Tere hommikust, head kolleegid, külalised ja teiselt poolt ekraani vaatajad! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 4. töönädala neljapäevast istungit. Kohaloleku kontroll.

Kohalolijaks registreerus 59 Riigikogu liiget, puudub 42. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Seda soovi hetkel ei ole. Läheme edasi neljapäevase, 10. oktoobri päevakorraga.

Päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 427 teine lugemine. Teise lugemise kõne ettekandja on sotsiaalkomisjoni liige Eero Merilind. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja, Riigikogu liikmed ning head ülekande vaatajad ja kuulajad! Tutvustan sotsiaalkomisjoni istungil toimunud arutelu. Meil toimus kaks arutelu [lastekaitse] teemal, räägin mõlemast natuke.

Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 427 peamine eesmärk on parandada lastekaitsesüsteemi ja täita laste heaolu toetava [seaduse] väljatöötamise kavatsuse eesmärgid. Muudatused hõlmavad erinevate seaduste, sealhulgas lastekaitseseaduse, sotsiaalhoolekande seaduse, psühhiaatrilise abi seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ning karistusregistri seaduse täiendamist ja kohandamist. 

Peamised muudatused lastekaitseseaduses hõlmavad spetsialistidele erilise hoolsuskohustuse sätestamist, et abi vajavaid lapsi märgataks kiiremini ja nad saaksid õigeaegset abi. Lisaks muudetakse lastekaitse valdkonnas isikuandmete töötlemist, et võimaldada kohalikul omavalitsusel ja Sotsiaalkindlustusametil töödelda vajalikku teavet lapse abivajaduse hindamiseks ja talle abi osutamiseks. Raske terviseseisundiga laste puhul luuakse automaatne andmevahetussüsteem, mis võimaldab kohalikul omavalitsusel saada teavitusi ja võtta ühendust [lapse] perega, kui lapsel tuvastatakse raske tervislik seisund. 

Arutasime eri osapoolte arvamusi ja küsimusi muudatuste praktilise rakendamise ja rahastamise ning hooldusperede ja asendushoolduse korraldamise kohta. Komisjoni [13. mai] istungil pöörati tähelepanu hooldusperede leidmisele ja toetamisele, [selliste] perede valmisoleku hindamisele, lastekaitsetöötajate töökoormusele ning nende ettevalmistusele, et [nad oskaksid] tuvastada ja abistada abi vajavaid lapsi. Arutelu keskendus sellele, kuidas luua toetav ja tõhus lastekaitsesüsteem, mis võimaldaks anda kiiret ja adekvaatset abi lastele ja [nende] peredele ning muudaks hooldus‑ ja asendushooldusteenuse tõhusamaks. 

Muudatused jõustuvad mitmes etapis: spetsialistide teavitamiskohustus jõustub 2025. aastal ja perepõhise asendushoolduse muudatus jõustub 2026. aastal. 

17. septembri koosolekul arutasime ka nelja muudatusettepanekut. Esimene neist puudutas Sotsiaalkindlustusameti rolli vanemlust toetavate tegevuste rakendamisel ja elluviimisel ning seda, kuidas suunata ressursse ennetustegevusele ja vähendada vajadust tagajärgedega tegelemiseks. Vanemluse toetamise tegevuskava kohaselt viiakse need ülesanded alates 2025. aastast Tervise Arengu Instituudist üle Sotsiaalkindlustusametisse. Teise muudatusettepanekuna arutati töönõustamise süsteemi muutmist, mille eesmärk on toetada töötajate enesehoidu ja [nende] töökohapõhist toetamist tööandjate kaudu. Kuigi [riik] ei suuda katta kohalike [omavalitsuste] vajadusi, toetatakse [siiski] lastekaitsetöötajate toetamise süsteemi arengut omavalitsuste tasandil. Kolmas muudatus oli see, et muudeti tekstiosa. Neljanda muudatusega täpsustati sotsiaalhoolekande seaduses perepõhise asendushoolduse tugiteenuse saajate ringi, et võimaldada ka kasuperedes kasvavate laste, mitte ainult [kasuperede vanemate] toetamist. 

Kõik need neli muudatusettepanekut võttis sotsiaalkomisjon juhtivkomisjonina vastu täieliku konsensusega. 17. septembril otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 9. oktoobril, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Eero Merilind ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada, ning kui see lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus selle aasta 16. oktoobril. 

Sama eelnõu arutasime ka esmaspäeval, 7. oktoobril. Tookord keskendus meie arutelu laste kaitse ja heaolu küsimustele, rõhutades vajadust tõhusate meetmetega süsteemide järele, et tagada suurem huvi lastekaitsetöötajate tegevuse vastu ja nende õiguste kaitse. Tehti menetlusotsused, et kiita heaks eelnõu teise lugemise menetlusdokumendid. Seekord olid poolt 4 [Riigikogu liiget], vastu oli 2 [liiget] ja erapooletuid oli 1. 

Aitäh ettekandjale! Teile on ka mõned küsimused. Kert Kingo, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Selle eelnõuga muudetakse ka karistusseadustikku, mille kohaselt saab Sotsiaalkindlustusamet hinnata isiku taotlusel ümber tema suhtes kehtiva lastega töötamise piirangu ja teatud tingimustel selle kehtetuks tunnistada. Ja selgituseks on toodud [põhjus], et isiku poolt kunagi toime pandud kuritegu ei ole nüüd enam karistatav. Kas toodi näiteid ka komisjonis? Minule vähemalt küll ei jäänud kõrva [ühtegi näidet selle kohta], milline see tegu võiks olla, mis nüüd enam ei ole karistatav, aga mis varasemalt seadis lastega töötamise piirangu?

