ekspertanalüütik, kes on seal kohapeal ja tunneb sealseid olusid, sellest Leedu pangamaksu kogemusest. Ja ta tõepoolest ütleb, et otsest mõju ei ole sellel pangamaksul seni Leedu äridele ja majapidamistele olnud, ja kui vaadata laenude andmist, siis otsest mõju ei ole eriti palju tunda. Laenude andmine Leedus kasvab ka kiires tempos, aga selle negatiivne mõju seisneb selles, et kui me räägime Leedu atraktiivsusest välisinvestorite jaoks, on ilmselgelt suhtumine Eestisse soodsam, eriti finantsinvestorite seas. Nad näevad, et Eestis käsitletakse kasumi hüppelist kasvu normaalse ärikorrana ja ei ole vaja neilt erakorralist kasumit ära võtta. Leedu puhul näevad investorid, et kui sa teenid üle keskmise ja kasum kasvab hüppeliselt, siis võib juhtuda, et valitsus võtab erakorralise kasumi riigieelarvesse. Välisinvestorid näevad ja annavad sellele hinnangu, mis toimub, ning kui nad tulevikus valivad, milline Balti riik võiks olla parim investeerimise alustamiseks, asetseb Eesti selles nimekirjas kõrgemal võrreldes Läti ja Leeduga. Seda rääkis hiljuti, mõned päevad tagasi Leedu SEB panga peaanalüütik ERR-i reporterile. (Hääled saalist.)

Ma vabandan, võtan korra ühe protseduurilise Anastassialt. Või on sul kogemata läinud käsi [nupu vastu]?

Aitäh! Rahanduskomisjoni liige, kui ta tegi ettekande, ütles, et rahanduskomisjonis arutelu ei toimunud, aga samas loeti meile siin ette väga pikk ERR-i artikkel, põhimõtteliselt olid peaaegu kõik [tema vastusest] tsitaadid sealt. Kui kohane see on, et kui komisjonis arutelu ei olnud ja sel ajal ei olnud isegi seda artiklit veel väljas, loeb komisjoni esindaja siin täiesti ootamatult ette mingisuguseid suvalisi asju?

Head kolleegid! Selle üle me oleme palju vaielnud ja see sõltub alati hetkeolukorrast. Minu arust oleks debati mõttes väga halb see, kui me ütleme, et Aivar ei tohi üldse mitte midagi rääkida ja ta tohib ainult [oma vastuse] ette lugeda. Kõik teie küsimused oleks mõttetud, kuna ta ei tohi neist ühelegi vastata, sellepärast et komisjonis sellest juttu ei olnud. (Saalis räägitakse.) 

Minu selge tõlgendus on see, et kui käsitlus on ikkagi teema- ja asjakohane – ja tõepoolest, [ka siis], kui komisjonis oli see väga kitsalt [jutuks], siiamaani saan ma kindlalt öelda, et Aivari seisukohad on olnud teema- ja asjakohased ning teemaga seotud –, siis ma ei näe küll ühtegi põhjust piiramiseks. Siis te jällegi tahate, et oleks vaikus, samas ütlete, et debatti ei toimu ja midagi rääkida ei lubata. Ma olen igal juhul seda meelt, et siiamaani on see debatt olnud igati asjakohane.

Te tegelikult ei tohiks siis isegi midagi Aivari käest küsida, sest arutelu ei toimunud. Kuidas te saate temalt küsida, kui Aivar ei saa ju sellele vastata, kuna komisjonis arutelu ei olnud. Sellisel juhul peaksite oma küsimused ka maha võtma, aga te kangesti tahate ikkagi küsida, järelikult te ootate ja soovite seda debatti. 

Andrei Korobeinik, kas pult ei tööta? Meil oli see [kokkulepe], et kui käsi on püsti, siis on mingi tehniline probleem. Äkki saab virgats teid aidata?

Sina saad! (Naerab.) (Juhataja naerab.) Ma ütlen veel kord, see on tõepoolest suurepärane, et Aivar tuleb ja vastab küsimustele selle kohta, mida komisjonis ei toimunud. Aga kuidas sina kui istungi juhataja hindad seda olukorda, kus hea kolleeg Aivar, olles rahanduskomisjonipoolne ettekandja, võtab mingisuguse ERR-i artikli väljatrüki endaga lausa kaasa? Kas ta siis tõepoolest tuleb siia niimoodi pahatahtlikult ja kavatseb rääkida muudest asjadest olukorras, kus ta on pelgalt komisjonipoolne ettekandja? Ja kui mitte, siis mis sa arvad, miks ta selle väljatrüki kaasa võtab?

Aivar on alati väga põhjalik oma ettekannetes. Tema kasutab väga erinevat materjali: eksperte, ajakirjandust, kindlasti oma kolleegide seisukohti ja kindlasti on ta ka teie seisukohtadega tutvunud. Nii et Aivar on alati väga põhjalik ja selles mõttes ei ole siin midagi erakordset, minu jaoks ei ole see üllatav, et Aivar on väga põhjalik. Aga nüüd saame küsimustega minna edasi ja kui te tahate küsida, siis järelikult peab Aivar ka vastama. Nii et vabandage, et sellest, mida Aivar järgnevalt räägib, ei olnud komisjonis juttu. Tanel Tein, palun!

Aitäh! Ma tuleksin tagasi selle potentsiaali juurde, mille kohta ma ka Andreilt küsisin. Kuidas me saaksime seda sisemist konkurentsi panganduses paremaks, et meil tekiksid paremad tingimused tavaklientide, äride jaoks? Kas seda on Eestis vaja? Kas me peaksime liikuma sinna suunas? Eesti 200 ilmselgelt pangamaksu ei toeta, selles suhtes on meil kõigil üksmeel. Aga mida me tegema peaksime, et meil see sektor veel areneks võib-olla ja saaksime selle kaudu luua paremaid tingimusi kõigi osapoolte jaoks?

Aitäh küsimuse eest! Ajendatult protseduurilistest küsimustest püüan järgnevalt jääda komisjoni esindaja rolli raamidesse ja selle piires ma räägin komisjoni istungil toimunust. Aga muidugi ma pean selguse huvides ikkagi vastajale ütlema, et tegelikult ei saa öelda seda, et meil ei ole konkurentsi. Meil tegutsevad siin turul Rootsi kapitalil põhinevad kommertspangad, on kohalikul kapitalil [põhinevad kommertspangad], et konkurentsi tihendada, noh, see on pikk jutt ja väljub muidugi selle eelnõu raamidest ega ole otseselt sellega seotud ka. 

Aga siin on palju aspekte, alates sellest, kui keeruline on üldse krediidiasutusel tulla väljastpoolt kohalikule turule, millised on regulatsioonid ja piirangud turule tulekul ning millised on tingimused selleks. Kõik see on keerulisem ja suurem teema. Muidugi võiks rahanduskomisjon seda teemat võib-olla mõnel oma istungil eraldi käsitleda, mis puudutab laiemalt konkurentsi panganduses, aga antud eelnõuga see väga ei haaku.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Ma kõigepealt ütlen sissejuhatuseks, et kuigi tõesti on aru saada, et sa tulid siia ettekavatsetult selleks, et rääkida teemast laiemalt, siis mina olengi alati soovinud, et me saaksime rääkida ka laiemalt, mitte ei piirdutaks ainult vastustega, et komisjonis seda ei arutatud. Ma loodan, et sa vähemalt siiapoole vastates jätkad (Naerab.) nii nagu enne. 

Minu küsimus laiendabki natuke teemat ja viib selle mõnes mõttes tagasi nendesse debattidesse, mis meil on siin viimasel ajal rahandusminister Jürgen Ligiga olnud. Vot tema ütles eile, et ei maksaks uskuda neid eksperte, kes on kellegi palgal, näiteks mõne panga palgal, ja laulavad seda laulu, mida tööandja käsib laulda. Kuidas sa hindad selles valguses selle Leedu SEB Panga analüütiku artiklit? Millise tõeväärtuse me peaksime talle omistama? Kas ta laulab seda SEB laulu või räägib ta pigem meile tõtt?

Austatud küsija! Ma tahaksin küll sind siinkohal korrigeerida. Üldiselt on panga analüütikutel parimad teadmised sellest valdkonnast. Ma hindan väga-väga kõrgelt Eesti kommertspankade peaanalüütikuid ja sama panga kontserni analüütikud Leedus ja Lätis on kindlasti sama heal tasemel. Kui mina oma komisjoni arutelu ülevaate lõpetan, tuleb siin ilmselt läbirääkimiste voor ning siis saab igaüks oma muljeid ja hinnanguid täpsemalt esitada.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! No selle viimatise mõttevahetuse peale meenus mulle USA ajakirjaniku Upton Sinclairi ütlus: "It is difficult to get a man to understand something, when his salary depends on his not understanding it." Kiire tõlge sellele võiks olla ütlus sellesama SEB analüütiku kohta, et on väga raske saavutada seda, et ta saaks millestki aru, kui tema mittearusaamine sellest on eelduseks tema järgmise palga laekumisele. Selliste inimeste seisukohti pangamaksu põhjendatuse või mittepõhjendatuse selgitamiseks ei ole siin tõesti mõtet tsiteerima hakata, sellest me võiksime kõik ise aru saada. 

Aga minu küsimus teile seisneb hoopis selles, et see, mis 2023. aastal aset leidis, oli ikkagi ilmselge röövimine, riisumine. Kui varasemal aastal oli pankade kasum olnud circa 0,5 miljardit eurot, siis järgmiseks aastaks, ilma et oleks tehtud mingit innovatsiooni või olnud omapoolset pingutust, kasvas see circa miljardi euroni. Mu küsimus teile on see, kas riigil on kohustus kaitsta omaenda rahvast riisumise eest? Ja kui on, siis kas see on vähem oluline eesmärk, kui tagada investoritele atraktiivsus?

Austatud küsija! Siis võib paralleele tuua ka teiste valdkondadega, kus on ajutiselt tekkinud soodsam majanduskonjunktuur, ja nimetada seda riisumiseks, no see on ilmselge liialdus minu arvates. Ja veel kord, pangad maksavadki tulumaksu teistmoodi kui ülejäänud majandussektor või majandusvaldkonnad ja see peegeldub ka maksutulude laekumises. Ma siin põgusalt mainisin, et kui vaadata selle ja eelmise aasta maksutulude laekumisi, siis on [näha, et] pankade kasumitelt kogutav avansiline tulumaks kasvanud kordades. Ja suure osa ka eelmise ja tänavuse aasta kasumimaksust või ettevõtte tulumaksu suurenenud laekumistest, üle prognoosi ulatuvatest laekumistest, annabki pankade avansiline tulumaks.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Ja tänan teid ka, härra ettekandja, sellise meeldiva sisulise diskussiooni eest! Mu küsimus on selline. Nagu te teate, siis pankade erakorraline maksustamine erijuhtudel on täiesti reeglipärane. Võib-olla on märgiline see, et 1980. aastal kehtestas Briti valitsus tagasiulatuva solidaarsusmaksu pankadele. Te tõenäoliselt teate, et sel ajal oli Briti peaminister Margaret Thatcher, kes on ilmselt Reformierakonna üks majanduspoliitilistest eeskujudest. Aga võrdleme nüüd seda ikkagi Leeduga. Leedu kehtestas esimese Balti riigina pangamaksu. Ilmselt mitte keegi ei kahtle selles, et nii sealne majanduskeskkond kui ka majanduskasv on järsult ja järsult [Eestist paremaks muutumas]. Millega te seda seletaksite?

See küsimus läheb muidugi meie komisjoni arutelu [teemast] mööda. Aga nii palju peab ikkagi seda asja selgitama, et kui me räägime Leedu ja Eesti majanduse võrdlusest, siis, ütleme, maksukeskkond tervikuna on üks aspekt ja pangamaks on veel väiksem osa sellest. On palju teisi tegureid. Kõigepealt lähiturud: meie oleme seotud Skandinaavia turgudega, Soome ja Rootsiga. Soome majanduses ei ole [praegu] kerge, seal on sama keeruline olukord. Võime siin välja tuua Vene turu äralangemise, mille mõju on suurem, ja nii edasi. Leedu majandus on rohkem seotud Poola majandusega. 

Siis seesama eespool mainitud sõltuvus euriborist. Kui euriboriga seotud laenude osakaal on meil suurem kui Leedus, siis ajal, kui euribor tõuseb, on selle negatiivne mõju meile suurem, aga kui euribor langema hakkab, siis jällegi meie võidame sellest rohkem. Lisaks veel väga mitmeid tegureid. 

Nii et ainult maksustamisele majanduse arengut ka taandada ei saa, kuigi jah, ma möönan, et maksustamisel on väga suur mõju. Ja ega me ei tea veel, Leedu pangamaksu negatiivsemad aspektid võivad avalduda alles kunagi hiljem.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Austatud ettekandja! Minu küsimus tõukub teie enda tähelepanekust, et eelnõu on lootusetult hiljaks jäänud ja tagasiulatuvalt kasumit maksustada ei saa ning maksustada saab eelseisvaid kasumeid. Samas oleme praegu olukorras, kus ühiskond tajub väga suurt ebaõiglust, mille tulemusel me täna ka seda otsuse eelnõu arutame. Aga kas te näete võimalusi selleks, et tulevikus võiks kõnealuseid olukordi ennetada ja euribori äkilisest tõusust saadavaid kasumeid saaks siiski maksustada?

Aitäh selle küsimuse eest! Lähtume ikkagi reaalsusest. Kõigepealt selgituseks nendele küsimustes esitatud eeldustele: lähtume ikkagi reaalsusest, praegu ei näita prognoosid euribori kasvu lähitulevikus, vastupidi, prognoosid on omavahel üsna suures konsensuses, erinevused on lihtsalt selles, kui kiire see langus on, aga prognoosid näitavad, et euribor langeb lähitulevikus. 

Ja vot seesama mõttekäik, vaadates tulevikku, et ainult euribori muutus ei tähenda soodsat konjunktuuri. Soodsat konjunktuuri võivad põhjustada ka mitmesugused muud asjaolud majanduses. Maksustamist ei saa üles ehitada selliselt, et kui kusagil sektoris tekib ajutiselt soodne konjunktuur, siis riik reageerib sellele kohe maksumeetmetega. Nii ei peaks need asjad ikkagi käima. Ja pealegi, majandusajalugu näitab, et soodsale konjunktuurile järgnevad pahatihti kehvemad ajad. 

Nüüd see aspekt, mis puudutab seda hiljaks jäämist. Tegelikult ma juhtisin tähelepanu sellele, et need pankade suuremad kasumid jäävad juba minevikku, eelmisesse ja üle-eelmisesse aastasse, ja tõepoolest, tagasiulatuvalt neid ju kuidagi maksustada ei saa. Praegu, kui me vaatame panganduse perspektiivi, võiks ju ikkagi pigem välja tuua hoopis selle, et pangad on kaasanud klientide hoiuseid, need võivad olla ka päris pikaajalised, ja nende puhul on kokku lepitud päris kõrged intressid, mida pank peab oma klientidele maksma. Ühesõnaga, panga kulubaas pigem kasvab, aga samas euriborist tingitud tulu on languses. Ja ega me ei tea ka, mis hakkab laenudega üldiselt juhtuma. Kui ikkagi laenukahjumid suurenevad, siis see omakorda tekitab pangale kahjumeid.

