Tere hommikust, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu teisipäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun! (Saalist hüütakse.) Katkestan kohaloleku kontrolli. Head kolleegid, alustame uuesti. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks registreerus 70 Riigikogu liiget, puudub 31. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Seda soovi ei ole. Saame minna tänase päevakorra juurde.

Esimene päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 517 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt rahandusministri Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! (Saalis on sumin. Juhataja helistab kella.) Esitlen teile muudatusi, mida valitsus soovib teha tänavuses eelarves. Need puudutavad nii valitsemisalade sees kui ka nende vahel tehtavaid eelarve täpsustusi. (Sumin jätkub. Juhataja helistab kella.) Eelarveseadus võimaldab valitsusele siin paindlikkust ilma eelarve [mahtu] muutmata, kuid need muudatused, mida ma esitlen, vajavad Riigikogu heakskiitu.

Ettepanekud riigieelarve muutmise kohta esitasid Rahandusministeeriumile [teised] ministeeriumid. Põhiseaduslikud institutsioonid, Vabariigi President, õiguskantsler ja Riigikohus, muudatusettepanekuid välja ei pakkunud.

Nüüd suurematest muudatustest, mille me teie ette toome. Kaitseministeeriumi kaitseotstarbelise erivarustuse kuludest suunatakse 42 miljonit eurot kaitseotstarbelise erivarustuse investeeringutesse. [See erivarustus] on soomustehnika, raketikompleksid, see on põhivara. Kaitseministeeriumi kaitseotstarbelise erivarustuse arvelt suurendatakse taristu eelarvet 27,6 miljonini ning [suunatakse] maade soetamiseks 5,6 miljonit. Rahandusministeeriumi finantseerimistehingutes vähenevad laenukohustused 82 miljoni võrra, kuna tagastatakse COVID-meetmena antud laene ja käendusi. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumile [laekub tagasi] 69 miljonit ja Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumile 13,1 miljonit. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi finantseerimistehingutes täpsustatakse 75 miljoni euro kasutamist. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse fondiosakute märkimise vahendite jaotuse majanduslik sisu muutub. Lisaks suunatakse algselt Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse sihtkapitali suurendamiseks kavandatud 25 miljonit eurot aktsiaseltsi SmartCap juurde moodustatud kaitsetööstuse fondi.

See ongi kõik. Aitäh!

Suur tänu! Teile on ka üks küsimus. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Kõigepealt tänan ettekande eest. Aga selline tagasihoidlik küsimus: kui me teame, et on kokkuhoiupoliitika ja eelarve hetkel punases, miks siis 2024. aasta ümbertõstmisega ei ole tehtud mitte ühtegi suuremat kokkuhoidu, vaid me näeme, kuidas mõned ministrid on endale tekitanud mõnede miljonite ulatuses katuseraha?

Aitäh! Kui te sellist asja näete, siis informeerige valitsust ka. Aga see formaat, mida mina siin presenteerin, on eelarve muutmine. Siin eelarve maht ei muutu, tegemist on ümbertõstmistega. Eelarve mahtu muutis Riigikogu tänuväärselt suvel, vähendades seda, ja järgmised eelarve mahu vähendamised puudutavad järgmise aasta eelarvet.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjonis toimunud arutelu ja langetatud otsuseid palun tutvustama rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni.

Tere hommikust, head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu nr 517 esimeseks lugemiseks ettevalmistamiseks 10. oktoobril. Nagu täna, tutvustas Jürgen Ligi riigieelarve seaduse muutmise eelnõu ka siis. Talle olid ka mõned küsimused ja need said komisjonis vastuse. 

Tuletan meelde, et seda riigieelarvet me oleme juba kahel korral muutnud. Kõigepealt, kevadel muutsime eelarvet seetõttu, et vaja oli õpetajate palgaraha ja muid kulusid eelarvesse juurde sättida, ja suvel menetlesime eelarvet, et kulusid kokku hoida. Neis eelarve muudatustes siin on veel see, et laenukohustuse võtmise vajadus väheneb, kuna eelarvesse laekuvad tagasi mõned COVID‑i ajal meetmete käenduseks või laenudeks välja antud rahalised vahendid. Enamus muudatusi on tehnilist laadi.

Aivar Sõerd küsis Rahvusarhiivi sisustamise kulude kohta. Regina Vällik vastas, et peamine [osa] nendest kuludest tuleb investeeringute arvelt ning riigikoolide investeeringuvajadused kaetakse [muudmoodi], eelmise aasta jääkidest, ja seetõttu saab haridusministeerium suunata raha Rahvusarhiivi sisustamise jaoks. Teatavasti kolib see rahvusraamatukoguga samasse hoonesse.

Küsiti ka Siseministeeriumi muudatuste kohta. Need saadeti komisjoni liikmetele hiljem, aga tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud infoga. Nii et, lugupeetud kolleegid, kui keegi soovib nende kohta täpsemat ülevaadet, siis võib tulla minu pingi juurde ja ma näitan.

Konsensuslikud otsused langetati samuti 10. oktoobril. Ja need olid: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna ja esimene lugemine lõpetada, ning muidugi määrati juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Kõik need otsused võeti vastu konsensuslikult. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatuste esitamise tähtaeg kümme tööpäeva, nii et kui täna esimene lugemine lõpetatakse, siis on muudatusettepanekute tähtaeg 29. oktoobril kell 17.15. Palun seda eelnõu toetada. See on minu poolt kõik. Aitäh!

Suur tänu! Üks hetk, teile on ka küsimusi. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Proua Akkermann! Minu küsimus on üks ja selge teile kui komisjoni esimehele komisjoni arutelu käigu kohta või valitsuse positsiooni kohta. Teie hinnang: miks valitsus on esitanud üksnes olemasolevate eelarveridade muutmise [eelnõu] suurusjärgus või summas 72 miljonit eurot, aga selles eelarve [muudatuses] ei sisaldu valitsemiskulude kärbet? Meil räägitakse kolme aasta perspektiivist, aga reaalsus on see, et eelmisest aastast sellesse aastasse tõsteti üle 1,6 miljardit eurot. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi jääb sellel aastal kasutamata orienteeruvalt 2 miljardit eurot, mis tõstetakse järgmisesse aastasse sellise rulluvuse loogika järgi. Miks ei ole selles lisaeelarves peetud otstarbekohaseks valitsemiskulusid sentigi vähendada?

Valitsemiskulude vähendamisega tegeleti väga põhjalikult suvel menetletud lisaeelarves. Selles eelarve [muudatuses] seda ei puudutata, kuna aasta lõpuni on jäänud ju ainult kaks kuud. Mis puudutab ülekantavaid jääke, siis need on tõepoolest suured. Seetõttu palus 2025. aasta eelarve menetlemise käigus rahanduskomisjon kõikidel ministritel, kes oma eelarvelõiku järgmise aasta eelarvest selgitama tulevad, tuua kaasa andmed ka ülekantavate jääkide kohta. Ja tõepoolest, kõik ministrid need andmed kaasa tõid. Ma julgen öelda, et – see on nüüd tõesti peast öeldud – valdavas enamuses, ma ei tea, 80 pluss protsenti oli tegemist siiski pikaajalisteks projektideks tehtud eelarve eraldiste ülekandmisega. Näiteks kaitsevaldkonnas tehti juba üle-eelmisel aastal hange, sellel aastal jõuti lepinguni, võib-olla järgmisel aastal makstakse viimane osa välja ning need relvad ja laskemoon jõuavad Eestisse kohale. Teistes valdkondades on täpselt samamoodi. Investeerimisprojektid liiguvad reeglina üle eelarveaasta, aga oli ka majanduskulude kokkuhoidu ja oli ka personalikulude kokkuhoidu. Ja mõned summad langesid tagasi eelarvesse, näiteks Kultuuriministeeriumilt. Julgen peast nüüd öelda, kuna eile käis kultuuriminister rahanduskomisjonis, et ukrainlaste vastuvõtmise ja ühiskonda integreerimise kulud jäid väiksemaks ja need langesid eelmisel aastal ka tagasi üldeelarvesse. Nii palju, kui on ministeeriumeid, erinevaid projekte, erinevaid kululiike, nii palju on seal erinevaid asjaolusid. Aga need jäägid, mis üle kantakse, on põhjendatud minu hinnangul, vähemasti reeglina ja suuremas osas.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Summa ei ole küll suur, aga veidi kummastust tekitas see, et Kliimaministeeriumist suunatakse raha Kaitseministeeriumisse, sest investeeringu "Avamere tuuleparkide arendamine" rakendamine anti Kliimaministeeriumi valitsemisalast üle Kaitseministeeriumi valitsemisalasse. Kas oli arutelu selle üle, mis see taust on, et tuuleparkide arendamise … Noh, vanasti Kaitseministeerium tegeles tuuleparkide arendamise pidurdamisega, aga nüüd on see arendamine antud neile. Oli mingi arutelu sellel teemal või?

Sellest komisjonis juttu ei olnud. Aga Kaitseministeerium ju soetab radareid, mis võimaldab Ida-Virumaal kasutusele võtta täiendavaid alasid tuulikuparkide jaoks. Täpselt samamoodi mälu järgi ütlen, kuna komisjonis seda konkreetselt ei arutatud, protokollis seda pole, et radareid soetatakse ka teistes Eesti piirkondades, et vabastada tuuleenergia tootmiseks sobivaid alasid riigikaitselistest piirangutest.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite, et kärpe-eelarve tehti juba suvel. Aga olukord on ju muutunud, peale seda on tulnud kõigist institutsioonidest, kes on majanduskasvu prognoosi teinud, muutus: kõigil juhtudel on prognoositud [aeglasemat] majanduskasvu. See tähendab, et olukord on muutunud. Kas sellisel juhul me saame rahul olla ainult suvel tehtud otsusega või oleks pidanud olukorra muutudes sellele reageerima? Kas sellist asja, seda aspekti teie komisjon üldse arutas või usaldasite pimesi valitsust?

Seekord ei arutanud. Viimaste andmete põhjal ma julgen öelda, et vastavalt suvisele majandusprognoosile ja suvel tehtud eelarvele, suvel tehtud laekumiste graafikutele on tulude laekumine graafikus.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kui te vastasite Urmas Reinsalu küsimusele, siis järgmisesse aastasse ülekantavad rahasummad olid seal päris suured. Kas te kaalusite ka võimalust mitte üle kanda, vaid kas või osaliselt kasutada neid summasid puudust kannatavates sektorites, nagu sotsiaal- ja kultuuri[sektor]? Kas selline võimalus ka arutelul oli?

Me vaatasime ülekantavad vahendid üle ja nagu ma juba ütlesin, lõviosa, suur enamus nendest on ikkagi seotud käimasolevate investeerimis‑ ja ka muude projektide liikumisega üle aastavahetuse. Siinsamas eelarves haridusministeerium suunab teatud projektide, näiteks riigikoolide ehituse ülejääke ka Rahvusarhiivi väljaehitamiseks, et see saaks kolida rahvusraamatukokku. Vähemasti üks selline [muudatus] on siin sees. Ja ka Kultuuriministeerium, mul on meeles, ei kandnud kogu oma jääki üle, vaid osa sellest langes tagasi eelarvesse ja selle võrra on eelmise aasta eelarve positsioon parem. See raha jäi kasutamata. Aga komisjonis seda ei arutatud, seetõttu mul ei ole neid andmeid kaasas. Ma saan öelda ainult neid numbreid, millega ma kõige [viimati] tegelesin ja mida ma lihtsalt mäletan.

Rain Epler, palun!

Aitäh sõna andmast! Teil oli sihuke paus selle küsimuse eel, et ma juba kartsin, et ei saagi [sõna]. Hea ettekandja! Ma vaatan, et suurem number on 69 miljonit ja kirjas on niimoodi: "2024. aasta riigieelarve koostamise käigus jäi Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumil planeerimata finantseerimistehingute tagasilaekumised riigieelarvesse." Ma küsin natuke tulevikku vaatava küsimuse: kas see pani teid tähelepanelikult vaatama, et nad see aasta ei unustaks ära kümneid miljoneid, mille [katmiseks] plaanitaks siis laenu võtta? Me jõuame varsti ka ju järgmise aasta eelarveni. Kas see pani kulmu kergitama ja tähelepanelikumalt suhtuma nende tegevusse eelarvet planeerides?

Eelarve on väga mahukas ja te teate, et igal aastal eelarve maht kasvab, eelarve muutub järjest suuremaks. Ma arvan küll, et me peame eelarvet vaatama sagedamini, kui me praegu seda Riigikogus teeme. Aga mul ei ole siiski ühtegi kahtlust, et raha, mis jääb kasutamata, kuhugi kaob. Kui see jääb kasutamata, siis see parandab eelarve positsiooni. Meil tuleb kohe siia suurde saali ka eelmise, 2023. aasta majandusaasta aruanne, mis on Riigikontrolli poolt auditeeritud, ja põhimõtteliselt seal on ainult üks märkus. Sellest me räägime siis, kui me seda arutame, ma ei hakka praegu saali aega kulutama. Aga tegelikult me ei peaks muretsema, et jäägid haihtuvad. Seda ei juhtu, võite olla täiesti rahulik.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud komisjoni esinaine! Ma vaatan lehekülge 16 – et sul oleks lihtsam jälgida –, altpoolt teist lõiku. Siin on [summad], mida tõstetakse ühest kohast teise või mille sihtotstarvet muudetakse. Kahe rea peal [kokku] on lausa 100 miljonit. Eest loeme, et räägitakse 70 miljonist, aga piisab lehekülje 16 vaatamisest, et [näha, et] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis liigutatakse üle 100 miljoni. Miks siin ees ei ole nagu päris õiget numbrit, mida tegelikkuses mõne otsusega liigutatakse? See raha, mida jaotatakse kas ühte või teise fondi või millekski kasutatakse, on päris suur.

Ma arvan, et te räägite sellest viimasest lõigust: "2024. aasta riigieelarve koostamise käigus jäi Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumil planeerimata finantseerimistehingute tagasilaekumised riigieelarvesse. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium planeerib 69 100 000 eurot sihtfondidest vahendite tagasilaekumisi, mille võrra vähenevad Rahandusministeeriumi võetavad laenukohustused." (Aivar Kokk räägib saalist. Annely Akkermann naerab.) Ma ei hakka seda ette lugema, rohkem saali aega kasutama. Aga kui programmidesse planeeritud raha jääb mingil põhjusel kasutamata, siis on üsna normaalne, et see planeeritakse ringi. (Aivar Kokk räägib saalist.) Ma ei suuda nüüd eelarvet läbi arvutada peast siin mõne minutiga.

Urmas Reinsalu, palun!

Proua Akkermann! Te andsite vägagi tõsise kvalifikatsiooni, et kõik vahendid, mis üle tõsteti, olid asjakohased ja neid, ütleme, ei oleks olnud võimalik lülitada lisaeelarve võimalikku kärpeprojektsiooni, mis oleks Isamaa eelistus. Minu küsimus teile konkreetselt on see. Valitsus kandis selle aasta eelarvesse üle, valitsuse realt kanti üle – ministeeriumid on eraldi, eks ole, aga puhtalt valitsuse täidetavas [eelarves] – 189 miljonit eurot kasutamata raha. Mis raha see 189 miljonit eurot on, mis kanti üle eelmisest aastast sellesse aastasse valitsuse sildi all – mul on Rahandusministeeriumist värske info – ja mis on nii sihtotstarbeline, et seda sellel aastal täies mahus kasutatakse? Kas teie eelduse järgi seda ei kavatseta tõsta üle järgmisse aastasse?

Härra Reinsalu, komisjoni istungil seda ei arutatud, konkreetselt seda 189 miljonit, ja seetõttu ei ole seda protokollis. Ma niimoodi [teie] telefonist lugemise peale 18 miljardi euro [suurust] eelarvet ridade kaupa peast kommenteerida ei oska. Ma korraldan, et see vastus teile saadetaks. See on liiga detailne küsimus, et siit puldist praegu vastata.

Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu! Hea Annely! Ma usun, et sa mäletad, kuidas härra Läänemets käis meile rääkimas, et ta kannab kasutamata vahendid üle järgmise aasta eelarvesse. Kas sulle rahanduskomisjoni esinaise rollis ei tundu, et see võiks leida kajastust hoopis praeguses eelnõus? Selle asemel, et kasutamata raha edasi kanda, võiks seda hoopis selles muudatuses kajastada: kas tagastada see reservi või jaotada teiste valdkondade vahel ümber.

Me küsisime informatsiooni aasta algul üle kantud 2023. aasta jääkide kohta ning me vaidlesime tõepoolest komisjonis Läänemetsaga ja veel mõne ministriga selle üle, kas täitmata ametikohtade tegemata töö eest välja maksmata jäänud palgad on selline kulu, mida peaks üle kandma, või on see selline kulu, mis peaks langema eelarvesse tagasi. Aga praegusel juhul on ülekandmine valitsuse otsus. Seda on tehtud ja seda nüüd tagantjärgi huupi lisaeelarves kärpima minna ei ole otstarbekas. Me tekitaks segadust juurde.

Aga tõsi see on ja ma arvan ka, et eelarve 2024. aasta lõpu jääkide ülekandmisega võiks rahanduskomisjon tegeleda korra järgmise aasta märtsikuus, et olla asjaga varem kursis kui oktoobrikuus.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Urmas Reinsalu küsib lisaaega.) Kaheksa minutit kokku.

Otsustusvõimetus ja tohuvabohu! Härra Ligi ametisse astudes … Ta lahkub saalist.

Tal oli kõne.

Arusaadav. [Ametisse astudes ta] kõneles sellest, et tema visioon, kuidas majanduslangusest ja keerulisest riigi rahanduse olukorrast väljuda, on see: kaks kolmandikku kärbet, üks kolmandik uusi maksutõuse. Niisugust käsitlust me ei näe 2025. aasta eelarvest, ja ma jõuan ka selle 2024. aasta lisaeelarve juurde. Sisuliselt Kallase-Michali valitsuste konsolideeritud maksutõusud on proportsioonis üks kümnele: üle miljardi euro täiendavat maksukoormust Eesti inimestele ja ettevõtetele versus nominaalne 130 miljoni euro suurune valitsemiskulude kärbe, mis tegelikkuses on bluff, mu armas Riigikogu. Kui me võtame ette 2025. aasta eelarve [eelnõu], siis me näeme, et kümnete miljonite eurode ulatuses on valitsus juba planeerinud – pange tähele! – tõsta ülekantavaid vahendeid ministeeriumide valitsemiskuludesse. Ehk seesama meetod on lugupeetaval Rahandusministeeriumil, kuidas härra Ligi teeb ise. Täpselt samas summas, mis ta vähendab valitsemiskulusid paberi peal 2025. aastal, kannab ta raha 2024. aastast 2025. aastasse üle.

Minu küsimus. Nüüd me jõuame 2024. aasta eelarve juurde. Proua Akkermann ütles, et kõik, mis on ülekantud rahadega [tehtud], on okei, valitsemiskulusid vähendada ei ole võimalik. Valitsus kõneleb sellest, et kolme aasta perimeetris valitsemiskulusid vähendatakse. Isamaa sõnum on üks ja selge: see, mille te olete seadnud eesmärgiks kolme aasta perspektiivis valitsemiskulude loogikas – see on aus nii ametkonna suhtes kui ka ühiskondliku vajaduse suhtes ressurssi hallata –, [tuleb] saavutada ja esimese sammuna [võiks] anda signaali juba 2024. aasta lisaeelarves. Ma ei kritiseeri eraldi võetuna neid bürokraatlikke ridu olemasolevate vahendite ümbertõstmise kohta. Ma kritiseerin seda, mida selles eelarves ei ole.

Ma tegin juba augustikuus, härra Ligi, ettepaneku härra Michalile teha valitsemiskulusid puudutav 2024. aasta negatiivne lisaeelarve poole protsendi ulatuses SKP‑st. Ja see oleks olnud riigile absoluutselt jõukohane, kui me räägime sellest, et 2023. aastast tõsteti 2024. aastasse üle 1,6 miljardit eurot ning 2024. aastal planeeritakse Rahandusministeeriumi projektsiooni järgi eelarve täitmise ja kohustuste kohta tõsta 2025. aastasse üle 2 miljardit eurot. Proua Akkermann ütleb, et kõik on okei, kõik kulud on kontrolli all ja hallatud. Vaidlen sellele sügava lugupidamisega vastu.

Sellesama küsimuse valitsemiskuludest, 189 miljonist eurost, mis on valitsuse real, ma juba tõin näiteks. Negatiivses lisaeelarves kärbiti selle aasta suvel nominaalselt valitsuse sihtotstarbeta reservi 5 miljonit eurot. Näete, kui kanged mehed, kärpisid 5 miljonit eurot! Aga samal ajal tõsteti 2023. aastast 2024. aastasse üle enam kui 100 miljonit eurot. Järgmiseks aastaks – me teame, mis sellest rahast, mis sellesse aastasse üle tõsteti, saab – on kavandatud valitsuse reservi suurendamine 132%. 

Need on tegelikult need rahatõsted. Meil ei ole poliitiliste eesmärkide seadmise mõttes eelarve kulutamise ja valitsemiskulude reaalset juhtimist ja see on väga tõsine probleem. Valitsus oleks pidanud viima oma retoorika ja tegevuse kooskõlla, ja seda me kahjuks siin ei näe.

Kas kulusid valitsemiskulude kõrval, ka toetusteks suunatud kulusid, on võimalik vähendada? On võimalik vähendada. Kujutate ette, loetud nädalad tagasi – ma toon ühe näite – lepiti Euroopa Liidu ministrite nõukogu tasemel kokku, et Hiina elektriautodele seatakse 45%‑line toll. Vaieldi, aga kvalifitseeritud häälteenamusega võeti see vastu. Ja samal ajal jätkab Eesti Vabariik ka Hiina elektriautode [ostmisel] toetuse maksmist. Kujutate ette! Lusikaga tassime [vett] ühest järvest teise: toetame Hiina elektriautode puhul neid protektsionistlikke meetmeid ja kirjutame tšeki välja Hiina elektriautode [ostjale], teatud tüüpi täiselektriauto eest 6000 eurot. Ma ei hakka rääkimagi 10 miljoni eurosest agendast, mis puudutab kliimauuringute programmi, ahjutoetusi, et cetera, et cetera. Niisuguse näitliku nimekirja me oleme koostanud. Seal on kümnete miljonite eurode ulatuses ka neid toetusi, mille puhul me võime öelda, et need ei saa olla keerukas rahanduslikus olukorras olevale riigile prioriteetse iseloomuga.

Isamaa sõnum on see, et see eelarve, kui sellise lisaeelarvega tullakse lagedale, jookseb lati alt läbi. Ja seetõttu on meie kvalifikatsioon üks ja selge: see eelarve tuleb sellisel kujul siin parlamendisaalis tagasi lükata. Sellepärast et see ei adresseeri sisulist poliitikat, vaid tegeleb lihtsalt manageerimisega, tehniliste probleemide ümberjaotamisega. See on tõsine probleem. Ka see eelarve on peaministri üldise retoorika mõttes selline – kui ta andis meile üle 2025. aasta eelarve, siis seal olid väga tugevad, võimsad loosungid –, et paraku selle eelarve võib kvalifitseerida valetavaks eelarveks. See ei ole kooskõlas valitsuse enda seatud poliitilise retoorikaga. Tegelikkus ja retoorika on dramaatilises, diametraalses vastuolus.

