Suur aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Ei hakka pikka ja lohisevat seaduseelnõu nime ette lugema, aga tõsi ta on, et muudetakse sotsiaalhoolekande seadust ja tervishoiuteenuste korraldamise seadust, juhul kui saal kolmandal lugemisel niimoodi otsustab. Selleks, et erihoolekande teemast natuke paremat ülevaadet saada, teen lühikese sissejuhatuse erihoolekandeteenuste kohta, nagu ma tegin seda ka komisjonis.
Erihoolekandeteenuseid osutati 2023. aasta lõpu seisuga natuke enam kui 6000 inimesele 283 asukohas. Tegemist on riikliku ööpäevaringse teenusega, millele on väga kõrged nõuded. Need tulenevad sellest, et tegemist on üsna keerulise ja üsna suurt abi vajava sihtgrupiga. Ja abivajadus nendel inimestel on ka väga erinev. [Selle tõttu] ka sellised huvitavad numbrid, mis kirjeldavad teenuse hinda. Ööpäevaringse erihoolekandeteenuse hind varieerub 824 eurost tavapärase ööpäevaringse erihoolekandeteenuse eest, mille puhul täiendava kõrvalabi vajadus ei ole [suur], kuni 2553 euroni ööpäevaringse erihoolekandeteenuse eest, mida [osutatakse] kohtumääruse alusel. Kohtumääruse alusel osutatakse teenust nendele inimestele, kes on ohuks iseendale või teiste elule ja tervisele. Erandina on meil veel üks ööpäevaringne erihoolekandeteenus, mille hind on kosmiline – 5521 eurot kuus. See [teenus] on nendele inimestele – [neid] on küll väga vähe –, kes on pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumisega.
Tuleme eelnõule lähemale. Mis puudutab õendusteenust, siis õendusteenuse osa nendes teenusehindades sõltub samuti inimese abivajaduse ulatusest ja varieerub 25 eurost 149 euroni kuus. Mida on võib-olla oluline teada, on see, et praegune olukord on selline, et 87 teenuseosutajat ... Vabandust, ma võtan endale parema paberi ette. (Otsib teise paberi.) 87 teenuseosutajat on meil kokku, aga teenuse osutamise kohti on rohkem. 42 [erihoolekande struktuuriüksust] ostavad [õendusabi]teenust erinevatelt tervishoiuteenuse osutajatelt sisse, aga 45 on end ise tervishoiuteenuse osutajaks registreerinud ning erihoolekandeasutus pakub [ise seda] teenust.
Me oleme sarnase muudatuse läbi viinud üldhoolekandes 2020. aastal. [Üldhoolekandes] oli samamoodi, et varasemalt korraldas teenuseosutaja teenust ise, aga siis me viisime üldhooldusteenusel olevate inimeste õendusteenuse Tervisekassa tervishoiuteenuste nimistusse. Meie pea nelja-aastane praktika näitab seda, et teenuse kvaliteet on [paranenud] ning inimesed saavad abi senisest paremini kätte.
Seetõttu oleme nüüd palju julgemad edasi liikuma ka erihoolekandeteenuse puhul, et ka seal sarnane muudatus läbi viia. Praegu on meil [sotsiaal]hoolekande seaduses ära toodud [iseseisva õendusabi] mahud tundides teenust saavate isikute arvu kohta ja me näeme seal diferentseeritust eeskätt inimeste abivajadusest või seisundi raskusastmest lähtuvalt. Taoline diferentseeritus jääb, kuid [muutub] paindlikumaks, võimaldades ka tulevikus inimestele teenust pakkuda nende tegeliku abivajaduse järgi. Erisus on välja toodud ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire puhul: [iseseisva õendusabi maht] 30 isiku kohta 40 tundi nädalas. Keskmine, millest me lähtume, on 40 isiku kohta 40 tundi nädalas. Samamoodi on praegu [õendusabi mahtu] suurendatud kohtumäärusega [hoolekandeasutusse] paigutatud isikute puhul: 20 isiku kohta 40 tundi nädalas. Ja lihtsamatel juhtudel, nagu varem öeldud, 40 isiku kohta 40 tundi nädalas. Mida meil praegu ei ole? Meil ei ole selle teenuse kirjeldust üle riigi, [mistõttu] pole teenuseosutajate jaoks üheselt mõistetav, mis on selle teenuse sisu ja millise kvaliteediga teenust tuleks pakkuda.