Arvo Aller, palun! 

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Tõukun teie väitest, et soodsa konjunktuuri ajal ei tasu pankasid maksustada, selleks et nad saaksid kindlust, et Eesti ei võta neilt raha ära, kui neil tekib erakorraline kasum. Aga te ise ütlesite ka, et pärast soodsat konjunktuuri võib tekkida ebasoodne konjunktuur. Minu küsimus on see, et kas nüüd ebasoodsa konjunktuuri ajal maksude kehtestamine Eesti rahvale ja Eesti inimestele on põhjendatud ning ebasoodsa konjunktuuri ajal pankadele maksude kehtestamine ei ole põhjendatud. Kuidas seda korrelatsioonis vaadata?

Muidugi, meil tuleb läbirääkimiste voor kohe pärast seda, kui ma lõpetan komisjoni arutelu ettekande. Siis tekib veel võimalus siin muljetada, hästi laialt seda teemat käsitleda. See võimalus veel tuleb.

Ma pean küll kolleegi täpsustama, et läbirääkimistel saavad osaleda üksnes fraktsioonid, nii et selles mõttes päris kõigil seda võimalust ei ole, aga praegu on võimalus veel oma fraktsioonipoolsele ettekandjale oma sõnum kaasa anda. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Teate, hea kolleeg, ma pean teile komplimendi tegema. Teie vastused on selged ja arusaadavad ning peab tunnistama, et palju arusaadavamad kui praegusel rahandusministril. 

Ma tahaksin ikkagi tõstatada selle intresside küsimuse. Kui vaadata Skandinaavia turgu, siis [on näha, et] tegelikult on kasvõi eluasemelaenu intressid seal madalamad. Samas, kui kuulata ka meie kommertspankade välja öeldut, siis meil selle maksedistsipliiniga, arvestades vähemalt praegust halba majandusolukorda, väga suuri probleeme ei ole. Ehk siis on ta sarnane Skandinaavia maksedistsipliiniga. Aga miks siis ikkagi võtavad meie pangad meie inimestelt rohkem intressi? Ja üks väide, mida ka Jürgen Ligi siin vist eelmine nädal ütles, on, et tema on küll rahul, kui tarbimismaksude osakaal on suurem, kui me räägime riigieelarve täitmisest. Ehk 41% maksutuludest …

Aitäh!

… on meil tarbimismaksud kõigist maksudest. Kuidas sa seda kommenteerid?

Finantssektori põhjalikuma analüüsi ja teiste riikide võrdlused oleksite võinud tegelikult lisada oma otsuse eelnõu seletuskirja. Selle seletuskirja osana oleksite võinud esitada sellise analüüsi ja see oleks andnud teie otsuse eelnõule palju lisaväärtust juurde, aga te jätsite oma töö tegemata. Muidugi, rahanduskomisjon arutab neid teemasid ikkagi ka, samuti finantssektori olukorda. Meil toimuvad pangaliiduga regulaarsed arutelud ja Eesti Pangaga toimuvad arutelud, kus me käsitleme finantssektori teemasid ka laiemalt. Te pääsete ka kolleegi kaudu sellele informatsioonile ligi.

Kiitus ei välista kriitikat. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Leedus tehti see pankade erakorraline kasumimaks ära, nüüd on tulemused käes ja need pole üldse mitte halvad, nagu Leedu analüütikud räägivad. Tegelikult mingit negatiivset mõju laenudele ja pangateenustele pole olnud. Eestis ju ka hirmutati, et kui me kehtestame pangamaksu, siis enam laenu ei saa ja mis kõik sada hirmsat asja hakkab juhtuma. Tegelikult pole Leedus midagi sellist juhtunud. Kas te olete minuga nõus, et tegelikult oli Eestis sellise ühiskondliku fooni loomine ikkagi selle pangamaksu suhtes üsna ebaõnnestunud? Leedus me näeme tegelikult, et see lahendus praktiliselt toimib. Ainus mõju on olnud see, et Leedu riigieelarve on saanud kasumimaksust laekunud rahade arvelt märkimisväärset täiendust. Kas te olete minuga nõus, et tegelikult see paanika tekitamine, kuidas pangad lähevad kohe pankrotti või neil läheb väga raskeks, on tegelikult olnud Eestis ülepingutatud? Leedus me näeme, et kõik on tegelikult korras.

No ega ma ikka ei ole teie mõttekäiguga nõus. Ega me ka ei tea, millised selle pangamaksu eksperimendi negatiivsemad aspektid kunagi hiljem avalduvad. Kõige suurem oht ongi see, et see negatiivne mõju tulenebki konkreetse riigi ehk Leedu atraktiivsusest välisinvestorite silmis. Välisinvestorid ikkagi vaatavad, et on maksurisk, võib-olla ka tulevikus, kui riik hakkab selliseid maksueksperimente tegema, välisinvestoreid võib see ikkagi eemale peletada. Ja seda ei rääkinud mitte minu viidatud Leedu panga peaanalüütik, vaid seda on rääkinud ka Leedu Keskpank. Ja muidugi, ega sõltumata pangamaksust võetakse ikka laenu ja laenumahud siis ka kasvavad, kuna majanduskonjunktuur paraneb ja euribor langeb. See soodustab ka laenuvõtmist, laenu kasvu ja investeeringuid majandusse. Seal on hästi palju aspekte, mida kõike tuleb arvestada, kui me räägime Leedu kogemusest.

Suur tänu, hea kolleeg! Rohkem teile küsimusi ei ole. 

Head kolleegid! Informeerin teid, et Eesti Reformierakonna fraktsioonilt on laekunud taotlus pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Ja on igati paslik see hääletus ära teha, et kolleegid, Riigikogu liikmed saaksid oma tööaega planeerida. Asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde.

Head kolleegid! Panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt hääletas 44 Riigikogu liiget, vastu oli 12, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Tänane istung on pikendatud kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. 

Avan läbirääkimised. EKRE fraktsiooni nimel Rain Epler, palun!

(Saalist öeldakse: "Jaak Valge oli erapooletu." Rain Epler: "Mis nüüd saab?") Täpsustus: erapooletuid oli 1. Palun see protokolli ära märkida. Jah, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt sissejuhatuseks sellest pangamaksu teemast. Meie fraktsioon andis selle eelnõu sisse kusagil möödunud suvel ja mul on hea meel, et leidub mõttekaaslasi ja et keskerakondlased on tulnud mõttega kaasa. Ja tegelikult ka sotsid otsustasid ühel hetkel päris aktiivselt, et peaks pangamaksu kehtestama, nüüd nad on vaigistatud. 

Ma tuletan meelde [ühte] pildikest möödunud sügisest, mis oli natuke rohkem kui aasta tagasi, kui see pangamaksu võimaliku kehtestamise debatt oli alanud. Siis oli ajakirjanduses selline kõnekas pilt ja see puudutas paljusid inimesi ning näitas väga illustratiivselt seda, kuidas otsused Eestis sünnivad. Pankurid jalutasid Stenbocki majja, kohtusid seal toonase peaministri Kaja Kallasega, neil ei läinud sugugi kaua aega, minu arust oli see tunnike või isegi vähem, ja lahkusid sealt naeratavate nägude ning lehvivate pintsakuhõlmadega enesekindlal sammul. Ja kohe peale seda teatas Kaja Kallas, et pangamaksu ei tule. Diil oli tehtud. 

Nüüd, koalitsiooni jutt on veidi vastuoluline ja see tuli välja ka siin selle debati käigus. Kui nende käest küsitakse, et igasugused maksude ja riigilõivude ja muude koormiste tõusud, eriti majanduslanguse ajal, võivad ehk majanduslangust süvendada ja pärsivad ettevõtlust Eestis ja nii edasi, siis öeldakse, et neid tuleb tõsta eelarve tasakaalu tõttu. Aga kui [pakutakse], et tõstaks neid ka pankadel, ja meil on eeskujusid kasvõi siitsamast lähedalt Leedust võtta, öeldakse, et ei saa tõsta. Tegelikult, nagu me Leedugi näitel näeme, siis ka Eestis, kui vaadata neid numbreid, oleks selle kaudu võinud sadu miljoneid eurosid teenida. 

Veidi ka sellest erakorralise kasumi tekkimisest pankadele. Rahandusminister Ligi siin kiitis eile puldist pankasid ja rääkis, et küll olid hoiuseintressid vahepeal head ja tema teenis selle kaudu raha, nii et siiamaani saab selle abil oma rahavoogusid juhtida. Aga tegelikult ei tõstnud pank intresse hoiustele sugugi nii kiiresti, kui kandus euribori tõus üle laenuvõtjatele. Ja ma julgen öelda, et see intressi tõstmine hoiustele sai hoo sisse peale seda, kui see erakorralisele kasumile maksu kehtestamise teemaline debatt muutus ühiskonnas elavaks. Siis vaatasid pankurid, et nüüd tuleb midagi teha. 

Ja muidugi, pankurite tolleaegne demagoogia selle kohta, et ei saa ju niimoodi, et tagantjärele maksustatakse neid, kes on olnud tublimad või innovaatilisemad või midagi muud taolist, ei vasta absoluutselt tõele. Pangad ise oma tegevuses küll mingit erilist tublidust ega innovaatilisust üles ei näidanud, nad kandsid lihtsalt euribori tõusu momentaanselt üle laenuvõtjatele, aga ei kandnud seda üle hoiustajatele. 

Tulles nüüd tagasi selle eelnõu juurde, mille esitasime meie rohkem kui aasta tagasi. Selle võiks jõustada sõltumata sellest, milline on euribori liikumise trend lähi- või keskpikas perspektiivis. Selle eelnõu mõte oli see, et pankadel tekib sisuliselt valik, kas kanda sellised erakorralised intressitõusud ja nendest tekkiv erakorraline tulu kohe ka üle hoiustajatele ja seega teenida sellist, ütleme, tavapärast kasumit – ja ma pean teile ütlema, et pangad on Eestis kogu aeg korralikult kasumit teeninud, ka negatiivse euribori ajal – või kui nad siiski otsustavad, et hoiustajatele ei pea intressitõus kanduma üle sama kiiresti kui laenuvõtjatele, rakenduks sellisel juhul nende erakorraliselt tekkinud kasumile maks. 

Nii et ma siiski kutsun üles ka koalitsioonisaadikuid lõpetama demagoogia ja mõtlema pankade mõtteviisi suunamisele seaduse abiga. 

Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Tõesti, täna on meil siin saalis väga hea eelnõu, mis on Keskerakonna fraktsiooni poolt esitatud, ja see puudutab pangamaksu. Selge on see, et pangamaks on tunduvalt parem kui maksustada inimesi tarbimismaksude kaudu. Rain juba ütles ja tõi välja, et tegelikult on siin saalis ju veelgi fraktsioone, kes seda eelnõu toetavad: olgu see siis EKRE, olgu need ka vist sotsiaaldemokraadid, aga nendest ei saa päris hästi aru, et mida nad ikkagi teevad, ükskord toetavad, teinekord mitte. Ja võib-olla ongi natuke nii, et nende käitumine tekitab tegelikult kõige rohkem küsimusi. Kui arvestada nende üleüldist ja poliitilist suunda tõsta järk-järgult iga aasta tarbimismakse, mis mõjutavad otseselt ja kõige rohkem väikeste sissetulekutega inimesi, ei ole see kindlasti nende programmile kohane. Aga miskipärast nad seda teevad ja miskipärast nad Reformierakonda ja nende poliitikat toetavad. Ma siiralt loodan, et see ei jää nende valijate jaoks tähelepanuta ja et nad sellele kindlasti tähelepanu pööraksid ja ka oma valikud varsti teeksid, kui neil selline võimalus tekib kas 2025. või 2027. aasta valimistel.

Pangamaks on tegelikult, ma arvan, selles mõttes hea maks, et ta ei võta ju kelleltki raha ebaõiglaselt ära. Me oleme viimasel ajal rääkinud pankade tulust: see on erakorraliselt suurenenud kaks korda. Me räägime kogu sellest sektorist ja kõikidest meie erakapitalil põhinevatest pankadest. Ja mispärast on nad seda kasumit teeninud? Väga lihtsal põhjusel ja seda on ka siin juba ühe korra mainitud: regulaator ehk Euroopa Keskpank tõstis euribori ja seoses sellega tõusid ka meie laenutarbijate maksud ehk osalus laenu teenindamisel. Ja see kõik on praegu läinud puhtalt pankade kasumi arvele. Loomulikult, pangad võiksid praegu solidaarselt, arvestades ka üleüldist geopoliitilist ja majanduslikku olukorda, tulla ühiskonnale appi ja ollagi ühiskonnaga solidaarsed. Seetõttu on see pangamaks tegelikult vajalik.

Aga mida teeb praegune valitsus? Selle asemel, et kehtestada pangamaks, on mindud hoopis teist teed pidi: on mindud inimeste taskute kallale ja on jõudsalt tõstetud eelkõige tarbimismakse. Me räägime aktsiisidest, käibemaksust ja üleüldiselt nendest maksudest, mis tegelikult pärsivad sisemajandust ja sisetarbimist, ning see on tegelikult probleem. Kui sa ikkagi sisetarbimist vähendad, siis mõjutab see loomulikult ka üleüldiselt ettevõtluskeskkonda ja ettevõtteid. Minu arust on väga lühinägelik [öelda], nagu ka minu arust eelmine nädal või isegi see nädal ütles rahandusminister, et kui makse tõstetakse, siis see küll ei ajenda pankrotilaine tekkimist. See päris tõsi ju ei ole ja me saame sellest väga hästi aru. Siin on 101 Riigikogu liiget, kes tegelikult suhtlevad oma valijate ja oma piirkonna ettevõtjatega, ning info selle kohta, millega ettevõtjad praegu tegelevad ja kuidas nad tegelikult hakkama saavad, on teil ju tegelikult olemas. Ei ole see pilt ilus ega hea. Vaatamata sellele võetakse ikkagi järjepidevalt siinsamas saalis koalitsiooni jõul Eesti riigis Eesti ettevõtjate ja ka Eesti inimeste jaoks vastu mitte kõige paremaid seadusi, lausa halvendavaid seadusi. Sellest on loomulikult väga kahju ja seda on kurb vaadata.

Nii et viimane hetk veel, ma kutsun kõiki Riigikogu liikmeid kindlasti üles seda seaduseelnõu toetama ja tagama sellise solidaarse lähenemise kõigi meie inimeste suhtes.

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Vabandust, Urmas Kruuse Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel. (Saalis räägitakse midagi.) Piiri peal oli.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Head inimesed, kes meid kuulavad! Mulle diskussiooni mõttes meeldis Epleri seisukoht, kes toetab laiemat diskussiooni, kuigi me teame seda, et puldist võiks ettekandjana käsitleda lühemat varianti komisjoni aruteludest. 

Aga mind väga häirib see toon, millega me seda eelnõu tegelikult menetleme, ehk see, mida on algatajad minu arvates siia eelnõusse sisse kirjutanud. Ma võtan lahti selle [eelnõu osa], kus me tahaksime 50% kasumist maksustada, ning kui me võtame lahti seletuskirja ja loeme need read kokku, siis on need omavahel piinlikult ebaproportsionaalses vahekorras. Sest kui vaadata kogu seda eelnõu, võiks ju öelda, et see on pärit eelmisest sajandist ja ei sobi praegusesse kultuuriruumi. Mis mind häirib, on see, et me ei taha nagu tajuda seda, et ettevõtluse finantseerimine panganduse kaudu on nagu doonorlus ja see on elupäästev. See tegelikult tähendab seda, et kui pangad on suutnud ka tegelikult meie ettevõtlust läbi perioodide, mitte ainult ühe või kahe aasta keskselt, finantseerida, siis on sel oluline mõju ka meie majanduskasvule. 