Meie ettepanek on, et parlament lükkab selle tagasi. See annab valitsusele võimaluse põhimõtteliselt korrigeerida oma positsiooni. Meist on kohane määratleda see perspektiiv, millest lähtuvalt ka parlament peab juhtima riigi kulude kokkuhoidu, ka käesoleval, 2024. aastal. Kui parlamendi enamus ei peaks seda siiski tegema, siis kavatseb Isamaa esitada 2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu kohta – ma hoiatan! – muudatusettepaneku vähendada valitsemiskulusid poole protsendi ulatuses SKP-st. See on kodutöö, mille valitsus on jätnud tegemata.

Kaua seal istuti? Kuu aega istuti koalitsiooniläbirääkimistel suvel. Ja mis tulemus oli, mis puudutab ka valitsemiskulude kokkuhoidu tegelikkuses, reaalajas? Mitte midagi, null 2024. aasta vaates. 2025. aasta vaates optiline poliitika, see 130 miljonit, millest kõneldakse, on paraku osutunud ka tegelikkuses, nagu ma ütlesin, ületõstete kavandamisega virtuaalseks. Kehvakene on see olukord, aga katsume seda atra seada – pingutame selle nimel – õigele rajale. Aitäh!

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Andrei Korobeinik, palun!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Hea rahandusminister! Tõepoolest, Riigikogus tõstetakse iga aasta kulud-tulud üle, kuna aasta on pikk aeg ning ministeeriumid on jõudnud arusaamale, et üks või teine valdkond vajab rohkem või vähem raha. Aga meil ei ole tavaline aasta. Meil on aasta, kui Eesti majandus langeb kolmandat aastat järjest. Me oleme [majanduslanguse poolest] maailmas altpoolt teisel kohal peale Haitit ja järgmisel aastal me ilmselt jõuame altpoolt esimesele kohale.

See tähendab seda, et tänaste muudatustega me võiksime ikkagi teha algust ja midagi reaalselt kärpida. Ma juhin tähelepanu sellele, et isegi järgmisel aastal on kärpimine väga tihti üsna näiline. Näiteks, meid ootab ees kultuurivaldkonna inimeste meeleavaldus. Nende toetused riigilt, palgad ja nii edasi langevad 4–5%, samas Kultuuriministeerium kärbib järgmisel aastal ühe inimese koha. Ehk siis nad alustavad millegipärast teatritest ja muuseumidest, mitte enda personalist.

Meil on väga tõsine probleem sellega, et meil on mitu ministrit, kes tassivad kaasas rahahunnikut eelmistest aastatest ja teevad sellise näo, et nii peabki tegema. Selle asemel, et tagastada kasutamata palgafond riigieelarvesse, võtab siseminister selle aastast aastasse kaasa ja süüdistab selles eelmisi valitsusi, kuigi ta ise on ametis olnud juba oma [kaks] aastat. Ta ütleb, et nii on kogu aeg tehtud ja nii peabki tegema. Aga reaalsus on see, et tänases olukorras, kus meil on riigieelarves Reformierakonna majanduspoliitika tõttu miljardisuurune auk, peab iga sendi väga hoolikalt üle vaatama ja vajadusel ikkagi tagastama riigieelarvesse, selleks et see auk oleks kas või veidi väiksem.

Ma tuletan meelde, et Keskerakond on teinud ettepaneku, et kõik kulud, mis on suuremad kui pool miljonit, oleksid riigieelarves lahti kirjutatud. Täna on olukord sellest ikka väga kaugel. Meil on eelarve, mis muutub iga aastaga aina keerulisemaks. Ja järgmisel aastal näiteks kaovad riigieelarvest nende sihtasutuste nimekirjad, mis saavad riigilt toetust. Läbipaistvuse tase tegelikult langeb.

Ma teen ettepaneku, et seekord, see aasta me teeksime formaalse ümberjaotamise asemel esimese sammu ja vaataksime, mida saaks kärpida veel enne, kui me liigume riigieelarve vastuvõtmise juurde. Siis võib-olla tekib raha ja võib-olla me ei pea tegema neid 60 000-euroseid vähendamisi, millega me võtame raha ära näiteks perelepituse valdkonnast või lastekaitsespetsialistide koolituselt ja nii edasi.

See kõik on võimalik, aga selleks on vaja poliitilist tahet. Ma väga loodan, et see poliitiline tahe on olemas. Ja kui seda ei ole, siis ma tuletan meelde, et me võiksime toetada vähemalt eelarve läbipaistvuse parandamise eelnõu, mille me esitasime nädal aega tagasi. Sellisel juhul on meil lootust, et küll mitte Reformierakonna juhtimisel, aga järgmiste valitsuste puhul on meil läbipaistev eelarve ning me saame aru, kust raha tuleb ja kuhu raha läheb.

Keskfraktsiooni poolt ma teen ettepaneku see eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

Üks väike vaherepliik Isamaa fraktsioonile. Nimelt, paberil on kirjas [päevakorra] kolmanda punkti kohta [ettepanek] see tagasi lükata. Tundub, et on sattunud vale paber. Nüüd on küll teine paber keskfraktsiooni poolt olemas, nii et tagasilükkamise ettepaneku hääletus tuleb nii ehk naa, selles mõttes ei pea tingimata tormama. Aga kui te soovite ikkagi ka oma nimel tagasilükkamise [ettepaneku teha], siis palun korrektne paber ka esitada.

Rohkem fraktsioonidel läbirääkimiste soovi ei ole, küll aga pakun seda võimalust rahandusministrile. Kas on soov lõpetuseks midagi öelda? Palun, rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Ma olen sunnitud kuidagi reageerima sellele, mida ma siin praegu nägin. Pean tunnistama, et ma olen tõsiselt mures Eesti demokraatia pärast. See, kuidas tühjast kistakse tüli ja raamatupidamislikud küsimused tehakse poliitiliseks, on ikka väga piinlik – ja kuidas puldis süsteemselt valetatakse, eksitatakse avalikkust.

Mitte kunagi varem minu staaži ajal, ja ega siin pikemat staaži [kellelgi] ei ole, ei ole olnud sellist häma eelarve muutmise ümber. Eelarve muutmine on formaat, kus eelarve maht ei muutu. See on seaduses kirjas. Siin hämati, nagu oleks tegemist lisaeelarvega ja nagu saaks siin teha eelarve mahu muudatusi. Ei, see on eelarve muutmine ilma mahtu muutmata.

Läbiv häma on see, nagu oleks praegu võimalik teha mingisuguseid radikaalseid muudatusi riigi kuludes. Mitte ükski valitsus pole sügisel saanud sellist asja teha, sest eelarvega võetakse kohustusi, mis on fikseeritud seadustesse, lepingutesse, ja ootusi ma isegi ei maini. Oktoobris ei saa teha radikaalseid muudatusi kuludes, ilma et Riigikogu esitaks massiivselt seadusmuudatuste [eelnõusid] ja valitsus tühistaks lepinguid, mis on juba sõlmitud koos trahvidega, mis [tühistamisega] kaasnevad. Ei, oktoobris ei saa riik enam selliselt kulusid kokku hoida.

Ja ettekandja – ma ei taha öelda "lugupeetud ettekandja" –, kes väitis, et see on lisaeelarve, mille kohta tema teeb massiivseid muudatus[ettepanekuid], valetas.

Mis veel? Need süüdistused valitsuse aadressil – siin ei ole tähtis, millise valitsuse – on valed ka selle poolest, et süüdistajad ise selle olukorra lõid. "Debatt" käis justkui selle üle, et riigil on raha küll, aga tõstab makse. Kes tühistasid selle, et ülekantavatel vahenditel on 3% piir? Kriitikud ise tühistasid selle, mina olin sel ajal opositsioonis. Praegune valitsus oli sel ajal valdavalt opositsioonis, kui kriitikud kaotasid selle piiri, [kui palju] tohib kulusid viia järgmisse aastasse üle.

Kas selle kaotamine oli kuritegu? Ei, ma seda ei väida. Kas see oli läbinisti põhjendamata? Ei, ma ka seda ei väida. See on nii ja naa, saab teha nii ja teisiti. Kulude ülekandmisele teise aastasse on hulk õigustusi. On pooleli palju asju, mida ei ole tegelikult mõistlik suruda sellisesse hullusärki, nagu on aastaeelarve.

Aga ettekandjad ajasid sihilikult segi erinevaid ülekandmisi. Ülekantavad [summad] võivad olla mingisugused jäägid, mida tegelikult ära ei kasutatud, need võivad olla ülekantavad vahendid tavatähenduses, need võivad olla ka reservid. Neid on alati üle kantud. Aga see, et 3% piir kaotati, on tõepoolest aidanud kaasa nende summade suurenemisele aastate jooksul, ja sellele on kaasa aidanud ka kriisid. Siin on summade puhul, mida üle kantakse, põhiteemaks COVID-raha, siin on kaitsekulu, mis on seotud kaitsekulude kiirendatud tõstmisega. Muidugi on siin ka valitsuse reserv, millesse on pandud selliseid sihtotstarbelisi summasid, mida on aastate jooksul alati rohkem üle kantud, kui on tavapärane protsentuaalselt, sest valitsuse kohus on erakorralistele oludele reageerida.

See oligi põhiline. Ärge süüdistage siin valitsust selles, mida te ise tegite. Küll aga me võiksime muidugi edasi debateerida, et äkki see piir taastada. Aga eelkõige võiksime kokku leppida, et me ei käi puldis valetamas ja laimamas. Aitäh!

Suur tänu! Head kolleegid, tegelikult olen ma seda meelt, et minister alustab ja minister lõpetab läbirääkimiste vooru. See on paslik ja ma enne veel, kui ministrile sõna andsin, tõdesin, et fraktsioonidel rohkem soovi läbi rääkida ei ole. Mul on palve seda joont edaspidi hoida, et kui on ikkagi soov läbi rääkida, siis tehakse seda enne, kui minister on rääkinud. Siiras palve edaspidi seda järgida.

Andrei Korobeinik, palun, protseduuriline küsimus!

Lihtsalt [küsin], kuna minister viskas [õhku] päris mitu uut asja: kas siis tõepoolest teiste fraktsioonide esindajad ei saagi läbirääkimiste voorus sõna? Tavaliselt on hea tava see, et eelnõu algataja räägib lõppsõnas enda algatusest, mitte ei räägi Taavi Rõivase valitsusest või koroonakriisist. Kui meil on selles mõttes hea tava rikkumine, kas tõepoolest ei saaks anda näiteks heale kolleegile EKRE‑st võimalust läbi rääkida?

Hea kolleeg, hea tava on olnud see, et minister alustab ja minister lõpetab. See on olnud hea tava ja see on olnud läbiv, et tal oleks võimalus reageerida nende fraktsioonide seisukohtadele, kes läbirääkimistel osalesid. Ja veel kord, ma küsisin enne ja mainisin spetsiaalselt, et kuna fraktsioonidel rohkem soovi läbi rääkida ei ole, siis pakun ma seda võimalust ministrile. Omaette teema on vasturepliigi küsimus, mida ma kolleegiga oma vasakul käel ka arutasin: kas võiks olla võimalus ministri sõnavõtule vasturepliigiga [vastata] või mitte? Minu esimesele, eelnevale seisukohale tuginedes ei pruugiks seda olla, aga see võiks olla üks kompromissi koht. Aga siis saaksid vasturepliigi võimaluse üksnes need, kes läbirääkimistel osalesid. Ka see on üks diskussiooni teema. Mul oli palve kolleegile, et me arutaksime võib-olla ka Riigikogu juhatuses, kas peale ministri osalemist läbirääkimistel on fraktsioonidel veel võimalus läbirääkimistel osaleda. Ma olen üsna seda meelt, et seda võimalust ei peaks olema, kuna mõte on ikkagi selles, et minister alustas ja võtab selle kokku. Ja kuna rohkem soovi läbi rääkida kellelgi ei olnud, siis nii oli. Aga teine küsimus on loomulikult see vasturepliigi võimalus. Minister on üks, kes osaleb läbirääkimistel, ja läbirääkimistel on vasturepliigi õigus, vastusõnavõtu õigus. Nii et pigem see võiks olla kompromissi koht.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Oleme julgelt loomingulised ja paindlikud, meil on ulatuslikud enesekorraldamise võimalused. Nii et kodukord ei tohiks meid siin küll takistada parlamendi töötuhinat soodustamast. Aga mul on tõesti protseduuriline tähelepanek või märkus. Vabandame, Isamaa fraktsiooni nimel andsime üle õige ettepaneku valel ajal. See kehtib jätkuvalt kolmanda päevakorrapunkti puhul, nii et ärge seda kalevi alla pange, see võtke kasutusse.

Ma väga tänan. Head kolleegid, pakun antud juhul kompromissina võimalust üksnes vasturepliigiks, seda neile, kes läbirääkimistel osalesid. (Saalist küsitakse midagi.) Jah, kuna sa ei osalenud, siis ta ei saanud sinu seisukohti ka puudutada. Vasturepliik, Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu! Ma juhin tähelepanu kahele asjale, mida hea kolleeg Jürgen Ligi siin mainis. Esiteks, ülekantav raha ei ole seotud ei COVID‑iga ega varasemate kriisidega. Jutt käib üldjuhul palkadest. Leidlikud ministrid on avastanud, et kui nad kõiki ametikohti ei suuda täita, siis seda raha, mis vabaneb, nad ei [pea] tagastama reservi, ja nad võtavad selle kaasa. See, et värske rahandusminister ei ole sellega kursis, on iseenesestmõistetav. Aga ma väga loodan, et tulevikus ka valitsuskabinetis seda teemat arutatakse.

Ja teiseks – ma ei hakka päris kõiki valeväiteid, mille Jürgen suutis pressida selle lühikese aja sisse, ümber lükkama – see, et ta oli opositsioonis siis, kui tänane eelarveformaat kasutusele võeti. Tegemist võis siis olla ainult Reformierakonna siseopositsiooniga, sellepärast et see oli Taavi Rõivase valitsus. Selles mõttes see väide formaalselt tõele ei vasta. Komme süüdistada näiteks varasemaid Keskerakonna valitsusi on päris [levinud] reformierakondlaste seas, aga antud juhul peab vaatama isegi kaugemasse minevikku. Nii et ma korrigeerin head kolleegi Jürgenit selles küsimuses.

Aitäh! Rain Epleri küsimus istungi juhatajale.

Ma korra lihtsalt täpsustan seda, et läbirääkimised ju suletud ei ole, eks ole, ja ma usun, Toomas, et sa oled nõus, et minister avas mõnesid teemasid. Kui meil käivad siin läbirääkimised, mis siis on see põhjus, miks ma ei võiks ka oma mõtteid avaldada? Ma ikka päris lõpuni ei saa sellest aru. Ja head tavad – noh, neid siin on ka meil valikuliselt [järgitud]. Kord oled sa soravalt – ega ma ei ütle, et sa ei oska soravalt sealt meile erinevaid kõnesid pidada – rääkinud, miks häid tavasid ei ole hea enam järgida, ja siis kord jällegi sa soovid neid järgida. Minu arust sa ei ole, või ütleme, juhatus ei ole selles pooleteise aasta jooksul päris ühtset joont hoidnud. Mis on siis ikkagi põhjus mitte lasta läbirääkimistel osaleda, kui läbirääkimised ei ole veel suletud?

Jah, vastab tõele, et läbirääkimised ei ole suletud. See vastab tõele. Ent põhjus, miks ma ei ole [seda meelt, et] peale ministrit [võiks] fraktsioonid läbirääkimistel osaleda, on ikkagi asjaolu, et see on olnud tava: minister alustab, nii nagu ta täna alustas ettekandega, ja minister on see, kes võtab läbirääkimiste järel kokku need seisukohad, mida läbirääkimistel puudutati. Rõhutan veel kord, et enne ministrile läbirääkimistel sõna andmist tõdesin ma selgelt, et rohkem fraktsioonidel läbirääkimiste soovi ei ole. Ja täpselt nii oli, mitte ühtegi nime ekraanil ei olnud. Seetõttu, hea kolleeg, mul on palve jääda selle kompromissi juurde, mis praegu oli, et võimaldasin vasturepliiki. Aga eks me aruta seda korra ka juhatuses, sest nüüd võiks ju omakorda küsida, kas ka ministril võiks olla vasturepliigi võimalus. Selles mõttes me seda teemat arutame. Mul on palve ja ettepanek jääda selle seisukoha juurde.

Võtan viimase küsimuse Rain Eplerilt. Palun!

Ma ei hakanud praegu kollast raamatut lahti võtma. Iseenesest, kui on läbirääkimised, siis mõnes mõttes [on nii, et] mida pikemalt me saame neid pidada ja vastastikku arvamusi vahetada, seda viljakamad need ju on. Ega mina ei ole vastu sellele, kui härra minister peale minu sõnavõttu tuleb ja avaldab veel omakorda arvamust. Aga ma ei tea, kas kollane raamat seda võimaldab.

Ma arvan, et kollane raamat seda võimaldab, aga kuskile peame ikkagi piiri tõmbama. Veel kord, kuni ministri sõnavõtuni sul seda soovi ei olnud, nii et ma lähtusin sellest. Ja veel kord, asja mõte on ikkagi selles, et minister on see, kes saab [öelda] lõppsõna selle kohta, mida räägiti. Mul on palve, et jääme siis selle juurde.

Head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 517 esimene lugemine lõpetada, aga kvalifitseerus Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde.

Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 517 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt hääletas 25 Riigikogu liiget, vastu oli 53, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 517 esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 29. oktoober kell 17.15. Oleme esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Saame minna teise [päevakorrapunkti] juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 509 esimene lugemine. Palun taas kord Riigikogu kõnetooli auväärt rahandusministri Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Esitlen teile tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse [ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu]. Kõigepealt taustast. Eelarveprognoos näitas, et 2025. aasta on Eesti riigi rahandusele kaheksa aastat kuhjunud katteta kulude ning Venemaa agressioonisõja tõttu väga raske. Kulukärbetest ega väikestest maksutõusudest ei piisa, et jõuda kas või Maastrichti kriteeriumi täitmiseni. Prognoositud 4,4%‑lisest nominaalsest defitsiidist 3%‑ni jõudmiseks on tarvis katet umbes 600 miljonile eurole.

Seetõttu teeme Riigikogule ettepaneku üheks suureks maksutõusuks seniste plaanidega võrreldes. Me esitame eelnõu, mille järgi kõrgem tulumaks kahaneva maksuvaba tulu ehk maksuküüru näol kehtiks veel ka 2025. aastal. Ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas jõustuks sel juhul 2026. aasta 1. jaanuaril. Maksuküür säästab tuleval aastal riigieelarve kulusid 476 miljonit eurot, mis aitab meid eelarve tasakaalule lähemale ligi 1,1% SKP‑st.

Kuid tunnistame, et kõrgem tulumaks ei ole võit majandusele ega kodanike ostuvõimele. Eesti Pank on näiteks oma sügiseses majandusprognoosis öelnud, et maksuküüru kaotamise edasilükkamine on peamine 2025. aasta majanduskasvu negatiivselt mõjutav otsus. Maksuküür on ilmekas näide, miks maksusüsteemi keerukusi tuleb vältida ja kuidas neid saab poliitiliselt kuritarvitada. 

Kahanev maksuvaba miinimum on ühetaolise tulumaksu puhul väärmoodustis, mis tabab praeguses seisus suvalise 34%‑lise tulumaksumääraga suvalist 1200–2100-eurost tuluvahemikku, kus paikneb nii keskmine palk, aritmeetiline keskmine, kui ka mediaan[palk] ehk ilmselt kõige suurem arv palku.

Poliitiliselt manipuleeriti – meenutan selle saali ajalugu – siin sõnumitega, kohe selle kahaneva maksuvaba miinimumi kehtestamise ajal räägiti 500 eurost kõigile. Tegelikult osalt võeti ära, sealhulgas eriti töötavatelt pensionäridelt, aastate möödudes aina enamatelt ja enamuselt, kui võrrelda alternatiivi, maksuvaba miinimumi tõstmisega.

Manipuleeriv oli selgitus ka selle poolest, et esimese aasta "võite" ei võrreldud isegi mitte juba seadustatud miinimummääraga, milleks oli muide 205 eurot, vaid 180 euroga. Ei arvestatud teiste maksuerandite kadumisega ega tunnistatud, et keskmine pension ning kiiresti ka alla keskmise pension lähevad tulumaksu alla. Keskmise pensioni saime me ühiselt lõpuks tulumaksust vabastada 2023. aastal. Kuid aastateks miinimumi külmutamine on teinud eelarvesse pinge, millele valutut lahendust enam ei ole. 

Aga selle eelnõuga muudame ka muid ajale jalgu jäänud piirmäärasid. Kuigi need muudatused on väikesed, on ettevõtjad neid pikalt oodanud. Nende otsustega kaasnev eelarve miinus ei ületa 2 miljonit eurot, küll aga võib eeldada, et muudatused on ettevõtlusele vähemalt moraalselt ergutavad.

Ajakohastame maksuvabad määrad välislähetuste päevaraha, töötajate majutamise kulude, laeva‑ ja lennukimeeskonna toitlustamise, vastuvõtukulude, reklaamkingituste, mittetulundusühingute kingitud meenete ja isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise puhul.

Veel ühe positiivse muudatusena lisame paindlikkust tööandjapoolsesse tervisekulude hüvitamise regulatsiooni. Töötajate tervise edendamiseks tehtavate kulutuste 400-eurone piirmäär muudetakse aastapõhiseks. Aktsepteeritavate kulutuste loetellu lisatakse massaaž ning tervishoiutöötaja ja erialast pädevust omava spetsialisti osutatud teenused.

Muudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril. Aitäh!

Suur tänu! Aivar Kokk, palun, küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Kõigepealt tänan, et ilusti kõik ette lugesite. Kuigi ma pean tunnistama, vaadates seda eelnõu, et eelnõu sees palju asju ei ole. Seletuskirjas on igasuguseid numbreid, mida siin ei ole. Aga ma küsin. Ma loen seda eelnõu, siin kirjutatakse, et krediidiasutuste avansiliste maksete maksumäär tõstetakse 15%‑lt 18%‑le. Kas siin ei ole mingi eksimus? Minu teada täna kehtib maksumäär 14%.

Mul läks nüüd kõrvust mööda, mis protsendiga …

Krediidiasutuste avansiliste maksete maksumäär, mida tulu pealt makstakse – minu arusaamise järgi täna kehtib 14%, aga siia on kirjutatud, et see tõuseb 15%‑lt 18%‑le.

Aa, jah, ma mõtlesin, kas ma kuulsin õieti. Ma ei usu oma kõrvu ega silmi, kui see nii on. Minu arust on teil õigus. Ja eriti ma tunnustan teid selle eest, et te tunnustate siiski maksuküüru kaotamist ja et me ei läinud siin vaidlema.