Jaa, tõepoolest, te ise tõite selle näite. Te tõite näiteks selle, kas pedofiilid võivad töötada lastega või mitte. Komisjonis seda teemat arutati ja jõuti arvamusele, et kui karistus on aegunud või ei ole [veel] kehtima hakanud, siis seda piirangut ei rakendata.

Signe Kivi, palun!

Suur aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas need seadusemuudatused välistavad teie arvates [analoogilise] olukorra, millest oli aastaid tagasi vapustatud kogu Eesti, kus isegi aasta emaks valitud isik väärkohtles pere kasulapsi pika aja jooksul, ja seda kas ei märganud või ei tahtnud märgata või ei osanud [sellepeale kuidagi] käituda ei [laste] õpetajad, arstid, naabrid ega ka kogukond?

Jah, see on tõsine küsimus, et kuidas teavitada abi vajavast lapsest. See seadus kohustab [seda tegema] kõiki, kes lastega kokku puutuvad – õpetajaid, treenereid, arste. Nad [peavad] teavitama lastekaitset, kui nad näevad abi vajavat last.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! No siin läheb ikka päris põnevaks. Tõepoolest, kui on keegi, kes on saanud pedofiiliasüüdistuse ja on oma karistuse ära kandnud, siis lihtsalt keegi Sotsiaalkindlustusameti ametnik otsustab, et ta võib nüüd lasteaeda tööle tagasi minna. Ma ei kujuta ette, mis kohaga need ametnikud mõtlevad, et nad sellise punkti nüüd päriselt seadusesse sisse panevad. 

Eestit vapustas ka juhtum, kus kasuisa pildistas kasutütre intiimpiirkonda, mingit karistust ei [järgnenud], inimene jalutab vabalt ringi. Meil on neid juhtumeid ikka väga palju. 

Aga ma küsiksin ressursi kohta. Seaduse järgi tuleb parandada abi vajavate laste märkamist ja abistamist. No lõpuks taandub ikkagi kõik rahale ja kui ei ole raha, siis ei saa ka töötajaid motiveerida. Me teame, et meil praegu kärbitakse igalt poolt. Kuidas me nende kärbete valguses ka tegelikult parandame abi vajavate laste märkamist ja abistamist?

Jah, kui ma nüüd meenutan, siis meil sotsiaalkomisjonis rahateemat väga palju ei arutatud, küll aga me rääkisime sellest, kuidas parandada lapsest teatamist. Teatamise jaoks luuakse automaatne andmevahetussüsteem ja see võimaldab omavalitsusel saada teavitusi selle kohta, kui lapsel tuvastatakse raske tervislik seisund, ja võtta ühendust [lapse] perega.

Irja Lutsar, palun!

Aitäh ettekandjale! Austatud koosoleku juhataja! Ma tõstsin ka sotsiaalkomisjonis esile selle, et selles seaduses on toodud välja neli diagnoosi, mille olemasolul võib sotsiaaltöötaja, ilma et perekond [paluks], selle perekonna juurde koju minna ja abi pakkuda. Ma küll sotsiaalkomisjonis seda ei küsinud, aga ma olen hiljem mõelnud selle peale, kuidas andmekaitse sellesse suhtub. Osa neid diagnoose on niisugused, mida võib-olla pere ei taha, et kogukonnas teatakse, või siis osa diagnooside puhul, kergematel juhtudel, pere võib-olla ei vajagi abi. Kuidas see andmekaitse asi siin lahendatud on?

Ma loodan, et me lähtume ikkagi eelkõige laste huvidest. Kui lapsel on vaja abi, siis kõik need, kes näevad, et tal on vaja abi, teatavad sellest vastavatesse institutsioonidesse.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Talupojamõistus ütleb seda, et kui ikkagi korra on pedofiil selles süüdi mõistetud, siis tuleks ta lastest hoida nii kaugel, kui see [vähegi] võimalik on. Ausalt öeldes on see kummaline, et seda [pedofiilile] võimaluse andmist siin üldse arutatakse, aga okei. Teie seaduseelnõus on ettepanek, et Sotsiaalkindlustusamet hakkab taotluse alusel hindama selle karistatud ja karistuse ära kandnud pedofiili õigust ja võimalust lastega töötada. Kes on siis see institutsioon ja mismoodi hakatakse hindama seda, kas inimene on nüüd [selleks piisavalt] terve ja üldse väga õige inimene lastega töötama? Uskumatu!

Istungil me arutasime jah seda pedofiiliateemat, aga mul [tekkis] arusaam, et see käib ikkagi kohtuotsuse kaudu.

Anti Poolamets, palun!

Ikka [tuleme] sama teema juurde, tuleme [tagasi] lastekaitseseaduse [juurde]. Meil on Riigikogus ja komisjonis olnud hiljuti pildiskandaal – kas selleks peab olema EKRE liige eksklusiivselt, et sellisele asjale tähelepanu juhtida? Kas keegi teine tõstatas ka veel selle teema? Minu meelest on see täielik nonsenss, et on võimalik pärast nõndanimetatud karistuse kandmist hakata lastega tööle. Vahepeal tehti ka vastav register, et saada ligi andmetele, et kui keegi hakkab näiteks treenerina tööle, ega tal ei ole mingit karistust. Aga nüüd ma kuulen, et toimub hoopis tagasiminek. Vaadake, karistuse kandmine ei tähenda üldse seda, mida me ette kujutame: et inimene alustab [pärast seda] puhtalt lehelt. See tähendab eelkõige seda, et riigiasutustel on infot näiteks kahekordse karistamise kohta ja kui ta järgmine kord kohtu all on, siis [oleneb] sellest [infost tema] järgmise karistuse pikkus. Aga [see ei tähenda] seda, et ta võib lasteaeda jälle tööle minna. Kas keegi veel selle teema tõstatas? Rääkige [sellest] täpsemalt.