Ma saan aru ka sellest taustast: ettekandjad mainisid oma sõnavõttudes seda, et selle abil tahetakse parandada riigi rahandust. Aga tegelikult me peame arvestama ju sellega, et rahanduse parandamine ei tähenda ainult seda, et riigieelarve saab tasakaalu, vaid seda, et kogu majanduskeskkond oleks üks tervik, tulevikku vaatav ja jätkusuutlik. Ja siin tuleb selgelt tunnistada seda, mida ka Leedu ekspert tegelikult oma negatiivses kommentaari osas välja tõi: et see annab väga selge signaali nendele investoritele, kes tulevikus siia tahaksid investeerida. Ja mis see [asjakohane] näide oleks? See näide oleks see, et kui me võtame siia kõrvale näiteks põllumajandussektori, mis ühel aastal, 2022. aastal, oli päris heas seisus ja teenis päris hästi, ja meile tundub siin Riigikogus, et no nüüd on paras aeg nende käest ka midagi võtta, siis see lähenemine ei ole meie arvates loogiline. 

Ja teine [asi], mis mind võib-olla natuke kurvaks teeb ja mis vajaks rohkem tähelepanu, sõltumata sellest, kas seda ütleb keegi siit puldist või väljastpoolt, on see, et on ikkagi arusaamatu, miks ei tahtnud Eesti hoiustajad teenida tähtajalise hoiuse kaudu ja selle kaudu sõna otseses mõttes panga kasumit vähendada, et ise rohkem teenida. See on üsna keeruline ja minul siiamaani vastust sellele ei ole. Võib-olla teadlased ja eksperdid suudavad seda mingil ajal adekvaatselt põhjendada. Aga see on ilmselge, et me peaksime siit puldist rohkem kutsuma inimesi üles, et kui teil on teenimisvõimalusi, siis kasutage, head inimesed, neid tegelikult ära. Siis me ei peaks arutlema selle üle, et selleks, et inimene paremini teeniks, peame ettevõtjaid selgelt rohkem selles osas maksustama, ja 50% on muidugi päris ulmeline [protsent] sõna otseses mõttes. 

Aga teine loogika, mida me siit oleme ju kuulnud, on seotud sellega, et riigi konkurentsivõimest, majandustaustast ja osaliselt ka kultuuritaustast sõltubki see, millist tüüpi laene inimesed tegelikult kasutavad. Ja tuleb tunnistada, et eestlased olid mingil ajal ja on kindlasti jätkuvalt euribori usku, mis tähendab seda, et me võiksime tinglikult öelda seda, et nad kasutavad sellist ujuvat intressi, mis annaks kohese peegelduse majanduskeskkonnast. Teiselt poolt on see, et üldiselt, kui me valime fikseeritud intressi, on risk psühholoogilises mõttes kindlasti maandatud, aga võib juhtuda, et see läheb meile keskpikas perspektiivis kallimaks maksma, samas annab sellise hea rahulolutunde. 

Ehk kui räägime pangandusest, siis kui mõnes teises riigis, olgu ta [näiteks] Rootsis, on üldised intressid madalamad, ei saa ka tähtajaline hoius olla väga kõrge lähtuvalt sellest, et nad on omavahel proportsioonis, kui me ei räägi just heategevusest selles mõttes, et mingi pank tuleb turule, tegutseb viis aastat ja siis on ta raha otsas. Aga ärme unusta ära seda, et see raha, mis sinna panka tuleb, on meie hoiustajate raha, olgu see siis eraisikute või majandusettevõtete oma. 

Selle tõttu ma tahtsin tähelepanu juhtida ... Paar minutit lisaks. 

Aa, kolm minutit lisaks. 

Tahtsin tähelepanu juhtida sellele, et nendel aruteludel peaksime väga taktitundeliselt viitama sellele ja aru saama sellest, et need asjad on ühiskonnas kõik omavahel seotud ja see majanduse doonorlus on samamoodi oluline. Aga me ei saa ju ka kogu ühiskonnale siitsamast puldist rääkides jätta muljet, et pangad ei ole avansilise [tulumaksu] kaudu ühiskonda panustanud. Järgmisel aastal see ka tõuseb ja prognoosi kohaselt võib see lisapanus väidetavalt ka eelarves olla ligi 30 miljonit eurot. Eks me näe, kui palju seda täpselt juurde tuleb. Ehk see hoiak iseenesest, et pangad saavad rohkem panustada selle kaudu, et me oleme ühelt poolt teinud Riigikogus otsuseid, ja teiselt poolt solidaarsusest, on igal juhul olemas. Nii et on väga keeruline leida võimalust, et seda [eelnõu] siin saalis objektiivselt toetada.

Aitäh ettekandjale! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Asume lõpphääletuse ettevalmistuste juurde.

Enne hääletust juhin tähelepanu sellele, et eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta" eelnõu 487. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 19 Riigikogu liiget, vastu on 0 liiget, erapooletuid 0. Eelnõu 487 on tagasi lükatud.

Läheme tänase teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 516 esimene lugemine. Ettekandjaks palun rahandusminister Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! See eelnõu johtub ennekõike kestlikkusaruandluse direktiivist, mis on osa Euroopa Liidu rohelisest kokkuleppest. Tuletan meelde, et rohelise kokkuleppega ühines Eesti Jüri Ratase valitsuse ajal, nii et see on üle valitsuste toimuv protsess.

Keskkonnasäästliku majandussüsteemi saab luua ainult kestlikkusteabe olemasolul. Selleks on vaja ülevaadet sellest, milline on ettevõtja tegevuse mõju keskkonnale ja ühiskonnale ning vastupidi. Kui kestlikkuse sisust rääkida, siis see puudutab ennekõike keskkonda, aga tegelikult ka sotsiaalset keskkonda ja juhtimist. Nende printsiipide puhul on siin praegu aruandlusest juttu.

Kõigepealt, eelnõuga sätestatakse kestlikkusteabe saamiseks vajaliku kestlikkusaruande koostamise kohustus, selle sisu ja vorminõuded. Edasi loetletakse raamatupidamiskohustuslased, kellele hakkab kestlikkusaruande esitamise kohustus kohalduma. Sätestatakse kestlikkusaruandele audiitorkontrolli tegemise kohustus, muudetakse ettevõtjate suuruse määratlemise kriteeriumeid ning tõstetakse raamatupidamise aastaaruannete kohustusliku auditi ja ülevaatuse piirmäärasid.

Kestlikkusaruanne hakkab olema majandusaasta aruande üks osa ja see esitatakse äriregistrile digitaalses masinloetavas vormis. Kestlikkusaruannet tuleb hakata esitama vastavuses Euroopa Komisjoni kehtestatud otsekohalduvate standarditega. Nendes standardites on kirjas reeglid selle kohta, mida ettevõtja peab avalikustama oma keskkonna‑, sotsiaal‑ ja juhtimisteemadega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kohta. Standardid ei käsitle konkreetseid kriteeriume ega nõudeid, millega peab ettevõtja kestlikkusteave vastavuses olema.

Seda aruannet tuleb hakata koostama ja avalikustama suurettevõtjatel, suurtel kontsernidel ja reguleeritud turgudel noteeritud äriühingutel, välja arvatud mikroettevõtetel, kes on börsil. Kestlikkusaruande võivad koostada ja avaldada ka ettevõtjad, kellel puudub see kohustus. Kestlikkusaruande kohustusega ettevõtja kestlikkusaruande audiitorkontroll on kohustuslik. Audiitorkontroll on vajalik selleks, et tagada koostatud ja avalikustatud teabe usaldusväärsus. Vabatahtlikult koostatud aruandele ei pea audiitorkontrolli tegema.

Eelnõuga tõstetakse ka raamatupidamisaruande kohustusliku auditi ja ülevaatuse piirmääri. See on siseriiklik vajadus. Piirmäärade tõstmise suhtarv 25% põhineb põhjalikul analüüsil. See protsent tagab tasakaalu suurima hulga esitatavate aruannete usaldusväärsuse ja minimaalse halduskoormuse vahel.

Sama eelnõuga võetakse üle ka raamatupidamisdirektiivi muudatus. Vähendatakse aruandluskohustust ja ettevõtjate halduskoormust ning tõstetakse ettevõtte suuruse määratlemise kriteeriumi direktiivis lubatud maksimaalse 25% võrra. Paljud suurettevõtjad muutuvad selle tulemusena väikeettevõtjateks ning vabanevad senisest mahukamast aruandlusest. Paljud väikeettevõtjad muutuvad mikroettevõtjateks ning saavad kasutada neid vähem koormavat aruandlust. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh ministrile! Teile on ka küsimused. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Kas te oskate hinnata, kui suure halduskulu kasvu kõnealune seadusemuudatus ettevõtetele kaasa toob?

Aitäh! Seda omahinda on arvutatud ja see on 40 000 eurot aastas. Aga juhin tähelepanu, et see [aruandlus] on vajalik ikkagi väga suure käibega ettevõtetele ja selle vastueelis on usaldusväärsus turgudel. See ei ole ainult ühesuunaline asi. On mingisugune standard selleks, et opereerida ettevõtluses. Ja ennekõike Eesti ekspordi puhul on ka ilma mingi kohustuseta [seda tehtud], ettevõtjad tunnistavad, et nad ei pääse Euroopas enam turule, kui ei ole sellist – kuidas seda nimetada? – kestlikkust tõestavat faktoloogiat ette näidata.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Lähen natuke laiemaks selle teemaga, kuna see eelnõu puudutab ikkagi ka seda niinimetatud kliima päästmist. Kuidas sellega siis on? Reformierakond usub, et te suudate kliimat seadustega mõjutada, muuta, päästa, aga samal ajal Eesti majanduskeskkonda valitsuse tegevus justkui ei mõjuta. Te ütlete, et valitsus ei saa majandust suunata ega mõjutada, ka elektri hinda te ei suuda suunata [ega muuta] tarbijatele soodsamaks, aga samal ajal arvate, et te suudate nende seaduste regulatsioonidega kliima päästa. Kuidas see asi päriselt on?

Aitäh! Kui parteiteemale minna, siis on päriselt tegemist ju EKRE algatusega, mitte Reformierakonna algatusega – kui te niimoodi tahate. Aga mina nii ei taha. Ma rõhutan, et see ei ole mingi parteiline üritus, ja palun praegu mitte rääkida minu erakonnast, ma ei ole seda siin kordagi maininud ega midagi selles liinis initsieerinud. Ma esitan valitsuse eelnõu, mis põhineb eelmise valitsuskoalitsiooni, valitsuse heakskiidul ja kokkuleppel, ka rahvusvahelisel kokkuleppel.

Mis puudutab valitsuse mõju erinevates valdkondades, siis loomulikult on valitsustel ja Riigikogudel oluline mõju nii majandusele kui ka keskkonnale, ennekõike regulatsioonide kaudu, mitte vahetu käsitsi juhtimise kaudu, nagu kiputakse majanduses arvama.

Kert Kingo, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Eelnõuga täiendatakse tolliameti uurimisosakonna erivahendite loetelu, lisatakse sinna sidumisvahendid, sõiduki sundpeatamise vahend ja tehniline tõke. Äkki te seletaksite, millest on see vajadus tingitud? Miks on neid juurde vaja?

Ei, seda see eelnõu ei reguleeri.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Siin on kirjas, et raamatupidamiskohustuslase tegevusega kaasnevaid olulisi keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid peavad ettevõtted hakkama hindama. Mis täpsemalt võiks selle alla käia? Mis need olulised keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud on? Me teame, et põhimõtteliselt on ettevõtjad kogu aeg oma elu elanud ja äri ajanud ikka turumajanduse põhimõtete järgi. Nüüd te ütlesite, et kui see direktiiv vastu võetakse, siis on palju ettevõtteid, kes ei pääse Euroopas enam turule. Isegi kui kõik muud kriteeriumid on täidetud, siis selle direktiivi järgse [kohustuse täitmata jätmisel] enam nagu tegutseda ei tohi. Ma küsin, kas meil on turumajandus või pigem siiski mitte.

Aitäh! Ettevõtjad ei [püüa järgida] mitte ainult turumajanduse reegleid, vaid ka loodusseadusi. Ei maksa arvata, et kõik toimib turumajanduse reeglite järgi. Praegust ajastut iseloomustab siiski loodusseaduste aina suurem arvesse võtmine, kuna maailma ressursid ammenduvad ja inimestes on ärganud südametunnistus keskkonna suhtes. Väike Eesti opereerib paraku või õnneks – kuidas keegi soovib – peamiselt turul, kus südametunnistus on väga kõrgel kohal nii tootmises kui ka tarbimises. Sellepärast on turule pääsemine ilma vastutustundliku hoiakuta meie ettevõtjatele aina raskem. Siin on juttu siiski suurematest ettevõtetest ja neile, keda see esimesena puudutab, on see aruandlus praegu vabatahtlik. Aga ma rõhutan üle, et siin ei ole tegemist konkreetsete ettekirjutustega, vaid selles seaduses on ainult aruandluse standardid, mis muudavad aruanded võrreldavaks. Ja nende andmete valik iseenesest on vabatahtlik. See ei ole mingisugune ettekirjutus, kui palju keegi midagi peab tegema.

Rene Kokk, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Kindlasti on [kohustusliku] kestlikkusaruande kehtestamise puhul jälle tegemist lisakoormusega ettevõtjatele. Siin selle mahamüümisel, selles müügikõnes oli juttu, et see on ettevõtjatele nagunii vajalik, et turg nagunii nõuab seda, et nad ei saagi muidu oma tooteid enam müüa. Tulevikus puudutab see muidugi sadu ettevõtjaid. Ma küsin, kas Vabariigi Valitsus kaalus ka seda, et teha Euroopa Komisjonile ettepanek jätta see vabatahtlikuks, nii et [seda teevad] need ettevõtted, kes tahavad, [kuna peavad] turuolukorrast tingituna, oma klientide vaates seda nagunii tegema. Siis see oleks vabatahtlik: need ettevõtted, kes tahavad, hakkavad kestlikkusaruannet tegema, ja need, kes ei pea seda vajalikuks või kelle kliendid ei vaja seda, ei tee. Kas selline arutelu oli?