Suur tänu! Rohkem … Rain Epler pääses napilt. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Ma saan aru, et suurim rahaline mõju järgmisele aastale on maksuküüru kaotamise edasilükkamisel, aga ma ei leidnud seletuskirjast, milline umbes on see kulu seoses päevarahade muudatustega ja muude limiitide tõstmisega. Mis suurusjärkudest me siin räägime?

Ma arvan, et see on seletuskirjas olemas. Ma mainisin, et eelarve kaotab sellest suurusjärgus 2 miljonit, aga siis maksumaksjad säästavad. Need määrad on jäänud pikalt püsima ja inflatsioon on oma töö teinud, nii et sellepärast neid tõstetakse.

Aivar Kokk, palun! 

Aitäh! Jürgen! Hea juhataja! Ei, kindlasti me ei toeta kõrgepalgaliste tulumaksuvabastust sel lihtsal põhjusel, et sa enda ettekandes ütlesid väga selgelt välja, et selle kulu on pea pool miljardit eurot. Aga ma küsin su käest ikkagi seda. Pikk oli lugu, mis sa ette kandsid, aga häid asju, mis siia kirja on pandud, ei ole tegelikult selles tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduses ning tulumaksuseaduse muutmise seaduses endas sees, vaid need on seletuskirjas. Kuidas sa seda kommenteerid? Kas ametnikud on unustanud mõned leheküljed eelnõule lisada? Seletuskiri on üks tore asi, aga kehtib ainult seaduseleht.

Aitäh! No kõigepealt teie sissejuhatus – mulle tundus, et siin oli mõningast mõttesegadust. See ligi 500 miljonit kulu on tegelikult kulu maksumaksjale. Ja teie olete olnud ju teravad maksutõusude kriitikud. Maksutõusuga maksuküüru puhul tegemist on. Maksuküür, nagu sai öeldud, maksustab suvalise 34%‑ga suvalist 1200–2100-eurost tuluvahemikku. Siin ei ole maksupoliitilist õigustust, miks selline asi on meie ühetaolisse tulumaksu sisse kirjutatud. Mul on hea meel, et te tegelikult ikkagi ei vaidlusta seda. Te olete ka ise pakkunud eelnõus, et maksuküür tuleks kaotada, te lihtsalt arvate, et natukene hiljem. 

Eelarves – see on meie vastutus – me peame sellega hakkama saama ja me peame sellega elama. Maksusüsteemi korrastamine maksab riigile, aga maksumaksjale see on võit ja majandusele on see ka tegelikult turgutus. Sellele ma viitasin. Eesti Pank on oma prognoosides korduvalt öelnud nii seda, et maksuküüru kaotamine on oluline majanduskasvu stiimul, kui ka seda, et nüüd selle kaotamise edasilükkamine pidurdab majanduskasvu. Aga noh, eelarvelistest põhjustest, mille tõttu me peame seda tegema, oleme rääkinud.

Mis puudutab nüüd selle eelnõu ülejäänud teksti, siis ma olen täiesti veendunud, et vajalikud numbrid on eelnõus olemas ja seletuskiri seletab neid. Aga kui teil on mingisuguseid fakte, et midagi on eelnõust välja jäänud, siis me peame need vead kahe lugemise vahel koos ära parandama. Mina arvan, et vigu seal ei ole, ma ei tea ühtegi.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Ma endalegi üllatuseks pean teiega nõustuma, et eks Reformierakonna juhitud valitsuste otsuste ja otsustamatuse tulemusena tekkinud kas või rekordilised inflatsiooninumbrid on tõesti sellised, et mõistlik on piirmäärasid lähetuste puhul, isikliku sõiduauto kasutamise puhul ja nii edasi muuta. Aga lihtsalt protokolli huvides: te ütlesite, et te arvate, et seletuskirjas on mõju eelarvele ka kvantifitseeritud, kuid ma lugesin igaks juhuks need mõjude kohad veel läbi ja tegelikult see numbriliselt ikkagi kvantifitseeritud ei ole. Nii et hea, et me saime selle suurusjärgu vestluse käigus enam-vähem paika.

Nii. See oli nüüd küsimus ilma küsimärgita, aga ma siis kommenteerin. Mul iseenesest on üksmeele üle alati hea meel, aga mõningad asjad ma pean ära parandama. Eesti hinnatõusude valdavad põhjused, kui nüüd rääkida ökonomistide analüüsidest, on siiski Putini valitsuse loodud: sõda ja energiasõda. Energiasõda algas aasta enne sõda. Sealt tulevad meie suured inflatsiooninumbrid. Ja veel enne seda olid mitte Reformierakonna valitsuse, vaid Reformierakonna valitsuste eelsete valitsuste otsused, millest on Eesti [kiire] inflatsiooni põhjustena nimetatud kahte. Üks on pensionisamba lammutamine, see tähendab, et sadade miljonite eurode korraga tarbimisse saatmine, kuigi need olid mõeldud pensionieas kasutamiseks. Ja teiseks, eelarve defitsiit. Eelarvepoliitika järsk muutus toimus 2016. aasta lõpus. Viimane tasakaalus eelarve oli 2015. aastal. Ja ei ole midagi parata, selle põhjustega, selle [eelarvepoliitika] hoidmisega on seotud teised erakonnad. Eelarve defitsiiti ei saa kindlasti pidada Reformierakonna algatuseks ega sooviks.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Täpsustuse huvides küsin selle kohta, et eelnevalt [anti] kvartaalselt 100 eurot töötaja tervise edendamiseks, nüüd on see [tehtud] hinnapõhiseks, et 400 eurot mitte kvartalis, vaid aastas. Kas seda hakatakse arvestama inimesepõhiselt või ettevõtjapõhiselt? Kui inimene töötab pool aastat ühes ettevõttes, võtab 400 eurot ära ja mingil põhjusel vahetab töökohta, kas siis teisel poolaastal saab ta teises ettevõttes ka 400 eurot kasutada? Kuidas on arvestatud ja planeeritud selle järelevalve osa?

Küsimus on põhjendatud. Tegu on erisoodustusega, mis on olemuselt ettevõtte kulu, mitte konkreetse töötaja tulu. Aga see arvestus on ikkagi töötaja kohta ja ma usun, et ei ole raskusi töötaja kaudu seda aastapõhist kulu välja arvutada, arvestades mingisugust keskmist töötajate arvu. Ma ei ole kindel, et see muutub massiivseks järelevalve objektiks. See on ikkagi raamatupidamise kunst välja arvutada, kui palju seda soodustust töötaja kohta igal hetkel tekib. Hüve saaja on konkreetne anonüümne töötaja, aga see arvestus tõepoolest ei ole isikupõhine.

Andrei Korobeinik, palun! 

Aitäh! Hea Jürgen! Sa seletasid, et majanduslanguse ja hinnatõusu põhjus on Putini rünnak Ukraina vastu. Samas, Eesti on ainuke Euroopa Liidu ja Euroopa riik, mille majandus see aasta langeb. Kas sa arvad, et see majanduslik rünnak Euroopa Liidu vastu õnnestus just Eestis kõige paremini, või sa näed, et on ikkagi mingid teised põhjused, miks teised Euroopa Liidu majandused kasvavad ja Eesti oma langeb juba kolm aastat?

Jah. Ma ei arva, ma toetun analüüsidele ja faktidele. Tõepoolest, Eesti majandus on selle sõja ajal kannatanud kõige rohkem. Üks, matemaatiline põhjus on muidugi, et meil eelnes sellele väga kiire majandustõus ja sealt tagasitulek on suhteliselt lihtne. Väikses riigis on majandus volatiilne. Eesti väiksus on üks, aga mitte peamine põhjus.

Teine on Eesti naabrus. Venemaa piiri ääres kannatab majandus kahtlemata rohkem, eriti väiksel riigil. Siis on mõistetav võrrelda meid teiste Balti riikidega. Jah, Eesti kannatas rohkem oma ekspordistruktuuri pärast. Eesti eksport on olnud haavatavam struktuuri poolest ja sihtkoha poolest. Eesti eksport on seotud rohkem Põhjamaadega, kus majanduse seis on olnud väga kehv. Ja meile on see tulnud tagasi võimendusega, sest selle mõju osakaal on niivõrd suur. Eriti Leedu on väga teistsuguste sihtturgudega.

Eraldi tuleks öelda, et Eesti katkestas Venemaaga suhted järsemalt kui enamik riike. Suur osa Eesti majandusest kukkus ära selle pärast. Eestil on naaber Läti, kellel samuti läheb väga halvasti. Leedul on aga naaber Poola, kellel läheb paremini. 

Eesti erasektor on väga tugevalt – väga tugevalt on palju öeldud, aga [teistest] tugevamalt seotud euribori laenudega. Meil on erasektori laenukoormus suurem, kui on meie Balti naabritel, aga meil on ka kõrge euriboriga seotus. Euribori kasv pidurdab laenude võtmist ja kulude tõttu takistab ka majandust, neid, kes on juba laenu võtnud. Nii et põhjusi on palju. Need langevad praegu ebameeldivalt kokku ja nende mõju ei ole kadunud. 

Aga üks põhjus on muidugi seesama, mida teie küsimuseski oli [tunda]. Kuigi te küsisite kenasti, käisite enne siin puldis tegelikult Eesti olusid siunamas ja andmas jällegi hoogu virisemisele. Mida rohkem eestlane kuuleb virisemist, seda madalam on majandusaktiivsus. Inimesed ei julge tarbida, inimesed ei julge investeerida, inimesed ei julge muide ka järelkasvu muretseda. See väljendub isegi iibenumbris. Iseenda stigmatiseerimine ja olude halvustamine mõjub majandust pidurdavalt, nii et ma ei soovita selliseid sõnumeid laiali saata, eriti oludes, kus majanduskasv on läbi, kus Eesti riigi süü on marginaalne ja minevikus ning kus tegelikult on prognoosid juba positiivsemad. Tegeleme sellega, et majanduskasv taastuks.

Andrei Korobeinik, teine küsimus, palun!

Aitäh! On muidugi võimalik, et madal sündimus on tingitud minu sõnavõttudest. Ma siiski loodan, et mitte. Aga mul on teine küsimus sinu sõnavõttude kohta. Lisaks Putinile on üks majanduslanguse põhjus sinu arvates eelnevate valitsuste poliitika. Samas, Andrus Ansip ütles, et kui sa oled võimul nii kaua, siis on aeg lõpetada teiste süüdistamine ja vaadata peeglisse. Kas sulle tundub, et see peeglisse vaatamise aeg on saabunud või see on alles ees?

Aitäh! Peeglisse vaatamine on sihuke isiklik küsimus. Eneseimetlemist ma ei soovita ka teile. Te siin mõnulete, aga selle asemel – kui iibest rääkida – võiksite mõelda, kuidas te saaksite panustada. Mina ei ole tegelikult omistanud teile madala iibe süüd. Ma omistasin selle sellele nähtusele, mis on üldine negatiivne foon, mida eestlased kipuvad ise looma avalikkuses, sealhulgas poliitikud. Eesti olude, Eesti majandusolukorra selgitamise asemel te käite sajatamas ja süüdistamas. Täna käisite ka. Ärge tehke seda!

Positiivne foon mõjub iibele hästi, negatiivne mõjub halvasti. Inimesed ei julge peret luua, kui kogu aeg räägitakse, et kõik läheb aina halvemaks. Kõik ei lähe halvemaks. Eestlaste ostujõud on samas ju kogu aeg kasvanud. Jah, mitte kogu aeg, see kukkus kriisi ajal, aga sõja ajal on kaks aastat eestlaste ostujõud kiiresti kasvanud. Aga mida me kuuleme avalikkuses, kaasa arvatud poliitikute suust, on lakkamatu virisemine. Inimesed kardavad, et nad ei suuda oma peret üleval pidada, ja see hoiab neid tagasi. See hoiab neid tagasi ka ettevõtluses. Ärme seda tee!

Mis puudutab eelkäijate süüdistamist, siis ma olen selle tegelikult jätnud tegemata. Ma võiksin seda teha, ma võiksin näidata näpuga, mis on valesti tehtud. Aga ma nimetasin ainult suuremaid eelarve defitsiidi põhjusi ja selgitasin, mis on majanduslangus. Ühtegi süüdlast ma oma arust nimeliselt ei ole esile toonud.

See on hea. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea minister! Härra Korobeinik küsis peeglisse vaatamise kohta ja mulle meenus, et mul isa ütles kunagi, kui ma veel laps olin, et ta näeb korra päevas intelligentset, kõige targemat inimest – siis, kui ta hommikuti habet ajades peeglisse vaatab. Aga milline on see positiivne foon, mida me, poliitikud, peaksime rahvale näitama või millest rääkima, mis praegu Eesti majanduses toimub? Äkki kirjeldate, mis need positiivsed sammud on, kas maksude tõstmine, aktsiiside tõstmine, toetuste vähendamine? Milline on see positiivne foon, mis looks eeldused perekondadele kindlustunde andmiseks, et meil oleks seda iibe kasvu, millele te just viitasite?

Härra Maastik, ma ei tundnud teie isa, aga minu teada ta oli intelligentne inimene. Lihtsalt see peeglisse vaatamise kujund on lame ja kulunud, nii naljavormis, et üks kord päevas näed ometi ka tarka inimest, kui ka osutamisena, et vaata peeglisse. Rääkigem asjast, ärgem liialdagem selliste sõnamängudega kogu aeg. Positiivseid asju, mida Eestis esile tõsta, majanduses väga palju ei ole, aga prognoos siiski on positiivne. Kasutagem võimalust öelda, et raskemad ajad majanduses on möödas. Aga eelkõige ei ole küsimus plussis või miinuses, jutt on ikkagi aususest.

Ma esitasin teile hulga analüüside tulemusi selle kohta, mis on olnud Eesti majanduslanguse põhjused. Ma esitasin teile ka paar statistilist näidet, mis võiks inimestega rääkides nende meeleolu parandada: need on reaalpensionide ja reaalpalkade kasv. Inimeste ostujõud on kasvanud. Isegi järgmisel aastal ostujõud kasvab, kuigi reaalpalga kohta [näitavad] täpsed arvutused pisikest langust maksuküüru kaotamise edasilükkamise mõjul. Siiani arvestasime, et juba järgmisel aastal hakkab keskmine reaalpalk kasvama, aga nüüd, kui maksuküür siiski säilib, reaalpalk veidi väheneb.

Aga positiivne pool: euribor langeb, pensionid tõusevad. Reaalpensionid tõusevad, euribor langeb. See tähendab, et inimeste kasutusse jääv rahahulk siiski suureneb. Inimeste kasutatav rahahulk suureneb – seda võib nimetada ka ostuvõimeks. Palga ostuvõime kübeke langeb, kuna maksuküür jääb. Aga pensionäride ja laenuvõtjate ostuvõime on suurem, selle kasv on suurem kui maksuküüru mõju palga saajatele.

Nii et positiivset on. Mina soovitan kõige positiivsema asjana rääkida, et meil on vaba riik. See aeg, kus partei ja valitsus otsustasid heaolu üle, on õnneks läbi. See on teie kätes. Vabas riigis tuleb olla konkreetne, kui valitsusele etteheiteid tehakse, ja olla ka muidugi asjatundlik. Kui partei ja valitsus tõed lihtsalt ette ütlesid, see aeg on läbi. Majandust ei juhi ka enam partei ja valitsus, välja arvatud muidugi Vene valitsus, kes on vallandanud sõja ja juhib paljude riikide majandust. Vene valitsus on tegelikult ka meie maksutõusude suurim põhjus. Putin maksustab kogu Euroopat praegu kaitsekulude näol, majanduslanguse näol, see tähendab kasvu pidurdamise näol. See ei ole asi, milles [tuleks] süüdistada Eesti Toompead. Seda teeb tegelikult Kreml.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud minister! Ma kuulsin, et te ütlesite, et inimesed kardavad, et ei suuda peret üleval pidada, ja tõite veel välja, et opositsiooni sõnavõtud mõjuvad iibele negatiivselt. Kas te pole kordagi mõelnud, et see kartus, mis on peredel tekkinud, eriti noorperedel, et nad ei suuda peret üleval pidada, on teie valitsuse poliitika tulem? Käibemaksu ja tulumaksu uus tõstmine; elektri‑ ja kütuseaktsiisi tõus, mis tuleb kohe järgmises päevakorrapunktis; automaks; lastetoetuste vähendamine; hinnad meil jätkuvalt tõusevad – võib-olla ikkagi tuleks peeglisse vaadata.

Aitäh! Ma ei ole kordagi kasutanud sõna "opositsioon". Ma rääkisin poliitikutest, kes ühinevad vingumiskooriga, et sellega avalikkuse poolehoidu võita. Aga kogu see negatiivne foon tegelikult pidurdab nii majandust kui ka hoiab tagasi inimeste isiklikke otsuseid. See on fakt. Ebakindlatel aegadel iive tõepoolest langeb. See [põhjus] on ebakindlus.

Poliitika poolest, ma kordan üle, need maksutõusud on paratamatus aastaid kestnud lõdva eelarvepoliitika järel ja sõja tõttu. Tegelikult tõstab neid makse Putin, sest lõdva eelarvepoliitika tagajärgi, defitsiiti me ei likvideeri nende maksutõusudega. Maksutõusude mõju on alla 1% SKP‑st, sõja mõju majandusele on tunduvalt suurem kui 1% SKP‑st. Järgmisel aastal on maksukoormus 35,8% SKP‑st. See ei ole võrreldav Euroopa keskmisega, mis on [suurem]: räägitakse erinevatest numbritest, kord 41,1%‑st, kord 40,2%‑st.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma vist kuulsin õigesti, et te ütlesite, et Putin maksustab kogu Euroopat, kõiki teisi riike. Samal ajal ma siin uudistest lugesin, et Venemaa välisvõlg on langenud kõigi aegade kõige madalamale tasemele ja väliskaubandusbilanss on priskelt plussis. Kas see on siis ka selle tulemus, et ta on oskuslikult osanud kogu ülejäänud Euroopa ära maksustada, või kuidas te seda seletate?

Aitäh! See, et Putin maksustab – ma võib-olla oleks pidanud jutumärke kasutama siin – kogu Euroopat, on fakt. Makse tõstetakse suuresti ainult sellepärast, et riigid ei suuda enam oma võetud kohustusi täita ja peavad võtma uusi kohustusi kaitsekulude näol, üldiselt julgeolekukulude näol. Nii et see formuleering oli teadlik ja täpne. Putin maksustab kogu Euroopat, kusjuures Eestit kõrgemalt. Soome [kesk]pank hindab, et sõja mõju Euroopale on 2% SKP-st. Seda võib nimetada ka maksustamiseks, ja ma nimetasingi. Eestile on see mõju kahtlemata suurem. Eesti majandus on väiksem, ebastabiilsem, Vene piirile lähemal. Me oleme tõstnud rohkem kaitsekulusid, mille üldine hüve ei ole nii suure protsendiga kui muude riiklike kulude puhul.

Aga Venemaa majandus on muidugi omaette nähtus. Tõesti, suured numbrid, mida nad esitavad, on kohati isegi kadestamisväärsed, aga selle taga on muidugi sõjamajandus ja naftatulud. See ei ole asi, mida Venemaa kodanik tegelikult vajab, kui ta ei taha elada selles šovinismiuimas, milles ta praegu elab.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, teine küsimus, palun!

See on täpne tsitaat, mis te ütlesite: te ütlesite, et makse tõstab Putin. Kes siis ikkagi meil juhib riiki? Kes juhib valitsust, kas meie peaminister Michal või Putin? Ja kas teie arvates sellised laused ei tekita inimestele ja peredele hirmu, kui saadakse teada, et kõik otsused ei tule mitte meie peaministrilt Michalilt, vaid mõjutaja on hoopis Putin?

Aitäh! Riigipea on tegelikult Alar Karis. Aga makse tõstab Putin. Ma juba ütlesin, et "maks" on siin ülekantud tähenduses. Ma juba viitasin ka Soome [kesk]panga analüüsile, mis hindab Putini sõja mõju Euroopa SKP‑le 2%‑le, ja et Eestile on see mõju kindlasti suurem kui 2%. Seda võib nimetada maksuks ja nii seda üldjoontes, tihti ka nimetatakse. Ei ole mõtet pead liiva alla pista. Ma arvan, et teie poolt ei ole eriti mõistlik asuda Putini advokaadi poolele. See ei näe hea välja.

Sõda on siiski majandusraskuste valdav allikas. Eelarve defitsiidist ma juba rääkisin. Eelarve defitsiit algas Jüri Ratase valitsuse ajal sellega, et muudeti ära eelarvereeglid, ja sellega, et lasti eelarve miinusesse. Viimane riigieelarve, mis oli ülejäägis, oli 2015. aastal. Kuni selle pöördeni, aastatel 2010–2015 esitas Eesti kõik eelarved struktuurses ülejäägis. Struktuurses ülejäägis, vastavalt oludele ja majandusele jõukohaselt. See on väga suur muutus, et edaspidi on olnud ainult miinus. Ja selle ainus põhjus ei ole olnud järjestikused kriisid. Miinust on toodetud täiesti teadlikult ja püsivalt kriiside varjus.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te ütlesite, et Putin on kõikide maksutõusude taga. Samas me teame, et majanduse piduriks on ka kõrged energia hinnad ja energia hinna teeb kõrgeks taastuvenergia tasu. Kas võib öelda, et Putin on ka taastuvenergia tasu hinna taga või?

Aitäh! Ka teil ei ole vist mõistlik asuda Putini advokaadi rolli. Mina ei ole öelnud, et kõikide hinnatõusude või maksutõusude taga on Putin, küll aga seda, et Putin maksustab Euroopat selle sõjaga, ülekantud tähenduses. See väljendub väiksemas SKP‑s, see väljendub Eesti puhul suuremas SKP languses. Ja taastuvenergia kohta võin teile kinnitada, et taastuvenergia on odavam kui fossiilenergia. See on seda selgem, mida rohkem me arvestame energia tootmise tegelikke kulusid, sealhulgas keskkonnakoormust. Nii et ma soovitan teil asuda taastuvenergia toetajate leeri. Taastuvenergia toetused tehakse eesmärgil, et fossiilenergeetikast vabaneda ja võimaldada investeerida odavamasse energia tootmisse.

Mart Maastik, teine küsimus, palun! 

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma kõigepealt tahtsin teid informeerida. Te ütlesite, et te ei tundnud minu isa. Ma võin teda tutvustada, ta veel õnneks elab.

Ma vabandan.

Ei ole hullu. Aga ma tahtsin küsida sellise küsimuse. Te väitsite, et Putini poolt on justkui tehtud maksud, mis mõjutavad Eesti majandust. Kas teil on andmeid, et need maksud on kuidagi erinevad meie lähinaabritel, kes elavad ka siin Venemaa naabruses? Nende majandus tõuseb, aga meie majandus langeb.