Me arutasime seda ja minu isiklik seisukoht on ka, et pedofiilid ei peaks lastega töötama ega neid õpetama ja juhendama.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma [enne] hüüdsin siit saalist, aga ma nüüd ütlen uuesti: mitte ei peaks töötama, vaid ei tohi töötada.

Ei tohi töötada.

Küsimus on järgmine. Te vastasite Kert Kingo küsimusele ja ütlesite, et nende muudatustega tekib suurem kohustus teatada keerulistest olukordadest seoses lastega. Kui on kohustus, siis on ka vastutus. Kuidas kontrollitakse selle kohustuse täitmist? Kas see on ka siin eelnõus kuidagi kirjas? Ma ei ole komisjoni liige, sellepärast küsin.

Jaa, ega ka praegu ei ole keelatud teavitada abi vajavast lapsest. Lihtsalt uue seaduse kohaselt luuakse andmevahetussüsteem, mille abiga peaks see teavitamine muutuma kergemaks.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Mõtlesin küsida selle kohta, et kas teil komisjonis oli arutelu ka nende võimalike ohtude üle, mis seonduvad kõrgendatud hoolsuskohustuse kehtestamisega näiteks treeneritele, [kes hakkaksid] teavitama kahtlusest, et lapsel võib olla eriline abivajadus? Mingis mõttes muudab see treenerite positsiooni praeguse olukorraga võrreldes fundamentaalselt: kui praeguses olukorras on treeneri ülesanne ikkagi lapsi treenida, lähtudes oma erialastest oskustest ja tagades nende arengu selles konkreetses valdkonnas, siis nüüd peab treener hakkama tegelikult täitma ka sootuks teistsugust ülesannet. [Ta peab] hakkama süvenema laste perekonna eraellu, sellepärast et tal on kohustus teavitada. Iga hetk võib ju teda ennast hakata süüdistama selle eest, et aga miks te ei teavitanud meid ega täitnud oma erilist hoolsuskohustust teavitada. Ja kui sellised asjad juba juhtuvad, siis iga treener peab tegema sellest lihtsalt järelduse, et selge, ma pean siis hakkama teatud mõttes sellist uurimisülesannet täitma. Kas te sellega kaasnevaid riske ka hindasite või mitte?

Me lähtusime ikkagi tervest mõistusest. Kui laps tuleb trenni ja treener näeb, et tal on jalad sinised või käsi välja väänatud, siis kui ta ise sellega tegele, teavitab ta sellest lastekaitse inimesi. Ehk [selles peres võib olla] risk, millest me ei tea. Ma loodan, et kõik, kes puutuvad lastega kokku, teavitavad sellistest asjadest laste tervise nimel ja nende huvides.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Teatavasti vapustas Eestit mõni päev tagasi juhtum, kus lastekaitseametnike juuresolekul võeti emalt ära laps, väike tütar, kes on kogu aeg deklareerinud, et tema tahab elada koos emaga. Siin seaduses on [kirjas], et lastekaitseametnikel saab olema eriline hoolsuskohustus lapse abivajadust märgata. Kas selle seaduse kohaselt saab lastekaitseametnikul – seal kõrval seisis neid ju mitu –, olema õigus ka vahele astuda ja öelda stopp, et lapse heaolu huvides jätame selle asja praegu katki ja jätame lapse ema juurde? Tegelikult on ju praegu sotsiaalmeedia kaudu teavitatud tervet Eesti avalikkust lapse heaolu rikkumisest. Kas selle seaduse järgi oleks praegu võimalik midagi teha? Sest me teame, et laps istub ikka üksi ja õnnetult võõraste inimeste juures, selle asemel, et olla oma emaga.

Jah, mul ei ole kõik selle juhtumi tagamaad teada, aga ma olen lugenud selle kohta nii palju, kui on meedia selle kohta kirjutanud. Seal on käimas vanemate hooldusõiguse üle kohtuprotsess: kes [on] kus, kelle juurde lapsed peavad jääma ja kas nad on [oma vanematest] võõrandunud või mitte. Ma ei võta selle kohta praegu seisukohta, ja me ei võtnud seda ka sotsiaalkomisjonis.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tulen uuesti tagasi karistusregistri [seaduse] muudatuse juurde, millega pedofiilidele antakse võimalus mingi aja jooksul lastega töötamist jätkata. Kas komisjon või näiteks Sotsiaalministeerium kas või korraks kaalus seda, et see muudatus eelnõust välja jätta? Kas oli sellest üldse juttu?

Minu isiklik seisukoht on, kordan veel kord, et pedofiilid ei tohi lastega koos töötada.

Jüri Jaanson, palun!

Tänan, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Jah, tõepoolest, hoolsuskohustus on kindlasti kõigil, olenemata seadusest või mitte. Abi vajavat last tuleb aidata ja temast tuleb ka teavitada. Aga enne siin ühes vastuses ütlesite, et komisjonis oli juttu sellest, et see teavitussüsteem või -võimalused muutuvad paremaks läbi mingi ... Kui te täpsustaksite, mille poolest need muutuvad paremaks või mis selle sisu on?