Aitäh! Eks siin ole see vabatahtlikkuse ja kohustuslikkuse piiri küsimus. Aga need ettevõtjad, keda see puudutab, vähemalt esimeses ringis, on seda juba vabatahtlikult teinud. See seadus käsitleb standardeid, mis muudavad need aruanded omavahel võrreldavaks ja vahetatavaks. See standardiseerib aruandlust. Need ettevõtjad ise on sellest vajadusest väga hästi aru saanud ja toimetavad selles suunas, lisaks ettevõtjad, kes toimetavad selles suunas kontsernipõhiselt rahvusvaheliselt.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Härra minister! Selgitage palun selle kestlikkusaruande konsolideeritud maksumust või kulu ettevõttele. Seletuskirja leheküljel 44 on üks tabel. Ja minu küsimus on – kuna seletuskirjas ei ole toodud ära konsolideeritud kulu, aga tabelis on see eraldi ära toodud –, kas see tehe konsolideeritud kulu arvestamiseks seisneb selles, et korrutad ettevõtete arvuga iga-aastase kestlikkusaruande koostamise kulu ja liidad sellele ettevõtete arvuga korrutatud kestlikkusaruande audiitorkontrolli teostamise kulu. Kas sellisel juhul see esmane kestlikkusaruande koostamise kulu tuleb ühekordsena ja millisel ajal vastavalt sellele tsüklile see koormus ettevõtetele [langeb]? Kas see tuleb aasta keskel arvestada ja rakenduse aasta alul tuleb see [aruanne] teha? Mis aja jooksul seaduse rakendumisest peavad ettevõtted esmase kestlikkusaruande koostama, kui see neile kohaldub?

Aitäh! Minu arusaamist mööda on 40 000 euro puhul tegu aastakuluga. Jah, see on aastakulu. Aga ma kordan üle, et võrreldes käivete ja varadega, mis nendel ettevõtetel on, on see üsna väike kulu, ka võrreldes selle piletiga, mis turul tegelikult vastu saadakse. Me oleme väga reguleeritud keskkonnas, ka eetika poolest väga reguleeritud keskkonnas võrreldes muu maailmaga. Ja ettevõtjad ikkagi tunnistavad, et see on vajalik muudatus. Tulevikus, jah, kui see ring laieneb, siis, ma arvan, tuleb rahulolematuid juurde, aga tegelikult tuleb juurde ka arusaamist, et turul opereerimiseks tuleb hea välja näha ja olla puhta südametunnistusega. See [arusaamine] laieneb.

Samas, ega mina ei ole selle aruandluse algataja. See on ikkagi olnud teie koalitsiooni poliitikavalik ja mina seda kuidagi ei kritiseeri. Mulle ei meeldi siin mõni asi endale ka, võib-olla on siin ülepaisutatust mõnel juhul, aga õnneks ei ole need kriteeriumid kuidagi seadusega ette antud, vaid ongi väga vabatahtlikud ja loomingulised – mis asja keegi tahab eksponeerida. See ei lange tingimata minu hinnangutega kokku, küll aga esitlen ma neid standardeid. Ja see on suur poliitikavalik, mille on teinud hoopis varasem koalitsioon Jüri Ratase juhtimisel, mida mina ette ei heida.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Härra minister! Mis puudutab seda nii-öelda piletit, nagu te ütlesite, mis selle eest vastu saadakse, või ka näiteks rahastuse kättesaadavust, siis veel aasta-paar tagasi panid USA suured pangad ka ESG‑le palju rõhku, aga tänaseks on tegelikult toon muutunud. Üsna otse öeldakse välja, et pangad tegelevad raha teenimisega, mitte ideoloogiliste ja poliitiliste eesmärkide edendamisega. Selles valguses puudutab mu küsimus teie arvamust Euroopa konkurentsivõime kohta. Muu hulgas lükkas Euroopa [Liit] selle aasta kevadel edasi nende raporteerimisnõuete jõustamise EL-i [välistele] ettevõtetele, kes tegutsevad EL-is. Kuidas teie hinnangul selline täiendava regulatsiooni seadmine nii Eesti kui ka Euroopa konkurentsivõimele mõjub? Ja kas me Eestis ei võiks olla sellest vanast ja aeglasest Euroopast pisut paindlikumad? Ehk kehtestame standardi, aga ei ütle, et seda aruannet peab tegema? Tee, kui tahad, ja siis tee vastavalt standardile, aga me ei kohusta aruannet tegema.

Aitäh! Enamasti ongi see vabatahtlik ja standard on ka tõesti ainult selleks, et kui seda tehakse, siis oleksid need asjad võrreldavad ja kasutatavad, mitte tühi töö. Ega see ESG, nagu te kenasti ütlesite, ei ole mingisugune minu fanaatiline usk. Ma ikkagi peegeldan rahvusvahelise ettevõtluse tendentse, mille on omaks võtnud ka kõik teised erakonnad ja koalitsioonid, nad on neid tunnistanud. See, et kusagil võetakse hoogu maha, on ilmselt ka asjakohane märkus. Aga valdav suund on ikkagi aina [suurem] vastutustunne. Otsene probleem on keskkonnas ja kõige väiksema mõjuga kogu selle regulatsiooni puhul on võib-olla juhtimiskultuuri [teema], kuigi avalikkuse surve tegelikult nõrgemaks ei jää. See keskmine osa, sotsiaalne [osa] – siin on selle entusiasmi hoogu eri paikades natuke maha võetud, aga ma ei kavatse seda eitada, see on ikkagi alles.

Euroopa on meie konkurentsipiirkond, kus me valdavalt opereerime. Siin ei ole mõtet midagi kahetseda. Küllap on ka USA‑s hea, kui on ette näidata mingid kvaliteedimärgid aruandluses. See on ka juhtimiskvaliteedi jaoks hea, kui on mingisugune aruandluse standard või kohustus. Siis mõtleb juhtkond asju enda peas paremini läbi, ei lähe juhtimisel oma valikutes liiga tehnokraatlikuks ja rahakeskseks. See on juhtimisteaduses valdav suund üle maailma.

Aga väga hea, et keegi mainis siin – ja te ise mainisite ka – rahastuse teemat. Ma jätsin selle mainimata. Tõepoolest, pangad on tegelikult Eesti puhul ka väga suured pioneerid selle kultuuri juurutamisel.

Urmas Reinsalu, küsimus istungi juhatajale.

Austatud istungi juhataja! Ma esitasin väga konkreetse nii-öelda arvutustehnilise küsimuse lugupeetavale valitsuse liikmele. Kuidas teie, istungi juhataja, [vastusest] aru saite? Mul on mure, et ma ei saanud vastust. Minu küsimus oli väga lihtne: kas kestlikkusaruannete konsolideeritud kulu moodustub, kui ettevõtete arv korrutada iga-aastase kestlikkusaruande koostamise kulu ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli teostamise kulu [summaga ja liita sellele] aasta keskel ühekordne esmane kestlikkusaruande koostamise kulu, ja kui suur see summa siis konsolideeritult tuleb? Austatud istungi juhataja, kas teie saite minu esitatud küsimusele arusaadava vastuse?

Liidetavaid ei ole seal küll praegu koos. Ma hakkasin ka märkima, aga läks natuke kiireks. Tõepoolest, see tabel [seletuskirja] 44. leheküljel annab ülevaate ettevõtjate võimalikest kuludest. Ma ei tea, kas ministril on need andmed olemas kokku liidetuna. Võib-olla ta jooksvalt saab [need öelda]. Aga praegusel juhul on siin tabelis kajastatud tõepoolest 40 000 eurot ühe ettevõtte kohta ja on ligi 270 ettevõtet. Eeldatavalt on need korrutatavad, et [saada kulu] kõikide ettevõtete kohta.

Aga ma annan sõna nüüd Anti Poolametsale. Küsimus, palun!

Aitäh, juhataja! Esitaja ja tema erakond on teinud läbi täieliku metamorfoosi. Ennast liberaalseks pidav erakond on muutunud ettevõtjate ahistajaks, ja seda mitte niisama, vaid lausa sotsiaalse õigluse sõdalaste näpunäidete järgi. Lugege ise ka, mida te ette kannate ja mida see õiglus seal tähendab. See on marksistlik programm, mida viiakse iga ettevõtte puhul ellu nii, nagu oleks pandud politruk igasse ettevõttesse. Igale poole tuleb veel võtta tööle inimene, kes kannab ette, et poliitiliselt on kõik korrektne, selle asemel et firmad saaksid kasumit teenida ja äri ajada. Aga küsimus on selles, kuidas te sisustate seda õigluse osa. Seal nõutakse ka rassiliste ja seksuaalvähemuste korrektset esindatust ettevõtetes. Andke siis Eesti ettevõtetele nõu, näiteks: kuidas oleksid Ida-Virumaal [ettevõtetes] rassilised vähemused ja seksuaalvähemused esindatud?

Ma ei ole ju Riigikogus ainult ministrina olnud, aga mul hakkab ikkagi päris õudne, kui ma pean siin olema: ei saa saalist ära minna ja siis kuulen protseduurilist jauramist, mööda küsimist, vastajale millegi omistamist. Mis puutub siia minu erakond? Mis metamorfoosid? Mis epiteedid need on? Need ei puuduta kuidagi minu ettekannet. Ja minu erakond ei ole siin puldis, olen mina, rahandusminister, kes esindab mitme valitsuse, sealhulgas EKREIKE valitsuse [valitud] poliitikasuunda. See ei ole [arutelu], kus me peaksime üksteist sildistama. Ma ei tea, ma arvan, et see on piisav vastus. Tõmmake hoog maha. Kui te tegelikult tahate, et ma vastaksin, siis jätke need sildid endale. Uhhuudistes on neid tore vaadata, aga tegelikult see ei aita poliitilisele debatile ega parema Eesti ehitamisele mitte kuidagi kaasa. Mina ei ole selle algatuse autor ega [selle suhtes] läbinisti entusiastlik. Aga ma tunnistan, et aruandeid, juhul kui neid tehakse ja juhul kui need toimivad turul, nagu nende puhul on, tuleb standardiseerida, ja see seadus on selle kohta.

Mart Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud vastaja! Ega keegi ei käsi olla minister, kui teile ei meeldi see, mida te ette kannate. On absurdne väita, et erakond siia ei puutu. Erakond puutub siia otseselt: see on valitsuserakond ja te esindate seda erakonda ministrina. Ei ole mõtet hakata meile siin rääkima mingist jauramisest. Ma mäletan seda Reformierakonda (Jürgen Ligi ohkab.), kelle poolt ma olen ka mõned korrad hääletanud. See oli selgelt turumajandust, majanduse edenemist ja vabadust edendav erakond. Nüüd on teist saanud mingisugune neostalinistlik külvivolinike erakond ja see eelnõu, mida te siin esitlete, on täpselt selle näide. Mu küsimus puutub nüüd eelnõusse: missugune kompetents peab olema ettevõtjatel keskkonnahinnangute andmiseks ja kuidas see peab väljenduma raamatupidamislikult?

Aitäh! No mina mõtlen siin nende sissejuhatuste peale küll sellele, milline kompetents võiks Riigikogu liikmel olla. Proovige kodus köögis ära see, et räägite kõigest läbisegi ja õiendate kogu aeg, kui teil on tegelikult vaja [küsida]: "Kuule, kus sool on?" Te jõuate küsimuseni nii suure ringiga, et enne jõuate tüli üles võtta. Ja see toimub siin juba kolmandat korda, kui ma olen Riigikogus, kolmandat päeva.

See pädevus tagatakse raamatupidajate, ettevõtjate koolitustega. See ei ole üle jõu pingutus, see on juhtimiskvaliteedi pidev täiustamine. Ja on olemas vastavad audiitorid – nad saavad ka koolituse –, kes saavad selles asjas aidata. Mis seal ikka … Mis puutub siia minu erakond? Proovige kodus rääkida kõigepealt oma parteist, kui teil on vaja soola küsida.

Mart Helme, küsimus istungi läbiviimise kohta.

Aitäh! Sisulise vastuse asemel saime me jälle isiklikke rünnakuid. Aga ma tuletan meelde, et ka mina olen ministrina seal puldis seisnud ja kuidas lugupeetud vastaja erakonnakaaslased siis kriiskasid. [Peaaegu] ainus küsimus mulle oli, kas mul häbi ei ole, teine küsimus oli, kas ma tagasi astuda ei kavatse. Need olid ka muidugi äärmiselt sisulised küsimused ja täiesti ebaisikulised küsimused. Nii et ei ole mõtet nuriseda, see ongi poliitika. Ja kui lugupeetud vastaja ei ole aru saanud, et see on poliitika, siis tuleb poliitikast ära minna.

Kahjuks ma ei leidnud sealt küsimust istungi juhatajale. Aga läheme edasi. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Tõepoolest, oma paha tuju võiks võib-olla tõesti enne kodus köögis välja elada, kui siia tulla. Aga te ütlesite, et osa ettevõtteid toimetab juba vabatahtlikult selles vallas ja praegu on neid suuri ettevõtteid kuus. Nüüd see laieneb enam-vähem 300 ettevõttele. Isegi kui nad tahavad, ei ole osa selleks ilmselgelt suutelised, ka parima tahtmise korral. Mis neist ettevõtetest siis saab? Sellises ülereguleeritud keskkonnas nad kas hakkavad lihtsalt raamatupidamislikult sellist ideoloogilist jampsi kokku kirjutama, nagu neilt nõutakse, või siis panevad uksed kinni ja inimesed jäävad teenusest ilma. Me näeme ka, kuidas me oleme Euroopas liikunud sinna suunas, et kui ikka ei taha aru saada, siis peab tunda saama, ehk pangad ei tohi neile ettevõtetele enam laenusid ka anda, kui nad neid ESG tingimusi ei täida. Ma küsin jälle, mis on sellel kõigel turumajandusega pistmist. Reaalses elus on ikka lõpuks nii, et tarbija ostab kõik oma tooted AliExpressist, Temust või Sheinist, kes neid ESG nõudeid ei täida. Me võime oma ideaalmaastikku üle reguleerida nii palju, kui tahame …

Teie aeg!

… aga lõpuks paneb ikkagi turg asjad paika. Või kuidas?

Aitäh! Veel kord, ega päriselus te ju nii ei esine. Noh, teie küll ei pühendanud praegu palju aega teise inimese iseloomustamisele, aga siiski alustasite sellest. Teie abikaasa tegeles ainult minu iseloomustamisega, tänitamisega, minu erakonna tänitamisega. Ma lihtsalt iseloomustan seda debativiisi. Kas te midagi küsida tahate, see on täiesti kolmandajärguline, selleks ajaks juba ununeb ära. Teie abikaasa oli see, kes ütles kõigile, et nad on ajusurnud, ja mis iganes selliseid asju, kui ta oli minister. Ma ei ole midagi sellist endale lubanud. Proovige ka omalt poolt jätta need iseloomustused sissejuhatuses ära ja ikkagi kuulata, mida ma olen vastanud.

See oli teie valitsus, kes selle heaks kiitis, teie rahandusminister Martin Helme ja teie peaminister Jüri Ratas, kes selle leppe heaks kiitsid. Ja mina neid selle eest ei kritiseerinud – mitte kuidagi. Ma kinnitan üle, et see on mitme otsaga asi. Mina ei ole selle fanaatik ega algataja, aga ma tunnistan, et turul läheb seda vaja. Ja maailma ei reguleeri ainult majandusseadused. Ühiskonnas on muud seadused ka, looduses on omad seadused. Need koostoimes on meid viinud nii kaugele, et vaadatakse ka juhtimiskvaliteeti ja majanduse jätkusuutlikkust. Turumajandus kahjuks ignoreerib kahjulikke kõrvalmõjusid väga jõuliselt, kui on ainult vabaturumajandus. Sellepärast vabaturumajandust enam ei ole tsiviliseeritud maailmas. Ja rääkimata muudest asjaoludest. Tarbija langetab otsuseid tihti hoopis muude kriteeriumite järgi, ka ettevõtted hoopis muude kriteeriumite alusel kui ainult nõudmise ja pakkumise vahekord rahalises mõttes. Tegelikult makstakse igasuguste muude asjade eest rohkem, [makstakse rohkem], kui tooraine, palga ja kapitali omahinna järgi eeldaks. Turumajandus on palju keerulisem nähtus kui vabaturumajandus kahemõõtmelisel graafikul.