Aitäh! Mul on neid andmeid, neid andmeid ma ka esitasin. Lätil ei lähe palju paremini, Leedul läheb paremini teistsuguse naabruse tõttu, näiteks ka teistsuguse migratsioonipoliitika tõttu, teistsuguse ekspordistruktuuri tõttu. Aga Eestil on tõepoolest naabrid, ekspordipartnerid, kellel endal [ei lähe hästi]. Ja ma juba mainisin, et ekspordi ärakukkumine mõjub väikeses riigis võimendusega. Eesti ekspordistruktuur ja majandussidemed ei ole olnud majandusele abiks, vastupidi. Ära on kukkunud Venemaa – järsemalt kui enamikul Euroopal –, me oleme järsult katkestanud sealt energia ostmise. Kõik ei ole seda katkestanud. Meil on üldine ebakindlus, me kannatame rohkem kõrgema euribori pärast. Tõsi, [kõrge] euribori taga on siiamaani natukene ka COVID-i ja Euroopa Keskpanga rahapoliitika mõjud. Aga siiski, meie laenukoormus on erasektoris kõrgem kui nendel teie vihjatud naabritel ja euriboriga seotus on ka suur. Selliseid tegureid ma mitu tükki mainisin.

Aga ma tõesti vabandan, et ma kasutasin isa puhul minevikuvormi. Minul endal ei ole isa juba ammu enam. Ju ma siis meie suhteliselt sarnase põlvkonna [tõttu] mõtlesin kuidagi alateadlikult valesti.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu teile, auväärt minister! Rahanduskomisjoni arutelu ja otsuseid tutvustab meile taas rahanduskomisjoni esimees, hea kolleeg Annely Akkermann. Palun!

Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu nr 509, tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 1. oktoobril. Eelnõu sisust andis juba väga põhjaliku ülevaate minister, seetõttu ma selle sisu lähemalt ei tutvusta.

Komisjonis tõusetusid küsimused. Andrei Korobeinik uuris, et kui maksuküüru kaotamine on nii hea asi, miks seda siis ikka edasi lükatakse. Minister vastas, et riigi rahanduslik olukord nõuab seda, riigi rahanduse [korraldamise] mõte on tagada riigi [rahastuse] jätkusuutlikkus ja kulude katmine. 

Mart Võrklaev rõhutas, et maksuküüru [kaotamise] edasilükkamine on järgmise aasta kõige suurem maksutõus. Samuti puudutati sellist küsimust, nimelt Andrei Korobeinik arvas, et käibemaksu mõju on suurem kui maksuküüru [kaotamise] edasilükkamisega kaasnev mõju. Aga Jürgen Ligi vastas komisjonis, et selle muudatuse ehk maksuküüru [kaotamise] edasilükkamise mõju järgmisel aastal on 474 miljonit eurot, kuid käibemaksu mõju on 113 miljonit eurot.

Need igasugused maksuvabalt tehtavate kulude hüvitiste või ettevõtlusega seotud kulude maksustamisele kuuluvast osast mahaarvamise määrade tõstmised, mis selles eelnõus on, puudutavad uusi määrasid lähetuse päevaraha, laeva‑ ja lennukimeeskonna toitlustamise, vastuvõtukulu, reklaamkingituste, töötaja majutamise ja töötaja tervise edendamiseks tehtavate kulutuste puhul. Nende üle suuremat arutelu ei olnud. Nende kohta on põhjalikud selgitused seletuskirjas ja seletuskirjast saab ka näha, et neid on korrigeeritud ülespoole üsna sarnaselt inflatsiooniga, mis on olnud viimasest määra sätestamisest möödunud aja jooksul.

Komisjon võttis loomulikult vastu menetluslikud otsused. Komisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada, võtta eelnõu päevakorda täna ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Päevakorda võtmine ja juhtivkomisjoni esindaja määramine otsustati konsensuslikult, aga esimese lugemise lõpetamise poolt hääletas 7 rahanduskomisjoni liiget. Vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg kümme päeva. Kui esimene lugemine lõpetatakse täna, siis täitub kümme päeva 29. oktoobril kell 17.15 ja see on siis muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. See on minu poolt lühidalt kõik.

Aitäh! Juhatajana on mul palve. Sa mainisid, et 7 hääletas esimese lugemise lõpetamise poolt, aga palju oli siis vastu? Äkki on oluline informatsioon.

Vastu oli 2: Martin Helme ja Aivar Kokk. Erapooletuid ei olnud.

Aitäh! Nüüd on küsimused saalist. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjonis arutati küsimust, miks valitsus kogu aeg võtab raha vaestelt ja kingib seda rikastele?

Eelnõu seletuskirjas on tabelid ja nendest tabelitest nähtub, et selle seaduse [jõustumise] edasilükkamine mõjutab 2200-eurose palgaga inimesi 21,2% ja 1200-eurose palgaga inimesi 9%. See eelnõu mõjutab kõige rohkem 2200-eurost või selle piiril palka saavate inimeste maksukoormust, maksuvaba osa läheb nulli.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Te ütlesite, et minister oli komisjonis [eelnõu] väga põhjalikult selgitanud. Kas seal tuli juttu ka sellest, et Putin nagu maksustab meid ja [seetõttu] tema siis peab seda ellu viima? Ja lähtuvalt sellest ma vaatasin lisa 1, kus on organisatsioonide ettepanekud. Seal lisas 1 ei ole arvestatud mitte ühegi organisatsiooni ettepanekut, välja arvatud üks, mis on tehniline muudatus: muudatus tuleb sisse viia ka valitsuse 2006. aasta määrusse. Kas teil oli arutelu all ka see, miks ei arvestatud huvigruppide tehtud ettepanekuid selle seaduse [kohta] selle muudatusettepanekute paketi näol?

Sellest komisjonis juttu ei olnud. Komisjonis väga pikalt seda eelnõu ei arutatud, ma tegelikult ütlesin, et siin saalis enne mind minister tutvustas seda mu meelest ikka väga põhjalikult. Ja sellessamas lisas, kus on muudatusettepanekud, on ka selgitused, miks neid ei arvestatud.

Aga selle eelnõu kaasamiskoosolekud meil muidugi alles tulevad ja kaks kirja oleme sihtgrupilt juba saanud. Üks [ütleb], et – ma saan kirjast aru nii – nende teenuste loetelus, mida võib ettevõtlustulu teenimiseks vajalike kuludena, tervisekuludena arvestada, võiks olla ka mindfulness. Ja teine on Eesti Tööandjate Keskliidult, kes annab teada, et nad toetavad väga muudatust, millega maksuvaba terviseedenduse [teenuste] loetellu lisanduvad tervishoiukorralduse infosüsteemi kantud tervishoiutöötaja ja kutset või erialast pädevust omava spetsialisti osutatud teenused. Ja nad soovivad loomulikult, et tervisekulusid lubataks veelgi rohkem, suuremas määras ettevõtlustulust maha arvestada enne tulumaksu arvestamist.

Rohkem teile küsimusi ei ole. Väga suur tänu! Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma olen hea kolleegi Annelyga nõus, rahandusministri ettekanne oli põhjalik. Oma sõnavõttudes keskendus ta küll peamiselt Putinile. Mulle tuli meelde üks teine Venemaa president, Dmitri Medvedev, kelle käest üks Venemaa kodanik küsis, millal majandusel hakkab paremini minema, mille peale Medvedev ütles, et raha pole, aga pidage vastu. Sama optimistlik oli ka Jürgen oma sõnavõttudes.

Ta arvas, et poliitikute negatiivne meelestus on põhjustanud madala sündimuse ja võimendab majanduslangust, sest inimesed lihtsalt ei julge poest endale süüa osta, kui nad vaatavad Riigikogu otseülekannet ja näevad, kui kehvasti asjad on. Mulle tundub, et põhjus on pigem selles, et valitsus, mitte Putin, vaid Kristen Michal võtab näiteks tudengitelt ära stipendiumi ja üksikpensionäridelt toetuse. Ta maksustab automaksuga maal elavaid inimesi, kes varsti ei saagi lapsi kooli viia. Ja see võib tõepoolest olla üks järelemõtlemise [koht]: kas nad julgevad lapsi sünnitada olukorras, kus nad ei saa pakkuda neile maal adekvaatset elutaset?

Järgmise aasta eelarve on mõeldud selleks, et koguda raha rikaste soodustuse rakendamiseks. Jah, kahtlemata on positiivne, et see soodustus ei rakendu 1. jaanuarist 2025, aga ei ole üldse positiivne, et see rakendub ülejärgmisest aastast. Olukorras, kus Eesti majandus langeb – Eesti majandus ei lange mitte Putini pärast, vaid Reformierakonna ebaõnnestunud majanduspoliitika pärast –, on täiesti mõeldamatu, et vaesemate käest kogutakse raha selleks, et jagada seda näiteks Riigikogu liikmetele ja ministritele. See ei ole inimlik poliitika ja ma väga toetan seda, et valitsus on aru saanud, et praegu ei ole õige aeg selle väljamõeldud maksuküüru kaotamiseks. Aga ma väga loodan, et järgmise aasta jooksul valitsus jõuab järeldusele, et see lihtsalt ei olegi hea idee.

Kriisi ajal peab riik inimestele appi tulema, kriisi ajal peab riik mõtlema just nende peale, kellel on niigi raske, mitte võtma nende käest ära viimast raha. Ja selle tõttu me kindlasti järgmise aasta eelarvet ei toeta. Selle initsiatiivi vastu me ei ole, kindlasti on parem, kui vaesemate käest võetud raha suunatakse rikkamatele aasta pärast, mitte kohe. Aga ma loodan, et Jürgen Ligi on piisavalt mõistlik inimene, et aastaga ta saab aru, et inimesed ei tunne ennast kehvasti mitte poliitikute sõnavõttude pärast, vaid sellepärast, et valitsus lihtsalt röövib neid. Aitäh!

Aitäh! Nüüd on mul võimalus ennast natukene rehabiliteerida, andes sõna Rain Eplerile Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma ka plaanisin alustada tänusõnadega teile, et te selles punktis ei leidnud põhjust mind siia kõnelema mitte lasta. (Juhataja naerab.)

Head kolleegid! Head inimesed! Markeerin mõnesid mõtteid, millest minister meile siin täna rääkis. Tegelikult paistsid Eesti otsused energeetika vallas ikkagi selgelt silma, ja kahjuks mitte positiivses mõttes. Need eristusid teistest Euroopa riikidest selle niinimetatud energiakriisi ajal.

Me toona ennustasime, et see vale poliitika viib hüperinflatsiooni ja majanduslanguseni, ja sinna me välja jõudsimegi. Eesti on tegelikult, arvestades meie väiksust, Euroopas väga unikaalses positsioonis. Meil on ajalooliselt olnud väga tugev energiatootmisvõimekus. See on nüüd ideoloogilistest otsustest kantuna nõrgenenud. Aga ma siiski väidan mitte ainult seda, et me oleks võinud ettevõtjaid ja majapidamisi energiakriisi ajal toetada, [vaid ka seda, et] üks vahend oleks olnud Euroopa CO₂-kaubanduses osalemise ajutine peatamine. See oleks andnud meile võimaluse põlevkivist väga mõistliku hinnaga elektrit toota.

Kui keegi tuleb ütlema, et see ei ole võimalik, siis vaadakem kas või viimaste nädalate uudiseid. Holland, Poola ja Ungari on teatanud, et nemad ei kavatsegi täita Euroopa rändelepet, sest nende enda riigi seisukohalt on see liiga suur oht julgeolekule. Nii et riigid ikkagi saavad otsuseid teha.

Minister [kasutas] siin sellist piltlikku väljendit, justkui Putin maksustaks Euroopat. Ma arvan, et võib-olla õigem piltlik paralleel on, et ta võtab dividendi. Ja ta võtab dividendi sellelt, et aastakümnete jooksul, ma julgen öelda, tehti Euroopas valeotsuseid energeetika vallas. See suur rohepööre, mida siin on edendatud, [tegigi] Euroopa Venemaast sõltuvaks.

Ja ärgem unustagem seda, et kõik need rohelised aktivistid, kes räägivad meile maailma päästmisest … Jällegi, Saksamaa näide on hea. Me mäletame neid Saksamaa tippotsustajaid, kes maandusid hiljem Gazpromi palgale. Ja see andiski Putinile võimaluse Euroopat energeetikaga kägistada, kui nii võib öelda.

Ministriga võib ju nõustuda, et kui üldine meeleolu ühiskonnas on nukker ja tulevikuperspektiiv pehmelt öeldes mitte eriti roosiline, siis on kindlasti majandusaktiivsus väiksem. Aga ma ei ole nõus sellega, et kui valitsuse otsuseid kritiseerida, siis selle saab panna kategooriasse "vingumine". Selliselt me ei peaks asjadele lähenema.

Olgu kriitikat [väärivana] välja toodud kas või valitsuse tehtud maksutõusud majanduslanguse ajal või perede ja laste vastu suunatud poliitika, mis kindlasti kindlustunnet vähendab. Nii et sellega ei saa nõustuda, et opositsiooni kriitika on madalama majandusaktiivsuse põhjus. Siin on ikkagi valitsuse otsused taga.

Aga ma lõpetan optimistlikult, et ministrile rõõmu teha. Lootus ei ole kadunud, opositsiooni tegevus hakkab vilja kandma. Kui vesi tilgub kivi peale, siis pikapeale ta uuristab sinna augu. Möödunud nädalal võttis koalitsioon tänu opositsiooni tegevusele tagasi eelnõu, kus taheti muuta lastekaitseseadust ja seonduvaid seadusi selliselt, et inimesed, kes on sooritanud väga ränkasid kuritegusid, muu hulgas laste vastu, saaksid lastega taas töötada, kui karistus on ära kantud. Kehtivas seaduses seda võimalust ei ole. See eelnõu võeti tagasi.

Nüüd, mis me täna kuulsime? Aasta või poolteist on opositsioon rääkinud, et ärge tehke seda niinimetatud maksuküüru kaotamist, see on liiga suure kuluga. Ja täna me näeme, et see lükatakse edasi. Ma julgen olla optimistlik, et küllap me aasta pärast kuuleme, et see lükatakse veel edasi. Kui me vaatame, et Saksamaa just teatas, et majanduskasvu prognoos korrigeeriti majanduslanguse prognoosiks, britid kukkusid välja maailma kümne suurima tööstusriigi hulgast ja nii edasi, siis Euroopas midagi nii roosilist ei paista, et saaks täituda see, nagu Ligi ütles, et majandus hakkab meil mühinal kasvama. Küllap tuleb ka järgmisel aastal Ligil siia tulla, kui ta veel minister on, ja mõru pill alla neelata ning öelda, et lükkame selle veel edasi või jätame üldse ära. Aitäh!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Alustame sellest, et minister rääkis kõigest muust, kuid mitte sellest eelnõust, ja komisjonis praktiliselt ei rääkinud suurt midagi. Kui ma vaatan sellele eelnõule otsa, siis pean tunnistama, et minu kogemuse põhjal ei ole sellist eelnõu küll ammu nähtud, kus [seletuskirja] on kirjutatud hästi palju punkte, mida see eelnõu peaks sisaldama, aga tegelikult hästi palju punkte on juba eelnevate seadustega vastu võetud ja siis me ei näegi [eelnõus] nendes punktides numbrite muutust, kuigi seletuskirjas on need märgitud. Miks see sellisena tehtud on? Ei oska öelda.

Aga me näeme siin väga selgelt numbreid, mis [näitavad, mida] tähendab kõrgepalgaliste tulumaksuvabastus. See number on siia eelnõusse sisse kirjutatud: järgnevatel aastatel pea pool miljardit. See on sõna otseses mõttes kulu riigieelarvele. Ühelt poolt võib küll öelda, et kõrgepalgalised saavad ju tulumaksuvabastust ja natuke raha juurde. Aga vaatame maksude koormust, kas või kaitsekulude [katmiseks mõeldud] riigikaitsemaksu, millega eelnõu seletuskirja järgi tahetakse inimeste käest kokku korjata üle 800 miljoni euro. Järgmise aasta riigieelarves on kulu aga natukene üle 70 miljoni, ja kui vaadata RES‑i, siis [näeme, et] ühelgi RES‑i aastal ei ole see number 200 miljonit.

Minister rääkis, et kõiges on teised süüdi. On väga selge, et meie majanduse langus algas sellel hetkel, kui Reformierakond sai uuesti võimule. 2020. aastal, kui olid Isamaa, Keskerakond ja EKRE võimul, me vähendasime 2020. aasta lisaeelarvega aktsiise ja andsime ettevõtjatele kolme kuu töötasu maksmise võimaluse riigi poolt. Tänu sellele oli järgneval kahel aastal Eesti majandus Euroopa kõige kiiremini kasvav majandus.

Aga ei läinud palju [aega] mööda, kui jõudis jälle võimule Reformierakond. Ja peab kurbusega tunnistama, et koos Keskerakonnaga tehti mõned otsused. Esimene oli see, et avati kolmas kõrgepingeliin Läti ja [Eesti] vahel. Vaadake seda kuupäeva novembrikuus: kahe päeva pärast kasvas elektri hind Eestis võrreldes Soomega 20, 30 ja siis juba kordades. Kolmas kõrgepingeliin oleks olnud vaja avada nüüd, kui me tahame ennast Venemaast lahti ühendada ja Euroopa sagedus[alaga] ühineda, aga me tegime seda siis ja elektri hind oli laes.

Teine suur otsus oli see: tolleaegne majandusminister ja peaminister otsustasid, et LNG-terminali Eestisse ei ole vaja ja see tuleb teha koos Soomega. See jokutamine ja jamamine tekitasid selle, et 30-eurose megavatt-tunni [hinna] asemel me maksime mõnel kuul 285 eurot. See viis riigieelarvest välja praktiliselt 1,7 miljardit eurot ehk see võeti inimeste taskutest. Elering teenis küll võrgutasude pealt raha, 600 miljonit tuli sealt ka riigieelarvesse.

Aga siis tehti aasta lõpus veel otsus, et tuleb maha müüa 2500 vagunit, mis täna teeniksid Kasahstanis sõites iga päev 100 000 eurot. Ongi 2 miljardit! Nüüd hakatakse seda 2 miljardit lappima. Aga sellele 2 miljardile tahetakse otsa panna kõrgepalgaliste tulumaksuvabastus, mis on iga aasta veel pool miljardit, ja siis räägitakse kõikidest muudest meetmetest. [Tuleks] need asjad praegu ära jätta …

Kolm minutit palun.

Palun, lisaaeg kolm minutit!

… ja sinna juurde lihtsalt öelda, et riigisektori valgekraede pealt, keda on suurusjärgus 24 000, hoiame kokku 300 miljonit. Nende hulgas ei ole õpetajaid ega politseinikke. [Avaliku sektori töötajaid] on maksumaksja palgal kokku pea 140 000. Nii et sõna otseses [mõttes] valgekraed, nagu meie, kes me siin saalis istume. Ja kui peatada ka riigipoolsed maksed teise pensionisambasse, oleks iga aasta kokkuhoid miljard.

Kui keegi ütleb, et meil on vaja tõsta [makse] sellepärast, et kaitsekulusid tõsta, siis see on kõige suurem vale üle pika aja. Raha korjatakse üle 800 miljoni aastas, järgmisel aastal natuke üle 70 miljoni läheb selleks kuluks. Nelja aasta peale kokku ei ole nii palju planeeritud RES‑is, kui ühel aastal maksudega võetakse. Minu arvates mitte ei ole vaja lükata seda kõrgepalgaliste tulumaksuvabastust edasi 2026. aastaks, vaid see tuleks üldse ära jätta.

Selles eelnõus on mõned head asjad ka. Mul on ääretult hea meel, et koalitsioon nõustus sellega, mida me kevadel ütlesime, et kaugliiniautojuhtide puhul, kes sõidavad rahvusvahelistel liinidel, võiks olla nii, et päevaraha ei lõppeks 15 päevaga. Seal on tõstetud see esimesel 15 päeval 75 euro peale ja järgmised päevad on 40 euro juures. Nii et nüüd on natukene võrdsemad tingimused konkurentidega.

Aga Isamaa Erakonnal on selge arusaamine, kuidas maksude tõstmise asemel on võimalik kulusid kokku hoida, ja me oleme üksmeelselt selgel arusaamisel, et seda kõrgepalgaliste tulumaksuvabastust ei ole mõtet teha. Minister vahest ütleb, et hea, et me aru saame, ja ütleb, et näed, me toetame teid, üks aasta lükkame edasi. Aga saage aru, see pool miljardit eurot on riigieelarves kulupoolel.

Nii et jõudu ja jaksu meile selle eelnõu aruteluks komisjonis. Järgmisel kümnel päeval on kõigil võimalik teha muudatusettepanekuid. Siin on häid asju, näiteks et massaaži on võimalik tulumaksuvabalt teha, aga sellegipoolest on siin ka palju asju, mida võiks veel paremini teha. Nii et ootame muudatusettepanekuid ja kindlasti Isamaa Erakond teeb neid ka. Aitäh!

Suur tänu, head kolleegid! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 509 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 29. oktoober kell 17.15.

Head kolleegid, mulle on laekunud Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepanek pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Me peame seda ettepanekut hääletama. Et te saaksite planeerida, teeme seda kohe, nii et kuulutan välja hääletamise ettevalmistamise.

Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt hääletas 47 Riigikogu liiget, vastu oli 20, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Tänane istung on pikendatud kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Aitäh!

Läheme edasi teisipäevase päevakorra kolmanda päevakorrapunktiga ja selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 510. Esimese lugemise ettekandjaks palun siia rahandusminister Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Mulle tundus, et me vist leppisime kokku selles – veidi konarlikult küll –, et maksuküür on halb asi, [see tekitab] maksutõusu ja selle kaotamise edasilükkamine on kahetsusväärne. Aga ma usun, et me jõuame selle eelnõu puhul veel selgesõnalisemale üksmeelele, et pahede maksustamine on vajalik. Ja see maksutõus ei ole iseenesest halb, lõpuni halb vähemalt mitte.

Niisiis, see aktsiise puudutav eelnõu tõstab kahjulike kõrvalmõjudega kaupade [tarbimisega kaasnevat] maksukoormust, et piirata nende tarbimist, ja sellise mõju tekkimises seisneb ka aktsiiside põhiline idee. Eesti maksupoliitikas on siiani kehtinud suund maksustada kõrgemalt saastavat ja tervist kahjustavat käitumist ning tarbimist, ja seda on ka tehtud, sõltumata eelarve olukorrast. Aktsiisid on [selline] hinnakomponent, mis korrelatsioonis hindadega ei muutu. Seepärast on nende korrigeerimine vajalik nii nende piirava kui ka eelarve mõju pärast. Vastasel korral hääbub nendest tekkiv soovitud mõju.