Jaa, meile Sotsiaalministeeriumi esindaja tutvustas seda. Ütlen veel kord, et raske terviseseisundiga laste kohta luuakse automaatne andmevahetussüsteem, mis võimaldab kohalikul omavalitsusel saada teavitusi ja võtta ühendust perega, kui lapsel tuvastatakse raske tervislik seisund.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Mulle jäi nüüd üks asi täiesti selgusetuks ja ma oleksin tänulik, kui te selgitaksite seda, mitte väga lühidalt, vaid ammendavalt. Te ühelt poolt nendite, et selle seaduseelnõu kohaselt luuakse võimalus selleks, et pedofiilid võivad siiski saada uue võimaluse töötada lastega, teiselt poolt te korduvalt juba ütlete, et teie isiklik seisukoht on see, et süüdimõistetud pedofiilid mitte kunagi mitte mingil tingimusel ei tohiks saada võimalust lastega töötada. Vabandust, aga miks siis teie komisjoni liikmena või keegi teie koalitsioonikaaslastest kas Riigikogus või valitsuses ei esitanud muudatusettepanekut, mille tulemusel kujuneks selline olukord, kus süüdimõistetud pedofiilide võimalus tulevikus lastega töötada oleks absoluutselt välistatud? Seda on ju võimalik teha. Miks ei ole sellist muudatusettepanekut eelnõusse tehtud?

Jaa, ma olen teiega täiesti nõus. Seda on võimalik teha, aga seda ei tehtud sotsiaalkomisjoni istungil.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Siin Riigikogu saalis toimuva debati käigus selgub, et on suur mure selle pärast, kas selle seaduse vastuvõtmisel saavad pedofiilid töötada lastega. Me oleme korduvalt kuulnud, et nii teie, teiste saalis viibijate kui ka koalitsioonipartnerite hinnangul ei tohi. Kas siis on võimalus, et ilma muudatusettepaneku tegemiseta võivad pedofiilid lastega ja lasteasutustes töötada? Kas see võib nii juhtuda?

Kui on karistus määratud, siis ei või. (Saalist öeldakse midagi.) Kui [see] on aegunud, siis seaduse järgi ei olnud piiranguid.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Nagu te ise olete ka siin korra täna öelnud, on see praegu ikkagi selline teema, millega me ei saa edasi minna. EKRE esindaja kindlasti teeb oma kõnes ka ettepaneku selle eelnõu [teise lugemise] katkestamiseks. Aga ma kutsun küll kõiki üles sellele, et see on praegu selline koht, kus kindlasti mõelge pea ja südamega. Selle eelnõu [lugemine] tuleb katkestada, seda ei saa edasi menetleda.

Ma tuletan meelde, et muudatusettepanekuid tehti neli ja kõik need võeti vastu konsensuslikult. 

Signe Kivi, palun!

Suur aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! See debatt, mis praegu saalis käib, on tegelikult äärmiselt vajalik ja näitab seda, et me peame tegema mingeid otsuseid selleks, et mitte sellise sõnastusega edasi minna. Ja küsingi teilt, kas praeguses etapis, nüüd juba teisel lugemisel, on nii, et seda punkti on võimalik muuta ainult sellega, et tehakse katkestamise ettepanek?

Nii palju, kui minul on informatsiooni ja kogemust, siis käib see jah ainult katkestamise ettepaneku tegemise kaudu. Muudatusettepanekud on tehtud, kuid neid ei tehtud õigeaegselt, siis meil ei ole praegu muid variante.

Anti Poolamets, palun!

Ma tahan ka juhtida ettekandja tähelepanu sellele, et on ikkagi [võimalused], mis just praegu välja toodi, kuidas selle eelnõuga edasi minna. Vahel juhtub nii. Selleks ju ongi need mitmed lugemised, et märgata eelnõus puudusi, teha ettepanekuid. Praegu on võimalik see asi peatada. Siin [seaduses] on ju muidu vajalikke asju, aga tihtipeale on Brežnevi pakike selline, kus lisaks vajalikele asjadele tuleb midagi hullu ka ligi. Jutuks olnud punkt tuleks ju kiiremas korras sealt välja võtta. Praegu koalitsioon lihtsalt häbistab ennast, kui ta selle sisse laseb [jätta]. See oleks 10 või 20 aasta jooksul kõige lastevaenulikum tegu, kui see sisse läheks. Sellist asja ei saa lubada. Märkamatult on ta võib-olla siia jäänud, aga kasutaks võimalust, et nüüd, kui me oleme seda märganud, see asi ära lõpetada.

Ja küsimus oli? (Saalist öeldakse midagi.) Kommentaar? Aitäh!

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Me siin debati käigus jõuame üha rohkem lähemale sellele, et kui muudatusettepanekuid ei ole, siis oleks mõistlik see eelnõu menetlus katkestada. Te ju ise ka olete öelnud, et pedofiil ei tohi töötada lastega. Ma küsin teie arvamust ka selle kohta, kas te oleksite nõus katkestama selle eelnõu menetlemise, kui ettepanekuid selleks laekub?

Minu isiklik seisukoht on, et see oleks pidanud olema veel arutlusel sotsiaalkomisjonis ja seal oleks pidanud tegema sellise ettepaneku. Praegu on väga raske seda [menetlemist] katkestada. (Saalist räägitakse.)

Pipi-Liis Siemann, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Me räägime praegu sellest olukorrast, kus SKA saab tegelikult tühistada selle piirangu ja lubada teatud tingimustel karistatud isikul lastega siiski töötada. Kas [komisjonis] toodi ka välja mingeid olukordi või näiteid selle kohta, millistel juhtudel selle piirangu eemaldamine ja [sellise] töötamise võimaldamine on asjakohane? Kindlasti ei olnud jutuks see, et kõik pedofiilid tohivad edaspidi lastega töötada, ma seda ei taha uskuda. Võib-olla rääkisite siis nendest piirangu alustest, mis ei ole asjakohased. On teil mõni selline näide tuua?