Muudame sotsiaalhoolekande seadust ja [sätestame], et [ööpäevaringse erihooldus]teenuse osutajal on kohustus tagada iseseisev õendusabi selles ulatuses, mille eest Tervisekassa on tasu maksmise kohustuse üle võtnud. Ja arusaadavalt tunnistame kehtetuks need [seaduse] osad, mis senist korda on reguleerinud.
Olulisemad muudatused on tervishoiuteenuste korraldamise seaduses, kus me [sätestame], et sõltumata isiku ravikindlustusega hõlmatusest rahastatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise käigus osutatud iseseisvat õendusabi tulevikus Sotsiaalkindlustusameti asemel Tervisekassa kaudu. Sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise käigus osutatud iseseisvat õendusabi rahastatakse tulevikus Tervisekassa kaudu ja riigieelarvest Tervisekassa eelarvesse ettenähtud vahenditest. Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus [sätestatakse] tingimused ja alused, kuidas seda teenust rahastada. Kvaliteedi [tõstmiseks] on Tervisekassa koostöös Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, õdede liidu, aga ka erihoolekandeteenuse osutajatega töötanud välja ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutamisel pakutava õendusabi kirjelduse, milles loetletakse kõik tegevused, mis selle [teenuse raames] tehakse. Ja nagu öeldud, rahastab seda edaspidi Tervisekassa.
Oluline on siin välja tuua ka seda, et Tervisekassa tulevaste kulutuste tarvis [võetakse] Sotsiaalkindlustusametist 1,2 miljonit eurot, mis on teenuse hinna sees seni õendusteenusele kulunud komponent, ja kuivõrd tegelik vajadus ja õigustatud vajadus teenuse järele on oluliselt [suurem], siis paneb Tervisekassa oma vahenditest 1,65 miljonit eurot juurde. Seega on teenuse hind kokku 2,85 miljonit eurot. Ja alates 2025. aasta 1. jaanuarist see sellisel kujul ka kehtima hakkab.
Selleks, et ennetada teie küsimusi, [ütlen, et] kahjuks ei saa me selle eelnõuga ära lahendada kõiki probleeme, mis meil erihoolekandes on. Erihoolekanne on, nagu öeldud, riigi korraldatav teenus ja me oleme tegelikult hädas. Esiteks, kui võtta arvesse kulumudelit, mille Sotsiaalministeerium on teinud, siis me suudame teenust rahastada 60% ulatuses selle tegelikust hinnast, ehk meil napib ressursse. Ja teiseks, ilmselt kõik, kes on vähegi selle teemaga kokku puutunud – eriti aga kohalike omavalitsustega seotud inimesed –, teavad, et sellele teenusele on päris pikk järjekord. Siit omakorda tekib [järgmine] küsimus. [Väiksema] abivajadusega klientide puhul osutab kohalik omavalitsus kahas Sotsiaalministeeriumiga teenuseid sellise projekti raames nagu ISTE, mis on riigi ja kohaliku omavalitsuse kombineeritud teenuste pakett. See ongi see suund, mida tulevikus oleks mõistlik võtta, aga praegu selliseks laiaulatuslikuks reformiks meil riigi vahendeid napib ning kohalikele omavalitsustele me neid kohustusi praegu üle anda ei saa.
See oli lühike kokkuvõte eelnõust. Olen valmis vastama küsimustele.