Eelnõuga tõstetakse kõigepealt alkoholi, tubakatoodete ja bensiini aktsiisimäärasid 5% järgmise nelja aasta jooksul. Neist alkoholi ja tubakatoodete aktsiisitõusud lisanduvad juba varem, 2025. ja 2026. aastaks kavandatud [alkoholi ja tubakatoodete] aktsiisitõusudele. Esimene alkoholi ja tubakatoodete aktsiisitõus toimub vastavalt eelnõule tuleva aasta suvel ja sellest järgmised tõusud toimuvad [2026.–2028. aasta] jaanuarikuus. [Pliivaba] bensiini ja selle aktsiisimääraga samaväärselt maksustatud [teiste pliivabade] kütuste, sealhulgas lennukibensiini aktsiisi esimene tõus on kavandatud samuti 2025. aasta suveks ning järgmised tõusud toimuvad alates 2026. aasta maikuust.

Nagu näha, ei puuduta see eelnõu diislit. Selle regulatsioon jääb kehtima ja põhjus on see, et diisli aktsiisitõusul oleks otsene ja tugevam mõju majandusele, sest seda kasutatakse rohkem ettevõtluses. Kuna diisliga sõidetakse ka pikemaid vahemaid, oleks piirikaubanduse [kasvu tõttu] tekkiv negatiivne mõju suurem. Piirikaubandus on peamine põhjus, miks aktsiiside tõstmisega tuleb ettevaatlik olla, kuid sel korral ei hinnatud nende otsuste tegemise põhjal piirikaubanduse kasvule tekkivat riski kõrgeks. Sellel [olukorral] hoitakse siiski silma peal ja seda oleme ka lubanud.

Aktsiisierinevused Lätiga on praegu olemas, aga maksutulu migreerumist Lätti viimastel aastatel täheldatud ei ole, kuigi vahe on olemas, nagu öeldud, ka Läti on seda öelnud. Praeguste määrade juures on meil näiteks kange alkoholi puhul aktsiisivahe Lätiga circa 50 senti liitriselt pudelilt, see kasvab tuleva aasta lõpuks ligikaudu 90 sendini ning 2027. aastaks kasvab see 1 euro ja 60 sendini. Pooleliitrise õlle puhul on vahe praegu 10 senti, 2025. ja 2027. aastal juba 12 senti. Bensiiniaktsiisi vahe on praegu Lätiga 5 senti ja järgmise aasta lõpuks 6 senti. Need vahed piirikaubandust olulisel määral ei mõjuta ja [edasi-tagasi]sõitmist nende riikide vahel tasuvaks ei tee, aga mingi mõju oleme arvestanud prognoosi sisse. See [mõju] on ainuüksi emotsionaalselt ja ka vahetult piiri ääres reaalne [tekkima].

Põhjus, miks piirikaubanduse riski ei saa kõrgeks hinnata võrreldes 2018. aastaga, mil piirikaubandus oli oma kõrgpunktis, on see, et tookord oli meil näiteks õlleaktsiisi puhul Lätiga 2,5-kordne vahe, aga praeguste määrade juures saab see olema kolmandik [sellest]. Kange alkoholi [aktsiisi] vahe on [meil] praegu [Lätiga] circa 6% ja see tõuseb 2027. aastaks 16%‑ni, juhul kui midagi ei muutu. Taas ei tasu see ära [kahe riigi vahel edasi-tagasi]sõitmist.

Eelnõuga muudetakse ka hasartmängumaksu seadust Eesti Kultuurkapitalile suunatud osas: hasartmängu[maksu]st kultuuriehitiste otstarbeks eraldatavat osa vähendatakse 60,6%‑lt 52%‑le, et suurendada kultuurkapitali sihtkapitale ning maakondades suurendada kultuuri‑ ja sporditoetusi. 

Muudatused toovad eelarvesse viie aasta jooksul kokku 179 miljonit eurot aktsiisi‑ ja käibemaksutulu ning suurim mõju [eelarvele] on tubakal, [mis toob sisse] 104 miljonit eurot. Bensiin annab juurde 55 miljonit eurot ja alkohol 20 miljonit eurot. Seaduse jõustumise ajaks on planeeritud 1. juuli 2025. aastal. 

Teile on ka küsimusi. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Teadlased näevad aktsiiside tõstmises ohtu. Nimelt, pärast elektri- ja kütuseaktsiisi tõstmist langeb inimeste elatustase ja ettevõtted hakkavad kandma kahjumit. Palun teie kommentaari sellele.

Aitäh! Tahaksin muidugi neid anonüümseid teadlasi näha. Ma olen ka ise akadeemilise taustaga ja seda loogikat ma sellisel moel küll omaks ei võta. Aktsiiside mõju lõpphindadele on äärmiselt marginaalne ja kindlasti ei ole asjakohane teie fraktsiooni esimehe dramaatiline avaldus õhtuses uudistesaates, et alkoholiaktsiisi tõusul on ääretult suur mõju ja see ulatub igale poole. Selline oli tema sõnavõtt ja seda oli natuke piinlik kuulata, sest eeldus oli, et inimesed elavad alkoholi sees ja ei saa kuidagi oma tarbimist piirata. Aga eesmärk on, et nad nii ei elaks ja oma tarbimist ikkagi piiraksid. Milline on nende aktsiiside mõju tarbimiskorvile, seda ma hea meelega täpsustaksin, kuid ma ei taha [oma kõnes] takerduda. Need numbrid olid mul silme ees, aga ma kardan lihtsalt olla ebatäpne ja ütlen, et need olid null koma null protsenti tarbimis[kuludest]. Mõju inflatsioonile on tagasihoidlik, loodetavasti tervisele ja keskkonnale on see tuntavam. 

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Küsiksin bensiiniaktsiisi tõusu kohta. Seletuskirja lehekülje 20 tabelis 18 on välja toodud, keda see kõige rohkem puudutab ja millistes sektorites bensiini kasutatakse: kodumajapidamised moodustavad lausa 74,9% kogu [eri sektorite] bensiinitarbimisest. Järgmine aasta kehtestatakse teie juhtimisel automaks, mis niigi koormab inimesi suuresti, ja nüüd tõstate järjepidevalt kuni 2028. aastani ka bensiiniaktsiisi. Millist mõju see kodumajapidamistele avaldab? Ja lisaks te kehtestate automaksu, ehk siis me räägime ikkagi autoomanikest, kes ei kasuta sõidukeid mitte töö, vaid oma igapäevaste toimingute tegemise jaoks. 

Aitäh! See mõju on selline, nagu me oleme ka palju rääkinud. Nagu ma olen ka siin juba täna seda eelnõu tutvustades maininud, siis aktsiiside idee peitub diskrimineerivas maksustamises, see on [nii] ka automaksu [puhul], see tähendab kahjulike kõrvalmõjudega kaupade kõrgemas maksustamises võrreldes tavaliste kaupadega. Aktsiisi eesmärk ongi see, et sealt saaks koguda rohkem maksu ja nende [kahjulike kõrvalmõjudega kaupade] tarbimist piirata. Nii et see on see valdav mõju. 

[Mis puutub] suurusjärkudesse, siis ma otsin üles need täpsed numbrid, aga võin öelda, et automaksu mõju inflatsioonile on äärmiselt erinevalt hinnanud näiteks Statistikaamet ja Eesti Pank. Statistikaamet on siiani arvanud, et see mõju ulatub üle 1%, mida aga teised analüütikud ei arva: Eesti Pank on arvanud, et see on 0,2%. Statistikaametis on praegu toimumas kaadrimuudatused, mis seda tausta natuke vihjamisi avavad. Aga see üks koma [midagi] protsenti hinna[lisa] on tõesti natuke uskumatu, eriti kui arvestada, et autosid ei vahetata ju kogu aeg ja see ostmisel lisanduv lõivulise iseloomuga osa [ehk registreerimistasu] on üsna harv [kulu]. 

Ja veel kord, aktsiiside puhul on eesmärk piirata tarbimist ja inimeste käitumisest sõltub see, kui palju need nende majapidamisi mõjutavad. Käitumisega on võimalik oma aktsiisikoormust väga palju muuta. Autode ja kütuste puhul on see natuke keerulisem, aeganõudvam, aga on ka võimalik. 

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te ütlesite, et aktsiise tõstetakse selleks, et tarbimist vähendada. Kuna tõstetakse ka elektri- ja kütuseaktsiisi, siis nähtavasti soovite vähendada ka nende tarbimist. Elekter ja kütus on väga paljude toodete alus ja te soovite nähtavasti väga paljude toodete tarbimist vähendada. Aga kuna turumajanduse alus on tarbimine, siis kas selle seadusega liigutakse teie koalitsioonikaaslase Lauri Läänemetsa väljaöeldu poole, et turumajanduse aeg on läbi? 

Aitäh! Turumajanduse alus on, pigem ma ütleksin, nõudlus ja pakkumine. Tarbimine on osa inimese igapäevaelust küll, aga et seda otseselt turumajandusega peaks siduma, on eksitav, eriti oludes, kus tarbimise tase maailmas ületab tugevalt looduse vastupanuvõime ja ka ressursside kättesaadavuse määra. Tegelikult me oleme selle probleemi ees ja see on ka üks põhjus, miks energia tarbimise kasvu püütakse ohjeldada, [minnes üle] taastuvenergiale. See on see põhjus. Kas me tahame elektri tarbimist vähendada? Mitte tingimata. Pigem on [eesmärk] ikkagi piirata tarbimise kiiret kasvu, sest loodusseadused ei võimalda enam inimkonnal sellisel moel jätkata. Aga kõige olulisem mõju on see, et fossiil[energialt] minnakse üle taastuv[energiale]. See on see põhiline suund ja selle tõttu maksustatakse bensiini. 

Mart Helme, palun!

Aitäh! Nojah, no see on ju absurdne vastus, nagu Eesti rahvas saaks planeeti päästa. 8 miljardit ja 1,3 miljonit! Ja meie [tarbimine] viib planeedi hukka! No kuulge, tulge mõistusele seal valitsuses! [Küsimus] on selle kohta, et kui teie juhtimisel kehtestas valitsus paarkümmend aastat tagasi kütuseaktsiisid, oli jutt, et see raha läheb teede ehitamisse ja korrashoidu. No seda ei ole juhtunud. Nüüd oleme siis sellises olukorras, kus teie valitsuse juhtimisel teid ei ehitata, ja [arutluse] all on isegi see, et ei jätku raha teede hooldamiseks. Mille peale seda raha siis ikkagi tegelikult [kulutatakse]? Öelge ausalt [välja].

Aitäh! Maailma ei saa niimoodi päästa, et igaüks ütleb, et temast midagi ei sõltu. Maailma tulevik sõltub meist kõigist. Kui kõik räägiksid nii nagu teie, oleks inimkond juba lämbunud ja ressursid otsas. Õnneks nii ei ole [juhtunud]. Õnneks on vastutustundlik käitumine maailmas aina levimas, rahvusvahelised konventsioonid on sõlmitud, [kliima]konverentse peetakse edasi, [kuigi edasi] liigutakse [seal] küll aeglaselt, aga [siiski] järjekindlalt. Ja Eesti on osa euroopalikust kultuurist, kus vastutustunne on selle koha pealt [suurem] kui mõnes teises riigis või piirkonnas. Aga eks ole ka meil natuke süüd selles, et meie jalajälg on suurem kui suuremal osal maailmast. 

Ma nüüd püüan meenutada, mida te täpselt küsisite. See [küsimus] oli etteheide sellele, et [mu vastus] on absurdne. Kas te kordaksite ka korra seda küsimuse osa? See oli nii lühike, et ma juba jäin mõtlema. 

Järgmisena Lauri Laats. 

Kas äkki juhataja annaks auväärt Riigikogu liikmele võimaluse öelda see märksõna, millele ma pidin lõpuks ka reageerima. [Küsimuse] sissejuhatav osa oli minu arust nii intrigeeriv, et mõte läks kuhugi mujale. Kas te võiksite korrata oma küsimust? 

[Annan] korraks [sõna] Mardile, jah.

Jah, aitäh!

Aitäh! Mu küsimus oli, et kui raha ei lähe teede ehitamisse ...

Jaa, vabandust!  

... ja seda ei jätku isegi teede korrashoiuks, siis mille peale see aktsiisidest korjatav ...

Jaa, arusaadav! 

... raha läheb?

See on 20 aasta tagune jutt. Jutte räägitakse igal pool, jutuajamisi peetakse poe, Riigikogu ees, igal pool, ka poe taga, Riigikogu tagaruumides. Aga tegelikult ei ole see jutt kunagi selline olnud, et aktsiisiraha läheb tingimata teedesse. Mingi hetkeni kehtis [nõue], et 75% aktsiisist võiks teedesse minna, aga selle me kaotasime ära, kuna see oli eksitav, sest mitte kunagi ei pea teede projektid sellise täpsusega paika. Ja mitte mingit õigustust ei ole aktsiisipoliitikal, mille põhiline tulemus on see, et soositakse aktsiisikaupade tarbimist. Idee poolest, aga ka eelarveliselt oli see absurdne seos, me saime sellest lahti ja me oleme seda väga palju seletanud. Juba ammu välditakse sellise seose tekkimist. Ka näiteks Euroopa Liit väldib oma rahastusotsuste tegemisel teedeehituse ekstra soosimist: struktuuri[fondide] raha kulutamine teede [ehitamiseks ja korrashoiuks] ei ole enam norm, vastupidi, transporti püütakse muuta ökonoomsemaks ja säästlikumaks.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Minu esimesele küsimusele, kus ma [väitsin], et selge on see, et bensiiniaktsiisi tõstmine mõjutab eelkõige kodumajapidamisi, ja lisaks bensiiniaktsiisi [tõusule] rakendub järgmisel aastal automaks, mis samuti raskendab suuresti meie inimeste toimetulekut, vastasite sellisel viisil, et teie eesmärk ongi selle seaduse alusel tarbimist piirata. Kui ma loen [seletuskirjast] seaduse eesmärki, loen ma sealt välja järgneva lause: "Eesmärk on sätestada alkoholi, tubakatoodete ja bensiinide aktsiisitõusud edaspidisteks aastateks, et suurendada aktsiisitulu." Kummal siis õigus on? Kas teil? Ma ei taha nüüd väita, et teie meile valetasite, ju siis on seletuskirjas midagi valesti kirjas. Kumb [väide] on siis õige?

Aitäh! Mõlemad väited on õiged: mõlemaid eesmärke ma puudutasin ja mõlemad ka nimetasin. Ma ei rõhunud mitte niivõrd selle eelnõu eesmärgile, vaid ma nimetasin, mis on aktsiiside eesmärk. Aktsiiside olemasolu valdav õigustus – valdav õigustus! – on see, et kahjulike kõrvalmõjudega kaupade tarbimise kasvu tuleb piirata: alkoholi tarbimist tuleb vähendada, energia tarbimise kasvu tuleb piirata ja energia tarbimisel tuleb [fossiilenergia] asendada [taastuvenergiaga], tubakatoodete tarbimist proovime ka vähendada. Nii et see on üldine aktsiiside printsiip, millele mina osutasin.

Aga seletuskirjade iga lause eest ma ei vastuta. See on [üks] väga õnnetu lause. Kui ma olen [mõnda sellist] märganud, olen [selle sealt] välja visanud ja nõudnud kas argumentatsiooni täiendamist või asendamist. Kuid praegu on see eelnõu tulnud mulle kõige tihedamal ajal. Jah, sellel eelnõul on eelarve eesmärk küll, ma mainisin ka aktsiiside eelarve eesmärki oma kõnes, aga aktsiisidel on kaks eesmärki: piirata kahjulike [kõrvalmõjudega] toodete tarbimist ja koguda eelarvetulu just nimelt pahede tarbimiselt, kahjulike kõrvalmõjudega kaupade tarbimiselt. 

Rene Kokk, palun!

Tänan, hea eesistuja! Lugupeetud minister! No diisliaktsiisi mittetõstmine praegu ei ole muidugi mingi teene, selle [tõstmise] te tegite ära eelmine aasta, nii et selles mõttes tõstsite ta juba ära. Aga valitsuses võiks olla mõni minister, kellel on jalad maas, ja, Jürgen, sa võiksid küll see [minister] olla. See, et eestlaste tarbimine lõpetab elu maa peal – no see võiks olla pigem mingi sotside, Läänemetsa teema, sa võiksid ikkagi hoida jalad maas ja rääkida päris asjadest. 

Aga see tarbimise vähendamine aktsiisitõusude kaudu, millest sa räägid. Kas Rahandusministeerium analüüsib ka seda, et me tegelikult oleme sellist olukorda juba varem näinud ja selle reha otsa ka juba astunud, kus tarbimine liigub lihtsalt ära meie naaberriikidesse? Ta tõesti langeb ilmselt mingil määral, aga paljuski läheb tegelikult ära naaberriikidesse. Sellega me tekitame olukorra, kus inimene ikka tarbib edasi nii kütust kui ka näiteks alkoholi, aga maksutulu jääb riigil saamata. Kas te selle teekäigu olete läbi käinud, et ministeerium ikka saaks aru sellest, et tegelikult see [probleem] ei ole päris nii lihtne, kui selle eelnõu põhjal tundub?

Aitäh! Ma kõigepealt nopiksin teie sissejuhatusest välja selle diisliaktsiisi teema. Ei, see valitsus ei ole tõstnud diisliaktsiisi, vaid see diisliaktsiisi muutus eelmisel aastal oli tegelikult EKREIKE valitsuse otsus: üks rumalamaid otsuseid ja üks paljudest rumalatest otsustest, mida see valitsus tegi. Minu arust te olite siis selles valitsuses, kui see käis justkui COVID‑kriisi meetmena välja diisliaktsiisi vähendamise. See oli üks kõige rohkem metsa suunatud kriisimeetmeid, sest tol ajal kehtisid ju lausa liikumispiirangud, inimestel paluti kodus olla, ja soosida sel ajal kütuste ekstra põletamist oli väga ebaloogiline. See ei jõudnud tegelikult mitte kuidagi heaolusse ja oli väga kulukas. Selles mõttes tuleks ainult kiita, et see tehti kellegi targal otsusel [nii-öelda] hääbuva soodustusena. Aga jah, see ega eelmine valitsus ei ole sellega midagi teinud ja praegu me ei ole diisliaktsiisi tõstnud.

Te rääkisite jalad maas olemisest. Mul oma arust on jalad ... Jah, siin on mingi platvorm [jalgade] all, selles mõttes võin öelda, et platvormi peal seistes mul ei ole jalad maas, aga muus [mõttes] on küll. Mis see küsimus oli teil? (Keegi naerab saalis.)

Anastassia Kovalenko-Kõlvart.

Aitäh! Nagu mu kolleeg Lauri Laats juba mainis, siis tõesti, autoomanike jaoks on tegemist mitmekordse maksustamisega. Te ise ütlesite, et tegemist on kahjulike kõrvalmõjude ja pahede maksustamisega. Ja tõesti, need autoomanikud, kelle autod võtavadki rohkem kütust, maksavadki seda maksu teistest just kütuseaktsiisi tõttu [rohkem]. Aga sellele tuleb veel üks maks otsa – automaks, [lisaks kallinevad] käibemaksu tõttu kõik autoga seotud teenused ja varuosad, sest ka varuosade ost [muutub] kallimaks. Mind huvitab, nagu ka mu kolleegi Lauri Laatsi, et kuidas te kütuseaktsiisi prognoosi arvutasite, sest tulu võib ju hoopiski hakata langema: inimesed loobuvad autodest, logistikafirmad lähevad pankrotti, ja mitmed on juba läinud, sest sõiduki pidamine muutub liiga kulukaks. Ja mis kõige olulisem – te ise tõite välja, et teie tahategi piirata kütuse ostmist, kuna sellel on kahjulik kõrvalmõju.

Aitäh! Täpsustan: kütuste ja energia tarbimist tahaksin piirata, sest see kasvab pidurdamatult. Piiramise eesmärk on ka põhjus, miks aktsiisid üldse kehtivad, need kehtisid teie valitsuse ajal ja kehtivad ka selle valitsuse ajal. 

Ja tõepoolest, [vabandan] Rene Koka [ees], [kuna] ma jätsin selle poole kommenteerimata, mis puudutab neid mujal tarbimisi. Üsna pikk jupp minu kõnest tegelikult ka puudutas seda: võrdlesin erinevaid aktsiise ja kokkuvõtteks mainisin, et need aktsiisivahed ei tasu ära sõitmist. Tuletan meelde, et aktsiis on [vajalik] kahjulike [kõrval]mõjudega kaupade ostuvõime piiramiseks. Ja Läti ostuvõime on kahtlemata [meie omast] madalam, mistõttu on ka tema puhul õigustatud kehtestada madalam aktsiisimäär. Nende ostuvõime, palgad ja pensionid on lihtsalt tunduvalt madalamad, selles mõttes kaalutleb Läti [aktsiisimäärade tõstmist] oma ostuvõime järgi, meie aga enda oma järgi. Eestlaste võime osta nii aktsiisiga kui ka aktsiisita kütust on väga kiiresti kasvanud. Praegu on kütused lihtsalt odavad, aga kui võrrelda [praegusi hindu] natuke kõrgemate hindade ajaga, on kütusehinnad siiski võrdlemisi stabiilsena püsinud, kuid inimeste sissetulekud on nominaalselt kogu aeg kasvanud. 

Põhiline probleem on ikkagi selles, et kodumajapidamised ja inimesed ise on loodusele koormaks. Nad on [koormaks] iseendale, kui nad joovad ja suitsetavad, aga nad on seda ka loodusele. See ei ole Eesti spetsiifiline probleem. Siiski, kõik vastutustundlikud riigid maksustavad sellegipoolest spetsiaalselt loodusressursside ületarbimist ja looduse saastamist. Ka meie. Mul on hea meel, et ka teie valitsus seda tegi. 

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Rääkisite siin, et aktsiiside tõstmise eesmärk on piirata tarbimist. Te olete rõhutanud, et [maksustate] nii pahesid [ehk] alkoholi ja tubaka tarbimist kui ka kütuse ja elektri tarbimist, aga samal ajal räägite, et selle raha, mis te nüüd selle tarbimise pealt kõrgendatud aktsiisimäära kaudu kokku korjate, arvestate ilusti eelarve tuludesse. Seletage nüüd oma loogika ära – need on teie sõnad, mis ma ütlesin, et kui tarbimine väheneb ehk siis ostetakse vähem ja raha tuleb [sisse] vähem, siis kuidas [laekub] selle kaudu riigieelarvesse tulu? Sest kui tarbimist vähendada, siis ju kaupasid ei osteta ja teenuseid ka ei [tarbita], seega raha ju ei laeku.

[Vastata küsimusele küsimusega] ei ole viisakas, aga selles küsimuses loogika kindlasti lonkas. See, kui me piirame tarbimist, aga tõstame makse, annab prognooside järgi kokkuvõttes ikkagi suuremad eelarvelaekumised. See on põhiline. Ma rõhusin energia puhul pigem tarbimise kasvu piiramisele, mitte tarbimise enda piiramisele, tarbimise enda piiramisele rõhusin ma tubaka ja alkoholi puhul. Me tahaksime tõepoolest, et tarbimine väheneks, aga nagu sai juba korduvalt öeldud, siis me tahame ka eelarvesse tulusid saada. 