Sotsiaalkomisjonis ei räägitud sellistest näidetest, mis vähendaksid laste heaolu. Me keskendusime ikkagi ainult laste heaolu tingimustele.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Selle debati jätkuks ma ütleksin niisuguse asja, et loomulikult on see ju avalik info, kui inimene on karistuse saanud – tööandja näeb seda infot. Ja siin tekib ühiskonnas teatud selline tasakaalu või moraalsete arusaamade küsimus, et ta ei võta sellist inimest tööle. Aga loomulikult, vaidluskoht siin on. Ma lihtsalt kommentaarina seda ütlen.

Aitäh selle kommentaari eest!

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Siin on täna juba see küsimus mitu korda tõstatatud, et valitsus praegu ikkagi selgelt annab selle seadusega võimaluse pedofiilidele, kellel on küll karistused kustunud, taas lasteasutustesse tagasi liikuda. On täiesti arusaamatu ja absurdne, kuidas te sellist asja saate teha, ja ma usun, et kui see asi siin täna läbi läheb ja see sisse hääletatakse või vastu võetakse, siis suur osa Eesti rahvast, ma arvan, ka reageerib sellele ja sellel saavad olema tagajärjed ka valitsusele. Minu meelest see on täiesti ennekuulmatu, absurdne, ja teil peaks olema häbi sellise eelnõuga siin saalis olla.

Aitäh kommentaari eest! Ütlen siiski seda, et kui tööandja [võtab] inimest tööle ja on registrist näha, et ta on pedofiil, siis ma arvan, et ta ei võta teda tööle.

Kert Kingo, protseduuriline küsimus istungi juhatajale. (Saalis on sumin.)

Tänan võimaluse eest! Kas saaks korraks tasa olla? Ma tahaksin sellesama teema juures üle korrata selle, et mina sotsiaalkomisjonis tõin selle teema välja ja väljendasin selle pärast muret. Aga nagu me kõik teame, siis komisjonides on meil alati limiteeritud aeg ja ei ole võimalust kogu aeg nii palju küsida ega täiendada ja seetõttu see teema lihtsalt vaibus ära, kuigi ma tõstatasin selle. Ma tõesti peale selle pedofiilide nii-öelda seadustamise muid näiteid kuskilt ei saanud. Aga see oli komisjonis minu tõttu arutelu all korraks.

Ma tuletan meelde, et meil oli kaks komisjoni istungit, seega kui oleks olnud soovi muudatusettepanekuid teha, oleks saanud seda teha mõlemal istungil.

See oli küsimus istungi juhatajale. Järgmine küsimus, Varro Vooglaid, istungi juhatajale protseduuride kohta.

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Ma tahtsin küsida sellist asja. Mulle tundub, et siin saalis on fraktsioonideülene mure selle probleemi pärast. See ei ole ainult opositsiooni mure, vaid mulle [jääb] nii ebatavalisest suminast [mulje], et ka koalitsioonisaadikutel on reaalne mure, et kui selline punkt sisse jääb, siis see ei saa õige asi olla. Kuna ma ei tunne kodukorda nii põhjalikult nagu vanemad liikmed, siis ma küsin, kas sellises olukorras on võimalik ka mingisugune vaheaeg võtta, et fraktsioonid saaksid omavahel korraks seda küsimust arutada, selleks et niimoodi suure hurraaga ei [mindaks] siin [sellega] lõpuni? Võib-olla tõesti kujundada ühine seisukoht, et katkestaks selle lugemise, saadaks asja komisjoni tagasi, teeks selle asja korda ja tuleks siis saali tagasi ikkagi sellise eelnõuga, mis ei riiva kellegi südametunnistust ei opositsioonis ega koalitsioonis. Kas selline võimalus on [olemas], ja kui on, siis kuidas seda kasutada saaks?

Aitäh küsimuse eest! Protseduuriliselt tõesti on see võimalik pärast läbirääkimisi. Kui tuleb katkestamise ettepanek, siis enne ettepaneku hääletamist on võimalik võtta kümme minutit vaheaega, kus saavad kõik fraktsioonid koguneda oma ruumides ja läbi arutada, [kas võiks katkestada].

Järgmisena Jüri Jaanson, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt ütlen, et jah, seda eelnõu menetlemise protsessi on praeguses seisus veel võimalik juhtida ja ka uusi muudatusettepanekuid teha. Aga mis ma tahan siin saalis käiva diskussiooni põhjal öelda, on see, et kas me ei pane ettevõtjaid ja asutuste juhte praegu ebameeldivasse olukorda selle seaduseelnõu vastuvõtmisega, kuna nad on sunnitud registrites mitteolevaid, ütleme, aegunud karistusega, aga ikkagi pedofiilsete kalduvustega isikuid tööle võtma lihtsalt põhjusel, et seadus seda nõuab, võrdse kohtlemise seadus sealhulgas. Samas teame, et see võib olla potentsiaalselt ohtlik lastele. [See on selline] nii-öelda kahvlisse panemise seisund just ettevõtete jaoks. Kas sotsiaalkomisjon ei näe asja niipidi?

Jaa, minu isiklik seisukoht on see, et väga raske on hinnata seda, kas tööandja võtab inimese tööle või ei, kui ta on pedofiiliakahtlusega ja talle ei ole veel karistust määratud. Kui tal on karistus juba [kantud] ja see on aegunud, siis ma ikkagi soovitan tööandjal valida [hoolikalt] seda inimest, kes lastega tööle hakkab. Mina sellist inimest tööle ei tahaks võtta.