Helle-Moonika Helme, protseduuriline küsimus.

Aitäh, hea eesistuja! Meil on siin korduvalt läbi käinud see teema, et küsija küsib, nagu tema küsib, ja vastaja vastab, nagu tema vastab. Me oleme jälle langenud sinna lõksu – ja mina väidan ikkagi, et hea ministri algatusel. Ma tegelikult ei tahaks sinna madalusse üldse kaasa minna. Aga palun kinnitage üle, et köögist hakkas rääkima minister ja mina lihtsalt jätkasin seda teemat.

Aitäh protseduurilise küsimuse eest! Kui küsimustele on sissejuhatus tehtud, siis minister on vastamisel samamoodi teinud sissejuhatuse. Kui ta tsiteerib küsijat või eelnevat sissejuhatust, siis on see sellisel kujul praegu kajastatud ka stenogrammis. Sealt on kõik nähtav: kuidas keegi on alustanud küsimust ja kuidas keegi on alustanud vastamist.

Ma tänan selle vastuse eest. Aitäh!

Urmas Reinsalu, järgmine küsimus.

Härra minister! Ma küsin teist korda, kuidas tuleb tuvastada ettevõtete konsolideeritud halduskoormuse kulu selle seaduse jõustumisel. Kas see on see, mida ma küsisin teilt eelmises küsimuses? Kas tuleb korrutada ettevõtete arv iga-aastase kestlikkusaruande koostamise prognoositud kuluga ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli teostamise summaga ja sinna lisandub ühekordne esmase kestlikkusaruande koostamise kulu? Kui see nii on, ja paluks vastata mulle, siis ma saan suurusjärgu 36 miljonit eurot. Seadusega vähendatakse teatud määral audiitor[kontrolliga seotud] koormust ettevõtetele, nii et ettevõtete võit halduskoormuse [vähenemisest] on 2 miljonit eurot. Delta on 34 miljonit eurot. Teie koalitsioon on lubanud, et uue bürokraatliku normi jõustumisel vähendatakse samas mahus olemasolevat bürokraatiat. Miks te lähete selle initsiatiiviga oma koalitsioonileppega vastuollu? Kus on siis olemasoleva halduskoormuse vähendamine?

Aitäh! Praegu oli väga korrektne küsida teine küsimus [minult], mitte protseduuriline küsimus juhatajalt, nii et minul vastamise võimalust ei ole ja ma pean lihtsalt kuulama teie pahameelt. See oli väga korrektne küsimus. Aga selle detailsus on natuke perspektiivitu. Teil on ees kirjutatud tekst, te loete selle mulle ette ja ma pean nii pikka joru – vabandust, pikka numbrite rida, sõnade rida – suutma veatult tagasi peegeldada. Kindlasti ma ei ole samas positsioonis ega taha niimoodi ei või jah vastata.

Aga koalitsiooni lubaduste kohta: mina kategooriliselt lükkan tagasi sellised utoopiad, et meil on kuskil regulatsioon, mida vastu võttes me saame mehaaniliselt maha tõmmata mõne muu regulatsiooni. See on naiivne, loosunglik ja mõttetu. Seda enam, et see regulatsioon pärineb hoopis teiselt koalitsioonilt – see oli vist üleüleüle-eelmine, ma peast arvutan. Roheleppe algatas tõepoolest EKREIKE valitsus, Jüri Ratas kirjutas sellele alla. Nüüd on Jüri Ratas isamaalane. Mina ei kritiseeri teda. Mina viin seda ellu, ja valitsuse liikmena.

Mida keegi on omahinnaks arvutanud? See, mida te ütlesite, kõlas küll usutavalt, kui kiiruga hinnata, aga ma ei saa neid suurusjärke ümber hinnata. Kordan üle: võrreldes meie ekspordi mahtu, võrreldes nende firmade käibeid, on see meie reguleeritud turul … Eelkõnelejale vastan lisaks, et meil ei ole vabaturumajandus – see oli minu vastuse sisu –, vaid meil on reguleeritud majandus. Ja kordan, et selles keskkonnas, mis meil on – teistsugust ei ole ega tule enam –, on sellist aruandlust peetud mõistlikuks. Mina räägin ainult standarditest, mina ei räägi üldse konkreetsetest näitajatest. Selles mõttes on selle auditi hind üsna prognoosimatu. Ma arvan, et kui ettevõtted saavad ise valida, mis eesmärgid nad täpselt omale seavad, siis see hind ei ole neile riigi poolt ette kirjutatud.

Urmas Reinsalu, küsimus istungi juhatajale.

Härra istungi juhataja! Ma pean nüüd teist korda pöörduma teie poole, et te tõlgiksite seda vastust. Kaks korda esitasin ma väga konkreetse küsimuse, mis puudutab selle eelnõu konsolideeritud maksumust ettevõtjatele. See oli täiesti objektiivne informatsiooni taotlus, mitte ei olnud mingi joru, nagu siin osutati. Ma tahtsin teada, kas korrektsem oleks olnud minu mõttekäik, et [võiks] tuua seletuskirjas välja konsolideeritud halduskoormuse maksumuse. Selle asemel eelistati härra ministri allkirjaga dokumendis tuua see arvestus välja tehtena. Minu küsimus oli, kas see arvutustehe annab kogumaksumuse. Kahjuks härra minister ei pidanud võimalikuks minu kahele küsimusele selles loogikas vastata. Ma arvan, et see on kahetsusväärne. Ma tunnustan härra ministrit ülestunnistuse eest, et valitsus ei kavatsegi enda koalitsioonilepingus ettevõtjatele antud vekslit halduskoormuse sarnasena hoidmise kohta [järgida], et minister peab seda utoopiliseks oma poliitilises kavatsuses. Tõe rääkimine on vähemalt parem kui mittetõde.

Ja minu küsimus on, härra istungi juhataja, kuidas teie saite aru ministri vastusest, kuidas me arvestame – siin taga on ju inimesed, siin taga on ju raha, väga suur raha – ettevõtete konsolideeritud halduskoormust. Ma esitasin ministrile abistamiseks ka enda välja pakutud tehte ja minister ei välistanud, et see nii on, kuid ka ei kinnitanud, öeldes, et seda ei ole tal võimalik teha. Kuidas teie, härra istungi juhataja, ettevõtete konsolideeritud halduskoormust – ka teil on ees tabel leheküljel 44 – peaksite asjakohaseks arvestada?

Kiire kalkulatsioon, mis te tegite, võib isegi olla kuidagi õigustatud. Samas, minister ütles, et tal ei ole seda tabelit praegu käepärast. Kindlasti on ametnikud sellega tegelenud ja saavad teile kas läbirääkimiste ajal või hiljem selle numbri saata [või muul moel teada anda], kas see number vastab tõele või ei vasta. Ma arvan, et need numbrid, kogusummad on ministeeriumis kindlasti olemas.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Selle eelnõuga tekib ettevõttel kohustus hinnata ka sotsiaalseid mõjusid, nagu te ütlesite, koostada ka nende kohta aruanne ja [lasta] seda auditeerida. Toon välja mõned standardiga seotud kestlikkuse aspektid: need on sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine ja meetmed ahistamise vastu töökohal. Kuidas see peaks siis tehniliselt käima, kuidas neid hinnatakse ja kuidas neid auditeeritakse? Arvestage seda, et te ei vasta ainult mulle, vaid ka ettevõtjatele, kes seda ülekannet hetkel jälgivad.

Aitäh! Ettevõtjad saavad selle koha pealt väga detailsed juhised. Minu informeeritus ei ole võib-olla piisav, et teile täpselt kirjeldada seda, mille eelnevad valitsused on mulle pärandanud. Aga minu arusaamine on ikkagi see, et nende aruannete sisu on ettevõtjate endi valik. See eelnõu käsitleb – ja mina esitlen seda – vajadust kehtestada nendele aruannetele standardid. Standardid! See muudab need omavahel võrreldavaks ja ühetaoliseks, aga see ei puuduta nende aruannete sisu. Ja mina ei oska kirjeldada, kuidas see täpselt hakkab ühes, teises või kolmandas ettevõttetes välja nägema. Ettevõtjad saavad selle informatsiooni ja audiitorid saavad koolitust nende aruannete kohta. Mul seda koolitust ei ole, aga sellest eelnõust ma saan aru.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Lood on tõesti pahad, kui minister ütleb, et tema ei tea ja tema ei tegele sellega. Samal ajal määritakse suurele hulgale Eesti ettevõtetele kaela väga tõsine, väga keeruline, kohati lausa mõistatuslik täiendav halduskoormus, nagu ma ütlesin, vasakpoolsete ideoloogiliste nõuete täitmiseks, millest see kubiseb kusjuures. Ja see kõik kinnitab, et me peame kiiresti teie umbusaldamisega edasi minema, sest ebakompetentset ministrit ei saa lõputult taluda. Te jätsite ka eelmisele küsimusele lihtsalt vastamata. Ilmselt te ei oska vastata või olete lihtsalt nii ülbe, et ei vasta. Küsimus oli nimelt selles, kuidas tagada seksuaalvähemuste ja rassiliste vähemuste esindatus ettevõtetes, kuna te ise nõuate seda varsti ettevõtetelt sellesama süsteemi alusel.

Aitäh! Väga raske on vastata küsimusele, kui tulevad sellised raiuvad epiteedid "kogu maailma" ja "globaalselt" ning erakonna suunas mingid ideoloogilised loosungid. See, mille kohta ma ütlesin, et ma täpselt ei tea, on see, kuidas ettevõtted hakkavad neid rakendama, sest ega nad ise ka veel ei tea. See on nende valik, see ongi väga vaba tegevus. See eelnõu puudutab selle tegevuse standardeid – standardeid! –, et muuta need [aruanded] omavahel võrreldavaks.

Kui te tahate detailsemalt ja ideoloogilisemalt siin survet avaldada, siis, teie läheduses istub – juhul kui ta saalis on, tavaliselt ei ole – Martin Helme, küsige tema käest, miks ta nii tegi, miks ta sõlmis selle lepingu, miks ta selle heaks kiitis. Mina teda ei kritiseeri. Küsige läbimõelduse taset tol hetkel. Praegu on kehtivad direktiivid, mida mina ei ole siin mitte kuidagi presenteerinud, mina olen nende direktiivide ülevõtja kõige viimases faasis, kus see on juba kokku lepitud. 

Ja tõesti, need ideoloogilised epiteedid ei puutu praegu [teemasse], ei peaks minu suunas lendama. Ma olen kindlasti mingis vallas ebakompetentne, aga see ei ole ka minu põhivaldkond, mis puudutab neid aruandeid, see ei olegi mu poliitilise tasandi põhitegevus. Ma ütlen, et ma ei tea täpselt neid detaile, mille pärast eelmised valitsused mulle sellise pärandi [jätsid].

Rohkem teile küsimusi ei ole, aga on istungi juhatajale. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma lihtsalt kontrollin üle, kas me kõik oleme millestki valesti aru saanud. Ma arvan, et me kõik teame ja ka Eesti rahvas teab, et Jürgen Ligi on Reformierakonna valitsuse minister, Reformierakonna liige ja Reformierakonna esindajana, ministrina siin puldis. Aga mingisugune imelik skisofreeniline nihe oli tema vastuses: ta rääkis, kuidas ta viib ellu Martin Helme ja EKRE poliitikat. Kas esineja on selles mõttes ikka adekvaatne või milles küsimus võiks olla? Äkki te oskate öelda?

Sellist hinnangut ma küll ei oska anda. Tõepoolest, ettekandja on Reformierakonnast ja Martin Helme on Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast. Sellega peame leppima.

Nüüd, järgmisena on meil juhtivkomisjoni ettekanne. Majanduskomisjoni esimees Jaak Aab annab ülevaate komisjonis toimunud arutelust. Palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 516 arutas Riigikogu majanduskomisjon esimeseks lugemiseks ettevalmistamiseks oma istungil 14. oktoobril. Eelnõu kohta andsid selgitusi rahandusminister Jürgen Ligi ja Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna juhataja Rainer Osanik.

Ütlen lühidalt, mis oli komisjonis arutelul või millised sisulised küsimused huvitasid. Muidugi olid need auditeerimiskohustuse piirmäärad. Mart Maastik ja Tarmo Tamm esitasid selle kohta küsimusi: miks neid piirmäärasid ei või veel rohkem tõsta, et vähem ettevõtteid läheks selle auditeerimiskohustuse alla majandusaasta aruande esitamisel? Me teame, et sellega on olnud probleeme, objektiivselt, me oleme kõik neid uudiseid lugenud. Mina komisjoni esimehena juhtisin tähelepanu, et Audiitorkogu on saatnud arvamuse, kus ta eelnõu toetab, [leides, et] see kindlasti parandab olukorda, ja [ootab], et seda kiireloomulisena menetletaks. Niisugune arvamus oli Audiitorkogult.

Nüüd see, kui palju neid piirmäärasid tõstetakse. Rahandusminister ja Rahandusministeeriumi ametnik selgitasid, et [ministeerium] on seda analüüsinud. Selle viie aasta jooksul, kui ei ole piirmäärasid tõstetud – viimati tõsteti 2019 –, mõõdeti ettevõtete varade ja müügikäibe kasvu ning selle järgi tuli auditeerimiskohustuse piirmäära tõstmine 25%. Ka komisjonis kõlas [küsimus], miks ei ole seda arvestatud näiteks inflatsiooni järgi, mis on tõusnud rohkem kui ettevõtete vara [väärtus] ja müügikäive. Aga Rahandusministeeriumi ametnik põhjendas, et taolise piirmäära määramisel on objektiivsem [lähtuda] varade ja müügikäibe kasvust.

Oli küsimusi ka kestlikkusaruande kohta. Küsiti, kuidas seda eurodirektiivi on plaanitud selle eelnõu kohaselt üle võtta, kas see on miinimum või on midagi lisatud. Rahandusministeeriumi ametnik ütles, et [muidu on võetud üle] miinimum, aga maksimummäär, kui me räägime auditeerimis‑ või ülevaatuskohustusest. Need olidki põhilised sisulised teemad.

Siis tehti majanduskomisjonis menetluslikud otsused: määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 22. oktoobril ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Need otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Esimesena Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist. Palun! (Urmas Reinsalu küsib lisaaega.) Kolm minutit lisa.

On rida valesid, mida see koalitsioon on väljendanud ametisse astumisel. Samm-sammult hakkavad need valed ilmnema. Loetud minutid tagasi tunnistas ametis olev rahandusminister, et koalitsiooni lubadus, tsiteerin, "Vähendame reguleerimist ja kehtestame reegli, et iga uue ettevõtetele halduskoormust toova nõude kehtestamiseks on vaja üks olemasolevatest nõuetest kehtetuks tunnistada" on utopistlik. Seda järelikult ministri käsitluse järgi ei kavatsetagi täita.