Võib-olla jäi midagi vastamata eelmise küsimuse sellele osale, et kuhu siis läheb see raha, mis ei lähe bensiiniaktsiisist teedesse. Aga palun: see läheb haridusse, isegi tervishoidu, kultuuri ja sellistesse asjadesse, riigikaitsesse, isegi pensionidesse. Riigi tulud, mida riik teedesse ära ei kuluta, on siiski riigi tulud. Teed ei ole riigi põhiline ega ainus funktsioon, vaid aktsiise kasutatakse ka erinevateks eelarvekuludeks, ja see on igati õilis.

Anti Poolamets, palun! 

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te rõhutasite siin energiasäästu teemat ja samal ajal märkisite, et ka kodumajapidamistel tuleb ikkagi pingutada, et kliimat kaitsta. Kas teil on veel mõni konkreetne soovitus prioriteetide [seadmise] kohta: kust tuleks veel ühel tavalisel majapidamisel või Eesti inimesel säästa peale energia, [seda] kliima kaitsmise huvides?

Aitäh! Ma vist ei ole sellises rollis, et anda kodumajapidamistele soovitusi, kuidas peaks elama. Aga riigi poliitika on tõepoolest selline, et nii kodumajapidamised kui ka ärid peaksid oma käitumist muutma säästvamaks. Kodumajapidamisi puudutab muidugi kõige rohkem nende kodune energiatarbimine ja väga suure osa CO₂ emissioonist moodustavad just kodud. Ja on igati põhjust meelde tuletada, et see, kuidas me [oma kodu] soojustame, on väga palju meie endi kätes. See ei ole küll [erinevate] sissetulekute tõttu kahjuks kõigi kätes, aga eks edasipüüdlikkus võib-olla natuke leevendab seda probleemi. Enamik kodumajapidamisi saavad tegelikult kodu soojustamise ja energiaallikate valiku, aga ka energia tarbimise hulga või kütmise piiramise abil kliimat säästa. Miljarditest eurodest tuleb lõpuks triljonites kokkuhoidu nii inimeste kui ka looduse heaks.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea Jürgen, mulle sattus kätte üks sinu varasem valimisplakat, kus sa olid selline noorem ja terasema silmavaatega, väga sümpaatne mees. Sinna peale oli kirjutatud, et maksukoormust ei tohi tõsta, sest kõrged maksud pärsivad ettevõtlikkust ja vähendavad inimeste tulusid. Reformierakond ei luba teie sissetulekuid ebaõiglaselt ära võtta ja arutult ümber jagada. Kandidaat nr 162 Harju- ja Raplamaal Jürgen Ligi. Praegu sa ei tee muud, kui tõstad ainult maksukoormust. Vanarahva tarkus ütleb, et kahe jänese järgi ei saa korraga joosta. Minu küsimus on, et kas sa olid noorest peast loll või oled sa praegu loll?

Ma arvan, et ma olin juba noorest peast targem kui küsija, aga me ei võistle [praegu] sel teemal. Ma soovitan siiski leida paremaid argumente kui kellegi 30 aasta tagune valimisplakat, see oli vist siiski 25 aasta tagune, aga mõte jääb samaks. Ma kirjutan ka täna nendele sõnadele alla, kuid rõhuasetused on igal kümnendil ja igadel valimistel natuke varieeruvad. Nendeks valimisteks ei ole ma kusagil lubanud, et maksud ei tõuse. Ma olen lubanud, et ma võitlen selle eest, et nad ei tõuseks ja et nad tõuseksid võimalikult vähe, kõigil valimistel. Selles ongi riigi rahanduse korrashoidmise põhiline aade: ükski valitsus ei tohi endale lubada rohkem kulutamist, kui on hädapäraselt vajalik. Praegu on see piir paraku teiste inimeste poolt ületatud, rikutud on ka maksude tõstmise barjäär ühe teise riigi poolt sõja tõttu. Me oleme sunnitud, nagu öeldud, makse tõstma: esiteks, vahepeal käest lastud riigi rahanduse, ja teiseks, sõja tõttu. Sõja tõttu ulatub meie julgeolekukulude kasv pea miljardi euroni aastas. Meil ei ole pääsu maksutõusudest, sest kärbetest [saadud tulude] abiga ei ole võimalik nii kiiresti opereerida. Püsikulud ja defitsiit on vahepeal lastud käest ära. Nagu ma ütlesin: me võitleme Maastrichti [lepingu] kriteeriumide nimel. Muidugi olid sinna [plakatile] ka spetsiaalselt [pandud kirja] sellised sõnad, et ebaõiglaselt ära võtta. Tol korral oli küsimus selles, et [miks] me võtame ainult osalt [inimestelt], aga teistelt ei võta. Seda poliitikat ma ei ole kunagi toetanud. Õiglus peab valitsema ja [peaks] maksustama proportsionaalselt: kes rohkem suudab, maksab ka rohkem, aga ei ole nii, et maksab ainult osa. Taolised mõtted on seal kirjas. 

Et maksustamine pidurdab majandust, olen jõudnud ka ilmselt siit puldist öelda ja kindlasti räägin sellest homme. Jah, ka meie eelarveprognoosid [näitavad seda], ma olen seda majandusprognoosi tutvustamisel ka üle rõhutanud, et jah, maksude tõstmine pärsib majanduskasvu. Aga muud valikut meil ei ole. Sama on öelnud Eesti Pank: jah, pärsib, majanduskasv saab olema väiksem, kui oleks ilma selleta, aga valikut ei ole, sest see majanduskasv oli kunstlik, ülemäärases defitsiidis oleva eelarve toel tekitatud, ja see ei vastanud ka majandustsükli olukorrale. [Praegune] majandustsükkel ei õigusta enam sellist defitsiidis elamist ja me peame seda vähendama. Kui me ei suuda piisavalt kiiresti vähendada kulusid, peame ka makse tõstma. 

Aga maksukoormus on muide üsna samas kohas Eestis [praegu], kus ta oli siis, kui ma nõusoleku selle plakati tegemiseks andsin. See on tõenäoliselt 1999. aasta plakat ja valminud 1998. aastal. Ja maksukoormus on tuleval aastal 35,8%: üsna sarnane sellega, mis ta oli tookord. Nii et aitäh tunnustuse eest!

Priit Sibul, palun! 

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Minu küsimus on alkoholiaktsiisi kohta. Sa oled õige mitmel korral öelnud, et eesmärk on kahjusid vähendada ja et alkoholi joodaks vähem. Aga mul on selle kohta küsimus siiski. Viitasid ka sellele, et nende koosmõjust loodetakse tegelikult saada tulude suurenemist. Kuivõrd tõenäoliseks sa pead seda või kuivõrd te olete läbi arutanud selle, et meil on üks negatiivne alkoholiaktsiisi tõstmise kogemus, kus maksud liikusid Lätti? Ja see oht varitseb endiselt. Aga veelgi suurem probleem näib praegu olevat pigem põhjapiiril, kus soomlased on vähendanud alkoholiaktsiisi, nad on viinud natuke kangema õlle ka tavapoodidesse müügile ja teevad ühiskonnas propagandat, et ei tuldaks üle mere alkoholi soetama ega käidaks merel seda tegemas, vaid tehtaks seda oma koduriigis. Kuidas te neid proportsioone hindate, et see maksulaekumine [siia] tuleks?

Aitäh! Prognoose teevad muidugi sõltumatud prognoosijad ja ma tean, et nad on seda kõike arvestanud. Nad on mulle kinnitanud, et nii Soome tarbimise mõju, Soome on [neid reegleid] lõdvendanud, kui ka piirikaubanduse mõju on prognoosides arvestatud, seda ma ka kõnes puudutasin. Seda illustreerib negatiivne kogemus Ratase esimese valitsuse ajast, kus tõsteti lahja alkoholi aktsiisimäära 2,5 korda. Kusjuures ka inflatsioon oli tol korral madal, praegu on see olnud palju kiirem, ja lahja alkoholi aktsiisi vahe Lätiga on [meil] umbes 30%. Nii et seal on kõva 8-kordne erinevus ja väiksem stiimul piirikaubanduse tekkeks. See [vahe] lihtsalt ei tasu [kahe riigi vahel] sõitmist ära, kuigi ka tookord võis arvutada sõidukilomeetreid ja selliseid asju. Inimesed tegid totrusi, kui nad niimoodi [Lätis] käisid: enamasti see tulu, mida sealt oli võimalik teenida, ei katnud sõidukulu kas üldse või kattis seda vähesel määral, kui just ei mindud väga suurte autodega ja väga hulgi ostma. Sellest emotsioonist saadi ju ka üle. Praegu seda emotsiooni karta ei ole, ütlevad prognoosijad ja numbrid.

Rene Kokk, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! No see elu on ikka dünaamiline. Mäletan veel aegu, kui Reformierakond vähemalt püüdis riigieelarvet selle kaudu täita, et majandus toimiks ja et majandamise kaudu oleks olemas ka riigis maksuraha, mille abiga teha asju. Nüüd me kuuleme, et eestlased on ühed suurimad tarbijad, kes ajavad maailma hukka, ja peaks vähendama energia tarbimist. Energia tarbimine on teadupärast tõusuteel, eriti kui me räägime kampaaniast üle minna elektriautodele. Aga tulen oma küsimusega tagasi sinna, et kas Rahandusministeerium on analüüsinud neid mineviku kogemusi selle kohta, mida on aktsiisitõus teinud ja kaasa toonud ning kuidas kaubandus on tegelikult liikunud ära üle piiri lähiriikidesse? Mulle tundub, et adekvaatseid järeldusi ei ole tehtud. Aga kas olete arutanud seda, mida toob aktsiisitõus kaasa, kui kaubandus liigub riigist ära?

Aitäh! Oleme ju sellest isegi täna rääkinud, et piirikaubanduse tekkimise risk on väga madal. Aktsiisitõus ei vähenda kindlasti eelarvekulusid, vaid tõstab eelarvetulusid. Ja kindlasti on aktsiisitõusul teatav mõju alkoholi, tubaka, aga ka fossiilkütuste tarbimise piiramisele nende kaupade ostuvõime kaudu. 

See, mida te rääkisite majanduse justkui päästva mõju kohta eelarvele. No vahepeal on ju Eesti riik ja kogu Euroopa saanud ikkagi tunduvalt targemaks. Majanduse mõju eelarvele on küll suur, aga riigi kulud, ja eriti ootused riigile, kipuvad kasvama koos majandusega. See on üks põhjusi, miks päris rikastes riikides – Eesti kuulub ka tegelikult juba rikaste riikide hulka, aga ma räägin meist oluliselt rikkamatest riikidest – on ka oluliselt kõrgem maksukoormus. Inimesed nõuavad riigilt ja tahavad riigilt saada suuremaid mugavusi ja paremaid teenuseid ka kollektiivselt, individuaalselt on ennast igati ära kindlustatud. Mis puudutab energia tarbimise kasvu, siis on rõõm öelda, et Eestis on kiiresti kasvanud eelkõige taastuvenergia tarbimine. See on hea uudis ja sinnapoole me püüame liikuda.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Ma tahtsin teie käest tegelikult küsida, kas tõesti on nii, et autoga sõitmine on teie arvates kahjulik tegevus, aga enne, kui ma küsimiseni jõudsin, jõudsite öelda, et inimese eksisteerimine üldse on kahjulik, nii et siis ma seda küsimust ei küsi. 

Ma vaatan seda aktsiisimäärade tõusust tulenevat mõju eelarvele ja just seda alkoholiaktsiisi mõju: ennustatakse, et järgmine aasta on see –12 miljonit eurot, siis ülejärgmisel aastal +22 miljonit eurot, seejärel –8 miljonit eurot ja 2028. aastal on see jälle –8 miljonit eurot. Ma lugesin seletuskirja, et 2028. aastal on selle negatiivne mõju ...

Mis numbrid? Mis asjad on negatiivsed?

Alkoholiaktsiisi mõju eelarvele.

Okei.

… 2025. aastal on mõju –12 miljonit eurot, 2026. aastal +22 miljonit eurot, 2027. aastal +8 miljonit eurot ja 2028. aastal –8 miljonit eurot. Seal [seletuskirjas] on pikk jutt nendest [alkoholi]varudest. Aga rääkige võib-olla nii, et lihtsad inimesed saaksid ka aru, kuidas see mõju meil niimoodi üles-alla rallib.

Eks te ise vastasite sellele ära: varude soetamine tekitab sellised langushetked ja nendega tuleb leppida. Eriti tuntav on see mõju praegu tänavuste maksulaekumiste tõttu. Alkoholitootjad ja analüütikud ning ka ettevõtted, kui ma nendega rääkisin, ülehindasid üksmeelse arvamuse järgi kõvasti aktsiisitõusu mõju ja seda kasu, mida varude hankimine tõotab endaga kaasa tuua. Kange alkoholi varud olid palju suuremad, kui eestlane on jõudnud ära juua. Eestlase alkoholitarbimine praegu on vähemalt ajutiselt langenud, mis on hea uudis. Ja ma ei jõudnud fikseerida kõiki neid küsimusi, mida te lubasite mitte küsida.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! See on kummaline, et me oleme käinud ühes ja samas koolis 11 aastat ja meie arvamused on nii erinevad. See jätab imeliku mulje. Te väitsite, et alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiiside tõstmine peaks kuidagimoodi parandama eestlaste tarbimisharjumusi. Leidsite, et ka kütuseaktsiisi tõstetakse justkui selle jaoks, et sõidetaks vähem autoga. Ma ei tea, sa elad vist Tallinnas praegu, kunagi elasid Tartus, aga mina elan Saaremaal: väga kaugel, kus ühistransporti ei ole. Kuidas need perekonnad peaksid sinu arvates toimima? Kuidas nad oma lapsi kooli ja huvialaringidesse viivad? Millise transpordiga? Ja kuidas see mõjutab neid peresid, kui kehtestatakse automaks, tõstetakse kütuseaktsiisi? Millistest harjumustest sa proovid neid siis võõrutada?

No teie kõnes siin on mitu valusat hetke. Esiteks, oleme ühes koolis käinud ja mõtleme erinevalt. Meie erinevus on ilmselt selles, et ma olen ka hiljem koolis käinud – lausa kolmes ülikoolis – ja väga palju targemaks saanud. Pärast kooli lõpetamist õppisin alguses loodusteadusi, siis majandusteadust ja seejärel ettevõtlust. Olen ka neid kõiki valdkondi enam-vähem praktiseerinud. Ja paraku on kogu inimkond palju targemaks saanud: tunnetanud oma senise käitumise jätkusuutmatust ja teinud otsuseid, mille peab paraku inimkond ise kinni maksma. Ei ole midagi parata – loomade ega kivide kaela ei saa seda ressursside ületarbimist lükata. Sellepärast ka need otsused. 

Kahtlemata on [teie kõne] valus pool ka igasugune regionaalne ja sotsiaalne mõju, mida kõik nii valutult ega paljast vastutustundest ei suuda kanda. Vastutustunne on hea asi ja seda on järjest rohkem, aga muidugi ei tule kõigil ostuvõime [sellega] kaasa. Ja ega loodus selles mõttes ei küsi, kes saastab, küll aga inimkond küsib, kuidas leevendada nende inimeste raskusi, kes on [sellisesse olukorda] sattunud mitte oma suure tarbimise, vaid väikeste tulude tõttu. Võimalusi [selle mõju vähendamiseks] otsitakse. Selleks on näiteks ühistranspordi dotatsioonid, taastuvenergia tootmine. Aga lõplikult hea lahenduseni, et oleksid sellised loodussõbralikud inimesed, kes ei kurna loodust, me ilmselt jõudmas ei ole. Need on üsna leebed sammud looduse [säästmise] suunas, kuid nad võivad olla valusad inimese rahakotile. Teatud valu, statistiline keskmine valu, on siiski paratamatu.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Mul on küsimus. Kas teie ette toodi ka mingeid versioone, mille vahel oleks saanud valida? Selles kontekstis, et kui me räägime näiteks alkoholi tootmisest, mida tehakse Eestis, siis kas võiks neid maksustada ühetaolisel viisil? Ja kui alkoholi tootmine või see liik pole Eestiga kuidagi seotud, siis kas see [aktsiiside] rehkendus võiks olla kuidagi teistsugune? Me teame, et erinevates riikides käsitletakse seda erinevalt: kuskil lõuna pool käies on veinid väga odavad ja maksustatud hoopis teistsuguste aktsiisidega kui teised alkoholi[liigi]d ja nii edasi. Kas teie ette toodi üldse selliseid valikuid, et arvestada ka seda, et kas üks või teine haru Eesti majandusse midagi täiendavalt juurde toob, kui me sealt võtma läheme?

Õnneks mitte, sest see oleks ebaseaduslik, kui me hakkaksime päritoluriigi järgi Euroopas kaupa maksustama. Me oleme ju Isamaaga koos olnud kaks rahvuslikku erakonda, kes ütlevad, et me tahame ka eurooplased olla, mitte ainult eestlased. Ja me ei ole ainsad euroopameelsed erakonnad, ka Euroopa reeglid näevad niimoodi ette, et me kaupleksime omavahel võimalikult barjäärivabalt. Iseasi on suurte alkoholitootjariikide hästi erinev aktsiisipoliitika. Kas see on neile endile hea, või rahvatervisele? No ega ikka ei ole. Saksamaal näiteks õlleaktsiisi veel hiljuti ei olnud, ma pean selle üle kontrollima, aga põhimõtteliselt. Või siis veiniaktsiis: see kas puudub paljudes riikides või on väga madal, sest nad ise toodavad [veini]. Selline pahe tootmise soosimine iseenesest rahvatervisele hea ei ole. Kui ma saaksin, siis ma need diskrimineerimised muudaksin ära, aga ma loomulikult ei saa, ja ma mõistan nende sellekohaseid põhjusi. Aga meie ise seda ei tekita ja meil ei ole ka sellist võimast rahvuslikku majanduslikku õigustust sellele, et hoida kuidagi oma turgu. Aga ega prantslased ei ole samuti oma odava, kas siis puuduva või madala veiniaktsiisi abiga, ma peast ei mäleta, suutnud teiste riikide veinide pealetungi peatada, seda isegi väljastpoolt Euroopa Liitu [tuleva veini puhul], Euroopa Liidus sees [samamoodi]. Aktsiisi ei kehtestata selles mõttes kauba tootmise koha järgi, nagu oli teie küsimus. (Keegi räägib saalist.) Ei, tootmiskoha järgi ei saa aktsiisi kehtestada, see oleks ebaseaduslik.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Jälgin huviga seda alkoholi tarbimise ja autoga sõitmise eelnõu sisu. Mõlemad käsitlevad aktsiise. Ühtpidi võitleme alkoholi puhul pahedega, aga autoga sõitmise puhul räägime sellest, et automaksu eelnõu peaks sundima inimesi vähem tarbima ja sõitma väiksemate masinatega. Aga ometi ütleme aktsiisi puhul, et teedesse ei tohiks raha minna ja et see [aktsiisist laekuv tulu] peaks üllal eesmärgil olema ikkagi üldises eelarves. Samas me näeme tegelikult päev-päevalt, kuidas Eesti maapiirkondade teede seisund halveneb, sest raha omavalitsustel napib ja inimeste sundvalik on kas mitte sõita või sõita suurema autoga ja seeläbi ka rohkem makstes. 

Aga minu küsimus tüürib rohkem sinnapoole, et meie ekspordimahud jätkuvalt kahanevad, ja tegelikult ka fraktsioonides käivad ettevõtjad jutul sellega, et maksukeskkond muudkui kahandab ka nende konkurentsivõimet. Kas me ühel hetkel ei ole olukorras, kus tegelikult majanduskeskkond viib oma sisendi tõttu meid sinna, et töökäsi enam Eestis ei kasutata ja tooteid ei tehta? Kas mõju majandusele on hinnatud ka nende aktsiiside kontekstis?

Vägagi hinnatakse seda mõju, ja hinnatakse seda, et alkoholi ja tubaka tarbimine vähendab inimeste töövõimet. Sellega arvestatakse väga. Kui ma ütleksin teile, et see vähendab isegi [inimeste] eluiga, samas tooksin teile välja analoogia – selleks, et te saaksite aru –, miks ei ole moraalne sillutada kütuseaktsiisi abil teid, siis oleks see sama hea, kui hakata alkoholiaktsiisi eest ehitama joomakohti. Sellist seost ei tohi luua. Ei saa välistada seda, et maksurahast, ka aktsiisidest, läheb raha teedesse, sest see läheb üldisesse eelarvesse ja sealt võetakse seda ka teede jaoks. Aga sellise seose loomine on väga vale nii moraalselt kui ka ideoloogiliselt. Sellise suure maksutõusu pidurdava mõju [seose loomine] aktsiiside teemal on tegelikult vale ja eksitav. Aktsiiside tõstmine on ka rahva tervisele, töövõimele ja elueale hea. Ja see raha läheb ka õilsateks eesmärkideks, mitte kellegi poliitiku taskusse.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Väga keeruline on see, kui kõik aktsiisid ja maksud tõusevad – inimesed muutuvad vaesemaks –, ja siis sa ütled, et see mõjutab tervist. Ma saan aru, et sul on hästi: sa oled enne neid makse ostnud [kokku] hästi palju konserve ja elad nüüd need maksutõusud üle ning loodad, et kui järgmine valitsus tuleb ilma Reformierakonnata, siis need maksud uuesti langetatakse, nii nagu me tegime seda 2020. aasta lisaeelarvega ja tänu millele majandus kaks aastat järjest kasvas. Nüüd ta juba kolmandat aastat langeb. Sa räägid, et kõik kütused – [kaasa arvatud] diisel ja bensiin – on väga halvad, aga elektriaktsiisi tõstsite ju 45%, kuigi tahate, et kõik elektriautodele üle läheksid. Kui [neid tõuse elektriaktsiisi tõusuga] võrrelda, siis võiks sinu arusaamise järgi kütuseaktsiisi veel tõsta. Ma küsin su käest lihtsa küsimuse. Kuna sa oled nüüd RES-i ka teinud, siis kas sa oskad öelda, kui suure osa moodustavad maksud kütuse hinnast 2028. aastal, ütleme nii diisli kui ka bensiini puhul? Minul on need numbrid olemas. Kas sa ka oskad seda öelda, et kui te tõstate aktsiise ja kõike [muud], siis kui [suured] on tegelikult …

Teie aeg!

… nii diisli kui ka bensiini maksud?

Aitäh! Siin oli nii palju huvitavaid väiteid. Kõigepealt, aktsiisieelnõu juures rääkida suurest majanduse pidurdamisest: selle [väite] ma lükkan tagasi. Aktsiisid ei pidurda majandust, vaid nad muudavad transporti ja energia tarbimist säästlikumaks, küll aga parandavad ka inimeste tervist ja töövõimet. Seda esiteks. 