Karmen Joller, palun!

Kas ma sain õigesti aru, et komisjoni arutelus selle eelnõu üle tegelikult keskenduti sellistele lastekaitset tugevdavatele aspektidele? Ja teine asi: nagu ma aru saan, siis tegelikult see eelnõu ju otseselt ikkagi ei luba pedofiiliasüüdistusega inimestel lastega töötada. Kas ma saan sellest valesti aru?

Kui me nüüd vaatame seadust, siis seaduse muutmise ettepanek on, et need inimesed, kes on pedofiiliakaristuse saanud ja kellel on karistus [kantud], tegelikult võivad töötada [lastega]. Minu ettepanek on, et tööandja töötajaid valides ei võtaks sellist inimest tööle.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Ma kuulan seda diskussiooni ja mul on natuke nagu tunne, et siin toimub mingi mundriau kaitsmine – näe, sotsiaalkomisjon magas maha ja Sotsiaalministeerium tõi eelnõu ja sinna sisse on sattunud ikkagi võigas asi. Tegelikult täpsustame üle selle, et kui karistus on kustunud, siis see tähendabki seda, et sul on karistus kantud, mõne aasta pärast ongi ta kustunud ja kogu lugu, ning siis ongi puhas leht inimesel. Selle olukorra puhul on seni tehtud erand pedofiiliale, mis on väga retsidiivne kuriteoliik, et nende puhul ei ole niimoodi. Nüüd me võtame selle [eelnõust] ära, ja ongi nii, et kui on karistus kustunud, siis see enam mitte kedagi mitte kuidagi mitte kusagil takistada ei saa. Me ei tohiks seda läbi lasta. Ja ärme kaitse siin mingit komisjoni või ministeeriumi mundriau, vaid kaitseme lapsi.

Aitäh!

Tanel Kiik, küsimus istungi juhatajale.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Kuna seda küsimust, ma saan aru, ei arutatud Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungitel kahjuks ja praegu on tekkinud suhteliselt vastukäiv info, kus osa saalist on veendunud, et selle konkreetse karistuse või õigemini selle [lastega] töötamise piirangu ümberhindamise võimalus kehtib ka pedofiilsete kuritegude puhul, ja teine osa saalist, vähemalt osa inimesi, on teadlik sellest, et see [seaduseelnõu] ei muuda seda punkti, siis kas ei oleks tõesti teil mõistlik võtta istungi juhatajana vaheaega, et teha ministeeriumiga selgeks, kas see konkreetne muudatus – võimalus ümber hinnata seda lastega töötamise keeldu – kehtib või ei kehti pedofiiliakaristuse puhul? Muidu me raiskame siin üksteise aega ja arutleme punkti üle, mille puhul ma arvan, et saal on moraalselt ühel nõul, aga meil pole juriidilist selgust selle kohta, kumba pidi see seaduseelnõu tegelikult seda [olukorda] muudab.

Istungi juhatajana saan tugineda sotsiaalkomisjoni ettekandjale ja nende eelnõudele, valitsuse omadena [eelnõud siia tulevad]. Aga nüüd nende muudatustega [on nii], et [teise lugemise] katkestamise järel on Sotsiaalministeeriumil ja sotsiaalkomisjonil võimalik see muudatus sisse viia, ja kui praegu nähakse seda vajadust, siis pärast läbirääkimisi on võimalik [selle üle] hääletada. 

Helir-Valdor Seeder, küsimus istungi juhatajale.

Aitäh! Jaa, ma olen kolleeg Tanel Kiigega nõus selles osas, et selgust on vaja saada. Ja saan aru, et kahetsusväärselt siin sellist ühtset arusaama ei ole ja sotsiaalkomisjonis ei ole vist ka seda küsimust sellest aspektist lähtuvalt väga põhjalikult arutatud, nagu ma aru saan. 

Niisugust praktikat ma küll ei toeta, et me siin möödaminnes võtame vaheaja ja siis hakkame kusagil telefoni teel ministriga rääkima ning siis parlament menetleb seda edasi. See ei ole väärikas suhtumine parlamenti ja see ei ole ühe tõsise eelnõu sisuline arutelu. Nii et sellisel juhul tuleb ikkagi eelnõu [lugemine] katkestada, mis ei ole mingisugune kriminaalkuritegu, auväärt koalitsiooni liikmed, vaid see on elementaarne, et me siis selle katkestame: komisjon teeb need asjad selgeks ja tuleme teise lugemise jätkamiseks tagasi.

Aitäh!

Siim Pohlak, küsimus palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin korra veel, et oleks selgesõnaline kinnitus selle kohta: kas siis, kui sotsiaalkomisjonis eelnõu tutvustati, ministeerium ka selgitas, mis põhjusel valitsuskoalitsioon soovib lubada pedofiilid taas lasteaedadesse, koolidesse tööle, või ei selgitanud?

Selle diskussiooni käigus arutati pedofiiliateemat, aga lähtuti Sotsiaalministeeriumi selgitusest, et kui karistus on aegunud, siis on võimalik inimest tööle võtta. Aga jällegi, minu isiklik seisukoht on, et tööandja ei peaks sellist inimest tööle võtma.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh! Tõepoolest, siin on nüüd seda segadust päris palju. Lastekaitseseadus ütleb väga selgelt, et lastega ei tohi töötada inimesed, kellele on määratud kriminaalkaristus või sundravi lastekaitseseaduses loetletud süütegude eest, ja piirang on eluaegne, olgu siis karistus kehtiv või kustunud. See, mille üle praegu arutatakse – no tõepoolest saaks minna Justiitsministeeriumi ja öelda, et teatud kuritegude puhul [kustumine ei kehti]. Minule teadaolevalt see ei kehti pedofiilia puhul – see karistus on ikkagi eluaegne ja nad ei saa [hakata töötama lastega]. 