Ridamisi on hakanud parlamenti jõudma majanduslanguse keskkonnas ettevõtete halduskoormust täiendavalt kasvatavaid kavatsusi. See raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu on üks nendest näidetest. Tõsiasi on see, et tuumküsimus on ju selles, kui suur on ettevõtete halduskoormus. Ma küsisin seda valitsuse esindajalt korduvalt, aga siiski vastust ei saanud. Ma püstitasin oma parema objektiivse äratundmise alusel – see [tabel] on toodud ära seletuskirja leheküljel 44 – hüpoteesi, et see kulu moodustub, kui liita ettevõtte kestlikkusaruande koostamise kulule audiitorkontrolli teostamise kulu ja korrutada see vastava sektori ettevõtete arvuga. Ja kui võtta see eeldus aluseks – kuigi valitsuse vastust meil selle kohta ei ole –, siis on konsolideeritud kulu, bürokraatia [tõttu] lisanduv kulu, suurusjärgus 36 miljonit eurot. 

Tõsi, ka olemasolevaid auditeerimise reegleid leevendatakse selle seaduseelnõuga, mis on iseenesest samm positiivses suunas. Kuid valitsus märgib oma hinnangus, et vastavalt aruandluse kahanemisele vähenevad ettevõtete konsolideeritud kulutused vaid suurusjärgus 2 miljonit eurot. Ehk see delta, vahe on 34 miljonit eurot. Siin on kõneletud sellest, kui palju ettevõtteid kaasati selle seaduse väljatöötamisse, ja ettevõtlusorganisatsioonidele on omistatud, nagu nad oleksid väljendanud kogu seaduse teksti suhtes sellisel kujul tervitavat suhtumist – see ei vasta tõele, te teate seda suurepäraselt. Kui vaadata selle seaduseelnõu kooskõlastustabelit, [siis näeme] seal punktide ja punktide kaupa [ettepanekuid], mis on "Mittearvestatud" või siis sentimentaalsemalt väljendatuna "Teadmiseks võetud". 

Selle initsiatiivi puhul on küsimus kahes asjas. Esiteks, kuivõrd on selline poliitikakavatsus üleeuroopalise algatusena sellises mahus, mille mõju halduskoormusele on miljardites eurodes, ratsionaalne? Ja vabandus, et meil ei ole enam vabaturumajandust, millele eelkõnelenud valitsuse esindaja juhtis tähelepanu, vaid meil on tegemist reguleeritud majandusega – ega see ei vabasta meid kohustusest lähtuda sellest, mida me ise peame otstarbekaks, pidades silmas oma majanduskeskkonna, aga ka meie käsitluse järgi ühiselu korraldamise reeglite seadmise mõistlikkust. See ei vabasta meid sellest vastutusest. Ja ilmselgelt tuleb tunnistada, et see üleeuroopaline initsiatiiv tervikuna, ka järkjärgulise kaskaadina ettevõtetele kohanemiseks, ei ole otstarbekohane, see ei ole mõistlik.

Teine küsimus, arvestades seda olukorda, kuhu riik on praegu Euroopa Liidu liikmesriigina sattunud, on selles, kuidas seda rakendada. Siin, ma arvan, on valitsus esitanud parlamendile ebapiisava käsitluse, nähes ette lihtsalt mehaanilise halduskoormuse kasvu ettevõtetele. 

Isamaa ei saa seetõttu seda algatust toetada. Praeguse majanduslanguse ajal on ka valitsuse enda sõnum, millesse me suhtusime heauskselt kuni tänase päevani, puudutanud bürokraatia vähendamist, halduskoormuse ja reguleerimise vähendamist, mitte hüppelist suurendamist. Me teeme ettepaneku see eelnõu kui kõlbmatu ja meie majandushuvidele mittevastav esimesel lugemisel tagasi lükata. Vabandused, et aga ettevõtete konsolideeritud bilanss on nii suur ja need täiendavad kulud ei oma mingit olemuslikku tähtsust, on, andke andeks, küünilise iseloomuga. Järgmisel aastal on konsolideeritud maksutõusude suurusjärk miljard eurot ja nende puhul on kasutatud sedasama retoorikat, et üks lisakoormis, lisamaks või bürokraatlik nõue eraldi võetuna ei murra Eesti majanduse selgroogu. Aga, andke mulle andeks, millises seisus on meie majandus? Ja siin lähevadki meie seisukohad põhimõtteliselt lahku. 

Eesti majanduse [kasvu prognoosi] erinevus võrreldes teie valitsuse prognoosituga on –3,6%, eelmise suve prognoos versus tänavusuvine prognoos majanduse kasvu kohta. Eelmisel aastal [oli meil] Euroopa kiireimini kukkunud majandus. Me peame tegelikkuses ütlema, et tervikuna kõik [sammud], mida me astume, raskendavad Eestil majanduslangusest väljumist. See küsimus ei ole valitsuse poliitikas vaatluse all, ja ma arvan, et see on põhimõtteliselt vale suund, sest selle tulemus on majanduslanguse pikenemine. Ja see tähendab, ma arvan, pikema aja jooksul või keskmises plaanis, inimpõlve jooksul, väga tõsist mahajäämist konkurentsivõimes meie regioonis. Teiseks on küsimus, mida see tähendab reaalselt majanduse pakutavatele viljadele ja inimeste toimetulekule, sealhulgas ka riigieelarvesse laekuvatele vahenditele.

See initsiatiiv kirjeldab valitsuse käekirja, et paraku on oldud oma baaslubadustes, mida ametisse astunud uus valitsuskabinet on kirjeldanud, valelik. Ja see on üks valeliku poliitika näide. Seetõttu oleks asjakohane, kui valitsus võtaks selle seaduseelnõu tagasi ja juhinduks nendest arusaamistest, mis vastavad Eesti majanduse huvidele ning valitsuse enda antud lubadusele mitte suurendada ettevõtete regulatiivset koormust, vaid seda vähendada, nii et iga uue regulatsiooni puhul ka tühistatakse olemasolevaid. See on valus jutt, ma tean, härra Ligi. Aga aeg on hakata otse ja ausalt asjadest rääkima.

Järgmisena Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Nende seaduste muudatuste järel peavad väike‑, keskmised ja suurettevõtted ning avaliku huvi üksused koostama kestlikkusaruandeid, mis kajastavad keskkonna‑, sotsiaalseid ja juhtimisalaseid mõjusid. See nõue toob kaasa olulise lisakoormuse nii väiksematele kui ka suurematele ettevõtetele. Kestlikkusaruande koostamine nõuab spetsiaalseid teadmisi ja ressursse. Rahandusministeeriumi hinnangul tähendab see ettevõttele ühe täiendava töökoha loomist. Töökoha kogukulu ettevõtjale on aastas orienteeruvalt 50 000 eurot, lisaks kulud, mis on seotud töökoha tehniliste vahenditega.

Samuti suurenevad audiitorkontrolli kulud, kuna uued nõuded eeldavad lisaks keskkonnamõju [auditile] ka sotsiaalmõju auditi teostamist, mis pole seni ettevõtetele vajalik olnud. Sellist auditit pole varem tehtud. Millised need auditid olema hakkavad, ei osanud ka minister siin kõnetoolis vastata. Audiitorite teenused muutuvad keerukamaks ja kallimaks, kuna audiitoritel tuleb järgida uusi Euroopa Liidus [kehtestatud] kestlikkuse standardeid. Kestlikkusaruandluse auditi kulu on kuskil 30 000 eurot aastas ja kõik kokku ühele ettevõttele keskmiselt 100 000 eurot. Ehk siis 100 ettevõtte lisakulutused paberi täitmisele oleks kokku 1 miljon.

Kui teil on ettekujutus, et kestlikkusaruanne tegeleb ainult keskkonnaga ja aitab ennetada keskkonna halvenemist, siis te sügavalt eksite. Kestlikkusaruanne tähendab suures osas tegelemist võrdse kohtlemise, rassismi, kultuurilise mitmekesisuse, transsoolisuse ja soolise võrdõiguslikkusega, lisaks töökeskkonna sobivusega kõikvõimalikele [sugudele], 150 sotsiaalsele soole. Eriti mõjutavad need jaburad nõuded väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, kelle jaoks kulud, sealhulgas ajakulu, on palju suuremad, [eba]proportsionaalsed nende võimekusega.

Keeruline aruandlus ja suurenev bürokraatia panevad ettevõtted olukorda, kus nende konkurentsivõime väheneb ja neil on vähem ressursse, et keskenduda oma põhitegevusele ja innovatsioonile. Samuti vähendavad kestlikkusaruandlus ja audiitorkontroll ettevõtete konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel, kus kohustuslikud regulatsioonid ei ole nii karmid.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on juhtinud antud seadusemuudatuse puhul tähelepanu sellele, et õiguskeel ning seadused peavad olema selged, lihtsad ja üheselt mõistetavad ning et ei tohi tekkida olukorda, kus isik või ettevõtja, kellele on seadusega pandud kohustus, ei saa oma kohustustest aru, kuna need on liiga keeruliselt ja arusaamatult sõnastatud. Vabariigi Valitsus on vastanud sellele nii: "Nõustume märkuse üldise mõttega, kuid [kuulake nüüd! – E. P.] liikmesriikidel on kohustus direktiivis sätestatud regulatsioon üle võtta ning siinkohal on see üle võetud lühidamal ja selgeimal võimalikul moel." Ma kordan seda kohta: liikmesriikidel on kohustus direktiivis sätestatud regulatsioon üle võtta. Kus kohas on siin kontekstis riigi suveräänsus või vabaturumajandus? 

Peale erinevaid maksutõuse, majanduslangust, inflatsiooni, COVID‑it ja elektri hinna tõusu tekkis ettevõtjatel ehk küsimus, kas saab veel hullemaks minna. Vastus on siin: jah, saab. Pärast ebasoodsaid majandusmõjusid …

Soovite lisaaega või? 

Jah, üks minut palun.

Kolm minutit lisa.

Vastus on siin: pärast ebasoodsaid majandusmõjusid tuleb ettevõtetel toime tulla massiivse bürokraatia tsunamiga. Ja sellega ei saa nõus olla. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon teeb ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Järgmisena Eesti 200 fraktsiooni nimel Toomas Uibo, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Tulen siia pulti ühe murega, mis ei ole ainult minu mure, vaid ka Eesti 200 fraktsiooni mure. Seaduseelnõu iseenesest ei ole ju üdini paha, seal on väga palju positiivset, mis peaks meie ettevõtlust konkurentsivõimelisemaks muutma. Aga praegune valitsus on selgelt öelnud, et nüüd on see hetk, kui ettevõtete teelt peaks eemaldama kõikvõimalikke takistusi: vähendama bürokraatiat, vähendama regulatsioone. Ja seetõttu ma tunnen, et me võiksime seda näidata ka tegudega, mitte ainult sõnadega.

Täpsemalt teeb muret Rahandusministeeriumi poolt välja käidud 25%‑line auditeerimis[kohustuse] piirmäärade tõstmine. See tõepoolest baseerub Brüsseli soovitusel ja tuleneb euroala keskmisest tarbijahinnaindeksi tõusust, mis on mõõdetud viimase perioodi vältel, kuna piirmäärasid nihutati. Jutt käib nendest piirmääradest, milleni ettevõte on jõudnud oma müügitulu, käibe ja varade suuruse poolest. Euroalal oli keskmine tarbijahinnaindeksi tõus 27,2%, aga sama perioodi jooksul ei olnud see Eestis mitte 27%, vaid 57%. Ja nüüd see seaduseelnõu näeb ette, et neid piirmäärasid võiks tõsta kõigest 25%, mis korreleerub küll kenasti euroala inflatsiooni ja tarbijahinnaindeksi tõusuga, kuid teps mitte Eesti omaga. Seetõttu saavad Eesti ettevõtted suurema halduskoormuse osaliseks kui teised ettevõtted mujal Euroopas, ja see ei ole meie arvates mõistlik. Seega on täiesti mõistetav ettevõtjate soov, et neid piirmäärasid peaks tõstma vähemalt 50%. Ja seda me ka toetame.

Majanduskomisjoni esimees Jaak Aab viitas siin sellele, et sama perioodi jooksul on ettevõtete varad ja käibed kasvanud kõigest 25%. Ma arvan, et see ei ole õige number, mille järgi seda mõju mõõta. Me peame aru saama, et altpool on ju osa ettevõtteid nii-öelda sisse kasvanud sellesse seltskonda, kes peab seda auditeerimist [tegema], ehk see ettevõtete hulk on selgelt suurenenud.

Rahandusministeerium leiab, et hea tava on see, et 4% ettevõtetest oleks hõlmatud auditeerimiskohustusega, ja on mõõtnud 2022. aasta majandusaasta aruannete baasilt, et see hõlmatuse protsent on Eestis 3,8. Kuid seal ei ole võetud arvesse seda, et on väga suur hulk ettevõtteid, kes on majandusaasta aruande esitanud nullkäibe pealt. Need on ka ettevõtted, kus ei ole ühtegi töötajat.

Ma võtan kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisa. 

Kui me sellise valimi pealt seda protsenti arvutame, siis me jõuame 5,5‑ni, mis on selgelt palju. Ja see mõjutab ligikaudu tuhandet ettevõtet.

Minu arvates on seadusandjana paslik küsida, miks me nii teeme, kui praegu on just see hetk, kui majandusele tuleks hapnikku peale anda. Ja see on teema, mis riigile tegelikult midagi maksma ei lähe, see ei ole kuidagi seotud riigi rahaliste kohustustega. Nii et ma arvan, et meil on mõistlik seista ettevõtjate poolel, ja loodan, et kahe lugemise vahel leiame siin saalis või komisjonis kokkuleppe, et ettevõtjatele vastu tulla. Suur tänu!

Rohkem kõnesoove erakondade või fraktsioonide poolt ei ole, aga minister tahab kõne pidada. Palun!

Aitäh! Ma ei ole nii suur optimist, et arvata, et need, kes enne ei kuulanud, aga siiski pulti läksid, nüüd kuulavad. Aga debatikultuuri huvides ei saa ma jätta lõppsõna võimalust kasutamata.

Kõigepealt, omistada seda erakonnale, minu erakonnale, on tegelikult häbematus. Partei, valitsuse ja riigi segiajamine on tülgastav. Nii tehti Vene ajal. Ärge palun tehke seda. Mina ei ole siin puldis Reformierakonna esindajana, ma esindan Eesti valitsust ja Eesti riiki paraku ka sedapidi, et seda algatust on toetanud läbi aegade mitu valitsust. Algatanud on selle Jüri Ratas, mitte mina, rääkimata minu erakonnast. Tehke palun parteil, valitsusel ja riigil vahet. Need on eri asjad. Me ei ela Nõukogude ajas.

Teiseks, kui Urmas Reinsalu pulti läheb, siis on garanteeritud, et kuhugi on mingisugune konks ja valeinformatsioon sisse pandud. See jutt, et ma ei vastanud küsimusele, on ju laim. Küsimus oli lihtsalt esitatud sellise pika sorava faktoloogiaga, mida siit puldist on võimatu jälgida ja kontrollida. See tundus ühelt poolt loogiline, aga teiselt poolt kahtlane ainuüksi sel põhjusel, et Urmas Reinsalu selle esitas. Vahepeal natukene kuulasin, jälgisin ja nüüd võin öelda, et selle 36 miljoni esitamisega Urmas Reinsalu mitte ainult ei eksitanud avalikkust, vaid ka eksis, kordades. Täpset numbrit ma ei saa öelda, sest see kõik on hüpoteetiline, see sõltub ikkagi sellest, milliseid aruandeid hakatakse esitama. Aga ärgu käigu palun avalikkust eksitamas küsimustega, millele ei ole võimalik vastata, ja vastustega, millele ei [eelne] adekvaatset küsimust. Selle asja hind on kordades üle blufitud ja täiesti on ignoreeritud vastuhüvet, seda, mida tähendab ikkagi ettevõtluskeskkonna usaldusväärsus, läbipaistvus ja ekspordivõime.