Siis te ütlesite, et majandus hakkas teie võimule tulles kasvama. Tuletan meelde, et 2019. aastal tuli [võimule] EKREIKE valitsus, 2020. aastal kukkus majandus kivina. Kas võtate omaks süü, et teie valitsus tegi seda? Osaliselt tuleb võtta, aga õnneks ei läinud Eesti [piirangutega] nii hulluks nagu mõni teine riik. Koroonapiiranguid 2020. aastal [ei tekitanud] mitte partei ega valitsus, vaid need kehtestanud valitsus põhjustas kaudselt majanduslanguse, mis oli üsna põhjendatud, aga mitte kõik detailid [ei olnud põhjendatud], [ei olnud ka põhjendatud] hüsteerilised sõnumid, mis siin olid, et meil on valida kas raha või inimelude vahel. Niimoodi ütles siseminister, ja peaminister ütles siis, kui mindi täieliku [ühiskonnaelu] sulgemise peale, et ka üks inimelu on liiga [väärtuslik]. Sellist hüsteeriat poleks vaja olnud. Inimestel oleks võinud olla rohkem lootust, rohkem võinuks olla selgitamist. Aga ega me ju keegi väga tark siis veel ei olnud. Ma võin kirjalikult tõendada, et ma juba tol korral hoiatasin, et nii ei tohiks sõnumeid välja saata. 

Kui te nüüd küsite statistika kohta, mida teie olete järgi vaadanud ja mina mitte, siis ma ei hakka küll puldist esitama neid [andmeid], mida arvatakse, et on ametlikud andmed, ja ma peaksin need järgi vaatama, aga kinnitan, et kütuse puhul on õnneks aktsiisi osa üsna suur. See tähendab, et [aktsiisi] mõju hinnale ja selle mõju tarbimise piiramisele on siiski oluline, selles mõttes on Eesti paremini käitunud kui need riigid, kes aktsiisi ei kehtesta. Isamaa poolt ei ootaks jällegi seda pidevat hinnateemalist nurisemist, vaid ootaksin tulude teemalist argumentatsiooni, aga kui seda ei ole, siis ma ütlen, et ei, see hinnatõus on iseenesest positiivne, kütuse hinna tõus aktsiisi mõttes on positiivne. 

Mis puudutab turge ja [seda, et see maks] meile ei laeku, siis see on kindlasti negatiivsem. Aga siin on ka oma positiivne mõju: tarbimist hoiab see tagasi. Inimeste autopark – see vist ei ole teile saladus – on Eestis silmatorkavalt, ütleme siis, keskkonnavaenulikum kui palju rikkamates riikides Euroopas.

Kert Kingo, palun! 

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Eelnevalt ütlesite, et aktsiiside tõusu eesmärk on piirata tarbimist, samal ajal planeerite ise eelarvesse täiendavat maksutulu selle tarbimise kaudu laekuvatest aktsiisimaksudest. Te ütlesite ka, et piirikaubanduse risk on väga madal. No minule tundub, et need ametnikud, kes seda juttu väidavad, pole analüüsinud inimeste varasemat käitumist, kui on aktsiisitasusid tõstetud. Võib-olla nad ei ole üldse Tallinnast välja saanud, seega võiksite neile teha väljasõiduistungi Läti piiri äärde, kus tõesti on, kui tänase seisuga vaadata, juba piirikaubandus aktiveerunud ja ainult suureneb. Ma küsingi, et mille põhjal te väidate seda või millele tuginedes te julgete väita, et piirikaubanduse risk on väga madal?

Aitäh! Esiteks ütlevad seda sõltumatud prognoosijad, mitte poliitikud, ja teiseks: konkreetsed numbrid. Tõin siin võrdluse 2018. aastaga, kus tõesti piirikaubandus plahvatas, ta plahvatas küll juba natuke varem, aga 2018. aasta andmed on täielikud, mitte poole aasta omad. Siis oli õlleaktsiisi vahe 2,5-kordne, nagu ma ütlesin, praegu tõotab ta tulla 30%-ne, kusjuures tegelikult soovib Läti minister minuga sellest rääkida ka selleks, et ühtlustada aktsiisipoliitikat. Kui ma temaga kohtun, siis mina küll julgustan teda pahede tarbimist rohkem piirama, eks näis, millal see õnnestub. Te tsiteerisite mind mitmes kohas ebatäpselt, aga las ta olla, ma ei hakka kõike üle kordama.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Härra minister! Ma tsiteerin teid täpselt, loen praegu stenogrammist, te ütlesite: "Põhiline probleem on ikkagi selles, et kodumajapidamised ja inimesed ise on loodusele koormaks." Ja nüüd ma küsin teilt küsimuse, mitte teie kui inimese ja kodaniku seisukohast, vaid ikkagi ministri seisukohast, kes loeb moraali kodanikele, et nad peaksid õigesti käituma ja kes peaks ju ise ka [inimestele] eeskujuks olema. Ajakirjanduse põhjal ma tean, et te olete vist Kagu-Eestisse maja ehitamas, ja sellised sama padurohelise mõtteviisiga inimesed nagu teie ütlevad, et kõige hullem ja koormavam ongi see, kui käiakse oma suvila vahet sõitmas. Mu küsimus teile on, et kas te [ei leia], et teie selline tegevus hakata suvila vahet käima ei ole moraalselt õigustatud, kui te ise räägite, et peaks vastupidi elama? Ja teiseks küsin, et aga kas te olete mõelnud selle peale, et kui see maja saab valmis, siis te sõidate sinna, müüte auto maha ja jäätegi sinna ning me saame siis uue rahandusministri?

Eks te olite ka ebaaus mu tsiteerimisel. Ma rääkisin nii kodumajapidamistest kui ka ettevõtetest, aga kokkuvõttes maandub ettevõtete toodang ikkagi valdavalt kodumajapidamistesse. Jah, inimene on loodusele koormaks, see on tõsi, seda ütlen ma ka tulevikus ja jätan teile võimaluse öelda seda, et me ei oota looduselt armuande, vaid me võtame neid sealt, ja loodusel ei ole piire. Selle eest ma Nobelit teile ei prognoosiks. 

Aga mis puudutab mu isiklikku tarbimist, siis tegelikult mul kripeldab peaaegu iga päev ja igal sammul see, kui palju ma täpselt tarbin, ja ma piiran seda, väldin igal juhul tühisõitude tegemist. Igal juhul häirib mind ka mõte, et ma nii kaugel käin, aga ma lohutan ennast sellega, et poole oma elust olen ma elanud üldse ilma autota, ja praegu olen ma valinud looduslähedasema eluviisi, mis seisneb ka muu tarbimise olulises piiramises, olulises piiramises! Mul on tegelikult see bilanss silme ees ja see aeg, kui ma jõuan autoga käia, võrreldes tegelikult ajaga, kui mul üldse autot ei olnud, ja ma isegi ei mõelnud sellele, on palju pikem.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh! No mina olen ka valinud looduslähedasema eluviisi. See hind on siis see, et talvekuudel, kui elektrivõrk ei tööta, tuleb kallata 1000 euro eest diislit generaatorisse. Ja mis sa teed? Mure on suur, aga ilma selleta ei saa ju ka hakkama. 

Ma tulen ikkagi oma küsimusega tagasi nende sisendhindade juurde. Raha on teadupärast ressurss, mis tekib ikkagi majandustegevusest, ja riigil on võimalik seda eelarve kaudu ümber jagada. Aga ettevõtjad ütlevad päev-päevalt, et selliste sisendhindadega ei ole enam võimalik Eesti majandusruumis hakkama saada nii, et saaks konkureerida välisturgudel. Ja seda näitab ka meie ekspordibilanss. Teie sõnum oli, et elekter peabki kallis olema ja tuleb sellega kohaneda. Järgmine sõnum oli see, et bensiin ja diiselkütus peavadki kallid olema, tuleb sellega kohaneda. Kas me ikkagi ei tee endale sellega karuteenet? Ühel hetkel lihtsalt need ettevõtted, kes Eestisse on tulnud, oma tootmist siia ei raja. Me võime alkoholiaktsiisi tõsta lakke, et inimeste töövõime oleks parem, aga ettevõtteid lihtsalt enam ei ole.

Vastus on ei. Sisendhindadel ja nende tõusul on valdavalt muud põhjused kui valitsuse keskkonnapoliitika, olen neid ka siin maininud. Aga kahtlemata on meie hinnatase hakanud meie majandust pärssima. Kuid hea uudis on see, et meie nominaalne majanduskasv on kogu aeg jätkunud, meie tarbimisvõime on peaaegu kogu aeg kasvanud, aga deflaator on meie majanduse reaalkasvu muutnud negatiivseks möödunud kahel aastal ja muudab selle väga madalaks ka lähiajal. Sisendhinnad on probleem, aga nendega tuleb kohaneda, kui nende mõjutamiseks ei ole otseseid muid võimalusi. Aktsiisid, ka alkoholi-, tubaka- ja bensiiniaktsiis ei mõjuta kindlasti oluliselt tootmise sisendhindu, pigem on need selle mõjuga, et tööjõud on tervem ja jõudsam. Kõiki globaalseid teemasid viina ja alkoholiga sedapidi ikkagi siduda ei maksa.

Mart Helme, palun!

Härra eesistuja! Lugupeetud minister! No see ideoloogiline lähtepunkt, mida te siin õigustate, on ju täiesti fašistlik. Selle kaugem eesmärk on ju loogiliselt võttes see, et ajame inimesed kõik koonduslaagritesse, paneme nad sunnitööle, normeerime ära kõik nende igasugused elulised vajadused: kui palju nad energiat, toitu ja vett tarbivad, milline on nende nii-öelda ökoloogiline jalajälg ja kuidas me saame seda vähendada miinimumini. See on ju see. Aga selleni jõudmiseni läheb veel natuke aega. Lihtsalt mõtlemisaineks teile, et see on ju puhas fašism, mida te siin propageerite. Mu küsimus on, et kui te nüüd alkoholiaktsiise tõstate, siis kas te võtate koos valitsusega vastutuse ka selle eest, kui meile tuleb uus metanoolitragöödia? Sest selge on see, et puskariajamine ja salaalkohol saavad plahvatuslikult levima hakata.

Aitäh! Mul on hea meel, et te olete fašismi hukka mõistnud. See oli vist selge hinnang, sest hulk inimesi arvaks, et te imetlete Natsi-Saksamaad ning Hitleri ja Stalini koostööd maailmasõja vallandamisel, väga palju on selliseid märke olnud teie erakonna sõnavõttudes. Aga metanooliga ärme ikka üle pinguta, selliste solkide joomine on Eestis ikka kõvasti vähenenud ja see hinnatõus, mis pudeli [hinnale] lisandub, on praegu sentides. Ma ei usu, et keegi haarab mürgi järele selle tõttu, et ta lihtsalt muud moodi ei saa. Jah, ma ei karda seda, ma ei karda solgituru plahvatust. Aga ega inimlollusel ei ole piire loomulikult, see on ka tõsi, jah, lihtsalt enamiku inimeste lollusel on.

Tanel Tein, palun!

Aitäh! Hea minister! Siin käib huvitav arutelu, aga siin on ka oluline sõnum ettevõtjatele. Tervise egiidi all on hea ja õige sõita loomulikult, et tarbime vähem ja siis on tervis ka korras, aga eks need piirid on nagu on. Kas ministeeriumis on arvutatud ka seda tulumaksu poolt riigieelarve vaates, et milline stsenaarium meile kasulikum on, sest teadupärast on ka tulumaks ettevõtjatele tulemas? Kas see, et kui ettevõtjad teenivad tulu, siis nad saavad selle pealt maksu maksta, või see, et me mängime nende maksudega nii, et aktsiiside tõstmise tulemusel on laekumised ja kasumid [samuti] väiksemad? Kas selline arvutus on tehtud? Minu vaates peame ikkagi riigieelarvesse raha [juurde] tekitama ja majandus peab toimima. Kas on selline arvutus ka tehtud?

Aitäh! Ma tegelikult ootasin teie poolt midagi sellist tervisekäitumise suunalist, positiivset. Olen ka teie erakonnas märganud keskkonnahoidlikku ideestikku. Aga kui te nüüd küsite seda, et äkki paneks hoopis majanduse kasvama ja pahesid ei maksusta, siis mõlemad eesmärgid on ju head, ainult et probleem on selles, et majanduse [kasvule] lootma jäädes me kahjuks eelarvet ei päästa. Mingil määral saab kaitsekulusid suuremas mahus tõsta, aga samas majanduskasv sünnitab veelgi suurema surve riigile, et ta sekkuks [liigselt majandusse]. See on see statistika ja inimloogika, et kui juba sissetulekud on suuremad, nõutakse järjest rohkem mingisuguseid ühiseid hüvesid, nagu tervishoid, haridus, nõutakse ka täiesti tobedaid sotsiaaltoetusi. Retoorikas on valdav jutt inimeste toimetuleku kohta, et [kuidas] nad [aina] rikkamaks saavad, ja investeerimisest inimesse. See kõik kahjuks survestab kõrgemalt maksustama. Majanduskasv ei aita tegelikult eelarvet struktuuriliselt [edasi]: kui meil on struktuurne miinus, siis majanduskasv meid sellest välja ei too. See on eelarvepoliitiline kokkuvõte.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et teie ikka katsute vähem tarbida, samas ütlesite, et tarbimisvõime on kasvanud, ja ilmselt ka teil, kuna teil on kõrge palk. Aga sellega, kui te ei tarbi, te ju ka sisemajandust kuidagi ei turguta. 

Nüüd ma tahaksin küsida hoopis teisel teemal. Te soovite aktsiisitõusu kaudu justkui vähendada energiatarbimist, samas on teie valitsuse poliitika see, et 2030. aastaks planeerite elektritarbimise kahekordset tõusu. Selleks te tahate teha meretuuleparke, mida ei suudeta muidu kinni maksta, kui tuleb subsiidiumidega toetada ja võtta selleks umbes 2 miljardit eurot Eesti rahva taskust, pluss veel need liinid, mida on vaja sinna juurde vedada, milleks on jälle vaja 1,5 miljardit eurot. Ehk siis kõik sisendhinnad, nagu ütles ka enne kolleeg Andres Metsoja, on selleks ajaks tõusnud nii kõrgele, et ettevõtluse võimekus kaob täielikult: konkurentsivõimet enam ei ole. Kuidas te suudate tulevikus seda majandustõusu näha, kui ei ole enam konkurentsivõimet ja ettevõtlus kaob? Mille arvelt see peaks tekkima?

Aitäh! See küsimus ei haaku kuidagi ei alkoholi, kütuse, tubaka ega ka keskkonnaprobleemidega. Ma ei saa aru, miks juba mitmes inimene heidab mulle ette minu palka: see on madalam kui paljudel Riigikogu liikmetel, ja mitte väiksema töö[koormuse] tõttu.

Energiapoliitika on täiesti eraldi teema, aga üks põhisõnum võiks teil olla: et kui te tahate heaoluühiskonda, siis tarbija maksab oma hüve eest. Siin ei tule mingisugust sellist pealemaksmist, nagu te vihjate. Ka taastuvenergia eest hakkab maksma tarbija, kuid riik lihtsalt töötab välja mehhanismid, ja on osa neist juba töötanud, mis võimaldab fossiil[energialt] minna üle taastuvamale energiale.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Kui me räägime kütusest ja kütuse hinnast, siis see mõjutab absoluutselt igat majandustegevust, kuni ekspordini välja. Me oleme Euroopa ääremaa ja kui me tahame siit kaupa välja viia, tuleb seda kuidagi transportida. Enamikul juhtudel kasutatakse tänapäeval transpordiks diislit. Ja kütusekulu on nii-öelda ühel ja teisel pool ja kuna sa ei tea, siis ma ütlen sulle, et RES-i järgi, kui arvestada [sisse] kõik maksud, mis ka Euroopa kaudu tulevad, on 2028. aastal ainult diislil vähem [makse], aga bensiinil on need 1,7 eurot kopikatega – ja need on ainult maksud. Praegu on bensiinijaamas hind madalam kui need maksud kokku teevad, mis tulevad nii Eestist või kuskilt Euroopast. Aga kui me räägime ikkagi teedest, ja sa ütlesid, et aktsiisiraha ei peagi teedesse minema, siis kuidas sa täidad Euroopa Liidu ees oleva kohustuse, kus me oleme lubanud, et 2030 …

Teie aeg!

… aastaks on valmis ehitatud 2 + 2 teed, mis viivad Tartust ja Pärnust Tallinnasse?

Me sõitsime ümber maailma ringi ning käisime ära Euroopas ja Pärnus. Ma ei saa täpselt aru, millele ma vastama pean. Te sellest eelnõust ju tegelikult midagi ei rääkinud. Et Euroopast tulevad mingid maksud ja ... Ma ei tea, kus see vastamise koht täpsemalt on. Mida ma kardan või arvan: see eelnõu ei tekita tarbijale mingisugust katastroofi. Nagu korduvalt siin kõnes sai öeldud: aktsiiside korrigeerimine inflatsiooniga koos[kõlas] on elementaarne vajadus, et nende mõju tarbimisele ja eelarvele ei hääbuks, ja see on elementaarne vajadus nii rahanduslikult kui ka nende pahede piiramise seisukohast. 

Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgmisena on ettekandjaks rahanduskomisjoni liige Tanel Kiik, kes annab ülevaate juhtivkomisjonis toimunud arutelust.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud kolleegid! Hea rahandusminister! Kuna seda teemat on päris pikalt arutatud, siis ma teen ise lühidalt. Rahanduskomisjon käsitles antud eelnõu esimese lugemise ettevalmistamist 1. oktoobri istungil. Arutelul osalesid rahandusminister Jürgen Ligi, ministri nõunik Moonika Oras ning ka Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna juhataja Erle Kõomets. 

Erle Kõomets andis ülevaate eelnõust, nendest samadest alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi tõusudest, ning selgitas, mis on praegu [kirjas] kehtivates seadustes ja millised on täiendavad muudatused, mis puudutab eeskätt alkoholiaktsiisi tõusu, ja andis ülevaate hasartmängumaksu seaduse muudatustest, mis puudutab kultuurkapitalile ettenähtud hasartmängumaksu eraldise sisemist jaotust. Komisjoni liikmetel oli ka mõningaid küsimusi. 

Aivar Sõerd [küsis] näiteks, mis on see võimalik mõju piirikaubandusele, millele [proua] Kõomets ka vastas: teatud määral jääb see loomulikult alati alles, aga ei tohiks olla massiline, kuna aktsiisierinevus pole niivõrd suur. Samal seisukohal oli ka rahandusminister, kes ütles, et maksuerinevused Eesti ja Läti vahel ei saa olema nii suured, et piirikaubandus ennast majanduslikult ära tasuks, vaid pigem piirdub see [mõju] piiriäärsete aladega. 

Ka härra Võrklaev küsis kohapeal selle kohta, ega see maksutulu suurenemise prognoos ei ole liiga optimistlik, kuna alkoholi tarbimine väheneb ajas, mis iseenesest on positiivne. Aga härra Ligi tõi välja selle, et arvestades, et alkoholiostu võime on viimastel aastatel kiiresti suurenenud, siis seda ei saa enam niisama pealt vaadata. Ja sellega saan ma endise terviseministrina ainult nõustuda. 

Maris Lauri küsis selle kohta, kust saab tubakas üldse Eestisse salakaubana tulla, kui idapiir on suhteliselt tihkelt kinni. Ministeeriumi esindaja, [proua] Kõometsa hinnangul tuleb see meile valdavalt Lätist. 

Komisjon langetas järgmised otsused. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. oktoobril ehk täna. See [otsus] oli konsensuslik. Teiseks tegime ettepaneku [eelnõu] esimene lugemine lõpetada ja selle poolt hääletas 6 saadikut: Annely Akkermann, Tanel Kiik, Maris Lauri, Marek Reinaas, Aivar Sõerd ja Mart Võrklaev, vastu oli 3: Martin Helme, Aivar Kokk ja Andrei Korobeinik, erapooletuid ei olnud. Ja [tegime otsuse] määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni liige Tanel Kiik, ka selles [küsimuses] saavutasime taas komisjonis konsensuse. Vastavalt kehtivale seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg kümme tööpäeva ja kui esimene lugemine peaks täna lõpetatama, siis on see 29. oktoobril kell 17.15. Vastan hea meelega küsimustele, kui kellelgi on veel küsimuse esitamise võimalus.

Aitäh ülevaate eest! Küsimuste esitamise võimalust ei ole. Teile küsimusi ei ole. 

Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Esimesena palun Isamaa fraktsioonist Aivar Kokk. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Kõigepealt tuletan meelde, et meil on üle antud eelnõu esimesel lugemisel tagasilükkamise ettepanek, mida kindlasti Isamaa Erakond soovib hääletada. 

Kui me jõuame selle eelnõu juurde, siis on järjekordselt kurb tõdeda, et ei õpita oma vigadest. Praegu oleks ju väga hea teiste vigadest õppida. Kui 2017. aastal oli aktsiisitõus, siis me nägime, mis sellega tegelikult toimus: kõigepealt läks piirikaubandus käima ja meie autovedajatele tekkisid tõsised konkurendid Läti, Leedu ja Poola vedajate hulgas. Ja ühel hetkel tekkiski selline tunne, et meie vedajatel ei ole siin turul konkurentsivõimet. Õnneks 2019.–2020. aastal, kui olime meie võimul, langetasime 2020. aastal aktsiise. Siis raiusid Rahandusministeeriumi ametnikud, et see on väga halb, ja võib juhtuda, et majandus läheb tagurpidi käima, aga tegelikult oli vastupidi: järgnevatel aastatel oli väga korralik majanduskasv ja meil oli Euroopa kõige suurem majandustõus sel ajal. 

Kui me vaatame, millised maksud tulevad meie kütustele järgnevatel aastatel juurde, ning kui vaadata RES-ist ja Euroopa Liidust tulenevaid nõudeid, siis on 2028. aastaks nii bensiini kui ka diisli hinnal maksu osa juures kuskil 1,6–1,72 euro juures. Kui minna praegu kütust ostma, ei ole kütuse hind nii kõrge, aga nendele maksudele lisandub ju veel ka kütuse hind, mis tähendab seda, et Eesti majanduses püütakse praegu selliste maksude tõusuga ettevõtlust sõna otseses mõttes suretada. Väga oluline on meil ju eksport, kuid eksporti ei ole võimalik Eestis, Euroopa piiri ääres kuidagi teha, kui ei ole transporti. Ja praegu liigub transport ikkagi suures osas maismaad mööda, ka laevanduses, aga väga vähe raudteed pidi. 

Ja kui me räägime nüüd aktsiiside tõusust, nende drastilisest tõusust, siis meile on selge, et Valka poole peal hakkab majandus jälle kasvama, nii nagu ka Läti ministrid ja ettevõtjad ütlevad: jumal tänatud, et Eesti valitsus on selline, kes aga makse tõstab, sest tänu sellele nende majandus kasvab ja elu paraneb. Kui rääkida, et aktsiisist ei pea teedesse raha minema, siis 2014. aastal said sotsid ja reform võimule. Nad sidusid siis aktsiisiraha lahti teede ehitusest. Olgem ausad: ega mitte kunagi ei läinud 75% aktsiisidest teede rahasse, sinna arvutustesse [lisati] Euroopa Liidu rahad, aga vähemalt 75% aktsiisi summast oli [mõeldud] teede ehituseks. Me oleme Euroopa Liidust saanud aastaid väga suuri toetusi: igal aastal keskmiselt miljard eurot. 