Aga kuna seda segadust on tõesti nii palju, siis ka mina olen selle poolt, et me peaksime nüüd tõesti seda arutama. Ei tahaks jätta seda muljet, et nüüd on tehtud mingisugune eelnõu, kus on sõnaselgelt öeldud, et pedofiilid võivad minna noortega töötama. (Hääled saalis.) Selge on see, et see tuleb [üle] vaadata, ja teeme siis nii.

Aitäh ettepaneku eest!

Helle-Moonika Helme, küsimus istungi juhatajale.

Aitäh selle võimaluse eest! Äkki lugupeetud istungi juhataja tuletaks Riigikogu saadikutele meelde, et neil on võimalus lugeda seda eelnõu, kus on § 2 karistusregistri seaduse muutmise kohta. Seal on täpselt kirjas, et see piirang võetakse maha, seega lapsega töötamise piirangu ümberhindamise otsuse võib teha. Aga mina küsiksin seda, kas lugupeetud istungi juhatajal on teada see, et meil oleks olemas ka kusagil avalikult välja käidud teaduslik põhjendus selle kohta, et pedofiilide huvi laste vastu kuidagi ajas muutub või ta nagu katkeb või saab otsa, kui see karistus on kantud?

Istungi juhatajana [ma vastuseks protseduurilisele küsimusele] ei oska hetkel küll [midagi öelda selle seaduse muutmise] kohta, see on pigem komisjonide ja sellesama komisjoni sisemise töökorra teema. 

Aga aitäh ettekandjale! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised ning esimesena palun kõnetooli Riina Solmani. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud saalisviibijad! Ma tänan teid tähelepanelikkuse eest. See debatt on olnud väga vajalik, et mitte lasta läbi vigu eelnõu 427 teisel lugemisel. Isamaa fraktsiooni ettepanek on SE 427 teine lugemine katkestada. Meil on tarvis saada selgust selles küsimuses, enne kui me teeme jämedaid vigu. See puudutab tegelikult Eesti järelkasvu ja tõepoolest ka seda otsust, kas pedofiil või pedofiiliakahtlusega inimene saab tulevikus lasteasutuses töötada. Ja antud hetkel tundub, et me oleme teinud vigu menetlemisel, ka sotsiaalkomisjonis ei ole põhjalikult seda küsimust läbi arutatud. Seega palun toetada Isamaa fraktsiooni otsust selle eelnõu teine lugemine katkestada. Teeme asjad selgeks.

Aitäh! Järgmisena palun läbirääkimisteks kõnetooli Kert Kingo, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kui meile sotsiaalkomisjonis seda eelnõu tutvustati, siis rõhutati, et lastekaitsetöötajad on perede sõbrad, kellega toimub tore koostöö, lisaks seda, et eesmärk pole järelevalvet teha, vaid lapsi aidata. Uhke jutt, aga mida räägib meile tegelikkuses toimuv? 

Kuus aastat tagasi raputas kõiki väikese Martini juhtum, kus väike poiss pidi üle ühe aasta elama turvakodus, üksi võõraste inimeste keskel. Selle põhjuseks oli lastekaitsetöötajate pikaajaline ja järjepidev vastuseis sellele, et lubada poisil kasvada oma tädi peres. Tädi oli selle poisi jaoks lähim perering. Poiss oli [tädi juures] palju viibinud ja see pere oli talle lähedaseks ning omaks saanud. Aga lastekaitsetöötajad ei lubanud teda sinna. Nad hoopis tegutsesid selle nimel, et poiss saaks lapsendatud võõrasse perre. 

Kolm aastat tagasi toimus Türil intsident, kus perelepitaja ja lastekaitsetöötaja juuresolekul mindi keset ööd väikelast ema juurest ära võtma. Laps oli hüsteerias, šokis, ta röökis ja nuttis. See ei takistanud ametnikke seda väikest poissi jõuga ema käest ära kiskumast. 

Praegu levib sotsiaalmeedias taas juhtum lapsest, kes võeti toore jõuga ema käest ära. Salvestatud heliklipist on kuulda lapse röökimist, nutmist, hüsteeriat ja šokki. Ka see on toimunud lastekaitsetöötaja juuresolekul. Laps viidi ema juurest ära turvakodusse võõraste keskele, ja seda lastekaitsespetsialisti initsiatiivil. Pärast selliseid üliemotsionaalseid üleelamisi peab see väike inimene olema nüüd üksi võõras kohas, võõraste keskel, kusjuures tal ei lubata suhelda oma lähedastega, ka telefoni teel mitte. 

Nende lugude valguses küsin: kus on siin [arvestatud] laste huve, mille eest lastekaitseametnikud peaksid seisma? Needsamad ametnikud, kes peaksid lapsi kaitsma, nende näidete põhjal seda ei tee. Vastupidi, lastekaitsetöötajad on teinud need eelmistes näidetes toodud lapsed emotsionaalselt ja vaimselt katki, on olnud osalised laste traumeerimisel – needsamad [ametnikud], kes paberil kirjutatu kohaselt kaitsevad lapsi ja peaksid olema perede sõbrad ja koostööpartnerid. Reaalsus on see, et paljude perede jaoks lastekaitse ei ole sõber, vaid on vaenlane: perede lõhkuja ja elude hävitaja. Ja selliseid juhtumeid, kus lastekaitse sellisena on käitunud, on palju. Liiga palju. 