Halduskoormus. Öelda, et see on mingi tohutu koorem, on vastuoluline. See asi on ammu kokku lepitud. Selline koormus on vajalik ettevõtluskultuuri ja moraali parandamiseks ning keskkonna kaitsmiseks. Aga see on vastassuunaline. Näiteks vabaneb selle eelnõu kohaselt tuhat ettevõtet audiitorkontrollist. Ei vasta tõele ka see ühe koalitsioonipartei järjekindlalt tambitav jutt, et bürokraatia suureneb, kontroll suureneb. Ei suurene! Tuhat ettevõtet vabaneb selle eelnõu kohaselt kontrolli alt. Palun suhtuge riiki tõsiselt, palun suhtuge debatti tõsiselt. Siin tõstetakse mikro-, keskmiste ja suurte ettevõtete piiri ja sellega lihtsustub aruanne paljudele. Siin on kaks erisuunalist [tegevust]: ühtpidi on ammu kokku lepitud bürokraatia suurendamine, mille vajalikkust turul suured ettevõtjad väga hästi mõistavad, teiselt poolt võetakse bürokraatiat vähemaks. Ei saa öelda, et see on ühesuunaline bürokraatia suurendamine. Kasu sellest, nagu sai öeldud, on tuntav nendele, kes tahavad rahvusvahelisel turul opereerida. See on otsene kasu, isegi kui ei taheta mingit laiemat aadet silmas pidada. Aga ma arvan, et ka rahulikum südametunnistus, tunne, et ei aeta ainult kitsast tootmise asja, on tegelikult tänapäeva ettevõtjatele oluline.

Ja see auditeerimise piir ikkagi. Noh, miks on vaja erakondades niimoodi mingi jäik positsioon kokku leppida ja mitte kuulata argumente? Auditeerimise piiri tõstetakse 25% ja see argument, et inflatsioon on siin mõõdupuu, ei päde. Pädeb see, et auditeeritud ettevõtete protsent kogu aeg langeb. Meie ettevõtete läbipaistvus ja ettevõtluskeskkonna läbipaistvus sellega tegelikult langeb. Aruandeid ei esita juba 50% ettevõtetest – see on probleem. See on võlausaldajatele probleem, see on majanduse läbipaistvusele probleem, see on kindlasti maksumaksmisele probleem, see on keskkonnahoiule probleem, igatpidi on probleem. Nii et võtame selle maha. Ja peale selle on siin ju manipulatsioonid taga: ettevõtted väldivad seda piiri.

Palun üks minut lisaaega.

Palun, kolm minutit lisa.

Ei ole niimoodi, et see on mingi vääramatu koormus, mis [ettevõtetele] langeb. Ei, ettevõtted oskavad sellest mööda ka minna. Aga kvaliteedimärk on ikkagi see, kui ettevõtted ei peida ennast kuhugi taha, ei ole hämaras, vaid näitavad oma tegevuse tegelikku mahtu ja liidavad sinna siis ka selle aate. Veel kord, selle bürokraatia hind ei ole see, mida Urmas Reinsalu ütles. Tema ei ole ekspert.

Riigikogu debatt ei peaks käima sedapidi, et vastajat püütakse kogu aeg segadusse ajada ja siis öeldakse, et ta ei vastanud küsimustele. Ei. Ma vastasin nii hästi, kui oli esialgu võimalik, ja nüüd tulin ja lisasin. See number, kui palju aruandlus maksab, on kordades väiksem, kuid vastu saadakse ka hüve, mis meie keskkonnas tõepoolest ei ole vabam turumajandus, vaid [puhtam] südametunnistus ja parem ekspordivõime. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Ma näen, et Urmas Reinsalu on ennast vastusõnavõtuks registreerinud. Palun!

Härra Ligi! Ma olen üsna üllatunud: kõvad sõnad, mis te ütlesite, süüdistus valetamises. Kogu selle eelnõu tuum on, kui palju see maksab meie ettevõtjatele, kui suur on halduskoormus. Vabariigi Valitsus on teie enda allkirjaga tekstis esitanud ühe euro täpsusega – kujutate ette, ühe euro täpsusega! – arvestuse ettevõtete kohta. Ja minul oli ainult küsimus, kas see summa moodustub liidetavate ühendamisest omavahel ja vastava korrutuse [tegemisest]. Minu kahele küsimusele, härra minister, te ei andnud vastust. Kolmanda küsimuse peale viitasite te oma kõnes sellele, et minu väide teie enda teksti interpreteerimise põhjal on vale, see [summa] on kordades väiksem. Kuid te rõhutasite, et see toob kaasa muid hüvesid ettevõtetele, kellel on loomulikult igal ajal võimalus vabatahtlikult raporteerida, kestlikkusaruandeid [teha], kui nad seda soovivad. Need asjad ei lähe omavahel kokku, härra minister. Te olete esitanud ühe väite: te olete hinnanud, et Euroopa Liidu tasemel maksab audiitorkontroll 2,6–3,9 miljardit eurot aastas.

See tähendab seda, et parlament peab saama vastuse, kui palju see esitatud eelnõu meie ettevõtjatele maksab. Ma ei ole absoluutselt nõus sellest vastusest kõrvalehiilimise ja ‑vingerdamisega, see ei ole aus käitumine. Ammugi [ei ole seda] parlamendi liikmete küsimuste peale nende süüdistamine valetamises. Parlament peab selle eelnõu tagasi lükkama ja siin eelnenud rahandusministri kõne on selle ühemõtteline kinnitus.

Aitäh! Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 516 esimene lugemine lõpetada. Kuid meile on tulnud Isamaa fraktsiooni ettepanek ja Eesti Konservatiivse [Rahvaerakonna] fraktsiooni ettepanek Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 516 esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda ettepanekut peame hääletama. Alustame ettevalmistusi.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Loomulikult alustame selle hääletuse ettevalmistamist, aga enne, kui me läheme hääletuse juurde, ma võtan EKRE fraktsiooni nimel kümme minutit vaheaega.

Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

Panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 516 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 22 Riigikogu liiget, vastu 22. Ettepanek ei leidnud toetust. Täpsustan: ettepaneku poolt oli 22 Riigikogu liiget ja vastu oli 44, seega ei leidnud ettepanek toetust. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 5. november kell 17.15. Ja oleme tänase päevakorra teise punkti läbinud.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu 515 esimene lugemine. Ja ettekandjaks palun rahandusminister Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Selle eelnõuga kavandatavate muudatustega parandatakse tollijärelevalvet, kuid seda mitte niivõrd uute reeglite kehtestamisega, vaid vastupidi, liigsed järelevalvemeetmed tunnistatakse kehtetuks. Kaitseväe kauba tollivormistuseks võetakse üle Euroopa Liidu kord ning riigisisene kord tunnistatakse kehtetuks. Laiendatakse Maksu‑ ja Tolliameti – see on teine suur muudatus – vormiriietuse kandjate ringi. Ning tõstetakse juriidilise isiku rahatrahvi määrasid – see on kolmas muudatus.

Vormiriietusest pihta ei hakka, vaid räägin, et tolliseaduses tunnistatakse kehtetuks Kaitseväe imporditavale kaubale ette nähtud tollivormistuse erikord. Kehtiva seaduse alusel on meil kasutusel Kaitseväe kauba deklaratsioon. Edaspidi tuleb siseriikliku deklaratsiooni asemel kasutada Euroopa Liidu deklaratsioone ja kohaldada Euroopa Liidus kokku lepitud tollivormistuse korda. Kaitseministeeriumiga on muudatus kooskõlastatud. Kaitseväele ei too uute deklaratsioonivormide kasutamine halduskoormust ega keerulisemat tollivormistust.

Kehtiva seaduse järgi on saatkondade ja rahvusvaheliste organisatsioonide töötajate Eestisse maksuvabalt imporditud kaup kuni kolm aastat tollijärelevalve all. See on nüüd järgmine regulatsioon. See tähendab, et kui nimetatud isikud soovivad enne kolme aasta möödumist näiteks oma mööbli või kodutehnika tasuta ära anda, sest nende Eestis töötamise aeg on läbi saanud ja nad naasevad oma koduriiki, siis peaks asjade tasuta üleandmiseks kõigepealt Maksu‑ ja Tolliametit loa küsima ning seejärel saab sellelt kaubalt tollimaksu koguda. Kuna sarnast regulatsiooni Euroopa Liidu käibemaksudirektiivis ega käibemaksuseaduses ei ole ning arvestades, kui väikestest summadest on jutt, ei ole tollimaksuga seoses järelevalvekohustuse ning tollimaksu sissenõudmise korra seaduses hoidmine mõistlik.

Siis see vormiriietuse punkt. Vormiriietuse kandmise õigus antakse MTA peadirektorile ning Sisekaitseakadeemia finantskolledži õppejõududele. Nemad olid eranditult sellest õigusest ilma. Praeguse regulatsiooni kohaselt võivad vormi kanda peadirektori määratud ametnikud, aga mitte peadirektor ise, ning Sisekaitseakadeemia finantskolledži õpilased, aga mitte õppejõud. Vormiriietuse kandmise õigust soovis ja taotles eelkõige Sisekaitseakadeemia, kuna finantskolledž on Sisekaitseakadeemias ainuke kolledž, kus õppejõud vormiriietust ei kanna. Politsei- ja piirivalvekolledži, päästekolledži ning vanglateenistuse kolledži õppejõud kannavad vormiriietust. Vormiriietuse kandmine nii Sisekaitseakadeemia üliõpilaste kui ka töötajate seas aitab kaasa õppeasutuse ja ameti sidususe kasvatamisele, ütlevad selle regulatsiooni soovijad.

Nüüd see küsimus, mis kõlas hoopis teise eelnõu puhul uksepoolsest reast. Maksu‑ ja Tolliameti uurimisosakond saab uued erivahendid. Need on sidumisvahendid, sõiduki sundpeatamise vahend ja tehniline tõke. Korrakaitseseaduse järgi on erivahend loom või asi, mis on ette nähtud isiku, looma või asja füüsiliseks mõjutamiseks ja mis ei ole relv. Korrakaitseseadus annab erivahendite ammendava loetelu, mis kehtib eelkõige politseile. Teiste korrakaitseorganite õigus erivahendeid kasutada peab tulenema vastavast eriseadusest. Kehtiva tolliseaduse järgi on Maksu‑ ja Tolliameti erivahendid käerauad, eriotstarbeline valgus‑ ja heliseadeldis, eriotstarbeline värvimis‑ ja märgistusvahend, suitsu‑, heli‑, valgus‑ või muud efekti või pisaravoolust või valuaistingut esile kutsuvad granaadid ja padrunid ning teenistuskoer. Maksu‑ ja Tolliamet kasutab erivahendeid eelkõige kriminaalmenetlusega seotud toimingute läbiviimisel. Kui tollitöötajatel on läinud vaja näiteks sõiduki sundpeatamise vahendit, siis on ametiabi korras kaasatud politsei, sest tollil endal selle vahendi kasutamise õigus puudub.

Korrakaitseasutuse menetlustoimingute mõistliku läbiviimise eesmärgil on mõistlik Maksu‑ ja Tolliameti erivahendite loetelu laiendada. Juhin tähelepanu, et need ei ole kõige ekstreemsemad erivahendid võrreldes nendega, mis tolliametil juba on.

Tõstetakse juriidilise isiku rahatrahvi määrasid, mis puudutavad tolliväärtegusid. Juriidilise isiku trahvimäärad on seaduses kehtinud muutumatuna selle aastatuhande algusest. Tolliseaduse järgi saab praegu määrata tollialase väärteo eest maksimaalselt 3200 eurot rahatrahvi. Kehtiva karistusseadustiku järgi saab juriidilise isiku maksimaalne trahvimäär olla 400 000 eurot. Arvestades kehtivat karistusseadustiku piirmäära ning vajadust anda tolliametile suurem kaalutlusruum rahvusvahelise kaubandusega tegelevate äriühingute rikkumistele reageerimisel, tõstetakse see 3200 eurolt 100 000 eurole. Seadus annab trahvi määramiseks väärteo menetlejale kaalutlusruumi, aga paneb ka põhjendamiskohustuse, sealhulgas proportsionaalsuse arvestamise kohustuse. Rahatrahv jääb vahemikku 100 – 100 000 eurot. Seadus ei pane kohustust määrata maksimaalne rahatrahv. Juriidilise isiku karistamist tollieeskirjade rikkumise eest väärteo korras tuleb ette väga harva. Need [rikkumised] on peamiselt seotud vedelkütuse ebaseadusliku käitlemisega. Aga ei ole saladus, et tolli koormus on kasvanud, eriti sanktsioonipoliitika tõttu. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Me ühe punktina arutame siin seda, et anda vormiriietuse kandmise õigus ka Maksu- ja Tolliameti peadirektorile ning Sisekaitseakadeemia töötajatele. Nagu me praegu seda eelnõu menetleme, nii menetleti kunagi eelnõu, mille raames ei tehtud ettepanekut nendele kahele positsioonile vormi kandmise õigust anda, küll aga anti see õigus Sisekaitseakadeemia kursantidele, õppuritele. Kas selle eelnõu menetluse käigus on olnud arutelu ka selle üle, miks siis kunagi, kui seati sisse õppurite õigus kanda vormi, ei tehtud ettepanekut anda vormi kandmise õigust nendele, kellele me nüüd seda laiendada tahame? Kindlasti olid ka siis mingid argumendid selle kohta, miks seda ettepanekut ei tehtud. Ja miks me täna aastaid hiljem seda arutame? Kas oli ka see arutelu, kui te seda eelnõu ette valmistasite?

Tänan! Tunnistan, et ma ei ole selle ajalooga kursis. See ei ole olnud minu huvisfääris ega minu komisjonides ja ma ei ole sellist eelnõu enda teada kunagi varem ministrina lugenud. Nii et jah, ma ei oska seda toonast valikut põhjendada, aga ühtlustamine tundub mulle võimalik küll, kui asjaosalised seda väga tahavad. Kui kuskil on piir, siis selle piiri üle saab alati nuriseda. Nüüd on siis ära nurisetud ja esitatud see eelnõu.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma küsin nüüd õigel ajal uuesti. Nagu te ise ka siin tutvustasite, selle eelnõuga täiendatakse tolli uurimisosakonna erivahendite loetelu sidumisvahendite, sõiduki sundpeatamise vahendi ja tehnilise tõkkega. Kas on olnud tolli töös selliseid olukordasid, kus nende vahendite puudumise tõttu on jäänud rikkumine tuvastamata, kindlaks tegemata, [ja seepärast] viiakse selline asi sisse, või laiendatakse seda loetelu lihtsalt niisama?