Ja me oleme võtnud ka endale kohustuse. See kohustus on seal väga selgelt kirjas: 2030. aastaks peavad maanteed, mis tulevad Tartust ja Pärnust, olema vähemalt 2 + 2, ja kas nüüd seda on enam vaja Narvast ehitada, kuigi see Narvast ehitamine on alati olnud küsimärgi all, kuid need teed peavad 2030. aastaks valmis olema. Praegune valitsus arvab, et ühtegi trahvi ega sanktsiooni ei tule ja küll me kuidagi ära keerutame, aga me ei näe ka RES‑is ühtegi lahendust sellele, kuidas järgnevatel aastatel teedesse kasvõi nii palju investeeringuid kui mõni aasta tagasi tuleks, praeguste investeeringute maht on kordades väiksem kui mõned aastad tagasi. 

Ja mis siis selle tulemus on? Tulemus ongi see, et kogu majandus püüab koguneda Tallinna ja selle ümbrusesse, ja mujal selgelt hääbub. Üks oluline regionaalne lahendus sellele on see, et teedevõrgu ühendus ja internetiühendus peavad olema kiired. 

Soovid sa lisaaega? 

Palun kolm minutit. 

Kolm minutit lisa. 

Aga meil ei ole ei ühte ega teist. Kes sõidab Tartu poolt ja jõuab juba Mäoni, siis on ta juba peaaegu nagu Tallinnas: saab rahulikult ja ohutult sõita. Ühtpidi on tore see, et seal on üleval elektroonilised märgid, aga kui keegi noormees või tütarlaps nendega mängib, siis ei tea sa kunagi, mis number selle märgi peale võib ilmuda. Viimane kord, kui ma pühapäeval seal sõitsin, siis pool teed ei töötanud need märgid üldse. Aga kas te arvate, et keegi sõitis seal 90-ga? Sõideti ikka selle kiirusega, mis seal märgil võiks olla. Aga tihti ongi nii, et hommikul või õhtul paneb keegi 120 märgi asemel sinna 90 märgi. Ja noh, see on turvaline, aga keeruline. Aga ülejäänud maanteevõrk on selline, nagu ta on. Või kui me räägime Pärnu poole sõidust, kus toimub ka väga suur transiidivedu, siis tee-ehitus on seal väga jupiline. Ja kõige hullem on see, et kui ma vaatan järgmise aasta riigieelarvet, siis on seal [Transpordi]ameti jaoks tõusud olemas, küll palgatõusude ja majanduskulude poolelt, aga isegi projekteerimismaht on nii väike, et kui peaks kuskil mingi ime juhtuma ja öeldaksegi, et teede jaoks on nüüd rahad olemas, siis meil ei ole nende jaoks enam projekte, et neid ehitusi tegema hakata. 

Ütleme ausalt, et see eelnõu, mis siia laua peale on toodud, on väga halb. Sellist eelnõu ei saa mitte kuidagi toetada, sest see viib meie inimesed ja ettevõtted vaesusesse ning likvideerib võimaluse meie ettevõtetel konkureerida Euroopa turul. Seoses sellega teeb Isamaa Erakond ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. 

Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Andres Sutt. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Aktsiisimäärade ja hasartmängumaksu tõusu tuleb vaadata kui osa tervikust, mitte asja iseeneses, et pöörata eelarve defitsiit kindla kahanemise rajale, anda ettevõtetele investeerimiskindlus ja inimestele tarbimiskindlus. Väiksem defitsiit tähendab madalamat riigivõlga, mis omakorda tähendab väiksemat intressikulu ja madalamaid intressimäärasid mitte ainult riigile, vaid ka eraisikutele ja ettevõtetele. Ja Eesti ei ole kuidagi üksi oma riigirahanduse kordategemises, täpselt samaga tegelevad Prantsusmaa või Suurbritannia või Soome meist põhjapool. Meie riigivõlg jõuab circa 10 miljardi euroni ja intressikulu selle pealt circa 250 miljoni euroni. Igaüks võib ise kokku [arvutada].

Tulles eelnõu juurde ja rääkides alkoholiaktsiisist, siis on alkohol muutunud muu kaubaga võrreldes kindlasti tarbija jaoks rohkem kättesaadavaks ehk palk ja inflatsioon on kasvanud kiiremini kui alkoholi hind. Nüüd kas tõusud on järsud või lauged? Alati võib öelda, et see on vaataja silmades. Aga juba seadustatud ja uus tõus kokku annavad 10%‑lise tõusu 2025. ja 2026. aastal ning 5%‑lise tõusu 2027. ja 2028. aastal, kui me räägime alkoholist. Toon ühe konkreetse näite: aktsiisitõus moodustab näiteks õlle puhul toote hinnast 2025. aastal koos käibemaksuga 6 senti, bensiini aktsiisitõusu mõju koos käibemaksuga on 2025. aastal samamoodi 6,3 senti.

Nüüd kõlas siin väide, et me ei investeeri [piisavalt] teedeehitusse ja taristusse. Ei ole ju niimoodi. Järgmise nelja aasta jooksul investeeritakse Rail Balticusse vähemalt 1,3 miljardit eurot. Ja ka järgmise aasta eelarves, kes on sinna sisse vaadanud, on Via Baltica ehk Libatse–Nurme ja Sauga–Pärnu 2 + 2 maanteesse [investeeritud] 28 miljonit eurot. [Nii et] ehitatakse.

Piirikaubandus. See on õige küsimus ja seda on eelnõu ettevalmistamisel ka analüüsitud. Lätis on nii alkoholi kui ka tubaka aktsiisitõusud otsustatud 2026. aasta kohta, valitsuse tasandil ka 2027. ja 2028. aasta kohta. Ka Läti on otsustanud bensiiniaktsiisi [tõsta] ja nii nagu ka siit kõlas, siis diisliaktsiisi nende seadusemuudatustega ei tõsteta.

Mõneti on mul kahju sellest, et see arutelu siin täna ei puudutanud sõnagagi Eesti Kultuurkapitali, sest see on üks olulisemaid meie kultuuri toetajaid mitte ainult ehitiste, vaid ka sisu poolest. Eesti Kultuurkapitali eelarvest moodustavad aktsiisid ja hasartmängumaks pea 99%. Kultuurkapitali 2025. aasta eelarve on 47,2 miljonit eurot, mida on üle poole ehk rohkem kui 16,5 miljoni euro võrra enam kui 2019. aastal ja 1,2 miljoni euro võrra enam kui sel aastal. Selle muudatusega vähendatakse ühtlasi Eesti Kultuurkapitalile suunatud hasartmängumaksust ehitiste otstarbeks eraldatavat osa 60,6%‑lt 52%-le, ikka selleks, et tugevdada sihtkapitale ning suurendada kultuuri ja spordi toetamise võimalusi maakondades. Ma arvan, et väga olulise [asjana] muutub ka kultuurkapitali hasartmängumaksu eraldamise senine jaotus nii, et kaks kolmandikku läheb sisusse ja üks kolmandik ehitistele.

Paluks lisaaega.

Kolm minutit lisaaega.

Aitäh! Nii suureneb kultuuri- ja spordivaldkonna rahastamiseks eraldatud raha ning väheneb ehitiste osa: minu meelest või ka meie meelest on see väga mõistlik.

Lõpetuseks. Kõikide nende muudatuste tulemusena on Eesti maksukoormus endiselt 35,4% SKP-st, mis on oluliselt madalam kui Euroopa Liidu keskmine. Ja kordan üle, et uusi maksutõuse peale nende, mis on juba seadustatud või mille kohta on eelnõud sisse antud, enne järgmisi Riigikogu valimisi ei tule. Igaüks saab pärast üle kontrollida, kas läks nii või teisiti. Mina olen veendunud, et läheb nii, nagu ma just ütlesin. Ja soovitan seda eelnõu kõigil toetada.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes meid jälgivad interneti vahendusel! Mina kindlasti ei jaga Andres Suti nägemust ja ettepanekut selle eelnõu osas, et seda võiks toetada. Miskipärast, kui Andres Sutt rääkis aktsiisidest, mis kogutakse alkoholi ja suitsu müügi pealt, unustas ta mainida seda, et siin seaduseelnõus on veel üks aktsiisikoht: tegelikult maksustatakse bensiini selle aktsiisitõusuga. Ja see raha kindlasti ei lähe kultuurkapitalile. Nii et selles osas võiks olla väike täpsustus tehtud.  

Kui me vaatame kogu seda eelnõu ja aktsiiside ulatust, siis me räägime perioodist 2025–2028 ja sellest, et nii alkoholi- kui ka tubakatoodetele kehtestatakse erandkorras, lisaks sellele 5%-le, mis on ette nähtud, veel 5% aktsiisi ehk siis tegelik aktsiisitõus on 10%. 

Mis puudutab bensiiniaktsiisi tõusu, siis ma arvan, et ongi paslik alustada siitpoolt, et mida see tegelikult tähendab inimestele ja kes selle aktsiisitõusu tõttu kõige rohkem kannatab. Seletuskirjas on ilusti välja toodud, et bensiini tarbimine erinevates sektorites on järgmine: ehituses tarbitakse bensiini selle kogukogusest 3,2%, äri- ja avaliku teeninduse sektoris 14,5% ja kodumajapidamistes 74,9% ning muud [sektorid tarbivad] 7,4%. Mida see tegelikult tähendab? Kui me tõstame bensiiniaktsiisi, kannatavad eelkõige ja kõige rohkem loomulikult tavalised inimesed, kes kasutavad bensiinil sõitvat autot igapäevaselt koju ja tööle [sõitmiseks] ning muudeks otstarveteks. Loomulikult kannatavad kõige rohkem just need inimesed, kes elavad maal ja kellel ei ole lihtsalt liikumiseks teist varianti. Ja seda teame ju ka tegelikult meie siin ja loomulikult teavad seda ka valitsuse liikmed, rääkimata rahandusministrist. See lööb eelkõige just nende pihta.

Vaadates järgmise aasta plaane, mis on ka juba kinnitatud, rakendub meil järgmisest aastast automaks. Samamoodi saavad kannatada eelkõige meie kodumajapidamised, nii nagu siin tabelis on välja toodud, ehk siis need pered, kus on autod. Need autod on soetatud selleks, et saaks liikuda, lapsed kooli viia ja vanemad tihtipeale ka perearsti juurde viia.

Ja jällegi ma jõuan sinna, et kõige suurem mure on nende inimeste pärast, kes elavad maal. Seal ei ole tihedat bussiliiklust. Ja kui me räägime maakondlikest [bussiliinidest], siis praegune valitsus võttis tasuta sõitmise võimaluse seal ära. See on üks pool. Ja teine pool: öeldakse, et tegelikult me võtame teilt tasuta liikumise võimaluse ära, rakendame teile uut automaksu, ja seda on veel vähe: me tahame teie käest veel raha saada ja me tõstame ka bensiiniaktsiisi. See on praeguse valitsuse suhtumine ja see on vale. 

Ja kui ma küsisin lugupeetud rahandusministrilt, mis siis ikkagi on selle seaduse eesmärk, siis siitsamast puldist vastas ta, et aktsiisid on mõeldud selleks, et tarbimist piirata. Ma veel saan sellest osast aru, mis puudutab alkoholi ja tubakatooteid, selles osas meil tõenäoliselt rahandusministriga erimeelsusi ei ole, aga kuna siin sees on ka just nimelt bensiiniaktsiisi tõstmine, siis see eesmärk ei saa kindlasti käia selle toote kohta. 

Ja kui nüüd siis …

Sooviksin kolm minutit lisaaega. 

Kolm minutit lisa. 

… süüvida sellesse eelnõusse, siis selle üks [probleemne] pool on see, mille minister ütles välja, et tema soovib selle seaduseelnõuga tarbimist piirata. [Seletuskirjas] on must valgel kirjas, mis on seaduse eesmärk: sätestada alkoholi, tubakatoodete ja bensiiniaktsiisi tõusud edaspidisteks aastateks, et suurendada aktsiisitulu. Selle seaduseelnõuga ei taheta mitte midagi muud teha, kui raha riigieelarvesse juurde saada. Ei ole siin juttu mingisugusest piiramisest. Millisel viisil me nüüd siis tarbimist piirame? Ei ole sellest juttu. 

Nüüd, kui loogiliselt mõelda, siis kas hinnatõus – on see käibemaksu tõus, aktsiisitõus, mida nende maksude kaudu rakendatakse – võiks kuidagi vähendada alkoholi ja tubaka tarbimist? Võiks küll. Aga siiamaani ei ole see sellisel viisil väljendunud. See oleks päris hea teekond, mida ette võtta, aga teiselt poolt kirjutatakse ju selgelt siinsamas seletuskirja [alguses] see välja, et me tahame tegelikult raha juurde saada. See on välja kirjutatud siin. Ühest küljest öeldakse, et tahaks tarbimist piirata, aga teisest küljest on eelarves juba kirjas, et need summad ja tulud tõusevad. Nii et kuidagi kahepalgeline on kogu see lähenemine. 

Ja kui me räägime üldiselt bensiiniaktsiisist, siis loomulikult need rahad – nii nagu üks kolleeg ütles – peaksid minema teedesse, ja teed on praegu vaeslapse osas. See on probleem ja kui see olukord pikalt niimoodi kestab, siis ehk saame ka meie füüsiliselt tunda seda, kui me teedel kulgeme, mida see siis tegelikult tähendab, kui meie teid ei hoia korras, kui seda vähestki raha, mis tegelikult sinna suunatakse, ei kasutata sihtotstarbeliselt, nii nagu peaks olema. Ja nüüd, kui oli küsimus, kas sellest bensiiniaktsiisist ka midagi teede korrashoidu laekub, siis sellele küsimusele vastust ei olnud. Igati probleemne eelnõu. Ja üks pool, mis on veel tegelikult lahti rääkimata, kui me tõstame alkoholiaktsiisi, on see, et see mõjutab tegelikult kaubandust üldiselt, ja ka osa teenindussektoreid saavad kannatada. Võtame kas või turismisektori. Mis siin salata, et meie soomlastest naabridki käivad tihtipeale meie juures külas seetõttu, et võib-olla soodsamat märjukest tarbida, meeldib see meile või mitte. Lisaks sellele märjukesele tarbivad nad ka teisi teenuseid: on see hotelliteenus, kaupade ostmine, ja kõik muu. See loomulikult kannatab. 

Ehk siis sellist suuremat sotsiaal-majanduslikku analüüsi ei ole sellele seaduseelnõule tehtud. Eesti Keskerakonna fraktsioon ei saa mitte mingil juhul [eelnõu] sellisel kujul toetada ja teeme samuti tagasilükkamise ettepaneku. Ma kohe toon ta laualt ära. 

Aitäh! Ootame selle ettepaneku ära. Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Proua minister! Mõned teemad markeeriksin ära. Me loomulikult astume selle seadusega ju sellesama reha peale, mille peale juba korra on astutud. Analüütikud rääkisid alguses sellest, et eelarve tulud hakkavad kasvama. Tol korral, kui tõsteti aktsiisi ja numbrid näitasid, et ei kasva, siis nad ütlesid, et see ei olnudki eesmärk, vaid eesmärk oli tegelikult rahva tervis. No ma ei ole kindel, et need rahva tervise argumendid tegelikult peavad, sest kui need maksud Lätti sõitsid, siis eks sealt toodi maksude vastu midagi tagasi, ja ma ei ole kindel, et alkoholi tarbimine selle tõttu vähenes. 

Kolleeg Sutt siit puldist ütles, et oi-oi, riigivõlg kasvab. Te ise kasvatate seda ja olete kasvatanud mitu aastat järjest ning kasvatate edasi, nii et mõnes mõttes on tore, et te peeglisse vaatate ja seda siit puldist tunnistate. Ühtlasi tundis Sutt muret ja kurbust selle üle, et üldse ei räägitud kulka eelarvest ning et sellest moodustavad nii suure osa aktsiisid ja hasartmängumaks, ja küll on hea, et kulkas läheb nüüd [olukord] paremaks. Aga tegelikult on niimoodi, et kui laekuvat maksutulu jääb vähemaks, siis ka kulka eelarve hakkab kahanema. Nii et siit võiks meelde jätta selle, et kui me vaatame mõju eelarvele, siis ennustatakse, et 2026. aastal tuleb eelarvesse lisatulu, ja Andrese jutust ma sain aru, et siis on ka kulka eelarve kasvamas, seega kui me hakkame aasta pärast 2026. aasta eelarvet menetlema, siis hoiame silma peal sellel, kas Suti lubatud eelarve kasv kultuuri ja spordi valdkonnas saab tõeks või ei saa. 

Ma ütleksin jälle, et see on mõnes mõttes selline aus ülestunnistus Andrese poolt, aga väga huvitav on see, et Andres ütles, et tema on üsna veendunud selles, et enne järgmisi valimisi rohkem maksutõuse ei tule kui need, mis on juba tehtud ja on praegu menetluses. Ma isegi kipun teda uskuma, sest meil on aasta pärast tulemas kohalike omavalitsuste valimised, siis läheb veidi aega edasi ja hakkab pihta juba järgmisteks Riigikogu valimisteks valmistumine. Ka enne [eelmisi] Riigikogu valimisi oli Reformierakonna üks kõvemini hõigatud loosungeid ju, et maksud ei tõuse, ja inimesed läksid selle õnge: valimistel tuli hea tulemus ning siis hakkasid kohe maksud mühinal tõusma. Nii et tundub, et Sutil on plaanis seesama kavalus jällegi erakonnas lauale panna, et teeme teist korda ka nii. Mina loodan, et inimesed seda ei usu. 

Nüüd ministri ettekande juurde. Minu arvates on Ligi veidi segaduses. Ta räägib, et mis te vingute, vingumine kahandab tarbimist, ja oi kui halb, majandus langeb, aga samal ajal räägib, et oi kui halb on tarbimine, samas ise räägib, et ta tunneb nii suurt muret kogu aeg sellepärast, et ta Kagu-Eesti vahet autoga uhab ja muudkui tarbib ning et ta mõtleb selle peale ja tal on halb olla, aga tarbib ikka edasi. 

Lõpetuseks ma tahaksin tulla selle juurde, ja see on tsitaat stenogrammist, videost saab selle järele vaadata, kuigi minister ütles, et ma olin ebaõiglane, kui ma seda tsiteerisin, et Ligi tegelikult ütles välja, mis on nii selle seadusemuudatuse taga kui ka peresid ja lapsi ründavate seadusemuudatuste taga: "Põhiline probleem on ikkagi selles, et kodumajapidamised ja inimesed ise on loodusele koormaks." Nii et jällegi mõnes mõttes tuleb [teda] kiita, ja nagu minister tahtis, et oleks rohkem optimismi, siis jäägu see kiitus minu kõnet lõpetama. Aus ülestunnistus: tegevus käib selle nimel, et kahjureid oleks vähem ja et inimesed ei koormaks loodust. Annan ühtlasi meie fraktsiooni poolt üle [eelnõu] tagasilükkamise ettepaneku.

Aitäh ettekandjale! Muidugi proua minister oli siin saalis, aga see oli teise valdkonna minister. 

Lõpetan läbirääkimised. Jah, ei ole kedagi. Lauri Laats, küsimus istungi läbiviimise kohta.

Aitäh! Ei, ma vist ruttasin natuke [sündmustest] ette. Tegelikult, kui te panete selle küsimuse hääletusele, siis sooviksime Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt enne hääletuse läbiviimist kümneminutilist pausi.

Aga sinna me just jõuamegi. Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu 510 esimene lugemine lõpetada, kuid Isamaa fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt on tulnud ettepanek lükata Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 510 esimesel lugemisel tagasi. Lauri Laats, palun!

Kas see on nüüd õige koht, kus ma saan paluda enne hääletuse läbiviimist kümneminutilist vaheaega? 

Kümme minutit vaheaega. 

V a h e a e g

 

Lauri Laats, protseduuriline küsimus istungi läbiviimise kohta.

Aitäh, hea istungi juhataja! Me just menetleme siin SE‑d 510, alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seadust, ja lugupeetud rahandusministri poolt oli tehtud ettekanne ja ta vastas ka ohtralt küsimustele ning te avasite ka läbirääkimised, kus fraktsioonide esindajad said ka sõna võtta, ja osa tema väited said ka nende poolt ümber lükatud. Ja kui te lõpetasite läbirääkimiste vooru, siis ei andnud te miskipärast ministrile võimalust ka oma seisukohti kaitsta või lõppkõnet pidada. Ma ei tea, kas te märkasite, et teda ei olnud saalis, või tal lihtsalt ei olnud [seda] soovi. Aga igatahes mina teie poolt nagu ei kuulnud seda, et te oleks [sellise] küsimuse [talle] esitanud või [et te oleks] sellise võimaluse talle [välja] pakkunud.

Protseduuriliselt on tõesti nii, et minister saab ka läbirääkimiste käigus sõna, ja siit ülevalt vaadates ei olnud tõesti ministrit saalis, oli küll digi‑ ja justiitsminister, aga rahandusministrit ei olnud. Andrei Korobeinik, küsimus istungi …

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Hommikul oli istungi juhataja Toomas Kivimägi ja tekkis arutelu selle kohta, kuidas läbirääkimised peaksid toimuma. Tema ütles, et arutelu käigus selgus, et see kollane raamat, mille me kõik juba kindlasti jõudsime läbi lugeda, on lihtsalt soovituslik, aga ta arvas, et kõik läbirääkimised peavad algama ministri sõnavõtuga ja lõppema sellega. Nüüd hea kolleeg Lauri Laats muretsebki selle pärast, et võib-olla need läbirääkimised ei ole ikkagi saanud sellist väärikat lõppu. Kas me ikkagi võib-olla võtaksime juhataja vaheaja ja küsime ministri käest, kas ta tahab lõppsõnaga esineda või mitte, sellepärast et tegemist on väga olulise seadusega. Ma arvan, et me kõik saame ju aru sellest, et see halvendab Eesti majanduse olukorda veelgi. Antud juhul oleks ministri sõnavõtt tegelikult väga vajalik, et sellesse olukorda rohkem selgust tuua. Mis on teie arvamus sel teemal?

Ministri sõnavõttu ei ole läbirääkimistel ei selle alguses ega lõpus. Tal on võimalus läbirääkimistel osaleda, aga paraku on läbirääkimised juba lõppenud, mis tähendab seda, et enam ei ole võimalik antud teemal läbirääkimisi avada. Kalle Grünthal, üks küsimus istungi läbiviimise kohta.

Teatavasti annavad ju nii Riigikogu liikmed kui ka ministrid, kui nad siia saali tulevad, ametivande, ja meie kodu‑ ja töökorra § 3 sätestab ka selle ametivande andmise regulatsiooni. Praegu võib Jürgen Ligi näite põhjal selgelt nentida, et inimene räägib ühel hetkel üht …

Kahjuks, Kalle, ma pean su sõnavõtu katkestama, kuna kell on kaks ja meie istungi aeg on läbi. Seega jäävad protseduurilised küsimused homseks ja tänane istungipäev on läbi. Kohtume homme saalis.