Selle eelnõu kohaselt läheb kõik justkui paremaks, aga mina pole selles kindel. Oleme eriti viimastel aastatel näinud, kuidas seaduse mõtte kohta räägitakse meile üht, aga praktikas rakendatakse seda risti vastupidi. Nii on see viimastel aastatel käinud. Teeb ettevaatlikuks, et selles eelnõus keskendutakse hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele, ning see, et neile hakatakse praegusel suurel eelarvekriisi ajal tasuta teenuseid osutama. Kohalikele omavalitsustele pannakse kohustus leida samal ajal hooldusperesid. 

Pole juhuslik, et praktiliselt kõikidele lastega töötavatele kõikvõimalike valdkondade inimestele, nagu erinevad õpetajad, noorsootöötajad, treenerid, tervishoiutöötajad, pannakse kohustus teavitada abi vajavast lapsest. Võrgustik ehitatakse üles ja pannakse tööle, kuid puudub kindlus, et seda tehakse õilsate eesmärkide nimel. 

Palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisa. 

Mis on selle eelnõu tegelik eesmärk? Kuidas tagatakse, et lastekaitse ei hakka seda seadusemuudatust praktikas vastupidiselt rakendama ja seda tegema veel jultunumalt mitte laste kaitseks, vaid hoopis nende traumeerimiseks, et nad oma vanematest eraldada ning siis kasuperre või lapsendamiseks anda, panna neid võõraste juurde, ja seda tihti otsitud põhjustel. 

Tegelikult abi ja kaitset vajavate lastega ei paista lastekaitsjad millegipärast tahtvat tegeleda. Seletuskirjas on kirjas, et eelnõuga muudetakse ka karistusseadustikku, mille kohaselt saab Sotsiaalkindlustusamet isiku taotlusel ümber hinnata tema suhtes kehtiva lastega töötamise piirangu ja teatud tingimustel selle kehtetuks tunnistada, näiteks kui isiku poolt kunagi toime pandud tegu ei ole enam karistatav. [Mida] siin silmas on peetud: kas pedofiilia normaliseerimist või pedofiilide kaitsmist? Muud minul pähe ei tule ja komisjonis ma sellele vastust Sotsiaalministeeriumi töötajalt ei saanud, ei saanud ka näiteid. Kes on need isikud ja milles on täpsemalt karistatud neid, kelle puhul saab Sotsiaalkindlustusamet õiguse tühistada lastega töötamise piirangu? Me ei tea seda ja peale pedofiilide ei tule [mul] kedagi meelde. 

Ja lõpuks, kes vastutab, kui kirja pandud sõnad ja teod ei ühti omavahel? Nagu meie riigis juba tavaks on saanud, siis mitte keegi ei vastuta. Ja seetõttu ei saa Eesti Konservatiivne Rahvaerakond seda eelnõu toetada ning teeb ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. 

Kas on koha pealt sõnavõtt? Ma ei kuulnud, et teid oleks nimetatud. Aga, Mihkel Lees, palun!

Aitüma, austatud juhataja! Enne kui me katkestusettepaneku üle asume hääletama, palun Reformierakonna fraktsiooni poolt kümme minutit vaheaega.

Te olete praegu liiga tormakas. Praegu on läbirääkimised, seejärel vaatame muudatusettepanekud läbi ja siis läheb selle katkestamise üle hääletamiseks. 

Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole, seega lõpetan läbirääkimised. Antud eelnõu kohta esitati neli muudatusettepanekut. Muudatusettepanek nr 1 – selle esitas sotsiaalkomisjon ja juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. Muudatusettepaneku nr 2 esitas sotsiaalkomisjon ning juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. Muudatusettepaneku nr 3 esitas sotsiaalkomisjon ja juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. Muudatusettepaneku nr 4 esitas sotsiaalkomisjon ning juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. 

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 427 teine lugemine lõpetada, kuid on tulnud kaks fraktsioonidepoolset ettepanekut: Isamaa fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt. [Need on] samasisulised ettepanekud selle kohta, et eelnõu 427 teine lugemine katkestada. Alustame selle hääletuse ettevalmistamist. 

Martin Helme, palun!

Ma oleksin ka kümme minutit palunud vaheaega EKRE fraktsiooni poolt. 

EKRE fraktsiooni poolt kümme minutit vaheaega. (Saalist räägitakse.) Mihkel Lees.

Ma nüüd ei ole tormakas. Ka mina toetan ettepanekut võtta kümme minutit vaheaega Reformierakonna fraktsiooni poolt.  

Kümme minutit vaheaega.

V a  h e a e g

 

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Reformierakonna palutud kümneminutiline vaheaeg on lõppenud. 

Madis Timpson, palun! Tahad pulti tulla? Saad koha pealt sõna võtta. Vaheta ringi seal jah. 

Aitäh! Vahepeal siin sotsiaalkomisjon kogunes erakorraliselt ja komisjoni konsensuslik ettepanek on eelnõu 427 teine lugemine katkestada, et me saaksime komisjonis seda teemat veel arutada, ja protokoll tuleb elektrooniliselt.

Aitäh! Lähtuvalt sellest, et katkestamisettepaneku tegi juhtivkomisjon, Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 107 lõike 1 alusel hääletamist ei toimunud. Eelnõu 427 teine lugemine on katkestatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 24. oktoobri kell 17.15. 

Täna, neljapäeval meil rohkem päevakorrapunkte ei ole. Istung on lõppenud. Ilusat nädalalõppu!