Aitäh! Kindlasti niisama ei laiendata. Kas on sellepärast midagi tegemata jäänud? Neid juhtumeid ei ole mulle reklaamitud. Vaevalt üks ametkond väga ruttabki oma jõuetust reklaamima. Aga tõsiasi on see, et sellistel juhtudel on pidanud tülitama politseid, ja see ei ole mõistlik. Kaks ametkonda võiksid saada täita oma ülesanded täiesti ise. Need vahendid, mis siin neile antakse, ei ole kõige teravamad. Ma ei kõhelnud selle eelnõu esitamisel küll, kas äkki laiendatakse nende võimu liigselt.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Siin on seletuskirjas mõjude osas punkt 6.4, mõju valdkond nr 2, sihtrühm: kõik välisriigi diplomaadid ja rahvusvaheliste lepingute alusel tööle tulevad isikud. Nende maksusoodustusega imporditud kauba puhul kaotatakse ära kolmeaastane järelevalveperiood. Loomulikult on seda keeruline hallata, eks ole, kui tuuakse sisse mingi kaup, [siis kontrollida], et seda siin maha ei müüda. Lihtsam on see [järelevalve] ära kaotada. Aga me teame, et sellest võib saada teatud maksuvaba tulu saamise [viis] inimestele ja riigil jääb siis mingisugune tulu saamata.

Aga ma küsin natuke teises võtmes. Me teame, et siiani on olnud ka Eesti Vabariigi diplomaatidel nii, et kui nad töötavad kuskil välisriigi saatkonnas [ja seal riigis] on autod odavamad, siis nad saavad sealt auto osta ja tuua selle Eestisse. Seal on ka mingisugune täpne ajaline järelevalve, piirang, et nad ei saa seda [autot] kohe Eestis registreerida. Aga kui see aeg on möödas, siis nad võivad seda teha ja nad saavad selle maksuvabalt.

Teie aeg!

Kas see laieneb ka Eesti Vabariigi diplomaatidele ja nad ei pea enam seda ajapiirangut järgima, vaid võivad kohe auto Eestisse tuua ega pea selle pealt maksu maksma?

Aitäh! Ma nende Eesti diplomaatide pärast, kes on endale auto soetanud, väga ei muretse ja ei oska seda praktikat kirjeldada. Mitte muretsemine tähendab ka seda, et ma ei tea seda. Kui ma muretseksin, siis ma oleksin võib-olla võtnud selle teema ette. Aga tõesti, siin ei ole praegu tegemist sellega, mida see [eelnõu] reguleerib. See [puudutab] välisdiplomaatiat. Need on väga tühised summad ja reaalselt seda järelevalvet keegi ei ole teinud. On palju pakilisemaid ja olulisemaid valdkondi kui välisdiplomaatide vara üle kontrolli tegemine.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Võib-olla ma tõesti kaldusin sellest teemast natuke väljapoole, võtsin mingi teise sihtgrupi, nii et te ei pruugigi teada. Aga räägin ikkagi välisriigi diplomaatidest ja rahvusvaheliste lepingute alusel tööle tulevatest isikutest ning maksusoodustusega imporditud kaupadest. Arvestame seda, et meil tuleb automaks, kõik need suured regulatsioonid, ning et need summad, mis auto omamise, liigutamise, ostmise ja müümise – kõige sellega – kaasas käivad, on tegelikult väga suured. Kas autod käivad ka selle maksusoodustusega imporditud kauba alla, millele on fikseeritud kolmeaastane järelevalveperiood, et nad ei tooks seda sisse, ei müüks kohapeal maha? Kas see käib ka autode kohta?

Aitäh! Auto näide paneb mind kukalt kratsima. See, millega on seda regulatsiooni põhjendatud, puudutab vara, mille nad tahaksid tasuta ära anda. Vaevalt auto sinna alla käib. Aga ma kindlasti proovin kontrollida, kas mu arusaamine sellest langeb reaaleluga kokku. See on ikka marginaalne nähtus muude regulatsioonide keskel, neid mõtteid ma pole nii sügavale ajanud. Aga näitena on siin toodud, et kui nimetatud isikud soovivad enne kolme aasta möödumist oma mööbli või kodutehnika tasuta ära anda, sest nende Eestis töötamise aeg on läbi saanud ning nad naasevad oma koduriiki, peaks asjade tasuta üleandmiseks kõigepealt tolliameti loa küsima ja siis kauba eest tollimaksu [tasuma], kui nad tahaksid selle vara siia maha jätta. See on see tollimaksu mõte. Edasi-tagasi vedamisel seda probleemi nagu ei ole. Ma arvan, et autosid ei anta tasuta ära, kui need on korra siia toodud. See on mu praegune arusaam olukorrast. Võib-olla ma mingi juhtumi pean endale veel selgeks tegema.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Me näeme siit seadusest ka seda, et trahvimäärade tõstmine on päris muljet avaldav. Mis puudutab juriidilist isikut, siis kõikide väärteokoosseisude trahvimäärad suurenevad. Varasemalt on olnud 200, 2600 ja 1300 eurot, aga nüüd tõstetakse määrad 100 000 eurole ja 50 000 eurole. Millest tuleneb nii suur tõus? Ma saan aru, siin on ka näha, et need on olnud juba väga pikka aega tõstmata ja ilmselt on see tõstmine vajalik, aga see samm, mida me praegu näeme, tundub küll kuidagi väga-väga suur. Millest tingituna otsustati see tõusumäär teha nii suur, nagu siin tehakse?

Aitäh! Ma väidan, et see on siiski heidutuseks ja juhtumiteks, kus see vajadus tekib. Tõenäoliselt läheb selle rakendamist haruharva vaja, aga see ei tähenda, et see õigus ei oleks vajalik ja see ei peaks olema proportsioonis muude trahvidega. 3200 eurot on juriidilisele isikule tihti nagu hane selga vesi. See tema tegevust ja riski võtmist küllalt piisavalt ei piira, kui võrrelda selle hüvega, mida ebaseadusliku tegevuse piiril tegelikult [saadakse]. Kütuste puhul on ju arusaadav, et teenimisvõimalused on suured. Sohi tegemise stiimul on üsna suur.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Võttes arvesse, et tolliseaduse muutmise [seaduse] eelnõus on trahvimäärade tõstmine juriidiliste isikute puhul märkimisväärne – kuni 100 000 euroni –, kuidas on tagatud, et need uued trahvimäärad jäävad proportsionaalseks ja hoiatavaks, mitte aga liialdatud koormuseks väiksematele ettevõtetele? Kas on tehtud piisavalt mõjuanalüüse, mis näitavad, et uued trahvimäärad ei kahjusta ebaproportsionaalselt teatud äriharusid, eriti neid, kus tollialased rikkumised on juhuslikud ega tekita märkimisväärset kahju?

Aitäh! Me ei peaks liiga palju muretsema rikkuja pärast ja analüüsima, kui palju tema kahju kannab. Rikkumise eel peaks iga inimene ja firma oma kaalutlused tegema ja teadma, et rikkumisele võib järgneda karistus ning see number on selline. Loomulikult on analüüsitud Eesti riigi otsustamise kultuuri. Siin ei ole kombeks kasutada maksimaalseid määrasid ega kiusata ettevõtjaid trahvidega, ja see ei ole isegi praegu selle 3200 euro puhul kuidagi välja tulnud. Aga ei saa salata, et tollirikkumiste puhul on teenimisvõimalused üsna avarad, petmisel on mõte. Mulle tundub see sümpaatne, kui selliste rikkumiste puhul on võimalus ka heidutada nii-öelda parema relvastusega. Proportsioon [loeb] ikkagi ka: kui veerand sajandit ei ole seda numbrit muudetud, siis ei ole see määra tõstmine lõpmatu suur.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Juhtivkomisjonis toimunud arutelu palun siia kokku võtma ettekandja, majanduskomisjoni liikme Kristina Šmigun-Vähi. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan ülevaate 14. oktoobril majanduskomisjoni istungil toimunust. Arutelul oli Vabariigi Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu 515 esimese lugemise ettevalmistamine. Komisjoni tööd juhatas Jaak Aab. Komisjoni tööst võtsid osa järgmised komisjoni liikmed: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mihkel Lees, Mart Maastik, Andres Sutt, Tarmo Tamm ja Kristina Šmigun-Vähi. Osalesid ka komisjoni ametnikud ja kutsutud külalised olid rahandusminister Jürgen Ligi, Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna juhataja Rainer Osanik, sama osakonna jurist Kersti Rahlin ning maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Eve-Ly Kübard.

Nii nagu täna andis rahandusminister Jürgen Ligi ülevaate eelnõust, tegi seda majanduskomisjoni istungil nõunik Eve-Ly Kübard. Ma ei hakka seda kõike sõna-sõnalt ette lugema, sest Jürgen Ligi tegi siin väga põhjaliku ülevaate ja täpsustas. Kuna Jürgen Ligi osales ka ise komisjoni töös, andis ta vastuseid küsimustele, mida komisjoni liikmed esitasid.

Aga lühidalt ütlen ära, et arutleti rahatrahvi määrade ning Maksu‑ ja Tolliameti vormiriietuse üle. Küsimus oli just selles, miks peab selle vormiriietuse kasutamise seadusesse panema. Vastus oli, et oleks väärikam, direktori enda määrus ei ole nii väärikas. Siis küsiti, millised on need rahvusvahelised organisatsioonid, mille maksuvaba kaup [ei ole enam järelevalve all]. Toodi väga hea näide, et kui Eestisse tuleb ülikooli juurde tööle mingi ametnik, siis see puudutab just neid maksuvabastusi. Samuti küsiti Euroopa Liidu regulatsiooni ülevõtmise kohta Kaitseväe imporditava kauba puhul, [millele kohaldub] Euroopa Liidu määrus. Selgitus oli see, et praktikas seda [kolmeaastase järelevalve] punkti ei järgitud ning see on liiga koormav. [Trahvimäärade] väga järsu tõusu kohta olid ka [küsimused, aga] siin kõlasid juba samuti need küsimused ja väga ilusad vastused.

Lähen menetluslike otsuste juurde. Kõik kolm otsust võeti vastu konsensuslikult. Esiteks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Kristina Šmigun-Vähi, konsensus. Teiseks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna ehk 22. oktoobril, samuti konsensus. Kolmandaks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, samuti konsensus. Aitäh teile! Olen valmis vastama küsimustele.

Teile on küsimusi. Rain Epler, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Teatavasti avatakse komisjonides vabamas vormis tihtilugu rohkem seda tausta, mis on olnud eelnõuga tehtavate muudatuste ajendiks ja nii edasi. Eelmisel aastal oli päris suure tähelepanu all see, et eelmise peaministri pereliikmega seotud äri seisnes muu hulgas ohtrates autovedudes Venemaale sellel ajal, kui Venemaa agressioon juba käis. Kas see tollivolituste laiendamine, see muudatus, et saaks autosid peatada, inimesi kinni pidada, on ajendatud ka sellest, et tol ajal oleks näiteks selle äri peatamine kuidagi efektiivsem olnud, kui tollil oleks siis rohkem vahendeid olnud?

Aitäh küsimuse eest! Täpselt sellist küsimust komisjonis ei arutatud, aga põhimõtteliselt – seda ütles nõunik – mitte kedagi ei hakata niisama jälgima ja niisama kinni pidama. Selleks peavad ikkagi olema põhjused.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Õiguspoliitiliselt ei tohiks riik inimeste ellu muidu sekkuda, [ainult] juhul, kui teatud karistuspoliitika tavalised meetmed ei anna mingeid tulemusi. Praegu ettekandja Jürgen Ligi ütles, et tema ei tea, et tollitariifide osas mingisuguseid rikkumisi oleks olnud, ja te ise kinnitasite minu mäletamist mööda sama asja. Ma näen praegu siin tõsist õiguspoliitilist vastuolu seni kehtiva praktikaga. Mis on need asjaolud, mille tõttu neid trahvimäärasid on asutud nii karmilt tõstma? Kas on näha ette mingisuguseid protsesse, kus need [rikkumised] hakkavad toimuma?

Aitäh küsimuse eest! Otseselt seda küsimust komisjonis ei arutatud. Aga tegemist on eelnõuga, kus võetakse üle ühtne Euroopa Liidu tollisüsteem, et me oleks ühtses süsteemis. Toll ei ole mitte ainult Eesti-sisene, vaid see on üle Euroopa Liidu.

Lauri Laats, protseduuriline küsimus.

Aitäh, hea istungi juhataja! Mul on protseduuriline [küsimus], mis puudutab teisipäevast päeva ja päevakorda. Me juba teist nädalat järjest pikendame teisipäevase istungi aega, aga juba teist korda kahe nädala jooksul ei jõua me ära menetleda kõiki punkte, mis on teisipäevases päevakorras ette nähtud. Arvestades teie, Riigikogu juhatuse esialgset plaani menetleda siin lausa nelja punkti – üks punkt küll kukkus ära teatavatel põhjustel –, kas te olete nõus, et see ei ole normaalne olukord? Edaspidi te peaksite Riigikogu juhatuses päevakorda kokku pannes kindlasti ka sisusse korraks sisse vaatama, et aru saada, kui ajamahukad need punktid on, ja ikkagi vastavalt sellele päevakorra paika panema.

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, teisipäevase istungi punktid liiguvad siis kolmapäevale. See on nagu teisipäeva eelis, et kui [midagi] jääb menetlemata, siis läheb see kolmapäevale. Aga Kert Kingo, küsimus.

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonis oli põhjalikum arutelu ka selle üle, mis tingis vajaduse tolli uurimisosakonna erirelvastust nende asjadega täiendada? Need, mis siin on ette nähtud – sidumisvahendid, sõiduki sundpeatamise vahendid ja tehniline tõke –, on senini olnud ikka politsei kasutada. Aga nüüd need piirid, mis on politsei vahendid ja mis on tolli uurimisosakonna vahendid, hakkavad täiesti ära kaduma. Kas oli selle üle ka pikemalt arutelu?

Aitäh! Kahjuks tõesti seda teemat eraldi ei käsitletud.

Kalle Grünthal.

Aitäh! Ehk te mäletate, hea ettekandja, et ma küsisin teie käest küsimuse, miks karistuspoliitikat muudetakse selliselt, et ühel hetkel visatakse need trahvimäärad väga kõrgele, kuigi meil ei ole rikkumisi. Ja te ütlesite, et me ühtlustame Euroopa Liidu direktiivi [järgi], et kõik oleks üks ja sama. Nii, aga öelge palun kõige selle taustal, mida te praegu ütlesite – ja ma olen seda oma arust enne ka komisjonides välja toonud –, mis vahe on Nõukogude Liidul ja Euroopa Liidul, kui ühtne regulatsioon kehtib mõlemas. Mina vähemalt kirjapildist suudan veel välja lugeda seda, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu riik. Aga nüüd ühel hetkel ei saagi me oma iseseisvust enam rakendada.

Aitäh küsimuse eest! Seda küsimust komisjonis ei arutatud, aga ma ütleksin teile sellise lause: [trahvimäärasid tõstetakse] selleks, et Maksu‑ ja Tolliameti kaalutlusruum oleks rahvusvahelise kaubandusega tegelevate äriühingute rikkumistele reageerimisel suurem. See oli see põhjus: et me oleksime ühtne ruum ja karistusmäärad oleksid suuremad.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Kas me protseduurilise jõuame võtta? Kahjuks me täna protseduurilist enam võtta ei jõua. Istung on lõppenud. Edu komisjonides!